Eesti keel

<mediawiki xmlns="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.10/" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:schemaLocation="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.10/ http://www.mediawiki.org/xml/export-0.10.xsd" version="0.10" xml:lang="et">
  <siteinfo>
    <sitename>Vikipeedia</sitename>
    <dbname>etwiki</dbname>
    <base>https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht</base>
    <generator>MediaWiki 1.39.0-wmf.22</generator>
    <case>first-letter</case>
    <namespaces>
      <namespace key="-2" case="first-letter">Meedia</namespace>
      <namespace key="-1" case="first-letter">Eri</namespace>
      <namespace key="0" case="first-letter" />
      <namespace key="1" case="first-letter">Arutelu</namespace>
      <namespace key="2" case="first-letter">Kasutaja</namespace>
      <namespace key="3" case="first-letter">Kasutaja arutelu</namespace>
      <namespace key="4" case="first-letter">Vikipeedia</namespace>
      <namespace key="5" case="first-letter">Vikipeedia arutelu</namespace>
      <namespace key="6" case="first-letter">Fail</namespace>
      <namespace key="7" case="first-letter">Faili arutelu</namespace>
      <namespace key="8" case="first-letter">MediaWiki</namespace>
      <namespace key="9" case="first-letter">MediaWiki arutelu</namespace>
      <namespace key="10" case="first-letter">Mall</namespace>
      <namespace key="11" case="first-letter">Malli arutelu</namespace>
      <namespace key="12" case="first-letter">Juhend</namespace>
      <namespace key="13" case="first-letter">Juhendi arutelu</namespace>
      <namespace key="14" case="first-letter">Kategooria</namespace>
      <namespace key="15" case="first-letter">Kategooria arutelu</namespace>
      <namespace key="100" case="first-letter">Portaal</namespace>
      <namespace key="101" case="first-letter">Portaali arutelu</namespace>
      <namespace key="102" case="first-letter">Mustand</namespace>
      <namespace key="103" case="first-letter">Mustandi arutelu</namespace>
      <namespace key="710" case="first-letter">TimedText</namespace>
      <namespace key="711" case="first-letter">TimedText talk</namespace>
      <namespace key="828" case="first-letter">Moodul</namespace>
      <namespace key="829" case="first-letter">Mooduli arutelu</namespace>
      <namespace key="2300" case="first-letter">Tööriist</namespace>
      <namespace key="2301" case="first-letter">Tööriista arutelu</namespace>
      <namespace key="2302" case="case-sensitive">Tööriista määratlus</namespace>
      <namespace key="2303" case="case-sensitive">Tööriista määratluse arutelu</namespace>
    </namespaces>
  </siteinfo>
  <page>
    <title>Eesti keel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>297</id>
    <revision>
      <id>6172089</id>
      <parentid>6124817</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:01:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20470" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}}
{{Lisaviiteid|kuu=veebruar|aasta=2019}}
{{See artikkel| on keele kohta; 1922–1940 ilmunud ajakirja kohta vaata artiklit [[Eesti Keel]].}}

{{keeled|nimi=eesti keel
|keelkonnavärv=uurali
|riigid={{PisiLipp|Eesti}} (920 000)&lt;br&gt;{{PisiLipp|Soome}} (49 000)&lt;br&gt;{{PisiLipp|Venemaa}} (15 500)&lt;br/&gt;{{PisiLipp|Rootsi}} (umbes 10 000)&lt;br&gt;{{PisiLipp|Kanada}} (6385)	&lt;br&gt;{{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} (5938)&lt;br&gt;{{PisiLipp|Austraalia}} (5255)
|piirkond=[[Põhja-Euroopa]]
|rääkijad=1,08 miljonit
|keelkond=[[uurali keeled]]&lt;br&gt;
&amp;nbsp;[[soome-ugri keeled]]&lt;br&gt;
&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[soome-saami keeled]]&lt;br&gt;
&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[läänemeresoome keeled]]&lt;br&gt;
&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;'''eesti keel'''
|riik={{PisiLipp|Eesti}}&lt;br&gt;{{PisiLipp|Euroopa Liit}}
|kood 1=et
|kood 2=est
|kaart=Idioma estonio.PNG
|kaardi legend= {{legend|#0080FF|[[Põhjaeesti murded]]}}{{legend|#88C4FF|[[Lõunaeesti murded|Lõunaeesti murrete ajalooline ala]]}}
}}

'''Eesti keel''' (varasem nimetus [[maakeel]]) on [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome]] [[Läänemeresoome keelte lõunarühm|lõunarühma]] kuuluv [[Keel (keeleteadus)|keel]].

Eesti keel on Eesti [[riigikeel]] ja 2004. aastast ka üks [[Euroopa Liidu ametlikud keeled|Euroopa Liidu ametlikke keeli]].

2012. aasta seisuga kõneles eesti keelt [[emakeel]]ena umbes 922 000 inimest [[Eesti]]s ja 160&amp;nbsp;000 mujal maailmas ning võõrkeelena 168&amp;nbsp;000 inimest.&lt;ref&gt;Kilgi, Annika. 2012. [http://www.estonica.org/et/%C3%9Chiskond/Eesti_keel/Eesti_keel_maailma_taustal/ &quot;Eesti keel maailma taustal.&quot;] [[Estonica|Estonica: Entsüklopeedia Eestist.]] (vaadatud 5. jaanuaril 2016)&lt;/ref&gt;

Eesti keelel on kaks suuremat murderühma ([[Põhjaeesti murded|põhjaeesti]] ja [[lõunaeesti murded|lõunaeesti]]), mõnes käsitluses eristatakse ka [[Kirderanniku murded|kirderanniku murdeid]] eraldi murderühmana. Liikumisvõimaluste laienemine ning põhjaeesti keskmurde alusel loodud normitud [[eesti kirjakeel]]e kasutus on põhjustanud murdeerinevuste taandumise.

Nelja piirkondliku põhivariandiga lõunaeesti murderühma käsitletakse vahel ka eraldi [[lõunaeesti keel|lõunaeesti keele]]na. Lõunaeesti keele suurima kõnelejate arvuga võru murret ehk [[võru keel]]t käsitletakse vahel samuti omaette keelena. [[Setu keel]]t peetakse enamasti aga võru keele variandiks.

Eesti keele harukordsusi on hääliku kolm pikkusastet: lühike, pikk ja ülipikk. Eri pikkusaste võib anda sõnale eri vormi või tähenduse – näiteks /linn/, /linˑa/ (omastav kääne) ja /lin:a/ (sisseütlev kääne); või /vala/ (käskiv kõneviis sõnast ''valama''), /vaˑla/ (omastav kääne sõnast ''vaal'') ja /vaːla/ (osastav kääne sõnast ''vaal'').{{lisa viide}}

Võrdlevgrammatiliste uurimuste järgi on eesti keel maailma keerukamaid keeli.&lt;ref&gt;[[John McWhorter|McWhorter, John H.]] 2007. ''Language Interrupted''. Oxford: Oxford University Press.&lt;/ref&gt;

[[Eesti keele uurimine|Eesti keelt uuritakse]] [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudis]], [[Tartu Ülikool]]is, [[Tallinna Ülikool]]is ja veel mitmes [[teadusasutus]]es mujal maailmas.

Eesti keel on Internetis levikult 39. kohal, 2019. aasta seisuga oli 0,1% [[veebisait]]e eestikeelsed.&lt;ref&gt;http://w3techs.com/technologies/history_overview/content_language/ms/y&lt;/ref&gt; [[Eestikeelne Vikipeedia]] oli sel aastal artiklite arvult 45. kohal&lt;ref&gt;[https://meta.wikimedia.org/wiki/List_of_Wikipedias#All_Wikipedias_ordered_by_number_of_articles All Wikipedias ordered by number of articles]&lt;/ref&gt;.

==Foneetika==
{{vaata|eesti keele foneetika}}

== Ortograafia ==
[[Pilt:Eesti tähestik.svg|pisi|vasakul|300px|Eesti tähestik]]
Eesti keeles on kasutusel [[ladina kiri|ladina kirja]] [[eesti tähestik]], milles on [[ladina tähestik]]ule lisatud mõned tähed. &lt;!-- Kiri on peaaegu täielikult &quot;häälikuline&quot; (igale häälikule vastab kirjatäht). --~~~~: l, n, t, d, k, p, j ... märgivad erinevaid [[häälikuid]] ehk [[foneem]]ide allofoone. näiteks 'k' sõnades 'tiku' ja 'rabakana' või l sõnades 'talle' ja 'talli' Palatalisatsioon kuulub hääliku kvaliteedi hulka. --&gt; [[Palatalisatsioon]]i ega [[välde|kolmandat väldet]] eraldi ei märgita, on ka teisi erandeid (näiteks sõna ''müüa'' [müia]).

=== Tähestik ===
Ladina alustähestikku eesti keele vajaduste järgi kohandades on saadud [[eesti tähestik]]:

&lt;center&gt;'''Aa Bb (Cc) Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp (Qq) Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv (Ww) Õõ Ää Öö Üü (Xx) (Yy)'''&lt;/center&gt;

Tähed f, š, z ja ž esinevad ainult [[võõrsõna]]des (nt ''šokolaad'').

Nimede kirjutamisel järgitakse originaalkeele kuju, s.t võivad esineda ka muud ladina kirja tähed: å, č, ā, ô, é, ù jne. Nende tähtede puhul ignoreeritakse tähestikulisel järjestamisel diakriitilisi märke.

== Murded ==
Eesti keeles on kaks suuremat murderühma: [[Põhjaeesti murded|põhjaeesti]] ja [[lõunaeesti murded|lõunaeesti]], mõnes käsitlustes eristatakse kolmanda rühmana [[kirderanniku murderühm|kirderanniku murdeid]]. Murderühmade erinevused ulatuvad arvatavasti [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keelte]] ühisest [[läänemeresoome algkeel|algkeelest]] eraldumise aega. Murrete säilimist soodustas seotus majapidamisega, sellest tulenenud vähene liikuvus ning komme võtta naine kas oma või lähedasest kihelkonnast. [[Sunnismaisus]]e tekkega [[14. sajand|14.]]–[[15. sajand]]il kitsenesid liikumis- ja suhtlemisolud. See aitas kaasa paikkondlike keelekujude eristumisele [[kihelkond|kihelkondade]] piires [[murrak]]utena.

Murdeala piir kattubki üldjuhul kihelkonna piiriga. On ka erandeid, kus mõne kihelkonna piires on kasutatud eri keelekujusid ning murdeala piir ei kattu kihelkonna piiriga või läbib seda.

Kohalikku murrakut on nimetatud ka keeleks laiema paikkonna, kihelkonna või koguni küla nime järgi.

Laiemate liikumisolude ning normitud [[kirjakeel]]e kasutuse tõttu on [[20. sajand]]i algusest murdeerinevused tugevasti taandunud. Kõige enam erineb kirjakeelest [[Võru murre]], k.a. setu murrak.

=== Murrete liigitus ===
Traditsiooniliselt on eesti murdeid liigitatud järgmiselt:

1) põhjaeesti murderühm: [[saarte murre|saarte]], [[läänemurre|lääne-]], [[keskmurre|kesk-]] ja [[idamurre]];&lt;br&gt;
2) lõunaeesti murderühm: [[Mulgi murre|Mulgi]], [[Tartu murre|Tartu]] ja [[Võru murre]];&lt;br&gt;
3) [[kirderannikumurre]].

[[Karl Pajusalu]], [[Ellen Niit (teadlane)|Ellen Niidu]] ja [[Tiit Hennoste]] murdeliigendus&lt;ref&gt;[[Karl Pajusalu]], [[Tiit Hennoste]], [[Ellen Niit]], [[Peeter Päll]], [[Jüri Viikberg]] 2002. Eesti murded ja kohanimed. Tallinn, lk 57.&lt;/ref&gt; on mõnevõrra erinev (keelenäited A. Saareste järgi):

1. põhjaeesti murded&lt;br&gt;
1.1. südaeesti murded&lt;br&gt;
1.1.1. keskmurre&lt;br&gt; ''Eele öösse olla ööbiku laulu jealt kuuldud''

1.1.2. läänemurre&lt;br&gt; ''Eila üüsi oleja kirigiudu laulu äält kuuldu''

1.1.3. saarte murre&lt;br&gt; ''Eiile öössa olad ööbigu loulu äält kuultud''

1.1.4. idamurre&lt;br&gt; ''Eelä üüsi õlema sisaski laalu iält kuuldod''

1.2. kirderannikumurded&lt;br&gt;
1.2.1. [[rannamurre]]&lt;br&gt; ''Eiilä üösse pidä olema sisokaise lauulo äält kuuldu''

1.2.2. [[Alutaguse murre]]&lt;br&gt; ''Eiile üööse piäb õlema üööbika lauulu ääld kuuldod''

2. lõunaeesti murded&lt;br&gt;
2.1. Mulgi murre&lt;br&gt; ''Eilä üüse olevet kirigüüdi laulu äält kuultu''

2.2. Tartu murre&lt;br&gt; ''Eelä üüse olevat sisaski laalu elli kuultu''

2.3. Võru murre&lt;br&gt; ''Iiläq üüse ollõv sisaski laulu hellü kuulda olnuq''

Näide Setu murdest: ''Eeläq üüse kuuldu sisaski laulu hellü''

On kasutatud ka muid liigitusi ja nimetusi, näiteks [[Mari Must]] räägib keskmurde kirderühmast nimetuse all [[Virumaa maamurrakud]]. Setu murrakurühma on vahel loetud eraldi murdeks.

Ka sõrulased peavad oma murret iseseisvaks:
''koho sa lihad sedise lidrise teega, tule mo otsa peele, ma karguda sind perikse''. (Kuhu sa kiirustad nii porise teega, tule mu (ree) otsa peale, ma viin sind kohale.)
 
Eesti murded erinevad nii sõnavara, fonoloogia, morfoloogia kui lauseehituse poolest. Lõunaeesti murretes on varasem häälikuühend *pts ja *kti muutunud ts-iks, põhjaeesti murretes vastavalt ps-iks ja ks-iks. Põhjaeesti murretes kasutatakse te/de-mitmust, lõunaeesti murretes vokaalmitmust. Sisekohakäänete lõpud on murderühmades erinevad, nt seesütleva käände lõpuks on põhjaeesti murretes -s, lõunaeesti murretes -n, -hn või -h. Lõunaeesti murretes esineb eituspartikli minevikuvorm es. Võru murdes esineb [[vokaalharmoonia]] ja kasutatakse [[kõrisulghäälik]]ut. Tartu murde erijooneks on tugevaastmeline vokaalmitmus. Kirderannikumurde eripära on sise- ja lõpukao puudumine paljudes vormides ning [[vältevaheldus]]e (teise ja kolmanda välte eristuse) puudumine. Keskmurdes esinevad pikkade [[vokaal]]ide asemel [[diftong]]id. Saarte murdes esineb õ asemel ö, läänemurdes kohati v asemel b.

=== Murdekeele näited ===
Näited kirjameeste korrastatud põhja ja lõuna kirjakeeltest:

[[Meieisapalve]] aastast 1870.&lt;ref&gt;Das Gebet des Herrn in den Sprachen Russlands, Hermann Dalton, St. Petersburg, 1870.&lt;/ref&gt;

;Tallinn – Rewal

Meie iza, kes sa oled taewas, pühitsetud sāgu sinu nimi, sinu rīk tulgu, sinu tahtmine sündigu kui taewas nenda kā mā peal; meie igapäewane leib anna meile täna-päew; ja anna andeks meile meie wõlad, kui ka meie andeks anname oma wõlglastele; ja ära sāda meid mitte kiuzatuze sisse, waid peasta meid ära kurjast; sest sinu päralt on rīk, ja wägi ja au igaweste.
Amen.

;Tartu – Dorpat

Meije Issa taiwan: pühhändetus sago sinno nimmi. Sinno rikkus tulgo. Sinnu tahtminne sündko, kui taiwan, nida ka ma pääl. Meije päewalikko leiba anna meile täämbä. Nink anna meile andis meija süda, nida kui ka meije andisanname ommille süüdleisille. Ning ärra saatko meid kiusatusse sisse; enge pästa meid ärra kurjast: Sest sinno perralt om rikkus, nink wäggi, nink auwustus iggawetsel ajal. Amen.

;Võru – Werro

Meie ezä taiwah, pühendetüs sāgu sino nimi, sino rīk tulgu, sino tahtmine sündügu kui taiwah nīda kā mā päl; meie päiwälik leib anna meile tämbä; ja anna meile andis meie süüd, nīda kui kā meie andis anname omile südlaizile; ja ärä sāda meid kiuzatuze sisse, enge pästä meid ära kurjast; sest sino perält om rīk ja wägi ja auw igawetsel ajal. Amen.

== Ajalugu ==
[[Pilt:Läänemeresoome keelepuu (Finnic languages).png|pisi|Põhja- ja lõunaeesti murrete päritolu ([[Petri Kallio]] järgi)]]
{{Vaata|Eesti keele ajalugu}}
Eesti keel kujunes välja [[muinasaeg|muinasaja]] lõpu paiku kahe või kolme [[läänemeresoome algkeel|läänemeresoome]] [[murre|hõimumurde]] lähenemise tulemusena. Läänemeresoome algkeele teistest murretest olid need arvatavasti eristuma hakanud ajaarvamise vahetuse paiku. Neile hõimumurretele vastavad [[eesti keele murded|eesti keele suuremad murderühmad]] – [[põhjaeesti murded|põhjaeesti]] ja [[lõunaeesti murded|lõunaeesti]]; vahel lisatakse eraldi [[kirderanniku murre]] või [[murderühm]]. Keeleajaloolaste arvates oli ühtse eesti keele kujunemise üks ajend [[germaani keeled|germaani]] ja ka [[balti keeled|balti]] keelte kasvav mõju.

== Lõunaeesti kirjakeele kadu ja taassünd ==

Enne eesti kirjakeele loomist oli [[lõunaeesti keel]]el märkimisväärne edumaa põhjaeesti keele ees. Tartumurdelise kirjakeele rajaja, [[Vigala kihelkond|Vigala]], [[Tartu]] ja [[Sangaste]] kirikuõpetaja [[Joachim Rossihnius]]e (Rossiniuse) lõunaeestikeelsed katekismus, evangeeliumid ja epistlid ilmusid [[1632]]. aastal. Põhja-Eesti vaimuliku [[Heinrich Stahl]]i põhjaeestikeelsed kodu- ja käsiraamat ning eesti keele grammatika ilmusid mõnevõrra hiljem, 1637. aastal. [[Adrian Virginius]]e lõunaeesti keelde tõlgitud &quot;Wastne Testament&quot; ilmus 1686. aastal, kirikuõpetaja [[Johann Hornung]]i põhjaeestikeelne &quot;Uus Testament&quot; aga 1715. aastal (kuid tõlgitud oli see juba 1688. aastal). Tallinna (põhja) ja Tartu (lõuna) keeled olid võrdses seisus ka ilmaliku kirjanduse poolest.

Põhja-Eesti keskosa murdel põhineva kirjakeele rajajaiks peetakse Stahli ja Hornungit, ent kindla võidu kindlustas sellele 1739. aastal põhjaeesti murdel (kesk- ja lääne-eestiliste sugemetega) põhinev Jüri kirikuõpetaja [[Anton Thor Helle]] piibli esimene tõlge. Pärast seda suurenes ka [[tallinna keel|tallinnakeelse]] vaimuliku ja ilmaliku kirjanduse levik.

19. sajandil tegelesid nii baltisaksa kui ka eesti päritolu literaadid enamasti põhjaeesti keele Tallinna murdel põhineva ühise kirjakeele arendamisega. Tartukeelsete trükiste osatähtsus langes 40%-lt sajandi algul 5%-le sajandi lõpus.

Lõunaeesti keele lõpliku alistumise päevaks peetakse 30. maid 1908, mil toimus keelekorralduse koosolek ehk [[Tapa keelekonverents]]. Lõunaeesti keel tõrjuti seejärel nn kultuursest kõnepruugist ja trükist välja ning see jäi pikaks ajaks põlu alla. Võrukeelseid lapsi narriti koolides veel 1970. aastail.

21. sajandi alguseks on kodukeelena ja taastärkava kultuurkeelena jäänud püsima vaid [[võru keel|võru (võro) keel]] (ligi 75&amp;nbsp;000 kõnelejat) ja kodukeelena [[setu keel|setu (seto) keel]] (üle 12 000 kõneleja). Tartu ja mulgi keele valdamine on muutunud haruldaseks, kuid 2011. aasta rahvaloenduse andmeil oli siiski üle 9000 [[mulgi keel]]e ja 4000 [[tartu keel]]e oskaja.

Alates 1990. aastaist on eeskätt Võrumaalt pärit aktivistid, aga ka mitu setut ja mulki oma keele kaitseks välja astunud. Nad on olnud ühtlasi seisukohal, et lõunaeesti murrete asemel tuleks kasutada mõistet [[lõunaeesti keel]] või eraldi [[võru keel|võru (võro)]], [[tartu keel|tartu (tarto)]], [[setu keel|setu (seto)]] ja [[mulgi keel]]. On tehtud jõupingutusi lõunaeesti keelte säilitamiseks, arendamiseks ja tunnustamiseks piirkonnakeeltena. Võru, setu ja mulgi keele ja kultuuri kaitseks ja arendamiseks on loodud instituudid ([[Võru Instituut]], [[Seto Instituut]], [[Mulgi Kultuuri Instituut]]). [[Võru kirjakeel]]es&lt;ref&gt;[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/v%C3%B5ru_kirjakeel Eesti Entsüklopeedia artikkel &quot;Võru kirjakeel&quot;]&lt;/ref&gt; antakse välja ajalehte [[Uma Leht]], ilukirjandust, sõnaraamatuid ja õpikuid, toimib ka [[Vikipeedia võrukeelne versioon|võrukeelne Vikipeedia]]. Omakeelseid raamatuid ja läbinisti omakeelne ajaleht on ka [[setud]]el (ajaleht [[Setomaa (ajaleht)|Setomaa]]) ja [[mulgid|mulkidel]] ([[Üitsainus Mulgimaa]]).

== Eesti kirjakeel ==
{{Vaata|Eesti kirjakeel}}
[[Eesti kirjakeel]] on eesti keele [[Eesti kirjakeele norm|normitud]] [[allkeel]]. Normi alus on [[õigekeelsussõnaraamat]] (ÕS), mida valitsuse ülesandel koostab [[Eesti Keele Instituut]].

[[Eesti Keele Kaitse Ühing]] on arvanud, et keelenormid on kirjakeele tugevuse alus ning kutsutud üles rakendama meetmeid kirjakeele kaitsmiseks&lt;ref&gt;[http://www.epa.ee/client/default.asp?wa_id=468&amp;wa_object_id=1&amp;wa_id_key= Eesti kirjakeele olukorrast]&lt;/ref&gt;. Seda tõekspidamist on ka kritiseeritud. [[Jaan Kaplinski]] on näiteks väitnud, et &quot;Ilusti, hästi saab rääkida keelt vaid siis, kui ei mõelda reeglitele, vaid räägitakse tõepoolest oma keelt, nii nagu tahetakse&quot;&lt;ref&gt;[http://kultuur.err.ee/v/arvamus/0b123898-fb59-48ed-abd3-3f907f7cb514 &quot;Sirp, Jaan Kaplinski: kuidas eesti keeles õige öelda on?&quot;]&lt;/ref&gt;.

[[Tiit Hennoste]] on välja toonud, et eesti keel on neti- ja [[kõnekeel]]e tasemel väga [[kirjakeel|kirjakeelne]]&lt;ref&gt;[http://kultuur.err.ee/v/varia/06640a85-06c3-4733-81c4-61a5d16b98b0 &quot;Hennoste: internet muudab keele funktsionaalsemaks&quot;] ERR kultuur, 22. märts 2014&lt;/ref&gt;.

== Sõnalaenud eesti keeles ==
*[[vene laenud eesti keeles]]
*[[alamsaksa laenud eesti keeles]]
*[[balti laenud eesti keeles]]
*[[soome laenud eesti keeles]]
*[[slaavi laenud eesti keeles]]
*[[saksa laenud eesti keeles]]
*[[rootsi laenud eesti keeles]]
*[[germaani laenud eesti keeles]]
*[[läti laenud eesti keeles]]
*[[indoeuroopa laenud eesti keeles]]
*[[indoiraani laenud eesti keeles]]

==Vaata ka==
* [[eestlased]]
* [[eesti keele grammatika]]
* [[eesti viipekeel]]
* [[väliseestlaste eesti keel]]
* [[eesti keele akadeemiline välisõpe]]
* [[Keelehooldekeskus]]
* [[Eesti Keele Sihtasutus]]

==Viited==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* Väike Entsüklopeedia, K./Ü. &quot;Loodus&quot;, Tartu, 1937.
* Eesti entsüklopeedia, Eesti keel, Tallinn, 2002.
* [[Raimo Raag]]. [https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/34490/raag_talurahvakeelest.pdf ''Talurahva keelest riigikeeleks'']. Atlex 2008. ISBN 978-9949-441-30-3
* [[Raimo Raag]] ja [[Jüri Valge]] (koostajad). ''Sõida tasa üle silla''. EKSA 2018. ISBN 978-9949-604-62-3
* [[Mati Erelt]], [[Tiiu Erelt]], [[Kristiina Ross]]. [https://www.eki.ee/books/ekkr20/ekkr20.pdf EESTI KEELE KÄSIRAAMAT {{!}} Uuendatud väljaanne]. [[Eesti Keele Instituut]], [[Emakeele Sihtasutus|EKSA]]. Tallinn: 2020 ([[Porditav dokumendivorming|PDF]], 656 lk)

==Välislingid==
{{Vikisõnaraamatus|eesti keel}}
{{vikitsitaadid}}
* [https://www.riigiteataja.ee/akt/118032011001?leiaKehtiv Keeleseadus] [[Riigi Teataja]]
* [http://www.eki.ee/books/ekkr/ Eesti keele käsiraamat] [[Eesti Keele Instituut|EKI]]
* [[Arvi Tavast]]: [http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2002_1/OK_2002-1_06.pdf Inglise keel polegi veel võitnud] 1. juuli 2002
* [http://www.eki.ee/keeletehnoloogia/tutvustus/kultleht.html Virtuaalne ingliskeelne Eesti]
* [http://www.panglosskool.eu/index.php?id=23  &quot;Eesti keel ja meel&quot;] Arvutipõhine õppekursus eesti keele õppijatele. Õppekursus on üheksa keele põhjal: inglise, saksa, prantsuse, itaalia, vene, hollandi, kreeka, rumeenia ja ungari. Selle koostamist toetasid Euroopa Liit programmi Socrates (Lingua 2) raames ja EV Haridus- ja teadusministeerium. ISBN 9789985979457.
* Eesti keel maailmas: ETV 2004, ETV arhiivis
** [http://arhiiv.err.ee/vaata/eesti-keel-maailmas-1 Eesti keel maailmas: 1]
** Eesti keel maailmas: 2, see osa puudub ETV arhiivis
** [http://arhiiv.err.ee/vaata/eesti-keel-maailmas-3 Eesti keel maailmas: 3]
** [http://arhiiv.err.ee/vaata/eesti-keel-maailmas-4 Eesti keel maailmas: 4]
* [http://arhiiv.err.ee/vaata/puramiidi-tipus-konetuvastus Püramiidi tipus: Kõnetuvastus, ETV 2012], ETV arhiiv
* Piret Kriivan. [http://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/d86ae693-4845-480c-80fc-2acf71db0b84/keelesaade-emakeeleopetus-eestis%E2%80%8B Keelesaade. Emakeeleõpetus Eestis]. 18.09.2016. Pedagoogikateadlane [[Katrin Kalamees-Ruubel]] eesti keele õpetamise tagasikäigust oma doktoritöö põhjal.
* [[Katrin Kalamees-Ruubel|Kalamees-Ruubel, Katrin]] (2014). [http://www.etera.ee/zoom/1943/view?page=3&amp;p=separate&amp;view=0,0,2067,2834 Eesti keele ja kirjandusõpetuse roll eesti õppekeelega üldhariduskooli õppekavas 1917 - 2014. Ajaloolis-analüütiline käsitlus.] (Tallinna ülikool, sotsiaalteaduste dissertatsioonid). Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
* [http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201803151000#PKP-22507 Olulise tähtsusega riikliku küsimuse &quot;Eesti keel kui riiklik taristu&quot; arutelu]. Neljapäev, 15. märts 2018, kell 10:00 

===Sõnastikud===
* [http://www.dukelupus.com/dict/ Eesti-inglise-eesti sõnastik]
* [http://www.eki.ee/dict/evs/ Eesti-vene-eesti sõnaraamat]
* [http://www.keeleveeb.ee/ Keeleveebi sõnaraamatud]
* [http://eum.nlib.ee./index.php EÜM – Eesti üldine märksõnastik]
*[https://sonaveeb.ee EKI Sõnaveeb]
*[https://sisu.ut.ee/vaks/ Vana kirjakeele sõnastik] (Koost. Külli Prillop)

=== Artiklid ===
* [[Tiit Hennoste]]. [https://www.vikerkaar.ee/archives/13139 &quot;Keelega on JOKK&quot;] Vikerkaar, 10–11/2012
* [[Jaan Kaplinski]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/2013-11-28-07-11-00/ &quot;Keel – rahva vaimu väljendaja või tõlkimise masin?&quot;] Sirp, 28. november 2013
* Tiit Hennoste. [https://kultuur.err.ee/295440/tiit-hennoste-netikeelest &quot;kuule ma eemale nüüd&quot;] ERR, 7. detsember 2013 (algselt Sirp, 5. detsember 2013)
* [[Valdur Mikita]]. [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2014-03-13-15-23-32/ &quot;Eesti keele lummuse päev&quot;] Sirp, 13. märts 2014
* [[Meeli Sedrik]], [[Iris Metsmägi]]. [https://novaator.err.ee/1608532249/lugeja-kusib-kas-eesti-keelest-on-sonu-liikunud-teistesse-keeltesse &quot;Lugeja küsib: kas eesti keelest on sõnu liikunud teistesse keeltesse?&quot;] ERR Novaator, 15. märts 2022
* [[Axel Jagau]]. [https://www.err.ee/1608629173/axel-jagau-eesti-keel-on-suurkeel &quot;Eesti keel on suurkeel&quot;] ERR, 14. juuni 2022

{{EuroopaLiiduAmetlikudKeeled}}
{{Uurali keeled}}
{{Eesti artiklid}}

[[Kategooria:Eesti keel| ]]</text>
      <sha1>2uy70m84ijv9qtg2p18qlv0xygiikgj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti erakondade loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>314</id>
    <revision>
      <id>6172478</id>
      <parentid>6171856</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T08:59:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>2001:7D0:82DA:680:31FB:FDDE:19AD:43F1</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Praegused erakonnad */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19997" xml:space="preserve">''Siin on loetletud Eesti erakondi.

==Praegused erakonnad==

{{EestiPoliitika}}

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; 
! Erakond !! Liikmete arv&lt;br&gt; (01.08.2022)
! Liikmete arv &lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py E-äriregister]&lt;/ref&gt;&lt;br&gt; (01.01.2021)
! Erakonna nimekirjas&lt;br&gt; kohalikesse&lt;br&gt; omavalitsustesse&lt;br&gt; valituid, [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. a]]&lt;br&gt;([[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017]])&lt;ref&gt;[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html VVK: Kandidaatide statistika KOV 2017]&lt;/ref&gt;
! Esindatus&lt;br&gt; Riigikogus&lt;br&gt;[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. a]] ([[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. a]])
! Esindatus&lt;br&gt; Euroopa&lt;br&gt; Parlamendis&lt;br&gt; ([[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2019]])&lt;ref&gt;[https://ep2019.valimised.ee/et/elected-members/index.html VVK: Euroopa Parlamendi valimised 2019]&lt;/ref&gt;
! Rahvusvaheline&lt;br&gt; liikmesus
|-
|| [[Eesti Iseseisvuspartei]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 1772 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 1879 || style=&quot;text-align:right;&quot; | || style=&quot;text-align:right;&quot; | || style=&quot;text-align:right;&quot; | || style=&quot;text-align:right;&quot; | 
|-
|| [[Eesti Keskerakond]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 14072 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 14759 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 247 (297) || style=&quot;text-align:right;&quot; | 26 (27)  || style=&quot;text-align:right;&quot; | 1 || [[Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit]]
|-
|| [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 10114 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 8948 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 245 (87) || style=&quot;text-align:right;&quot; | 19 (7) || style=&quot;text-align:right;&quot; | 1 || [[Identiteet ja Demokraatia]]
|-
|| [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 351 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 1697 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 0 (1) || style=&quot;text-align:right;&quot; | || style=&quot;text-align:right;&quot; | || [[Euroopa Vasakpartei]]
|-
|| [[Eesti Reformierakond]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 10742 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 11298 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 244 (293) || style=&quot;text-align:right;&quot; | 34 (30) || style=&quot;text-align:right;&quot; | 2 || [[Liberaalne Internatsionaal]]
|-
|| [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 660 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 725 || style=&quot;text-align:right;&quot; | || style=&quot;text-align:right;&quot; | || style=&quot;text-align:right;&quot; | || style=&quot;text-align:right;&quot; |
|-
|| [[Eesti Tulevikuerakond]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 743 || style=&quot;text-align:right;&quot; |  939 || style=&quot;text-align:right;&quot; | || style=&quot;text-align:right;&quot; | 0 (8) || style=&quot;text-align:right;&quot; | || style=&quot;text-align:right;&quot; | 
|-
|| [[Erakond Eesti 200]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 890 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 702 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 40  || || ||
|-|| 
|| [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 872 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 921 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 2 (0) || style=&quot;text-align:right;&quot; | || style=&quot;text-align:right;&quot; | || [[Euroopa Roheline Partei]]
|-
|| [[ISAMAA_Erakond|Isamaa Erakond]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 7181 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 7778 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 139 (152) || style=&quot;text-align:right;&quot; | 12 (14) || style=&quot;text-align:right;&quot; | 1 || [[Euroopa Rahvapartei]]
|-
|| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 5109 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 5348 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 48 (151) || style=&quot;text-align:right;&quot; |  10 (15) || style=&quot;text-align:right;&quot; | 2 ||[[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei]]
|}

*'''Allikad:'''
&lt;references/&gt;

==Erakondade liikmete arvu ajalugu==

Liikmete arv alates 2003. aastast iga konkreetse aasta kohta aasta alguse seisuga. Allikas: Äriregister.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; 
! Erakond !! Registrikood
! 2003
! 2004
! 2005
! 2006
! 2007
! 2008
! 2009
! 2010
! 2011
! 2012
! 2013
! 2014
! 2015
! 2016
! 2017
! 2018
! 2019
! 2020
! 2021
! 2022
|-
|| [[Eesti Iseseisvuspartei]]{{ref|EIP|[*]}} || 80051885 || 1012 || 1025 || 1039 || 1011 || 1015 || 1010 || 1087 || 1265 || 1201 || 1166 || 2181 || 2154 || 2116 || 2078 || 2045 || 2015 || 1948 || 1912 || 1879 || 1805
|-
|| [[Eesti Keskerakond]] || 80053370 || 7046 || 7335 || 7717 || 9000 || 9998 || 10102 || 11011 || 12053 || 12613 || 12583 || 12569 || 14224 || 14309 || 14253 || 14672 || 14797 || 14934 || 14695 || 14759 || 14352
|-
|| [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] {{ref|EKRE|[*]}}  || 80040344 || 7571 || 8460 || 9013 || 9284 || 10022 || 9903 || 9881 || 9684 || 8623 || 8303 || 7863 || 7740 || 7734 || 8086 || 8100 || 8230 || 8793 || 8848 || 8948 || 10090
|-
|| [[Eesti Reformierakond]] || 80043147 || 2999 || 3668 || 4363 || 5151 || 5788 || 6348 || 6737 || 7274 || 9347 || 10216 || 11518 || 12982 || 12844 || 12611 || 12446 || 12295 || 12152 || 11782 || 11298 || 10928
|-
|| [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || 80051862 || 1558 || 1558 || 1552 || 1441 || 1437 || 1425 || 1421 || 1425 || 1039 || 1014 || 996 || 987 || 946 || 910 || 868 || 846 || 802 || 762 || 725 || 680
|-
|| [[Eesti Vabaerakond]] {{ref|TULE|[*]}} || 80366548 || || || || || || || || || || || || 720 || 649 || 639 || 685 || 638 || 578 || 523 || ||
|-
|| [[Eesti Tulevikuerakond]] {{ref|TULE|[*]}} || 80589722 || || || || || || || || || || || || || || || || || || 997 || 939 || 798
|-
|| [[Elurikkuse Erakond]] {{ref|TULE|[*]}} || 80557923 || || || || || || || || || || || || || || || || 534 || 538 || 531 || || 
|-
|| [[Erakond Eesti 200]] || 80551335 || || || || || || || || || || || || || || || || 550 || 586 || 603 || 702 || 834
|-
|| [[Erakond Rahva Tahe]] {{ref|Erakond Rahva Tahe|[*]}} || 80557886 || || || || || || || || || || || || || || || || || 605 || 597 || 596 ||
|-
|| [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] {{ref|EÜVP|[*]}} || 80060022 || 1131 || 1099 || 1078 || 1041 || 1039 || 1015 || 1000 || 2425 || 2148 || 2116 || 2089 || 2014 || 1978 || 1935 || 1858 || 1834 || 1741 || 1747 || 1697 || 1602
|-
|| [[Konstitutsioonierakond]] {{ref|EÜVP|[*]}} || 80022725 || 1608 || 1623 || 1602 || 1614 || 1600 || 1542 || 1522 || || || || || ||  ||  ||  ||  || || || ||
|- 
|| [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] {{ref|EKD|[*]}} || 80060832 || 2074 || 2073 || 2167 || 2125 || 2129 || 2108 || 2103 || 2079 || 1840 || 1806 || 1741 || 1682 || 1649 || 1616 || 1571 || || || || ||
|-
|| [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || 80223139 || || || || 1227 || 1308 || 1469 || 1486 || 1478 || 1441 || 1329 || 1228 || 1173 || 1116 || 1091 || 1065 || 1056 || 965 || 952 || 921 || 896
|-
|| [[ISAMAA_Erakond|Isamaa Erakond]] {{ref|IRL|[*]}} || 80243584 || || || || || 8420 || 8823 || 8823 || 9139 || 9472 || 9718 || 9758 || 9778 || 9665 || 9508 || 9215 || 8817 || 8501 || 8072 || 7778 || 7683
|-
|| [[Erakond Isamaaliit]] {{ref|IRL|[*]}} || 80039766 || 2763 || 2836 || 2941 || 3191 || || || || || || || ||  ||  ||  ||  || || || || ||
|-
|| [[Erakond Res Publica]] {{ref|IRL|[*]}} || 80131035 || 3684 || 4489 || 5555 || 5338 || || || || || || || ||  ||  ||  ||  ||  || || || ||
|-
|| [[Rahva Ühtsuse Erakond]] {{ref|RÜE|[*]}} || 80374223 || || || || || || || || || || || || 541 || 553 || 551 || 550 || 526 || 507 || 502 || 487 || 463
|-
|| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] {{ref|SDE|[*]}} || 80052459 || 3104 || 2879 || 3000 || 3204 || 3278 || 3275 || 3324 || 3666 || 3781 || 4612 || 5993 || 6199 || 6186 || 6091 || 6014 || 5889 || 5680 || 5470 || 5348 || 5169
|-
|| [[Vene Erakond Eestis]] {{ref|SDE|[*]}} || 80057600 || 1279 || 1351 || 1214 || 1229 || 1213 || 1412 || 1404 || 1398 || 1235 || 1207 ||  ||  ||  ||  ||  || || || || ||
|}
*'''Märkused:'''
:{{Märkus|IRL}}2006. aasta sügisel liitusid [[Erakond Isamaaliit]] ja [[Erakond Res Publica]]. Uue erakonna nimeks sai [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]]. 02.06.2018 otsustas IRLi suurkogu erakonna nime muuta [[ISAMAA_Erakond|Isamaa erakonnaks]]. 
:{{Märkus|EÜVP}}2010. aasta sügisel liitusid [[Eesti Vasakpartei]] ja [[Konstitutsioonierakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]].
:{{Märkus|EIP}}2012. aasta jaanuaris liitusid [[Eesti Iseseisvuspartei]] ja [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eesti Iseseisvuspartei]].
:{{Märkus|SDE}}2012. aasta jaanuaris liitusid [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Vene Erakond Eestis]]. Uue erakonna nimeks sai [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]].
:{{Märkus|EKRE}}2012. aasta märtsis vahetas [[Eestimaa Rahvaliit]] nime, milleks sai [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]].
:{{Märkus|EKD}}2012. oktoobris lõpetas [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] tegevuse.
:{{Märkus|RÜE}}2019. aasta novembris lõpetas [[Rahva Ühtsuse Erakond]] tegevuse.
:{{Märkus|TULE}}2020. aasta augustis liitusid [[Eesti Vabaerakond]] ja [[Elurikkuse Erakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eesti Tulevikuerakond]].
:{{Märkus|Erakond Rahva Tahe}}2021. aasta aprillis lõpetas [[Erakond Rahva Tahe]] tegevuse.

==Erakondade Riigikogus esindatuse ajalugu==

Kuna 1992. aasta valimised olid praktiliselt vaid [[valimisliit]]ude valimised, siis on see aasta siit tabelist välja jäetud. Tabelis märgib number 0 seda, et [[erakond]] osales valimistel, kuid ei saanud kohti [[Riigikogu]]s. Tühi väli märgib, et [[erakond]] ei osalenud oma nimekirjaga valimistel.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; 
! Erakond !! Registrikood
! [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995]]
! [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999]]
! [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003]]
! [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007]]
! [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011]]
! [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015]]
! [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]]
|-
|| [[Eesti Iseseisvuspartei]] {{ref|EIP_RK|[*]}}  || 80051885 ||  ||  || 0 || 0 || 0 || 0 ||
|-
|| [[Eesti Keskerakond]] || 80053370 || 16 || 28 || 28 || 29 || 26 || 27 || 26
|-
|| [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] {{ref|ERL_RK|[*]}} {{ref|EKRE_RK|[*]}} || 80040344 ||  || 7 || 13 || 6 || 0 || 7 || 19
|-
|| [[Eesti Reformierakond]] || 80043147 || 9 || 18 || 19 || 31 || 33 || 30 || 34
|-
|| [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] {{ref|KMÜ_RK|[*]}} || 80051862 ||  || 0 ||  ||  ||  || ||
|-
|| [[Eesti Vabaerakond]] || 80366548 ||  ||  ||  ||  ||  || 8 || 0
|-
|| [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] {{ref|EÜVP1_RK|[*]}} {{ref|EÜVP2_RK|[*]}} || 80060022 ||  ||  || 0 || 0 || 0 || 0 || 0
|-
|| [[Konstitutsioonierakond]] {{ref|EÜR_RK|[*]}} {{ref|EÜVP2_RK|[*]}} || 80022725 ||  || 6 || 0 || 0 ||  || ||
|-
|| [[Elurikkuse Erakond]] || 80557923 ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0
|-
|| [[Erakond Eesti 200]] || 80551335 ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0
|-
|| [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] {{ref|EKD_RK|[*]}} || 80060832 ||  || 0 || 0 || 0 || 0 || ||
|-
|| [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || 80223139 ||  ||  ||  || 6 || 0 || 0 || 0
|-
|| [[ISAMAA_Erakond|Isamaa Erakond]] {{ref|IRL2_RK|[*]}} || 80243584 ||  ||  ||  || 19 || 23 || 14 || 12
|-
|| [[Erakond Isamaaliit]] {{ref|IRL1_RK|[*]}} {{ref|IRL2_RK|[*]}} || 80039766 || 8 || 18 || 7 ||  ||  || ||
|-
|| [[Erakond Res Publica]] {{ref|IRL2_RK|[*]}} || 80131035 ||  ||  || 28 ||  ||  || ||
|-
|| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] {{ref|SDE1_RK|[*]}} {{ref|SDE2_RK|[*]}} {{ref|SDE3_RK|[*]}} || 80052459 || 6 || 17 || 6 || 10 || 19 || 15 || 10
|-
|| [[Vene Erakond Eestis]] {{ref|SDE3_RK|[*]}} || 80057600 ||  || 0 || 0 || 0 || 0 || ||
|-
|| [[Eesti Koonderakond]] {{ref|KMÜ_RK|[*]}} || 80053772 ||  || 7 ||  ||  ||  || ||
|-
|| [[Erakond Uus Eesti]] {{ref|EUE_RK|[*]}} || 80010691 ||  || 0 ||  ||  ||  || ||
|-
|| [[Libertas Eesti Erakond]] {{ref|LEE_RK|[*]}} || 80053499 ||  || 0 ||  ||  ||  ||  ||
|-
|| [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]{{ref|EIP_RK|[*]}} || 80139628 ||  ||  ||  ||  ||  || ||
|-
|| valimisliit &quot;[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]&quot; {{ref|KMÜ_RK|[*]}} ||  || 41 ||  ||  ||  ||  || ||
|-
|| valimisliit &quot;[[Meie Kodu On Eestimaa!]]&quot; ||  || 6 ||  ||  ||  ||  || ||
|-
|| valimisliit &quot;[[Parempoolsed (erakond)|Parempoolsed]]&quot; ||  || 5 ||  ||  ||  ||  || ||
|-
|}

*'''Märkused:'''
:{{Märkus|KMÜ_RK}}1995. aasta valimiste valimisliit &quot;[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]&quot; koosnes erakondadest [[Eesti Koonderakond]], [[Eesti Maarahva Erakond]], [[Eesti Maaliit]], [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]] ja [[Põllumeeste Kogu]].
:{{Märkus|KMÜ_RK}}1995. aasta valimiste valimisliit &quot;[[Meie Kodu On Eestimaa!]]&quot; koosnes erakondadest [[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]] ja [[Vene Erakond Eestis]].
:{{Märkus|KMÜ_RK}}1995. aasta valimiste valimisliit &quot;[[Parempoolsed (erakond)|Parempoolsed]]&quot; koosnes erakonnast [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]].
:{{Märkus|IRL1_RK}}1995. aasta valimistel osales [[Erakond Isamaaliit]] valimisliiduna nimega [[valimisliit &quot;Isamaa ja ERSP Liit&quot;]], mis koosnes erakondadest [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]].
:{{Märkus|SDE1_RK}}1995. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] valimisliiduna nimega valimisliit &quot;[[Mõõdukad]]&quot;, mis koosnes erakondadest [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]] ja [[Eesti Maa-Keskerakond]].
:{{Märkus|LEE_RK}}1995. ja 1999. aasta valimistel osales [[Libertas Eesti Erakond]] nimega [[Eesti Sinine Erakond]].
:{{Märkus|ERL_RK}}1999. aasta valimistel osales [[Eestimaa Rahvaliit]] nimega [[Eesti Maarahva Erakond]].
:{{Märkus|EUE_RK}}1999. aasta valimistel osales [[Erakond Uus Eesti]] nimega [[Arengupartei]].
:{{Märkus|SDE2_RK}}1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] nimega [[Rahvaerakond Mõõdukad]].
:{{Märkus|EÜR_RK}}1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Konstitutsioonierakond]] nimega [[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]].
:{{Märkus|EKD_RK}}1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] nimega [[Eesti Kristlik Rahvapartei]].
:{{Märkus|EÜVP1_RK}}2003. aasta valimistel osales [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] nimega [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei]].
:{{Märkus|IRL2_RK}}2006. aasta sügisel liitusid [[Erakond Isamaaliit]] ja [[Erakond Res Publica]]. Uue erakonna nimeks sai [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]]. 02.06.2018 otsustas IRLi suurkogu erakonna nime muuta [[ISAMAA_Erakond|Isamaa erakonnaks]].
:{{Märkus|EÜVP2_RK}}2010. aasta sügisel liitusid [[Eesti Vasakpartei]] ja [[Konstitutsioonierakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]].
:{{Märkus|EIP_RK}}2012. aasta jaanuaris liitusid [[Eesti Iseseisvuspartei]] ja [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eesti Iseseisvuspartei]].
:{{Märkus|SDE3_RK}}2012. aasta jaanuaris liitusid [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Vene Erakond Eestis]]. Uue erakonna nimeks sai [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]].
:{{Märkus|EEKRE_RK}}2012. aasta märtsis vahetas [[Eestimaa Rahvaliit]] nime, milleks sai [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]].

==Erakondade noortekogud==
* [http://www.ekre.ee/noored/ Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Noorteühendus] 
* [http://noored.irl.ee/ Isamaa Noorteühendus]
* [http://www.kesknoored.ee/ Keskerakonna Noortekogu] + [[Keskerakonna Noortekogu]]
* [http://www.noored.eu/ Noored Rohelised] + [[Noored Rohelised]]
* [http://www.noorsots.ee/ Noored Sotsiaaldemokraadid] + [[Noored Sotsiaaldemokraadid]]
* [http://www.reforminoored.ee/ Reformierakonna Noortekogu]
*Noor Eesti 200
&lt;!--
==Loomisel olevad erakonnad==

* ... --&gt;

==Tegevuse lõpetanud erakonnad==

* [[Arengupartei]]
* [[Balti Konstitutsiooniline Partei]]
* [[Demokraadid – Eesti Demokraatlik Partei]]
* [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (EDE)
* [[Eesti Demokraatlik Tööerakond]]
* [[Eesti Demokraatlik Õigusliit]]
* [[Eesti Ettevõtjate Erakond]]
* [[Eestimaa Kommunistlik Partei]] (EKP)
* [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (1990)]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Eesti Koonderakond]] (EK)
* [[Eesti Kristlik Demokraatlik Liit]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Eesti Kristlik Liit]]
* [[Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei]]
* [[Eesti Liberaalne Rahvapartei]]
* [[Eesti Maa-Keskerakond]]
* [[Eesti Maaliit]] 
* [[Eesti Maarahva Erakond]]
* [[Eesti Maarahva Liit]] (EMRL)
* [[Eesti Pensionäride Erakond]] (.. –2006)
* [[Eesti Pensionäride ja Perede Erakond]]
* [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]]
* [[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei]] (1917–) / [[Eesti Tööerakond]] (−1932)
* [[Eesti Rahva Jäägerpartei]]
* [[Eesti Rahva-Keskerakond]]
* [[Eesti Rahvaerakond]] (ER) ([[1919]]–[[1932]]) (alates 1932 [[Rahvuslik Keskerakond]])
* [[Eesti Rahvameelne Eduerakond]]/ [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (1917–)
* [[Eesti Rahvuslaste Keskliit]]
* [[Eesti Rahvuslik Eduerakond]]
* [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] ([[1988]]–1995)
* [[Eesti Reformierakond-Liberaalid]]
* [[Eesti Roheline Erakond]]
* [[Eesti Roheline Partei]]
* [[Eesti Rohelised]]
* [[Eesti Rojalistlik Partei]]
* [[Eesti Sinine Erakond]] 
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Iseseisvuspartei]]
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]]
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] (ESDTP)
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus]]
* [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei]] (ESTP)
* [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] (1917–)
* [[Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis]]
* [[Eesti Talurahva Erakond]]
* [[Eesti Talurahva Liit]] (1917–)
* [[Eesti Tööerakond]] (ETE)
* [[Eesti Tööliste Sotsiaaldemokraatlik Ühisus]]
* [[Eesti Vabad Demokraadid]]
* [[Eesti Vasakpartei]] 
* [[Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Ühendus]] (1917–)
* [[Erakond Isamaaliit]]
* [[Erakond Mõõdukad]]
* [[Erakond Res Publica]]
* [[Erakond Uus Eesti]]
* [[Kindral Johan Laidoneri Riigivanemaks Valimist Korraldav Peatoimkond]] 
* [[Konstitutsioonierakond]]
* [[Koonderakond]]
* [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]
* [[Kristlik Rahvaerakond]] (KRE)
* [[Libertas Eesti Erakond]]
* [[Majandusline Rühm]]
* [[Metsaerakond]]
* [[Põhja-Eesti Kodanike Partei]]
* [[Põllumeestekogud]] (PK)
* [[Põllumeestekogude ja Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondis]] (PKK)
* [[Radikaal-Demokraatlik Partei]] (1917–)
* [[Rahvaerakond Mõõdukad]]
* [[Rahvaerakond]] ([[1994]]–[[1999]]) (algselt Eesti Talurahva Erakond)
* [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] ([[1992]]–[[1995]])
* [[Rootsi Rahvaliit]] (asutati 1917)
* [[Saksa Erakond Eestimaal]]
* [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei Eesti Osakondade Keskkomitee]] (1917–)
* [[Tuleviku Eesti Erakond]] 
* [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]]
* [[Vabariiklaste Koonderakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]] (on ühinenud Eesti Iseseisvusparteiga)
* [[Vene Erakond Eestis]] (on ühinenud Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga)
* [[Vene Balti Erakond Eestis]] (on ühinenud Vene Erakonnaga Eestis)
* [[Vene Rahvuslik Liit Eestis]]
* [[Vene Sotsiaaldemokraatlik Partei Eestis]]
* [[Vene Ühtsuspartei]]
* [[Õigusliku Tasakaalu Erakond]]

==Vaata ka==
* [[Eesti erakonnad vasak-parem-skaalal|Eesti erakonnad vasak-paremskaalal]]
* [[Eesti erakondade kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse]]
* [[Poliitiliste parteide ehk erakondade ja teiste samu sihte taotlevate poliitiliste ühingute ja nende liitude likvideerimiskomisjon]]

== Välislingid ==
* [[Teater NO99]]: [[Ühtne Eesti]], Valimiskool: [http://www.youtube.com/watch?v=WU9Ey9Ifm10 osa 1], [http://www.youtube.com/watch?v=uVE-7-3QieI osa 2], [http://www.youtube.com/watch?v=koqzVeE8vNQ osa 3], [http://www.youtube.com/watch?v=ocPA_tsOwP8 osa 4.1], [http://www.youtube.com/watch?v=95CWVYS8OjE osa 4.2], [http://www.youtube.com/watch?v=dTMNdt3FlDY osa 5], [http://www.youtube.com/watch?v=Flbuf2w99Ek osa 6.1], [http://www.youtube.com/watch?v=rhPVgNW3ZIY osa 6.2], 2010; [http://www.youtube.com/watch?v=OKnDFmMnoJQ osa 8.1], [http://www.youtube.com/watch?v=rM9jkRF1NRM osa 8.2], 2011

{{Eesti artiklid}}

[[Kategooria:Eesti erakonnad| ]]
[[Kategooria:Eesti poliitika loendid|Erakondade loend]]</text>
      <sha1>ljximg2ahp09mzp88svz588rt4cxpkb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172480</id>
      <parentid>6172478</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T09:00:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>2001:7D0:82DA:680:31FB:FDDE:19AD:43F1</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Praegused erakonnad */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19997" xml:space="preserve">''Siin on loetletud Eesti erakondi.

==Praegused erakonnad==

{{EestiPoliitika}}

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; 
! Erakond !! Liikmete arv&lt;br&gt; (01.08.2022)
! Liikmete arv &lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py E-äriregister]&lt;/ref&gt;&lt;br&gt; (01.01.2021)
! Erakonna nimekirjas&lt;br&gt; kohalikesse&lt;br&gt; omavalitsustesse&lt;br&gt; valituid, [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. a]]&lt;br&gt;([[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017]])&lt;ref&gt;[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html VVK: Kandidaatide statistika KOV 2017]&lt;/ref&gt;
! Esindatus&lt;br&gt; Riigikogus&lt;br&gt;[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. a]] ([[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. a]])
! Esindatus&lt;br&gt; Euroopa&lt;br&gt; Parlamendis&lt;br&gt; ([[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2019]])&lt;ref&gt;[https://ep2019.valimised.ee/et/elected-members/index.html VVK: Euroopa Parlamendi valimised 2019]&lt;/ref&gt;
! Rahvusvaheline&lt;br&gt; liikmesus
|-
|| [[Eesti Iseseisvuspartei]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 1772 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 1879 || style=&quot;text-align:right;&quot; | || style=&quot;text-align:right;&quot; | || style=&quot;text-align:right;&quot; | || style=&quot;text-align:right;&quot; | 
|-
|| [[Eesti Keskerakond]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 14069 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 14759 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 247 (297) || style=&quot;text-align:right;&quot; | 26 (27)  || style=&quot;text-align:right;&quot; | 1 || [[Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit]]
|-
|| [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 10114 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 8948 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 245 (87) || style=&quot;text-align:right;&quot; | 19 (7) || style=&quot;text-align:right;&quot; | 1 || [[Identiteet ja Demokraatia]]
|-
|| [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 351 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 1697 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 0 (1) || style=&quot;text-align:right;&quot; | || style=&quot;text-align:right;&quot; | || [[Euroopa Vasakpartei]]
|-
|| [[Eesti Reformierakond]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 10740 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 11298 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 244 (293) || style=&quot;text-align:right;&quot; | 34 (30) || style=&quot;text-align:right;&quot; | 2 || [[Liberaalne Internatsionaal]]
|-
|| [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 660 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 725 || style=&quot;text-align:right;&quot; | || style=&quot;text-align:right;&quot; | || style=&quot;text-align:right;&quot; | || style=&quot;text-align:right;&quot; |
|-
|| [[Eesti Tulevikuerakond]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 743 || style=&quot;text-align:right;&quot; |  939 || style=&quot;text-align:right;&quot; | || style=&quot;text-align:right;&quot; | 0 (8) || style=&quot;text-align:right;&quot; | || style=&quot;text-align:right;&quot; | 
|-
|| [[Erakond Eesti 200]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 890 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 702 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 40  || || ||
|-|| 
|| [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 872 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 921 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 2 (0) || style=&quot;text-align:right;&quot; | || style=&quot;text-align:right;&quot; | || [[Euroopa Roheline Partei]]
|-
|| [[ISAMAA_Erakond|Isamaa Erakond]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 7181 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 7778 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 139 (152) || style=&quot;text-align:right;&quot; | 12 (14) || style=&quot;text-align:right;&quot; | 1 || [[Euroopa Rahvapartei]]
|-
|| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 5109 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 5348 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 48 (151) || style=&quot;text-align:right;&quot; |  10 (15) || style=&quot;text-align:right;&quot; | 2 ||[[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei]]
|}

*'''Allikad:'''
&lt;references/&gt;

==Erakondade liikmete arvu ajalugu==

Liikmete arv alates 2003. aastast iga konkreetse aasta kohta aasta alguse seisuga. Allikas: Äriregister.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; 
! Erakond !! Registrikood
! 2003
! 2004
! 2005
! 2006
! 2007
! 2008
! 2009
! 2010
! 2011
! 2012
! 2013
! 2014
! 2015
! 2016
! 2017
! 2018
! 2019
! 2020
! 2021
! 2022
|-
|| [[Eesti Iseseisvuspartei]]{{ref|EIP|[*]}} || 80051885 || 1012 || 1025 || 1039 || 1011 || 1015 || 1010 || 1087 || 1265 || 1201 || 1166 || 2181 || 2154 || 2116 || 2078 || 2045 || 2015 || 1948 || 1912 || 1879 || 1805
|-
|| [[Eesti Keskerakond]] || 80053370 || 7046 || 7335 || 7717 || 9000 || 9998 || 10102 || 11011 || 12053 || 12613 || 12583 || 12569 || 14224 || 14309 || 14253 || 14672 || 14797 || 14934 || 14695 || 14759 || 14352
|-
|| [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] {{ref|EKRE|[*]}}  || 80040344 || 7571 || 8460 || 9013 || 9284 || 10022 || 9903 || 9881 || 9684 || 8623 || 8303 || 7863 || 7740 || 7734 || 8086 || 8100 || 8230 || 8793 || 8848 || 8948 || 10090
|-
|| [[Eesti Reformierakond]] || 80043147 || 2999 || 3668 || 4363 || 5151 || 5788 || 6348 || 6737 || 7274 || 9347 || 10216 || 11518 || 12982 || 12844 || 12611 || 12446 || 12295 || 12152 || 11782 || 11298 || 10928
|-
|| [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || 80051862 || 1558 || 1558 || 1552 || 1441 || 1437 || 1425 || 1421 || 1425 || 1039 || 1014 || 996 || 987 || 946 || 910 || 868 || 846 || 802 || 762 || 725 || 680
|-
|| [[Eesti Vabaerakond]] {{ref|TULE|[*]}} || 80366548 || || || || || || || || || || || || 720 || 649 || 639 || 685 || 638 || 578 || 523 || ||
|-
|| [[Eesti Tulevikuerakond]] {{ref|TULE|[*]}} || 80589722 || || || || || || || || || || || || || || || || || || 997 || 939 || 798
|-
|| [[Elurikkuse Erakond]] {{ref|TULE|[*]}} || 80557923 || || || || || || || || || || || || || || || || 534 || 538 || 531 || || 
|-
|| [[Erakond Eesti 200]] || 80551335 || || || || || || || || || || || || || || || || 550 || 586 || 603 || 702 || 834
|-
|| [[Erakond Rahva Tahe]] {{ref|Erakond Rahva Tahe|[*]}} || 80557886 || || || || || || || || || || || || || || || || || 605 || 597 || 596 ||
|-
|| [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] {{ref|EÜVP|[*]}} || 80060022 || 1131 || 1099 || 1078 || 1041 || 1039 || 1015 || 1000 || 2425 || 2148 || 2116 || 2089 || 2014 || 1978 || 1935 || 1858 || 1834 || 1741 || 1747 || 1697 || 1602
|-
|| [[Konstitutsioonierakond]] {{ref|EÜVP|[*]}} || 80022725 || 1608 || 1623 || 1602 || 1614 || 1600 || 1542 || 1522 || || || || || ||  ||  ||  ||  || || || ||
|- 
|| [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] {{ref|EKD|[*]}} || 80060832 || 2074 || 2073 || 2167 || 2125 || 2129 || 2108 || 2103 || 2079 || 1840 || 1806 || 1741 || 1682 || 1649 || 1616 || 1571 || || || || ||
|-
|| [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || 80223139 || || || || 1227 || 1308 || 1469 || 1486 || 1478 || 1441 || 1329 || 1228 || 1173 || 1116 || 1091 || 1065 || 1056 || 965 || 952 || 921 || 896
|-
|| [[ISAMAA_Erakond|Isamaa Erakond]] {{ref|IRL|[*]}} || 80243584 || || || || || 8420 || 8823 || 8823 || 9139 || 9472 || 9718 || 9758 || 9778 || 9665 || 9508 || 9215 || 8817 || 8501 || 8072 || 7778 || 7683
|-
|| [[Erakond Isamaaliit]] {{ref|IRL|[*]}} || 80039766 || 2763 || 2836 || 2941 || 3191 || || || || || || || ||  ||  ||  ||  || || || || ||
|-
|| [[Erakond Res Publica]] {{ref|IRL|[*]}} || 80131035 || 3684 || 4489 || 5555 || 5338 || || || || || || || ||  ||  ||  ||  ||  || || || ||
|-
|| [[Rahva Ühtsuse Erakond]] {{ref|RÜE|[*]}} || 80374223 || || || || || || || || || || || || 541 || 553 || 551 || 550 || 526 || 507 || 502 || 487 || 463
|-
|| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] {{ref|SDE|[*]}} || 80052459 || 3104 || 2879 || 3000 || 3204 || 3278 || 3275 || 3324 || 3666 || 3781 || 4612 || 5993 || 6199 || 6186 || 6091 || 6014 || 5889 || 5680 || 5470 || 5348 || 5169
|-
|| [[Vene Erakond Eestis]] {{ref|SDE|[*]}} || 80057600 || 1279 || 1351 || 1214 || 1229 || 1213 || 1412 || 1404 || 1398 || 1235 || 1207 ||  ||  ||  ||  ||  || || || || ||
|}
*'''Märkused:'''
:{{Märkus|IRL}}2006. aasta sügisel liitusid [[Erakond Isamaaliit]] ja [[Erakond Res Publica]]. Uue erakonna nimeks sai [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]]. 02.06.2018 otsustas IRLi suurkogu erakonna nime muuta [[ISAMAA_Erakond|Isamaa erakonnaks]]. 
:{{Märkus|EÜVP}}2010. aasta sügisel liitusid [[Eesti Vasakpartei]] ja [[Konstitutsioonierakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]].
:{{Märkus|EIP}}2012. aasta jaanuaris liitusid [[Eesti Iseseisvuspartei]] ja [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eesti Iseseisvuspartei]].
:{{Märkus|SDE}}2012. aasta jaanuaris liitusid [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Vene Erakond Eestis]]. Uue erakonna nimeks sai [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]].
:{{Märkus|EKRE}}2012. aasta märtsis vahetas [[Eestimaa Rahvaliit]] nime, milleks sai [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]].
:{{Märkus|EKD}}2012. oktoobris lõpetas [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] tegevuse.
:{{Märkus|RÜE}}2019. aasta novembris lõpetas [[Rahva Ühtsuse Erakond]] tegevuse.
:{{Märkus|TULE}}2020. aasta augustis liitusid [[Eesti Vabaerakond]] ja [[Elurikkuse Erakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eesti Tulevikuerakond]].
:{{Märkus|Erakond Rahva Tahe}}2021. aasta aprillis lõpetas [[Erakond Rahva Tahe]] tegevuse.

==Erakondade Riigikogus esindatuse ajalugu==

Kuna 1992. aasta valimised olid praktiliselt vaid [[valimisliit]]ude valimised, siis on see aasta siit tabelist välja jäetud. Tabelis märgib number 0 seda, et [[erakond]] osales valimistel, kuid ei saanud kohti [[Riigikogu]]s. Tühi väli märgib, et [[erakond]] ei osalenud oma nimekirjaga valimistel.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; 
! Erakond !! Registrikood
! [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995]]
! [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999]]
! [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003]]
! [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007]]
! [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011]]
! [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015]]
! [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]]
|-
|| [[Eesti Iseseisvuspartei]] {{ref|EIP_RK|[*]}}  || 80051885 ||  ||  || 0 || 0 || 0 || 0 ||
|-
|| [[Eesti Keskerakond]] || 80053370 || 16 || 28 || 28 || 29 || 26 || 27 || 26
|-
|| [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] {{ref|ERL_RK|[*]}} {{ref|EKRE_RK|[*]}} || 80040344 ||  || 7 || 13 || 6 || 0 || 7 || 19
|-
|| [[Eesti Reformierakond]] || 80043147 || 9 || 18 || 19 || 31 || 33 || 30 || 34
|-
|| [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] {{ref|KMÜ_RK|[*]}} || 80051862 ||  || 0 ||  ||  ||  || ||
|-
|| [[Eesti Vabaerakond]] || 80366548 ||  ||  ||  ||  ||  || 8 || 0
|-
|| [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] {{ref|EÜVP1_RK|[*]}} {{ref|EÜVP2_RK|[*]}} || 80060022 ||  ||  || 0 || 0 || 0 || 0 || 0
|-
|| [[Konstitutsioonierakond]] {{ref|EÜR_RK|[*]}} {{ref|EÜVP2_RK|[*]}} || 80022725 ||  || 6 || 0 || 0 ||  || ||
|-
|| [[Elurikkuse Erakond]] || 80557923 ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0
|-
|| [[Erakond Eesti 200]] || 80551335 ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0
|-
|| [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] {{ref|EKD_RK|[*]}} || 80060832 ||  || 0 || 0 || 0 || 0 || ||
|-
|| [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || 80223139 ||  ||  ||  || 6 || 0 || 0 || 0
|-
|| [[ISAMAA_Erakond|Isamaa Erakond]] {{ref|IRL2_RK|[*]}} || 80243584 ||  ||  ||  || 19 || 23 || 14 || 12
|-
|| [[Erakond Isamaaliit]] {{ref|IRL1_RK|[*]}} {{ref|IRL2_RK|[*]}} || 80039766 || 8 || 18 || 7 ||  ||  || ||
|-
|| [[Erakond Res Publica]] {{ref|IRL2_RK|[*]}} || 80131035 ||  ||  || 28 ||  ||  || ||
|-
|| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] {{ref|SDE1_RK|[*]}} {{ref|SDE2_RK|[*]}} {{ref|SDE3_RK|[*]}} || 80052459 || 6 || 17 || 6 || 10 || 19 || 15 || 10
|-
|| [[Vene Erakond Eestis]] {{ref|SDE3_RK|[*]}} || 80057600 ||  || 0 || 0 || 0 || 0 || ||
|-
|| [[Eesti Koonderakond]] {{ref|KMÜ_RK|[*]}} || 80053772 ||  || 7 ||  ||  ||  || ||
|-
|| [[Erakond Uus Eesti]] {{ref|EUE_RK|[*]}} || 80010691 ||  || 0 ||  ||  ||  || ||
|-
|| [[Libertas Eesti Erakond]] {{ref|LEE_RK|[*]}} || 80053499 ||  || 0 ||  ||  ||  ||  ||
|-
|| [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]{{ref|EIP_RK|[*]}} || 80139628 ||  ||  ||  ||  ||  || ||
|-
|| valimisliit &quot;[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]&quot; {{ref|KMÜ_RK|[*]}} ||  || 41 ||  ||  ||  ||  || ||
|-
|| valimisliit &quot;[[Meie Kodu On Eestimaa!]]&quot; ||  || 6 ||  ||  ||  ||  || ||
|-
|| valimisliit &quot;[[Parempoolsed (erakond)|Parempoolsed]]&quot; ||  || 5 ||  ||  ||  ||  || ||
|-
|}

*'''Märkused:'''
:{{Märkus|KMÜ_RK}}1995. aasta valimiste valimisliit &quot;[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]&quot; koosnes erakondadest [[Eesti Koonderakond]], [[Eesti Maarahva Erakond]], [[Eesti Maaliit]], [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]] ja [[Põllumeeste Kogu]].
:{{Märkus|KMÜ_RK}}1995. aasta valimiste valimisliit &quot;[[Meie Kodu On Eestimaa!]]&quot; koosnes erakondadest [[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]] ja [[Vene Erakond Eestis]].
:{{Märkus|KMÜ_RK}}1995. aasta valimiste valimisliit &quot;[[Parempoolsed (erakond)|Parempoolsed]]&quot; koosnes erakonnast [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]].
:{{Märkus|IRL1_RK}}1995. aasta valimistel osales [[Erakond Isamaaliit]] valimisliiduna nimega [[valimisliit &quot;Isamaa ja ERSP Liit&quot;]], mis koosnes erakondadest [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]].
:{{Märkus|SDE1_RK}}1995. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] valimisliiduna nimega valimisliit &quot;[[Mõõdukad]]&quot;, mis koosnes erakondadest [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]] ja [[Eesti Maa-Keskerakond]].
:{{Märkus|LEE_RK}}1995. ja 1999. aasta valimistel osales [[Libertas Eesti Erakond]] nimega [[Eesti Sinine Erakond]].
:{{Märkus|ERL_RK}}1999. aasta valimistel osales [[Eestimaa Rahvaliit]] nimega [[Eesti Maarahva Erakond]].
:{{Märkus|EUE_RK}}1999. aasta valimistel osales [[Erakond Uus Eesti]] nimega [[Arengupartei]].
:{{Märkus|SDE2_RK}}1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] nimega [[Rahvaerakond Mõõdukad]].
:{{Märkus|EÜR_RK}}1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Konstitutsioonierakond]] nimega [[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]].
:{{Märkus|EKD_RK}}1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] nimega [[Eesti Kristlik Rahvapartei]].
:{{Märkus|EÜVP1_RK}}2003. aasta valimistel osales [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] nimega [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei]].
:{{Märkus|IRL2_RK}}2006. aasta sügisel liitusid [[Erakond Isamaaliit]] ja [[Erakond Res Publica]]. Uue erakonna nimeks sai [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]]. 02.06.2018 otsustas IRLi suurkogu erakonna nime muuta [[ISAMAA_Erakond|Isamaa erakonnaks]].
:{{Märkus|EÜVP2_RK}}2010. aasta sügisel liitusid [[Eesti Vasakpartei]] ja [[Konstitutsioonierakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]].
:{{Märkus|EIP_RK}}2012. aasta jaanuaris liitusid [[Eesti Iseseisvuspartei]] ja [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eesti Iseseisvuspartei]].
:{{Märkus|SDE3_RK}}2012. aasta jaanuaris liitusid [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Vene Erakond Eestis]]. Uue erakonna nimeks sai [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]].
:{{Märkus|EEKRE_RK}}2012. aasta märtsis vahetas [[Eestimaa Rahvaliit]] nime, milleks sai [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]].

==Erakondade noortekogud==
* [http://www.ekre.ee/noored/ Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Noorteühendus] 
* [http://noored.irl.ee/ Isamaa Noorteühendus]
* [http://www.kesknoored.ee/ Keskerakonna Noortekogu] + [[Keskerakonna Noortekogu]]
* [http://www.noored.eu/ Noored Rohelised] + [[Noored Rohelised]]
* [http://www.noorsots.ee/ Noored Sotsiaaldemokraadid] + [[Noored Sotsiaaldemokraadid]]
* [http://www.reforminoored.ee/ Reformierakonna Noortekogu]
*Noor Eesti 200
&lt;!--
==Loomisel olevad erakonnad==

* ... --&gt;

==Tegevuse lõpetanud erakonnad==

* [[Arengupartei]]
* [[Balti Konstitutsiooniline Partei]]
* [[Demokraadid – Eesti Demokraatlik Partei]]
* [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (EDE)
* [[Eesti Demokraatlik Tööerakond]]
* [[Eesti Demokraatlik Õigusliit]]
* [[Eesti Ettevõtjate Erakond]]
* [[Eestimaa Kommunistlik Partei]] (EKP)
* [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (1990)]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Eesti Koonderakond]] (EK)
* [[Eesti Kristlik Demokraatlik Liit]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Eesti Kristlik Liit]]
* [[Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei]]
* [[Eesti Liberaalne Rahvapartei]]
* [[Eesti Maa-Keskerakond]]
* [[Eesti Maaliit]] 
* [[Eesti Maarahva Erakond]]
* [[Eesti Maarahva Liit]] (EMRL)
* [[Eesti Pensionäride Erakond]] (.. –2006)
* [[Eesti Pensionäride ja Perede Erakond]]
* [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]]
* [[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei]] (1917–) / [[Eesti Tööerakond]] (−1932)
* [[Eesti Rahva Jäägerpartei]]
* [[Eesti Rahva-Keskerakond]]
* [[Eesti Rahvaerakond]] (ER) ([[1919]]–[[1932]]) (alates 1932 [[Rahvuslik Keskerakond]])
* [[Eesti Rahvameelne Eduerakond]]/ [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (1917–)
* [[Eesti Rahvuslaste Keskliit]]
* [[Eesti Rahvuslik Eduerakond]]
* [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] ([[1988]]–1995)
* [[Eesti Reformierakond-Liberaalid]]
* [[Eesti Roheline Erakond]]
* [[Eesti Roheline Partei]]
* [[Eesti Rohelised]]
* [[Eesti Rojalistlik Partei]]
* [[Eesti Sinine Erakond]] 
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Iseseisvuspartei]]
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]]
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] (ESDTP)
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus]]
* [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei]] (ESTP)
* [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] (1917–)
* [[Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis]]
* [[Eesti Talurahva Erakond]]
* [[Eesti Talurahva Liit]] (1917–)
* [[Eesti Tööerakond]] (ETE)
* [[Eesti Tööliste Sotsiaaldemokraatlik Ühisus]]
* [[Eesti Vabad Demokraadid]]
* [[Eesti Vasakpartei]] 
* [[Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Ühendus]] (1917–)
* [[Erakond Isamaaliit]]
* [[Erakond Mõõdukad]]
* [[Erakond Res Publica]]
* [[Erakond Uus Eesti]]
* [[Kindral Johan Laidoneri Riigivanemaks Valimist Korraldav Peatoimkond]] 
* [[Konstitutsioonierakond]]
* [[Koonderakond]]
* [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]
* [[Kristlik Rahvaerakond]] (KRE)
* [[Libertas Eesti Erakond]]
* [[Majandusline Rühm]]
* [[Metsaerakond]]
* [[Põhja-Eesti Kodanike Partei]]
* [[Põllumeestekogud]] (PK)
* [[Põllumeestekogude ja Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondis]] (PKK)
* [[Radikaal-Demokraatlik Partei]] (1917–)
* [[Rahvaerakond Mõõdukad]]
* [[Rahvaerakond]] ([[1994]]–[[1999]]) (algselt Eesti Talurahva Erakond)
* [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] ([[1992]]–[[1995]])
* [[Rootsi Rahvaliit]] (asutati 1917)
* [[Saksa Erakond Eestimaal]]
* [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei Eesti Osakondade Keskkomitee]] (1917–)
* [[Tuleviku Eesti Erakond]] 
* [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]]
* [[Vabariiklaste Koonderakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]] (on ühinenud Eesti Iseseisvusparteiga)
* [[Vene Erakond Eestis]] (on ühinenud Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga)
* [[Vene Balti Erakond Eestis]] (on ühinenud Vene Erakonnaga Eestis)
* [[Vene Rahvuslik Liit Eestis]]
* [[Vene Sotsiaaldemokraatlik Partei Eestis]]
* [[Vene Ühtsuspartei]]
* [[Õigusliku Tasakaalu Erakond]]

==Vaata ka==
* [[Eesti erakonnad vasak-parem-skaalal|Eesti erakonnad vasak-paremskaalal]]
* [[Eesti erakondade kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse]]
* [[Poliitiliste parteide ehk erakondade ja teiste samu sihte taotlevate poliitiliste ühingute ja nende liitude likvideerimiskomisjon]]

== Välislingid ==
* [[Teater NO99]]: [[Ühtne Eesti]], Valimiskool: [http://www.youtube.com/watch?v=WU9Ey9Ifm10 osa 1], [http://www.youtube.com/watch?v=uVE-7-3QieI osa 2], [http://www.youtube.com/watch?v=koqzVeE8vNQ osa 3], [http://www.youtube.com/watch?v=ocPA_tsOwP8 osa 4.1], [http://www.youtube.com/watch?v=95CWVYS8OjE osa 4.2], [http://www.youtube.com/watch?v=dTMNdt3FlDY osa 5], [http://www.youtube.com/watch?v=Flbuf2w99Ek osa 6.1], [http://www.youtube.com/watch?v=rhPVgNW3ZIY osa 6.2], 2010; [http://www.youtube.com/watch?v=OKnDFmMnoJQ osa 8.1], [http://www.youtube.com/watch?v=rM9jkRF1NRM osa 8.2], 2011

{{Eesti artiklid}}

[[Kategooria:Eesti erakonnad| ]]
[[Kategooria:Eesti poliitika loendid|Erakondade loend]]</text>
      <sha1>trwkj6gxtrpuwvz3ctyinveqy5whxbu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172481</id>
      <parentid>6172480</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T09:01:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>2001:7D0:82DA:680:31FB:FDDE:19AD:43F1</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Praegused erakonnad */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19997" xml:space="preserve">''Siin on loetletud Eesti erakondi.

==Praegused erakonnad==

{{EestiPoliitika}}

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; 
! Erakond !! Liikmete arv&lt;br&gt; (01.08.2022)
! Liikmete arv &lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py E-äriregister]&lt;/ref&gt;&lt;br&gt; (01.01.2021)
! Erakonna nimekirjas&lt;br&gt; kohalikesse&lt;br&gt; omavalitsustesse&lt;br&gt; valituid, [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. a]]&lt;br&gt;([[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017]])&lt;ref&gt;[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html VVK: Kandidaatide statistika KOV 2017]&lt;/ref&gt;
! Esindatus&lt;br&gt; Riigikogus&lt;br&gt;[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. a]] ([[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. a]])
! Esindatus&lt;br&gt; Euroopa&lt;br&gt; Parlamendis&lt;br&gt; ([[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2019]])&lt;ref&gt;[https://ep2019.valimised.ee/et/elected-members/index.html VVK: Euroopa Parlamendi valimised 2019]&lt;/ref&gt;
! Rahvusvaheline&lt;br&gt; liikmesus
|-
|| [[Eesti Iseseisvuspartei]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 1772 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 1879 || style=&quot;text-align:right;&quot; | || style=&quot;text-align:right;&quot; | || style=&quot;text-align:right;&quot; | || style=&quot;text-align:right;&quot; | 
|-
|| [[Eesti Keskerakond]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 14069 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 14759 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 247 (297) || style=&quot;text-align:right;&quot; | 26 (27)  || style=&quot;text-align:right;&quot; | 1 || [[Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit]]
|-
|| [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 10114 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 8948 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 245 (87) || style=&quot;text-align:right;&quot; | 19 (7) || style=&quot;text-align:right;&quot; | 1 || [[Identiteet ja Demokraatia]]
|-
|| [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 351 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 1697 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 0 (1) || style=&quot;text-align:right;&quot; | || style=&quot;text-align:right;&quot; | || [[Euroopa Vasakpartei]]
|-
|| [[Eesti Reformierakond]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 10740 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 11298 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 244 (293) || style=&quot;text-align:right;&quot; | 34 (30) || style=&quot;text-align:right;&quot; | 2 || [[Liberaalne Internatsionaal]]
|-
|| [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 660 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 725 || style=&quot;text-align:right;&quot; | || style=&quot;text-align:right;&quot; | || style=&quot;text-align:right;&quot; | || style=&quot;text-align:right;&quot; |
|-
|| [[Eesti Tulevikuerakond]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 743 || style=&quot;text-align:right;&quot; |  939 || style=&quot;text-align:right;&quot; | || style=&quot;text-align:right;&quot; | 0 (8) || style=&quot;text-align:right;&quot; | || style=&quot;text-align:right;&quot; | 
|-
|| [[Erakond Eesti 200]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 890 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 702 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 40  || || ||
|-|| 
|| [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 872 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 921 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 2 (0) || style=&quot;text-align:right;&quot; | || style=&quot;text-align:right;&quot; | || [[Euroopa Roheline Partei]]
|-
|| [[ISAMAA_Erakond|Isamaa Erakond]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 7181 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 7778 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 139 (152) || style=&quot;text-align:right;&quot; | 12 (14) || style=&quot;text-align:right;&quot; | 1 || [[Euroopa Rahvapartei]]
|-
|| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 5108 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 5348 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 48 (151) || style=&quot;text-align:right;&quot; |  10 (15) || style=&quot;text-align:right;&quot; | 2 ||[[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei]]
|}

*'''Allikad:'''
&lt;references/&gt;

==Erakondade liikmete arvu ajalugu==

Liikmete arv alates 2003. aastast iga konkreetse aasta kohta aasta alguse seisuga. Allikas: Äriregister.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; 
! Erakond !! Registrikood
! 2003
! 2004
! 2005
! 2006
! 2007
! 2008
! 2009
! 2010
! 2011
! 2012
! 2013
! 2014
! 2015
! 2016
! 2017
! 2018
! 2019
! 2020
! 2021
! 2022
|-
|| [[Eesti Iseseisvuspartei]]{{ref|EIP|[*]}} || 80051885 || 1012 || 1025 || 1039 || 1011 || 1015 || 1010 || 1087 || 1265 || 1201 || 1166 || 2181 || 2154 || 2116 || 2078 || 2045 || 2015 || 1948 || 1912 || 1879 || 1805
|-
|| [[Eesti Keskerakond]] || 80053370 || 7046 || 7335 || 7717 || 9000 || 9998 || 10102 || 11011 || 12053 || 12613 || 12583 || 12569 || 14224 || 14309 || 14253 || 14672 || 14797 || 14934 || 14695 || 14759 || 14352
|-
|| [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] {{ref|EKRE|[*]}}  || 80040344 || 7571 || 8460 || 9013 || 9284 || 10022 || 9903 || 9881 || 9684 || 8623 || 8303 || 7863 || 7740 || 7734 || 8086 || 8100 || 8230 || 8793 || 8848 || 8948 || 10090
|-
|| [[Eesti Reformierakond]] || 80043147 || 2999 || 3668 || 4363 || 5151 || 5788 || 6348 || 6737 || 7274 || 9347 || 10216 || 11518 || 12982 || 12844 || 12611 || 12446 || 12295 || 12152 || 11782 || 11298 || 10928
|-
|| [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || 80051862 || 1558 || 1558 || 1552 || 1441 || 1437 || 1425 || 1421 || 1425 || 1039 || 1014 || 996 || 987 || 946 || 910 || 868 || 846 || 802 || 762 || 725 || 680
|-
|| [[Eesti Vabaerakond]] {{ref|TULE|[*]}} || 80366548 || || || || || || || || || || || || 720 || 649 || 639 || 685 || 638 || 578 || 523 || ||
|-
|| [[Eesti Tulevikuerakond]] {{ref|TULE|[*]}} || 80589722 || || || || || || || || || || || || || || || || || || 997 || 939 || 798
|-
|| [[Elurikkuse Erakond]] {{ref|TULE|[*]}} || 80557923 || || || || || || || || || || || || || || || || 534 || 538 || 531 || || 
|-
|| [[Erakond Eesti 200]] || 80551335 || || || || || || || || || || || || || || || || 550 || 586 || 603 || 702 || 834
|-
|| [[Erakond Rahva Tahe]] {{ref|Erakond Rahva Tahe|[*]}} || 80557886 || || || || || || || || || || || || || || || || || 605 || 597 || 596 ||
|-
|| [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] {{ref|EÜVP|[*]}} || 80060022 || 1131 || 1099 || 1078 || 1041 || 1039 || 1015 || 1000 || 2425 || 2148 || 2116 || 2089 || 2014 || 1978 || 1935 || 1858 || 1834 || 1741 || 1747 || 1697 || 1602
|-
|| [[Konstitutsioonierakond]] {{ref|EÜVP|[*]}} || 80022725 || 1608 || 1623 || 1602 || 1614 || 1600 || 1542 || 1522 || || || || || ||  ||  ||  ||  || || || ||
|- 
|| [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] {{ref|EKD|[*]}} || 80060832 || 2074 || 2073 || 2167 || 2125 || 2129 || 2108 || 2103 || 2079 || 1840 || 1806 || 1741 || 1682 || 1649 || 1616 || 1571 || || || || ||
|-
|| [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || 80223139 || || || || 1227 || 1308 || 1469 || 1486 || 1478 || 1441 || 1329 || 1228 || 1173 || 1116 || 1091 || 1065 || 1056 || 965 || 952 || 921 || 896
|-
|| [[ISAMAA_Erakond|Isamaa Erakond]] {{ref|IRL|[*]}} || 80243584 || || || || || 8420 || 8823 || 8823 || 9139 || 9472 || 9718 || 9758 || 9778 || 9665 || 9508 || 9215 || 8817 || 8501 || 8072 || 7778 || 7683
|-
|| [[Erakond Isamaaliit]] {{ref|IRL|[*]}} || 80039766 || 2763 || 2836 || 2941 || 3191 || || || || || || || ||  ||  ||  ||  || || || || ||
|-
|| [[Erakond Res Publica]] {{ref|IRL|[*]}} || 80131035 || 3684 || 4489 || 5555 || 5338 || || || || || || || ||  ||  ||  ||  ||  || || || ||
|-
|| [[Rahva Ühtsuse Erakond]] {{ref|RÜE|[*]}} || 80374223 || || || || || || || || || || || || 541 || 553 || 551 || 550 || 526 || 507 || 502 || 487 || 463
|-
|| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] {{ref|SDE|[*]}} || 80052459 || 3104 || 2879 || 3000 || 3204 || 3278 || 3275 || 3324 || 3666 || 3781 || 4612 || 5993 || 6199 || 6186 || 6091 || 6014 || 5889 || 5680 || 5470 || 5348 || 5169
|-
|| [[Vene Erakond Eestis]] {{ref|SDE|[*]}} || 80057600 || 1279 || 1351 || 1214 || 1229 || 1213 || 1412 || 1404 || 1398 || 1235 || 1207 ||  ||  ||  ||  ||  || || || || ||
|}
*'''Märkused:'''
:{{Märkus|IRL}}2006. aasta sügisel liitusid [[Erakond Isamaaliit]] ja [[Erakond Res Publica]]. Uue erakonna nimeks sai [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]]. 02.06.2018 otsustas IRLi suurkogu erakonna nime muuta [[ISAMAA_Erakond|Isamaa erakonnaks]]. 
:{{Märkus|EÜVP}}2010. aasta sügisel liitusid [[Eesti Vasakpartei]] ja [[Konstitutsioonierakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]].
:{{Märkus|EIP}}2012. aasta jaanuaris liitusid [[Eesti Iseseisvuspartei]] ja [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eesti Iseseisvuspartei]].
:{{Märkus|SDE}}2012. aasta jaanuaris liitusid [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Vene Erakond Eestis]]. Uue erakonna nimeks sai [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]].
:{{Märkus|EKRE}}2012. aasta märtsis vahetas [[Eestimaa Rahvaliit]] nime, milleks sai [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]].
:{{Märkus|EKD}}2012. oktoobris lõpetas [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] tegevuse.
:{{Märkus|RÜE}}2019. aasta novembris lõpetas [[Rahva Ühtsuse Erakond]] tegevuse.
:{{Märkus|TULE}}2020. aasta augustis liitusid [[Eesti Vabaerakond]] ja [[Elurikkuse Erakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eesti Tulevikuerakond]].
:{{Märkus|Erakond Rahva Tahe}}2021. aasta aprillis lõpetas [[Erakond Rahva Tahe]] tegevuse.

==Erakondade Riigikogus esindatuse ajalugu==

Kuna 1992. aasta valimised olid praktiliselt vaid [[valimisliit]]ude valimised, siis on see aasta siit tabelist välja jäetud. Tabelis märgib number 0 seda, et [[erakond]] osales valimistel, kuid ei saanud kohti [[Riigikogu]]s. Tühi väli märgib, et [[erakond]] ei osalenud oma nimekirjaga valimistel.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; 
! Erakond !! Registrikood
! [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995]]
! [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999]]
! [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003]]
! [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007]]
! [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011]]
! [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015]]
! [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]]
|-
|| [[Eesti Iseseisvuspartei]] {{ref|EIP_RK|[*]}}  || 80051885 ||  ||  || 0 || 0 || 0 || 0 ||
|-
|| [[Eesti Keskerakond]] || 80053370 || 16 || 28 || 28 || 29 || 26 || 27 || 26
|-
|| [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] {{ref|ERL_RK|[*]}} {{ref|EKRE_RK|[*]}} || 80040344 ||  || 7 || 13 || 6 || 0 || 7 || 19
|-
|| [[Eesti Reformierakond]] || 80043147 || 9 || 18 || 19 || 31 || 33 || 30 || 34
|-
|| [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] {{ref|KMÜ_RK|[*]}} || 80051862 ||  || 0 ||  ||  ||  || ||
|-
|| [[Eesti Vabaerakond]] || 80366548 ||  ||  ||  ||  ||  || 8 || 0
|-
|| [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] {{ref|EÜVP1_RK|[*]}} {{ref|EÜVP2_RK|[*]}} || 80060022 ||  ||  || 0 || 0 || 0 || 0 || 0
|-
|| [[Konstitutsioonierakond]] {{ref|EÜR_RK|[*]}} {{ref|EÜVP2_RK|[*]}} || 80022725 ||  || 6 || 0 || 0 ||  || ||
|-
|| [[Elurikkuse Erakond]] || 80557923 ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0
|-
|| [[Erakond Eesti 200]] || 80551335 ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0
|-
|| [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] {{ref|EKD_RK|[*]}} || 80060832 ||  || 0 || 0 || 0 || 0 || ||
|-
|| [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || 80223139 ||  ||  ||  || 6 || 0 || 0 || 0
|-
|| [[ISAMAA_Erakond|Isamaa Erakond]] {{ref|IRL2_RK|[*]}} || 80243584 ||  ||  ||  || 19 || 23 || 14 || 12
|-
|| [[Erakond Isamaaliit]] {{ref|IRL1_RK|[*]}} {{ref|IRL2_RK|[*]}} || 80039766 || 8 || 18 || 7 ||  ||  || ||
|-
|| [[Erakond Res Publica]] {{ref|IRL2_RK|[*]}} || 80131035 ||  ||  || 28 ||  ||  || ||
|-
|| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] {{ref|SDE1_RK|[*]}} {{ref|SDE2_RK|[*]}} {{ref|SDE3_RK|[*]}} || 80052459 || 6 || 17 || 6 || 10 || 19 || 15 || 10
|-
|| [[Vene Erakond Eestis]] {{ref|SDE3_RK|[*]}} || 80057600 ||  || 0 || 0 || 0 || 0 || ||
|-
|| [[Eesti Koonderakond]] {{ref|KMÜ_RK|[*]}} || 80053772 ||  || 7 ||  ||  ||  || ||
|-
|| [[Erakond Uus Eesti]] {{ref|EUE_RK|[*]}} || 80010691 ||  || 0 ||  ||  ||  || ||
|-
|| [[Libertas Eesti Erakond]] {{ref|LEE_RK|[*]}} || 80053499 ||  || 0 ||  ||  ||  ||  ||
|-
|| [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]{{ref|EIP_RK|[*]}} || 80139628 ||  ||  ||  ||  ||  || ||
|-
|| valimisliit &quot;[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]&quot; {{ref|KMÜ_RK|[*]}} ||  || 41 ||  ||  ||  ||  || ||
|-
|| valimisliit &quot;[[Meie Kodu On Eestimaa!]]&quot; ||  || 6 ||  ||  ||  ||  || ||
|-
|| valimisliit &quot;[[Parempoolsed (erakond)|Parempoolsed]]&quot; ||  || 5 ||  ||  ||  ||  || ||
|-
|}

*'''Märkused:'''
:{{Märkus|KMÜ_RK}}1995. aasta valimiste valimisliit &quot;[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]&quot; koosnes erakondadest [[Eesti Koonderakond]], [[Eesti Maarahva Erakond]], [[Eesti Maaliit]], [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]] ja [[Põllumeeste Kogu]].
:{{Märkus|KMÜ_RK}}1995. aasta valimiste valimisliit &quot;[[Meie Kodu On Eestimaa!]]&quot; koosnes erakondadest [[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]] ja [[Vene Erakond Eestis]].
:{{Märkus|KMÜ_RK}}1995. aasta valimiste valimisliit &quot;[[Parempoolsed (erakond)|Parempoolsed]]&quot; koosnes erakonnast [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]].
:{{Märkus|IRL1_RK}}1995. aasta valimistel osales [[Erakond Isamaaliit]] valimisliiduna nimega [[valimisliit &quot;Isamaa ja ERSP Liit&quot;]], mis koosnes erakondadest [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]].
:{{Märkus|SDE1_RK}}1995. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] valimisliiduna nimega valimisliit &quot;[[Mõõdukad]]&quot;, mis koosnes erakondadest [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]] ja [[Eesti Maa-Keskerakond]].
:{{Märkus|LEE_RK}}1995. ja 1999. aasta valimistel osales [[Libertas Eesti Erakond]] nimega [[Eesti Sinine Erakond]].
:{{Märkus|ERL_RK}}1999. aasta valimistel osales [[Eestimaa Rahvaliit]] nimega [[Eesti Maarahva Erakond]].
:{{Märkus|EUE_RK}}1999. aasta valimistel osales [[Erakond Uus Eesti]] nimega [[Arengupartei]].
:{{Märkus|SDE2_RK}}1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] nimega [[Rahvaerakond Mõõdukad]].
:{{Märkus|EÜR_RK}}1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Konstitutsioonierakond]] nimega [[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]].
:{{Märkus|EKD_RK}}1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] nimega [[Eesti Kristlik Rahvapartei]].
:{{Märkus|EÜVP1_RK}}2003. aasta valimistel osales [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] nimega [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei]].
:{{Märkus|IRL2_RK}}2006. aasta sügisel liitusid [[Erakond Isamaaliit]] ja [[Erakond Res Publica]]. Uue erakonna nimeks sai [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]]. 02.06.2018 otsustas IRLi suurkogu erakonna nime muuta [[ISAMAA_Erakond|Isamaa erakonnaks]].
:{{Märkus|EÜVP2_RK}}2010. aasta sügisel liitusid [[Eesti Vasakpartei]] ja [[Konstitutsioonierakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]].
:{{Märkus|EIP_RK}}2012. aasta jaanuaris liitusid [[Eesti Iseseisvuspartei]] ja [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eesti Iseseisvuspartei]].
:{{Märkus|SDE3_RK}}2012. aasta jaanuaris liitusid [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Vene Erakond Eestis]]. Uue erakonna nimeks sai [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]].
:{{Märkus|EEKRE_RK}}2012. aasta märtsis vahetas [[Eestimaa Rahvaliit]] nime, milleks sai [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]].

==Erakondade noortekogud==
* [http://www.ekre.ee/noored/ Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Noorteühendus] 
* [http://noored.irl.ee/ Isamaa Noorteühendus]
* [http://www.kesknoored.ee/ Keskerakonna Noortekogu] + [[Keskerakonna Noortekogu]]
* [http://www.noored.eu/ Noored Rohelised] + [[Noored Rohelised]]
* [http://www.noorsots.ee/ Noored Sotsiaaldemokraadid] + [[Noored Sotsiaaldemokraadid]]
* [http://www.reforminoored.ee/ Reformierakonna Noortekogu]
*Noor Eesti 200
&lt;!--
==Loomisel olevad erakonnad==

* ... --&gt;

==Tegevuse lõpetanud erakonnad==

* [[Arengupartei]]
* [[Balti Konstitutsiooniline Partei]]
* [[Demokraadid – Eesti Demokraatlik Partei]]
* [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (EDE)
* [[Eesti Demokraatlik Tööerakond]]
* [[Eesti Demokraatlik Õigusliit]]
* [[Eesti Ettevõtjate Erakond]]
* [[Eestimaa Kommunistlik Partei]] (EKP)
* [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (1990)]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Eesti Koonderakond]] (EK)
* [[Eesti Kristlik Demokraatlik Liit]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Eesti Kristlik Liit]]
* [[Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei]]
* [[Eesti Liberaalne Rahvapartei]]
* [[Eesti Maa-Keskerakond]]
* [[Eesti Maaliit]] 
* [[Eesti Maarahva Erakond]]
* [[Eesti Maarahva Liit]] (EMRL)
* [[Eesti Pensionäride Erakond]] (.. –2006)
* [[Eesti Pensionäride ja Perede Erakond]]
* [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]]
* [[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei]] (1917–) / [[Eesti Tööerakond]] (−1932)
* [[Eesti Rahva Jäägerpartei]]
* [[Eesti Rahva-Keskerakond]]
* [[Eesti Rahvaerakond]] (ER) ([[1919]]–[[1932]]) (alates 1932 [[Rahvuslik Keskerakond]])
* [[Eesti Rahvameelne Eduerakond]]/ [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (1917–)
* [[Eesti Rahvuslaste Keskliit]]
* [[Eesti Rahvuslik Eduerakond]]
* [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] ([[1988]]–1995)
* [[Eesti Reformierakond-Liberaalid]]
* [[Eesti Roheline Erakond]]
* [[Eesti Roheline Partei]]
* [[Eesti Rohelised]]
* [[Eesti Rojalistlik Partei]]
* [[Eesti Sinine Erakond]] 
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Iseseisvuspartei]]
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]]
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] (ESDTP)
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus]]
* [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei]] (ESTP)
* [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] (1917–)
* [[Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis]]
* [[Eesti Talurahva Erakond]]
* [[Eesti Talurahva Liit]] (1917–)
* [[Eesti Tööerakond]] (ETE)
* [[Eesti Tööliste Sotsiaaldemokraatlik Ühisus]]
* [[Eesti Vabad Demokraadid]]
* [[Eesti Vasakpartei]] 
* [[Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Ühendus]] (1917–)
* [[Erakond Isamaaliit]]
* [[Erakond Mõõdukad]]
* [[Erakond Res Publica]]
* [[Erakond Uus Eesti]]
* [[Kindral Johan Laidoneri Riigivanemaks Valimist Korraldav Peatoimkond]] 
* [[Konstitutsioonierakond]]
* [[Koonderakond]]
* [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]
* [[Kristlik Rahvaerakond]] (KRE)
* [[Libertas Eesti Erakond]]
* [[Majandusline Rühm]]
* [[Metsaerakond]]
* [[Põhja-Eesti Kodanike Partei]]
* [[Põllumeestekogud]] (PK)
* [[Põllumeestekogude ja Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondis]] (PKK)
* [[Radikaal-Demokraatlik Partei]] (1917–)
* [[Rahvaerakond Mõõdukad]]
* [[Rahvaerakond]] ([[1994]]–[[1999]]) (algselt Eesti Talurahva Erakond)
* [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] ([[1992]]–[[1995]])
* [[Rootsi Rahvaliit]] (asutati 1917)
* [[Saksa Erakond Eestimaal]]
* [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei Eesti Osakondade Keskkomitee]] (1917–)
* [[Tuleviku Eesti Erakond]] 
* [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]]
* [[Vabariiklaste Koonderakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]] (on ühinenud Eesti Iseseisvusparteiga)
* [[Vene Erakond Eestis]] (on ühinenud Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga)
* [[Vene Balti Erakond Eestis]] (on ühinenud Vene Erakonnaga Eestis)
* [[Vene Rahvuslik Liit Eestis]]
* [[Vene Sotsiaaldemokraatlik Partei Eestis]]
* [[Vene Ühtsuspartei]]
* [[Õigusliku Tasakaalu Erakond]]

==Vaata ka==
* [[Eesti erakonnad vasak-parem-skaalal|Eesti erakonnad vasak-paremskaalal]]
* [[Eesti erakondade kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse]]
* [[Poliitiliste parteide ehk erakondade ja teiste samu sihte taotlevate poliitiliste ühingute ja nende liitude likvideerimiskomisjon]]

== Välislingid ==
* [[Teater NO99]]: [[Ühtne Eesti]], Valimiskool: [http://www.youtube.com/watch?v=WU9Ey9Ifm10 osa 1], [http://www.youtube.com/watch?v=uVE-7-3QieI osa 2], [http://www.youtube.com/watch?v=koqzVeE8vNQ osa 3], [http://www.youtube.com/watch?v=ocPA_tsOwP8 osa 4.1], [http://www.youtube.com/watch?v=95CWVYS8OjE osa 4.2], [http://www.youtube.com/watch?v=dTMNdt3FlDY osa 5], [http://www.youtube.com/watch?v=Flbuf2w99Ek osa 6.1], [http://www.youtube.com/watch?v=rhPVgNW3ZIY osa 6.2], 2010; [http://www.youtube.com/watch?v=OKnDFmMnoJQ osa 8.1], [http://www.youtube.com/watch?v=rM9jkRF1NRM osa 8.2], 2011

{{Eesti artiklid}}

[[Kategooria:Eesti erakonnad| ]]
[[Kategooria:Eesti poliitika loendid|Erakondade loend]]</text>
      <sha1>mdwdd1tce3rhl7vv735hb8ayw7pqjmm</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172485</id>
      <parentid>6172481</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T09:05:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>2001:7D0:82DA:680:31FB:FDDE:19AD:43F1</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Praegused erakonnad */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19997" xml:space="preserve">''Siin on loetletud Eesti erakondi.

==Praegused erakonnad==

{{EestiPoliitika}}

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; 
! Erakond !! Liikmete arv&lt;br&gt; (01.08.2022)
! Liikmete arv &lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py E-äriregister]&lt;/ref&gt;&lt;br&gt; (01.01.2021)
! Erakonna nimekirjas&lt;br&gt; kohalikesse&lt;br&gt; omavalitsustesse&lt;br&gt; valituid, [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. a]]&lt;br&gt;([[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017]])&lt;ref&gt;[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html VVK: Kandidaatide statistika KOV 2017]&lt;/ref&gt;
! Esindatus&lt;br&gt; Riigikogus&lt;br&gt;[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. a]] ([[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. a]])
! Esindatus&lt;br&gt; Euroopa&lt;br&gt; Parlamendis&lt;br&gt; ([[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2019]])&lt;ref&gt;[https://ep2019.valimised.ee/et/elected-members/index.html VVK: Euroopa Parlamendi valimised 2019]&lt;/ref&gt;
! Rahvusvaheline&lt;br&gt; liikmesus
|-
|| [[Eesti Iseseisvuspartei]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 1772 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 1879 || style=&quot;text-align:right;&quot; | || style=&quot;text-align:right;&quot; | || style=&quot;text-align:right;&quot; | || style=&quot;text-align:right;&quot; | 
|-
|| [[Eesti Keskerakond]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 14069 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 14759 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 247 (297) || style=&quot;text-align:right;&quot; | 26 (27)  || style=&quot;text-align:right;&quot; | 1 || [[Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit]]
|-
|| [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 10114 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 8948 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 245 (87) || style=&quot;text-align:right;&quot; | 19 (7) || style=&quot;text-align:right;&quot; | 1 || [[Identiteet ja Demokraatia]]
|-
|| [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 351 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 1697 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 0 (1) || style=&quot;text-align:right;&quot; | || style=&quot;text-align:right;&quot; | || [[Euroopa Vasakpartei]]
|-
|| [[Eesti Reformierakond]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 10740 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 11298 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 244 (293) || style=&quot;text-align:right;&quot; | 34 (30) || style=&quot;text-align:right;&quot; | 2 || [[Liberaalne Internatsionaal]]
|-
|| [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 659 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 725 || style=&quot;text-align:right;&quot; | || style=&quot;text-align:right;&quot; | || style=&quot;text-align:right;&quot; | || style=&quot;text-align:right;&quot; |
|-
|| [[Eesti Tulevikuerakond]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 743 || style=&quot;text-align:right;&quot; |  939 || style=&quot;text-align:right;&quot; | || style=&quot;text-align:right;&quot; | 0 (8) || style=&quot;text-align:right;&quot; | || style=&quot;text-align:right;&quot; | 
|-
|| [[Erakond Eesti 200]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 890 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 702 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 40  || || ||
|-|| 
|| [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 872 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 921 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 2 (0) || style=&quot;text-align:right;&quot; | || style=&quot;text-align:right;&quot; | || [[Euroopa Roheline Partei]]
|-
|| [[ISAMAA_Erakond|Isamaa Erakond]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 7181 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 7778 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 139 (152) || style=&quot;text-align:right;&quot; | 12 (14) || style=&quot;text-align:right;&quot; | 1 || [[Euroopa Rahvapartei]]
|-
|| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 5108 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 5348 || style=&quot;text-align:right;&quot; | 48 (151) || style=&quot;text-align:right;&quot; |  10 (15) || style=&quot;text-align:right;&quot; | 2 ||[[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei]]
|}

*'''Allikad:'''
&lt;references/&gt;

==Erakondade liikmete arvu ajalugu==

Liikmete arv alates 2003. aastast iga konkreetse aasta kohta aasta alguse seisuga. Allikas: Äriregister.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; 
! Erakond !! Registrikood
! 2003
! 2004
! 2005
! 2006
! 2007
! 2008
! 2009
! 2010
! 2011
! 2012
! 2013
! 2014
! 2015
! 2016
! 2017
! 2018
! 2019
! 2020
! 2021
! 2022
|-
|| [[Eesti Iseseisvuspartei]]{{ref|EIP|[*]}} || 80051885 || 1012 || 1025 || 1039 || 1011 || 1015 || 1010 || 1087 || 1265 || 1201 || 1166 || 2181 || 2154 || 2116 || 2078 || 2045 || 2015 || 1948 || 1912 || 1879 || 1805
|-
|| [[Eesti Keskerakond]] || 80053370 || 7046 || 7335 || 7717 || 9000 || 9998 || 10102 || 11011 || 12053 || 12613 || 12583 || 12569 || 14224 || 14309 || 14253 || 14672 || 14797 || 14934 || 14695 || 14759 || 14352
|-
|| [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] {{ref|EKRE|[*]}}  || 80040344 || 7571 || 8460 || 9013 || 9284 || 10022 || 9903 || 9881 || 9684 || 8623 || 8303 || 7863 || 7740 || 7734 || 8086 || 8100 || 8230 || 8793 || 8848 || 8948 || 10090
|-
|| [[Eesti Reformierakond]] || 80043147 || 2999 || 3668 || 4363 || 5151 || 5788 || 6348 || 6737 || 7274 || 9347 || 10216 || 11518 || 12982 || 12844 || 12611 || 12446 || 12295 || 12152 || 11782 || 11298 || 10928
|-
|| [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || 80051862 || 1558 || 1558 || 1552 || 1441 || 1437 || 1425 || 1421 || 1425 || 1039 || 1014 || 996 || 987 || 946 || 910 || 868 || 846 || 802 || 762 || 725 || 680
|-
|| [[Eesti Vabaerakond]] {{ref|TULE|[*]}} || 80366548 || || || || || || || || || || || || 720 || 649 || 639 || 685 || 638 || 578 || 523 || ||
|-
|| [[Eesti Tulevikuerakond]] {{ref|TULE|[*]}} || 80589722 || || || || || || || || || || || || || || || || || || 997 || 939 || 798
|-
|| [[Elurikkuse Erakond]] {{ref|TULE|[*]}} || 80557923 || || || || || || || || || || || || || || || || 534 || 538 || 531 || || 
|-
|| [[Erakond Eesti 200]] || 80551335 || || || || || || || || || || || || || || || || 550 || 586 || 603 || 702 || 834
|-
|| [[Erakond Rahva Tahe]] {{ref|Erakond Rahva Tahe|[*]}} || 80557886 || || || || || || || || || || || || || || || || || 605 || 597 || 596 ||
|-
|| [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] {{ref|EÜVP|[*]}} || 80060022 || 1131 || 1099 || 1078 || 1041 || 1039 || 1015 || 1000 || 2425 || 2148 || 2116 || 2089 || 2014 || 1978 || 1935 || 1858 || 1834 || 1741 || 1747 || 1697 || 1602
|-
|| [[Konstitutsioonierakond]] {{ref|EÜVP|[*]}} || 80022725 || 1608 || 1623 || 1602 || 1614 || 1600 || 1542 || 1522 || || || || || ||  ||  ||  ||  || || || ||
|- 
|| [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] {{ref|EKD|[*]}} || 80060832 || 2074 || 2073 || 2167 || 2125 || 2129 || 2108 || 2103 || 2079 || 1840 || 1806 || 1741 || 1682 || 1649 || 1616 || 1571 || || || || ||
|-
|| [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || 80223139 || || || || 1227 || 1308 || 1469 || 1486 || 1478 || 1441 || 1329 || 1228 || 1173 || 1116 || 1091 || 1065 || 1056 || 965 || 952 || 921 || 896
|-
|| [[ISAMAA_Erakond|Isamaa Erakond]] {{ref|IRL|[*]}} || 80243584 || || || || || 8420 || 8823 || 8823 || 9139 || 9472 || 9718 || 9758 || 9778 || 9665 || 9508 || 9215 || 8817 || 8501 || 8072 || 7778 || 7683
|-
|| [[Erakond Isamaaliit]] {{ref|IRL|[*]}} || 80039766 || 2763 || 2836 || 2941 || 3191 || || || || || || || ||  ||  ||  ||  || || || || ||
|-
|| [[Erakond Res Publica]] {{ref|IRL|[*]}} || 80131035 || 3684 || 4489 || 5555 || 5338 || || || || || || || ||  ||  ||  ||  ||  || || || ||
|-
|| [[Rahva Ühtsuse Erakond]] {{ref|RÜE|[*]}} || 80374223 || || || || || || || || || || || || 541 || 553 || 551 || 550 || 526 || 507 || 502 || 487 || 463
|-
|| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] {{ref|SDE|[*]}} || 80052459 || 3104 || 2879 || 3000 || 3204 || 3278 || 3275 || 3324 || 3666 || 3781 || 4612 || 5993 || 6199 || 6186 || 6091 || 6014 || 5889 || 5680 || 5470 || 5348 || 5169
|-
|| [[Vene Erakond Eestis]] {{ref|SDE|[*]}} || 80057600 || 1279 || 1351 || 1214 || 1229 || 1213 || 1412 || 1404 || 1398 || 1235 || 1207 ||  ||  ||  ||  ||  || || || || ||
|}
*'''Märkused:'''
:{{Märkus|IRL}}2006. aasta sügisel liitusid [[Erakond Isamaaliit]] ja [[Erakond Res Publica]]. Uue erakonna nimeks sai [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]]. 02.06.2018 otsustas IRLi suurkogu erakonna nime muuta [[ISAMAA_Erakond|Isamaa erakonnaks]]. 
:{{Märkus|EÜVP}}2010. aasta sügisel liitusid [[Eesti Vasakpartei]] ja [[Konstitutsioonierakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]].
:{{Märkus|EIP}}2012. aasta jaanuaris liitusid [[Eesti Iseseisvuspartei]] ja [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eesti Iseseisvuspartei]].
:{{Märkus|SDE}}2012. aasta jaanuaris liitusid [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Vene Erakond Eestis]]. Uue erakonna nimeks sai [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]].
:{{Märkus|EKRE}}2012. aasta märtsis vahetas [[Eestimaa Rahvaliit]] nime, milleks sai [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]].
:{{Märkus|EKD}}2012. oktoobris lõpetas [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] tegevuse.
:{{Märkus|RÜE}}2019. aasta novembris lõpetas [[Rahva Ühtsuse Erakond]] tegevuse.
:{{Märkus|TULE}}2020. aasta augustis liitusid [[Eesti Vabaerakond]] ja [[Elurikkuse Erakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eesti Tulevikuerakond]].
:{{Märkus|Erakond Rahva Tahe}}2021. aasta aprillis lõpetas [[Erakond Rahva Tahe]] tegevuse.

==Erakondade Riigikogus esindatuse ajalugu==

Kuna 1992. aasta valimised olid praktiliselt vaid [[valimisliit]]ude valimised, siis on see aasta siit tabelist välja jäetud. Tabelis märgib number 0 seda, et [[erakond]] osales valimistel, kuid ei saanud kohti [[Riigikogu]]s. Tühi väli märgib, et [[erakond]] ei osalenud oma nimekirjaga valimistel.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; 
! Erakond !! Registrikood
! [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995]]
! [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999]]
! [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003]]
! [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007]]
! [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011]]
! [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015]]
! [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]]
|-
|| [[Eesti Iseseisvuspartei]] {{ref|EIP_RK|[*]}}  || 80051885 ||  ||  || 0 || 0 || 0 || 0 ||
|-
|| [[Eesti Keskerakond]] || 80053370 || 16 || 28 || 28 || 29 || 26 || 27 || 26
|-
|| [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] {{ref|ERL_RK|[*]}} {{ref|EKRE_RK|[*]}} || 80040344 ||  || 7 || 13 || 6 || 0 || 7 || 19
|-
|| [[Eesti Reformierakond]] || 80043147 || 9 || 18 || 19 || 31 || 33 || 30 || 34
|-
|| [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] {{ref|KMÜ_RK|[*]}} || 80051862 ||  || 0 ||  ||  ||  || ||
|-
|| [[Eesti Vabaerakond]] || 80366548 ||  ||  ||  ||  ||  || 8 || 0
|-
|| [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] {{ref|EÜVP1_RK|[*]}} {{ref|EÜVP2_RK|[*]}} || 80060022 ||  ||  || 0 || 0 || 0 || 0 || 0
|-
|| [[Konstitutsioonierakond]] {{ref|EÜR_RK|[*]}} {{ref|EÜVP2_RK|[*]}} || 80022725 ||  || 6 || 0 || 0 ||  || ||
|-
|| [[Elurikkuse Erakond]] || 80557923 ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0
|-
|| [[Erakond Eesti 200]] || 80551335 ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0
|-
|| [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] {{ref|EKD_RK|[*]}} || 80060832 ||  || 0 || 0 || 0 || 0 || ||
|-
|| [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || 80223139 ||  ||  ||  || 6 || 0 || 0 || 0
|-
|| [[ISAMAA_Erakond|Isamaa Erakond]] {{ref|IRL2_RK|[*]}} || 80243584 ||  ||  ||  || 19 || 23 || 14 || 12
|-
|| [[Erakond Isamaaliit]] {{ref|IRL1_RK|[*]}} {{ref|IRL2_RK|[*]}} || 80039766 || 8 || 18 || 7 ||  ||  || ||
|-
|| [[Erakond Res Publica]] {{ref|IRL2_RK|[*]}} || 80131035 ||  ||  || 28 ||  ||  || ||
|-
|| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] {{ref|SDE1_RK|[*]}} {{ref|SDE2_RK|[*]}} {{ref|SDE3_RK|[*]}} || 80052459 || 6 || 17 || 6 || 10 || 19 || 15 || 10
|-
|| [[Vene Erakond Eestis]] {{ref|SDE3_RK|[*]}} || 80057600 ||  || 0 || 0 || 0 || 0 || ||
|-
|| [[Eesti Koonderakond]] {{ref|KMÜ_RK|[*]}} || 80053772 ||  || 7 ||  ||  ||  || ||
|-
|| [[Erakond Uus Eesti]] {{ref|EUE_RK|[*]}} || 80010691 ||  || 0 ||  ||  ||  || ||
|-
|| [[Libertas Eesti Erakond]] {{ref|LEE_RK|[*]}} || 80053499 ||  || 0 ||  ||  ||  ||  ||
|-
|| [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]{{ref|EIP_RK|[*]}} || 80139628 ||  ||  ||  ||  ||  || ||
|-
|| valimisliit &quot;[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]&quot; {{ref|KMÜ_RK|[*]}} ||  || 41 ||  ||  ||  ||  || ||
|-
|| valimisliit &quot;[[Meie Kodu On Eestimaa!]]&quot; ||  || 6 ||  ||  ||  ||  || ||
|-
|| valimisliit &quot;[[Parempoolsed (erakond)|Parempoolsed]]&quot; ||  || 5 ||  ||  ||  ||  || ||
|-
|}

*'''Märkused:'''
:{{Märkus|KMÜ_RK}}1995. aasta valimiste valimisliit &quot;[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]&quot; koosnes erakondadest [[Eesti Koonderakond]], [[Eesti Maarahva Erakond]], [[Eesti Maaliit]], [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]] ja [[Põllumeeste Kogu]].
:{{Märkus|KMÜ_RK}}1995. aasta valimiste valimisliit &quot;[[Meie Kodu On Eestimaa!]]&quot; koosnes erakondadest [[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]] ja [[Vene Erakond Eestis]].
:{{Märkus|KMÜ_RK}}1995. aasta valimiste valimisliit &quot;[[Parempoolsed (erakond)|Parempoolsed]]&quot; koosnes erakonnast [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]].
:{{Märkus|IRL1_RK}}1995. aasta valimistel osales [[Erakond Isamaaliit]] valimisliiduna nimega [[valimisliit &quot;Isamaa ja ERSP Liit&quot;]], mis koosnes erakondadest [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]].
:{{Märkus|SDE1_RK}}1995. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] valimisliiduna nimega valimisliit &quot;[[Mõõdukad]]&quot;, mis koosnes erakondadest [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]] ja [[Eesti Maa-Keskerakond]].
:{{Märkus|LEE_RK}}1995. ja 1999. aasta valimistel osales [[Libertas Eesti Erakond]] nimega [[Eesti Sinine Erakond]].
:{{Märkus|ERL_RK}}1999. aasta valimistel osales [[Eestimaa Rahvaliit]] nimega [[Eesti Maarahva Erakond]].
:{{Märkus|EUE_RK}}1999. aasta valimistel osales [[Erakond Uus Eesti]] nimega [[Arengupartei]].
:{{Märkus|SDE2_RK}}1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] nimega [[Rahvaerakond Mõõdukad]].
:{{Märkus|EÜR_RK}}1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Konstitutsioonierakond]] nimega [[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]].
:{{Märkus|EKD_RK}}1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] nimega [[Eesti Kristlik Rahvapartei]].
:{{Märkus|EÜVP1_RK}}2003. aasta valimistel osales [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] nimega [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei]].
:{{Märkus|IRL2_RK}}2006. aasta sügisel liitusid [[Erakond Isamaaliit]] ja [[Erakond Res Publica]]. Uue erakonna nimeks sai [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]]. 02.06.2018 otsustas IRLi suurkogu erakonna nime muuta [[ISAMAA_Erakond|Isamaa erakonnaks]].
:{{Märkus|EÜVP2_RK}}2010. aasta sügisel liitusid [[Eesti Vasakpartei]] ja [[Konstitutsioonierakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]].
:{{Märkus|EIP_RK}}2012. aasta jaanuaris liitusid [[Eesti Iseseisvuspartei]] ja [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eesti Iseseisvuspartei]].
:{{Märkus|SDE3_RK}}2012. aasta jaanuaris liitusid [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Vene Erakond Eestis]]. Uue erakonna nimeks sai [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]].
:{{Märkus|EEKRE_RK}}2012. aasta märtsis vahetas [[Eestimaa Rahvaliit]] nime, milleks sai [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]].

==Erakondade noortekogud==
* [http://www.ekre.ee/noored/ Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Noorteühendus] 
* [http://noored.irl.ee/ Isamaa Noorteühendus]
* [http://www.kesknoored.ee/ Keskerakonna Noortekogu] + [[Keskerakonna Noortekogu]]
* [http://www.noored.eu/ Noored Rohelised] + [[Noored Rohelised]]
* [http://www.noorsots.ee/ Noored Sotsiaaldemokraadid] + [[Noored Sotsiaaldemokraadid]]
* [http://www.reforminoored.ee/ Reformierakonna Noortekogu]
*Noor Eesti 200
&lt;!--
==Loomisel olevad erakonnad==

* ... --&gt;

==Tegevuse lõpetanud erakonnad==

* [[Arengupartei]]
* [[Balti Konstitutsiooniline Partei]]
* [[Demokraadid – Eesti Demokraatlik Partei]]
* [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (EDE)
* [[Eesti Demokraatlik Tööerakond]]
* [[Eesti Demokraatlik Õigusliit]]
* [[Eesti Ettevõtjate Erakond]]
* [[Eestimaa Kommunistlik Partei]] (EKP)
* [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (1990)]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Eesti Koonderakond]] (EK)
* [[Eesti Kristlik Demokraatlik Liit]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Eesti Kristlik Liit]]
* [[Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei]]
* [[Eesti Liberaalne Rahvapartei]]
* [[Eesti Maa-Keskerakond]]
* [[Eesti Maaliit]] 
* [[Eesti Maarahva Erakond]]
* [[Eesti Maarahva Liit]] (EMRL)
* [[Eesti Pensionäride Erakond]] (.. –2006)
* [[Eesti Pensionäride ja Perede Erakond]]
* [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]]
* [[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei]] (1917–) / [[Eesti Tööerakond]] (−1932)
* [[Eesti Rahva Jäägerpartei]]
* [[Eesti Rahva-Keskerakond]]
* [[Eesti Rahvaerakond]] (ER) ([[1919]]–[[1932]]) (alates 1932 [[Rahvuslik Keskerakond]])
* [[Eesti Rahvameelne Eduerakond]]/ [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (1917–)
* [[Eesti Rahvuslaste Keskliit]]
* [[Eesti Rahvuslik Eduerakond]]
* [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] ([[1988]]–1995)
* [[Eesti Reformierakond-Liberaalid]]
* [[Eesti Roheline Erakond]]
* [[Eesti Roheline Partei]]
* [[Eesti Rohelised]]
* [[Eesti Rojalistlik Partei]]
* [[Eesti Sinine Erakond]] 
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Iseseisvuspartei]]
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]]
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] (ESDTP)
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus]]
* [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei]] (ESTP)
* [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] (1917–)
* [[Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis]]
* [[Eesti Talurahva Erakond]]
* [[Eesti Talurahva Liit]] (1917–)
* [[Eesti Tööerakond]] (ETE)
* [[Eesti Tööliste Sotsiaaldemokraatlik Ühisus]]
* [[Eesti Vabad Demokraadid]]
* [[Eesti Vasakpartei]] 
* [[Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Ühendus]] (1917–)
* [[Erakond Isamaaliit]]
* [[Erakond Mõõdukad]]
* [[Erakond Res Publica]]
* [[Erakond Uus Eesti]]
* [[Kindral Johan Laidoneri Riigivanemaks Valimist Korraldav Peatoimkond]] 
* [[Konstitutsioonierakond]]
* [[Koonderakond]]
* [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]
* [[Kristlik Rahvaerakond]] (KRE)
* [[Libertas Eesti Erakond]]
* [[Majandusline Rühm]]
* [[Metsaerakond]]
* [[Põhja-Eesti Kodanike Partei]]
* [[Põllumeestekogud]] (PK)
* [[Põllumeestekogude ja Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondis]] (PKK)
* [[Radikaal-Demokraatlik Partei]] (1917–)
* [[Rahvaerakond Mõõdukad]]
* [[Rahvaerakond]] ([[1994]]–[[1999]]) (algselt Eesti Talurahva Erakond)
* [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] ([[1992]]–[[1995]])
* [[Rootsi Rahvaliit]] (asutati 1917)
* [[Saksa Erakond Eestimaal]]
* [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei Eesti Osakondade Keskkomitee]] (1917–)
* [[Tuleviku Eesti Erakond]] 
* [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]]
* [[Vabariiklaste Koonderakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]] (on ühinenud Eesti Iseseisvusparteiga)
* [[Vene Erakond Eestis]] (on ühinenud Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga)
* [[Vene Balti Erakond Eestis]] (on ühinenud Vene Erakonnaga Eestis)
* [[Vene Rahvuslik Liit Eestis]]
* [[Vene Sotsiaaldemokraatlik Partei Eestis]]
* [[Vene Ühtsuspartei]]
* [[Õigusliku Tasakaalu Erakond]]

==Vaata ka==
* [[Eesti erakonnad vasak-parem-skaalal|Eesti erakonnad vasak-paremskaalal]]
* [[Eesti erakondade kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse]]
* [[Poliitiliste parteide ehk erakondade ja teiste samu sihte taotlevate poliitiliste ühingute ja nende liitude likvideerimiskomisjon]]

== Välislingid ==
* [[Teater NO99]]: [[Ühtne Eesti]], Valimiskool: [http://www.youtube.com/watch?v=WU9Ey9Ifm10 osa 1], [http://www.youtube.com/watch?v=uVE-7-3QieI osa 2], [http://www.youtube.com/watch?v=koqzVeE8vNQ osa 3], [http://www.youtube.com/watch?v=ocPA_tsOwP8 osa 4.1], [http://www.youtube.com/watch?v=95CWVYS8OjE osa 4.2], [http://www.youtube.com/watch?v=dTMNdt3FlDY osa 5], [http://www.youtube.com/watch?v=Flbuf2w99Ek osa 6.1], [http://www.youtube.com/watch?v=rhPVgNW3ZIY osa 6.2], 2010; [http://www.youtube.com/watch?v=OKnDFmMnoJQ osa 8.1], [http://www.youtube.com/watch?v=rM9jkRF1NRM osa 8.2], 2011

{{Eesti artiklid}}

[[Kategooria:Eesti erakonnad| ]]
[[Kategooria:Eesti poliitika loendid|Erakondade loend]]</text>
      <sha1>nhiuihw971ed729clqeeihmv6cryyhc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Geoloogia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>424</id>
    <revision>
      <id>6172085</id>
      <parentid>6112220</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:57:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4532" xml:space="preserve">{{See artikkel| annab lühiülevaate geoloogiast kui teadusharust; geoloogiaga seotud mõistete leidmiseks vaata loendit [[maateaduste mõisteid]]}}
'''Geoloogia''' on [[teadus]], mille uurimisobjekt on [[planeet]] [[Maa (planeet)|Maa]]. Geoloogia uurib Maa koostist, ehitust ning neid mõjutavaid tegureid. Samuti Maa ning tema eluvormide ajalugu alates Maa tekkest ligikaudu 4,55 miljardit aastat tagasi. 

Väljakujunenud käsituse järgi loetakse geoloogia uurimisobjektiks nn [[tahke Maa|tahket Maad]]. [[Atmosfäär]]i uuriv [[meteoroloogia]] ning [[hüdrosfäär]]i uuriv [[hüdroloogia]] ei kuulu geoloogiliste teaduste hulka. Ent eri [[geosfäär]]id moodustavad siiski ühtse terviku. Seepärast on tekkinud ka vajadus Maa kui süsteemi ühtse käsituse järele. [[20. sajand]]i teisel poolel pandigi alus uuele teadusele – [[Maa süsteemi teadus|Maa süsteemi teadusele]]. 

Üldise arusaama järgi on geoloogia olnud üksnes Maad uuriv teadus, jättes teised taevakehad [[astronoomia]]le. Ent viimaseil aastakümneil on saadud palju uusi andmeid [[Kuu]], [[Marss|Marsi]], [[Veenus]]e ja teiste [[Päikesesüsteem]]i [[kivi]]ste [[taevakeha]]de kohta. Selle tulemusena on tekkinud uus teadusharu – [[planeetide geoloogia]].

Geoloogia on retrospektiivne (tagasivaateline) teadus. See tähendab, et [[geoloog]]id, uurides [[kivistis]]i, [[kivim]]eid, [[mineraal]]e, [[Sete|setteid]], [[isotoop]]e jms, üritavad saada andmeid [[kliima]], elustiku ja selle arengu ning [[Manner (geoloogia)|mandrite]] asukoha vms kohta Maa geoloogilise mineviku jooksul. 

Geoloogia eesmärk on saada Maa ajaloo kohta nii täpseid andmeid kui võimalik ning teha kindlaks Maad muutvate protsesside põhjused ja toimemehhanismid. Sellest tuleneb ka geoloogia traditsiooniline jaotamine [[Ajalooline geoloogia|ajalooliseks]] ja [[Dünaamiline geoloogia|dünaamiliseks]] geoloogiaks. 

Ajalooline geoloogia uurib Maa ajalugu, nt valitsenud loodustingimusi ([[paleogeograafia]]), elustiku [[evolutsioon]]i ([[paleontoloogia]]), kliimamuutusi ([[paleoklimatoloogia]]) jms. Dünaamiline geoloogia tegeleb kivimite ([[petroloogia]]), mineraalide ([[mineraloogia]]), Maa pinda kujundavate protsesside ([[geomorfoloogia]]) jms uurimisega. 

Geoloogia on väga tihedasti seotud teiste teadustega. Olenevalt spetsialiseerumisest on geoloogil vaja häid teadmisi ka [[füüsika]]st, [[keemia]]st või [[bioloogia]]st. 

Geoloogia rakendused on inimkonnale väga vajalikud. Näiteks [[hüdrogeoloogia]] uurib põhjavett, selle teket, koostist ja liikumist. [[Ehitusgeoloogia]] uurib pinnase sobivust ehitiste rajamiseks. [[Maavaraõpetus]] uurib maardlate teket, koostist, geoloogilist ehitust, paiknemist jne. 

Geoloogia ja teiste teaduste piirimail kujunenud piiriteadused on näiteks [[paleontoloogia]], [[geokeemia]] ja [[geofüüsika]].

==Geoloogilised teadusharud==
*[[ajalooline geoloogia]]
*[[dünaamiline geoloogia]]
*[[ehitusgeoloogia]]
*[[geoarheoloogia]]
*[[geofüüsika]]
*[[geokeemia]]
*[[geokronoloogia]]
*[[geomorfoloogia]]
*[[geotektoonika]]
*[[glatsioloogia]]
*[[hüdrogeoloogia]]
*[[isotoopgeoloogia]]
*[[maavarade geoloogia]]
*[[keskkonnageoloogia]]
*[[kristallograafia]]
*[[kristallooptika]]
*[[kvaternaarigeoloogia]]
*[[litoloogia]]
*[[Maa süsteemi teadus]]
*[[meregeoloogia]]
*[[mineraloogia]]
*[[naftageoloogia]]
*[[paleoklimatoloogia]]
*[[paleontoloogia]]
*[[petroloogia]]
*[[rakendusgeoloogia]]
*[[regionaalgeoloogia]]
*[[sedimentoloogia]]
*[[seismoloogia]]
*[[speleoloogia]]
*[[stratigraafia]]
*[[struktuurigeoloogia]]
*[[vulkanoloogia]]

==Vaata ka==
*[[Geoloog]]
===Loendid===
*[[Geoloogia mõisteid]]
*[[Eesti loodusmälestiste loend]]
*[[Geoloogide loend]]
*[[Maailma loodusmälestiste loend]]
*[[Kivimite loend]]
*[[Maavärinate loend]]
*[[Mineraalide loend]]
*[[Eesti rändrahnude loend]]
*[[Vulkaanide loend]]
*[[Vulkaanitüüpide loend]]

==Kirjandus==


==Välislingid==
{{Commons|Category:Geology|Geoloogia}}
*[http://www.geology.com/ Geology.com]
*[http://geology.about.com/ Geology.about.com]
*[http://www.ig.uit.no/webgeology/ Animeeritud geoloogiaalased õppevahendid Tromsø ülikooli lehel]
*[https://geocollections.info/ Tallinna Tehnikakõrgkooli Geoloogiainstituudi Eesti Geokogude portaal]

===Sõnastikud===
*[http://et.wiktionary.org/wiki/Sõnastik:Inglise-eesti_geoloogiasõnastik Inglise-eesti geoloogiasõnastik Vikisõnaraamatus]
*[http://et.wiktionary.org/wiki/Sõnastik:Eesti-inglise_geoloogiasõnastik Eesti-inglise geoloogiasõnastik Vikisõnaraamatus]

[[Kategooria:Geoloogia| Geoloogia]]</text>
      <sha1>q6s2ocrjvbz1y1nzsobl13su6zho38s</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Laevade loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>746</id>
    <revision>
      <id>6172409</id>
      <parentid>6131667</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T06:55:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* R */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="42190" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2010}}

''Siin on loetletud [[laev]]u. Laevanduse mõisteid on loetletud loendis [[Laevanduse mõisteid]].''

{{tähed}}

==#==
*[[50 Let Pobedõ]], tuumajäämurdja

==A==
*[[A (jaht)|A]], mootorjaht
*[[Abro]], reisilaev
*[[Abruka (aurik)|Abruka]], aurik, kaubalaev
*[[Abruka (laev)|Abruka]], kaubalaev
*[[HDMS Absalon (L16)]], transportfregatt, lahingutoetuslaev
*[[Achille Lauro (laev)|Achille Lauro]], ookeaniliinilaev, kruiisilaev
*[[Ada purjelaev|Ada]], purjelaev
*[[Admiral (aurik)|Admiral]], aurik
*[[Admiral Bellingshausen]], mootorpurjelaev
*[[Admiral Charner]], soomusristleja
*[[Admiral Cowan]], miinijahtija
*[[Admiral Graf Spee]], tasku-lahingulaev
*[[Admiral Hipper]], ristleja
*[[Admiral Kuznetsov]], lennukikandja
*[[Admiral Nahhimov (reisilaev)|Admiral Nahhimov]], reisilaev
*[[Admiral Nahhimov (soomuslaev)|Admiral Nahhimov]], soomuslaev
*[[Admiral Pitka]], staabi- ja toetuslaev
*[[Admiral Scheer]], raskeristleja
*[[Adonia]], kruiisilaev  
*[[Adriana]], kruiisilaev 
*[[Adventure (purjelaev)|Adventure]], purjelaev
*[[Adventure of the Seas]], kruiisilaev 
*[[Aegna (jaht)|Aegna]], jaht
*[[Aegna (reisi-kaubaaurik)|Aegna]], reisi-kaubaaurik
*[[Aegna (reisilaev)|Aegna]], reisilaev
*[[Aegviidu (laev)|Aegviidu]], laev
*[[De Africaansche Galey]], purjelaev
*[[Agamemnon (kaablilaev)|Agamemnon]], kaablilaev
*[[Ahelaid (laev)|Ahelaid]], parvlaev
*[[Ahti (laev)|Ahti]], abilaev
*{{kas|[[Ahti (aurik)|Ahti]], aurik}}
*[[Ahti (suurtükipaat)|Ahti]], suurtükipaat
*[[Ahto (kuunar)|Ahto]], kuunar
*[[Aid]], purjelaev
*[[AIDAaura]], kruiisilaev 
*[[AIDAbella]], kruiisilaev 
*[[AIDAblu]], kruiisilaev 
*[[AIDAcara]], kruiisilaev 
*[[AIDAdiva]], kruiisilaev 
*[[AIDAluna]], kruiisilaev
*[[AIDAmar]], kruiisilaev  
*[[AIDAsol]], kruiisilaev
*[[AIDAstella]], kruiisilaev 
*[[AIDAvita]], kruiisilaev 
*[[Viikingilaev Aimar|Aimar]], viikingilaeva koopia
*[[Aju-Dag]], uurimislaev
*[[Akademik Karpinski]], kaubalaev
*[[Akademik Šokalski (1940)|Akademik Šokalski]], ekspeditsiooni- ja uurimislaev 
*[[Akademik Šokalski]], ekspeditsiooni-kruiisilaev
*[[Akademik J. Šokalski]], vedurlaev
*[[Akademik J. M. Šokalski]], mootorlaev 
*[[Aki]], soomuslaev
*[[Aktiiv (laev)|Aktiiv]], kaubaaurik
*[[Alabama (auruluup)|Alabama]], auruluup
*[[Alar (laev)|Alar]], mootorpurjekas
*[[Ålandsfärjan]], parvlaev
*[[Albertic]], ookeaniliinilaev
*[[Albatros (1973)|Albatros]], kruiisilaev 
*[[Alcyon]], rootorlaev
*[[Aleksander Aberg (laev)|Aleksander Aberg]], puistlastilaev
*[[Aleksander Kolmpere (laev)|Aleksander Kolmpere]], puistlastilaev
*[[Alexander von Humboldt (1990)|Alexander von Humboldt]], kruiisilaev 
*[[Aleksandr Grin (jõelaev)|Aleksandr Grin]], jõereisilaev
*[[Aleksandr Nevski (1957)|Aleksandr Nevski]], jõereisilaev
*[[Aleksandr Puškin (jõelaev)|Aleksandr Puškin]], jõereisilaev
*[[Aleksandr Sibirjakov (jäämurdja)|Aleksandr Sibirjakov]], jäämurdja-aurik
*[[Aleksandr Suvorov (jõelaev)|Aleksandr Suvorov]], jõereisilaev
*[[Aleksandr Vinokurov]], laev
*[[Aleksei]], aurik
*[[Alev (aurik)|Alev]], aurik
*[[Alexander kuunar|Alexander]], kuunar
*[[Alexander (laev)|Alexander]], 19. sajandi aurulaev Tallinna–Lübecki liinil
*[[Alexander II (laev)|Alexander II]], 19. sajandi aurulaev Peterburi–Tallinna–Riia liinil
*[[Alexandre Silva aurik|Alexandre Silva]], aurik
*[[Alf aurik|Alf]], aurik
*[[Alfa (jõelaev)|Alfa]], jõelaev
*[[Alfa süvendaja|Alfa]], süvendaja
*[[Aliide purjelaev|Aliide]], purjelaev
*[[Alise traaler|Alise]], traaler
*[[Allure of the Seas]], kruiisilaev
*[[Alma mootorbrigantiin|Alma]], mootorbrigantiin
*[[Almaz ristleja|Almaz]], ristleja
*[[Almirante Guisse hävitaja|Almirante Guisse]], hävitaja
*[[Almirante Villar hävitaja|Almirante Villar]], hävitaja
*[[Altai aurik|Altai]], aurik
*[[Alvin sukelaparaat|Alvin]], sukelaparaat
*[[Amadea]], kruiisilaev
*[[Amalia Beate purjelaev|Amalia Beate]], purjelaev
*[[Amanda laev|Amanda]], laev
*[[America kuunar|America]], kuunar
*[[America 3 jaht|America 3]], jaht
*[[American Turtle allveelaev|American Turtle]], allveelaev
*[[Amerigo Vespucci täislaev|Amerigo Vespucci]], täislaev
*[[Ametüst õppelaev|Ametüst]], õppelaev
*[[Amorella]], reisiparvlaev
*[[Amsterdam (2000)|Amsterdam]], kruiisilaev 
*[[Amuur miiniveeskja|Amuur]], miiniveeskja
*[[Ancon laev|Ancon]], laev
*[[Andrea Doria reisilaev|Andrea Doria]], reisilaev
*[[Andreas ookeanipurjekas|Andreas]], ookeanipurjekas
*[[Andreas I park|Andreas I]], park
*[[Andreas Weide (purjelaev)|Andreas Weide]], barkantiin
*[[Andrei Andrejev laev|Andrei Andrejev]], laev
*[[Andrei Pervozvannõi soomuslaev|Andrei Pervozvannõi]], soomuslaev
*[[Andrei Ždanov reisilaev|Andrei Ždanov]], reisilaev
*[[Anette bramseilkuunar|Anette]], bramseilkuunar
*[[Anna Ahmatova (jõelaev)]]
*[[Anna af Sand purjelaev|Anna af Sand]], purjelaev
*[[Anna Emilia purjelaev|Anna Emilia]], purjelaev
*[[Merisaar (aurik)|Anna Goich]], aurik (Merisaar 1930-1940)
*[[Anna Toop aurik|Anna Toop]], aurik
*[[Antonic kuunar|Antonic]], kuunar
*[[Antonico aurik|Antonico]], aurik
*[[APL Poland]], konteineri laev
*[[Apostol Pavel reisilaev|Apostol Pavel]], reisilaev
*[[Apostol Pjotr reisilaev|Apostol Pjotr]], reisilaev
*[[SS Arabic (1908)]], ookeaniliinilaev
*[[Arcadia aurik|Arcadia]], aurik
*[[Arcadia (2005)|Arcadia]], kruiisilaev
*[[Archer (laev, 1849)|Archer]], purjelaev (1849)
*[[Archimedes kruvilaev|Archimedes]], kruvilaev
*[[Arctic Sea]], kaubalaev
*Arctic Seal, tuukrilaev
*Arcturus, barkantiin
*Arcturus, laev 
*Den Arend, purjelaev 
*Argo, laev
*Argo, miniallveelaev
*Argos, aurik
*Arhimed, fregatt
*Ariadne, reisilaev
*Arizona, lahingulaev
*Arkansas, lahingulaev
*Arktika, jäämurdja
*[[Armenija]], jõereisilaev
*[[Arneta jaht|Arneta]], jaht
*[[Ark Royal (R07)]], lennukikandja
*Arno, aurik
*[[Arno (laev)|Arno]], vedurlaev
*Arnold Sommerling, laev 
*Arnold Veimer, uurimislaev
*[[A-Rosa Aqua]], jõereisilaev
*[[A-Rosa Bella]], jõereisilaev
*[[A-Rosa Brava]], jõereisilaev
*[[A-Rosa Donna]], jõereisilaev
*[[A-Rosa Flora]], jõereisilaev
*[[A-Rosa Luna]], jõereisilaev
*[[A-Rosa Mia]], jõereisilaev
*[[A-Rosa Riva]], jõereisilaev
*[[A-Rosa Silva]], jõereisilaev
*[[A-Rosa Stella]], jõereisilaev
*[[A-Rosa Viva]], jõereisilaev
*Arrow, kuunar
*Arzamas, segalastilaev
*[[Artania]], kruiisilaev
*Aserbaidžaan, tanker
*Askold, ristleja
*Assistent, vedurlaev
*[[Astor (laev)|Astor]], kruiisilaev
*Astra, laev
*[[Astra II]]
*Astrahan, kauba-reisilaev
*Astrid, laev
*[[Asuka 2]], kruiisilaev
*L'Astrolabe, purjelaev
*[[Azamara Journey]], kruiisilaev
*[[Azamara Quest]], kruiisilaev
*Azard, hävitaja
*[[Azerbaidžan]], jõereisilaev
*Azimut, võrgupanija
*Azov, purjeliinilaev
*[[Azzam]], mootorjaht
*[[Azura]], kruiisilaev
*Ata, purjelaev
*[[Athena (laev)|Athena]], kruiisilaev
*Atis Kronvalds, aurik
*Atlanta, laev
*Atlantic, mootorpurjekas
*[[Atlantic Vision]], parvlaev
*Atlantik, laevatüüp
*Atlantis, tuukrikell
*[[Atlas (laev)|Atlas]], endine Bertha L. Downes, neljamastiline [[kuunar]]
*Auck, aurik
*Auguste Piccard, mesoskaaf
*August Jakobson, külmveolaev
*August Kulberg, segalastilaev
*Auraania, aurik
*Auris, tanker
*[[Aurora (laev)|Aurora]], ristleja
*[[Aurora (laev, 2000)|Aurora]], kruiisilaev
*Ausma, aurik
*[[Autoexpress (laev)|Autoexpress]], kiirparvlaevad
*[[AutoExpress 2]]
*Australia II, jaht
*[[Avalon Imagery]], jõereisilaev
*[[Avalon Tapestry]], jõereisilaev
*[[Avalon Tranquility]], jõereisilaev
*L'Avenir, purjelaev
*G. Averoff, ristleja
*Avion-3, kaater
*Avtroil, hävitaja

==B==
*Badger, prikk
*Baikal, transpordilaev
*Baid Eagle, klipper
*[[Balmoral (laev)|Balmoral]], kruiisilaev
*[[Baltic Ace]], autotarnelaev 
*[[Baltic Kristina]], parvlaev
*[[Baltic Princess]], parvlaev
*[[Baltic Queen]], parvlaev
*[[Baltika (laev)|Baltika]], ookeaniliinilaev, kruiisilaev
*[[Baškortostan (jõelaev)|Baškortostan]], jõereisilaev 
*[[Beagle (laev)|Beagle]], prikk
*[[Begonia (laev)|Begonia]], aurik
*[[Bella 572c]], kaater
*[[Bellriva]], jõereisilaev
*[[Belorussija]], jõereisilaev
*[[Berlin (1980)|Berlin]], kruiisilaev 
*[[Birger Jarl (laev)|Birger Jarl]], kruisilaev
*[[Birka Stockholm]], kruiisilaev 
*[[Bismarck (laev)|Bismarck]]
*[[Black Prince]], kruiisilaev
*[[Black Watch (1972)|Black Watch]], kruiisilaev 
*[[Bleu de France]], kruiisilaev
*[[Blue Sirius]], purjelaev
*[[Bodrog]], suurtükilaev
*[[Borodino (jõelaev)|Borodino]], jõereisilaev 
*[[Borodinskoje Polje]], kalalev, hukkus 17.11.1993
*[[Botnica]], jäämurdja
*[[Boudicca (laev)|Boudicca]], kruiisilaev
*[[Braemar]], kruiisilaev
*[[Bremen (1990)|Bremen]], kruiisilaev 
*[[Brilliance of the Seas]], kruiisilaev  
*[[Britannic]]
*[[Bulgarija]]
*[[Bungsberg (laev)|Bungsberg]], kaubaaurik

==C==
*[[C. Columbus]], kruiisilaev
*[[Calypso (uurimislaev)|Calypso]], uurimislaev
*[[Calypso (1967)|Calypso]], kruiisilaev
*[[Calypso (2004)|Calypso]], vedurlaev
*[[Canopus (soomuslaev)|Canopus]], soomuslaev
*[[Caribbean Princess]], kruiisilaev
*[[Carnival Conquest]], kruiisilaev
*[[Carnival Dream]], kruiisilaev 
*[[Carnival Ecstasy]], kruiisilaev
*[[Carnival Elation]], kruiisilaev
*[[Carnival Fantasy]], kruiisilaev
*[[Carnival Fascination]], kruiisilaev
*[[Carnival Freedom]], kruiisilaev
*[[Carnival Glory]], kruiisilaev
*[[Carnival Imagination]], kruiisilaev
*[[Carnival Inspiration]], kruiisilaev
*[[Carnival Legend]], kruiisilaev
*[[Carnival Liberty]], kruiisilaev
*[[Carnival Magic]], kruiisilaev
*[[Carnival Miracle]], kruiisilaev
*[[Carnival Paradise]], kruiisilaev
*[[Carnival Pride]], kruiisilaev
*[[Carnival Sensation]], kruiisilaev
*[[Carnival Spirit]], kruiisilaev
*[[Carnival Splendor]], kruiisilaev
*[[Carnival Sunshine]], kruiisilaev (end. Carnival Destiny)
*[[Carnival Triumph]], kruiisilaev 
*[[Carnival Valor]], kruiisilaev
*[[Carnival Victory]], kruiisilaev
*[[Cassandra]]
*[[Castor (2008)|Castor]], vedurlaev
*[[Celebrity Century]], kruiisilaev
*[[Celebrity Constellation]], kruiisilaev
*[[Celebrity Eclipse]], kruiisilaev
*[[Celebrity Equinox]], kruiisilaev
*[[Celebrity Infinity]], kruiisilaev 
*[[Celebrity Millennium]], kruiisilaev
*[[Celebrity Silhouette]], kruiisilaev
*[[Celebrity Solstice]], kruiisilaev
*[[Celebrity Summit]], kruiisilaev 
*[[Chakri Naruebet]], [[lennukikandja]]
*[[Charles de Gaulle (lennukikandja)|Charles de Gaulle]], lennukikandja
*[[Clipper Ranger]], kaubalaev, end. Lembitu
*[[CMA CGM Marco Polo]], konteiner(i)laev 
*[[Codor (laev, 1951)|Codor]], purjelaev (1951)
*[[Color Fantasy]], parvlaev
*[[Color Magic]], parvlaev
*[[Coral Princess]], kruiisilaev 
*[[Corinthian II]], ekspeditsiooni-kruiisilaev
*[[Costa Allegra]], kruiisilaev
*[[Costa Atlantica]], kruiisilaev
*[[Costa Classica]], kruiisilaev
*[[Costa Concordia]], kruiisilaev
*[[Costa Deliziosa]], kruiisilaev
*[[Costa Europa]], kruiisilaev
*[[Costa Fortuna]], kruiisilaev
*[[Costa Luminosa]], kruiisilaev
*[[Costa Magica]], kruiisilaev
*[[Costa Marina]], kruiisilaev
*[[Costa Mediterranea]], kruiisilaev
*[[Costa neoRiviera]], kruiisilaev
*[[Costa neoRomantica]], kruiisilaev
*[[Costa Pacifica]], kruiisilaev
*[[Costa Serena]], kruiisilaev
*[[Costa Victoria]], kruiisilaev
*[[Crown Princess]], kruiisilaev
*[[Crystal Serenity]], kruiisilaev
*[[Crystal Symphony]], kruiisilaev

==D==
*[[Dago]], aurik
*[[Danube Highway]], autotarnelaev
*[[Dawn Princess]], kruiisilaev
*[[SS Delphic (1918)]] 
*[[Delphin]], allveelaev
*[[Delphin (1975)|Delphin]], kruiisilaev 
*[[Delta Queen]], jõereisilaev (end. aurik)
*[[Deutschland (1998)|Deutschland]], kruiisilaev  
*[[Diamond Princess]], kruiisilaev 
*[[Diana (1931)|Diana]], kruiisilaev (end. aurik) 
*[[Dikson (laev)|Dikson]], jäämurdja
*[[Dione (purjelaev)|Dione]], purjelaev
*[[Discovery (1971)|Discovery]], kruiisilaev
*[[Disney Dream]], kruiisilaev 
*[[Disney Magic]], kruiisilaev  
*[[Disney Wonder]], kruiisilaev 
*[[Dmitri Donskoi (allveelaev)|Dmitri Donskoi]], allveelaev
*[[Dmitri Furmanov (jõelaev)|Dmitri Furmanov]], jõereisilaev
*[[Dnipro (jõelaev)|Dnipro]], jõereisilaev
*[[HMS Dreadnought (1906)]], lahingulaev
*[[Dresden (1907)]], kergeristleja
*[[Dunai (jõelaev)|Dunai]], jõereisilaev
*[[Dunai (1960)|Dunai]], jõereisilaev
*[[USS Dwight D. Eisenhower]], lennukikandja

==E==
*[[easyCruise One]], kruiisilaev
*[[Edda (laev)|Edda]], jaht  
*[[Eestirand]], aurulaev, kalalaev
*[[Eestirand (külmutuslaev)|Eestirand]], külmutuslaev
*[[Elbe Highway]], autotarnelaev 
*[[Emden (1909)|Emden]], kergeristleja (1909–1914)
*[[Emden (1925)|Emden]], kergeristleja (1925–1945)
*[[Emerald (laev)|Emerald]], kruiisilaev  
*[[Emerald Princess]], kruiisilaev  
*[[Empress (laev)|Empress]], kruiisilaev  
*[[Enchantment of the Seas]], kruiisilaev
*[[Eos]], aurik, end. Naparima, hiljem Daphne  
*[[Eridan]], vedurlaev
*[[Erika KL-101]], kaater
*[[HMS Estland|Estland]], sõjalaev
*[[Estonia (laev 1889)]]
*[[Estonia (aurulaev)|Estonia]], reisiaurik (1910)
*[[Estonia (barkantiin)|Estonia]], barkantiin&lt;ref&gt;Eesti kaubalaewastiku kasw 1923. aasta esimesel poolel., Postimees, nr. 232, 2 september 1923, [http://dea.digar.ee/article/postimeesew/1923/09/02/34 lk. 14]&lt;/ref&gt;
*[[Estonia (laev 1912)|Estonia]], reisiaurik (1912)
*[[Estonia (laev)|Estonia]], reisiparvlaev
*[[Estonija (1948)|Estonija]], kuivlastilaev &lt;ref&gt;[http://commons.wikimedia.org/wiki/File:6th_estoniya.jpg Wikimedia Pilt]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.riverfleet.ru/fleet/detail.php?ID=20122 Laeva andmed]&lt;/ref&gt;
*[[Knjaz Vorontsov|Estonija]], jõereisilaev &lt;ref&gt;[http://www.parohodoff.ru/ships/teplohod_estonia_kievskaya-rus_knyaz-vorontsov.htm Endine Estonija - Knjaz Vorontsoviks](vene keeles)&lt;/ref&gt;
*[[Jekaterina II (laev)|Estonija]], ookeaniliinilaev (1960), kruiisilaev     
*[[Eurodam]], kruiisilaev  
*[[Europa (1999)|Europa]], kruiisilaev 
*[[Europa 2]], kruiisilaev
*[[EVA-019]], laevakontrolli avamerekaater
*[[EVA-316]], mitmeotstarbeline laev
*[[EVA-320]], mõõdistuslaev 
*[[Explorer (laev)|Explorer]], kruiisilaev 
*[[Explorer of the Seas]], kruiisilaev  
*[[Exxon Valdez]], naftatanker

==F==
*[[Fantaasia (laev)|Fantaasia]], parvlaev
*[[Feliks Dzeržinski (jõelaev)|Feliks Dzeržinski]], jõereisilaev
*[[Finlandia (2001)]], reisiparvlaev 
*[[Finnmarken (1912)|Finnmarken]], aurik 
*[[Finnmarken (1956)|Finnmarken]], museum
*[[Finnmarken (2002)|Finnmarken]], reisi- RoRo laev 
*[[Fjodor Šaljapin (jõelaev)|Fjodor Šaljapin]], jõereisilaev
*[[Fortuna (laev)|Fortuna]], õppelaev
*[[Fram]]
*[[Fram (2007)|Fram]], reisilaev, kasutatakse peamiselt ekspeditsiooni-kruiisilaevana
*[[USS Franklin (CV-13)]], lennukikandja
*[[Freedom of the Seas]], kruiisilaev
*[[Freewinds]], kruiisilaev
*[[Fryderyk Chopin (laev)|Fryderyk Chopin]], baaslaev

==G==
*[[Gabriella]], parvlaev
*[[Galaxy]], parvlaev
*[[HNLMS Gelderland (1898)|HNLMS Gelderland]], ristleja (1898)
*[[General Lavrinenkov]], jõereisilaev 
*[[General Vatutin]], jõereisilaev 
*[[Gentian]]
*[[Georg Ots (laev)|Georg Ots]], parvlaev
*[[USS George Washington]]
*[[Georgi Sedov (laev)|Georgi Sedov]], jäämurdja
*[[Georgi Tšitšerin (jõelaev)|Georgi Tšitšerin]], jõereisilaev 
*[[Giuseppe Garibaldi (C 551)|Giuseppe Garibaldi]], lennukikandja
*[[Oniks|Gladis]], kaubalaev, praegu Oniks; end. Rakvere, Tallinnhaven, Nikolai Vilkov
*[[Gleb Kržižanovski (jõelaev)|Gleb Kržižanovski]], jõereisilaev 
*[[Globe (laev, 1810)|Globe]] (1810)
*[[Glomar Challenger]], puurimislaev
*[[Glückliche Ankunft]], galiott 
*[[Gneisenau (lahingulaev)|Gneisenau]], lahingulaev
*[[Gneisenau (soomusristleja)|Gneisenau]], soomusristleja
*[[Golden Princess]], kruiisilaev
*[[Good Hope (lahinguristleja)|Good Hope]], lahinguristleja
*[[Grand Celebration]], kruiisilaev
*[[Grand Holiday]], kruiisilaev
*[[Grand Mistral]], kruiisilaev
*[[Grand Princess]], kruiisilaev
*[[Grand Voyager]], kruiisilaev
*[[Grandeur of the Seas]], kruiisilaev
*[[Great Eastern]], aurulaev
*[[Great Western]], aurulaev
*[[Gruzija]], jõereisilaev
*[[Gunn (laev)|Gunn]], hiljem &quot;Prinzes Victoria&quot;, purjekas
*[[Gustav Sule (laev)|Gustav Sule]], hiljem Dong Feng, end. Viktor Kingissepp, puistlastilaev

==H==
*[[H. Kanter]], vedurlaev
*[[Habarovsk (1962)|Habarovsk]], ookeaniliinilaev (1962), kruiisilaev 
*[[Hanse Explorer]], õppelaev 
*[[Hanseatic (1993)|Hanseatic]], kruiisilaev
*[[Happy Dolphin]], kruiisilaev
*[[Harilaid (laev)|Harilaid]], parvlaev
*[[USS Harry S. Truman]], lennukikandja
*[[SS Haverford]], ookeaniliinilaev, sõjaväe transpordilaev
*[[Helge]], postipaat
*[[Helios (laev)|Helios]], vedurlaev
*[[Hiiumaa (laev, 1966)|Hiiumaa]], parvlaev (1966)
*[[Hiiumaa (laev)|Hiiumaa]], parvlaev (2011)
*[[Hioma]], parklaev
*[[Hohenzollern (laev)|Hohenzollern]], jahtlaev
*[[Holsteen]], liinilaev
*[[RMS Homeric]]
*[[Hoppet]], purjelaev
*[[HMS Hood]], lahinguristleja
*[[Hōshō]], lennukikandja

==I==

*[[I-400]], allveelaevade seeria
*[[Iku-Turso (allveelaev, 1927)|Iku-Turso]], allveelaev
*[[Illustrious]], Briti lennukikandja (ehitatud 1981)
*[[Ilmatar (suurtükipaat)|Ilmatar]], suurtükipaat
*[[Ilo (laev)]]
*[[Imanta (miinitraaler)|Imanta]], miinitraaler
*[[Independence of the Seas]], kruiisilaev
*[[Insignia (laev)|Insignia]], kruiisilaev
*[[Inflexible]], Briti lahinguristleja (1908–1923)
*[[HMS Invincible (1907)|Invincible]], Briti lahinguristleja (1907–1916)
*[[Isabella (laev)|Isabella]], parvlaev
*[[Island Adventure]], kruiisilaev
*[[Island Escape]], kruiisilaev
*[[Island Princess]], kruiisilaev
*[[Island Sky (1992)|Island Sky]], kruiisilaev
*[[Island Sky (parvlaev)|Island Sky]], parvlaev
*[[Ivan Bunin (jõelaev)|Ivan Bunin]], jõereisilaev

==J==
*[[J. M. Šokalski]], uurimislaev (hüdrograafialaev)
*[[Jaan (laev)|Jaan]], endine &quot;James C. Hamlen&quot;, neljamastiline purjekas
*[[Jaan Grant (laev)|Jaan Grant]], kuunar, veeväljasurve 404 brt
*[[Jaen Teär (laev)|Jaen Teär]], mootorkuunar
*[[Jakob Prei (laev)|Jakob Prei]], uurimislaev (hüdrograafialaev)
*[[Jakov Sverdlov (hävitaja)|Jakov Sverdlov]], hävitaja
*[[Jamal (laev)|Jamal]], aatomijäämurdja
*[[USS Jason Dunham]], hävitaja
*[[USS John C. Stennis]], lennukikandja
*[[Jekaterina II (laev)]], ookeaniliinilaev (1960), kruiisilaev 
*[[Jenny Kruse]], ketš
*[[Jermak (laev 1898)|Jermak]], jäämurdja (1898) 
*[[Jewel of the Seas]], kruiisilaev
*[[Joala (laev)|Joala]], sisevete laev, lõpetas &quot;Santa Maria&quot; kohvikuna Emajõel 1970-date lõpus
*[[Jossif Stalin (reisilaev)|Jossif Stalin]], reisilaev
*[[Jotvingis]], Leedu mereväelaev
*[[Juku (laev)|Juku]], õppelaev, endine traaler
*[[Juliane Clementine]], aurulaev
*[[Juli Šokalski]], uurimislaev (hüdrograafialaev)
*[[Junga (laev)|Junga]], õppelaev, endine lootsilaev
*[[Juno (1874)|Juno]], endine aurik, reisilaev
*[[Jupiter (vedurlaev)|Jupiter]], vedurlaev
*[[Juri Andropov (jõelaev)|Juri Andropov]], jõereisilaev
*[[Juri Dolgoruki (allveelaev)|Juri Dolgoruki]], tuumaallveelaev
*[[Jõmmu]], Emajõe lodjaseltsi Emajõe-Peipsi [[lodi]]
*[[Jõnn]], parvlaev
*[[Järvamaa (laev)|Järvamaa]], aurulaev

==K==
*[[Kajak (laev)|Kajak]], kaubaaurik
*[[Kajsamoor]], purjelaev
*[[Kake]], vedurlaev
*[[EML Kalev M414]], miinilaev
*[[Kalevipoeg (laev)|Kalevipoeg]], kauba-reisiaurik
*[[Kalk (laev)|Kalk]], huvilaev
*[[Kapella (laev)|Kapella]], kaubalaev
*[[Kapitan Dranitsõn]], jäämurdja 
*[[Kapitan Hlebnikov]], jäämurdja 
*[[Kapitan Kuznetsov]], kuivlastilaev &lt;ref&gt;[http://www.postimees.ee/634106/valgel-merel-jai-kadunuks-vene-kaubalaev/ Valgel merel jäi kadunuks Vene kaubalaev]&lt;/ref&gt;
*[[Karelija]], jõereisilaev
*[[Karl Marks]], jõereisilaev (projekt 588)
*[[Karl Marks]], jõereisilaev (projekt 785)
*[[Karolin]], kiirkatamaraan
*[[Kassari (reisi-kaubalaev)|Kassari]], reisi-kaubalaev
*[[Kazahstan (jõelaev)|Kazahstan]]
*[[Kazanets]], miiniristleja
*[[Katharina (laev)|Katharina]], reisilaev
*[[PVL-202 Kati]], [[Eesti Piirivalve]] reostustõrjelaev
*[[Kergi]], kaubalaev
*[[Kertu]], kaubalaev
*[[Kihelkonna (laev)|Kihelkonna]], kaljas
*[[Kindral Kurvits]], reostustõrje- ja päästelaev
*[[Klavdija Jelanskaja (laev)|Klavdija Jelanskaja]], kruiisilaev
*[[Kloogarand (laev)]]
*[[Knjaz Potjomkin-Tavritšeski]], soomuslaev
*[[Knjaz Vorontsov]], jõereisilaev
*[[Knock Nevis]], tanker
*[[København (laev)|København]]
*[[Kodumaa (laev)|Kodumaa]], kaubaaurik 
*[[Koguva (laev)|Koguva]], parvlaev
*[[Koidula (laev)|Koidula]], parvlaev
*[[Koit (laev 1942)|Koit]], kaubaaurik, hiljem õppelaev
*[[Kolomenski Štandart]], jõereisilaev
*[[Kompozitor Glazunov]], jõereisilaev
*[[K-278 Komsomolets]]
*[[Kong Harald (1993)|Kong Harald]], reisi- RoRo laev
*[[Konstantin Simonov (jõelaev)|Konstantin Simonov]], jõereisilaev
*[[Kremass]], jõereisilaev
*[[Krimulda (laev)|Krimulda]]
*[[Kristel (laev)|Kristel]], kaater
*[[Kristiina (laev)]]
*[[Kristina Katarina]], kruiisilaev
*[[Kristjan Palusalu (laev)|Kristjan Palusalu]], puistlastilaev
*[[Krusenstern (laev)|Krusenstern]], parklaev
*[[Kõrgelaid (laev)|Kõrgelaid]], parvlaev
*[[Kõu (soomuskaater)|Kõu]], soomuskaater
*[[PVL-107 Kõu]], [[Eesti Piirivalve]] laev
*[[Kyeema Spirit]], tanker

==L==
*[[Labaro]], aurik &lt;ref name=&quot;forums.airbase.ru&quot;&gt;[http://forums.airbase.ru/2007/11/t58845,13--parokhody-sssr-i-ne-tolko.html endine Olev, 1935 Tallinn shipping Co &quot;NSVLi aurulaevad ja mitte ainult&quot; kodulehel]&lt;/ref&gt;
*[[La Dauphine]], kolmemastiline purjelaev
*[[Laine (vahilaev)|Laine]], vahilaev
*[[Laine (reisilaev)|Laine]], reisilaev
*[[Laine A432]], abilaev
*[[Laurentic (1927)]], ookeaniliinilaev
*[[Le Diamant]], kruiisilaev 
*[[Leander (laev)|Leander]], 19. sajandi [[Rigaer Dampfschifffahrts-Gesellschaft]]i aurulaev Peterburi-Tallinn-Riia liinil
*[[Legend of the Seas]], kruiisilaev 
*[[Lehola (laev)|Lehola]], end. [[Eesti Merelaevandus]]e ro-ro-laev, praegu (eng. Wikis - MS Helliar)
*[[Leiger (puksiir)|Leiger]], puksiir
*[[Leiger (parvlaev)|Leiger]], parvlaev 
*[[Leili (laev)|Leili]], end. [[Eesti Merelaevandus]]e ro-ro-laev
*[[Lembit (allveelaev)|Lembit]], allveelaev
*[[Lembit (suurtükipaat)|Lembit]], suurtükipaat
*[[Clipper Ranger|Lembitu]], endine [[Eesti Merelaevandus]] ro-ro-laev
*[[Lenin (1987)|Lenin]], jõereisilaev
*[[Lennuk (Kalevipoja laev)|Lennuk]], müütiline Kalevipoja laev
*[[Lennuk (miiniristleja)|Lennuk]], hävitaja
*[[Lennuk (purjekas)|Lennuk]], purjekas
*[[Leonid Krassin (jõelaev)|Leonid Krassin]], jõereisilaev
*[[Leopard (patrullkaater)]]
*[[Lermontov (1953)|Lermontov]], jõereisilaev (1953)
*[[Libava]], karavell
*[[Liberty of the Seas]], kruiisilaev
*[[Lydia Koidula (jõelaev)|Lydia Koidula]], jõereisilaev   
*[[Liisi (laev)|Liisi]], parvlaev
*[[Liivi Laht]], katamaraan-reisilaev
*[[Lilly]], parklaev
*[[PVL-108 Linda]], endine [[Eesti Piirivalve]] laev
*[[Linda Express]], tiiburkatamaraan
*[[Linda Morgenrøden]], parklaev
*[[Linnea]], miinitraaler
*[[HMS Lion (1910)]], sõjalaev
*[[Liro (laev)|Liro]], aurik
*[[Littegrundi vrakk]]
*[[Litva]], jõereisilaev
*[[Trossö (laev)|Livonia]], reisilaev
*[[Lood (laev)|Lood]], tuukrikaater
*[[Lord of the Glens]], kruiisilaev   
*[[Lotta II]], parvlaev
*[[Louhi (miiniveeskja, 1916)|Louhi]], miiniveeskja 
*[[Louis Cristal]], kruiisilaev  
*[[Louis Majesty]], kruiisilaev  
*[[Ljubov Orlova (laev)|Ljubov Orlova]], kruiisilaev
*[[Lunohods 1]], külmutustraaler
*[[Lusitania]]
*[[Lydia Koidula (mootorpurjekas)]]

==M==
*[[M-282 Pegasus]], jõereisilaev (Tartu)
*[[M. J. Lermontov]], jõereisilaev 
*[[Maasdam]], kruiisilaev    
*[[Maasilinna laev]] (ajalooline)
*[[Madrus (laev)|Madrus]], kalalaev
*[[SMS Magdeburg|Magdeburg]], kergeristleja
*[[RMS Majestic (1914)|Majestic]], ookeaniliinilaev 
*[[Majesty of the Seas]], kruiisilaev
*[[Maksim Gorki (ristleja)|Maksim Gorki]], ristleja
*[[Maksim Gorki (jõelaev)|Maksim Gorki]], jõereisilaev
*[[Maksim Litvinov (jõelaev)|Maksim Litvinov]], jõereisilaev
*[[Marco Polo (1965)|Marco Polo]], kruiisilaev
*[[Mardus (laev 1911)|Mardus]], sõjalaev
*[[Mardus A443]], mereväe abilaev
*[[Mare (aurik)|Mare]], aurik, hiljem &quot;Bug&quot; Saksamaal
*[[Mare (laev)|Mare]], ekspeditsioonilaev, endine traallaev
*[[Mari (laev 1976)|Mari]]
*[[Mariella]], parvlaev
*[[Marija Jermolova (laev)|Marija Jermolova]], kruiisilaev
*[[Marina (laev)|Marina]], kruiisilaev
*[[Mariner of the Seas]], kruiisilaev
*[[Mars (laev)|Mars]], vedurlaev
*[[PVL-106 Maru]], [[Eesti Piirivalve]] laev
*[[Maru (soomuskaater)|Maru]], soomuskaater
*[[Mary Celeste]], brigantiin
*[[Maxim Gorkiy]], kruiisilaev
*[[Meeme (laev)|Meeme]], abilaev, suurtükilaev ja miinitraaler
*[[Megastar]], kiire parvlaev 
*[[Mein Schiff 1]], kruiisilaev
*[[Mein Schiff 2]], kruiisilaev
*[[Meloodia (laev)|Meloodia]], parvlaev
*[[Furst Menschikoff (laev)|Furst Menschikoff]], 19. sajandi Soome aurulaev Stockholm-Helsingi-Turu-Tallinn-Peterburi liinil
*[[Merepoeg]], hüdrograafialaev
*[[Merikaru (laev, 1935)|Merikaru]], jäämurdja
*[[Merilin]], kiirkatamaraan
*[[Merisaar (aurik)|Merisaar]], aurik
*[[Midnatsol]], kruiisilaev
*[[Mihhail Frunze (jõelaev)]], jõereisilaev
*[[Mihhail Godenko]], jõereisilaev
*[[Mihhail Kalinin (1958)|Mihhail Kalinin]], reisilaev
*[[Mihhail Lermontov (1972)|Mihhail Lermontov]], kruiisilaev 
*[[Mihhail Lermontov]], jõereisilaev, omaaegne Peipsi laevastiku lipulaev Lermontov, mis Pihkvas 1990. aastate algul vanametalliks lõigati &lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160315200903/http://tartu.postimees.ee/170404/tartu_postimees/131733_print.php Rein Kilk lõi bürokraatia võrgus siplevale Vene laevaliinile käega] PM 16.04.2004&lt;/ref&gt; 
*[[Mihhail Svetlov (jõelaev)|Mihhail Svetlov]], jõereisilaev
*[[Mihhail Šolohhov (jõelaev)|Mihhail Šolohhov]], jõereisilaev
*[[Mihkel (laev)|Mihkel]], endine Josiah B. Chase, neljamastiline purjekas
*[[Minerva]], kruiisilaev
*[[Moero]], päästelaev
*[[MOL Comfort]], konteinerilaev
*[[Moldavija]], jõereisilaev
*[[Moltke (ristleja)|Moltke]], ristleja
*[[Mona Lisa (laev)|Mona Lisa]],
*[[Monarch of the Seas]], kruiisilaev
*[[Monica (laev)|Monica]] (varasema nimega [[Koplirand]]), reisilaev
*[[Monmouth (ristleja)|Monmouth]], ristleja
*[[Moonsund (laev)|Moonsund]], kaubaaurik, hiljem dessantlaev
*[[Morro Castle]], reisilaev
*[[USS Monitor]], soomuslaev
*[[Moskva (raketiristleja)|Moskva]], raketiristleja
*[[MSC Armonia]], kruiisilaev
*[[MSC Divina]], kruiisilaev
*[[MSC Fantasia]], kruiisilaev
*[[MSC Flaminia]], konteinerlaev
*[[MSC Lirica]], kruiisilaev
*[[MSC Magnifica]], kruiisilaev
*[[MSC Melody]], kruiisilaev 
*[[MSC Musica]], kruiisilaev
*[[MSC Opera]], kruiisilaev
*[[MSC Orchestra]], kruiisilaev
*[[MSC Poesia]], kruiisilaev
*[[MSC Sinfonia]], kruiisilaev
*[[MSC Splendida]], kruiisilaev
*[[Mudjug (laev)|Mudjug]], [[jäämurdja]]
*[[Mussorgski]], jõereisilaev
*[[Muhumaa (laev)|Muhumaa]], parvlaev
*[[Mõntu (laev)|Mõntu]], vedurlaev
*[[My Story]], jõereisilaev

==N==
*[[N. V. Gogol]], ratasaurik
*[[Najaden]], kuunar
*[[National Geographic Endeavour]], ekspeditsiooni-kruiisilaev
*[[National Geographic Explorer]],kruiisilaev &lt;ref name=&quot;Equasis&quot;&gt;Equasis&lt;/ref&gt;
*[[National Geographic Islander]],  kruiisilaev &lt;ref name=&quot;Equasis&quot;/&gt;
*[[National Geographic Polaris]], kruiisilaev &lt;ref name=&quot;Equasis&quot;/&gt;
*[[National Geographic Sea Bird]], kruiisilaev &lt;ref name=&quot;Equasis&quot;/&gt;
*[[National Geographic Sea Lion]], kruiisilaev &lt;ref name=&quot;Equasis&quot;/&gt;
*[[Nautica]], kruiisilaev
*[[Navigator of the Seas]], kruiisilaev
*[[Neeme (laev)]]
*[[Nemo (laev)]]
*[[Neptun (laev)|Neptun]], mootorkuunar
*[[Neptun (puust mootorlaev)|Neptun]], puust mootorlaev
*[[Nicolai (laev)|Nicolai]], 19. sajandi Soome aurulaev Helsingi-Tallinn-Peterburi liinil
*[[Nieuw Amsterdam (2010)|Nieuw Amsterdam]]
*[[Oniks|Nikolai Vilkov]], kaubalaev, praegu Oniks; end. Gladis, Rakvere, Tallinnhaven
*[[Nomadic]], tenderaurik 
*[[Noordam]], kruiisilaev
*[[Nordic Ace]], autotarnelaev
*[[Nordkapp (laev)|Nordkapp]], reisi- RoRo laev
*[[Nordlandia]], parvlaev
*[[Nordlys]], reisi- RoRo laev
*[[Nordnorge]], reisi- RoRo laev
*[[SS Normandie]], ookeaniliinilaev
*[[Norwegian Dawn]], kruiisilaev
*[[Norwegian Dream]], kruiisilaev
*[[Norwegian Epic]], kruiisilaev
*[[Norwegian Gem]], kruiisilaev
*[[Norwegian Jade]], kruiisilaev
*[[Norwegian Jewel]], kruiisilaev
*[[Norwegian Pearl]], kruiisilaev
*[[Norwegian Sky]], kruiisilaev
*[[Norwegian Star]], kruiisilaev
*[[Norwegian Sun]], kruiisilaev
*[[Novik]], hävitaja
*[[Nürnberg (1906)|Nürnberg]], kergeristleja

==O==
*[[Oasis of the Seas]], kruiisilaev
*[[Ocean Diva Classic]], jõereisilaev, peolaev
*[[Ocean Diva Futura]], jõereisilaev, peolaev
*[[Ocean Diva Original]], jõereisilaev, peolaev
*[[Ocean Dream]], kruiisilaev
*[[Ocean Life]], kruiisilaev
*[[Ocean Majesty]], kruiisilaev
*[[Ocean Mist]], kruiisilaev
*[[Ocean Nova]], ekspeditsioonilaev
*[[Ocean Pearl]], kruiisilaev
*[[Ocean Princess]], kruiisilaev
*[[Ocean Star Pacific]], kruiisilaev
*[[Oceana]], kruiisilaev
*[[Ofelia]], parvlaev
*[[Ola Esmeralda]], kruiisilaev
*[[Olev (aurik)|Olev]], aurik &lt;ref name=&quot;forums.airbase.ru&quot;/&gt;
*[[Olev (laev)|Olev]], miinitraaler
*[[Olympic]]
*[[Oniks]], kaubalaev, end. Gladis, Rakvere, Tallinnhaven, Nikolai Vilkov  
*[[Oosterdam]], kruiisilaev
*[[Oriana]], kruiisilaev
*[[Oriental Dragon]], kruiisilaev
*[[Orlova]], kruiisilaev
*[[Ormen Lange]], norra viikingite sõjalaev
*[[Ormsö (laev)|Ormsö]]
*[[Orontes]], ookeaniliinilaev
*[[Orzeł]], Poola allveelaev
*[[Oskar (laev)|Oskar]], mootorpurjekas
*[[Oscar Wilde (laev)|Oscar Wilde]], parvlaev

==P==
*[[Pacific (1971)]] 
*[[Pacific Dawn]], kruiisilaev
*[[Pacific Dream]], kruiisilaev
*[[Pacific Jewel]], kruiisilaev
*[[Pacific Pearl]], kruiisilaev
*[[Pacific Princess (1999)|Pacific Princess]], kruiisilaev
*[[Pallada (soomusristleja)|Pallada]], soomusristleja
*[[Palladium (jaht)|Palladium]], mootorjaht
*[[Pallas (laev)]]
*[[Paloma I]], parvlaev
*[[Pamjat Azova (laev)|Pamjat Azova]], sõjalaev
*[[Panda (laev)]]
*[[Paul Keres (laev)|Paul Keres]], puistlastilaev
*[[Pelgurand (laev)]]
*[[Pernau (laev)|Pernau]], aurik, veeväljasurve 1174 brt
*[[Pikker (vahilaev)]]
*[[Pinta (laev)|Pinta]]
*[[PVL-103 Pikker]], [[Eesti Piirivalve]] laev
*[[K-027 Pikne]], [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i kaater
*[[Piret (laev)|Piret]], parvlaev 
*[[Pirita (laev)|Pirita]], reisiaurik 
*[[Pjotr Veliki]]
*[[Pol III]], vaalapüügilaev, valvelaev
*[[SS Poland]], ookeaniliinilaev 
*[[Polarlys]], kruiisilaev
*[[Pomaron]], aurik&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://pluss.parnupostimees.ee/1066674/kuidas-eestlased-oma-laevadest-ilma-jaeti/ |pealkiri=Kuidas eestlased oma laevadest ilma jäeti |vaadatud=2013-09-20 |arhiivimisaeg=2013-09-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130921053444/http://pluss.parnupostimees.ee/1066674/kuidas-eestlased-oma-laevadest-ilma-jaeti/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
*[[Pommern]], purjelaev
*[[Prezidentas Smetona]], Leedu sõjalaev [http://www.postimees.ee/?id=157062]
*[[Prangli (vedurlaev)|Prangli]], vedurlaev
*[[Pride of America]], kruiisilaev
*[[Pride of Hawaii]], kruiisilaev
*[[Prince Albert II]], ekspeditsiooni-kruiisilaev
*[[Princesa Marissa]], kruiisilaev
*[[Princess Daphne]], kruiisilaev
*[[Princess Maria]], parvlaev
*[[Prinzessin Victoria Luise]], kruiisilaev
*[[Príncipe de Asturias]], lennukikandja
*[[Prinsendam]], kruiisilaev 
*[[Printsessa Dnipra]], kruiisilaev
*[[Probo Koala]], [[tanker]]
*[[PVK-001]], endine [[Eesti Piirivalve]] kaater
*[[PVL-100]], endine [[Eesti Piirivalve]] laev
*[[PVL-101]], endine [[Eesti Piirivalve]] laev
*[[PVL-102]], endine [[Eesti Piirivalve]] laev
*[[PVL-110]], endine [[Eesti Piirivalve]] laev
*[[Päntu]],

==Q==
*[[Queen Elizabeth]],kruiisilaev
*[[Queen Elizabeth 2|RMS Queen Elizabeth 2]], ookeaniliinilaev
*[[Queen Mary 2|RMS Queen Mary 2]], viimane ookeaniliinilaev
*[[Queen Victoria]], kruiisilaev
*[[Quest]], ekspeditsioonilaev

==R==
*[[Radiance of the Seas]], kruiisilaev 
*[[Radisson Diamond]], kruiisilaev
*[[Rakvere (1962)|Rakvere]], kuivlastilaev &lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://fleetphoto.ru/models/1995/ |pealkiri=Rakvere 1962, registri andmed |vaadatud=2011-12-18 |arhiivimisaeg=2012-04-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120415231552/http://fleetphoto.ru/models/1995/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; 
*[[Oniks|Rakvere]], ro-ro-laev, viimasena Oniks; end. Gladis, Tallinnhaven, Nikolai Vilkov
*[[Rand 2]]. kalalaev, algul Pärnu Kalakombinaadi, hiljem Tallinna Kalakombinaadi juures. 1977. a töötas pootsmanina Viljo Anslan. Üks raamat on tal sellest reisist.
*[[Randal (laev)|Randal]], reostustõrjelaev
*[[Rasputin (jõelaev)|Rasputin]], jõereisilaev
*[[Razoni]], puistlastilaev
*[[Reet (laev, 1971)|Reet]], parvlaev
*[[PVL-201 Reet]], endine [[Eesti Piirivalve]] reostustõrjelaev
*[[Regal Star]], ro-pax-laev
*[[Regatta]], kruiisilaev
*[[RMS Regina]], reisilaev, sõjaväetranspordilaev
*[[Regina Baltica]], [[parvlaev]]
*[[Regula]], parvlaev
*[[Reina del Mar]], kruiisilaev
*[[Rena (laev)|Rena]], konteinerlaev
*[[Reval (puksiir)]]
*[[Rhapsody of the Seas]], kruiisilaev
*[[Richard With]], kruiisilaev
*[[Rinda (laev)|Rinda]], korvett
*[[Ristna (laev)|Ristna]], patrull-laev
*[[Rock City]], parklaev
*[[Romantika (laev)|Romantika]], parvlaev
*[[USS Ronald Reagan]], lennukikandja
*[[Rosella]], parvlaev
*[[Rotterdam (1997)|Rotterdam]], kruiisilaev
*[[Royal Clipper]], kruiisilaev
*[[Royal Oak]]
*[[Ruby (kruiisilaev)|Ruby]], kruiisilaev
*[[Ruby Princess]], kruiisilaev
*[[Runbjarn]], purjelaev
*[[Runner-4]]
*[[Runö (laev)|Runö]], kiirkatamaraan
*[[Russ (jõelaev)|Russ]], jõereisilaev
*[[Russalka]], [[soomuslaev]]
*[[Ryndam]], kruiisilaev

==S==
*[[S-363]], allveelaev
*[[Saaremaa (laev)|Saaremaa]], parvlaev
*[[Saga Pearl II]], kruiisilaev 
*[[Saga Rose]], kruiisilaev
*[[Saga Ruby]], kruiisilaev 
*[[Saga Sapphire]], kruiisilaev 
*[[Sakala M314|Sakala]], miinijahtija
*[[Salamis Glory]], kruiisilaev
*[[Salme muinaslaev]] (ajalooline)
*[[Sancte Marcus]], kraier
*[[Santa Maria]]
*[[Santa Maria (laev, 2005)]]
*[[NAe São Paulo]], [[lennukikandja]]
*[[São Paulo (dreednoot)|São Paulo]], dreednoot
*[[Sapphire (laev)|Sapphire]], kruiisilaev
*[[Sapphire Princess]], kruiisilaev
*[[Saratov (dessantlaev)|Saratov]], dessantlaev
*[[Saturn (vedurlaev)|Saturn]], vedurlaev 
*[[Scania (laev)|Scania]], parvlaev
*[[Scharnhorst (soomusristleja)|Scharnhorst]], soomusristleja
*[[Scharnhorst (lahingulaev)|Scharnhorst]], lahingulaev
*[[Schleswig-Holstein (laev)|Schleswig-Holstein]], soomuslaev
*[[Sea Cloud]], kruiisipurjelaev 
*[[Sea Cloud II]], kruiisipurjelaev 
*[[Sea Diamond]], kruiisilaev
*[[Sea Princess (1998)|Sea Princess]],
*[[Sea Wind]], ro-pax-laev
*[[Seabourn Legend]], kruiisilaev
*[[Seabourn Odyssey]], kruiisilaev
*[[Seabourn Pride]], kruiisilaev
*[[Seabourn Sojourn]], kruiisilaev
*[[Seabourn Spirit]], kruiisilaev
*[[SeaDream II]], kruiisilaev
*[[Seine Highway]], autotarnelaev
*[[Semjon Budjonnõi (jõelaev)|Semjon Budjonnõi]], jõereisilaev
*[[Serenade of the Seas]], kruiisilaev
*[[Serenissima]], kruiisilaev
*[[Sergei Jessenin (jõelaev)|Sergei Jessenin]], jõereisilaev
*[[Sergei Rahmaninov (jõelaev)|Sergei Rahmaninov]], jõereisilaev 
*[[Seven Seas Mariner]], kruiisilaev
*[[Seven Seas Navigator]], kruiisilaev
*[[Seven Seas Voyager]], kruiisilaev
*[[Silja Europa]], parvlaev
*[[Silja Festival]], parvlaev
*[[Silja Serenade]], parvlaev
*[[Silja Symphony]], parvlaev
*[[Silver Cloud]], kruiisilaev
*[[Silver Shadow]], kruiisilaev
*[[Silver Whisper]], kruiisilaev
*[[Silver Wind]], kruiisilaev
*[[Sinilind (laev)]]
*[[Slava]], soomuslaev
*[[SM U-26]], allveelaev
*[[Soela (laev)|Soela]], parvlaev
*[[Sovereign]], kruiisilaev
*[[Spirit of Adventure]], kruiisilaev
*[[Spirit of Oceanus]], ekspeditsiooni-kruiisilaev
*[[SPL Princess Anastasia]], parvlaev
*[[Splendour of the Seas]],
*[[SRT-4244]] oli esimene keskmine kalatraaler Eestis
*[[SS Narva]]
*[[St. Ola]], parvlaev
*[[Star (laev)|Star]], kiire parvlaev
*[[Star Clipper]], kruiisipurjelaev  
*[[Star Flyer]], kruiisipurjelaev 
*[[Star Princess]], kruiisilaev
*[[Statendam]], kruiisilaev
*[[Stella Maris (laev)|Stella Maris]], purjelaev
*[[Stena Superfast VII]], parvlaev (end. Superfast VII)
*[[Stena Superfast VIII]], parvlaev (end. Superfast VIII)
*[[EML Sulev M312]], miinijahtija
*[[Sulev (torpeedopaat)|Sulev]], Eesti merejõudude endine torpeedopaat
*[[Sun Princess]], kruiisilaev
*[[Stena Superfast VII|Superfast VII]], parvlaev
*[[Stena Superfast VIII|Superfast VIII]], parvlaev
*[[Superfast IX]], parvlaev
*[[SuperSeaCat (laev)|SuperSeaCat]], kiirparvlaev
*[[HSC SuperSeaCat Three|SuperSeaCat Three]] 
*[[Superstar]], kiire parvlaev
*[[Superstar Aquarius]], kruiisilaev
*[[Superstar Libra]], kruiisilaev
*[[Superstar Virgo]], kruiisilaev 
*[[Suurop]], patrull-laev
*[[Suur Tõll (laev)|Suur Tõll]], jäämurdja
*[[Suurlaht (laev)|Suurlaht]], õppelaev, endine kaksiktraaler
*[[KV Svalbard]], Norra sõjalaev
*[[Swanland (laev)|Swanland]], kuivlastilaev (uppus 27. novembril 2011)
*[[Swiss Corona]], jõereisilaev
*[[Swiss Crown]], jõereisilaev
*[[Sõrve]], kuivlastilaev &lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://fleetphoto.ru/models/1995/ |pealkiri=Sõrve 1962, registri andmed |vaadatud=2011-12-18 |arhiivimisaeg=2012-04-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120415231552/http://fleetphoto.ru/models/1995/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

==Š==
*[[Štandart]], jahtlaev
*[[Štš-317]], allveelaev

==Z==
*[[Zaandam]], kruiisilaev 
*[[Zarja (laev)|Zarja]], kuunar
*[[Zeina]], kruiisilaev
*[[Zenith]], kruiisilaev 
*[[Zossima Šaškov (jõelaev)]]
*[[Zuiderdam]], kruiisilaev

==T==
*[[T. G. Ševtšenko]], jõereisilaev (projekt 785)
*[[T. G. Ševtšenko (1991)|T. G. Ševtšenko]], jõereisilaev (projekt 302MK)
*[[Taara (suurtükipaat)|Taara]], suurtükipaat
*[[Tahkona]], miinitraaler
*[[Taimõr (jäämurdja, 1909)|Taimõr]], jäämurdja, aurik (1909)
*[[Taimõr (jäämurdja, 1989)|Taimõr]], aatomijäämurdja (1989)
*[[Tallink (laev)|Tallink]], parvlaev
*[[Tallinn (suur allveelaevahävitaja)|Tallinn]], suur allveelaevahävitaja 
*[[Tallinn (raskeristleja)|Tallinn]], raskeristleja
*[[Tallinn (laev)|Tallinn]], reisilaev
*[[Tallinn (abilaev)|Tallinn]], abilaev
*[[Oniks|Tallinnhaven]], kaubalaev, praegu Oniks; end. Gladis, Rakvere, Nikolai Vilkov
*[[Tara (laev)|Tara]]
*[[Tarmo (laev 1963)|Tarmo]], jäämurdja
*[[Tartu (fregatt)|Tartu]], fregatt
*[[Tartu (suurtükipaat)|Tartu]], aurik, suurtükipaat 
*[[EML Tasuja A432]], tuukri- ja toetuslaev 
*[[Tatjana (laev)|Tatjana]], aurik, veeväljasurve 1685 brt
*[[Tehumardi (laev)|Tehumardi]], parvlaev
*[[Thames Highway]], autotarnelaev
*[[The Emerald]], kruiisilaev 
*[[The World (laev)|The World]], korter-kruiisilaev 
*[[Thetis (laev)|Thetis]], 19. sajandi [[Rigaer Dampfschifffahrts-Gesellschaft]]i aurulaev Peterburi-Tallinn-Riia liinil
*[[Thomson Celebration]], kruiisilaev  
*[[Thomson Destiny]], kruiisilaev 
*[[Thomson Spirit]], kruiisilaev 
*[[Viikingilaev Thor|Thor]], [[viikingilaev]]a vähendatud koopia
*[[USS Thresher]]
*[[Tihhi Don]], jõereisilaev
*[[PVL-104 Tiir]], endine [[Eesti Piirivalve]] laev
*[[Tirpitz]],
*[[Titanic]], reisilaev
*[[PVL-105 Torm]], endine [[Eesti Piirivalve]] laev
*[[Tormilind (laev, 1922)|Tormilind]], barkantiin (1922–1944)
*[[Translandia]], parvlaev
*[[PVL-200 Triin]], endine [[Eesti Piirivalve]] reostustõrjelaev
*[[Trollfjord (laev)|Trollfjord]], 
*[[Trossö (laev)|HMS Trossö]], abi- ja varustuslaev
*[[Turkmenistan (jõelaev)]], jõelaev
*[[Turm]], viikingilaev
*[[Tõll (parvlaev)|Tõll]], parvlaev

==U==
*[[Ugandi M315|Ugandi]], miinijahtija
*[[Ukraina (1952)|Ukraina]], jõereisilaev
*[[Uku (suurtükipaat)|Uku]], suurtükipaat
*[[Urd (1877)|HMS Urd]], suurtükilaev 
*[[Urd (A241)|HMS Urd]], uurimislaev 
*[[Urd]], ro-pax-laev

==V==
*[[Vagula (külmutustraaler)|Vagula]], RTMS-7523, külmutustraaler-super (1975)
*[[Vaindlo (laev 1915)|Vaindlo]], miinitraaler (1915)
*[[Vaindlo]], miinitraaler (1967)
*[[Valeri Brjussov (jõelaev)|Valeri Brjussov]], jõereisilaev
*[[Valerian Kuibõšev (jõelaev)|Valerian Kuibõšev]], jõereisilaev 
*[[PVL-109 Valvas]], [[Eesti Piirivalve]], laev
*[[PVL-112 Valve]], [[Eesti Piirivalve]], laev
*[[Vambola (miiniristleja)|Vambola]], hävitaja
*[[Van Gogh (laev)|Van Gogh]], kruiisilaev 
*[[Vana Tallinn (laev)|Vana Tallinn]], parvlaev
*[[Vanemuine (jõelaev)|Vanemuine]], jõelaev
*[[Vanemuine (laev)|Vanemuine]], merelaev
*[[Vanemuine (suurtükipaat)|Vanemuine]], suurtükipaat
*[[PVL-111 Vapper]], [[Eesti Piirivalve]] laev
*[[Vapper (aurulaev)|Vapper]], aurulaev
*[[Varbola (laev)|Varbola]], end. [[Eesti Merelaevandus]]e ro-ro-laev
*[[Vardo]], parvlaev
*[[Vasa (laev)]], ajalooline Rootsi sõjalaev
*[[Vassili Surikov (jõelaev)|Vassili Surikov]], jõereisilaev 
*[[Vatslav Vorovski (laev)|Vatslav Vorovski]], ookeaniliinilaev, kruiisilaev 
*[[Veendam (laev)|Veendam]], kruiisilaev
*[[Vega (barkantiin)|Vega]], barkantiin
*[[Vesta (laev)|Vesta]]
*[[Via Mare]], ro-pax-laev
*[[Victoria I]], parvlaev
*[[Viire]], parvlaev
*[[Viisõde]], mootorpurjekas
*[[Viking Cinderella]], parvlaev
*[[Viking Helgi]], jõereisilaev
*[[Viking Ingvar]], jõereisilaev
*[[Viking Truvor]], jõereisilaev
*[[Viking XPRS]], kiire parvlaev
*[[Viljandi (purjelaev)|Viljandi]], kuunar 
*[[Viraat]], [[lennukikandja]]
*[[Vironia (aurulaev)|Vironia]], reisilaev
*[[Vision of the Seas]], kruiisilaev  
*[[Visvaldis (laev)]]
*[[Vistamar]], ekspeditsioonilaev 
*[[Vladislav Strižov]], jäämurdja
*[[Vohilaid (laev)|Vohilaid]], parvlaev
*[[Volare]], kaubalaev
*[[Volendam]], kruiisilaev 
*[[Volga (jõelaev)|Volga]], jõereisilaev 
*[[Voyager of the Seas]], kruiisilaev
*[[Väinämöinen (laev)|Väinämöinen]], sõjalaev  
*[[Vürst Suvorov (laev)|Vürst Suvorov]], ratasaurik

==W==
*[[Wambola]], miinijahtija
*[[Wambola (laev 1977)|Wambola]], miiniveeskja-abilaev
*[[Wasa (laev)|Wasa]], Schmidti kaubamaja [[aurulaev]] [[Riia]]-[[Pärnu]] liinil (1906)
*[[West (laev)|West]], hüdrograafialaev
*[[Westerdam]], kruiisilaev 
*[[Wilhelm Gustloff (laev)|Wilhelm Gustloff]], reisilaev 
*[[Winner 5]], kruiisilaev
*[[Wilhelm Tham (1912)|Wilhelm Tham]], reisilaev

==Ä==
*[[Viikingilaev Äge|Äge]], viikingilaeva koopia

==X==
*[[X-1]], miniallveelaev
*[[Xianna]], jõereisilaev
*[[Xianni]], jõereisilaev
*[[Xianting]], jõereisilaev
*[[Xpedition]], kruiisilaev
*[[Xuelong]], jäämurdja

==Y==
*[[Yamato (laev)|Yamato]]

==Viited==
{{viited}}
* [http://www.marinetraffic.com/en/ais/index/ships/all/flag:EE/per_page:50 Eesti lipu all olevad laevad, mis on hetkel leitavad marinetraffic.com-i ja AIS-i järgi], 25. detsember 2015 kuvati 304 laeva, purjejahti, lootsikaatrit, mootorpaati ja [[poi]]d jne

[[Kategooria:Laevad| ]]
[[Kategooria:Transpordi loendid]]
[[Kategooria:Merenduse loendid]]</text>
      <sha1>rljlt0ne2gt9675k76kg8zj36siaxba</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Põhjasõda</title>
    <ns>0</ns>
    <id>934</id>
    <revision>
      <id>6171920</id>
      <parentid>6169487</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T13:42:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>W.A. von Schlippenbach</username>
        <id>163078</id>
      </contributor>
      <comment>Lisasin viited peatükkdele ,,Sõja lõpp,&quot; ,,Hinnang Karl XII tegevusele,' ja ,,Sõja tagajärjed.&quot; Märkisin veel ühe koha, kuhu oleks viidet vaja. Eemaldasin keeletoimetuse malli, sest olen terve teksti läbi vaadanud ning ei näe enam keelevigu.</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="65512" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib 1700 alanud sõjast; mõnikord nimetatakse Põhjasõdadeks ka [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda|Põhjamaade seitsmeaastast sõda]] ja [[Teine Põhjasõda|Teist Põhjasõda]]; üldmõiste kohta vaata [[Põhjasõjad]]}}
{{Lisaviiteid|kuu=märts|aasta=2018}}

{{Sõjaline konflikt
|konflikt=Põhjasõda
|osa= 
|pilt=Great Northern War.jpg
|pildiallkiri=Ülevalt päripäeva: [[Narva lahing (1700)|Narva lahing]], [[Spilve lahing]], [[Poltava lahing]], [[Riilahti lahing]], [[Gadebuschi lahing]]
|aeg=[[1700]]–[[1721]]
|koht= [[Euroopa]]
|tulemus= Venemaa tsaaririigi ja tema liitlaste võit. Sõja lõpetas [[Uusikaupunki rahu]].
|osaline1= {{PisiLipp|Rootsi}}&lt;br&gt;[[Pilt:Ottoman Flag.svg|25px]] [[Osmanite riik]]&lt;br&gt;[[Pilt:Flag of the Cossack Hetmanat.svg|25px]] [[Kasakad]]
|osaline2= {{PisiLipp|Venemaa}} [[Venemaa tsaaririik|tsaaririik]]&lt;br&gt;{{PisiLipp|Taani}}&lt;br&gt;
{{Pisilipp|Saksimaa kuurvürstiriik}}&lt;br&gt;[[Pilt:Herb Rzeczypospolitej Obojga Narodow.svg|20px]] [[Rzeczpospolita]]&lt;br&gt;[[Pilt:Flag of the Kingdom of Prussia (1701-1750).svg|25px]] [[Preisimaa kuningriik]]&lt;br&gt;[[Pilt:Flag of Hanover (1692).svg|25px]] [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstiriik|Hannover]]
|väejuht1={{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Karl XII]]&lt;br&gt; {{Riigi ikoon|Osmanite riik}} [[Ahmed III]]&lt;br&gt;[[Pilt:Flag of the Cossack Hetmanat.svg|25px]] [[Ivan Mazepa]]&lt;br&gt;[[Stanisław Leszczyński]] &lt;br&gt;[[Kazimierz Lew Sapieha]]
|väejuht2={{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Peeter I]]&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Taani}} [[Frederik IV]]&lt;br&gt;{{Pisilipp|Saksimaa kuurvürstiriik}}&lt;br&gt; [[Pilt:Herb Rzeczypospolitej Obojga Narodow.svg|20px]] [[August II Tugev]]
|jõud1=
|jõud2=
|kaotused1=
|kaotused2=
|märkused= Venemaa sai endale mitmed Rootsi valdused, kaasa arvatud Liivimaa. Preisimaa sai Rootsile kuulunud Pommeri, Hannover sai Bremen-Verdeni.
}}
{{Põhjasõja sündmused}}
'''Põhjasõda''' oli [[1700]].–[[1721]]. aastal [[Läänemeri|Läänemere]] ülemvõimu pärast peetud [[sõda]], milles osalesid ühel pool [[Rootsi]], vastaspoolel [[Moskva tsaaririik]], [[Taani]], [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]], [[Rzeczpospolita]] ning [[1713|1713. aastal]] liitusid nendega [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] ja [[Hannoveri kuurvürstiriik|Hannover]] (Suurbritannia).

Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati [[Uusikaupunki rahu]]ga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemere ja meretagused territooriumid, suurriigiks sai Moskva tsaaririik, uue nimega [[Venemaa keisririik]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jaan Sitska|pealkiri=Ajaloo algõpetus, lõpuosa, viies trükk|aasta=1928|koht=Tallinn|kirjastus=Albert Org-i kirjastus|lehekülg=28-30}}&lt;/ref&gt;

[[16. sajand]]i lõpu ja [[17. sajand]]i vallutuste tulemusel muutus Rootsi Euroopa suurriigiks [[Karl X Gustav|Karl X]] ja [[Karl XI]] ajal. Rootsi oli vallutanud [[Karjala]] ja [[Ingeri]] (vallutused kinnitati [[Stolbovo rahu]]ga [[1617]]. aastal), [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]], [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] ning [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]] muuhulgas [[Lääne-Pommeri]], [[Wismar]]i, [[Bremeni hertsogiriik|Bremeni hertsogiriigi]] ja [[Verden]]i. Samuti oli Rootsi vallutanud maakondi [[Taani|Taanis]] ja [[Norra|Norras]]: Taanis [[Skåne maakond|Skåne]], [[Blekinge maakond|Blekinge]] ja [[Halland]]i (vallutus kinnitati [[Roskilde rahu]]ga [[1658]]), Norras [[Jämtland]]i, [[Härjedalen]]i, Trondheimi ja [[Bohuslän]]i. Lisaks vallutas Rootsi [[Saaremaa]] ja [[Ojamaa]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.opiq.ee/kit/23/chapter/1040|pealkiri=Euroopa 17. sajandil|täpsustus=Rootsist saab suurriik}}&lt;/ref&gt;

Naaberriikide rahulolematust põhjustas see, et [[Läänemeri]] oli muutunud justkui Rootsi sisemereks ning [[Hansa Liit]] oli oma mõju minetanud ja Rootsi kontrollis olulisis sadamaid.Rahulolematus avaldus juba mõnes varasemas väiksemas sõjas, sealhulgas [[Skåne sõda|Skåne sõjas]] ([[1675]]–[[1679]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/event/Scanian-War|pealkiri=Scanian war|vaadatud=19.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617. aasta [[Stolbovo rahu]]ga jäi Venemaa ilma otsesest ligipääsust Läänemerele. Venemaa ainuke meretee Euroopasse oli [[Arhangelsk]]ist, mis oli jäävaba mõne kuu aastas. [[Ivan IV]] katse vallutada [[Baltimaad]] oli nurjunud ([[Liivi sõda]] [[1558]]–[[1583]]). 17. sajandil oli Venemaal kodusõda ning polnud võimalik Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar [[Peeter I]] oli [[1696]]. aastal vallutanud [[Azov]]i kindluse [[Must meri|Musta mere]] ääres. [[Karlowitzi rahu]]ga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Järgmisena püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandi sdades kaotatud. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi [[satelliitriik|satelliitriigist]] [[Holstein-Gottorp]]ist. [[August II Tugev]] uue Poola kuningana tahtis vallutada Liivimaa, et kindlustada end kuningana. Ta soovis laiendada Poola territooriumi ning enda maksubaasi.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.historylearningsite.co.uk/frederick-william-the-great-elector/frederick-i-of-brandenburg/the-great-northern-war/|pealkiri=The Great Northern War|vaadatud=19.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 
[[Pilt:Irp1701.jpg|pisi|[[Poola kuningas|Poola kuninga]] ja [[Saksimaa kuurvürst]]i [[August II Tugev]]a valdused 1701. aastal]]
24. märtsil [[1698]] sõlmiti liit [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigi]] ja Moskva tsaaririigi vahel.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|aasta=2018|kirjastus=Grenader|lehekülg=11}}&lt;/ref&gt;

Augustis 1698. aastal leppisid Peeter I ning [[Saksi kuurvürst]] ja [[Poola kuningas]] August II Tugev kokku Rootsi-vastases liidus [[Rava-Ruska]]s, väikelinnas [[Lviv]]ist põhja pool. Liivimaa aadlik [[Johann Reinhold von Patkul]] lubas August II-le [[Liivimaa]] aadli abi Rootsi-vastases võitluses.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.estonica.org/en/History/1558-1710_Estonia_under_Swedish_rule/The_Great_Northern_War_End_of_Swedish_rule_in_Estonia/|pealkiri=The Great Northern War. End of Swedish rule in Estonia|vaadatud=19.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Moskva tsaar Peeter I ja August II Tugev olid ühel meelel, et kogu [[Vana-Liivimaa]] peab jääma pärast Rootsi alistamist [[Rzeczpospolita]]le.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

12. novembril [[1699]] ühines liiduga Taani kuningas [[Frederik IV]], et võita tagasi Taani kaotatud positsioon Läänemerel. Taani [[mobilisatsioon|mobiliseeris]] oma sõjalaevastiku ning koondas oma armee Rootsi liitlase [[Holstein-Gottorpi hertsogkond|Holstein-Gottorpi hertsogiriigi]] piirile.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=12}}&lt;/ref&gt; Hiljem ühines liiduga [[Brandenburg-Preisimaa]].&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsevtkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=46-47}}&lt;/ref&gt;

Liitlased eeldasid, et [[1697]]. aastal Rootsis võimule tulnud noor kuningas [[Karl XII]] ei suuda neile sõjalist vastupanu osutada.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Sõja algus ==

Sõda algas [[22. veebruar]]il ([[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 12. veebruaril) [[1700]] [[Saksimaa kuurvürst]]i ja [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[August II Tugev]]a vägede ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga [[Riia]]le. [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa aadel]] ei asunud Saksi poolele. [[Riia kindlus]]t vallutada ei õnnestunud, Augusti sõjaline edu oli tagasihoidlik.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

[[Rzeczpospolita]] tundis end August II poolt petetuna ning kuulutas, et Poola ei ole Rootsiga sõjas. Kuningas August II Tugevaga liitusid alguses üksikud [[magnaat|magnaadid]], sealhulgas vürst [[Hieronim Augustyn Lubomirski]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Hermann Schreiber|pealkiri=August Tugev, Galantne vallutaja|aasta=1997|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=162}}&lt;/ref&gt; 

Kuulnud Riia ründamisest, otsustas Taani kuningas [[Frederik IV]] rünnata Rootsi liitlast Holstein-Gottorpi. [[11. märts]]il kuulutas Taani Rootsile sõja ja Taani väed marssisid [[Holstein-Gottorp]]i sisse, vallutades selle [[Schleswig]]i-osa.

==Rootsi esimesed võidud==
===Võit Taani üle===
Rootsi kuningas otsustas saata Holsteini 17 000 sõdurit ning kuulutas välja mobilisatsiooni. Rootsi sõjavägi oli hea ettevalmistusega, sõjavägi oli paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad ning suutsid nii lahinguväljal paremini manööverdada.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=81}}&lt;/ref&gt;  

[[William III]], kes oli tollal nii Inglismaa, Iirimaa ja Šotimaa kuningas kui ka [[Hollandi provintsid]]e asehaldur, soovis säilitada [[Põhja-Euroopa]]s rahu ning ''[[status quo|status quo-d]]''. Et Taani oli ründaja, asus William Rootsi poolele ning saatis 25 [[liinilaev (sõjandus)|liinilaevast]] koosneva Inglise-Hollandi [[eskaader|eskaadri]] admiral [[George Rooke]]'i juhtimisel Rootsi toetuseks [[Göteborg]]i.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Rootsil oli sõjalaevastik 38 liinilaeva ja 12 [[fregatt|fregatiga]],&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=44}}&lt;/ref&gt; Taanil oli 33 liinilaeva ja 7 fregatti. Julge manöövriga õnnestus Rootsi laevastikul sõita läbi [[Sund]]i väiksema [[faarvaater|faarvaatri]], jäädes Sundi kaldal asuvate Taani [[kindlus]]te [[suurtükk]]ide [[laskeulatus]]est väljapoole. Rootsi laevastik ühines Inglise-Hollandi eskaadriga. Nüüd oli 33 liinilaevaga Taani laevastik vastamisi rohkem kui 60 liinilaevaga, mistõttu Taani admiral ei julgenud [[merelahing]]ut pidada. Taani sõjalaevad ei lahkunud sadamast.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

Karl XII maabus [[23. juuli]]l 1700. aastal koos liitlastega Taani peasaarel [[Sjælland]]il [[Humlebæk]]i lähedal [[Kopenhaagen]]ist põhja pool ning hõivas sealsed maa-alad. Augustis asusid Rootsi väed liitlastega Kopenhaagenit piirama.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.roskildehistorie.dk/1700/billeder/krige/nordisk/nordiskkrig.htm|pealkiri=Store Nordiske Krig|vaadatud=19.07.2022|keel=Taani}}&lt;/ref&gt; Taani laevastik oli vastamisi endast palju võimsamaga ning armee oli kaugel [[Holstein]]is hertsog [[Friedrich IV (Holstein-Gottorp)|Friedrich IV]] vastu sõdimas.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Kopenhaagenit ei vallutatud. Frederik IV tunnistas oma kaotust ja soovis alustada rahuläbirääkimisi. [[18. august]]il sõlmiti Holstein-Gottorpi ja Taani vahel [[Travendali rahu]]leping, mille kohaselt taastati ''status quo'' (rootslased lahkusid Sjællandist ja taanlased Gottorpist) ning Taani lahkus Rootsi-vastasest koalitsioonist. Taani ei tohtinud 9 aasta jooksul Rootsi vaenlasi toetada. Lepingu täitmist pidid jälgima Inglismaa, Holland, [[Lüneburg-Celle]] ja Hannover.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu IV|aasta=2003|koht=Tartu|kirjastus=Ilmamaa|lehekülg=24}}&lt;/ref&gt;

Põhjasõja esimene sõjakäik lõppes kiiresti ja peaaegu veretult. Taani väljus (ajutiselt) sõjast, Rootsi põhivastaseks jäid Venemaa ja Poola-Saksimaa.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=53}}&lt;/ref&gt; 

===Sõjategevus Liivimaal 1700–1701===
[[Pilt:Carte des Estats de Suede, de Dannemarq, et de Pologne; sur la Mer Baltique.jpg|pisi|300px|&quot;Kaart Rootsi, Taani ja Poola valdustest 1700. aastal&quot;. &lt;br&gt;[[Nicolas de Fer]]i kaart aastast [[1700]]]]
[[Pilt:Victory at Narva.jpg|pisi|&quot;Rootslaste võit Narva all 1700. aastal&quot;. &lt;br&gt;[[Gustaf Cederström]]i maal aastast [[1910]]]]
[[1700]]. aasta mais jõudis [[Soome]]st Liivimaale 3200 Rootsi sõdurit, kes lõid Saksi väed Liivimaalt minema. Kuid juba augustis naasis Saksi kuurvürst koos 18 000 mehega Liivimaale, vallutas tagasi Rootsi alasid ning asus uuesti [[Riia]]t piirama.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=V. Fainštein jt.|pealkiri=Eesti rahva ajaloost Põhjasõja aastail 1700-1721|aasta=1960|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti riiklik kirjastus|lehekülg=36}}&lt;/ref&gt;

[[Vene-Türgi sõda (1686–1699)|Vene-Türgi sõjas]] (1686–1699) ühines Venemaa [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vastase liiduga (sinna kuulusid [[Saksa-Rooma riik|Austria]], [[Rzeczpospolita]] ja [[Veneetsia vabariik]]). Aastatel 1687 ja 1689 korraldas Moskva sõjaretki Osmanite riigi [[vasall]]i, [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]] vastu. Aastatel 1695 ja 1696 vallutas Venemaa [[Aasovi sõjakäigud|Aasovi sõjakäikude]] tulemusena lõpuks Azovi kindluse ning allutas osa [[Aasovi meri|Aasovi merest]] rannikualaga Venemaa tsaaririigile.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=67-68}}&lt;/ref&gt; [[Osmanite riik|Osmanite riigiga]] vaherahu sõlminud Venemaa kuulutas 30. (vkj 19.) augustil ([[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 20. augustil) Rootsile sõja ning ründas septembris Rootsile kuuluvat Soomet ja [[Ingerimaa]]d. [[23. september|23. septembril]] asusid 30 000 – 35 000 venelast [[Narva]]t piirama. Rootsi [[garnison]] suutis linna enda valduses hoida.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=76}}&lt;/ref&gt;

Noor Rootsi kuningas otsustas oma vägede eesotsas Liivimaale suunduda. 8000-mehelise sõjaväega jõudis ta [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[Pärnu]]sse, sealt liikusid Rootsi väed edasi Narva suunas.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu IV|lehekülg=26-30}}&lt;/ref&gt;  Kuningat assisteeris vägede juhtimisel kindral [[Carl Gustav Rehnskiöld]]. 30. (vkj 19.) novembril ([[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 20. novembril) 1700. aastal ründas 11 000-meheline Rootsi vägi Vene väge ([[Narva lahing (1700)|Narva lahing]]us osales 24 000 meest). Paar päeva enne lahingut oli oma leerist lahkunud tsaar Peeter I, jättes vägede juhatamise oma alluvatele.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;Kuna Vene väed oli väheste kogemuste ja halva varustusega, saavutasid rootslased Narva all suure võidu. Oma osa mängis ka ilm, tihe lumelörts sadas venelastele otse näkku ja nende nähtavus oli praktiliselt olematu.&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=78}}&lt;/ref&gt;

Rootslased murdsid rinde keskosast läbi ja surusid tiivad vastu Narva jõge. Vene vägede ülemjuhataja hertsog [[Carl Eugen de Croy]] , kes on oli kaotanud kontrolli vene vägede üle ning andis end koos kolmekümne kõrgema ohvitseriga lahingu algul vangi.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Rootslased kaotasid langenute ja haavatutena 2000 meest. Venelasi langes lahingus ja eriti taganemisel 7000–8000.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Peamiselt hukkusid kahe väeosa, [[Preobraženskoje polk|Preobraženskoje kaardiväepolgu]] ja [[Šeremetevi ratsavägi|Šeremetevi ratsaväe]] sõdurid. Preobraženskoje polgu sõdurid koormasid taganemisel üle puusilla, mis nende all purunes ja praktiliselt kõik sillal olijad uppusid. [[Boriss Šeremetev]] lootis oma ratsaväega ületada jõe minnes otse läbi vee. Selleks valis ta madalapõhjalise jõeosa [[Narva kosed|Narva koskedest]] ülalpool. Veevool oli kiire ja jääkülm vesi kangestas hobuste jalad, mille tagajärjel viis vesi ratsaväelased koos ratsudega kosest alla.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

Pärast Narva lahingut siirdusid rootslased [[Tartu]]sse ja selle ümbrusse talvekorterisse. Kuningas ise talvitas endises [[Laiuse ordulinnus]]es. Talve jooksul suurenes rootslaste [[väliarmee]] 18 000 meheni.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu|lehekülg=30-32}}&lt;/ref&gt;
{{vaata|Põhjasõda Eestimaal}}

===Kuramaa vallutamine===
[[Pilt:Louis de Silvestre-August II.jpg|pisi|left|Saksi kuurvürst ja Poola kuningas [[August II Tugev]]. &lt;br&gt;[[Louis de Silvestre]]'i maal]]
[[August II Tugev]], kelle liitlasi Rootsi väed olid löönud, pakkus Karl XII-le rahu, kuid viimane keeldus sellest. Veebruaris [[1701]]. aastal kohtusid August II Tugev ja Peeter I uuesti [[Kuramaa]]l [[Biržai]]s, et oma liitu uuendada.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.codelt.nl/birzai-with-the-castle-lithuania/|pealkiri=Birzai With The Castle Lithuania|vaadatud=20.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Peeter I-l oli vaja aega oma armee reorganiseerimiseks ja relvastamiseks, August II vajas aga tugevat liitlast rootslaste selja taga. Lepingu kohaselt lubas Peeter Augustile 15 000–20 000-mehelise hästirelvastatud [[ekspeditsioonikorpus]]e, maksta talle kahe aasta jooksul 100 000 rubla ning eduka sõjalõpu korral anda Poolale Liivi- ja Eestimaa.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=84}}&lt;/ref&gt; 1701. aasta kevadel suundus jalaväekindral [[Anikita Apraksin]] Vene vägedega Riia alla, kus viibisid Saksimaa väed kindral krahv [[Adam Heinrich von Steinau]] juhtimisel.&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=97-99}}&lt;/ref&gt;

Suvel 1701. aastal liikusid Rootsi väed lõunasse. 19. (vkj 8.) juulil (Rootsi kalendri järgi 9. juulil) 1701 olid Saksi (20 000 meest) ja Rootsi sõjaväed Riia all [[Daugava]] ääres [[Spilve lahing]]us vastamisi. Saksi vägede ülemjuhataja krahv [[Adam Heinrich von Steinau]] laskis end kõrvalejuhtimismanöövrist ära petta ning killustas nõnda oma väeosad. Nii õnnestus Rootsi [[jalavägi|jalaväel]] jõgi ületada ja [[sillapea]] moodustada. Saksi armee kaotas, kuid kogus ennast ja taganes korrapäraselt.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;

Karl hõivas oma vägedega Miitavi (praegu [[Jelgava]]), Poola vasalliriigi [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigi]] pealinna ning vallutas seejärel oktoobris kogu [[Kuramaa]].&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;

==Rootsi sõjakäik Poolasse==

Rzeczpospolita protesteeris Kuramaa kui Poola territooriumi osa hõivamise vastu, sest Rootsiga ei olnud sõjas mitte Poola, mida esindas [[Seim (Poola)|Seim]], vaid ainult Poola kuningas.&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=100-101}}&lt;/ref&gt; August II Tugev pakkus [[Karl XII]]-le jälle läbirääkimisi. Karl XII kogenud nõuandjad soovitasid Poola kuningaga rahu sõlmida, ent Karl jäi kangekaelseks ning nõudis Seimilt uue kuninga valimist. Enamik Poola aadlist lükkas selle tagasi.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=102-104}}&lt;/ref&gt;

Poola-Leedu pidas end neutraalseks ning tahtis olla Karl XII ja August II Tugeva vahendajaks.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; Rootsi rünnak Poolale tegi Poola neutraalsuse võimatuks. Rootsi kantsler [[Bengt Gabrielsson Oxenstierna (1623–1702)|Bengt Gabrielsson Oxenstierna]] nägi võimalust, et Rootsi võiks olla [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõjas]] vahekohtunikuks, selle asemel et sõda jätkata. {{Lisa viide}}

Jaanuaris [[1702]] nihutas Rootsi väed [[Leedu|Leedus]] kaugemale lõunasse. [[23. märts]]il 1702 lahkus Karl XII Leedu talvekorterist ning marssis sisse Päris-[[Poola]]sse. [[14. mai]]l [[1702]] alistus [[Varssavi]] võitluseta. Enne kui Karl XII jätkas oma marssi [[Kraków]]i suunas, nõuti poolakatelt suurt [[kontributsioon]]i.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=106}}&lt;/ref&gt;

Teel Krakówisse põrkus Karl XII vägi Poola-Saksi omaga. [[9. juuli]]l 1702 toimus [[Kielce]]st lõuna pool [[Kliszówi lahing]]. Poola ja Saksimaa jäid taas Rootsile alla. 2000 saksimaalast langes või sai haavata, üle 1000 langes rootslaste kätte vangi. Rootsi poolel sai surma või haavata 900 sõdurit. Rootslaste kätte langesid kõik Saksi suurtükid ja kogu voor koos August II Tugeva välikassaga, milles oli 150 000 [[riigitaaler|riigitaalrit]] ning isegi tema hõbenõud. August II Tugev kogus oma sõjaväe järelejäänud üksused kokku ja tõmbus tagasi Poola idaossa.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=107-108}}&lt;/ref&gt;

Pärast seda kaotust pakkus August II Tugev rootslastele jälle rahu, lubades nende nõudmistele igal võimalusel vastu tulla, kuid ainus tingimus oli, et August II Tugev jääks ise edasi Poola kuningaks. Ka [[kardinal]]-[[priimas]] esitas Poola nimel rahuettepanekuid. Ta pakkus Rootsile Poola alla kuulunud Liivimaad, Kuramaad ja suurt [[reparatsioon]]i, kui ainult Karl XII loobub kuninga tagandamise nõudest. Karl näitas veel kord üles kangekaelsust, mille tõttu teda hüüti Raudpeaks, ja jäi August II Tugeva tagandamise nõude juurde. {{Lisa viide}}

August tõmbus oma õukonnaga tagasi [[Sandomierz]]i. Seal moodustas Poola aadel konföderatsiooni August II toetuseks.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=109}}&lt;/ref&gt; Nad võitlesid Rootsi okupatsiooni vastu Poolas ja Rootsi poolt nõutud uue kuninga vastu. Nad sidusid Rootsi vägesid sissiaktsioonidega, kahjustades sellega nende võitlusvõimet. {{Lisa viide}}

[[1703]]. aastal vallutasid rootslased [[Toruń]]i.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=110-111}}&lt;/ref&gt;

Kuigi [[1704]]. aastal saadeti Augustile appi ka Vene korpus, valiti [[12. juuli]]l (vkj 2. juunil) 1704. aastal enamiku Poola aadli tahte vastaselt Rootsi armee kaitse all August II Tugeva asemele uueks kuningaks rootslaste poolt seatud kandidaat [[Stanisław I Leszczyński]], kes krooniti [[24. september|24. septembril]] [[1705]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=121-122}}&lt;/ref&gt; Rootslased olid sellega rahul ja kirjutasid 17. septembril 1706 [[Altranstädt]]is alla rahulepingule Poolaga ([[Altranstädti rahu]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/topic/treaties-of-Altranstadt|pealkiri=treaties of Altranstädt, Europe 1706 and 1707|vaadatud=20.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

== Venemaa võimsuse kasv ja sõjategevus Eesti- ja Liivimaal ==
[[Pilt:Peter de Grote.jpg|pisi|Venemaa keiser [[Peeter I]]. &lt;br/&gt;[[Jean-Marc Nattier]]' maal]]
Pärast lüüasaamist Narva all [[1700]]. aastal hakkas [[Peeter I]] tohutute pingutustega tugevdama oma sõjaväge: reorganiseeriti Venemaa [[regulaararmee]], [[sõjalaevastik]]. Loodi [[sõjatööstus]] – [[manufaktuur|manufaktuurid]] ja [[relvatehas|relvatehased]], [[suurtükk]]e valati [[kirikukell]]adest {{Lisa viide}}. Erilist rõhku pandi väljaõpetatud jalaväele.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://historylearning.com/peter-the-great/peter-the-great-military-reforms/#:~:text=In%201699%2C%20Peter%20the%20Great,that%20the%20army%20was%20uniform.|pealkiri=Peter the Great - Military Reforms|vaadatud=22.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

Kasutades ära Karl XII ja Rootsi peaväe seotust Poolas, kus püüti August II Tugevat troonilt tõugata, ründas Peeter I Eesti- ja Liivimaad. 1701.–1703. aastal rüüstasid Vene väed praegust Võru- ja Tartumaad, Viljandi- ja Kagu-Pärnumaad. Karli selja taga lõi Venemaa sõjavägi kaks korda väikest Rootsi väge, mis oli [[Balti provintsid]]e kaitseks maha jäänud.&lt;ref name=&quot;:8&quot;&gt;{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu IV|lehekülg=34-35}}&lt;/ref&gt;

[[9. jaanuar]]il 1702 ([[vkj]] 29. detsembril, Rootsi kalendri järgi 30. detsembril 1701) lõi Vene korpus Boriss Šeremetevi juhatusel [[Erastvere lahing]]us [[Wolmar Anton von Schlippenbach]]i juhitud Rootsi [[väliarmee]]d ning saavutas 29. (vkj 18.) juulil (Rootsi kalendri järgi 19. juulil) [[Hummuli lahing]]us võidu Rootsi vägede üle. Seejärel hõivasid Vene väed Liivimaal [[Mõniste]], [[Valmiera]] ja [[Alūksne]]. Alates 1702. aastast hoidis Venemaa enda kontrolli all kogu [[Eestimaa kubermang|Eesti-]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaad]], välja arvatud Rootsi kindlusi.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;

Ingerimaal vallutasid venelased 22. (vkj 11.) oktoobril (Rootsi kalendri järgi 12. oktoobril) [[Nöteborg]]i kindluse, mille nad nimetasid ümber [[Schlüsselburg]]iks, ja [[12. mai]]l [[1703]] [[Ohta jõgi|Ohta jõe]] suudmes paikneva [[Nyen]]i linna, sellega oli kogu [[Neeva]] venelaste valduses. Neeva soises [[delta]]s asuti [[27. mai]]l 1703. aastal rajama rootslaste asutatud [[Nyen]]i asemele uusi kaitserajatisi ja [[Peterburi|linna]], millest hiljem sai [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] uus pealinn.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotsinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=17-18}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.introducingsaintpetersburg.com/history|pealkiri=The founding of Saint Petersburg|vaadatud=22.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

1703. aasta sügisel toimunud Šeremetevi rüüstetegevuse tõttu kannatasid Põhja-Eesti alad: Viru- ja Järvamaa, mõnevõrra Harjumaa, laastamata jäi ainult osa Harjumaast ja täielikult Läänemaa.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=postimeesew19420407.2.26&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------|pealkiri=PÕHJASÕJA AJAL|vaadatud=22.07.2022}}&lt;/ref&gt;

[[14. mai]]l (vkj 3. mail) [[1704]] saavutasid Vene väed Rootsi vägede üle võidu [[Kastre lahing]]us, [[24. juuli]]l (vkj 14. juulil) alistus piiramise järel [[Tartu piiramine (1704)|Tartu]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=August Traat|pealkiri=Ajalooline Emajõgi|aasta=1968|lehekülg=61}}&lt;/ref&gt;

[[5. august]]il (vkj 25. juulil; 26. juulil Rootsi kalendri järgi) 1704 toimus [[Kuramaa]]l [[Jēkabpils]]i lähedal [[Jakobstadti lahing]]. Lahingus osalesid Rootsi väed, mida juhtis kindralmajor [[Adam Ludwig Lewenhaupt]], ja Vene-Leedu väed, mida juhtis suurhetman [[Michał Serwacy Wiśniowiecki]]. Lahingu võitis Rootsi.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=19}}&lt;/ref&gt; 
[[Pilt:Battle of Jakobstadt.jpg|pisi|[[Jakobstadti lahing]]. [[Johann Christoph Brotze]] kogu]]
[[20. august]]il (vkj 9. augustil) vallutasid Vene väed [[Narva piiramine (1704)|Narva]], mille järel [[30. august]]il (vkj 19. augustil) sõlmis Venemaa [[Rzeczpospolita]]ga [[Narva]]s [[Narva liiduleping|liidulepingu]] ([[Tomasz Działyński|Działyński]] ja [[Fjodor Aleksejevitš Golovin|Golovin]]i pakt), millega viimane astus ametlikult Rootsi vastu sõtta. &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://pl.wikisource.org/wiki/Traktat_narewski|pealkiri=Traktat narewski|vaadatud=01.08.2022|keel=Poola}}&lt;/ref&gt; 

==Vene vägede katse Saksi vägedega ühineda ja Fraustadti lahing==
Detsembris [[1705]] ületasid Vene väed (20 000 meest) feldmarssal parun [[Georg Benedict Ogilvy]] juhtimisel Poola piiri, et ühineda [[Saksimaa kuurvürst]] August II Tugevat toetavate [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]] vägedega, mida juhtis jalaväekindral krahv [[Johann Matthias von der Schulenburg|Johann Matthias von der Schulenburg.]]&lt;ref name=&quot;:9&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=160-161}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:10&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.sabaton.net/historical-facts/the-battle-of-fraustadt/|pealkiri=13 FEB - 1706, The Battle of Fraustadt|vaadatud=23.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Saksimaa väed asusid [[Sileesia]]s, kuid Vene väed jäid talvituma [[Hrodna]] (Grodno) kindlusse. Karl XII tegi oma armee põhiosaga 250 km pikkuse kiirmarsi ja lõikas ära Vene vägede tee itta. 20 000-meheline vägi, mida juhtis [[Carl Gustaf Rehnskiöld]], pöördus saksimaalaste vastu, kellel oli 19 000 sõdurit. Vene armee kindlustus [[Hrodna]] kindluses ja ootas vabastamist.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt;

[[3. veebruar]]il [[1706]] kohtusid Rootsi ja Saksi väed [[Fraustadti lahing]]us. Rehnskiöldi alluvuses olid lahingutes karastunud suurtüki- ja ratsaväerügemendid. Saksi väed kindral von Schulenbergi juhatuse all koosnesid suurelt jaolt vägivaldselt värvatud ja halva väljaõppega sõduritest, paljud rügemendid olid Prantsuse ja Šveitsi sõjavangidest.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt; Lahingurivi vasakul tiival oli preisi polkovniku [[Georg Heinrich von der Goltz]]i juhtimisel 10 Vene jalaväepolku, kuhu kuulus 6400 meest. &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://en.topwar.ru/11402-zabytyy-podvig-russkih-soldat-bitva-pri-fraushtadte.html|pealkiri=Forgotten feat of Russian soldiers - the Battle of Fraustadt|vaadatud=01.08.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

Pärast rootslaste rünnakut varises Saksi vägede rinne kokku, šveitslaste ja prantslaste palgasõdurid jooksid rootslaste poole üle.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt; Mõne tunniga oli lahing läbi. Ainult 3000 sõdurit sai end päästa, ületades [[Odra]] jõe. Vangi langenud umbes 500 Vene [[sõjavang]]i laskis kindral Rehnskiöld tappa.&lt;ref name=&quot;:11&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotsinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=85}}&lt;/ref&gt; Lahingus tapeti 452 Rootsi sõjaväelast ja 1077 sai haavata. Karl XII edutas kindral parun Rehnskiöldi lahingu võidu eest feldmarssaliks ja andis talle krahvitiitli.&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt; 

Et Vene armee Hrodnas ei saanud enam abi peale loota, murdsid 14 000 mehe suuruseks jäänud Vene armee 4. märtsil 1706 rootslaste piiramisrõngast läbi [[soo]]de välja. Venelased jõudsid jälitajate eest üle piiri minna ning tõmbusid juulis 1706 tagasi [[Kiiev]]isse.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt;

Pärast vägede häbiväärset taganemist kõrvaldas tsaar Peeter I [[Georg Benedict Ogilvy]] sõjavägede juhtimisest ning määras sõjaväejuhtideks [[Boriss Šeremetev]]i ja [[Aleksandr Menšikov]]i.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt;

Karl XII mõistis, et tal tuleb otsustav lahing pidada Venemaal. Selleks vajas ta aga tagala kindlustamist. {{Lisa viide}} Suvel 1706 otsustas Karl XII tungida Saksimaale, et sundida August II Tugevat loobuma nõuetest Poola troonile.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.historyworld.net/wrldhis/PlainTextHistories.asp?historyid=ad08|pealkiri=THE NORTHERN WAR|vaadatud=23.07.2022|täpsustus=Baltic campaigns: 1700-1706|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;
[[Pilt:Karl XII i Altranstädt 1706-1707 av Johan David Swartz.jpg|pisi|[[Karl XII]] 1707. aastal. [[Johan David Swartz]]]]

==Rootsi sõjakäik Saksimaale==
Saksimaal oli vastuseis [[Saksimaa kuurvürst]] August II Tugeva Poola-poliitikale: kuurvürst kehtestas [[aktsiis]]i, et oma sõjakassat täita ja armeed relvastada. See meelestas Saksimaa seisustekogu tema vastu. Peale selle tekitasid rahva meelepaha agressiivsed meetodid, millega kuurvürst nekruteid värbas. {{Lisa viide}}

[[27. august]]il 1706 marssis Rootsi armee Saksimaale. Saksimaa kuurvürstiriik vallutati joon-joonelt.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://weaponsandwarfare.com/2019/03/30/karl-xii-the-baltic-and-saxon-campaigns-ii/|pealkiri=Karl XII – The Baltic and Saxon Campaigns II|vaadatud=23.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Igasugune vastupanu lämmatati eos. Karl XII lubas saksimaalastele, et kui [[okupatsioon]]ivõimude korraldusi järgitakse, siis ei toimu mingeid õiguste rikkumisi ega repressioone.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=152-153}}&lt;/ref&gt; Saksimaa sõjavägi taandus [[Austria]]sse, kus see [[interneerimine|interneeriti]]. Saksimaa sõjaväe juures olnud Vene jalaväepolgud taganesid [[Brandenburgi kuurvürstiriik|Brandenburg]]i kaudu Poolasse.{{Lisa viide}}

August II, kellel pärast [[Fraustadti lahing]]ut Poolas enam nimetamisväärseid vägesid polnud, pakkus Karl XII-le läbirääkimisi. August II Tugeva läbirääkijad allkirjastasid [[24. september|24. septembril]] (14. septembril) 1706 [[Altranstädti rahu]]lepingu, loobudes Poola troonist.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=155}}&lt;/ref&gt; Saksimaa [[salanõukogu]] andis Altranstädti separaatrahu kohaselt [[Johann Reinhold von Patkul]]i üle rootslastele, kes Rootsi sõjaväekohtu poolt riigireetmise eest hukati.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=157, 159-161}}&lt;/ref&gt; Rootsi väed lahkusid Saksimaalt alles [[1707]]. aastal.

Rootsi vägede poolt Saksimaa okupeerimise järel ulatusid kuningas [[Karl XII]] kontrolli all olevad territooriumid [[Habsburgid]]e [[Saksa-Rooma riik|Saksa Rahvuse Püha Rooma riigi]] piirideni. [[Saksa-Rooma keiser]] [[Joseph I (Saksa-Rooma keiser)|Joseph I]] sõlmis Karl XII-ga 1707. aastal [[Altranstädti leping]]u, millega Joseph I garanteeris [[Sileesia]] [[protestandid|protestantidele]] [[vastureformatsioon]]i ajal ära võetud kirikute tagastamise ning [[luterlus|luterlike]] koguduste tegutsemise. Järeleandmistega luteri kiriku tegevusele hoidis [[katoliiklus|katoliiklik]] Joseph I ära Rootsi sekkumise Habsburgide poolt [[Bourbonid]]e ja [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa kuningriigiga]] peetavasse [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõtta]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/topic/treaties-of-Altranstadt|pealkiri=treaties of Altranstädt|vaadatud=23.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

== Sõja otsustavad aastad == 
[[Pilt:Great Northern War Part1.png|pisi|Lahingutegevus Põhjasõjas aastatel 1700–1709]]
=== Sõjategevus Poolas ===
Teate Altranstädti rahu sõlmimisest sai August II [[15. oktoober|15. oktoobril]] 1706. Vahepeal marssis 20 000 mehest koosnev Venemaa-Saksimaa-[[Sandomiri konföderaadid|Poola]] vägi [[Aleksandr Menšikov]]i juhtimisel vastu Rootsi korpusele Poolas. August II püüdis võitlust takistada ja hoiatas Rootsi väejuhti, kuid tulemusteta.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=156}}&lt;/ref&gt; 

[[29. oktoober|29. oktoobril]] läks 5000 Rootsi sõdurit kindral [[Arvid Axel Mardefeld]]i juhtimisel Vene vägede vastu [[Kaliszi lahing]]usse. Venelased hävitasid nad täielikult. Poola ratsavägi, mida juhtis [[Stanisław I Leszczyński]], pillutati laiali.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://en-academic.com/dic.nsf/enwiki/7838078|pealkiri=Battle of Kalisz|vaadatud=26.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Üle saja ohvitseri (sealhulgas Poola [[magnaat]]e) langes vangi ning Vene poolel teeninud kindralleitnant [[Karl Gustav von Rönne|von Rönne]] vangistas kindral Mardefeldi.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=V. A. Artamonov|url=http://www.reenactor.ru/ARH/PDF/Artamonov_02.pdf|pealkiri=A. D Menšikov väejuhina|vaadatud=27.07.2022|keel=Vene}}&lt;/ref&gt; 

Pärast seda võitu tegid nõuandjad August II-le ettepaneku rahuleping annulleerida ning Venemaa poolel edasi võidelda. August II keeldus ja naasis Saksimaale.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=156-157}}&lt;/ref&gt; [[19. detsember|19. detsembril]] ratifitseeris ta Altranstädti rahulepingu. {{Lisa viide}} 

Kui Karl XII septembris 1707 maalt ida suunas lahkus, oli ta oma armee kasvatanud 44 000 meheni ning varustanud selle uue rõivastuse ja relvastusega. Poolas toetas teda Leszczyński 16 000 poolakat ja Kuramaal Lewenhaupti 16 000- meheline korpus.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=170}}&lt;/ref&gt;

Poolas aga keeldus [[Sandomierzi konföderatsioon]], mida juhtis Poola rikkaim mees ja vürst Lubomirski väimees [[Adam Sieniawski]], August II tagandamisest ja Stanisław Leszczyński troonile tõusmist tunnustamast.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://en-academic.com/dic.nsf/enwiki/626132|pealkiri=Adam Mikolaj Sieniawski|vaadatud=26.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://en-academic.com/dic.nsf/enwiki/2619590|pealkiri=Sandomierz Confederation|vaadatud=26.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=The Sandomierz Confederation was a confederation formed on May 20, 1704 in defense of the King of Poland, August II the Strong. It was formed in reaction to the Warsaw Confederation.}}&lt;/ref&gt; Peeter I pakkus Poolale uusi troonikandidaate ja ka Leszczyński püüdis vastaseid enda poole võita. See nurjus, põhjuseks [[prebend]]ide ja ametikohtade jaotamise küsimus. Konföderatsiooni sõjaline jõud oli väike, kuid nad suutsid segada Rootsi vägede varustamist. {{Lisa viide}}

Nüüd seisis Peeter I oma vägedega praktiliselt üksinda Rootsiga vastamisi. Peeter I oleks 1707. aastal olnud valmis Rootsile loovutama kõik vallutatud alad peale Peterburi ja selle ümbruse, kuid Karl XII tahtis kõike tagasi saada. {{Lisa viide}}

Aastal [[1708]] ilmusid Vene väed jälle Poolasse.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=174}}&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Battle of Lesnaya.jpg|pisi|[[Lesnaja lahing]] [[1704]]. &lt;br&gt;[[Jean-Marc Nattier]], [[1717]]]]
=== Sõjategevus Valgevenes ja Ukrainas===
Hõivanud [[6. veebruar]]il 1708 [[Hrodna]], juhtis Karl XII oma väge [[Smolensk]]i suunas, kuid pöördus seejärel lõunasse, [[Ukraina]]sse, lootes venelaste vastu võitlusse asunud Ukraina [[hetman]]ilt [[Ivan Mazepa]]lt sõjalist toetust.&lt;ref name=&quot;:12&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotsinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=32-33}}&lt;/ref&gt; Paraku ei liitunud enamik [[kasakad|kasakaid]] Mazepaga.&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt; [[Poola–Türgi sõda (1672–1676)|Poola–Türgi sõja]] (1672–1676) järel oli Kirde-Ukrainas säilinud [[Hetmaniriik]], kus asusid linnad [[Kiiev]], [[Tšernigiv]], [[Nižõn]], [[Perejaslav]], [[Baturin]], [[Gadjatš]], Lubny, [[Poltava]]. Ida-Ukrainas, Dnepri keskjooksul säilis [[Zaporižžja Sitš]]i territoorium.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/summary/Ukraine|pealkiri=Ukraine summary|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=In addition, Cossacks controlled a largely self-governing territory known as the Hetmanate.}}&lt;/ref&gt; Lõuna-Ukraina [[Must meri|Musta mere]] äärsed territooriumid liideti Osmanite riigiga ja [[Krimm]]is valitses [[Krimmi khaaniriik]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/place/khanate-of-Crimea|pealkiri=khanate of Crimea|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://shc.stanford.edu/events/ottoman-empire-and-crimean-khanate-symbiotic-alliance-or-veiled-rivalry|pealkiri=Ottoman Empire and the Crimean Khanate: A Symbiotic Alliance or Veiled Rivalry?|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

Baltimailt Karl XII vägedega ühinema rutanud [[Adam Ludwig Lewenhaupt]]i juhitud Rootsi korpus sai [[9. oktoober|9. oktoobril]] (vkj 28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29. oktoobril) [[Lesnaja lahing]]us lüüa. Umbes 5000 meest kümnest tuhandest pääses ja ühines peaarmeega, kus oli 40 000 meest.&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt; Ka kasakad olid lüüa saanud, ent mõnisada kasakat ühines Rootsi vägedega.&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt; Venelased olid kogu aeg kasutanud [[põletatud maa taktika]]t, et hävitada kõik, mis võiks rootslastele kasulik olla.&lt;ref name=&quot;:13&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=28-29}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.historylearningsite.co.uk/frederick-william-the-great-elector/frederick-i-of-brandenburg/the-great-northern-war/|pealkiri=The Great Northern War|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=As Peter withdrew, he used a scorched earth policy destroying anything that might be of value to an advancing army.}}&lt;/ref&gt; 

Väga külma Ukraina talve saatsid rootslased mööda talvekorteris [[Romnõ|Romnõs]] ja [[Hadjatš|Gadjatšis]], kus neil oli tõsine mure armee varustamisega, sest venelased olid kõik hävitanud.&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt; Kevade alguses [[1709]]. aastal oli Rootsi armees lahinguvalmis vaid 27 000 meest ja 27 kahurit.&lt;ref name=&quot;:14&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=35-36}}&lt;/ref&gt; Tuhanded rootslased ei pidanud külmale vastu.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=211-212}}&lt;/ref&gt; Ometi söandas Karl XII [[Rootsi sissetung Venemaale|tungida sügavale Vene territooriumile]].&lt;ref name=&quot;:14&quot; /&gt;

[[Poltava]] piiramisest alustasid Rootsi väed 14. aprillil 1709. &lt;ref name=&quot;:14&quot; /&gt; Piiramine venis, kuna rootslastel polnud piiramiskahureid.&lt;ref name=&quot;:15&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=37-38}}&lt;/ref&gt; Mai lõpuks jõudsid Poltava lähistele Vene armee peajõud (42 000 meest) Peeter I juhtimisel.&lt;ref name=&quot;:15&quot; /&gt; Et Karl XII oli saanud piiramise käigus jalga haavata, ei saanud ta ise lahingut juhtida.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=223-225}}&lt;/ref&gt; Rootslased tungisid [[8. juuli]]l 1709 (Juliuse kalendri järgi 27. juunil, Rootsi kalendri järgi 28. juulil) [[Poltava lahing]]us [[Carl Gustav Rehnskiöld]]i juhatusel esimesena venelastele peale, kuid Vene väed purustasid nad.&lt;ref name=&quot;:16&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Tsvetkov|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=39-40}}&lt;/ref&gt; Rootslased kaotasid lahingus üle 9000 mehe.&lt;ref name=&quot;:16&quot; /&gt;Juulis alistus Perevolotšna lähedal venelastele 20 000-meheline Rootsi väeüksus eesotsas kindral [[Adam Ludwig Lewenhaupt]]iga.&lt;ref name=&quot;:17&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=273-274}}&lt;/ref&gt; Kolmandik Rootsi vägedest oli kaotatud.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=178, 273}}&lt;/ref&gt; Nendest 23 000 mehest, kes end Poltaava ja Perevolotšina all alla andsid, jõudsid koju vaid 4000. Venemaalt tagasitulevaid rootsi sõdureid oli veel 1729. aastal ning viimane sõdur, Hans Appleman, jõudis koju 1745. aastal.&lt;ref name=&quot;:17&quot; /&gt;

Mazepa liitumise järel Karl XII vägedega vallutasid Vene väed Aleksandr Menšikovi juhtimisel Hetmaniriigi pealinna [[Baturini kindlus]]e ja tapsid selle elanikud.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=33}}&lt;/ref&gt; Karl XII ja Ivan Mazepa pääsesid [[Osmanite riik|Osmanite]] valdustesse, kuhu Karl jäi viieks aastaks. Need sündmused tähendasid sõjas murrangut Venemaa kasuks.&lt;ref name=&quot;:16&quot; /&gt;

Peeter I saatis oma saadiku [[İstanbul]]i ning nõudis Karl XII väljaandmist. [[Ahmed III]] laskis saadiku vangikongi heita.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=293}}&lt;/ref&gt; Seepeale tungis Peeter I oma vägedega [[Osmanite riik#Põhjasõda|Osmanite riiki]]. Türklased piirasid [[Prut]]i ääres asuvas [[Huşi]]s Vene väed.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=297}}&lt;/ref&gt; Ent nad ei kasutanud oma üleolekut ning võimaldasid Peetr I-l auga taganeda.&lt;ref name=&quot;:18&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=298-299}}&lt;/ref&gt; [[Pruti sõjakäik]] (1711), lõppes 23. juulil 1711 Pruti vaherahuga. [[Pruti rahu]]ga oli Peeter I kohustatud loovutama [[Azovi kindlus]]e, tõmbuma tagasi kasakate aladelt ja likvideerima Aasovi mere äärde ehitatud kindlused.&lt;ref name=&quot;:18&quot; /&gt; Sõjaolukord kestis aastani 1713, siis sõlmiti samadel tingimustel [[Adrianoopoli rahu]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/topic/Peace-of-Adrianople-1713|pealkiri=Peace of Adrianople|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 
{{vaata|Vene-Türgi sõda (1710–1713)}} 
Pärast rootslaste kaotust [[Poltava lahing]]us tühistas August II Tugev Altranstädti rahu.&lt;ref name=&quot;:19&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=289}}&lt;/ref&gt; [[20. august]]il [[1709]] marssisid Saksi väed jälle Poolasse sisse.&lt;ref name=&quot;:19&quot; /&gt; Rootsi väed (9000 meest) tõmbusid tagasi [[Szczecin]]isse ja [[Stralsund]]i.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=109}}&lt;/ref&gt; Stanisław I Leszczyński põgenes Prantsusmaale.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/biography/Stanislaw-I|pealkiri=Stanisław I|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

=== Sõjategevus Taanis ja [[Preisimaa]]l ===
Samal aastal (1709) asusid ka Poola ja Taani jälle Rootsiga sõdima. [[28. juuni]]l 1709 uuendasid Taani ja Saksi oma liidulepingut. Sõtta sekkusid ka teised riigid. [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Hannoveri kuurvürstiriik]] pretendeeris [[Bremen]]ile ja [[Verden]]ile.&lt;ref name=&quot;:20&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/event/Second-Northern-War|pealkiri=Second Northern War|vaadatud=28.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Preisimaa tahtis allutada Rootsi alasid [[Pommerimaa]]l: [[Szczecin]]it, [[Usedomi saar]]t ja [[Wolini saar]]t.&lt;ref name=&quot;:20&quot; /&gt; Venemaa ründas Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal.&lt;ref name=&quot;:21&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=48-50}}&lt;/ref&gt;

Novembris 1709 hõivasid taanlased üle 10 000 mehega [[Skåne maakond|Skåne]].&lt;ref name=&quot;:22&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=97-98}}&lt;/ref&gt; See oli üks raskemaid lahinguid, mida Taani oli pidanud. Kiiresti vallutati ka [[Blekinge]]. Kuid kindral [[Magnus Stenbock]] võitis [[28. veebruar]]il [[Helsingborgi lahing (1710)|Helsingborgi lahing]]us Taani armeed ja sundis selle Rootsist lahkuma.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.tacitus.nu/gnw/battles/Helsingborg/|pealkiri=Battle of Helsingborg|vaadatud=28.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; [[Kopenhaagen]]is möllas samal ajal [[katk]], millesse suri umbes kolmandik elanikkonnast (vt ka [[1710. aasta katkuepideemia]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC8251316/|pealkiri=Epidemics before microbiology: Stories from the plague in 1711 and cholera in 1853 in Copenhagen|vaadatud=28.07.2022|täpsustus=Case 1: The plague, Copenhagen 1711–1712|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Pärast seda keskendusid taanlased Rootsi valdustele Põhja-Saksamaal.&lt;ref name=&quot;:22&quot; /&gt;

=== Sõjategevus Liivi- ja Eestimaal ===
Venelased vallutasid [[24. juuni]]l [[1710]] [[Viiburi]], [[15. juuli]]l Riia,  [[23. august]]il Pärnu, seejärel [[Paide]] ja [[Haapsalu]], [[26. september|26. septembril]] [[Kuressaare]] ja [[10. oktoober|10. oktoobril]] [[Tallinna piiramine (1710)|Tallinn]]a. &lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=41-43}}&lt;/ref&gt; Balti aadelkond sõlmis Venemaaga [[kapitulatsioon]]ilepingud, mis säilitasid nende eesõigused.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vene_v%C3%B5imu_aeg_eestis_18._sajandi_l%C3%B5pus1|pealkiri=Vene võimu aeg Eestis 18. sajandi lõpus|vaadatud=28.07.2022|tsitaat=Peeter I otsis baltisaksa rahvusvähemuse, eriti aadelkonna toetust. Mõisad tagastati endistele valdajatele, ka mõnele Rootsist tagasi tulnud rootsi aadliperekonnale. Riigi kätte läinud maavaldusi läänistati kohalikele aadlikele ja Vene võimukandjatele. Peeter I andis (1710, 1723) Balti aadlile Vene aadli õigused, vabastades nad pealegi teenistuskohustusest.}}&lt;/ref&gt; 

[[1711]]. aastal nurjus taanlaste, saksimaalaste ja venelaste rünnak [[Stralsund]]i ja [[Wismar]]i linnale.&lt;ref name=&quot;:21&quot; /&gt;

=== Sõjategevus Taanis ===
[[1712]]. aastal püüdis Rootsi veel kord sõjaõnne enda kasuks pöörata. Rootsi väed läksid kindral Magnus Stenbocki juhatusel 16 000 mehega [[Rügen]]isse, et Poolasse marssida. Ent Taani laevastik purustas [[Hiddensee]] all Rootsi abieskaadri.&lt;ref name=&quot;:22&quot; /&gt; Stenbock võitis 20. (vkj 9.) detsembril 1712 [[Gadebuschi lahing]]us Taani ja Saksimaa ühendatud väeüksust. Saksimaa kaotas 6000 sõdurit, ülejäänud sõdurid pidid põgenema.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.tacitus.nu/gnw/battles/Gadebusch/|pealkiri=Battle of Gadebusch|vaadatud=28.07.2022}}&lt;/ref&gt; Jaanuaris [[1713]] laskis Stenbock [[Altona]] linna maha põletada.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.alamy.com/danish-altona-burned-down-during-magnus-stenbocks-campaign-1713-russian-forces-retaliated-by-burning-down-swedish-wolgast-same-year-image357165344.html|pealkiri=Danish Altona burned down during Magnus Stenbock's campaign (1713).|vaadatud=28.07.2022}}&lt;/ref&gt; Pärast seda liikusid rootslased [[Tönning]]i kindlusse [[Holstein]]-Gottorpis, kus taanlased nad peagi ümber piirasid. Nälja ja haiguste tõttu suri 3000 Rootsi sõdurit, allesjäänud 9000 meest kapituleerusid [[16. mai]]l 1713.&lt;ref name=&quot;:22&quot; /&gt; 

Karl XII keelde eirates tuli Rootsi seisustekogu 1713–1714 [[põhiseadus]]evastaselt kokku ning pakkus rahuläbirääkimisi.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=325-326}}&lt;/ref&gt; 

Kui Preisimaa kuningas [[Friedrich I (Preisimaa)|Friedrich I]] 1713. aastal suri, astus tema poeg [[Friedrich Wilhelm I]] Rootsi-vastasesse liitu ja hõivas [[Szczecin]]i.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://biography.yourdictionary.com/frederick-william-i|pealkiri=Frederick William I|vaadatud=28.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=In 1715 he reentered the Great Northern War against Sweden. But although this campaign resulted in the gain of a part of western Pomerania.}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:21&quot; /&gt;

Liitlased vallutasid 1713. aastal kõik Rootsi valdused Saksimaal.&lt;ref name=&quot;:21&quot; /&gt;

=== Sõjategevus Soomes ===
Peeter I kindlustas oma territoriaalsed võidud Läänemere piirkonnas. Suvel 1713 vallutas ta Lõuna-[[Soome]]. Merel olid rootslased oma suurte laevadega, mis võisid kanda palju suurtükke, olles Vene [[Balti laevastik]]ust kaugelt üle.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.historyofwar.org/articles/battles_gangut.html|pealkiri=Battle of Gangut, 6 August 1714|vaadatud=28.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=Faced with the superior firepower of the Swedish fleet Apraksin withdrew east to Tvärminne, at the south east corner of the peninsula. From there he called for help from the Tsar.}}&lt;/ref&gt; Peeter I ainuke šanss oli lahing kalda lähedal. Kõiki vahendeid mängu pannes kahekordistas ta oma Läänemere sõjalaevastikku ning pani seda juhtima kogenud veneetslased ja kreeklased. [[5. august|5.]]–[[7. august]]il (vkj 25.–27. juulil) [[1714]] olid mõlemad laevastikud vastamisi ''Hankoniemi'' ehk [[Hanko merelahing]]us. Kestva tuulevaikuse ajal tungisid väiksemad, kuid hea manööverdamisvõimega Vene väikelaevad Rootsi suurtükitule alt läbi ning [[abordaaž|abordeerisid]] liikumatud Rootsi laevad üksteise järel.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.historyofwar.org/articles/battles_gangut.html|pealkiri=Battle of Gangut, 6 August 1714|vaadatud=28.07.2022|tsitaat=The galleys were gradually overwhelmed, surrounded and boarded. The Elefant was soon isolated. Surrounded, she was boarded from all sides and her crew overwhelmed.|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Rootsi eskaader purustati. Nii saavutas Vene laevastik ülemvõimu Läänemere põhjaosas.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://rusnavy.com/history/hrn2-e.htm|pealkiri=The Great Northern War|vaadatud=28.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=After the victory of Gangut the Russian fleet, which now enjoyed free rein in the western skerries of Finland.}}&lt;/ref&gt;
[[Pilt:Great Northern War Baltic Theater.png|pisi|Sõjategevus Läänemere sõjatandril 1709–1721]]

== Sõja lõpp==
Juunis [[1715|1715. aastal]] kuulutas [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] Rootsile sõja, rünnates [[Pommeri]]t ja asudes piirama [[Stralsund]]i, kus viibis parajasti Rootsi kuningas Karl XII. &lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=329}}&lt;/ref&gt; 1714. aastal Türgist naasnud kuningas jõudis linnast lahkuda just enne selle langemist vaenlaste kätte. &lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=334}}&lt;/ref&gt;

Karl XII naasis [[1715|1715. aastal]] Rootsi ning otsustas [[1716|1716. aastal]] rünnata Taanile kuuluvat [[Norra]]t. &lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=334, 354}}&lt;/ref&gt; Rootslased pidid aga taganema, sest [[Peter Wessel]] (Tordenskjold) hävitas [[Dynekileni lahing]]us nende varustuslaevastiku. &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://ltwilliammowett.tumblr.com/post/655397061216305153/the-battle-of-dynekilen-7-july-1716-by-christian|pealkiri=The Battle of Dynekilen|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

Aastal [[1716]] külastas Peeter I Taanit. &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.danishculture.ru/hans-bagger-peter-the-great-in-denmark-1716/?lang=en#:~:text=Peter%20the%20Great%20arrived%20in,come%20as%20others%20on%20foot.|pealkiri=HANS BAGGER REVIVES THE ENTRANCE OF PETER THE GREAT IN DENMARK|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

Aastal [[1717]] tegi Taani kaks ebaõnnestunud rünnakut [[Göteborg]]i ja [[Strömstad]]i juures. &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://threedecks.org/index.php?display_type=show_battle&amp;id=103|pealkiri=Attack on Goteborg|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://threedecks.org/index.php?display_type=show_battle&amp;id=106|pealkiri=Attack on Strömstad|vaadatud=31.07.2022}}&lt;/ref&gt; 

Samal aastal tegi Peeter I visiidi Prantsusmaale. &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://en.chateauversailles.fr/discover/history/key-dates/visit-peter-great-1717|pealkiri=visit from peter the great, 1717|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

Aastal [[1718]] pidasid Rootsi ja Venemaa [[Ahvenamaa]]l läbirääkimisi [[separaatrahu]] sõlmimiseks. &lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=352}}&lt;/ref&gt; 

Karl ründas 1718. aastal uuesti Norrat ning suri [[30. november|30. novembril]] [[1718]] Norras [[Fredrikshald]]i kindluse piiramisel. Pärast Karl XII surma taandusid Rootsi väed Norrast. &lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=355-356}}&lt;/ref&gt; 

Aastal [[1719]] sai uueks Rootsi valitsejaks Karl XII õde [[Ulrika Eleonora]]. Rootsi eesmärgiks oli saavutada rahu kõikide vaenlastega peale Venemaa. Sedasi loodeti liidus inglastega välja kaubelda paremad rahutingimused. &lt;ref name=&quot;:23&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.hhogman.se/swe_wars_1700b.htm|pealkiri=A Summary of the Great Northern War 1700 - 1721|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise|täpsustus=1718}}&lt;/ref&gt; 

Jaanuaris 1719 sõlmis August liidu Austria ja Inglismaaga, kes tagasid talle abi juhuks, kui Venemaa ründab Poolat. Novembris 1719 tühistas ta liidu Peeter I-ga ja sõlmis Rootsiga vaherahu. Ulrika Eleonora tunnustas teda Poola kuningana. &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.jstor.org/stable/2637820|pealkiri=Poland, Russia and the Treaty of Vienna of 5 January 1719|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

[[9. november|9. novembril]] 1719 sõlmis Rootsi rahu Hannoveriga ([[Stockholmi rahu 1719]]). Hannover sai Bremeni ja Verdeni. &lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt;

Vene väed rüüstasid 1719. aastal Rootsi rannikut. [[Peter Wessel]] (Tordenskjold) vallutas 1719. aastal [[Marstrand]]i. &lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt;

Preisimaa osalemist sõjas olid takistanud sisetülid ja Inglismaa sekkumine. Inglismaa tahtis iga hinna eest ära hoida Rootsi täielikku kokkuvarisemist. [[21. jaanuar]]il [[1720]] sõlmis Rootsi Preisimaaga rahu ([[Stockholmi rahu 1720]]). Preisimaa sai Vorpommerni, Szczecini, Usedomi saare ja Wolini. &lt;ref name=&quot;:24&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://mycountryeurope.com/history/day-1720-treaty-stockholm/|pealkiri=On this day in 1720: the Treaty of Stockholm|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

[[29. veebruar]]il 1720 sai uueks Rootsi kuningaks Ulrika Eleonora abikaasa [[Fredrik I]]. &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/biography/Frederick-I-king-of-Sweden|pealkiri=Frederick (I)|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

[[3. juuni]]l 1720 sõlmis Rootsi Taaniga [[Frederiksborgi loss]]is [[Frederiksborgi rahu]]. Inglismaa ja Prantsusmaa kandsid hoolt selle eest, et Taani võiks endale jätta Schleswigi Gottorpi-osa. See liideti ametlikult Taaniga [[1721|1721. aastal]]. Muidu jäi kõik nii, nagu oli olnud enne sõja algust. &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://en-academic.com/dic.nsf/enwiki/808972|pealkiri=Treaty of Frederiksborg|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

[[7. august]]il 1720 võitis Vene laevastik [[Grönhamni lahing]]us Rootsi eskaadrit. &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.wga.hu/html_m/z/zubov/battle.html|pealkiri=Battle of Grengam on 27 July 1720|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

Põhjasõja lõpetas [[10. september|10. septembril]] (vkj 30. augustil) [[1721]] sõlmitud [[Uusikaupunki rahu]]. Rootsi loovutas sellega [[Ingerimaa]], [[Liivimaa kubermang]]u, [[Eestimaa kubermang]]u, [[Saaremaa]], [[Hiiumaa]], [[Lõuna-Karjala]], [[Karjala kannas]]e ja [[Viiburi]]. See-eest sai ta tagasi Soome, mille Peeter I 1714. aastal oli vallutanud. &lt;ref name=&quot;:25&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/event/Second-Northern-War#ref58886|pealkiri=Second Northern War|vaadatud=31.07.2022|tsitaat=By the Treaty of Nystad (September 10, 1721), which concluded the war between Sweden and Russia, Sweden ceded Ingria, Estonia, Livonia, and a strip of Finnish Karelia to Russia.|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

Poola ja Rootsi sõlmisid ametliku rahu alles [[1732]]. aastal. &lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt; 

==Hinnang Karl XII tegevusele==

Karl XII juhindus soovist maksta kätte oma vaenlastele, mistõttu jättis ta kogu sõja jooksul soodsad rahutingimused vastu võtmata. &lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=82-83}}&lt;/ref&gt;

==Sõja tagajärjed==

Põhjasõja tulemusel sai Hannover Bremeni ja Verdeni, Preisimaa [[Vorpommern]]i, &lt;ref name=&quot;:24&quot; /&gt; Taani sai õiguse võtta Rootsi laevadelt väinatolli  ning Venemaa sai vaba pääsu Läänemerele; Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa läksid Venemaa koosseisu. &lt;ref name=&quot;:25&quot; /&gt; Venemaast sai Euroopa suurriik uue pealinnaga Läänemere ääres. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel, osa territooriumist ning Holstein-Gottorpi kui liitlase. &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.fsmitha.com/h3/h30-sw4.htm|pealkiri=Political Constitution and Prosperity for Sweden, to 1740|vaadatud=01.08.2022|keel=Inglise|tsitaat=Sweden was no longer the dominant power over the Baltic Sea. That now belonged to Russia.}}&lt;/ref&gt; Hiljem ([[Kübarate sõda]], [[Gustav III sõda]]) püüdis Rootsi korduvalt Venemaalt kaotatud alasid tagasi võita. &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/biography/Gustav-III|pealkiri=Gustav III|vaadatud=01.08.2022|keel=Inglise|tsitaat=Taking advantage of Russia’s war with Turkey, he declared war on Russia in 1788.}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://en.topwar.ru/185331-vojna-shljap-kak-shvedy-popytalis-vzjat-revansh-za-severnuju-vojnu.html|pealkiri=&quot;War of the Hats&quot;. How the Swedes tried to take revenge for the Northern War|vaadatud=01.08.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Preisimaa võimsus kasvas. &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.newworldencyclopedia.org/entry/Frederick_I_of_Prussia|pealkiri=Frederick I of Prussia|vaadatud=01.08.2022|keel=Inglise|tsitaat=Frederick I started the process of strengthening the Prussian army, which in 1721 shared in a victory against Sweden that increased its territory.}}&lt;/ref&gt; Saksi-Poola nõrgenes. {{Lisa viide}}

==Põhjasõja lahingud==
{{mitu pilti | laius= 200 |pilt1= Great Northern War Part1.png |pilt2= Great Northern War Part2.png |jalus= Põhjasõja lahingutegevus I etapp (1700–1709) ja II etapp 1710–1721}}
*[[Pühajõe lahing]] [[26. november|26. novembril]] [[1700]], [[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 16. novembril 1700
*[[Narva lahing (1700)|Narva lahing]] (30. (vkj 19.) novembril [[1700]], Rootsi kalendri järgi 20. novembril 1700)
*[[Reinbecki lahing]] (1700)
*[[Petseri lahing]] 13. veebruaril [[1701]]
*[[Spilve lahing]] (19. (vkj 8.) juulil 1701, Rootsi kalendri järgi 9. juulil 1701)
*[[Räpina-Lokuta lahing]] (''Rappin'') 4. augustil 1701
*[[Vastse-Kasaritsa lahing]] (''Neu-Kasseritz'') 5. septembril 1701
*[[Rõuge lahing]] (''Rauge'') (15. septembril 1701, Rootsi kalendri järgi 5. septembril 1701)
*[[Erastvere lahing]] [[9. jaanuar]] [[1702]] (29. detsembril 1701, Rootsi kalendri järgi 30. detsembril 1701)
*[[Kliszówi lahing]] 9. juulil 1702
*[[Hummuli lahing]] (29. (vkj 18.) juulil 1702, Rootsi kalendri järgi 19. juulil 1702)
*[[Pultuski lahing]] 21. aprillil [[1703]]
*[[Saladeni lahing]] 19. märtsil 1703
*[[Kastre lahing]] [[14. mai|14. mail]] [[1704]]
*[[Narva lahing (1704)|Narva lahing]] 10. juulist 27. augustini [[1704]]
*Tartu vallutamine 12. juulil 1704
*[[Jakobstadti lahing]] 26. juulil 1704
*Narva vallutamine 9. augustil 1704
*[[Poseni lahing]] 9. augustil 1704
*[[Punitzi lahing]] 28. oktoobril 1704
*[[Gemäuerthofi lahing]] 16. juulil [[1705]]
*[[Fraustadti lahing]] [[3. veebruar|3. veebruaril]] [[1706]]
*[[Kaliszi lahing]] 19. oktoobril 1706
*[[Hołowczyni lahing]] 4. juulil [[1708]]
*[[Vinni lahing]] 1708 
*[[Malatitze lahing]] [[30. august|30. augustil]] [[1708]]
*[[Lesnaja lahing]] ([[9. oktoober|9. oktoobril]] 1708, Juliuse kalendri järgi 28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29. septembril 1708)
*[[Sokolki lahing]] ([[22. aprill|22. aprillil]] 1709, Juliuse kalendri järgi 11. aprillil, Rootsi kalendri järgi 12. aprillil 1709)
*[[Poltava lahing]] ([[8. juuli|8. juulil]] 1709, Juliuse kalendri järgi 27. juunil, Rootsi kalendri järgi 28. juunil [[1709]])
*[[Tallinna piiramine (1710)|Tallinna piiramine]], [[Rootsi garnison Tallinnas]] alistus ning Tallinn läks Vene võimu alla, 15. augustist 29. septembrini 1710
*[[Helsingborgi lahing (1710)|Helsingborgi lahing]] 28. veebruaril [[1710]]
*[[Gadebuschi lahing]] 20. (vkj 9.) detsembril [[1712]]
*[[Tönningi lahing]] (mais [[1713]])
*[[Storkyro lahing]] 19. veebruaril [[1714]]
*[[Hankoniemi lahing]] ([[5. august|5.]]–[[7. august|7. augustil]] [[1714]], vkj 25.–27. juunil)
*[[Dynekileni lahing]] 8. juulil 1716
*[[Saaremaa lahing (1719)|Saaremaa lahing]] [[4. juuni|4. juunil]] [[1719]]
*[[Grönhamni lahing]] [[7. august|7. augustil]] [[1720]]

==Põhjasõja rahulepingud==
*[[Travendali rahu]]
*[[Altranstädti rahu]]
*[[Varssavi rahu]]
*[[Pruti rahu]] (ei kuulu otseselt Põhjasõja juurde)
*[[Stockholmi rahu 1719]]
*[[Stockholmi rahu 1720]]
*[[Frederiksborgi rahu]]
*[[Uusikaupunki rahu]]

== Sõdivad nõod ==
{| border=&quot;1&quot; align=&quot;center&quot; width=&quot;100%&quot; cellspacing=&quot;0&quot; 
| -bgcolor=#FFFACD colspan=&quot;5&quot; align=&quot;center&quot; | [[Frederik III]]
|-
| -bgcolor=#BFEFFF align=&quot;center&quot; width=&quot;20%&quot;| [[Johann Georg III]]
| -bgcolor=#FFFACD align=&quot;center&quot; width=&quot;20%&quot;| ''[[Anna Sophie]]''
| -bgcolor=#FFFACD align=&quot;center&quot; | [[Christian V]]
| -bgcolor=#FFFACD align=&quot;center&quot; width=&quot;20%&quot;| ''[[Ulrika Eleonora vanem]]'' 
| -bgcolor=#FFC1C1 align=&quot;center&quot; width=&quot;20%&quot;| [[Karl XI]]
|-
| -bgcolor=#BFEFFF colspan=&quot;2&quot; align=&quot;center&quot; width=&quot;40%&quot; | [[August II Tugev]]
| -bgcolor=#FFFACD align=&quot;center&quot; width=&quot;20%&quot; | [[Frederik IV]]
| -bgcolor=#FFC1C1 colspan=&quot;2&quot; align=&quot;center&quot; width=&quot;40%&quot; | [[Karl XII]]
|}

==Vaata ka==
*[[Läsna-Valgejõe lahing]]
*''[[Isoviha]]''
*[[Põhjasõda Eestimaal]]
*[[Põhjasõjad]]
*[[1710. aasta katkuepideemia]]
*[[Karoliinide surmamarss]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;kRkcm&quot;&gt;[[:pl:s:Traktat narewski|Narva liiduleping poola keeles]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;782Zm&quot;&gt;[http://smolbattle.ru/index.php?showtopic=668 Смоленские полки на службе Отечеству, история, вооружение, униформа]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;87dvu&quot;&gt;Ragnhild Marie Hatton. &quot;Charles XII of Sweden&quot;, Littlehampton Book Services Ltd, 1968. ISBN 978-0297748267.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;88Ttc&quot;&gt;Peter Wilson. &quot;German armies: war and German politics, 1648–1806&quot;, Routledge, 1998. ISBN 978-1857281064.&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* [[Hendrik Sepp]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=638 Põhjasõja-aegsed operatsioonid Liivimaal 1707. a. lõpul ja 1708. a. I poolel.], [[Ajalooline Ajakiri]] nr. 1 [[1939]]
* &quot;Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni.&quot; Tartu: Ilmamaa, 2003. Lk-d 18–44 (autor: [[Helmut Piirimäe]]).
* [[Robert I. Frost|Robert Frost]], &quot;Põhjasõjad: sõda, riik ja ühiskond Kirde-Euroopas 1558–1721. Tallinn: Kunst, 2005.
* [[Kalle Kroon]], [http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel545_520.html Hoiatus minevikust. Eestlaste ja lätlaste massküüditamistest Põhjasõja ajal], [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] 2005/5
* [[Kalle Kroon]], &quot;Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas&quot; (alapealkiri &quot;Eestlased ja lätlased Rootsi armees, nähtuna sotsiaal-majanduslike muutuste taustal 17. sajandi lõpul – 18. sajandi alguses&quot;); kirjastus [[Argo (kirjastus)|Argo]], [[Tallinn]] [[2007]], 424 lk.
* [[Margus Laidre]], &quot;Dorpat 1558–1708: linn väe ja vaenu vahel&quot;. Tallinn: [[Argo (kirjastus)|Argo]], 2008.
* Margus Laidre, &quot;Lõpu võidukas algus: Karl XII Eesti- ja Liivimaal 1700–1701&quot;. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 1995.
* [[Aleksander Loit]], &quot;Eesti talupojad Põhjasõjas&quot; (Kalle Krooni raamatu &quot;Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas&quot; arvustus) – [[Tuna]] [[2008]], nr 3, lk 142–144.
* Swenska Krigs-Omkostnaden ifrån år 1700 till 1710. 30. Mars 1710 / Gustaf Floderus: Handlingar hörande til Konung Carl XII:s historia, D. 3. Stockholm: Z. Hæggström 1824, [http://books.google.ee/books?id=AI4BAAAAYAAJ&amp;pg=PA277 Lk. 277–280]
*[[Just Juel]] (1664–1715), &quot;En rejse til Rusland under tsar Peter; dagbogsoptegnelser af viceadmiral Just Juel, dansk gesandt i Rusland 1709–1711, med illustrationer og oplysende anmaerkninger ved Gerhard L. Grove., København Gyldendal (F. Hegel) 1893 [http://www.archive.org/details/enrejsetilruslan00juel] ([http://www.vostlit.info/Texts/rus11/Jul/frametext1.htm vene keeles, 1899]) [http://tartu.ester.ee/record=b2291093~S1*est Andmed ESTERis]

=== Romaanid ===
* [[Enn Kippel]], &quot;Kui Raudpea tuli I-II&quot;. Noor-Eesti Tartus, 1937/ 1939 / Eesti Raamat 1996, ISBN 9985650727 / [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/10/05e/raamat.htm Athena 1996] / Eesti Päevaleht (sarjast [[Eesti lugu]] Nr. 13) 2008, ISBN 9789949431656

==Välislingid==
{{commons|Great Northern War}}
*[http://www.tallinn.ee/est/g3564s27120 Tallinna alistumine Vene vägede ees 29. septembril 1710 – Kapitulatsiooniakt]
*[http://www.riksarkivet.se/default.aspx?id=7783 Põhjasõja aegsed kaardid]

{{Eesti artiklid}}

[[Kategooria:Põhjasõda| ]]</text>
      <sha1>c6311pvm1pklawjmh5wdhx6rwkydpa8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171944</id>
      <parentid>6171920</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T14:44:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>W.A. von Schlippenbach</username>
        <id>163078</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="65296" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib 1700 alanud sõjast; mõnikord nimetatakse Põhjasõdadeks ka [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda|Põhjamaade seitsmeaastast sõda]] ja [[Teine Põhjasõda|Teist Põhjasõda]]; üldmõiste kohta vaata [[Põhjasõjad]]}}
{{Lisaviiteid|kuu=märts|aasta=2018}}

{{Sõjaline konflikt
|konflikt=Põhjasõda
|osa= 
|pilt=Great Northern War.jpg
|pildiallkiri=Ülevalt päripäeva: [[Narva lahing (1700)|Narva lahing]], [[Spilve lahing]], [[Poltava lahing]], [[Riilahti lahing]], [[Gadebuschi lahing]]
|aeg=[[1700]]–[[1721]]
|koht= [[Euroopa]]
|tulemus= Venemaa tsaaririigi ja tema liitlaste võit. Sõja lõpetas [[Uusikaupunki rahu]].
|osaline1= {{PisiLipp|Rootsi}}&lt;br&gt;[[Pilt:Ottoman Flag.svg|25px]] [[Osmanite riik]]&lt;br&gt;[[Pilt:Flag of the Cossack Hetmanat.svg|25px]] [[Kasakad]]
|osaline2= {{PisiLipp|Venemaa}} [[Venemaa tsaaririik|tsaaririik]]&lt;br&gt;{{PisiLipp|Taani}}&lt;br&gt;
{{Pisilipp|Saksimaa kuurvürstiriik}}&lt;br&gt;[[Pilt:Herb Rzeczypospolitej Obojga Narodow.svg|20px]] [[Rzeczpospolita]]&lt;br&gt;[[Pilt:Flag of the Kingdom of Prussia (1701-1750).svg|25px]] [[Preisimaa kuningriik]]&lt;br&gt;[[Pilt:Flag of Hanover (1692).svg|25px]] [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstiriik|Hannover]]
|väejuht1={{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Karl XII]]&lt;br&gt; {{Riigi ikoon|Osmanite riik}} [[Ahmed III]]&lt;br&gt;[[Pilt:Flag of the Cossack Hetmanat.svg|25px]] [[Ivan Mazepa]]&lt;br&gt;[[Stanisław Leszczyński]] &lt;br&gt;[[Kazimierz Lew Sapieha]]
|väejuht2={{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Peeter I]]&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Taani}} [[Frederik IV]]&lt;br&gt;{{Pisilipp|Saksimaa kuurvürstiriik}}&lt;br&gt; [[Pilt:Herb Rzeczypospolitej Obojga Narodow.svg|20px]] [[August II Tugev]]
|jõud1=
|jõud2=
|kaotused1=
|kaotused2=
|märkused= Venemaa sai endale mitmed Rootsi valdused, kaasa arvatud Liivimaa. Preisimaa sai Rootsile kuulunud Pommeri, Hannover sai Bremen-Verdeni.
}}
{{Põhjasõja sündmused}}
'''Põhjasõda''' oli [[1700]].–[[1721]]. aastal [[Läänemeri|Läänemere]] ülemvõimu pärast peetud [[sõda]], milles osalesid ühel pool [[Rootsi]], vastaspoolel [[Moskva tsaaririik]], [[Taani]], [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]], [[Rzeczpospolita]] ning [[1713|1713. aastal]] liitusid nendega [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] ja [[Hannoveri kuurvürstiriik|Hannover]] (Suurbritannia).

Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati [[Uusikaupunki rahu]]ga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemere ja meretagused territooriumid, suurriigiks sai Moskva tsaaririik, uue nimega [[Venemaa keisririik]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jaan Sitska|pealkiri=Ajaloo algõpetus, lõpuosa, viies trükk|aasta=1928|koht=Tallinn|kirjastus=Albert Org-i kirjastus|lehekülg=28-30}}&lt;/ref&gt;

[[16. sajand]]i lõpu ja [[17. sajand]]i vallutuste tulemusel muutus Rootsi Euroopa suurriigiks [[Karl X Gustav|Karl X]] ja [[Karl XI]] ajal. Rootsi oli vallutanud [[Karjala]] ja [[Ingeri]] (vallutused kinnitati [[Stolbovo rahu]]ga [[1617]]. aastal), [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]], [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] ning [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]] muuhulgas [[Lääne-Pommeri]], [[Wismar]]i, [[Bremeni hertsogiriik|Bremeni hertsogiriigi]] ja [[Verden]]i. Samuti oli Rootsi vallutanud maakondi [[Taani|Taanis]] ja [[Norra|Norras]]: Taanis [[Skåne maakond|Skåne]], [[Blekinge maakond|Blekinge]] ja [[Halland]]i (vallutus kinnitati [[Roskilde rahu]]ga [[1658]]), Norras [[Jämtland]]i, [[Härjedalen]]i, Trondheimi ja [[Bohuslän]]i. Lisaks vallutas Rootsi [[Saaremaa]] ja [[Ojamaa]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.opiq.ee/kit/23/chapter/1040|pealkiri=Euroopa 17. sajandil|täpsustus=Rootsist saab suurriik}}&lt;/ref&gt;

Naaberriikide rahulolematust põhjustas see, et [[Läänemeri]] oli muutunud justkui Rootsi sisemereks ning [[Hansa Liit]] oli oma mõju minetanud ja Rootsi kontrollis olulisis sadamaid.Rahulolematus avaldus juba mõnes varasemas väiksemas sõjas, sealhulgas [[Skåne sõda|Skåne sõjas]] ([[1675]]–[[1679]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/event/Scanian-War|pealkiri=Scanian war|vaadatud=19.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617. aasta [[Stolbovo rahu]]ga jäi Venemaa ilma otsesest ligipääsust Läänemerele. Venemaa ainuke meretee Euroopasse oli [[Arhangelsk]]ist, mis oli jäävaba mõne kuu aastas. [[Ivan IV]] katse vallutada [[Baltimaad]] oli nurjunud ([[Liivi sõda]] [[1558]]–[[1583]]). 17. sajandil oli Venemaal kodusõda ning polnud võimalik Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar [[Peeter I]] oli [[1696]]. aastal vallutanud [[Azov]]i kindluse [[Must meri|Musta mere]] ääres. [[Karlowitzi rahu]]ga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Järgmisena püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandi sdades kaotatud. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi [[satelliitriik|satelliitriigist]] [[Holstein-Gottorp]]ist. [[August II Tugev]] uue Poola kuningana tahtis vallutada Liivimaa, et kindlustada end kuningana. Ta soovis laiendada Poola territooriumi ning enda maksubaasi.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.historylearningsite.co.uk/frederick-william-the-great-elector/frederick-i-of-brandenburg/the-great-northern-war/|pealkiri=The Great Northern War|vaadatud=19.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 
[[Pilt:Irp1701.jpg|pisi|[[Poola kuningas|Poola kuninga]] ja [[Saksimaa kuurvürst]]i [[August II Tugev]]a valdused 1701. aastal]]
24. märtsil [[1698]] sõlmiti liit [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigi]] ja Moskva tsaaririigi vahel.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|aasta=2018|kirjastus=Grenader|lehekülg=11}}&lt;/ref&gt;

Augustis 1698. aastal leppisid Peeter I ning [[Saksi kuurvürst]] ja [[Poola kuningas]] August II Tugev kokku Rootsi-vastases liidus [[Rava-Ruska]]s, väikelinnas [[Lviv]]ist põhja pool. Liivimaa aadlik [[Johann Reinhold von Patkul]] lubas August II-le [[Liivimaa]] aadli abi Rootsi-vastases võitluses.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.estonica.org/en/History/1558-1710_Estonia_under_Swedish_rule/The_Great_Northern_War_End_of_Swedish_rule_in_Estonia/|pealkiri=The Great Northern War. End of Swedish rule in Estonia|vaadatud=19.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Moskva tsaar Peeter I ja August II Tugev olid ühel meelel, et kogu [[Vana-Liivimaa]] peab jääma pärast Rootsi alistamist [[Rzeczpospolita]]le.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

12. novembril [[1699]] ühines liiduga Taani kuningas [[Frederik IV]], et võita tagasi Taani kaotatud positsioon Läänemerel. Taani [[mobilisatsioon|mobiliseeris]] oma sõjalaevastiku ning koondas oma armee Rootsi liitlase [[Holstein-Gottorpi hertsogkond|Holstein-Gottorpi hertsogiriigi]] piirile.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=12}}&lt;/ref&gt; Hiljem ühines liiduga [[Brandenburg-Preisimaa]].&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsevtkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=46-47}}&lt;/ref&gt;

Liitlased eeldasid, et [[1697]]. aastal Rootsis võimule tulnud noor kuningas [[Karl XII]] ei suuda neile sõjalist vastupanu osutada.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Sõja algus ==

Sõda algas [[22. veebruar]]il ([[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 12. veebruaril) [[1700]] [[Saksimaa kuurvürst]]i ja [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[August II Tugev]]a vägede ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga [[Riia]]le. [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa aadel]] ei asunud Saksi poolele. [[Riia kindlus]]t vallutada ei õnnestunud, Augusti sõjaline edu oli tagasihoidlik.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

[[Rzeczpospolita]] tundis end August II poolt petetuna ning kuulutas, et Poola ei ole Rootsiga sõjas. Kuningas August II Tugevaga liitusid alguses üksikud [[magnaat|magnaadid]], sealhulgas vürst [[Hieronim Augustyn Lubomirski]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Hermann Schreiber|pealkiri=August Tugev, Galantne vallutaja|aasta=1997|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=162}}&lt;/ref&gt; 

Kuulnud Riia ründamisest, otsustas Taani kuningas [[Frederik IV]] rünnata Rootsi liitlast Holstein-Gottorpi. [[11. märts]]il kuulutas Taani Rootsile sõja ja Taani väed marssisid [[Holstein-Gottorp]]i sisse, vallutades selle [[Schleswig]]i-osa.

==Rootsi esimesed võidud==
===Võit Taani üle===
Rootsi kuningas otsustas saata Holsteini 17 000 sõdurit ning kuulutas välja mobilisatsiooni. Rootsi sõjavägi oli hea ettevalmistusega, sõjavägi oli paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad ning suutsid nii lahinguväljal paremini manööverdada.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=81}}&lt;/ref&gt;  

[[William III]], kes oli tollal nii Inglismaa, Iirimaa ja Šotimaa kuningas kui ka [[Hollandi provintsid]]e asehaldur, soovis säilitada [[Põhja-Euroopa]]s rahu ning ''[[status quo|status quo-d]]''. Et Taani oli ründaja, asus William Rootsi poolele ning saatis 25 [[liinilaev (sõjandus)|liinilaevast]] koosneva Inglise-Hollandi [[eskaader|eskaadri]] admiral [[George Rooke]]'i juhtimisel Rootsi toetuseks [[Göteborg]]i.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Rootsil oli sõjalaevastik 38 liinilaeva ja 12 [[fregatt|fregatiga]],&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=44}}&lt;/ref&gt; Taanil oli 33 liinilaeva ja 7 fregatti. Julge manöövriga õnnestus Rootsi laevastikul sõita läbi [[Sund]]i väiksema [[faarvaater|faarvaatri]], jäädes Sundi kaldal asuvate Taani [[kindlus]]te [[suurtükk]]ide [[laskeulatus]]est väljapoole. Rootsi laevastik ühines Inglise-Hollandi eskaadriga. Nüüd oli 33 liinilaevaga Taani laevastik vastamisi rohkem kui 60 liinilaevaga, mistõttu Taani admiral ei julgenud [[merelahing]]ut pidada. Taani sõjalaevad ei lahkunud sadamast.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

Karl XII maabus [[23. juuli]]l 1700. aastal koos liitlastega Taani peasaarel [[Sjælland]]il [[Humlebæk]]i lähedal [[Kopenhaagen]]ist põhja pool ning hõivas sealsed maa-alad. Augustis asusid Rootsi väed liitlastega Kopenhaagenit piirama.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.roskildehistorie.dk/1700/billeder/krige/nordisk/nordiskkrig.htm|pealkiri=Store Nordiske Krig|vaadatud=19.07.2022|keel=Taani}}&lt;/ref&gt; Taani laevastik oli vastamisi endast palju võimsamaga ning armee oli kaugel [[Holstein]]is hertsog [[Friedrich IV (Holstein-Gottorp)|Friedrich IV]] vastu sõdimas.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Kopenhaagenit ei vallutatud. Frederik IV tunnistas oma kaotust ja soovis alustada rahuläbirääkimisi. [[18. august]]il sõlmiti Holstein-Gottorpi ja Taani vahel [[Travendali rahu]]leping, mille kohaselt taastati ''status quo'' (rootslased lahkusid Sjællandist ja taanlased Gottorpist) ning Taani lahkus Rootsi-vastasest koalitsioonist. Taani ei tohtinud 9 aasta jooksul Rootsi vaenlasi toetada. Lepingu täitmist pidid jälgima Inglismaa, Holland, [[Lüneburg-Celle]] ja Hannover.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu IV|aasta=2003|koht=Tartu|kirjastus=Ilmamaa|lehekülg=24}}&lt;/ref&gt;

Põhjasõja esimene sõjakäik lõppes kiiresti ja peaaegu veretult. Taani väljus (ajutiselt) sõjast, Rootsi põhivastaseks jäid Venemaa ja Poola-Saksimaa.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=53}}&lt;/ref&gt; 

===Sõjategevus Liivimaal 1700–1701===
[[Pilt:Carte des Estats de Suede, de Dannemarq, et de Pologne; sur la Mer Baltique.jpg|pisi|300px|&quot;Kaart Rootsi, Taani ja Poola valdustest 1700. aastal&quot;. &lt;br&gt;[[Nicolas de Fer]]i kaart aastast [[1700]]]]
[[Pilt:Victory at Narva.jpg|pisi|&quot;Rootslaste võit Narva all 1700. aastal&quot;. &lt;br&gt;[[Gustaf Cederström]]i maal aastast [[1910]]]]
[[1700]]. aasta mais jõudis [[Soome]]st Liivimaale 3200 Rootsi sõdurit, kes lõid Saksi väed Liivimaalt minema. Kuid juba augustis naasis Saksi kuurvürst koos 18 000 mehega Liivimaale, vallutas tagasi Rootsi alasid ning asus uuesti [[Riia]]t piirama.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=V. Fainštein jt.|pealkiri=Eesti rahva ajaloost Põhjasõja aastail 1700-1721|aasta=1960|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti riiklik kirjastus|lehekülg=36}}&lt;/ref&gt;

[[Vene-Türgi sõda (1686–1699)|Vene-Türgi sõjas]] (1686–1699) ühines Venemaa [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vastase liiduga (sinna kuulusid [[Saksa-Rooma riik|Austria]], [[Rzeczpospolita]] ja [[Veneetsia vabariik]]). Aastatel 1687 ja 1689 korraldas Moskva sõjaretki Osmanite riigi [[vasall]]i, [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]] vastu. Aastatel 1695 ja 1696 vallutas Venemaa [[Aasovi sõjakäigud|Aasovi sõjakäikude]] tulemusena lõpuks Azovi kindluse ning allutas osa [[Aasovi meri|Aasovi merest]] rannikualaga Venemaa tsaaririigile.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=67-68}}&lt;/ref&gt; [[Osmanite riik|Osmanite riigiga]] vaherahu sõlminud Venemaa kuulutas 30. (vkj 19.) augustil ([[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 20. augustil) Rootsile sõja ning ründas septembris Rootsile kuuluvat Soomet ja [[Ingerimaa]]d. [[23. september|23. septembril]] asusid 30 000 – 35 000 venelast [[Narva]]t piirama. Rootsi [[garnison]] suutis linna enda valduses hoida.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=76}}&lt;/ref&gt;

Noor Rootsi kuningas otsustas oma vägede eesotsas Liivimaale suunduda. 8000-mehelise sõjaväega jõudis ta [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[Pärnu]]sse, sealt liikusid Rootsi väed edasi Narva suunas.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu IV|lehekülg=26-30}}&lt;/ref&gt;  Kuningat assisteeris vägede juhtimisel kindral [[Carl Gustav Rehnskiöld]]. 30. (vkj 19.) novembril ([[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 20. novembril) 1700. aastal ründas 11 000-meheline Rootsi vägi Vene väge ([[Narva lahing (1700)|Narva lahing]]us osales 24 000 meest). Paar päeva enne lahingut oli oma leerist lahkunud tsaar Peeter I, jättes vägede juhatamise oma alluvatele.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;Kuna Vene väed oli väheste kogemuste ja halva varustusega, saavutasid rootslased Narva all suure võidu. Oma osa mängis ka ilm, tihe lumelörts sadas venelastele otse näkku ja nende nähtavus oli praktiliselt olematu.&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=78}}&lt;/ref&gt;

Rootslased murdsid rinde keskosast läbi ja surusid tiivad vastu Narva jõge. Vene vägede ülemjuhataja hertsog [[Carl Eugen de Croy]] , kes on oli kaotanud kontrolli vene vägede üle ning andis end koos kolmekümne kõrgema ohvitseriga lahingu algul vangi.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Rootslased kaotasid langenute ja haavatutena 2000 meest. Venelasi langes lahingus ja eriti taganemisel 7000–8000.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Peamiselt hukkusid kahe väeosa, [[Preobraženskoje polk|Preobraženskoje kaardiväepolgu]] ja [[Šeremetevi ratsavägi|Šeremetevi ratsaväe]] sõdurid. Preobraženskoje polgu sõdurid koormasid taganemisel üle puusilla, mis nende all purunes ja praktiliselt kõik sillal olijad uppusid. [[Boriss Šeremetev]] lootis oma ratsaväega ületada jõe minnes otse läbi vee. Selleks valis ta madalapõhjalise jõeosa [[Narva kosed|Narva koskedest]] ülalpool. Veevool oli kiire ja jääkülm vesi kangestas hobuste jalad, mille tagajärjel viis vesi ratsaväelased koos ratsudega kosest alla.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

Pärast Narva lahingut siirdusid rootslased [[Tartu]]sse ja selle ümbrusse talvekorterisse. Kuningas ise talvitas endises [[Laiuse ordulinnus]]es. Talve jooksul suurenes rootslaste [[väliarmee]] 18 000 meheni.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu|lehekülg=30-32}}&lt;/ref&gt;
{{vaata|Põhjasõda Eestimaal}}

===Kuramaa vallutamine===
[[Pilt:Louis de Silvestre-August II.jpg|pisi|left|Saksi kuurvürst ja Poola kuningas [[August II Tugev]]. &lt;br&gt;[[Louis de Silvestre]]'i maal]]
[[August II Tugev]], kelle liitlasi Rootsi väed olid löönud, pakkus Karl XII-le rahu, kuid viimane keeldus sellest. Veebruaris [[1701]]. aastal kohtusid August II Tugev ja Peeter I uuesti [[Kuramaa]]l [[Biržai]]s, et oma liitu uuendada.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.codelt.nl/birzai-with-the-castle-lithuania/|pealkiri=Birzai With The Castle Lithuania|vaadatud=20.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Peeter I-l oli vaja aega oma armee reorganiseerimiseks ja relvastamiseks, August II vajas aga tugevat liitlast rootslaste selja taga. Lepingu kohaselt lubas Peeter Augustile 15 000–20 000-mehelise hästirelvastatud [[ekspeditsioonikorpus]]e, maksta talle kahe aasta jooksul 100 000 rubla ning eduka sõjalõpu korral anda Poolale Liivi- ja Eestimaa.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=84}}&lt;/ref&gt; 1701. aasta kevadel suundus jalaväekindral [[Anikita Apraksin]] Vene vägedega Riia alla, kus viibisid Saksimaa väed kindral krahv [[Adam Heinrich von Steinau]] juhtimisel.&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=97-99}}&lt;/ref&gt;

Suvel 1701. aastal liikusid Rootsi väed lõunasse. 19. (vkj 8.) juulil (Rootsi kalendri järgi 9. juulil) 1701 olid Saksi (20 000 meest) ja Rootsi sõjaväed Riia all [[Daugava]] ääres [[Spilve lahing]]us vastamisi. Saksi vägede ülemjuhataja krahv [[Adam Heinrich von Steinau]] laskis end kõrvalejuhtimismanöövrist ära petta ning killustas nõnda oma väeosad. Nii õnnestus Rootsi [[jalavägi|jalaväel]] jõgi ületada ja [[sillapea]] moodustada. Saksi armee kaotas, kuid kogus ennast ja taganes korrapäraselt.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;

Karl hõivas oma vägedega Miitavi (praegu [[Jelgava]]), Poola vasalliriigi [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigi]] pealinna ning vallutas seejärel oktoobris kogu [[Kuramaa]].&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;

==Rootsi sõjakäik Poolasse==

Rzeczpospolita protesteeris Kuramaa kui Poola territooriumi osa hõivamise vastu, sest Rootsiga ei olnud sõjas mitte Poola, mida esindas [[Seim (Poola)|Seim]], vaid ainult Poola kuningas.&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=100-101}}&lt;/ref&gt; August II Tugev pakkus [[Karl XII]]-le jälle läbirääkimisi. Karl XII kogenud nõuandjad soovitasid Poola kuningaga rahu sõlmida, ent Karl jäi kangekaelseks ning nõudis Seimilt uue kuninga valimist. Enamik Poola aadlist lükkas selle tagasi.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=102-104}}&lt;/ref&gt;

Poola-Leedu pidas end neutraalseks ning tahtis olla Karl XII ja August II Tugeva vahendajaks.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; Rootsi rünnak Poolale tegi Poola neutraalsuse võimatuks. Rootsi kantsler [[Bengt Gabrielsson Oxenstierna (1623–1702)|Bengt Gabrielsson Oxenstierna]] nägi võimalust, et Rootsi võiks olla [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõjas]] vahekohtunikuks, selle asemel et sõda jätkata. {{Lisa viide}}

Jaanuaris [[1702]] nihutas Rootsi väed [[Leedu|Leedus]] kaugemale lõunasse. [[23. märts]]il 1702 lahkus Karl XII Leedu talvekorterist ning marssis sisse Päris-[[Poola]]sse. [[14. mai]]l [[1702]] alistus [[Varssavi]] võitluseta. Enne kui Karl XII jätkas oma marssi [[Kraków]]i suunas, nõuti poolakatelt suurt [[kontributsioon]]i.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=106}}&lt;/ref&gt;

Teel Krakówisse põrkus Karl XII vägi Poola-Saksi omaga. [[9. juuli]]l 1702 toimus [[Kielce]]st lõuna pool [[Kliszówi lahing]]. Poola ja Saksimaa jäid taas Rootsile alla. 2000 saksimaalast langes või sai haavata, üle 1000 langes rootslaste kätte vangi. Rootsi poolel sai surma või haavata 900 sõdurit. Rootslaste kätte langesid kõik Saksi suurtükid ja kogu voor koos August II Tugeva välikassaga, milles oli 150 000 [[riigitaaler|riigitaalrit]] ning isegi tema hõbenõud. August II Tugev kogus oma sõjaväe järelejäänud üksused kokku ja tõmbus tagasi Poola idaossa.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=107-108}}&lt;/ref&gt;

Pärast seda kaotust pakkus August II Tugev rootslastele jälle rahu, lubades nende nõudmistele igal võimalusel vastu tulla, kuid ainus tingimus oli, et August II Tugev jääks ise edasi Poola kuningaks. Ka [[kardinal]]-[[priimas]] esitas Poola nimel rahuettepanekuid. Ta pakkus Rootsile Poola alla kuulunud Liivimaad, Kuramaad ja suurt [[reparatsioon]]i, kui ainult Karl XII loobub kuninga tagandamise nõudest. Karl näitas veel kord üles kangekaelsust, mille tõttu teda hüüti Raudpeaks, ja jäi August II Tugeva tagandamise nõude juurde. {{Lisa viide}}

August tõmbus oma õukonnaga tagasi [[Sandomierz]]i. Seal moodustas Poola aadel konföderatsiooni August II toetuseks.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=109}}&lt;/ref&gt; Nad võitlesid Rootsi okupatsiooni vastu Poolas ja Rootsi poolt nõutud uue kuninga vastu. Nad sidusid Rootsi vägesid sissiaktsioonidega, kahjustades sellega nende võitlusvõimet. {{Lisa viide}}

[[1703]]. aastal vallutasid rootslased [[Toruń]]i.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=110-111}}&lt;/ref&gt;

Kuigi [[1704]]. aastal saadeti Augustile appi ka Vene korpus, valiti [[12. juuli]]l (vkj 2. juunil) 1704. aastal enamiku Poola aadli tahte vastaselt Rootsi armee kaitse all August II Tugeva asemele uueks kuningaks rootslaste poolt seatud kandidaat [[Stanisław I Leszczyński]], kes krooniti [[24. september|24. septembril]] [[1705]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=121-122}}&lt;/ref&gt; Rootslased olid sellega rahul ja kirjutasid 17. septembril 1706 [[Altranstädt]]is alla rahulepingule Poolaga ([[Altranstädti rahu]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/topic/treaties-of-Altranstadt|pealkiri=treaties of Altranstädt, Europe 1706 and 1707|vaadatud=20.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

== Venemaa võimsuse kasv ja sõjategevus Eesti- ja Liivimaal ==
[[Pilt:Peter de Grote.jpg|pisi|Venemaa keiser [[Peeter I]]. &lt;br/&gt;[[Jean-Marc Nattier]]' maal]]
Pärast lüüasaamist Narva all [[1700]]. aastal hakkas [[Peeter I]] tohutute pingutustega tugevdama oma sõjaväge: reorganiseeriti Venemaa [[regulaararmee]], [[sõjalaevastik]]. Loodi [[sõjatööstus]] – [[manufaktuur|manufaktuurid]] ja [[relvatehas|relvatehased]], [[suurtükk]]e valati [[kirikukell]]adest {{Lisa viide}}. Erilist rõhku pandi väljaõpetatud jalaväele.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://historylearning.com/peter-the-great/peter-the-great-military-reforms/#:~:text=In%201699%2C%20Peter%20the%20Great,that%20the%20army%20was%20uniform.|pealkiri=Peter the Great - Military Reforms|vaadatud=22.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

Kasutades ära Karl XII ja Rootsi peaväe seotust Poolas, kus püüti August II Tugevat troonilt tõugata, ründas Peeter I Eesti- ja Liivimaad. 1701.–1703. aastal rüüstasid Vene väed praegust Võru- ja Tartumaad, Viljandi- ja Kagu-Pärnumaad. Karli selja taga lõi Venemaa sõjavägi kaks korda väikest Rootsi väge, mis oli [[Balti provintsid]]e kaitseks maha jäänud.&lt;ref name=&quot;:8&quot;&gt;{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu IV|lehekülg=34-35}}&lt;/ref&gt;

[[9. jaanuar]]il 1702 ([[vkj]] 29. detsembril, Rootsi kalendri järgi 30. detsembril 1701) lõi Vene korpus Boriss Šeremetevi juhatusel [[Erastvere lahing]]us [[Wolmar Anton von Schlippenbach]]i juhitud Rootsi [[väliarmee]]d ning saavutas 29. (vkj 18.) juulil (Rootsi kalendri järgi 19. juulil) [[Hummuli lahing]]us võidu Rootsi vägede üle. Seejärel hõivasid Vene väed Liivimaal [[Mõniste]], [[Valmiera]] ja [[Alūksne]]. Alates 1702. aastast hoidis Venemaa enda kontrolli all kogu [[Eestimaa kubermang|Eesti-]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaad]], välja arvatud Rootsi kindlusi.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;

Ingerimaal vallutasid venelased 22. (vkj 11.) oktoobril (Rootsi kalendri järgi 12. oktoobril) [[Nöteborg]]i kindluse, mille nad nimetasid ümber [[Schlüsselburg]]iks, ja [[12. mai]]l [[1703]] [[Ohta jõgi|Ohta jõe]] suudmes paikneva [[Nyen]]i linna, sellega oli kogu [[Neeva]] venelaste valduses. Neeva soises [[delta]]s asuti [[27. mai]]l 1703. aastal rajama rootslaste asutatud [[Nyen]]i asemele uusi kaitserajatisi ja [[Peterburi|linna]], millest hiljem sai [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] uus pealinn.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotsinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=17-18}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.introducingsaintpetersburg.com/history|pealkiri=The founding of Saint Petersburg|vaadatud=22.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

1703. aasta sügisel toimunud Šeremetevi rüüstetegevuse tõttu kannatasid Põhja-Eesti alad: Viru- ja Järvamaa, mõnevõrra Harjumaa, laastamata jäi ainult osa Harjumaast ja täielikult Läänemaa.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=postimeesew19420407.2.26&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------|pealkiri=PÕHJASÕJA AJAL|vaadatud=22.07.2022}}&lt;/ref&gt;

[[14. mai]]l (vkj 3. mail) [[1704]] saavutasid Vene väed Rootsi vägede üle võidu [[Kastre lahing]]us, [[24. juuli]]l (vkj 14. juulil) alistus piiramise järel [[Tartu piiramine (1704)|Tartu]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=August Traat|pealkiri=Ajalooline Emajõgi|aasta=1968|lehekülg=61}}&lt;/ref&gt;

[[5. august]]il (vkj 25. juulil; 26. juulil Rootsi kalendri järgi) 1704 toimus [[Kuramaa]]l [[Jēkabpils]]i lähedal [[Jakobstadti lahing]]. Lahingus osalesid Rootsi väed, mida juhtis kindralmajor [[Adam Ludwig Lewenhaupt]], ja Vene-Leedu väed, mida juhtis suurhetman [[Michał Serwacy Wiśniowiecki]]. Lahingu võitis Rootsi.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=19}}&lt;/ref&gt; 
[[Pilt:Battle of Jakobstadt.jpg|pisi|[[Jakobstadti lahing]]. [[Johann Christoph Brotze]] kogu]]
[[20. august]]il (vkj 9. augustil) vallutasid Vene väed [[Narva piiramine (1704)|Narva]], mille järel [[30. august]]il (vkj 19. augustil) sõlmis Venemaa [[Rzeczpospolita]]ga [[Narva]]s [[Narva liiduleping|liidulepingu]] ([[Tomasz Działyński|Działyński]] ja [[Fjodor Aleksejevitš Golovin|Golovin]]i pakt), millega viimane astus ametlikult Rootsi vastu sõtta. &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://pl.wikisource.org/wiki/Traktat_narewski|pealkiri=Traktat narewski|vaadatud=01.08.2022|keel=Poola}}&lt;/ref&gt; 

==Vene vägede katse Saksi vägedega ühineda ja Fraustadti lahing==
Detsembris [[1705]] ületasid Vene väed (20 000 meest) feldmarssal parun [[Georg Benedict Ogilvy]] juhtimisel Poola piiri, et ühineda [[Saksimaa kuurvürst]] August II Tugevat toetavate [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]] vägedega, mida juhtis jalaväekindral krahv [[Johann Matthias von der Schulenburg|Johann Matthias von der Schulenburg.]]&lt;ref name=&quot;:9&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=160-161}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:10&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.sabaton.net/historical-facts/the-battle-of-fraustadt/|pealkiri=13 FEB - 1706, The Battle of Fraustadt|vaadatud=23.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Saksimaa väed asusid [[Sileesia]]s, kuid Vene väed jäid talvituma [[Hrodna]] (Grodno) kindlusse. Karl XII tegi oma armee põhiosaga 250 km pikkuse kiirmarsi ja lõikas ära Vene vägede tee itta. 20 000-meheline vägi, mida juhtis [[Carl Gustaf Rehnskiöld]], pöördus saksimaalaste vastu, kellel oli 19 000 sõdurit. Vene armee kindlustus [[Hrodna]] kindluses ja ootas vabastamist.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt;

[[3. veebruar]]il [[1706]] kohtusid Rootsi ja Saksi väed [[Fraustadti lahing]]us. Rehnskiöldi alluvuses olid lahingutes karastunud suurtüki- ja ratsaväerügemendid. Saksi väed kindral von Schulenbergi juhatuse all koosnesid suurelt jaolt vägivaldselt värvatud ja halva väljaõppega sõduritest, paljud rügemendid olid Prantsuse ja Šveitsi sõjavangidest.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt; Lahingurivi vasakul tiival oli preisi polkovniku [[Georg Heinrich von der Goltz]]i juhtimisel 10 Vene jalaväepolku, kuhu kuulus 6400 meest. 

Pärast rootslaste rünnakut varises Saksi vägede rinne kokku, šveitslaste ja prantslaste palgasõdurid jooksid rootslaste poole üle.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt; Mõne tunniga oli lahing läbi. Ainult 3000 sõdurit sai end päästa, ületades [[Odra]] jõe. Vangi langenud umbes 500 Vene [[sõjavang]]i laskis kindral Rehnskiöld tappa.&lt;ref name=&quot;:11&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotsinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=85}}&lt;/ref&gt; Lahingus tapeti 452 Rootsi sõjaväelast ja 1077 sai haavata. Karl XII edutas kindral parun Rehnskiöldi lahingu võidu eest feldmarssaliks ja andis talle krahvitiitli.&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt; 

Et Vene armee Hrodnas ei saanud enam abi peale loota, murdsid 14 000 mehe suuruseks jäänud Vene armee 4. märtsil 1706 rootslaste piiramisrõngast läbi [[soo]]de välja. Venelased jõudsid jälitajate eest üle piiri minna ning tõmbusid juulis 1706 tagasi [[Kiiev]]isse.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt;

Pärast vägede häbiväärset taganemist kõrvaldas tsaar Peeter I [[Georg Benedict Ogilvy]] sõjavägede juhtimisest ning määras sõjaväejuhtideks [[Boriss Šeremetev]]i ja [[Aleksandr Menšikov]]i.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt;

Karl XII mõistis, et tal tuleb otsustav lahing pidada Venemaal. Selleks vajas ta aga tagala kindlustamist. {{Lisa viide}} Suvel 1706 otsustas Karl XII tungida Saksimaale, et sundida August II Tugevat loobuma nõuetest Poola troonile.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.historyworld.net/wrldhis/PlainTextHistories.asp?historyid=ad08|pealkiri=THE NORTHERN WAR|vaadatud=23.07.2022|täpsustus=Baltic campaigns: 1700-1706|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;
[[Pilt:Karl XII i Altranstädt 1706-1707 av Johan David Swartz.jpg|pisi|[[Karl XII]] 1707. aastal. [[Johan David Swartz]]]]

==Rootsi sõjakäik Saksimaale==
Saksimaal oli vastuseis [[Saksimaa kuurvürst]] August II Tugeva Poola-poliitikale: kuurvürst kehtestas [[aktsiis]]i, et oma sõjakassat täita ja armeed relvastada. See meelestas Saksimaa seisustekogu tema vastu. Peale selle tekitasid rahva meelepaha agressiivsed meetodid, millega kuurvürst nekruteid värbas. {{Lisa viide}}

[[27. august]]il 1706 marssis Rootsi armee Saksimaale. Saksimaa kuurvürstiriik vallutati joon-joonelt.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://weaponsandwarfare.com/2019/03/30/karl-xii-the-baltic-and-saxon-campaigns-ii/|pealkiri=Karl XII – The Baltic and Saxon Campaigns II|vaadatud=23.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Igasugune vastupanu lämmatati eos. Karl XII lubas saksimaalastele, et kui [[okupatsioon]]ivõimude korraldusi järgitakse, siis ei toimu mingeid õiguste rikkumisi ega repressioone.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=152-153}}&lt;/ref&gt; Saksimaa sõjavägi taandus [[Austria]]sse, kus see [[interneerimine|interneeriti]]. Saksimaa sõjaväe juures olnud Vene jalaväepolgud taganesid [[Brandenburgi kuurvürstiriik|Brandenburg]]i kaudu Poolasse.{{Lisa viide}}

August II, kellel pärast [[Fraustadti lahing]]ut Poolas enam nimetamisväärseid vägesid polnud, pakkus Karl XII-le läbirääkimisi. August II Tugeva läbirääkijad allkirjastasid [[24. september|24. septembril]] (14. septembril) 1706 [[Altranstädti rahu]]lepingu, loobudes Poola troonist.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=155}}&lt;/ref&gt; Saksimaa [[salanõukogu]] andis Altranstädti separaatrahu kohaselt [[Johann Reinhold von Patkul]]i üle rootslastele, kes Rootsi sõjaväekohtu poolt riigireetmise eest hukati.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=157, 159-161}}&lt;/ref&gt; Rootsi väed lahkusid Saksimaalt alles [[1707]]. aastal.

Rootsi vägede poolt Saksimaa okupeerimise järel ulatusid kuningas [[Karl XII]] kontrolli all olevad territooriumid [[Habsburgid]]e [[Saksa-Rooma riik|Saksa Rahvuse Püha Rooma riigi]] piirideni. [[Saksa-Rooma keiser]] [[Joseph I (Saksa-Rooma keiser)|Joseph I]] sõlmis Karl XII-ga 1707. aastal [[Altranstädti leping]]u, millega Joseph I garanteeris [[Sileesia]] [[protestandid|protestantidele]] [[vastureformatsioon]]i ajal ära võetud kirikute tagastamise ning [[luterlus|luterlike]] koguduste tegutsemise. Järeleandmistega luteri kiriku tegevusele hoidis [[katoliiklus|katoliiklik]] Joseph I ära Rootsi sekkumise Habsburgide poolt [[Bourbonid]]e ja [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa kuningriigiga]] peetavasse [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõtta]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/topic/treaties-of-Altranstadt|pealkiri=treaties of Altranstädt|vaadatud=23.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

== Sõja otsustavad aastad == 
[[Pilt:Great Northern War Part1.png|pisi|Lahingutegevus Põhjasõjas aastatel 1700–1709]]
=== Sõjategevus Poolas ===
Teate Altranstädti rahu sõlmimisest sai August II [[15. oktoober|15. oktoobril]] 1706. Vahepeal marssis 20 000 mehest koosnev Venemaa-Saksimaa-[[Sandomiri konföderaadid|Poola]] vägi [[Aleksandr Menšikov]]i juhtimisel vastu Rootsi korpusele Poolas. August II püüdis võitlust takistada ja hoiatas Rootsi väejuhti, kuid tulemusteta.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=156}}&lt;/ref&gt; 

[[29. oktoober|29. oktoobril]] läks 5000 Rootsi sõdurit kindral [[Arvid Axel Mardefeld]]i juhtimisel Vene vägede vastu [[Kaliszi lahing]]usse. Venelased hävitasid nad täielikult. Poola ratsavägi, mida juhtis [[Stanisław I Leszczyński]], pillutati laiali.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://en-academic.com/dic.nsf/enwiki/7838078|pealkiri=Battle of Kalisz|vaadatud=26.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Üle saja ohvitseri (sealhulgas Poola [[magnaat]]e) langes vangi ning Vene poolel teeninud kindralleitnant [[Karl Gustav von Rönne|von Rönne]] vangistas kindral Mardefeldi.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=V. A. Artamonov|url=http://www.reenactor.ru/ARH/PDF/Artamonov_02.pdf|pealkiri=A. D Menšikov väejuhina|vaadatud=27.07.2022|keel=Vene}}&lt;/ref&gt; 

Pärast seda võitu tegid nõuandjad August II-le ettepaneku rahuleping annulleerida ning Venemaa poolel edasi võidelda. August II keeldus ja naasis Saksimaale.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=156-157}}&lt;/ref&gt; [[19. detsember|19. detsembril]] ratifitseeris ta Altranstädti rahulepingu. {{Lisa viide}} 

Kui Karl XII septembris 1707 maalt ida suunas lahkus, oli ta oma armee kasvatanud 44 000 meheni ning varustanud selle uue rõivastuse ja relvastusega. Poolas toetas teda Leszczyński 16 000 poolakat ja Kuramaal Lewenhaupti 16 000- meheline korpus.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=170}}&lt;/ref&gt;

Poolas aga keeldus [[Sandomierzi konföderatsioon]], mida juhtis Poola rikkaim mees ja vürst Lubomirski väimees [[Adam Sieniawski]], August II tagandamisest ja Stanisław Leszczyński troonile tõusmist tunnustamast.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://en-academic.com/dic.nsf/enwiki/626132|pealkiri=Adam Mikolaj Sieniawski|vaadatud=26.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://en-academic.com/dic.nsf/enwiki/2619590|pealkiri=Sandomierz Confederation|vaadatud=26.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=The Sandomierz Confederation was a confederation formed on May 20, 1704 in defense of the King of Poland, August II the Strong. It was formed in reaction to the Warsaw Confederation.}}&lt;/ref&gt; Peeter I pakkus Poolale uusi troonikandidaate ja ka Leszczyński püüdis vastaseid enda poole võita. See nurjus, põhjuseks [[prebend]]ide ja ametikohtade jaotamise küsimus. Konföderatsiooni sõjaline jõud oli väike, kuid nad suutsid segada Rootsi vägede varustamist. {{Lisa viide}}

Nüüd seisis Peeter I oma vägedega praktiliselt üksinda Rootsiga vastamisi. Peeter I oleks 1707. aastal olnud valmis Rootsile loovutama kõik vallutatud alad peale Peterburi ja selle ümbruse, kuid Karl XII tahtis kõike tagasi saada. {{Lisa viide}}

Aastal [[1708]] ilmusid Vene väed jälle Poolasse.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=174}}&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Battle of Lesnaya.jpg|pisi|[[Lesnaja lahing]] [[1704]]. &lt;br&gt;[[Jean-Marc Nattier]], [[1717]]]]
=== Sõjategevus Valgevenes ja Ukrainas===
Hõivanud [[6. veebruar]]il 1708 [[Hrodna]], juhtis Karl XII oma väge [[Smolensk]]i suunas, kuid pöördus seejärel lõunasse, [[Ukraina]]sse, lootes venelaste vastu võitlusse asunud Ukraina [[hetman]]ilt [[Ivan Mazepa]]lt sõjalist toetust.&lt;ref name=&quot;:12&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotsinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=32-33}}&lt;/ref&gt; Paraku ei liitunud enamik [[kasakad|kasakaid]] Mazepaga.&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt; [[Poola–Türgi sõda (1672–1676)|Poola–Türgi sõja]] (1672–1676) järel oli Kirde-Ukrainas säilinud [[Hetmaniriik]], kus asusid linnad [[Kiiev]], [[Tšernigiv]], [[Nižõn]], [[Perejaslav]], [[Baturin]], [[Gadjatš]], Lubny, [[Poltava]]. Ida-Ukrainas, Dnepri keskjooksul säilis [[Zaporižžja Sitš]]i territoorium.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/summary/Ukraine|pealkiri=Ukraine summary|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=In addition, Cossacks controlled a largely self-governing territory known as the Hetmanate.}}&lt;/ref&gt; Lõuna-Ukraina [[Must meri|Musta mere]] äärsed territooriumid liideti Osmanite riigiga ja [[Krimm]]is valitses [[Krimmi khaaniriik]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/place/khanate-of-Crimea|pealkiri=khanate of Crimea|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://shc.stanford.edu/events/ottoman-empire-and-crimean-khanate-symbiotic-alliance-or-veiled-rivalry|pealkiri=Ottoman Empire and the Crimean Khanate: A Symbiotic Alliance or Veiled Rivalry?|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

Baltimailt Karl XII vägedega ühinema rutanud [[Adam Ludwig Lewenhaupt]]i juhitud Rootsi korpus sai [[9. oktoober|9. oktoobril]] (vkj 28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29. oktoobril) [[Lesnaja lahing]]us lüüa. Umbes 5000 meest kümnest tuhandest pääses ja ühines peaarmeega, kus oli 40 000 meest.&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt; Ka kasakad olid lüüa saanud, ent mõnisada kasakat ühines Rootsi vägedega.&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt; Venelased olid kogu aeg kasutanud [[põletatud maa taktika]]t, et hävitada kõik, mis võiks rootslastele kasulik olla.&lt;ref name=&quot;:13&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=28-29}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.historylearningsite.co.uk/frederick-william-the-great-elector/frederick-i-of-brandenburg/the-great-northern-war/|pealkiri=The Great Northern War|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=As Peter withdrew, he used a scorched earth policy destroying anything that might be of value to an advancing army.}}&lt;/ref&gt; 

Väga külma Ukraina talve saatsid rootslased mööda talvekorteris [[Romnõ|Romnõs]] ja [[Hadjatš|Gadjatšis]], kus neil oli tõsine mure armee varustamisega, sest venelased olid kõik hävitanud.&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt; Kevade alguses [[1709]]. aastal oli Rootsi armees lahinguvalmis vaid 27 000 meest ja 27 kahurit.&lt;ref name=&quot;:14&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=35-36}}&lt;/ref&gt; Tuhanded rootslased ei pidanud külmale vastu.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=211-212}}&lt;/ref&gt; Ometi söandas Karl XII [[Rootsi sissetung Venemaale|tungida sügavale Vene territooriumile]].&lt;ref name=&quot;:14&quot; /&gt;

[[Poltava]] piiramisest alustasid Rootsi väed 14. aprillil 1709. &lt;ref name=&quot;:14&quot; /&gt; Piiramine venis, kuna rootslastel polnud piiramiskahureid.&lt;ref name=&quot;:15&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=37-38}}&lt;/ref&gt; Mai lõpuks jõudsid Poltava lähistele Vene armee peajõud (42 000 meest) Peeter I juhtimisel.&lt;ref name=&quot;:15&quot; /&gt; Et Karl XII oli saanud piiramise käigus jalga haavata, ei saanud ta ise lahingut juhtida.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=223-225}}&lt;/ref&gt; Rootslased tungisid [[8. juuli]]l 1709 (Juliuse kalendri järgi 27. juunil, Rootsi kalendri järgi 28. juulil) [[Poltava lahing]]us [[Carl Gustav Rehnskiöld]]i juhatusel esimesena venelastele peale, kuid Vene väed purustasid nad.&lt;ref name=&quot;:16&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Tsvetkov|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=39-40}}&lt;/ref&gt; Rootslased kaotasid lahingus üle 9000 mehe.&lt;ref name=&quot;:16&quot; /&gt;Juulis alistus Perevolotšna lähedal venelastele 20 000-meheline Rootsi väeüksus eesotsas kindral [[Adam Ludwig Lewenhaupt]]iga.&lt;ref name=&quot;:17&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=273-274}}&lt;/ref&gt; Kolmandik Rootsi vägedest oli kaotatud.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=178, 273}}&lt;/ref&gt; Nendest 23 000 mehest, kes end Poltaava ja Perevolotšina all alla andsid, jõudsid koju vaid 4000. Venemaalt tagasitulevaid rootsi sõdureid oli veel 1729. aastal ning viimane sõdur, Hans Appleman, jõudis koju 1745. aastal.&lt;ref name=&quot;:17&quot; /&gt;

Mazepa liitumise järel Karl XII vägedega vallutasid Vene väed Aleksandr Menšikovi juhtimisel Hetmaniriigi pealinna [[Baturini kindlus]]e ja tapsid selle elanikud.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=33}}&lt;/ref&gt; Karl XII ja Ivan Mazepa pääsesid [[Osmanite riik|Osmanite]] valdustesse, kuhu Karl jäi viieks aastaks. Need sündmused tähendasid sõjas murrangut Venemaa kasuks.&lt;ref name=&quot;:16&quot; /&gt;

Peeter I saatis oma saadiku [[İstanbul]]i ning nõudis Karl XII väljaandmist. [[Ahmed III]] laskis saadiku vangikongi heita.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=293}}&lt;/ref&gt; Seepeale tungis Peeter I oma vägedega [[Osmanite riik#Põhjasõda|Osmanite riiki]]. Türklased piirasid [[Prut]]i ääres asuvas [[Huşi]]s Vene väed.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=297}}&lt;/ref&gt; Ent nad ei kasutanud oma üleolekut ning võimaldasid Peetr I-l auga taganeda.&lt;ref name=&quot;:18&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=298-299}}&lt;/ref&gt; [[Pruti sõjakäik]] (1711), lõppes 23. juulil 1711 Pruti vaherahuga. [[Pruti rahu]]ga oli Peeter I kohustatud loovutama [[Azovi kindlus]]e, tõmbuma tagasi kasakate aladelt ja likvideerima Aasovi mere äärde ehitatud kindlused.&lt;ref name=&quot;:18&quot; /&gt; Sõjaolukord kestis aastani 1713, siis sõlmiti samadel tingimustel [[Adrianoopoli rahu]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/topic/Peace-of-Adrianople-1713|pealkiri=Peace of Adrianople|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 
{{vaata|Vene-Türgi sõda (1710–1713)}} 
Pärast rootslaste kaotust [[Poltava lahing]]us tühistas August II Tugev Altranstädti rahu.&lt;ref name=&quot;:19&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=289}}&lt;/ref&gt; [[20. august]]il [[1709]] marssisid Saksi väed jälle Poolasse sisse.&lt;ref name=&quot;:19&quot; /&gt; Rootsi väed (9000 meest) tõmbusid tagasi [[Szczecin]]isse ja [[Stralsund]]i.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=109}}&lt;/ref&gt; Stanisław I Leszczyński põgenes Prantsusmaale.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/biography/Stanislaw-I|pealkiri=Stanisław I|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

=== Sõjategevus Taanis ja [[Preisimaa]]l ===
Samal aastal (1709) asusid ka Poola ja Taani jälle Rootsiga sõdima. [[28. juuni]]l 1709 uuendasid Taani ja Saksi oma liidulepingut. Sõtta sekkusid ka teised riigid. [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Hannoveri kuurvürstiriik]] pretendeeris [[Bremen]]ile ja [[Verden]]ile.&lt;ref name=&quot;:20&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/event/Second-Northern-War|pealkiri=Second Northern War|vaadatud=28.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Preisimaa tahtis allutada Rootsi alasid [[Pommerimaa]]l: [[Szczecin]]it, [[Usedomi saar]]t ja [[Wolini saar]]t.&lt;ref name=&quot;:20&quot; /&gt; Venemaa ründas Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal.&lt;ref name=&quot;:21&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=48-50}}&lt;/ref&gt;

Novembris 1709 hõivasid taanlased üle 10 000 mehega [[Skåne maakond|Skåne]].&lt;ref name=&quot;:22&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=97-98}}&lt;/ref&gt; See oli üks raskemaid lahinguid, mida Taani oli pidanud. Kiiresti vallutati ka [[Blekinge]]. Kuid kindral [[Magnus Stenbock]] võitis [[28. veebruar]]il [[Helsingborgi lahing (1710)|Helsingborgi lahing]]us Taani armeed ja sundis selle Rootsist lahkuma.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.tacitus.nu/gnw/battles/Helsingborg/|pealkiri=Battle of Helsingborg|vaadatud=28.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; [[Kopenhaagen]]is möllas samal ajal [[katk]], millesse suri umbes kolmandik elanikkonnast (vt ka [[1710. aasta katkuepideemia]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC8251316/|pealkiri=Epidemics before microbiology: Stories from the plague in 1711 and cholera in 1853 in Copenhagen|vaadatud=28.07.2022|täpsustus=Case 1: The plague, Copenhagen 1711–1712|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Pärast seda keskendusid taanlased Rootsi valdustele Põhja-Saksamaal.&lt;ref name=&quot;:22&quot; /&gt;

=== Sõjategevus Liivi- ja Eestimaal ===
Venelased vallutasid [[24. juuni]]l [[1710]] [[Viiburi]], [[15. juuli]]l Riia,  [[23. august]]il Pärnu, seejärel [[Paide]] ja [[Haapsalu]], [[26. september|26. septembril]] [[Kuressaare]] ja [[10. oktoober|10. oktoobril]] [[Tallinna piiramine (1710)|Tallinn]]a. &lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=41-43}}&lt;/ref&gt; Balti aadelkond sõlmis Venemaaga [[kapitulatsioon]]ilepingud, mis säilitasid nende eesõigused.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vene_v%C3%B5imu_aeg_eestis_18._sajandi_l%C3%B5pus1|pealkiri=Vene võimu aeg Eestis 18. sajandi lõpus|vaadatud=28.07.2022|tsitaat=Peeter I otsis baltisaksa rahvusvähemuse, eriti aadelkonna toetust. Mõisad tagastati endistele valdajatele, ka mõnele Rootsist tagasi tulnud rootsi aadliperekonnale. Riigi kätte läinud maavaldusi läänistati kohalikele aadlikele ja Vene võimukandjatele. Peeter I andis (1710, 1723) Balti aadlile Vene aadli õigused, vabastades nad pealegi teenistuskohustusest.}}&lt;/ref&gt; 

[[1711]]. aastal nurjus taanlaste, saksimaalaste ja venelaste rünnak [[Stralsund]]i ja [[Wismar]]i linnale.&lt;ref name=&quot;:21&quot; /&gt;

=== Sõjategevus Taanis ===
[[1712]]. aastal püüdis Rootsi veel kord sõjaõnne enda kasuks pöörata. Rootsi väed läksid kindral Magnus Stenbocki juhatusel 16 000 mehega [[Rügen]]isse, et Poolasse marssida. Ent Taani laevastik purustas [[Hiddensee]] all Rootsi abieskaadri.&lt;ref name=&quot;:22&quot; /&gt; Stenbock võitis 20. (vkj 9.) detsembril 1712 [[Gadebuschi lahing]]us Taani ja Saksimaa ühendatud väeüksust. Saksimaa kaotas 6000 sõdurit, ülejäänud sõdurid pidid põgenema.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.tacitus.nu/gnw/battles/Gadebusch/|pealkiri=Battle of Gadebusch|vaadatud=28.07.2022}}&lt;/ref&gt; Jaanuaris [[1713]] laskis Stenbock [[Altona]] linna maha põletada.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.alamy.com/danish-altona-burned-down-during-magnus-stenbocks-campaign-1713-russian-forces-retaliated-by-burning-down-swedish-wolgast-same-year-image357165344.html|pealkiri=Danish Altona burned down during Magnus Stenbock's campaign (1713).|vaadatud=28.07.2022}}&lt;/ref&gt; Pärast seda liikusid rootslased [[Tönning]]i kindlusse [[Holstein]]-Gottorpis, kus taanlased nad peagi ümber piirasid. Nälja ja haiguste tõttu suri 3000 Rootsi sõdurit, allesjäänud 9000 meest kapituleerusid [[16. mai]]l 1713.&lt;ref name=&quot;:22&quot; /&gt; 

Karl XII keelde eirates tuli Rootsi seisustekogu 1713–1714 [[põhiseadus]]evastaselt kokku ning pakkus rahuläbirääkimisi.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=325-326}}&lt;/ref&gt; 

Kui Preisimaa kuningas [[Friedrich I (Preisimaa)|Friedrich I]] 1713. aastal suri, astus tema poeg [[Friedrich Wilhelm I]] Rootsi-vastasesse liitu ja hõivas [[Szczecin]]i.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://biography.yourdictionary.com/frederick-william-i|pealkiri=Frederick William I|vaadatud=28.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=In 1715 he reentered the Great Northern War against Sweden. But although this campaign resulted in the gain of a part of western Pomerania.}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:21&quot; /&gt;

Liitlased vallutasid 1713. aastal kõik Rootsi valdused Saksimaal.&lt;ref name=&quot;:21&quot; /&gt;

=== Sõjategevus Soomes ===
Peeter I kindlustas oma territoriaalsed võidud Läänemere piirkonnas. Suvel 1713 vallutas ta Lõuna-[[Soome]]. Merel olid rootslased oma suurte laevadega, mis võisid kanda palju suurtükke, olles Vene [[Balti laevastik]]ust kaugelt üle.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.historyofwar.org/articles/battles_gangut.html|pealkiri=Battle of Gangut, 6 August 1714|vaadatud=28.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=Faced with the superior firepower of the Swedish fleet Apraksin withdrew east to Tvärminne, at the south east corner of the peninsula. From there he called for help from the Tsar.}}&lt;/ref&gt; Peeter I ainuke šanss oli lahing kalda lähedal. Kõiki vahendeid mängu pannes kahekordistas ta oma Läänemere sõjalaevastikku ning pani seda juhtima kogenud veneetslased ja kreeklased. [[5. august|5.]]–[[7. august]]il (vkj 25.–27. juulil) [[1714]] olid mõlemad laevastikud vastamisi ''Hankoniemi'' ehk [[Hanko merelahing]]us. Kestva tuulevaikuse ajal tungisid väiksemad, kuid hea manööverdamisvõimega Vene väikelaevad Rootsi suurtükitule alt läbi ning [[abordaaž|abordeerisid]] liikumatud Rootsi laevad üksteise järel.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.historyofwar.org/articles/battles_gangut.html|pealkiri=Battle of Gangut, 6 August 1714|vaadatud=28.07.2022|tsitaat=The galleys were gradually overwhelmed, surrounded and boarded. The Elefant was soon isolated. Surrounded, she was boarded from all sides and her crew overwhelmed.|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Rootsi eskaader purustati. Nii saavutas Vene laevastik ülemvõimu Läänemere põhjaosas.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://rusnavy.com/history/hrn2-e.htm|pealkiri=The Great Northern War|vaadatud=28.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=After the victory of Gangut the Russian fleet, which now enjoyed free rein in the western skerries of Finland.}}&lt;/ref&gt;
[[Pilt:Great Northern War Baltic Theater.png|pisi|Sõjategevus Läänemere sõjatandril 1709–1721]]

== Sõja lõpp==
Juunis [[1715|1715. aastal]] kuulutas [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] Rootsile sõja, rünnates [[Pommeri]]t ja asudes piirama [[Stralsund]]i, kus viibis parajasti Rootsi kuningas Karl XII. &lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=329}}&lt;/ref&gt; 1714. aastal Türgist naasnud kuningas jõudis linnast lahkuda just enne selle langemist vaenlaste kätte. &lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=334}}&lt;/ref&gt;

Karl XII naasis [[1715|1715. aastal]] Rootsi ning otsustas [[1716|1716. aastal]] rünnata Taanile kuuluvat [[Norra]]t. &lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=334, 354}}&lt;/ref&gt; Rootslased pidid aga taganema, sest [[Peter Wessel]] (Tordenskjold) hävitas [[Dynekileni lahing]]us nende varustuslaevastiku. &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://ltwilliammowett.tumblr.com/post/655397061216305153/the-battle-of-dynekilen-7-july-1716-by-christian|pealkiri=The Battle of Dynekilen|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

Aastal [[1716]] külastas Peeter I Taanit. &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.danishculture.ru/hans-bagger-peter-the-great-in-denmark-1716/?lang=en#:~:text=Peter%20the%20Great%20arrived%20in,come%20as%20others%20on%20foot.|pealkiri=HANS BAGGER REVIVES THE ENTRANCE OF PETER THE GREAT IN DENMARK|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

Aastal [[1717]] tegi Taani kaks ebaõnnestunud rünnakut [[Göteborg]]i ja [[Strömstad]]i juures. &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://threedecks.org/index.php?display_type=show_battle&amp;id=103|pealkiri=Attack on Goteborg|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://threedecks.org/index.php?display_type=show_battle&amp;id=106|pealkiri=Attack on Strömstad|vaadatud=31.07.2022}}&lt;/ref&gt; 

Samal aastal tegi Peeter I visiidi Prantsusmaale. &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://en.chateauversailles.fr/discover/history/key-dates/visit-peter-great-1717|pealkiri=visit from peter the great, 1717|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

Aastal [[1718]] pidasid Rootsi ja Venemaa [[Ahvenamaa]]l läbirääkimisi [[separaatrahu]] sõlmimiseks. &lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=352}}&lt;/ref&gt; 

Karl ründas 1718. aastal uuesti Norrat ning suri [[30. november|30. novembril]] [[1718]] Norras [[Fredrikshald]]i kindluse piiramisel. Pärast Karl XII surma taandusid Rootsi väed Norrast. &lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=355-356}}&lt;/ref&gt; 

Aastal [[1719]] sai uueks Rootsi valitsejaks Karl XII õde [[Ulrika Eleonora]]. Rootsi eesmärgiks oli saavutada rahu kõikide vaenlastega peale Venemaa. Sedasi loodeti liidus inglastega välja kaubelda paremad rahutingimused. &lt;ref name=&quot;:23&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.hhogman.se/swe_wars_1700b.htm|pealkiri=A Summary of the Great Northern War 1700 - 1721|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise|täpsustus=1718}}&lt;/ref&gt; 

Jaanuaris 1719 sõlmis August liidu Austria ja Inglismaaga, kes tagasid talle abi juhuks, kui Venemaa ründab Poolat. Novembris 1719 tühistas ta liidu Peeter I-ga ja sõlmis Rootsiga vaherahu. Ulrika Eleonora tunnustas teda Poola kuningana. &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.jstor.org/stable/2637820|pealkiri=Poland, Russia and the Treaty of Vienna of 5 January 1719|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

[[9. november|9. novembril]] 1719 sõlmis Rootsi rahu Hannoveriga ([[Stockholmi rahu 1719]]). Hannover sai Bremeni ja Verdeni. &lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt;

Vene väed rüüstasid 1719. aastal Rootsi rannikut. [[Peter Wessel]] (Tordenskjold) vallutas 1719. aastal [[Marstrand]]i. &lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt;

Preisimaa osalemist sõjas olid takistanud sisetülid ja Inglismaa sekkumine. Inglismaa tahtis iga hinna eest ära hoida Rootsi täielikku kokkuvarisemist. [[21. jaanuar]]il [[1720]] sõlmis Rootsi Preisimaaga rahu ([[Stockholmi rahu 1720]]). Preisimaa sai Vorpommerni, Szczecini, Usedomi saare ja Wolini. &lt;ref name=&quot;:24&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://mycountryeurope.com/history/day-1720-treaty-stockholm/|pealkiri=On this day in 1720: the Treaty of Stockholm|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

[[29. veebruar]]il 1720 sai uueks Rootsi kuningaks Ulrika Eleonora abikaasa [[Fredrik I]]. &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/biography/Frederick-I-king-of-Sweden|pealkiri=Frederick (I)|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

[[3. juuni]]l 1720 sõlmis Rootsi Taaniga [[Frederiksborgi loss]]is [[Frederiksborgi rahu]]. Inglismaa ja Prantsusmaa kandsid hoolt selle eest, et Taani võiks endale jätta Schleswigi Gottorpi-osa. See liideti ametlikult Taaniga [[1721|1721. aastal]]. Muidu jäi kõik nii, nagu oli olnud enne sõja algust. &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://en-academic.com/dic.nsf/enwiki/808972|pealkiri=Treaty of Frederiksborg|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

[[7. august]]il 1720 võitis Vene laevastik [[Grönhamni lahing]]us Rootsi eskaadrit. &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.wga.hu/html_m/z/zubov/battle.html|pealkiri=Battle of Grengam on 27 July 1720|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

Põhjasõja lõpetas [[10. september|10. septembril]] (vkj 30. augustil) [[1721]] sõlmitud [[Uusikaupunki rahu]]. Rootsi loovutas sellega [[Ingerimaa]], [[Liivimaa kubermang]]u, [[Eestimaa kubermang]]u, [[Saaremaa]], [[Hiiumaa]], [[Lõuna-Karjala]], [[Karjala kannas]]e ja [[Viiburi]]. See-eest sai ta tagasi Soome, mille Peeter I 1714. aastal oli vallutanud. &lt;ref name=&quot;:25&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/event/Second-Northern-War#ref58886|pealkiri=Second Northern War|vaadatud=31.07.2022|tsitaat=By the Treaty of Nystad (September 10, 1721), which concluded the war between Sweden and Russia, Sweden ceded Ingria, Estonia, Livonia, and a strip of Finnish Karelia to Russia.|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

Poola ja Rootsi sõlmisid ametliku rahu alles [[1732]]. aastal. &lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt; 

==Hinnang Karl XII tegevusele==

Karl XII juhindus soovist maksta kätte oma vaenlastele, mistõttu jättis ta kogu sõja jooksul soodsad rahutingimused vastu võtmata. &lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=82-83}}&lt;/ref&gt;

==Sõja tagajärjed==

Põhjasõja tulemusel sai Hannover Bremeni ja Verdeni, Preisimaa [[Vorpommern]]i, &lt;ref name=&quot;:24&quot; /&gt; Taani sai õiguse võtta Rootsi laevadelt väinatolli  ning Venemaa sai vaba pääsu Läänemerele; Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa läksid Venemaa koosseisu. &lt;ref name=&quot;:25&quot; /&gt; Venemaast sai Euroopa suurriik uue pealinnaga Läänemere ääres. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel, osa territooriumist ning Holstein-Gottorpi kui liitlase. &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.fsmitha.com/h3/h30-sw4.htm|pealkiri=Political Constitution and Prosperity for Sweden, to 1740|vaadatud=01.08.2022|keel=Inglise|tsitaat=Sweden was no longer the dominant power over the Baltic Sea. That now belonged to Russia.}}&lt;/ref&gt; Hiljem ([[Kübarate sõda]], [[Gustav III sõda]]) püüdis Rootsi korduvalt Venemaalt kaotatud alasid tagasi võita. &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/biography/Gustav-III|pealkiri=Gustav III|vaadatud=01.08.2022|keel=Inglise|tsitaat=Taking advantage of Russia’s war with Turkey, he declared war on Russia in 1788.}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://en.topwar.ru/185331-vojna-shljap-kak-shvedy-popytalis-vzjat-revansh-za-severnuju-vojnu.html|pealkiri=&quot;War of the Hats&quot;. How the Swedes tried to take revenge for the Northern War|vaadatud=01.08.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Preisimaa võimsus kasvas. &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.newworldencyclopedia.org/entry/Frederick_I_of_Prussia|pealkiri=Frederick I of Prussia|vaadatud=01.08.2022|keel=Inglise|tsitaat=Frederick I started the process of strengthening the Prussian army, which in 1721 shared in a victory against Sweden that increased its territory.}}&lt;/ref&gt; Saksi-Poola nõrgenes. {{Lisa viide}}

==Põhjasõja lahingud==
{{mitu pilti | laius= 200 |pilt1= Great Northern War Part1.png |pilt2= Great Northern War Part2.png |jalus= Põhjasõja lahingutegevus I etapp (1700–1709) ja II etapp 1710–1721}}
*[[Pühajõe lahing]] [[26. november|26. novembril]] [[1700]], [[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 16. novembril 1700
*[[Narva lahing (1700)|Narva lahing]] (30. (vkj 19.) novembril [[1700]], Rootsi kalendri järgi 20. novembril 1700)
*[[Reinbecki lahing]] (1700)
*[[Petseri lahing]] 13. veebruaril [[1701]]
*[[Spilve lahing]] (19. (vkj 8.) juulil 1701, Rootsi kalendri järgi 9. juulil 1701)
*[[Räpina-Lokuta lahing]] (''Rappin'') 4. augustil 1701
*[[Vastse-Kasaritsa lahing]] (''Neu-Kasseritz'') 5. septembril 1701
*[[Rõuge lahing]] (''Rauge'') (15. septembril 1701, Rootsi kalendri järgi 5. septembril 1701)
*[[Erastvere lahing]] [[9. jaanuar]] [[1702]] (29. detsembril 1701, Rootsi kalendri järgi 30. detsembril 1701)
*[[Kliszówi lahing]] 9. juulil 1702
*[[Hummuli lahing]] (29. (vkj 18.) juulil 1702, Rootsi kalendri järgi 19. juulil 1702)
*[[Pultuski lahing]] 21. aprillil [[1703]]
*[[Saladeni lahing]] 19. märtsil 1703
*[[Kastre lahing]] [[14. mai|14. mail]] [[1704]]
*[[Narva lahing (1704)|Narva lahing]] 10. juulist 27. augustini [[1704]]
*Tartu vallutamine 12. juulil 1704
*[[Jakobstadti lahing]] 26. juulil 1704
*Narva vallutamine 9. augustil 1704
*[[Poseni lahing]] 9. augustil 1704
*[[Punitzi lahing]] 28. oktoobril 1704
*[[Gemäuerthofi lahing]] 16. juulil [[1705]]
*[[Fraustadti lahing]] [[3. veebruar|3. veebruaril]] [[1706]]
*[[Kaliszi lahing]] 19. oktoobril 1706
*[[Hołowczyni lahing]] 4. juulil [[1708]]
*[[Vinni lahing]] 1708 
*[[Malatitze lahing]] [[30. august|30. augustil]] [[1708]]
*[[Lesnaja lahing]] ([[9. oktoober|9. oktoobril]] 1708, Juliuse kalendri järgi 28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29. septembril 1708)
*[[Sokolki lahing]] ([[22. aprill|22. aprillil]] 1709, Juliuse kalendri järgi 11. aprillil, Rootsi kalendri järgi 12. aprillil 1709)
*[[Poltava lahing]] ([[8. juuli|8. juulil]] 1709, Juliuse kalendri järgi 27. juunil, Rootsi kalendri järgi 28. juunil [[1709]])
*[[Tallinna piiramine (1710)|Tallinna piiramine]], [[Rootsi garnison Tallinnas]] alistus ning Tallinn läks Vene võimu alla, 15. augustist 29. septembrini 1710
*[[Helsingborgi lahing (1710)|Helsingborgi lahing]] 28. veebruaril [[1710]]
*[[Gadebuschi lahing]] 20. (vkj 9.) detsembril [[1712]]
*[[Tönningi lahing]] (mais [[1713]])
*[[Storkyro lahing]] 19. veebruaril [[1714]]
*[[Hankoniemi lahing]] ([[5. august|5.]]–[[7. august|7. augustil]] [[1714]], vkj 25.–27. juunil)
*[[Dynekileni lahing]] 8. juulil 1716
*[[Saaremaa lahing (1719)|Saaremaa lahing]] [[4. juuni|4. juunil]] [[1719]]
*[[Grönhamni lahing]] [[7. august|7. augustil]] [[1720]]

==Põhjasõja rahulepingud==
*[[Travendali rahu]]
*[[Altranstädti rahu]]
*[[Varssavi rahu]]
*[[Pruti rahu]] (ei kuulu otseselt Põhjasõja juurde)
*[[Stockholmi rahu 1719]]
*[[Stockholmi rahu 1720]]
*[[Frederiksborgi rahu]]
*[[Uusikaupunki rahu]]

== Sõdivad nõod ==
{| border=&quot;1&quot; align=&quot;center&quot; width=&quot;100%&quot; cellspacing=&quot;0&quot; 
| -bgcolor=#FFFACD colspan=&quot;5&quot; align=&quot;center&quot; | [[Frederik III]]
|-
| -bgcolor=#BFEFFF align=&quot;center&quot; width=&quot;20%&quot;| [[Johann Georg III]]
| -bgcolor=#FFFACD align=&quot;center&quot; width=&quot;20%&quot;| ''[[Anna Sophie]]''
| -bgcolor=#FFFACD align=&quot;center&quot; | [[Christian V]]
| -bgcolor=#FFFACD align=&quot;center&quot; width=&quot;20%&quot;| ''[[Ulrika Eleonora vanem]]'' 
| -bgcolor=#FFC1C1 align=&quot;center&quot; width=&quot;20%&quot;| [[Karl XI]]
|-
| -bgcolor=#BFEFFF colspan=&quot;2&quot; align=&quot;center&quot; width=&quot;40%&quot; | [[August II Tugev]]
| -bgcolor=#FFFACD align=&quot;center&quot; width=&quot;20%&quot; | [[Frederik IV]]
| -bgcolor=#FFC1C1 colspan=&quot;2&quot; align=&quot;center&quot; width=&quot;40%&quot; | [[Karl XII]]
|}

==Vaata ka==
*[[Läsna-Valgejõe lahing]]
*''[[Isoviha]]''
*[[Põhjasõda Eestimaal]]
*[[Põhjasõjad]]
*[[1710. aasta katkuepideemia]]
*[[Karoliinide surmamarss]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;kRkcm&quot;&gt;[[:pl:s:Traktat narewski|Narva liiduleping poola keeles]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;782Zm&quot;&gt;[http://smolbattle.ru/index.php?showtopic=668 Смоленские полки на службе Отечеству, история, вооружение, униформа]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;87dvu&quot;&gt;Ragnhild Marie Hatton. &quot;Charles XII of Sweden&quot;, Littlehampton Book Services Ltd, 1968. ISBN 978-0297748267.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;88Ttc&quot;&gt;Peter Wilson. &quot;German armies: war and German politics, 1648–1806&quot;, Routledge, 1998. ISBN 978-1857281064.&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* [[Hendrik Sepp]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=638 Põhjasõja-aegsed operatsioonid Liivimaal 1707. a. lõpul ja 1708. a. I poolel.], [[Ajalooline Ajakiri]] nr. 1 [[1939]]
* &quot;Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni.&quot; Tartu: Ilmamaa, 2003. Lk-d 18–44 (autor: [[Helmut Piirimäe]]).
* [[Robert I. Frost|Robert Frost]], &quot;Põhjasõjad: sõda, riik ja ühiskond Kirde-Euroopas 1558–1721. Tallinn: Kunst, 2005.
* [[Kalle Kroon]], [http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel545_520.html Hoiatus minevikust. Eestlaste ja lätlaste massküüditamistest Põhjasõja ajal], [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] 2005/5
* [[Kalle Kroon]], &quot;Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas&quot; (alapealkiri &quot;Eestlased ja lätlased Rootsi armees, nähtuna sotsiaal-majanduslike muutuste taustal 17. sajandi lõpul – 18. sajandi alguses&quot;); kirjastus [[Argo (kirjastus)|Argo]], [[Tallinn]] [[2007]], 424 lk.
* [[Margus Laidre]], &quot;Dorpat 1558–1708: linn väe ja vaenu vahel&quot;. Tallinn: [[Argo (kirjastus)|Argo]], 2008.
* Margus Laidre, &quot;Lõpu võidukas algus: Karl XII Eesti- ja Liivimaal 1700–1701&quot;. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 1995.
* [[Aleksander Loit]], &quot;Eesti talupojad Põhjasõjas&quot; (Kalle Krooni raamatu &quot;Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas&quot; arvustus) – [[Tuna]] [[2008]], nr 3, lk 142–144.
* Swenska Krigs-Omkostnaden ifrån år 1700 till 1710. 30. Mars 1710 / Gustaf Floderus: Handlingar hörande til Konung Carl XII:s historia, D. 3. Stockholm: Z. Hæggström 1824, [http://books.google.ee/books?id=AI4BAAAAYAAJ&amp;pg=PA277 Lk. 277–280]
*[[Just Juel]] (1664–1715), &quot;En rejse til Rusland under tsar Peter; dagbogsoptegnelser af viceadmiral Just Juel, dansk gesandt i Rusland 1709–1711, med illustrationer og oplysende anmaerkninger ved Gerhard L. Grove., København Gyldendal (F. Hegel) 1893 [http://www.archive.org/details/enrejsetilruslan00juel] ([http://www.vostlit.info/Texts/rus11/Jul/frametext1.htm vene keeles, 1899]) [http://tartu.ester.ee/record=b2291093~S1*est Andmed ESTERis]

=== Romaanid ===
* [[Enn Kippel]], &quot;Kui Raudpea tuli I-II&quot;. Noor-Eesti Tartus, 1937/ 1939 / Eesti Raamat 1996, ISBN 9985650727 / [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/10/05e/raamat.htm Athena 1996] / Eesti Päevaleht (sarjast [[Eesti lugu]] Nr. 13) 2008, ISBN 9789949431656

==Välislingid==
{{commons|Great Northern War}}
*[http://www.tallinn.ee/est/g3564s27120 Tallinna alistumine Vene vägede ees 29. septembril 1710 – Kapitulatsiooniakt]
*[http://www.riksarkivet.se/default.aspx?id=7783 Põhjasõja aegsed kaardid]

{{Eesti artiklid}}

[[Kategooria:Põhjasõda| ]]</text>
      <sha1>j7kljgke6usiqcnp00mnu49anthbqvt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171947</id>
      <parentid>6171944</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T14:46:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>W.A. von Schlippenbach</username>
        <id>163078</id>
      </contributor>
      <comment>Eemaldatud muudatus 6171944, mille tegi [[Special:Contributions/W.A. von Schlippenbach|W.A. von Schlippenbach]] ([[User talk:W.A. von Schlippenbach|arutelu]])</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="65512" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib 1700 alanud sõjast; mõnikord nimetatakse Põhjasõdadeks ka [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda|Põhjamaade seitsmeaastast sõda]] ja [[Teine Põhjasõda|Teist Põhjasõda]]; üldmõiste kohta vaata [[Põhjasõjad]]}}
{{Lisaviiteid|kuu=märts|aasta=2018}}

{{Sõjaline konflikt
|konflikt=Põhjasõda
|osa= 
|pilt=Great Northern War.jpg
|pildiallkiri=Ülevalt päripäeva: [[Narva lahing (1700)|Narva lahing]], [[Spilve lahing]], [[Poltava lahing]], [[Riilahti lahing]], [[Gadebuschi lahing]]
|aeg=[[1700]]–[[1721]]
|koht= [[Euroopa]]
|tulemus= Venemaa tsaaririigi ja tema liitlaste võit. Sõja lõpetas [[Uusikaupunki rahu]].
|osaline1= {{PisiLipp|Rootsi}}&lt;br&gt;[[Pilt:Ottoman Flag.svg|25px]] [[Osmanite riik]]&lt;br&gt;[[Pilt:Flag of the Cossack Hetmanat.svg|25px]] [[Kasakad]]
|osaline2= {{PisiLipp|Venemaa}} [[Venemaa tsaaririik|tsaaririik]]&lt;br&gt;{{PisiLipp|Taani}}&lt;br&gt;
{{Pisilipp|Saksimaa kuurvürstiriik}}&lt;br&gt;[[Pilt:Herb Rzeczypospolitej Obojga Narodow.svg|20px]] [[Rzeczpospolita]]&lt;br&gt;[[Pilt:Flag of the Kingdom of Prussia (1701-1750).svg|25px]] [[Preisimaa kuningriik]]&lt;br&gt;[[Pilt:Flag of Hanover (1692).svg|25px]] [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstiriik|Hannover]]
|väejuht1={{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Karl XII]]&lt;br&gt; {{Riigi ikoon|Osmanite riik}} [[Ahmed III]]&lt;br&gt;[[Pilt:Flag of the Cossack Hetmanat.svg|25px]] [[Ivan Mazepa]]&lt;br&gt;[[Stanisław Leszczyński]] &lt;br&gt;[[Kazimierz Lew Sapieha]]
|väejuht2={{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Peeter I]]&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Taani}} [[Frederik IV]]&lt;br&gt;{{Pisilipp|Saksimaa kuurvürstiriik}}&lt;br&gt; [[Pilt:Herb Rzeczypospolitej Obojga Narodow.svg|20px]] [[August II Tugev]]
|jõud1=
|jõud2=
|kaotused1=
|kaotused2=
|märkused= Venemaa sai endale mitmed Rootsi valdused, kaasa arvatud Liivimaa. Preisimaa sai Rootsile kuulunud Pommeri, Hannover sai Bremen-Verdeni.
}}
{{Põhjasõja sündmused}}
'''Põhjasõda''' oli [[1700]].–[[1721]]. aastal [[Läänemeri|Läänemere]] ülemvõimu pärast peetud [[sõda]], milles osalesid ühel pool [[Rootsi]], vastaspoolel [[Moskva tsaaririik]], [[Taani]], [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]], [[Rzeczpospolita]] ning [[1713|1713. aastal]] liitusid nendega [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] ja [[Hannoveri kuurvürstiriik|Hannover]] (Suurbritannia).

Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati [[Uusikaupunki rahu]]ga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemere ja meretagused territooriumid, suurriigiks sai Moskva tsaaririik, uue nimega [[Venemaa keisririik]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jaan Sitska|pealkiri=Ajaloo algõpetus, lõpuosa, viies trükk|aasta=1928|koht=Tallinn|kirjastus=Albert Org-i kirjastus|lehekülg=28-30}}&lt;/ref&gt;

[[16. sajand]]i lõpu ja [[17. sajand]]i vallutuste tulemusel muutus Rootsi Euroopa suurriigiks [[Karl X Gustav|Karl X]] ja [[Karl XI]] ajal. Rootsi oli vallutanud [[Karjala]] ja [[Ingeri]] (vallutused kinnitati [[Stolbovo rahu]]ga [[1617]]. aastal), [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]], [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] ning [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]] muuhulgas [[Lääne-Pommeri]], [[Wismar]]i, [[Bremeni hertsogiriik|Bremeni hertsogiriigi]] ja [[Verden]]i. Samuti oli Rootsi vallutanud maakondi [[Taani|Taanis]] ja [[Norra|Norras]]: Taanis [[Skåne maakond|Skåne]], [[Blekinge maakond|Blekinge]] ja [[Halland]]i (vallutus kinnitati [[Roskilde rahu]]ga [[1658]]), Norras [[Jämtland]]i, [[Härjedalen]]i, Trondheimi ja [[Bohuslän]]i. Lisaks vallutas Rootsi [[Saaremaa]] ja [[Ojamaa]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.opiq.ee/kit/23/chapter/1040|pealkiri=Euroopa 17. sajandil|täpsustus=Rootsist saab suurriik}}&lt;/ref&gt;

Naaberriikide rahulolematust põhjustas see, et [[Läänemeri]] oli muutunud justkui Rootsi sisemereks ning [[Hansa Liit]] oli oma mõju minetanud ja Rootsi kontrollis olulisis sadamaid.Rahulolematus avaldus juba mõnes varasemas väiksemas sõjas, sealhulgas [[Skåne sõda|Skåne sõjas]] ([[1675]]–[[1679]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/event/Scanian-War|pealkiri=Scanian war|vaadatud=19.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617. aasta [[Stolbovo rahu]]ga jäi Venemaa ilma otsesest ligipääsust Läänemerele. Venemaa ainuke meretee Euroopasse oli [[Arhangelsk]]ist, mis oli jäävaba mõne kuu aastas. [[Ivan IV]] katse vallutada [[Baltimaad]] oli nurjunud ([[Liivi sõda]] [[1558]]–[[1583]]). 17. sajandil oli Venemaal kodusõda ning polnud võimalik Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar [[Peeter I]] oli [[1696]]. aastal vallutanud [[Azov]]i kindluse [[Must meri|Musta mere]] ääres. [[Karlowitzi rahu]]ga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Järgmisena püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandi sdades kaotatud. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi [[satelliitriik|satelliitriigist]] [[Holstein-Gottorp]]ist. [[August II Tugev]] uue Poola kuningana tahtis vallutada Liivimaa, et kindlustada end kuningana. Ta soovis laiendada Poola territooriumi ning enda maksubaasi.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.historylearningsite.co.uk/frederick-william-the-great-elector/frederick-i-of-brandenburg/the-great-northern-war/|pealkiri=The Great Northern War|vaadatud=19.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 
[[Pilt:Irp1701.jpg|pisi|[[Poola kuningas|Poola kuninga]] ja [[Saksimaa kuurvürst]]i [[August II Tugev]]a valdused 1701. aastal]]
24. märtsil [[1698]] sõlmiti liit [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigi]] ja Moskva tsaaririigi vahel.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|aasta=2018|kirjastus=Grenader|lehekülg=11}}&lt;/ref&gt;

Augustis 1698. aastal leppisid Peeter I ning [[Saksi kuurvürst]] ja [[Poola kuningas]] August II Tugev kokku Rootsi-vastases liidus [[Rava-Ruska]]s, väikelinnas [[Lviv]]ist põhja pool. Liivimaa aadlik [[Johann Reinhold von Patkul]] lubas August II-le [[Liivimaa]] aadli abi Rootsi-vastases võitluses.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.estonica.org/en/History/1558-1710_Estonia_under_Swedish_rule/The_Great_Northern_War_End_of_Swedish_rule_in_Estonia/|pealkiri=The Great Northern War. End of Swedish rule in Estonia|vaadatud=19.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Moskva tsaar Peeter I ja August II Tugev olid ühel meelel, et kogu [[Vana-Liivimaa]] peab jääma pärast Rootsi alistamist [[Rzeczpospolita]]le.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

12. novembril [[1699]] ühines liiduga Taani kuningas [[Frederik IV]], et võita tagasi Taani kaotatud positsioon Läänemerel. Taani [[mobilisatsioon|mobiliseeris]] oma sõjalaevastiku ning koondas oma armee Rootsi liitlase [[Holstein-Gottorpi hertsogkond|Holstein-Gottorpi hertsogiriigi]] piirile.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=12}}&lt;/ref&gt; Hiljem ühines liiduga [[Brandenburg-Preisimaa]].&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsevtkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=46-47}}&lt;/ref&gt;

Liitlased eeldasid, et [[1697]]. aastal Rootsis võimule tulnud noor kuningas [[Karl XII]] ei suuda neile sõjalist vastupanu osutada.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Sõja algus ==

Sõda algas [[22. veebruar]]il ([[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 12. veebruaril) [[1700]] [[Saksimaa kuurvürst]]i ja [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[August II Tugev]]a vägede ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga [[Riia]]le. [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa aadel]] ei asunud Saksi poolele. [[Riia kindlus]]t vallutada ei õnnestunud, Augusti sõjaline edu oli tagasihoidlik.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

[[Rzeczpospolita]] tundis end August II poolt petetuna ning kuulutas, et Poola ei ole Rootsiga sõjas. Kuningas August II Tugevaga liitusid alguses üksikud [[magnaat|magnaadid]], sealhulgas vürst [[Hieronim Augustyn Lubomirski]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Hermann Schreiber|pealkiri=August Tugev, Galantne vallutaja|aasta=1997|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=162}}&lt;/ref&gt; 

Kuulnud Riia ründamisest, otsustas Taani kuningas [[Frederik IV]] rünnata Rootsi liitlast Holstein-Gottorpi. [[11. märts]]il kuulutas Taani Rootsile sõja ja Taani väed marssisid [[Holstein-Gottorp]]i sisse, vallutades selle [[Schleswig]]i-osa.

==Rootsi esimesed võidud==
===Võit Taani üle===
Rootsi kuningas otsustas saata Holsteini 17 000 sõdurit ning kuulutas välja mobilisatsiooni. Rootsi sõjavägi oli hea ettevalmistusega, sõjavägi oli paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad ning suutsid nii lahinguväljal paremini manööverdada.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=81}}&lt;/ref&gt;  

[[William III]], kes oli tollal nii Inglismaa, Iirimaa ja Šotimaa kuningas kui ka [[Hollandi provintsid]]e asehaldur, soovis säilitada [[Põhja-Euroopa]]s rahu ning ''[[status quo|status quo-d]]''. Et Taani oli ründaja, asus William Rootsi poolele ning saatis 25 [[liinilaev (sõjandus)|liinilaevast]] koosneva Inglise-Hollandi [[eskaader|eskaadri]] admiral [[George Rooke]]'i juhtimisel Rootsi toetuseks [[Göteborg]]i.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Rootsil oli sõjalaevastik 38 liinilaeva ja 12 [[fregatt|fregatiga]],&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=44}}&lt;/ref&gt; Taanil oli 33 liinilaeva ja 7 fregatti. Julge manöövriga õnnestus Rootsi laevastikul sõita läbi [[Sund]]i väiksema [[faarvaater|faarvaatri]], jäädes Sundi kaldal asuvate Taani [[kindlus]]te [[suurtükk]]ide [[laskeulatus]]est väljapoole. Rootsi laevastik ühines Inglise-Hollandi eskaadriga. Nüüd oli 33 liinilaevaga Taani laevastik vastamisi rohkem kui 60 liinilaevaga, mistõttu Taani admiral ei julgenud [[merelahing]]ut pidada. Taani sõjalaevad ei lahkunud sadamast.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

Karl XII maabus [[23. juuli]]l 1700. aastal koos liitlastega Taani peasaarel [[Sjælland]]il [[Humlebæk]]i lähedal [[Kopenhaagen]]ist põhja pool ning hõivas sealsed maa-alad. Augustis asusid Rootsi väed liitlastega Kopenhaagenit piirama.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.roskildehistorie.dk/1700/billeder/krige/nordisk/nordiskkrig.htm|pealkiri=Store Nordiske Krig|vaadatud=19.07.2022|keel=Taani}}&lt;/ref&gt; Taani laevastik oli vastamisi endast palju võimsamaga ning armee oli kaugel [[Holstein]]is hertsog [[Friedrich IV (Holstein-Gottorp)|Friedrich IV]] vastu sõdimas.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Kopenhaagenit ei vallutatud. Frederik IV tunnistas oma kaotust ja soovis alustada rahuläbirääkimisi. [[18. august]]il sõlmiti Holstein-Gottorpi ja Taani vahel [[Travendali rahu]]leping, mille kohaselt taastati ''status quo'' (rootslased lahkusid Sjællandist ja taanlased Gottorpist) ning Taani lahkus Rootsi-vastasest koalitsioonist. Taani ei tohtinud 9 aasta jooksul Rootsi vaenlasi toetada. Lepingu täitmist pidid jälgima Inglismaa, Holland, [[Lüneburg-Celle]] ja Hannover.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu IV|aasta=2003|koht=Tartu|kirjastus=Ilmamaa|lehekülg=24}}&lt;/ref&gt;

Põhjasõja esimene sõjakäik lõppes kiiresti ja peaaegu veretult. Taani väljus (ajutiselt) sõjast, Rootsi põhivastaseks jäid Venemaa ja Poola-Saksimaa.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=53}}&lt;/ref&gt; 

===Sõjategevus Liivimaal 1700–1701===
[[Pilt:Carte des Estats de Suede, de Dannemarq, et de Pologne; sur la Mer Baltique.jpg|pisi|300px|&quot;Kaart Rootsi, Taani ja Poola valdustest 1700. aastal&quot;. &lt;br&gt;[[Nicolas de Fer]]i kaart aastast [[1700]]]]
[[Pilt:Victory at Narva.jpg|pisi|&quot;Rootslaste võit Narva all 1700. aastal&quot;. &lt;br&gt;[[Gustaf Cederström]]i maal aastast [[1910]]]]
[[1700]]. aasta mais jõudis [[Soome]]st Liivimaale 3200 Rootsi sõdurit, kes lõid Saksi väed Liivimaalt minema. Kuid juba augustis naasis Saksi kuurvürst koos 18 000 mehega Liivimaale, vallutas tagasi Rootsi alasid ning asus uuesti [[Riia]]t piirama.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=V. Fainštein jt.|pealkiri=Eesti rahva ajaloost Põhjasõja aastail 1700-1721|aasta=1960|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti riiklik kirjastus|lehekülg=36}}&lt;/ref&gt;

[[Vene-Türgi sõda (1686–1699)|Vene-Türgi sõjas]] (1686–1699) ühines Venemaa [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vastase liiduga (sinna kuulusid [[Saksa-Rooma riik|Austria]], [[Rzeczpospolita]] ja [[Veneetsia vabariik]]). Aastatel 1687 ja 1689 korraldas Moskva sõjaretki Osmanite riigi [[vasall]]i, [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]] vastu. Aastatel 1695 ja 1696 vallutas Venemaa [[Aasovi sõjakäigud|Aasovi sõjakäikude]] tulemusena lõpuks Azovi kindluse ning allutas osa [[Aasovi meri|Aasovi merest]] rannikualaga Venemaa tsaaririigile.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=67-68}}&lt;/ref&gt; [[Osmanite riik|Osmanite riigiga]] vaherahu sõlminud Venemaa kuulutas 30. (vkj 19.) augustil ([[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 20. augustil) Rootsile sõja ning ründas septembris Rootsile kuuluvat Soomet ja [[Ingerimaa]]d. [[23. september|23. septembril]] asusid 30 000 – 35 000 venelast [[Narva]]t piirama. Rootsi [[garnison]] suutis linna enda valduses hoida.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=76}}&lt;/ref&gt;

Noor Rootsi kuningas otsustas oma vägede eesotsas Liivimaale suunduda. 8000-mehelise sõjaväega jõudis ta [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[Pärnu]]sse, sealt liikusid Rootsi väed edasi Narva suunas.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu IV|lehekülg=26-30}}&lt;/ref&gt;  Kuningat assisteeris vägede juhtimisel kindral [[Carl Gustav Rehnskiöld]]. 30. (vkj 19.) novembril ([[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 20. novembril) 1700. aastal ründas 11 000-meheline Rootsi vägi Vene väge ([[Narva lahing (1700)|Narva lahing]]us osales 24 000 meest). Paar päeva enne lahingut oli oma leerist lahkunud tsaar Peeter I, jättes vägede juhatamise oma alluvatele.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;Kuna Vene väed oli väheste kogemuste ja halva varustusega, saavutasid rootslased Narva all suure võidu. Oma osa mängis ka ilm, tihe lumelörts sadas venelastele otse näkku ja nende nähtavus oli praktiliselt olematu.&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=78}}&lt;/ref&gt;

Rootslased murdsid rinde keskosast läbi ja surusid tiivad vastu Narva jõge. Vene vägede ülemjuhataja hertsog [[Carl Eugen de Croy]] , kes on oli kaotanud kontrolli vene vägede üle ning andis end koos kolmekümne kõrgema ohvitseriga lahingu algul vangi.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Rootslased kaotasid langenute ja haavatutena 2000 meest. Venelasi langes lahingus ja eriti taganemisel 7000–8000.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Peamiselt hukkusid kahe väeosa, [[Preobraženskoje polk|Preobraženskoje kaardiväepolgu]] ja [[Šeremetevi ratsavägi|Šeremetevi ratsaväe]] sõdurid. Preobraženskoje polgu sõdurid koormasid taganemisel üle puusilla, mis nende all purunes ja praktiliselt kõik sillal olijad uppusid. [[Boriss Šeremetev]] lootis oma ratsaväega ületada jõe minnes otse läbi vee. Selleks valis ta madalapõhjalise jõeosa [[Narva kosed|Narva koskedest]] ülalpool. Veevool oli kiire ja jääkülm vesi kangestas hobuste jalad, mille tagajärjel viis vesi ratsaväelased koos ratsudega kosest alla.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

Pärast Narva lahingut siirdusid rootslased [[Tartu]]sse ja selle ümbrusse talvekorterisse. Kuningas ise talvitas endises [[Laiuse ordulinnus]]es. Talve jooksul suurenes rootslaste [[väliarmee]] 18 000 meheni.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu|lehekülg=30-32}}&lt;/ref&gt;
{{vaata|Põhjasõda Eestimaal}}

===Kuramaa vallutamine===
[[Pilt:Louis de Silvestre-August II.jpg|pisi|left|Saksi kuurvürst ja Poola kuningas [[August II Tugev]]. &lt;br&gt;[[Louis de Silvestre]]'i maal]]
[[August II Tugev]], kelle liitlasi Rootsi väed olid löönud, pakkus Karl XII-le rahu, kuid viimane keeldus sellest. Veebruaris [[1701]]. aastal kohtusid August II Tugev ja Peeter I uuesti [[Kuramaa]]l [[Biržai]]s, et oma liitu uuendada.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.codelt.nl/birzai-with-the-castle-lithuania/|pealkiri=Birzai With The Castle Lithuania|vaadatud=20.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Peeter I-l oli vaja aega oma armee reorganiseerimiseks ja relvastamiseks, August II vajas aga tugevat liitlast rootslaste selja taga. Lepingu kohaselt lubas Peeter Augustile 15 000–20 000-mehelise hästirelvastatud [[ekspeditsioonikorpus]]e, maksta talle kahe aasta jooksul 100 000 rubla ning eduka sõjalõpu korral anda Poolale Liivi- ja Eestimaa.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=84}}&lt;/ref&gt; 1701. aasta kevadel suundus jalaväekindral [[Anikita Apraksin]] Vene vägedega Riia alla, kus viibisid Saksimaa väed kindral krahv [[Adam Heinrich von Steinau]] juhtimisel.&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=97-99}}&lt;/ref&gt;

Suvel 1701. aastal liikusid Rootsi väed lõunasse. 19. (vkj 8.) juulil (Rootsi kalendri järgi 9. juulil) 1701 olid Saksi (20 000 meest) ja Rootsi sõjaväed Riia all [[Daugava]] ääres [[Spilve lahing]]us vastamisi. Saksi vägede ülemjuhataja krahv [[Adam Heinrich von Steinau]] laskis end kõrvalejuhtimismanöövrist ära petta ning killustas nõnda oma väeosad. Nii õnnestus Rootsi [[jalavägi|jalaväel]] jõgi ületada ja [[sillapea]] moodustada. Saksi armee kaotas, kuid kogus ennast ja taganes korrapäraselt.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;

Karl hõivas oma vägedega Miitavi (praegu [[Jelgava]]), Poola vasalliriigi [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigi]] pealinna ning vallutas seejärel oktoobris kogu [[Kuramaa]].&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;

==Rootsi sõjakäik Poolasse==

Rzeczpospolita protesteeris Kuramaa kui Poola territooriumi osa hõivamise vastu, sest Rootsiga ei olnud sõjas mitte Poola, mida esindas [[Seim (Poola)|Seim]], vaid ainult Poola kuningas.&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=100-101}}&lt;/ref&gt; August II Tugev pakkus [[Karl XII]]-le jälle läbirääkimisi. Karl XII kogenud nõuandjad soovitasid Poola kuningaga rahu sõlmida, ent Karl jäi kangekaelseks ning nõudis Seimilt uue kuninga valimist. Enamik Poola aadlist lükkas selle tagasi.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=102-104}}&lt;/ref&gt;

Poola-Leedu pidas end neutraalseks ning tahtis olla Karl XII ja August II Tugeva vahendajaks.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; Rootsi rünnak Poolale tegi Poola neutraalsuse võimatuks. Rootsi kantsler [[Bengt Gabrielsson Oxenstierna (1623–1702)|Bengt Gabrielsson Oxenstierna]] nägi võimalust, et Rootsi võiks olla [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõjas]] vahekohtunikuks, selle asemel et sõda jätkata. {{Lisa viide}}

Jaanuaris [[1702]] nihutas Rootsi väed [[Leedu|Leedus]] kaugemale lõunasse. [[23. märts]]il 1702 lahkus Karl XII Leedu talvekorterist ning marssis sisse Päris-[[Poola]]sse. [[14. mai]]l [[1702]] alistus [[Varssavi]] võitluseta. Enne kui Karl XII jätkas oma marssi [[Kraków]]i suunas, nõuti poolakatelt suurt [[kontributsioon]]i.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=106}}&lt;/ref&gt;

Teel Krakówisse põrkus Karl XII vägi Poola-Saksi omaga. [[9. juuli]]l 1702 toimus [[Kielce]]st lõuna pool [[Kliszówi lahing]]. Poola ja Saksimaa jäid taas Rootsile alla. 2000 saksimaalast langes või sai haavata, üle 1000 langes rootslaste kätte vangi. Rootsi poolel sai surma või haavata 900 sõdurit. Rootslaste kätte langesid kõik Saksi suurtükid ja kogu voor koos August II Tugeva välikassaga, milles oli 150 000 [[riigitaaler|riigitaalrit]] ning isegi tema hõbenõud. August II Tugev kogus oma sõjaväe järelejäänud üksused kokku ja tõmbus tagasi Poola idaossa.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=107-108}}&lt;/ref&gt;

Pärast seda kaotust pakkus August II Tugev rootslastele jälle rahu, lubades nende nõudmistele igal võimalusel vastu tulla, kuid ainus tingimus oli, et August II Tugev jääks ise edasi Poola kuningaks. Ka [[kardinal]]-[[priimas]] esitas Poola nimel rahuettepanekuid. Ta pakkus Rootsile Poola alla kuulunud Liivimaad, Kuramaad ja suurt [[reparatsioon]]i, kui ainult Karl XII loobub kuninga tagandamise nõudest. Karl näitas veel kord üles kangekaelsust, mille tõttu teda hüüti Raudpeaks, ja jäi August II Tugeva tagandamise nõude juurde. {{Lisa viide}}

August tõmbus oma õukonnaga tagasi [[Sandomierz]]i. Seal moodustas Poola aadel konföderatsiooni August II toetuseks.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=109}}&lt;/ref&gt; Nad võitlesid Rootsi okupatsiooni vastu Poolas ja Rootsi poolt nõutud uue kuninga vastu. Nad sidusid Rootsi vägesid sissiaktsioonidega, kahjustades sellega nende võitlusvõimet. {{Lisa viide}}

[[1703]]. aastal vallutasid rootslased [[Toruń]]i.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=110-111}}&lt;/ref&gt;

Kuigi [[1704]]. aastal saadeti Augustile appi ka Vene korpus, valiti [[12. juuli]]l (vkj 2. juunil) 1704. aastal enamiku Poola aadli tahte vastaselt Rootsi armee kaitse all August II Tugeva asemele uueks kuningaks rootslaste poolt seatud kandidaat [[Stanisław I Leszczyński]], kes krooniti [[24. september|24. septembril]] [[1705]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=121-122}}&lt;/ref&gt; Rootslased olid sellega rahul ja kirjutasid 17. septembril 1706 [[Altranstädt]]is alla rahulepingule Poolaga ([[Altranstädti rahu]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/topic/treaties-of-Altranstadt|pealkiri=treaties of Altranstädt, Europe 1706 and 1707|vaadatud=20.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

== Venemaa võimsuse kasv ja sõjategevus Eesti- ja Liivimaal ==
[[Pilt:Peter de Grote.jpg|pisi|Venemaa keiser [[Peeter I]]. &lt;br/&gt;[[Jean-Marc Nattier]]' maal]]
Pärast lüüasaamist Narva all [[1700]]. aastal hakkas [[Peeter I]] tohutute pingutustega tugevdama oma sõjaväge: reorganiseeriti Venemaa [[regulaararmee]], [[sõjalaevastik]]. Loodi [[sõjatööstus]] – [[manufaktuur|manufaktuurid]] ja [[relvatehas|relvatehased]], [[suurtükk]]e valati [[kirikukell]]adest {{Lisa viide}}. Erilist rõhku pandi väljaõpetatud jalaväele.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://historylearning.com/peter-the-great/peter-the-great-military-reforms/#:~:text=In%201699%2C%20Peter%20the%20Great,that%20the%20army%20was%20uniform.|pealkiri=Peter the Great - Military Reforms|vaadatud=22.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

Kasutades ära Karl XII ja Rootsi peaväe seotust Poolas, kus püüti August II Tugevat troonilt tõugata, ründas Peeter I Eesti- ja Liivimaad. 1701.–1703. aastal rüüstasid Vene väed praegust Võru- ja Tartumaad, Viljandi- ja Kagu-Pärnumaad. Karli selja taga lõi Venemaa sõjavägi kaks korda väikest Rootsi väge, mis oli [[Balti provintsid]]e kaitseks maha jäänud.&lt;ref name=&quot;:8&quot;&gt;{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu IV|lehekülg=34-35}}&lt;/ref&gt;

[[9. jaanuar]]il 1702 ([[vkj]] 29. detsembril, Rootsi kalendri järgi 30. detsembril 1701) lõi Vene korpus Boriss Šeremetevi juhatusel [[Erastvere lahing]]us [[Wolmar Anton von Schlippenbach]]i juhitud Rootsi [[väliarmee]]d ning saavutas 29. (vkj 18.) juulil (Rootsi kalendri järgi 19. juulil) [[Hummuli lahing]]us võidu Rootsi vägede üle. Seejärel hõivasid Vene väed Liivimaal [[Mõniste]], [[Valmiera]] ja [[Alūksne]]. Alates 1702. aastast hoidis Venemaa enda kontrolli all kogu [[Eestimaa kubermang|Eesti-]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaad]], välja arvatud Rootsi kindlusi.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;

Ingerimaal vallutasid venelased 22. (vkj 11.) oktoobril (Rootsi kalendri järgi 12. oktoobril) [[Nöteborg]]i kindluse, mille nad nimetasid ümber [[Schlüsselburg]]iks, ja [[12. mai]]l [[1703]] [[Ohta jõgi|Ohta jõe]] suudmes paikneva [[Nyen]]i linna, sellega oli kogu [[Neeva]] venelaste valduses. Neeva soises [[delta]]s asuti [[27. mai]]l 1703. aastal rajama rootslaste asutatud [[Nyen]]i asemele uusi kaitserajatisi ja [[Peterburi|linna]], millest hiljem sai [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] uus pealinn.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotsinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=17-18}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.introducingsaintpetersburg.com/history|pealkiri=The founding of Saint Petersburg|vaadatud=22.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

1703. aasta sügisel toimunud Šeremetevi rüüstetegevuse tõttu kannatasid Põhja-Eesti alad: Viru- ja Järvamaa, mõnevõrra Harjumaa, laastamata jäi ainult osa Harjumaast ja täielikult Läänemaa.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=postimeesew19420407.2.26&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------|pealkiri=PÕHJASÕJA AJAL|vaadatud=22.07.2022}}&lt;/ref&gt;

[[14. mai]]l (vkj 3. mail) [[1704]] saavutasid Vene väed Rootsi vägede üle võidu [[Kastre lahing]]us, [[24. juuli]]l (vkj 14. juulil) alistus piiramise järel [[Tartu piiramine (1704)|Tartu]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=August Traat|pealkiri=Ajalooline Emajõgi|aasta=1968|lehekülg=61}}&lt;/ref&gt;

[[5. august]]il (vkj 25. juulil; 26. juulil Rootsi kalendri järgi) 1704 toimus [[Kuramaa]]l [[Jēkabpils]]i lähedal [[Jakobstadti lahing]]. Lahingus osalesid Rootsi väed, mida juhtis kindralmajor [[Adam Ludwig Lewenhaupt]], ja Vene-Leedu väed, mida juhtis suurhetman [[Michał Serwacy Wiśniowiecki]]. Lahingu võitis Rootsi.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=19}}&lt;/ref&gt; 
[[Pilt:Battle of Jakobstadt.jpg|pisi|[[Jakobstadti lahing]]. [[Johann Christoph Brotze]] kogu]]
[[20. august]]il (vkj 9. augustil) vallutasid Vene väed [[Narva piiramine (1704)|Narva]], mille järel [[30. august]]il (vkj 19. augustil) sõlmis Venemaa [[Rzeczpospolita]]ga [[Narva]]s [[Narva liiduleping|liidulepingu]] ([[Tomasz Działyński|Działyński]] ja [[Fjodor Aleksejevitš Golovin|Golovin]]i pakt), millega viimane astus ametlikult Rootsi vastu sõtta. &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://pl.wikisource.org/wiki/Traktat_narewski|pealkiri=Traktat narewski|vaadatud=01.08.2022|keel=Poola}}&lt;/ref&gt; 

==Vene vägede katse Saksi vägedega ühineda ja Fraustadti lahing==
Detsembris [[1705]] ületasid Vene väed (20 000 meest) feldmarssal parun [[Georg Benedict Ogilvy]] juhtimisel Poola piiri, et ühineda [[Saksimaa kuurvürst]] August II Tugevat toetavate [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]] vägedega, mida juhtis jalaväekindral krahv [[Johann Matthias von der Schulenburg|Johann Matthias von der Schulenburg.]]&lt;ref name=&quot;:9&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=160-161}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:10&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.sabaton.net/historical-facts/the-battle-of-fraustadt/|pealkiri=13 FEB - 1706, The Battle of Fraustadt|vaadatud=23.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Saksimaa väed asusid [[Sileesia]]s, kuid Vene väed jäid talvituma [[Hrodna]] (Grodno) kindlusse. Karl XII tegi oma armee põhiosaga 250 km pikkuse kiirmarsi ja lõikas ära Vene vägede tee itta. 20 000-meheline vägi, mida juhtis [[Carl Gustaf Rehnskiöld]], pöördus saksimaalaste vastu, kellel oli 19 000 sõdurit. Vene armee kindlustus [[Hrodna]] kindluses ja ootas vabastamist.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt;

[[3. veebruar]]il [[1706]] kohtusid Rootsi ja Saksi väed [[Fraustadti lahing]]us. Rehnskiöldi alluvuses olid lahingutes karastunud suurtüki- ja ratsaväerügemendid. Saksi väed kindral von Schulenbergi juhatuse all koosnesid suurelt jaolt vägivaldselt värvatud ja halva väljaõppega sõduritest, paljud rügemendid olid Prantsuse ja Šveitsi sõjavangidest.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt; Lahingurivi vasakul tiival oli preisi polkovniku [[Georg Heinrich von der Goltz]]i juhtimisel 10 Vene jalaväepolku, kuhu kuulus 6400 meest. &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://en.topwar.ru/11402-zabytyy-podvig-russkih-soldat-bitva-pri-fraushtadte.html|pealkiri=Forgotten feat of Russian soldiers - the Battle of Fraustadt|vaadatud=01.08.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

Pärast rootslaste rünnakut varises Saksi vägede rinne kokku, šveitslaste ja prantslaste palgasõdurid jooksid rootslaste poole üle.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt; Mõne tunniga oli lahing läbi. Ainult 3000 sõdurit sai end päästa, ületades [[Odra]] jõe. Vangi langenud umbes 500 Vene [[sõjavang]]i laskis kindral Rehnskiöld tappa.&lt;ref name=&quot;:11&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotsinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=85}}&lt;/ref&gt; Lahingus tapeti 452 Rootsi sõjaväelast ja 1077 sai haavata. Karl XII edutas kindral parun Rehnskiöldi lahingu võidu eest feldmarssaliks ja andis talle krahvitiitli.&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt; 

Et Vene armee Hrodnas ei saanud enam abi peale loota, murdsid 14 000 mehe suuruseks jäänud Vene armee 4. märtsil 1706 rootslaste piiramisrõngast läbi [[soo]]de välja. Venelased jõudsid jälitajate eest üle piiri minna ning tõmbusid juulis 1706 tagasi [[Kiiev]]isse.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt;

Pärast vägede häbiväärset taganemist kõrvaldas tsaar Peeter I [[Georg Benedict Ogilvy]] sõjavägede juhtimisest ning määras sõjaväejuhtideks [[Boriss Šeremetev]]i ja [[Aleksandr Menšikov]]i.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt;

Karl XII mõistis, et tal tuleb otsustav lahing pidada Venemaal. Selleks vajas ta aga tagala kindlustamist. {{Lisa viide}} Suvel 1706 otsustas Karl XII tungida Saksimaale, et sundida August II Tugevat loobuma nõuetest Poola troonile.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.historyworld.net/wrldhis/PlainTextHistories.asp?historyid=ad08|pealkiri=THE NORTHERN WAR|vaadatud=23.07.2022|täpsustus=Baltic campaigns: 1700-1706|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;
[[Pilt:Karl XII i Altranstädt 1706-1707 av Johan David Swartz.jpg|pisi|[[Karl XII]] 1707. aastal. [[Johan David Swartz]]]]

==Rootsi sõjakäik Saksimaale==
Saksimaal oli vastuseis [[Saksimaa kuurvürst]] August II Tugeva Poola-poliitikale: kuurvürst kehtestas [[aktsiis]]i, et oma sõjakassat täita ja armeed relvastada. See meelestas Saksimaa seisustekogu tema vastu. Peale selle tekitasid rahva meelepaha agressiivsed meetodid, millega kuurvürst nekruteid värbas. {{Lisa viide}}

[[27. august]]il 1706 marssis Rootsi armee Saksimaale. Saksimaa kuurvürstiriik vallutati joon-joonelt.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://weaponsandwarfare.com/2019/03/30/karl-xii-the-baltic-and-saxon-campaigns-ii/|pealkiri=Karl XII – The Baltic and Saxon Campaigns II|vaadatud=23.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Igasugune vastupanu lämmatati eos. Karl XII lubas saksimaalastele, et kui [[okupatsioon]]ivõimude korraldusi järgitakse, siis ei toimu mingeid õiguste rikkumisi ega repressioone.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=152-153}}&lt;/ref&gt; Saksimaa sõjavägi taandus [[Austria]]sse, kus see [[interneerimine|interneeriti]]. Saksimaa sõjaväe juures olnud Vene jalaväepolgud taganesid [[Brandenburgi kuurvürstiriik|Brandenburg]]i kaudu Poolasse.{{Lisa viide}}

August II, kellel pärast [[Fraustadti lahing]]ut Poolas enam nimetamisväärseid vägesid polnud, pakkus Karl XII-le läbirääkimisi. August II Tugeva läbirääkijad allkirjastasid [[24. september|24. septembril]] (14. septembril) 1706 [[Altranstädti rahu]]lepingu, loobudes Poola troonist.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=155}}&lt;/ref&gt; Saksimaa [[salanõukogu]] andis Altranstädti separaatrahu kohaselt [[Johann Reinhold von Patkul]]i üle rootslastele, kes Rootsi sõjaväekohtu poolt riigireetmise eest hukati.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=157, 159-161}}&lt;/ref&gt; Rootsi väed lahkusid Saksimaalt alles [[1707]]. aastal.

Rootsi vägede poolt Saksimaa okupeerimise järel ulatusid kuningas [[Karl XII]] kontrolli all olevad territooriumid [[Habsburgid]]e [[Saksa-Rooma riik|Saksa Rahvuse Püha Rooma riigi]] piirideni. [[Saksa-Rooma keiser]] [[Joseph I (Saksa-Rooma keiser)|Joseph I]] sõlmis Karl XII-ga 1707. aastal [[Altranstädti leping]]u, millega Joseph I garanteeris [[Sileesia]] [[protestandid|protestantidele]] [[vastureformatsioon]]i ajal ära võetud kirikute tagastamise ning [[luterlus|luterlike]] koguduste tegutsemise. Järeleandmistega luteri kiriku tegevusele hoidis [[katoliiklus|katoliiklik]] Joseph I ära Rootsi sekkumise Habsburgide poolt [[Bourbonid]]e ja [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa kuningriigiga]] peetavasse [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõtta]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/topic/treaties-of-Altranstadt|pealkiri=treaties of Altranstädt|vaadatud=23.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

== Sõja otsustavad aastad == 
[[Pilt:Great Northern War Part1.png|pisi|Lahingutegevus Põhjasõjas aastatel 1700–1709]]
=== Sõjategevus Poolas ===
Teate Altranstädti rahu sõlmimisest sai August II [[15. oktoober|15. oktoobril]] 1706. Vahepeal marssis 20 000 mehest koosnev Venemaa-Saksimaa-[[Sandomiri konföderaadid|Poola]] vägi [[Aleksandr Menšikov]]i juhtimisel vastu Rootsi korpusele Poolas. August II püüdis võitlust takistada ja hoiatas Rootsi väejuhti, kuid tulemusteta.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=156}}&lt;/ref&gt; 

[[29. oktoober|29. oktoobril]] läks 5000 Rootsi sõdurit kindral [[Arvid Axel Mardefeld]]i juhtimisel Vene vägede vastu [[Kaliszi lahing]]usse. Venelased hävitasid nad täielikult. Poola ratsavägi, mida juhtis [[Stanisław I Leszczyński]], pillutati laiali.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://en-academic.com/dic.nsf/enwiki/7838078|pealkiri=Battle of Kalisz|vaadatud=26.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Üle saja ohvitseri (sealhulgas Poola [[magnaat]]e) langes vangi ning Vene poolel teeninud kindralleitnant [[Karl Gustav von Rönne|von Rönne]] vangistas kindral Mardefeldi.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=V. A. Artamonov|url=http://www.reenactor.ru/ARH/PDF/Artamonov_02.pdf|pealkiri=A. D Menšikov väejuhina|vaadatud=27.07.2022|keel=Vene}}&lt;/ref&gt; 

Pärast seda võitu tegid nõuandjad August II-le ettepaneku rahuleping annulleerida ning Venemaa poolel edasi võidelda. August II keeldus ja naasis Saksimaale.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=156-157}}&lt;/ref&gt; [[19. detsember|19. detsembril]] ratifitseeris ta Altranstädti rahulepingu. {{Lisa viide}} 

Kui Karl XII septembris 1707 maalt ida suunas lahkus, oli ta oma armee kasvatanud 44 000 meheni ning varustanud selle uue rõivastuse ja relvastusega. Poolas toetas teda Leszczyński 16 000 poolakat ja Kuramaal Lewenhaupti 16 000- meheline korpus.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=170}}&lt;/ref&gt;

Poolas aga keeldus [[Sandomierzi konföderatsioon]], mida juhtis Poola rikkaim mees ja vürst Lubomirski väimees [[Adam Sieniawski]], August II tagandamisest ja Stanisław Leszczyński troonile tõusmist tunnustamast.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://en-academic.com/dic.nsf/enwiki/626132|pealkiri=Adam Mikolaj Sieniawski|vaadatud=26.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://en-academic.com/dic.nsf/enwiki/2619590|pealkiri=Sandomierz Confederation|vaadatud=26.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=The Sandomierz Confederation was a confederation formed on May 20, 1704 in defense of the King of Poland, August II the Strong. It was formed in reaction to the Warsaw Confederation.}}&lt;/ref&gt; Peeter I pakkus Poolale uusi troonikandidaate ja ka Leszczyński püüdis vastaseid enda poole võita. See nurjus, põhjuseks [[prebend]]ide ja ametikohtade jaotamise küsimus. Konföderatsiooni sõjaline jõud oli väike, kuid nad suutsid segada Rootsi vägede varustamist. {{Lisa viide}}

Nüüd seisis Peeter I oma vägedega praktiliselt üksinda Rootsiga vastamisi. Peeter I oleks 1707. aastal olnud valmis Rootsile loovutama kõik vallutatud alad peale Peterburi ja selle ümbruse, kuid Karl XII tahtis kõike tagasi saada. {{Lisa viide}}

Aastal [[1708]] ilmusid Vene väed jälle Poolasse.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=174}}&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Battle of Lesnaya.jpg|pisi|[[Lesnaja lahing]] [[1704]]. &lt;br&gt;[[Jean-Marc Nattier]], [[1717]]]]
=== Sõjategevus Valgevenes ja Ukrainas===
Hõivanud [[6. veebruar]]il 1708 [[Hrodna]], juhtis Karl XII oma väge [[Smolensk]]i suunas, kuid pöördus seejärel lõunasse, [[Ukraina]]sse, lootes venelaste vastu võitlusse asunud Ukraina [[hetman]]ilt [[Ivan Mazepa]]lt sõjalist toetust.&lt;ref name=&quot;:12&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotsinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=32-33}}&lt;/ref&gt; Paraku ei liitunud enamik [[kasakad|kasakaid]] Mazepaga.&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt; [[Poola–Türgi sõda (1672–1676)|Poola–Türgi sõja]] (1672–1676) järel oli Kirde-Ukrainas säilinud [[Hetmaniriik]], kus asusid linnad [[Kiiev]], [[Tšernigiv]], [[Nižõn]], [[Perejaslav]], [[Baturin]], [[Gadjatš]], Lubny, [[Poltava]]. Ida-Ukrainas, Dnepri keskjooksul säilis [[Zaporižžja Sitš]]i territoorium.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/summary/Ukraine|pealkiri=Ukraine summary|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=In addition, Cossacks controlled a largely self-governing territory known as the Hetmanate.}}&lt;/ref&gt; Lõuna-Ukraina [[Must meri|Musta mere]] äärsed territooriumid liideti Osmanite riigiga ja [[Krimm]]is valitses [[Krimmi khaaniriik]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/place/khanate-of-Crimea|pealkiri=khanate of Crimea|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://shc.stanford.edu/events/ottoman-empire-and-crimean-khanate-symbiotic-alliance-or-veiled-rivalry|pealkiri=Ottoman Empire and the Crimean Khanate: A Symbiotic Alliance or Veiled Rivalry?|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

Baltimailt Karl XII vägedega ühinema rutanud [[Adam Ludwig Lewenhaupt]]i juhitud Rootsi korpus sai [[9. oktoober|9. oktoobril]] (vkj 28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29. oktoobril) [[Lesnaja lahing]]us lüüa. Umbes 5000 meest kümnest tuhandest pääses ja ühines peaarmeega, kus oli 40 000 meest.&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt; Ka kasakad olid lüüa saanud, ent mõnisada kasakat ühines Rootsi vägedega.&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt; Venelased olid kogu aeg kasutanud [[põletatud maa taktika]]t, et hävitada kõik, mis võiks rootslastele kasulik olla.&lt;ref name=&quot;:13&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=28-29}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.historylearningsite.co.uk/frederick-william-the-great-elector/frederick-i-of-brandenburg/the-great-northern-war/|pealkiri=The Great Northern War|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=As Peter withdrew, he used a scorched earth policy destroying anything that might be of value to an advancing army.}}&lt;/ref&gt; 

Väga külma Ukraina talve saatsid rootslased mööda talvekorteris [[Romnõ|Romnõs]] ja [[Hadjatš|Gadjatšis]], kus neil oli tõsine mure armee varustamisega, sest venelased olid kõik hävitanud.&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt; Kevade alguses [[1709]]. aastal oli Rootsi armees lahinguvalmis vaid 27 000 meest ja 27 kahurit.&lt;ref name=&quot;:14&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=35-36}}&lt;/ref&gt; Tuhanded rootslased ei pidanud külmale vastu.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=211-212}}&lt;/ref&gt; Ometi söandas Karl XII [[Rootsi sissetung Venemaale|tungida sügavale Vene territooriumile]].&lt;ref name=&quot;:14&quot; /&gt;

[[Poltava]] piiramisest alustasid Rootsi väed 14. aprillil 1709. &lt;ref name=&quot;:14&quot; /&gt; Piiramine venis, kuna rootslastel polnud piiramiskahureid.&lt;ref name=&quot;:15&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=37-38}}&lt;/ref&gt; Mai lõpuks jõudsid Poltava lähistele Vene armee peajõud (42 000 meest) Peeter I juhtimisel.&lt;ref name=&quot;:15&quot; /&gt; Et Karl XII oli saanud piiramise käigus jalga haavata, ei saanud ta ise lahingut juhtida.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=223-225}}&lt;/ref&gt; Rootslased tungisid [[8. juuli]]l 1709 (Juliuse kalendri järgi 27. juunil, Rootsi kalendri järgi 28. juulil) [[Poltava lahing]]us [[Carl Gustav Rehnskiöld]]i juhatusel esimesena venelastele peale, kuid Vene väed purustasid nad.&lt;ref name=&quot;:16&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Tsvetkov|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=39-40}}&lt;/ref&gt; Rootslased kaotasid lahingus üle 9000 mehe.&lt;ref name=&quot;:16&quot; /&gt;Juulis alistus Perevolotšna lähedal venelastele 20 000-meheline Rootsi väeüksus eesotsas kindral [[Adam Ludwig Lewenhaupt]]iga.&lt;ref name=&quot;:17&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=273-274}}&lt;/ref&gt; Kolmandik Rootsi vägedest oli kaotatud.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=178, 273}}&lt;/ref&gt; Nendest 23 000 mehest, kes end Poltaava ja Perevolotšina all alla andsid, jõudsid koju vaid 4000. Venemaalt tagasitulevaid rootsi sõdureid oli veel 1729. aastal ning viimane sõdur, Hans Appleman, jõudis koju 1745. aastal.&lt;ref name=&quot;:17&quot; /&gt;

Mazepa liitumise järel Karl XII vägedega vallutasid Vene väed Aleksandr Menšikovi juhtimisel Hetmaniriigi pealinna [[Baturini kindlus]]e ja tapsid selle elanikud.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=33}}&lt;/ref&gt; Karl XII ja Ivan Mazepa pääsesid [[Osmanite riik|Osmanite]] valdustesse, kuhu Karl jäi viieks aastaks. Need sündmused tähendasid sõjas murrangut Venemaa kasuks.&lt;ref name=&quot;:16&quot; /&gt;

Peeter I saatis oma saadiku [[İstanbul]]i ning nõudis Karl XII väljaandmist. [[Ahmed III]] laskis saadiku vangikongi heita.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=293}}&lt;/ref&gt; Seepeale tungis Peeter I oma vägedega [[Osmanite riik#Põhjasõda|Osmanite riiki]]. Türklased piirasid [[Prut]]i ääres asuvas [[Huşi]]s Vene väed.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=297}}&lt;/ref&gt; Ent nad ei kasutanud oma üleolekut ning võimaldasid Peetr I-l auga taganeda.&lt;ref name=&quot;:18&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=298-299}}&lt;/ref&gt; [[Pruti sõjakäik]] (1711), lõppes 23. juulil 1711 Pruti vaherahuga. [[Pruti rahu]]ga oli Peeter I kohustatud loovutama [[Azovi kindlus]]e, tõmbuma tagasi kasakate aladelt ja likvideerima Aasovi mere äärde ehitatud kindlused.&lt;ref name=&quot;:18&quot; /&gt; Sõjaolukord kestis aastani 1713, siis sõlmiti samadel tingimustel [[Adrianoopoli rahu]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/topic/Peace-of-Adrianople-1713|pealkiri=Peace of Adrianople|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 
{{vaata|Vene-Türgi sõda (1710–1713)}} 
Pärast rootslaste kaotust [[Poltava lahing]]us tühistas August II Tugev Altranstädti rahu.&lt;ref name=&quot;:19&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=289}}&lt;/ref&gt; [[20. august]]il [[1709]] marssisid Saksi väed jälle Poolasse sisse.&lt;ref name=&quot;:19&quot; /&gt; Rootsi väed (9000 meest) tõmbusid tagasi [[Szczecin]]isse ja [[Stralsund]]i.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=109}}&lt;/ref&gt; Stanisław I Leszczyński põgenes Prantsusmaale.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/biography/Stanislaw-I|pealkiri=Stanisław I|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

=== Sõjategevus Taanis ja [[Preisimaa]]l ===
Samal aastal (1709) asusid ka Poola ja Taani jälle Rootsiga sõdima. [[28. juuni]]l 1709 uuendasid Taani ja Saksi oma liidulepingut. Sõtta sekkusid ka teised riigid. [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Hannoveri kuurvürstiriik]] pretendeeris [[Bremen]]ile ja [[Verden]]ile.&lt;ref name=&quot;:20&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/event/Second-Northern-War|pealkiri=Second Northern War|vaadatud=28.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Preisimaa tahtis allutada Rootsi alasid [[Pommerimaa]]l: [[Szczecin]]it, [[Usedomi saar]]t ja [[Wolini saar]]t.&lt;ref name=&quot;:20&quot; /&gt; Venemaa ründas Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal.&lt;ref name=&quot;:21&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=48-50}}&lt;/ref&gt;

Novembris 1709 hõivasid taanlased üle 10 000 mehega [[Skåne maakond|Skåne]].&lt;ref name=&quot;:22&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=97-98}}&lt;/ref&gt; See oli üks raskemaid lahinguid, mida Taani oli pidanud. Kiiresti vallutati ka [[Blekinge]]. Kuid kindral [[Magnus Stenbock]] võitis [[28. veebruar]]il [[Helsingborgi lahing (1710)|Helsingborgi lahing]]us Taani armeed ja sundis selle Rootsist lahkuma.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.tacitus.nu/gnw/battles/Helsingborg/|pealkiri=Battle of Helsingborg|vaadatud=28.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; [[Kopenhaagen]]is möllas samal ajal [[katk]], millesse suri umbes kolmandik elanikkonnast (vt ka [[1710. aasta katkuepideemia]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC8251316/|pealkiri=Epidemics before microbiology: Stories from the plague in 1711 and cholera in 1853 in Copenhagen|vaadatud=28.07.2022|täpsustus=Case 1: The plague, Copenhagen 1711–1712|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Pärast seda keskendusid taanlased Rootsi valdustele Põhja-Saksamaal.&lt;ref name=&quot;:22&quot; /&gt;

=== Sõjategevus Liivi- ja Eestimaal ===
Venelased vallutasid [[24. juuni]]l [[1710]] [[Viiburi]], [[15. juuli]]l Riia,  [[23. august]]il Pärnu, seejärel [[Paide]] ja [[Haapsalu]], [[26. september|26. septembril]] [[Kuressaare]] ja [[10. oktoober|10. oktoobril]] [[Tallinna piiramine (1710)|Tallinn]]a. &lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=41-43}}&lt;/ref&gt; Balti aadelkond sõlmis Venemaaga [[kapitulatsioon]]ilepingud, mis säilitasid nende eesõigused.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vene_v%C3%B5imu_aeg_eestis_18._sajandi_l%C3%B5pus1|pealkiri=Vene võimu aeg Eestis 18. sajandi lõpus|vaadatud=28.07.2022|tsitaat=Peeter I otsis baltisaksa rahvusvähemuse, eriti aadelkonna toetust. Mõisad tagastati endistele valdajatele, ka mõnele Rootsist tagasi tulnud rootsi aadliperekonnale. Riigi kätte läinud maavaldusi läänistati kohalikele aadlikele ja Vene võimukandjatele. Peeter I andis (1710, 1723) Balti aadlile Vene aadli õigused, vabastades nad pealegi teenistuskohustusest.}}&lt;/ref&gt; 

[[1711]]. aastal nurjus taanlaste, saksimaalaste ja venelaste rünnak [[Stralsund]]i ja [[Wismar]]i linnale.&lt;ref name=&quot;:21&quot; /&gt;

=== Sõjategevus Taanis ===
[[1712]]. aastal püüdis Rootsi veel kord sõjaõnne enda kasuks pöörata. Rootsi väed läksid kindral Magnus Stenbocki juhatusel 16 000 mehega [[Rügen]]isse, et Poolasse marssida. Ent Taani laevastik purustas [[Hiddensee]] all Rootsi abieskaadri.&lt;ref name=&quot;:22&quot; /&gt; Stenbock võitis 20. (vkj 9.) detsembril 1712 [[Gadebuschi lahing]]us Taani ja Saksimaa ühendatud väeüksust. Saksimaa kaotas 6000 sõdurit, ülejäänud sõdurid pidid põgenema.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.tacitus.nu/gnw/battles/Gadebusch/|pealkiri=Battle of Gadebusch|vaadatud=28.07.2022}}&lt;/ref&gt; Jaanuaris [[1713]] laskis Stenbock [[Altona]] linna maha põletada.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.alamy.com/danish-altona-burned-down-during-magnus-stenbocks-campaign-1713-russian-forces-retaliated-by-burning-down-swedish-wolgast-same-year-image357165344.html|pealkiri=Danish Altona burned down during Magnus Stenbock's campaign (1713).|vaadatud=28.07.2022}}&lt;/ref&gt; Pärast seda liikusid rootslased [[Tönning]]i kindlusse [[Holstein]]-Gottorpis, kus taanlased nad peagi ümber piirasid. Nälja ja haiguste tõttu suri 3000 Rootsi sõdurit, allesjäänud 9000 meest kapituleerusid [[16. mai]]l 1713.&lt;ref name=&quot;:22&quot; /&gt; 

Karl XII keelde eirates tuli Rootsi seisustekogu 1713–1714 [[põhiseadus]]evastaselt kokku ning pakkus rahuläbirääkimisi.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=325-326}}&lt;/ref&gt; 

Kui Preisimaa kuningas [[Friedrich I (Preisimaa)|Friedrich I]] 1713. aastal suri, astus tema poeg [[Friedrich Wilhelm I]] Rootsi-vastasesse liitu ja hõivas [[Szczecin]]i.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://biography.yourdictionary.com/frederick-william-i|pealkiri=Frederick William I|vaadatud=28.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=In 1715 he reentered the Great Northern War against Sweden. But although this campaign resulted in the gain of a part of western Pomerania.}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:21&quot; /&gt;

Liitlased vallutasid 1713. aastal kõik Rootsi valdused Saksimaal.&lt;ref name=&quot;:21&quot; /&gt;

=== Sõjategevus Soomes ===
Peeter I kindlustas oma territoriaalsed võidud Läänemere piirkonnas. Suvel 1713 vallutas ta Lõuna-[[Soome]]. Merel olid rootslased oma suurte laevadega, mis võisid kanda palju suurtükke, olles Vene [[Balti laevastik]]ust kaugelt üle.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.historyofwar.org/articles/battles_gangut.html|pealkiri=Battle of Gangut, 6 August 1714|vaadatud=28.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=Faced with the superior firepower of the Swedish fleet Apraksin withdrew east to Tvärminne, at the south east corner of the peninsula. From there he called for help from the Tsar.}}&lt;/ref&gt; Peeter I ainuke šanss oli lahing kalda lähedal. Kõiki vahendeid mängu pannes kahekordistas ta oma Läänemere sõjalaevastikku ning pani seda juhtima kogenud veneetslased ja kreeklased. [[5. august|5.]]–[[7. august]]il (vkj 25.–27. juulil) [[1714]] olid mõlemad laevastikud vastamisi ''Hankoniemi'' ehk [[Hanko merelahing]]us. Kestva tuulevaikuse ajal tungisid väiksemad, kuid hea manööverdamisvõimega Vene väikelaevad Rootsi suurtükitule alt läbi ning [[abordaaž|abordeerisid]] liikumatud Rootsi laevad üksteise järel.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.historyofwar.org/articles/battles_gangut.html|pealkiri=Battle of Gangut, 6 August 1714|vaadatud=28.07.2022|tsitaat=The galleys were gradually overwhelmed, surrounded and boarded. The Elefant was soon isolated. Surrounded, she was boarded from all sides and her crew overwhelmed.|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Rootsi eskaader purustati. Nii saavutas Vene laevastik ülemvõimu Läänemere põhjaosas.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://rusnavy.com/history/hrn2-e.htm|pealkiri=The Great Northern War|vaadatud=28.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=After the victory of Gangut the Russian fleet, which now enjoyed free rein in the western skerries of Finland.}}&lt;/ref&gt;
[[Pilt:Great Northern War Baltic Theater.png|pisi|Sõjategevus Läänemere sõjatandril 1709–1721]]

== Sõja lõpp==
Juunis [[1715|1715. aastal]] kuulutas [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] Rootsile sõja, rünnates [[Pommeri]]t ja asudes piirama [[Stralsund]]i, kus viibis parajasti Rootsi kuningas Karl XII. &lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=329}}&lt;/ref&gt; 1714. aastal Türgist naasnud kuningas jõudis linnast lahkuda just enne selle langemist vaenlaste kätte. &lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=334}}&lt;/ref&gt;

Karl XII naasis [[1715|1715. aastal]] Rootsi ning otsustas [[1716|1716. aastal]] rünnata Taanile kuuluvat [[Norra]]t. &lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=334, 354}}&lt;/ref&gt; Rootslased pidid aga taganema, sest [[Peter Wessel]] (Tordenskjold) hävitas [[Dynekileni lahing]]us nende varustuslaevastiku. &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://ltwilliammowett.tumblr.com/post/655397061216305153/the-battle-of-dynekilen-7-july-1716-by-christian|pealkiri=The Battle of Dynekilen|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

Aastal [[1716]] külastas Peeter I Taanit. &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.danishculture.ru/hans-bagger-peter-the-great-in-denmark-1716/?lang=en#:~:text=Peter%20the%20Great%20arrived%20in,come%20as%20others%20on%20foot.|pealkiri=HANS BAGGER REVIVES THE ENTRANCE OF PETER THE GREAT IN DENMARK|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

Aastal [[1717]] tegi Taani kaks ebaõnnestunud rünnakut [[Göteborg]]i ja [[Strömstad]]i juures. &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://threedecks.org/index.php?display_type=show_battle&amp;id=103|pealkiri=Attack on Goteborg|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://threedecks.org/index.php?display_type=show_battle&amp;id=106|pealkiri=Attack on Strömstad|vaadatud=31.07.2022}}&lt;/ref&gt; 

Samal aastal tegi Peeter I visiidi Prantsusmaale. &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://en.chateauversailles.fr/discover/history/key-dates/visit-peter-great-1717|pealkiri=visit from peter the great, 1717|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

Aastal [[1718]] pidasid Rootsi ja Venemaa [[Ahvenamaa]]l läbirääkimisi [[separaatrahu]] sõlmimiseks. &lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=352}}&lt;/ref&gt; 

Karl ründas 1718. aastal uuesti Norrat ning suri [[30. november|30. novembril]] [[1718]] Norras [[Fredrikshald]]i kindluse piiramisel. Pärast Karl XII surma taandusid Rootsi väed Norrast. &lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=355-356}}&lt;/ref&gt; 

Aastal [[1719]] sai uueks Rootsi valitsejaks Karl XII õde [[Ulrika Eleonora]]. Rootsi eesmärgiks oli saavutada rahu kõikide vaenlastega peale Venemaa. Sedasi loodeti liidus inglastega välja kaubelda paremad rahutingimused. &lt;ref name=&quot;:23&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.hhogman.se/swe_wars_1700b.htm|pealkiri=A Summary of the Great Northern War 1700 - 1721|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise|täpsustus=1718}}&lt;/ref&gt; 

Jaanuaris 1719 sõlmis August liidu Austria ja Inglismaaga, kes tagasid talle abi juhuks, kui Venemaa ründab Poolat. Novembris 1719 tühistas ta liidu Peeter I-ga ja sõlmis Rootsiga vaherahu. Ulrika Eleonora tunnustas teda Poola kuningana. &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.jstor.org/stable/2637820|pealkiri=Poland, Russia and the Treaty of Vienna of 5 January 1719|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

[[9. november|9. novembril]] 1719 sõlmis Rootsi rahu Hannoveriga ([[Stockholmi rahu 1719]]). Hannover sai Bremeni ja Verdeni. &lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt;

Vene väed rüüstasid 1719. aastal Rootsi rannikut. [[Peter Wessel]] (Tordenskjold) vallutas 1719. aastal [[Marstrand]]i. &lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt;

Preisimaa osalemist sõjas olid takistanud sisetülid ja Inglismaa sekkumine. Inglismaa tahtis iga hinna eest ära hoida Rootsi täielikku kokkuvarisemist. [[21. jaanuar]]il [[1720]] sõlmis Rootsi Preisimaaga rahu ([[Stockholmi rahu 1720]]). Preisimaa sai Vorpommerni, Szczecini, Usedomi saare ja Wolini. &lt;ref name=&quot;:24&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://mycountryeurope.com/history/day-1720-treaty-stockholm/|pealkiri=On this day in 1720: the Treaty of Stockholm|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

[[29. veebruar]]il 1720 sai uueks Rootsi kuningaks Ulrika Eleonora abikaasa [[Fredrik I]]. &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/biography/Frederick-I-king-of-Sweden|pealkiri=Frederick (I)|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

[[3. juuni]]l 1720 sõlmis Rootsi Taaniga [[Frederiksborgi loss]]is [[Frederiksborgi rahu]]. Inglismaa ja Prantsusmaa kandsid hoolt selle eest, et Taani võiks endale jätta Schleswigi Gottorpi-osa. See liideti ametlikult Taaniga [[1721|1721. aastal]]. Muidu jäi kõik nii, nagu oli olnud enne sõja algust. &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://en-academic.com/dic.nsf/enwiki/808972|pealkiri=Treaty of Frederiksborg|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

[[7. august]]il 1720 võitis Vene laevastik [[Grönhamni lahing]]us Rootsi eskaadrit. &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.wga.hu/html_m/z/zubov/battle.html|pealkiri=Battle of Grengam on 27 July 1720|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

Põhjasõja lõpetas [[10. september|10. septembril]] (vkj 30. augustil) [[1721]] sõlmitud [[Uusikaupunki rahu]]. Rootsi loovutas sellega [[Ingerimaa]], [[Liivimaa kubermang]]u, [[Eestimaa kubermang]]u, [[Saaremaa]], [[Hiiumaa]], [[Lõuna-Karjala]], [[Karjala kannas]]e ja [[Viiburi]]. See-eest sai ta tagasi Soome, mille Peeter I 1714. aastal oli vallutanud. &lt;ref name=&quot;:25&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/event/Second-Northern-War#ref58886|pealkiri=Second Northern War|vaadatud=31.07.2022|tsitaat=By the Treaty of Nystad (September 10, 1721), which concluded the war between Sweden and Russia, Sweden ceded Ingria, Estonia, Livonia, and a strip of Finnish Karelia to Russia.|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

Poola ja Rootsi sõlmisid ametliku rahu alles [[1732]]. aastal. &lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt; 

==Hinnang Karl XII tegevusele==

Karl XII juhindus soovist maksta kätte oma vaenlastele, mistõttu jättis ta kogu sõja jooksul soodsad rahutingimused vastu võtmata. &lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=82-83}}&lt;/ref&gt;

==Sõja tagajärjed==

Põhjasõja tulemusel sai Hannover Bremeni ja Verdeni, Preisimaa [[Vorpommern]]i, &lt;ref name=&quot;:24&quot; /&gt; Taani sai õiguse võtta Rootsi laevadelt väinatolli  ning Venemaa sai vaba pääsu Läänemerele; Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa läksid Venemaa koosseisu. &lt;ref name=&quot;:25&quot; /&gt; Venemaast sai Euroopa suurriik uue pealinnaga Läänemere ääres. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel, osa territooriumist ning Holstein-Gottorpi kui liitlase. &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.fsmitha.com/h3/h30-sw4.htm|pealkiri=Political Constitution and Prosperity for Sweden, to 1740|vaadatud=01.08.2022|keel=Inglise|tsitaat=Sweden was no longer the dominant power over the Baltic Sea. That now belonged to Russia.}}&lt;/ref&gt; Hiljem ([[Kübarate sõda]], [[Gustav III sõda]]) püüdis Rootsi korduvalt Venemaalt kaotatud alasid tagasi võita. &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/biography/Gustav-III|pealkiri=Gustav III|vaadatud=01.08.2022|keel=Inglise|tsitaat=Taking advantage of Russia’s war with Turkey, he declared war on Russia in 1788.}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://en.topwar.ru/185331-vojna-shljap-kak-shvedy-popytalis-vzjat-revansh-za-severnuju-vojnu.html|pealkiri=&quot;War of the Hats&quot;. How the Swedes tried to take revenge for the Northern War|vaadatud=01.08.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Preisimaa võimsus kasvas. &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.newworldencyclopedia.org/entry/Frederick_I_of_Prussia|pealkiri=Frederick I of Prussia|vaadatud=01.08.2022|keel=Inglise|tsitaat=Frederick I started the process of strengthening the Prussian army, which in 1721 shared in a victory against Sweden that increased its territory.}}&lt;/ref&gt; Saksi-Poola nõrgenes. {{Lisa viide}}

==Põhjasõja lahingud==
{{mitu pilti | laius= 200 |pilt1= Great Northern War Part1.png |pilt2= Great Northern War Part2.png |jalus= Põhjasõja lahingutegevus I etapp (1700–1709) ja II etapp 1710–1721}}
*[[Pühajõe lahing]] [[26. november|26. novembril]] [[1700]], [[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 16. novembril 1700
*[[Narva lahing (1700)|Narva lahing]] (30. (vkj 19.) novembril [[1700]], Rootsi kalendri järgi 20. novembril 1700)
*[[Reinbecki lahing]] (1700)
*[[Petseri lahing]] 13. veebruaril [[1701]]
*[[Spilve lahing]] (19. (vkj 8.) juulil 1701, Rootsi kalendri järgi 9. juulil 1701)
*[[Räpina-Lokuta lahing]] (''Rappin'') 4. augustil 1701
*[[Vastse-Kasaritsa lahing]] (''Neu-Kasseritz'') 5. septembril 1701
*[[Rõuge lahing]] (''Rauge'') (15. septembril 1701, Rootsi kalendri järgi 5. septembril 1701)
*[[Erastvere lahing]] [[9. jaanuar]] [[1702]] (29. detsembril 1701, Rootsi kalendri järgi 30. detsembril 1701)
*[[Kliszówi lahing]] 9. juulil 1702
*[[Hummuli lahing]] (29. (vkj 18.) juulil 1702, Rootsi kalendri järgi 19. juulil 1702)
*[[Pultuski lahing]] 21. aprillil [[1703]]
*[[Saladeni lahing]] 19. märtsil 1703
*[[Kastre lahing]] [[14. mai|14. mail]] [[1704]]
*[[Narva lahing (1704)|Narva lahing]] 10. juulist 27. augustini [[1704]]
*Tartu vallutamine 12. juulil 1704
*[[Jakobstadti lahing]] 26. juulil 1704
*Narva vallutamine 9. augustil 1704
*[[Poseni lahing]] 9. augustil 1704
*[[Punitzi lahing]] 28. oktoobril 1704
*[[Gemäuerthofi lahing]] 16. juulil [[1705]]
*[[Fraustadti lahing]] [[3. veebruar|3. veebruaril]] [[1706]]
*[[Kaliszi lahing]] 19. oktoobril 1706
*[[Hołowczyni lahing]] 4. juulil [[1708]]
*[[Vinni lahing]] 1708 
*[[Malatitze lahing]] [[30. august|30. augustil]] [[1708]]
*[[Lesnaja lahing]] ([[9. oktoober|9. oktoobril]] 1708, Juliuse kalendri järgi 28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29. septembril 1708)
*[[Sokolki lahing]] ([[22. aprill|22. aprillil]] 1709, Juliuse kalendri järgi 11. aprillil, Rootsi kalendri järgi 12. aprillil 1709)
*[[Poltava lahing]] ([[8. juuli|8. juulil]] 1709, Juliuse kalendri järgi 27. juunil, Rootsi kalendri järgi 28. juunil [[1709]])
*[[Tallinna piiramine (1710)|Tallinna piiramine]], [[Rootsi garnison Tallinnas]] alistus ning Tallinn läks Vene võimu alla, 15. augustist 29. septembrini 1710
*[[Helsingborgi lahing (1710)|Helsingborgi lahing]] 28. veebruaril [[1710]]
*[[Gadebuschi lahing]] 20. (vkj 9.) detsembril [[1712]]
*[[Tönningi lahing]] (mais [[1713]])
*[[Storkyro lahing]] 19. veebruaril [[1714]]
*[[Hankoniemi lahing]] ([[5. august|5.]]–[[7. august|7. augustil]] [[1714]], vkj 25.–27. juunil)
*[[Dynekileni lahing]] 8. juulil 1716
*[[Saaremaa lahing (1719)|Saaremaa lahing]] [[4. juuni|4. juunil]] [[1719]]
*[[Grönhamni lahing]] [[7. august|7. augustil]] [[1720]]

==Põhjasõja rahulepingud==
*[[Travendali rahu]]
*[[Altranstädti rahu]]
*[[Varssavi rahu]]
*[[Pruti rahu]] (ei kuulu otseselt Põhjasõja juurde)
*[[Stockholmi rahu 1719]]
*[[Stockholmi rahu 1720]]
*[[Frederiksborgi rahu]]
*[[Uusikaupunki rahu]]

== Sõdivad nõod ==
{| border=&quot;1&quot; align=&quot;center&quot; width=&quot;100%&quot; cellspacing=&quot;0&quot; 
| -bgcolor=#FFFACD colspan=&quot;5&quot; align=&quot;center&quot; | [[Frederik III]]
|-
| -bgcolor=#BFEFFF align=&quot;center&quot; width=&quot;20%&quot;| [[Johann Georg III]]
| -bgcolor=#FFFACD align=&quot;center&quot; width=&quot;20%&quot;| ''[[Anna Sophie]]''
| -bgcolor=#FFFACD align=&quot;center&quot; | [[Christian V]]
| -bgcolor=#FFFACD align=&quot;center&quot; width=&quot;20%&quot;| ''[[Ulrika Eleonora vanem]]'' 
| -bgcolor=#FFC1C1 align=&quot;center&quot; width=&quot;20%&quot;| [[Karl XI]]
|-
| -bgcolor=#BFEFFF colspan=&quot;2&quot; align=&quot;center&quot; width=&quot;40%&quot; | [[August II Tugev]]
| -bgcolor=#FFFACD align=&quot;center&quot; width=&quot;20%&quot; | [[Frederik IV]]
| -bgcolor=#FFC1C1 colspan=&quot;2&quot; align=&quot;center&quot; width=&quot;40%&quot; | [[Karl XII]]
|}

==Vaata ka==
*[[Läsna-Valgejõe lahing]]
*''[[Isoviha]]''
*[[Põhjasõda Eestimaal]]
*[[Põhjasõjad]]
*[[1710. aasta katkuepideemia]]
*[[Karoliinide surmamarss]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;kRkcm&quot;&gt;[[:pl:s:Traktat narewski|Narva liiduleping poola keeles]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;782Zm&quot;&gt;[http://smolbattle.ru/index.php?showtopic=668 Смоленские полки на службе Отечеству, история, вооружение, униформа]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;87dvu&quot;&gt;Ragnhild Marie Hatton. &quot;Charles XII of Sweden&quot;, Littlehampton Book Services Ltd, 1968. ISBN 978-0297748267.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;88Ttc&quot;&gt;Peter Wilson. &quot;German armies: war and German politics, 1648–1806&quot;, Routledge, 1998. ISBN 978-1857281064.&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* [[Hendrik Sepp]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=638 Põhjasõja-aegsed operatsioonid Liivimaal 1707. a. lõpul ja 1708. a. I poolel.], [[Ajalooline Ajakiri]] nr. 1 [[1939]]
* &quot;Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni.&quot; Tartu: Ilmamaa, 2003. Lk-d 18–44 (autor: [[Helmut Piirimäe]]).
* [[Robert I. Frost|Robert Frost]], &quot;Põhjasõjad: sõda, riik ja ühiskond Kirde-Euroopas 1558–1721. Tallinn: Kunst, 2005.
* [[Kalle Kroon]], [http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel545_520.html Hoiatus minevikust. Eestlaste ja lätlaste massküüditamistest Põhjasõja ajal], [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] 2005/5
* [[Kalle Kroon]], &quot;Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas&quot; (alapealkiri &quot;Eestlased ja lätlased Rootsi armees, nähtuna sotsiaal-majanduslike muutuste taustal 17. sajandi lõpul – 18. sajandi alguses&quot;); kirjastus [[Argo (kirjastus)|Argo]], [[Tallinn]] [[2007]], 424 lk.
* [[Margus Laidre]], &quot;Dorpat 1558–1708: linn väe ja vaenu vahel&quot;. Tallinn: [[Argo (kirjastus)|Argo]], 2008.
* Margus Laidre, &quot;Lõpu võidukas algus: Karl XII Eesti- ja Liivimaal 1700–1701&quot;. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 1995.
* [[Aleksander Loit]], &quot;Eesti talupojad Põhjasõjas&quot; (Kalle Krooni raamatu &quot;Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas&quot; arvustus) – [[Tuna]] [[2008]], nr 3, lk 142–144.
* Swenska Krigs-Omkostnaden ifrån år 1700 till 1710. 30. Mars 1710 / Gustaf Floderus: Handlingar hörande til Konung Carl XII:s historia, D. 3. Stockholm: Z. Hæggström 1824, [http://books.google.ee/books?id=AI4BAAAAYAAJ&amp;pg=PA277 Lk. 277–280]
*[[Just Juel]] (1664–1715), &quot;En rejse til Rusland under tsar Peter; dagbogsoptegnelser af viceadmiral Just Juel, dansk gesandt i Rusland 1709–1711, med illustrationer og oplysende anmaerkninger ved Gerhard L. Grove., København Gyldendal (F. Hegel) 1893 [http://www.archive.org/details/enrejsetilruslan00juel] ([http://www.vostlit.info/Texts/rus11/Jul/frametext1.htm vene keeles, 1899]) [http://tartu.ester.ee/record=b2291093~S1*est Andmed ESTERis]

=== Romaanid ===
* [[Enn Kippel]], &quot;Kui Raudpea tuli I-II&quot;. Noor-Eesti Tartus, 1937/ 1939 / Eesti Raamat 1996, ISBN 9985650727 / [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/10/05e/raamat.htm Athena 1996] / Eesti Päevaleht (sarjast [[Eesti lugu]] Nr. 13) 2008, ISBN 9789949431656

==Välislingid==
{{commons|Great Northern War}}
*[http://www.tallinn.ee/est/g3564s27120 Tallinna alistumine Vene vägede ees 29. septembril 1710 – Kapitulatsiooniakt]
*[http://www.riksarkivet.se/default.aspx?id=7783 Põhjasõja aegsed kaardid]

{{Eesti artiklid}}

[[Kategooria:Põhjasõda| ]]</text>
      <sha1>c6311pvm1pklawjmh5wdhx6rwkydpa8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171980</id>
      <parentid>6171947</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:15:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ursus scribens</username>
        <id>115317</id>
      </contributor>
      <comment>&lt;ref&gt; ees ei käi tühikut</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="65486" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib 1700 alanud sõjast; mõnikord nimetatakse Põhjasõdadeks ka [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda|Põhjamaade seitsmeaastast sõda]] ja [[Teine Põhjasõda|Teist Põhjasõda]]; üldmõiste kohta vaata [[Põhjasõjad]]}}
{{Lisaviiteid|kuu=märts|aasta=2018}}

{{Sõjaline konflikt
|konflikt=Põhjasõda
|osa= 
|pilt=Great Northern War.jpg
|pildiallkiri=Ülevalt päripäeva: [[Narva lahing (1700)|Narva lahing]], [[Spilve lahing]], [[Poltava lahing]], [[Riilahti lahing]], [[Gadebuschi lahing]]
|aeg=[[1700]]–[[1721]]
|koht= [[Euroopa]]
|tulemus= Venemaa tsaaririigi ja tema liitlaste võit. Sõja lõpetas [[Uusikaupunki rahu]].
|osaline1= {{PisiLipp|Rootsi}}&lt;br&gt;[[Pilt:Ottoman Flag.svg|25px]] [[Osmanite riik]]&lt;br&gt;[[Pilt:Flag of the Cossack Hetmanat.svg|25px]] [[Kasakad]]
|osaline2= {{PisiLipp|Venemaa}} [[Venemaa tsaaririik|tsaaririik]]&lt;br&gt;{{PisiLipp|Taani}}&lt;br&gt;
{{Pisilipp|Saksimaa kuurvürstiriik}}&lt;br&gt;[[Pilt:Herb Rzeczypospolitej Obojga Narodow.svg|20px]] [[Rzeczpospolita]]&lt;br&gt;[[Pilt:Flag of the Kingdom of Prussia (1701-1750).svg|25px]] [[Preisimaa kuningriik]]&lt;br&gt;[[Pilt:Flag of Hanover (1692).svg|25px]] [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstiriik|Hannover]]
|väejuht1={{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Karl XII]]&lt;br&gt; {{Riigi ikoon|Osmanite riik}} [[Ahmed III]]&lt;br&gt;[[Pilt:Flag of the Cossack Hetmanat.svg|25px]] [[Ivan Mazepa]]&lt;br&gt;[[Stanisław Leszczyński]] &lt;br&gt;[[Kazimierz Lew Sapieha]]
|väejuht2={{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Peeter I]]&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Taani}} [[Frederik IV]]&lt;br&gt;{{Pisilipp|Saksimaa kuurvürstiriik}}&lt;br&gt; [[Pilt:Herb Rzeczypospolitej Obojga Narodow.svg|20px]] [[August II Tugev]]
|jõud1=
|jõud2=
|kaotused1=
|kaotused2=
|märkused= Venemaa sai endale mitmed Rootsi valdused, kaasa arvatud Liivimaa. Preisimaa sai Rootsile kuulunud Pommeri, Hannover sai Bremen-Verdeni.
}}
{{Põhjasõja sündmused}}
'''Põhjasõda''' oli [[1700]].–[[1721]]. aastal [[Läänemeri|Läänemere]] ülemvõimu pärast peetud [[sõda]], milles osalesid ühel pool [[Rootsi]], vastaspoolel [[Moskva tsaaririik]], [[Taani]], [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]], [[Rzeczpospolita]] ning [[1713|1713. aastal]] liitusid nendega [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] ja [[Hannoveri kuurvürstiriik|Hannover]] (Suurbritannia).

Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati [[Uusikaupunki rahu]]ga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemere ja meretagused territooriumid, suurriigiks sai Moskva tsaaririik, uue nimega [[Venemaa keisririik]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jaan Sitska|pealkiri=Ajaloo algõpetus, lõpuosa, viies trükk|aasta=1928|koht=Tallinn|kirjastus=Albert Org-i kirjastus|lehekülg=28-30}}&lt;/ref&gt;

[[16. sajand]]i lõpu ja [[17. sajand]]i vallutuste tulemusel muutus Rootsi Euroopa suurriigiks [[Karl X Gustav|Karl X]] ja [[Karl XI]] ajal. Rootsi oli vallutanud [[Karjala]] ja [[Ingeri]] (vallutused kinnitati [[Stolbovo rahu]]ga [[1617]]. aastal), [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]], [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] ning [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]] muuhulgas [[Lääne-Pommeri]], [[Wismar]]i, [[Bremeni hertsogiriik|Bremeni hertsogiriigi]] ja [[Verden]]i. Samuti oli Rootsi vallutanud maakondi [[Taani|Taanis]] ja [[Norra|Norras]]: Taanis [[Skåne maakond|Skåne]], [[Blekinge maakond|Blekinge]] ja [[Halland]]i (vallutus kinnitati [[Roskilde rahu]]ga [[1658]]), Norras [[Jämtland]]i, [[Härjedalen]]i, Trondheimi ja [[Bohuslän]]i. Lisaks vallutas Rootsi [[Saaremaa]] ja [[Ojamaa]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.opiq.ee/kit/23/chapter/1040|pealkiri=Euroopa 17. sajandil|täpsustus=Rootsist saab suurriik}}&lt;/ref&gt;

Naaberriikide rahulolematust põhjustas see, et [[Läänemeri]] oli muutunud justkui Rootsi sisemereks ning [[Hansa Liit]] oli oma mõju minetanud ja Rootsi kontrollis olulisis sadamaid.Rahulolematus avaldus juba mõnes varasemas väiksemas sõjas, sealhulgas [[Skåne sõda|Skåne sõjas]] ([[1675]]–[[1679]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/event/Scanian-War|pealkiri=Scanian war|vaadatud=19.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617. aasta [[Stolbovo rahu]]ga jäi Venemaa ilma otsesest ligipääsust Läänemerele. Venemaa ainuke meretee Euroopasse oli [[Arhangelsk]]ist, mis oli jäävaba mõne kuu aastas. [[Ivan IV]] katse vallutada [[Baltimaad]] oli nurjunud ([[Liivi sõda]] [[1558]]–[[1583]]). 17. sajandil oli Venemaal kodusõda ning polnud võimalik Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar [[Peeter I]] oli [[1696]]. aastal vallutanud [[Azov]]i kindluse [[Must meri|Musta mere]] ääres. [[Karlowitzi rahu]]ga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Järgmisena püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandi sdades kaotatud. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi [[satelliitriik|satelliitriigist]] [[Holstein-Gottorp]]ist. [[August II Tugev]] uue Poola kuningana tahtis vallutada Liivimaa, et kindlustada end kuningana. Ta soovis laiendada Poola territooriumi ning enda maksubaasi.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.historylearningsite.co.uk/frederick-william-the-great-elector/frederick-i-of-brandenburg/the-great-northern-war/|pealkiri=The Great Northern War|vaadatud=19.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 
[[Pilt:Irp1701.jpg|pisi|[[Poola kuningas|Poola kuninga]] ja [[Saksimaa kuurvürst]]i [[August II Tugev]]a valdused 1701. aastal]]
24. märtsil [[1698]] sõlmiti liit [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigi]] ja Moskva tsaaririigi vahel.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|aasta=2018|kirjastus=Grenader|lehekülg=11}}&lt;/ref&gt;

Augustis 1698. aastal leppisid Peeter I ning [[Saksi kuurvürst]] ja [[Poola kuningas]] August II Tugev kokku Rootsi-vastases liidus [[Rava-Ruska]]s, väikelinnas [[Lviv]]ist põhja pool. Liivimaa aadlik [[Johann Reinhold von Patkul]] lubas August II-le [[Liivimaa]] aadli abi Rootsi-vastases võitluses.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.estonica.org/en/History/1558-1710_Estonia_under_Swedish_rule/The_Great_Northern_War_End_of_Swedish_rule_in_Estonia/|pealkiri=The Great Northern War. End of Swedish rule in Estonia|vaadatud=19.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Moskva tsaar Peeter I ja August II Tugev olid ühel meelel, et kogu [[Vana-Liivimaa]] peab jääma pärast Rootsi alistamist [[Rzeczpospolita]]le.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

12. novembril [[1699]] ühines liiduga Taani kuningas [[Frederik IV]], et võita tagasi Taani kaotatud positsioon Läänemerel. Taani [[mobilisatsioon|mobiliseeris]] oma sõjalaevastiku ning koondas oma armee Rootsi liitlase [[Holstein-Gottorpi hertsogkond|Holstein-Gottorpi hertsogiriigi]] piirile.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=12}}&lt;/ref&gt; Hiljem ühines liiduga [[Brandenburg-Preisimaa]].&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsevtkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=46-47}}&lt;/ref&gt;

Liitlased eeldasid, et [[1697]]. aastal Rootsis võimule tulnud noor kuningas [[Karl XII]] ei suuda neile sõjalist vastupanu osutada.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Sõja algus ==

Sõda algas [[22. veebruar]]il ([[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 12. veebruaril) [[1700]] [[Saksimaa kuurvürst]]i ja [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[August II Tugev]]a vägede ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga [[Riia]]le. [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa aadel]] ei asunud Saksi poolele. [[Riia kindlus]]t vallutada ei õnnestunud, Augusti sõjaline edu oli tagasihoidlik.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

[[Rzeczpospolita]] tundis end August II poolt petetuna ning kuulutas, et Poola ei ole Rootsiga sõjas. Kuningas August II Tugevaga liitusid alguses üksikud [[magnaat|magnaadid]], sealhulgas vürst [[Hieronim Augustyn Lubomirski]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Hermann Schreiber|pealkiri=August Tugev, Galantne vallutaja|aasta=1997|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=162}}&lt;/ref&gt; 

Kuulnud Riia ründamisest, otsustas Taani kuningas [[Frederik IV]] rünnata Rootsi liitlast Holstein-Gottorpi. [[11. märts]]il kuulutas Taani Rootsile sõja ja Taani väed marssisid [[Holstein-Gottorp]]i sisse, vallutades selle [[Schleswig]]i-osa.

==Rootsi esimesed võidud==
===Võit Taani üle===
Rootsi kuningas otsustas saata Holsteini 17 000 sõdurit ning kuulutas välja mobilisatsiooni. Rootsi sõjavägi oli hea ettevalmistusega, sõjavägi oli paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad ning suutsid nii lahinguväljal paremini manööverdada.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=81}}&lt;/ref&gt;  

[[William III]], kes oli tollal nii Inglismaa, Iirimaa ja Šotimaa kuningas kui ka [[Hollandi provintsid]]e asehaldur, soovis säilitada [[Põhja-Euroopa]]s rahu ning ''[[status quo|status quo-d]]''. Et Taani oli ründaja, asus William Rootsi poolele ning saatis 25 [[liinilaev (sõjandus)|liinilaevast]] koosneva Inglise-Hollandi [[eskaader|eskaadri]] admiral [[George Rooke]]'i juhtimisel Rootsi toetuseks [[Göteborg]]i.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Rootsil oli sõjalaevastik 38 liinilaeva ja 12 [[fregatt|fregatiga]],&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=44}}&lt;/ref&gt; Taanil oli 33 liinilaeva ja 7 fregatti. Julge manöövriga õnnestus Rootsi laevastikul sõita läbi [[Sund]]i väiksema [[faarvaater|faarvaatri]], jäädes Sundi kaldal asuvate Taani [[kindlus]]te [[suurtükk]]ide [[laskeulatus]]est väljapoole. Rootsi laevastik ühines Inglise-Hollandi eskaadriga. Nüüd oli 33 liinilaevaga Taani laevastik vastamisi rohkem kui 60 liinilaevaga, mistõttu Taani admiral ei julgenud [[merelahing]]ut pidada. Taani sõjalaevad ei lahkunud sadamast.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

Karl XII maabus [[23. juuli]]l 1700. aastal koos liitlastega Taani peasaarel [[Sjælland]]il [[Humlebæk]]i lähedal [[Kopenhaagen]]ist põhja pool ning hõivas sealsed maa-alad. Augustis asusid Rootsi väed liitlastega Kopenhaagenit piirama.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.roskildehistorie.dk/1700/billeder/krige/nordisk/nordiskkrig.htm|pealkiri=Store Nordiske Krig|vaadatud=19.07.2022|keel=Taani}}&lt;/ref&gt; Taani laevastik oli vastamisi endast palju võimsamaga ning armee oli kaugel [[Holstein]]is hertsog [[Friedrich IV (Holstein-Gottorp)|Friedrich IV]] vastu sõdimas.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Kopenhaagenit ei vallutatud. Frederik IV tunnistas oma kaotust ja soovis alustada rahuläbirääkimisi. [[18. august]]il sõlmiti Holstein-Gottorpi ja Taani vahel [[Travendali rahu]]leping, mille kohaselt taastati ''status quo'' (rootslased lahkusid Sjællandist ja taanlased Gottorpist) ning Taani lahkus Rootsi-vastasest koalitsioonist. Taani ei tohtinud 9 aasta jooksul Rootsi vaenlasi toetada. Lepingu täitmist pidid jälgima Inglismaa, Holland, [[Lüneburg-Celle]] ja Hannover.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu IV|aasta=2003|koht=Tartu|kirjastus=Ilmamaa|lehekülg=24}}&lt;/ref&gt;

Põhjasõja esimene sõjakäik lõppes kiiresti ja peaaegu veretult. Taani väljus (ajutiselt) sõjast, Rootsi põhivastaseks jäid Venemaa ja Poola-Saksimaa.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=53}}&lt;/ref&gt; 

===Sõjategevus Liivimaal 1700–1701===
[[Pilt:Carte des Estats de Suede, de Dannemarq, et de Pologne; sur la Mer Baltique.jpg|pisi|300px|&quot;Kaart Rootsi, Taani ja Poola valdustest 1700. aastal&quot;. &lt;br&gt;[[Nicolas de Fer]]i kaart aastast [[1700]]]]
[[Pilt:Victory at Narva.jpg|pisi|&quot;Rootslaste võit Narva all 1700. aastal&quot;. &lt;br&gt;[[Gustaf Cederström]]i maal aastast [[1910]]]]
[[1700]]. aasta mais jõudis [[Soome]]st Liivimaale 3200 Rootsi sõdurit, kes lõid Saksi väed Liivimaalt minema. Kuid juba augustis naasis Saksi kuurvürst koos 18 000 mehega Liivimaale, vallutas tagasi Rootsi alasid ning asus uuesti [[Riia]]t piirama.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=V. Fainštein jt.|pealkiri=Eesti rahva ajaloost Põhjasõja aastail 1700-1721|aasta=1960|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti riiklik kirjastus|lehekülg=36}}&lt;/ref&gt;

[[Vene-Türgi sõda (1686–1699)|Vene-Türgi sõjas]] (1686–1699) ühines Venemaa [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vastase liiduga (sinna kuulusid [[Saksa-Rooma riik|Austria]], [[Rzeczpospolita]] ja [[Veneetsia vabariik]]). Aastatel 1687 ja 1689 korraldas Moskva sõjaretki Osmanite riigi [[vasall]]i, [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]] vastu. Aastatel 1695 ja 1696 vallutas Venemaa [[Aasovi sõjakäigud|Aasovi sõjakäikude]] tulemusena lõpuks Azovi kindluse ning allutas osa [[Aasovi meri|Aasovi merest]] rannikualaga Venemaa tsaaririigile.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=67-68}}&lt;/ref&gt; [[Osmanite riik|Osmanite riigiga]] vaherahu sõlminud Venemaa kuulutas 30. (vkj 19.) augustil ([[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 20. augustil) Rootsile sõja ning ründas septembris Rootsile kuuluvat Soomet ja [[Ingerimaa]]d. [[23. september|23. septembril]] asusid 30 000 – 35 000 venelast [[Narva]]t piirama. Rootsi [[garnison]] suutis linna enda valduses hoida.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=76}}&lt;/ref&gt;

Noor Rootsi kuningas otsustas oma vägede eesotsas Liivimaale suunduda. 8000-mehelise sõjaväega jõudis ta [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[Pärnu]]sse, sealt liikusid Rootsi väed edasi Narva suunas.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu IV|lehekülg=26-30}}&lt;/ref&gt;  Kuningat assisteeris vägede juhtimisel kindral [[Carl Gustav Rehnskiöld]]. 30. (vkj 19.) novembril ([[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 20. novembril) 1700. aastal ründas 11 000-meheline Rootsi vägi Vene väge ([[Narva lahing (1700)|Narva lahing]]us osales 24 000 meest). Paar päeva enne lahingut oli oma leerist lahkunud tsaar Peeter I, jättes vägede juhatamise oma alluvatele.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;Kuna Vene väed oli väheste kogemuste ja halva varustusega, saavutasid rootslased Narva all suure võidu. Oma osa mängis ka ilm, tihe lumelörts sadas venelastele otse näkku ja nende nähtavus oli praktiliselt olematu.&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=78}}&lt;/ref&gt;

Rootslased murdsid rinde keskosast läbi ja surusid tiivad vastu Narva jõge. Vene vägede ülemjuhataja hertsog [[Carl Eugen de Croy]] , kes on oli kaotanud kontrolli vene vägede üle ning andis end koos kolmekümne kõrgema ohvitseriga lahingu algul vangi.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Rootslased kaotasid langenute ja haavatutena 2000 meest. Venelasi langes lahingus ja eriti taganemisel 7000–8000.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Peamiselt hukkusid kahe väeosa, [[Preobraženskoje polk|Preobraženskoje kaardiväepolgu]] ja [[Šeremetevi ratsavägi|Šeremetevi ratsaväe]] sõdurid. Preobraženskoje polgu sõdurid koormasid taganemisel üle puusilla, mis nende all purunes ja praktiliselt kõik sillal olijad uppusid. [[Boriss Šeremetev]] lootis oma ratsaväega ületada jõe minnes otse läbi vee. Selleks valis ta madalapõhjalise jõeosa [[Narva kosed|Narva koskedest]] ülalpool. Veevool oli kiire ja jääkülm vesi kangestas hobuste jalad, mille tagajärjel viis vesi ratsaväelased koos ratsudega kosest alla.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

Pärast Narva lahingut siirdusid rootslased [[Tartu]]sse ja selle ümbrusse talvekorterisse. Kuningas ise talvitas endises [[Laiuse ordulinnus]]es. Talve jooksul suurenes rootslaste [[väliarmee]] 18 000 meheni.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu|lehekülg=30-32}}&lt;/ref&gt;
{{vaata|Põhjasõda Eestimaal}}

===Kuramaa vallutamine===
[[Pilt:Louis de Silvestre-August II.jpg|pisi|left|Saksi kuurvürst ja Poola kuningas [[August II Tugev]]. &lt;br&gt;[[Louis de Silvestre]]'i maal]]
[[August II Tugev]], kelle liitlasi Rootsi väed olid löönud, pakkus Karl XII-le rahu, kuid viimane keeldus sellest. Veebruaris [[1701]]. aastal kohtusid August II Tugev ja Peeter I uuesti [[Kuramaa]]l [[Biržai]]s, et oma liitu uuendada.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.codelt.nl/birzai-with-the-castle-lithuania/|pealkiri=Birzai With The Castle Lithuania|vaadatud=20.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Peeter I-l oli vaja aega oma armee reorganiseerimiseks ja relvastamiseks, August II vajas aga tugevat liitlast rootslaste selja taga. Lepingu kohaselt lubas Peeter Augustile 15 000–20 000-mehelise hästirelvastatud [[ekspeditsioonikorpus]]e, maksta talle kahe aasta jooksul 100 000 rubla ning eduka sõjalõpu korral anda Poolale Liivi- ja Eestimaa.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=84}}&lt;/ref&gt; 1701. aasta kevadel suundus jalaväekindral [[Anikita Apraksin]] Vene vägedega Riia alla, kus viibisid Saksimaa väed kindral krahv [[Adam Heinrich von Steinau]] juhtimisel.&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=97-99}}&lt;/ref&gt;

Suvel 1701. aastal liikusid Rootsi väed lõunasse. 19. (vkj 8.) juulil (Rootsi kalendri järgi 9. juulil) 1701 olid Saksi (20 000 meest) ja Rootsi sõjaväed Riia all [[Daugava]] ääres [[Spilve lahing]]us vastamisi. Saksi vägede ülemjuhataja krahv [[Adam Heinrich von Steinau]] laskis end kõrvalejuhtimismanöövrist ära petta ning killustas nõnda oma väeosad. Nii õnnestus Rootsi [[jalavägi|jalaväel]] jõgi ületada ja [[sillapea]] moodustada. Saksi armee kaotas, kuid kogus ennast ja taganes korrapäraselt.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;

Karl hõivas oma vägedega Miitavi (praegu [[Jelgava]]), Poola vasalliriigi [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigi]] pealinna ning vallutas seejärel oktoobris kogu [[Kuramaa]].&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;

==Rootsi sõjakäik Poolasse==

Rzeczpospolita protesteeris Kuramaa kui Poola territooriumi osa hõivamise vastu, sest Rootsiga ei olnud sõjas mitte Poola, mida esindas [[Seim (Poola)|Seim]], vaid ainult Poola kuningas.&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=100-101}}&lt;/ref&gt; August II Tugev pakkus [[Karl XII]]-le jälle läbirääkimisi. Karl XII kogenud nõuandjad soovitasid Poola kuningaga rahu sõlmida, ent Karl jäi kangekaelseks ning nõudis Seimilt uue kuninga valimist. Enamik Poola aadlist lükkas selle tagasi.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=102-104}}&lt;/ref&gt;

Poola-Leedu pidas end neutraalseks ning tahtis olla Karl XII ja August II Tugeva vahendajaks.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; Rootsi rünnak Poolale tegi Poola neutraalsuse võimatuks. Rootsi kantsler [[Bengt Gabrielsson Oxenstierna (1623–1702)|Bengt Gabrielsson Oxenstierna]] nägi võimalust, et Rootsi võiks olla [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõjas]] vahekohtunikuks, selle asemel et sõda jätkata. {{Lisa viide}}

Jaanuaris [[1702]] nihutas Rootsi väed [[Leedu|Leedus]] kaugemale lõunasse. [[23. märts]]il 1702 lahkus Karl XII Leedu talvekorterist ning marssis sisse Päris-[[Poola]]sse. [[14. mai]]l [[1702]] alistus [[Varssavi]] võitluseta. Enne kui Karl XII jätkas oma marssi [[Kraków]]i suunas, nõuti poolakatelt suurt [[kontributsioon]]i.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=106}}&lt;/ref&gt;

Teel Krakówisse põrkus Karl XII vägi Poola-Saksi omaga. [[9. juuli]]l 1702 toimus [[Kielce]]st lõuna pool [[Kliszówi lahing]]. Poola ja Saksimaa jäid taas Rootsile alla. 2000 saksimaalast langes või sai haavata, üle 1000 langes rootslaste kätte vangi. Rootsi poolel sai surma või haavata 900 sõdurit. Rootslaste kätte langesid kõik Saksi suurtükid ja kogu voor koos August II Tugeva välikassaga, milles oli 150 000 [[riigitaaler|riigitaalrit]] ning isegi tema hõbenõud. August II Tugev kogus oma sõjaväe järelejäänud üksused kokku ja tõmbus tagasi Poola idaossa.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=107-108}}&lt;/ref&gt;

Pärast seda kaotust pakkus August II Tugev rootslastele jälle rahu, lubades nende nõudmistele igal võimalusel vastu tulla, kuid ainus tingimus oli, et August II Tugev jääks ise edasi Poola kuningaks. Ka [[kardinal]]-[[priimas]] esitas Poola nimel rahuettepanekuid. Ta pakkus Rootsile Poola alla kuulunud Liivimaad, Kuramaad ja suurt [[reparatsioon]]i, kui ainult Karl XII loobub kuninga tagandamise nõudest. Karl näitas veel kord üles kangekaelsust, mille tõttu teda hüüti Raudpeaks, ja jäi August II Tugeva tagandamise nõude juurde. {{Lisa viide}}

August tõmbus oma õukonnaga tagasi [[Sandomierz]]i. Seal moodustas Poola aadel konföderatsiooni August II toetuseks.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=109}}&lt;/ref&gt; Nad võitlesid Rootsi okupatsiooni vastu Poolas ja Rootsi poolt nõutud uue kuninga vastu. Nad sidusid Rootsi vägesid sissiaktsioonidega, kahjustades sellega nende võitlusvõimet. {{Lisa viide}}

[[1703]]. aastal vallutasid rootslased [[Toruń]]i.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=110-111}}&lt;/ref&gt;

Kuigi [[1704]]. aastal saadeti Augustile appi ka Vene korpus, valiti [[12. juuli]]l (vkj 2. juunil) 1704. aastal enamiku Poola aadli tahte vastaselt Rootsi armee kaitse all August II Tugeva asemele uueks kuningaks rootslaste poolt seatud kandidaat [[Stanisław I Leszczyński]], kes krooniti [[24. september|24. septembril]] [[1705]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=121-122}}&lt;/ref&gt; Rootslased olid sellega rahul ja kirjutasid 17. septembril 1706 [[Altranstädt]]is alla rahulepingule Poolaga ([[Altranstädti rahu]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/topic/treaties-of-Altranstadt|pealkiri=treaties of Altranstädt, Europe 1706 and 1707|vaadatud=20.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

== Venemaa võimsuse kasv ja sõjategevus Eesti- ja Liivimaal ==
[[Pilt:Peter de Grote.jpg|pisi|Venemaa keiser [[Peeter I]]. &lt;br/&gt;[[Jean-Marc Nattier]]' maal]]
Pärast lüüasaamist Narva all [[1700]]. aastal hakkas [[Peeter I]] tohutute pingutustega tugevdama oma sõjaväge: reorganiseeriti Venemaa [[regulaararmee]], [[sõjalaevastik]]. Loodi [[sõjatööstus]] – [[manufaktuur|manufaktuurid]] ja [[relvatehas|relvatehased]], [[suurtükk]]e valati [[kirikukell]]adest {{Lisa viide}}. Erilist rõhku pandi väljaõpetatud jalaväele.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://historylearning.com/peter-the-great/peter-the-great-military-reforms/#:~:text=In%201699%2C%20Peter%20the%20Great,that%20the%20army%20was%20uniform.|pealkiri=Peter the Great - Military Reforms|vaadatud=22.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

Kasutades ära Karl XII ja Rootsi peaväe seotust Poolas, kus püüti August II Tugevat troonilt tõugata, ründas Peeter I Eesti- ja Liivimaad. 1701.–1703. aastal rüüstasid Vene väed praegust Võru- ja Tartumaad, Viljandi- ja Kagu-Pärnumaad. Karli selja taga lõi Venemaa sõjavägi kaks korda väikest Rootsi väge, mis oli [[Balti provintsid]]e kaitseks maha jäänud.&lt;ref name=&quot;:8&quot;&gt;{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu IV|lehekülg=34-35}}&lt;/ref&gt;

[[9. jaanuar]]il 1702 ([[vkj]] 29. detsembril, Rootsi kalendri järgi 30. detsembril 1701) lõi Vene korpus Boriss Šeremetevi juhatusel [[Erastvere lahing]]us [[Wolmar Anton von Schlippenbach]]i juhitud Rootsi [[väliarmee]]d ning saavutas 29. (vkj 18.) juulil (Rootsi kalendri järgi 19. juulil) [[Hummuli lahing]]us võidu Rootsi vägede üle. Seejärel hõivasid Vene väed Liivimaal [[Mõniste]], [[Valmiera]] ja [[Alūksne]]. Alates 1702. aastast hoidis Venemaa enda kontrolli all kogu [[Eestimaa kubermang|Eesti-]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaad]], välja arvatud Rootsi kindlusi.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;

Ingerimaal vallutasid venelased 22. (vkj 11.) oktoobril (Rootsi kalendri järgi 12. oktoobril) [[Nöteborg]]i kindluse, mille nad nimetasid ümber [[Schlüsselburg]]iks, ja [[12. mai]]l [[1703]] [[Ohta jõgi|Ohta jõe]] suudmes paikneva [[Nyen]]i linna, sellega oli kogu [[Neeva]] venelaste valduses. Neeva soises [[delta]]s asuti [[27. mai]]l 1703. aastal rajama rootslaste asutatud [[Nyen]]i asemele uusi kaitserajatisi ja [[Peterburi|linna]], millest hiljem sai [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] uus pealinn.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotsinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=17-18}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.introducingsaintpetersburg.com/history|pealkiri=The founding of Saint Petersburg|vaadatud=22.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

1703. aasta sügisel toimunud Šeremetevi rüüstetegevuse tõttu kannatasid Põhja-Eesti alad: Viru- ja Järvamaa, mõnevõrra Harjumaa, laastamata jäi ainult osa Harjumaast ja täielikult Läänemaa.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=postimeesew19420407.2.26&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------|pealkiri=PÕHJASÕJA AJAL|vaadatud=22.07.2022}}&lt;/ref&gt;

[[14. mai]]l (vkj 3. mail) [[1704]] saavutasid Vene väed Rootsi vägede üle võidu [[Kastre lahing]]us, [[24. juuli]]l (vkj 14. juulil) alistus piiramise järel [[Tartu piiramine (1704)|Tartu]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=August Traat|pealkiri=Ajalooline Emajõgi|aasta=1968|lehekülg=61}}&lt;/ref&gt;

[[5. august]]il (vkj 25. juulil; 26. juulil Rootsi kalendri järgi) 1704 toimus [[Kuramaa]]l [[Jēkabpils]]i lähedal [[Jakobstadti lahing]]. Lahingus osalesid Rootsi väed, mida juhtis kindralmajor [[Adam Ludwig Lewenhaupt]], ja Vene-Leedu väed, mida juhtis suurhetman [[Michał Serwacy Wiśniowiecki]]. Lahingu võitis Rootsi.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=19}}&lt;/ref&gt; 
[[Pilt:Battle of Jakobstadt.jpg|pisi|[[Jakobstadti lahing]]. [[Johann Christoph Brotze]] kogu]]
[[20. august]]il (vkj 9. augustil) vallutasid Vene väed [[Narva piiramine (1704)|Narva]], mille järel [[30. august]]il (vkj 19. augustil) sõlmis Venemaa [[Rzeczpospolita]]ga [[Narva]]s [[Narva liiduleping|liidulepingu]] ([[Tomasz Działyński|Działyński]] ja [[Fjodor Aleksejevitš Golovin|Golovin]]i pakt), millega viimane astus ametlikult Rootsi vastu sõtta.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://pl.wikisource.org/wiki/Traktat_narewski|pealkiri=Traktat narewski|vaadatud=01.08.2022|keel=Poola}}&lt;/ref&gt; 

==Vene vägede katse Saksi vägedega ühineda ja Fraustadti lahing==
Detsembris [[1705]] ületasid Vene väed (20 000 meest) feldmarssal parun [[Georg Benedict Ogilvy]] juhtimisel Poola piiri, et ühineda [[Saksimaa kuurvürst]] August II Tugevat toetavate [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]] vägedega, mida juhtis jalaväekindral krahv [[Johann Matthias von der Schulenburg|Johann Matthias von der Schulenburg.]]&lt;ref name=&quot;:9&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=160-161}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:10&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.sabaton.net/historical-facts/the-battle-of-fraustadt/|pealkiri=13 FEB - 1706, The Battle of Fraustadt|vaadatud=23.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Saksimaa väed asusid [[Sileesia]]s, kuid Vene väed jäid talvituma [[Hrodna]] (Grodno) kindlusse. Karl XII tegi oma armee põhiosaga 250 km pikkuse kiirmarsi ja lõikas ära Vene vägede tee itta. 20 000-meheline vägi, mida juhtis [[Carl Gustaf Rehnskiöld]], pöördus saksimaalaste vastu, kellel oli 19 000 sõdurit. Vene armee kindlustus [[Hrodna]] kindluses ja ootas vabastamist.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt;

[[3. veebruar]]il [[1706]] kohtusid Rootsi ja Saksi väed [[Fraustadti lahing]]us. Rehnskiöldi alluvuses olid lahingutes karastunud suurtüki- ja ratsaväerügemendid. Saksi väed kindral von Schulenbergi juhatuse all koosnesid suurelt jaolt vägivaldselt värvatud ja halva väljaõppega sõduritest, paljud rügemendid olid Prantsuse ja Šveitsi sõjavangidest.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt; Lahingurivi vasakul tiival oli preisi polkovniku [[Georg Heinrich von der Goltz]]i juhtimisel 10 Vene jalaväepolku, kuhu kuulus 6400 meest.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://en.topwar.ru/11402-zabytyy-podvig-russkih-soldat-bitva-pri-fraushtadte.html|pealkiri=Forgotten feat of Russian soldiers - the Battle of Fraustadt|vaadatud=01.08.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

Pärast rootslaste rünnakut varises Saksi vägede rinne kokku, šveitslaste ja prantslaste palgasõdurid jooksid rootslaste poole üle.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt; Mõne tunniga oli lahing läbi. Ainult 3000 sõdurit sai end päästa, ületades [[Odra]] jõe. Vangi langenud umbes 500 Vene [[sõjavang]]i laskis kindral Rehnskiöld tappa.&lt;ref name=&quot;:11&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotsinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=85}}&lt;/ref&gt; Lahingus tapeti 452 Rootsi sõjaväelast ja 1077 sai haavata. Karl XII edutas kindral parun Rehnskiöldi lahingu võidu eest feldmarssaliks ja andis talle krahvitiitli.&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt; 

Et Vene armee Hrodnas ei saanud enam abi peale loota, murdsid 14 000 mehe suuruseks jäänud Vene armee 4. märtsil 1706 rootslaste piiramisrõngast läbi [[soo]]de välja. Venelased jõudsid jälitajate eest üle piiri minna ning tõmbusid juulis 1706 tagasi [[Kiiev]]isse.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt;

Pärast vägede häbiväärset taganemist kõrvaldas tsaar Peeter I [[Georg Benedict Ogilvy]] sõjavägede juhtimisest ning määras sõjaväejuhtideks [[Boriss Šeremetev]]i ja [[Aleksandr Menšikov]]i.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt;

Karl XII mõistis, et tal tuleb otsustav lahing pidada Venemaal. Selleks vajas ta aga tagala kindlustamist. {{Lisa viide}} Suvel 1706 otsustas Karl XII tungida Saksimaale, et sundida August II Tugevat loobuma nõuetest Poola troonile.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.historyworld.net/wrldhis/PlainTextHistories.asp?historyid=ad08|pealkiri=THE NORTHERN WAR|vaadatud=23.07.2022|täpsustus=Baltic campaigns: 1700-1706|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;
[[Pilt:Karl XII i Altranstädt 1706-1707 av Johan David Swartz.jpg|pisi|[[Karl XII]] 1707. aastal. [[Johan David Swartz]]]]

==Rootsi sõjakäik Saksimaale==
Saksimaal oli vastuseis [[Saksimaa kuurvürst]] August II Tugeva Poola-poliitikale: kuurvürst kehtestas [[aktsiis]]i, et oma sõjakassat täita ja armeed relvastada. See meelestas Saksimaa seisustekogu tema vastu. Peale selle tekitasid rahva meelepaha agressiivsed meetodid, millega kuurvürst nekruteid värbas. {{Lisa viide}}

[[27. august]]il 1706 marssis Rootsi armee Saksimaale. Saksimaa kuurvürstiriik vallutati joon-joonelt.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://weaponsandwarfare.com/2019/03/30/karl-xii-the-baltic-and-saxon-campaigns-ii/|pealkiri=Karl XII – The Baltic and Saxon Campaigns II|vaadatud=23.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Igasugune vastupanu lämmatati eos. Karl XII lubas saksimaalastele, et kui [[okupatsioon]]ivõimude korraldusi järgitakse, siis ei toimu mingeid õiguste rikkumisi ega repressioone.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=152-153}}&lt;/ref&gt; Saksimaa sõjavägi taandus [[Austria]]sse, kus see [[interneerimine|interneeriti]]. Saksimaa sõjaväe juures olnud Vene jalaväepolgud taganesid [[Brandenburgi kuurvürstiriik|Brandenburg]]i kaudu Poolasse.{{Lisa viide}}

August II, kellel pärast [[Fraustadti lahing]]ut Poolas enam nimetamisväärseid vägesid polnud, pakkus Karl XII-le läbirääkimisi. August II Tugeva läbirääkijad allkirjastasid [[24. september|24. septembril]] (14. septembril) 1706 [[Altranstädti rahu]]lepingu, loobudes Poola troonist.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=155}}&lt;/ref&gt; Saksimaa [[salanõukogu]] andis Altranstädti separaatrahu kohaselt [[Johann Reinhold von Patkul]]i üle rootslastele, kes Rootsi sõjaväekohtu poolt riigireetmise eest hukati.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=157, 159-161}}&lt;/ref&gt; Rootsi väed lahkusid Saksimaalt alles [[1707]]. aastal.

Rootsi vägede poolt Saksimaa okupeerimise järel ulatusid kuningas [[Karl XII]] kontrolli all olevad territooriumid [[Habsburgid]]e [[Saksa-Rooma riik|Saksa Rahvuse Püha Rooma riigi]] piirideni. [[Saksa-Rooma keiser]] [[Joseph I (Saksa-Rooma keiser)|Joseph I]] sõlmis Karl XII-ga 1707. aastal [[Altranstädti leping]]u, millega Joseph I garanteeris [[Sileesia]] [[protestandid|protestantidele]] [[vastureformatsioon]]i ajal ära võetud kirikute tagastamise ning [[luterlus|luterlike]] koguduste tegutsemise. Järeleandmistega luteri kiriku tegevusele hoidis [[katoliiklus|katoliiklik]] Joseph I ära Rootsi sekkumise Habsburgide poolt [[Bourbonid]]e ja [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa kuningriigiga]] peetavasse [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõtta]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/topic/treaties-of-Altranstadt|pealkiri=treaties of Altranstädt|vaadatud=23.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

== Sõja otsustavad aastad == 
[[Pilt:Great Northern War Part1.png|pisi|Lahingutegevus Põhjasõjas aastatel 1700–1709]]
=== Sõjategevus Poolas ===
Teate Altranstädti rahu sõlmimisest sai August II [[15. oktoober|15. oktoobril]] 1706. Vahepeal marssis 20 000 mehest koosnev Venemaa-Saksimaa-[[Sandomiri konföderaadid|Poola]] vägi [[Aleksandr Menšikov]]i juhtimisel vastu Rootsi korpusele Poolas. August II püüdis võitlust takistada ja hoiatas Rootsi väejuhti, kuid tulemusteta.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=156}}&lt;/ref&gt; 

[[29. oktoober|29. oktoobril]] läks 5000 Rootsi sõdurit kindral [[Arvid Axel Mardefeld]]i juhtimisel Vene vägede vastu [[Kaliszi lahing]]usse. Venelased hävitasid nad täielikult. Poola ratsavägi, mida juhtis [[Stanisław I Leszczyński]], pillutati laiali.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://en-academic.com/dic.nsf/enwiki/7838078|pealkiri=Battle of Kalisz|vaadatud=26.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Üle saja ohvitseri (sealhulgas Poola [[magnaat]]e) langes vangi ning Vene poolel teeninud kindralleitnant [[Karl Gustav von Rönne|von Rönne]] vangistas kindral Mardefeldi.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=V. A. Artamonov|url=http://www.reenactor.ru/ARH/PDF/Artamonov_02.pdf|pealkiri=A. D Menšikov väejuhina|vaadatud=27.07.2022|keel=Vene}}&lt;/ref&gt; 

Pärast seda võitu tegid nõuandjad August II-le ettepaneku rahuleping annulleerida ning Venemaa poolel edasi võidelda. August II keeldus ja naasis Saksimaale.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=156-157}}&lt;/ref&gt; [[19. detsember|19. detsembril]] ratifitseeris ta Altranstädti rahulepingu. {{Lisa viide}} 

Kui Karl XII septembris 1707 maalt ida suunas lahkus, oli ta oma armee kasvatanud 44 000 meheni ning varustanud selle uue rõivastuse ja relvastusega. Poolas toetas teda Leszczyński 16 000 poolakat ja Kuramaal Lewenhaupti 16 000- meheline korpus.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=170}}&lt;/ref&gt;

Poolas aga keeldus [[Sandomierzi konföderatsioon]], mida juhtis Poola rikkaim mees ja vürst Lubomirski väimees [[Adam Sieniawski]], August II tagandamisest ja Stanisław Leszczyński troonile tõusmist tunnustamast.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://en-academic.com/dic.nsf/enwiki/626132|pealkiri=Adam Mikolaj Sieniawski|vaadatud=26.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://en-academic.com/dic.nsf/enwiki/2619590|pealkiri=Sandomierz Confederation|vaadatud=26.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=The Sandomierz Confederation was a confederation formed on May 20, 1704 in defense of the King of Poland, August II the Strong. It was formed in reaction to the Warsaw Confederation.}}&lt;/ref&gt; Peeter I pakkus Poolale uusi troonikandidaate ja ka Leszczyński püüdis vastaseid enda poole võita. See nurjus, põhjuseks [[prebend]]ide ja ametikohtade jaotamise küsimus. Konföderatsiooni sõjaline jõud oli väike, kuid nad suutsid segada Rootsi vägede varustamist. {{Lisa viide}}

Nüüd seisis Peeter I oma vägedega praktiliselt üksinda Rootsiga vastamisi. Peeter I oleks 1707. aastal olnud valmis Rootsile loovutama kõik vallutatud alad peale Peterburi ja selle ümbruse, kuid Karl XII tahtis kõike tagasi saada. {{Lisa viide}}

Aastal [[1708]] ilmusid Vene väed jälle Poolasse.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=174}}&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Battle of Lesnaya.jpg|pisi|[[Lesnaja lahing]] [[1704]]. &lt;br&gt;[[Jean-Marc Nattier]], [[1717]]]]
=== Sõjategevus Valgevenes ja Ukrainas===
Hõivanud [[6. veebruar]]il 1708 [[Hrodna]], juhtis Karl XII oma väge [[Smolensk]]i suunas, kuid pöördus seejärel lõunasse, [[Ukraina]]sse, lootes venelaste vastu võitlusse asunud Ukraina [[hetman]]ilt [[Ivan Mazepa]]lt sõjalist toetust.&lt;ref name=&quot;:12&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotsinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=32-33}}&lt;/ref&gt; Paraku ei liitunud enamik [[kasakad|kasakaid]] Mazepaga.&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt; [[Poola–Türgi sõda (1672–1676)|Poola–Türgi sõja]] (1672–1676) järel oli Kirde-Ukrainas säilinud [[Hetmaniriik]], kus asusid linnad [[Kiiev]], [[Tšernigiv]], [[Nižõn]], [[Perejaslav]], [[Baturin]], [[Gadjatš]], Lubny, [[Poltava]]. Ida-Ukrainas, Dnepri keskjooksul säilis [[Zaporižžja Sitš]]i territoorium.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/summary/Ukraine|pealkiri=Ukraine summary|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=In addition, Cossacks controlled a largely self-governing territory known as the Hetmanate.}}&lt;/ref&gt; Lõuna-Ukraina [[Must meri|Musta mere]] äärsed territooriumid liideti Osmanite riigiga ja [[Krimm]]is valitses [[Krimmi khaaniriik]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/place/khanate-of-Crimea|pealkiri=khanate of Crimea|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://shc.stanford.edu/events/ottoman-empire-and-crimean-khanate-symbiotic-alliance-or-veiled-rivalry|pealkiri=Ottoman Empire and the Crimean Khanate: A Symbiotic Alliance or Veiled Rivalry?|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

Baltimailt Karl XII vägedega ühinema rutanud [[Adam Ludwig Lewenhaupt]]i juhitud Rootsi korpus sai [[9. oktoober|9. oktoobril]] (vkj 28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29. oktoobril) [[Lesnaja lahing]]us lüüa. Umbes 5000 meest kümnest tuhandest pääses ja ühines peaarmeega, kus oli 40 000 meest.&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt; Ka kasakad olid lüüa saanud, ent mõnisada kasakat ühines Rootsi vägedega.&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt; Venelased olid kogu aeg kasutanud [[põletatud maa taktika]]t, et hävitada kõik, mis võiks rootslastele kasulik olla.&lt;ref name=&quot;:13&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=28-29}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.historylearningsite.co.uk/frederick-william-the-great-elector/frederick-i-of-brandenburg/the-great-northern-war/|pealkiri=The Great Northern War|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=As Peter withdrew, he used a scorched earth policy destroying anything that might be of value to an advancing army.}}&lt;/ref&gt; 

Väga külma Ukraina talve saatsid rootslased mööda talvekorteris [[Romnõ|Romnõs]] ja [[Hadjatš|Gadjatšis]], kus neil oli tõsine mure armee varustamisega, sest venelased olid kõik hävitanud.&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt; Kevade alguses [[1709]]. aastal oli Rootsi armees lahinguvalmis vaid 27 000 meest ja 27 kahurit.&lt;ref name=&quot;:14&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=35-36}}&lt;/ref&gt; Tuhanded rootslased ei pidanud külmale vastu.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=211-212}}&lt;/ref&gt; Ometi söandas Karl XII [[Rootsi sissetung Venemaale|tungida sügavale Vene territooriumile]].&lt;ref name=&quot;:14&quot; /&gt;

[[Poltava]] piiramisest alustasid Rootsi väed 14. aprillil 1709.&lt;ref name=&quot;:14&quot; /&gt; Piiramine venis, kuna rootslastel polnud piiramiskahureid.&lt;ref name=&quot;:15&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=37-38}}&lt;/ref&gt; Mai lõpuks jõudsid Poltava lähistele Vene armee peajõud (42 000 meest) Peeter I juhtimisel.&lt;ref name=&quot;:15&quot; /&gt; Et Karl XII oli saanud piiramise käigus jalga haavata, ei saanud ta ise lahingut juhtida.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=223-225}}&lt;/ref&gt; Rootslased tungisid [[8. juuli]]l 1709 (Juliuse kalendri järgi 27. juunil, Rootsi kalendri järgi 28. juulil) [[Poltava lahing]]us [[Carl Gustav Rehnskiöld]]i juhatusel esimesena venelastele peale, kuid Vene väed purustasid nad.&lt;ref name=&quot;:16&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Tsvetkov|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=39-40}}&lt;/ref&gt; Rootslased kaotasid lahingus üle 9000 mehe.&lt;ref name=&quot;:16&quot; /&gt;Juulis alistus Perevolotšna lähedal venelastele 20 000-meheline Rootsi väeüksus eesotsas kindral [[Adam Ludwig Lewenhaupt]]iga.&lt;ref name=&quot;:17&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=273-274}}&lt;/ref&gt; Kolmandik Rootsi vägedest oli kaotatud.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=178, 273}}&lt;/ref&gt; Nendest 23 000 mehest, kes end Poltaava ja Perevolotšina all alla andsid, jõudsid koju vaid 4000. Venemaalt tagasitulevaid rootsi sõdureid oli veel 1729. aastal ning viimane sõdur, Hans Appleman, jõudis koju 1745. aastal.&lt;ref name=&quot;:17&quot; /&gt;

Mazepa liitumise järel Karl XII vägedega vallutasid Vene väed Aleksandr Menšikovi juhtimisel Hetmaniriigi pealinna [[Baturini kindlus]]e ja tapsid selle elanikud.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=33}}&lt;/ref&gt; Karl XII ja Ivan Mazepa pääsesid [[Osmanite riik|Osmanite]] valdustesse, kuhu Karl jäi viieks aastaks. Need sündmused tähendasid sõjas murrangut Venemaa kasuks.&lt;ref name=&quot;:16&quot; /&gt;

Peeter I saatis oma saadiku [[İstanbul]]i ning nõudis Karl XII väljaandmist. [[Ahmed III]] laskis saadiku vangikongi heita.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=293}}&lt;/ref&gt; Seepeale tungis Peeter I oma vägedega [[Osmanite riik#Põhjasõda|Osmanite riiki]]. Türklased piirasid [[Prut]]i ääres asuvas [[Huşi]]s Vene väed.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=297}}&lt;/ref&gt; Ent nad ei kasutanud oma üleolekut ning võimaldasid Peetr I-l auga taganeda.&lt;ref name=&quot;:18&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=298-299}}&lt;/ref&gt; [[Pruti sõjakäik]] (1711), lõppes 23. juulil 1711 Pruti vaherahuga. [[Pruti rahu]]ga oli Peeter I kohustatud loovutama [[Azovi kindlus]]e, tõmbuma tagasi kasakate aladelt ja likvideerima Aasovi mere äärde ehitatud kindlused.&lt;ref name=&quot;:18&quot; /&gt; Sõjaolukord kestis aastani 1713, siis sõlmiti samadel tingimustel [[Adrianoopoli rahu]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/topic/Peace-of-Adrianople-1713|pealkiri=Peace of Adrianople|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 
{{vaata|Vene-Türgi sõda (1710–1713)}} 
Pärast rootslaste kaotust [[Poltava lahing]]us tühistas August II Tugev Altranstädti rahu.&lt;ref name=&quot;:19&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=289}}&lt;/ref&gt; [[20. august]]il [[1709]] marssisid Saksi väed jälle Poolasse sisse.&lt;ref name=&quot;:19&quot; /&gt; Rootsi väed (9000 meest) tõmbusid tagasi [[Szczecin]]isse ja [[Stralsund]]i.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=109}}&lt;/ref&gt; Stanisław I Leszczyński põgenes Prantsusmaale.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/biography/Stanislaw-I|pealkiri=Stanisław I|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

=== Sõjategevus Taanis ja [[Preisimaa]]l ===
Samal aastal (1709) asusid ka Poola ja Taani jälle Rootsiga sõdima. [[28. juuni]]l 1709 uuendasid Taani ja Saksi oma liidulepingut. Sõtta sekkusid ka teised riigid. [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Hannoveri kuurvürstiriik]] pretendeeris [[Bremen]]ile ja [[Verden]]ile.&lt;ref name=&quot;:20&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/event/Second-Northern-War|pealkiri=Second Northern War|vaadatud=28.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Preisimaa tahtis allutada Rootsi alasid [[Pommerimaa]]l: [[Szczecin]]it, [[Usedomi saar]]t ja [[Wolini saar]]t.&lt;ref name=&quot;:20&quot; /&gt; Venemaa ründas Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal.&lt;ref name=&quot;:21&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=48-50}}&lt;/ref&gt;

Novembris 1709 hõivasid taanlased üle 10 000 mehega [[Skåne maakond|Skåne]].&lt;ref name=&quot;:22&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=97-98}}&lt;/ref&gt; See oli üks raskemaid lahinguid, mida Taani oli pidanud. Kiiresti vallutati ka [[Blekinge]]. Kuid kindral [[Magnus Stenbock]] võitis [[28. veebruar]]il [[Helsingborgi lahing (1710)|Helsingborgi lahing]]us Taani armeed ja sundis selle Rootsist lahkuma.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.tacitus.nu/gnw/battles/Helsingborg/|pealkiri=Battle of Helsingborg|vaadatud=28.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; [[Kopenhaagen]]is möllas samal ajal [[katk]], millesse suri umbes kolmandik elanikkonnast (vt ka [[1710. aasta katkuepideemia]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC8251316/|pealkiri=Epidemics before microbiology: Stories from the plague in 1711 and cholera in 1853 in Copenhagen|vaadatud=28.07.2022|täpsustus=Case 1: The plague, Copenhagen 1711–1712|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Pärast seda keskendusid taanlased Rootsi valdustele Põhja-Saksamaal.&lt;ref name=&quot;:22&quot; /&gt;

=== Sõjategevus Liivi- ja Eestimaal ===
Venelased vallutasid [[24. juuni]]l [[1710]] [[Viiburi]], [[15. juuli]]l Riia,  [[23. august]]il Pärnu, seejärel [[Paide]] ja [[Haapsalu]], [[26. september|26. septembril]] [[Kuressaare]] ja [[10. oktoober|10. oktoobril]] [[Tallinna piiramine (1710)|Tallinn]]a.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=41-43}}&lt;/ref&gt; Balti aadelkond sõlmis Venemaaga [[kapitulatsioon]]ilepingud, mis säilitasid nende eesõigused.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vene_v%C3%B5imu_aeg_eestis_18._sajandi_l%C3%B5pus1|pealkiri=Vene võimu aeg Eestis 18. sajandi lõpus|vaadatud=28.07.2022|tsitaat=Peeter I otsis baltisaksa rahvusvähemuse, eriti aadelkonna toetust. Mõisad tagastati endistele valdajatele, ka mõnele Rootsist tagasi tulnud rootsi aadliperekonnale. Riigi kätte läinud maavaldusi läänistati kohalikele aadlikele ja Vene võimukandjatele. Peeter I andis (1710, 1723) Balti aadlile Vene aadli õigused, vabastades nad pealegi teenistuskohustusest.}}&lt;/ref&gt; 

[[1711]]. aastal nurjus taanlaste, saksimaalaste ja venelaste rünnak [[Stralsund]]i ja [[Wismar]]i linnale.&lt;ref name=&quot;:21&quot; /&gt;

=== Sõjategevus Taanis ===
[[1712]]. aastal püüdis Rootsi veel kord sõjaõnne enda kasuks pöörata. Rootsi väed läksid kindral Magnus Stenbocki juhatusel 16 000 mehega [[Rügen]]isse, et Poolasse marssida. Ent Taani laevastik purustas [[Hiddensee]] all Rootsi abieskaadri.&lt;ref name=&quot;:22&quot; /&gt; Stenbock võitis 20. (vkj 9.) detsembril 1712 [[Gadebuschi lahing]]us Taani ja Saksimaa ühendatud väeüksust. Saksimaa kaotas 6000 sõdurit, ülejäänud sõdurid pidid põgenema.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.tacitus.nu/gnw/battles/Gadebusch/|pealkiri=Battle of Gadebusch|vaadatud=28.07.2022}}&lt;/ref&gt; Jaanuaris [[1713]] laskis Stenbock [[Altona]] linna maha põletada.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.alamy.com/danish-altona-burned-down-during-magnus-stenbocks-campaign-1713-russian-forces-retaliated-by-burning-down-swedish-wolgast-same-year-image357165344.html|pealkiri=Danish Altona burned down during Magnus Stenbock's campaign (1713).|vaadatud=28.07.2022}}&lt;/ref&gt; Pärast seda liikusid rootslased [[Tönning]]i kindlusse [[Holstein]]-Gottorpis, kus taanlased nad peagi ümber piirasid. Nälja ja haiguste tõttu suri 3000 Rootsi sõdurit, allesjäänud 9000 meest kapituleerusid [[16. mai]]l 1713.&lt;ref name=&quot;:22&quot; /&gt; 

Karl XII keelde eirates tuli Rootsi seisustekogu 1713–1714 [[põhiseadus]]evastaselt kokku ning pakkus rahuläbirääkimisi.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=325-326}}&lt;/ref&gt; 

Kui Preisimaa kuningas [[Friedrich I (Preisimaa)|Friedrich I]] 1713. aastal suri, astus tema poeg [[Friedrich Wilhelm I]] Rootsi-vastasesse liitu ja hõivas [[Szczecin]]i.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://biography.yourdictionary.com/frederick-william-i|pealkiri=Frederick William I|vaadatud=28.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=In 1715 he reentered the Great Northern War against Sweden. But although this campaign resulted in the gain of a part of western Pomerania.}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:21&quot; /&gt;

Liitlased vallutasid 1713. aastal kõik Rootsi valdused Saksimaal.&lt;ref name=&quot;:21&quot; /&gt;

=== Sõjategevus Soomes ===
Peeter I kindlustas oma territoriaalsed võidud Läänemere piirkonnas. Suvel 1713 vallutas ta Lõuna-[[Soome]]. Merel olid rootslased oma suurte laevadega, mis võisid kanda palju suurtükke, olles Vene [[Balti laevastik]]ust kaugelt üle.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.historyofwar.org/articles/battles_gangut.html|pealkiri=Battle of Gangut, 6 August 1714|vaadatud=28.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=Faced with the superior firepower of the Swedish fleet Apraksin withdrew east to Tvärminne, at the south east corner of the peninsula. From there he called for help from the Tsar.}}&lt;/ref&gt; Peeter I ainuke šanss oli lahing kalda lähedal. Kõiki vahendeid mängu pannes kahekordistas ta oma Läänemere sõjalaevastikku ning pani seda juhtima kogenud veneetslased ja kreeklased. [[5. august|5.]]–[[7. august]]il (vkj 25.–27. juulil) [[1714]] olid mõlemad laevastikud vastamisi ''Hankoniemi'' ehk [[Hanko merelahing]]us. Kestva tuulevaikuse ajal tungisid väiksemad, kuid hea manööverdamisvõimega Vene väikelaevad Rootsi suurtükitule alt läbi ning [[abordaaž|abordeerisid]] liikumatud Rootsi laevad üksteise järel.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.historyofwar.org/articles/battles_gangut.html|pealkiri=Battle of Gangut, 6 August 1714|vaadatud=28.07.2022|tsitaat=The galleys were gradually overwhelmed, surrounded and boarded. The Elefant was soon isolated. Surrounded, she was boarded from all sides and her crew overwhelmed.|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Rootsi eskaader purustati. Nii saavutas Vene laevastik ülemvõimu Läänemere põhjaosas.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://rusnavy.com/history/hrn2-e.htm|pealkiri=The Great Northern War|vaadatud=28.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=After the victory of Gangut the Russian fleet, which now enjoyed free rein in the western skerries of Finland.}}&lt;/ref&gt;
[[Pilt:Great Northern War Baltic Theater.png|pisi|Sõjategevus Läänemere sõjatandril 1709–1721]]

== Sõja lõpp==
Juunis [[1715|1715. aastal]] kuulutas [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] Rootsile sõja, rünnates [[Pommeri]]t ja asudes piirama [[Stralsund]]i, kus viibis parajasti Rootsi kuningas Karl XII.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=329}}&lt;/ref&gt; 1714. aastal Türgist naasnud kuningas jõudis linnast lahkuda just enne selle langemist vaenlaste kätte.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=334}}&lt;/ref&gt;

Karl XII naasis [[1715|1715. aastal]] Rootsi ning otsustas [[1716|1716. aastal]] rünnata Taanile kuuluvat [[Norra]]t.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=334, 354}}&lt;/ref&gt; Rootslased pidid aga taganema, sest [[Peter Wessel]] (Tordenskjold) hävitas [[Dynekileni lahing]]us nende varustuslaevastiku.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://ltwilliammowett.tumblr.com/post/655397061216305153/the-battle-of-dynekilen-7-july-1716-by-christian|pealkiri=The Battle of Dynekilen|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

Aastal [[1716]] külastas Peeter I Taanit.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.danishculture.ru/hans-bagger-peter-the-great-in-denmark-1716/?lang=en#:~:text=Peter%20the%20Great%20arrived%20in,come%20as%20others%20on%20foot.|pealkiri=HANS BAGGER REVIVES THE ENTRANCE OF PETER THE GREAT IN DENMARK|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

Aastal [[1717]] tegi Taani kaks ebaõnnestunud rünnakut [[Göteborg]]i ja [[Strömstad]]i juures.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://threedecks.org/index.php?display_type=show_battle&amp;id=103|pealkiri=Attack on Goteborg|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://threedecks.org/index.php?display_type=show_battle&amp;id=106|pealkiri=Attack on Strömstad|vaadatud=31.07.2022}}&lt;/ref&gt; 

Samal aastal tegi Peeter I visiidi Prantsusmaale.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://en.chateauversailles.fr/discover/history/key-dates/visit-peter-great-1717|pealkiri=visit from peter the great, 1717|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

Aastal [[1718]] pidasid Rootsi ja Venemaa [[Ahvenamaa]]l läbirääkimisi [[separaatrahu]] sõlmimiseks.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=352}}&lt;/ref&gt; 

Karl ründas 1718. aastal uuesti Norrat ning suri [[30. november|30. novembril]] [[1718]] Norras [[Fredrikshald]]i kindluse piiramisel. Pärast Karl XII surma taandusid Rootsi väed Norrast.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=355-356}}&lt;/ref&gt; 

Aastal [[1719]] sai uueks Rootsi valitsejaks Karl XII õde [[Ulrika Eleonora]]. Rootsi eesmärgiks oli saavutada rahu kõikide vaenlastega peale Venemaa. Sedasi loodeti liidus inglastega välja kaubelda paremad rahutingimused.&lt;ref name=&quot;:23&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.hhogman.se/swe_wars_1700b.htm|pealkiri=A Summary of the Great Northern War 1700 - 1721|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise|täpsustus=1718}}&lt;/ref&gt; 

Jaanuaris 1719 sõlmis August liidu Austria ja Inglismaaga, kes tagasid talle abi juhuks, kui Venemaa ründab Poolat. Novembris 1719 tühistas ta liidu Peeter I-ga ja sõlmis Rootsiga vaherahu. Ulrika Eleonora tunnustas teda Poola kuningana.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.jstor.org/stable/2637820|pealkiri=Poland, Russia and the Treaty of Vienna of 5 January 1719|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

[[9. november|9. novembril]] 1719 sõlmis Rootsi rahu Hannoveriga ([[Stockholmi rahu 1719]]). Hannover sai Bremeni ja Verdeni. &lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt;

Vene väed rüüstasid 1719. aastal Rootsi rannikut. [[Peter Wessel]] (Tordenskjold) vallutas 1719. aastal [[Marstrand]]i.&lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt;

Preisimaa osalemist sõjas olid takistanud sisetülid ja Inglismaa sekkumine. Inglismaa tahtis iga hinna eest ära hoida Rootsi täielikku kokkuvarisemist. [[21. jaanuar]]il [[1720]] sõlmis Rootsi Preisimaaga rahu ([[Stockholmi rahu 1720]]). Preisimaa sai Vorpommerni, Szczecini, Usedomi saare ja Wolini. &lt;ref name=&quot;:24&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://mycountryeurope.com/history/day-1720-treaty-stockholm/|pealkiri=On this day in 1720: the Treaty of Stockholm|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

[[29. veebruar]]il 1720 sai uueks Rootsi kuningaks Ulrika Eleonora abikaasa [[Fredrik I]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/biography/Frederick-I-king-of-Sweden|pealkiri=Frederick (I)|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

[[3. juuni]]l 1720 sõlmis Rootsi Taaniga [[Frederiksborgi loss]]is [[Frederiksborgi rahu]]. Inglismaa ja Prantsusmaa kandsid hoolt selle eest, et Taani võiks endale jätta Schleswigi Gottorpi-osa. See liideti ametlikult Taaniga [[1721|1721. aastal]]. Muidu jäi kõik nii, nagu oli olnud enne sõja algust.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://en-academic.com/dic.nsf/enwiki/808972|pealkiri=Treaty of Frederiksborg|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

[[7. august]]il 1720 võitis Vene laevastik [[Grönhamni lahing]]us Rootsi eskaadrit.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.wga.hu/html_m/z/zubov/battle.html|pealkiri=Battle of Grengam on 27 July 1720|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

Põhjasõja lõpetas [[10. september|10. septembril]] (vkj 30. augustil) [[1721]] sõlmitud [[Uusikaupunki rahu]]. Rootsi loovutas sellega [[Ingerimaa]], [[Liivimaa kubermang]]u, [[Eestimaa kubermang]]u, [[Saaremaa]], [[Hiiumaa]], [[Lõuna-Karjala]], [[Karjala kannas]]e ja [[Viiburi]]. See-eest sai ta tagasi Soome, mille Peeter I 1714. aastal oli vallutanud.&lt;ref name=&quot;:25&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/event/Second-Northern-War#ref58886|pealkiri=Second Northern War|vaadatud=31.07.2022|tsitaat=By the Treaty of Nystad (September 10, 1721), which concluded the war between Sweden and Russia, Sweden ceded Ingria, Estonia, Livonia, and a strip of Finnish Karelia to Russia.|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

Poola ja Rootsi sõlmisid ametliku rahu alles [[1732]]. aastal. &lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt; 

==Hinnang Karl XII tegevusele==

Karl XII juhindus soovist maksta kätte oma vaenlastele, mistõttu jättis ta kogu sõja jooksul soodsad rahutingimused vastu võtmata.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=82-83}}&lt;/ref&gt;

==Sõja tagajärjed==

Põhjasõja tulemusel sai Hannover Bremeni ja Verdeni, Preisimaa [[Vorpommern]]i,&lt;ref name=&quot;:24&quot; /&gt; Taani sai õiguse võtta Rootsi laevadelt väinatolli  ning Venemaa sai vaba pääsu Läänemerele; Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa läksid Venemaa koosseisu.&lt;ref name=&quot;:25&quot; /&gt; Venemaast sai Euroopa suurriik uue pealinnaga Läänemere ääres. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel, osa territooriumist ning Holstein-Gottorpi kui liitlase.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.fsmitha.com/h3/h30-sw4.htm|pealkiri=Political Constitution and Prosperity for Sweden, to 1740|vaadatud=01.08.2022|keel=Inglise|tsitaat=Sweden was no longer the dominant power over the Baltic Sea. That now belonged to Russia.}}&lt;/ref&gt; Hiljem ([[Kübarate sõda]], [[Gustav III sõda]]) püüdis Rootsi korduvalt Venemaalt kaotatud alasid tagasi võita.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/biography/Gustav-III|pealkiri=Gustav III|vaadatud=01.08.2022|keel=Inglise|tsitaat=Taking advantage of Russia’s war with Turkey, he declared war on Russia in 1788.}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://en.topwar.ru/185331-vojna-shljap-kak-shvedy-popytalis-vzjat-revansh-za-severnuju-vojnu.html|pealkiri=&quot;War of the Hats&quot;. How the Swedes tried to take revenge for the Northern War|vaadatud=01.08.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Preisimaa võimsus kasvas.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.newworldencyclopedia.org/entry/Frederick_I_of_Prussia|pealkiri=Frederick I of Prussia|vaadatud=01.08.2022|keel=Inglise|tsitaat=Frederick I started the process of strengthening the Prussian army, which in 1721 shared in a victory against Sweden that increased its territory.}}&lt;/ref&gt; Saksi-Poola nõrgenes. {{Lisa viide}}

==Põhjasõja lahingud==
{{mitu pilti | laius= 200 |pilt1= Great Northern War Part1.png |pilt2= Great Northern War Part2.png |jalus= Põhjasõja lahingutegevus I etapp (1700–1709) ja II etapp 1710–1721}}
*[[Pühajõe lahing]] [[26. november|26. novembril]] [[1700]], [[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 16. novembril 1700
*[[Narva lahing (1700)|Narva lahing]] (30. (vkj 19.) novembril [[1700]], Rootsi kalendri järgi 20. novembril 1700)
*[[Reinbecki lahing]] (1700)
*[[Petseri lahing]] 13. veebruaril [[1701]]
*[[Spilve lahing]] (19. (vkj 8.) juulil 1701, Rootsi kalendri järgi 9. juulil 1701)
*[[Räpina-Lokuta lahing]] (''Rappin'') 4. augustil 1701
*[[Vastse-Kasaritsa lahing]] (''Neu-Kasseritz'') 5. septembril 1701
*[[Rõuge lahing]] (''Rauge'') (15. septembril 1701, Rootsi kalendri järgi 5. septembril 1701)
*[[Erastvere lahing]] [[9. jaanuar]] [[1702]] (29. detsembril 1701, Rootsi kalendri järgi 30. detsembril 1701)
*[[Kliszówi lahing]] 9. juulil 1702
*[[Hummuli lahing]] (29. (vkj 18.) juulil 1702, Rootsi kalendri järgi 19. juulil 1702)
*[[Pultuski lahing]] 21. aprillil [[1703]]
*[[Saladeni lahing]] 19. märtsil 1703
*[[Kastre lahing]] [[14. mai|14. mail]] [[1704]]
*[[Narva lahing (1704)|Narva lahing]] 10. juulist 27. augustini [[1704]]
*Tartu vallutamine 12. juulil 1704
*[[Jakobstadti lahing]] 26. juulil 1704
*Narva vallutamine 9. augustil 1704
*[[Poseni lahing]] 9. augustil 1704
*[[Punitzi lahing]] 28. oktoobril 1704
*[[Gemäuerthofi lahing]] 16. juulil [[1705]]
*[[Fraustadti lahing]] [[3. veebruar|3. veebruaril]] [[1706]]
*[[Kaliszi lahing]] 19. oktoobril 1706
*[[Hołowczyni lahing]] 4. juulil [[1708]]
*[[Vinni lahing]] 1708 
*[[Malatitze lahing]] [[30. august|30. augustil]] [[1708]]
*[[Lesnaja lahing]] ([[9. oktoober|9. oktoobril]] 1708, Juliuse kalendri järgi 28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29. septembril 1708)
*[[Sokolki lahing]] ([[22. aprill|22. aprillil]] 1709, Juliuse kalendri järgi 11. aprillil, Rootsi kalendri järgi 12. aprillil 1709)
*[[Poltava lahing]] ([[8. juuli|8. juulil]] 1709, Juliuse kalendri järgi 27. juunil, Rootsi kalendri järgi 28. juunil [[1709]])
*[[Tallinna piiramine (1710)|Tallinna piiramine]], [[Rootsi garnison Tallinnas]] alistus ning Tallinn läks Vene võimu alla, 15. augustist 29. septembrini 1710
*[[Helsingborgi lahing (1710)|Helsingborgi lahing]] 28. veebruaril [[1710]]
*[[Gadebuschi lahing]] 20. (vkj 9.) detsembril [[1712]]
*[[Tönningi lahing]] (mais [[1713]])
*[[Storkyro lahing]] 19. veebruaril [[1714]]
*[[Hankoniemi lahing]] ([[5. august|5.]]–[[7. august|7. augustil]] [[1714]], vkj 25.–27. juunil)
*[[Dynekileni lahing]] 8. juulil 1716
*[[Saaremaa lahing (1719)|Saaremaa lahing]] [[4. juuni|4. juunil]] [[1719]]
*[[Grönhamni lahing]] [[7. august|7. augustil]] [[1720]]

==Põhjasõja rahulepingud==
*[[Travendali rahu]]
*[[Altranstädti rahu]]
*[[Varssavi rahu]]
*[[Pruti rahu]] (ei kuulu otseselt Põhjasõja juurde)
*[[Stockholmi rahu 1719]]
*[[Stockholmi rahu 1720]]
*[[Frederiksborgi rahu]]
*[[Uusikaupunki rahu]]

== Sõdivad nõod ==
{| border=&quot;1&quot; align=&quot;center&quot; width=&quot;100%&quot; cellspacing=&quot;0&quot; 
| -bgcolor=#FFFACD colspan=&quot;5&quot; align=&quot;center&quot; | [[Frederik III]]
|-
| -bgcolor=#BFEFFF align=&quot;center&quot; width=&quot;20%&quot;| [[Johann Georg III]]
| -bgcolor=#FFFACD align=&quot;center&quot; width=&quot;20%&quot;| ''[[Anna Sophie]]''
| -bgcolor=#FFFACD align=&quot;center&quot; | [[Christian V]]
| -bgcolor=#FFFACD align=&quot;center&quot; width=&quot;20%&quot;| ''[[Ulrika Eleonora vanem]]'' 
| -bgcolor=#FFC1C1 align=&quot;center&quot; width=&quot;20%&quot;| [[Karl XI]]
|-
| -bgcolor=#BFEFFF colspan=&quot;2&quot; align=&quot;center&quot; width=&quot;40%&quot; | [[August II Tugev]]
| -bgcolor=#FFFACD align=&quot;center&quot; width=&quot;20%&quot; | [[Frederik IV]]
| -bgcolor=#FFC1C1 colspan=&quot;2&quot; align=&quot;center&quot; width=&quot;40%&quot; | [[Karl XII]]
|}

==Vaata ka==
*[[Läsna-Valgejõe lahing]]
*''[[Isoviha]]''
*[[Põhjasõda Eestimaal]]
*[[Põhjasõjad]]
*[[1710. aasta katkuepideemia]]
*[[Karoliinide surmamarss]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;kRkcm&quot;&gt;[[:pl:s:Traktat narewski|Narva liiduleping poola keeles]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;782Zm&quot;&gt;[http://smolbattle.ru/index.php?showtopic=668 Смоленские полки на службе Отечеству, история, вооружение, униформа]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;87dvu&quot;&gt;Ragnhild Marie Hatton. &quot;Charles XII of Sweden&quot;, Littlehampton Book Services Ltd, 1968. ISBN 978-0297748267.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;88Ttc&quot;&gt;Peter Wilson. &quot;German armies: war and German politics, 1648–1806&quot;, Routledge, 1998. ISBN 978-1857281064.&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* [[Hendrik Sepp]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=638 Põhjasõja-aegsed operatsioonid Liivimaal 1707. a. lõpul ja 1708. a. I poolel.], [[Ajalooline Ajakiri]] nr. 1 [[1939]]
* &quot;Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni.&quot; Tartu: Ilmamaa, 2003. Lk-d 18–44 (autor: [[Helmut Piirimäe]]).
* [[Robert I. Frost|Robert Frost]], &quot;Põhjasõjad: sõda, riik ja ühiskond Kirde-Euroopas 1558–1721. Tallinn: Kunst, 2005.
* [[Kalle Kroon]], [http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel545_520.html Hoiatus minevikust. Eestlaste ja lätlaste massküüditamistest Põhjasõja ajal], [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] 2005/5
* [[Kalle Kroon]], &quot;Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas&quot; (alapealkiri &quot;Eestlased ja lätlased Rootsi armees, nähtuna sotsiaal-majanduslike muutuste taustal 17. sajandi lõpul – 18. sajandi alguses&quot;); kirjastus [[Argo (kirjastus)|Argo]], [[Tallinn]] [[2007]], 424 lk.
* [[Margus Laidre]], &quot;Dorpat 1558–1708: linn väe ja vaenu vahel&quot;. Tallinn: [[Argo (kirjastus)|Argo]], 2008.
* Margus Laidre, &quot;Lõpu võidukas algus: Karl XII Eesti- ja Liivimaal 1700–1701&quot;. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 1995.
* [[Aleksander Loit]], &quot;Eesti talupojad Põhjasõjas&quot; (Kalle Krooni raamatu &quot;Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas&quot; arvustus) – [[Tuna]] [[2008]], nr 3, lk 142–144.
* Swenska Krigs-Omkostnaden ifrån år 1700 till 1710. 30. Mars 1710 / Gustaf Floderus: Handlingar hörande til Konung Carl XII:s historia, D. 3. Stockholm: Z. Hæggström 1824, [http://books.google.ee/books?id=AI4BAAAAYAAJ&amp;pg=PA277 Lk. 277–280]
*[[Just Juel]] (1664–1715), &quot;En rejse til Rusland under tsar Peter; dagbogsoptegnelser af viceadmiral Just Juel, dansk gesandt i Rusland 1709–1711, med illustrationer og oplysende anmaerkninger ved Gerhard L. Grove., København Gyldendal (F. Hegel) 1893 [http://www.archive.org/details/enrejsetilruslan00juel] ([http://www.vostlit.info/Texts/rus11/Jul/frametext1.htm vene keeles, 1899]) [http://tartu.ester.ee/record=b2291093~S1*est Andmed ESTERis]

=== Romaanid ===
* [[Enn Kippel]], &quot;Kui Raudpea tuli I-II&quot;. Noor-Eesti Tartus, 1937/ 1939 / Eesti Raamat 1996, ISBN 9985650727 / [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/10/05e/raamat.htm Athena 1996] / Eesti Päevaleht (sarjast [[Eesti lugu]] Nr. 13) 2008, ISBN 9789949431656

==Välislingid==
{{commons|Great Northern War}}
*[http://www.tallinn.ee/est/g3564s27120 Tallinna alistumine Vene vägede ees 29. septembril 1710 – Kapitulatsiooniakt]
*[http://www.riksarkivet.se/default.aspx?id=7783 Põhjasõja aegsed kaardid]

{{Eesti artiklid}}

[[Kategooria:Põhjasõda| ]]</text>
      <sha1>60ccq4zg6l7ektt5zkzryaa6amyko0s</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171993</id>
      <parentid>6171980</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:38:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ursus scribens</username>
        <id>115317</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="65483" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib 1700 alanud sõjast; mõnikord nimetatakse Põhjasõdadeks ka [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda|Põhjamaade seitsmeaastast sõda]] ja [[Teine Põhjasõda|Teist Põhjasõda]]; üldmõiste kohta vaata [[Põhjasõjad]]}}
{{Lisaviiteid|kuu=märts|aasta=2018}}

{{Sõjaline konflikt
|konflikt=Põhjasõda
|osa= 
|pilt=Great Northern War.jpg
|pildiallkiri=Ülevalt päripäeva: [[Narva lahing (1700)|Narva lahing]], [[Spilve lahing]], [[Poltava lahing]], [[Riilahti lahing]], [[Gadebuschi lahing]]
|aeg=[[1700]]–[[1721]]
|koht= [[Euroopa]]
|tulemus= Venemaa tsaaririigi ja tema liitlaste võit. Sõja lõpetas [[Uusikaupunki rahu]].
|osaline1= {{PisiLipp|Rootsi}}&lt;br&gt;[[Pilt:Ottoman Flag.svg|25px]] [[Osmanite riik]]&lt;br&gt;[[Pilt:Flag of the Cossack Hetmanat.svg|25px]] [[Kasakad]]
|osaline2= {{PisiLipp|Venemaa}} [[Venemaa tsaaririik|tsaaririik]]&lt;br&gt;{{PisiLipp|Taani}}&lt;br&gt;
{{Pisilipp|Saksimaa kuurvürstiriik}}&lt;br&gt;[[Pilt:Herb Rzeczypospolitej Obojga Narodow.svg|20px]] [[Rzeczpospolita]]&lt;br&gt;[[Pilt:Flag of the Kingdom of Prussia (1701-1750).svg|25px]] [[Preisimaa kuningriik]]&lt;br&gt;[[Pilt:Flag of Hanover (1692).svg|25px]] [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstiriik|Hannover]]
|väejuht1={{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Karl XII]]&lt;br&gt; {{Riigi ikoon|Osmanite riik}} [[Ahmed III]]&lt;br&gt;[[Pilt:Flag of the Cossack Hetmanat.svg|25px]] [[Ivan Mazepa]]&lt;br&gt;[[Stanisław Leszczyński]] &lt;br&gt;[[Kazimierz Lew Sapieha]]
|väejuht2={{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Peeter I]]&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Taani}} [[Frederik IV]]&lt;br&gt;{{Pisilipp|Saksimaa kuurvürstiriik}}&lt;br&gt; [[Pilt:Herb Rzeczypospolitej Obojga Narodow.svg|20px]] [[August II Tugev]]
|jõud1=
|jõud2=
|kaotused1=
|kaotused2=
|märkused= Venemaa sai endale mitmed Rootsi valdused, kaasa arvatud Liivimaa. Preisimaa sai Rootsile kuulunud Pommeri, Hannover sai Bremen-Verdeni.
}}
{{Põhjasõja sündmused}}
'''Põhjasõda''' oli [[1700]].–[[1721]]. aastal [[Läänemeri|Läänemere]] ülemvõimu pärast peetud [[sõda]], milles osalesid ühel pool [[Rootsi]], vastaspoolel [[Moskva tsaaririik]], [[Taani]], [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]], [[Rzeczpospolita]] ning [[1713|1713. aastal]] liitusid nendega [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] ja [[Hannoveri kuurvürstiriik|Hannover]] (Suurbritannia).

Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati [[Uusikaupunki rahu]]ga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemere ja meretagused territooriumid, suurriigiks sai Moskva tsaaririik, uue nimega [[Venemaa keisririik]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jaan Sitska|pealkiri=Ajaloo algõpetus, lõpuosa, viies trükk|aasta=1928|koht=Tallinn|kirjastus=Albert Org-i kirjastus|lehekülg=28-30}}&lt;/ref&gt;

[[16. sajand]]i lõpu ja [[17. sajand]]i vallutuste tulemusel muutus Rootsi Euroopa suurriigiks [[Karl X Gustav|Karl X]] ja [[Karl XI]] ajal. Rootsi oli vallutanud [[Karjala]] ja [[Ingeri]] (vallutused kinnitati [[Stolbovo rahu]]ga [[1617]]. aastal), [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]], [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] ning [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]] muuhulgas [[Lääne-Pommeri]], [[Wismar]]i, [[Bremeni hertsogiriik|Bremeni hertsogiriigi]] ja [[Verden]]i. Samuti oli Rootsi vallutanud maakondi [[Taani|Taanis]] ja [[Norra|Norras]]: Taanis [[Skåne maakond|Skåne]], [[Blekinge maakond|Blekinge]] ja [[Halland]]i (vallutus kinnitati [[Roskilde rahu]]ga [[1658]]), Norras [[Jämtland]]i, [[Härjedalen]]i, Trondheimi ja [[Bohuslän]]i. Lisaks vallutas Rootsi [[Saaremaa]] ja [[Ojamaa]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.opiq.ee/kit/23/chapter/1040|pealkiri=Euroopa 17. sajandil|täpsustus=Rootsist saab suurriik}}&lt;/ref&gt;

Naaberriikide rahulolematust põhjustas see, et [[Läänemeri]] oli muutunud justkui Rootsi sisemereks ning [[Hansa Liit]] oli oma mõju minetanud ja Rootsi kontrollis olulisis sadamaid.Rahulolematus avaldus juba mõnes varasemas väiksemas sõjas, sealhulgas [[Skåne sõda|Skåne sõjas]] ([[1675]]–[[1679]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/event/Scanian-War|pealkiri=Scanian war|vaadatud=19.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617. aasta [[Stolbovo rahu]]ga jäi Venemaa ilma otsesest ligipääsust Läänemerele. Venemaa ainuke meretee Euroopasse oli [[Arhangelsk]]ist, mis oli jäävaba mõne kuu aastas. [[Ivan IV]] katse vallutada [[Baltimaad]] oli nurjunud ([[Liivi sõda]] [[1558]]–[[1583]]). 17. sajandil oli Venemaal kodusõda ning polnud võimalik Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar [[Peeter I]] oli [[1696]]. aastal vallutanud [[Azov]]i kindluse [[Must meri|Musta mere]] ääres. [[Karlowitzi rahu]]ga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Järgmisena püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandi sdades kaotatud. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi [[satelliitriik|satelliitriigist]] [[Holstein-Gottorp]]ist. [[August II Tugev]] uue Poola kuningana tahtis vallutada Liivimaa, et kindlustada end kuningana. Ta soovis laiendada Poola territooriumi ning enda maksubaasi.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.historylearningsite.co.uk/frederick-william-the-great-elector/frederick-i-of-brandenburg/the-great-northern-war/|pealkiri=The Great Northern War|vaadatud=19.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 
[[Pilt:Irp1701.jpg|pisi|[[Poola kuningas|Poola kuninga]] ja [[Saksimaa kuurvürst]]i [[August II Tugev]]a valdused 1701. aastal]]
24. märtsil [[1698]] sõlmiti liit [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigi]] ja Moskva tsaaririigi vahel.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|aasta=2018|kirjastus=Grenader|lehekülg=11}}&lt;/ref&gt;

Augustis 1698. aastal leppisid Peeter I ning [[Saksi kuurvürst]] ja [[Poola kuningas]] August II Tugev kokku Rootsi-vastases liidus [[Rava-Ruska]]s, väikelinnas [[Lviv]]ist põhja pool. Liivimaa aadlik [[Johann Reinhold von Patkul]] lubas August II-le [[Liivimaa]] aadli abi Rootsi-vastases võitluses.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.estonica.org/en/History/1558-1710_Estonia_under_Swedish_rule/The_Great_Northern_War_End_of_Swedish_rule_in_Estonia/|pealkiri=The Great Northern War. End of Swedish rule in Estonia|vaadatud=19.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Moskva tsaar Peeter I ja August II Tugev olid ühel meelel, et kogu [[Vana-Liivimaa]] peab jääma pärast Rootsi alistamist [[Rzeczpospolita]]le.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

12. novembril [[1699]] ühines liiduga Taani kuningas [[Frederik IV]], et võita tagasi Taani kaotatud positsioon Läänemerel. Taani [[mobilisatsioon|mobiliseeris]] oma sõjalaevastiku ning koondas oma armee Rootsi liitlase [[Holstein-Gottorpi hertsogkond|Holstein-Gottorpi hertsogiriigi]] piirile.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=12}}&lt;/ref&gt; Hiljem ühines liiduga [[Brandenburg-Preisimaa]].&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsevtkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=46-47}}&lt;/ref&gt;

Liitlased eeldasid, et [[1697]]. aastal Rootsis võimule tulnud noor kuningas [[Karl XII]] ei suuda neile sõjalist vastupanu osutada.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Sõja algus ==

Sõda algas [[22. veebruar]]il ([[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 12. veebruaril) [[1700]] [[Saksimaa kuurvürst]]i ja [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[August II Tugev]]a vägede ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga [[Riia]]le. [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa aadel]] ei asunud Saksi poolele. [[Riia kindlus]]t vallutada ei õnnestunud, Augusti sõjaline edu oli tagasihoidlik.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

[[Rzeczpospolita]] tundis end August II poolt petetuna ning kuulutas, et Poola ei ole Rootsiga sõjas. Kuningas August II Tugevaga liitusid alguses üksikud [[magnaat|magnaadid]], sealhulgas vürst [[Hieronim Augustyn Lubomirski]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Hermann Schreiber|pealkiri=August Tugev, Galantne vallutaja|aasta=1997|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=162}}&lt;/ref&gt; 

Kuulnud Riia ründamisest, otsustas Taani kuningas [[Frederik IV]] rünnata Rootsi liitlast Holstein-Gottorpi. [[11. märts]]il kuulutas Taani Rootsile sõja ja Taani väed marssisid [[Holstein-Gottorp]]i sisse, vallutades selle [[Schleswig]]i-osa.

==Rootsi esimesed võidud==
===Võit Taani üle===
Rootsi kuningas otsustas saata Holsteini 17 000 sõdurit ning kuulutas välja mobilisatsiooni. Rootsi sõjavägi oli hea ettevalmistusega, sõjavägi oli paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad ning suutsid nii lahinguväljal paremini manööverdada.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=81}}&lt;/ref&gt;  

[[William III]], kes oli tollal nii Inglismaa, Iirimaa ja Šotimaa kuningas kui ka [[Hollandi provintsid]]e asehaldur, soovis säilitada [[Põhja-Euroopa]]s rahu ning ''[[status quo|status quo-d]]''. Et Taani oli ründaja, asus William Rootsi poolele ning saatis 25 [[liinilaev (sõjandus)|liinilaevast]] koosneva Inglise-Hollandi [[eskaader|eskaadri]] admiral [[George Rooke]]'i juhtimisel Rootsi toetuseks [[Göteborg]]i.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Rootsil oli sõjalaevastik 38 liinilaeva ja 12 [[fregatt|fregatiga]],&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=44}}&lt;/ref&gt; Taanil oli 33 liinilaeva ja 7 fregatti. Julge manöövriga õnnestus Rootsi laevastikul sõita läbi [[Sund]]i väiksema [[faarvaater|faarvaatri]], jäädes Sundi kaldal asuvate Taani [[kindlus]]te [[suurtükk]]ide [[laskeulatus]]est väljapoole. Rootsi laevastik ühines Inglise-Hollandi eskaadriga. Nüüd oli 33 liinilaevaga Taani laevastik vastamisi rohkem kui 60 liinilaevaga, mistõttu Taani admiral ei julgenud [[merelahing]]ut pidada. Taani sõjalaevad ei lahkunud sadamast.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

Karl XII maabus [[23. juuli]]l 1700. aastal koos liitlastega Taani peasaarel [[Sjælland]]il [[Humlebæk]]i lähedal [[Kopenhaagen]]ist põhja pool ning hõivas sealsed maa-alad. Augustis asusid Rootsi väed liitlastega Kopenhaagenit piirama.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.roskildehistorie.dk/1700/billeder/krige/nordisk/nordiskkrig.htm|pealkiri=Store Nordiske Krig|vaadatud=19.07.2022|keel=Taani}}&lt;/ref&gt; Taani laevastik oli vastamisi endast palju võimsamaga ning armee oli kaugel [[Holstein]]is hertsog [[Friedrich IV (Holstein-Gottorp)|Friedrich IV]] vastu sõdimas.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Kopenhaagenit ei vallutatud. Frederik IV tunnistas oma kaotust ja soovis alustada rahuläbirääkimisi. [[18. august]]il sõlmiti Holstein-Gottorpi ja Taani vahel [[Travendali rahu]]leping, mille kohaselt taastati ''status quo'' (rootslased lahkusid Sjællandist ja taanlased Gottorpist) ning Taani lahkus Rootsi-vastasest koalitsioonist. Taani ei tohtinud 9 aasta jooksul Rootsi vaenlasi toetada. Lepingu täitmist pidid jälgima Inglismaa, Holland, [[Lüneburg-Celle]] ja Hannover.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu IV|aasta=2003|koht=Tartu|kirjastus=Ilmamaa|lehekülg=24}}&lt;/ref&gt;

Põhjasõja esimene sõjakäik lõppes kiiresti ja peaaegu veretult. Taani väljus (ajutiselt) sõjast, Rootsi põhivastaseks jäid Venemaa ja Poola-Saksimaa.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=53}}&lt;/ref&gt; 

===Sõjategevus Liivimaal 1700–1701===
[[Pilt:Carte des Estats de Suede, de Dannemarq, et de Pologne; sur la Mer Baltique.jpg|pisi|300px|&quot;Kaart Rootsi, Taani ja Poola valdustest 1700. aastal&quot;. &lt;br&gt;[[Nicolas de Fer]]i kaart aastast [[1700]]]]
[[Pilt:Victory at Narva.jpg|pisi|&quot;Rootslaste võit Narva all 1700. aastal&quot;. &lt;br&gt;[[Gustaf Cederström]]i maal aastast [[1910]]]]
[[1700]]. aasta mais jõudis [[Soome]]st Liivimaale 3200 Rootsi sõdurit, kes lõid Saksi väed Liivimaalt minema. Kuid juba augustis naasis Saksi kuurvürst koos 18 000 mehega Liivimaale, vallutas tagasi Rootsi alasid ning asus uuesti [[Riia]]t piirama.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=V. Fainštein jt.|pealkiri=Eesti rahva ajaloost Põhjasõja aastail 1700-1721|aasta=1960|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti riiklik kirjastus|lehekülg=36}}&lt;/ref&gt;

[[Vene-Türgi sõda (1686–1699)|Vene-Türgi sõjas]] (1686–1699) ühines Venemaa [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vastase liiduga (sinna kuulusid [[Saksa-Rooma riik|Austria]], [[Rzeczpospolita]] ja [[Veneetsia vabariik]]). Aastatel 1687 ja 1689 korraldas Moskva sõjaretki Osmanite riigi [[vasall]]i, [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]] vastu. Aastatel 1695 ja 1696 vallutas Venemaa [[Aasovi sõjakäigud|Aasovi sõjakäikude]] tulemusena lõpuks Azovi kindluse ning allutas osa [[Aasovi meri|Aasovi merest]] rannikualaga Venemaa tsaaririigile.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=67-68}}&lt;/ref&gt; [[Osmanite riik|Osmanite riigiga]] vaherahu sõlminud Venemaa kuulutas 30. (vkj 19.) augustil ([[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 20. augustil) Rootsile sõja ning ründas septembris Rootsile kuuluvat Soomet ja [[Ingerimaa]]d. [[23. september|23. septembril]] asusid 30 000 – 35 000 venelast [[Narva]]t piirama. Rootsi [[garnison]] suutis linna enda valduses hoida.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=76}}&lt;/ref&gt;

Noor Rootsi kuningas otsustas oma vägede eesotsas Liivimaale suunduda. 8000-mehelise sõjaväega jõudis ta [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[Pärnu]]sse, sealt liikusid Rootsi väed edasi Narva suunas.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu IV|lehekülg=26-30}}&lt;/ref&gt;  Kuningat assisteeris vägede juhtimisel kindral [[Carl Gustav Rehnskiöld]]. 30. (vkj 19.) novembril ([[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 20. novembril) 1700. aastal ründas 11 000-meheline Rootsi vägi Vene väge ([[Narva lahing (1700)|Narva lahing]]us osales 24 000 meest). Paar päeva enne lahingut oli oma leerist lahkunud tsaar Peeter I, jättes vägede juhatamise oma alluvatele.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;Kuna Vene väed oli väheste kogemuste ja halva varustusega, saavutasid rootslased Narva all suure võidu. Oma osa mängis ka ilm, tihe lumelörts sadas venelastele otse näkku ja nende nähtavus oli praktiliselt olematu.&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=78}}&lt;/ref&gt;

Rootslased murdsid rinde keskosast läbi ja surusid tiivad vastu Narva jõge. Vene vägede ülemjuhataja hertsog [[Carl Eugen de Croy]] , kes on oli kaotanud kontrolli vene vägede üle ning andis end koos kolmekümne kõrgema ohvitseriga lahingu algul vangi.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Rootslased kaotasid langenute ja haavatutena 2000 meest. Venelasi langes lahingus ja eriti taganemisel 7000–8000.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Peamiselt hukkusid kahe väeosa, [[Preobraženskoje polk|Preobraženskoje kaardiväepolgu]] ja [[Šeremetevi ratsavägi|Šeremetevi ratsaväe]] sõdurid. Preobraženskoje polgu sõdurid koormasid taganemisel üle puusilla, mis nende all purunes ja praktiliselt kõik sillal olijad uppusid. [[Boriss Šeremetev]] lootis oma ratsaväega ületada jõe minnes otse läbi vee. Selleks valis ta madalapõhjalise jõeosa [[Narva kosed|Narva koskedest]] ülalpool. Veevool oli kiire ja jääkülm vesi kangestas hobuste jalad, mille tagajärjel viis vesi ratsaväelased koos ratsudega kosest alla.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

Pärast Narva lahingut siirdusid rootslased [[Tartu]]sse ja selle ümbrusse talvekorterisse. Kuningas ise talvitas endises [[Laiuse ordulinnus]]es. Talve jooksul suurenes rootslaste [[väliarmee]] 18 000 meheni.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu|lehekülg=30-32}}&lt;/ref&gt;
{{vaata|Põhjasõda Eestimaal}}

===Kuramaa vallutamine===
[[Pilt:Louis de Silvestre-August II.jpg|pisi|left|Saksi kuurvürst ja Poola kuningas [[August II Tugev]]. &lt;br&gt;[[Louis de Silvestre]]'i maal]]
[[August II Tugev]], kelle liitlasi Rootsi väed olid löönud, pakkus Karl XII-le rahu, kuid viimane keeldus sellest. Veebruaris [[1701]]. aastal kohtusid August II Tugev ja Peeter I uuesti [[Kuramaa]]l [[Biržai]]s, et oma liitu uuendada.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.codelt.nl/birzai-with-the-castle-lithuania/|pealkiri=Birzai With The Castle Lithuania|vaadatud=20.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Peeter I-l oli vaja aega oma armee reorganiseerimiseks ja relvastamiseks, August II vajas aga tugevat liitlast rootslaste selja taga. Lepingu kohaselt lubas Peeter Augustile 15 000–20 000-mehelise hästirelvastatud [[ekspeditsioonikorpus]]e, maksta talle kahe aasta jooksul 100 000 rubla ning eduka sõjalõpu korral anda Poolale Liivi- ja Eestimaa.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=84}}&lt;/ref&gt; 1701. aasta kevadel suundus jalaväekindral [[Anikita Apraksin]] Vene vägedega Riia alla, kus viibisid Saksimaa väed kindral krahv [[Adam Heinrich von Steinau]] juhtimisel.&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=97-99}}&lt;/ref&gt;

Suvel 1701. aastal liikusid Rootsi väed lõunasse. 19. (vkj 8.) juulil (Rootsi kalendri järgi 9. juulil) 1701 olid Saksi (20 000 meest) ja Rootsi sõjaväed Riia all [[Daugava]] ääres [[Spilve lahing]]us vastamisi. Saksi vägede ülemjuhataja krahv [[Adam Heinrich von Steinau]] laskis end kõrvalejuhtimismanöövrist ära petta ning killustas nõnda oma väeosad. Nii õnnestus Rootsi [[jalavägi|jalaväel]] jõgi ületada ja [[sillapea]] moodustada. Saksi armee kaotas, kuid kogus ennast ja taganes korrapäraselt.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;

Karl hõivas oma vägedega Miitavi (praegu [[Jelgava]]), Poola vasalliriigi [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigi]] pealinna ning vallutas seejärel oktoobris kogu [[Kuramaa]].&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;

==Rootsi sõjakäik Poolasse==

Rzeczpospolita protesteeris Kuramaa kui Poola territooriumi osa hõivamise vastu, sest Rootsiga ei olnud sõjas mitte Poola, mida esindas [[Seim (Poola)|Seim]], vaid ainult Poola kuningas.&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=100-101}}&lt;/ref&gt; August II Tugev pakkus [[Karl XII]]-le jälle läbirääkimisi. Karl XII kogenud nõuandjad soovitasid Poola kuningaga rahu sõlmida, ent Karl jäi kangekaelseks ning nõudis Seimilt uue kuninga valimist. Enamik Poola aadlist lükkas selle tagasi.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=102-104}}&lt;/ref&gt;

Poola-Leedu pidas end neutraalseks ning tahtis olla Karl XII ja August II Tugeva vahendajaks.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; Rootsi rünnak Poolale tegi Poola neutraalsuse võimatuks. Rootsi kantsler [[Bengt Gabrielsson Oxenstierna (1623–1702)|Bengt Gabrielsson Oxenstierna]] nägi võimalust, et Rootsi võiks olla [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõjas]] vahekohtunikuks, selle asemel et sõda jätkata. {{Lisa viide}}

Jaanuaris [[1702]] nihutas Rootsi väed [[Leedu|Leedus]] kaugemale lõunasse. [[23. märts]]il 1702 lahkus Karl XII Leedu talvekorterist ning marssis sisse Päris-[[Poola]]sse. [[14. mai]]l [[1702]] alistus [[Varssavi]] võitluseta. Enne kui Karl XII jätkas oma marssi [[Kraków]]i suunas, nõuti poolakatelt suurt [[kontributsioon]]i.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=106}}&lt;/ref&gt;

Teel Krakówisse põrkus Karl XII vägi Poola-Saksi omaga. [[9. juuli]]l 1702 toimus [[Kielce]]st lõuna pool [[Kliszówi lahing]]. Poola ja Saksimaa jäid taas Rootsile alla. 2000 saksimaalast langes või sai haavata, üle 1000 langes rootslaste kätte vangi. Rootsi poolel sai surma või haavata 900 sõdurit. Rootslaste kätte langesid kõik Saksi suurtükid ja kogu voor koos August II Tugeva välikassaga, milles oli 150 000 [[riigitaaler|riigitaalrit]] ning isegi tema hõbenõud. August II Tugev kogus oma sõjaväe järelejäänud üksused kokku ja tõmbus tagasi Poola idaossa.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=107-108}}&lt;/ref&gt;

Pärast seda kaotust pakkus August II Tugev rootslastele jälle rahu, lubades nende nõudmistele igal võimalusel vastu tulla, kuid ainus tingimus oli, et August II Tugev jääks ise edasi Poola kuningaks. Ka [[kardinal]]-[[priimas]] esitas Poola nimel rahuettepanekuid. Ta pakkus Rootsile Poola alla kuulunud Liivimaad, Kuramaad ja suurt [[reparatsioon]]i, kui ainult Karl XII loobub kuninga tagandamise nõudest. Karl näitas veel kord üles kangekaelsust, mille tõttu teda hüüti Raudpeaks, ja jäi August II Tugeva tagandamise nõude juurde. {{Lisa viide}}

August tõmbus oma õukonnaga tagasi [[Sandomierz]]i. Seal moodustas Poola aadel konföderatsiooni August II toetuseks.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=109}}&lt;/ref&gt; Nad võitlesid Rootsi okupatsiooni vastu Poolas ja Rootsi poolt nõutud uue kuninga vastu. Nad sidusid Rootsi vägesid sissiaktsioonidega, kahjustades sellega nende võitlusvõimet. {{Lisa viide}}

[[1703]]. aastal vallutasid rootslased [[Toruń]]i.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=110-111}}&lt;/ref&gt;

Kuigi [[1704]]. aastal saadeti Augustile appi ka Vene korpus, valiti [[12. juuli]]l (vkj 2. juunil) 1704. aastal enamiku Poola aadli tahte vastaselt Rootsi armee kaitse all August II Tugeva asemele uueks kuningaks rootslaste poolt seatud kandidaat [[Stanisław I Leszczyński]], kes krooniti [[24. september|24. septembril]] [[1705]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=121-122}}&lt;/ref&gt; Rootslased olid sellega rahul ja kirjutasid 17. septembril 1706 [[Altranstädt]]is alla rahulepingule Poolaga ([[Altranstädti rahu]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/topic/treaties-of-Altranstadt|pealkiri=treaties of Altranstädt, Europe 1706 and 1707|vaadatud=20.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

== Venemaa võimsuse kasv ja sõjategevus Eesti- ja Liivimaal ==
[[Pilt:Peter de Grote.jpg|pisi|Venemaa keiser [[Peeter I]]. &lt;br/&gt;[[Jean-Marc Nattier]]' maal]]
Pärast lüüasaamist Narva all [[1700]]. aastal hakkas [[Peeter I]] tohutute pingutustega tugevdama oma sõjaväge: reorganiseeriti Venemaa [[regulaararmee]], [[sõjalaevastik]]. Loodi [[sõjatööstus]] – [[manufaktuur|manufaktuurid]] ja [[relvatehas|relvatehased]], [[suurtükk]]e valati [[kirikukell]]adest {{Lisa viide}}. Erilist rõhku pandi väljaõpetatud jalaväele.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://historylearning.com/peter-the-great/peter-the-great-military-reforms/#:~:text=In%201699%2C%20Peter%20the%20Great,that%20the%20army%20was%20uniform.|pealkiri=Peter the Great - Military Reforms|vaadatud=22.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

Kasutades ära Karl XII ja Rootsi peaväe seotust Poolas, kus püüti August II Tugevat troonilt tõugata, ründas Peeter I Eesti- ja Liivimaad. 1701.–1703. aastal rüüstasid Vene väed praegust Võru- ja Tartumaad, Viljandi- ja Kagu-Pärnumaad. Karli selja taga lõi Venemaa sõjavägi kaks korda väikest Rootsi väge, mis oli [[Balti provintsid]]e kaitseks maha jäänud.&lt;ref name=&quot;:8&quot;&gt;{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu IV|lehekülg=34-35}}&lt;/ref&gt;

[[9. jaanuar]]il 1702 ([[vkj]] 29. detsembril, Rootsi kalendri järgi 30. detsembril 1701) lõi Vene korpus Boriss Šeremetevi juhatusel [[Erastvere lahing]]us [[Wolmar Anton von Schlippenbach]]i juhitud Rootsi [[väliarmee]]d ning saavutas 29. (vkj 18.) juulil (Rootsi kalendri järgi 19. juulil) [[Hummuli lahing]]us võidu Rootsi vägede üle. Seejärel hõivasid Vene väed Liivimaal [[Mõniste]], [[Valmiera]] ja [[Alūksne]]. Alates 1702. aastast hoidis Venemaa enda kontrolli all kogu [[Eestimaa kubermang|Eesti-]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaad]], välja arvatud Rootsi kindlusi.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;

Ingerimaal vallutasid venelased 22. (vkj 11.) oktoobril (Rootsi kalendri järgi 12. oktoobril) [[Nöteborg]]i kindluse, mille nad nimetasid ümber [[Schlüsselburg]]iks, ja [[12. mai]]l [[1703]] [[Ohta jõgi|Ohta jõe]] suudmes paikneva [[Nyen]]i linna, sellega oli kogu [[Neeva]] venelaste valduses. Neeva soises [[delta]]s asuti [[27. mai]]l 1703. aastal rajama rootslaste asutatud [[Nyen]]i asemele uusi kaitserajatisi ja [[Peterburi|linna]], millest hiljem sai [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] uus pealinn.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotsinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=17-18}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.introducingsaintpetersburg.com/history|pealkiri=The founding of Saint Petersburg|vaadatud=22.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

1703. aasta sügisel toimunud Šeremetevi rüüstetegevuse tõttu kannatasid Põhja-Eesti alad: Viru- ja Järvamaa, mõnevõrra Harjumaa, laastamata jäi ainult osa Harjumaast ja täielikult Läänemaa.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=postimeesew19420407.2.26&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------|pealkiri=PÕHJASÕJA AJAL|vaadatud=22.07.2022}}&lt;/ref&gt;

[[14. mai]]l (vkj 3. mail) [[1704]] saavutasid Vene väed Rootsi vägede üle võidu [[Kastre lahing]]us, [[24. juuli]]l (vkj 14. juulil) alistus piiramise järel [[Tartu piiramine (1704)|Tartu]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=August Traat|pealkiri=Ajalooline Emajõgi|aasta=1968|lehekülg=61}}&lt;/ref&gt;

[[5. august]]il (vkj 25. juulil; 26. juulil Rootsi kalendri järgi) 1704 toimus [[Kuramaa]]l [[Jēkabpils]]i lähedal [[Jakobstadti lahing]]. Lahingus osalesid Rootsi väed, mida juhtis kindralmajor [[Adam Ludwig Lewenhaupt]], ja Vene-Leedu väed, mida juhtis suurhetman [[Michał Serwacy Wiśniowiecki]]. Lahingu võitis Rootsi.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=19}}&lt;/ref&gt; 
[[Pilt:Battle of Jakobstadt.jpg|pisi|[[Jakobstadti lahing]]. [[Johann Christoph Brotze]] kogu]]
[[20. august]]il (vkj 9. augustil) vallutasid Vene väed [[Narva piiramine (1704)|Narva]], mille järel [[30. august]]il (vkj 19. augustil) sõlmis Venemaa [[Rzeczpospolita]]ga [[Narva]]s [[Narva liiduleping|liidulepingu]] ([[Tomasz Działyński|Działyński]] ja [[Fjodor Aleksejevitš Golovin|Golovin]]i pakt), millega viimane astus ametlikult Rootsi vastu sõtta.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://pl.wikisource.org/wiki/Traktat_narewski|pealkiri=Traktat narewski|vaadatud=01.08.2022|keel=Poola}}&lt;/ref&gt; 

==Vene vägede katse Saksi vägedega ühineda ja Fraustadti lahing==
Detsembris [[1705]] ületasid Vene väed (20 000 meest) feldmarssal parun [[Georg Benedict Ogilvy]] juhtimisel Poola piiri, et ühineda [[Saksimaa kuurvürst]] August II Tugevat toetavate [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]] vägedega, mida juhtis jalaväekindral krahv [[Johann Matthias von der Schulenburg|Johann Matthias von der Schulenburg.]]&lt;ref name=&quot;:9&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=160-161}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:10&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.sabaton.net/historical-facts/the-battle-of-fraustadt/|pealkiri=13 FEB - 1706, The Battle of Fraustadt|vaadatud=23.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Saksimaa väed asusid [[Sileesia]]s, kuid Vene väed jäid talvituma [[Hrodna]] (Grodno) kindlusse. Karl XII tegi oma armee põhiosaga 250 km pikkuse kiirmarsi ja lõikas ära Vene vägede tee itta. 20 000-meheline vägi, mida juhtis [[Carl Gustaf Rehnskiöld]], pöördus saksimaalaste vastu, kellel oli 19 000 sõdurit. Vene armee kindlustus [[Hrodna]] kindluses ja ootas vabastamist.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt;

[[3. veebruar]]il [[1706]] kohtusid Rootsi ja Saksi väed [[Fraustadti lahing]]us. Rehnskiöldi alluvuses olid lahingutes karastunud suurtüki- ja ratsaväerügemendid. Saksi väed kindral von Schulenbergi juhatuse all koosnesid suurelt jaolt vägivaldselt värvatud ja halva väljaõppega sõduritest, paljud rügemendid olid Prantsuse ja Šveitsi sõjavangidest.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt; Lahingurivi vasakul tiival oli preisi polkovniku [[Georg Heinrich von der Goltz]]i juhtimisel 10 Vene jalaväepolku, kuhu kuulus 6400 meest.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://en.topwar.ru/11402-zabytyy-podvig-russkih-soldat-bitva-pri-fraushtadte.html|pealkiri=Forgotten feat of Russian soldiers - the Battle of Fraustadt|vaadatud=01.08.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

Pärast rootslaste rünnakut varises Saksi vägede rinne kokku, šveitslaste ja prantslaste palgasõdurid jooksid rootslaste poole üle.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt; Mõne tunniga oli lahing läbi. Ainult 3000 sõdurit sai end päästa, ületades [[Odra]] jõe. Vangi langenud umbes 500 Vene [[sõjavang]]i laskis kindral Rehnskiöld tappa.&lt;ref name=&quot;:11&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotsinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=85}}&lt;/ref&gt; Lahingus tapeti 452 Rootsi sõjaväelast ja 1077 sai haavata. Karl XII edutas kindral parun Rehnskiöldi lahingu võidu eest feldmarssaliks ja andis talle krahvitiitli.&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt; 

Et Vene armee Hrodnas ei saanud enam abi peale loota, murdsid 14 000 mehe suuruseks jäänud Vene armee 4. märtsil 1706 rootslaste piiramisrõngast läbi [[soo]]de välja. Venelased jõudsid jälitajate eest üle piiri minna ning tõmbusid juulis 1706 tagasi [[Kiiev]]isse.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt;

Pärast vägede häbiväärset taganemist kõrvaldas tsaar Peeter I [[Georg Benedict Ogilvy]] sõjavägede juhtimisest ning määras sõjaväejuhtideks [[Boriss Šeremetev]]i ja [[Aleksandr Menšikov]]i.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt;

Karl XII mõistis, et tal tuleb otsustav lahing pidada Venemaal. Selleks vajas ta aga tagala kindlustamist. {{Lisa viide}} Suvel 1706 otsustas Karl XII tungida Saksimaale, et sundida August II Tugevat loobuma nõuetest Poola troonile.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.historyworld.net/wrldhis/PlainTextHistories.asp?historyid=ad08|pealkiri=THE NORTHERN WAR|vaadatud=23.07.2022|täpsustus=Baltic campaigns: 1700-1706|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;
[[Pilt:Karl XII i Altranstädt 1706-1707 av Johan David Swartz.jpg|pisi|[[Karl XII]] 1707. aastal. [[Johan David Swartz]]]]

==Rootsi sõjakäik Saksimaale==
Saksimaal oli vastuseis [[Saksimaa kuurvürst]] August II Tugeva Poola-poliitikale: kuurvürst kehtestas [[aktsiis]]i, et oma sõjakassat täita ja armeed relvastada. See meelestas Saksimaa seisustekogu tema vastu. Peale selle tekitasid rahva meelepaha agressiivsed meetodid, millega kuurvürst nekruteid värbas. {{Lisa viide}}

[[27. august]]il 1706 marssis Rootsi armee Saksimaale. Saksimaa kuurvürstiriik vallutati joon-joonelt.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://weaponsandwarfare.com/2019/03/30/karl-xii-the-baltic-and-saxon-campaigns-ii/|pealkiri=Karl XII – The Baltic and Saxon Campaigns II|vaadatud=23.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Igasugune vastupanu lämmatati eos. Karl XII lubas saksimaalastele, et kui [[okupatsioon]]ivõimude korraldusi järgitakse, siis ei toimu mingeid õiguste rikkumisi ega repressioone.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=152-153}}&lt;/ref&gt; Saksimaa sõjavägi taandus [[Austria]]sse, kus see [[interneerimine|interneeriti]]. Saksimaa sõjaväe juures olnud Vene jalaväepolgud taganesid [[Brandenburgi kuurvürstiriik|Brandenburg]]i kaudu Poolasse.{{Lisa viide}}

August II, kellel pärast [[Fraustadti lahing]]ut Poolas enam nimetamisväärseid vägesid polnud, pakkus Karl XII-le läbirääkimisi. August II Tugeva läbirääkijad allkirjastasid [[24. september|24. septembril]] (14. septembril) 1706 [[Altranstädti rahu]]lepingu, loobudes Poola troonist.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=155}}&lt;/ref&gt; Saksimaa [[salanõukogu]] andis Altranstädti separaatrahu kohaselt [[Johann Reinhold von Patkul]]i üle rootslastele, kes Rootsi sõjaväekohtu poolt riigireetmise eest hukati.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=157, 159-161}}&lt;/ref&gt; Rootsi väed lahkusid Saksimaalt alles [[1707]]. aastal.

Rootsi vägede poolt Saksimaa okupeerimise järel ulatusid kuningas [[Karl XII]] kontrolli all olevad territooriumid [[Habsburgid]]e [[Saksa-Rooma riik|Saksa Rahvuse Püha Rooma riigi]] piirideni. [[Saksa-Rooma keiser]] [[Joseph I (Saksa-Rooma keiser)|Joseph I]] sõlmis Karl XII-ga 1707. aastal [[Altranstädti leping]]u, millega Joseph I garanteeris [[Sileesia]] [[protestandid|protestantidele]] [[vastureformatsioon]]i ajal ära võetud kirikute tagastamise ning [[luterlus|luterlike]] koguduste tegutsemise. Järeleandmistega luteri kiriku tegevusele hoidis [[katoliiklus|katoliiklik]] Joseph I ära Rootsi sekkumise Habsburgide poolt [[Bourbonid]]e ja [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa kuningriigiga]] peetavasse [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõtta]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/topic/treaties-of-Altranstadt|pealkiri=treaties of Altranstädt|vaadatud=23.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

== Sõja otsustavad aastad == 
[[Pilt:Great Northern War Part1.png|pisi|Lahingutegevus Põhjasõjas aastatel 1700–1709]]
=== Sõjategevus Poolas ===
Teate Altranstädti rahu sõlmimisest sai August II [[15. oktoober|15. oktoobril]] 1706. Vahepeal marssis 20 000 mehest koosnev Venemaa-Saksimaa-[[Sandomiri konföderaadid|Poola]] vägi [[Aleksandr Menšikov]]i juhtimisel vastu Rootsi korpusele Poolas. August II püüdis võitlust takistada ja hoiatas Rootsi väejuhti, kuid tulemusteta.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=156}}&lt;/ref&gt; 

[[29. oktoober|29. oktoobril]] läks 5000 Rootsi sõdurit kindral [[Arvid Axel Mardefeld]]i juhtimisel Vene vägede vastu [[Kaliszi lahing]]usse. Venelased hävitasid nad täielikult. Poola ratsavägi, mida juhtis [[Stanisław I Leszczyński]], pillutati laiali.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://en-academic.com/dic.nsf/enwiki/7838078|pealkiri=Battle of Kalisz|vaadatud=26.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Üle saja ohvitseri (sealhulgas Poola [[magnaat]]e) langes vangi ning Vene poolel teeninud kindralleitnant [[Karl Gustav von Rönne|von Rönne]] vangistas kindral Mardefeldi.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=V. A. Artamonov|url=http://www.reenactor.ru/ARH/PDF/Artamonov_02.pdf|pealkiri=A. D Menšikov väejuhina|vaadatud=27.07.2022|keel=Vene}}&lt;/ref&gt; 

Pärast seda võitu tegid nõuandjad August II-le ettepaneku rahuleping annulleerida ning Venemaa poolel edasi võidelda. August II keeldus ja naasis Saksimaale.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=156-157}}&lt;/ref&gt; [[19. detsember|19. detsembril]] ratifitseeris ta Altranstädti rahulepingu. {{Lisa viide}} 

Kui Karl XII septembris 1707 maalt ida suunas lahkus, oli ta oma armee kasvatanud 44 000 meheni ning varustanud selle uue rõivastuse ja relvastusega. Poolas toetas teda Leszczyński 16 000 poolakat ja Kuramaal Lewenhaupti 16 000- meheline korpus.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=170}}&lt;/ref&gt;

Poolas aga keeldus [[Sandomierzi konföderatsioon]], mida juhtis Poola rikkaim mees ja vürst Lubomirski väimees [[Adam Sieniawski]], August II tagandamisest ja Stanisław Leszczyński troonile tõusmist tunnustamast.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://en-academic.com/dic.nsf/enwiki/626132|pealkiri=Adam Mikolaj Sieniawski|vaadatud=26.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://en-academic.com/dic.nsf/enwiki/2619590|pealkiri=Sandomierz Confederation|vaadatud=26.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=The Sandomierz Confederation was a confederation formed on May 20, 1704 in defense of the King of Poland, August II the Strong. It was formed in reaction to the Warsaw Confederation.}}&lt;/ref&gt; Peeter I pakkus Poolale uusi troonikandidaate ja ka Leszczyński püüdis vastaseid enda poole võita. See nurjus, põhjuseks [[prebend]]ide ja ametikohtade jaotamise küsimus. Konföderatsiooni sõjaline jõud oli väike, kuid nad suutsid segada Rootsi vägede varustamist. {{Lisa viide}}

Nüüd seisis Peeter I oma vägedega praktiliselt üksinda Rootsiga vastamisi. Peeter I oleks 1707. aastal olnud valmis Rootsile loovutama kõik vallutatud alad peale Peterburi ja selle ümbruse, kuid Karl XII tahtis kõike tagasi saada. {{Lisa viide}}

Aastal [[1708]] ilmusid Vene väed jälle Poolasse.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=174}}&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Battle of Lesnaya.jpg|pisi|[[Lesnaja lahing]] [[1704]]. &lt;br&gt;[[Jean-Marc Nattier]], [[1717]]]]
=== Sõjategevus Valgevenes ja Ukrainas===
Hõivanud [[6. veebruar]]il 1708 [[Hrodna]], juhtis Karl XII oma väge [[Smolensk]]i suunas, kuid pöördus seejärel lõunasse, [[Ukraina]]sse, lootes venelaste vastu võitlusse asunud Ukraina [[hetman]]ilt [[Ivan Mazepa]]lt sõjalist toetust.&lt;ref name=&quot;:12&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotsinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=32-33}}&lt;/ref&gt; Paraku ei liitunud enamik [[kasakad|kasakaid]] Mazepaga.&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt; [[Poola–Türgi sõda (1672–1676)|Poola–Türgi sõja]] (1672–1676) järel oli Kirde-Ukrainas säilinud [[Hetmaniriik]], kus asusid linnad [[Kiiev]], [[Tšernigiv]], [[Nižõn]], [[Perejaslav]], [[Baturin]], [[Gadjatš]], Lubny, [[Poltava]]. Ida-Ukrainas, Dnepri keskjooksul säilis [[Zaporižžja Sitš]]i territoorium.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/summary/Ukraine|pealkiri=Ukraine summary|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=In addition, Cossacks controlled a largely self-governing territory known as the Hetmanate.}}&lt;/ref&gt; Lõuna-Ukraina [[Must meri|Musta mere]] äärsed territooriumid liideti Osmanite riigiga ja [[Krimm]]is valitses [[Krimmi khaaniriik]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/place/khanate-of-Crimea|pealkiri=khanate of Crimea|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://shc.stanford.edu/events/ottoman-empire-and-crimean-khanate-symbiotic-alliance-or-veiled-rivalry|pealkiri=Ottoman Empire and the Crimean Khanate: A Symbiotic Alliance or Veiled Rivalry?|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

Baltimailt Karl XII vägedega ühinema rutanud [[Adam Ludwig Lewenhaupt]]i juhitud Rootsi korpus sai [[9. oktoober|9. oktoobril]] (vkj 28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29. oktoobril) [[Lesnaja lahing]]us lüüa. Umbes 5000 meest kümnest tuhandest pääses ja ühines peaarmeega, kus oli 40 000 meest.&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt; Ka kasakad olid lüüa saanud, ent mõnisada kasakat ühines Rootsi vägedega.&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt; Venelased olid kogu aeg kasutanud [[põletatud maa taktika]]t, et hävitada kõik, mis võiks rootslastele kasulik olla.&lt;ref name=&quot;:13&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=28-29}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.historylearningsite.co.uk/frederick-william-the-great-elector/frederick-i-of-brandenburg/the-great-northern-war/|pealkiri=The Great Northern War|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=As Peter withdrew, he used a scorched earth policy destroying anything that might be of value to an advancing army.}}&lt;/ref&gt; 

Väga külma Ukraina talve saatsid rootslased mööda talvekorteris [[Romnõ|Romnõs]] ja [[Hadjatš|Gadjatšis]], kus neil oli tõsine mure armee varustamisega, sest venelased olid kõik hävitanud.&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt; Kevade alguses [[1709]]. aastal oli Rootsi armees lahinguvalmis vaid 27 000 meest ja 27 kahurit.&lt;ref name=&quot;:14&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=35-36}}&lt;/ref&gt; Tuhanded rootslased ei pidanud külmale vastu.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=211-212}}&lt;/ref&gt; Ometi söandas Karl XII [[Rootsi sissetung Venemaale|tungida sügavale Vene territooriumile]].&lt;ref name=&quot;:14&quot; /&gt;

[[Poltava]] piiramisest alustasid Rootsi väed 14. aprillil 1709.&lt;ref name=&quot;:14&quot; /&gt; Piiramine venis, kuna rootslastel polnud piiramiskahureid.&lt;ref name=&quot;:15&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=37-38}}&lt;/ref&gt; Mai lõpuks jõudsid Poltava lähistele Vene armee peajõud (42 000 meest) Peeter I juhtimisel.&lt;ref name=&quot;:15&quot; /&gt; Et Karl XII oli saanud piiramise käigus jalga haavata, ei saanud ta ise lahingut juhtida.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=223-225}}&lt;/ref&gt; Rootslased tungisid [[8. juuli]]l 1709 (Juliuse kalendri järgi 27. juunil, Rootsi kalendri järgi 28. juulil) [[Poltava lahing]]us [[Carl Gustav Rehnskiöld]]i juhatusel esimesena venelastele peale, kuid Vene väed purustasid nad.&lt;ref name=&quot;:16&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Tsvetkov|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=39-40}}&lt;/ref&gt; Rootslased kaotasid lahingus üle 9000 mehe.&lt;ref name=&quot;:16&quot; /&gt;Juulis alistus Perevolotšna lähedal venelastele 20 000-meheline Rootsi väeüksus eesotsas kindral [[Adam Ludwig Lewenhaupt]]iga.&lt;ref name=&quot;:17&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=273-274}}&lt;/ref&gt; Kolmandik Rootsi vägedest oli kaotatud.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=178, 273}}&lt;/ref&gt; Nendest 23 000 mehest, kes end Poltaava ja Perevolotšina all alla andsid, jõudsid koju vaid 4000. Venemaalt tagasitulevaid rootsi sõdureid oli veel 1729. aastal ning viimane sõdur, Hans Appleman, jõudis koju 1745. aastal.&lt;ref name=&quot;:17&quot; /&gt;

Mazepa liitumise järel Karl XII vägedega vallutasid Vene väed Aleksandr Menšikovi juhtimisel Hetmaniriigi pealinna [[Baturini kindlus]]e ja tapsid selle elanikud.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=33}}&lt;/ref&gt; Karl XII ja Ivan Mazepa pääsesid [[Osmanite riik|Osmanite]] valdustesse, kuhu Karl jäi viieks aastaks. Need sündmused tähendasid sõjas murrangut Venemaa kasuks.&lt;ref name=&quot;:16&quot; /&gt;

Peeter I saatis oma saadiku [[İstanbul]]i ning nõudis Karl XII väljaandmist. [[Ahmed III]] laskis saadiku vangikongi heita.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=293}}&lt;/ref&gt; Seepeale tungis Peeter I oma vägedega [[Osmanite riik#Põhjasõda|Osmanite riiki]]. Türklased piirasid [[Prut]]i ääres asuvas [[Huşi]]s Vene väed.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=297}}&lt;/ref&gt; Ent nad ei kasutanud oma üleolekut ning võimaldasid Peetr I-l auga taganeda.&lt;ref name=&quot;:18&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=298-299}}&lt;/ref&gt; [[Pruti sõjakäik]] (1711), lõppes 23. juulil 1711 Pruti vaherahuga. [[Pruti rahu]]ga oli Peeter I kohustatud loovutama [[Azovi kindlus]]e, tõmbuma tagasi kasakate aladelt ja likvideerima Aasovi mere äärde ehitatud kindlused.&lt;ref name=&quot;:18&quot; /&gt; Sõjaolukord kestis aastani 1713, siis sõlmiti samadel tingimustel [[Adrianoopoli rahu]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/topic/Peace-of-Adrianople-1713|pealkiri=Peace of Adrianople|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 
{{vaata|Vene-Türgi sõda (1710–1713)}} 
Pärast rootslaste kaotust [[Poltava lahing]]us tühistas August II Tugev Altranstädti rahu.&lt;ref name=&quot;:19&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=289}}&lt;/ref&gt; [[20. august]]il [[1709]] marssisid Saksi väed jälle Poolasse sisse.&lt;ref name=&quot;:19&quot; /&gt; Rootsi väed (9000 meest) tõmbusid tagasi [[Szczecin]]isse ja [[Stralsund]]i.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=109}}&lt;/ref&gt; Stanisław I Leszczyński põgenes Prantsusmaale.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/biography/Stanislaw-I|pealkiri=Stanisław I|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

=== Sõjategevus Taanis ja [[Preisimaa]]l ===
Samal aastal (1709) asusid ka Poola ja Taani jälle Rootsiga sõdima. [[28. juuni]]l 1709 uuendasid Taani ja Saksi oma liidulepingut. Sõtta sekkusid ka teised riigid. [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Hannoveri kuurvürstiriik]] pretendeeris [[Bremen]]ile ja [[Verden]]ile.&lt;ref name=&quot;:20&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/event/Second-Northern-War|pealkiri=Second Northern War|vaadatud=28.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Preisimaa tahtis allutada Rootsi alasid [[Pommerimaa]]l: [[Szczecin]]it, [[Usedomi saar]]t ja [[Wolini saar]]t.&lt;ref name=&quot;:20&quot; /&gt; Venemaa ründas Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal.&lt;ref name=&quot;:21&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=48-50}}&lt;/ref&gt;

Novembris 1709 hõivasid taanlased üle 10 000 mehega [[Skåne maakond|Skåne]].&lt;ref name=&quot;:22&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=97-98}}&lt;/ref&gt; See oli üks raskemaid lahinguid, mida Taani oli pidanud. Kiiresti vallutati ka [[Blekinge]]. Kuid kindral [[Magnus Stenbock]] võitis [[28. veebruar]]il [[Helsingborgi lahing (1710)|Helsingborgi lahing]]us Taani armeed ja sundis selle Rootsist lahkuma.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.tacitus.nu/gnw/battles/Helsingborg/|pealkiri=Battle of Helsingborg|vaadatud=28.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; [[Kopenhaagen]]is möllas samal ajal [[katk]], millesse suri umbes kolmandik elanikkonnast (vt ka [[1710. aasta katkuepideemia]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC8251316/|pealkiri=Epidemics before microbiology: Stories from the plague in 1711 and cholera in 1853 in Copenhagen|vaadatud=28.07.2022|täpsustus=Case 1: The plague, Copenhagen 1711–1712|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Pärast seda keskendusid taanlased Rootsi valdustele Põhja-Saksamaal.&lt;ref name=&quot;:22&quot; /&gt;

=== Sõjategevus Liivi- ja Eestimaal ===
Venelased vallutasid [[24. juuni]]l [[1710]] [[Viiburi]], [[15. juuli]]l Riia,  [[23. august]]il Pärnu, seejärel [[Paide]] ja [[Haapsalu]], [[26. september|26. septembril]] [[Kuressaare]] ja [[10. oktoober|10. oktoobril]] [[Tallinna piiramine (1710)|Tallinn]]a.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=41-43}}&lt;/ref&gt; Balti aadelkond sõlmis Venemaaga [[kapitulatsioon]]ilepingud, mis säilitasid nende eesõigused.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vene_v%C3%B5imu_aeg_eestis_18._sajandi_l%C3%B5pus1|pealkiri=Vene võimu aeg Eestis 18. sajandi lõpus|vaadatud=28.07.2022|tsitaat=Peeter I otsis baltisaksa rahvusvähemuse, eriti aadelkonna toetust. Mõisad tagastati endistele valdajatele, ka mõnele Rootsist tagasi tulnud rootsi aadliperekonnale. Riigi kätte läinud maavaldusi läänistati kohalikele aadlikele ja Vene võimukandjatele. Peeter I andis (1710, 1723) Balti aadlile Vene aadli õigused, vabastades nad pealegi teenistuskohustusest.}}&lt;/ref&gt; 

[[1711]]. aastal nurjus taanlaste, saksimaalaste ja venelaste rünnak [[Stralsund]]i ja [[Wismar]]i linnale.&lt;ref name=&quot;:21&quot; /&gt;

=== Sõjategevus Taanis ===
[[1712]]. aastal püüdis Rootsi veel kord sõjaõnne enda kasuks pöörata. Rootsi väed läksid kindral Magnus Stenbocki juhatusel 16 000 mehega [[Rügen]]isse, et Poolasse marssida. Ent Taani laevastik purustas [[Hiddensee]] all Rootsi abieskaadri.&lt;ref name=&quot;:22&quot; /&gt; Stenbock võitis 20. (vkj 9.) detsembril 1712 [[Gadebuschi lahing]]us Taani ja Saksimaa ühendatud väeüksust. Saksimaa kaotas 6000 sõdurit, ülejäänud sõdurid pidid põgenema.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.tacitus.nu/gnw/battles/Gadebusch/|pealkiri=Battle of Gadebusch|vaadatud=28.07.2022}}&lt;/ref&gt; Jaanuaris [[1713]] laskis Stenbock [[Altona]] linna maha põletada.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.alamy.com/danish-altona-burned-down-during-magnus-stenbocks-campaign-1713-russian-forces-retaliated-by-burning-down-swedish-wolgast-same-year-image357165344.html|pealkiri=Danish Altona burned down during Magnus Stenbock's campaign (1713).|vaadatud=28.07.2022}}&lt;/ref&gt; Pärast seda liikusid rootslased [[Tönning]]i kindlusse [[Holstein]]-Gottorpis, kus taanlased nad peagi ümber piirasid. Nälja ja haiguste tõttu suri 3000 Rootsi sõdurit, allesjäänud 9000 meest kapituleerusid [[16. mai]]l 1713.&lt;ref name=&quot;:22&quot; /&gt; 

Karl XII keelde eirates tuli Rootsi seisustekogu 1713–1714 [[põhiseadus]]evastaselt kokku ning pakkus rahuläbirääkimisi.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=325-326}}&lt;/ref&gt; 

Kui Preisimaa kuningas [[Friedrich I (Preisimaa)|Friedrich I]] 1713. aastal suri, astus tema poeg [[Friedrich Wilhelm I]] Rootsi-vastasesse liitu ja hõivas [[Szczecin]]i.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://biography.yourdictionary.com/frederick-william-i|pealkiri=Frederick William I|vaadatud=28.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=In 1715 he reentered the Great Northern War against Sweden. But although this campaign resulted in the gain of a part of western Pomerania.}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:21&quot; /&gt;

Liitlased vallutasid 1713. aastal kõik Rootsi valdused Saksimaal.&lt;ref name=&quot;:21&quot; /&gt;

=== Sõjategevus Soomes ===
Peeter I kindlustas oma territoriaalsed võidud Läänemere piirkonnas. Suvel 1713 vallutas ta Lõuna-[[Soome]]. Merel olid rootslased oma suurte laevadega, mis võisid kanda palju suurtükke, olles Vene [[Balti laevastik]]ust kaugelt üle.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.historyofwar.org/articles/battles_gangut.html|pealkiri=Battle of Gangut, 6 August 1714|vaadatud=28.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=Faced with the superior firepower of the Swedish fleet Apraksin withdrew east to Tvärminne, at the south east corner of the peninsula. From there he called for help from the Tsar.}}&lt;/ref&gt; Peeter I ainuke šanss oli lahing kalda lähedal. Kõiki vahendeid mängu pannes kahekordistas ta oma Läänemere sõjalaevastikku ning pani seda juhtima kogenud veneetslased ja kreeklased. [[5. august|5.]]–[[7. august]]il (vkj 25.–27. juulil) [[1714]] olid mõlemad laevastikud vastamisi ''Hankoniemi'' ehk [[Hanko merelahing]]us. Kestva tuulevaikuse ajal tungisid väiksemad, kuid hea manööverdamisvõimega Vene väikelaevad Rootsi suurtükitule alt läbi ning [[abordaaž|abordeerisid]] liikumatud Rootsi laevad üksteise järel.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.historyofwar.org/articles/battles_gangut.html|pealkiri=Battle of Gangut, 6 August 1714|vaadatud=28.07.2022|tsitaat=The galleys were gradually overwhelmed, surrounded and boarded. The Elefant was soon isolated. Surrounded, she was boarded from all sides and her crew overwhelmed.|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Rootsi eskaader purustati. Nii saavutas Vene laevastik ülemvõimu Läänemere põhjaosas.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://rusnavy.com/history/hrn2-e.htm|pealkiri=The Great Northern War|vaadatud=28.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=After the victory of Gangut the Russian fleet, which now enjoyed free rein in the western skerries of Finland.}}&lt;/ref&gt;
[[Pilt:Great Northern War Baltic Theater.png|pisi|Sõjategevus Läänemere sõjatandril 1709–1721]]

== Sõja lõpp==
Juunis [[1715|1715. aastal]] kuulutas [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] Rootsile sõja, rünnates [[Pommeri]]t ja asudes piirama [[Stralsund]]i, kus viibis parajasti Rootsi kuningas Karl XII.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=329}}&lt;/ref&gt; 1714. aastal Türgist naasnud kuningas jõudis linnast lahkuda just enne selle langemist vaenlaste kätte.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=334}}&lt;/ref&gt;

Karl XII naasis [[1715|1715. aastal]] Rootsi ning otsustas [[1716|1716. aastal]] rünnata Taanile kuuluvat [[Norra]]t.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=334, 354}}&lt;/ref&gt; Rootslased pidid aga taganema, sest [[Peter Wessel]] (Tordenskjold) hävitas [[Dynekileni lahing]]us nende varustuslaevastiku.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://ltwilliammowett.tumblr.com/post/655397061216305153/the-battle-of-dynekilen-7-july-1716-by-christian|pealkiri=The Battle of Dynekilen|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

Aastal [[1716]] külastas Peeter I Taanit.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.danishculture.ru/hans-bagger-peter-the-great-in-denmark-1716/?lang=en#:~:text=Peter%20the%20Great%20arrived%20in,come%20as%20others%20on%20foot.|pealkiri=HANS BAGGER REVIVES THE ENTRANCE OF PETER THE GREAT IN DENMARK|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

Aastal [[1717]] tegi Taani kaks ebaõnnestunud rünnakut [[Göteborg]]i ja [[Strömstad]]i juures.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://threedecks.org/index.php?display_type=show_battle&amp;id=103|pealkiri=Attack on Goteborg|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://threedecks.org/index.php?display_type=show_battle&amp;id=106|pealkiri=Attack on Strömstad|vaadatud=31.07.2022}}&lt;/ref&gt; 

Samal aastal tegi Peeter I visiidi Prantsusmaale.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://en.chateauversailles.fr/discover/history/key-dates/visit-peter-great-1717|pealkiri=visit from peter the great, 1717|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

Aastal [[1718]] pidasid Rootsi ja Venemaa [[Ahvenamaa]]l läbirääkimisi [[separaatrahu]] sõlmimiseks.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=352}}&lt;/ref&gt; 

Karl ründas 1718. aastal uuesti Norrat ning suri [[30. november|30. novembril]] [[1718]] Norras [[Fredrikshald]]i kindluse piiramisel. Pärast Karl XII surma taandusid Rootsi väed Norrast.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=355-356}}&lt;/ref&gt; 

Aastal [[1719]] sai uueks Rootsi valitsejaks Karl XII õde [[Ulrika Eleonora]]. Rootsi eesmärgiks oli saavutada rahu kõikide vaenlastega peale Venemaa. Sedasi loodeti liidus inglastega välja kaubelda paremad rahutingimused.&lt;ref name=&quot;:23&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.hhogman.se/swe_wars_1700b.htm|pealkiri=A Summary of the Great Northern War 1700 - 1721|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise|täpsustus=1718}}&lt;/ref&gt; 

Jaanuaris 1719 sõlmis August liidu Austria ja Inglismaaga, kes tagasid talle abi juhuks, kui Venemaa ründab Poolat. Novembris 1719 tühistas ta liidu Peeter I-ga ja sõlmis Rootsiga vaherahu. Ulrika Eleonora tunnustas teda Poola kuningana.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.jstor.org/stable/2637820|pealkiri=Poland, Russia and the Treaty of Vienna of 5 January 1719|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

[[9. november|9. novembril]] 1719 sõlmis Rootsi rahu Hannoveriga ([[Stockholmi rahu 1719]]). Hannover sai Bremeni ja Verdeni.&lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt;

Vene väed rüüstasid 1719. aastal Rootsi rannikut. [[Peter Wessel]] (Tordenskjold) vallutas 1719. aastal [[Marstrand]]i.&lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt;

Preisimaa osalemist sõjas olid takistanud sisetülid ja Inglismaa sekkumine. Inglismaa tahtis iga hinna eest ära hoida Rootsi täielikku kokkuvarisemist. [[21. jaanuar]]il [[1720]] sõlmis Rootsi Preisimaaga rahu ([[Stockholmi rahu 1720]]). Preisimaa sai Vorpommerni, Szczecini, Usedomi saare ja Wolini.&lt;ref name=&quot;:24&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://mycountryeurope.com/history/day-1720-treaty-stockholm/|pealkiri=On this day in 1720: the Treaty of Stockholm|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

[[29. veebruar]]il 1720 sai uueks Rootsi kuningaks Ulrika Eleonora abikaasa [[Fredrik I]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/biography/Frederick-I-king-of-Sweden|pealkiri=Frederick (I)|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

[[3. juuni]]l 1720 sõlmis Rootsi Taaniga [[Frederiksborgi loss]]is [[Frederiksborgi rahu]]. Inglismaa ja Prantsusmaa kandsid hoolt selle eest, et Taani võiks endale jätta Schleswigi Gottorpi-osa. See liideti ametlikult Taaniga [[1721|1721. aastal]]. Muidu jäi kõik nii, nagu oli olnud enne sõja algust.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://en-academic.com/dic.nsf/enwiki/808972|pealkiri=Treaty of Frederiksborg|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

[[7. august]]il 1720 võitis Vene laevastik [[Grönhamni lahing]]us Rootsi eskaadrit.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.wga.hu/html_m/z/zubov/battle.html|pealkiri=Battle of Grengam on 27 July 1720|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

Põhjasõja lõpetas [[10. september|10. septembril]] (vkj 30. augustil) [[1721]] sõlmitud [[Uusikaupunki rahu]]. Rootsi loovutas sellega [[Ingerimaa]], [[Liivimaa kubermang]]u, [[Eestimaa kubermang]]u, [[Saaremaa]], [[Hiiumaa]], [[Lõuna-Karjala]], [[Karjala kannas]]e ja [[Viiburi]]. See-eest sai ta tagasi Soome, mille Peeter I 1714. aastal oli vallutanud.&lt;ref name=&quot;:25&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/event/Second-Northern-War#ref58886|pealkiri=Second Northern War|vaadatud=31.07.2022|tsitaat=By the Treaty of Nystad (September 10, 1721), which concluded the war between Sweden and Russia, Sweden ceded Ingria, Estonia, Livonia, and a strip of Finnish Karelia to Russia.|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

Poola ja Rootsi sõlmisid ametliku rahu alles [[1732]]. aastal.&lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt; 

==Hinnang Karl XII tegevusele==

Karl XII juhindus soovist maksta kätte oma vaenlastele, mistõttu jättis ta kogu sõja jooksul soodsad rahutingimused vastu võtmata.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=82-83}}&lt;/ref&gt;

==Sõja tagajärjed==

Põhjasõja tulemusel sai Hannover Bremeni ja Verdeni, Preisimaa [[Vorpommern]]i,&lt;ref name=&quot;:24&quot; /&gt; Taani sai õiguse võtta Rootsi laevadelt väinatolli  ning Venemaa sai vaba pääsu Läänemerele; Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa läksid Venemaa koosseisu.&lt;ref name=&quot;:25&quot; /&gt; Venemaast sai Euroopa suurriik uue pealinnaga Läänemere ääres. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel, osa territooriumist ning Holstein-Gottorpi kui liitlase.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.fsmitha.com/h3/h30-sw4.htm|pealkiri=Political Constitution and Prosperity for Sweden, to 1740|vaadatud=01.08.2022|keel=Inglise|tsitaat=Sweden was no longer the dominant power over the Baltic Sea. That now belonged to Russia.}}&lt;/ref&gt; Hiljem ([[Kübarate sõda]], [[Gustav III sõda]]) püüdis Rootsi korduvalt Venemaalt kaotatud alasid tagasi võita.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/biography/Gustav-III|pealkiri=Gustav III|vaadatud=01.08.2022|keel=Inglise|tsitaat=Taking advantage of Russia’s war with Turkey, he declared war on Russia in 1788.}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://en.topwar.ru/185331-vojna-shljap-kak-shvedy-popytalis-vzjat-revansh-za-severnuju-vojnu.html|pealkiri=&quot;War of the Hats&quot;. How the Swedes tried to take revenge for the Northern War|vaadatud=01.08.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Preisimaa võimsus kasvas.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.newworldencyclopedia.org/entry/Frederick_I_of_Prussia|pealkiri=Frederick I of Prussia|vaadatud=01.08.2022|keel=Inglise|tsitaat=Frederick I started the process of strengthening the Prussian army, which in 1721 shared in a victory against Sweden that increased its territory.}}&lt;/ref&gt; Saksi-Poola nõrgenes. {{Lisa viide}}

==Põhjasõja lahingud==
{{mitu pilti | laius= 200 |pilt1= Great Northern War Part1.png |pilt2= Great Northern War Part2.png |jalus= Põhjasõja lahingutegevus I etapp (1700–1709) ja II etapp 1710–1721}}
*[[Pühajõe lahing]] [[26. november|26. novembril]] [[1700]], [[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 16. novembril 1700
*[[Narva lahing (1700)|Narva lahing]] (30. (vkj 19.) novembril [[1700]], Rootsi kalendri järgi 20. novembril 1700)
*[[Reinbecki lahing]] (1700)
*[[Petseri lahing]] 13. veebruaril [[1701]]
*[[Spilve lahing]] (19. (vkj 8.) juulil 1701, Rootsi kalendri järgi 9. juulil 1701)
*[[Räpina-Lokuta lahing]] (''Rappin'') 4. augustil 1701
*[[Vastse-Kasaritsa lahing]] (''Neu-Kasseritz'') 5. septembril 1701
*[[Rõuge lahing]] (''Rauge'') (15. septembril 1701, Rootsi kalendri järgi 5. septembril 1701)
*[[Erastvere lahing]] [[9. jaanuar]] [[1702]] (29. detsembril 1701, Rootsi kalendri järgi 30. detsembril 1701)
*[[Kliszówi lahing]] 9. juulil 1702
*[[Hummuli lahing]] (29. (vkj 18.) juulil 1702, Rootsi kalendri järgi 19. juulil 1702)
*[[Pultuski lahing]] 21. aprillil [[1703]]
*[[Saladeni lahing]] 19. märtsil 1703
*[[Kastre lahing]] [[14. mai|14. mail]] [[1704]]
*[[Narva lahing (1704)|Narva lahing]] 10. juulist 27. augustini [[1704]]
*Tartu vallutamine 12. juulil 1704
*[[Jakobstadti lahing]] 26. juulil 1704
*Narva vallutamine 9. augustil 1704
*[[Poseni lahing]] 9. augustil 1704
*[[Punitzi lahing]] 28. oktoobril 1704
*[[Gemäuerthofi lahing]] 16. juulil [[1705]]
*[[Fraustadti lahing]] [[3. veebruar|3. veebruaril]] [[1706]]
*[[Kaliszi lahing]] 19. oktoobril 1706
*[[Hołowczyni lahing]] 4. juulil [[1708]]
*[[Vinni lahing]] 1708 
*[[Malatitze lahing]] [[30. august|30. augustil]] [[1708]]
*[[Lesnaja lahing]] ([[9. oktoober|9. oktoobril]] 1708, Juliuse kalendri järgi 28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29. septembril 1708)
*[[Sokolki lahing]] ([[22. aprill|22. aprillil]] 1709, Juliuse kalendri järgi 11. aprillil, Rootsi kalendri järgi 12. aprillil 1709)
*[[Poltava lahing]] ([[8. juuli|8. juulil]] 1709, Juliuse kalendri järgi 27. juunil, Rootsi kalendri järgi 28. juunil [[1709]])
*[[Tallinna piiramine (1710)|Tallinna piiramine]], [[Rootsi garnison Tallinnas]] alistus ning Tallinn läks Vene võimu alla, 15. augustist 29. septembrini 1710
*[[Helsingborgi lahing (1710)|Helsingborgi lahing]] 28. veebruaril [[1710]]
*[[Gadebuschi lahing]] 20. (vkj 9.) detsembril [[1712]]
*[[Tönningi lahing]] (mais [[1713]])
*[[Storkyro lahing]] 19. veebruaril [[1714]]
*[[Hankoniemi lahing]] ([[5. august|5.]]–[[7. august|7. augustil]] [[1714]], vkj 25.–27. juunil)
*[[Dynekileni lahing]] 8. juulil 1716
*[[Saaremaa lahing (1719)|Saaremaa lahing]] [[4. juuni|4. juunil]] [[1719]]
*[[Grönhamni lahing]] [[7. august|7. augustil]] [[1720]]

==Põhjasõja rahulepingud==
*[[Travendali rahu]]
*[[Altranstädti rahu]]
*[[Varssavi rahu]]
*[[Pruti rahu]] (ei kuulu otseselt Põhjasõja juurde)
*[[Stockholmi rahu 1719]]
*[[Stockholmi rahu 1720]]
*[[Frederiksborgi rahu]]
*[[Uusikaupunki rahu]]

== Sõdivad nõod ==
{| border=&quot;1&quot; align=&quot;center&quot; width=&quot;100%&quot; cellspacing=&quot;0&quot; 
| -bgcolor=#FFFACD colspan=&quot;5&quot; align=&quot;center&quot; | [[Frederik III]]
|-
| -bgcolor=#BFEFFF align=&quot;center&quot; width=&quot;20%&quot;| [[Johann Georg III]]
| -bgcolor=#FFFACD align=&quot;center&quot; width=&quot;20%&quot;| ''[[Anna Sophie]]''
| -bgcolor=#FFFACD align=&quot;center&quot; | [[Christian V]]
| -bgcolor=#FFFACD align=&quot;center&quot; width=&quot;20%&quot;| ''[[Ulrika Eleonora vanem]]'' 
| -bgcolor=#FFC1C1 align=&quot;center&quot; width=&quot;20%&quot;| [[Karl XI]]
|-
| -bgcolor=#BFEFFF colspan=&quot;2&quot; align=&quot;center&quot; width=&quot;40%&quot; | [[August II Tugev]]
| -bgcolor=#FFFACD align=&quot;center&quot; width=&quot;20%&quot; | [[Frederik IV]]
| -bgcolor=#FFC1C1 colspan=&quot;2&quot; align=&quot;center&quot; width=&quot;40%&quot; | [[Karl XII]]
|}

==Vaata ka==
*[[Läsna-Valgejõe lahing]]
*''[[Isoviha]]''
*[[Põhjasõda Eestimaal]]
*[[Põhjasõjad]]
*[[1710. aasta katkuepideemia]]
*[[Karoliinide surmamarss]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;kRkcm&quot;&gt;[[:pl:s:Traktat narewski|Narva liiduleping poola keeles]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;782Zm&quot;&gt;[http://smolbattle.ru/index.php?showtopic=668 Смоленские полки на службе Отечеству, история, вооружение, униформа]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;87dvu&quot;&gt;Ragnhild Marie Hatton. &quot;Charles XII of Sweden&quot;, Littlehampton Book Services Ltd, 1968. ISBN 978-0297748267.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;88Ttc&quot;&gt;Peter Wilson. &quot;German armies: war and German politics, 1648–1806&quot;, Routledge, 1998. ISBN 978-1857281064.&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* [[Hendrik Sepp]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=638 Põhjasõja-aegsed operatsioonid Liivimaal 1707. a. lõpul ja 1708. a. I poolel.], [[Ajalooline Ajakiri]] nr. 1 [[1939]]
* &quot;Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni.&quot; Tartu: Ilmamaa, 2003. Lk-d 18–44 (autor: [[Helmut Piirimäe]]).
* [[Robert I. Frost|Robert Frost]], &quot;Põhjasõjad: sõda, riik ja ühiskond Kirde-Euroopas 1558–1721. Tallinn: Kunst, 2005.
* [[Kalle Kroon]], [http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel545_520.html Hoiatus minevikust. Eestlaste ja lätlaste massküüditamistest Põhjasõja ajal], [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] 2005/5
* [[Kalle Kroon]], &quot;Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas&quot; (alapealkiri &quot;Eestlased ja lätlased Rootsi armees, nähtuna sotsiaal-majanduslike muutuste taustal 17. sajandi lõpul – 18. sajandi alguses&quot;); kirjastus [[Argo (kirjastus)|Argo]], [[Tallinn]] [[2007]], 424 lk.
* [[Margus Laidre]], &quot;Dorpat 1558–1708: linn väe ja vaenu vahel&quot;. Tallinn: [[Argo (kirjastus)|Argo]], 2008.
* Margus Laidre, &quot;Lõpu võidukas algus: Karl XII Eesti- ja Liivimaal 1700–1701&quot;. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 1995.
* [[Aleksander Loit]], &quot;Eesti talupojad Põhjasõjas&quot; (Kalle Krooni raamatu &quot;Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas&quot; arvustus) – [[Tuna]] [[2008]], nr 3, lk 142–144.
* Swenska Krigs-Omkostnaden ifrån år 1700 till 1710. 30. Mars 1710 / Gustaf Floderus: Handlingar hörande til Konung Carl XII:s historia, D. 3. Stockholm: Z. Hæggström 1824, [http://books.google.ee/books?id=AI4BAAAAYAAJ&amp;pg=PA277 Lk. 277–280]
*[[Just Juel]] (1664–1715), &quot;En rejse til Rusland under tsar Peter; dagbogsoptegnelser af viceadmiral Just Juel, dansk gesandt i Rusland 1709–1711, med illustrationer og oplysende anmaerkninger ved Gerhard L. Grove., København Gyldendal (F. Hegel) 1893 [http://www.archive.org/details/enrejsetilruslan00juel] ([http://www.vostlit.info/Texts/rus11/Jul/frametext1.htm vene keeles, 1899]) [http://tartu.ester.ee/record=b2291093~S1*est Andmed ESTERis]

=== Romaanid ===
* [[Enn Kippel]], &quot;Kui Raudpea tuli I-II&quot;. Noor-Eesti Tartus, 1937/ 1939 / Eesti Raamat 1996, ISBN 9985650727 / [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/10/05e/raamat.htm Athena 1996] / Eesti Päevaleht (sarjast [[Eesti lugu]] Nr. 13) 2008, ISBN 9789949431656

==Välislingid==
{{commons|Great Northern War}}
*[http://www.tallinn.ee/est/g3564s27120 Tallinna alistumine Vene vägede ees 29. septembril 1710 – Kapitulatsiooniakt]
*[http://www.riksarkivet.se/default.aspx?id=7783 Põhjasõja aegsed kaardid]

{{Eesti artiklid}}

[[Kategooria:Põhjasõda| ]]</text>
      <sha1>7873b1119l07ymuxyl56ur7o3jdqndg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Riigihümnide loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>1039</id>
    <revision>
      <id>6172310</id>
      <parentid>5725197</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T22:28:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3222" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[riigihümn]]e. 

*[[Adõgee Vabariigi hümn]]
*[[De waţan Afghānistān day|Afganistani hümn]]
*[[Hymni i Flamurit|Albaania hümn]]
*[[Ameerika Ühendriikide hümn]]
*[[El Gran Carlemany|Andorra hümn]]
*[[Angola Avante|Angola hümn]]
*[[Fair Antigua, We Salute Thee|Antigua ja Barbuda hümn]]
*[[Himno Nacional Argentino|Argentina hümn]]
*[[Armeenia hümn]]
*[[Advance Australia Fair|Austraalia hümn]]
*[[Brabançonne|Belgia hümn]]
*[[Druk tsendhen|Bhutani hümn]]
*[[Mila rodino|Bulgaaria hümn]]
*[[Le Ditanyè|Burkina Faso hümn]]
*[[Burundi bwacu|Burundi hümn]]
*[[Oh gloria inmarcesible|Colombia hümn]]
*[[Noble patria, tu hermosa bandera|Costa Rica hümn]]
*[[Mu isamaa, mu õnn ja rõõm|Eesti hümn]]
*[[Caminemos Pisando la Senda de Nuestra Inmensa Felicidad|Ekvatoriaal-Guinea hümn]]
*[[L'Abidjanaise|Elevandiluuranniku hümn]]
*[[Tavisupleba|Gruusia hümn]]
*[[Esta é a Nossa Pátria Bem Amada|Guinea-Bissau hümn]]
*[[Yiyongjun Jinxingqu|Hiina Rahvavabariigi hümn]]
*[[Marcha Real|Hispaania hümn]]
*[[Lijepa naša domovino|Horvaatia hümn]]
*[[Amhrán na bhFiann|Iirimaa hümn]]
*[[Lofsöngur|Islandi hümn]]
*[[Kimi ga yo|Jaapani hümn]]
*[[O Cameroon, Cradle of Our Forefathers|Kameruni hümn]]
*[[O Canada|Kanada hümn]]
*[[Ee Mungu Nguvu Yetu|Keenia hümn]]
*[[Ýmnos eis tin Eleftherían|Kreeka hümn]]
*[[Ýmnos eis tin Eleftherían|Küprose hümn]]
*[[Lietuva, tėvyne mūsų|Leedu hümn]]
*[[Lesotho Fatse La Bontata Rona|Lesotho hümn]]
*[[Aegukga|Lõuna-Korea hümn]]
*[[Dievs, svētī Latviju|Läti hümn]]
*[[Denes nad Makedonija|Makedoonia hümn]]
*[[Mulungu dalitsa Malaŵi|Malawi hümn]]
*[[Pour l'Afrique et pour toi, Mali|Mali hümn]]
*[[Limba noastră|Moldova hümn]]
*[[Oj svijetla majska zoro|Montenegro hümn]]
*[[Nauru Bwiema|Nauru hümn]]
*[[Ja, vi elsker dette landet|Norra hümn]]
*[[Pakistani hümn]]
*[[Mazurek Dąbrowskiego|Poola hümn]]
*[[A Portuguesa|Portugali hümn]]
*[[Marseljees|Prantsusmaa riigihümn]]
*[[Du gamla, Du fria|Rootsi hümn]]
*[[Deșteaptă-te, române!|Rumeenia hümn]]
*[[Rwanda Nziza|Rwanda hümn]]
*[[Auferstanden aus Ruinen|Saksa DV hümn]]
*[[Das Lied der Deutschen|Saksamaa hümn]]
*[[Stand and Sing of Zambia, Proud and Free|Sambia hümn]]
*[[Koste Seselwa|Seišellide hümn]]
*[[Zdravljica|Sloveenia hümn]]
*[[Maamme|Soome hümn]]
*[[God zij met ons Suriname|Suriname hümn]]
*[[God Save the Queen|Suurbritannia hümn]]
*[[Nkulunkulu Mnikati wetibusiso temaSwati|Svaasimaa hümn]]
*[[Transnistria hümn]]
*[[Forged from the Love of Liberty|Trinidadi ja Tobago hümn]]
*[[Štše ne vmerla Ukraina|Ukraina hümn]]
*[[Isten áldd meg a magyart|Ungari hümn]]
*[[Yumi, Yumi, Yumi|Vanuatu hümn]]
*[[Venemaa hümn]]

==Ajaloolised riigihümnid==
*[[Armeenia NSV hümn]]
*[[Ubavoj nam Crnoj Gori|Montenegro Kuningriigi hümn]]
*[[Nõukogude Liidu hümn]]
*[[Vajarski marš|Valgevene Rahvavabariigi hümn]]
*Venemaa Keisririigi hümn &quot;[[Bože, Tsarja hrani]]&quot;
*&quot;[[Dideba zetsith kurtheuls]]&quot;, endine Gruusia hümn

== Välislingid ==

*[http://learning.lib.vt.edu/slav/national_anthems.html &quot;National Anthems, Hymns, Patriotic and Folk Songs&quot;]

[[Kategooria:Riigihümnid| Riigihümnide loend]]
[[Kategooria:Muusika loendid]]</text>
      <sha1>n7e9il2rw3xs8qfqysunzkiysk40qw1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tartu Ülikool</title>
    <ns>0</ns>
    <id>1144</id>
    <revision>
      <id>6172098</id>
      <parentid>6112757</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:07:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20094" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib ülikoolist; ajalehe kohta vaata artiklit [[Universitas Tartuensis]]; korvpalliklubi kohta vaata [[Tartu Ülikool (korvpalliklubi)]]. Märksõna &quot;TÜ&quot; suunab siia, teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[TÜ (täpsustus)]].}}
{{Toimeta|aasta=2019|kuu=oktoober}}
{{Infokast ülikool
 | nimi           = Tartu Ülikool
 | pilt           = Tartu Ülikooli peahoone 2014-12.JPG
 | pildi_seletus  = [[Tartu Ülikooli peahoone]]
 | ladina_nimi    = Universitas Tartuensis
 | deviis = 
 | asutatud       = 1632
 | tüüp           = avalik-õiguslik ülikool
 | eelarve        = 182,6 miljonit eurot (2019)&lt;ref&gt;[https://www.ut.ee/et/eelarve-2019 Tartu Ülikooli 2019. aasta eelarve]&lt;/ref&gt;
 | rektor         = [[Toomas Asser]]
 | akadeemilisi_töötajaid = 1900 (2018)&lt;ref name=&quot;statistika.ut.ee&quot; /&gt;
 | tugitöötajaid = 1747 (2018)
 | üliõpilasi     = 13 169 (2018)&lt;ref name=&quot;statistika.ut.ee&quot; /&gt;
 | kõrghariduse esimesel astmel (bakalaureuseõpe, rakenduskõrghariduseõpe) = 7953 (2018)
 | magistriõppes  = 4033 (2018)
 | doktoriõppes   = 1183 (2018)
 | asukoht        = [[Tartu]]
 | endised_nimed  = 
 | ühendused      = [[European University Association|EUA]], [[Coimbra grupp]], [[Utrechti võrgustik]]
 | laiuskoordinaat = 58.381111
 | pikkuskoordinaat = 26.719977
}}
[[Fail:Drone video of University of Tartu (Estonia) in December 2021.webm|pisi|Droonivideo Tartu Ülikooli peahoonest 2021. aasta detsembris]]
'''Tartu Ülikool''' ([[lühend]] '''TÜ''') on vanim ja suurim [[Eesti]]s tegutsev [[ülikool]] ning ühtlasi [[Baltimaad|Baltimaade]] ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.&lt;ref name=&quot;OcTqu&quot; /&gt;

Tartu ülikooli asutamiseks loetakse aastat [[1632]], mil Tartus avati [[Academia Gustaviana]]. [[Tartu Ülikooli ajalugu|Ülikooli ajaloos]] on eri perioode ja mitu tegevuse katkemist. Eestikeelse ülikoolina alustati tööd [[1919]]. aastal. Aastail 1940–1941 ja 1944–1989 kandis ülikool nime ''Tartu Riiklik Ülikool'' (lühend TRÜ).

Tartu ülikoolis on neli valdkonda: [[Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond|humanitaarteaduste ja kunstide valdkond]],&lt;ref name=&quot;3QjFW&quot; /&gt; [[Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkond|sotsiaalteaduste valdkond]],&lt;ref name=&quot;j7z41&quot; /&gt; [[Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond|meditsiiniteaduste valdkond]]&lt;ref name=&quot;4STAU&quot; /&gt; ning [[Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond|loodus- ja täppisteaduste valdkond]].&lt;ref name=&quot;u1Sic&quot; /&gt; Õppekavu on 157. Õppeaastal 2018/19 võeti tudengeid vastu 56 bakalaureuse-, 68 magistri- ja 33 doktoriõppekavale.&lt;ref name=&quot;mwXVo&quot; /&gt;

2018. aasta 1. augustist on [[Tartu ülikooli rektor|ülikooli rektor]] [[Toomas Asser]]. Alates 2019. aastast on ülikooli kantsler [[Kstina Vallimäe]].

Tartu Ülikooli on hinnatud parimaks Baltimail. Näiteks 2020. aastal oli ülikool [[QS World University Rankings]] edetabelis 285. kohal&lt;ref name=&quot;UUU&quot; /&gt; (2019. aastal 301. kohal)&lt;ref name=&quot;c148u&quot; /&gt;. Edetabelis Times Higher Education (THE) World University Rankings on Tartu Ülikool püsinud aastail 2016–2019 vahemikus 301–350 ning edetabelis Academic Ranking of World Universities (ARWU) 2019. aastal vahemikus 301–400.

12 teadusvaldkonnas on Tartu Ülikool maailma 1% viidatuimate asutuste hulgas. Ligi 50 ülikooli teadlast kuulub 1% maailma enim viidatud teadlaste hulka (Web of Science).

Üle poole Eesti teaduspublikatsioonidest on avaldanud Tartu Ülikooli teadlased. Teaduspublikatsioone on [[ETIS]]-e andmeil u 34 000, sh ISI Web of Science'i andmebaasis üle 7500. Tartu Ülikoolis kaitstakse ka üle poole Eesti doktoritöödest (umbes 120 doktoritööd aastas).

2019. aasta juuli seisuga on TÜ liikmetega seotud kokku 55 ülikooli ''[[spin-off]]'' ettevõtet.

2020. aastal valmis TÜ suurim õppehoone nimetusega DELTA, kus asuvad arvutiteaduse instituut, matemaatika ja statistika instituut, majanduse instituut jne.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tartu Ülikool|url=https://eik.ut.ee/portfolio/deltamaja/|pealkiri=Delta|väljaanne=|aeg=2020 Jaanuar|vaadatud=02.02.2020}}&lt;/ref&gt;

== Juhtimine ==
{{vaata|Tartu ülikooli rektor|Tartu Ülikooli nõukogu|Tartu Ülikooli senat}}
[[Pilt:Tartu Ülikooli nõukogu aruteluseminar &quot;Riskijuhtimine ja ettevõtlikkuse arendamine ülikoolis&quot; 2015.jpg|pisi|TÜ nõukogu aruteluseminar &quot;Riskijuhtimine ja ettevõtlikkuse arendamine ülikoolis&quot; 2015. aastal.]]
Ülikooli juhtimise struktuur on olnud eri aegadel erinev. Aastast 2012 on ülikooli juhtorganid nõukogu ja senat.

Nõukogu on ülikooli kõrgeim otsustuskogu, mis vastutab muuhulgas ülikooli majandustegevuse ja pikaajalise arengu eest. Sinna kuulub 11 liiget, kelle nimetavad ametisse ülikooli senat, [[Eesti Teaduste Akadeemia]] ning [[Eesti haridus- ja teadusminister|haridus- ja teadusminister]]. Alates 16. veebruarist 2017 kuuluvad nõukokku [[Heidi Kakko]], [[Ruth Oltjer]], [[Vahur Kraft]], [[Eva Åkesson]], [[Ants Nõmper]], [[Toomas Asser]], [[Jüri Sepp]], [[Birute Klaas-Lang]], [[Richard Villems]] ja [[Tõnu Lehtsaar]] ja [[Els Heinsalu]].&lt;ref name=&quot;5Virp&quot; /&gt; Eelmise koosseisu liikmed olid Toomas Asser, [[Toivo Maimets]], [[Peeter Saari]], Jüri Sepp, [[Paul Varul]], [[Kaja Tael]], [[Toomas Kiho]], [[Kersti Kaljulaid]], Vahur Kraft, [[Aku Sorainen]] ja [[Kari Olavi Raivio]].

Senat on akadeemiline otsustuskogu, mis vastutab õppe- ning teadus- ja arendustegevuse eest. Sinna kuuluvad rektor ja kuni 21 liiget. Nende seas on ülikooli töötajate valitud neli esindajat igast valdkonnast (''humaniora, medicina, realia et naturalia, socalia'') ning [[Tartu Ülikooli üliõpilasesindus|üliõpilasesinduse]] valitud üliõpilaste esindajad.&lt;ref name=&quot;mhMQv&quot; /&gt;

1. augustist 2018 on [[Tartu ülikooli rektor|ülikooli rektor]] neurokirurgia professor [[Toomas Asser]]. Rektoraadis on ka õppeprorektor [[Aune Valk]], teadusprorektor [[Kristjan Vassil]] ja arendusprorektor [[Erik Puura]]. Ülikooli kantsler on [[Kstina Vallimäe]]. Eri valdkondade dekaanid on [[Margit Sutrop]], [[Margus Lember]], [[Raul Eamets]] ja [[Peeter Burk]].&lt;ref name=&quot;struktuur&quot; /&gt; Alates 1. jaanuarist 2020 on dekaanid [[Anti Selart]], Margus Lember, Raul Eamets ja [[Leho Ainsaar]].&lt;ref&gt;[https://novaator.err.ee/994788/tartu-ulikool-valis-neljale-valdkonnale-dekaanid &quot;Tartu ülikool valis neljale valdkonnale dekaanid&quot;] ERR Novaator, 22. oktoober 2019&lt;/ref&gt;

== Struktuur ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
!Sotsiaalteaduste valdkond
!Meditsiiniteaduste valdkond
!Loodus- ja täppisteaduste valdkond
|-
|[[Tartu Ülikooli usuteaduskond|Usuteaduskond]]
|[[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Õigusteaduskond]]
|[[Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituut|Bio- ja siirdemeditsiini instituut]]
|[[Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut|Eesti mereinstituut]]
|-
|[[Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut|Ajaloo ja arheoloogia instituut]]
|[[Tartu Ülikooli majandusteaduskond|Majandusteaduskond]]
|[[Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut|Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut]]
|[[Tartu Ülikooli füüsika instituut|Füüsika instituut]]
|-
|[[Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut|Eesti ja üldkeeleteaduse instituut]]
|[[Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut|Ühiskonnateaduste instituut]]
|[[Tartu Ülikooli farmaatsia instituut|Farmaatsia instituut]]
|[[Tartu Ülikooli keemia instituut|Keemia instituut]]
|-
|[[Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituut|Filosoofia ja semiootika instituut]]
|[[Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut|Haridusteaduste instituut]]
|[[Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituut|Kliinilise meditsiini instituut]]
|[[Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut|Molekulaar- ja rakubioloogia instituut]]
|-
|[[Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituut|Kultuuriteaduste ja kunstide instituut]]
|[[Tartu Ülikooli psühholoogia instituut|Psühholoogia instituut]]
|[[Tartu Ülikooli hambaarstiteaduse instituut|Hambaarstiteaduse instituut]]
|[[Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut|Ökoloogia ja maateaduste instituut]]
|-
|[[Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledž|Maailma keelte ja kultuuride kolledž]]
|[[Johan Skytte poliitikauuringute instituut]]
|[[Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituut|Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut]]
|[[Tartu Observatoorium]]
|-
|[[Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia|Viljandi kultuuriakadeemia]]
|[[Tartu Ülikooli Narva Kolledž|Narva kolledž]]
|
|[[Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut|Tehnoloogiainstituut]]
|-
|
|[[Tartu Ülikooli Pärnu kolledž|Pärnu kolledž]]
|
|[[Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut|Arvutiteaduse instituut]]
|-
|
|
|
|[[Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituut|Matemaatika ja statistika instituut]]
|-
|}

Samuti kuuluvad ülikooli struktuuri [[genoomika instituut]], [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]], [[Tartu Ülikooli muuseum]], [[Tartu Ülikooli Loodusmuuseum]] koos [[Tartu Ülikooli Botaanikaaed|botaanikaaiaga]], [[Tartu Ülikooli Teaduskool]] jt osakonnad ning asutused.

2016. aastal jõustunud reformist, millega paigutati struktuuriüksused nelja valdkonna alla, andis ülikool teada 2014. aastal. Otsus kinnitati vaatamata teaduskondade avalikule protestile, mida ajakirjanduses vedasid eest eelkõige õigus- ja usuteaduskond. Otsuse aluseks toodi administratiivsed põhjendused, mis ei pidavat mõjutama õppe- ja teadustööd.&lt;ref name=&quot;XXZHw&quot; /&gt;

[[Tartu Ülikooli Türi Kolledž]] suleti 2011. aastal.

== Ajalugu ==
{{Vaata|Tartu Ülikooli ajalugu}}
[[Fail:Album von Dorpat, TKM 0031H 05, crop.jpg|pisi|[[Tartu Ülikooli peahoone]] (litograafia, 1860)]]
[[Pilt:Uus Anatoomikum.JPG|pisi|[[Uus Anatoomikum]] valmis 19. sajandi lõpul. Praegu asuvad seal [[Tartu Ülikooli psühholoogia instituut|psühholoogia instituut]] ja haridusteaduse instituudi eripedagoogika osakond]]

Traditsiooniliselt liigitatakse Tartu ülikooli ajalugu järgmiselt:
* 1632–1665 Academia Gustaviana: Rootsi võimu aluse ülikooli esimene periood (ladina ülikool)
* 1690–1710 Academia Gustavo-Carolina: Rootsi võimu aluse ülikooli teine periood (alates 1699. aastast Pärnus)
* 1802–1918 Kaiserliche Universität zu Dorpat (saksa ülikool)
* 1893–1918 Kaiserliche Universität Jurjew (venestusaegne ülikool, üleminek vene õppekeelele)
* 1918 Landesuniversität Dorpat
* 1918–1940 Eesti Vabariigi Tartu Ülikool
* 1941–1944 Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikool
* 1940–1941 ja 1944–1989 Tartu Riiklik Ülikool Nõukogude võimu all
* 1989–praeguseni Tartu Ülikool iseseisvuse taastamise ajal ja järel

== Rahvusvaheline koostöö ==
Aastast 2003 on Tartu Ülikool [[Coimbra grupp|Coimbra grupi]] liige,&lt;ref&gt;[https://www.ut.ee/et/ulikoolist/rahvusvaheline-koostoo/vorgustikupohine-koostoo/coimbra-grupp Coimbra grupp] Tartu Ülikool (vaadatud 26. augustil 2019)&lt;/ref&gt; kuhu kuulub 2021. aasta seisuga kokku 41 Euroopa ülikooli,&lt;ref&gt;[https://www.coimbra-group.eu/mission-statement/list-of-members/ Liikmete loetelu.] Coimbra grupi veebisait.&lt;/ref&gt; ning aastast 2006 kuulutakse ka [[Utrechti võrgustik]]ku,&lt;ref&gt;[https://www.ut.ee/et/ulikoolist/rahvusvaheline-koostoo/vorgustikupohine-koostoo/utrechti-vorgustik Utrechti võrgustik.] Tartu Ülikool (vaadatud 26. augustil 2019)&lt;/ref&gt; kuhu kuulub 2021. aasta seisuga 30 Euroopa ülikooli.&lt;ref&gt;[http://www.utrecht-network.org/our-members/ Our members] Utrecht Network (vaadatud 26. augustil 2019)&lt;/ref&gt;

The Guild (the Guild of European Research Intensive Universities) on 2016 loodud Euroopa teadusülikoolide organisatsioon. The Guildi asutasid 14 tippülikooli Euroopa riikidest, sh ainsa Kesk- ja Ida Euroopa riikide ülikoolina kutsuti asutajate ringi Tartu Ülikool. Tänaseks on võrgustiku liikmeks 19 valitud teadusülikooli.

LERU-CE7 initsiatiiv on Euroopa parimate teadusülikoolide võrgustiku LERU (the League of European Research Universities) ja seitsme Kesk-Euroopa ülikooli partnerlusprogramm, mis on loodud sihiga mõjutada kõrgharidus- ja teaduspoliitikat Euroopas.

[[Euroopa Ülikoolide Assotsiatsioon]] (''European University Association'' – EUA) on Euroopa kõrgkoole ning rektorite nõukogusid ühendav katusorganisatsioon, olles üks kõrgharidussektori mõjukamaid eestkõnelejaid Euroopa tasandil. See ühendab täisliikmetena 850 kõrgemat õppeasutust ning 26 riigi rektorite nõukogu. EUA tekkis 2001. aastal Euroopa rektorite konverentsi ja Euroopa Liidu liikmesriikide rektorite konföderatsiooni ühinedes.
[[Fail:Tartu ülikooli peahoone 2019. aastal jõulutuledega ehituna..jpg|pisi|Tartu ülikooli peahoone 2019. aastal jõulutuledega ehituna]]
Tartu Ülikoolil on kahepoolsed koostöökokkulepped ligi 70 eri ülikooliga.&lt;ref name=&quot;n98Vi&quot; /&gt;

== Tunnustus ==
2010. aastal asetas Hispaania rahvuslik uurimisnõukogu SRC maailma ülikoolide paremusjärjestuses Tartu ülikooli 187. kohale 12&amp;nbsp;000 maailma kõrgkooli seas.&lt;ref name=&quot;lCltB&quot; /&gt;

Tartu Ülikool on ülikoolide QS-edetabelis Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide seas [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riikliku Ülikooli]] ja [[Novosibirski Riiklik Ülikool|Novosibirski Riikliku Ülikooli]] järel kolmandal kohal.&lt;ref&gt;[http://novaator.err.ee/637474/graafikud-tartu-ulikool-joudis-ida-euroopa-ulikoolide-hulgas-3-kohale &quot;Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale&quot;] ERR Novaator, 19. oktoober 2017&lt;/ref&gt;

&lt;gallery&gt;
Fail:TÜ kunstimuuseum, sinine saal.JPG|[[Tartu Ülikooli Kunstimuuseum]]i sinine saal
Fail:Old Observatory, Tartu, April 2012.JPG|[[Tartu Tähetorn|Tartu Ülikooli ajalooline observatoorium]]
Fail:Chemicum ja Füüsikum.JPG|Ülikooli õppehooned [[Chemicum]] ja [[Füüsikum]]
Fail:Tartu ülikooli lõpetamine 2017..jpg|Tartu ülikooli lõpetamine, 2017
&lt;/gallery&gt;

== Vilistlased ==
Hinnanguliselt on Tartu ülikooli lõpetanud umbes 70 000 inimest.

2016. aasta jaanuarist on kasutusel Tartu ülikooli vilistlasvõrgustik [https://utalumni.net/ utalumni].

== Sport ==
Tartu Ülikooli juures tegutseb [[Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi]], kellele kuulub [[Tartu Ülikooli spordihoone]].

== Vaata ka ==
{{veergude loend|laius=25em|
* [[Tartu Ülikooli rektorite loend]]
* [[Tartu Ülikooli audoktorite loend]]
* [[Tartu Ülikooli õppejõudude ja ametnike loend (1937)]]
* [[Tartu Ülikooli õppejõudude loend (1937)]]
* [[Tartu Ülikooli teaduslike stipendiaatide loend (1937)]]
* [[Tartu Ülikooli Riigikaitselise Õpetuse Instituut]]
* [[Tartu Ülikooli vabade kunstide professor]]
* [[Tartu Ülikooli Kirjastus]]
* [[Akadeemiline organisatsioon]]
* [[Johan Skytte medal]]
* [[Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor]]
* [[Tartu ülikooli arhitekt]]
* [[Tartu ülikooli arvutuskeskus]]
* [[Rahvusvaheliste Suhete Ring]]
* [[Tartu Ülikooli sümfooniaorkester]]
* [[Tartu Ülikooli kinesioloogia ja biomehaanika labor]]
* [[Tartu Ülikooli Sihtasutus]]
* [[Mathias Wühneri kapital]]
* [[Tartu Ülikooli orientalistikakeskus]]
* [[Tartu Ülikooli ideelabor]]
* [[Tartu Ülikooli arvutusliku neuroteaduse uurimisgrupp]]
* [[Professor Talis Bachmanni labor]]
* [[Tartu Ülikooli maaliosakond]]
* [[Tartu Ülikooli Raefond]]
* [[Tartu Ülikooli suur medal]]
* [[Tartu Ülikooli aumärk]]
* [[TRÜ sotsioloogia laboratoorium]]
}}

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;struktuur&quot;&gt;[http://www.ut.ee/et/ulikoolist/struktuur-ja-inimesed/juhtimine/rektoraat Rektoraat] Tartu Ülikool&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;statistika.ut.ee&quot;&gt;http://statistika.ut.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OcTqu&quot;&gt;[http://www.ut.ee/et/ulikoolist Tartu Ülikool: ülikoolist]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3QjFW&quot;&gt;http://humanitaarteadused.ut.ee/et&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;j7z41&quot;&gt;http://sotsiaalteadused.ut.ee/et&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4STAU&quot;&gt;http://meditsiiniteadused.ut.ee/et&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;u1Sic&quot;&gt;http://reaalteadused.ut.ee/et&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mwXVo&quot;&gt;[http://www.ut.ee/et/ulikoolist Tartu Ülikool]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;c148u&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/b0274ea2-66c4-44da-9b21-f001dc2b789a &quot;Maailma ülikoolide edetabel: Tartu ülikool tõusis natuke, TTÜ langes pisut&quot;] ERR, 16. september 2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UUU&quot;&gt;[https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3726 Tartu Ülikool tõusis edetabelis 16 kohta], Universitas Tartuensis, juuli 2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5Virp&quot;&gt;[http://www.ut.ee/et/ulikoolist/struktuur-ja-inimesed/juhtimine/noukogu Nõukogu] Tartu Ülikool&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mhMQv&quot;&gt;[http://www.ut.ee/et/ulikoolist/struktuur-ja-inimesed/juhtimine/senat Senat] tartu Ülikool&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XXZHw&quot;&gt;[http://tartu.postimees.ee/2834357/tartu-ulikooli-senat-jai-oma-otsuse-juurde-neli-teaduskonda-jatkavad &quot;Tartu Ülikooli senat jäi oma otsuse juurde: neli teaduskonda jätkavad&quot;] Tartu Postimees, 20. juuni 2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;n98Vi&quot;&gt;[http://www.ut.ee/et/ulikoolist/rahvusvaheline-koostoo/valispartnerid/partnerulikoolid Partnerülikoolid] Tartu Ülikool&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lCltB&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tartu-ulikool-sai-rahvusvahelises-ulikoolide-pingereas-korge-koha.d?id=32240243 Tartu Ülikool sai rahvusvahelises ülikoolide pingereas kõrge koha], Postimees, 21. juuli 2010&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Piirimäe, H 1982: ''Tartu ülikooli ajalugu'' I 1632–1798. Tallinn: Eesti Raamat ja Valgus.
* Siilivask, Karl 1982: ''Tartu ülikooli ajalugu'' II 1798–1918. Tallinn: Eesti Raamat ja Valgus.
* Siilivask, Karl ja Hillar Palamets 1982: ''Tartu ülikooli ajalugu'' III 1918–1982. Tallinn: «Eesti Raamat» ja «Valgus».
* [[Edgar V. Saks]]: ''&quot;Eesti renessanss aastatel 1802–1850&quot;''. Võitleja, aprill 1966, nr. 4, lk. 4.
* [[Arnold Christian Theodor Hasselblatt|Arnold Hasselblatt]]: ''&quot;Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat&quot;'', Dorpat: C. Mattiesen, 1889 ([http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000433/images/ Digitaalselt])
* Rückblick auf die Wirksamkeit der Universität Dorpat : zur Erinnerung an die Jahre von 1802–1865 : nach den vom Curator des Dörptschen Lehrbezirks eingezogenen Berichten und Mittheilungen., Dorpat : C. Mattiesen 1866 [http://tallinn.ester.ee/record=b2448007~S1*est ESTERis] ([http://books.google.ee/books?id=158BAAAAQAAJ Digitaalselt])
* Обзор деятельности Императорского Дерптского Университета: на память о 1802–1865 годах / составлен по отчетам и донесениям, представленным попечителю Дерптского учебного округа [Штрюмпель, Л. ; под ред. проф. Н. А. Иванова], Дерпт : К. Маттисен 1866 [http://tartu.ester.ee/record=b2441575~S1*est ESTERis] ([http://books.google.ee/books?id=Wjg_AAAAYAAJ Digitaalselt])
* &quot;Tartu ülikooli aula kui kontserdisaali ajaloost I: 80 aastat Tartu Helikunsti Seltsi kammermuusikasarjast&quot; – Teater, Muusika, Kino 2012, nr 5, Virge Joamets.
* &quot;Tartu ülikooli aula kui kontserdisaali ajaloost II: Grosser Hörsaal der Keiserlichen Universität&quot; – Teater. Muusika. Kino 2013, [http://www.temuki.ee/numbers/2013/1/article5592.pdf nr 1], nr 3 ja nr 4, Virge Joamets.
* Olev Remsu. &quot;Targalt, vaeselt ja lõbusalt läbi sajandite. Rahvusülikooli juubeliks&quot;. Postimees, 30. dets 2019.

== Välislingid ==
{{Commonskat|University of Tartu}}
{{Vikitsitaadid}}
* [https://www.ut.ee/ Koduleht]
* [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=784133&amp;searchCurrent Tartu Ülikooli seadus]
* [[Jacob Johann Hastfer]]i plakat [http://www.ra.ee/plakatid/index.php/et/plakat/view?id=1074 (teatatakse ülikooli taasavamisest ning kutsutakse osalema taasavamise pidustustel 21. augustil 1690)]
* [[Erik Dahlberg]]i plakat [http://www.ra.ee/plakatid/index.php/et/plakat/view?id=1092 (teatatakse ülikooli üleviimisest Pärnusse 31. augustil 1699)]
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/50911657/ &quot;Tartu Ülikool avas e-ülikooli&quot;] – Eesti Päevaleht. 13. veebruar 2002.
* [https://www.err.ee/391838/ Tartu Ülikool loob sümfooniaorkestri] – ERR.ee, 2. september 2009.

{{Eesti kõrgkoolid}}

[[Kategooria:Eesti ülikoolid]]
[[Kategooria:Tartu kõrgkoolid]]
[[Kategooria:Tartu teadusasutused]]
[[Kategooria:Eesti personaalsed omavalitsused]]
[[Kategooria:Tartu Ülikool| ]]</text>
      <sha1>2lbmqfmuzvhac24103uj5qu3uf2fpkg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Venemaa</title>
    <ns>0</ns>
    <id>1288</id>
    <revision>
      <id>6172516</id>
      <parentid>6169977</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T10:58:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ursus scribens</username>
        <id>115317</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="37976" xml:space="preserve">{{Toimeta|kuu=aprill|aasta=2020}}
{{Riik
|  riiginimi = Venemaa Föderatsioon
|  omastav = Venemaa
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Российская Федерация | nimi1_latin = (''Rossiiskaja Federatsija'')
|  mis_lipp = 
|  mis_vapp = 
|  vapp = Coat of Arms of the Russian Federation.svg
|  vapi_laius = 100px
|  asendikaart = Russia on the globe (+claims hatched) (Russia centered).svg
|  deviis = 
|  riigikeel = 
|  ametlik_keel = [[vene keel]] ja vabariikides&lt;br /&gt; kohalikud keeled
|  pealinn = [[Moskva]]
|  riigipea_ametinimi = president
|  riigipea_nimi = [[Vladimir Putin]]
|  valitsusjuhi_ametinimi = peaminister
|  valitsusjuhi_nimi = [[Mihhail Mišustin]]
|  pindala = 17100000
|  pindala_viide = &lt;ref&gt;[https://portal-new.rosreestr.ru/wps/PA_FCCLPGUMWPSPtalApp/ru.fccland.pgu.infoblock?ru.fccland.ibmportal.spring.portlet.handler.BeanNameParameterHandlerMapping-PATH=/FileDownloaderController&amp;ru.fccland.ibmportal.spring.portlet.dispatcher.DispatcherServiceServlet.directRequest=x&amp;param_infoblock_name=cc_ib_texts_of_documents&amp;param_infoblock_file_path=doc/LandFundRF_2010.rar Vene Föderatsiooni maafond, seisuga 1. jaanuar 2011] (lk. 223) vaadatud 28.06.2012.&lt;/ref&gt;
|  rahvaarv = 143054637
|  rahvaarv_seis = 2022
|  iseseisvus = [[NSV Liit|NSV Liidust]]; deklaratsioon [[12. juuni]]l [[1990]],&lt;br /&gt;lõplik [[26. detsember]] [[1991]]
|  valuuta = [[Vene rubla]] (RUB)
|  ajavöönd = [[maailmaaeg]] +2 kuni +12 ([[dekreediaeg]])
|  hümn = [[Venemaa hümn]]
|  usklikud =  [[õigeusk]]likud, [[islam|muslimid]] jm
|  üladomeen = [[.ru]], [[.рф]]
|  telefonikood = 7
|  riigikord = [[presidentaalne vabariik]]
|  SKT = 
|  SKT_elaniku_kohta = 
|  rok-i_kood = RUS
|  märkused = 
}}

'''Venemaa''' ([[vene keel]]es Россия ''Rossija''; ametlik nimi '''Venemaa Föderatsioon''' Российская Федерация ''Rossiskaja Federatsija'') on [[riik]], mis asub nii [[Euroopa]]s kui ka [[Aasia]]s.

Venemaa piirneb loodes [[Norra]] ja [[Soome]]ga, läänes [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Poola]] (viimase kahega [[Läänemeri|Läänemere]]-äärse [[eksklaav]]i [[Kaliningradi oblast]]i kaudu), [[Valgevene]] ja [[Ukraina]]ga, edelas [[Gruusia]] ja [[Aserbaidžaan]]iga, lõunas [[Kasahstan]]i, [[Hiina]] ja [[Mongoolia]]ga, kagus [[Põhja-Korea]] ja [[Jaapan]]iga ning idas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]] (viimase kahega meritsi).

Venemaa on maailma suurima [[pindala]]ga riik; seal kehtib 11 [[ajavöönd]]it.

Venemaa pikk rannajoon (37 653&amp;nbsp;km) ulatub [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämerest]] [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] lääneosani ning hõlmab veel [[Must meri|Musta mere]], [[Kaspia meri|Kaspia mere]] ja [[Läänemeri|Läänemere]] ranniku. Venemaa on pikima maismaapiiriga riik (kokku 20 257&amp;nbsp;km), piirnedes 14 riigiga.
[[Pilt:Emblem of the Russian Federation (1992-1993).svg|pisi|Venemaa Föderatsiooni vapp, 1992–1993]]
[[1991]]. aastani oli Venemaa ([[Vene NFSV]]) [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] pindalalt suurim [[Vabariik (Venemaa haldusüksus)|liiduvabariik]]. Venemaa on Nõukogude Liidu [[õigusjärglane]]. Venemaa on endisi NSV Liidu liiduvabariike ühendava [[SRÜ]] juhtiv liige.

== Nimi ==
Venemaa praeguse riigi ametlik nimi on eesti keeles ''Venemaa Föderatsioon''. Laialt on levinud nimekuju Vene Föderatsioon, sealhulgas diplomaatias. Nimekuju ''Vene Föderatsioon'' kasutati ka NSV Liitu kuulunud [[Vene NFSV]] lühendnimena.

== Asend ja suurus ==
Venemaa on suurim riik maailmas; selle kogupindala on 17 075 200 ruutkilomeetrit. See on suurem kui [[Euroopa]], [[Antarktika]], [[Austraalia ja Okeaania]] [[maailmajagu]]. Venemaa asub laiuskraadide 41° ja 82° N, ning pikkuskraadide 19° E ja 169° W vahel.

== Riik ==
Venemaa kui [[idaslaavlased|idaslaavlaste]] [[riik]] sai alguse [[13. sajand]]il, kui moodustati [[Moskva Vürstiriik]], millest arenes [[Ekspansioon (poliitika)|ekspansiooni]] ja territooriumi laiendamise tulemusena põhja, ida, lõuna ja lääne suunas [[Moskva suurvürstiriik]], [[Moskva tsaaririik]], [[Venemaa Keisririik]], [[Venemaa Vabariik]], [[Venemaa Nõukogude Vabariik]], [[Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik]], [[Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]] ([[liiduvabariik]] Nõukogude Liidu koosseisus) ja [[Venemaa Föderatsioon]].

=== Riigikord ja juhtimine ===
{{vaata|Venemaa riigihaldus}}
Venemaa on vastavalt põhiseadusele föderatiivne [[presidentaalne vabariik]], riigipea on [[Venemaa president|president]].

Seadusandlik organ on [[parlament]], mis koosneb kahest kojast: [[Riigiduuma]]st ja [[Föderatsiooninõukogu]]st.

[[Freedom House]] klassifitseerib Venemaa mittevabaks riigiks. Venemaa praegust riigikorda on nimetatud ka juhitavaks demokraatiaks.

Venemaa on üks maailma korrumpeerunumaid riike. [[Transparency International]]i [[korruptsioon]]itajumise indeksi järgi oli Venemaa 180 uuritud riigi seas [[2007]]. aastal 143. kohal. Sama uuringu järgi jagas Venemaa 2010. aastal 154.–163. kohta 178 riigi seas. 2014. aastal oli Venemaa 136. kohal 175 riigi seas.

=== Haldusjaotus ===
{{Vaata|Venemaa haldusjaotus}}
Venemaa jaotub halduslikult 85 [[föderatsiooni subjekt]]iks ([[1. järgu haldusüksus]]eks):

* 22 [[Vabariik (Venemaa haldusüksus)|vabariigiks]]
* 9 [[krai]]ks
* 46 [[oblast (Venemaa)|oblast]]&lt;nowiki/&gt;iks
* 3 keskalluvusega linnaks
* 1 [[autonoomne oblast|autonoomseks oblastiks]]
* 4 [[autonoomne ringkond (Venemaa)|autonoomseks ringkonnaks]]

Lääneriigid ei ole tunnustanud Ukrainale kuulunud [[Krimmi Vabariik|Krimmi Vabariigi]] ja [[Sevastopol]]i annekteerimist [[2014]]. aasta märtsis.

Peale selle on Venemaa jaotatud kaheksaks [[Föderaalringkond (Venemaa)|föderaalringkonnaks]], mis aga ei ole Venemaa Föderatsiooni subjektid.

=== Riigikaitse ===
Venemaa riigikaitse aluseks oli pärast 1991. aastal NSV Liidu lagunemist põhiliselt Venemaa territooriumile jäänud [[NSV Liidu relvajõud]] ja selle koosseisu kuulunud relvaliigid [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Venemaa Föderatsiooni relvajõud]]: maaväed, merevägi, lennuvägi ja väeliigid: strateegilised raketiväed, kosmoseväed ja õhudessantväed. Relvajõudude juhtorganiks on [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaap]].

=== Venemaa riiklik ja sisejulgeolek ===
Venemaa sisejulgeoleku tagamise aluseks on Venemaa julgeolekuasutuste ühendus, mille juhtorganiks on [[Venemaa Julgeolekunõukogu]]. Julgeolekuasutuste ühenduse koosseisu kuuluvad:
* [[Venemaa siseministeerium]]
* [[Venemaa eriolukordade ministeerium]] ja luureteenistused:
* [[Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus|Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB)]] (Федеральная служба безопасности; riigi [[sisejulgeolek]], ka välismaal elavad venelased)
* [[Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistus|Venemaa Välisluureteenistus (SVR)]] (Служба внешней разведки; [[välisluure]]),
* [[GRU|Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Teine Peavalitsus ehk Luurepeavalitsus (GRU)]] (Главное разведывательное управление; [[sõjaväeluure]]).

== Loodus ==
=== Kliima ===
Venemaa hiiglaslik suurus ja enamiku alade suur kaugus merest teeb seal domineerivaks kliimaks mandrilise kliima, mis on levinud kogu riigis peale tundra ja edela alade. Lõunas asuvad mäed takistavad India ookeani poolt tulevate soojade õhumasside tulekut. Põhja ja lääne tasandike pärast on Venemaal rohkem arktilise ja antlantilise kliima mõjusid.

Suur osa põhja Venemaa ja Siberi alad asuvad arktilises kliimavöötmes, kus on ekstreemselt külmad talved (suurim mõõdetud külm on −71,2&amp;nbsp;°C).

Enamikul Venemaa aladel on vaid kaks eristatavat aastaaega – suvi ja talv, kevad ja sügis on lühikesed perioodid suurte külma ja soojakraadide vahetumisel. Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem on juuli. Talvel lähevad temperatuurid külmaks nii lõunast põhja kui ka läänest itta. Suved on väga soojad, isegi Siberis. Mandri interjöörid on kõige kuivemad alad.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://countrystudies.us/russia/24.htm|pealkiri=kliima|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

== Rahvastik ==
=== Demograafilised näitajad ===
[[Pilt:Population of Russia.PNG|pisi|Venemaa rahvaarvu dünaamika 1950–2010]]
Venemaa rahvaarv on 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 141,9 miljonit,&lt;ref&gt;(Venemaa Statistikaamet, oktoober [[2009]])&lt;/ref&gt; vähenedes 146,7 miljonini aastal 2020. Maailma riikide seas on Venemaa rahvaarvult üheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta (2007). Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), [[Siber]]is ja [[Kaug-Ida]]s on suured alad peaaegu inimtühjad.

Venemaal on [[demograafiline kriis]]. Rahvastik vähenes 2010. aastani negatiivse loomuliku iibe tõttu. [[ÜRO]] keskmise prognoosi järgi elab 2050. aastal Venemaal 113 miljonit inimest. Venemaa rahvastik on üks vanimaid maailmas (keskmine vanus on 40,3)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html|pealkiri=Venemaa|väljaanne=|vaadatud=09.04.2020|arhiivimisaeg=3.07.2015|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150703195129/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; . Üle 65-aastaste osakaal on 14,4%. Alla 15-aastaste osakaal on 14,2%. Linnarahvastiku osakaal on 73% (2007). Sündimus on 10,4‰, suremus 15,2‰ (2006). [[Loomulik iive]] on −4,8‰. 2008.aasta andmetel naise kohta on 1,57 sündi{{lisa viide}}, mis on üks maailma väiksemaid sündimusi. [[Keskmine oodatav eluiga]] on naistel 77,6 ja meestel 66,9 aastat.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html|pealkiri=Venemaa|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020|arhiivimisaeg=3.07.2015|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150703195129/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; 1000 mehe kohta on 1158 naist (46,3% mehed, 53,7% naised). Laste [[suremus]] on 1,53%.[[Fail:Venemaa rahvastiku püramiid (2020.aasta andmetel).pdf|pisi|377x377px|Venemaa rahvastikupüramiid]]
Sellegipoolest on Venemaal sündimus suurem kui enamikus [[Euroopa Liit|Euroopa]] riikides (13,3 sündi tuhande inimese kohta aastal 2014{{lisa viide}} võrreldes Euroopa Liidu keskmisega 7,9 sündi tuhande inimese kohta.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://ec.europa.eu/eurostat/web/population-demography-migration-projections/population-data/database?p_p_id=NavTreeportletprod_WAR_NavTreeportletprod_INSTANCE_2pAWwssjV8xq&amp;p_p_lifecycle=0&amp;p_p_state=normal&amp;p_p_mode=view&amp;p_p_col_id=column-2&amp;p_p_col_pos=1&amp;p_p_col_count=2|pealkiri=venemaa|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Samas on Venemaa rahvastiku suremus suurem kui Euroopa riikides (2014. aastal oli Venemaa suremus 13,1 ja Euroopa Liidus 9,7 tuhande inimese kohta){{lisa viide}}. Alates 2010. aastast on Venemaa rahvaarv suurenenud tänu suremuse vähenemisele, sündimuse suurenemisele ja suurenenud immigratsioonile.{{lisa viide}} 2009. aastal loeti Venemaal esimest korda pärast 15 aastat rahvastiku suurenemist (10 500 inimese võrra).&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.demoscope.ru/weekly/ias/ias05.php?tim=0&amp;cou=26&amp;terr=1&amp;ind=26&amp;Submit=OK|pealkiri=Venemaa|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

Venemaa rahvaarv on alates 1993. aastast [[alkoholism]]iga seotud põhjustel vähenenud 6,6 miljoni inimese võrra ning väheneb [[ÜRO Arenguprogramm]]i [[prognoos]]i kohaselt 2025. aastaks veel 11 miljoni võrra.&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06179801 ÜRO: Vene rahvaarv väheneb joomise tõttu 11 miljoni võrra], err.ee, 5.10.2009&lt;/ref&gt;

Riigi valitsus on kasutusele võtnud mitmeid programme, mille abil suurendada sündimust ja tõsta immigratsiooni. 2007. aastal tõsteti igakuine riiklik lastetoetus tõsteti 55 dollarile ja igale naisele, kes otsustab saada teise lapse, makstakse ühekordselt 9200 dollarit.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.loc.gov/collections/country-studies/about-this-collection/|pealkiri=venemaa|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020}}&lt;/ref&gt;

Venemaal on 11 miljonilinna.

Viimane rahvaloendus toimus Venemaal [[2010]]. aastal, toimunud rahvaloendusel loendati esialgsetel andmetel 143,2 miljonit inimest, samas kui 2002. aasta rahvaloendusel saadi elanike koguarvuks 145 miljonit.

=== Emigratsioon Venemaalt ===

[[20. sajand]]i jooksul on Venemaalt toimunud mitu väljarändamislainet, mille põhjusteks olid poliitilised muutused Venemaal. [[1917]]. aastal pärast Venemaal võimu haaramist [[VSDT(b)P]] poolt lahkusid Venemaalt – rahvastiku kõrgkiht, [[aadlik]]ud, [[haritlane|haritlased]] ja [[teadlane|teadlased]]. 1918. aastal saadeti [[VK(b)P KK]] ostusega välja veel allesjäänud [[intelligent]]si esindajad, kes ei toetanud bolševike võimu (sh kirjanikud [[Ivan Bunin]] (hilisem [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] laureaat ja [[Vladimir Nabokov]]; lennukikonstruktor [[Igor Sikorski]] ja tänapäevase [[televiisor|teleri]] leiutaja [[Vladimir Zvorõkin]]; parimad [[Humanitaarteadused|humanitaarteadlased]] (nn [[Filosoofide laev]]aga); poliitikud, kaupmehed, [[kunstnik]]ud ([[Marc Chagall]]) ja [[artist]]id ([[Fjodor Šaljapin]]); 2. emigratsioonilaine oli Venemaalt pärast [[Uus majanduspoliitika|NEP-i]] lõpetamist ja sund[[kollektiviseerimine|kollektiviseerimise]] algust; 3. emigratsioonilaine oli [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal, kui sõjaolukorras või Saksa okupatsioonivägede poolt sundkorras ära viidud Venemaa elanikud võimaluse korral ei naasnud [[NSV Liit]]u (umbes 1 000 000); 4. emigratsioonilaine toimus [[Leonid Brežnev]]i valitsemisajal 1970.–1980. aastatel &quot;juudi perekondade taasühinemise&quot; ettekäändel (umbes 2 000 000 elanikku); 5. emigratsioonilaine oli 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses, NSV Liidu lagunemise ja Venemaa ajutise demokraatliku arenguetapi ajal; 6. emigratsioonilaine algas pärast 2000. aastat ja [[Vladimir Putin]]i poolt &quot;[[juhitud demokraatia]]&quot; juurutamist Venemaal.

=== Rahvad ===

[[Fail:Ethnic groups in Russia of more than 1 million people 2010 Census English.png|pisi|326x326px|Venemaa rahvad]]
Venemaal elab üle 160 rahvuse. [[Venelased]] moodustasid 2010. aasta rahvaloenduse andmetel ligi 81% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on [[tatarlased]] (3,7%), [[ukrainlased]] (1,4%), [[baškiirid]] (1,1%), [[tšuvašid]] (1%), [[tšetšeenid]] ja [[armeenlased]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html |pealkiri=CIA – The World Factbook |vaadatud=2010-08-27 |arhiivimisaeg=2015-07-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150703195129/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Rahvaloenduse kohaselt on 84,93% Venemaa rahvast Euroopa päritolu.

2010. aasta rahvaloenduse ajal tekkis [[Uural]]i mägedest ida pool ([[Tjumen]]i, [[Omsk]]i, [[Novosibirsk]]i, [[Kemerovo]], [[Krasnojarsk]]i, [[Irkutsk]]i, [[Barnaul]]i ja [[Jakutsk]]i) [[Siber]]i piirkonna elanike loendusel fenomen, kus NSV Liidu ajal Siberisse suunatud või elama asunud elanikud ei identifitseeri ennast enam kui venelasi, vaid [[siberlased|siberlasi]], vastandades end moskvalastele, kes käituvad nagu [[kolonisaator]]id Ameerikas – ahnitsedes kokku kõik, mis nad saavad, ja jättes kohalikud pika ninaga.&lt;ref&gt;[[Askur Alas]], [http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/valisuudised/venelased-ei-taha-enam-venelased-olla.d?id=41477117 Venelased ei taha enam venelased olla], Eesti Ekspress, 8. märts 2011&lt;/ref&gt;

=== Keeled ===
Venemaa 185 rahvusrühmas räägitakse kokku üle saja keele. [[Venemaa 2002. aasta rahvaloendus|2002. aasta rahvaloenduse]] kohaselt räägib 146,2 miljonit inimest [[vene keel]]t, 5,3 miljonit [[tatari keel]]t ja 1,8 miljonit [[ukraina keel]]t. Vene keel on ainuke ametlik riigikeel, kuid Venemaa põhiseadus lubab väiksematel riigi [[Venemaa haldusjaotus|haldusjaotustel]] kasutada oma keelt lisaks vene keelele.

Hoolimata selle laiale levikule on vene keel ühtlane ülekogu riigi. Vene keel on geograafiliselt kõige laiema levikuga keel üle [[Euraasia]] ja kõige laialdasemalt levinud [[Slaavi keeled|slaavi keel]]. See kuulub [[Indoeuroopa keeled|indoeuroopa]] keelte perekonda ja on üks kasutusel olevatest ida slaavi keeltest (teised on valgevene ja ukraina keeled). Esimesed teadaolevad kirjutised venekeeles pärinevad 10.sajandist.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.foreigntranslations.com/languages/russian-translation/russian-language-history/?page-content.cfm%2Fpage%2Frussian-language|pealkiri=vene keel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2013-07-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130727003320/http://www.foreigntranslations.com/languages/russian-translation/russian-language-history/?page-content.cfm%2Fpage%2Frussian-language}}&lt;/ref&gt;

Vene keel on teisena kõige kasutatuim keel [[internet]]is,&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://w3techs.com/blog/entry/russian_is_now_the_second_most_used_language_on_the_web|pealkiri=keel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; peale inglise keele, üks ametlikest keeltest [[Rahvusvahelise kosmosejaama ekspeditsioonide loend|rahvusvahelise kosmosejaama]] pardal&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://global.jaxa.jp/article/special/expedition/wakata01_e.html|pealkiri=keel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; ja üks kuuest ametlikudest U.N organisatsiooni keeltest.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://itre.cis.upenn.edu/~myl/languagelog/archives/000854.html|pealkiri=keel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

=== Religioon ===
Venemaa võttis ristiusu vastu [[988]]. aastal. Valdav osa venelastest on [[õigeusk]]likud, kes kuuluvad [[Vene Õigeusu Kirik]]usse, mille juht on [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]] [[Kirill]]. Venemaa õigeusu kiriku ajaloo kohaselt on õigeusu toonud Venemaale, Valgevenemaale ja Ukrainasse [[Jeesus Kristus]]e esimene apostel [[Andreas|püha Andreas]].

Mitmed suuremad vähemusrahvused (tatarlased, tšetšeenid, baškiirid) on valdavalt [[muslim]]id.

== Majandus ==
{{Vaata|Venemaa majandus}}
2011. aastal Venemaa [[SKP]] kasvab eelarve järgi 4,3 protsenti, 50,29 triljonile rublale. Venemaa sissetulekuteks kavandatud 8,8 triljonit rubla, millest nafta- ja gaasitooted annavad peaaegu poole ehk 4,4 triljonit rubla. Venemaa on 74 miljardi [[barrel]]ini hinnatavate tõestatud naftavarude poolest maailmas seitsmendal kohal. Uudisteagentuuri [[Ria Novosti]] andmetel riigi julgeolekunõukogu koosolekuks ettevalmistatud materjalide kohaselt on Venemaa naftavarudest on juba enam kui pool ära kasutatud. Elektrienergia- ja gaasitööstuse võimsustest on kasutusel 60% ning nafta töötlemises 80%.&lt;ref&gt;[http://www.postimees.ee/356611 Venemaa naftavarudest on ainult pool alles], www.e24.ee, 13.12.2010&lt;/ref&gt; 2009. aastal tõusis Venemaa 494 miljoni tonniga maailma suurimaks [[nafta]]tootjaks (vt [[Venemaa naftatööstus]]).

Venemaa 2012. aasta [[riigieelarve]] defitsiidiks on kavandatud 1,81 triljonit rubla ehk 3,6 protsenti [[SKP]]-st, 2012. aastal on arvestatud eelarvedefitsiidina 1,73 triljonit ehk 3,1 protsenti ja 2013. aastal 1,79 triljonit rubla ehk 2,9 protsenti SKP-st.

[[Töötus]] oli 2011. aastal 6,8%.&lt;ref name=&quot;cia&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20150703195129/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html cia factbook] vaadatud 21.04.12&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse&lt;ref name=&quot;cia&quot;/&gt;
|-
!Sektor
!SKT osakaal
!Tööjõu osakaal
|-
|bgcolor=&quot;#FFE7BA&quot; | Põllumajandus
| 4,2% || 9,8%
|-
|bgcolor=&quot;#FFF5EE&quot; | Tööstus
| 37% || 27,5%
|-
|bgcolor=&quot;#EEEEE0&quot; | Teenindus
| 58,9% || 62,7%
|}

=== Väliskaubandus ===
Venemaa suurimad ekspordiartiklid on õli ja õlitooted, maagaas, metall, puit ja puidutooted, kemikaalid ning lai valik tsiviil- ja sõjalisi valmistooteid. Venemaa tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2010. aastal [[Saksamaa]] – 8,2%, [[Holland]] – 6%, [[Ameerika Ühendriigid]] – 5,6%, [[Hiina]] – 5,4% ja [[Türgi]] – 4,6%.&lt;ref name=&quot;cia&quot;/&gt;

Venemaa suurimad impordiartiklid on masinad, sõidukid, ravimid, plastid, poolvalmis metalltooted, liha, puuvili ja pähklid, optika- ja meditsiiniriistad, raud ning teras. Venemaa tähtsamad impordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa – 14,7%, Hiina – 13,5%, [[Ukraina]] – 5,5%, [[Itaalia]] – 4,7% ja [[Valgevene]] – 4,5%.&lt;ref name=&quot;cia&quot;/&gt;

== Ajalugu ==

[[Pilt:East Slavic tribes peoples 8th 9th century.jpg|pisi|Ida-slaavi hõimude asualad 8.-9. sajandil]]
{{vaata|Venemaa ajalugu}}
[[Pilt:Muromian-map.png|pisi|200px| Venemaa lääneosa ja sealsete rahvaste paiknemine ligikaudu varjaagide tuleku ajal]]
Vanimaid arheoloogilisi leide tänapäeva Venemaa territooriumilt on leitud vanema [[paleoliitikum]]i ajajärgust [[Kaukaasia]]st, keskmisest paleoliitikumist ka [[Volgograd]]i lähedalt, [[Uural]]i keskosast, [[Oka]] äärest ja [[Desna]] ülemjooksult; [[Siber]]i vanimad leiud ([[Altai]]st ja [[Amuur]]i jõgikonnast) on Aasia-pärased.

Kaudsete dokumentaalsete tõendite alusel oli 8.-9. sajandil tänapäeva loode- ja põhja-Venemaa territooriumil [[Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni]] ääres [[viikingid|viikingite]] valitsetud, kuid eri hõime ([[Baltlased|balti]], [[slaavlased|slaavi]], [[Soome-ugri rahvad|soome-ugri]], [[Turgi rahvad|turgi]] ja [[skandinaavia]] hõimud) ühendanud [[Vene khaaniriik]] ([[:en:Rus' Khaganate|en]]), mille keskus asus arvatavalt kaubatee ääres [[Laadoga järv]]e juures [[Staraja Ladoga|Aldeigoburgis]].&lt;ref&gt;Иван Никитич Болтин, [http://books.google.ee/books?id=WPIJAQAAIAAJ&amp;printsec=frontcover&amp;source=gbs_ge_summary_r&amp;cad=0#v=onepage&amp;q&amp;f=false Примѣчанія на Исторію древнія и нынѣшнія Россіи г. Леклерка, Volume 1]&lt;/ref&gt;

Esimene [[ida-slaavlased|ida-slaavlaste]] riiklik moodustis tänapäeva Venemaa territooriumil loodi 862. aastal, kui poolmüütilise [[varjaagid|varjaagi]] valitseja [[Truvor]]i moodustatud [[Novgorodi vürstiriik]], mille järgmine valitseja [[Oleg]] aga jätkas vallutusi ning 882 vallutas ta [[Smolensk]]i ja [[Ljubeg]]i linnad ja rikka kaubalinna Kiievi koos [[Kiievi suurvürstiriik|Kiievi suurvürstiriigiga]], liitis need alad vanima slaavlaste riigi Novgorodi vürstiriigiga ning viis riigi pealinna üle Kiievisse, kus ta moodustas põhjaslaavlasi ja osa lõunaslaavlasi ühendava [[Kiievi-Vene]] riigi.

Kiievi-Vene suurvürstiriigi tuumiku moodustasid Kiievi, [[Tšernigov]]i ja [[Perejaslavl]]i vürstiriigid. Oleg pani aluse [[Rjurikovitšid|Rjurikute dünastiale]], mis valitses pika aja jooksul tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene, niisiis slaavi aladel eksisteerinud [[Venemaa vürstiriikide loend|vürstiriikides]], millest tuntuimad olid Tšernigov, Perejaslav, [[Polotsk]], [[Rostov]] ja [[Ljubetš]]. Vürstiriikide kuulumine Kiievi suurvürstiriiki ja lahkulöömine sellest toimus vahelduva eduga kuni [[12. sajand]]i keskpaigani, mil moodustus umbes 20 rahvusgrupist ja hõimust koosnev suurvürstiriik. Kiievi-Venemaa lagunemise põhjustasid 12. sajandi keskel [[Tšingis-khaan]]i juhitud [[mongolid|mongolite]] vallutused [[Euroopa]]s ja suurvürstiriigi koosseisu kuulunud vürstiriikide vürstide iseseisvumispüüded.

[[13. sajand]]il olid idapoolsed vene vürstiriigid mongolite [[Kuldhord]]i vasallriigid ning vürstiriikide valitsejad said vürstiriikides valitsemise õiguse [[Mongolite riik|Mongolite riigi]] [[suurkhaan]]ilt. Edela-Venemaa [[Novgorodi vürstiriik]] ja [[Pihkva vürstiriik]]i mongoli vallutuskäigud ei ulatunud, kuid piirkonda toimusid [[Rooma-katoliku kirik]]u poolt suunatud [[Põhjala ristisõjad]], mis tõrjuti edukalt.

Mongoli Kuldhordi kuulunud Venemaal kujunes endise [[Kiievi-Vene|Kiievi]]/[[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali vürstiriigi]] asemel uueks keskuseks [[Moskva vürstiriik]], Moskva vürst Juri Danilovitš sai 1318. aastal diplomaatilisi vahendeid kasutades õnnestus tal saavutada poolehoid Kuldhordis ja abielluda Kuldhordi khaanitütrega ning saavutada, ka enda tunnistamist Kuldhordi poolt Venemaa vürstide vanemana. 1319. aastal tunnistati Kuldhordi poolt Moskva vürst Juri Danilovitši [[Vladimiri suurvürst]]ina (endise [[Kiievi-Vene]] suurvürstiriigi uus pealinn oli [[Vladimir]]i linnas). Uue suurvürstiriigi ([[Moskva suurvürstiriik]]) pealinnaks määras [[Ivan I]] [[Moskva]] linna, samuti sai ka [[Vene Õigeusu Kirik|Venemaa õigeusu kiriku]] [[metropoliit|metropoliidi]] asukohaks [[Vladimir]]i linna asemel [[Moskva]]. Suurvürst Ivan I Kalita jätkas väiksemate [[Vene vürstiriikide loend|vene maade ja vürstiriikide]] ühendamist Moskva võimu alla, kasutades selleks Kuldhordi toetust, kes soodustas tugeva vasallvõimu loomist Venemaal. Ivan kasutas suurvürstiriigi piiride laiendamiseks nii sõdu ([[1332]] [[Novgorod]]iga, [[1340]] [[Smolensk]]imaal) kui ka maade ja linnade ostmist ([[Beloozjorsk]], [[Galitš]], [[Uglitš]]) vaesunud osalis- ja naabervürstidelt.

14. sajandi teisel poolel, pärast Kuldhordi nõrgenemist sisemise võimuvõitluse käigus Moskva suurvürsti juhitud [[Kulikovo lahing]]us ([[1380]]) saavutasid Vene väed esimese võidu mongoli-tatari vägede üle ja [[1480]]. aastal vabanes Venemaa mongoli-tatari ikkest.
[[Pilt:Kremlinpic4.jpg|pisi|püsti|[[Ivan Julm]] tema kaasaegsel ikoonimaalil]]
[[15. sajand]]i II veerandil puhkenud [[sõda]] riigi jagunemise pooldajatega, kelle eesotsas seisid [[Galiitsia]] vürstid, lõppes [[Vassili II]] võiduga. [[1478]]. aastal liidendati [[Novgorodi Vabariik]], [[1485]] [[Tveri Vürstiriik]], [[1510]] [[Pihkva Vürstiriik]], [[1514]] [[Smolenski Vürstiriik]] ja arvatavasti [[1521]] [[Rjazani Vürstiriik]]. [[Ivan III]] ja [[Ivan IV]] Groznõi ajal tsentraliseeriti riigi [[haldus]], loodi [[prikaas]]id. Enne Venemaal asuvate feodaalriikide allutamist Moskva vürstiriigile olid Lääne-Venemaal [[Galiitsia-Volõõnia]] piirkonnas [[Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik]]i kuulumise ajal välja kujunenud piiratud keskvõimuga ning aadlike-[[šlahta]] ja [[suurnik]]e suurte vabadustega vürstiriigid; [[Novgorod]]is ja [[Pihkva]]s suure kaubandus- ja majandusvõimuga vabariik, ainult Moskva suurvürstiriigiga liidetud vürstiriikides valitses tsentraliseeritud keskvõim ja suurvürsti ainuvõim. Tsaar [[Ivan IV]] viis lõpule põhiliselt idaslaavlastega asustatud vene alade koondamise [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigiks]] (1547).
[[Pilt:Peter de Grote.jpg|püsti|pisi|[[Peeter I]]]]
15.–17. sajandil pidas Moskva keskne tsentraliseeritud Venemaa läänesuunal sagedasi sõdu teise slaavi elanikkonnaga suurriigi [[katoliiklik]]u [[Poola kuningriik|Poola kuningriigi]] ja [[Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi]] ühisriigi [[Rzeczpospolita]] vastu, mille koosseisu kuulusid endised Kiievi-Vene suurvürstiriigi maa-alad koos [[õigeusk]]u alamatega; Läänemere ääres [[Liivimaa-Moskva sõda]] ja [[Liivi sõda]]. Idasuunal pidas Moskva tsaaririik pidevaid sõdu Kuldhordi lagunemisel Musta mere piirkonnas moodustunud [[islam]]iusku khaaniriikidega ([[Astrahani khaaniriik|Astrahani]], [[Krimmi khaaniriik|Krimmi]], [[Kaasani khaaniriik]]) ning suurriigi [[Osmani impeerium]]iga.

17. sajandi keskel alustas Venemaa tsaar [[Aleksei Mihhailovitš]] Venemaa moderniseerimist, mida jätkas 18. sajandi alguses Venemaa tsaar [[Peeter I]], kes majanduslike ja poliitiliste ambitsioonide mõjul sekkus Euroopas [[Rzeczpospolita]]–[[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] – [[Taani kuningriik|Taani kuningriigi]] vahelisse [[Põhjasõda|sõtta]]. Põhjasõja tulemusel saavutas Venemaa strateegilist tähtsust omava rannikuala [[Läänemeri|Läänemere]] ääres ja sõnaõiguse suures Euroopa poliitikas.

19. sajandil osales Venemaa juba suurriigina kõigis Euroopa poliitilistes sündmustes ([[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdades]], [[Viini kongress]], [[Poola jagamised]] jne). 19. sajandil jätkus ka Venemaa keisririigi laienemine ida ja lääne suunas.

19. sajandi teisel poolel tekkisid Venemaal esimesed poliitilised liikumised, mille tegevus oli suunatud keisri isevalitsemise vastu ja rahva elukvaliteedi tõusu parandamiseks (Venemaal kaotati [[pärisorjus]] alles 1861. aastal). Poliitiline tegevus ja vabameelsus oli aga ülikonvservatiivses Venemaa keisririigis range kontrolli all, mida jälgis 1826. aastal moodustatud [[Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakond]].

Keisri ainuvalitsemise vastased poliitilised liikumised ja kodanikevabaduste nõuded päädisid [[1905. aasta revolutsioon]]i ja selle survel välja antud 1905. aasta [[17. oktoobri manifest]]iga, millega võimaldati elanikkonnale poliitilised õigused.

1914. aastal Euroopas alanud [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] liitus Venemaa keisririik [[Antant|Antandi riikidega]], kuid 1917. aastal toimunud [[veebruarirevolutsioon|veebruari]] ja sellele järgnenud [[oktoobrirevolutsioon]]iga tõugati Venemaa troonilt viimane [[Romanovite dünastia]] keiser [[Nikolai II]], kui ka loodud [[Venemaa Vabariik|Venemaa Vabariigi]] [[Venemaa Ajutine Valitsus|Ajutine Valitsus]].

1917. aastal haaras võimu Venemaal äärmuslikult meelestatud sotsiaaldemokraatlik [[VSDT(b)P]] ning võimu haaranud &quot;bolševike&quot; ja nende vastaste vahel algas [[Vene kodusõda]]. Viis aastat kestnud kodusõja tulemusel võitsid bolševike juhitud [[Punaarmee]] väed erineva suunitlusega ([[monarhist]]id, [[konstitutsiooniline demokraatia|konstitutsioonilised demokraadid]] jne) Vene [[valgekaartlased|valgekaartlaste]] vägesid ning kehtestasid Venemaal [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa Nõukogude Vabariigi]] (1917–1918) ning seejärel pärast [[VK(b)P]] ainuparteisüsteemi kehtestamist [[Vene SFNV]] (1918–1937), mis 1937. aastal nimetati [[Vene NFSV]]-ks (1937–1991).

1922. aastal moodustati [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] esimehe ja [[VK(b)P KK]] sekretäri [[Vladimir Lenin]]i juhtimisel Vene SFNV baasil koos teiste sotsialistlike vabariikidega ühine [[Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]], mis eksisteeris aastatel 1923–1991.
[[Pilt:Борис Николаевич Ельцин.jpg|pisi|püsti|[[Boriss Jeltsin]]]]
Pärast NSV Liidu lagunemist 1991. aastal tunnistas Venemaa [[Boriss Jeltsin]]i juhtimisel oma omariiklust [[Venemaa Föderatsioon]]ina 25. detsembril [[1991]].

1994–1996 toimus [[esimene Tšetšeenia sõda]], kus Venemaa vägedel ei õnnestunud hoolimata suurearvulisele ülekaalule nii elavjõus kui ka relvastuses edu saavutada ning Jeltsini valitsus kuulutas välja vaherahu ja sõlmis rahulepingu. [[1999. aasta Venemaa korteripommitamised]] olid ajendiks [[teine Tšetšeenia sõda|teise Tšetšeenia sõja]] alustamisele, mis lõppes 2000. aastal Tšetšeenia pealinna [[Groznõi]] vallutamisega. [[Sissisõda]] jätkus küll veel aastaid.

1999. aasta lõpul astus Jeltsin tagasi ja uueks presidendiks sai [[Vladimir Putin]], kelle populaarsusele mõjus edukas sõda hästi ja kes asus võimu enda kätte koondama. Mitme Kremli-meelse tsentristliku partei ühinemisel tekkinud [[Ühtne Venemaa]] saavutas parlamendis enamuse, mis võimaldab Putinil kontrollida ka [[Riigiduuma]]t. Venemaa majandus kasvas nafta ja maagaasi hindade tõusu ja ekspordimahu kasvu najal kiirelt.

2008. aasta augustis pidas Venemaa [[Gruusia sõda]], mille käigus hõivas [[Lõuna-Osseetia]] ja [[Abhaasia]]. 2015. aastal sekkus Venemaa ka [[Süüria kodusõda|Süüria kodusõtta]], kus Venemaa vägesid on süüdistatud sõjakuritegude sooritamises ja tsiviilisikute tapmises. 

Pärast [[2014. aasta taliolümpiamängud|Sotši taliolümpiamängude]] lõppu 2014. aasta veebruaris alustas Venemaa [[Vene-Ukraina sõda|sõda Ukraina vastu]]. [[Krimmi annekteerimine|Annekteeriti Krimm]] ning alustati [[sõda Donbassis]], mille käigus moodustati [[Donetski Rahvavabariik]] ja [[Luhanski Rahvavabariik]]. Sõda kujunes staatiliseks konfliktiks, mille käigus tehti korduvalt ebaõnnestunud relvarahukatseid. 2021. aastal ja 2022. aasta alguses kasvatas Venemaa Ukraina piiride ümber ulatuslikult enda sõjaväelaste hulka. NATO süüdistas Venemaad sissetungi kavandamises, mida Venemaa eitas. 24. veebruaril alustas Venemaa aga [[Venemaa sissetung Ukrainasse|täiemahulist sõjalist sissetungi Ukrainasse]]. [[Pealetung Kiievile (2022)|Pealetung Kiievile]] ebaõnnestus, kuid Venemaa suutis enda kätte haarata osa Lõuna-Ukrainast.

Lääneriigid kehtestasid Venemaa vastu ulatuslikud sanktsioonid, mis hakkas oluliselt kahjustama riigi majandust.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608670432/yale-i-ulikooli-analuus-naitab-vene-majanduse-katastroofi &quot;Yale'i ülikooli analüüs näitab Vene majanduse katastroofi&quot;] ERR, 29. juuli 2022&lt;/ref&gt;

== Ajakirjandus ==
{{vaata|Venemaa meedia}}
Venemaa on rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi [[mittevaba riik]].&lt;ref&gt;http://www.freedomhouse.org/sites/default/files/inline_images/CombinedAverageRatings(IndependentCountries)FIW2011.pdf&lt;/ref&gt; Suuremad meediakanalid on riigi kontrolli all. Valitseb osaline poliitiline [[tsensuur]]. Sõltumatuid kanaleid on sunnitud sulgema või müüma oma aktsiad Kremli kontrolli all olevatele ettevõtetele. Rahvusvahelise õiguskaitseorganisatsiooni &quot;[[Piirideta reporterid]]&quot; 2007. aasta aruandes on Venemaa sõnavabaduselt 169 riigi seas 149. kohal.&lt;ref&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=17176490 Eesti on sõnavabaduselt maailmas 3. kohal]&lt;/ref&gt; Mitu juhtivat ajakirjanikku on mõrvatud ([[Paul Klebnikov]], [[Anna Politkovskaja]]).

Suurema levikuga ajalehed on [[Pravda]], [[Sport-Ekspress]] ja [[Komsomolskaja Pravda]]. Tähtsam valitsust kritiseeriv ajaleht on kaks korda nädalas ilmuv [[Novaja Gazeta]], mis peatas oma töö 28. märtsil 2022 seoses [[Roskomnadzor]]&lt;nowiki/&gt;i hoiatustega.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://novayagazeta.ru/articles/2022/03/28/my-priostanavlivaem-rabotu|pealkiri=Мы приостанавливаем работу. Заявление редакции «Новой газеты»|väljaanne=Novaja Gazeta|aeg=28. märts 2022|vaadatud=25.04.2022}}&lt;/ref&gt;

Tähtsamad infoagentuurid on [[ITAR-TASS]] ja [[RIA Novosti]].

Suuremad üleriigilised telekanalid on [[ORT]], [[RTR]] ja [[Ren TV]].

== Religioon ==
[[Fail:Saint Basil's Cathedral in Moscow.jpg|pisi|[[Vassili Õndsa kirik]] [[Punane väljak|Punasel väljakul]]]]
Venelased on valdavalt õigeusklikud, muud väikerahvad (nt tatarlased, tšetšeenid) on valdavalt [[muslim]]id. 2013. aasta suvel fondi &quot;Ühiskondlik arvamus&quot; poolt läbiviidud küsitluse kohaselt on 64% elanikkonnast õigeusku ja 6% on [[islam]]iusulisi. Teisi religioone toetab 2% elanikkonnast. 25% elanikkonnast ei pea end usklikuks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://vm.ee/et/uldinfo-2|pealkiri=ÜLDINFO Venemaa|väljaanne=Välisministeerium|aeg=27.06.2017|vaadatud=28.02.2022}}&lt;/ref&gt; Venemaa rahvas jaguneb enamasti kahte äärmusesse - need, kes usuvad väga kindlalt Jumala olemasolusse, ja need, kes seda täielikult eitavad. Nende vahel on usuline vastasseis, näiteks [[Pussy Riot]]i juhtum.

Vene õigeusklikule on väga tähtsad usuga seotud esemed, artefaktid - olulised on ristid, ikoonid, karikad. [[Vene Õigeusu Kirik|Vene õigeusu kirikule]] on iseloomulikud sibulakujulised kuplid ning ikoonde ees kummardamine, elemendid, mis on sageli esindatud ka vene arhitektuuris ja kunstis. Moskva tuntumaid vaatamisväärsusi Vassili Blažennõi peakirik kannab samuti eelmainitud elemente. Ikoonidest on tuntud näiteks [[Vladimiri Jumalaema ikoon]] ja [[Andrei Rubljov]]i kolmainsus.

Kristluse leviku ajal sai Venemaast tugevalt religioosne riik, kus kultuur ja võim oli rajatud usule.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Kontšalovski, Andrei|url=https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/millisesse-jumalasse-usub-vene-inimene/|pealkiri=Millisesse jumalasse usub vene inimene|väljaanne=Sirp|aeg=24.10.2013|vaadatud=28.02.2022}}&lt;/ref&gt; Kui võimule tulid kommunistid, keelati usk ja tauniti kõiki religiooniga seonudvaid tegevusi. Praegu puudub Venemaal riigikirik. Ehkki riigi põhiseadus sätestab usuvabaduse, on reaalsuses valitsuse ja Vene Õigeusu Kiriku koostöö väga tihe. 2002. aastal jõustunud seadused, ja selle 2006. aasta parandused, keelavad äärmusluse. Kriitikute väitel tagab seadus valitsusele õiguse usuküsimustesse sekkuda. Venemaal tähistatavad pühad on samuti tugevalt seotud kirikuga. Riiklike tähtpäevade hulka kuuluvad näiteks [[Jõulud|Jõulupüha]], mida erinevalt [[Luterlus|luterlastest]] ja [[Katoliiklus|katoliiklastest]] peetakse kaks nädalat hiljem ehk 7. jaanuaril. Õigeusklikud tähistavad 9. mail [[võidupüha]], austamaks peapiiskop Nikolause säilmete toomist ja prohvet Jesaja mälestuspäeva.

== Vaata ka ==
* [[Vene NFSV]]
* [[Nõukogude Liit]]
* [[Rahvusliku ühtsuse päev]]
* [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]]
* [[Vene-Ukraina sõda]]
* [[Venemaa näljahädad]]
* [[Venemaa muusika]]
* [[Venemaa suursaatkond Eestis]]
* [[Eestlased Venemaal]]
* [[Litviinid]]
* [[Eesti-Venemaa piir]]
* [[Eesti-Venemaa suhted]]
* [[Venemaa 2014. aasta taliolümpiamängudel]]
* [[Venemaa Euroopa-osa]]
* [[Venemaa Aasia-osa]]
* [[Föderaalülikool]]
* [[Venemaa Föderatsiooni kohtusüsteem]]
* [[2012. aasta Venemaa presidendivalimised]]
* [[2018. aasta Venemaa presidendivalimised]]
* [[Venemaa välisvõlgade tühistamine]]
* [[UNESCO maailmapärand Venemaal]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commonskat|Russia}}
{{vikisõnastikus}}
{{Vikitsitaadid}}
* [http://gov.ru gov.ru]
* [http://government.ru Valitsuse veebisait]
* Kalev Kask: [https://epl.delfi.ee/d?id=51149720 Venemaa kavandab lähiaastatel ulatuslikku armeereformi], EPL, 21. november 2008.

{{SRÜ}}
{{Euroopariigid}}
{{Aasiariigid}}

[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Euroopa maad]]
[[Kategooria:Aasia maad]]
[[Kategooria:Venemaa| ]]</text>
      <sha1>puds1m55u7uzaszhab0vngma5pdmky4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172526</id>
      <parentid>6172516</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T11:32:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ursus scribens</username>
        <id>115317</id>
      </contributor>
      <comment>/* Religioon */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="37977" xml:space="preserve">{{Toimeta|kuu=aprill|aasta=2020}}
{{Riik
|  riiginimi = Venemaa Föderatsioon
|  omastav = Venemaa
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Российская Федерация | nimi1_latin = (''Rossiiskaja Federatsija'')
|  mis_lipp = 
|  mis_vapp = 
|  vapp = Coat of Arms of the Russian Federation.svg
|  vapi_laius = 100px
|  asendikaart = Russia on the globe (+claims hatched) (Russia centered).svg
|  deviis = 
|  riigikeel = 
|  ametlik_keel = [[vene keel]] ja vabariikides&lt;br /&gt; kohalikud keeled
|  pealinn = [[Moskva]]
|  riigipea_ametinimi = president
|  riigipea_nimi = [[Vladimir Putin]]
|  valitsusjuhi_ametinimi = peaminister
|  valitsusjuhi_nimi = [[Mihhail Mišustin]]
|  pindala = 17100000
|  pindala_viide = &lt;ref&gt;[https://portal-new.rosreestr.ru/wps/PA_FCCLPGUMWPSPtalApp/ru.fccland.pgu.infoblock?ru.fccland.ibmportal.spring.portlet.handler.BeanNameParameterHandlerMapping-PATH=/FileDownloaderController&amp;ru.fccland.ibmportal.spring.portlet.dispatcher.DispatcherServiceServlet.directRequest=x&amp;param_infoblock_name=cc_ib_texts_of_documents&amp;param_infoblock_file_path=doc/LandFundRF_2010.rar Vene Föderatsiooni maafond, seisuga 1. jaanuar 2011] (lk. 223) vaadatud 28.06.2012.&lt;/ref&gt;
|  rahvaarv = 143054637
|  rahvaarv_seis = 2022
|  iseseisvus = [[NSV Liit|NSV Liidust]]; deklaratsioon [[12. juuni]]l [[1990]],&lt;br /&gt;lõplik [[26. detsember]] [[1991]]
|  valuuta = [[Vene rubla]] (RUB)
|  ajavöönd = [[maailmaaeg]] +2 kuni +12 ([[dekreediaeg]])
|  hümn = [[Venemaa hümn]]
|  usklikud =  [[õigeusk]]likud, [[islam|muslimid]] jm
|  üladomeen = [[.ru]], [[.рф]]
|  telefonikood = 7
|  riigikord = [[presidentaalne vabariik]]
|  SKT = 
|  SKT_elaniku_kohta = 
|  rok-i_kood = RUS
|  märkused = 
}}

'''Venemaa''' ([[vene keel]]es Россия ''Rossija''; ametlik nimi '''Venemaa Föderatsioon''' Российская Федерация ''Rossiskaja Federatsija'') on [[riik]], mis asub nii [[Euroopa]]s kui ka [[Aasia]]s.

Venemaa piirneb loodes [[Norra]] ja [[Soome]]ga, läänes [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Poola]] (viimase kahega [[Läänemeri|Läänemere]]-äärse [[eksklaav]]i [[Kaliningradi oblast]]i kaudu), [[Valgevene]] ja [[Ukraina]]ga, edelas [[Gruusia]] ja [[Aserbaidžaan]]iga, lõunas [[Kasahstan]]i, [[Hiina]] ja [[Mongoolia]]ga, kagus [[Põhja-Korea]] ja [[Jaapan]]iga ning idas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]] (viimase kahega meritsi).

Venemaa on maailma suurima [[pindala]]ga riik; seal kehtib 11 [[ajavöönd]]it.

Venemaa pikk rannajoon (37 653&amp;nbsp;km) ulatub [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämerest]] [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] lääneosani ning hõlmab veel [[Must meri|Musta mere]], [[Kaspia meri|Kaspia mere]] ja [[Läänemeri|Läänemere]] ranniku. Venemaa on pikima maismaapiiriga riik (kokku 20 257&amp;nbsp;km), piirnedes 14 riigiga.
[[Pilt:Emblem of the Russian Federation (1992-1993).svg|pisi|Venemaa Föderatsiooni vapp, 1992–1993]]
[[1991]]. aastani oli Venemaa ([[Vene NFSV]]) [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] pindalalt suurim [[Vabariik (Venemaa haldusüksus)|liiduvabariik]]. Venemaa on Nõukogude Liidu [[õigusjärglane]]. Venemaa on endisi NSV Liidu liiduvabariike ühendava [[SRÜ]] juhtiv liige.

== Nimi ==
Venemaa praeguse riigi ametlik nimi on eesti keeles ''Venemaa Föderatsioon''. Laialt on levinud nimekuju Vene Föderatsioon, sealhulgas diplomaatias. Nimekuju ''Vene Föderatsioon'' kasutati ka NSV Liitu kuulunud [[Vene NFSV]] lühendnimena.

== Asend ja suurus ==
Venemaa on suurim riik maailmas; selle kogupindala on 17 075 200 ruutkilomeetrit. See on suurem kui [[Euroopa]], [[Antarktika]], [[Austraalia ja Okeaania]] [[maailmajagu]]. Venemaa asub laiuskraadide 41° ja 82° N, ning pikkuskraadide 19° E ja 169° W vahel.

== Riik ==
Venemaa kui [[idaslaavlased|idaslaavlaste]] [[riik]] sai alguse [[13. sajand]]il, kui moodustati [[Moskva Vürstiriik]], millest arenes [[Ekspansioon (poliitika)|ekspansiooni]] ja territooriumi laiendamise tulemusena põhja, ida, lõuna ja lääne suunas [[Moskva suurvürstiriik]], [[Moskva tsaaririik]], [[Venemaa Keisririik]], [[Venemaa Vabariik]], [[Venemaa Nõukogude Vabariik]], [[Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik]], [[Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]] ([[liiduvabariik]] Nõukogude Liidu koosseisus) ja [[Venemaa Föderatsioon]].

=== Riigikord ja juhtimine ===
{{vaata|Venemaa riigihaldus}}
Venemaa on vastavalt põhiseadusele föderatiivne [[presidentaalne vabariik]], riigipea on [[Venemaa president|president]].

Seadusandlik organ on [[parlament]], mis koosneb kahest kojast: [[Riigiduuma]]st ja [[Föderatsiooninõukogu]]st.

[[Freedom House]] klassifitseerib Venemaa mittevabaks riigiks. Venemaa praegust riigikorda on nimetatud ka juhitavaks demokraatiaks.

Venemaa on üks maailma korrumpeerunumaid riike. [[Transparency International]]i [[korruptsioon]]itajumise indeksi järgi oli Venemaa 180 uuritud riigi seas [[2007]]. aastal 143. kohal. Sama uuringu järgi jagas Venemaa 2010. aastal 154.–163. kohta 178 riigi seas. 2014. aastal oli Venemaa 136. kohal 175 riigi seas.

=== Haldusjaotus ===
{{Vaata|Venemaa haldusjaotus}}
Venemaa jaotub halduslikult 85 [[föderatsiooni subjekt]]iks ([[1. järgu haldusüksus]]eks):

* 22 [[Vabariik (Venemaa haldusüksus)|vabariigiks]]
* 9 [[krai]]ks
* 46 [[oblast (Venemaa)|oblast]]&lt;nowiki/&gt;iks
* 3 keskalluvusega linnaks
* 1 [[autonoomne oblast|autonoomseks oblastiks]]
* 4 [[autonoomne ringkond (Venemaa)|autonoomseks ringkonnaks]]

Lääneriigid ei ole tunnustanud Ukrainale kuulunud [[Krimmi Vabariik|Krimmi Vabariigi]] ja [[Sevastopol]]i annekteerimist [[2014]]. aasta märtsis.

Peale selle on Venemaa jaotatud kaheksaks [[Föderaalringkond (Venemaa)|föderaalringkonnaks]], mis aga ei ole Venemaa Föderatsiooni subjektid.

=== Riigikaitse ===
Venemaa riigikaitse aluseks oli pärast 1991. aastal NSV Liidu lagunemist põhiliselt Venemaa territooriumile jäänud [[NSV Liidu relvajõud]] ja selle koosseisu kuulunud relvaliigid [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Venemaa Föderatsiooni relvajõud]]: maaväed, merevägi, lennuvägi ja väeliigid: strateegilised raketiväed, kosmoseväed ja õhudessantväed. Relvajõudude juhtorganiks on [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaap]].

=== Venemaa riiklik ja sisejulgeolek ===
Venemaa sisejulgeoleku tagamise aluseks on Venemaa julgeolekuasutuste ühendus, mille juhtorganiks on [[Venemaa Julgeolekunõukogu]]. Julgeolekuasutuste ühenduse koosseisu kuuluvad:
* [[Venemaa siseministeerium]]
* [[Venemaa eriolukordade ministeerium]] ja luureteenistused:
* [[Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus|Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB)]] (Федеральная служба безопасности; riigi [[sisejulgeolek]], ka välismaal elavad venelased)
* [[Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistus|Venemaa Välisluureteenistus (SVR)]] (Служба внешней разведки; [[välisluure]]),
* [[GRU|Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Teine Peavalitsus ehk Luurepeavalitsus (GRU)]] (Главное разведывательное управление; [[sõjaväeluure]]).

== Loodus ==
=== Kliima ===
Venemaa hiiglaslik suurus ja enamiku alade suur kaugus merest teeb seal domineerivaks kliimaks mandrilise kliima, mis on levinud kogu riigis peale tundra ja edela alade. Lõunas asuvad mäed takistavad India ookeani poolt tulevate soojade õhumasside tulekut. Põhja ja lääne tasandike pärast on Venemaal rohkem arktilise ja antlantilise kliima mõjusid.

Suur osa põhja Venemaa ja Siberi alad asuvad arktilises kliimavöötmes, kus on ekstreemselt külmad talved (suurim mõõdetud külm on −71,2&amp;nbsp;°C).

Enamikul Venemaa aladel on vaid kaks eristatavat aastaaega – suvi ja talv, kevad ja sügis on lühikesed perioodid suurte külma ja soojakraadide vahetumisel. Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem on juuli. Talvel lähevad temperatuurid külmaks nii lõunast põhja kui ka läänest itta. Suved on väga soojad, isegi Siberis. Mandri interjöörid on kõige kuivemad alad.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://countrystudies.us/russia/24.htm|pealkiri=kliima|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

== Rahvastik ==
=== Demograafilised näitajad ===
[[Pilt:Population of Russia.PNG|pisi|Venemaa rahvaarvu dünaamika 1950–2010]]
Venemaa rahvaarv on 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 141,9 miljonit,&lt;ref&gt;(Venemaa Statistikaamet, oktoober [[2009]])&lt;/ref&gt; vähenedes 146,7 miljonini aastal 2020. Maailma riikide seas on Venemaa rahvaarvult üheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta (2007). Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), [[Siber]]is ja [[Kaug-Ida]]s on suured alad peaaegu inimtühjad.

Venemaal on [[demograafiline kriis]]. Rahvastik vähenes 2010. aastani negatiivse loomuliku iibe tõttu. [[ÜRO]] keskmise prognoosi järgi elab 2050. aastal Venemaal 113 miljonit inimest. Venemaa rahvastik on üks vanimaid maailmas (keskmine vanus on 40,3)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html|pealkiri=Venemaa|väljaanne=|vaadatud=09.04.2020|arhiivimisaeg=3.07.2015|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150703195129/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; . Üle 65-aastaste osakaal on 14,4%. Alla 15-aastaste osakaal on 14,2%. Linnarahvastiku osakaal on 73% (2007). Sündimus on 10,4‰, suremus 15,2‰ (2006). [[Loomulik iive]] on −4,8‰. 2008.aasta andmetel naise kohta on 1,57 sündi{{lisa viide}}, mis on üks maailma väiksemaid sündimusi. [[Keskmine oodatav eluiga]] on naistel 77,6 ja meestel 66,9 aastat.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html|pealkiri=Venemaa|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020|arhiivimisaeg=3.07.2015|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150703195129/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; 1000 mehe kohta on 1158 naist (46,3% mehed, 53,7% naised). Laste [[suremus]] on 1,53%.[[Fail:Venemaa rahvastiku püramiid (2020.aasta andmetel).pdf|pisi|377x377px|Venemaa rahvastikupüramiid]]
Sellegipoolest on Venemaal sündimus suurem kui enamikus [[Euroopa Liit|Euroopa]] riikides (13,3 sündi tuhande inimese kohta aastal 2014{{lisa viide}} võrreldes Euroopa Liidu keskmisega 7,9 sündi tuhande inimese kohta.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://ec.europa.eu/eurostat/web/population-demography-migration-projections/population-data/database?p_p_id=NavTreeportletprod_WAR_NavTreeportletprod_INSTANCE_2pAWwssjV8xq&amp;p_p_lifecycle=0&amp;p_p_state=normal&amp;p_p_mode=view&amp;p_p_col_id=column-2&amp;p_p_col_pos=1&amp;p_p_col_count=2|pealkiri=venemaa|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Samas on Venemaa rahvastiku suremus suurem kui Euroopa riikides (2014. aastal oli Venemaa suremus 13,1 ja Euroopa Liidus 9,7 tuhande inimese kohta){{lisa viide}}. Alates 2010. aastast on Venemaa rahvaarv suurenenud tänu suremuse vähenemisele, sündimuse suurenemisele ja suurenenud immigratsioonile.{{lisa viide}} 2009. aastal loeti Venemaal esimest korda pärast 15 aastat rahvastiku suurenemist (10 500 inimese võrra).&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.demoscope.ru/weekly/ias/ias05.php?tim=0&amp;cou=26&amp;terr=1&amp;ind=26&amp;Submit=OK|pealkiri=Venemaa|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

Venemaa rahvaarv on alates 1993. aastast [[alkoholism]]iga seotud põhjustel vähenenud 6,6 miljoni inimese võrra ning väheneb [[ÜRO Arenguprogramm]]i [[prognoos]]i kohaselt 2025. aastaks veel 11 miljoni võrra.&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06179801 ÜRO: Vene rahvaarv väheneb joomise tõttu 11 miljoni võrra], err.ee, 5.10.2009&lt;/ref&gt;

Riigi valitsus on kasutusele võtnud mitmeid programme, mille abil suurendada sündimust ja tõsta immigratsiooni. 2007. aastal tõsteti igakuine riiklik lastetoetus tõsteti 55 dollarile ja igale naisele, kes otsustab saada teise lapse, makstakse ühekordselt 9200 dollarit.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.loc.gov/collections/country-studies/about-this-collection/|pealkiri=venemaa|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020}}&lt;/ref&gt;

Venemaal on 11 miljonilinna.

Viimane rahvaloendus toimus Venemaal [[2010]]. aastal, toimunud rahvaloendusel loendati esialgsetel andmetel 143,2 miljonit inimest, samas kui 2002. aasta rahvaloendusel saadi elanike koguarvuks 145 miljonit.

=== Emigratsioon Venemaalt ===

[[20. sajand]]i jooksul on Venemaalt toimunud mitu väljarändamislainet, mille põhjusteks olid poliitilised muutused Venemaal. [[1917]]. aastal pärast Venemaal võimu haaramist [[VSDT(b)P]] poolt lahkusid Venemaalt – rahvastiku kõrgkiht, [[aadlik]]ud, [[haritlane|haritlased]] ja [[teadlane|teadlased]]. 1918. aastal saadeti [[VK(b)P KK]] ostusega välja veel allesjäänud [[intelligent]]si esindajad, kes ei toetanud bolševike võimu (sh kirjanikud [[Ivan Bunin]] (hilisem [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] laureaat ja [[Vladimir Nabokov]]; lennukikonstruktor [[Igor Sikorski]] ja tänapäevase [[televiisor|teleri]] leiutaja [[Vladimir Zvorõkin]]; parimad [[Humanitaarteadused|humanitaarteadlased]] (nn [[Filosoofide laev]]aga); poliitikud, kaupmehed, [[kunstnik]]ud ([[Marc Chagall]]) ja [[artist]]id ([[Fjodor Šaljapin]]); 2. emigratsioonilaine oli Venemaalt pärast [[Uus majanduspoliitika|NEP-i]] lõpetamist ja sund[[kollektiviseerimine|kollektiviseerimise]] algust; 3. emigratsioonilaine oli [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal, kui sõjaolukorras või Saksa okupatsioonivägede poolt sundkorras ära viidud Venemaa elanikud võimaluse korral ei naasnud [[NSV Liit]]u (umbes 1 000 000); 4. emigratsioonilaine toimus [[Leonid Brežnev]]i valitsemisajal 1970.–1980. aastatel &quot;juudi perekondade taasühinemise&quot; ettekäändel (umbes 2 000 000 elanikku); 5. emigratsioonilaine oli 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses, NSV Liidu lagunemise ja Venemaa ajutise demokraatliku arenguetapi ajal; 6. emigratsioonilaine algas pärast 2000. aastat ja [[Vladimir Putin]]i poolt &quot;[[juhitud demokraatia]]&quot; juurutamist Venemaal.

=== Rahvad ===

[[Fail:Ethnic groups in Russia of more than 1 million people 2010 Census English.png|pisi|326x326px|Venemaa rahvad]]
Venemaal elab üle 160 rahvuse. [[Venelased]] moodustasid 2010. aasta rahvaloenduse andmetel ligi 81% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on [[tatarlased]] (3,7%), [[ukrainlased]] (1,4%), [[baškiirid]] (1,1%), [[tšuvašid]] (1%), [[tšetšeenid]] ja [[armeenlased]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html |pealkiri=CIA – The World Factbook |vaadatud=2010-08-27 |arhiivimisaeg=2015-07-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150703195129/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Rahvaloenduse kohaselt on 84,93% Venemaa rahvast Euroopa päritolu.

2010. aasta rahvaloenduse ajal tekkis [[Uural]]i mägedest ida pool ([[Tjumen]]i, [[Omsk]]i, [[Novosibirsk]]i, [[Kemerovo]], [[Krasnojarsk]]i, [[Irkutsk]]i, [[Barnaul]]i ja [[Jakutsk]]i) [[Siber]]i piirkonna elanike loendusel fenomen, kus NSV Liidu ajal Siberisse suunatud või elama asunud elanikud ei identifitseeri ennast enam kui venelasi, vaid [[siberlased|siberlasi]], vastandades end moskvalastele, kes käituvad nagu [[kolonisaator]]id Ameerikas – ahnitsedes kokku kõik, mis nad saavad, ja jättes kohalikud pika ninaga.&lt;ref&gt;[[Askur Alas]], [http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/valisuudised/venelased-ei-taha-enam-venelased-olla.d?id=41477117 Venelased ei taha enam venelased olla], Eesti Ekspress, 8. märts 2011&lt;/ref&gt;

=== Keeled ===
Venemaa 185 rahvusrühmas räägitakse kokku üle saja keele. [[Venemaa 2002. aasta rahvaloendus|2002. aasta rahvaloenduse]] kohaselt räägib 146,2 miljonit inimest [[vene keel]]t, 5,3 miljonit [[tatari keel]]t ja 1,8 miljonit [[ukraina keel]]t. Vene keel on ainuke ametlik riigikeel, kuid Venemaa põhiseadus lubab väiksematel riigi [[Venemaa haldusjaotus|haldusjaotustel]] kasutada oma keelt lisaks vene keelele.

Hoolimata selle laiale levikule on vene keel ühtlane ülekogu riigi. Vene keel on geograafiliselt kõige laiema levikuga keel üle [[Euraasia]] ja kõige laialdasemalt levinud [[Slaavi keeled|slaavi keel]]. See kuulub [[Indoeuroopa keeled|indoeuroopa]] keelte perekonda ja on üks kasutusel olevatest ida slaavi keeltest (teised on valgevene ja ukraina keeled). Esimesed teadaolevad kirjutised venekeeles pärinevad 10.sajandist.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.foreigntranslations.com/languages/russian-translation/russian-language-history/?page-content.cfm%2Fpage%2Frussian-language|pealkiri=vene keel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2013-07-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130727003320/http://www.foreigntranslations.com/languages/russian-translation/russian-language-history/?page-content.cfm%2Fpage%2Frussian-language}}&lt;/ref&gt;

Vene keel on teisena kõige kasutatuim keel [[internet]]is,&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://w3techs.com/blog/entry/russian_is_now_the_second_most_used_language_on_the_web|pealkiri=keel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; peale inglise keele, üks ametlikest keeltest [[Rahvusvahelise kosmosejaama ekspeditsioonide loend|rahvusvahelise kosmosejaama]] pardal&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://global.jaxa.jp/article/special/expedition/wakata01_e.html|pealkiri=keel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; ja üks kuuest ametlikudest U.N organisatsiooni keeltest.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://itre.cis.upenn.edu/~myl/languagelog/archives/000854.html|pealkiri=keel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

=== Religioon ===
Venemaa võttis ristiusu vastu [[988]]. aastal. Valdav osa venelastest on [[õigeusk]]likud, kes kuuluvad [[Vene Õigeusu Kirik]]usse, mille juht on [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]] [[Kirill]]. Venemaa õigeusu kiriku ajaloo kohaselt on õigeusu toonud Venemaale, Valgevenemaale ja Ukrainasse [[Jeesus Kristus]]e esimene apostel [[Andreas|püha Andreas]].

Mitmed suuremad vähemusrahvused (tatarlased, tšetšeenid, baškiirid) on valdavalt [[muslim]]id.

== Majandus ==
{{Vaata|Venemaa majandus}}
2011. aastal Venemaa [[SKP]] kasvab eelarve järgi 4,3 protsenti, 50,29 triljonile rublale. Venemaa sissetulekuteks kavandatud 8,8 triljonit rubla, millest nafta- ja gaasitooted annavad peaaegu poole ehk 4,4 triljonit rubla. Venemaa on 74 miljardi [[barrel]]ini hinnatavate tõestatud naftavarude poolest maailmas seitsmendal kohal. Uudisteagentuuri [[Ria Novosti]] andmetel riigi julgeolekunõukogu koosolekuks ettevalmistatud materjalide kohaselt on Venemaa naftavarudest on juba enam kui pool ära kasutatud. Elektrienergia- ja gaasitööstuse võimsustest on kasutusel 60% ning nafta töötlemises 80%.&lt;ref&gt;[http://www.postimees.ee/356611 Venemaa naftavarudest on ainult pool alles], www.e24.ee, 13.12.2010&lt;/ref&gt; 2009. aastal tõusis Venemaa 494 miljoni tonniga maailma suurimaks [[nafta]]tootjaks (vt [[Venemaa naftatööstus]]).

Venemaa 2012. aasta [[riigieelarve]] defitsiidiks on kavandatud 1,81 triljonit rubla ehk 3,6 protsenti [[SKP]]-st, 2012. aastal on arvestatud eelarvedefitsiidina 1,73 triljonit ehk 3,1 protsenti ja 2013. aastal 1,79 triljonit rubla ehk 2,9 protsenti SKP-st.

[[Töötus]] oli 2011. aastal 6,8%.&lt;ref name=&quot;cia&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20150703195129/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html cia factbook] vaadatud 21.04.12&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse&lt;ref name=&quot;cia&quot;/&gt;
|-
!Sektor
!SKT osakaal
!Tööjõu osakaal
|-
|bgcolor=&quot;#FFE7BA&quot; | Põllumajandus
| 4,2% || 9,8%
|-
|bgcolor=&quot;#FFF5EE&quot; | Tööstus
| 37% || 27,5%
|-
|bgcolor=&quot;#EEEEE0&quot; | Teenindus
| 58,9% || 62,7%
|}

=== Väliskaubandus ===
Venemaa suurimad ekspordiartiklid on õli ja õlitooted, maagaas, metall, puit ja puidutooted, kemikaalid ning lai valik tsiviil- ja sõjalisi valmistooteid. Venemaa tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2010. aastal [[Saksamaa]] – 8,2%, [[Holland]] – 6%, [[Ameerika Ühendriigid]] – 5,6%, [[Hiina]] – 5,4% ja [[Türgi]] – 4,6%.&lt;ref name=&quot;cia&quot;/&gt;

Venemaa suurimad impordiartiklid on masinad, sõidukid, ravimid, plastid, poolvalmis metalltooted, liha, puuvili ja pähklid, optika- ja meditsiiniriistad, raud ning teras. Venemaa tähtsamad impordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa – 14,7%, Hiina – 13,5%, [[Ukraina]] – 5,5%, [[Itaalia]] – 4,7% ja [[Valgevene]] – 4,5%.&lt;ref name=&quot;cia&quot;/&gt;

== Ajalugu ==

[[Pilt:East Slavic tribes peoples 8th 9th century.jpg|pisi|Ida-slaavi hõimude asualad 8.-9. sajandil]]
{{vaata|Venemaa ajalugu}}
[[Pilt:Muromian-map.png|pisi|200px| Venemaa lääneosa ja sealsete rahvaste paiknemine ligikaudu varjaagide tuleku ajal]]
Vanimaid arheoloogilisi leide tänapäeva Venemaa territooriumilt on leitud vanema [[paleoliitikum]]i ajajärgust [[Kaukaasia]]st, keskmisest paleoliitikumist ka [[Volgograd]]i lähedalt, [[Uural]]i keskosast, [[Oka]] äärest ja [[Desna]] ülemjooksult; [[Siber]]i vanimad leiud ([[Altai]]st ja [[Amuur]]i jõgikonnast) on Aasia-pärased.

Kaudsete dokumentaalsete tõendite alusel oli 8.-9. sajandil tänapäeva loode- ja põhja-Venemaa territooriumil [[Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni]] ääres [[viikingid|viikingite]] valitsetud, kuid eri hõime ([[Baltlased|balti]], [[slaavlased|slaavi]], [[Soome-ugri rahvad|soome-ugri]], [[Turgi rahvad|turgi]] ja [[skandinaavia]] hõimud) ühendanud [[Vene khaaniriik]] ([[:en:Rus' Khaganate|en]]), mille keskus asus arvatavalt kaubatee ääres [[Laadoga järv]]e juures [[Staraja Ladoga|Aldeigoburgis]].&lt;ref&gt;Иван Никитич Болтин, [http://books.google.ee/books?id=WPIJAQAAIAAJ&amp;printsec=frontcover&amp;source=gbs_ge_summary_r&amp;cad=0#v=onepage&amp;q&amp;f=false Примѣчанія на Исторію древнія и нынѣшнія Россіи г. Леклерка, Volume 1]&lt;/ref&gt;

Esimene [[ida-slaavlased|ida-slaavlaste]] riiklik moodustis tänapäeva Venemaa territooriumil loodi 862. aastal, kui poolmüütilise [[varjaagid|varjaagi]] valitseja [[Truvor]]i moodustatud [[Novgorodi vürstiriik]], mille järgmine valitseja [[Oleg]] aga jätkas vallutusi ning 882 vallutas ta [[Smolensk]]i ja [[Ljubeg]]i linnad ja rikka kaubalinna Kiievi koos [[Kiievi suurvürstiriik|Kiievi suurvürstiriigiga]], liitis need alad vanima slaavlaste riigi Novgorodi vürstiriigiga ning viis riigi pealinna üle Kiievisse, kus ta moodustas põhjaslaavlasi ja osa lõunaslaavlasi ühendava [[Kiievi-Vene]] riigi.

Kiievi-Vene suurvürstiriigi tuumiku moodustasid Kiievi, [[Tšernigov]]i ja [[Perejaslavl]]i vürstiriigid. Oleg pani aluse [[Rjurikovitšid|Rjurikute dünastiale]], mis valitses pika aja jooksul tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene, niisiis slaavi aladel eksisteerinud [[Venemaa vürstiriikide loend|vürstiriikides]], millest tuntuimad olid Tšernigov, Perejaslav, [[Polotsk]], [[Rostov]] ja [[Ljubetš]]. Vürstiriikide kuulumine Kiievi suurvürstiriiki ja lahkulöömine sellest toimus vahelduva eduga kuni [[12. sajand]]i keskpaigani, mil moodustus umbes 20 rahvusgrupist ja hõimust koosnev suurvürstiriik. Kiievi-Venemaa lagunemise põhjustasid 12. sajandi keskel [[Tšingis-khaan]]i juhitud [[mongolid|mongolite]] vallutused [[Euroopa]]s ja suurvürstiriigi koosseisu kuulunud vürstiriikide vürstide iseseisvumispüüded.

[[13. sajand]]il olid idapoolsed vene vürstiriigid mongolite [[Kuldhord]]i vasallriigid ning vürstiriikide valitsejad said vürstiriikides valitsemise õiguse [[Mongolite riik|Mongolite riigi]] [[suurkhaan]]ilt. Edela-Venemaa [[Novgorodi vürstiriik]] ja [[Pihkva vürstiriik]]i mongoli vallutuskäigud ei ulatunud, kuid piirkonda toimusid [[Rooma-katoliku kirik]]u poolt suunatud [[Põhjala ristisõjad]], mis tõrjuti edukalt.

Mongoli Kuldhordi kuulunud Venemaal kujunes endise [[Kiievi-Vene|Kiievi]]/[[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali vürstiriigi]] asemel uueks keskuseks [[Moskva vürstiriik]], Moskva vürst Juri Danilovitš sai 1318. aastal diplomaatilisi vahendeid kasutades õnnestus tal saavutada poolehoid Kuldhordis ja abielluda Kuldhordi khaanitütrega ning saavutada, ka enda tunnistamist Kuldhordi poolt Venemaa vürstide vanemana. 1319. aastal tunnistati Kuldhordi poolt Moskva vürst Juri Danilovitši [[Vladimiri suurvürst]]ina (endise [[Kiievi-Vene]] suurvürstiriigi uus pealinn oli [[Vladimir]]i linnas). Uue suurvürstiriigi ([[Moskva suurvürstiriik]]) pealinnaks määras [[Ivan I]] [[Moskva]] linna, samuti sai ka [[Vene Õigeusu Kirik|Venemaa õigeusu kiriku]] [[metropoliit|metropoliidi]] asukohaks [[Vladimir]]i linna asemel [[Moskva]]. Suurvürst Ivan I Kalita jätkas väiksemate [[Vene vürstiriikide loend|vene maade ja vürstiriikide]] ühendamist Moskva võimu alla, kasutades selleks Kuldhordi toetust, kes soodustas tugeva vasallvõimu loomist Venemaal. Ivan kasutas suurvürstiriigi piiride laiendamiseks nii sõdu ([[1332]] [[Novgorod]]iga, [[1340]] [[Smolensk]]imaal) kui ka maade ja linnade ostmist ([[Beloozjorsk]], [[Galitš]], [[Uglitš]]) vaesunud osalis- ja naabervürstidelt.

14. sajandi teisel poolel, pärast Kuldhordi nõrgenemist sisemise võimuvõitluse käigus Moskva suurvürsti juhitud [[Kulikovo lahing]]us ([[1380]]) saavutasid Vene väed esimese võidu mongoli-tatari vägede üle ja [[1480]]. aastal vabanes Venemaa mongoli-tatari ikkest.
[[Pilt:Kremlinpic4.jpg|pisi|püsti|[[Ivan Julm]] tema kaasaegsel ikoonimaalil]]
[[15. sajand]]i II veerandil puhkenud [[sõda]] riigi jagunemise pooldajatega, kelle eesotsas seisid [[Galiitsia]] vürstid, lõppes [[Vassili II]] võiduga. [[1478]]. aastal liidendati [[Novgorodi Vabariik]], [[1485]] [[Tveri Vürstiriik]], [[1510]] [[Pihkva Vürstiriik]], [[1514]] [[Smolenski Vürstiriik]] ja arvatavasti [[1521]] [[Rjazani Vürstiriik]]. [[Ivan III]] ja [[Ivan IV]] Groznõi ajal tsentraliseeriti riigi [[haldus]], loodi [[prikaas]]id. Enne Venemaal asuvate feodaalriikide allutamist Moskva vürstiriigile olid Lääne-Venemaal [[Galiitsia-Volõõnia]] piirkonnas [[Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik]]i kuulumise ajal välja kujunenud piiratud keskvõimuga ning aadlike-[[šlahta]] ja [[suurnik]]e suurte vabadustega vürstiriigid; [[Novgorod]]is ja [[Pihkva]]s suure kaubandus- ja majandusvõimuga vabariik, ainult Moskva suurvürstiriigiga liidetud vürstiriikides valitses tsentraliseeritud keskvõim ja suurvürsti ainuvõim. Tsaar [[Ivan IV]] viis lõpule põhiliselt idaslaavlastega asustatud vene alade koondamise [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigiks]] (1547).
[[Pilt:Peter de Grote.jpg|püsti|pisi|[[Peeter I]]]]
15.–17. sajandil pidas Moskva keskne tsentraliseeritud Venemaa läänesuunal sagedasi sõdu teise slaavi elanikkonnaga suurriigi [[katoliiklik]]u [[Poola kuningriik|Poola kuningriigi]] ja [[Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi]] ühisriigi [[Rzeczpospolita]] vastu, mille koosseisu kuulusid endised Kiievi-Vene suurvürstiriigi maa-alad koos [[õigeusk]]u alamatega; Läänemere ääres [[Liivimaa-Moskva sõda]] ja [[Liivi sõda]]. Idasuunal pidas Moskva tsaaririik pidevaid sõdu Kuldhordi lagunemisel Musta mere piirkonnas moodustunud [[islam]]iusku khaaniriikidega ([[Astrahani khaaniriik|Astrahani]], [[Krimmi khaaniriik|Krimmi]], [[Kaasani khaaniriik]]) ning suurriigi [[Osmani impeerium]]iga.

17. sajandi keskel alustas Venemaa tsaar [[Aleksei Mihhailovitš]] Venemaa moderniseerimist, mida jätkas 18. sajandi alguses Venemaa tsaar [[Peeter I]], kes majanduslike ja poliitiliste ambitsioonide mõjul sekkus Euroopas [[Rzeczpospolita]]–[[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] – [[Taani kuningriik|Taani kuningriigi]] vahelisse [[Põhjasõda|sõtta]]. Põhjasõja tulemusel saavutas Venemaa strateegilist tähtsust omava rannikuala [[Läänemeri|Läänemere]] ääres ja sõnaõiguse suures Euroopa poliitikas.

19. sajandil osales Venemaa juba suurriigina kõigis Euroopa poliitilistes sündmustes ([[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdades]], [[Viini kongress]], [[Poola jagamised]] jne). 19. sajandil jätkus ka Venemaa keisririigi laienemine ida ja lääne suunas.

19. sajandi teisel poolel tekkisid Venemaal esimesed poliitilised liikumised, mille tegevus oli suunatud keisri isevalitsemise vastu ja rahva elukvaliteedi tõusu parandamiseks (Venemaal kaotati [[pärisorjus]] alles 1861. aastal). Poliitiline tegevus ja vabameelsus oli aga ülikonvservatiivses Venemaa keisririigis range kontrolli all, mida jälgis 1826. aastal moodustatud [[Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakond]].

Keisri ainuvalitsemise vastased poliitilised liikumised ja kodanikevabaduste nõuded päädisid [[1905. aasta revolutsioon]]i ja selle survel välja antud 1905. aasta [[17. oktoobri manifest]]iga, millega võimaldati elanikkonnale poliitilised õigused.

1914. aastal Euroopas alanud [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] liitus Venemaa keisririik [[Antant|Antandi riikidega]], kuid 1917. aastal toimunud [[veebruarirevolutsioon|veebruari]] ja sellele järgnenud [[oktoobrirevolutsioon]]iga tõugati Venemaa troonilt viimane [[Romanovite dünastia]] keiser [[Nikolai II]], kui ka loodud [[Venemaa Vabariik|Venemaa Vabariigi]] [[Venemaa Ajutine Valitsus|Ajutine Valitsus]].

1917. aastal haaras võimu Venemaal äärmuslikult meelestatud sotsiaaldemokraatlik [[VSDT(b)P]] ning võimu haaranud &quot;bolševike&quot; ja nende vastaste vahel algas [[Vene kodusõda]]. Viis aastat kestnud kodusõja tulemusel võitsid bolševike juhitud [[Punaarmee]] väed erineva suunitlusega ([[monarhist]]id, [[konstitutsiooniline demokraatia|konstitutsioonilised demokraadid]] jne) Vene [[valgekaartlased|valgekaartlaste]] vägesid ning kehtestasid Venemaal [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa Nõukogude Vabariigi]] (1917–1918) ning seejärel pärast [[VK(b)P]] ainuparteisüsteemi kehtestamist [[Vene SFNV]] (1918–1937), mis 1937. aastal nimetati [[Vene NFSV]]-ks (1937–1991).

1922. aastal moodustati [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] esimehe ja [[VK(b)P KK]] sekretäri [[Vladimir Lenin]]i juhtimisel Vene SFNV baasil koos teiste sotsialistlike vabariikidega ühine [[Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]], mis eksisteeris aastatel 1923–1991.
[[Pilt:Борис Николаевич Ельцин.jpg|pisi|püsti|[[Boriss Jeltsin]]]]
Pärast NSV Liidu lagunemist 1991. aastal tunnistas Venemaa [[Boriss Jeltsin]]i juhtimisel oma omariiklust [[Venemaa Föderatsioon]]ina 25. detsembril [[1991]].

1994–1996 toimus [[esimene Tšetšeenia sõda]], kus Venemaa vägedel ei õnnestunud hoolimata suurearvulisele ülekaalule nii elavjõus kui ka relvastuses edu saavutada ning Jeltsini valitsus kuulutas välja vaherahu ja sõlmis rahulepingu. [[1999. aasta Venemaa korteripommitamised]] olid ajendiks [[teine Tšetšeenia sõda|teise Tšetšeenia sõja]] alustamisele, mis lõppes 2000. aastal Tšetšeenia pealinna [[Groznõi]] vallutamisega. [[Sissisõda]] jätkus küll veel aastaid.

1999. aasta lõpul astus Jeltsin tagasi ja uueks presidendiks sai [[Vladimir Putin]], kelle populaarsusele mõjus edukas sõda hästi ja kes asus võimu enda kätte koondama. Mitme Kremli-meelse tsentristliku partei ühinemisel tekkinud [[Ühtne Venemaa]] saavutas parlamendis enamuse, mis võimaldab Putinil kontrollida ka [[Riigiduuma]]t. Venemaa majandus kasvas nafta ja maagaasi hindade tõusu ja ekspordimahu kasvu najal kiirelt.

2008. aasta augustis pidas Venemaa [[Gruusia sõda]], mille käigus hõivas [[Lõuna-Osseetia]] ja [[Abhaasia]]. 2015. aastal sekkus Venemaa ka [[Süüria kodusõda|Süüria kodusõtta]], kus Venemaa vägesid on süüdistatud sõjakuritegude sooritamises ja tsiviilisikute tapmises. 

Pärast [[2014. aasta taliolümpiamängud|Sotši taliolümpiamängude]] lõppu 2014. aasta veebruaris alustas Venemaa [[Vene-Ukraina sõda|sõda Ukraina vastu]]. [[Krimmi annekteerimine|Annekteeriti Krimm]] ning alustati [[sõda Donbassis]], mille käigus moodustati [[Donetski Rahvavabariik]] ja [[Luhanski Rahvavabariik]]. Sõda kujunes staatiliseks konfliktiks, mille käigus tehti korduvalt ebaõnnestunud relvarahukatseid. 2021. aastal ja 2022. aasta alguses kasvatas Venemaa Ukraina piiride ümber ulatuslikult enda sõjaväelaste hulka. NATO süüdistas Venemaad sissetungi kavandamises, mida Venemaa eitas. 24. veebruaril alustas Venemaa aga [[Venemaa sissetung Ukrainasse|täiemahulist sõjalist sissetungi Ukrainasse]]. [[Pealetung Kiievile (2022)|Pealetung Kiievile]] ebaõnnestus, kuid Venemaa suutis enda kätte haarata osa Lõuna-Ukrainast.

Lääneriigid kehtestasid Venemaa vastu ulatuslikud sanktsioonid, mis hakkas oluliselt kahjustama riigi majandust.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608670432/yale-i-ulikooli-analuus-naitab-vene-majanduse-katastroofi &quot;Yale'i ülikooli analüüs näitab Vene majanduse katastroofi&quot;] ERR, 29. juuli 2022&lt;/ref&gt;

== Ajakirjandus ==
{{vaata|Venemaa meedia}}
Venemaa on rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi [[mittevaba riik]].&lt;ref&gt;http://www.freedomhouse.org/sites/default/files/inline_images/CombinedAverageRatings(IndependentCountries)FIW2011.pdf&lt;/ref&gt; Suuremad meediakanalid on riigi kontrolli all. Valitseb osaline poliitiline [[tsensuur]]. Sõltumatuid kanaleid on sunnitud sulgema või müüma oma aktsiad Kremli kontrolli all olevatele ettevõtetele. Rahvusvahelise õiguskaitseorganisatsiooni &quot;[[Piirideta reporterid]]&quot; 2007. aasta aruandes on Venemaa sõnavabaduselt 169 riigi seas 149. kohal.&lt;ref&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=17176490 Eesti on sõnavabaduselt maailmas 3. kohal]&lt;/ref&gt; Mitu juhtivat ajakirjanikku on mõrvatud ([[Paul Klebnikov]], [[Anna Politkovskaja]]).

Suurema levikuga ajalehed on [[Pravda]], [[Sport-Ekspress]] ja [[Komsomolskaja Pravda]]. Tähtsam valitsust kritiseeriv ajaleht on kaks korda nädalas ilmuv [[Novaja Gazeta]], mis peatas oma töö 28. märtsil 2022 seoses [[Roskomnadzor]]&lt;nowiki/&gt;i hoiatustega.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://novayagazeta.ru/articles/2022/03/28/my-priostanavlivaem-rabotu|pealkiri=Мы приостанавливаем работу. Заявление редакции «Новой газеты»|väljaanne=Novaja Gazeta|aeg=28. märts 2022|vaadatud=25.04.2022}}&lt;/ref&gt;

Tähtsamad infoagentuurid on [[ITAR-TASS]] ja [[RIA Novosti]].

Suuremad üleriigilised telekanalid on [[ORT]], [[RTR]] ja [[Ren TV]].

== Religioon ==
[[Fail:Saint Basil's Cathedral in Moscow.jpg|pisi|[[Vassili Õndsa kirik]] [[Punane väljak|Punasel väljakul]]]]
Venelased on valdavalt õigeusklikud, muud väikerahvad (nt [[tatarlased]], [[tšetšeenid]]) on valdavalt [[muslim]]id. 2013. aasta suvel fondi &quot;Ühiskondlik arvamus&quot; poolt läbiviidud küsitluse kohaselt on 64% elanikkonnast õigeusku ja 6% on [[islam]]iusulisi. Teisi religioone toetab 2% elanikkonnast. 25% elanikkonnast ei pea end usklikuks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://vm.ee/et/uldinfo-2|pealkiri=ÜLDINFO Venemaa|väljaanne=Välisministeerium|aeg=27.06.2017|vaadatud=28.02.2022}}&lt;/ref&gt; Venemaa rahvas jaguneb enamasti kahte äärmusesse – need, kes usuvad väga kindlalt Jumala olemasolusse, ja need, kes seda täielikult eitavad. Nende vahel on usuline vastasseis, näiteks [[Pussy Riot]]i juhtum.

Vene õigeusklikule on väga tähtsad usuga seotud esemed, artefaktid – olulised on ristid, ikoonid, karikad. [[Vene Venemaa õigeusu kirikutele on iseloomulikud sibulakujulised kuplid ning ikoonde ees kummardamine, elemendid, mis on sageli esindatud ka vene arhitektuuris ja kunstis. Moskva tuntumaid vaatamisväärsusi [[Vassili Blažennõi kirik]] kannab samuti eelmainitud elemente. Ikoonidest on tuntud näiteks [[Vladimiri Jumalaema ikoon]] ja [[Andrei Rubljov]]i Kolmainsus.

Kristluse leviku ajal sai Venemaast tugevalt religioosne riik, kus kultuur ja võim oli rajatud usule.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Kontšalovski, Andrei|url=https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/millisesse-jumalasse-usub-vene-inimene/|pealkiri=Millisesse jumalasse usub vene inimene|väljaanne=Sirp|aeg=24.10.2013|vaadatud=28.02.2022}}&lt;/ref&gt; Kui võimule tulid kommunistid, keelati usk ja tauniti kõiki religiooniga seonduvaid tegevusi. Praegu puudub Venemaal riigikirik. Ehkki riigi põhiseadus sätestab usuvabaduse, on reaalsuses valitsuse ja Vene Õigeusu Kiriku koostöö väga tihe. 2002. aastal jõustunud seadused, ja selle 2006. aasta parandused, keelavad äärmusluse. Kriitikute väitel tagab seadus valitsusele õiguse usuküsimustesse sekkuda. Venemaal tähistatavad pühad on samuti tugevalt seotud kirikuga. Riiklike tähtpäevade hulka kuuluvad näiteks [[Jõulud|Jõulupüha]], mida erinevalt [[Luterlus|luterlastest]] ja [[Katoliiklus|katoliiklastest]] peetakse kaks nädalat hiljem ehk 7. jaanuaril. Õigeusklikud tähistavad 9. mail [[võidupüha]], austamaks peapiiskop Nikolause säilmete toomist ja prohvet Jesaja mälestuspäeva.

== Vaata ka ==
* [[Vene NFSV]]
* [[Nõukogude Liit]]
* [[Rahvusliku ühtsuse päev]]
* [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]]
* [[Vene-Ukraina sõda]]
* [[Venemaa näljahädad]]
* [[Venemaa muusika]]
* [[Venemaa suursaatkond Eestis]]
* [[Eestlased Venemaal]]
* [[Litviinid]]
* [[Eesti-Venemaa piir]]
* [[Eesti-Venemaa suhted]]
* [[Venemaa 2014. aasta taliolümpiamängudel]]
* [[Venemaa Euroopa-osa]]
* [[Venemaa Aasia-osa]]
* [[Föderaalülikool]]
* [[Venemaa Föderatsiooni kohtusüsteem]]
* [[2012. aasta Venemaa presidendivalimised]]
* [[2018. aasta Venemaa presidendivalimised]]
* [[Venemaa välisvõlgade tühistamine]]
* [[UNESCO maailmapärand Venemaal]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commonskat|Russia}}
{{vikisõnastikus}}
{{Vikitsitaadid}}
* [http://gov.ru gov.ru]
* [http://government.ru Valitsuse veebisait]
* Kalev Kask: [https://epl.delfi.ee/d?id=51149720 Venemaa kavandab lähiaastatel ulatuslikku armeereformi], EPL, 21. november 2008.

{{SRÜ}}
{{Euroopariigid}}
{{Aasiariigid}}

[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Euroopa maad]]
[[Kategooria:Aasia maad]]
[[Kategooria:Venemaa| ]]</text>
      <sha1>kkjdcvf8lh0y89ro6r04rgxo31vi453</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Habarovski krai</title>
    <ns>0</ns>
    <id>2402</id>
    <revision>
      <id>6171891</id>
      <parentid>5901800</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T13:06:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2734" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Habarovski krai
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Хабаровский край | nimi1_latin = (Habarovski krai)
|  lipp = Flag of Khabarovsk Krai.svg
|  lipu_link = [[Habarovski krai lipp]]
|  vapp = Krai_Khabarovsk_coat.png
|  vapi_link = [[Habarovski krai vapp]]
|  pindala = 785730
|  elanikke = 1298978
|  elanikke_seis = 2022
|  keskuse_nimi = [[Habarovsk]]
|  asendikaardi_pilt = Khabarovsk in Russia.svg
}}

'''Habarovski krai''' on [[1. järgu haldusüksus]] ([[krai]]) [[Venemaa]]l [[Kaug-Ida föderaalringkond|Kaug-Ida föderaalringkonnas]].

== Haldusjaotus ==
Habarovski krai koosseisus on kaks linnaringkonda ja 17 rajooni. Oblastis on 236 munitsipaalmoodustist, neist 29 linnalist ja 188 maa-asundust.

=== Linnaringkonnad ===
# [[Habarovsk]]
# [[Komsomolsk Amuuri ääres]]
=== Rajoonid ===
# [[Ajani-Maja rajoon]] (''Аяно-Майский район''; keskus [[Ajan]]i küla)
# [[Amurski rajoon]] (''Амурский район''; keskus [[Amursk]])
# [[Bikini rajoon]] (''Бикинский район''; keskus [[Bikin]])
# [[Habarovski rajoon]] (''Хабаровский район''; keskus [[Habarovsk]])
# [[Komsomolski rajoon (Habarovksi krai)|Komsomolski rajoon]] (''Комсомольский район''; keskus [[Komsomolsk Amuuri ääres]])
# [[Lazo-nimeline rajoon]] (''район имени Лазо''; keskus [[Perejaslavka]] alev)
# [[Nanai rajoon]] (''Нанайский район''; keskus [[Troitskoje]] küla)
# [[Nikolajevski rajoon (Habarovski krai)|Nikolajevski rajoon]] (''Николаевский район''; keskus [[Nikolajevsk Amuuri ääres]])
# [[Ohhotski rajoon]] (''Охотский район''; keskus [[Ohhotsk]]i alev)
# [[Polina Ossipenko nimeline rajoon]] (''район имени Полины Осипенко''; keskus [[imeni Polinõ Ossipenko]] küla)
# [[Solnetšnõi rajoon]] (''Солнечный район''; keskus [[Solnetšnõi (Habarovski krai)|Solnetšnõi]] alev)
# [[Sovetskaja Gavani rajoon]] (''Советско-Гаванский район''; keskus [[Sovetskaja Gavan]])
# [[Tuguri-Tšumikani rajoon]] (''Тугуро-Чумиканский район''; keskus [[Tšumikan]]i küla)
# [[Ultši rajoon]] (''Ульчский район''; keskus [[Bogorodskoje]] küla)
# [[Vanino rajoon]] (''Ванинский район''; keskus [[Vanino]] alev)
# [[Verhnebureinski rajoon]] (''Верхнебуреинский район''; keskus [[Tšegdomõn]]i alev)
# [[Vjazemski rajoon]] (''Вяземский район''; keskus [[Vjazemski]])

2018–2020 oli krai kuberner [[Sergei Furgal]]. 

{{RUS-KaugIda}}

{{koord |NS=54.8 |EW=136.83333333 |type=adm1st |region=RU}}

[[Kategooria:Venemaa kraid]]
[[Kategooria:Habarovski krai| ]]</text>
      <sha1>qsgpkcrxew1hv98opf9wdc4rfe28gfk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Adžaaria</title>
    <ns>0</ns>
    <id>2411</id>
    <revision>
      <id>6172176</id>
      <parentid>6052881</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T18:41:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>GiorgiXIII</username>
        <id>74358</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10330" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Adžaaria Autonoomne Vabariik
|  nimi1_keel = gruusia | nimi1 = აჭარის ავტონომიური რესპუბლიკა | nimi1_latin = (Atšaris Avtonomiuri Respublika)
|  lipp = Flag_of_Adjara.svg
|  lipu_link = [[Adžaaria lipp]]
|  vapp = Coat of arms of Adjara.svg
|  vapi_link = [[Adžaaria vapp]]
|  pindala = 2919
|  elanikke = 333953
|  elanikke_seis = 2014
|  keskuse_nimetus = [[Pealinn]]
|  keskuse_nimi = [[Bathumi]]
|  asendikaardi_pilt = Georgia Ajaria map.png
}}
[[File:Ajaria02.png|thumb|right|250px]]
'''Adžaaria''' on [[Gruusia]] koosseisu kuuluv [[autonoomne vabariik]] ja [[Gruusia regioonid|regioon]], mis asub riigi edelaosas [[Must meri|Musta mere]] rannikul [[Väike-Kaukasus]]e [[mäestik]]u metsastel nõlvadel. Naaberregioonid on [[Guria]] (põhjas) ja [[Samtshe-Džavahhethi]] (idas). Lõunas on Adžaarial piir [[Türgi]]ga.

Adžaaria põhielanikkonna moodustavad [[adžaarid]], kes on [[islam]]iusulised [[grusiinid]].

Adžaaria piirkonna [[ISO 3166]] kood on GE-AJ.

==Haldusjaotus==
Adžaaria jaguneb halduslikult viieks rajooniks ja üheks rajooni staatuses linnaks:
#[[Bathumi]]

#[[Helvatšauri rajoon]]
#[[Hulo rajoon]]
#[[Kheda rajoon]]
#[[Khobulethi rajoon]]
#[[Šuahhevi rajoon]]


==Loodus==
===Pinnamood===
Suurema osa Adžaariast hõlmavad [[Väike-Kaukasus]]e [[eelmäestik]]ud ja mäed. 

===Kliima===
Adžaarias on [[niiske lähistroopiline kliima]]. 

[[Jaanuari keskmine temperatuur]] on rannikul 4–6 °C, mägedes 2 kuni −2 °C, [[juuli keskmine temperatuur]] on vastavalt 20–23 ja 16–20 °C. 

[[Aasta keskmine sademete hulk]] on 1000–2800 mm.

===Siseveekogud===
Tähtsaim jõgi on [[Tšorohh]].

===Taimestik===
Üle poole territooriumist on kaetud [[laialehine mets|laialehiste]] ja [[okaspuumets]]adega. Ranniku ääres on [[subtroopiline taimestik]]. 

===Maavarad===
Maavarad on [[kuld]], [[hõbe]], [[vask]] ja teised metallid.

===Looduskaitse===
Adžaarias asub Kintriši looduskaitseala.

==Rahvastik==
[[Rahvaarv]] oli [[1991]]. aastal 382 000, nendest linnaelanikke 42%. 2014. aasta rahvaloenduse andmeil oli rahvaarv 333 953.

===Rahvuslik koosseis=== 
[[Grusiinid|Elanikest moodustavad valdava osa grusiinid]] ([[2014]]. aasta andmetel üle 96,04% (333 953)). [[Adžaarid]] on [[islam]]iusulised grusiinid. Teised suuremad rahvusgrupid on [[armeenlased]] ja [[venelased]]. On ka [[ukrainlased|ukrainlasi]] ja [[kreeklased|kreeklasi]].

===Religioon===
Adžaaria [[grusiinid]] on [[islam]]iusku. Armeenlased ja venelased on [[kristlus|kristlased]].

==Majandus==
Peamised tööstusharud on [[naftatöötlemine]], [[masinatööstus]], [[toiduainetetööstus]], [[kergetööstus]] ja [[puidutööstus]]. 

Põllumajandussaadused on [[teepõõsas|teepõõsa]] lehed, [[tsitrusviljad]], [[viinamarjad]] ja [[teravili]] (eriti [[mais]]).

==Ajalugu==
[[6. sajand eKr|6. sajandist]] [[4. sajand eKr|4. sajandini eKr]] kuulus Аdžаaria [[Kolchis]]e riigi koosseisu, hiljem oli osa [[Iveri]]st. 

===Keskaeg===
[[Seldžukid]] tungisid Adžaariasse [[11. sajand]]il ja [[mongolid]] [[13. sajand]]il. [[17. sajand]]il kaotas Gruusia selle territooriumi [[Türgi]]le. Sel ajal Adžaaria islamiusustati vägivaldselt. 

Hiljem annekteeris [[Venemaa]] selle [[13. juuli]]l [[1878]] [[Berliini kongress]]i otsusega. 

===20.–21. sajand===
====Nõukogude periood====
Pärast [[Oktoobrirevolutsioon]]i oli Adžaaria oma strateegilise asendi tõttu ajutiselt [[Türgi]], [[Saksamaa]] (?) ja [[Suurbritannia]] okupatsiooni all. Hiljem tunnistati Adžaariat Gruusia Vabariigi ([[1918]]–[[1921]]) osana.  

Kui [[1921]] taaskehtestati [[nõukogude võim]], kujundati Bathumi sadamat ümbritsevast piirkonnast [[Adžaari ANSV]] [[Gruusia NSV]] koosseisus. Põhjused ei olnud etnilised, sest adžaarid ja grusiinid on sama etnilise päritoluga. Põhjus oli pigem selles, et [[Moskva]] tahtis vältida Gruusiale selle tähtsa Musta mere sadama üle täieliku kontrolli andmist ja toetada kommunistlikke tendentse Türgis elavate islamiusuliste grusiinide seas, keda tuntakse Lazi nime all. Adžaaria staatus kinnitati [[1921]] Türgi-Nõukogude lepinguga ([[Karsi leping]]uga).

====Abašidze periood====
Erinevalt Gruusiast ei võtnud iseseisvusliikumine Adžaarias kodanlik-demokraatlikku vormi, vaid tekkis separatistide ja kommunistide Gruusia-vastane liit. [[22. aprill]]il [[1990]] toimus Bathumis Lenini väljakul separatistide demonstratsioon punaste lippude all. Nõuti Adžaaria riiklikku iseseisvust. Gruusia parlamendivalimistel oktoobris [[1990]] said kommunistid Adžaarias 56% häältest.

Et takistada Adžaaria eraldumist kommunistlike loosungite all, võttis endine Gruusia teenindusministri asetäitja [[Aslan Abašidze]] aprillis [[1991]] komissarina endale Adžaaria parlamendi eesistuja ametikoha. Ta saatis vana parlamendi laiali ega lasknud kokku tulla uuel parlamendil. Abašidze kehtestas autokraatliku kohaliku režiimi, mis oli Gruusiast üsna sõltumatu. Abašidze suguvõsa valitses Adžaariat nagu feodaalset vürstiriiki. 

[[1998]] valiti Abašidze 93% protsendiga antud häältest Adžaaria presidendiks. Teda aitas seejuures Venemaa vaikiv toetus. Venemaa oli paigutanud oma väed Adžaariasse ja teistesse Gruusia separatistlikesse piirkondadesse. 

Abašidze võimu all rajas Adžaaria oma relvajõud ega maksnud Gruusiale makse. Gruusiast Adžaariasse sõitvad autod pidid piiril läbima kohaliku politsei kontrolli ning nende pealt tuli makse maksta. Kriitikat riigipea aadressil ei sallitud. Abašidze poliitilised vastased kas tapeti, saadeti maalt välja või läksid fabritseeritud süüdistustega kohtu alla. 

Gruusia varasem president [[Eduard Ševardnadze]] külastas oma ametiajal [[1992]]–[[2003]] mitu korda Adžaariat, et Abašidzega ära leppida. [[1995]] läks Abašidze partei Liit Demokraatliku Õitsengu Nimel (''Demokratiuli Agordzinebis Kavširi'') parlamendivalimistele koos Ševardnadze [[Gruusia Kodaniku Liit|Gruusia Kodanike Liiduga]]. 

Abašidze Liidul Demokraatliku Õitsengu Nimel on Gruusia parlamendis 30 kohta. Oktoobris [[2003]] oli see partei vastu [[Roosirevolutsioon]]ile ning on praegu Gruusia presidendi [[Mihhail Saakašvili]] ja tema valitsusega opositsioonis. Partei oli mures Saakašvili poliitika pärast, mis nägi ette Adžaaria valitsuse õiguste kärpimist ning mis võis lõpuks viia Abašidze kõrvaldamiseni. 

Gruusia uus valitsus lubas Adžaaria huvide eest seista, kuid nõudis Gruusia õigussüsteemi maksmapanekut ja keskvalitsuse õiguste jaluleseadmist Gruusias. Abašidze näitas jaanuaris [[2004]] Thbilisile algul oma kompromissivalmidust ning maksis esimest korda paljude aastate jooksul makse. Adžaaria lahkulöömise Gruusia riigist ta välistas nagu varemgi. 

=====Abašidze langus=====
Gruusia Roosirevolutsiooni võidu innustusel kujunes Adžaarias laialdane Abašidze valitsuse vastane opositsioon. [[27. detsember|27. detsembril]] [[2003]] asutati opositsiooniline liit [[Meie Adžaaria]]. Sellesse kuulub intellektuaale ja Gruusia parteide liikmeid. [[27. jaanuar]]il [[2004]] tekkis opositsiooniline partei [[Demokraatlik Adžaaria]], mille esimees on [[Eduard Zurmanidze]], kes on ühtlasi Gruusia partei [[Rahvuslik Liikumine – Demokraadid]] liige. [[3. veebruar]]il [[2004]] laiendas oma tegevust Adžaariasse ka Gruusia üliõpilaste liit Kmara ('aitab, küllalt'), mis mängis olulist rolli Roosirevolutsiooni ettevalmistamisel.  

Abašidze püüdis opositsiooni jõuga maha suruda. Opositsioonilisi poliitikuid ja ajakirjanikke peksti, opositsiooni büroosid rüüstati. Seda tegi Abašidze rajatud poolsõjaväeline organisatsioon, keda rahvas hüüdis &quot;meesteks mustas&quot;. 

Märtsis 2004 muutus Adžaaria ja Gruusia valitsuse vaheline konflikt jälle teravaks. President Saakašvili nõudis Adžaaria relvaüksuste laialisaatmist, keskvõimu otsest kontrolli Bathumi sadamate ja tolli üle. [[14. märts]]il ei lubatud Gruusia presidendil Adžaariasse siseneda. Vastuseks kehtestas Gruusia Adžaariale osalise blokaadi. 

[[18. märts]]il 2004 andis Abašidze keskvalitsusele üle täieliku kontrolli Bathumi sadama, Adžaaria tolli, piiride, kommunikatsioonide ja riiklike finantside üle. Ta kohustus poolsõjaväelised grupeeringud Adžaarias desarmeerima, tagama vabad ja demokraatlikud valimised ning [[sõnavabadus]]e.  

Mai alguses nõudis Thbilisi taas Abašidze antud lubaduste täitmist (relvaüksuste laialisaatmist). Vastuseks õhkis Adžaaria sillad piirijõel muu Gruusiaga ja valmistus relvakonfliktiks; Gruusia aga pidas Mustal merel sõjaväeõppusi. [[5. mai]]l toimus [[Bathumi]]s meeleavaldus, kus nõuti Aslan Abašidze tagasiastumist.

[[6. mai]] varahommikul lahkus Aslan Abašidze pärast kohtumist [[Venemaa]] välisministri [[Igor Ivanov]]iga ametist ning siirdus eksiili Venemaale. Järgmisel hommikul saabus Gruusia president [[Mihhail Saakašvili]] triumfeerivalt Bathumisse. [[7. mai]]l likvideeris Adžaaria parlament presidendi ametikoha.

====Gruusia periood====
[[20. juun]]il 2004 toimusid Adžaaria parlamendi valimised, kus saavutasid võidu Mihhail Saakašvili toetajad. 30-liikmelisse parlamenti pääsesid kaks parteid: gruusiameelne [[Võidukas Adžaaria]] sai 75% häältest (28 kohta) ning kohaliku meelsusega pikaaegne Abašidze-vastane [[Vabariiklik partei (Adžaaria)|Vabariiklik partei]] sai 9% häältest (2 kohta). Teised 11 parteid ei suutnud ületada 7% künnist.

[[25. juun]]il 2004 toimus Gruusia parlamendis Adžaaria [[autonoomia]] kohta käiva [[seadus]]e [[seaduseelnõu|eelnõu]] [[esimene lugemine]]. Uus seadus näeb ette Adžaaria autonoomia olulise vähendamise. Adžaariale jääks vaid õigus teatud määral oma finantse käsutada. 
Muude poliitiliste otsuste tegemine on piiratum kui tavalistel Gruusia omavalitsustel (Gruusia president määrab valitsuse juhi, kes omakorda määrab valitsuse liikmed (kohalikes omavalitsustes valitakse täidesaatva võimu juht); juhul, kui tekib oht Gruusia riigi terviklikkusele, on presidendil õigus parlament laiali saata.

==Välislingid==
{{commons|Category:Adjara}}
* [http://www.adjara.gov.ge/ Ametlik koduleht (gruusia ja inglise keeles)]
* [http://www.ajaratv.com/ Adžaaria televisioon]

{{GEO}}

{{Coordinate |NS=41.65 |EW=42.0 |type=country |region=None}}

[[Kategooria:Adžaaria| ]]</text>
      <sha1>1x4iu6o0qrx36x4rjzf12fn8p0uugwl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>2573</id>
    <revision>
      <id>6172178</id>
      <parentid>3865870</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T18:45:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>GiorgiXIII</username>
        <id>74358</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1057" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi piirkond
|  omakeelne_nimi_1 = gruusia | რაჭა-ლეჩხუმისა და ქვემო სვანეთის მხარე |(Ratša-Letšhumisa da Khvemo Svanethis mhare)
|  omakeelne_nimi_2 =  |  |
|  lipu_pilt = 
|  lipu_link = 
|  vapi_pilt =  
|  vapi_link = 
|  pindala = 4900
|  elanikke = 32 089 (2014)
|  keskuse_nimi = [[Ambrolauri]]
|  asendikaardi_pilt = [[Pilt:Racha-Lechkhumi in Georgia (Georgian view).svg|250px|Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi piirkonna asend]]
}}

'''Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi piirkond''' (ka ''Ratša-Letšhumi ja Alam-Svanethi'') on 1. järgu haldusüksus ([[piirkond (Gruusia)|piirkond]]) [[Gruusia]]s.

Piirkonna [[ISO 3166]] kood on GE-RL.

==Haldusjaotus==
Piirkond jaguneb halduslikult neljaks rajooniks:
*[[Ambrolauri rajoon]]
*[[Lentehhi rajoon]]
*[[Oni rajoon]]
*[[Tsageri rajoon]]

==Vaata ka==
* [[Svanethi]]

{{GEO}}

{{koord |NS=42.63333333 |EW=43.13333333 |type=adm1st |region=GE}}

[[Kategooria:Gruusia piirkonnad]]</text>
      <sha1>td5ss5zq9ilhsjhnrhxnlizq6xonbu0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Khvemo Kharthli</title>
    <ns>0</ns>
    <id>2607</id>
    <revision>
      <id>6172177</id>
      <parentid>5090430</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T18:43:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>GiorgiXIII</username>
        <id>74358</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1816" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Khvemo Kharthli piirkond
|  omakeelne_nimi_1 = gruusia | ქვემო ქართლის მხარე |(Khvemo Kharthlis mhare)
|  omakeelne_nimi_2 =  |  |
|  lipu_pilt = 
|  lipu_link = 
|  vapi_pilt =  
|  vapi_link = 
|  pindala = 6527,6&lt;ref&gt;საქართველოს მოსახლეობის 2002 წლის პირველი ეროვნული საყოველთაო აღწერის შედეგები: [https://web.archive.org/web/20151023202029/http://www.geostat.ge/cms/site_images/_files/georgian/census/2002/I%20tomi%20-%20saqarTvelos%20mosaxleobis%202002%20wlis%20pirveli%20erovnuli%20sayovelTao%20aRweris%20Sedegebi.pdf ტომი I]. მთავარი რედაქტორი: თეიმურაზ ბერიძე. თბილისი: საქართველოს სტატისტიკის ეროვნული სამსახური, 2003, გვერდი 53. ISBN 99928-0-768-7&lt;/ref&gt; 
|  elanikke = 423 986 (2014) 
|  keskuse_nimi = [[Rusthavi]]
|  asendikaardi_pilt = [[Pilt:Kvemo Kartli in Georgia (Georgian view).svg|250px|Khvemo Kharthli piirkonna asend Gruusias]]
}}
'''Khvemo Kharthli piirkond''' (ka ''Alam-Kharthli'') on 1. järgu haldusüksus ([[piirkond (Gruusia)|piirkond]]) [[Gruusia]]s.

Piirkonna [[ISO 3166]] kood on GE-KK.

==Haldusjaotus==
Regioon jaguneb halduslikult kuueks rajooniks ja üheks rajooni staatuses linnaks:
#[[Rusthavi]]
#[[Bolnisi rajoon]]
#[[Dmanisi rajoon]]
#[[Gardabani rajoon]]
#[[Marneuli rajoon]]
#[[Thethri Tskaro rajoon]]
#[[Tsalka rajoon]]

==Vaata ka==
*[[Kharthli]]

==Viited==
{{viited}}

{{GEO}}

{{koord |NS=41.51666667 |EW=44.51666667 |type=adm1st |region=GE}}

[[Kategooria:Gruusia piirkonnad]]
[[Kategooria:Khvemo Kharthli| ]]</text>
      <sha1>sfluq263crcmob3y5ri5flely0wend3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Šida Kharthli</title>
    <ns>0</ns>
    <id>2611</id>
    <revision>
      <id>6172179</id>
      <parentid>3920527</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T18:47:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>GiorgiXIII</username>
        <id>74358</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1151" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Šida Kharthli piirkond
|  omakeelne_nimi_1 = gruusia | შიდა ქართლის მხარე |(Šida Kharthlis mhare)
|  omakeelne_nimi_2 =  |  |
|  lipu_pilt = 
|  lipu_link = 
|  vapi_pilt =  
|  vapi_link = 
|  pindala = 6200
|  elanikke = 263 382 (2014)
|  keskuse_nimi = [[Gori]]
|  asendikaardi_pilt = [[Pilt:Shida Kartli in Georgia (Georgian view).svg|250px|Šida Kharthli piirkonna asend Gruusias]]
}}

'''Šida Kharthli piirkond''' (ka ''Sise-Kharthli'') on [[Gruusia]] [[1. järgu haldusüksus]] ([[piirkond (Gruusia)|piirkond]]). 

Piirkonna [[ISO 3166]] kood on GE-SK.

Tema põhjaossa jääb suurem osa end iseseisvaks kuulutanud [[Lõuna-Osseetia]] territooriumist. Piirkonna pindala on 6200 km², millest Gruusia kontrolli all on 4807,7 km².

==Haldusjaotus==
Piirkond jaguneb üheks rajooni õigustes linnaks ([[Gori]]) ja viieks rajooniks:
#[[Gori rajoon]]
#[[Hašuri rajoon]]
#[[Kaspi rajoon]]
#[[Khareli rajoon]]
#[[Džava rajoon]] (asub [[Lõuna-Osseetia]] alal)

==Vaata ka==
* [[Kharthli]]

{{GEO}}

{{koord |NS=42.18333333 |EW=44.0 |type=adm1st |region=GE}}

[[Kategooria:Gruusia piirkonnad]]</text>
      <sha1>btgwvig9q9ipxbpsix43kbocwbrxptx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Paide</title>
    <ns>0</ns>
    <id>3949</id>
    <revision>
      <id>6171961</id>
      <parentid>6164915</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T14:59:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="34876" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib asulast; omavalitsusüksuse kohta vaata artiklit [[Paide linn (haldusüksus)]].}}
{{EestiAsula
|  nimi = Paide
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Järva
}}
[[Pilt: Paide keskväljak.jpg|pisi|Paide kirik]]

'''Paide''' on [[linn]] Kesk-Eestis, [[Järva maakond|Järva maakonna]] ja [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linna]] nimelise omavalitsusüksuse keskus.

Linna on esmakordselt kirjalikes allikates mainitud seoses [[1265]]. aastaga, mil alustati [[Paide ordulinnus]]e rajamist. Asula sai linnaõigused [[1291]]. aastal.

2019. aasta alguse seisuga elas linnas 7905 inimest.

== Nimi ==
[[Pilt:Paide Town Hall.JPG|pisi|[[Paide raekoda]]]]
Paide linnuse ja linna algne nimi oli ''Wittenstein'' ([[alamsaksa keel]]es 'valge kivi'; kasutati ka nimekuju ''Wittensten''). Nimi pärines ordulinnuse ehitamiseks kasutatud [[paekivi]]lt. [[Ülemsaksa keel|Ülemsaksakeelne]] ''Weissenstein'' tuli kasutusele [[17. sajand]]il.&lt;ref name=&quot;Nimi&quot; /&gt;

Linna eestikeelset nime on mainitud esmakordselt [[1564]]. aastal Vene-Rootsi vaherahulepingus, kus linna ja linnuse kohta öeldi Paida. [[1637]]. aasta [[Heinrich Stahl]]i sõnastikus on linna nimena antud Paid. [[18. sajand]]i esimesel veerandil koostatud [[Salomo Heinrich Vestring]]i sõnaraamatus on kasutatud nime Paide. [[Anton thor Helle]] [[1732]]. aastal ilmunud eesti keele grammatikas on kasutatud samuti nime Paide. [[19. sajand]]i kirikudokumentides on kasutatud nii Paide kui ka Paede nimekuju. Tõenäoliselt tuleneb ka linna eestikeelne nimi paekivist.&lt;ref name=&quot;Nimi&quot; /&gt;

[[Paul Johansen]]i andmeil kasutati Paide kohta ka [[ladina keel|ladinakeelset]] nimetust ''Albus lapis'', mis tähendab valget kivi.

[[Burgundia hertsogiriik|Burgundia]] diplomaat ja kirjanik [[Guillebert de Lannoy]], kes reisis [[1413]]. aastal Leedus, Vana-Liivimaal ja Venemaal, kasutas Paide kohta nime ''Wislen''. Poola keeles kasutati nime ''Biały Kamien'', mis tähendas samuti valget kivi. Vene allikais on kasutatud saksakeelset nime ''Wittenstein'' või nimekuju ''Белый город'', mis tähendas valget linna.&lt;ref name=&quot;Nimi&quot; /&gt;

== Linnavalitsemine ==
{{Vaata|Paide linnapea|Paide linnavalitsus|Paide linnavolikogu}}
{{Vaata|Paide linnavolinike loend 1921|Paide linnavolinike loend 1927|Paide linnavolinike loend 1934|Paide linnavolinike loend 1939}}

== Rahvastik ==
{| class=&quot;wikitable floatright&quot;
|+Rahvaarvu muutumine
! Aasta
! Rahvaarv
|-
| 1783
| 440&lt;ref name=&quot;Kujunemine&quot; /&gt;
|-
| 1860
| 1728&lt;ref name=&quot;Kreisilinn&quot; /&gt;
|-
| 1871
| 1718&lt;ref name=&quot;Kreisilinn&quot; /&gt;
|-
| 1881
| 2000&lt;ref name=&quot;KDhUN&quot; /&gt;
|-
| 1897
| 2507&lt;ref name=&quot;Kreisilinn&quot; /&gt;
|-
| 1922
| 2980&lt;ref name=&quot;Kreisilinn&quot; /&gt;
|-
| 1934
| 3285&lt;ref name=&quot;Kreisilinn&quot; /&gt;
|-
| 1941
| 3718&lt;ref name=&quot;Kreisilinn&quot; /&gt;
|-
| 1959
| 5834&lt;ref name=&quot;0ZFJ0&quot; /&gt;
|-
| 1970
| 7911&lt;ref name=&quot;iZkM4&quot; /&gt;
|-
| 1979
| 9641&lt;ref name=&quot;oa5RP&quot; /&gt;
|-
| 1989
| 10 849&lt;ref name=&quot;2ZKj8&quot; /&gt;
|-
| 1.01.2006
| 9300&lt;ref name=&quot;RV0282&quot; /&gt;
|-
| 1.01.2007
| 9190&lt;ref name=&quot;RV0282&quot; /&gt;
|-
| 1.01.2009
| 8850&lt;ref name=&quot;RV0282&quot; /&gt;
|-
| 1.01.2010
| 8790&lt;ref name=&quot;RV0282&quot; /&gt;
|}

[[2000]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Paide elanikest [[eestlased|eestlasi]] 90,1%, [[venelased|venelasi]] 5,3%, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 1,2% ja [[soomlased|soomlasi]] 1,2%.

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:right;&quot;
|+ Paide elanikkonna rahvuslik koosseis aastatel 1970–2011
|-
!rowspan=&quot;2&quot; |Rahvus
!colspan=&quot;2&quot; |1970&lt;ref name=&quot;sxUkh&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot; |1979&lt;ref name=&quot;Xje65&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot; |1989&lt;ref name=&quot;egw8F&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot; |2000&lt;ref name=&quot;QvxO3&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot; |2011&lt;ref name=&quot;5tyOk&quot; /&gt;
|-
!arv
!%
!arv
!%
!arv
!%
!arv
!%
!arv
!%
|-
|style=&quot;text-align:left;&quot;|[[eestlased]]
| 6774
| 85,63
| 8363
| 86,74
| 9411
| 86,75
| 8683
| 90,05
| 7602
| 92,39
|-
|style=&quot;text-align:left;&quot;|[[venelased]]
| 560
| 7,08
| 806
| 8,36
| 926
| 8,54
| 512
| 5,31
| 359
| 4,36
|-
|style=&quot;text-align:left;&quot;|[[ukrainlased]]
| 47
| 0,59
| 85
| 0,88
| 156
| 1,44
| 120
| 1,24
| 87
| 1,06
|-
|style=&quot;text-align:left;&quot;|[[soomlased]]
| 153
| 1,93
| 158
| 1,64
| 152
| 1,40
| 115
| 1,19
| 60
| 0,73
|-
|style=&quot;text-align:left;&quot;|[[valgevenelased]]
| 27
| 0,34
| 35
| 0,36
| 50
| 0,46
| 20
| 0,21
| 15
| 0,18
|-
|style=&quot;text-align:left;&quot;|[[leedulased]]
| 8
| 0,10
| 9
| 0,09
| 9
| 0,08
| 7
| 0,07
| 5
| 0,06
|-
|style=&quot;text-align:left;&quot;|[[poolakad]]
| ...
| ...
| 25
| 0,26
| 15
| 0,14
| 20
| 0,21
| 16
| 0,19
|-
|style=&quot;text-align:left;&quot;|[[tatarlased]]
| ...
| ...
| 5
| 0,06
| 3
| 0,03
| 4
| 0,04
| 2
| 0,02
|-
|style=&quot;text-align:left;&quot;|[[lätlased]]
| 9
| 0,11
| 20
| 0,21
| 8
| 0,07
| 3
| 0,03
| 2
| 0,02
|-
|style=&quot;text-align:left;&quot;|[[sakslased]]
| ...
| ...
| 67
| 0,69
| 41
| 0,38
| 24
| 0,25
| 18
| 0,22
|-
|style=&quot;text-align:left;&quot;|[[juudid]]
| 4
| 0,05
| 1
| 0,01
| 2
| 0,02
| 3
| 0,03
| 1
| 0,01
|-
|muud
| 329
| 4,16
| 67
| 0,69
| 76
| 0,70
| 131
| 1,36
| 61
| 0,74
|-
! Kokku
! 7911
! 100
! 9641
! 100
! 10 849
! 100
! 9642
! 100
! 8228
! 100
|}

== Majandus ==
[[Pilt:Paide veetorn-elamu.JPG|pisi|püsti|Paide veetorn-elamu – ainus kõrghoone Paides]]
Töötleva tööstuse alal Paide linnas tegutsevate ettevõtete (üle 20 töötaja) müügitulu oli [[2007|2015]]. aastal umbes 56 miljonit eurot. Tähtsaim on toiduainetööstus – 76%. Suurim ettevõte on [[Eesti Pagar]] [[Paide Leivatehas]], kus oli 229 töötajat ja müügitulu 40,6 miljonit eurot.

Masinatööstuse esindaja on PMT ({{ill|ru|Paide Masinatehas|Пайдеский машиностроительный завод}}), mille müügitulu oli 2015. aastal 7,4 miljonit eurot.

== Haridus ==
Paides asub neli üldhariduskooli: [[Paide Hillar Hanssoo Põhikool]], [[Paide Hammerbecki Põhikool]], [[Paide Gümnaasium]] ja [[Paide Täiskasvanute Keskkool]]. Kutseharidust pakub [[Järvamaa Kutsehariduskeskus]]. Linnas töötab ka kaks lasteaeda.&lt;ref&gt;Eesti Hariduse Infosüsteem, vaadatud 3.05.2021.&lt;/ref&gt;

=== Hariduse ajaloost ===
[[Pilt:Järvamaa Muuseum.JPG|pisi|[[Järvamaa Muuseum]]i hoone]]
[[1528]]. aastal rajati Paidesse [[ladina kool|ladina]]- ehk linnakool. [[17. sajand]]il tegutses [[Paide kirik]]u juures ühe õpetajaga algkool, kus mõnda ainet (usuõpetus) anti [[eesti keel]]es. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] tõttu tekkis linnakooli tegevusse paus.&lt;ref name=&quot;Haridus&quot; /&gt;

[[1786]]. aastal asutati alamrahvakool, kus õppetöö käis [[saksa keel]]es. Seal õpetati kirjutamist, usuõpetust, joonistamist ja aritmeetikat.&lt;ref name=&quot;Haridus&quot; /&gt;

[[1804]]. aasta kooliseaduse põhjal rajati Paide [[elementaarkool]], kus kolme aasta jooksul õpiti saksa, [[ladina keel|ladina]] ja [[vene keel]]t, usuõpetust, aritmeetikat, geograafiat, kalligraafiat, füüsikat, geomeetriat, kodumaa riigikorda ning ajalugu. Õppetöö käis saksa keeles.&lt;ref name=&quot;Haridus&quot; /&gt;

11. veebruaril [[1818]] avati Paides [[August Wilhelm Hupel]]i eestvedamisel tütarlastekool. Hupel andis kooli käsutusse oma maja ja toetas seda rahaliselt. Kuni [[1856]]. aastani sai koolis alghariduse 517 neiut.&lt;ref name=&quot;Reopalu&quot; /&gt;

[[1835]]. aastal avati kirikuõpetaja [[Carl Gotthard Hammerbeck]]i eestvedamisel vaestemaja ruumides esimene eestikeelse õppetööga kool Paides. Õpetajana tegutses seal talupojaseisusest rätsepmeister Georg Magnus Schütze. Õpingud kestsid kaks aastat ning õpiti kirjutamist, usuõpetust ja arvutamist.&lt;ref name=&quot;Haridus&quot; /&gt; Koolimaja asukohta [[Pärnu tänav (Paide)|Pärnu tänava]] ääres tähistab tänapäeval mälestuskivi.&lt;ref name=&quot;Reopalu&quot; /&gt;

[[1854]]–[[1862]] tegutses Paide koguduse juures eesti lastele mõeldud [[kihelkonnakool]], kus õpetati usuõpetust, lugemist, kirjutamist, rehkendamist ning veidi ka ajalugu ja geograafiat.&lt;ref name=&quot;Haridus&quot; /&gt;

[[1865]]. aastal asutati kolmeklassiline tasuline [[Paide kreisikool|kreiskool]], kus said õppida mõlemast soost eesti noored. Kool asus linna vaestemajas.&lt;ref name=&quot;Haridus&quot; /&gt;

[[1897]]. aasta Paide koolikolleegiumi protokolli järgi tegutses sellal linnas kolm kooli: 3-klassiline poeglaste linnakool, 2-klassiline II järgu tütarlastekool ja õigeusu kirikukool nii poistele kui ka tüdrukutele.&lt;ref name=&quot;Haridus&quot; /&gt;
[[Pilt:Paide Saksa Tütarlaste Eragümnaasiumi hoone 02.JPG|pisi|Emdine Paide Saksa Tütarlaste Eragümnaasiumi hoone, [[Tiigi tänav (Paide)|Tiigi tn]] 8 // [[Pärnu tänav (Paide)|Pärnu tn]] 53]]
[[1910]]. aastal avati linnapea [[Oskar Brasche]] ja kiriku eestseisja Stackelbergi eestvedamisel [[Paide Saksa Tütarlaste Eragümnaasium]]. Seda pidas ülal Saksa Kooliselts. Eragümnaasiumis õppisid eestlannad ja kohalikud sakslannad, aga seal õppis ka juuditare ja poolatare. Kool suleti [[1914]]. aastal kohalike vene ametnike ja preestri intriigide tagajärjel. Kool jätkas tegevust 1. detsembril [[1918]] Tütarlaste Reaalgümnaasiumi nime all. [[1920]]. aastal õppis seal 325 naisgümnasisti, õpetas 13 õpetajat ja kooli direktor oli [[Jaan Roos]]. Õppemaks oli aastas 140 [[Eesti mark|marka]], millest 60–70 vaesemat õpilast oli vabastatud.&lt;ref name=&quot;Haridus&quot; /&gt;

[[1918]]. aasta novembris loodi Paide Poeglaste Reaalgümnaasium, mille direktoriks määrati ühiskonnategelane [[Jaan Kana]].&lt;ref name=&quot;Haridus&quot; /&gt;

[[4. juuli]]l [[1924]] ühendati Paide gümnaasiumid ja uue kooli nimeks sai [[Järva Maakonna Avalik Paide Ühisgümnaasium]]. Gümnaasium jagunes humanitaar-, reaal- ja tütarlaste majapidamisharuks. Kool tegutses kolmes hoones: [[Posti tänav (Paide)|Posti]] 12, [[Tallinna tänav (Paide)|Tallinna]] 58 ja Pärnu 57. Gümnaasiumi direktoriks sai [[Anna Mangelson-Söödor]], kes oli esimene naissoost gümnaasiumidirektor Eesti Vabariigis. [[1928]]. aastal sai direktoriks [[August Reeben]].&lt;ref name=&quot;Haridus&quot; /&gt;

== Sport ==
[[Pilt:Paide (2).jpg|pisi|[[Paide Linnameeskond]] (kirjus)]]
[[Paide Linnameeskond]] mängib [[jalgpall]]i Eesti Premium liigas.

Tegutseb ka [[Paide Linnameeskond II]], mis oli varem tuntud kui Paide Kumake.

== Tervishoid ==
Paides asub [[Järvamaa Haigla]]. Linnas tegutseb mitu [[perearst]]i ja [[hambaarst]]i, samuti asub Paides mitu apteeki.&lt;ref name=&quot;VFJ5R&quot; /&gt;

=== Tervishoiu ajaloost ===
[[Hospidal]], mis oli tõenäoliselt mõeldud [[pidalitõbi]]stele, asus Paides juba ordu valitsusajal. [[Vainu tänav (Paide)|Vainu]] ja [[Pikk tänav (Paide)|Pika]] tänava vahel asunud hospidali kunagist asupaika on mainitud ühes [[1626]]. aasta dokumendis.&lt;ref name=&quot;Gustavson&quot; /&gt;

[[1820]]. aastal avati kreisihaigla, mis [[1832]]. aastal läks Eestimaa kubermangu [[Üldise Hoolekande Kolleegium]]i alluvusse. [[1873]]. aasta sügisel viidi haigla üle uude hoonesse, kus oli 26 voodikohta senise 20 asemel. Haigla läks linna omandisse [[1890. aastad|1890. aastatel]].&lt;ref name=&quot;Gustavson&quot; /&gt;

Esimesed kutselised meedikud Paides olid kohalikud polgukirurgid. Esimesena on neist nimetatud Andreas Schultzi [[1739]]. aastal. Esimese linnakirurgina tegutses aastail [[1753]]–[[1805]] David Alexander, kes [[1784]]–[[1797]] oli ühtlasi ka kreisikirurg.&lt;ref name=&quot;Gustavson&quot; /&gt;

Esimene meditsiinidoktor Paides oli [[Erfurt|Erfurdis]] sündinud Emmanuel Riedel (1742–1796), kes oli hariduse omandanud oma sünnilinnas. Esimene [[Järvamaa]] päritolu arst oli [[Järva-Peetri]]s sündinud [[Chrisopher Rinne]] (1781–1864), kes õppis [[1803]]–[[1807]] [[Tartu ülikool]]is ja oli [[1810]]–[[1830]] Paide kreisiarst, misjärel tegutses eraarstina.&lt;ref name=&quot;Gustavson&quot; /&gt;

[[1830]]. aastal tuli raskelt haiget Christopher Rinnet asendama [[Carl Hermann Hesse]] (1802–1896), kes sai [[1833]]. aastal kreisiarstiks. [[1897]]–[[1909]] tegutses kreisiarstina [[Eduard von Nottbeck]] (1869–1913), kelle teeneks peetakse sundvaktsineerimise korralduse väljatöötamist [[Eestimaa kubermang]]us aastail [[1904]]–[[1905]].&lt;ref name=&quot;Gustavson&quot; /&gt;

[[1907]]. aastal saabus Paidesse eraarstiks [[Ernst Hörschelmann]] (1847–1912), kes määrati [[1910]]. aastal linnaarstiks. [[1909]]–1910 töötas Paide kreisiarstina [[Friedrich August Pindler]] (sünd. 1867), kes kirjutas uurimistöid naha- ja suguhaigustest, samuti raamatu Tallinna haigemajade ajaloost.&lt;ref name=&quot;Gustavson&quot; /&gt;

[[1912]]–[[1914]] oli Paide kreisiarstiks [[Karl Schlossmann]] (1885–1969), hilisem väljapaistev arstiteadlane.&lt;ref name=&quot;Gustavson&quot; /&gt;

Esimese apteegi avas Paides [[Johann Joseph Meckin]] (1740–1794) [[1769]]. aastal. Apteek hävis tulekahjus [[1775]]. aastal, Meckin loobus apteekriametist ja valiti peagi linnapeaks. Samal aastal müüs Meckin apteegipidamisloa [[Christian Adolph Wedel]]ile (1743–1826), kes asutas peagi uue apteegi, mis aga juba [[1778]]. aasta kevadel maha põles. Tulekahjust alles jäänud varaga asutas Wedel samal sügisel uue apteegi, mis peagi jälle süttis. Wedel rajas uue apteegi ja jätkas linnaelanike varustamist ravimitega. Ta valiti hiljem Paide linnapeaks, mistõttu apteegile jäi vähem aega ja see hakkas alla käima.&lt;ref name=&quot;Gustavson&quot; /&gt;

Kreisiarst Rinne kutsus [[Haapsalu]]st kohale sealse apteekri [[Franz Heinrich Brasche]], kes sai [[1819]]. aastal loa asutada Paidesse teine apteek. [[1822]]. aastal andis ta selle üle oma pojale [[Johann Heinrich Brasche]]le (1799–1889), kes oli vastava hariduse omandanud Tartus.&lt;ref name=&quot;Gustavson&quot; /&gt;

Vana apteegi omanik Christian Adolph Wedel pärandas varad oma kasupojale Gustav Adolph Rosenfeldtile, kes müüs [[1826]]. aasta varakevadel apteegi Johann Heinrich Braschele. Rosenfeldt suri peagi, Brasche ostis tema pärijatelt kogu apteegimaja ja kahest apteegist moodustati üks.&lt;ref name=&quot;Gustavson&quot; /&gt;

[[1849]]. aastal sai apteegi juhatajaks Johann Heinrichi poeg [[Franz Rudolf Brasche]] (1823–1902), kes sai [[1858]]. aastal ka omanikuõigused. [[1893]]. aastal sai omanikuks Franz Rudolfi poeg [[Oskar Brasche]] (1865–1954), kes oli mitmekülgne ühiskonnategelane, Paide linnapea ja Riigiduuma liige. [[1917]]. aastal rentis ta apteegi Gustav Lindtkele, kes ostis selle [[1925]]. aastal.&lt;ref name=&quot;Gustavson&quot; /&gt;

== Paidest pärit tuntud isikuid ==
[[Pilt:Hupeli mälestuskivi Paides.jpg|thumb|püsti|[[August Wilhelm Hupel]] elas oma elu viimastel aastatel Paides. Hupeli mälestuskivi Paide [[Reopalu kalmistu]]l]]
*[[Ernst Blumbach]], sõjaväelane
*[[Ita Ever]], näitleja
*[[Ain Hanschmidt]], ettevõtja
*[[Teet Hanschmidt]], vaimulik ja näitleja
*[[Johannes Hesse]], misjonär Indias, kirjanik [[Hermann Hesse]] isa
*[[Tullio Ilomets]], keemik
*[[Sven Mikser]], poliitik
*[[Arvo Pärt]], helilooja
*[[Martti Raidal]], füüsik
*[[Toomas Raudam]], kirjanik
*[[Jaak Salumets]], poliitik ja korvpallur
*[[Teodor Ussisoo]], pedagoog

[[Pilt:Arvamusfestival 2014, Orulava.jpg|pisi|Paides peetakse [[Arvamusfestival]]i.]]
== Ajalugu ==
{{Vaata|Paide ajalugu}}
=== Keskaeg ===
[[Pilt:Castle in Paide1.jpg|thumb|püsti|[[Paide ordulinnus]]e peatorn Pikk Hermann ehk Paide Vallitorn, praegune Ajakeskus Wittenstein]]
Paidet on esmakordselt kirjalikes allikates mainitud seoses [[1265]]. aastaga, mil [[Liivi ordu maameister|Liivi ordu maameistri]] [[Konrad von Mandern]]i valitsemisajal hakati [[Paide ordulinnus|ordulinnust]] rajama.
&lt;ref name=&quot;rUHRJ&quot; /&gt;

[[30. september|30. septembril]] [[1291]] sai Paide ordumeister [[Halt]]ilt linnaõigused.&lt;ref name=&quot;GS4ca&quot; /&gt;

Paidest kujunes ordu tähtsaimad sõjalisi tugipunkte. Paide oli [[Järva foogtkond|Järva foogtkonna]] ja lühiajaliselt ka [[Paide komtuurkond|Paide komtuurkonna]] keskus.

[[Jüriöö ülestõus]]u ajal [[4. mai]]l [[1343]] hukati Paide ordulinnuses eestlaste saadikud.&lt;ref name=&quot;ipxer&quot; /&gt;

[[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal sai Paide sõjategevuses tugevasti kannatada. [[Paide piiramine (1558)|1558. aastal piirasid]] Paidet vene väed, kuid ei suutnud linnust vallutada. Siiski põletasid nad linna maha. Piiramise järel lahkus Paidest viimane Järva foogt [[Bernd von Smerten]].&lt;ref name=&quot;Renner&quot; /&gt;

Vene väed vürst [[Ivan Fjodorovitš Mstislavski]] juhtimisel piirasid Paidet taas septembris [[Paide piiramine (1560)|1560]]. aastal viie nädala jooksul, kuid linnuse valitseja [[Caspar von Oldenbockum]] suutis rünnaku tagasi lüüa.&lt;ref name=&quot;0vvlY&quot; /&gt;

[[1562]]. aastal sügisel [[Paide piiramine (1562)|piirasid linnust]] Rootsi väed [[Klas Horn (1517-1566)|Klas Kristersson Horni]] juhtimisel ja sundisid linnuse asevalitseja [[Johann Groll]]i kapituleeruma.&lt;ref name=&quot;CAQqq&quot; /&gt;

[[1565]]. aastal ajasid Rootsi võimud Paidest minema mõned sakslastest kodanikud, kellest kahtlustati, et nad ei ole Rootsi riigile truualamlikud.&lt;ref name=&quot;kFgxF&quot; /&gt;

Aastatel 1570–[[1571]], seitsme kuu jooksul [[Paide piiramine (1570–1571)|piirasid linna taas]] vene väed, kuid ei suutnud seda vallutada.&lt;ref name=&quot;6lR2H&quot; /&gt;

[[Paide piiramine (1573)|1573. aastal vallutasid]] Moskva väed [[Ivan IV]] juhtimisel Paide. Tapeti peaaegu kõik linnaelanikud ja linnuses viibinud isikud. Paide asevalitseja Hans Boy seoti ora külge ja küpsetati tulel surnuks.&lt;ref name=&quot;XBQf4&quot; /&gt;

[[1581]]. aastal vallutasid Rootsi väed [[Göran Boije]], [[Johann von Koskull]]i ja [[Caspar von Tiesenhausen]]i juhtimisel [[Paide piiramine (1581)|Paide tagasi]].&lt;ref name=&quot;26Hol&quot; /&gt; 1583. aasta Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahelise [[Pljussa vaherahu]]ga tunnistati Paide Rootsi valduseks.

=== Paide allakäik 17.–18. sajandil ===
[[Pilt:HulsiusPaide.jpg|thumb|Paide linn ja linnus. [[Friedrich van Hulsen]]i [[vasegravüür]] [[1632]]. aastal ilmunud teosest &quot;[[Inventarium Sueciae]]&quot;]]
[[Pilt:Simsoni vesiveski Paides.JPG|pisi|Simsoni vesiveski varemed Paides. Sellesse asupaika Vallimäe kõrval märgiti veskit juba 1683. aasta plaanil]]
[[1600]]. aastal sügisel, [[Poola-Rootsi sõda (1600–1611)|Poola-Rootsi sõja]] ajal, oli Paides [[Karl IX|hertsog Karli]] (hilisem Rootsi kuningas Karl IX) peakorter.&lt;ref name=&quot;Sepp1&quot; /&gt;
Karli abikaasa [[Kristina (Holstein-Gottorpi printsess)|Kristina]] viibis Paides veel ka [[1601]]. aasta alguses.&lt;ref name=&quot;Sepp2&quot; /&gt;
1602. aastal [[Paide piiramine (1602)|piirasid Paidet]] [[Poola]] väed suurhetman [[Jan Zamoyski]] juhtimisel ja sundisid linnuse kaitsjad kapituleeruma. [[1604]]. aastal toimus Paide ordulinnuse müüride all [[Paide lahing]], milles Poola väed lõid [[Leedu välihetman]]i [[Jan Karol Chodkiewicz]]i juhtimisel Rootsi vägesid. Lahingut peeti niivõrd oluliseks, et Chodkiewicz ülendati lahingu järel [[Leedu suurhetman]]iks,&lt;ref name=&quot;OiT5R&quot; /&gt; ja Rootsi vägesid juhtinud [[Arvid Eriksson Stålarm]] mõisteti surma (kuigi surmaotsust ei viidud täide).&lt;ref name=&quot;enQYF&quot; /&gt;
Linn ja linnus said sõjas rängalt kannatada.

[[1615]]. aastal põletati Paides 9 [[nõid]]a.&lt;ref name=&quot;AuiEg&quot; /&gt;

Sõdades kannatada saanud Paide kaotas oma tähtsuse sõjalise tugipunktina ja eemaldati [[1636]]. aastal kindluste nimistust. Linnusevaremed ja neid ümbritsev linn annetati [[Mäo mõis]]nikule [[Lennart Torstenson]]ile ning Paide kaotas senised linnaõigused. Esimesed omanikud Lennart ja [[Anders Torstenson]] suhtusid Paide elanikesse heatahtlikult. [[1669]]. aastal omandas Mäo mõisa [[Hans von Fersen]] ning tema ja ta järeltulijad protsessisid korduvalt Paide elanikega maksude ja maavalduste pärast.&lt;ref name=&quot;Q5aNM&quot; /&gt;
Paide elanike ja Mäo mõisnike vaheline vaidlus jõudis isegi [[Svea õuekohus|Svea õuekohtusse]].&lt;ref name=&quot;gJoJ7&quot; /&gt; [[14. mai]]l [[1696]] andis [[Eestimaa kindralkuberner]] [[Axel Julius De la Gardie]] korralduse arvata Paide Mäo mõisa võimu alt välja.&lt;ref name=&quot;Paide 1696&quot; /&gt;

[[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal [[1703]]. aastal põletasid Vene väed Paide maha ja kui Eesti läks Venemaa valdusse, anti Paide taas Mäo mõisale. See tõi kaasa uued kohtuvaidlused Paide elanike ja Mäo mõisnike vahel, kuid paidelaste jaoks lõppesid need edutult.&lt;ref name=&quot;Paide 1696&quot; /&gt;

[[August Wilhelm Hupel]]i andmeil oli [[18. sajand]]i keskel Paides vaid 40 hoonet. Kõik nad olid õlgkatusega ja ainult pastoraat oli ehitatud kivist.&lt;ref name=&quot;Kujunemine&quot; /&gt;

[[1769]]. aastal asutas Johann Joseph Meckin Paides apteegi.&lt;ref name=&quot;xtWdI&quot; /&gt;

[[1773]]. aastal rajati [[Reopalu kalmistu]].&lt;ref name=&quot;Ajalugu&quot; /&gt;

=== 1783–1918 ===

Paide sai oma linnaõigused tagasi [[1783]]. aastal seoses [[Katariina II]] algatatud haldusreformiga. Paidest sai [[Järva kreis]]i keskus ja [[1789]]. aastal määrati ka uus linnapiir. Sel perioodil valmis ka mitmeid olulisi ehitusi: [[1786]]. aastal valmis [[Paide kirik]] ja 1789. aastal kohtumaja. [[1796]]. aastal asutasid linnaelanikud seltsi Bürgerliche Einigkeit, mida rahvasuus tunti ka Bürgermusse nime all.&lt;ref name=&quot;Kujunemine&quot; /&gt;

Paide linnal, nagu ka teistel [[Eestimaa]] väikelinnadel, ei olnud [[raad]]i, linna juhtis [[Paide foogtikohus|foogtikohus]]. Kreisilinnana arenes Paide tüüpiliseks väikeseks provintsilinnaks.

[[Pilt:Paide kirik.jpg|thumb|left|[[Paide kirik]] valmis kivikirikuna 1786. aastal]]

[[1820]]. aastal avati Paides kreisihaigla&lt;ref name=&quot;Apteek&quot; /&gt; ja [[1835]]. aastal hakati Paide vaestemajas andma eestikeelset kooliharidust.&lt;ref name=&quot;Ajalugu&quot; /&gt;

[[1862]]. aastal lasi [[Peterburi]] kaupmees Russanov [[Paide Vallimägi|Vallimäele]] rajada [[Paide Uspenski kirik|õigeusu kiriku]].&lt;ref name=&quot;Ajalugu&quot; /&gt;

[[1886]]. aastal külastas Paidet suurvürst [[Vladimir Aleksandrovitš]], kes istutas Vallimäele puu ja avas Paide-Mäo tee ääres asuva Liivi sõjas hukkunud vene sõduritele pühendatud mälestussamba.
&lt;ref name=&quot;xRwlL&quot; /&gt;

[[19. sajand]]i viimasel kümnendil hoogustus linna heakorrastamine. [[1895]]–[[1897]] korrastati Vallimägi ja taastati Vallitorn. [[1898]]. aastal rajati [[Pärnu tänav (Paide)|Pärnu tänava]] äärde [[pärn]]a- ja [[Tallinna tänav (Paide)|Tallinna tänava]] äärde kaseallee.&lt;ref name=&quot;Kujunemine&quot; /&gt;

[[1902]]. aastal valiti linnapeaks apteeker [[Oskar Wilhelm Brasche]] (1865–1954), kelle eestvedamisel asutati [[1905]]. aastal [[Järvamaa muuseum|Paide muuseum]].&lt;ref name=&quot;Ajalugu&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Apteek&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;PQYNF&quot; /&gt;

[[1907]]. aastal ehitati [[Lai tänav (Paide)|Laiale tänavale]] kivist tuletõrjedepoo. [[1908]]. aastal rajati linnuse edelabastioni juurde [[historitsism|historitsistlik]] laohoone koos hobusetallidega ja [[Posti tänav (Paide)|Posti tänava]] äärde kahekorruseline punastest tellistest tütarlastegümnaasiumi hoone. [[1910]]. aastal valmis Pärnu tänaval saksa gümnaasiumi hoone ja rajati Peetri park.&lt;ref name=&quot;Kujunemine&quot; /&gt;

1907. aastal korraldas karskusselts &quot;Idu&quot; Paides esimese Järva laulupäeva.&lt;ref name=&quot;Ajalugu&quot; /&gt;

[[1900]]. aastal avati Paide–Türi kitsarööpmeline raudtee (valmis koos [[Tallinna–Viljandi raudteeliin]]i ehitusega) ja [[1918]]. aastal [[Türi–Paide–Tamsalu raudtee|Paide]]–[[Türi–Paide–Tamsalu raudtee|Tamsalu kitsarööpmeline raudtee]].

[[1912]]. aastal avati tuletikuvabrik Baltika. Paides korraldati rahvarohkeid lina- ja hobuselaatu.&lt;ref name=&quot;Kujunemine&quot; /&gt;

=== Ajalugu pärast 1918. aastat ===
[[Pilt:Paide jaamahoone.jpeg|pisi|Paide jaam 1920. aastatel]]
[[Pilt:Koolihoone Paides, Tallinna tn. 60, No 15068 Paide.JPG|pisi|Kunagine koolihoone Paides Tallinna 60]]

1918. aastal alanud Eesti Vabadussõja alguses moodustati 18. detsembril 1919 Paides [[Järvamaa kaitsepataljon]].

[[1920. aastad|1920. aastatel]] rajati Pärnu tänava äärde aedlinliku ilmega elamurajoon. Ehituskrunte jagati ka Laia ja Lembitu tänava äärde. [[1920]]. aastal rajati keskväljaku äärde kivist [[Paide raekoda|raekoda]], millele lisati [[1925]]. aastal ka teine korrus. [[1926]]. aastal võeti vastu otsus rajada Paidesse rahvamaja, mälestamaks [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] hukkunud Järvamaalt pärit sõdureid. Hoonele pani [[1927]]. aastal nurgakivi riigivanem [[Jaan Teemant]]. Paide rahvamaja avati 3. veebruaril [[1929]].&lt;ref name=&quot;Kujunemine&quot; /&gt; Rahvamaja kujutas endast endise [[Pikaküla mõis]]a härrastemaja, mis võeti tükkideks ja pandi Paides uuesti kokku.&lt;ref name=&quot;BDOdG&quot; /&gt; [[1936]]–[[1937]] rajati [[Lembitu park (Paide)|Lembitu park]].&lt;ref name=&quot;Kujunemine&quot; /&gt; [[1939]]. aastal valmis uus [[funktsionalism|funktsionalistlikus]] stiilis jaamahoone, mille projekteeris G. Tumm.&lt;ref name=&quot;eX61y&quot; /&gt;

1924. aastal tehti Paides 1 ametlikult registreeritud [[abort]] iga 1,2 sünnijuhtumi kohta. See suhtarv oli suurem kui kuskil mujal maailmas, kaasa arvatud suured maailmalinnad.&lt;ref name=&quot;ehHDD&quot; /&gt;

[[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] Paide suuri purustusi ei saanud, kuid taganevad [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] väed lasid [[1941]]. aastal õhku Vallitorni.&lt;ref name=&quot;Kujunemine&quot; /&gt;

[[Pilt:Paide ordulinnus ja õigeusu kiriku alusmüür.JPG|pisi|left|Paide õigeusu kiriku alusmüür Paide Vallimäel]]
Teisele maailmasõjale järgnenud aastakümnetel lammutati suur hulk Paide vanalinna puithooneid, mille asemele rajati plokk- ja paneelmaju.&lt;ref name=&quot;Kujunemine&quot; /&gt;

[[1967]]. aasta juulis avati kaubanduskeskus ja söökla-restoran &quot;Paide&quot;. [[1973]]. aastal loodi Paide vanalinna kaitsetsoon ja hakati vanalinnas asuvaid hooneid restaureerima. [[1977]]. aastal valmis veetornelamu, linna ainus [[kõrghoone]].&lt;ref name=&quot;Lühiülevaade&quot; /&gt;

[[1982]]. aastal valmis [[Paide tehisjärv]].&lt;ref name=&quot;Lühiülevaade&quot; /&gt;

[[1987]]. aasta veebruaris külastas Paidet [[Mihhail Gorbatšov]]. Sama aasta detsembris avati [[Paide Muusika- ja Teatrimaja|Paide Kultuurikeskus]].&lt;ref name=&quot;Lühiülevaade&quot; /&gt;

[[24. veebruar]]il [[1990]] heisati Paide raekojal alaliselt [[Eesti lipp]].&lt;ref name=&quot;Lühiülevaade2&quot; /&gt;

[[1991]]. aastal tähistati linna 700. aastapäeva. Sama aasta [[21. mai]]l sai Paide omavalitsusliku staatuse.&lt;ref name=&quot;Lühiülevaade2&quot; /&gt;

[[23. aprill]]il [[1993]] avati uuesti Paide vallitorn&lt;ref name=&quot;Lühiülevaade2&quot; /&gt; ja [[29. aprill]]il põles maha Vallimäel asunud õigeusu kirik.&lt;ref name=&quot;rzm9F&quot; /&gt;

Paide linn asulana oli enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform|2017. aasta haldusreformi]] ühtlasi omaette haldusüksus. [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste]] järel liideti ta senise [[Paide vald|Paide valla]] ja [[Roosna-Alliku vald|Roosna-Alliku vallaga]]. Moodustatud haldusüksus hakkas kandma nime [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linn]].

== Vaata ka ==
*[[Paide tänavate loend]]
*[[Paide foogtikohus]]
*[[Paide Vallimägi]]
*[[Paide raudteejaam]]
*[[Paide vanalinna muinsuskaitseala]]
*[[Järvamaa Keskraamatukogu]]
*[[Järvamaa Kristliku Keskuse Kogudus]]
*[[Paide linnapeade loend]]
*[[Paide linnavolinike loend 1934]]
*[[Paide linnavolinike loend 1939]]
*[[Paide kaubahoov]]
*[[Paide Muusika- ja Teatrimaja]]
*[[EMK Paide kogudus]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Nimi&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=52| pealkiri = &quot;Paide linna nimed&quot;| autor = Rainer Eidemiller| keel =eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Renner&quot;&gt;[[Johann Renner]] &quot;Liivimaa ajalugu 1556–1561&quot;. [[Olion]], [[Tallinn]] [[2006]] lk. 53–61&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Sepp1&quot;&gt;[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=429 Hendrik Sepp &quot;Rootsi-Poola sõda Liivimaal 1600. a. ja 1601. a. alul. I osa.&quot; Ajalooline Ajakiri nr. 1/1932]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Sepp2&quot;&gt;[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=429 Hendrik Sepp &quot;Rootsi-Poola sõda Liivimaal 1600. a. ja 1601. a. alul. II osa.&quot; Ajalooline Ajakiri nr. 2/1932]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Paide 1696&quot;&gt;http://www.weissenstein.ee/forum.php?forum=4&amp;fpage=1&amp;msg=301&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kujunemine&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=19| pealkiri = &quot;Paide linna kujunemine.&quot;}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ajalugu&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.paide.ee/index.php?page=40 | pealkiri = Paide ajalugu | vaadatud = 2021-05-03 | arhiivimisaeg = 2016-03-05 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20160305010745/http://www.paide.ee/index.php?page=40 | url-olek = robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Apteek&quot;&gt;{{netiviide| url = http://jarva.ee:80/?CatID=510| pealkiri = &quot;Paide 18.saj. apteek ja muuseumi asutamine&quot;|arhiivimisaeg=2006-06-21|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20060621104728/http://jarva.ee:80/?CatID=510}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Lühiülevaade&quot;&gt;[http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=11 Lühiülevaade 1940–1989]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Lühiülevaade2&quot;&gt;[http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=12 Lühiülevaade alates 1989]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kreisilinn&quot;&gt;[http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=65&amp;page=4 Kreisilinn Paide elanikud – 19. sajand ja 20. sajandi algus]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RV0282&quot;&gt;[https://andmed.stat.ee/et/stat/RV0282 Rahvastik soo, vanuserühma ja haldusüksuse või asustusüksuse liigi järgi, 1. jaanuar (2000–2017)]. Statistikaamet, vaadatud 3.03.2021.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Haridus&quot;&gt;Janne Vink ja Jüri Püvi &quot;Pilk haridusellu&quot;; artikkel kogumikust &quot;Paide-Eestimaa süda&quot; Paide. 1991&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Reopalu&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.paide.ee/index.php?page=187 |pealkiri=Reopalu kalmistu |vaadatud=2010-05-18 |arhiivimisaeg=2007-12-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20071205184657/http://www.paide.ee/index.php?page=187 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gustavson&quot;&gt;[[Heino Gustavson]] &quot;Tervishoiu ajaloost aastani 1918&quot;; artikkel kogumikust &quot;Paide-Eestimaa süda&quot; Paide. 1991&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rUHRJ&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=65| pealkiri = &quot;Paide linnakodanikud – kaupmehed ja käsitöölised, suur- ja väikegildid&quot;| autor = Rainer Eidemiller| keel =eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GS4ca&quot;&gt;[[Paul Johansen]], [http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=49 Paide linna asutamisest]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ipxer&quot;&gt;http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=2&amp;page=6&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0vvlY&quot;&gt;Russow, lk. 129&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CAQqq&quot;&gt;Russow, lk 144&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kFgxF&quot;&gt;Russow, lk 158&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6lR2H&quot;&gt;Russow, lk 203&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XBQf4&quot;&gt;Russow, lk 212–216&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;26Hol&quot;&gt;Russow, lk 334–335&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OiT5R&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.jasinski.co.uk/wojna/battles/1600-Sw/1600-Sw-06.htm| pealkiri = Swedish Polish War 1600 to 1609| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;enQYF&quot;&gt;{{netiviide| url = http://runeberg.org/sbh/b0557.html| pealkiri = &quot;Svenskt Biografisk Handlexikon&quot; lk. 557–558| autor = Herman Hofberg| aeg = 1906 | keel = rootsi}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AuiEg&quot;&gt;Villem Uuspuu: [http://www.folklore.ee/tagused/nr19/uuspuu.pdf Surmaotsused Eesti nõiaprotsessides]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Q5aNM&quot;&gt;Teet Veispak: [http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=16 &quot;Paide linnaplaan 17. sajandi lõpul&quot;]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gJoJ7&quot;&gt;http://www.weissenstein.ee/news.php?cod=454&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xtWdI&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.weissenstein.ee/news.php?cod=235| pealkiri = &quot;Apteek aitab paidelastel tervist hoida juba neljandat sajandit&quot;| autor = Marika Rajamäe| väljaanne = Järva Teataja| aeg = 30. oktoober 2004}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xRwlL&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=29| pealkiri = &quot;Suurvürsti külastus ja Liivi sõja mälestusmärgi avamine&quot;}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PQYNF&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.paide.ee/index.php?article_id=216&amp;page=9&amp;action=article | pealkiri = &quot;Kunagise Paide linnapea ja apteekri Oskar Wilhelm Brasche sünnist möödub 140 aastat.&quot; | vaadatud = 2021-05-03 | arhiivimisaeg = 2016-06-04 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20160604104310/http://www.paide.ee/index.php?article_id=216&amp;page=9&amp;action=article | url-olek = robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BDOdG&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.paide.ee/index.php?page=312&amp;article_id=2947&amp;action=article |pealkiri=Paide rahvamaja 80. aastapäeva tähistati lühikonverentsiga |vaadatud=2009-06-21 |arhiivimisaeg=2014-10-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141006103845/http://www.paide.ee/index.php?page=312&amp;article_id=2947&amp;action=article |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eX61y&quot;&gt;[http://www.jt.ee/280705/esileht/20001633.php Tiit Reinberg &quot;Bussijaama hind kahekordistus&quot; Järva Teataja 26.07.2005]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ehHDD&quot;&gt;80.000 aborti Eestis! [[Rahvaleht]], 11. juuni 1927, nr. 67, lk. 4.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rzm9F&quot;&gt;[http://www.weissenstein.ee/news.php?cod=206 Signe Kalberg &quot;Ürik tuleb Tartu raamatukogust Järvamaa muuseumisse tagasi&quot; Järva Teataja 21.08.2004]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KDhUN&quot;&gt;[http://www.stat.ee/20407 Rahvastik maakondades ja linnades, 1881]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0ZFJ0&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.stat.ee/20399 |pealkiri=Rahvastik rajoonides ja linnades, 1959 |vaadatud=2010-05-17 |arhiivimisaeg=2010-11-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101114032453/http://www.stat.ee/20399 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iZkM4&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.stat.ee/20397 |pealkiri=Rahvastik rajoonides ja linnades, 1970 |vaadatud=2010-05-17 |arhiivimisaeg=2010-11-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101114032508/http://www.stat.ee/20397 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oa5RP&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.stat.ee/20395 |pealkiri=Rahvastik rajoonides ja linnades, 1979 |vaadatud=2010-05-17 |arhiivimisaeg=2010-11-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101114032523/http://www.stat.ee/20395 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2ZKj8&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.stat.ee/20393 |pealkiri=Rahvastik rajoonides ja linnades, 1989 |vaadatud=2010-05-17 |arhiivimisaeg=2010-11-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101114032538/http://www.stat.ee/20393 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sxUkh&quot;&gt;Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Xje65&quot;&gt;Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;egw8F&quot;&gt;Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QvxO3&quot;&gt;[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&amp;ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&amp;path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&amp;lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5tyOk&quot;&gt;[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&amp;lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VFJ5R&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.paide.ee/index.php?page=457&amp; |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2009-06-21 |arhiivimisaeg=2007-06-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070629035623/http://www.paide.ee/index.php?page=457&amp; |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
*[[Balthasar Russow]], &quot;Liivimaa kroonika&quot;. [[Hotger]], [[Tallinn]] [[1993]]

== Välislingid ==
{{vikisõnaraamatus}}
{{Commonskat|Paide}}
* [http://www.weissenstein.ee Ühendus Weissenstein]

{{Paide linn}}
{{Eesti linnad}}

[[Kategooria:Eesti linnad]]
[[Kategooria:Paide| ]]</text>
      <sha1>890w2kx7xa8xvkzp5lpsv0t4stnta0z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Valga</title>
    <ns>0</ns>
    <id>3986</id>
    <revision>
      <id>6171879</id>
      <parentid>6168206</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T12:48:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andreas Tamm</username>
        <id>137190</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13169" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib 1920. aastal loodud Eesti linnast; Läti linna kohta vaata lehekülge [[Valka]]; varasema Liivimaa linna kohta vaata lehekülge [[Valga (Liivimaa)]]}}
{{EestiAsula
|  nimi = Valga
|  pilt = Valga2015dec.jpg
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Valga
}}
[[Pilt:Valga keskväljak 2020.jpg|pisi|[[Valga keskväljak]]]]
[[Pilt:ValgaLibrary.jpg|pisi|[[Valga Keskraamatukogu]] ([[Zenckeri villa]])]]
'''Valga''' on [[maakonnalinn]] [[Lõuna-Eesti]]s [[Eesti]]-[[Läti]] piiril, [[Valga maakond|Valga maakonna]] ja [[Valga vald|Valga valla]] [[halduskeskus]].

Valga on Eesti kõige lõunapoolsem linn. Enne iseseisvate Eesti ja Läti riikide teket moodustas Valga koos Läti [[Valka]]ga ühtse linna. Valgat läbib [[Pedeli jõgi]]. Linnas asub [[Valga raudteejaam]]. Elanikke on 2019. aasta seisuga 12 182.

2017. aastal ühinesid Valga linn, [[Õru vald|Õru]], [[Tõlliste vald|Tõlliste]], [[Karula vald|Karula]] ja [[Taheva vald|Taheva]] vald, [[Valga vald|Valga vallaks]]. Valga viimane [[Valga linnapea]] oli [[Kalev Härk]].&lt;ref name=&quot;b7Uyc&quot; /&gt; Tema ametijärglane [[Margus Lepik]] on [[Valga vallavanem]].

== Elanike arv ==
*1922: 9500
*1934: 10 800
*1939: 10 419 (5762 naist ja 4657 meest; 1. detsember, aadressibüroo andmed) 
*1940: 10 402 (5760 naist ja 4642 meest; 1. jaanuar, aadressibüroo andmed)
*1959: 13 300
*1970: 17 000
*1979: 18 500
*1989: 17 700
*1990: 13 390 (1. jaanuar)
*2000: 14 352 (1. jaanuar, statistikaameti andmed)
*2006: 13 930 (1. jaanuar, statistikaameti andmed)
*2009: 13 738 (7599 naist ja 6139 meest), 12 998 arvestades rännet (1. jaanuar, statistikaameti andmed)

;Valga elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
!rowspan=&quot;2&quot; |Rahvus
!colspan=&quot;2&quot; |1970&lt;ref name=&quot;vBiwZ&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot; |1979&lt;ref name=&quot;gsidh&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot; |1989&lt;ref name=&quot;lvtPM&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot; |2000&lt;ref name=&quot;I6xti&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot; |2011&lt;ref name=&quot;G62oT&quot; /&gt;
|-
!arv
!%
!arv
!%
!arv
!%
!arv
!%
!arv
!%
|-
|'''Kokku'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''16 795'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''100'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''18 474'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''100'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''17 722'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''100'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''14 323'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''100'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''12261'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''100'''
|-
|[[eestlased]]
| style=&quot;text-align:right;&quot;|9635
| style=&quot;text-align:right;&quot;|57,37
| style=&quot;text-align:right;&quot;|10 052
| style=&quot;text-align:right;&quot;|54,41
| style=&quot;text-align:right;&quot;|9383
| style=&quot;text-align:right;&quot;|52,95
| style=&quot;text-align:right;&quot;|8970
| style=&quot;text-align:right;&quot;|62,63
| style=&quot;text-align:right;&quot;|7886
| style=&quot;text-align:right;&quot;|64,32
|-
|[[venelased]]
| style=&quot;text-align:right;&quot;|5241
| style=&quot;text-align:right;&quot;|31,21
| style=&quot;text-align:right;&quot;|6164
| style=&quot;text-align:right;&quot;|33,37
| style=&quot;text-align:right;&quot;|6140
| style=&quot;text-align:right;&quot;|34,65
| style=&quot;text-align:right;&quot;|3913
| style=&quot;text-align:right;&quot;|27,32
| style=&quot;text-align:right;&quot;|3224
| style=&quot;text-align:right;&quot;|26,29
|-
|[[ukrainlased]]
| style=&quot;text-align:right;&quot;|554
| style=&quot;text-align:right;&quot;|3,30
| style=&quot;text-align:right;&quot;|766
| style=&quot;text-align:right;&quot;|4,15
| style=&quot;text-align:right;&quot;|720
| style=&quot;text-align:right;&quot;|4,06
| style=&quot;text-align:right;&quot;|421
| style=&quot;text-align:right;&quot;|2,94
| style=&quot;text-align:right;&quot;|386
| style=&quot;text-align:right;&quot;|3,15
|-
|[[valgevenelased]]
| style=&quot;text-align:right;&quot;|170
| style=&quot;text-align:right;&quot;|1,01
| style=&quot;text-align:right;&quot;|322
| style=&quot;text-align:right;&quot;|1,74
| style=&quot;text-align:right;&quot;|307
| style=&quot;text-align:right;&quot;|1,73
| style=&quot;text-align:right;&quot;|211
| style=&quot;text-align:right;&quot;|1,47
| style=&quot;text-align:right;&quot;|156
| style=&quot;text-align:right;&quot;|1,27
|-
|[[lätlased]]
| style=&quot;text-align:right;&quot;|382
| style=&quot;text-align:right;&quot;|2,27
| style=&quot;text-align:right;&quot;|448
| style=&quot;text-align:right;&quot;|2,43
| style=&quot;text-align:right;&quot;|456
| style=&quot;text-align:right;&quot;|2,57
| style=&quot;text-align:right;&quot;|334 
| style=&quot;text-align:right;&quot;|2,33
| style=&quot;text-align:right;&quot;|262
| style=&quot;text-align:right;&quot;|2,14
|-
|[[soomlased]]
| style=&quot;text-align:right;&quot;|121
| style=&quot;text-align:right;&quot;|0,72
| style=&quot;text-align:right;&quot;|136
| style=&quot;text-align:right;&quot;|0,74
| style=&quot;text-align:right;&quot;|126
| style=&quot;text-align:right;&quot;|0,71
| style=&quot;text-align:right;&quot;|99
| style=&quot;text-align:right;&quot;|0,69
| style=&quot;text-align:right;&quot;|55
| style=&quot;text-align:right;&quot;|0,45
|-
|muud 
| style=&quot;text-align:right;&quot;|692
| style=&quot;text-align:right;&quot;|4,12
| style=&quot;text-align:right;&quot;|586
| style=&quot;text-align:right;&quot;|3,17
| style=&quot;text-align:right;&quot;|590
| style=&quot;text-align:right;&quot;|3,33
| style=&quot;text-align:right;&quot;|375
| style=&quot;text-align:right;&quot;|2,62
| style=&quot;text-align:right;&quot;|292
| style=&quot;text-align:right;&quot;|2,38
|}

[[Pilt:ValgaTrainStation.jpg|pisi|[[Valga raudteejaam]]]]
== Majandus ==
Valga on tähtis [[tööstus]]keskus. Töötleva tööstuse 9 ettevõttes töötas 2015. aastal 900 töötajat ning käive oli ligikaudu 50 miljonit eurot.
Tähtsaim tööstusharu, mille arvel on umbes pool linna tööstustoodangust, on toiduainetetööstus. Seda esindab linna suurim ettevõte – Atria Eesti [[Valga Lihatööstus]].

Väiksema tähtsusega on rõiva- ja jalatsitööstus, metallitöötlemine ning mööblitööstus.

== Vaatamisväärsused ==
Valgas on [[klassitsism|varaklassitsistlikus arhitektuuristiilis]] [[Valga Jaani kirik|Jaani kirik]] (ehitatud 1787–1816, arhitekt [[Christoph Haberland]]), kus asub [[Friedrich Ladegast]]i [[1867]]. aastal ehitatud [[Valga Jaani kiriku orel|Jaani kiriku orel]].

Valga vanim park on 1860. aastatel rajatud [[Friedrichshofi park]]{{lisa viide}}. 20. sajandi algul rajati [[Valga linnapark]]{{lisa viide}}. 16. augustil 2013 taasavati linnapargis [[Valga Vabadussõja mälestussammas|Vabadussõja mälestussammas]].&lt;ref name=&quot;SLBnP&quot; /&gt; Algne mälestussammas (autor [[Amandus Adamson]]) õhiti [[21. september|21. septembril]] [[1940]] nõukogude aktivistide poolt.&lt;ref name=&quot;Hsh7X&quot; /&gt;

== Sõpruslinnad ==

{| cellpadding=&quot;10&quot;
|- style=&quot;vertical-align:top;&quot;
|
*{{riigi ikoon|Belgia}} [[Durbuy vald|Durbuy]], Belgia
*{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Hallsberg]], Rootsi
*{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Haparanda]], Rootsi
*{{riigi ikoon|Taani}} [[Kalundborg]], Taani
*{{riigi ikoon|Soome}} [[Uusikaupunki]], Soome
||
*{{riigi ikoon|Poola}} [[Kobylnica]], Poola
*{{riigi ikoon|Poola}} [[Kościelisko]], Poola
*{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Lübz]], Saksamaa
*{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Novgorod]], Venemaa
*{{riigi ikoon|Läti}} [[Valka]], Läti
||
*{{riigi ikoon|USA}} [[Oakland]], USA
*{{riigi ikoon|Soome}} [[Orimattila]], Soome
*{{riigi ikoon|Soome}} [[Tornio]], Soome
*{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Östhammar]], Rootsi
|}

== Pilte ==
&lt;gallery&gt;
Valga 02 08 2007.jpg|[[Eesti-Läti piir]]ipunkt Valgas 2007. aastal
Valga südalinn.jpg|Valga südalinn
Valga Jaani kirik.jpg|[[Valga Jaani kirik]]
Valga õigeusu kirik.jpg|[[Valga Issidori peakirik]]
Ramsi vesiveski.jpg|[[Ramsi vesiveski]]
Valga katoliku kabel.jpg|Valga katoliku kabel

&lt;/gallery&gt;
== Ajalugu ==
[[Pilt:Valga Raekoda 1.jpg|pisi|[[Valga raekoda]], [[Kesk tänav]] 11]]
[[Pilt:Monument to train - panoramio.jpg|pisi|Vedur-mälestusmärk Valga jaama lähedal. Vedur püstitati, et tähistada 1889. aastal avatud Pihkva-Valga-Riia rongiühenduse 110. aastapäeva.]]
[[Pilt:USSR map NO 35-8 Valga.jpg|pisi|Valga linn ja ümbrus [[Külm sõda|külma sõja]] aegsel Ameerika Ühendriikide sõjalisel kaardil]]
{{Vaata|Valga ajalugu|Valga (Liivimaa)}}
[[Valga (Liivimaa)|Valga]] sai  [[linnaõigused]] 19. sajandi alguseks. Valga Linnavalitsus tegutses 20. sajandil [[Valga raekoda|Valga raekojas]], [[Suur-Sepa tänav]] 1. 
{{vaata|Valga raad|Valga Linnavalitsus|Valga Linnavolikogu}}
{{vaata|Valga linnapea}}, ''[[Valga linnavolinike loend 1914]]&lt;ref&gt;[https://valgalinn.ee/wiki/organisatsioon/78-valga-linnavolikogu-koosseis-1914-1917-juuli/ Valga linnavolikogu koosseis (1914-1917 juuli)], valgalinn.ee/wiki&lt;/ref&gt;, [[Valga linnavolinike loend 1924|1924]]&lt;ref&gt;[https://valgalinn.ee/wiki/organisatsioon/3048-valga-linnavolikogu-koosseis-1924-1926/ Valga linnavolikogu koosseis (1924-1926)], valgalinn.ee/wiki&lt;/ref&gt;[[Valga linnavolinike loend 1927|1927]], [[Valga linnavolinike loend 1930|1930]]&lt;ref&gt;[https://valgalinn.ee/wiki/organisatsioon/2782-valga-linnavolikogu-koosseis-1930-1932/ Valga linnavolikogu koosseis (1930-1932)], valgalinn.ee/wiki&lt;/ref&gt;, [[Valga linnavolinike loend 1934|1934]], [[Valga linnavolinike loend 1939|1939]]''

1917. aasta 14. juuli üldkoosolekul [[Valga Eesti Rahvahariduse Selts]]i otsustati avada emakeelsed [[keskkool]]id tütarlastele ja poeglastele ning emakeelne algkool. Koolide jaoks otsustati Wolfi eelgümnaasiumi maja,  Puškini tänav 19. ära osta. Tütarlaste koolijuhatajaks sai prl M. Pärna ja poeglaste kooli ajutiseks juhataks õp J. Kerg kuni õp. O. Sild Valka jõudmiseni. [[1. juuni]]l [[1922]] asutati [[Valga Muusikakool]], mis on koos [[Narva Muusikakool]]iga vanimaid muusikakoole Eestis.

Eesti ja [[Läti]] iseseisvumisel muutus Valga kuuluvuse küsimus peamiseks tüliõunaks kahe riigi vahel. Vaidlust asus lahendama rahvusvaheline komisjon, mida juhtis [[Suurbritannia|Briti]] kolonel [[Stephen Tallents|Stephen George Tallents]]. Kuna kumbki pool ei nõustunud kompromissi tegema, siis jagas Tallents Valga linna kaheks. [[1. aprill]]il [[1927]] jõustus [[Eesti-Läti piir|Eesti lõunapiir]] lõplikult.

[[9. juuli]]l [[1941]] hõivasid Valga [[Väegrupp Nord|Saksa okupatsiooniväed]]. [[19. september|19. septembril]] [[1944]] vabanes Valga [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonist]], mis asendus [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooniga]].

[[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1993]] toimusid [[Eesti taasiseseisvumine|taasiseseisvunud Eestis]] [[Valga Linnavolikogu]] valimised. Alates [[1994]]. aastast toimuvad igal aastal [[11. juuni]], Valga linna aastapäeva paiku [[Valga linna päevad]]. Alates [[2005]]. aastast antakse linnapäevade ajal silmapaistvatele valgalastele [[Valga linna aukodanik]]u tiitel.

Seoses [[Schengeni leping]]uga liitumisega kõrvaldati [[21. detsember|21. detsembril]] [[2007]] Valgas kõik [[Eesti-Läti piir]]i [[piiripunkt]]id ja -tõkked (vt- [[Valga-1 piiripunkt]], [[Valga-3 piiripunkt]]).

==Vaata ka==
*[[Valga Põhikool]]
*[[Valga Gümnaasium]]
*[[Valga Gümnaasiumi raamatukogu]]
*[[Valga lipp]]
*[[Valga Muuseum]]
*[[Valga muusikakool]]
*[[Valga/CKE Inkasso]]
*[[Valga FC Warrior]]
*[[Valga Cruising]]
*[[Valga Keskraamatukogu]]
*[[Valga Keskstaadion]]
*[[Valga Käval]]
*[[Valga Jaani kirik]]
*[[Valga Issidori peakirik]]
*[[Jumalaema Vladimiri pühakuju kirik]]
*[[Valga vangilaagri kalmistu]]
*[[Valga vana linnakalmistu]]
*[[Valga Tartu tänava kalmistu]]
*[[Valga Toogipalu kalmistu]]
*[[Priimetsa kalmistu]]
*[[Valga haigla]]
*[[Valga depoo]]
*[[Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus]]
*[[Valga vapp]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;b7Uyc&quot;&gt;[https://www.siseministeerium.ee/public/KOV_juhid__veebr_2014.xls Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga], vaadatud 17. oktoober 2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vBiwZ&quot;&gt;Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gsidh&quot;&gt;Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lvtPM&quot;&gt;Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;I6xti&quot;&gt;[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&amp;ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&amp;path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&amp;lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;G62oT&quot;&gt;[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&amp;lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SLBnP&quot;&gt;http://www.valgamaalane.ee/1351938/valgas-avati-vabadussammas&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hsh7X&quot;&gt;http://www.valgamaalane.ee/1351134/vabadussamba-pronkskuju-sai-paika&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonscat|Valga, Estonia}}
*[http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/valga/valga.html/ Valga linna ajaloolised traditsioonid], [https://valgalinn.ee/ Valga linna kroonika]
*[http://www.fallingrain.com/world/LG/30/Valka.html Valga kaartidel (ingliskeelne teave)]
*[http://www.geonames.org/maps/google_57.778_26.047.html Valga linn ja Valga Maakond kaartidel (ingliskeelne)]
*Elmar Anton. [http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/valga Valga linna ajaloolised traditsioonid]. [[Eesti Kirjandusmuuseum]]. 2007.
*[https://goo.gl/maps/jJguLYiN1ht9Jzhn7 Valga] kaardil

{{Eesti linnad}}
{{Valga vald}}

[[Kategooria:Valga| ]]
[[Kategooria:Eesti linnad]]
[[Kategooria:Valga kreis]]</text>
      <sha1>c571uauqf1rr7d8x9ys3x2few1hj8f1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171886</id>
      <parentid>6171879</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T13:02:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andreas Tamm</username>
        <id>137190</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajalugu */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13539" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib 1920. aastal loodud Eesti linnast; Läti linna kohta vaata lehekülge [[Valka]]; varasema Liivimaa linna kohta vaata lehekülge [[Valga (Liivimaa)]]}}
{{EestiAsula
|  nimi = Valga
|  pilt = Valga2015dec.jpg
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Valga
}}
[[Pilt:Valga keskväljak 2020.jpg|pisi|[[Valga keskväljak]]]]
[[Pilt:ValgaLibrary.jpg|pisi|[[Valga Keskraamatukogu]] ([[Zenckeri villa]])]]
'''Valga''' on [[maakonnalinn]] [[Lõuna-Eesti]]s [[Eesti]]-[[Läti]] piiril, [[Valga maakond|Valga maakonna]] ja [[Valga vald|Valga valla]] [[halduskeskus]].

Valga on Eesti kõige lõunapoolsem linn. Enne iseseisvate Eesti ja Läti riikide teket moodustas Valga koos Läti [[Valka]]ga ühtse linna. Valgat läbib [[Pedeli jõgi]]. Linnas asub [[Valga raudteejaam]]. Elanikke on 2019. aasta seisuga 12 182.

2017. aastal ühinesid Valga linn, [[Õru vald|Õru]], [[Tõlliste vald|Tõlliste]], [[Karula vald|Karula]] ja [[Taheva vald|Taheva]] vald, [[Valga vald|Valga vallaks]]. Valga viimane [[Valga linnapea]] oli [[Kalev Härk]].&lt;ref name=&quot;b7Uyc&quot; /&gt; Tema ametijärglane [[Margus Lepik]] on [[Valga vallavanem]].

== Elanike arv ==
*1922: 9500
*1934: 10 800
*1939: 10 419 (5762 naist ja 4657 meest; 1. detsember, aadressibüroo andmed) 
*1940: 10 402 (5760 naist ja 4642 meest; 1. jaanuar, aadressibüroo andmed)
*1959: 13 300
*1970: 17 000
*1979: 18 500
*1989: 17 700
*1990: 13 390 (1. jaanuar)
*2000: 14 352 (1. jaanuar, statistikaameti andmed)
*2006: 13 930 (1. jaanuar, statistikaameti andmed)
*2009: 13 738 (7599 naist ja 6139 meest), 12 998 arvestades rännet (1. jaanuar, statistikaameti andmed)

;Valga elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
!rowspan=&quot;2&quot; |Rahvus
!colspan=&quot;2&quot; |1970&lt;ref name=&quot;vBiwZ&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot; |1979&lt;ref name=&quot;gsidh&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot; |1989&lt;ref name=&quot;lvtPM&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot; |2000&lt;ref name=&quot;I6xti&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot; |2011&lt;ref name=&quot;G62oT&quot; /&gt;
|-
!arv
!%
!arv
!%
!arv
!%
!arv
!%
!arv
!%
|-
|'''Kokku'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''16 795'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''100'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''18 474'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''100'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''17 722'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''100'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''14 323'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''100'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''12261'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''100'''
|-
|[[eestlased]]
| style=&quot;text-align:right;&quot;|9635
| style=&quot;text-align:right;&quot;|57,37
| style=&quot;text-align:right;&quot;|10 052
| style=&quot;text-align:right;&quot;|54,41
| style=&quot;text-align:right;&quot;|9383
| style=&quot;text-align:right;&quot;|52,95
| style=&quot;text-align:right;&quot;|8970
| style=&quot;text-align:right;&quot;|62,63
| style=&quot;text-align:right;&quot;|7886
| style=&quot;text-align:right;&quot;|64,32
|-
|[[venelased]]
| style=&quot;text-align:right;&quot;|5241
| style=&quot;text-align:right;&quot;|31,21
| style=&quot;text-align:right;&quot;|6164
| style=&quot;text-align:right;&quot;|33,37
| style=&quot;text-align:right;&quot;|6140
| style=&quot;text-align:right;&quot;|34,65
| style=&quot;text-align:right;&quot;|3913
| style=&quot;text-align:right;&quot;|27,32
| style=&quot;text-align:right;&quot;|3224
| style=&quot;text-align:right;&quot;|26,29
|-
|[[ukrainlased]]
| style=&quot;text-align:right;&quot;|554
| style=&quot;text-align:right;&quot;|3,30
| style=&quot;text-align:right;&quot;|766
| style=&quot;text-align:right;&quot;|4,15
| style=&quot;text-align:right;&quot;|720
| style=&quot;text-align:right;&quot;|4,06
| style=&quot;text-align:right;&quot;|421
| style=&quot;text-align:right;&quot;|2,94
| style=&quot;text-align:right;&quot;|386
| style=&quot;text-align:right;&quot;|3,15
|-
|[[valgevenelased]]
| style=&quot;text-align:right;&quot;|170
| style=&quot;text-align:right;&quot;|1,01
| style=&quot;text-align:right;&quot;|322
| style=&quot;text-align:right;&quot;|1,74
| style=&quot;text-align:right;&quot;|307
| style=&quot;text-align:right;&quot;|1,73
| style=&quot;text-align:right;&quot;|211
| style=&quot;text-align:right;&quot;|1,47
| style=&quot;text-align:right;&quot;|156
| style=&quot;text-align:right;&quot;|1,27
|-
|[[lätlased]]
| style=&quot;text-align:right;&quot;|382
| style=&quot;text-align:right;&quot;|2,27
| style=&quot;text-align:right;&quot;|448
| style=&quot;text-align:right;&quot;|2,43
| style=&quot;text-align:right;&quot;|456
| style=&quot;text-align:right;&quot;|2,57
| style=&quot;text-align:right;&quot;|334 
| style=&quot;text-align:right;&quot;|2,33
| style=&quot;text-align:right;&quot;|262
| style=&quot;text-align:right;&quot;|2,14
|-
|[[soomlased]]
| style=&quot;text-align:right;&quot;|121
| style=&quot;text-align:right;&quot;|0,72
| style=&quot;text-align:right;&quot;|136
| style=&quot;text-align:right;&quot;|0,74
| style=&quot;text-align:right;&quot;|126
| style=&quot;text-align:right;&quot;|0,71
| style=&quot;text-align:right;&quot;|99
| style=&quot;text-align:right;&quot;|0,69
| style=&quot;text-align:right;&quot;|55
| style=&quot;text-align:right;&quot;|0,45
|-
|muud 
| style=&quot;text-align:right;&quot;|692
| style=&quot;text-align:right;&quot;|4,12
| style=&quot;text-align:right;&quot;|586
| style=&quot;text-align:right;&quot;|3,17
| style=&quot;text-align:right;&quot;|590
| style=&quot;text-align:right;&quot;|3,33
| style=&quot;text-align:right;&quot;|375
| style=&quot;text-align:right;&quot;|2,62
| style=&quot;text-align:right;&quot;|292
| style=&quot;text-align:right;&quot;|2,38
|}

[[Pilt:ValgaTrainStation.jpg|pisi|[[Valga raudteejaam]]]]
== Majandus ==
Valga on tähtis [[tööstus]]keskus. Töötleva tööstuse 9 ettevõttes töötas 2015. aastal 900 töötajat ning käive oli ligikaudu 50 miljonit eurot.
Tähtsaim tööstusharu, mille arvel on umbes pool linna tööstustoodangust, on toiduainetetööstus. Seda esindab linna suurim ettevõte – Atria Eesti [[Valga Lihatööstus]].

Väiksema tähtsusega on rõiva- ja jalatsitööstus, metallitöötlemine ning mööblitööstus.

== Vaatamisväärsused ==
Valgas on [[klassitsism|varaklassitsistlikus arhitektuuristiilis]] [[Valga Jaani kirik|Jaani kirik]] (ehitatud 1787–1816, arhitekt [[Christoph Haberland]]), kus asub [[Friedrich Ladegast]]i [[1867]]. aastal ehitatud [[Valga Jaani kiriku orel|Jaani kiriku orel]].

Valga vanim park on 1860. aastatel rajatud [[Friedrichshofi park]]{{lisa viide}}. 20. sajandi algul rajati [[Valga linnapark]]{{lisa viide}}. 16. augustil 2013 taasavati linnapargis [[Valga Vabadussõja mälestussammas|Vabadussõja mälestussammas]].&lt;ref name=&quot;SLBnP&quot; /&gt; Algne mälestussammas (autor [[Amandus Adamson]]) õhiti [[21. september|21. septembril]] [[1940]] nõukogude aktivistide poolt.&lt;ref name=&quot;Hsh7X&quot; /&gt;

== Sõpruslinnad ==

{| cellpadding=&quot;10&quot;
|- style=&quot;vertical-align:top;&quot;
|
*{{riigi ikoon|Belgia}} [[Durbuy vald|Durbuy]], Belgia
*{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Hallsberg]], Rootsi
*{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Haparanda]], Rootsi
*{{riigi ikoon|Taani}} [[Kalundborg]], Taani
*{{riigi ikoon|Soome}} [[Uusikaupunki]], Soome
||
*{{riigi ikoon|Poola}} [[Kobylnica]], Poola
*{{riigi ikoon|Poola}} [[Kościelisko]], Poola
*{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Lübz]], Saksamaa
*{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Novgorod]], Venemaa
*{{riigi ikoon|Läti}} [[Valka]], Läti
||
*{{riigi ikoon|USA}} [[Oakland]], USA
*{{riigi ikoon|Soome}} [[Orimattila]], Soome
*{{riigi ikoon|Soome}} [[Tornio]], Soome
*{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Östhammar]], Rootsi
|}

== Pilte ==
&lt;gallery&gt;
Valga 02 08 2007.jpg|[[Eesti-Läti piir]]ipunkt Valgas 2007. aastal
Valga südalinn.jpg|Valga südalinn
Valga Jaani kirik.jpg|[[Valga Jaani kirik]]
Valga õigeusu kirik.jpg|[[Valga Issidori peakirik]]
Ramsi vesiveski.jpg|[[Ramsi vesiveski]]
Valga katoliku kabel.jpg|Valga katoliku kabel

&lt;/gallery&gt;
== Ajalugu ==
[[Pilt:Valga Raekoda 1.jpg|pisi|[[Valga raekoda]], [[Kesk tänav]] 11]]
[[Pilt:Monument to train - panoramio.jpg|pisi|Vedur-mälestusmärk Valga jaama lähedal. Vedur püstitati, et tähistada 1889. aastal avatud Pihkva-Valga-Riia rongiühenduse 110. aastapäeva.]]
[[Pilt:USSR map NO 35-8 Valga.jpg|pisi|Valga linn ja ümbrus [[Külm sõda|külma sõja]] aegsel Ameerika Ühendriikide sõjalisel kaardil]]
{{Vaata|Valga ajalugu|Valga (Liivimaa)}}
[[Valga (Liivimaa)|Valga]] sai  [[linnaõigused]] 19. sajandi alguseks. Valga Linnavalitsus tegutses 20. sajandil [[Valga raekoda|Valga raekojas]], [[Suur-Sepa tänav]] 1. 
{{vaata|Valga raad|Valga Linnavalitsus|Valga Linnavolikogu}}
{{vaata|Valga linnapea}}, ''[[Valga linnavolinike loend 1914]]&lt;ref&gt;[https://valgalinn.ee/wiki/organisatsioon/78-valga-linnavolikogu-koosseis-1914-1917-juuli/ Valga linnavolikogu koosseis (1914-1917 juuli)], valgalinn.ee/wiki&lt;/ref&gt;, [[Valga linnavolinike loend 1924|1924]]&lt;ref&gt;[https://valgalinn.ee/wiki/organisatsioon/3048-valga-linnavolikogu-koosseis-1924-1926/ Valga linnavolikogu koosseis (1924-1926)], valgalinn.ee/wiki&lt;/ref&gt;[[Valga linnavolinike loend 1927|1927]], [[Valga linnavolinike loend 1930|1930]]&lt;ref&gt;[https://valgalinn.ee/wiki/organisatsioon/2782-valga-linnavolikogu-koosseis-1930-1932/ Valga linnavolikogu koosseis (1930-1932)], valgalinn.ee/wiki&lt;/ref&gt;, [[Valga linnavolinike loend 1934|1934]], [[Valga linnavolinike loend 1939|1939]]''

Olulise tõuke Valga linna arengule andis [[Pihkva–Riia raudtee]] rajamine, millest [[Tartu–Valga raudteelõik]] avati 1887. aastal, Valga–Riia raudtee 1888. aastal ja aastal 1889 tehniliselt kõige keerulisem Valga–Pihkva raudteelõik. Seoses raudteega ehitati ka [[Valga raudteejaam|raudteejaam]] ning Valgast sai kiirelt kõige kiiremini kasvav linn Eestis.

1917. aasta 14. juuli üldkoosolekul [[Valga Eesti Rahvahariduse Selts]]i otsustati avada emakeelsed [[keskkool]]id tütarlastele ja poeglastele ning emakeelne algkool. Koolide jaoks otsustati Wolfi eelgümnaasiumi maja,  Puškini tänav 19. ära osta. Tütarlaste koolijuhatajaks sai prl M. Pärna ja poeglaste kooli ajutiseks juhataks õp J. Kerg kuni õp. O. Sild Valka jõudmiseni. [[1. juuni]]l [[1922]] asutati [[Valga Muusikakool]], mis on koos [[Narva Muusikakool]]iga vanimaid muusikakoole Eestis.

Eesti ja [[Läti]] iseseisvumisel muutus Valga kuuluvuse küsimus peamiseks tüliõunaks kahe riigi vahel. Vaidlust asus lahendama rahvusvaheline komisjon, mida juhtis [[Suurbritannia|Briti]] kolonel [[Stephen Tallents|Stephen George Tallents]]. Kuna kumbki pool ei nõustunud kompromissi tegema, siis jagas Tallents Valga linna kaheks. [[1. aprill]]il [[1927]] jõustus [[Eesti-Läti piir|Eesti lõunapiir]] lõplikult.

[[9. juuli]]l [[1941]] hõivasid Valga [[Väegrupp Nord|Saksa okupatsiooniväed]]. [[19. september|19. septembril]] [[1944]] vabanes Valga [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonist]], mis asendus [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooniga]].

[[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1993]] toimusid [[Eesti taasiseseisvumine|taasiseseisvunud Eestis]] [[Valga Linnavolikogu]] valimised. Alates [[1994]]. aastast toimuvad igal aastal [[11. juuni]], Valga linna aastapäeva paiku [[Valga linna päevad]]. Alates [[2005]]. aastast antakse linnapäevade ajal silmapaistvatele valgalastele [[Valga linna aukodanik]]u tiitel.

Seoses [[Schengeni leping]]uga liitumisega kõrvaldati [[21. detsember|21. detsembril]] [[2007]] Valgas kõik [[Eesti-Läti piir]]i [[piiripunkt]]id ja -tõkked (vt- [[Valga-1 piiripunkt]], [[Valga-3 piiripunkt]]).

==Vaata ka==
*[[Valga Põhikool]]
*[[Valga Gümnaasium]]
*[[Valga Gümnaasiumi raamatukogu]]
*[[Valga lipp]]
*[[Valga Muuseum]]
*[[Valga muusikakool]]
*[[Valga/CKE Inkasso]]
*[[Valga FC Warrior]]
*[[Valga Cruising]]
*[[Valga Keskraamatukogu]]
*[[Valga Keskstaadion]]
*[[Valga Käval]]
*[[Valga Jaani kirik]]
*[[Valga Issidori peakirik]]
*[[Jumalaema Vladimiri pühakuju kirik]]
*[[Valga vangilaagri kalmistu]]
*[[Valga vana linnakalmistu]]
*[[Valga Tartu tänava kalmistu]]
*[[Valga Toogipalu kalmistu]]
*[[Priimetsa kalmistu]]
*[[Valga haigla]]
*[[Valga depoo]]
*[[Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus]]
*[[Valga vapp]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;b7Uyc&quot;&gt;[https://www.siseministeerium.ee/public/KOV_juhid__veebr_2014.xls Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga], vaadatud 17. oktoober 2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vBiwZ&quot;&gt;Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gsidh&quot;&gt;Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lvtPM&quot;&gt;Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;I6xti&quot;&gt;[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&amp;ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&amp;path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&amp;lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;G62oT&quot;&gt;[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&amp;lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SLBnP&quot;&gt;http://www.valgamaalane.ee/1351938/valgas-avati-vabadussammas&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hsh7X&quot;&gt;http://www.valgamaalane.ee/1351134/vabadussamba-pronkskuju-sai-paika&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonscat|Valga, Estonia}}
*[http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/valga/valga.html/ Valga linna ajaloolised traditsioonid], [https://valgalinn.ee/ Valga linna kroonika]
*[http://www.fallingrain.com/world/LG/30/Valka.html Valga kaartidel (ingliskeelne teave)]
*[http://www.geonames.org/maps/google_57.778_26.047.html Valga linn ja Valga Maakond kaartidel (ingliskeelne)]
*Elmar Anton. [http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/valga Valga linna ajaloolised traditsioonid]. [[Eesti Kirjandusmuuseum]]. 2007.
*[https://goo.gl/maps/jJguLYiN1ht9Jzhn7 Valga] kaardil

{{Eesti linnad}}
{{Valga vald}}

[[Kategooria:Valga| ]]
[[Kategooria:Eesti linnad]]
[[Kategooria:Valga kreis]]</text>
      <sha1>d6da5qyjfyft99w7sydlc2nyd2iw0jn</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171936</id>
      <parentid>6171886</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T14:36:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andreas Tamm</username>
        <id>137190</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Ajalugu */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13537" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib 1920. aastal loodud Eesti linnast; Läti linna kohta vaata lehekülge [[Valka]]; varasema Liivimaa linna kohta vaata lehekülge [[Valga (Liivimaa)]]}}
{{EestiAsula
|  nimi = Valga
|  pilt = Valga2015dec.jpg
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Valga
}}
[[Pilt:Valga keskväljak 2020.jpg|pisi|[[Valga keskväljak]]]]
[[Pilt:ValgaLibrary.jpg|pisi|[[Valga Keskraamatukogu]] ([[Zenckeri villa]])]]
'''Valga''' on [[maakonnalinn]] [[Lõuna-Eesti]]s [[Eesti]]-[[Läti]] piiril, [[Valga maakond|Valga maakonna]] ja [[Valga vald|Valga valla]] [[halduskeskus]].

Valga on Eesti kõige lõunapoolsem linn. Enne iseseisvate Eesti ja Läti riikide teket moodustas Valga koos Läti [[Valka]]ga ühtse linna. Valgat läbib [[Pedeli jõgi]]. Linnas asub [[Valga raudteejaam]]. Elanikke on 2019. aasta seisuga 12 182.

2017. aastal ühinesid Valga linn, [[Õru vald|Õru]], [[Tõlliste vald|Tõlliste]], [[Karula vald|Karula]] ja [[Taheva vald|Taheva]] vald, [[Valga vald|Valga vallaks]]. Valga viimane [[Valga linnapea]] oli [[Kalev Härk]].&lt;ref name=&quot;b7Uyc&quot; /&gt; Tema ametijärglane [[Margus Lepik]] on [[Valga vallavanem]].

== Elanike arv ==
*1922: 9500
*1934: 10 800
*1939: 10 419 (5762 naist ja 4657 meest; 1. detsember, aadressibüroo andmed) 
*1940: 10 402 (5760 naist ja 4642 meest; 1. jaanuar, aadressibüroo andmed)
*1959: 13 300
*1970: 17 000
*1979: 18 500
*1989: 17 700
*1990: 13 390 (1. jaanuar)
*2000: 14 352 (1. jaanuar, statistikaameti andmed)
*2006: 13 930 (1. jaanuar, statistikaameti andmed)
*2009: 13 738 (7599 naist ja 6139 meest), 12 998 arvestades rännet (1. jaanuar, statistikaameti andmed)

;Valga elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
!rowspan=&quot;2&quot; |Rahvus
!colspan=&quot;2&quot; |1970&lt;ref name=&quot;vBiwZ&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot; |1979&lt;ref name=&quot;gsidh&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot; |1989&lt;ref name=&quot;lvtPM&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot; |2000&lt;ref name=&quot;I6xti&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot; |2011&lt;ref name=&quot;G62oT&quot; /&gt;
|-
!arv
!%
!arv
!%
!arv
!%
!arv
!%
!arv
!%
|-
|'''Kokku'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''16 795'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''100'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''18 474'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''100'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''17 722'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''100'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''14 323'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''100'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''12261'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''100'''
|-
|[[eestlased]]
| style=&quot;text-align:right;&quot;|9635
| style=&quot;text-align:right;&quot;|57,37
| style=&quot;text-align:right;&quot;|10 052
| style=&quot;text-align:right;&quot;|54,41
| style=&quot;text-align:right;&quot;|9383
| style=&quot;text-align:right;&quot;|52,95
| style=&quot;text-align:right;&quot;|8970
| style=&quot;text-align:right;&quot;|62,63
| style=&quot;text-align:right;&quot;|7886
| style=&quot;text-align:right;&quot;|64,32
|-
|[[venelased]]
| style=&quot;text-align:right;&quot;|5241
| style=&quot;text-align:right;&quot;|31,21
| style=&quot;text-align:right;&quot;|6164
| style=&quot;text-align:right;&quot;|33,37
| style=&quot;text-align:right;&quot;|6140
| style=&quot;text-align:right;&quot;|34,65
| style=&quot;text-align:right;&quot;|3913
| style=&quot;text-align:right;&quot;|27,32
| style=&quot;text-align:right;&quot;|3224
| style=&quot;text-align:right;&quot;|26,29
|-
|[[ukrainlased]]
| style=&quot;text-align:right;&quot;|554
| style=&quot;text-align:right;&quot;|3,30
| style=&quot;text-align:right;&quot;|766
| style=&quot;text-align:right;&quot;|4,15
| style=&quot;text-align:right;&quot;|720
| style=&quot;text-align:right;&quot;|4,06
| style=&quot;text-align:right;&quot;|421
| style=&quot;text-align:right;&quot;|2,94
| style=&quot;text-align:right;&quot;|386
| style=&quot;text-align:right;&quot;|3,15
|-
|[[valgevenelased]]
| style=&quot;text-align:right;&quot;|170
| style=&quot;text-align:right;&quot;|1,01
| style=&quot;text-align:right;&quot;|322
| style=&quot;text-align:right;&quot;|1,74
| style=&quot;text-align:right;&quot;|307
| style=&quot;text-align:right;&quot;|1,73
| style=&quot;text-align:right;&quot;|211
| style=&quot;text-align:right;&quot;|1,47
| style=&quot;text-align:right;&quot;|156
| style=&quot;text-align:right;&quot;|1,27
|-
|[[lätlased]]
| style=&quot;text-align:right;&quot;|382
| style=&quot;text-align:right;&quot;|2,27
| style=&quot;text-align:right;&quot;|448
| style=&quot;text-align:right;&quot;|2,43
| style=&quot;text-align:right;&quot;|456
| style=&quot;text-align:right;&quot;|2,57
| style=&quot;text-align:right;&quot;|334 
| style=&quot;text-align:right;&quot;|2,33
| style=&quot;text-align:right;&quot;|262
| style=&quot;text-align:right;&quot;|2,14
|-
|[[soomlased]]
| style=&quot;text-align:right;&quot;|121
| style=&quot;text-align:right;&quot;|0,72
| style=&quot;text-align:right;&quot;|136
| style=&quot;text-align:right;&quot;|0,74
| style=&quot;text-align:right;&quot;|126
| style=&quot;text-align:right;&quot;|0,71
| style=&quot;text-align:right;&quot;|99
| style=&quot;text-align:right;&quot;|0,69
| style=&quot;text-align:right;&quot;|55
| style=&quot;text-align:right;&quot;|0,45
|-
|muud 
| style=&quot;text-align:right;&quot;|692
| style=&quot;text-align:right;&quot;|4,12
| style=&quot;text-align:right;&quot;|586
| style=&quot;text-align:right;&quot;|3,17
| style=&quot;text-align:right;&quot;|590
| style=&quot;text-align:right;&quot;|3,33
| style=&quot;text-align:right;&quot;|375
| style=&quot;text-align:right;&quot;|2,62
| style=&quot;text-align:right;&quot;|292
| style=&quot;text-align:right;&quot;|2,38
|}

[[Pilt:ValgaTrainStation.jpg|pisi|[[Valga raudteejaam]]]]
== Majandus ==
Valga on tähtis [[tööstus]]keskus. Töötleva tööstuse 9 ettevõttes töötas 2015. aastal 900 töötajat ning käive oli ligikaudu 50 miljonit eurot.
Tähtsaim tööstusharu, mille arvel on umbes pool linna tööstustoodangust, on toiduainetetööstus. Seda esindab linna suurim ettevõte – Atria Eesti [[Valga Lihatööstus]].

Väiksema tähtsusega on rõiva- ja jalatsitööstus, metallitöötlemine ning mööblitööstus.

== Vaatamisväärsused ==
Valgas on [[klassitsism|varaklassitsistlikus arhitektuuristiilis]] [[Valga Jaani kirik|Jaani kirik]] (ehitatud 1787–1816, arhitekt [[Christoph Haberland]]), kus asub [[Friedrich Ladegast]]i [[1867]]. aastal ehitatud [[Valga Jaani kiriku orel|Jaani kiriku orel]].

Valga vanim park on 1860. aastatel rajatud [[Friedrichshofi park]]{{lisa viide}}. 20. sajandi algul rajati [[Valga linnapark]]{{lisa viide}}. 16. augustil 2013 taasavati linnapargis [[Valga Vabadussõja mälestussammas|Vabadussõja mälestussammas]].&lt;ref name=&quot;SLBnP&quot; /&gt; Algne mälestussammas (autor [[Amandus Adamson]]) õhiti [[21. september|21. septembril]] [[1940]] nõukogude aktivistide poolt.&lt;ref name=&quot;Hsh7X&quot; /&gt;

== Sõpruslinnad ==

{| cellpadding=&quot;10&quot;
|- style=&quot;vertical-align:top;&quot;
|
*{{riigi ikoon|Belgia}} [[Durbuy vald|Durbuy]], Belgia
*{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Hallsberg]], Rootsi
*{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Haparanda]], Rootsi
*{{riigi ikoon|Taani}} [[Kalundborg]], Taani
*{{riigi ikoon|Soome}} [[Uusikaupunki]], Soome
||
*{{riigi ikoon|Poola}} [[Kobylnica]], Poola
*{{riigi ikoon|Poola}} [[Kościelisko]], Poola
*{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Lübz]], Saksamaa
*{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Novgorod]], Venemaa
*{{riigi ikoon|Läti}} [[Valka]], Läti
||
*{{riigi ikoon|USA}} [[Oakland]], USA
*{{riigi ikoon|Soome}} [[Orimattila]], Soome
*{{riigi ikoon|Soome}} [[Tornio]], Soome
*{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Östhammar]], Rootsi
|}

== Pilte ==
&lt;gallery&gt;
Valga 02 08 2007.jpg|[[Eesti-Läti piir]]ipunkt Valgas 2007. aastal
Valga südalinn.jpg|Valga südalinn
Valga Jaani kirik.jpg|[[Valga Jaani kirik]]
Valga õigeusu kirik.jpg|[[Valga Issidori peakirik]]
Ramsi vesiveski.jpg|[[Ramsi vesiveski]]
Valga katoliku kabel.jpg|Valga katoliku kabel

&lt;/gallery&gt;
== Ajalugu ==
[[Pilt:Valga Raekoda 1.jpg|pisi|[[Valga raekoda]], [[Kesk tänav]] 11]]
[[Pilt:Monument to train - panoramio.jpg|pisi|Vedur-mälestusmärk Valga jaama lähedal. Vedur püstitati, et tähistada 1889. aastal avatud Pihkva-Valga-Riia rongiühenduse 110. aastapäeva.]]
[[Pilt:USSR map NO 35-8 Valga.jpg|pisi|Valga linn ja ümbrus [[Külm sõda|külma sõja]] aegsel Ameerika Ühendriikide sõjalisel kaardil]]
{{Vaata|Valga ajalugu|Valga (Liivimaa)}}
[[Valga (Liivimaa)|Valga]] sai  [[linnaõigused]] 19. sajandi alguseks. Valga Linnavalitsus tegutses 20. sajandil [[Valga raekoda|Valga raekojas]], [[Suur-Sepa tänav]] 1. 
{{vaata|Valga raad|Valga Linnavalitsus|Valga Linnavolikogu}}
{{vaata|Valga linnapea}}, ''[[Valga linnavolinike loend 1914]]&lt;ref&gt;[https://valgalinn.ee/wiki/organisatsioon/78-valga-linnavolikogu-koosseis-1914-1917-juuli/ Valga linnavolikogu koosseis (1914-1917 juuli)], valgalinn.ee/wiki&lt;/ref&gt;, [[Valga linnavolinike loend 1924|1924]]&lt;ref&gt;[https://valgalinn.ee/wiki/organisatsioon/3048-valga-linnavolikogu-koosseis-1924-1926/ Valga linnavolikogu koosseis (1924-1926)], valgalinn.ee/wiki&lt;/ref&gt;[[Valga linnavolinike loend 1927|1927]], [[Valga linnavolinike loend 1930|1930]]&lt;ref&gt;[https://valgalinn.ee/wiki/organisatsioon/2782-valga-linnavolikogu-koosseis-1930-1932/ Valga linnavolikogu koosseis (1930-1932)], valgalinn.ee/wiki&lt;/ref&gt;, [[Valga linnavolinike loend 1934|1934]], [[Valga linnavolinike loend 1939|1939]]''

Olulise tõuke Valga linna arengule andis [[Pihkva–Riia raudtee]] rajamine, millest [[Tartu–Valga raudteelõik]] avati 1887. aastal, Valga–Riia raudtee 1888. aastal ja aastal 1889 tehniliselt kõige keerulisem Valga–Pihkva raudteelõik. Seoses raudteega ehitati ka [[Valga raudteejaam|raudteejaam]] ning Valgast sai peagi kõige kiiremini kasvav linn Eestis.

1917. aasta 14. juuli üldkoosolekul [[Valga Eesti Rahvahariduse Selts]]i otsustati avada emakeelsed [[keskkool]]id tütarlastele ja poeglastele ning emakeelne algkool. Koolide jaoks otsustati Wolfi eelgümnaasiumi maja,  Puškini tänav 19. ära osta. Tütarlaste koolijuhatajaks sai prl M. Pärna ja poeglaste kooli ajutiseks juhataks õp J. Kerg kuni õp. O. Sild Valka jõudmiseni. [[1. juuni]]l [[1922]] asutati [[Valga Muusikakool]], mis on koos [[Narva Muusikakool]]iga vanimaid muusikakoole Eestis.

Eesti ja [[Läti]] iseseisvumisel muutus Valga kuuluvuse küsimus peamiseks tüliõunaks kahe riigi vahel. Vaidlust asus lahendama rahvusvaheline komisjon, mida juhtis [[Suurbritannia|Briti]] kolonel [[Stephen Tallents|Stephen George Tallents]]. Kuna kumbki pool ei nõustunud kompromissi tegema, siis jagas Tallents Valga linna kaheks. [[1. aprill]]il [[1927]] jõustus [[Eesti-Läti piir|Eesti lõunapiir]] lõplikult.

[[9. juuli]]l [[1941]] hõivasid Valga [[Väegrupp Nord|Saksa okupatsiooniväed]]. [[19. september|19. septembril]] [[1944]] vabanes Valga [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonist]], mis asendus [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooniga]].

[[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1993]] toimusid [[Eesti taasiseseisvumine|taasiseseisvunud Eestis]] [[Valga Linnavolikogu]] valimised. Alates [[1994]]. aastast toimuvad igal aastal [[11. juuni]], Valga linna aastapäeva paiku [[Valga linna päevad]]. Alates [[2005]]. aastast antakse linnapäevade ajal silmapaistvatele valgalastele [[Valga linna aukodanik]]u tiitel.

Seoses [[Schengeni leping]]uga liitumisega kõrvaldati [[21. detsember|21. detsembril]] [[2007]] Valgas kõik [[Eesti-Läti piir]]i [[piiripunkt]]id ja -tõkked (vt- [[Valga-1 piiripunkt]], [[Valga-3 piiripunkt]]).

==Vaata ka==
*[[Valga Põhikool]]
*[[Valga Gümnaasium]]
*[[Valga Gümnaasiumi raamatukogu]]
*[[Valga lipp]]
*[[Valga Muuseum]]
*[[Valga muusikakool]]
*[[Valga/CKE Inkasso]]
*[[Valga FC Warrior]]
*[[Valga Cruising]]
*[[Valga Keskraamatukogu]]
*[[Valga Keskstaadion]]
*[[Valga Käval]]
*[[Valga Jaani kirik]]
*[[Valga Issidori peakirik]]
*[[Jumalaema Vladimiri pühakuju kirik]]
*[[Valga vangilaagri kalmistu]]
*[[Valga vana linnakalmistu]]
*[[Valga Tartu tänava kalmistu]]
*[[Valga Toogipalu kalmistu]]
*[[Priimetsa kalmistu]]
*[[Valga haigla]]
*[[Valga depoo]]
*[[Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus]]
*[[Valga vapp]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;b7Uyc&quot;&gt;[https://www.siseministeerium.ee/public/KOV_juhid__veebr_2014.xls Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga], vaadatud 17. oktoober 2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vBiwZ&quot;&gt;Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gsidh&quot;&gt;Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lvtPM&quot;&gt;Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;I6xti&quot;&gt;[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&amp;ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&amp;path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&amp;lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;G62oT&quot;&gt;[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&amp;lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SLBnP&quot;&gt;http://www.valgamaalane.ee/1351938/valgas-avati-vabadussammas&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hsh7X&quot;&gt;http://www.valgamaalane.ee/1351134/vabadussamba-pronkskuju-sai-paika&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonscat|Valga, Estonia}}
*[http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/valga/valga.html/ Valga linna ajaloolised traditsioonid], [https://valgalinn.ee/ Valga linna kroonika]
*[http://www.fallingrain.com/world/LG/30/Valka.html Valga kaartidel (ingliskeelne teave)]
*[http://www.geonames.org/maps/google_57.778_26.047.html Valga linn ja Valga Maakond kaartidel (ingliskeelne)]
*Elmar Anton. [http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/valga Valga linna ajaloolised traditsioonid]. [[Eesti Kirjandusmuuseum]]. 2007.
*[https://goo.gl/maps/jJguLYiN1ht9Jzhn7 Valga] kaardil

{{Eesti linnad}}
{{Valga vald}}

[[Kategooria:Valga| ]]
[[Kategooria:Eesti linnad]]
[[Kategooria:Valga kreis]]</text>
      <sha1>138s00es05exki7o3cbimr5y5lsdwci</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Myanmar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>4173</id>
    <revision>
      <id>6172090</id>
      <parentid>5942325</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:02:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Dr Oldekop</username>
        <id>12255</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Taimed */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11055" xml:space="preserve">{{uuenda}}

{{Riik
|  riiginimi = Myanmari Liidu Vabariik
|  omastav = Myanmari
|  nimi1_keel = birma | nimi1 = [[Pilt:Myanmar long form.svg|200px]] | nimi1_latin =  Pyidaungzu Thamada Myanma Naingngandaw
|  mis_lipp = 
|  mis_vapp = 
|  vapp = State seal of Myanmar.svg
|  vapi_laius = 100px
|  asendikaart = Myanmar in its region.svg
|  deviis = 
|  riigikeel = [[birma keel|birma]]
|  ametlik_keel = 
|  pealinn = [[Naypyidaw]]
|  riigipea_ametinimi = president
|  riigipea_nimi = [[Myint Swe]] ''(kohusetäitja)''
|  valitsusjuhi_ametinimi = peaminister
|  valitsusjuhi_nimi = [[Min Aung Hlaing]]
|  pindala = 678578
|  rahvaarv = 51419420
|  rahvaarv_seis = 2014
|  iseseisvus = [[4. jaanuar]] [[1948]]
|  valuuta = [[Myanmari kjatt|kjatt]] (MMK)
|  ajavöönd = [[maailmaaeg]] +6.30
|  hümn = [[Gba Majay Bma]]
|  usund = 
|  üladomeen = [[.mm]]
|  telefonikood = 95
|  riigikord = vabariik (''de facto'' [[sõjaväeline diktatuur]])
|  SKT = 
|  SKT_elaniku_kohta = 
|  rok-i_kood = MYA
|  märkused = 
}}

'''Myanmar''' (ka ''Birma''; riigi ametlik eestikeelne nimi on '''Myanmari Liidu Vabariik''') on maa ja riik [[Kagu-Aasia]]s. Kuni 21. oktoobrini 2010 oli riigi ametlik nimi ''Myanmari Liit''.

Ta piirneb [[Bangladesh]]i, [[India]] ([[Mizoram]]i, [[Manipur]]i, [[Nagaland]]i ja [[Arunachal Pradesh]]i osariigi), [[Hiina]] Rahvavabariigi, [[Laos]]e, [[Tai]] ning [[India ookean]]iga ([[Andamani meri|Andamani mere]] [[Bengali laht|Bengali]] ja [[Mottama laht|Mottama lahega]]).

Andamani meri eraldab Myanmari edelas asuvast India liiduterritooriumist [[Andamanid ja Nicobarid|Andamanidest ja Nicobaridest]].

==Nimi==
Riigi nime Euroopa keeltes palus muuta riigi praegune juhtkond, kes [[18. juuni]]l [[1989]] kuulutas riigi [[birma keel|birmakeelseks]] nimeks Pyi-daung-zu Myan-ma Naing-ngan-daw ja ingliskeelseks nimeks ''Union of Myanmar''. [[ÜRO]] on nimemuutust tunnustanud. Mõned riigid, sealhulgas [[USA]] ja [[Suurbritannia]] kasutavad riigi endist nime ([[inglise keel]]es ''Burma''), sest nad ei tunnusta sõjaväelist diktatuuri, millelt uus nimi pärineb. Ka riigi demokraatlik opositsioon kasutab endist nime. Paljud inimesed maailmas kasutavad nime &quot;Myanmar&quot;, sidumata seda toetusega praegusele režiimile.

Eestikeelne põhinimi oli vahepeal &quot;Myanmar&quot;, alates 2006. aasta suvest jälle &quot;Birma&quot; ning alates 2015. aasta aprillist&lt;ref&gt;http://www.eki.ee/knab/mmaadpar.htm&lt;/ref&gt; uuesti Myanmar.

==Loodus==
Myanmar on mussoonkliimaga subtroopiline ja troopiline, põhiliselt mägine maa.

===Pinnamood===
Myanmar on mägine maa.

Mäeahelikke lahutavad [[Irrawaddy]], [[Salween]]i ja [[Sittaung]]i jõe [[jõeorg|org]], mis on põhja-lõunasihilised. Irrawaddy ja Salween saavad alguse [[Hiina]] Rahvavabariigi territooriumil asuvalt [[Tiibeti kiltmaa]]lt.

Irrawaddy oru võib jaotada kolmeks osaks. Oru kitsas, hõredalt asustatud osa ulatub umbes 80 kilomeetrit [[Mandalay]]st põhja pool. Irrawaddy orgu valgub ka teisi kiireid mägijõgesid. Jõeoru keskosa on vähese sademetehulgaga piirkond. Oma [[delta]]s voolab jõgi 290 kilomeetri pikkuselt. Irrawaddy org on künklik. Keskosas ja deltas toimub intensiivne [[erosioon]]. Irrawaddyst ida pool piki jõeorgu kulgevad madalad [[Bago mäed]].

Irrawaddy orust lõuna pool ning [[Arakani osariik|Arakani osariigist]] on 1500–3000&amp;nbsp;m (kuni 4000 meetri) kõrgused [[Arakani mäed]]. Põhja pool jätkuvad nad [[Patkai]], [[Kumôni ahelik|Kumôni]] mäeahelikuna (kõrgus ulatub 5881 meetrini).

Kirdes ja idas on mägismaad, sealhulgas [[Šani mägismaa]], mille keskmine kõrgus on 900 meetrit. Sügavas kitsas orus voolab jõgi. Šani mägismaal on levinud [[karst]].

Riigi lõunaosa moodustab [[Tanintharyi piirkond]], mis asub [[Malaisia]]le viival [[Kra maakitsus]]el. Seal on madalad ja keskmise kõrgusega järskude nõlvadega mäeahelikud.

===Siseveekogud===

====Järvede loend====
[[Hlawga järv]] – [[Indawgyi järv]] – [[Inle järv]] – [[Inya järv]] – [[Kandawgyi]]

====Jõed====
Tähtsaim jõgi on [[Irrawaddy]], mille äärsetel viljakatel madalikel elab enamik riigi elanikest.

====Jõgede loend====
[[Anni jõgi]] – [[Ataran]] – [[Bago jõgi]] – [[Bilini jõgi]] – [[Bogale jõgi]] – [[Chindwinn]] – [[Daga]] – [[Gyaing]] – [[Haungthayaw]] – [[Hkrang Hka]] – [[Irrawaddy]] – [[Kaladan]] – [[Nam Hka]] – [[Nam Hsin]] – [[Nam Lang]] – [[Salween]] – [[Sittaung]]

===Kliima===
Kogu riik peale äärmise põhjaosa asub [[mussoon]]ipiirkonnas. Olenevalt pinnamoest on mussoonide mõju erinev.

Suurem osa riigist on väga sademeterikas, kusjuures sajab peaaegu ainult suvel.

[[Arakani osariik|Arakani osariigis]] ja [[Tanintharyi piirkond|Tanintharyi piirkonnas]] sajab aastas kuni 5000 mm sademeid. Irrawaddy deltas sajab 1500–2500 mm ning idapoolsetel mägismaadel ja riigi põhjaosas 1000–2000 mm aastas. Kuivadel aladel Irrawaddy oru keskosas on aastane sademetehulk alla 1000 millimeetri.

Myanmaris on kolm aastaaega:

* vihmaaeg mai lõpust oktoobri keskpaigani;
* jahe aastaaeg novembri lõpust märtsi lõpuni;
* kuum aastaaeg aprillist või maist oktoobri või novembrini.

===Taimkate===
Peaaegu pool Myanmari territooriumist on kaetud metsaga.

Kõige sademeterikkamatel aladel on tavalised laialehised igihaljad vihmametsad.

Väiksema sademetehulgaga piirkondades langetavad puud kuival aastaajal lehed. Sellistest puudest on tuntuim [[suur tiikpuu]]. See kuivem piirkond oli eelajaloolisel ajal [[savann]].

Irrawaddy delta oli varem soomets. Nüüd on puud langetatud, et teha ruumi põllumaale. Delta ja suurem osa rannikust on ääristatud [[mangroov]]idega.

==Riik==
===Haldusjaotus===
[[Fail:Myanmar, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|püsti|Myanmari haldusjaotus]]

Myanmar jaguneb halduslikult järgmisteks osariikideks (''pyinè'', ''state''), piirkondadeks (''taing'', ''division'') ja liiduterritooriumiks:

#[[Arakani osariik]]
#[[Ayeyawadi piirkond]]
#[[Bago piirkond]]
#[[Kaja osariik]]
#[[Kareni osariik]]
#[[Katšini osariik]]
#[[Magway piirkond]]
#[[Mandalay piirkond]]
#[[Moni osariik]]
#[[Naypyidaw]] (liiduterritoorium)
#[[Sagaingi piirkond]]
#[[Šani osariik]]
#[[Taninthayi piirkond]]
#[[Tšini osariik]]
#[[Yangoni piirkond]]

== Rahvastik ==

===Rahvused===
Myanmari elanikest on 70% [[birmalased]], 8,5% [[šanid]], 6,2% [[karenid]] ([[kristlus|kristlased]]), 4,5% [[arakanid]] ([[Budism|budistid]]), 2,4% [[monid]], 2,2% [[tšinid]], 1,4% [[katšinid]] ja muud [[etnos]]ed; peale selle on 1...2% [[hiinlased]] ja 1% [[indialased]].

===Demograafilised näitajad===
2014. aasta rahvaloenduse andmetel oli Myanmari rahvaarv 51 419 420. Enne seda arvati, et ligikaudne rahvaarv on 56 miljonit, sest viimane sõjaväehunta korraldatud rahvaloendus toimus 1983. aastal. Eelmine usaldusväärne rahvaloendus toimus 1931. aastal.

Myanmari rahvastiku tihedus on 75,8 inimest ruutkilomeetri kohta. Tegu on piirkonna ühe hõredamalt asustatud riigiga.

Naaberriigis Tais elab 600 000 registreeritud Myanmari päritolu võõrtöölist, kuid miljonid töötavad mitteametlikult, moodustades Tais töötavatest võõrtöölistest 80%.

[[Iive]] oli 1998. aastal 1,50%, 1998. aastal 1,20%.

Keskmine oodatav eluiga oli 2002. aastal 57,2 aastat.

Imikute suremus oli 2002. aastal 77 [[promill]]i.

===Kirjaoskus===
Kirjaoskuse tase oli 2002. aastal 85,3.

===Keeled===
[[Birma keel]]t kõneleb 70% elanikest. Kõneldakse ka vähemusrahvaste keeli: [[šani keel]]t (umbes 3,2 miljonit kõnelejat), kareni keeli ([[idapvoo keel|idapvoo]], [[läänepvoo keel|läänepvoo]] ja [[sgoo keel|sgoo]] keel, kokku 2,8 miljonit), [[arakani keel]]t (765 000), [[moni keel]]t (743 000), [[Hakha tšini keel]]t (446 000), [[paraugi keel]]t (400 000) jt. Umbes 2,5 miljonit hiina immigranti räägivad [[hiina keel]]t. [[Inglise keel]] on ärikeel.

===Asustus===

====Tähtsamad asulad====
''Myanmari asulate loendit vaata artiklist [[Myanmari asulate loend]]''

Myanmari suuremate linnade hinnanguline [[elanike arv]] ([[2004]]):

#[[Yangon]] (4 454 500)
#[[Mandalay]] (1 176 900)
#[[Mawlamyine]] (405 800)
#[[Pathein]] (215 600)
#[[Bago]] (200 900)
#[[Mônywa]] (163 400)
#[[Sittwe]] (161 400)
#[[Meiktila]] (161 000)
#[[Taunggyi]] (151 400)
#[[Beik]] (148 200)
#[[Dawei]] (139 900)
#[[Lashio]] (133 600)
#[[Pyay]] (131 200)
#[[Myingyan]] (128 600)
#[[Hinthada]] (122 700)
#[[Pyin Oo Lwin]] (113 900)
#[[Pakokku]] (112 500)
#[[Thaton]] (104 800)
#[[Yenangyaung]] (97 900)
#[[Taungoo]] (97 700)

==Majandus==
Myanmar on üks maailma vaesemaid maid. Myanmari [[rahvamajanduse kogutoodang]] inimese kohta oli 2001. aastal vähem kui 746 [[USA dollar]]it. Kaks kolmandikku töötajatest on tegev [[põllumajandus]]es.

Myanmari idaosa [[Laos]]e ja [[Tai]] piiri ääres on osa [[Kuldne Kolmnurk|Kuldsest Kolmnurgast]]. Seal kasvatatakse [[unimagun]]at ja toodetakse sellest [[heroiin]]i. Uimastitootmise taaskasvamise tõttu [[Afganistan]]is on Myanmari osatähtsus heroiiniturul märgatavalt kahanenud.

==Ajalugu==

[[11. sajand]]il rajas kuningas [[Anawrahta]] (Anoratha) esimese Birma riigi.

[[Konbaungi dünastia|Konbaungi kuningadünastia]] valitses riiki (1752–1885) kuni kaotuseni [[Briti-Birma sõjad|Briti-Birma sõdades]], kuid enne seda [[18. sajand]]il laiendas oma valdusi [[Tai]] arvelt, India [[Manipur]]i alad ja seisis vastu Hiina laienemispüüdlustele.

[[19. sajand]]il sattus Birma pärast mitut sõda ([[Briti-Birma sõda (1824–1826)|1824–1826]], [[Briti-Birma sõda (1852)|1852]], [[Briti-Birma sõda (1885)|1885]]) [[Suurbritannia ja Iiri Ühendkuningriik|Briti]] [[Briti impeerium|impeeriumi võimu]] alla. Birma viimane kuningas saadeti [[Briti India]]sse pagendusse, kus ta ka suri. Birmast sai [[Briti India]] osa.

[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus okupeeris Birma [[Jaapan]], kuid pärast sõja lõppu vallutasid britid selle tagasi.

[[1948]]. aastal saavutas Birma iseseisvuse. Pärast lühikest demokraatlikku perioodi on Birmat alates aastast 1962 valitsenud sõjaväelised režiimid.

1989. aastal nimetati riik võõrkeeltes ümber Myanmariks.

[[1990]]. aastal toimusid demokraatlikud valimised, mille võitis ülekaalikult opositsiooniline Rahvuslik Liiga Demokraatia eest. Valimised kuulutati kehtetuks. Üliõpilaste rahumeelsed meeleavaldused suruti maha. Sõjaväeline režiim on endiselt võimul. Opositsiooniliider [[Aung San Suu Kyi]] viibis [[koduarest]]is.

Eesti sõlmis Myanmariga [[diplomaatilised suhted]] 26. septembril [[2012]].

2015. aastal sai võimule Aung San Suu Kyi juhitud [[Rahvuslik Demokraatialiiga]]. 

2021. aastal võttis taas sõjavägi võimu üle.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.bbc.com/news/world-asia-pacific-11685977|pealkiri=Aung San Suu Kyi: Myanmar democracy icon who fell from grace|väljaanne=BBC|aeg=3. veebruar 2021|vaadatud=20.02.2021}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
* [[Myanmari riigipeade loend]]
* [[Myanmari jalgpallikoondis]]

== Viited ==
{{viited}}

{{Aasiariigid}}

{{koord |type=country |region=MM}}

[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Aasia maad]]
[[Kategooria:Myanmar| ]]</text>
      <sha1>bnx7ri9d6o2zn2irhc3ot7itcb7qqhg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Seišellid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>4413</id>
    <revision>
      <id>6172344</id>
      <parentid>5740584</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T03:14:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14501" xml:space="preserve">{{Riik
|  riiginimi = Seišelli Vabariik
|  omastav = Seišellide
|  nimi1_keel = inglise | nimi1 = Republic of Seychelles
|  nimi2_keel = prantsuse | nimi2 = République des Seychelles
|  nimi3_keel = seišellikreooli | nimi3 = Repiblik Sesel
|  mis_lipp = 
|  mis_vapp = 
|  vapp = Coat of arms of Seychelles.svg
|  vapi_laius = 100px
|  asendikaart = Seychelles in its region (small islands magnified).svg
|  deviis = 
|  riigikeel = [[inglise keel|inglise]], [[prantsuse keel|prantsuse]] ja [[seišelli keel|seišelli]]
|  ametlik_keel = 
|  pealinn = [[Victoria (Seišellid)|Victoria]]
|  riigipea_ametinimi = president
|  riigipea_nimi = [[Wavel Ramkalawan]]
|  valitsusjuhi_ametinimi = 
|  valitsusjuhi_nimi = 
|  pindala = 455
|  rahvaarv = 93400
|  rahvaarv_seis = 2015
|  rahvaarv_viide = &lt;ref name=&quot;h8lxT&quot; /&gt;
|  iseseisvus = [[29. juuni]] [[1976]]
|  valuuta = [[Seišelli ruupia|ruupia]] (SCR)
|  ajavöönd = [[maailmaaeg]] +4
|  hümn = [[Koste Seselwa]]
|  usund = 
|  üladomeen = [[.sc]]
|  telefonikood = 248
|  riigikord = 
|  SKT = 
|  SKT_elaniku_kohta = 
|  rok-i_kood = SEY
|  märkused = 
}}

'''Seišellid''' (ametlikult '''Seišelli Vabariik''') on saareriik [[India ookean]]is [[Madagaskar]]ist [[põhi|põhja]] ja [[kirre|kirde]] pool. Seišellid on [[Aafrika]] väikseim riik. Riik hõlmab umbes 115 saart (riigi [[põhiseadus]]es on loetletud 155 saart), millest 33 on asustatud. Suurim saar on [[Mahé]], millel elab ligi 80% rahvastikust.

==Nimi==
Prantsuse kapten Corneille Nicholas Morphey nimetas saarestiku [[Prantsusmaa]] rahandusministri Jean Moreau de Séchellesi järgi.&lt;ref name=&quot;oZ6IV&quot; /&gt;

==Asend==
Seišellid asuvad India ookeanis 1500 kilomeetri kaugusel Aafrika mandri idarannikust, ulatudes 1200 kilomeetri ulatuses kirdest [[edel]]asse ja hõlmates kogupindala 388 498&amp;nbsp;km². Riigist [[lääs|läänes]] asuvad [[Keenia]], [[Tansaania]] ja [[Sansibar]], edelas [[Komoorid]] ja [[Mayotte]], [[lõuna]]s [[Madagaskar]] ja [[Réunion]], [[kagu]]s [[Mauritius]] ning kirdes [[Maldiivid]].

Riigi rannajoone kogupikkus on 491 kilomeetrit.&lt;ref name=&quot;yMXwC&quot; /&gt; Pikim vahemaa maismaal on 27 kilomeetrit.

==Loodus==
[[Pilt:Ile_de_Mahe_(1).JPG|pisi| Seišellide suurim saar [[Mahé]]]]
Seišellid koosnevad kahest suurest saarterühmast. Kirdeosas asub saarterühm [[Inner Islands]], millest suurema osa moodustavad [[Graniidisaared]], ning edela- ja keskosa hõlmavad [[Korallisaared]] ehk Outer Islands.

Inner Islandsi saarterühmas on kokku 42 saart, neist kaks on [[korallsaar]]ed, ülejäänud [[graniit]]saared. Suuremad saared on [[Mahé]] (157,3&amp;nbsp;km²), [[Praslin]] (38,8&amp;nbsp;km²), [[Silhouette]] (20,7&amp;nbsp;km²), [[La Digue'i saar|La Digue]] (10&amp;nbsp;km²), [[Félicité]]. Graniidisaared on tekkelt väga vanad ning asuvad suhteliselt lähestikku. Pinnas on neil viljakam ja elustik liigirohkem kui Korallisaartel.

Korallisaared ([[Lõuna korallisaared]], [[Amirandid]], [[Aldabra saared]], [[Alphonse'i saared]] ja [[Farquhari saared]]) paiknevad üksteisest kaugel ning on madalad (4–8 meetrit), neil domineerivad [[lubjakivi]] ja õhukesed kuivad [[muld|mullad]].

Amirantide hulka kuulub 26 korallsaart, Farquhari saari on 13 ja Aldabra saari 67.

Seišellide kõrgeim tipp on [[Seychellois]] (905 meetrit) Mahé saarel.

===Veestik===
Seišellidel asub 146 jõge ja oja.&lt;ref&gt;[http://www.geography-site.co.uk/pages/countries/drainage/seychelles_drainage.html Ülevaade Seišellide ojadest.]&lt;/ref&gt;

===Taimestik===
Aastal [[2000]] katsid [[mets]]ad 67% riigi territooriumist, peamiselt suuremate saarte siseosas. Saartel leidub palju [[endeem]]seid [[taim]]e- ja [[loom]]aliike.

Graniidisaartel kasvab umbes 75 endeemset taimeliiki ning Aldabra saartel lisaks umbes 25 liiki.

Levinud on mitmesugused [[palm]]id, [[pandan]]id, [[sõnajalgpuu]]d, [[orhidee]]d, [[viigipuu]]d. Mahé saarel kasvab muu hulgas väljasuremisohus [[meduuspuu]] ja kohalik [[lihasööjataim]].

[[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvad [[Aldabra]] atoll ja [[Praslin]]i saarel asuv palmimetsareservaat [[Vallée de Mai]].

===Loomastik===

[[Roomajad|Roomajaid]] on saartel 38 ja [[kahepaiksed|kahepaikseid]] 12 liiki.&lt;ref name=&quot;eY8iQ&quot; /&gt; Tuntud on [[hiidkilpkonn]]ad.

[[Linnud|Linnuliike]] on riigis 274, sealhulgas 17 endeemset ja 16 ohustatud liiki (teiste hulgas [[seišelli tuuletallaja]], [[sultantait]] ja [[seišelli bülbül]]). Lindude hulgas on veel [[seišelli sinituvi]], [[malagassi tuvi]], [[seišelli kaeluspapagoi]], mitmesugused [[värvulised]], [[tiir]]ud ja [[fregattlind|fregattlinnud]].

Saartel leidub 25 liiki [[imetajad|imetajaid]]; 6 liiki [[käsitiivalised|käsitiivalisi]], neist neli liiki on ohustatud.&lt;ref name=&quot;ZB3Uy&quot; /&gt;

===Kliima===
Seišellidel valitseb [[troopiline kliima]]. Keskmine temperatuur on +26...+28&amp;nbsp;°C, [[aasta keskmine sademete hulk|sademeid keskmiselt]] 2400, mägedes kuni 4000&amp;nbsp;mm aastas. [[Vihmaperiood]] kestab [[detsember|detsembrist]] [[märts]]ini. [[Mai]]st [[oktoober|oktoobrini]] on [[kuivaperiood]]. Kontrastid [[aastaaeg]]ade vahel on väikesed.

==Riigikord==
Seišellid on [[presidentaalne vabariik]]. [[Riigipea]] on viieks aastaks valitav [[Seišellide president|president]], kes on ühtlasi ka valitsusjuht. Presidendi nimetatud valitsus peab saama heakskiidu parlamendilt.

Seišellide parlament on ühekojaline 33-liikmeline [[Rahvuskogu (Seišellid)|Rahvuskogu]] (''National Assembly, Assemblée nationale''), mille liikmed valitakse viieks aastaks. 25 parlamendiliiget valitakse ühemandaadilistest ringkondadest ja 8 liiget proportsionaalselt vastavalt parteide saadud häältele. Valimisõiguse saavad kodanikud 17-aastaselt.

Riigis tegutsevad vasakpoolne [[Seišellide Progressiivne Rahvarinne]], liberaalne [[Seišellide Rahvuspartei]] ja Seišellide Demokraatlik Liit.

2016. aasta parlamendivalimiste järel sai Seišellide Demokraatlik Liit Rahvuskogus 19 ja Rahvuspartei 14 kohta.

Seišellid kuuluvad [[Briti Rahvaste Ühendus]]se.

[[Seišellide põhiseadus]] kehtib alates aastast [[1993]]. Põhiseaduse vastuvõtmise päev ([[18. juuni]]) on Seišellide rahvuspüha. Riigi kõrgemad kohtuorganiteks on ülemkohus ja konstitutsioonikohus.

==Haldusjaotus==

Seišellid on jagatud 25 ringkonnaks. Mahé saarel on 22 ringkonda, neist 8 pealinna [[Victoria (Seišellid)|Victoria]] linnastus. Kaks ringkonda on Praslini ja üks La Digue'i saarel ja selle lähisaartel. Ülejäänud saared ([[Korallisaared]]) ei kuulu ühtegi ringkonda.

[[Fail:Seychelles, administrative divisions (-outer islands +details) - et - colored.svg|pisi|350px|Seišellide ringkonnad]]

; Mahé
* Victoria
** [[Bel Airi ringkond]]
** [[La Rivière Anglaise'i ringkond]]
** [[Les Mamellesi ringkond]]
** [[Mont Buxtoni ringkond]]
** [[Mont Fleuri ringkond]]
** [[Plaisance'i ringkond]]
** [[Roche Caimani ringkond]]
** [[Saint Louis' ringkond]]
* Maaringkonnad
** [[Anse aux Pinsi ringkond]]
** [[Anse Boileau ringkond]]
** [[Anse Étoile'i ringkond]]
** [[Au Capi ringkond]]
** [[Anse Royale'i ringkond]]
** [[Baie Lazare'i ringkond]]
** [[Beau Valloni ringkond]]
** [[Bel Ombre'i ringkond]]
** [[Cascade'i ringkond]]
** [[Glacis' ringkond]]
** [[Grand'Anse Mahé ringkond]]
** [[Pointe La Rue ringkond]]
** [[Port Glaud' ringkond]]
** [[Takamaka ringkond]]

; Praslin
* [[Baie Sainte Anne'i ringkond]]
* [[Grand’Anse Praslini ringkond]]

; La Digue
* [[La Digue'i ringkond]]

==Riigikaitse==
Seišellide Kaitsejõud koosnevad armeest, eriüksusest ja rannavalvest. Kaitsejõudude tegevväelaste isikkoosseis on 200 isikut, kellele lisaks teenib 450 paramilitaarse üksuse liiget.&lt;ref name=&quot;UBAHC&quot; /&gt;

Rannavalve koosseisu kuulub 200 isikut, kelle seas on 80 merejalaväelast. Rannavalvele kuulub 3 patrullpaati.

==Majandus==
Seišellid on maailma väikseim riik, millel on oma raha ([[Seišelli ruupia]]).

Riigi tähtsamad majandusharud on [[turism]] ja [[kalapüük]], ka [[pangandus]]. Aastal [[2008]] tootsid teenused hinnanguliselt ligi 70% [[sisemajanduse kogutoodang]]ust; [[tööstus]]e osakaal oli umbes 28 ja [[põllumajandus]]e osakaal ligi 2%. Turismi alal töötab umbes 30% tööjõust. Tööstusharudest on olulisemad [[toiduainetetööstus]], [[laevaehitus]] ja [[mööblitööstus]]. Lisaks maitsetaimedele kasvatatakse muu hulgas [[bataat]]i ja [[banaan]]i; loomadest kasvatatakse eelkõige kodulinde.

[[Eksport|Eksporditakse]] muu hulgas [[kala (toit)|kala]], [[kaneel]]i, [[vanill]]i, [[nelk (vürts)|nelki]], [[tee (jook)|teed]] ja [[kopra]]t. Peamised ekspordipartnerid on [[Suurbritannia]], [[Prantsusmaa]] ja [[Mauritius]].

[[Import|Imporditakse]] peamiselt [[masin]]aid ning [[kütus]]eid. Peamised impordipartnerid on [[Saudi Araabia]], [[Saksamaa]] ja Prantsusmaa.

==Taristu==
[[Maantee|Maanteid]] kogupikkus on 526 kilomeetrit, millest 514 kilomeetrit on kattega teid. Seišellidel on [[vasakpoolne liiklus]].

Saartel on 14 [[lennujaam]]a. [[Seišellide rahvusvaheline lennujaam]] asub pealinna [[Victoria (Seišellid)|Victoria]] lähedal. Riigi peamine [[sadam]] asub Victorias.

==Rahvastik==
Statistikaameti andmetel oli [[2015]] Seišellide rahvaarv hinnanguliselt 93 400 inimest, kellest 46 300 olid mehed ja 47 100 naised.&lt;ref name=&quot;74ori&quot; /&gt;

Seišellid on rahvaarvult Aafrika kõige väiksem riik. Saarel puuduvad [[Pärismaalased|põliselanikud]], rahvastik on pärit peamiselt Aafrikast, [[Aasia]]st ja [[Euroopa]]st. Peaaegu kogu rahvastik elab Graniidisaarte kuuel suuremal saarel.

2015. aasta andmetel moodustavad alla 15-aastased riigi rahvastikust 20,2%, 15–44-aastased 41,8%, 45–64-aastased 23,6% ja vanemad kui 65-aastased 7,8% rahvastikust.

Riigis kõneldakse [[inglise keel|inglise]], [[prantsuse keel|prantsuse]] ja [[seišelli keel|seišelli]] (prantsuse kreooli) keelt.

92% täiskasvanutest on kirjaoskajad.

87% rahvastikust on [[katoliiklus|katoliiklased]].

2015. aastal registreeriti riigis 17 364 kuritegu.

== Ajalugu ==
[[Pilt:Bundesarchiv_B_145_Bild-F012976-0007,_Bonn,_Staatsbesuch_Pr%C3%A4sident_von_Zypern.jpg|pisi| [[Küpros]]e peapiiskop [[Makários III]] viibis Seišellidel asumisel [[1956]]–[[1957]]]]
[[Portugallased|Portugallaste]] tehtud kaartidel on Seišelle kujutatud [[1505]]. aastal, kuid [[araablased]] tundsid saari juba varem. [[1502]]. aastal külastas saari meresõitja [[Vasco da Gama]]. Saared olid [[piraadid|piraatide]] valduses [[18. sajand]]ini, mil Briti ja Prantsuse väed nad sealt minema ajasid. [[21. november|21. novembril]] [[1742]] maabus Mahé saarel prantsuse ekspeditsioon ja [[1756]] võtsid prantslased saared enda valdusse. Napoleoni sõdade ajal vallutasid saared britid. [[1834]] keelustati [[orjandus]]. [[1862]] hukkus [[maalihe|maalihke]] tõttu 70 inimest. [[1903]] sai Seišellidest [[Suurbritannia]] [[kroonikoloonia]] ja britid kasutasid saari poliitiliste vangide väljasaatmiskohana. Seišellidel viibis asumisel [[Küpros]]e peapiiskop [[Makários III]].

[[1939]] moodustati esimese parteina Maksumaksjate Assotsiatsioon ja [[1948]] toimusid esimesed omavalitsue valimised. Seišellid iseseisvusid [[29. juuni]]l [[1976]]. Riigi esimene president James Mancham kukutati [[5. juuni]]l [[1977]] riigipöördega. Uus president [[France-Albert René]] kehtestas Seišellide Progressiivne Rahvarinde ainuvõimu. [[1981]] ja [[1982]] kukkusid riigipöördekatsed läbi. [[29. november|29. novembril]] [[1985]] tapeti [[London]]is opositsioonijuht Gérard Hoarau. [[1991]] lubas president René taas mitmeparteisüsteemi. [[2004]] sai riigi presidendiks [[James Michel]].

==Eesti ja Seišellide suhted==

[[Eesti]] ja Seišellid sõlmisid [[diplomaatilised suhted]] [[15. november|15. novembril]] [[2006]]. [[Veebruar]]is [[2015]] leiti pealinna Victoria sadamast Eesti laevakaitsja surnukeha.&lt;ref name=&quot;feONL&quot; /&gt;

==Haridus==
Seišellide statistikaameti andmetel oli riigis 2015. aastal 28 [[algkool]]i, 14 [[keskkool]]i ja 9 [[kutsekool]]i. Seišellide ülikool asutati [[2009]] ja polütehnikum [[1983]].

==Kultuur==
Seišellid on traditsiooniliselt [[matriarhaat|matriarhaalne ühiskond]].

Riigi tuntuim kirikuhoone on Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise katedraal Victorias.

Riigis on mitu muuseumi, sealhulgas ajaloo ja loodusmuuseum. Riigi 3 kino kuuluvad ettevõttele Deepam Cinema.

Üks tuntumaid Seišellide kirjanikke oli [[Antoine Abel]], kes kirjutas prantsuse ja seišelli keeles.

Riigis ilmub 2 päevalehte ja 6 nädalalehte.&lt;ref name=&quot;74ori&quot; /&gt;

Riigi elanike populaarseim spordiala on [[korvpall]]. Seišellide sportlased võistlesid esimest korda [[1980. aasta suveolümpiamängud]]el [[Moskva]]s. Riigi sportlased pole olümpiamängudelt medaleid võitnud. Riigi suurim staadion on 10 000 pealtvaatajat mahutav Stad Linité staadion Victorias.

==Vaata ka==
* [[Seišellide riigipeade loend]]
* [[Seišellikreooli kirjandus]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;h8lxT&quot;&gt;Statistikaameti andmed. [http://www.nbs.gov.sc/seychelles-in-figures-2015-edition-2/ Seišellide statistikaamet.]. Vaadatud 20.04.2017.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oZ6IV&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/se.html |pealkiri=USA Luure Keskagentuuri ülevaade. |vaadatud=2017-04-23 |arhiivimisaeg=2008-02-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080213004422/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/se.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yMXwC&quot;&gt;[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Morocco-to-Slovakia/Seychelles.html Ülevaade Seišellidest.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eY8iQ&quot;&gt;[http://amphibiaweb.org/index.html Kahepaiksete andmebaas. Seišellid.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZB3Uy&quot;&gt;[http://rainforests.mongabay.com/deforestation/archive/Seychelles.htm Ülevaade Seišellide loodusest.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UBAHC&quot;&gt;David Wragg. &quot;The World Sea Power Guide&quot;. Pen &amp; Sword Maritime. 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;74ori&quot;&gt;[http://www.nbs.gov.sc/seychelles-in-figures-2015-edition-2/ Seišellide statistikaameti andmed.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;feONL&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/seisellidel-leiti-merest-eesti-laevakaitsja-keda-ei-onnestunud-elustada?id=70792377 &quot;Seišellidel leiti merest Eesti laevakaitsja, keda ei õnnestunud elustada.&quot; Delfi 13. veebruar 2015]&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{vikisõnastik-tekstina}}
{{commonskat-tekstina}}

{{Rahvaste Ühendus}}
{{Aafrikariigid}}

{{koord |NS=-7.1 |EW=52.76666667 |type=country |region=SC}}

[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Aafrika maad]]
[[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]]
[[Kategooria:India ookeani saarestikud]]
[[Kategooria:Seišellid| ]]</text>
      <sha1>6287gdw57rpu9klni3qafv02yfnnau1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>1. august</title>
    <ns>0</ns>
    <id>4921</id>
    <revision>
      <id>6172099</id>
      <parentid>6114247</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:07:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estland NATO</username>
        <id>168387</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>1944 – Carl Gustaf Mannerheim sai Soome presidendiks 4.08.1944 mitte 1.08.1944</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11071" xml:space="preserve">{{Augustikalender}}

'''1. august''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 213. ([[liigaasta]]l 214.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 19. juuli ([[1901]]–[[2099]]).

== Sündmused ==
===[[Eesti]]s===
*[[1223]] – [[eestlaste muistne vabadusvõitlus]]: algas [[15. august]]ini kestnud [[Viljandi piiramine (1223)|Viljandi piiramine]], milles osalesid piiskopivasallid, orduvennad, [[ristisõdijad]], kaupmehed, [[liivlased]] ja [[latgalid]].
*[[1901]] – {{kas|korraliseks rongiliikluseks avati kitsarööpmeline [[Tallinna-Viljandi raudtee]] koos [[Türi]]-[[Paide]] teeharuga.}}
* [[1910]] – [[Pirita]]l toimusid [[1910. aasta ujumisvõistlused Eestis|Eesti esimesed ametlikud ujumisvõistlused]]&lt;ref name=&quot;ESBL&quot;&gt;ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)&lt;/ref&gt;.
* [[1922]] – [[Kohtupalat]] mõistis [[Johan Jans]]i [[Konstantin Päts]]i laimamise eest 2 kuuks vangi.
*[[1926]] – teedeminister [[August Kerem]] avas 57 kilomeetri pikkuse kitsarööpmelise [[Sonda-Mustvee raudtee|Sonda–Mustvee raudtee]].
* [[1926]] – Tartus [[Emajõe bassein]]is selgus [[1926. aasta Eesti meistrivõistlused veepallis|Eesti esimene veepallimeister]]; võitis [[Tallinna Kalev (spordiklubi)|Tallinna Kalevi]] meeskond&lt;ref name=&quot;ESBL&quot;&gt;ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)&lt;/ref&gt;.
*[[1936]] – [[Berliin]]is algasid [[XI suveolümpiamängud|XI olümpiamängud]]. Nende mängude kangelaseks sai [[Kristjan Palusalu]], kes võitis kuldmedali nii klassikalise kui ka vabamaadluse raskekaalus. Kaks medalit – hõbeda ja pronksi – tõi koju poolraskekaalu maadleja [[August Neo]]. Hõbeda sai poksija [[Nikolai Stepulov]] ning pronksi maadleja [[Voldemar Väli]] ja tõstja [[Arnold Luhaäär]].
*  1936 – Soome president [[Pehr Evind Svinhufvud]] saabus Tallinna ja sõitis erarongil sealt [[Oru loss]]i.
*[[1940]] – Eesti laevadele anti korraldus heisata [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] riigilipp ja sõita viivitamatult lähimasse Nõukogude sadamasse. Sel viisil natsionaliseeriti 356 laeva 495-st, ülejäänud ei täitnud korraldust, jäädes välismaale.
*[[1980]] – [[Moskva]]s peetud [[1980. aasta suveolümpiamängud|XXII suveolümpiamängudel]] saavutas [[Viljar Loor]] [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[võrkpall]]imeeskonnaga kuldmedali.
*[[1990]] – [[Edgar Savisaar|Savisaare]]-[[Vadim Bakatin|Bakatini]] kokkuleppe kohaselt sai [[Eesti Vabariigi siseministeerium]] iseseisvaks.
*[[1992]] – [[Tallinn]]as toimusid [[Sulev Nõmmik]]u matused.&lt;ref&gt;[[Gerda Kordemets]], [[Anne Tuuling]]. Sulev Nõmmik : &quot;Kui näeme siis teretame!&quot;. Tallinn, 2011, lk. 330&lt;/ref&gt;
*[[1995]] – [[Riigikogu]] ratifitseeris erakorralisel istungil [[Euroopa leping]]u.

===Maailmas===
* {{0}}[[527]] – [[Justinianus I]] sai [[Bütsants]]i keisriks.
* {{0}}[[902]] – [[Bütsants]] kaotas araablastele oma viimase kantsi [[Sitsiilia]]s – [[Taormina]].
*[[1291]] – (traditsiooniline kuupäev, täpne kuupäev teadmata) kolm [[metsakantonid|metsakantonit]] ([[Uri kanton|Uri]], [[Schwyzi kanton|Schwyz]] ja [[Unterwalden]]) moodustasid Igavese Liiga (''Ewiger Bund der Drei Waldstätten''). Sellest kujunes järgmisel sajandil välja [[Vana Šveitsi Konföderatsioon]]. 19. sajandi lõpust tähistatakse päeva [[Šveits]]i rahvuspühana (ametlik riigipüha alates aastast 1994).
*[[1492]] – [[Fernando V]] ja [[Isabel I]] saatsid [[juudid]] [[Hispaania]]st välja.
*[[1498]] – [[Christopher Kolumbus]] külastas esimese eurooplasena [[Venezuela|Venezuelat]].
*[[1560]] – [[Šotimaa parlament]] hülgas [[paavst]]i eestkoste ja võttis vastu [[kalvinism|kalvinistiliku]] usutunnistuse, pannes sellega aluse [[šoti riigikirik]]ule.
*[[1619]] – esimesed aafrika [[orjad]] maabusid Briti koloonias Ameerikas [[Jamestown (Virginia)|Jamestownis]].
*[[1664]] – [[neljas Austria-Türgi sõda]]: [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] väed lõid [[Gotthard]]i juures türklasi.
*[[1774]] – [[Joseph Priestley]] kirjeldas esimesena [[hapnik]]ku, kuid ei pidanud seda eraldi [[keemiline element|keemiliseks elemendiks]].
*[[1779]] – [[Prantsusmaa]] laevastik võttis [[Inglise kanal]]i oma kontrolli alla.
*[[1793]] – [[Prantsusmaa]]l kehtestati [[Rahvuskonvent|Rahvuskonvendi]] otsusega [[meetermõõdustik]].
*[[1798]] – [[admiral Nelson]]i juhtimisel lõikas Inglise laevastik ära [[Napoleon]]i tagasitee [[Egiptus]]est Euroopasse.
*[[1807]] – [[Jerome Bonaparte]] kuulutati [[Vestfaal]]i kuningaks.
*[[1830]] – [[Belgia]]s algas [[Belgia revolutsioon|iseseisvusrevolutsioon]].
*[[1831]] – Londonis avati [[London Bridge]].
*[[1834]] – [[Suurbritannia]] keelustas [[orjus]]e terves [[Briti impeerium]]is.
*[[1876]] – [[Colorado]] tunnistati 38. [[USA osariik|USA osariigiks]].
*[[1894]] – algas [[Esimene Hiina-Jaapani sõda]].
*[[1914]] – [[esimene maailmasõda]]: [[Saksamaa]] kuulutas sõja [[Venemaa]]le.&lt;ref&gt;http://www1.wdr.de/stichtag/stichtag8468.html&lt;/ref&gt;
*[[1922]] – Suurbritannia, Prantsusmaa ja [[Itaalia]] hoiatasid [[Kreeka]]t [[Palestiina Riik|Palestiina]] okupeerimise eest.
*[[1927]] – [[Nanchangi ülestõus]], [[Hiina kodusõda|Hiina kodusõja]] esimesi lahinguid.
*[[1936]] – avati [[Berliini olümpiamängud]].&lt;ref&gt;{{Cite web |url=http://corporate.olympics.com.au/games/1936-berlin |title=arhiivikoopia |access-date=19. aprill 2014 |archive-date=19. aprill 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140419203438/http://corporate.olympics.com.au/games/1936-berlin |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
*[[1941]] – toodeti esimene [[Jeep]]. 
*[[1943]] – [[Manhattani projekt]]i raames rajatud [[Oak Ridge]]’i rikastamisvabrikust saadakse esimene kogus [[tuumapomm]]i valmistamiseks vajalikku [[uraan-235]].
*[[1944]] – [[Teine maailmasõda]]: algas [[Varssavi ülestõus]].&lt;ref&gt;http://www.history.com/this-day-in-history/warsaw-revolt-begins&lt;/ref&gt;
*[[1947]] – [[ÜRO]] kutsus üles vaherahule [[Indoneesia]]s, kus ülestõusnud võitlesid [[Holland]]i vastu.
*[[1950]] – [[Belgia]] kuningas [[Léopold III]] loobus [[prints Badouin]]i kasuks troonist.
*[[1956]] – [[Belgia]] kehtestas viimase Euroopa maana [[sõidueksam]]i.
*[[1958]] – [[Jordaania]] kuningas [[Ḩusayn (Jordaania)|Hussein]] loobus oma riigi föderatsioonist [[Iraak|Iraagiga]].
*[[1960]] – [[Dahomee vabariik]], hilisem [[Benin]], kuulutas end [[Prantsusmaa]]st sõltumatuks.
*[[1962]] – ebaõnnestus atentaat [[Ghana]] presidendile [[Kwame Nkrumah]]'le.
*[[1963]] – [[Suurbritannia]] nõustus andma järgmisel aastal [[Malta]]le iseseisvuse.
*[[1966]] – algas [[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Partei]] Keskkomitee pleenum, kus arutati [[Kultuurirevolutsioon]]i küsimusi.&lt;ref&gt;[[Philip Short]]. Mao : a life. London : John Murray, 2004, lk. 540&lt;/ref&gt;
*[[1967]] – [[Iisrael]] annekteeris [[Ida-Jeruusalemm]]a.
*[[1971]] – [[Vietnami sõda]]: [[USA kaitseministeerium]] teatas 3000 sõjaväelase äratoomisest [[Vietnam]]ist.
*[[1972]] – üleujutus [[Filipiinid]]e pealinnas [[Manila]]s nõudis 350 inimelu.
*[[1975]] – [[Helsingi]]s asutati [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents]] ning allkirjastati [[Helsingi lepped]].
*[[1981]] – [[New York|New Yorgis]] alustas tööd muusikakanal [[MTV]]. Esimene eetrisse läinud video oli [[The Buggles]]'i lugu &quot;[[Video Killed the Radio Star]]&quot;
*[[1984]] – [[NLKP Keskkomitee]] võttis vastu otsuse &quot;ENSV juhtiva kaadri osavõtust töötajate poliitilisest kasvatustööst&quot;.
*[[1990]] – Iraagi ja [[Kuveit|Kuveidi]] piiriläbirääkimised jooksid ummikusse.
*[[1991]] – [[Kiiev]]is hoiatas USA president [[George H. W. Bush]] liiduvabariike isolatsiooni eest ja kutsus neid üles ühinema uue liidulepinguga.
*[[1992]] – [[USA ülemkohus]] lubas president [[George H. W. Bush|Bushil]] jätkata haitilaste tagasisaatmist [[Haiti]]le.
*[[1993]] – USA president [[Bill Clinton]] ütles [[NATO]]-le, et kui see karmimat kurssi ei võta, siis sekkub USA üksi [[Bosnia konflikt]]i.
*[[1994]] – [[Rwanda genotsiid]]: Prantsuse abitöölised lükkasid Gomas ([[Sair]]) buldooseritega surnuid ühishaudadesse, sellal kui USA lennukeil heideti [[Rwanda]] põgenikele toidupakke.
*[[1994]] – [[Michael Jackson]] ja [[Lisa Marie Presley]] kinnitasid kuulujutte, et nad olid abiellunud 11 nädalat varem.
*[[1995]] – maailma kirjanikud kogunesid [[Pariis]]i, et avaldada protesti USA ajakirjaniku ja musta võitleja [[Mumia Abu-Jamal]]i hukkamise vastu.
*[[2001]] – [[Bulgaaria]], [[Küpros]], [[Läti]], [[Malta]], [[Sloveenia]] ja [[Slovakkia]] liitusid [[Euroopa Keskkonnaamet|Euroopa Keskkonnaametiga]].
*[[2015]] – [[India]] ja [[Bangladesh]]i piirileppega kaotati 162 enklaavi.

==Sündinud ==
{{vaata|Sündinud 1. augustil}}
* {{tühik}}{{tühik}}[[10 eKr]] – [[Claudius]], Rooma keiser
* {{tühik}}[[126]] – [[Pertinax]], Rooma keiser
* [[1744]] – [[Jean-Baptiste de Lamarck]], prantsuse loodusteadlane, akadeemik ja sõjamees
* [[1815]] – [[Heinrich Nieländer]], Laiuse köster
* [[1819]] – [[Herman Melville]], ameerika kirjanik
* [[1841]] – [[Lilli Suburg]], Eesti ajakirjanik, kirjanik ja feminist
* [[1873]] – [[Gabriel Terra]], Uruguay president
* [[1877]] – [[Georg Hackenschmidt]], eesti maadleja ja filosoof
* [[1923]] – [[Valentina Leontjeva]], vene saatejuht
* [[1930]] – [[Lembit Sarapuu]], eesti maalikunstnik
* [[1936]] – [[Yves Saint Laurent]], prantsuse moekunstnik
* [[1939]] – [[Jüri Engelbrecht]], eesti mehaanikateadlane
* [[1943]] – [[Kaja Sildna]], eesti laulja
* [[1948]] – [[Ivars Kalniņš]], Läti ja Nõukogude Liidu filmi- ja teatrinäitleja
* 1948 – [[Jüri Tallinn]], eesti režissöör ja stsenarist
* [[1957]] – [[Aavo Põhjala]], eesti judotreener
* [[1963]] – [[Coolio]] (Artis Ivey, Jr.), USA räppar
* [[1970]] – [[David James]], inglise jalgpallur
* [[1973]] – [[Mehis Heinsaar]], eesti kirjanik
* [[1974]] – [[Beckie Scott]], Kanada murdmaasuusataja
* [[1981]] – [[Vaiko Eplik]], eesti muusik
* [[1984]] – [[Bastian Schweinsteiger]], saksa jalgpallur

== Surnud ==
{{vaata|Surnud 1. augustil}}
* [[527]] – [[Justinus I]], [[Bütsants|Bütsantsi]] keiser&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=David Vseviov|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst}}&lt;/ref&gt;
*[[1911]] – [[Edwin Austin Abbey]], USA maalikunstnik
* [[1973]] – [[Walter Ulbricht]], Saksa Demokraatliku Vabariigi poliitik
* [[1997]] – [[Svjatoslav Richter]], Saksa päritolu Vene pianist
* [[2003]] – [[Marie Trintignant]], prantsuse filminäitleja
* [[2005]] – [[Fahd]], [[Saudi Araabia]] kuningas
* [[2006]] – [[Vincent Dole]], USA arstiteadlane
* [[2011]] – [[Žanna Prohhorenko]], nõukogude ja vene teatri- ja filminäitleja

== Pühad ==
* [[Rahvuspüha (Benin)|Rahvuspüha]] [[Benin]]is
* [[Rahvuspüha (Šveits)|Rahvuspüha]] [[Šveits]]is
* [[Raudteelaste päev]] – [[NSV Liit|NSV Liidus]] ja [[Venemaa]]l

== Nimepäev ==
* Eestis – [[Maira]], [[Maire]], [[Mairi]], [[Maris]]

== Ilmarekordid ==
*...

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{commonscat|1 August}}

{{kuupäevad}}

[[Kategooria:Aasta päevad|August 01]]</text>
      <sha1>t0xvv4qqkex3lrh5lybty6xn8n0azdl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>3. august</title>
    <ns>0</ns>
    <id>4923</id>
    <revision>
      <id>6171860</id>
      <parentid>6171851</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T12:02:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>WikedKentaur</username>
        <id>464</id>
      </contributor>
      <comment>/* Maailmas */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6936" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2007}}
{{Augustikalender}}

'''3. august''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 215. ([[liigaasta]]l 216.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 21. juuli ([[1901]]–[[2099]]).

== Sündmused ==
===[[Eesti]]s===
*[[1805]] – avati [[Haapsalu kreiskool]].
*[[1889]] – liikluseks avati [[Pihkva-Riia raudtee]] koos [[Tartu–Valga raudtee|Tartu-Valga haruliiniga]]&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;/&gt;.
*[[1921]] – [[Kohtla]]s olid esimesed [[põlevkiviõli]] katsetootmised&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;/&gt;.
*[[1940]] – {{kas|tööliste ja teenistujate palka tõsteti 25–30 %.}}
*[[1944]] – [[1927]]. aastal sündinud poisse hakati mobiliseerima sunniviisiliselt [[Luftwaffe|Saksa lennuväe]] abiteenistusse.
*[[1988]] – leiti üles [[Otepää Vabadussõja mälestussammas|Otepää Vabadussõja mälestussamba]] obelisk.
*[[1994]] – Eestisse saabus kahepäevasele visiidile [[ÜRO]] põgenike ülemkomissari esindaja Põhja- ja Baltimaades [[Gerardus Henricus Thoolen]].
*[[1994]] – valitsuse eriesindaja [[Paldiski]]s [[Jüri Tikk]] ja Paldiski komandant [[kolonel]] [[Raul Luks]] kohtusid [[Venemaa]] sõjalaevastiku Paldiski õppekeskuse ülema [[Boriss Borissov]]iga.

===Maailmas===
*[[1492]] – [[Christoph Kolumbus]] asus [[Palos de la Frontera]]st teele üle [[Atlandi ookean]]i.
*[[1500]] – tapeti [[Napoli kuningas]], [[Lucrezia Borgia]] abikaasa Alfonso.
*[[1529]] – [[Cambrai rahu]].
*[[1571]] – türklased vallutasid pärast 11 kuud kestnud piiramist [[Famagusta]] ([[Türgi]]) ning tapsid palju inimesi.
*[[1589]] – [[Navarra kuningas]]t Henrist sai pärast [[Henri III]] tapmist [[Prantsusmaa kuningas]] [[Henri IV]].
*[[1675]] – prantslased lõid [[Palermo laht|Palermo lahes]] [[Holland]]i ja [[Hispaania]] laevastikku ning vallutasid [[Sitsiilia]].
*[[1742]] – [[Vahemeri|Vahemeres]] valvet pidav Briti laevastik takistas napollasi ja hispaanlasi [[Lombardia]]t vallutamast.
*[[1783]] – [[Asama mägi|Asama mäel]] vallandunud [[vulkaan]]ipursetes [[Jaapan]]is hukkus umbes 35 000 inimest.
*[[1803]] – Briti väed alustasid pealetungi [[Gwalior]]ile ning puhkes [[Teine marathi sõda]].
*[[1881]] – Briti väed hõivasid [[Suess]]i.
*[[1900]] – [[Harvey Samuel Firestone]] asutas [[Akron]]is rehvifirma [[Firestone Tire &amp; Rubber Company]].
*[[1914]] – [[Esimene maailmasõda]]: [[Saksamaa]] kuulutas sõja Prantsusmaale.&lt;ref&gt;http://chroniknet.de/extra/was-war-am/?ereignisdatum=3.8.1914&lt;/ref&gt;
*[[1923]] – [[Calvin Coolidge]] kuulutati pidulikult [[USA president|USA presidendiks]].
*[[1940]] – [[Teine maailmasõda]]: Itaalia alustas pealetungi [[Somaalia]]sse, mis kuulus sellal [[Suurbritannia]]le.
*[[1940]] – [[Leedu NSV]] võeti vastu [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koosseisu.
*[[1943]] – [[fašism]]ivastased meeleavaldused [[Milano]]s, [[Genova]]s ja teistes Põhja-Itaalia linnades.
*[[1956]] – [[Kullarannik]]u Ühendatud Konvent võttis vastu [[Kwambe Nkrumah]]’ resolutsiooni, mis nõudis sõltumatust [[Suurbritannia]]st.
*[[1958]] – [[USA]] aatomiallveelaev [[Nautilus (allveelaev)|Nautilus]] ületas esimest korda [[põhjapoolus]]e.
*[[1960]] – [[Niger]] saavutas sõltumatuse Prantsusmaast.
*1960 - AT&amp;T Bell Laboratories kasutab [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-s idarannikult läänerannikule helistamiseks telefonisignaali peegeldamist [[Kuu]]lt.
*[[1988]] – tuhanded üliõpilased väljendasid [[Ranguun]]is pahameelt kõvakäelise liidri [[Sein Lwin]]i vastu, kes oli kehtestanud [[Birma]] pealinnas piiramatu sõjaseaduse.
*[[1992]] – [[Venemaa]] ja [[Ukraina]] otsustasid võtta [[Musta mere laevastik]]u ühise juhtimise alla.
*[[1993]] – [[USA Föderaalkohus]] otsustas, et [[Iisrael]] peab [[John Demjanjuk]]i vabastama ja lubama tagasi USA-sse.
*[[1994]] – politseinikeks riietunud oletatavad islami mässulised tapsid [[Alžeeria]]s kolm Prantsuse valvesõdurit ja kaks konsulaarametnikku, püüdes paigutada ühe diplomaatilise hoone juurde autopommi.
*[[1995]] – palestiinlane [[Eyad Ismoil]], kelle [[Jordaania]] võimud kinni võtsid, saadeti USA-sse vastu võtma süüdistusi pommiplahvatuse korraldamises [[Maailma Kaubanduskeskus]]es [[1993]]. aastal.

== Sündinud ==
{{vaata|Sündinud 3. augustil}}
*[[1863]] – [[Géza Gárdonyi]], ungari kirjanik
*[[1867]] – [[Stanley Baldwin]], Suurbritannia peaminister
*[[1872]] – [[Haakon VII]], Norra kuningas 
*[[1903]] – [[Habib Bourguiba]], Tuneesia poliitik
*[[1904]] – [[Clifford Simak]], USA ulmekirjanik
*[[1920]] – [[P. D. James]], inglise kirjanik
*[[1923]] – [[Shenouda III]], Aleksandria paavst
*[[1926]] – [[Tony Bennett]], ameerika laulja
*[[1934]] – [[Jonas Savimbi]], Angola poliitik
*[[1937]] – [[Mihkel Jõeveer]], eesti astronoom
*[[1940]] – [[Martin Sheen]], ameerika näitleja
*[[1946]] – [[Jack Straw]], Suurbritannia poliitik
*[[1948]] – [[Jean-Pierre Raffarin]], prantsuse poliitik
*[[1950]] – [[Waldemar Cierpinski]], Saksa DV maratonijooksja
*[[1954]] – [[Marika Valk]], eesti kunstiajaloolane
*[[1958]] – [[Aleksandr Nevzorov]], vene teleajakirjanik
*[[1963]] – [[James Hetfield]], ameerika kitarrist
*[[1971]] – [[Anvar Samost]], eesti ajakirjanik
*[[1972]] – [[Triinu Meriste]], eesti näitleja

== Surnud ==
{{vaata|Surnud 3. augustil}}
*[[1780]] – [[Étienne Bonnot de Condillac]], prantsuse filosoof
*[[1839]] – [[Dorothea Schlegel]], saksa kirjanik ja kriitik
*[[1859|1857]] – [[Eugène Sue]], prantsuse kirjanik
*[[1917]] – [[Ferdinand Georg Frobenius]], saksa matemaatik
*[[1920]] – [[Peeter Süda]], eesti helilooja
*[[1929]] – [[Thorstein Veblen]], Norra-Ameerika sotsioloog ja majandusteadlane
*[[1936]] – [[Konstantin Konik]], eesti poliitik ja ühiskonnategelane
*[[1924]] – [[Joseph Conrad]], kirjanik
*[[1944]] – [[Oskar Ruut]], eesti sõjaväelane
*[[1954]] – [[Colette]], prantsuse kirjanik
*[[1959]] – [[Jakob Nielsen]], taani matemaatik
*[[1968]] – [[Konstantin Rokossovski]], Nõukogude Liidu ja Poola sõjaväelane
*[[1971]] – [[Jaan Kiivit seenior]], [[eesti]] kirikutegelane
*[[1977]] – [[Makarios III]], Küprose vaimulik ja poliitik
*[[1984]] – [[Vladimir Tendrjakov]], vene kirjanik
*[[1994]] – [[Innokenti Smoktunovski]], vene näitleja
*[[1998]] – [[Alfred Schnittke]], Venemaa helilooja
*[[1999]] – [[Tarmo Pihlap]], Eesti laulja
*[[2004]] – [[Henri Cartier-Bresson]], prantsuse fotograaf ja filmirežissöör
*[[2005]] – [[Arseni Tšanõšev]], vene filosoof
*[[2008]] – [[Aleksandr Solženitsõn]], vene kirjanik
*[[2021]] – [[Ene Hion]], eesti ajakirjanik

== Pühad ==
*...
== Nimepäev ==
* Eestis – [[Kaljo]], [[Kalju (eesnimi)|Kalju]]

== Ilmarekordid ==
*...

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;&gt;Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 154&lt;/ref&gt;}}

{{kuupäevad}}

[[Kategooria:Aasta päevad|August 03]]</text>
      <sha1>eeqre9w3akipadsjxxextxo9mlj9ri4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>4. august</title>
    <ns>0</ns>
    <id>4924</id>
    <revision>
      <id>6172102</id>
      <parentid>6143753</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:10:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estland NATO</username>
        <id>168387</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>1944 – Carl Gustaf Mannerheim valiti Soome presidendiks. 4.08.1944</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6550" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
{{Augustikalender}}

'''4. august''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 216. ([[liigaasta]]l 217.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 22. juuli ([[1901]]–[[2099]]).

== Sündmused ==
===[[Eesti]]s===
*[[1902]] – tööd alustas esimene [[Eesti]] rahvuslik pank ja ühistupank – [[Jaan Tõnisson]]i algatusel asutatud [[Tartu Eesti Laenu ja Hoiu Ühisus]]&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007:162&quot;/&gt;.
* [[1936]] – [[Berliini olümpiamängud]]: [[Kristjan Palusalu]] tuli vabamaadluse raskekaalus olümpiavõitjaks&lt;ref name=&quot;ESBL&quot;&gt;ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)&lt;/ref&gt;.
* [[1936]] – Soome president [[Pehr Evind Svinhufvud]] lahkus Eestist.
* [[1976]] – [[Tallinn]]as toimusid [[Valdo Pant|Valdo Pandi]] matused.&lt;ref&gt;[http://www.kalmistud.ee/haudi?filter_maetud_eesnimi=Valdo&amp;filter_maetud_perenimi=Pant&amp;action=maetud&amp;popup=0&amp;yldotsing=1&amp;filter_maetud_kalmistu= Päring andmebaasist Haudi]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
* [[2009]] – Eestit külastas [[Madonna (laulja)|Madonna]].

===Maailmas===
* {{0}}{{0}}[[70]] – roomlased hävitasid [[Teine tempel|Jeruusalemma templi]].
* [[1539]] – [[Gent]] alustas avalikku mässu [[Madalmaad]]e regendi [[Maria (Madalmaad)|Austria Maria]] vastu.
* [[1578]] – [[Alcácer Quibiri lahing]] [[Portugal]]i kuninga ja [[Maroko sultan]]i vägede vahel. Lahingus hukkus Portugali kuningas [[Sebastião I]], tema liitlane Maroko trooninõudleja [[Abu Abdallah Mohammed II]] ning nende vastane Maroko sultan [[Abd Al-Malik]].
* [[1620]] – [[Inglismaa kuningriik|Inglise]] laevastik saadeti [[berberid|berberi]] piraatide vastu.
* [[1621]] – [[Prantsusmaa]] rojalistide armee asus piirama [[Montauban]]i, mida kaitsesid [[hugenotid|hugenottidest]] mässajad.
* [[1704]] – [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]] ja [[Hollandi vabariik|Holland]] hõivasid [[Gibraltar]]i.
* [[1789]] – Prantsuse feodaalsüsteem varises kokku.
* [[1870]] – Prantsusmaa väed eesotsas [[Patrice de Mac-Mahon|Mac-Mahon]]iga said [[Weisenbergi lahing|Weisenberg]]i all [[Preisimaa kuningriik|Preisi]] kroonprintsi [[Friedrich III (Saksa keiser)|Friedrichi]] vägedelt lüüa.
* [[1907]] – Prantsusmaa laevastik pommitas pärast välismaalaste vastaseid rahutusi [[Casablanca]]t.
* [[1914]] – [[Esimene maailmasõda]]: [[Saksa Keisririik|Saksa]] väed tungisid [[Belgia]]sse. [[Suurbritannia]] kuulutas Saksamaale sõja. [[USA]] kuulutas välja oma neutraliteedi.
* [[1916]] – [[Taani]] müüs oma [[USA Neitsisaared|Neitsisaared]] 25 miljoni dollari eest USA-le.
* [[1922]] – Itaalia linnades puhkes võitlus [[fašism|fašistide]] ja [[sotsialism|sotsialistide]] vahel.
* [[1936]] – [[Ioannis Metaxas]] kuulutas end [[Kreeka]] diktaatoriks.
* [[1944]] – [[natsionaalsotsialism|natsid]] vangistasid 14-aastase [[Anne Frank]]i ja veel seitse juuti, kes varjasid end [[Amsterdam]]is.&lt;ref&gt;http://www.annefrank.org/en/Anne-Frank/Discovery-and-arrest/The-day-of-the-arrest/&lt;/ref&gt;
* 1944 – [[Carl Gustaf Mannerheim]] valiti [[Soome president|Soome presidendiks]].
* [[1971]] – [[USA]] kosmoseaparaat [[Apollo 15]] suundus pärast kuupäevast Kuu uurimist tagasi Maa poole.
* [[1976]] – [[Sudaan]]is hukati kuus inimest, kes olid üritanud valitsust kukutada.
* [[1986]] – Briti peaminister [[Margaret Thatcher]] nõustus vastumeelselt alustama piiratud sanktsioone [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] vastu.
* [[1988]] – [[Iraan]] õhutas [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] hukka mõistma Iraagi keemiarünnakut, mille tagajärjel olevat ühes põhjapoolses külas kannatada saanud 1700 inimest.
* [[1990]] – [[Iraagi okupatsioon Kuveidis]]: kaksteist [[Euroopa Ühendus]]e riiki keelustasid nafta importimise [[Iraak|Iraagist]] ja [[Kuveit|Kuveidist]] ning katkestasid enamiku kaubandussidemetest Iraagiga.
* [[1991]] – [[Zimbabwe]] raskeim liiklusõnnetus: buss kukkus jäärakust alla ning surma sai 80 kooliõpilast ja 7 täiskasvanut.
* 1991 – [[Kosmosesüstik Atlantis|Kosmosesüstiku Atlantis]] pardalt saadetakse Maale esimene [[E-post|e-postiteade]] [[kosmos]]est.
* [[1992]] – [[USA senat]] otsustas piirata tuumakatsetusi ning lõpetada need nelja aasta pärast täielikult.

== Sündinud ==
{{vaata|Sündinud 4. augustil}}
* [[1792]] – [[Percy Shelley]], inglise luuletaja
* [[1859]] – [[Knut Hamsun]], norra kirjanik
*[[1900]] – [[Elizabeth Bowes-Lyon]], kuningas [[George VI]] abikaasa
* 1900 – [[Per Wieselgren]], rootsi keeleteadlane 
* [[1901]] – [[Louis Armstrong]], USA džässmuusik
*[[1908]] – [[Leo Anvelt]], eesti kirjanik, kirjandusteadlane ja tõlkija
*[[1912]] – [[Ilmar Rebane]], eesti advokaat
* 1912 – [[Raoul Wallenberg]], Rootsi diplomaat
*[[1917]] – [[Janka Brõl]], Valgevene kirjanik
*[[1923]] – [[Melanie Kaarma]], eesti moekunstnik
* 1929 – [[Yāsir ‘Arafāt]], Palestiina poliitik
*[[1929]] – [[Kulno Süvalep]], eesti näitekirjanik, näitleja ja lavastaja
*[[1930]] – [[Hannu Soikkanen]], soome ajaloolane
*[[1933]] – [[Georg Liidja]], eesti füüsik
*[[1934]] – [[Allan Murdmaa]], eesti arhitekt
*[[1939]] – [[Jüri Ant]], eesti ajaloolane
*[[1942]] – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik
*[[1944]] – [[Robert Mueller]], USA advokaat ja sõjaväelane, 6. [[FBI]] [[FBI peadirektor|peadirektor]]
*[[1946]] – [[Aleksei Turovski]], juudi päritolu Eesti bioloog
*[[1951]] – [[Andris Bērziņš (sündinud 1951)|Andris Bērziņš]], Läti poliitik
* [[1961]] – [[Barack Obama]], USA poliitik
* [[1965]] – [[Katri Aaslav-Tepandi]], eesti teatrilavastaja ja näitleja
* 1965 – [[Fredrik Reinfeldt]], Rootsi poliitik
* [[1965]] – [[Riho Västrik]], eesti ajakirjanik 
*[[1968]] – [[Urmas Nemvalts]], eesti karikaturist
* [[1970]] – [[Ülle Lichtfeldt]], eesti näitleja
*[[1981]] – [[Jana Kolukanova-Haitz]], Eesti ujuja
* [[1988]] – Tom Parker, Briti laulja ja diskor ([[The Wanted]])

== Surnud ==
{{vaata|Surnud 4. augustil}}
* [[1753]] – [[Gottfried Silbermann]], saksa oreliehitaja
* [[1822]] – [[Kristjan Jaak Peterson]], eesti kirjanik
* [[1875]] – [[Hans Christian Andersen]], taani kirjanik
* [[1992]] – [[Seichō Matsumoto]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik

== Pühad ==
*...
== Nimepäev ==
* Eestis – [[Veera]], [[Veronika]], [[Veroonika]]

== Ilmarekordid ==
*...

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007:162&quot;&gt;Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 162&lt;/ref&gt;}}

{{kuupäevad}}

[[Kategooria:Aasta päevad|August 04]]</text>
      <sha1>qkyxgm3ifnb3csedhewj0r93i8g8cnm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nüüdisaegsed olümpiamängud</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5692</id>
    <revision>
      <id>6171902</id>
      <parentid>6151232</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T13:20:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 3 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="133136" xml:space="preserve">[[Fail:Olympic flag.svg|pisi|300px|[[Olümpialipp]]]]

'''Nüüdisaegsed olümpiamängud''' ehk '''kaasaegsed olümpiamängud''' ehk '''olümpiamängud''' on tähtsaim ja suurim rahvusvaheline tali- ja suvespordialade [[võistlus]], kus osalevad tuhanded sportlased rohkem kui 200 maalt.&lt;ref name=&quot;britannica&quot; /&gt; Nii [[suveolümpiamängud|suve-]] kui ka [[taliolümpiamängud|taliolümpiamänge]] korraldatakse iga nelja aasta tagant, kuid kordamisi, mistõttu toimuvad olümpiamängud iga kahe aasta tagant. Nüüdisaegsed olümpiamängud on inspireeritud [[antiikolümpiamängud]]est, mida peeti [[8. sajand eKr|8. sajandist eKr]] kuni [[4. sajand|4. sajandini pKr]] [[Vana-Kreeka|Kreeka]]s [[Olümpia]]s. [[1894]]. aastal asutas parun [[Pierre de Coubertin]] [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvahelise Olümpiakomitee]] (ROK), mis on [[olümpialiikumine|olümpialiikumise]] kõrgeim võim ja juhindub oma tegevuses [[olümpiaharta]]st.

Olümpialiikumise areng [[20. sajand|20.]] ja [[21. sajand]]il on toonud olümpiamängude korraldusse mitmeid muutusi – jää- ja talispordialadel võistlemiseks loodi taliolümpiamängud, [[puue|puudega]] sportlaste jaoks [[paraolümpiamängud]] ning [[teismeline|teismeliste]] sportlaste jaoks [[noorte olümpiamängud]]. ROK on pidanud kohanema nii majanduslike, poliitiliste kui ka tehniliste muutustega, mistõttu on olümpiamängud liikunud [[amatöörsport|harrastusspordilt]], mis oli Coubertini nägemus, [[Elukutseliste sport|elukutseliste spordi]] suunas. [[Massimeedia]] üha suurenev tähtsus tõstis päevakorda [[sponsorlus]]e ja [[reklaam]]i lubamise. Maailmasõdade tõttu tühistati 1916., 1940. ja 1944. aasta olümpiamängud. [[Külm sõda|Külma sõja]] aegsed [[boikott|boikotid]] vähendasid 1980. ja 1984. aasta olümpiamängude võistlejate arvu.

Lisaks ROK-ile on olümpialiikumisse kaasatud [[rahvusvahelised spordiföderatsioonid]], [[rahvuslikud olümpiakomiteed]] ja tulevaste [[olümpiamängude korralduskomitee]]. Olümpiamängude korraldajalinna ehk [[olümpialinn]]a valib ROK; kooskõlas olümpiahartaga vastutab olümpialinn olümpiamängude korraldamise ja rahastamise eest. ROK kinnitab ka [[olümpiamängude programm]]i ehk spordialad, milles olümpiamängudel võisteldakse. Olümpiamängudega on seotud mitmed [[rituaal]]id ja [[sümbol]]id, näiteks [[olümpialipp]], [[olümpiatuli]] ning [[olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia|ava- ja lõputseremoonia]]. Suve- ja taliolümpiamängudel võistleb 33 spordi- ja peaaegu neljasajal võistlusalal rohkem kui kolmteist tuhat sportlast. Igal võistlusalal esimese, teise ja kolmanda koha saavutanud sportlasele antakse olümpiamedal, vastavalt kuld-, hõbe- ja pronksmedal.

Olümpiamängud on kasvanud niivõrd suureks, et peaaegu iga maa ja rahvus on spordivõistlusel esindatud. Olümpiamängude suurus on pannud olümpialiikumise proovile mitmes vallas: boikotid, [[doping]]u kasutamine, [[korruptsioon]]iskandaalid ja [[terrorism]]. Iga kahe aasta tagant avaneb tundmatutel sportlastel tänu olümpiamängudele ja nende suurele meediakajastusele võimalus koguda nii rahvuslikku kui ka rahvusvahelist tuntust. Olümpiamängud annavad ka olümpialinnale ja spordivõistlust võõrustavale maale võimaluse end maailmale näidata.

== Antiikolümpiamängud ==
{{vaata|Antiikolümpiamängud}}
[[Pilt:Olympia-stadion.jpg|pisi|vasakul| Staadion [[Olümpia]]s]]

Antiikolümpiamängud olid iga nelja aasta tagant [[Olümpia]]s peajumal [[Zeus]]i auks peetud [[religioon|religioossed]] spordipidustused, kus võistlesid [[Vana-Kreeka]] [[polis|linnriike]] esindavad [[sportlane|sportlased]]. Olümpiamängudel võisteldi nii [[spordialade loend|spordi-]] kui ka võitlusaladel, näiteks [[maadlus]], [[pankraation]] ja [[hobuste võiduajamine]]. [[Konflikt]]is olevad linnriigid pidid olümpiamängude ajaks omavahelised erimeelsused kõrvale jätma – sõjategevusest loobumist kutsuti [[olümpiarahu]]ks.&lt;ref name=&quot;1vgTU&quot; /&gt; Rahusoov on osa olümpiamängude müüdist, kuna tegelikult mängude ajaks sõdimist Kreekas ei peatatud; tänu vaherahule julgesid Olümpiasse teel olevad [[palverännak|palverändurid]] liikuda ka vaenlase territooriumi kaudu, sest nad olid Zeusi kaitse all.&lt;ref name=&quot;QJNCG&quot; /&gt; Olümpiamängude idee ja sünd on seotud [[müüt]]ide ja [[legend]]idega.&lt;ref name=&quot;young&quot; /&gt; Ühe müüdi järgi oli mängude rajajaks [[Herakles]] koos isa Zeusiga&lt;ref name=&quot;young&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;pindar&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;q1kZC&quot; /&gt; – arvatakse, et Herakles hakkas kutsuma mänge olümpiamängudeks ning seadis sisse tava, mille järgi peeti mänge iga nelja aasta tagant.&lt;ref name=&quot;pindar&quot; /&gt; Pärast [[Heraklese vägitööd|kaheteist kangelasteo]] sooritamist ehitas Herakles isa auks [[olümpiastaadion]]i. Herakles kõndis valminud olümpiastaadionil 200 sammu ja nimetas selle vahemaa [[staadion (pikkusühik)|staadioniks]], mis võeti hiljem kasutusele pikkusühikuna. Esimesed olümpiamängud peeti arvatavasti [[776 eKr|776. aastal eKr]], kuna Olümpiast on leitud pealiskirjaga tahvel, kus on kirjas alates 776 eKr iga nelja aasta tagant peetud jooksuvõistluse võitjad.&lt;ref name=&quot;sX4WB&quot; /&gt; Antiikolümpiamängudel võisteldi jooksualadel, viievõistluses ([[kaugushüpe]], [[kettaheide]], [[odavise]], [[staadionijooks]] ja [[maadlus]]), [[rusikavõitlus]]es, maadluses, pankraationis ja [[ratsasport|ratsaspordis]].&lt;ref name=&quot;kcAzi&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Jm4hP&quot; /&gt; Esimeseks olümpiavõitjaks tuli staadionijooksus [[Elis]]est pärit kokk [[Koroibos]].&lt;ref name=&quot;FsoQ8&quot; /&gt;

[[Religioon]] oli antiikolümpiamängudel väga tähtsal kohal – spordivõistlusi peeti koos [[ohverdamine|ohverdusrituaalidega]], mille käigus avaldati austust lisaks Zeusile (kelle [[Pheidias]]e valmistatud [[Zeusi kuju Olümpias|kuju]] asus Olümpia [[tempel|templis]]) ka [[vanakreeka mütoloogia]] kuningale [[Pelops]]ile, kes oli pidanud koos [[Pisa (Elis)|Elise Pisa]] kuninga [[Oinomaos]]ega kaarikusõiduvõistlusi.&lt;ref name=&quot;jRneL&quot; /&gt; Olümpiavõitjaid austati, neid tehti surematuks luuletustes ja nende auks püstitati ausambaid.&lt;ref name=&quot;nGSPJ&quot; /&gt; Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant – seda ajavahemikku kutsuti [[olümpiaad]]iks, mida vanakreeklased kasutasid ajaühikuna. Olümpiamängud olid osa [[Panhelleni mängud]]est, kuhu kuulusid veel [[Püütia mängud|Püütia]], [[Nemea mängud|Nemea]] ja [[Isthmose mängud]].&lt;ref name=&quot;9qhHZ&quot; /&gt;

Antiikolümpiamängude kõrgaeg oli [[5. sajand eKr|5.]] ja [[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]], misjärel hakkas mängude tähtsus langema, kuna [[Rooma riik|Vana-Rooma]] võim ja mõju Kreekas suurenes. Antiikolümpiamängude lõpuaega ei ole teada, aga arvatakse, et viimased mängud peeti [[393]]. aastal, kui [[keiser]] [[Theodosius I]] keelustas [[paganlus]]e ja selle praktiseerimise [[tava]]d.&lt;ref name=&quot;crowther&quot; /&gt; Teise arvamuse järgi peeti viimased antiikolümpiamängud [[426]]. aastal, kui keiser [[Theodosius II]] käskis lammutada kõik Kreeka templid.&lt;ref name=&quot;crowther&quot; /&gt;

== Nüüdisaegsed olümpiamängud ==

=== Eelkäijad ===
[[Fail:Brookes 1876.jpg|pisi|püsti|[[Wenlocki olümpiamängud]]e looja dr. [[William Penny Brookes]]]]

Alates [[17. sajand]]ist on mitmeid spordiüritusi nimetatud &quot;olümpiaks&quot;. [[Inglismaa]]l [[Chipping Campden]]i lähedal korraldati [[Cotswoldi olümpiamängud|Cotswoldi olümpiamänge]] (Cotswold Olimpick Games), kus võisteldi mitmel spordialal. Mängude looja ja eestvedaja aastatel [[1612]]–[[1642]] oli [[advokaat]] [[Robert Dover]]. [[2012. aasta suveolümpiamängud]]e korraldusõiguse kandidatuuri ajal nimetas [[Suurbritannia Olümpiakomitee]] Cotswoldi olümpiamänge &quot;Briti olümpiatraditsiooni alusepanijaks&quot;.&lt;ref name=&quot;PyP2Z&quot; /&gt;

Antiikolümpiamängude traditsiooni püüti taaselustada [[Prantsuse revolutsioon]]i ajal, kui aastatel [[1796]]–[[1798]] korraldati igal aastal olümpiapidustusi &quot;L'Olympiade de la République, kus võisteldi mitmel antiikolümpiamängude spordialal. 1796. aasta mängudel kasutati esimest korda spordivõistlusel [[meetermõõdustik]]ku.&lt;ref name=&quot;v0X7m&quot; /&gt;

[[1850]]. aastal hakkas dr. [[William Penny Brookes]] Inglismaal [[Much Wenlock]]is [[Shropshire]]'is korraldama spordivõistlusi Olympian Class. [[1859]]. aastal muutis Brookes mängude nime [[Wenlocki olümpiamängud]]eks (Wenlock Olympian Games); neid mänge peetakse tänapäevani igal aastal.&lt;ref name=&quot;6hXL2&quot; /&gt; [[1860]]. aastal asutas Brookes [[Wenlocki olümpiaselts]]i.&lt;ref name=&quot;UFEFz&quot; /&gt;

Aastatel [[1862]]–[[1867]] toimusid [[John Hulley]] ja [[Charles Melly]] eestvedamisel [[Liverpool]]is igal aastal suured olümpiapidustused (Grand Olympic Festival). Need olid esimesed rahvusvahelised spordivõistlused, kus osalesid ainult [[amatöörsportlane|amatöörsportlased]]; võistelda lubati ainult meessportlastel.&lt;ref name=&quot;vWADH&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;yRX7U&quot; /&gt; [[1896. aasta suveolümpiamängud|Esimeste nüüdisaegsete olümpiamängude]] korraldus ja võistlusprogramm sarnanes väga Liverpooli olümpiamängude omaga.&lt;ref name=&quot;D7S4y&quot; /&gt; [[1865]]. aastal asutasid Hulley, Brookes ja [[Ernst Georg Ravenstein]] Liverpoolis Rahvusliku Olümpiakomitee, mida peetakse Suurbritannia Olümpiakomitee eelkäijaks. Rahvusliku Olümpiakomitee põhikirjast kujunes hiljem [[olümpiaharta]] alusraamistik.&lt;ref name=&quot;jUDWY&quot; /&gt; [[1866]]. aastal korraldati Londoni [[Kristallpalee]]s Suurbritannia rahvuslikud olümpiamängud.&lt;ref name=&quot;LzBID&quot; /&gt;

=== Olümpiamängude taaselustamine ===
[[Fail:Baron Pierre de Coubertin.jpg|pisi|püsti|Parun [[Pierre de Coubertin]]]]

Kreeka soov taaselustada olümpiamängude traditsioon sai alguse koos [[Kreeka iseseisvussõda|Kreeka iseseisvussõja]]ga [[Osmanite riik|Osmanite riigist]] [[1821]]. aastal. Olümpiamängude mõtte pakkus esimesena välja [[luuletaja]] ja ajalehe[[toimetaja]] [[Panagiótis Soútsos]] [[1833]]. aastal avaldatud luuletuses &quot;Surnute dialoog&quot;.&lt;ref name=&quot;msOho&quot; /&gt; Kreeka [[Rumeenia|rumeenlasest]] jõukas [[filantroop]] [[Evangelos Zappas]] kirjutas [[1856]]. aastal kuningas [[Otto I (Kreeka)|Otto I]]-le, et soovib olümpiamängude taaselustamist rahastada.&lt;ref name=&quot;young2&quot; /&gt; Zappase rahalise toetusega toimusid esimesed [[Zappase olümpiamängud|olümpiamängud]] [[1859]]. aastal [[Ateena]] linnaväljakul; mängudel osalesid sportlased Kreekast ja Osmanite riigist. Zappas rahastas [[Panathinaikó staadion]]i [[restaureerimine|restaureerimist]], et seal saaks pidada kõiki tulevasi olümpiamänge.&lt;ref name=&quot;young2&quot; /&gt;

Panathinaikó staadionil korraldati [[1870]]. ja [[1875]]. aasta olümpiamängud.&lt;ref name=&quot;kNYRG&quot; /&gt; 1870. aasta mängudel oli 30 000 pealtvaatajat; 1875. aasta mängude kohta ei ole ametlikku pealtvaatajate arvu teada.&lt;ref name=&quot;ygqr6&quot; /&gt; [[1890]]. aastal, olles külastanud Wenlocki olümpiaseltsi korraldatud mänge, tekkis prantsuse parun [[Pierre de Coubertin]]il idee luua [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] (ROK).&lt;ref name=&quot;rugby&quot; /&gt; Tuginedes Brookesi ja Zappase arusaamadele, soovis Coubertin panna aluse vahetuva korraldusõigusega rahvusvahelistele olümpiamängudele, mis toimuksid iga nelja aasta tagant.&lt;ref name=&quot;rugby&quot; /&gt; Coubertin esitles oma ideed ROK-i esimesel [[olümpiakongress]]il, mis toimus [[16. juuni|16.]]–[[23. juuni]]l [[1894]] [[Pariisi Ülikool]]is. Kongressi viimasel päeval otsustati, et esimesed ROK-i egiidi all toimuvad olümpiamängud peetakse [[1896]]. aastal Ateenas.&lt;ref name=&quot;PGmOy&quot; /&gt; [[ROK-i president|ROK-i esimeseks presidendiks]] valiti Kreeka kirjanik [[Dimítrios Vikélas]].&lt;ref name=&quot;QVVRe&quot; /&gt;

=== 1896. aasta olümpiamängud ===
{{vaata|1896. aasta suveolümpiamängud}}
[[Fail:Stamp of Greece. 1896 Olympic Games. 2l.jpg|pisi|püsti|1896. aasta olümpiamängude [[postmark]]]]
[[Fail:1896 Olympic opening ceremony.jpg|pisi|vasakul|püsti|1896. aasta olümpiamängude avatseremoonia [[Panathinaikó staadion]]il]]

ROK-i egiidi all toimusid esimesed olümpiamängud [[1896]]. aastal [[Ateena]]s [[Panathinaikó staadion]]il. Olümpiamängudel oli esindatud 14 maa 241 sportlast, kes võistlesid 43 alal.&lt;ref name=&quot;8yWHX&quot; /&gt; Evangelos Zappas oli koos [[nõbu]] [[Konstantinos Zappas|Konstantinos]]ega annetanud Kreeka valitsusele tulevaste olümpiamängude tarvis raha, mida kasutati esimeste olümpiamängude korralduskulude katmiseks.&lt;ref name=&quot;XrMFy&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;oMW83&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Qv4Wc&quot; /&gt; Staadioni [[restaureerimine|restaureerimist]] toetas Kreeka rikkur [[Georgios Averoff]].&lt;ref name=&quot;young3&quot; /&gt; Kreeka valitsus eraldas olümpiamängude korraldamiseks samuti raha, mida loodeti tagasi teenida piletite ja olümpiamängudele pühendatud mälestus[[postmark|markide]] müügiga.&lt;ref name=&quot;young3&quot; /&gt;

Nii Kreeka ametiisikud kui ka avalikkus suhtusid olümpiamängude korraldamisse väga entusiastlikult, mida hindasid ka paljud sportlased, kes isegi nõudsid, et Ateenast saaks alaline [[olümpialinn]]. ROK-i visiooni järgi pidi olümpiamängude korraldusõigus siiski vahetuma maailma eri linnade vahel – [[1900. aasta suveolümpiamängud|järgmised olümpiamängud]] peeti [[1900]]. aastal [[Pariis]]is.&lt;ref name=&quot;HqVdW&quot; /&gt;

=== Muudatused ===
{{vaata|Suveolümpiamängud}}

Pärast edukaid esimesi nüüdisaegseid olümpiamänge tabas [[olümpialiikumine|olümpialiikumist]] mõõnaaeg, mis ohustas olümpiamängude traditsiooni jätkumist. Olümpiamängud olid nii [[1900. aasta suveolümpiamängud|1900. aastal]] [[Pariis]]is kui ka [[1904. aasta suveolümpiamängud|1904. aastal]] [[Saint Louis]]es [[maailmanäitus]]e &quot;kõrvaletendused&quot;. Pariisi olümpiamängud olid esimesed, kus lubati võistelda naissportlastel, kuid neil olümpiamängudel ei olnud staadionit. Saint Louise olümpiamängudel osales 650 sportlast, kellest 580 olid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]].&lt;ref name=&quot;h22f4&quot; /&gt; Olümpialiikumine elavnes pärast Ateenas korraldatud [[1906. aasta vaheolümpiamängud|1906. aasta vaheolümpiamänge]]. Kuna 1906. aasta olümpiamängud olid teised mängud ühe olümpiaadi jooksul, ei olnud need ROK-i poolt tunnustatud; ühtegi vaheolümpiamänge ei ole hiljem peetud. Ateena vaheolümpiamängude vastu oli suur avalik huvi ning neil osales palju eri maade sportlasi. Alates vaheolümpiamängudest on olümpiamängude populaarsus ja suurus üha kasvanud.&lt;ref name=&quot;5sDBJ&quot; /&gt;

==== Taliolümpiamängud ====
{{vaata|Taliolümpiamängud}}

[[Fail:Bundesarchiv Bild 102-05472, St. Moritz, Winterolympiade.jpg|püsti=0.93|pisi|[[Jäähoki]] võistlus [[1928. aasta taliolümpiamängud]]el [[Sankt Moritz]]is]]

Taliolümpiamängud kutsuti ellu selleks, et sportlased saaks võistelda [[lumi|lumel]] ja [[jää]]l harrastatavates spordialades, mida on geograafilistel põhjustel [[suveolümpiamängud]]e raames keeruline korraldada. [[Iluuisutamine]] oli suveolümpiamängude kavas nii [[1908. aasta suveolümpiamängud|1908.]] kui ka [[1920. aasta suveolümpiamängud|1920. aastal]] ning [[jäähoki]] 1920. aastal. Soovides suurendada talispordialade arvu olümpiamängudel, otsustas ROK [[1921]]. aasta [[olümpiakongress]]il [[Lausanne]]'is kutsuda ellu olümpiamängude talivariandi. [[1924. aasta taliolümpiamängud|Esimesed taliolümpiamängud]], mis koosnesid 11-päevasest talispordinädalast, peeti [[1924]]. aastal [[Prantsusmaa]]l [[Chamonix]]'s kolm kuud enne [[1924. aasta suveolümpiamängud|Pariisi suveolümpiamänge]].&lt;ref name=&quot;F4YT3&quot; /&gt; Esialgu plaaniti nii suve- kui ka taliolümpiamänge korraldada ühel aastal ja samas riigis, kuid sellest loobuti üsna pea. ROK-i korraldusel hakati taliolümpiamänge pidama iga nelja aasta tagant suveolümpiamängudega samal aastal.&lt;ref name=&quot;KZ5nA&quot; /&gt; Pärast [[1992. aasta taliolümpiamängud|1992. aasta Albertville'i taliolümpiamänge]] otsustati alates [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994. aastast]] hakata taliolümpiamänge korraldama iga nelja aasta tagant ja kaks aastat pärast suveolümpiamänge.

==== Paraolümpiamängud ====
{{vaata|Paraolümpiamängud}}
[[Fail:2008 Summer Paralympics Wheelchair tennis - women.jpg|pisi|Naiste [[ratastoolitennis]]e võistlus [[2008. aasta suveparaolümpiamängud]]el [[Peking]]is]]

[[Ludwig Guttmann|Sir Ludwig Guttmann]], kes soovis pärast [[teine maailmasõda|teist maailmasõda]] edendada sõdurite taastusravi, korraldas samal ajal koos [[1948. aasta suveolümpiamängud|1948. aasta Londoni olümpiamängudega]] mitme haigla vahel spordiürituse. Sellest üritusest kasvas välja iga-aastane spordifestival, millega Guttmann ja teised korraldajad soovisid teadvustada spordi tähtsust [[puue|puudega]] inimeste tervenemise juures. [[1960. aasta suveolümpiamängud]]e ajaks kogunes Guttmanni algatusel [[Rooma]]sse 400 sportlast, kes võistlesid &quot;paralleelolümpial&quot;, mida peetakse [[1960. aasta paraolümpiamängud|esimesteks paraolümpiamängudeks]]. Alates nendest mängudest on paraolümpiamängud toimunud igal olümpiamängude aastal. Alates [[1988. aasta suveolümpiamängud|1988. aasta Seouli suveolümpiamängudest]] on paraolümpiamänge võõrustanud sama aasta olümpialinn.&lt;ref name=&quot;hYb59&quot; /&gt; [[2001]]. aastal sõlmisid ROK ja [[Rahvusvaheline Paraolümpiakomitee]] kokkuleppe, mille kohaselt pannakse nii tava- kui ka paraolümpiamängude korraldamise kohustus kirja olümpialinna kokkuleppesse.&lt;ref name=&quot;phxBy&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;lUXoG&quot; /&gt; Kahe komitee kokkuleppe järgi on olümpiamänge peetud alates [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008. aasta Pekingi suveolümpiamängudest]]. Londoni olümpiamängude korralduskomitee president [[Sebastian Coe]] on sõnanud [[2012. aasta suveolümpiamängud|2012. aasta suve]]- ja [[2012. aasta suveparaolümpiamängud|paraolümpiamängude]] kohta:

{{cquote
| Me soovime muuta rahva hoiakut puudega inimeste suhtes, pühitseda paraolümpiasporti ning kinnitada, et need kaks olümpiamängu käivad käsikäes.&lt;ref name=&quot;C1r5r&quot; /&gt;
}}

==== Noorte olümpiamängud ====
{{vaata|Noorte olümpiamängud}}
[[Pilt:YOGOpeningCeremony-ParadeofFlags-Singapore-20100814-02.jpg|pisi|[[2010. aasta noorte suveolümpiamängud]]e avatseremoonia [[Singapur]]is]]

Noorte olümpiamängud loodi olümpiamängude kõrvale selleks, et anda 14–18aastastele sportlastele võimalus omavahel võistelda. Noorte olümpiamängude idee algatas [[2001]]. aastal [[ROK-i president]] [[Jacques Rogge]]; mängude korraldamine kinnitati [[2007]]. aastal [[ROK-i istungjärgud|ROK-i 119. istungjärgul]].&lt;ref name=&quot;VPPcW&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;5Cox5&quot; /&gt; [[2010. aasta noorte suveolümpiamängud|Esimesed noorte suveolümpiamängud]] toimusid [[2010]]. aasta augustis [[Singapur]]is ning [[2012. aasta noorte taliolümpiamängud|taliolümpiamängud]] kaks aastat hiljem jaanuaris [[Austria]]s [[Innsbruck]]is.&lt;ref name=&quot;5J5rc&quot; /&gt; Noorte olümpiamängud on olümpiamängudega võrreldes lühemad – suvemängud kestavad kaksteist ja talimängud üheksa päeva.&lt;ref name=&quot;wK1Pm&quot; /&gt; ROK-i reeglite järgi võib noorte suveolümpiamängudel osaleda kuni 3500 sportlast ja 875 ametnikku ning taliolümpiamängudel 970 sportlast ja 580 ametnikku.&lt;ref name=&quot;ZFyJG&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;S7yCu&quot; /&gt; Noorte olümpiamängude programm kattub olümpiamängude programmiga, aga spordi- ja võistlusalade arv on väiksem ning lubatud on segavõistkonnad, mis koosnevad näiteks mitme maa esindajatest või mõlemast soost.&lt;ref name=&quot;Gl8RJ&quot; /&gt;

=== Osalevad sportlased ja maad ===

1896. aastal osales [[1896. aasta suveolümpiamängud|esimestel nüüdisaegsetel olümpiamängudel]] 241 võistlejat 14 maalt ning kavas oli 43 võistlusala;&lt;ref name=&quot;iocfactsheet&quot; /&gt; [[2012. aasta suveolümpiamängud]]eks oli võistlejate arv kasvanud 10 500 ja osalevate maade arv 204-ni; võistlusalasid oli Londonis 302.&lt;ref name=&quot;gWvqh&quot; /&gt; Taliolümpiamängudel on osalejaid vähem – [[2010. aasta taliolümpiamängud]]el [[Vancouver]]is osales 82 maa 2566 sportlast, kes võistlesid 86 alal.&lt;ref name=&quot;b0ItB&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;rACNX&quot; /&gt; Olümpiamängude ajal majutatakse enamik sportlasi, ametnikke ja delegatsioonide liikmeid [[olümpiaküla|olümpiakülla]], kus asuvad nii söögikohad, tervisekeskused kui ka kohad [[religioon|usukommete]] järgimiseks.&lt;ref name=&quot;Y3jpj&quot; /&gt;

Paljudel maadel, mis ei vasta [[rahvusvaheline organisatsioon|rahvusvaheliste organisatsioonide]] poliitilise iseseisvuse tingimusele, kuid kus loodud [[rahvuslikud olümpiakomiteed|rahvuslik olümpiakomitee]] on saanud ROK-i tunnustuse, on lubatud olümpiamängudel võistelda. Selliste [[koloonia]]te ja mittesuveräänsete maade hulka kuuluvad näiteks [[Puerto Rico]], [[Bermuda]] ja [[Hongkong]], kes kuuluvad küll teise riigi koosseisu, aga võistlevad olümpiamängudel oma maa lipu all.&lt;ref name=&quot;bidpro&quot; /&gt; [[Olümpiaharta]] järgi tohib uus loodav rahvuslik olümpiakomitee esindada maad, kellel on &quot;rahvusvahelise üldsuse tunnustus&quot;.&lt;ref name=&quot;bidpro&quot; /&gt; ROK-i tunnustust ei ole sellest tulenevalt saanud ei [[Saint-Martini saar]]e ega [[Curaçao]] rahvuslik olümpiakomitee, kuigi need maad said [[2010]]. aastal sarnase põhiseadusliku määratluse kui [[Aruba]], kelle rahvuslikku olümpiakomiteed on ROK [[1986]]. aastal tunnustanud.&lt;ref name=&quot;xbZIM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;F9v0E&quot; /&gt;

=== Olümpiamängude korraldamise majanduslik ja sotsiaalne mõju ===

Mitmed majandusteadlased on seadnud kahtluse alla olümpiamängude majandusliku kasulikkuse, kuna sellise suursündmuse korraldamine on väga kulukas, kuid mängude võõrustamisega ei kaasne märkimisväärset pikaajalist majanduslikku kasu. Uuringud on näidanud, et olümpiamängude korraldamine (või isegi korraldusõiguse taotlemine) võib suurendada võõrustava maa eksporti, kuna olümpiamängude korraldamissoov annab märku selle maa [[rahvusvaheline kaubandus|rahvusvahelise kaubanduse]] avatusest.&lt;ref name=&quot;uBfsw&quot; /&gt; Uuringud on lisaks näidanud, et suveolümpiamängude korraldamine suurendab märgatavalt olümpialinnas asuvate ettevõtete [[heategevus|annetusi ja vabatahtlikku tegevust]], mis toob omakorda kasu kohalikule [[kolmas sektor|vabakonnale]]; see positiivne mõju ei ole püsiv ning kestab kõige enam paar aastat enne ja pärast olümpiamängude toimumist. Olümpiamängude korraldamine annab seega olümpialinnale võimaluse mõjutada kohalikku ettevõtlust ja suurendada vabakonna heaolu.&lt;ref name=&quot;klj9w&quot; /&gt; Olümpiamängudel on olnud kohalikule kogukonnale ka negatiivseid mõjusid – vabaühenduse [[Centre on Housing Rights and Evictions]] (COHRE) kinnitusel on viimase kahe kümnendi jooksul olnud olümpiamängude tõttu sunnitud elukohta vahetama üle kahe miljoni, peamiselt puudust kannatava inimese.&lt;ref name=&quot;NaH8P&quot; /&gt;

== Rahvusvaheline Olümpiakomitee ==
{{vaata|Rahvusvaheline Olümpiakomitee}}
{{vaata|Olümpialiikumine}}
[[Fail:Siege cio.jpg|pisi|[[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvahelise Olümpiakomitee]] peakontor [[Šveits]]is [[Lausanne]]'is]]

[[Olümpialiikumine]] koosneb rahvuslikest olümpiakomiteedest ja assotsiatsioonidest, [[spordiorganisatsioonide loend|rahvusvahelistest spordiorganisatsioonidest]] ja [[rahvusvahelised spordiföderatsioonid|-föderatsioonidest]] ning sportlastest, treeneritest, kohtunikest ja teistest spordiga seotud isikutest, kes oma tegevuses lähtuvad [[olümpism]]i põhimõtetest ja järgivad olümpiahartat.&lt;ref name=&quot;VxJJp&quot; /&gt; [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] (ROK) on olümpialiikumise kõrgeim võim, kes vastutab [[olümpialinn]]a valimise, olümpiamängude planeerimise järelevalve, olümpiamängude programmi uuendamise ja kinnitamise ning sponsorlepingute ja teleülekandeõiguste läbirääkimiste eest.&lt;ref name=&quot;iwRrh&quot; /&gt;

Olümpialiikumine jaguneb kolmeks peamiseks osaks:

* [[Rahvusvahelised spordiföderatsioonid]] – juhtorganid, kes reguleerivad spordialade tegevust rahvusvahelisel tasandil. Näiteks rahvusvaheline jalgpalliföderatsioon [[FIFA]] on jalgpalli assotsiatsioonide juhtorgan ning rahvusvaheline võrkpalliföderatsioon [[FIVB]] on võrkpalli assotsiatsioonide juhtorgan. Olümpialiikumisse kuulub praegu 35 rahvusvahelist spordiföderatsiooni, mis esindavad iga olümpiaspordiala.&lt;ref name=&quot;YEIPD&quot; /&gt;
* [[Rahvuslikud olümpiakomiteed]], kes on oma maa olümpialiikumise esindajad ja korraldajad. Eesti rahvuslik olümpiakomitee on [[Eesti Olümpiakomitee]]. ROK-i tunnustuse on praeguseks saanud 205 rahvuslikku olümpiakomiteed.&lt;ref name=&quot;iocfactsheet&quot; /&gt;
*[[Olümpiamängude korralduskomitee]] – rahvusliku olümpiakomitee moodustatud ajutine komitee, kes vastutab oma maal toimuvate olümpiamängude eest. Olümpiamängude korralduskomitee likvideeritakse pärast olümpiamängude toimumist ja kokkuvõtte esitamist ROK-ile.&lt;ref name=&quot;A2ATQ&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;olympiaharta&quot; /&gt;

Olümpialiikumise ametlikud keeled on [[prantsuse keel|prantsuse]] ja [[inglise keel]]. Olümpiamängudel kasutatakse ka võõrustava maa [[ametlik keel|ametlikku keelt]] või ametlikke keeli – näiteks avatseremoonia osavõtjate paraadil tutvustatakse iga maad vähemalt kolmes keeles; kui olümpiamängud toimuvad inglise või prantsuse keelt kõneleval maal, tutvustatakse maid kahes keeles.&lt;ref name=&quot;olympiaharta&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;AZYVx&quot; /&gt;

=== Kriitika ja korruptsiooniskandaalid ===

[[Fail:Juan Antonio Samaranch DF-ST-01-00128.JPEG.jpg|pisi|püsti| [[Juan Antonio Samaranch]], ROK-i president aastatel 1980–2001]]

ROK-i on nimetatud jäiga juhtimisega organisatsiooniks, kes on valinud liikmeid ka eluks ajaks. Kõige vastuolulisemateks on peetud president [[Avery Brundage]]'i ja [[Juan Antonio Samaranch]]i ametiaegasid. Brundage, kes oli ROK-i president üle 20 aasta, kaitses olümpiamänge poliitilise sekkumise ja reklaami mõjude eest.&lt;ref name=&quot;XLpqh&quot; /&gt; Brundage'i süüdistati nii [[rassism]]is ([[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] delegatsiooni [[apartheid]]i-probleemi käsitlemise tõttu) kui ka [[antisemitism]]is.&lt;ref name=&quot;QSgxr&quot; /&gt; Samaranchi ametiaega saatsid [[onupojapoliitika]]- ja [[korruptsioon]]isüüdistused;&lt;ref name=&quot;IS31K&quot; /&gt; kritiseeriti ka tema seotust [[Francisco Franco]] [[diktatuur]]iga.&lt;ref name=&quot;0ATgR&quot; /&gt;

[[1998]]. aastal paljastati, et mitu ROK-i liiget oli võtnud [[altkäemaks]]u [[Salt Lake City]] taotluskomiteelt, kes soovis saada [[2002. aasta taliolümpiamängud]]e korraldusõigust. Pärast ROK-i läbiviidud uurimist astus tagasi neli ja heideti välja kuus ROK-i liiget. Et tulevikus sarnast skandaali vältida, muudeti olümpialinna valimise korda.&lt;ref name=&quot;TcYOn&quot; /&gt;

[[2004]]. aasta augustis eetris olnud [[BBC]] dokumentaalsaade &quot;[[Panorama (dokumentaalsari)|Panorama]]&quot; avalikustas 2012. aasta olümpialinna valimistega seotud altkäemaksu andmise,&lt;ref name=&quot;2n08p&quot; /&gt; väites, et ROK-i liikmeid oli võimalik ära osta, et nad soovitud kandidaatlinna poolt hääletaks. Pärast olümpialinna valimiste nappi kaotust Londonile&lt;ref name=&quot;BWFJO&quot; /&gt; süüdistas [[Pariisi linnapea]] [[Bertrand Delanoë]] [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministrit]] [[Tony Blair]]i ja Londoni taotluskomiteed eesotsas endise olümpiavõitja [[Sebastian Coe]]&lt;nowiki/&gt;ga reeglite rikkumises. Delanoë sõnul oli [[Prantsusmaa president]] [[Jacques Chirac]] reeglite rikkumisest teadlik; Chirac ei soovinud süüdistusi kommenteerida.&lt;ref name=&quot;E96FN&quot; /&gt; Süüdistuste põhjal ametlikku uurimist ei algatatud. [[2006. aasta taliolümpiamängud]]e olümpialinna valimisi saatsid samuti korruptsioonisüüdistused. ROK-i liige [[Marc Hodler]], kes oli seotud kandidaatlinna [[Sion]]iga, väitis, et [[Toronto]] korralduskomitee oli andnud ROK-i ametnikele altkäemaksu; süüdistuse põhjal algatati põhjalik uurimine. Hodleri süüdistuse tõttu ei soovinud paljud ROK-i liikmed olümpialinna valimistel Sioni poolt hääletada, mis aitas tõenäoliselt Torontol korraldusõiguse võita.&lt;ref name=&quot;7IVTG&quot; /&gt;

== Olümpiamängud ja reklaam ==

ROK ei lubanud esialgu olümpiamänge ettevõtete toetusega rahastada, kuid pärast president [[Avery Brundage]]'i ametiaja lõppu [[1972]]. aastal hakkas ROK [[televisioon]]i ja [[reklaam]]ituru võimaluste vastu rohkem huvi tundma.&lt;ref name=&quot;media&quot; /&gt; President [[Juan Antonio Samaranch]]i juhtimisel kaasati olümpiamängude korraldamisse rahvusvahelisi sponsoreid, kes soovisid oma tooteid siduda olümpiamängude [[bränd]]iga.&lt;ref name=&quot;television&quot; /&gt;

=== Eelarve ===

ROK-i eelarve oli [[20. sajand]]i esimesel poolel väike.&lt;ref name=&quot;television&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;movement&quot; /&gt; Avery Brundage, kes oli ROK-i president aastatel [[1952]]–[[1972]], hoidis olümpiamänge igasuguse reklaamimõju eest, kuna arvas, et ettevõtete [[lobitöö]] võib ROK-i otsustusi liialt kallutada.&lt;ref name=&quot;media&quot; /&gt; Brundage'i jäikade seisukohtade tõttu pidi olümpiamängude korralduskomitee leidma ise sponsorid ja reguleerima sümbolite kasutust.&lt;ref name=&quot;media&quot; /&gt; Kui Brundage'i ametiaeg lõppes, oli ROK-il varasid 2 miljoni dollari väärtuses; kaheksa aastat hiljem ulatusid ROK-i varad 45 miljoni dollarini – eelarve kasvas märkimisväärselt tänu ettevõtete rahalisele toetusele ja teleülekandeõiguste müügile.&lt;ref name=&quot;media&quot; /&gt; [[1980]]. aastal ROK-i presidendiks valitud Juan Antonio Samaranch soovis muuta ROK-i rahaliselt sõltumatuks.&lt;ref name=&quot;movement&quot; /&gt;

[[1984. aasta suveolümpiamängud|1984. aasta olümpiamängude]] eelarve ülejääk ulatus seninägematu 225 miljoni dollarini; Los Angelese korralduskomiteel õnnestus suur ülejääk saavutada osaliselt tänu piiratud sponsorlusõiguste müügile valitud ettevõtetele.&lt;ref name=&quot;L1Hwd&quot; /&gt; Soovides saada kontrolli sponsorluslepingute üle, asutas ROK Samaranchi juhtimisel [[1985]]. aastal olümpiamängude partnerlusprogrammi TOP (The Olympic Partner Programme), mille eesmärgiks oli luua olümpiamängude bränd.&lt;ref name=&quot;television&quot; /&gt; TOPi liikmesus on väga kallis ja seetõttu kättesaadav vaid vähestele – nelja-aastane liikmemaks ulatub 50 miljoni dollarini.&lt;ref name=&quot;movement&quot; /&gt; TOPi liikmel on oma tootekategoorias üleilmsed reklaami ainuõigused ning tal on lubatud tootetrükistes ja -reklaamis kasutada [[olümpiasümbol]]it.&lt;ref name=&quot;kommerts&quot; /&gt;

=== Televisiooni mõju ===
[[Fail:Olympic Final 2000 (1936 cartoon).jpg|pisi|püsti=1.35| [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aasta Berliini olümpiamängude]] aegne karikatuur, mis kujutleb aastat [[2000]], kui pealtvaatajad on asendatud televisiooni ja raadioga ning rahva hõisked kostavad [[valjuhääldi]]test]]
[[Fail:Cameras, Olympic Park, London Olympic Games.jpg|pisi|Teleülekande kaamerad [[2012. aasta suveolümpiamängud|Londoni olümpiamängudel]]]]

[[Berliin]]i [[1936. aasta suveolümpiamängud]] kanti esimest korda üle televisioonis; ülekanne oli nähtav vaid kohalikule televaatajale.&lt;ref name=&quot;D9IJ7&quot; /&gt; Esimeste olümpiamängudena kanti rahvusvaheliselt televisioonis üle [[1956. aasta taliolümpiamängud]],&lt;ref name=&quot;KuXm4&quot; /&gt; ning neile [[1960. aasta taliolümpiamängud|järgnenud taliolümpiamängude]] ülekandeõigused müüdi esimest korda spetsiaalsetele [[ringhääling]]uvõrgustikele – [[CBS]] maksis Ameerika Ühendriikide ülekandeõiguste eest 394 000 dollarit&lt;ref name=&quot;sportkom&quot; /&gt; ja [[Euroopa Ringhäälingute Liit]] (EBU) Euroopa ülekandeõiguste eest 660 000 dollarit.&lt;ref name=&quot;television&quot; /&gt; Järgnevatel aastakümnetel kujunesid olümpiamängud [[külm sõda|külma sõja]] ideoloogiliseks rindeks, mis suurendas vaatajahuvi ja võimaldas ROK-il ülekandeõiguste müügilt veelgi teenida.&lt;ref name=&quot;sportkom&quot; /&gt; Tänu teleülekannetele olümpiamängude kajastus meedias kasvas, mis suurendas omakorda huvi olümpiamängude vastu ja muutis need reklaamiostjatele atraktiivseks.&lt;ref name=&quot;sportkom&quot; /&gt; Suurenenud huvi tõttu oli ROK-il võimalik tõsta ülekandeõiguste hinda – näiteks CBS maksis [[1998. aasta taliolümpiamängud]]e ülekandeõiguste eest 375 miljonit dollarit&lt;ref name=&quot;sLjSP&quot; /&gt; ning [[NBC]] 2000–2012 toimunud olümpiamängude ülekandeõiguste eest kokku 3,5 miljardit dollarit.&lt;ref name=&quot;television&quot; /&gt;

[[1960. aastad|1960ndatest]] kuni [[20. sajand|eelmise sajandi]] lõpuni kasvas olümpiamängude vaadatavus üha suurema tempoga, millele aitas kaasa ülemaailmset teleotseülekannet võimaldava [[satelliittelevisioon]]i juurutamine [[1964]]. aastal ja värvi[[televiisor|teleri]] leiutamine [[1968]]. aastal.&lt;ref name=&quot;lUlzh&quot; /&gt; Teleülekannete vaatajate arv kasvas hinnanguliselt [[1968. aasta suveolümpiamängud|1968. aasta Mexico olümpiamängude]] 600 miljonilt [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984. aasta Los Angelese olümpiamängudeks]] 900 miljonile; [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta Barcelona olümpiamänge]] vaatas juba 3,5 miljardit inimest.&lt;ref name=&quot;EWAhk&quot; /&gt; [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000. aasta Sydney olümpiamängudel]] langes NBC otseülekannete vaadatavus madalaimale tasemele pärast 1968. aastat;&lt;ref name=&quot;Q6Oqu&quot; /&gt; sellel langusel võis olla kaks põhjust: tihe konkurents [[kaabeltelevisioon]]i otseülekannetega ning reaalajas tulemuste ja videote kättesaadavus [[internet]]is. Televisioon kasutas endiselt salvestatud videoid, mis ei suutnud infoajastu arenguga sammu pidada.&lt;ref name=&quot;sQPdL&quot; /&gt; Televaatajate langeva arvu tõttu hakkasid telekanalid müüma tasuta reklaamiaega,&lt;ref name=&quot;free time&quot; /&gt; kuid kuna ülekandeõigused on väga kallid, nõudsid televisiooni ettevõtted ROK-ilt muudatusi, mis aitaks televaatajate arvu kasvatada.&lt;ref name=&quot;RU81V&quot; /&gt; ROK tegi olümpiamängude programmi sellest tingituna mitmeid muudatusi – [[iluvõimlemine|iluvõimlemise]] võistlused viidi seitsme päeva pealt üheksale ning huvi suurendamiseks lisati programmi olümpiavõitjate galaetendus;&lt;ref name=&quot;slack2&quot; /&gt; laiendati ka enim vaadatavate spordialade, [[ujumine|ujumise]] ja [[vettehüpped|vettehüpete]] võistlusprogrammi.&lt;ref name=&quot;slack2&quot; /&gt; Ameerika Ühendriikide televisiooni lobitöö tulemusena muudeti võistlusprogrammi nii, et valitud võistlusi saaks otse üle kanda Ameerika Ühendriikide televaadatavuse tippajal.&lt;ref name=&quot;keSWJ&quot; /&gt; Muudatustel ei ole olümpiamängude vaadatavusele selgelt positiivset mõju olnud – [[2006. aasta taliolümpiamängud|2006. aasta Torino taliolümpiamängude]] vaadatavus oli [[2002. aasta taliolümpiamängud|2002. aasta Salt Lake Cityga]] võrreldes madalam, kuid [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008. aasta Pekingi suveolümpiamängude]] vaadatavus kasvas märgatavalt.&lt;ref name=&quot;free time&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;NIQoM&quot; /&gt;

=== Vastuolud ===

Olümpiamängude brändi müük on tekitanud vastuolusid. Kriitikute arvates ei ole olümpiamänge enam võimalik teistest kommertslikest spordivõistlustest eristada.&lt;ref name=&quot;kommerts&quot; /&gt; ROK-i on süüdistatud turu küllastamises – näiteks [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996. aastal]] [[Atlanta]]s ja [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000. aastal]] [[Sydney]]s lubati erakordselt paljudel ettevõtetel olümpiamängude tooteid müüa.&lt;ref name=&quot;sales&quot; /&gt; ROK lubas, et püüab edaspidi olümpiamängude liigset [[turustus|turustamist]] vältida.&lt;ref name=&quot;sales&quot; /&gt; Kritiseeritud on ka tõsiasja, et olümpiamängude korraldamist rahastab vaid olümpialinn ja võõrustava maa valitsus; ROK kulusid ei kata, kuid omab olümpiasümboli kasutusõigusi ja saab seetõttu kõik olümpiasümboli kasutuse müügitulud. ROK saab lisaks osa kõigist sponsorlepingu- ja ülekandetuludest.&lt;ref name=&quot;kommerts&quot; /&gt; Kuigi olümpialinnal ei pruugi õnnestuda kõiki korralduskulusid katta, on olümpiamängude korraldusõiguse konkurents üha tasavägisem.&lt;ref name=&quot;68Fwr&quot; /&gt; Uuringud on näidanud, et olümpiamänge korraldanud maa rahvusvaheline kaubavahetus kasvab umbes 30 protsenti.&lt;ref name=&quot;6o5eN&quot; /&gt; Uuringutest on samas selgunud, et isegi edutul korraldusõiguse taotlusel võib olla samaväärne mõju ekspordile, mis annab alust arvata, et kaubavahetust ei suurenda mitte suurejoonelise spordipeo võõrustamine, vaid korraldusõiguse taotlemine, mis annab välismaale märku kandideeriva maa avatusest.

== Sümbolid ==
{{vaata|Olümpiasümbol}}

[[Pilt:Olympic-flag-Victoria.jpg|pisi|vasakul|[[Olümpialipp]]]]
[[Fail:2002 Winter Olympics flame.jpg|pisi|püsti|[[Olümpiatuli]] [[2002. aasta taliolümpiamängud]]el [[Salt Lake City]]s]]

[[Olümpiaharta]]s sõnastatud [[olümpism]]i põhimõtteid antakse [[olümpialiikumine|olümpialiikumises]] edasi [[sümbol]]ite abil. [[Olümpiasümbol]] koosneb viiest omavahel põimunud rõngast (olümpiarõngast), mis sümboliseerib viie [[maailmajagu|maailmajao]] ühtsust; olümpiarõnga värvid on [[sinine]], [[kollane]], [[must]], [[roheline]] ja [[punane]]. Valge põhjaga [[plagu]], mille keskel asub olümpiasümbol, moodustab [[olümpialipp|olümpialipu]]; lipu kuuest värvusest kuulub vähemalt üks kõigi maade [[rahvuslipp|rahvuslipu]] värvuste hulka. Olümpialipp loodi [[1914]]. aastal, kuid olümpiamängudel heisati see esimest korda [[1920. aasta suveolümpiamängud|1920. aastal]] [[Belgia]]s [[Antwerpen]]is. Alates sellest ajast on olümpialipp heisatud kõigil olümpiamängudel.&lt;ref name=&quot;olympiasymbol&quot; /&gt;

[[Olümpiadeviis]]i ''Citius. Altius. Fortius.'' (e.k. 'kiiremini, kõrgemale, tugevamini') visandas [[1894]]. aastal [[Pierre de Coubertin]], ja see on ametlikult olnud kasutuses [[1924]]. aastast. Olümpiadeviisi sõnastas esimesena Coubertini sõber [[dominiiklased|dominikaani]] [[preester]] [[Henri Didon]] [[1891]]. aasta Pariisi noortekogunemisel.&lt;ref name=&quot;sMXW1&quot; /&gt;

Coubertini olümpismi põhimõtted on võetud kokku [[olümpiaprintsiip|olümpiaprintsiibis]]:
{{cquote
|Olümpiamängudel pole tähtis võit, vaid osavõtt, nii nagu eluski, kus tähtsaim pole tulemus, vaid selle poole püüdlemine. Eesmärk pole vallutada, vaid hästi võidelda.&lt;ref name=&quot;olympiasymbol&quot; /&gt;
}}

Paar kuud enne olümpiamänge toimub [[Olümpia]]s [[Vana-Kreeka]] aegseid rituaale järgiv tseremoonia, mille käigus süüdatakse [[olümpiatuli]]. Preestrinnat kehastav naine süütab [[nõguspeegel|nõguspeegli]] ja päikesekiirte abil tõrviku; saadud leegiga süüdatakse [[olümpiatõrvik]]. Olümpiast viiakse olümpiatuli tõrvikuteatejooksuga olümpialinna olümpiastaadionile, kus avatseremoonia ajal süüdatakse viimase tõrvikuteatega pidulikult alaline olümpiatuli.&lt;ref name=&quot;4eou7&quot; /&gt; Kuigi olümpiatuli on kuulunud olümpiamängude sümbolite hulka alates [[1928. aasta suveolümpiamängud|1928. aastast]], korraldati esimene tõrvikuteatejooks enne [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aasta olümpiamänge]], kui [[Kolmas Riik|Saksamaa]] valitsus soovis levitada [[natsionaalsotsialism|natsionaalsotsialistlikku]] [[ideoloogia]]t.&lt;ref name=&quot;olympiasymbol&quot; /&gt;

[[1968. aasta suveolümpiamängud|1968. aastal]] võeti kasutusele [[olümpiamaskott]] – võõrustava maa kultuurist inspireeritud loom või inimkuju. Olümpiamaskoti olulisus olümpismi sümbolina on kasvanud pärast [[1980]]. aastat, kui [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängudeks]] loodud karupoeg [[Miša]] sai maailmatuntuks.&lt;ref name=&quot;fuv9Y&quot; /&gt; [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008. aasta Pekingi olümpiamängude]] maskotiks oli viis [[Fuwa]]-tegelast, kes sümboliseerisid [[hiina kultuur]]i viite olulist [[feng shui]] elementi.&lt;ref name=&quot;810Mc&quot; /&gt;

== Tseremooniad ==
{{vaata|Olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia}}
{{vaata|Olümpiamängude autasustamistseremoonia}}

=== Avatseremoonia ===
[[Fail:2012 Summer Olympics opening ceremony (15).jpg|pisi|[[2012. aasta suveolümpiamängud|2012. aasta Londoni suveolümpiamängude]] avatseremoonia]]

Olümpiamängude avatseremoonia koosneb [[olümpiaharta]]ga sätestatud rituaalidest ning toimub enne olümpiamängude esimest võistluspäeva.&lt;ref name=&quot;olympiaharta&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;avats1&quot; /&gt; Praegusel kujul sai avatseremoonia traditsioon alguse [[1920. aasta suveolümpiamängud|1920. aasta olümpiamängudel]] [[Antwerpen]]is.&lt;ref name=&quot;MuHbR&quot; /&gt; Avatseremoonia algab tavaliselt võõrustava maa lipu heiskamisega, misjärel mängitakse või lauldakse võõrustava maa [[hümn]]i. Sellele järgneb kunstiline programm, mis koosneb võõrustava maa [[kultuur]]i iseloomustavast [[muusika]]st, [[laul]]ust, [[tants]]ust ja [[teater|teatrist]].&lt;ref name=&quot;olympiaharta&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;avats1&quot; /&gt; Avatseremoonia kunstiline programm on muutunud üha vaatemängulisemaks ja keerukamaks, kuna võõrustav maa soovib pakkuda võrreldes eelmiste avatseremooniatega kõige meeldejäävamat etendust. Pekingi olümpiamängude avatseremoonia maksis hinnanguliselt 100 miljonit [[USA dollar|dollarit]], millest enamik kulus kunstilise programmi ettevalmistustele.&lt;ref name=&quot;7hEGi&quot; /&gt;

Kunstilisele programmile järgneb osavõtjate paraad, kus võistlejad sisenevad [[staadion]]ile maade kaupa. Paraadi avab olümpiamängude sünnimaa [[Kreeka]] ja viimasena siseneb võõrustav maa; ülejäänud maad sisenevad tähestikulises järjekorras vastavalt võõrustava maa keelele. [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004. aasta Ateena suveolümpiamängudel]] toodi esimesena staadionile [[Kreeka lipp]], aga Kreeka delegatsioon saabus kõige viimasena. Olümpiamängud kuulutab pärast korralduskomitee ja ROK-i presidendi kõnesid ametlikult avatuks võõrustava maa [[riigipea]]. Teatejooksjad kannavad staadionile [[olümpiatõrvik]]u ning viimane jooksja (tavaliselt võõrustava maa tuntud või edukas olümpiasportlane) süütab [[olümpiatuli|olümpiatule]].&lt;ref name=&quot;olympiaharta&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;avats1&quot; /&gt;

=== Lõputseremoonia ===
[[Pilt:Birdsclosing.jpg|pisi|Sportlased on [[2008. aasta suveolümpiamängud]]e lõputseremoonial kogunenud staadionile]]

Olümpiamängude lõputseremoonia toimub pärast kõikide võistlusalade lõppemist. Staadionile sisenevad iga osavõtnud maad esindavad lipukandjad ja neile järgnevad sportlased, kes tulevad kõik koos, rahvuste vahel vahet tegemata. Rahvushümnide saatel heisatakse kolme maa lipud – olümpiamängude sünnimaa Kreeka, võõrustava maa ja järgmisi suve- või taliolümpiamänge võõrustava maa lipp. Olümpiamängud kuulutab ametlikult lõppenuks korralduskomitee ja ROK-i presidendi kõned, misjärel kustutatakse olümpiatuli.&lt;ref name=&quot;olympiaharta&quot; /&gt; Nn [[Antwerpeni tseremoonia]] ajal ulatab olümpialinna linnapea [[olümpialipp|olümpialipu]] ROK-i presidendile, kes annab selle edasi järgmiste olümpiamängude olümpialinna linnapeale.&lt;ref name=&quot;syylx&quot; /&gt; Järgmisi olümpiamänge võõrustav maa saab seejärel võimaluse tutvustada oma maa kultuuri kunstilise lühiprogrammiga.&lt;ref name=&quot;0RBUa&quot; /&gt;

=== Autasustamistseremoonia ===
[[Pilt:CyclingTeamPursuitBeijing2008.jpg|pisi|Autasustamistseremoonia [[2008. aasta suveolümpiamängud]]el]]

Autasustamistseremoonia toimub pärast iga võistlusala lõppu. Võistlusala võitja ning teise ja kolmanda koha saavutanud sportlane või võistkond seisavad kolmeastmelisel poodiumil – võitja teistest veidi kõrgemal –, kus ROK-i liige annab neile üle medalid. Olümpiavõitja maa lühendatud hümni saatel heisatakse masti kõigi kolme medalisti maade lipud.&lt;ref name=&quot;olympiaharta&quot; /&gt; Autasustamistseremoonial osalevad ka võõrustava maa [[vabatahtlik]]ud, kes aitavad medaleid üle anda ja lippu heisata.&lt;ref name=&quot;tSN92&quot; /&gt;

== Spordialad ==
{{vaata|Olümpiaspordialad}}

[[Olümpiamängude programm]]i kuulub 35 spordiala, 30 [[distsipliin (sport)|distsipliini]] ja peaaegu nelisada [[võistlusala]]. [[Maadlus]] on näiteks [[suveolümpiamängud]]e spordiala, mis koosneb kahest distsipliinist – [[Kreeka-Rooma maadlus]]est ja [[vabamaadlus]]est, mis jagunevad omakorda kaalukategooriate järgi meestele 14 ja naistele 4 võistlusalaks.&lt;ref name=&quot;yK6pE&quot; /&gt; Suveolümpiamängude programmis on 26 ja [[taliolümpiamängud]]e programmis 15 spordiala.&lt;ref name=&quot;Sports&quot; /&gt; Igas suveolümpiamängude programmis on olnud [[kergejõustik olümpiamängudel|kergejõustik]], [[ujumine olümpiamängudel|ujumine]], [[vehklemine olümpiamängudel|vehklemine]] ja [[iluvõimlemine olümpiamängudel|iluvõimlemine]] ning igas taliolümpiamängude programmis [[murdmaasuusatamine olümpiamängudel|murdmaasuusatamine]], [[iluuisutamine olümpiamängudel|iluuisutamine]], [[jäähoki olümpiamängudel|jäähoki]], [[kahevõistlus olümpiamängudel|kahevõistlus]], [[suusahüpped olümpiamängudel|suusahüpped]] ja [[kiiruisutamine olümpiamängudel|kiiruisutamine]]. Uued olümpiaspordialad, näiteks [[sulgpall olümpiamängudel|sulgpall]], [[korvpall olümpiamängudel|korvpall]] ja [[võrkpall olümpiamängudel|võrkpall]], pääsesid programmi kõigepealt näidisaladena ning said hiljem olümpiaspordiala staatuse. Mõned spordialad, milles võisteldi varematel olümpiamängudel, on praeguseks programmist välja jäetud.&lt;ref name=&quot;Sports&quot; /&gt;

Olümpiaspordialade tegevust reguleerivad ROK-i tunnustusega [[rahvusvahelised spordiföderatsioonid]], kes tagavad oma spordiala ülemaailmse arengu. ROK-i tunnustuse on praeguseks saanud 35 rahvusvahelist spordiföderatsiooni.&lt;ref name=&quot;bidpro&quot; /&gt; ROK on tunnustanud ka spordialasid, mis ei kuulu olümpiamängude programmi – need spordialad ei ole ametlikud olümpiaspordialad, kuid neid võidakse olümpiamängude programmi arvata programmi ülevaatamisel, mis leiab aset esimesel [[ROK-i istungjärgud|ROK-i istungjärgul]] pärast olümpiamängude toimumist.&lt;ref name=&quot;bidpro&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;du9Eh&quot; /&gt; Spordiala võetakse programmi või arvatakse sellest välja ROK-i liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega.&lt;ref name=&quot;lvESZ&quot; /&gt; Mitmed ROK-i tunnustusega spordialad ei ole kunagi olümpiamängude programmi kuulunud, sealhulgas [[male]] ja [[lainelauasõit]].&lt;ref name=&quot;VFvY9&quot; /&gt;

[[2004]]. aasta oktoobris-novembris lõi ROK [[olümpiaprogrammi komisjon]]i, mille ülesandeks oli vaadata üle nii olümpiamängude programmi kuuluvad kui ka ROK-i tunnustusega programmivälised spordialad; komisjoni eesmärk oli luua ühtne arusaam olümpiamängude programmi koostamisest.&lt;ref name=&quot;factsheetsports&quot; /&gt; Olümpiaprogrammi komisjon sõnastas seitse kriteeriumit, mille põhjal hinnata, kas spordiala peaks võtma olümpiamängude programmi – spordiala ajalugu ja traditsioonid, mitmekülgsus, populaarsus ning avalik kuvand; sportlaste tervis; spordiala reguleeriva rahvusvahelise spordiföderatsiooni staatus; võistluste korraldamise kulud.&lt;ref name=&quot;factsheetsports&quot; /&gt; Nende kriteeriumite põhjal valminud analüüsi tulemusel jäi sõelale viis spordiala, mida võtta [[2012. aasta suveolümpiamängud]]e programmi – [[golf]], [[karate]], [[ragbi]], [[rulluisusport]] ja [[seinatennis]].&lt;ref name=&quot;factsheetsports&quot; /&gt; Pakutud spordialade nimekirja vaatas üle ROK-i täitevkomitee, kes saatis selle arutamisele [[2005]]. aasta ROK-i istungjärgule [[Singapur]]is; komisjoni pakutud viiest spordialast pandi hääletusele karate ja seinatennis, kuid kummalgi ei õnnestunud saada vajalikku kahte kolmandikku häältest, et saavutada olümpiaspordiala staatus.&lt;ref name=&quot;factsheetsports&quot; /&gt; [[2009]]. aasta ROK-i istungjärgul hääletati olümpiaspordialade hulka golf ja ragbi, milles võisteldakse [[2016. aasta suveolümpiamängud|2016.]] ja [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el.&lt;ref name=&quot;golf&quot; /&gt;

[[2002]]. aasta ROK-i istungjärgul [[Mexico]]s otsustati suveolümpiamängude programmi piirata kuni 28 spordiala, 301 võistluse ja 10 500 sportlaseni.&lt;ref name=&quot;factsheetsports&quot; /&gt; Kolm aastat hiljem ROK-i istungjärgul Singapuris otsustati 2012. aasta suveolümpiamängude programmist välja arvata [[pesapall olümpiamängudel|pesapall]] ja [[pehmepall olümpiamängudel|pehmepall]]. Kuna hääletusele pandud uued spordialad ei saanud vajalikke arvu hääli, võisteldi 2012. aastal Londonis vaid 26 spordialal.&lt;ref name=&quot;factsheetsports&quot; /&gt; 2016. ja 2020. aasta suveolümpiamängude programmis on taas 28 spordiala – lisanduvad [[ragbi olümpiamängudel|ragbi]] ja [[golf olümpiamängudel|golf]].&lt;ref name=&quot;golf&quot; /&gt;

=== Amatöör- ja profisport ===

[[Fail:Jim Thorpe 1912b.jpg|pisi|püsti|vasakul|[[Jim Thorpe]] [[1912. aasta suveolümpiamängud|1912. aasta olümpiamängud]]el]]
[[Pierre de Coubertin]]i nägemus olümpiamängudest oli mõjutatud [[Suurbritannia erakoolid]]es järgitud [[aristokraat]]ide [[eetos]]est,&lt;ref name=&quot;eassom&quot; /&gt; mille kohaselt on sport oluline osa haridusest – seda hoiakut iseloomustab väljend &quot;terves kehas terve vaim&quot; ([[ladina keel|ld k]] ''mens sana in corpore sano''). Eetose järgi pidi härrasmees olema oskuslik igal alal, mitte parim ühel kindlal alal; levinud oli ka arusaam, et harjutamine või treenimine on võrdne petmisega, kuna see annab kutselisele sportlasele ebaõiglase eelise nende ees, kes harrastavad sporti vaid [[hobi]] korras.&lt;ref name=&quot;eassom&quot; /&gt;

[[Fail:Nagano 1998-Russia vs Czech Republic.jpg|pisi|[[1998. aasta taliolümpiamängud]]e [[jäähoki olümpiamängudel|jäähoki]]võistluse kuldmedalimäng Venemaa ja Tšehhi vahel; alates neist olümpiamängudest on [[NHL]]i profisportlastel lubatud olümpiamängudel võistelda]]
[[Elukutseline sportlane|Kutseliste sportlaste]] osalemise keeld on tekitanud nüüdisaegsete olümpiamängude ajaloos mitmeid vastuolusid. [[1912. aasta suveolümpiamängud|1912. aasta]] [[viievõistlus (kergejõustik)|viie]]- ja [[kümnevõistlus]]e [[olümpiavõitja]] [[Jim Thorpe]] jäi medalitest ilma, kui selgus, et ta oli enne olümpiamänge mänginud poolprofitasemel [[pesapall]]i. ROK tagastas Thorpe'i medalid postuumselt tema lastele [[1983]]. aastal.&lt;ref name=&quot;tDTdl&quot; /&gt; [[Šveits olümpiamängudel|Šveits]]i ja [[Austria olümpiamängudel|Austria]] suusatajad boikottisid [[1936. aasta taliolümpiamängud|1936. aasta taliolümpiamänge]], et avaldada toetust oma treeneritele, kes ei saanud olümpiamängudel võistelda, kuna nad teenisid suusatamisega raha ning neid peeti seetõttu profisportlasteks.&lt;ref name=&quot;3Kxxc&quot; /&gt;
 
Koos ühiskonna sotsiaalse arenguga [[20. sajand]]il aegus ka amatöörsportlase kui aristokraatliku härrasmehe arusaam.&lt;ref name=&quot;eassom&quot; /&gt; Amatöörsportlase kuvandit nõrgestasid lisaks [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja kommunistliku [[Ida-Euroopa]] riiklikult rahastatavad &quot;täiskohaga amatöörsportlased&quot;, kes olid [[läänemaailm|läänemaade]] isefinantseerivate amatöörsportlastega võrreldes ebavõrdses eelisseisundis. ROK ei soovinud esialgu siiski amatöörspordi reeglit muuta.&lt;ref name=&quot;zwVsh&quot; /&gt; Amatööri nõue hakkas [[Olümpiaharta]]s järk-järgult leevenema [[1970. aastad|1970ndatel]]. Pärast 1988. aasta olümpiamänge otsustas ROK rahvusvaheliste spordiföderatsioonide nõusolekul lubada kõigil profisportlastel olümpiamängudel osaleda.&lt;ref name=&quot;EgEJF&quot; /&gt; [[2004]]. aasta seisuga ei võistle profisportlased olümpiamängudel ainult [[poks olümpiamängudel|poks]]i- ja [[maadlus olümpiamängudel|maadlus]]võistlustel, kuigi nende amatööri staatus põhineb võistlusreeglitel, mitte sissetulekul, kuna nii poksijad kui ka maadlejad saavad oma maa rahvuslikult olümpiakomiteelt rahalist toetust.

== Vastuolud ==
{{vaata|Olümpiamängude skandaalid ja vastuolud}}

=== Boikotid ===
[[Fail:Olympic boycotts 1976 1980 1984.PNG|pisi|püsti=1.35|Kaart maadega, kes boikottisid [[1976. aasta suveolümpiamängud|1976. aasta]] (kollasega), [[1980. aasta suveolümpiamängud|1980. aasta]] (sinisega) ja [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984. aasta suveolümpiamänge]] (punasega)]]

Alates olümpiamängude taaselustamisest [[1896. aasta olümpiamängud|1896. aastal]] on kõigil olümpiamängudel võistelnud [[Austraalia olümpiamängudel|Austraalia]], [[Prantsusmaa olümpiamängudel|Prantsusmaa]], [[Suurbritannia olümpiamängudel|Suurbritannia]] ja [[Šveits olümpiamängudel|Šveits]]i rahvuskoondised. Vahel võib maa olümpiamängudelt kõrvale jääda, kuna selle sportlastel ei õnnestu olümpianorme täita, vahel võib maa otsustada olümpiamänge [[boikott]]ida. [[Iirimaa Olümpiakomitee]] boikottis [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aasta Berliini suveolümpiamänge]], kuna ROK nõudis, et nende delegatsioon esindaks vaid [[Iirimaa]]d, mitte [[Iirimaa saar]]t.&lt;ref name=&quot;OFPOf&quot; /&gt; [[1956. aasta suveolümpiamängud|1956. aasta Melbourne'i suveolümpiamängudega]] kaasnes kolm boikotti: [[Holland olümpiamängudel|Holland]], [[Hispaania olümpiamängudel|Hispaania]] ja Šveits, kes protestisid [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] tegevuse vastu [[Ungari ülestõus (1956)|Ungari ülestõusu]] ajal, osalesid siiski [[Stockholm]]i [[ratsasport|ratsaspordivõistlustel]]; [[Kambodža olümpiamängudel|Kambodža]], [[Egiptus olümpiamängudel|Egiptus]], [[Iraak olümpiamängudel|Iraak]] ja [[Liibanon olümpiamängudel|Liibanon]] loobusid osalemisest [[Suessi kriis]]i tõttu; [[Hiina Rahvavabariik olümpiamängudel|Hiina Rahvavabariik]] boikottis olümpiamänge, kuna [[Hiina Vabariik olümpiamängudel|Hiina Vabariigil]] oli lubatud osaleda.&lt;ref name=&quot;dnnuN&quot; /&gt; [[1972. aasta suveolümpiamängud|1972.]] ja [[1976. aasta suveolümpiamängud|1976.]] aastal ähvardasid mitmed [[Aafrika]] maad olümpiamänge boikottida, kui ROK ei keela [[Lõuna-Aafrika Vabariik olümpiamängudel|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] ja [[Zimbabwe olümpiamängudel|Rodeesia]] (hilisem Zimbabwe) osalemist nende maade [[rassiline segregatsioon|rassilise eraldatuse poliitika]] tõttu. Aafrika riigid nõudsid ka [[Uus-Meremaa olümpiamängudel|Uus-Meremaa]] osalemise keelamist, kelle rahvuslik [[ragbi]]meeskond oli mänginud [[apartheid]]irežiimiga [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]]. ROK nõustus esimeste nõudmiste osas, kuid ei keelanud Uus-Meremaa osalemist, selgitades, et ragbi ei ole olümpiaspordiala.&lt;ref name=&quot;montreal&quot; /&gt; 20 Aafrika maad koos [[Guyana olümpiamängudel|Guyana]] ja Iraagiga viisid sellest tulenevalt ähvarduse täide ja boikottisid 1976. aastal Montreali suveolümpiamänge, kuigi mõned nende maade sportlased olid juba jõudnud võistelda.&lt;ref name=&quot;montreal&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;srJ6W&quot; /&gt; Samu olümpiamänge otsustas boikottida ka Hiina Vabariik, kuna Hiina Rahvavabariik oli survestanud Montreali korralduskomiteed, et see takistaks Hiina Vabariigi rahvuskoondisel oma nime all võistelda. Hiina Vabariik keeldus korraldajate pakutud kompromissist, mille järgi lubati neil võistelda [[Hiina Vabariigi lipp|Hiina Vabariigi lipu]] all ja kasutada [[Hiina Vabariigi hümn]]i, kuid nad pidid muutma maa nime.&lt;ref name=&quot;PCfme&quot; /&gt; Hiina Vabariik naasis olümpiamängudele alles [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984. aastal]] nime all [[Hiina Taipei]] koos eri lipu ja hümniga.&lt;ref name=&quot;WFefu&quot; /&gt;

[[1980]]. ja [[1984]]. aastal boikottisid [[külm sõda|külma sõja]] konfliktipooled teineteise korraldatud olümpiamänge. Protestiks [[Nõukogude-Afganistani sõda|Nõukogude Liidu Afganistani sissetungi]] vastu, loobusid [[1980. aasta suveolümpiamängud|1980. aasta Moskva suveolümpiamängudel]] osalemast 65 maad; boikoti tõttu vähenes osalenud maade arv 81-ni, mis oli vähim arv alates [[1956. aasta suveolümpiamängud|1956. aastast]].&lt;ref name=&quot;RNlLM&quot; /&gt; Vastuboikotina ei osalenud Nõukogude Liit ja Ida-Euroopa 14 kommunistlikku maad (v.a [[Rumeenia olümpiamängudel|Rumeenia]]) [[1984. aasta suveolümpiamängud]]el Los Angeleses, tuues põhjuseks korraldajate suutmatuse tagada sportlaste ohutust. Nõukogude Liidu ametnikud õigustasid olümpiamängudel osalemisest loobumist väitega, et &quot;[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] on pead tõstmas [[šovinism]] ja Nõukogude Liidu vastane hüsteeria&quot;.&lt;ref name=&quot;NHagz&quot; /&gt; Los Angelese olümpiamänge boikottinud maad korraldasid sama aasta juulis ja augustis [[1984. aasta sõprusmängud|sõprusmängude]]-nimelised spordipidustused.&lt;ref name=&quot;I4BeQ&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;LfIC3&quot; /&gt;

Enne [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008. aasta olümpiamänge]] kõlasid üleskutsed boikottida nii hiina kaupu kui ka Pekingi olümpiamänge, et avaldada meelt Hiina [[inimõigused|inimõiguste]] rikkumiste, [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti]] vägivalla ning jätkuva [[Dārfūri konflikt]]i vastu; ükski maa boikotti siiski ei toetanud.&lt;ref name=&quot;uo3aP&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;7KJkP&quot; /&gt; [[2008]]. aasta augustis kutsus [[Gruusia]] valitsus üles [[Gruusia sõda|Lõuna-Osseetia konflikti]] tõttu boikottima [[2014. aasta taliolümpiamängud|2014. aasta Sotši taliolümpiamänge]].&lt;ref name=&quot;sVNTI&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;sJj6O&quot; /&gt;

=== Poliitika ===
[[Fail:Bundesarchiv Bild 183-G00630, Sommerolympiade, Siegerehrung Weitsprung.jpg|pisi|Olümpiavõitja [[Jesse Owens]] poodiumil [[kaugushüpe|kaugushüppe]] autasutamistseremoonia ajal [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aasta]]l [[Berliin]]is]]

Olümpiamänge on läbi aegade kasutatud [[poliitika|poliitiliste]] [[ideoloogia]]te levitamiseks. [[Kolmas Riik|Natsi-Saksamaa]] soovis [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aasta olümpiamängude]] korraldamisega näidata, et [[natsionaalsotsialism]] on heasoovlik ja [[rahu]]armastav ideoloogia, kuid kasutas olümpiamänge hoopis [[aarja rass]]i üleoleku rõhutamiseks.&lt;ref name=&quot;gOpKZ&quot; /&gt; Kuigi Saksamaa oli Berliini olümpiamängude kõige edukam maa, varjutasid natsi[[propaganda]] sõnumit neli kuldmedalit võitnud [[afroameeriklased|afroameerika]] [[kergejõustik]]lane [[Jesse Owens]] ja [[Ungari]] [[juudid|juudi]] [[kõrgushüpe|kõrgushüppaja]] [[Ibolya Csák]].&lt;ref name=&quot;uEPSv&quot; /&gt; [[Nõukogude Liit]], kes ei osalenud olümpiamängudel kuni [[1952. aasta suveolümpiamängud|1952. aasta Helsingi suveolümpiamängudeni]], korraldas selle asemel alates [[1928]]. aastast [[NSV Liidu Rahvaste Spartakiaad|NSV Liidu Rahvaste spartakiaate]]. Kahe [[Esimene maailmasõda|Esimese]] ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] vahelisel ajal [[1920. aastad|1920.]] ja [[1930. aastad|1930. aastatel]], soovides luua &quot;[[väikekodanlane|väikekodanlikele]]&quot; olümpiamängudele alternatiivspordipidustusi, korraldasid mitme riigi (sh [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]]) [[kommunism|kommunistlikud]] ja [[sotsialism|sotsialistlikud]] organisatsioonid [[tööliste olümpiamängud|tööliste olümpiamänge]].&lt;ref name=&quot;LMc07&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;DiQX3&quot; /&gt; Alates [[1956. aasta suveolümpiamängud|1956. aastast]] kujunes Nõukogude Liidust olümpiamängudel ülevõim, kelle olümpiavõite kajastati laialt meedias.&lt;ref name=&quot;JdrEq&quot; /&gt;

Olümpiamänge on poliitiliste vaadete edastamiseks kasutanud ka üksiksportlased. [[1968. aasta suveolümpiamängud]]el [[Mexico]]s tõstsid Ameerika Ühendriikide kergejõustiklased, võitja [[Tommie Smith]] ja kolmanda koha saavutanud [[John Carlos]], [[200 meetri jooks]]u autasustamistseremoonia hümni ajal musta poksikindaga rusikas käe, juhtides sellega tähelepanu [[inimõigused|inimõigustele]] ja [[diskrimineerimine|diskrimineerimisele]]; protestiavaldusega ühines teise koha saavutanud [[Austraalia|austraallane]] [[Peter Norman]], kandes rinnas inimõigusi toetavat märki. Juhtunu tõttu pidi [[USA Olümpiakomitee]] [[ROK-i president|ROK-i presidendi]] [[Avery Brundage]]'i nõudmisel Smithi ja Carlose koju saatma, kuna vastasel juhul oleks võistlustelt eemaldatud kogu Ameerika Ühendriikide kergejõustikudelegatsioon.&lt;ref name=&quot;WAAgA&quot; /&gt;

Viimasel ajal on [[Iraan]]i valitsus püüdnud takistada oma maa sportlaste võistlemist [[Iisrael]]i sportlastega. [[2004. aasta suveolümpiamängud]]el jäi pidamata Iraani [[judoka]] [[Arash Miresmaeili]] ja iisraellase [[Ehud Vaks]]i esimese ringi matš. Kuigi ametlikult Miresmaeili diskvalifitseeriti ülekaalu tõttu, kahtlustatakse, et ta vältis võistlust meelega, kuna pärast olümpiamänge andis Iraani valitsus talle 125 000 [[USA dollar|dollarit]] auhinnaraha ehk sama summa, millega premeeriti olümpiavõitjaid.&lt;ref name=&quot;2UbS6&quot; /&gt;

=== Sooritusvõimet suurendavad ained ===
{{vaata|Doping olümpiamängudel}}
[[Fail:Marathon Hicks1904.jpg|pisi|[[Thomas J. Hicks|Thomas Hicks]] jooksmas [[maraton]]i [[1904. aasta suveolümpiamängud|1904. aasta olümpiamängudel]]]]

[[20. sajand]]i alguses hakkasid mitmed olümpiasportlased sooritusvõimet parandama ja suurendama [[ravim]]ite abil. [[1904. aasta suveolümpiamängud|1904. aasta olümpiamängude]] [[maraton|maratoni võitnud]] [[Thomas J. Hicks|Thomas Hicks]]ile oli treener andnud [[strühniin]]i.&lt;ref name=&quot;VZb0a&quot; /&gt; Ainus sooritusvõime parandamisega seotud surm olümpiamängudel juhtus [[1960. aasta suveolümpiamängud|1960. aastal]] [[Rooma]]s, kui [[Taani]] [[jalgrattasport|jalgrattur]] [[Knud Enemark Jensen]] kukkus [[jalgratas|rattalt]] ja hiljem suri; surma uurimine selgitas, et ta oli olnud [[amfetamiin]]i mõju all.&lt;ref name=&quot;dopinghistory&quot; /&gt; [[1960. aastad|1960ndate]] keskel hakkasid spordiföderatsioonid [[doping|sooritusvõimet suurendavate ainete kasutamist]] keelustama; ROK keelustas selle [[1967]]. aastal.&lt;ref name=&quot;7vkTc&quot; /&gt;

Esimese olümpiasportlasena andis positiivse dopinguproovi [[Rootsi]] [[moodne viievõistlus|viievõistleja]] [[Hans-Gunnar Liljenwall]], kellelt võeti [[1968. aasta suveolümpiamängud|1968. aasta olümpiamängud]]el võidetud pronksmedal [[alkohoolsed joogid|alkoholi]] tarvitamise tõttu.&lt;ref name=&quot;nfeyy&quot; /&gt; Kõige enam on kõneainet pakkunud [[Kanada]] [[sprinter]]i [[Ben Johnson]]i dopingujuhtum – Johnson kaotas [[1988. aasta suveolümpiamängud|1988. aastal]] [[Seoul]]is [[maailmarekord]]iga võidetud [[100 meetri jooks]]u olümpiakulla [[stanozolol]]i tarvitamise tõttu. Tema kuldmedal anti teise koha omanikule Ameerika Ühendriikide sprinterile [[Carl Lewis]]ele, kes oli enne olümpiamänge andnud samuti positiivse dopinguproovi.&lt;ref name=&quot;7gpng&quot; /&gt;

[[1999]]. aastal asutas ROK dopinguvastase võitluse tõhustamiseks [[Maailma Dopinguvastane Agentuur|Maailma Dopinguvastase Agentuuri]] ([[WADA]]). Positiivsete dopinguproovide arv kasvas [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000. aasta suve-]] ja [[2002. aasta taliolümpiamängud]]el märgatavalt – keelatud ainete kasutamise tõttu diskvalifitseeriti mitu [[tõstmine|tõstmise]] ja [[murdmaasuusatamine|murdmaasuusatamise]] medalisti. [[2006. aasta taliolümpiamängud]]el osutus dopinguproov positiivseks vaid ühel sportlasel, [[laskesuusatamine|laskesuusataja]] [[Olga Medvedtseva]]l, kes jäi ilma hõbemedalist. ROK-i loodud dopinguvastane koodeks ja sellega seotud rahvusvahelised standardid on eeskujuks kõigile spordiföderatsioonidele.&lt;ref name=&quot;xhHk9&quot; /&gt; [[2008. aasta suveolümpiamängud|Pekingi olümpiamängudel]] võttis WADA dopingutarvitamise avastamiseks nii vere- kui ka uuriniproove kokku 3667 sportlaselt. Enne Pekingi olümpiamänge keelasid rahvuslikud olümpiakomiteed mitmel sportlasel dopingukahtluse tõttu osalemise; olümpiamängude ajal osutusid positiivseks vaid kolme sportlase dopinguproovid.&lt;ref name=&quot;dopinghistory&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;X9jOE&quot; /&gt;

=== Sooline diskrimineerimine ===
{{vaata|Naised olümpiamängudel}}
[[Fail:Charlotte Cooper.jpg|püsti|pisi|[[Suurbritannia]] [[tennis]]ist [[Charlotte Cooper]] oli [[1900. aasta suveolümpiamängud|1900. aastal]] esimene naisolümpiavõitja]]

Kuigi naistel oli lubatud esimest korda olümpiamängudel osaleda juba [[1900. aasta suveolümpiamängud|1900. aastal Pariisis]], võistles [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiamängudel]] 35 maad, kelle delegatsiooni ei kuulunud ühtegi naissportlast.&lt;ref name=&quot;nytimes.com&quot; /&gt; Järgnevatel aastatel langes nende maade arv märkimisväärselt. [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000. aastal]] olid esimest korda esindatud [[Bahrein olümpiamängudel|Bahrein]]i naissportlased: [[ujumine|ujuja]] [[Fatema Hameed Gerashi]] ja kergejõustiklane [[Mariam Mohamed Hadi Al Hilli]].&lt;ref name=&quot;EjyWm&quot; /&gt; [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004. aasta olümpiamängudel]] võistlesid esimest korda [[Afganistan olümpiamängudel|Afganistan]]i naissportlased: kergejõustiklane [[Robina Muqimyar]] ja [[džuudo|judoka]] [[Fariba Rezayee]].&lt;ref name=&quot;6OjTt&quot; /&gt; Neile maadele järgnes [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008. aastal]] [[Araabia Ühendemiraadid olümpiamängudel|Araabia Ühendemiraadid]], mida esimeste naistena esindasid ''[[taekwondo]]'' võitleja [[Maitha Al Maktum]] ja [[ratsasport]]lane [[Latifa Al Maktum]]; mõlemad kuuluvad [[Dubai emiraat|Dubai]] [[Āl Maktūm|valitsevasse perekonda]].&lt;ref name=&quot;h24ou&quot; /&gt;

[[2010]]. aastaks ei olnud naissportlast olümpiamängudele saatnud veel vaid kolm maad: [[Brunei olümpiamängudel|Brunei]], [[Saudi Araabia olümpiamängudel|Saudi Araabia]] ja [[Katar olümpiamängudel|Katar]]. Brunei oli osalenud ainult kolmedel olümpiamängudel, saates igal korral ühe meessportlase; Saudi Araabia ja Katar olid olnud olümpiamängudel esindatud juba aastakümneid, kuid vaid meessportlastest koosneva delegatsiooniga. 2010. aastal teatas ROK, et kavatseb neid maid survestada, et nad kaasaks naissportlasi [[2012. aasta suveolümpiamängud]]e koondisse. [[ROKi Naised ja Sport komisjon|ROK-i komisjoni Naised ja Sport]] eesistuja [[Anita DeFrantz]] arvas, et naiste võistlemist takistavatele maadele ei tohiks olümpiamängudel osalemist lubada. Hiljem teatas [[Katari Olümpiakomitee]], et plaanib 2012. aasta olümpiamängudele saata kuni neli naissportlast, kes võistlevad [[laskesport|laskmises]] ja [[vehklemine|vehklemises]].

[[2008]]. aastal nõudis [[Lähis-Ida]] [[inimõigused|inimõiguste]] organisatsiooni [[Institute for Gulf Affairs]] direktor [[Ali Al-Ahmed]], et Saudi Araabial keelataks olümpiamängudel osalemine, kuna naissportlaste diskrimineerimine rikub [[olümpiaharta]] põhimõtteid. Ta sõnas: &quot;Viimase 15 aasta jooksul on paljud rahvusvahelised [[vabaühendus]]ed näinud suurt vaeva veenmaks ROK-i, et see enda kehtestatud [[sooline võrdõiguslikkus|soolise diskrimineerimise vastaseid]] sätteid rangemalt järgiks. [...] Kuigi naissportlaste arv on olümpiamängudel kasvanud, ei ole ROK julgenud diskrimineerivaid maid jõulisemalt survestada ega nende osalemist olümpiamängudel keelata.&quot;&lt;ref name=&quot;nytimes.com&quot; /&gt; [[2010]]. aasta juulis kirjutas ajaleht [[The Independent]]: &quot;ROK-ilt nõutakse üha valjemini Saudi Araabia osalemise keelamist, kuna 2012. aastal saab see ilmselt olema ainus maa, kelle koondisse ei kuulu naissportlast. [...] Kui Saudi Araabia [...] saadab Londonisse vaid meessportlastest koosneva delegatsiooni, kaasnevad sellega naiste võrdseid õigusi nõudvad protestid, mis võivad omakorda häirida olümpiamängude korraldust.&quot;&lt;ref name=&quot;zuW7V&quot; /&gt;

2012. aasta Londoni olümpiamängudel kuulusid naissportlased esimest korda olümpiamängude ajaloos kõigi osalevate maade koondisse:&lt;ref name=&quot;uindr&quot; /&gt; Saudi Araabia delegatsioonis oli kaks ja Kataril neli naissportlast ning Bruneil üks naissportlane. Katar määras ühe oma naissportlase, laskur [[Bahiya al-Hamad]]i avatseremoonia lipukandjaks.&lt;ref name=&quot;crByZ&quot; /&gt; Londoni olümpiamängudel võitis [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] maade esimese naissportlasena olümpiamedali Bahreini jooksja [[Maryam Yusuf Jamal]], kes saavutas [[1500 meetri jooks]]us kolmanda koha.&lt;ref name=&quot;khOHD&quot; /&gt;

Ainus olümpiaspordiala, kus mehed ja naised koos võistlevad, on ratsasport, kus puuduvad näiteks naiste võistlused või meeste [[koolisõit]] jms. [[2008]]. aasta seisuga oli olümpiamängudel rohkem meeste- kui naistevõistlusalasid. Naised saavad siiski võistelda kõigil spordialadel, kus mehedki – viimase spordialana lisandus 2012. aastal olümpiamängude programmi naiste [[poks]].&lt;ref name=&quot;dzBXb&quot; /&gt; Praegu ei võistle mehed kahel olümpiamängude võistlusalal: [[kujundujumine olümpiamängudel|kujundujumine]] ja [[iluvõimlemine olümpiamängudel|iluvõimlemine]].

=== Sõjad ja terrorism ===

Sõja tõttu on jäänud mängudega pühitsemata kolm [[olümpiaad]]i – [[1916. aasta suveolümpiamängud]] jäid ära [[esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] ning 1940. ja 1944. aasta suve- ja taliolümpiamängud [[teine maailmasõda|teise maailmasõja]] tõttu. [[2008. aasta suveolümpiamängud]]e avatseremoonia päeval puhkes [[Lõuna-Osseetia]]s [[Gruusia sõda|sõda]] [[Venemaa]] ja [[Gruusia]] vahel; [[Ameerika Ühendriikide president]] [[George W. Bush|Bush]] ja [[Venemaa peaminister]] [[Vladimir Putin|Putin]], kes osalesid olümpiamängude avamispidustustel, vestlesid puhkenud sõjalisest konfliktist [[Hiina Rahvavabariigi president|Hiina presidendi]] [[Hu Jintao]] korraldatud lõunasöögil.&lt;ref name=&quot;J6aVF&quot; /&gt; [[Laskmine 2008. aasta suveolümpiamängudel|Laskmise 10 m õhupüstoli võistluse]] autasustamistseremoonial seisid ühel poodiumil pronksmedalist [[Nino Salukvadze]] Gruusiast ja hõbemedalist [[Natalia Paderina]] Venemaalt; pärast tseremooniat sportlased embasid ning sellest kujunes üks Pekingi olümpiamängude kõige enam kõlapinda tekitanud sündmus.&lt;ref name=&quot;AMWsF&quot; /&gt;

[[Terrorism]] on mõjutanud mitmeid olümpiamänge. [[1972. aasta suveolümpiamängud|1972. aasta Müncheni suveolümpiamängudel]] [[pantvang]]istas [[Palestiinlased|Palestiina]] terrorirühmitus [[Must September]] üksteist [[Iisrael]]i delegatsiooni liiget. [[Terrorist]]id tapsid kaks iisraellast kohe pärast pantvangi võtmist ja ülejäänud üheksa ebaõnnestunud vabastusoperatsiooni käigus. Üks Saksa politseinik ja viis terroristi said samuti surma.&lt;ref name=&quot;POTMo&quot; /&gt; [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996. aasta Atlanta suveolümpiamängudel]] plahvatas olümpiapargis pomm, mis tappis kaks ja vigastas 111 inimest. Plahvatuse korraldamises mõisteti süüdi Ameerika Ühendriikide terrorist [[Eric Rudolph]], kellele määrati [[eluaegne vangistus|eluaegne vanglakaristus]].&lt;ref name=&quot;Ebp8K&quot; /&gt; [[2002. aasta taliolümpiamängud|2002. aasta Salt Lake City taliolümpiamängudel]], mis toimusid vaid viis kuud pärast [[11. septembri terrorirünnakud|11. septembri terrorirünnakuid]], rakendati olümpiaajaloo kõige rangemaid turvameetmeid. Avatseremoonial mälestati terrorirünnakutes hukkunuid: [[Ground Zero]]l lehvis lipp, New Yorgi politseinik [[Daniel Rodriquez]] laulis isamaalist laulu &quot;[[God Bless America]]&quot; ning New Yorgi politseinikud ja tuletõrjujad seisid auvalves. Alates Salt Lake City olümpiamängudest on turvalisuse tagamine ja terrorirünnakute ennetamine üks olümpiakorralduse peamisi probleeme.&lt;ref name=&quot;d2tV3&quot; /&gt;

== Kodakondsus ==

=== ROK-i kodakondsusreeglid ===

Olümpiaharta näeb ette, et olümpiasportlane peab olema teda üles andva rahvusliku olümpiakomitee maa [[kodanik]]. Topelt[[kodakondsus]]ega sportlane tohib esindada vaid ühte maad; kui sportlane soovib esindatavat maad vahetada, peab eelmise maa esindamisest olema möödunud vähemalt kolm aastat – seda aega võib rahvusliku olümpiakomitee ja rahvusvahelise föderatsiooni kokkuleppel ning ROK-i täitevkomitee nõusolekul lühendada või tühistada.&lt;ref name=&quot;bidpro&quot; /&gt; Kolmeaastane ooteaeg kehtib ainult topeltkodakondsuse puhul ega laiene juhtudele, kui sportlane muudab kodakondsust või saab teise kodakondsuse. ROK-i kodakondsusreeglid hakkavad kehtima siis, kui sportlasele on uue maa kodakondsus antud.&lt;ref name=&quot;CJ6Pw&quot; /&gt;

=== Kodakondsuse muutmise põhjused ===

Mõnikord võib kodakondsuse muutmise või teise omandamise ainus ajend olla sportlase soov olümpiamängudel võistelda. Uut kodakondsust soovitakse peamiselt sponsorlepingute ja paremate treeningtingimuste (nt [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]) tõttu. Põhjus võib olla ka selles, et sportlasel ei ole oma senise maa lipu all võisteldes õnnestunud olümpianormi täita või rahvusvõistkonda pääseda. Aastatel [[1992]]–[[2008]] emigreerus Ameerika Ühendriikidesse umbes viiskümmend sportlast, kes võtsid Ameerika Ühendriikide kodakondsuse ja esindasid seda maad olümpiamängudel, olles varem esindanud mõnda teist maad.&lt;ref name=&quot;0ISQt&quot; /&gt;

=== Vaidlused ===

Üks kõige enam kõneainet pakkunud kodakondsuse muutmise juhtumeid olümpiamängude tõttu on olnud [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] jooksja [[Zola Budd]], kes emigreerus [[Suurbritannia]]sse, kuna olümpiamängud olid Lõuna-Aafrika Vabariigis [[apartheid]]i poolt keelustatud. Kuigi Buddil oli õigus Suurbritannia kodakondsust saada, kuna ta vanaisa oli sündinud Suurbritannias, heitis Briti avalikkus valitsusele ette, et see olevat Buddi kodakondsustaotluse kulgu kiirendanud.&lt;ref name=&quot;Jlxx5&quot; /&gt;

Kõneainet on pakkunud ka [[Keenia]] jooksja [[Bernard Lagat]], kes sai Ameerika Ühendriikide kodakondsuse [[2004]]. aasta mais. Keenia põhiseaduse järgi peab Keenia kodanik teise riigi kodakondsuse saamisel Keenia kodakondsusest loobuma. Kuigi Lagat oli juba paar kuud olnud Ameerika Ühendriikide kodanik, võistles ta [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004. aasta Ateena suveolümpiamängudel]] Keenia lipu all. Kuna Keenia väitis, et Lagat ei olnud enam nende riigi kodanik, oli oht, et ta võib võidetud hõbemedalist ilma jääda. Lagat väitis, et oli alustanud kodakondsuse muutmist [[2003]]. aasta lõpus ning oli arvanud, et saab uue kodakondsuse alles pärast Ateena olümpiamänge.&lt;ref name=&quot;Z1NAI&quot; /&gt;

[[2008]]. aastal ei pääsenud korvpallur [[Becky Hammon]] oma riigi Ameerika Ühendriikide olümpiakoondisse ning otsustas seetõttu võtta [[Venemaa]] kodakondsuse, kuna soovis väga olümpiamängudel võistelda. Ameeriklased, sealhulgas Ameerika Ühendriikide naiskonna peatreener, kritiseerisid Hammoni tegu.&lt;ref name=&quot;asVEW&quot; /&gt;

== Olümpiavõitja ja teised medalistid ==
{{vaata ka|Olümpiavõitja}}

[[Fail:1998 Winter Olympics medals.JPG|pisi|püsti|[[1998. aasta taliolümpiamängud]]e medalid]]
Igal võistlusalal esimese, teise ja kolmanda koha saavutanud individuaalvõistlejatele või võistkonnaliikmetele antakse autasustamistseremoonial kätte olümpiamedal. Võitjale antakse kuldmedal, mis oli kuni [[1912. aasta suveolümpiamängud|1912. aastani]] tehtud puhtast [[kuld|kullast]], seejärel kullatud [[hõbe]]dast; praegu valmistatakse kuldmedal kullakattega hõbedast. Kuldmedal peab sisaldama vähemalt kuus grammi puhast kulda.&lt;ref name=&quot;CFShy&quot; /&gt; Teise koha saavutanud sportlast autasustatakse hõbemedaliga ning kolmanda koha omanikku pronksmedaliga. [[Ühe kaotuse süsteem]]iga võistlusaladel (nt [[poks]]) ei pruugita kolmandat kohta välja selgitada; sellisel juhul teenivad pronksmedali mõlema poolfinaali kaotajad. [[1896. aasta suveolümpiamängud|Esimestel nüüdisaegsetel olümpiamängudel Ateenas]] autasustati vaid kahte parimat võistlejat – võitja sai hõbe- ja teise koha omanik pronksmedali. Praegu kasutatav kolme medaliga autasustamine võeti kasutusele [[1904. aasta suveolümpiamängud|1904. aasta olümpiamängudel Saint Louises]].&lt;ref name=&quot;EWtnv&quot; /&gt; Alates [[1948. aasta suveolümpiamängud|1948. aastast]] on neljanda, viienda ja kuuenda koha saavutanud sportlane saanud diplomi, ning alates [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984. aastast]] antakse diplom ka seitsmenda ja kaheksanda koha saavutanule. [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004. aasta suveolümpiamängudel Ateenas]] anti olümpiamedalistidele koos medaliga ka [[oliivipuu]]pärg.&lt;ref name=&quot;ZK4tv&quot; /&gt; ROK ei pea võidetud medalite üle arvestust, kuid medalistatistikat avaldavad nii rahvuslikud olümpiakomiteed kui ka meedia, kuna medalivõitude arvu peetakse olümpiamängude edu mõõdupuuks.&lt;ref name=&quot;XSHn7&quot; /&gt;

==Olümpialinn ja olümpiamänge võõrustav maa==
{{vaata ka|Olümpialinn}}

[[Fail:Summer olympics all cities.PNG|pisi|püsti=1.35|Suveolümpialinnade ja võõrustanud maade kaart. Ühed suveolümpiamängud korraldanud maad on värvitud roheliseks ning vähemalt kahed suveolümpiamängud korraldanud maad siniseks]]
[[Fail:Winter olympics all cities.PNG|pisi|püsti=1.35|Taliolümpialinnade ja võõrustanud maade kaart. Ühed taliolümpiamängud korraldanud maad on värvitud roheliseks ning vähemalt kahed taliolümpiamängud korraldanud maad siniseks]]

Olümpiamängude korraldusõigus antakse tulevasele [[olümpialinn]]ale tavaliselt seitse kuni kaheksa aastat enne mängude toimumist.&lt;ref name=&quot;bidpro&quot; /&gt; Olümpialinn valitakse kahes etapis ja valikuprotsess kestab kaks aastat. Olümpiamängude korraldusõigust sooviv linn esitab taotluse oma maa [[rahvuslikud olümpiakomiteed|rahvuslikule olümpiakomiteele]]. Kui ühelt maalt esitab korraldussoovi taotluse mitu linna, peab rahvuslik olümpiakomitee tegema nende vahel sisemise valiku, kuna iga rahvuslik olümpiakomitee saab heaks kiita ja [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|ROK-ile]] edastada vaid ühe linna kandidatuuri. Pärast taotluste esitamist ROK-ile algab valikuprotsessi esimene etapp – linnad täidavad olümpiamängude korraldamist puudutava põhjaliku ankeedi, kus nad peavad muuhulgas kinnitama, et austavad ja järgivad [[olümpiaharta]]t ja [[ROK-i täitevkomitee]] eeskirju.&lt;ref name=&quot;bidpro&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;olympiaharta&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;hostcity&quot; /&gt; Ankeete hindavad valitud spetsialistid, kes annavad ROK-ile ülevaate iga linna olümpiamängude korraldusplaanist ja -võimest; hinnangu põhjal valib ROK välja linnad, kes liiguvad edasi valikuprotsessi teise etappi ja saavad [[kandidaatlinn]]a staatuse.&lt;ref name=&quot;hostcity&quot; /&gt;

Kandidaatlinnad esitavad ROK-ile pikema ja üksikasjalikuma ülevaate olümpiamängude korraldusplaanist. Iga linna kandidatuuri analüüsib põhjalikult määramiskomisjon, kes külastab kandidaatlinnu, vestleb kohalike ametiisikutega ja vaatab üle mängude võimalikud toimumiskohad; vestluse käigus peavad kandidaatlinna ametiisikud kinnitama, et on võimelised olümpiamänge rahastama. Määramiskomisjon koostab kandidaatlinnadest aruande ja esitab selle ROK-ile vähemalt kaks kuud enne planeeritavat [[ROK-i istungjärgud|ROK-i istungjärku]], kus olümpialinn valitakse. ROK-i istungjärk koguneb maal, kus ei asu ühtegi kandidaatlinna. Istungjärgul esitleb kandidaatlinnu ROK-i täitevkomitee, misjärel teevad istungjärgul osalevad ROK-i liikmed kandidaatlinnade vahel olümpialinna lõpphääletuse. Valituks osutuva olümpialinna taotluskomitee ja selle maa rahvuslik olümpiakomitee allkirjastavad ROK-iga kokkuleppe, millega antakse olümpialinnale ja mänge võõrustavale maale ametlikult olümpiamängude korraldusõigus.&lt;ref name=&quot;bidpro&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;olympiaharta&quot; /&gt;

[[2016]]. aastaks on olümpiamänge võõrustanud 44 linna ja 23 maad; väljaspool [[Euroopa]]t ja [[Põhja-Ameerika]]t on toimunud vaid kaheksad mängud. Alates [[1988. aasta suveolümpiamängud|1988. aasta Seouli suveolümpiamängudest]] on [[Aasia]] ja [[Okeaania]] piirkonnas peetud neljad mängud, mis on ühe võrra rohkem kui sellele eelnenud 92 aasta jooksul, mil nüüdisaegseid olümpiamänge on korraldatud. [[Rio de Janeiro]], kus toimuvad [[2016. aasta suveolümpiamängud]], on esimene [[Lõuna-Ameerika]] linn, kellele on olümpiamängude korraldusõigus usaldatud. Ühegi [[Aafrika]] maa ega linna kandidatuur ei ole seni edukas olnud.

Kõige rohkem olümpiamänge on korraldanud [[Ameerika Ühendriigid]] – kokku kaheksad mängud, millest neli on olnud suve- ja neli taliolümpiamängud. Linnade võrdluses on kõige rohkem mänge – kolmed suveolümpiamängud – korraldanud [[London]].

Suveolümpiamänge on kaks korda korraldanud [[Saksamaa]], [[Austraalia]], [[Prantsusmaa]] ja [[Kreeka]] ning linnadest [[Los Angeles]], [[Pariis]] ja [[Ateena]].

Peale Ameerika Ühendriikide on taliolümpiamängud toimunud mitmel korral ka Prantsusmaal (kolmel korral) ning [[Šveits]]is, [[Austria]]s, [[Norra]]s, [[Jaapan]]is, [[Kanada]]s ja [[Itaalia]]s (kõigis kahel korral). Linnadest on kahed taliolümpiamängud peetud [[Lake Placid]]is, [[Innsbruck]]is ja [[Sankt Moritz]]is. Eelviimased taliolümpiamängud toimusid [[2010. aasta taliolümpiamängud|2010. aastal]] [[Vancouver]]is; Kanadale on olümpiamängude korraldusõigus antud kolmel korral. Viimased taliolümpiamängud toimusid [[2014. aasta taliolümpiamängud|2014. aastal]] [[Sotši]]s, mis olid [[Venemaa]] korraldatud teised mängud, aga esimesed taliolümpiamängud. Järgmised taliolümpiamängud toimuvad [[2018. aasta taliolümpiamängud|2018. aastal]] [[Pyeongchang]]is [[Lõuna-Korea]]s.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ '''Olümpialinnad'''&lt;ref name=&quot;T9ECk&quot; /&gt;
|-
! rowspan=&quot;2&quot; | Aasta
! colspan=&quot;2&quot; | [[Suveolümpiamängud]]
! colspan=&quot;2&quot; | [[Taliolümpiamängud]]
! colspan=&quot;2&quot; | [[Noorte olümpiamängud]]
|-
! Olümpiaad !! Olümpialinn !! Nr !! Olümpialinn !! Nr !! Olümpialinn
|- style=&quot;background: #efefef;&quot;
| 1896 || [[1896. aasta suveolümpiamängud|I]] || {{Riigi ikoon|Kreeka kuningriik}} [[Ateena]], [[Kreeka kuningriik|Kreeka]] || || || ||
|-
| 1900 || [[1900. aasta suveolümpiamängud|II]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]], [[Prantsusmaa]] || || || ||
|- style=&quot;background: #efefef;&quot;
| 1904 || [[1904. aasta suveolümpiamängud|III]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Saint Louis]], [[Ameerika Ühendriigid]]{{ref|d|[a]}} || || || ||
|- style=&quot;font-style:italic;&quot;
| 1906 || [[1906. aasta vaheolümpiamängud|Vaheolümpiamängud]]{{ref|d|[b]}} || {{Riigi ikoon|Kreeka kuningriik}} [[Ateena]], Kreeka || || || ||
|- style=&quot;background: #efefef;&quot;
| 1908 || [[1908. aasta suveolümpiamängud|IV]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]], [[Suurbritannia]]{{ref|d|[c]}} || || || ||
|-
| 1912 || [[1912. aasta suveolümpiamängud|V]] || {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Stockholm]], [[Rootsi]] || || || ||
|- style=&quot;background: #efefef;&quot;
|''1916'' || ''[[1916. aasta suveolümpiamängud|VI]]'' || {{Riigi ikoon|Saksa keisririik}} ''[[Berliin]]'', ''[[Saksa keisririik|Saksamaa]]'' → &lt;br /&gt; ''Jäid ära [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] tõttu'' || || || ||
|-
| 1920 || [[1920. aasta suveolümpiamängud|VII]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Antwerpen]], [[Belgia]] || || || ||
|- style=&quot;background: #efefef;&quot;
| 1924 || [[1924. aasta suveolümpiamängud|VIII]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]], Prantsusmaa || [[1924. aasta taliolümpiamängud|I]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Chamonix]], Prantsusmaa || ||
|-
| 1928 || [[1928. aasta suveolümpiamängud|IX]] || {{Riigi ikoon|Holland}} [[Amsterdam]], [[Holland]] || [[1928. aasta taliolümpiamängud|II]] || {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Sankt Moritz]], [[Šveits]] || ||
|- style=&quot;background: #efefef;&quot;
| 1932 || [[1932. aasta suveolümpiamängud|X]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Los Angeles]], Ameerika Ühendriigid || [[1932. aasta taliolümpiamängud|III]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Lake Placid]], Ameerika Ühendriigid || ||
|-
| 1936 || [[1936. aasta suveolümpiamängud|XI]] || {{Riigi ikoon|Kolmas Riik}} [[Berliin]], [[Kolmas Riik|Saksamaa]] || [[1936. aasta taliolümpiamängud|IV]] || {{Riigi ikoon|Kolmas Riik}} [[Garmisch-Partenkirchen]], [[Kolmas Riik|Saksamaa]] || ||
|- style=&quot;background: #efefef;&quot;
|''1940'' || ''[[1940. aasta suveolümpiamängud|XII]]''|| {{Riigi ikoon|Jaapan}} ''[[Tokyo]], [[Jaapan]] → &lt;br /&gt; {{Riigi ikoon|Soome}} [[Helsingi]], [[Soome]] → &lt;br /&gt; Jäid ära [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] tõttu'' || ''[[1940. aasta taliolümpiamängud|V]]''|| ''{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Sapporo]], Jaapan → &lt;br /&gt; {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Sankt Moritz]], Šveits → &lt;br /&gt; {{Riigi ikoon|Kolmas Riik}} [[Garmisch-Partenkirchen]], [[Kolmas Riik|Saksamaa]] → &lt;br /&gt; Jäid ära teise maailmasõja tõttu'' || ||
|-
|''1944'' || ''[[1944. aasta suveolümpiamängud|XIII]]''|| {{Riigi ikoon|Suurbritannia}}'' [[London]], Suurbritannia → &lt;br /&gt; Jäid ära teise maailmasõja tõttu'' || ''[[1944. aasta taliolümpiamängud|V]]''|| {{Riigi ikoon|Itaalia kuningriik (1861–1946)}}'' [[Cortina d'Ampezzo]], [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]] → &lt;br /&gt; Jäid ära teise maailmasõja tõttu'' || ||
|- style=&quot;background: #efefef;&quot;
| 1948 || [[1948. aasta suveolümpiamängud|XIV]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]], Suurbritannia || [[1948. aasta taliolümpiamängud|V]] || {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Sankt Moritz]], Šveits || ||
|-
| 1952 || [[1952. aasta suveolümpiamängud|XV]] || {{Riigi ikoon|Soome}} [[Helsingi]], Soome || [[1952. aasta taliolümpiamängud|VI]] || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Oslo]], [[Norra]] || ||
|- style=&quot;background: #efefef;&quot;
| 1956 || [[1956. aasta suveolümpiamängud|XVI]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Melbourne]], [[Austraalia]] + &lt;br /&gt; {{Riigi ikoon|Rootsi}} ''[[Stockholm]], Rootsi''{{ref|d|[d]}}&lt;ref name=&quot;lnqqp&quot; /&gt; || [[1956. aasta taliolümpiamängud|VII]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Cortina d'Ampezzo]], Itaalia || ||
|-
| 1960 || [[1960. aasta suveolümpiamängud|XVII]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rooma]], Itaalia || [[1960. aasta taliolümpiamängud|VIII]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Squaw Valley]], Ameerika Ühendriigid || ||
|- style=&quot;background: #efefef;&quot;
| 1964 || [[1964. aasta suveolümpiamängud|XVIII]] || {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tokyo]], Jaapan || [[1964. aasta taliolümpiamängud|IX]] || {{Riigi ikoon|Austria}} [[Innsbruck]], [[Austria]] || ||
|-
| 1968 || [[1968. aasta suveolümpiamängud|XIX]] || {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]], [[Mehhiko]] || [[1968. aasta taliolümpiamängud|X]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Grenoble]], Prantsusmaa || ||
|- style=&quot;background: #efefef;&quot;
| 1972 || [[1972. aasta suveolümpiamängud|XX]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[München]], [[Lääne-Saksamaa|Saksamaa]] || [[1972. aasta taliolümpiamängud|XI]] || {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Sapporo]], Jaapan || ||
|-
| 1976 || [[1976. aasta suveolümpiamängud|XXI]] || {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Montréal]], [[Kanada]] || [[1976. aasta taliolümpiamängud|XII]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} ''[[Denver]], Ameerika Ühendriigid'' → &lt;br /&gt; {{Riigi ikoon|Austria}} [[Innsbruck]], Austria || ||
|- style=&quot;background: #efefef;&quot;
| 1980 || [[1980. aasta suveolümpiamängud|XXII]] || {{Riigi ikoon|NSVL}} [[Moskva]], [[NSVL|Nõukogude Liit]] || [[1980. aasta taliolümpiamängud|XIII]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Lake Placid]], Ameerika Ühendriigid || ||
|-
| 1984 || [[1984. aasta suveolümpiamängud|XXIII]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Los Angeles]], Ameerika Ühendriigid || [[1984. aasta taliolümpiamängud|XIV]] || {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[Sarajevo]], [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia]] || ||
|- style=&quot;background: #efefef;&quot;
| 1988 || [[1988. aasta suveolümpiamängud|XXIV]] || {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Seoul]], [[Lõuna-Korea]] || [[1988. aasta taliolümpiamängud|XV]] || {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Calgary]], Kanada || ||
|-
| 1992 || [[1992. aasta suveolümpiamängud|XXV]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Barcelona]], [[Hispaania]] || [[1992. aasta taliolümpiamängud|XVI]] || {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Albertville]], Prantsusmaa || ||
|- style=&quot;background: #efefef;&quot;
| 1994 || || || [[1994. aasta taliolümpiamängud|XVII]] || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Lillehammer]], Norra || ||
|-
| 1996 || [[1996. aasta suveolümpiamängud|XXVI]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Atlanta]], Ameerika Ühendriigid || || || ||
|- style=&quot;background: #efefef;&quot;
| 1998 || || || [[1998. aasta taliolümpiamängud|XVIII]] || {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Nagano]], Jaapan || ||
|-
| 2000 || [[2000. aasta suveolümpiamängud|XXVII]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Sydney]], Austraalia || || || ||
|- style=&quot;background: #efefef;&quot;
| 2002 || || || [[2002. aasta taliolümpiamängud|XIX]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Salt Lake City]], Ameerika Ühendriigid || ||
|-
| 2004 || [[2004. aasta suveolümpiamängud|XXVIII]] || {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Ateena]], [[Kreeka]] || || || ||
|- style=&quot;background: #efefef;&quot;
| 2006 || || || [[2006. aasta taliolümpiamängud|XX]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Torino]], Itaalia || ||
|-
| 2008 || [[2008. aasta suveolümpiamängud|XXIX]] || {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Peking]], [[Hiina]]{{ref|d|[e]}}&lt;ref name=&quot;5rNBc&quot; /&gt; || || || ||
|- style=&quot;background: #efefef;&quot;
| 2010 || || || [[2010. aasta taliolümpiamängud|XXI]] || {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]], Kanada ||[[2010. aasta noorte suveolümpiamängud|I (suve)]] || {{Riigi ikoon|Singapur}} [[Singapur]]
|-
| 2012 || [[2012. aasta suveolümpiamängud|XXX]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]], Suurbritannia || || || [[2012. aasta noorte taliolümpiamängud|I (tali)]] || | {{Riigi ikoon|Austria}} [[Innsbruck]], Austria
|- style=&quot;background: #efefef;&quot;
| 2014 || || || [[2014. aasta taliolümpiamängud|XXII]] || {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Sotši]], [[Venemaa]] || [[2014. aasta noorte suveolümpiamängud|II (suve)]] || | {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Nanjing]], Hiina
|-
| 2016 || [[2016. aasta suveolümpiamängud|XXXI]] || {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Rio de Janeiro]], [[Brasiilia]] || || || [[2016. aasta noorte taliolümpiamängud|II (tali)]] || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Lillehammer]], Norra
|- style=&quot;background: #efefef;&quot;
| 2018 || || || [[2018. aasta taliolümpiamängud|XXIII]] || {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Pyeongchang]], Lõuna-Korea || [[2018. aasta noorte suveolümpiamängud|III (suve)]] || {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Buenos Aires]], Argentina
|-
| 2020 || [[2020. aasta suveolümpiamängud|XXXII]] || {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tōkyō]], Jaapan || || || [[2020. aasta noorte taliolümpiamängud|III (tali)]] || {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Lausanne]], Šveits
|- style=&quot;background: #efefef;&quot;
| 2022 || || || [[2022. aasta taliolümpiamängud|XXIV]] || {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Peking]], Hiina || [[2022. aasta noorte suveolümpiamängud|IV (suve)]] || ei ole veel valitud
|-
| 2024 || [[2024. aasta suveolümpiamängud|XXXIII]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]], Prantsusmaa || || || [[2024. aasta noorte taliolümpiamängud|IV (tali)]] || ei ole veel valitud
|- style=&quot;background: #efefef;&quot;
| 2026 || || || [[2026. aasta taliolümpiamängud|XXV]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Milano]] / [[Cortina d'Ampezzo]], Itaalia ||[[2026. aasta noorte suveolümpiamängud|V (suve)]] || ei ole veel valitud
|-
| 2028 || [[2028. aasta suveolümpiamängud|XXXIV]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angeles]], USA || || || [[2028. aasta noorte taliolümpiamängud|V (tali)]] || ei ole veel valitud
|}
{{note|d|[a]}} Korraldusõiguse sai esialgu [[Chicago]], kuid mängud viidi [[Saint Louis|Saint Louisesse]], kus toimus samal ajal [[maailmanäitus]].
{{note|d|[b]}} Ei olnud ROKi poolt tunnustatud.
{{note|d|[c]}} Korraldusõiguse sai esialgu [[Rooma]], kuid mängud viidi [[Vesuuv]]i vulkaani purske tõttu Londonisse.
{{note|d|[d]}} Stockholmis peeti [[Ratsasport|ratsaspordi]] võistlused. Ratsutamisvõistluste korraldusõiguse saamiseks pidi Stockholm eraldi kandideerima. Stockholmi viidi olümpiatuli ning seal peeti nii ava- kui ka lõputseremoonia.
{{note|d|[e]}} [[Ratsasport|Ratsaspordi]] võistlused peeti [[Hongkong]]is. Kuigi Hongkongil on oma rahvuslik olümpiakomitee, ei pidanud nad ratsutamisvõistluste korraldamiseks eraldi kandideerima, kuna need olid osa Pekingi olümpiamängudest. Erinevalt 1956. aasta Stockholmi ratsutamisvõistlustest ei viidud Hongkongi olümpiatuld ning seal ei peetud olümpiatseremooniaid. ROKi kodulehel on olümpialinnana kirjas ainult Peking.

==Vaata ka==
*[[Olümpia kunstikonkursid]] – [[Olümpiaad]] – [[Olümpiadeviis]] – [[Olümpiaembleem]] – [[Olümpiaharta]] – [[Olümpiahümn]] – [[Olümpiakongress]] – [[Olümpiaküla]] – [[Olümpialiikumine]] – [[Olümpialinn]] – [[Olümpialipp]] – [[Olümpiamargid]] – [[Olümpiamuuseumid]] – [[Olümpiamängude auhinnamedal]] – [[Olümpiamängude autasud]] – [[Olümpiamängude autasustamistseremoonia]] – [[Olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia]] – [[Olümpiamängude mälestusmedal]] – [[Olümpiamündid]] – [[Olümpiaorden]] – [[Olümpiaprintsiip]] – [[Olümpiarituaalid]] – [[Olümpiasolidaarsus]] – [[Olümpiasümbol]] – [[Olümpiatuli]] – [[Olümpiatõotus]] – [[Olümpism]]
*[[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] (ROK)
*[[Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia]] (ROA)
*[[Eesti olümpiamängudel]] – [[Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud]]
*[[Läti olümpiamängudel]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;britannica&quot;&gt;{{Netiviide|pealkiri=Olympic Games|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/428005/Olympic-Games|väljaandja=Encyclopædia Britannica|vaadatud=16. aprillil 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;young&quot;&gt;Young, David C. (2004). &quot;The Beginnings. A Brief History of the Olympic Games.&quot;, lk 12–13. Wiley-Blackwell. ISBN 978-1-4051-1130-0&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pindar&quot;&gt;{{Netiviide|url= http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.01.0162&amp;redirect=true |pealkiri= Olympian 10 |väljaandja= Pindar |vaadatud=23. märtsil 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;crowther&quot;&gt;Crowther, Nigel B. (2007). &quot;The Ancient Olympic Games. Sport in Ancient Times.&quot;, lk 54. Greenwood Publishing Group. ISBN 978-0-275-98739-8&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;young2&quot;&gt;Young, David C. (1996). &quot;The Modern Olympics: A Struggle for Revival.&quot;, lk 14. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rugby&quot;&gt;{{Netiviide|pealkiri=Rugby School motivated founder of Games|väljaandja=Reuters (SI.som)|aeg=8. juuli 2004|url=http://sportsillustrated.cnn.com/2004/olympics/2004/07/07/bc.sport.olympics.coubertin/|vaadatud=4. veebruaril 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;young3&quot;&gt;Young, David C. (1996). &quot;The Modern Olympics: A Struggle for Revival.&quot;, lk 128. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iocfactsheet&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Fact Sheet: The Summer Olympic Games|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_1138.pdf|failitüüp=PDF|aeg=jaanuar 2008|vaadatud=2. veebruaril 2009|arhiivimisaeg=2011-04-29|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110429094019/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_1138.pdf}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;olympiaharta&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.eok.ee/ol%C3%BCmpiaharta|pealkiri=Olümpiaharta|väljaandja=Eesti Olümpiakomitee|vaadatud=13. märtsil 2013|arhiivimisaeg=2015-01-17|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150117181839/http://www.eok.ee/ol%C3%BCmpiaharta|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bidpro&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Olympic Charter|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/Documents/olympic_charter_en.pdf|failitüüp=PDF|vaadatud=18. aprillil 2013|aeg=juuli 2011}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;media&quot;&gt;Cooper-Chen, Anne (2005). &quot;Global entertainment media&quot;, lk 231. Mahwah, New Jersey: Lawrence Erlbaum Associates. ISBN 978-0-8058-5168-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1vgTU&quot;&gt;Swaddling, Judith (2000). &quot;The Ancient Olympic Games (2 ed.)&quot;, lk 54. Austin: University of Texas Press. ISBN 978-0-292-70373-5&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;television&quot;&gt;{{Netiviide|pealkiri=Issues of the Olympic Games| url=http://www.la84foundation.org/6oic/primer_text2.htm| publisher=Olympic Primer. LA84 Foundation of Los Angeles| access date=30. märts 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QJNCG&quot;&gt;{{Netiviide|pealkiri=The Olympic Truce – Myth and Reality by Harvey Abrams|url=http://ablemedia.com/ctcweb/showcase/abrams1.html|väljaandja=Classics Technology Center, AbleMedia.com|vaadatud=12. veebruaril 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;movement&quot;&gt;Buchanon, Ian; Mallon, Bill (2006). &quot;Historical Dictionary of the Olympic Movement&quot;, lk ci. Lanham, MD: Scarecrow Press. ISBN 978-0-8108-5574-8&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;q1kZC&quot;&gt;Richardson, N.J. (1992). &quot;Panhellenic Cults and Panhellenic Poets. In Lewis, D.M.; Boardman, John; Davies, J.K.. The Fifth Century BC.&quot;, lk 227. Cambridge University Press. ISBN 978-0-521-23347-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kommerts&quot;&gt;Slack, Trevor (2004). &quot;The Commercialisation of sport&quot;, lk 194. New York: Routledge. ISBN 978-0-7146-8078-1&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sX4WB&quot;&gt;{{Netiviide|pealkiri=Olympic Games. The Ancient Olympic Games|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/428005/Olympic-Games/59589/The-ancient-Olympic-Games|väljaandja=Encyclopædia Britannica|vaadatud=29. aprillil 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sportkom&quot;&gt;Slack, Trevor (2004). &quot;The Commercialisation of sport&quot;, lk 192. New York: Routledge. ISBN 978-0-7146-8078-1&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kcAzi&quot;&gt;Golden, Mark (2009). &quot;Helpers, Horses, and Heroes. Greek Sport and Social Status.&quot;, lk 59–61. University of Texas Press. ISBN 978-0-292-71869-2&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;free time&quot;&gt;{{Netiviide|Eesnimi=Bill |Perekonnanimi=Carter|Eesnimi 2=Richard|last2=Sandomir |url=http://www.nytimes.com/2008/08/18/sports/olympics/18nbc.html?ref=business&amp;_r=0 |pealkiri=A Surprise Winner at the Olympic Games in Beijing: NBC |väljaandja=The New York Times |aeg=17. august 2008 |vaadatud=7. aprillil 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Jm4hP&quot;&gt;{{Netiviide|pealkiri=Ancient Olympic Events|url=http://www.perseus.tufts.edu/Olympics/sports.html|väljaandja=Perseus Project of Tufts University|vaadatud=29. aprillil 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;slack2&quot;&gt;Slack, Trevor (2004). &quot;The Commercialisation of sport&quot;, lk 17. New York: Routledge. ISBN 978-0-7146-8078-1&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FsoQ8&quot;&gt;Golden, Mark (2009). &quot;Helpers, Horses, and Heroes. Greek Sport and Social Status.&quot;, lk 24. University of Texas Press. ISBN 978-0-292-71869-2&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sales&quot;&gt;Buchanon, Ian; Mallon, Bill (2006). &quot;Historical Dictionary of the Olympic Movement&quot;, lk cii. Lanham, MD: Scarecrow Press. ISBN 978-0-8108-5574-8&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jRneL&quot;&gt;Burkert, Walter (1983). &quot;Pelops at Olympia. Homo Necans.&quot;, lk 95. University of California Press. ISBN 978-0-520-05875-0&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;olympiasymbol&quot;&gt;{{Netiviide|pealkiri=The Olympic Symbols|failitüüp=PDF|url=http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_1303.pdf|väljaandja=The Olympic Museum|aeg=26. aprill 2009|access date=3. aprill 2013|vaadatud=2022-06-14|arhiivimisaeg=2011-08-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110822175428/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_1303.pdf|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nGSPJ&quot;&gt;Swaddling, Judith (1999). &quot;The Ancient Olympic Games&quot;, lk 90–93. University of Texas Press. ISBN 978-0-292-77751-4&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;avats1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Fact Sheet: Opening Ceremony of the Summer Olympic Games|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_1134.pdf|failitüüp=PDF|aeg=veebruar 2008|vaadatud=17. märtsil 2013|arhiivimisaeg=2011-04-29|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110429094114/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_1134.pdf}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9qhHZ&quot;&gt;Olympic Museum. &quot;The Olympic Games in Antiquity&quot;, lk 2&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Sports&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.olympic.org/sports |pealkiri=Olympic Sports |väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |vaadatud=25. märtsil 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PyP2Z&quot;&gt;{{Netiviide|url= http://www.olimpickgames.co.uk/contentok.php?id=853 |pealkiri= 400 Years of Olimpick Passion |väljaandja= Robert Dover's Games Society |vaadatud=4. juunil 2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;factsheetsports&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_1135.pdf |pealkiri=Factsheet: The sports on the Olympic programme |väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |failitüüp=PDF |vaadatud=27. märtsil 2013 |arhiivimisaeg=2011-08-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110822174641/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_1135.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;v0X7m&quot;&gt;{{Netiviide|url= http://www.olympist.org/summer-olympic-history/revival-of-the-olympic-games.html |pealkiri= Revival of the Olympic Games |väljaandja= Olympist.org |vaadatud=24. märtsil 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;golf&quot;&gt;{{Netiviide|pealkiri=Golf, rugby added for 2016 and 2020|väljaandja=ESPN.com. Associated Pess.|url=http://sports.espn.go.com/oly/news/story?id=4545111|aeg=9. oktoober 2009|vaadatud=27. märtsil 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6hXL2&quot;&gt;Young, David C. (2004). &quot;The Beginnings. A Brief History of the Olympic Games.&quot;, lk 144. Wiley-Blackwell. ISBN 978-1-4051-1130-0&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eassom&quot;&gt;Eassom, Simon (1994). &quot;Critical Reflections on Olympic Ideology&quot;, lk 120–123. Ontario: The Centre for Olympic Studies. ISBN 978-0-7714-1697-2&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UFEFz&quot;&gt;Young, David C. (1996). &quot;The Modern Olympics: A Struggle for Revival.&quot;, lk 28. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;montreal&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=African nations boycott costly Montreal Games |väljaandja=CBC Sports |url=http://www.cbc.ca/news/story/2008/05/09/f-olympics-history-1976.html |aeg=30. juuli 2008 |vaadatud=29. märtsil 2013 |arhiivimisurl=https://archive.today/20130628051422/http://www.cbc.ca/news/story/2008/05/09/f-olympics-history-1976.html |arhiivimisaeg=2013-06-28 |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vWADH&quot;&gt;Matthews, George R. (2005). &quot;America's first Olympics: the St. Louis games of 1904.&quot;, lk 53–54. University of Missouri Press. ISBN 978-0-8262-1588-8&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dopinghistory&quot;&gt;{{Netiviide|pealkiri=A Brief History of Anti-Soping|väljaandja=World Anti-Doping Agency|url=http://www.wada-ama.org/en/About-WADA/History/A-Brief-History-of-Anti-Doping/|vaadatud=10. septembril 2008|arhiivimisaeg=2011-08-16|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110816090310/http://www.wada-ama.org/en/About-WADA/History/A-Brief-History-of-Anti-Doping/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yRX7U&quot;&gt;Weiler, Ingomar (2004). &quot;The predecessors of the Olympic movement, and Pierre de Coubertin.&quot; European Review (Cambridge University Press) 12 (3).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nytimes.com&quot;&gt;{{Netiviide| url=http://www.nytimes.com/2008/05/19/opinion/19iht-edahmed.3.13017836.html?_r=0|pealkiri=Bar countries that ban women athletes|väljaandja=The New York Times |aeg=19. mai 2008|vaadatud=1. aprillil 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;D7S4y&quot;&gt;Girginov, Vassil; Parry, Jim (2005). &quot;The Olympic Games Explained: A Student Guide to the Evolution of the Modern Olympic Games.&quot;, lk 38. Routledge. ISBN 978-0-415-34604-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hostcity&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Choice of the host city|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/host-city-election|vaadatud=15. märtsil 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jUDWY&quot;&gt;Young, David C. (1996). &quot;The Modern Olympics: A Struggle for Revival.&quot;, lk 24. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LzBID&quot;&gt;{{Netiviide|url= http://www.museumoflondon.org.uk/collections-research/collections-online/object.aspx?objectID=object-430955 |pealkiri= Crystal Palace Olympic arena |väljaandja= Museum of London |vaadatud=24. märtsil 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;msOho&quot;&gt;Young, David C. (1996). &quot;The Modern Olympics: A Struggle for Revival.&quot;, lk 1. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kNYRG&quot;&gt;Young, David C. (1996). &quot;The Modern Olympics: A Struggle for Revival.&quot;, lk 2, 13–23, 81. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ygqr6&quot;&gt;Young, David C. (1996). &quot;The Modern Olympics: A Struggle for Revival.&quot;, lk 44. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PGmOy&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=The Olympic Games: BC 776 – AD 1896|väljaandja=LA84 Foundation|Perekonnanimi=Coubertin et al |url=http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1896/1896.pdf|failitüüp=PDF|vaadatud=24. märtsil 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QVVRe&quot;&gt;Young, David C. (1996). &quot;The Modern Olympics: A Struggle for Revival.&quot;, lk 100–105. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8yWHX&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.olympic.org/en/content/Olympic-Games/All-Past-Olympic-Games/Summer/Athens-1896/ |pealkiri=Athens 1896 |väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |vaadatud=8. veebruaril 2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XrMFy&quot;&gt;Memoire sure le conflit entre la Grece et la Roumanie concernant l'affaire Zappa – Athens 1893, by F. Martens&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oMW83&quot;&gt;L'affaire Zappa – Paris 1894, by G. Streit&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Qv4Wc&quot;&gt;Young, David C. (1996). &quot;The Modern Olympics: A Struggle for Revival.&quot;, lk 117. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HqVdW&quot;&gt;{{Netiviide |url= http://www.sports-reference.com/olympics/summer/1896/ |pealkiri= 1896 Athina Summer Games |väljaandja= Sports Reference |vaadatud=31. jaanuaril 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;h22f4&quot;&gt;{{Netiviide |url= http://proxy.espn.go.com/oly/summer08/fanguide/history?year=1904 |pealkiri= St. Louis 1904 – Overview |väljaandja= ESPN |vaadatud=31. jaanuaril 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5sDBJ&quot;&gt;{{Netiviide |url= http://www.cbc.ca/news/story/2008/05/05/f-olympics-feature-1906.html |pealkiri= 1906 Olympics mark 10th anniversary of the Olympic revival |väljaandja= Canadian Broadcasting Centre |aeg= 7. august 2009 |vaadatud= 24. märtsil 2013 |arhiivimisurl= https://archive.today/20130628054417/http://www.cbc.ca/news/story/2008/05/05/f-olympics-feature-1906.html |arhiivimisaeg= 2013-06-28 |url-olek= töötab }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;F4YT3&quot;&gt;{{Netiviide|pealkiri=Chamonix 1924|url=http://www.olympic.org/chamonix-1924-winter-olympics|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|vaadatud=19. märtsil 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KZ5nA&quot;&gt;{{Netiviide |url= http://www.utah.com/olympics/history.htm |pealkiri= Winter Olympics History |väljaandja= Utah Athletic Foundation |vaadatud=31. jaanuaril 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hYb59&quot;&gt;{{Netiviide|url= http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/other_sports/disability_sport/7582206.stm |pealkiri= History of the Paralympics |väljaandja= BBC Sport |vaadatud=2. veebruaril 2009 |aeg=4. september 2008}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;phxBy&quot;&gt;{{Netiviide|url= http://www.canada2010.gc.ca/101/histor/010203-eng.cfm |pealkiri= History of the Paralympic Games |väljaandja= Government of Canada |vaadatud=7. aprillil 2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lUXoG&quot;&gt;{{Netiviide|pealkiri=IPC-IOC Cooperation|väljaandja=Rahvusvaheline Paraolümpiakomitee|url=http://oldwebsite.paralympic.org/IPC/IPC-IOC_Co-operation.html IPC-IOC Co-operation|vaadatud=3. mail 2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;C1r5r&quot;&gt;{{Netiviide| url=http://www.guardian.co.uk/uk/2010/may/04/sainsburys-sponsors-paralympic-games | location=London |pealkiri=Sainsbury's announces sponsorship of 2012 Paralympics |aeg=4. mai 2010 | work=The Guardian | first=Owen | last=Gibson}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VPPcW&quot;&gt;{{Netiviide|pealkiri=Rogge wants Youth Olympic Games|väljaandja=BBC Sport|aeg=19. märts 2007|url=http://news.bbc.co.uk/sport2/hi/other_sports/6467087.stm|vaadatud=2. veebruaril 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5Cox5&quot;&gt;{{Netiviide|Perekonnanimi= Rice |Eesnimi= John |url= http://www.usatoday.com/sports/olympics/2007-07-05-2774646336_x.htm |pealkiri=IOC approves Youth Olympics; first set for 2010 |agency= Associated Press |väljaandja= USA Today |aeg=5. juuli 2007 |vaadatud=2. veebruaril 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5J5rc&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Factsheet. Youth Olympic Games|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/Documents/Reference_documents_Factsheets/The_Youth_Olympic_Games.pdf|failitüüp=PDF|aeg=juuli 2012|vaadatud=18. märtsil 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wK1Pm&quot;&gt;{{Netiviide|pealkiri=IOC to Introduce Youth Olympic Games in 2010|väljaandja=CRIenglish.com|aeg=25. aprill 2007|url=http://english.cri.cn/2886/2007/04/25/1221@220491.htm|vaadatud=29. jaanuaril 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZFyJG&quot;&gt;{{Netiviide|pealkiri=IOC session: A &quot;go&quot; for Youth Olympic Games|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|aeg=5. juuli 2007|url=http://www.olympic.org/uk/news/olympic_news/full_story_uk.asp?id=2227|vaadatud=2. veebruaril 2009|arhiivimisaeg=2008-08-21|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080821232940/http://www.olympic.org/uk/news/olympic_news/full_story_uk.asp?id=2227}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;S7yCu&quot;&gt;{{Netiviide|url= http://usatoday30.usatoday.com/sports/olympics/2007-04-25-2774646336_x.htm |pealkiri=No kidding: Teens to get Youth Olympic Games|Eesnimi= Stephen |Perekonnanimi= Wade |aeg=25. aprill 2007 |väljaanne= USA Today |vaadatud=27. augustil 2008}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gl8RJ&quot;&gt;{{Netiviide|url= http://www.usatoday.com/sports/olympics/summer/2007-07-05-olympic-notes_N.htm |pealkiri= IOC votes to start Youth Olympics in 2010 |Eesnimi= Vicky |Perekonnanimi= Michaelis |aeg=5. juuli 2007 |väljaanne= USA Today |vaadatud=2. veebruaril 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gWvqh&quot;&gt;{{Netiviide|pealkiri=London 2012|url=http://www.olympic.org/london-2012-summer-olympics|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|vaadatud=10. aprillil 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;b0ItB&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.olympic.org/vancouver-2010-winter-olympics |pealkiri=Vancouver 2010 |väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |vaadatud=10. aprillil 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rACNX&quot;&gt;{{Netiviide |url= http://canadaonline.about.com/od/2010olympics/a/vancouver_olympics_sports.htm |pealkiri= Sports at Vancouver Olympics 2010 |väljaandja= Canada Online |vaadatud= 10. aprillil 2013 |arhiivimisaeg= 2013-04-16 |arhiivimisurl= https://web.archive.org/web/20130416040047/http://canadaonline.about.com/od/2010olympics/a/vancouver_olympics_sports.htm |url-olek= ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Y3jpj&quot;&gt;{{Netiviide|pealkiri=Beijing to build convenient Olympic village|url=http://en.beijing2008.cn/cptvenues/venues/headlines/n214262207.shtml|väljaandja=The Beijing Organizing Committee for the Games of the XXIX Olympiad|vaadatud=4. mail 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xbZIM&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.olympic.org/news/executive-board-concludes-first-meeting-of-the-new-year/112731|aeg=13. jaanuar 2011|vaadatud=13. jaanuaril 2011|pealkiri=Executive Board concludes first meeting of the new year|väljaandja=Olympic.org}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;F9v0E&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.olympic.org/mr-jose-perurena?articleid=133159|pealkiri=Curtain comes down on 123rd IOC Session|väljaanne=Olympic.org|vaadatud=3. juulil 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uBfsw&quot;&gt;Rose, A. K., &amp; Spiegel, M. M. (2011). The Olympic Effect*. The Economic Journal, 121(553), 652–677.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;klj9w&quot;&gt;[http://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=2028982 Tilcsik, A. and Marquis, C. 2013. “Punctuated Generosity: How Mega-events and Natural Disasters Affect Corporate Philanthropy in U.S. Communities.” ''Administrative Science Quarterly'', 58(1): 111–148.].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NaH8P&quot;&gt;Glynn, M. A. (2008). &quot;Configuring the field of play: how hosting the Olympic Games impacts civic community.&quot; Journal of Management Studies, 45(6), 1117–1146.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VxJJp&quot;&gt;{{Netiviide|pealkiri=The Olympic Movement|url=http://www.olympic.org/ioc|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|vaadatud=2. mail 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iwRrh&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Roles and responsibilities during the Olympic Games|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|aeg=veebruar 2008|url=http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_843.pdf |failitüüp=PDF|vaadatud=2. mail 2009|arhiivimisaeg=2011-04-29|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110429054311/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_843.pdf}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YEIPD&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=For the Good of the Athletes|väljaandja=The Beijing Organizing Committee for the Games of the XXIX Olympiad|aeg=31. oktoober 2007|url=http://en.beijing2008.cn/news/official/ioc/n214186786.shtml|vaadatud=4. veebruaril 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A2ATQ&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.olympic.org/ioc-governance-organising-committees|pealkiri=Organising Committees for the Olympic Games |väljaandja=Olympic Games|vaadatud=18. juulil 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AZYVx&quot;&gt;{{Netiviide|pealkiri=Traditional Olympic Ceremonies|url=http://www.olympist.org/summer-olympic-history/traditional-olympic-ceremonies.html|väljaandja=Olympist.org|vaadatud=16. märtsil 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XLpqh&quot;&gt;Maraniss, David (2008). &quot;Rome 1960&quot;, lk 52–60. New York: Simon &amp; Schuster. ISBN 978-1-4165-3407-5&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QSgxr&quot;&gt;Maraniss, David (2008). &quot;Rome 1960&quot;, lk 60–66. New York: Simon &amp; Schuster. ISBN 978-1-4165-3407-5&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IS31K&quot;&gt;{{Netiviide|pealkiri=Samaranch defends nomination of son|väljaandja=CNN Sports Illustrated|aeg=18. mai 2001|url=http://sportsillustrated.cnn.com/olympics/news/2001/05/18/ioc_meetings_ap/|vaadatud=17. märtsil 2013}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0ATgR&quot;&gt;{{Netiviide|pealkiri=Olympics:Barcelona Profile; Samaranch, Under the Gun Shoots Back|Perekonnanimi=Riding|Eesnimi=Alan|aeg=30. juuni 1992|väljaanne=The New York Times|url=http://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=9E0CE3DB173FF933A05755C0A964958260|vaadatud=30. jaanuaril 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TcYOn&quot;&gt;{{Netiviide|pealkiri=Judge Drops Olympic Bid Case|väljaanne=Los Angeles Times|Perekonnanimi=Abrahamson|Eesnimi=Alan|aeg=6. detsember 2003|url=http://articles.latimes.com/2003/dec/06/sports/sp-saltlakecity6|vaadatud=21. märtsil 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2n08p&quot;&gt;{{Netiviide|Eesnimi=Justin|Perekonnanimi=Rowlatt|pealkiri=Buying the Games|väljaandja=BBC|aeg=29. juuli 2004|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/panorama/3937425.stm|vaadatud=16. aprillil 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BWFJO&quot;&gt;{{Netiviide|Eesnimi=Lynn|Perekonnanimi=Zinser|pealkiri=London Wins 2012 Olympics; New York Lags|väljaanne=The New York Times|aeg=7. juuli 2005|url=http://www.nytimes.com/2005/07/07/sports/othersports/07olympic.html?_r=2&amp;pagewanted=1&amp;oref=slogin|vaadatud=4. veebruaril 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;E96FN&quot;&gt;{{Netiviide|pealkiri=Paris Mayor Slams London Tactics|väljaandja=Sportinglife.com|url=http://www.sportinglife.com/london2012/news/story_get.cgi?STORY_NAME=others/05/07/06/manual_125524.html|vaadatud=4. veebruaril 2009|arhiivimisaeg=2011-05-15|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110515073919/http://www.sportinglife.com/london2012/news/story_get.cgi?STORY_NAME=others/05/07/06/manual_125524.html}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7IVTG&quot;&gt;{{Netiviide|Eesnimi=Howard|Perekonnanimi=Berkes|pealkiri=How Turin got the Games|väljaandja=National Public Radio|aeg=7. veebruar 2006|url=http://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=5195274|vaadatud=4. veebruaril 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;L1Hwd&quot;&gt;Findling, John E.; Pelle, Kimberly D. (2004). &quot;Encyclopedia of the Modern Olympic Movement&quot;, lk 209. Westport CT: Greenwood Press. ISBN 978-0-313-32278-5&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;D9IJ7&quot;&gt;{{Netiviide|pealkiri=Berlin 1936|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/berlin-1936-summer-olympics|vaadatud=5. aprillil 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KuXm4&quot;&gt;{{Netiviide|pealkiri=Cortina d'Ampezzo|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/uk/games/past/index_uk.asp?OLGT=2&amp;OLGY=1956|vaadatud=31. märtsil 2009|arhiivimisaeg=2008-08-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080822213008/http://www.olympic.org/uk/games/past/index_uk.asp?OLGT=2&amp;OLGY=1956}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sLjSP&quot;&gt;Gershon, Richard A. (2000). &quot;Telecommunications Management: Industry structures and planning strategies.&quot;, lk 17. Mahwah, NJ: Lawrence Erlbaum Associates. ISBN 978-0-8058-3002-6&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lUlzh&quot;&gt;Whannel, G. (1984) &quot;The television spectacular in A. Tomlinson &amp; G. Whannel (Eds.), Five-ring circus&quot;, lk 30–43. London: Pluto Press&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EWAhk&quot;&gt;Tomlinson, Alan (2005). &quot;Sport and leisure cultures&quot;, lk 14. Minneapolis MN: University of Minnesota Press. ISBN 978-0-8166-3382-1&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Q6Oqu&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.cbsnews.com/stories/2000/10/27/sports/main244877.shtml|pealkiri=World Series TV Ratings Slump|aeg=11. veebruar 2009|väljaandja=CBS News|vaadatud=7. aprillil 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sQPdL&quot;&gt;{{Netiviide|Eesnimi=John |Perekonnanimi=Walters |aeg=2. oktoober 2000 |url=http://sportsillustrated.cnn.com/vault/article/magazine/MAG1020472/index.htm |pealkiri=All Fall Down |väljaandja=Sports Illustrated (CNN) |vaadatud=7. aprillil 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RU81V&quot;&gt;Slack, Trevor (2004). &quot;The Commercialisation of sport&quot;, lk 16–18. New York: Routledge. ISBN 978-0-7146-8078-1&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;keSWJ&quot;&gt;Cooper-Chen, Anne (2005). &quot;Global entertainment media&quot;, lk 230. Mahwah, New Jersey: Lawrence Erlbaum Associates. ISBN 978-0-8058-5168-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NIQoM&quot;&gt;Woods, Ron (2007). &quot;Social Issues in Sport&quot;, lk 146. Champaign IL: Human Kinetics. ISBN 978-0-7360-5872-8&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;68Fwr&quot;&gt;Slack, Trevor (2004). &quot;The Commercialisation of sport&quot;, 194–195. New York: Routledge. ISBN 978-0-7146-8078-1&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6o5eN&quot;&gt;{{Netiviide|pealkiri=The Olympic Effect| url=http://www.frbsf.org/publications/economics/papers/2009/wp09-06bk.pdf| publisher=Federal Reserve Bank of San Francisco|failitüüp=pdf|aeg=juuni 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sMXW1&quot;&gt;&quot;Sport athlétique&quot;, 14. märts 1891: &quot;[...] dans une éloquente allocution il a souhaité que ce drapeau les conduise ‘souvent à la victoire, à la lutte toujours’. Il a dit qu’il leur donnait pour devise ces trois mots qui sont le fondement et la raison d’être des sports athlétiques: citius, altius, fortius, ‘plus vite, plus haut, plus fort’.&quot;, tsiteeritud Simone Hoffmane'i doktoritöös ''La carrière du père Didon, Dominicain. 1840 – 1900'', lk 926. Université de Paris IV – Sorbonne, 1985. cf.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4eou7&quot;&gt;{{Netiviide|pealkiri=The Olympic flame and the torch relay|failitüüp=PDF|url=http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_655.pdf|väljaandja=The Olympic Museum|aeg=26. aprill 2009|access date=3. aprill 2013|vaadatud=2022-06-14|arhiivimisaeg=2011-08-14|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110814013242/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_655.pdf|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fuv9Y&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.dailymail.co.uk/sport/othersports/article-1279748/Londons-Olympic-2012-mascots-revealed-Wenlock-Mandeville-unveiled-faces-Games.html|pealkiri=London's Olympic 2012 mascots are revealed: Wenlock and Mandeville unveiled as the 'faces' of the Games|aeg=23. mai 2010|väljaandja=Daily Mail|vaadatud=25. juulil 2011}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;810Mc&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri= The Official Mascots of the Beijing 2008 Olympic Games |url= http://en.beijing2008.cn/spirit/beijing2008/graphic/n214068254.shtml |väljaandja= The Beijing Organizing Committee for the Games of the XXIX Olympiad |vaadatud=28. augustil 2008}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MuHbR&quot;&gt;{{Netiviide|url= http://www.telegraph.co.uk/sport/olympics/9429085/London-2012-Olympic-ceremonies-through-the-ages.html|pealkiri= London 2012: Olympic ceremonies through the ages |väljaandja= The Telegraph |aeg=27. juuli 2012 |vaadatud=17. märtsil 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7hEGi&quot;&gt;{{Netiviide|url= http://www.politicalarticles.net/blog/2008/08/09/beijing-dazzles-chinese-history-athletes-on-parade-as-olympics-begin/#.UUX-4FvbLYk|pealkiri= Beijing Dazzles: Chinese History, Athletes on Parade as Olympics Begin |väljaandja= PoliticalArticles.NET |aeg=9. august 2008 |vaadatud=17. märtsil 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;syylx&quot;&gt;Tata McGraw-Hill (2010). General Knowledge Digest. Lk 7-6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0RBUa&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Fact Sheet: The Closing Ceremony of the Olympic Games|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/Documents/Reference_documents_Factsheets/Closing_Ceremony_of_the_Games.pdf|failitüüp=PDF|aeg=detsember 2012|vaadatud=17. märtsil 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tSN92&quot;&gt;{{Netiviide|pealkiri= Medal Ceremony Hostess Outfits Revealed |väljaanne= China Daily |aeg=18. juuli 2008 |url= http://english.sina.com/china/p/1/2008/0718/172118.html |vaadatud=29. augustil 2008}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yK6pE&quot;&gt;{{Netiviide|pealkiri=Wrestling|väljaandja=The Beijing Organizing Committee for the Games of the XXIX Olympiad|url=http://en.beijing2008.cn/sports/wrestling/|vaadatud=25. märtsil 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;du9Eh&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.olympic.org/uk/organisation/if/index_uk.asp |pealkiri=International Sports Federations |väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |vaadatud=8. veebruaril 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lvESZ&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_942.pdf |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110429094118/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_942.pdf |arhiivimisaeg=29. aprill 2011 |pealkiri=Factsheet: The sessions |väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |failitüüp=PDF |Lehekülg=1 |vaadatud=8. veebruaril 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VFvY9&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.golftoday.co.uk/news/yeartodate/news04/olympic3.html |pealkiri=Golf being considered for 2012 Olympics |väljaandja=Golf Today |vaadatud=26. märtsil 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tDTdl&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Jim Thorpe Biography |väljaandja=Biography.com |url=http://www.biography.com/search/article.do?id=9507017 |vaadatud=9. veebruaril 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3Kxxc&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Garmisch-Partenkirchen 1936 |väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |url=http://www.olympic.org/garmisch-partenkirchen-1936-winter-olympics |vaadatud=25. juulil 2011}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zwVsh&quot;&gt;{{cite journal |Perekonnanimi=Schantz |Eesnimi=Otto |Pealkiri=The Olympic Ideal and the Winter Games Attitudes Towards the Olympic Winter Games in Olympic Discourses – from Coubertin to Samaranch |Väljaandja=Comité International Pierre De Coubertin |URL=http://www.coubertin.ch/pdf/schantz.pdf |Failitüüp=PDF |Kasutatud=13. septembril 2008}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EgEJF&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Amateurism |väljaandja=USA Today (Gannett Company) |url=http://usatoday30.usatoday.com/olympics/owg98/osytr01.htm |aeg=12. juuli 1999 |vaadatud=9. veebruaril 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OFPOf&quot;&gt;Krüger, Arnd; Murray, William J. (2003). &quot;The Nazi Olympics: sport, politics and appeasement in the 1930s&quot;, lk 230. University of Illinois Press. ISBN 978-0-252-02815-1&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dnnuN&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Melbourne / Stockholm 1956 |väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |url=http://www.olympic.org/melbourne-stockholm-1956-summer-olympics |vaadatud=25. juulil 2011}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;srJ6W&quot;&gt;{{cite journal |URL=http://www.la84foundation.org/OlympicInformationCenter/OlympicReview/1976/ore109/ore109h.pdf |Pealkiri=Africa and the XXIst Olympiad |journal=Olympic Review |Number=109–110 |Leheküljed=584–585 |Aeg=1976 |month=november–detsember |Väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |Failitüüp=PDF |Kasutatud=6. veebruaril 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PCfme&quot;&gt;{{cite journal |URL=http://www.la84foundation.org/OlympicInformationCenter/OlympicReview/1976/ore107/ore107i.pdf |Pealkiri=Game playing in Montreal |Väljaanne=Olympic Review |Väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |Leheküljed=461–462 |Number=107–108 |Aeg=1976 |month=oktoober |Failitüüp=PDF |Kasutatud=7. veebruaril 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WFefu&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=China – Olympic History |väljaandja=Chinaorbit.com |url=http://www.chinaorbit.com/2008-olympics-china/olympic-games-history.html |vaadatud=27. augustil 2008}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RNlLM&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.olympic.org/moscow-1980-summer-olympics |pealkiri=Moscow 1980|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |vaadatud=25. juulil 2011}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NHagz&quot;&gt;{{Netiviide|Perekonnanimi=Burns |Eesnimi=John F. |pealkiri=Protests are Issue: Russians Charge 'Gross Flouting' of the Ideals of the Competition |väljaanne=The New York Times |väljaandja=New York Times Company |aeg=9. mai 1984}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;I4BeQ&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.dw.de/moscow-1980-cold-war-cold-shoulder/a-3524906-1 |pealkiri=Moscow 1980: Cold War, Cold Shoulder|väljaandja=Deutsche Welle (DW-World.DE) |aeg=31. juuli 2008|vaadatud=27. aprillil 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LfIC3&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.olympic.org/los-angeles-1984-summer-olympics |pealkiri=Los Angeles 1984|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |vaadatud=25. juulil 2011}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uo3aP&quot;&gt;{{Netiviide|pealkiri=Australia: Calls to Boycott Beijing Olympics |väljaanne=Inter Press Service |url=http://ipsnews.net/news.asp?idnews=41699 Australia: Calls to Boycott Beijing Olympics |vaadatud=10. septembril 2008}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7KJkP&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://articles.economictimes.indiatimes.com/2008-03-29/news/28474142_1_lhasa-crackdown-on-tibetan-protesters-dalai-lama |pealkiri=Diplomats visit Tibet as EU split on Olympic opening boycott|väljaandja=The Economic Times |aeg=29. märts 2008|vaadatud=7. veebruaril 2008}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sVNTI&quot;&gt;{{Netiviide|url = http://www.csmonitor.com/World/Europe/2008/0711/p06s01-woeu.html|pealkiri=Putin Faces Green Olympic Challenge|väljaandja = The Christian Science Monitor|aeg= 11. juuli 2008|vaadatud= 30. märtsil 2013|arhiivimisaeg=2011-01-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110122183838/http://www.csmonitor.com/World/Europe/2008/0711/p06s01-woeu.html}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sJj6O&quot;&gt;{{Netiviide|pealkiri=Olympic challenge for Sochi Games|väljaandja=The Guardian|url=http://www.guardian.co.uk/commentisfree/2009/dec/05/winter-olympics-sochi-russia|vaadatud=31. mail 2011|location=London|Eesnimi=Frederick|Perekonnanimi=Bernas|aeg=5. detsember 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gOpKZ&quot;&gt;Findling, John E.; Pelle, Kimberly D. (2004). &quot;Encyclopedia of the Modern Olympic Movement&quot;, lk 107. Westport CT: Greenwood Press. ISBN 978-0-313-32278-5&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uEPSv&quot;&gt;Findling, John E.; Pelle, Kimberly D. (2004). &quot;Encyclopedia of the Modern Olympic Movement&quot;, lk 111–112. Westport CT: Greenwood Press. ISBN 978-0-313-32278-5&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LMc07&quot;&gt;&quot;Spartakiads&quot;. Sovetskaya Entsiklopediya. Vol. 24 (osa 1), lk 286. Moskva. 1976.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DiQX3&quot;&gt;Roche, Maurice (2000). &quot;Mega-Events and Modernity&quot;, lk 106. New York: Routledge, Taylor &amp; Francis Group. ISBN 978-0-415-15711-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JdrEq&quot;&gt;{{cite journal |URL=http://www.la84foundation.org/OlympicInformationCenter/OlympicReview/1974/ore84/ore84k.pdf |Pealkiri=The USSR and Olympism |journal=Olympic Review |Väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |Number=84 |Leheküljed=530–557 |Aeg=1974 |month=oktoober |Failitüüp=PDF |Kasutatud=4. mail 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WAAgA&quot;&gt;{{Netiviide|pealkiri=1968: Black athletes make silent protest|väljaandja=BBC|url=http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/17/newsid_3535000/3535348.stm|vaadatud=7. veebruaril 2009|aeg=17. oktoober 1968}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2UbS6&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Iranian Judoka rewarded after snubbing Israeli |agency=Associated Press |väljaandja=NBC Sports |aeg=8. september 2004 |url=http://nbcsports.msnbc.com/id/5942871/ |vaadatud=7. veebruaril 2009 |arhiivimisaeg=2009-03-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090325034627/http://nbcsports.msnbc.com/id/5942871/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VZb0a&quot;&gt;{{Netiviide|pealkiri=Tom Hicks|väljaandja=Sports-reference.com|url=http://www.sports-reference.com/olympics/athletes/hi/tom-hicks-1.html|vaadatud=30. jaanuaril 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7vkTc&quot;&gt;{{Netiviide|Eesnimi=Sharon|Perekonnanimi=Begley|pealkiri=The Drug Charade|väljaanne=Newsweek|aeg=7. jaanuar 2008|url=http://www.newsweek.com/id/86079/output/print|vaadatud=27. augustil 2008}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nfeyy&quot;&gt;Porterfield, Jason (2008). &quot;Doping: Athletes and Drugs.&quot;, lk 15. New York: Rosen Publishing Group. ISBN 978-1-4042-1917-5&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7gpng&quot;&gt;{{Netiviide|Eesnimi=Jacquelin|Perekonnanimi=Magnay|pealkiri=Carl Lewis's positive test covered up|väljaanne=The Sydney Morning Herald|url=http://www.smh.com.au/articles/2003/04/17/1050172709693.html|aeg=18. aprill 2003|vaadatud=28. augustil 2008}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xhHk9&quot;&gt;{{Netiviide|Eesnimi=Zachary|Perekonnanimi=Coile|pealkiri=Bill Seeks to Toughen Drug Testing in Pro Sports|aeg=27. aprill 2005|väljaanne=The San Francisco Chronicle|url=http://www.sfgate.com/cgi-bin/article.cgi?file=/c/a/2005/04/27/MNGMICG0SS1.DTL|vaadatud=3. septembril 2008}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;X9jOE&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Doping: 3667 athletes tested, IOC seeks action against Halkia's coach|aeg=19. august 2008|väljaandja=Express India Newspapers|url=http://www.expressindia.com/latest-news/Doping-3667-athletes-tested-IOC-seeks-action-against-Halkias-coach/350677/|vaadatud=28. augustil 2008}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EjyWm&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://sportsillustrated.cnn.com/olympics/news/2000/09/23/anderson_arab_women |pealkiri=Arab women make breakthrough at Games |väljaandja=CNN |aeg=23. september 2000 |vaadatud=1. aprillil 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6OjTt&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/south_asia/3826673.stm |pealkiri=Afghan women's Olympic dream| publisher=BBC|aeg=22. juuni 2004|vaadatud=1. aprillil 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;h24ou&quot;&gt;{{Netiviide|pealkiri=Should Saudi Arabia be Banned from the Olympics? |url=http://www.huffingtonpost.com/david-wallechinsky/should-saudi-arabia-be-ba_b_115736.html |väljaandja=''Huffington Post'' |aeg=29. juuli 2008 |Eesnimi=David |Perekonnanimi=Wallechinsky}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zuW7V&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.independent.co.uk/sport/general/others/inside-lines-protests-at-2012-if-saudis-say-no-girls-allowed-2017852.html |pealkiri=Inside Lines: Protests at 2012 if Saudis say 'no girls allowed'| publisher=The Independent|aeg=4. juuli 2010|vaadatud=1. aprillil 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uindr&quot;&gt;{{Netiviide|pealkiri=Saudis to send 2 women to London, make history|url=http://sportsillustrated.cnn.com/2012/olympics/2012/07/12/saudi-arabia-women-london-olympics.ap/index.html|väljaandja=SI.com|aeg=12. juuli 2012|vaadatud=13. juulil 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;crByZ&quot;&gt;{{Netiviide| url=http://www.bbc.co.uk/news/world-middle-east-18813543 |pealkiri=London 2012 Olympics: Saudi Arabian women to compete |väljaandja=BBC |aeg=12. juuli 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;khOHD&quot;&gt;{{Netiviide|pealkiri=Female Gulf athletes make their mark in London Olympics|url=http://english.alarabiya.net/articles/2012/08/13/232068.html|väljaandja=Al Arabiya News|aeg=13. august 2012|vaadatud=1. aprillil 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dzBXb&quot;&gt;{{Netiviide| url=http://news.bbc.co.uk/sport2/hi/olympic_games/8196879.stm|pealkiri=Women's boxing gains Olympic spot| publisher=BBC|aeg=13. august 2009|access date=1. aprill 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;J6aVF&quot;&gt;{{Netiviide|pealkiri=Bush turns attention from politics to Olympics|väljaandja=Associated Press. MSNBC|url=http://www.nbcnews.com/id/26081584/#.UUXly1vbLYk/|vaadatud=17. märtsil 2013|aeg=7. august 2008}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AMWsF&quot;&gt;{{Netiviide|pealkiri=Olympic Shooters Hug as their Countries do Battle|väljaandja=CNN|url=http://www.cnn.com/2008/WORLD/asiapcf/08/10/olympic.embrace/|vaadatud=10. augustil 2008 |aeg=10. august 2008}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;POTMo&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://books.google.com/books?id=ZOfkAoDb_2IC&amp;pg=PA248&amp;dq=%22munich+massacre%22+terrorists&amp;hl=en&amp;ei=uVIgTNfOOsL6lwf264mOAQ&amp;sa=X&amp;oi=book_result&amp;ct=result&amp;resnum=7&amp;ved=0CEMQ6AEwBg#v=onepage&amp;q=%22munich%20massacre%22%20terrorists&amp;f=false|pealkiri=Encyclopedia of terrorism|väljaandja=Google Books (22. juuni 2010)}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ebp8K&quot;&gt;{{Netiviide|pealkiri=Olympic Park Bombing|väljaandja=CNN|url=http://www.cnn.com/US/9607/27/olympic.bomb.main|vaadatud=29. augustil 2008}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;d2tV3&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://usatoday30.usatoday.com/sports/olympics/2011-05-02-478880974_x.htm|pealkiri=IOC on bin Laden: no bearing on Olympic security|aeg=2. mai 2011|Väljaandja USA Today|vaadatud=17. märtsil 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CJ6Pw&quot;&gt;Shachar, Ayelet (2011). &quot;Picking Winners: Olympic Citizenship and the Global Race for Talent&quot;, lk 2088–2139. Yale Law Journal 120 (8)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0ISQt&quot;&gt;{{Netiviide|Perekonnanimi=Larmer|Eesnimi=Brook|pealkiri=The Year of the Mercenary Athlete|väljaandja=[[Time]]|aeg=19. august 2008|url=http://www.time.com/time/world/article/0,8599,1833856,00.html|vaadatud=27. novembril 2011}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Jlxx5&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Rory Carroll |url=http://www.guardian.co.uk/sport/2003/feb/24/athletics.rorycarroll |pealkiri=What Zola Budd did next &amp;#124; Sport |väljaandja=The Guardian |aeg=24. veebruar 2003|vaadatud=27. novembril 2011 |location=London}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Z1NAI&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.utsandiego.com/sports/20050622-0442-sport-athletics-u.s.-lagat.html |pealkiri=Lagat a runner without a country |väljaandja=U-T San Diego |aeg=22. juuni 2005 |vaadatud=14. märtsil 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;asVEW&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://sports.espn.go.com/oly/news/story?id=3427182 |pealkiri=Olympics opportunity too much for Hammon to pass up – Olympics – ESPN |väljaandja=Sports.espn.go.com |aeg=5. juuni 2008 |vaadatud=27. novembril 2011}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CFShy&quot;&gt;{{Netiviide|pealkiri=Medals of Beijing Olympic Games unveiled|url=http://en.beijing2008.cn/67/83/article214028367.shtml|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|vaadatud=3. septembril 2008}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EWtnv&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.olympic.org/st-louis-1904-summer-olympics|pealkiri=St Louis 1904|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|vaadatud=3. juulil 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZK4tv&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=The Athens olive wreath|väljaandja=LA84 Foundation|url=http://www.la84foundation.org/OlympicInformationCenter/OlympicReview/1999/OREXXVI29/OREXXVI29e.pdf|failitüüp=PDF|vaadatud=12. märtsil 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XSHn7&quot;&gt;{{Netiviide|Perekonnanimi=Munro|Eesnimi=James|pealkiri=Britain may aim for third in 2012|väljaandja=BBC Sport|aeg=25. august 2008|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/olympics/london_2012/7579901.stm|vaadatud=25. augustil 2008}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;T9ECk&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri= Olympic Games | publisher = Encyclopædia Britannica | url = http://www.britannica.com/EBchecked/topic/428005/Olympic-Games/249563/Athens-Greece-1906#ref=ref858167 |vaadatud=2. aprillil 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lnqqp&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Official Report of the Equestrian Games of the XVIth Olympiad (Swedish &amp; English)|väljaandja=Los Angeles 1984 Foundation|url=http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1956/or1956eq.pdf |failitüüp=PDF|vaadatud=3. septembril 2008}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5rNBc&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Beijing 2008|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/uk/games/beijing/index_uk.asp|vaadatud=30. jaanuaril 2009}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [http://olympics.wikia.com/wiki/Category:Logos Nüüdisaegsete olümpiamängude logosid], olympics.wikia.com
* [https://www.olympic.org/ Olümpialiikumise koduleht] olympic.org

{{-}}

{{Olümpiamängud}}
{{Olümpia spordialad}}
{{Spordialad olümpiamängudel}}

[[Kategooria:Olümpiamängud| ]]</text>
      <sha1>rldsxu4181p8b709e3llhqv81du63g6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Amuuri oblast</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6146</id>
    <revision>
      <id>6171893</id>
      <parentid>5901799</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T13:07:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2567" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Amuuri oblast
| nimi1_keel = vene | nimi1 =Амурская область | nimi1_latin =Amurskaja oblast
|  lipp = Flag_of_Amur_Oblast.svg
|  lipu_link = [[Amuuri oblasti lipp|Lipp]]
|  vapp = Amurskaja_obl_coa_2008.png
|  vapi_link = [[Amuuri oblasti vapp|Vapp]]
|  pindala = 361401
|  elanikke = 772525
|  elanikke_seis = 2022
|  keskuse_nimi = [[Blagoveštšensk]]
|  asendikaardi_pilt = Russia - Amur Oblast (2008-01).svg
|  asendikaardi_pilt_seletus = Asend Venemaal
}}

'''Amuuri oblast''' on [[oblast (Venemaa)|oblast]] Venemaal [[Kaug-Ida föderaalringkond|Kaug-Ida föderaalringkonnas]].

Piirneb lõunas [[Hiina]]ga, piirijõeks on [[Amuur]]i jõgi. Põhjas moodustab loodusliku piiri [[Sahha]]ga [[Stanovoi mäestik]].

Piirkonna põliselanikud on [[evengid]]. Venelaste kolonisatsioon algas [[17. sajand]]il, suuremas mahus alles 19. sajandil.

2009. aasta alguses oli oblasti rahvaarv 869 600. Suuremad linnad on [[Blagoveštšensk]], [[Belogorsk]] ja [[Svobodnõi]].

Oblastit läbivad [[Transsiberi raudtee|Siberi raudtee]] ja [[Baikali-Amuuri magistraalraudtee|Baikali–Amuuri magistraalraudtee]].

[[Tsiolkovski]] linna lähedal asub [[Vostotšnõi kosmodroom]].

==Ajalugu==
Amuuri oblast moodustati algselt 1922. aastal; aastatel 1926–1938 kuulus piirkond Kaug-Ida Vabariigi koosseisu; aastatel 1926–1930 Amuuri ringkond (''okrug''); 1930–1932 Amuuri rajoon; 1932 Amuuri oblast; aastatel 1938–1942 oli piirkond Habarovski oblasti koosseisus.

== Haldusjaotus ==

Oblastis on 9 linnaringkonda ja 20 rajooni:
{{Veergude loend|laius=14em|stiil=max-width:44em|
* [[Arhara rajoon]]
* [[Belogorsk]]
* [[Belogorski rajoon]]	
* [[Blagoveštšensk]]	 	
* [[Blagoveštšenski rajoon (Amuuri oblast)|Blagoveštšenski rajoon]]	
* [[Bureja rajoon]]
* [[Ivanovka rajoon]]
* [[Konstantinovka rajoon]]	
* [[Magdagatši rajoon]]	
* [[Mazanovski rajoon]]
* [[Mihhailovka rajoon]]
* [[Oktjabrski rajoon (Amuuri oblast)|Oktjabrski rajoon]]
* [[Progress (linn)|Progress]]
* [[Raitšihhinsk]]
* [[Romnõ rajoon]]
* [[Selemdža rajoon]]	
* [[Serõševo rajoon]]
* [[Skovorodino rajoon]]	
* [[Svobodnõi]] 	
* [[Svobodnõi rajoon]]
* [[Šimanovsk]] 	
* [[Šimanovski rajoon]]	
* [[Zavitinski rajoon]]	
* [[Zeja]]	
* [[Zeja rajoon]]
* [[Tambovka rajoon]]
* [[Tsiolkovski]] (kinnine linn)
* [[Tõnda]]	 	
* [[Tõnda rajoon]]
}}

== Välislingid ==

*[http://www.amurobl.ru/ Amuuri oblasti koduleht]

{{RUS-KaugIda}}

{{koord |NS=53.55 |EW=127.83333333 |type=adm1st |region=RU}}

[[Kategooria:Venemaa oblastid]]
[[Kategooria:Amuuri oblast| ]]</text>
      <sha1>hswhh75y2q4m6ld5e798o1lssjrqxh6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tšuktšimaa</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6190</id>
    <revision>
      <id>6171887</id>
      <parentid>6141461</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T13:03:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4835" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Tšuktši autonoomne ringkond
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Чукотский автономный округ | nimi1_latin = (Tšukotski avtonomnõi okrug)
|  nimi2_keel = tšuktši | nimi2 = Чукоткакэн автономныкэн округ
|  lipp = Flag of Chukotka.svg
|  lipu_link = [[Tšuktši autonoomse ringkonna lipp|Tšuktšimaa lipp]]
|  vapp = Coat of Arms of Chukotka.svg
|  vapi_link = [[Tšuktši autonoomse ringkonna vapp|Tšuktšimaa vapp]]
|  pindala = 719821
|  elanikke = 50040
|  elanikke_seis = 2022
|  keskuse_nimi = [[Anadõr]]
|  asendikaardi_pilt = Chukotka in Russia.svg
}}

'''Tšuktši autonoomne ringkond''' ('''Tšuktšimaa''') on haldusüksus ([[autonoomne ringkond (Venemaa)|autonoomne ringkond]]) [[Venemaa]]l [[Kaug-Ida föderaalringkond|Kaug-Ida föderaalringkonnas]]. Keskus [[Anadõr]]. Piirneb läänes [[Sahha Vabariik|Sahha Vabariigiga]], [[Magadani oblast|Magadani oblastiga]] ja [[Kamtšatka krai|Kamtšatka kraiga]]

== Rahvastik ==

Rahvaarv oli 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 50 526, millest 52,5% (25 068) oli [[venelased|venelasi]], 26,7% (12 772) [[tšuktšid|tšuktše]], 6,0% (2869) [[ukrainlased|ukrainlasi]] ja 3,2% (1529) [[eskimod|eskimoid]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/population/demo/per-itog/tab7.xls |pealkiri=2010. aasta rahvaloenduse andmed |vaadatud=2012-01-01 |arhiivimisaeg=2012-06-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120601173256/http://www.gks.ru/free_doc/new_site/population/demo/per-itog/tab7.xls |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Rahvaarv väheneb väljarände tõttu.

1989. aasta rahvaloenduse andmetel oli ringkonna rahvaarv 163 934 ja 2002. aasta rahvaloenduse andmetel 53 824, kellest 51,9% (27 918) olid venelased, 23,5% (12 622) tšuktšid, 9,2% (4960) ukrainlased ja 2,9% (1534) eskimod.

[[Pilt:Tšuktšimaa rahvas 1939-2010.png|pisi|tühi|Tšuktšimaa rahvuslik koosseis]]

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! rowspan=&quot;2&quot; | Rahvusgrupp
! colspan=&quot;2&quot; | 1939
! colspan=&quot;2&quot; | 1959
! colspan=&quot;2&quot; | 1970
! colspan=&quot;2&quot; | 1979
! colspan=&quot;2&quot; | 1989
! colspan=&quot;2&quot; | 2002
! colspan=&quot;2&quot; | 2010
|-
! Arv!! %
! Arv!! %
! Arv!! %
! Arv!! %
! Arv!! %
! Arv!! %
! Arv!! %
|-
|[[Tšuktšid]]
| rowspan=&quot;2&quot;| 12 111
|rowspan=&quot;2&quot;| 56,3%
| rowspan=&quot;2&quot;| 9975
|rowspan=&quot;2&quot;| 21,4%
| rowspan=&quot;2&quot;| 11 001
|rowspan=&quot;2&quot;| 10,9%
| rowspan=&quot;2&quot;| 11 292
|rowspan=&quot;2&quot;| 8,1%
| 11 914
|7,3%
| 12 622
|23,5%
| 12 772
|25,3%
|-
|[[Tšuvantsid]] &lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;
| 944
|0,6%
| 951
|1,8%
| 897
|1,8%
|-
|[[Venelased]]
| 5183
| 24,1%
| 28 318
| 60,7%
| 70 531
| 69,7%
| 96 424
| 68,9%
| 108 297
| 66,1%
| 27 918
| 51,9%
| 25 068
| 49,6%
|-
|[[Ukrainlased]]
| 571
| 2,7%
| 3543
| 7,6%
| 10 393
| 10,3%
| 20 122
| 14,4%
| 27 600
| 16,8%
| 4960
| 9,2%
| 2869
| 5,7%
|-
|[[Eskimod]] &lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;
| ?
| ?
| 1064
| 2,3%
| 1149
| 1,1%
| 1278
| 0,9%
| 1452
| 0,9%
| 1534
| 2,9%
| 1529
| 3,0%
|-
|[[Eveenid]]
| 817
| 3,8%
| 820
| 1,8%
| 1061
| 1,0%
| 969
| 0,7%
| 1336
| 0,8%
| 1407
| 2,6%
| 1392
| 2,8%
|-
|[[Valgevenelased]]
| 60
| 0,3%
| 578
| 1,2%
| 1669
| 1,6%
| 2448
| 1,7%
| 3045
| 1,9%
| 517
| 1,0%
| ?
| ?
|-
|[[Tatarlased]]
| 48
| 0,2%
| 504
| 1,1%
| 1607
| 1,6%
| 1995
| 1,4%
| 2272
| 1,4%
| 534
| 1,0%
| ?
| ?
|-
|[[Jukagiirid]] &lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;
| ?
| ?
| ?
| ?
| ?
| ?
| 109
| 0,08%
| 144
| 0,09%
| 185
| 0,3%
| 198
| 0,4%
|-
| Teised
| 2734
| 12,7%
| 1887
| 4,0%
| 3773
| 3,7%
| 5307
| 3,8%
| 6930
| 4,2%
| 3196
| 5,9%
| 5801
| 11,5%
|-
! Kokku
! 21 524
! 100%
! 46 689
! 100%
! 101 184
! 100%
! 139 944
! 100%
! 163 934
! 100%
! 53 824
! 100%
! 50 526
! 100%
|-
| colspan=&quot;17&quot;| &lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt; &lt;small&gt; Tšuvantsid loeti aastatel 1939-1979 tšuktšideks.&lt;/small&gt; &lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;&lt;small&gt; Eskimod loeti 1939. aasta rahvaloendusel teisteks Siberi rahvasteks. &lt;/small&gt;&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt; &lt;small&gt;Jukagiirid loeti 1939.-1970. aasta rahvaloendusel teisteks Siberi rahvasteks. &lt;/small&gt;
|}

Ringkonnas on kolm linna: [[Anadõr]], [[Bilibino]] ja [[Pevek]].

== Haldusjaotus ==
[[Pilt:Chukotka-2008.jpg|thumb|Tšuktšimaa haldusjaotus]]
Ringkond koosneb kuuest rajoonist:

1. [[Anadõri rajoon]] (vene ''Анадырский район'') &lt;br&gt;
2. [[Bilibino rajoon]] (vene ''Билибинский район'') &lt;br&gt;
3. [[Iultini rajoon]] (vene ''Иультинский район'') &lt;br&gt;
4. [[Providenija rajoon]] (vene ''Провиденский район'') &lt;br&gt;
5. [[Tšauni rajoon]] (vene ''Чаунский район'') &lt;br&gt;
6. [[Tšukotka rajoon]] (vene ''Чукотский район'')

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
* [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51113392 Venemaa ei soovi Tšukotkasse turiste, sest tahab saladust hoida], EPL, 22.12.2007

{{RUS-KaugIda}}

{{koord |NS=66.25279313 |EW=172.00100968 |type=adm1st |region=RU-CHU}}

[[Kategooria:Venemaa autonoomsed ringkonnad]]
[[Kategooria:Tšuktšimaa| ]]</text>
      <sha1>pzt2s9lkyhtmp43sk4a1um820t28gnx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Irkutski oblast</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6196</id>
    <revision>
      <id>6171908</id>
      <parentid>5966558</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T13:24:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2999" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Irkutski oblast
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Иркутская область | nimi1_latin = (Irkutskaja oblast)
|  lipp = Flag of Irkutsk Oblast.svg
|  lipu_link = [[Irkutski oblasti lipp]]
|  vapp = Coat of arms of Irkutsk Oblast.svg
|  vapi_link = [[Irkutski oblasti vapp]]
|  pindala = 767900
|  elanikke = 2357134
|  elanikke_seis = 2022
|  keskuse_nimi = [[Irkutsk]]
|  asendikaardi_pilt = Irkutsk in Russia.svg
|  osm = pind
}}

'''Irkutski oblast''' on 1. järgu haldusüksus ([[oblast (Venemaa)|oblast]]) [[Venemaa]]l [[Siberi föderaalringkond|Siberi föderaalringkonnas]], [[Siber]]i kaguosas, [[Angara]], [[Leena]] ja [[Alam-Tunguska]] basseinis. Oblasti kagupiiril asub [[Baikal]]i järv.

Oblast loodi [[1937]]. aasta 26. septembril.

[[1. jaanuar]]il [[2008]] liideti Irkutski oblastiga [[Ust-Orda Burjaadi autonoomne ringkond]].

== Loodus ==
Irkutski oblast on Venemaa kõige metsarikkam regioon: metsad hõlmavad 83,1% oblasti territooriumist.&lt;ref&gt;[http://knoema.com/atlas/Russian-Federation/region/%D0%98%D1%80%D0%BA%D1%83%D1%82%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F-%D0%BE%D0%B1%D0%BB%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C/%D0%9B%D0%B5%D1%81%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D1%81%D1%82%D1%8C-%D1%82%D0%B5%D1%80%D1%80%D0%B8%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B8%D0%B9 Maailmaandmete atlas]&lt;/ref&gt;

== Rahvastik ja asustus ==

2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli Irkutski oblasti rahvaarv 2 581 705, kellest 2 320 493 (89,9%) olid [[venelased]], 80 565 (3,1%) [[burjaadid]] ja 53 631 (2,1%) [[ukrainlased]].

Suuremad linnad on [[Irkutsk]], [[Bratsk]], [[Angarsk]] ja [[Ust-Ilimsk]].

== Haldusjaotus ==
=== Linnaringkonnad ===
{{veergude loend|laius=15em|stiil=max-width:31em|
* [[Angarsk]]
* [[Bodaibo]]
* [[Bratsk]]
* [[Irkutsk]]
* [[Nižneudinsk]]
* [[Šelehhov]]
* [[Zima]]
* [[Taišet]]
* [[Tšeremhovo]]
* [[Tulun]]
* [[Ussolje-Sibirskoje]]
* [[Ust-Ilimsk]]
* [[Ust-Kut]]
}}

=== Rajoonid ===
{{veergude loend|laius=15em|stiil=max-width:63em|
* [[Alari rajoon]]*
* [[Angarski rajoon]]
* [[Bajandai rajoon]]*
* [[Balaganski rajoon]]
* [[Bodaibo rajoon]]
* [[Bohhani rajoon]]*
* [[Bratski rajoon]]
* [[Ehhirit-Bulagatski rajoon]]*
* [[Irkutski rajoon]]
* [[Kazatšinsko-Lenski rajoon]]
* [[Katanga rajoon]]
* [[Katšugi rajoon]]
* [[Kirenski rajoon]]
* [[Kuituni rajoon]]
* [[Mama-Tšuja rajoon]]
* [[Nižneilimski rajoon]]
* [[Nižneudinski rajoon]]
* [[Nukutski rajoon]]*
* [[Olhoni rajoon]]
* [[Ossa rajoon]]*
* [[Sljudjanka rajoon]]
* [[Zalari rajoon]]
* [[Zima rajoon]]
* [[Žigalovo rajoon]]
* [[Taišeti rajoon]]
* [[Tšeremhovo rajoon]]
* [[Tšunski rajoon]]
* [[Tuluni rajoon]]
* [[Ussolje rajoon]]
* [[Ust-Ilimski rajoon]]
* [[Ust-Kuti rajoon]]
* [[Ust-Uda rajoon]]
}}

Tärniga rajoonid kuuluvad eristaatusega üksusesse Ust-Orda Burjaadi ringkond.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.govirk.ru/ Irkutski oblasti veebileht]

{{RUS-Siber}}

{{koord |NS=57.36666667 |EW=106.0 |type=adm1st |region=RU}}

[[Kategooria:Venemaa oblastid]]
[[Kategooria:Irkutski oblast| ]]</text>
      <sha1>kgtg1miwyvgbbpyqb2jyhz14bw9u7ta</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sportlaste loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>7827</id>
    <revision>
      <id>6172047</id>
      <parentid>6171848</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:26:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* S */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="162723" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].''
{{tähed}}

==A==
* [[A Lamusi]], mongoli päritolu Hiina judoka, Hiina koondislane
* [[Terje Aa]], norra bridžimängija, Euroopa meister
* [[Kristo Aab]], eesti korvpallur, Eesti meister, Eesti karika võitja
* [[Meelis Aab]], eesti saalihokimängija, Eesti meister
* [[Vitalij Aab]], Saksamaa jäähokimängija
* [[Hans Aabech]], taani jalgpallur, Taani koondislane
* [[Kim Aabech]], taani jalgpallur
* [[Villu Aabne]], eesti korvpallur
* [[Erko Aabrams]], eesti veemotosportlane, maailmameister, Eesti meister 
* [[Harald Aabrekk]], norra jalgpallur
* [[Edgar Aabye]], taani köievedaja, olümpiavõitja
* [[Mare Aade]], eesti motosportlane, NSV Liidu meister, mitmekordne Eesti meister
* [[Gitte Aaen]], taani käsipallur, Euroopa klubide karika võitja, Taani koondislane, mitmekordne Taani meister, mitmekordne Taani karika võitja
* [[Gerard Aafjes]], hollandi jalgpallur, Hollandi meister
* [[Christine Aaftink]], hollandi kiiruisutaja, mitmekordne Hollandi meister 
* [[Jacob Aagaard]], taani päritolu Šotimaa maletaja, suurmeister, Suurbritannia meister, Šotimaa meister
* [[Mikkel Aagaard]], taani käsipallur, Taani koondislane, Euroopa meister
* [[Kjetil André Aamodt]], norra mäesuusataja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister, mitmekordne maailma karika võitja 
* [[Patrick van Aanholt]], hollandi jalgpallur
* [[Signy Aarna]], eesti jalgpallur, Eesti koondislane
* [[Lembit Aaslav-Kaasik]], eesti veemootorisportlane, Euroopa meister, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister, maailmarekordi püstitaja
* [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]], eesti veemootorisportlane, maailmameister, mitmekordne Euroopa meister, mitmekordne Eesti meister, Eesti rekordipüstitaja
* [[Moonika Aava]], eesti odaviskaja, mitmekordne Eesti meister, Eesti rekordi püstitaja
* [[Uno Aava]], eesti autorallisportlane, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister
* [[Urmo Aava]], eesti autorallisõitja
* [[Arvi Aavik]], eesti maadleja, mitmekordne Eesti meister
* [[Peep Aaviksoo]], eesti korvpallur, Eesti koondislane, Eesti meister
* [[Uno Aavola]]
* [[Igor Abakoumov]], Ukraina päritolu Belgia jalgrattur
* [[Marija Abakumova]], vene odaviskaja, maailmameister, Venemaa meister, Venemaa rekordi püstitaja
* [[Jevgeni Abalakov]], vene alpinist
* [[Vitali Abalakov]], vene alpinist
* [[Luc Abalo]], Prantsusmaa käsipallur
* [[Emanuele Abate]], itaalia tõkkejooksja, mitmekordne Itaalia meister, Itaalia rekordi püstitaja
* [[Ignazio Abate]], itaalia jalgpallur, Itaalia koondislane
* [[Kareem Abdul-Jabbar]], USA korvpallur, mitmekordne NBA meister
* [[Olesya Abdullina]], baškiiri kabetaja
* [[Nodirbek Abdusattorov]], usbeki maletaja
* [[Andrei Abduvalijev]], Tadžikistani päritolu vasaraheitja, olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister, Aasia meister, maailmarekordi püstitaja
* [[Erna Abel]], eesti suusataja, mitmekordne Eesti meister
* [[Herbert Abel]], eesti suusataja ning vettehüppaja, Eesti meister
* [[Arthur Abele]], saksa kümnevõistleja
* [[Rašid Abeljanov]], krimmitatari päritolu korvpallur
* [[Aleksander Aberg]], eesti maadleja, mitmekordne elukutseliste maailmameister 
* [[Todd Abernethy]], USA päritolu korvpallur
* [[Éric Abidal]], Prantsusmaa jalgpallur, mitmekordne Prantsusmaa meister, mitmekordne Hispaania meister, Prantsusmaa koondislane
* [[Vincent Aboubakar]]
* [[Ara Abrahamian]], Armeenia ja Rootsi Kreeka-Rooma maadleja, mitmekordne maailmameister
* [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]], Nõukogude Liidu jalgpallur, Nõukogude Liidu meister, Nõukogude Liidu koondislane 
* [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]], Venemaa jalgpallur
* [[Ivana Abramović]], Horvaatia tennisist
* [[Ivar Abner]], Eesti Kreeka-Rooma maadleja, mitmekordne Eesti meister 
* [[Siim Abner]], Eesti Kreeka-Rooma maadleja, Eesti meister
* [[Tammy Abraham]]
* [[Luis Abram]], Peruu jalgpallur
* [[Svetlana Abrossimova]], Venemaa korvpallur, Tšehhi meister, Venemaa meister, Venemaa koondislane
* [[Francesco Acerbi]]
* [[Abdel Hak Achik]], Maroko poksija, olümpiavõitja 
* [[Mohamed Achik]], Maroko poksija 
* [[Ronny Ackermann]], Saksamaa kahevõistleja, mitmekordne maailmameister, maailma karika võitja
* [[Rosemarie Ackermann]], Saksa DV kaugushüppaja, olümpiavõitja, Euroopa meister, mitmekordne maailmarekordiomanik
* [[Marcos Acuña]] 
* [[Monique Adamczak]], Austraalia tennisist
* [[Viktors Adamovičs]], Läti kabetaja
* [[Ché Adams]], inglise jalgpallur
* [[Ljukman Adams]], Venemaa kolmikhüppaja
* [[Tyler Adams]]
* [[Valerie Adams]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister
* [[Jerzy Adamski]], Poola poksija, mitmekordne Poola meister
* [[David Addy]]
* [[Emmanuel Adebayor]], Togo koondislane, Aafrika aasta jalgpallur, Hispaania karika võitja
* [[Elmar Adelmann]], eesti poksija, Eesti meister
* [[Margus Ader]], eesti laskesuusataja, mitmekordne Eesti meister
* [[Bismark Adjei-Boateng]], Ghana jalgpallur
* [[Charles Adkins]], USA poksija, olümpiavõitja
* [[Rebecca Adlington]]
* [[Nathan Adrian]], USA ujuja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister  
* [[Luis Advíncula]]
* [[Dick Advocaat]], hollandi jalgpallur
* [[Andri Aedma]], eesti ujuja
* [[Ibrahim Afellay]], Maroko päritolu jalgpallur, Hollandi koondislane
* [[Benik Afobe]]
* [[Ali Afshar]], USA elukutseline võidusõitja
* [[Vladimir Agafonov]], Venemaa kabetaja, viiekordne maailmameister kirikabes, rahvusvaheline suurmeister
* [[Andri Aganits]], eesti võrkpallur, Eesti koondislane
* [[Andre Agassi]], USA tennisist, Wimbledoni võitja, mitmekordne USA lahtiste tennisemeistrivõistluste võitja, mitmekordne Australian Openi võitja, olümpiavõitja
* [[Gabriel Agbonlahor]], Inglismaa jalgpallur, Inglismaa koondislane  
* [[Daniel Agger]], taani jalgpallur, Taani koondislane
* [[Kenny Agostino]]
* [[Erik Ågren]], rootsi poksija, mitmekordne Rootsi meister, Rootsi koondislane
* [[Natasha Aguilar]], Costa Rica ujuja, Costa Rica koondislane
* [[Érick Aguirre]]
* [[Ramón Aguirre Suárez]], Argentina jalgpallur, kahekordne Kontinentidevahelise karika võitja
* [[Matthias Agur]], eesti veemootorisportlane, Euroopa juunioride meister
* [[Sergio Agüero]], Argentina jalgpallur, Euroopa superkarika võitja, mitmekordne Inglismaa meister, olümpiavõitja, kahekordne U20 maailmameister  
* [[Jarmo Ahjupera]], eesti jalgpallur, Eesti koondislane
* [[Bruno Ahlberg]], Soome poksija, kahekordne Soome meister, Soome koondislane
* [[Thure Ahlqvist]], rootsi poksija, Rootsi meister, Rootsi koondislane
* [[Matti Aho]], soome poksija, viiekordne Soome meister, Soome koondislane 
* [[Sebastian Aho]]
* [[Viljo Aho]], soome poksija, Soome meister, Soome koondislane
* [[Janne Ahonen]], soome suusahüppaja, kahekordne maailmameister, kahekordne meeskondlik olümpiavõitja, kolmekordne meeskondlik maailmameister, Soome aasta sportlane
* [[Murielle Ahouré]], Elevandiluuranniku sprinter, sisemaailmameister, kahekordne Aafrika meister
* [[Jerry Ahrlin]], rootsi murdmaasuusataja
* [[Thörner Åhsman]], rootsi poksija, kolmekordne Rootsi meister, Rootsi koondislane
* [[Johannes Ahun]], eesti purjetaja, Eesti koondislane
* [[Kassim Aidara]], Prantsusmaa jalgpallur
* [[Artti Aigro]]
* [[Ola Aina]]
* [[Mihkel Ainsalu]]
* [[Madis Ainso]], eesti vasaraheitja, 7-kordne Eesti NSV rekordi püstitaja, 11-kordne Eesti NSV meister 
* [[Ants Ainsoo]], eesti poksija, kahekordne Eesti NSV meister, Eesti NSV koondislane
* [[Kristoffer Ajer]]
* [[Manuel Akanji]]
* [[Nathan Aké]]
* [[Igor Akinfejev]]
* [[Jeroen van den Akker]]
* [[Mihkel Aksalu]]
* [[Siim Ala]]
* [[David Alaba]]
* [[Erkki Alak]]
* [[Olavi Alakulppi]]
* [[Andreas Alamommo]]
* [[Richard Aland]]
* [[Kalervo Alanenpää]]
* [[Santeri Alatalo]]
* [[Toimi Alatalo]]
* [[Vladimir Alatortsev]]
* [[Jordi Alba]]
* [[Marco Albarello]]
* [[Maria Albert]]
* [[Marko Albert]] 
* [[Christijan Albers]]
* [[Flórián Albert]]
* [[Islam-Beka Albijev]]
* [[Eik Albri]]
* [[Marc Albrighton]]
* [[Omar Alderete]]
* [[Joey Alders]]
* [[Aleksandr Alehhin]]
* [[Sergei Aleinikov]]
* [[Mykolas Alekna]]
* [[Virgilijus Alekna]]
* [[Kirill Aleksejenko]]
* [[Marko Aleksejev]]
* [[Marius Aleksejev]]
* [[Markku Alén]]
* [[Jean Alesi]] 
* [[Mall Alev]]
* [[Jaime Alguersuari]]
* [[Berit Aljand]]
* [[Martti Aljand]]
* [[Triin Aljand]]
* [[Émile Allais]]
* [[Teet Allas]]
* [[Olavi Allase]]
* [[Marcus Allbäck]]
* [[Ray Allen]]
* [[Rasmus Alles]]
* [[Karli Allik]], eesti võrkpallur
* [[Martin Allik]]
* [[Karmo Allikas]]
* [[Mihkel Allikmäe]]
* [[Rauno Alliku]]
* [[Martin Allikvee]]
* [[Vallo Allingu]] 
* [[Andres Allsalu]] 
* [[André Almeida]]
* [[Miguel Almirón]]
* [[Adam Almqvist]]
* [[Franziska van Almsick]]
* [[Manuel Almunia]]
* [[Airi Alnek]]
* [[Folke Alnevik]]
- [[Viktor Alonen]]
- [[Fernando Alonso]]
- [[Xabi Alonso]]
- [[Thomas Alsgaard]]
- [[Hamit Altıntop]]
- [[Sandra Alusalu]]
- [[Saskia Alusalu]]
- [[Ilmar Aluvee]]
- [[Roberto Alvarado]]
- [[Edson Álvarez]]
- [[Julián Álvarez]]
- [[Alar Alve]] 
- [[Bruno Alves]]
- [[Dani Alves]]
- [[Diego Alves]]
- [[Magno Alves]]
- [[Ivan Alõpov]]
- [[Selim Amallah]]
- [[Massimo Ambrosini]]
- [[Friedrich Amelung]]
- [[Nadiem Amiri]]
- [[Simon Ammann]]
- [[Nijel Amos]]
- [[Ethan Ampadu]]
- [[Murodoullo Amrillaev]]
- [[An Hyeonsu]]
- [[Viswanathan Anand]]
- [[Olle Anderberg]]
- [[Anja Andersen]]
- [[Espen Andersen]]
- [[Frederik Andersen]]
- [[Hjalmar Andersen]]
- [[Joachim Andersen]]
- [[Mads Andersen]]
- [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]]
- [[Craig Anderson]]
- [[Felipe Anderson]]
- [[Josh Anderson]]
- [[Merike Anderson]]
- [[Paul Anderson]]
- [[Sten-Erik Anderson]]
- [[Wendell Anderson]]
- [[Daniel Andersson]]
- [[Frank Andersson]]
- [[John Andersson]]
- [[Lina Andersson]]
- [[Rasmus Andersson]]
- [[Florin Andone]]
- [[Jorge Andrade]]
- [[André the Giant]]
- [[Georges André]]
- [[Vasile Andrei]]
- [[Andris Andreiko]]
- [[Nikita Andrejev]]
- [[Frode Andresen]]
- [[Kaimo Andresson]]
- [[Keith Andrews]]
- [[Carolus Andriamatsinoro]]
- [[Nikolai Andrianov]]
- [[Sven Andrighetto]]
- [[Sergei Andronov]]
- [[Adolf Andruškevitš]]
- [[Nicolas Anelka]]
- [[Tobias Angerer]]
- [[Maret Ani]]
- [[Hannes Anier]] 
- [[Henri Anier]]
- [[Juri Anikejev]]
- [[Nikolai Anikin]]
- [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]]
- [[Ellina Anissimova]]
- [[Aníta Hinriksdóttir]]
- [[Aleksandr Anjukov]]
- [[August Anmann]]
- [[Mihkel Anmann]]
- [[Koit Annamaa]]
- [[Anthony Annan]]
- [[Aivar Anniste]]
- [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]]
- [[Uku Annus]]
- [[Jacques Anquetil]]
- [[Karim Ansarifard]]
- [[Giánnis Antetokoúnmpo]]
- [[Carmelo Anthony]]
- [[Joel Anthony]]
- [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]]
- [[Pero Antić]]
- [[Viktor Antipin]]
- [[Aleksy Antkiewicz]]
- [[Andrea Antonelli]]
- [[Bertil Antonsson]]
- [[Ants Antson]]
- [[Houssem Aouar]]
- [[Saïd Aouita]]
- [[Knut Tore Apeland]]
- [[Armand Apell]]
- [[Eerik Aps]]
- [[Johannes Aps]]
- [[Javier Aquino]]
- [[Pedro Aquino]]
- [[Meri Arabidze]]
- [[Paulus Arajuuri]]
- [[Argo Arak]]
- [[Shizuka Arakawa]]
- [[Mauro Arambarri]]
- [[Guilherme Arana]]
- [[Charles Aránguiz]]
- [[Willian Arão]]
- [[Leonardo Araújo]]
- [[Hannu Aravirta]]
- [[Argo Arbeiter]]
- [[Álvaro Arbeloa]]
- [[Gregor Arbet]]
- [[Juan Carlos Arce]]
- [[Mark Arcobello]]
- [[Jaak Ardon]]
- [[Alphonse Areola]]
- [[Gabriel Arias]]
- [[Anton Aristov]]
- [[Emili Arm]]
- [[Franco Armani]]
- [[Pablo Armero]]
- [[Joel Armia]]
- [[Lance Armstrong]]
- [[Stuart Armstrong]]
- [[Raul Arnemann]]
- [[René Arnoux]]
- [[Mikk-Mihkel Arro]]
- [[Christine Arron]]
- [[Abdiel Arroyo]]
- [[Andrei Aršavin]]
- [[Jevgeni Aržanov]]
- [[Gerardo Arteaga]]
- [[Aita Artma]]
- [[Hugo-Herbert Artma]]
- [[Aksel Artus]]
- [[Madis Aruja]]
- [[Harry Arumeel]]
- [[Enno Aruniit]]
- [[Ardo Arusaar]]
- [[Henn Arvo]]
- [[Mao Asada]]
- [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]]
- [[Asashōryū]]
- [[Alberto Ascari]] 
- [[Hans-Georg Aschenbach]]
- [[Filiberto Ascuy Aguilera]]
- [[Arthur Ashe]]
- [[Evelyn Ashford]]
- [[Anna Gret Asi]]
- [[Ömer Aşık]]
- [[Alfred Asikainen]]
- [[Amin Asikainen]]
- [[Lauri Asikainen]]
- [[Elis Ask]]
- [[Marko Asmer]] 
- [[Toivo Asmer]]
- [[Iago Aspas]]
- [[Benoît Assou-Ekotto]]
- [[Aino Asszonyi]]
- [[Lajos Asztalos]]
- [[Vitālijs Astafjevs]]
- [[Mikel Astarloza]]
- [[Andrei Ašarin]]
- [[Amado Azar]]
- [[Viktorija Azarenka]]
- [[Zurab Azmaipharašvili]]
- [[Sardar Azmoun]]
- [[Ekaterina Atalık]]
- [[Athenaios (poksija)|Athenaios]]
- [[Nāşir al-‘Aţīyah]]
- [[Derrick Atkins]]
- [[Christian Atsu]]
- [[Pierre-Emerick Aubameyang]]
- [[Andrus Aug]] 
- [[Ludwig Augustinsson]]
- [[Anders Aukland]] 
- [[Mike Auksi]]
- [[Raimond Auling]]
- [[Harry Aumere]]
- [[Rein Aun]]
- [[Erik Aunapuu]]
- [[Berit Aunli]]
- [[Lauri Aus]]
- [[Caspar Austa]]
- [[Charlie Austin]]
- [[Tarvo Avaste]]
- [[Pavel Avdejev]]
- [[Víctor Avendaño]] 
- [[Nikolai Avilov]]
- [[Daniel Avramovski]]
- [[Taiwo Awoniyi]]
- [[Roberto Ayala]]
- [[André Ayew]]
- [[Jordan Ayew]]
- [[Kaan Ayhan]]
- [[Floyd Ayité]]
- [[Turgut Aykaç]]
- [[Luke Ayling]]

== B ==

[[Demba Ba]]
- [[Ibrahim Ba]]
- [[Inga Babakova]]
- [[Alonzo Babers]]
- [[Ivan Babikov]]
- [[Jochen Bachfeld]]
- [[Fouad Bachirou]]
- [[Hans Backe]] 
- [[David Backes]]
- [[Mikael Backlund]]
- [[Pavel Badea]]
- [[Luca Badoer]]
- [[Holger Badstuber]]
- [[Javier Báez]]
- [[Kevin Bahl]]
- [[Stéphane Bahoken]]
- [[Leon Bailey]]
- [[Eric Bailly]]
- [[Sandrine Bailly]]
- [[Leighton Baines]]
- [[Emir Bajrami]]
- [[Hilja Bakhoff]]
- [[Níki Bakogiánni]]
- [[Marie Bakovská]]
- [[Roberto Balado]]
- [[Iolanda Balaş]]
- [[Georgi Balakšin]]
- [[Diego Balbinot]]
- [[Fabián Balbuena]]
- [[Helmuts Balderis]]
- [[Julio César Baldivieso]]
- [[Gareth Bale]]
- [[Mikel Balenziaga]]
- [[Alexander Baljakin]]
- [[Michael Ballack]]
- [[Ivar Ballangrud]]
- [[Iván Balliu]]
- [[Leon Balogun]]
- [[Mario Balotelli]] 
- [[Hakan Balta]]
- [[Ksenija Balta]]
- [[Sol Bamba]]
- [[Bruno Banani]]
- [[Éver Banega]]
- [[Roger Bannister]]
- [[Léo Baptistão]]
- [[Tullio Baraglia]]
- [[Grete Barake]]
- [[Nikita Baranov]] 
- [[Natalja Baranova]]
- [[Veera Baranova]]
- [[Kosta Barbarouses]]
- [[Eunice Barber]]
- [[Me'Lisa Barber]]
- [[Riley Barber]]
- [[Shawnacy Barber]]
- [[Gabriel Barbosa]]
- [[Olaf Barda]]
- [[Anders Bardal]]
- [[Sándor István Bárdosi]]
- [[Keidi Bare]]
- [[Selemon Barega]]
- [[Andrea Bargnani]]
- [[Dmitri Barinov]]
- [[Borna Barišić]]
- [[Aleksandr Barkov]] (1965) 
- [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995)
- [[Ashley Barnes]]
- [[Patrick Barnes]]
- [[Randy Barnes]]
- [[Tranquillo Barnetta]] 
- [[Hassan Barojev]]
- [[Milan Baroš]]
- [[Antonio Barragán]]
- [[Romain Barras]]
- [[Rubens Barrichello]]
- [[Claudio Barrientos]]
- [[Arturo Barrios]] 
- [[Lucas Barrios]]
- [[Wílmar Barrios]]
- [[Yarelys Barrios]]
- [[Gareth Barry]]
- [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]]
- [[Andrea Barzagli]]
- [[Mateusz Bartel]]
- [[Joseph Barthel]]
- [[Fabien Barthez]]
- [[Kyle Bartley]]
- [[Tianna Bartoletta]]
- [[Marion Bartoli]]
- [[Patrik Bartošák]]
- [[Ashleigh Barty]]
- [[Edgar Basel]]
- [[Ángelos Basinás]]
- [[Marta Bassino]]
- [[Marco van Basten]]
- [[Maksim Bazjukin]]
- [[Jacques Bataille]]
- [[Gabriel Batistuta]]
- [[Oskars Batņa]]
- [[Lukáš Bauer]]
- [[Rudolf Bauer]]
- [[Viola Bauer]] 
- [[Jamie Baulch]] 
- [[Frank Baumann]]
- [[Georg Baumann]]
- [[Romed Baumann]]
- [[Julian Baumgartlinger]]
- [[Zsolt Baumgartner]]
- [[Alexander Baumjohann]]
- [[Florence Baverel-Robert]]
- [[Shohreh Bayat]]
- [[Elgin Baylor]]
- [[Zebedayo Bayo]]
- [[Mithat Bayrak]] 
- [[Bob Beamon]]
- [[Tanoka Beard]]
- [[Jean Beausejour]]
- [[DaMarcus Beasley]]
- [[Bebeto]]
- [[Aleksandr Bebikh]]
- [[Taylor Beck]] 
- [[Franz Beckenbauer]]
- [[Boris Becker]]
- [[James Beckford]] 
- [[David Beckham]]
- [[Jan Bednarek]]
- [[Bob Bednarski]]
- [[Joseph Beecken]]
- [[Irina Begljakova]]
- [[Aziz Behich]]
- [[Valon Behrami]]
- [[Wolfgang Behrendt]]
- [[Cristian Bejarano]]
- [[Kenenisa Bekele]]
- [[Wade Belak]]
- [[Younès Belhanda]]
- [[Julia Beljajeva]]
- [[Craig Bellamy]]
- [[Pierre-Édouard Bellemare]]
- [[Jude Bellingham]]
- [[Juan Manuel Bellón López]]
- [[Stefania Belmondo]]
- [[Galina Beloglazova]]
- [[Julija Belorukova]]
- [[Andrea Belotti]]
- [[Vasile Belous]]
- [[Aleksei Belov]]
- [[Emre Belözoğlu]]
- [[Emil Bemström]]
- [[Yohan Benalouane]]
- [[Yossi Benayoun]]
- [[Belinda Bencic]]
- [[Lars Bender]]
- [[Sven Bender]]
- [[Annemarii Bendi]]
- [[Nicklas Bendtner]]
- [[László Bene]]
- [[Darío Benedetto]]
- [[Valdir Benedito]]
- [[Marijan Beneš]]
- [[Angelica Bengtsson]]
- [[Rafael Benítez]]
- [[Rai Benjamin]]
- [[Jeff Bennett]]
- [[Fróði Benjaminsen]]
- [[Ramy Bensebaini]]
- [[Tony Benshoof]]
- [[Keith Benson]]
- [[Karim Benzema]]
- [[Darren Bent]]
- [[Giovanni Benvenuti]] 
- [[Domenico Berardi]]
- [[Dimităr Berbatov]]
- [[Trevor Berbick]]
- [[Gheorghe Berceanu]]
- [[Tomáš Berdych]]
- [[Ricky Berens]]
- [[Bartosz Bereszyński]]
- [[Irina Berezina]]
- [[Vassili Berezutski]]
- [[Marcus Berg]]
- [[Lars Berger]]
- [[Tora Berger]]
- [[Gunnar Berggren]]
- [[Steven Berghuis]]
- [[Dennis Bergkamp]]
- [[Carl Johan Bergman]]
- [[Raimonds Bergmanis]]
- [[Kajsa Bergqvist]] 
- [[Pieter Bergsma]]
- [[Besart Berisha]]
- [[Anton van Berkel]]
- [[Ferenc Berkes]]
- [[Santiago Bernabéu]]
- [[Federico Bernardeschi]]
- [[Orlando Berrío]]
- [[Rolands Bērziņš]]
- [[Dāvis Bertāns]]
- [[Madeleine Berthod]]
- [[Sergio Bertoni]]
- [[Tyler Bertuzzi]]
- [[Joseph Bessala]]
- [[Colette Besson]]
- [[George Best]]
- [[Leon Best]]
- [[Nicholas Bett]]
- [[Paolo Bettini]]
- [[Lucky Bhembe]] 
- [[Jules Bianchi]]
- [[Duilio Bianchini]]
- [[Mike Bibby]]
- [[Vidas Bičiulaitis]]
- [[Paul Biedermann]]
- [[Andris Biedriņš]]
- [[Christoph Bieler]]
- [[Marcelo Bielsa]]
- [[Enn Biene]]
- [[Priit Biene]]
- [[Lucas Biglia]]
- [[Abebe Bikila]]
- [[Rinat Bikmulin]]
- [[Ibrahim Bilali]]
- [[Abdi Bile]]
- [[Simone Biles]]
- [[Slaven Bilić]]
- [[Chauncey Billups]]
- [[Jordan Binnington]]
- [[Matt Biondi]]
- [[Cristiano Biraghi]]
- [[Larry Bird]]
- [[Jevgeni Birjukov]]
- [[Regina Birk]]
- [[Andreas Birnbacher]]
- [[Péter Biros]]
- [[Yves Bissouma]]
- [[Stanislas Bizot]]
- [[Espen Harald Bjerke]]
- [[Patrick Bjorkstrand]]
- [[Sadie Bjornsen]]
- [[Tore Bjonviken]]
- [[Marit Bjørgen]]
- [[Fredrik André Bjørkan]]
- [[Ole Einar Bjørndalen]] 
- [[Jonas Björkman]]
- [[Cara Black]]
- [[Jesse Blacker]]
- [[George Blackwood]]
- [[Vahtang Blagidze]]
- [[Yohan Blake]]
- [[Massimiliano Blardone]]
- [[Jakub Błaszczykowski]]
- [[Leszek Błażyński]]
- [[Miha Blažič]]
- [[Edward Blay]]
- [[Wim Bleijenberg]]
- [[Joachim Blichfeld]]
- [[Daley Blind]]
- [[Boriss Blinder]] 
- [[Ken Block]]
- [[Oleg Blohhin]]
- [[Andrus Blok]]
- [[Rens Blom]]
- [[Stig Blomqvist]]
- [[Maria Blower-Porter]]
- [[Teodors Bļugers]]
- [[Herbert Blöcker]]
- [[Jérôme Boateng]]
- [[Kevin-Prince Boateng]]
- [[Raúl Bobadilla]]
- [[Fredi Bobic]]
- [[Igor Bobkov]]
- [[Sergei Bobrovski]]
- [[Brandon Bochenski]]
- [[Klaus Bodinger]]
- [[Frank de Boer]]
- [[Xander Bogaerts]]
- [[Anna Bogali-Titovets]]
- [[Ivan Bogdan]]
- [[Olga Bogdanova]]
- [[Viktoria Bogdanova]] 
- [[Bojan Bogdanović]]
- [[Rade Bogdanović]]
- [[Gennadi Bogoljubov]]
- [[Zach Bogosian]]
- [[Lennart Bohman]]
- [[Svetlana Boiko]]
- [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]]
- [[Klavdija Bojarskihh]]
- [[John Boland]]
- [[Ato Boldon]]
- [[Issaak Boleslavski]]
- [[Marcelino Bolívar]]
- [[Aureliano Bolognesi]]
- [[Pjotr Bolotnikov]]
- [[Aleksandr Bolšunov]]
- [[Usain Bolt]]
- [[Andy Bolton]]
- [[Willy Boly]]
- [[Mark van Bommel]]
- [[Tudor Bompa]]
- [[Bogdan Bondarenko]]
- [[Valeri Bondarenko]]
- [[Roly Bonevacia]]
- [[Nick Bonino]]
- [[Marcel Bonnard]]
- [[Leonardo Bonucci]]
- [[Wilfried Bony]]
- [[Roel Boomstra]]
- [[Jesper Boqvist]]
- [[Björn Borg]]
- [[Humberlito Borges]]
- [[Borislava Borisova]]
- [[Cristian Borja]]
- [[Miguel Borja]]
- [[Maksim Borovikov]]
- [[Marco Borriello]]
- [[Angela Borsuk]]
- [[Juri Borzakovski]]
- [[Valeri Borzov]]
- [[Valeri Bortšin]]
- [[Artur Boruc]]
- [[Bartosz Bosacki]]
- [[Chris Bosh]] 
- [[José Bosingwa]]
- [[Vicente del Bosque]]
- [[Pierre-Ambroise Bosse]]
- [[Carmelo Bossi]]
- [[Paul Bosvelt]] 
- [[Tyler Bozak]]
- [[Alberto Botía]]
- [[Valtteri Bottas]]
- [[Mihhail Botvinnik]]
- [[Mihhail Botvinov]]
- [[Sofiane Boufal]]
- [[Bryan Bouffier]]
- [[Benjamin Boukpeti]]
- [[Khalid Boulahrouz]]
- [[Brahim Boulami]]
- [[Wilfred Bouma]]
- [[Yassine Bounou]]
- [[Aaron Boupendza]]
- [[Sébastien Bourdais]]
- [[Clifford Bourland]]
- [[Chris Bourque]]
- [[Jarrod Bowen]]
- [[Zach Boychuk]]
- [[Dustin Boyd]]
- [[James Boyd]]
- [[Travis Boyd]]
- [[Lucas Boyé]]
- [[Brian Boyle]]
- [[Audun Boysen]]
- [[Tarjei Bø]]
- [[Oddvar Brå]]
- [[Michael Bradley]]
- [[Alberto Braglia]]
- [[Yacine Brahimi]]
- [[Riho-Bruno Bramanis]]
- [[Elton Brand]]
- [[Esther Brand]]
- [[Eirik Brandsdal]]
- [[Julian Brandt]]
- [[Ana Maria Brânză]]
- [[Berle Brant]]
- [[Chris Brasher]]
- [[Kenneth Bråten]]
- [[Ryan Brathwaite]]
- [[Rune Brattsveen]]
- [[Claudio Bravo]]
- [[Omar Bravo]]
- [[Thomas Brdaric]]
- [[Trond-Arne Bredesen]]
- [[Johannes Brenner]]
- [[Renan Bressan]]
- [[Michal Březina]]
- [[Derrick Brew]]
- [[Anne Briand]]
- [[Ilmārs Bricis]] 
- [[Mairis Briedis]]
- [[Federica Brignone]]
- [[Jörgen Brink]]
- [[Miguel Britos]]
- [[Alex Broadhurst]]
- [[T. J. Brodie]]
- [[Giovanni van Bronckhorst]]
- [[Dylan Bronn]]
- [[David Bronštein]]
- [[John Anthony Brooks]]
- [[Nathan Brooks]]
- [[Alex Brosque]]
- [[Jack Broughton]]
- [[Eduard Brovko]] 
- [[Carl Brown]]
- [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]]
- [[Dustin Brown]]
- [[Wes Brown]]
- [[David Browne]]
- [[Rowena Mary Bruce]]
- [[Ricky Bruch]]
- [[Karlo Bručić]]
- [[Edmund Bruggmann]]
- [[Ivano Brugnetti]]
- [[Inge de Bruijn]]
- [[Gilbert Brulé]]
- [[Jeffrey Bruma]]
- [[Valeri Brumel]]
- [[Celine Brun-Lie]]
- [[Martin Brundle]]
- [[Gianmaria Bruni]]
- [[Karmen Bruus]]
- [[Kai Brännkärr]]
- [[Kobe Bryant]]
- [[Arto Bryggare]]
- [[Sergei Bubka]] 
- [[Ken Buchanan]] 
- [[Guido Buchwald]]
- [[Stephane Buckland]]
- [[Harry Buddel]] 
- [[Ante Budimir]]
- [[Jevgen Budnik]]
- [[Aleksei Budõlin]]
- [[Dmitri Budõlin]] 
- [[Sébastien Buemi]]
- [[Emiliano Buendía]]
- [[Gianluigi Buffon]]
- [[Maksim Bukatkin]]
- [[Konrad Bukowiecki]]
- [[Valeri Bukrejev]]
- [[Nino Bule]]
- [[Maik Bullmann]]
- [[Dave Bulthuis]]
- [[Dmitri Bulõkin]] 
- [[Wilfred Bungei]]
- [[Michael Bunting]]
- [[Anton Burdassov]]
- [[Robert Burgess]]
- [[Annemarie Burghoff]]
- [[Sarah Burke]]
- [[Thomas Burke]]
- [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]
- [[Delphyne Burlet]]
- [[Aleksandr Burmistrov]]
- [[Dan Burn]]
- [[Brent Burns]]
- [[Richard Burns]]
- [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]]
- [[Anna Burtasova]]
- [[Mihhail Burtsev]]
- [[Rene Busch]] 
- [[Sergio Busquets]]
- [[Jekaterina Bušujeva]]
- [[Edvard Bužinskij]]
- [[Algimantas Butnorius]]
- [[Jacob Butterfield]]
- [[Jeffrey Buttle]]
- [[Jenson Button]]
- [[Nicklas Bäckström]]
- [[Alo Bärengrub]]
- [[Gunnar Bärlund]]
- [[Max Bösiger]]
- [[Hans Büchi]]
- [[Selina Büchel]]
- [[Jens Byggmark]]
- [[Paul Byron]]
- [[Lars Bystøl]]

== C ==

[[Francisco Cabañas]]
- [[Denia Caballero]]
- [[Yohan Cabaye]]
- [[Rémy Cabella]]
- [[Rafael Cabral]]
- [[Víctor Cáceres]]
- [[Cafu]]
- [[Gary Cahill]]
- [[Tim Cahill]]
- [[Cai Xuetong]]
- [[Rodrigo Caio]]
- [[Carlos Calado]]
- [[Sophie Caldwell]]
- [[Duje Ćaleta-Car]]
- [[Hakan Çalhanoğlu]]
- [[Dan Calichman]]
- [[Nora Callebout]]
- [[José María Callejón]]
- [[Jonathan Calleri]]
- [[Joseph Calzaghe]]
- [[Matt Calvert]]
- [[Dominic Calvert-Lewin]]
- [[Eduardo Camavinga]]
- [[Esteban Cambiasso]]
- [[Roberto Cammarelle]]
- [[Sol Campbell]]
- [[Veronica Campbell]]
- [[Emre Can]]
- [[Eyüp Can]]
- [[Sergio Canales]]
- [[João Cancelo]]
- [[Fabio Cannavaro]]
- [[Germán Cano]]
- [[Christian Cantwell]]
- [[Ander Capa]]
- [[José Raúl Capablanca]]
- [[Joan Capdevila]]
- [[Tranquilo Capozzo]]
- [[Jennifer Capriati]]
- [[Richard Carapaz]]
- [[Graham Carey]]
- [[Rafael Carioca]]
- [[Brandon Carlo]]
- [[Diego Carlos]]
- [[Roberto Carlos]]
- [[Magnus Carlsen]]
- [[John Carlson]]
- [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]]
- [[Daniel Carr]]
- [[Jamie Carragher]]
- [[Michael Carrick]]
- [[Daniel Carriço]]
- [[William Carrier]]
- [[Guido Carrillo]]
- [[Michael Carruth]]
- [[David Carstens]]
- [[Hamish Carter]] 
- [[Nesta Carter]]
- [[Vince Carter]]
- [[Fabiano Caruana]]
- [[Dani Carvajal]]
- [[Ricardo Carvalho]]
- [[William Carvalho]]
- [[Oscar Casanovas]]
- [[Milton Casco]]
- [[Matty Cash]]
- [[Iker Casillas]]
- [[Antonio Cassano]]
- [[Samuel James Cassell]]
- [[Timothy Castagne]]
- [[Jean-Charles Castelletto]]
- [[Diego Castro]]
- [[Juan Cazares]]
- [[Santi Cazorla]]
- [[Omar Catarí]]
- [[Ethel Catherwood]]
- [[Ivan Cavaleiro]]
- [[Diego Cavalieri]]
- [[Edinson Cavani]]
- [[Petr Čech]]
- [[Stig Cederberg]] 
- [[Kristjan Čeh]]
- [[Aleksandrs Čekulajevs]]
- [[Billy Celeski]]
- [[Zeki Çelik]]
- [[Ondřej Čelůstka]]
- [[Jonas Čepulis]]
- [[Miroslav Cerar]]
- [[Marcel Cerdan]]
- [[Erik Černák]]
- [[Roman Červenka]]
- [[Andrea de Cesaris]]
- [[Thomas Chabot]]
- [[Nacer Chadli]]
- [[Faní Chalkiá]]
- [[Kóstas Chalkías]]
- [[Mario Chalmers]]
- [[Nathaniel Chalobah]]
- [[Trevoh Chalobah]]
- [[Marouane Chamakh]]
- [[Wilt Chamberlain]] 
- [[Calum Chambers]]
- [[Karun Chandhok]]
- [[Tyson Chandler]]
- [[Chang Kyou-chul]]
- [[Michael Chang]]
- [[Vladimer Ch'ant'uria]]
- [[Yimmi Chará]]
- [[Libor Charfreitag]]
- [[Ángelos Charistéas]]
- [[Christopher Chataway]]
- [[Robert Chef d’Hôtel]]
- [[Chen Qi]]
- [[Grahame Cheney]]
- [[Joshua Cheptegei]]
- [[Timothy Cheruiyot]]
- [[Vivian Cheruiyot]]
- [[Alain Chervet]]
- [[Fritz Chervet]]
- [[Walter Chervet]]
- [[Alex Chiasson]]
- [[Sonoko Chiba]]
- [[Pierluigi Chicca]]
- [[Giorgio Chiellini]]
- [[Catherine Chikwakwa]]
- [[Eduardo Chillida]]
- [[Max Chilton]]
- [[Ben Chilwell]]
- [[Abner Chipu]]
- [[Henryk Chmielewski]]
- [[Aryan Chopra]]
- [[Svend Aage Christensen]] 
- [[Linford Christie]]
- [[Tanja Chub]] 
- [[Filip Chytil]]
- [[Dominika Cibulková]]
- [[Waldemar Cierpinski]]
- [[Ivan Cichan]] 
- [[Cesar Cielo Filho]]
- [[Jasper Cillessen]]
- [[Anthony Cirelli]]
- [[Aliou Cissé]]
- [[Kalifa Cissé]]
- [[Papiss Cissé]] 
- [[Kale Clague]]
- [[Roland Clara]]
- [[Emmanuelle Claret]]
- [[Jim Clark]]
- [[Steve Clarke]]
- [[Bryan Clay]]
- [[Will Claye]]
- [[Kerron Clement]]
- [[Louis Clément]] 
- [[Luís Fabiano Clemente]]
- [[Rob Clerc]]
- [[Tom Cleverley]]
- [[Gaël Clichy]]
- [[Kim Clijsters]] 
- [[Hestrie Cloete]]
- [[Richard Clune]]
- [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]]
- [[Alice Coachman]]
- [[Conor Coady]]
- [[Andy Coan]]
- [[Roy Cochran]] 
- [[Phillip Cocu]] 
- [[Sebastian Coe]] 
- [[Fábio Coentrão]]
- [[Andrew Cogliano]]
- [[Antonio Čolak]]
- [[Franco Colapinto]]
- [[Jack Colback]]
- [[Andrew Cole]]
- [[Ashley Cole]]
- [[Ian Cole]]
- [[Joe Cole]] 
- [[Blake Coleman]]
- [[Christian Coleman]]
- [[Caio Collet]]
- [[Kim Collins]]
- [[Dario Cologna]]
- [[María Colón]]
- [[Nadia Comăneci]]
- [[Sérgio Conceição]]
- [[Mike Conley]]
- [[Kevin Connauton]]
- [[Maureen Connolly]]
- [[Kyle Connor]]
- [[Adolfo Consolini]]
- [[Alberto Contador]]
- [[Samuel Contesti]]
- [[Myrtle Cook]]
- [[Liam Cooper]]
- [[Priya Cooper]]
- [[Sayon Cooper]]
- [[Jean-Pierre Coopman]]
- [[Alfredo Copello]]
- [[Jonathan Copete]]
- [[Andrew Copp]]
- [[Arnaud Cordier]]
- [[Jorge Cori]]
- [[Ante Ćorić]]
- [[Jack Cork]]
- [[Patrice Cormier]]
- [[Andreas Cornelius]]
- [[Deimantė Cornette]]
- [[Matthieu Cornette]]
- [[Joaquín Correa]]
- [[Juan Manuel Correa]]
- [[Dylan Cozens]]
- [[Rodolfo Cota]]
- [[Vladimír Coufal]]
- [[Natalie Coughlin]]
- [[Lassana Coulibaly]]
- [[Philippe Coutinho]] 
- [[Fernando Couto]]
- [[Logan Couture]]
- [[Sean Couturier]]
- [[Charlie Coyle]]
- [[Adam Cracknell]]
- [[Alessio Cragno]]
- [[Steve Cram]]
- [[Toller Cranston]]
- [[Christl Cranz]]
- [[Chandra Crawford]]
- [[Corey Crawford]]
- [[Hasely Crawford]]
- [[Jak Crawford]]
- [[Jamal Crawford]]
- [[Shawn Crawford]]
- [[Hernán Crespo]]
- [[Aaron Cresswell]]
- [[Terry Crews]]
- [[Edward Crook]]
- [[Sidney Crosby]]
- [[Peter Crouch]]
- [[Ryan Crouser]]
- [[Johan Cruijff]]
- [[Ibolya Csák]]
- [[József Csatári]]
- [[Tibor Csík]]
- [[Paweł Czarnota]]
- [[Antoni Czortek]]
- [[Juan Cuadrado]]
- [[Teófilo Cubillas]]
- [[Didier Cuche]]
- [[Roger Cuche]]
- [[Víctor Cuesta]]
- [[Christian Cueva]]
- [[Nelson Cuevas]]
- [[Mickaël Cuisance]]
- [[Josh Cullen]]
- [[Matheus Cunha]]
- [[Emil Čuprenski]] 
- [[Stephen Curry]]
- [[Thomas Curtis]]
- [[Brian Cusworth]]
- [[Eray Cömert]]
- [[Karina Cyfka]]
- [[Louis Cyr]]
- [[Czesław Cyraniak]]

== D ==

[[Stéphane Da Costa]]
- [[Níkos Dabízas]]
- [[Issaka Daboré]]
- [[Ivona Dadic]]
- [[Jevgeni Dadonov]]
- [[Costică Dafinoiu]]
- [[Ekaterina Dafovska]]
- [[John Kristian Dahl]]
- [[Klas Dahlbeck]]
- [[Anna Dahlberg]]
- [[Rasmus Dahlin]]
- [[Laura Dahlmeier]]
- [[Maja Dahlqvist]]
- [[Emma Dahlström]]
- [[Bjørn Dæhlie]]
- [[Patson Daka]]
- [[Andrés D'Alessandro]]
- [[John Daley]]
- [[Tom Daley]]
- [[Zlatko Dalić]]
- [[Anatoli Dalidovitš]]
- [[Jānis Daliņš]]
- [[Lauri Dalla Valle]]
- [[Diogo Dalot]]
- [[Claude Dambury]]
- [[Francesco Damiani]]
- [[Leandro Damião]] 
- [[Dejan Damjanović]]
- [[Phillip Danault]]
- [[Ludvík Daněk]]
- [[Charlie Daniels]]
- [[Egil Danielsen]]
- [[Gösta Danielsson]]
- [[Eléni Daniilídou]]
- [[Aleksandr Danin]]
- [[Arnaut Danjuma]]
- [[Marko Daňo]]
- [[Sergi Danõltšenko]] 
- [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]]
- [[Victor d'Arcy]]
- [[Sergi Darder]]
- [[Lauris Dārziņš]]
- [[James Dasaolu]]
- [[Pavel Datsjuk]]
- [[Kaspars Daugaviņš]]
- [[Markéta Davidová]]
- [[Edgar Davids]]
- [[Anthony Davidson]]
- [[Curtis Davies]]
- [[Anthony Davis]]
- [[Dwight F. Davis]]
- [[Glen Davis]]
- [[Howard Davis]] 
- [[Meryl Davis]]
- [[Shani Davis]]
- [[Steve Davis]]
- [[Steven Davis]]
- [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]]
- [[Sergei Davõdov]]
- [[Nigel Dawes]]
- [[Paweł Dawidowicz]]
- [[Craig Dawson]]
- [[Michael Dawson]]
- [[Pedro De la Rosa]]
- [[Ritchie De Laet]]
- [[Rodrigo De Paul]]
- [[Francesco De Piccoli]]
- [[Daniele De Rossi]]
- [[Morgan De Sanctis]]
- [[Maurilio De Zolt]]
- [[Ciprian Deac]]
- [[Mihály Deák Bárdos]]
- [[Nathan Deakes]]
- [[Ferekalsi Debessay]]
- [[Rajmond Debevec]]
- [[Nathalie Dechy]]
- [[Deco]]
- [[Bobby Decordova-Reid]]
- [[Troy Deeney]]
- [[Didier Défago]]
- [[Meseret Defar]]
- [[Maria Teresa de Filippis]]
- [[Jermain Defoe]]
- [[Steven Defour]]
- [[Vincent Defrasne]]
- [[Pjotr Degtjarjov]]
- [[Alessandro Del Piero]]
- [[Jone Delai]]
- [[Thomas Delaney]]
- [[Jean Delarge]]
- [[Louis Delétraz]]
- [[Agustín Delgado]]
- [[Guillermo Delgado]]
- [[Ricardo Delgado]]
- [[Simon Deli]]
- [[Traianos Dellas]]
- [[Casey Dellacqua]]
- [[Andy Delort]]
- [[Fabian Delph]]
- [[Moussa Dembélé]]
- [[Jelena Dementjeva]]
- [[Jason Demers]]
- [[Merih Demiral]]
- [[Volkan Demirel]]
- [[Thatcher Demko]]
- [[Bill Demong]]
- [[Jason Denayer]]
- [[Leander Dendoncker]]
- [[Antoine Deneriaz]]
- [[Luol Deng]]
- [[Denílson Pereira Neves]]
- [[Igor Denissov]]
- [[Vitali Denissov]]
- [[Emmanuel Dennis]]
- [[Memphis Depay]]
- [[Eren Derdiyok]]
- [[Andri Derõzemlja]]
- [[Boudewijn Derkx]]
- [[David Desharnais]]
- [[Marcel Deslauriers]]
- [[Nicolas Deslauriers]]
- [[Jean Despeaux]]
- [[Sergiño Dest]]
- [[Simon Desthieux]]
- [[Gerard Deulofeu]]
- [[Gail Devers]]
- [[Chrysopigí Devetzí]] 
- [[Cristian Deville]]
- [[John Devitt]]
- [[Mihhail Devjatjarov]]
- [[Vadim Devjatovski]] 
- [[Giorgio Di Centa]]
- [[Manuela Di Centa]]
- [[Lucas Di Grassi]]
- [[Emanuele Di Gregorio]]
- [[Giovanni Di Lorenzo]]
- [[Karyne Di Marco]]
- [[Ángel Di María]]
- [[Antonietta Di Martino]]
- [[Roberto Di Matteo]]
- [[Abdoulay Diaby]]
- [[Abou Diaby]]
- [[Moussa Diaby]]
- [[Mouctar Diakhaby]]
- [[Habib Diallo]]
- [[André Diamant]]
- [[Alessandro Diamanti]]
- [[Lassana Diarra]]
- [[Miguel Dias]] 
- [[Rúben Dias]]
- [[Félix Díaz]]
- [[Paulo Díaz]]
- [[Sergio Díaz]]
- [[Tirunesh Dibaba]] 
- [[Carmine DiBartholomeo]]
- [[Simon Dickie]]
- [[Jason Dickinson]]
- [[Runar Dickman]]
- [[Dida]]
- [[Eric Dier]]
- [[Nelli Differt]]
- [[Frank DiGennara]]
- [[Geert van Dijk]]
- [[Kevin Diks]]
- [[Stole Dimitrievski]]
- [[Grigor Dimitrov]]
- [[Ding Liren]]
- [[Merindah Dingjan]]
- [[Vedran Đipalo]]
- [[Eva Dimas]]
- [[Mix Diskerud]]
- [[Uschi Disl]]
- [[John Disley]]
- [[Vlade Divac]]
- [[Alexander Djiku]]
- [[Berat Djimsiti]]
- [[Christian Djoos]]
- [[Youri Djorkaeff]]
- [[Johan Djourou]]
- [[Senele Dlamini]]
- [[Norman Dlomo]] 
- [[Aleksandr Dmitrijev]]
- [[Artjom Dmitrijev]]
- [[Marko Dmitrović]]
- [[Ritsu Doan]]
- [[Viktors Dobrecovs]]
- [[Dimitǎr Dobrev]]
- [[Bevan Docherty]] 
- [[Zbigniew Doda]]
- [[Hiroaki Doi]]
- [[Novak Đoković]]
- [[Kasper Dolberg]]
- [[Martin Dolfing]]
- [[Darja Domratševa]]
- [[Lutz Dombrowski]]
- [[Cecilio Domínguez]]
- [[Leinier Domínguez]]
- [[Oksana Domnina]]
- [[Wilfried Domoraud]]
- [[Marco Donadel]]
- [[Chris Donaldson]]
- [[Luka Dončić]]
- [[Jean Marie Dongou]]
- [[Jordanka Donkova]]
- [[Joonas Donskoi]]
- [[Jack Doohan]]
- [[Robert Doornbos]]
- [[Fritz Dopfer]]
- [[Gert Dorbek]]
- [[Michaela Dorfmeister]]
- [[Marek Doronin]]
- [[Graham Dorrans]]
- [[Ion Dosca]]
- [[Serhi Dotsenko]]
- [[Rodrigo Dourado]]
- [[Ken Doubleday]]
- [[Abdoulaye Doucouré]]
- [[Ladji Doucouré]]
- [[Seydou Doumbia]]
- [[Nic Dowd]]
- [[Goran Dragić]]
- [[Ion Draica]]
- [[Leon Draisaitl]]
- [[Vladimir Dratšov]]
- [[Julian Draxler]]
- [[Heike Drechsler]]
- [[Aleksei Drejev]]
- [[Henri Drell]]
- [[Chris Driedger]]
- [[Ljilja Drljević]]
- [[Jaroslav Drobný]]
- [[Václav Drobný]]
- [[Didier Drogba]]
- [[Frank Drost]]
- [[Dmitri Drozdov]]
- [[Derek Drouin]]
- [[Jonathan Drouin]]
- [[Boris Družinin‎‎]]
- [[Guy Drut]]
- [[Nana Dzagnidze]]
- [[Alan Dzagojev]] 
- [[Prince Octopus Dzanie]]
- [[Artjom Dzjuba]]
- [[Lela Džavahišvili]]
- [[Edin Džeko]]
- [[Blerim Džemaili]]
- [[Georgi Džikija]]
- [[Arsen Džulfalakjan]]
- [[Glody Dube]]
- [[Léo Dubois]]
- [[Daniil Dubov]]
- [[Pavel Dubovik]]
- [[Nadežda Dubovitskaja]]
- [[Kaspars Dubra]]
- [[Martin Dúbravka]]
- [[Uładzimir Dubroŭščyk]]
- [[Marvin Ducksch]]
- [[Anthony Duclair]]
- [[Jan-Krzysztof Duda]]
- [[Christopher Duenas]] 
- [[Damien Duff]]
- [[Shane Duffy]]
- [[Pauli Dufva]]
- [[Meagan Duhamel]] 
- [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška)
- [[Mitchell Duke]]
- [[Lishan Dula]] 
- [[Charles Dumas]]
- [[Matt Dumba]]
- [[Paul Dummett]]
- [[Alfred Duncan]]
- [[Tim Duncan]]
- [[Dunga]]
- [[Lewis Dunk]]
- [[Joey Dunlop]]
- [[Alo Dupikov]]
- [[Armand Duplantis]]
- [[Kevin Durant]]
- [[Andrew Durante]]
- [[Christian Dvorak]]
- [[Tomáš Dvořák]]
- [[Mark Dvoretski]]
- [[Aleksandr Dõbman]]
- [[Maksim Dõldin]]
- [[Paulo Dybala]]
- [[Niklas Dyrhaug]]

== E ==
[[Edward Eagan]]
- [[Bronwyn Eagles]]
- [[Ashton Eaton]]
- [[Stephan Eberharter]]
- [[Jordan Eberle]]
- [[Emmanuel Eboué]]
- [[Bernie Ecclestone]]
- [[Guillermo Echevarría]]
- [[Richard Eckersley]]
- [[Tiril Eckhoff]]
- [[Stefan Edberg]]
- [[Simon Eder]]
- [[Jonny Edgar]]
- [[Alexander Edler]]
- [[Joel Edmundson]]
- [[Jóan Símun Edmundsson]]
- [[Muktar Edris]]
- [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]]
- [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]]
- [[Valter Eenmaa]]
- [[Aleksander Eerma]]
- [[Eero Eessaar]]
- [[Ergo Eessaar]]
- [[Elisabeth Egel]]
- [[Gjermund Eggen]]
- [[Ernst Ehaveer]]
- [[Yasin Ehliz]]
- [[Jaan Ehlvest]]
- [[Liisa Ehrberg]]
- [[Annelie Ehrhardt]]
- [[Salwa Eid Naser]]
- [[Patrīcija Eiduka]]
- [[Eiður Smári Guðjohnsen]]
- [[Kein Einaste]]
- [[Eugen Einman]]
- [[Victor Ejdsell]]
- [[Albin Ekdal]]
- [[Helena Ekholm]]
- [[Oliver Ekman-Larsson]]
- [[Youssef El-Arabi]]
- [[Hicham El Guerrouj]]
- [[Ayoub El Kaabi]]
- [[Omar El Kaddouri]]
- [[Ago Elbing]]
- [[Trond Einar Elden]]
- [[Daniel Elena]]
- [[Trevor Elhi‎]]
- [[Mati Eliste]]
- [[Ole Ellefsæter]]
- [[Are Eller]]
- [[Lars Eller]]
- [[Dina Ellermann]]
- [[Launceston Elliot]]
- [[Stefan Elliott]]
- [[Eduard Ellman-Eelma]]
- [[Per Elofsson]]
- [[Kike Elomaa]]
- [[Sami Elovaara]]
- [[Marko Elsner]]
- [[Nico Elvedi]]
- [[Paul Elvstrøm]]
- [[Mohamed Elyounoussi]]
- [[Liis Emajõe]]
- [[Breel Embolo]]
- [[Irina Embrich]]
- [[Mahir Emreli]]
- [[Heino Enden]]
- [[Kornelia Ender]]
- [[Masahiro Endō]]
- [[Tõnu Endrekson]]
- [[Lūcijs Endzelīns]]
- [[István Énekes]]
- [[Orlando Engelaar]]
- [[August Englas]]
- [[Mirko Englich]]
- [[Ludmila Engquist]]
- [[Klas Engström]]
- [[Jonas Enlund]]
- [[Siim Ennemuist]]
- [[Tyler Ennis]]
- [[Jessica Ennis-Hill]]
- [[Pippi-Lotta Enok]]
- [[Thomas Enqvist]]
- [[Jhonas Enroth]]
- [[Marina Erakovic]]
- [[Dedeh Erawati]]
- [[Paul Ereng]]
- [[Marcus Ericsson]]
- [[Imre Erik]]
- [[Laine Erik]]
- [[Christian Eriksen]]
- [[Stein Eriksen]]
- [[Joacim Eriksson]]
- [[Loui Eriksson]]
- [[Edgars Eriņš]]
- [[Madis Erit]]
- [[Uwe Erkenbrecher]]
- [[Johannes Erm]]
- [[Tõnis Erm]]
- [[Kalev Ermits]]
- [[Erwin Erne]]
- [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]]
- [[Fabian Ernst]]
- [[Şeref Eroğlu]]
- [[Arianna Errigo]]
- [[Sergio Escudero]]
- [[Jarmo Eskelinen]]
- [[Triinu Esken]]
- [[Asko Esna]]
- [[Sari Essayah]]
- [[Michael Essien]]
- [[Frode Estil]]
- [[Pervis Estupiñán]]
- [[Eberechi Eze]]
- [[Callistus Eziukwu]]
- [[Oghenekaro Etebo]]
- [[Neil Etheridge]]
- [[Samuel Eto'o]]
- [[Rein Etruk]]
- [[Beñat Etxebarria]]
- [[Johan Eurén]]
- [[Eusébio]]
- [[Max Euwe]]
- [[Lucas Evangelista]]
- [[Corry Evans]]
- [[Elfyn Evans]]
- [[Fred Evans]]
- [[Janet Evans]]
- [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]]
- [[Ain Evard]]
- [[Johan Remen Evensen]] 
- [[Tommi Evilä]]
- [[Nelson Évora]]
- [[Patrice Évra]]

== F ==

[[Robby Fabbri]]
- [[Łukasz Fabiański]]
- [[Juan Fabila]]
- [[Fabinho]]
- [[Fábio Pereira da Silva]] 
- [[Frank Fabra]]
- [[Ignazio Fabra]]
- [[Marius Fabre]]
- [[Cesc Fàbregas]]
- [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]]
- [[Andreas Faehlmann]]
- [[Georg Faehlmann]]
- [[Pål Arne Fagernes]]
- [[Collins Fai]]
- [[Paweł Fajdek]]
- [[Jakov Fak]]
- [[Radek Faksa]]
- [[Radamel Falcao]]
- [[Hanna Falk]]
- [[Torbjørn Falkanger]]
- [[Bamba Fall]]
- [[Gary Fanelli]] 
- [[Juan Manuel Fangio]] 
- [[Oscar Fantenberg]]
- [[Mo Farah]]
- [[Jefferson Farfán]]
- [[François Fargère]]
- [[Giuseppe Farina]]
- [[Péter Farkas]]
- [[Marija Farnosova]] 
- [[Viktor Fasth]]
- [[Karl Fazer]]
- [[Karl Fatal]]
- [[Ansu Fati]]
- [[Justin Faulk]]
- [[Roger Federer]]
- [[Adam Federici]]
- [[Anatoli Fedorenko]]
- [[Aleksandr Fedoruk]]
- [[Andri Fedtšuk]]
- [[Sofiane Feghouli]]
- [[Martin Fehérváry]]
- [[Eric Fehr]]
- [[Luís Feiteira]]
- [[Nabil Fekir]]
- [[Vladimir Feldman]]
- [[Allyson Felix]] 
- [[João Félix]]
- [[Marouane Fellaini]]
- [[Kiko Femenía]]
- [[Anna Fenninger]]
- [[Csaba Fenyvesi]] 
- [[Rio Ferdinand]]
- [[Alex Ferguson]]
- [[Bruno Fernandes]]
- [[Danilo Fernandes]]
- [[Manuel Fernandes]]
- [[Mário Figueira Fernandes]]
- [[Álex Fernández]]
- [[Federico Fernández]]
- [[Matías Fernández]] 
- [[Landon Ferraro]]
- [[Képler Laveran Lima Ferreira]]
- [[Paulo Ferreira]]
- [[Barbara Ferrell]]
- [[David Ferrer]]
- [[Facundo Ferreyra]]
- [[Björn Ferry]]
- [[Almedin Fetahović]]
- [[Beat Feuz]]
- [[Kevin Fiala]]
- [[Paulína Fialková]]
- [[Rossella Fiamingo]]
- [[Gheorghe Fiat]]
- [[Martha Fierro]]
- [[Laurent Fignon]]
- [[Luís Figo]]
- [[Jens Filbrich]] 
- [[Miroslav Filip]]
- [[Andrzej Filipowicz]]
- [[Peter Fill]]
- [[Valtteri Filppula]]
- [[Rudi Fink]] 
- [[Jacob Finkelstein]]
- [[Roberto Firmino]]
- [[Alireza Firouzja]]
- [[Junior Firpo]]
- [[Andrea Fischbacher]]
- [[Birgit Fischer]]
- [[Patrick Fischer]]
- [[Robert Fischer]]
- [[Sven Fischer]]
- [[Charron Fisher]]
- [[Giancarlo Fisichella]]
- [[Michael Fitzgerald]]
- [[Enzo Fittipaldi]]
- [[Ain Fjodorov]]
- [[Sergei Fjodorov]] 
- [[Edwin Flack]]
- [[Mathieu Flamini]]
- [[John Flanagan]]
- [[Ann Kristin Flatland]]
- [[Alfred Flatow]]
- [[Gustav Flatow]]
- [[John Fleck]]
- [[Darren Fletcher]]
- [[Damien Fleury]]
- [[Marc-André Fleury]]
- [[Esquiva Florentino]] 
- [[Aneta Florczyk]]
- [[Alessandro Florenzi]]
- [[Edison Flores]]
- [[Warren Foegele]]
- [[Wesley Fofana]]
- [[Sabina-Francesca Foisor]]
- [[Christian Folin]]
- [[Arianna Follis]]
- [[Daniil Fomin]]
- [[Tatjana Fomina]]
- [[Francisco Fonseca]]
- [[José Fonte]]
- [[Diego Forlán]]
- [[Bruno Fornaroli]]
- [[Anton Forsberg]]
- [[Emil Forsberg]]
- [[Filip Forsberg]]
- [[Magdalena Forsberg]]
- [[Gustav Forsling]]
- [[Mikael Forssell]]
- [[Fraser Forster]]
- [[Wojciech Fortuna]]
- [[Richard Fosbury]]
- [[Ben Foster]]
- [[Roman Fosti]]
- [[Cam Fowler]]
- [[Robbie Fowler]]
- [[Nate Fox]]
- [[Terry Fox]]
- [[Martin Fourcade]]
- [[Simon Fourcade]]
- [[Alleyne Francique]]
- [[Borka Frančišković]]
- [[Ján Franek]]
- [[Michal Franek]]
- [[Ivan Franjic]]
- [[Dawn Fraser]]
- [[Ryan Fraser]]
- [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]]
- [[Joe Frazier]]
- [[Matt Frattin]]
- [[Fred]]
- [[Frankie Fredericks]]
- [[Mathias Fredriksson]]
- [[Thobias Fredriksson]]
- [[Cathy Freeman]]
- [[Kris Freeman]]
- [[Alexander Frei]]
- [[Anne Freimuth]]
- [[Harald Freimuth]]
- [[Magnar Freimuth]]
- [[Laurent Fressinet]]
- [[Remo Freuler]]
- [[Severin Freund]]
- [[Algot Friberg]]
- [[Max Friberg]]
- [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]]
- [[Daniel Fridman]]
- [[Friðrik Ólafsson]]
- [[Brad Friedel]]
- [[Arne Friedrich]]
- [[Howard Frier]]
- [[Patrick Friesacher]]
- [[Robin Frijns]]
- [[Lasse Friman]] 
- [[Emmanuel Frimpong]]
- [[Torsten Frings]]
- [[Paul Fritsch]]
- [[Steve Fritz]]
- [[Andre Frolov]]
- [[Christopher Froome]]
- [[Emanuele Fuamatu]] 
- [[Christian Fuchs]]
- [[Helena Fuchsová]]
- [[Mircea Fulger]] 
- [[Dominik Furch]]
- [[Darnell Furlong]]
- [[Yoshio Furukawa]]
- [[Tyson Fury]]
- [[Nadine Fähndrich]]
- [[Takis Fyssas]]

== G ==
[[Louis van Gaal]]
- [[Mijat Gaćinović]]
- [[Sam Gagner]]
- [[Jean Marc Gaillard]]
- [[Grete Gaim]]
- [[Ignisious Gaisah]]
- [[Nicolás Gaitán]]
- [[Kristo Galeta]]
- [[Jean Galfione]] 
- [[Stanislav Galijev]]
- [[Brendan Gallagher]]
- [[William Gallas]]
- [[Carlos Gamarra]]
- [[Pedro Gamarro]]
- [[Cristian Gamboa]]
- [[Yuriorkis Gamboa]]
- [[Mohamed Gammoudi]]
- [[Marcelin Gando]]
- [[Joe Gans]]
- [[Anatoli Gantvarg]]
- [[Nona Gaphrindašvili]]
- [[Rolando Garbey]] 
- [[Anier García]] 
- [[Raúl García]]
- [[Giedo van der Garde]]
- [[Toni Gardemeister]]
- [[Anders Garderud]]
- [[Jake Gardiner]]
- [[Steven Gardiner]]
- [[Rulon Gardner]] 
- [[Nicolo Gargano]]
- [[Rigoberto Garibaldi]]
- [[Kevin Garnett]]
- [[Robert Garrett]] 
- [[Paul Gascoigne]]
- [[Pau Gasol]]
- [[Rodion Gataullin]]
- [[Justin Gatlin]]
- [[Gennaro Gattuso]]
- [[Hartwig Gauder]]
- [[Johnny Gaudreau]]
- [[Cori Gauff]]
- [[John Anders Gaustad]]
- [[Mario Gavranović]]
- [[Vladislav Gavrikov]]
- [[Aleksei Gavrilov]]
- [[Juri Gavrilov]] 
- [[Tyson Gay]]
- [[Dwight Gayle]]
- [[Jacek Gdański]]
- [[David de Gea]]
- [[Theodor Gebre Selassie]]
- [[Haile Gebrselassie]]
- [[Elene Gedevanišvili]]
- [[György Gedó]]
- [[Morgan Geekie]]
- [[Elco van der Geest]]
- [[Vinzenz Geiger]]
- [[Aleksandr Geinrihh]]
- [[Lisa Gelius]]
- [[Chay Genoway]]
- [[Giorgios Georgiadis]]
- [[Güzel Georgijeva]]
- [[Konstantin Gern]]
- [[Pedro Geromel]]
- [[Steven Gerrard]]
- [[Rudy Gestede]]
- [[Ivan Geško]]
- [[Aleksandr Getmanski]]
- [[Ehsan Ghaem-Maghami]]
- [[Matt Ghaffari]]
- [[Jaouad Gharib]]
- [[Ghirmay Ghebreslassie]]
- [[Pierre Ghestem]]
- [[Aryan Gholami]]
- [[Faouzi Ghoulam]]
- [[Stylianós Giannakópoulos]]
- [[Kieran Gibbs]]
- [[Giuseppe Gibilisco]]
- [[Ben Gibson]]
- [[Devin Gibson]]
- [[John Gibson]]
- [[Kristin Gierisch]]
- [[Ryan Giggs]]
- [[Alberto Gilardino]]
- [[Alain Giletti]]
- [[Stefano Giliati]]
- [[John Gilmour]]
- [[Matthias Ginter]]
- [[Antonio Giovinazzi]]
- [[Aivars Gipslis]]
- [[Anish Giri]]
- [[Marc Girardelli]]
- [[Lisa Gisler]]
- [[Shay Given]]
- [[Ella Gjømle]]
- [[Lina Gjortšeska]]
- [[Theofánis Gkékas]]
- [[Giánnis Gkoúmas]]
- [[Romāns Gladiļins]]
- [[Martina Glagow]]
- [[Jelena Glebova]]
- [[Svetozar Gligorić]]
- [[Timo Glock]]
- [[Anders Gløersen]]
- [[Jakob Vang Glud]]
- [[Serge Gnabry]]
- [[Kazimieras Gnedojus]]
- [[Arturo Godoy]]
- [[Sofia Goggia]]
- [[Marielle Goitschel]]
- [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]]
- [[Argo Golberg]]
- [[Pål Golberg]]
- [[Andreas Goldberger]]
- [[Julian Golding]]
- [[Pierluigi Gollini]]
- [[Jekaterina Golovatenko]] 
- [[Zoja Golubeva]]
- [[Heurelho Gomes]]
- [[Nuno Gomes]]
- [[Mario Gómez]]
- [[Rónald Gómez]]
- [[Sergi Gómez]]
- [[Maxime Gonalons]]
- [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]]
- [[Paul Gonzales]]
- [[Alfonso González]]
- [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]]
- [[Arístides González]]
- [[Derlis González]]
- [[José Froilán González]]
- [[Mario González]]
- [[Barclay Goodrow]]
- [[Craig Goodwin]]
- [[Jacek Góralski]]
- [[Ben Gordon]]
- [[Ilja Gordon]]
- [[Halina Górecka]]
- [[Leon Goretzka]]
- [[Kaspars Gorkšs]]
- [[Valeria Gorlats]]
- [[Reinaldo Gorno]]
- [[Marcin Gortat]]
- [[Robin Gosens]]
- [[Felix Gottwald]]
- [[Shane Gould]]
- [[Yanni Gourde]]
- [[Jørgen Graabak]]
- [[Barbara Graas]]
- [[Lewis Grabban]]
- [[Steffi Graf]]
- [[Stephanie Graf]]
- [[Julio Granda]]
- [[Esteban Granero]]
- [[Jean-Baptiste Grange]]
- [[Mikael Granlund]]
- [[Alex Grant]]
- [[Tyler Graovac]]
- [[Ryan Graves]]
- [[Jack Grealish]]
- [[Maurice Greene]]
- [[Mason Greenwood]]
- [[Caitlin Gregg]]
- [[Michael Gregoritsch]]
- [[Simone Greiner-Petter-Memm]]
- [[Michael Greis]]
- [[Thomas Greiss]]
- [[Alexandre Grenier]]
- [[George Grey]]
- [[Wayne Gretzky]]
- [[Boris Griidin]]
- [[Anett Griffel]]
- [[Blake Griffin]]
- [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]]
- [[Florence Griffith-Joyner]]
- [[Florian Grillitsch]]
- [[Álex Grimaldo]]
- [[Matt Grimes]]
- [[Aleksandr Grištšuk]]
- [[Nikolai Grišunin]]
- [[Strátos Grívas]]
- [[Øystein Grødum]] 
- [[Jesper Grønkjær]]
- [[Harald Grønningen]]
- [[Kamil Grosicki]]
- [[Romain Grosjean]]
- [[Georg Gross]]
- [[Pascal Groß]]
- [[Ricco Groß]]
- [[Stefano Gross]]
- [[Kevin Großkreutz]]
- [[Fabio Grosso]]
- [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]]
- [[Matt Grzelcyk]]
- [[Bernhard Gruber]]
- [[Michael Gruber]]
- [[Marko Grujić]]
- [[Maksim Gruznov]]
- [[Marcus Grönholm]]
- [[Börje Grönroos]]
- [[Jari Grönroos]]
- [[Grethe Grünberg]]
- [[Tobias Grünenfelder]]
- [[Vicente Guaita]]
- [[Fredy Guarín]]
- [[Erik Guay]]
- [[Nemanja Gudelj]]
- [[Gabriel Gudmundsson]]
- [[Andrius Gudžius]]
- [[Gonçalo Guedes]]
- [[Steeve Guénot]]
- [[Eduardo Guerrero]]
- [[José Paolo Guerrero]]
- [[Hicham El Guerrouj]]
- [[Pape Gueye]]
- [[Bruno Guimarães]]
- [[Everton Luiz Guimarães Bilher]]
- [[Ernests Gulbis]]
- [[Ruud Gullit]]
- [[Margitta Gummel]]
- [[Toini Gustafsson]]
- [[Péter Gulácsi]]
- [[Saida Gunba]]
- [[Carl Gunnarsson]]
- [[Vadim Gurnik]]
- [[Nikita Gussev]]
- [[Vitali Gussev]]
- [[Erik Gustafsson]]
- [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]]
- [[Giedrius Gustas]]
- [[Peet Gustel]]
- [[Karel Gut]]
- [[Lara Gut-Behrami]]
- [[Érick Gutiérrez]]
- [[Esteban Gutiérrez]]
- [[Jonás Gutiérrez]]
- [[Hans Gutman]]
- [[Ernests Gūtmanis]]
- [[Joško Gvardiol]]
- [[Horace Gwynne]]
- [[Elisabeth Görgl]]
- [[Miriam Gössner]]
- [[Renate Götschl]]
- [[Mario Götze]]
- [[Daniel Güiza]]
- [[İlkay Gündoğan]]
- [[Emre Güngör]]
- [[Werner Günthör]]
- [[Asamoah Gyan]]
- [[Gylfi Sigurðsson]]
- [[Richard Gynge]]
- [[Dániel Gyurta]]
- [[Viktor Gyökeres]]
- [[Norbert Gyömbér]]

== H ==

[[Anna Haag]]
- [[Tiit Haagma]]
- [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]]
- [[Henrik Haapala]]
- [[Eleriin Haas]]
- [[Gaëtan Haas]]
- [[Josef Haas]]
- [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]]
- [[Mario Haas]]
- [[Rebekka Haase]]
- [[Kert Haavistu]]
- [[Mikk Haavistu]] 
- [[Georg Hackenschmidt]]
- [[Grant Hackett]]
- [[Eḩsān Ḩadādī]]
- [[Oussama Haddadi]]
- [[Adis Hadžanović]]
- [[Memnun Hadžić]]
- [[Dinar Hafizullin]]
- [[Ronny Hafsås]]
- [[Ragnhild Haga]]
- [[Paul-Toomas Hage]]
- [[Carl Hagelin]]
- [[Ianis Hagi]]
- [[Linda Haglund]]
- [[Amadou Haidara]]
- [[Alfréd Hajós]]
- [[Jani Hakanpää]]
- [[Juha Hakola]]
- [[Veikko Hakulinen‎]]
- [[Stephen Halaiko]]
- [[Leho Haldna]]
- [[Simona Halep]]
- [[Calle Halfvarsson]]
- [[Taylor Hall]]
- [[Saul Hallap]]
- [[Helger Hallik]]
- [[Margus Hallik]]
- [[Reinar Hallik]]
- [[Ben Halloran]]
- [[Antero Halonen]]
- [[Tony Halme]] 
- [[Marcel Halstenberg]]
- [[Dietmar Hamann]]
- [[Charles Hamelin]]
- [[Rani Hamid]]
- [[Lewis Hamilton]]
- [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]]
- [[Mia Hamm]]
- [[Becky Hammon]]
- [[Andrew Hammond]]
- [[Tor Henning Hamre]]
- [[Marek Hamšík]] 
- [[Samir Handanović]]
- [[Halvard Hanevold]]
- [[Henri Hang]]
- [[Ádám Hanga]]
- [[Noah Hanifin]]
- [[Sven Hannawald]]
- [[Sirli Hanni]]
- [[Arnbjørn Hansen]]
- [[Sandra Hansson]]
- [[Robin Hanzl]]
- [[Yuzuru Hanyū]]
- [[Imre Harangi]]
- [[Michał Haratyk]]
- [[Trey Hardee]]
- [[Nichlas Hardt]]
- [[Owen Hargreaves]]
- [[Pentala Harikrishna]]
- [[Evelin Harjakas]]
- [[Valeri Harlamov]]
- [[Anatoli Harlampijev]]
- [[Arkadi Harlampijev]]
- [[Harmon Harmon]]
- [[Arthur Harnden]]
- [[Martin Harnik]]
- [[Otis Harris]]
- [[Carter Hart]]
- [[Doris Hart]]
- [[Joe Hart]]
- [[Teemu Hartikainen]]
- [[Christoph Harting]]
- [[Robert Harting]]
- [[Ryan Hartman]]
- [[Alex Harvey]]
- [[Rio Haryanto]]
- [[Ralph Hasenhüttl]]
- [[Eden Hazard]]
- [[Irina Hazova]]
- [[Kiryl Hatavec]]
- [[Hans Hateboer]]
- [[Trine Hattestad]]
- [[Ola Vigen Hattestad]]
- [[Thorleif Haug]]
- [[Rasmus Haugasmägi]] 
- [[Henrik Haukeland]] 
- [[Erik Haula]]
- [[Andrej Hauptman]]
- [[Kristi Hausenberg]]
- [[Simone Hauswald]]
- [[Matti Hautamäki]]
- [[Emmi Haux]] 
- [[David Haye]]
- [[Gordon Hayward]]
- [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]]
- [[He Kexin]]
- [[Basil Heatley]]
- [[Mark Hebden]]
- [[Max Hebeisen]]
- [[Bartłomiej Heberla]]
- [[Sara Hector]]
- [[Héðinn Steingrímsson]]
- [[Victor Hedman]]
- [[Chad Hedrick]]
- [[Ahmed Hegazi]]
- [[Günther Heidemann]]
- [[Nick Heidfeld]]
- [[Matti Heikkinen]]
- [[Jennifer Heil]]
- [[Hillar Hein]]
- [[Karl Jakob Hein]]
- [[Marju Hein]]
- [[Kristo Heinmann]]
- [[Viljo Heino]]
- [[Benjamin Henrichs]]
- [[Demi Heinsoo]]
- [[Marek Heinz]]
- [[Miro Heiskanen]]
- [[John Heitinga]]
- [[Zuzana Hejnová]]
- [[Filip Helander]]
- [[Kai Helenius]]
- [[Robert Helenius]]
- [[Magnus Hellberg]]
- [[Tia Hellebaut]] 
- [[Daniel Hellebuyck]]
- [[Marcus Hellner]]
- [[Johan Hellström]]
- [[Darren Helm]]
- [[Raimo Helminen]]
- [[Tomer Hemed]]
- [[Matt Hemingway]]
- [[Deon Hemmings]]
- [[Jordan Henderson]]
- [[Stephen Hendry]] 
- [[Sonja Henie]] 
- [[Justine Henin]]
- [[Andrea Henkel]]
- [[Jürgen Henn]]
- [[Wayne Hennessey]]
- [[Johannes Henno]]
- [[Rico Henry]]
- [[Janek Hepner]]
- [[Urmas Hepner]]
- [[Aliaksandra Herasimenia]]
- [[Irõna Heraštšenko]]
- [[Reinfried Herbst]]
- [[Keri Herman]]
- [[Jan Heřmánek]]
- [[Mario Hermoso]]
- [[Abel Hernández]]
- [[Lucas Hernández]]
- [[Noé Hernández]]
- [[Rodrigo Hernández]]
- [[Theo Hernandez]]
- [[Xavier Hernández]]
- [[Javier Hernández Balcázar]]
- [[Margus Hernits]]
- [[Henri Hérouin]]
- [[Ander Herrera]]
- [[Arquímedes Herrera]]
- [[Héctor Herrera]]
- [[Denise Herrmann]]
- [[Emile Heskey]]
- [[Erika Hess]]
- [[Mario Hezonja]]
- [[Tor Arne Hetland]]
- [[Georg Hettich]]
- [[Reinhold-Heinrich Heuer]]
- [[Valter Heuer]]
- [[Ron Heusdens]]
- [[Lleyton Hewitt]]
- [[Jupp Heynckes]]
- [[Thomas J. Hicks]]
- [[Guus Hiddink]]
- [[Mirja Hietamies-Eteläpää]]
- [[Fernando Hierro]] 
- [[John Higgins]]
- [[Gonzalo Higuaín]]
- [[Henrique Hilário]]
- [[Tom Hilde]]
- [[Timo Hildebrand]]
- [[Štěpánka Hilgertová]]
- [[Clarence Hill]] 
- [[Damon Hill]]
- [[Virgil Hill]]
- [[Edmund Hillary]]
- [[Martina Hingis]]
- [[Andreas Hinkel]]
- [[Martin Hinteregger]]
- [[Ernst Hinterseer]]
- [[Hansi Hinterseer]]
- [[Lukas Hinterseer]]
- [[Roope Hintz]]
- [[Marcel Hirscher]]
- [[Eleri Hirv]]
- [[Mikko Hirvonen]]
- [[Nico Hischier]]
- [[Sophie Hitchon]]
- [[Kinue Hitomi]]
- [[Marwin Hitz]]
- [[Odd-Bjørn Hjelmeset]]
- [[Adam Hložek]]
- [[Josh Ho-Sang]]
- [[Hoang Thanh Trang]]
- [[Guillaume Hoarau]]
- [[Nina Hoekman]]
- [[Hein ten Hoff]]
- [[Reese Hoffa]]
- [[Grégory Hofmann]]
- [[Mike Hoffman]]
- [[Christian Hoffmann]]
- [[Fritz Hofmann]]
- [[Helmut Hofmann]]
- [[Jonas Hofmann]]
- [[Tore Ruud Hofstad]]
- [[Kevin Hogarth]]
- [[Aleksandr Hohlatšjov]]
- [[Jana Hohlova]]
- [[Sergei Hohlov-Simson]]
- [[Pierre-Emile Højbjerg]]
- [[Steven Holcomb]]
- [[Jon Robert Holden]]
- [[Wendy Holdener]]
- [[Rob Holding]]
- [[Anni Holdmann]]
- [[José Holebas]]
- [[Peter Holland]]
- [[Grant Holloway]]
- [[Philip Holm]]
- [[Stefan Holm]]
- [[Sebastian Holmén]]
- [[Kelly Holmes]]
- [[Ratmir Holmov]]
- [[Gunnar Hololei]]
- [[Jonas Holøs]]
- [[Markus Holst]]
- [[Raphael Holzdeppe]]
- [[Korbinian Holzer]]
- [[Braden Holtby]]
- [[Evander Holyfield]]
- [[Vladislav Homutov]]
- [[Keisuke Honda]]
- [[Julius Honka]]
- [[Pieter van den Hoogenband]]
- [[Herman Hoogland]] 
- [[Pierre van Hooijdonk]]
- [[Steven Hooker]]
- [[Kurt Hornfischer]]
- [[Ricardo Horta]]
- [[Bo Horvat]]
- [[Béla Horváth]]
- [[Tsukasa Hosaka]]
- [[Nicole Hosp]]
- [[Marián Hossa]]
- [[Katinka Hosszú]]
- [[Bela Hotenašvili]]
- [[Hou Yifan]]
- [[Dwight Howard]]
- [[Tim Howard]]
- [[Lukáš Hrádecký]]
- [[Mirko Hrgović]]
- [[Marek Hrivík]]
- [[Viktor Hrjapa]]
- [[Filip Hronek]]
- [[Hans Huber]] 
- [[Liezel Huber]]
- [[Tomáš Hubočan]]
- [[Július Hudáček]]
- [[Jan Hudec]]
- [[Anton Hudobin]]
- [[Werner Hug]]
- [[Jake Hughes]]
- [[Quinn Hughes]]
- [[Markus Huhtala]]
- [[Aino Huimerind]]
- [[Sjoerd Huisman]]
- [[Esa Hukkanen]]
- [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]]
- [[Linus Hultström]]
- [[Mats Hummels]]
- [[Juliane Hund]]
- [[Kalev Hunt]]
- [[Külli Hunt]]
- [[Margus Hunt]]
- [[Rimo Hunt]]
- [[Stephen Hunt]]
- [[Klaas-Jan Huntelaar]]
- [[George Hunter]]
- [[Lindsey Hunter]]
- [[Pavol Hurajt]]
- [[Martin Hurt]]
- [[Paolo Hurtado]]
- [[Ville Husso]]
- [[Josef Hušbauer]]
- [[Aslanbek Huštov]]
- [[Atiba Hutchinson]]
- [[Robert Huth]]
- [[Vadõm Huttsait]]
- [[Veikko Huuskonen]]
- [[Alan Huõgatõ]]
- [[Karoliine Hõim]]
- [[Gunder Hägg]]
- [[Mika Häkkinen]]
- [[Helery Hälvin]]
- [[Eduard Hämäläinen]]
- [[Pentti Hämäläinen]]
- [[Markus Hännikäinen]]
- [[Juha Hänninen]]
- [[Juho Hänninen]] 
- [[Vüqar Həşimov]]
- [[Raivo Hääl]]
- [[Gunnar Höckert]]
- [[Marcus Högberg]]
- [[Martin Höllwarth]]
- [[Kathrin Hölzl]]
- [[Patric Hörnqvist]]
- [[Kaido Höövelson]]
- [[Nico Hülkenberg]]
- [[Voldemar Hünerson]]
- [[Tomáš Hyka]]
- [[Zach Hyman]]
- [[Elseid Hysaj]]
- [[Sami Hyypiä]]

== I ==
[[Vincenzo Iaquinta]]
- [[Akaki Iašvili]]
- [[Caterine Ibargüen]]
- [[Derek Ibbotson]]
- [[Vedad Ibišević]]
- [[Mogamed Ibragimov]]
- [[Sultan Ibragimov]] 
- [[Zlatan Ibrahimović]]
- [[Mauro Icardi]]
- [[Yūji Ide]]
- [[Karl-Richard Idlane]]
- [[Brian Idowu]]
- [[Phillips Idowu]]
- [[Edwin Ifeanyi]]
- [[Odion Ighalo]]
- [[Borja Iglesias]]
- [[Rafael Iglesias]]
- [[Aleksandr Ignatenko]]
- [[Andre Iguodala]]
- [[Laura Ikauniece]]
- [[Khumiso Ikgopoleng]]
- [[Jonathan Ikoné]]
- [[Žydrūnas Ilgauskas]]
- [[Georgi Ilivitski]]
- [[Anna Iljuštšenko]]
- [[Aleksander Illi]]
- [[Indrek Ilves]]
- [[Kalle Ilves]]
- [[Kristjan Ilves]]
- [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]]
- [[Urmo Ilves]]
- [[Ersan İlyasova]]
- [[Im Dong-hyun]]
- [[Ciro Immobile]]
- [[Jarkko Immonen]]
- [[Joel Indermitte]]
- [[Kaire Indrikson]]
- [[Sten Indrikson]]
- [[Andrei Inešin]]
- [[Filip Ingebrigtsen]]
- [[Henrik Ingebrigtsen]]
- [[Tommy Ingebrigtsen]]
- [[Anti Ingel]]
- [[Kevin Ingermann]]
- [[Magnus Ingesson]]
- [[Justin Ingram]]
- [[Andrés Iniesta]]
- [[Christof Innerhofer]]
- [[Lorenzo Insigne]]
- [[Filippo Inzaghi]]
- [[Kyriákos Ioánnou]]
- [[Aleksei Ionov]]
- [[Alexander Ipatov]]
- [[Artūrs Irbe]]
- [[Alexander Ireland]]
- [[Eddie Irvine]]
- [[Jackson Irvine]]
- [[Kyrie Irving]]
- [[Alexander Isak]]
- [[Priidu Isak]]
- [[Andreas Isaksson]]
- [[Satoshi Ishii]]
- [[Mnatsakan Iskandarjan]]
- [[Jari Isometsä]]
- [[Märt Israel]]
- [[Jon Istad]]
- [[Jelena Issinbajeva]]
- [[Svetlana Išmuratova]]
- [[Pavlo Ištšenko]]
- [[David Izonritei]]
- [[Juan Iturbe]]
- [[Paula Ivan]]
- [[Vjatšeslav Ivanenko]]
- [[Mihhail Ivanov]]
- [[Robert Ivanov]]
- [[Vladimir Ivanov]]
- [[Vladislav Ivanov]]
- [[Ana Ivanović]]
- [[Branislav Ivanović]]
- [[Vassõl Ivantšuk]]
- [[Luka Ivanušec]]
- [[Jelena Ivaštšenko]]
- [[Emil Iversen]]
- [[Odd Iversen]]
- [[Allen Iverson]]
- [[Alex Iwobi]]

== J ==
[[Jaan Jaago]]
- [[Urmas Jaamul]]
- [[Aksel Jaanisoo]]
- [[Heikki Jaansalu]]
- [[Jüri Jaanson]]
- [[Tatjana Jaanson]]
- [[Karam Jābir]]
- [[Hugh Jack]]
- [[Arnold Jackson]]
- [[Bershawn Jackson]]
- [[Colin Jackson]]
- [[Shericka Jackson]]
- [[Anders Jacobsen]]
- [[Astrid Jacobsen]]
- [[Émilien Jacquelin]]
- [[Tom Jager]]
- [[Jaak-Heinrich Jagor]]
- [[Jaromír Jágr]]
- [[Aleksei Jagudin]]
- [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]]
- [[Vladimir Jagunov]]
- [[Aleksei Jahhimovitš]]
- [[Kristijan Jakić]]
- [[Julian Jakobsen]]
- [[Nikolai Jakovenko]]
- [[Lora Jakovleva]]
- [[Oksana Jakovleva]]
- [[Jarosław Jakszto]]
- [[Nail Jakupov]] 
- [[Ado Jalakas]]
- [[Konstantin Jalari]]
- [[Merilii Jalg]]
- [[Erkki Jallai]]
- [[Tarmo Jallai]]
- [[Paulo Jamelli]]
- [[Daniel James]]
- [[David James]]
- [[Hilda James]] 
- [[Kirani James]]
- [[LeBron James]]
- [[Paul James]]
- [[Reece James]]
- [[Piret Jamnes]]
- [[Jakub Janda]]
- [[Carlo Janka]]
- [[Jelena Janković]]
- [[Jakub Jankto]]
- [[Mattias Janmark]]
- [[Avo Jans]]
- [[Gérard Jansen]]
- [[Hans Jansen]]
- [[Kjetil Jansrud]]
- [[Vincent Janssen]]
- [[Adnan Januzaj]]
- [[Roman Jaremtšuk]]
- [[Dmitri Jarošenko]]
- [[Tristan Jarry]]
- [[Rolandas Jasevičius]]
- [[Darius Jasevičius]]
- [[Liveta Jasiūnaitė]]
- [[Koba Jass]]
- [[Sami Jauhojärvi]]
- [[Inese Jaunzeme]]
- [[Šarūnas Jasikevičius]]
- [[Ahmed Hamada Jassim]] 
- [[Lev Jašin]]
- [[Iryna Jatčanka]]
- [[Arto Javanainen]]
- [[Vincent Jay]]
- [[Mile Jedinak]]
- [[Otylia Jędrzejczak]]
- [[Artur Jędrzejczyk]]
- [[Tin Jedvaj]]
- [[Radosław Jedynak]]
- [[Jee Yong-ju]]
- [[Tony Jeffries]]
- [[Eneli Jefimova]]
- [[Lilija Jefremova]]
- [[Grigori Jegorov]]
- [[Vassili Jegorov]]
- [[Ljubov Jegorova]] 
- [[Kaidi Jekimova]]
- [[Mara Jelica]]
- [[Aleksei Jemelin]]
- [[Vassili Jemelin]]
- [[Fjodor Jemeljanenko]]
- [[Charlie Jenkins]]
- [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]]
- [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]]
- [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]]
- [[Michelle Jenneke]]
- [[Mathias Jensen]]
- [[Nicholas Jensen]]
- [[Viggo Jensen]]
- [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur)
- [[Hasse Jeppson]]
- [[Jens Jeremies]]
- [[Timmo Jeret]]
- [[Oksana Jermakova]]
- [[Sixten Jernberg]]
- [[Aleksandr Jerohhin]]
- [[Jake Jervis]]
- [[Andrei Jessipenko]]
- [[Gabriel Jesus]]
- [[Jüri Jevdokimov]]
- [[Aleh Jevenka]]
- [[Erling Jevne]]
- [[Sriram Jha]]
- [[Raúl Jiménez]]
- [[Soraya Jiménez]]
- [[Ben Jipcho]]
- [[Petr Jiráček]]
- [[Jo Hyeon-woo]]
- [[Kadri Joa]]
- [[Ain Joala]]
- [[Ott Joala]]
- [[Jesse Joensuu]]
- [[Éder Jofre]]
- [[Ryan Johansen]]
- [[Ingemar Johansson]]
- [[Ivar Johansson]]
- [[Kjell Johansson]]
- [[Lars Johansson]]
- [[Marcus Johansson]]
- [[Selfrid Johansson]]
- [[Tomas Johansson]]
- [[Therese Johaug]]
- [[Adam Johnson]]
- [[Allen Johnson]]
- [[Ben Johnson]]
- [[Bill Johnson]]
- [[Fabian Johnson]]
- [[Glen Johnson]]
- [[Jack Johnson]]
- [[Ken Johnson]]
- [[Lawrence Johnson]]
- [[Magic Johnson]]
- [[Michael Johnson]]
- [[Toureano Johnson]]
- [[Tyler Johnson]]
- [[Katarina Johnson-Thompson]]
- [[Andreas Johnsson]]
- [[Sam Johnstone]]
- [[Nikola Jokić]]
- [[Niko Jokinen]]
- [[Jyrki Jokipakka]]
- [[Ernst Joll]]
- [[Brad Jones]]
- [[Cullen Jones]]
- [[Greg Jones]]
- [[Jermaine Jones]]
- [[Kenwyne Jones]]
- [[Leisel Jones]]
- [[Marion Jones]]
- [[Martin Jones]]
- [[Roy Jones]]
- [[Luuk de Jong]]
- [[Nigel de Jong]]
- [[Wim de Jong]]
- [[Mattias Jonson]]
- [[Jens Jønsson]]
- [[Laura Joonas]]
- [[Koit Joor]]
- [[DeAndre Jordan]]
- [[Joan Jordán]]
- [[Michael Jordan]]
- [[Michal Jordán]]
- [[Peter Jørgensen]] 
- [[Victor Jørgensen]]
- [[Jorginho]]
- [[Willian José]]
- [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]]
- [[Roman Josi]]
- [[Tyson Jost]]
- [[Diogo Jota]]
- [[Brian Joubert]]
- [[Raymond Joval]] 
- [[Luka Jović]]
- [[Jackie Joyner-Kersee]]
- [[Alberto Juantorena]]
- [[Christopher Judge]]
- [[Jakub Jugas]]
- [[Mervana Jugić-Salkić]]
- [[Ain-Alar Juhanson]]
- [[Gerdo Juhkam]]
- [[Martti Juhkami]]
- [[Bruno Julie]]
- [[Jorge Julio]]
- [[Juninho Pernambucano]]
- [[Bruno Junk]]
- [[Leni Junker]]
- [[Antti Juntumaa]]
- [[Zlatko Junuzović]]
- [[Juozas Juocevičius]]
- [[Tomáš Jurčo]]
- [[Goran Jurić]]
- [[Tomi Juric]]
- [[Jekaterina Jurjeva]]
- [[Kalju Jurkatamm]]
- [[Darja Jurlova]]
- [[Martin Jurtom]]
- [[Risto Jussilainen]]
- [[Gytis Juškevičius]]
- [[Elisabeth Juudas]]
- [[Janari Jõesaar]]
- [[Anna Lotta Jõgeva]]
- [[Aili Jõgi]]
- [[Mati Jõgi]]
- [[Peep Jõgi]]
- [[Jüri Jõul]] 
- [[Marta Jõumees]]
- [[Ilmar-Olav Jõõras]]
- [[Andrei Jämsä]]
- [[Marko Jänes]] 
- [[Calle Järnkrok]]
- [[Andre Järva]]
- [[Väinö Järvenpää]]
- [[Martin Järveoja]]
- [[Nikolai Järveoja]]
- [[Akilles Järvinen]]
- [[Jukka Järvinen]]
- [[Matti Järvinen]]
- [[Laura Britt Järvsoo]]
- [[Enar Jääger]]
- [[Enver Jääger]]
- [[Jussi Jääskeläinen]]
- [[Lisell Jäätma]]
- [[Robin Jäätma]]
- [[Peep Jöffert]]
- [[Emil Jönsson]]
- [[Kevin Jörg]]
- [[Markus Jürgenson]]
- [[Jaan Jüris]]

== K ==
[[Kaido Kaaberma]]
- [[Urmas Kaal]]
- [[Martin Kaalma]]
- [[Vello Kaaristo]]
- [[Enn Kaarma]]
- [[Harald Kaarmann]]
- [[Rene Kaas]]
- [[Evely Kaasiku]]
- [[Jevgeni Kabajev]]
- [[Alina Kabajeva]]
- [[Ozan Kabak]]
- [[Christian Kabasele]]
- [[Gojko Kačar]]
- [[Tadija Kačar]]
- [[Vello Kade]]
- [[Tino Kadewere]]
- [[Syed Kadir]] 
- [[Nazem Kadri]]
- [[Colin Kaepernick]]
- [[Jevgeni Kafelnikov]]
- [[Pantelís Kafés]]
- [[Dina Kagramanov]]
- [[Oliver Kahn]]
- [[Dominik Kahun]]
- [[Nihat Kahveci]]
- [[Sotíris Kaïáfas]]
- [[Stefan Kaibald]]
- [[Gregory Kaidanov]]
- [[Kaarel Kais]]
- [[Kristjan Kais]]
- [[Wilhelm Kaiser]]
- [[Hannu Kaislama]]
- [[Hans Kaiva]]
- [[Andrus Kajak]]
- [[Anna Kajalina]]
- [[Kaká]]
- [[Kaapo Kakko]]
- [[Nikólaos Kaklamanákis]]
- [[Ingrit Kala]]
- [[Kahha Kaladze]]
- [[Saša Kalajdžić]]
- [[Tomáš Kalas]]
- [[Janek Kalda]]
- [[Sören Kaldma]]
- [[Martten Kaldvee]]
- [[Urmas Kaldvee]]
- [[Dmitri Kalinin]]
- [[Urmas Kaljend]]
- [[Aldur Kaljo]]
- [[Julius Kaljo]]
- [[Marek Kaljumäe]]
- [[Kaire Kaljurand]]
- [[Kristjan Kaljurand]]
- [[Kaupo Kaljuste]]
- [[Charlotte Kalla]]
- [[Juura Kallari]]
- [[Madis Kallas]]
- [[Ken Kallaste]]
- [[Risto Kallaste]]
- [[Toomas Kallaste]]
- [[Carmel Kallemaa]]
- [[Mika Kallio]]
- [[Antti Kalliomäki]]
- [[Andrei Kalmakov]]
- [[Erich Kalmar]]
- [[Marek Kalmus]]
- [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]]
- [[Salomon Kalou]]
- [[Samuel Kalu]]
- [[Chris Kaman]]
- [[François Kamano]]
- [[Boubacar Kamara]]
- [[Glen Kamara]]
- [[Kaspars Kambala]]
- [[Mujinga Kambundji]]
- [[Yusuf Saad Kamel]]
- [[Arno Kamminga]]
- [[Steven Kampfer]]
- [[Kevin Kampl]]
- [[Gert Kams]]
- [[Olga Kamyshleeva]]
- [[Carel Kand]]
- [[Kaie Kand]]
- [[Aleksandr Kandaurov]] 
- [[Harry Kane]]
- [[Patrick Kane]] 
- [[Albert Kanepi]]
- [[Harald Kanepi]]
- [[Kaia Kanepi]] 
- [[Kaarlo Kangasniemi]]
- [[Tanel Kangert]]
- [[Julius Kangur]]
- [[Kristjan Kangur]]
- [[Martin Kangur]]
- [[Ülo Kangur]]
- [[Juha Kankkunen]]
- [[Helena Kannus]] 
- [[Johannes Kant]]
- [[Anna Kantane]]
- [[Toms Kantāns]]
- [[Gerd Kanter]]
- [[Igor Kanõgin]]
- [[Boglárka Kapás]]
- [[Hamit Kaplan]]
- [[Oskar Kaplur]]
- [[Michális Kapsís]]
- [[Bartosz Kapustka]] 
- [[Jem Karacan]]
- [[Giórgos Karagkoúnis]]
- [[Aleksandr Karavajev]]
- [[Vjatšeslav Karavajev]]
- [[Aleksandr Karelin]]
- [[Pavel Karelin]] 
- [[Richard Karelson]]
- [[Nouman Karim]]
- [[Roman Kariste]]
- [[Nigul Karits]]
- [[Nikolai Karklin]]
- [[Ainar Karlson]]
- [[Rain Karlson]]
- [[Urmas Karlson]]
- [[Nils Karlsson]]
- [[Pernilla Karlsson]]
- [[William Karlsson]]
- [[Åke Karlsson]]
- [[Friedrich Karm]] 
- [[Vitalijus Karpačiauskas]]
- [[Deniss Karpak]]
- [[Valeri Karpin]]
- [[Anatoli Karpov]] 
- [[Dmitri Karpov]] 
- [[Valeri Karpov]]
- [[Pertti Karppinen]]
- [[Mārtiņš Karsums]]
- [[Tõnis Kartau]]
- [[Narain Karthikeyan]]
- [[Givi Kartozia]]
- [[Fred Karu]]
- [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]]
- [[Börje Karvonen]]
- [[Noriaki Kasai]]
- [[Andrej Kaścicyn]]
- [[Siarhiej Kaścicyn]]
- [[Totti Kasekamp]]
- [[Robert Kasela]]
- [[Tõnis Kasemets]]
- [[Indrek Kaseorg]]
- [[Mari Kaseväli]]
- [[Siksten Kasimir]]
- [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]]
- [[Rain Kask]]
- [[Darius Kasparaitis]]
- [[Garri Kasparov]]
- [[Leonhard Kass]]
- [[Osvald Kastanja]]
- [[Flamur Kastrati]]
- [[Ondřej Kaše]]
- [[Rustam Kazakov]]
- [[Tatjana Kazankina]]
- [[Vladimir Kazatšonok]]
- [[Colin Kâzım-Richards]]
- [[Šarūnas Kazlauskas]] 
- [[Fánis Katergiannákis]]
- [[Pródromos Katsantónis]]
- [[Kóstas Katsouránis]] 
- [[Kevin Kauber]]
- [[Johannes Kaubi]]
- [[Smylie Kaufman]]
- [[Tõnu Kaukis]]
- [[Toivo Kaunismäe]]
- [[Vello Kaunismäe]]
- [[Kalle Kaupmees]]
- [[Minna Kauppi]]
- [[Kai Kauramäki]]
- [[Juko Kavaguti]]
- [[Egidijus Kavaliauskas]]
- [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]]
- [[Iván Kaviedes]]
- [[Rıza Kayaalp]]
- [[Moise Kean]]
- [[Robbie Keane]]
- [[Roy Keane]]
- [[Tomasz Kędziora]]
- [[Avo Keel]]
- [[Markkus Keel]]
- [[Martti Keel]]
- [[Kaimu Keerak]]
- [[Alfred Keerd]]
- [[Tamara Keerd]]
- [[Rait Keerles]]
- [[Mart Keersalu]]
- [[Sebastian Kehl]]
- [[Naby Keïta]]
- [[Duncan Keith]]
- [[Urho Kekkonen]]
- [[Anastasía Kelesídou]] 
- [[Ülle Kell]]
- [[Clayton Keller]]
- [[Reinier Cornelis Keller]]
- [[Majlinda Kelmendi]]
- [[Ezekiel Kemboi]] 
- [[Troy Kemp]]
- [[Adrian Kempe]]
- [[Mario Kempe]]
- [[Michal Kempný]]
- [[Joonas Kemppainen]]
- [[Sofia Kenin]]
- [[Ronalds Ķēniņš]]
- [[Joshua Kennedy]]
- [[Marc Kennedy]] 
- [[Ryan Kent]]
- [[Konstantínos Kentéris]]
- [[Andy Keogh]]
- [[Angelique Kerber]]
- [[Jean Kerebel]]
- [[Lajos Keresztes]]
- [[Alexander Kerfoot]]
- [[Devon Kershaw]]
- [[Vahur Kersna]]
- [[Aleksandr Keržakov]]
- [[Lembit Kesa]]
- [[Ajna Késely]]
- [[Kert Kesküla]]
- [[Phil Kessel]]
- [[Jari Ketomaa]]
- [[Jevgeni Ketov]]
- [[Ibragim Khamrakulov]]
- [[Wahbi Khazri]]
- [[Sami Khedira]]
- [[Natalia Khoudgarian]]
- [[Alan Khugaev]]
- [[Karolina Kibbermann]]
- [[Marvi Kibe]]
- [[Tõnu Kibena]]
- [[Luke Kibet]]
- [[Lionel Kieseritzky]]
- [[Maria Kießling]]
- [[Mika Kihlström]] 
- [[Eva-Lotta Kiibus]]
- [[Jorma Kiigemägi]]
- [[Kalev Kiirend]]
- [[Olev Kiirend]]
- [[Ants Kiisa]]
- [[Janek Kiisman]]
- [[Ott Kiivikas]]
- [[Juhan Kikas]]
- [[Tarmo Kikerpill]]
- [[Yakup Kılıç]]
- [[Matti Killing]]
- [[Alex Killorn]]
- [[Jean-Claude Killy]]
- [[Marko Kilp]]
- [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]]
- [[Kim Kee-hee]]
- [[Kim Yu-Na]]
- [[Allan Kimbaloula]]
- [[Tiiu Kimber]]
- [[Joshua Kimmich]]
- [[Masahiko Kimura]]
- [[Arturo Kinch]]
- [[Billie Jean King]]
- [[Roger Kingdom]]
- [[Kätlin Kink]]
- [[Tarmo Kink]]
- [[Hain Kinks]]
- [[Jorma Kinnunen]]
- [[Kimmo Kinnunen]]
- [[Eliud Kipchoge]]
- [[Wilson Kipketer]]
- [[Herbert Kipp]]
- [[Priidik Kippar]]
- [[August Kippasto]]
- [[Asbel Kiprop]]
- [[Brimin Kiprop Kipruto]]
- [[Conseslus Kipruto]]
- [[Stephen Kiprotich]]
- [[Michaela Kirchgasser]]
- [[Sergei Kirdjapkin]]
- [[Nikoléta Kiriakopoúlou]]
- [[Andrei Kirilenko]]
- [[Marija Kirilenko]]
- [[Dmitri Kirilov]]
- [[Dmitri Kiritšenko]]
- [[Oliver Kirk]]
- [[Kirkor Kirkorov]] 
- [[Petǎr Kirov]]
- [[Erika Kirpu]]
- [[Viktor Kirpu]]
- [[Urmas Kirs]]
- [[Jaan Kirsipuu]]
- [[Rein Kirsipuu]]
- [[Robert Kirss]]
- [[Magnus Kirt]]
- [[Abel Kirui]]
- [[Harri Kirvesniemi]]
- [[Marja-Liisa Kirvesniemi]]
- [[Tevfik Kış]]
- [[Filip Kiss]]
- [[Bogdan Kisselevitš]]
- [[Hideaki Kitajima]]
- [[Svetlana Kitova]]
- [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]]
- [[Stanislav Kitto]]
- [[Arvo Kivikas]]
- [[Kenny Kivikas]]
- [[Merle Kivimets]]
- [[Tatjana Kivimägi]]
- [[Paavo Kivine]]
- [[Sirkka-Liisa Kivine]]
- [[Alfred Kivisaar]]
- [[Arne Kivistik]]
- [[Elmar Kivistik]]
- [[Kaur Kivistik]]
- [[Simon Kjær]]
- [[Lasse Kjus]]
- [[Jyri Kjäll]]
- [[Davy Klaassen]]
- [[Linus Klasen]]
- [[Ivan Klasnić]]
- [[Mari Klaup-McColl]]
- [[Erwin Klausner]]
- [[Dzintar Klavan]]
- [[Ragnar Klavan]]
- [[Lambertus van Klaveren]]
- [[Pieter van Klaveren]]
- [[Marielle Kleemeier]]
- [[Oscar Klefbom]]
- [[Martin Klein]] 
- [[László Kleinheisler]]
- [[Ole Klemetsen]]
- [[Gunnar Klettenberg]]
- [[Christian Klien]] 
- [[Romuald Klim]]
- [[Sebastian Klinga]]
- [[John Klingberg]]
- [[Jekaterina Klinkova]]
- [[Jürgen Klinsmann]]
- [[Jürgen Klopp]]
- [[Miroslav Klose]]
- [[Lukas Klostermann]]
- [[Justin Kluivert]]
- [[Patrick Kluivert]] 
- [[Aleksander Klumberg]]
- [[Vitali Klõtško]]
- [[Volodõmõr Klõtško]]
- [[Carolina Klüft]]
- [[Hans Kmoch]]
- [[Karin Knapp]]
- [[Olga Knjazeva]]
- [[Hanna Knjazeva-Minenko]]
- [[Durward Knowles]]
- [[Jonas Knudsen]]
- [[Tormod Knutsen]]
- [[Kamui Kobayashi]]
- [[Marita Koch]]
- [[Martin Koch]]
- [[Robin Koch]]
- [[Antal Kocsis]]
- [[Ferenc Kocsis]]
- [[Raido Kodanipork]]
- [[Andreas Kofler]]
- [[Nikita Koger]]
- [[Gogi Koguašvili]]
- [[Rebeka Koha]]
- [[Harri Koiduste]]
- [[Mae Koime]]
- [[Ada Koistinen]]
- [[Villem-Henrik Koitmaa]]
- [[Miika Koivisto]]
- [[Mikko Koivisto]]
- [[Toni Koivisto]]
- [[Mikko Koivu]]
- [[Saku Koivu]]
- [[Hannes Koivunen]]
- [[Anssi Koivuranta]]
- [[Shinya Kojima]]
- [[Koke (jalgpallur)|Koke]]
- [[Kaspar Kokk]]
- [[Väinö Kokkinen]]
- [[Aleksandr Kokko]]
- [[Pekka Kokkonen]]
- [[Sara Kolak]]
- [[Karel Kolář]]
- [[Sead Kolašinac]]
- [[Antoni Kolczyński]]
- [[Eero Kolehmainen]]
- [[Hannes Kolehmainen]]
- [[Valeri Kolesnik]]
- [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]]
- [[Vladimir Kolev]]
- [[Reena Koll]]
- [[Jan Koller]]
- [[Kristo Kollo]]
- [[Giórgos Kolokythás]]
- [[Juri Kolomojets]]
- [[Fjodor Koltšin]]
- [[Pavel Koltšin]]
- [[Alevtina Koltšina]]
- [[Jana Kolukanova-Haitz]]
- [[Nikita Kolyaev]] 
- [[Tibor Komáromi]]
- [[Leo Komarov]]
- [[Kristjan Kombe]]
- [[Daniel Komen]]
- [[Vincent Kompany]]
- [[Pape Moussa Konaté]]
- [[Geoffrey Kondogbia]]
- [[Arouna Koné]]
- [[Bakari Koné]]
- [[Lukáš Konečný]]
- [[Travis Konecny]]
- [[Humpy Koneru]]
- [[Terence Kongolo]]
- [[Ferenc Konrád]]
- [[Otto Konrad]]
- [[Akitsugu Konno]]
- [[Ezri Konsa]]
- [[Oliver Konsa]]
- [[Vitali Konstantinov]]
- [[Einar Kont]] 
- [[Anett Kontaveit]]
- [[Pávlos Kontídes]]
- [[Henri Kontinen]]
- [[Petri Kontiola]]
- [[Pentti Kontula]]
- [[Peter Konyegwachie]]
- [[Andres Koogas]]
- [[Veli Koota]]
- [[Taavi Koovit]]
- [[Anže Kopitar]]
- [[Petteri Koponen]]
- [[Kaido Koppel]]
- [[Gennadi Korban]]
- [[Olga Korbut]]
- [[Valentin Kordas]]
- [[Janne Korhonen]]
- [[Mihhail Korhov]]
- [[Shedrack Kibet Korir]]
- [[Greta Korju]]
- [[Kevin Korjus]]
- [[Tapio Korjus]]
- [[Mikheil Korkia]] 
- [[Aleksandr Koroljov]] 
- [[Natalja Korosteljova]]
- [[Kiira Korpi]]
- [[Lauri Korpikoski]]
- [[Joonas Korpisalo]]
- [[Lisbeth Korsmo]]
- [[Robert Korzeniowski]]
- [[Laurent Koscielny]]
- [[Harri Koskela]]
- [[Vesa Koskela]]
- [[Ilkka Koski]]
- [[Jarno Koskiranta]]
- [[Tristan Koskor]]
- [[Tatjana Kossintseva]]
- [[Viktor Kossitškin]]
- [[Georgi Kostadinov]]
- [[Stefka Kostadinova]]
- [[Ivica Kostelić]]
- [[Janica Kostelić]]
- [[Aleksandra Kostenjuk]]
- [[Filip Kostić]]
- [[Diego Kostner]]
- [[Kalevi Kosunen]]
- [[Vjatšeslav Košelev]]
- [[Vassili Košetškin]]
- [[Jevgeni Koševoi]]
- [[István Kozma]]
- [[Primož Kozmus]]
- [[Ljubov Kozõreva]]
- [[Dušan Kožíšek]]
- [[Artur Kotenko]]
- [[Jesperi Kotkaniemi]]
- [[Johannes Kotkas]]
- [[Toivo Kotov]]
- [[Tatjana Kotova]]
- [[Sage Kotsenburg]]
- [[Rudolf Kott]] 
- [[Dieter Kottysch]]
- [[Tomáš Koubek]]
- [[Jules Koundé]]
- [[Mikko Kousa]]
- [[Niko Kovač]]
- [[Robert Kovač]]
- [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]]
- [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]]
- [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] 
- [[Joe Kovacs]]
- [[Heikki Kovalainen]]
- [[Anastassia Kovalenko]]
- [[Igor Kovalenko]]
- [[Pāvels Kovaļovs]] 
- [[Ainārs Kovals]]
- [[Jan Kovář]]
- [[Justyna Kowalczyk]]
- [[Yig'al Koyfman]] 
- [[Robert Krabbendam]]
- [[Alvin Kraenzlein]]
- [[Emil Krafth]]
- [[Rudolf Kraj]]
- [[Māris Krakops]]
- [[Alex Král]]
- [[Christoph Kramer]]
- [[Sven Kramer]]
- [[Vladimir Kramnik]]
- [[Niko Kranjčar]]
- [[Luan Krasniqi]]
- [[Olesja Krasnomovets]]
- [[Evi Krass]]
- [[Tristan Krass]]
- [[Jarmila Kratochvílová]]
- [[Inessa Kravets]]
- [[Evald Kree]]
- [[Liina Kree]]
- [[Aleksander Kreek]]
- [[Ardo Kreek]]
- [[Vladislav Kreida]]
- [[Chris Kreider]]
- [[David Krejčí]]
- [[Jakub Krejčík]]
- [[Barbora Krejčíková]]
- [[Dario Krešić]]
- [[Janusz Krężelok]]
- [[Rene Krhin]]
- [[Kerr Kriisa]]
- [[Sindra Kriisa]]
- [[Valmo Kriisa]]
- [[Kalle Kriit]]
- [[Anatoli Krikun]]
- [[Eron Krillo]] 
- [[Juri Krimarenko]]
- [[Voldemar Krimm]]
- [[Roy Krishna]]
- [[Heinrich Kristal]]
- [[Marko Kristal]]
- [[Emil Kristensen]]
- [[Marthe Kristoffersen]]
- [[Michal Krištof]]
- [[Ilja Krivošein]]
- [[Irõna Krjuko]]
- [[Nikita Krjukov]]
- [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]]
- [[Bojan Krkić]]
- [[Nikolai Krogius]]
- [[Ranomi Kromowidjojo]]
- [[Staffan Kronwall]]
- [[Tooni Kroon]]
- [[Felix Kroos]]
- [[Nenad Krstić]]
- [[Marcin Krzywański]]
- [[Klaus Kröll]]
- [[Frantz Kruger]]
- [[Dmitri Kruglov]]
- [[Nikolai Kruglov]]
- [[Nikolai Kruglov seenior]]
- [[Tim Krul]]
- [[Malle Krunks]]
- [[Robbie Kruse]]
- [[Tiina Krutob]]
- [[Tiit Krutob]]
- [[Vladimir Krutov]]
- [[Karl Kruuda]]
- [[Parri Kruuda]]
- [[Herman Kruusenberg]]
- [[Krista Kruuv]]
- [[Toomas Krõm]]
- [[Marcus Krüger]]
- [[Grzegorz Krychowiak]]
- [[Adam Kszczot]]
- [[Elju Kubi]]
- [[Robert Kubica]]
- [[John Kuck]]
- [[Juraj Kucka]]
- [[Jan Kudlička]]
- [[Daisy Kudre]]
- [[Doris Kudre]]
- [[Fjodor Kudrjašov]]
- [[Juri Kudrjašov]]
- [[Deniss Kudrjavtsev]]
- [[Fred Kudu]]
- [[Bessik Kuduhhov]]
- [[Darcy Kuemper]]
- [[Virpi Kuitunen]]
- [[Heino Kuivjõgi]]
- [[Dean Kukan]]
- [[Johannes Kukebal]]
- [[Artur Kukk]]
- [[Ille Kukk]]
- [[Kati Kukk]]
- [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]]
- [[Sigvard Kukk]]
- [[Roman Kuklin]]
- [[Toni Kukoč]]
- [[Merili Kukuškin]]
- [[Dainis Kūla]]
- [[Brett Kulak]]
- [[Galina Kulakova]]
- [[Aleksandr Kulatšenko]]
- [[Győző Kulcsár]]
- [[Riho Kuld]]
- [[Paul Kuldkepp]]
- [[Jerzy Kulej]]
- [[Aleksandr Kulik]]
- [[Nikolai Kuljomin]]
- [[Andres Kull]]
- [[Ilmar Kullam]]
- [[Valentina Kullam]]
- [[Gert Kullamäe]]
- [[Kadi Kullerkann]]
- [[Liis Kullerkann]]
- [[Raimo Kulli]]
- [[Karl Kullisaar]] 
- [[Dejan Kulusevski]]
- [[Tomáš Kundrátek]]
- [[Iser Kuperman]] 
- [[Martin Kupper]]
- [[Mindaugas Kupšas]]
- [[Njazi Kuqi]]
- [[Sean Kuraly]]
- [[Kevin Kurányi]]
- [[Richard Kuremaa]]
- [[Jürgen Kuresoo]]
- [[Toivo Kurg]]
- [[Larissa Kurkina]]
- [[Anna Kurnikova]]
- [[Jari Kurri]]
- [[Harry Kurschat]]
- [[Layvin Kurzawa]]
- [[Keijo Kurttila]]
- [[Rodions Kurucs]]
- [[Igor Kurve]]
- [[Rudolf Kus]]
- [[Alo Kuslap]]
- [[Kaur Kuslap]]
- [[Albert Kusnets]]
- [[Tomasz Kuszczak]]
- [[Olga Kuzenkova]]
- [[Vladimir Kuzin]]
- [[Krystian Kuźmicz]]
- [[Gennadi Kuzmin]]
- [[Anastassija Kuzmina]]
- [[Svetlana Kuznetsova]]
- [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] 
- [[Martin Kutman]]
- [[Vladimir Kuts]]
- [[Oleg Kutšerenko]]
- [[Marija Kutšina]]
- [[Nora Kutti]]
- [[Vitali Kutuzov]]
- [[Kristin Kuuba]]
- [[Jaanus Kuum]]
- [[Roman Kuura]] 
- [[Timo Kuus]]
- [[Kristian Kuusela]]
- [[Mart Kuusik]]
- [[Reijo Kuusik]]
- [[Kristina Kuusk]]
- [[Märten Kuusk]]
- [[Henn Kuuskme]]
- [[Aivar Kuusmaa]]
- [[Raigo Kuusnõmm]]
- [[Pekka Kuvaja]]
- [[Dirk Kuyt]]
- [[Aloyzas Kveinys]]
- [[Manutšar Kvirkvelia]]
- [[Petra Kvitová]]
- [[Daniil Kvjat]]
- [[Aarne Kõiv]]
- [[Ira Kõiv]]
- [[Kauri Kõiv]]
- [[Küllo Kõiv]]
- [[Marge Kõrkjas]]
- [[Christian Kõrtsmik]]
- [[Karl Käbi]]
- [[Jüri Käen]]
- [[Risto Kägo]]
- [[Kaapo Kähkönen]]
- [[Kristen Kähr]]
- [[Enn Käiss]]
- [[Uno Källe]]
- [[Kim Källström]]
- [[David Kämpf]]
- [[Osvald Käpp]]
- [[Olle Kärner]]
- [[Rain Kärner]]
- [[Algo Kärp]]
- [[Siim Kärson]]
- [[Marleen Käämer]]
- [[Katrin Käärt]]
- [[Rupert König]] 
- [[Zoltán Kővágó]]
- [[Karel Kübar]]
- [[Silver Kübar]]
- [[Rita Kühne]]
- [[Kaido Külaots]]
- [[Kalev Külv]]
- [[Valter Külvet]]
- [[Peeter Kümmel]]
- [[Kaarel Kümnik]]
- [[Mait Künnap]]
- [[Herbert Kütt]]
- [[Karli Kütt]]
- [[Andreas Küttel]]
- [[Anne Kyllönen]]

== L ==
[[Shirley De La Hunty-Strickland]]
- [[Kertu Laak]]
- [[Eda Laan]]
- [[Osvald Laan]]
- [[Andres Laanemägi]] 
- [[Tanel Laanmäe]]
- [[Juss Laansoo]]
- [[Maario Laansoo]]
- [[Getter Laar]]
- [[Ave-Lii Laas]]
- [[Liina Laasma]]
- [[Arnold Laasner]]
- [[Raivo Laast]]
- [[Alexandre Lacazette]]
- [[Darryl Lachman]]
- [[Andrew Ladd]]
- [[Gustav Ladva]]
- [[Sam Lafferty]]
- [[Alexis Lafrenière]]
- [[Mart Laga]]
- [[Bernard Lagat]] 
- [[Lauri Lahesalu]]
- [[Philipp Lahm]]
- [[Sander Laht]]
- [[Johannes Lahti]]
- [[Sander Laid]]
- [[Eerik Laidsaar]]
- [[Emma Laine]]
- [[Karin Laine]]
- [[Stefan Lainer]]
- [[Leslie Laing]]
- [[Juris Laipenieks]]
- [[Toivo Laitamm]]
- [[Mart Lajal]]
- [[Samppa Lajunen]]
- [[Ville Lajunen]]
- [[Nemanja Lakić-Pešić]]
- [[Vasílios Lákis]]
- [[Annika Lall]]
- [[Adam Lallana]]
- [[Shawn Lalonde]]
- [[Stéphane Lambiel]]
- [[Madis-Tõnu Lambin]]
- [[Karli Lambot]]
- [[Érik Lamela]]
- [[Laurent Lamothe]]
- [[Enno Lamp]]
- [[Frank Lampard]]
- [[Anamarija Lampič]]
- [[Jason Lamy-Chappuis]]
- [[Marja-Liisa Landar]]
- [[Anton Lander]]
- [[Dominik Landertinger‎]]
- [[Chico Landi]]
- [[Raúl Landini]]
- [[Floyd Landis]] 
- [[Ádám Lang]]
- [[André Lange]]
- [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]]
- [[Marko-Matteus Langel]]
- [[Zigurds Lanka]]
- [[Kevin Lankinen]]
- [[Jiří Lanský]]
- [[Róbert Lantoši]]
- [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]]
- [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]]
- [[Aymeric Laporte]]
- [[Elle Lapp]]
- [[Cyle Larin]]
- [[Ville Larinto]]
- [[Igor Larionov]]
- [[Dylan Larkin]]
- [[Andrei Larkov]]
- [[Ernst Larsen]]
- [[Adam Larsson]]
- [[Henrik Larsson]]
- [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]]
- [[Martin Larsson]]
- [[Mats Larsson]]
- [[Peter Larsson]]
- [[Rune Larsson]]
- [[Sebastian Larsson]]
- [[Emanuel Lasker]]
- [[August Lass]]
- [[Riitta Liisa Lassila]]
- [[Aleksandr Lastin]]
- [[Curtis Lazar]]
- [[Heinz Lazek]]
- [[Darko Lazović]]
- [[Larissa Lazutina]]
- [[Nicholas Latifi]]
- [[Vladimir Latin]] 
- [[Jari-Matti Latvala]]
- [[Larissa Latõnina]]
- [[Milda Lauberte]]
- [[Niki Lauda]]
- [[Abel Laudonio]]
- [[Michael Laudrup]]
- [[Sulev Laugasson]]
- [[Karl Patrick Lauk]]
- [[Ülar Lauk]]
- [[Indrek Lauri]]
- [[Oliver Lauridsen]]
- [[Louis Laurie]]
- [[Tiina Laurisson]]
- [[Taavi Laurits‎]]
- [[Rod Laver]]
- [[Renaud Lavillenie]]
- [[Natalja Lavrova]]
- [[Miguel Layún]]
- [[Chad Le Clos]]
- [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]]
- [[Julija Leanciuk]]
- [[Rafael Leão]]
- [[Tatjana Lebedeva]] 
- [[Brian Lebler]]
- [[Jan Lecjaks]]
- [[Benjamin Lecomte]]
- [[Nick Leddy]]
- [[Ester Ledecká]]
- [[Katie Ledecky]]
- [[Ryan Ledson]]
- [[Lee Chang-hwan]]
- [[Lee Jae-sung]]
- [[Kurk Lee]]
- [[Norvel Lee]] 
- [[Roger Lee]]
- [[Vallo Leet]]
- [[Liivo Leetma]]
- [[Aldo Leetoja]]
- [[Aleksandr Legkov]]
- [[Adam Legzdins]]
- [[Katrina Lehis]]
- [[Jens Lehmann]]
- [[Robin Lehner]]
- [[Jori Lehterä]]
- [[Martti Lehtevä]]
- [[Lauri Lehtinen]]
- [[Olli Lehtinen]]
- [[Kadri Lehtla]] 
- [[Kaire Leibak]]
- [[Taylor Leier]]
- [[Brendan Leipsic]]
- [[Lauri Leis]]
- [[Toomas Leius]]
- [[Lucas Leiva]]
- [[Péter Lékó]]
- [[Viktoria Leks]]
- [[Marko Lelov]]
- [[Lauri Lelumees]]
- [[Thomas Lemar]]
- [[Mati Lember]]
- [[Eric Lemming]]
- [[Marek Lemsalu]]
- [[Juan Carlos Lemus]]
- [[Alex Len]]
- [[Aleksandr Lenderman]]
- [[Ivan Lendl]]
- [[Clément Lenglet]]
- [[Levente Lengyel]]
- [[Aaron Lennon]]
- [[Bernd Leno]]
- [[Mark Lenzi]]
- [[Jaan Lentsius]]
- [[Aigar Leok]]
- [[Tanel Leok]]
- [[Väino Leok]]
- [[Raido Leokin]]
- [[Johnny Leoni]]
- [[Ellen Leonova]]
- [[Laura Lepasalu]]
- [[Muza Lepik]]
- [[Ranet Lepik]]
- [[Sander Lepik]]
- [[Tõnu Lepik]]
- [[Brent Lepistu]]
- [[Laura Lepistö]]
- [[Sami Lepistö]]
- [[Jaan Lepp]]
- [[Samuli Leppiaho]]
- [[Lauri Leppik]]
- [[Lea Leppik]]
- [[Mihkel Leppik]]
- [[Antti Leppänen]]
- [[Ergas Leps]]
- [[Petăr Lesov]]
- [[Roland Lessing]] 
- [[Ferdinand Lester]]
- [[Rostislav Leštšinski]]
- [[Jason Lezak]]
- [[Kris Letang]]
- [[Vinni Lettieri]]
- [[Evelyne Leu]] 
- [[Allar Levandi]] 
- [[Anna Levandi]] 
- [[Armand Levandi]] 
- [[Amaury Leveaux]]
- [[Olga Levina]]
- [[Artem Levizi]] 
- [[Julia Levtšenko]]
- [[Marcin Lewandowski]]
- [[Robert Lewandowski]]
- [[Carl Lewis]]
- [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]]
- [[Lennox Lewis]]
- [[Vital L'Hoste]]
- [[Jet Li]]
- [[Li Na]]
- [[Li Nan]]
- [[Li Xuezhi]]
- [[Li Xueyao]]
- [[Kamila Lićwinko]]
- [[Jimmy Lidberg]]
- [[Ervin Liebert]]
- [[Ted Ligety]]
- [[Janno Ligur]]
- [[Mirjam Liimask]]
- [[Gerli Liinamäe]]
- [[Andres Liinat]]
- [[Marten Liiv]]
- [[Kalju Liiva]]
- [[Frank Liivak]]
- [[Jaanus Liivak]]
- [[Toomas Liivak]]
- [[Toomas Liivak (vehkleja)]]
- [[Elvis Liivamägi]] 
- [[Martin Liivamägi]]
- [[Siim Liivik]] 
- [[Maksim Liksutov]]
- [[Aleksander Lilender]] 
- [[Andor Lilienthal]]
- [[Jakob Lilja]]
- [[Timothy Liljegren]]
- [[Agnes Lill]]
- [[Arvo Lill]]
- [[Heino Lill]]
- [[Jüri Lill]]
- [[Tiina Lillak]]
- [[Risto Lillemets]]
- [[Marcel Limage]] 
- [[Jorma Limmonen]]
- [[Benjamin Limo]]
- [[Lin Dan]]
- [[Jeremy Lin]]
- [[Nicolae Linca]]
- [[Björn Lind]]
- [[Jouko Lindberg]] 
- [[Oscar Lindberg]]
- [[Anders Lindbäck]]
- [[Andreas Linde]]
- [[Johan Linde]]
- [[Esa Lindell]]
- [[Victor Lindelöf]]
- [[Ryan Lindgren]]
- [[Elias Lindholm]]
- [[Ulla Lindkvist]]
- [[Matt Lindland]] 
- [[Meelis Lindmaa]]
- [[Alari Lindmäe]]
- [[Rein Lindmäe]]
- [[Åke Lindman]]
- [[Joel Lindpere]]
- [[Joakim Lindström]]
- [[Gary Lineker]]
- [[Mary Lines]]
- [[Karol Linetty]]
- [[Inno Ling]]
- [[Jesse Lingard]]
- [[Bjarne Lingås]]
- [[Illar Link]]
- [[Martin Linnamägi]]
- [[Lehar Linno]]
- [[Tarmo Linnumäe]]
- [[Sander Linnus]]
- [[Dmitri Lipartov]]
- [[Dmitri Lipetski]]
- [[Julija Lipnitskaja]]
- [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]]
- [[Marcello Lippi]]
- [[Jaak Lipso]]
- [[Li Lirisman]]
- [[Jaŭvheni Lisaviec]]
- [[Piotr Lisek]]
- [[Sabine Lisicki]]
- [[Natalja Lissovskaja]]
- [[Sonny Liston]]
- [[Adam Liška]]
- [[Jari Litmanen]]
- [[Pierre Littbarski]]
- [[Broc Little]]
- [[Sergei Litvinov]]
- [[Marta Litõnska]]
- [[Liu Xiang]]
- [[Ari-Pekka Liukkonen]]
- [[Vitantonio Liuzzi]]
- [[Dominik Livaković]]
- [[Oleg Ljadov]]
- [[Adem Ljajić]]
- [[Roar Ljøkelsøy]]
- [[Zlatan Ljubijankić]]
- [[Roman Ljubimov]]
- [[Fredrik Ljungberg]]
- [[Mikael Ljungberg]]
- [[Diego Llorente]]
- [[Fernando Llorente]]
- [[Marcos Llorente]]
- [[Carli Lloyd]]
- [[Ivan Lobai]]
- [[Tim Lobinger]]
- [[Stanislav Lobotka]]
- [[Ryan Lochte]]
- [[Robin Lod]]
- [[Renan Lodi]]
- [[Todd Lodwick]]
- [[Sébastien Loeb]]
- [[Valeri Loginov]]
- [[Stefan Loibl]]
- [[Erhard Loit]]
- [[Karoliine Loit]]
- [[Meelis Loit]]
- [[Wolfgang Loitzl]] 
- [[Freddy Loix]]
- [[Priit Lokutšievski]]
- [[Marcelo Lomba]]
- [[David Lombán]]
- [[Pavel Londak]]
- [[Jack London (kergejõustiklane)]]
- [[Jack London (poksija)]]
- [[Shane Long]]
- [[Marianna Longa]]
- [[Paavo Lonkila]]
- [[Rudolf Loo]]
- [[Johannes Looaru]]
- [[Håkan Loob]]
- [[Ademola Lookman]]
- [[Uno Loop]]
- [[Viljar Loor]]
- [[Arnold Loorits]]
- [[Éverton Lopes]] 
- [[Álex López]]
- [[Diego López]]
- [[Héctor López]]
- [[José María López]]
- [[Pau López]]
- [[Sandro Lopopolo]]
- [[Jhilmar Lora]]
- [[Iker Losada]]
- [[Hillar Loskit]]
- [[Pavel Loskutov]]
- [[Jüri Lossmann]] 
- [[Anthony Lozano]]
- [[Hirving Lozano]]
- [[Rafael Lozano]] 
- [[Jordan Lotomba]]
- [[Spyrídon Loúis]]
- [[Imran Louza]]
- [[Kevin Love]]
- [[Alberto Lovell]]
- [[Guillermo Lovell]]
- [[Santiago Lovell]]
- [[Jack Lovelock]]
- [[Dejan Lovren]]
- [[Adam Lowry]]
- [[Shane Lowry]]
- [[Matthew Lowton]]
- [[Smbat Lputjan]]
- [[Edrisa Lubega]]
- [[Cristiano Lucarelli]]
- [[Ayrton Lucas]]
- [[Carlos Lucas]]
- [[Lúcio]]
- [[Frank Luck]]
- [[Meelis Ludvig]]
- [[Rasmus Luhakooder]]
- [[Arnold Luhaäär]]
- [[Olaf Luiga]]
- [[Karl-Eerik Luigend]] 
- [[Helmuth Luik]]
- [[Leila Luik]]
- [[Liina Luik]]
- [[Lily Luik]]
- [[Margus Luik]]
- [[Mihkel-Matteus Luik]]
- [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]]
- [[David Luiz]]
- [[Luiz Gustavo]] 
- [[Carolina Luján]]
- [[Romelu Lukaku]]
- [[Jevgeni Lukjanenko]]
- [[Aleksandar Luković]]
- [[Leo Luks]]
- [[Fred Børre Lundberg]]
- [[Christian Lundgaard]]
- [[Patrik Lundh]]
- [[Erik Lundqvist]]
- [[Henrik Lundqvist]]
- [[Joel Lundqvist]]
- [[Martin Lundström]]
- [[Massimo Luongo]]
- [[Constantin Lupulescu]]
- [[Georg Lurich]]
- [[Jānis Lūsis]]
- [[Anatoli Lutikov]]
- [[Siim Luts]]
- [[Toivo Luts]]
- [[Ormar Lutsberg]]
- [[Risto Luukkonen]]
- [[Timo Lõhmus]]
- [[Tatjana Lõssenko]]
- [[Joann Lõssov]]
- [[Peeter Lõuk]]
- [[Saron Läänmäe]]
- [[Grigori Löwenfisch]]
- [[Viktor Lööv]]
- [[Villem Lüüs]]
- [[Kevin Lyde]]
- [[Noah Lyles]]
- [[Evan Lysacek]]

== M ==
[[Ma Lin]]
- [[Ma Long]]
- [[August Maalstein]]
- [[Silver Maar]]
- [[Artur Maasik]]
- [[Laura Maasik]]
- [[Alges Maasikmets]]
- [[Karel Maaten]]
- [[Nigul Maatsoo]]
- [[Richard Mabuza]]
- [[Brooks Macek]]
- [[Ramūnas Mačežinskas]] 
- [[Dean Macey]]
- [[Vítězslav Mácha]]
- [[Oldřich Machač]]
- [[Tatsuki Machida]]
- [[Krzysztof Mączyński]]
- [[Tiit Madalvee]]
- [[Merike Madar]]
- [[James Maddison]]
- [[Anthony Madigan]]
- [[Jens-Erik Madsen]]
- [[Jaak Mae]]
- [[Joakim Mæhle]]
- [[Vincenzo Maenza]]
- [[Pablo Maffeo]]
- [[Jiří Magál]]
- [[Josh Magennis]]
- [[Maurren Higa Maggi]]
- [[Christian Maggio]]
- [[Parham Maghsoodloo]]
- [[Thomas Magnuson]]
- [[Jan Magnussen]]
- [[Kevin Magnussen]]
- [[Harry Maguire]]
- [[Mehdi Mahdavikia]]
- [[Phil Mahre]]
- [[Steve Mahre]]
- [[Riyad Mahrez]]
- [[Erika Mahringer]]
- [[Jaroslava Mahutšihh]]
- [[Maicon]]
- [[Jonatan Maidana]]
- [[Fred Anton Maier]]
- [[Hermann Maier]]
- [[Viktor Maigurov]]
- [[Raivo Maimre]]
- [[Ants Maiste]]
- [[Martin Maiste]]
- [[Nino Maisuradze]]
- [[Ainsley Maitland-Niles]]
- [[Nojim Maiyegun]]
- [[Josh Maja]]
- [[Petra Majdič]] 
- [[István Majoros]] 
- [[Róbert Mak]]
- [[Cale Makar]]
- [[Sergei Makarov]]
- [[Roy Makaay]]
- [[Claude Makélélé]]
- [[Taoufik Makhloufi]]
- [[Kari Makkonen]]
- [[Andrei Makovejev]]
- [[Geórgios Makrópoulos]]
- [[Andrei Makrov]]
- [[Nemanja Maksimović]]
- [[Piotr Małachowski]]
- [[Tyrell Malacia]]
- [[Vjatšeslav Malafejev]]
- [[Vladimir Malahhov]]
- [[Vadim Malakhatko]]
- [[Paolo Maldini]]
- [[Orlando Maldonado]]
- [[Pastor Maldonado]]
- [[Leanid Malecki]] 
- [[Denis Malgin]]
- [[Libor Malina]]
- [[Vidmantas Mališauskas]]
- [[Jevgeni Malkin]]
- [[Erkki Mallenius]]
- [[Harry Mallin]]
- [[Hugo Mallo]]
- [[Caitlin Mallory]]
- [[Harald Malmgren]]
- [[Ivar Malmikoski]] 
- [[Karl Malone]]
- [[Florent Malouda]]
- [[Deniss Malov]]
- [[Lauri Malsroos]]
- [[Egert Malts]]
- [[Jelena Malõgina]]
- [[Adam Małysz]]
- [[Priscilla Mamba]]
- [[Mihhail Mamiašvili]]
- [[Gianluca Mancini]]
- [[Roberto Mancini]]
- [[Julia Mancuso]]
- [[Steve Mandanda]]
- [[Endla Mandel]]
- [[Aïssa Mandi]]
- [[Siim Mandre]]
- [[Rene Mandri]]
- [[Mario Mandžukić]]
- [[Edoardo Mangiarotti]]
- [[Miréla Maniáni]]
- [[Radivoje Manić]]
- [[Maniche]]
- [[Maurice Manificat]]
- [[Nazõr Mankijev]]
- [[Valentin Mankin]]
- [[Priit Mann]]
- [[Johannes Mannert]]
- [[Tatjana Mannima]]
- [[Emilija Manninen]]
- [[Hannu Manninen]]
- [[Peyton Manning]]
- [[Ari Mannio]]
- [[Vito Mannone]]
- [[Nigel Mansell]]
- [[İlhan Mansız]]
- [[Mikko Mantere]]
- [[Anthony Mantha]]
- [[Mhithar Manukjan]]
- [[Luvo Manyonga]]
- [[Roxana Maracineanu]]
- [[Diego Maradona]]
- [[Edu Marangon]]
- [[Fernando Marçal]]
- [[Rogelio Marcelo]]
- [[Solly March]]
- [[Jonathan Marchessault]]
- [[Claudio Marchisio]]
- [[Rocky Marciano]]
- [[Šarūnas Marčiulionis]]
- [[Mihkel Mardna]]
- [[Sandro Mareco]]
- [[Moussa Marega]]
- [[Lea Maremäe]]
- [[Vilve Maremäe]]
- [[Juan Luis Marén]]
- [[Flo Marfaing]]
- [[Aleksander Margiste]]
- [[Pablo Marí]]
- [[Brian Mariano]]
- [[Adrian Mariappa]]
- [[Luca Marin]]
- [[Marko Marin]]
- [[Răzvan Marin]]
- [[Martin Marinčin]]
- [[Shawn Marion]]
- [[Nicklas Maripuu]]
- [[Kalevi Marjamaa]]
- [[Pekka Marjamäki]]
- [[Vidas Markevičius]]
- [[Ánninos Markoullídis]]
- [[Dmitri Markov]]
- [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]]
- [[Andri Markovitš]]
- [[Marek Marksoo]]
- [[Jacob Markström]]
- [[Ago Markvardt]]
- [[Margaret Markvardt]]
- [[Kristian Marmor]]
- [[Mitch Marner]]
- [[Géza Maróczy]]
- [[Patrick Maroon]]
- [[Rafael Márquez]]
- [[Kati-Kreet Marran]]
- [[Marta Vieira da Silva|Marta]]
- [[Christian Marti]]
- [[Roger Martí]]
- [[Henry Martín]]
- [[Kevin Martin]]
- [[Gabriel Martinelli]]
- [[Nicolae Martinescu]]
- [[Alec Martinez]]
- [[Emiliano Martínez]]
- [[Iñigo Martínez]]
- [[Pity Martínez]]
- [[Roberto Martínez]]
- [[Saul Martínez]]
- [[Gerardo Martino]]
- [[Jordan Martinook]]
- [[Pascal Martinot-Lagarde]]
- [[Obafemi Martins]]
- [[Victor Martins]]
- [[Quenten Martinus]]
- [[Anita Márton]]
- [[Aleksei Martšenko]]
- [[Nikita Martõnov]] 
- [[Adam Marušić]]
- [[Bert van Marwijk]]
- [[Omar Mascarell]]
- [[Javier Mascherano]]
- [[Pavel Maslák]]
- [[Margarita Maslennikova]]
- [[Lukáš Masopust]]
- [[Felipe Massa]]
- [[Paul Masson]]
- [[Nicolás Massú]]
- [[Svetlana Masterkova]]
- [[Edgaras Mastianica]]
- [[Hachim Mastour]]
- [[Athanásios Mastrovasílis]]
- [[Tina Maze]]
- [[Gastón Mazzacane]]
- [[Walter Mazzarri]]
- [[Hermann Mazurkiewitsch]]
- [[Jaime Mata]]
- [[Juan Mata]]
- [[Marco Materazzi]]
- [[Samuel Matete]]
- [[Mike Matheson]]
- [[Jérémy Mathieu]]
- [[Nemanja Matić]]
- [[Marjo Matikainen-Kallström]]
- [[Tuuli Matinsalo]]
- [[Joël Matip]]
- [[Julia Matojan]]
- [[Léo Matos]]
- [[Juho Matsalu]]
- [[Terje Matsik]]
- [[Mario Matt]]
- [[Cristiano da Matta]]
- [[Auston Matthews]]
- [[Vincent Matthews]]
- [[Lothar Matthäus]]
- [[Kurt Mattsson]] 
- [[Matti Mattsson]]
- [[Blaise Matuidi]]
- [[Michał Matuszewski]]
- [[Natalja Matvejeva]]
- [[Eve-Mai Maurer]]
- [[Lembit Maurer]]
- [[Amélie Mauresmo]]
- [[Alexandru Maxim]]
- [[Fiona May]]
- [[Kévin Mayer]]
- [[Borja Mayoral]]
- [[Floyd Mayweather]]
- [[Kevin Mbabu]]
- [[Martial Mbandjock]]
- [[Françoise Mbango Etone]]
- [[Chancel Mbemba]]
- [[Bryan Mbeumo]]
- [[Raïs M'Bolhi]]
- [[Réginald Mbu Alidor]]
- [[Kenneth McArthur]]
- [[Charlie McAvoy]]
- [[Wilbert McClure]]
- [[John McCormack (poksija)|John McCormack]]
- [[Steven McCrory]]
- [[Michael McCullagh]]
- [[Wayne McCullough]]
- [[Mildred McDaniel]]
- [[Connor McDavid]]
- [[Ryan McDonagh]]
- [[Antonio McDyess]]
- [[John McEnroe]]
- [[Aiden McGeady]]
- [[Brock McGinn]]
- [[John McGinn]]
- [[David McGoldrick]]
- [[Ryan McGowan]]
- [[Tracy McGrady]]
- [[Callum McGregor]]
- [[Rory McIlroy]]
- [[Matt McKay]]
- [[Brian McKeever]]
- [[Weston McKennie]]
- [[George McKenzie]]
- [[James McKenzie]]
- [[Emma McKeon]]
- [[Keith McLeod]]
- [[Omar McLeod]]
- [[Brayden McNabb]]
- [[John McNally]]
- [[Dwight McNeil]]
- [[Alister McRae]] 
- [[Colin McRae]]
- [[Jimmy McRae]]
- [[Richard McTaggart]] 
- [[Scott McTominay]]
- [[Mirjana Medić]]
- [[Anabel Medina Garrigues]]
- [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]]
- [[Olga Medvedtseva]]
- [[Ben Mee]]
- [[Kris Meeke]]
- [[Cliff Meely]]
- [[Marko Meerits]]
- [[Mart Meeru]]
- [[Janek Meet]]
- [[Jaycob Megna]]
- [[Shekhar Mehta]]
- [[Keity Meier]]
- [[Maaris Meier]]
- [[Rudolf Meier]]
- [[Rudolf Meijel]]
- [[Viesturs Meijers]]
- [[Rūta Meilutytė]]
- [[Fernando Meira]]
- [[Raul Meireles]]
- [[Kimmie Meissner]]
- [[Küllike Meister]] 
- [[Soualiho Meïté]]
- [[Marie Mejzlíková I]]
- [[Marie Mejzlíková II]]
- [[Karel Mejta]]
- [[Vladimir Melanin]]
- [[Antoine Mélinon]]
- [[Mihaela Melinte]]
- [[Olof Mellberg]]
- [[Oussama Mellouli]]
- [[Faina Melnik]]
- [[Juri Melnitšenko]]
- [[Felipe Melo]]
- [[Thiago Mendes]]
- [[Brais Méndez]]
- [[Héctor Méndez]]
- [[Jesús Méndez]]
- [[Luis Méndez]]
- [[Mario Méndez]]
- [[Édouard Mendy]]
- [[Nampalys Mendy]]
- [[Osleidys Menéndez]]
- [[Jérémy Ménez]]
- [[Pietro Mennea]]
- [[Boris Meos]] 
- [[Chris Mepham]]
- [[Umut Meraş]]
- [[Gabriel Mercado]]
- [[Dawson Mercer]]
- [[Axel Merckx]]
- [[Argo Meresaar]]
- [[Roberto Merhi]]
- [[Boris Merilain]]
- [[Emanuel Merins]]
- [[Ülle Merisalu]] 
- [[Ando Meritee]]
- [[Kazys Merkis]]
- [[Erkki Meronen]]
- [[Kari Meronen]] 
- [[Risto Meronen]]
- [[Aries Merritt]]
- [[LaShawn Merritt]]
- [[Elvis Merzļikins]]
- [[Dries Mertens]]
- [[Illan Meslier]]
- [[Daniel Mesotitsch‎]]
- [[Lionel Messi]]
- [[Ņikita Meškovs]]
- [[Karol Mets]]
- [[Toomas Mets]]
- [[Nino Metsar]]
- [[Peeter Metsar]]
- [[Juha Metsola]]
- [[Margus Metstak]]
- [[Pärtel Mettig]]
- [[Juhan Mettis]]
- [[Thomas Meunier]]
- [[Pim Meurs]]
- [[Andy van der Meyde]]
- [[Michael Michaelsen]]
- [[Roger Michelot]]
- [[Helle-Iris Michelson]]
- [[Andy Miele]]
- [[Normunds Miezis]]
- [[Juha Mieto]]
- [[Simon Mignolet]]
- [[Franjo Mihalić]]
- [[Svjatoslav Mihhailjuk]]
- [[Jelena Mihhailovskaja]]
- [[Kristiine Miilen]]
- [[Vladas Mikėnas]]
- [[Andreas Mikkelsen]]
- [[Tobias Mikkelsen]]
- [[Pål Gunnar Mikkelsplass]]
- [[Evald Mikson]]
- [[Kristóf Milák]]
- [[Sonny Milano]]
- [[Philip Milanov]]
- [[Nikola Milenković]]
- [[Héctor Milián]]
- [[Sergej Milinković-Savić]]
- [[Éder Militão]]
- [[Diego Milito]]
- [[Karel Miljon]]
- [[Andrea Miller]] 
- [[Bode Miller]]
- [[Reggie Miller]]
- [[Shaunae Miller]]
- [[John Atta Mills]] 
- [[James Milner]]
- [[Mikk Miländer]]
- [[Alain Mimoun]]
- [[Santi Mina]]
- [[Yerry Mina]]
- [[Tyrone Mings]]
- [[Gabriele Minì]]
- [[Valeri Minkenen]]
- [[Aleksei Mirantšuk]]
- [[Sander Mirme]]
- [[Nikola Mirotić]]
- [[Dave Mirra]]
- [[Roberts Misāns]]
- [[Seraina Mischol]]
- [[Aleksander Miśta]]
- [[Nikolai Mištšanski]]
- [[Aleksandar Mitrović]]
- [[Stefan Mitrović]]
- [[Aleksander Mitt]]
- [[Andrus Mitt]]
- [[Arnold Mitt]]
- [[Raido Mitt]]
- [[Yukinori Miyabe]]
- [[Johan Mjällby]]
- [[Henrikh Mkhitarjan]]
- [[Lilith Mkrttšhjan]]
- [[Michael Mmoh]]
- [[Magnus Moan]]
- [[Luka Modrić]]
- [[Geir Moen]]
- [[John Moffitt]]
- [[Torgny Mogren]]
- [[Scott Moir]]
- [[Niklas Moisander]] 
- [[Johan Mojica]]
- [[Bertil Molander]]
- [[Rodrigo Moledo]]
- [[Alicia Molik]]
- [[Alfred Molimard]]
- [[Jorge Molina Vidal]]
- [[Ille Molloka]]
- [[Sean Monahan]]
- [[Ion Monea]]
- [[Nikolai Monov]]
- [[Nacho Monreal]]
- [[Tiago Monteiro]]
- [[César Montes]]
- [[Luis Montes]]
- [[Fábio César Montezine]]
- [[Tim Montgomery]] 
- [[Juan Pablo Montoya]]
- [[Martín Montoya]]
- [[Kieffer Moore]]
- [[Emre Mor]]
- [[Júnior Moraes]]
- [[Carlos Morales Quintana]]
- [[Álvaro Morata]]
- [[Noureddine Morceli]]
- [[Sara Moreira]]
- [[Alfredo Morelos]]
- [[Alberto Moreno]]
- [[Héctor Moreno]]
- [[Marlos Moreno]]
- [[Yipsi Moreno]]
- [[Alex Morgan]]
- [[Edward Morgan]]
- [[Thomas Morgenstern]] 
- [[Fernando Morientes]]
- [[Nikolai Morilov]]
- [[Gustavo Morínigo]]
- [[Ayumi Morita]]
- [[Terje Morka]]
- [[Michael Mørkøv]]
- [[Anastassia Morkovkina]]
- [[Tyler Morley]]
- [[Piermario Morosini]]
- [[Igor Morozov]]
- [[Marek Morozov]]
- [[Paul Morphy]] 
- [[Glenn Morris]] 
- [[Josh Morrissey]]
- [[Merle Morrisson]]
- [[Joe Morrow]]
- [[Sam Morsy]]
- [[Samuel Mosberg]]
- [[Ryan Moseley]]
- [[Eva Moser]]
- [[Simon Moser]]
- [[Annemarie Moser-Pröll]]
- [[Edwin Moses]]
- [[Victor Moses]]
- [[Glen Moss]]
- [[Timofei Mozgov]]
- [[Sergei Mozjakin]]
- [[Viktorija Motritško]]
- [[Steve Mounié]]
- [[Léo Moura]]
- [[Mustapha Moussa]]
- [[Taleb Moussa]]
- [[Ragnhild Mowinckel]]
- [[Miljan Mrdaković]]
- [[Mihheil Mtšedlišvili]]
- [[John Mugabi]]
- [[Dalilah Muhammad]]
- [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] 
- [[Karen Muir]]
- [[Laura Muir]]
- [[Nordi Mukiele]]
- [[Eridadi Mukwanga]]
- [[Mbulaeni Mulaudzi]]
- [[Rodney Mullen]]
- [[Steve Mullings]]
- [[Selma Multer]]
- [[Iker Muniain]]
- [[Yukifumi Murakami]]
- [[Margus Murakas]]
- [[Pirjo Muranen]]
- [[Ryōta Murata]]
- [[Romualdas Murauskas]]
- [[Karin Murd]]
- [[Sergei Mureiko]]
- [[Madli Murel]]
- [[Gheorghe Mureșan]]
- [[Luis Muriel]]
- [[Jeison Murillo]]
- [[Kōji Murofushi]]
- [[Josh Murphy]]
- [[Andy Murray]]
- [[Glenn Murray]]
- [[Jan Muršak]]
- [[Aniss Murtazin]]
- [[Ahmed Musa]]
- [[Mateo Musacchio]]
- [[Juan Musso]]
- [[Raul Must]]
- [[Shkodran Mustafi]]
- [[Līna Mūze]]
- [[Jake Muzzin]]
- [[Anna Muzõtšuk]]
- [[Marija Muzõtšuk]]
- [[Raiko Mutle]]
- [[Halil Mutlu]]
- [[Maria Mutola]]
- [[Dikembe Mutombo]]
- [[Adrian Mutu]]
- [[Malle Mõistlik]]
- [[Vitali Mõrnõi]]
- [[Anastassija Mõskina]]
- [[Ott Mõtsnik]]
- [[Arvo Mõttus]]
- [[Epp Mäe]]
- [[Siim Mäe]]
- [[Saku Mäenalanen]]
- [[Jarek Mäestu]]
- [[Andre Mägi]]
- [[Maris Mägi]]
- [[Rasmus Mägi]]
- [[Voldemar Mägi]]
- [[Helary Mägisalu]]
- [[Olli Mäki]]
- [[Rauno Mäkinen]]
- [[Tommi Mäkinen]]
- [[Kaisa Mäkäräinen]]
- [[Miko Mälberg]]
- [[Alfred Mäll]]
- [[Helmut Mänd]] 
- [[Eliisabet Mändmets]]
- [[Ants Mängel]]
- [[Ruth Männigo]]
- [[Petri Männikkö]]
- [[Eero Mäntyranta]]
- [[Markko Märtin]]
- [[Risto Mätas]]
- [[Jarkko Määttä]]
- [[Olli Määttä]]
- [[Jaan Mölder]]
- [[Jaan Mölder juunior]]
- [[Janika Mölder]]
- [[Manfred Mölgg]]
- [[Michael Möllenbeck]]
- [[Bathujagijn Möngöntuul]]
- [[Hanno Möttölä]]
- [[Johann Mühlegg]]
- [[Mert Müldür]]
- [[Peter Müllenberg]]
- [[Gerd Müller]]
- [[Mirco Müller]]
- [[Nicolai Müller]]
- [[Peter Müller]] (mäesuusataja)
- [[Peter Müller (poksija)]]
- [[Thomas Müller]] (jalgpallur)
- [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] 
- [[Peeter Mürk]]
- [[Martin Müürsepp]]
- [[André Myhrer]]
- [[Mika Myllylä]]
- [[Lars Myrberg]]
- [[Ferg Myrick]]
- [[Magne Myrmo]]
- [[Rey Mysterio]]
- [[Jonni Myyrä]]

== N ==
[[Mart Naaber]]
- [[Francis Naali]]
- [[Tõnis Naarits]]
- [[Andrew Nabbout]]
- [[Cédric Nabe]]
- [[Heiki Nabi]] 
- [[Rafael Nadal]] 
- [[Nedo Nadi]]
- [[Antonio Naelson]]
- [[Margit Naerimäe]]
- [[Andrus Nagel]]
- [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]]
- [[Katie Nageotte]]
- [[Ádám Nagy]]
- [[Konstantin Nahk]]
- [[Radja Nainggolan]]
- [[Gerlin Naisson]]
- [[Miguel Najdorf]]
- [[Kazuki Nakajima]]
- [[Shoya Nakajima]]
- [[Aiko Nakamura]]
- [[Hikaru Nakamura]]
- [[Shunsuke Nakamura]]
- [[Kelsey Nakanelua]]
- [[Hidetoshi Nakata]]
- [[Vladislav Namestnikov]]
- [[Nani]]
- [[Matteo Nannini]]
- [[Toomas Napa]]
- [[Armand Naris]]
- [[Priit Narusk]]
- [[Mai Narva]]
- [[Regina Narva]]
- [[Triin Narva]]
- [[Steve Nash]]
- [[Felipe Nasr]]
- [[Samir Nasri]]
- [[Alexandru Năstac]]
- [[Anatoli Nazarenko]]
- [[Armen Nazarjan]] 
- [[Andrei Nazarov]]
- [[Karl Erik Nazarov]]
- [[Remigija Nazarovienė]]
- [[David Navara]]
- [[Jesús Navas]]
- [[Keylor Navas]]
- [[Martina Navrátilová]]
- [[Evan Ndicka]]
- [[Wilfred Ndidi]]
- [[Jean Marc Ndjofang]]
- [[James Neal]]
- [[Martin Nečas]]
- [[Lex Nederlof]]
- [[Pavel Nedvěd]]
- [[Mihkel Neelus]]
- [[Leopold Neeme]]
- [[Virgo Neeme]]
- [[Valter Neeris]]
- [[Johan Neeskens]]
- [[Gheorghe Negrea]]
- [[Álvaro Negredo]]
- [[Iivo Nei]]
- [[Heleri-Anete Neider]]
- [[Arturs Neikšāns]]
- [[Voldemar Neiland]]
- [[Lucas Neill]]
- [[Adam Nelson]]
- [[Brock Nelson]]
- [[Reiss Nelson]]
- [[Victor Nelsson]]
- [[Josef Němec]]
- [[Bohumil Němeček]]
- [[Angéla Németh]]
- [[Patrik Nemeth]]
- [[Nenê]]
- [[Ago Neo]]
- [[Ondrej Nepela]]
- [[Natalja Neprjajeva]]
- [[David Neres]]
- [[Steffi Nerius]]
- [[Aaron Ness]]
- [[Alessandro Nesta]]
- [[Viktors Ņesterenko]]
- [[Roman Nesterovski]]
- [[Andrej Nestrašil]]
- [[Anthony Nesty]]
- [[Acer Nethercott]]
- [[Anna Netšajevskaja]]
- [[Manuel Neuer]]
- [[Florian Neuhaus]]
- [[Alfred Neuland]]
- [[Paul Neumann]]
- [[Kateřina Neumannová]]
- [[Artur Neuman-Tarimäe]]
- [[Magdalena Neuner]]
- [[Felix Neureuther]]
- [[Oliver Neuville]] 
- [[Thierry Neuville]]
- [[Pauli Nevala]]
- [[Rúben Neves]]
- [[Thiago Neves]]
- [[Gary Neville]]
- [[Artur Nevinski]]
- [[Aleksandr Nevski]]
- [[John Newcombe]]
- [[Andrew Newell]]
- [[Paul Newman]]
- [[Neymar]]
- [[Michael Ngadeu-Ngadjui]]
- [[Moumi Ngamaleu]]
- [[Noah Ngeny]]
- [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]]
- [[Isabelle Nicoloso]]
- [[Brian Nielsen]]
- [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] 
- [[Harald Nielsen (poksija)]]
- [[Holger Nielsen]]
- [[Richard Møller Nielsen]]
- [[Antti Niemi]]
- [[Jarkko Nieminen]]
- [[Toni Nieminen]]
- [[Matt Nieto]]
- [[Eef Nieuwenhuizen]]
- [[Piret Niglas]]
- [[Saúl Ñíguez]]
- [[Heiko Niidas]]
- [[Pentti Niinivuori]]
- [[Marek Niit]]
- [[Priidu Niit]]
- [[Valeri Nikitin]]
- [[Erik Nikkinen]]
- [[Elmer Niklander]]
- [[André Niklaus]]
- [[Themistoklís Nikolaḯdis]] 
- [[Adriana Nikolova]]
- [[Antónios Nikopolídis]]
- [[Tapani Niku]]
- [[Ilja Nikulin]]
- [[Viktor Nikulin]]
- [[Erling Nilsen]]
- [[Arto Nilsson]] 
- [[Gunnar Nilsson]]
- [[Robert Nilsson]]
- [[Alexander Nimo]]
- [[Miloš Ninković]]
- [[Corinne Niogret]] 
- [[Daigo Nishi]]
- [[Liviu-Dieter Nisipeanu]]
- [[Iivo Niskanen]]
- [[Kerttu Niskanen]]
- [[Matt Niskanen]]
- [[Ruud van Nistelrooij]] 
- [[Ants Nisu]]
- [[Oskar Nisu]]
- [[Jüri Nisumaa]]
- [[Osvald Nitski (maadleja)]]
- [[Osvald Nitski (ujuja)]]
- [[Valeri Nitšuškin]]
- [[Eric Nkansah]]
- [[Jean de Dieu Nkundabera]]
- [[Joakim Noah]]
- [[Mark Noble]]
- [[Christian Noboa]]
- [[Philip Noel-Baker]]
- [[Artur Noga]]
- [[Pedro Nolasco]]
- [[Erki Nool]] 
- [[Craig Noone]]
- [[Bernhard Nooni]]
- [[Andi Noot]]
- [[Peeter Noppel]]
- [[Maxim Noreau]]
- [[Silje Norendal]]
- [[John Norman]]
- [[Michael Norman]]
- [[Peter Norman]]
- [[Martin Normann]]
- [[Omid Norouzi]]
- [[Josh Norris]]
- [[Lando Norris]]
- [[Petter Northug]]
- [[Arūnas Norvaišas]]
- [[Aleksei Noskov]]
- [[Philip Nossmy]]
- [[Ramaz Nozadze]]
- [[Lassad Nouioui]]
- [[Ville Nousiainen]]
- [[Filip Novák]]
- [[Milivoje Novaković]]
- [[Clément Novalak]]
- [[Helen Novikov]]
- [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]]
- [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]]
- [[Sergei Novikov]]
- [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]]
- [[Arvydas Novikovas]]
- [[Sergei Novitski]]
- [[Nikolai Novosjolov]]
- [[Jana Novotná]]
- [[Nurlan Novruzov]]
- [[Dirk Nowitzki]]
- [[Jens Nowotny]]
- [[Fabrice Nsakala]]
- [[Ryan Nugent-Hopkins]]
- [[Erge Nugis]]
- [[Vilve Nummert]] 
- [[Felipe Nunes]]
- [[Darwin Núñez]]
- [[Eduardo Núñez]]
- [[Héctor Núñez Segovia]]
- [[John Nunn]] 
- [[Rauno Nurger]]
- [[Kristiina Nurk]]
- [[Jusuf Nurkić]]
- [[Tiiu Nurmberg]]
- [[Liidia Nurme]] 
- [[Tiidrek Nurme]] 
- [[Ants Nurmekivi]]
- [[Leena Nurmi]]
- [[Paavo Nurmi]]
- [[Kaarel Nurmsalu]]
- [[Laura Nurmsalu]]
- [[Mati Nuude]]
- [[Maie Nuust]]
- [[Reigo Nõmm]]
- [[Aare Nõmme]]
- [[Aksel Nõmmela]]
- [[Raivo Nõmmik]]
- [[Joonas Nättinen]]
- [[Norbert Növényi]]
- [[Herbert Nürnberg]]
- [[Tomi Nybäck]]
- [[Magnus Nygren]]
- [[Bengt Nyholm]]
- [[Matti Nykänen]]
- [[William Nylander]]
- [[Joni Nyman]]
- [[Allan Nyom]]
- [[Gustav Nyquist]]
- [[Claudia Nystad]]

== O ==
[[Verner Oamer]]
- [[Christina Obergföll]]
- [[Francis Obikwelu]]
- [[Jan Oblak]]
- [[Dan O'Brien]]
- [[Pat O'Callaghan]]
- [[Lucas Ocampos]]
- [[Guillermo Ochoa]]
- [[Juan Adriel Ochoa Reyes]]
- [[Esteban Ocon]]
- [[Tõnu Odamus]]
- [[Eric O'Dell]]
- [[Peter Odemwingie]]
- [[Lamar Odom]]
- [[Stephen O'Donnell]]
- [[Alexander Dale Oen]]
- [[Al Oerter]]
- [[Jake Oettinger]]
- [[Angelo Ogbonna]]
- [[Sébastien Ogier]]
- [[Kenji Ogiwara]]
- [[Sean Ogunkoya]]
- [[Yui Ōhashi]]
- [[Atte Ohtamaa]]
- [[Kristjan Oja]]
- [[Rait Oja]]
- [[Regina Oja]]
- [[Reimo Oja]]
- [[Silvia Oja]]
- [[Sten Oja]] 
- [[Kati Ojaloo]]
- [[Andres Ojamaa]]
- [[Henrik Ojamaa]]
- [[Hindrek Ojamaa]]
- [[Juta Ojamaa]]
- [[Marten Ojapõld]]
- [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]]
- [[Triin Ojaste]]
- [[Ilmar Ojase]]
- [[Annely Ojastu]]
- [[Sergio Ojeda]]
- [[Malle Ojokas]]
- [[Noah Okafor]]
- [[Vladimir Okhotnik]]
- [[Ivan O'Konnel-Bronin]]
- [[Arved Oksaar]]
- [[Mehmet Okur]]
- [[Hakeem Olajuwon]]
- [[Maaren Olander]]
- [[Hendrik Olde]]
- [[Kairit Olenko]]
- [[Aleksandr Olerski]]
- [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]]
- [[Tanel Olev]]
- [[Ivica Olić]]
- [[Denõss Oliinõk]]
- [[Vjatšeslav Oliinõk]]
- [[Mathis Olimb]]
- [[Nadežda Olizarenko]]
- [[Patrizio Oliva]]
- [[Juho Olkinuora]]
- [[Raul Olle]]
- [[Harri Olli]]
- [[Anna Carin Olofsson-Zidek]]
- [[Robin Olsen]]
- [[Christian Olsson]]
- [[Johan Olsson]]
- [[Jörgen Olsson]]
- [[Indro Olumets]]
- [[Andres Olvik]]
- [[Linus Omark]]
- [[Kenneth Omeruo]]
- [[Ömer Onan]]
- [[Jermaine O'Neal]]
- [[Shaquille O'Neal]]
- [[Jérôme Onguéné]]
- [[Oguchi Onyewu]]
- [[Andres Oper]]
- [[Karel Opočenský]]
- [[Kurt Oppelt]]
- [[Deyvid Oprja]]
- [[Allan Oras]]
- [[Saara Orav]]
- [[Willi Orbán]]
- [[Anna Maria Orel]]
- [[Aiko Orgla]]
- [[Carlo Orlandi]]
- [[Oona Orpana]]
- [[Mislav Oršić]]
- [[Lale Orta]]
- [[Joni Ortio]]
- [[Fidel Ortiz]]
- [[Luis Ortíz]]
- [[Alexander Os]]
- [[Daniel O'Shaughnessy]]
- [[John O'Shea]]
- [[T. J. Oshie]]
- [[Victor Osimhen]]
- [[Cedi Osman]]
- [[Jevgeni Ossipov]]
- [[Jeļena Ostapenko]]
- [[Mads Østberg]]
- [[Simen Østensen]]
- [[Ronnie O'Sullivan]]
- [[Sonia O'Sullivan]]
- [[Magomed Ozdojev]]
- [[Elvīra Ozoliņa]]
- [[Sinta Ozoliņa]]
- [[Sandis Ozoliņš]]
- [[Igor Ožiganov]]
- [[Yūki Ōta]]
- [[Nami Otake]]
- [[Oteng Oteng]]
- [[Aivar Otsalt]]
- [[Rein Otson]]
- [[Zurab Otšigava]]
- [[Liis Ott]]
- [[Merlene Ottey]]
- [[Björn Otto]]
- [[Kristin Otto]]
- [[Sylke Otto]]
- [[Olavi Ouvinen]]
- [[Marc Overmars]]
- [[Steve Ovett]]
- [[Michael Owen]]
- [[Jesse Owens]]
- [[Masutatsu Ōyama]]
- [[Mikel Oyarzabal]]

==P==
[[Asko Paade]]
- [[Aino Paal]]
- [[Heinrich Paal]]
- [[Leopold Paal]]
- [[Juhan Paalo]]
- [[Mart Paama]]
- [[Erik Paartalu]]
- [[Josh Pace]]
- [[Antonio Pacenza]]
- [[Marko Pachel]]
- [[Luděk Pachman]]
- [[Max Pacioretty]]
- [[Manny Pacquiao]]
- [[Martin Padar]]
- [[Vaike Paduri-Kaljuvee]]
- [[Jeremy Page]]
- [[Jean-Gabriel Pageau]]
- [[Mikk Pahapill]]
- [[Marians Pahars]]
- [[Bob Paisley]]
- [[Ave Pajo]]
- [[Märten Pajunurm]]
- [[Rein Pajur]]
- [[Kaisa Pajusalu]]
- [[Rauno Pajuviidik]]
- [[Iiro Pakarinen]]
- [[Erkki Pakkanen]]
- [[Ever Palacios]]
- [[Helibelton Palacios]]
- [[Wilson Palacios]]
- [[Madara Palameika]]
- [[Kalle Palander]]
- [[Ondřej Palát]]
- [[Karl Palatu]]
- [[Ramaz Paliani]]
- [[Valter Palm]]
- [[Kaupo Palmar]]
- [[Jolyon Palmer]]
- [[Karl-Erik Palmér]]
- [[Kyle Palmieri]]
- [[José Luis Palomino]]
- [[Uno Palu]]
- [[Goran Pandev]]
- [[Antonín Panenka]]
- [[Pang Qing]]
- [[Olivier Panis]]
- [[Gilles Panizzi]]
- [[Nikolai Pankratov]]
- [[Giorgio Pantano]]
- [[Marko Pantelić]]
- [[Christian Panucci]]
- [[Charálampos Papadiás]]
- [[Dimítris Papadópoulos]]
- [[Paraskeví Papahrístou]]
- [[Sokrátis Papastathópoulos]]
- [[Novo Papaz]]
- [[Maksim Paponov]]
- [[László Papp]]
- [[László Papp (maadleja)]]
- [[Lucas Paquetá]]
- [[Svetlana Paramõgina]]
- [[Egon Parbo]]
- [[Hansle Parchment]]
- [[Juan Paredes]]
- [[Sergei Pareiko]]
- [[Daniel Parejo]]
- [[Mati Pari]]
- [[Shādī Parīdar]]
- [[Dominik Paris]]
- [[Tony Parker]]
- [[Greg Parks]]
- [[Kalev Parksepp]]
- [[Mate Parlov]]
- [[Tiiu Parmas]]
- [[Salme Parming]]
- [[Thomas Partey]]
- [[Helgi Parts]]
- [[Raivo Parts]]
- [[Elina Partõka]]
- [[Ryszard Parulski]]
- [[Gabriella Paruzzi]]
- [[Kaija Parve]]
- [[Aki Parviainen]]
- [[Aleksandr Parõgin]]
- [[Petri Pasanen]]
- [[Pasquale Pasarelli]]
- [[Ezio Pascutti]]
- [[Bernard Pask]]
- [[Edward Pasquale]]
- [[Javier Pastore]]
- [[Travis Pastrana]]
- [[Mario Pašalić]]
- [[Dan Paźniak]]
- [[Alexandre Pato]]
- [[Paraskeví Patoulídou]]
- [[Mait Patrail]] 
- [[Riccardo Patrese]]
- [[Juri Patrikejev]]
- [[Hannu Patronen]]
- [[Floyd Patterson]]
- [[Billy Joe Patton]]
- [[Mel Patton]]
- [[Chris Paul]]
- [[Pedro Miguel Pauleta]]
- [[Sérgio Paulinho]]
- [[Gabriel Paulista]]
- [[Wellington Paulista]]
- [[Marcos Paulo]]
- [[Anete Paulus]]
- [[Jiří Pavlenka]]
- [[Antόnios Pavlídis]]
- [[Roman Pavljutšenko]]
- [[Anastassija Pavljutšenkova]]
- [[Igor Pavlov]]
- [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]]
- [[Adam Peaty]]
- [[Andero Pebre]]
- [[Augustas Pečiukevičius]]
- [[Karin Peckert-Forsmann]]
- [[Andrei Pedan]]
- [[Poul Pedersen]]
- [[Alfonso Pedraza]]
- [[João Pedro]]
- [[Dustin Pedroia]]
- [[Iván Pedroso]]
- [[Helgi Peeba]]
- [[Marek Peeba]]
- [[Lembit Peegel]]
- [[Rosine Peek]]
- [[Shaẖar Pe'er]]
- [[Taavi Peetre]]
- [[Rasmus Peetson]]
- [[Rauno Pehka]]
- [[Rudolf Pehka]]
- [[Arnd Peiffer]]
- [[Aaron Peirsol]]
- [[Meelis Peitre]]
- [[Peter Pekarík]]
- [[Tomáš Pekhart]]
- [[Nikola Peković]]
- [[Pelé]]
- [[Graziano Pellè]]
- [[Federica Pellegrini]]
- [[Lorenzo Pellegrini]]
- [[Federico Pellegrino]]
- [[Yannick Pelletier]]
- [[Rauno Pellikainen]]
- [[Jukka Peltola]]
- [[Mihaela Peneș]]
- [[Jermaine Pennant]]
- [[Flavia Pennetta]]
- [[Kalev Pensa]]
- [[Juku Pent]]
- [[Risto E. J. Penttilä]]
- [[Sten Pentus]]
- [[Oribe Peralta]]
- [[Víctor Peralta]]
- [[Marie-José Pérec]]
- [[Danilo Pereira]]
- [[Matheus Pereira]]
- [[Ricardo Pereira]]
- [[Maicon Pereira de Oliveira]]
- [[Alfonso Pérez]]
- [[Ayoze Pérez]]
- [[Enzo Pérez]]
- [[Jefferson Pérez]]
- [[Lucas Pérez]]
- [[Pascual Pérez]]
- [[Luis Alberto Pérez-Rionda]]
- [[Roberto Pereyra]]
- [[Ivan Perišić]]
- [[Sandra Perković]]
- [[Curdin Perl]]
- [[Vito Perrelet]]
- [[David Perron]]
- [[Simone Perrotta]]
- [[Corey Perry]]
- [[Shenay Perry]]
- [[Robin van Persie]]
- [[Bror Persson]]
- [[Indrek Pertelson]]
- [[Silvia Pertens]]
- [[Anssi Peräjoki]]
- [[Helge Perälä]]
- [[Harri Pesonen]]
- [[Janne Pesonen]]
- [[Matteo Pessina]]
- [[Germán Pezzella]]
- [[Anderson Peters]]
- [[Cal Petersen]]
- [[Nils Petersen]]
- [[Thyge Petersen]]
- [[Eveli Peterson]]
- [[Pirjo Peterson]]
- [[Rebecca Peterson]]
- [[Teodor Peterson]]
- [[Tiiu Peterson]]
- [[Voldemar Peterson]]
- [[Momir Petković]]
- [[Dimitri Petratos]]
- [[Evaldas Petrauskas]]
- [[Zalina Petrivskaja]]
- [[Aršak Petrosjan]]
- [[Davith Petrosjan]]
- [[Tigran Leoni Petrosjan]]
- [[Daniel Petrov]] 
- [[Kirill Petrov]]
- [[Martin Petrov]]
- [[Vitali Petrov]]
- [[Vladimir Petrov]]
- [[Gabriela Petrova]]
- [[Olena Petrova]]
- [[Dražen Petrović]]
- [[Jeff Petry]]
- [[Julija Petšonkina]]
- [[Øystein Pettersen]]
- [[Elias Pettersson]]
- [[Fredrik Pettersson]]
- [[Jesper Pettersson]]
- [[Antonio Pettigrew]]
- [[Ellen Pettitt]]
- [[Richard Petty]]
- [[Aleksei Petuhhov]]
- [[Tuuli Petäjä-Sirén]]
- [[José Peyre]]
- [[Phạm Lê Thảo Nguyên]]
- [[Zaza Phatšulia]]
- [[Michael Phelps]]
- [[Mark Philippoussis]]
- [[André Phillips]]
- [[Dwight Phillips]]
- [[Matt Phillips]]
- [[Oscar Piastri]]
- [[Lucas Piazón]]
- [[Edmund Piątkowski]]
- [[Pedro Pablo Pichardo]]
- [[Paul Pierce]]
- [[Chiara Pierobon]]
- [[Erik Pieters]]
- [[Maria Pietilä-Holmner]]
- [[Jevgeni Pigussov]]
- [[Piret Pihel]]
- [[Elisabeth Pihela]]
- [[Kadri Pihla]]
- [[Kustaa Pihlajamäki]]
- [[Arnold Pihlak]]
- [[Antti Pihlström]]
- [[Han Hendrik Piho]]
- [[Jakob Piil]]
- [[Ly Piir]]
- [[Uno Piir]]
- [[Kätlin Piirimäe]] 
- [[Ekke Piirisild]]
- [[Raio Piiroja]]
- [[Olev Piirsalu]]
- [[Harri Piitulainen]]
- [[Yrjö Piitulainen]]
- [[Artur Pikk]]
- [[Veronika Pikkel]]
- [[Rauno Pikkor]]
- [[Aavo Pikkuus]]
- [[Václav Pilař]]
- [[Ryszard Pilarczyk]]
- [[Stanisław Piłat]]
- [[Pietro Piller Cottrer]]
- [[Harry Pillsbury]]
- [[Bernardo Piñango]] 
- [[Inge Pind]]
- [[Roger Pingeon]]
- [[Javier Pinola]]
- [[Liane Pintsaar]]
- [[Alexis Pinturault]]
- [[Gerard Piqué]]
- [[Nelson Piquet]]
- [[Nelson Angelo Piquet]]
- [[Vicky Piria]]
- [[Gordon Pirie]]
- [[Mehmet Akif Pirim]]
- [[Külli Pirksaar]]
- [[Margus Pirksaar]]
- [[Andrea Pirlo]]
- [[Tsvetana Pironkova]]
- [[Feliks Pirts]]
- [[Dumitru Pîrvulescu]] 
- [[Józef Pisarski]]
- [[Nikólas Píssis]]
- [[Łukasz Piszczek]]
- [[Oscar Pistorius]]
- [[Ernst Pistulla]]
- [[Claudio Pizarro]]
- [[Guido Pizarro]]
- [[Rodolfo Pizarro]]
- [[Antonio Pizzonia]]
- [[Tero Pitkämäki]]
- [[Tyler Pitlick]]
- [[Martin Plaser]]
- [[Michel Platini]]
- [[Marek Plawgo]]
- [[Alassane Pléa]]
- [[Karolína Plíšková]]
- [[Jevgeni Pljuštšenko]]
- [[Valdur Ploom]]
- [[Kardo Ploomipuu]]
- [[Sergei Plotnikov]]
- [[Miguel Poblet]]
- [[Karel Poborský]]
- [[Mauricio Pochettino]]
- [[Lukas Podolski]]
- [[Mark Podolskij]]
- [[Ryan Poehling]]
- [[Paul Pogba]]
- [[Pavel Pogrebnjak]]
- [[Otto Pohla]]
- [[Aivar Pohlak]]
- [[Anna Pohlak]]
- [[Brayden Point]]
- [[Liv Grete Poirée]]
- [[Raphaël Poirée]]
- [[Émile Poirier]]
- [[David Poisson]]
- [[Ville Pokka]]
- [[Pavol Polakovič]] 
- [[Vukašin Poleksić]]
- [[Judit Polgár]]
- [[Nikolai Poljakov]]
- [[Õnne Pollisinski]]
- [[Aleksei Poltoranin]]
- [[Imre Polyák]]
- [[Erlen Pomeranets]] 
- [[Jevgeni Ponjatovski]]
- [[Ruslan Ponomarjov]]
- [[Nina Ponomarjova]]
- [[Martin Ponsiluoma]]
- [[Leonardo Ponzio]]
- [[Mart Poom]]
- [[Raimo Poomann]]
- [[Gabriel Popescu]]
- [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]]
- [[Ivelin Popov]]
- [[David Popovici]]
- [[Denis Popović]]
- [[Otto von Porat]]
- [[Aleksandr Porhomovski]]
- [[Ahmed Porkveli]]
- [[Valeri Pormann]]
- [[Věra Pospíšilová-Cechlová]]
- [[Sander Post]]
- [[Piret Pormeister]]
- [[Elliott Porter]]
- [[Harry Porter]]
- [[Francisco Portillo]]
- [[Lajos Portisch]]
- [[Stefan Posch]]
- [[Buster Posey]]
- [[Kristián Pospíšil]]
- [[Siim-Markus Post]]
- [[Hélder Postiga]]
- [[Leonid Potapov]]
- [[Igor Potapovitš]]
- [[Leopold Potesil]]
- [[Sirje Potisepp]] 
- [[Vladimir Potkin]]
- [[Mira Potkonen]]
- [[Juan Martín del Potro]]
- [[William Pottker]]
- [[Raymond Poulidor]]
- [[Théo Pourchaire]]
- [[Tanja Poutiainen]]
- [[Guido Povar]]
- [[Aleksandr Povetkin]]
- [[Asafa Powell]]
- [[Donovan Powell]]
- [[Mike Powell]]
- [[Nick Powell]]
- [[Dennis Praet]]
- [[Rameshbabu Praggnanandhaa]]
- [[Alfred Praks]]
- [[Helmut Praks]]
- [[Cesare Prandelli]]
- [[Manfred Pranger]]
- [[Dmitri Prants]]
- [[Fernando Prass]]
- [[Fabio Prates]]
- [[Lucas Pratto]]
- [[Larissa Preobraženskaja]]
- [[Feliks Press]]
- [[Kristjan Press]]
- [[Franziska Preuss]]
- [[Carey Price]]
- [[Sten Priinits]]
- [[Aleksandar Prijović]]
- [[Zoran Primorac]]
- [[Shane Prince]]
- [[Tayshaun Prince]]
- [[Igor Prins]]
- [[Stanislav Prins]]
- [[Alena Procházková]]
- [[‎Martin Prokop]]
- [[Jeļena Prokopčuka]]
- [[Aleksei Prokurorov]]
- [[Quincy Promes]]
- [[Jakob Proovel]]
- [[Toomas Proovel]]
- [[Alain Prost]]
- [[Galina Prozumenštšikova]]
- [[Ruslan Provodnikov]]
- [[Ivan Provorov]]
- [[Nelson Prudêncio]]
- [[Georges Prud'Homme]]
- [[Svetlana Prudnikova]]
- [[Libuše Prusova]] 
- [[Natalija Prõštšepa]]
- [[Eduard Prööm]]
- [[Tymoteusz Puchacz]]
- [[Joona Puhakka]]
- [[Jaan Puidet]]
- [[Arūnas Pukelevičius]]
- [[Martti Pukk]] 
- [[Teemu Pukki]]
- [[Eduard Pukkonen]]
- [[Jesse Puljujärvi]]
- [[Teemu Pulkkinen]]
- [[Ryan Pulock]]
- [[Richard Pulst]] 
- [[Paulius Pultinevičius]]
- [[Viliami Pulu]]
- [[Peeter Pungar]]
- [[Raimo Punning]]
- [[Keith Pupart]]
- [[Oiva Purho]]
- [[Pertti Purhonen]]
- [[Eino Puri]]
- [[Sander Puri]]
- [[Ats Purje]]
- [[Zinovi Purvinski]]
- [[Ferenc Puskás]]
- [[Aleksandr Puštov]]
- [[Mirko Puzović]]
- [[Helmut Puur]]
- [[Edgar Puusepp]]
- [[Markus Puusepp]]
- [[Kristjan Puusild]]
- [[Ingrid Puusta]]
- [[Heino Puuste]]
- [[Juuso Puustinen]]
- [[Carles Puyol]]
- [[Aavo Põhjala]]
- [[Anna-Liisa Põld]]
- [[Remy Põld]]
- [[Aita Põldma]]
- [[Jaak Põldma]]
- [[Mirko Põldma]]
- [[Tiina Põldmaa-Talv]]
- [[Liina Põldots]]
- [[Virve Põldsam]]
- [[Henn Põlluste]]
- [[Üllar Põvvat]]
- [[Elisabeth Pähtz]]
- [[Krista Pärmäkoski]]
- [[Harald Pärn]]
- [[Illimar Pärn]]
- [[Sander Pärn]]
- [[Hubert Pärnakivi]]
- [[Reena Pärnat]]
- [[Monika Pärnpuu]]
- [[Anja Pärson]]
- [[Armi Pärt]]
- [[Ilmar Pärtelpoeg]]
- [[Magnus Pääjärvi]]
- [[Aita Pääsuke]]
- [[Tõnu Pääsuke]]
- [[Jakob Pöltl]]
- [[Anett Pötzsch]]
- [[Eduard Pütsep]]
- [[Erki Pütsep]]
- [[Mark Pysyk]]
- [[Władysław Pytlasiński]]
- [[Mika Pyörälä]]

== Q ==
*[[Rustam Qosimjonov]], usbeki maletaja, FIDE maailmameister, rahvusvaheline suurmeister
*[[Simona Quadarella]]
*[[Robin Quaison]]
*[[Ricardo Quaresma]], Portugali jalgpallur
*[[Don Quarrie]], Jamaica kergejõustiklane
*[[Henk Quentemeijer]], Hollandi poksija
*[[Jason Quigley]], Iirimaa poksija
*[[Jonathan Quick]]
*[[Pierre Quinon]], Prantsusmaa kergejõustiklane (teivashüpe), olümpiavõitja
*[[Damiano Quintieri]], Itaalia jalgpallur

== R ==
[[Andrus Raadik]]
- [[Anton Raadik]]
- [[Toomas Raadik]]
- [[Argo Raag]]
- [[Merle Raaliste]]
- [[Pedro van Raamsdonk]]
- [[Antti Raanta]]
- [[Adrien Rabiot]]
- [[Karel Rachůnek]]
- [[Ivan Radeljić]]
- [[Peter Rademacher]]
- [[Bojan Radev]]
- [[Ineta Radēviča]]
- [[Eric Radford]]
- [[Hubert Radke]]
- [[Nemanja Radonjić]]
- [[Ștefan Radu]]
- [[Emma Raducanu]]
- [[Aleksandr Radulov]]
- [[Vladas Radvilavičius]]
- [[Agnieszka Radwańska]]
- [[Rafael Pereira da Silva]]
- [[Thomas Raffl]]
- [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]]
- [[Vjatšeslav Ragozin]]
- [[Ēriks Rags]]
- [[Baba Rahman]]
- [[Uwe Rahn]]
- [[Silva Rahnel]]
- [[Kristjan Rahnu]]
- [[Benjamin Raich]]
- [[Maurice Raichenbach]]
- [[Risto Raid]]
- [[Eedo Raide]]
- [[Erich Raidvee]]
- [[Peet Raig]]
- [[Kenneth Raisma]]
- [[Jukka Raitala]]
- [[Allar Raja]]
- [[Andres Raja]]
- [[Lembit Rajala]]
- [[Toni Rajala]]
- [[Georgi Rajkov]]
- [[Predrag Rajković]]
- [[Rickard Rakell]]
- [[Ivan Rakitić]]
- [[Brandis Raley-Ross]]
- [[Ramires]]
- [[Nils Ramm]]
- [[Karl-Martin Rammo]]
- [[Willi Rammo]]
- [[Sergio Ramos]]
- [[Craig Ramsay]]
- [[Aaron Ramsey]]
- [[Rashid Ramzi]]
- [[Kristian Rand]]
- [[Mary Rand]]
- [[Taavi Rand]]
- [[Kikkan Randall]]
- [[Leonard Randolph]] 
- [[Margit Randver]]
- [[Jüri Randviir]]
- [[Claudio Ranieri]]
- [[Indrek Rannama]]
- [[Maaja Ranniku]]
- [[Heiko Rannula]]
- [[Sampo Ranta]]
- [[Mikko Rantanen]]
- [[Siiri Rantanen]]
- [[Milan Rapaić]]
- [[Megan Rapinoe]]
- [[Jovana Rapport]]
- [[Danas Rapšys]]
- [[Ahto Raska]]
- [[Andres Raska]]
- [[Dennis Rasmussen]]
- [[Giacomo Raspadori]]
- [[Andrejs Rastorgujevs]]
- [[Luiz Razia]]
- [[Giuliano Razzoli]]
- [[Daniil Ratnikov]]
- [[Eduard Ratnikov]]
- [[Sergei Ratnikov]]
- [[Ony Paule Ratsimbazafy]]
- [[Mihkel Ratt]]
- [[Ty Rattie]]
- [[Eve Rattiste]]
- [[Andreas Raudsepp]]
- [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]]
- [[Lydia Raudsepp]]
- [[Pavo Raudsepp]]
- [[Heino Raudsik]]
- [[Raúl]]
- [[Alex-Edward Raus]]
- [[Olita Rause]]
- [[Igors Rausis]]
- [[Tapio Rautavaara]]
- [[Pasi Rautiainen]]
- [[Pentti Rautiainen]]
- [[Jana Rawlinson]]
- [[David Raya]]
- [[Lucas Raymond]]
- [[Ryan Reaves]]
- [[Kirti Rebane]]
- [[Viiu Rebane]]
- [[Viktoria Rebensburg]]
- [[Ante Rebić]]
- [[Anthony Rech]]
- [[Helmut Recknagel]]
- [[Harry Redknapp]]
- [[Miķelis Rēdlihs]]
- [[Derek Redmond]]
- [[Nathan Redmond]]
- [[Zach Redmond]]
- [[Redžep Redžepovski]]
- [[Arnold Ree]]
- [[Gary Reed]]
- [[Travis Reed]]
- [[Peter Regin]]
- [[Enrique Regüeiferos]]
- [[Aivar Rehemaa]]
- [[Katrin Rehemaa]]
- [[Otto Rehhagel]]
- [[Hannes Reichelt]]
- [[Robin Reid]]
- [[Robin Reid (jalgrattur)]]
- [[Adam Reideborn]]
- [[Christian Reif]]
- [[Taavi Reigam]]
- [[Mike Reilly]]
- [[Martin Reim]]
- [[Petri Reima]]
- [[Riido Reiman]]
- [[Bernhard Rein]]
- [[José Manuel Reina]]
- [[Otto Reinfeldt-Reinlo]]
- [[Sam Reinhart]]
- [[Aleksander Reinke]]
- [[Aleksander Reino]]
- [[Gabriele Reinsch]]
- [[Sven Reintak]]
- [[Mikk Reintam]]
- [[Ott Reinumäe]]
- [[Harald Reinvald]]
- [[Sandra Reinvald]]
- [[Carmely Reiska]]
- [[Michael Reiziger]]
- [[Dana Reizniece-Ozola]]
- [[Karim Rekik]]
- [[Karl Remm]]
- [[Margus Remmak]]
- [[Loïc Rémy]]
- [[Diana Rennik]]
- [[Kevin Renno]]
- [[Michal Řepík]]
- [[Attila Repka]]
- [[Christopher Repka]]
- [[Eva Repková]]
- [[Valle Resko]]
- [[Miloslava Rezková]]
- [[Vladimir Reznitšenko]]
- [[Julian Reus]]
- [[Marco Reus]]
- [[Carles Rexach]]
- [[Diego Antonio Reyes]]
- [[Harry Reynolds]]
- [[Adriano Leite Ribeiro]]
- [[Fernanda Ribeiro]]
- [[Franck Ribéry]]
- [[Zoltán Ribli]]
- [[Daniel Ricciardo]]
- [[Declan Rice]]
- [[Cyprien Richard]]
- [[Micah Richards]]
- [[Brad Richardson]]
- [[Daniel Rickardsson]]
- [[Lars Riedel]]
- [[Jaïro Riedewald]]
- [[Maximilian Riedmüller]]
- [[Søren Rieks]]
- [[Morgan Rielly]]
- [[Yvon Riemer]]
- [[Maria Riesch]]
- [[Fabian Rießle]]
- [[Emiliano Rigoni]]
- [[Annika Rihma]]
- [[Jarl Magnus Riiber]]
- [[Herol Riiberg]]
- [[Mait Riisman]]
- [[Tarmo Riitmuru]]
- [[Frank Rijkaard]]
- [[Roderick Rijnders]]
- [[Rait Rikberg]]
- [[Tomas Rimas]]
- [[Artūras Rimkevičius]]
- [[Kristo Ringas]]
- [[Tauno Rinkinen]]
- [[Pekka Rinne]]
- [[Josh Risdon]]
- [[Roope Riski]]
- [[Liisi Rist]]
- [[Rasmus Ristolainen]]
- [[Stefan Ristovski]]
- [[Nick Ritchie]]
- [[Siret Rits]]
- [[Rivaldo]]
- [[Blas Riveros]]
- [[Leelo Rivis]]
- [[Georgi Rjabov]]
- [[Juri Rjazanov]]
- [[Arjen Robben]]
- [[Carmelo Robledo]]
- [[Oscar Robertson]]
- [[Robinho]]
- [[Antonee Robinson]]
- [[Callum Robinson]]
- [[Mat Robinson]]
- [[Paul Robinson]]
- [[Dayron Robles‎]]
- [[Joel Robles]]
- [[Joaquín Rocha]]
- [[Vebjørn Rodal]]
- [[Hugo Rodallega]]
- [[Andy Roddick]]
- [[Sebastian Rode]]
- [[Dennis Rodman]]
- [[Irina Rodnina]]
- [[Eduardo Pereira Rodrigues]]
- [[Garry Rodrigues]]
- [[Jorge Rodrigues]]
- [[Ángel Rodríguez]]
- [[Arturo Rodríguez]]
- [[Enrique Rodríguez]]
- [[Guido Rodríguez]]
- [[James Rodríguez]]
- [[Jay Rodriguez]]
- [[Luis Alfonso Rodríguez]]
- [[Maximiliano Rodríguez]]
- [[Óscar Rodríguez]]
- [[Washington Rodríguez]]
- [[Yoel Rodríguez]]
- [[Pedro Rodríguez Ledesma]]
- [[Jack Rodwell]]
- [[Erika Roger]]
- [[Jacques Rogge]]
- [[Laura Rogule]]
- [[Heidi Rohi]]
- [[Aino Roht]]
- [[Laura Rohtla]]
- [[Paavo Roininen]]
- [[Clemente Rojas]]
- [[Marco Rojas]]
- [[Yulimar Rojas]]
- [[Antonio Roldán]]
- [[Cindy Roleder]]
- [[Esteban Rolón]]
- [[Raido Roman]]
- [[Viktor Romanenkov]]
- [[Oksana Romanenkova]]
- [[Maria Romanjuk]]
- [[Jelena Romanova]]
- [[Pjotr Romanovski]]
- [[Koffi Ndri Romaric]]
- [[Ángel Romero]]
- [[Cristian Romero]]
- [[Luis Alberto Romero]]
- [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]]
- [[Bjørn Einar Romøren]]
- [[Ronaldinho]]
- [[Ronaldo]]
- [[Cristiano Ronaldo]]
- [[Rajon Rondo]]
- [[Salomón Rondón]]
- [[Eldar Rønning]]
- [[Jon Rønningen]]
- [[Kuno Rooba]]
- [[Meelis Rooba]]
- [[Urmas Rooba]]
- [[Ain Rool]]
- [[Voldemar Roolaan]]
- [[Wayne Rooney]]
- [[Riivo Roose]]
- [[Mark Oliver Roosnupp]]
- [[Piet Roozenburg]]
- [[Jack Root]]
- [[Salme Rootare]]
- [[Jaan Roots]]
- [[Maire Roots]]
- [[Vello Rootsi]]
- [[Marco Rosa]]
- [[Roberto Rosales]]
- [[Jarno Rosberg]]
- [[Keke Rosberg]]
- [[Nico Rosberg]]
- [[Danny Rose]]
- [[Derrick Rose]]
- [[Jacob de la Rose]]
- [[Murray Rose]]
- [[Kristjan Rosenberg]]
- [[Heide Rosendahl]]
- [[Ken Rosewall]]
- [[Tomáš Rosický]]
- [[Jack Roslovic]]
- [[Héctor Rossetto]]
- [[Alexander Rossi]]
- [[Marco Rossi]]
- [[Paolo Rossi]]
- [[Sulo Rossi]]
- [[Valentino Rossi]]
- [[Igor Rostorotski]]
- [[Pavel Rostovtsev]]
- [[Isai Rozenfeld]]
- [[Eduardas Rozentalis]]
- [[Valeri Rozmanov]]
- [[Sándor Rozsnyói]]
- [[Gustave Roth]]
- [[Künter Rothberg]]
- [[Szapsel Rotholc]]
- [[Vassili Rotšev]]
- [[Dorothy Round Little]]
- [[Ronda Rousey]]
- [[Harri Rovanperä]]
- [[Kalle Rovanperä]]
- [[Nicolas Roy]]
- [[Martin Røymark]]
- [[Marco Ruben]]
- [[Mārtiņš Rubenis]]
- [[Iepe Rubingh]]
- [[Ricky Rubio]]
- [[Sergei Rublevski]]
- [[Mark Rudan]]
- [[David Lekuta Rudisha]]
- [[Wiesław Rudkowski]]
- [[Artjoms Rudņevs]]
- [[Wilma Rudolph]]
- [[Manuel Rui Costa]]
- [[Fabián Ruiz]]
- [[Marcel Ruiz]]
- [[Antonio Rukavina]]
- [[Gerónimo Rulli]]
- [[Hellat Rumvolt]] 
- [[David Rundblad]]
- [[Elmar Runge]]
- [[Herbert Runge]]
- [[Pekka Ruokola]]
- [[Jarno Ruotsalainen]]
- [[Arantxa Rus]]
- [[Ace Rusevski]] 
- [[Bill Russell]]
- [[Bryan Rust]]
- [[Ștefan Rusu]]
- [[Babe Ruth]]
- [[Greg Rutherford]]
- [[Rain Ruuder]]
- [[Raissa Ruus]]
- [[Leo Rwabwogo]]
- [[Jaroslav Rõbakov]]
- [[Voldemar Rõks]]
- [[Tamara Rõlova]]
- [[Olga Rõpakova]]
- [[Boriss Rõtov]]
- [[Teymur Rəcəbov]]
- [[Jaanika Rähn]]
- [[Kimi Räikkönen]]
- [[Mihkel Räim]] 
- [[Karri Rämö]]
- [[Aivar Räni]]
- [[Raido Ränkel]]
- [[Artur Rättel]]
- [[Margus Rääk]]
- [[Helmuth Räästas]]
- [[Alfred Röding]]
- [[Voldemar Röding]]
- [[Thomas Röhler]]
- [[Walter Röhrl]]
- [[Assar Rönnlund]]
- [[Michael Rösch]]
- [[Sjur Røthe]]
- [[Antonio Rüdiger]]
- [[Eha Rünne]]
- [[Helina Rüütel]]
- [[Margit Rüütel]]
- [[Tarmo Rüütli]]
- [[Derek Ryan]]
- [[Mathew Ryan]]
- [[Jerzy Rybicki]]
- [[Ingvar Rydell]]
- [[Johannes Rydzek]]
- [[Rick Rypien]]

== S ==
[[Brandon Saad]]
- [[Kaimar Saag]] 
- [[Arvo Saal]]
- [[Elmar Saar]]
- [[Kaarel Saar]]
- [[Kadi Liis Saar]]
- [[Kevin Saar]]
- [[Rivo Saaremäe]]
- [[Anti Saarepuu]]
- [[Onni Saari]]
- [[Aino Kaisa Saarinen]]
- [[Mikko Saarinen]]
- [[Veli Saarinen]]
- [[Mauri Saarivainio]]
- [[Pentti Saarman]]
- [[Mart Saarso]]
- [[Jarkko Saastamoinen]]
- [[Vello Saatpalu]]
- [[Youssouf Sabaly]]
- [[Andrus Sabiin]]
- [[Arvydas Sabonis]]
- [[Domantas Sabonis]]
- [[Simão Sabrosa]]
- [[Gianluigi Saccaro]]
- [[Evi Sachenbacher-Stehle]]
- [[Armando Sadiku]]
- [[Marat Safin]]
- [[Matvei Safonov]]
- [[Oleksandr Safronov]]
- [[Bacary Sagna]]
- [[Rait Sagor]]
- [[Louis Saha]]
- [[Aleksander Saharov]]
- [[Liis Saharov]]
- [[Tõnis Sahk]]
- [[Toni Sailer]]
- [[Carlos Sainz]]
- [[Carlos Sainz juunior]]
- [[Romain Saïss]]
- [[Buvaissar Saitijev]]
- [[Arseni Sajankin]]
- [[Konstantin Sakajev]]
- [[María Sákkari]]
- [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]]
- [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]]
- [[Irving Saladino]]
- [[Olga Saladuhha]]
- [[Mohamed Salah]]
- [[Maksim Salaš]]
- [[Carlos Salcedo]]
- [[Ulrich Salchow]]
- [[David Saldadze]]
- [[Salem Saleh]]
- [[Hasan Salihamidžić]]
- [[Nurgyul Salimova]]
- [[Guillermo Salinas]]
- [[Julio Salinas]]
- [[Joseph Saliste]]
- [[Mohammed Salisu]]
- [[Jere Sallinen]]
- [[Ilmari Salminen]]
- [[Börje Salming]]
- [[Mika Salo]]
- [[Jouko Salomäki]]
- [[Miikka Salomäki]]
- [[Bernhard Salong]]
- [[Jaak Salumets]]
- [[Erika Salumäe]] 
- [[Jane Salumäe]]
- [[Jens Salumäe]] 
- [[Priit Salumäe]]
- [[Karl Robert Saluri]]
- [[Kai-Riin Saluste]]
- [[Giórgos Samarás]]
- [[N'Diaga Samb]]
- [[Gulnara Samitova]]
- [[Siim-Tanel Sammelselg]]
- [[Kalli Samorodni]]
- [[César Sampaio]]
- [[Pete Sampras]]
- [[Julia Sampson Hayward]]
- [[Emma Samuelsson]]
- [[Varteres Samurgašev]]
- [[Alexis Sánchez]]
- [[Dávinson Sánchez]]
- [[Félix Sánchez]]
- [[Jorge Sánchez]]
- [[José Enrique Sánchez]]
- [[Oswaldo Sánchez]]
- [[Víctor Sánchez Mata]]
- [[Arantxa Sánchez Vicario]]
- [[Brent Sancho]] 
- [[Jadon Sancho]]
- [[Tom Sandberg]]
- [[Eugen Sandow]]
- [[Alex Sandro]]
- [[Viktor Sanejev]] 
- [[Wilfried Sanou]]
- [[Roque Santa Cruz]]
- [[Daniel Santos]]
- [[Douglas Santos]]
- [[Fábio Santos]]
- [[Fernando Santos]]
- [[Daniil Sapljošin]] 
- [[Oleg Sapožnin]]
- [[Rauno Sappinen]]
- [[Edwin van der Sar]] 
- [[Pablo Sarabia]]
- [[Aleksejs Saramotins]]
- [[Hille Sarapuu]]
- [[Markku Sarasto]]
- [[Ismaïla Sarr]]
- [[Ukyo Sasahara]]
- [[Kōji Sasaki]]
- [[Takuma Satō]]
- [[Tomáš Satoranský]]
- [[Grégoire Saucy]]
- [[Elo Saue]]
- [[Eveli Saue]]
- [[Raoul Saue]]
- [[Maarja Saulep]]
- [[Reinhold Saulmann]]
- [[Christoph Sauser]]
- [[Claudius Sava]]
- [[Demba Savage]]
- [[Randy Savage]]
- [[Maria Saveljeva]]
- [[Mantas Savėnas]]
- [[Toomas Savi]]
- [[Erko Saviauk]]
- [[Stefan Savić]]
- [[Javier Saviola]]
- [[Daniil Savitski]]
- [[Erkki Savolainen]]
- [[Olena Savtšenko]]
- [[Igor Savvov]]
- [[Nūrā as-Sayyid]]
- [[Willem Schagen]]
- [[Louis Schaub]]
- [[Mario Scheiber]]
- [[Mark Scheifele]]
- [[Norbert Schemansky]]
- [[Simon Schempp]]
- [[Luke Schenn]]
- [[Francesca Schiavone]]
- [[Patrik Schick]]
- [[Bernadette Schild]]
- [[Marlies Schild]]
- [[Thea Schildmann]]
- [[Salvatore Schillaci]]
- [[Herbert Schilling]]
- [[Semmy Schilt]]
- [[Dafne Schippers]]
- [[Kurt Schirra]]
- [[Josef Schleinkofer]]
- [[Gregor Schlierenzauer]]
- [[Jeffrey Schlupp]]
- [[Andreas Schlütter]]
- [[Adolf Schmal]]
- [[Kasper Schmeichel]]
- [[Peter Schmeichel]]
- [[Nicole Schmidhofer]]
- [[Alfred Schmidt]]
- [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]]
- [[Helen Schmidt]]
- [[Leni Schmidt]]
- [[Nate Schmidt]]
- [[Martin Schmitt]]
- [[Pál Schmitt]]
- [[Albert Schneider]]
- [[Aleksander Schneider]]
- [[Bernd Schneider (jalgpallur)]]
- [[Cory Schneider]]
- [[Vreni Schneider]]
- [[Roland Mark Schoeman]]
- [[Gertrude Schoißwohl]]
- [[Paul Scholes]] 
- [[Auke Scholma]]
- [[Jordan Schroeder]]
- [[Emil Schulz]]
- [[Heinz Schulz]]
- [[Nico Schulz]]
- [[Jürgen Schult]] 
- [[Justin Schultz]]
- [[Silver Schultz]]
- [[Michael Schumacher]]
- [[Ralf Schumacher]] 
- [[Walter Schuster]]
- [[Anett Schutting]]
- [[Tollien Schuurman]] 
- [[Christina Schwanitz]]
- [[Sissy Schwarz]]
- [[Arnold Schwarzenegger]]
- [[Mark Schwarzer]]
- [[Alex Schwarzman]] 
- [[Bastian Schweinsteiger]]
- [[András Schäfer]]
- [[Fabian Schär]]
- [[Lasse Schöne]]
- [[Rainer Schönfelder]]
- [[Alessandro Schöpf]]
- [[Ida Schöpfer]]
- [[Philipp Schörghofer]]
- [[Rasmus Schüller]]
- [[Barbara Ann Scott]]
- [[Beckie Scott]]
- [[Duncan Scott]]
- [[Leonard Scott]]
- [[Goce Sedloski]]
- [[Sergi Sednjev]]
- [[Pjotr Sedov]]
- [[Anastassija Sedova]]
- [[Juri Sedõhh]]
- [[Clarence Seedorf]]
- [[Anton Seelos]]
- [[Barbora Seemanová]]
- [[Evald Seepere]]
- [[Rain Seepõld]]
- [[Haris Seferović]]
- [[Tyler Seguin]]
- [[Indrek Sei]]
- [[Mario Seidl]]
- [[Alar Seim]]
- [[Georg Seim]]
- [[Mart Seim]]
- [[Geórgios Seitarídis]]
- [[Jiří Sekáč]]
- [[Leopold Sekongo]]
- [[Andrew Selby]]
- [[Taavi Selder]]
- [[Ivan Seledkov]]
- [[Monica Seles]]
- [[Hanno Selg]]
- [[Konstantin Selli]]
- [[Enn Sellik]]
- [[Siim Sellis]]
- [[Teemu Selänne]]
- [[Caster Semenya]]
- [[Peeter Semjonov]]
- [[Uļjana Semjonova]]
- [[Peter Sendel]]
- [[Philippe Senderos]]
- [[Ayrton Senna]] 
- [[Bruno Senna]]
- [[Marcos Senna]]
- [[Simona Senoner]]
- [[Stefano Sensi]]
- [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]]
- [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]]
- [[Kätlin Sepp]]
- [[Raimund Felix Sepp]]
- [[Hanna-Maria Seppälä]]
- [[Tuomas Seppänen]]
- [[Leopoldo Serantes]]
- [[Thulani Serero]]
- [[Ulderico Sergo]]
- [[Jean Michaël Seri]]
- [[Šamil Serikov]]
- [[Ryan Sessegnon]]
- [[Daiya Seto]]
- [[Salva Sevilla]]
- [[Leida Sevruk]]
- [[Dan Sexton]]
- [[Victor Shabangu]]
- [[Jennifer Shahade]]
- [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]]
- [[Sam Shankland]]
- [[Bill Shankly]]
- [[Henry Graham Sharp]]
- [[Kevin Shattenkirk]]
- [[Luke Shaw]]
- [[Jack Shea]]
- [[Alan Shearer]]
- [[Conor Sheary]]
- [[Jonjo Shelvey]]
- [[Shen Xue]]
- [[James Sheppard]]
- [[Cillian Sheridan]]
- [[Martin Sheridan]]
- [[Teddy Sheringham]]
- [[Mikaela Shiffrin]]
- [[Jean Shiley]]
- [[Hunter Shinkaruk]]
- [[Drew Shore]]
- [[Nick Shore]]
- [[Frank Shorter]]
- [[Alfred Shrubb]]
- [[Yury Shulman]]
- [[Djibril Sidibé]]
- [[Aljona Sidko]]
- [[Andrei Sidorenkov]]
- [[Vladimir Sidorkin]]
- [[Anželika Sidorova]]
- [[Annarita Sidoti]]
- [[Björn Sieber]]
- [[Jonas Siegenthaler]]
- [[Günter Siegmund]]
- [[Jani Sievinen]]
- [[Madis Sihimets]]
- [[Eler Siim]]
- [[Georg Siimenson]]
- [[Karl Siitan]]
- [[Ton Sijbrands]]
- [[András Sike]] 
- [[Evald Sikk]]
- [[Kermo Sikk]]
- [[Jüri Sikkut]]
- [[Tomasz Sikora]]
- [[Annette Sikveland]]
- [[Paulo Silas]]
- [[Otto Silber]]
- [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]]
- [[Donald-Aik Sild]]
- [[Heino Sild]]
- [[Joanna Sild]]
- [[Lauri Sild]]
- [[Rita Sild]]
- [[Sixten Sild]]
- [[Timo Sild]]
- [[Henry Sildaru]]
- [[Kelly Sildaru]]
- [[Olle Sildre]]
- [[Kõrõlo Silitš]]
- [[Harry Siljander]]
- [[Ats Sillaste]]
- [[Mikk Sillaste]]
- [[Janis Sillat]]
- [[Müzahir Sille]]
- [[Andrei Silnov]]
- [[André Silva]]
- [[André da Silva]]
- [[Bernardo Silva]]
- [[David Silva]]
- [[Eduardo da Silva]]
- [[Leonardo Silva]]
- [[Rafa Silva]]
- [[Rui Pedro Silva]]
- [[Yarisley Silva]]
- [[Irina Simagina]]
- [[Mohamed Simakan]]
- [[Dave Sime]]
- [[Sara Simeoni]]
- [[Dominik Simon]]
- [[Mircea Șimon]]
- [[Moses Simon]]
- [[Marco Simoncelli]]
- [[Timo Simonlatser]]
- [[René Simões]]
- [[Vijender Singh]]
- [[Sander Sinilaid]]
- [[Eelco Sintnicolaas]]
- [[Lembit Sipelgas]]
- [[Tapio Sipilä]]
- [[Kaili Sirge]]
- [[Helmuth Sirgemets]]
- [[Salvatore Sirigu]]
- [[Zigismunds Sirmais]]
- [[Ilja Siroš]]
- [[Sergei Sirotkin]]
- [[Moussa Sissoko]]
- [[Igor Sjunin]]
- [[Stig Sjölin]]
- [[Bente Skari]]
- [[Ellyes Skhiri]]
- [[Ville Skinnari]]
- [[Ossian Skiöld]]
- [[Ann Elen Skjelbreid]]
- [[Lidija Skoblikova]]
- [[Vibeke Skofterud]]
- [[Kārlis Skrastiņš]]
- [[Viktor Skrõpnõk]]
- [[Nejc Skubic]]
- [[Andres Skuin]]
- [[Mary Slaney]]
- [[Jaccob Slavin]]
- [[Svetlana Sleptsova]]
- [[Anton Slepõšev]]
- [[Jelena Slessarenko]]
- [[Naïm Sliti]]
- [[Lev Slobodskoi]]
- [[Irina Slutskaja]]
- [[Izmir Smajlaj]]
- [[Chris Smalling]] 
- [[Viktor Smeds]]
- [[David Smerdon]]
- [[Raissa Smetanina]]
- [[Ilia Smirin]]
- [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]]
- [[Maksim Smirnov]]
- [[Vladimir Smirnov]]
- [[Alex Smith]]
- [[Axel Smith]]
- [[Brendan Smith]]
- [[Calvin Smith]]
- [[Craig Smith]]
- [[John Smith (maadleja)|John Smith]]
- [[Maurice Smith]]
- [[Regan Smith]]
- [[Reilly Smith]]
- [[Rusty Smith]]
- [[Warren Cummings Smith]]
- [[Fjodor Smolov]]
- [[Vassili Smõslov]]
- [[Wesley Sneijder]]
- [[Robert Snodgrass]]
- [[Cédric Soares]]
- [[Júlio César Soares Espíndola]]
- [[Hugo Soasepp]]
- [[Edmund Sobkowiak]]
- [[Waldemar Sobota]]
- [[Rubén Sobrino]]
- [[Roman Sobtšenko]]
- [[Bartosz Soćko]]
- [[Monika Soćko]]
- [[Sócrates]]
- [[Leili Soima]]
- [[August Sokk]]
- [[Sten-Timmu Sokk]]
- [[Tiit Sokk]]
- [[Henning Solberg]]
- [[Petter Solberg]]
- [[Roberto Soldado]]
- [[Carlos Soler]]
- [[Hope Solo]]
- [[Igor Solopov]]
- [[Nikolai Solovjov]]
- [[Hocine Soltani]]
- [[Yann Sommer]]
- [[René Sommerfeldt]]
- [[Alex Song]]
- [[Henri Sool]]
- [[Kaia Soosaar]]
- [[Marti Soosaar]]
- [[Martti Soosaar]]
- [[Inge Sørensen]]
- [[Heiki Sorge]]
- [[Sebastián Soria]]
- [[Juan Pablo Sorín]]
- [[Arnold Sorina]]
- [[Junior Sornoza]]
- [[Jaanus Sorokin]]
- [[Jekaterina Sorokina]]
- [[Sara Sorribes Tormo]]
- [[Sverre Sørsdal]]
- [[José Sosa]]
- [[Javier Sotomayor]]
- [[Tomáš Souček]]
- [[Gabriela Soukalová]]
- [[Adama Soumaoro]]
- [[Boubakary Soumaré]]
- [[Melanie South]]
- [[Diego Souza]]
- [[Josef de Souza]]
- [[Djibril Sow]]
- [[Uroš Spajić]]
- [[Luciano Spalletti]] 
- [[Tim Sparv]]
- [[Wallace Spearmon]]
- [[Gary Speed]]
- [[Scott Speed]]
- [[Jason Spezza]]
- [[Johnny Spillane]]
- [[Leonardo Spinazzola]]
- [[Leon Spinks]]
- [[Valeri Spiridonov]]
- [[Mark Spitz]]
- [[Benedictus Springer]]
- [[Ron Springett]]
- [[Latrell Sprewell]]
- [[Jared Spurgeon]]
- [[Sébastien Squillaci]]
- [[László Szabó]]
- [[Ádám Szalai]]
- [[Attila Szalai]]
- [[Emese Szász]]
- [[Ágnes Szávay]]
- [[Wally Szczerbiak]]
- [[Wojciech Szczęsny]]
- [[Marian Szeja]]
- [[Áron Szilágyi]]
- [[Dominik Szoboszlai]]
- [[Robin Szolkowy]]
- [[Eric Staal]]
- [[Teresa Stadlober]]
- [[Lorenzo Staelens]]
- [[Daniel Ståhl]]
- [[Gideon Ståhlberg]]
- [[Dave Stallworth]]
- [[Jaap Stam]]
- [[Steven Stamkos]]
- [[Nicolae Stanciu]]
- [[Eimantas Stanionis]]
- [[Dejan Stanković]]
- [[Ivan Stapovič]] 
- [[Carl Starfelt]]
- [[Bernhard Starkbaum]]
- [[Tom Starke]]
- [[Tõnis Starkopf]]
- [[Mihhail Starodubtsev]]
- [[Ilmārs Starostīts]]
- [[Andrej Staś]]
- [[Paul Stastny]]
- [[Jason Statham]]
- [[Maurizio Stecca]]
- [[Mario Stecher]]
- [[Ekateríni Stefanídi]]
- [[Zenon Stefaniuk]]
- [[Michail Stefanovič]]
- [[Antoaneta Stefanova]]
- [[Britta Steffen]]
- [[Lotte Stein]]
- [[Andreas Steinbach]]
- [[Roman Steinberg]]
- [[Wilhelm Steinitz]]
- [[Kristin Størmer Steira]]
- [[Maarten Stekelenburg]]
- [[Ingemar Stenmark]]
- [[Derek Stepan]]
- [[Andrei Stepanov]]
- [[Stanislav Stepaškin]]
- [[Christoph Stephan]]
- [[Marcus Stephen]]
- [[Dale Stephens]]
- [[Jack Stephens]]
- [[Chandler Stephenson]]
- [[Daniil Steptšenko]]
- [[Olesja Steptšenko]]
- [[Nikolai Stepulov]]
- [[Lawrence Stevens]]
- [[Patrick Stevens]]
- [[Dale Stevenson]]
- [[Teófilo Stevenson]]
- [[Jackie Stewart]]
- [[Léonard Steyaert]]
- [[Michael Detlef Stich]]
- [[Lars Stindl]]
- [[Kamil Stoch]]
- [[Hristo Stoichkov]]
- [[Peja Stojaković]]
- [[Dragan Stojković]]
- [[Vladimir Stojković]]
- [[Lara Stock]]
- [[Maurice Stokes]]
- [[Gösta Stoltz]]
- [[Mark Stone]]
- [[Casey Stoner]]
- [[Dudley Storey]]
- [[Frederik Storm]]
- [[Rolf Storm]]
- [[Samantha Stosur]]
- [[Amar'e Stoudemire]]
- [[Gert Stråhle]]
- [[Anton Strålman]]
- [[Carlos Strandberg]]
- [[Stefan Strandberg]]
- [[Matěj Stránský]]
- [[Leenart Strastin]]
- [[Sander van de Streek]]
- [[Ben Street]]
- [[Georg Streitberger]]
- [[Martin Strel]]
- [[Marco Streller]]
- [[Ivan Strinić]]
- [[Lance Stroll]]
- [[Ryan Strome]]
- [[Kevin Strootman]]
- [[Cristhian Stuani]]
- [[Ivar Stukolkin]]
- [[Daniel Sturridge]]
- [[Boriss Stõrankevitš]]
- [[Tim Stützle]]
- [[Su Bingtian]]
- [[Denis Suárez]]
- [[Luis Alberto Suárez]]
- [[Luis Suárez Miramontes]]
- [[Marek Suchý]]
- [[Alpo Suhonen]]
- [[Viljo Suhonen]]
- [[Jennifer Suhr]]
- [[Andrus Suija]]
- [[Silja Suija]]
- [[Olari Suislep]]
- [[Gustav Sule]]
- [[Mariann Sulg]]
- [[Tarmo Sulger]]
- [[Udo Sulp]]
- [[Klaus Sulzenbacher]]
- [[Lamin Suma]]
- [[Christoph Sumann]]
- [[Sun Yang]]
- [[Martin Johnsrud Sundby]]
- [[Robert Suokas]]
- [[John Surtees]]
- [[Ichirō Suzuki]]
- [[Nick Suzuki]]
- [[Corinne Suter]]
- [[Fabienne Suter]]
- [[Pius Suter]]
- [[Ryan Suter]]
- [[Adrian Sutil]]
- [[Emil Sutovsky]]
- [[Olaf Suuder]]
- [[Diana Suumann]]
- [[Riho Suun]]
- [[Frits-Allan Suurkask]]
- [[Valdu Suurkask]]
- [[Geir Suursild]]
- [[Toivo Suursoo]]
- [[Toomas Suurväli]]
- [[Rein Suvi]]
- [[Sten Suvio]]
- [[Gunde Svan]]
- [[Rasmus Svane]]
- [[Jens Arne Svartedal]]
- [[Viktor Svedberg]]
- [[Emil Hegle Svendsen]]
- [[Rudolf Svensson]]
- [[Václav Svěrkoš]]
- [[Jevgeni Svešnikov]]
- [[Vladimirs Svešņikovs]]
- [[Dumitru Svetuşchin]]
- [[Aksel Lund Svindal]]
- [[Iga Świątek]]
- [[Dariusz Świercz]]
- [[Justyna Święty-Ersetic]]
- [[Ewa Swoboda]]
- [[Andres Sõber]]
- [[Elvia Sõber]]
- [[Sergi Sõdortšuk]]
- [[Ats Sõnajalg]]
- [[Andrei Sõritsa]]
- [[Ants Särgava]]
- [[Harri Säteri]]
- [[Aimur Säärits]]
- [[Oleg Säyetov]]
- [[Carl Söderberg]]
- [[Anders Södergren]]
- [[Robin Söderling]]
- [[Margus Sööt]]
- [[Çağlar Söyüncü]]
- [[Niklas Süle]]
- [[Boris Sülluste]]

== Š ==
[[Maksim Šabalin]]
- [[Grit Šadeiko]]
- [[Jane Šadeiko]]
- [[Lucie Šafářová]]
- [[Anda Šafranska]]
- [[Igor Šaplavski]] 
- [[Jahor Šaranhovič]]
- [[Marija Šarapova]]
- [[Anne Šaraškin]]
- [[Ante Šarić]]
- [[Dario Šarić]]
- [[Kristina Šarić]]
- [[Sergei Šarikov]] 
- [[Ľubomír Šatka]]
- [[Maksim Šatskihh]]
- [[Viktors Ščerbatihs]]
- [[Dmitri Šebedev]]
- [[Roman Šebrle]] 
- [[Daugirdas Šemiotas]] 
- [[Inna Šeškil]]
- [[Andri Ševtšenko]]
- [[Valentõna Ševtšenko]]
- [[Boriss Šilkov]]
- [[Radim Šimek]]
- [[Ana Šimić]]
- [[Sergei Šipov]]
- [[Anton Šipulin]]
- [[Roman Širokov]]
- [[Sergei Širokov]]
- [[Aleksandr Širšov]]
- [[Olga Šišigina]]
- [[Tihhon Šišov]]
- [[Marijo Šivolija-Jelica]]
- [[Sergei Škatov]]
- [[Aleksandr Škirin]]
- [[Boriss Škitkin]]
- [[Milan Škoda]]
- [[Milan Škriniar]]
- [[Martin Škrtel]]
- [[Jiří Šlégr]]
- [[German Šlein]]
- [[Michal Šlesingr]]
- [[Anatoli Šmigun]]
- [[Katrin Šmigun]]
- [[Kristina Šmigun]]
- [[Rutt Šmigun]]
- [[Vladimír Šmicer]]
- [[Algirdas Šocikas]]
- [[Michael Špaček]]
- [[Ivana Španović]]
- [[Andraž Šporar]]
- [[Barbora Špotáková]]
- [[Karolina Šprem]]
- [[Zuzana Štočková]]
- [[Irina Štork]]
- [[Māris Štrombergs]] 
- [[Vjatšeslav Štšegolev]]
- [[Georgi Štšennikov]]
- [[Ilka Štuhec]]
- [[Sergei Šubenkov]]
- [[Davor Šuker]]
- [[Libor Šulák]]
- [[Šarūnas Šulskis]]
- [[Anton Šunin]]
- [[Andrej Šustr]]
- [[Igor Švõrjov]]

== Z ==

[[Daniel Zaar]] -
[[Erik Zabel]] -
[[Aleksandra Zabelina]] -
[[Natalja Zabijako]] -
[[Cristian Zaccardo]] -
[[Renato Zaccarelli]] -
[[Pavel Zacha]] -
[[Ján Zachara]] -
[[Theódoros Zagorákis]] -
[[Eran Zahavi]] -
[[Hillar Zahkna]] -
[[Rene Zahkna]] - 
[[Vjatšeslav Zahovaiko]] - 
[[Svetlana Zainetdinova]] -
[[Olga Zaitseva]] - 
[[Miha Zajc]] -
[[Abdul Aziz Zakari]] - 
[[Carlos Zambrano]] -
[[Gianluca Zambrotta]] -
[[Alfonso Zamora]] -
[[Iván Zamorano]] -
[[Primo Zamparini]] - 
[[Javier Zanetti]] - 
[[Ana Zaninović]] -
[[Lucija Zaninović]] -
[[Nicolò Zaniolo]] -
[[Mohamed Zaoui]] -
[[Matías Zaracho]] -
[[Agustín Zaragoza]] -
[[Mauro Zárate]] -
[[Daniss Zaripov]] -
[[Georgi Zažitski]] -
[[Vladimir Zažogin]] - 
[[Anna Zatonskih]] -
[[Emil Zátopek]] -
[[Dana Zátopková]] -
[[Rostõslav Zaulõtšnõi]] -
[[Olga Zavjalova]] -
[[Włodzimierz Zawadzki]] - 
[[Vladimir Zažogin]] - 
[[Zé Roberto]] -
[[Hendrik van der Zee]] -
[[Hendrik van der Zee (poksija)]] -
[[Hans Zehetmayer]] -
[[Parvīz Zeydvand]] -
[[Indrek Zelinski]] -
[[Boudewijn Zenden]] - 
[[Arbër Zeneli]] -
[[Sergei Zenjov]] - 
[[Therese Zenz]] -
[[Kathrin Zettel]] -
[[Zhang Dan]] -
[[Zhang Hao]] -
[[Zhang Yining]] -
[[Zhao Hongbo]] -
[[Zhao Jun]] -
[[Zhao Xue]] -
[[Zhou Guanyu]] -
[[Toivo Zidbäck]] - 
[[Franz Zingerle]] -
[[Zheng Jie]] - 
[[Mika Zibanejad]] -
[[Zico]] - 
[[Zinédine Zidane]] - 
[[Christian Ziege]] -
[[Victor Zilberman]] - 
[[Nikolai Zimjatov]] - 
[[Szymon Ziółkowski]] - 
[[Jean-Olivier Zirignon]] - 
[[Kregor Zirk]] -
[[Dejan Zlatičanin]] -
[[Inna Zlidnis]] -
[[Roman Zobnin]] -
[[David Zogg]] -
[[Kenneth Zohore]] -
[[Hynek Zohorna]] -
[[Ricardo Zonta]] -
[[Toivo Zoova]] - 
[[Jürgen Zopp]] -
[[Cristian Zorzi]] - 
[[Kurt Zouma]] -
[[Natko Zrnčić-Dim]] -
[[Tibor Zsíros]] -
[[Gyula Zsivótzky]] -
[[Ryszard Zub]] -
[[Ivica Zubac]] -
[[Steven Zuber]] -
[[Mats Zuccarello]] -
[[Jason Zucker]] -
[[Paul Zujenkov]] -
[[Juan Camilo Zúñiga]] -
[[Rein Zupping]] -
[[Silvan Zurbriggen]] -
[[Karl Zurflüh]] - 
[[Louis Zutter]] -
[[Elina Zvierava]] - 
[[Olesja Zõkina]] -
[[Konstantin Zõrjanov]] -
[[İlham Zəkiyev]] -
[[Armin Zöggeler]]

== Ž ==
*[[Leonid Žabotõnskõi]], ukraina tõstja
*[[Margarita Žernosekova]], Eesti jalgpallur
*[[Nikola Žigić]], Serbia jalgpallur
*[[Juri Žirkov]], Venemaa jalgpallur
*[[Vassili Žirov]], NSV Liidu ja Kasahstani poksija
*[[Boris Živković]], Horvaatia jalgpallur
*[[Slobodan Živojinović]], serbia tennisist
*[[Jan Železný]], Tšehhi kergejõustiklane (odaviskaja), kolmekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister
*[[Vitali Žuk]], Valgevene maadleja
*[[Igor Žurakovski]], Ukraina jalgpallur


== T ==
[[Albert Taar]]
- [[Erich Taar]]
- [[Robert Taar]]
- [[Rein Taaramäe]]
- [[Amin Tabatabaei]]
- [[Zersenay Tadese]]
- [[Dušan Tadić]]
- [[Ando Tagamets]]
- [[Adam Taggart]]
- [[Zaur Tağızadə]]
- [[Nicolás Tagliafico]]
- [[Mitsuhisa Taguchi]]
- [[Taihō Kōki]]
- [[Tunnet Taimla]]
- [[Kaspar Taimsoo]]
- [[Jorma Taipale]]
- [[Taie Taiwo]] 
- [[Helena Takalo]]
- [[Mihhail Tal]]
- [[Laša Talahhadze]]
- [[Alina Tałaj]]
- [[Nadežda Talanova]]
- [[Valdo Tali]]
- [[Johanna Talihärm]]
- [[Heikki Talimaa]]
- [[Avo Talpas]]
- [[Lembit Talpsepp]]
- [[Evelin Talts]]
- [[Jaan Talts]]
- [[Janar Talts]]
- [[Viire Talts]]
- [[Astrid Talumäe]]
- [[Keiji Tamada]]
- [[Vittorio Tamagnini]]
- [[Adam Tambellini]]
- [[Tanel Tamberg]]
- [[Teddy Tamgho]]
- [[Helmet Tamkõrv]]
- [[Ann Tamm]]
- [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]]
- [[Joonas Tamm]]
- [[Jüri Tamm]]
- [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]]
- [[Jevgeni Tamm]]
- [[Tõnis Tamm]]
- [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]]
- [[Aare Tamme]]
- [[Märt Tammearu]]
- [[Tõnu Tammearu]]
- [[Annika Tammela]]
- [[Matti Tammelin]]
- [[Timo Tammemaa]]
- [[Joosep Tammemäe]]
- [[Timmo Tammemäe]]
- [[Harald Tammer]]
- [[Aleksander Tammert]]
- [[Aleksander Tammert seenior]]
- [[Kalver Tammik]]
- [[Lisette Tammik]]
- [[Aleksei Tammiste]]
- [[Karel Tammjärv]]
- [[Meigo Tammsaar]]
- [[Urve Tammsalu]]
- [[Ain Tammus]]
- [[Dimosthénis Tampákos]]
- [[Tahar Tamsamani]] 
- [[Ričardas Tamulis]]
- [[Kiyoshi Tanabe]]
- [[Atomu Tanaka]]
- [[Tamarine Tanasugarn]]
- [[Olof Tandberg]]
- [[Petter Tande]]
- [[Christopher Tanev]]
- [[Tang Xuezhong]]
- [[Abdulla Tangriyev]]
- [[Tamara Tansõkkužina]]
- [[Ramón Tapia]]
- [[Maksim Tarassov]]
- [[Mehdi Taremi]]
- [[James Tarkowski]]
- [[Toomas Tarm]]
- [[Jüri Tarmak]]
- [[Jüri Tarto]]
- [[Johannes Tasa]]
- [[Martin Taska]]
- [[Ștefan Tașnadi]]
- [[Tomáš Tatar]]
- [[Edis Tatli]]
- [[Tevita Taufoʻou]]
- [[Júlio Tavares]]
- [[Angelo Taylor]]
- [[Christian Taylor]]
- [[Dennis Taylor]]
- [[Meldrick Taylor]]
- [[Oliver Taylor]]
- [[Mattias Tedenby]]
- [[Liis Teemusk]]
- [[Ingemar Teever]]
- [[Axel Teichmann]]
- [[Richard Teichmann]]
- [[Tanel Tein]]
- [[Toomas Tein]]
- [[Saara Teitelbaum]]
- [[Teitur Þórðarson]]
- [[Armando Teixeira]]
- [[Daniel Teklehaimanot]]
- [[Vitali Teleš]]
- [[Mirza Teletović]]
- [[Vladimir Tell]]
- [[Alex Telles]]
- [[Cristian Tello]]
- [[Taijo Teniste]]
- [[Timo Teniste]]
- [[Georg Tenno]]
- [[Siim Tenno]]
- [[Matt Tennyson]]
- [[Bryan Angulo Tenorio]]
- [[Carlos Tenorio]]
- [[Elmar Tepp]]
- [[Jaanus Teppan]]
- [[Renee Teppan]]
- [[Vahur Teppan]]
- [[Sergei Terehhov]]
- [[Paul Tergat]]
- [[Alfred Ter-Mkrtšjan]]
- [[Simon Terodde]]
- [[Chris Terry]]
- [[John Terry]]
- [[Amela Terzić]]
- [[Teuvo Teräväinen]]
- [[Kenny Tete]]
- [[Carlos Tévez]]
- [[Andreas Tews]]
- [[Adrien Théaux]]
- [[Brianne Theisen-Eaton]]
- [[Regina Theissl-Pokorná]]
- [[Kees Thijssen]]
- [[Iwan Thomas]]
- [[John Thomas (iluuisutaja)]]
- [[John Thomas (kõrgushüppaja)]]
- [[Tarvi Thomberg]]
- [[Bronwyn Thompson]]
- [[Daley Thompson]]
- [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]]
- [[Obadele Thompson]]
- [[Elaine Thompson-Herah]]
- [[Hans Thomsén]]
- [[Tue Thomsen]]
- [[Andreas Thorkildsen]]
- [[Joe Thornton]]
- [[Ian Thorpe]]
- [[Jim Thorpe]]
- [[Nate Thurmond]]
- [[Gustav Thöni]]
- [[Juha Tiainen]]
- [[Frederick Tiedt]]
- [[Erin Tierney]]
- [[Kieran Tierney]]
- [[Aleksandr Tihhonov]]
- [[Tamara Tihhonova]]
- [[Imre Tiidemann]]
- [[Ants-Hindrek Tiido]]
- [[Sirly Tiik]]
- [[Kristjan Tiirik]]
- [[Karl-August Tiirmaa]]
- [[Mart Tiisaar]]
- [[Edgar Tiits]]
- [[Vardo Tikas]]
- [[Esa Tikkanen]]
- [[Hans Tikkanen]]
- [[Guus Til]]
- [[Karel Tilga]]
- [[Henry Tiller]] 
- [[Stefano Tilli]]
- [[Jan Timman]]
- [[Alfred Timmo]]
- [[Marina Timofejeva]] 
- [[Paulo César Tinga]]
- [[Evald Tipner]]
- [[Vasile Tiţă]]
- [[Ariarne Titmus]]
- [[Sergei Tivjakov]]
- [[Darja Tkatšenko]]
- [[Triin Tobi]]
- [[Indrek Tobreluts]]
- [[Jean Todt]]
- [[Devon Toews]]
- [[Jonathan Toews]]
- [[Tyler Toffoli]]
- [[Toomas Tohver]]
- [[Joona Toivio]]
- [[Miikka Toivola]]
- [[Henri Toivonen]]
- [[Ola Toivonen]]
- [[Pauli Toivonen]]
- [[Erjon Tola]]
- [[Gennadi Tolmatšov]]
- [[Kati Tolmoff]]
- [[Rafael Tolói]]
- [[Juho Tolppola]]
- [[Jon Dahl Tomasson]]
- [[Jevgeni Tomaševski]]
- [[Alberto Tomba]]
- [[Janek Tombak]]
- [[Tuuli Tomingas]]
- [[Takehiro Tomiyasu]]
- [[Fikayo Tomori]]
- [[Priit Tomson]]
- [[Tončo Tončev]] 
- [[Ivan Toney]]
- [[Tong Jian]]
- [[Luca Toni]]
- [[Andres Toobal]]
- [[Kert Toobal]]
- [[Alo Toom]]
- [[Mait Toom]]
- [[Johannes Toom]]
- [[Alari Toome]]
- [[Raigo Toompuu]]
- [[Jens Toornstra]]
- [[Adalbert Toots]]
- [[Heiki Toots]]
- [[Borislav Topić]]
- [[Ömer Toprak]]
- [[Juri Torbek]]
- [[Hans Torim]]
- [[Július Torma]]
- [[Kaarel Torop]]
- [[Tiina Torop]]
- [[Arnold Torpel]]
- [[Lucas Torreira]]
- [[Gwen Torrence]]
- [[Fernando Torres]]
- [[Ferran Torres]]
- [[Francesco Totti]]
- [[Piero Toscani]]
- [[Cenk Tosun]]
- [[Kolo Touré]]
- [[Yaya Touré]]
- [[Nikolai Tover]]
- [[Kari Traa]]
- [[Ilona Tragel]]
- [[Marko Traks]]
- [[Terrence Trammell]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1990)]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1996)]]
- [[Bertrand Traoré]]
- [[Ibrahima Traoré]]
- [[Ismaël Traoré]]
- [[Giovanni Trapattoni]]
- [[Friedrich Traun]]
- [[Gernot Trauner]]
- [[Anneli Trees]]
- [[Henri Treial]]
- [[Grete Treier]]
- [[Kaspar Treier]]
- [[Väino Treiman]]
- [[Ardu Treinbuk]]
- [[Santiago Tréllez]]
- [[John Treloar]]
- [[Jane Trepp]] 
- [[Vladislav Tretjak]] 
- [[Aleksandr Tretjakov]]
- [[Ralf Tribuntsov]]
- [[Ivan Tričkovski]]
- [[Francisco Trincão]]
- [[John Tripp]]
- [[Kieran Trippier]]
- [[James Troisi]]
- [[William Troost-Ekong]]
- [[Alessia Trost]]
- [[Jacob Trouba]]
- [[Jarno Trulli]]
- [[Egle Trump]]
- [[Judd Trump]]
- [[Tiina Trutsi]]
- [[Tiiu Truus]]
- [[Tim Tscharnke]]
- [[Alik Tseiko]]
- [[Vasíleios Tsiártas]]
- [[Zinovi Tsirik]]
- [[Jo-Wilfried Tsonga]]
- [[Athanasía Tsoumeléka]]
- [[Hiroyasu Tsuchie]]
- [[Viktor Tsõbulenko]]
- [[Anna Tšakvetadze]]
- [[Nikolai Tšebotko]]
- [[Gennadi Tšeburanov]]
- [[Julija Tšepalova]]
- [[Sergei Tšepikov]]
- [[Oleg Tšernjak]]
- [[Taavi Tšernjavski]]
- [[Ilja Tšernoussov]]
- [[Liina Tšernov]]
- [[Deniss Tšerõšev]]
- [[Juri Tšesnokov]]
- [[Galina Tšesnokova]]
- [[Maia Tšiburdanidze]]
- [[Aleksander Tšikin]]
- [[Arsen Tšilingarjan]]
- [[Svetlana Tširkova]]
- [[Galina Tšistjakova]]
- [[Julija Tšiženko]]
- [[Aleksei Tšižov]]
- [[Ivan Tšerezov]]
- [[Aleksandra Tšudina]]
- [[Maksim Tšudov]]
- [[Kirill Tšukavin]]
- [[Anton Tšupkov]]
- [[Aleksander Tšutšelov]]
- [[Meilen Tu]]
- [[David Tua]]
- [[Alex Tuch]]
- [[Thomas Tuchel]]
- [[Igor Tudor]]
- [[Ozan Tufan]]
- [[Emmanuel Tuffour]]
- [[Gedly Tugi]]
- [[Amel Tuka]]
- [[Sakari Tukiainen]]
- [[Jelizaveta Tuktamõševa]]
- [[Luule Tull]]
- [[Derartu Tulu]]
- [[Sven Tumba]]
- [[Aloizs Tumiņš]]
- [[Jose Tuominen]]
- [[Evald Tupits]]
- [[Enn Tupp]]
- [[Arda Turan]]
- [[Lilian Turban]]
- [[Mathieu Turcotte]]
- [[Indrek Turi]]
- [[Raimond Turja]]
- [[Däulet Turlõhhanov]]
- [[Marie Turmann]]
- [[Peeter Turnau]]
- [[Vladimir Turtšinski]]
- [[Joni Turunen]]
- [[Bruna Tuzi]]
- [[Rauno Tutk]]
- [[Andres Tuvikene]]
- [[Ryan Tveter]]
- [[Lembit Tõemäe]]
- [[Georgi Tõmošenko]]
- [[Karin Tõnissoo]]
- [[Toomas Tõniste]]
- [[Tõnu Tõniste]]
- [[Leopold Tõnson]]
- [[Feliks Tõnuri]]
- [[Harry Tõnuri]]
- [[Moonika Tõrva]]
- [[Robert Täht]]
- [[Ott Tänak]]
- [[Nils Täpp]]
- [[Herik Tölpt]]
- [[Henrik Tömmernes]]
- [[Cecilia Törn]] 
- [[Gyula Török]]
- [[Mihhail Tšigorin]]
- [[Hanno Tünder]]
- [[Hedo Türkoğlu]]
- [[Heldur Tüüts]]
- [[Laine Tüüts]]
- [[Pål Tyldum]]
- [[Dorothy Tyler-Odam]]
- [[Mike Tyson]]
- [[Przemysław Tytoń]]
- [[Wyomia Tyus]]

== U ==
[[Petra Uberalová]]
- [[Atsuto Uchida]]
- [[Ilmar Udam]] 
- [[Jüri-Mikk Udam]]
- [[Grete Udras]]
- [[Kaija Udras]]
- [[Ivan Uhhov]]
- [[Michael Uhrmann]]
- [[Maicel Uibo]]
- [[Inna Uit]]
- [[Tomáš Ujfaluši]]
- [[Pertti Ukkola]]
- [[Roberts Uldriķis]]
- [[Egle Uljas]]
- [[Frank Ullrich]]
- [[David Ullström]]
- [[Heinz Ulzheimer]]
- [[The Ultimate Warrior]]
- [[Bülent Ulusoy]]
- [[Vegard Ulvang]]
- [[Samuel Umtiti]]
- [[The Undertaker]]
- [[Tobias Unger]]
- [[Argo Unnuk]]
- [[Wolfgang Unzicker]]
- [[Dayot Upamecano]]
- [[Kalev Urbanik]]
- [[Marco Ureña]]
- [[Jere Uronen]]
- [[Iłona Usovič]]
- [[Aap Uspenski]] 
- [[Oleksandr Ussõk]]
- [[Martin Ustaal]]
- [[Jevgeni Ustjugov]]
- [[Dmitri Ustritski]]
- [[Iraklı Uznadze]] 
- [[Peter Utaka]]
- [[Jaak Uudmäe]]
- [[Jaanus Uudmäe]]
- [[Heinrich Uukkivi]]
- [[Tarmo Uusivirta]]
- [[Urmet Uusorg]]

== V ==

[[Rafael van der Vaart]]
- [[Sander van der Vaart]]
- [[Chaminda Vaas]]
- [[Tomáš Vaclík]]
- [[Els Vader]]
- [[Vágner Love]]
- [[Karmen Vagula]]
- [[Rafajel Vahanjan]]
- [[Gustav Vahar]]
- [[Lembi Vaher]]
- [[Lise Anette Vaher]]
- [[Maret Vaher]]
- [[Sander Vaher]]
- [[Karl Vahi]]
- [[Johan Vahter]]
- [[Cristel Vahtra]]
- [[Eeri Vahtra]]
- [[Norman Vahtra]]
- [[Osvald Vahtra]]
- [[Arnold Vaide]]
- [[Josten Vaidem]]
- [[Nicole Vaidišová]]
- [[Arnold Vaiksaar]]
- [[Hilda Vaiksaar]]
- [[Sille Vaiksaar]]
- [[Kelly Vainlo]]
- [[Kaari Vainonen]]
- [[Raimondas Vainoras]]
- [[Lea Vakra]]
- [[Eimantas Valaitis]]
- [[Jonas Valančiūnas]]
- [[Elavenil Valarivan]]
- [[Mathieu Valbuena]]
- [[Fulvio Valbusa]]
- [[Boris Valdek]]
- [[José Ángel Valdés]]
- [[Víctor Valdés]]
- [[Jorge Valdivia]]
- [[Richard Valdov]]
- [[Uno Valdmets]]
- [[Rein Valdru]]
- [[Antonio Valencia]]
- [[Filip Valenčič]]
- [[Juan Carlos Valerón]]
- [[Tiiu Valgemäe]]
- [[Reet Valgmaa]]
- [[Andrei Valiuk]]
- [[Remigijus Valiulis]]
- [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]]
- [[Erko Vallbaum]]
- [[Charles-Villem Vallmann]]
- [[Guntis Valneris]]
- [[Valdis Valters]]
- [[Mikk Valtna]]
- [[Siim Valtna]]
- [[Nikolai Valujev]]
- [[Hubert Van Innis]]
- [[Laura Vana]]
- [[Hans Vanaken]]
- [[Arnold Vanderlyde]]
- [[Stoffel Vandoorne]]
- [[Andris Vaņins]]
- [[Renet Vanker]]
- [[Tõnis Vanna]]
- [[Raphaël Varane]]
- [[Silvestre Varela]]
- [[Lauri Varendi]]
- [[Eduardo Vargas]]
- [[Semjon Varlamov]]
- [[Phil Varone]]
- [[Peeter Varrak]]
- [[Rego Varsamaa]]
- [[Ülo Varul]]
- [[Mika Vasara]]
- [[Vadims Vasiļevskis]]
- [[Deniss Vasiļjevs]]
- [[Darius Vassell]] 
- [[Konstantin Vassiljev]]
- [[Valeri Vassiljev]]
- [[Francisc Vaștag]]
- [[Ivica Vastić]]
- [[Franco Vázquez]]
- [[Ari Vatanen]]
- [[Sami Vatanen]]
- [[Frank Vatrano]]
- [[Yauhen Vatutsin]]
- [[Harry Veber]]
- [[Jürgen Veber]]
- [[Vjatšeslav Vedenin]]
- [[Andreas Veerpalu]]
- [[Andrus Veerpalu]]
- [[Anette Veerpalu]]
- [[Monika Vehlmann]]
- [[Rain Veideman]]
- [[Raphael Veiga]]
- [[Karl Veimann]]
- [[Aleksander Veingold]]
- [[Andrei Veis]]
- [[Andrei Veis]]
- [[Nikolai Vekšin]]
- [[Carlos Vela]]
- [[Mansueto Velasco]]
- [[Roel Velasco]]
- [[Manuel Velázquez]]
- [[Maria Velcheva]]
- [[Miloš Veljković]]
- [[Johannes Veltmander]]
- [[Vida Vencienė]]
- [[Kent-Kaarel Vene]]
- [[Lea Vene]]
- [[Siim-Sander Vene]]
- [[Stylianos Venetidis]]
- [[Oliver Venno]]
- [[Benjamin Verbič]]
- [[Jean-Éric Vergne]]
- [[Kreete Verlin]]
- [[Thomas Vermaelen]]
- [[Tomáš Verner]]
- [[Gabriel Veron]]
- [[Hugo Verpoest]]
- [[Oscar Verpoest]]
- [[Marco Verratti]]
- [[Richard Verschoor]]
- [[Abel Verse]]
- [[Max Verstappen]]
- [[Zsuzsa Verőci]]
- [[Rivo Vesik]]
- [[Rain Vessenberg]]
- [[Vésteinn Hafsteinsson]]
- [[Karl Vestel]]
- [[Edvin Vesterby]]
- [[Jannik Vestergaard]]
- [[Frederik Vesti]]
- [[Rúben Vezo]]
- [[Jüri Vetemaa]]
- [[Sebastian Vettel]]
- [[Johannes Vetter]]
- [[Linden Vey]]
- [[Domagoj Vida]]
- [[Arturo Vidal]]
- [[Linus Videll]]
- [[Nemanja Vidić]]
- [[Milan Vidmar]]
- [[Luan Vieira]]
- [[Marcelo Vieira]]
- [[Patrick Vieira]]
- [[Luciano Vietto]]
- [[Martin Vihmann]]
- [[Sergei Vihrov]]
- [[Arnold Viiding]]
- [[Karel Viigipuu]]
- [[Kristel Viigipuu]]
- [[Kristen Viikmäe]]
- [[Pekka Viippo]] 
- [[‎Arkadi Viira]]
- [[Margit Viirma]]
- [[Marje Viirmann]]
- [[Subbaraman Vijayalakshmi]]
- [[Bjarte Engen Vik]]
- [[Priit Viks]]
- [[Heikki Vilander]]
- [[Tito Vilanova]]
- [[Ain Vilde]]
- [[Sepo Vilderson]]
- [[Tamāra Vilerte]]
- [[Sandro Viletta]]
- [[Tonny Vilhena]]
- [[Stina Viljus]]
- [[David Villa]]
- [[Anthony Villanueva]]
- [[José Luis Villanueva]]
- [[Heldur Villemson]]
- [[Jacques Villeneuve]]
- [[Heino Villum]]
- [[Mart Vilt]]
- [[Olga Viluhhina]]
- [[Juozas Vinča]]
- [[Kayne Vincent]]
- [[Carlos Vinícius]]
- [[Jüri Vips]]
- [[Lasse Virén]]
- [[Lembit Virkus]]
- [[Reima Virtanen]]
- [[Tessa Virtue]]
- [[Eevi Virula]]
- [[Bruno Visintin]]
- [[Nadine Visser]]
- [[Joseph Vissers]]
- [[Hans Vissor]]
- [[Katja Višnar]]
- [[Felipe Vizeu]]
- [[Ossie Vitt]]
- [[Vincent Vittoz]]
- [[Ron Vlaar]]
- [[Odisseas Vlachodímos]]
- [[Roman Vlassov]]
- [[Blanka Vlašić]]
- [[Petra Vlhová]]
- [[Eberhard Vogdt]]
- [[Matt Vogel]]
- [[Eduard Voitra]]
- [[Dimitri Volkov]]
- [[Yochanan Vollach]]
- [[Kevin Volland]]
- [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]]
- [[Aleksandr Volodin (maletaja)]]
- [[Andri Volokitin]]
- [[Larissa Volpert]]
- [[Rein Volt]]
- [[Vello Volt]]
- [[Kristjan Vomm]]
- [[Johan Vonlanthen]]
- [[Lindsey Vonn]]
- [[Ulvi Voog-Indrikson]]
- [[Vaiko Vooremaa]]
- [[Michel Vorm]] 
- [[Anžela Voronova]]
- [[Vladimir Voskoboinikov]]
- [[Jakub Vrána]]
- [[Mario Vrančić]]
- [[Corry Vreeken]]
- [[Stefan de Vrij]] 
- [[Šime Vrsaljko]]
- [[Dare Vršič]]
- [[Zísis Vrýzas]]
- [[Jean Vuarnet]]
- [[Nikola Vučević]]
- [[Mirko Vučinić]]
- [[Budimir Vujačić]]
- [[Zvonimir Vujin]] 
- [[Martin Vunk]]
- [[Uno Vunk]]
- [[Hannu Vuorinen]]
- [[Maksim Võlegžanin]]
- [[Mihkel Võrang]]
- [[Õilme Võro]]
- [[Bronislav Võrse]]
- [[Konstantin Võrupajev]]
- [[Andres Võsand]]
- [[Igor Võssotski]]
- [[Tanel Võtti]]
- [[Imre Vähi]]
- [[Arved Väikmeri]]
- [[Lauri Väinsalu]]
- [[Jorma Väisänen]]
- [[Leo Väisänen]]
- [[Kaarlo Väkevä]]
- [[Jelena Välbe]]
- [[Voldemar Väli]]
- [[Kristina Väljas]]
- [[Len Väljas]]
- [[Raido Värik]]
- [[Andrus Värnik]]
- [[Ruth Väät-Põldots]]
- [[Rudi Völler]]
- [[Matěj Vydra]]

== W ==
[[Dwyane Wade]]
- [[Shahenda Wafa]]
- [[Chris Wagner]]
- [[Hidetoshi Wakui]]
- [[Jannes van der Wal]]
- [[Tadeusz Walasek]]
- [[Michael Walchhofer]]
- [[Keshorn Walcott]]
- [[Theo Walcott]]
- [[Björn Waldegård]]
- [[Luca Waldschmidt]]
- [[Brad Walker]]
- [[Douglas Walker]]
- [[Kyle Walker]]
- [[Tom Walkinshaw]]
- [[Ben Wallace]]
- [[Rasheed Wallace]]
- [[Sinuhe Wallinheimo]]
- [[Tomas Walsh]]
- [[Fritz Walter]]
- [[David Walters]]
- [[Jonathan Walters]]
- [[Bill Walton]]
- [[Abby Wambach]]
- [[Aaron Wan-Bissaka]]
- [[Paulo Wanchope]] 
- [[Wang Junxia]]
- [[Wang Hao]] (lauatennisist)
- [[Wang Hao (käija)]]
- [[Wang Liqin]]
- [[Wang Mingjuan]]
- [[Wang Nan]]
- [[Robert Wangila]]
- [[Victor Wanyama]]
- [[Danny Ward]]
- [[Stephen Ward]]
- [[Amr Warda]]
- [[Karsten Warholm]]
- [[Jeremy Wariner]]
- [[Chiel Warners]]
- [[David Warsofsky]]
- [[Philip Waruinge]]
- [[Thomas Wassberg]]
- [[Akito Watabe]]
- [[Ronald Waterreus]]
- [[Michelle Waterson]]
- [[Stanislas Wawrinka]]
- [[Chris Webber]]
- [[Mark Webber]]
- [[Shea Weber]]
- [[Garrett Weber-Gale]]
- [[Yannick Weber]]
- [[Benjamin Weger]]
- [[Wout Weghorst]]
- [[Heinz-Helmut Wehling]]
- [[Pascal Wehrlein]]
- [[Julian Weigl]]
- [[Isidore Weiss]]
- [[Johnny Weissmüller]]
- [[Johnny Weir]]
- [[Tina Weirather]]
- [[Allan Wells]]
- [[Michael Wenden]]
- [[Heidi Weng]]
- [[Delonte West]]
- [[Jerry West]]
- [[Russell Westbrook]]
- [[Holger Westerberg]]
- [[Joost van der Westhuizen]]
- [[Sander Westerveld]]
- [[Charlie White]]
- [[Colin White]]
- [[Zach Whitecloud]]
- [[Mal Whitfield]]
- [[Joe Whitney]]
- [[Suryo Agung Wibowo]]
- [[Connor Wickham]]
- [[Chris Wideman]]
- [[Lydia Wideman-Lehtonen]]
- [[Andreas Widhölzl]]
- [[Felix Wiedwald]]
- [[Dorothea Wierer]]
- [[Harm Wiersma]]
- [[Andrew Wiggins]]
- [[Jake Wightman]]
- [[Vesa Wiik]]
- [[Georginio Wijnaldum]]
- [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]]
- [[Kati Wilhelm]]
- [[Christian Wilhelmsson]]
- [[David Wilkie]]
- [[Mac Wilkins]]
- [[Alex Wilkinson]]
- [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]]
- [[Deron Williams]]
- [[Iñaki Williams]]
- [[Justin Williams]]
- [[Lou Williams]]
- [[Mo Williams]]
- [[Serena Williams]]
- [[Venus Williams]]
- [[Willian Borges da Silva]]
- [[Jack Wilshere]]
- [[Douglas Winston]] 	
- [[Nick Winter]]
- [[William von Wirén]]
- [[Bjørn Wirkola]]
- [[Gundel Wittmann]]
- [[Anita Włodarczyk]]
- [[Sigrun Wodars]]
- [[Paweł Wojciechowski]]
- [[Radosław Wojtaszek]]
- [[Alexander Wolf]]
- [[Paea Wolfgramm]]
- [[Manfred Wolke]]
- [[Ryszard Wolny]]
- [[Wojtek Wolski]]
- [[Chris Wood]]
- [[Todd Woodbridge]]
- [[Allen Woodring]]
- [[Tiger Woods]]
- [[Joanna Worek]]
- [[Tessa Worley]]
- [[Caroline Wozniacki]]
- [[Aleksandra Wozniak]]
- [[Tyler Wotherspoon]]
- [[Bailey Wright]]
- [[Sean Wroe]]
- [[Andrzej Wroński]]
- [[Alexander Wurz]]
- [[Åke Wärnström]] 
- [[Barbel Wöckel]]
- [[Christian Wörns]]

== Õ ==
* [[Janek Õiglane]]
* [[Tõnu Õim]]
* [[Pille Õnnepalu]]
* [[Janar Õunap]]
* [[Toivo Õunap]]
* [[Madis Õunapuu]]
* [[Kethy Õunpuu]]

== Ä ==
* [[Ardo Ärmpalu]]
* [[Eevald Äärma]]

== Ö ==
* [[Hanna Öberg]], Rootsi laskesuusataja
* [[Emelie Öhrstig]], rootsi murdmaasuusataja
* [[Alpay Özalan]]
* [[Mesut Özil]], türgi päritolu Saksamaa jalgpallikoondise keskmängija
* [[Kübra Öztürk]], türgi maletaja, naiste suurmeister

== Ü ==
* [[Enes Ünal]]
* [[Gökhan Ünal]] 
* [[Cengiz Ünder]]
* [[Jasmiin Üpraus]]
* [[Oskar Üpraus]] 
* [[Žaksõlõk Üškempirov]]

== X ==
*[[Níki Xánthou]], kreeka kaugushüppaja, Euroopa sisemeister
*[[Granit Xhaka]], Šveitsi jalgpallur, Šveitsi meister, Šveitsi koondislane
*[[Jeffery Xiong]], USA maletaja, rahvusvaheline suurmeister

== Y ==
* [[Vikas Yadav]], India poksija
* [[Steeve Yago]]
* [[Atagün Yalçınkaya]], türgi poksija
* [[Satoru Yamagishi]]
* [[Sakon Yamamoto]], jaapani Vormel 1 sõitja
* [[Yang Xu]], hiina jalgpallur, Hiina koondislane 
* [[Yao Ming]], hiina korvpallur
* [[Yann Michael Yao]], Elevandiluuranniku jalgpallur
* [[Yusuf Yazıcı]]
* [[Ye Jiangchuan]], hiina maletaja
* [[Alfred Kirwa Yego]], Keenia keskmaajooksja, maailmameister
* [[Julius Yego]], Keenia odaviskaja
* [[Hamza Yerlikaya]], türgi maadleja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister, mitmekordne Euroopa meister
* [[Alex Yermolinsky]], vene päritolu Ameerika Ühendriikide maletaja
* [[Yi Siling]], hiina laskesportlane, olümpiavõitja
* [[Miruts Yifter]], Etioopia pikamaajooksja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailma karika võitja
* [[Burak Yılmaz]]
* [[Brandon Yip]], Kanada jäähokimängija
* [[Marko Yli-Hannuksela]], soome maadleja, maailmameister
* [[Okay Yokuşlu]]
* [[Alex Yoong]], Malaisia Vormel 1 sõitja
* [[Svetla Yordanova]], bulgaaria maletaja
* [[Dwight Yorke]], Trinidadi ja Tobago jalgpallur, Trinidadi ja Tobago koondislane
* [[Yoshimar Yotún]], Peruu jalgpallur
* [[Amos Youga]]
* [[Kevin Young]], USA tõkkejooksja, olümpiavõitja, maailmameister, maailmarekordi püstitaja
* [[Yu Yangyi]], hiina maletaja
* [[Jouni Yrjölä]], soome maletaja

== Vaata ka ==

* [[Iluuisutajate loend]]
* [[Jalgpallurite loend]]
* [[Korvpallurite loend]]
* [[Maadlejate loend]]
* [[Murdmaasuusatajate loend]]
* [[Tennisistide loend]]

[[Kategooria:Sportlaste loendid| ]]</text>
      <sha1>iipi2cbgxmk8qqtxtrh37cycs9ukoo3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lihhenoloogia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>8159</id>
    <revision>
      <id>6172370</id>
      <parentid>6132291</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T05:58:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Dr Oldekop</username>
        <id>12255</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7589" xml:space="preserve">[[Pilt:Rhizocarpon geographicum01.jpg|pisi|350px|[[Kaartsamblik]] kivil.]]
'''Lihhenoloogia''' (kr sõnast ''leichen'' 'samblik' ja ''logos'' 'õpetus') ehk '''samblikuteadus''' on [[samblik]]ke uuriv mükoloogia haru.

[[Samblikud]] on liitorganismid, kes koosnevad lihheniseerunud [[seened|seentest]] ja [[vetikad|vetikaist]], ent kuna sugulise paljunemise organid moodustuvad seenkomponendi poolt, vaadeldakse lihhenoloogiat tihti [[mükoloogia]] ehk seeneteaduse alavaldkonnana.&lt;ref name=&quot;Lihhen&quot;/&gt;

[[Pilt:Lichen-covered tree, Tresco.jpg|pisi|Samblikega kaetud puutüvi.]]

Samblikud on liitorganismid, mis koosnevad kahest osapoolest: [[mükobiont|mükobiondist]] ehk seenkomponendist ja [[fotobiont|fotobiondist]] ehk fotosünteesivast komponendist. Müko- ja fotobiondi vahel valitsevad (laias mõttes) [[sümbioos|sümbiootilised suhted]] – mõlemad osapooled saavad kasu. Mükobiont saab kasu toitainete näol. Fotobiont saab aga kaitset karmide keskkonnatingimuste eest, võimaluse laiendada oma levikuala, vee ja mineraalainete tagavara.&lt;ref name=&quot;Loodus&quot;/&gt; Samblikke süstematiseeritakse ainult mükobiondi (e seenkomponendi) järgi, selle põhjuseks on seenkomponendi nii mahulises kui bioloogilises mõttes domineerivus enamikus samblikes (näiteks toimub [[suguline paljunemine]] ainult seenkomponendil). Teaduslikult käsitletakse samblikke nn lihheniseerunud seentena, st et samblikuks olemist vaadeldakse kui üht võimalikku seente toitumise viisi [[saprofütism]]i (s.o toituvad peamiselt kõdunevatest taimedest) ja [[parasitism]]i (s.o elavad ja toituvad elusa arvel) kõrval.&lt;ref name=&quot;samblike&quot; /&gt;

Keskkonnategurite suhtes tundlike [[organism]]idena on samblikud head [[bioindikaator]]id. Bioindikatsiooniga iseloomustatakse keskkonnaseisundi muutusi organismide – bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse jm.) põhjal.&lt;ref name=&quot;eesti&quot; /&gt;
 
[[Lihhenoindikatsioon]] on keskkonnatingimuste (eelkõige õhusaaste) hindamine [[epifüüt]]sete samblike abil.&lt;ref name=&quot;seened&quot;/&gt;

==Ajalugu==
Teadusliku sambliku-uurimise rajas rootsi teadlane [[Erik Acharius]] (1757–1819).&lt;ref name=&quot;EE&quot; /&gt; Acharius, keda on nimetatud ka lihhenoloogia isaks, oli esimene, kes uuris samblike [[taksonoomia]]t. Ta oli [[Carolus Linnaeus]]e õpilane. Tähtsamateks Achariuse töödeks lihhenoloogia alal, mis märgivad ka lihhenoloogia kui teadusharu algust, on:
*Lichenographiae Suecia prodromus (1798)
*Methodus lichenum (1803)
*Lichenographia universalis (1810)
*Synopsis methodica lichenum (1814)
Hilisemad lihhenoloogid olid ameerika botaanik [[Edward Tuckerman]] (1817–1886) ja vene bioloog  [[Konstantin Mereschkowski]] (1855–1921).

Eesti samblike floorat  on uurinud näiteks [[Andreas Bruttan]] (1827–93), [[Konstantin Mereschkowski]] (1855–1921) ja [[V. Räsänen]] (1888–1953). Venemaal on samblikke põhjapanevalt uurinud [[A. Jelenkin]] (1873–1942).&lt;ref name=&quot;EE&quot; /&gt; 

==Eestis leiduvad samblikud==
Eesti samblike ja samblikel kasvavate [[seened|seente]] nimekiri loetleb üles kõik Eestis teada olevad lihheniseerunud, neile süstemaatiliselt lähedased [[saprotroof]]sed seened ja samblikel kasvavad (e [[lihhenikoolne|lihhenikoolsed]]) seened. Tegemist on viimase versiooniga trükisest &quot;Second checklist of lichenized, lichenicolous and allied fungi of Estonia&quot; ning sellega on võimalik tutvuda ka veebis (http://esamba.bo.bg.ut.ee/checklist/checklist-2009/home.php).
Nimekirjas sisaldub kokku 1110 [[takson]]it, sh 1095 [[Liik (bioloogia)|liiki]] ja 15 liigisisest ühikut. Neist 902 liiki (lisaks 14 liigisisest ühikut) kuuluvad samblike hulka (on lihheniseerunud), 164 liiki (lisaks 1 liigisisene ühik) on lihhenikoolsed ning 29 liiki on saprotroofsed. Loetletud taksonitest 44 liigi esinemine Eestis on kaheldav, sest nende kohta on olemas vaid kirjanduse viited (herbaareksemplare pole teada). 67 liiki arvatakse olevat Eestist hävinud, kuna neid ei ole leitud pärast 1950. a.&lt;ref name=&quot;nimekiri&quot;/&gt;

==Eesti lihhenoloogiline kogu==
[[Tartu Ülikool]]i loodusmuuseumis on lihhenoloogiline ehk samblike kogu. Lihhenoloogiline kogu on jaotatud kaheks: Eesti (Herbarium Estoniae) ja üldherbaariumiks (Herbarium Generale). Herbarium Estoniae sisaldab ligi 37 000 eksemplari. Kuressaares ja Tartus töötanud kooliõpetaja ning koolide inspektori Andreas Bruttani erakogust on pärit vanim kollektsiooni osa, kus on eksemplarid 19. Sajandist.
Herbarium Generale sisaldab näidiseid, mis on kaasa toodud ekspeditsioonidelt, saadud vahetuse või kingitusena. Seal leidub materjale erinevaist maailma paigust, näiteks Aafrikast ja Antarktikast. Eksemplare on kokku 35 000 (näiteks 1970. – 1980. aastatel [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] [[Kaug-Ida]] ja [[Baikal]]i ümbruse ekspeditsioonidelt kaasa toodud materjalid, mis köidavad ka välisriikide samblikeuurijaid).&lt;ref name=&quot;aed&quot;/&gt;

==Eesti lihhenoloogiline teadustöö==

Lihhenoloogiline teadustöö on praegu jagunenud kahe suurema teema vahel: 

*Eesti lihhenofloora koosseis – kollektiivne projekt, mis on võtnud ülesandeks Eesti [[lihhenofloora]] liigilise koosseisu (eeldatavasti umbes 800 liiki 103 perekonnast) täpse väljaselgitamise tänapäevase [[süstemaatika]] tasemel, eriliselt pannakse rõhku pisisamblike floorale. Paralleelselt leiab aset liikide andmebaasi loomine, mis kätkeb endas kõikide Eesti herbaareksemplaride etiketiandmeid.

*Tsetrarioidsete samblike süstemaatika – samblikuperekonna ''Cetraria sen. lat''. mahu piiritlemine (kõigi tsetrarioidsete samblikkude nimekirja formeerimine, kokku u. 120 liiki); esialgse andmemaatriksi koostamine peamiselt kirjanduse alusel ja selle kladistiline analüüs. Viimase põhjal vähemuuritud taksonite väljaselgitamine ning nende detailuuring (perekonnad ''Nephromopsis, Cetrariopsis, Cetreliopsis, Allocetraria, Ahtiana''). Täitjad – [[Tiina Randlane]] ja [[Andres Saag]].
Nii õppe- kui teadustöö aluseks on Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia instituudi samblike herbaarium.&lt;ref name=&quot;Lihhen&quot; /&gt;

==Eesti lihhenolooge==
{{veergude loend|laius=12em|*[[Polina Degtjarenko]]
*[[Inga Jüriado]]
*[[Siiri Liiv]]
*[[Piret Lõhmus]]
*[[Liis Marmor]]
*[[Jüri Martin]]
*[[Ljudmilla Martin]]
*[[Eva Nilson]]
*[[Taimi Piin]]
*[[Tiina Randlane]]
*[[Andres Saag]]
*[[Lauri Saag]]
*[[Enel Sander]]
*[[Ave Suija]]
*[[Anne-Liis Sõmermaa]]
*[[Hans Trass|Hans-Voldemar Trass]]
*[[Leili Järva]]
*[[Tiiu Tõrra]]
*[[Ede Leppik]]
*[[Maarja Nõmm]]
*[[Taimi Piin-Aaspõllu]]
}}

==Vaata ka==
*[[brüoloogia]]
*[[Eesti samblikud]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;EE&quot;&gt;Eesti entsüklopeedia. 5. Kd.Tallinn : Valgus, 1990, 538.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Lihhen&quot;&gt;http://www.ut.ee/lichens/eesti/lihhenoloogia.html, kasutatud 30.10.2011. (eesti)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Loodus&quot;&gt;http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=1940, kasutatud 30.10.2011. (eesti)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;samblike&quot; &gt;https://web.archive.org/web/20120202222904/http://www.hkhk.edu.ee/samblikud/samblike_ldiseloomustus.html , kasutatud 30.10.2011. (eesti)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eesti&quot; &gt;http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1230_1212.html , kasutatud 30.10.2011. (eesti)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;seened&quot;&gt;http://www.tlu.ee/~toenu/matbot/SEENED.doc, kasutatud 30.10.2011. (eesti)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nimekiri&quot;&gt;http://esamba.bo.bg.ut.ee/checklist/checklist-2009/home.php, kasutatud 30.10.2011. (eesti)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aed&quot;&gt;http://www.botany.ut.ee/samblikud_aed_2.pdf, kasutatud 30.10.2011. (eesti)&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
*[http://www.eseis.ut.ee/ Eesti lihhenoloogia (allikas)]

[[Kategooria:Lihhenoloogia| ]]</text>
      <sha1>odirlvrvqcdwe1xim1lrah9x8jj3hsm</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172371</id>
      <parentid>6172370</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T05:59:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Dr Oldekop</username>
        <id>12255</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7620" xml:space="preserve">[[Pilt:Rhizocarpon geographicum01.jpg|pisi|350px|[[Kaartsamblik]] (''Rhizocarpon geographicum'') kivil.]]
'''Lihhenoloogia''' (kr sõnast ''leichen'' 'samblik' ja ''logos'' 'õpetus') ehk '''samblikuteadus''' on [[samblik]]ke uuriv mükoloogia haru.

[[Samblikud]] on liitorganismid, kes koosnevad lihheniseerunud [[seened|seentest]] ja [[vetikad|vetikaist]], ent kuna sugulise paljunemise organid moodustuvad seenkomponendi poolt, vaadeldakse lihhenoloogiat tihti [[mükoloogia]] ehk seeneteaduse alavaldkonnana.&lt;ref name=&quot;Lihhen&quot;/&gt;

[[Pilt:Lichen-covered tree, Tresco.jpg|pisi|Samblikega kaetud puutüvi.]]

Samblikud on liitorganismid, mis koosnevad kahest osapoolest: [[mükobiont|mükobiondist]] ehk seenkomponendist ja [[fotobiont|fotobiondist]] ehk fotosünteesivast komponendist. Müko- ja fotobiondi vahel valitsevad (laias mõttes) [[sümbioos|sümbiootilised suhted]] – mõlemad osapooled saavad kasu. Mükobiont saab kasu toitainete näol. Fotobiont saab aga kaitset karmide keskkonnatingimuste eest, võimaluse laiendada oma levikuala, vee ja mineraalainete tagavara.&lt;ref name=&quot;Loodus&quot;/&gt; Samblikke süstematiseeritakse ainult mükobiondi (e seenkomponendi) järgi, selle põhjuseks on seenkomponendi nii mahulises kui bioloogilises mõttes domineerivus enamikus samblikes (näiteks toimub [[suguline paljunemine]] ainult seenkomponendil). Teaduslikult käsitletakse samblikke nn lihheniseerunud seentena, st et samblikuks olemist vaadeldakse kui üht võimalikku seente toitumise viisi [[saprofütism]]i (s.o toituvad peamiselt kõdunevatest taimedest) ja [[parasitism]]i (s.o elavad ja toituvad elusa arvel) kõrval.&lt;ref name=&quot;samblike&quot; /&gt;

Keskkonnategurite suhtes tundlike [[organism]]idena on samblikud head [[bioindikaator]]id. Bioindikatsiooniga iseloomustatakse keskkonnaseisundi muutusi organismide – bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse jm.) põhjal.&lt;ref name=&quot;eesti&quot; /&gt;
 
[[Lihhenoindikatsioon]] on keskkonnatingimuste (eelkõige õhusaaste) hindamine [[epifüüt]]sete samblike abil.&lt;ref name=&quot;seened&quot;/&gt;

==Ajalugu==
Teadusliku sambliku-uurimise rajas rootsi teadlane [[Erik Acharius]] (1757–1819).&lt;ref name=&quot;EE&quot; /&gt; Acharius, keda on nimetatud ka lihhenoloogia isaks, oli esimene, kes uuris samblike [[taksonoomia]]t. Ta oli [[Carolus Linnaeus]]e õpilane. Tähtsamateks Achariuse töödeks lihhenoloogia alal, mis märgivad ka lihhenoloogia kui teadusharu algust, on:
*Lichenographiae Suecia prodromus (1798)
*Methodus lichenum (1803)
*Lichenographia universalis (1810)
*Synopsis methodica lichenum (1814)
Hilisemad lihhenoloogid olid ameerika botaanik [[Edward Tuckerman]] (1817–1886) ja vene bioloog  [[Konstantin Mereschkowski]] (1855–1921).

Eesti samblike floorat  on uurinud näiteks [[Andreas Bruttan]] (1827–93), [[Konstantin Mereschkowski]] (1855–1921) ja [[V. Räsänen]] (1888–1953). Venemaal on samblikke põhjapanevalt uurinud [[A. Jelenkin]] (1873–1942).&lt;ref name=&quot;EE&quot; /&gt; 

==Eestis leiduvad samblikud==
Eesti samblike ja samblikel kasvavate [[seened|seente]] nimekiri loetleb üles kõik Eestis teada olevad lihheniseerunud, neile süstemaatiliselt lähedased [[saprotroof]]sed seened ja samblikel kasvavad (e [[lihhenikoolne|lihhenikoolsed]]) seened. Tegemist on viimase versiooniga trükisest &quot;Second checklist of lichenized, lichenicolous and allied fungi of Estonia&quot; ning sellega on võimalik tutvuda ka veebis (http://esamba.bo.bg.ut.ee/checklist/checklist-2009/home.php).
Nimekirjas sisaldub kokku 1110 [[takson]]it, sh 1095 [[Liik (bioloogia)|liiki]] ja 15 liigisisest ühikut. Neist 902 liiki (lisaks 14 liigisisest ühikut) kuuluvad samblike hulka (on lihheniseerunud), 164 liiki (lisaks 1 liigisisene ühik) on lihhenikoolsed ning 29 liiki on saprotroofsed. Loetletud taksonitest 44 liigi esinemine Eestis on kaheldav, sest nende kohta on olemas vaid kirjanduse viited (herbaareksemplare pole teada). 67 liiki arvatakse olevat Eestist hävinud, kuna neid ei ole leitud pärast 1950. a.&lt;ref name=&quot;nimekiri&quot;/&gt;

==Eesti lihhenoloogiline kogu==
[[Tartu Ülikool]]i loodusmuuseumis on lihhenoloogiline ehk samblike kogu. Lihhenoloogiline kogu on jaotatud kaheks: Eesti (Herbarium Estoniae) ja üldherbaariumiks (Herbarium Generale). Herbarium Estoniae sisaldab ligi 37 000 eksemplari. Kuressaares ja Tartus töötanud kooliõpetaja ning koolide inspektori Andreas Bruttani erakogust on pärit vanim kollektsiooni osa, kus on eksemplarid 19. Sajandist.
Herbarium Generale sisaldab näidiseid, mis on kaasa toodud ekspeditsioonidelt, saadud vahetuse või kingitusena. Seal leidub materjale erinevaist maailma paigust, näiteks Aafrikast ja Antarktikast. Eksemplare on kokku 35 000 (näiteks 1970. – 1980. aastatel [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] [[Kaug-Ida]] ja [[Baikal]]i ümbruse ekspeditsioonidelt kaasa toodud materjalid, mis köidavad ka välisriikide samblikeuurijaid).&lt;ref name=&quot;aed&quot;/&gt;

==Eesti lihhenoloogiline teadustöö==

Lihhenoloogiline teadustöö on praegu jagunenud kahe suurema teema vahel: 

*Eesti lihhenofloora koosseis – kollektiivne projekt, mis on võtnud ülesandeks Eesti [[lihhenofloora]] liigilise koosseisu (eeldatavasti umbes 800 liiki 103 perekonnast) täpse väljaselgitamise tänapäevase [[süstemaatika]] tasemel, eriliselt pannakse rõhku pisisamblike floorale. Paralleelselt leiab aset liikide andmebaasi loomine, mis kätkeb endas kõikide Eesti herbaareksemplaride etiketiandmeid.

*Tsetrarioidsete samblike süstemaatika – samblikuperekonna ''Cetraria sen. lat''. mahu piiritlemine (kõigi tsetrarioidsete samblikkude nimekirja formeerimine, kokku u. 120 liiki); esialgse andmemaatriksi koostamine peamiselt kirjanduse alusel ja selle kladistiline analüüs. Viimase põhjal vähemuuritud taksonite väljaselgitamine ning nende detailuuring (perekonnad ''Nephromopsis, Cetrariopsis, Cetreliopsis, Allocetraria, Ahtiana''). Täitjad – [[Tiina Randlane]] ja [[Andres Saag]].
Nii õppe- kui teadustöö aluseks on Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia instituudi samblike herbaarium.&lt;ref name=&quot;Lihhen&quot; /&gt;

==Eesti lihhenolooge==
{{veergude loend|laius=12em|*[[Polina Degtjarenko]]
*[[Inga Jüriado]]
*[[Siiri Liiv]]
*[[Piret Lõhmus]]
*[[Liis Marmor]]
*[[Jüri Martin]]
*[[Ljudmilla Martin]]
*[[Eva Nilson]]
*[[Taimi Piin]]
*[[Tiina Randlane]]
*[[Andres Saag]]
*[[Lauri Saag]]
*[[Enel Sander]]
*[[Ave Suija]]
*[[Anne-Liis Sõmermaa]]
*[[Hans Trass|Hans-Voldemar Trass]]
*[[Leili Järva]]
*[[Tiiu Tõrra]]
*[[Ede Leppik]]
*[[Maarja Nõmm]]
*[[Taimi Piin-Aaspõllu]]
}}

==Vaata ka==
*[[brüoloogia]]
*[[Eesti samblikud]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;EE&quot;&gt;Eesti entsüklopeedia. 5. Kd.Tallinn : Valgus, 1990, 538.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Lihhen&quot;&gt;http://www.ut.ee/lichens/eesti/lihhenoloogia.html, kasutatud 30.10.2011. (eesti)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Loodus&quot;&gt;http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=1940, kasutatud 30.10.2011. (eesti)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;samblike&quot; &gt;https://web.archive.org/web/20120202222904/http://www.hkhk.edu.ee/samblikud/samblike_ldiseloomustus.html , kasutatud 30.10.2011. (eesti)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eesti&quot; &gt;http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1230_1212.html , kasutatud 30.10.2011. (eesti)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;seened&quot;&gt;http://www.tlu.ee/~toenu/matbot/SEENED.doc, kasutatud 30.10.2011. (eesti)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nimekiri&quot;&gt;http://esamba.bo.bg.ut.ee/checklist/checklist-2009/home.php, kasutatud 30.10.2011. (eesti)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aed&quot;&gt;http://www.botany.ut.ee/samblikud_aed_2.pdf, kasutatud 30.10.2011. (eesti)&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
*[http://www.eseis.ut.ee/ Eesti lihhenoloogia (allikas)]

[[Kategooria:Lihhenoloogia| ]]</text>
      <sha1>6ruh4peqjg8adhdu3gn7e9ufwj6zjn5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nõmme linnaosa</title>
    <ns>0</ns>
    <id>8251</id>
    <revision>
      <id>6171900</id>
      <parentid>6135507</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T13:13:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10173" xml:space="preserve">{{provints
|  nimi = Nõmme linnaosa
|  lipp = Flag of Nõmme district, Tallinn, Estonia.svg
|  lipu_link = [[Nõmme linnaosa lipp]]
|  vapp = Nõmme vapp.gif
|  vapi_link = [[Nõmme linnaosa vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  asendikaardi_pilt = Tallinn nomme linnaosa.png
|  osm = pind
}}
'''Nõmme linnaosa''' on [[halduslik linnaosa]] [[Tallinn]]a lõunaosas. 

See piirneb läänes [[Harku vald|Harku valla]], loodes [[Haabersti linnaosa|Haabersti]] ning põhjas [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Kristiine linnaosa]]ga. Idas piirneb Nõmme [[Kesklinna linnaosa]] ja [[Rae vald|Rae vallaga]]. Lõunas on [[Kiili vald|Kiili]] ja [[Saku vald]] ning kagus [[Saue vald]]. Nõmme linnaosa hõlmab suures osas kunagise [[Nõmme]] linna territooriumi.

==Linnaruum ja territoorium==
===Asumid===
Nõmme linnaosas on järgmised asumid:
{|
|-valign=&quot;top&quot;
|
# [[Laagri (Tallinn)|Laagri]], pindala 0,55&amp;nbsp;km²
# [[Pääsküla]], pindala 5,95&amp;nbsp;km²
# [[Kivimäe (Tallinn)|Kivimäe]], pindala 2,20&amp;nbsp;km²
# [[Vana-Mustamäe]], pindala 1,75&amp;nbsp;km²
# [[Hiiu]], pindala 2,50&amp;nbsp;km²
# [[Nõmme asum|Nõmme]], pindala 4,60&amp;nbsp;km²
# [[Rahumäe]], pindala 1,75&amp;nbsp;km²
# [[Liiva (Tallinn)|Liiva]], pindala 3,25&amp;nbsp;km²
# [[Männiku (Tallinn)|Männiku]], pindala 3,70&amp;nbsp;km²
# [[Raudalu]], pindala 2,45&amp;nbsp;km²&lt;ref&gt;Nõmme linnaosa arengukava 2008–2012. Lk 114 (Tabel 32&lt;/ref&gt;
| [[Pilt: Nõmme_linnaosa_kaart.JPG‎|220px]]
|}
===Haldamine, linnaosa juhtimine===
Tallinna Linnavolikogu võttis 7. septembril 2006. aastal vastu linnaosa olemuse, juriidiline staatuse ja pädevuse määruse nr 55 (Nõmme linnaosa põhimäärus, 2006). Linnaosa tegevuse juhtimiseks on moodustatud linna ametiasutusena [[Nõmme linnaosavalitsus]], mida juhib [[linnaosavanem]]. [[Tallinna Linnavolikogu]] tööorganina tegutseb linnaosas Tallinna [[Nõmme Linnaosa Halduskogu]], mis moodustatakse Tallinna põhimääruses sätestatud korras.&lt;ref&gt;[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12733856 Nõmme linnaosa põhimäärus]. Tallinna Linnavolikogu 7. septembri 2006. a määrus nr 55. [[Riigi Teataja]]&lt;/ref&gt;

2021. aasta detsembrist on Nõmme linnaosa vanem Lauri Paeveer.&lt;ref&gt;[https://www.tallinn.ee/est/nomme/Nomme-Linnaosa-Valitsuse-juhtkond Nõmme Linnaosa Valitsuse juhtkond]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Linnavalitsus-nimetas-ametisse-Nomme-uue-linnaosa-vanema &quot;Linnavalitsus nimetas ametisse Nõmme uue linnaosa vanema&quot;] tallinn.ee, 09.12.2021&lt;/ref&gt;
{{vaata|Nõmme linnaosavalitsus|Nõmme linnaosakogu}}
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta
!Linnaosa vanemad&lt;ref&gt;Tallinn : entsüklopeedia. 2., N-Ü, 2004. lk. 21&lt;/ref&gt;
!Erakond
|-
|[[1993]]
|[[Jüri Jõgeva]], sünd {{sünniaeg ja vanus|1940|7|22}}
|
|-
|[[1993]]–1995
|[[Ago Naarits]] ([[13. august]] [[1954]]–[[19. juuli]] [[1996]])
|
|-
|[[1995]]–1996
|Kalju Leppik (29. november 1931 - 29. juuni 2017)
|
|-
|[[1996]]–1999
|[[Värner Lootsmann]], sünd {{sünniaeg ja vanus|1945|8|18}}
|[[Eesti Keskerakond]]
|-
|[[1999]]
|[[Vilja Savisaar]], sünd {{sünniaeg ja vanus|1962|8|15}}
|[[Eesti Keskerakond]]
|-
|[[1999]]–2003
|[[Urmas Paet]], sünd {{sünniaeg ja vanus|1974|4|20}}
|[[Eesti Reformierakond]]
|-
|[[2003]]–2005
|[[Hanno Pevkur]], sünd {{sünniaeg ja vanus|1977|4|2}}
|[[Eesti Reformierakond]]
|-
|[[2005]]
|[[Erik Sandla]], sünd {{sünniaeg ja vanus|1961|6|2}}
|[[Erakond Res Publica]]
|-
|[[2005]]–[[2011]]
|[[Rainer Vakra]], sünd {{sünniaeg ja vanus|1981|3|10}}
|[[Eesti Keskerakond]]
|-
|[[2011]]–[[2013]]
|[[Erki Korp]], sünd {{sünniaeg ja vanus|1973|8|20}}&lt;ref&gt;[http://www.tallinn.ee/est/nomme/Nomme-linnaosa-vanema-ametisse-asub-Erki-Korp Nõmme linnaosa vanema ametisse asub Erki Korp.] Nõmme veebileht, Tallinn&lt;/ref&gt;
|[[Eesti Keskerakond]]
|-
|[[2013]]–[[2016]]
|[[Tiit Terik]], sünd {{sünniaeg ja vanus|1979|6|15}}&lt;ref&gt;[http://www.tallinn.ee/est/nomme/Linnavalitsus-nimetas-Tiit-Teriku-Nomme-linnaosa-vanema-ametisse] Nõmme veebileht, Tallinn&lt;/ref&gt;
|[[Eesti Keskerakond]]
|-
|[[2016]]–[[2017]]
|Tiia-Liis Jürgenson, sünd {{Sünniaeg ja vanus|1963|3|6}}
|[[Eesti Keskerakond]]
|-
|[[2017]]–[[2021]]
|[[Grete Šillis]], sünd {{Sünniaeg ja vanus|1991|10|4}}
|[[Eesti Keskerakond]]
|-
|[[2021]]
|[[Lauri Paeveer]], sünd {{Sünniaeg ja vanus|1983|3|10}}
|-


==Loodus==
===Looduskaitseobjektid===
[[Pilt:Nõmme kaitsealad.png|pisi|Piirkonda jäävad kaitsealad]]
Suurim looduskaitseobjekt on [[Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala]], teine on [[Pääsküla raba]]. Harku raba ja mets, mis peamiselt asuvad Harku valla territooriumil, pole senini looduskaitse alla võetud.
===Rändrahnud===
*[[Männiku hiidrahn]]
*[[Liiva jaama rahn]]
*[[Rahumäe rändrahn]]
*[[Raudalu kivid]]
*[[Õpiringi kivid]]
===Taimkate===
Nõmme kõrghaljastuse moodustavad põhiliselt männid, millest tuleneb Nõmme linnaosa nimi.{{lisa viide}}
===Veestik===
Nõmme lõunapiiril voolab Pääsküla jõgi. 

Järvi on Viljandi maantee ümbruses. Männiku karjääridesse on tekkinud veekogud. Pääsküla rabas ja Harku rabas on veekogusid, mis on tekkinud turbavõtmise ja muu inimtegevuse tagajärjel.

==Kultuuriline keskkond==
===Pargid ja haljastus===
Puiesteed ja pargid on olnud Nõmme linnaosa olulised tunnused. Enamik Nõmme parke ja puiestikke on võetud kaitse alla.

Vabaduse puiestee, Pärnu maantee ja Männiku tee laiendamistega transiitmagistraalideks ja rekonstrueerimistega on sealsed puiestikud maha võetud või asendatud muu taimestikuga.{{lisa viide}}

===Transport===
Rongiliiklus on olnud oluline tegur Nõmme linnaosa arengus.

Bussiliiklus on oluline ühendusviis Tallinnaga. Seda on arendatud peamiselt Tallinna linna vaatevinklist lähtudes. Seetõttu on Nõmme linnaosal valdavaks liiklusvahendiks saanud autod. Kergliiklusvahendid, eeskätt jalgrattad, on ohtliku liikluse tõttu tagaplaanile jäänud, vaatamata suuremal osal Nõmmel 30 km/h piirkiiruse kehtestamisele. Jalgrattad ja muu kergliiklus muutub taas populaarseks, millele aitab kaasa kergliiklusteede hea olukord ning teede rekonstrueerimine.{{lisa viide}}

====Tänavad====
Linnaosa läbib viis suuremat magistraali: Pärnu maantee, Vabaduse puiestee, Männiku tee, Kadaka puiestee ja Viljandi maantee. Nõmme keskusse suubub Ehitajate tee Mustamäelt.
===Hooned===
[[Pilt:Nomme_turg.jpg|thumb|püsti|Nõmme turg]]
Suur osa Nõmmel ehitatud majadest on miljööväärtuslikud. Nõmme eri piirkondades kuuluvad nad eri ajajärkudesse.

Osa ehitistest on muinsuskaitse all.

==Elanikkond==

{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta
!Arvestuslik&lt;br/&gt;rahvaarv&lt;br&gt;&lt;small&gt;[[1. jaanuar]]i seisuga&lt;/small&gt;&lt;ref&gt;[http://www.tallinn.ee/est/g391s9268 Tallinna rahvastikuregistri] järgi&lt;/ref&gt;
|-
|2003
|35 925
|-
|2004
|37 772
|-
|2005
|39 102
|-
|2006
|39 436
|-
|2007
|38 856
|-
|2008
|38 725
|-
|2009
|38 428
|-
|2010
|38 100
|-
|2011
|38 275
|-
|2012
|38 898
|-
|2013
|39 049
|-
|2014
|39 487
|-
|2015
|39 501
|-
|2016
|39 448
|-
|2017
|39 357
|}

Rahvastikuregistri andmetel oli 2016. aasta 1. jaanuari seisuga Nõmme linnaosa elanikest eestlasi 85,3%, venelasi 11,1%, ukrainlasi 1,2%, valgevenelasi 0,5%, soomlasi 0,4%, juute 0,1%, tatarlasi 0,1% ja muudest rahvustest inimesi 1,3%. Kodakondsuse järgi oli Eesti kodanikke 92,8%, määratlemata kodakondsusega isikuid 3,1%, Venemaa kodanikke 2,0%, Ukraina kodanikke 0,4% ja Soome kodanikke 0,4%.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf|Pealkiri=Tallinn arvudes 2016|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-02-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170213134111/http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

[[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Nõmme linnaosas 35 463 elanikku kellest eestlasi oli 30 484 (85,96%).&lt;ref&gt;[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL002&amp;lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]&lt;/ref&gt;&lt;!--
=== Turvalisus ja korrakaitse ===
== Tervishoid ==
== Turism ==
--&gt;

==Haridus ja kultuur==
[[Pilt:Nõmme Gümnaasium.jpg|pisi|Tallinna Nõmme Gümnaasiumi peahoone]]
Nõmme linnaosa üldhariduskoolid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.haridus.ee/lisad/asutused/?t=k |pealkiri=Tallinna Haridusasutused. Nõmme linnaosa. |vaadatud=2009-08-27 |arhiivimisaeg=2012-01-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120101082404/http://www.haridus.ee/lisad/asutused/?t=k |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Nimi
!Tüüp
!Õppekeel
!Asum
!Aadress
|-
|[[Nõmme Erakool]]
|põhikool (era)
|eesti
|[[Nõmme asum|Nõmme]]
|[[Idakaare tänav|Idakaare]] 5
|-
|[[Tallinna Kivimäe Põhikool]]
|põhikool
|eesti
|[[Kivimäe]]
|[[Leegi tänav|Leegi]] 14
|-
|[[Tallinna Muusikakeskkool]]
|gümnaasium
|eesti
|[[Kivimäe]]
|[[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiestee]] 130
|-
|[[Tallinna Nõmme Gümnaasium]]
|gümnaasium
|eesti
|[[Hiiu]]
|[[Raudtee tänav (Tallinn)|Raudtee]] 73
|-
|[[Tallinna Nõmme Põhikool]]
|põhikool
|eesti
|[[Nõmme asum|Nõmme]]
|[[Raudtee tänav (Tallinn)|Raudtee]] 68
|-
|[[Tallinna Pääsküla Kool]]
|põhikool
|eesti
|[[Pääsküla]]
|[[Vikerkaare tänav (Tallinn)|Vikerkaare]] 10 // [[Põllu tänav (Tallinn)|Põllu]] 109
|-
|[[Tallinna Rahumäe Põhikool]]
|põhikool
|eesti
|[[Rahumäe]]
|[[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiestee]] 50
|}

Raamatukogud.

[[Nõmme Kultuurimaja]] (Kultuurikeskus).

[[Nõmme Noortekeskus]]ed (Pääskülas, Männikul).

Kinod Nõmmel.

[[Nõmme Raadio]].

Spordiklubid. [[Nõmme Kalju FC|Nõmme Kalju]].

==Ajalugu==
Nõmmet on mainitud hiliskeskaegsetes märkmetes.
{{vaata|Nõmme}}

==Vaata ka==
*[[Nõmme]]
*[[Nõmme linnaosavalitsus]]
*[[Nõmme seltside ja ühenduste loend]]
*[[Nõmme Sotsiaalmaja]]
*[[Nõmme loomakliinik]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*[[Leho Lõhmus]]. Nõmme läbi aegade. Nõmme Linnaosa Valitsus, 2001
*Leho Lõhmus. Nõmme ajalugu. Koolibri. 2006

==Välislingid==
{{Commonskat|Nõmme}}
*[http://www.tallinn.ee/nomme Nõmme linnaosa veebileht]
*[http://www.tallinn.ee/est/g1510 Nõmme Sõnumid]. Nõmme linnaosa ajaleht
*[https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Nomme-linnaosa-uldplaneering Nõmme linnaosa üldplaneering]

{{Tallinna asumid}}
[[Kategooria:Nõmme linnaosa| ]]
[[Kategooria:Tallinna linnaosad]]</text>
      <sha1>pzhhy3mlybd4mqaw2pnzsokoimhldtw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Asutav Kogu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>8965</id>
    <revision>
      <id>6172169</id>
      <parentid>6021152</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T18:20:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Asutava Kogu valimised */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15874" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib 1919. aastal loodud Eesti esindusorganist; 1918. aastaks planeeritud, kuid kokku mitte tulnud Eesti Asutava Kogu kohta vaata artiklit [[Eesti Asutav Kogu (1918)]]; teiste riikide samanimeliste organite kohta vaata lehekülge [[Asutav Kogu (täpsustus)]]}}

{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2011}}

{{Asutus
|Nimi            = Asutav Kogu
|Embleem         = 
|Embleemiallkiri = 
|Pilt            =
|Pildiallkiri    = 
|lühend          = 
|moodustatud     = [[1919]]
|likvideeritud   = [[1920]]
|tüüp            = 
|eesmärk         = rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ
|peakorter       = Tallinn
|asukoht         = aprill 1919 [[Estonia (teater)|Estonia]] teater&lt;br&gt;mai 1919 – 1920 [[Toompea loss]]
|piirkond        = [[Eesti Vabariik]]
|juhtkond        = Asutava Kogu Juhatus&lt;br&gt; [[Asutava Kogu esimees]]: [[August Rei]] (1919–1920)
|kõrgemalseisev_asutus        = 
|alluv_asutus          = 
|töötajad        = 
|eelarve         = 
|veebileht       = 
}}

'''Asutav Kogu''' ('''Eesti Asutav Kogu''') oli [[Eesti]] rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ ([[parlament]]) [[23. aprill]]ist [[1919]] kuni [[20. detsember|20. detsembrini]] [[1920]]. 

Asutav Kogu töötas ühe aasta, 7 kuud ja 28 päeva. [[Istungjärk]]e oli viis: neist pikim oli teine istungjärk, mil peeti 70 koosolekut; lühim aga viies, kus peeti vaid 16 koosolekut. Üldse peeti 170 koosolekut, kus võeti vastu 88 seadust ja määrust. Arupärimisi Vabariigi Valitsusele esitati 85.

== Asutava Kogu valimised ==
{{vaata|Asutava Kogu valimised}} 
Asutava Kogu valimised toimusid [[5. aprill|5]].–[[7. aprill]]il [[1919]]. Valimistel osales kümme [[partei]]d vői rühma. Peamised erakonnad või parteid olid [[Konstantin Päts]]i juhitud [[Maaliit]], [[Jaan Tõnisson]]i juhitud [[Eesti Rahvaerakond]], [[Eesti Tööerakond]] ja sotsiaaldemokraadid ([[Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei]]). Valimisaktiivsus oli kőrge, osales 80% [[valimisõigus]]likest kodanikest. 

[[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei]] saavutas ülekaaluka vőidu: 41 saadikukohta (33%), teiseks jäi [[Eesti Tööerakond]] 30 saadikukohta (25,1%), [[Eesti Rahvaerakond]] 25 saadikukohta (20,7%), [[Eesti Maarahva Liit]] 8 saadikukohta (6,5%), [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]]  7 saadikukohta (5,8%), [[Kristlik Rahvaerakond]]  5 saadikukohta (4,5%), [[Saksa-Balti Erakond]] 3 saadikukohta (2,5%), [[Vene Rahvuslik Liit Eestis|Vene Kodanikkude Kogu]] 1 saadikukohta (1,3%).

== Tegevus ==
[[Pilt:EstConstAssmb.jpg|pisi|400px|Asutava Kogu avaistung 23. aprillil 1919]]
[[8. mai]]l [[1919]] kinnitas Asutav Kogu esimese [[Eesti Vabariigi Valitsus]]e eesotsas [[Otto Strandman]]iga. Sellega lõppesid [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] volitused.

Asutava Kogu poolt ametisse kinnitatud valitsusi juhtisid

* [[Otto Strandman]], [[Otto Strandmani esimene valitsus|Otto Strandmani esimest valitsust]] ([[8. mai]] &amp;ndash; [[18. november]] [[1919]]);
* [[Jaan Tõnisson]], [[Jaan Tõnissoni esimene valitsus|Jaan Tõnissoni esimest valitsust]] ([[18. november]] [[1919]] &amp;ndash; [[26. oktoober]] [[1920]]);
* [[Ants Piip]], [[Ants Piibu valitsus]]ust ([[26. oktoober]] &amp;ndash; [[25. jaanuar]] [[1921]]).

:[[19. mai]]l [[1919]]. a võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti riiklikust iseseisvusest, milles selgitati maailmale Eesti Venemaast lahkulöömise ajaloolisi põhjusi.
:[[4. juuni]]l 1919 seadustati [[Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord]].
:[[10. oktoober|10. oktoobril]] 1919 võeti vastu [[1919. aasta maareform|Maaseadus]], millega kaotati [[rüütlimõis]]ad.	
:[[13. veebruar]]il [[1920]] ratifitseeriti [[2. veebruar]]il allakirjutatud [[Tartu rahu]]leping.
:[[15. juuni]]l 1920 võttis Asutav Kogu vastu esimese [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)|Eesti Vabariigi Põhiseaduse]] (avaldati [[Riigi Teataja]]s nr 113/114 9. juulil). Põhiseadus jõustus sama aasta [[21. detsember|21. detsembril]].
:[[27. november|27.]]–[[29. november|29. novembril]] 1920 toimusid [[I Riigikogu]] valimised.

Asutav Kogu pidas kokku 5 istungjärku ja 170 istungit, kus võeti vastu üle 800 seaduse, sealhulgas [[seisuste kaotamise seadus]]e.

Asutava Kogu tegevus lõppes [[20. detsember|20. detsembril]] [[1920]], mil ametisse astus [[I Riigikogu]].

== Eesti Asutava Kogu liikmed ==
120-liikmelises Asutavas Kogus oli 25 juristi, 11 ajakirjanikku, 7 agronoomi, 6 pőllumeest, 3 őpetajat, 2 kirjanikku, 2 üliőpilast ja teiste elualade esindajaid. Saadikute hulgas oli 7 naist.

=== Juhatus ===

''Esimees'' – [[August Rei]] ([[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|ESDTP]])&lt;br&gt;
''I abiesimees'' – [[Lui Olesk]] ([[23. aprill]] – [[10. oktoober]] [[1919]])&lt;br&gt;
''I abiesimees'' – [[Julius Seljamaa]] ([[10. oktoober]] [[1919]] – [[4. jaanuar]] [[1921]])&lt;br&gt;
''II abiesimees'' – [[Aadu Birk]] ([[23. aprill]] – [[10. oktoober]] [[1919]])&lt;br&gt;
''II abiesimees'' – [[Jakob Westholm]] ([[10. oktoober]] [[1919]] – [[4. jaanuar]] [[1921]])&lt;br&gt;
''Sekretär'' – [[Hans Martna]]&lt;br&gt;
''I abisekretär'' – [[August Jürima]]&lt;br&gt;
''II abisekretär'' – [[Hugo Raudsepp]]

=== Liikmed ===
{{veergude loend|laius=25em|
# [[Juhan Mihkel Ainson]], [[Eesti Rahvaerakond]]
# [[Jaan Ammermann]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (ESDTP)]]
# [[Ado Anderkopp]], [[Eesti Tööerakond]]
# [[Alma Anvelt-Ostra]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|(ESDTP)]]
# [[August Arras]], [[Eesti Tööerakond]]
# [[Emma Asson|Emma Asson-Petersen]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|(ESDTP)]]
# [[Karl Ast|Karl Ast-Rumor]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|(ESDTP)]]
# [[Robert Astrem]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|(ESDTP)]]
# [[Marie-Helene Aul]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|(ESDTP)]]
# [[Eduard Georg Aule]], [[Eesti Maarahva Liit|EML]], astus tagasi
# [[Karl August Baars]], [[Eesti Tööerakond]]
# [[Adam Bachmann|Adam Bachmann (Randalu)]], [[Eesti Rahvaerakond]]
# [[Ado Birk]], [[Eesti Rahvaerakond]]
# [[Max Bock|Max Woldemar Bock]], [[Saksa Erakond Eestimaal]]
# [[Johannes Ernesaks]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|(ESDTP)]]
# [[Villem Ernits]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|(ESDTP)]]
# [[Julius Grünberg]], [[Eesti Maarahva Liit|EML]], astus tagasi
# [[Timotheus Grünthal]], [[Eesti Tööerakond]]
#[[Gustav Grünvald|Gustaw Grünwald]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|(ESDTP)]]
# [[Kristjaan Haho]], [[Eesti Maarahva Liit]]
# [[Voldemar Hammer]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|(ESDTP)]]
# [[Eduard Hubel]], [[Eesti Rahvaerakond|ERE]], astus tagasi 
# [[Jaan Hünerson]], [[Eesti Maarahva Liit]]
#[[Karl Inglist]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|(ESDTP)]]
# [[Karl Ipsberg]], [[Eesti Maarahva Liit]]
# [[Jüri Jaakson]], [[Eesti Rahvaerakond]]
#[[Johan Jans|Juhan Jans]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|(ESDTP)]]
# [[Leopold Johanson]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|(ESDTP)]]
# [[Peet Johanson]], [[Eesti Tööerakond]]
# [[Erich Joonas]], [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|ESRP]]
# [[Mihkel Juhkam]], [[Eesti Tööerakond]]
# [[Tõnis Jürine]], [[Eesti Rahvaerakond|ERE]], astus tagasi 
# [[August Jürmann]], [[Eesti Maarahva Liit]]
# [[Tõnis Kalbus]], [[Eesti Tööerakond]]
# [[Oskar Kallas]], [[Eesti Rahvaerakond]]
# [[Nikolai Kann]], [[Kristlik Rahvaerakond]]
#[[Artur Kaplur]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|(ESDTP)]]
#[[Peeter Karin]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|(ESDTP)]]
# [[Juhan Kartau]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|(ESDTP)]]
#[[Hugo Kikson]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|(ESDTP)]]
# [[Hermann Koch]], [[Saksa Erakond Eestimaal]]
# [[Theodor Koik]], [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|ESRP]]
# [[Konstantin Konik]], [[Eesti Tööerakond]]
# [[Karl Kornel]], [[Eesti Rahvaerakond]]
# [[Juhan Kukk|Johannes Kukk]], [[Eesti Tööerakond]]
#[[Minni Kurs-Olesk]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|(ESDTP)]]
# [[Hans Kruus]], [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|ESRP]]
# [[Johan Kõpp]], [[Kristlik Rahvaerakond]]
# [[Jaan Kärner]], [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|ESRP]]
# [[Nikolai Köstner]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|(ESDTP)]]
# [[Hugo Küüsner]], [[Eesti Rahvaerakond]]
# [[Anton Laar]], [[Kristlik Rahvaerakond]]
# [[Jaan Lattik]], [[Kristlik Rahvaerakond]]
# [[Johannes Lehtman]], [[Eesti Tööerakond]]
#[[Jakob Lindros]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|(ESDTP)]]
# [[Tõnu Loik]], [[Eesti Tööerakond]]
#[[Peeter Londo]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|(ESDTP)]]
# [[Andres Loorits]], [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|ESRP]]
# [[Jaan Lõo]], [[Eesti Rahvaerakond]]
#[[Anton Martinson]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|(ESDTP)]]
# [[Hans Martna]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|(ESDTP)]]
# [[Mihkel Martna]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|(ESDTP)]]
# [[Jaan Masing]], [[Eesti Rahvaerakond]]
# [[Jaan Mets]], [[Eesti Tööerakond]]
# [[Hans Mets]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|(ESDTP)]]
# [[Johannes Meyer]], [[Saksa Erakond Eestimaal]]
# [[Jaan Mägi]], [[Eesti Rahvaerakond]]
#[[Mihkel Neps]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|(ESDTP)]]
#[[Eduard Nipmann]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|(ESDTP)]]
# [[Hans Nurk]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|(ESDTP)]]
# [[Mats Nõges]], [[Eesti Rahvaerakond]]
#[[Aleksander Oinas]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|(ESDTP)]]
# [[Lui Olesk]], [[Eesti Tööerakond]]
# [[August Onton]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|(ESDTP)]]
# [[Johannes Paalberg]], [[Eesti Rahvaerakond]]
# [[Kaarel Parts]], [[Eesti Rahvaerakond]]
# [[Christoph Peiker]], [[Eesti Tööerakond]]
# [[Ants Piip|Hans (Anton) Piip]], [[Eesti Tööerakond]]
# [[Johan Pitka]], [[Eesti Rahvaerakond]]
# [[Theodor Pool]], [[Eesti Tööerakond]]
# [[Jaan Poska]], [[Eesti Rahvaerakond]]
# [[Juhan Ploompuu|Johan Ploompuu]], [[Eesti Rahvaerakond]]
# [[Helmi Press-Jansen]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|(ESDTP)]]
# [[Peeter Põld]], [[Eesti Rahvaerakond]]
# [[Johanna Päts]], [[Eesti Tööerakond]]
# [[Konstantin Päts]], [[Eesti Maarahva Liit]]
# [[Voldemar Päts]], [[Eesti Tööerakond]]
# [[Hans Pöhl]], [[Kristlik Rahvaerakond]]
# [[Mait Püümets|Mait Johannes Püümann]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|(ESDTP)]]
# [[Jaan Raamot]], [[Eesti Maarahva Liit]]
# [[Hugo Raudsepp]], [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|ESRP]]
# [[August Rei]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|(ESDTP)]]
# [[Johannes Reinthal]], [[Eesti Rahvaerakond]]
# [[Marie Reisik]], [[Eesti Rahvaerakond]]
# [[Eduard Rosenvald|Eduard Rosenwald]], [[Eesti Rahvaerakond]]
# Karl Saar, [[Eesti Tööerakond]]
# [[Arnold Schulbach]], [[Eesti Tööerakond]]
# [[Julius Seljamaa]], [[Eesti Tööerakond]]
# [[Johannes Semper]], [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|ESRP]]
# [[Aleksei Sorokin]], Vene kodanike kogu
# [[Otto Strandman]], [[Eesti Tööerakond]]
# [[Eduard Säkk]], [[Eesti Tööerakond]]
# [[Johannes Zimmermann]], [[Eesti Tööerakond]]
#[[Tõnu Talbak]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|(ESDTP)]]
#[[Nikolai Talts]], [[Eesti Tööerakond]]
# [[August Tibar]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|(ESDTP)]]
# [[Jaan Teemant]], [[Eesti Maarahva Liit]]
# [[Viktor Tarmas|Viktor Tomberg]], [[Eesti Tööerakond]]
#[[Aleksander Tulp]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|(ESDTP)]]
# [[Jaan Tõnisson]], [[Eesti Rahvaerakond]]
# [[Artur Uibopuu]], [[Eesti Rahvaerakond]]
# [[Jüri Uluots]], [[Eesti Maarahva Liit]]
# [[Jaan Uri]], [[Eesti Rahvaerakond]]
#[[Jüri Uustalu]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|(ESDTP)]]
# [[Jaan Vain|Jaan Wain]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|(ESDTP)]]
# [[Mihkel Varrik|Mihkel Warrik]], [[Eesti Tööerakond]]
# [[Eduard Vilde]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|(ESDTP)]]
#[[Karl Virma|Karl Wirma]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|(ESDTP)]]
# [[Aleksander Veidermann]], [[Eesti Tööerakond]]
# [[Aleksander Veiler]], [[Eesti Tööerakond]]
# [[Aleksander Velvelt|Aleksander Welwelt]], [[Eesti Tööerakond]]
#[[Arnold Westerberg]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|(ESDTP)]]
# [[Jakob Westholm]], [[Eesti Rahvaerakond]]
# [[Karl Väli|Karl Wäli]], [[Eesti Rahvaerakond]]&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/04/30/16 Eesti Asutawa Kogu walimiste peakomitee teatab, et Eesti Asutawa Kogu liikmete koosseis Asutawa Kogu awamise päewaks 23. aprillil 1919. järgmiselt kujunes], Riigi Teataja, nr. 28-29, 30 aprill 1919&lt;/ref&gt;
}}
Lisaks Asutava Kogu avamise päevaks 23. aprillil 1919 kinnitatud Asutava Kogu liikmetele, lisandus hiljem ka asendusliikmeid&lt;ref&gt;[http://www.geni.com/projects/Asutava-Kogu-liikmed Asutav Kogu (23.04.1919 – 20.12.1920)]&lt;/ref&gt;:

{{veergude loend|laius=25em|
# [[Alma Ast|Alma Ast-Anni]]
# [[Eduard Birkenberg]]
# [[Christian Brüller]], [[Eesti Rahvaerakond]]
# [[Kaarel Eenpalu|Karl Einbund]], [[Eesti Rahvaerakond]]
# [[August Ehrlich]]
# [[Johan Epner]]
# [[Aleksander Janson]]
# [[Jaan Järve]], [[Eesti Rahvaerakond]]
# [[Karl Oskar Freiberg]], [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|ESRP]] [[Johannes Semper|J. Semper]]i asendus
# [[Eduard Kansman]]
# [[Aleksander Kapp]], [[Kristlik Rahvaerakond]]
# [[Madis Käbin]], [[Eesti Tööerakond]]
# [[Theodor Käärik]], [[Eesti Tööerakond]]
# [[Eduard Kübarsepp]]
# [[Hans Leesment]], [[Kristlik Rahvaerakond]]
# [[Jaan Masing]]
# [[Nikolai Maim]]
# [[Ernst Martinson]]
# [[Jakob Mikiver]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|ESDTP]] [[Voldemar Hammer|V. Hammer]]i asendus
#[[Hans Orav]]
# [[Juhan Ostrat]]
# [[Jaan Piiskar]], [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|ESRP]]
# [[Hans Priimägi]]
# [[Ferdinand Peterson]]
# [[Julius Reintam]]
# [[Peeter Ruubel (advokaat)|Peeter Ruubel]]
# [[Anton Saar]]
# [[Aleksander Schipai]]
# [[Jaan Sitska]]
# [[Georg Rudolf Stackelberg]], [[Saksa Erakond Eestimaal]]
# [[August Sternfeldt]]
# [[Jakob Sõnajalg]]
# [[Heinrich Tats]]
# [[Anna Tellmann]]

}}
''Nimekiri on pooleli''&lt;ref&gt;[http://www.geni.com/projects/Asutava-Kogu-liikmed Asutav Kogu (23.04.1919 – 20.12.1920)]&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
*[[Asutava Kogu valimised]]
*[[Eesti Asutav Kogu 1918]]

==Viited==
{{viited}}
== Kirjandus ==
*[http://www.postimees.ee/?id=88092 Kes Asutavast Kogust kustutas viimase küünla?] – Postimees, 28. veebruar 2009.

== Välislingid ==
* [http://tartu.ester.ee/search~S1*est?/tasutava+kogu+protokollid/tasutava+kogu+protokollid/1%2C1%2C5%2CZ/l856&amp;FF=tasutava+kogu+protokollid&amp;1%2C%2C5%2C1%2C0 Protokollid (esimene istungjärk)]
* [http://tartu.ester.ee/search~S1*est?/tasutava+kogu+protokollid/tasutava+kogu+protokollid/1%2C1%2C5%2CZ/l856&amp;FF=tasutava+kogu+protokollid&amp;2%2C%2C5%2C1%2C0 Protokollid (teine istungjärk)]
* [http://tartu.ester.ee/search~S1*est?/tasutava+kogu+protokollid/tasutava+kogu+protokollid/1%2C1%2C5%2CZ/l856&amp;FF=tasutava+kogu+protokollid&amp;3%2C%2C5%2C1%2C0 Protokollid (kolmas istungjärk)]
* [http://tartu.ester.ee/search~S1*est?/tasutava+kogu+protokollid/tasutava+kogu+protokollid/1%2C1%2C5%2CZ/l856&amp;FF=tasutava+kogu+protokollid&amp;4%2C%2C5%2C1%2C0 Protokollid (neljas istungjärk)]
* [http://tartu.ester.ee/search~S1*est?/tasutava+kogu+protokollid/tasutava+kogu+protokollid/1%2C1%2C5%2CZ/l856&amp;FF=tasutava+kogu+protokollid&amp;5%2C%2C5%2C1%2C0 Protokollid (viies istungjärk)]

[[Kategooria:Asutav Kogu| ]]
[[Kategooria:Eesti Vabariik 1918-1940]]</text>
      <sha1>kpsd03iz50i5kog1jr7zz7tgzdb9fmb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>I Riigikogu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>8972</id>
    <revision>
      <id>6172159</id>
      <parentid>6165671</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T18:04:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Valimised */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6264" xml:space="preserve">'''I Riigikogu''' oli [[Riigikogu]] esimene koosseis, [[Eesti]] esindusorgan aastail [[1920]]–[[1923]]. 

I Riigikogu pidas enda istungeid [[Toompea loss]]i valges saalis kuni 1922. aasta sügiseni, mil Toompea lossi õuel asunud konvendihoone varemetele valmis Riigikogu hoone.&lt;ref&gt;[http://www.riigikogu.ee/index.php?id=31565 Riigikogu ja Toompea loss] Riigikogu&lt;/ref&gt;

==Valimised==
{{vaata|I Riigikogu valimised}}
I Riigikogu valiti [[27. november|27.]]–[[29. november|29. novembril]] 1920. Kohad 100-liikmelises Riigikogus jaotusid nii:
# [[Eesti Tööerakond|Tööerakond]] 22 (21,0 %)
# [[Põllumeestekogud]] 21  (20,8 %)
# [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] 17  (17,0 %)
# [[Eesti Rahvaerakond]] 10  (10,4 %)
# [[Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei]] 11 (10,4 %)
# [[Kristlik Rahvaerakond]] 8 (7,5 %)
# [[Eesti Ametiühingute Keskliit|Eesti Ametiühisuste Kesknõukogu]] 5 (5,3 %)
# [[Saksa-Balti Erakond]] 4  (5,3 %)
# [[Vene Rahvuslik Liit Eestis|Vene Rahvusline Liit Eestis]] 1  (1,8 %)
# majandusrühm 1  1  (1,1 %)

Vaadete järgi jaotusid kohad: 46 parempoolsetele, 33 sotsialistidele ja kommunistidele ning 21 kohta tööerakond ehk tsentrum nende vahel.
[[Tallinn]]as oli eelistusjärjekord selline:
# kommunistid
# Tööerakond
# kristlased
# sakslased
# põllumehed
# rahvaerakond

[[Tartu]]s on eelistusjärjekord selline:
# rahvaerakond
# sotsiaaldemokraadid
# iseseisvad sotsialistid
# põllumehed

18. jaanuaril 1921 ütles [[Eesti kommunistliku liikumise ajalugu#Kommunistlik töölisterühm I Riigikogus|kommunist]] [[Johannes-August Allikso]] Riigikogu kõnetoolist: Eesti on ametlikult [[Demokraatia|demokraatline]] [[Vabariik]], sellepärast tuleb vaatamise alla võtta, kas [[I Riigikogu valimised|valimised]] sündisid vastavalt demokraatlistele põhimõtetele. Valimised sündisid [[sõjaseadus]]e all. [[Eesti Ajutine Valitsus|Valitsus]] andis määruse, et valimise koosolekuid võib pidada ilma komandandi iseäralise loata. Kuid pärast... (Jääb äkki peatama. Vahelhüüded paremalt poolt: „Pange prillid pähe, siis seletate paremini!”) Valimiste ajal oli meil [[Terrorism|terroor]]... (Vahelhüüe: Terroor, terroor! See ei käi valimiste kohta.) Ähvardati, – igaüks, kes punastele hääletab, saab kannatada, saab välja saadetud jne. Niisugusel korral ei saa poliitilistest vabadustest valimistel juttu olla. Kõik rühmad võisid Tallinnas koosolekuid pidada ja selleks [[Estonia kontserdisaal|„Estoonia” kontsertsaali]] tarvitada, aga meie ei saanud seda mitte. Rõhutud töölised ei saanud oma häält kuidagi tõsta. Teil aga olid kõik kohad ja võimalused tarvitada, isegi kiriku kantslist tehti kihutustööd. Tallinna trükikojad trükivad kodanlisi ajakirju, meie [[häälekandja]]id ei taha aga keegi trükkida. (Vahelhüüe: Teie teete tööd põrandaall!) Kas võib tööliste [[Sõnavabadus|sõna-]] ja [[Trükivabadus|trükivabadus]]est juttu olla? Kui korraldatud valimise koosolekule minevate tööliste käest priiskavate kurnajate võimude läbi punased lipud ära kisti, tarvitati töölise vastu vägivalda, pekseti neid kantsikutega, tallati hobustega. [[Riigikogu Kommunistlik Töölisterühm|Riigikogu Kommunistline Töölisterühm]] teeb sellepärast järgmise ettepaneku: „Riigikogu tunnistab, et Riigikogu valimised on sündinud sõjaseaduse ja kapitaali surve all, aga mitte vastavalt demokraatia põhimõttele ja otsustab seepärast valimisi tühjaks tunnistada.” (Üleüldine naer.)&lt;ref&gt;http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=119179&lt;/ref&gt;

Ettepanek lükati nähtava enamusega tagasi.

Põhiseaduse järgi valiti I Riigikogu 3 aastaks, kuid I Riigikogu kuulutas välja ennetähtaegsed valimised. [[17. veebruar|17.]]–[[19. veebruar]]ini 1923 toimus [[Rahvahääletus Algkooli seaduse muutmiseks]]. Rahva valdav enamus oli selle seaduse vastu, mistõttu [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)|põhiseaduse]] § 32 alusel korraldati uue Riigikogu valimised. See jäi ka ainsaks korraks, mil Riigikogu selle paragrahvi alusel laiali läks.

28. veebruaril 1921 palus Riigikogu juhatus Vabariigi Valitsuselt ühte sõiduautot enda käsutusse&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&amp;iid=110700220954&amp;img=era0031_002_0000006_00601_t.jpg&amp;tbn=1&amp;pgn=31&amp;prc=20&amp;ctr=0&amp;dgr=0&amp;lst=2&amp;hash=57885e63847e9f0fc0ba0434c8621345 Riigikogu Juhatuse kiri Vabariigi Valitsusele 28. veebruarist 1921]&lt;/ref&gt;.

== I Riigikogu liikmed ==

* [[Paul Abramson]]
* [[Peeter Adamson]]
* [[Johannes-August Allikso]]
* [[Oskar Amberg]]
* [[Hermann Leopold Ammende]]
* [[Ado Anderkopp]]
* [[Johann Anderson]]
* [[Sergei Andrejev]]
* [[Jüri Annusson]]
* [[Alma Anvelt-Ostra]]
* [[Christjan Arro]]
* [[Emma Asson]]
* [[Karl Ast]]
* [[Robert Astrem]]
* [[Karl August Baars]]
* [[Artur Bach]]
* [[Adam Bachman]]
* [[Jaan-Johann Bergmann]]
* [[Vladimir Binsol]]
* [[Ado Birk]]
* [[Eduard Birkenberg]]
* [[Martin Bleimann]]
* [[Max Woldemar Gustav Eduard Bock]]
* [[Aksel Brehm]]
* [[Karl Einbund]]
* [[August Ehrlich]]
* [[Jaan Eigo]]
* [[Karl Ellis]]
* [[Villem Ernits]]
*[[Oskar Jüriväli (Jürgenfeldt)]]
* [[Jaan Lattik]], [[Kristlik Rahvaerakond]]
* [[Johannes Märtson]], Kristlik Rahvaerakond
* [[Konstantin Päts]], [[Põllumeestekogud]]
* [[Leopold Raudkepp]], Kristlik Rahvaerakond
* [[Hugo Bernhard Rahamägi]], Kristlik Rahvaerakond

== Juhatus ==
Esimehed: 
*[[Otto Strandman]], 04.01.–18.11.1921
*[[Johann Kukk]], 18.11.1921–20.11.1922
*[[Konstantin Päts]], alates 20.11.1922 

*I abiesimees: [[Karl Virma]], alates 04.01.1921 
*II abiesimees: [[Jaan Järve]], 04.01.–04.03.1921
**[[August Kerem]], alates 04.03.1921 
*Sekretär: [[Artur Tupits]], 04.01.1921–20.11.1922
**[[Tõnis Kalbus]], alates 20.11.1922 
*I abisekretär: [[Jaan-Johann Bergmann]], alates 04.01.1921 
*II abisekretär: [[Walter von Pezold]], alates 04.01.1921 

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/Dokumendid/I_Riigikogu_liikmed.pdf I Riigikogu liikmed]
*[https://meieparlamentjaaeg.nlib.ee/1918-1940/1920 Meie parlament ja aeg. I Riigikogu, 20.12.1920-30.05.1923]
*[http://www.digar.ee/id/nlib-digar:388859 I Riigikogu liikmed / koostanud Piret Viljamaa. Tallinn : Eesti Rahvusraamatukogu, 2019.]

{{Riigikogu}}


[[Kategooria:I Riigikogu| ]]</text>
      <sha1>stpnrakzguihw925nvrzmqev5gic5sn</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172160</id>
      <parentid>6172159</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T18:05:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6262" xml:space="preserve">'''I Riigikogu''' oli [[Riigikogu]] esimene koosseis, [[Eesti]] esindusorgan aastail [[1920]]–[[1923]]. 

I Riigikogu pidas enda istungeid [[Toompea loss]]i valges saalis kuni 1922. aasta sügiseni, mil Toompea lossi õuel asunud konvendihoone varemetele valmis Riigikogu hoone.&lt;ref&gt;[http://www.riigikogu.ee/index.php?id=31565 Riigikogu ja Toompea loss] Riigikogu&lt;/ref&gt;

==Valimised==
{{vaata|I Riigikogu valimised}}
I Riigikogu valiti [[27. november|27.]]–[[29. november|29. novembril]] 1920. Kohad 100-liikmelises Riigikogus jaotusid nii:
# [[Eesti Tööerakond|Tööerakond]] 22 (21,0 %)
# [[Põllumeestekogud]] 21  (20,8 %)
# [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] 17  (17,0 %)
# [[Eesti Rahvaerakond]] 10  (10,4 %)
# [[Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei]] 11 (10,4 %)
# [[Kristlik Rahvaerakond]] 8 (7,5 %)
# [[Eesti Ametiühingute Keskliit|Eesti Ametiühisuste Kesknõukogu]] 5 (5,3 %)
# [[Saksa-Balti Erakond]] 4  (5,3 %)
# [[Vene Rahvuslik Liit Eestis|Vene Rahvusline Liit Eestis]] 1  (1,8 %)
# majandusrühm 1  1  (1,1 %)

Vaadete järgi jaotusid kohad: 46 parempoolsetele, 33 sotsialistidele ja kommunistidele ning 21 kohta tööerakond ehk tsentrum nende vahel.
[[Tallinn]]as oli eelistusjärjekord selline:
# kommunistid
# Tööerakond
# kristlased
# sakslased
# põllumehed
# rahvaerakond

[[Tartu]]s on eelistusjärjekord selline:
# rahvaerakond
# sotsiaaldemokraadid
# iseseisvad sotsialistid
# põllumehed

18. jaanuaril 1921 ütles [[Eesti kommunistliku liikumise ajalugu#Kommunistlik töölisterühm I Riigikogus|kommunist]] [[Johannes-August Allikso]] Riigikogu kõnetoolist: Eesti on ametlikult [[Demokraatia|demokraatline]] [[Vabariik]], sellepärast tuleb vaatamise alla võtta, kas [[I Riigikogu valimised|valimised]] sündisid vastavalt demokraatlistele põhimõtetele. Valimised sündisid [[sõjaseadus]]e all. [[Eesti Ajutine Valitsus|Valitsus]] andis määruse, et valimise koosolekuid võib pidada ilma komandandi iseäralise loata. Kuid pärast... (Jääb äkki peatama. Vahelhüüded paremalt poolt: „Pange prillid pähe, siis seletate paremini!”) Valimiste ajal oli meil [[Terrorism|terroor]]... (Vahelhüüe: Terroor, terroor! See ei käi valimiste kohta.) Ähvardati, – igaüks, kes punastele hääletab, saab kannatada, saab välja saadetud jne. Niisugusel korral ei saa poliitilistest vabadustest valimistel juttu olla. Kõik rühmad võisid Tallinnas koosolekuid pidada ja selleks [[Estonia kontserdisaal|„Estoonia” kontsertsaali]] tarvitada, aga meie ei saanud seda mitte. Rõhutud töölised ei saanud oma häält kuidagi tõsta. Teil aga olid kõik kohad ja võimalused tarvitada, isegi kiriku kantslist tehti kihutustööd. Tallinna trükikojad trükivad kodanlisi ajakirju, meie [[häälekandja]]id ei taha aga keegi trükkida. (Vahelhüüe: Teie teete tööd põrandaall!) Kas võib tööliste [[Sõnavabadus|sõna-]] ja [[Trükivabadus|trükivabadus]]est juttu olla? Kui korraldatud valimise koosolekule minevate tööliste käest priiskavate kurnajate võimude läbi punased lipud ära kisti, tarvitati töölise vastu vägivalda, pekseti neid kantsikutega, tallati hobustega. [[Riigikogu Kommunistlik Töölisterühm|Riigikogu Kommunistline Töölisterühm]] teeb sellepärast järgmise ettepaneku: „Riigikogu tunnistab, et Riigikogu valimised on sündinud sõjaseaduse ja kapitaali surve all, aga mitte vastavalt demokraatia põhimõttele ja otsustab seepärast valimisi tühjaks tunnistada.” (Üleüldine naer.)&lt;ref&gt;http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=119179&lt;/ref&gt;

Ettepanek lükati nähtava enamusega tagasi.

Põhiseaduse järgi valiti I Riigikogu 3 aastaks, kuid I Riigikogu kuulutas välja ennetähtaegsed valimised. [[17. veebruar|17.]]–[[19. veebruar]]ini 1923 toimus [[Rahvahääletus Algkooli seaduse muutmiseks]]. Rahva valdav enamus oli selle seaduse vastu, mistõttu [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)|põhiseaduse]] § 32 alusel korraldati uue Riigikogu valimised. See jäi ka ainsaks korraks, mil Riigikogu selle paragrahvi alusel laiali läks.

28. veebruaril 1921 palus Riigikogu juhatus Vabariigi Valitsuselt ühte sõiduautot enda käsutusse&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&amp;iid=110700220954&amp;img=era0031_002_0000006_00601_t.jpg&amp;tbn=1&amp;pgn=31&amp;prc=20&amp;ctr=0&amp;dgr=0&amp;lst=2&amp;hash=57885e63847e9f0fc0ba0434c8621345 Riigikogu Juhatuse kiri Vabariigi Valitsusele 28. veebruarist 1921]&lt;/ref&gt;.
== Juhatus ==
Esimehed: 
*[[Otto Strandman]], 04.01.–18.11.1921
*[[Johann Kukk]], 18.11.1921–20.11.1922
*[[Konstantin Päts]], alates 20.11.1922 

*I abiesimees: [[Karl Virma]], alates 04.01.1921 
*II abiesimees: [[Jaan Järve]], 04.01.–04.03.1921
**[[August Kerem]], alates 04.03.1921 
*Sekretär: [[Artur Tupits]], 04.01.1921–20.11.1922
**[[Tõnis Kalbus]], alates 20.11.1922 
*I abisekretär: [[Jaan-Johann Bergmann]], alates 04.01.1921 
*II abisekretär: [[Walter von Pezold]], alates 04.01.1921 
== I Riigikogu liikmed ==

* [[Paul Abramson]]
* [[Peeter Adamson]]
* [[Johannes-August Allikso]]
* [[Oskar Amberg]]
* [[Hermann Leopold Ammende]]
* [[Ado Anderkopp]]
* [[Johann Anderson]]
* [[Sergei Andrejev]]
* [[Jüri Annusson]]
* [[Alma Anvelt-Ostra]]
* [[Christjan Arro]]
* [[Emma Asson]]
* [[Karl Ast]]
* [[Robert Astrem]]
* [[Karl August Baars]]
* [[Artur Bach]]
* [[Adam Bachman]]
* [[Jaan-Johann Bergmann]]
* [[Vladimir Binsol]]
* [[Ado Birk]]
* [[Eduard Birkenberg]]
* [[Martin Bleimann]]
* [[Max Woldemar Gustav Eduard Bock]]
* [[Aksel Brehm]]
* [[Karl Einbund]]
* [[August Ehrlich]]
* [[Jaan Eigo]]
* [[Karl Ellis]]
* [[Villem Ernits]]
*[[Oskar Jüriväli (Jürgenfeldt)]]
* [[Jaan Lattik]], [[Kristlik Rahvaerakond]]
* [[Johannes Märtson]], Kristlik Rahvaerakond
* [[Konstantin Päts]], [[Põllumeestekogud]]
* [[Leopold Raudkepp]], Kristlik Rahvaerakond
* [[Hugo Bernhard Rahamägi]], Kristlik Rahvaerakond

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/Dokumendid/I_Riigikogu_liikmed.pdf I Riigikogu liikmed]
*[https://meieparlamentjaaeg.nlib.ee/1918-1940/1920 Meie parlament ja aeg. I Riigikogu, 20.12.1920-30.05.1923]
*[http://www.digar.ee/id/nlib-digar:388859 I Riigikogu liikmed / koostanud Piret Viljamaa. Tallinn : Eesti Rahvusraamatukogu, 2019.]

{{Riigikogu}}


[[Kategooria:I Riigikogu| ]]</text>
      <sha1>k02cqt0q1a6891w26vrak63f5veb0fb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Shanghai</title>
    <ns>0</ns>
    <id>9744</id>
    <revision>
      <id>6172079</id>
      <parentid>6138937</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:53:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5559" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2007}}
{{allikad}}
{{linn
|  nimi = Shanghai 
|  hääldus =
|  Riik = Hiina
|  nimi1_keel = hiina | nimi1 = 上海 | nimi1_latin = Shanghai (toonimärkidega Shànghǎi)
|  pilt = Shanghai montage.png
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala =  
|  elanikke = 
|  Ajavöönd = UTS+8
|  asendikaardi_pilt = 
}}
[[Pilt:Shanghai_1935_S1_AMS-WO.jpg|thumb|298px|Shanghai kaart aastast 1935]]
'''Shanghai''' ([[hiina keel|hiina]] &amp;#19978;&amp;#28023;, ''[[pinyin]]'' ''Shànghǎi''  ['šaŋhai]; [[wu keel|''wu'' keel]]es ''Zaonhe''; [[Shanghai murre|''wu'' keele Shanghai murdes]] Zånhae {{IPA|[z̥ɑ̃̀hé]}}) on rahvaarvult suurim [[Hiina]] linn, [[Shanghai Shi]] keskus. 2020. aasta seisuga oli elanike arv 24 870 895. [[Sadamalinn]] asub [[Jangtse]] jõe [[delta]]s. Shanghai [[geograafilised koordinaadid]] on 31° 12′ N, 121°30′ E. 
&lt;!--
Elanike arv oli [[2000. aasta Hiina rahvaloendus|2000. aasta rahvaloendus]]e (1.11.2000) andmetel 12 693 027&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://world-gazetteer.com/wg.php?x=&amp;men=gpro&amp;lng=en&amp;des=wg&amp;srt=npan&amp;col=abcdefghinoq&amp;msz=1500&amp;geo=436458147 |pealkiri=World Gazetteer |vaadatud=2011-03-02 |arhiivimisaeg=2011-07-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110717132105/http://world-gazetteer.com/wg.php?x=&amp;men=gpro&amp;lng=en&amp;des=wg&amp;srt=npan&amp;col=abcdefghinoq&amp;msz=1500&amp;geo=436458147 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;.---&gt;

==Nimi==
Shanghai tähendab [[hiina keel]]es 'mere peal'. Hiina keeles kasutatakse ka lühendnimesid &quot;Hù&quot; (&amp;#28396; või &amp;#27818;) ja ''Sh&amp;#275;n'' (&amp;#30003;).

==Ajalugu==
'''Shanghai''' linnake asutati [[11. sajand]]il kalastusasulana [[Jangtse]] jõe suudmealale. Sellisena säilis see aastasadu, kuni [[18. sajand]]il kasvas Shanghai suuremaks ja tähtsamaks, olles üks [[puuvill]]akasvatuse piirkonna keskusi. Alles [[1842]]. aastal hakkas Shanghai tõusma suurimaks linnaks [[Hiina]]s.

[[Oopiumisõjad|Oopiumisõja]] lõppedes sundis [[Suurbritannia]] Hiinat avama väliskaubandusele mereäärseid linnu, mida hakati kutsuma lepingusadamateks. Tähtsaim neist oli Shanghai. Linna tähtsamad osad kasvasid, kui see jagati praktiliselt Briti ja Prantsuse mõjupiirkondadeks. Paljude aastakümnete jooksul valitsesid neid täielikult välismaalased, kes nautisid [[ekstraterritoriaalsus]]e tõttu vabadust Hiina karmidest seadustest.

Selline võõramaine kontroll tükikese Hiina üle kutsus esile tavaliste hiinlaste vastupanu. Üheks ilminguks oli Hiina Kommunistliku Partei asutamine [[1921]]. aastal, mil peeti saladuskatte all esimene partei koosolek Shanghai Prantsuse osas. Aastal [[1927]] võtsid rahvuslased, kelle eesotsas oli kindral [[Jiang Jieshi]] (Chiang Kai-Shek), koostöös kommunistidega kontrolli linna üle ja kuulutasid selle rahvuslaste ([[Guomindang|Guomindangi]]) võimu alla kuuluvaks. 

[[1937]]. aastal okupeerisid Shanghai jaapanlased. Kui [[Jaapan]] sai [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] lõpus [[1945]]. aastal lüüa, andsid lääne võimud Shanghai Hiina rahvuslaste kontrolli alla. Võõramaalaste valitsusaeg Shanghais oli läbi. Kodusõja lõpul, mais [[1949]], marssis Shanghaisse [[Hiina Rahvavabastusarmee]].

Kommunismieelne Shanghai oli tugevasti kihistunud: kõrgklassi rikkus vastandus alamklassi vaesusele. Paljud välismaalastest shanghailased elasid nagu kuningad, mida võivad tõestada nende praeguseni säilinud häärberid. Tulemuseks on Shanghai rikkalik ja mitmekülgne arhitektuuripärand. Linna arenedes on paljud vanad ehitised siiski lammutatud.

Suurem osa Shanghai elanikest oli vaene – [[1937]]. aastal korjati linna tänavatelt 20 000 laipa, inimesed olid surnud külma ja nälja tõttu. Mõnes tekstiilivabrikus olid lapsed aheldatud masinate külge. Prostitutsioon oli levinud tegevusala.

Kommunistide võiduga 1949. aastal muutus ka Shanghai. Oopiumilaborid suleti ning sõltlasi võõrutati nende harjumustest, prostituutidele anti meditsiinilist abi ja õpetati uusi ameteid. Halvemas seisus vaesteagulid koristati järk-järgult ära. [[Korea sõda|Korea sõja]] ajal 1950-ndatel koliti paljud Shanghai vabrikud linna piiresse, et vältida võimalikke rünnakuid. Võõramaalased lahkusid, tehased ja ettevõtted riigistati.

Shanghaile avaldas tugevat mõju [[Kultuurirevolutsioon]] (1966–1979). Pärast [[Deng Xiaoping]]i naasmist võimule [[1978]]. aastal hakkas Shanghai muutuma rahvusvaheliseks äri- ja majanduskeskuseks. Arengu tempo kiirenes [[1991]]. aastal, mil hakati muutma linna mainet ja seeläbi suurendama turistide arvu. Viimastel aastatel on turistide voog Shanghaisse järjest kasvanud – põhjuseks võivad olla linna läänelikkus ja avatud elukeskkond, mida teistes Hiina linnades vanade kultuuritavade tõttu vähem võib märgata.

== Haridus ==
* [[East China Normal University]]
* [[Tongji Ülikool]]

== Arhitektuur ==
Linna kõrgeimad hooned on [[Shanghai Keskuse Torn]] (632 m), [[Shanghai World Financial Center]] (492 m) ja [[Jin Mao Tower]] (421 m).

== Expo 2010 ==
Shanghai oli aastal 2010 [[Expo maailmanäitus]]e toimumiskoht.

{{Panoraam|PudongSkyline-pjt.jpg|900px|Shanghai linnakeskuse, mille kõrgeim ehitis on [[Shanghai Keskuse Hoone]], ülevaatlik panoraam (2014)}}

==Vaata ka==
* [[Shanghai Shenhua]]
* [[Shanghai metroo]]
* [[Shanghai linnastu]]
* [[Shanghai Eesti Selts]]
* [[Idamaine Pärlitorn]]

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==

# Olev Remsu &quot;Kevad Hiinas&quot;, EKSA, 2012, + e-raamat
{{commons|Category:Shanghai|Shanghai}}

[[Kategooria:Hiina linnad]]
[[Kategooria:Shanghai| ]]
[[Kategooria:Sadamalinnad]]</text>
      <sha1>htiawfimsc3e2w7fx5ushgtxwozist9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jalgpallurite loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>9804</id>
    <revision>
      <id>6171939</id>
      <parentid>6171795</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T14:39:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* S */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="52144" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[jalgpallur]]eid. 

{{tähed}}

==A==
[[Hans Aabech]]
- [[Harald Aabrekk]]
- [[Kim Aabech]]
- [[Gerard Aafjes]]
- [[Carlos Aalbers]]
- [[Mika Aaltonen]]
- [[Gert Aandewiel]]
- [[Patrick van Aanholt]] 
- [[Signy Aarna]]
- [[Kees Aarts]]
- [[Ignazio Abate]]
- [[Besart Abdurahimi]]
- [[Éric Abidal]]
- [[Vincent Aboubakar]]
- [[Luis Abram]]
- [[Aleksandrs Abramenko]]
- [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)]]
- [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)]]
- [[Anderson Luís de Abreu Oliveira]]
- [[Francesco Acerbi]]
- [[Alberto Acosta]] 
- [[Marcos Acuña]]
- [[Ché Adams]]
- [[Tyler Adams]]
- [[David Addy]]
- [[Emmanuel Adebayor]]
- [[Dominic Adiyiah]]
- [[Luis Advíncula]]
- [[Dick Advocaat]]
- [[Ibrahim Afellay]]
- [[Benik Afobe]]
- [[Gabriel Agbonlahor]]
- [[Daniel Agger]]
- [[Érick Aguirre]]
- [[Ramón Aguirre Suárez]]
- [[Sergio Agüero]]
- [[Jarmo Ahjupera]]
- [[Kassim Aidara]]
- [[Ola Aina]]
- [[Kristoffer Ajer]]
- [[Manuel Akanji]]
- [[Igor Akinfejev]]
- [[Mihkel Aksalu]]
- [[David Alaba]] 
- [[Richard Aland]]
- [[Oswaldo Alanís]]
- [[Jordi Alba]]
- [[Flórián Albert]]
- [[Raúl Albiol]]
- [[Omar Alderete]]
– [[Toby Alderweireld]]
- [[Uota Ale]]
- [[Sergei Aleinikov]]
- [[Aleksandr Aleksejev (jalgpallur)|Aleksandr Aleksejev]]
- [[Pavel Aleksejev]]
- [[Rejal Alijev]]
- [[Rene Aljas]]
- [[Teet Allas]]
- [[Marcus Allbäck]]
- [[Martin Allik]]
- [[Rauno Alliku]]
- [[André Almeida]]
- [[Miguel Almirón]]
- [[Manuel Almunia]]
- [[Viktor Alonen]]
- [[Marcos Alonso]]
- [[Xabier Alonso]]
- [[Hamit Altıntop]]
- [[Roberto Alvarado]]
- [[Edson Álvarez]]
- [[Julián Álvarez]]
- [[Alar Alve]] 
- [[Bruno Alves]]
- [[Dani Alves]] 
- [[Magno Alves]]
- [[Selim Amallah]]
- [[Massimo Ambrosini]]
- [[Sammy Ameobi]]
- [[Shola Ameobi]]
- [[Nadiem Amiri]]
- [[Ethan Ampadu]]
- [[Carlo Ancelotti]]
- [[Joachim Andersen]]
- [[Chris Anderson]]
- [[Felipe Anderson]]
- [[Christoffer Andersson]]
- [[Daniel Andersson]]
- [[Florin Andone]]
- [[Jorge Andrade]] 
- [[Kirill Andrejev]]
- [[Nikita Andrejev]]
- [[Keith Andrews]]
- [[Carolus Andriamatsinoro]]
- [[Nicolas Anelka]]
- [[Hannes Anier]] 
- [[Henri Anier]]
- [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]]
- [[Aleksandr Anjukov]]
- [[Anthony Annan]]
- [[Aivar Anniste]]
- [[Karim Ansarifard]]
- [[Tambet Anso]]
- [[Ilja Antonov]]
- [[Houssem Aouar]]
- [[Alberto Aquilani]]
- [[Javier Aquino]]
- [[Pedro Aquino]]
- [[Paulus Arajuuri]]
- [[Mauro Arambarri]]
- [[Guilherme Arana]]
- [[Eduardo Aranda]]
- [[Charles Aránguiz]]
- [[Willian Arão]]
- [[Leonardo Araújo]]
- [[Néstor Araujo]]
- [[Argo Arbeiter]]
- [[Álvaro Arbeloa]]
- [[Juan Carlos Arce]]
- [[Alphonse Areola]]
- [[Gabriel Arias]]
- [[Anton Aristov]]
- [[Franco Armani]]
- [[Ionel Armean]]
- [[Pablo Armero]]
- [[Abdiel Arroyo]]
- [[Alan Arruda]]
- [[Axel Rodrigues de Arruda]]
- [[Andrei Aršavin]]
- [[Gerardo Arteaga]]
- [[Artjom Artjunin]] 
- [[Iago Aspas]]
- [[Benoît Assou-Ekotto]]
- [[Vitālijs Astafjevs]] 
- [[Taavi Azarov]]
- [[Márcio Azevedo]]
- [[Sardar Azmoun]]
- [[Christian Atsu]]
- [[Ludwig Augustinsson]]
- [[Charlie Austin]]
- [[Alen Avdić]]
- [[Daniel Avramovski]]
- [[Taiwo Awoniyi]]
- [[Roberto Ayala]]
- [[André Ayew]]
- [[Kaan Ayhan]]
- [[Luke Ayling]]

==B==
[[Demba Ba]]
- [[Ibrahim Ba]]
- [[Ryan Babel]]
- [[Boban Babunski]]
- [[Irfan Bachdim]]
- [[Fouad Bachirou]]
- [[Daniel Bachmann]]
- [[Hans Backe]]
- [[Pavel Badea]]
- [[Holger Badstuber]]
- [[Roberto Baggio]]
- [[Stéphane Bahoken]]
- [[Leon Bailey]]
- [[Leighton Baines]]
- [[Emir Bajrami]]
- [[Diego Balbinot]]
- [[Fabián Balbuena]]
- [[Julio César Baldivieso]]
- [[Gareth Bale]]
- [[Mikel Balenziaga]]
- [[Michael Ballack]] 
- [[Iván Balliu]]
- [[Leon Balogun]]
- [[Mario Balotelli]] 
- [[Hakan Balta]]
- [[Abudramae Bamba]]
- [[Sol Bamba]]
- [[Éver Banega]]
- [[Gordon Banks]]
- [[Léo Baptistão]]
- [[Nikita Baranov]]
- [[Kosta Barbarouses]]
- [[Keidi Bare]]
- [[Franco Baresi]]
- [[Dmitri Barinov]]
- [[Borna Barišić]]
- [[Tranquillo Barnetta]]
- [[Milan Baroš]]
- [[Antonio Barragán]]
- [[Bismarck Barreto Faria]]
- [[Lucas Barrios]]
- [[Wílmar Barrios]]
- [[Gareth Barry]] 
- [[Andrea Barzagli]]
- [[Kyle Bartley]]
- [[Ángelos Basinás]]
- [[Marco van Basten]]
- [[Maksim Bazjukin]]
- [[Gabriel Batistuta]]
– [[Michy Batshuayi]]
- [[Frank Baumann]] 
- [[Julian Baumgartlinger]]
- [[Jean Beausejour]]
- [[DaMarcus Beasley]]
- [[Bebeto]]
- [[Aleksandr Bebikh]]
- [[Franz Beckenbauer]]
- [[David Beckham]]
- [[Jan Bednarek]]
- [[Zakaria Beglarišvili]]
- [[Aziz Behich]]
- [[Valon Behrami]]
- [[Younès Belhanda]]
- [[Craig Bellamy]]
- [[Jude Bellingham]]
- [[Andrea Belotti]]
- [[Aleksei Belov]]
- [[Emre Belözoğlu]]
- [[Hatem Ben Arfa]]
- [[Yohan Benalouane]]
- [[Medhi Benatia]]
- [[Yossi Benayoun]]
- [[Lars Bender]]
- [[Sven Bender]]
- [[Nicklas Bendtner]]
- [[Darío Benedetto]]
- [[Rafael Benítez]]
- [[Fróði Benjaminsen]]
- [[Ramy Bensebaini]]
- [[Karim Benzema]]
- [[Darren Bent]]
- [[Christian Benteke]]
- [[Domenico Berardi]]
- [[Dimităr Berbatov]]
- [[Bartosz Bereszyński]]
- [[Vassili Berezutski]]
- [[Marcus Berg]]
- [[Dennis Bergkamp]]
- [[Giuseppe Bergomi]]
- [[Besart Berisha]]
- [[Santiago Bernabéu]]
- [[Federico Bernardeschi]]
- [[Orlando Berrío]]
- [[Sergio Bertoni]]
- [[Ryan Bertrand]]
- [[George Best]]
- [[Leon Best]]
- [[Claudio Biaggio]]
- [[Marco Bianchi]]
- [[Giulian Biancone]]
- [[Marcelo Bielsa]]
- [[Lucas Biglia]]
- [[Slaven Bilić]]
- [[Cristiano Biraghi]]
- [[David Bisconti]]
– [[Birkir Bjarnason]]
- [[Fredrik André Bjørkan]]
- [[Jakub Błaszczykowski]]
- [[Miha Blažič]]
- [[Wim Bleijenberg]]
- [[Daley Blind]]
- [[Oleg Blohhin]]
- [[Eduard Blossfeldt]]
- [[Jérôme Boateng]] 
- [[Kevin-Prince Boateng]]
- [[Raúl Bobadilla]]
- [[Fredi Bobic]] 
- [[Bobô]]
- [[Frank de Boer]]
- [[Niels Bohr]] 
- [[Dmitri Boiko]]
- [[Willy Boly]]
- [[Mark van Bommel]]
- [[Valeri Bondarenko]]
- [[Roly Bonevacia]]
- [[Dante Bonfim Costa Santos]]
- [[Zbigniew Boniek]]
- [[Giampiero Boniperti]]
- [[Leonardo Bonucci]]
- [[Wilfried Bony]]
- [[Humberlito Borges]]
- [[Dmitrijs Borisovs]]
- [[Andrei Borissov]]
- [[Cristian Borja]]
- [[Miguel Borja]]
- [[Marco Borriello]]
- [[Artur Boruc]]
- [[Bartosz Bosacki]] 
- [[José Bosingwa]]
- [[Vicente del Bosque]]
- [[Paul Bosvelt]] 
- [[Jay Bothroyd]]
- [[Alberto Botía]]
- [[Sofiane Boufal]]
- [[Khalid Boulahrouz]]
- [[Wilfred Bouma]]
- [[Yassine Bounou]]
- [[Aaron Boupendza]]
- [[Jarrod Bowen]]
- [[Lucas Boyé]]
- [[Michael Bradley]] 
– [[Robbie Brady]]
- [[Sergei Bragin]]
- [[Yacine Brahimi]]
- [[Julian Brandt]]
- [[Elton Brauer]]
- [[Claudio Bravo]]
- [[Omar Bravo]]
- [[Thomas Brdaric]]
- [[Paul Breitner]]
- [[Filipp Breitveit]]
- [[Johannes Brenner]]
- [[Renan Bressan]]
- [[Algimantas Briaunis]]
- [[Miguel Britos]]
- [[Giovanni van Bronckhorst]]
- [[Dylan Bronn]]
- [[John Anthony Brooks]]
- [[Alex Brosque]]
- [[Carl Brown]]
- [[Wes Brown]]
- [[David Browne]]
- [[Karlo Bručić]]
- [[Jeffrey Bruma]] 
- [[Guido Buchwald]]
- [[Ante Budimir]]
- [[Emiliano Buendía]]
- [[Gianluigi Buffon]]
- [[Nino Bule]]
- [[Dave Bulthuis]]
- [[Dmitri Bulõkin]]
- [[Dan Burn]]
- [[Igor Burzanović]]
- [[Sergio Busquets]]
- [[Hans-Jörg Butt]]
- [[Jacob Butterfield]]
- [[Daniel Van Buyten]]
- [[‎Alo Bärengrub]]

==C==
[[Roberto Cabañas]]
- [[Willy Caballero]]
- [[Yohan Cabaye]]
- [[Rémy Cabella]]
- [[Rafael Cabral]]
- [[Jerônimo Cacau]]
- [[Víctor Cáceres]]
- [[Cafu]]
- [[Gary Cahill]]
- [[Tim Cahill]]
- [[Duje Ćaleta-Car]]
- [[Hakan Çalhanoğlu]]
- [[Dan Calichman]]
- [[José María Callejón]]
- [[Jonathan Calleri]]
- [[Eduardo Camavinga]]
- [[Esteban Cambiasso]]
- [[Mauro Camoranesi]]
- [[Sol Campbell]]
- [[Emre Can]]
- [[Sergio Canales]]
- [[João Cancelo]]
- [[Fabio Cannavaro]]
- [[Germán Cano]]
- [[Éric Cantona]]
- [[Todd Cantwell]]
- [[Ander Capa]]
- [[Joan Capdevila]]
- [[Fabio Capello]]
- [[John Carew]]
- [[Graham Carey]]
- [[Rafael Carioca]]
- [[Diego Carlos]]
- [[Roberto Carlos]]
- [[Jamie Carragher]]
– [[Yannick Ferreira Carrasco]]
- [[Michael Carrick]]
- [[Daniel Carriço]]
- [[Guido Carrillo]]
- [[Andy Carroll]] 
- [[Dani Carvajal]]
- [[Ricardo Carvalho]] 
- [[William Carvalho]]
- [[Milton Casco]]
- [[Matty Cash]]
- [[Iker Casillas]]
- [[Antonio Cassano]]
- [[Timothy Castagne]]
- [[Jean-Charles Castelletto]]
- [[Santi Cazorla]]
- [[Ivan Cavaleiro]]
- [[Diego Cavalieri]]
- [[Edinson Cavani]]
- [[Petr Čech]]
- [[Alvin Ceccoli]]
- [[Yankuba Ceesay]]
- [[Aleksandrs Čekulajevs]]
- [[Billy Celeski]]
- [[Zeki Çelik]]
- [[Ondřej Čelůstka]]
- [[Rogério Ceni]]
- [[Nacer Chadli]]
- [[Kóstas Chalkías]] 
- [[Nathaniel Chalobah]]
- [[Trevoh Chalobah]]
- [[Marouane Chamakh]]
- [[Yimmi Chará]]
- [[Ángelos Charistéas]]
- [[Bobby Charlton]]
- [[Edvaldo Oliveira Chaves]]
- [[Giorgio Chiellini]]
- [[Eduardo Chillida]]
- [[Ben Chilwell]]
- [[Aliou Cissé]]
- [[Papiss Cissé]]
- [[Steve Clarke]]
- [[Tom Cleverley]]
- [[Gaël Clichy]] 
- [[Conor Coady]]
- [[Phillip Cocu]]
- [[Fábio Coentrão]]
- [[Antonio Čolak]]
- [[Jack Colback]]
- [[Andrew Cole]]
- [[Ashley Cole]] 
- [[Joe Cole]]
- [[Fabricio Coloccini]]
– [[Kingsley Coman]]
– [[Sérgio Conceição]]
- [[Kévin Constant]] 
- [[Antonio Conte]]
- [[Diego Contento]]
- [[Jonathan Copete]]
- [[Ante Ćorić]]
- [[Jack Cork]]
- [[Maxwel Cornet]]
- [[Jesús Manuel Corona]]
- [[Joaquín Correa]]
- [[Christian Corrêa Dionisio]]
- [[Bruno Cortez]]
- [[Alex Rodrigo Dias da Costa]] 
- [[Manuel Rui Costa]]
– [[Benoît Costil]]
- [[Rodolfo Cota]]
– [[Vladimír Coufal]]
– [[Lassana Coulibaly]]
- [[Thibaut Courtois]] 
- [[Philippe Coutinho]]
- [[Fernando Couto]] 
- [[Alessio Cragno]]
- [[Hernán Crespo]]
- [[Peter Crouch]]
- [[Johan Cruijff]]
- [[Juan Cuadrado]]
- [[Teófilo Cubillas]]
- [[Christian Cueva]]
- [[Nelson Cuevas]]
- [[Mickaël Cuisance]]
- [[Josh Cullen]]
- [[Matheus Cunha]]
- [[Eray Cömert]]

==D==
[[Lauri Dalla Valle]] 
- [[Níkos Dabízas]]
- [[Patson Daka]]
- [[Zlatko Dalić]]
- [[Diogo Dalot]]
- [[Leandro Damião]]
- [[Claude Dambury]]
- [[Dejan Damjanović]]
- [[Arnaut Danjuma]]
- [[Sergi Darder]]
- [[David Luiz]] 
- [[Edgar Davids]]
- [[Curtis Davies]]
- [[Steven Davis]]
- [[Paweł Dawidowicz]]
- [[Michael Dawson]] 
- [[Kevin De Bruyne]]
- [[Rodrigo De Paul]]
- [[Daniele De Rossi]]
- [[Morgan De Sanctis]]
- [[Ciprian Deac]]
- [[Deco]] (Anderson Luis De Souza)
- [[Bobby Decordova-Reid]]
- [[Jermain Defoe]]
- [[Steven Defour]]
- [[Thomas Delaney]]
- [[Agustín Delgado]]
- [[Guillermo Delgado]] 
- [[Simon Deli]]
- [[Traianos Dellas]] 
- [[Andy Delort]]
- [[Casiano Delvalle]]
- [[Alessandro Del Piero]]
- [[Moussa Dembélé]]
- [[Ousmane Dembélé]]
- [[Merih Demiral]]
- [[Volkan Demirel]]
- [[Jason Denayer]]
- [[Denílson Pereira Neves]]
- [[Igor Denissov]]
- [[Emmanuel Dennis]]
- [[Memphis Depay]]
- [[Eren Derdiyok]]
- [[Marcel Desailly]]
- [[Didier Deschamps]]
- [[Ranko Despotović]]
- [[Sergiño Dest]]
- [[Giovanni Di Lorenzo]]
- [[Ángel Di María]]
- [[Roberto Di Matteo]]
- [[Alfredo Di Stéfano]]
- [[Abdoulay Diaby]]
- [[Abou Diaby]]
- [[Moussa Diaby]]
- [[Mouctar Diakhaby]]
- [[Habib Diallo]]
- [[Alessandro Diamanti]]
- [[Lassana Diarra]]
- [[Carlos Alberto Dias]]
- [[Rúben Dias]]
- [[Paulo Díaz]]
- [[Dida]]
– [[Lucas Digne]]
- [[Kevin Diks]]
– [[Stole Dimitrievski]]
– [[Arley Dinas]]
- [[Mame Biram Diouf]]
- [[Mix Diskerud]]
- [[Alexander Djiku]]
- [[Berat Djimsiti]]
- [[Johan Djourou]]
- [[Aleksandr Dmitrijev]]
- [[Artjom Dmitrijev]]
- [[Marko Dmitrović]]
- [[Ritsu Doan]]
- [[Kasper Dolberg]]
- [[Cecilio Domínguez]]
- [[Wilfried Domoraud]]
- [[Marco Donadel]]
- [[Jean Marie Dongou]]
- [[Landon Donovan]]
- [[Allan Dorbek]]
- [[Graham Dorrans]]
- [[Seydou Doumbia]]
- [[Julian Draxler]]
- [[Royston Drenthe]]
- [[Anto Drobnjak]]
- [[Václav Drobný]]
- [[Didier Drogba]]
- [[Alan Dzagojev]]
- [[Artjom Dzjuba]]
- [[Edin Džeko]]
- [[Georgi Džikija]]
- [[Du Wei]]
- [[Léo Dubois]]
- [[Kaspars Dubra]]
- [[Martin Dúbravka]]
- [[Marvin Ducksch]]
– [[Ondrej Duda]]
- [[Igor Dudarev]]
- [[Damien Duff]]
- [[Shane Duffy]]
- [[Mitchell Duke]]
- [[Paul Dummett]]
- [[Alfred Duncan]]
- [[Dunga]]
- [[Lewis Dunk]]
- [[Richard Dunne]]
- [[‎Alo Dupikov]]
- [[Paulo Dybala]]

==E==
[[Emmanuel Eboué]] 
- [[Richard Eckersley]]
- [[Éder (Portugali jalgpallur)|Éder]]
- [[Jóan Símun Edmundsson]] 
- [[Eero Eessaar]]
- [[Ergo Eessaar]]
- [[Eiður Smári Guðjohnsen]]
- [[Eugen Einman]]
- [[Albin Ekdal]]
- [[Emmanuel Mbia Ekobena]]
- [[Youssef El-Arabi]]
- [[Ayoub El Kaabi]]
- [[Omar El Kaddouri]]
- [[Trevor Elhi|Trevor Elhi]]
- [[Eduard Ellman-Eelma]]
- [[Lauri Ellram]] 
- [[Marko Elsner]]
- [[Nico Elvedi]]
- [[Mohamed Elyounoussi]]
- [[Irié Bi Séhi Elysée]]
- [[Breel Embolo]]
- [[Mahir Emreli]]
- [[Orlando Engelaar]]
- [[Stanislav Engovatov]]
- [[Robert Enke]]
- [[Tomislav Erceg]] 
- [[Christian Eriksen]]
- [[Uwe Erkenbrecher]]
- [[Fabian Ernst]] 
- [[Sergio Escudero]]
- [[Triinu Esken]]
- [[Michael Essien]]
- [[Pervis Estupiñán]]
- [[Eberechi Eze]]
- [[Tengiz Eteria]]
- [[Neil Etheridge]]
- [[Samuel Eto'o]]
- [[Beñat Etxebarria]]
- [[Eusébio]] 
- [[Lucas Evangelista]]
- [[Corry Evans]]
- [[Jonny Evans]]
- [[Patrice Évra]]

==F==
[[Luís Fabiano Clemente]]
- [[Łukasz Fabiański]]
- [[Fábio Pereira da Silva]] 
- [[Cesc Fàbregas]]
- [[Giacinto Facchetti]]
- [[Collins Fai]]
- [[Radamel Falcao]] 
- [[Jefferson Farfán]]
- [[Ansu Fati]] 
- [[Sofiane Feghouli]]
- [[Miklós Fehér]]
- [[Nabil Fekir]]
- [[Marouane Fellaini]]
- [[Kiko Femenía]]
- [[Rio Ferdinand]]
- [[Alex Ferguson]]
- [[Bruno Fernandes]]
- [[Danilo Fernandes]]
- [[Manuel Fernandes]]
- [[Mário Figueira Fernandes]]
- [[Álex Fernández]]
- [[Federico Fernández]]
- [[Matías Fernández]]
- [[Képler Laveran Lima Ferreira]]
- [[Paulo Ferreira]]
- [[Facundo Ferreyra]]
- [[Luís Figo]]
- [[Roberto Firmino]]
- [[Junior Firpo]]
- [[Michael Fitzgerald]]
- [[Vladislav Fjodorov]]
- [[Mathieu Flamini]]
- [[Darren Fletcher]] 
- [[Edison Flores]]
- [[Wesley Fofana]]
- [[Daniil Fomin]]
- [[Francisco Fonseca]]
- [[Just Fontaine]]
- [[José Fonte]]
- [[Diego Forlán]]
- [[Bruno Fornaroli]]
- [[Emil Forsberg]]
- [[Petteri Forsell]]
- [[Mikael Forssell]]
- [[Fraser Forster]]
- [[Ben Foster]]
- [[Robbie Fowler]]
- [[França]]
- [[Enzo Francescoli]]
- [[Ryan Fraser]]
- [[Fred]]
- [[Alexander Frei]]
- [[Fabian Frei]]
- [[Remo Freuler]]
- [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]]
- [[Brad Friedel]]
- [[Arne Friedrich]] 
- [[Emmanuel Frimpong]]
- [[Torsten Frings]]
- [[Andre Frolov]]
- [[Ray Fränkel]]
- [[Christian Fuchs]]
- [[Chikara Fujimoto]]
- [[Darnell Furlong]]
- [[Atsuyoshi Furuta]]
- [[Takis Fyssas]]

==G==
[[Louis van Gaal]]
- [[Mijat Gaćinović]]
- [[Fernando Gago]]
- [[Nicolás Gaitán]]
- [[Jesús Gallardo]]
- [[William Gallas]]
- [[Carlos Gamarra]]
- [[Cristian Gamboa]]
- [[Raúl García]]
- [[Garrincha]]
- [[Paul Gascoigne]] 
- [[Gennaro Gattuso]]
- [[Mario Gavranović]]
- [[Juri Gavrilov]]
- [[Dwight Gayle]]
- [[David de Gea]]
- [[Theodor Gebre Selassie]]
- [[Aleksandr Geinrihh]]
- [[Giorgios Georgiadis]]
- [[Vladimir Gerassimov]]
- [[Pedro Geromel]]
- [[Steven Gerrard]]
- [[Gervinho]]
- [[Rudy Gestede]]
- [[Stylianós Giannakópoulos]] 
- [[Kieran Gibbs]]
- [[Ben Gibson]]
- [[Ryan Giggs]]
– [[André-Pierre Gignac]]
- [[Alberto Gilardino]]
- [[Hans Gillhaus]]
- [[Matthias Ginter]]
– [[Olivier Giroud]]
- [[Shay Given]]
- [[Theofánis Gkékas]]
- [[Giánnis Gkoúmas]] 
- [[Romāns Gladiļins]]
- [[Kazimieras Gnedojus]]
- [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]]
- [[Stanislav Goldberg]]
- [[Pierluigi Gollini]]
- [[Heurelho Gomes]]
- [[Nuno Gomes]]
- [[Mario Gómez]] 
- [[Rónald Gómez]]
- [[Sergi Gómez]]
- [[Maxime Gonalons]]
- [[Alfonso González]]
- [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]]
- [[Dacosta Goore]]
- [[Jacek Góralski]]
- [[Leon Goretzka]]
- [[Kaspars Gorkšs]]
- [[Robin Gosens]]
- [[Dan Gosling]]
- [[Lewis Grabban]]
- [[Jevgeni Grafski]]
- [[Esteban Granero]]
- [[Jack Grealish]]
- [[Michael Gregoritsch]]
– [[Antoine Griezmann]]
- [[Joel Griffiths]]
- [[Erik Grigorjev]]
- [[Florian Grillitsch]]
- [[Álex Grimaldo]]
- [[Jesper Grønkjær]]
- [[Kamil Grosicki]]
- [[Pascal Groß]]
- [[Kevin Großkreutz]]
- [[Fabio Grosso]]
- [[Marko Grujić]]
- [[Maksim Gruznov]]
- [[Vicente Guaita]]
- [[Andrés Guardado]]
- [[Josep Guardiola]]
- [[Nemanja Gudelj]]
- [[Gabriel Gudmundsson]]
- [[Gonçalo Guedes]]
- [[José Paolo Guerrero]]
- [[Pape Gueye]]
- [[Bruno Guimarães]]
- [[Everton Luiz Guimarães Bilher]]
- [[Péter Gulácsi]]
- [[Mihkel Gull]]
- [[Ruud Gullit]]
- [[Aleksandr Gultjajev]]
- [[Vadim Gurnik]]
- [[Vitali Gussev]] 
- [[Nahuel Guzmán]]
- [[Jonás Gutiérrez]]
- [[Joško Gvardiol]]
- [[Mario Götze]]
- [[Daniel Güiza]] 
- [[İlkay Gündoğan]]
- [[Emre Güngör]] 
- [[Asamoah Gyan]]
- [[Gylfi Sigurðsson]]
- [[Viktor Gyökeres]]
- [[Norbert Gyömbér]]

==H==
[[Kert Haavistu]]
- [[Mikk Haavistu]] 
- [[Oussama Haddadi]]
- [[Adis Hadžanović]]
- [[Gheorghe Hagi]]
- [[Ianis Hagi]]
- [[Amadou Haidara]]
- [[Juha Hakola]]
- [[Ben Halloran]]
- [[Marcel Halstenberg]]
- [[Dietmar Hamann]]
- [[Mia Hamm]]
- [[Tor Henning Hamre]]
- [[Marek Hamšík]]
- [[Samir Handanović]]
- [[Henri Hang]]
- [[Arnbjørn Hansen]]
- [[Owen Hargreaves]]
- [[Martin Harnik]] 
- [[Joe Hart]]
- [[Ralph Hasenhüttl]]
- [[Jimmy Floyd Hasselbaink]]
- [[Eden Hazard]]
- [[Thorgan Hazard]]
- [[Hans Hateboer]]
- [[Ando Hausenberg]]
- [[Ahmed Hegazi]]
- [[Karl Jakob Hein]]
- [[Benjamin Henrichs]]
- [[Marek Heinz]]
- [[Gabriel Heinze]]
- [[John Heitinga]]
- [[Filip Helander]]
- [[Tomer Hemed]]
- [[Jordan Henderson]]
- [[Jürgen Henn]] 
- [[Rico Henry]]
- [[Thierry Henry]]
- [[Janek Hepner]]
- [[Urmas Hepner]]
- [[Mario Hermoso]]
- [[Edivaldo Hermoza]]
- [[Abel Hernández]]
- [[Lucas Hernández]]
- [[Rodrigo Hernández]]
- [[Theo Hernandez]]
- [[Xavier Hernández]] 
- [[Javier Hernández Balcázar]]
- [[Héctor Herrera]]
- [[Emile Heskey]]
- [[Jupp Heynckes]]
- [[Guus Hiddink]]
- [[Josef Rudolf Hiden]]
- [[Fernando Hierro]]
- [[Gonzalo Higuaín]]
- [[Henrique Hilário]]
- [[Timo Hildebrand]] 
- [[Andreas Hinkel]]
- [[Martin Hinteregger]]
- [[Lukas Hinterseer]]
- [[Marwin Hitz]]
- [[Aliaksandr Hleb]]
- [[Adam Hložek]]
- [[Guillaume Hoarau]]
- [[Jonas Hofmann]]
- [[Sergei Hohlov-Simson]]
- [[Rob Holding]]
- [[José Holebas]]
- [[Sebastian Holmén]]
- [[Markus Holst]]
- [[Vladislav Homutov]]
- [[Keisuke Honda]]
- [[Pierre van Hooijdonk]]
- [[Ricardo Horta]]
- [[Gérard Houllier]]
- [[Tim Howard]] 
- [[Lukáš Hrádecký]]
- [[Tomáš Hubočan]]
- [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]]
- [[Mats Hummels]]
- [[Rimo Hunt]]
- [[Stephen Hunt]]
- [[Klaas-Jan Huntelaar]]
- [[Martin Hurt]]
- [[Paolo Hurtado]]
- [[Josef Hušbauer]]
- [[Atiba Hutchinson]]
- [[Robert Huth]]
- [[Elseid Hysaj]]
- [[Sami Hyypiä]]

==I==
[[Vincenzo Iaquinta]]
- [[Vedad Ibišević]]
- [[Zlatan Ibrahimović]]
- [[Mauro Icardi]]
- [[Karl-Richard Idlane]]
- [[Brian Idowu]]
- [[Akihiro Ienaga]]
- [[Borja Iglesias]]
- [[Jonathan Ikoné]]
- [[Baže Ilijoski]]
- [[Andre Ilves]]
- [[Indrek Ilves]]
- [[Ciro Immobile]]
- [[Joel Indermitte]]
- [[Kevin Ingermann]]
- [[Andrés Iniesta]]
- [[Lorenzo Insigne]]
- [[Filippo Inzaghi]]
- [[Aleksei Ionov]]
- [[Jackson Irvine]]
- [[Alexander Isak]]
- [[Andreas Isaksson]]
- [[Juan Iturbe]]
- [[Georgi Ivanov]]
- [[Robert Ivanov]]
- [[Vladislav Ivanov]]
- [[Branislav Ivanović]]
- [[Luka Ivanušec]]
- [[Odd Iversen]]
- [[Daiki Iwamasa]]
- [[Alex Iwobi]]

==J==
[[Aleksei Jablotškin]]
- [[Aleksei Jahhimovitš]]
- [[Kristijan Jakić]]
- [[Christophe Jallet]]
- [[Paulo Jamelli]]
- [[Daniel James]]
- [[David James]]
- [[Paul James]]
- [[Reece James]]
- [[Jakub Jankto]]
- [[Roman Jaremtšuk]]
- [[Lev Jašin]]
- [[Mile Jedinak]]
- [[Artur Jędrzejczyk]]
- [[Tin Jedvaj]]
- [[Kaidi Jekimova]]
- [[Aleksandr Jelisejenok]]
- [[Mathias Jensen]]
- [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] 
- [[Ignat Jepifanov]]
- [[Anton Jepihhin]]
- [[Hasse Jeppson]]
- [[Jens Jeremies]] 
- [[Aleksandr Jerohhin]]
- [[Jake Jervis]]
- [[Gabriel Jesus]]
- [[Jorge Jesus]]
- [[Jüri Jevdokimov]]
- [[Raúl Jiménez]]
- [[Petr Jiráček]]
- [[Jo Hyeon-woo]]
- [[Ott Joala]]
- [[Adam Johnson]]
- [[Fabian Johnson]]
- [[Glen Johnson]]
- [[Sam Johnstone]]
- [[Ernst Joll]]
- [[Brad Jones]]
- [[Jermaine Jones]]
- [[Kenwyne Jones]]
- [[Phil Jones]]
- [[Luuk de Jong]]
– [[Nigel de Jong]]
- [[Mattias Jonson]] 
- [[Jens Jønsson]]
- [[Joan Jordán]]
- [[Jorginho]]
- [[Willian José]]
- [[Diogo Jota]]
- [[Luka Jović]]
- [[Jakub Jugas]]
- [[Gerdo Juhkam]]
- [[Erkki Junolainen]]
- [[Juninho Pernambucano]]
- [[Goran Jurić]]
- [[Tomi Juric]]
- [[Martin Jõgi (jalgpallur)|Martin Jõgi]]
- [[Deniss Jõgiste]]
- [[Endrik Jäger]]
- [[Stefan Järv]]
- [[Andre Järva]]
- [[Enar Jääger]]
- [[Enver Jääger]]
- [[Jussi Jääskeläinen]]
- [[Oliver Jürgens]]
- [[Markus Jürgenson]]

==K==
[[Martin Kaalma]]
- [[Kaarel Kaarlimäe]]
- [[Harald Kaarman]]
- [[Rene Kaas]]
- [[Jevgeni Kabajev]]
- [[Ozan Kabak]]
- [[Christian Kabasele]]
- [[Elbasan Kabashi]]
- [[Gojko Kačar]]
- [[Tino Kadewere]]
- [[Pantelís Kafés]]
- [[Oliver Kahn]]
- [[Nihat Kahveci]]
- [[Sotíris Kaïáfas]]
- [[Kaká]]
- [[Kahha Kaladze]]
- [[Saša Kalajdžić]]
- [[Tomáš Kalas]]
- [[Rauno Kald]]
- [[Janek Kalda]]
- [[Kaspar Kaldoja]]
- [[Urmas Kaljend]]
- [[Julius Kaljo]]
- [[Elmar Kaljot]]
- [[Marek Kaljumäe]]
- [[Ken Kallaste]]
- [[Risto Kallaste]]
- [[Toomas Kallaste]]
- [[Michael Kaltenhauser]]
- [[Salomon Kalou]]
- [[François Kamano]]
- [[Boubacar Kamara]]
- [[Glen Kamara]]
- [[Kevin Kampl]]
- [[Gert Kams]]
- [[Harry Kane]]
– [[N'Golo Kanté]]
- [[Michális Kapsís]]
- [[Bartosz Kapustka]] 
- [[Jem Karacan]]
- [[Giórgos Karagkoúnis]]
- [[Vjatšeslav Karavajev]]
- [[Amir Karić]]
- [[Ramiz Karitšev]]
- [[Artur Karjagin]]
- [[Friedrich Karm]] 
- [[Valeri Karpin]]
- [[Aleksandr Karpõtšev]] 
- [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]]
- [[Martin Kase]]
- [[Siksten Kasimir]]
- [[Leonhard Kass]]
- [[Osvald Kastanja]]
- [[Flamur Kastrati]]
- [[Sergei Kazakov]]
- [[Colin Kâzım-Richards]]
- [[Šarūnas Kazlauskas]]
- [[Fánis Katergiannákis]]
- [[Kóstas Katsouránis]]
- [[Kevin Kauber]] 
- [[Tõnis Kaukvere]]
- [[Iván Kaviedes]]
- [[Moise Kean]]
- [[Robbie Keane]]
- [[Roy Keane]]
- [[Tomasz Kędziora]]
- [[Kevin Keegan]]
- [[Sebastian Kehl]]
- [[Naby Keïta]]
- [[Seydou Keita]]
- [[Jaan Kekišev]]
- [[Mario Kempes]]
- [[Joshua Kennedy]]
- [[Ryan Kent]]
- [[Andy Keogh]]
- [[Aleksandr Keržakov]]
- [[Vladimir Kessarev]]
- [[Wahbi Khazri]]
- [[Sami Khedira]]
- [[Kaarel Kiidron]] 
- [[Jorma Kiigemägi]]
- [[Volodõmõr Kilikevitš]]
- [[Kim Kee-hee]]
- [[Allan Kimbaloula]]
- [[Joshua Kimmich]]
- [[Arawa Kimura]]
- [[Tarmo Kink]] 
- [[Helmuth Kippar]]
- [[Dmitri Kirilov]]
- [[Dmitri Kiritšenko]]
- [[Urmas Kirs]]
- [[Robert Kirss]]
- [[Filip Kiss]]
- [[Akira Kitaguchi]]
- [[Stanislav Kitto]]
- [[Sami-Sander Kivi]]
- [[Davy Klaassen]]
- [[Ivan Klasnić]]
- [[Dzintar Klavan]]
- [[Ragnar Klavan]]
- [[László Kleinheisler]]
- [[Bert Klemmer]]
- [[Mateusz Klich]]
- [[Jan Kliment]]
- [[Jürgen Klinsmann]] 
- [[Miroslav Klose]]
- [[Lukas Klostermann]]
- [[Vladimir Klotškov]]
- [[Märt Kluge]]
- [[Justin Kluivert]]
- [[Patrick Kluivert]]
- [[Jonas Knudsen]]
- [[Daigo Kobayashi]]
- [[Gregor Kobel]]
- [[Sergei Kobjakov]]
- [[Robin Koch]]
- [[Ronald Koeman]]
- [[Nikita Koger]]
- [[Koke (jalgpallur)|Koke]]
- [[Aleksandr Kokko]]
- [[Aleksandar Kolarov]]
- [[Sead Kolašinac]]
- [[Jan Koller]]
- [[Juri Kolomojets]]
- [[Nikita Kolyaev]] 
- [[Vincent Kompany]] 
- [[Pape Moussa Konaté]] 
- [[Geoffrey Kondogbia]]
- [[Arouna Koné]]
- [[Bakari Koné]]
- [[Terence Kongolo]]
- [[Otto Konrad]]
- [[Emmelie Konradsson]]
- [[Ezri Konsa]]
- [[Oliver Konsa]]
- [[Andres Koogas]]
- [[Raymond Kopa]]
- [[Kaido Koppel]]
- [[Sergei Korsunov]]
- [[Igor Koroljov]]
- [[Sergei Koršunov]]
- [[Laurent Koscielny]] 
- [[Tristan Koskor]]
- [[Kopel Koslovski]]
- [[Filip Kostić]]
- [[Artur Kotenko]]
- [[Tomáš Koubek]]
- [[Jules Koundé]]
- [[Niko Kovač]]
- [[Robert Kovač]]
- [[Emil Krafth]]
- [[Alex Král]]
- [[Christoph Kramer]]
- [[Niko Kranjčar]]
- [[Tristan Krass]]
- [[Dario Krešić]]
- [[Rene Krhin]]
- [[Eron Krillo]] 
- [[Roy Krishna]]
- [[Marko Kristal]]
- [[Ilja Krivošein]]
- [[Bojan Krkić]]
- [[Felix Kroos]]
- [[Toni Kroos]]
- [[‎Dmitri Kruglov]]
- [[Tim Krul]]
- [[Robbie Kruse]]
- [[Toomas Krõm]]
- [[Maksim Krõtšanov]]
- [[Grzegorz Krychowiak]]
- [[Vlada Kubassova]]
- [[Juraj Kucka]]
- [[Fjodor Kudrjašov]]
- [[Johannes Kukebal]]
- [[Andre Kukk]]
- [[Aleksandr Kulatšenko]]
- [[Aleksandr Kulik]]
- [[Aleksandr Kulikov]]
- [[Aleksandr Kulinitš]] 
- [[Dejan Kulusevski]]
- [[Njazi Kuqi]]
- [[Kevin Kurányi]]
- [[Richard Kuremaa]]
- [[Jürgen Kuresoo]]
- [[Layvin Kurzawa]]
- [[Tomasz Kuszczak]]
- [[Ilja Kutepov]]
- [[Ats Kutter]]
- [[Vitali Kutuzov]]
- [[Timo Kuus]]
- [[Reijo Kuusik]]
- [[Dirk Kuyt]]
- [[Ervin Kõll]]
- [[Christian Kõrtsmik]] 
- [[Risto Kägo]]
- [[Kristen Kähr]]
- [[Mattias Käit]]
- [[Kim Källström]]
- [[Siim Kärson]]
- [[Greger Könninge]]
- [[Karel Kübar]]
- [[Kaarel Kümnik]]
- [[Karli Kütt]]

==L== 
[[Reio Laabus]]
- [[Maario Laansoo]]
- [[Getter Laar]]
- [[Ave-Lii Laas]]
- [[Mikk Laas]]
- [[Arnold Laasner]]
- [[Alexandre Lacazette]]
- [[Darryl Lachman]]
- [[Philipp Lahm]]
- [[Sander Laht]]
- [[Stefan Lainer]]
- [[Tauno Laja]]
- [[Nemanja Lakić-Pešić]]
- [[Vasílios Lákis]] 
- [[Adam Lallana]]
- [[Rickie Lambert]]
- [[Daniela Mona Lambin]]
- [[Érik Lamela]]
- [[Frank Lampard]] 
- [[Ádám Lang]]
- [[Aymeric Laporte]]
- [[Andrei Lapuškin]]
- [[Cyle Larin]]
- [[Henrik Larsson]] 
- [[Sebastian Larsson]]
- [[Jamaal Lascelles]]
- [[August Lass]]
- [[Darko Lazović]]
- [[Brian Laudrup]]
- [[Michael Laudrup]]
- [[Ezequiel Lavezzi]]
- [[Mihhail Lavrentjev (jalgpallur)|Mihhail Lavrentjev]]
- [[Miguel Layún]] 
- [[Rafael Leão]]
- [[Jan Lecjaks]]
- [[Ryan Ledson]]
- [[Lee Jae-sung]]
- [[Liivo Leetma]]
- [[Jens Lehmann]]
- [[Richard Leht]]
- [[Jaan Leimann]]
- [[Vitali Leitan]]
- [[Lucas Leiva]]
- [[Marko Lelov]]
- [[Mati Lember]]
- [[Marek Lemsalu]]
- [[Aaron Lennon]]
- [[Bernd Leno]]
- [[Raido Leokin]]
- [[Johnny Leoni]]
- [[Sergei Leontovitš]]
- [[Ranet Lepik]]
- [[Sander Lepik]]
- [[Brent Lepistu]]
- [[Artem Levizi]]
- [[Joleon Lescott]]
- [[Robert Lewandowski]]
- [[Frank Liivak]]
- [[Elvis Liivamägi]] 
- [[Nikolai Linberg]]
- [[Andreas Linde]]
- [[Anders Lindegaard]]
- [[Meelis Lindmaa]]
- [[Åke Lindman]]
- [[Joel Lindpere]]
- [[Gary Lineker]]
- [[Karol Linetty]]
- [[Jesse Lingard]]
- [[Tarmo Linnumäe]]
- [[Dmitri Lipartov]]
- [[Dmitri Lipetski]]
- [[Marcello Lippi]]
- [[Jari Litmanen]]
- [[Pierre Littbarski]]
- [[Dominik Livaković]]
- [[Adem Ljajić]]
- [[Fredrik Ljungberg]]
- [[Diego Llorente]]
- [[Fernando Llorente]]
- [[Marcos Llorente]]
- [[Hugo Lloris]]
- [[Ivan Lobai]]
- [[Stanislav Lobotka]]
- [[Robin Lod]]
- [[Renan Lodi]]
- [[Ruben Loftus-Cheek]]
- [[Marcelo Lomba]]
- [[David Lombán]]
- [[Timo Lomp]]
- [[Pavel Londak]]
- [[Katrin Loo]]
- [[Ademola Lookman]]
- [[Alexandre Lopes]]
- [[Diego López]]
- [[Pau López]]
- [[Jhilmar Lora]]
- [[Jürgen Lorenz]]
- [[Anthony Lozano]]
- [[Hirving Lozano]]
- [[Jordan Lotomba]]
- [[Imran Louza]]
- [[Vágner Love]]
- [[Dejan Lovren]]
- [[Matthew Lowton]]
- [[Edrisa Lubega]]
- [[Cristiano Lucarelli]]
- [[Ayrton Lucas]]
- [[Lúcio]]
- [[Rasmus Luhakooder]]
- [[Ľubomír Luhový]]
- [[Karl-Eerik Luigend]]
- [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]]
- [[Andrus Lukjanov]]
- [[Luiz Gustavo]]
- [[Romelu Lukaku]]
- [[Aleksandar Luković]]
- [[Massimo Luongo]]
- [[Siim Luts]]
- [[Amor Luup]]
- [[Silver Lätt]]
- [[Joachim Löw]]

==M==
[[Ramūnas Mačežinskas]]
- [[Krzysztof Mączyński]]
- [[James Maddison]]
- [[Joakim Mæhle]]
- [[Pablo Maffeo]]
- [[Darius Magdišauskas]]
- [[Josh Magennis]]
- [[Christian Maggio]]
- [[Harry Maguire]]
- [[Mehdi Mahdavikia]]
- [[Maicon]]
- [[Jonatan Maidana]]
- [[Sepp Maier]]
- [[Josh Maja]]
- [[Róbert Mak]]
- [[Roy Makaay]] 
- [[Claude Makélélé]]
- [[Nemanja Maksimović]]
- [[Tyrell Malacia]]
- [[Vjatšeslav Malafejev]]
- [[Paolo Maldini]]
- [[Aljona Malets]]
- [[Vladimir Malinin]]
- [[Vladimir Malkov]]
- [[Hugo Mallo]]
- [[Florent Malouda]]
- [[Deniss Malov]]
- [[Rameš Mamedov]]
- [[Gianluca Mancini]]
- [[Roberto Mancini]]
– [[Steve Mandanda]]
– [[Aïssa Mandi]]
- [[Mario Mandžukić]]
– [[Eliaquim Mangala]]
- [[Maniche]] 
- [[Vito Mannone]]
- [[İlhan Mansız]]
- [[Diego Maradona]] 
- [[Edu Marangon]]
- [[Carlos Marchena]]
- [[Fernando Marçal]]
- [[Agustín Marchesín]]
- [[Claudio Marchisio]]
- [[Moussa Marega]]
- [[Pablo Marí]]
- [[Adrian Mariappa]]
- [[Tomislav Marić]]
- [[Marko Marin]]
- [[Răzvan Marin]]
- [[Nicklas Maripuu]]
- [[Eero Markkanen]] 
- [[Andri Markovitš]]
- [[Kristian Marmor]]
- [[Rafael Márquez]]
- [[Marta Vieira da Silva|Marta]]
- [[Roger Martí]]
– [[Anthony Martial]]
- [[Henry Martín]]
- [[Gabriel Martinelli]]
– [[Emiliano Martínez]]
– [[Iñigo Martínez]]
– [[Pity Martínez]]
– [[Roberto Martínez]]
– [[Saul Martínez]]
- [[Gerardo Martino]]
- [[André Martins]]
- [[Obafemi Martins]] 
- [[Quenten Martinus]]
- [[Nikita Martõnov]]
- [[Adam Marušić]]
- [[Bert van Marwijk]]
- [[Omar Mascarell]]
- [[Javier Mascherano]]
- [[Josef Masopust]]
- [[Lukáš Masopust]]
- [[Edgaras Mastianica]]
- [[Chikashi Masuda]]
- [[Nikolai Mašitšev]]
- [[Walter Mazzarri‎]]
- [[Andrei Mazurkevitš]]
- [[Jaime Mata]]
- [[Juan Mata]]
- [[Marco Materazzi]]
- [[Jérémy Mathieu]]
- [[Nemanja Matić]]
- [[Joël Matip]]
- [[Léo Matos]]
- [[Alessandro Matri]]
- [[Aleksei Matrossov]]
- [[Juho Matsalu]]
- [[Daisuke Matsui]]
- [[Gyōji Matsumoto]]
- [[Lothar Matthäus]]
- [[Blaise Matuidi]] 
- [[Alexandru Maxim]]
- [[Borja Mayoral]]
- [[Kevin Mbabu]]
- [[Chancel Mbemba]] 
- [[Bryan Mbeumo]]
- [[Raïs M'Bolhi]]
- [[Réginald Mbu Alidor]]
- [[Alex McCarthy]]
- [[Josh McEachran]]
- [[Aiden McGeady]]
- [[John McGinn]]
- [[David McGoldrick]]
- [[Ryan McGowan]]
- [[Callum McGregor]]
- [[Weston McKennie]]
- [[Dwight McNeil]]
- [[Scott McTominay]]
- [[Dmitrijs Medeckis]]
- [[Ben Mee]]
- [[Marko Meerits]]
- [[Janek Meet]]
- [[Fernando Meira]] 
- [[Raul Meireles]]
- [[Meelis Meisalu]]
- [[Soualiho Meïté]]
- [[Olof Mellberg]]
- [[Felipe Melo]]
- [[Tanel Melts]]
- [[Thiago Mendes]]
- [[Brais Méndez]]
- [[Édouard Mendy]]
- [[Nampalys Mendy]]
- [[Jérémy Ménez]]
- [[Chris Mepham]]
- [[Umut Meraş]]
- [[Gabriel Mercado]]
- [[Dries Mertens]]
- [[Per Mertesacker]]
- [[Illan Meslier]]
- [[Lionel Messi]]
- [[Karol Mets]]
- [[Mikk Metsa]]
- [[Christoph Metzelder]]
- [[Thomas Meunier]]
- [[Andy van der Meyde]]
- [[Simon Mignolet]]
- [[Evald Mikson]]
- [[Nikola Milenković]]
- [[Sergej Milinković-Savić]]
- [[Željko Milinovič]]
- [[Diego Milito]]
- [[James Milner]]
- [[Mikk Miländer]]
- [[Santi Mina]]
- [[Yerry Mina]]
- [[Tyrone Mings]]
- [[Valeri Minkenen]]
- [[Aleksei Mirantšuk]]
- [[Zvjezdan Misimović]]
- [[Konstantínos Mítroglou]]
- [[Aleksandar Mitrović]]
- [[Hiroyuki Mitsuyama]]
- [[Andrus Mitt]]
- [[Atsuhiro Miura]]
- [[Johan Mjällby]]
- [[Luka Modrić]]
- [[Niklas Moisander]]
- [[Johan Mojica]]
- [[Jorge Molina Vidal]]
- [[Nacho Monreal]]
- [[César Montes]]
- [[Luis Montes]]
- [[Fábio César Montezine]]
- [[Martín Montoya]]
- [[Bobby Moore]]
- [[Emre Mor]]
- [[Júnior Moraes]]
- [[Baltazar Maria de Morais Júnior]]
- [[Álvaro Morata]]
- [[Jonathan Moreira]]
- [[Alberto Moreno]]
- [[Héctor Moreno]]
- [[Alex Morgan]]
- [[Fernando Morientes]] 
- [[Gustavo Morínigo]]
- [[Anastassia Morkovkina]]
- [[Piermario Morosini]]
- [[Igor Morozov]]
- [[Sam Morsy]]
- [[Victor Moses]]
- [[Steve Mounié]]
- [[Miljan Mrdaković]]
- [[Deniss Muhametdinov]]
- [[Nordi Mukiele]]
- [[Iker Muniain]]
- [[Rasmus Munskind]]
- [[Luis Muriel]]
- [[Muriqui]]
- [[Mateo Musacchio]]
- [[Juan Musso]]
- [[Shkodran Mustafi]]
- [[Raiko Mutle]]
- [[Adrian Mutu]]
- [[Vitali Mõrnõi]]
- [[Roman Mõtlik]]
- [[Ott Mõtsnik]]
- [[Aleksander Mägi (jalgpallur)|Aleksander Mägi]]
- [[Andre Mägi]]
- [[Valter Mäng]]
- [[Karl Mööl]]
- [[Mert Müldür]]
- [[Gerd Müller]]
- [[Nicolai Müller]]
- [[Thomas Müller]]
- [[Marten Mütt]]

==N==
[[Andrew Nabbout]]
- [[Antônio Naelson]]
- [[Akihiro Nagashima]]
- [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] 
- [[Ádám Nagy]]
- [[Konstantin Nahk]]
– [[Radja Nainggolan]]
- [[Shunsuke Nakamura]]
- [[Hidetoshi Nakata]]
- [[Nani]]
- [[Akira Narahashi]]
- [[Armand Naris]]
- [[Gilberto Carlos Nascimento]]
- [[Samir Nasri]]
- [[Atsushi Natori]]
- [[Aleksei Naumov]]
- [[Jesús Navas]]
- [[Keylor Navas]]
- [[Evan Ndicka]]
- [[Wilfred Ndidi]]
- [[Pavel Nedvěd]]
- [[Tarmo Neemelo]]
- [[Valter Neeris]]
- [[Johan Neeskens]]
- [[Álvaro Negredo]]
- [[Heleri-Anete Neider]]
- [[Lucas Neill]]
- [[Reiss Nelson]]
- [[Victor Nelsson]]
- [[David Neres]]
- [[Alessandro Nesta]]
- [[Roman Nesterovski]]
- [[Igor Netto]]
- [[Manuel Neuer]]
- [[Florian Neuhaus]]
- [[Artur Neuman-Tarimäe]]
- [[Oliver Neuville]]
- [[Rúben Neves]]
- [[Thiago Neves]]
- [[Gary Neville]] 
- [[Neymar]]
- [[Michael Ngadeu-Ngadjui]]
- [[Moumi Ngamaleu]]
- [[Nguyễn Công Phượng]]
- [[Harald Nielsen (jalgpallur)|Harald Nielsen]]
- [[Richard Møller Nielsen]]
- [[Saúl Ñíguez]]
- [[Mart-Mattis Niinepuu]]
- [[Henry Niinlaub]]
- [[Themistoklís Nikolaḯdis]]
- [[Antonis Nikopolidis]]
- [[Alexander Nimo]]
- [[Daigo Nishi]]
- [[Akihiro Nishimura]]
- [[Akira Nishino]]
- [[Ruud van Nistelrooij]]
- [[Daiki Niwa]]
- [[Christian Noboa]]
- [[Craig Noone]]
- [[Martin Normann]]
- [[Jade North]]
- [[Oliver Norwood]]
- [[Akira Nozawa]]
- [[Lassad Nouioui]]
- [[Filip Novák]]
- [[Milivoje Novaković]]
- [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)|Jevgeni Novikov]]
- [[Arvydas Novikovas]]
- [[Nurlan Novruzov]]
- [[Jens Nowotny]]
- [[Fabrice Nsakala]]
- [[Olivier Ntcham]]
- [[Felipe Nunes]]
- [[Darwin Núñez]]
- [[Mait Nõmme]]
- [[Raivo Nõmmik]]
- [[Bengt Nyholm]]
- [[Allan Nyom]]

==O==
[[Gabriel Obertan]]
- [[John Mikel Obi]]
- [[Jan Oblak]]
- [[Lucas Ocampos]]
- [[Guillermo Ochoa]]
- [[Juan Adriel Ochoa Reyes]]
- [[Massimo Oddo]]
- [[Peter Odemwingie]]
- [[Timur Odinajev]]
- [[Aleksejs Kuplovs-Oginskis]]
- [[Rait Oja]]
- [[Reimo Oja]]
- [[Henrik Ojamaa]]
- [[Hindrek Ojamaa]]
- [[Noah Okafor]]
- [[Ivan O'Konnel-Bronin]]
- [[Daisuke Oku]]
- [[Aleksandr Olerski]]
- [[Tanel Olev]]
- [[Ivica Olić]]
- [[Denõss Oliinõk]]
- [[Donizete Oliveira]]
- [[John Sidney Oliver]]
- [[Robin Olsen]]
- [[Indro Olumets]]
- [[Kenneth Omeruo]]
- [[Jérôme Onguéné]]
- [[Oguchi Onyewu]]
- [[Andres Oper]]
- [[Willi Orbán]]
- [[Frank Ordenewitz]]
- [[‎Aiko Orgla]]
- [[Andrei Ornat]]
- [[Lale Orta]]
- [[Mislav Oršić]]
- [[José Ortigoza]]
- [[Daniel O'Shaughnessy]]
- [[John O'Shea]]
- [[Victor Osimhen]]
- [[Ilja Ossipov]]
- [[Magomed Ozdojev]]
- [[Zurab Otšigava]]
- [[Ott Ottis]]
- [[Marc Overmars]]
- [[Igor Ovsjannikov]]
- [[Michael Owen]]
- [[Mikel Oyarzabal]]

==P==
[[Ander Paabut]]
- [[Heinrich Paal]]
- [[Erik Paartalu]] 
- [[Marians Pahars]]
- [[Bob Paisley]]
- [[Ave Pajo]]
- [[Märten Pajunurm]]
- [[Maido Pakk]]
- [[Ever Palacios]]
- [[Helibelton Palacios]]
- [[Wilson Palacios]]
- [[Karl Palatu]] 
- [[Siim-Sten Palm]]
- [[Karl-Erik Palmér]]
- [[José Luis Palomino]]
- [[Andrej Panadić]]
- [[Goran Pandev]]
- [[Antonín Panenka]]
– [[Costel Pantilimon]]
- [[Christian Panucci]]
- [[Avraám Papadópoulos]]
- [[Dimítris Papadópoulos]]
- [[Sokrátis Papastathópoulos]]
- [[Novo Papaz]]
- [[Jean-Pierre Papin]]
- [[Maksim Paponov]]
- [[Egon Parbo]]
- [[Sergei Pareiko]]
- [[Daniel Parejo]]
- [[Mati Pari]]
- [[Scott Parker]] 
- [[Petri Pasanen]]
- [[Ezio Pascutti]]
- [[Bernard Pask]]
- [[Maksim Paskotši]]
- [[Gérald Passi]]
- [[Javier Pastore]]
- [[Mario Pašalić]]
- [[Alexandre Pato]]
- [[Hannu Patronen]]
- [[Pedro Miguel Pauleta]]
- [[Gabriel Paulista]]
- [[Wellington Paulista]]
- [[Anete Paulus]]
- [[Jiří Pavlenka]]
- [[Roman Pavljutšenko]]
– [[Dimitri Payet]]
- [[Andero Pebre]]
- [[Poul Pedersen]]
- [[Tore Pedersen]]
- [[Alfonso Pedraza]]
- [[João Pedro]]
- [[Rasmus Peetson]]
- [[Meelis Peitre]] 
- [[Peter Pekarík]]
- [[Tomáš Pekhart]]
- [[Albin Pelak]]
- [[Pelé]]
– [[Graziano Pellè]]
– [[Lorenzo Pellegrini]]
- [[Jermaine Pennant]]
- [[Risto E. J. Penttilä]]
- [[Oribe Peralta]]
- [[Danilo Pereira]]
- [[Matheus Pereira]]
- [[Ricardo Pereira]]
- [[Maicon Pereira de Oliveira]]
- [[Andrejs Perepļotkins]]
- [[Enzo Pérez]]
- [[Ivan Perišić]]
- [[Simone Perrotta]]
- [[Robin van Persie]]
- [[Matteo Pessina]]
- [[Germán Pezzella]]
- [[Nils Petersen]]
- [[Voldemar Peterson]]
- [[Martin Petrov]]
- [[Vladimir Pettai]]
- [[Matt Phillips]]
- [[Fernando Picún]]
- [[Erik Pieters]]
- [[Arnold Pihlak]]
- [[Kristofer Piht]]
- [[Uno Piir]]
- [[Raio Piiroja]]
- [[Artur Pikk]] 
- [[Priit Pikker]]
- [[Václav Pilař]]
- [[Javier Pinola]]
- [[Gerard Piqué]]
- [[Robert Pirès]]
- [[Andrea Pirlo]]
- [[Łukasz Piszczek]]
- [[Claudio Pizarro]]
- [[Guido Pizarro]]
- [[Rodolfo Pizarro]]
- [[Michel Platini]]
- [[Alassane Pléa]]
- [[Karel Poborský]]
- [[Mauricio Pochettino]]
- [[Gintas Podelis]]
- [[Maksim Podholjuzin]]
- [[Lukas Podolski]]
- [[Paul Pogba]]
- [[Pavel Pogrebnjak]]
- [[Joel Pohjanpalo]] 
- [[Aivar Pohlak]]
- [[Pelle Pohlak]]
- [[Vukašin Poleksić]]
- [[Leonardo Ponzio]]
- [[Mart Poom]] 
- [[Gabriel Popescu]]
- [[Ivelin Popov]]
- [[Denis Popović]]
- [[Alexandra Popp]]
- [[Francisco Portillo]]
- [[Stefan Posch]]
- [[‎Sander Post]]
- [[Hélder Postiga]]
- [[Yussuf Poulsen]]
- [[Nick Powell]]
- [[Dennis Praet]]
- [[Cesare Prandelli]]
- [[Danijel Pranjić]]
- [[Fabio Prates]]
- [[Lucas Pratto]]
- [[Aleksandar Prijović]]
- [[Quincy Promes]]
- [[Albert Prosa]] 
- [[Dado Pršo]]
- [[Igor Prins]]
- [[Stanislav Prins]]
- [[Tymoteusz Puchacz]]
- [[Rene Puhke]]
- [[Martti Pukk]]
- [[Eino Puri]]
- [[Sander Puri]]
- [[Ats Purje]]
- [[Ferenc Puskás]]
- [[Aleksandr Puštov]]
- [[Carles Puyol]]

==Q==
[[Robin Quaison]]
- [[Ricardo Quaresma]]
- [[Damiano Quintieri]]

==R==
[[Adrien Rabiot]]
- [[Ivan Radeljić]]
- [[Nemanja Radonjić]]
- [[Ștefan Radu]]
- [[Lukas Raeder]]
- [[Rafael Pereira da Silva]] 
- [[Rafinha]]
- [[Rafinha (sündinud 1993)]]
- [[Baba Rahman]]
- [[Uwe Rahn]]
- [[Jukka Raitala]]
- [[Lembit Rajala]]
- [[Margus Rajaver]]
- [[Predrag Rajković]]
- [[Ivan Rakitić]]
– [[Adil Rami]]
- [[Ramires]]
- [[Sergio Ramos]]
- [[Aaron Ramsey]] 
- [[Claudio Ranieri]]
- [[Krister-Kaspar Rannamaa]]
- [[Raúl]]
- [[Milan Rapaić]]
- [[Megan Rapinoe]]
- [[Giacomo Raspadori]]
- [[Daniil Ratnikov]]
- [[Eduard Ratnikov]] 
- [[Sergei Ratnikov]]
- [[Andreas Raudsepp]]
- [[Pasi Rautiainen]]
- [[David Raya]]
- [[Ante Rebić]]
- [[Harry Redknapp]]
- [[Nathan Redmond]]
- [[Darius Regelskis]]
- [[Otto Rehhagel]]
- [[Martin Reim]]
- [[Riido Reiman]]
- [[Bernhard Rein]]
- [[José Manuel Reina]]
- [[Otto Reinfeldt-Reinlo]]
- [[Raido Reinsalu]]
- [[Eerik Reinsoo]]
- [[Mikk Reintam]]
- [[Ott Reinumäe]]
- [[Michael Reiziger]]
- [[Karim Rekik]]
- [[Loïc Rémy]]
- [[Marco Reus]]
- [[Carles Rexach]] 
- [[Diego Antonio Reyes]]
- [[Adriano Leite Ribeiro]]
- [[Franck Ribéry]] 
- [[Micah Richards]]
- [[Jaïro Riedewald]]
- [[Maximilian Riedmüller]]
- [[Søren Rieks]]
- [[Emiliano Rigoni]]
- [[John Arne Riise]]
- [[Frank Rijkaard]]
- [[Tomas Rimas]]
- [[Artūras Rimkevičius]]
- [[Danilo Rinaldi]]
- [[Josh Risdon]]
- [[Roope Riski]]
- [[Stefan Ristovski]]
- [[Rivaldo]]
- [[Blas Riveros]]
- [[Arjen Robben]]
- [[Robinho]] 
- [[Antonee Robinson]]
- [[Callum Robinson]]
- [[Paul Robinson]]
- [[Joel Robles]]
- [[Bobby Robson]]
- [[Hal Robson-Kanu]]
- [[Marcos Rocha]]
- [[Hugo Rodallega]]
- [[Sebastian Rode]]
- [[Garry Rodrigues]]
- [[Jorge Rodrigues]]
- [[Ángel Rodríguez]]
- [[Guido Rodríguez]]
- [[James Rodríguez]]
- [[Jay Rodriguez]]
- [[Luis Alfonso Rodríguez]]
- [[Maximiliano Rodríguez]]
- [[Óscar Rodríguez]]
- [[Yoel Rodríguez]]
- [[Pedro Rodríguez Ledesma]]
- [[Jack Rodwell]]
- [[Marco Rojas]]
- [[Esteban Rolón]]
- [[Raido Roman]]
- [[Koffi Ndri Romaric]]
- [[Romário]]
- [[Ángel Romero]]
- [[Cristian Romero]]
- [[Luis Alberto Romero]]
- [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]]
- [[Oriol Romeu]]
- [[Ronaldinho]]
- [[Ronaldo]]
- [[Cristiano Ronaldo]]
- [[Salomón Rondón]]
- [[Meelis Rooba]]
- [[Urmas Rooba]] 
- [[Wayne Rooney]] 
- [[Roberto Rosales]]
- [[Tomáš Rosický]]
- [[Marco Rossi]]
- [[Paolo Rossi]]
- [[Alessandro Rottoli]]
- [[Mark Rudan]]
- [[Artjoms Rudņevs]]
- [[Fabián Ruiz]]
- [[Marcel Ruiz]]
- [[Gerónimo Rulli]]
- [[Karl-Heinz Rummenigge]]
- [[Sander Rõivassepp]]
- [[Artur Rättel]] 
- [[Kevin Rääbis]]
- [[Helmuth Räästas]]
- [[Antonio Rüdiger]]
- [[Tarmo Rüütli]]
- [[Mathew Ryan]]
- [[Ingvar Rydell]]

==S==
[[Kaimar Saag]] 
- [[Elmar Saar]]
- [[Kaarel Saar]]
- [[Tomi Saarelma]]
- [[Youssouf Sabaly]]
– [[Simão Sabrosa]]
– [[Armando Sadiku]]
– [[Michal Sadílek]]
– [[Matvei Safonov]]
- [[Oleksandr Safronov]]
- [[Bacary Sagna]]
- [[Louis Saha]]
- [[Aleksander Saharov]]
- [[Romain Saïss]]
- [[Daisuke Sakata]]
- [[Janno Saks]]
- [[Carlos Salcedo]]
- [[Hasan Salihamidžić]]
- [[Julio Salinas]]
- [[Joseph Saliste]]
- [[Mohammed Salisu]]
- [[Giórgos Samarás]]
- [[César Sampaio]]
- [[Alexis Sánchez]]
- [[Jorge Sánchez]]
- [[José Enrique Sánchez]]
- [[Oswaldo Sánchez]]
- [[Víctor Sánchez Mata]]
- [[Brent Sancho]]
- [[Jadon Sancho]]
- [[Alex Sandro]]
- [[Roque Santa Cruz]]
- [[Douglas Santos]]
- [[Fábio Santos]]
- [[Fernando Santos]]
- [[Rauno Sappinen]]
- [[Edwin van der Sar]]
- [[Pablo Sarabia]]
- [[Ismaïla Sarr]]
- [[Aljona Sasova]]
- [[Claudius Sava]]
- [[Demba Savage]]
- [[Mantas Savėnas]]
- [[Erko Saviauk]]
- [[Stefan Savić]]
- [[Javier Saviola]]
- [[Aleksei Savitski]]
- [[Daniil Savitski]]
- [[Louis Schaub]]
- [[Patrik Schick]]
- [[Salvatore Schillaci]]
- [[Jeffrey Schlupp]]
- [[Kasper Schmeichel]]
- [[Peter Schmeichel]] 
- [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]]
- [[Bernd Schneider (jalgpallur)|Bernd Schneider]]
- [[Morgan Schneiderlin]]
- [[Paul Scholes]]
- [[Nico Schulz]]
- [[Mark Schwarzer]]
- [[Bastian Schweinsteiger]]
- [[András Schäfer]]
- [[Fabian Schär]]
- [[Lasse Schöne]]
- [[Alessandro Schöpf]]
- [[Rasmus Schüller]]
- [[André Schürrle]]
- [[Luiz Felipe Scolari]]
- [[Goce Sedloski]]
- [[Clarence Seedorf]] 
- [[Sander Seeman]]
- [[Haris Seferović]]
- [[Geórgios Seitarídis]]
- [[Philippe Senderos]]
- [[Marcos Senna]]
- [[Stefano Sensi]]
- [[Thulani Serero]]
- [[Jean Michaël Seri]]
- [[Ryan Sessegnon]]
- [[Salva Sevilla]]
- [[Bill Shankly]]
- [[Xherdan Shaqiri]]
- [[Luke Shaw]]
- [[Alan Shearer]] 
- [[Jonjo Shelvey]]
- [[Cillian Sheridan]]
- [[Teddy Sheringham]]
- [[Djibril Sidibé]]
- [[Andrei Sidorenkov]]
- [[Donald-Olivier Sié]]
- [[Kolbeinn Sigþórsson]]
- [[Georg Siimenson]]
- [[Paulo Silas]]
- [[Otto Silber]]
- [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]]
- [[Kaspar Sillamaa]]
- [[Annika Sillaots]]
- [[Ats Sillaste]]
- [[Mikk Sillaste]]
- [[Bernardo Fernandes da Silva]]
- [[David Silva]]
- [[Eduardo da Silva]]
- [[Gilberto Silva]]
- [[Rafa Silva]]
- [[Mohamed Simakan]]
- [[René Simões]]
- [[Moses Simon]]
- [[Sander Sinilaid]]
- [[Salvatore Sirigu]]
- [[Moussa Sissoko]]
- [[Ellyes Skhiri]]
- [[Dmitri Skiperski]]
- [[Viktor Skrõpnõk]]
- [[Nejc Skubic]]
- [[Naïm Sliti]]
- [[Chris Smalling]]
- [[Maksim Smirnov]]
- [[Roman Smiško]]
- [[Evald Smitt]]
- [[Wesley Sneijder]] 
- [[Cédric Soares]]
- [[Everton Soares]]
- [[Júlio César Soares Espíndola]]
- [[Waldemar Sobota]]
- [[Rubén Sobrino]]
- [[Roman Sobtšenko]]
- [[Sócrates]]
- [[Roberto Soldado]] 
- [[Carlos Soler]]
- [[Hope Solo]]
- [[Yann Sommer]]
- [[Alex Song]]
- [[Erik Sorga]]
- [[Sebastián Soria]]
- [[Juan Pablo Sorín]]
- [[Vadim Sorokin]]
- [[José Sosa]]
- [[Tomáš Souček]]
- [[Adama Soumaoro]]
- [[Boubakary Soumaré]]
- [[Diego Souza]]
- [[Josef de Souza]]
- [[Djibril Sow]]
- [[Uroš Spajić]]
- [[Luciano Spalletti]]
- [[Tim Sparv]]
- [[Gary Speed]]
- [[Leonardo Spinazzola]]
- [[Ron Springett]]
- [[Sébastien Squillaci]] 
- [[Darijo Srna]]
- [[Ádám Szalai]]
- [[Attila Szalai]]
- [[Wojciech Szczęsny]]
- [[Marian Szeja]] 
- [[Dominik Szoboszlai]]
- [[Jaap Stam]]
- [[Nicolae Stanciu]]
– [[Bogdan Stancu]]
- [[Dejan Stanković]]
- [[Carl Starfelt]]
- [[Tom Starke]]
- [[Tõnis Starkopf]]
- [[Mihhail Starodubtsev]]
- [[Maarten Stekelenburg]]
- [[Alen Stepanjan]]
- [[Andrei Stepanov]]
- [[Raheem Sterling]]
- [[Enda Stevens]]
- [[Lars Stindl]]
- [[Hristo Stoichkov]]
- [[Dragan Stojković]]
- [[Vladimir Stojković]]
- [[Ilian Stoyanov]]
- [[Carlos Strandberg]]
- [[Stefan Strandberg]]
- [[Sander van de Streek]]
- [[Marco Streller]]
- [[Ivan Strinić]]
- [[Kevin Strootman]]
- [[Daniel Sturridge]]
- [[Edwin Stüf]]
- [[Ervin Stüf]]
- [[Luis Alberto Suárez]] 
- [[Luis Suárez Miramontes]]
- [[Igor Subbotin]]
- [[Marek Suchý]]
- [[Kristjan Suurjärv]]
- [[Maarek Suursaar]] 
- [[Daisuke Suzuki]]
- [[Václav Svěrkoš]]
- [[Karol Świderski]]
- [[Sergi Sõdortšuk]]
- [[Çağlar Söyüncü]]
- [[Niklas Süle]]

==Š==
[[Bojan Šaranov]]
- [[Ľubomír Šatka]]
- [[Maksim Šatskihh]]
- [[Ilja Šesterkov]]
- [[Andri Ševtšenko]]
- [[Roman Širokov]]
- [[Tihhon Šišov]]
- [[Milan Škoda]]
- [[Milan Škriniar]]
- [[Martin Škrtel]]
- [[German Šlein]]
- [[Vladimír Šmicer]]
- [[Michael Špaček]]
- [[Andraž Šporar]]
- [[Georgi Štšennikov]]
- [[Davor Šuker]]
- [[Anton Šunin]]
- [[Mark Švets]]

==Z==
[[Pablo Zabaleta]] -
[[Cristian Zaccardo]] -
[[Antônio Carlos Zago]] -
[[Theódoros Zagorákis]] -
[[Eran Zahavi]] -
[[Vjatšeslav Zahovaiko]] - 
[[Miha Zajc]]
[[Aleksandr Zakarljuka]] -
[[Carlos Zambrano]] -
[[Gianluca Zambrotta]] -
[[Iván Zamorano]] -
[[Javier Zanetti]] - 
[[Nicolò Zaniolo]] -
[[Gustavo Zapata]] - 
[[Matías Zaracho]] -
[[Mauro Zárate]] -
[[Zé Roberto]] -
[[Indrek Zelinski]] -
[[Boudewijn Zenden]] -
[[Arbër Zeneli]] -
[[Sergei Zenjov]] -
[[Zico]] - 
[[Zinédine Zidane]] -
[[Christian Ziege]] -
[[Piotr Zieliński]] -
[[Roman Zobnin]] -
[[Dino Zoff]] -
[[Marcin Zomerski]] -
[[Steven Zuber]] -
[[Juan Camilo Zúñiga]] -
[[Konstantin Zõrjanov]]

==Ž==
[[Margarita Žernosekova]]
- [[Nikola Žigić]]
- [[Juri Žirkov]]
- [[Aleksandar Živković]]
- [[Boris Živković]]

==T==
[[Albert Taar]]
- [[Robert Taar]]
- [[Nicolás Tagliafico]]
- [[Taie Taiwo]]
- [[Daiki Takamatsu]]
- [[Hideaki Takeda]]
- [[Heikki Talimaa]]
- [[Tanel Tamberg]]
- [[Heiko Tamm]]
- [[Joonas Tamm]]
- [[Annika Tammela]]
- [[Lisette Tammik]]
- [[Diego Tardelli]]
- [[Mehdi Taremi]]
- [[James Tarkowski]]
- [[Martin Taska]]
- [[Júlio Tavares]]
- [[Ryan Taylor]]
- [[‎Ingemar Teever]]
- [[Teitur Þórðarson]]
- [[Armando Teixeira]]
- [[Vitali Teleš]]
- [[Vladimir Tell]]
- [[Alex Telles]]
- [[Cristian Tello]]
- [[Taijo Teniste]]
- [[Timo Teniste]] 
- [[Siim Tenno]]
- [[Simo Tenno]]
- [[Bryan Angulo Tenorio]]
- [[Carlos Tenorio]]
- [[Elmar Tepp]]
- [[Marc-André ter Stegen]]
- [[Sergei Terehhov]]
- [[Simon Terodde]]
- [[John Terry]]
- [[Kenny Tete]]
- [[Carlos Tévez]]
- [[Lilian Thuram]]
- [[Kieran Tierney]]
- [[Tiit Tikenberg]]
- [[Annika Tikk]]
- [[Guus Til]]
- [[Paulo César Tinga]]
- [[Evald Tipner]]
- [[Toomas Tohver]]
- [[Joona Toivio]]
- [[Miikka Toivola]]
- [[Ola Toivonen]]
- [[Stanislav Tokarev]]
- [[Rafael Tolói]]
- [[Jon Dahl Tomasson]]
- [[Takehiro Tomiyasu]]
- [[Fikayo Tomori]]
- [[Rasmus Tomson]]
- [[Ivan Toney]]
- [[Luca Toni]]
- [[Mait Toom]]
- [[Janar Toomet]]
- [[Borislav Topić]]
- [[Ömer Toprak]]
- [[Kaarel Torop]] 
- [[Fernando Torres]]
- [[Ferran Torres]]
- [[Roberto Torres]]
- [[Cenk Tosun]]
- [[Francesco Totti]]
- [[Kolo Touré]]
- [[Yaya Touré]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1990)]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1996)]]
- [[Bertrand Traoré]]
- [[Ibrahima Traoré]] 
- [[Ismaël Traoré]]
- [[Giovanni Trapattoni]]
- [[Taavi Trasberg]]
- [[Gernot Trauner]]
- [[Marius Trésor]]
- [[David Trézéguet]]
- [[Francisco Trincão]]
- [[James Troisi]]
- [[William Troost-Ekong]]
- [[Tiina Trutsi]]
- [[Vasíleios Tsiártas]] 
- [[Martin Tšegodajev]]
- [[Igor Tšeminava]]
- [[Marek Tšernjavski]]
- [[Deniss Tšerõšev]]
- [[Arsen Tšilingarjan]]
- [[Anton Tšuikov]]
- [[Georgi Tšutšelov]]
- [[Carl Tubarik]]
- [[Thomas Tuchel]]
- [[Igor Tudor]]
- [[Ozan Tufan]]
- [[Sakari Tukiainen]]
- [[Sven Tumba]]
- [[Georgi Tunjov]]
- [[Evald Tupits]]
- [[Arda Turan]]
- [[Almir Turković]]
- [[Ross Turnbull]]
- [[Rauno Tutk]]
- [[Anatoli Tõmoštšuk]]
- [[Raiko Tähhe]]
- [[Rain Tölpus]]
- [[Janar Tükk]]
- [[Przemysław Tytoń]]

==U==
[[Atsuto Uchida]]
- [[Masao Uchino]]
- [[Atsushi Uchiyama]]
- [[Tomáš Ujfaluši]]
- [[Roberts Uldriķis]]
– [[Samuel Umtiti]]
– [[Dayot Upamecano]]
– [[Jere Uronen]]
- [[Martin Ustaal]]
- [[Dmitri Ustritski]]
- [[Anatoli Ušanov]]
- [[Heinrich Uukkivi]]
- [[Rauno Uusküla]]

==V==
[[Rafael van der Vaart]]
- [[Tomáš Vaclík]]
- [[Reelika Vaher]]
- [[Vahur Vahtramäe]]
- [[Eimantas Valaitis]]
- [[Mathieu Valbuena]]
- [[Eugeni Valderrama]]
- [[Victor Valdes]]
- [[Jorge Valdivia]]
- [[Richard Valdov]]
- [[Antonio Valencia]]
- [[Filip Valenčič]]
- [[Juan Carlos Valerón]]
- [[Aleksander Valkenpert]]
- [[Elari Valmas]]
- [[Mikk Valtna]]
- [[Siim Valtna]]
- [[Hans Vanaken]]
- [[Andris Vaņins]]
- [[Tõnis Vanna]]
- [[Raphaël Varane]]
- [[Silvestre Varela]]
- [[Lauri Varendi]]
- [[Eduardo Vargas]]
- [[Darius Vassell]]
- [[Konstantin Vassiljev]]
- [[Ivica Vastić]]
- [[Franco Vázquez]]
- [[Jan Važinski]]
- [[Jürgen Veber]]
- [[Monika Vehlmann]] 
- [[Raphael Veiga]]
- [[Andrei Veis]]
- [[Carlos Vela]]
- [[Miloš Veljković]]
- [[Stylianós Venetídis]]
- [[Alan Ventsel]]
- [[Thomas Vermaelen]] 
- [[Gabriel Veron]]
- [[Juan Sebastián Verón]]
- [[Māris Verpakovskis]]
- [[Marco Verratti]]
- [[Rain Vessenberg]]
- [[Jannik Vestergaard]]
- [[Domagoj Vida]]
- [[Arturo Vidal]] 
- [[Nemanja Vidić]]
- [[Aurelio Vidmar]]
- [[Marcelo Vieira]] 
- [[Patrick Vieira]]
- [[Christian Vieri]]
- [[Luciano Vietto]]
- [[Sergei Vihrov]]
- [[Kristen Viikmäe]]
- [[Taavi Viikna]]
- [[Sander Viira]]
- [[Tito Vilanova]]
- [[Sepo Vilderson]]
- [[Anett Vilipuu]]
- [[David Villa]]
- [[Kayne Vincent]]
- [[Carlos Vinícius]]
- [[Felipe Vizeu]]
- [[Ron Vlaar]]
- [[Odisseas Vlachodímos]]
- [[Aleksandr Volkov]]
- [[Yochanan Vollach]]
- [[Kevin Volland]]
- [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)|Aleksandr Volodin]]
- [[Johan Vonlanthen]]
- [[Karel Voolaid]]
- [[Kristjan Vomm]]
- [[Michel Vorm]]
- [[Vladimir Voskoboinikov]]
- [[Denis Vnukov]]
- [[Stefan de Vrij]]
- [[Šime Vrsaljko]]
- [[Dare Vršič]]
- [[Zísis Vrýzas]]
- [[Mirko Vučinić]]
- [[Budimir Vujačić]]
- [[Martin Vunk]] 
- [[Tanel Võtti]] 
- [[Leo Väisänen]]
- [[Rudi Völler]]

==W==

[[Hidetoshi Wakui]]
- [[Theo Walcott]]
- [[Luca Waldschmidt]]
- [[Kyle Walker]]
- [[Jonathan Walters]]
- [[Abby Wambach]]
- [[Aaron Wan-Bissaka]]
- [[Paulo Wanchope]]
- [[Danny Ward]]
- [[Stephen Ward]]
- [[Amr Warda]]
- [[Ronald Waterreus]]
- [[George Weah]]
- [[Wout Weghorst]]
- [[Julian Weigl]]
- [[Patrick Weihrauch]]
- [[Mitchell Weiser]]
– [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1939)|Vladimír Weiss]]
– [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1964)|Vladimír Weiss II]]
– [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1989)|Vladimír Weiss III]]
- [[Danny Welbeck]]
- [[Wendell]]
- [[Sander Westerveld]]
- [[Sean Tremaine Whalen]]
- [[Connor Wickham]]
- [[Felix Wiedwald]]
- [[Georginio Wijnaldum]]
- [[Christian Wilhelmsson]] 
- [[Alex Wilkinson]]
- [[Iñaki Williams]]
- [[Jack Wilshere]]
- [[Willian Borges da Silva]]
– [[Axel Witsel]]
– [[Bailey Wright]]
- [[Christian Wörns]]

==Õ==
[[Jan Õun]] 
- [[Janar Õunap]]

==Ä==
[[Mika Ääritalo]]

==Ö==
[[Alpay Özalan]] - [[Mesut Özil]]

==Ü==
[[Enes Ünal]]
- [[Cengiz Ünder]]
- [[Oskar Üpraus]]

==X==
[[Granit Xhaka]]

==Y==
[[Steeve Yago]] - [[Yang Xu]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Atsushi Yoneyama]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Yu Hai]]

== Vaata ka ==
*[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]]

[[Kategooria:Jalgpallurid| Jalgpallurid]]
[[Kategooria:Sportlaste loendid]]
[[Kategooria:Jalgpalli loendid]]</text>
      <sha1>8c52ms82nio6qycofl9dpm2rdngp76h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategooria:Eesti linnad</title>
    <ns>14</ns>
    <id>11999</id>
    <revision>
      <id>6172198</id>
      <parentid>5927871</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T19:07:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="159" xml:space="preserve">{{commonskat|Cities in Estonia}}
: ''Vaata ka: [[:Kategooria:Eesti omavalitsuslikud linnad]]''
[[Kategooria:Eesti asulad|Linnad]]
[[Kategooria:Linnad riigiti]]</text>
      <sha1>ln7enx2m2cjl832jdmugwgvcu4axxno</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Berliin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>12589</id>
    <revision>
      <id>6172408</id>
      <parentid>6169019</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T06:54:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>78.55.185.234</ip>
      </contributor>
      <comment>+ Kultuur</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24846" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Berliin
| hääldus = 
| nimi1_keel = saksa | nimi1 = Berlin
| pilt         = {{Fotomontaaž|asend=center
| foto1a = Siegessaeule Aussicht 10-13 img4 Tiergarten.jpg
| foto2a = Bikinihaus_Berlin-1210760.jpg
| foto2b = Brandenburger_Tor_Nachts.JPG
| foto3a = East Side Gallery - Thierry Noir - 2011.jpg
| foto3b = 3806 Berlin.JPG
| foto4a = Reichstag_Berlin_Germany.jpg
   | suurus = 250
   | vahed = 2
   | värv =
   | ääris = 0
   | tekst = Päripäeva ülevalt: Linnavaade [[Berliini teletorn]]ile üle [[Großer Tiergarten]]i, [[Brandenburgi värav]], [[Oberbaumi sild]], [[Riigipäevahoone]], [[East Side Gallery]], vaade [[City West]]ile ja [[Keiser Wilhelmi mälestuskirik]]ule.
}}
| pildiallkiri =
| lipp = Flag of Berlin.svg
| lipu_link = [[Berliini lipp]]
| vapp = Coat of arms of Berlin.svg
| vapi_link = [[Berliini vapp]]
| pindala = 
| elanikke = 
| asendikaart = Saksamaa
}}
'''Berliin''' ([[saksa keel]]es ''Berlin'') on [[Saksamaa]] [[pealinn]]. See on 3,6 miljoni elanikuga [[Kesk-Euroopa]] suurim linn ja suuruselt teine linn [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]]. Berliin on jaotatud 12 linnarajooniks. Linna pindala on 892&amp;nbsp;km², sellele jäävad [[Spree]] ja [[Havel]]i jõgi ning mitmed väiksemad [[vooluveekogu]]d ja järved.
 
Saksamaa suurim [[linn]] asub [[Kesk-Euroopa tasandik]]ul, umbes 70&amp;nbsp;km kaugusel tänasest [[Poola]] piirist. Ta asub [[Brandenburg]]i liidumaa keskel, ent alates [[1920]]. aastast ei kuulu enam selle koosseisu, vaid moodustab omaette [[liidumaa]] ([[1. järgu haldusüksus]]e).

== Nimi ==
Nimi ''Berlin'' ei ole [[etümoloogia|etümoloogiliselt]] seotud [[karu]]ga, mis on kujutatud [[Berliini vapp|Berliini vapil]]. Oletatavasti tuleb see [[Lääneslaavi keeled|lääneslaavi]] sõnast ''berl'', mis tähendab [[soo]]d.

== Asend ==
Ida-lääne suunal on Berliini ulatus kõige laiemast kohast umbes 45&amp;nbsp;km ja ning põhja-lõuna suunal ligikaudu 38&amp;nbsp;km. Linna pindala on umbes 892&amp;nbsp;km². Berliini ümbritseb täielikult [[Brandenburg|Brandenburgi liidumaa]]. Linn asub Ida-Saksamaal, umbes 70&amp;nbsp;km kaugusel läänes [[Poola]] piirist. Berliin-Brandenburgi linnastu on üks Saksamaa kõige tihedamalt asutatud piirkondi.

&lt;gallery class=&quot;Left&quot; mode=&quot;nolines&quot; widths=&quot;180&quot;&gt;
Germany in the European Union on the globe (Europe centered).svg|
Berlin in Germany and EU.png|
&lt;/gallery&gt;

== Loodus ==
=== Pinnamood ===
Berliin asub [[liustik]]ulise tekkega maastikul. Linna ajalooline keskus asub Varssavi-Berliini liustikuoru kõige kitsamas kohas. Org läbib linna kagu–loodesuunaliselt ning [[Spree]] jõgi voolab orust läbi ida–läänesuunaliselt. Berliini kirdeosa asub Barnimi lavamaal ning umbes pool linna pindalast asub selle edelaservas oleval Teltow' lavamaal. Berliini kõige läänepoolsem linnarajoon [[Spandau]] asub korraga nii Berliini liustikuorus kui ka linna lääneserval asuval Nauener Platte lavamaal. Berliini maastik tekkis viimase jääaja ehk [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] ajal ning liustikuorg kujunes jää taandumisel umbes 18 000 aastat tagasi.

Berliinis voolavad Spree harujõgedest veel [[Panke]], [[Dahme]], [[Wuhle]] ja [[Erpe]]. Spandau linnarajoonis suubub Spree [[Havel]]i jõkke, mis läbib Berliini lääneserva põhja–lõunasuunaliselt. Voolu poolest meenutab Havel sageli hoopis järve ning suuremad paisud sellel on [[Tegeler See]] ja [[Große Wannsee]] järved. Berliini linna jäävad veel Havelisse suubuvad Tegeler Fließi ja Bäke ojad.

Berliini kõrgeim loodusliku tekkega punkt on [[Große Müggelberg]] (114,7 meetrit üle merepinna), kõrgeimad inimtekkelised kohad on [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] purustustest pärinevast kiviprügist kokku kuhjatud [[Teufelsberg]] (114,7 meetrit üle merepinna) [[Charlottenburg-Wilmersdorf]]i linnarajoonis ning [[Ahrensfelder Berge]] (114,5 meetrit üle merepinna) [[Marzahn-Hellersdorf]]is. Madalaimad paigad Berliinis on Haveli paisud linna edelaoas, mis asuvad 32 meetrit merepinnast allpool.

=== Kliima ===
[[Pilt:Schlachtensee in Berlin2019.jpg|pisi|Schlachtensee]]
Berliin jääb mõõduka kliima piirkonda, mis asub [[mereline kliima|merelise kliima]] ja [[kontinentaalne kliima|kontinentaalse kliima]] üleminekukohal. Berliini aasta keskmine temperatuur on 8,9&amp;nbsp;°C ja keskmine sademete hulk on 581&amp;nbsp;mm. Kõige soojemad kuud on juuli ja august, mil keskmine temperatuur on vastavalt 18,5 ja 17,7&amp;nbsp;°C. Kõige külmemad on jaanuar ja veebruar, mil temperatuur on keskmiselt vastavalt −0,6 ja −0,3&amp;nbsp;°C. Kõige sademeterikkam on juuni, mil keskmine sademete hulk on 70&amp;nbsp;mm. Kõige väiksem on keskmine sademete hulk märtsis (keskmiselt 31&amp;nbsp;mm).

Kõige sagedamini puhuvad Berliinis edela- ja loodetuuled, mis eriti talvel on tugevad ja toovad kaasa merelisele kliimale omaseid õhumasse. Kirde- ja kagutuulega kaasnevad sageli [[kõrgrõhkkond|kõrgrõhkkonnad]], mis vastavalt aastaajale toovad kas väga kuuma või väga külma õhku.

Kuna linnas on maapinna kõrguse erinevused väikesed, on kliima kogu Berliinis üsna sarnane. Mõningad temperatuurierinevused on siiski täheldatavad tihedalt täis ehitatud piirkondade ja suuremate rohealade vahel. Eriti suveöödel on esinenud kuni 10&amp;nbsp;°C küündivaid temperatuurierinevusi.

== Haldusjaotus ==
Berliin jaguneb 12 linnarajooniks, mis omakorda jagunevad 97 linnaosaks (2021). Linnaosad ei ole iseseisvad haldusüksused, kuid neil on kindlad piirid. Kolmanda taseme moodustavad üksused (saksa keeles ''Ortslagen''), millel pole kindlaid piire ning mis märgivad vaid igapäevakõnes tuntud geograafilisi piirkondi. Igapäevakõnes on linnaosadel ja väiksematel piirkondadel tähtsam roll, samas kui linnarajoonid on eelkõige kunstlikult loodud administratiivüksused.

1920. aastal loodi mitme linna, maa-asula ja mõisa liimise tulemusel nn Suur-Berliin, mis mõningate muudatustega püsib tänaseni. Esialgu oli äsjaloodud linnas 20 linnarajooni oma 94 linnaosaga, mille piirid vastasid varasemate eraldiseisvate asulate piiridele. Pärast linna jagamist [[Ida-Berliin|Ida-]] ja [[Lääne-Berliin]]iks jäid 12 linnarajooni lääneossa ning 8 Berliini idaossa. Seoses uute elamupiirkondade ehitamisega kasvas aastatel 1979–1989 Ida-Berliinis linnarajoonide arv 11-le, samas kui Lääne-Berliinis püsis arv muutumatuna. Taasühendatud Berliinis oli 1990. aastal kokku 23 linnarajooni.

1. jaanuari 2001 haldusreformiga liideti senised linnarajoonid 12-ks enam-vähem võrdse elanike arvuga linnarajooniks. Ka linnaosade arv ja nende piirid on viimase kümnendiga oluliselt muutunud.

=== Berliini linnarajoonid ===
[[Fail:Berlin Subdivisions.svg|pisi|300px|Berliinis on 12 linnarajooni]]

Berliinis on 12 linnarajooni:
#[[Mitte rajoon (Berliin)|Mitte]]
#[[Friedrichshain-Kreuzberg]]
#[[Charlottenburg-Wilmersdorf]]
#[[Lichtenbergi rajoon|Lichtenberg]]
#[[Marzahn-Hellersdorf]]
#[[Neukölln]]
#[[Pankow]]
#[[Reinickendorf]]
#[[Spandau]]
#[[Steglitz-Zehlendorf]]
#[[Tempelhof-Schöneberg]]
#[[Treptow-Köpenick]]

== Ajalugu ==
[[Fail:Memhardt Grundriß der Beyden Churf. Residentz Stätte Berlin und Cölln 1652 (1888).jpg|pisi|Berliini ja Cöllni kaart aastast 1652]]
[[Pilt:Brandenburger Tor nachts 2012-07.jpg|pisi|[[Brandenburgi värav]]]]

=== Keskaeg ===
Pärast [[Suur rahvasterändamine|Suurt rahvasterändamist]] jäi Ida-Saksamaa inimtühjaks. [[6. sajand]]il asusid sinna [[Lääneslaavlased|lääneslaavi]] hõimud [[havelaanid]], kes said nime [[Havel]]i jõe järgi, mille ääres nad elasid, ja [[sprevljaanid]], kes said nime Spree jõe järgi.

Brandenburgi alistas [[948]] [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] Suur. Aastal [[983]], mil ta suri, kihutasid slaavlased sakslased sealt minema ning tapsid vaimulikud ja keisri ametnikud. Slaavlased jäid [[pagan]]ateks veel poolteiseks sajandiks, kuni [[12. sajand]]i algul [[saksid]] piirkonna uuesti vallutasid ja seekord juba lõplikult ristisid. Slaavlased aeti osalt välja, osalt assimileerusid, ent on vähesel määral säilinud tänapäevani ([[sorbid]]).

Praegune Berliin on tekkinud kahest asulast: Berlinist ja Cöllnist, mida esmamainiti vastavalt [[1244]] ja [[1237]]. Nende linnaõigusi on esmamainitud vastavalt [[1251]] ja [[1261]], kuid eeldatavasti olid nad juba varem linnad. [[1307]]. aastal selleks ajaks linnastunud asulad ühinesid. Ehitati ühine [[raekoda]], milles valitses ühine [[raad]]. Linna[[eelarve]]d olid eraldi. Samal aastal sai Berliin [[hansalinn]]aks.

Tänapäeva Berliini alal paiknevaid [[Spandau]]d ([[1197]]) ja [[Köpenick]]i ([[1209]]) on mainitud varemgi, ent ametlikult ühendati nad Berliiniga alles [[1920]].

[[1415]]. aastal sai [[Brandenburgi markkrahvkond|Brandenburgi markkrahviks]] ja [[kuurvürst]]iks [[Hohenzollernid|Hohenzollernite]] suguvõsast pärit [[Friedrich I (Brandenburg)|Friedrich I]], kes valitses seal oma surmani [[1440]]. Hohenzollernid püsisid Berliinis võimul [[1918]]. aastani: algul Brandenburgi markkrahvidena, siis aastast [[1701]] [[Preisimaa]] kuningatena ja lõpuks aastast [[1871]] [[Saksa keiser|Saksa keisritena]].

[[1448]] mässasid linlased [[Friedrich II (Brandenburg)|Friedrich II Raudse]] vastu ega tahtnud talle lossi ehitada. Ülestõus suruti maha ning linn jäeti ilma hulgast poliitilistest ja [[majandus]]likest vabadustest. [[1451]] kuulutati Berliin Brandenburgi markkrahvide ja kuurvürstide residentsiks ja kaotas hansalinna staatuse. Linna majandus orienteerus ümber [[luksuskaubad|luksuskaupade]] tootmisele õukonna jaoks.

=== Uusaeg ===
[[Fail:SFP 186 - Flug über das zerstörte Berlin.ogv|pisi|Video lennust üle sõjas hävinud Berliini]]
[[Pilt:2009-10-23 - Festival of Lights - Fernsehturm 2.JPG|pisi|püsti|[[Berliini teletorn]]]]

Berliini keskosa ehitati alates Saksamaa ühinemisest (Saksa Keisririigi ehk nn Teise Riigi asutamisest) 1871. aastal välja pealinnale väärikate mitmekorruseliste kivihoonetega esinduslikus stiilis. Meieni on tollasest arhitektuurist säilinud Riigipäevahoone (taastatud 1990ndatel muudetud kujul), Brandenburgi väravad jt ehitisi.

Natside võimuloleku ajal 1930. aastate teisel poolel tehti arhitekt Albert Speeri juhtimisel kava Berliini ümberehitamiseks pompoosses stiilis. Berliinist kavandati tollal teha maailma pealinn Germania, mis näitaks kujukalt Natsi-Saksamaa võimsust. 1939. aastal alanud Teise Maailmasõja tõttu tollaseid plaane ellu ei viidud. Ühena vähestest kavandatud suurehitistest valmis Speeri projekti järgi vaid Riigikantselei hoone (1937–1939, jäi sõjas 1945. aastal varemeisse ja hiljem lammutati).

Liitlaste (Suurbritannia, vähemal määral ka USA) pommirünnakud Berliinile 1943–1945 ning arvukad tänavalahingud 1945. aasta kevadel linna kaitsjate ja pealetungivate Nõukogude vägede vahel muutsid suure osa kesklinnast varemeteks. Tänane Berliini kesklinn on suures osas 20. sajandi teisel poolel uuesti üles ehitatud.

[[Potsdami konverents]]i otsusega jagati Berliin nagu omakorda terve Saksamaa neljaks ([[Suurbritannia|Briti]], [[USA]], [[Prantsuse]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]]) sektoriks. Briti, Prantsuse ja USA sektorid ühinesid tritsooniks pärast seda, kui NSV Liidu komandant lahkus komandantide komiteest. [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[1949]] kuulutati [[Ida-Berliin]] [[Saksa DV]] pealinnaks. Aastal [[1961]] eraldati Ida- ja [[Lääne-Berliin]] teineteisest kivimüüriga ([[Berliini müür]]). [[9. november|9. novembril]] [[1989]] avati Ida- ja Lääne-Saksamaa vaheline piir uuesti. [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1990]] ühinesid kaks Saksa riiki rahumeelselt. Berliini müür on lammutatud, ainult mõnes kohas on natuke mälestuseks alles jäetud.

Pärast [[Saksamaa taasühinemine|Saksamaa taasühinemist]] sai Berliin uuesti riigi pealinnaks (seni oli Lääne-Saksamaa pealinnaks olnud [[Bonn]]). Algselt plaaniti Saksamaal kasutada nn. Hollandi mudelit – kuigi Hollandi pealinnaks on [[Amsterdam]], asuvad riigi valitsusasutused [[Haag]]is. Nimelt oli Berliini ajalugu liiga seotud Saksa keisririigi, Weimari vabariigi ning Kolmanda Reichiga, ning arvati, et rahumeelselt taasühendatud riigi valitsus ei peaks asuma nii sõjaga seotud linnas. Lisaks oli Bonn lähemal Euroopa Liidu peakorterile [[Brüssel]]is.

See lahendati [[Liidupäev]]a hääletusega 20. juunil 1991, kui tulemusega 338:320 võeti vastu otsus valitsus üle viia Berliini. Valitsuse jäämist Bonni toetasid eelkõige nooremad, ning riigi lõuna- ja lääneosade parlamendisaadikud, vastukaaluks vanemate saadikutele, kes mäletasid veel Berliini kunagist hiilgust, ning peamiselt põhja- ja idaosa saadikutele. Endise SDV saadikute hääled kallutasid hääletuse Berliini kasuks.

Kuigi valitsus ja parlament kolisid Berliini, lubati osadel ministeeriumitel (näiteks kaitse- ja põllumajandusministeerium) kompromissina jääda Bonni, ning ainult nende peamised juhid tegutsevad Berliinis – praegugi{{millal}} töötab veel ligi 8000 18 000 riigiametnikust Bonnis. Valitsuse Berliini kolimine sai tänu vajalikule ehitustööle valmis alles 1999. aastal.

Berliinis asub [[Ibn-Ruschd-Goethe]] [[mošee]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=[[Marika Villa]]|url=http://ekspress.delfi.ee/kohver/turklannast-luther-reformib-islamit?id=78976530|pealkiri=Türklannast &quot;Luther&quot; reformib islamit|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=26. juuli 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170726002030/http://ekspress.delfi.ee/kohver/turklannast-luther-reformib-islamit?id=78976530|arhiivimisaeg=2017-07-26}}&lt;/ref&gt;

== Elanikkond ==
[[Pilt:AltersstrukturBerlin2020.png|pisi|Berliini vanusepüramiid (2020)]]

Berliinis elas 2020. aasta seisuga umbes 3,6 miljonit inimest, mida on rohkem kui [[Saksamaa]] suuruselt järgmistes linnades [[Hamburg]]is ja [[München]]is kahe peale kokku. Koos linnaliste asulatega, mis jäävad Berliini liidumaa piiridest välja, küündib elanike arv umbes 4,7 miljonini ning Berliin-Brandenburgi linnastus, mis hõlmab täielikul mõlemat liidumaad, elab kokku ligi 6,2 miljonit inimest.

Kuni 17. sajandi keskpaigani oli Berliini ümbrus hõredalt asustatud. [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] käigus vähenes Berliini elanikkond umbes poole võrra. Kui kuurvürst [[Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst)|Friedrich Wilhelm]] 1640. aastal valitsemise oma isalt üle võttis, tõi ta muuhulgas piirkonda endaga rohkelt Prantsuse [[hugenott]]e. Nii suurenes elanike arv 1648. aasta umbes 6000-lt 1709. aastaks ligikaudu 57 000-le. Pärast seda kasvas elanike arv püsivalt edasi ning 1875. aastal sai Berliinist miljonilinn.

Elanikkonna kasv kiirenes eriti pärast industrialiseerimisele suunatud reformide ellurakendamist. 19. sajandi viimasel veerandil oli vaid 40% linna elanikest Berliinis sündinud. Suurem osa sisserännanutest olid 1900. aastal pärit erinevatest [[Preisimaa]] provintsidest, välismaalt saabunuid oli 1,5% linna elanikkonnast ning enam kui 98% berliinlaste emakeel oli [[saksa keel]]. Nn Suur-Berliini loomisega 1920. aastal kasvas linna elanike arv tänu uute asulate liitmisele ligi 4 miljonini. 1920. ja 1930. aastatel oli Berliin seega Mandri-Euroopa suurim ning [[London]]i ja [[New York|New Yorgi]] järel maailma suuruselt kolmas linn. Oma kõrgpunkti saavutas Berliini elanike arv 1942. aastal, kui linnas elas 4,48 miljonit inimest.

[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal elanike arv langes ning on sellest alates püsinud 3,1 ja 3,5 miljoni vahel. Alates 1991. aastast on nii linna kolijate kui ka sealt lahkujate arv püsinud aastas 100 000 ja 145 000 vahel. Berliin on üks Saksamaa suurima rahvastiku mobiilsusega linn. Ainuüksi 2010. aastal kolis Berliini 147 769 inimest, neist 61 462 olid välismaalased. Samal ajal lahkus 130 951 inimest, kellest 59 091 olid välismaalased.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120330204319/http://www.statistik-berlin-brandenburg.de/BasisZeitreiheGrafik/Bas-Wanderungen.asp?Ptyp=300&amp;Sageb=12007&amp;creg=BBB&amp;anzwer=6 &quot;Wanderungen 2010&quot;] Amt für Statistik Berlin-Brandenburg, kasutatud 2. mai 2012.&lt;/ref&gt;

Teise maailmasõja järgsetel aastakümnetel tuli [[Lääne-Berliin]]i rohkelt välistööjõudu [[Lõuna-Euroopa]]st ja [[Türgi]]st ning [[Ida-Berliin]]i saabusid lepingulisi töid tegema eelkõige välistöölised [[Vietnam]]ist. Alates 1980. aastatest asusid linna ümber paljud Venemaa sakslased ning taasühinemise järel [[Ukraina]] ja [[Venemaa]] [[juudid]]. Berliini elanikkonna hulka kuulub praegu{{millal}} umbes 190 riigi kodanikke.

Suurimad rahvusrühmad Berliinis lisaks sakslastele (2010):
{{veergude loend|laius=23em|
* [[türklased]] (umbes 180 000–210 000)
* [[poolakad]] (umbes 100 000)
* [[venelased]] (umbes 50 000)
* [[palestiinlased]] (umbes 30 000)
* [[serblased]] (umbes 26 000)
* [[liibanonlased]] (umbes 25 000)
* [[itaallased]] (umbes 22 000)
* [[vietnamlased]] (umbes 21 000)
* [[ameeriklased]] (USA päritolu) (umbes 20 000)
* [[prantslased]] (umbes 20 000)
* [[kasahhid]] (umbes 20 000)
* [[bulgaarlased]] (umbes 16 000)
* [[ukrainlased]] (umbes 16 000)
* [[britid]] (umbes 15 000)
* [[bosnialased]] (umbes 14 000)
* [[kreeklased]] (umbes 13 000)
* [[austerlased]] (umbes 13 000)
* [[horvaadid]] (umbes 12 000)
* [[hiinlased]] (umbes 12 000)
* [[iraanlased]] (umbes 11 000)
* [[tailased]] (umbes 11 000)
*[[süürlased]] (umbes 11 000)
* [[rumeenlased]] (umbes 11 000)
* [[egiptlased]] (umbes 10 000)
* [[ghanalased]] (umbes 10 000)
* [[iisraellased]] (umbes 10 000)
* [[brasiillased]] (umbes 10 000)
* [[indialased]] (umbes 10 000)
* [[korealased]] (umbes 10 000)
}}

{| class=&quot;wikitable&quot;
!Sisserännanute osakaal rahvastikus&lt;ref&gt;Amt für Statistik Berlin-Brandenburg: ''Statistischer Bericht – Melderechtlich registrierte Einwohner im Land Berlin am 31. Dezember 2010.'' ([http://www.statistik-berlin-brandenburg.de/Publikationen/Stat_Berichte/2011/SB_A1-5_hj02-10_BE.pdf PDF], kasutatud 2. mai 2012.)&lt;/ref&gt; || Osakaal
|- class=&quot;hintergrundfarbe5&quot;
| '''Mittevälispäritolu elanikud''' || style=&quot;text-align:right&quot; | '''~ 73% (~ 2 500 000)'''
|- class=&quot;hintergrundfarbe5&quot;
| '''Välispäritolu elanikud või välismaalased''' || style=&quot;text-align:right&quot; | '''~ 27% (~ 900 000–1 000 000)'''
|-
| [[Moslem]]id / [[Lähis-Ida]] päritolu ([[Türgi]], [[Araabia Liiga]], [[Iraan]] jne) || style=&quot;text-align:right&quot; | ~ 9,0% (~ 300 000)
|-
| [[Euroopa]] päritolu ([[Venemaa]], [[Poola]], [[Suurbritannia]], [[Kreeka]], [[Serbia]], [[Hispaania]], [[Prantsusmaa]] jne) || style=&quot;text-align:right&quot; | ~ 9,0% (~ 300 000)
|-
| Ülejäänud ([[Ida-Aasia]], [[Aafrika]], [[USA]], [[Iisrael]], [[Ladina-Ameerika]] jne) || style=&quot;text-align:right&quot; | ~ 9,0% (~ 300 000)
|-
|}

Kuna välispäritolu on üheselt keeruline defineerida, võivad välispäritolu inimesi puudutavad andmed suures ulatuses varieeruda. Lisaks elab Berliinis veel 100 000 – 25 000 illegaalset immigranti, kes on pärit peamiselt [[Aafrika]]st, [[Aasia]]st, [[Balkan]]ilt või [[Ladina-Ameerika]]st.&lt;ref&gt;Andrea Dernbach: [http://www.tagesspiegel.de/politik/deutschland/migration-berlin-will-illegalen-einwanderern-helfen/1452916.html Berlin will illegalen Einwanderern helfen]. Der Tagesspiegel, 23. veebruar 2009.&lt;/ref&gt;

Pärast [[Rumeenia]] ja [[Bulgaaria]] liitumist [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] on toimunud ulatuslik [[romad]]e sisseränne. Nende arvukuse hinnangutes pole üksmeelt, kuid kuni 200 000 romat võib olla viimastel aastatel ajutiselt Berliinis peatunud.&lt;ref&gt;Freia Peters: [http://www.welt.de/die-welt/politik/article9920445/Die-Roma-von-Berlin-Neukoelln.html Die Roma von Berlin-Neukölln]. Welt Online, 28. september 2010.&lt;/ref&gt;

== Majandus ==

Berliini SKP elaniku kohta oli 2021. aastal 44 472 eurot (Saksamaa: 42 953).&lt;ref&gt;[https://de.statista.com/statistik/daten/studie/73061/umfrage/bundeslaender-im-vergleich-bruttoinlandsprodukt/Bruttoinlandsprodukt Bruttoinlandsprodukt (BIP) je Einwohner nach Bundesländern im Jahr 2021], Statista,  vaadatud 19.07.2022. &lt;/ref&gt; Teenuste osatähtsus SKP-s oli 84%. Majanduslikult aktiivseid ettevõtteid oli Berliinis 2019. aasta seisuga 167.057. 

=== Ettevõte ===
{{veergude loend|laius=20em|
* Zalando
* Trade Republic
* August Storck 
* BMW (Tehas)
* Mercedes Benz (Tehas)
* Charité
* Vivantes
* BVG
* DKB
* AVM
* [[Deutsche Bahn]]
* [[Siemens AG|Siemens]]
* Biotronik
* [[Bayer AG]] (Tehas)
* HelloFresh
* Berlin Chemie
* C. Bechstein
* GetYourGuide
* Robert Lindner
}}

&lt;gallery class=&quot;left&quot; mode=&quot;nolines&quot; widths=&quot;230&quot;&gt;
Tmp 21594-2016FEB27 HMT BMW Scrambler-1868503802.jpg|[[BMW]] (Tehas)
ZalandoHQ.jpg| Zalando
Siemensturm 01.jpg|[[Siemens]]
Wedding Fennstraße Scherig-Hochhaus.JPG|[[Bayer AG|Bayer Pharma]]
&lt;/gallery&gt;

== Transport ==
*[[Berliini metroo]] (''U-Bahn Berlin'')
*[[Berliini linnaraudtee]] (''S-Bahn'')
* Berliner Verkehrsbetriebe
* Berlin Hauptbahnhof
* [[Berliini Brandenburgi lennujaam]]

== Sõpruslinnad ==
{{veergude loend|laius=20em|
* {{riigi ikoon|USA}} [[Los Angeles]], [[USA]] (1967)
* {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]], [[Prantsusmaa]] (1987)
* {{riigi ikoon|Hispaania}} [[Madrid]], [[Hispaania]] (1988)
* {{riigi ikoon|Türgi}} [[İstanbul]], [[Türgi]] (1988)
* {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Moskva]], [[Venemaa]] (1990)
* {{riigi ikoon|Poola}} [[Varssavi]], [[Poola]] (1991)
* {{riigi ikoon|Ungari}} [[Budapest]], [[Ungari]] (1991)
* {{riigi ikoon|Belgia}} [[Brüssel]], [[Belgia]] (1992)
* {{riigi ikoon|Indoneesia}} [[Jakarta]], [[Indoneesia]] (1993)
* {{riigi ikoon|Usbekistan}} [[Taškent]], [[Usbekistan]] (1993)
* {{riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]], [[Mehhiko]] (1993)
* {{riigi ikoon|Hiina}} [[Beijing Shi|Peking]], [[Hiina]] (1994)
* {{riigi ikoon|Jaapan}} [[Tōkyō]], [[Jaapan]] (1994)
* {{riigi ikoon|Argentina}} [[Buenos Aires]], [[Argentina]] (1994)
* {{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Praha]], [[Tšehhi]] (1995)
* {{riigi ikoon|Namiibia}} [[Windhoek]], [[Namiibia]] (2000)
* {{riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]], [[Suurbritannia]] (2000)
}}

== Haridus ==
[[Pilt:2016 Charite Hospital.jpg|pisi|Charité peahoone]]
*[[Berliini Humboldti Ülikool]]
*[[Berliini Vaba Ülikool]]
*[[Berliini Tehnikaülikool]]
*Universität der Künste Berlin
*[[Charité]]
*European School of Management and Technology
*Berliner Hochschule für Technik
*Hochschule für Technik und Wirtschaft Berlin
*Hochschule für Wirtschaft und Recht Berlin
*Deutsche Film- und Fernsehakademie Berlin

== Sport ==
[[Pilt:Alte Försterei Eröffnungsspiel 03.jpg|pisi|[[1. FC Union Berlin]]]]
* [[1. FC Union Berlin]]
* [[Hertha BSC]]
* Eisbären Berlin
* Alba Berlin
* Füchse Berlin
* [[Berliini Olümpiastaadion]]
* Stadion An der Alten Försterei
* Mercedes-Benz Arena (Berliin)
* [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]
* Berlin-Marathon
* Olympiastützpunkt Berlin
* Velodrom (Berliin)

== Kultuur ==
Berliin on a maailmalinn kultuuri, meedia ja teaduse valdkonnas. Selle majandus põhineb kõrgtehnoloogiline ettevõtted ja teenindussektor, hõlmates mitmesuguseid teenuseid loomemajandus, uurimisrajatised ja meediaettevõtted.

=== Teater ===
[[Fail:Volksbühne, Berlin-Mitte, 150823, ako.jpg|pisi|Volksbühne]]
* Schaubühne
* Volksbühne
* Deutsches Theater
* Berliner Ensemble
* Theater des Westens
* Theater am Potsdamer Platz
* Friedrichstadt-Palast

=== Muusika ===
[[Fail:Berliner Philharmoniker by Hans Scharoun.jpg|pisi|Philharmonie Berlin]]
[[Fail:Die Toten Hosen @ SO36.jpg|pisi|SO36]]
* Deutsche Oper
* Staatsoper Unter den Linden
* Komische Oper
* Neuköllner Oper
* Berliner Philharmoniker 
* Deutsches Symphonie-Orchester Berlin
* Staatskapelle Berlin 
* Rundfunk-Sinfonieorchester Berlin
* Konzerthausorchester Berlin 
* Berliner Singakademie
* Philharmonischer Chor Berlin
* Watergate
* Berghain
* Tresor
* Matrix
* Klunkerkranich
* SO36

=== Meedia ===
[[Fail:CCC Filmstudios.jpg|pisi|CCC Filmstudios]]
* Springer Nature
* RBB
* Walter de Gruyter 
* Axel Springer SE
* Suhrkamp Verlag
* Berliner Zeitung
* CCC Filmkunst
* Filmstudios Babelsberg
* BMG Rights Management

== Pilte ==
&lt;gallery class=&quot;center&quot; mode=&quot;nolines&quot; widths=&quot;180&quot;&gt;
BerlinFashionWeek2013.jpg|Berlin Fashion Week
Berlin Marathon 2016.jpg|Berlin Marathon
Buddy Bear One-World Bär.JPG|[[Buddy Bär]]: Berliini sümbol sallivus ja vabadus
Potsdamer Platz beim Festival of Lights 2021.png|Festival of Lights
ShowgirlsBerlin.jpg| Friedrichstadt Palast
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==
*[[Berliini palee]]
*[[Berliini kell]]
*[[Berliini juutide põletamise ohvrite mälestuskivi]]
*[[Gau Berlin]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{vikisõnastikus}}
{{commonskat|Berlin}}
{{vikitsitaadid}}
*[http://www.berlin.de Ametlik koduleht]
*[http://www.exberliner.com EXBERLINER – Monthly magazine for English speakers]

{{GER}}
{{Saksamaa linnad}}

[[Kategooria:Saksamaa linnad]]
[[Kategooria:Saksamaa liidumaad]]
[[Kategooria:Pealinnad]]
[[Kategooria:Hansalinnad]]
[[Kategooria:Berliin| ]]</text>
      <sha1>nvdty2480dwdng3m50cp1wnui0kks50</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172440</id>
      <parentid>6172408</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T07:26:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/78.55.185.234|78.55.185.234]] ([[User talk:78.55.185.234|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Lear 21|Lear 21]].</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24616" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Berliin
| hääldus = 
| nimi1_keel = saksa | nimi1 = Berlin
| pilt         = {{Fotomontaaž|asend=center
| foto1a = Siegessaeule Aussicht 10-13 img4 Tiergarten.jpg
| foto2a = Bikinihaus_Berlin-1210760.jpg
| foto2b = Brandenburger_Tor_Nachts.JPG
| foto3a = East Side Gallery - Thierry Noir - 2011.jpg
| foto3b = 3806 Berlin.JPG
| foto4a = Reichstag_Berlin_Germany.jpg
   | suurus = 250
   | vahed = 2
   | värv =
   | ääris = 0
   | tekst = Päripäeva ülevalt: Linnavaade [[Berliini teletorn]]ile üle [[Großer Tiergarten]]i, [[Brandenburgi värav]], [[Oberbaumi sild]], [[Riigipäevahoone]], [[East Side Gallery]], vaade [[City West]]ile ja [[Keiser Wilhelmi mälestuskirik]]ule.
}}
| pildiallkiri =
| lipp = Flag of Berlin.svg
| lipu_link = [[Berliini lipp]]
| vapp = Coat of arms of Berlin.svg
| vapi_link = [[Berliini vapp]]
| pindala = 
| elanikke = 
| asendikaart = Saksamaa
}}
'''Berliin''' ([[saksa keel]]es ''Berlin'') on [[Saksamaa]] [[pealinn]]. See on 3,6 miljoni elanikuga [[Kesk-Euroopa]] suurim linn ja suuruselt teine linn [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]]. Berliin on jaotatud 12 linnarajooniks. Linna pindala on 892&amp;nbsp;km², sellele jäävad [[Spree]] ja [[Havel]]i jõgi ning mitmed väiksemad [[vooluveekogu]]d ja järved.
 
Saksamaa suurim [[linn]] asub [[Kesk-Euroopa tasandik]]ul, umbes 70&amp;nbsp;km kaugusel tänasest [[Poola]] piirist. Ta asub [[Brandenburg]]i liidumaa keskel, ent alates [[1920]]. aastast ei kuulu enam selle koosseisu, vaid moodustab omaette [[liidumaa]] ([[1. järgu haldusüksus]]e).

== Nimi ==
Nimi ''Berlin'' ei ole [[etümoloogia|etümoloogiliselt]] seotud [[karu]]ga, mis on kujutatud [[Berliini vapp|Berliini vapil]]. Oletatavasti tuleb see [[Lääneslaavi keeled|lääneslaavi]] sõnast ''berl'', mis tähendab [[soo]]d.

== Asend ==
Ida-lääne suunal on Berliini ulatus kõige laiemast kohast umbes 45&amp;nbsp;km ja ning põhja-lõuna suunal ligikaudu 38&amp;nbsp;km. Linna pindala on umbes 892&amp;nbsp;km². Berliini ümbritseb täielikult [[Brandenburg|Brandenburgi liidumaa]]. Linn asub Ida-Saksamaal, umbes 70&amp;nbsp;km kaugusel läänes [[Poola]] piirist. Berliin-Brandenburgi linnastu on üks Saksamaa kõige tihedamalt asutatud piirkondi.

&lt;gallery class=&quot;Left&quot; mode=&quot;nolines&quot; widths=&quot;180&quot;&gt;
Germany in the European Union on the globe (Europe centered).svg|
Berlin in Germany and EU.png|
&lt;/gallery&gt;

== Loodus ==
=== Pinnamood ===
Berliin asub [[liustik]]ulise tekkega maastikul. Linna ajalooline keskus asub Varssavi-Berliini liustikuoru kõige kitsamas kohas. Org läbib linna kagu–loodesuunaliselt ning [[Spree]] jõgi voolab orust läbi ida–läänesuunaliselt. Berliini kirdeosa asub Barnimi lavamaal ning umbes pool linna pindalast asub selle edelaservas oleval Teltow' lavamaal. Berliini kõige läänepoolsem linnarajoon [[Spandau]] asub korraga nii Berliini liustikuorus kui ka linna lääneserval asuval Nauener Platte lavamaal. Berliini maastik tekkis viimase jääaja ehk [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] ajal ning liustikuorg kujunes jää taandumisel umbes 18 000 aastat tagasi.

Berliinis voolavad Spree harujõgedest veel [[Panke]], [[Dahme]], [[Wuhle]] ja [[Erpe]]. Spandau linnarajoonis suubub Spree [[Havel]]i jõkke, mis läbib Berliini lääneserva põhja–lõunasuunaliselt. Voolu poolest meenutab Havel sageli hoopis järve ning suuremad paisud sellel on [[Tegeler See]] ja [[Große Wannsee]] järved. Berliini linna jäävad veel Havelisse suubuvad Tegeler Fließi ja Bäke ojad.

Berliini kõrgeim loodusliku tekkega punkt on [[Große Müggelberg]] (114,7 meetrit üle merepinna), kõrgeimad inimtekkelised kohad on [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] purustustest pärinevast kiviprügist kokku kuhjatud [[Teufelsberg]] (114,7 meetrit üle merepinna) [[Charlottenburg-Wilmersdorf]]i linnarajoonis ning [[Ahrensfelder Berge]] (114,5 meetrit üle merepinna) [[Marzahn-Hellersdorf]]is. Madalaimad paigad Berliinis on Haveli paisud linna edelaoas, mis asuvad 32 meetrit merepinnast allpool.

=== Kliima ===
[[Pilt:Schlachtensee in Berlin2019.jpg|pisi|Schlachtensee]]
Berliin jääb mõõduka kliima piirkonda, mis asub [[mereline kliima|merelise kliima]] ja [[kontinentaalne kliima|kontinentaalse kliima]] üleminekukohal. Berliini aasta keskmine temperatuur on 8,9&amp;nbsp;°C ja keskmine sademete hulk on 581&amp;nbsp;mm. Kõige soojemad kuud on juuli ja august, mil keskmine temperatuur on vastavalt 18,5 ja 17,7&amp;nbsp;°C. Kõige külmemad on jaanuar ja veebruar, mil temperatuur on keskmiselt vastavalt −0,6 ja −0,3&amp;nbsp;°C. Kõige sademeterikkam on juuni, mil keskmine sademete hulk on 70&amp;nbsp;mm. Kõige väiksem on keskmine sademete hulk märtsis (keskmiselt 31&amp;nbsp;mm).

Kõige sagedamini puhuvad Berliinis edela- ja loodetuuled, mis eriti talvel on tugevad ja toovad kaasa merelisele kliimale omaseid õhumasse. Kirde- ja kagutuulega kaasnevad sageli [[kõrgrõhkkond|kõrgrõhkkonnad]], mis vastavalt aastaajale toovad kas väga kuuma või väga külma õhku.

Kuna linnas on maapinna kõrguse erinevused väikesed, on kliima kogu Berliinis üsna sarnane. Mõningad temperatuurierinevused on siiski täheldatavad tihedalt täis ehitatud piirkondade ja suuremate rohealade vahel. Eriti suveöödel on esinenud kuni 10&amp;nbsp;°C küündivaid temperatuurierinevusi.

== Haldusjaotus ==
Berliin jaguneb 12 linnarajooniks, mis omakorda jagunevad 97 linnaosaks (2021). Linnaosad ei ole iseseisvad haldusüksused, kuid neil on kindlad piirid. Kolmanda taseme moodustavad üksused (saksa keeles ''Ortslagen''), millel pole kindlaid piire ning mis märgivad vaid igapäevakõnes tuntud geograafilisi piirkondi. Igapäevakõnes on linnaosadel ja väiksematel piirkondadel tähtsam roll, samas kui linnarajoonid on eelkõige kunstlikult loodud administratiivüksused.

1920. aastal loodi mitme linna, maa-asula ja mõisa liimise tulemusel nn Suur-Berliin, mis mõningate muudatustega püsib tänaseni. Esialgu oli äsjaloodud linnas 20 linnarajooni oma 94 linnaosaga, mille piirid vastasid varasemate eraldiseisvate asulate piiridele. Pärast linna jagamist [[Ida-Berliin|Ida-]] ja [[Lääne-Berliin]]iks jäid 12 linnarajooni lääneossa ning 8 Berliini idaossa. Seoses uute elamupiirkondade ehitamisega kasvas aastatel 1979–1989 Ida-Berliinis linnarajoonide arv 11-le, samas kui Lääne-Berliinis püsis arv muutumatuna. Taasühendatud Berliinis oli 1990. aastal kokku 23 linnarajooni.

1. jaanuari 2001 haldusreformiga liideti senised linnarajoonid 12-ks enam-vähem võrdse elanike arvuga linnarajooniks. Ka linnaosade arv ja nende piirid on viimase kümnendiga oluliselt muutunud.

=== Berliini linnarajoonid ===
[[Fail:Berlin Subdivisions.svg|pisi|300px|Berliinis on 12 linnarajooni]]

Berliinis on 12 linnarajooni:
#[[Mitte rajoon (Berliin)|Mitte]]
#[[Friedrichshain-Kreuzberg]]
#[[Charlottenburg-Wilmersdorf]]
#[[Lichtenbergi rajoon|Lichtenberg]]
#[[Marzahn-Hellersdorf]]
#[[Neukölln]]
#[[Pankow]]
#[[Reinickendorf]]
#[[Spandau]]
#[[Steglitz-Zehlendorf]]
#[[Tempelhof-Schöneberg]]
#[[Treptow-Köpenick]]

== Ajalugu ==
[[Fail:Memhardt Grundriß der Beyden Churf. Residentz Stätte Berlin und Cölln 1652 (1888).jpg|pisi|Berliini ja Cöllni kaart aastast 1652]]
[[Pilt:Brandenburger Tor nachts 2012-07.jpg|pisi|[[Brandenburgi värav]]]]

=== Keskaeg ===
Pärast [[Suur rahvasterändamine|Suurt rahvasterändamist]] jäi Ida-Saksamaa inimtühjaks. [[6. sajand]]il asusid sinna [[Lääneslaavlased|lääneslaavi]] hõimud [[havelaanid]], kes said nime [[Havel]]i jõe järgi, mille ääres nad elasid, ja [[sprevljaanid]], kes said nime Spree jõe järgi.

Brandenburgi alistas [[948]] [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] Suur. Aastal [[983]], mil ta suri, kihutasid slaavlased sakslased sealt minema ning tapsid vaimulikud ja keisri ametnikud. Slaavlased jäid [[pagan]]ateks veel poolteiseks sajandiks, kuni [[12. sajand]]i algul [[saksid]] piirkonna uuesti vallutasid ja seekord juba lõplikult ristisid. Slaavlased aeti osalt välja, osalt assimileerusid, ent on vähesel määral säilinud tänapäevani ([[sorbid]]).

Praegune Berliin on tekkinud kahest asulast: Berlinist ja Cöllnist, mida esmamainiti vastavalt [[1244]] ja [[1237]]. Nende linnaõigusi on esmamainitud vastavalt [[1251]] ja [[1261]], kuid eeldatavasti olid nad juba varem linnad. [[1307]]. aastal selleks ajaks linnastunud asulad ühinesid. Ehitati ühine [[raekoda]], milles valitses ühine [[raad]]. Linna[[eelarve]]d olid eraldi. Samal aastal sai Berliin [[hansalinn]]aks.

Tänapäeva Berliini alal paiknevaid [[Spandau]]d ([[1197]]) ja [[Köpenick]]i ([[1209]]) on mainitud varemgi, ent ametlikult ühendati nad Berliiniga alles [[1920]].

[[1415]]. aastal sai [[Brandenburgi markkrahvkond|Brandenburgi markkrahviks]] ja [[kuurvürst]]iks [[Hohenzollernid|Hohenzollernite]] suguvõsast pärit [[Friedrich I (Brandenburg)|Friedrich I]], kes valitses seal oma surmani [[1440]]. Hohenzollernid püsisid Berliinis võimul [[1918]]. aastani: algul Brandenburgi markkrahvidena, siis aastast [[1701]] [[Preisimaa]] kuningatena ja lõpuks aastast [[1871]] [[Saksa keiser|Saksa keisritena]].

[[1448]] mässasid linlased [[Friedrich II (Brandenburg)|Friedrich II Raudse]] vastu ega tahtnud talle lossi ehitada. Ülestõus suruti maha ning linn jäeti ilma hulgast poliitilistest ja [[majandus]]likest vabadustest. [[1451]] kuulutati Berliin Brandenburgi markkrahvide ja kuurvürstide residentsiks ja kaotas hansalinna staatuse. Linna majandus orienteerus ümber [[luksuskaubad|luksuskaupade]] tootmisele õukonna jaoks.

=== Uusaeg ===
[[Fail:SFP 186 - Flug über das zerstörte Berlin.ogv|pisi|Video lennust üle sõjas hävinud Berliini]]
[[Pilt:2009-10-23 - Festival of Lights - Fernsehturm 2.JPG|pisi|püsti|[[Berliini teletorn]]]]

Berliini keskosa ehitati alates Saksamaa ühinemisest (Saksa Keisririigi ehk nn Teise Riigi asutamisest) 1871. aastal välja pealinnale väärikate mitmekorruseliste kivihoonetega esinduslikus stiilis. Meieni on tollasest arhitektuurist säilinud Riigipäevahoone (taastatud 1990ndatel muudetud kujul), Brandenburgi väravad jt ehitisi.

Natside võimuloleku ajal 1930. aastate teisel poolel tehti arhitekt Albert Speeri juhtimisel kava Berliini ümberehitamiseks pompoosses stiilis. Berliinist kavandati tollal teha maailma pealinn Germania, mis näitaks kujukalt Natsi-Saksamaa võimsust. 1939. aastal alanud Teise Maailmasõja tõttu tollaseid plaane ellu ei viidud. Ühena vähestest kavandatud suurehitistest valmis Speeri projekti järgi vaid Riigikantselei hoone (1937–1939, jäi sõjas 1945. aastal varemeisse ja hiljem lammutati).

Liitlaste (Suurbritannia, vähemal määral ka USA) pommirünnakud Berliinile 1943–1945 ning arvukad tänavalahingud 1945. aasta kevadel linna kaitsjate ja pealetungivate Nõukogude vägede vahel muutsid suure osa kesklinnast varemeteks. Tänane Berliini kesklinn on suures osas 20. sajandi teisel poolel uuesti üles ehitatud.

[[Potsdami konverents]]i otsusega jagati Berliin nagu omakorda terve Saksamaa neljaks ([[Suurbritannia|Briti]], [[USA]], [[Prantsuse]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]]) sektoriks. Briti, Prantsuse ja USA sektorid ühinesid tritsooniks pärast seda, kui NSV Liidu komandant lahkus komandantide komiteest. [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[1949]] kuulutati [[Ida-Berliin]] [[Saksa DV]] pealinnaks. Aastal [[1961]] eraldati Ida- ja [[Lääne-Berliin]] teineteisest kivimüüriga ([[Berliini müür]]). [[9. november|9. novembril]] [[1989]] avati Ida- ja Lääne-Saksamaa vaheline piir uuesti. [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1990]] ühinesid kaks Saksa riiki rahumeelselt. Berliini müür on lammutatud, ainult mõnes kohas on natuke mälestuseks alles jäetud.

Pärast [[Saksamaa taasühinemine|Saksamaa taasühinemist]] sai Berliin uuesti riigi pealinnaks (seni oli Lääne-Saksamaa pealinnaks olnud [[Bonn]]). Algselt plaaniti Saksamaal kasutada nn. Hollandi mudelit – kuigi Hollandi pealinnaks on [[Amsterdam]], asuvad riigi valitsusasutused [[Haag]]is. Nimelt oli Berliini ajalugu liiga seotud Saksa keisririigi, Weimari vabariigi ning Kolmanda Reichiga, ning arvati, et rahumeelselt taasühendatud riigi valitsus ei peaks asuma nii sõjaga seotud linnas. Lisaks oli Bonn lähemal Euroopa Liidu peakorterile [[Brüssel]]is.

See lahendati [[Liidupäev]]a hääletusega 20. juunil 1991, kui tulemusega 338:320 võeti vastu otsus valitsus üle viia Berliini. Valitsuse jäämist Bonni toetasid eelkõige nooremad, ning riigi lõuna- ja lääneosade parlamendisaadikud, vastukaaluks vanemate saadikutele, kes mäletasid veel Berliini kunagist hiilgust, ning peamiselt põhja- ja idaosa saadikutele. Endise SDV saadikute hääled kallutasid hääletuse Berliini kasuks.

Kuigi valitsus ja parlament kolisid Berliini, lubati osadel ministeeriumitel (näiteks kaitse- ja põllumajandusministeerium) kompromissina jääda Bonni, ning ainult nende peamised juhid tegutsevad Berliinis – praegugi{{millal}} töötab veel ligi 8000 18 000 riigiametnikust Bonnis. Valitsuse Berliini kolimine sai tänu vajalikule ehitustööle valmis alles 1999. aastal.

Berliinis asub [[Ibn-Ruschd-Goethe]] [[mošee]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=[[Marika Villa]]|url=http://ekspress.delfi.ee/kohver/turklannast-luther-reformib-islamit?id=78976530|pealkiri=Türklannast &quot;Luther&quot; reformib islamit|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=26. juuli 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170726002030/http://ekspress.delfi.ee/kohver/turklannast-luther-reformib-islamit?id=78976530|arhiivimisaeg=2017-07-26}}&lt;/ref&gt;

== Elanikkond ==
[[Pilt:AltersstrukturBerlin2020.png|pisi|Berliini vanusepüramiid (2020)]]

Berliinis elas 2020. aasta seisuga umbes 3,6 miljonit inimest, mida on rohkem kui [[Saksamaa]] suuruselt järgmistes linnades [[Hamburg]]is ja [[München]]is kahe peale kokku. Koos linnaliste asulatega, mis jäävad Berliini liidumaa piiridest välja, küündib elanike arv umbes 4,7 miljonini ning Berliin-Brandenburgi linnastus, mis hõlmab täielikul mõlemat liidumaad, elab kokku ligi 6,2 miljonit inimest.

Kuni 17. sajandi keskpaigani oli Berliini ümbrus hõredalt asustatud. [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] käigus vähenes Berliini elanikkond umbes poole võrra. Kui kuurvürst [[Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst)|Friedrich Wilhelm]] 1640. aastal valitsemise oma isalt üle võttis, tõi ta muuhulgas piirkonda endaga rohkelt Prantsuse [[hugenott]]e. Nii suurenes elanike arv 1648. aasta umbes 6000-lt 1709. aastaks ligikaudu 57 000-le. Pärast seda kasvas elanike arv püsivalt edasi ning 1875. aastal sai Berliinist miljonilinn.

Elanikkonna kasv kiirenes eriti pärast industrialiseerimisele suunatud reformide ellurakendamist. 19. sajandi viimasel veerandil oli vaid 40% linna elanikest Berliinis sündinud. Suurem osa sisserännanutest olid 1900. aastal pärit erinevatest [[Preisimaa]] provintsidest, välismaalt saabunuid oli 1,5% linna elanikkonnast ning enam kui 98% berliinlaste emakeel oli [[saksa keel]]. Nn Suur-Berliini loomisega 1920. aastal kasvas linna elanike arv tänu uute asulate liitmisele ligi 4 miljonini. 1920. ja 1930. aastatel oli Berliin seega Mandri-Euroopa suurim ning [[London]]i ja [[New York|New Yorgi]] järel maailma suuruselt kolmas linn. Oma kõrgpunkti saavutas Berliini elanike arv 1942. aastal, kui linnas elas 4,48 miljonit inimest.

[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal elanike arv langes ning on sellest alates püsinud 3,1 ja 3,5 miljoni vahel. Alates 1991. aastast on nii linna kolijate kui ka sealt lahkujate arv püsinud aastas 100 000 ja 145 000 vahel. Berliin on üks Saksamaa suurima rahvastiku mobiilsusega linn. Ainuüksi 2010. aastal kolis Berliini 147 769 inimest, neist 61 462 olid välismaalased. Samal ajal lahkus 130 951 inimest, kellest 59 091 olid välismaalased.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120330204319/http://www.statistik-berlin-brandenburg.de/BasisZeitreiheGrafik/Bas-Wanderungen.asp?Ptyp=300&amp;Sageb=12007&amp;creg=BBB&amp;anzwer=6 &quot;Wanderungen 2010&quot;] Amt für Statistik Berlin-Brandenburg, kasutatud 2. mai 2012.&lt;/ref&gt;

Teise maailmasõja järgsetel aastakümnetel tuli [[Lääne-Berliin]]i rohkelt välistööjõudu [[Lõuna-Euroopa]]st ja [[Türgi]]st ning [[Ida-Berliin]]i saabusid lepingulisi töid tegema eelkõige välistöölised [[Vietnam]]ist. Alates 1980. aastatest asusid linna ümber paljud Venemaa sakslased ning taasühinemise järel [[Ukraina]] ja [[Venemaa]] [[juudid]]. Berliini elanikkonna hulka kuulub praegu{{millal}} umbes 190 riigi kodanikke.

Suurimad rahvusrühmad Berliinis lisaks sakslastele (2010):
{{veergude loend|laius=23em|
* [[türklased]] (umbes 180 000–210 000)
* [[poolakad]] (umbes 100 000)
* [[venelased]] (umbes 50 000)
* [[palestiinlased]] (umbes 30 000)
* [[serblased]] (umbes 26 000)
* [[liibanonlased]] (umbes 25 000)
* [[itaallased]] (umbes 22 000)
* [[vietnamlased]] (umbes 21 000)
* [[ameeriklased]] (USA päritolu) (umbes 20 000)
* [[prantslased]] (umbes 20 000)
* [[kasahhid]] (umbes 20 000)
* [[bulgaarlased]] (umbes 16 000)
* [[ukrainlased]] (umbes 16 000)
* [[britid]] (umbes 15 000)
* [[bosnialased]] (umbes 14 000)
* [[kreeklased]] (umbes 13 000)
* [[austerlased]] (umbes 13 000)
* [[horvaadid]] (umbes 12 000)
* [[hiinlased]] (umbes 12 000)
* [[iraanlased]] (umbes 11 000)
* [[tailased]] (umbes 11 000)
*[[süürlased]] (umbes 11 000)
* [[rumeenlased]] (umbes 11 000)
* [[egiptlased]] (umbes 10 000)
* [[ghanalased]] (umbes 10 000)
* [[iisraellased]] (umbes 10 000)
* [[brasiillased]] (umbes 10 000)
* [[indialased]] (umbes 10 000)
* [[korealased]] (umbes 10 000)
}}

{| class=&quot;wikitable&quot;
!Sisserännanute osakaal rahvastikus&lt;ref&gt;Amt für Statistik Berlin-Brandenburg: ''Statistischer Bericht – Melderechtlich registrierte Einwohner im Land Berlin am 31. Dezember 2010.'' ([http://www.statistik-berlin-brandenburg.de/Publikationen/Stat_Berichte/2011/SB_A1-5_hj02-10_BE.pdf PDF], kasutatud 2. mai 2012.)&lt;/ref&gt; || Osakaal
|- class=&quot;hintergrundfarbe5&quot;
| '''Mittevälispäritolu elanikud''' || style=&quot;text-align:right&quot; | '''~ 73% (~ 2 500 000)'''
|- class=&quot;hintergrundfarbe5&quot;
| '''Välispäritolu elanikud või välismaalased''' || style=&quot;text-align:right&quot; | '''~ 27% (~ 900 000–1 000 000)'''
|-
| [[Moslem]]id / [[Lähis-Ida]] päritolu ([[Türgi]], [[Araabia Liiga]], [[Iraan]] jne) || style=&quot;text-align:right&quot; | ~ 9,0% (~ 300 000)
|-
| [[Euroopa]] päritolu ([[Venemaa]], [[Poola]], [[Suurbritannia]], [[Kreeka]], [[Serbia]], [[Hispaania]], [[Prantsusmaa]] jne) || style=&quot;text-align:right&quot; | ~ 9,0% (~ 300 000)
|-
| Ülejäänud ([[Ida-Aasia]], [[Aafrika]], [[USA]], [[Iisrael]], [[Ladina-Ameerika]] jne) || style=&quot;text-align:right&quot; | ~ 9,0% (~ 300 000)
|-
|}

Kuna välispäritolu on üheselt keeruline defineerida, võivad välispäritolu inimesi puudutavad andmed suures ulatuses varieeruda. Lisaks elab Berliinis veel 100 000 – 25 000 illegaalset immigranti, kes on pärit peamiselt [[Aafrika]]st, [[Aasia]]st, [[Balkan]]ilt või [[Ladina-Ameerika]]st.&lt;ref&gt;Andrea Dernbach: [http://www.tagesspiegel.de/politik/deutschland/migration-berlin-will-illegalen-einwanderern-helfen/1452916.html Berlin will illegalen Einwanderern helfen]. Der Tagesspiegel, 23. veebruar 2009.&lt;/ref&gt;

Pärast [[Rumeenia]] ja [[Bulgaaria]] liitumist [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] on toimunud ulatuslik [[romad]]e sisseränne. Nende arvukuse hinnangutes pole üksmeelt, kuid kuni 200 000 romat võib olla viimastel aastatel ajutiselt Berliinis peatunud.&lt;ref&gt;Freia Peters: [http://www.welt.de/die-welt/politik/article9920445/Die-Roma-von-Berlin-Neukoelln.html Die Roma von Berlin-Neukölln]. Welt Online, 28. september 2010.&lt;/ref&gt;

== Majandus ==

Berliini SKP elaniku kohta oli 2021. aastal 44 472 eurot (Saksamaa: 42 953).&lt;ref&gt;[https://de.statista.com/statistik/daten/studie/73061/umfrage/bundeslaender-im-vergleich-bruttoinlandsprodukt/Bruttoinlandsprodukt Bruttoinlandsprodukt (BIP) je Einwohner nach Bundesländern im Jahr 2021], Statista,  vaadatud 19.07.2022. &lt;/ref&gt; Teenuste osatähtsus SKP-s oli 84%. Majanduslikult aktiivseid ettevõtteid oli Berliinis 2019. aasta seisuga 167.057. 

=== Ettevõte ===
{{veergude loend|laius=20em|
* Zalando
* Trade Republic
* August Storck 
* BMW (Tehas)
* Mercedes Benz (Tehas)
* Charité
* Vivantes
* BVG
* DKB
* AVM
* [[Deutsche Bahn]]
* [[Siemens AG|Siemens]]
* Biotronik
* [[Bayer AG]] (Tehas)
* HelloFresh
* Berlin Chemie
* C. Bechstein
* GetYourGuide
* Robert Lindner
}}

&lt;gallery class=&quot;left&quot; mode=&quot;nolines&quot; widths=&quot;230&quot;&gt;
Tmp 21594-2016FEB27 HMT BMW Scrambler-1868503802.jpg|[[BMW]] (Tehas)
ZalandoHQ.jpg| Zalando
Siemensturm 01.jpg|[[Siemens]]
Wedding Fennstraße Scherig-Hochhaus.JPG|[[Bayer AG|Bayer Pharma]]
&lt;/gallery&gt;

== Transport ==
*[[Berliini metroo]] (''U-Bahn Berlin'')
*[[Berliini linnaraudtee]] (''S-Bahn'')
* Berliner Verkehrsbetriebe
* Berlin Hauptbahnhof
* [[Berliini Brandenburgi lennujaam]]

== Sõpruslinnad ==
{{veergude loend|laius=20em|
* {{riigi ikoon|USA}} [[Los Angeles]], [[USA]] (1967)
* {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]], [[Prantsusmaa]] (1987)
* {{riigi ikoon|Hispaania}} [[Madrid]], [[Hispaania]] (1988)
* {{riigi ikoon|Türgi}} [[İstanbul]], [[Türgi]] (1988)
* {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Moskva]], [[Venemaa]] (1990)
* {{riigi ikoon|Poola}} [[Varssavi]], [[Poola]] (1991)
* {{riigi ikoon|Ungari}} [[Budapest]], [[Ungari]] (1991)
* {{riigi ikoon|Belgia}} [[Brüssel]], [[Belgia]] (1992)
* {{riigi ikoon|Indoneesia}} [[Jakarta]], [[Indoneesia]] (1993)
* {{riigi ikoon|Usbekistan}} [[Taškent]], [[Usbekistan]] (1993)
* {{riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]], [[Mehhiko]] (1993)
* {{riigi ikoon|Hiina}} [[Beijing Shi|Peking]], [[Hiina]] (1994)
* {{riigi ikoon|Jaapan}} [[Tōkyō]], [[Jaapan]] (1994)
* {{riigi ikoon|Argentina}} [[Buenos Aires]], [[Argentina]] (1994)
* {{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Praha]], [[Tšehhi]] (1995)
* {{riigi ikoon|Namiibia}} [[Windhoek]], [[Namiibia]] (2000)
* {{riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]], [[Suurbritannia]] (2000)
}}

== Haridus ==
[[Pilt:2016 Charite Hospital.jpg|pisi|Charité peahoone]]
*[[Berliini Humboldti Ülikool]]
*[[Berliini Vaba Ülikool]]
*[[Berliini Tehnikaülikool]]
*Universität der Künste Berlin
*[[Charité]]
*European School of Management and Technology
*Berliner Hochschule für Technik
*Hochschule für Technik und Wirtschaft Berlin
*Hochschule für Wirtschaft und Recht Berlin
*Deutsche Film- und Fernsehakademie Berlin

== Sport ==
[[Pilt:Alte Försterei Eröffnungsspiel 03.jpg|pisi|[[1. FC Union Berlin]]]]
* [[1. FC Union Berlin]]
* [[Hertha BSC]]
* Eisbären Berlin
* Alba Berlin
* Füchse Berlin
* [[Berliini Olümpiastaadion]]
* Stadion An der Alten Försterei
* Mercedes-Benz Arena (Berliin)
* [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]
* Berlin-Marathon
* Olympiastützpunkt Berlin
* Velodrom (Berliin)

== Kultuur ==
=== Teater ===
[[Fail:Volksbühne, Berlin-Mitte, 150823, ako.jpg|pisi|Volksbühne]]
* Schaubühne
* Volksbühne
* Deutsches Theater
* Berliner Ensemble
* Theater des Westens
* Theater am Potsdamer Platz
* Friedrichstadt-Palast

=== Muusika ===
[[Fail:Berliner Philharmoniker by Hans Scharoun.jpg|pisi|Philharmonie Berlin]]
[[Fail:Die Toten Hosen @ SO36.jpg|pisi|SO36]]
* Deutsche Oper
* Staatsoper Unter den Linden
* Komische Oper
* Neuköllner Oper
* Berliner Philharmoniker 
* Deutsches Symphonie-Orchester Berlin
* Staatskapelle Berlin 
* Rundfunk-Sinfonieorchester Berlin
* Konzerthausorchester Berlin 
* Berliner Singakademie
* Philharmonischer Chor Berlin
* Watergate
* Berghain
* Tresor
* Matrix
* Klunkerkranich
* SO36

=== Meedia ===
[[Fail:CCC Filmstudios.jpg|pisi|CCC Filmstudios]]
* Springer Nature
* RBB
* Walter de Gruyter 
* Axel Springer SE
* Suhrkamp Verlag
* Berliner Zeitung
* CCC Filmkunst
* Filmstudios Babelsberg
* BMG Rights Management

== Pilte ==
&lt;gallery class=&quot;center&quot; mode=&quot;nolines&quot; widths=&quot;180&quot;&gt;
BerlinFashionWeek2013.jpg|Berlin Fashion Week
Berlin Marathon 2016.jpg|Berlin Marathon
Buddy Bear One-World Bär.JPG|[[Buddy Bär]]: Berliini sümbol sallivus ja vabadus
Potsdamer Platz beim Festival of Lights 2021.png|Festival of Lights
ShowgirlsBerlin.jpg| Friedrichstadt Palast
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==
*[[Berliini palee]]
*[[Berliini kell]]
*[[Berliini juutide põletamise ohvrite mälestuskivi]]
*[[Gau Berlin]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{vikisõnastikus}}
{{commonskat|Berlin}}
{{vikitsitaadid}}
*[http://www.berlin.de Ametlik koduleht]
*[http://www.exberliner.com EXBERLINER – Monthly magazine for English speakers]

{{GER}}
{{Saksamaa linnad}}

[[Kategooria:Saksamaa linnad]]
[[Kategooria:Saksamaa liidumaad]]
[[Kategooria:Pealinnad]]
[[Kategooria:Hansalinnad]]
[[Kategooria:Berliin| ]]</text>
      <sha1>tec1zw0jmlg5qzr4rdt41eaqdmozv7m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mihkel Martna</title>
    <ns>0</ns>
    <id>12895</id>
    <revision>
      <id>6171894</id>
      <parentid>6105311</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T13:08:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7213" xml:space="preserve">'''Mihkel Martna''' [[VR III/2]] ([[17. september]] [[1860]] [[Veltsa vald]], [[Paimpere]] – [[23. mai]] [[1934]] [[Tallinn]]) oli [[eestlased|eesti]] poliitik ja ajakirjanik.

== Elulugu ==

Martna sündis [[Läänemaa]]l ning õppis kohalikus [[külakool]]is. Seejärel tegi ta talutöid, kuni läks [[1880. aastad|1880. aastatel]] Tallinna maalermeister [[Moritz Ferdinand Franz Cayè|Cayè]] (1844–1906) juurde maalriks õppima. Ta tegutses sellel alal suhteliselt pikalt ning tutvus euroopa töölisliikumise ja [[sotsiaaldemokraatia]], samuti [[marksism]]iga. Et ta oli üks esimesi eestlasi, kes neid ideid laiemalt levitama hakkas, on Martnat nimetatud ka Eesti sotsiaaldemokraatia isaks.

Nooremas eas oli Martna ka aktiivne rahvusliku liikumise tegelane: tegi kaastööd ajalehtedele [[Eesti Postimees]] ja [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] ning kogus rahvaluulet.

Martna levitas sotsialistlikke ideid algul Tallinnas, 1880. aastate lõpus elas ka [[Tartu]]s, kus tutvustas marksistlikke seisukohti üritustel ja seltsides. Martna korraldas oma linnamajas tee- ja kõneõhtuid, oli 1897. aastast [[Vanemuise selts]]i abiesimees ning 1898. aastal [[Taara (jalgrattaselts)|Taara selts]]i asutaja ning juhatuseliige.&lt;ref name=&quot;muide&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Tambet Muide|url=https://www.maanteemuuseum.ee/sites/default/files/t.muide_jalgrattaseltsid_1888_1918.pdf|pealkiri=Jalgrattaseltsid Eestis 1888–1918|väljaanne=Maanteemuuseum|aeg=4. aprill 2019}}&lt;/ref&gt; Martna nn Punane salong oli populaarne Eesti õpilaste seas. Hiljem läks ta [[Peeter Speek|Peeter Speegi]] ja teiste Tartu sotsiaaldemokraatidega tülli ning 1903. aastal likvideeris Martna kõik oma ettevõtted Tartus ja asus elama Tallinna, kus ostis trükikoja ja oli ajalehe [[Teataja]] toimetuse liige.

Martna osales [[1905. aasta revolutsioon]]is ning viibis seetõttu, pärast [[sõjaseadus]]e väljakuulutamist 10. detsembril 1905. aastal, 12 aastat ([[1906]]–[[1917]]) paguluses, elades nii Saksamaal, Prantsusmaal, Šveitsis, Soomes kui ka Austrias.  Berliinis elades tekkisid tal tihedamad kontaktid Euroopa sotsialistidega, nende seas [[Karl Kautsky]]ga, kelle vahendusel avaldas ta kümmekond artiklit ajakirjas [[Die Neue Zeit]].

1917. aasta [[Veebruarirevolutsioon]]i järel naasis Martna Eestisse. [[1918]]. aasta alguses otsustas Martna hakata kindlalt toetama Eesti riiklikku iseseisvust, olles varem tutvunud iseseisva Soome eluga. Peagi rajas ta oma mõttekaaslastega [[Eesti Sotsiaaldemokraatiline Töölistepartei|Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei]] ning sai hiljem selle pahempoolse tiiva juhiks ja alustas ajalehe [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)|Sotsiaaldemokraat]] väljaandmist. 

Martna kuulus ka Eesti välisdelegatsiooni. 1918. aastal tegutses ta Kopenhaagenis, 1919. aastal osales [[II Internatsionaal]]i kongressidel ja 1919. aastal saavutas ta [[Eesti]] omariiklusele tunnustuse [[Sotsialistlik Töölisinternatsionaal|Sotsialistlikult Töölisinternatsionaalilt]]. Ta moodustas koos [[Jaan Tõnisson]]i ja [[Karl Menning]]uga eesti välisdelegatsiooni juhatuse ja oli Eesti Vabariigi esimene esindaja [[Saksamaa]]l ([[1919]]). 

Martna oli ka [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu]] ja [[Tallinna Linnavolikogu]] [[linnavolinik]], [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]], [[III Riigikogu|III]], [[IV Riigikogu|IV]], [[V Riigikogu]] liige. 1929–1934 oli Martna [[Riigikogu]] abiesimees.

== Teosed == 
* &quot;C. R. Jakobson&quot; (1903) 
* &quot;Punased aastad Eestis&quot; (1907, M. Jürissoni varjunime all) 
* &quot;Külast&quot; (1914) 
* &quot;8-tunniline tööpäev&quot; (1924) 
* &quot;Mälestused iseseisvuse võitluspäevilt I-II&quot; (1927, 1930)
* &quot;Oma kodu&quot; (artiklite kogumik). Koostanud [[Hando Runnel]]. Sari &quot;[[Eesti mõttelugu]]&quot;, nr 116, [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[2014]], 440 lk; ISBN 9789985775127

== Tunnustus ==
* [[Vabadusristi III liigi 2. järk]], 1920 (keeldus vastu võtmast)
* [[Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu II aste]], 1929
* [[Tartu Ülikool]]i audoktor, 1930

== Mälestuse jäädvustamine ==
Tänapäeval tegutseb [[Mihkel Martna Fond]], mille eesmärk on Mihkel Martna pärandi uurimine ja tutvustamine ning vasakpoolse maailmavaate levitamine.

== Isiklikku ==
Mihkel Martna abiellus 23. detsembril 1884 Tallinnas Olga Thomsoniga. Neil oli kaheksa last. Tütar Lucie Martna (Nipmann) oli [[Eesti Naisüliõpilaste Selts|Eesti Naisüliõpilaste Seltsi]] asutajaliige, poeg [[Hans Martna]] oli advokaat ja poliitik. Tütar Viktooria oli abielus [[Nikolai Triik|Nikolai Triigi]] ja [[Konstantin Konik]]uga.

== Kirjandus ==
* [[August Rei]] &quot;Mees, kes läks esimesena välja varajasel aovalgel&quot; (Mihkel Martna 70) – [[Rahva Sõna]] 17. september 1930, nr 207, lk 1–2; loetav ka [http://dea.nlib.ee/index.php?lid=115&amp;byea=1930&amp;bmon=9 digiteeritud ajalehtede aadressil]
* [[Karl Kautsky]] &quot;Sünnipäev mustade äiksepilvede all&quot; – samas, lk 2
* [[Karl Ast Rumor]] &quot;Mõtteid ja märkmeid erandlikust isikust: Mihkel Martna seitsmekümnendal sünnipäeval&quot; – samas, lk 7; uustrükk Karl Ast Rumori raamatus &quot;Maailma lõpus&quot;, [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[2007]], lk 377–381
* &quot;Mihkel Martna surnud&quot;. [[Hommikleht]], 24. mai 1934, lk 1
* &quot;Mihkel Martna 1860–1934&quot; (koguteos). Kirjastus [[Sõprus (kirjastus)|Sõprus]], [[Tallinn]] [[1935]], 204 lk
* [[Nigol Andresen]] &quot;Mihkel Martna: eesti sotsialistliku liikumise isa&quot;. Sari [[Eesti rahvuslikud suurmehed]], 2. sari, nr 11. Kirjastus [[Koolikooperatiiv]], [[Tallinn]] [[1936]], 48 lk
* [[Tiit Rosenberg]] &quot;1905. aasta mässumehi ja ajaloouurijaid Läänemaalt: Mihkel Martna, [[Mihkel Aitsam (1876–1917)|Mihkel Aitsam]] ja [[Aleksander Looring]]&quot; – [[Läänemaa Muuseum]]i toimetised = ''Proceedings of the Läänemaa Museum'', [[Haapsalu]] [[2006]], nr 10, lk 109–123
* [[Olaf Kuuli]] &quot;Mihkel Martna: Eesti vasakpoolse sotsiaaldemokraatia teerajaja = ''Mihkel Martna: Wegbereiter der Sozialdemokratie in Estland''&quot;, [[Mihkel Martna Fond]], Tallinn [[2007]], 28 lk

== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
* [http://foto.err.ee/cat-817/cat-965/oid-34894/?&amp;offset=6 Ajalehe Teataja toimetuse liikmed] ERR Fotopank
* [http://digar.nlib.ee/digar/show?id=45245 Külast] Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
* {{ISIK|2136}}
* [https://vikerraadio.err.ee/788111 Vikerraadio ajaloosaade &quot;Eesti lugu&quot;]

{{Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed}}

{{JÄRJESTA:Martna, Mihkel}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]]
[[Kategooria:I Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:II Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:III Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:IV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:V Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]]
[[Kategooria:Riigi Majandusnõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]]
[[Kategooria:Vabadusristi III liigi 2. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu II astme kavalerid]]
[[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1860]]
[[Kategooria:Surnud 1934]]</text>
      <sha1>ngrpjjvprkf5olof19mglf21wchuq6f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pandivere kõrgustik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>14509</id>
    <revision>
      <id>6172498</id>
      <parentid>6168512</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T09:46:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4638" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=mai}}
[[Pilt:Ebavere Hill.jpg|pisi|Vaade Ebavere mäelt]]
'''Pandivere kõrgustik''' on [[Põhja-Eesti]] [[kõrgustik]] ja [[maastikurajoon]]. Külgneb [[Viru lavamaa]], [[Alutaguse madalik]]u, [[Kesk-Eesti tasandik]]u ja [[Kõrvemaa]]&lt;nowiki/&gt;ga.

Kõrgustiku [[jalam]] on merepinnast umbes 80, [[nõlv]] 80–100 ja keskosa üle 100 meetri kõrgusel. Keskosa pindala on ligikaudu 1100 km². Pandivere erineb Lõuna-Eesti kõrgustikest lauge pinnamoe poolest. 

Pandivere alal oli kõrgustik juba enne [[Weichseli jäätumine|viimast jääaega]]. Tekke poolest on Pandivere sarnane [[Sakala kõrgustik|Sakala kõrgustikuga]]. Mõlemad on [[jäälahkmeala]] [[kulutuskõrgustik|kulutuskõrgustikud]] (Sakala erineb Pandiverest siin [[ürgorg]]ude rohkuse poolest). Nende vastandina on [[Otepää kõrgustik|Otepää]] ja [[Haanja kõrgustik|Haanja]] [[jää]] poolt kokku kuhjatud [[saarkõrgustik]]ud.

Pandivere pinnakate on õhem ja [[geoloogiline ehitus]] lihtsam kui lõunapoolseil [[Eesti]] kõrgustikel. Lõheliste [[lubjakivi|lubjakividega]] [[Aluspõhi|aluspõhja]] katab õhuke (2–5 m) [[kores]]erohke [[moreen]]ikiht.

Lõhelise aluspõhja ja õhukese [[pinnakate]] tõttu on Pandivere ühtlasi Eesti suurim sademevee [[infiltratsioon|infiltratsiooni]] piirkond. Sademevesi imbub seal hõlpsasti maa sisse, mistõttu ei tekki [[Vooluveekogu|vooluvetevõrku]]. Eesti [[Veestik|veestiku]] kaardil võibki selle kinnituseks täheldada, et Pandivere kõrgustiku keskosas vooluveekogud ja [[soo|sood]] peaaegu puuduvad. See piirkond on ühtlasi Eesti suurim soovaba ala. Soid on üldsegi Pandivere kõrgustiku pindalast umbes 2%, Eesti keskmisest (22%) on see suurusjärgu võrra väiksem.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=[[Nils Niitra]], [[Kadri Kuulpak]]|URL=http://pluss.postimees.ee/4172599/sada-koige-koigemat-fakti-meie-maa-ja-rahva-kohta-mis-on-eesti-hinnalisim-kunstiteos|Pealkiri=Sada kõige-kõigemat fakti meie maa ja rahva kohta: Mis on Eesti hinnalisim kunstiteos?|Väljaanne=[[Postimees]]|Väljaandja=[[AS Eesti Meedia]]}}&lt;/ref&gt; 

Suur sademevee infiltratsioon ja kõrgem maapind põhjustavad [[Põhjavesi|põhjavee]] väljumist kõrgustiku ümbruses. Pandivere ümbrus on [[Allikas|allikate]] poolest rikkaim piirkond Eestis. Seal on ka palju soid, nt [[Endla soostik]] ja [[Kõrvemaa]] sood. Kõrgustiku kirdeosa nõlv on järsem, see põhjustab põhjavee intensiivsemat väljumist [[Kunda ürgorg|Kunda ürgorus]].

Pandivere kõrgustikuga on tekke poolest seotud [[Vooremaa]] [[voor]]ed, mis asuvad kõrgustikust lõuna-kagu suunas. Voored on tekkinud jääkeelte vahele, mis ümber Pandivere aluspõhjalise kõrgustiku minnes kohtusid taas Vooremaa kohal. Seal kuhjasid nad endi vahele moreenikuhilaid, mida me tänapäeval nimetame [[voor]]teks. Pandivere ja ühtlasi Põhja-Eesti kõrgeim tipp [[Emumägi]], mille [[suhteline kõrgus]] on 79 ja [[absoluutne kõrgus]] 166 meetrit, on samuti voor.

Pandivere kõrgustikul ja Kesk-Eesti tasandikul on Eesti parimad [[Muld|mullad]]. Viljakad mullad on kõrgustiku suurim loodusrikkus. Muldade keskmine [[boniteet]] on üle 55 punkti, mistõttu võib Pandiveret nimetada Eesti viljaaidaks. Põhjaosas on levinumad [[Leostumine|leostunud]] [[rähk]]sed mullad, lõuna pool aga enam [[Leetumine|leetunud]] ja [[lõimis]]elt enamasti [[liivsavi]]st koosnevad mullad. 

Kõrgustiku lõunaosa on põhjaosast metsasem ja rabarohkem, näiteks Emumäe jalamil asuv [[Peetla raba]].

Kõrgustiku põhjaosa läbivad loode–kagusuunalised [[oos]]istikud, mille pikkus võib ulatuda 30 kilomeetrini. Tuntuim neist on [[Neeruti-Porkuni oosistik]]. Kõrgustiku servaaladel esineb [[mõhn]]astikke. 

Lubjakivide maapinnalähedus on soodustanud [[karstumine|karstumist]], mis ei ole siiski nii tugev kui [[Harju maakond|Harjumaal]] [[Kostivere karstiala]]l.

Peale ooside, mõhnade ja voorte esineb Pandivere kõrgustikul ka [[Sandurdelta|sandur-]] ja [[Glatsiofluviaalne delta|glatsiofluviaalseid deltasid]].    

Pandivere [[Kliima|kliimale]] on omane paksem ja pikema kestusega [[lumi]]kate. Pandiveres asub ainus kõrgustiku [[ilmajaam]] Eestis, mis on pikka aega katkemata siiani töötanud. [[Väike-Maarja]] ilmajaama absoluutne kõrgus on 120 meetrit üle merepinna. [[Riigi Ilmateenistus|Riigi Ilmateenistuse]] ilmajaamade vaatlusandmete põhjal on seal mõõdetud õhutemperatuuride keskmine kõige madalam. 

===Kõrgustiku kõrgemad tipud===
*[[Emumägi]] 166 m
*[[Kellavere mägi]] 156 m
*[[Ebavere mägi]] 146 m

==Vaata ka==
*[[Pandivere veekaitseala]]

== Viited ==

{{viited}}
[[Kategooria:Eesti maastikud]]
[[Kategooria:Eesti kõrgustikud]]</text>
      <sha1>aln9wnco61hnt9qof5ind7lk0ipthvx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Suur Vallrahu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>15046</id>
    <revision>
      <id>6172429</id>
      <parentid>6139654</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T07:14:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 6 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="33463" xml:space="preserve">[[Pilt:Barriere-Riff.jpg|pisi|Satelliidipilt Suure Vallrahu põhjaosast]]
[[Pilt:Blue Linckia Starfish.JPG|pisi|Meritäht [[korall]]il. Turistid pildistavad sageli riffide ilu]]
'''Suur Vallrahu''' ([[inglise keel|inglise]] ''Great Barrier Reef'') on [[korallrahu]]de süsteem või korallrahu [[Austraalia]] kirdeosas paikneva [[Queensland]]i [[rannik]]u lähedal [[Korallimeri|Korallimeres]]. See ulatub [[Torrese väin]]ast (Suure Vallrahu kõige põhjapoolsema saare [[Bramble Cay]] ning [[Paapua Uus-Guinea]] vahel) põhjas kuni nimeta läbipääsuni [[Lady Ellioti saar]]e (Suure Vallrahu kõige lõunapoolse saare) ja [[Fraseri saar]]e vahel lõunas. Lady Ellioti saar paikneb Bramble Cayst [[linnulennul]] 1915&amp;nbsp;km kagus.&lt;ref name=&quot;map&quot; /&gt;

Suure Vallrahu pikkus on 2600&amp;nbsp;km ja pindala umbes 344 400&amp;nbsp;km².&lt;ref name=&quot;Ic3pP&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;6cN0e&quot; /&gt; See koosneb 2900 korallrahust ja 900 [[saar]]est. Suure Vallrahu maailmapärandialas, mille pindala on 348 000&amp;nbsp;km², on 2900 korallrahu. Sellest jäävad välja Torrese väina vallrahude 750 korallrahu ja ajuranda.&lt;ref name=&quot;prLTO&quot; /&gt; Ta on nähtav kosmosest.&lt;ref name=&quot;nrn5a&quot; /&gt;

See on maailma suurim korallrahusüsteem&lt;ref name=&quot;UNEP&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;VrsAP&quot; /&gt; või maailma suurim korallrahu ja maailma suurim organismide valmistatud struktuur,&lt;ref name=&quot;Tdyep&quot; /&gt; mille on ehitanud miljardid pisikesed organismid, keda kutsutakse [[korallpolüübid|korallpolüüpideks]].&lt;ref name=&quot;TzYCL&quot; /&gt;

1981. aastal arvati Suur Vallrahu [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse&lt;ref name=&quot;UNEP&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Zpj8p&quot; /&gt; ning mõnikord arvatud seitsme [[looduse maailmaimed|looduse maailmaime]] hulka. Ta on looduslikult väga mitmekesine ja liigirikas.&lt;ref name=&quot;IUCN&quot; /&gt;

Suur osa vallrahust on [[Suure Vallrahu Merepark|Suure Vallrahu Merepargi]] kaitse all, mis aitab piirata inimmõjusid, sealhulgas kalapüüki ja [[turism]]i. Vallrahu ja seda ümbritsevat ökosüsteemi ohustavad ka [[äravool]], [[kliimamuutus]]ed, mis toovad endaga kaasa massilise [[korallide pleekimine|korallide pleekimise]] ja teatud liiki [[suur ogatäht|suure ogatähe]] (''Acanthaster planci'') populatsiooni tsüklilised vohamised.

[[Austraalia aborigeenid]]ele ja [[Torrese väina saarestik]]u rahvastele on Suur Vallrahu kultuuriliselt ja spirituaalselt tähtis. Nad on olnud Suure Vallrahu olemasolust pikka aega teadlikud ja seda kasutanud.

Suur Vallrahu on populaarne turistide sihtpunkt, eriti [[Whitsunday saared|Whitsunday saarte]] ja [[Cairns]]i piirkonnas. Turism on tähtis majandustegevus, mis toob piirkonnale aastas sisse 1 miljard dollarit.&lt;ref name=&quot;YihWP&quot; /&gt;

Suure Vallrahu avastas [[11. juuni]]l [[1770]] Briti meresõitja [[James Cook]], kui tema laev [[HMS Endeavour]] esimesel Lõunamere-retkel (1768–1771) seal karile jooksis.

==Geomorfoloogia==
[[Pilt:GreatBarrierReef-EO.JPG|pisi|Satelliidipilt Suurest Vallrahust Queenslandi ranniku lähedal [[Airlie Beach]]i ja [[Mackay]] piirkonnas]]
Austraalia on [[Kainosoikum|Uusaegkonnas]] hakanud [[mandrite triiv]]i tõttu liikuma põhja poole kiirusega 7&amp;nbsp;cm aastas.&lt;ref name=&quot;hopley18&quot; /&gt; Ida-Austraalias leidis aset [[tektooniline kerge]], mille tagajärjel Queenslandis nihkus [[veelahe]] 400&amp;nbsp;km sisemaa poole. Samuti oli Queenslandis sellal [[vulkaanipurse|vulkaanipurskeid]], mis põhjustasid [[basaltne laavavool|basaltseid laavavoole]], millest tekkisid [[kilpvulkaan]]id.&lt;ref name=&quot;Ci48N&quot; /&gt; Selle tagajärjel tekkis ka [[vulkaaniline saar|vulkaanilisi saari]].&lt;ref name=&quot;saared&quot; /&gt; Pärast Korallimere nõo moodustumist hakkasid seal kasvama korallrahud, kuid kuni ajani umbes 25 miljonit aastat tagasi oli Queensland veel [[parasvööde|parasvöötme]] vetes, troopikast lõuna pool, mis oli korallide kasvamiseks liiga külm.&lt;ref name=&quot;Jxn5P&quot; /&gt; Suure Vallrahu arengulugu on keerukas; pärast Queenslandi triivimist troopilistesse vetesse 24 miljonit aastat tagasi&lt;ref name=&quot;axq2S&quot; /&gt; mõjutas seda suuresti [[riff]]ide kasvamine ja kahanemine merevee taseme muutuse tõttu.&lt;ref name=&quot;mZYOv&quot; /&gt; Sealsed korallid ei kasva ülalpool merepinda ning sügavamal kui 150 meetrit, kuna nad vajavad kasvamiseks päikesevalgust.&lt;ref name=&quot;lprP1&quot; /&gt; Korallrahu läbimõõt võib aastas kasvada 1–3&amp;nbsp;cm võrra ning kõrgus 1–25&amp;nbsp;cm võrra. Veelahkmeaheliku kiire [[erosioon]] transportis jõe[[delta]]desse [[sete|setteid]], põhjustades [[meresete]]te ladestumist ja vee hägusust, ning tekitas korallide kasvuks sobimatu setterežiimi. 10 miljoni aasta eest langes merevee tase märgatavalt, mis aitas kaasa edasisele settimisele. Arvatavasti kogunes korallrahu alusmaterjal setetest, kuni selle äär oli nii kaugel, et hõljuvad setted ei takistanud enam korallide kasvu. Umbes 400 000 aastat tagasi oli iseäranis sooja [[jäävaheaeg|jäävaheaja]] tõttu merevee tase kõrgemal ja vee temperatuur muutus 4&amp;nbsp;°C võrra.&lt;ref name=&quot;lMoAM&quot; /&gt;

Praeguse Suure Vallrahu alusmaterjaliks sai Suure Veelahkmeaheliku erosiooni käigus moodustunud rannikutasandik mõnede suuremate küngastega (mõned neist vanade korallrahude&lt;ref name=&quot;Tobin&quot; /&gt; või vulkaanide jäänused&lt;ref name=&quot;saared&quot; /&gt;).&lt;ref name=&quot;hopley18&quot; /&gt; Uurimisasutus [[Reef Research Centre]] on leidnud setetest poole miljoni aasta vanuseid koralliskelette.&lt;ref name=&quot;CRC&quot; /&gt; Kuigi korallid on Suurel Vallrahul kasvanud juba 25 miljonit aastat, ei moodustanud nad varem suuri struktuurseid korallrahusid nagu tänapäeval{{lisa viide}}. Kõige varajasem tõend tänapäevasest korallrahude struktuurist pärineb Suure Vallrahu Merepargi administratsiooni ([[Great Barrier Reef Marine Park Authority]]) hinnangul 600 000 aasta tagusest ajast ning praegu elavate korallidega järjepidev korallrahu struktuur hakkas vanal platvormil kasvama umbes 20 000 aastat tagasi.&lt;ref name=&quot;Ny4iT&quot; /&gt; Ka [[Austraalia Mereteaduse Instituut]] peab praeguse korallrahu kasvamise algusajaks [[viimase jäätumise maksimum]]i. Tollal oli merevee tase praegusest 120 m võrra madalam&lt;ref name=&quot;Tobin&quot; /&gt; ning paljud kohad, millel praegu korallrahud kasvavad, olid maismaa osad{{lisa viide}}.

Merevee tase, mis 20 000 aastat tagasi tõusma hakkas, stabiliseerus 6000 aastat tagasi. Veetaseme tõustes said korallid rannikutasandiku küngastel kõrgemale kasvada. 13 000 aastat tagasi oli merevee tase ainult 60 m madalam kui tänapäeval ja korallid hakkasid kasvama ümber rannikutasandiku küngaste, millest olid selleks ajaks saanud [[mandrilava]] saared. Meretaseme jätkuva tõusu käigus jäi enamik saartest vee alla, mis võimaldas korallidel kasvada küngaste peale, nii et moodustusid praegused korallrahud ja rannikusaared. Merevee tase ei ole seal viimase 6000 aasta jooksul märgatavalt tõusnud.&lt;ref name=&quot;Tobin&quot; /&gt; Praeguste elus korallrahude vanuseks arvatakse olevat 6000–8000 aastat.&lt;ref name=&quot;CRC&quot; /&gt;

Lääne-Austraalia põhjaosas [[Kimberley]]s leiduvad Suure Vallrahuga sarnase iidse vallrahu jäänused.&lt;ref name=&quot;EuHaz&quot; /&gt;

Suure Vallrahu põhjaosas on moodustunud pikki, kitsaid ja looklevaid [[lintriff]]e (''ribbon reef'') ja [[deltariff]]e (''deltaic reef''), mida ülejäänud korallrahusüsteemis ei leidu.&lt;ref name=&quot;CRC&quot; /&gt; Kogu süsteemis ei ole ühtegi [[atoll]]i&lt;ref name=&quot;hopley7&quot; /&gt; ja mandriga ühenduses olevad korallrahud on haruldased.

Seevastu on laialt levinud [[äärisriff|äärisrifid]], mis on kõige tavalisemad Suure Vallrahu lõunaosas kõrgete saarte, näiteks Whitsunday saarte ääres. [[Laguuniriff]]e (''lagoonal reef'') leidub Suure Vallrahu lõunaosas ning kaugemas põhjaosas [[Printsess Charlotte'i laht|Printsess Charlotte'i lahes]]. Suure Vallrahu keskosas on kõige levinumad [[poolkuuriff|poolkuurifid]] (''crescentic reef''), mis esinevad näiteks [[Lizard Island]]i ümber. Poolkuuriffe leidub ka Suure Vallrahu Merepargi põhjaserval ja [[Swain Reefs]]il (20.–22. lõunalaiusel). [[Planaarriff]]e (''planar reef'') leidub Suure Vallrahu põhja- ja lõunaosas, [[Cape York]]i poolsaare lähedal, Printsess Charlotte'i lahes ja Cairnsi lähedal.&lt;ref name=&quot;Geomorphology pp.158-160&quot; /&gt;

==Ökoloogia==
[[Pilt:Coral Outcrop Flynn Reef.jpg|pisi|Värviküllased korallid Flynni rifil Cairnsi lähedal]]
Suur Vallrahu on üks liigirikkamaid piirkondi maailmas, seal elab mitmeid ohustatud ja endeemilisi liike:&lt;ref name=&quot;Vf2MV&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;GBRMPA Fauna and Flora&quot; /&gt; seal elab üle 30 liigi [[vaal]]u, [[delfiin]]e ja [[pringellased|pringellasi]], üle 350 koralliliigi, 1500 liiki kalu, 4000 liiki limuseid, 5 liiki kilpkonni ja seal pesitseb 252 linnuliiki. Suurel Vallrahul elab ka dugonge.&lt;ref name=&quot;IUCN&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;GBRMPA Fauna and Flora&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CRC species&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;MZ9XD&quot; /&gt;
[[Pilt:Turtle06.jpg|vasakul|pisi|Rohekilpkonn (''Chelonia mydas'') Suurel Vallrahul]]

Vallrahu lähedal rannikul [[mangroovid]]es ja soisel pinnal elavad soolavee krokodillid.&lt;ref name=&quot;jqsim&quot; /&gt;

Põhilised lindude pesitsuspaigad saartel asuvad Suure Vallrahu põhja- ja lõunaosades, neil pesitseb 1,4–1,7 miljon lindu.&lt;ref name=&quot;Ucx8N&quot; /&gt; Suure Vallrahu saartel on tuvastatud 2195 taimeliiki, milles kolm on endeemilised. Põhjapoolsematel saartel on 300–350 taimeliiki, mis kipuvad olema puisemad, samas kui lõunapoolsetel saartel on 200 rohtjat taime. Kõige mitmekesisem on Whitsunday regioon, kust on leitud 1141 liiki. Taimi paljundavad linnud.&lt;ref name=&quot;Flora and Fauna 5&quot; /&gt;

Suure Vallrahu soojades kuni 50 m{{lisa viide}} sügavustes vetes elutseb 17 liiki meremadusid,&lt;ref name=&quot;Flora and Fauna 2&quot; /&gt; keda leiab peamiselt vallrahu lõunaosast.
[[Pilt:Acanthurus lineatus Flynn Reef.jpg|pisi|Vöödiline kirurgkala Flynni rifil]]

Korallrahul elutseb 400 koralliliiki.&lt;ref name=&quot;CRC species&quot; /&gt; Enamik neist paljuneb [[gameedid|gameetide]] abil, paljunedes korraga massiliselt kui meretemperatuur kevadel ja suvel tõuseb. Suure Vallrahu sisemised rifid paljunevad nädala jooksul peale täiskuud oktoobris, välised rifid paljunevad novembris ja detsembris.&lt;ref name=&quot;KgJgI&quot; /&gt; Riffidel elutseb viissada vetikaliiki,&lt;ref name=&quot;CRC species&quot; /&gt; kaasaarvatud ka kolmteist liiki ''Halimeda''&lt;nowiki/&gt;'sid, mis tekitavad kuni 100 m laiusi lubjarikkaid valle, nende pinnale tekib miniökosüsteem, mida saaks võrrelda vihmametsaga.&lt;ref name=&quot;Geomorphology pp.185&quot; /&gt;

[[Suure Vallrahu maailmapärandi ala]] on jagatud 70 bioregiooniks,&lt;ref name=&quot;YuF2P&quot; /&gt; millest 30 on riffide bioregioonid.&lt;ref name=&quot;1o3Yx&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;J16Ho&quot; /&gt;

==Keskkonnaohud==
{{vaata| Suure Vallrahu keskkonnaohud}}
Kliimamuutused, saastatus, suur ogatäht ja liiga suur kalapüük on Suure Vallrahu põhilised vaenlased. Lisaks ohustavad vallrahu [[laevaõnnetus]]ed, [[õlireostus]]ed, [[troopiline tsüklon|troopilised tsüklonid]] ja korallide haigused (sealhulgas koralli pleekimine).&lt;ref name=&quot;CRC46&quot; /&gt; [[Ainuraksed|Ainurakse]] ''[[Halofolliculina corallasia]]'' põhjustatud haigus ''[[skeletal eroding band]]'' esineb 31 koralliliigil.

===Kliimamuutused===
Suure Vallrahu Merepargi töötajad peavad suurimaks ohuks vallrahule kliimamuutusi, mis põhjustab ookeanivee soojenemist, mis omakorda põhjustab korallide pleekimist.&lt;ref name=&quot;6kBrC&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;pz5tm&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KUI7w&quot; /&gt; Massiline korallide pleekimine toimus suvedel aastatel 1998, 2002 ja 2006.&lt;ref name=&quot;Ni2xn&quot; /&gt; Kardetakse, et korallide pleekimise juhtumeid hakkab toimuma iga-aastaselt.&lt;ref name=&quot;tele&quot; /&gt; Kliimamuutused mõjutavad korallide elu mitmeti – mõned kalad liiguvad mujale, kus on neile sobivam veetemperatuur. Kliimamuutused mõjutavad ka [[Kilpkonnalised|merekilpkonnade]] elukeskkonda.&lt;ref name=&quot;GBRMPAclimatechange&quot; /&gt;

===Saaste===
Järgmine mõjukas oht Suurele Vallrahule on saastumine ja veekvaliteedi langemine. Kirde-Austraalia jõed saastavad vallrahu troopiliste üleujutuste ajal. Üle 90% sellest saastest pärineb [[farm]]idest.&lt;ref name=&quot;5uxfr&quot; /&gt; Äravool farmidest on põhjustatud taimkatte vähenemisest, liigsest [[väetis]]te ja [[pestitsiidid]]e kasutamisest.

Äravoolu probleem on teravnenud rannikuäärsete [[märgalad]]e kadumise tõttu, mis toimisid loodusliku filtrina ning aitasid saasteaineid välja sõeluda.&lt;ref name=&quot;wetlands&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Brodie07&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;H6utd&quot; /&gt;

===Suur ogatäht===
[[Pilt:CrownofThornsStarfish Fiji 2005-10-12.jpg|pisi|120px|vasakul|Suur ogatäht]]
Suure ogatähe saagiks on korallpolüübid. Ogatähtede arvukuse järsk suurenemine võib korallriffe laastada. 2000. aastal suri 66% elusatest korallidest uuringuks valitud riffidel&lt;ref name=&quot;cots 1999-2000&quot; /&gt; Ogatähtede arvukuse suurenemine tundub toimuvat loomulike tsüklitena, kehvemaks muudab olukorra halb veekvaliteet ja liigne ogatähtede looduslike vaenlaste, kalade, välja püüdmine.&lt;ref name=&quot;cots 1999-2000&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Uwp2u&quot; /&gt;

===Kalastamine===
Jätkusuutmatu kohalikule merekekkonnale oluliste liikide ülepüük (nt molluskid) võib katkestada [[toiduahel]]a, mis on korallrahude elukeskkonnale väga oluline. Kalapüük mõjutab vallrahu ka paatidest lekkiva saaste tõttu. Kogemata soovimatute liikide püüdmine (nt delfiinid ja kilpkonnad) ja elukeskkonna hävitamine traalimise, ankurdamise ja võrkudega on samuti korallidele ohtlik.&lt;ref name=&quot;gsIbZ&quot; /&gt; Alates 2004. aasta keskelt on umbes kolmandik Suure Vallrahu Merepargist kaitse all, keelatud on kalastamine ilma kirjaliku loata.&lt;ref name=&quot;holI6&quot; /&gt;

===Laevandus===
[[Pilt:Great barrier oil spill march 2010.JPG|pisi|Puistlastilaev Shen Neng 1 on madalikul Suurel Vallrahul, 5. aprill 2010]]
Laevaõnnetused on üha sagenev probleem, kuna Suurt Vallrahu läbivad mitmed laevateed.&lt;ref name=&quot;GBRMPAshipping&quot; /&gt;
Kuigi tee läbi Suure Vallrahu ei ole kerge, peavad rifi [[loots]]id seda ohutumaks kui peaks tekkima mehaaniline tõrge, sest siis saab laev parandamise ajal ohutult paigal seista.&lt;ref name=&quot;reefdoco&quot; /&gt; Suure Vallrahu piirkonnas on üle 1600 teada oleva laevavraki.&lt;ref name=&quot;kHGJF&quot; /&gt;
3. aprillil 2010 sattus madalikule sütt vedav puistlastilaev Shen Neng 1,&lt;ref name=&quot;xnFUv&quot; /&gt; laevast lekkis üle nelja tonni õli ning riff sai ulatuslikke kahjustusi.&lt;ref name=&quot;WXPtz&quot; /&gt;

==Inimtegevus==
[[Pilt:Giant clam with diver.jpg|pisi|Sukelduja vaatab suurt rõõneskarpi Suurel Vallrahul]]
Suur Vallrahu on Austraalia aborigeenide ja Torrese väina saarte elanike poolt tuntud ja kasutatud. Austraalia põliselanikud on sellel alal elanud vähemalt 40 000 aastat,&lt;ref name=&quot;Emdqa&quot; /&gt; Torrese väina saarte elanikud umbes 10 000 aastat.&lt;ref name=&quot;xoqiW&quot; /&gt; Vallrahu kuulub nende umbes 70 klanni kultuuriruumi.&lt;ref name=&quot;traditionalfishing&quot; /&gt;

1768. aastal avastas [[Louis de Bougainville]] vallrahu uurimisreisi käigus, kuid ei avaldanud soovi seda prantslaste valitsemise alla kuulutada.&lt;ref name=&quot;JPj41&quot; /&gt; 11. juunil 1770 sattus Suurel Vallrahul madalikule maadeavastajast kapteni James Cooki laev Endeavour. Laev sai tugevasti kannatada. Laeva kergendamise ja [[looded|tõusu]] abil laev päästeti.&lt;ref name=&quot;cook&quot; /&gt; Üks kuulsamatest laevavrakkidest on Pandora, mis uppus 29. augustil 1791, tappes 35 inimest. Queenslandi muuseum on korraldanud arheoloogilisi uurimisi vrakil alates 1983. aastast.&lt;ref name=&quot;XfYlg&quot; /&gt; Kuna rifil atolle ei ole, siis 19. sajandil seda eriti ei uuritud.&lt;ref name=&quot;hopley7&quot; /&gt; Sel ajal koguti mõnedelt rifi saartelt [[guaano]]t ning ehitati orienteerumiseks [[majakas|tuletorne]],&lt;ref name=&quot;SXtR9&quot; /&gt; vanim neist ehitati 1844. aastal Raine'i saarele.&lt;ref name=&quot;7Q8No&quot; /&gt; 1922. aastast hakkas Suure Vallrahu Komitee tegema rifil uurimistöid.&lt;ref name=&quot;Geomorphology pp.9&quot; /&gt;

===Turism===
Tohutu suure bioloogilise mitmekesisuse, soojade selgete vete ning hea ligipääsu tõttu spetsiaalsete turismipaatide pardal on vallrahu väga populaarne turismisihtkoht, eriti sukeldujate hulgas. Turism Suurel Vallrahul on hea ligipääsetavuse tõttu koondunud Whitsundaysi ja Cairnsi piirkonda.&lt;ref name=&quot;CRC46&quot; /&gt; Mitmed Queenslandi rannikulinnad pakuvad päevaseid paadiretki. Mitmetest saartest on saanud puhkekeskused, kaasaarvatud prestiižne Lady Ellioti saar.

Kõige rohkem on vallrahul siseturismi ning külastatavaim aeg on Austraalia talv. Igal aastal külastab riffe umbes kaks miljonit inimest.&lt;ref name=&quot;BsxHH&quot; /&gt; Populaarsemad tegevused korallriffidel on [[snorgeldamine]] ja [[sukeldumine]].

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;map&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20160304192023/http://www.gbrmpa.gov.au/__data/assets/pdf_file/0003/8166/GBRMPA_Aug_09_General_Reference_A3.pdf Great Barrier Reef General Reference Map], vaadatud 14. märtsil 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UNEP&quot;&gt;UNEP World Conservation Monitoring Centre (1980). &quot;Protected Areas and World Heritage – Great Barrier Reef World Heritage Area&quot;. Department of the Environment and Heritage. Vaadatud 14. märtsil 2009.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IUCN&quot;&gt;[IUCN/UNEP. (1988). Coral Reefs of the World. IUCN, Gland, Šveits]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hopley18&quot;&gt;Hopley, lk 18&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;saared&quot;&gt;Hopley, lk 26.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tobin&quot;&gt;Tobin, Barry (1998, muudetud 2003). &quot;How the Great Barrier Reef was formed&quot;. Australian Institute of Marine Science. Vaadatud 22. novembril 2006.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CRC&quot;&gt;CRC Reef Research Centre Ltd. &quot;What is the Great Barrier Reef?&quot;. Vaadatud 28. mail 2006.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ic3pP&quot;&gt;Fodor's. [http://www.fodors.com/world/australia-and-the-pacific/australia/queensland/great-barrier-reef &quot;Great Barrier Reef Travel Guide&quot;]. Vaadatud 8. augustil 2006.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hopley7&quot;&gt;Hopley, lk 7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6cN0e&quot;&gt;Keskkonna ja Pärandi Osakond. [https://www.environment.gov.au/marine/gbr/publications/review-great-barrier-reef-marine-park-act-1975-review-panel-report &quot;Review of the Great Barrier Reef Marine Park Act 1975&quot;]. Vaadatud 2. novembril 2006.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Geomorphology pp.158-160&quot;&gt;Hopley, lk 158–160&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;prLTO&quot;&gt;Hopley, lk 1&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GBRMPA Fauna and Flora&quot;&gt;{{cite web|author=Great Barrier Reef Marine Park Authority|year=2000|title=Fauna and Flora of the Great Barrier Reef World Heritage Area|url=http://www.gbrmpa.gov.au/corp_site/info_services/publications/misc_pub/fauna_flora/|accessdate=15.11.2005|archive-date=15.11.2005|archive-url=http://pandora.nla.gov.au/pan/48197/20051115-0000/www.gbrmpa.gov.au/corp_site/info_services/publications/misc_pub/fauna_flora/|url-status=bot: unknown}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nrn5a&quot;&gt;Great Barrier Reef, east coast of Australia. [http://www.solarviews.com/eng/earthsp.htm Earth from Space]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CRC species&quot;&gt;{{cite web|author=CRC Reef Research Centre Ltd|title=Reef facts: Plants and Animals on the Great Barrier Reef|url=http://www.reef.crc.org.au/discover/plantsanimals/facts_plantanimal.htm|accessdate=14. juulil 2006}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VrsAP&quot;&gt;&quot;The Great Barrier Reef World Heritage Values&quot;. Vaadatud 3. septembril 2008.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Flora and Fauna 5&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.gbrmpa.gov.au/corp_site/info_services/publications/misc_pub/fauna_flora/appendix_05.html|title=Appendix 5- Island Flora and Fauna|year=2004|work=Fauna and Flora of the Great Barrier Reef World Heritage Area|accessdate=15.11.2005|archive-date=15.11.2005|archive-url=http://pandora.nla.gov.au/pan/48197/20051115-0000/www.gbrmpa.gov.au/corp_site/info_services/publications/misc_pub/fauna_flora/appendix_05.html|url-status=bot: unknown}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tdyep&quot;&gt;Sarah Belfield (8 February 2002). &quot;Great Barrier Reef: no buried treasure&quot;. Geoscience Australia. Vaadatud 11. juunil 2007.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Flora and Fauna 2&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.gbrmpa.gov.au/corp_site/info_services/publications/misc_pub/fauna_flora/appendix_02.html|year=2004|title=Appendix 2 – Listed Marine Species|work=Fauna and Flora of the Great Barrier Reef World Heritage Area|accessdate=15.11.2005|archive-date=15.11.2005|archive-url=http://pandora.nla.gov.au/pan/48197/20051115-0000/www.gbrmpa.gov.au/corp_site/info_services/publications/misc_pub/fauna_flora/appendix_02.html|url-status=bot: unknown}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TzYCL&quot;&gt;Sharon Guynup (4. september 2000). &quot;Australia's Great Barrier Reef&quot;. Science World. Leitud 11 juunil 2007.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Geomorphology pp.185&quot;&gt;Hopley, lk 185&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Zpj8p&quot;&gt;[http://whc.unesco.org/en/list/154 Sissekanne UNESCO saidil]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CRC46&quot;&gt;[[Vicki J. Harriott]]. [http://www.reef.crc.org.au/publications/techreport/pdf/Harriott46.pdf Marine tourism impacts and their management on the Great Barrier Reef], 2002, CRC Reef Research Centre, vaadatud 8. märtsil 2009.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YihWP&quot;&gt;Access Economics Pty Ltd (2005). &quot;Measuring the economic and financial value of the Great Barrier Reef Marine Park&quot;. Vaadatud 16. märtsil 2007. (PDF)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tele&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20071012191409/http://www.news.com.au/story/0,10117,21141105-1702,00.html?from=public_rss Fears for Great Barrier Reef]. The Daily Telegraph, 30. jaanuar 2007.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ci48N&quot;&gt;Hopley, lk 19&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GBRMPAclimatechange&quot;&gt;{{cite web |author=Great Barrier Reef Marine Park Authority|url=http://www.gbrmpa.gov.au/corp_site/info_services/science/climate_change|title=Climate change and the Great Barrier Reef|accessdate=16. märtsil 2007}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Jxn5P&quot;&gt;Hopley, lk 27&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wetlands&quot;&gt;{{cite web|author=Great Barrier Reef Marine Park Authority|title=Wetlands|url=http://www.gbrmpa.gov.au/corp_site/key_issues/water_quality/wetlands|accessdate=13. märtsil 2007}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;axq2S&quot;&gt;Hopley, lk 29&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Brodie07&quot;&gt;{{cite web |year=2007 |author=Brodie, J.|url=http://www.actfr.jcu.edu.au/idc/groups/public/documents/technical_report/jcudev_015424.pdf|title=Nutrient management zones in the Great Barrier Reef Catchment: A decision system for zone selection|publisher=Australian Centre for Tropical Freshwater Research|format=PDF|accessdate=14. märtsil 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mZYOv&quot;&gt;Hopley, lk 27–29&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cots 1999-2000&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.reef.crc.org.au/publications/techreport/techrept32.htm|title=CRC Reef Research Centre Technical Report No. 32 – Crown-of-thorns starfish(Acanthaster planci) in the central Great Barrier Reef region. Results of fine-scale surveys conducted in 1999–2000.|accessdate=7. juunil 2007}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lprP1&quot;&gt;MSN Encarta (2006). &quot;Great Barrier Reef&quot;. Great Barrier Reef. Vaadatud 11. detsembril 2006.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GBRMPAshipping&quot;&gt;{{cite web|author=Great Barrier Reef Marine Park Authority|title=Great Barrier Reef Marine Park Authority :: Shipping|url=http://www.gbrmpa.gov.au/corp_site/key_issues/water_quality/shipping|accessdate=13. märtsil 2007 |archiveurl = https://web.archive.org/web/20061002045953/http://www.gbrmpa.gov.au/corp_site/key_issues/water_quality/shipping |archivedate=2. oktoober 2006}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lMoAM&quot;&gt;Hopley, lk 37&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;reefdoco&quot;&gt;''Reef Dreams: Working The Reef'' TV documentary, [[Australian Broadcasting Commission]], broadcast 6 July 2006 [http://www.abc.net.au/tv/guide/netw/200607/programs/ZY6905A003D6072006T180400.htm]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ny4iT&quot;&gt;Great Barrier Reef Marine Park Authority (2006). &quot;A &quot;big picture&quot; view of the Great Barrier Reef&quot; (PDF). Reef Facts for Tour Guides. Vaadatud 18. juunil 2007.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;traditionalfishing&quot;&gt;{{cite web|author=Great Barrier Reef Marine Park Authority|url=http://www.gbrmpa.gov.au/corp_site/key_issues/conservation/natural_values/indigenous|archiveurl=https://web.archive.org/web/20070928021214/http://www.gbrmpa.gov.au/corp_site/key_issues/conservation/natural_values/indigenous|archivedate=28. september 2007|title=Aboriginal &amp; Torres Strait Islander Culture &amp; Dugongs and Turtles|accessdate=23. mail 2007}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EuHaz&quot;&gt;Western Australia's Department of Environment and Conservation (2007). &quot;The Devonian 'Great Barrier Reef'&quot;. Vaadatud 12. märtsil 2007.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cook&quot;&gt;[http://www.gutenberg.org/files/8106/8106-h/8106-h.htm &quot;Captain Cook's Journal During the First Voyage Round the World&quot;] Gutenberg&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vf2MV&quot;&gt;{{cite web|author=CSIRO|year=2006|title=Snapshot of life deep in the Great Barrier Reef|url=http://www.csiro.au/news/ps19x.html|accessdate=13. märtsil 2007}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Geomorphology pp.9&quot;&gt;Hopley, lk 9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MZ9XD&quot;&gt;{{cite web |author=Great Barrier Reef Marine Park Authority |url=http://www.gbrmpa.gov.au/corp_site/info_services/publications/sotr/latest_updates/marine_mammals.html |year=2004 |title=Environmental Status: Marine Mammals |work=The State of the Great Barrier Reef Report – latest updates |accessdate=29.05.2008 |archive-date=29.05.2008 |archive-url=http://pandora.nla.gov.au/pan/36632/20080529-0059/www.gbrmpa.gov.au/corp_site/info_services/publications/sotr/latest_updates/marine_mammals.html |url-status=bot: unknown }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jqsim&quot;&gt;{{cite web |author=Great Barrier Reef Marine Park Authority |year=2005 |url=http://www.gbrmpa.gov.au/corp_site/info_services/publications/sotr/latest_updates/marine_reptiles.html |title=Environmental Status: Marine Reptiles |access-date=2016-02-28 |archive-date=2008-05-29 |archive-url=http://pandora.nla.gov.au/pan/36632/20080529-0059/www.gbrmpa.gov.au/corp_site/info_services/publications/sotr/latest_updates/marine_reptiles.html |url-status=bot: unknown }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ucx8N&quot;&gt;{{cite web|author=Great Barrier Reef Marine Park Authority|url=http://www.gbrmpa.gov.au/corp_site/info_services/publications/sotr/latest_updates/seabirds.html|title=Environmental status: birds|work=The State of the Great Barrier Reef Report – latest updates|accessdate=29.05.2008|archive-date=29.05.2008|archive-url=http://pandora.nla.gov.au/pan/36632/20080529-0059/www.gbrmpa.gov.au/corp_site/info_services/publications/sotr/latest_updates/seabirds.html|url-status=bot: unknown}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KgJgI&quot;&gt;{{cite web |author=Great Barrier Reef Marine Park Authority |year=2006 |url=http://www.gbrmpa.gov.au/__data/assets/pdf_file/0005/8879/Fact_Sheet_20_Coral_Spawning.pdf|title=Information Fact Sheets No.20 Coral Spawning|format=PDF|accessdate=27. mail 2007|archiveurl=https://web.archive.org/web/20070614223743/http://www.gbrmpa.gov.au/__data/assets/pdf_file/0005/8879/Fact_Sheet_20_Coral_Spawning.pdf|archivedate=14.06.2007}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YuF2P&quot;&gt;Great Barrier Reef Marine Park Authority. &quot;Representative Areas in the Marine Park&quot;. Vaadatud 23. märtsil 2007.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1o3Yx&quot;&gt;Great Barrier Marine Park Authority. &quot;Protecting the Bioregions of the Great Barrier Reef&quot;.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;J16Ho&quot;&gt;Great Barrier Reef Marine Park Authority. &quot;Bio-region Information Sheets&quot;. Vaadatud 23. märtsil 2007.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6kBrC&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.150.theage.com.au/view_bestofarticle.asp?straction=update&amp;inttype=1&amp;intid=1850|title=Global climate change, the Great Barrier Reef and our obligations|publisher=The National Forum|accessdate=26. septembril 2007|date=19. november 2004|author=Rothwell, Don; Stephens, Tim}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pz5tm&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.gbrmpa.gov.au/corp_site/info_services/publications/misc_pub/climate_change_vulnerability_assessment/our_changing_climate|title=Our changing climate|accessdate=26. septembril 2007|author=Great Barrier Reef Marine Park Authority|archive-date=2007-10-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20071029074337/http://www.gbrmpa.gov.au/corp_site/info_services/publications/misc_pub/climate_change_vulnerability_assessment/our_changing_climate}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KUI7w&quot;&gt;{{cite web|url=http://scienceandpublicpolicy.org/images/stories/press_releases/monckton-response-to-gore-errors.pdf|title=35 Inconvenient Truths, The errors in Al Gore’s movie|publisher=Science &amp; Public Policy Institute|accessdate=25. märtsil 2010|date=18. oktoober 2007|author=Monckton, Christopher}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ni2xn&quot;&gt;{{cite web|author=Australian Institute of Marine Science|title=Coral bleaching events|url=http://www.aims.gov.au/docs/research/climate-change/coral-bleaching/bleaching-events.html|accessdate=28.02.2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5uxfr&quot;&gt;{{cite web|year=2003|url=http://www.epa.qld.gov.au/register/p01258bs.pdf|title=Coastal water quality |work=The State of the Environment Report Queensland 2003 |publisher=Environment Protection Agency Queensland|format=PDF|accessdate=7. juunil 2007|archiveurl=https://web.archive.org/web/20070614223713/http://www.epa.qld.gov.au/register/p01258bs.pdf|archivedate=14. juuni 2007}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;H6utd&quot;&gt;{{cite web|author=Australian Government Productivity Commission|year=2003|title=Industries, Land Use and Water Quality in the Great Barrier Reef Catchment – Key Points|url=http://www.pc.gov.au/projects/study/gbr/docs/finalreport/keypoints|accessdate=14. märtsil 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Uwp2u&quot;&gt;{{cite web|author=RRC Reef Research Centre|title=Crown-of-thorns starfish on the Great Barrier Reef|url=http://www.reef.crc.org.au/publications/brochures/COTS_web_Nov2003.pdf|accessdate=28. augustil 2006}} (PDF)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gsIbZ&quot;&gt;{{cite web|author=CSIRO Marine Research|year=1998|title=Environmental Effects of Prawn Trawling|url=http://www.marine.csiro.au/LeafletsFolder/26trawl/26.html|archiveurl=https://web.archive.org/web/20080125100359/http://www.marine.csiro.au/LeafletsFolder/26trawl/26.html|archivedate=25. jaanuar 2008|accessdate=28. mail 2006}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;holI6&quot;&gt;{{cite web|author=Great Barrier Reef Marine Park Authority|title=Marine Park Zoning|url=http://www.gbrmpa.gov.au/corp_site/management/zoning/|accessdate=6.08.2006|archive-date=2006-08-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20060806153247/http://www.gbrmpa.gov.au/corp_site/management/zoning/}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kHGJF&quot;&gt;{{cite web|author=Environmental Protection Agency/Queensland Parks and Wildlife Services |title=About the Reef |url=http://www.epa.qld.gov.au/environmental_management/coast_and_oceans/great_barrier_reef/about_the_reef/|accessdate=23. märtsil 2007|archiveurl = https://web.archive.org/web/20070815194214/http://www.epa.qld.gov.au/environmental_management/coast_and_oceans/great_barrier_reef/about_the_reef/ |archivedate=15. august 2007|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xnFUv&quot;&gt;{{cite web|title=Marine Safety Investigation Report – Preliminary – Independent investigation into the grounding of the Chinese registered bulk carrier Shen Neng 1 at Douglas Shoal, Queensland, on 3 April 2010|url=http://atsb.gov.au/publications/investigation_reports/2010/mair/274-mo-2010-003.aspx|date=15. aprill 2010|publisher=[[Australian Transport Safety Bureau]]|accessdate=14. mail 2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WXPtz&quot;&gt;{{cite web|title=Coal being removed at sea from stricken Shen Neng 1 carrier|url=http://www.theaustralian.com.au/news/breaking-news/coal-being-removed-at-sea-from-stricken-shen-neng-1-carrier/story-fn3dxity-1225865823693|date=13. mai 2010|accessdate=14. mail 2010|publisher=News Ltd|work=The Australian}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Emdqa&quot;&gt;{{cite web|author=Great Barrier Reef Marine Park Authority|date=2006|title=Fact Sheet No. 4 – Aboriginal and Torres Strait Islander People and the Great Barrier Reef. Region|url=http://www.gbrmpa.gov.au/__data/assets/pdf_file/0009/2142/Fact_Sheet_04_IPLU.pdf|accessdate=28. mail 2006|archiveurl=https://web.archive.org/web/20070614223725/http://www.gbrmpa.gov.au/__data/assets/pdf_file/0009/2142/Fact_Sheet_04_IPLU.pdf|archivedate=14.06.2007}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xoqiW&quot;&gt;{{cite web|author=Great Barrier Reef Marine Park Authority|title=reefED – GBR Traditional Owners|url=http://www.reefed.edu.au/home/explorer/hot_topics/gbr_traditional_owners|accessdate=14. märtsil 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JPj41&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.aims.gov.au/pages/reflib/af25/af25y-01.html#1700|title=A history of exploration and research on the Great Barrier Reef|last=Bell|first=Peter|publisher=Australian Institute of Marine Science|accessdate=16.10.2009|archive-date=2009-10-16|archive-url=https://web.archive.org/web/20091016034528/http://www.aims.gov.au/pages/reflib/af25/af25y-01.html#1700}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XfYlg&quot;&gt;{{cite web| author=Queensland Museum|title=HMS Pandora| url=http://www.qm.qld.gov.au/features/pandora/pandora.asp|accessdate=16.12.2006|archive-date=2006-12-16|archive-url=https://web.archive.org/web/20061216105616/http://www.qm.qld.gov.au/features/pandora/pandora.asp}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SXtR9&quot;&gt;Hopley, lk 452&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7Q8No&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.epa.qld.gov.au/environmental_management/coast_and_oceans/great_barrier_reef/raine_island_corporation/|title=Raine Island Corporation|accessdate=20. novembril 2007|archiveurl = https://web.archive.org/web/20071102095426/http://www.epa.qld.gov.au/environmental_management/coast_and_oceans/great_barrier_reef/raine_island_corporation/ |archivedate=2. november 2007|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BsxHH&quot;&gt;{{cite web|author=Great Barrier Reef Marine Park Authority|title=Number of Tourists Visiting The Great Barrier Reef Marine Park| url=http://www.gbrmpa.gov.au/corp_site/key_issues/tourism/gbr_visitation/numbers|accessdate=2.10.2006|archive-date=2006-10-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20061002044122/http://www.gbrmpa.gov.au/corp_site/key_issues/tourism/gbr_visitation/numbers}}&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
*{{cite book|last = Hopley|url=http://books.google.com/books?id=omr72hD6dvQC&amp;printsec=frontcover|first = David|coauthors = Smithers, Scott G.; Parnell, Kevin E.|title = The geomorphology of the Great Barrier Reef: development, diversity, and change|year = 2007|publisher = Cambridge University Press|isbn = 0521853028}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Great Barrier Reef}}
* [http://www.gbrmpa.gov.au/ Suure Vallrahu rahvuspargi koduleht] (''inglise keeles'')

{{Coordinate |type=isle |region=AU-QLD}}

[[Kategooria:Loodusmälestised]]
[[Kategooria:Austraalia geograafia]]</text>
      <sha1>4juvwugnbu6glenkbk9eusnmk6pmjz6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tselluloos</title>
    <ns>0</ns>
    <id>15253</id>
    <revision>
      <id>6172020</id>
      <parentid>6169103</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:07:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nimelik</username>
        <id>60716</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7865" xml:space="preserve">[[Pilt:Cellulose Sessel.svg|pisi|Tselluloosi [[molekul]]i struktuur: näha on kaks [[elementaarlüli]], mis on ühendunud &amp;beta;-1,4-glükosiidse sidemega]]
[[Pilt:Cellulose strand.svg|pisi|Molekulisisesed ja molekulidevahelised [[vesinikside]]med (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselloloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus]]
'''Tselluloos''' on looduslik [[kiudaine]] taimede [[rakukest]]ades esinev hargnemata ahelaga [[polüsahhariid]] (süsivesik), mis koosneb [[glükoos]]imolekulidest, täpsemalt [[glükoos|&amp;beta;-D-glükopüranoosi]] monomeeridest, mis on omavahel ühendunud &amp;beta;-1,4-[[glükosiidne side|glükosiidsete sidemete]] kaudu. Mõistet &quot;tselluloos&quot; kasutatakse nii looduses taimede rakukestades esineva tselluloosi kui ka tööstuslikult taimsest materjalist (põhiliselt puidust) eraldatud tselluloosi kohta.

Tselluloosi ehitust kirjeldab [[keemiline valem|valem]] ([[Süsinik|C]]&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;[[Vesinik|H]]&lt;sub&gt;10&lt;/sub&gt;[[Hapnik|O]]&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;)&lt;sub&gt;n&lt;/sub&gt;, kus n ([[elementaarlüli]]de arv) on 7000 – 15 000. Tselluloos on kristalne, tugev ja raskesti [[hüdrolüüs]]itav [[glükoos]]i [[homopolümeer]].

==Looduses==

Taimedele annab põhiliselt tugevuse rakukestade ehitusmaterjaliks olev tselluloos, mille struktuur on suhteliselt jäik. Tselluloos on kõige levinum orgaaniline aine Maal, moodustades keskmiselt 33% taimsest materjalist. Vähemal määral leidub seda kõigi seente ja bakterite rakukestades. Tselluloosi sisaldus [[puuvill]]as on 90%, [[puit|puidus]] 40–50%, [[kanep]]is 75%, õlgedes ja pilliroovartes umbes 36%. Tselluloos kui tööstuslikult toodetav tehniline [[kiudaine]] (85–95% tselluloosi) saadakse taimedest; puit on [[tselluloosi- ja paberitööstus]]e lähtematerjal.&lt;ref&gt;[http://www.kk.ttu.ee/puit/Puittoodete_tehnoloogia/Tselluloosi_tehnoloogia.pdf .&quot;Tselluloosi tehnoloogia&quot;]&lt;/ref&gt;

Inimesed ja paljud loomad ei ole võimelised tselluloosi seedima, kuna neil puudub vajalik [[ensüüm]], mis kiirendaks tselluloosi molekuli lagunemist (veekeskkonnas) ehk teostaks [[ensümaatiline hüdrolüüs|ensümaatilist hüdrolüüsi]]. Kuna tselluloos, samuti [[kitiin]] on ensüümide jaoks raskesti lagundatavad nimetatakse neid ka tõrksateks polüsahhariidideks. Kuid näiteks [[termiit]]ide ja [[mäletsejad|mäletsejate]] seedetraktis olevad [[bakter]]id toodavad selleks vajalikke ensüüme. Looduslikult, [[evolutsioon]]is pole tselluloosi lagundamiseks tekkinud ühte niiöelda superensüümi, mis saaks iseseisvalt tselluloosi lagundamisega hakkama. Evolutsioonis on valitud teine tee, kus tõrksate polüsahhariidide lagundamiseks kasutatakse erinevate ensüümide koostoimet ehk [[sünergia]]t. Selline sünergia on endo- ja eksotüüpi ensüümide vahel, samuti on sünergism näiteks lignotselluloosi puhul tselluloosil, hemitselluloosil ja ligniinil aktiivsete ensüümide vahel.

Tselluloos koos teiste taimsete orgaaniliste ainetega ([[hemitselluloos]], [[ligniin]] jt) on oluline taastuv loodusressurss. Üks osa sellest ressursist läheb looduse [[aineringe]]sse [[lagundajad|lagundajate]] osalusel. [[Süsinikuringe]] säilimiseks vajalik tselluloosi [[lagunemisreaktsioon|lagunemine]] toimub spetsiifiliste [[seened| seente]] ja bakterite elutegevuse tulemusena, seda põhjustavad  [[ensüüm]]id, mida nimetatakse [[tsellulaas]]ideks ja mis [[hüdrolüüs]]ivad tselluloosi [[glükoos]]ini. Teine osa kasutatakse [[energia]]allikana, ehk põletatakse [[kütus]]ena. Kolmas, väiksem osa kasutatakse [[keemiatööstus]]e lähtematerjalina.

==Keemilised omadused==
[[Pilt:Nitrocellulose burning on hand.jpg|pisi|Tselluloosi lämmastikhappeestrid on tuntud [[nitrotselluloosid]]ena, mis on kergestisüttivad ja plahvatuslikult põlevad ained]]
Tselluloos on vees lahustumatu hargnemata struktuuriga [[polüsahhariid]]. Täpsemalt, rohkem kui kuuest glükoosiühikust koosnevad tselluloosiahela osad on vees lahustumatud. [[Vesinikside]]mete kaudu on tselluloosi molekulid liitunud kimpudeks, mis annab struktuurile täiendava tugevuse. Sellel ei ole [[sulamistemperatuur]]i, üle 300&amp;nbsp;°C laguneb. Tselluloosi makromolekul hüdrolüüsub kontsentreeritud [[tugevad happed|mineraalhapetes]], kuid [[leelis]]te suhtes on püsiv.

See on perspektiivne taastuv algmaterjal [[keemiatööstus]]ele, mida arendatakse kahes põhisuunas:
*tselluloosi [[polümeer]]sete [[molekul]]ide destruktsioon [[glükoos]]iks. Tselluloos [[hüdrolüüs]]ub [[väävelhape|väävelhappe]] juuresolekul ja moodustab [[glükoos]]i. Sellel reaktsioonil põhineb tselluloosi kasutamine lähteainena tööstusliku glükoosi ja [[etanool|piirituse]] tootmisel. [[Lignotselluloos]] on perspektiivne lähtematerjal [[bioetanool]]i või [[biobutanool]]i tootmiseks, kuid senised eeltöötlus- ja [[fermentatsioon]]itehnoloogiad vajavad täiustamist.
*tselluloosi polümeersete molekulide [[derivatiseerimine]]. Tselluloosi ahelates esinevad [[hüdroksüülrühm]]ad (–OH) saab osaliselt või täielikult (loetakse asendusi ühe [[elementaarlüli]] kohta) asendada ja saadakse uute omadustega [[derivaat|derivaadid]], põhiliselt tselluloosi [[estrid]] ja tselluloosi [[eetrid]]. Näiteks [[atsetüültselluloos]] ja [[triatsetüültselluloos]], [[nitrotselluloos]], metüül- ja etüültselluloos jpt. Erinevalt [[tärklis]]est reageerib tselluloos tugevate hapetega (näiteks [[lämmastikhape|lämmastikhappega]]) ja moodustab [[nitrotselluloosid|mono-, di-, trinitrotselluloosi]]. Neist viimase, mis on tuntud [[lõhkeaine]], valmistamisel kasutatakse puuvilla (90% tselluloos).

==Tselluloosi tehnoloogia==
[[Pilt:Kehra tselluloositehas talvel.JPG|pisi|Kehra tselluloositehas talvel]]
{{Main|Tselluloosi- ja paberitööstus}}
Tselluloos kui tehniline [[kiudaine]] saadakse [[tselluloosi- ja paberitööstus]]tes [[puit|puidust]].
*Puidu eeltöötlus: koorimine, laastu valmistamine
*Keet: sulfaatkeet või sulfitkeet või leeliskeet
*Tselluloosi järeltöötlus: pesemine, sorteerimine, pleegitamine, kuivatamine

Olulisemad tselluloosisaadused:
*[[paber]] ja [[papp]]
*[[atsetüültselluloos]]
*[[triatsetüültselluloos]]
*[[nitrotselluloos]]
*[[ksantogenaattselluloos]], sellest saadakse [[viskooskiud]]u
*[[karboksümetüültselluloos]]
*[[tsellofaan]]

Eestis toodetakse pleegitamata sulfaattselluloosi Kehras Tolaram Grupile kuuluvas ettevõttes Horizon Pulp&amp;Paper (asutatud 1938) ja Kundas asuvas haavapuitmassi tehases AS Estonian Cell (alustas 2006).&lt;ref&gt;[http://www.estoniancell.ee/index.php?page=753&amp;lang=est AS Estonian Cell]&lt;/ref&gt;

[[Atsetüültselluloos]] ja [[triatsetüültselluloos]] ehk tselluloosi etaanhappe[[estrid]] saadakse [[äädikhape|jää-äädikhappe]] või [[äädikhappeanhüdriid]]i toimel tselluloosile [[katalüsaator]]i ([[tugevad happed|tugeva mineraalhappe]]) manulusel, nimetatakse [[atsetüülimine]]. Atsetaattselluloos on atsetaatkiu, kilede, elektriisolatsioonimaterjalide jm tootmise lähteaine.

Alates 1970. aastate lõpust on tuntud tselluloosist saadav [[nanotselluloos]]. Selle kui spetsiifilise materjali mehaanilised omadused, kilemoodustumise võime, [[viskoossus]] ja [[biolagunemine|biolagunevus]] on paljulubavad mitmesugusteks rakendusteks elektroonikas, meditsiinis jm.

== Vaata ka ==
*[[Hemitselluloos]]
*[[Tselluloosi- ja paberitööstus]]
*[[Rakukest]]
*[[Lignotselluloos]]

== Kirjandus ==
* &quot;Eesti Vabariigi preemiad&quot;, [[Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus]] 2022, (lk 110-129 [[Priit Väljamäe]] uurimistööst: &quot;Tõrksate polüsahhariidide ensümaatilisest lagundamisest&quot;); ISSN 1406-2321 (trükiväljaanne), ISSN 2674-3019 (võrguväljaanne). [https://www.akadeemia.ee/publication/eesti-vabariigi-preemiad-2022/]

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
{{viited}}
*[https://tymri.ut.ee/et/sisu/tselluloosi-uurimisgrupp] Tselluloosi uurimisgrupp [[TÜMRI]]s.

[[Kategooria:Paber]]
[[Kategooria:Polüsahhariidid]]</text>
      <sha1>3n4des57v2zvs68e6tkc9xfum7wlejw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172103</id>
      <parentid>6172020</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:10:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nimelik</username>
        <id>60716</id>
      </contributor>
      <comment>/* Looduses */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7880" xml:space="preserve">[[Pilt:Cellulose Sessel.svg|pisi|Tselluloosi [[molekul]]i struktuur: näha on kaks [[elementaarlüli]], mis on ühendunud &amp;beta;-1,4-glükosiidse sidemega]]
[[Pilt:Cellulose strand.svg|pisi|Molekulisisesed ja molekulidevahelised [[vesinikside]]med (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselloloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus]]
'''Tselluloos''' on looduslik [[kiudaine]] taimede [[rakukest]]ades esinev hargnemata ahelaga [[polüsahhariid]] (süsivesik), mis koosneb [[glükoos]]imolekulidest, täpsemalt [[glükoos|&amp;beta;-D-glükopüranoosi]] monomeeridest, mis on omavahel ühendunud &amp;beta;-1,4-[[glükosiidne side|glükosiidsete sidemete]] kaudu. Mõistet &quot;tselluloos&quot; kasutatakse nii looduses taimede rakukestades esineva tselluloosi kui ka tööstuslikult taimsest materjalist (põhiliselt puidust) eraldatud tselluloosi kohta.

Tselluloosi ehitust kirjeldab [[keemiline valem|valem]] ([[Süsinik|C]]&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;[[Vesinik|H]]&lt;sub&gt;10&lt;/sub&gt;[[Hapnik|O]]&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;)&lt;sub&gt;n&lt;/sub&gt;, kus n ([[elementaarlüli]]de arv) on 7000 – 15 000. Tselluloos on kristalne, tugev ja raskesti [[hüdrolüüs]]itav [[glükoos]]i [[homopolümeer]].

==Looduses ja tööstuses==

Taimedele annab põhiliselt tugevuse rakukestade ehitusmaterjaliks olev tselluloos, mille struktuur on suhteliselt jäik. Tselluloos on kõige levinum orgaaniline aine Maal, moodustades keskmiselt 33% taimsest materjalist. Vähemal määral leidub seda kõigi seente ja bakterite rakukestades. Tselluloosi sisaldus [[puuvill]]as on 90%, [[puit|puidus]] 40–50%, [[kanep]]is 75%, õlgedes ja pilliroovartes umbes 36%. Tselluloos kui tööstuslikult toodetav tehniline [[kiudaine]] (85–95% tselluloosi) saadakse taimedest; puit on [[tselluloosi- ja paberitööstus]]e lähtematerjal.&lt;ref&gt;[http://www.kk.ttu.ee/puit/Puittoodete_tehnoloogia/Tselluloosi_tehnoloogia.pdf .&quot;Tselluloosi tehnoloogia&quot;]&lt;/ref&gt;

Inimesed ja paljud loomad ei ole võimelised tselluloosi seedima, kuna neil puudub vajalik [[ensüüm]], mis kiirendaks tselluloosi molekuli lagunemist (veekeskkonnas) ehk teostaks [[ensümaatiline hüdrolüüs|ensümaatilist hüdrolüüsi]]. Kuna tselluloos, samuti [[kitiin]] on ensüümide jaoks raskesti lagundatavad nimetatakse neid ka tõrksateks polüsahhariidideks. Kuid näiteks [[termiit]]ide ja [[mäletsejad|mäletsejate]] seedetraktis olevad [[bakter]]id toodavad selleks vajalikke ensüüme. Looduslikult, [[evolutsioon]]is pole tselluloosi lagundamiseks tekkinud ühte niiöelda superensüümi, mis saaks iseseisvalt tselluloosi lagundamisega hakkama. Evolutsioonis on valitud teine tee, kus tõrksate polüsahhariidide lagundamiseks kasutatakse erinevate ensüümide koostoimet ehk [[sünergia]]t. Selline sünergia on endo- ja eksotüüpi ensüümide vahel, samuti on sünergism näiteks lignotselluloosi puhul tselluloosil, hemitselluloosil ja ligniinil aktiivsete ensüümide vahel.

Tselluloos koos teiste taimsete orgaaniliste ainetega ([[hemitselluloos]], [[ligniin]] jt) on oluline taastuv loodusressurss. Üks osa sellest ressursist läheb looduse [[aineringe]]sse [[lagundajad|lagundajate]] osalusel. [[Süsinikuringe]] säilimiseks vajalik tselluloosi [[lagunemisreaktsioon|lagunemine]] toimub spetsiifiliste [[seened| seente]] ja bakterite elutegevuse tulemusena, seda põhjustavad  [[ensüüm]]id, mida nimetatakse [[tsellulaas]]ideks ja mis [[hüdrolüüs]]ivad tselluloosi [[glükoos]]ini. Teine osa kasutatakse [[energia]]allikana, ehk põletatakse [[kütus]]ena. Kolmas, väiksem osa kasutatakse [[keemiatööstus]]e lähtematerjalina.

==Keemilised omadused==
[[Pilt:Nitrocellulose burning on hand.jpg|pisi|Tselluloosi lämmastikhappeestrid on tuntud [[nitrotselluloosid]]ena, mis on kergestisüttivad ja plahvatuslikult põlevad ained]]
Tselluloos on vees lahustumatu hargnemata struktuuriga [[polüsahhariid]]. Täpsemalt, rohkem kui kuuest glükoosiühikust koosnevad tselluloosiahela osad on vees lahustumatud. [[Vesinikside]]mete kaudu on tselluloosi molekulid liitunud kimpudeks, mis annab struktuurile täiendava tugevuse. Sellel ei ole [[sulamistemperatuur]]i, üle 300&amp;nbsp;°C laguneb. Tselluloosi makromolekul hüdrolüüsub kontsentreeritud [[tugevad happed|mineraalhapetes]], kuid [[leelis]]te suhtes on püsiv.

See on perspektiivne taastuv algmaterjal [[keemiatööstus]]ele, mida arendatakse kahes põhisuunas:
*tselluloosi [[polümeer]]sete [[molekul]]ide destruktsioon [[glükoos]]iks. Tselluloos [[hüdrolüüs]]ub [[väävelhape|väävelhappe]] juuresolekul ja moodustab [[glükoos]]i. Sellel reaktsioonil põhineb tselluloosi kasutamine lähteainena tööstusliku glükoosi ja [[etanool|piirituse]] tootmisel. [[Lignotselluloos]] on perspektiivne lähtematerjal [[bioetanool]]i või [[biobutanool]]i tootmiseks, kuid senised eeltöötlus- ja [[fermentatsioon]]itehnoloogiad vajavad täiustamist.
*tselluloosi polümeersete molekulide [[derivatiseerimine]]. Tselluloosi ahelates esinevad [[hüdroksüülrühm]]ad (–OH) saab osaliselt või täielikult (loetakse asendusi ühe [[elementaarlüli]] kohta) asendada ja saadakse uute omadustega [[derivaat|derivaadid]], põhiliselt tselluloosi [[estrid]] ja tselluloosi [[eetrid]]. Näiteks [[atsetüültselluloos]] ja [[triatsetüültselluloos]], [[nitrotselluloos]], metüül- ja etüültselluloos jpt. Erinevalt [[tärklis]]est reageerib tselluloos tugevate hapetega (näiteks [[lämmastikhape|lämmastikhappega]]) ja moodustab [[nitrotselluloosid|mono-, di-, trinitrotselluloosi]]. Neist viimase, mis on tuntud [[lõhkeaine]], valmistamisel kasutatakse puuvilla (90% tselluloos).

==Tselluloosi tehnoloogia==
[[Pilt:Kehra tselluloositehas talvel.JPG|pisi|Kehra tselluloositehas talvel]]
{{Main|Tselluloosi- ja paberitööstus}}
Tselluloos kui tehniline [[kiudaine]] saadakse [[tselluloosi- ja paberitööstus]]tes [[puit|puidust]].
*Puidu eeltöötlus: koorimine, laastu valmistamine
*Keet: sulfaatkeet või sulfitkeet või leeliskeet
*Tselluloosi järeltöötlus: pesemine, sorteerimine, pleegitamine, kuivatamine

Olulisemad tselluloosisaadused:
*[[paber]] ja [[papp]]
*[[atsetüültselluloos]]
*[[triatsetüültselluloos]]
*[[nitrotselluloos]]
*[[ksantogenaattselluloos]], sellest saadakse [[viskooskiud]]u
*[[karboksümetüültselluloos]]
*[[tsellofaan]]

Eestis toodetakse pleegitamata sulfaattselluloosi Kehras Tolaram Grupile kuuluvas ettevõttes Horizon Pulp&amp;Paper (asutatud 1938) ja Kundas asuvas haavapuitmassi tehases AS Estonian Cell (alustas 2006).&lt;ref&gt;[http://www.estoniancell.ee/index.php?page=753&amp;lang=est AS Estonian Cell]&lt;/ref&gt;

[[Atsetüültselluloos]] ja [[triatsetüültselluloos]] ehk tselluloosi etaanhappe[[estrid]] saadakse [[äädikhape|jää-äädikhappe]] või [[äädikhappeanhüdriid]]i toimel tselluloosile [[katalüsaator]]i ([[tugevad happed|tugeva mineraalhappe]]) manulusel, nimetatakse [[atsetüülimine]]. Atsetaattselluloos on atsetaatkiu, kilede, elektriisolatsioonimaterjalide jm tootmise lähteaine.

Alates 1970. aastate lõpust on tuntud tselluloosist saadav [[nanotselluloos]]. Selle kui spetsiifilise materjali mehaanilised omadused, kilemoodustumise võime, [[viskoossus]] ja [[biolagunemine|biolagunevus]] on paljulubavad mitmesugusteks rakendusteks elektroonikas, meditsiinis jm.

== Vaata ka ==
*[[Hemitselluloos]]
*[[Tselluloosi- ja paberitööstus]]
*[[Rakukest]]
*[[Lignotselluloos]]

== Kirjandus ==
* &quot;Eesti Vabariigi preemiad&quot;, [[Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus]] 2022, (lk 110-129 [[Priit Väljamäe]] uurimistööst: &quot;Tõrksate polüsahhariidide ensümaatilisest lagundamisest&quot;); ISSN 1406-2321 (trükiväljaanne), ISSN 2674-3019 (võrguväljaanne). [https://www.akadeemia.ee/publication/eesti-vabariigi-preemiad-2022/]

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
{{viited}}
*[https://tymri.ut.ee/et/sisu/tselluloosi-uurimisgrupp] Tselluloosi uurimisgrupp [[TÜMRI]]s.

[[Kategooria:Paber]]
[[Kategooria:Polüsahhariidid]]</text>
      <sha1>nml8if6tlo8kxegh5xuyoazrm9yjrg8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Putukate loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>15338</id>
    <revision>
      <id>6172538</id>
      <parentid>6170283</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T11:42:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* K */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="45607" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[putukad|putukate]] [[liik (bioloogia)|liik]]e ja teisi [[takson]]eid. 


__NOTOC__{{tähed}}
==A==
*[[aardlane]] (''Buprestis''), perekond, sgk [[hundlased]]
*[[aasakaruslane]] (''Diacrisia sannio''), sgk [[karuslased]], Euroopas ja Aasias, Eestis tavaline
*[[aasasilmik]] (''Coenonympha''), perekond, sgk [[koerlibliklased]]
*[[aasa-verikireslane]] (''Zygaena lonicerae''), sgk [[kireslased]], Euroopas, Eestis tavaline
*[[aasaöölane]] (''Callistege mi''), sgk [[öölased]], Eestis tavaline
*[[aasia arlekiinlepatriinu]] (''Harmonia axyridis''), sgk [[lepatriinulased]], Eestis invasiivne võõrliik   
*[[aasia puidusikk]] (''Anoplophora glabripennis''), sgk [[siklased]]
*''[[Aedes aegypti]]'', sgk [[pistesääsklased]]
*''[[Aedes albopictus]]'', sgk [[pistesääsklased]]
*[[aedkimalane]] (''Bombus hortorum''), sgk [[mesilaslased]]
*''[[Aglais ichnusa]]'' (''Nymphalis ichnusa'', ''Aglais urticae ichnusa''), sgk [[koerlibliklased]], Sardiinias ja Korsikal
*[[ahassirts]] (''Tetrix subulata''), sgk [[sirtslased]]
*[[ahhaat-udeselg]] (''Habrosyne pyritoides''), sgk [[udeselglased]]
*[[aia-eistekedrik]] (''Pharmacis lupulina'', sünonüüm ''Korscheltellus lupulinus''), sgk [[eistekedriklased]]
*[[aia-karussääsk]] (''Bibio hortulanus''), sgk [[karussääsklased]]
*''[[Anaceratagallia estonica]]'', sgk [[lehetirtlased]]
*''[[Anopheles gambiae]]'', sgk [[pistesääsklased]]
*''[[Anopheles stephensi]]'', sgk [[pistesääsklased]]
*''[[Anophthalmus hitleri]]'', sgk [[jooksiklased]], [[Sloveenia]] koobastes
*''[[Apis mellifera iberiensis]]'', [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]]
*[[apollo (perekond)|apollo]] (''Parnassius''), perekond, sgk [[ratsulibliklased]]
*[[arukuklane]] (''Formica rufa''), sgk [[sipelglased]]
*[[astelpaju-kirikärbes]] (''Rhagoletis batava''), sgk [[kirjutiiblased]]
*[[astlalised]] (''Aculeata'')

==B==
*''[[Bupalini]]'', triibus, sgk [[vaksiklased]]

==C==
*''[[Capniidae]]'', sugukond
*''[[Coscinocera]]'', perekond, sgk [[paabusilmlased]]
*''[[Coscinocera hercules]]'', sgk [[paabusilmlased]], Austraalias ja Paapua Uus-Guineas
*''[[Crambidae]]'', sugukond
*''[[Culex quinquefasciatus]]'', sgk [[pistesääsklased]]

==D==
==E==
*[[ebakilptäilased]] (''Coccidae''), sugukond
*[[ehmes-pehmekoor]] (''Cantharis nigricans''), sgk [[pehmekoorlased]]
*[[ehmestiivalised]] (''Trichoptera''), selts
*[[eremiitpõrnikas]] (''Osmoderma eremita''), sgk [[põrniklased]]
*[[eristiivalised]] (''Anisoptera''), alamselts
*[[euroopa laulusääsk]] (''Culiseta annulata''), sgk [[pistesääsklased]]
*[[euroopa metsaprussakas]] (''Ectobius sylvestris''), sgk ''[[Ectobiidae]]''
*[[euroopa tumemesilane]] (''Apis mellifera mellifera''), [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]]

==F==
*[[Frégate'i süsik]] (''Polposipus herculeanus''), sgk [[süsiklased]]

==G==
* ''[[Gerromorpha]]'', infraselts

==H==
* [[haak-pisiöölane]] (''Deltote uncula'')
* [[haava-keerukärsakas]] (''Byctiscus populi'')
* [[haava-kevadvaksik]] (''Archiearis notha'')
* [[haava-kiirtutlane]] (''Pheosia tremulae'')
* [[haava-liipvaksik]] (''Trichopteryx carpinata'')
* [[haava-noolöölane]] (''Acronicta megacephala'')
* [[haava-võsaöölane]] (''Amphipyra perflua'')
* [[haava-äärisvaksik]] (''Epione vespertaria'')
* [[haavaharpia]] (''Furcula bifida'')
*[[haavalumik]] (''Limenitis populi''), sgk [[koerlibliklased]] 
*[[habesääsklased]] (''Ceratopoginidae''), sugukond
*''[[Haemagogus]]'', perekond, sgk [[pistesääsklased]]
*[[hahkkaruslane]] (''Phragmatobia luctifera''), sgk [[karuslased]]
*[[haldjasöölane]] (''Moma alpium''), sgk [[öölased]]
*[[hall kimalane]] (''Bombus veteranus''), sgk [[mesilaslased]]
* [[hall-ebakärsakas]] (''Anthribus nebulosus'')
* [[hall-haavasuru]] (''Laothoe amurensis'')
* [[hall-hammastutlane]] (''Notodonta torva'')
* [[hall-häguöölane]] (''Hoplodrina respersa'')
* [[hall-kirivaksik]] (''Hydriomena ruberata'')
* [[hall-lehevaksik]] (''Scopula incanata'')
* [[hall-oksasikk]] (''Pogonocherus decoratus'')
* [[hall-pisivaksik]] (''Eupithecia immundata'')
* [[hall-põõsavaksik]] (''Macaria wauaria'')
* [[hall-saluvaksik]] (''Hydrelia sylvata'')
* [[hall-siidöölane]] (''Platyperigea grisea'')
* [[hall-talivaksik]] (''Agriopis marginaria'')
* [[hall-türnpuuvaksik]] (''Philereme vetulata'')
* [[hall-udeselg]] (''Tethea or'')
* [[hall-varjusikk]] (''Leiopus nebulosus'')
*[[hallasääsk]] (''Anopheles''), perekond, sgk [[pistesääsklased]]
*[[hallkuklane]] (''Formica cinerea'')
*[[hallsambliklane]] (''Eilema griseola'')
*[[hallvööt-kirivaksik]] (''Epirrhoe alternata'')
*[[hambune sirptiib]] (''Falcataria lacertinaria'')
*[[hammashundlane]] (''Dicerca aenea'')
*[[hammasvaksik]] (''Odontopera bidentata'')
*[[hanimaltsavaksik]] (''Pelurga comitata'')
*[[harilik ebakärsakas]] (''Platystomos albinus''), sgk [[ebakärsaklased]]
*[[harilik hallavaksik]] (''Epirrita autumnata'')
*[[harilik harivaablane]] (''Arge ustulata''), sgk [[harivaablased]]
*[[harilik hiilajooksik]] (''Chlaenius nigricornis'')
*[[harilik hiilgekiil]] (''Cordulia aenea'')
*[[harilik jõgihobu]] (''Gomphus vulgatissimus'')
*[[harilik jässaklane]] (''Byrrhus pilula'')
*[[harilik kaelusöölane]] (''Cucullia umbratica'')
*[[harilik kannikesetäpik]] (''Clossiana selene'')
*[[harilik kapsalutikas]] (''Eurydema oleracea''), sgk [[kilplutiklased]]
*[[harilik kevadvaksik]] (''Archiearis parthenias'')
*[[harilik kibuvitsapahklane]] (''Diplolepis rosae''), sgk [[pahkvaablased]]
*[[harilik kiilassilm]] (''Chrysoperla carnea''), sgk [[kiilassilmlased]]
*[[harilik kiitsaksikk]] (''Leptura quadrifasciata'')
*[[harilik kraavivana]] (''Micropterna sequax''), sgk [[järvevanalased]]
*[[harilik kuldöölane]] (''Diachrysia chrysitis'')
*[[harilik kuuvaksik]] (''Selenia dentaria'')
*[[harilik kõrrevaablane]] (''Cephus pygmeus''), sgk [[kõrrevaablased]] 
*[[harilik kõrvahark]] (''Forficula auricularia''), sgk [[kõrvaharklased]]
*[[harilik kännusikk]] (''Arhopalus rusticus''), sgk [[siklased]]
*[[harilik käätsusikk]] (''Acanthocinus aedilis''), sgk [[siklased]]
*[[harilik külmavaksik]] (''Operophtera brumata'')
*[[harilik laikvaksik]] (''Lomaspilis marginata'')
*[[harilik lauluritsikas]] (''Tettigonia cantans''), sgk [[ritsiklased]]
*[[harilik loidtiib]] (''Sialis lutaria''), sgk [[loidtiiblased]]
*[[harilik loigukiil]] (''Sympetrum vulgatum''), sgk [[vesikiillane]]
*[[harilik lottsuru]] (''Hemaris tityus''), sgk [[surulased]]
*[[harilik läikkiil]] (''Somatochlora metallica'')
*[[harilik metsaprussakas]] (''Ectobius lapponicus''), sgk ''[[Ectobiidae]]''
*[[harilik mudajooksik]] (''Oodes helopioides'')
*[[harilik männikärsakas]] (''Hylobius abietis''), sgk [[kärsaklased]]
*[[harilik männivaablane]] (''Diprion pini''), sgk [[männivaablased]]
*[[harilik nõgeseöölane]] (''Abrostola triplasia'')
*[[harilik oblikavaksik]] (''Timandra comae'')
*[[harilik ojasäärik]] ehk ojasäärik ehk säärikliidrik (''Platycnemis pennipes''), sgk [[ojasääriklased]]
*[[harilik oksavana]] (''Anabolia nervosa''), sgk [[järvevanalased]]
*[[harilik pisivaksik]] (''Eupithecia vulgata'')
*[[harilik pistekärbes]] (''Stomoxys calcitrans''), sgk [[päriskärblased]]
*[[harilik päevakoer]] (''Arctia caja''), sgk [[karuslased]] 
*[[harilik rohutirts]] (''Chorthippus biguttulus''), sgk [[tirtslased]]
*[[harilik roojakärbes]] (''Scathophaga stercoraria'') sgk [[roojakärblased]]
*[[harilik reseedaliblikas]] (''Pontia edusa'')
*[[harilik salehundlane]] (''Agrilus viridis'')
*[[harilik siidöölane]] (''Caradrina morpheus'')
*[[harilik sinepiliblikas]] (''Leptidea sinapis''), sgk [[põualibliklased]]
*[[harilik sinikiil]] (''Orthetrum cancellatum''), sgk [[vesikiillased]]
*[[harilik sipelgakiil]] (''Myrmeleon formicarius''), sgk [[sipelgakiillased]]
*[[harilik sipelgmardikas]] (''Thanasimus formicarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] 
*[[harilik sirpritsikas]] (''Phaneroptera falcata''), sgk [[ritsiklased]]
*[[harilik surusääsk]] (''Chironomus plumosus''), sgk [[surusääsklased]]
*[[harilik sõgelane]] (''Haematopota pluvialis''), sgk [[parmlased]]
*[[harilik taevastiib]] (''Polyommatus amandus''), sgk [[sinilibliklased]]
*[[harilik teesklane]] (''Ptinus fur''), sgk [[teesklased]] 
*[[harilik toakärbes]] (''Musca domestica''), sgk [[päriskärblased]]
*[[harilik tolmukavaablane]] (''Xyela julii''), sgk [[tolmukavaablased]]
*[[harilik tumesilmik]] (''Lasiommata maera'')
*[[harilik tõmmusilmik]] (''Erebia ligea'')
*[[harilik valgevaksik]] (''Cabera pusaria'')
*[[harilik vesikiil]] (''Libellula quadrimaculata''), sgk [[vesikiillased]]
*[[harilik vesineitsik]] (''Calopteryx virgo''), sgk [[vesineitsiklased]]
*[[harilik viirgpunnpea]] (''Thymelicus lineola'')
*[[harilik viljalutikas]] (''Eurygaster maura''), sgk [[rüülutiklased]]
*[[harilik võraürask]] (''Pityogenes chalcographus''), sgk [[kärsaklased]] 
*[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster''), sgk [[kõdukärblased]]
*[[harivaablased]] (''Argidae''), sugukond
*[[harjashännalised]] (''Thysanura'', ''Zygentoma''), selts
*[[harjasjooksik]] (''Loricera pilicornis'')
*[[harkkärsakas]] (''Lixus paraplecticus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[harklutiklased]] (''Nepidae''), sugukond
*[[harköölane]] – Polypogon tentacularia'')
* [[hele-ehavaksik]] (''Kemtrognophos ambiguata'')
* [[hele-kaelusöölane]] (''Cucullia praecana'')
* [[hele-kevadtutlane]] (''Odontosia sieversi'')
* [[hele-kuluvaksik]] (''Idaea pallidata'')
* [[hele-kuuvaksik]] (''Selenia lunularia'')
* [[hele-pisivaksik]] (''Eupithecia centaureata'')
* [[hele-villkäpp]] (''Calliteara pudibunda'')
*[[helevööt-samblikuvaksik]] (''Cleora cinctaria'')
*[[helmika-aasasilmik]] (''Coenonympha glycerion'')
*''[[Hermetia illucens]]'', sgk [[ogakärblased]]
*[[herneripslane]] (''Kakothrips pisivorus''), sgk [[ripslased]]
*[[herne-teramardikas]] (''Bruchus pisorum''), sgk [[poilased]]
*[[hiid-hobusipelgas]] (''Camponotus herculeanus'')
*[[hiid-samblikuvaksik]] (''Hypomecis roboraria'')
*[[hiid-tüvevaablane]] (''Urocerus gigas'')
*[[hiidhundlane]] (''Chalcophora mariana''), sgk [[hundlased]]
*[[hiidkaruslane]] (''Pericallia matronula''), sgk [[karuslased]]
*[[hiidmesilane]] (''Apis dorasata'')
*[[hiidsambliklane]] (''Lithosia quadra'')
*[[hiidsikk]] (''Ergates faber'')
*[[hiidvaksik (perekond)|hiidvaksik]] (''Geometra''), perekond, sgk [[vaksiklased]]
*[[hiidvaksik]] (''Geometra papilionaria''), sgk [[vaksiklased]]
*[[hiidürask]] (''Dendroconus micans''), sgk [[kärsaklased]]
*[[hiidürask (perekond)|hiidürask]] (''Dendroctonus''), perekond, sgk [[kärsaklased]]
*[[hiilgekiillased]] (''Corduliidae''), sugukond
*[[hispaania kärbes]] (''Lytta vesicatoria''), sgk [[villimardiklased]]
*[[hobuse-maokiin]] (''Gasterophilus intestinalis''), sgk [[ninakiinlased]]
*[[humala-nokköölane]] (''Hypena proboscidalis'')
*[[humala-pisivaksik]] (''Eupithecia assimilata'')
*[[hundkärsakas]] (''Rhynchites cupreus'')
*[[hundlased]] (''Buprestidae''), sugukond
*[[huulehmeslased]] (''Philopotamidae''), sugukond
*[[hõbelaik-kaelusöölane]] (''Cucullia argentea'')
*[[hõbetäpik]] (''Mesoacidalia aglaja'')
*[[hõbevööt-pisiöölane]] (''Deltote bankiana'')
*[[hõõgmardikas]] (''Phosphaenus hemipterus''), sgk [[jaanimardiklased]]
*[[hägune siidöölane]] (''Paradrina selini'')
*[[hämariku-kuluvaksik]] (''Idaea dimidiata'')
*[[hännak-rabakiil]] (''Leucorrhinia caudalis''), sgk [[vesikiillased]]
*[[härgheina-pisivaksik]] (''Eupithecia plumbeolata'')
*[[härmavaksik]] (''Colotois pennaria'')
*[[hääletu toonesepp]] (''Ernobius mollis'')
*''[[Hylastes]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]]

==I==

* [[ida-jõgihobu]] (''Gomphus flavipes'')
* [[ida-laikvaksik]] (''Lomaspilis opis'')
* [[ida-paelöölane]] (''Catocala adultera'')
* [[ida-pisivaksik]] (''Eupithecia sinuosaria'')
* [[ida-pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca'')
* [[ida-tähtöölane]] (''Autographa excelsa'')
* [[ida-võsakedrik]] (''Phyllodesma japonica'')
* [[ida-öövaksik]] (''Eulithis pyropata'')
* [[idasambliklane]] (''Eilema cereola'')
* [[india mesilane]] (''Apis cerana indica'', ''Apis indica'')
* [[inimesekirp]] (''Pulex irritans'')

==J==
*[[jaanikimalane]] (''Bombus humilis''), sgk [[mesilaslased]]
*[[jaanimardikas]] (''Lampyris noctiluca''), sgk [[jaanimardiklased]]
*[[jaanimardikas (perekond)|jaanimardikas]] (''Lampyris''), perekond, sgk [[jaanimardiklased]] 
*[[jahuleedik]] ehk jahukoi (''Ephestia kuehniella''), sgk [[leediklased]]
*[[jalaka-harivaablane]] (''Aproceros leucopoda''), sgk [[harivaablased]]
*[[jalaka-kannustiib]] (''Satyrium w-album'')
*[[jalaka-kobrutäi]] (''Eriosoma ulmi''; sünonüüm ''Schizoneura ulmi''), sgk [[lehetäilased]]
*[[jalakavaksik]] (''Venusia blomeri'')
*[[jooksiklased]] (''Carabidae''), sugukond
*[[joonik-kirivaksik]] (''Orthonama vittata'')
*[[joonik-nõmmekaruslane]] (''Spiris striata'')
*[[joonsuru]] (''Hyles lineata'')
*[[joonöölane]] (''Hyppa rectilinea'')
*[[jumika-tähnikvõrkliblikas]] (''Melitaea phoebe'')
*[[juuremurelane]] (''Lasius umbratus'')
*[[juurepahklane]] (''Biorhiza pallida'')
*[[juuresikk]] (''Lamia textor''), sgk [[siklased]]
*[[jõe-ehmeslased]] (''Hydropsychidae''), sugukond
*[[jõeliuskurlased]] (''Veliidae''), sugukond
*[[jõgipäeviklased]] (''Potamanthidae''), sugukond
*[[jõhvika-sinitiib]] (''Vacciniina optilete'')
*[[jänesesalati-kaelusöölane]] (''Cucullia lactucae''),. sgk [[öölased]]
*[[järve-ehmeslased]] (''Ecnomidae''), sugukond
*[[järvekibun]] (''Chrysops relictus''), sgk parmlased
*[[järvevana]] (''Limnephilus''), perekond, sgk [[järvevanalased]] 
*[[järvevanalased]] (''Limnephilidae''), sugukond

==K==
*[[kaamelkaelalised]] (''Rhaphidioptera''), selts
*[[kaarsikk]] (''Plagionotus arcuatus''), sgk [[siklased]]
*[[kaarvaksik]] (''Hemistola chrysoprasaria'')
*[[kadaka-kirivaksik]] (''Thera juniperata'')
*[[kadaka-pisivaksik]] (''Eupithecia pusillata'')
*[[kadakkaeraöölane]] (''Panemeria tenebrata'')
*[[kaelusjooksik]] (''Odacantha melanura'')
*[[kaelussikk]] (''Acmaeops collaris'')
*[[kaerasori]] (''Gryllotalpa gryllotalpa''), sgk [[kaerasorilased]]
*[[kaerasorilased]] (''Gryllotalpidae''), sugukond
*[[kaevandikärblased]] (''Agromyzidae''), sugukond
*[[kahekidane võraürask]] (''Pityogenes bidentatus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[kahetiivalised]] (''Diptera''), selts
*[[kahevärviline pehmekoor]] (''Cantharis nigra'')
*[[kahkjas niiduritsikas]] (''Bicolorana bicolor''), sgk [[ritsiklased]]
*[[kakslaik-kiil]] (''Epitheca bimaculata'')
*[[kakstähn-kirivaksik]] (''Mesotype didymata'')
*[[kakstähn-võsajooksik]] (''Dromius fenestratus'')
*[[kakstäpp-atlasvaksik]] (''Lomographa bimaculata'')
*[[kakstäpp-lepatriinu]] (''Adalia bipunctata''), sgk [[lepatriinulased]]
*[[kaksvööt-kirivaksik]] (''Mesotype parallelolineata'')
*[[kalda-kivijooksik]] (''Nebria livida'')
*[[kalda-rihajooksik]] (''Patrobus atrorufus'')
*[[kalda-sügisjooksik]] (''Pterostichus anthracinus'')
*[[kaldapäeviklased]] (''Siplonuridae''), sugukond
*[[kanakirp]] (''Ceratophyllus gallinae''), sgk ''[[Ceratophyllidae]]''
*[[kapsa-sääriksääsk]] (''Tipula oleracea''), sgk [[sääriksääsklased]]  
*[[kartulimardikas]] (''Leptinotarsa decemlineata''), sgk [[poilased]]
*[[karukimalane]] (''Bombus terrestris''), sgk [[mesilaslased]]
*[[karukuklane]] (''Formica lugubris''), sgk [[sipelglased]]
*[[karuslased]] (''Arctiidae''), sugukond
*[[karusmarja-tähnikvaksik]] (''Abraxas grossulariata''), sgk [[vaksiklased]]
*[[karuspõrnikas]] (''Trichius fasciatus''), sgk [[kuldpõrniklased]]
*[[karusvaablased]] (''Cimbicidae''), sugukond
*[[kasekedrik (perekond)|kasekedrik]] (''Eriogaster''), perekond, sgk [[kedriklased]]
*[[kasekedrik]] (''Eriogaster lanestris''), sgk [[kedriklased]] 
*[[kase-kedrikvaksik]] (''Biston betularia'', ''Biston betularius''), sgk [[vaksiklased]]
*[[kassikirp]] (''Ctenocephalides felis'')
*[[kasvuhoonekarilane]] (''Trialeurodes vaporariorum''), sgk [[karilased]]
*[[katusvana]] (''Nemotaulius punctatolineatus''), sgk [[järvevanalased]]
*[[kedrikvaksik]] (''Biston''), perekond, sgk [[vaksiklased]]
*[[keldriöölane]] (''Scoliopteryx libatrix''), sgk [[öölased]]
*[[kevad-rohevaablane]] (''Rhogogaster viridis''), sgk [[lehevaablased]]
*[[keviklased]] (''Nemouridae''), sugukond
*[[kevikulised]] (''Plecoptera''), selts
*[[kihulased]] (''Simuliidae''), sugukond
*[[kiilassilmlased]] (''Chrysopidae''), sugukond
*[[kiililised]] (''Odonata''), selts
*[[kiirgliblikas]] (''Apatura''), perekond, sgk [[koerlibliklased]]
*[[kiletiivalised]] (''Hymenoptera''), selts
*[[kilklased]] (''Gryllidae''), sugukond 
*[[kilklutikas]] (''Geocoris grylloides''), sgk [[pikklutiklased]]
*[[kilpjala-eistekedrik]] (''Pharmacis fusconebulosa''), sgk [[eistekedriklased]]
*[[kilplutiklased]] (''Pentatomidae''), sugukond
*[[kilpmardikas]] (''Cassina''), sgk [[poilased]] 
*[[kilptäilised]] (''Coccoidae''), ülemsugukond
*[[kimalane]] (''Bombus''), sgk [[mesilaslased]]
*[[kirbulised]] (''Siphonaptera''), selts
*[[kirju-haavasikk]] (''Saperda scalaris''), sgk [[siklased]]
*[[kirju-kurvitskärbes]] (''Rhagio scolopaceus''), sgk [[kurvitskärblased]]
*[[kirsipuu-nälkvaablane]] (''Caliroa cerasi''), sgk [[lehevaablased]]
*[[kivikimalane]] (''Bombus lapidarius''), sgk [[mesilaslased]]
*[[kivipäeviklased]] (''Heptageniidae''), sugukond
*[[klaasiksääsklased]] (''Chaoboridae''), sugukond
*[[kodusoomukas]] (''[[Thermobia domestica]]''), sgk [[soomuklased]]
*[[koerakirp]] (''Ctenocephalides canis'')
*[[koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerliblikased]]
*[[koerliblikas (perekond)|koerliblikas]] (''Aglais''), perekond või alamperekond, sgk [[koerlibliklased]]
*[[koerlibliklased]] (''Nymphalidae''), sugukond 
*[[koiduliblikas]] (''Anthocharis cardamines''), sgk [[põualibliklased]]
*[[koilased]] (''Tineidae''), sugukond
*[[kojuselised]] (''Phasmida''), selts
*[[kojuslutikas]] (''Phymata crassipes''), sgk [[röövlutiklased]]
*[[kollajalg-kasevaablane]] (''Cimbex femoratus''), sgk [[karusvaablased]] 
*[[kollakeviklased]] (''Perlodidae''), sugukond
*[[kollaserv-ujur]] (''Dytiscus marginalis''), sgk [[ujurlased]]
*[[kollatähn-loigukiil]] ehk kollane loigukiil (''Sympetrum flaveolum''), sgk [[vesikiillased]]
*[[kollatähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis polychloros''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[koonulised]] (''Mecoptera''), selts
*[[kooreürask]] (''Ips''), perekond, sgk [[kärsaklased]]
*[[kroonkärsakas]] (''Liparus coronatus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[kubemetäi]] (''Pthirus pubis''), sgk ''[[Pthiridae]]''
*[[kuiva-käävikjooksik]] (''Calathus erratus''), sgk [[jooksiklased]]
*[[kuklane]] (''Formica''), perekond, sgk [[sipelglased]]
*[[kuldherilased]] (''Chrysididae''), sugukond
*[[kuldpõrnikas]] (''Cetonia aurata''), sgk [[põrniklased]]
*[[kuningkiil]] (''Anax imperator''), sgk [[tondihobulased]]
*[[kuslapuu-sõrmiktiib]] (''Pterotopteryx dodecadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]]
*[[kuuliidrik]] (''Coenagrion lunulatum''), sgk [[liidriklased]]
*[[kuuse-juureürask]] (''Hylastes cunicularius''), sgk [[kärsaklased]]
*[[kuuse-kooreürask]] (''Ips typographus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[kõdukärblased]] (''Drosophilidae''), sugukond
*[[kõdutäilised]] (''Psocoptera''), selts
*[[kõrrevaablased]] (''Cephidae''), sugukond
*[[kõrsiklased]] (''Lestidae''), sugukond
*[[kägu-maaherilane]] (''Vespula austriaca''), sgk [[voltherilased]]
*[[käguvamplased]] ehk käguvaablased (''Ichneumonidae''), sugukond
*[[kännukuklane]] (''Formica truncorum''), sgk [[sipelglased]]
*[[kärbselised]] (''Brachycera''), alamselts
*[[kärsaklased]] (''Curculionidae''), sugukond
*[[käsnalainelane]] (''Lymantria dispar''), sugukond ''[[Erebidae]]''
*[[kääbuskaruslane]] (''Nola''), perekond, sgk [[kääbuskaruslased]]
*[[kääbuskaruslased]] (''Nolidae''), sugukond
*[[käävikjooksik]] (''Calathus''), perekond, sgk [[jooksiklased]]
*[[küttkärbes]] (''Laphria''), perekond, sgk [[röövkärblased]]
*[[küürakteesklane]] (''Niptus hololeucus''), sgk [[teesklased]]

==L==
*[[laanekuklane]] (''Formica aquilonia''), sgk [[sipelglased]]
*[[laiujur]] (''Dytiscus latissimus''), sgk [[ujurlased]]
*[[lamba-nahakiin]] (''Oestrus ovis''), sgk [[ninakiinlased]]
*[[lapik-vesikiil]] (''Libellula depressa''), sgk [[vesikiillased]]
*[[latipihklane]] (''Pissodes piniphilus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[leediklased]] (''Pyralidae''), sugukond
*[[lehekirbulised]] (''Psylloidea''), alamselts või ülemsugukond
*[[lehetäilised]] (''Aphidoidea''), selts 
*[[lehevaablased]] (''Tenthredinidae''), sugukond
*[[lehviktiivalised]] (''Strepsiptera''), selts
*[[leinasääsklased]] (''Sciaridae''), sugukond
*[[leivakoi]] (''Haplotinea ditella''), sgk [[koilased]]
*[[leivamardikas]] (''Stegobium paniceum''), sgk [[teesklased]] 
*[[leivamardikas (perekond)|leivamardikas]] (''Stegobium''), perekond, sgk [[teesklased]] 
*[[lepakärsakas]] (''Cryptorhynchus lapathi''), sgk [[kärsaklased]]
*[[lepatriinu]] (''Coccinella''), perekond, sgk [[lepatriinulased]]
*[[lepatriinulased]] (''Coccinellidae''), sugukond 
*''[[Lepimormia hemiboreale]]'', sgk [[libliksääsklased]]
*[[liblikalised]] ehk liblikad (''Lepidoptera''), selts
*[[libliksääsk]] (''Lepimormia''), perekond, sgk [[libliksääsklased]]
*[[libliksääsklased]] (''Psychodidae''), sugukond
*[[lidus-hernekärsakas]] (''Sitona lineatus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[liidrik]] (''Coenagrion''), perekond, sgk [[liidriklased]]
*[[liidriklased]] (''Coenagrionidae''), sugukond
*[[liiliakukk]] (''Lilioceris lilii''), sgk [[poilased]]
*[[liivaherilased]] (''Pompilidae''), sugukond
*[[liivakuklane]] (''Formica pratensis''), sgk [[sipelglased]]
*[[lina-tähtöölane]] (''Autographa gamma''), sgk [[öölased]]
*[[liuskurlased]] (''Gerridae''), sugukond
*[[loigukiil]] (''Sympetrum''), perekond, sgk [[vesikiillased]]
*[[lottsuru]] (''Hemaris''), perekond, sgk [[surulased]]
*[[lutikalised]] (''Heteroptera''), alamselts
*[[lutsernilutikas]] (''Adelphocoris lineolatus''), sgk [[rohulutiklased]]
*[[lõpusehmeslased]] (''Rhyacophilidae''), sugukond
*[[lõuna-sinikiil]] (''Orthetrum coerulescens''), sgk [[vesikiillased]]

==M==
*[[maakimalane]] (''Bombus lucorum''), sgk [[mesilaslased]]
*[[madagaskari sisiprussakas]] (''Gromphadorhina portentosa''), sgk ''[[Blaberidae]]''
*[[madara-kirivaksik (perekond)|madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe''), perekond, sgk [[vaksiklased]]
*[[madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe galiata''), sgk [[vaksiklased]]
*[[maipõrnikas]] (''Melolontha melolontha''), sgk [[põrniklased]]
*[[majasikk]] (''Hylotrupes bajulus''), sgk [[siklased]]
*[[majasoomukas]] (''Lepisma saccharina''), sgk [[soomuklased]]
*[[mardikalised]] (''Coleoptera''), selts
*[[marjalutikas]] (''Dolycoris baccarum'')
*[[meemesilane]] (''Apis mellifera''), sgk [[mesilaslased]]
*''[[Meloinae]]'', alamsugukond, sgk [[villimardiklased]]
*''[[Megachile rotundata]]'', sgk ''[[Megachilidae]]''
*[[metsaherilane]] (''Dolichovespula''), perekond, sgk [[voltherilased]]
*[[metsakibun]] (''Chrysops caecutiens''), sgk [[parmlased]] 
*[[metsakimalane]] (''Bombus sylvarum''), sgk [[mesilaslased]]
*[[metsa-külmavaksik]] (''Operophtera fagata''), sgk [[vaksiklased]]
*[[metsaliivikas]] (''Cicindela sylvatica''), sgk [[jooksiklased]] 
*[[metsa-raisamatja]] (''Nicrophorus vespilloides''), sgk [[raisamardiklased]]
*[[metsasitikas]] (''Anoplotrupes stercorosus''), sgk [[sitiklased]]
*[[metsavana (putukas)|metsavana]] (''Hydatophylax infumatus''), sgk [[järvevanalased]]
*''[[Molytinae]]'', alamsugukond, sgk [[kärsaklased]]
*[[monarhliblikas]]
*[[moskiitolased]] (''Phlebotomidae''), sugukond
*[[mudapäeviklased]] (''Caenidae''), sugukond
*[[mullamurelane]] (''Lasius niger''), sgk [[sipelglased]]
*[[mustlaik-apollo]] (''Parnassius mnemosyne''), sgk [[ratsulibliklased]]
*[[must-loigukiil]] (''Sympetrum danae''), sgk [[vesikiillased]]
*[[must-seenesultan]] (''Oxyporus mannerheimii''), sgk [[lühitiiblased]]
*[[mutikirp]] (''Hystrichopsylla talpae''), sgk ''[[Hystrichopsyllidae]]'' 
*[[mõnsskäpalised]] (''Embioptera''), selts
*[[mähkurlased]] (''Tortricidae''), sugukond
*[[männi-juureürask]] (''Hylastes brunneus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[männi-koorelutikas]] (''Aradus cinnamomeus''), sgk [[koorelutiklased]]
*[[männi-kooreürask]] (''Ips sexdentatus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[männikärsakas]] (''Hylobeus''), perekond, sgk [[kärsaklased]]
*[[männi-ladvamähkur]] (''Rhyacionia duplana''), sgk [[mähkurlased]]
*[[männipihklane]] (''Pissodes pini''), sgk [[kärsaklased]]
*[[männiritsikas]] (''Barbitistes conscriptus''), sgk [[ritsiklased]]
*[[männisinelane]] (''Boros schneideri'')
*[[männitõusmeöölane]] (''Agrotis vestigialis''), sgk [[öölased]]
*[[männivaablane]] (''Diprion''), perekond, sgk [[männivaablased]]
*[[männivaablased]] (''Diprionidae''), sugukond 
*[[männivaksik]] (''Bupalus piniaria''), sgk [[vaksiklased]]
*[[männivaksik (perekond)|männivaksik]], perekond, sgk [[vaksiklased]]
*[[männi-vaigumähkur]] (''Retinia resinella''), sgk [[mähkurlased]]
*[[männi-virvemähkur]] (''Rhyacionia buoliana''), sgk [[mähkurlased]]  
*[[mööbli-toonesepp]] (''Anobium punctatum'')

==N==
*[[nahikulised]] (''Dictyoptera''), selts
*[[nahktiivalised]] (''Dermaptera''), selts
*[[naksurlased]] (''Elateridae''), sugukond
*[[neljakidane võraürask]] (''Pityogenes quadridens''), sgk [[kärsaklased]]
*''[[Nemophora]]'', perekond, sgk [[pikktundelkoilased]]
*''[[Neodiprion]]'', perekond, sgk [[männivaablased]]
*''[[Neuratelia salmelai]]'', sgk ''[[Mycetophilidae]]''
*[[niidukimalane]] (''Bombus pratorum''), sgk [[mesilaslased]]
*[[niidurautsik]] (''Myrmica rubra''), sgk [[sipelglased]]
*[[niidu-rohulutikas]] (''Lygus rugulipennis''), sgk [[rohulutiklased]]
*[[niidu-võiliblikas]] (''Colias hyale''), sgk [[põualibliklased]]
*[[niidu-võrkliblikas]] (''Melitaea athalia''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[ninasarvikpõrnikas]] (''Oryctes nasicornis''), sgk [[põrniklased]]
*[[nokalised]] (''Hemiptera''), selts
*''[[Nola estonica]]'', sgk [[kääbuskaruslased]]       
*[[noobelaardlane]] (''Buprestis octoguttata''), sgk [[hundlased]]
*[[nõgeseliblikas]] (''Arachnia levana''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[nõmmekimalane]] (''Bombus jonellus''), sgk [[mesilaslased]]
*[[nõmmeliivikas]] (''Cicindela hybrida''), sgk [[jooksiklased]] 
*[[nõmme-tähniksinitiib]] (''Maculinea arion''), sgk [[sinilibliklased]]
*[[nõmme-võrgendivaablane]] (''Acantholyda posticalis''), sgk [[võrgendivaablased]]
*''[[Nymphalis]]'', perekond, sgk [[koerlibliklased]]

==O==
*[[oa-lehetäi]] (''Aphis fabae''), sgk [[lehetäilised]] 
*[[oblikalutikas]] (''Coreus marginatus''), sgk ''[[Coreidae]]''
*[[odaliidrik]] (''Coenagrion hastulatum''), sgk [[liidriklased]]
*[[ogakärblased]] (''Stratiomyidae''), sugukond
*[[ohakapahakärbes]] (''Urophora cardui''), sgk [[kirjutiiblased]]
*[[ohakasikk]] (''Agapanthia villosoviridescens''), sgk [[siklased]]  
*[[ojapäeviklased]] (''Baetidae''), sugukond
*[[ojasääriklased]] (''Platycnemididae''), sugukond
*''[[Olethreutinae]]'', alamsugukond, sgk [[mähkurlased]]

==P==
*[[paabusilmlased]] (''Saturniidae''), sugukond 
*[[paaritu puiduüraja]] (''Xyleborus dispar'' ehk ''Anisandrus dispar''), sgk [[kärsaklased]]
*[[paelöölane]] (''Catocala''), perekond, sgk ''[[Erebidae]]''
*[[pahksääsklased]] (''Cecidomyiidae''), sugukond
*[[palukuklane]] (''Formica polyctena''), sgk [[sipelglased]]
*[[palvetaja]] (''Mantis religiosa''), sgk [[palvetajalased]]  
*[[parmlased]] (''Tabanidae''), sugukond
*[[paugujooksik]] (''Brachinus crepitans'')
*[[peedi-pitslutikas]] (''Parapiesma quadratum''), sgk [[pitslutiklased]]
*[[pesanäkk]] (''Anthrenus scrophulariae''), sgk [[nahanäklased]]
*''[[Phthiraptera]]'', selts
*[[pidevkehalised]] (''Symphytae''), alamselts
*[[pihklane]] (''Pissodes''), perekond, sgk [[kärsaklased]]
*[[pikktiib-kimalane]] (''Bombus sporadicus''), sgk [[mesilaslased]]
*[[pikktiib-sooritsikas]] (''Conocephalus fuscus''), sgk [[ritsiklased]]
*[[pikktundelkoilased]] (''Adelidae''), sugukond
*[[pikktundel-mesilane]] (''Eucera longicornis''), sgk [[mesilaslased]]
*[[piksepeni]] (''Callimorpha''), sgk ''[[Erebidae]]''
*[[pinelased]] (''Platygastridae''), sugukond
*[[pisikoi]] (''Bucculatrix''), perekond, sgk [[pisikoilased]]
*[[pisikoilased]] (''Bucculatricidae''), sugukond
*[[pisiliidrik]] (''Nehalennia speciosa''), sgk [[liidriklased]]
*[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond
*[[pistesääsklased]] (''Culicidae''), sugukond
*[[poilased]] (''Chrysomelidae''), sugukond
*[[pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca''), sgk [[kõrsiklased]]
*''[[Provespa]]'', perekond, sgk [[voltherilased]]
*''[[Provespa anomala]]'', sgk [[voltherilased]]
*''[[Provespa barthelemyi]]'', sgk [[voltherilased]]
*''[[Provespa nocturna]]'', sgk [[voltherilased]]
*[[pruun-kuldtiib]] (''Lycaena tityrus''), sgk [[sinilibliklased]]
*[[pruunkõrsik]] (''Sympecma fusca''), sgk [[kõrsiklased]]
*[[pruun-tondihobu]] (''Aeshna grandis''), sgk [[tondihobulased]]
*[[puidumesilane]] (''Xylocopa''), perekond, sgk [[mesilaslased]]
*[[punakas männivaablane]] (''Neodiprion sertifer''), sgk [[männivaablased]]
*[[punalaik-apollo]] (''Parnassius apollo''), sgk [[ratsulibliklased]]
*[[punaliidrik]] (''Pyrrhosoma nymphula''), sgk [[liidriklased]]
*[[puna-loigukiil]] (''Sympetrum sanguineum''), sgk [[vesikiillased]] 
*[[punalutikas]] (''Pyrrhocoris apterus''), sgk [[punalutiklased]]
*[[punapõrnikas]] (''Serica brunnea''), sgk [[põrniklased]]
*[[punatulilane]] (''Pyrochroa coccinea''), sgk [[tulilased]]
*[[punavööt-puuvaablane]] (''Xiphydria prolongata''), sgk [[puuvaablased]]
*[[puriliblikas]] (''Iphiclides podalirius''), sgk ratsulibliklased
*[[purilutikas]] (''Mesovelia furcata''), sgk [[purilutiklased]]
*[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond
*[[porikärbes]] (''Phormia regina'')
*[[punaselg-käävikjooksik]] (''Calathus melanocephalus'')
*[[põderpõrnikas]] (''Lucanus cervus''), sgk [[põderpõrniklased]], Eestis looduskaitse all
*[[põderpõrnikas (perekond)|põderpõrnikas]] (''Lucanus''), perekond, sgk [[põderpõrniklased]])
*[[põdrakärbes]] (''Lipoptena cervi''), sgk [[raudkärblased]]
*[[põhja-tõmmusilmik]] (''Erebia embla''), sgk [[silmiklased]]
*[[põldkimalane]] (''Bombus pascuorum''), sgk [[mesilaslased]]
*[[põlendikuhundlane]] (''Melanophila acuminata''), sgk [[hundlased]]
*[[Põlendikuhundlane (perekond)|põlendikuhundlane]] (''Melanophila''), perekond, sgk [[hundlased]]
*[[põlluliivikas]] (''Cicindela campestris''), sgk [[jooksiklased]] 
*[[põlluöölane]] (''Agrotis exclamationis''), sgk [[öölased]] 
*[[põrniklased]] (''Scarabaeidae''), sugukond
*[[põõsa-ebakilptäi]] (''Parthenolecanium corni''), sgk [[ebakilptäilased]]
*[[päevapaabusilm]] (''Inachis io''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[päriskärblased]] (''Muscidae''), sugukond
*[[pääsukeselutikas]] (''Oeciacus hirundinis''), sgk [[verelutiklased]]
*[[pääsusaba]] (''Papilio machaon''), sgk ratsulibliklased
*[[püksmesilane]] (''Dasypoda hirtipes'', ''Dasypoda altercator''), sgk ''[[Melittidae]]''

==R==
*[[raipekärbes]] (''Cynomya mortuorum''), sgk [[lihakärblased]] 
*[[raisamardiklased]] (''Silphidae''), sugukond
*[[ranna-loigukiil]] (''Sympetrum striolatum''), sgk [[vesikiillased]] 
*[[rannalutiklased]] (''Saldidae''), sugukond
*''[[Rathinda]]'', perekond, sgk [[sinilibliklased]]
*''[[Rathinda amor]]'', sgk [[sinilibliklased]]
*[[raudkärblased]] (''Hippoboscidae''), sugukond
*''[[Retinia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]]
*''[[Rhyacionia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]]
*[[riidekoi]] (''Tineola bisselliella''), sgk [[koilased]]
*[[rippkehalised]] (''Apocrita''), alamselts
*[[ripslased]]
*[[ripstiivalised]] (''Thysanoptera''), selts
*[[ristikheina-taevastiib]] (''Polyommatus icarus''), sgk [[sinilibliklased]]
*[[ristikukimalane]] (''Bombus distinguendus''), sgk [[mesilaslased]]
*[[risuvana]] (''Chaetopteryx villosa''), sgk [[järvevanalased]]
*[[ritsikalised]] (''Dolichocera'' ehk ''Ensifera''), alamselts
*[[ritsiklased]] (''Tettigoniidae''), sugukond
*[[rohekas õiesikk]] (''Lepturobosca virens''), sgk [[siklased]] 
*[[rohekeviklased]] (''Chloroperlidae''), sugukond
*[[rohekireslane]] (''Adscita statices''), sgk [[kireslased]]
*[[roheline haisulutikas]] (''Palomena prasina''), sgk [[kilplutiklased]]
*[[roheline jalghänd]] (''Sminthurus viridis'')
*[[roheline lauluritsikas]] (''Tettigonia viridissima''), sgk [[ritsiklased]]
*[[roheline tirt]] (''Cicadella viridis''), sgk [[lehetirtlased]]
*[[rohe-tondihobu]] (''Aeshna viridis''), sgk [[tondihobulased]]
*[[rohe-vesihobu]] (''Ophiogomphus cecilia''), sgk [[vesihobulased]]
*[[rohetäpik]] (''Argynnis paphia''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[rohukas]] (''Oedemera''), perekond, sgk [[rohuklased]]
*[[rohukedrik]] (''Euthrix potatoria''), sgk [[kedriklased]]
*[[rohuklased]] (''Oedemeridae''), sugukond
*[[rohuleediklased]] (''Crambidae''), sugukond
*[[rohutirts (perekond)|rohutirts]] (''Chorthippus''), perekond, sgk [[tirtslased]]
*[[roosi-kilptäi]] (''Aulacaspis rosae''), sgk [[kilptäilased]] 
*[[ruuge-küttkärbes]] (''Laphria flava''), sgk [[röövkärblased]]
*[[rändtirts]] (''Locusta migratoria''), sgk [[tirtslased]]
*[[röövkärblased]] (''Asilidae''), sugukond

==S==
*[[saaremaa tondihobu]] (''Aeshna osiliensis''), sgk [[kiililised]]
*[[sadulliidrik]] (''Coenagrion puella''), sgk [[liidriklased]]
*[[salekeviklased]] (''Leuctridae''), sugukond
*[[samblakimalane]] (''Bombus muscorum''), sgk [[mesilaslased]]
*[[samblapäeviklased]] (''Ephemerellidae''), sugukond
*[[sambliku-koimärslane]] (''Dahlica lichenella''), sgk [[märslased]]
*[[samblikuvaksiklased]] ehk metsavaksiklased (''Ennominae''), alamsugukond, sgk [[vaksiklased]]
*[[sarnastiivalised]] (''Homoptera''), selts 
*[[sarvikliidrik]] (''Coenagrion pulchellum''), sgk [[liidriklased]]
*[[sarvvälesklane]] (''Notoxus monoceros'')
*[[satelliitöölane]] (''Eupsilia transversa'')
*[[Schrencki kimalane]] (''Bombus schrencki''), sgk [[mesilaslased]]
*''[[Sciara]]'', perekond, sgk [[leinasääsklased]]
*''[[Scythris penicillata]]'', sgk [[tõmmukoilased]], Saaremaa endeem
*[[seenesultanid]], sgk [[lühitiiblased]]
*[[seenesääsklased]] (''Sciaroidea''), ülemsugukond
*[[seenetriinu]] (''Endomychus coccineus''), sgk [[seenetriinulased]]
*[[seenliidrik]] (''Enallagma cyathigerum''), sgk [[liidriklased]] 
*[[seitsetäpp-lepatriinu]] (''Coccinella septempunctata''), sgk [[lepatriinulased]]
*[[selgsõudurlased]] (''Notonectidae''), sgk
*[[sellerikärbes]] (''Euleia heraclei''), sgk [[kirjutiiblasd]]
*[[sihktiivalised]] (''Orthoptera''), selts
*[[siidikedrik]] ehk siidiliblikas (''Bombyx mori''), sgk [[siidikedriklased]]
*[[siklased]] (''Cerambycidae''), sugukond
*[[sile saareürask]] (''Hylesinus varius''), sgk [[kärsaklased]]
*[[silinderpõrnikas]] (''Sinodendron cylindricum''), sgk [[põderpõrniklased]]
*[[silinderpõrnikas (perekond)|silinderpõrnikas]] (''Sinodendron), perekond, sgk [[põderpõrniklased]]
*[[silmiklased]] (''Satyridae''), sugukond
*[[silmiksikk]] (''Oberea oculata''), sgk [[siklased]]
*[[silmiksuru]] (''Smerinthus ocellatus''), sgk [[surulased]]
*[[silmiksuru (perekond)|silmiksuru]] (''Smerinthus''), perekond, sgk [[surulased]]
*[[sinilibliklased]] (''Lycaenidae''), sugukond
*[[sinine villimardikas]] (''Meloe violaceus''), sgk [[villimardiklased]]
*[[sini-paelöölane]] (''Catocala fraxini''), sgk ''[[Erebidae]]'' 
*[[sipelgmardikas]] (''Thanasimus''), perekond, sgk [[sipelgmardiklased]]
*[[sipelgmardiklased]] (''Cleridae''), sugukond
*[[sirelased]] (''Syrphidae''), sugukond
*[[sirelisuru]] (''Sphinx ligustri''), sgk [[surulased]]
*[[sirtslased]] (''Tetrigidae''), sugukond
*[[soo-kärjeherilane]] (''Polistes nimpha''), sgk [[voltherilased]]
*[[soo-metsasääsk]] (''Ochlerotatus punctor''), sgk [[pistesääsklased]]
*[[sooritsikas]] (''Conocephalus dorsalis''), sgk [[ritsiklased]]
*[[sorokimalane]] (''Bombus soroeensis'), sgk [[mesilaslased]]
*[[spiraal-paunatäi]] (''Pemphigus spyrothecae''), sgk [[lehetäilased]] 
*[[suitsjas koimärslane]] (''Dahlica lazuri''), sgk [[märslased]]
*[[surulased]] (''Sphingidae''), sugukond
*[[surusääsk (perekond)|surusääsk]] (''Chironomus''), perekond, sgk [[surusääsklased]]
*[[surusääsklased]] (''Chironomidae''), sugukond
*[[suur-kollalaiklane]] (''Badister unipustulatus''), sgk [[jooksiklased]]
*[[suur-kuldtiib]] (''Lycaena dispar''), sgk [[sinilibliklased]]
*[[suur-maltsaürask]] (''Scolytus scolytus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[suur-metsaherilane]] (''Dolichovespula media''), sgk [[voltherilased]]
*[[suur-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas maturna''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[suur-punasuru]] (''Deilephila elpenor''), sgk [[surulased]]
*[[suur-rabakiil]] (''Leucorrhinia pectoralis''), sgk [[vesikiillased]]
*[[suur-saareürask]] (''Hylesinus crenatus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[suur-säsiürask]] (''Tomicus piniperda''), sgk [[kärsaklased]]
*[[suurtiivalised]] (''Megaloptera''), selts
*[[suur-võrajooksik]] (''Calosoma sycophanta''), sgk [[jooksiklased]] 
*[[sõrmiktiiblased]], (''Alucitidae''), sugukond
*[[sõudurlased]] (''Corixidae''), sugukond
*[[sõõrsilmik]] (''Lopinga achine''), sgk [[silmiklased]]
*[[säsiürask]] (''Tomicus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[sääriksääsklased]] (''Tipulidae''), sugukond
*[[sääselised]] (''Nematocera''), alamselts
*[[süsiklased]] (''Tenebrionidae''), sugukond

==Z==
*''[[Zyzzyva]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]], Ameerika troopikas
*''[[Zythos (koi)|Zythos]]'', perekond, sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ja [[Malaia]]s
* ''[[Zythos avellanea]]'', sgk [[koilased]], [[Malaia]]s
* ''[[Zythos obliterata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il 
* ''[[Zythos strigata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il 
* ''[[Zythos turbata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il

==T==
*[[talikeviklased]] (''Taeniopterygidae''), sugukond
*[[talikoonlane]] (''Boreus hyemalis'') 
*[[talukimalane]] (''Bombus hypnorum''), sgk [[mesilaslased]]
*[[tamme-kedrikvaksik]] (''Biston strataria'', ''Biston stratarius''), sgk [[vaksiklased]]
*[[tamme-kirisikk]] (''Clytus arietis''), sgk siklased
*[[tamme-pahkvaablane]] (''Diplolepis quercus-folii'', ''Diplolepsis quercusfolii''), sgk [[pahklased]]
*[[tammesikk]] (''Phymatodes testaceus''), sgk siklased
*[[taolistiivalised]] (''Zygoptera''), alamselts
*[[tartu-kirivaksik]] (''Epirrhoe tartuensis''), sgk [[vaksiklased]]
*[[tarumardikas]] (''Trichodes apiarius''), sgk [[sipelgmardiklased]]
*[[tavarautsik]] ehk kusirautsik (''Myrmica ruginodis''), sgk [[sipelglased]]
*[[teelehe-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas aurinia''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[teesklased]] (''Ptinidae''), sugukond 
*[[teojooksik]] (''Cychrus caraboides''), sgk [[jooksiklased]]
*[[teotapik]] (''Phosphuga atrata''), sgk [[raisamardiklased]]
*[[termiidilised]] (''Isoptera''), selts
*[[tiigi-klaasiksääsk]] (''Chaoborus crystallinus''), sgk [[klaasiksääsklased]]
*[[timutiripslane]] (''Limothrips cerealium''), sgk [[ripslased]] 
*[[tirdilised]] (''Auchenorrhyncha''), alamselts
*[[tirtslased]] (''Acrididae''), sugukond
*[[tirtsulised]] (''Caelifera''), alamselts
*[[toakilk]] (''Acheta domestica''), sgk [[kilklased]]
*[[toakärbes]] (''Musca''), perekond, sgk [[päriskärblased]]
*[[tondihobu]] (''Aeschna'' (=''Aeshna'')), sgk [[tondihobulased]]
*[[tondihobulased]] (''Aeshnidae''), sugukond
*''[[Troilus luridus]]'', sgk [[kilplutiklased]]
*[[tooneseplased]] (''Anobiidae''), sugukond
*[[triip-vesikiil]] (''Libellula fulva''), sgk [[vesikiillased]]
*[[tsetsekärbes]] (''Glossina''), perekond, sgk ''[[Glossinidae]]''
*[[tuisusikk]] (''Pachyta quadrimaculata''), sgk [[siklased]]
*[[tulilased]] (''Pyrochroidae''), sugukond
*[[tumekimalane]] (''Bombus ruderarius''), sgk [[mesilaslased]]
*[[tume-nõlvaöölane]] (''Chersotis andereggii''), sgk [[öölased]]
*[[tumesäär-karvasvaablane]] (''Trichiosoma tibiale''), sgk [[karusvaablased]]
*[[tunnelehmeslased]] (''Psychomyiidae''), sugukond
*[[tupekoi]] (''Coleophora''), perekond, sgk [[tupekoilased]]
*[[tupekoilased]] (''Coleophoridae''), sugukond
*[[tõmmukoi]] (''Scythris''), perekond, sgk [[tõmmukoilased]]
*[[tõmmukoilased]] (''Scythrididae''), sugukond
*[[tõmmupunnpea]] (''Erynnis tages''), [[punnpealased]]
*[[tõmmuujur]] (''Graphoderus bilineatus''), sgk [[ujurlased]]
*[[tähnikpihklane]] (''Pissodes castaneus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[tähnik-puuvaablane]] (''Xiphydria camelus''), sgk [[puuvaablased]]
*[[tähniksinitiib]] (''Maculinea''), sgk [[sinilibliklased]]
*[[tähnikvaksik]] (''Abraxas''), perekond, sgk [[vaksiklased]]
*[[täht-noolöölane]] (''Acronicta psi''), sgk [[öölased]]
*[[tähtpea-sõrmiktiib]] (''Alucita grammodactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] 
*[[täi]] (''Pediculus humanus''), sgk ''[[Pediculidae]]''
*[[täilised]] (''Anoplura''), selts
*[[täkkeline villimardikas]] (''Meloe proscarabaeus''), sgk [[villimardiklased]]

==U==
*[[uitöölane]] (''Spodoptera''), perekond, sgk [[öölased]]
*[[ujur]] (''Dytiscus'') perekond, sgk [[ujurlased]]
*[[ujurlased]] (''Dytiscidae''), sugukond
*[[ujurlutiklased]] (''Naucoridae''), sugukond
*[[uneliblikas]] (''Heteropterus morpheus''), sgk [[punnpealased]]
*[[urukimalane]] (''Bombus subterraneus''), sgk [[mesilaslased]]

==V==
*[[vaenusääsk]] (''Sciara militaris''), sgk [[leinasääsklased]]
*[[vahaleedik]] (''Galleria mellonella''), sgk [[leediklased]]
*[[vahklased]]
*[[vahtlased]] (''Cercopidae''), sugukond
*[[vahtra-noolöölane]] (''Acronicta aceris''), sgk [[öölased]]
*[[vaibakoi]] (''Trichophaga tapetzella''), sgk [[koilased]]
*[[vaksiklased]] (''Geometridae''), sugukond 
*[[valgelaup-rabakiil]] (''Leucorrhinia albifrons''), sgk [[vesikiillased]]
*[[valgetähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis xanthomelas''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[vapsik]] (''Vespa crabro''), sgk [[voltherilased]]
*[[vapsik (perekond)|vapsik]] (''Vespa''), perekond, sgk [[voltherilased]] 
*[[vareskaera-aasasilmik]] (''Coenonympha hero''), sgk [[silmiklased]]
*[[veerekuklane]] (''Formica nigricans''), sgk [[sipelglased]]
*[[verikireslane]] (''Zygaena''), perekond, sgk [[kireslased]]
*[[veise-nahakiin]] (''Hypoderma bovis''), sgk [[ninakiinlased]]
*[[vesihark]] (''Nepa cinerea''), sgk [[harklutiklased]]
*[[vesihobu]] (''Ophiogomphus''), perekond, sgk [[vesihobulased]]
*[[vesihobulased]] (''Gomphidae''), sugukond 
*[[vesikiillased]] (''Libellulidae''), sugukond
*[[vesimardikas]] (''Hydrophilus piceus''), sgk [[vesimardiklased]]
*[[vesimardiklased]] (''Hydrophilidae''), sugukond
*[[vesineitsik]] (''Calopteryx''), perekond, sgk [[vesineitsiklased]]
*[[vesineitsiklased]] (''Calopterygidae''), sugukond
*[[vesinäkk]] (''Acentria ephemerella''), sgk ''[[Crambidae]]''
*[[vesivaksik]] (''Hydrometra gracilenta''), sgk [[vesivaksurlased]]
*[[vesivaksik (perekond)|vesivaksik]] (''Hydrometra''), perekond, sgk [[vesivaksurlased]]
*[[vilja-nokislutikas]] (''Aelia acuminata''), sgk [[kilplutiklased]]
*[[villimardikas]] (''Meloe''), perekond, sgk [[villimardiklased]] 
*[[villimardiklased]] (''Meloidae''), sugukond
*[[violettjooksik]] (''Carabus violaceus''), sgk [[jooksiklased]] 
*[[voltherilased]] (''Vespidae''), sugukond
*[[voodilutikas]] (''Cimex lectularius''), sgk [[verelutiklased]]
*[[võiliblikas]] (''Colias''), sgk [[põualibliklased]]
*[[võraürask]] (''Pityogenes''), perekond, sgk [[kärsaklased]]
*[[võrgendehmeslased]] (''Polycentropodidae''), sugukond
*[[võrgendivaablane]] (''Acantholyda''), sgk [[võrgendivaablased]]  
*[[võrgendivaablased]] (''Pamphiliidae''), sugukond
*[[võrktiivalised]] (''Neuroptera''), selts
*[[võrse-sõrmiktiib]] (''Alucita hexadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]]
*[[võsaritsikas]] (''Pholidoptera griseoaptera''), sgk [[ritsiklased]] 
*[[väike-kiirgliblikas]] (''Apatura ilia''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[väike-kiitsaksikk]] (''Stenurella melanura''), sgk [[siklased]]
*[[väike-koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerlibliklased]], Eestis tavaline
*[[väike-kärbtiib]] (''Polygonia c-album''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[väikeliivikas]] (''Cylindera germanica'', ''Cicindela germanica''), sgk [[jooksiklased]]
*[[väike-punalamesklane]] (''Cucujus cinnaberinus''), sgk [[lamesklased]]
*[[väike-rabakiil]] (''Leucorrhinia dubia''), sgk [[vesikiillased]]
*[[väike-saareürask]] (''Hylesinus fraxini''), sgk [[kärsaklased]]
*[[väike-säsiürask]] (''Tomicus minor''), sgk [[kärsaklased]]
*[[väike-toakärbes]] (''Fannia canicularis'') sgk [[lambikärblased]]
*[[väivilised]] (''Mallophaga''), selts
*[[välesklane]] (''Notoxus''), perekond
*[[vööt-eistekedrik]] (''Triodia sylvina''), sgk [[eistekedriklased]]
*[[vöötkiillased]] (''Cordulegasteridae''), sugukond
*[[vööt-verikireslane]] (''Zygaena fausta''), sgk [[kireslased]]

==Õ==
*[[õiepurpurlane]] (''Lygistopterus sanguineus'') 
*[[õnnetriinu]] (''Psyllobora vigintiduopunctata'')
*[[õrnpäevik]] (''Leptophlebia''), perekond
*[[õrnpäeviklased]] (''Leptophlebiidae''), sugukond
*[[õunapuu-lehekirp]] (''Cacopsylla mali''), sgk [[lehekirbulised]]
*[[õunapuu-võrgendikoi]] (''Yponomeuta malinellus''), sgk [[võrgendikoilased]]
*[[õunapuu-õielõikaja]] (''Anthonomus pomorum''), sgk [[kärsaklased]]

==Ä==
* [[ängelheina-öölane]] (''Calyptra thalictri''), sgk [[öölased]]
* [[äädikakärbes (perekond)|äädikakärbes]] (''Drosophila''), perekond, sgk [[kõdukärblased]]

==Ö==
* [[öölased]] (''Noctuidae''), sugukond

==Ü==
*[[ühepäeviklased]] (''Ephemeridae''), sugukond
*[[ühepäevikulised]] (''Ephemeroptera''), selts
*[[ühisherilased]] (''Vespinae''), alamsugukond, sgk [[voltherilased]]
*[[ürasklased]] (''Scolytinae''), alamsugukond, sgk [[kärsaklased]]
*[[ürgmärslane]] (''Diplodoma laichartingella''), sgk [[märslased]] 

[[Kategooria:Putukad| ]]
[[Kategooria:Loomade loendid]]</text>
      <sha1>2h2krrm2c5up4dmdx97jxhjmvwaxakz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172540</id>
      <parentid>6172538</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T11:45:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* N */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="45676" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[putukad|putukate]] [[liik (bioloogia)|liik]]e ja teisi [[takson]]eid. 


__NOTOC__{{tähed}}
==A==
*[[aardlane]] (''Buprestis''), perekond, sgk [[hundlased]]
*[[aasakaruslane]] (''Diacrisia sannio''), sgk [[karuslased]], Euroopas ja Aasias, Eestis tavaline
*[[aasasilmik]] (''Coenonympha''), perekond, sgk [[koerlibliklased]]
*[[aasa-verikireslane]] (''Zygaena lonicerae''), sgk [[kireslased]], Euroopas, Eestis tavaline
*[[aasaöölane]] (''Callistege mi''), sgk [[öölased]], Eestis tavaline
*[[aasia arlekiinlepatriinu]] (''Harmonia axyridis''), sgk [[lepatriinulased]], Eestis invasiivne võõrliik   
*[[aasia puidusikk]] (''Anoplophora glabripennis''), sgk [[siklased]]
*''[[Aedes aegypti]]'', sgk [[pistesääsklased]]
*''[[Aedes albopictus]]'', sgk [[pistesääsklased]]
*[[aedkimalane]] (''Bombus hortorum''), sgk [[mesilaslased]]
*''[[Aglais ichnusa]]'' (''Nymphalis ichnusa'', ''Aglais urticae ichnusa''), sgk [[koerlibliklased]], Sardiinias ja Korsikal
*[[ahassirts]] (''Tetrix subulata''), sgk [[sirtslased]]
*[[ahhaat-udeselg]] (''Habrosyne pyritoides''), sgk [[udeselglased]]
*[[aia-eistekedrik]] (''Pharmacis lupulina'', sünonüüm ''Korscheltellus lupulinus''), sgk [[eistekedriklased]]
*[[aia-karussääsk]] (''Bibio hortulanus''), sgk [[karussääsklased]]
*''[[Anaceratagallia estonica]]'', sgk [[lehetirtlased]]
*''[[Anopheles gambiae]]'', sgk [[pistesääsklased]]
*''[[Anopheles stephensi]]'', sgk [[pistesääsklased]]
*''[[Anophthalmus hitleri]]'', sgk [[jooksiklased]], [[Sloveenia]] koobastes
*''[[Apis mellifera iberiensis]]'', [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]]
*[[apollo (perekond)|apollo]] (''Parnassius''), perekond, sgk [[ratsulibliklased]]
*[[arukuklane]] (''Formica rufa''), sgk [[sipelglased]]
*[[astelpaju-kirikärbes]] (''Rhagoletis batava''), sgk [[kirjutiiblased]]
*[[astlalised]] (''Aculeata'')

==B==
*''[[Bupalini]]'', triibus, sgk [[vaksiklased]]

==C==
*''[[Capniidae]]'', sugukond
*''[[Coscinocera]]'', perekond, sgk [[paabusilmlased]]
*''[[Coscinocera hercules]]'', sgk [[paabusilmlased]], Austraalias ja Paapua Uus-Guineas
*''[[Crambidae]]'', sugukond
*''[[Culex quinquefasciatus]]'', sgk [[pistesääsklased]]

==D==
==E==
*[[ebakilptäilased]] (''Coccidae''), sugukond
*[[ehmes-pehmekoor]] (''Cantharis nigricans''), sgk [[pehmekoorlased]]
*[[ehmestiivalised]] (''Trichoptera''), selts
*[[eremiitpõrnikas]] (''Osmoderma eremita''), sgk [[põrniklased]]
*[[eristiivalised]] (''Anisoptera''), alamselts
*[[euroopa laulusääsk]] (''Culiseta annulata''), sgk [[pistesääsklased]]
*[[euroopa metsaprussakas]] (''Ectobius sylvestris''), sgk ''[[Ectobiidae]]''
*[[euroopa tumemesilane]] (''Apis mellifera mellifera''), [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]]

==F==
*[[Frégate'i süsik]] (''Polposipus herculeanus''), sgk [[süsiklased]]

==G==
* ''[[Gerromorpha]]'', infraselts

==H==
* [[haak-pisiöölane]] (''Deltote uncula'')
* [[haava-keerukärsakas]] (''Byctiscus populi'')
* [[haava-kevadvaksik]] (''Archiearis notha'')
* [[haava-kiirtutlane]] (''Pheosia tremulae'')
* [[haava-liipvaksik]] (''Trichopteryx carpinata'')
* [[haava-noolöölane]] (''Acronicta megacephala'')
* [[haava-võsaöölane]] (''Amphipyra perflua'')
* [[haava-äärisvaksik]] (''Epione vespertaria'')
* [[haavaharpia]] (''Furcula bifida'')
*[[haavalumik]] (''Limenitis populi''), sgk [[koerlibliklased]] 
*[[habesääsklased]] (''Ceratopoginidae''), sugukond
*''[[Haemagogus]]'', perekond, sgk [[pistesääsklased]]
*[[hahkkaruslane]] (''Phragmatobia luctifera''), sgk [[karuslased]]
*[[haldjasöölane]] (''Moma alpium''), sgk [[öölased]]
*[[hall kimalane]] (''Bombus veteranus''), sgk [[mesilaslased]]
* [[hall-ebakärsakas]] (''Anthribus nebulosus'')
* [[hall-haavasuru]] (''Laothoe amurensis'')
* [[hall-hammastutlane]] (''Notodonta torva'')
* [[hall-häguöölane]] (''Hoplodrina respersa'')
* [[hall-kirivaksik]] (''Hydriomena ruberata'')
* [[hall-lehevaksik]] (''Scopula incanata'')
* [[hall-oksasikk]] (''Pogonocherus decoratus'')
* [[hall-pisivaksik]] (''Eupithecia immundata'')
* [[hall-põõsavaksik]] (''Macaria wauaria'')
* [[hall-saluvaksik]] (''Hydrelia sylvata'')
* [[hall-siidöölane]] (''Platyperigea grisea'')
* [[hall-talivaksik]] (''Agriopis marginaria'')
* [[hall-türnpuuvaksik]] (''Philereme vetulata'')
* [[hall-udeselg]] (''Tethea or'')
* [[hall-varjusikk]] (''Leiopus nebulosus'')
*[[hallasääsk]] (''Anopheles''), perekond, sgk [[pistesääsklased]]
*[[hallkuklane]] (''Formica cinerea'')
*[[hallsambliklane]] (''Eilema griseola'')
*[[hallvööt-kirivaksik]] (''Epirrhoe alternata'')
*[[hambune sirptiib]] (''Falcataria lacertinaria'')
*[[hammashundlane]] (''Dicerca aenea'')
*[[hammasvaksik]] (''Odontopera bidentata'')
*[[hanimaltsavaksik]] (''Pelurga comitata'')
*[[harilik ebakärsakas]] (''Platystomos albinus''), sgk [[ebakärsaklased]]
*[[harilik hallavaksik]] (''Epirrita autumnata'')
*[[harilik harivaablane]] (''Arge ustulata''), sgk [[harivaablased]]
*[[harilik hiilajooksik]] (''Chlaenius nigricornis'')
*[[harilik hiilgekiil]] (''Cordulia aenea'')
*[[harilik jõgihobu]] (''Gomphus vulgatissimus'')
*[[harilik jässaklane]] (''Byrrhus pilula'')
*[[harilik kaelusöölane]] (''Cucullia umbratica'')
*[[harilik kannikesetäpik]] (''Clossiana selene'')
*[[harilik kapsalutikas]] (''Eurydema oleracea''), sgk [[kilplutiklased]]
*[[harilik kevadvaksik]] (''Archiearis parthenias'')
*[[harilik kibuvitsapahklane]] (''Diplolepis rosae''), sgk [[pahkvaablased]]
*[[harilik kiilassilm]] (''Chrysoperla carnea''), sgk [[kiilassilmlased]]
*[[harilik kiitsaksikk]] (''Leptura quadrifasciata'')
*[[harilik kraavivana]] (''Micropterna sequax''), sgk [[järvevanalased]]
*[[harilik kuldöölane]] (''Diachrysia chrysitis'')
*[[harilik kuuvaksik]] (''Selenia dentaria'')
*[[harilik kõrrevaablane]] (''Cephus pygmeus''), sgk [[kõrrevaablased]] 
*[[harilik kõrvahark]] (''Forficula auricularia''), sgk [[kõrvaharklased]]
*[[harilik kännusikk]] (''Arhopalus rusticus''), sgk [[siklased]]
*[[harilik käätsusikk]] (''Acanthocinus aedilis''), sgk [[siklased]]
*[[harilik külmavaksik]] (''Operophtera brumata'')
*[[harilik laikvaksik]] (''Lomaspilis marginata'')
*[[harilik lauluritsikas]] (''Tettigonia cantans''), sgk [[ritsiklased]]
*[[harilik loidtiib]] (''Sialis lutaria''), sgk [[loidtiiblased]]
*[[harilik loigukiil]] (''Sympetrum vulgatum''), sgk [[vesikiillane]]
*[[harilik lottsuru]] (''Hemaris tityus''), sgk [[surulased]]
*[[harilik läikkiil]] (''Somatochlora metallica'')
*[[harilik metsaprussakas]] (''Ectobius lapponicus''), sgk ''[[Ectobiidae]]''
*[[harilik mudajooksik]] (''Oodes helopioides'')
*[[harilik männikärsakas]] (''Hylobius abietis''), sgk [[kärsaklased]]
*[[harilik männivaablane]] (''Diprion pini''), sgk [[männivaablased]]
*[[harilik nõgeseöölane]] (''Abrostola triplasia'')
*[[harilik oblikavaksik]] (''Timandra comae'')
*[[harilik ojasäärik]] ehk ojasäärik ehk säärikliidrik (''Platycnemis pennipes''), sgk [[ojasääriklased]]
*[[harilik oksavana]] (''Anabolia nervosa''), sgk [[järvevanalased]]
*[[harilik pisivaksik]] (''Eupithecia vulgata'')
*[[harilik pistekärbes]] (''Stomoxys calcitrans''), sgk [[päriskärblased]]
*[[harilik päevakoer]] (''Arctia caja''), sgk [[karuslased]] 
*[[harilik rohutirts]] (''Chorthippus biguttulus''), sgk [[tirtslased]]
*[[harilik roojakärbes]] (''Scathophaga stercoraria'') sgk [[roojakärblased]]
*[[harilik reseedaliblikas]] (''Pontia edusa'')
*[[harilik salehundlane]] (''Agrilus viridis'')
*[[harilik siidöölane]] (''Caradrina morpheus'')
*[[harilik sinepiliblikas]] (''Leptidea sinapis''), sgk [[põualibliklased]]
*[[harilik sinikiil]] (''Orthetrum cancellatum''), sgk [[vesikiillased]]
*[[harilik sipelgakiil]] (''Myrmeleon formicarius''), sgk [[sipelgakiillased]]
*[[harilik sipelgmardikas]] (''Thanasimus formicarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] 
*[[harilik sirpritsikas]] (''Phaneroptera falcata''), sgk [[ritsiklased]]
*[[harilik surusääsk]] (''Chironomus plumosus''), sgk [[surusääsklased]]
*[[harilik sõgelane]] (''Haematopota pluvialis''), sgk [[parmlased]]
*[[harilik taevastiib]] (''Polyommatus amandus''), sgk [[sinilibliklased]]
*[[harilik teesklane]] (''Ptinus fur''), sgk [[teesklased]] 
*[[harilik toakärbes]] (''Musca domestica''), sgk [[päriskärblased]]
*[[harilik tolmukavaablane]] (''Xyela julii''), sgk [[tolmukavaablased]]
*[[harilik tumesilmik]] (''Lasiommata maera'')
*[[harilik tõmmusilmik]] (''Erebia ligea'')
*[[harilik valgevaksik]] (''Cabera pusaria'')
*[[harilik vesikiil]] (''Libellula quadrimaculata''), sgk [[vesikiillased]]
*[[harilik vesineitsik]] (''Calopteryx virgo''), sgk [[vesineitsiklased]]
*[[harilik viirgpunnpea]] (''Thymelicus lineola'')
*[[harilik viljalutikas]] (''Eurygaster maura''), sgk [[rüülutiklased]]
*[[harilik võraürask]] (''Pityogenes chalcographus''), sgk [[kärsaklased]] 
*[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster''), sgk [[kõdukärblased]]
*[[harivaablased]] (''Argidae''), sugukond
*[[harjashännalised]] (''Thysanura'', ''Zygentoma''), selts
*[[harjasjooksik]] (''Loricera pilicornis'')
*[[harkkärsakas]] (''Lixus paraplecticus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[harklutiklased]] (''Nepidae''), sugukond
*[[harköölane]] – Polypogon tentacularia'')
* [[hele-ehavaksik]] (''Kemtrognophos ambiguata'')
* [[hele-kaelusöölane]] (''Cucullia praecana'')
* [[hele-kevadtutlane]] (''Odontosia sieversi'')
* [[hele-kuluvaksik]] (''Idaea pallidata'')
* [[hele-kuuvaksik]] (''Selenia lunularia'')
* [[hele-pisivaksik]] (''Eupithecia centaureata'')
* [[hele-villkäpp]] (''Calliteara pudibunda'')
*[[helevööt-samblikuvaksik]] (''Cleora cinctaria'')
*[[helmika-aasasilmik]] (''Coenonympha glycerion'')
*''[[Hermetia illucens]]'', sgk [[ogakärblased]]
*[[herneripslane]] (''Kakothrips pisivorus''), sgk [[ripslased]]
*[[herne-teramardikas]] (''Bruchus pisorum''), sgk [[poilased]]
*[[hiid-hobusipelgas]] (''Camponotus herculeanus'')
*[[hiid-samblikuvaksik]] (''Hypomecis roboraria'')
*[[hiid-tüvevaablane]] (''Urocerus gigas'')
*[[hiidhundlane]] (''Chalcophora mariana''), sgk [[hundlased]]
*[[hiidkaruslane]] (''Pericallia matronula''), sgk [[karuslased]]
*[[hiidmesilane]] (''Apis dorasata'')
*[[hiidsambliklane]] (''Lithosia quadra'')
*[[hiidsikk]] (''Ergates faber'')
*[[hiidvaksik (perekond)|hiidvaksik]] (''Geometra''), perekond, sgk [[vaksiklased]]
*[[hiidvaksik]] (''Geometra papilionaria''), sgk [[vaksiklased]]
*[[hiidürask]] (''Dendroconus micans''), sgk [[kärsaklased]]
*[[hiidürask (perekond)|hiidürask]] (''Dendroctonus''), perekond, sgk [[kärsaklased]]
*[[hiilgekiillased]] (''Corduliidae''), sugukond
*[[hispaania kärbes]] (''Lytta vesicatoria''), sgk [[villimardiklased]]
*[[hobuse-maokiin]] (''Gasterophilus intestinalis''), sgk [[ninakiinlased]]
*[[humala-nokköölane]] (''Hypena proboscidalis'')
*[[humala-pisivaksik]] (''Eupithecia assimilata'')
*[[hundkärsakas]] (''Rhynchites cupreus'')
*[[hundlased]] (''Buprestidae''), sugukond
*[[huulehmeslased]] (''Philopotamidae''), sugukond
*[[hõbelaik-kaelusöölane]] (''Cucullia argentea'')
*[[hõbetäpik]] (''Mesoacidalia aglaja'')
*[[hõbevööt-pisiöölane]] (''Deltote bankiana'')
*[[hõõgmardikas]] (''Phosphaenus hemipterus''), sgk [[jaanimardiklased]]
*[[hägune siidöölane]] (''Paradrina selini'')
*[[hämariku-kuluvaksik]] (''Idaea dimidiata'')
*[[hännak-rabakiil]] (''Leucorrhinia caudalis''), sgk [[vesikiillased]]
*[[härgheina-pisivaksik]] (''Eupithecia plumbeolata'')
*[[härmavaksik]] (''Colotois pennaria'')
*[[hääletu toonesepp]] (''Ernobius mollis'')
*''[[Hylastes]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]]

==I==

* [[ida-jõgihobu]] (''Gomphus flavipes'')
* [[ida-laikvaksik]] (''Lomaspilis opis'')
* [[ida-paelöölane]] (''Catocala adultera'')
* [[ida-pisivaksik]] (''Eupithecia sinuosaria'')
* [[ida-pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca'')
* [[ida-tähtöölane]] (''Autographa excelsa'')
* [[ida-võsakedrik]] (''Phyllodesma japonica'')
* [[ida-öövaksik]] (''Eulithis pyropata'')
* [[idasambliklane]] (''Eilema cereola'')
* [[india mesilane]] (''Apis cerana indica'', ''Apis indica'')
* [[inimesekirp]] (''Pulex irritans'')

==J==
*[[jaanikimalane]] (''Bombus humilis''), sgk [[mesilaslased]]
*[[jaanimardikas]] (''Lampyris noctiluca''), sgk [[jaanimardiklased]]
*[[jaanimardikas (perekond)|jaanimardikas]] (''Lampyris''), perekond, sgk [[jaanimardiklased]] 
*[[jahuleedik]] ehk jahukoi (''Ephestia kuehniella''), sgk [[leediklased]]
*[[jalaka-harivaablane]] (''Aproceros leucopoda''), sgk [[harivaablased]]
*[[jalaka-kannustiib]] (''Satyrium w-album'')
*[[jalaka-kobrutäi]] (''Eriosoma ulmi''; sünonüüm ''Schizoneura ulmi''), sgk [[lehetäilased]]
*[[jalakavaksik]] (''Venusia blomeri'')
*[[jooksiklased]] (''Carabidae''), sugukond
*[[joonik-kirivaksik]] (''Orthonama vittata'')
*[[joonik-nõmmekaruslane]] (''Spiris striata'')
*[[joonsuru]] (''Hyles lineata'')
*[[joonöölane]] (''Hyppa rectilinea'')
*[[jumika-tähnikvõrkliblikas]] (''Melitaea phoebe'')
*[[juuremurelane]] (''Lasius umbratus'')
*[[juurepahklane]] (''Biorhiza pallida'')
*[[juuresikk]] (''Lamia textor''), sgk [[siklased]]
*[[jõe-ehmeslased]] (''Hydropsychidae''), sugukond
*[[jõeliuskurlased]] (''Veliidae''), sugukond
*[[jõgipäeviklased]] (''Potamanthidae''), sugukond
*[[jõhvika-sinitiib]] (''Vacciniina optilete'')
*[[jänesesalati-kaelusöölane]] (''Cucullia lactucae''),. sgk [[öölased]]
*[[järve-ehmeslased]] (''Ecnomidae''), sugukond
*[[järvekibun]] (''Chrysops relictus''), sgk parmlased
*[[järvevana]] (''Limnephilus''), perekond, sgk [[järvevanalased]] 
*[[järvevanalased]] (''Limnephilidae''), sugukond

==K==
*[[kaamelkaelalised]] (''Rhaphidioptera''), selts
*[[kaarsikk]] (''Plagionotus arcuatus''), sgk [[siklased]]
*[[kaarvaksik]] (''Hemistola chrysoprasaria'')
*[[kadaka-kirivaksik]] (''Thera juniperata'')
*[[kadaka-pisivaksik]] (''Eupithecia pusillata'')
*[[kadakkaeraöölane]] (''Panemeria tenebrata'')
*[[kaelusjooksik]] (''Odacantha melanura'')
*[[kaelussikk]] (''Acmaeops collaris'')
*[[kaerasori]] (''Gryllotalpa gryllotalpa''), sgk [[kaerasorilased]]
*[[kaerasorilased]] (''Gryllotalpidae''), sugukond
*[[kaevandikärblased]] (''Agromyzidae''), sugukond
*[[kahekidane võraürask]] (''Pityogenes bidentatus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[kahetiivalised]] (''Diptera''), selts
*[[kahevärviline pehmekoor]] (''Cantharis nigra'')
*[[kahkjas niiduritsikas]] (''Bicolorana bicolor''), sgk [[ritsiklased]]
*[[kakslaik-kiil]] (''Epitheca bimaculata'')
*[[kakstähn-kirivaksik]] (''Mesotype didymata'')
*[[kakstähn-võsajooksik]] (''Dromius fenestratus'')
*[[kakstäpp-atlasvaksik]] (''Lomographa bimaculata'')
*[[kakstäpp-lepatriinu]] (''Adalia bipunctata''), sgk [[lepatriinulased]]
*[[kaksvööt-kirivaksik]] (''Mesotype parallelolineata'')
*[[kalda-kivijooksik]] (''Nebria livida'')
*[[kalda-rihajooksik]] (''Patrobus atrorufus'')
*[[kalda-sügisjooksik]] (''Pterostichus anthracinus'')
*[[kaldapäeviklased]] (''Siplonuridae''), sugukond
*[[kanakirp]] (''Ceratophyllus gallinae''), sgk ''[[Ceratophyllidae]]''
*[[kapsa-sääriksääsk]] (''Tipula oleracea''), sgk [[sääriksääsklased]]  
*[[kartulimardikas]] (''Leptinotarsa decemlineata''), sgk [[poilased]]
*[[karukimalane]] (''Bombus terrestris''), sgk [[mesilaslased]]
*[[karukuklane]] (''Formica lugubris''), sgk [[sipelglased]]
*[[karuslased]] (''Arctiidae''), sugukond
*[[karusmarja-tähnikvaksik]] (''Abraxas grossulariata''), sgk [[vaksiklased]]
*[[karuspõrnikas]] (''Trichius fasciatus''), sgk [[kuldpõrniklased]]
*[[karusvaablased]] (''Cimbicidae''), sugukond
*[[kasekedrik (perekond)|kasekedrik]] (''Eriogaster''), perekond, sgk [[kedriklased]]
*[[kasekedrik]] (''Eriogaster lanestris''), sgk [[kedriklased]] 
*[[kase-kedrikvaksik]] (''Biston betularia'', ''Biston betularius''), sgk [[vaksiklased]]
*[[kassikirp]] (''Ctenocephalides felis'')
*[[kasvuhoonekarilane]] (''Trialeurodes vaporariorum''), sgk [[karilased]]
*[[katusvana]] (''Nemotaulius punctatolineatus''), sgk [[järvevanalased]]
*[[kedrikvaksik]] (''Biston''), perekond, sgk [[vaksiklased]]
*[[keldriöölane]] (''Scoliopteryx libatrix''), sgk [[öölased]]
*[[kevad-rohevaablane]] (''Rhogogaster viridis''), sgk [[lehevaablased]]
*[[keviklased]] (''Nemouridae''), sugukond
*[[kevikulised]] (''Plecoptera''), selts
*[[kihulased]] (''Simuliidae''), sugukond
*[[kiilassilmlased]] (''Chrysopidae''), sugukond
*[[kiililised]] (''Odonata''), selts
*[[kiirgliblikas]] (''Apatura''), perekond, sgk [[koerlibliklased]]
*[[kiletiivalised]] (''Hymenoptera''), selts
*[[kilklased]] (''Gryllidae''), sugukond 
*[[kilklutikas]] (''Geocoris grylloides''), sgk [[pikklutiklased]]
*[[kilpjala-eistekedrik]] (''Pharmacis fusconebulosa''), sgk [[eistekedriklased]]
*[[kilplutiklased]] (''Pentatomidae''), sugukond
*[[kilpmardikas]] (''Cassina''), sgk [[poilased]] 
*[[kilptäilised]] (''Coccoidae''), ülemsugukond
*[[kimalane]] (''Bombus''), sgk [[mesilaslased]]
*[[kirbulised]] (''Siphonaptera''), selts
*[[kirju-haavasikk]] (''Saperda scalaris''), sgk [[siklased]]
*[[kirju-kurvitskärbes]] (''Rhagio scolopaceus''), sgk [[kurvitskärblased]]
*[[kirsipuu-nälkvaablane]] (''Caliroa cerasi''), sgk [[lehevaablased]]
*[[kivikimalane]] (''Bombus lapidarius''), sgk [[mesilaslased]]
*[[kivipäeviklased]] (''Heptageniidae''), sugukond
*[[klaasiksääsklased]] (''Chaoboridae''), sugukond
*[[kodusoomukas]] (''[[Thermobia domestica]]''), sgk [[soomuklased]]
*[[koerakirp]] (''Ctenocephalides canis'')
*[[koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerliblikased]]
*[[koerliblikas (perekond)|koerliblikas]] (''Aglais''), perekond või alamperekond, sgk [[koerlibliklased]]
*[[koerlibliklased]] (''Nymphalidae''), sugukond 
*[[koiduliblikas]] (''Anthocharis cardamines''), sgk [[põualibliklased]]
*[[koilased]] (''Tineidae''), sugukond
*[[kojuselised]] (''Phasmida''), selts
*[[kojuslutikas]] (''Phymata crassipes''), sgk [[röövlutiklased]]
*[[kollajalg-kasevaablane]] (''Cimbex femoratus''), sgk [[karusvaablased]] 
*[[kollakeviklased]] (''Perlodidae''), sugukond
*[[kollaserv-ujur]] (''Dytiscus marginalis''), sgk [[ujurlased]]
*[[kollatähn-loigukiil]] ehk kollane loigukiil (''Sympetrum flaveolum''), sgk [[vesikiillased]]
*[[kollatähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis polychloros''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[koonulised]] (''Mecoptera''), selts
*[[kooreürask]] (''Ips''), perekond, sgk [[kärsaklased]]
*[[kroonkärsakas]] (''Liparus coronatus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[kubemetäi]] (''Pthirus pubis''), sgk ''[[Pthiridae]]''
*[[kuiva-käävikjooksik]] (''Calathus erratus''), sgk [[jooksiklased]]
*[[kuklane]] (''Formica''), perekond, sgk [[sipelglased]]
*[[kuldherilased]] (''Chrysididae''), sugukond
*[[kuldpõrnikas]] (''Cetonia aurata''), sgk [[põrniklased]]
*[[kuningkiil]] (''Anax imperator''), sgk [[tondihobulased]]
*[[kuslapuu-sõrmiktiib]] (''Pterotopteryx dodecadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]]
*[[kuuliidrik]] (''Coenagrion lunulatum''), sgk [[liidriklased]]
*[[kuuse-juureürask]] (''Hylastes cunicularius''), sgk [[kärsaklased]]
*[[kuuse-kooreürask]] (''Ips typographus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[kõdukärblased]] (''Drosophilidae''), sugukond
*[[kõdutäilised]] (''Psocoptera''), selts
*[[kõrrevaablased]] (''Cephidae''), sugukond
*[[kõrsiklased]] (''Lestidae''), sugukond
*[[kägu-maaherilane]] (''Vespula austriaca''), sgk [[voltherilased]]
*[[käguvamplased]] ehk käguvaablased (''Ichneumonidae''), sugukond
*[[kännukuklane]] (''Formica truncorum''), sgk [[sipelglased]]
*[[kärbselised]] (''Brachycera''), alamselts
*[[kärsaklased]] (''Curculionidae''), sugukond
*[[käsnalainelane]] (''Lymantria dispar''), sugukond ''[[Erebidae]]''
*[[kääbuskaruslane]] (''Nola''), perekond, sgk [[kääbuskaruslased]]
*[[kääbuskaruslased]] (''Nolidae''), sugukond
*[[käävikjooksik]] (''Calathus''), perekond, sgk [[jooksiklased]]
*[[küttkärbes]] (''Laphria''), perekond, sgk [[röövkärblased]]
*[[küürakteesklane]] (''Niptus hololeucus''), sgk [[teesklased]]

==L==
*[[laanekuklane]] (''Formica aquilonia''), sgk [[sipelglased]]
*[[laiujur]] (''Dytiscus latissimus''), sgk [[ujurlased]]
*[[lamba-nahakiin]] (''Oestrus ovis''), sgk [[ninakiinlased]]
*[[lapik-vesikiil]] (''Libellula depressa''), sgk [[vesikiillased]]
*[[latipihklane]] (''Pissodes piniphilus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[leediklased]] (''Pyralidae''), sugukond
*[[lehekirbulised]] (''Psylloidea''), alamselts või ülemsugukond
*[[lehetäilised]] (''Aphidoidea''), selts 
*[[lehevaablased]] (''Tenthredinidae''), sugukond
*[[lehviktiivalised]] (''Strepsiptera''), selts
*[[leinasääsklased]] (''Sciaridae''), sugukond
*[[leivakoi]] (''Haplotinea ditella''), sgk [[koilased]]
*[[leivamardikas]] (''Stegobium paniceum''), sgk [[teesklased]] 
*[[leivamardikas (perekond)|leivamardikas]] (''Stegobium''), perekond, sgk [[teesklased]] 
*[[lepakärsakas]] (''Cryptorhynchus lapathi''), sgk [[kärsaklased]]
*[[lepatriinu]] (''Coccinella''), perekond, sgk [[lepatriinulased]]
*[[lepatriinulased]] (''Coccinellidae''), sugukond 
*''[[Lepimormia hemiboreale]]'', sgk [[libliksääsklased]]
*[[liblikalised]] ehk liblikad (''Lepidoptera''), selts
*[[libliksääsk]] (''Lepimormia''), perekond, sgk [[libliksääsklased]]
*[[libliksääsklased]] (''Psychodidae''), sugukond
*[[lidus-hernekärsakas]] (''Sitona lineatus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[liidrik]] (''Coenagrion''), perekond, sgk [[liidriklased]]
*[[liidriklased]] (''Coenagrionidae''), sugukond
*[[liiliakukk]] (''Lilioceris lilii''), sgk [[poilased]]
*[[liivaherilased]] (''Pompilidae''), sugukond
*[[liivakuklane]] (''Formica pratensis''), sgk [[sipelglased]]
*[[lina-tähtöölane]] (''Autographa gamma''), sgk [[öölased]]
*[[liuskurlased]] (''Gerridae''), sugukond
*[[loigukiil]] (''Sympetrum''), perekond, sgk [[vesikiillased]]
*[[lottsuru]] (''Hemaris''), perekond, sgk [[surulased]]
*[[lutikalised]] (''Heteroptera''), alamselts
*[[lutsernilutikas]] (''Adelphocoris lineolatus''), sgk [[rohulutiklased]]
*[[lõpusehmeslased]] (''Rhyacophilidae''), sugukond
*[[lõuna-sinikiil]] (''Orthetrum coerulescens''), sgk [[vesikiillased]]

==M==
*[[maakimalane]] (''Bombus lucorum''), sgk [[mesilaslased]]
*[[madagaskari sisiprussakas]] (''Gromphadorhina portentosa''), sgk ''[[Blaberidae]]''
*[[madara-kirivaksik (perekond)|madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe''), perekond, sgk [[vaksiklased]]
*[[madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe galiata''), sgk [[vaksiklased]]
*[[maipõrnikas]] (''Melolontha melolontha''), sgk [[põrniklased]]
*[[majasikk]] (''Hylotrupes bajulus''), sgk [[siklased]]
*[[majasoomukas]] (''Lepisma saccharina''), sgk [[soomuklased]]
*[[mardikalised]] (''Coleoptera''), selts
*[[marjalutikas]] (''Dolycoris baccarum'')
*[[meemesilane]] (''Apis mellifera''), sgk [[mesilaslased]]
*''[[Meloinae]]'', alamsugukond, sgk [[villimardiklased]]
*''[[Megachile rotundata]]'', sgk ''[[Megachilidae]]''
*[[metsaherilane]] (''Dolichovespula''), perekond, sgk [[voltherilased]]
*[[metsakibun]] (''Chrysops caecutiens''), sgk [[parmlased]] 
*[[metsakimalane]] (''Bombus sylvarum''), sgk [[mesilaslased]]
*[[metsa-külmavaksik]] (''Operophtera fagata''), sgk [[vaksiklased]]
*[[metsaliivikas]] (''Cicindela sylvatica''), sgk [[jooksiklased]] 
*[[metsa-raisamatja]] (''Nicrophorus vespilloides''), sgk [[raisamardiklased]]
*[[metsasitikas]] (''Anoplotrupes stercorosus''), sgk [[sitiklased]]
*[[metsavana (putukas)|metsavana]] (''Hydatophylax infumatus''), sgk [[järvevanalased]]
*''[[Molytinae]]'', alamsugukond, sgk [[kärsaklased]]
*[[monarhliblikas]]
*[[moskiitolased]] (''Phlebotomidae''), sugukond
*[[mudapäeviklased]] (''Caenidae''), sugukond
*[[mullamurelane]] (''Lasius niger''), sgk [[sipelglased]]
*[[mustlaik-apollo]] (''Parnassius mnemosyne''), sgk [[ratsulibliklased]]
*[[must-loigukiil]] (''Sympetrum danae''), sgk [[vesikiillased]]
*[[must-seenesultan]] (''Oxyporus mannerheimii''), sgk [[lühitiiblased]]
*[[mutikirp]] (''Hystrichopsylla talpae''), sgk ''[[Hystrichopsyllidae]]'' 
*[[mõnsskäpalised]] (''Embioptera''), selts
*[[mähkurlased]] (''Tortricidae''), sugukond
*[[männi-juureürask]] (''Hylastes brunneus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[männi-koorelutikas]] (''Aradus cinnamomeus''), sgk [[koorelutiklased]]
*[[männi-kooreürask]] (''Ips sexdentatus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[männikärsakas]] (''Hylobeus''), perekond, sgk [[kärsaklased]]
*[[männi-ladvamähkur]] (''Rhyacionia duplana''), sgk [[mähkurlased]]
*[[männipihklane]] (''Pissodes pini''), sgk [[kärsaklased]]
*[[männiritsikas]] (''Barbitistes conscriptus''), sgk [[ritsiklased]]
*[[männisinelane]] (''Boros schneideri'')
*[[männitõusmeöölane]] (''Agrotis vestigialis''), sgk [[öölased]]
*[[männivaablane]] (''Diprion''), perekond, sgk [[männivaablased]]
*[[männivaablased]] (''Diprionidae''), sugukond 
*[[männivaksik]] (''Bupalus piniaria''), sgk [[vaksiklased]]
*[[männivaksik (perekond)|männivaksik]], perekond, sgk [[vaksiklased]]
*[[männi-vaigumähkur]] (''Retinia resinella''), sgk [[mähkurlased]]
*[[männi-virvemähkur]] (''Rhyacionia buoliana''), sgk [[mähkurlased]]  
*[[mööbli-toonesepp]] (''Anobium punctatum'')

==N==
*[[naeri-lehevaablane]] (''Athalia rosae''), sgk [[lehevaablased]]  
*[[nahikulised]] (''Dictyoptera''), selts
*[[nahktiivalised]] (''Dermaptera''), selts
*[[naksurlased]] (''Elateridae''), sugukond
*[[neljakidane võraürask]] (''Pityogenes quadridens''), sgk [[kärsaklased]]
*''[[Nemophora]]'', perekond, sgk [[pikktundelkoilased]]
*''[[Neodiprion]]'', perekond, sgk [[männivaablased]]
*''[[Neuratelia salmelai]]'', sgk ''[[Mycetophilidae]]''
*[[niidukimalane]] (''Bombus pratorum''), sgk [[mesilaslased]]
*[[niidurautsik]] (''Myrmica rubra''), sgk [[sipelglased]]
*[[niidu-rohulutikas]] (''Lygus rugulipennis''), sgk [[rohulutiklased]]
*[[niidu-võiliblikas]] (''Colias hyale''), sgk [[põualibliklased]]
*[[niidu-võrkliblikas]] (''Melitaea athalia''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[ninasarvikpõrnikas]] (''Oryctes nasicornis''), sgk [[põrniklased]]
*[[nokalised]] (''Hemiptera''), selts
*''[[Nola estonica]]'', sgk [[kääbuskaruslased]]       
*[[noobelaardlane]] (''Buprestis octoguttata''), sgk [[hundlased]]
*[[nõgeseliblikas]] (''Arachnia levana''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[nõmmekimalane]] (''Bombus jonellus''), sgk [[mesilaslased]]
*[[nõmmeliivikas]] (''Cicindela hybrida''), sgk [[jooksiklased]] 
*[[nõmme-tähniksinitiib]] (''Maculinea arion''), sgk [[sinilibliklased]]
*[[nõmme-võrgendivaablane]] (''Acantholyda posticalis''), sgk [[võrgendivaablased]]
*''[[Nymphalis]]'', perekond, sgk [[koerlibliklased]]

==O==
*[[oa-lehetäi]] (''Aphis fabae''), sgk [[lehetäilised]] 
*[[oblikalutikas]] (''Coreus marginatus''), sgk ''[[Coreidae]]''
*[[odaliidrik]] (''Coenagrion hastulatum''), sgk [[liidriklased]]
*[[ogakärblased]] (''Stratiomyidae''), sugukond
*[[ohakapahakärbes]] (''Urophora cardui''), sgk [[kirjutiiblased]]
*[[ohakasikk]] (''Agapanthia villosoviridescens''), sgk [[siklased]]  
*[[ojapäeviklased]] (''Baetidae''), sugukond
*[[ojasääriklased]] (''Platycnemididae''), sugukond
*''[[Olethreutinae]]'', alamsugukond, sgk [[mähkurlased]]

==P==
*[[paabusilmlased]] (''Saturniidae''), sugukond 
*[[paaritu puiduüraja]] (''Xyleborus dispar'' ehk ''Anisandrus dispar''), sgk [[kärsaklased]]
*[[paelöölane]] (''Catocala''), perekond, sgk ''[[Erebidae]]''
*[[pahksääsklased]] (''Cecidomyiidae''), sugukond
*[[palukuklane]] (''Formica polyctena''), sgk [[sipelglased]]
*[[palvetaja]] (''Mantis religiosa''), sgk [[palvetajalased]]  
*[[parmlased]] (''Tabanidae''), sugukond
*[[paugujooksik]] (''Brachinus crepitans'')
*[[peedi-pitslutikas]] (''Parapiesma quadratum''), sgk [[pitslutiklased]]
*[[pesanäkk]] (''Anthrenus scrophulariae''), sgk [[nahanäklased]]
*''[[Phthiraptera]]'', selts
*[[pidevkehalised]] (''Symphytae''), alamselts
*[[pihklane]] (''Pissodes''), perekond, sgk [[kärsaklased]]
*[[pikktiib-kimalane]] (''Bombus sporadicus''), sgk [[mesilaslased]]
*[[pikktiib-sooritsikas]] (''Conocephalus fuscus''), sgk [[ritsiklased]]
*[[pikktundelkoilased]] (''Adelidae''), sugukond
*[[pikktundel-mesilane]] (''Eucera longicornis''), sgk [[mesilaslased]]
*[[piksepeni]] (''Callimorpha''), sgk ''[[Erebidae]]''
*[[pinelased]] (''Platygastridae''), sugukond
*[[pisikoi]] (''Bucculatrix''), perekond, sgk [[pisikoilased]]
*[[pisikoilased]] (''Bucculatricidae''), sugukond
*[[pisiliidrik]] (''Nehalennia speciosa''), sgk [[liidriklased]]
*[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond
*[[pistesääsklased]] (''Culicidae''), sugukond
*[[poilased]] (''Chrysomelidae''), sugukond
*[[pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca''), sgk [[kõrsiklased]]
*''[[Provespa]]'', perekond, sgk [[voltherilased]]
*''[[Provespa anomala]]'', sgk [[voltherilased]]
*''[[Provespa barthelemyi]]'', sgk [[voltherilased]]
*''[[Provespa nocturna]]'', sgk [[voltherilased]]
*[[pruun-kuldtiib]] (''Lycaena tityrus''), sgk [[sinilibliklased]]
*[[pruunkõrsik]] (''Sympecma fusca''), sgk [[kõrsiklased]]
*[[pruun-tondihobu]] (''Aeshna grandis''), sgk [[tondihobulased]]
*[[puidumesilane]] (''Xylocopa''), perekond, sgk [[mesilaslased]]
*[[punakas männivaablane]] (''Neodiprion sertifer''), sgk [[männivaablased]]
*[[punalaik-apollo]] (''Parnassius apollo''), sgk [[ratsulibliklased]]
*[[punaliidrik]] (''Pyrrhosoma nymphula''), sgk [[liidriklased]]
*[[puna-loigukiil]] (''Sympetrum sanguineum''), sgk [[vesikiillased]] 
*[[punalutikas]] (''Pyrrhocoris apterus''), sgk [[punalutiklased]]
*[[punapõrnikas]] (''Serica brunnea''), sgk [[põrniklased]]
*[[punatulilane]] (''Pyrochroa coccinea''), sgk [[tulilased]]
*[[punavööt-puuvaablane]] (''Xiphydria prolongata''), sgk [[puuvaablased]]
*[[puriliblikas]] (''Iphiclides podalirius''), sgk ratsulibliklased
*[[purilutikas]] (''Mesovelia furcata''), sgk [[purilutiklased]]
*[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond
*[[porikärbes]] (''Phormia regina'')
*[[punaselg-käävikjooksik]] (''Calathus melanocephalus'')
*[[põderpõrnikas]] (''Lucanus cervus''), sgk [[põderpõrniklased]], Eestis looduskaitse all
*[[põderpõrnikas (perekond)|põderpõrnikas]] (''Lucanus''), perekond, sgk [[põderpõrniklased]])
*[[põdrakärbes]] (''Lipoptena cervi''), sgk [[raudkärblased]]
*[[põhja-tõmmusilmik]] (''Erebia embla''), sgk [[silmiklased]]
*[[põldkimalane]] (''Bombus pascuorum''), sgk [[mesilaslased]]
*[[põlendikuhundlane]] (''Melanophila acuminata''), sgk [[hundlased]]
*[[Põlendikuhundlane (perekond)|põlendikuhundlane]] (''Melanophila''), perekond, sgk [[hundlased]]
*[[põlluliivikas]] (''Cicindela campestris''), sgk [[jooksiklased]] 
*[[põlluöölane]] (''Agrotis exclamationis''), sgk [[öölased]] 
*[[põrniklased]] (''Scarabaeidae''), sugukond
*[[põõsa-ebakilptäi]] (''Parthenolecanium corni''), sgk [[ebakilptäilased]]
*[[päevapaabusilm]] (''Inachis io''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[päriskärblased]] (''Muscidae''), sugukond
*[[pääsukeselutikas]] (''Oeciacus hirundinis''), sgk [[verelutiklased]]
*[[pääsusaba]] (''Papilio machaon''), sgk ratsulibliklased
*[[püksmesilane]] (''Dasypoda hirtipes'', ''Dasypoda altercator''), sgk ''[[Melittidae]]''

==R==
*[[raipekärbes]] (''Cynomya mortuorum''), sgk [[lihakärblased]] 
*[[raisamardiklased]] (''Silphidae''), sugukond
*[[ranna-loigukiil]] (''Sympetrum striolatum''), sgk [[vesikiillased]] 
*[[rannalutiklased]] (''Saldidae''), sugukond
*''[[Rathinda]]'', perekond, sgk [[sinilibliklased]]
*''[[Rathinda amor]]'', sgk [[sinilibliklased]]
*[[raudkärblased]] (''Hippoboscidae''), sugukond
*''[[Retinia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]]
*''[[Rhyacionia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]]
*[[riidekoi]] (''Tineola bisselliella''), sgk [[koilased]]
*[[rippkehalised]] (''Apocrita''), alamselts
*[[ripslased]]
*[[ripstiivalised]] (''Thysanoptera''), selts
*[[ristikheina-taevastiib]] (''Polyommatus icarus''), sgk [[sinilibliklased]]
*[[ristikukimalane]] (''Bombus distinguendus''), sgk [[mesilaslased]]
*[[risuvana]] (''Chaetopteryx villosa''), sgk [[järvevanalased]]
*[[ritsikalised]] (''Dolichocera'' ehk ''Ensifera''), alamselts
*[[ritsiklased]] (''Tettigoniidae''), sugukond
*[[rohekas õiesikk]] (''Lepturobosca virens''), sgk [[siklased]] 
*[[rohekeviklased]] (''Chloroperlidae''), sugukond
*[[rohekireslane]] (''Adscita statices''), sgk [[kireslased]]
*[[roheline haisulutikas]] (''Palomena prasina''), sgk [[kilplutiklased]]
*[[roheline jalghänd]] (''Sminthurus viridis'')
*[[roheline lauluritsikas]] (''Tettigonia viridissima''), sgk [[ritsiklased]]
*[[roheline tirt]] (''Cicadella viridis''), sgk [[lehetirtlased]]
*[[rohe-tondihobu]] (''Aeshna viridis''), sgk [[tondihobulased]]
*[[rohe-vesihobu]] (''Ophiogomphus cecilia''), sgk [[vesihobulased]]
*[[rohetäpik]] (''Argynnis paphia''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[rohukas]] (''Oedemera''), perekond, sgk [[rohuklased]]
*[[rohukedrik]] (''Euthrix potatoria''), sgk [[kedriklased]]
*[[rohuklased]] (''Oedemeridae''), sugukond
*[[rohuleediklased]] (''Crambidae''), sugukond
*[[rohutirts (perekond)|rohutirts]] (''Chorthippus''), perekond, sgk [[tirtslased]]
*[[roosi-kilptäi]] (''Aulacaspis rosae''), sgk [[kilptäilased]] 
*[[ruuge-küttkärbes]] (''Laphria flava''), sgk [[röövkärblased]]
*[[rändtirts]] (''Locusta migratoria''), sgk [[tirtslased]]
*[[röövkärblased]] (''Asilidae''), sugukond

==S==
*[[saaremaa tondihobu]] (''Aeshna osiliensis''), sgk [[kiililised]]
*[[sadulliidrik]] (''Coenagrion puella''), sgk [[liidriklased]]
*[[salekeviklased]] (''Leuctridae''), sugukond
*[[samblakimalane]] (''Bombus muscorum''), sgk [[mesilaslased]]
*[[samblapäeviklased]] (''Ephemerellidae''), sugukond
*[[sambliku-koimärslane]] (''Dahlica lichenella''), sgk [[märslased]]
*[[samblikuvaksiklased]] ehk metsavaksiklased (''Ennominae''), alamsugukond, sgk [[vaksiklased]]
*[[sarnastiivalised]] (''Homoptera''), selts 
*[[sarvikliidrik]] (''Coenagrion pulchellum''), sgk [[liidriklased]]
*[[sarvvälesklane]] (''Notoxus monoceros'')
*[[satelliitöölane]] (''Eupsilia transversa'')
*[[Schrencki kimalane]] (''Bombus schrencki''), sgk [[mesilaslased]]
*''[[Sciara]]'', perekond, sgk [[leinasääsklased]]
*''[[Scythris penicillata]]'', sgk [[tõmmukoilased]], Saaremaa endeem
*[[seenesultanid]], sgk [[lühitiiblased]]
*[[seenesääsklased]] (''Sciaroidea''), ülemsugukond
*[[seenetriinu]] (''Endomychus coccineus''), sgk [[seenetriinulased]]
*[[seenliidrik]] (''Enallagma cyathigerum''), sgk [[liidriklased]] 
*[[seitsetäpp-lepatriinu]] (''Coccinella septempunctata''), sgk [[lepatriinulased]]
*[[selgsõudurlased]] (''Notonectidae''), sgk
*[[sellerikärbes]] (''Euleia heraclei''), sgk [[kirjutiiblasd]]
*[[sihktiivalised]] (''Orthoptera''), selts
*[[siidikedrik]] ehk siidiliblikas (''Bombyx mori''), sgk [[siidikedriklased]]
*[[siklased]] (''Cerambycidae''), sugukond
*[[sile saareürask]] (''Hylesinus varius''), sgk [[kärsaklased]]
*[[silinderpõrnikas]] (''Sinodendron cylindricum''), sgk [[põderpõrniklased]]
*[[silinderpõrnikas (perekond)|silinderpõrnikas]] (''Sinodendron), perekond, sgk [[põderpõrniklased]]
*[[silmiklased]] (''Satyridae''), sugukond
*[[silmiksikk]] (''Oberea oculata''), sgk [[siklased]]
*[[silmiksuru]] (''Smerinthus ocellatus''), sgk [[surulased]]
*[[silmiksuru (perekond)|silmiksuru]] (''Smerinthus''), perekond, sgk [[surulased]]
*[[sinilibliklased]] (''Lycaenidae''), sugukond
*[[sinine villimardikas]] (''Meloe violaceus''), sgk [[villimardiklased]]
*[[sini-paelöölane]] (''Catocala fraxini''), sgk ''[[Erebidae]]'' 
*[[sipelgmardikas]] (''Thanasimus''), perekond, sgk [[sipelgmardiklased]]
*[[sipelgmardiklased]] (''Cleridae''), sugukond
*[[sirelased]] (''Syrphidae''), sugukond
*[[sirelisuru]] (''Sphinx ligustri''), sgk [[surulased]]
*[[sirtslased]] (''Tetrigidae''), sugukond
*[[soo-kärjeherilane]] (''Polistes nimpha''), sgk [[voltherilased]]
*[[soo-metsasääsk]] (''Ochlerotatus punctor''), sgk [[pistesääsklased]]
*[[sooritsikas]] (''Conocephalus dorsalis''), sgk [[ritsiklased]]
*[[sorokimalane]] (''Bombus soroeensis'), sgk [[mesilaslased]]
*[[spiraal-paunatäi]] (''Pemphigus spyrothecae''), sgk [[lehetäilased]] 
*[[suitsjas koimärslane]] (''Dahlica lazuri''), sgk [[märslased]]
*[[surulased]] (''Sphingidae''), sugukond
*[[surusääsk (perekond)|surusääsk]] (''Chironomus''), perekond, sgk [[surusääsklased]]
*[[surusääsklased]] (''Chironomidae''), sugukond
*[[suur-kollalaiklane]] (''Badister unipustulatus''), sgk [[jooksiklased]]
*[[suur-kuldtiib]] (''Lycaena dispar''), sgk [[sinilibliklased]]
*[[suur-maltsaürask]] (''Scolytus scolytus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[suur-metsaherilane]] (''Dolichovespula media''), sgk [[voltherilased]]
*[[suur-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas maturna''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[suur-punasuru]] (''Deilephila elpenor''), sgk [[surulased]]
*[[suur-rabakiil]] (''Leucorrhinia pectoralis''), sgk [[vesikiillased]]
*[[suur-saareürask]] (''Hylesinus crenatus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[suur-säsiürask]] (''Tomicus piniperda''), sgk [[kärsaklased]]
*[[suurtiivalised]] (''Megaloptera''), selts
*[[suur-võrajooksik]] (''Calosoma sycophanta''), sgk [[jooksiklased]] 
*[[sõrmiktiiblased]], (''Alucitidae''), sugukond
*[[sõudurlased]] (''Corixidae''), sugukond
*[[sõõrsilmik]] (''Lopinga achine''), sgk [[silmiklased]]
*[[säsiürask]] (''Tomicus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[sääriksääsklased]] (''Tipulidae''), sugukond
*[[sääselised]] (''Nematocera''), alamselts
*[[süsiklased]] (''Tenebrionidae''), sugukond

==Z==
*''[[Zyzzyva]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]], Ameerika troopikas
*''[[Zythos (koi)|Zythos]]'', perekond, sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ja [[Malaia]]s
* ''[[Zythos avellanea]]'', sgk [[koilased]], [[Malaia]]s
* ''[[Zythos obliterata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il 
* ''[[Zythos strigata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il 
* ''[[Zythos turbata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il

==T==
*[[talikeviklased]] (''Taeniopterygidae''), sugukond
*[[talikoonlane]] (''Boreus hyemalis'') 
*[[talukimalane]] (''Bombus hypnorum''), sgk [[mesilaslased]]
*[[tamme-kedrikvaksik]] (''Biston strataria'', ''Biston stratarius''), sgk [[vaksiklased]]
*[[tamme-kirisikk]] (''Clytus arietis''), sgk siklased
*[[tamme-pahkvaablane]] (''Diplolepis quercus-folii'', ''Diplolepsis quercusfolii''), sgk [[pahklased]]
*[[tammesikk]] (''Phymatodes testaceus''), sgk siklased
*[[taolistiivalised]] (''Zygoptera''), alamselts
*[[tartu-kirivaksik]] (''Epirrhoe tartuensis''), sgk [[vaksiklased]]
*[[tarumardikas]] (''Trichodes apiarius''), sgk [[sipelgmardiklased]]
*[[tavarautsik]] ehk kusirautsik (''Myrmica ruginodis''), sgk [[sipelglased]]
*[[teelehe-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas aurinia''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[teesklased]] (''Ptinidae''), sugukond 
*[[teojooksik]] (''Cychrus caraboides''), sgk [[jooksiklased]]
*[[teotapik]] (''Phosphuga atrata''), sgk [[raisamardiklased]]
*[[termiidilised]] (''Isoptera''), selts
*[[tiigi-klaasiksääsk]] (''Chaoborus crystallinus''), sgk [[klaasiksääsklased]]
*[[timutiripslane]] (''Limothrips cerealium''), sgk [[ripslased]] 
*[[tirdilised]] (''Auchenorrhyncha''), alamselts
*[[tirtslased]] (''Acrididae''), sugukond
*[[tirtsulised]] (''Caelifera''), alamselts
*[[toakilk]] (''Acheta domestica''), sgk [[kilklased]]
*[[toakärbes]] (''Musca''), perekond, sgk [[päriskärblased]]
*[[tondihobu]] (''Aeschna'' (=''Aeshna'')), sgk [[tondihobulased]]
*[[tondihobulased]] (''Aeshnidae''), sugukond
*''[[Troilus luridus]]'', sgk [[kilplutiklased]]
*[[tooneseplased]] (''Anobiidae''), sugukond
*[[triip-vesikiil]] (''Libellula fulva''), sgk [[vesikiillased]]
*[[tsetsekärbes]] (''Glossina''), perekond, sgk ''[[Glossinidae]]''
*[[tuisusikk]] (''Pachyta quadrimaculata''), sgk [[siklased]]
*[[tulilased]] (''Pyrochroidae''), sugukond
*[[tumekimalane]] (''Bombus ruderarius''), sgk [[mesilaslased]]
*[[tume-nõlvaöölane]] (''Chersotis andereggii''), sgk [[öölased]]
*[[tumesäär-karvasvaablane]] (''Trichiosoma tibiale''), sgk [[karusvaablased]]
*[[tunnelehmeslased]] (''Psychomyiidae''), sugukond
*[[tupekoi]] (''Coleophora''), perekond, sgk [[tupekoilased]]
*[[tupekoilased]] (''Coleophoridae''), sugukond
*[[tõmmukoi]] (''Scythris''), perekond, sgk [[tõmmukoilased]]
*[[tõmmukoilased]] (''Scythrididae''), sugukond
*[[tõmmupunnpea]] (''Erynnis tages''), [[punnpealased]]
*[[tõmmuujur]] (''Graphoderus bilineatus''), sgk [[ujurlased]]
*[[tähnikpihklane]] (''Pissodes castaneus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[tähnik-puuvaablane]] (''Xiphydria camelus''), sgk [[puuvaablased]]
*[[tähniksinitiib]] (''Maculinea''), sgk [[sinilibliklased]]
*[[tähnikvaksik]] (''Abraxas''), perekond, sgk [[vaksiklased]]
*[[täht-noolöölane]] (''Acronicta psi''), sgk [[öölased]]
*[[tähtpea-sõrmiktiib]] (''Alucita grammodactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] 
*[[täi]] (''Pediculus humanus''), sgk ''[[Pediculidae]]''
*[[täilised]] (''Anoplura''), selts
*[[täkkeline villimardikas]] (''Meloe proscarabaeus''), sgk [[villimardiklased]]

==U==
*[[uitöölane]] (''Spodoptera''), perekond, sgk [[öölased]]
*[[ujur]] (''Dytiscus'') perekond, sgk [[ujurlased]]
*[[ujurlased]] (''Dytiscidae''), sugukond
*[[ujurlutiklased]] (''Naucoridae''), sugukond
*[[uneliblikas]] (''Heteropterus morpheus''), sgk [[punnpealased]]
*[[urukimalane]] (''Bombus subterraneus''), sgk [[mesilaslased]]

==V==
*[[vaenusääsk]] (''Sciara militaris''), sgk [[leinasääsklased]]
*[[vahaleedik]] (''Galleria mellonella''), sgk [[leediklased]]
*[[vahklased]]
*[[vahtlased]] (''Cercopidae''), sugukond
*[[vahtra-noolöölane]] (''Acronicta aceris''), sgk [[öölased]]
*[[vaibakoi]] (''Trichophaga tapetzella''), sgk [[koilased]]
*[[vaksiklased]] (''Geometridae''), sugukond 
*[[valgelaup-rabakiil]] (''Leucorrhinia albifrons''), sgk [[vesikiillased]]
*[[valgetähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis xanthomelas''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[vapsik]] (''Vespa crabro''), sgk [[voltherilased]]
*[[vapsik (perekond)|vapsik]] (''Vespa''), perekond, sgk [[voltherilased]] 
*[[vareskaera-aasasilmik]] (''Coenonympha hero''), sgk [[silmiklased]]
*[[veerekuklane]] (''Formica nigricans''), sgk [[sipelglased]]
*[[verikireslane]] (''Zygaena''), perekond, sgk [[kireslased]]
*[[veise-nahakiin]] (''Hypoderma bovis''), sgk [[ninakiinlased]]
*[[vesihark]] (''Nepa cinerea''), sgk [[harklutiklased]]
*[[vesihobu]] (''Ophiogomphus''), perekond, sgk [[vesihobulased]]
*[[vesihobulased]] (''Gomphidae''), sugukond 
*[[vesikiillased]] (''Libellulidae''), sugukond
*[[vesimardikas]] (''Hydrophilus piceus''), sgk [[vesimardiklased]]
*[[vesimardiklased]] (''Hydrophilidae''), sugukond
*[[vesineitsik]] (''Calopteryx''), perekond, sgk [[vesineitsiklased]]
*[[vesineitsiklased]] (''Calopterygidae''), sugukond
*[[vesinäkk]] (''Acentria ephemerella''), sgk ''[[Crambidae]]''
*[[vesivaksik]] (''Hydrometra gracilenta''), sgk [[vesivaksurlased]]
*[[vesivaksik (perekond)|vesivaksik]] (''Hydrometra''), perekond, sgk [[vesivaksurlased]]
*[[vilja-nokislutikas]] (''Aelia acuminata''), sgk [[kilplutiklased]]
*[[villimardikas]] (''Meloe''), perekond, sgk [[villimardiklased]] 
*[[villimardiklased]] (''Meloidae''), sugukond
*[[violettjooksik]] (''Carabus violaceus''), sgk [[jooksiklased]] 
*[[voltherilased]] (''Vespidae''), sugukond
*[[voodilutikas]] (''Cimex lectularius''), sgk [[verelutiklased]]
*[[võiliblikas]] (''Colias''), sgk [[põualibliklased]]
*[[võraürask]] (''Pityogenes''), perekond, sgk [[kärsaklased]]
*[[võrgendehmeslased]] (''Polycentropodidae''), sugukond
*[[võrgendivaablane]] (''Acantholyda''), sgk [[võrgendivaablased]]  
*[[võrgendivaablased]] (''Pamphiliidae''), sugukond
*[[võrktiivalised]] (''Neuroptera''), selts
*[[võrse-sõrmiktiib]] (''Alucita hexadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]]
*[[võsaritsikas]] (''Pholidoptera griseoaptera''), sgk [[ritsiklased]] 
*[[väike-kiirgliblikas]] (''Apatura ilia''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[väike-kiitsaksikk]] (''Stenurella melanura''), sgk [[siklased]]
*[[väike-koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerlibliklased]], Eestis tavaline
*[[väike-kärbtiib]] (''Polygonia c-album''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[väikeliivikas]] (''Cylindera germanica'', ''Cicindela germanica''), sgk [[jooksiklased]]
*[[väike-punalamesklane]] (''Cucujus cinnaberinus''), sgk [[lamesklased]]
*[[väike-rabakiil]] (''Leucorrhinia dubia''), sgk [[vesikiillased]]
*[[väike-saareürask]] (''Hylesinus fraxini''), sgk [[kärsaklased]]
*[[väike-säsiürask]] (''Tomicus minor''), sgk [[kärsaklased]]
*[[väike-toakärbes]] (''Fannia canicularis'') sgk [[lambikärblased]]
*[[väivilised]] (''Mallophaga''), selts
*[[välesklane]] (''Notoxus''), perekond
*[[vööt-eistekedrik]] (''Triodia sylvina''), sgk [[eistekedriklased]]
*[[vöötkiillased]] (''Cordulegasteridae''), sugukond
*[[vööt-verikireslane]] (''Zygaena fausta''), sgk [[kireslased]]

==Õ==
*[[õiepurpurlane]] (''Lygistopterus sanguineus'') 
*[[õnnetriinu]] (''Psyllobora vigintiduopunctata'')
*[[õrnpäevik]] (''Leptophlebia''), perekond
*[[õrnpäeviklased]] (''Leptophlebiidae''), sugukond
*[[õunapuu-lehekirp]] (''Cacopsylla mali''), sgk [[lehekirbulised]]
*[[õunapuu-võrgendikoi]] (''Yponomeuta malinellus''), sgk [[võrgendikoilased]]
*[[õunapuu-õielõikaja]] (''Anthonomus pomorum''), sgk [[kärsaklased]]

==Ä==
* [[ängelheina-öölane]] (''Calyptra thalictri''), sgk [[öölased]]
* [[äädikakärbes (perekond)|äädikakärbes]] (''Drosophila''), perekond, sgk [[kõdukärblased]]

==Ö==
* [[öölased]] (''Noctuidae''), sugukond

==Ü==
*[[ühepäeviklased]] (''Ephemeridae''), sugukond
*[[ühepäevikulised]] (''Ephemeroptera''), selts
*[[ühisherilased]] (''Vespinae''), alamsugukond, sgk [[voltherilased]]
*[[ürasklased]] (''Scolytinae''), alamsugukond, sgk [[kärsaklased]]
*[[ürgmärslane]] (''Diplodoma laichartingella''), sgk [[märslased]] 

[[Kategooria:Putukad| ]]
[[Kategooria:Loomade loendid]]</text>
      <sha1>lql02mv8xkbr8ao0v47fm8s7fm8ixyu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172542</id>
      <parentid>6172540</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T11:47:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* K */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="45751" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[putukad|putukate]] [[liik (bioloogia)|liik]]e ja teisi [[takson]]eid. 


__NOTOC__{{tähed}}
==A==
*[[aardlane]] (''Buprestis''), perekond, sgk [[hundlased]]
*[[aasakaruslane]] (''Diacrisia sannio''), sgk [[karuslased]], Euroopas ja Aasias, Eestis tavaline
*[[aasasilmik]] (''Coenonympha''), perekond, sgk [[koerlibliklased]]
*[[aasa-verikireslane]] (''Zygaena lonicerae''), sgk [[kireslased]], Euroopas, Eestis tavaline
*[[aasaöölane]] (''Callistege mi''), sgk [[öölased]], Eestis tavaline
*[[aasia arlekiinlepatriinu]] (''Harmonia axyridis''), sgk [[lepatriinulased]], Eestis invasiivne võõrliik   
*[[aasia puidusikk]] (''Anoplophora glabripennis''), sgk [[siklased]]
*''[[Aedes aegypti]]'', sgk [[pistesääsklased]]
*''[[Aedes albopictus]]'', sgk [[pistesääsklased]]
*[[aedkimalane]] (''Bombus hortorum''), sgk [[mesilaslased]]
*''[[Aglais ichnusa]]'' (''Nymphalis ichnusa'', ''Aglais urticae ichnusa''), sgk [[koerlibliklased]], Sardiinias ja Korsikal
*[[ahassirts]] (''Tetrix subulata''), sgk [[sirtslased]]
*[[ahhaat-udeselg]] (''Habrosyne pyritoides''), sgk [[udeselglased]]
*[[aia-eistekedrik]] (''Pharmacis lupulina'', sünonüüm ''Korscheltellus lupulinus''), sgk [[eistekedriklased]]
*[[aia-karussääsk]] (''Bibio hortulanus''), sgk [[karussääsklased]]
*''[[Anaceratagallia estonica]]'', sgk [[lehetirtlased]]
*''[[Anopheles gambiae]]'', sgk [[pistesääsklased]]
*''[[Anopheles stephensi]]'', sgk [[pistesääsklased]]
*''[[Anophthalmus hitleri]]'', sgk [[jooksiklased]], [[Sloveenia]] koobastes
*''[[Apis mellifera iberiensis]]'', [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]]
*[[apollo (perekond)|apollo]] (''Parnassius''), perekond, sgk [[ratsulibliklased]]
*[[arukuklane]] (''Formica rufa''), sgk [[sipelglased]]
*[[astelpaju-kirikärbes]] (''Rhagoletis batava''), sgk [[kirjutiiblased]]
*[[astlalised]] (''Aculeata'')

==B==
*''[[Bupalini]]'', triibus, sgk [[vaksiklased]]

==C==
*''[[Capniidae]]'', sugukond
*''[[Coscinocera]]'', perekond, sgk [[paabusilmlased]]
*''[[Coscinocera hercules]]'', sgk [[paabusilmlased]], Austraalias ja Paapua Uus-Guineas
*''[[Crambidae]]'', sugukond
*''[[Culex quinquefasciatus]]'', sgk [[pistesääsklased]]

==D==
==E==
*[[ebakilptäilased]] (''Coccidae''), sugukond
*[[ehmes-pehmekoor]] (''Cantharis nigricans''), sgk [[pehmekoorlased]]
*[[ehmestiivalised]] (''Trichoptera''), selts
*[[eremiitpõrnikas]] (''Osmoderma eremita''), sgk [[põrniklased]]
*[[eristiivalised]] (''Anisoptera''), alamselts
*[[euroopa laulusääsk]] (''Culiseta annulata''), sgk [[pistesääsklased]]
*[[euroopa metsaprussakas]] (''Ectobius sylvestris''), sgk ''[[Ectobiidae]]''
*[[euroopa tumemesilane]] (''Apis mellifera mellifera''), [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]]

==F==
*[[Frégate'i süsik]] (''Polposipus herculeanus''), sgk [[süsiklased]]

==G==
* ''[[Gerromorpha]]'', infraselts

==H==
* [[haak-pisiöölane]] (''Deltote uncula'')
* [[haava-keerukärsakas]] (''Byctiscus populi'')
* [[haava-kevadvaksik]] (''Archiearis notha'')
* [[haava-kiirtutlane]] (''Pheosia tremulae'')
* [[haava-liipvaksik]] (''Trichopteryx carpinata'')
* [[haava-noolöölane]] (''Acronicta megacephala'')
* [[haava-võsaöölane]] (''Amphipyra perflua'')
* [[haava-äärisvaksik]] (''Epione vespertaria'')
* [[haavaharpia]] (''Furcula bifida'')
*[[haavalumik]] (''Limenitis populi''), sgk [[koerlibliklased]] 
*[[habesääsklased]] (''Ceratopoginidae''), sugukond
*''[[Haemagogus]]'', perekond, sgk [[pistesääsklased]]
*[[hahkkaruslane]] (''Phragmatobia luctifera''), sgk [[karuslased]]
*[[haldjasöölane]] (''Moma alpium''), sgk [[öölased]]
*[[hall kimalane]] (''Bombus veteranus''), sgk [[mesilaslased]]
* [[hall-ebakärsakas]] (''Anthribus nebulosus'')
* [[hall-haavasuru]] (''Laothoe amurensis'')
* [[hall-hammastutlane]] (''Notodonta torva'')
* [[hall-häguöölane]] (''Hoplodrina respersa'')
* [[hall-kirivaksik]] (''Hydriomena ruberata'')
* [[hall-lehevaksik]] (''Scopula incanata'')
* [[hall-oksasikk]] (''Pogonocherus decoratus'')
* [[hall-pisivaksik]] (''Eupithecia immundata'')
* [[hall-põõsavaksik]] (''Macaria wauaria'')
* [[hall-saluvaksik]] (''Hydrelia sylvata'')
* [[hall-siidöölane]] (''Platyperigea grisea'')
* [[hall-talivaksik]] (''Agriopis marginaria'')
* [[hall-türnpuuvaksik]] (''Philereme vetulata'')
* [[hall-udeselg]] (''Tethea or'')
* [[hall-varjusikk]] (''Leiopus nebulosus'')
*[[hallasääsk]] (''Anopheles''), perekond, sgk [[pistesääsklased]]
*[[hallkuklane]] (''Formica cinerea'')
*[[hallsambliklane]] (''Eilema griseola'')
*[[hallvööt-kirivaksik]] (''Epirrhoe alternata'')
*[[hambune sirptiib]] (''Falcataria lacertinaria'')
*[[hammashundlane]] (''Dicerca aenea'')
*[[hammasvaksik]] (''Odontopera bidentata'')
*[[hanimaltsavaksik]] (''Pelurga comitata'')
*[[harilik ebakärsakas]] (''Platystomos albinus''), sgk [[ebakärsaklased]]
*[[harilik hallavaksik]] (''Epirrita autumnata'')
*[[harilik harivaablane]] (''Arge ustulata''), sgk [[harivaablased]]
*[[harilik hiilajooksik]] (''Chlaenius nigricornis'')
*[[harilik hiilgekiil]] (''Cordulia aenea'')
*[[harilik jõgihobu]] (''Gomphus vulgatissimus'')
*[[harilik jässaklane]] (''Byrrhus pilula'')
*[[harilik kaelusöölane]] (''Cucullia umbratica'')
*[[harilik kannikesetäpik]] (''Clossiana selene'')
*[[harilik kapsalutikas]] (''Eurydema oleracea''), sgk [[kilplutiklased]]
*[[harilik kevadvaksik]] (''Archiearis parthenias'')
*[[harilik kibuvitsapahklane]] (''Diplolepis rosae''), sgk [[pahkvaablased]]
*[[harilik kiilassilm]] (''Chrysoperla carnea''), sgk [[kiilassilmlased]]
*[[harilik kiitsaksikk]] (''Leptura quadrifasciata'')
*[[harilik kraavivana]] (''Micropterna sequax''), sgk [[järvevanalased]]
*[[harilik kuldöölane]] (''Diachrysia chrysitis'')
*[[harilik kuuvaksik]] (''Selenia dentaria'')
*[[harilik kõrrevaablane]] (''Cephus pygmeus''), sgk [[kõrrevaablased]] 
*[[harilik kõrvahark]] (''Forficula auricularia''), sgk [[kõrvaharklased]]
*[[harilik kännusikk]] (''Arhopalus rusticus''), sgk [[siklased]]
*[[harilik käätsusikk]] (''Acanthocinus aedilis''), sgk [[siklased]]
*[[harilik külmavaksik]] (''Operophtera brumata'')
*[[harilik laikvaksik]] (''Lomaspilis marginata'')
*[[harilik lauluritsikas]] (''Tettigonia cantans''), sgk [[ritsiklased]]
*[[harilik loidtiib]] (''Sialis lutaria''), sgk [[loidtiiblased]]
*[[harilik loigukiil]] (''Sympetrum vulgatum''), sgk [[vesikiillane]]
*[[harilik lottsuru]] (''Hemaris tityus''), sgk [[surulased]]
*[[harilik läikkiil]] (''Somatochlora metallica'')
*[[harilik metsaprussakas]] (''Ectobius lapponicus''), sgk ''[[Ectobiidae]]''
*[[harilik mudajooksik]] (''Oodes helopioides'')
*[[harilik männikärsakas]] (''Hylobius abietis''), sgk [[kärsaklased]]
*[[harilik männivaablane]] (''Diprion pini''), sgk [[männivaablased]]
*[[harilik nõgeseöölane]] (''Abrostola triplasia'')
*[[harilik oblikavaksik]] (''Timandra comae'')
*[[harilik ojasäärik]] ehk ojasäärik ehk säärikliidrik (''Platycnemis pennipes''), sgk [[ojasääriklased]]
*[[harilik oksavana]] (''Anabolia nervosa''), sgk [[järvevanalased]]
*[[harilik pisivaksik]] (''Eupithecia vulgata'')
*[[harilik pistekärbes]] (''Stomoxys calcitrans''), sgk [[päriskärblased]]
*[[harilik päevakoer]] (''Arctia caja''), sgk [[karuslased]] 
*[[harilik rohutirts]] (''Chorthippus biguttulus''), sgk [[tirtslased]]
*[[harilik roojakärbes]] (''Scathophaga stercoraria'') sgk [[roojakärblased]]
*[[harilik reseedaliblikas]] (''Pontia edusa'')
*[[harilik salehundlane]] (''Agrilus viridis'')
*[[harilik siidöölane]] (''Caradrina morpheus'')
*[[harilik sinepiliblikas]] (''Leptidea sinapis''), sgk [[põualibliklased]]
*[[harilik sinikiil]] (''Orthetrum cancellatum''), sgk [[vesikiillased]]
*[[harilik sipelgakiil]] (''Myrmeleon formicarius''), sgk [[sipelgakiillased]]
*[[harilik sipelgmardikas]] (''Thanasimus formicarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] 
*[[harilik sirpritsikas]] (''Phaneroptera falcata''), sgk [[ritsiklased]]
*[[harilik surusääsk]] (''Chironomus plumosus''), sgk [[surusääsklased]]
*[[harilik sõgelane]] (''Haematopota pluvialis''), sgk [[parmlased]]
*[[harilik taevastiib]] (''Polyommatus amandus''), sgk [[sinilibliklased]]
*[[harilik teesklane]] (''Ptinus fur''), sgk [[teesklased]] 
*[[harilik toakärbes]] (''Musca domestica''), sgk [[päriskärblased]]
*[[harilik tolmukavaablane]] (''Xyela julii''), sgk [[tolmukavaablased]]
*[[harilik tumesilmik]] (''Lasiommata maera'')
*[[harilik tõmmusilmik]] (''Erebia ligea'')
*[[harilik valgevaksik]] (''Cabera pusaria'')
*[[harilik vesikiil]] (''Libellula quadrimaculata''), sgk [[vesikiillased]]
*[[harilik vesineitsik]] (''Calopteryx virgo''), sgk [[vesineitsiklased]]
*[[harilik viirgpunnpea]] (''Thymelicus lineola'')
*[[harilik viljalutikas]] (''Eurygaster maura''), sgk [[rüülutiklased]]
*[[harilik võraürask]] (''Pityogenes chalcographus''), sgk [[kärsaklased]] 
*[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster''), sgk [[kõdukärblased]]
*[[harivaablased]] (''Argidae''), sugukond
*[[harjashännalised]] (''Thysanura'', ''Zygentoma''), selts
*[[harjasjooksik]] (''Loricera pilicornis'')
*[[harkkärsakas]] (''Lixus paraplecticus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[harklutiklased]] (''Nepidae''), sugukond
*[[harköölane]] – Polypogon tentacularia'')
* [[hele-ehavaksik]] (''Kemtrognophos ambiguata'')
* [[hele-kaelusöölane]] (''Cucullia praecana'')
* [[hele-kevadtutlane]] (''Odontosia sieversi'')
* [[hele-kuluvaksik]] (''Idaea pallidata'')
* [[hele-kuuvaksik]] (''Selenia lunularia'')
* [[hele-pisivaksik]] (''Eupithecia centaureata'')
* [[hele-villkäpp]] (''Calliteara pudibunda'')
*[[helevööt-samblikuvaksik]] (''Cleora cinctaria'')
*[[helmika-aasasilmik]] (''Coenonympha glycerion'')
*''[[Hermetia illucens]]'', sgk [[ogakärblased]]
*[[herneripslane]] (''Kakothrips pisivorus''), sgk [[ripslased]]
*[[herne-teramardikas]] (''Bruchus pisorum''), sgk [[poilased]]
*[[hiid-hobusipelgas]] (''Camponotus herculeanus'')
*[[hiid-samblikuvaksik]] (''Hypomecis roboraria'')
*[[hiid-tüvevaablane]] (''Urocerus gigas'')
*[[hiidhundlane]] (''Chalcophora mariana''), sgk [[hundlased]]
*[[hiidkaruslane]] (''Pericallia matronula''), sgk [[karuslased]]
*[[hiidmesilane]] (''Apis dorasata'')
*[[hiidsambliklane]] (''Lithosia quadra'')
*[[hiidsikk]] (''Ergates faber'')
*[[hiidvaksik (perekond)|hiidvaksik]] (''Geometra''), perekond, sgk [[vaksiklased]]
*[[hiidvaksik]] (''Geometra papilionaria''), sgk [[vaksiklased]]
*[[hiidürask]] (''Dendroconus micans''), sgk [[kärsaklased]]
*[[hiidürask (perekond)|hiidürask]] (''Dendroctonus''), perekond, sgk [[kärsaklased]]
*[[hiilgekiillased]] (''Corduliidae''), sugukond
*[[hispaania kärbes]] (''Lytta vesicatoria''), sgk [[villimardiklased]]
*[[hobuse-maokiin]] (''Gasterophilus intestinalis''), sgk [[ninakiinlased]]
*[[humala-nokköölane]] (''Hypena proboscidalis'')
*[[humala-pisivaksik]] (''Eupithecia assimilata'')
*[[hundkärsakas]] (''Rhynchites cupreus'')
*[[hundlased]] (''Buprestidae''), sugukond
*[[huulehmeslased]] (''Philopotamidae''), sugukond
*[[hõbelaik-kaelusöölane]] (''Cucullia argentea'')
*[[hõbetäpik]] (''Mesoacidalia aglaja'')
*[[hõbevööt-pisiöölane]] (''Deltote bankiana'')
*[[hõõgmardikas]] (''Phosphaenus hemipterus''), sgk [[jaanimardiklased]]
*[[hägune siidöölane]] (''Paradrina selini'')
*[[hämariku-kuluvaksik]] (''Idaea dimidiata'')
*[[hännak-rabakiil]] (''Leucorrhinia caudalis''), sgk [[vesikiillased]]
*[[härgheina-pisivaksik]] (''Eupithecia plumbeolata'')
*[[härmavaksik]] (''Colotois pennaria'')
*[[hääletu toonesepp]] (''Ernobius mollis'')
*''[[Hylastes]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]]

==I==

* [[ida-jõgihobu]] (''Gomphus flavipes'')
* [[ida-laikvaksik]] (''Lomaspilis opis'')
* [[ida-paelöölane]] (''Catocala adultera'')
* [[ida-pisivaksik]] (''Eupithecia sinuosaria'')
* [[ida-pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca'')
* [[ida-tähtöölane]] (''Autographa excelsa'')
* [[ida-võsakedrik]] (''Phyllodesma japonica'')
* [[ida-öövaksik]] (''Eulithis pyropata'')
* [[idasambliklane]] (''Eilema cereola'')
* [[india mesilane]] (''Apis cerana indica'', ''Apis indica'')
* [[inimesekirp]] (''Pulex irritans'')

==J==
*[[jaanikimalane]] (''Bombus humilis''), sgk [[mesilaslased]]
*[[jaanimardikas]] (''Lampyris noctiluca''), sgk [[jaanimardiklased]]
*[[jaanimardikas (perekond)|jaanimardikas]] (''Lampyris''), perekond, sgk [[jaanimardiklased]] 
*[[jahuleedik]] ehk jahukoi (''Ephestia kuehniella''), sgk [[leediklased]]
*[[jalaka-harivaablane]] (''Aproceros leucopoda''), sgk [[harivaablased]]
*[[jalaka-kannustiib]] (''Satyrium w-album'')
*[[jalaka-kobrutäi]] (''Eriosoma ulmi''; sünonüüm ''Schizoneura ulmi''), sgk [[lehetäilased]]
*[[jalakavaksik]] (''Venusia blomeri'')
*[[jooksiklased]] (''Carabidae''), sugukond
*[[joonik-kirivaksik]] (''Orthonama vittata'')
*[[joonik-nõmmekaruslane]] (''Spiris striata'')
*[[joonsuru]] (''Hyles lineata'')
*[[joonöölane]] (''Hyppa rectilinea'')
*[[jumika-tähnikvõrkliblikas]] (''Melitaea phoebe'')
*[[juuremurelane]] (''Lasius umbratus'')
*[[juurepahklane]] (''Biorhiza pallida'')
*[[juuresikk]] (''Lamia textor''), sgk [[siklased]]
*[[jõe-ehmeslased]] (''Hydropsychidae''), sugukond
*[[jõeliuskurlased]] (''Veliidae''), sugukond
*[[jõgipäeviklased]] (''Potamanthidae''), sugukond
*[[jõhvika-sinitiib]] (''Vacciniina optilete'')
*[[jänesesalati-kaelusöölane]] (''Cucullia lactucae''),. sgk [[öölased]]
*[[järve-ehmeslased]] (''Ecnomidae''), sugukond
*[[järvekibun]] (''Chrysops relictus''), sgk parmlased
*[[järvevana]] (''Limnephilus''), perekond, sgk [[järvevanalased]] 
*[[järvevanalased]] (''Limnephilidae''), sugukond

==K==
*[[kaamelkaelalised]] (''Rhaphidioptera''), selts
*[[kaarsikk]] (''Plagionotus arcuatus''), sgk [[siklased]]
*[[kaarvaksik]] (''Hemistola chrysoprasaria'')
*[[kadaka-kirivaksik]] (''Thera juniperata'')
*[[kadaka-pisivaksik]] (''Eupithecia pusillata'')
*[[kadakkaeraöölane]] (''Panemeria tenebrata'')
*[[kaelusjooksik]] (''Odacantha melanura'')
*[[kaelussikk]] (''Acmaeops collaris'')
*[[kaerasori]] (''Gryllotalpa gryllotalpa''), sgk [[kaerasorilased]]
*[[kaerasorilased]] (''Gryllotalpidae''), sugukond
*[[kaevandikärblased]] (''Agromyzidae''), sugukond
*[[kahekidane võraürask]] (''Pityogenes bidentatus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[kahetiivalised]] (''Diptera''), selts
*[[kahevärviline pehmekoor]] (''Cantharis nigra'')
*[[kahkjas niiduritsikas]] (''Bicolorana bicolor''), sgk [[ritsiklased]]
*[[kakslaik-kiil]] (''Epitheca bimaculata'')
*[[kakstähn-kirivaksik]] (''Mesotype didymata'')
*[[kakstähn-võsajooksik]] (''Dromius fenestratus'')
*[[kakstäpp-atlasvaksik]] (''Lomographa bimaculata'')
*[[kakstäpp-lepatriinu]] (''Adalia bipunctata''), sgk [[lepatriinulased]]
*[[kaksvööt-kirivaksik]] (''Mesotype parallelolineata'')
*[[kalda-kivijooksik]] (''Nebria livida'')
*[[kalda-rihajooksik]] (''Patrobus atrorufus'')
*[[kalda-sügisjooksik]] (''Pterostichus anthracinus'')
*[[kaldapäeviklased]] (''Siplonuridae''), sugukond
*[[kanakirp]] (''Ceratophyllus gallinae''), sgk ''[[Ceratophyllidae]]''
*[[kapsa-sääriksääsk]] (''Tipula oleracea''), sgk [[sääriksääsklased]]  
*[[kartulimardikas]] (''Leptinotarsa decemlineata''), sgk [[poilased]]
*[[karukimalane]] (''Bombus terrestris''), sgk [[mesilaslased]]
*[[karukuklane]] (''Formica lugubris''), sgk [[sipelglased]]
*[[karuslased]] (''Arctiidae''), sugukond
*[[karusmarja-lehevaablane]] (''Nematus ribesii''), sgk [[lehevaablased]] 
*[[karusmarja-tähnikvaksik]] (''Abraxas grossulariata''), sgk [[vaksiklased]]
*[[karuspõrnikas]] (''Trichius fasciatus''), sgk [[kuldpõrniklased]]
*[[karusvaablased]] (''Cimbicidae''), sugukond
*[[kasekedrik (perekond)|kasekedrik]] (''Eriogaster''), perekond, sgk [[kedriklased]]
*[[kasekedrik]] (''Eriogaster lanestris''), sgk [[kedriklased]] 
*[[kase-kedrikvaksik]] (''Biston betularia'', ''Biston betularius''), sgk [[vaksiklased]]
*[[kassikirp]] (''Ctenocephalides felis'')
*[[kasvuhoonekarilane]] (''Trialeurodes vaporariorum''), sgk [[karilased]]
*[[katusvana]] (''Nemotaulius punctatolineatus''), sgk [[järvevanalased]]
*[[kedrikvaksik]] (''Biston''), perekond, sgk [[vaksiklased]]
*[[keldriöölane]] (''Scoliopteryx libatrix''), sgk [[öölased]]
*[[kevad-rohevaablane]] (''Rhogogaster viridis''), sgk [[lehevaablased]]
*[[keviklased]] (''Nemouridae''), sugukond
*[[kevikulised]] (''Plecoptera''), selts
*[[kihulased]] (''Simuliidae''), sugukond
*[[kiilassilmlased]] (''Chrysopidae''), sugukond
*[[kiililised]] (''Odonata''), selts
*[[kiirgliblikas]] (''Apatura''), perekond, sgk [[koerlibliklased]]
*[[kiletiivalised]] (''Hymenoptera''), selts
*[[kilklased]] (''Gryllidae''), sugukond 
*[[kilklutikas]] (''Geocoris grylloides''), sgk [[pikklutiklased]]
*[[kilpjala-eistekedrik]] (''Pharmacis fusconebulosa''), sgk [[eistekedriklased]]
*[[kilplutiklased]] (''Pentatomidae''), sugukond
*[[kilpmardikas]] (''Cassina''), sgk [[poilased]] 
*[[kilptäilised]] (''Coccoidae''), ülemsugukond
*[[kimalane]] (''Bombus''), sgk [[mesilaslased]]
*[[kirbulised]] (''Siphonaptera''), selts
*[[kirju-haavasikk]] (''Saperda scalaris''), sgk [[siklased]]
*[[kirju-kurvitskärbes]] (''Rhagio scolopaceus''), sgk [[kurvitskärblased]]
*[[kirsipuu-nälkvaablane]] (''Caliroa cerasi''), sgk [[lehevaablased]]
*[[kivikimalane]] (''Bombus lapidarius''), sgk [[mesilaslased]]
*[[kivipäeviklased]] (''Heptageniidae''), sugukond
*[[klaasiksääsklased]] (''Chaoboridae''), sugukond
*[[kodusoomukas]] (''[[Thermobia domestica]]''), sgk [[soomuklased]]
*[[koerakirp]] (''Ctenocephalides canis'')
*[[koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerliblikased]]
*[[koerliblikas (perekond)|koerliblikas]] (''Aglais''), perekond või alamperekond, sgk [[koerlibliklased]]
*[[koerlibliklased]] (''Nymphalidae''), sugukond 
*[[koiduliblikas]] (''Anthocharis cardamines''), sgk [[põualibliklased]]
*[[koilased]] (''Tineidae''), sugukond
*[[kojuselised]] (''Phasmida''), selts
*[[kojuslutikas]] (''Phymata crassipes''), sgk [[röövlutiklased]]
*[[kollajalg-kasevaablane]] (''Cimbex femoratus''), sgk [[karusvaablased]] 
*[[kollakeviklased]] (''Perlodidae''), sugukond
*[[kollaserv-ujur]] (''Dytiscus marginalis''), sgk [[ujurlased]]
*[[kollatähn-loigukiil]] ehk kollane loigukiil (''Sympetrum flaveolum''), sgk [[vesikiillased]]
*[[kollatähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis polychloros''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[koonulised]] (''Mecoptera''), selts
*[[kooreürask]] (''Ips''), perekond, sgk [[kärsaklased]]
*[[kroonkärsakas]] (''Liparus coronatus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[kubemetäi]] (''Pthirus pubis''), sgk ''[[Pthiridae]]''
*[[kuiva-käävikjooksik]] (''Calathus erratus''), sgk [[jooksiklased]]
*[[kuklane]] (''Formica''), perekond, sgk [[sipelglased]]
*[[kuldherilased]] (''Chrysididae''), sugukond
*[[kuldpõrnikas]] (''Cetonia aurata''), sgk [[põrniklased]]
*[[kuningkiil]] (''Anax imperator''), sgk [[tondihobulased]]
*[[kuslapuu-sõrmiktiib]] (''Pterotopteryx dodecadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]]
*[[kuuliidrik]] (''Coenagrion lunulatum''), sgk [[liidriklased]]
*[[kuuse-juureürask]] (''Hylastes cunicularius''), sgk [[kärsaklased]]
*[[kuuse-kooreürask]] (''Ips typographus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[kõdukärblased]] (''Drosophilidae''), sugukond
*[[kõdutäilised]] (''Psocoptera''), selts
*[[kõrrevaablased]] (''Cephidae''), sugukond
*[[kõrsiklased]] (''Lestidae''), sugukond
*[[kägu-maaherilane]] (''Vespula austriaca''), sgk [[voltherilased]]
*[[käguvamplased]] ehk käguvaablased (''Ichneumonidae''), sugukond
*[[kännukuklane]] (''Formica truncorum''), sgk [[sipelglased]]
*[[kärbselised]] (''Brachycera''), alamselts
*[[kärsaklased]] (''Curculionidae''), sugukond
*[[käsnalainelane]] (''Lymantria dispar''), sugukond ''[[Erebidae]]''
*[[kääbuskaruslane]] (''Nola''), perekond, sgk [[kääbuskaruslased]]
*[[kääbuskaruslased]] (''Nolidae''), sugukond
*[[käävikjooksik]] (''Calathus''), perekond, sgk [[jooksiklased]]
*[[küttkärbes]] (''Laphria''), perekond, sgk [[röövkärblased]]
*[[küürakteesklane]] (''Niptus hololeucus''), sgk [[teesklased]]

==L==
*[[laanekuklane]] (''Formica aquilonia''), sgk [[sipelglased]]
*[[laiujur]] (''Dytiscus latissimus''), sgk [[ujurlased]]
*[[lamba-nahakiin]] (''Oestrus ovis''), sgk [[ninakiinlased]]
*[[lapik-vesikiil]] (''Libellula depressa''), sgk [[vesikiillased]]
*[[latipihklane]] (''Pissodes piniphilus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[leediklased]] (''Pyralidae''), sugukond
*[[lehekirbulised]] (''Psylloidea''), alamselts või ülemsugukond
*[[lehetäilised]] (''Aphidoidea''), selts 
*[[lehevaablased]] (''Tenthredinidae''), sugukond
*[[lehviktiivalised]] (''Strepsiptera''), selts
*[[leinasääsklased]] (''Sciaridae''), sugukond
*[[leivakoi]] (''Haplotinea ditella''), sgk [[koilased]]
*[[leivamardikas]] (''Stegobium paniceum''), sgk [[teesklased]] 
*[[leivamardikas (perekond)|leivamardikas]] (''Stegobium''), perekond, sgk [[teesklased]] 
*[[lepakärsakas]] (''Cryptorhynchus lapathi''), sgk [[kärsaklased]]
*[[lepatriinu]] (''Coccinella''), perekond, sgk [[lepatriinulased]]
*[[lepatriinulased]] (''Coccinellidae''), sugukond 
*''[[Lepimormia hemiboreale]]'', sgk [[libliksääsklased]]
*[[liblikalised]] ehk liblikad (''Lepidoptera''), selts
*[[libliksääsk]] (''Lepimormia''), perekond, sgk [[libliksääsklased]]
*[[libliksääsklased]] (''Psychodidae''), sugukond
*[[lidus-hernekärsakas]] (''Sitona lineatus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[liidrik]] (''Coenagrion''), perekond, sgk [[liidriklased]]
*[[liidriklased]] (''Coenagrionidae''), sugukond
*[[liiliakukk]] (''Lilioceris lilii''), sgk [[poilased]]
*[[liivaherilased]] (''Pompilidae''), sugukond
*[[liivakuklane]] (''Formica pratensis''), sgk [[sipelglased]]
*[[lina-tähtöölane]] (''Autographa gamma''), sgk [[öölased]]
*[[liuskurlased]] (''Gerridae''), sugukond
*[[loigukiil]] (''Sympetrum''), perekond, sgk [[vesikiillased]]
*[[lottsuru]] (''Hemaris''), perekond, sgk [[surulased]]
*[[lutikalised]] (''Heteroptera''), alamselts
*[[lutsernilutikas]] (''Adelphocoris lineolatus''), sgk [[rohulutiklased]]
*[[lõpusehmeslased]] (''Rhyacophilidae''), sugukond
*[[lõuna-sinikiil]] (''Orthetrum coerulescens''), sgk [[vesikiillased]]

==M==
*[[maakimalane]] (''Bombus lucorum''), sgk [[mesilaslased]]
*[[madagaskari sisiprussakas]] (''Gromphadorhina portentosa''), sgk ''[[Blaberidae]]''
*[[madara-kirivaksik (perekond)|madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe''), perekond, sgk [[vaksiklased]]
*[[madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe galiata''), sgk [[vaksiklased]]
*[[maipõrnikas]] (''Melolontha melolontha''), sgk [[põrniklased]]
*[[majasikk]] (''Hylotrupes bajulus''), sgk [[siklased]]
*[[majasoomukas]] (''Lepisma saccharina''), sgk [[soomuklased]]
*[[mardikalised]] (''Coleoptera''), selts
*[[marjalutikas]] (''Dolycoris baccarum'')
*[[meemesilane]] (''Apis mellifera''), sgk [[mesilaslased]]
*''[[Meloinae]]'', alamsugukond, sgk [[villimardiklased]]
*''[[Megachile rotundata]]'', sgk ''[[Megachilidae]]''
*[[metsaherilane]] (''Dolichovespula''), perekond, sgk [[voltherilased]]
*[[metsakibun]] (''Chrysops caecutiens''), sgk [[parmlased]] 
*[[metsakimalane]] (''Bombus sylvarum''), sgk [[mesilaslased]]
*[[metsa-külmavaksik]] (''Operophtera fagata''), sgk [[vaksiklased]]
*[[metsaliivikas]] (''Cicindela sylvatica''), sgk [[jooksiklased]] 
*[[metsa-raisamatja]] (''Nicrophorus vespilloides''), sgk [[raisamardiklased]]
*[[metsasitikas]] (''Anoplotrupes stercorosus''), sgk [[sitiklased]]
*[[metsavana (putukas)|metsavana]] (''Hydatophylax infumatus''), sgk [[järvevanalased]]
*''[[Molytinae]]'', alamsugukond, sgk [[kärsaklased]]
*[[monarhliblikas]]
*[[moskiitolased]] (''Phlebotomidae''), sugukond
*[[mudapäeviklased]] (''Caenidae''), sugukond
*[[mullamurelane]] (''Lasius niger''), sgk [[sipelglased]]
*[[mustlaik-apollo]] (''Parnassius mnemosyne''), sgk [[ratsulibliklased]]
*[[must-loigukiil]] (''Sympetrum danae''), sgk [[vesikiillased]]
*[[must-seenesultan]] (''Oxyporus mannerheimii''), sgk [[lühitiiblased]]
*[[mutikirp]] (''Hystrichopsylla talpae''), sgk ''[[Hystrichopsyllidae]]'' 
*[[mõnsskäpalised]] (''Embioptera''), selts
*[[mähkurlased]] (''Tortricidae''), sugukond
*[[männi-juureürask]] (''Hylastes brunneus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[männi-koorelutikas]] (''Aradus cinnamomeus''), sgk [[koorelutiklased]]
*[[männi-kooreürask]] (''Ips sexdentatus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[männikärsakas]] (''Hylobeus''), perekond, sgk [[kärsaklased]]
*[[männi-ladvamähkur]] (''Rhyacionia duplana''), sgk [[mähkurlased]]
*[[männipihklane]] (''Pissodes pini''), sgk [[kärsaklased]]
*[[männiritsikas]] (''Barbitistes conscriptus''), sgk [[ritsiklased]]
*[[männisinelane]] (''Boros schneideri'')
*[[männitõusmeöölane]] (''Agrotis vestigialis''), sgk [[öölased]]
*[[männivaablane]] (''Diprion''), perekond, sgk [[männivaablased]]
*[[männivaablased]] (''Diprionidae''), sugukond 
*[[männivaksik]] (''Bupalus piniaria''), sgk [[vaksiklased]]
*[[männivaksik (perekond)|männivaksik]], perekond, sgk [[vaksiklased]]
*[[männi-vaigumähkur]] (''Retinia resinella''), sgk [[mähkurlased]]
*[[männi-virvemähkur]] (''Rhyacionia buoliana''), sgk [[mähkurlased]]  
*[[mööbli-toonesepp]] (''Anobium punctatum'')

==N==
*[[naeri-lehevaablane]] (''Athalia rosae''), sgk [[lehevaablased]]  
*[[nahikulised]] (''Dictyoptera''), selts
*[[nahktiivalised]] (''Dermaptera''), selts
*[[naksurlased]] (''Elateridae''), sugukond
*[[neljakidane võraürask]] (''Pityogenes quadridens''), sgk [[kärsaklased]]
*''[[Nemophora]]'', perekond, sgk [[pikktundelkoilased]]
*''[[Neodiprion]]'', perekond, sgk [[männivaablased]]
*''[[Neuratelia salmelai]]'', sgk ''[[Mycetophilidae]]''
*[[niidukimalane]] (''Bombus pratorum''), sgk [[mesilaslased]]
*[[niidurautsik]] (''Myrmica rubra''), sgk [[sipelglased]]
*[[niidu-rohulutikas]] (''Lygus rugulipennis''), sgk [[rohulutiklased]]
*[[niidu-võiliblikas]] (''Colias hyale''), sgk [[põualibliklased]]
*[[niidu-võrkliblikas]] (''Melitaea athalia''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[ninasarvikpõrnikas]] (''Oryctes nasicornis''), sgk [[põrniklased]]
*[[nokalised]] (''Hemiptera''), selts
*''[[Nola estonica]]'', sgk [[kääbuskaruslased]]       
*[[noobelaardlane]] (''Buprestis octoguttata''), sgk [[hundlased]]
*[[nõgeseliblikas]] (''Arachnia levana''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[nõmmekimalane]] (''Bombus jonellus''), sgk [[mesilaslased]]
*[[nõmmeliivikas]] (''Cicindela hybrida''), sgk [[jooksiklased]] 
*[[nõmme-tähniksinitiib]] (''Maculinea arion''), sgk [[sinilibliklased]]
*[[nõmme-võrgendivaablane]] (''Acantholyda posticalis''), sgk [[võrgendivaablased]]
*''[[Nymphalis]]'', perekond, sgk [[koerlibliklased]]

==O==
*[[oa-lehetäi]] (''Aphis fabae''), sgk [[lehetäilised]] 
*[[oblikalutikas]] (''Coreus marginatus''), sgk ''[[Coreidae]]''
*[[odaliidrik]] (''Coenagrion hastulatum''), sgk [[liidriklased]]
*[[ogakärblased]] (''Stratiomyidae''), sugukond
*[[ohakapahakärbes]] (''Urophora cardui''), sgk [[kirjutiiblased]]
*[[ohakasikk]] (''Agapanthia villosoviridescens''), sgk [[siklased]]  
*[[ojapäeviklased]] (''Baetidae''), sugukond
*[[ojasääriklased]] (''Platycnemididae''), sugukond
*''[[Olethreutinae]]'', alamsugukond, sgk [[mähkurlased]]

==P==
*[[paabusilmlased]] (''Saturniidae''), sugukond 
*[[paaritu puiduüraja]] (''Xyleborus dispar'' ehk ''Anisandrus dispar''), sgk [[kärsaklased]]
*[[paelöölane]] (''Catocala''), perekond, sgk ''[[Erebidae]]''
*[[pahksääsklased]] (''Cecidomyiidae''), sugukond
*[[palukuklane]] (''Formica polyctena''), sgk [[sipelglased]]
*[[palvetaja]] (''Mantis religiosa''), sgk [[palvetajalased]]  
*[[parmlased]] (''Tabanidae''), sugukond
*[[paugujooksik]] (''Brachinus crepitans'')
*[[peedi-pitslutikas]] (''Parapiesma quadratum''), sgk [[pitslutiklased]]
*[[pesanäkk]] (''Anthrenus scrophulariae''), sgk [[nahanäklased]]
*''[[Phthiraptera]]'', selts
*[[pidevkehalised]] (''Symphytae''), alamselts
*[[pihklane]] (''Pissodes''), perekond, sgk [[kärsaklased]]
*[[pikktiib-kimalane]] (''Bombus sporadicus''), sgk [[mesilaslased]]
*[[pikktiib-sooritsikas]] (''Conocephalus fuscus''), sgk [[ritsiklased]]
*[[pikktundelkoilased]] (''Adelidae''), sugukond
*[[pikktundel-mesilane]] (''Eucera longicornis''), sgk [[mesilaslased]]
*[[piksepeni]] (''Callimorpha''), sgk ''[[Erebidae]]''
*[[pinelased]] (''Platygastridae''), sugukond
*[[pisikoi]] (''Bucculatrix''), perekond, sgk [[pisikoilased]]
*[[pisikoilased]] (''Bucculatricidae''), sugukond
*[[pisiliidrik]] (''Nehalennia speciosa''), sgk [[liidriklased]]
*[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond
*[[pistesääsklased]] (''Culicidae''), sugukond
*[[poilased]] (''Chrysomelidae''), sugukond
*[[pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca''), sgk [[kõrsiklased]]
*''[[Provespa]]'', perekond, sgk [[voltherilased]]
*''[[Provespa anomala]]'', sgk [[voltherilased]]
*''[[Provespa barthelemyi]]'', sgk [[voltherilased]]
*''[[Provespa nocturna]]'', sgk [[voltherilased]]
*[[pruun-kuldtiib]] (''Lycaena tityrus''), sgk [[sinilibliklased]]
*[[pruunkõrsik]] (''Sympecma fusca''), sgk [[kõrsiklased]]
*[[pruun-tondihobu]] (''Aeshna grandis''), sgk [[tondihobulased]]
*[[puidumesilane]] (''Xylocopa''), perekond, sgk [[mesilaslased]]
*[[punakas männivaablane]] (''Neodiprion sertifer''), sgk [[männivaablased]]
*[[punalaik-apollo]] (''Parnassius apollo''), sgk [[ratsulibliklased]]
*[[punaliidrik]] (''Pyrrhosoma nymphula''), sgk [[liidriklased]]
*[[puna-loigukiil]] (''Sympetrum sanguineum''), sgk [[vesikiillased]] 
*[[punalutikas]] (''Pyrrhocoris apterus''), sgk [[punalutiklased]]
*[[punapõrnikas]] (''Serica brunnea''), sgk [[põrniklased]]
*[[punatulilane]] (''Pyrochroa coccinea''), sgk [[tulilased]]
*[[punavööt-puuvaablane]] (''Xiphydria prolongata''), sgk [[puuvaablased]]
*[[puriliblikas]] (''Iphiclides podalirius''), sgk ratsulibliklased
*[[purilutikas]] (''Mesovelia furcata''), sgk [[purilutiklased]]
*[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond
*[[porikärbes]] (''Phormia regina'')
*[[punaselg-käävikjooksik]] (''Calathus melanocephalus'')
*[[põderpõrnikas]] (''Lucanus cervus''), sgk [[põderpõrniklased]], Eestis looduskaitse all
*[[põderpõrnikas (perekond)|põderpõrnikas]] (''Lucanus''), perekond, sgk [[põderpõrniklased]])
*[[põdrakärbes]] (''Lipoptena cervi''), sgk [[raudkärblased]]
*[[põhja-tõmmusilmik]] (''Erebia embla''), sgk [[silmiklased]]
*[[põldkimalane]] (''Bombus pascuorum''), sgk [[mesilaslased]]
*[[põlendikuhundlane]] (''Melanophila acuminata''), sgk [[hundlased]]
*[[Põlendikuhundlane (perekond)|põlendikuhundlane]] (''Melanophila''), perekond, sgk [[hundlased]]
*[[põlluliivikas]] (''Cicindela campestris''), sgk [[jooksiklased]] 
*[[põlluöölane]] (''Agrotis exclamationis''), sgk [[öölased]] 
*[[põrniklased]] (''Scarabaeidae''), sugukond
*[[põõsa-ebakilptäi]] (''Parthenolecanium corni''), sgk [[ebakilptäilased]]
*[[päevapaabusilm]] (''Inachis io''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[päriskärblased]] (''Muscidae''), sugukond
*[[pääsukeselutikas]] (''Oeciacus hirundinis''), sgk [[verelutiklased]]
*[[pääsusaba]] (''Papilio machaon''), sgk ratsulibliklased
*[[püksmesilane]] (''Dasypoda hirtipes'', ''Dasypoda altercator''), sgk ''[[Melittidae]]''

==R==
*[[raipekärbes]] (''Cynomya mortuorum''), sgk [[lihakärblased]] 
*[[raisamardiklased]] (''Silphidae''), sugukond
*[[ranna-loigukiil]] (''Sympetrum striolatum''), sgk [[vesikiillased]] 
*[[rannalutiklased]] (''Saldidae''), sugukond
*''[[Rathinda]]'', perekond, sgk [[sinilibliklased]]
*''[[Rathinda amor]]'', sgk [[sinilibliklased]]
*[[raudkärblased]] (''Hippoboscidae''), sugukond
*''[[Retinia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]]
*''[[Rhyacionia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]]
*[[riidekoi]] (''Tineola bisselliella''), sgk [[koilased]]
*[[rippkehalised]] (''Apocrita''), alamselts
*[[ripslased]]
*[[ripstiivalised]] (''Thysanoptera''), selts
*[[ristikheina-taevastiib]] (''Polyommatus icarus''), sgk [[sinilibliklased]]
*[[ristikukimalane]] (''Bombus distinguendus''), sgk [[mesilaslased]]
*[[risuvana]] (''Chaetopteryx villosa''), sgk [[järvevanalased]]
*[[ritsikalised]] (''Dolichocera'' ehk ''Ensifera''), alamselts
*[[ritsiklased]] (''Tettigoniidae''), sugukond
*[[rohekas õiesikk]] (''Lepturobosca virens''), sgk [[siklased]] 
*[[rohekeviklased]] (''Chloroperlidae''), sugukond
*[[rohekireslane]] (''Adscita statices''), sgk [[kireslased]]
*[[roheline haisulutikas]] (''Palomena prasina''), sgk [[kilplutiklased]]
*[[roheline jalghänd]] (''Sminthurus viridis'')
*[[roheline lauluritsikas]] (''Tettigonia viridissima''), sgk [[ritsiklased]]
*[[roheline tirt]] (''Cicadella viridis''), sgk [[lehetirtlased]]
*[[rohe-tondihobu]] (''Aeshna viridis''), sgk [[tondihobulased]]
*[[rohe-vesihobu]] (''Ophiogomphus cecilia''), sgk [[vesihobulased]]
*[[rohetäpik]] (''Argynnis paphia''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[rohukas]] (''Oedemera''), perekond, sgk [[rohuklased]]
*[[rohukedrik]] (''Euthrix potatoria''), sgk [[kedriklased]]
*[[rohuklased]] (''Oedemeridae''), sugukond
*[[rohuleediklased]] (''Crambidae''), sugukond
*[[rohutirts (perekond)|rohutirts]] (''Chorthippus''), perekond, sgk [[tirtslased]]
*[[roosi-kilptäi]] (''Aulacaspis rosae''), sgk [[kilptäilased]] 
*[[ruuge-küttkärbes]] (''Laphria flava''), sgk [[röövkärblased]]
*[[rändtirts]] (''Locusta migratoria''), sgk [[tirtslased]]
*[[röövkärblased]] (''Asilidae''), sugukond

==S==
*[[saaremaa tondihobu]] (''Aeshna osiliensis''), sgk [[kiililised]]
*[[sadulliidrik]] (''Coenagrion puella''), sgk [[liidriklased]]
*[[salekeviklased]] (''Leuctridae''), sugukond
*[[samblakimalane]] (''Bombus muscorum''), sgk [[mesilaslased]]
*[[samblapäeviklased]] (''Ephemerellidae''), sugukond
*[[sambliku-koimärslane]] (''Dahlica lichenella''), sgk [[märslased]]
*[[samblikuvaksiklased]] ehk metsavaksiklased (''Ennominae''), alamsugukond, sgk [[vaksiklased]]
*[[sarnastiivalised]] (''Homoptera''), selts 
*[[sarvikliidrik]] (''Coenagrion pulchellum''), sgk [[liidriklased]]
*[[sarvvälesklane]] (''Notoxus monoceros'')
*[[satelliitöölane]] (''Eupsilia transversa'')
*[[Schrencki kimalane]] (''Bombus schrencki''), sgk [[mesilaslased]]
*''[[Sciara]]'', perekond, sgk [[leinasääsklased]]
*''[[Scythris penicillata]]'', sgk [[tõmmukoilased]], Saaremaa endeem
*[[seenesultanid]], sgk [[lühitiiblased]]
*[[seenesääsklased]] (''Sciaroidea''), ülemsugukond
*[[seenetriinu]] (''Endomychus coccineus''), sgk [[seenetriinulased]]
*[[seenliidrik]] (''Enallagma cyathigerum''), sgk [[liidriklased]] 
*[[seitsetäpp-lepatriinu]] (''Coccinella septempunctata''), sgk [[lepatriinulased]]
*[[selgsõudurlased]] (''Notonectidae''), sgk
*[[sellerikärbes]] (''Euleia heraclei''), sgk [[kirjutiiblasd]]
*[[sihktiivalised]] (''Orthoptera''), selts
*[[siidikedrik]] ehk siidiliblikas (''Bombyx mori''), sgk [[siidikedriklased]]
*[[siklased]] (''Cerambycidae''), sugukond
*[[sile saareürask]] (''Hylesinus varius''), sgk [[kärsaklased]]
*[[silinderpõrnikas]] (''Sinodendron cylindricum''), sgk [[põderpõrniklased]]
*[[silinderpõrnikas (perekond)|silinderpõrnikas]] (''Sinodendron), perekond, sgk [[põderpõrniklased]]
*[[silmiklased]] (''Satyridae''), sugukond
*[[silmiksikk]] (''Oberea oculata''), sgk [[siklased]]
*[[silmiksuru]] (''Smerinthus ocellatus''), sgk [[surulased]]
*[[silmiksuru (perekond)|silmiksuru]] (''Smerinthus''), perekond, sgk [[surulased]]
*[[sinilibliklased]] (''Lycaenidae''), sugukond
*[[sinine villimardikas]] (''Meloe violaceus''), sgk [[villimardiklased]]
*[[sini-paelöölane]] (''Catocala fraxini''), sgk ''[[Erebidae]]'' 
*[[sipelgmardikas]] (''Thanasimus''), perekond, sgk [[sipelgmardiklased]]
*[[sipelgmardiklased]] (''Cleridae''), sugukond
*[[sirelased]] (''Syrphidae''), sugukond
*[[sirelisuru]] (''Sphinx ligustri''), sgk [[surulased]]
*[[sirtslased]] (''Tetrigidae''), sugukond
*[[soo-kärjeherilane]] (''Polistes nimpha''), sgk [[voltherilased]]
*[[soo-metsasääsk]] (''Ochlerotatus punctor''), sgk [[pistesääsklased]]
*[[sooritsikas]] (''Conocephalus dorsalis''), sgk [[ritsiklased]]
*[[sorokimalane]] (''Bombus soroeensis'), sgk [[mesilaslased]]
*[[spiraal-paunatäi]] (''Pemphigus spyrothecae''), sgk [[lehetäilased]] 
*[[suitsjas koimärslane]] (''Dahlica lazuri''), sgk [[märslased]]
*[[surulased]] (''Sphingidae''), sugukond
*[[surusääsk (perekond)|surusääsk]] (''Chironomus''), perekond, sgk [[surusääsklased]]
*[[surusääsklased]] (''Chironomidae''), sugukond
*[[suur-kollalaiklane]] (''Badister unipustulatus''), sgk [[jooksiklased]]
*[[suur-kuldtiib]] (''Lycaena dispar''), sgk [[sinilibliklased]]
*[[suur-maltsaürask]] (''Scolytus scolytus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[suur-metsaherilane]] (''Dolichovespula media''), sgk [[voltherilased]]
*[[suur-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas maturna''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[suur-punasuru]] (''Deilephila elpenor''), sgk [[surulased]]
*[[suur-rabakiil]] (''Leucorrhinia pectoralis''), sgk [[vesikiillased]]
*[[suur-saareürask]] (''Hylesinus crenatus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[suur-säsiürask]] (''Tomicus piniperda''), sgk [[kärsaklased]]
*[[suurtiivalised]] (''Megaloptera''), selts
*[[suur-võrajooksik]] (''Calosoma sycophanta''), sgk [[jooksiklased]] 
*[[sõrmiktiiblased]], (''Alucitidae''), sugukond
*[[sõudurlased]] (''Corixidae''), sugukond
*[[sõõrsilmik]] (''Lopinga achine''), sgk [[silmiklased]]
*[[säsiürask]] (''Tomicus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[sääriksääsklased]] (''Tipulidae''), sugukond
*[[sääselised]] (''Nematocera''), alamselts
*[[süsiklased]] (''Tenebrionidae''), sugukond

==Z==
*''[[Zyzzyva]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]], Ameerika troopikas
*''[[Zythos (koi)|Zythos]]'', perekond, sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ja [[Malaia]]s
* ''[[Zythos avellanea]]'', sgk [[koilased]], [[Malaia]]s
* ''[[Zythos obliterata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il 
* ''[[Zythos strigata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il 
* ''[[Zythos turbata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il

==T==
*[[talikeviklased]] (''Taeniopterygidae''), sugukond
*[[talikoonlane]] (''Boreus hyemalis'') 
*[[talukimalane]] (''Bombus hypnorum''), sgk [[mesilaslased]]
*[[tamme-kedrikvaksik]] (''Biston strataria'', ''Biston stratarius''), sgk [[vaksiklased]]
*[[tamme-kirisikk]] (''Clytus arietis''), sgk siklased
*[[tamme-pahkvaablane]] (''Diplolepis quercus-folii'', ''Diplolepsis quercusfolii''), sgk [[pahklased]]
*[[tammesikk]] (''Phymatodes testaceus''), sgk siklased
*[[taolistiivalised]] (''Zygoptera''), alamselts
*[[tartu-kirivaksik]] (''Epirrhoe tartuensis''), sgk [[vaksiklased]]
*[[tarumardikas]] (''Trichodes apiarius''), sgk [[sipelgmardiklased]]
*[[tavarautsik]] ehk kusirautsik (''Myrmica ruginodis''), sgk [[sipelglased]]
*[[teelehe-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas aurinia''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[teesklased]] (''Ptinidae''), sugukond 
*[[teojooksik]] (''Cychrus caraboides''), sgk [[jooksiklased]]
*[[teotapik]] (''Phosphuga atrata''), sgk [[raisamardiklased]]
*[[termiidilised]] (''Isoptera''), selts
*[[tiigi-klaasiksääsk]] (''Chaoborus crystallinus''), sgk [[klaasiksääsklased]]
*[[timutiripslane]] (''Limothrips cerealium''), sgk [[ripslased]] 
*[[tirdilised]] (''Auchenorrhyncha''), alamselts
*[[tirtslased]] (''Acrididae''), sugukond
*[[tirtsulised]] (''Caelifera''), alamselts
*[[toakilk]] (''Acheta domestica''), sgk [[kilklased]]
*[[toakärbes]] (''Musca''), perekond, sgk [[päriskärblased]]
*[[tondihobu]] (''Aeschna'' (=''Aeshna'')), sgk [[tondihobulased]]
*[[tondihobulased]] (''Aeshnidae''), sugukond
*''[[Troilus luridus]]'', sgk [[kilplutiklased]]
*[[tooneseplased]] (''Anobiidae''), sugukond
*[[triip-vesikiil]] (''Libellula fulva''), sgk [[vesikiillased]]
*[[tsetsekärbes]] (''Glossina''), perekond, sgk ''[[Glossinidae]]''
*[[tuisusikk]] (''Pachyta quadrimaculata''), sgk [[siklased]]
*[[tulilased]] (''Pyrochroidae''), sugukond
*[[tumekimalane]] (''Bombus ruderarius''), sgk [[mesilaslased]]
*[[tume-nõlvaöölane]] (''Chersotis andereggii''), sgk [[öölased]]
*[[tumesäär-karvasvaablane]] (''Trichiosoma tibiale''), sgk [[karusvaablased]]
*[[tunnelehmeslased]] (''Psychomyiidae''), sugukond
*[[tupekoi]] (''Coleophora''), perekond, sgk [[tupekoilased]]
*[[tupekoilased]] (''Coleophoridae''), sugukond
*[[tõmmukoi]] (''Scythris''), perekond, sgk [[tõmmukoilased]]
*[[tõmmukoilased]] (''Scythrididae''), sugukond
*[[tõmmupunnpea]] (''Erynnis tages''), [[punnpealased]]
*[[tõmmuujur]] (''Graphoderus bilineatus''), sgk [[ujurlased]]
*[[tähnikpihklane]] (''Pissodes castaneus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[tähnik-puuvaablane]] (''Xiphydria camelus''), sgk [[puuvaablased]]
*[[tähniksinitiib]] (''Maculinea''), sgk [[sinilibliklased]]
*[[tähnikvaksik]] (''Abraxas''), perekond, sgk [[vaksiklased]]
*[[täht-noolöölane]] (''Acronicta psi''), sgk [[öölased]]
*[[tähtpea-sõrmiktiib]] (''Alucita grammodactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] 
*[[täi]] (''Pediculus humanus''), sgk ''[[Pediculidae]]''
*[[täilised]] (''Anoplura''), selts
*[[täkkeline villimardikas]] (''Meloe proscarabaeus''), sgk [[villimardiklased]]

==U==
*[[uitöölane]] (''Spodoptera''), perekond, sgk [[öölased]]
*[[ujur]] (''Dytiscus'') perekond, sgk [[ujurlased]]
*[[ujurlased]] (''Dytiscidae''), sugukond
*[[ujurlutiklased]] (''Naucoridae''), sugukond
*[[uneliblikas]] (''Heteropterus morpheus''), sgk [[punnpealased]]
*[[urukimalane]] (''Bombus subterraneus''), sgk [[mesilaslased]]

==V==
*[[vaenusääsk]] (''Sciara militaris''), sgk [[leinasääsklased]]
*[[vahaleedik]] (''Galleria mellonella''), sgk [[leediklased]]
*[[vahklased]]
*[[vahtlased]] (''Cercopidae''), sugukond
*[[vahtra-noolöölane]] (''Acronicta aceris''), sgk [[öölased]]
*[[vaibakoi]] (''Trichophaga tapetzella''), sgk [[koilased]]
*[[vaksiklased]] (''Geometridae''), sugukond 
*[[valgelaup-rabakiil]] (''Leucorrhinia albifrons''), sgk [[vesikiillased]]
*[[valgetähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis xanthomelas''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[vapsik]] (''Vespa crabro''), sgk [[voltherilased]]
*[[vapsik (perekond)|vapsik]] (''Vespa''), perekond, sgk [[voltherilased]] 
*[[vareskaera-aasasilmik]] (''Coenonympha hero''), sgk [[silmiklased]]
*[[veerekuklane]] (''Formica nigricans''), sgk [[sipelglased]]
*[[verikireslane]] (''Zygaena''), perekond, sgk [[kireslased]]
*[[veise-nahakiin]] (''Hypoderma bovis''), sgk [[ninakiinlased]]
*[[vesihark]] (''Nepa cinerea''), sgk [[harklutiklased]]
*[[vesihobu]] (''Ophiogomphus''), perekond, sgk [[vesihobulased]]
*[[vesihobulased]] (''Gomphidae''), sugukond 
*[[vesikiillased]] (''Libellulidae''), sugukond
*[[vesimardikas]] (''Hydrophilus piceus''), sgk [[vesimardiklased]]
*[[vesimardiklased]] (''Hydrophilidae''), sugukond
*[[vesineitsik]] (''Calopteryx''), perekond, sgk [[vesineitsiklased]]
*[[vesineitsiklased]] (''Calopterygidae''), sugukond
*[[vesinäkk]] (''Acentria ephemerella''), sgk ''[[Crambidae]]''
*[[vesivaksik]] (''Hydrometra gracilenta''), sgk [[vesivaksurlased]]
*[[vesivaksik (perekond)|vesivaksik]] (''Hydrometra''), perekond, sgk [[vesivaksurlased]]
*[[vilja-nokislutikas]] (''Aelia acuminata''), sgk [[kilplutiklased]]
*[[villimardikas]] (''Meloe''), perekond, sgk [[villimardiklased]] 
*[[villimardiklased]] (''Meloidae''), sugukond
*[[violettjooksik]] (''Carabus violaceus''), sgk [[jooksiklased]] 
*[[voltherilased]] (''Vespidae''), sugukond
*[[voodilutikas]] (''Cimex lectularius''), sgk [[verelutiklased]]
*[[võiliblikas]] (''Colias''), sgk [[põualibliklased]]
*[[võraürask]] (''Pityogenes''), perekond, sgk [[kärsaklased]]
*[[võrgendehmeslased]] (''Polycentropodidae''), sugukond
*[[võrgendivaablane]] (''Acantholyda''), sgk [[võrgendivaablased]]  
*[[võrgendivaablased]] (''Pamphiliidae''), sugukond
*[[võrktiivalised]] (''Neuroptera''), selts
*[[võrse-sõrmiktiib]] (''Alucita hexadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]]
*[[võsaritsikas]] (''Pholidoptera griseoaptera''), sgk [[ritsiklased]] 
*[[väike-kiirgliblikas]] (''Apatura ilia''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[väike-kiitsaksikk]] (''Stenurella melanura''), sgk [[siklased]]
*[[väike-koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerlibliklased]], Eestis tavaline
*[[väike-kärbtiib]] (''Polygonia c-album''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[väikeliivikas]] (''Cylindera germanica'', ''Cicindela germanica''), sgk [[jooksiklased]]
*[[väike-punalamesklane]] (''Cucujus cinnaberinus''), sgk [[lamesklased]]
*[[väike-rabakiil]] (''Leucorrhinia dubia''), sgk [[vesikiillased]]
*[[väike-saareürask]] (''Hylesinus fraxini''), sgk [[kärsaklased]]
*[[väike-säsiürask]] (''Tomicus minor''), sgk [[kärsaklased]]
*[[väike-toakärbes]] (''Fannia canicularis'') sgk [[lambikärblased]]
*[[väivilised]] (''Mallophaga''), selts
*[[välesklane]] (''Notoxus''), perekond
*[[vööt-eistekedrik]] (''Triodia sylvina''), sgk [[eistekedriklased]]
*[[vöötkiillased]] (''Cordulegasteridae''), sugukond
*[[vööt-verikireslane]] (''Zygaena fausta''), sgk [[kireslased]]

==Õ==
*[[õiepurpurlane]] (''Lygistopterus sanguineus'') 
*[[õnnetriinu]] (''Psyllobora vigintiduopunctata'')
*[[õrnpäevik]] (''Leptophlebia''), perekond
*[[õrnpäeviklased]] (''Leptophlebiidae''), sugukond
*[[õunapuu-lehekirp]] (''Cacopsylla mali''), sgk [[lehekirbulised]]
*[[õunapuu-võrgendikoi]] (''Yponomeuta malinellus''), sgk [[võrgendikoilased]]
*[[õunapuu-õielõikaja]] (''Anthonomus pomorum''), sgk [[kärsaklased]]

==Ä==
* [[ängelheina-öölane]] (''Calyptra thalictri''), sgk [[öölased]]
* [[äädikakärbes (perekond)|äädikakärbes]] (''Drosophila''), perekond, sgk [[kõdukärblased]]

==Ö==
* [[öölased]] (''Noctuidae''), sugukond

==Ü==
*[[ühepäeviklased]] (''Ephemeridae''), sugukond
*[[ühepäevikulised]] (''Ephemeroptera''), selts
*[[ühisherilased]] (''Vespinae''), alamsugukond, sgk [[voltherilased]]
*[[ürasklased]] (''Scolytinae''), alamsugukond, sgk [[kärsaklased]]
*[[ürgmärslane]] (''Diplodoma laichartingella''), sgk [[märslased]] 

[[Kategooria:Putukad| ]]
[[Kategooria:Loomade loendid]]</text>
      <sha1>bzjwup7bw3tk2trm7nd0yt8tm0zm5h4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172543</id>
      <parentid>6172542</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T11:50:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* K */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="45857" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[putukad|putukate]] [[liik (bioloogia)|liik]]e ja teisi [[takson]]eid. 


__NOTOC__{{tähed}}
==A==
*[[aardlane]] (''Buprestis''), perekond, sgk [[hundlased]]
*[[aasakaruslane]] (''Diacrisia sannio''), sgk [[karuslased]], Euroopas ja Aasias, Eestis tavaline
*[[aasasilmik]] (''Coenonympha''), perekond, sgk [[koerlibliklased]]
*[[aasa-verikireslane]] (''Zygaena lonicerae''), sgk [[kireslased]], Euroopas, Eestis tavaline
*[[aasaöölane]] (''Callistege mi''), sgk [[öölased]], Eestis tavaline
*[[aasia arlekiinlepatriinu]] (''Harmonia axyridis''), sgk [[lepatriinulased]], Eestis invasiivne võõrliik   
*[[aasia puidusikk]] (''Anoplophora glabripennis''), sgk [[siklased]]
*''[[Aedes aegypti]]'', sgk [[pistesääsklased]]
*''[[Aedes albopictus]]'', sgk [[pistesääsklased]]
*[[aedkimalane]] (''Bombus hortorum''), sgk [[mesilaslased]]
*''[[Aglais ichnusa]]'' (''Nymphalis ichnusa'', ''Aglais urticae ichnusa''), sgk [[koerlibliklased]], Sardiinias ja Korsikal
*[[ahassirts]] (''Tetrix subulata''), sgk [[sirtslased]]
*[[ahhaat-udeselg]] (''Habrosyne pyritoides''), sgk [[udeselglased]]
*[[aia-eistekedrik]] (''Pharmacis lupulina'', sünonüüm ''Korscheltellus lupulinus''), sgk [[eistekedriklased]]
*[[aia-karussääsk]] (''Bibio hortulanus''), sgk [[karussääsklased]]
*''[[Anaceratagallia estonica]]'', sgk [[lehetirtlased]]
*''[[Anopheles gambiae]]'', sgk [[pistesääsklased]]
*''[[Anopheles stephensi]]'', sgk [[pistesääsklased]]
*''[[Anophthalmus hitleri]]'', sgk [[jooksiklased]], [[Sloveenia]] koobastes
*''[[Apis mellifera iberiensis]]'', [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]]
*[[apollo (perekond)|apollo]] (''Parnassius''), perekond, sgk [[ratsulibliklased]]
*[[arukuklane]] (''Formica rufa''), sgk [[sipelglased]]
*[[astelpaju-kirikärbes]] (''Rhagoletis batava''), sgk [[kirjutiiblased]]
*[[astlalised]] (''Aculeata'')

==B==
*''[[Bupalini]]'', triibus, sgk [[vaksiklased]]

==C==
*''[[Capniidae]]'', sugukond
*''[[Coscinocera]]'', perekond, sgk [[paabusilmlased]]
*''[[Coscinocera hercules]]'', sgk [[paabusilmlased]], Austraalias ja Paapua Uus-Guineas
*''[[Crambidae]]'', sugukond
*''[[Culex quinquefasciatus]]'', sgk [[pistesääsklased]]

==D==
==E==
*[[ebakilptäilased]] (''Coccidae''), sugukond
*[[ehmes-pehmekoor]] (''Cantharis nigricans''), sgk [[pehmekoorlased]]
*[[ehmestiivalised]] (''Trichoptera''), selts
*[[eremiitpõrnikas]] (''Osmoderma eremita''), sgk [[põrniklased]]
*[[eristiivalised]] (''Anisoptera''), alamselts
*[[euroopa laulusääsk]] (''Culiseta annulata''), sgk [[pistesääsklased]]
*[[euroopa metsaprussakas]] (''Ectobius sylvestris''), sgk ''[[Ectobiidae]]''
*[[euroopa tumemesilane]] (''Apis mellifera mellifera''), [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]]

==F==
*[[Frégate'i süsik]] (''Polposipus herculeanus''), sgk [[süsiklased]]

==G==
* ''[[Gerromorpha]]'', infraselts

==H==
* [[haak-pisiöölane]] (''Deltote uncula'')
* [[haava-keerukärsakas]] (''Byctiscus populi'')
* [[haava-kevadvaksik]] (''Archiearis notha'')
* [[haava-kiirtutlane]] (''Pheosia tremulae'')
* [[haava-liipvaksik]] (''Trichopteryx carpinata'')
* [[haava-noolöölane]] (''Acronicta megacephala'')
* [[haava-võsaöölane]] (''Amphipyra perflua'')
* [[haava-äärisvaksik]] (''Epione vespertaria'')
* [[haavaharpia]] (''Furcula bifida'')
*[[haavalumik]] (''Limenitis populi''), sgk [[koerlibliklased]] 
*[[habesääsklased]] (''Ceratopoginidae''), sugukond
*''[[Haemagogus]]'', perekond, sgk [[pistesääsklased]]
*[[hahkkaruslane]] (''Phragmatobia luctifera''), sgk [[karuslased]]
*[[haldjasöölane]] (''Moma alpium''), sgk [[öölased]]
*[[hall kimalane]] (''Bombus veteranus''), sgk [[mesilaslased]]
* [[hall-ebakärsakas]] (''Anthribus nebulosus'')
* [[hall-haavasuru]] (''Laothoe amurensis'')
* [[hall-hammastutlane]] (''Notodonta torva'')
* [[hall-häguöölane]] (''Hoplodrina respersa'')
* [[hall-kirivaksik]] (''Hydriomena ruberata'')
* [[hall-lehevaksik]] (''Scopula incanata'')
* [[hall-oksasikk]] (''Pogonocherus decoratus'')
* [[hall-pisivaksik]] (''Eupithecia immundata'')
* [[hall-põõsavaksik]] (''Macaria wauaria'')
* [[hall-saluvaksik]] (''Hydrelia sylvata'')
* [[hall-siidöölane]] (''Platyperigea grisea'')
* [[hall-talivaksik]] (''Agriopis marginaria'')
* [[hall-türnpuuvaksik]] (''Philereme vetulata'')
* [[hall-udeselg]] (''Tethea or'')
* [[hall-varjusikk]] (''Leiopus nebulosus'')
*[[hallasääsk]] (''Anopheles''), perekond, sgk [[pistesääsklased]]
*[[hallkuklane]] (''Formica cinerea'')
*[[hallsambliklane]] (''Eilema griseola'')
*[[hallvööt-kirivaksik]] (''Epirrhoe alternata'')
*[[hambune sirptiib]] (''Falcataria lacertinaria'')
*[[hammashundlane]] (''Dicerca aenea'')
*[[hammasvaksik]] (''Odontopera bidentata'')
*[[hanimaltsavaksik]] (''Pelurga comitata'')
*[[harilik ebakärsakas]] (''Platystomos albinus''), sgk [[ebakärsaklased]]
*[[harilik hallavaksik]] (''Epirrita autumnata'')
*[[harilik harivaablane]] (''Arge ustulata''), sgk [[harivaablased]]
*[[harilik hiilajooksik]] (''Chlaenius nigricornis'')
*[[harilik hiilgekiil]] (''Cordulia aenea'')
*[[harilik jõgihobu]] (''Gomphus vulgatissimus'')
*[[harilik jässaklane]] (''Byrrhus pilula'')
*[[harilik kaelusöölane]] (''Cucullia umbratica'')
*[[harilik kannikesetäpik]] (''Clossiana selene'')
*[[harilik kapsalutikas]] (''Eurydema oleracea''), sgk [[kilplutiklased]]
*[[harilik kevadvaksik]] (''Archiearis parthenias'')
*[[harilik kibuvitsapahklane]] (''Diplolepis rosae''), sgk [[pahkvaablased]]
*[[harilik kiilassilm]] (''Chrysoperla carnea''), sgk [[kiilassilmlased]]
*[[harilik kiitsaksikk]] (''Leptura quadrifasciata'')
*[[harilik kraavivana]] (''Micropterna sequax''), sgk [[järvevanalased]]
*[[harilik kuldöölane]] (''Diachrysia chrysitis'')
*[[harilik kuuvaksik]] (''Selenia dentaria'')
*[[harilik kõrrevaablane]] (''Cephus pygmeus''), sgk [[kõrrevaablased]] 
*[[harilik kõrvahark]] (''Forficula auricularia''), sgk [[kõrvaharklased]]
*[[harilik kännusikk]] (''Arhopalus rusticus''), sgk [[siklased]]
*[[harilik käätsusikk]] (''Acanthocinus aedilis''), sgk [[siklased]]
*[[harilik külmavaksik]] (''Operophtera brumata'')
*[[harilik laikvaksik]] (''Lomaspilis marginata'')
*[[harilik lauluritsikas]] (''Tettigonia cantans''), sgk [[ritsiklased]]
*[[harilik loidtiib]] (''Sialis lutaria''), sgk [[loidtiiblased]]
*[[harilik loigukiil]] (''Sympetrum vulgatum''), sgk [[vesikiillane]]
*[[harilik lottsuru]] (''Hemaris tityus''), sgk [[surulased]]
*[[harilik läikkiil]] (''Somatochlora metallica'')
*[[harilik metsaprussakas]] (''Ectobius lapponicus''), sgk ''[[Ectobiidae]]''
*[[harilik mudajooksik]] (''Oodes helopioides'')
*[[harilik männikärsakas]] (''Hylobius abietis''), sgk [[kärsaklased]]
*[[harilik männivaablane]] (''Diprion pini''), sgk [[männivaablased]]
*[[harilik nõgeseöölane]] (''Abrostola triplasia'')
*[[harilik oblikavaksik]] (''Timandra comae'')
*[[harilik ojasäärik]] ehk ojasäärik ehk säärikliidrik (''Platycnemis pennipes''), sgk [[ojasääriklased]]
*[[harilik oksavana]] (''Anabolia nervosa''), sgk [[järvevanalased]]
*[[harilik pisivaksik]] (''Eupithecia vulgata'')
*[[harilik pistekärbes]] (''Stomoxys calcitrans''), sgk [[päriskärblased]]
*[[harilik päevakoer]] (''Arctia caja''), sgk [[karuslased]] 
*[[harilik rohutirts]] (''Chorthippus biguttulus''), sgk [[tirtslased]]
*[[harilik roojakärbes]] (''Scathophaga stercoraria'') sgk [[roojakärblased]]
*[[harilik reseedaliblikas]] (''Pontia edusa'')
*[[harilik salehundlane]] (''Agrilus viridis'')
*[[harilik siidöölane]] (''Caradrina morpheus'')
*[[harilik sinepiliblikas]] (''Leptidea sinapis''), sgk [[põualibliklased]]
*[[harilik sinikiil]] (''Orthetrum cancellatum''), sgk [[vesikiillased]]
*[[harilik sipelgakiil]] (''Myrmeleon formicarius''), sgk [[sipelgakiillased]]
*[[harilik sipelgmardikas]] (''Thanasimus formicarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] 
*[[harilik sirpritsikas]] (''Phaneroptera falcata''), sgk [[ritsiklased]]
*[[harilik surusääsk]] (''Chironomus plumosus''), sgk [[surusääsklased]]
*[[harilik sõgelane]] (''Haematopota pluvialis''), sgk [[parmlased]]
*[[harilik taevastiib]] (''Polyommatus amandus''), sgk [[sinilibliklased]]
*[[harilik teesklane]] (''Ptinus fur''), sgk [[teesklased]] 
*[[harilik toakärbes]] (''Musca domestica''), sgk [[päriskärblased]]
*[[harilik tolmukavaablane]] (''Xyela julii''), sgk [[tolmukavaablased]]
*[[harilik tumesilmik]] (''Lasiommata maera'')
*[[harilik tõmmusilmik]] (''Erebia ligea'')
*[[harilik valgevaksik]] (''Cabera pusaria'')
*[[harilik vesikiil]] (''Libellula quadrimaculata''), sgk [[vesikiillased]]
*[[harilik vesineitsik]] (''Calopteryx virgo''), sgk [[vesineitsiklased]]
*[[harilik viirgpunnpea]] (''Thymelicus lineola'')
*[[harilik viljalutikas]] (''Eurygaster maura''), sgk [[rüülutiklased]]
*[[harilik võraürask]] (''Pityogenes chalcographus''), sgk [[kärsaklased]] 
*[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster''), sgk [[kõdukärblased]]
*[[harivaablased]] (''Argidae''), sugukond
*[[harjashännalised]] (''Thysanura'', ''Zygentoma''), selts
*[[harjasjooksik]] (''Loricera pilicornis'')
*[[harkkärsakas]] (''Lixus paraplecticus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[harklutiklased]] (''Nepidae''), sugukond
*[[harköölane]] – Polypogon tentacularia'')
* [[hele-ehavaksik]] (''Kemtrognophos ambiguata'')
* [[hele-kaelusöölane]] (''Cucullia praecana'')
* [[hele-kevadtutlane]] (''Odontosia sieversi'')
* [[hele-kuluvaksik]] (''Idaea pallidata'')
* [[hele-kuuvaksik]] (''Selenia lunularia'')
* [[hele-pisivaksik]] (''Eupithecia centaureata'')
* [[hele-villkäpp]] (''Calliteara pudibunda'')
*[[helevööt-samblikuvaksik]] (''Cleora cinctaria'')
*[[helmika-aasasilmik]] (''Coenonympha glycerion'')
*''[[Hermetia illucens]]'', sgk [[ogakärblased]]
*[[herneripslane]] (''Kakothrips pisivorus''), sgk [[ripslased]]
*[[herne-teramardikas]] (''Bruchus pisorum''), sgk [[poilased]]
*[[hiid-hobusipelgas]] (''Camponotus herculeanus'')
*[[hiid-samblikuvaksik]] (''Hypomecis roboraria'')
*[[hiid-tüvevaablane]] (''Urocerus gigas'')
*[[hiidhundlane]] (''Chalcophora mariana''), sgk [[hundlased]]
*[[hiidkaruslane]] (''Pericallia matronula''), sgk [[karuslased]]
*[[hiidmesilane]] (''Apis dorasata'')
*[[hiidsambliklane]] (''Lithosia quadra'')
*[[hiidsikk]] (''Ergates faber'')
*[[hiidvaksik (perekond)|hiidvaksik]] (''Geometra''), perekond, sgk [[vaksiklased]]
*[[hiidvaksik]] (''Geometra papilionaria''), sgk [[vaksiklased]]
*[[hiidürask]] (''Dendroconus micans''), sgk [[kärsaklased]]
*[[hiidürask (perekond)|hiidürask]] (''Dendroctonus''), perekond, sgk [[kärsaklased]]
*[[hiilgekiillased]] (''Corduliidae''), sugukond
*[[hispaania kärbes]] (''Lytta vesicatoria''), sgk [[villimardiklased]]
*[[hobuse-maokiin]] (''Gasterophilus intestinalis''), sgk [[ninakiinlased]]
*[[humala-nokköölane]] (''Hypena proboscidalis'')
*[[humala-pisivaksik]] (''Eupithecia assimilata'')
*[[hundkärsakas]] (''Rhynchites cupreus'')
*[[hundlased]] (''Buprestidae''), sugukond
*[[huulehmeslased]] (''Philopotamidae''), sugukond
*[[hõbelaik-kaelusöölane]] (''Cucullia argentea'')
*[[hõbetäpik]] (''Mesoacidalia aglaja'')
*[[hõbevööt-pisiöölane]] (''Deltote bankiana'')
*[[hõõgmardikas]] (''Phosphaenus hemipterus''), sgk [[jaanimardiklased]]
*[[hägune siidöölane]] (''Paradrina selini'')
*[[hämariku-kuluvaksik]] (''Idaea dimidiata'')
*[[hännak-rabakiil]] (''Leucorrhinia caudalis''), sgk [[vesikiillased]]
*[[härgheina-pisivaksik]] (''Eupithecia plumbeolata'')
*[[härmavaksik]] (''Colotois pennaria'')
*[[hääletu toonesepp]] (''Ernobius mollis'')
*''[[Hylastes]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]]

==I==

* [[ida-jõgihobu]] (''Gomphus flavipes'')
* [[ida-laikvaksik]] (''Lomaspilis opis'')
* [[ida-paelöölane]] (''Catocala adultera'')
* [[ida-pisivaksik]] (''Eupithecia sinuosaria'')
* [[ida-pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca'')
* [[ida-tähtöölane]] (''Autographa excelsa'')
* [[ida-võsakedrik]] (''Phyllodesma japonica'')
* [[ida-öövaksik]] (''Eulithis pyropata'')
* [[idasambliklane]] (''Eilema cereola'')
* [[india mesilane]] (''Apis cerana indica'', ''Apis indica'')
* [[inimesekirp]] (''Pulex irritans'')

==J==
*[[jaanikimalane]] (''Bombus humilis''), sgk [[mesilaslased]]
*[[jaanimardikas]] (''Lampyris noctiluca''), sgk [[jaanimardiklased]]
*[[jaanimardikas (perekond)|jaanimardikas]] (''Lampyris''), perekond, sgk [[jaanimardiklased]] 
*[[jahuleedik]] ehk jahukoi (''Ephestia kuehniella''), sgk [[leediklased]]
*[[jalaka-harivaablane]] (''Aproceros leucopoda''), sgk [[harivaablased]]
*[[jalaka-kannustiib]] (''Satyrium w-album'')
*[[jalaka-kobrutäi]] (''Eriosoma ulmi''; sünonüüm ''Schizoneura ulmi''), sgk [[lehetäilased]]
*[[jalakavaksik]] (''Venusia blomeri'')
*[[jooksiklased]] (''Carabidae''), sugukond
*[[joonik-kirivaksik]] (''Orthonama vittata'')
*[[joonik-nõmmekaruslane]] (''Spiris striata'')
*[[joonsuru]] (''Hyles lineata'')
*[[joonöölane]] (''Hyppa rectilinea'')
*[[jumika-tähnikvõrkliblikas]] (''Melitaea phoebe'')
*[[juuremurelane]] (''Lasius umbratus'')
*[[juurepahklane]] (''Biorhiza pallida'')
*[[juuresikk]] (''Lamia textor''), sgk [[siklased]]
*[[jõe-ehmeslased]] (''Hydropsychidae''), sugukond
*[[jõeliuskurlased]] (''Veliidae''), sugukond
*[[jõgipäeviklased]] (''Potamanthidae''), sugukond
*[[jõhvika-sinitiib]] (''Vacciniina optilete'')
*[[jänesesalati-kaelusöölane]] (''Cucullia lactucae''),. sgk [[öölased]]
*[[järve-ehmeslased]] (''Ecnomidae''), sugukond
*[[järvekibun]] (''Chrysops relictus''), sgk parmlased
*[[järvevana]] (''Limnephilus''), perekond, sgk [[järvevanalased]] 
*[[järvevanalased]] (''Limnephilidae''), sugukond

==K==
*[[kaamelkaelalised]] (''Rhaphidioptera''), selts
*[[kaarsikk]] (''Plagionotus arcuatus''), sgk [[siklased]]
*[[kaarvaksik]] (''Hemistola chrysoprasaria'')
*[[kadaka-kirivaksik]] (''Thera juniperata'')
*[[kadaka-pisivaksik]] (''Eupithecia pusillata'')
*[[kadakkaeraöölane]] (''Panemeria tenebrata'')
*[[kaelusjooksik]] (''Odacantha melanura'')
*[[kaelussikk]] (''Acmaeops collaris'')
*[[kaerasori]] (''Gryllotalpa gryllotalpa''), sgk [[kaerasorilased]]
*[[kaerasorilased]] (''Gryllotalpidae''), sugukond
*[[kaevandikärblased]] (''Agromyzidae''), sugukond
*[[kahekidane võraürask]] (''Pityogenes bidentatus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[kahetiivalised]] (''Diptera''), selts
*[[kahevärviline pehmekoor]] (''Cantharis nigra'')
*[[kahkjas niiduritsikas]] (''Bicolorana bicolor''), sgk [[ritsiklased]]
*[[kakslaik-kiil]] (''Epitheca bimaculata'')
*[[kakstähn-kirivaksik]] (''Mesotype didymata'')
*[[kakstähn-võsajooksik]] (''Dromius fenestratus'')
*[[kakstäpp-atlasvaksik]] (''Lomographa bimaculata'')
*[[kakstäpp-lepatriinu]] (''Adalia bipunctata''), sgk [[lepatriinulased]]
*[[kaksvööt-kirivaksik]] (''Mesotype parallelolineata'')
*[[kalda-kivijooksik]] (''Nebria livida'')
*[[kalda-rihajooksik]] (''Patrobus atrorufus'')
*[[kalda-sügisjooksik]] (''Pterostichus anthracinus'')
*[[kaldapäeviklased]] (''Siplonuridae''), sugukond
*[[kanakirp]] (''Ceratophyllus gallinae''), sgk ''[[Ceratophyllidae]]''
*[[kapsa-sääriksääsk]] (''Tipula oleracea''), sgk [[sääriksääsklased]]  
*[[kartulimardikas]] (''Leptinotarsa decemlineata''), sgk [[poilased]]
*[[karukimalane]] (''Bombus terrestris''), sgk [[mesilaslased]]
*[[karukuklane]] (''Formica lugubris''), sgk [[sipelglased]]
*[[karuslased]] (''Arctiidae''), sugukond
*[[karusmarja-lehevaablane]] (''Nematus ribesii''), sgk [[lehevaablased]] 
*[[karusmarja-tähnikvaksik]] (''Abraxas grossulariata''), sgk [[vaksiklased]]
*[[karuspõrnikas]] (''Trichius fasciatus''), sgk [[kuldpõrniklased]]
*[[karusvaablased]] (''Cimbicidae''), sugukond
*[[kasekedrik (perekond)|kasekedrik]] (''Eriogaster''), perekond, sgk [[kedriklased]]
*[[kasekedrik]] (''Eriogaster lanestris''), sgk [[kedriklased]] 
*[[kase-kedrikvaksik]] (''Biston betularia'', ''Biston betularius''), sgk [[vaksiklased]]
*[[kase-lehevaablane]] (''Nematus septentrionalis'' või ''Craesus septentrionalis''), sgk [[vaablased]] 
*[[kassikirp]] (''Ctenocephalides felis'')
*[[kasvuhoonekarilane]] (''Trialeurodes vaporariorum''), sgk [[karilased]]
*[[katusvana]] (''Nemotaulius punctatolineatus''), sgk [[järvevanalased]]
*[[kedrikvaksik]] (''Biston''), perekond, sgk [[vaksiklased]]
*[[keldriöölane]] (''Scoliopteryx libatrix''), sgk [[öölased]]
*[[kevad-rohevaablane]] (''Rhogogaster viridis''), sgk [[lehevaablased]]
*[[keviklased]] (''Nemouridae''), sugukond
*[[kevikulised]] (''Plecoptera''), selts
*[[kihulased]] (''Simuliidae''), sugukond
*[[kiilassilmlased]] (''Chrysopidae''), sugukond
*[[kiililised]] (''Odonata''), selts
*[[kiirgliblikas]] (''Apatura''), perekond, sgk [[koerlibliklased]]
*[[kiletiivalised]] (''Hymenoptera''), selts
*[[kilklased]] (''Gryllidae''), sugukond 
*[[kilklutikas]] (''Geocoris grylloides''), sgk [[pikklutiklased]]
*[[kilpjala-eistekedrik]] (''Pharmacis fusconebulosa''), sgk [[eistekedriklased]]
*[[kilplutiklased]] (''Pentatomidae''), sugukond
*[[kilpmardikas]] (''Cassina''), sgk [[poilased]] 
*[[kilptäilised]] (''Coccoidae''), ülemsugukond
*[[kimalane]] (''Bombus''), sgk [[mesilaslased]]
*[[kirbulised]] (''Siphonaptera''), selts
*[[kirju-haavasikk]] (''Saperda scalaris''), sgk [[siklased]]
*[[kirju-kurvitskärbes]] (''Rhagio scolopaceus''), sgk [[kurvitskärblased]]
*[[kirsipuu-nälkvaablane]] (''Caliroa cerasi''), sgk [[lehevaablased]]
*[[kivikimalane]] (''Bombus lapidarius''), sgk [[mesilaslased]]
*[[kivipäeviklased]] (''Heptageniidae''), sugukond
*[[klaasiksääsklased]] (''Chaoboridae''), sugukond
*[[kodusoomukas]] (''[[Thermobia domestica]]''), sgk [[soomuklased]]
*[[koerakirp]] (''Ctenocephalides canis'')
*[[koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerliblikased]]
*[[koerliblikas (perekond)|koerliblikas]] (''Aglais''), perekond või alamperekond, sgk [[koerlibliklased]]
*[[koerlibliklased]] (''Nymphalidae''), sugukond 
*[[koiduliblikas]] (''Anthocharis cardamines''), sgk [[põualibliklased]]
*[[koilased]] (''Tineidae''), sugukond
*[[kojuselised]] (''Phasmida''), selts
*[[kojuslutikas]] (''Phymata crassipes''), sgk [[röövlutiklased]]
*[[kollajalg-kasevaablane]] (''Cimbex femoratus''), sgk [[karusvaablased]] 
*[[kollakeviklased]] (''Perlodidae''), sugukond
*[[kollaserv-ujur]] (''Dytiscus marginalis''), sgk [[ujurlased]]
*[[kollatähn-loigukiil]] ehk kollane loigukiil (''Sympetrum flaveolum''), sgk [[vesikiillased]]
*[[kollatähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis polychloros''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[koonulised]] (''Mecoptera''), selts
*[[kooreürask]] (''Ips''), perekond, sgk [[kärsaklased]]
*[[kroonkärsakas]] (''Liparus coronatus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[kubemetäi]] (''Pthirus pubis''), sgk ''[[Pthiridae]]''
*[[kuiva-käävikjooksik]] (''Calathus erratus''), sgk [[jooksiklased]]
*[[kuklane]] (''Formica''), perekond, sgk [[sipelglased]]
*[[kuldherilased]] (''Chrysididae''), sugukond
*[[kuldpõrnikas]] (''Cetonia aurata''), sgk [[põrniklased]]
*[[kuningkiil]] (''Anax imperator''), sgk [[tondihobulased]]
*[[kuslapuu-sõrmiktiib]] (''Pterotopteryx dodecadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]]
*[[kuuliidrik]] (''Coenagrion lunulatum''), sgk [[liidriklased]]
*[[kuuse-juureürask]] (''Hylastes cunicularius''), sgk [[kärsaklased]]
*[[kuuse-kooreürask]] (''Ips typographus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[kõdukärblased]] (''Drosophilidae''), sugukond
*[[kõdutäilised]] (''Psocoptera''), selts
*[[kõrrevaablased]] (''Cephidae''), sugukond
*[[kõrsiklased]] (''Lestidae''), sugukond
*[[kägu-maaherilane]] (''Vespula austriaca''), sgk [[voltherilased]]
*[[käguvamplased]] ehk käguvaablased (''Ichneumonidae''), sugukond
*[[kännukuklane]] (''Formica truncorum''), sgk [[sipelglased]]
*[[kärbselised]] (''Brachycera''), alamselts
*[[kärsaklased]] (''Curculionidae''), sugukond
*[[käsnalainelane]] (''Lymantria dispar''), sugukond ''[[Erebidae]]''
*[[kääbuskaruslane]] (''Nola''), perekond, sgk [[kääbuskaruslased]]
*[[kääbuskaruslased]] (''Nolidae''), sugukond
*[[käävikjooksik]] (''Calathus''), perekond, sgk [[jooksiklased]]
*[[küttkärbes]] (''Laphria''), perekond, sgk [[röövkärblased]]
*[[küürakteesklane]] (''Niptus hololeucus''), sgk [[teesklased]]

==L==
*[[laanekuklane]] (''Formica aquilonia''), sgk [[sipelglased]]
*[[laiujur]] (''Dytiscus latissimus''), sgk [[ujurlased]]
*[[lamba-nahakiin]] (''Oestrus ovis''), sgk [[ninakiinlased]]
*[[lapik-vesikiil]] (''Libellula depressa''), sgk [[vesikiillased]]
*[[latipihklane]] (''Pissodes piniphilus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[leediklased]] (''Pyralidae''), sugukond
*[[lehekirbulised]] (''Psylloidea''), alamselts või ülemsugukond
*[[lehetäilised]] (''Aphidoidea''), selts 
*[[lehevaablased]] (''Tenthredinidae''), sugukond
*[[lehviktiivalised]] (''Strepsiptera''), selts
*[[leinasääsklased]] (''Sciaridae''), sugukond
*[[leivakoi]] (''Haplotinea ditella''), sgk [[koilased]]
*[[leivamardikas]] (''Stegobium paniceum''), sgk [[teesklased]] 
*[[leivamardikas (perekond)|leivamardikas]] (''Stegobium''), perekond, sgk [[teesklased]] 
*[[lepakärsakas]] (''Cryptorhynchus lapathi''), sgk [[kärsaklased]]
*[[lepatriinu]] (''Coccinella''), perekond, sgk [[lepatriinulased]]
*[[lepatriinulased]] (''Coccinellidae''), sugukond 
*''[[Lepimormia hemiboreale]]'', sgk [[libliksääsklased]]
*[[liblikalised]] ehk liblikad (''Lepidoptera''), selts
*[[libliksääsk]] (''Lepimormia''), perekond, sgk [[libliksääsklased]]
*[[libliksääsklased]] (''Psychodidae''), sugukond
*[[lidus-hernekärsakas]] (''Sitona lineatus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[liidrik]] (''Coenagrion''), perekond, sgk [[liidriklased]]
*[[liidriklased]] (''Coenagrionidae''), sugukond
*[[liiliakukk]] (''Lilioceris lilii''), sgk [[poilased]]
*[[liivaherilased]] (''Pompilidae''), sugukond
*[[liivakuklane]] (''Formica pratensis''), sgk [[sipelglased]]
*[[lina-tähtöölane]] (''Autographa gamma''), sgk [[öölased]]
*[[liuskurlased]] (''Gerridae''), sugukond
*[[loigukiil]] (''Sympetrum''), perekond, sgk [[vesikiillased]]
*[[lottsuru]] (''Hemaris''), perekond, sgk [[surulased]]
*[[lutikalised]] (''Heteroptera''), alamselts
*[[lutsernilutikas]] (''Adelphocoris lineolatus''), sgk [[rohulutiklased]]
*[[lõpusehmeslased]] (''Rhyacophilidae''), sugukond
*[[lõuna-sinikiil]] (''Orthetrum coerulescens''), sgk [[vesikiillased]]

==M==
*[[maakimalane]] (''Bombus lucorum''), sgk [[mesilaslased]]
*[[madagaskari sisiprussakas]] (''Gromphadorhina portentosa''), sgk ''[[Blaberidae]]''
*[[madara-kirivaksik (perekond)|madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe''), perekond, sgk [[vaksiklased]]
*[[madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe galiata''), sgk [[vaksiklased]]
*[[maipõrnikas]] (''Melolontha melolontha''), sgk [[põrniklased]]
*[[majasikk]] (''Hylotrupes bajulus''), sgk [[siklased]]
*[[majasoomukas]] (''Lepisma saccharina''), sgk [[soomuklased]]
*[[mardikalised]] (''Coleoptera''), selts
*[[marjalutikas]] (''Dolycoris baccarum'')
*[[meemesilane]] (''Apis mellifera''), sgk [[mesilaslased]]
*''[[Meloinae]]'', alamsugukond, sgk [[villimardiklased]]
*''[[Megachile rotundata]]'', sgk ''[[Megachilidae]]''
*[[metsaherilane]] (''Dolichovespula''), perekond, sgk [[voltherilased]]
*[[metsakibun]] (''Chrysops caecutiens''), sgk [[parmlased]] 
*[[metsakimalane]] (''Bombus sylvarum''), sgk [[mesilaslased]]
*[[metsa-külmavaksik]] (''Operophtera fagata''), sgk [[vaksiklased]]
*[[metsaliivikas]] (''Cicindela sylvatica''), sgk [[jooksiklased]] 
*[[metsa-raisamatja]] (''Nicrophorus vespilloides''), sgk [[raisamardiklased]]
*[[metsasitikas]] (''Anoplotrupes stercorosus''), sgk [[sitiklased]]
*[[metsavana (putukas)|metsavana]] (''Hydatophylax infumatus''), sgk [[järvevanalased]]
*''[[Molytinae]]'', alamsugukond, sgk [[kärsaklased]]
*[[monarhliblikas]]
*[[moskiitolased]] (''Phlebotomidae''), sugukond
*[[mudapäeviklased]] (''Caenidae''), sugukond
*[[mullamurelane]] (''Lasius niger''), sgk [[sipelglased]]
*[[mustlaik-apollo]] (''Parnassius mnemosyne''), sgk [[ratsulibliklased]]
*[[must-loigukiil]] (''Sympetrum danae''), sgk [[vesikiillased]]
*[[must-seenesultan]] (''Oxyporus mannerheimii''), sgk [[lühitiiblased]]
*[[mutikirp]] (''Hystrichopsylla talpae''), sgk ''[[Hystrichopsyllidae]]'' 
*[[mõnsskäpalised]] (''Embioptera''), selts
*[[mähkurlased]] (''Tortricidae''), sugukond
*[[männi-juureürask]] (''Hylastes brunneus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[männi-koorelutikas]] (''Aradus cinnamomeus''), sgk [[koorelutiklased]]
*[[männi-kooreürask]] (''Ips sexdentatus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[männikärsakas]] (''Hylobeus''), perekond, sgk [[kärsaklased]]
*[[männi-ladvamähkur]] (''Rhyacionia duplana''), sgk [[mähkurlased]]
*[[männipihklane]] (''Pissodes pini''), sgk [[kärsaklased]]
*[[männiritsikas]] (''Barbitistes conscriptus''), sgk [[ritsiklased]]
*[[männisinelane]] (''Boros schneideri'')
*[[männitõusmeöölane]] (''Agrotis vestigialis''), sgk [[öölased]]
*[[männivaablane]] (''Diprion''), perekond, sgk [[männivaablased]]
*[[männivaablased]] (''Diprionidae''), sugukond 
*[[männivaksik]] (''Bupalus piniaria''), sgk [[vaksiklased]]
*[[männivaksik (perekond)|männivaksik]], perekond, sgk [[vaksiklased]]
*[[männi-vaigumähkur]] (''Retinia resinella''), sgk [[mähkurlased]]
*[[männi-virvemähkur]] (''Rhyacionia buoliana''), sgk [[mähkurlased]]  
*[[mööbli-toonesepp]] (''Anobium punctatum'')

==N==
*[[naeri-lehevaablane]] (''Athalia rosae''), sgk [[lehevaablased]]  
*[[nahikulised]] (''Dictyoptera''), selts
*[[nahktiivalised]] (''Dermaptera''), selts
*[[naksurlased]] (''Elateridae''), sugukond
*[[neljakidane võraürask]] (''Pityogenes quadridens''), sgk [[kärsaklased]]
*''[[Nemophora]]'', perekond, sgk [[pikktundelkoilased]]
*''[[Neodiprion]]'', perekond, sgk [[männivaablased]]
*''[[Neuratelia salmelai]]'', sgk ''[[Mycetophilidae]]''
*[[niidukimalane]] (''Bombus pratorum''), sgk [[mesilaslased]]
*[[niidurautsik]] (''Myrmica rubra''), sgk [[sipelglased]]
*[[niidu-rohulutikas]] (''Lygus rugulipennis''), sgk [[rohulutiklased]]
*[[niidu-võiliblikas]] (''Colias hyale''), sgk [[põualibliklased]]
*[[niidu-võrkliblikas]] (''Melitaea athalia''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[ninasarvikpõrnikas]] (''Oryctes nasicornis''), sgk [[põrniklased]]
*[[nokalised]] (''Hemiptera''), selts
*''[[Nola estonica]]'', sgk [[kääbuskaruslased]]       
*[[noobelaardlane]] (''Buprestis octoguttata''), sgk [[hundlased]]
*[[nõgeseliblikas]] (''Arachnia levana''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[nõmmekimalane]] (''Bombus jonellus''), sgk [[mesilaslased]]
*[[nõmmeliivikas]] (''Cicindela hybrida''), sgk [[jooksiklased]] 
*[[nõmme-tähniksinitiib]] (''Maculinea arion''), sgk [[sinilibliklased]]
*[[nõmme-võrgendivaablane]] (''Acantholyda posticalis''), sgk [[võrgendivaablased]]
*''[[Nymphalis]]'', perekond, sgk [[koerlibliklased]]

==O==
*[[oa-lehetäi]] (''Aphis fabae''), sgk [[lehetäilised]] 
*[[oblikalutikas]] (''Coreus marginatus''), sgk ''[[Coreidae]]''
*[[odaliidrik]] (''Coenagrion hastulatum''), sgk [[liidriklased]]
*[[ogakärblased]] (''Stratiomyidae''), sugukond
*[[ohakapahakärbes]] (''Urophora cardui''), sgk [[kirjutiiblased]]
*[[ohakasikk]] (''Agapanthia villosoviridescens''), sgk [[siklased]]  
*[[ojapäeviklased]] (''Baetidae''), sugukond
*[[ojasääriklased]] (''Platycnemididae''), sugukond
*''[[Olethreutinae]]'', alamsugukond, sgk [[mähkurlased]]

==P==
*[[paabusilmlased]] (''Saturniidae''), sugukond 
*[[paaritu puiduüraja]] (''Xyleborus dispar'' ehk ''Anisandrus dispar''), sgk [[kärsaklased]]
*[[paelöölane]] (''Catocala''), perekond, sgk ''[[Erebidae]]''
*[[pahksääsklased]] (''Cecidomyiidae''), sugukond
*[[palukuklane]] (''Formica polyctena''), sgk [[sipelglased]]
*[[palvetaja]] (''Mantis religiosa''), sgk [[palvetajalased]]  
*[[parmlased]] (''Tabanidae''), sugukond
*[[paugujooksik]] (''Brachinus crepitans'')
*[[peedi-pitslutikas]] (''Parapiesma quadratum''), sgk [[pitslutiklased]]
*[[pesanäkk]] (''Anthrenus scrophulariae''), sgk [[nahanäklased]]
*''[[Phthiraptera]]'', selts
*[[pidevkehalised]] (''Symphytae''), alamselts
*[[pihklane]] (''Pissodes''), perekond, sgk [[kärsaklased]]
*[[pikktiib-kimalane]] (''Bombus sporadicus''), sgk [[mesilaslased]]
*[[pikktiib-sooritsikas]] (''Conocephalus fuscus''), sgk [[ritsiklased]]
*[[pikktundelkoilased]] (''Adelidae''), sugukond
*[[pikktundel-mesilane]] (''Eucera longicornis''), sgk [[mesilaslased]]
*[[piksepeni]] (''Callimorpha''), sgk ''[[Erebidae]]''
*[[pinelased]] (''Platygastridae''), sugukond
*[[pisikoi]] (''Bucculatrix''), perekond, sgk [[pisikoilased]]
*[[pisikoilased]] (''Bucculatricidae''), sugukond
*[[pisiliidrik]] (''Nehalennia speciosa''), sgk [[liidriklased]]
*[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond
*[[pistesääsklased]] (''Culicidae''), sugukond
*[[poilased]] (''Chrysomelidae''), sugukond
*[[pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca''), sgk [[kõrsiklased]]
*''[[Provespa]]'', perekond, sgk [[voltherilased]]
*''[[Provespa anomala]]'', sgk [[voltherilased]]
*''[[Provespa barthelemyi]]'', sgk [[voltherilased]]
*''[[Provespa nocturna]]'', sgk [[voltherilased]]
*[[pruun-kuldtiib]] (''Lycaena tityrus''), sgk [[sinilibliklased]]
*[[pruunkõrsik]] (''Sympecma fusca''), sgk [[kõrsiklased]]
*[[pruun-tondihobu]] (''Aeshna grandis''), sgk [[tondihobulased]]
*[[puidumesilane]] (''Xylocopa''), perekond, sgk [[mesilaslased]]
*[[punakas männivaablane]] (''Neodiprion sertifer''), sgk [[männivaablased]]
*[[punalaik-apollo]] (''Parnassius apollo''), sgk [[ratsulibliklased]]
*[[punaliidrik]] (''Pyrrhosoma nymphula''), sgk [[liidriklased]]
*[[puna-loigukiil]] (''Sympetrum sanguineum''), sgk [[vesikiillased]] 
*[[punalutikas]] (''Pyrrhocoris apterus''), sgk [[punalutiklased]]
*[[punapõrnikas]] (''Serica brunnea''), sgk [[põrniklased]]
*[[punatulilane]] (''Pyrochroa coccinea''), sgk [[tulilased]]
*[[punavööt-puuvaablane]] (''Xiphydria prolongata''), sgk [[puuvaablased]]
*[[puriliblikas]] (''Iphiclides podalirius''), sgk ratsulibliklased
*[[purilutikas]] (''Mesovelia furcata''), sgk [[purilutiklased]]
*[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond
*[[porikärbes]] (''Phormia regina'')
*[[punaselg-käävikjooksik]] (''Calathus melanocephalus'')
*[[põderpõrnikas]] (''Lucanus cervus''), sgk [[põderpõrniklased]], Eestis looduskaitse all
*[[põderpõrnikas (perekond)|põderpõrnikas]] (''Lucanus''), perekond, sgk [[põderpõrniklased]])
*[[põdrakärbes]] (''Lipoptena cervi''), sgk [[raudkärblased]]
*[[põhja-tõmmusilmik]] (''Erebia embla''), sgk [[silmiklased]]
*[[põldkimalane]] (''Bombus pascuorum''), sgk [[mesilaslased]]
*[[põlendikuhundlane]] (''Melanophila acuminata''), sgk [[hundlased]]
*[[Põlendikuhundlane (perekond)|põlendikuhundlane]] (''Melanophila''), perekond, sgk [[hundlased]]
*[[põlluliivikas]] (''Cicindela campestris''), sgk [[jooksiklased]] 
*[[põlluöölane]] (''Agrotis exclamationis''), sgk [[öölased]] 
*[[põrniklased]] (''Scarabaeidae''), sugukond
*[[põõsa-ebakilptäi]] (''Parthenolecanium corni''), sgk [[ebakilptäilased]]
*[[päevapaabusilm]] (''Inachis io''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[päriskärblased]] (''Muscidae''), sugukond
*[[pääsukeselutikas]] (''Oeciacus hirundinis''), sgk [[verelutiklased]]
*[[pääsusaba]] (''Papilio machaon''), sgk ratsulibliklased
*[[püksmesilane]] (''Dasypoda hirtipes'', ''Dasypoda altercator''), sgk ''[[Melittidae]]''

==R==
*[[raipekärbes]] (''Cynomya mortuorum''), sgk [[lihakärblased]] 
*[[raisamardiklased]] (''Silphidae''), sugukond
*[[ranna-loigukiil]] (''Sympetrum striolatum''), sgk [[vesikiillased]] 
*[[rannalutiklased]] (''Saldidae''), sugukond
*''[[Rathinda]]'', perekond, sgk [[sinilibliklased]]
*''[[Rathinda amor]]'', sgk [[sinilibliklased]]
*[[raudkärblased]] (''Hippoboscidae''), sugukond
*''[[Retinia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]]
*''[[Rhyacionia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]]
*[[riidekoi]] (''Tineola bisselliella''), sgk [[koilased]]
*[[rippkehalised]] (''Apocrita''), alamselts
*[[ripslased]]
*[[ripstiivalised]] (''Thysanoptera''), selts
*[[ristikheina-taevastiib]] (''Polyommatus icarus''), sgk [[sinilibliklased]]
*[[ristikukimalane]] (''Bombus distinguendus''), sgk [[mesilaslased]]
*[[risuvana]] (''Chaetopteryx villosa''), sgk [[järvevanalased]]
*[[ritsikalised]] (''Dolichocera'' ehk ''Ensifera''), alamselts
*[[ritsiklased]] (''Tettigoniidae''), sugukond
*[[rohekas õiesikk]] (''Lepturobosca virens''), sgk [[siklased]] 
*[[rohekeviklased]] (''Chloroperlidae''), sugukond
*[[rohekireslane]] (''Adscita statices''), sgk [[kireslased]]
*[[roheline haisulutikas]] (''Palomena prasina''), sgk [[kilplutiklased]]
*[[roheline jalghänd]] (''Sminthurus viridis'')
*[[roheline lauluritsikas]] (''Tettigonia viridissima''), sgk [[ritsiklased]]
*[[roheline tirt]] (''Cicadella viridis''), sgk [[lehetirtlased]]
*[[rohe-tondihobu]] (''Aeshna viridis''), sgk [[tondihobulased]]
*[[rohe-vesihobu]] (''Ophiogomphus cecilia''), sgk [[vesihobulased]]
*[[rohetäpik]] (''Argynnis paphia''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[rohukas]] (''Oedemera''), perekond, sgk [[rohuklased]]
*[[rohukedrik]] (''Euthrix potatoria''), sgk [[kedriklased]]
*[[rohuklased]] (''Oedemeridae''), sugukond
*[[rohuleediklased]] (''Crambidae''), sugukond
*[[rohutirts (perekond)|rohutirts]] (''Chorthippus''), perekond, sgk [[tirtslased]]
*[[roosi-kilptäi]] (''Aulacaspis rosae''), sgk [[kilptäilased]] 
*[[ruuge-küttkärbes]] (''Laphria flava''), sgk [[röövkärblased]]
*[[rändtirts]] (''Locusta migratoria''), sgk [[tirtslased]]
*[[röövkärblased]] (''Asilidae''), sugukond

==S==
*[[saaremaa tondihobu]] (''Aeshna osiliensis''), sgk [[kiililised]]
*[[sadulliidrik]] (''Coenagrion puella''), sgk [[liidriklased]]
*[[salekeviklased]] (''Leuctridae''), sugukond
*[[samblakimalane]] (''Bombus muscorum''), sgk [[mesilaslased]]
*[[samblapäeviklased]] (''Ephemerellidae''), sugukond
*[[sambliku-koimärslane]] (''Dahlica lichenella''), sgk [[märslased]]
*[[samblikuvaksiklased]] ehk metsavaksiklased (''Ennominae''), alamsugukond, sgk [[vaksiklased]]
*[[sarnastiivalised]] (''Homoptera''), selts 
*[[sarvikliidrik]] (''Coenagrion pulchellum''), sgk [[liidriklased]]
*[[sarvvälesklane]] (''Notoxus monoceros'')
*[[satelliitöölane]] (''Eupsilia transversa'')
*[[Schrencki kimalane]] (''Bombus schrencki''), sgk [[mesilaslased]]
*''[[Sciara]]'', perekond, sgk [[leinasääsklased]]
*''[[Scythris penicillata]]'', sgk [[tõmmukoilased]], Saaremaa endeem
*[[seenesultanid]], sgk [[lühitiiblased]]
*[[seenesääsklased]] (''Sciaroidea''), ülemsugukond
*[[seenetriinu]] (''Endomychus coccineus''), sgk [[seenetriinulased]]
*[[seenliidrik]] (''Enallagma cyathigerum''), sgk [[liidriklased]] 
*[[seitsetäpp-lepatriinu]] (''Coccinella septempunctata''), sgk [[lepatriinulased]]
*[[selgsõudurlased]] (''Notonectidae''), sgk
*[[sellerikärbes]] (''Euleia heraclei''), sgk [[kirjutiiblasd]]
*[[sihktiivalised]] (''Orthoptera''), selts
*[[siidikedrik]] ehk siidiliblikas (''Bombyx mori''), sgk [[siidikedriklased]]
*[[siklased]] (''Cerambycidae''), sugukond
*[[sile saareürask]] (''Hylesinus varius''), sgk [[kärsaklased]]
*[[silinderpõrnikas]] (''Sinodendron cylindricum''), sgk [[põderpõrniklased]]
*[[silinderpõrnikas (perekond)|silinderpõrnikas]] (''Sinodendron), perekond, sgk [[põderpõrniklased]]
*[[silmiklased]] (''Satyridae''), sugukond
*[[silmiksikk]] (''Oberea oculata''), sgk [[siklased]]
*[[silmiksuru]] (''Smerinthus ocellatus''), sgk [[surulased]]
*[[silmiksuru (perekond)|silmiksuru]] (''Smerinthus''), perekond, sgk [[surulased]]
*[[sinilibliklased]] (''Lycaenidae''), sugukond
*[[sinine villimardikas]] (''Meloe violaceus''), sgk [[villimardiklased]]
*[[sini-paelöölane]] (''Catocala fraxini''), sgk ''[[Erebidae]]'' 
*[[sipelgmardikas]] (''Thanasimus''), perekond, sgk [[sipelgmardiklased]]
*[[sipelgmardiklased]] (''Cleridae''), sugukond
*[[sirelased]] (''Syrphidae''), sugukond
*[[sirelisuru]] (''Sphinx ligustri''), sgk [[surulased]]
*[[sirtslased]] (''Tetrigidae''), sugukond
*[[soo-kärjeherilane]] (''Polistes nimpha''), sgk [[voltherilased]]
*[[soo-metsasääsk]] (''Ochlerotatus punctor''), sgk [[pistesääsklased]]
*[[sooritsikas]] (''Conocephalus dorsalis''), sgk [[ritsiklased]]
*[[sorokimalane]] (''Bombus soroeensis'), sgk [[mesilaslased]]
*[[spiraal-paunatäi]] (''Pemphigus spyrothecae''), sgk [[lehetäilased]] 
*[[suitsjas koimärslane]] (''Dahlica lazuri''), sgk [[märslased]]
*[[surulased]] (''Sphingidae''), sugukond
*[[surusääsk (perekond)|surusääsk]] (''Chironomus''), perekond, sgk [[surusääsklased]]
*[[surusääsklased]] (''Chironomidae''), sugukond
*[[suur-kollalaiklane]] (''Badister unipustulatus''), sgk [[jooksiklased]]
*[[suur-kuldtiib]] (''Lycaena dispar''), sgk [[sinilibliklased]]
*[[suur-maltsaürask]] (''Scolytus scolytus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[suur-metsaherilane]] (''Dolichovespula media''), sgk [[voltherilased]]
*[[suur-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas maturna''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[suur-punasuru]] (''Deilephila elpenor''), sgk [[surulased]]
*[[suur-rabakiil]] (''Leucorrhinia pectoralis''), sgk [[vesikiillased]]
*[[suur-saareürask]] (''Hylesinus crenatus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[suur-säsiürask]] (''Tomicus piniperda''), sgk [[kärsaklased]]
*[[suurtiivalised]] (''Megaloptera''), selts
*[[suur-võrajooksik]] (''Calosoma sycophanta''), sgk [[jooksiklased]] 
*[[sõrmiktiiblased]], (''Alucitidae''), sugukond
*[[sõudurlased]] (''Corixidae''), sugukond
*[[sõõrsilmik]] (''Lopinga achine''), sgk [[silmiklased]]
*[[säsiürask]] (''Tomicus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[sääriksääsklased]] (''Tipulidae''), sugukond
*[[sääselised]] (''Nematocera''), alamselts
*[[süsiklased]] (''Tenebrionidae''), sugukond

==Z==
*''[[Zyzzyva]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]], Ameerika troopikas
*''[[Zythos (koi)|Zythos]]'', perekond, sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ja [[Malaia]]s
* ''[[Zythos avellanea]]'', sgk [[koilased]], [[Malaia]]s
* ''[[Zythos obliterata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il 
* ''[[Zythos strigata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il 
* ''[[Zythos turbata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il

==T==
*[[talikeviklased]] (''Taeniopterygidae''), sugukond
*[[talikoonlane]] (''Boreus hyemalis'') 
*[[talukimalane]] (''Bombus hypnorum''), sgk [[mesilaslased]]
*[[tamme-kedrikvaksik]] (''Biston strataria'', ''Biston stratarius''), sgk [[vaksiklased]]
*[[tamme-kirisikk]] (''Clytus arietis''), sgk siklased
*[[tamme-pahkvaablane]] (''Diplolepis quercus-folii'', ''Diplolepsis quercusfolii''), sgk [[pahklased]]
*[[tammesikk]] (''Phymatodes testaceus''), sgk siklased
*[[taolistiivalised]] (''Zygoptera''), alamselts
*[[tartu-kirivaksik]] (''Epirrhoe tartuensis''), sgk [[vaksiklased]]
*[[tarumardikas]] (''Trichodes apiarius''), sgk [[sipelgmardiklased]]
*[[tavarautsik]] ehk kusirautsik (''Myrmica ruginodis''), sgk [[sipelglased]]
*[[teelehe-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas aurinia''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[teesklased]] (''Ptinidae''), sugukond 
*[[teojooksik]] (''Cychrus caraboides''), sgk [[jooksiklased]]
*[[teotapik]] (''Phosphuga atrata''), sgk [[raisamardiklased]]
*[[termiidilised]] (''Isoptera''), selts
*[[tiigi-klaasiksääsk]] (''Chaoborus crystallinus''), sgk [[klaasiksääsklased]]
*[[timutiripslane]] (''Limothrips cerealium''), sgk [[ripslased]] 
*[[tirdilised]] (''Auchenorrhyncha''), alamselts
*[[tirtslased]] (''Acrididae''), sugukond
*[[tirtsulised]] (''Caelifera''), alamselts
*[[toakilk]] (''Acheta domestica''), sgk [[kilklased]]
*[[toakärbes]] (''Musca''), perekond, sgk [[päriskärblased]]
*[[tondihobu]] (''Aeschna'' (=''Aeshna'')), sgk [[tondihobulased]]
*[[tondihobulased]] (''Aeshnidae''), sugukond
*''[[Troilus luridus]]'', sgk [[kilplutiklased]]
*[[tooneseplased]] (''Anobiidae''), sugukond
*[[triip-vesikiil]] (''Libellula fulva''), sgk [[vesikiillased]]
*[[tsetsekärbes]] (''Glossina''), perekond, sgk ''[[Glossinidae]]''
*[[tuisusikk]] (''Pachyta quadrimaculata''), sgk [[siklased]]
*[[tulilased]] (''Pyrochroidae''), sugukond
*[[tumekimalane]] (''Bombus ruderarius''), sgk [[mesilaslased]]
*[[tume-nõlvaöölane]] (''Chersotis andereggii''), sgk [[öölased]]
*[[tumesäär-karvasvaablane]] (''Trichiosoma tibiale''), sgk [[karusvaablased]]
*[[tunnelehmeslased]] (''Psychomyiidae''), sugukond
*[[tupekoi]] (''Coleophora''), perekond, sgk [[tupekoilased]]
*[[tupekoilased]] (''Coleophoridae''), sugukond
*[[tõmmukoi]] (''Scythris''), perekond, sgk [[tõmmukoilased]]
*[[tõmmukoilased]] (''Scythrididae''), sugukond
*[[tõmmupunnpea]] (''Erynnis tages''), [[punnpealased]]
*[[tõmmuujur]] (''Graphoderus bilineatus''), sgk [[ujurlased]]
*[[tähnikpihklane]] (''Pissodes castaneus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[tähnik-puuvaablane]] (''Xiphydria camelus''), sgk [[puuvaablased]]
*[[tähniksinitiib]] (''Maculinea''), sgk [[sinilibliklased]]
*[[tähnikvaksik]] (''Abraxas''), perekond, sgk [[vaksiklased]]
*[[täht-noolöölane]] (''Acronicta psi''), sgk [[öölased]]
*[[tähtpea-sõrmiktiib]] (''Alucita grammodactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] 
*[[täi]] (''Pediculus humanus''), sgk ''[[Pediculidae]]''
*[[täilised]] (''Anoplura''), selts
*[[täkkeline villimardikas]] (''Meloe proscarabaeus''), sgk [[villimardiklased]]

==U==
*[[uitöölane]] (''Spodoptera''), perekond, sgk [[öölased]]
*[[ujur]] (''Dytiscus'') perekond, sgk [[ujurlased]]
*[[ujurlased]] (''Dytiscidae''), sugukond
*[[ujurlutiklased]] (''Naucoridae''), sugukond
*[[uneliblikas]] (''Heteropterus morpheus''), sgk [[punnpealased]]
*[[urukimalane]] (''Bombus subterraneus''), sgk [[mesilaslased]]

==V==
*[[vaenusääsk]] (''Sciara militaris''), sgk [[leinasääsklased]]
*[[vahaleedik]] (''Galleria mellonella''), sgk [[leediklased]]
*[[vahklased]]
*[[vahtlased]] (''Cercopidae''), sugukond
*[[vahtra-noolöölane]] (''Acronicta aceris''), sgk [[öölased]]
*[[vaibakoi]] (''Trichophaga tapetzella''), sgk [[koilased]]
*[[vaksiklased]] (''Geometridae''), sugukond 
*[[valgelaup-rabakiil]] (''Leucorrhinia albifrons''), sgk [[vesikiillased]]
*[[valgetähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis xanthomelas''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[vapsik]] (''Vespa crabro''), sgk [[voltherilased]]
*[[vapsik (perekond)|vapsik]] (''Vespa''), perekond, sgk [[voltherilased]] 
*[[vareskaera-aasasilmik]] (''Coenonympha hero''), sgk [[silmiklased]]
*[[veerekuklane]] (''Formica nigricans''), sgk [[sipelglased]]
*[[verikireslane]] (''Zygaena''), perekond, sgk [[kireslased]]
*[[veise-nahakiin]] (''Hypoderma bovis''), sgk [[ninakiinlased]]
*[[vesihark]] (''Nepa cinerea''), sgk [[harklutiklased]]
*[[vesihobu]] (''Ophiogomphus''), perekond, sgk [[vesihobulased]]
*[[vesihobulased]] (''Gomphidae''), sugukond 
*[[vesikiillased]] (''Libellulidae''), sugukond
*[[vesimardikas]] (''Hydrophilus piceus''), sgk [[vesimardiklased]]
*[[vesimardiklased]] (''Hydrophilidae''), sugukond
*[[vesineitsik]] (''Calopteryx''), perekond, sgk [[vesineitsiklased]]
*[[vesineitsiklased]] (''Calopterygidae''), sugukond
*[[vesinäkk]] (''Acentria ephemerella''), sgk ''[[Crambidae]]''
*[[vesivaksik]] (''Hydrometra gracilenta''), sgk [[vesivaksurlased]]
*[[vesivaksik (perekond)|vesivaksik]] (''Hydrometra''), perekond, sgk [[vesivaksurlased]]
*[[vilja-nokislutikas]] (''Aelia acuminata''), sgk [[kilplutiklased]]
*[[villimardikas]] (''Meloe''), perekond, sgk [[villimardiklased]] 
*[[villimardiklased]] (''Meloidae''), sugukond
*[[violettjooksik]] (''Carabus violaceus''), sgk [[jooksiklased]] 
*[[voltherilased]] (''Vespidae''), sugukond
*[[voodilutikas]] (''Cimex lectularius''), sgk [[verelutiklased]]
*[[võiliblikas]] (''Colias''), sgk [[põualibliklased]]
*[[võraürask]] (''Pityogenes''), perekond, sgk [[kärsaklased]]
*[[võrgendehmeslased]] (''Polycentropodidae''), sugukond
*[[võrgendivaablane]] (''Acantholyda''), sgk [[võrgendivaablased]]  
*[[võrgendivaablased]] (''Pamphiliidae''), sugukond
*[[võrktiivalised]] (''Neuroptera''), selts
*[[võrse-sõrmiktiib]] (''Alucita hexadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]]
*[[võsaritsikas]] (''Pholidoptera griseoaptera''), sgk [[ritsiklased]] 
*[[väike-kiirgliblikas]] (''Apatura ilia''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[väike-kiitsaksikk]] (''Stenurella melanura''), sgk [[siklased]]
*[[väike-koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerlibliklased]], Eestis tavaline
*[[väike-kärbtiib]] (''Polygonia c-album''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[väikeliivikas]] (''Cylindera germanica'', ''Cicindela germanica''), sgk [[jooksiklased]]
*[[väike-punalamesklane]] (''Cucujus cinnaberinus''), sgk [[lamesklased]]
*[[väike-rabakiil]] (''Leucorrhinia dubia''), sgk [[vesikiillased]]
*[[väike-saareürask]] (''Hylesinus fraxini''), sgk [[kärsaklased]]
*[[väike-säsiürask]] (''Tomicus minor''), sgk [[kärsaklased]]
*[[väike-toakärbes]] (''Fannia canicularis'') sgk [[lambikärblased]]
*[[väivilised]] (''Mallophaga''), selts
*[[välesklane]] (''Notoxus''), perekond
*[[vööt-eistekedrik]] (''Triodia sylvina''), sgk [[eistekedriklased]]
*[[vöötkiillased]] (''Cordulegasteridae''), sugukond
*[[vööt-verikireslane]] (''Zygaena fausta''), sgk [[kireslased]]

==Õ==
*[[õiepurpurlane]] (''Lygistopterus sanguineus'') 
*[[õnnetriinu]] (''Psyllobora vigintiduopunctata'')
*[[õrnpäevik]] (''Leptophlebia''), perekond
*[[õrnpäeviklased]] (''Leptophlebiidae''), sugukond
*[[õunapuu-lehekirp]] (''Cacopsylla mali''), sgk [[lehekirbulised]]
*[[õunapuu-võrgendikoi]] (''Yponomeuta malinellus''), sgk [[võrgendikoilased]]
*[[õunapuu-õielõikaja]] (''Anthonomus pomorum''), sgk [[kärsaklased]]

==Ä==
* [[ängelheina-öölane]] (''Calyptra thalictri''), sgk [[öölased]]
* [[äädikakärbes (perekond)|äädikakärbes]] (''Drosophila''), perekond, sgk [[kõdukärblased]]

==Ö==
* [[öölased]] (''Noctuidae''), sugukond

==Ü==
*[[ühepäeviklased]] (''Ephemeridae''), sugukond
*[[ühepäevikulised]] (''Ephemeroptera''), selts
*[[ühisherilased]] (''Vespinae''), alamsugukond, sgk [[voltherilased]]
*[[ürasklased]] (''Scolytinae''), alamsugukond, sgk [[kärsaklased]]
*[[ürgmärslane]] (''Diplodoma laichartingella''), sgk [[märslased]] 

[[Kategooria:Putukad| ]]
[[Kategooria:Loomade loendid]]</text>
      <sha1>els45pg11y9r9877gub8pwdigd3ina8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dnipropetrovski oblast</title>
    <ns>0</ns>
    <id>15760</id>
    <revision>
      <id>6172430</id>
      <parentid>6147119</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T07:17:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2967" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Dnipropetrovski oblast
|  omakeelne_nimi_1 = ukraina | Дніпропетровська область |(Dnipropetrovska oblast)
|  omakeelne_nimi_2 = vene | Днепропетровская область |(Dnepropetrovskaja oblast)
|  lipu_pilt = [[File:Flag of Dnipropetrovsk Oblast.png|border|150px|Dnipropetrovski oblasti lipp]]
|  lipu_link = [[Dnipropetrovski oblasti lipp|Oblasti lipp]]
|  vapi_pilt = [[Pilt:Large_Coat_of_Arms_of_Dnipropetrovsk_Oblast.svg|150px|Dnipropetrovski oblasti vapp]]
|  vapi_link = [[Dnipropetrovski oblasti vapp|Oblasti vapp]]
|  pindala = 31974
|  elanikke = 
|  keskuse_nimetus = Keskus
|  keskuse_nimi = [[Dnipro]]
|  ametlik_keel = [[ukraina keel|ukraina]] ja [[vene keel|vene]]
|  asendikaart = Ukraina
}}
'''Dnipropetrovski oblast''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Ukraina]]s.

Oblast asub [[Dnepr]]i kesk- ja alamjooksul. Oblast piirneb põhjas [[Poltava oblast|Poltava]] ja [[Harkivi oblast]]iga, idas [[Donetski oblast]]iga, lõunas [[Hersoni oblast|Hersoni]] ja [[Zaporižžja oblast]]iga ning läänes [[Mõkolajivi oblast|Mõkolajivi]] ja [[Kirovogradi oblast]]iga. Oblasti pindala on 31 974 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; ja seal elab 2020. aasta seisuga 3 176 648 inimest (2016. aastal oli elanikke 3 236 510).

Oblastis on seitse rajooni ja 20 linna. Rajoonid on [[Dnipro rajoon]], [[Kamjanske rajoon]], [[Krõvõi Rihi rajoon]], [[Nikopoli rajoon]], [[Novomoskovski rajoon (Ukraina)|Novomoskovski rajoon]], [[Pavlohradi rajoon]] ja [[Sõnelnõkove rajoon]]. Suuremad linnad on [[Dnipro]], [[Krõvõi Rih]], [[Kamjanske]], [[Nikopol]] ja [[Pavlohrad]].

Vastavalt oblasti esinduskogu otsusele on [[vene keel]]el oblasti territooriumil regionaalkeele staatus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://oblrada.dp.ua/press/news/default/2012-08/2413 |pealkiri=Депутати Дніпропетровської обласної ради прийняли рішення на підтримку впровадження європейських принципів мовної політики в Україні |vaadatud=2012-08-18 |arhiivimisaeg=2012-08-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120820032822/http://oblrada.dp.ua/press/news/default/2012-08/2413 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Nimi ==
2019. aasta aprilli alguses otsustas [[Ukraina Konstitutsioonikohus]], et Dnipropetrovski oblasti Sitšeslavi oblastiks ümbernimetamise seaduseelnõu on põhiseaduspärane.&lt;ref&gt;[https://nv.ua/ukraine/events/konstitucionnyy-sud-razreshil-pereimenovat-dnepropetrovskuyu-oblast-smi-50014387.html Конституционный суд разрешил переименовать Днепропетровскую область - СМИ] - NV.ua, 02.04.2019 (vaadatud: 02.04.2019)&lt;/ref&gt; Sitšeslav oli [[Dnipro]] mitteametlik nimi [[Ukraina revolutsioon (1917–1921)|Ukraina iseseisvussõja]] ajal 1918–1921.

== Viited ==
&lt;references/&gt;

{{UKR}}
[[Kategooria:Dnipropetrovski oblast| ]]
[[Kategooria:Ukraina oblastid]]</text>
      <sha1>cd4oman4o4bzhg1mygbwd6m26jer4rh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sumõ oblast</title>
    <ns>0</ns>
    <id>15811</id>
    <revision>
      <id>6172121</id>
      <parentid>6167767</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:30:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1509" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Sumõ oblast
|  omakeelne_nimi_1 = ukraina | Сумська область |(Sumska oblast)
|  omakeelne_nimi_2 =  |  |
|  lipu_pilt = [[File:Flag of Sumy Oblast.png|150px|Sumõ oblasti lipp]]
|  lipu_link = [[Sumõ oblasti lipp]]
|  vapi_pilt = [[File:Coat of Arms of Sumy Oblast.png|100px|Sumõ oblasti vapp]]
|  vapi_link = [[Sumõ oblasti vapp]]
|  pindala = 23834
|  elanikke = 
|  keskuse_nimetus = Keskus
|  keskuse_nimi = [[Sumõ]]
|  asendikaart = Ukraina
}}

'''Sumõ oblast''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Ukraina]]s. Piirneb põhjas ja idas [[Venemaa]]ga.

Sumõ oblast moodustati [[10. jaanuar]]il [[1939]].&lt;ref&gt;[http://sumy.ukr-prom.com/about.php Информация о Сумской области] Укр-пром&lt;/ref&gt;

Sumõ oblastis on 15 linna. Suuremad linnad on [[Sumõ]], [[Konotop]], [[Šostka]], [[Ohtõrka]], [[Romnõ]], [[Hluhhiv]], [[Lebedõn]], [[Krolevets]] ja [[Trostjanets]].

== Haldusjaotus ==
Sumõ oblast jaguneb viieks rajooniks. Enne 2020. aastal toimunud haldusreformi oli rajoone 17, lisaks oli seitse oblastilise alluvusega linna.

* [[Konotopi rajoon]] (halduskeskus [[Konotop]])
* [[Ohtõrka rajoon]] (halduskeskus [[Ohtõrka]])
* [[Romnõ rajoon]] (halduskeskus [[Romnõ]])
* [[Sumõ rajoon]] (halduskeskus [[Sumõ]])
* [[Šostka rajoon]] (halduskeskus [[Šostka]])

[[Fail:Zhuravlyne ozero.jpg|pisi|vasakul|[[Žuravlõne]] järv Sumõ oblastis]]
==Viited==
{{viited}}

{{UKR}}
[[Kategooria:Sumõ oblast| ]]
[[Kategooria:Ukraina oblastid]]</text>
      <sha1>ax859uq482s6cluqfmck92fxnrtofft</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Macau</title>
    <ns>0</ns>
    <id>16552</id>
    <revision>
      <id>6172077</id>
      <parentid>6015711</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:51:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Portugali kolonialisatsioon */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12619" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Macau erihalduspiirkond
|  omakeelne_nimi_1 = hiina | 澳門特別行政區 | Aomen Tebie Xingzhengqu
|  omakeelne_nimi_2 = portugali | Região Administrativa Especial de Macau |
|  lipp = Flag of Macau.svg
|  lipu_link = [[Macau lipp]]
|  vapp = Regional Emblem of Macau.svg
|  vapi_link = [[Macau embleem]]
|  pindala = 31,3
|  elanikke = 552503
|  elanikke_seis = 2011
|  keskuse_nimi = [[Aomen (linn)|Aomen]]
|  asendikaardi_pilt = Macau in China (special marker).svg| asendikaardi_pilt_laius = 220px| asendikaardi_pilt_seletus = Macau asendikaart
}}

'''Macau''' ([[hiina keel|hiina]] ''Aomen'') on [[Hiina]] [[erihalduspiirkond]], mis asub [[Lõuna-Hiina meri|Lõuna-Hiina mere]] rannikul, 60&amp;nbsp;km [[Hongkong]]ist edelas. Hõlmab [[Macau poolsaar]]e ning [[Taipa]] ja [[Coloane]] saared.

Macau oli [[Portugal]]i koloonia ([[faktooria]]), mis Hiinaga taasliitmisel [[20. detsember|20. detsembril]] [[1999]] säilitas ülejäänud riigist erineva poliitilise ja majandusliku süsteemi ning ka oma raha ([[Macau pataaka]]).

Piirkond on hasartmängukeskus. Näiteks 2016. aastal andis see majandussektor 47% Macau SKPst ületades käibelt ligi seitse korda [[Las Vegas]]e vastavat numbrit. Samal aastal külastas piirkonda 31 miljonit turisti.&lt;ref&gt;Sheng, Mingjie; Gu, Chaolin (2018). [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0264275117308995 &quot;Economic growth and development in Macau (1999–2016): The role of the booming gaming industry&quot;] Cities. 75: 72–80.&lt;/ref&gt;

==Nimi==
Macau erihalduspiirkonna ametlik nimi on:
*hiina keeles 澳门特别行政区 / 澳門特別行政區 (''Àomén Tèbié Xíngzhèngqū'', kantoni hääldus Ou3mun4*2 Dak6bit6 Hang4zing3 Keoi1), lühendatult 澳门特区 / 澳門特區, ''Àomén Tèqū'' 
*portugali keeles ''Região Administrativa Especial de Macau'', lühend RAEP
: [[Fail:Chinese(Cantonese)-Macau full name.ogg|pisi|center|Macau ametlik nimi kantoni keeles]]
: [[Fail:Chinese-Macau full name.ogg|pisi|center|Macau ametlik nimi hiina keeles]]
: [[Fail:Portuguese-Macau full name.ogg|pisi|center|Macau ametlik nimi portugali keeles]]

Eestikeelne lühendnimi on Macau [mak'au], mis lähtub portugali keelest (portugali hääldus [mɐˈkaw]). Varem soovitati lühendnimena kasutada hiina keelest lähtuvat lühendnime Aomen (hiina keeles 澳门 / 澳門, ''Àomén'', lühend 澳, ''Ào''). Inglise keeles on lühendnimed Macau ja Macao (viimane järgib varasemat portugali kirjapilti). Mitteametlikult kasutatakse kantoni keeles ka nime 馬交 (Maa5 Gaau1 [ma̬ː káːu]).

Enne portugallaste tulekut 16. sajandi keskel olid koha nimed Haojing (濠鏡 'austripeegel') ja Jinghai (鏡海 'peeglimeri').&lt;ref name=&quot;M517&quot; /&gt;

Arvatakse, et nimi ''Macau'' tuleb 1448 ehitatud meresõitjate ja kalurite jumalannale [[Mazu]]le pühendatud [[A-Má tempel|A-Má templi]] (媽閣廟, ''Māgé Miào'', ''Maa1 Gok3 Miu6'', kohalik nimi Maa5 Gok3 Miu6 või Maa5 Gok3 Miu5) nimest. Portugali meremehed olevat randunud just templi juures ning saanud küsimusele koha nime kohta vastuseks 媽閣 (''Māgé'', ''Maa1 Gok3''). Portugallased nimetasid siis poolsaare Macau poolsaareks.

Hiinas kasutatav nimi 澳門 (''Àomén'', ''Ou3mun4*2'' [ʔōu mǔːn]) tähendab 'laheväravad'. Väravate all mõeldakse [[Nantai]] (南台, ''Nántái'') ja [[Beitai]] (北台, ''Běitái'') mäge. Arvatavasti on ''Ao'' pärit varasemast nimest ''Heong San Ou''.

Teised nimed on:
*壕鏡澳 (''Hou Keng Ou'' 'austripeegli laht')
*香山澳 (Xiangshan Ao, ''Heong San Ou'' 'lõhnava mäe laht')
*蓮島 (Liandao, ''Lin Tou'' 'soodasaar')
*梳打埠 ('soodasadam')

==Asend ja suurus==
[[Pilt:Macau-CIA WFB Map.png|pisi|Macau kaart]]
[[Pilt:Nightview of mtower.jpg|pisi|[[Macau Tower]] ]]
Macau asetseb [[Zhu Jiangi delta]] lääneosas. Idasse ja lõunasse jääb [[Põhja-Hiina meri]], põhjas piirneb riik [[Zhuhai Shi]]'ga [[Guangdong]]i provintsis. Macau on [[Hongkong]]ist 60&amp;nbsp;km edelas ja 145&amp;nbsp;km kaugusel [[Guangzhou]]st.

Rannajoone pikkus on 41&amp;nbsp;km. Maismaapiir Guangdongi provintsiga ([[Zhuhai erimajanduspiirkond]], [[Zhuhai Shi]]) on 310&amp;nbsp;m või 340 m{{lisa viide}} pikkune.&lt;ref name=&quot;Uq31P&quot; /&gt; Peapiiripunkt on [[Portas do Cerco piiripunkt]] Macau poolsaare põhjatipus mõne meetri kaugusel [[Portas do Cerco]]st; [[Mandri-Hiina]] poolel vastab sellele [[Gongbei piiripunkt]] [[Zhuhai Shi]]'s.

Macau paikneb Macau poolsaarel ning [[Taipa]] ja Coloane saarel (need on ühenduses [[Cotai]] kaudu) ning väiksematel saartel. Macau poolsaar paikneb [[Zhu Jiang]]i [[estuaar]]i (idas) ja [[Xi Jiang]]i (läänes) vahel.

Seisuga märts 2014 on Macau pindala 31,3&amp;nbsp;km².

Enne portugallaste tulekut oli Macau 2,78&amp;nbsp;km² suurune saar. Portugallased hakkasid maad juurde võitma, nii et tekkis Macau poolsaar. Poolsaare piirile püstitati värav [[Portas do Cerco]]. Maismaapindala kasv hakkas kiirenema 20. sajandi viimasel veerandil: 1972. aastal oli see 15&amp;nbsp;km², 1983. aastal 16,1&amp;nbsp;km² ja 1994. aastal 21,3&amp;nbsp;km². Maad võideti juurde eriti [[Taipa]]l ja Coloanel. 2010. aastal oli maismaapindala 29,7&amp;nbsp;km². 2010. aastal teatati kavast võita viie järgmise aasta jooksul kuues etapis juurde 3,5&amp;nbsp;km² maad [[Välissadama Parvlaevaterminal]]ist idas, [[Avenida Sun Yat Sen]]ist lõunas ja [[Taipa]] saarest põhjas.&lt;ref name=&quot;Ym23G&quot; /&gt;

Macau ja selle osade pindala on muutunud järgmiselt:

{| class=&quot;wikitable&quot;
! Aasta
! Macau poolsaare pindala
! Taipa pindala
! Coloane pindala
! [[Cotai]] pindala
! Macau kogupindala
|- 
| 1912
| 3,4＊
| 2,3
| 5,9
| –
| 11,6 
|- 
| 1936
| 5,2
| 2,6
| 6,0
| –
| 13,8 
|- 
| 1957
| 5,5
| 3.3
| 6.3
| –
| 15,1 
|- 
| 1986
| 5,8
| 3,7
| 7,1
| –
| 16,6
|- 
| 1991
| 6,5
| 4,0
| 7,6
| –
| 18,1
|- 
| 1996
| 7,7
| 5,8
| 7,6
| –
| 21,3
|- 
| 1999
| 7,8
| 6,2
| 7,6
| –
| 23,8
|- 
| 2000
| 8,5
| 6,2
| 7,6
| –
| 25,4
|- 
| 2001
| 8,5
| 6,2
| 7,6
| 3,5
| 25,8
|- 
| 2002
| 8,5
| 6,2
| 7,6
| 4,5
| 26,8
|- 
| 2003
| 8,7
| 6,2
| 7,6
| 4,7
| 27,3
|- 
| 2004
| 8,8
| 6,4
| 7,6
| 4,7
| 27,5
|- 
| 2005
| 8,9
| 
| 
| 
| 28,2
|- 
| 2006
| 
| 
| 
| 
| 28,6
|}

==Loodus==
===Pinnamood===
Macau poolsaar koosneb peamiselt hiljuti jõemudast tekkinud tasasest maast. Algsel saarel on arvukalt järske mägesid.

Macau kõrgeim tipp on [[Alto de Coloane]] (170,6&amp;nbsp;m).&lt;ref name=&quot;Uq31P&quot; /&gt;

Kõrge hoonestuse tõttu ei ole pinnamood hästi jälgitav.

===Maakasutus===
Macaus on linnamaastik. Haritavat maad, karjamaad ega metsa ei ole.
===Loodusvarad===
Meres on palju kala.

==Ajalugu==
{{vaata|Macau ajalugu}}
{{vaata|Macau võimu üleminek}}
{{vaata|Portugali Macau}}
[[Pilt:200 Escudos commémorant l'arrivée des Portugais en Chine en 1513, pièce frappée en 1996.jpg|pisi|Portugali mündid (1996) portugallaste Hiinasse jõudmise (1513) mälestuseks]]
[[Pilt:Saopaulo Chinnery.jpg|pisi|[[George Chinnery]] (1774–1852). ''[[São Paulo varemed]]''. Aastal 1602 taastatud [[Madre de Deusi kirik]] ning [[São Paulo Kolleegium]] hävisid 1835 tulekahjus. Alles on vaid kivist lõunafassaad]]
[[Pilt:1870Macao.jpg|pisi|Macau (umbes 1870)]]
===Enne portugallaste saabumist===
[[Macau poolsaar]]elt on leitud tõendeid 4000–6000 aasta tagusest inimasustusest, [[Coloane]]'i saarelt 5000 aasta vanusest.{{lisa viide}}

Macau ajalugu ulatub tagasi [[Qini dünastia]] aega (221–206 eKr), mil Macau ala läks [[Guangdong]]i provintsi [[Nanhai ringkond|Nanhai ringkonna]] [[Panyu maakond|Panyu maakonna]] koosseisu.&lt;ref name=&quot;M517&quot; /&gt; [[Jini dünastia (265–420)|Jini dünastia]] (265–420 pKr) ajal kuulus see [[Dongguani ringkond]]a ning järgnevate dünastiate ajal kord Nanhai, kord Dongquani ringkonda. [[Songi dünastia]] (960–1279 pKr) ajal aastal 1152 kuulus see uude [[Xiangshani maakond]]a.

Alates 5. sajandist kasutasid Kagu-Aasia ja Guangzhou vahet sõitvad laevad piirkonda sadamana peavarju, joogivee ja toidu saamiseks. Piirkonna esimesed teadaolevad elanikud olid [[Lõuna-Songi dünastia]] aegsed 50 000 põgenikku, kes otsisid 1277 kaitset mongolite sissetungi eest. Nad suutsid oma asulat kaitsta ja jäid sinna elama. Hiinlaste keskus Macaus oli pikka aega [[Mong Há]] Macau poolsaare põhjaosas; seal oli piirkonna vanim tempel, [[Guanyin]]ile pühendatud budistlik tempel.{{lisa viide}} [[Mingi dünastia]] (1368–1644 pKr) ajal tulid piirkonda elama kalurid mitmelt poolt Guangdongi ja [[Fujian]]i provintsist. Nad rajasid [[A-Má tempel|A-Má templi]], kus palvetati meresõidu ohutuse pärast. Hoklod hakkasid esimesena huvi tundma Macau kui võimaliku lõunaprovintside kaubanduse keskuse vastu.

===Portugali kolonialisatsioon===
{{vaata|Orjus Portugalis}}
{{vaata|Hiina-Portugali suhted}}
Macaust sai suurem asula alles pärast portugallaste saabumist 16. sajandil.&lt;ref name=&quot;vdO6T&quot; /&gt;
[[Pilt:Macau_oldmap.jpg|pisi|Macau poolsaare kaart (1639)]]
[[Portugallaste suured maadeavastused|Portugallaste suurte maadeavastuste]] ajal uurisid Portugali meresõitjad Aasia ja Aafrika rannikut. Aastal 1510 rajati tugipunktid [[Velha Goa|Goa]]s, 1511 vallutati [[Melaka sultanaat]], mis oli Hiina liitlane ja maksis Hiinale andamit, ning tõrjuti sultan [[Mahmud Shah]] [[Malaka poolsaar]]e lõunatippu, kust ta portugallasi ründas. Aastal 1513 jõudsid esimeste portugallastena Hiinasse [[Jorge Álvares]] ja tema kaaslased, kes [[Portugali Melaka]]st renditud [[džonki]]ga maabusid [[Zhu Jiangi delta]]s Lintini saarel ([[Nei Lingdingi saar]]el) ning püstitasid saarele kivist tähise, mis kuulutas selle [[Portugali kuningas|Portugali kuninga]] [[Manuel I]] valduseks. Aastal 1513 tegi ka [[India asekuningas]] [[Afonso de Albuquerque]] [[Rafael Perestrello]]le ülesandeks seilata Hiinasse, et luua kaubandussuhted. Rafael kauples 1513 ja 1516 hiina kaupmeestega Kantonis ([[Guangzhou]]s), kuid kaugemale teda ei lastud. Aastal 1517 saatis Manuel I Guangzhousse diplomaatilise ja kaubandussaatkonna eesotsas [[Tomé Pires]]i ja [[Fernão Pires de Andrade]]ga. See saatkond tegutses keiser [[Zhengde]] surmani [[Nanjing]]is 1521. Pärast seda ei olnud keisri õukond välissuhetest enam huvitatud, samuti mõjutasid õukonda teated portugallaste halvast käitumisest mujal Hiinas ning kukutatud Melaka sultani abipalved portugallaste väljaajamiseks. Aastal 1520 otsustati saatkond vahistada ja pärast Mahmud Shahi uut sõnumit saatkond hukati. Melakalased kirjeldasid, kuidas portugallased olevat neid petnud, kasutades kaubandust ettekäändena riigi vallutamiseks. Aastatel 1521 ja 1522 jõudsid mõned Portugali laevad [[Tuen Mun]]i kaubasaarele, kuid vaenulikuks muutunud Hiina võimud ajasid need ära. Malailaste [[Melaka sultanaat]] maksis Hiinale andamit ning oli Hiina liitlane.

Aastal [[1535]] said Portugali kaupmehed õiguse laevu Macau sadamates ankrusse heita ja kaubelda, kuid mitte rannas elada. Umbes 1552–1553 said nad ajutise loa ehitada randa ladusid mereveest märjaks saanud kaupade kuivatamiseks; varsti ehitasid nad algelisi kivimaju praeguse [[Nam Vani järv]]e piirkonda. Kauplemine Hiinaga algas 1553.

Aastal [[1557]] rajasid portugallased Macausse alalise asula, mille eest nad maksid renti 500 ''[[liang]]i'' (18,9&amp;nbsp;kg) hõbedat aastas. Seda loetakse asumaa asutamise ajaks. Portugallased maksid Macaus elamise õiguse eest kuni 1863. aastani aastaandamit.

Macao hiilgeaeg kaubandus- ja misjonikeskusena oli 17. ja 18. sajand. Alates 1850ndatest varjutas Macau [[Hongkong]], millest sai pärast [[Oopiumisõjad|Oopiumisõda]] uus sillapea Hiinaga suhtlemisel.

20. sajandil põgenesid paljud hiinlased Macausse. Macau kaubandus elavnes.

Alates 1960ndatest on Hiinal olnud Macau üle poliitiline kontroll. 1999. aastal sai Macaust Hiina Rahvavabariigi erihalduspiirkond.

==Vaata ka==
* [[Grand Lisboa]]
*[[Hongkong]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;M517&quot;&gt;''Macau Yearbook'' 2007, lk 517.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Uq31P&quot;&gt;''Macau Yearbook 2007'', lk 475.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ym23G&quot;&gt;Alexandra Lages. Land reclamation to be done in the next 5 years. – ''[[Macau Daily Times]]'', 19. juuni 2010.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vdO6T&quot;&gt;S. S. Chan. ''The Macau Economy'', Publications Centre, University of Macau 2000, ISBN 99937-26-03-6, lk 3–4.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{Commons|Category:Macau}}
*[http://www.gov.mo/ Macau ametlik koduleht] (hiina, portugali ja inglise keeles)
*[http://www.geonames.org/MO/other-names-for-macao-s-a-r-china.html Macau nimed eri keeltes], geonames.org

{{Aasiariigid}}
{{Hiina Rahvavabariigi haldusjaotus}}

{{koord |type=city |region=MO}}

[[Kategooria:Hiina erihalduspiirkonnad]]
[[Kategooria:Aasia maad]]
[[Kategooria:Portugali endised kolooniad]]
[[Kategooria:Macau| ]]</text>
      <sha1>5u9q4vin0115kt2pwnus8z2wabd57oi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Must-Vene</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18682</id>
    <revision>
      <id>6171866</id>
      <parentid>5256417</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T12:22:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ursus scribens</username>
        <id>115317</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9245" xml:space="preserve">{{vikinda}}
{{toimeta}}
{{viita}}
[[Pilt:Nemunas-en.png|pisi|Nemunas]]
[[Pilt:Valgevene.png|pisi|Valgevene riik 21. sajandil]]
'''Must-Vene''' (ka ''Must-Ruteenia''; [[valgevene keel]]es Чорная Русь ''Tšornaja Rus'') on nimetus ajaloolisele piirkonnale praeguse [[Valgevene]] territooriumil [[Nemunas|Niomani (Nemunase)]] ülemjooksul keskusega [[Navahrudak]]is (vanem nimekuju Novaharodak).
Muud olulised linnad on [[Hrodna]], [[Słonim]], [[Vaŭkavysk]], [[Niasviž]].

[[1766]] paigutas {{Kas|Ilarion Karpiński}} oma geograafialeksikonis &quot;''Lexykon geograficzny dla gruntownego pojecia gazet i historii z roznych autorow zebrany''&quot; &quot;Vene&quot; värvilised osad juba tänapäevaselt:
*[[Valge-Vene]] – [[Mscisłaŭ]], [[Viciebsk]]i, [[Połack]]i ja [[Smolensk]]i [[vojevoodkond]];
*Must-Vene – [[Navahrudak]]i ja [[Minsk]]i piirkond;
*[[Puna-Vene]] – kõik [[ukraina]] maad [[Rzeczpospolita]] koosseisus.
{{Vaata|Valgevene ajalugu}}
==Asukoht==
Nimi &quot;Must-Vene&quot; kinnistus praeguse Valgevene loodealadele alles alates 18. sajandist.

[[1018]]. aastal vallutas [[Poola vürst]] [[Bolesław I Chrobry]] [[Jaroslav Tark|Jaroslav Targa]] valitsetava Kiiev ning [[Kiievi suurvürst]]iks [[Jaroslav Tark#Võimuvõitlus Kiievi suurvürsti tiitli pärast|oma tütremehe Svjatopolki kinnitamine]]. Must-Vene maad ja linnad liideti Poolaga. See on piirkond, mis kuulus [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik#13. sajand|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] koosseisu juba [[13. sajand]]i keskpaigast, st varem kui ülejäänud Valgevene piirkonnad. 
Kuni [[1239]]. aastani kuulusid alad [[Hrodna]] [[Grodno vürstiriik|vürstiriigile]]. Aastatel 1239–[[1441]] eksisteeris territooriumil [[Navahradaki vürstiriik]], mis seejärel sai jälle Hrodna vürstiriigi osaks.
[[Pilt:Lithuania map 1240-1263.jpg|pisi|200px|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi alad 1240–1263]]
[[1252]]. aastal mainiti Navahrudakki Leedu suurvürsti [[Mindaugas]]e residentsina. [[Navahrudak]]i linn kujunes samanimelise [[Navahrudaki vürstiriik|vürstiriigi]] keskuseks, mida valitses Mindaugase ja [[Morta (Leedu kuninganna)|Morta]] poeg [[Navahradak]]i [[vürst]] [[1239]]–1254, Leedu suurvürst 1254, 1258–[[1263]] [[Vaišvilkas]].

[[Słonim]]i asulat mainitakse esimest korda aastal [[1252]], kuigi linna koha peal asus juba [[11. sajand]]il puidust kindlus, mille [[Kiievi-Vene]] riik rajas leedu hõimude piirile. Kindlus käis korduvalt käest kätte, kuni [[13. sajand]]i teisel poolel hõivas [[Leedu suurvürstiriik]] need alad lõplikult.

Arheoloogilistel väljakaevamistel kolmel [[Vaŭkavysk]]i linna piiridesse jääval linnamäel on leitud, et linn oli asustatud juba [[10. sajand]]il. Linna on esimest korda mainitud aastal [[1005]]. Aastail [[1224]] ja [[1241]] rüüstasid linna [[Batu-khaan]]i väed. Aastaks [[1252]] oli linnast saanud kindlustatud asula, mis oli kohaliku iseseisva vürstkonna keskuseks. Aastal [[1258]] vallutasid selle [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõnia]] vürstid. [[13. sajand]]i lõpus hõivas selle ala [[Leedu suurvürstiriik]], asula oli üheks [[Kęstutis]]e, seejärel aga [[Vytautas]]e residentsiks.

Ajalooliselt sellise nimega piirkonda ei eksisteerinud. Seega oleks õigem piirkonna ajaloolise nimena kasutada nime &quot;Leedu&quot; (''Літва''; mitte tänapäevases tähenduses!, vt [[litviinid]]) või &quot;Niomanimaa&quot; (''Панямоньне''). Piirkond piirnes põhjas [[Aukštaitija]], kirdes [[Połack]]imaaga, idas [[Valge-Vene]]ga, lõunas [[Polesje]], loodes [[Brest (Valgevene)|Brestimaa]] (''Берестье'') ja läänes [[Preisimaa]]ga.
[[Pilt:Lithuanian state in 13-15th centuries.png|pisi|Valgevene alad 13.–[[15. sajand]]il [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigis]]]]
Nimi &quot;Must-Vene&quot; tekkis lääneeuroopa kirjandusallikais ning ta polnud 14.–17. sajandi jooksul kindlalt lokaliseeritud. Nime teket seostatakse omalaadse vastukaalu vajadusega &quot;[[Valge-Vene]]le&quot;. Et viimane oli olemas, siis pidi &quot;tekkima&quot; ka &quot;Must-Vene&quot;.

Vene maad jagati Ülem-Veneks (slaavi-[[Soomeugrilased|soomeugri]] maad keskusega [[varjaagid]]e [[Novgorod]]is) ja Alam-Veneks (slaavlaste alad [[Dnepr]]i keskjooksul keskusega [[Kiiev]]is). Neist Venedest esimest on nimetatud 'valgeks' ja teist 'mustaks'. Aastal [[1668]] kirjutas ajaloolane [[Georg Horn]], et Vene jaguneb &quot;mustaks&quot; ja &quot;valgeks&quot;. Esimese keskuseks oli [[Kiievi vürstiriik]] ja teise keskuseks [[Vladimiri vürstiriik]].

Must-Venet on paigutatud [[Oka]] paremkaldale, [[Pihkva]]st itta, [[Tšernigiv]]i lähistele ja [[Lviv]] ümbrusse. Veel 17. sajandi keskel nimetavad Poola (!) allikad &quot;Must-Venena&quot; Moskva riiki.

[[1766]] paigutab {{Kas|Ilarion Karpiński}} oma geograafialeksikonis &quot;''Lexykon geograficzny dla gruntownego pojecia gazet i historii z roznych autorow zebrany''&quot; &quot;Vene&quot; värvilised osad juba tänapäevaselt:
*[[Valge-Vene]] – [[Mscisłaŭ]], [[Viciebsk]]i, [[Połack]]i ja [[Smolensk]]i [[vojevoodkond]];
*Must-Vene – [[Navahrudak]]i ja [[Minsk]]i piirkond;
*[[Puna-Vene]] – kõik [[ukraina]] maad [[Rzeczpospolita]] koosseisus.

== Vürstid-valitsejad ==
[[Pilt:Principalities of Kievan Rus' (1054-1132).jpg|pisi|Kiievi-Vene alad (1054–1132)]]
Pärast [[Kiievi suurvürstiriik|Kiievi suurvürstiriigi]] [[Kiievi suurvürst|suurvürst]] (1019–1054) [[Jaroslav Tark|Jaroslav Targa]] surma (1054) jaoatati riik Jaroslavi poegade vahel: vanimale elusolevale pojale Izjaslavile pärandus [[Kiiev]] ja [[Novgorod]]; teisele pojale Svjatoslavile – [[Tšernigivi vürstiriik|Tšernigivi]], kolmandale pojale Vsevolodile [[Perejaslavli vürstiriik|Perejaslavli]], neljandale pojale Vjatšeslavile [[Smolenski vürstiriik|Smolenski]], viiendale [[Igor Jaroslavitš]]ile [[Volodõmõr-Volõnskõi]], Volõõnias ja [[Galiitsia]], pojapoeg Rostislavile.
{{Vaata|Volõõnia}}, ''[[Igor Jaroslavitš]] (1036–1060), [[Volõõnia vürst]] (1054–1057), [[Smolenski vürst]] (1057–1060)''

:Kuni [[1084]] osa [[Volõõnia vürstiriik|Volodõmõr-Volõnskõi vürstiriigist]] (ukrainapäraselt [[Volodõmõr-Volõnski|Włodzimierz Wołyński]], [[ladina keel]]es [[Lodomeeria]])
:[[Pealinn]]: [[Hrodna]], [[Rjuriku dünastia|Rjurik]]-[[Horodeński]]

*[[1084]] – 1090. aastad [[Vsevolod I Igorevitš]] (surnud pärast [[1092]])
*[[1090s|1090. aastad]] – 1113 [[Mstislav I Vsevolodovitš]]
*[[1113]]–1142 [[Vsevolod Davidovitš]] (surnud [[1. veebruar]], [[1142]]; abielu [[1116]] [[Agafia Kiievist]])
*[[1142]]–1159 [[Boris Vsevolodovitš]] (ca 1117 – ca 1169)
*[[1159]]–1169 [[Wolodar Hlebowicz]] ([[Minsk]]is [[1151]]–[[1158]], [[1165]]–[[1167]]; abielu [[1136]]–[[1139]] [[Ryksa Śląska]] surnud pärast [[25. detsember]], [[1155]])
*[[1169]]–1172 [[Hleb Vsevolodovitš]]
*[[1172]]–1175 [[Mstislav II Vsevolodovitš]]

:[[Pealinn]]: [[Nowohorodok|NOWOHORODOK]], [[Palemoni dünastia]]

*[[1175]]–1183 [[Erdywił]]

:[[Pealinn]]: [[Hrodna]], [[Ruriku dünastia|Rurik]]-[[Witebski]]

*[[1183]]–1185 [[Iziasław Wasilkowicz]]
*[[1185]] [[Wsiewołod II Glebowicz]] (surnud [[13. sajand]]il; ka [[Zasłaŭje|Zasławje]]s ja [[Strejew]]is)

:[[Pealinn]]: [[Nowohorodok|NOWOHORODOK]]
*1185 – enne 1192 [[Wasilko Wolodarowicz]]?

:[[Palemoni dünastia]]

*pärast [[1185]] – 1192 [[Mingayl]]
*[[1192]] – enne 1219 [[Skirmunt]]
*pärast 1192 – enne 1219 [[Troniata]]

:[[Pealinn]]: [[Hrodna|HORODNA]], [[Rurik]]-[[Witebski]]

*pärast 1192–1219 [[Wasilko Briaczesławicz]] (ka [[Witebsk]]is; abielu NN, [[Rostisław Mstisławicz]]i [[Smoleńsk]]ist tütar)

:[[Pealinn]]: [[Nowohorodok|NOWOHORODOK]]

*[[1219]]–1239 [[Iziasław Briaczesławicz]] (surnud [[1264]]; ka [[Witebsk]]is)

:[[Ruriku dünastia|Rurik]]-[[Mindaugase dünastia|Mindaugas]]

*[[1239]]–1254 [[Vaišvilkas]] ([[Leedu suurvürst]] [[Leedu Suurvürstiriik|Leedu Suurvürstiriigis]] [[1264]]–1267)
*[[1254]]–1258 [[Roman Danilovitš]], [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõniast]] (surnud pärast [[1258]])
*[[1258]]–1267 [[Vaišvilkas]] ([[Leedu suurvürst]] [[Leedu Suurvürstiriik|Leedu Suurvürstiriigis]] (1254, 1258–1263) (surnud [[1267]])

:[[1267]] – enne 1300 osa [[Leedu Suurvürstiriik|Leedu Suurvürstiriigist]]

:[[Gediminase dünastia]]

*enne [[1300]] – enne 1341 [[Narymont]]
*?–1341 [[Narymunt]]
*[[1341]]–1347 [[Koriat]]
*[[1347]] – enne 1381 [[Woidete]] (surnud pärast [[1362]])
*pärast 1347 – 1381 [[Butaw]] (surnud pärast 1381)

:[[1381]]–1384 osa [[Leedu Suurvürstiriik|Leedu Suurvürstiriigist]]

*[[1384]]–1386 [[Jurij Czornaruski]]
*[[1386]]–1390 [[Towtiwil]]
*[[1390]]–1440 [[Žygimantas Kęstutaitis]] ([[Leedu suurvürst]] Leedu suurvürstiriigis [[1432]]–1440)
*[[1440]]–1441 [[Michał Bolesław Zygmuntowicz]] (surnud [[1451]])

:[[1441]]– osa [[Leedu Suurvürstiriik|Leedu Suurvürstiriigist]]
{{commonskat|Black Ruthenia}}
== Vaata ka ==

*[[Litviinid]]
*[[Puna-Vene]]
*[[Valge-Vene]]
*[[Valgevene ajalugu]]
*[[Vene]]

== Välislingid ==
* [http://www.answers.com/topic/black-ruthenia Must-Vene (inglise keeles)]

[[Kategooria:Valgevene ajalugu]]
[[Kategooria:Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik]]
[[Kategooria:Valgevene ajaloolised piirkonnad]]</text>
      <sha1>mssybkv68e1oxgnselzqstervy4lz8r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Saamid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>20036</id>
    <revision>
      <id>6172332</id>
      <parentid>6115757</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T23:54:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14287" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2010}}{{keeletoimeta}}{{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2020}}{{Vaidlustatud|kuu=aprill|aasta=2020}}
[[Pilt:Sami flag.svg|thumb|[[Saami lipp]]]]
[[Pilt:Saami Family 1900.jpg|pisi|Saami perekond eelmise sajandi alguses]]
'''Saamid''' (ka '''laplased'''; endanimetus ''sabme'', ''saami'', [[põhjasaami keel]]es [[ainsus]]es ''sápmelaš'', [[mitmus]]es ''sápmelaččat''; varasem [[eesti keel|eestikeelne]] nimi ''laplased'') on rahvas [[Euroopa]]s [[Fennoskandia]] põhjaosas [[Norra]]s, [[Rootsi]]s, [[Soome]]s ja [[Venemaa]]l ([[Murmanski oblast]]is). Saamid kõnelevad [[Saami keeled|saami keeli]].

Kokku on maailmas 80 000 – 100 000 saami ja seega on nad arvukaim [[põlisrahvas]] [[Põhja-Euroopa]]s. Praegune asuala jaguneb nelja riigi vahel, jäädes [[Norra]], [[Rootsi]] ja [[Soome]] põhjaossa ja [[Koola poolsaar]]ele [[Venemaa]]l. Arvatavasti elab Soomes [[Lapimaa]]l ligikaudu 7000 saami. Ühtse asuala puudumise tõttu on nende täpset koguarvu maailmas raske öelda. Näiteks Norras loetakse saamiks igaüht, kelle vähemalt üks vanavanematest on rääkinud koduse keelena saami keelt. Norras pole aga kunagi tehtud ega tehta praegugi mingit koduse keele loendust. Ometi elab ligi pool saamidest just Norras.{{lisa viide}}

Venemaal elas [[2010]]. aasta rahvaloenduse andmetel 1771 saami.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-01.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-09-07 |arhiivimisaeg=2018-09-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180906073144/http://www.perepis2002.ru/content.html?id=11 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Saami rahva huve esindab kõigi nelja saami põlisasustusega riigi saami organisatsioone koondav [[Saami Nõukogu]].{{lisa viide}}

Nii Soomes, Norras kui ka Rootsis on [[saami parlament]]. Kolm saami parlamenti teevad omavahel koostööd [[Saami Parlamentaarne Assamblee|Saami Parlamentaarse Assamblee]] kaudu.{{lisa viide}}

==Ajalugu==
===Esiaeg===
Saamid kuuluvad Euroopa [[aborigeenid]]e hulka. Sellegipoolest on nende geneetiline päritolu veel teadmata. Arvatavasti olid nad esimeste seas, kes jõudsid Fennoskandiasse pärast selle vabanemist [[jääaeg]]se jääkatte alt umbes 10 000 aastat tagasi. Umbes 2000 aastat eKr toimus saami etnilise rahvuse areng, kui saami keel lahknes saami-soome ürgkeelest.{{lisa viide}}

Arheoloogiliste tõendite alusel jõudsid inimesed, kes varem elasid [[Äänisjärv]]e lõunakaldal ja [[Laadoga]] ümbruses, Põhja-Soomes Lapimaal olevale [[Utsjoki|Utsjoele]] enne 8100 eKr. Hiljem saamid taandusid pealetungiva uusasustuse survel (või segunesid teiste rahvastega) ning nad olid sunnitud minema aina põhjapoolsematele aladele, kuhu olid läinud ka metsikute põhjapõtrade karjad.{{lisa viide}}

Rändlejatest soome-ugri keelt kõnelevad saamid, kes elatusid jahist, kalastamisest ja põhjapõtrade karjatamisest, ei ole meile jätnud enda kirjalikke mälestusi, mistõttu põhinevad teadmised nendest Skandinaavia allikatel ning [[arheoloogia]]l. Saame mainitakse mitmes Islandi [[saaga]]s, samuti „Landnámabókis”, mõnes poeemis ja hilisemates Norra seadustes. Enamasti kasutatakse nende kohta väljendit ''finnr'' või ''finni'', nende omanime &quot;saamid&quot; aga kohtab Põhjala allikates ainult korra. Kahtlemata olid nad elanud Skandinaavia poolsaarel juba pikka aega, arvatavasti enne põhjalaste saabumist. Mitmed matusekohad, nõndanimetatud järvekalmed, mis on koondunud väikeste metsajärvede äärde, pärinevad nooremast rauaajast ning nende asukohad annavad mõista, et saamide asuala ulatus palju kaugemale kui hiljem, keskajal, mil nad elasid kaugel Norra ja Rootsi põhjaosas.{{lisa viide}}

Kuid saami keeled ei ole nii vanad. [[Saami algkeel]] kujunes välja Lõuna-Soomes ja [[Karjala]]s 2000–2500 aastat tagasi.{{lisa viide}} Igal juhul on saamid esimene rahvas, kes saamide tänapäevasele asualale jõudis.{{lisa viide}}

Kirjalikke märkeid on saamide kohta juba varajases ajaloos. Näiteks kõige vanemaks osutub tekst Rooma ajaloolaselt Tacituselt 98. aastal pKr, kus ta räägib fennidest ehk siis Fennoskaania põhjaosas elavatest inimestest. Jälgi saamidest võib ka leida 550. aastast kreeklase Procopiuse kirjutistest ning ka 13. sajandil taani ajaloolase [[Saxo Grammaticus]]e teosest &quot;Gesta Danorum&quot;. Nimetatud autorid kirjutavad mõlemad suusatavatest inimestest.{{lisa viide}}

===Keskaeg===
Elu kesk- ja uusajal polnud saamidele kerge. Naaberrahvad (karjalased, rootslased, norralased ja venelased) korraldasid Saamimaale röövretki ning kuna saamid polnud sõjakas rahvas, osutus nende vara kergeks saagiks. Ei pääsenud saamid ka mitmekordsetest maksudest, mis olid just oma ajale väga populaarsed rõhumismeetodid suurvõimude poolt, kellele need olid kasulikud uusi territooriumeid hallates. Kuid vaatamata mitmekordsetele maksustamistele ja röövretkedele suutsid saamid siiski jääda iseseisvaks suhteliselt pikaks ajaks (paar sajandit) ning üheks oluliseks teguriks selle juures olid karmid looduslikud tingimused. Karmi kliima ja loodusega ei suutnud võõrrahvad nii hästi kohaneda kui olid seda suutnud saamid juba mitmeid sajandeid tagasi.{{lisa viide}}

Enne [[must surm|musta surma]] saabumist Põhja-Euroopasse aastal [[1349]] elasid saamid ja [[norralased]] väga erinevates majanduslikes niššides. Saamid elasid sisemaal, jahtisid põhjapõtru ja kalastasid jõgedel. Norralased elasid rannikul, kalastasid meredel, harisid vähesel määral põldu ja kauplesid [[Hansa Liit|Hansa Liiduga]]. Katku kandsid [[täi]]d ''[[Xenopsylla cheopsis]]'', mis levisid lõunast näiteks tünnidega, milles hoiti [[nisu]], [[rukis]]t ja [[vill]]a. Neis tünnides suutsid täid mitu kuud elada ja isegi paljuneda. Norralastele mõjus katk hävitavalt: 60%–75% taludest jäeti maha. Seevastu saamid, kes ei söönud teravilja, ei kaubelnud meritsi ega puutunud teiste rahvastega eriti kokku, pääsesid palju väiksemate inimkaotustega. Osa saame asus elama norralastest tühjaks jäänud taludesse mere äärde: nii tekkisid [[meresaamid]].{{lisa viide}}

1326. aastal jaotasid Norra ja Novgorod (siis veel linnriik, 1478. aastal liideti Novgorodi vabariik Moskva suurvürstiriigi koosseisu) omavahelise lepinguga maksustatud alad, millega kehtestati maksude kogumine ühiselt maa-alalt 300 aastaks. See näitas, et kumbki riik ei suutnud allutada Saamimaad.{{lisa viide}}

===Allutamine Põhjamaade võimudele===
17. ja 18. sajandil tõi suurriikide Rootsi, Venemaa, Taani-Norra teke ja vallutuspoliitika kaasa riikide omavahelised sõjad ning rahulepingud: [[Kalmari sõda|Kalmari sõja]] lõppedes 1613. aastal loobus Rootsi nõudmisest rannikualadele ja Norra lõpetas maksude kogumise Koola poolsaarel. Pole andmeid inimkahjude kohta Saamimaa aladel, kuna saame lihtsalt ei loendatud ning samuti ei hoitud tagasi ka sõjategevusest sellel alal. Väga oluline on ka naabermaade eitav vastus saamide iseseisvusele, kuna see oleks tähendanud riigikassa sissetulekute vähenemist saamide arvelt ning territoriaalset kadu.{{lisa viide}}

Piiripoliitika on saamidele olnud väga raske, kuna saamid on siiski rändrahvas koos rändpõdrakarjaga. Enamjaolt on saamide ajaloos siiski suletud piirid riikide vahel, mis on toonud kaasa elumuutvaid tagajärgi, kuid 1751.aastal sõlmiti Taani (sh Norra) ja Rootsi (sh Soome) vahel Strömstrandi leping, kus arvestati ka saamide õigust liikuda vabalt üle piiri. Peale Soome liitumist Venemaaga 1810. aastal jäid piirid algselt lahtisteks, kuid suleti 1849.aastal. Venemaa ja Norra vaheline piir suleti 1826. aastal (selle kindel määramine kestab veel siiani) ning Soome ja Rootsi piir suleti [[1889]]. aastal. Kuna piirid suleti, ei saanud põhjapõdrad enam vabalt rännata suve- ja talvekarjamaade vahel, mis oli saamidele rängaks löögiks, kuna paljudel tuli uute karjamaade jaoks ümber asuda ja karja tugevalt vähendada.
Teiseks raskeks etapiks saamidele on olnud nende kultuuri vähene austamine naaberrahvaste poolt ning nende tõrjumine ja mitte omaksvõtmine. [[Assimilatsioon]]ipoliitika sai Põhjamaades alguse juba 17. sajandil, kus Rootsi eesmärk oli ideaalriik, kus on üks religioon, seadus, ja üht keelt kõnelev rahvas. Assimilatsioonipoliitika kulminatsiooniks on peetud 1902. aastat, mil võeti Taani-Norras vastu seadus, mille järgi tohtisid maad omada ainult Taani-Norra kodanikud ja norra keelt kõnelevad ja seda igapäevases elus kasutavad inimesed. Kolm aastat hiljem lõpetati Norras ka saamikeelse koolihariduse andmine umbes 20 aastaks.{{lisa viide}}

===20. sajand ja rahvuslik ärkamine===
Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] toimusid muutused nii ühiskondlikus kui ka kultuurilises osas, toimus rahvuslik ärkamine. Põhjamaades muutus arusaam saamidest, enam ei üritatud neid ühiskonnast välja lõigata või assimilireerida ning hakati toetama saami kultuuri ja rahvust. Hakati aina enam hindama põlisrahvaid ja nende suhet loodusega. [[1953]]. aastal toimus Rootsis [[Jokkmokk|Jokkmokis]] esimene [[Põhjamaade saami konverents]], mille tulemusena asutati 1956. aastal [[Põhjamaade Saami Nõukogu]].{{lisa viide}}

Saami lipp pühitseti sisse [[Åre]]s Rootsis [[15. august]]il [[1986]]. Lipul on kujutatud päikest (punane osa) ja kuud (sinine osa). Lipp kasutab [[šamaanitrummi]]de motiive.{{lisa viide}}

Venemaa saame on [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ajal Koola poolsaarel ümber asustatud. Saamid kuuluvad riiklikult tunnustatud [[Venemaa väikesearvulised põlisrahvad|Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste]] hulka.{{lisa viide}}

==Keel==
[[Pilt:LocationSapmi.png|thumb|Ligikaudne saamide asuala tänapäeval]]
[[Pilt:Sámi storehouse.jpg|thumb|Saami ait]]

{{vaata|Saami keeled}}

Soome-ugri keelte hulka kuuluvad [[saami keeled]] on [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keelte]] kõige lähemad sugulaskeeled. Saami keeli on kümme ning need jagunevad lõuna-, põhja- ja idarühmaks ning pole kõik vastastikku arusaadavad. Näiteks naaberkeeled [[põhjasaami keel]] ja [[inarisaami keel]] on üldiselt vastastikku arusaadavad, kuid [[kildinisaami keel]] ega [[lõunasaami keel]] enam kummagi kõnelejatele mitte.{{lisa viide}} 

1978. aastal kehtestati [[Põhjamaad]]es ühtne põhjasaami kirjakeel. Varem on tarvitatud põhjasaami keele kirjutamisel Soomes, Norras ja Rootsis eri ortograafiaid. Ühtne ortograafia hõlbustas eri riikides elavate saamide omavahelist suhtlemist ja elavdas kultuurielu. 1970. aastatel jõudis saami keel uuesti ka koolidesse. Praegu õpetatakse saami keelt Soome, Rootsi ja Norra saamikeelse ala üldhariduskoolides, samuti on saami keel kasutusel õpetuskeelena. Saamikeelset õpet pakuvad ka Soome, Rootsi ja Norra ülikoolid saami keele ja kultuuriga seotud erialadel.{{lisa viide}}

==Kultuur==
Traditsiooniliselt on saamid tegelenud [[kalapüük|kalapüügiga]] nii [[meri|merelt]] kui ka [[siseveekogu]]dest, [[karusloom]]ade [[jahipidamine|jahtimise]] ja [[lammas]]te karjatamisega, ent tuntud rohkem [[põhjapõder|põhjapõtrade]] kasvatamise ja karjatamise poolest. 
Nüüdisajal on enamik saame asunud elama moodsat elu nii põlistel saami aladel kui ka väljaspool seda. Vaid umbes 10 protsenti saame tegeleb traditsiooniliste aladega nagu põhjapõdrakasvatus, mida säilitatakse võimalusena hoida sidet [[rahvakultuur]]i ja [[rahvakomme]]tega.{{lisa viide}}

Saami rahvas on rikas oma traditsioonide ja ajaloo ning kultuuri poolest. Nii käsitöö, laulud, tantsud kui ka rõivastus on tugevalt säilinud. Viimastel aastakümnetel on aga levinud saamide kultuuri üle maailma ja kogunud kuulsust.{{lisa viide}}

[[Guovdageaidnu]]s tegutseb saami rahvuslik [[teater]] [[Beaivváš Sámi Teáhter]].{{lisa viide}}

===Joigumine===
Saami rahvamuusika iseloomulik traditsioon on [[joig]]ude laulmine ehk joigumine. Joiutakse tavaliselt saateta. Tavaliselt lauldakse aeglaselt, kõripõhjast, samuti markeeritakse joigudes tihti meeleolu ja aimatakse järgi loodus- või kunsthelisid. Joiud võivad iseloomustada või kujutada inimesi, loomi, maastikke, paiku. Samuti on pikemaid jutustavaid joige. [[Koltasaamid|Koltasaami]] joiusarnast laulutraditsiooni nimetatakse ''[[leudd]]'''iks, [[põhjasaami keel]]es tähistab joigu sõna ''luohti'', [[lõunasaami keel|lõunasaami]] traditsioonis on levinud joiusarnane jutustav laulužanr ''[[vuelie]]''.{{lisa viide}}

Tänapäeval on lisaks traditsioonilisele saateta joigumisele levinud ka muusikalise saatega uued joiud või vanade töötlused, mis kuuluvad [[popmuusika]] eri žanritesse. Rahvusvaheliselt tuntud saami joigujate hulka kuulus [[Nils-Aslak Valkeapää]] ja kuulub tänini [[Wimme Saari]].{{lisa viide}}

===Kirjandus===
{{vaata|Saami kirjandus}}
Algupärase saami proosakirjanduse rajajaks peetakse [[Johan Turi]]t, kelle traditsiooniliselt suulistel jutužanritel põhinev raamat &quot;[[Muitalus sámiid birra]]&quot; (&quot;Jutustus saamide kohta&quot;) ilmus aastal [[1910]].{{lisa viide}}

===Meedia===
{{vaata|Saami meedia}}
Põhjasaami keeles ilmuv suurim ajaleht on [[Guovdageaidnu]]s ja [[Kárášjohka]]s toimetatav [[Ávvir]].{{lisa viide}} 

Nii Norra, Soome kui ka Rootsi rahvusringhäälingul on põhjasaamikeelne raadioprogramm. Kolme rahvusringhäälingu koostöös toodetakse argipäeviti põhjasaamikeelseid teleuudiseid.{{lisa viide}}

==Vaata ka==
* [[Inari saamid]]
* [[koltasaamid]]
* [[Äijihsuálui]]
* [[Sámi soga lávlla]]
* [[Saami kultuuri päevad]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* [[Riitta Auvinen]], &quot;Saami rahvastik Soomes&quot;. Tõlkinud [[Eiki Berg]] ja [[Anu Kannike]] – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[1994]], nr 9, lk 1985–99
* [[Marju Sarv]], &quot;Koola saamid&quot;. [[Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus]], [[Tartu]] [[2002]], 74 lk
* [[Samuli Paulaharju]], &quot;[http://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/59690/1932_f497999.pdf?sequence=1 Seitoja ja seidan palvontaa]&quot;, Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Helsinki 1932, 64 lk

== Välislingid ==
* [http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/lapi.html Koolalaplaste folkloor]. Folklore.ee
* [http://www.sametinget.se/ Rootsi saami parlament] {{väiksem|(rootsi, saami)}}

{{Uurali rahvad}}

[[Kategooria:Saamid| ]]
[[Kategooria:Soome-ugri rahvad]]
[[Kategooria:Venemaa väikesearvulised põlisrahvad]]</text>
      <sha1>q24witej5dbnu8ovjffe6hvr7mvgc0c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biograafiad (R)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>24936</id>
    <revision>
      <id>6171913</id>
      <parentid>6171427</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T13:27:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Rü */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="29846" xml:space="preserve">{{BiograafiadIndeks}}


'''Biograafiad (R)'''

See loend loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab R-tähega.

==Ra==
''Vaata [[Biograafiad (Ra)]]''

==Re==
''Vaata [[Biograafiad (Re)]]''

==Rh==
*[[Rolf von Rhade]], Rēzekne foogt (suri enne 1542)
*[[Shonda Rhimes]], USA stsenarist, telerežissöör ja teleprodutsent (1970–)
*[[Randy Rhoads]], Ameerikast Ühendriikide ''heavy metal''&lt;nowiki/&gt;'i kitarrist (1956–1982)
*[[Cecil Rhodes]], inglise ärimees ja koloniaalpoliitik (1853–1902)
*[[Patricia Rhomberg]], Austria pornonäitleja (1953–)
*[[Jonathan Rhys-Meyers]], iiri näitleja (1977–)

==Ri==
{{vaata|Biograafiad (Ri)}}

==Rj==
*[[Aleksandr Rjabenko]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1915–1993)
*[[Aleksander Rjabov]], Eesti muusik (1928–2005)
*[[Anatoli Rjabov]], ersa keeleteadlane, pedagoog ja ühiskonnategelane (1894–1938)
*[[Georgi Rjabov]], Eesti ja Venemaa jalgpallur (1938–2020) 
*[[Jakov Rjabov]], Nõukogude Liidu riigi- ja parteitegelane (1928–2018)
*[[Vladimir Rjabov]], esimene agronoomia haridusega inimene Mordvast, venekeelse materjali ersa keelde tõlkija (1900–1938)
*[[Serafima Rjangina]], vene maalikunstnik (1891–1955)
*[[Eldar Rjazanov]], Vene filmilavastaja (1927–2015)
*[[Juri Rjazanov]], vene riistvõimleja (1987–2009)
*[[Vladislav Rjazanov]], eesti arstiteadlane ja hügieenik (1953–) 
*[[Jekki Rjazin]], estofiil (1964–)
*[[Rjurik]]

==Ro==
''Vaata [[Biograafiad (Ro)]]''

==Ru==
*[[Fernando de la Rúa]], Argentina poliitik (1937–2019)
*[[Daniela Ruah]], Portugali-USA näitleja (1983–) 
*[[Ruan Lingyu]], Hiina näitleja (1910–1935)
*[[Mūza Rubackytė]], leedu pianist (1959–)
*[[Vladimir Jakovlevitš Rubaškin]], arstiteadlane (1876–1932)
*[[Aleksandr Rubel]], Eesti kurjategija (1980–)
*[[Madis Rubel]], eesti paleontoloog ja stratigraaf (1935–2011)
*[[Peter Rubel]], eesti majandusteadlane (1905–1941)
*[[Salme Rubel]], eesti entomoloog (1908–1988)
*[[Aarne Ruben]], eesti kirjanik (1971–)
*[[Alfred Ruben]], Eesti sõjaväelane (1899–1943)
*[[Lembe Ruben]], eesti graafik (1974–)
*[[Marco Ruben]], Argentina jalgpallur (1986–) 
*[[Tanel Ruben]], eesti muusik
*[[Mārtiņš Rubenis]], läti kelgutaja (1978–)
*[[Heinrich Rubenow]], Greifswaldi ülikooli asutaja (surnud 1462)
*[[Paul Rubens]], inglise helilooja (1875–1917)
*[[Peter Paul Rubens]] (1577–1640), flaami kunstnik ja Hispaania diplomaat
*[[Emil Ruber]], eesti loomaarst (1889–1966)
*[[Piia Ruber]], eesti kunstnik (1972–)
*[[Endel Ruberg]], soomepoiss, skaudijuht ja eesti kunstnik Kanadas (1917–1989)
*[[Ernő Rubik]], leiutaja, skulptor ja arhitektuuriprofessor (1944–)
*[[Alfrēds Rubiks]], Läti poliitik (1935–)
*[[Pavel Rubin]], Eesti füüsik (1960–) 
*[[Vera Rubin]], USA astronoom (1928–2016)
*[[Sofia Rubina]], eesti laulja (sündinud 1985)
*[[Iepe Rubingh]], hollandi kunstnik ja malepoksija (1974–2020)
*[[Kathleen Rubins]], Ameerika Ühendriikide mikrobioloog ja astronaut (1978–) 
*[[Akiba Rubinstein]], Poola maletaja (1880–1961)
*[[Artur Rubinstein]], Poola juudi päritolu USA pianist (1887–1982)
*[[Hirš Rubinstein]], arstiteadlane (1871–1955)
*[[Anton Rubinstein]], vene pianist, helilooja ja dirigent (1829–1894)
*[[Nikolai Rubinstein]], vene pianist, dirigent ja muusikapedagoog (1835–1881)
*[[Paulina Rubio]], Mehhiko laulja ja näitleja (1971–)
*[[Ricky Rubio]], Hispaania korvpallur (1990–)
*[[Sergei Rublevski]], vene maletaja ja maletreener (1974–)
*[[Andrei Rubljov]], vene maalikunstnik (suri 1430)
*[[Ivan Rubtsov]], vene entomoloog (1902–1993)  
*[[Olga Rubtsova]], vene maletaja (1909–1994)
*[[Ruby (laulja)|Ruby]], Egiptuse laulja ja näitleja (1981–)
*[[Jack Ruby]], [[Lee Harvey Oswald]]i tapja (1911–1967)
*[[Rud Hud Hudibras]], brittide kuningas
*[[Mark Rudan]], Austraalia jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1975–) 
*[[Márta Rudas]], ungari odaviskaja (1937–2017)
*[[Peeter Rudaš]], eesti klaasikunstnik (1942–) 
*[[Olof Rudbeck]], rootsi loodusteadlane, ajaloolane ja professor (1630–1702)
*[[Johannes Rudbeckius]], Rootsi kirikutegelane (1581–1646)
*[[Amber Rudd]], Suurbritannia poliitik (1963–) 
*[[Kevin Rudd]], Austraalia poliitik (1957–)
*[[Paul Rudd]], USA filminäitleja, stsenarist ja muusik (1969–) 
*[[Hans-Ulrich Rudel]], saksa lendur (1916–1982)
*[[Ljudmõla Rudenko]], ukraina maletaja (1904–1986)
*[[Lotte Rudhart]], saksa tantsija (1979–)
*[[Hanneli Rudi]], eesti ajakirjanik (1971–)
*[[Paul Rudi]], Eesti sõjaväelane (1898–1969)
*[[Ülo Rudi]], eesti tehnikateadlane (1940–)
*[[Sara Rue]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1979–)
*[[Alexander Rueb]], hollandi maletegelane (1882–1959)
*[[David Lekuta Rudisha]], Keenia kergejõustiklane (1988–)
*[[Wiesław Rudkowski]], Poola endine poksija (1946–)
*[[Daniil Rudnev]], Eesti ajakirjanik ja ajaloolane (1911–) 
*[[Vadim Rudnev]], vene semiootik ja filosoof (1958–)
*[[Artjoms Rudņevs]], Läti jalgpallur (1988–)
*[[Anna Rudolf]], ungari maletaja (1987–)
*[[Rudolf von Rheinfelden]], Švaabimaa hertsog ja Saksa vastukuningas (suri 1080)
*[[Rudolf I (Böömimaa)|Rudolf I]], Böömimaa kuningas (1281–1307)
*[[Rudolf I (Saksa kuningas)|Rudolf I]], Saksa kuningas
*[[Rudolf I (Burgundia)|Rudolf I]], Ülem-Burgundia kuningas (859–912)
*[[Rudolf II]], Saksa-Rooma keiser
*[[Rudolf IV (Austria)|Rudolf IV]], Austria hertsog (1339–1365)
*[[Rudolf August]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst (1627–1704)
*[[Kurt Rudolph]], Saksa usundiloolane (1929–2020)
*[[Wilma Rudolph]], USA jooksja (1940–1994)
*[[Lucien Charles Rudrauf]], Eesti kirjandus- ja kunstiteadlane (1890–1968)
*[[Marta Rudzīte]], Läti keeleteadlane (1924–1996)
*[[Jurgen Ruesch]], USA psühhiaater ja semiootik (suri 1995)
*[[Nate Ruess]], USA laulja (1982–) 
*[[Victoria Ruffo]], Mehhiko näitleja (1962–) 
*[[Lembit Ruga]], eesti tehnikateadlane (1927–2001)
*[[Reet Ruga]], eesti matemaatik ja pedagoog (1933–2014)
*[[Eugen Ruge]], saksa kirjanik, filmirežissöör ja tõlkija (1954–)
*[[Otto Ruge]], Norra sõjaväelane (1882–1961) 
*[[Enrico Ruggeri]], itaalia laulja (1957–) 
*[[Carl Ruggles]], helilooja (1876–1971)
*[[Roman Rugin]], handi kirjanik (1939–2016) 
*[[Ibrahim Rugova]], Kosovo poliitik (1944–2006)
*[[Ruhakana Rugunda]], Uganda poliitik (1947–)
*[[Ḩasan Rūḩānī]], Iraani poliitik (1948–)
*[[Manuel Rui Costa]], portugali jalgpallur (1972–)
*[[Fabián Ruiz]], hispaania jalgpallur (1996–) 
*[[José Carlos Ruiz]], Mehhiko näitleja (1936–)
*[[Marcel Ruiz]], Mehhiko jalgpallur (2000–)
*[[Carlos Ruiz Zafón]], hispaania kirjanik (1964–)
*[[Olavi Ruitlane]], eesti kirjanik (1969–)
*[[Antonio Rukavina]], serbia jalgpallur (1984–) 
*[[Gottfried Rulcovius]], Eesti vaimulik (?–1755)
*[[Aleksander Rulkov]], eesti tehnikateadlane (1947–)
*[[Anri Rulkov]], eesti filmirežissöör (1972–2008)
*[[Ernst Rull]], eesti laskur (1894–1986)
*[[Lembit Rull]], eesti maalikunstnik, lavakujundaja ja karikaturist (1904–1987) 
*[[Marge Rull]], eesti aeroobikatreener, parvlaevalt Estonia pääsenu (1969–)
*[[Toomas Rull]], eesti muusik (1965–)
*[[Ants Rulli]], eesti kirurg (1908–1986)
*[[Gerónimo Rulli]], Argentina jalgpallur (1992–) 
*[[Siim Rulli]], eesti näitleja ja telerežissöör (1948–2006)
*[[Siarhiej Rumas]], Valgevene majandusteadlane ja poliitik (1969–)
*[[Viive Rumberg]], eesti bioloog (1935–1997)
*[[Vardo Rumessen]], Eesti pianist, muusikateadlane ja poliitik (1942–2015)
*[[Voldemar Rumessen]], eesti muusikapedagoog ja koorijuht (1911–1992) 
*[[Jalāl-ad-Dīn Rūmī]], pärsia luuletaja (1207–1273)
*[[Mihhail Rumjantsev (sõjaväelane)|Mihhail Rumjantsev]], Nõukogude sõjaväelane (1957–1983)
*[[Nikolai Rumjantsev]], Venemaa diplomaat ja poliitik (1754–1826)
*[[Pjotr Rumjantsev-Zadunaiski]], Venemaa sõjaväelane (1725–1796)
*[[Erich Rumm]], eesti advokaat (1901–1972)
*[[Hannes Rumm]], eesti ajakirjanik ja poliitik (1968–)
*[[Renno Rumm]], mõrvas kahtlustatu Eestis (1972–2006)
*[[Endel Rumma]], eesti arst (1917–1995)
*[[Indrek Rumma]], eesti korvpallur (1969–)
*[[Jaan Rumma]], eesti geograafia (1887–2006)
*[[Kusta Rumma]], eesti arst ja arstiteadlane (1895–1944)
*[[Kusta Rumma (tehnikateadlane)|Kusta Rumma]], eesti tehnikateadlane (1942–2017) 
*[[Valter Rummel]], eesti tõlkija ja toimetaja (1929–2019)
*[[Walter Rummel]], pianist ja helilooja (1887–1953)
*[[Carl Christian Leopold von Rummel]], baltisaksa õigusteadlane (1812–1887)
*[[Ingrid Rummo]], eesti keeleteadlane (1963–) 
*[[Jaan Rummo]], eesti õpetaja ja kirjanik (1897–1960)
*[[Karin Rummo]], eesti filoloog (1941–) 
*[[Linda Rummo]], eesti näitleja (1921–2015)
*[[Paul Rummo]], eesti kirjanik (1909–1981)
*[[Paul-Eerik Rummo]], Eesti kirjanik ja poliitik (1942–)
*[[Tiit Rummo]], eesti geograaf (1947–2000)
*[[Vello Rummo]], eesti teatrilavastaja (1921–2009)
*[[Rummu Jüri]], eesti lindprii (1856–?)
*[[Martin Rump]], eesti motosportlane (1996–)
*[[Ragnar Rump]], eesti jalgpallur ja saalijalgpallur (1991–) 
*[[Willy Rumpf]], Saksa DV riigitegelane (1903–1982)
*[[Donald Rumsfeld]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1932–)
*[[Hellat Rumvolt]], Eesti poksija (1935–2011)
*[[Kristjan Rumvolt]], Eesti politseinik (1884–1950)
*[[Steven Runciman]], Suurbritannia ajaloolane (1903–2000)
*[[David Rundblad]], Rootsi jäähokimängija (1990–) 
*[[Gerd von Rundstedt]], Saksamaa sõjaväelane (1875–1953)
*[[Andres Rundu]], Eesti diplomaat (1960–)
*[[Johan Ludvig Runeberg]], soomerootsi kirjanik (1804–1877)
*[[Walter Runeberg]], soomerootsi skulptor (1838–1920)
*[[Marion Rung]], Soome poplaulja (1945–)
*[[Aino Runge]], Eesti poliitik (1926–2014) 
*[[Carl Runge]], saksa matemaatik (1856–1927)
*[[Elmar Runge]], eesti maadleja (1922–2004)
*[[Herbert Runge]], saksa poksija (1913–1986)
*[[Max Runge]], saksa arstiteadlane (1849–1909)
*[[Philipp Otto Runge]], saksa kunstnik (1777–1810)
*[[Sirje Runge]], eesti maalikunstnik (1950–)
*[[Marta Rungi]], eesti laulja (1902–1988)
*[[Hando Runnel]], eesti luuletaja (1938–)
*[[Pille Runnel]], eesti ajaloolane ja etnoloog (1974–) 
*[[Simo Runnel]], eesti luuletaja (1977–)
*[[Tõnu Runnel]], eesti veebidisainer (1981–)
*[[Veljo Runnel]], eesti bioloog (1971–) 
*[[Eve Runno]], eesti põllumajandusteadlane (1978–) 
*[[Runo (brittide kuningas)|Runo]], brittide kuningas
*[[Veera Ruoho]], Soome politseinik, poliitik ja sportlane (1969–) 
*[[Laura Ruohonen]], soome näitekirjanik ja teatridirektor (1960–)
*[[Pekka Ruokola]], Soome endine poksija (1951–)
*[[Liana Ruokytė Jonsson]], Leedu poliitik, kultuuridiplomaat, tõlkija ja lavastaja (1966–)  
*[[Jarno Ruotsalainen]], soome poksija (1975–)
*[[Ruprecht (Saksa kuningas)|Ruprecht]], Saksa kuningas (1352–1410)
*[[Valdemaras Rupšys]], Leedu sõjaväelane (1967–) 
*[[Roman Rurua]], gruusia maadleja (1942–)
*[[Arantxa Rus]], hollandi tennisist (1990–)
*[[Ervin Rusalep]], eesti füüsik (1934–2020)
*[[Paul Rusanov]], eesti tantsuõpetaja (1950–)
*[[Luigi Rusca]], Šveitsi päritolu arhitekt (1762–1822) 
*[[Augusto Ruschi]], Brasiilia loodusteadlane (1915–1986)
*[[Armin Ruse]], eesti loomakasvatusteadlane (1927–1999) 
*[[Michael Ruse]], inglise päritolu filosoof (1940–)
*[[Ace Rusevski]], makedoonia endine poksija (1956–)
*[[Geoffrey Rush]], Austraalia filminäitleja ja -produtsent (1951–)
*[[Salman Rushdie]], Briti India kirjanik (1947–)
*[[Władysław Rusin]], Poola sõjaväelane (1885–1949)
*[[Santiago Rusiñol]], hispaania kunstnik ja kirjanik (1861–1931)
*[[Dean Rusk]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1909–1994)
*[[Ernst Ruska]], saksa füüsik (1906–1988)
*[[Ruslana]], Ukraina laulja (1973–)
*[[Vladimir Rusnak]], Eesti arst (1960–) 
*[[Jiří Rusnok]], Tšehhi poliitik (1960–)
*[[Ago Russak]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1927–1991) 
*[[Harri Russak]], eesti korvpallur ja treener (1927–2000) 
*[[Rudolf Russak]], eesti tööstur (1902–?)
*[[Silvia Russak]], eesti arstiteadlane ja stomatoloog (1930–) 
*[[Viivi Russak]], eesti geofüüsik (1933–) 
*[[Bertrand Russell]], Briti filosoof (1872–1970)
*[[Bill Russell]], USA korvpallur (1934–2022)
*[[Carrie Russell]], Jamaica sprinter (1990–) 
*[[Charles Taze Russell]], USA vaimulik, Jehoova tunnistajate liikumise alusepanija (1852–1916)
*[[George William Russell]], iiri kirjanik, kriitik, toimetaja, maalikunstnik ja rahvuslane (1867–1935)
*[[Leon Russell]], USA laulja, laulukirjutaja, kitarrist ja pianist (1942–2016)
*[[Tim Russert]], USA teleajakirjanik (1950–2008)
*[[Neeme Russi]], eesti põllumajandusteadlane (1928–)
*[[Russin]], latgalite vanem (suri 1212)
*[[Miguel Ángel Russo]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener (1956–) 
*[[Luigi Russolo]], itaalia maalikunstnik, helilooja ja publitsist (1885–1947)
*[[Balthasar Russow]], kroonik (suri 1600)
*[[Edmund August Friedrich Russow]], botaanik (1841–1897)
*[[Erki Russow]], Eesti arheoloog (1974–) 
*[[Friedrich Nikolaus Russow]], eesti luuletaja ja kunstnik (1828–1906)
*[[Wolfgang Russow]], eesti meremees (1862–1938)
*[[Jenő Oszkár Ruszkay-Ranzenberger]], Austria-Ungari sõjaväelane (1887–1946)
*[[Bryan Rust]], USA jäähokimängija (1992–) 
*[[Mathias Rust]], saksa harrastuslendur (1968–)
*[[Jan Rustem]], kunstnik (1762–1835)
*[[Šotha Rusthaveli]], Gruusia luuletaja (sündinud ajavahemikus 1160–1166, surnud 1216)
*[[Ștefan Rusu]], Rumeenia maadleja (1956–)
*[[Magdolna Rúzsa]], Ungari laulja (1985–)
*[[Maive Rute]], eesti ettevõtlusspetsialist, Euroopa Komisjoni ametnik (1966–)
*[[Malle Rute]], eesti pedagoogikateadlane (1931–) 
*[[Cisse von dem Rutenberg]], Liivi ordumeister (suri 1433)
*[[Rutger (maamarssal)|Rutger]], Mõõgavendade ordu ja Liivi ordu maamarssal (suri 13. sajandil)
*[[Babe Ruth]], USA pesapallur (1895–1948)
*[[Ernest Rutherford]], füüsik (1871–1937)
*[[Greg Rutherford]], Suurbritannia kergejõustiklane (1986–)
*[[Edward Rutherfurd]], inglise kirjanik (1948–)
*[[Emil Rutiku]], eesti meelelahutustegelane (1963–)
*[[Siret Rutiku]], Eesti saksa filoloog (1967–)
*[[Christian Rutoff]], eesti näitekirjanik (1879–1940)
*[[Gustav Rutopõld]], eesti vaimulik (1875–1936)
*[[Valdo Ruttas]], eesti füüsik ja pedagoogikateadlane (1939–) 
*[[Mark Rutte]], Hollandi poliitik (1967–)
*[[Arnold Ruubas]], eesti meier (1907–1993)
*[[Alma Johanna Ruubel]], eesti matemaatik (1899–1990) 
*[[Nikolai Ruubel]], eesti keemik ja agronoom (1903–1942) 
*[[Paul Ruubel]], eesti näitleja (1913–1970)
*[[Tarmo Ruubel]], eesti päritolu Soome näitleja (1967–)
*[[Tene Ruubel]], eesti näitleja (1961–)
*[[Linda Ruud]], eesti luuletaja (1932–2010)
*[[Rain Ruuder]], eesti kikkpoksija, treener ja spordipedagoog (1977–) 
*[[Aksel Ruudvere]], eesti loomakasvatusteadlane (1903–1963) 
*[[Enno Ruuge]], eesti biofüüsik (1935–) 
*[[Aivar Ruukel]], eesti loodusturismi ettevõtja (sündinud 1967)
*[[Raivo Ruukel]], eesti kergejõustikutreener (1942–2016)
*[[Leo Ruumet]], eesti matemaatik ja tehnikateadlane (1898–1980)
*[[Triin Ruumet]], eesti filmilavastaja (1988–)
*[[Aarne Ruus]], eesti näitleja (1909–1968) 
*[[Ago Ruus]], eesti filmioperaator (1949–)
*[[Cerelius Ruus]], eesti linnukasvatusteadlane (1906–1974)
*[[Erik Ruus]], eesti näitleja (1962–)
*[[Eugen Ruus]], eesti päritolu tehnikateadlane, eesti elu edendaja Kanadas ja õigeusu preester (1917–2000)
*[[Hando Ruus]], eesti sõjaväelane ja kunstnik
*[[Henn Ruus]], eesti keemik (1923–)
*[[Jaan Ruus (õpetaja)|Jaan Ruus]], eesti pedagoog (1881–1942)
*[[Jaan Ruus]], eesti filmikriitik (1938–2017)
*[[Johann Ruus]], eesti põllumajandusteadlane (1925–2014)
*[[Jüri Ruus]], eesti politoloog ja ajaloolane (1957–2013)
*[[Karl Robert Ruus]], Eesti poliitik (1899–1946)
*[[Linda Karin Ruus]], eesti näitleja (1913–1976)
*[[Maie Ruus]], eesti õigusteadlane (1933–)
*[[Neeme Ruus]], Eesti poliitik (1911–1942)
*[[Paul Ruus]], eesti arst (1891–1974)
*[[Peeter Ruus]], Eesti loomaarst ja sõjaväelane (1872–1934)
*[[Raissa Ruus]], Eesti kergejõustiklane ja treener (1942–1986)
*[[Rein Ruus]], eesti füüsik (1948–2020)
*[[Tõnu Ruus]], eesti füüsik (1940–2019)
*[[Uno Ruus]], eesti õigusteadlane (1926–2000)
*[[Viive-Riina Ruus]], eesti kasvatusteadlane (1936–2018)
*[[Vilmar Ruus]], eesti ajaloolane ja majandusteadlane (1929–1985)
*[[Arved Ruusa]], Eesti Vabariigi riigisekretär eksiilis (1900–1992)
*[[Arno Ruusalepp]], eesti arstiteadlane ja kirurg (1973–) 
*[[Mare Ruusalepp]], eesti astronoom (1943–)
*[[Rainis Ruusamäe]], Eesti poliitik, ettevõtja ja põllumajandustegelane (1965–2020) 
*[[Artur Ruuser]], eesti kunstnik (1924–2007)
*[[Arthur Ruusmaa]], eesti ajaloolane, koduloolane, giid ja muinsuskaitsja (1956–2019) 
*[[Jaanika Ruusmaa]], eesti bioloog (1968–)
*[[Ants Ruusmann]], eesti ajaloolane ja poliitik (1935–2009)
*[[Maido Ruusmann]], Eesti poliitik ja mootorisportlane (1983–) 
*[[Ainar Ruussaar]], eesti ajakirjanik (1966–)
*[[Madis Ruussaar]], Eesti NSV parteitegelane (1936–)
*[[Endel Ruustal]], eesti matemaatik (1931–2021) 
*[[Karl Ruut]], Eesti õpetaja ja kodu-uurija (1862–1929)
*[[Oskar Ruut]], Eesti sõjaväelane (1916–1944)
*[[Ülo Ruut]], eesti põllumajandustegelane (1928–2013) 
*[[Rein Ruutsoo]], eesti filosoof, ajaloolane ja politoloog (1947–) 
*[[Raul Ruutu]], soome basskitarrist ja taustalaulja (1975–)
*[[Kalju Ruuven]], eesti näitejuht (1919–1996)
*[[Ain Ruuvet]], eesti majandusteadlane (1914–1980) 
*[[Eha Ruven]], eesti õpetaja (1910–2002) 
*[[Johannes Ruven]], eesti kirjanik (1902–1942)
*[[Raymond Ruyer]], prantsuse filosoof (1902–1987)

==Rw==
*[[Leo Rwabwogo]], Uganda poksija (1949–2009)
*[[Louis Rwagasore]], Burundi prints ja poliitik (1932–1961)

== Rõ ==
*[[Mark Rõbak]], eesti-juudi taustaga matemaatikaõppejõud, Eesti Juudi Muuseumi looja ja mälu-uurija (1945–2018)
*[[Anatoli Rõbakov]], vene kirjanik (1911–1998)
*[[Jaroslav Rõbakov]], vene kergejõustiklane (1980–)
*[[Nikolai Rõbakov]], Venemaa poliitik (1978–)
*[[Aleksei Rõbnikov]], vene helilooja (1945–)
*[[Nikolai Rõbnikov]], vene näitleja (1930–1990) 
*[[Elmar Rõigas]], eesti arstiteadlane ja dermatoveneroloog (1913–2002) 
*[[Maia Rõigas]], eesti didaktik (1942–)
*[[Mart Rõigas]], Eesti poliitik (1908–1941)
*[[Peeter Rõigas]], eesti metsateadlane (1914–1998)
*[[Heili Rõivas]], eesti loomakasvatusteadlane (1934–) 
*[[Taavi Rõivas]], Eesti poliitik (1979–)
*[[Aleksei Rõkov]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1881–1938)
*[[Jelena Rõkovtseva]], vene ajakirjanik (1962–)
*[[Voldemar Rõks]], eesti jalg- ja jääpallur (1900–1941) 
*[[Tamara Rõlova]], Nõukogude Liidu kiiruisutaja (1931–2021)
*[[Roza Rõmbajeva]], Kasahstani estraadilaulja ja filminäitleja (1957–)
*[[Maik Rõngelep]], eesti trummar ja lumelaudur (1970–)
*[[Olga Rõpakova]], Kasahstani kergejõustiklane (1984–)
*[[Vladimir Rõžkov]], Venemaa poliitik, riigitegelane ja politoloog (1966–)
*[[Boriss Rõtov]], Eesti maletaja (1937–1987) 
*[[Igor Rõtov]], Eesti ajakirjanik (1963–)
*[[Mihhail Rõtšagov]], Eesti maletaja (1967–)
*[[Alfred Rõude]], Eesti kunstikoguja (1896–1968)
*[[Aarend-Mihkel Rõuk]], eesti geograaf, geoarheoloog ja kirjastustöötaja (1943–1997)
*[[Andrus Rõuk]], eesti kunstnik (1957–)
*[[Mihkel Rõuk]], eesti koolitegelane (1891–1941)
*[[Nikolai Rõuk]], vandeadvokaat, kaitseliitlane ja eesti elu edendaja Kanadas (1902–1992)
*[[Grethe Rõõm]], eesti kirjanik (1976–)
*[[Rein Rõõm]], eesti füüsik (1945–)
*[[Tairi Rõõm]], eesti majandusteadlane (1972–) 
*[[Toomas Rõõm]], eesti füüsik (1961–) 
*[[Eike Rõõmus]], eesti rahvatantsujuht (1931–2009) 
*[[Jaan Rõõmus]], eesti fotograaf (1943–)
*[[Kalle Rõõmus]], eesti arhitekt (1955–2020) 
*[[Riho Rõõmus]], eesti tippjuht, muusik ja laulja (1960–)
*[[Arvo Rõõmusoks]], eesti geoloog ja paleontoloog (1928–2010)
*[[Jaan Rõõmussaar]], eesti näitleja ja ajakirjanik (1950–2020)
*[[Nils Rõõmussaar]], eesti oboemängija (1974–)
*[[Oolu Rõõs]], eesti mullamikrobioloog (1933–2014)

==Rä==
*[[Teymur Rəcəbov]], aserbaidžaani maletaja (1987–)
*[[Gerhard Rägo]], eesti matemaatik (1892–1968)
*[[Kaljo Rägo]], eesti arstiteadlane, terapeut ja kardioloog (1921–1985)
*[[Karl Rägo]], Eesti sõjaväelane (1889–1955)
*[[Lembit Rägo]], eesti arstiteadlane ja farmakoloog (1955–) 
*[[Natalie Rägo]], eesti keemik (1897–1970)
*[[Jaak Rähesoo]], eesti tõlkija ja teatrikriitik (1941–2019)
*[[Karl Rähesoo]], eesti rohuteadlane (1893–1972)
*[[Azad Rəhimov]], Aserbaidžaani poliitik (1964–1921)
*[[Hele Rähn]] (Helene Helemäe), eesti laulja ja näitleja (1931–1991)
*[[Taavi Rähn]], eesti jalgpallur (1981–)
*[[Tiit Rähn]], eesti arstiteadlane ja neurokirurg (1940–) 
*[[Vambola Rähn]], eesti näitekirjanik ja teatrikriitik (1923–1984) 
*[[Endel Rähni]], eesti geoloog (1917–1994)
*[[Selvadore Rähni]], eesti klarnetist ja helilooja (1968–)
*[[Kimi Räikkönen]], soome autovõidusõitja (1979–)
*[[Jüri Räim]], eesti poliitik (1933–1995)
*[[Mihkel Räim]], Eesti jalgrattur (1993–)
*[[Toivo Räim]], eesti molekulaarbioloog (1949–) 
*[[Tiit Räis]], eesti fotokunstnik (1949–)
*[[Heikko Rämma]], eesti bioloog (1953–) 
*[[Veiko Rämmel]], (1964–)
*[[Ene Rämmeld]], eesti näitleja (1950–)
*[[Meelis Rämmeld]], eesti näitleja (1975–)
*[[Andu Rämmer]], eesti psühholoog ja sotsioloog (1964–) 
*[[Geiu Rämmer]], eesti muusikateadlane (1975–)
*[[Ellinor Rängel]], eesti kirjanik (1902–1967)
*[[Ahto Räni]], eesti tehnikateadlane (1930–2020)
*[[Aivar Räni]], eesti vasaraheitja (1963–)
*[[Hele-Mai Räni]], eesti tehnikateadlane (1931–) 
*[[Krista Räni]], eesti tõlkija (1962–)
*[[Piret Räni]], eesti illustraator ja lastekirjanik, kunstnik, kuraator, fotograaf, graafiline disainer ning keskkonnaaktivist (1974–) 
*[[Riho Räni]], eesti näitleja (1947–1987)
*[[Valeria Ränik]], eesti kirjanik (1964–)
*[[Tarmo Ränisoo]], Eesti sõjaväelane
*[[Arvi Ränk]], eesti ajaloolane ja etnoloog (1960–1994)
*[[Gustav Ränk]], eesti etnoloog (1902–1998)
*[[Richard Ränk]], eesti õigusteadlane (1914–1973)
*[[Raido Ränkel]], eesti murdmaasuusataja (1990–) 
*[[Jaan Räppo]], eesti pedagoog ja kultuuritegelane (1880–1958)
*[[Alar Rästa]], eesti ajakirjanik
*[[Stig Rästa]], eesti muusik (1980–)
*[[Alfred Rästas]], eesti ajakirjanik (1904–1972)
*[[Maila Rästas]], eesti näitleja (1937–2008)
*[[Jüri Rästas]], eesti kommunist (1885–1937)
*[[Otto Rästas]], eesti kommunist (1890–1938)
*[[Peeter Rästas]], eesti näitleja (1978–)
*[[Päivi Räsänen]], Soome poliitik (1959–)
*[[Aavo Rätsep]], eesti põlevkivikeemiateadlane (1933–2018) 
*[[Artur-Mihail Rätsep]], eesti ajakirjanik (1918–2012)
*[[Auris Rätsep]], eesti ärimees (1969–)
*[[Elmar Rätsep]], eesti loomakasvatusteadlane (1923–2001)
*[[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (1927–)
*[[Ilme Rätsep]], eesti tekstiilikunstnik (1958–)
*[[Irina Rätsep]], Eesti skulptor (1946–2016)
*[[Jüri Rätsep]], Eesti poliitik (1935–2018) 
*[[Kaide Rätsep]], eesti vaimulik (1926–1994)
*[[Margus Rätsep]], eesti füüsik (1959–) 
*[[Tõnis Rätsep]], eesti näitleja (1947–)
*[[Tõnu Rätsep]], eesti arstiteadlane (1969–) 
*[[Väino Rätsep]], eesti onkoloog (1928–)
*[[Ülo Rätsep]], eesti tehnikateadlane (1943–1994) 
*[[Hermann Rätsepp]], Eesti sõjaväelane (1896–1924)
*[[Rita Rätsepp]], eesti näitleja (1962–)
*[[Raivo Rätte]], eesti muusik (1970–2018)
*[[Artur Rättel]], eesti jalgpallur (1993–)
*[[Andriela Rääbis]], eesti keeleteadlane (1966–)
*[[Kevin Rääbis]], eesti jalgpallur (1994–)
*[[Alvar Räägel]], eesti sõudja (1986–) 
*[[Koidu Räägel]], eesti kultuuritegelane (1912–1979)
*[[Veena Räägel]], eesti geoloog (1934–2002)
*[[Richard Räägo]], eesti jurist (1893–1941)
*[[Margus Rääk]], eesti maadleja (1981–)
*[[Mari Rääk]], eesti keraamik ja metallikunstnik (1907–1986)
*[[Reet Rääk]], eesti sotsiaaltöötaja ja õpetaja (1953–)
*[[Tiina Rääk]], eesti näitleja (1951–)
*[[Tiit Rääk]], eesti spordiajakirjanik (1945–2010)
*[[Raimund Räämet]], eesti tehnikateadlane (1918–2004)
*[[Ahti Rääst]], eesti dirigent ja orkestrijuht (1948–2010)
*[[Helmuth Räästas]], eesti jalgpallur (sündis 1901)
*[[Kaljo Räästas]], eesti laulja (1934–1992)
*[[Aago Rääts]], eesti flötist ja muusikapedagoog (1961–2018) 
*[[Jaan Rääts]], eesti helilooja (1932–2020)

==Rö==
*[[Alfred Röding]], eesti poksija (1916–1996)
*[[Voldemar Röding]], eesti poksija (1908–1991)
*[[Thomas Röhler]], Saksamaa kergejõustiklane (1991–)
*[[Ernst Röhm]], Saksamaa sõjaväelane ja poliitik (1887–1934)
*[[Walter Röhrl]], saksa rallisõitja (1947–)
*[[Marika Rökk]], näitleja, tantsija, laulja (1913–2004)
*[[Karl Gustav von Rönne]], Venemaa sõjaväelane (suri 1786)
*[[Geir Rönning]], norra laulja (1962–)
*[[Assar Rönnlund]], rootsi murdmaasuusataja (1935–2011)
*[[Christel Rönns]], soomerootsi kirjanik, illustraator ja graafiline disainer (1960–)
*[[Wilhelm Conrad Röntgen]], saksa füüsik (1845–1923)
*[[Michael Rösch]], saksa laskesuusataja (1983–)
*[[Sjur Røthe]], Norra murdmaasuusataja (1988–)
*[[Maximilian Rötscher]], Eesti arhitekt (1837–1886)
*[[İradə Rövşən]], Aserbaidžaani arhitekt ja arhitektuuriteadlane (1968–2014)
*[[Artur Rööp]], eesti agronoom (1907–1967)
*[[Marko Rööpson]], eesti pedagoog ja koolijuht (1959–2017)

==Rü==
*[[Mariann Rückenberg]], eesti laulja ja kirjanik (1988–)
*[[August Wilhelm Rücker]], Eesti vaimulik (1805–1881)
*[[Carl Gottlieb Rücker]], Eesti kartograaf (1778–1856)
*[[Franz Ludwig Rücker]], Eesti vaimulik (1769–1860)
*[[Ludwig Nikolaus Rücker]], Eesti vaimulik (1735–1791)
*[[Antonio Rüdiger]], Saksamaa jalgpallur (1993–) 
*[[Helmut Rüdmik]], eesti vaimulik (1923–1998)
*[[Eduard Rüga]], eesti kunstnik (1903–1997)
*[[Adolf Rühka]], eesti teatritegelane ja kirjamees (1878–1901)
*[[Artur Hermann von Rühl]], Eesti metsateadlane ja geobotaanik (1899–1975)
*[[Karl Friedrich Julius Peter Franz Rühl]], ajaloolane (1845–1916)
*[[Leho Ründal]], eesti tehnikateadlane (1915–2006)
*[[Kai Rünk]], eesti taimeökoloog (1953–) 
*[[Ott Rünk]], eesti matemaatik (1914–1968)
*[[Indrek Rünkla]], eesti arhitekt (1971–)
*[[Jüri Rünkla]], eesti tehnikateadlane (1937–) 
*[[Eha Rünne]], eesti kuulitõukaja (1963–)
*[[Jörn Rüsen]], saksa ajaloolane (1938–)
*[[Elman Rüstəmov]], aserbaidžaani majandustegelane (1952–)
*[[Ennu Rüstern]], eesti tehnikateadlane (1946–) 
*[[Oskar Rütli]], (1871–1949)
*[[Airi Rütter]], eesti rahvatantsupedagoog (1947–2016)
*[[Adolf Rüütel]], eesti jalgpallur (1906–1981) 
*[[Arnold Rüütel]], Eesti loomakasvatusteadlane ja poliitik (1928–)
*[[Eduard Rüütel]], Eesti sõjaväelane (1895–1969)
*[[Eha Rüütel]], eesti psühholoog (1956–)
*[[Erik Rüütel]], eesti psühholoog (1978–) 
*[[Hans Rüütel]], eesti autorallisõitja
*[[Helina Rüütel]], eesti sulgpallur (1997–) 
*[[Ingrid Rüütel]], eesti etnomusikoloog (1935–)
*[[Kai Rüütel]], eesti ooperilaulja (1981–)
*[[Kristi Rüütel]], Tervise Arengu Instituudi teadussekretär (1976–) 
*[[Margit Rüütel]], eesti tennisist (1983–)
*[[Raivo Rüütel]], eesti näitleja (1956–)
*[[Aksel Rüütli|Aksel Herman Rüütli]], Eesti poliitik (1893–1976)
*[[Henri Rüütli]], eesti jalgpallur (1987–)
*[[Hilja Rüütli]], eesti proosakirjanik, velsker ja meditsiiniõde (1921–2009)
*[[Karel Rüütli]], Eesti poliitik (1978–)
*[[Kenneth Rüütli]], eesti räppmuusik ja muusikaprodutsent (1990–)
*[[Malle Rüütli]], Eesti keeleteadlane ja vene filoloog (1952–) 
*[[Tarmo Rüütli]], eesti jalgpallitreener (1954–)
*[[Velda Aurora Rüütli]], eesti arstiteadlane ja stomatoloog (1912–1958)

==Ry==
*[[Alexander Ryabchikov]], mari rahvusest Eesti tehnikateadlane (1975–)
*[[Debby Ryan]], USA näitleja ja laulja (1993–)
*[[Derek Ryan]], USA jäähokimängija (1986–) 
*[[Kate Ryan]], Belgia laulja (1980–)
*[[Lee Ryan]], Briti laulja ja näitleja (1983–)
*[[Mathew Ryan]], Austraalia jalgpallur (1992–) 
*[[Meg Ryan]], ameerika filminäitleja (1961–)
*[[Alexander Rybak]], Norra laulja, viiuldaja, helilooja ja näitleja (1986–)
*[[Jerzy Rybicki]], poola endine poksija ning poksitreener ja -tegelane (1953–) 
*[[Joseph Rychlak]], USA psühholoog (1928–)
*[[Janne Rydberg]], rootsi füüsik (1854–1919) 
*[[Ingvar Rydell]], Rootsi jalgpallur (1922–2013)
*[[Albert Pinkham Ryder]], ameerika kunstnik (1847–1917)
*[[Winona Ryder]], USA näitleja (1971–)
*[[Johannes Rydzek]], Saksamaa kahevõistleja (1991–)
*[[Edward Rydz-Śmigły]], Poola sõjaväelane (1886–1941)
*[[Julia Ryjanova]], Austraalia maletaja (1974–)
*[[Jaakko Ryhänen]], soome ooperilaulja (bass) ja laulupedagoog (1946–)
*[[Gilbert Ryle]], inglise filosoof (1900–1976)
*[[Martin Ryle]], inglise astronoom (1918–1984)
*[[Axel Ryning]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1552–1629)
*[[Erik Eriksson Ryning]], Rootsi riiginõunik, admiral ja laaman (1592–1654)
*[[Rick Rypien]], Kanada jäähokimängija (1984–2011)
*[[Göran Rystad]], rootsi ajaloolane (1925–2020)
*[[Risto Ryti]], Soome poliitik (1889–1956)
*[[Ryu Jun-yeol]], Lõuna-Korea näitleja (1986–)
*[[Mauri Ryömä]], Soome vasakpoolne poliitik ja arst (1911–1958)

[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|R, Biograafiad]]</text>
      <sha1>chlczwhz2rdvnm23k1fs3b487vqiw15</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Õigusteaduse mõisteid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>25960</id>
    <revision>
      <id>6172309</id>
      <parentid>6169273</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T22:26:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Õ */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17804" xml:space="preserve">'''Õigusteaduse mõisteid'''

Sellel leheküljel on loetletud [[õigusteadus]]e mõisteid.

{{tähed}} 

==A==
*[[Aasta ja päev]], 366-päevane igamistähtaeg 
*[[Abandoon]], omandiõigusest loobumine hüvitise eest või kohustusest vabastamise eest
*[[Abielu]], kestev juriidiline inimsuhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigused ja kohustused 
*[[Abielu kaitse seadus]], Ameerika Ühendriikide föderaalseadus, mis vabastas oma algses sõnastuses osariigid kohustusest tunnistada teises osariigis sõlmitud samasooliste abielu ning keelas USA riigil tunnustada samasooliste abielu
*[[Abielulahutus]] ehk lahutus, abielu juriidiline lõpetamine abielupoolte eluajal
*[[Abieluvaraleping]], leping, millega abikaasad lepivad kokku omandisuhetes
*[[Abieluvarasuhe]], õiguslik suhe, mis sisaldab abikaasade varalisi õigusi ja kohustusi
*[[Abikaasade ühisvara]], abikaasadele ühiselt kuuluv vara, mis on omandatud abielu kestel 
*[[Abipolitseinik]], politsei koosseisu mittekuuluv isik, kes vabatahtlikult osaleb politsei tegevuses 
*[[Abrogatsioon]] ehk kaadamine, õigusakti kehtetuks tunnistamine  
*[[ACTA]] ehk võltsimisvastane kaubandusleping, tagasilükatud mitmepoolne riikidevaheline kokkulepe, mis püüdis määratleda rahvusvahelisi norme intellektuaalomandi õiguste jõustamiseks
*''[[Acte clair]]''
*''[[Acte éclairé]]''
*[[Adopteerimine]] ehk lapsendamine, vanemlike õiguste ja kohustuste võtmine mitte oma lapse üle
*[[Advokaadibüroo]], ettevõte, mille kaudu advokaadid õigusteenuse osutamisel tegutsevad
*[[Advokaat]] 
*[[Aegumistähtaeg]], tähtaeg, mille jooksul nõue aegub
*[[Ajalooline koolkond]], 19. sajandi intellektuaalne liikumine saksa õigusteaduses, mis rõhutas seaduste ajaloolisi piire
*[[Ajaosak]], kasutusvaldus, mille puhul isikul on õigus vara kasutada aja jagamise skeemi kohaselt
*[[Aktsia]] - [[Aktsiaselts]] - [[Aktsionär]] - [[Alaealise ülekuulamine]] - [[Alaealisus]] - [[Alaline Vahekohus]] - [[Alamkorrakohus]] - [[Alammaakohus]] - [[Alammaakohus (asutus)]] - [[Alampalk]] - [[Alibi]] - [[Altkäemaks]] - [[Ameerika Ühendriikide konstitutsiooni esimene parandus]] - ''[[Amicus curiae]]'' - [[Amnestia]] - [[Annak]] - [[Apellatsioon]] - [[Apellatsioonikohus]] - [[Apellatsioonimenetlus]] - [[Apostill]] - [[Arhailine õigus]] - ''[[Arrogatio]]'' - [[Asi (õigusteadus)|Asi]] - [[Asitõend]] - [[Asjaõigus]] - ''[[Audi alteram partem]]'' - [[Autopant]] - [[Autoriõigus]] - [[Autoriõiguse direktiiv]] - [[Autoriõiguse seadus]] - [[Autoriõigusega kaasnevad õigused]] - [[Avalik veekogu]] - [[Avalik õigus]] - [[Avalik teave]] - [[Avalik teenistus]] - [[Avaliku ja eraõiguse eristamine]] - [[Avaliku teenistuse kohus]] - [[Avaliku teenistuse seadus]] - [[Avalikud ülesanded]] - [[Avalikult kasutatav veekogu]] - [[Avalik-õiguslik juriidiline isik]] - [[Avatud aktsiaselts]] - [[Asutus]]

==B==
[[Balti eraseadus]] - [[Balti provintsiaalseadustik]] - ''[[Bill of Rights (1791)|Bill of Rights]]'' - [[Bioloogiliste relvade konventsioon]] - [[BSD litsents]]

==C==
[[California Osariigi Seadusandlik Kogu]] - ''[[capitis deminutio]]'' - ''[[capitis deminutio minima]]'' - ''[[Corpus iuris civilis]]''

==D==
''[[de iure]]'' - ''[[de minimis]]'' - [[dekreet]] - &quot;[[Dekreet Lääne-Euroopa kalendri kehtestamisest Venemaa Vabariigis]]&quot; - [[Deliktiskeem]] - [[Denonsseerimine]] - [[Digesta]] - [[Diplomaatiline õigus]] - [[Direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul]] - [[Dublini konventsioon]]

==E==
[[Eelnõu]] - [[Eelotsusetaotlus]] - [[Eesti kodakondsus]] - &quot;[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]&quot; - [[Eesti lipu päev]] - [[Eesti NSV taluseadus]] - [[Eesti Rahvusraamatukogu seadus]] - [[Eesti vabariigi valitsemise ajutine kord]] - [[Eestis kehtiva õiguse määrus]] - [[Eestkoste]] - [[Eetikakoodeksid]] - [[Ehitusseadus]] - [[Eksekutsioon]] - [[Eksemptsioon]] - [[Elamisõigus]] - [[Elamisõigus Euroopa Liidus]] - [[Elatis]] - [[Elektrituruseadus]] - [[Eluaegne vangistus]] - [[Eluvastased süüteod]] - [[Enesemääramine]] - [[Eraelu puutumatus]] - [[Eraisiku pankrot]] - [[Erakonnaseadus]] - [[Erakorraline seisukord]] - [[Erastamine]] - [[Eraõigus]] - [[E-residentsus]] - [[Erimajandusvöönd]] - [[Erisoodustus]] - [[Eriõigus]] - [[Esimese astme kohus]] - [[Esimese Astme Kohus]] - [[Esindusõigus]] - [[Ettearmustus]] - [[Euratomi leping]] - [[Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Konventsioon]] - [[Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon]] - [[Euroopa Inimõiguste Kohus]] - [[Euroopa kodanikualgatus]] - [[Euroopa Liidu direktiiv]] - [[Euroopa Liidu kodaniku seadus]] - [[Euroopa Liidu pädevused]] - [[Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents]] - [[Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte]] - [[Euroopa vahistamiskäsk]] - [[Euroopa äriühing]] - ''[[Ex officio]]''

==F==
[[Faktiküsimus]] - [[Fideikomiss]] - [[Foogtikohus]] - ''[[Force majeure]]'' - [[Frantsiis]] - [[Frantsiisileping]]

==G==
[[Garantiivastutus]] - [[Genfi konventsioon haavatud, haigete ja merehädaliste sõjaväelaste olukorra parandamiseks merel]] - [[Genfi konventsioon sõjavangide raviks]] - [[Genfi protokoll]] - [[Genotsiid]] - [[GNU GPL]]

==H==
[[Haagi eraõiguse konverents]] - [[Hageja]] - [[Hagi]] - [[Hagita menetlus]] - [[Haldusakt]] - [[Halduse kandja]] - [[Halduskohus]] - [[Haldusleping]] - [[Haldusorgan]] - [[Haldusõigus]] - [[Haldusüksus]] - [[Hammurabi seadused]] - [[Hea usu põhimõte]] - [[Heauskne omandamine]] - [[Helsingi leping]] - [[Hooletus]] - [[Hoonestusõigus]] - [[Hõivamine]] - [[Hädaseisund]] - [[Hüpoteek]]

==I==
[[Igaüheõigus]] - &quot;[[Iggaüks]]&quot; - [[Ihunuhtlus]] - [[Illegaalsus]] - [[Immuniteedikiri]] - ''[[Impeachment]]'' - [[Indemniteet]] - [[Infotehnoloogiaõigus]] - [[Inimkaubandus]] - [[Inimrööv]] - [[Inimsusvastane kuritegu]] - [[Inimõigused]] - [[Inimõiguste Ülddeklaratsioon]] - [[Inkorporeerimata ala]] - [[Internetivabadus]] - [[Intress]] - [[Iseseisvus]] - [[Isik]] - [[Isiklik kasutusõigus]] - [[Isiku kahtlustatavana kinnipidamine]] - [[Isiku tuvastamine]] - [[Isikuandmete kaitse seadus]] - [[Isikuandmete kaitse üldmäärus]] - [[Isikupuutumatus]] - [[Isikutunnistus]] - [[Isikuvastased vägivallateod]] - ''[[Ius soli]]'' - ''[[Ius sanguinis]]''

==J==
[[Juhatus]] - [[Juriidiline isik]] - [[Jurisdiktsioon]] - [[Jurist]] - [[Juurdepääs õigusemõistmisele]] - [[Jõustumine]] - [[Järelpärija]] - [[Jäätmeseadus]]

==K==
[[Kahjunõue Euroopa Liidu vastu]] - [[Kahtlustatav]] - [[Kaitstavate loodusobjektide seadus]] - [[Kanooniline õigus]] - [[Kapitulatsioon]] - [[Karistusseadustik]] - [[Karistusõigus]] - [[Kassatsioon]] - [[Kassatsioonikohus]] - [[Kasutusvaldus]] - [[Kaubamärgiseadus]] - [[Kaubandusliku meresõidu koodeks]] - [[Kautsjon]] - [[Kavatsetus]] - [[Keeleseadus]] - [[Keelutsoon]] - [[Keemiarelvade keelustamise konventsioon]] - [[Kelmus]] - [[Keskkonnaõigus]] - [[Kihelkonna politseikohus]] - [[Kihelkonnakohus]] - [[Kindlustusasutus]] - [[Kindlustusselts]] - [[Kindlusvangistus]] - [[Kinkeleping]] - [[Kinnipeetavate valimisõigus]] - [[Kinnipidamiskoht]] - [[Kinnispant]] - [[Kinnisturaamat]] - [[Kinnisvara]] - [[Kodakondsus]] - [[Kodakondsuseta isik]] - [[Kodakondsusseadus]] - [[Kodakondsuse seaduse muutmise ja täiendamise seadus (1957)]] - [[Koerakandmine]] - [[Kohalik omavalitsus]] - [[Kohaliku omavalitsuse asutus]] - [[Kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus]] - [[Kohaliku omavalitsuse volikogu]] - [[Kohaliku omavalitsuse volikogu revisjonikomisjon]] - [[Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus]] - [[Kohaliku omavalitsuse õigus]] - [[Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus]] - 
[[Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse hallatav asutus]] - [[Kohtuasutus]] - [[Kohtuballistika]] - [[Kohtuekspertiis]] - [[Kohtuistungi sekretär]] - [[Kohtulik hüpoteek]] - [[Kohtumäärus]] - [[Kohtunik]] - [[Kohtuotsus]] - [[Kohtupraktika]] - [[Kohtupsühholoogia]] - [[Kohtupsühholoogiaekspertiis]] - [[Kohtutäitur]] - [[Kohtuvõim]] - [[Kohus]] - [[Kohustus]] - [[Kokkuleppemenetlus]] - [[Kollektiivleping]] - [[Kolmas Genfi konventsioon]] - [[Komandanditund]] - [[Komisjoniline kohtupsühhiaatriaekspertiis]] - [[Kommunistlik kuritegu]] - [[Konstantinos Adeneler ja teised v Ellinikos Organismos Galaktos (ELOG)]] - [[Konstitutsioonikohus]] - [[Konventsioon]] - [[Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta]] - [[Kooseluseadus]] - [[Korrakaitseorgan]] - [[Korrakaitseseadus]] - [[Korrakohane õigusemõistmine]] - [[Kostja]] - [[Krediidileping]] - [[Kriminaalkohtupidamise seadustik]] - [[Kriminaalmenetlus]] - [[Kriminaalmenetlus Maria Pupino vastu]] - [[Kriminaalprotsess]] - [[Kriminaalõigus]] - [[Kriminalistika]] - [[Kriminoloogia]] - [[Kuritegevus]] - [[Kuritegevuse tase]] - [[Kuritegu]] - [[Kuriteokoosseis]] - [[Kurjategija]] - [[Kuuendikumaa]] - [[Kvoodimaa]] - [[Käendaja]] - [[Käendus]] - [[Käsipant]] - [[Käsundusleping]] - [[Käsutamine]] - [[Küberkuritegevus]] - [[Külgvöönd]] - [[Kyōto kliimaprotokoll]]

==L==
[[Laen]] - [[Laenuleping]] - [[Laiendatud teovõime]] - [[Laim]] - [[Lanzarote konventsioon]] - [[Laokohaõigus]] - [[Lapse õiguste konventsioon]] - [[Lapsetoetus]] - [[Legaaldefinitsioon]] - [[Legaliteedipõhimõte]] - [[Lennuhüvitis]] - [[Lennundusseadus]] - [[Leping]] - [[Lepinguõigus]] - [[Leppetrahv]] - ''[[Lex ferenda]]'' - ''[[Lex lata]]'' - [[Liivimaa vallakogukonna seadus]] - [[Liivimaa õiguspeegel]] - [[Lindprii]] - [[Linnakodanik]] - [[Linnakodanikuseisus]] - [[Linnaseadus]] - [[Linnaõigus]] - [[Linnudirektiiv]] - [[Linnusekohus]] - [[Loodusdirektiiv]] - [[Loomuõigus]] - [[Lov om Bouvetøya, Peter I's øy og Dronning Maud Land m.m.]]

==M==
[[Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan)]] - [[Maaomand]] - [[Maaraamat]] - [[Maarent]] - [[Maaseadus]] - [[Maavalitsus]] - [[Madalmaade Kuningriigi statuut]] - [[Magdeburgi õigus]] - ''[[Magna Carta]]'' - [[Majanduskuritegu]] - [[Majutusettevõte]] - [[Marleasing SA v La Comercial Internacional de Alimentacion SA]] - [[Meeskohus]] - [[Menetlus]] - [[Menetlusautonoomia]] - [[Meremehe teenistusraamat]] - [[Merepiir]] - [[Mereõigus]] - [[Mitteavalik veekogu]] - [[Mittekodanik]] - [[Mitteresident]] - [[Mittetulundusühendus]] - [[Mõisamaa]] - [[Mõisapolitsei]] - [[Mõjutusvahend]] - [[Mõrv]] - [[Mõttevabadus]] - [[Määratlemata õigusmõiste]] - [[Määrus (õigusteadus)|Määrus]] - [[Määrus (Euroopa)]] - [[Määruskaebus]] - [[Müügileping]]

==N==
[[Napoleoni koodeks]] - [[narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus]] - [[naturalisatsioon]] - ''[[ne bis in idem]]'' - ''[[negotiorum gestio]]'' - [[neljas Genfi konventsioon]] - [[New Yorgi Osariigi Ülemkohus]] - [[notar]] - ''[[nullum crimen, nulla poena sine lege]]'' - [[nõue]]

==O==
[[Obligatsiooniõigus]] - [[Offshore-piirkond|''Offshore''-piirkond]] - [[Omand]] - [[Omandipuutumatus]] - [[Omanduslik tarkvara]] - [[Omanikujärelevalve]] - [[Omavalitsus]] - [[Oportuniteedipõhimõte]] - [[Orbteos]] - [[Organ]] - [[Organiseeritud ala]] - [[Orjapidamise ja orjakaubanduse keelustamise konventsioon]] - [[Orjuse kaotamise akt]] - [[Osaühing]]

==P==
[[Pagulase reisidokument]] - [[Pagulasseisundi konventsioon]] - [[Pangarööv]] - [[Pankrot]] - [[Pandiõigus]] - [[Panoraamivabadus]] - [[Pant]] - [[§ 58]] - [[Parlament]] - [[Patendivolinik]] - [[Patendiõigus]] - [[Patent]] - ''[[Paterfamilias]]'' - [[Pealinn]] - [[Peaprokurör]] - [[Pederastia (kuritegu)|Pederastia]] - [[Perekonnaõigus]] - [[Piinamine]] - [[Piiratud teovõime]] - [[Piirkonnakohus]] - [[Pistis]] - [[Planeerimisseadus]] - [[Politseikohus]] - [[Positiivne õigus]] - [[Prahileping]] - [[Preambul]] - [[Pretsedent]] - [[Privileeg]] - [[Prokurör]] - [[Prokuura]] - [[Promulgeerimine]] - [[PROTECT IP Act]] - [[Psühhiaatrilise abi seadus]] - [[Puhkepäev]] - [[Põhikiri]] - [[Põhipuhkus]] - [[Põhipuhkuse hüvitamine]] - [[Põhiseadus]] - [[Põhiseaduslik kriis]] - [[Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuasi nr 3-4-1-6-12]] - [[Põhivabadused]] - [[Põhiõigused]] - [[Pädevus]] - [[Päraldis]] - [[Pärand]] - [[Pärandaja]]

==R==
[[Raamatupidamise eest vastutav isik]] - [[Raamatupidamise sise-eeskiri]] - [[Raamatupidamiskohustuslane]] - [[Rahaline karistus]] - [[Rahatrahv]] - [[Rahukohus]] - [[Rahvaalgatus]] - [[Rahvahääletused põhiseaduse muutmiseks]] - [[Rahvakohtunik]] - [[Rahvusvaheline eraõigus]] - [[Rahvusvaheline humanitaarõigus]] - [[Rahvusvaheline Kohus]] - [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus]] - [[Rahvusvaheline leping]] - [[Rahvusvaheline sanktsioon]] - [[Rahvusvaheline Mereõiguse Kohus]] - [[Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut]] - [[Rahvusvahelised veed]] - ''[[Rapporteur]]'' - [[Ratifitseerimine]] - [[Reaalservituut]] - [[Regionaalkeel]] - [[Registerpant]] - ''[[Rei vindicatio]]'' - [[Reisidokument]] - [[Relvakaubandusleping]] - [[Relvastatud jõu kasutamine rahvusvahelises õiguses]] - [[Reparatsioon]] - [[Repressaal]] - [[Reproduktiivõigused]] - ''[[Res mancipi]]'' – ''[[Res nec mancipi]]'' - [[Revolutsiooniline tribunal]] - [[Riia õigus]] - [[Riigi järjepidevus]] - [[Riigi tunnustamine]] - [[Riigi vastutus Euroopa Liidu õiguse rikkumise eest]] - [[Riigi õigusabi]] - [[Riigi õigusjärglus]] - [[Riigiabi]] -[[Riigiasutus]] - [[Riigikeel]] - [[Riigikogu valimise seadus]] - [[Riigikohus]] - [[Riigikontrolör]] - [[Riigireetmine]] - [[Riigiõigus]] - [[Riik]] - [[Riiklik järelevalve]] - [[Rikkumismenetlus]] - [[Ringkonnakohus]] - [[Rooma leping]] - [[Rooma õigus]] – [[Rööv]]

==S==
[[Saadikupuutumatus]] - [[Saksamaa kodakondsus]] - [[Saksi õiguspeegel]] - [[Salakaubavedu]] - [[Samasooliste abielu]] - [[Sarimõrvar]] - [[Seadus (riigiõigus)|Seadus]] - [[Seadusandlus]] - [[Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus]] - [[Seaduste Kogu]] - [[Seadlus]] - [[Seltsimehelik kohus]] - [[Servituut]] - [[Skandinaavia õigusrealism]] - ''[[Societas]]'' - [[Soorituskondiktsioon]] - [[Spordiseadus]] - ''[[Stare decisis]]'' - [[Stop Online Piracy Act]] - [[Subjektiivne õigus]] - [[Sundtoomine]] - [[Sundvõõrandamine]] - [[Sunniraha]] - [[Surmanuhtlus]] - [[Sõjahaudade kaitse seadus]] - [[Sõjakuritegu]] - [[Sõjaseisukord]] - [[Sõjatribunal]] - [[Sõnavabadus]] - [[Südametunnistuskohus]] - [[Sündik]] - [[Sünnitoetus]] - [[Süü]] - [[Süütegu]] - [[Süüteo aegumine]] - [[Süüteokoosseis]] - [[Süütuse presumptsioon]]

==T==
[[tagakiusamine]] - [[talumatud seadused]] - [[talurahvaasjade komissar]] - [[talurahvaseadus]] - [[tapmine]] - [[tarastamiskohustus]] - [[tarkvarapiraatlus]] - [[tarvitamisõigus]] - [[tavaõigus]] - [[teabenõue]] - [[teenetemärkide seadus]] - [[Teenistuslik järelevalve|teenistuslik järelevalve]] - [[tegu]] - [[tehing]] - [[teise astme kohus]] - [[teovõime]] - [[territoriaalmeri]] - [[territoriaalseisus]] - [[terrorism]] - [[testament]] - [[testeerimisvabadus]] - [[testeerimisvõime]] - [[topeltkodakondsus]] - [[tsiviilkohus]] - [[tsiviilmenetlus]] - [[tuletatud teos]] - [[tulumaks]] - [[tulumaksuseadus]] - [[tulundusühistu]] - [[tuumarelvade leviku tõkestamise leping]] - [[tähtaeg]] - [[tähtpäev]] - [[täidesaatva riigivõimu asutus]] - [[täisealisus]] - [[tööleping]] - [[töölepingu seadus]] - [[töötasu]] - [[töövõtuleping]] - [[tööõigus]] -[[Tõlgendamine (õigusteadus)|tõlgendamine]] - [[tüüptingimus]]

==U==
[[Usaldusühing]]

==V==
[[Vaba õiguse koolkond]] - [[Vabakaubanduspiirkond]] - [[Vabariigi Presidendi valimise seadus]] - [[Vabariigi Valitsuse korraldus]] - [[Vabariigi Valitsuse määrus]] - [[Vabavara]] - [[Vahekohus]] - [[Vaherahu]] - [[Vahistamine]] - [[Vaidemenetlus]] - [[Valdus]] - [[Valimisõigus]] - [[Valimisliit]] - [[Valitsusasutus]] - [[Vallakohus]] - [[Vallarendimaa]] - [[Vallaseadus]] - [[Vallaspant]] - [[Vallavanem]] - [[Vandeadvokaadi abi]] - [[Vandeadvokaat]] - [[Vandekohus]] - [[Vandetõlk]] - [[Vanemahüvitis]] - [[Vang]] - [[Varalahusus]] - [[Vargus]] - [[Veeseadus]] - [[Vihakõne]] - [[Viimse tahte avaldus]] - [[Viivis]] - [[Volikiri]] - [[Volikogu]] - [[Volikogu tegutsemisvõimetus]] - [[Volitus]] - [[Volitus Eesti Omavalitsuse juhtidele]] - [[Volksgesetzbuch]] - [[Von Colson ja Kamann v Land Nordrhein-Westfalen]] - [[Võimude lahusus]] - [[Võlasuhe]] - [[Võlatunnistus]] - [[Võlausaldaja]] - [[Võlaõigus]] - [[Võlaõiguslik leping]] - [[Võlgnik]] - [[Võltsimine]] - [[Vägistamine]] - [[Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus]] - [[Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon]] - [[Välismaalase pass]] - [[Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus]] - [[Välismaalaste seadus]] - [[Väljapressimine]] - [[Väljaspool võimude kolmikjaotust asuvad asutused]] - [[Vääramatu jõud]] - [[Väärtegu]]

==Õ==
[[Õhuruum]] - [[Õigus]] - [[Õigus rahule]] - [[Õigusakt]] - [[Õiguse ennustusteooria]] - [[Õiguseetika]] - [[Õigusemõistmise eksitamine]] - [[Õigusfilosoofia]] - [[Õigushüve]] - [[Õigusinformaatika]] - [[Õiguskantsler]] - [[Õiguskord]] - [[Õigusküsimus]] - [[Õigusnorm]] - [[Õigusperekond]] - [[Õiguspositivism]] - [[Õigusriigi põhimõte]] - [[Õigussubjekt]] - [[Õigussüsteem]] - [[Õigustatud kasutus]] - [[Õigusteenus]] - [[Õigusvõime]] - [[Õuekohus]]

==Ä==
[[Ärakiri]] - [[Ärisaladus]] - [[Äriseadustik]] - [[Äriühing]]

==Ü==
[[Ühendus]] - [[Ühendus (USA saareala)]] - [[Ühingute ja nende liitude seadus]] - [[Üldakt]] - [[Üldine õigus]] - [[Üldkohus]] - [[Ülemtalurahvakohus]] - [[Ületunnitöö]] - [[Ülikoolide seadus]] (1937) - [[Ülikooliseadus]] - [[ÜRO konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta]] - [[Ütlus]] - [[Üür]] - [[Üürileandja]] - [[Üürileping]] - [[Üürimine]] - [[Üürnik]]

[[Kategooria:Õigusteadus| Õigusteaduse mõisteid]]
[[Kategooria:Mõistete loendid]]</text>
      <sha1>fa7wcrbn4ehi9ftbbydcqhiog044c45</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Turundus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>26716</id>
    <revision>
      <id>6172345</id>
      <parentid>6088478</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T03:17:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>14.231.243.15</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8447" xml:space="preserve">[[Pilt:Turundus.jpg|pisi|Turundus ühendab omavahel paljusid valdkondi]]
'''Turundus''' ([[inglise keel]]es ''marketing'') on tegevuste süsteem, mille eesmärk on viia kokku [[ostja]]te soovid ja vajadused ning [[müüja]] eesmärgid. 

Turundust on eri allikates kirjeldatud kui erinevate tegevuste juhtimist, hõlmates (võimalike) tarbijate soovide ja vajaduste tuvastamist (või loomist) ning rahuldamist ettevõttele kasumlikul viisil. Turunduse tuum on mõista, et tarbijad kasutavad mingit toodet või teenust sellepärast, et neil on seda vaja (või nad arvavad, et on vaja), aga mitte lihtsalt soovist oma raha kulutada.

Tihti peetakse turunduseks ekslikult vaid [[reklaam]]i või [[müügitegevus]]t, sest need on turunduse tähtsamad ja avalikkusele nähtavad vahendid. 

Turunduse alus on turundatav [[toode]] või [[teenus]] ning kaks põhiaspekti on uute klientide värbamine ja olemasolevate klientidega suhete kinnistamine ja laiendamine.

Turunduse mõiste alla kuuluvad tegevused: keskkonna analüüsimine (sealhulgas tarbijarühmade defineerimine), toote ([[bränd]]i) arendamine, hinnakujundus, turustuskanali ja vahendajate valimine, müügi- ja reklaamitöö, suhtekorraldus, kliendiinfosüsteemi loomine ja haldamine. 

Konkreetse turundusmeetmestiku olemuse määravad otsused, milliseid vahendeid ja kuidas kasutada. Turundusjuhi ülesanne on otsustada, millistele kliendirühmadele millist turundusmeetmestikku rakendada. 

Sellel alal töötavaid inimesi nimetatakse näiteks turundusjuhtideks või turundusspetsialistideks.

Turundust võib jaotada mikro- ja makroturunduseks, kus esimene käsitleb nähtusi tarbijate, firmade ja majandusharude lõikes ja teine on terviklik õpetus turundussüsteemidest, nende mõjust ühiskonnale ning vastupidi.

Lisaks nimetatud jaotusele võib jagada turundust kommertsturunduseks ja kasumile mittesuunatud sotsiaalseks turunduseks (''social marketing'').

==Ajalugu==
Turunduse arengu võib mõtteliselt jagada viieks turunduskontseptsiooniks:
*Esimene etapp, mille orienteeruvat ajalist kuuluvust Lääne-Euroopa ajaloo järgi võib lugeda kuni 1950. aastateni, hõlmates etappi, kus kasumi saamise eesmärgil toimub tegevuste ratsionaliseerimine ja tootmiskulude alandamine ehk lähtepunktiks on tootja ja tema võimalused. Tarbijavajadustega arvestatakse väga üldisel tasandil.
*Teine etapp, mida võib lugeda kuni 1960. aastateni, keskendus tootearendusele, mille eesmärk oli kasumit teenida tänu kvaliteetsele tootele.
*Kolmas etapp, mis kulges kahe eelmise etapiga paralleelselt, keskendus müügimeetmetele ja nende parandamisele.
*Neljas etapp algas orienteeruvalt 1970. aastatel ning kestab tänapäevani. See on levinud turunduskontseptsioon, kus fookus on tarbijate vajadustel, vahendiks on juhitud turundus ja eesmärk on kasumit teenida tarbijate rahulolult. Firma viib end kurssi tarbijate vajadustega ja teeb sellest lähtuvalt tootearendust ning kasutab reklaami, et tagada tarbija teadlikkus konkreetse toote või teenuse kohta.
*Viies kontseptsioon sai alguse 21. sajandil, mida nimetatakse tervikliku turunduse kontseptsiooniks, mille kohaselt turunduses on kõik aspektid olulised. Toote või teenuse turundamisel lähtutakse laiast ja integreeritud perspektiivist. Tervikliku turunduse kontseptsiooni neli osa on: suhtlusturundus, siseturundus, integreeritud turundus ja sotsiaalne turundus.

==Turundusmeetmestik ja -mudelid==
Turundusmeetmestik (inglise keeles ''marketing mix'') on meetmete kombinatsioon, mida firma rakendab sihtturu mõjutamiseks. 
Mõistet turundusmeetmestik tutvustati laiemale avalikkusele esmakordselt Neil Borden artiklis &quot;The Concept of the Marketing Mix&quot;. Ta hakkas mõistet aktiivselt kasutama pärast seda, kui tema partner James Culliton oli 1946. aastal kirjeldanud turundusjuhti kui erinevatest komponentidest koosneva segu segajat (''mixer''), kes mõnikord järgis teiste koostatud valmisretsepte ja teinekord lõi uue segu, mida seni keegi pole veel kasutanud. 

===Tootekeskne lähenemine===
====4P====
1960. aastal pakkus E. Jerome McCarty välja 4P-lähenemisviisi, mida kasutatakse laialdaselt tänapäevani. Paraku on 4P-mõtteviis universaalne, mis ei sobi iga olukorra jaoks ega sisalda tänapäeva turunduse elemente. Klassikalise turundusmeetmestiku (ingl ''Marketing Mix'', vahel ka ''4 P's'' ehk 4 P-d) käsitleb turundustegevuste planeerimisel nelja vaatenurka: 
* hind (''Price'') 
* müügitoetus (''Promotion'') 
* toode (''Product'') 
* koht (''Place'')

====7P====
Tänapäeval on klassikalist 4P-turundusmeetmestikku täiendatud. Senise tootjakeskse mudeli asemele on loodud rohkem tarbijakeskseid mudeleid. B.H. Booms ja M.J. Bitner pakkusid välja teenindusfirmale sobiva 7P-kontseptsiooni, milles lisaks eelnevale loetakse meetmestiku olulisteks vahenditeks ka personali (''Personnel''), protsessi (''Process'') ja portfooliot (''Portfolio, Physical evidence'').

===Tarbijakeskne lähenemine===
Väites, et 4P-meetmestik on pigem turundajakeskne, on kirjeldatud ka 4C-turundusmeetmestikku, mis lähtub pigem tarbijast.

====4C====
4C-mudeli pakkus välja Robert F. Lauterborn 1993. aastal, mille tarbijakeskne orienteeritus pidi aitama turundamisel liikuda massiturgudelt nišiturgudele.
* Tarbija, klient (''Consumer'', 4P; vaste &quot;toode&quot;)
* Kulu (''Cost'', 4P; vaste &quot;hind&quot;)
* Kommunikatsioon (''Communication'', 4P; vaste &quot;müügitoetus&quot;)
* Käepärasus (''Convenience'', 4P; vaste &quot;koht&quot;).

====7C====
1973. aastal Koichi Shimizu pakutud 4C-mudel laiendati kiiresti 7C-mudeliks, et kajastada paremini 1981. aastaks turunduses valitsenud keerukust.
* Ettevõte (''Corporation'')
* Kaup (''Commodity'')
* Kulu (''Cost'')
* Müügikanal (''Channel'')
* Kommunikatsioon (''Communication'')
* Tarbija (''Consumer'')
* Keskkond (''Circumstances'')

==Turundusuuring==
'''Turundusuuring''' annab infot keskkonna kohta, milles soovitakse antud toodet või teenust turustada. Uuring koosneb järgnevatest osadest: infovajaduse ja eesmärkide täpsustamine, teabeallikate määramine, andmete kogumisviiside kindlakstegemine, valimi eraldamine, andmete kogumine, töötlemine ja analüüsimine, tulemuste tõlgendamine ning esitamine. Turundusinfoks nimetatakse plaanide koostamiseks vajalike turunduskeskkonna tegeliku seisundi ja arengu andmeid. Võidakse kasutada esmast infot, mis on spetsiaalselt hangitud käsiloleva probleemi lahendamiseks (näiteks küsitluse, tagasiside ankeedi, vaatluse või eksperimendi näol) või teisest infot, mis ei ole spetsiaalselt kogutud antud uuringu jaoks (firma dokumendid, andmebaasid, internet, era- ja riiklik teave). Alles siis, kui on kindlaks tehtud tarbija/klientide vajadused, saab tegeleda tootearenduse või teenuste struktureerimisega.

==Internetiturundus==
Üks turunduse laialt levinud osa on [[internetiturundus]] (inglise keeles ''online advertising).''

'''Internetiturundus''' (ka ''online''-turundus või e-turundus) on kaupade või teenuste reklaamimine ja turundamine interneti teel. Näiteks kuuluvad internetiturunduse alla suunatud reklaamid otsingumootorite tulemuste lehel, bannerid, ajaveebid, interaktiivsed reklaamid, turundus sotsiaalmeedia kaudu, hüpikreklaamid, ''online''-reklaamid, reklaamivõrgustikud ja e-posti turundus, sealhulgas ka rämpspostisõnumid.

==Vaata ka==
*[[Ökoloogiline turundus]]
*[[Tasuta turundus]]
*[[Positsioneerimine]]
*[[Study in Estonia]]
*[[Võrkturundus]]
*[[Soovitusturundus]]
*[[Neuroturundus]]
*[[Geoturundus]]
*[[Sisuturundus]]
*[[Sotsiaalmeedia turundus]]
*[[B2B turundus]]
*[[Turundusplaan]]
*[[Sporditurundus]]
*[[Mikrosihtimine]]
*[[Müügitegevus]]

==Kirjandus==
*Adcock, Dennis; Al Halborg, Caroline Ross (2001). Introduction. Marketing: principles and practice (4th ed.)
*Peramets, Terje (2011) Turunduse lühikokkuvõte. Külastatud aadressil: http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/103/Turunduse%20l%C3%BChikokkuv%C3%B5te.pdf
*O´Brien, James (2000) Tööotsing ja turundus. Külastatud aadressil: http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=7402
*Kotler, Philip (1969) Broadening the Concept of Marketing. Journal of Marketing, Vol. 33 Issue 1
*Kotler, Philip &amp; Keller, L. Kevin (2012). Marketing Management 14e. Pearson Education Limited 2012

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
* Eesti turunduse TOP – Äripäeva eriväljaanne, 21. september 2012 
* [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=36392 Veebiväljaanne]
* [https://lucidgen.com Lucid Gen]

[[Kategooria:Turundus| ]]</text>
      <sha1>qk7yki0f7o1369u5ap4ydoi2i8uhgvi</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172414</id>
      <parentid>6172345</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T07:02:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/14.231.243.15|14.231.243.15]] ([[User talk:14.231.243.15|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Andres|Andres]].</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8412" xml:space="preserve">[[Pilt:Turundus.jpg|pisi|Turundus ühendab omavahel paljusid valdkondi]]
'''Turundus''' ([[inglise keel]]es ''marketing'') on tegevuste süsteem, mille eesmärk on viia kokku [[ostja]]te soovid ja vajadused ning [[müüja]] eesmärgid. 

Turundust on eri allikates kirjeldatud kui erinevate tegevuste juhtimist, hõlmates (võimalike) tarbijate soovide ja vajaduste tuvastamist (või loomist) ning rahuldamist ettevõttele kasumlikul viisil. Turunduse tuum on mõista, et tarbijad kasutavad mingit toodet või teenust sellepärast, et neil on seda vaja (või nad arvavad, et on vaja), aga mitte lihtsalt soovist oma raha kulutada.

Tihti peetakse turunduseks ekslikult vaid [[reklaam]]i või [[müügitegevus]]t, sest need on turunduse tähtsamad ja avalikkusele nähtavad vahendid. 

Turunduse alus on turundatav [[toode]] või [[teenus]] ning kaks põhiaspekti on uute klientide värbamine ja olemasolevate klientidega suhete kinnistamine ja laiendamine.

Turunduse mõiste alla kuuluvad tegevused: keskkonna analüüsimine (sealhulgas tarbijarühmade defineerimine), toote ([[bränd]]i) arendamine, hinnakujundus, turustuskanali ja vahendajate valimine, müügi- ja reklaamitöö, suhtekorraldus, kliendiinfosüsteemi loomine ja haldamine. 

Konkreetse turundusmeetmestiku olemuse määravad otsused, milliseid vahendeid ja kuidas kasutada. Turundusjuhi ülesanne on otsustada, millistele kliendirühmadele millist turundusmeetmestikku rakendada. 

Sellel alal töötavaid inimesi nimetatakse näiteks turundusjuhtideks või turundusspetsialistideks.

Turundust võib jaotada mikro- ja makroturunduseks, kus esimene käsitleb nähtusi tarbijate, firmade ja majandusharude lõikes ja teine on terviklik õpetus turundussüsteemidest, nende mõjust ühiskonnale ning vastupidi.

Lisaks nimetatud jaotusele võib jagada turundust kommertsturunduseks ja kasumile mittesuunatud sotsiaalseks turunduseks (''social marketing'').

==Ajalugu==
Turunduse arengu võib mõtteliselt jagada viieks turunduskontseptsiooniks:
*Esimene etapp, mille orienteeruvat ajalist kuuluvust Lääne-Euroopa ajaloo järgi võib lugeda kuni 1950. aastateni, hõlmates etappi, kus kasumi saamise eesmärgil toimub tegevuste ratsionaliseerimine ja tootmiskulude alandamine ehk lähtepunktiks on tootja ja tema võimalused. Tarbijavajadustega arvestatakse väga üldisel tasandil.
*Teine etapp, mida võib lugeda kuni 1960. aastateni, keskendus tootearendusele, mille eesmärk oli kasumit teenida tänu kvaliteetsele tootele.
*Kolmas etapp, mis kulges kahe eelmise etapiga paralleelselt, keskendus müügimeetmetele ja nende parandamisele.
*Neljas etapp algas orienteeruvalt 1970. aastatel ning kestab tänapäevani. See on levinud turunduskontseptsioon, kus fookus on tarbijate vajadustel, vahendiks on juhitud turundus ja eesmärk on kasumit teenida tarbijate rahulolult. Firma viib end kurssi tarbijate vajadustega ja teeb sellest lähtuvalt tootearendust ning kasutab reklaami, et tagada tarbija teadlikkus konkreetse toote või teenuse kohta.
*Viies kontseptsioon sai alguse 21. sajandil, mida nimetatakse tervikliku turunduse kontseptsiooniks, mille kohaselt turunduses on kõik aspektid olulised. Toote või teenuse turundamisel lähtutakse laiast ja integreeritud perspektiivist. Tervikliku turunduse kontseptsiooni neli osa on: suhtlusturundus, siseturundus, integreeritud turundus ja sotsiaalne turundus.

==Turundusmeetmestik ja -mudelid==
Turundusmeetmestik (inglise keeles ''marketing mix'') on meetmete kombinatsioon, mida firma rakendab sihtturu mõjutamiseks. 
Mõistet turundusmeetmestik tutvustati laiemale avalikkusele esmakordselt Neil Borden artiklis &quot;The Concept of the Marketing Mix&quot;. Ta hakkas mõistet aktiivselt kasutama pärast seda, kui tema partner James Culliton oli 1946. aastal kirjeldanud turundusjuhti kui erinevatest komponentidest koosneva segu segajat (''mixer''), kes mõnikord järgis teiste koostatud valmisretsepte ja teinekord lõi uue segu, mida seni keegi pole veel kasutanud. 

===Tootekeskne lähenemine===
====4P====
1960. aastal pakkus E. Jerome McCarty välja 4P-lähenemisviisi, mida kasutatakse laialdaselt tänapäevani. Paraku on 4P-mõtteviis universaalne, mis ei sobi iga olukorra jaoks ega sisalda tänapäeva turunduse elemente. Klassikalise turundusmeetmestiku (ingl ''Marketing Mix'', vahel ka ''4 P's'' ehk 4 P-d) käsitleb turundustegevuste planeerimisel nelja vaatenurka: 
* hind (''Price'') 
* müügitoetus (''Promotion'') 
* toode (''Product'') 
* koht (''Place'')

====7P====
Tänapäeval on klassikalist 4P-turundusmeetmestikku täiendatud. Senise tootjakeskse mudeli asemele on loodud rohkem tarbijakeskseid mudeleid. B.H. Booms ja M.J. Bitner pakkusid välja teenindusfirmale sobiva 7P-kontseptsiooni, milles lisaks eelnevale loetakse meetmestiku olulisteks vahenditeks ka personali (''Personnel''), protsessi (''Process'') ja portfooliot (''Portfolio, Physical evidence'').

===Tarbijakeskne lähenemine===
Väites, et 4P-meetmestik on pigem turundajakeskne, on kirjeldatud ka 4C-turundusmeetmestikku, mis lähtub pigem tarbijast.

====4C====
4C-mudeli pakkus välja Robert F. Lauterborn 1993. aastal, mille tarbijakeskne orienteeritus pidi aitama turundamisel liikuda massiturgudelt nišiturgudele.
* Tarbija, klient (''Consumer'', 4P; vaste &quot;toode&quot;)
* Kulu (''Cost'', 4P; vaste &quot;hind&quot;)
* Kommunikatsioon (''Communication'', 4P; vaste &quot;müügitoetus&quot;)
* Käepärasus (''Convenience'', 4P; vaste &quot;koht&quot;).

====7C====
1973. aastal Koichi Shimizu pakutud 4C-mudel laiendati kiiresti 7C-mudeliks, et kajastada paremini 1981. aastaks turunduses valitsenud keerukust.
* Ettevõte (''Corporation'')
* Kaup (''Commodity'')
* Kulu (''Cost'')
* Müügikanal (''Channel'')
* Kommunikatsioon (''Communication'')
* Tarbija (''Consumer'')
* Keskkond (''Circumstances'')

==Turundusuuring==
'''Turundusuuring''' annab infot keskkonna kohta, milles soovitakse antud toodet või teenust turustada. Uuring koosneb järgnevatest osadest: infovajaduse ja eesmärkide täpsustamine, teabeallikate määramine, andmete kogumisviiside kindlakstegemine, valimi eraldamine, andmete kogumine, töötlemine ja analüüsimine, tulemuste tõlgendamine ning esitamine. Turundusinfoks nimetatakse plaanide koostamiseks vajalike turunduskeskkonna tegeliku seisundi ja arengu andmeid. Võidakse kasutada esmast infot, mis on spetsiaalselt hangitud käsiloleva probleemi lahendamiseks (näiteks küsitluse, tagasiside ankeedi, vaatluse või eksperimendi näol) või teisest infot, mis ei ole spetsiaalselt kogutud antud uuringu jaoks (firma dokumendid, andmebaasid, internet, era- ja riiklik teave). Alles siis, kui on kindlaks tehtud tarbija/klientide vajadused, saab tegeleda tootearenduse või teenuste struktureerimisega.

==Internetiturundus==
Üks turunduse laialt levinud osa on [[internetiturundus]] (inglise keeles ''online advertising).''

'''Internetiturundus''' (ka ''online''-turundus või e-turundus) on kaupade või teenuste reklaamimine ja turundamine interneti teel. Näiteks kuuluvad internetiturunduse alla suunatud reklaamid otsingumootorite tulemuste lehel, bannerid, ajaveebid, interaktiivsed reklaamid, turundus sotsiaalmeedia kaudu, hüpikreklaamid, ''online''-reklaamid, reklaamivõrgustikud ja e-posti turundus, sealhulgas ka rämpspostisõnumid.

==Vaata ka==
*[[Ökoloogiline turundus]]
*[[Tasuta turundus]]
*[[Positsioneerimine]]
*[[Study in Estonia]]
*[[Võrkturundus]]
*[[Soovitusturundus]]
*[[Neuroturundus]]
*[[Geoturundus]]
*[[Sisuturundus]]
*[[Sotsiaalmeedia turundus]]
*[[B2B turundus]]
*[[Turundusplaan]]
*[[Sporditurundus]]
*[[Mikrosihtimine]]
*[[Müügitegevus]]

==Kirjandus==
*Adcock, Dennis; Al Halborg, Caroline Ross (2001). Introduction. Marketing: principles and practice (4th ed.)
*Peramets, Terje (2011) Turunduse lühikokkuvõte. Külastatud aadressil: http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/103/Turunduse%20l%C3%BChikokkuv%C3%B5te.pdf
*O´Brien, James (2000) Tööotsing ja turundus. Külastatud aadressil: http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=7402
*Kotler, Philip (1969) Broadening the Concept of Marketing. Journal of Marketing, Vol. 33 Issue 1
*Kotler, Philip &amp; Keller, L. Kevin (2012). Marketing Management 14e. Pearson Education Limited 2012

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
* Eesti turunduse TOP – Äripäeva eriväljaanne, 21. september 2012 
* [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=36392 Veebiväljaanne]

[[Kategooria:Turundus| ]]</text>
      <sha1>gh7zwkg0nbnlf0jbx589ffnicmghsob</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Elektrooniline hääletamine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>28886</id>
    <revision>
      <id>6172193</id>
      <parentid>6148221</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T19:02:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Minnekon</username>
        <id>64742</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7315" xml:space="preserve">{{Toimeta|lisaja=Andres|aasta=2017|kuu=mai}}
[[Fail:Estonian e-voting done in Augsburg University foyer in spring 2019.jpg|pisi|Europarlamendi 2019. aasta e-valimine Saksamaal, Augsburgi ülikooli fuajees]]
'''Elektrooniline hääletamine''' ehk '''e-hääletamine''' on [[hääletamine]] elektroonilise seadme vahendusel. 

Elektroonilise hääletuse liigid on näiteks [[Internet]]i vahendusel hääletamine ehk '''i-hääletamine''', hääletamine jaoskonnas arvuti ehk [[Valimiskabiin|valimiskabiini]] vahendusel ja hääletamine [[mobiiltelefon]]i vahendusel, sh määratletakse e-hääletusena ka hääletussüsteemid, milles sedel täidetakse füüsiliselt, kuid registreeritakse häälte kokkulugemise lihtsustamiseks elektrooniliselt näiteks optilise skanneri või mõne muu seadme vahendusel.&lt;ref name=&quot;ace&quot; /&gt;

E-hääletamise puhul eristatakse hääletamist kontrollitud keskkonnas nagu valimisjaoskond ja kontrollimata või vähesel määral kontrollitud keskkonnas nagu kodu, töökoht vmt, mille puhul on tegemist kaughääletusega.&lt;ref name=&quot;ace&quot;&gt;[http://aceproject.org/ace-en/focus/e-voting/onePage ACE Encyclopaedia: E-Voting]. ACE Electoral Knowledge Network.&lt;/ref&gt; [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i (OSCE) käsiraamat valimisvaatlejatele kasutab e-hääletuse asemel terminit &quot;uued hääletusviisid&quot;, mis võimaldab kirjeldada ka elektroonilise komponendiga hübriidseid hääletusviise.&lt;ref name=&quot;osce&quot;&gt;[http://www.osce.org/odihr/elections/104939 Handbook for the Observation of New Voting Technologies]&lt;/ref&gt;

[[2014]]. aastal lõid Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna teadus-arendusettevõte ja Eesti internetihääletamise süsteemi looja [[Cybernetica]] ning rahvusvaheline juhtiv automatiseeritud valimissüsteeme tootev ettevõte Smartmatic koostöös unikaalse internetihääletamise kompetentsikeskuse, mis tegeleb i-hääletusega.&lt;ref&gt;[https://cyber.ee/uudised/smartmatic-ja-cybernetica-loovad-eestisse-globaalse-internetihaaletamise-kompetentsikeskuse/ Smartmatic ja Cybernetica loovad Eestisse globaalse internetihääletamise kompetentsikeskuse], CYBERNETICA AS, 19. juuni 2014&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[http://www.ivotingcentre.ee/et/pages/b-why.html I-hääletamine]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Internetihääletamise kompetentsikeskus, vaadatud 4. mai 2017&lt;/ref&gt;

==Elektrooniline hääletamine riigiti ==
=== Eesti ===
{{Vaata|Elektrooniline hääletamine Eestis}}
Eestis kasutatakse riigi tasandil oluliste otsuste hääletamisel elektroonilist hääletamist 1990. aastast.&lt;ref name=&quot;Vundament&quot;&gt;Heino Kostabi &quot;Vundamendi taastamine iseseisvale riigile. Dokumente, materjale ja meenutusi Eesti Vabariigi Ülemnõukogu tegevusest aastatel 1990-1992&quot;, Tartu 2012&lt;/ref&gt; Elektrooniline hääletussüsteem paigaldati [[Ülemnõukogu]] saali 1989. aasta lõpus toimunud remondi käigus.&lt;ref name=&quot;ÕL&quot;&gt;[https://www.ohtuleht.ee/210795/karla-katedraali-tipphetked &quot;Karla katedraali tipphetked&quot;] Allar Viivik, Õhtuleht, 18. november 2006&lt;/ref&gt;
Elektroonilist hääletamist on kasutatud Riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude, Euroopa Parlamendi liikmete valimistel ja mitmetel muudel hääletustel. Levinud on ka telefonihääletused, millega on valitud näiteks Eesti laulu, euromündi kujundust, superstaare, kõige valelikumat poliitikut ning hääletada telesaadetes tõstatatud teemadel. Telefonihääletustel on sageli ühel isikul võimaldatud hääletada mitu korda, hääletamine on seejuures enamasti tasuline.
===Šveits===
Šveitsis on e-hääletus riiklikult reguleeritud seadusega, mis määratleb eri hääletustele esitatavad nõuded alates [[individuaalne kontrollitavus|individuaalsest kontrollitavusest]] kuni [[universaalne kontrollitavus|universaalse kontrollitavus]]eni.&lt;ref&gt;[https://www.admin.ch/opc/en/classified-compilation/20132343/index.html Federal Chancellery Ordinance on Electronic Voting]&lt;/ref&gt; E-hääletus on kasutusel turvalise hääletusviisina välismaal viibivatele kodanikele. Šveitsi eri kantonites on eksperimenteeritud e/i-hääletuse eri tehnoloogiatega.&lt;ref name=&quot;Veldre2017&quot;&gt;[https://blog.ria.ee/valimiste-turvamudelist/ Valimiste turvamudelist], RIA blogi, 13. märts 2017&lt;/ref&gt; 

===Saksamaa=== 
Valimismasinaid kasutati perioodil 1998–2005,&lt;ref name=&quot;Veldre2017&quot; /&gt; mille järel Saksamaa konstitutsioonikohus kuulutas e-hääletuse põhiseadusvastaseks. Kohus lähtus valimiste avalikkuse põhimõttest, millest lähtuvalt peavad valimised olema vaadeldavad ehk alluma avalikule kontrollile, vigu valimiste korralduses peab olema võimalik tuvastada, esitada nende kohta kaebusi jm viisil käsitleda. Saksamaal rakendatud elektroonilise hääletamise süsteem sellist vaadeldavust ei võimaldanud ning seetõttu e-hääletamine peatati.&lt;ref&gt;[https://www.bundesverfassungsgericht.de/SharedDocs/Pressemitteilungen/EN/2009/bvg09-019.html Use of voting computers in 2005 Bundestag election unconstitutional]&lt;/ref&gt;

===Soome===
Soomes on e-hääletust piiratud ulatuses katsetatud aastal 2008. I-hääletuse üle käib Soomes hetkel tihe arutelu. I-hääletuseks vajalik tehniline infrastruktuur on Soomes olemas (PKI + ID-kaart + Palveluväylä), kuid riikliku identiteedi kandja levik on madalam kui meil.&lt;ref name=&quot;Veldre2017&quot; /&gt;

===Prantsusmaa===
Prantsusmaa on e-hääletust kasutanud aastast 2007 ning seal tähendab see turvalist [[https]]-veebisaiti, mille kasutajatunnuseid ja paroole levitatakse kodanikele meili ja SMSi teel.&lt;ref name=&quot;Veldre2017&quot; /&gt;

===Holland===
1990ndate lõpuks kasutas Hollandis kioskitüüpi (DRE) hääletusmasinaid kuni 90% elanikkonnast. Aastatel 2006–2007 läbi viidud poliitilise kampaaniaga viidi NEDAP hääletusmasinad käigust ja e-hääletus lõpetati 2009. Ei e- ega i-valimist Hollandis veel ei ole ega paista tulevat.&lt;ref name=&quot;Veldre2017&quot; /&gt;

===Norra===
Norras on i-hääletust piiratud ulatuses edukalt katsetatud. Pilootprojekt lõpetati, sest i-hääletus ei suurendanud valimisaktiivsust ja selle kasutamine oleks väidetavalt võinud mõjuda halvasti valimiste usaldatavusele. Lõpetamist põhjendati ka krüptoprotokolli ja tarkvara puuduste ning sellest tuleneva ohuga hääletamise salajasusele&lt;ref&gt;[http://www.bbc.com/news/technology-28055678 E-voting experiments end in Norway amid security fears]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.regjeringen.no/upload/KMD/KOMM/rapporter/ISF_Internettvalg_English-summary.pdf English summary]&lt;/ref&gt;, mh polnud 2013. aasta katseprojektis suhe tavahääletusega arvesse võetud ning osadel isikutel õnnestus hääletada kahekordselt.&lt;ref name=&quot;Veldre2017&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://cyber.ee/e-riik/i-haaletamine/ I-hääletamine], [[Cybernetica AS]] koduleht, vaadatud 13. mai 2017
*[https://blog.ria.ee/elektroonilise-demokraatia-ragin/ Elektroonilise demokraatia ragin], RIA blogi, 21. november 2016
* [https://www.valimised.ee/et/e-h%C3%A4%C3%A4letamine/e-h%C3%A4%C3%A4letamisest-v%C3%A4lisriikides E-hääletamisest välisriikides], ''valimised.ee'', vaadatud 17.12.2018
* [https://novaator.err.ee/1608635968/doktoritoo-e-haaletamise-kontrollitavusele-seab-piirid-haalteostmise-risk Doktoritöö: e-hääletamise kontrollitavusele seab piirid häälteostmise risk]. [[ERR Novaator]], 21. juuni 2022

[[Kategooria:Valimised]]
[[Kategooria:E-teenused]]</text>
      <sha1>pyuetv6dphjn0my5etz9azt3gfbl57c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pelguranna</title>
    <ns>0</ns>
    <id>32447</id>
    <revision>
      <id>6172034</id>
      <parentid>6151431</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:20:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6249" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Pelguranna
| pilt = Pelguranna asumi kaart.png
| pindala = 1,0&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot;&gt;[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017&lt;/ref&gt;
| elanikke = 14 499 (01.01.2020)&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2020&quot;&gt;[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2020], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2020&lt;/ref&gt;
| asendikaardi_pilt = Tallinn pelguranna asum.png
}}

'''Pelguranna''' (ehk Stroomi rand) on asum [[Tallinn]]as [[Põhja-Tallinn]]a linnaosas. Asum paikneb [[Kopli laht|Kopli lahe]] ääres ning piirneb [[Merimetsa]], [[Pelgulinna asum|Pelgulinna]], [[Sitsi]] ja [[Kopli]] asumiga. Pelguranna asumi pindala on 1,0 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;.&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;

Pelguranna asum on saanud nime [[Pelgurand|samanimelise ranna]] järgi, mis on omakorda lühend Pelgulinna rannast. See rand on tuntud ka Stroomi rannana, mis on 2012. aastast saadik ranna ametlik rööpnimi.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;

==Ajalugu==
19. sajandi alguse linnavaadetelt on näha, et praeguse Pelguranna asumi alad olid tollal kasutusel peamiselt karjamaana. Enne 1940. aastat asusid asumis [[Sitsi]] elanike aiamaad.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Praegusest asumist ehitati 1914. aastal läbi [[kitsarööpmeline raudtee]] [[Peeter Suure Merekindlus]]e jaoks (osaliselt tänapäeval säilinud [[Pelgulinna asum|Pelgulinna]] alal). 1917. aastal ehitati praeguse Pelguranna alale [[Peeter Suure Sadam]]a 10 suurt kütusemahutit.

[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal ehitati asumisse 16 barakki, millest esialgu plaaniti luua vangilaager, kuid tegelikult kolisid sinna Saksa sõdurid. Sõja järel paigutati samadesse barakkidesse Saksa sõjavangid. Nõukogude ajal loodi Saksa sõjaväe endisse klubisse, mis asus praeguse [[Puhangu tänav|Puhangu tänava]] garaažide piirkonnas, [[Pelgurand (kino)|kino Pelgurand]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Tänapäevani säilinud hoonestust hakati rajama alles [[1950. aastad|1950. aastate]] algul.&lt;ref name=&quot;Kohanimeraamat&quot;&gt;[[Eesti kohanimeraamat]], lk. 474&lt;/ref&gt; Tänapäeva hoonestus koosneb enamjaolt [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude ajal]] ehitatud elamutest&lt;ref&gt;[[Ester Vaitmaa]], [http://longread.delfi.ee/forte/stalinistlik-maja?id=76115407 Stalinistlik maja], forte.ee, 18. november 2016&lt;/ref&gt;, mis vanemas osas on 2–3-korruselised, uuemas osas suuremalt jaolt viiekorruselised, kuid on ka mõni 9- ja 14-korruseline. Aastatel 1945–1946 koostatud ja lõpuks 1952. aastal kinnitatud Tallinna generaalplaan nägi uute elamupiirkondade ehitamist. Üks selliseid uusi elurajoone oligi Pelguranna, mis planeeriti endise [[Sitsi karjamaa]] asemele. Arhitektide G. Šumovski, N. Misernjuki, A. Bobkovi ja J. Dukina poolt 1948. aastal riiklikus projekteerimisinstituudis Estonprojekt tehtud planeering nägi ette 12 [[kvartal]]iga suurejoonelise linnajao ehitamist põhiliselt [[Balti Laevaremonditehas]]e töölistele.&lt;ref&gt;[http://www.delfi.ee/archive/mihkel-karu-pelguranna-arhitektuuriajaloolase-pilguga?id=66411948 Mihkel Karu: Pelguranna. Arhitektuuriajaloolase pilguga.] Delfi, 8. juuli 2013&lt;/ref&gt;.

1959. aastal valmis asumis [[Rahu (kino)|kino Rahu]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Kuni 1. detsembrini 2018 tegutses endise kino majas [[kasiino]].&lt;ref&gt;[http://www.olympic-casino.ee/kasiinod/olympic-casino-kopli_n101#element1681 Olympic Casino Kopli]&lt;/ref&gt;

[[File:EU-EE-TLN-PT-2-storey Stalin apartment house.JPG|thumb|Stalini-aegne kortermaja]]
== Elanikkond ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta 
!Arvestuslik rahvaarv&lt;ref&gt;[http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160305032232/http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2020&quot; /&gt;
|-
|2020
|14 499
|-
|2017
|14 968
|-
|2016
|15 025
|-
|2015
|15 142
|-
|2014
|15 083
|-
|2013
|14 875
|-
|2012
|14 857
|-
|2011
|15 075
|}
2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 12–17%, üle 68–aastased 10–19%. Eestlasi oli elanikkonnas 18–49%.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170213134111/http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016&lt;/ref&gt;

[[Pilt:EU-EE-Tallinn-PT-Pelguranna-Madala.JPG|pisi|Vaade Madala bussipeatusest]]
== Olulisemad objektid ja loodus ==
Asumi territooriumil asub AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Kopli polikliinik. Aadressil Puhangu 79 asub Tallinna Jehoova tunnistajate kuningriigisaal. Pelguranna asumisse jääb osa [[Pelgurand|Pelgurannast]].

== Haridus ja kultuur ==
Pelgurannas asub [[Tallinna Vaba Waldorfkool]]. Asumis tegutseb [[Pelguranna raamatukogu]]. Samuti tegutseb aadressil Kaera 21 Rahvusvaheline Rahvuskultuuride Ühenduste Liit Lüüra&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://lyra.ee/|pealkiri=Vähemusrahvuste maja Lüüra koduleht|väljaanne=|aeg=|vaadatud=03.06.2020}}&lt;/ref&gt;.

==Pelguranna asumi tänavad==
Asumi mitme tänava nimi on inspireeritud lähedal asunud [[Balti puuvillavabrik|Balti Puuvillavabrikust]], nagu [[Kangru tänav]], [[Ketraja tänav]] ja [[Lõime tänav]]. 

1990. aastatel asendati Nõukogude ajal rajatud tänavate nimed uute eestipäraste nimedega. Uued tänavanimed on seotud tuulte ja rannaaladega, mis avalduvad sellistes nimedes nagu [[Kari tänav]], [[Madala tänav]], [[Puhangu tänav]], [[Randla tänav]], [[Tuulemaa tänav]] ja [[Vihuri tänav]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Asumi piiridel on peale Lõime tänava veel [[Kolde puiestee]], [[Kopli tänav]], [[Pelguranna tänav]] ja [[Sõle tänav]] ning endine sõjaväeraudtee. 

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*&quot;Pelguranna&quot;. // [[Entsüklopeedia Tallinn]]. 2. kd, N–Ü. Lk 61

==Välislingid==
{{commonscat}}
*[http://www.delfi.ee/archive/mihkel-karu-pelguranna-arhitektuuriajaloolase-pilguga?id=66411948 Mihkel Karu: Pelguranna. Arhitektuuriajaloolase pilguga. Delfi, 8. juuli 2013]

{{Tallinna asumid}}
[[Kategooria:Pelguranna| ]]
[[Kategooria:Põhja-Tallinna asumid]]</text>
      <sha1>rsxalb3jq4thfgzg7k8z98fcvghcwqw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pirita</title>
    <ns>0</ns>
    <id>32449</id>
    <revision>
      <id>6172111</id>
      <parentid>6151467</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:21:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8042" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib Tallinna asumist; Tallinna linnaosa kohta vaata artiklit [[Pirita linnaosa]]; BC Pirita oli [[Tallinna Kalev]]i korvpalliklubi nimi; liikluseksperdi kohta vaata artiklit [[Johannes Pirita]]; küla kohta Moldovas vaata artiklit [[Pîrîta]].}}

{{linn
| nimi = Pirita
| pilt = Pirita asumi kaart.png
| pindala = 1,73&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot;&gt;[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017&lt;/ref&gt;
| elanikke = 1019 (01.01.2017)&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;
| asendikaardi_pilt = Tallinn pirita asum.png
}}

'''Pirita''' on [[asum]] [[Tallinn]]as [[Pirita linnaosa]]s. Pirita asub [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] ääres, [[Pirita jõgi|Pirita jõe]] suudmes. Asum piirneb [[Merivälja]], [[Mähe]], [[Kloostrimetsa]], [[Kose (Tallinn)|Kose]] ja [[Maarjamäe]] asumiga. Pirita asumi pindala on 1,73 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;.&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt; 

Pirita asum sai nime [[Pirita klooster|Pirita kloostri]] järgi, mis nimetati omakorda [[Rootsi|Rootsis]] asuva emakloostri rajaja [[Püha Birgitta]] järgi.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt; 
== Pirita asumi tänavad ==
Mitmed endised talud on jäädvustatud asumi tänavanimedes, nagu [[Rätsepa tee]], [[Lauri tee]], [[Puki tee]] jm. Pirita seotus veespordiga on andnud nime sellistele tänavatele nagu [[Masti tänav]], [[Purje tänav]] ja [[Regati puiestee]]. Asumis esineb ka palju ametinimedega seotud sarjanimesid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Asumis on lisaks veel [[Eduard Bornhöhe tee]], [[Jahimehe tee]], [[Jahimehe põik|Jahimehe põik]], [[Kalamehe tee]], [[Kalmuse tee]], [[Kloostri tee]], [[Kloostrimetsa tee]], [[Kõrkja tee]], [[Meremehe tee]], [[Merivälja tee]], [[Metsavahi tee]], [[Metsavahi põik]], [[Metsniku tee]], [[Mõrra tee]], [[Pirita tee]], [[Randvere tee]], [[Rummu tee]], [[Supluse puiestee]] ja [[Toominga tänav (Tallinn)|Toominga tänav]].

[[File:Õhuvaade Pirita asumile.png|300px|thumb|Õhuvaade Pirita asumile]]

== Elanikkond ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta   
!Arvestuslik rahvaarv&lt;ref&gt;[http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160305032232/http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;
|-
|2017
|1019
|-
|2016
|1019
|-
|2015
|997
|-
|2014
|960
|-
|2013
|948
|-
|2012
|926
|-
|2011
|911
|}
2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 18–22%, 68+aastased moodustasid 10–19%&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170213134111/http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016&lt;/ref&gt;. Seisuga 01.01.2014 eestlaste osakaal asumi elanikkonnas moodustas 71%&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Siseministeerium, rahvastikuregister|URL=https://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes|Pealkiri=Tallinn arvudes|Väljaanne=|Aeg=16.01.2019|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;.

== Olulisemad objektid ==
Pirital asuvad [[Pirita sadam]] ning Tallinna alumine tuletorn. Asumi territooriumile jäävad [[Pirita kalmistu]], Pirita kloostri varemed kui ka uus kloostrikompleks. Pirital asub [[Pirita linnaosavalitsus]], [[Pirita Spordikeskus]] ning [[Pirita Vaba Aja Keskus]].

== Haridus ja kultuur ==
Pirital asub [[Pirita Majandusgümnaasium]]. Asumis tegutseb [[Pirita raamatukogu]]. 

== Loodus ==
Asumi territooriumil asub [[Pirita mets]]. Asumit läbivad [[Pirita jõgi]], [[Teesuuoja]] ja [[Varsaallika oja]]. Suurem osa [[Pirita rand|Pirita rannast]] jääb Pirita asumisse.

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
EE-TLN-PIRITA-Administrative office.JPG|Pirita linnaosa valitsuse endine hoone
Kalevi jahtklubi sadam 2010-08-25.jpg|Pirita sadam (2010)
Tallinn Beach in Pirita.JPG|Pirita rand
Tallinn Klosterruine Pirita 3.JPG|Pirita kloostri varemed
&lt;/gallery&gt;

== Ajalugu ==
{{commonskat|Historical images of Pirita|Pirita ajaloolised kujutised}}
Tänapäevane Pirita asum on moodustunud kolmest ajaloolisest asustusalast. Kõige vanem neist aladest on keskajal rajatud [[Pirita klooster]], mille ümber tekkis Pirita küla. Teise asustusala moodustas 20. sajandi algul rajatud Uus-Pirita, mis jäi kloostrist teisele poole jõge. 17. sajandil rajatud Lillepi talu moodustas omaette asustusala. Terve praegune Pirita linnaosa ühendati Tallinnaga [[1945]]. aastal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Pirita asumi kõige vanem rajatis oli [[Iru linnus|Iru linnuse]] sadam, mille tähtsus suurenes ajaga. See sadam oli eriti oluline [[Viikingiaeg|Põhja-Euroopa viikingiajal]] (aastatel 800–1050 pKr). Pirita alad olid tollel ajal muidu asustamata, kuid sadama ja linnuse vahel oli tihedalt kasutatav teeühendus. Samuti võib arvata, et vähemalt laevade sadamas viibimise ajal oli seal pidev valve.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[Pirita klooster|Pirita kloostri]] rajamine mõjus piirkonna arengule murranguliselt, sest tänu sellele sai Piritast kaugemalgi tuntud keskus. [[15. august]]il [[1436]] pühitseti kloostri kirik, mida peetakse ka kloostri ametlikuks asutamisajaks. Pirita kloostri lähedusse tekkis rahvarohke küla, mida nimetati algul Liivavakuse (''Sandwacke'') külaks. Ühes küla tekkimisega rajati ka otsem tee Tallinna. Pirita klooster purustati [[1577]]. aastal [[Vene-Liivi sõda|Vene-Liivi sõjas]]. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Pärast kloostri hävimist oli küla asustus mitu sajandit palju hõredam ning see hakkas uuesti kasvama alles 20. sajandi algul. [[1908]]. aastal alustati Pirita hoonestamist ning paar aastat hiljem sai piirkond linlaste seas populaarseks suvituskohaks. [[Eesti Spordiselts Kalev|Eesti Spordiseltsi Kalev]] tegevuse laienemine Piritale 1910. aastal pani aluse veespordi ja kergejõustiku harrastamisele selles piirkonnas.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Kui varem oli üle jõe saanud ainult parvega, siis puidust silla rajamine [[1914]]. aastal suurendas paiga menukust veelgi ([[1936]]. aastal valmis raudbetoonsild). 1920. aastatel pandi käima bussiliikus Pirita ja Tallinna vahel. Piritale rajati rannahoone, muuseum, kohvikuid, restorane jm. Pirital tegutses mitu seltsi, sh [[Pirita Kaunistamise Selts]], mida juhtis [[Albin Strutzkin]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1980. aastal toimus Pirital [[XXII suveolümpiamängud]]e purjeregatt, mille tarvis loodi asumisse [[Tallinna Olümpiapurjespordikeskus]]. Samal aastal laiendati [[Pirita tee|Pirita teed]] ning rajati uus sild üle jõe.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1990. aastatel rajati vana kloostri kõrvale uus ja tänapäevane kloostrikompleks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
== Galerii ==
&lt;gallery&gt;

TLA_1465_1_7084_pirita_rannahoone_01_10_2008_fotogr_Enriko_Sala.jpg|Pirita rannahoone
TLA_1465_1_978_Pirita_kloostri_ja_suveaja_varemed_1948.jpg|Pirita kloostri ja suveaia varemed
TLA_1465_1_6814_pirita_linnulennult_1970ndad.jpg|Pirita linnulennult
TLA_1465_1_4455_pirita_vana_sild_ja_Paula_Peterseni_restoran.jpg|Pirita vana sild ja Paula Peterseni restoran
TLA_1465_1_1969_Pirita_kloostri_varemed_1930ndad-fotogr_J_Tetrin.jpg|Pirita kloostri varemed (1930. aastad)
TLA_1465_1_6690_parvega_pirita_jõge_ületamas_1900.jpg|Parvega Pirita jõge ületamas (1900)
TLA_1465_1_9036_Pirital_Tallinna_Olümpiapurjespordikeskuse_(TOP)_hotelli_ja_spordikompleksi_ehitus_1977.jpg|Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse (TOP) hotelli ja spordikompleksi ehitamine Pirital (1977)
TLA_1465_1_9090_Purjekad_Balti_regatil_(eelolümpia)_Pirital_sadamas_1979.jpg|Purjekad Balti regatil (eelolümpia) Pirital sadamas (1979)
TLA_1465_1_1802_Pirita_jõgi,_taamal_Pirita_kloostri_varemed_1929.jpg|Pirita jõgi, taamal Pirita kloostri varemed (1929)
TLA_1465_1_9066_Pirita_silla_poolt_vaade_Tallinna_Olümpiapurjespordikeskuse_(TOP)_ehitusele_1977.jpg|Pirita silla poolt vaade Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse (TOP) ehitusele (1977)
&lt;/gallery&gt;

{{commonscat|Pirita (subdistrict)}}

==Viited==
{{viited}}

{{Tallinna asumid}}

[[Kategooria:Tallinna asumid]]
[[Kategooria:Pirita linnaosa]]</text>
      <sha1>gbk17jtkuhcbgeonbox5072f9mnobeu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tajo Kadajas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>33068</id>
    <revision>
      <id>6172496</id>
      <parentid>5947202</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T09:43:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Tajo</username>
        <id>1033</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Diskograafia */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3917" xml:space="preserve">[[File:Tajo Kadajas 2014.jpg|thumb|Tajo Kadajas esinemas Tartu Jaani kirikus 8. mail 2014]]

'''Tajo Kadajas''' (sündinud [[12. mai]]l [[1953]] [[Tallinn]]as) on [[eestlased|eesti]] laulja ja helilooja. 

Tajo Kadajas on laulnud tuntuks [[Rein Rannap]]i laulu &quot;Ühes väikses Eesti linnas&quot; ansambliga [[Noor Eesti]]. 

Tajo Kadajase tuntumad laulud koos ansambliga [[Meie]] on &quot;Puust tüdruk&quot; ja &quot;Helgiheitja&quot;, koos ansambliga [[Metallist (ansambel)|Metallist]] aga &quot;Äikesehingus&quot; ja &quot;Unenägu&quot;. Tema tuntumad soololaulud on &quot;Ära tule&quot;, &quot;Taevaste tuul&quot;, &quot;Sõnu vaikusest&quot; ja &quot;Viimane laul&quot;.

Tajo Kadajas on [[Eesti Autorite Ühing]]u (1998), [[Eesti Esitajate Liit|Eesti Esitajate Liidu]] (2001) ja [[Eesti Fonogrammitootjate Ühing]]u (2005) liige.

== Ansamblid ==  
* 1973–1975, 2002–2003 ja 2010–2011 ansambel [[Meie (ansambel)|Meie]] (solist)
* 1976–1977 [[Rein Rannap]]i ansamblis [[Noor Eesti]] (solist)
* 1985–1986 ja 2012 ansamblis [[Metallist (ansambel)|Metallist]] (solist)

== Kontserditurneed == 

* 2003 – &quot;Sõbra käsi&quot; – oma sõbra [[Urmas Alender]]i laulude kava koos [[Kait Tamra]]ga
* 2004 – &quot;Hingelaulud&quot; – autorilaulude kava koos [[Kait Tamra]]ga
* 2005 – &quot;Kõik need mu laulud&quot; omaenda autorilaulude soolokava 
* 2006 – &quot;Teiselpool vett&quot; – Urmas Alenderi laulude kava koos [[Jassi Zahharov]]iga
* 2008 – &quot;Minu Eestimaa&quot; – Urmas Alenderi laulude kava koos [[Margus Vaher (laulja)|Margus Vaheriga]]
* 2013 – &quot;Lugusid Urmas Alenderist&quot; – Urmas Alenderi laulude kava koos [[Taavi Peterson]]iga
* 2014 – &quot;Lugusid Eesti rocki sünnist&quot; – Eesti Biit 50 laulude kava koos [[Taavi Peterson]]iga
*2015 – &quot;Jaak Joala laulud&quot; - [[Jaak Joala]] laulude kava koos [[Taavi Peterson]]iga

== Eesti vanad lastelaulud == 

Koostöös [[Ülenurme Muusikakool]]i jazz-poplaulu osakonna juhataja [[Ursel Oja]] ja tema laulustuudio lauljatega alustas Tajo Kadajas 2007. aastal muusikaprojekti &quot;Eesti vanad lastelaulud&quot;, et tuua kaasaegses helikeeles tänapäeva lastele välja eesti vanad lastelaulud aastatest 1868–1968 ehk lastelaulud, mida lauldi enne &quot;Entel-tentelit&quot;. 2014. aasta lõpus ilmus selle plaadisarja viimane, 9. heliplaat:

* 2008 – &quot;Eesti vanad lastelaulud 1&quot;
* 2008 – &quot;Eesti vanad lastelaulud 2&quot;
* 2008 – &quot;Eesti vanad lastelaulud 3&quot;
* 2009 – &quot;Eesti vanad lastelaulud 4&quot;
* 2010 – &quot;Eesti vanad lastelaulud 5&quot;
* 2011 – &quot;Eesti vanad lastelaulud 6&quot;
* 2012 – &quot;Talvetrall&quot;
* 2013 – &quot;Mängutrall&quot;
* 2014 – &quot;Sõbratrall&quot;

== Diskograafia ==
* 1995 – &quot;Puust tüdruk&quot; (MC)
* 2001 – &quot;Vihmade taga&quot; (CD)
* 2003 – &quot;Ansambel MEIE, Kuri Proge 2003 (live)&quot; (CD)
* 2004 – &quot;Hingelaulud&quot; (CD) 
* 2006 – &quot;Teiselpool vett&quot; (Jassi Zahharov &amp; Tajo Kadajas) (CD)
* 2007 – &quot;MEIE laulud 1973–1975&quot; (CD)
* 2009 – &quot;Tajo Kadajas ja Noor Eesti 1977&quot; (virtuaalne CD)
* 2009 – &quot;Tajo Kadajas ja Metallist 1986&quot; (virtuaalne CD)
* 2009 – &quot;Kõik need mu laulud 2005 live&quot; (virtuaalne CD)
* 2009 – &quot;Sõnu vaikusest&quot; (CD) 
* 2009 – &quot;Urmas Alenderi laule&quot; (CD)
* 2014 – &quot;Tajo Kadajas – vol 1&quot; (virtuaalne CD)
* 2014 – &quot;Tajo Kadajas – vol 2&quot; (virtuaalne CD)
* 2014 – &quot;Lugusid Eesti rocki sünnist&quot; (Tajo Kadajas &amp; Taavi Peterson) (CD)
*2018 – &quot;Only the Hits&quot; &quot;Ainult hitid&quot; (24 eestikeelset kaverit, esitusloend [[YouTube]]'is)
*2020 – Ansambel MEIE &quot;Helgiheitja&quot; (9 lauluga LP)
*2021 – &quot;Tajo Kadajas 2021&quot; (virtuaalne CD YouTube'is)
*2022 - &quot;Tajo Kadajas 2022&quot; (virtuaalne CD YouTube`is)
*2022 - Ansambel MEIE &quot;Lahkumine&quot; (7 lauluga LP)

==Tunnustus==
* [[1990]] [[Eesti Kodanike Komiteede mälestusmärk registreerijaile tehtud töö eest]]

==Välislingid==
*[http://www.youtube.com/results?search_query=tajo%2Bkadajas&amp;aq=f YouTube – Tajo Kadajase videod] 
*[http://kell7.onepagefree.com/ Tajo Kadajase koduleht]

{{DEFAULTSORT:Kadajas, Tajo}}
[[Kategooria:Eesti lauljad]]
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Sündinud 1953]]</text>
      <sha1>pdxg2dhdzoxbb2pmdp73kd9oarsto4b</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172497</id>
      <parentid>6172496</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T09:44:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Tajo</username>
        <id>1033</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Ansamblid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3923" xml:space="preserve">[[File:Tajo Kadajas 2014.jpg|thumb|Tajo Kadajas esinemas Tartu Jaani kirikus 8. mail 2014]]

'''Tajo Kadajas''' (sündinud [[12. mai]]l [[1953]] [[Tallinn]]as) on [[eestlased|eesti]] laulja ja helilooja. 

Tajo Kadajas on laulnud tuntuks [[Rein Rannap]]i laulu &quot;Ühes väikses Eesti linnas&quot; ansambliga [[Noor Eesti]]. 

Tajo Kadajase tuntumad laulud koos ansambliga [[Meie]] on &quot;Puust tüdruk&quot; ja &quot;Helgiheitja&quot;, koos ansambliga [[Metallist (ansambel)|Metallist]] aga &quot;Äikesehingus&quot; ja &quot;Unenägu&quot;. Tema tuntumad soololaulud on &quot;Ära tule&quot;, &quot;Taevaste tuul&quot;, &quot;Sõnu vaikusest&quot; ja &quot;Viimane laul&quot;.

Tajo Kadajas on [[Eesti Autorite Ühing]]u (1998), [[Eesti Esitajate Liit|Eesti Esitajate Liidu]] (2001) ja [[Eesti Fonogrammitootjate Ühing]]u (2005) liige.

== Ansamblid ==  
* 1973–1975, 2002–2003, 2010–2011 ja 2022 ansambel [[Meie (ansambel)|Meie]] (solist)
* 1976–1977 [[Rein Rannap]]i ansamblis [[Noor Eesti]] (solist)
* 1985–1986 ja 2012 ansamblis [[Metallist (ansambel)|Metallist]] (solist)

== Kontserditurneed == 

* 2003 – &quot;Sõbra käsi&quot; – oma sõbra [[Urmas Alender]]i laulude kava koos [[Kait Tamra]]ga
* 2004 – &quot;Hingelaulud&quot; – autorilaulude kava koos [[Kait Tamra]]ga
* 2005 – &quot;Kõik need mu laulud&quot; omaenda autorilaulude soolokava 
* 2006 – &quot;Teiselpool vett&quot; – Urmas Alenderi laulude kava koos [[Jassi Zahharov]]iga
* 2008 – &quot;Minu Eestimaa&quot; – Urmas Alenderi laulude kava koos [[Margus Vaher (laulja)|Margus Vaheriga]]
* 2013 – &quot;Lugusid Urmas Alenderist&quot; – Urmas Alenderi laulude kava koos [[Taavi Peterson]]iga
* 2014 – &quot;Lugusid Eesti rocki sünnist&quot; – Eesti Biit 50 laulude kava koos [[Taavi Peterson]]iga
*2015 – &quot;Jaak Joala laulud&quot; - [[Jaak Joala]] laulude kava koos [[Taavi Peterson]]iga

== Eesti vanad lastelaulud == 

Koostöös [[Ülenurme Muusikakool]]i jazz-poplaulu osakonna juhataja [[Ursel Oja]] ja tema laulustuudio lauljatega alustas Tajo Kadajas 2007. aastal muusikaprojekti &quot;Eesti vanad lastelaulud&quot;, et tuua kaasaegses helikeeles tänapäeva lastele välja eesti vanad lastelaulud aastatest 1868–1968 ehk lastelaulud, mida lauldi enne &quot;Entel-tentelit&quot;. 2014. aasta lõpus ilmus selle plaadisarja viimane, 9. heliplaat:

* 2008 – &quot;Eesti vanad lastelaulud 1&quot;
* 2008 – &quot;Eesti vanad lastelaulud 2&quot;
* 2008 – &quot;Eesti vanad lastelaulud 3&quot;
* 2009 – &quot;Eesti vanad lastelaulud 4&quot;
* 2010 – &quot;Eesti vanad lastelaulud 5&quot;
* 2011 – &quot;Eesti vanad lastelaulud 6&quot;
* 2012 – &quot;Talvetrall&quot;
* 2013 – &quot;Mängutrall&quot;
* 2014 – &quot;Sõbratrall&quot;

== Diskograafia ==
* 1995 – &quot;Puust tüdruk&quot; (MC)
* 2001 – &quot;Vihmade taga&quot; (CD)
* 2003 – &quot;Ansambel MEIE, Kuri Proge 2003 (live)&quot; (CD)
* 2004 – &quot;Hingelaulud&quot; (CD) 
* 2006 – &quot;Teiselpool vett&quot; (Jassi Zahharov &amp; Tajo Kadajas) (CD)
* 2007 – &quot;MEIE laulud 1973–1975&quot; (CD)
* 2009 – &quot;Tajo Kadajas ja Noor Eesti 1977&quot; (virtuaalne CD)
* 2009 – &quot;Tajo Kadajas ja Metallist 1986&quot; (virtuaalne CD)
* 2009 – &quot;Kõik need mu laulud 2005 live&quot; (virtuaalne CD)
* 2009 – &quot;Sõnu vaikusest&quot; (CD) 
* 2009 – &quot;Urmas Alenderi laule&quot; (CD)
* 2014 – &quot;Tajo Kadajas – vol 1&quot; (virtuaalne CD)
* 2014 – &quot;Tajo Kadajas – vol 2&quot; (virtuaalne CD)
* 2014 – &quot;Lugusid Eesti rocki sünnist&quot; (Tajo Kadajas &amp; Taavi Peterson) (CD)
*2018 – &quot;Only the Hits&quot; &quot;Ainult hitid&quot; (24 eestikeelset kaverit, esitusloend [[YouTube]]'is)
*2020 – Ansambel MEIE &quot;Helgiheitja&quot; (9 lauluga LP)
*2021 – &quot;Tajo Kadajas 2021&quot; (virtuaalne CD YouTube'is)
*2022 - &quot;Tajo Kadajas 2022&quot; (virtuaalne CD YouTube`is)
*2022 - Ansambel MEIE &quot;Lahkumine&quot; (7 lauluga LP)

==Tunnustus==
* [[1990]] [[Eesti Kodanike Komiteede mälestusmärk registreerijaile tehtud töö eest]]

==Välislingid==
*[http://www.youtube.com/results?search_query=tajo%2Bkadajas&amp;aq=f YouTube – Tajo Kadajase videod] 
*[http://kell7.onepagefree.com/ Tajo Kadajase koduleht]

{{DEFAULTSORT:Kadajas, Tajo}}
[[Kategooria:Eesti lauljad]]
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Sündinud 1953]]</text>
      <sha1>ssmtrd87iqsi030a71a46v22ei8rvb9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Carl Gustaf Mannerheim</title>
    <ns>0</ns>
    <id>34189</id>
    <revision>
      <id>6172091</id>
      <parentid>5627507</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:02:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estland NATO</username>
        <id>168387</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Mannerheim valiti parlamendis 4. augustil 1944 vabariigi presidendiks.</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="988" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib entomoloogist, Soome riigijuhi kohta vaata artiklit [[Carl Gustaf Emil Mannerheim]].}}
[[Pilt:Carl_Gustaf_Mannerheim.jpg|pisi]]
[[Krahv]] '''Carl Gustaf Mannerheim''' ([[10. august]] [[1797]] [[Lemo vald]] – [[9. oktoober]] [[1854]] [[Stockholm]]) oli [[Soome Suurvürstiriik|Soome]] riigitegelane ja loodusteadlane (entomoloog).Mannerheim valiti parlamendis 4. augustil 1944 vabariigi presidendiks.

Ta oli [[Vaasa lään]]i ja [[Viiburi lään]]i [[maapealik]]. [[1839]]–1854 oli ta Viiburi maakohtu eesistuja. Kogu oma vaba aja kulutas ta mardikate kogumisele ja uurimisele.

Tema isa oli [[Carl Erik Mannerheim]] ja pojapoeg oli [[marssal]] [[Carl Gustaf Emil Mannerheim]].

Tema järgi on saanud ladinakeelse nime [[must-seenesultan]] (''Oxyporus mannerheimii'').

{{JÄRJESTA:Mannerheim, Carl Gustaf}}
[[Kategooria:Soome juristid]]
[[Kategooria:Soome entomoloogid]]
[[Kategooria:Soome teadlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1797]]
[[Kategooria:Surnud 1854]]</text>
      <sha1>t44dxckqrjnncim9cgjsjo8cy4x37sa</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Podolsk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>36023</id>
    <revision>
      <id>6172134</id>
      <parentid>6136627</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:39:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 20 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="190319" xml:space="preserve">{{ajakohasta}}
{{linn
| nimi =Podolsk
| hääldus =
| nimi1_keel = vene | nimi1 = Подольск
| lipp = Flag of Podolsk (Moscow oblast).svg
| lipu_link =[[Podolski lipp]]
| vapp = Coat of Arms of Podolsk (Moscow oblast).png
| vapi_link =[[Podolski vapp]]
| pindala = 61,75
| elanikke = 
| asendikaart =Venemaa (Euroopa)
}}

'''Podolsk''' (vene ''Подольск'') on linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Podolski rajoon]]i keskus. Haldusõiguslikult on tegemist [[rajooni õigustega linn (Venemaa)|rajooni õigustega linnaga]], mis ei kuulu seda ümbritseva Podolski rajooni koosseisu. Linn asub [[Pahra]] jõe ääres, 36&amp;nbsp;km kaugusel [[Moskva]] kesklinnast ja 15&amp;nbsp;km kaugusel [[Moskva ringtee]]st. Põhjas piirneb Podolsk Moskva linna [[Novomoskovski ringkond]]a kuuluvate [[Štšerbinka]] ja [[Rjazanovskoje]]ga, lõunas [[Klimovsk]]i linnaga. Podolski [[asula]] piirid langevad suures osas kokku haldusüksuse piiridega: linna pindala on (Klimovski ja Lvovskita) Venemaa ametliku statistika andmetel 37,9&amp;nbsp;km²&lt;ref name=&quot;Goroda&quot; /&gt; ja haldusüksuse pindala Moskva oblasti õigusaktide kohaselt 40,39&amp;nbsp;km².&lt;ref name=&quot;mosobl.elcode.ru&quot; /&gt; [[2012]]. aastal elas linnas 193 435 elanikku.&lt;ref name=&quot;x6I4n&quot; /&gt; Podolsk on üks Moskva oblasti olulistest tööstus- ja kultuurikeskustest.

Linn on välja kasvanud Podoli külast, mis kuulus [[17. sajand]]il [[Daniili klooster|Moskva Püha Daniili kloostrile]]. Linnaõigused sai asula [[1781]]. aastal. [[1971]]. aastal autasustati Podolski [[Tööpunalipu orden]]iga ja [[2006]]. aastal [[Peeter Suure orden]]i esimese järguga.&lt;ref name=&quot;wqZZw&quot; /&gt;

== Nimi ==

Podolski nimi tuleneb [[üldnimi|üldnimest]] ''podol'' (vene ''подол''), mis tähendab mäe, künka või kõrgendiku nõlva, aga ka kohta mäe, künka või kõrgendiku veerel, tavaliselt jõe kaldal. [[Idaslaavlased]] märkisid sõnadega ''podol'' ja ''possad'' ka lihtinimeste elupaigaks olnud all-linna, mis vastandus ülikute ja vürsti elukohaks olnud ülalinnale. Taoline jaotus iseloomustas mitmeid vanavene linnu, teiste seas ka Moskvat. Podolski varasemad nimed ''Podol-Pahra'' (ka ''Podol-Pehra'') ja ''Podol'' viitavad asulale jõe ääres kõrgendiku veerel. Üldnimest ''podol'' tuletatud kohanimed on levinud ka [[lääneslaavlased|lääne-]] ja [[lõunaslaavlased|lõunaslaavlaste]] seas.&lt;ref name=&quot;2S4r4&quot; /&gt;

Vastavalt [[kohalegend]]ile olevat asula saanud nime selle järgi, et külast läbi sõitnud keisrinna [[Katariina II]] oli seal kogemata oma kleidisaba (vene keeles ''подол платья'') märjaks teinud. Sellest tuli nimi Podol, mis muutus hiljem Podolskiks.&lt;ref name=&quot;wr2Yn&quot; /&gt; Tegelikult on kohanimi oluliselt vanem, pärinedes veel [[Peeter I]] eelsetest aegadest, mistõttu ei saa see kuidagi olla seotud keisrinna Katariina kleidisabaga.

== Loodus ==

Podolsk asub [[Ida-Euroopa lauskmaa]] keskosas Moskva jõe – Oka lauskmaal [[Moskva jõgi|Moskva jõe]] parempoolse lisajõe [[Pahra]] kallastel. Linn paikneb pealinnast lõunas, 36&amp;nbsp;km kaugusel [[Moskva]] kesklinnast ja 15&amp;nbsp;km kaugusel [[Moskva ringtee]]st. Linna läbivad Moskva–Simferopoli maantee ja raudtee. Podolski pindala on 4039 hektarit. Suurem osa linnast asub Pahra jõe paremal kaldal, raudteemagistraalist läänes.

Podolsk piirneb kolme maa-asulaga, mis kuuluvad [[Moskva oblast]]i [[Podolski rajoon]]i koosseisu: lõunas [[Lagovskoje]]ga, läänes [[Dubrovitskoje]]ga ja idas [[Strelkovskoje]]ga. Põhjas piirneb linn [[Rjazanovskoje]]ga, mis kuulus küll varem Podolski rajooni, kuid liideti 1. juulist 2012 Moskva linnaga. Lõunas on Podolskil veel piir ka [[Klimovsk]]i linnaga.

{| class=&quot;toccolours&quot; style=&quot;text-align:center&quot; align=&quot;center&quot;
!colspan=10|Podolski kaugus lähimatest linnalistest asulatest (linnulennul)
|-
|||||||[[Moskovski]] ~ 24&amp;nbsp;km||[[Štšerbinka]] ~ 4,5&amp;nbsp;km||[[Vidnoje]] ~ 15&amp;nbsp;km||||||
|-
|||||||[[Troitsk (Moskva)|Troitsk]]&lt;br /&gt;~ 17&amp;nbsp;km||[[Pilt:Compass Rose English North.svg|200px|center]]||[[Domodedovo]] ~ 13&amp;nbsp;km||||||
|-
|||||||[[Naro-Fominsk]] ~ 51&amp;nbsp;km||[[Klimovsk]] ~ 1,5&amp;nbsp;km||[[Mihnevo (Moskva oblast)|Mihnevo]] ~ 43&amp;nbsp;km||||||
|-
!colspan=10|
|}

[[Pilt:Pakhra River in Podolsk.jpg|thumb|Pahra jõgi Podolskis]]

Podolski-aluse territooriumi [[reljeef]] on tüüpiline Ida-Euroopa lauskmaale: see on lauskjas, kuid mitte tasane, vaid vahelduvate kõrgustega.&lt;ref name=&quot;География&quot; /&gt; Linn asub Moskva jõe – Oka füüsilis-geograafilises piirkonnas metsavööndi segametsade allvööndis, kus domineerivad [[moreen]]- ja [[liustikujõesete]]te kujundatud maastikud. [[Muld|Mullastikus]] on valdavad [[lammimuld|lammimullad]] ja [[hallid metsamullad]]. Linna territooriumil leidub ka dolomiidistunud [[lubjakivi]], mida on selle peeneteralise tekstuuri ja kauni valge värvuse tõttu nimetatud Podolski marmoriks.&lt;ref name=&quot;31gyy&quot; /&gt; Praegu on selle töötlemine seiskunud.&lt;ref name=&quot;5TkbB&quot; /&gt;

Piirkonnas valitseb mõõdukas [[mandriline kliima]], mida iseloomustavad suhteliselt pehmed, sagedaste sulailmadega talved ja soojad niisked suved. Sagedased tsüklonid [[Atlandi ookean]]ilt ja harvem ka [[Vahemeri|Vahemerelt]] kutsuvad esile pilvisuse kasvu. Jaanuari keskmine temperatuur on −10,6&amp;nbsp;°C, juuli keskmine temperatuur +17,4&amp;nbsp;°C. [[Külmavaba periood]] kestab keskmiselt 130 päeva. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on 550&amp;nbsp;mm. See võib üksikutel aastatel kõikuda vahemikus 390–850&amp;nbsp;mm. Kõige rohkem sademeid (390&amp;nbsp;mm) on suvel, kõige vähem (160&amp;nbsp;mm) talvel.&lt;ref name=&quot;География&quot; /&gt;

Podolski linn järgib sarnaselt ülejäänud Moskva oblastiga [[vööndiaeg]]a, mida nimetatakse [[Moskva aeg|Moskva ajaks]]. [[Maailmaaeg|Maailmaajast]] on Moskva aeg 4 tundi ees. Huvitav on märkida, et linna läbib [[meridiaan]] 37°30′ ip, mis on teise ja kolmanda [[ajavöönd]]i geograafiliseks piiriks, seetõttu on ametlikult kehtestatud vööndiaeg linna lääneosas geograafilisest vööndiajast 2 tundi ees ja linna idaosas geograafilisest vööndiajast 1 tund ees.

[[Pilt:Podolsk City park.jpg|thumb|Viktor Talapihhini nimeline linna kultuuri- ja puhkepark]]

Tervikuna iseloomustab Podolski [[õhusaastus]]e madal tase. Analüüside kohaselt on saastetase linnas kõikuv, sõltudes nii aastaajast kui ka ilmaoludest.&lt;ref name=&quot;Экология2&quot; /&gt; 21. sajandi alguses on olukord varasemaga võrreldes halvenenud. Peamisteks saasteallikateks on tööstusettevõtted ja autotransport, mis kasvab igal aastal 10 000 – 15 000 sõiduki võrra. Suurim saastekogus jõuab atmosfääri linna kirde- ja idaosast, kus paikneb suurem osa tööstusettevõtetest, kuid ka Podolski keskrajoonist.&lt;ref name=&quot;Экология&quot; /&gt;

Podolskis on arvukalt parke ja muid kunstlikult loodud haljasalasid. Parkovõi mikrorajoonis asub [[Viktor Talapihhin]]i nimeline linna kultuuri- ja puhkepark mitmesuguste atraktsioonide, mänguväljakute, kohvikute ja rohelise laululavaga, kus toimus 1987. aastal NSV Liidu esimene [[Podolski rokkfestival|rokkmuusikafestival]].&lt;ref name=&quot;cLlWv&quot; /&gt; Viimastel aastatel on parki ulatuslikult ümber ehitatud ja heakorrastatud. Linnas leidub ka mitmeid [[skväär]]e ja [[metsapark]]e: Katariina skväär 3. keskkooli juures, Võidu skväär, Podolski kursantide skväär, Puškini skväär, Põlvkondade skväär kesklinnas, skväär Komsomolskaja ja Bolšaja Zeljonovskaja tänava vahel, metsapargid Dubki, Jolotški, Berjozki ja teised. Podolski territooriumile jäävad ka väljaspool tiheasustusala paiknevad massiivsed metsapargid.

== Rahvastik ==

[[2007]]. aastal pöördus Podolski pikalt languses olnud rahvaarv kasvule. Selle tingisid rahvastikuprotsessides toimunud positiivsed muutused, nagu [[sündimus]]e kasv ja [[suremus]]e vähenemine. 1. jaanuari 2012 seisuga elas linnas ümmarguselt 193 400 inimest, mis paigutas Podolski [[Moskva oblast]]i linnade seas kolmandale kohale pärast [[Balašihha]]t ja [[Himki]]t.&lt;ref name=&quot;ППКСЭР12&quot; /&gt; Podolski rändeameti andmetel elas linnas aga märksa rohkem elanikke kui sinna oli registreeritud, mistõttu linna elanikkonna tegelikuks suuruseks hinnati 237 000 – 240 000 inimest.&lt;ref name=&quot;aNZiz&quot; /&gt;

&lt;div align=&quot;center&quot;&gt;
{{Graph:Chart
| width = 600
| height = 180
| type = rect
| showValues = offset:4, format:d
| xAxisAngl = -40
| yGrid = 
| x = 1897, 1926, 1939, 1959, 1970, 1979, 1989, 1998, 2001, 2007, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, 2017
| y = 3800, 19700, 72000, 124000, 169000, 201800, 207800, 196800, 193200, 179400, 188600, 193400, 206669, 218537, 223896, 293765, 299660
}}
Podolski rahvaarvu muutumine
&lt;/div&gt;

Viimastel aastatel on linna rahvaarv püsivalt kasvanud: 2007. aastal lisandus 582 inimest (esmakordne kasv pärast 17 aastat kestnud langust),&lt;ref name=&quot;население_2008&quot; /&gt; 2008. aastal 2457 inimest, 2009. aastal 664 inimest,&lt;ref name=&quot;ПР6&quot; /&gt; 2010. aastal 3758 inimest ja 2011. aastal 2388 inimest.&lt;ref name=&quot;ППКСЭР12&quot; /&gt;

&lt;div align=&quot;center&quot;&gt;
{| border=&quot;1&quot; cellspacing=&quot;0&quot; cellpadding=&quot;2&quot;
| valign=&quot;top&quot; |
{|style=&quot;text-align: left;&quot;
|- style=&quot;background:#efefef; text-align: center;&quot;
!Aasta
!&amp;nbsp;Rahvaarv&amp;nbsp;
|-
| 1897 || &amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;3&amp;nbsp;800
|-
| 1926 || &amp;nbsp;{{increase}} &amp;nbsp;&amp;nbsp;19&amp;nbsp;700
|-
| 1939 || &amp;nbsp;{{increase}} &amp;nbsp;&amp;nbsp;72&amp;nbsp;000
|-
| 1956 || &amp;nbsp;{{increase}} 113&amp;nbsp;000
|-
| 1959 || &amp;nbsp;{{increase}} 124&amp;nbsp;000
|-
| 1962 || &amp;nbsp;{{increase}} 144&amp;nbsp;000
|-
|}
| valign=&quot;top&quot; |
{|style=&quot;text-align: left;&quot;
|- style=&quot;background:#efefef; text-align: center;&quot;
!Aasta
!&amp;nbsp;Rahvaarv&amp;nbsp;
|-
| 1967 || &amp;nbsp;{{increase}} 163 000
|-
| 1970 || &amp;nbsp;{{increase}} 169 000
|-
| 1973 || &amp;nbsp;{{increase}} 180 000
|-
| 1976 || &amp;nbsp;{{increase}} 194 000
|-
| 1979 || &amp;nbsp;{{increase}} 201 800
|-
| 1982 || &amp;nbsp;{{increase}} 206 000
|-
|}
| valign=&quot;top&quot; |
{|style=&quot;text-align: left;&quot;
|- style=&quot;background:#efefef; text-align: center;&quot;
!Aasta
!&amp;nbsp;Rahvaarv&amp;nbsp;
|-
| 1986 || &amp;nbsp;{{increase}} 208 000
|-
| 1989 || &amp;nbsp;{{decrease}} 207 800
|-
| 1992 || &amp;nbsp;{{decrease}} 207 600
|-
| 1996 || &amp;nbsp;{{decrease}} 195 200
|-
| 1998 || &amp;nbsp;{{decrease}} 196 800
|-
| 2000 || &amp;nbsp;{{decrease}} 194 300
|-
|}
| valign=&quot;top&quot; |
{|style=&quot;text-align: left;&quot;
|- style=&quot;background:#efefef; text-align: center;&quot;
!Aasta
!&amp;nbsp;Rahvaarv&amp;nbsp;
|-
| 2001 || &amp;nbsp;{{decrease}} 193 200
|-
| 2003 || &amp;nbsp;{{decrease}} 180 900
|-
| 2005 || &amp;nbsp;{{decrease}} 180 000
|-
| 2006 || &amp;nbsp;{{decrease}} 179 500
|-
| 2007 || &amp;nbsp;{{decrease}} 179 400
|-
| 2008 || &amp;nbsp;{{increase}} 180 000
|-
|}
| valign=&quot;top&quot; |
{|style=&quot;text-align: left;&quot;
|- style=&quot;background:#efefef; text-align: center;&quot;
!Aasta
!&amp;nbsp;Rahvaarv&amp;nbsp;
|-
| 2009 || &amp;nbsp;{{increase}} 182 400
|-
| 2010 || &amp;nbsp;{{increase}} 186 200
|-
| 2011 || &amp;nbsp;{{increase}} 188 600
|-
| 2012 || &amp;nbsp;{{increase}} 193 400
|-
| 2013 || &amp;nbsp;{{increase}} 206 669
|-
| 2014 || &amp;nbsp;{{increase}} 218 537
|-
|}
|}
&lt;/div&gt;

Statistika kohaselt tõi elanikkonna sotsiaalsete ja majanduslike tingimuste paranemine 2011. aastal kaasa suremuse väikese languse (2011. aastal 15,2‰, 2009. aastal 17,4‰) ja sündimuse kasvu (2011. aastal 14,6‰, 2009. aastal 10,9‰).&lt;ref name=&quot;ППКСЭР12&quot; /&gt;

2011. aastal sündis Podolskis 2752 inimest (2010. aastaga võrreldes oli sündimuse kasv 379 inimest ehk 5,9%), neist poisse 1411 ja tüdrukuid 1341. Esimese lapsena sündis 1461, teise lapsena 227 inimest. Kõige populaarsemad nimed olid 2011. aastal poiste seas Artjom, Ivan ja Dmitri, tüdrukute seas aga Anastassija, Darja ja Marija.&lt;ref name=&quot;podolrab112012&quot; /&gt;

Suremuse näitaja langes 2011. aastal 2010. aastaga võrreldes 9,6%, aga 2006. aastaga võrreldes lausa 17%.&lt;ref name=&quot;podolrab112012&quot; /&gt; 2011. aastal suri Podolskis 2861 inimest, 2010. aastal 3163 inimest.&lt;ref name=&quot;ППКСЭР12&quot; /&gt; [[Keskmine eluiga]] oli 2011. aastal linnas 68 eluaastat, seejuures naistel 74 ja meestel 63 eluaastat (2006. aastal olid vastavad näitajad 72 ja 61 aastat). Surmapõhjustest on esikohal südame-veresoonkonnahaigused (57%).&lt;ref name=&quot;o3DZQ&quot; /&gt; Vaatamata positiivsetele demograafilistele muutustele on suremus Podolskis endiselt sündimusest kõrgem ja rahvastiku loomulik [[iive]] püsib seetõttu negatiivsena. 2011. aastal oli [[iibe kordaja]] −0,6‰ (kaks aastat varem, 2009. aastal −6,4‰).&lt;ref name=&quot;ППКСЭР13&quot; /&gt;

Taolises demograafiliselt jätkusuutmatus olukorras on ainsaks elanikkonna kasvu allikaks olnud [[ränne]]. Statistika andmetel kasvas Podolski elanikkond 2009. aastal sisserände tulemusel 1842 inimese, 2011. aastal aga juba 4500 inimese võrra. Rändest tingitud kasvu koefitsient on olnud vastavalt 10,1‰ (2009) ja 23,5‰ (2011). Sisserändajatest moodustavad 10% välisriikide kodanikud, 11% teiste Moskva oblasti asulate elanikud ja 79% muude Venemaa haldusüksuste elanikud. 2011. aastal sisse rännanud inimestest olid 78,2% tööealised.&lt;ref name=&quot;ППКСЭР13&quot; /&gt;

Elanikkonna vanuseline koosseis oli 2011. aasta alguses järgmine: lapsi ja noori vanuses 0–16 aastat 14,7%, tööealisi 60,3% ja pensioniealisi 25%.&lt;ref name=&quot;ППКСЭР13&quot; /&gt;

Linna majanduses oli 2011. aastal hõivatud 93 000 inimest, mis moodustas üle 90% tööealisest elanikkonnast.&lt;ref name=&quot;ППКСЭР14&quot; /&gt; Neist 54 000 inimest töötas suurtes ja keskmise suurusega ettevõtetes, mille seas oli kõige enam tööstusettevõtteid (25%) ja eelarvelisi asutusi (21%).&lt;ref name=&quot;ПР6&quot; /&gt; Podolskit iseloomustab ka [[pendelränne]], sest suur hulk linna elanikest (2011. aastal üle 20%) sõidavad igapäevaselt tööle Moskvasse või teistesse Moskva oblasti asulatesse. Pendelrändes annavad peamiselt tooni kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid ja töölised. Suurte tööstusettevõtete olemasolu tõttu on Podolsk ka ise pendelrände sihtpunktiks – 10% linna töötajatest moodustavad teiste asulate elanikud.&lt;ref name=&quot;ППКСЭР13&quot; /&gt;

=== Religioon ===

Podolskis on valdavaks religiooniks [[kristlus]]. Kristlaste seas moodustavad omakorda enamuse [[õigeusk]]likud. Podolski õigeusu kirikud ja kogudused alluvad [[Vene Õigeusu Kirik]]u Moskva metropoolia Podolski praostkonnale.&lt;ref name=&quot;QuUrN&quot; /&gt; Linnas tegutsevad ka muud kristlikud konfessioonid, näiteks [[seitsmenda päeva adventistid]].&lt;ref name=&quot;vHeIb&quot; /&gt;

Alates [[1998]]. aastast tegutseb Podolskis islami usuorganisatsioon Rahman ja [[4. juuli]]l [[2010]] avati linna esimene mošee.&lt;ref name=&quot;x9As8&quot; /&gt;

== Linnaplaneering ==

[[Pilt:Podolsk 500.jpg|left|thumb|Podolski kesklinn (vaade linnale ja Lenini väljakule põhjast)]]
[[Pilt:Podolsk Bridge Center.jpg|right|thumb|Vaade Lenini prospektile sillalt üle Pahra jõe]]

Tänapäevase Podolski keskus on Lenini väljak, kus asuvad muuhulgas linnavalitsuse hoone, raamatukauplus Dom Knigi ja linna näitusesaal. Lenini väljakult väljub kuus tänavat – kirdesse kulgeb Lenini prospekt ([[Pahra]] jõe sillale ja linna põhjaossa, kus asuvad Podolski paneelitehas ja Novo-Sõrovo mikrorajoon), loodesse ja kagusse Komsomolskaja tänav (raudteeülesõidu kaudu linna idaossa), lõunasse Bolšaja Serpuhhovskaja tänav (elektromehaanikatehase juurde, raudteeülesõidu kaudu Kutuzovo mikrorajooni ja Klimovski linna), edelasse Sverdlovi tänav ja Kirovi tänav. Umbes 2&amp;nbsp;km Lenini väljakust läänes Pahra jõe kaldal asub Ivanovskoje mõisaansambel, mille ruume kasutavad koduloomuuseum ja riiklik kutsehariduse muuseum; 2&amp;nbsp;km Lenini väljakust idas asub Vaksali väljak, mille ääres paiknevad Podolski raudtee- ja autobussijaam.

Linna põhjaosa eraldab kesklinnast Pahra jõgi, millest viib üle ainult kaks silda – üks neist asub Lenini prospektil, teine linna lääneosas. Idapoolseid mikrorajoone eraldab kesklinnast raudtee, millest viib üle kolm silda – Noorte Leninlaste prospektil (Silikatnaja raudteepeatusest lõunas), Komsomolskaja tänaval (raudteejaamast lõunas) ja Bolšaja Serpuhhovskaja tänaval (Kutuzovskaja raudteepeatusest põhjas). Linna keskosas, Pahra jõe ääres on säilinud veel [[1784]]. aasta linnaplaneeringut ja 19. sajandi lõpust – 20. sajandi algusest pärinevaid elumaju.

2010. aasta alguses liideti Podolski linnaga 34,87 hektari suurune lõpuni välja arendamata maatükk linna edelapiiril, kus varem asus sõjaväelennuväli Kuznetšiki.&lt;ref name=&quot;A36GC&quot; /&gt; Neile aladele hakati rajama sõjaväelastele mõeldud elumaju. Uude mikrorajooni rajatakse 75 elumaja 14 682 korteriga, kus kokku on elamispinda 949 700 m².&lt;ref name=&quot;рабочий20111401&quot; /&gt; Detsembris 2010 anti linnapea määrusega mitmele sealsele tänavale ja väljakule [[Suur Isamaasõda|Suure Isamaasõja]] kangelaste ([[Ivan Strelbitski]], [[Vassili Smirnov]], [[Valentin Varennikov]], [[Nikolai Dolležal]]) nimed. Sama määruse alusel tekkisid linna Isamaa Kaitsjate väljak, Võidu 65. aastapäeva bulvar, Armee põiktänav ja Laevastiku põiktänav.&lt;ref name=&quot;рабочий20111501&quot; /&gt;

1. juunil [[2015]] liideti Podolskiga [[Klimovsk]]i linn ja [[Lvovski]] alev.&lt;ref&gt;[http://www.mosoblduma.ru/Zakoni/Zakonoprecti_Moskovskoj_oblasti/item/39001/ Д-1-865 па &quot;Об объединении городов областного подчинения Московской области Климовск и Подольск, упразднении Подольского района Московской области и внесении изменений в Закон…]&lt;/ref&gt;

=== Mikrorajoonid ===

{| class=&quot;wikitable&quot; align=&quot;center&quot; width=&quot;90%&quot;
 |-
 !rowspan=2 width=20px|Nr
 !rowspan=2 width=200px|Rajoonid
 !rowspan=2|Kaart
 !colspan=4|Podolski mikrorajoonide andmed 2006. aasta alguse seisuga
 |-
 !width=200px|Rajoonid
 !width=100px|&lt;small&gt;Elanike arv &lt;br /&gt;(tuhat inimest)&lt;/small&gt;
 !width=100px|&lt;small&gt;Linna elamufond &lt;br /&gt;(majade arv / tuhat m²)&lt;/small&gt;
 !width=100px|&lt;small&gt;Pindala &lt;br /&gt;(hektarit)&lt;/small&gt;
 |-
 !1.
 !Krasnaja Gorka
 ! rowspan=&quot;14&quot; |[[Pilt:Podolsk with districts.svg|350px]]
 !Keskrajoon
 |10,7
 |69/220,8
 |168,5
 |-
 !2.
 !Novo-Sõrovo
 !Novo-Sõrovo
 |28,2
 |304/422,4
 |1294,2
 |-
 !3.
 !Parkovõi
 !Šeptšinki
 |22,8
 |181/292,6
 |308,8
 |-
 !4.
 !Zalineinõi
 !Zalineinõi
 |25,2
 |201/444
 |1102,4
 |-
 !5.
 !Keskrajoon
 !Mežšosseinõi
 |12,7
 |78/220,7
 |168,5
 |-
 !6.
 !Zeljonovski
 !Kutuzovo
 |12,7
 |62/212,3
 |156,8
 |-
 !7.
 !Ivanovski
 !Zeljonovski
 |10,4
 |46/189,6
 |79,3
 |-
 !8.
 !Mežšosseinõi
 !Parkovõi
 |11,9
 |38/238,4
 |78,8
 |-
 !9.
 !Jubileinõi
 !Jubileinõi-Fetištševo
 |28,6
 |97/474
 |293,2
 |-
 !10.
 !Kuznetšiki
 !Võsotnõi-Ivanovski
 |27,2
 |145/411
 |293,2
 |-
 !11.
 !Fetištševo
 |colspan=4 rowspan=4 |&lt;small&gt;'''Allikas''': Информационный вестник кандидата на должность главы города Подольска Н.И.Пестова «Добрые вести». Изготовлено в ГУП МО Подольская фабрика офсетной печати. Дата выпуска 07.03.2006.&lt;/small&gt;
 |-
 !12.
 !Võsotnõi
 |-
 !13.
 !Šeptšinki
 |-
 !14.
 !Kutuzovo
 |-class=&quot;shadow&quot;
|}

== Ajalugu ==

=== Varane ajalugu ===

Podolski linna ja rajooni territooriumil aastatel [[1994]]–[[1997]] tehtud väljakaevamiste tulemusel leiti luust ja ränist esemeid, mis pärinesid 7. aastatuhandest eKr ehk [[mesoliit|mesoliidiajastust]] (kestis 7.–5. aastatuhandeni eKr). Esimene ürgaegsete inimeste asulakoht leiti Dubrovitsõs, [[Pahra]] ja [[Desna (Pahra)|Desna]] jõe liitumiskohas.&lt;ref name=&quot;Археология&quot; /&gt; Podolski linnas Podolje muuseum-kaitsealal asub [[Moskva oblast]]i ainus mitmekihiline arheoloogiline mälestis, kus võib näha jälgi inimese elutegevusest alates [[mesoliitikum]]ist läbi [[neoliitikum]]i, [[pronksiaeg|pronksiaja]] ja [[rauaaeg|varase rauaaja]] kuni vanavene kultuurini.&lt;ref name=&quot;селище1&quot; /&gt;

Rauaajal (8.–5. sajandini eKr) asustasid tänapäevase Podolski ala [[soomeugrilased|soomeugri]] (teiste seas ka [[merjalased]]) ja [[baltlased|balti]] hõimud.&lt;ref name=&quot;Археология&quot; /&gt; Pahra vasakul kaldal toimunud väljakaevamistel leiti just sellest ajastust pärinevaid savinõusid ja esimesed rauast esemed. Leitud savinõude fragmentide põhjal võib öelda, et toonased nõud valmistati [[potikeder|potiketra]] kasutamata ja põletati lõkkes.&lt;ref name=&quot;Пахрино&quot; /&gt; Rauaaja asulate seast väärib esile tõstmist soomeugrilaste asula Kuznetšikis, mis asus [[Motša]] lisajõkke [[Petritsa]]sse ulatuval neemel. Sealt leiti elamuid, tuleasemeid, keraamilisi nõusid ja [[Djakovo kultuur]]ile omaseid aukudega koonuseid, mille otstarve ei ole siiani üheselt selge.&lt;ref name=&quot;Подольские_окрестности1&quot; /&gt; Soomeugri mõju laienes ka kohanimedele – just need hõimud andsid nime Pahra jõele.&lt;ref name=&quot;Археология&quot; /&gt;

9.–10. sajandil pKr asusid [[Podolski rajoon]]i aladele [[slaavlased|slaavi]] hõimud, kes elasid esialgu kõrvuti kohalike soomeugrilastega.&lt;ref name=&quot;Археология&quot; /&gt; Arheoloogiliste väljakaevamiste leiud (käevõrud, ripatsid, potikedral valmistatud hallist ja valgest savist keraamilised nõud) tõestavad, et 10.–14. sajandini asustas seda piirkonda [[vjaatitšid|vjaatitšite]] hõim.&lt;ref name=&quot;Пахрино&quot; /&gt; Sarnaselt soomeugrilastega avaldas slaavlaste kohalolu mõju geograafiliste objektide nimedele: slaavlased andsid nime Desna ([[vanavene keel]]est tõlgituna tähendab see paremat ehk parempoolset, mis viitab slaavlaste liikumisele Pahra jõe suudmelt lätete poole&lt;ref name=&quot;Подольские_окрестности1&quot; /&gt;) ja Motša jõele.&lt;ref name=&quot;Археология&quot; /&gt;

Vaidlusalusena püsib tänapäevaste Podolski alade poliitiline kuuluvus 11.–12. sajandil. 19. sajandi vene ajaloolane [[Pjotr Golubovski]] järeldas Smolenski vürsti [[Rostislav Mstislavitš]]i käsu- ja kinkekirjade uurimise põhjal, et Pahra jõe basseini alad kuulusid 12. sajandil [[Smolenski vürstiriik|Smolenski vürstiriigi]] koosseisu. Seda järeldust, mis põhineb käsukirjas mainitud Dobrjatino [[pogost]]i ja Podolski äärealadel asuva Dobrjatino küla samastamisel, ei toeta siiski kõik ajaloolased. Peamise vastuargumendina mainitakse tõsiasja, et Dobrjatino küla (vürsti [[pärusmõis]]a keskus) tekkis alles 14. sajandi teisel poolel ja selle nimi tuleneb Dobrjatino metsast, mille territooriumil see välja kujunes (sel ajal asusid tänapäevase Viktor Talapihhini nimelise kultuuri- ja puhkepargi ning Zalineinõi tööstusrajooni territooriumil vürstlikud metsad, kus kohalikud elanikud teenisid elatist peamiselt metsmesindusega).&lt;ref name=&quot;селище1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;pr2006&quot; /&gt;

12. sajandi vene kroonikatesse ilmusid ka teated vjaatitšite linnadest, eelkõige Motša jõel asunud [[Peremõšl (Moskva)|Peremõšlist]], mille asutas [[1152]]. aastal [[Juri Dolgoruki]] ja mis asus tänapäevase Podolski läheduses.&lt;ref name=&quot;Перемышль&quot; /&gt; 17. sajandiks Peremõšli tähtsus vähenes ja sel ajal on seda katastriraamatutes nimetatud mitte enam linnaks, vaid ainult [[linnus]]eks.&lt;ref name=&quot;Археология&quot; /&gt;

1370. aastateks liideti Smolenski vürstiriigi idaosa, sealhulgas ka tänapäevase Podolski alad, [[Moskva vürstiriik|Moskva vürstiriigiga]]. [[1559]]. aastal kingiti Dobrjatino asula koos selle juurde kuulunud külade ja pogostitega (80 küla, 2 pogostit, 24 mahajäetud asulakohta) [[Daniili klooster|Daniili kloostrile]].&lt;ref name=&quot;pr2006&quot; /&gt; Tsaar [[Ivan IV]] kinkekiri 1559. aastast on esimene ajalooürik, mis sisaldab tõendeid sel ajal tänapäevase Podolski aladel paiknenud asulatest. Nende seas on mainitud ka Podolski linna ajaloolist eelkäijat Podoli küla.&lt;ref name=&quot;селище1&quot; /&gt;

Mainitud küla täpsem tekkimisaeg on teadmata, sest Podoliga seotud vanemate [[kultuurikiht]]ide asukohtades seni arheoloogilisi väljakaevamisi korraldatud ei ole. Võib oletada, et see juhtus 15.–16. sajandi vahetusel või veelgi varasemal ajal. Teada on vaid see, et 18. sajandi lõpuni asus küla 50–80 meetrit ülesvoolu tänapäevasest Pahra jõe autosillast Podolski kesklinnas. Samuti on 1559. aasta kinkekirja põhjal teada, et sinna viidi üle talud külast, mida on nimetatud teiseks Strelnikovoks. Lisaks võib nimetatud ürikust järeldada, et tulevase Podoli asula kolm põhiosa olid Podoli küla, pogost &quot;Pahra jõel, kus asus Kristuse Ülestõusmise kirik&quot; ja postijaam.&lt;ref name=&quot;селище2&quot; /&gt;

=== Podoli asula ===

[[Segaduste aeg|Segaduste ajal]] toimus Podolis aktiivne sõjategevus. Kuigi kirjalikke tõendeid sellest perioodist napib, on ühes ettekandes [[1606]]. aastal mainitud Pahra jõel aset leidnud kokkupõrget valitsusvägede ja [[Ivan Bolotnikov]]i ülestõusnute vahel: &quot;Pahral toimus lahing ülestõusnutega ... ja ülestõusnud said lüüa.&quot; Säilinud tunnistuste kohaselt hoiti novembris 1606, kuu aega pärast lahingut [[teenistusprikaas]]is vangis Podoli asula preestrit Jelisseid ja Daniili kloostri pärusvalduse talupoega Daniil Mitrofanovit.&lt;ref name=&quot;pr2006&quot; /&gt; Just sellest aastast pärinevadki esimesed kirjalikud andmed Podoli asulast.&lt;ref name=&quot;селище2&quot; /&gt;

Aastatel [[1626]]–[[1628]] koostatud katastriraamatute kohaselt oli Podoli asula suurim Daniili kloostrile kuulunud asustatud punktidest Pahra jõe piirkonnas, ületades näiteks künnimaa suuruselt peaaegu kaks korda kloostri pärusvalduse keskuseks olnud Dobrjatino asulat. Kui arvestada, et Podoli künnimaa ületas suuruselt kümnekordselt tavaliste külade künnimaad, siis on alust oletada, et Podoli maavalduse piirid kujunesid välja 1550. aastateks ja seda iseloomustas ebatavaliselt stabiilne struktuur.&lt;ref name=&quot;селище2&quot; /&gt; 16. sajandi keskel oli Podolis ainult üks tänav (Bolšaja Serpuhhovskaja ehk Suur [[Serpuhhov]]i tee), mille mõlemad ääred olid tihedalt täis ehitatud talumaju. Umbes asula keskel lõikas tee pooleks Pahra jõgi. Kirik koos pogostiga asus väljaspool küla piire, kõrgel kaldal Podolist idas (kiriku läheduses asus veel kuni kolm preestri- ja popsitalu). Podoli küla kasvades ühendati see halduslikult pogostiga ja nii moodustuski Podoli asula.&lt;ref name=&quot;pr2006&quot; /&gt;

Moskva maakonna Molotski [[stan]]i kuulunud Podoli edasine kasv on vahetult seotud asulat läbinud Serpuhhovi teega. Podol arenes teeäärse asulana,&lt;ref name=&quot;pr2006&quot; /&gt; kus lisaks leivaküpsetamisele ja juurviljade kasvatamisele tegelesid elanikud veoteenustega, vedades üle Pahra vankreid, saane ja tõldu. Asulas olid ka kõrtsidega läbisõiduhoovid, kaevandati maakivi, valget kivi ja niinimetatud Podolski marmorit. Moskvasse veeti peamiselt toiduaineid, Moskvast toodi sisse omakorda manufaktuurikaupu.&lt;ref name=&quot;Пахрино&quot; /&gt;

Hilisematel aastatel omandas Serpuhhovi tee Venemaa ja [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]] vastuseisu tõttu suure sõjalis-strateegilise tähtsuse. Samaaegselt kasvas Podoli tähtsus kaupade ümberlaadimisjaama ja läbisõiduhoovina.&lt;ref name=&quot;селище2&quot; /&gt; [[30. märts]]il [[1687]] Krimmi sõjaretkede ajal anti välja korraldus, mille kohaselt tuli Moskva ning [[Ahtõrka]] ja [[Kolomak]]i linnade vahele rajada 17 postijaama. Neist esimene rajati Moskva Kremli territooriumil asunud teraviljahoovi, teine aga Pahra jõele Podoli asulasse. [[1696]]. aastal kui [[Voronež]]i laevatehastes hakati ehitama Venemaale laevastikku, loodi Moskva ja Voroneži vahele taas postiliin ja Podolis taastati postijaam. Rolli vahejaamana säilitas Podol ka 18. sajandi keskpaigas. Aastatel [[1743]]–[[1744]] plaaniti seoses keisrinna [[Jelizaveta Petrovna]] visiidiga [[Kiiev]]isse püstitada Podolisse välipalee, kuid lõpuks piirduti ainult jääkeldri ja aidaga.&lt;ref name=&quot;спасители&quot; /&gt;

[[Pilt:Воскресенская ул., церковь Воскресение Христово 1728.jpg|thumb|püsti|Kristuse Ülestõusmise kirik (20. sajandi alguse foto)]]

Asula soodne asukoht tõi kaasa kiire kasvu: aastatel [[1678]]–[[1704]] kasvas talude arv 1,8 korda (43 talult 78 taluni), perioodil [[1626]]–[[1766]] suurenes aga asula pindala neljakordselt. Seejuures oli Podoli elanikkond erakordselt stabiilne ja kasvas loomuliku iibe, mitte sisserände tulemusel.&lt;ref name=&quot;спасители&quot; /&gt;

[[1764]]. aastal asendati praam Pahra jõel ujuvsillaga. Samal aastal sekulariseeriti Daniili kloostri maavaldused ja asula läks aastateks [[1764]]–[[1781]] riikliku majanduskolleegiumi haldusalasse. Asula elanikest said riigitalupojad, mis kergendas märkimisväärselt nende elu võrreldes [[pärisorjus|pärisorjadega]] (riigile tasutav andam oli madalam).&lt;ref name=&quot;Пахрино&quot; /&gt;

18. sajandil hakati Podolis ehitama kivihooneid, esimene nende seas oli kirik. On teada, et 16.–17. sajandini oli Kristuse Ülestõusmise kirik puithoone ja kuulus kõige lihtsamat tüüpi kirikute hulka, kujutades endast viilkatusega palkmaja.&lt;ref name=&quot;pr2006&quot; /&gt; [[1722]]. aastal toimus kirikus tulekahju ja seetõttu pöördus Moskva Daniili kloostri ülem iguumen Gerassim koos vennaskonnaga [[1728]]. aastal [[Pühim Valitsev Sinod|Sinodi]] kroonuprikaasi poole palvega rajada vana kiriku asemel uus valgest kivist kirik. Vaatamata sellele võttis uue kiriku ehitus aega üle 40 aasta.&lt;ref name=&quot;sobory&quot; /&gt; 1780. aastateks oli asulas lisaks kirikule valminud ainult üks kiviehitis – Pahra jõe vasakul kaldal silla kõrval asunud linnasekasvatus.&lt;ref name=&quot;pr2006&quot; /&gt;

=== Linna areng 20. sajandi alguseni ===
Keisrinna [[Katariina II]] ukaasiga anti Podoli asulale [[15. oktoober|15. oktoobril]] ([[vkj]] 5. oktoobril) [[1781]] Podol-Pehra nime all linnaõigused ja sellest sai [[Moskva kubermang]]u [[Podolski maakond|Podolski maakonna]] keskus. Talunikud vormistati ümber kaupmeeste ja linnakodanike seisusse.&lt;ref name=&quot;pr2006&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Подольский&quot; /&gt; Selleks ajaks oli linnas 108 elumaja ja 856 linnaelanikku. Nende peamiseks tegevusalaks oli maakivi ja valge kivi raiumine, millest ehitati Podolski lähistele ka kuulus [[Dubrovitsõ Jumalaema Ilmumise kirik]]. [[31. detsember|31. detsembril]] (vkj 20. detsembril) [[1781]] anti uuele linnale ka oma vapp: &quot;Kaks kuldset kiviraidurite tööriista sinisel taustal märgina, et elanikud rikastuvad selle tööga.&quot;&lt;ref name=&quot;Подольский&quot; /&gt; Oktoobris 1782 valisid Podolski aadlikud oma esindajaks [[kammerhärra]] [[Aleksandr Vassiltšikov]]i. Hiljem pidasid seda ametit [[vürst]] [[Pjotr Volkonski]] ja [[kammerjunkur]] [[Andrei Katkov]].&lt;ref name=&quot;ПР0913&quot; /&gt;

[[27. jaanuar]]il (vkj 16. jaanuaril) [[1784]] kinnitas Katariina II tavalise ristkülikukujulise linnaplaani, mida iseloomustas linna keskusest lähtuv tänavate võrgustik. Plaan töötati välja [[Peterburi]] ehituskomisjonis ja kandis arhitekt [[Ivan Lem]]i allkirja.&lt;ref name=&quot;pr2006&quot; /&gt; Linn jagati 20 kvartaliks. 19. kvartal nimetati linnakodanike kvartaliks, 17. kvartal aadlike kvartaliks, aga nende vahele jäänud 18. kvartal kaupmeeste kvartaliks.&lt;ref name=&quot;Подольский&quot; /&gt; Vaatamata sellele, et esimene üldplaan oli muus osa koostatud asjatundlikult, ei tundnud arhitekt koha reljeefi, mida iseloomustasid rohked jäärakud ja nõlvad. Nii parandati plaani Moskva kuberneri Lopuhhini ettepanekul: ehitust nihutati 150 sülda vasakule, kus maapind oli tasasem. Üldplaani teostamine tekitas linnas omapärase olukorra, kus endine Podoli asula säilis praktiliselt muutmatul kujul, kuid selle kõrvale, sisuliselt tühjale väljale, ehitati uued hooned. Esmajärjekorras valmisid riigimajad: valitsusasutuste hooned, Katariina II välipalee, linnakool.&lt;ref name=&quot;pr2006&quot; /&gt; Tänapäevases Podolskis on vana planeeringu jälgi näha Pahra jõe paremal kaldal, piki toonase planeeringu teljeks olnud Moskva teed.

Vaatamata staatuse tõusule jäi Podol-Pehra kuni 19. sajandi teise pooleni oma olemuselt teeäärseks asulaks, mitte ei muutunud kaupmeeste ja töösturite linnaks. Küll tõi uus staatus kaasa kohalike võimuorganite moodustamise ja elanikkonna haridustaseme kasvu. Hariduse levikule aitas kaasa linnakool, mis vastavalt Katariina II ukaasile ühe esimese riigimajana linna ehitati.&lt;ref name=&quot;pr2006&quot; /&gt;

[[1796]]. aastal sai Podolskist keiser [[Paul I]] ukaasi kohaselt maahaldusorganita linn, millel olid küll formaalselt linna õigused, kuid mis ei olnud maakonna keskus. Postijaam viidi linnast ära [[Molodi]] külla ja toodi linna tagasi alles [[1801]]. aastal. [[1802]] tühistas keiser [[Aleksander I]] oma isa ukaasi ja muutis Podolski taas maakonna keskuseks.&lt;ref name=&quot;Подольский&quot; /&gt;

[[1812. aasta isamaasõda|1812. aasta isamaasõja]] ajal paiknes [[18. september|18.]]–[[19. september|19. septembrini]] (vkj 6.–7. septembrini) [[1812]] Podolskis feldmarssal [[Mihhail Kutuzov]]i armee. Kutuzovi laager asus tänapäevase Kutuzovo mikrorajooni asukohas. Mõne aja pärast hõivasid Podolski lühiajaliselt [[Prantsusmaa]] väeüksused, tekitades linnale ulatuslikku kahju.&lt;ref name=&quot;Кутузово&quot; /&gt; Isamaasõja mälestuseks rajati aastatel [[1819]]–[[1832]] Püha Kolmainu katedraal, mis asub tänapäeval kesklinnas Karl Marxi nimelise kultuurikeskuse vastas.

Just pärast Isamaasõja sündmusi kujunes välja Podolski ajaloolise kesklinna lõplik ruumiline struktuur.&lt;ref name=&quot;pr2006&quot; /&gt; Näiteks katedraali ümbrusse rajati turuhooned. Nii kiviraiumise kui ka ühiskondliku elu tippajaks kujunes Moskva kindralkuberneri krahv [[Arseni Zakrevski]] võimuperiood ([[1848]]–[[1859]]). Krahv oli Podolskiga vahetult seotud oma maavalduse kaudu Ivanovskojes (tänapäeval asub Ivanovskoje mõisasüda Podolski äärelinnas).&lt;ref name=&quot;Подольский&quot; /&gt; Aastatel [[1894]]–[[1896]] muudeti linnaaed, tänapäevane [[Viktor Talapihhin]]i nimeline kultuuri- ja puhkepark, kõigile ligipääsetavaks. Taimede istutamine linnaaeda algas 19. sajandi keskel – esimese puuna istutati sinna [[1849]]. aastal krahv Zakrevski korraldusel üks [[hõbepappel]].&lt;ref name=&quot;ПР0913&quot; /&gt;

[[Pilt:Деревянный мост через Пахру, вид с Красной Горки.jpg|thumb|Puidust sild üle Pahra jõe (20. sajandi alguse foto)]]

Linna arengule aitas kaasa ka aastatel [[1844]]–[[1847]] rajatud Varssavi ehk Brest-Litovski riigimaantee. Tähtis sündmus oli alalise silla rajamine Pahra jõele. Mäletatavasti kasutati esialgu jõel ujuvsilda. Talveks see demonteeriti ja kaupa veeti üle jää, aga suurvee perioodil kasutati hoopis praami. Aastatel 1844–1845 algas uue ajutise silla projekteerimine, aga [[1862]] nõudis sõjaminister [[Dmitri Maljutin]] linna alalise silla püstitamist.&lt;ref name=&quot;ПР0913&quot; /&gt; [[1864]]. aastal püstitatud puidust sild püsis ainult aasta ja varises siis kokku. Uue silla ehitasid sõjaväeinsenerid, kasutades ameerika sillaehituspõhimõtted, tänu millele püsis see sild 60 aastat.&lt;ref name=&quot;KLHvV&quot; /&gt; 19. sajandi keskpaigaks oli linna pindala kasvanud 106 hektarini. [[1866]]. aastal hakkas linna läbima Moskva–Kurski raudtee, mis andis tõuke kohaliku tööstuse arengule.

Läbisõiduhoovides kauplemisega kogutud kapital suunati osaliselt ka tehaste rajamisse. 19. sajandi keskel olid neist tuntumad vahatööstus ja nahaparkimistehas (mõlemad aastast [[1843]]), pruulikoda ja linnasetehas (mõlemad aastast [[1849]]). Sajandi esimesel poolel jäi Podolsk veel suures osas kaupmeeste linnaks ja domineeriv tegevusala oli kaubandus. Tööstuse tormiline areng algas 19. sajandi teisel poolel.&lt;ref name=&quot;ПР0913&quot; /&gt;

[[Pilt:Подольск, Цемзавод (1875 г.) и железнодорожный мост.jpg|thumb|Podolski tsemenditehas ja raudteesild (20. sajandi alguse foto)]]

[[1871]]. aastal loodi tsemendi- ja tellisetehase rajamiseks Podolski lähedale ettevõte &quot;Gubonin, Porohhovštšikov i Ko.&quot;, mille asutajad olid kaks Moskva kubermangu ettevõtjat ja metseeni: Podolski maakonna Dobrjatino vallas Pahra jõe paremal kaldal asuvate kivimurdude omanik [[Pjotr Gubonin]] ja arhitekt-ehitusmeister [[Aleksandr Porohhovštšikov]]. Tehased valmisid [[1875]]. aastal Porohhovštšikovi ostetud 36 hektari suurusel maatükil Võpolzovo külas. Samal aastal nimetati tehaseid haldav firma ümber &quot;Moskva aktsiaseltsiks tsemendi ja teiste ehitusmaterjalide tootmiseks ning nendega kauplemiseks&quot;, sest Pjotr Gubonin oli vahepeal ärist lahkunud. Samal aastal saadi kätte ka aktsiaseltsi esimene toodang: [[portlandtsement]], [[romaantsement]], [[kustutamata lubi]], põletatud [[tellis]]ed. Vaatamata sellele, et tehased töötasid esimestel aastatel kahjumiga, paranes nende majanduslik olukord 19. sajandi lõpuks märkimisväärselt ja ehitusmaterjalide tootmine tehastes kasvas 17 korda.&lt;ref name=&quot;цемент&quot; /&gt; Selleks ajaks oli tehaste põhitoodanguks saanud tsement, mis moodustas [[1913]]. aastaks 95% linnast eksporditavast kaubast. Podolski tsementi kasutati Moskva Punase väljaku tribüünide, Moskva ajaloomuuseumi ja Moskva linnaduuma hoone ehitamiseks.&lt;ref name=&quot;ПР0913&quot; /&gt;

[[Pilt:Завод Зингер в Подольске.jpg|thumb|Singeri õmblusmasinate tehas 20. sajandi alguses]]

[[1900]]. aastal ostis Podolskis tüki maad Ameerika Ühendriikide firma [[Singer Corporation|Singer Manufacturing Company]], mis tootis [[õmblusmasin]]aid, ja asus sinna rajama oma esimest tehast Venemaal. Singer tuli Venemaa turule juba 1860. aastatel, ent Podolski tehase rajamiseni valmis kogu toodang välismaal ja tuli Venemaale sisse vedada, mis tõstis aga oluliselt õmblusmasinate hinda. Just soov toodangu hinda all hoida mõjutas Singerit alustama tootmist Venemaal. Esimesed, koduseks kasutamiseks mõeldud õmblusmasinad valmisid Podolski tehases juba [[1902]]. aastal.&lt;ref name=&quot;Зингер&quot; /&gt; Tootmine kasvas kuni [[Oktoobrirevolutsioon|1917. aasta revolutsioonini]]. 1917. aastal asus tehase territooriumil 37 tootmiskorpust ja seal töötas üle 5000 inimese.&lt;ref name=&quot;до_революции&quot; /&gt; [[1915]]. aastal anti üks korpustest rendile Baltimaadelt sõjategevuse eest evakueeritud [[Zemgor]]i sõjatehasele, mis tootis mürske. Samal aastal algas ka kaablitehase rajamine, kuid see katkes kaks aastat hiljem revolutsiooni tõttu.&lt;ref name=&quot;эксперт&quot; /&gt;

Tööstustoodangu kasvuga kaasnes ka rahvastiku kasv, kusjuures Podolskist sai Moskva oblasti kõige kiiremini kasvava elanikkonnaga linn. Linnaelanike arvu kasv ja sellele vastav linna territooriumi laienemine aitas kaasa ka sotsiaalsfääri, eelkõige tervishoiu ja hariduse arengule. 1866. aastast pärinevad esimesed andmed Podolski maakonnahaigla kohta, mis [[1868]] organiseeriti ümber semstvo haiglaks. Haigla vähene mahutavus (haigla asus väikeses kahekorruselises tellistest hoones Moskva tänaval ja seal oli vaid 42 voodikohta) ja 1871. aastal linnas puhkenud [[koolera]]epideemia tõukasid semstvovalitsust linna uue haigla ehitamisele. Uue haigla nurgakivi pandi 1875. aastal ja see valmis viis aastat hiljem, [[1880]]. [[1882]] haiglat laiendati, sinna loodi viis eraldi osakonda, sealhulgas ka sünnitusosakond.&lt;ref name=&quot;muzpgkb&quot; /&gt; [[1887]] asutati Podolski esimene tütarlaste [[progümnaasium]] ja [[1895]] avati Kozlovi-nimeline käsitööõppeasutus. Paralleelselt Singeri vabriku ehitamise ja tööstuse edasise arenguga rajati linna mitmed olulised hooned, enamik neist kivist: linnaduuma ja panga hoone ([[1901]]), tütarlaste gümnaasium ([[1903]]), Punane turg ([[1910]]), Singeri tehase tarbijateühistu hoone ([[1911]]). Kaupmees Tolkušev avas Podolskis esimese kino. [[1914]]. aastal valmis linna esimene elektrijaam, 1917. aastal anti käiku veevõrk ja ehitati arhitekt [[Vladimir Šuhhov]]i projekteeritud veetorn.&lt;ref name=&quot;ANrcP&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ПР0403&quot; /&gt;

=== Revolutsioon ja nõukogude võimu kehtestamine ===

Vaatamata märkimisväärsele edule majandusvaldkonnas oli Podolski sotsiaalne ja poliitiline olukord 1910. aastatel sarnaselt ülejäänud riigiga keeruline. Majanduse orienteerumine sõjaaja vajadustele, tööpäeva pikendamine, probleemid toiduainetega varustamisel ja muud tegurid suurendasid tööliste rahulolematust. Linnas levis [[bolševikud|bolševistlik]] propaganda, selleks kasutati ära haigekassasid, näiteringe ja kooperatiive. [[13. märts]]i (vkj 28. veebruaril) [[1917]] öösel jõudsid linna esimesed teated monarhia kukutamisest ning juba järgmisel päeval toimusid ligi 7000 osavõtjaga meeleavaldused Petrogradi ja Moskva tööliste toetuseks.&lt;ref name=&quot;до_революции&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;до_революции4&quot; /&gt;

Samal ajal moodustati 150 inimesest koosnev Podolski töörahva saadikute nõukogu. Nõukogu täitevkomitee esimeheks valiti bolševik Nikolai Tšižov.&lt;ref name=&quot;до_революции4&quot; /&gt; Lisaks bolševikele kuulusid nõukogusse [[menševikud]], [[esseerid]] ja [[anarhistid]]. [[14. märts]]il (vkj 1. märtsil) kujundati sõdurite toel ümber kohalik politsei ja moodustati rahvamalev, võeti oma kontrolli alla telegraaf. Samal päeval nimetati nõukogu ümber Podolski tööliste ja soldatite saadikute nõukoguks. [[4. aprill]]il (vkj 22. märtsil) kehtestati linna ettevõtetes kaheksatunnine tööpäev ja moodustati tehastes tööliste komiteed.&lt;ref name=&quot;до_революции&quot; /&gt; Kuna [[Venemaa Ajutine Valitsus]] oli keeldunud nõukogude tegevust rahastamast, kohustati Podolski töölisi tasuma 0,5–2% oma sissetulekust nõukogu toetusfondi.&lt;ref name=&quot;до_революции3&quot; /&gt;

[[Pilt:Lenin house in Podolsk.jpg|thumb|Vladimir Lenini majamuuseum Podolskis]]

Paralleelselt tööliste organite moodustamisele oli Podolskis loodud ka Ajutisele Valitsusele alluv ühiskondlike organisatsioonide maakonnakomitee eesotsas kellegi Tihhomiroviga.&lt;ref name=&quot;до_революции2&quot; /&gt;

Samm-sammult tugevnes bolševike positsioon ja kasvas nende toetajate hulk. [[16. märts]]il (vkj 3. märtsil) [[1917]] toimunud koosolekul arutati [[VSDTP]] maakonnakomitee loomise küsimust. Organ loodi märtsi keskel toimunud teisel parteikoosolekul.&lt;ref name=&quot;до_революции2&quot; /&gt; [[24. juuli]]l (vkj 11. juulil) hakkas ilmuma ajaleht &quot;Izvestija Podolskogo Soveta rabotšihh i soldatskihh deputatov&quot; (Podolski tööliste ja soldatite saadikute nõukogu sõnumid), millest kasvas hiljem välja siiani ilmuv kohalik ajaleht Podolskii rabotšii (Podolski tööline) ja mis kujunes oluliseks vahendiks bolševistliku propaganda tegemisel.&lt;ref name=&quot;до_революции3&quot; /&gt;

Revolutsiooniliste meeleolude süvenedes oli enamik ettevõtjaid sunnitud oma tehased sulgema. Samal ajal süvenes nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil bolševike ja menševike vastasseis.

Septembris 1917 toimusid Podolskis maakonna [[semstvo]] valimised. 42 kohast said bolševikud endale 15, seejuures Podolski linnale ette nähtud 4 kohast võtsid bolševikud 3 kohta.&lt;ref name=&quot;до_революции3&quot; /&gt;

[[7. november|7. novembril]] (vkj 25. oktoobril) [[1917]] alustasid bolševikud [[oktoobrirevolutsioon]]i raames võimu lõplikku ülevõtmist ka Podolskis. Samal päeval moodustas Podolski tööliste ja soldatite saadikute nõukogu revolutsioonilise komitee, mis töötas välja linnas võimuhaaramise plaani. See viidi erilise vastupanuta juba samal päeval ellu, kuid olukorra muutis keeruliseks asjaolu, et läheduses asuvat Moskvat kontrollis endiselt Ajutine Valitsus. Podolski revolutsiooniline komitee keeldus siiski Ajutisele Valitsusele ustavaks jäänud jõudude ultimaatumeid täitmast ja andis oma panuse ka Moskvas revolutsiooni õnnestumisse. Nimelt suleti [[11. november|11. novembril]] (vkj 29. oktoobril) [[1917]] linnas veel viimased töötavad ettevõtted ja saadeti Moskvasse vabatahtlike üksused, kes aitasid seal bolševike võimu kehtestada. Pärast bolševike võimuletulekut Moskvas oli kindlustatud ka nende positsioon Podolskis.&lt;ref name=&quot;до_революции5&quot; /&gt;

=== Nõukogude periood ===

Esimesed aastad pärast monarhia kukutamist olid Podolski jaoks rasked: jätkus tööstustoodangu vähenemine, suurenes tööpuudus, lahendamata oli elanikkonna varustamine toiduainetega ja ühistranspordi küsimus. Kohalik tööstus allutati Nõukogude vahendusel partei maakonna-, hiljem rajoonikomiteele.&lt;ref name=&quot;до_революции5&quot; /&gt; Nõukogude majanduspoliitika üheks aluseks oli eraettevõtete riigistamine. Singeri tehas, mille omanik andis sulgemise vältimiseks 1917. aastal rendile Ajutisele Valitsusele, riigistati novembris [[1918]], kuid tehast töös hoida ei suudetud ja tootmine seiskus. Esimesed nõukogude õmblusmasinad suudeti tehases valmistada alles [[1924]]. aastal.&lt;ref name=&quot;Зингер&quot; /&gt; Samuti riigistati Podolski tsemendi- ja laskemoonatehased.

[[Vene kodusõda|Vene kodusõja]] algus sundis nõukogude võimu uuesti sõjatööstust käivitama. Kuna mitmed laskemoonatehased olid langenud valgekaartlaste kontrolli alla, otsustati Podolskisse ehitada uus padrunitehas. Osaliselt võttis uus ettevõte üle endise laskemoonatehase [[Zemgor]] hooned. Sügisel [[1919]] hakati seal tootma padrunihülsse ja ümber töötlema välismaiseid padruneid.&lt;ref name=&quot;l102v&quot; /&gt; [[2. mai]]l [[1919]] avati Podolskis veduriremonditehas, millele anti hiljem [[Sergo Ordžonikidze]] nimi. See tehas asus endise kaabli- ja vasejuhtmete tehase hoonetes.&lt;ref name=&quot;эксперт&quot; /&gt;

Kodusõja aastatel vähenes linna elanikkond märkimisväärselt: [[1920]]. aastal elas seal veel vaid 12 000 inimest.&lt;ref name=&quot;двадцатые_годы&quot; /&gt; Pärast kodusõja lõppu ja tööstuse uut kasvu 1920. aastate keskel hakkas kasvama ka Podolski elanikkond: [[1926]]. aastal elas seal juba 19 800 inimest, mis tõi elamispindade vähesuse tõttu kaasa üleasustatuse ja isegi tööpuuduse. Sel perioodil taaskäivitati ja rajati mitmeid uusi ettevõtteid, pandi alus tekstiilitööstusele. [[1923]]. aastal hakati rajama uusi elamuid.&lt;ref name=&quot;двадцатые_годы&quot; /&gt; 1926. aastal anti käiku linna esimene autobussiliin ja [[1927]]. aastal alustas tööd Podolski raadiojaam.&lt;ref name=&quot;ЕНП6&quot; /&gt;

Esimestel viisaastakutel jätkus tööstuse kasv. [[1931]]. aastal kujundati Podolski veduriremonditehas ümber naftatööstusele [[krakkimine|krakkimisseadmeid]] tootvaks tehaseks ja valmistati rekordiliselt lühikese ajaga esimene krakkimisseade NSV Liidus.&lt;ref name=&quot;ЗИО&quot; /&gt; Suurendati masinaehitustehase võimsust ja õmblusmasinate tootmist, mida nüüd suudeti toota täies ulatuses kodumaistest detailidest. [[1932]]. aastal valmis tehases toonase Euroopa suurim valutsehh. Sama tehas tootis juulist [[1934]] kuni [[1939]]. aastani [[Pjotr Možarov]]i välja töötatud mootorrattaid [[PMZ-A-750]]. Esimest partiid käis vastu võtmas rasketööstuse rahvakomissar Sergo Ordžonikidze isiklikult.&lt;ref name=&quot;IhpVY&quot; /&gt; Veidi enne [[Suur Isamaasõda|Suurt Isamaasõda]] asuti tehases tootma Saksa mootorratta Wanderer koopiana loodud mootorrattaid Strela, kuid neid jõuti välja lasta vaid üks väike partii, sest siis häälestati tehas ümber sõjavarustusele.&lt;ref name=&quot;cHuxH&quot; /&gt; [[1935]]. aastal avati Podolski akumulaatorite tehas, mis oli esimene omataoline NSV Liidus.&lt;ref name=&quot;TXn4X&quot; /&gt; Lisaks mainitutele rajati veel muidki suuri ettevõtteid – leivatehas, limonaaditehas, lihakombinaat, valu-valtsimistehas jmt.

Tööstuse kasvuga kaasnes jätkuv rahvastiku kasv: kui 1926. aastal elas Podolskis 19 700 inimest, siis 1939. aastal juba 72 000 inimest.&lt;ref name=&quot;Мой_город&quot; /&gt; Maapuuduse tõttu liitis Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee presiidium oma [[30. aprill]]i [[1930]] otsusega Podolskiga Võpolzovo, Dobrjatino, Ivanovskoje ja Šeptšiki külad, samuti tsemenditehase asula. 1936. aastal liideti Podolskiga veel Beljajevo, Salkovo ja Fetištševo külad ning hulgaliselt metsamaad. [[11. juuni]]l [[1936]] arvati linna piiridesse ka Kutuzovo asula ning selle juurde kuuluv töölisküla ja metsad.&lt;ref name=&quot;Кутузово&quot; /&gt; Samal ajal rajati Ordžonikidze tehase tööliste jaoks kaks uut töölisasulat.&lt;ref name=&quot;YlHUT&quot; /&gt; 1930. aastate keskel töötas Mosoblprojekt välja Suur-Podolski plaani, mis nägi ette linna jagamise elamu- ja tööstusrajoonideks. Neil aastatel rajati uued elamukvartalid ja pöörati erilist tähelepanu transpordiühenduste loomisele.&lt;ref name=&quot;dGfHF&quot; /&gt; 1932. aastal asendati üle Pahra jõe kulgev puidust sild lõpuks betoonsillaga. [[30. juuli]]l [[1939]] algas regulaarne elektrirongide liiklus marsruudil Podolsk–Moskva. Avati ka mitmed ühiskondlikud asutused: Lepse-nimeline kultuurikeskus ([[1930]]), laste kultuuri- ja puhkepark ([[1938]]), linna töölistele loodi [[1935]]. aastal Üleliidulise Polütehnilise Kaugõppeinstituudi õppe- ja konsultatsioonipunkt.&lt;ref name=&quot;ЕНП6&quot; /&gt;

Suure Isamaasõja alguses [[1941]]. aastal kujundati Podolskist kindluslinn, mis pidi kaitsma Moskvat võimalike rünnakute eest lõunast.&lt;ref name=&quot;8tPcn&quot; /&gt; Juulis 1941 moodustati linnaelanikest rahvaväe pataljon, mis lõpuks liideti Moskva Kirovi rajooni rahvaväe diviisiga. Oktoobris 1941 suundus rindele Mihhail Kalinini nimelise tehase vabatahtlike tööliste polk. [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1941]] saadeti Podolski jalaväekooli kursandid kaitsma [[Malojaroslavets]]it; suurem osa nende isikkoosseisust hukkus lahingutes, kuid koos 43. armee üksustega õnnestus neil sakslaste pealetung ajutiselt pidurdada. Lahingute tulemusel võidetud aeg võimaldas Moskva kaitseks juurde tuua täiendavaid üksusi ja sulgeda vaenlasele tee Moskvasse läbi Podolski.&lt;ref name=&quot;ЕНП5&quot; /&gt;

[[12. oktoober|12. oktoobril]] [[1941]] liideti Podolsk Riikliku Kaitsekomitee otsusega Moskva kaitsetsooni. Kuigi tervikuna pommitati Podolski vähe, toimusid mõned õhurünnakud, mis olid suunatud peamiselt kahe objekti vastu: püüti hävitada silda üle Pahra jõe ja tänase Lenini väljaku ääres asuvat pangahoonet.&lt;ref name=&quot;ПР040313&quot; /&gt; Nende rünnakute käigus said kahjustusi ka elumajad. [[27. oktoober|27. oktoobril]] [[1941]] toimunud õhulahingus Podolski lähistel hukkus silmapistev hävituslendur [[Viktor Talapihhin]].&lt;ref name=&quot;sZmne&quot; /&gt;

[[11. september|11. septembril]] [[1943]] viidi Podolskisse [[Amerovo]] suvelaagrist üle naissnaiprite kool, mis tegutses kokku 27 kuud.&lt;ref name=&quot;BmuHX&quot; /&gt; Podolski linna ja rajooni territooriumile rajati 30 välihaiglat. Kokku saadeti linnast ja rajoonist aastatel [[1941]]–[[1945]] sõtta 40 000 inimest.&lt;ref name=&quot;ЕНП5&quot; /&gt;

Nii oli Podolski elu allutatud sõja-aastatel täielikult kaitserežiimile. Podolski tööstusettevõtted häälestati suuremas osas ümber sõjatööstusele: valmistati laskemoona, remonditi tanke ja muud sõjatehnikat. Ordžonikidze-nimeline masinaehitustehas tootis tankidele [[T-40]] ja hävituslennukitele [[Il-2]] soomuskorpusi. Novembriks 1941 evakueeriti tehas Podolskist ja selle ruumidesse paigutati teine tehas, mis tootis tankimiine, labidaid, soomustatud vedureid jpm. [[1942]]. aastal toodi samadesse hoonetesse veel lisaks [[Taganrog]]ist evakueeritud tehas Krasnõi kotelštšik (Punane katelsepp), mis jätkas ka Podolskis katelde tootmist.&lt;ref name=&quot;fn3Hx&quot; /&gt; Linnast evakueeritud Ordžonikidze-nimeline masinaehitustehas andis [[1. jaanuar]]il [[1942]] 43. armeele üle soomusrongi Podolskii rabotšii (Podolski tööline).&lt;ref name=&quot;ib6Lj&quot; /&gt;

Pärast sõja lõppu viidi linna ettevõtted taas üle rahuaja toodangule, mis tõi esmalt kaasa taas järsu tootmise vähenemise (1946. aastal vähenes linna ettevõtete toodang sõja-aastatega võrreldes kolm korda). Seda vaatamata uute tehaste avamisele – pärast sõda alustasid linnas tööd katsetehased Lutš (Kiir) ja GIREDMET, samuti konstruktorbüroo Gidropress tootmisüksus. Sõjaeelne tööstustoodangu tase ületati esmakordselt [[1948]]. aastal.&lt;ref name=&quot;города_подмосковья&quot; /&gt; Tööstuse kiire areng võimaldas esimesel sõjajärgsel viisaastakul suurendada Podolski linna eelarvet üle kahe korra. Suur osa rahast investeeriti linnamajandusse, iseäranis tõhustades linna taristuid. 1948. aastal saavutas Podolsk Vene NFSV linnade heakorravõistlustel esikoha. Aastatel [[1949]]–[[1950]] viidi lõpule tammi rajamine Pahra jõele.&lt;ref name=&quot;ЕНП4&quot; /&gt; Algas uute elamurajoonide rajamine linna edelaossa Kutuzovosse, Guljovosse ja Krasnaja Gorkasse.&lt;ref name=&quot;города_подмосковья&quot; /&gt;

1950. aastatel jätkus Podolskis tööstuse areng. Käiku anti veel terve rida uusi tehaseid: masinaehituse, ehitusdetailide ja keemia-metallurgiatehas ([[1954]]),&lt;ref name=&quot;nZesu&quot; /&gt; ümarate emaileeritud juhtmete tehas ([[1956]]).&lt;ref name=&quot;25w2s&quot; /&gt; 1950. aastate alguses revideeriti ka linna üldplaneeringut. Vastavalt täpsustatud plaanile pidi elamuehitus keskenduma Podolski edelaossa, linna idaosas keelustati see täielikult.&lt;ref name=&quot;города_подмосковья&quot; /&gt; [[10. juuni|10.]]–[[11. juuni]]ni [[1957]] toimusid linnas massilised rahutused, mille kutsus esile miilitsatöötaja tapmine kinnipeetud autojuhi poolt. Kuigi võimud nimetasid toimunut joobes kodanike rühmade huligaanitsemiseks, osales rahutustes ligi 3000 inimest.&lt;ref name=&quot;b3SLt&quot; /&gt; [[1959]]. aastaks elas linnas juba 129 000 inimest.&lt;ref name=&quot;Мой_город&quot; /&gt;

Podolski tööstusettevõtted tegutsesid edukalt ka järgmistel kümnenditel ja aitasid seeläbi parandada linna elukvaliteeti. [[1962]]. aastal kiitis Moskva oblasti nõukogu täitevkomitee heaks Podolski uue üldplaneeringu, mis nägi ette uuenduslike linnaehituspõhimõtete kasutuselevõtmise ja suurte, 6000 – 10 000 elanikuga mikrorajoonide rajamise. Linnaga liideti Novo-Sõrovo töölisasula. [[1979]]. aastaks kasvas linnaelanike arv 201 700 inimeseni. Nii sai Podolskist esimene Moskva oblasti linn, mille rahvaarv ületas 200 000 piiri.&lt;ref name=&quot;города_подмосковья&quot; /&gt;

[[18. jaanuar]]il [[1971]] autasustati linna tema elanike saavutuste eest tööstuses [[Tööpunalipu orden]]iga.&lt;ref name=&quot;города_подмосковья&quot; /&gt;

=== Lähiminevik ===

[[Pilt:Technical School №12 in Podolsk.jpg|thumb|Podolski 12. kutsekeskkool kannab linnapea Aleksandr Nikulini nime]]

21. sajandi alguses on Podolsk Moskva oblasti üks suuremaid tööstuslinnu, mille territooriumil asub üle kümne suure tootmisettevõtte. Lisaks sellele on Podolsk koduks kõrgtehnoloogiaettevõtetele: linnas asub arvukalt üleriigilise tähtsusega teadusettevõtteid, millest mitmed on seotud tuumauuringute ja tuumaseadmete valmistamisega.

Vaatamata NSV Liidu lagunemise järel tekkinud raskustele majandus- ja sotsiaalvaldkonnas Podolski areng ei peatunud. [[1996]]. aastal toimusid esimesed linnapea otsevalimised, mille võitis ülekaalukalt alates [[1990]]. aastast Podolski linna täitevkomiteed juhtinud Aleksandr Nikulin.&lt;ref name=&quot;eOXUI&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;УВМ&quot; /&gt; Aastatel 1996–1999 avati Podolskis rida olulisi ühiskondlikke hooneid ja asutusi: noortepalee (1996), Moskva oblasti ainus vere- ja laste gastroenteroloogia keskus ([[1997]]), kiirabijaam ([[1999]]), veteranide maja (1999), narkoloogiakeskus jmt.&lt;ref name=&quot;muzpgkb&quot; /&gt; Samuti jätkusid heakorratööd ja teedeehitus. Lisaks mitmete tänavate rekonstrueerimisele (eelkõige puudutas see Kirovi ja Kurski tänavat) valmis aastatel 1998–1999 rekordilise kiirusega vana silla asemele rajatud uus betoonsild üle Pahra jõe. Alates [[1993]]. aastast on Podolskis tegutsenud kohalik telekanal.&lt;ref name=&quot;ЕНП4&quot; /&gt;

1999. aasta linnapea valimistel valiti Aleksandr Nikulin uuesti ametisse tagasi.&lt;ref name=&quot;УВМ&quot; /&gt; [[1. mai]]l [[2001]] avati Podolski esimene trollibussiliin ja tänaseks tegutseb neid linnas juba neli. [[12. märts]]il [[2003]] lahkus linnapea Nikulin tervislikel põhjustel ametist.&lt;ref name=&quot;УВМ&quot; /&gt; Mais 2003 valiti uueks linnapeaks Aleksandr Fokin. [[2004]]. aastal anti Podolskile rajooni õigustega linna (oblastilise alluvusega linna) staatus.

Kevadel [[2005]] sattus Podolsk suure skandaali keskmesse, kui [[22. aprill]]il esitati linnapea Fokinile ametlik süüdistus oma peamise konkurendi Pjotr Zabrodini mõrva organiseerimises 2002. aastal. Juunis 2002 avasid tundmatud isikud Zabrodini ametiauto pihta tule – autos viibinud kolmest inimesest kaks hukkusid, kaasa arvatud Zabrodin.&lt;ref name=&quot;D&quot; /&gt; Fokin vahistati. [[9. november|9. novembril]] [[2005]] leiti ta pooduna vangla [[Matrosskaja tišina]] haigla palatist.

[[Pilt:Podolsk City Centre.jpg|thumb|Podolski kesklinn. Põlvkondade skväär. Taamal raamatukauplus Dom Knigi]]

Detsembris 2005 asus linnapea kohuseid täitma Nikolai Pestov ja [[12. märts]]il [[2006]] valiti ta 83,03% valijate toetusel uueks linnapeaks.&lt;ref name=&quot;пестов&quot; /&gt;

Aastatel 2006–2011 tehti Podolskis ulatuslikke heakorratöid: 2006. aastal rajati Lenini väljakule Põlvkondade skväär koos linnakellaga; [[2008]]. aastal avati uuendatud Katariina skvääril Podolskile linna õigused andnud keisrinna [[Katariina II]] ausammas, samuti viidi läbi kultuurikeskuse Oktjabr kapitaalremont koos selle juures asuva väljaku remondiga, mille raames püstitati sinna valgusmuusikaga purskkaev; Suure Isamaasõja võidu 65. aastapäevaks avati [[6. mai]]l [[2010]] uuendatud Au väljak (varem kandis see Oktoobrirevolutsiooni 50. aastapäeva väljaku nime), kuhu rajati mälestusmärgid NSV Liidu poolel võidelnud välismaistele sõduritele (internatsionalistidele) ja tagalas oma panuse andnud töölistele.&lt;ref name=&quot;ПР1007&quot; /&gt; Oluline sündmus oli uue maanteesilla avamine linna päeval [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[2009]] Kutuzovskaja raudteepeatuse lähedal Moskva–Serpuhhovi raudtee 45. kilomeetril ja Podolski maantee 11. kilomeetril. Enam kui 500 meetri pikkuse silla avamine võimaldas likvideerida senise vähese läbilaskevõimega raudteeülesõidu.&lt;ref name=&quot;rUE2A&quot; /&gt;

2006. aastal hakati ette valmistama Podolski uut üldplaneeringut, mida ei olnud üle vaadatud ega muudetud alates [[1975]]. aastast.&lt;ref name=&quot;V1fmj&quot; /&gt; Võttes arvesse ulatuslikku ehitustegevust ning 2010. aasta alguses toimunud linnapiiride laiendamist endise sõjaväe lennuvälja ja sõjaväelaste elamurajooni arvel, pidid spetsialistid andma hinnangu senisele linnaehitusele ja tegema ettepanekud Podolski edasiseks terviklikuks arendamiseks, võttes eesmärgiks nii mugava elukeskkonna kujundamise kui ka samaaegselt tingimuste loomise linna tööstusliku potentsiaali arenguks. Oktoobris 2011 andis uuele üldplaneeringule heakskiidu Moskva oblasti valitsus.&lt;ref name=&quot;PRI4y&quot; /&gt;

[[13. märts]]il [[2011]] toimunud linnapea valimistel valiti 84,84% häältega ametisse tagasi senine linnapea Nikolai Pestov.&lt;ref name=&quot;пестов&quot; /&gt;

[[2012]]. aastal sai Podolsk ajakirja Sekret firmõ koostatud Venemaa linnade paremusjärjestuses teise koha.&lt;ref name=&quot;dF1RA&quot; /&gt;

== Linna sümbolid ==
&lt;gallery class=&quot;center&quot;&gt;
Pilt:Podolsk COA (Moscow Governorate) (1781).png|Podolski linna vapp (1781)
Pilt:Coat of Arms of Podolsk (Moscow oblast) (1883).png|Podolski linna vapp (1883)
Pilt:Coat of Arms of Podolsk (Moscow oblast).svg|Podolski linna vapp (2004)
Pilt:Flag of Podolsk (Moscow oblast).svg|Podolski linna lipp (2006)
&lt;/gallery&gt;

[[Podolski vapp|Podolski vapi]] tänase kujunduse kinnitas [[24. detsember|24. detsembril]] [[2004]] otsusega nr 30/17 Podolski linna saadikute nõukogu ja see taasregistreeriti koos lipuga [[30. juuni]]l [[2006]].&lt;ref name=&quot;Vapp1&quot; /&gt; Vapi alusena on kasutatud linna ajaloolist vappi, mis võeti kasutusele detsembris 1781. Sinisel vapikilbil on kujutatud kahte ristatud kuldset kirkat. Vapikilbi ülemises vasakpoolses servas on [[Moskva oblasti vapp]]. Podolski vapp on registreeritud Venemaa Föderatsiooni riiklikus heraldikaregistris numbri 1801 all.&lt;ref name=&quot;Vapp2&quot; /&gt;

Podolski vappi on lubatud kasutada ka ilma Moskva oblasti vapita ülemises vasakpoolses servas. Lisaks väikesele vapile on Podolskil ka suur vapp: sel juhul on vapikilp ümbritsetud [[Tööpunalipu orden]]i lindiga (linna autasustati selle ordeniga [[18. jaanuar]]il [[1971]] vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi otsusele) ja kilbi kohal on viietipuline kroon, mis sümboliseerib linna staatust oblastilise alluvusega linnana.&lt;ref name=&quot;ustav&quot; /&gt;

[[Podolski lipp|Podolski lipu]] nüüdisaegse kujunduse kinnitas 30. juunil 2006 otsusega nr 11/22 Podolski linna saadikute nõukogu ja see on kantud Venemaa Föderatsiooni riiklikku heraldikaregistrisse numbri 2641 all. Lipu idee autor on Konstantin Motšjonov, sümbolid kujundas Kirill Perehodenko ning lõplik kunstiline teostus pärineb Galina Russanovalt. Lipu aluseks võeti linna praegune vapp, mis omakorda põhineb kahel varasemal linna vapil.&lt;ref name=&quot;Lipp&quot; /&gt; Podolski lipp kujutab endast ristkülikut proportsioonis 2:3, mis on jagatud kahte ossa: kitsam punane väli lipu ülaosas moodustab ühe viiendiku lipu pinnast ja sinine väli lipu alaosas, millel on kujutatud kahte ristatud kuldset kirkat, moodustab neli viiendikku lipu pinnast.&lt;ref name=&quot;ustav&quot; /&gt;

Podolski vapil ja lipul kasutatud värvidel ja esemetel on järgmine tähendus:&lt;ref name=&quot;ustav&quot; /&gt;

* kirkad – tööstuse keskne roll Podolskis ja linnaelanike kunagine tegevus kiviraiduritena;
* kuldne – vastupidavus, jõud, õiglus ja iseseisvus;
* sinine – au, siirus ja vooruslikkus;
* punane – kuulumine Moskva oblastisse, töö, mehisus ja elujõud.

== Linna juhtimine ==

[[Pilt:Administration of Podolsk.JPG|thumb|Podolski linnavalitsuse hoone (Kirovi tn 4)]]

Podolski linna kohalik omavalitsus, selle õiguslikud, majanduslikud ja rahanduslikud alused on sätestatud Podolski linna põhimääruses,&lt;ref name=&quot;ustav&quot; /&gt; mille võttis [[14. märts]]il [[2007]] vastu Podolski linna saadikute nõukogu.&lt;ref name=&quot;o2qjJ&quot; /&gt;

Podolski linna omavalitsusorganid on järgmised: linna saadikute nõukogu (esinduskogu), linnapea, linnavalitsus ja linna kontrollorgan, millel kõigil on oma vastutusvaldkonna piires täielikud volitused kohaliku tähtsusega küsimuste lahendamiseks. Podolski linna kohaliku omavalitsuse asutused ei kuulu riigivõimu teostavate asutuste süsteemi.&lt;ref name=&quot;ustav&quot; /&gt;

Podolski linna saadikute nõukogu on [[kohalik omavalitsus|kohaliku omavalitsuse]] esinduskogu, kuhu kuulub 25 saadikut, kes valitakse vabadel salajastel valimistel ühemandaadilistest ringkondadest viieks aastaks. Kasutusel on [[majoritaarne valimissüsteem]].&lt;ref name=&quot;ustav&quot; /&gt; Linnanõukogu saadikuks võib valida Venemaa Föderatsiooni kodaniku, kellel on vastavalt föderaalseadustele valimisõigus; samuti võib linnanõukogusse valida välisriigi kodaniku, kes elab alaliselt ja legaalselt Podolski linna territooriumil. Saadikud täidavad reeglina oma ametiülesandeid osakoormusega ja muu töö kõrvalt. Täiskoormusega saadikuna töötavate isikute osakaal ei tohi ületada 10% linnanõukogu koosseisust.&lt;ref name=&quot;ustav&quot; /&gt; Linna saadikute nõukogu esimees ja tema asetäitja valitakse saadikute seast nõukogu kodukorras sätestatud tingimustel. Mõlemal ametikohal on ette nähtud täiskoormus.&lt;ref name=&quot;ustav&quot; /&gt;

[[Pilt:Podolsk City Centre 2.jpg|thumb|Skväär linnavalitsuse hoone ees]]

Podolski linna kõrgeim ametiisik on linnapea, kes valitakse viieks aastaks vabadel salajastel valimistel, milles on lubatud osaleda kõigil linna territooriumil elavatel valimisõigusega kodanikel. Linnapea suhtes teostab järelevalvet linna saadikute nõukogu, mille ees linnapea on ühtlasi aruandekohustuslik.&lt;ref name=&quot;ustav&quot; /&gt;

Linnavalitsus on juriidiline isik, millel on eelkõige täidesaatev funktsioon. Linnavalitsus allub kohaliku tähtsusega küsimustes linna saadikute nõukogule ja riikliku tähtsusega küsimustes riigivõimu asutustele. Linnavalitsuse moodustab linnapea vastavalt saadikute nõukogu kinnitatud linnavalitsuse struktuurile.&lt;ref name=&quot;ustav&quot; /&gt;

Podolski linna kontrollorgani eesmärk on teostada järelevalvet linna eelarve täitmise üle, jälgida, et linna eelarve projekt koostatakse ja vaadatakse läbi ettenähtud korras, kontrollida eelarve täitmise aruandeid ning linnavara kasutamist. Kontrollorgani moodustab saadikute nõukogu ja see täidab oma ülesandeid vastavalt kontrollorgani määrusele.&lt;ref name=&quot;ustav&quot; /&gt;

== Majandus ==

[[Pilt:Centre of Podolsk 2.jpg|thumb|Büroohooned Podolski ajaloolises kesklinnas]]

Podolski võib kirjeldada [[Moskva]]-lähedase dünaamiliselt areneva tööstuslinnana, mis on üks [[Moskva oblast]]i viiest majanduslikult enam arenenud piirkonnast. [[2011]]. aasta andmetel oli Podolsk Moskva oblastis kolmandal kohal kõigi majandusvaldkondade toodangu kogumahult ja teisel kohal tööstustoodangu kogumahult.&lt;ref name=&quot;ПР2ОТЧЕТ2011&quot; /&gt; Peamisteks majandusharudeks on töötlev tööstus (46%), elektrienergia, gaasi ja vee tootmine ning nendega varustamine (43%), teadus (4%), ehitus (3%) ning transport ja side (2%).&lt;ref name=&quot;рабочий4&quot; /&gt;

Käsikäes tööstuse kasvuga on toimunud kahjumiga töötavate suurte ja keskmiste ettevõtete likvideerimine: 2011. aasta andmetel oli nende osakaal 10%, nende koguarv vähenes aga 16 ettevõttelt 10 ettevõttele. Vaatamata arvu vähenemisele kasvas taoliste ettevõtete kahjum aastaga siiski 1,3 korda.&lt;ref name=&quot;ППКСЭР54&quot; /&gt; Linna 21 tööstuspargis tegutses [[2010]]. aastal 813 ettevõtet ja üksikisikust ettevõtjat.&lt;ref name=&quot;ПР4&quot; /&gt;

2011. aastal oli Podolski suurte ja keskmiste ettevõtete töötajate keskmine töötasu 35 444 rubla (võrreldes [[2006]]. aastaga oli see kasvanud kaks korda ja võrreldes [[2009]]. aastaga 35%). Kõige kõrgemad palgad ja kõige suurem palgatõus oli teadussektoris (70 012 rubla), kõige madalamad palgad aga hariduses (18 774 rubla) ja kultuuris (15 767 rubla).&lt;ref name=&quot;ППКСЭР16&quot; /&gt;

Detsembris 2011 oli linna keskmine pension 9148 rubla.&lt;ref name=&quot;ПР3ОТЧЕТ2011&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ПР5&quot; /&gt;

=== Tööstus ===

Podolski majanduse alus on tööstus, mis annab 25% linna majanduse kogutoodangust ja suurema osa linnaeelarvesse laekuvatest maksudest.&lt;ref name=&quot;ППКСЭР52&quot; /&gt; 2011. aastal andsid Podolski ettevõtted 5,4% kogu Moskva oblasti tööstustoodangust.&lt;ref name=&quot;ПР2ОТЧЕТ2011&quot; /&gt; Seejuures kasvas suurte ja keskmiste ettevõtete kasum aastaga 43%, tõustes 6,4 miljardi rublani.&lt;ref name=&quot;ППКСЭР54&quot; /&gt;

Podolski territooriumil tegutses 2011. aastal 49 suurt ja keskmist ettevõtet, üle 100 väikeettevõtte ja ligi 80 mikroettevõtet.&lt;ref name=&quot;ППКСЭР52&quot; /&gt; Tööstuse kogutoodangust andsid märkimisväärse osa metallitööstus (40%), elektrotehnikatööstus (18%), toiduainetööstus (10%) ja masinaehitus (9%).&lt;ref name=&quot;ППКСЭР53&quot; /&gt;

Linna suurettevõtetest väärivad mainimist:

* [[ZiO-Podolsk|Masinaehitustehas ZiO-Podolsk]] – toodab seadmeid [[tuumaenergeetika]]sektorile ([[aurugeneraator (tuumaenergia)|aurugeneraatoreid]], [[separaator]]eid-[[auruülekuumendi|auruülekuumendeid]], [[tsentrifugaalseparaator]]eid, [[soojusvaheti|soojusvaheteid]], energiaplokkide torusid, kõrgrõhusoojendeid, filtreid, energiaplokkide soojusisolatsiooni jms), [[soojusenergeetika]]sektorile ([[aurukatel|aurukatlaid]], katlaid-utilisaatoreid, madalrõhusoojendeid, veesoojendeid, tolmu ja gaasi ärajuhtimistorude klappe), [[naftatööstus|nafta-]] ja [[gaasitööstus]]ele (soojusvahetusseadmeid, [[rektifikatsioonikolonn]]e, spiraaltorusid, mahuteid, [[regeneraator]]eid, tolmupüüdjaid, õhu jahutamise seadmeid jms);&lt;ref name=&quot;eXDFS&quot; /&gt;
* Arhbum – toodab [[lainepapp]]i ja lainepapist tooteid;
* Fabrika ofsetnoi petšati – Podolski trükikoda;
* Giredmeta – toodab kuumuskindlaid metalle ([[nioobium]], [[tantaal]], [[hafnium]], [[vanaadium]]) ja nende baasil valmistatavaid sulameid, tegeleb metallide ja nende sulamite valtsimisega; samuti toodab [[väärismetall]]e ja [[haruldased muldmetallid|haruldasi muldmetalle]] (näiteks [[gallium]], [[germaanium]], [[indium]]) ning valmistab neil põhinevaid pooljuhtmaterjale;
* NP Podolskkabel – toodab mitmesuguseid [[kaabel|kaableid]]: jõu-, kontroll-, juhtimis-, paigaldus- ja eriotstarbelisi kaableid, kaableid autotööstusele, raadioseadmetele ja elektripumpadele;
* Mikroprovod – toodab peeneid ja ülipeeneid emaileeritud vasest, väärismetallidest ja roostevabadest sulamitest juhtmeid läbimõõduga 0,012–3,000&amp;nbsp;mm, kaablivihte, majapidamises kasutatavaid juhtmeid, elektri- ja telefonivõrgu pikendusjuhtmeid, elektrimootorite juhtmeid ja tugevdatud juhtmeid;
* Podolski elektromehaanikatehas – toodab pakendamis-, toiduainetööstuse ja [[hüdraulika]]seadmeid, kuulus varem Venemaa kaitsetööstuse süsteemi;
* Podolski elektromontaažiseadmete tehas – toodab mitmesuguseid elektrivõrkude seadmeid, on üks Venemaa juhtivaid soojuskinnitatavate kaabliarmatuuride tootjaid;
* Podolski keemia-metallurgiatehas – toodab [[pooljuht]]e ja fotoelektrilisi muundureid;
* Podolski leivakombinaat – kohalik leivatööstus;
* Podolskogneupor – valmistab tulekindlatest materjalidest tooteid;
* Podolsk-tsement – valmistab [[tsement]]i, kuivsegusid, tavalist [[betoon]]i ja [[penobetoon]]i plokke;
* Propleks – [[polüvinüülkloriid]]ist aknaprofiilid ja aknalauad;
* Remit – Podolski lihatööstus;
* SU-2 – gaasi- ja naftatorujuhtmete ehitamine ja remont;
* ZIOSAB – toodab soojusenergeetika seadmeid (katlaid, katelde lisaseadmeid, tänapäevaseid katlamaju);
* ZiO-Zdorovje – [[farmaatsia]]tööstuse ettevõte.

Lisaks tegutsevad Podolskis patareide kokkupanekuga tegelev Podolski akumulaatoritehas, õmblusmasinate tööstus Zigzag, mis on välja kasvanud kunagisest Singeri tehasest, ja mitmed ehitusettevõtted (näiteks Podolski elamuehituskombinaat). Tekib ka uusi tööstusettevõtteid. Nende seas on üks märkimisväärsemaid aktsiaselts Transformer. Tegemist on Venemaa esimese ettevõttega, kus on võimalik täiemahuliselt teostada valuisolatsiooniga kuivade [[transformaator]]ite tootmistsükkel. Firma põhiinvestoriteks on Venemaa ettevõte Haitek, Itaalia ettevõte Newton, Lõuna-Korea kontsern [[Hyundai]] ja Saksamaa kontsern [[Siemens]].

Podolsk on oluline teaduskeskus, kus tegeletakse tuumauuringute ja tuumaenergeetika seadmete väljatöötamisega. Linnas tegutsevad ettevõtted [[Gidropress]] (tuumareaktorite arendus) ja Lutš (monokristallidest pooljuhid, [[safiir]]ist tooted, rakised elektroonikatööstusele, röntgenitorud jms), [[Gazprom]]i arenduskeskus (gaasi- ja naftatööstuse seadmete teaduslik-tehniline projekteerimine), RusGazInžiniring (inseneriteenused nafta- ja gaasileiukohtade kasutusele võtmiseks), NIITSEMENT (tsemenditööstuse uuringud) ja ALFA TM (safiirist toodete valmistamine, seadmed safiiri monokristallide aretamiseks jms).

Podolski teadusega seotud organisatsioonides ja ettevõtetes töötab kokku üle 3000 inimese, nende teostatud tööde rahaline väärtus oli 2011. aastal 5,6 miljardit rubla.&lt;ref name=&quot;ППКСЭР56&quot; /&gt;

=== Väikeettevõtlus ===

Üle 80% Podolski firmadest ja füüsilisest isikust ettevõtjatest liigituvad väikeettevõtluse alla. 2011. aastal oli taolisi ettevõtteid ja ettevõtjaid kokku 7607.&lt;ref name=&quot;ПР3ОТЧЕТ2011&quot; /&gt; Väikeettevõtluses oli tegev üle 38 000 inimese, see tähendab – üle 40% töötavast elanikkonnast. Väikeste ja keskmiste ettevõtete käive moodustas linna majanduse kogukäivest 34%. Peamiselt tegelevad väikesed ja keskmised ettevõtted autode, mootorrataste, kodumasinate ja isiklikuks kasutamiseks mõeldud kaupade jae- ja hulgimüügi ning remondiga (40%), kinnisvara ostu, müügi, üürimise ja muude teenustega (21%), töötleva tööstusega (10%), ehitusega (13%), transpordi- ja sideteenuste osutamisega (6%).&lt;ref name=&quot;ППКСЭР59&quot; /&gt;

=== Finantsteenused ===

[[Pilt:Promsberbank.jpg|thumb|Promsberbanki peakontor Podolskis]]

Podolskis tegutseb kohalik pank Promõšlennõi sberegatelnõi bank (Promsberbank) ning mitmete suurte Venemaa ja välismaa pankade filiaalid. Tuntumatest pankadest on esindatud: pank Absoljut, [[Moskva Pank]], pank Vozroždenije, Ida Ekspresspank, VTB, pank Inteza, Master-Bank, Moskva Krediidipank, Moskva Oblasti Pank, pank Trast, Nomos-bank, Petrokommerts, Promsvjazbank, [[Raiffeisen]], [[Rosbank]], [[Rosselhozbank]], Vene Ehituspank, Russ-Bank, [[Sberbank]], Sotsiaalne Linnapank, Transkapitalbank, [[UniCredit Bank]] ja teised.

1. jaanuari 2012 seisuga oli Podolski elanikel kokku üle 690 000 hoiuse, millel hoiti rahalisi vahendeid summas 20,7 miljardit rubla.&lt;ref name=&quot;ПР5&quot; /&gt;

=== Tarbijaturg ===

Aastatel 2009–2011 oli Podolski [[tarbijaturg|tarbijaturu]] käive 50 miljardit rubla ja see kasvas kolme aastaga 35%. 2011. aastal oli see 20,59 miljardit rubla (118,3% võrreldes 2010. aastaga). Sellest 1,05 miljardit rubla tuli toitlustusest, 8,72 miljardit rubla tasulistest teenustest (115,6% võrreldes 2010. aastaga). Kokku tegutses tarbijaturul 17 900 töötajat (üle 10% linna majanduses hõivatud inimestest).&lt;ref name=&quot;ППКСЭР17&quot; /&gt;

2011. aastal tegutses linnas kokku 1256 kauplust ja müügipunkti. Lisaks on Podolskis 8 kaubanduskeskust kogupinnaga 82 375 m².&lt;ref name=&quot;ППКСЭР17&quot; /&gt; Linnas on esindatud mitmed kaubandusketid: esmatarbekauplused (Ašan, Karusel, Perekrjostok, Pjatjorotška, Dixie-Uniland, Kvartal, Aromatnõi Mir), kodumasinate kauplused (Tehnosila, Eldorado), arvutikaupade poed (Belõi Veter, DNS), spordikaupade poed (Sportmaster), lastekaupade poed (Detski Mir, Korablik, Dotški i Sõnotški), mobiilsidefirmade esindused (Svjaznoi, Jevroset, AltTelekom, MTS, Bilain), parfümeeria- ja kosmeetikakauplused (L'Etoile, Arbor Mundi) ning arvukad muud jaekaubandusettevõtted.

[[Pilt:Shopping arcade Podolsk.jpg|left|thumb|Taastatud Punane turg Podolski kesklinnas]]

2011. aastal oli toidukorvi minimaalne maksumus Podolskis 2317 rubla. [[Tarbijahinnaindeks]] oli samal perioodil 105,6% ja jäi alla [[inflatsioon]]ile, mis oli 2011. aastal 6,1%. Seejuures kasvasid tööstuskaupade hinnad 5%, arstimite hinnad 3% ja bensiini hind 17%.&lt;ref name=&quot;ПР3ОТЧЕТ2011&quot; /&gt;

=== Ehitus ===

Podolskis jätkub ulatuslik elamuehitus: ehitusfirmad andsid 2011. aastal üle 446 300 m² elamispinda.&lt;ref name=&quot;ППКСЭР39&quot; /&gt; Järjekindlalt viiakse ellu programmi inimeste ümberasustamiseks amortiseerunud majadest. 2011. aastal asustati uutesse korteritesse ümber 32 perekonda.&lt;ref name=&quot;ПР6ОТЧЕТ2011&quot; /&gt;

Koostöös Moskva oblasti munitsipaalehitusettevõttega NIiPI gradostroitelstva töötati 2008. aastaks välja Podolski uus üldplaneering, mida ei olnud uuendatud alates 1975. aastast.&lt;ref name=&quot;рабочий6&quot; /&gt; 2011. aastal kooskõlastas selle Moskva oblasti valitsus.

=== Linnaeelarve ===

Podolski linnaeelarve tulud koos Moskva oblasti rahalise toetuse ja ettevõtlusest saadava sissetulekuga olid 2011. aastal 7,6 miljardit rubla, 2010. aastaga võrreldes oli eelarve [[kasvuindeks]] 122,4%. Podolski ettevõtetelt ja organisatsioonidelt laekus kokku maksutulu summas 25,6 miljardit rubla – sellest 16 miljardit rubla läks föderaaleelarvesse, 7,2 miljardit rubla Moskva oblasti eelarvesse ja 2,4 miljardit rubla Podolski linna eelarvesse.&lt;ref name=&quot;ПР4ОТЧЕТ2011&quot; /&gt;

Linna tulude struktuuris moodustas füüsiliste isikute tulumaks 49,3%. Suurim juriidilistelt isikutelt saadud maksutulu pärines firmadelt ZiO-Podolsk, Gidropress, PŽI-Stroi, Podolski DSK, ROSTA, Vodokanal ja Podolskkabel.&lt;ref name=&quot;ПР4ОТЧЕТ2011&quot; /&gt;

Eelarve kulude struktuuris moodustasid 41,4% hariduskulud, 27,5% tervishoiu- ja spordikulud, 16,3% elamu- ja kommunaalmajanduse kulud.&lt;ref name=&quot;ПР4ОТЧЕТ2011&quot; /&gt;

== Transport ==

[[Pilt:Подольский железнодорожный вокзал, 1889 г.jpg|thumb|left|Podolski raudteejaam (1889)]]

[[Pilt:Podolsk-station.jpg|thumb|right|Podolski raudteejaam (2010)]]

Raudteeühendus Podolski ja [[Moskva]] vahel loodi [[1865]]. aastal. Linn jäi Moskva–[[Kursk]]i raudteemagistraalile, mille ehitamine viidi lõpule [[1871]]. aastal. Kivist raudteejaam, mis kavatseti esialgu ehitada linnast 2&amp;nbsp;km kaugusele [[Šeptšinki]] külla (üks tänastest Podolski linnarajoonidest), valmis [[1889]]. aastal insener J. Skornjakovi projekti alusel. Kuni selle ajani kasutati puidust jaamahoonet.&lt;ref name=&quot;ЖД&quot; /&gt; Raudteeühenduse loomine avaldas suurt mõju taristu ja majanduse arengule linnas: vähenes hobutranspordi tähtsus, raudteejaamast linna ehitati maantee ja anti uus tõuge tööstuse kasvule.

Tänapäeval asub Podolsk Moskva–[[Harkiv]]i–[[Krimm]]i raudteel. Lisaks [[Podolski raudteejaam]]ale jäävad linna aladele veel [[Silikatnaja raudteepeatus|Silikatnaja]] ja [[Kutuzovskaja raudteepeatus]]ed ning [[Grivno raudteejaam]] ja [[Vesennjaja raudteepeatus]] Klimovskis. Podolski raudteejaamas peatuvad kõik linnalähirongid, mitmetele neist on see lõpp-peatus. Läbi Moskva on tagatud otseühendused [[Riia]] ja [[Smolensk]]i suunal. Lähim raudteejaam, millel on ühendus [[Moskva metroo]]ga, on Tsaritsõno. See asub Podolskist 25–30 minuti rongisõidu kaugusel. Linnadevahelised rongid Podolskis ei peatu.

Raudteejaama ees väljakul on autobussijaam, kust väljuvad linnalähiliinide bussid ning marsruuttaksod Moskva Južnaja, Annino, Ulitsa Akademika Jangelja, Pražskaja ja Bulvar Dmitrija Donskoja metroojaamadesse. Lisaks on mitmetel Podolski rajoonidel otseühendus Moskvaga. Autobussijaamast väljuvad ka bussiliinid teistesse [[Moskva oblast]]i linnadesse ja [[Moskva]] piiridesse kuuluvatesse asundustesse: [[Domodedovo]]sse, [[Klimovsk]]isse, [[Štšerbinka]]sse, [[Troitsk (Moskva)|Troitskisse]], [[Tšehhov]]isse, [[Vidnoje]]sse ja mujale. Samuti on bussitranspordiga kaetud Podolski rajooni väiksemad asulad ja külad.

Podolskist 1&amp;nbsp;km idas möödub linnast föderaalmaanteede süsteemi kuuluv Krimmi-suunaline maantee M2. Vana Varssavi maantee kulgeb läbi Podolski.

Podolski linnatransporti teenindab munitsipaaltranspordiettevõte Podolskii trolleibus, mis haldab kümneid bussiliine ja nelja trolliliini. Trolliliiklus avati linnas [[1. mai]]l [[2001]]; esimesena käiku antud liin ühendas Podolski raudteejaama Jubileinõi rajooniga. Podolsk on üks vähestest Venemaa linnadest, kus jätkub trollibussivõrgu laiendamine. 2008. aastal kasutas Podolski trollibusse 13,3 miljonit inimest, kellest 6,9 miljonit tegid seda sõidusoodustusega.&lt;ref name=&quot;рабочий12&quot; /&gt;

Suurimad veoteenuseid pakkuvad ettevõtted on Mostransavto Podolski filiaal Avtokolonna 1788, munitsipaalettevõte Podolskii trolleibus ja Avtomig. 2008. aastal transporditi linnas kokku 30 miljonit inimest, kellest 11,8 miljonit kasutas sõidusoodustusi. Linna ühistranspordiliinide kogupikkus on 1137,9&amp;nbsp;km.&lt;ref name=&quot;рабочий12&quot; /&gt;

== Sotsiaalvaldkond ==

=== Tervishoid ===

[[Pilt:Biuldings on Kirova street.jpg|thumb|püsti|Elamud ja vereülekandejaam Kirovi tänaval]]

Podolskis on kokku 14 munitsipaalsüsteemi kuuluvat tervishoiuasutust: 4 haiglat, 5 polikliinikut (ja 2 haigla polikliinilised osakonnad), sünnitusmaja, kiirabijaam ja spordimeditsiini keskus. Samuti asub linnas 5 riiklikus haldusalas tegutsevat meditsiini- ja hoolekandeasutust, mis teenindavad kogu [[Moskva oblast]]it: [[tuberkuloos]]ihaigla, tuberkuloosidispanser, naha-suguhaiguste dispanser, vereülekandejaam, [[narkoloogia]]dispanser ja lastekodu.&lt;ref name=&quot;ППКСЭР18&quot; /&gt;

Samuti asub Podolskis Venemaa Föderatsiooni kaitseministeeriumi Loode sõjaväeringkonna sõjaväehaigla nr 1586, mis on selle sõjaväeringkonna keskne raviasutus ning ringkonna meditsiinipersonali metoodiline keskus ja õppebaas. Haigla peamised funktsioonid on abi osutamine haavatutele ja haigetele, nende jälgimine, ravi, meditsiiniline rehabilitatsioon ja sõjaväelis-arstlik ekspertiis. Haigla asutati [[Suur Isamaasõda|Suure Isamaasõja]] esimestel aastatel vastavalt [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|ÜK(b)P]] Podolski linnakomitee otsusele ja sai oma käsutusse endise garnisoni ohvitseride maja hoone.&lt;ref name=&quot;Ckq1a&quot; /&gt;

Podolski keskhaigla on Moskva oblastis üks vanemaid. Seal on töötanud mitmed Venemaa meditsiini arengut mõjutanud spetsialistid: kirurg K. Velling (tema auks on nimetatud üks linna tänavatest; ta hukkus võitluses [[kõhutüüfus]]ega), [[Vene NFSV|VNFSV]] teeneline arst N. Maštakov (ka tema auks on nimetatud üks linna tänavatest), VNFSV teeneline arst V. Pospelov (tema auks on nimetatud üks keskhaigla nakkusosakondadest), P. Kurkin (üks sanitaarstatistika alusepanijatest), V. Levitski (üks Obuhhi nimelise hügieeniinstituudi asutajatest), V. Petrovski ([[Lenini preemia]] laureaat) ja teised.&lt;ref name=&quot;рабочий18062009&quot; /&gt;

[[2011]]. aastal töötas Podolski tervishoiusüsteemis 3539 inimest, nende seas 725 arsti ja 1469 keskastme meditsiinitöötajat (õed, abiarstid, velskrid, ämmaemandad).&lt;ref name=&quot;ППКСЭР21&quot; /&gt; Linna haiglates oli kokku 1797 voodikohta, polikliinikud suutsid ühe vahetuse jooksul teenindada 3225 inimest, mis moodustas alla 80% reaalsest vajadusest.&lt;ref name=&quot;ППКСЭР18&quot; /&gt;

Haigestumises on esikohal hingamiselundkonna haigused (2011. aastal 480 juhtumit 1000 elaniku kohta), millele järgnevad südame-veresoonkonna haigused (215 juhtumit), traumad, mürgitused ja muud välistegurite mõjul tekkinud terviserikked (182 juhtumit). Pahaloomulisi kasvajaid esines 574,7 juhtumit 100 000 elaniku kohta (esikohal oli [[rinnavähk]]), suremus [[onkoloogia|onkoloogilistesse]] haigustesse oli 0,2%.&lt;ref name=&quot;eff-sam11-11&quot; /&gt;

=== Haridus ===

[[Pilt:Russian State University of Tourism and Service in Podolsk.jpg|thumb|left|Venemaa Riikliku Turismi ja Teeninduse Ülikooli filiaal Podolskis]]

[[2009]]. aastal tegutses Podolskis 28 üldhariduskooli, 2 algkool-lasteaeda, 1 õhtukool, 3 täiendõppeasutust, 3 orbudele ja arengupuudega lastele mõeldud eriõppeasutust (lastekodu, 2 internaatkooli), 44 koolieelset lasteasutust, 3 ametkondlikku koolieelset lasteasutust (kaitseministeeriumi ja Venemaa Raudteede haldusalas), 2 hoolekandeasutust lastele ja 11 noortekeskust. Lisaks on linnas veel mitmeid eraõppeasutusi ja 3 kutsekeskkooli (Podolski kolledž, Podolski teeninduskolledž, Podolski meditsiinikool).&lt;ref name=&quot;Комитет_образования&quot; /&gt;

Koolieelsetes lasteasutustes õppis 2008.–2009. õppeaastal 7112 last vanuses 1,5–7 eluaastat. Lasteaiad suutsid rahuldada 86% lasteaiakohtade vajadusest, järjekorras oli sel perioodil 989 last.&lt;ref name=&quot;рабочий20108&quot; /&gt; Elanikkonna seas läbi viidud uuringu kohaselt oli koolieelse ja täiendharidusega rahul 35,5% inimestest.&lt;ref name=&quot;eff-sam&quot; /&gt;

Podolski haridussüsteemis töötas 2008.–2009. õppeaastal 4059 inimest, nende seas 2359 pedagoogi. Üldhariduskoolides oli sama õppeaasta seisuga 17 771 õpilast.&lt;ref name=&quot;Комитет_образования&quot; /&gt; Päevase õppevormiga munitsipaalsetes üldhariduskoolides õppis 16 783, õhtukoolis 227, internaatkoolides 363 ja riikliku alluvusega koolides 389 inimest. Koolid suutsid katta 160% elanikkonna vajadusest õppekohtade järele.&lt;ref name=&quot;рабочий20108&quot; /&gt;

[[2006]]. aastal pälvisid linna 1., 5. ja 26. lütseum riikliku projekti &quot;Haridus&quot; toetuse, mille tulemusel eraldati igale koolile rahalist abi 1 miljon rubla. [[2007]]. aastaks viisid veel kolm kooli (23. lütseum, 21. keskkool, 4. gümnaasium) edukalt ellu innovatiivse arengu programmi ja võitsid sellega riikliku üldhariduskoolide konkursi.&lt;ref name=&quot;Образование2007&quot; /&gt; 2007.–2008. õppeaastal võitsid sama konkursi veel 8. ja 29. keskkool ning 7. gümnaasium.&lt;ref name=&quot;рабочий18&quot; /&gt;

Podolski 29. Keskkoolis asub Venemaa esimene kooli[[planetaarium]].&lt;ref name=&quot;KaUwF&quot; /&gt; 2009. aastal hakkas see kool katsetama infotehnoloogia rakendamist õppeprotsessis. Igale eksperimentaalklassi õpilasele anti [[minisülearvuti]]. See kujutab endast &quot;elektroonilist ranitsat&quot;, mis asendab õpilasele traditsioonilisi õpikuid, vihikuid ja päevikuid.&lt;ref name=&quot;5q5xZ&quot; /&gt;

Podolskis asub ka 9 kõrgkooli, mis pakuvad haridust 29 erialal:&lt;ref name=&quot;Комитет_образования&quot; /&gt;

{{veergude loend|
* Majandusinstituut;
* Podolski Majandus- ja Teenindusinstituut;
* hariduskonsortsium &quot;Keskvene Ülikool&quot;;
* Podolski Sotsiaal- ja Spordiinstituut;
* [[Viktor Tšernomõrdini nimeline Moskva Riiklik Avatud Ülikool|Viktor Tšernomõrdini nimelise Moskva Riikliku Avatud Ülikooli]] Podolski filiaal;
* [[Moskva Rahandus-Tööstusülikool &quot;Sünergia&quot;|Moskva Rahandus-Tööstusülikooli &quot;Sünergia&quot;]] Podolski filiaal;
* [[Kaasaegne Humanitaarakadeemia|Kaasaegse Humanitaarakadeemia]] Podolski filiaal;
* [[Venemaa Riiklik Turismi ja Teeninduse Ülikool|Venemaa Riikliku Turismi ja Teeninduse Ülikooli]] piirkondlik teenindusteaduskond;
* Majandus-, Juhtimis- ja Sotsioloogiainstituudi piirkondlik keskus.
}}

Podolski 16 kutse- ja kõrgkoolis omandas 2008.–2009. õppeaastal haridust 11 252 õpilast ja üliõpilast.&lt;ref name=&quot;рабочий20108&quot; /&gt;

== Elamu- ja kommunaalmajandus ==

Podolski elamufondi suurus oli 2011. aasta alguse seisuga 4 578 300 m² ehk 4523 elumaja, nende seas 3176 individuaalelamut.&lt;ref name=&quot;ПР7k&quot; /&gt; Elamufondi haldamisega tegelevad Podolski majavalitsus (''ДЭЗ города Подольска'') ja 9 munitsipaalomandis elamuekspluatatsiooni ettevõtet. Lisaks neile tegutses 2010. aastal elamu- ja kommunaalmajanduse sektoris veel 8 eraettevõtet, 38 elamuehituskooperatiivi ja 23 korteriühistut. Kommunaalteenuseid osutavad linnaelanikele munitsipaalettevõtted Vodokanal (''Водоканал''), Podolski Elektrivõrk (''Подольская электросеть'') ja Podolski Soojusvõrk (''Подольская теплосеть''), aga ka 17 ametkondlikku soojusettevõtet.&lt;ref name=&quot;рабочий20106&quot; /&gt;

=== Veevarustus ===

Podolski munitsipaalfirma Vodokanal on suurim veevarustus-, kanalisatsiooni- ja veepuhastusettevõte nii Podolski linnas kui ka kogu Moskva oblastis. Ettevõte asutati [[1917]]. aastal (linna veevärgi ehitus algas juba [[1915]]. aastal, kuid vesi lasti torudesse 1917. aasta keskel)&lt;ref name=&quot;водоканал2&quot; /&gt; ja teenindab praegu lisaks Podolskile veel ka [[Klimovsk]]it ja [[Štšerbinka]]t ning mitmeid teisi [[Podolski rajoon]]i asustatud punkte.&lt;ref name=&quot;водоканал&quot; /&gt;

Joogivee allikatena kasutatakse Podolski-Mjatškovo ja Oka-Kaširskoje [[põhjaveekiht]]idest ammutatavaid veevarusid. Suurem osa [[arteesia vesi|arteesia vee]] [[puurauk]]udest asub Podolski rajooni läbiva kolme jõe ([[Pahra]], [[Desna (Pahra)|Desna]] ja [[Motša]]) [[lamm]]idel.&lt;ref name=&quot;водоканал&quot; /&gt; Vee-ettevõtte bilansis on 10 veejaama, 100 arteesia vee puurauku, 30 veehoidlat kogumahus 46 100 m³, 20 olmevee pumbajaama, 6 heitvee pumbajaama, 2 tehnilise vee pumbajaama, 5,6&amp;nbsp;km tehnilise vee torustikke, 370,7&amp;nbsp;km olmevee torustikke, 249,5&amp;nbsp;km kanalisatsioonitorustikke, puhastusseadmed läbilaskevõimega 183 000 m³ ööpäevas, jaam vee puhastamiseks rauast, Pahra jõe veehoidla tamm. Kanalisatsioonivõrkude ja -seadmete amortisatsioon oli 2009. aastal 56,8%, veevarustusvõrkude ja -seadmete amortisatsioon 53,5%. Kokku tarbiti 2009. aastal 27,2 miljonit m³ vett.&lt;ref name=&quot;рабочий20106&quot; /&gt;

2012. aastal lasi Vodokanal käiku täiendavad puhastusseadmed läbilaskevõimega 100 000 m³ ööpäevas. Need olid ühed esimesed taolise võimsusega puhastusseadmed Venemaal.&lt;ref name=&quot;dxNCr&quot; /&gt;

=== Soojusvarustus ===

Linna soojusvarustussüsteemi kuulub 57 katlamaja, soojustorustike kogupikkus (kahetorulises arvestuses) on 278,4&amp;nbsp;km.&lt;ref name=&quot;рабочий20106&quot; /&gt;

Linna peamine munitsipaalne soojusvarustusettevõte on Podolski Soojusvõrk (''Подольская теплосеть''), mis moodustati [[1969]]. aastal katlamajade ja soojusvõrkude ühendettevõttena. Algselt kuulus neile 13 katlamaja koos soojusvõrkudega kogupikkuses 7,4&amp;nbsp;km.&lt;ref name=&quot;Kg65u&quot; /&gt; Ettevõte varustab soojusega 74,5% elamufondist ja üle 60% sotsiaalvaldkonna asutustest. Firma bilansis on 38 katlamaja, 19 soojusjaotuspunkti ja 157,7&amp;nbsp;km soojustorustikke. 2009. aastal toodeti 841 500 gigakalorit (Gkal) [[soojusenergia]]t – sellest kulus ettevõtte vajadusteks 19 700 Gkal, võrgus läks kaduma 97 000 Gkal ja realiseeriti 724 000 Gkal.&lt;ref name=&quot;рабочий20106&quot; /&gt;

=== Elektrivarustus ===

Linna peamine munitsipaalne elektrivarustusettevõte on Podolski Elektrivõrk (''Подольская электросеть''), mis asutati [[25. november|25. novembril]] [[1939]].&lt;ref name=&quot;электросеть&quot; /&gt; Ettevõtte bilansis on 518 [[transformaator]]it, 624&amp;nbsp;km maa-aluseid kaablivõrke ja 196&amp;nbsp;km õhuliine. Objektide keskmine amortisatsiooni määr on üle 70%. 2009. aastal varustati kliente elektriga mahus 477,7 miljonit kWh.&lt;ref name=&quot;рабочий20106&quot; /&gt;

Ettevõte saab ja vahendab elektrit firma MOESK tütarettevõtte Podolski Elektrivõrgud (''Подольские электрические сети'') 9 alajaamast: 61., 173., 182., 480., 494., 592., 596., 617. ja 791. alajaamast.&lt;ref name=&quot;электросеть&quot; /&gt;

== Kultuur ==

=== Kirikud ja kogudused ===

[[Pilt:Holy Trinity Church Podolsk 2.jpg|thumb|left|Püha Vaimu katedraal]]
[[Pilt:Church of the Renewal of the Temple of the Resurrection (Podolsk) 01.jpg|thumb|püsti|Kristuse Ülestõusmise kirik]]

Podolskis asub mitmeid [[õigeusk|õigeusu]] kirikuid, millest silmapaistvaimad on [[Püha Vaimu katedraal (Podolsk)|Püha Vaimu katedraal]] ja Kristuse Ülestõusmise kirik.

'''Püha Vaimu katedraal''' ehk Troitski peakirik (''Троицкий собор'') ehitati aastatel [[1819]]–[[1832]] ja pühendati Venemaa võidule [[1812. aasta Isamaasõda|1812. aasta Isamaasõjas]].&lt;ref name=&quot;Троицкий собор&quot; /&gt; Tegemist on viie tornikupliga kolmelöövilise [[ampiir]]stiilis katedraalkirikuga.&lt;ref name=&quot;Троицкий собор2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Троицкий собор4&quot; /&gt; Kiriku arhitekt oli [[Ossip Bove]], kes sai tuntuks Moskva ülesehitamisega pärast 1812. aasta tulekahju.&lt;ref name=&quot;Троицкий_собор3&quot; /&gt; Omal ajal pidi Püha Vaimu peakirik olema linna üldplaneeringu kese, seetõttu valiti selle ehitamiseks kõrge küngas [[Pahra]] jõe kaldal. Kirikus on ka [[reliikvia]]d: Jumalaema Jeruusalemma ikoon, mille teeneks peetakse [[1866]]. aastal linnast [[koolera]] tõrjumist, kaks kirstu 140 pühaku osaliste säilmetega ja Podolski uusmärtrite ikoon.&lt;ref name=&quot;Троицкий собор&quot; /&gt; Nõukogude ajal oli Püha Vaimu katedraal [[Moskva oblast]]i linnade ainus avatud peakirik.&lt;ref name=&quot;Троицкий собор2&quot; /&gt;

Üks vanemaid Podolski kirikuid on '''Kristuse Ülestõusmise kirik''' (''Воскресенская церковь'') Punasel tänaval, mida on mainitud juba [[1627]].–[[1628]]. aasta katastriraamatus. Sel ajal oli tänapäevase linna asukohas [[Moskva]] [[Daniili klooster|Daniili kloostrile]] kuulunud Podoli asula.&lt;ref name=&quot;Пахрино&quot; /&gt; Esimene kirikuhoone oli puidust, kuid see põles [[1722]]. aasta tulekahjus maha. [[1728]]. aastal taotleti Pühimalt Valitsevalt Sinodilt luba uue kivikiriku ehitamiseks, kuid loa saamise järel kulus kiriku ehitamiseks veel 40 aastat.&lt;ref name=&quot;Воскресенская_церковь&quot; /&gt; 18. sajandi lõpus sai Ülestõusmise kirikust linna katedraal ja selle esipreestrist Moskva piiskopkonna Podolski praostkonna praost.&lt;ref name=&quot;Воскресенская_церковь2&quot; /&gt; Pärast Püha Vaimu peakiriku ehitamist taandati Ülestõusmise kirik linna kalmistukirikuks. 19. sajandi keskel kirikut remonditi ja asutati selle juurde iseseisev kogudus.&lt;ref name=&quot;Воскресенская_церковь2&quot; /&gt; Nõukogude võim konfiskeeris esmalt kirikuvara ja märtsis [[1929]] suleti kirik üldse. Kirik plaaniti ümber ehitada koduloomuuseumiks, kusjuures peaaltarisse sooviti majutada väljapanek revolutsioonist.&lt;ref name=&quot;Воскресенская_церковь&quot; /&gt; Lõpptulemusena muuseumit küll ei rajatud, kuid kirik purustati suures osas (täielikult hävitati kellatorn) ja muudeti hauasammaste valmistamise töökojaks. Kiriku juures asuvale kalmistule, kuhu on maetud [[1848]]. aasta kooleraepideemia ohvrid ja mis suleti [[1924]]. aastal, rajati tööstustehnikum koos spordi- ja laste mänguväljakutega. Lõpuks kasutati kirikut ka muudel majanduslikel eesmärkidel.&lt;ref name=&quot;Пахрино&quot; /&gt; Esimene jumalateenistus pärast nõukogude perioodi toimus alles 1995. aastal, kirik taastati lõplikult aastatel [[1995]]–[[1999]].&lt;ref name=&quot;Воскресенская_церковь&quot; /&gt;

=== Mõisaansamblid ===

[[Pilt:Ivanovskoye 3.jpg|thumb|left|Ivanovskoje mõisa häärber]]

Tänapäevase Podolski aladel asub kaks varasemat mõisaansamblit: Ivanovskoje ja Pleštšejevo.

'''Ivanovskoje mõis''' on üks Podolski tuntumaid vaatamisväärsusi. Praegu asuvad mõisaansamblis koduloomuuseum ja Venemaa kutsehariduse muuseum. Esimest korda on Ivanovskojet kui [[pärusmõis]]a mainitud [[1627]]. aasta katastriraamatus.&lt;ref name=&quot;Ивановское&quot; /&gt; 17. sajandi lõpul kuulus mõis [[okolnitši]] [[Ivan Golovin]]ile ja tema järeltulijatele, 18. sajandi teisel poolel aga feldmarssal [[Mihhail Kamenski]]le. 18. sajandi lõpus omandas mõisa kirjanik [[Lev Tolstoi]] vanaonu krahv [[Fjodor Tolstoi]]. Tema tellimusel rajati praegune hoonete kompleks.&lt;ref name=&quot;Ивановское2&quot; /&gt; Mõisakompleksi telg kulgeb mööda sissesõidualleed, läbi mõisahäärberi ja piki terrasse kuni [[Pahra]] jõeni. Mõisaansambli keskmes on kolmekorruseline peahoone. Selle tiivad asuvad Pahra jõe kallastel. Paraadsissekäigu lähistel asub pargipaviljon. Peahoonega samal joonel asus algselt kahekorruseline teatrimaja, mille kõrval paiknesid majandushooned. Pärast Fjodor Tolstoi surma omandas mõisa Soome ja Moskva kindralkubernerina töötanud [[Arseni Zakrevski]], kes lasi Ivanovskoje mõisaansambli ümber ehitada: rajati peahoone keskosa tiibadega ühendavad galeriid, idatiiba sisustati kirik, ansambel ümbritseti kivist väravapostidega aiaga.&lt;ref name=&quot;Ивановское2&quot; /&gt; Ivanovskoje viimased omanikud olid krahvinna [[Agrafena Zakrevskaja]], krahvinna [[Sofja Keller]] ja seejärel Barušinite perekond, kes andis mõisa [[1916]]. aastal tasuta Moskva linnavalitsusele, et rajada sinna lastekodu.&lt;ref name=&quot;Ивановское&quot; /&gt;

'''Pleštšejevo mõisaansambel''' asub maadel, mis kuulusid 14. sajandil [[Tšernigov]]i vürstile [[Fjodor Bjakont]]ile. Tema noorem poeg Aleksandr, kes teenis [[Dmitri Donskoi]] õukonnas, sai oma laiaõlgsuse tõttu hüüdnimeks Pleštšei ([[vene keel]]es on õlg ''плечо'', 'pletšo'). Tema pani aluse [[Pleštšejev]]ite suguvõsale, kelle järgi on nime saanud ka mõis. 17. sajandil läksid need maad [[Morozov]]ite bojaarisuguvõsa, hiljem aga Vassili Pospelovi valdusse. Tema auks hakkasid talupojad mõisa nimetama Pospelovoks või ka Pospelkovoks. 17. sajandi teisest poolest kuulus Pleštšejevo-Pospelovo riiginõunik Aleksandr Perepetšinile.&lt;ref name=&quot;Плещеево&quot; /&gt; 19. sajandi alguses omandas mõisa vürst [[Aleksandr Tšerkasski]], kes tellis [[1820]]. aastal arhitekt [[Jevgraf Tjurin]]ilt oma mõisaansambli projekti. Selle tulemusel rajati tellistest [[klassitsism|klassitsistlikus]] stiilis peahoone ja teenijatele mõeldud tiiva esimene korrus (teise korruse projekteeris hiljem arhitekt [[Dmitri Koritski]]). Hiljem kuulus mõis Lazarovite perekonnale ja seejärel [[Nadežda von Meck]]ile. Nende külalisena viibis [[1884]] ja [[1885]] mõisas külalisena vene helilooja [[Pjotr Tšaikovski]],&lt;ref name=&quot;Плещеево2&quot; /&gt; kes kirjutas seal oma kontsertfantaasia.&lt;ref name=&quot;Плещеево3&quot; /&gt; [[1908]]. aastal andsid omanikud mõisa üle tsemendivabrikule. [[1919]]. aastal rajati mõisaansamblisse laste töökoloonia, [[1925]]. aastal tuberkuloosidispanser, [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aastail tegutses seal aga Podolski naissnaiprite kool.&lt;ref name=&quot;Плещеево&quot; /&gt;

Mõisa maadel Podolje muuseum-kaitsealal asub [[Vladimir Lenin]]i majamuuseum. Uljanovite perekond elas mõne aasta Podolskis ja Lenin külastas linna korduvalt.

=== Skulptuurid ===

[[Pilt:Monument 1812 Podolsk.jpg|thumb|püsti|Miloradovitši grenaderide mälestusmärk]]

Podolskis on arvukalt ausambaid ja mälestusmärke, millest tuntuimad on:

* '''Suurele Isamaasõjale pühendatud skulptuuriansambel Au väljakul''' – autorid J. Ljubimov ja L. Zemskov. Rajati novembris [[1971]].&lt;ref name=&quot;НГ&quot; /&gt; Suurest betoonpaneelist on välja raiutud Nõukogude sõdurid, kes sööstavad granaatide ja automaatrelvadega lahingusse, samuti sõnad: &quot;Podolski elanikele-kangelastele, kes kaitsesid oma eluga kodumaad, au ja vabadust&quot;. Ansambel rekonstrueeriti [[2010]]. aastal: betoontahvlist paremal avati memoriaalkompleks, mis on pühendatud Podolski elanike töövõitudele Suure Isamaasõja aastatel. Igavene tuli paigutati rekonstrueeritud mälestustahvli ette. Kompleksi lisati ka mälestusmärk kaasmaalastele, kes on hukkunud lahingülesannete täitmisel [[Afganistan]]is ja [[Tšetšeenia]]s (skulptor [[Aleksandr Rožnikov]], arhitekt M. Tihhomirov).&lt;ref name=&quot;Phpaa&quot; /&gt; Samaaegselt nimetati Oktoobrirevolutsiooni 50. aastapäeva väljak ümber Au väljakuks.&lt;ref name=&quot;Cn8yR&quot; /&gt;
* '''[[Katariina II|Katariina Suure]] ausammas''' – skulptor [[Aleksandr Rožnikov]], arhitekt M. Tihhomirov. Avati [[14. september|14. septembril]] [[2008]]. Ausammas asub Katariina skvääril Vaksali väljaku lähedal. Ausammas kujutab keisrinnat allkirjastamas [[1781]]. aasta ukaasi, ausamba ees metall-lehel on ukaasi sõnad: &quot;... kõige armulisemalt käsime nimetada linnaks Podoli asula&quot;.&lt;ref name=&quot;3MM0F&quot; /&gt;
* '''[[Aleksandr Puškin]]i ausammas''' – autor Viktor Mihhailov, avatud [[6. juuni]]l [[1999]] seoses luuletaja 200. sünniaastapäevaga. Asub Podolski linnavalitsuse hoonest paremat kätt skvääril. Arutati ka muid võimalikke asukohti: Ivanovskoje mõisaansambel, skväär Lepse kultuurikeskuse ees, skväär vana linnakomitee hoone ees. Ausammas kujutab endast punakaspruunist [[graniit|graniidist]] luuletaja büsti, mis on püstitatud mustast graniidist postamendile. Luuletaja käte asend meenutab [[Orest Kiprenski]] portreed Puškinist – parem käsi on õlal, vasak käsi rinnal.&lt;ref name=&quot;cbjFu&quot; /&gt;
* '''[[Mihhail Miloradovitš]]i grenaderide mälestusmärk-obelisk''' – avati [[1912]]. aasta [[2. oktoober|2. oktoobril]] [[1812. aasta isamaasõda|1812. aasta isamaasõja]] 100. aastapäeval ja on pühendatud selles sõjas Podolski aladel peetud lahingutes hukkunud sõduritele. Nõukogude võimu ajal asendati see [[Karl Marx]]i ausambaga, kuid [[1995]] taastati algne monument.&lt;ref name=&quot;НГ&quot; /&gt; Asub Katedraali väljakul Püha Vaimu peakiriku ees, Bolšaja Zeljonovskaja tänava, Fevralskaja tänava ja Revolutsiooni prospekti vahel. Obelisk on kaunistatud keiser [[Aleksander I]] vapiga. Mälestusmärgil on tahvel kirjaga: &quot;22. september 1812. Venelased kindral Miloradovitši juhtimisel võitlesid terve päeva Voronovo ja Tarutino külade vahel Murat' korpusega, lõigates ära prantslaste tee Kutuzovi juhitud Vene armee laagrisse&quot;.
* '''[[Viktor Talapihhin]]i ausammas''' – skulptor [[Zair Azgur]], arhitekt L. Zemskov. Avati [[9. mai]]l [[1960]], loodi [[komsomol|kommunistlike noorte]] kogutud raha eest. Ausammas asub Talapihhini nimelises kultuuri- ja puhkepargis ning kujutab endast graniitpostamendil büsti. Postamendil on kiri &quot;Viktor Talapihhinile&quot;, samuti metalltahvel tema eluloo ja kangelasteo kirjeldusega.
* '''Podolski kursantide mälestusmärk''' – skulptorid J. Rõtškov ja A. Mjamlin, arhitektid L. Zemskov ja L. Skorb.&lt;ref name=&quot;7Zw4q&quot; /&gt; Avati [[7. mai]]l [[1975]] Kirovi tänava, Parkovaja tänava ja Arhivnõi põiktänava ristmikul. Podolski suurtükiväe kursandid peatasid Suures Isamaasõjas koos 43. armee üksustega Saksamaa vägede pealetungi ja aitasid võita aega reservide toimetamiseks Moskva kaitsele. Mälestusmärgil on roostevabast terasest kolme kursandi kujud (kaks neist hoiavad käes automaati, kolmanda kursandi vasak käsi on üles tõstetud), selle ülaosas on viisnurk, mälestusmärgi tagaküljel kursantide lahingutegevuse skeem. Monumendist paremal on kiri &quot;Pühendatud Podolski kursantide mehisusele, vastupidavusele ja surematule kangelasteole&quot;, vasakul asuvale muldrinnatisele on paigutatud suurtükk.
* '''[[Vladimir Lenin]]i ausammas''' – skulptor [[Zair Azgur]], arhitekt L. Zemskov.&lt;ref name=&quot;Uf3Xo&quot; /&gt; Ausammas püstitati [[29. oktoober|29. oktoobril]] [[1958]] linna keskväljakule, mis kannab Lenini nime. Lenin ise külastas Podolski linna juulis [[1900]]. Mais [[1898]] oli Podolskisse kolinud Uljanovite perekond. Lenin oli sel ajal asumisel Siberis, kuid pidas perekonnaga kirjavahetust. Asumise järel Podolskit külastades tegeles ta seal küsimusega, kuidas toimetada Venemaale põrandaaluse marksistliku ajalehe [[Iskra (Venemaa ajaleht)|Iskra]] esimese numbri tiraaž.&lt;ref name=&quot;efdZf&quot; /&gt;
* '''[[Mihhail Kutuzov]]i ausammas''' – skulptor Stalina Udalova, arhitektid O. Ljubarskaja ja S. Kudrina. Avati [[1995]]. aastal. Asub Kutuzovo mikrorajoonis Sosnovaja ja Borodinskaja tänava ristmikul. Ausammas kujutab endast 22-meetrilist kompositsiooni, mille tipus on roostevabast terasest peaingel [[Miikael]]i kuju.&lt;ref name=&quot;yfA7w&quot; /&gt;
* '''Pronksskulptuur &quot;Kohtumõistmine&quot;''' – autor [[Dmitri Kukkolos]], avatud [[23. detsember|23. detsembril]] [[2005]] Podolski linnakohtu uue hoone territooriumil. Podolski õigusjumalannat iseloomustavad [[Justitia]] klassikalised tunnused: kaalud, mõõk, side silmadel. Lisaks hoiab ta paremas käes kilpi [[Venemaa vapp|Venemaa vapi]] kujutisega.&lt;ref name=&quot;iBnZw&quot; /&gt;
* '''[[Aleksandr Nikulin]]i büst''' – skulptor A. Plijev, arhitekt M. Koroljov. Büst on auavaldus Podolski esimesele valitud linnapeale, Moskva oblasti ja Podolski aukodanikule Aleksandr Nikulinile. See avati [[6. oktoober|6. oktoobril]] [[2012]] Revolutsiooni prospekt 34/29 maja juures asuval skvääril.&lt;ref name=&quot;sQjO5&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ПР7&quot; /&gt;
* '''[[Aleksei Dolgi]] ausammas''' – pühendatud sotsialistliku töö kangelasele, Podolski Sergo Ordžonikidze nimelise masinaehitustehase direktorile aastatel 1960–1974. Avati 6. oktoobril 2012 Parkovaja 7 maja juures asuval skvääril.&lt;ref name=&quot;mAICN&quot; /&gt;

=== Kultuuriasutused ===

[[Pilt:Lepse cultural centre Podolsk.jpg|thumb|left|Lepse kultuurikeskuse peasissekäik]]

Podolskis asuvad koduloomuuseum, muuseum-kaitseala Podolje, Venemaa kutsehariduse muuseum, näitusesaal, 2 kino ja 9 kultuurikeskust (neist suurimad on Ivan Lepse nimeline, Karl Marxi nimeline ja kultuurikeskus Oktjabr).

Podolski koduloomuuseum avati [[11. juuni]]l [[1971]] ja asub praegu Ivanovskoje mõisa peahoone läänetiivas. Muuseumi väljapanek käsitleb Podolski linna ja ümbruskonna ajalugu. Näitusepinda on kokku 150 m², keskmine külastajate arv on 35 500 inimest aastas. Muuseumi struktuuri kuuluvad ka arhiiv, teadusraamatukogu ja eksperdirühm.&lt;ref name=&quot;NAhiu&quot; /&gt;

Ajaloomuuseum-kaitseala Podolje avati [[7. november|7. novembril]] [[1937]]. Selle keskus asub õpetaja V. Kedrova majas, kus [[1900]]. aastal elasid [[Vladimir Lenin]]i sugulased. Muuseumi põhiosa moodustab Lenini majamuuseum, millele lisandub püsiekspositsioon Podolski linna ajaloost, kultuurist ja eluolust 19.–20. sajandil. Näitusepinda on kokku 300 m², muuseumi juurde kuulub veel park pindalaga 13,1 hektarit. Aastas külastab muuseumit keskmiselt 1700 inimest. Muuseumi struktuuri kuuluvad ka teadusraamatukogu ja eksperdirühm.&lt;ref name=&quot;vrCbo&quot; /&gt;

2010. aastal avati Nikolajevskaja tänaval V. Melihhovile kuulunud valdustes teaduslik uurimiskeskus ja muuseum, mis on pühendatud bolševismivastasele võitlusele ja [[kasakad|kasaklusele]]. Väljapanekus on esindatud teemad Venemaa 20. sajandi ajaloost – [[valgekaartlased|valgekaartluse]] ajalugu, venelaste koostöö natsionaalsotsialistidega Teise maailmasõja päevil, vene emigratsioon.&lt;ref name=&quot;7YuTM&quot; /&gt;

[[Pilt:Rodina cinema Podolsk.jpg|thumb|right|Kino Rodina]]

Podolski raamatukogude võrku kuulub 16 raamatukogu. Neist tähtsaim on Podolski linna keskraamatukogu, mis asub Sverdlovi tänaval. Keskraamatukogul on 13 filiaali. Tähtsuselt teine on Podolski linna kesklasteraamatukogu, mis asub Revolutsiooni prospektil. Viimastel aastatel on kapitaalremonditud mitu raamatukoguhoonet, loodud lugejatele arvutitöökohad ja alustatud ühtse e-kataloogi juurutamist.&lt;ref name=&quot;Образование2007&quot; /&gt; 2007. aastal kasutas linnaraamatukogude teenuseid üle 40 000 lugeja, raamatukogude fondi kuulus üle 500 000 eksemplari raamatuid.&lt;ref name=&quot;3OP19&quot; /&gt;

[[27. juuni]]st [[1977]] on linnas näitusesaal, kuhu on võimalik üheaegselt mahutada vähemalt 4 näitust. Püsiekspositsioon on pühendatud Suurele isamaasõjale. Kokku on saalis näitusepinda 1100 m² ja aastas külastab näitusi keskmiselt 22 667 inimest.&lt;ref name=&quot;caGEX&quot; /&gt; Endise limonaaditehase territooriumile on ehitatud uus kultuurikeskus, kus asub linna maaligalerii.&lt;ref name=&quot;cFq3b&quot; /&gt;

Podolski suurim kultuuriasutus on [[1975]]. aastal ehitatud kultuurikeskus Oktjabr.&lt;ref name=&quot;hKAXF&quot; /&gt; Podolski elektromehaanikatehase juhtkond langetas otsuse kultuurikeskuse rajamiseks juba 1960. aastatel, sest senisel töölisklubil polnud piisavalt ruumi kõigi kunstiliste kollektiivide mahutamiseks. Alates [[1998]]. aastast on kultuurikeskus linna haldusalas.&lt;ref name=&quot;NHU0C&quot; /&gt; Kultuurikeskuse Oktjabr ruumides asuvad ka 850 inimest mahutav teatri- ja kontserdisaal,&lt;ref name=&quot;M2pOE&quot; /&gt; suur spordisaal, tantsusaal ja koreograafiaklass. Regulaarselt korraldatakse kontserte ja etendusi ning tähistatakse pühi. Loomingulise kollektiivi moodustavad rahvakunstiansambel Istoki, rahvatantsuansambel Pulss vremeni, muusikastuudio Raduga jamuud rühmad.&lt;ref name=&quot;b9Bhm&quot; /&gt; Regulaarselt käib koos linna fotoklubi &quot;50 mm&quot;.

[[2008]]. aastal moodustati peamiste teatrirühmade baasil Podolski draamateater.&lt;ref name=&quot;y4gQ3&quot; /&gt; Linnas asuvad ka 2 kino – Rodina ja Karo film (sellest sai [[2003]]. aastal esimene mitmesaaliline kino Moskva lähiümbruses).&lt;ref name=&quot;DKDqS&quot; /&gt;

Podolskis asub ka Venemaa Föderatsiooni kaitseministeeriumi keskarhiiv.

=== Filateelia ===

[[Pilt:Stamp of Podolsk Zemstvo 1878 04a.jpg|thumb|150px|Semtsvo postmark Podolski maakonnast (1878)]]

Venemaa keisririigi ajal tegutses Podolski maakonnas [[semstvo]] postiteenistus, mis andis aastatel [[1871]]–[[1895]] välja 11 marki.&lt;ref name=&quot;Чучин&quot; /&gt; Kõigi markide kujundus oli sarnane: neil oli kujutatud ristatud kirkasid, mille leiab ka Podolski linna vapilt.

Nõukogude Liidus ja tänapäeva Venemaa Föderatsioonis ei ole välja antud ühtegi postmarki, mis oleks pühendatud otseselt Podolski linnale.

[[Pilt:The Soviet Union 1970 CPA 3880 stamp with label 16 (Lenin, 1900 (Photo by Y.Mebius) with 16 labels 'Beginning of Revolutionary Activity').jpg|thumb|left|195px|Mälestuspostmark 1970. aastast, kus on kujutatud noort Leninit ja tema majamuuseumi Podolskis]]

[[1970]]. aastal anti siiski välja 10 eraldi postmargist ja 1 [[margiplokk|margiplokist]] koosnev mälestusseeria &quot;100 aastat Vladimir Iljitš Lenini sünnist&quot;, mille autorid olid kunstnikud I. Martõnov ja N. Tšerkassov. Iga margi juurde kuulus kupong, millel oli kujutatud Lenini elu ja tegevusega seotud kohti. Ühel kupongil on kujutatud maja Podolskis, kus elas kunagi Uljanovite perekond ja kus peatus Lenin [[1900]]. aastal. Tänapäeval tegutseb selles hoones Lenini majamuuseum.

Lisaks andis Nõukogude Liidu sideministeerium välja viis kunstilist markeeritud ümbrikku, millel on kujutatud Podolskiga seotud motiive. Kolmel neist on samuti Lenini majamuuseum:&lt;ref name=&quot;anL9t&quot; /&gt;

* [[1966]] (nr 4493) – Podolsk. Lenini majamuuseum
* [[1969]] (nr 6491) – Podolsk. Lenini majamuuseum
* [[1981]] (nr 15092) – 200 aastat Podolski linna asutamisest
* [[1984]] (nr 317) – Podolsk. Lenini majamuuseum
* [[1986]] (nr 510) – Podolsk, Moskva oblast. Mälestusmärk Podolski kursantidele

Podolski oblasti postiteenistus andis 1990. aastate alguses välja ka kohalikke provisoorseid postmarke.&lt;ref name=&quot;xoSzb&quot; /&gt;

== Sport ==
[[Pilt:Vityaz-Podolsk.jpg|thumb|Jääspordipalee Vitjaz]]

Podolskis asuvad mitmed spordirajatised, millest peamised on jääspordipalee Vitjaz, staadion Trud, spordipalee Sport-servis, spordiklubid DK Oktjabr ja Kosmos, ratsaspordikompleksid Favorit ja Prestiž.

Tuntuim nendest on jääspordipalee Vitjaz, mis ehitati [[2000]]. aastal ja suudab mahutada 5500 inimest.&lt;ref name=&quot;bPzxI&quot; /&gt; Spordikompleksi peahoones asuvad kunstjääkattega spordiväljak, restoran, kohvi-baar ajakirjanikele ja 5 kiirtoitlustuskohvikut. Peahoone kõrval asub kaetud tenniseväljak. Lisaks spordiüritustele korraldatakse kompleksis kontserte, telesaadete salvestusi ja muid massiüritusi. Jääareen on vajadusel võimalik muuta kontserdisaaliks, mis mahutab kokku 6800 inimest.&lt;ref name=&quot;g2Mp2&quot; /&gt; Algselt oli jääspordipalee Vitjaz [[Vitjaz (hokiklubi)|samanimelise jäähokiklubi]] koduväljakuks. Podolski hokiklubi Vitjaz kuulus ka Venemaa meistriliigasse. [[2003]]. aastal kolis klubi ära [[Tšehhov]]i linna. Aastatel [[2008]]–[[2009]] kasutas spordikompleksi oma koduväljakuna hokiklubi [[Rõs]], mis asutati 2008. aastal ja mängis [[Venemaa jäähoki kõrgliiga|Venemaa kõrgliigas]]. 9.–11. detsembrini 2011 toimus jääspordipalee õppe- ja treeningukeskuses Venemaa [[paraolümpiamängud|paraolümpialiikumise]] esimene jäähokiturniir.&lt;ref name=&quot;Vu8oK&quot; /&gt;

[[Pilt:Интерьер стадиона «Труд», Подольск (20.03.2022).jpg|thumb|Staadion Trud]]

[[13. september|13. septembril]] [[2008]] avati pärast rekonstrueerimist staadion Trud, mis kujutab endast jalgpalliväljaku ja jooksuradadega spordikompleksi. kus on kaks tribüüni 13 000 pealtvaatajale. Vana, 22 500 inimest mahutanud staadion oli Moskva oblastis suurim.&lt;ref name=&quot;Труд&quot; /&gt; Ühtlasi oli tegemist ainsa spordirajatisega oblastis, kus [[1980. aasta suveolümpiamängud|1980. aasta olümpiamängude]] ajal &quot;ööbis&quot; olümpiatuli – sellel staadionil toimus ka tule üleandmine.&lt;ref name=&quot;bvmRi&quot; /&gt; Linnas hoiti kaua aega alles haruldasi tänavalaternaid, mille peal oli kujutatud olümpiarõngaid. Viimased neist demonteeriti 2000. aastatel Päästjate allee ja Stekolnikovi tänava skvääri renoveerimistööde käigus.&lt;ref name=&quot;0OlNV&quot; /&gt; Uue staadioni kahe tribüüni all asub kuus spordisaali. Idatribüüni all on võitluskunstide, koreograafia ja üldise füüsilise ettevalmistuse saal. Läänetribüüni all on mängu-, ''shaping''&lt;nowiki/&gt;'u- ja kardiotreeningusaalid. Ühe tribüüni alla on rajatud ka 84-kohaline hotell.&lt;ref name=&quot;Труд&quot; /&gt; Staadion Trud on Podolski jalgpalliklubi [[Vitjaz (Podolski jalgpalliklubi)|Vitjaz]] kodustaadioniks. Klubi mängib Venemaa jalgpalli esiliigas.&lt;ref name=&quot;ymgPc&quot; /&gt;

[[2007]]. aastal avati linnas akadeemia kutseliste [[tennis]]istide ettevalmistamiseks. Tenniseakadeemia asub jääspordipalee Vitjaz kõrval, seal on neli kaetud ja viis avatud väljakut, jõusaal ning hotellikompleks.&lt;ref name=&quot;J2m2d&quot; /&gt; Oktoobris 2007 osales akadeemia Moskva oblasti kuberneri tennise karikavõistlustel.

Podolskisse on ehitatud tänapäevased suusabaasid Venemaa koondmeeskonna treenimiseks. Ühtlasi toimuvad linnas profisporditreeningud [[lauatennis]]es, [[poks]]is, [[judo]]s, [[Kreeka-Rooma maadlus]]es, [[jäähoki]]s ja [[võrkpall]]is.

== Ajakirjandus ja side ==

Podolskis edastavad oma saateid nii riiklikud kui ka piirkondlikud telekanalid, kokku 40 kanalit.&lt;ref name=&quot;BbmWb&quot; /&gt; Lisaks sellele tegutseb linnas kohalik telejaam Kvarts, mis alustas tööd [[1993]]. aastal ja on tänapäeval telekanali [[TNT (telekanal)|TNT]] partner.&lt;ref name=&quot;g4eja&quot; /&gt; Kanali saated on nähtavad ka [[Klimovsk]]is, [[Štšerbinka]]s, [[Vidnoje]]s ja [[Domodedovo]]s. Keskmiselt edastatakse saateid 5 tundi ööpäevas.&lt;ref name=&quot;arn4W&quot; /&gt; Linnas asub ka raadiouudiste toimetus, mis tegutseb raadiojaama [[RTV-Podmoskovje]] filiaalina. Toimetus asutati [[19. oktoober|19. oktoobril]] [[1927]] ning annab igal nädalal eetrisse 6 tundi ja 40 minutit saateid.&lt;ref name=&quot;yFRIe&quot; /&gt;

[[Pilt:Telecommunication Center Podolsk.jpg|thumb|Podolski telekommunikatsioonikeskus]]

Podolski suurim ajaleht on [[1917]]. aastast ilmuv väljaanne Podolskii rabotšii (Podolski tööline). Aastatel 1917–1923 ilmus see nimega &quot;Izvestija Podolskogo Soveta rabotšihh i soldatskihh deputatov&quot; ('Podolski tööliste ja soldatite saadikute nõukogu sõnumid').&lt;ref name=&quot;Подольский_рабочий&quot; /&gt; Ajaleht ilmub teisipäeviti, neljapäeviti ja laupäeviti. Väljaande tiraaž on 11 500 eksemplari.&lt;ref name=&quot;Подольский_рабочий&quot; /&gt; Lehte levitatakse Podolskis, Klimovskis, Štšerbinkas, [[Troitsk (Moskva)|Troitskis]] ja [[Podolski rajoon]]is.&lt;ref name=&quot;Подольский_рабочий&quot; /&gt; Oma väljaanded on ka suurematel ettevõtetel (näiteks masinaehitustehase ZiO-Podolsk ajaleht Znamja truda). Lisaks ilmub Podolskis veel ajalehelaadseid väljaandeid, millest enamus teenib reklaami eesmärke: Vitjaz-press, V ritme goroda – Podolsk, Vaš šanss, Viadukt, Press-bazar, Naš krug, Dom. Avto. Dosug,&lt;ref name=&quot;Инф_пол_2008&quot; /&gt; aga antakse välja ka ametlikult registreeritud elektroonilisi perioodikaväljaandeid (näiteks Podolsk.ru).

Podolskis on kasutusel kuuekohalised telefoninumbrid. Linna suunakood on 4967. Peamine telefonside pakkuja on Podolski telekommunikatsioonikeskus, mis tegutseb firma [[TsentrTelekom]] Moskva filiaali allüksusena. Lisaks pakuvad linnas telefonsidet firma Tsifra Odin kohalik filiaal ja teised kohalikud ettevõtted. 2008. aastal oli Podolskis 67 120 eraisikust telefoniabonenti..&lt;ref name=&quot;население_2008&quot; /&gt;

Internetiühendust vahendavad mitmed ettevõtted. Digitaalse abonendiliini ja sissehelistamisteenuse osas on peamised teenusepakkujad Domolnik, Inet ja Infoset. Firmad Kvarts, Ekotelekom, P-T-K, Totška Dostupa, Silinet, RialCom, MK-NET ja Tsifra Odin pakuvad internetiteenust kiudoptilise ehk valguskaabelvõrgu kaudu. Vaatamata sellele, et Podolsk asub vaid 15&amp;nbsp;km kaugusel [[Moskva ringtee]]st, on internetiteenuse hinnad keskmiselt kõrgemad kui [[Moskva]] linnas. 2008. aastal oli linnas internetiteenusega liitunud 12 962 eraisikut.&lt;ref name=&quot;население_2008&quot; /&gt;

== Kuulsaid inimesi ==

[[Pilt:Honors Board of Podolsk 1.jpg|thumb|Podolski autahvel, kuhu on kantud linna aukodanike nimed ja portreed]]
* [[Pjotr Alabin]] ([[1824]]–[[1896]]) – riigi- ja ühiskonnategelane, tõeline riiginõunik
* [[Andrei Balanov]] ([[1976]]) – harrastuspoksija, maailmakarika võitja ([[2005]]), Euroopa meister ([[2006]]), Venemaa meister ([[2004]], [[2005]], [[2007]])
* [[Viktor Borissov-Mussatov]] ([[1870]]–[[1905]]) – sümbolistist maalikunstnik, elas Podolskis aastatel [[1903]]–[[1904]]
* [[Nikolai Glinka]] ([[1882]]–[[1965]]) – keemik, Vene NFSV teeneline teadlane
* [[Vassili Grjazev]] ([[1928]]–[[2008]]) – sõjanduskonstruktor
* [[Nikolai Hovanov]] ([[1945]]) – matemaatik, tõenäosusteooria arendaja
* [[Mark Kondratjuk]] ([[2003]]) – iluuisutaja, 2022. aasta Euroopa meister
* [[Lev Koroljov]] ([[1926]]) – programmeerija ja matemaatik, Venemaa Teaduste Akadeemia korrespondentliige
* [[Anton Krassovski]] ([[1975]]) – ajakirjanik, telesaatejuht, publitsist ja ühiskonnategelane
* [[Jelena Kruglikova]] ([[1907]]–[[1982]]) – ooperilaulja, Stalini preemia laureaat ([[1943]]) ja Vene NFSV teeneline rahvakunstnik ([[1947]])
* [[Viktor Kruglov]] ([[1955]]) – jalgpallur, NSV Liidu jalgpallikoondise liige [[1976]]–[[1977]]
* [[Nadežda Lvova]] ([[1891]]–[[1913]]) – luuletaja
* [[Sergei Makarov]] ([[1973]]) – kergejõustiklane, maailmameister odaviskes ([[2003]])
* [[Viljam Pohljobkin]] ([[1923]]–[[2000]]) – ajaloolane, geograaf, ajakirjanik ja kirjanik
* [[Mark Rudinštein]] ([[1946]]) – näitleja ja produtsent, üks filmifestivali &quot;[[Kinotavr]]&quot; algatajaid
* [[Darja Sagalova]] ([[1986]]) – näitleja
* [[Mihhail Sidorkin]] ([[1910]]–[[1980]]) – näitleja, Vene NFSV teeneline rahvakunstnik ([[1946]])
* [[Andrei Smoljakov]] ([[1958]]) – näitleja, Venemaa teeneline kunstnik ([[1995]]) ja Venemaa rahvakunstnik ([[2004]])
* [[Aleksandr Tjutin]] ([[1962]]) – näitleja ja teatrilavastaja
* [[Valentin Turtšin]] ([[1931]]–[[2010]]) – füüsik, küberneetik ja dissident, programmeerimiskeele [[Refal]] looja
* [[Dmitri Uljanov]] ([[1874]]–[[1943]]) – revolutsionäär ja parteitegelane, [[Vladimir Lenin]]i noorem vend
* [[Sergei Volkov (kirjanik)|Sergei Volkov]] ([[1889]]–[[1971]]) – koduloolane, kirjanik ja pedagoog, elas Podolskis aastatel [[1962]]–[[1971]]

== Sõpruslinnad ==

[[1996]]. aastast kuulub Podolsk [[Ülemaailmne Sõpruslinnade Föderatsioon|Ülemaailmsesse Sõpruslinnade Föderatsiooni]], osaledes sellest ajast alates mitmes koostööprogrammis välismaiste linnadega.&lt;ref name=&quot;VM748&quot; /&gt;

{| align=&quot;center&quot; class=&quot;wikitable&quot;
|+
! width=50px |Riigi lipp
! width=200px |Linn või haldusüksus
! width=100px |Riik
! width=150px |Sõprussuhte algus
|-
| {{riigi ikoon|Austria}}
| [[Amstetten]]
| [[Austria]]
| [[18. september]] [[1995]]
|-
| {{riigi ikoon|Moldova}}
| [[Bălți]]
| [[Moldova]]
| [[12. veebruar]] [[2004]]
|-
| {{riigi ikoon|Montenegro}}
| [[Bar (Montenegro)|Bar]]
| [[Montenegro]]
| [[8. juuli]] [[2004]]
|-
| {{riigi ikoon|Valgevene}}
| [[Barysaŭ]]
| [[Valgevene]]
| [[18. juuni]] [[1992]]
|-
| {{riigi ikoon|Venemaa}}
| [[Engels]]
| [[Venemaa]]
| [[26. jaanuar]] [[2001]]
|-
| {{riigi ikoon|Hiina}}
| [[Henan]]
| [[Hiina]]
| [[24. juuli]] [[1993]]
|-
| {{riigi ikoon|Bulgaaria}}
| [[Kavarna]]
| [[Bulgaaria]]
| [[3. aprill]] [[2006]]
|-
| {{riigi ikoon|Gruusia}}
| [[Khvemo Kharthli]] piirkond
| [[Gruusia]]
| [[22. august]] [[1996]]
|-
| {{riigi ikoon|Tšehhi}}
| [[Kladno]]
| [[Tšehhi]]
| [[23. märts]] [[1966]]
|-
| {{riigi ikoon|Venemaa}}
| [[Malojaroslavets]]
| Venemaa
| [[2. oktoober]] [[2016]]
|-
| {{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}}
| [[Ohrid]]
| [[Põhja-Makedoonia]]
| [[23. märts]] [[2004]]
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}}
| [[Saint-Ouen]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[29. detsember]] [[1966]]
|-
| {{riigi ikoon|Abhaasia}}
| [[Suhhumi]]
| [[Abhaasia]]
| [[15. juuni]] [[2006]]
|-
| {{riigi ikoon|Bulgaaria}}
| [[Shumen]]
| [[Bulgaaria]]
| [[1. juuni]] [[2004]]
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}}
| [[Trier-Land]]
| [[Saksamaa]]
| [[25. mai]] [[1992]]
|-
| {{riigi ikoon|Armeenia}}
| [[Vanadzor]]
| [[Armeenia]]
| [[24. mai]] [[2004]]
|-
| {{riigi ikoon|Poola}}
| [[Warmia-Masuuria vojevoodkond]]
| [[Poola]]
| [[16. jaanuar]] [[1995]]
|}

Endiste sõpruslinnade hulka kuuluvad [[Bila Tserkva]] (30. aprillist 2007 kuni veebruarini 2016) ja [[Tšernivtsi]] (18. oktoobrist 2001 kuni 26. veebruarini 2016) [[Ukraina]]s.

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Goroda&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.gks.ru/doc_2010/region/town.rar|title=Регионы России. Основные социально-экономические показатели городов. 2010 г.|publisher=Росстат|accessdate=27. juunil 2011|archiveurl=https://www.webcitation.org/5zkxqSdfj?url=http://www.gks.ru/doc_2010/region/town.rar|archivedate=27.06.2011|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mosobl.elcode.ru&quot;&gt;[http://mosobl.elcode.ru/page.aspx?72954 Закон Московской области от 10.12.2010 N 156/2010–ОЗ «О внесении изменений в Закон Московской области &quot;О статусе и границе городского округа Подольск&quot; и Закон Московской области &quot;О статусе и границах Подольского муниципального района и вновь образованных в его составе муниципальных образований&quot;»]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;География&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.podolsknature.by.ru/page005.html|title=Краткое содержание книги «Природа Подольского края». Рельеф|accessdate=27.06.2011|archive-date=26.08.2007|archive-url=https://web.archive.org/web/20070826182053/http://www.podolsknature.by.ru/page005.html|url-status=bot: unknown}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Экология2&quot;&gt;{{cite web|url=http://admpodolsk.ru/index.php?categoryid=2&amp;p2_articleid=2187|title=С оперативного совещания в Администрации города|date=13.03.2009|publisher=Администрация г. Подольска|accessdate=27. juunil 2011|archiveurl=https://www.webcitation.org/5nAnbBVB8?url=http://admpodolsk.ru/index.php?categoryid=2|archivedate=30.01.2010|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Экология&quot;&gt;{{cite web|url=http://admpodolsk.ru/index.php?categoryid=2&amp;p2_articleid=50&amp;p45_monthid=3&amp;p45_dayid=5&amp;p45_yearid=2007|title=Экологию — под особый контроль|date=05.03.2007|publisher=Администрация г. Подольска|accessdate=27. juunil 2011|archiveurl=https://www.webcitation.org/5nAnZRfpV?url=http://admpodolsk.ru/index.php?categoryid=2|archivedate=30.01.2010|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ППКСЭР12&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120503224947/http://admpodolsk.ru/files/napr-rab/economica/prog.doc Проект Программы комплексного социально-экономического развития муниципального образования «городской округ Подольск Московской области» на 2012–2016 годы], 2012, стр. 12. Vaadatud 26.02.2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;население_2008&quot;&gt;{{cite web|url =http://admpodolsk.ru/index.php?categoryid=58&amp;p2_articleid=1400|title =ПОДОЛЬСКУ – 227: Динамика развития в цифрах и фактах.|publisher =Администрация г. Подольск|accessdate =25. veebruaril 2013|archiveurl =https://www.webcitation.org/5nAnUER9I?url=http://admpodolsk.ru/index.php?categoryid=58|archivedate =30.01.2010|url-status =live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ПР6&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.podolrab.ru/userdata/archive/1298361690.pdf|title=Итоги социально-экономического развития города Подольска за 2010 год|date=22.02.2011|publisher=Подольский рабочий|format=PDF|pages=6|accessdate=2. märtsil 2011|archiveurl=https://www.webcitation.org/5wt8REu1a?url=http://www.podolrab.ru/userdata/archive/1298361690.pdf|archivedate=2.03.2011|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;podolrab112012&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.podolrab.ru/userdata/archive/1329488038.pdf|title=С оперативного совещания в администрации г. Подольска. Показатели позитивные|date=17.02.2012|publisher=Подольский рабочий, №11 (19070)|pages=2|accessdate=10. aprillil 2012|archiveurl=https://www.webcitation.org/66pA0LGAs?url=http://www.podolrab.ru/userdata/archive/1329488038.pdf|archivedate=10.04.2012|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ППКСЭР13&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120503224947/http://admpodolsk.ru/files/napr-rab/economica/prog.doc Проект Программы комплексного социально-экономического развития муниципального образования «городской округ Подольск Московской области» на 2012–2016 годы], 2012, стр. 13. Vaadatud 26.02.3013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ППКСЭР14&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120503224947/http://admpodolsk.ru/files/napr-rab/economica/prog.doc Проект Программы комплексного социально-экономического развития муниципального образования «городской округ Подольск Московской области» на 2012–2016 годы], 2012, стр. 14. Vaadatud 26.02.2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;рабочий20111401&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120118190143/http://www.podolrab.ru/userdata/archive/1295008257.pdf Самая масштабная стройка] Подольский рабочий, 14.01.2011, стр. 1–2. Vaadatud 18.01.2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;рабочий20111501&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120119030032/http://www.podolrab.ru/userdata/archive/1294821443.pdf О присвоении наименований площади, улицам, бульвару и проездам микрорайона «Кузнечики» города Подольска] Подольский рабочий, 12.01.2011, стр. 9. Vaadatud 18.01.2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Археология&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.pkmuseum.podolsk-news.ru/arxeolog.php | title =Археологическое прошлое | publisher =Подольский краеведческий музей | accessdate =2. märtsil 2013 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611slCp1m?url=http://www.pkmuseum.podolsk-news.ru/arxeolog.php | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;селище1&quot;&gt;Романкевич И. [http://www.webcitation.org/query?id=1318854317040394&amp;url=www.podolrab.ru/userdata/archive/1310724537.pdf Начиналось всё с селища… (Начало)] Подольский рабочий, №53 (19012), 17.10.2011, стр. 15. Vaadatud 17.10.2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Пахрино&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.webcitation.org/62VJxC1rp | title =Село Пахрино. Из книги А.А.Ярцева «Подмосковные прогулки» | accessdate =01.11.2008 | archive-date =26.07.2014 | archive-url =https://web.archive.org/web/20140726105621/http://www.webcitation.org/62VJxC1rp | url-status =dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Подольские_окрестности1&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.istokipodolsk.ru/podolsk.html | title =В.А. Поцелуев И.В. Петреев. Подольские окрестности | accessdate =1. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611sm1tA2?url=http://www.istokipodolsk.ru/podolsk.html | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pr2006&quot;&gt;Романкевич И. [http://pr.podolsk-news.ru/9-11.pdf Подол на Пахре] Подольский рабочий, №252–253 (18335-18336), 17.10.2011, стр. 4–5.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Перемышль&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.russiancity.ru/hbooks/h009.htm | title =С.В. Шполянский. Перемышль Московский (к проблеме возникновения и роли города в системе обороны границ Московского княжества) | accessdate =1. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611smteiv?url=http://www.russiancity.ru/hbooks/h009.htm | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;селище2&quot;&gt;Романкевич И. [http://www.webcitation.org/query?id=1318859598298432&amp;url=www.podolrab.ru/userdata/archive/1311143621.pdf Подол, что «на речке на Пахре»] Подольский рабочий, №54 (19013), 17.10.2011, стр. 13. Vaadatud 02.03.2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;спасители&quot;&gt;Романкевич И. [https://web.archive.org/web/20130206035658/http://www.podolsk.ru/files/pr/200902.pdf Спасители отечества] Подольский рабочий, №2 (18674), стр. 7. Vaadatud 02.03.2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sobory&quot;&gt;[http://sobory.ru/article/?object=05117 Подольск. Церковь Воскресения Христова] Народный каталог православной архитектуры. 28.06.2011. Vaadatud 02.03.2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Подольский&quot;&gt;{{cite web | url =http://podolsk.biz/history/podolsk-history-iarcev.php | title =Подол — Подольский — Подольск. История Подольска: «Подольск и окрестности» | accessdate =15.11.2008 | archive-date =31.01.2009 | archive-url =https://web.archive.org/web/20090131132109/http://podolsk.biz/history/podolsk-history-iarcev.php | url-status =dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ПР0913&quot;&gt;Панков, Дмитрий. [http://ia-pod.mosoblonline.ru/userdata/archive/1221497028.pdf Токмо Отечество моё мне нравится...] Подольский рабочий, №98 (18627), 13.09.2008, стр. 6–7. Vaadatud 18.10.2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Кутузово&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140421082535/http://www.mosoblonline.ru/upload/att/20060904104209.pdf Наша малая родина — Кутузово] Подольский рабочий, 02.09.2006, стр. 3. Vaadatud 16.10.2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;цемент&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.podolsk-news.ru/histor-3.php|title=Московское Акционерное Общество для производства цемента и других строительных материалов и торговли ими (историческая записка)|author=Сун Э. Ф|publisher=Единый информационный портал Подольского региона &quot;Подольские Новости&quot;|accessdate=23. oktoobril 2011|archiveurl=https://www.webcitation.org/62e9C7Vfa?url=http://www.podolsk-news.ru/histor-3.php|archivedate=23.10.2011|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Зингер&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.tdzigzag.ru/history/singer/ | title =История швейных машин Зингер и New Home | publisher =Торговый дом «Зигзаг» | accessdate =15. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611snnNR5?url=http://www.tdzigzag.ru/history/singer/ | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;до_революции&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.webcitation.org/5nApqe4aH | title =Подольск накануне революции | publisher =Podolsk.biz | accessdate =15.11.2008 | archive-date =30.01.2010 | archive-url =https://www.webcitation.org/5nApqe4aH?url=http://podolsk.biz/p86.htm | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;эксперт&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.obo.ru/?lang=ru&amp;option=message&amp;mess_id=999 | title =Решение мегазадачи | publisher =Эксперт. Оборудование | accessdate =15. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611soe9Nd?url=http://www.obo.ru/?lang=ru | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;muzpgkb&quot;&gt;{{cite web|url=http://muzpgkb.ru/o_nas.html|title=О нас|publisher=МУЗ «Подольская Городская Клиническая Больница»|accessdate=23. oktoobril 2011|archiveurl=https://www.webcitation.org/62eNWoUue?url=http://muzpgkb.ru/o_nas.html|archivedate=23.10.2011|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ПР0403&quot;&gt;{{cite news|url=http://podolrab.ru/userdata/archive/1214235072.pdf|title=Владимир Григорьевич Шухов|author=Дмитрий Панков|date=3.04.2008|publisher=Подольский рабочий, №33 (18562)|pages=11|accessdate=23. oktoobril 2011|archiveurl=https://www.webcitation.org/62eQsKh0k?url=http://podolrab.ru/userdata/archive/1214235072.pdf|archivedate=23.10.2011|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;до_революции4&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.webcitation.org/5nApnEcyj | title =Образование Подольского совета рабочих и солдатских депутатов | publisher =Podolsk.biz | accessdate =15.11.2008 | archive-date =30.01.2010 | archive-url =https://www.webcitation.org/5nApnEcyj?url=http://podolsk.biz/p45.htm | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;до_революции3&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.webcitation.org/5nApnEcyj | title =Большевизация совета Подольска | publisher =Podolsk.biz | accessdate =15.11.2008 | archive-date =30.01.2010 | archive-url =https://www.webcitation.org/5nApnEcyj?url=http://podolsk.biz/p45.htm | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;до_революции2&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.webcitation.org/5nApmK5YV | title =Большевики Подольска | publisher =Podolsk.biz | accessdate =15.11.2008 | archive-date =30.01.2010 | archive-url =https://www.webcitation.org/5nApmK5YV?url=http://podolsk.biz/p52.htm | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;до_революции5&quot;&gt;{{cite web | url =http://podolsk-portal.ru/articles.php?pid=54 | title =Подольск в дни октябрьской революции | publisher =Podolsk.biz | accessdate =16. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/615ejqPpU?url=http://podolsk-portal.ru/articles.php?pid=54 | archivedate =20.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;двадцатые_годы&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.webcitation.org/5nAsMzslS | title =Расширение промышленного производства Подольска | publisher =Podolsk.biz | accessdate =16.11.2008 | archive-date =12.12.2012 | archive-url =https://web.archive.org/web/20121212081920/http://www.webcitation.org/5nAsMzslS | url-status =dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ЕНП6&quot;&gt;{{cite web|url=http://admpodolsk.ru/files/podolsk-230_1.pdf|title=Исторический хронограф|publisher=Ежедневные новости. Подмосковье|pages=6|accessdate=23. oktoobril 2011|archiveurl=https://www.webcitation.org/62eWEwMkK?url=http://admpodolsk.ru/files/podolsk-230_1.pdf|archivedate=23.10.2011|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ЗИО&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.veinik.ru/biograf/life/article/797.html | title =Немного из истории Подольского машиностроительного завода им. Орджоникидзе (ЗиО) | publisher =Е.В. Вейник | accessdate =23. augustil 2011 | archiveurl =https://www.webcitation.org/618UMqDBb?url=http://www.veinik.ru/biograf/life/article/797.html | archivedate =22.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Мой_город&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.mojgorod.ru/moskovsk_obl/podoljsk/index.html | title =Подольск | publisher =Мой город | accessdate =24. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611ssdBWE?url=http://www.mojgorod.ru/moskovsk_obl/podoljsk/index.html | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ЕНП5&quot;&gt;{{cite web|url=http://admpodolsk.ru/files/podolsk-230_1.pdf|title=Исторический хронограф|publisher=Ежедневные новости. Подмосковье|pages=5|accessdate=23. oktoobril 2011|archiveurl=https://www.webcitation.org/62eWEwMkK?url=http://admpodolsk.ru/files/podolsk-230_1.pdf|archivedate=23.10.2011|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ПР040313&quot;&gt;{{cite web|url=http://podolrab.ru/userdata/archive/1214235072.pdf|title=Записки подольского старожила|author=Чагин В|date=3.04.2008|publisher=Подольский рабочий, №33 (18562)|pages=13|accessdate=23. oktoobril 2011|archiveurl=https://www.webcitation.org/62eQsKh0k?url=http://podolrab.ru/userdata/archive/1214235072.pdf|archivedate=23.10.2011|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;города_подмосковья&quot;&gt;Д.В.Сарабьянов, А.М.Сахаров, В.Л.Янин (toimetuskolleegium). [http://www.podolsk.ru/about/p2_articleid/5129 Города Подмосковья] Москва, Московский рабочий, 1981, стр. 263–316.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ЕНП4&quot;&gt;{{cite web|url=http://admpodolsk.ru/files/podolsk-230_1.pdf|title=Исторический хронограф|publisher=Ежедневные новости. Подмосковье|pages=4|accessdate=23. oktoobril 2011|archiveurl=https://www.webcitation.org/62eWEwMkK?url=http://admpodolsk.ru/files/podolsk-230_1.pdf|archivedate=23.10.2011|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;УВМ&quot;&gt;{{cite web|url=http://anpnews.ru/uvm/show.shtml@d_id=200377.html|title=Памяти Александра Васильевича Никулина|date=23.10.2003|publisher=Утро вечера мудренее|accessdate=24. oktoobril 2011|archiveurl=https://www.webcitation.org/62g3MLbWt?url=http://anpnews.ru/uvm/show.shtml@d_id=200377.html|archivedate=24.10.2011|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;D&quot;&gt;{{cite web | last =Агентство экономической информации «Прайм-Тасс» | url =http://www.prime-tass.ru/news/show.asp?id=499483&amp;ct=news | title =Глава Подольска А.&amp;nbsp;Фокин задержан по обвинению в организации убийства своего первого заместителя П.&amp;nbsp;Забродина /версия 1/ | publisher = | date =22.04.2005 | accessdate=22.08.2011|archive-date=2007-09-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20070927005511/http://www.prime-tass.ru/news/show.asp?id=499483&amp;ct=news}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;пестов&quot;&gt;{{cite web|url=http://admpodolsk.ru/index.php?categoryid=11|title=ПЕСТОВ НИКОЛАЙ ИГОРЕВИЧ – Глава муниципального образования «город Подольск Московской области|publisher=Официальный сайт Администрации г. Подольска|accessdate=25. oktoobril 2011|archiveurl=https://www.webcitation.org/62hGUAOVz?url=http://admpodolsk.ru/index.php?categoryid=11|archivedate=25.10.2011|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ПР1007&quot;&gt;[http://www.webcitation.org/query?id=1319548174418890&amp;url=www.podolrab.ru/userdata/archive/1317982669.pdf Из века в век переходя... Хроника событий на рубеже столетий] Подольский рабочий, 07.10.2011, №77 (19036), стр. 9–11. Vaadatud 26.02.2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vapp1&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.heraldik.ru/news_arc2006.htm | title =Архив новостей 2006 года. 30.06.2006 | publisher =Союз геральдистов России | accessdate =1. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611t12Qlo?url=http://www.heraldik.ru/error404.html | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vapp2&quot;&gt;{{cite web | url =http://podolsk.biz/p859.htm | title =История герба города Подольск | publisher =Podolsk.org | accessdate =22.08.2011|archive-date=2009-04-16|archive-url=https://web.archive.org/web/20090416122440/http://podolsk.biz/p859.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ustav&quot;&gt;{{cite web | url =http://gorsovet.podolsk.ru/files/ustav.doc | title =Устав муниципального образования «городской округ Подольск Московской области». | publisher =Совет Депутатов городского округа Подольск | accessdate =8. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611t0LcIZ?url=http://gorsovet.podolsk.ru/files/ustav.doc | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Lipp&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.heraldik.ru/flags/podolsk_f.htm | title =Флаг муниципального образования Городской округ Подольск Московской области | publisher =Союз геральдистов России | accessdate =1. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611szYE9z?url=http://www.heraldik.ru/flags/podolsk_f.htm | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ПР2ОТЧЕТ2011&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.podolrab.ru/userdata/archive/1330507221.pdf|title=Итоги социально-экономического развития города Подольска за 2011 год|date=29.02.2012|publisher=Подольский рабочий|format=PDF|pages=2|accessdate=5. aprillil 2012|archiveurl=https://www.webcitation.org/66gHwbGqZ?url=http://www.podolrab.ru/userdata/archive/1330507221.pdf|archivedate=4.04.2012|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;рабочий4&quot;&gt;[http://ia-pod.mosoblonline.ru/userdata/archive/1234169910.pdf Итоги социально-экономического развития города Подольска за 2008 год] Подольский рабочий, 3.02.2009, стр. 4. Vaadatud 22.07.2009.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ППКСЭР54&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120503224947/http://admpodolsk.ru/files/napr-rab/economica/prog.doc Проект Программы комплексного социально-экономического развития муниципального образования «городской округ Подольск Московской области» на 2012–2016 годы], 2012, стр. 54.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ПР4&quot;&gt;[http://www.webcitation.org/query?id=1299085919617346&amp;url=www.podolrab.ru/userdata/archive/1298361690.pdf Итоги социально-экономического развития города Подольска за 2010 год]. Подольский рабочий, 22.02.2011, стр. 4. Vaadatud 02.03.2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ППКСЭР16&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120503224947/http://admpodolsk.ru/files/napr-rab/economica/prog.doc Проект Программы комплексного социально-экономического развития муниципального образования «городской округ Подольск Московской области» на 2012–2016 годы], 2012, стр. 16.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ПР3ОТЧЕТ2011&quot;&gt;[http://www.webcitation.org/query?id=1333572371209683&amp;url=www.podolrab.ru/userdata/archive/1330507221.pdf Итоги социально-экономического развития города Подольска за 2011 год] Подольский рабочий, 29.02.2012, стр. 3. Vaadatud 05.04.2012.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ПР5&quot;&gt;[http://www.webcitation.org/query?id=1299085919617346&amp;url=www.podolrab.ru/userdata/archive/1298361690.pdf Итоги социально-экономического развития города Подольска за 2010 год]. Подольский рабочий, 22.02.2011, стр. 5. Vaadatud 02.03.2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ППКСЭР52&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120503224947/http://admpodolsk.ru/files/napr-rab/economica/prog.doc Проект Программы комплексного социально-экономического развития муниципального образования «городской округ Подольск Московской области» на 2012–2016 годы], 2012, стр. 52.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ППКСЭР53&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120503224947/http://admpodolsk.ru/files/napr-rab/economica/prog.doc Проект Программы комплексного социально-экономического развития муниципального образования «городской округ Подольск Московской области» на 2012–2016 годы], 2012, стр. 53.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ППКСЭР56&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120503224947/http://admpodolsk.ru/files/napr-rab/economica/prog.doc Проект Программы комплексного социально-экономического развития муниципального образования «городской округ Подольск Московской области» на 2012–2016 годы], 2012, стр. 56.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ППКСЭР59&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120503224947/http://admpodolsk.ru/files/napr-rab/economica/prog.doc Проект Программы комплексного социально-экономического развития муниципального образования «городской округ Подольск Московской области» на 2012–2016 годы], 2012, стр. 59.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ППКСЭР17&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120503224947/http://admpodolsk.ru/files/napr-rab/economica/prog.doc Проект Программы комплексного социально-экономического развития муниципального образования «городской округ Подольск Московской области» на 2012–2016 годы], 2012, стр. 17. Vaadatud 26.02.2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ППКСЭР39&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120503224947/http://admpodolsk.ru/files/napr-rab/economica/prog.doc Проект Программы комплексного социально-экономического развития муниципального образования «городской округ Подольск Московской области» на 2012–2016 годы], 2012, стр. 39. Vaadatud 26.02.2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ПР6ОТЧЕТ2011&quot;&gt;[http://www.webcitation.org/query?id=1333572371209683&amp;url=www.podolrab.ru/userdata/archive/1330507221.pdf Итоги социально-экономического развития города Подольска за 2011 год] Подольский рабочий, 29.02.2012, стр. 6. Vaadatud 05.04.2012.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;рабочий6&quot;&gt;[http://ia-pod.mosoblonline.ru/userdata/archive/1234169910.pdf Итоги социально-экономического развития города Подольска за 2008 год] Подольский рабочий, 3.02.2009, стр. 6. Vaadatud 22.07.2009.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ПР4ОТЧЕТ2011&quot;&gt;[http://www.webcitation.org/query?id=1333572371209683&amp;url=www.podolrab.ru/userdata/archive/1330507221.pdf Итоги социально-экономического развития города Подольска за 2011 год] Подольский рабочий, 29.02.2012, стр. 4. Vaadatud 05.04.2012.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ЖД&quot;&gt;{{cite web | url =http://podol.ru/history/golosov-city-podolsk-19-20-age.php | title =Город Подольск во 2-ю половину XIX века и в начале XX века | publisher =PODOL.RU | accessdate=22.08.2011|archive-date=2009-06-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20090602203427/http://podol.ru/history/golosov-city-podolsk-19-20-age.php}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;рабочий12&quot;&gt;{{cite web | title =Итоги социально-экономического развития города Подольска за 2008 год. Транспорт | url =http://ia-pod.mosoblonline.ru/userdata/archive/1234169910.pdf | format =PDF | work =Подольский рабочий | location =Подольск | pages =12 | date =3.02.2009 | accessdate=22.07.2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ППКСЭР18&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120503224947/http://admpodolsk.ru/files/napr-rab/economica/prog.doc Проект Программы комплексного социально-экономического развития муниципального образования «городской округ Подольск Московской области» на 2012–2016 годы], 2012, стр. 18.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;рабочий18062009&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20130206034831/http://www.podolsk.ru/files/pr/200975.pdf Во имя спасения ближнего] Подольский рабочий, 18.06.2009, стр. 4. Vaadatud 07.01.2010.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ППКСЭР21&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120503224947/http://admpodolsk.ru/files/napr-rab/economica/prog.doc Проект Программы комплексного социально-экономического развития муниципального образования «городской округ Подольск Московской области» на 2012–2016 годы], 2012, стр. 21.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eff-sam11-11&quot;&gt;{{cite web|url=http://admpodolsk.ru/files/eff-sam-11.doc|title=Доклад главы города Подольска &quot;О достигнутых значениях показателей для оценки эффективности деятельности органов местного самоуправления городских округов и муниципальных районов за 2011 год и их планируемых значениях на 3-летний период&quot;|format=doc|pages=стр. 11|accessdate=10. mail 2012|archiveurl=https://www.webcitation.org/67YoX3a4v?url=http://admpodolsk.ru/files/eff-sam-11.doc|archivedate=10.05.2012|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Комитет_образования&quot;&gt;{{cite web | url =http://podolskcomobr.ru/down/load/90d3ba03c3a7fb9cc56820cdd5b7b56e.html | title =Публичный доклад о состоянии и результатах развития муниципальной системы образования города Подольска Московской области | publisher =Комитет по образованию г. Подольска | datepublished =2009 | accessdate =8. jaanuaril 2010 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611tn7d8U?url=http://podolskcomobr.ru/down/load/90d3ba03c3a7fb9cc56820cdd5b7b56e.html | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;рабочий20108&quot;&gt;[http://www.webcitation.org/query?id=1294351958174431&amp;url=www.podolrab.ru/userdata/archive/1265879641.pdf Итоги социально-экономического развития города Подольска за 2009 год. Образование] Подольский рабочий, 09.01.2010, стр. 8. Vaadatud 11.02.2010.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eff-sam&quot;&gt;{{cite web|url=http://admpodolsk.ru/files/eff-sam-09.doc|title=Доклад главы города Подольска &quot;о достигнутых значениях показателей для оценки эффективности деятельности органов местного самоуправления городских округов и муниципальных районов за 2009 год и их планируемых значениях на 3-летний период&quot;|format=doc|accessdate=24. juulil 2010|archiveurl=https://www.webcitation.org/5rT0mH8Qt?url=http://admpodolsk.ru/files/eff-sam-09.doc|archivedate=24.07.2010|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Образование2007&quot;&gt;{{cite web | url =http://admpodolsk.ru/files/otch2007_12.doc | title =Отчёты 2007. Образование | publisher =Администрация г. Подольск | datepublished =2008 | accessdate =4. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611tnd7u1?url=http://admpodolsk.ru/files/otch2007_12.doc | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;рабочий18&quot;&gt;{{cite web | title =Итоги социально-экономического развития города Подольска за 2008 год. Образование | url =http://ia-pod.mosoblonline.ru/userdata/archive/1234169910.pdf | format =PDF | work =Подольский рабочий | location =Подольск | pages =18 | date =03.02.2009 | accessdate=22.05.2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ПР7k&quot;&gt;[http://www.webcitation.org/query?id=1299085919617346&amp;url=www.podolrab.ru/userdata/archive/1298361690.pdf Итоги социально-экономического развития города Подольска за 2010 год. Жилищно-коммунальное хозяйство] Подольский рабочий, 22.02.2011, стр. 7. Vaadatud 02.03.2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;рабочий20106&quot;&gt;[http://www.webcitation.org/query?id=1294351958174431&amp;url=www.podolrab.ru/userdata/archive/1265879641.pdf Итоги социально-экономического развития города Подольска за 2009 год. Жилищно-коммунальное хозяйство] Подольский рабочий, 11.02.2010, стр. 6. Vaadatud 06.03.2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;водоканал2&quot;&gt;{{cite web|url=http://pvoda.users.ru/index.php?option=com_content&amp;task=view&amp;id=13&amp;Itemid=39|title=О предприятии. История|publisher=МУП «Водоканал», г. Подольск|lang=|accessdate=9. jaanuaril 2011|archiveurl=https://www.webcitation.org/611to6KSK?url=http://pvoda.users.ru/index.php?option=com_content|archivedate=18.08.2011|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;водоканал&quot;&gt;{{cite web|url=http://pvoda.users.ru/index.php?option=com_content&amp;task=view&amp;id=12&amp;Itemid=3/|title=О предприятии|publisher=МУП «Водоканал», г. Подольск|lang=|accessdate=9. jaanuaril 2011|archiveurl=https://www.webcitation.org/611tofAR6?url=http://pvoda.users.ru/index.php?option=com_content|archivedate=18.08.2011|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;электросеть&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.electroset.org/about|title=О предприятии|publisher=МУП «Подольская электросеть»|lang=|accessdate=9. jaanuaril 2011|archiveurl=https://www.webcitation.org/611trAOOr?url=http://www.electroset.org/about|archivedate=18.08.2011|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;x6I4n&quot;&gt;[http://www.admpodolsk.ru/index.php?categoryid=335 Итоги социально-экономического развития города Подольска за 9 месяцев 2012 года] Официальный сайт Администрации Подольска, 19.11.2012. Vaadatud 25.02.2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Троицкий собор&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.podolskoe.ru/podolsk_troitsky/main.htm | title =Троицкий собор г. Подольска | publisher =Подольское благочиние. Официальный сайт. | accessdate =03.11.2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611trfhT3?url=http://www.podolskoe.ru/podolsk_troitsky/main.htm | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wqZZw&quot;&gt;[http://www.admpodolsk.ru/index.php?categoryid=5 Подольск. О городе] Официальный сайт Администрации Подольска. Välja otsitud 25. veebruaril 2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Троицкий собор2&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.temples.ru/card.php?ID=2611 | title =Собор Троицы Живоначальной в Подольске. Учётная карточка. | publisher =Храмы России | accessdate =3. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611tsSUAB?url=http://www.temples.ru/card.php?ID=2611 | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2S4r4&quot;&gt;Топонимический словарь центральной России. — Москва, Армада-пресс, 2002. ISBN 5-309-00257-X&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Троицкий собор4&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.podolsk-sobor.ru/content/istoriya-troickogo-sobora | title =Пресвятая Троице, Боже наш, слава Тебе! | publisher =Троицкий собор г. Подольска. Официальный сайт | accessdate =3. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/618Tev31T?url=http://www.podolsk-sobor.ru/content/istoriya-troickogo-sobora | archivedate =22.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wr2Yn&quot;&gt;{{cite web|url=http://podolsk.org/|title=Историческая справка о Подольске|publisher=Подольский общественный журнал Podolsk.org|accessdate=27. juunil 2011|archiveurl=https://www.webcitation.org/5nAnej4Q4?url=http://podolsk.org/|archivedate=30.01.2010|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Троицкий_собор3&quot;&gt;{{cite web | url =http://russian-church.ru/viewpage.php?cat=moscow_area&amp;page=717 | title =Свято-Троицкий собор | publisher =Русские церкви | accessdate =3. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611ttb4XQ?url=http://russian-church.ru/viewpage.php?cat=moscow_area | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;31gyy&quot;&gt;Вагнер Б. Б., Манучарянц Б. О. [http://www.wagner.pp.ru/~bert/moscow/geology.pdf Геология, рельеф и полезные ископаемые Московского региона] Москва, Правительство Москвы. Московский комитет образования. Московский Городской Педагогический Университет, 2002, стр. 8.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Воскресенская_церковь&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.podolskoe.ru/podolsk_voskr/main.htm | title =Храм Воскресения Христова г. Подольска | publisher =Подольское благочиние. Официальный сайт. | accessdate =3. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611tue5eJ?url=http://www.podolskoe.ru/podolsk_voskr/main.htm | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5TkbB&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.geo-rus.ru/podolsk.htm|title=Коллекционные кремни и цветные камни в Подольске|publisher=Цветные камни и минералы в Московской области|accessdate=27. juunil 2011|archiveurl=https://www.webcitation.org/5nAndYRQG?url=http://www.geo-rus.ru/podolsk.htm|archivedate=30.01.2010|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Воскресенская_церковь2&quot;&gt;{{cite web | url =http://russian-church.ru/viewpage.php?cat=moscow_area&amp;page=716 | title =Воскресенская церковь | publisher =Русские церкви | accessdate =3. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611tvNo1u?url=http://russian-church.ru/viewpage.php?cat=moscow_area | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cLlWv&quot;&gt;{{cite web|url=http://podolsk-news.ru/stat-rok.php|title=Рок вышел из подполья в Подольске|publisher=Подольские новости|accessdate=27. juunil 2011|archiveurl=https://www.webcitation.org/5nAnY7np5?url=http://podolsk-news.ru/stat-rok.php|archivedate=30.01.2010|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ивановское&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.krasivoe.ru/usadby_rossii/ivanovskoe/ | title =Ивановское | publisher =Усадьбы России | accessdate=22. augustil 2011|archive-date=2009-06-28|archive-url=https://web.archive.org/web/20090628144346/http://www.krasivoe.ru/usadby_rossii/ivanovskoe/}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aNZiz&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.podolsk.ru/news/p2_articleid/6409|title=В Подольске будет 10 новых поликлиник|publisher=Подольск.ру|accessdate=27. juunil 2011|archiveurl=https://www.webcitation.org/5zkzOvfvl?url=http://www.podolsk.ru/news/p2_articleid/6409|archivedate=27.06.2011|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ивановское2&quot;&gt;{{cite web | url =http://podolsk.org/story/pahra-ivanovskoe.htm | title =Ивановское | publisher =Подольск и окрестности | accessdate =22. augustil 2011 | archiveurl =https://www.webcitation.org/618QV9R9B?url=http://podolsk.org/story/pahra-ivanovskoe.htm | archivedate =22.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;o3DZQ&quot;&gt;{{cite web|url=http://admpodolsk.ru/index.php?categoryid=2&amp;p2_articleid=578|title=ЗАГС — в зеркале статистики|date=1. veebruar 2007|publisher=Отдел по взаимодействию со СМИ Администрации г.&amp;nbsp;Подольска|accessdate=27. juunil 2011|archiveurl=https://www.webcitation.org/5nAnojsur?url=http://admpodolsk.ru/index.php?categoryid=2|archivedate=30.01.2010|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Плещеево&quot;&gt;{{cite web | url =http://newcontinent.ru/podolsk/history/pahra-plescheevo.php | title =Плещеево | publisher =Подольск и окрестности | accessdate=22. augustil 2011|archive-date=2008-08-09|archive-url=https://web.archive.org/web/20080809112218/http://newcontinent.ru/podolsk/history/pahra-plescheevo.php}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QuUrN&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.podolskoe.ru/index.htm|title=Главная страница|publisher=Подольское благочиние Московской епархии Русской Православной Церкви|accessdate=27. juunil 2011|archiveurl=https://www.webcitation.org/5nAo9of6L?url=http://www.podolskoe.ru/index.htm|archivedate=30.01.2010|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Плещеево2&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.nataturka.ru/usadiba/plecheevo.html | title =Усадьба Плещеево | publisher =Сайт Натальи Бондаревой | accessdate =27. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611twOKy1?url=http://nataturka.ru/usadiba/plecheevo.html | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vHeIb&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.mosadvent.ru/Contacts.htm|title=Адреса общин|publisher=Московское объединение Церкви христиан адвентистов седьмого дня|accessdate=27. juunil 2011|archive-date=2007-01-11|archive-url=https://web.archive.org/web/20070111015329/http://www.mosadvent.ru/Contacts.htm|url-status=bot: unknown}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Плещеево3&quot;&gt;{{cite web | url =http://hist-usadba.narod.ru/links0-80.html | title =Усадьба Плещеево | publisher =Исторические усадьбы России | accessdate =27. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611txpBKQ?url=http://hist-usadba.narod.ru/links0-80.html | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;x9As8&quot;&gt;{{cite web|url=http://mro-rahman.ru/index.php?option=com_content&amp;task=view&amp;id=70&amp;Itemid=9|title=В Подольске открылась мечеть|publisher=Общество мусульман &quot;Рахман&quot; – ислам в Подольске и Подольском районе|accessdate=27. juunil 2011|archiveurl=https://www.webcitation.org/5rsUXGF9L?url=http://mro-rahman.ru/index.php?option=com_content|archivedate=10.08.2010|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;НГ&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.ng.ru/style/2001-03-13/16_podolsk.html | title =Подольск: близкий к Москве и России. История города — воина-победителя | publisher =Независимая газета | accessdate =3. detsembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611u4V6yP?url=http://www.ng.ru/style/2001-03-13/16_podolsk.html | archivedate =2011-08-18 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A36GC&quot;&gt;{{cite web | url =http://gorsovet.podolsk.ru/files/gorsovet/51_1.zip | title =Об изменении границ городского округа Подольск Московской области. Номер 51/1 от 07.06.2010 | publisher =Решение Совета депутатов городского округа Подольск Московской области | accessdate =26. veebruaril 2013 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611skg1P6?url=http://gorsovet.podolsk.ru/files/gorsovet/51_1.zip | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ПР7&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.podolrab.ru/userdata/archive/1349862943.pdf|title=Снова — среди друзей|date=10.10.2012|publisher=Подольский рабочий|format=PDF|pages=7|accessdate=16. oktoobril 2012|archiveurl=https://www.webcitation.org/6BSjSL5zv?url=http://www.podolrab.ru/userdata/archive/1349862943.pdf|archivedate=16.10.2012|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KLHvV&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20100613092035/http://podolsk.org/golosov/golosov-podolsk-bridge.htm Подольский мост] podolsk.org. Vaadatud 18. oktoobril 2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Чучин&quot;&gt;[http://filatelist.narod.ru/zemstvo/p2.htm Fjodor Tšutšini postmarkide kataloog veebilehel filatelist.narod.ru] Vaadatud 7. detsembril 2008.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ANrcP&quot;&gt;{{cite web|url=http://podolsk.org/golosov/golosov-industrial-capital-city-podolsk.htm|title=Влияние промышленного капитала на рост города Подольска|last=Голосов|first=Константин|publisher=Историко-экономический очерк Подольского уезда|accessdate=23. oktoobril 2011|archiveurl=https://www.webcitation.org/62eP9LkQ1?url=http://podolsk.org/golosov/golosov-industrial-capital-city-podolsk.htm|archivedate=23.10.2011|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Труд&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.sovsport.ru/gazeta/article-item/310581 | title =«Король» тут дружит с «Королевой». В Подольске появился стадион, где можно играть в футбол и проводить легкоатлетические старты | publisher =Советский спорт | datepublished =7.11.2008, №166 (17665) | accessdate =7. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611uQHYz2?url=http://www.sovsport.ru/gazeta/article-item/310581 | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;l102v&quot;&gt;{{cite web | url =http://ww1.milua.org/ruspatron.htm | title =Патронное дело в России | publisher =Борис Давыдов | accessdate =16. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611sq7d0v?url=http://ww1.milua.org/ruspatron.htm | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Подольский_рабочий&quot;&gt;{{cite web | url =http://ia-pod.mosoblonline.ru/about/ | title =Об информагентстве | publisher =Газета «Подольский рабочий» | accessdate =7. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611ufZLvl?url=http://www.podolrab.ru/about/ | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IhpVY&quot;&gt;{{cite web | url =http://handmade-ltd.ru/journal/howitwas/zinger.html | title =История швейной машинки Зингер | publisher =«Ручная работа» | accessdate =24. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611sqhZtC?url=http://handmade-ltd.ru/journal/howitwas/zinger.html | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Инф_пол_2008&quot;&gt;{{cite web | url =http://admpodolsk.ru/files/otch2007_16.doc | title =Отчёт 2007. Информационная политика | publisher =Администрация г. Подольска | accessdate =7. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611ughR6Y?url=http://admpodolsk.ru/files/otch2007_16.doc | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cHuxH&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.dyr4ik.ru/articles.php?articleId=14|title=Мотовелосипеды &quot;КМЗ&quot;|publisher=On-Line журнал &quot;Дырчик&quot; – читаем с ветерком!|accessdate=23. oktoobril 2011|archive-date=2007-09-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20070906153022/http://www.dyr4ik.ru/articles.php?articleId=14}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TXn4X&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.pazbat.ru/factory/podolsk/history/ | title =История завода | publisher =Подольский аккумуляторный завод | accessdate =24. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611srlChJ?url=http://www.accumulator.ru/factory/podolsk/history/ | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YlHUT&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.mosregion.ru/index.phtml?id=44&amp;page=86&amp;tbl=tb_190 | title =Подольск | publisher =ОАО «НИПаМО» — новая инвестиционная политика Московской области | accessdate =24. novembril 2008 | archive-date =2007-10-11 | archive-url =https://web.archive.org/web/20071011051232/http://www.mosregion.ru/index.phtml?id=44&amp;page=86&amp;tbl=tb_190 | url-status =bot: unknown }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dGfHF&quot;&gt;{{cite web | url =http://podolsk-portal.ru/articles.php?pid=22 | title =Подольск. Первые пятилетки | publisher =Подольск. Городской портал | accessdate =24. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/615el0e7K?url=http://podolsk-portal.ru/articles.php?pid=22 | archivedate =20.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8tPcn&quot;&gt;{{cite web|url=http://podolsk.org/writers/5/city.htm|title=Город-крепость: К 60-летию разгрома немецко-фашистских войск под Москвой|publisher=Подольский альманах|accessdate=23. oktoobril 2011|archiveurl=https://www.webcitation.org/62eZmOuKj?url=http://podolsk.org/writers/5/city.htm|archivedate=23.10.2011|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sZmne&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.peoples.ru/military/aviation/talalihkin/ | title =Виктор Васильевич Талалихин | publisher =Peoples.ru | accessdate =17. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611sy6DWg?url=http://www.peoples.ru/military/aviation/talalihkin/ | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BmuHX&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.podolsk-news.ru/star-2.php | title =Центральная женская школа снайперской подготовки в Подольске | publisher =Подольские новости | accessdate =17. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611sxB0Fn?url=http://www.podolsk-news.ru/star-2.php | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fn3Hx&quot;&gt;{{cite web | url =http://podolsk-news.ru/stat-39.php | title =И клятву верности сдержали | publisher =Подольские новости | accessdate =17. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611suSue2?url=http://podolsk-news.ru/stat-39.php | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ib6Lj&quot;&gt;{{cite web | url =http://podolsk-news.ru/stat-40.php | title =Новогодний подарок фронту | publisher =Подольские новости | accessdate =17. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611swD9Rp?url=http://podolsk-news.ru/stat-40.php | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nZesu&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.webcitation.org/query.php | title =О компании | publisher =Подольский химико-металлургический завод | accessdate =22. augustil 2011 | archive-date =2017-08-21 | archive-url =https://web.archive.org/web/20170821095323/http://webcitation.org/query.php | url-status =dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;25w2s&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.mikroprovod.ru/about.htm | title =О заводе | publisher =ОАО «Завод Микропровод» | accessdate =25. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611syxAeJ?url=http://www.mikroprovod.ru/about.htm | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;b3SLt&quot;&gt;Зенькович Н. А. [https://web.archive.org/web/20010209005553/http://www.tuad.nsk.ru/~history/Author/Russ/Z/Zenkovitsh/Articles/BUNTUSR.HTM Были ли народные бунты в СССР] Тайны уходящего века. Москва, Олма-пресс, 1998.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eOXUI&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.podolsk-news.ru/nikulin.php|title=Памяти Главы города Подольска, Александра Васильевича Никулина (1937–2003) посвящается…|publisher=Подольск-NEWS|accessdate=24. oktoobril 2011|archiveurl=https://www.webcitation.org/62g2pkcwO?url=http://www.podolsk-news.ru/nikulin.php|archivedate=24.10.2011|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rUE2A&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.skmost.ru/press/news/2009/10/03/news_131.html|title=В Подольске завершено строительство путепровода|date=3. oktoober 2009|publisher=СК МОСТ|accessdate=25. oktoobril 2011|archiveurl=https://www.webcitation.org/62hOtMdgS?url=http://www.skmost.ru/press/news/2009/10/03/news_131.html|archivedate=25.10.2011|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;V1fmj&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.mosreg.ru/news2006/13837.html|title=В Подольске обсудили генеральный план города|date=23.06.2006|publisher=Правительство Московской области|accessdate=25. oktoobril 2011|archiveurl=https://www.webcitation.org/62hQ9YchT?url=http://www.mosreg.ru/news2006/13837.html|archivedate=25.10.2011|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PRI4y&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.mosreg.ru/news_region/64689.html|title=Согласованы проекты генпланов двух подмосковных городов|date=07.10.2011|publisher=Правительство Московской области|accessdate=25. oktoobril 2011|archiveurl=https://www.webcitation.org/62hR19cDE?url=http://www.mosreg.ru/news_region/64689.html|archivedate=25.10.2011|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dF1RA&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.kommersant.ru/doc/1903019|title=Топ-100 лучших городов России|date=2.04.2012|publisher=Секрет фирмы|archiveurl=https://www.webcitation.org/6BS2EFYGJ?url=http://www.kommersant.ru/doc/1903019|archivedate=16.10.2012|access-date=26.02.2013|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;o2qjJ&quot;&gt;{{cite web | url =Совет Депутатов городского округа Подольск. | title =Устав муниципального образования «городской округ Подольск Московской области». Титульный лист | publisher =Совет Депутатов городского округа Подольск | accessdate=8. novembril 2008}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eXDFS&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.rusenergomash.ru/production/ | title =Продукция и технологии | publisher =Группа компаний «РЭМКО» | accessdate =26. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611tgt25f?url=http://www.rusenergomash.ru/production/ | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ckq1a&quot;&gt;Новиков В. А., Долгов Е. Н., Габрилъянц М. А. Роль окружного клинического госпиталя в территориальной системе медицинского обеспечения МВО. – ''Военно-медицинский журнал'', 2007, том 328, № 9, стр. 36–40.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KaUwF&quot;&gt;{{cite web|url=http://school29.ru/planetarium|title=Подольский астрономический клуб|publisher=Школа 29 Подольск|accessdate=20. detsembril 2011|archiveurl=https://www.webcitation.org/644aTYohv?url=http://school29.ru/planetarium|archivedate=20.12.2011|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5q5xZ&quot;&gt;{{cite web|url=http://ria.ru/society/20110901/428276625.html|title=Путин ознакомился с инновациями в подольской школе|publisher=РИА Новости|accessdate=20. detsembril 2011|archiveurl=https://www.webcitation.org/644aYhFOa?url=http://ria.ru/society/20110901/428276625.html|archivedate=20.12.2011|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dxNCr&quot;&gt;{{cite web|url=http://ria.ru/mosobl/20121008/768961822.html|title=В Подольске завершен первый этап масштабной модернизации водоканала|publisher=РИА Новости|lang=|accessdate=10. augustil 2012|archiveurl=https://www.webcitation.org/6BS2H4af0?url=http://www.ria.ru/mosobl/20121008/768961822.html|archivedate=16.10.2012|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kg65u&quot;&gt;{{cite web|url=http://podolskts.ru/|title=Краткие сведения о предприятии|publisher=МУП «Подольская теплосеть»|lang=|accessdate=9. jaanuaril 2011|archiveurl=https://www.webcitation.org/611tpAgV5?url=http://podolskts.ru/|archivedate=18.08.2011|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Phpaa&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.podolrab.ru/userdata/archive/1273585924.pdf|title=И доблесть ратная, и подвиг трудовой – навеки в памяти народной|author=Ржевская Н.|date=8.05.2010|work=Подольский рабочий|pages=4|accessdate=22. septembril 2010|archiveurl=https://www.webcitation.org/5svmVKOiS?url=http://www.podolrab.ru/userdata/archive/1273585924.pdf|archivedate=22.09.2010|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Cn8yR&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.podolrab.ru/userdata/archive/1273744911.pdf|title=И доблесть ратная, и подвиг трудовой – навеки в памяти народной|author=Ржевская Н.|date=8.05.2010|work=Подольский рабочий|pages=2|accessdate=22. septembril 2010|archiveurl=https://www.webcitation.org/5svmtMZ3f?url=http://www.podolrab.ru/userdata/archive/1273744911.pdf|archivedate=22.09.2010|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3MM0F&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.rg.ru/2008/09/19/pamyatnik.html | title =Великий указ: В Подольске открыли памятник основательнице города | publisher =Российская газета | accessdate=3. detsembril 2008}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cbjFu&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.podolsk-art.ru/hudoz9.php | title =Виктор Михайлович Михайлов | publisher =Подольское искусство | accessdate =3. detsembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611u7rsyj?url=http://www.podolsk-art.ru/hudoz9.php | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7Zw4q&quot;&gt;{{cite web | url =http://pobeda.mosreg.ru/podolsk_kursant/ | title =Подвиг подольских курсантов | publisher =65 лет битвы под Москвой»: Московская область в Великой Отечественной войне | accessdate =3. detsembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611u36VC3?url=http://pobeda-mo.ru/index.php?chapter_name=podolsk_kursant | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Uf3Xo&quot;&gt;{{cite web | url =http://bestpravo.ru/fed1997/data05/tex19660.htm | title =Указ Президента Российской Федерации. Об уточнении состава объектов исторического и культурного наследия федерального (общероссийского) значения | publisher =Подольское искусство | accessdate =3. detsembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611tzJN9h?url=http://bestpravo.ru/fed1997/data05/tex19660.htm | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;efdZf&quot;&gt;Шатхин, С. Л., koostaja. Ленин и Ульяновы в Подольске. Москва, Московский рабочий, 1979, стр. 6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yfA7w&quot;&gt;{{cite web | url =http://artpodolsk.ru/stalina/ | title =Сталина Михайловна Удалова | publisher =Подольские художники | accessdate =3. detsembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611u787jd?url=http://artpodolsk.ru/stalina/ | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iBnZw&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.kukkolos.com/news_detail.php?id_news=21 | title =В Подольске установлена скульптура | publisher =Официальный сайт Д. В. Кукколоса | accessdate =3. detsembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611u9EKsA?url=http://www.kukkolos.com/news_detail.php?id_news=21 | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sQjO5&quot;&gt;{{cite web|url=http://gorsovet.podolsk.ru/files/gorsovet/2012/21_15.doc|title=Решение от 27 сентября 2012 г. № 21/15 Об увековечении памяти А.В. Никулина|publisher=Совет Депутатов городского округа Подольск|accessdate=16. oktoobril 2012|archiveurl=https://www.webcitation.org/6BSiiUKKF?url=http://gorsovet.podolsk.ru/files/gorsovet/2012/21_15.doc|archivedate=16.10.2012|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mAICN&quot;&gt;{{cite web|url=http://gorsovet.podolsk.ru/files/gorsovet/2012/21_16.doc|title=Решение от 27 сентября 2012 г. № 21/16 Об увековечении памяти А.А. Долгого|publisher=Совет Депутатов городского округа Подольск|accessdate=16. oktoobril 2012|archiveurl=https://www.webcitation.org/6BSixx2rf?url=http://gorsovet.podolsk.ru/files/gorsovet/2012/21_16.doc|archivedate=16.10.2012|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NAhiu&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.museum.ru/m481 | title =Подольский краеведческий музей | publisher =Музеи России | accessdate =25. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611uA4iNX?url=http://www.museum.ru/m481 | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vrCbo&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.museum.ru/M456 | title =Историко-мемориальный музей-заповедник «Подолье» | publisher =Музеи России | accessdate =25. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611uBF9fP?url=http://www.museum.ru/M456 | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7YuTM&quot;&gt;[http://www.svpressa.ru/society/article/28470/ Пряников П., Размахин А. Под Москвой открыли музей казачьего сопротивления.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3OP19&quot;&gt;{{cite web | url =http://admpodolsk.ru/index.php?categoryid=2&amp;p2_articleid=654&amp;p2_action=emailarticle | title =Об итогах и задачах в сферах культуры | publisher =Администрация Подольска | accessdate =29. detsembril 2008 | datepublished =28.02.2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611uCAydX?url=http://admpodolsk.ru/index.php?categoryid=2 | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;caGEX&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.museum.ru/M2986 | title =Подольский выставочный зал | publisher =Музеи России | accessdate =25. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611uCxuhA?url=http://www.museum.ru/M2986 | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cFq3b&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.podolsk.ru/news/p2_articleid/1339 | title =В Подольске строится картинная галерея | publisher =Подольск.RU | accessdate =26. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611uDoxXX?url=http://www.podolsk.ru/news/p2_articleid/1339 | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hKAXF&quot;&gt;{{cite web | url =http://dk-october.ru/ | title =Главная страница | publisher =Дворец культуры «Октябрь» | accessdate =22. augustil 2011|archive-date=2009-02-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20090226075637/http://dk-october.ru/}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NHU0C&quot;&gt;{{cite web | url =http://dk-october.ru/history.php | title =История ДК «Октябрь» | publisher =Дворец культуры «Октябрь» | accessdate=22. augustil 2011|archive-date=2009-01-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20090126053438/http://dk-october.ru/history.php}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;M2pOE&quot;&gt;{{cite web | url =http://dk-october.ru/zali.php | title =Перечень помещений ДК «Октябрь» | publisher =Дворец культуры «Октябрь» | accessdate=22. augustil 2011|archive-date=2009-01-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20090126053341/http://dk-october.ru/zali.php}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;b9Bhm&quot;&gt;{{cite web | url =http://dk-october.ru/kollektivi/ | title =Коллективы ДК «Октябрь» | publisher =Дворец культуры «Октябрь» | accessdate=22. augustil 2011|archive-date=2009-01-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20090126053349/http://dk-october.ru/kollektivi/}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;y4gQ3&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.podolsk.ru/news/p2_articleid/1414 | title =День Подольского драматического театра | publisher =Подольск.RU | accessdate =26. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611uHnVWK?url=http://www.podolsk.ru/news/p2_articleid/1414 | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DKDqS&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.karofilm.ru/cgi-bin/show.pl?option=cinema_description&amp;id=9 | title =Каро Фильм в ТЦ «Ашан-Сити», г. Подольск | publisher =«Каро Фильм» | accessdate =26. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611uIvdIA?url=http://www.karofilm.ru/cgi-bin/show.pl?option=cinema_description | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;anL9t&quot;&gt;Teave ümbrike kohta leidub NSV Liidu markeeritud ümbrike [http://konvert.web.ur.ru/index.html kataloogis] aastatest 1953–1991. Vaadatud 16. jaanuaril 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xoSzb&quot;&gt;[http://provizorii.ru/index.php/%D0%9F%D0%BE%D1%87%D1%82%D0%B0_%D0%9C%D0%BE%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%BE%D0%B1%D0%BB%D0%B0%D1%81%D1%82%D0%B8_1992-2005_%D0%B3.%D0%B3./%D0%9F%D1%80%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D0%B7%D0%BE%D1%80%D0%B8%D0%B8_%D1%80%D0%B0%D0%B9%D0%BE%D0%BD%D0%BE%D0%B2_%D0%BE%D0%B1%D0%BB%D0%B0%D1%81%D1%82%D0%B8_%D0%9E_-_%D0%A8 Почта Московской области 1992–2005 г.г./Провизории районов области О – Ш] Provizorii.ru. Vaadatud 6. märtsil 2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bPzxI&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.sports.ru/tags/5396090.html | title =Ледовый дворец &quot;Витязь&quot; | publisher =SPORTS.RU | accessdate =6. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611uLP9ho?url=http://www.sports.ru/tags/5396090.html | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;g2Mp2&quot;&gt;{{cite web | url =http://vityazfan.narod.ru/arena.html | title =Хоккейный клуб «Витязь» | publisher =Vityazfan.narod.ru | accessdate =6. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611uO2638?url=http://vityazfan.narod.ru/arena.html | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vu8oK&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.podolrab.ru/userdata/archive/1292317829.pdf|title=Первый в истории России. В Подольске прошёл турнир по следж-хоккею|author=Вартиков А.|date=14.12.2010|publisher=Подольский рабочий|pages=7|accessdate=16. detsembril 2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bvmRi&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.esj.ru/journal_archive/2006/iyul_2006/boris_ivanjuzhenkov/ | title =Борис Иванюженков: «Мы — лидеры спортивной индустрии всей страны!» | publisher =Журнал «Элита Общества» | datepublished =№7 (24) Июль 2006 | accessdate =2. jaanuaril 2009 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611uUrzAj?url=http://www.esj.ru/journal_archive/2006/iyul_2006/boris_ivanjuzhenkov/ | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0OlNV&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://photos.streamphoto.ru/8/5/3/ca2e8eb8414df1fda1255c6c33416358.jpg |pealkiri=Olümpiarõngastega tänavalaterna pilt. |vaadatud=2013-03-02 |arhiivimisaeg=2015-04-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150410003328/http://photos.streamphoto.ru/8/5/3/ca2e8eb8414df1fda1255c6c33416358.jpg |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ymgPc&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.fcvityaz.ru/stadion.html | title =Стадион «Труд» | publisher =Футбольный клуб «Витязь» | accessdate =7. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611uXCi82?url=http://www.fcvityaz.ru/stadion.html | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;J2m2d&quot;&gt;{{cite web | url =http://news.sport-express.ru/online/ntext/10/nl102929.html | title =В Подольске открыли Академию тенниса | publisher =Спорт-Экспресс | datepublished =7.10.2008 | accessdate =7. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611uYRruP?url=http://news.sport-express.ru/2005-10-07/102929 | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BbmWb&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.tv.podolsk.ru/index.php?categoryid=6 | title =Телекоммуникационные системы | publisher =Подольское региональное телевидение «Кварц» | accessdate =7. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611ub7Qzt?url=http://www.tvpodolsk.ru/production | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;g4eja&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.tv.podolsk.ru/index.php?categoryid=15 | title =О компании | publisher =Подольское региональное телевидение «Кварц» | accessdate =7. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611ucGr6q?url=http://www.tvpodolsk.ru/abonents | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;arn4W&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.tv.podolsk.ru/index.php?categoryid=2 | title =Зона вещания | publisher =Подольское региональное телевидение «Кварц» | accessdate =7. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611udEVh3?url=http://www.tvpodolsk.ru/advert | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yFRIe&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.radio.mosreg.ru/branches/34.html | title =Подольская редакция радиовещания – филиал ГТРК «РТВ–Подмосковье» | publisher =Интернет-портал «Радиовещание Подмосковья» | accessdate =7. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611ueK7zj?url=http://radio-mo.ru/index.php?chapter_name=branches | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VM748&quot;&gt;{{cite web | url =http://www.twin-cities.ru/texts/164-Podolsk.pdf | title =Радушный хозяин — город Подольск | accessdate =1. novembril 2008 | archiveurl =https://www.webcitation.org/611uhAGGA?url=http://www.twin-cities.ru/texts/164-Podolsk.pdf | archivedate =18.08.2011 | url-status =live }}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [http://www.admpodolsk.ru/ Сайт администрации г. Подольск] (Podolski linnavalitsuse veebileht, vene keeles, vaadatud 11. märtsil 2013)
* [http://www.podolsk.ru/ Подольский городской бизнес портал] (Podolski linna äriportaal, vene keeles, vaadatud 11. märtsil 2013)

{{Moskva o linnad}}

[[Kategooria:Moskva oblasti linnad]]</text>
      <sha1>lma0fzyjqu15ob29kpj9myrjt3wcuse</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kalade loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>36031</id>
    <revision>
      <id>6172426</id>
      <parentid>6167792</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T07:10:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* T */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="105473" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}}
'''Kalade loend''' loetleb [[Kalad|kalu]] ([[süstikkalad|süstikkalu]], [[sõõrsuud|sõõrsuid]], [[kõhrkalad|kõhrkalu]], [[luukalad|luukalu]], [[vihtuimelised|vihtuimelisi]] ja [[kopskalad|kopskalu]]). Käesolev loend baseerub suuresti [[1979]]. aastal ilmunud &quot;[[Loomade elu]]&quot; sarjas avaldatud 4. köitele – &quot;Kalad&quot;&lt;ref&gt;Loomade elu (4 köide, Kalad), toimetanud E. Pihu. 1979. Tallinn, Valgus, 516 lk&lt;/ref&gt;.

Selles nimekirjas on kalade [[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised -[[takson]]id. Muud [[zooloogia]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[zooloogia mõisteid]] ja [[anatoomia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. On olemas ka [[Eesti kalade süstemaatiline nimestik]] ja [[Eesti kalade loend]].

Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on [[sulud|sulgudes]] [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus [[Kaldkiri|kursiivis]]. Edasi tulevad lühiandmed [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti leviku kohta Eestis:
*''Eestis tavaline'' – kogu Eestis tavaline või sage
*''Eestis kohati'' – Eestis kohati tavaline, kohati puudub või haruldane 
*''Eestis haruldane'' – Eestis haruldane või väga vähestes kohtades levinud
*(?) – ladinakeelset nimetust (veel) ei ole märgitud

__NOTOC__{{tähed}}

==A==
* [[aadria tuur]] (''Acipenser naccarii''), sgk [[tuurlased]], Albaanias, Horvaatias, Kreekas, Itaalias, Montenegros, Sloveenias
* [[aafrika gissu]] (''Pterothrissus belloci''), sgk [[luiskalalased]], Atlandi ookeanis Aafrika läänerannikul
* [[aafrika hulkoga]] (''Polycentropsis abbreviata''), sgk ''[[Nandidae]]'', Kamerunis, Beninis, Gabonis, Nigeerias
* [[aafrika iliša]] (''Ilisha africana''), sgk [[heeringlased]], Atlandi ookeanis Aafrika läänerannikul
* [[aafrika kongrio]] (''Genypterus capensis''), sgk [[madukalalased]], Atlandi ookeanis Aafrika läänerannikul
* [[aafrika lõimuim]] (''Monomitopus metriostoma''), sgk madukalalased
* [[aafrika maukkala]] (''Lamprogrammus exutus''), sgk madukalalased
* [[aafrika psettood]] (''Psettodes belcheri''), sgk ''[[Psettodidae]]'', Atlandi ookeanis Aafrika läänerannikul 
* [[aafrika sulgselgkala]] (''Papyrocranus afer'', ''Notopterus afer''), sgk ''[[Notopteridae]]'', Lääne-Aafrikas
* [[aasia kärsskala]] (''Mastacembelus armatus''), sgk ''[[Mastacembelidae]]'', Kagu-Aasias 
* [[aasia meritint]] (''Osmerus eperlanus dentex''), [[meritint|meritindi]] alamliik, sgk [[tintlased]]
* [[aasia noolhammaslest]] (''Astheresthes evermanni''), sgk [[lestlased]]
* [[aasia pompaano]] (''Trachinotus bailloni''), sgk [[hobumakrellased]]
* [[aasia psettood]] (''Psettodes erumei'') 
* [[aasia rombkala]] (''Bothus myriaster'')
* [[aasia süstikkala]] (''Branchiostoma belcheri'')
* [[aasovi pusanok]] (''Alosa caspia tanaica''), sgk [[heeringlased]]
* [[abakala]] (''Abramis ballerus''), sgk [[karpkalalased]], Eestis välja surnud
* [[abrau tülka]] (''Clupeonella abrau''), sgk [[heeringlased]]
* [[abüssaali poormadulik]] (''Porogadus abyssalis'')
* [[abüssaali süvanirk]] (''Holcomycteronus profundissimus'' (''Bassogigas profundissimus''))
* ''[[Acanthopterygii]]'', ülemselts
*''[[Acentronurinae]]'', tunnustamata alamsugukond, sgk [[merinõellased]]
* [[achilleuse kirurgkala]] (''Acanthurus achilles''), sgk [[kirurgkalalased]]
* [[admiralkala]] (''Otolithoides''), selts, sgk [[kotkaskalalased]]
* [[adrianikala]] (''Adrianichthys''), perekond 
* [[adrukala]] (''Fucomimus mus''), sgk [[klinuskalalased]]
* [[aeruimnirk]] (''Eretmichthys pinnatus'')
* [[agassizi hologaster]] (''Chologaster agassizi'')
* [[agrahani aloosa]] (''Alosa brashnikovi agrachanica'')
* [[ahvangerjas]] (''Simenchelys parasitica'')
* [[ahven]] (''Perca fluviatilis''), sgk [[ahvenlased]]
* [[ahven (perekond)|ahven]] (''Perca''), perekond, sgk [[ahvenlased]]
* [[ahvenalised]] (''Perciformes''), selts
* [[ahvenrüühärg]] (''Percis japonicus'')
* [[ainulaik-uusnirk]] (''Neobythites monocellatus'')
* [[ainulõug]] (''Monognathus'')
* [[ainuoga]] (''Psylecephalus barbatus'')
* [[aiu]] (''Plecoglossus altivelis'')
* [[alabes]] (''Alabes'')
* [[alakoon]] (''Hyporhamphus sajori'')
* [[alaska ogapõsk]] (''Sebastolobus alaskanus'')
* [[alasuusäga]] (''Hypostomus'')
* [[alaśa]] (''Sardinella aurita'')
* [[alazani kõhrsuu]] (''Chondrostoma schmidti'')
* [[albatrosskala]] (''Albatrossia pectoralis'')
* [[alcocki uusnirk]] (''Neobythites alcocki'')
* [[aldrovandia]] (''Aldrovandia'')
* [[alglaternkala]] (''Protomyctophum'')
* [[alektriin]] (''Alectrias alectrolophus'')
* [[alett]] (''Tetragonurus'')
* [[aleuudi huntsuu]] (''Lyconectes aleutensis'')
* [[alfonso-limapea]] (''Beryx decadactylus'')
* [[alligaatorhai]] (''Echonorhinus brucus'')
* [[allosmer]] (''Allosmerus elongatus'')
* [[aloosa]] (''Alosa'')
* [[altai osman]] ehk harilik mägiteib (''Oreoleuciscus potanini'')
* [[amarsip]] (''Amarsipus carlsbergi'')
* [[ameerika aloosa]] ehk harilik šed (''Alosa sapidissima'')
* [[ameerika angerjas]] (''Anguilla rostrata'')
* [[ameerika emakala]] (''Zoarces americanus'')
* [[ameerika harjus]] (''Thymallus signifer'')
* [[ameerika haug]] (''Esox americanus'')
* [[ameerika härjapearai]] (''Rhinoptera bonasus'')
* [[ameerika ingelhai]] (''Squatina dumeril'')
* [[ameerika jõesilm]] (''Lampetra ayresuu'')
* [[ameerika karelest]] (''Hippoglossoides platessoides platessoides'')
* [[ameerika kivikoha]] (''Epinephelus morio'')
* [[ameerika koerkala]] (''Umbra limi'')
* [[ameerika kärphai]] (''Mustelus canis'')
* [[ameerika latikad]] (''Notemigonus'')
* [[ameerika liitlõpus]] (''Synbranchus marmoratus'')
* [[ameerika luts]] (''Urophycis'')
* [[ameerika lõimuim]] (''Monomitopus americanus'')
* [[ameerika meriahven]] (''Sebastes fasciatus'')
* [[ameerika merijänes]] (''Hydrolagus colliei'')
* [[ameerika merikurat]] (''Lophius americanus'')
* [[ameerika noolhamaslest]] (''Astheresthes stomias'')
* [[ameerika ojasilm]] (''Lampetra wilderi'')
* [[ameerika paalia]] ehk oja-mägihõrnas (''Salvelinus fontinalis''), sgk [[lõhelased]]
* [[ameerika purihärg]] (''Nauthichthys oculofasciatus'')
* [[ameerika rullsiig]] (''Coregonus cylindraceus quadrilateralis'')
* [[ameerika süvaangerjas]] (''Synaphobranchus infernalis'')
* [[ameerika terpuug]] (''Hexagrammos decagrammus'')
* [[ameerika ulvaaria]] (''Ulvaria subbifurcata'')
* [[ameerika vrakkahven]] (''Polyprion americanus'')
* [[ameerikasilm]] (''Ichthyomyzon'')
* [[ameerikasärg]] (''Hesperoleucus'')
* [[amfioksides]] (?)
* [[amfiibkala]] (?)
* [[ammhai]] (''Ginglymostoma cirratum'')
* [[amuuri-hiina sasaan]] (?)
* [[amuuri idatrulling]] (''Lefua costata'')
* [[amuuri lepamaim]] (?)
* [[amuuri harjus]] (?)
* [[amuuri haug]] (?)
* [[amuuri lõunasäga]] (?)
* [[amuuri mustkõht]] (?)
* [[amuuri säinas]] (''Leuciscus waleckii'')
* [[amuuri sälkmokk]] (?)
* [[amuuri tuur]] (?)
* [[andamani pugalnirk]] (''Spottobrotula mahodadi'')
* [[andamani uusnirk]] (''Neobythites andamanensis'')
* [[angaraa omul]] (?)
* [[angerhunt]] (?)
* [[angerjalised]] (''Anguilliformes''), selts
* [[angerjas]] (''Anguilla anguilla''), sgk [[angerlased]]
* [[angerjas (perekond)|angerjas]] (''Anguilla''), perekond, sgk [[angerlased]]
* [[angerlased]] (''Anguillidae''), sugukond
* [[angerlimakala]] (?)
* [[angersaba]] (?)
* [[angersabasäga]] (?)
* [[angersäga]] (''[[Clarias gariepinus]]'')
* [[anšoovis]] (''Engraulis encrasicholus''), sgk [[anšoovislased]]
* [[anšooviskarp]] (?)
* [[anšoovistülka]] (?)
* [[antarktika elektronkala]] (?)
* [[antarktika hõbekülg]] (?)
* [[antarktika kihvkala]] (?)
* [[antarktika merivärten]] (?)
* [[antarktika pikksaba]] (?)
* [[antigonia]] (?)
* [[antiloop-kõversarv]] (?)
* [[antimora]] (?)
* [[antsüluslest]] (?)
* [[antšoa]] (?)
* [[antšovet]] (?)
* [[aprion]] (?)
* [[araabia kõverlõugheeringas]] (?)
* [[araali iherus]] (?)
* [[araali lõuna-luukarits]] (?)
* [[araali pardkala]] (?)
* [[araali särg]] (?)
* [[arakaan]] (?)
* [[arapaima]] (''Arapaima gigas''), sgk [[luukeellased]]
* [[arenka]] (?)
* [[argentiina anšoovis]] (''Engraulis anchoita''), sgk [[anšoovislased]]
* [[argentiina heeringas]] (?)
* [[argentiina merluus]] (?)
* [[argentiina piitsmerluus]] (?)
* [[argentiina umbriin]] (?)
* [[ariomm]] (?)
* [[aristotelese lõunasäga]] (?)
* [[arhaamia]] (?)
* [[arktika hõbekülg]] (?)
* [[arktika paalia]] ehk mägihõrnas (''Salvelinus alpinus''), sgk [[lõhelised]]
* [[arktika rihmkala]] (?)
* [[arktiline kiiverhärg]] (?)
* [[armeenia pisisäga]] (?)
* [[arnoldi kopella]] (?)
* [[arrip]] (?)
* [[aserbaidžaani särg]] (?)
* [[astelrai]] (''Dasyatis''), perekond, sgk  [[astelrailased]]
* [[astelselg]] (?)
* [[astrabadi pusanok]] (?)
* [[asunik-madukala]] (''Ophidion metoecus'')
* [[ateriin]] (?)
* [[atlandi diogeneskala]] (''Diogenichthys atlanticus'')
* [[atlandi ebanugishai]] (?)
* [[atlandi haunaks]] (''Chaunax suttkusi'')
* [[atlandi heeringas]] (''Clupea harengus''), sgk [[heeringlased]]
* [[atlandi heeringhai]] (''Lamna nasus''), sgk [[heeringhailased]], Atlandi ookeani parasvöötmes
* [[atlandi habehai]] (''Isurus oxyrinchus''), sgk [[heeringhailased]], Atlandi ookeanis
* [[atlandi juushärg]] (''Hemitripterus americanus'')
* [[atlandi jõeanšoovis]] (''Lycengraulis grossidens'')
* [[atlandi jõhvangerjas]] (''Gordiichthys irretitus'')
* [[atlandi kakspoisur]] (''Polymixia nobilis'')
* [[atlandi karekojus]] (''Spiniphryne gladisfenae'')
* [[atlandi kiirdangerjas]] (''Acromycter atlanticus'')
* [[atlandi kiitsaknirk]] (''Penopus microphthalmus'')
* [[atlandi kokorell]] (''Coccorella atlantica'')  
* [[atlandi labrisoom]] (''Labrisomus nuchipinnis'')
* [[atlandi liimukangerjas]] (''Phaenomonas longissima'')
* [[atlandi makohai]] (?)
* [[atlandi matšueel]] (''Opisthonema oglinum'')
* [[atlandi meriketas]] (''Chaetodipterus faber'')
* [[atlandi merilatikas]] (''Brama brama'')
* [[atlandi merilest]] (?)
* [[atlandi merisarvik]] (''Mobula hypostoma'')
* [[atlandi minkhai]] (''Paragaleus pectoralis'')
* [[atlandi mintai]] (''Theragra finnmarchica'')
* [[atlandi muikangerjas]] (''Promyllantor atlanticus'')  
* [[atlandi musthai]] (''Apristurus laurussonii'')  
* [[atlandi nansenikala]] (''Nansenia atlantica'')
* [[atlandi nirkkala]] (''Brotula barbata'')
* [[atlandi nokistont]] (''Rhinochimaera atlantica'')
* [[atlandi peitsilmkala]] (''Bathymicrops regis'')
* [[atlandi pelamiid]] (''Sarda sarda'')
* [[atlandi pikksauruskala]] (''Scopelosaurus argenteus'') 
* [[atlandi pisitursk]] (''Microgadus tomcod'')
* [[atlandi polaarhai]] (''Somniosus microcephalus'')
* [[atlandi purikala]] (''Istiophorus albicans''), sgk [[purikalalased]]
* [[atlandi saagsabahai]] (''Galeus atlanticus'')
* [[atlandi sarvpeakala]] (''Icelus bicornis'')
* [[atlandi seanina]] (''Lethrinus atlanticus'')
* [[atlandi-skandinaavia heeringas]] (?)
* [[atlandi siilikhammas]] (''Echiodon drummondii'')
* [[atlandi siilpikksaba]] (''Echinomacrurus mollis'')
* [[atlandi siugmureen]] (''Anarchias euryurus'')
* [[atlandi suursilmkala]] (''Pempheris schomburgkii'')
* [[atlandi tarpoon]] (''Megalops atlanticus'')
* [[atlandi tursk]] ehk kabeljoo (''Gadus morhua''), sgk [[tursklased]]
* [[atlandi tuulehaug]] (?)
* [[atlandi tuur]] (''Acipenser sturio''), sgk [[tuurlased]]
* [[atlandi uusharriott]] (?)
* [[atlandi valevnirk]] (''Leucicorus atlanticus'')
* [[atlandi vintaloosa]] (?)
* [[atlandi väiketuun]] (''Euthynnus alletteratus'')
* [[atlandi üksuimkeel]] (''Monochirus hispidus'')
* [[atlandi ümarheeringas]] (''Etrumeus sadina'')
* [[atopomükter]] (?)
* [[aunas]] e. suursuu forellahven (''Micropterus salmoides'')
* [[austraalia anšoovis]] (?)
* [[austraalia girell]] (?)
* [[austraalia habehai]] (''Orectolobus maculatus'') sgk [[habehailased]], Austraalia ümbruse vetes
* [[austraalia heeringake]] (?)
* [[austraalia kardinalahven]] (?)
* [[austraalia kopskala]] (?)
* [[austraalia kõverlõugheeringas]] (?)
* [[austraalia käbikala]] (?)
* [[austraalia latikahven]] (?)
* [[austraalia liivhai]] (''Carcharias arenarius''), sgk [[liivhailased]], Austraalia ümbruse vetes
* [[austraalia lõunatint]] (?)
* [[austraalia madukala]] (''Ophidion genyopus'')
* [[austraalia makrell]] (?)
* [[austraalia mora]] (?)
* [[austraalia narmaskala]] (''Phycodurus eques''), sgk [[merinõellased]]
* [[austraalia poolharjus]] (?)
* [[austraalia pärlahven]] (?)
* [[austraalia saagrai]] (?)
* [[austraalia sardinops]] (?)
* [[austraalia sarvpõsk]] (?)
* [[austraalia süvakomeet]] (''Benthocometes australiensis'')
* [[austraalia teravninakala]] (?)
* [[austraalia tuun]] (?)
* [[austraalia tähnliivaahven]] (?)
* [[austraalia uusnirk]] (''Neobythites australiensis'')
* [[avamere ateriin]] (?)
* [[avavee töntsaknirk]] (''Pycnocraspedum squamipinne'')

==B==
* [[badis]] (?)
* [[bahama töntsaknirk]] (''Pycnocraspedum phyllosoma'')
* [[bahama uusnirk]] (''Neobythites multidigitatus'')
* [[bahtak]] (?)
* [[baikali omul]] (?)
* [[baikali siig]] (?)
* [[balhaši ahven]] (?)
* [[balhaši marinka]] (?)
* [[balti heeringas]] (?)
* [[barburiis]] (?)
* [[barguzini siig]] (?)
* [[barrakuuda]] (?)
* [[barramunda]] (?)
* [[bartschi haugnirk]] (''Luciobrotula bartschi'')
* [[bartoni kilprüühärg]] (?)
* [[bedootsia]] (?)
* [[beluuga]] (''Huso huso''), sgk [[tuurlased]]
* [[belvitsa]] (?)
* [[bengali angerjas]] (?)
* [[bengali liitlõpus]] (?)
* [[bengali lõimuim]] (''Monomitopus conjugator'')
* [[bentosaurus]] (?)
* [[bergi kõversuu]] (?)
* [[bergi teib]] (?)
* [[bermuuda kloaagikala]] (?)
* [[bermuuda papagoikala]] (?)
* [[bermuuda sardinell]] (?)
* [[berš]] (?)
* [[besnardia]] (?)
* [[bester]] (?)
* [[besuugo]] (?)
* [[binokkelkala]] (?)
* [[biplaankala]] (?)
* [[birma guduud]] (?)
* [[biwa lõunasäga]] (?)
* [[bokatšio]] (?)
* [[bombiil]] (?)
* [[bonga]] (?)
* [[bootsia]] (?)
* [[boro]] (?)
* [[borofrüün]] (?)
* [[brasiilia haugnirk]] (''Luciobrotula brasiliensis'')
* [[brasiilia kilpsägake]] (?)
* [[brasiilia oganina]] (''Lepophidium collettei'')
* [[brasiilia rohesilm]] (?)
* [[brasiilia sardinell]] (?)
* [[brasiilia uusnirk]] (''Neobythites braziliensis'')
* [[bražnikovi aloosa]] (?)
* [[briljantahven]] (?)
* [[bruce'i süvanirk]] (''Holcomycteronus brucei'')
* [[brunswigi maukkala]] (''Lamprogrammus brunswigi'')
* [[burgeri imisuu]] (?)

==C==
* ''[[Carcharhinus melanopterus]]'', sgk ''[[Carcharhinidae]]''
* [[Chaperi lamepeafundulus]] (?)
* [[Chaplini oganäsapea]] (?)
* [[Clarki lõhe]] (?)
* [[coheni haugnirk]] (''Luciobrotula coheni'')
* [[Cuvier' alett]] (?)

==D==
* [[Daanio, malabari]] (?)
* [[Dagestani pardkala]] (?)
* [[dallia]] (?)
* [[Dana hiidsuu]] (''Chauliodus danae''), sgk [[nõelsuulased]]
* [[dannevigia]] (''Dannevigia tusca'')
* [[darter]] (?)
* [[davatšan]] (?)
* [[dialomm]] (?)
* [[diksonikala]] (?)
* [[diktüosoom]] (?)
* [[Dinotopterus]] (?)
* [[Diogeneskala]] (?)
* [[Disparkala]] (?)
* [[Ditreem]] (?)
* [[Ditropkala]] (?)
* [[Dolgi aloosa]] (?)
* [[Dollarsalmler]] (?)
* [[Doonau lõhe]] (?)
* [[Doonau taimen]] (?)
* [[Doraado]] (?)
* [[Drakonet]] (?)
* [[Drjagini paalia]] (?)
* [[Džordonhärg]] (?)
* [[Dumerili tõrviksilm]] (?)
* [[Dvinaa heeringas]] (?)

==E==
* [[ebaharjus]] (?)
* [[ebaheeringas]] (?)
* [[ebaimikala]] (?)
* [[ebajääkala]] (?)
* [[ebakammeljas]] (?)
* [[ebaklinus]] (?)
* [[ebakolmoga]] (?)
* [[ebakotkaskala]] (?)
* [[ebakõversarvlane]] (?)
* [[ebalasntuur]] (?)
* [[ebamõrukas]] (?)
* [[ebanugishai]] (?)
* [[ebaogaselg]] (?)
* [[ebapaltus]] (?)
* [[ebapikksaba]] (?)
* [[ebarasboora]] (?)
* [[ebarünt]] (?)
* [[ebaseriool]] (?)
* [[ebasilmkala]] (?)
* [[ebasinikala]] (?)
* [[ebasulgselg]] (?)
* [[ebasultan]] (?)
* [[eesaasia hink]] (?)
* [[eeselkala]] (''Acanthonus armatus'')
* [[ekvatoriaalne süvanirk]] (''Holcomycteronus aequatoris'')
* [[elektriangerjas]] (''Eelectrophorus electricus'')
* [[elektrirai]] (''Torpedo marmorata''), sgk [[elektrirailased]]
* [[elektrisäga]] (?)
* [[elektronkala]] (?)
* [[elevantkala]] (?)
* [[elops]] (?)
* [[emakala]] (''Zoarces viviparus''), sgk [[emakalalased]]
* [[enseeli pusanok]] (?)
* [[ernogramm]] (?)
* [[eso-merisaurus]] (?)
* ''[[Etroplus]]'', perekond, sgk [[kirevahvenlased]], Indias ja Sri Lankal 
* [[eumesogramm]] (?)
* [[euroopa aloosa]] (?)
* [[euroopa anšoovis]] (?)
* [[euroopa ateriin]] (?)
* [[euroopa emakala]] (''Zoarces viviparus'')
* [[euroopa harjus]] (?)
* [[euroopa ingelhai]] (?)
* [[euroopa ja kaukaasia sasaan]] (?)
* [[euroopa jõesilm]] (?)
* [[euroopa karelest]] (?)
* [[euroopa kilu]] (?)
* [[euroopa koerkala]] (?)
* [[euroopa kotkakeel]] (?)
* [[euroopa kulleskala]] (''Liparis liparis'')
* [[euroopa merikurat]] (''Lophius piscatorius''), sgk [[merikuratlased]]
* [[euroopa meritint]] (?)
* [[euroopa meritont]] (?)
* [[euroopa merlang]] (?)
* [[euroopa merluus]] (?)
* [[euroopa nolgus]] (?)
* [[euroopa paalia]] (?)
* [[euroopa paelkala]] (?)
* [[euroopa pärgkala]] (?)
* [[euroopa rääbis]] (?)
* [[euroopa rüühärg]] (?)
* [[euroopa sisalikkala]] (?)
* [[euroopa süsikas]] ehk pollak (''Pollachius pollachius''), sgk tursklased, Eestis haruldane
* [[euroopa süstikkala]] (?)
* [[euroopa süvaangerjas]] (?)
* [[euroopa säga]] (?)
* [[euroopa teib]] (?)
* [[euroopa tähetarkkala]] (?)
* [[evermanell]] (?)

==F==
* [[fahak]] (''Tetraodon lineatus''), sgk ''Tetraodontidae''
* [[falloskala]], perekond (''Phallostethus'') 
* [[falloskurk]], perekond (''Gulaphallus'')
* [[fidži uusnirk]] (''Neobythites fijiensis'')
* [[filipiini seanina]] (?) 
* [[filipiini troopikamakrell]] (?) 
* [[florida okaskõht]] (?) 
* [[forellahven]] (?) 
* [[forell]] (''Salmoninae'') 
* [[forellkopeina]] (?) 
* [[forell-röövpardkala]] (?) 
* [[formio]] (?) 
* [[formoosa]] (?) 
* [[forsteri kräsuuim]] (?) 
* [[fotostüül]] (?)
* [[franzi uusnirk]] (''Neobythites franzi'')
* [[fundulus]] (?)

==G==
* [[galaks]] (?) 
* [[galapagose dialomm]] (?) 
* [[gambuusia]] (?) 
* [[garibaldikala]] (?) 
* [[gaviaalangerjad]] (?) 
* [[gegarkun]] (?) 
* [[gempüül]] (?) 
* [[Gilberti poolsoomushärg]] (?) 
* [[girell]] (?) 
* [[gissu]] (?) 
* [[gomfoos]] (?) 
* [[gonialoosa]] (?) 
* [[gorbuuša]] (''Oncorhynchus gorbuscha''), sgk [[lõhelased]] 
* [[Grigorjevi ridakala]] (?) 
* [[grunjoon]] (?) 
* [[guakamaia]] (?) 
* [[guduus]] (?) 
* [[gupi]] (''Poecilia reticulata'')
* [[guraami]] (?) 
* [[guudikala]] (?) 
* [[Güntheri hiigelfundulus]] (?)
* [[galathea nõonirk]] (''Abyssobrotula galatheae'')
* [[galathea vaalnirk]] (''Bassozetus galatheae'')
* [[garmani lõimuim]] (''Monomitopus garmani'')
* [[gilli jämenirk]] (''Bassogigas gillii'')
* [[gloria uusnirk]] (''Neobythites gloriae'')
* [[gomoni angernirk]] (''Enchelybrotula gomoni'')
* [[gregory niituimnirk]] (''Dicrolene gregoryi'')
* [[guajaana madukala]] (''Ophidion guianense'')
* [[güntheri poormadulik]] (''Porogadus guentheri'')

==H==
* [[haardsabanõel]] (?) 
* [[habehai]] (''Orectolobus'') 
* [[habemik nirkkala]] (''Brotula multibarbata'')
* [[habemik poisehärg]] (?) 
* [[haberünt]] (?) 
* [[haberüühärg]] (?) 
* [[habras maukkala]] (''Lamprogrammus fragilis'')
* [[hadarõ siig]] (?) 
* [[haihoidja]] (?) 
* [[hailaadsed]] (''Selachomorpha''), ülemselts
* [[haipea-pisinappkõht]] (?) 
* [[haipikksaba]] (?) 
* [[haisabarai]] (?)
* ''[[Haliichthys]]'', perekond, sgk [[merinõellased]]
* ''[[Haliichthys taeniophorus]]'', sgk [[merinõellased]]
* [[hallhai]] (''Carcharhinus'') 
* [[halett]] (?) 
* [[hall ingelkala]] (?) 
* [[hall lüürakala]] (?) 
* [[hall merikukk]] (?) 
* [[hall müntkala]] (?) 
* [[hall nototeenia]] (?) 
* [[hall ogaselg]] (?) 
* [[hall riffahven]] (?) 
* [[hallselg-aloosa]] (?) 
* [[hall tömppeakala]] (?) 
* [[hall varjukala]] (?) 
* [[hall ümarküüskala]] (?) 
* [[hambuline meritint]] (?)
* [[hambutu lodevmadusk]] (''Apagesoma edentatum'')
* [[hammasahven]] (?) 
* [[hammassateriin]] (?) 
* [[hammaskarbilised]] (?) 
* [[hammaskardinal]] (?) 
* [[hammaskärsskala]] (?) 
* [[hammaspikksaba]] (?) 
* [[hammassalmler]] (?) 
* [[hammassäga]] (?) 
* [[hammassärg]] (?) 
* [[hammustav silepeamureen]] (?) 
* [[hamsa]] (?) 
* [[haratsiinlased]] (?) 
* [[hariahven]] (?) 
* [[harikala]] (?)
* [[ahven|harilik ahven]] (''Perca fluviatilis''), sgk [[ahvenlased]] 
* [[harilik amfiibkala]] (''Amphipnous cuchia'') 
* [[harilik angerjas]] (?) 
* [[harilik antšoa]] (?) 
* [[harilik astelrai]] (''Dasyatispastinaca'' e. ''Trygon pastinaca''), sgk [[astelrailased]], Atlandi idaosas ja Vahemeres
* [[harilik fundulus]] (?) 
* [[harilik gambuusia]] (?) 
* [[harilik elektrirai]] (?) 
* [[harilik elops]] (?) 
* [[harilik habehai]] (?) 
* [[harilik hammaskärsskala]] (?) 
* [[harilik haug]] (?) 
* [[harilik heeringhai]] (?)
* [[harilik heeringakuningas]] (?) 
* [[harilik hiidlest]] (?) 
* [[harilik hiidsaba]] (?) 
* [[harilik hiidsuu]] (''Chauliodus sloani''), sgk [[hiidsuulased]] 
* [[harilik hink]] (?) 
* [[harilik huntheerinas]] (?) 
* [[harilik hõbekoger]] (?) 
* [[harilik hõbesilm]] (?) 
* [[harilik imikarp]] (?) 
* [[harilik juushärg]] (?) 
* [[harilik jäätursk]] (?) 
* [[harilik kammeljas]] (''Psetta maxima''), sgk [[kammellased]] 
* [[harilik karelest]] (?) 
* [[harilik kass-säga]] (?) 
* [[harilik kefaal]] (?) 
* [[harilik kiisk]] (?) 
* [[harilik koerhai]] (''Scyliorhinus canicula''), sgk [[koerhailased]]
* [[harilik koger]] (?) 
* [[harilik koha]] (?) 
* [[harilik kohversäga]] (?) 
* [[harilik kotkaskala]] (?) 
* [[harilik kotkasrai]] (?) 
* [[harilik kroomkala]] (?) 
* [[harilik kuldmakrell]] (?) 
* [[harilik kuuppea]] (?) 
* [[harilik kõblasnina]] (?) 
* [[harilik kõhrsuu]] (?) 
* [[harilik kõversaba]] (?) 
* [[harilik käharuim]] (?) 
* [[harilik küttkala]] (?) 
* [[harilik lameninahai]] (''Notorhynchus platycephalus''), sgk [[härghailased]], Vaikse ookeani lääneosas ja India ookeanis
* [[harilik lasntuur]] (?) 
* [[harilik lepamaim]] (?) 
* [[harilik lihhia]] (?) 
* [[harilik liivaahven]] (?) 
* [[harilik liivalest]] (?) 
* [[harilik liivhai]] (''Carcharias taurus''), sgk [[liivhailased]], Atlandi ookeanis ja Vahemeres
* [[harilik limapea]] (?) 
* [[harilik linthaug]] (?) 
* [[harilik lippkarp]] (?) 
* [[harilik luukarits]] (?) 
* [[harilik lõunatint]] (?) 
* [[harilik madulõugkala]] (?) 
* [[harilik madukala]] (''Ophidion rochei'')
* [[harilik madunõel]] (?) 
* [[makrell|harilik makrell]] (''Scomber scombrus'')
* [[harilik marinka]] (?) 
* [[harilik mereangerjas]] (?) 
* [[harilik merihunt]] (?) 
* [[harilik merijunkur]] (?)           
* [[harilik merilabidas]] (?)  
* [[harilik merilohe]] (?) 
* [[harilik merinõel]] (?) 
* [[harilik meripoisur]] (?) 
* [[harilik meripuuk]] (?) 
* [[harilik meriroosahven]] (''Amphiprion ocellaris''), sgk ''Pomacentridae'' 
* [[harilik merisultan]] (?) 
* [[harilik meritint]] (?) 
* [[harilik molva]] (?) 
* [[harilik mudahüpik]] (?) 
* [[harilik mudamaim]] (?) 
* [[harilik mõrukas]] (?) 
* [[harilik mägiteib]] (?) 
* [[harilik nandus]] (?) 
* [[harilik nappkala]] (?) 
* [[harilik nark]] (?) 
* [[harilik niitangerjas]] (?) 
* [[harilik niitpuri]] (?) 
* [[harilik nipsviidikas]] (''Hemiculter leucisculus'') 
* [[harilik niitpuri]] (?) 
* [[harilik noolhaug]] (?) 
* [[harilik nugaviidikas]] (?) 
* [[harilik odapoolkoon]] (?) 
* [[harilik ogahai]] ehk katraan (''Squalus acanthias''), sgk [[ogahailased]] 
* [[harilik ogalik]] (?) 
* [[harilik ogaselg]] (?) 
* [[harilik ogavarblane]] (?) 
* [[harilik pagrus]] (?)
* [[harilik pakslaup]] (''Hypophthalmichthys molitrix''), sgj [[karpkalalased]] 
* [[harilik parasudis]] (?) 
* [[harilik pardkala]] (?) 
* [[harilik peetrikala]] (?) 
* [[harilik peitelhammasahven]] (?) 
* [[harilik pihklane]] (?) 
* [[harilik pikksauruskala]] (?) 
* [[harilik polaarlest]] (?) 
* [[harilik puhverkala]] (?) 
* [[harilik päikeseahven]] (?) 
* [[harilik päriskolmuim]] (?) 
* [[harilik pääsukala]] (''Exocoetus volitans''), sgk [[pääsukalalased]] 
* [[harilik ramul]] (?) 
* [[harilik rebashai]] (''Alopias vulpinus''), sgk [[rebashailased]], kõikides ookeanides subtroopikas
* [[harilik riffahven]] (?) 
* [[harilik rohesilm]] (?) 
* [[harilik roojakala]] (?) 
* [[harilik roosärg]] (?) 
* [[harilik rünt]] (?) 
* [[harilik saagrai]] (''Pristis pristis''), sgk [[saagrailased]] 
* [[harilik saira]] (?)  
* [[harilik sasaan]] (?) 
* [[harilik sigarstauriid]] (?) 
* [[harilik siig]] (?) 
* [[harilik siilkala]] (?) 
* [[harilik silepeamureen]] (?) 
* [[harilik sirpuim]] ehk skalaar (''Pterophyllum scalare''), sgk [[ahvenalised]] 
* [[harilik sisalikkala]] (?) 
* [[harilik siugkala]] (?) 
* [[harilik soomuslest]] (''Limanda limanda''), sgk [[lestlased]] 
* [[harilik stauriid]] (?) 
* [[harilik sulgselgkala]] (?) 
* [[harilik suursilmahven]] (?) 
* [[harilik sulgsilmkala]] (?) 
* [[harilik säga]] (?) 
* [[harilik säinas]] (?) 
* [[harilik särg]] (?) 
* [[harilik süstikahven]] (?) 
* [[harilik šed]] (?) 
* [[harilik šindleeria]] (?)
* [[harilik taarnakala]] (''Bathyonus caudalis'')
* [[harilik taimen]] (?) 
* [[harilik teib]] (?) 
* [[harilik teravsabaangerjas]] (?) 
* [[harilik tiibhobu]] (?) 
* [[harilik tiigerahven]] (?) 
* [[harilik tippviidikas]] (?) 
* [[harilik troopikatursk]] (?) 
* [[harilik trulling]] (''Barbatula barbatula''), sgk [[trullinglased]] 
* [[harilik tumehai]] (?) 
* [[harilik tuulehaug]] (?) 
* [[harilik tuun]] (?) 
* [[harilik tõugjas]] (?) 
* [[harilik tõrviksilm]] (?) 
* [[harilik tömpninaheeringas]] (?) 
* [[harilik uriseja]] (?) 
* [[harilik vasarhai]] (?) 
* [[harilik vesihunt]] (?) 
* [[harilik viidikas]] ehk viidikas (''Alburnus alburnus''), sgk [[karpkalalased]] 
* [[harilik viilkala]] (?) 
* [[harilik viissõrmkala]] (?) 
* [[harilik vimb]] (?) 
* [[harilik vingerjas]] (?) 
* [[harilik võikala]] (?) 
* [[harilik värtenkala]] (?) 
* [[harilik vöötsabatetra]] (?) 
* [[hari-madukala]] (''Ophidion josephi'')
* [[harirobalo]] (?)
* [[harisoomuskala]] (?) 
* [[harjashammas]] (?) 
* [[harjus]] (?) 
* [[harriott]] (?) 
* [[hassankuli aloosa]] (?) 
* [[hatõss]] (?) 
* [[haudesäga]] (?) 
* [[haug]] (''Esox lucius''), sgk [[hauglased]] 
* [[haugilised]] (''Esociformes''), selts
* [[hauglased]] (''Esocidae''), sugukond
* [[haugangerjas]] (?) 
* [[haugfundulus]] (?) 
* [[haugharatsiin]] (?) 
* [[haugjääkala]] (?) 
* [[haugmarinka]] (?) 
* [[haugtõugjas]] (?) 
* [[haunaks]] (?) 
* [[havai elops]] (?) 
* [[havai haugnirk]] (''Luciobrotula lineata'')
* [[havai hobumakrell]] (?) 
* [[havai kirurgkala]] (?) 
* [[havai läikahven]] (?) 
* [[havai merihuulkala]] (?) 
* [[havai suursilmahven]] (?) 
* [[havai teravninakala]] (?) 
* [[havai töntsaknirk]] (''Pycnocraspedum armatum'')
* [[havai vagelangerjas]] (?) 
* [[heeringahai]] (?) 
* [[heeringake]] (?) 
* [[heeringakuningas]] (?) 
* [[heeringalised]] (''Clupeiformes''), selts
* [[heeringas]] (?) 
* [[heleahven]] (?) 
* [[hele liivaahven]] (?) 
* [[hele umbriin]] (?) 
* [[helendkõht]] (?) 
* [[helendusahven]] (?) 
* [[helendusõgija]] (?) 
* [[helendsuu]] (?)
* [[hele oganina]] (''Lepophidium kallion'')
* [[helelaik-uusnirk]] (''Neobythites sivicola'')
* [[helepruun sirembo]] (''Sirembo wami'')
* [[heleuim-koha]] (?) 
* [[helkiv pisidaanio]] (?) 
* [[heninguano]] (?) 
* [[herzensteini kiiverhärg]] (?) 
* [[herzensteini piitssäga]] (?) 
* [[heterostihh]] (?) 
* [[hiid-admiralkala]] (?) 
* [[hiidahven]] (?) 
* [[hiidgalaks]] (?) 
* [[hiidhai]] (''Cetorhinus maximus''), sgk [[hiidhailased]] 
* [[hiid-heterostihh]] (?) 
* [[hiid-hobumakrell]] (?) 
* [[hiidhuulkala]] (?) 
* [[hiidimikõht]] (?)
* [[hiidkarp]] (?)
* [[hiid-kivikoha]] (?)
* [[hiid-klinuskala]] (?)
* [[hiidkurtus]] (?)
* [[hiidlest]] (?)
* [[hiid-madupea]] (?)
* [[hiidmudil]] (?)
* [[hiid-mõrtsukhai]] (?)
* [[hiid-noolhaug]] (?)
* [[hiidräim]] (?)
* [[hiidsaba]] (?)
* [[hiid-sarvikrai]] (?)
* [[hidseriool]] (?)
* [[hiidsoomussuu]] (?)
* [[hiidsuu]] (?)
* [[hiid-tömpsabarai]] (?)
* [[hiid-vasarhai]] (?)
* [[hiigeltundel]] (?)
* [[hiigelfundulus]] (?)
* [[hiigelhai]] (?)
* [[hiigelkala]] (?)
* [[hiina ahven]] (?)
* [[hiina hõbekoger]] (?)
* [[hiina peegelkala]] (?)
* [[hiina seanina]] (?)
* [[hiina säga]] (?)
* [[hiina uusnirk]] (''Neobythites sinensis'')
* [[hikkorialoosa]] (?)
* [[hilgendorfi liftahven]] (?)
* [[hilsa]] (?)
* [[hime]] (?)
* [[hink]] (''Cobitis taenia''), sgk [[hinklased]]
* ''[[Hippocampinae]]'', alamsugukond, sgk [[merinõellased]]
* [[hirvkala]] (?)
* [[hirvepruun oganina]] (''Lepophidium profundorum'')
* [[hispaania hulksõrmkala]] (?)
* [[hobu-hõbekõht]] (?)
* [[hobu-kirjusalmler]] (?)
* [[hobumakrell]] (?)
* [[hobupardkala]] (?)
* [[hobugaster]] (?)
* [[Hopkinsi vöötpea]] (?)
* [[hubbsi oganina]] (''Lepophidium hubbsi'')
* [[Hubbsi tumekala]] (?)
* [[hubrechti niituimnirk]] (''Dicrolene hubrechti'')
* [[hulkoga]] (?)
* [[hulkoga-nolgus]] (?)
* [[hulkpoisur]] (?)
* [[hulksõrmkala]] (?)
* [[hulkuim]] (?)
* [[hulkur-harjashammas]] (?)
* [[huntahven]] (?)
* [[huntheeringas]] (?)
* [[huntmureen]] (?)
* [[huntsalmler]] (?)
* [[huntsuu]] (?)
* [[huul-hobupardkala]] (?)
* [[huulkala]] (?)
* [[huulkalake]] (?)
* [[huul-niitkala]] (?)
* [[huulrünt]] (?)
* [[hõbeahven]] (?)
* [[hõbeateriin]] (?)
* [[hõbedane lehtuim]] (?)
* [[hõbedane merinõel]] (?)
* [[hõbedane nikernirk]] (''Glyptophidium argenteum'')
* [[hõbedane noolhaug]] (?)
* [[hõbedane peegelkala]] (?)
* [[hõbedane peetrikala]] (?)
* [[hõbedane pootsmankala]] (?)
* [[hõbeheik]] (?)
* [[hõbejas oganina]] (''Lepophidium microlepis'')
* [[hõbekala]] (?)
* [[hõbekoger]] (''Carassius gibelio'', ''Carassius auratus gibelio''), sgk [[karpkalalased]]
* [[hõbekõht]] (?)
* [[hõbekülg]] (?)
* [[hõbeküür]] (?)
* [[hõbelaik-riffahven]] (?)
* [[hõbelõhe]] (?)
* [[hõbemerluus]] (?)
* [[hõbemõrukas]] (?)
* [[hõberünt]] (?)
* [[hõbesalmler]] (?)
* [[hõbesilm]] (?)
* [[hõbesõõrkala]] (?)
* [[hõbeteib]] (?)
* [[hõbeõng-linofrüün]] (?)
* [[hõljurkulleskala]] (?)
* [[hõljurmerivarblane]] (?)
* [[hõljurnirk]] (''Selachophidium guentheri'')
* [[hõrehammas-lükood]] (?)
* [[härghai]] (?)
* [[härjake]] (?)
* [[härjapearai]] (?)
* [[hüperoglüüf]] (?)
* ''[[Hyperoartia]]'', määratlemata takson

==I==
* [[Ida-Aafrika kärsskala]] (?)
* [[ida-angernirk]] (''Enchelybrotula paucidens'')
* [[Ida-Atlandi stromateus]] (?)
* [[idaheeringas]] (?)
* [[idahilsa]] (?)
* [[idailiša]] (?)
* [[idaindia tömpninaheeringas]] (?)
* [[idakala]] (?)
* [[idakerke lõõrinirk]] (''Ventichthys biospeedoi'')
* [[ida-lontmudil]] (''Proterorhinus nasalis''), sgk [[mudillased]] 
* [[idalõhe]] (?)
* [[ida-meriahven]] (?)
* [[ida-niituimnirk]] (''Dicrolene mesogramma'')
* [[ida-nirkkala]] 	(''Brotula clarkae'')
* [[ida-nosumadusk]] (''Barathrodemus nasutus'')
* [[idapelamiid]] (?)
* [[ida-sarvpeakala]] (?)
* [[idasiberi harjus]] (?)
* [[idasiberi jäätursk]] (?)
* [[idatrulling]] (?)
* [[ida-uimtiib]] (?)
* [[iherus]] vt meriforell
* [[Iiri vintaloosa]] (?)
* [[Ili marinka]] (?)
* [[Iliša]] (?)
* [[imeline falloskurk]] (''Gulaphallus mirabilis''), sgk ''[[Phallostethidae]]''
* [[imeuim]] (?)
* [[imihink]] (?)
* [[imikala]] (?)
* [[imikarp]] (?)
* [[imikõht]] (?)
* [[imisuu]] (?)
* [[imisäga]] (?)
* [[imperaator-ingelkala]] (?)
* [[India admiralkala]] (?)
* [[India amfiibkala]] (?)
* [[India ariomm]] (?)
* [[India ebaheeringas]] (?)
* [[India ebaimikala]] (?)
* [[India guduus]] (?)
* [[India hallhai]] (?)
* [[India hulksõrmkala]] (?)
* [[India kefaal]] (?)
* [[India klaasahven]] (?)
* [[India korineem]] (?)
* [[India kivikoha]] (?)
* [[India kuningmakrell]] (?)
* [[India korineem]] (?)
* [[India kurtus]] (?)
* [[India lamepea]] (?)
* [[India ookeani bombiil]] (?)
* [[India punnkala]] (?)
* [[India rombkala]] (?)
* [[India sigarstauriid]] (?)
* [[India sulgselgkala]] (?)
* [[india süvanirk]] (''Holcomycteronus pterotus'')
* [[India troopikamakrell]] (?)
* [[indopatsiifiline elops]] (?)
* [[indopatsiifiline tarpoon]] (?)
* [[ingelhai]] (?)
* [[ingelkala]] (?)
* [[ingel-liithammassäga]] (?)
* [[inka oganina]] (''Lepophidium inca'')
* [[Islandi-grööni tursk]] (?)
* [[Issõkkuli teib]] (?)
* [[Issõkkuli tšebak]] (?)
* [[ishan]] (?)
* [[Itaalia vintaloosa]] (?)
* [[Ivassi heeringas]] (?)

==J==
* [[jaapani alakoon]] (?)
* [[jaapani angerjas]] (?)
* [[jaapani anšoovis]] (?)
* [[jaapani biplaankala]] (?)
* [[jaapani ebasinikala]] (?)
* [[jaapani gissu]] (?)
* [[jaapani jõesilm]] (?)
* [[jaapani jämesabarai]] (?)
* [[jaapani habehai]] (?)
* [[jaapani haugangerjas]] (?)
* [[jaapani heeringake]] (?)
* [[jaapani helendusahven]] (?)
* [[jaapani härghai]] (''Heterodontus japonicus''), sgk [[härghailased]], Vaikse ookeani lääneosas
* [[jaapani kakspoisur]] (?)
* [[jaapani karelest]] (?)
* [[jaapani kiitsaknirk]] (''Penopus japonicus'')
* [[jaapani kuningmakrell]] (?)
* [[jaapani kolmpoiseluts]] (?)
* [[jaapani kõverlõugheeringas]] (?)
* [[jaapani käbikala]] (''Monocentris japonica''), sgk ''[[Monocentridae]]'', India ja Vaikse ookeani troopilistes vetes
* [[Jaapani kärphai]] (?)
* [[Jaapani kübarahven]] (?)
* [[Jaapani lapikahven]] (?)
* [[Jaapani liblikrai]] (?)
* [[jaapani madukala]] (''Ophidion asiro'')
* [[Jaapani makrell]] (?)
* [[Jaapani meriahven]] (?)
* [[jaapani merinirk]] (''Hoplobrotula badia'')
* [[Jaapani merinõel]] (?)
* [[Jaapani merivärvuke]] (?)
* [[Jaapani mürkahven]] (?)
* [[jaapani nikernirk]] (''Glyptophidium japonicum'')
* [[Jaapani nõelhammas]] (?)
* [[Jaapani paelkala]] (?)
* [[Jaapani parapihklane]] (?)
* [[Jaapani pihklane]] (?)
* [[Jaapani pikknina]] (?)
* [[Jaapani peetrikala]] (?)
* [[Jaapani purakala]] (?)
* [[Jaapani pärgkala]] (?)
* [[Jaapani rihmkala]] (?)
* [[Jaapani riisikala]] (?)
* [[Jaapani sigarstauriid]] (?)
* [[Jaapani stauriid]] (?)
* [[Jaapani suursilmahven]] (?)
* [[Jaapani teravninakala]] (?)
* [[Jaapani terpuug]] (?)
* [[Jaapani tiibmudil]] (?)
* [[Jaapani tuur]] (?)
* [[Jaapani väikekihvtint]] (?)
* [[Jaava puntius]] (?)
* [[jaava uusnirk]] (''Neobythites javaensis'')
* [[Jacksoni murdluskala]] (?)
* [[Jakuutia tuur]] (?)
* ''[[Jamoytius kerwoodi]]'', Siluri fossiil
* [[Jegori heeringas]] (?)
* [[joogakala]] (?)
* [[joonterpuug]] (?)
* [[Jordani ogarüühärg]] (?)
* [[jutiline uusnirk]] (''Neobythites steatiticus'')
* [[juushammas]] (?)
* [[juushärg]] (?)
* [[jõealoosa]] (?)
* [[jõeanšoovis]] (?)
* [[jõeforell]] (?)
* [[Jõehai]] (''Glyphis garricki''), sgk [[hallhailased]], Austraalia, Indoneesia
* [[jõekiisk]] (?)
* [[jõekoha]] (?)
* [[jõelest]] (''Platichthys flesus''), sgk [[lestlased]]
* [[jõepuguheeringas]] (?)
* [[jõerai]] (?)
* [[jõesilm]] (''Lampetra fluviatilis''), sgk [[silmlased]]
* [[jõetrummar]] (?)
* [[jõe-uusmudil]] (?)
* [[jõe-väikekihvtint]] (?)
* [[jõe-väikesuutint]] (?)
* [[jäme lõimuim]] (''Monomitopus torvus'')
* [[jämepea]] (''Hypophthalmichthys nobilis''), sgk  [[karpkalalised]]
* [[jämenina-merinõel]] (?)
* [[jäme oganina]] (''Lepophidium robustum'')
* [[jämepõsk-nõonirk]] (''Abyssobrotula hadropercularis'')
* [[jämesabarai]] (?)
* [[jäme vaalnirk]] (''Bassozetus robustus'')
* [[jänesepea]] (?)
* [[jänesmokk-madukala]] (''Ophidion lagochila'')
* [[jänkukala]] (?)
* [[järveforell]] (?)
* [[järveheeringake]] (?)
* [[järvelõhi]] (?)
* [[järve-lepamaim]] (?)
* [[järvetuur]] (?)
* [[jääkala]] (?)
* [[jäälamelaup]] (?)
* [[jäätursk]] (?)

==K==
* [[kaansäga]] (?)
* [[kaarlõug]] (?)
* [[kabeljoo]] vt [[atlandi tursk]]
* [[kaevurmudil]] (?)
* [[Kagu-Aasia kõverlõugheeringas]] (?)
* [[kahkjas lõimuim]] (''Monomitopus pallidus'')
* [[kahkjas trollmadusk]] (''Xyelacyba myersi'')
* [[kahuhärg]] (?)
* [[kahvatu madukala]] (''Ophidion puck'')
* [[kahvatu tsükloton]] (?)
* [[kahvatu uusnirk]] (''Neobythites pallidus'')
* [[kaimankala]] (?)
* [[kaksjoon-koerakeel]] (?)
* [[kakslaik-uusnirk]] (''Neobythites gilli'')
* [[kaksoga-kivikoha]] (?)
* [[kakspoisur]] (?)
* [[kakstäpp-uusnirk]] (''Neobythites bimaculatus'')
* [[kalbasu-narmasmokk]] (?)
* [[kaldsalmler]] (?)
* [[kaldvööt-trapetskala]] (?)
* [[Kalifornia anšoovis]] (?)
* [[Kalifornia ebapaltus]] (?)
* [[Kalifornia härghai]]  (''Heterodontus francisci''), sgk [[härghailased]], Atlandi ookeani lääneosas
* [[Kalifornia girell]] (?)
* [[Kalifornia kuningmakrell]] (?)
* [[Kalifornia meriahven]] (?)
* [[Kalifornia sardinops]] (?)
* [[Kalifornia silepea]] (?)
* [[Kalifornia sinivöötmudil]] (?)
* [[Kalifornia supihai]] (?)
* [[kaljuahven]] (?)
* [[kaljuhammas]] (?)
* [[kaljuhüpik]] (?)
* [[kaljukongrio]] (''Genypterus tigerinus'')
* [[kalju-lõunasäga]] (?)
* [[kaljusäga]] (?)
* [[kalju-tömppeakala]] (?)
* [[kaluuga]] (''Huso dauricus''), sgk [[tuurlased]], Amuuri jõgikonnas ning meres Amuuri suudme lähedal 
* [[kambona]] (?)
* [[kameeleonkala]] (?)
* [[kameeleonsirembo]] (''Sirembo metachroma'')
* [[kammhai]] (''Hexanchus griseus''), sgk [[kammhailased]],  kõikides ookeanides
* [[kammeljas]] (''Psetta maxima''), sgk [[lestlased]]
* [[Kamtšatka harjus]] (?)
* [[Kamtšatka lõhe]] (?)
* [[Kanaari meriahven]] (?)
* [[Kanada koha]] (?)
* [[kanalisäga]] (''Ictalurus punctatus'') sgk ''[[Ictaluridae]]''
* [[Kandalakša heeringas]] (?)
* [[Kandiline trikkelkala]] (?)
* [[kandiru]] (''Vandellia cirrhosa''), sgk [[parasiitsägalased]]
* [[kanagurt-troopikamakrell]] (?)
* [[kanazawa niituimnirk]] (''Dicrolene kanazawai'')
* [[kantpea-puntius]] (?)
* [[Kapimaa anšoovis]] (?)
* [[Kapimaa hulkpoisur]] (?)
* [[Kapimaa kolmpoiseluts]] (?)
* [[Kapimaa koratsiin]] (?)
* [[Kapimaa meriahven]] (?)
* [[Kapimaa merluus]] (?)
* [[Kapimaa paljastobias]] (?)
* [[Kapimaa pihklane]] (?)
* [[kaptenkala]] (?)
* [[kardinalahven]] (?)
* [[kardinalkala]] (?)
* [[kardkiriahven]] (''Neolamprologus''), perekond, sgk [[kirevahvenlased]], Ida-Aafrikas 
* [[karehärg]] (?)
* [[karekala]] (?)
* [[kare]] e. klounkala (?)
* [[karelest]] (?)
* [[karepeakala]] (?)
* [[karepea-vilanirk]] (''Neobythitoides serratus'')
* [[kare poisehärg]] (?)
* [[kareprokt]] (?)
* [[karesäga]] (?)
* [[kare vilekala]] (?)
* [[karjus-nomeus]] (?)
* [[kariibi lõimuim]] (''Monomitopus agassizii'')
* [[Kariibi uusharriott]] (?)
* [[karnegiell]] (?)
* [[karpkala]] (''Cyprinus carpio''), sgk [[karplased]]
* [[karpkalalised]] (''Cypriniformes''), selts 
* [[karplased]] ehk karpkalalased (''Cyprinidae''), sugukond
* [[Kaspia ateriin]] (?)
* [[Kaspia hink]] (?)
* [[Kaspia iherus]] (?)
* [[Kaspia kilu]] (?)
* [[Kaspia rõbets]] (?)
* [[Kaspia sutt]] (?)
* [[Kaspia tõlvmudil]] (?)
* [[Kaspia tülka]] (?)
* [[Kaspia vobla]] (?)
* [[kass-säga]] (?)
* katraan ehk [[harilik ogahai]] (''Squalus acanthias''), sgk [[ogahailased]]
* [[kaudi]] (?)
* [[Kaug-Ida ebapaltus]] (?)
* [[Kaug-Ida emakala]] (?)
* [[Kaug-Ida kefaal]] (?)
* [[Kaug-Ida merihunt]] (?)
* [[Kaug-Ida navaaga]] (?)
* [[Kaug-Ida ojasilm]] (?)
* [[Kaug-Ida purihärg]] (?)
* [[Kaug-Ida sasaan]] (?)
* [[Kaug-Ida sardinops]] (?)
* [[Kaug-Ida paalia]] (?)
* [[Kaug-Ida süvalohe]] (?)
* [[Kaug-Ida tuulekala]] (?)
* [[Kaug-Ida unimudil]] (?)
* [[Kaukaasia hink]] (?)
* [[Kaukaasia mudilake]] (?)
* [[kaulofrüün]] (?)
* [[kaunis kirevkala]] (?)
* [[kaunis rivulus]] (?)
* [[Kavalla-kuningmakrell]] (?)
* [[keelkammeljas]] (?)
* [[keenia uusnirk]] (''Neobythites kenyaensis'')
* [[kefaal]] (?)
* [[keiser-rooskuim]] (''Mastigopterus imperator'')
* [[keppsaba]] (?)
* [[kerasuu]] (?)
* [[kerakala]] (?)
* [[Kergueleni jääkala]] (?)
* [[Kesk-Aasia ramul]] (?)
* [[Kesk-Aasia sasaan]] (?)
* [[Kesk-Ameerika hiidahven]] (?)
* [[Kesk-Ameerika sardinell]] (?)
* [[keskmine mudalimusk]] (?)
* [[keskmudil]] (?)
* [[Kessleri aloosa]] (?)
* [[Kessleri kotkakeel]] (?)
* [[keta]] (''Oncorhynchus keta''), sgk [[lõhilased]]
* [[ketasahven]] (?)
* [[ketaskala]] (?)
* [[ketaskõht]] (?)
* [[ketaslõug]] (?)
* [[ketassalmler]] (?)
* [[kett-poormadulik]] (''Porogadus catena'')
* [[kidamadusk]] (''Alcockia rostrata'')
* [[kihvheeringas]] (?)
* [[kihvhõbekõht]] (?)
* [[kihvkala]] (?)
* [[kihvlimakala]] (?)
* [[kihvterpuug]] (?)
* [[kiilkõhtkala]] (?)
* [[kiillaik-rasboora]] (?)
* [[kiilselgheeringas]] (?)
* [[kiiruimsed]] (''Actinopterygii''), klass
* [[kiisk]] (?)
* [[kiiskav nikernirk]] (''Glyptophidium lucidum'')
* [[kiiverhärg]] (?)
* [[kiiversäga]] (?)
* [[kilbitud]] (''Anaspida''), klass
* [[kilets]] (?)
* [[kilprüühärg]] (?)
* [[kilpselgsäga]] (?)
* [[kilpsoomuskala]] (?)
* [[kilpsägake]] (?)
* [[kilpõngitseja]] (?)
* [[kilttursk]] (?)
* [[kilu]] (?)
* [[kirdepusanok]] (?)
* [[kirde-uusnirk]] (''Neobythites musorstomi'')
* [[Kirgiisi teib]] (?)
* [[kirevkala]] (''Poecilia''), perekond, sgk [[kirevkalalased]]
* [[kirevsarv]] (?)
* [[kiriahven]] (?)
* [[kirikala]] (?)
* [[kirju krappi]] (?)
* [[kirju küülikahven]] (?)
* [[kirju lehvikuim]] (?)
* [[kirju lippuim]] (?)
* [[kirju meriangerjas]] (?)
* [[kirju merijunkur]] (?)
* [[kirju mudil]] (''Gobiusculus flavescens''), sgk [[mudillased]] 
* [[kirju odaangerjas]] (?)
* [[kirjusalmler]] (?)
* [[kirju sälkhuulkala]] (?)
* [[kirju trapetskala]] (?)
* [[kirju torukala]] (?)
* [[kirju trematoom]] (?)
* [[kirju uriseja]] (?)
* [[kirju viilkala]] (?)
* [[kirju võikala]] (?)
* [[kirju ükssarv]] (?)
* [[kirsspuntius]] (?)
* [[kirurgkala]] (?)
* [[kirveskala]] (?)
* [[kirveskõht]] (?)
* [[kisutš]] (?)
* [[kitarr-logardrai]] (?)
* [[kitsassuukala]] (?)
* [[kiviahven]] (?)
* [[kivikoha]] (''Epinephelus''), perekond, sgk [[kiviahvenlased]]
* [[kivi-lailaup]] (?)
* [[kivipeakala]] (?)
* [[klaar uusnirk]] (''Neobythites purus'')
* [[klaasahven]] (?)
* [[klaasjas psenes]] (?)
* [[klaaskala]] (?)
* [[klaasnirkkala]] (?)
* [[klaassäga]] (?)
* [[klinuskala]] (?)
* [[kloaagikala]] (?)
* klounkala, vaata [[kare]] (?)
* [[kloun-meriroosahven]] (?)
* [[klupanodon]] (?)
* [[klupisudis]] (?)
* [[koerakeel]] (?)
* koerhai, vt [[harilik koerhai]]
* [[koerkala]] (?)
* [[koerpikksaba]] (?)
* [[koger]] (''Carassius carassius''), sgk [[karplased]]
* [[koha]] (''Sander lucioperca''), sgk [[ahvenlased]]
* [[kohverkala]] (?)
* [[kohversäga]] (?)
* [[koilia]] (?)
* [[kokorell]] (?)
* [[kolhise kõhrsuu]] (?)
* [[kollakasroheline nirkkala]] (''Brotula flaviviridis'')
* [[kollane ahven]] (?)
* [[kollane ebasultan]] (?)
* [[kollane meriahven]] (?)
* [[kollane merisultan]] (?)
* [[kollane sebrasoom]] (?)
* [[kollane tetra]] (?)
* [[kollane torunina]] (?)
* [[kolmhammas-klounkala]] (?)
* [[kolmhammas-pihklane]] (?)
* [[kolmhammassutt]] (?)
* [[kolmniit-uusnirk]] (''Neobythites trifilis'')
* [[kolmoga]] (?)
* [[kolmpoiseluts]] (?)
* [[kolmsaba]] (?)
* [[kolmtriip-kääbussuu]] (?)
* [[kolmuim]] (?)
* [[kolmvööt-riffahven]] (?)
* [[kolmvööt-tiigerahven]] (?)
* [[kolumbia (kala)|kolumbia]] (''Percopsis transmontana'' ehk ''Columbia transmontana''), sgk ''[[Percopsidae]]''
* [[komeet (kala)|komeet]], [[kuldkala]]  (''Carassius auratus auratus'') ehisvorm, sgk [[karplased]]
* [[kongolli]] (?)
* [[kongosalmler]] (?)
* [[kongrio]] (?)
* [[konkspõsksäga]] (?)
* [[konkssarv]] (?)
* [[konnhärg]] (?)
* [[konnkala]] (?)
* [[konnluts]] (?)
* [[konosir]] (?)
* [[koonuspea]] (?)
* [[koopakala]] (?)
* [[koopasalmler]] (?)
* [[koopasäga]] (?)
* [[koovitaja-elevantkala]] (?)
* [[kopeina]] (?)
* [[kopella]] (?)
* [[kopskalad]] (''Dipnoi''), alamklass
* [[korallahven]] (?)
* [[korallkala]] (?)
* [[korallvingerjas]] (?)
* [[koratsiin]] (?)
* [[Korea jõesilm]] (?)
* [[Korea nipsviidikas]] (?)
* [[korik]] (?)
* [[korineem]] (?)
* [[kossogoli harjus]] (?)
* [[koster]] (?)
* [[kotkakeel]] (?)
* [[kotkaskala]] (?)
* [[kotkasrai]] (?)
* [[kottangermudil]] (?)
* [[kottneel]] (?)
* [[kottsäga]] (?)
* [[kovaala]] (?)
* [[krappi]] (?)
* [[Kreeka roosärg]] (?)
* [[Krimmi pardkala]] (?)
* [[kristallahven]] (?)
* [[kristallmudilad]] (?)
* [[kristivomer]] (?)
* [[krokodillhaug]] (?)
* [[krokodilljääkala]] (?)
* [[krookskala]] (?)
* [[kroomkala]] (?)
* [[kroonlimusk]] (?)
* [[kräsuuim]] (?)
* [[kuiperi trulling]] (?)
* [[kukkhärg]] (?)
* [[kuld-hobumakrell]] (?)
* [[kuldkala]] (''Carassius auratus auratus''), [[hõbekoger|hõbekogre]] [[alamliik]], sgk [[karpkalalised]], [[akvaariumikalad|akvaariumikala]]
* [[kuldkefaal]] (?)
* [[kuldkoger]] (?)
* [[kuldmakrell]] (?)
* [[kuld-merikoger]] (?)
* [[kuldne meriahven]] (?)
* [[kuldne sirembo]] (''Sirembo imberbis'')
* [[kuldpea]] (?)
* [[kuldsaba]] (Ocyurus chrysurus), sgk [[riffahvenlased]], Kariibi meres
* [[kuldsaba-seanina]] (?)
* [[kuldsaba-seriool]] (?)
* [[kuldsalmler]] (?)
* [[kuldseriool]] (?)
* [[kuldsilm]] (?)
* [[kuldsäinas]] (?)
* [[kulduim]] (?)
* [[kulduim-soomuslest]] (?)
* [[kulduim-tuun]] (?)
* [[kulduim-õlihärg]] (?)
* [[kuldvöötahven]] (?)
* [[kuldvööt-ingelkala]] (?)
* [[kuldvööt-lippuim]] (?)
* [[kullakirju poisurkala]] (?)
* [[kulleskala]] (?)
* [[kullespikksaba]] (?)
* [[kullessäga]] (?)
* [[kultkala]] (?)
* [[kuma lõimuim]] (''Monomitopus kumae'')
* [[kundža]] (?)
* [[kuningateriin]] (?)
* [[kuningmakrell]] (?)
* [[Kura karp]] (?)
* [[Kura kõhrsuu]] (?)
* [[Kura ramul]] (?)
* [[kurtus (kala)|kurtus]] (?)
* [[kurvitskala]] (?)
* [[kutkuutia]] (?)
* [[kutsar-pagrus]] (?)
* [[kutum]] (?)
* [[Kuuba meritont]] (?)
* [[Kuuba nugishai]] (?)
* [[Kuuba vaaphaug]] (?)
* [[kuukala]] (''Mola mola''), sgk [[kuukalalased]]
* [[kuu-rombkala]] (?)
* [[kuuppea]] (?)
* [[kuusrida-ernogramm]] (?)
* [[kuusilm]] (?)
* [[kuusilm-madukala]] (''Ophidion selenops'')
* [[kuusvööt-hobumakrell]] (?)
* [[kõblasnina]] (?)
* [[kõhrsuu]] (?)
* [[kõrkjasärg]] (?)
* [[kõvakärss]] (?)
* [[kõvapea]] (?)
* [[kõverlõugheeringas]] (?)
* [[kõvernina-elevantkala]] (?)
* [[kõversaba]] (?)
* [[kõversarv]] (?)
* [[kõversuu]] (?)
* [[kõversuu-merikeel]] (?)
* [[käbikala]] (''Monocentris''), perekond
* [[käharuim]] (''Cirrhitus''), perekond
* [[kämmal-niituimnirk]] (''Dicrolene introniger'')
* [[kärjekirjaline kivikoha]] (''Epinephelus merra'')
* [[kärnhärg]] (''Neophrynichthys''), perekond
* [[kärnkala]] (''Thalassophryne''), perekond
* [[kärnsäga]] (''Pseudobagarius''), perekond
* [[kärphai]] (''Mustelus''), perekond
* [[kärpsäga]] (''Ictalurus''), perekond
* [[kärsshing]] (?)
* [[kärsskala]] (?)
* [[kärss-soomuslest]] (?)
* [[kääbusahven]] (?)
* [[kääbushai]] (?)
* [[kääbuskala]] (?)
* [[kääbuskiriahven]] (?)
* [[kääbus-koerkala]] (?)
* [[kääbuslõhe]] ehk ohridi (?)
* [[kääbusmudil]] ehk luzoni (?)
* [[kääbus-niitkala]] (?)
* [[kääbus-päriskolmuim]] (?)
* [[kääbusrasboora]] (?)
* [[kääbussaira]] (?)
* [[kääbussuu]] (?)
* [[kääbus-vikerkala]] (?)
* [[kääbus-väikesuutint]] (?)
* [[kääbus-vöötpea]] (?)
* [[käätssäga]] (?)
* [[kübarahven]] (?)
* [[küfoos (kala)|küfoos]] (?)
* [[kühvelkala]] (?)
* [[kühvelrünt]] (?)
* [[kühmlaup-hammasahven]] (?)
* [[kühmlimapealane]] (?)
* [[külmahärglane]] (?)
* [[küttkala]] (?)
* [[küülikahven]] (?)
* [[küülikkala]] (?)
* [[küürakas riffahven]] (?)
* [[küür-hõbesilm]] (?)
* [[küürkohverkala]] (?)
* [[küünalkala]] (?)
* [[küünaltint]] (?)
* [[küürkala]] (?)
* [[küürkarp]] (?)
* [[küüsuim]] (?)
* [[küüt-uusnirk]] (''Neobythites multistriatus'')
* ''[[Kyonemichthys rumengani]]'', sgk [[merinõellased]]

==L==
* [[Labradori-newfoundlandi tursk]] (?)
* [[laborisoom]] (?)
* [[laiguline haugangerjas]] (?)
* [[laiguline seanina]] (?)
* [[laihärg]] (?)
* [[lailaup]] (?)
* [[laininasäga]] (?)
* [[laipea]] (?)
* [[lai puntius]] (?)
* [[laikpõsk-madukala]] (''Ophidion fulvum'')
* [[laikuim-uusnirk]] (''Neobythites macrops'')
* [[laipea-taarnakala]] (''Bathyonus laticeps'')
* [[laisalmler]] (?)
* [[laiuim-kirevkala]] (?)
* [[lakkkala]] (?)
* [[lamekala]] (?)
* [[lameninahai]] (?)
* [[lamepea]] (?)
* [[lamepeafundulus]] (?)
* [[lamepeanolgus]] (?)
* [[lamepeasäga]] (?)
* [[lamepeatõugjas]] (?)
* [[lamesabaangerjas]] (?)
* [[lame sardinell]] (?)
* [[lamesäga]] (?)
* [[lameuim]] (?)
* [[lapikahven]] (?)
* [[lapikkardinal]] (?)
* [[lapikrüühärg]] (?)
* [[lapiline oganina]] (''Lepophidium jeannae'')
* [[lapšaakala]] (?)
* [[laskiir]] (?)
* [[lasntuur]] (?)
* [[laternkala]] (?)
* [[laternsaba]] (?)
* [[laternsilm]] (?)
* [[lates]] (?)
* [[latikahven]] (?)
* [[latikas]] (''Abramis brama''), sgk. [[karpkalalased]]
* [[latiksalmler]] (?)
* [[latilus]] (?)
* [[latimeeria]] (''Latimera chalumnae''), sgk. ''[[Latimeriidae]]''
* [[lauglaternsilm]] (?)
* [[leekpuntius]] (?)
* [[leeksalmler]] (?)
* [[Leena tuur]] (?)
* [[lehtersuu]] (?)
* [[lehtkala]] (?)
* [[lehtuim]] (?)
* [[lehviksaba]] (?)
* [[lehvikuim]] (?)
* [[leinasalmler]] (?)
* [[leina-silepeamureen]] (?)
* [[leina-uusmudil]] (?)
* [[lenddaanio]] (?)
* [[lendav teravkoon]] (?)
* [[lendkala]] (?)
* [[lenok]] (?)
* [[leopard-nugishai]] (?)
* [[leopard-oganina]] (''Lepophidium pardale'')
* [[leopard-pisidaanio]] (?)
* [[lepamaim]] (''Phroxinus phroxinus''), sgk [[karpkalalased]]
* [[lest]] (''Platichthys flesus''), sgk [[lestlased]]
* [[lestalised (kalad)|lestalised]] (''Pleuronectiformes''), selts
* [[liba-merinirk]](''Hoplobrotula gnathopus'')
* [[libe junkurkala]] (''Halichoeres bivittatus''), sgk [[huulkalalased]]
* [[liblikas-harjashammas]] (?)
* [[liblikhärg]] (?)
* [[liblikkala]] (?)
* [[liblikrai]] (?)
* [[liftahven]] (?)
* [[lihav marrasmadusk]] (''Spectrunculus crassus'')
* [[lihhia]] (?)
* [[liistak-vaalnirk]] (''Bassozetus compressus'')
* [[liistnirk]] (''Leptobrotula breviventralis'')
* [[liistkala]] (?)
* [[liithammassäga]] (?)
* [[liitlõpus]] (?)
* [[liivaahven]] (?)
* [[liivaangerjas]] (?)
* [[liivakala]] (?)
* [[liiva-lailaup]] (?)
* [[liivalest]] (?)
* [[liivasonglane]] (?)
* [[liivhai]] (?)
* [[lilla karenirk]] (''Brotulotaenia crassa'')
* [[lilla lenddaanio]] (?)
* [[limakala]] (?)
* [[limane vaalnirk]] (''Bassozetus glutinosus'')
* [[limapea]] (?)
* [[limusk]] (?)
* [[linask]] (''Tinca tinca''), sgk [[karpkalalased]]
* [[linofrüün]] (?)
* [[linthaug]] (?)
* [[lintjas ebaharjus]] (?)
* [[lintsaba]] (?)
* [[lintuim]] (?)
* [[lintuim-papagoikala]] (?)
* [[lipogeen]] (?)
* [[lippkarp]] (?)
* [[lipp-kiriahven]] (?)
* [[lippsaba]] (?)
* [[lippuim]] (?)
* [[lobasuukala]] (?)
* [[logardrai]] (?)
* [[Loodeatlandi hariahven]] (?)
* [[loorsaba]] (?)
* [[lootskala]] (?)
* [[lozano madukala]] (''Ophidion lozanoi'')
* [[lovett]] (?)
* [[lufar]] (?)
* [[luiskala]] (?)
* [[luitstuur]] (?)
* [[lukaania]] (?)
* Luzoni ehk [[kääbusmudil]] (?)
* [[luts]] (''Lota lota''), sgk [[tursklased]]
* [[luukalad]] (''Osteichthyes''), ülemklass
* [[luukarits]] (''Pungitius pungitius''), sgk [[ogaliklased]]
* [[luukeel]] (?)
* [[luumokkkala]] (?)
* [[luvar]] (?)
* [[lõhe]] (''Salmo salar''), sgk [[lõhelased]]
* [[lõhe (perekond)|lõhe]] (''Salmo''), perekond, sgk [[lõhelased]]  
* [[lõheahven]] (?)
* [[lõhehai]] (?)
* [[lõhehuulkala]] (?)
* [[lõhelased]] (''Salmonidae''), sugukond
* [[lõnguim-uusnirk]] (''Neobythites stelliferoides'')
* [[Lõuna-Aafrika koerakeel]] (?)
* [[Lõuna-Aafrika merluus]] (?)
* [[Lõuna-Aafrika nokkhammaskala]] (?)
* [[Lõuna-Aafrika ogauim]] (?)
* [[Lõuna-Aafrika sardinops]] (?)
* [[Lõuna-Aafrika teravninakala]] (?)
* [[Lõuna-Ameerika ogauim]] (?)
* [[Lõuna-Ameerika pihklane]] (?)
* [[lõunaateriin]] (?)
* [[Lõuna-Atlandi pikksaba]] (?)
* [[lõuna-elektronkala]] (?)
* [[Lõuna-Euroopa kilu]] (?)
* [[Lõuna-Euroopa paljastobias]] (?)
* [[lõunahink]] (?)
* [[lõunahärg]] (?)
* [[lõunahüperoglüüf]] (?)
* [[lõuna-karekala]] (?)
* [[lõunakeel]] (?)
* [[lõunakongrio]] (''Genypterus blacodes'')
* [[lõuna-lippuim]] (?)
* [[lõuna-lodevmadusk]] (''Apagesoma australe'')
* [[lõuna-luukarits]] (?)
* [[lõunapelamiid]] (?)
* [[lõunapihklane]] (?)
* [[lõuna-puguheeringas]] (?)
* [[lõuna-punasilm]] (?)
* [[lõunaputassuu]] (?)
* [[lõunasilm]] (?)
* [[lõunaskapp]] (?)
* [[lõunastauriid]] (?)
* [[lõuna-suursilm]] (?)
* [[lõunasäga]] (?)
* [[lõunaše]] (?)
* [[lõunatint]] (?)
* [[lõunatuur]] (?)
* [[lõuna-valgekõhtlest]] (?)
* [[lõuna-üksuimterpuug]] (?)
* [[lõvipea]] (?)
* [[läikahven]] (?)
* [[läikkala]] (?)
* [[Lääneaafrika latilus]] (?)
* [[Lääneaafrika merisultan]] (?)
* [[Lääneaafrika elops]] (?)
* [[Lääneatlandi kuningmakrell]] (?)
* [[Lääneeuroopa kilu]] (?)
* [[Lääneeuroopa paljastobias]] (?)
* [[läänemadupea]] (?)
* [[läänemere heeringas]] (?)
* [[läänemere kilu]] ehk kilu (''Sprattus sprattus balticus''), [[euroopa kilu]] alamliik, sgk. 
* [[läänemere tursk]] (''Gadus morhua callaria''), [[atlandi tursk|atlandi tursa]] alamliik, sgk [[tursklased]]
* [[lääne-puguheeringas]] (?)
* [[lühike süvasuu]] (?)
* [[lühikoon-karepeakala]] (?)
* [[lühikoon-odanina]] (?)
* [[lühinina-nahkhiirkala]] (?)
* [[lühipea-madukala]] (''Ophidion dromio'')
* [[lühipeasilm]] (?)
* [[lühipois-oganina]] (''Lepophidium brevibarbe'')
* [[lühisaba-karenirk]] (''Brotulotaenia brevicauda'')
* [[lühisaba-nugaviidikas]] (?)
* [[lühisaba-tiibhobu]] (?)
* [[lühiuim-merisaurus]] (?)
* [[lühiuimtobias]] (?)
* [[lükood]] (?)
* [[lükotriss]] (?)
* [[Lütkeni tõrviksilm]] (?)
* [[lütsenheel]] (?)
* [[lüürakala]] (?)

==M==
* [[madagaskari uusnirk]] (''Neobythites crosnieri'')
* [[Madeira sardinell]] (?)
* [[maduangerjas]] (''Myrichthys colubrinus''), sgk [[teravsabaangerlased]]
* [[madukala]] (''Ophidion''), perekond, sgk [[madukalalased]]
* [[madulõugkala (perekond)|madulõugkala]] (''Idiacanthus''), perekond, sgk [[nõelsuulased]]
* [[madunõel]] (''Nerophis ophidion''), sgk [[merinõellased]] 
* [[madupea]] (''Channa''), perekond, sgk [[madupealased]]
* [[madupealased]] (''Channidae''), perekond
* [[madusuu]] (''Echiostoma barbatum''), sgk [[nõelsuulased]]
* [[madusuu (perekond)|madusuu]] (''Echiostoma''), perekond, sgk [[nõelsuulased]]
* [[mahsir]] (?)
* [[makdonialdia]] (?)
* [[makohai]] (?)
* [[makrell (perekond)|makrell]] (''Scomber''), perekond, sgk [[makrelllased]]
* [[makrellhaug]] (?)
* [[makrellstauriid]] (?)
* [[makrelltuun]] (?)
* [[makropood]] (?)
* [[Malabari amfiibkala]] (?)
* [[Malabari daanio]] (?)
* [[Malabari hobumakrell]] (?)
* [[Malabari koerakeel]] (?)
* [[Malabari riffahven]] (?)
* [[Malai hilsa]] (?)
* [[Malai lenddaanio]] (?)
* [[malai uusnirk]] (''Neobythites malayanus'')
* [[malamarmaad]] (?)
* [[malha uusnirk]] (''Neobythites malhaensis'')
* [[malma]] (?)
* [[mamba]] (?)
* [[manaati-nosumadusk]] (''Barathrodemus manatinus'')
* [[mandariinkala]] (?)
* [[manduufia]] (?)
* [[manhua]] (?)
* [[Mandžuuria järve-lepamaim]] (?)
* [[Mandžuuria salebootsia]] (?)
* [[mantelhai]]  (''Chlamydoselachus anguineus''), sgk [[härghailased]], kõikides ookeanides
* [[mariaani uusnirk]] (''Neobythites marianaensis'')
* [[marinka]] (?)
* [[markiisaarte uusnirk]] (''Neobythites marquesaensis'')
* [[markuskala]] (?)
* [[marliin]] (?)
* [[marmorhärg]] (?)
* [[marmornototeenia]] (?)
* [[marmor-oganina]] (''Lepophidium marmoratum'')
* [[marmorrai]] (?)
* [[Maroko hammasahven]] (?)
* [[maskinong]] (?)
* [[mastuurus]] (?)
* masu, vt [[sima]]
* [[Mauretaania ebajumal]] (?)
* [[matšeet]] (?)
* [[matšueel]] (?)
* [[mbu]] (?)
* [[megalodon]] (''Carcharocles megalodon''), sgk ''[[Otodontidae]]'' (välja surnud)
* [[megalomükterlane]] (?)
* [[Mehhiko hiidmudil]] (?)
* [[Mehhiko hõbesalmler]] (?)
* [[Mehhiko mnierpa]] (?)
* [[Mehhiko moksostoom]] (?)
* [[Mehhiko niitninarai]] (?)
* [[mehhiko oganina]] (''Lepophidium stigmatistium'')
* [[Mehhiko puhverkala]] (?)
* [[Mehhiko puguheeringas]] (?)
* [[Mehhiko troopikaheeringas]] (?)
* [[Mehhiko vaaphaug]] (?)
* [[melanon]] (?)
* [[mene]] (?)
* [[menheden]] (?)
* [[meriahven]] (?)
* [[meriahvenake]] (?)
* [[meriangerjas]] (?)
* [[meriforell]] (''Salmo trutta''), sgk  [[lõhelased]]
* [[merihobuke]] (''Hippocampus''), perekond, sgk [[merinõellased]]
* [[merihunt]] (?)
* [[merihuulkala]] (?)
* [[merihärg]] (''Myoxocephalus quadricornis''), sgk [[võldaslased]]
* [[meriingel]] (?)
* [[merijunkur]]
* [[merijänes]]
* [[merikardinal]]
* merikass vt [[harilik astelrai]]
* [[merikeel]] (?)
* [[meriketas]] (?)
* [[merikiisk]] (?)
* [[merikirves]] (?)
* [[merikirurg]] (?)
* [[merikoger]]
* [[merikogerlased]] (''Sparidae''), sugukond
* [[merikoha]] (?)
* [[merikukk]] (?)
* [[merikult]] (?)
* [[merikurat]] (''Lophius''), perekond sgk [[merikuratlased]]
* [[merikurvits]] (?)
* [[meriküüs]] (?)
* [[merilabidas]] (?)
* [[merilamp]] (?)
* [[merilatern]] (?)
* [[merilatikas]] (?)
* [[meriliblikas]] (?)
* [[merilest]] (''Pleuronectes platessa''), sgk [[lestlased]]
* [[meriitlõpus]] (?)
* [[merikurat]] (''Lophius''), sgk [[merikuratlased]]
* [[merilohe]] (?)
* [[meriluts]] (?)
* [[meri-lõunatint]] (?)
* [[merinarmaskala]] (''Phyllopteryx taeniolatus''), sgk [[merinõellased]]
* [[meri-nikernirk]] (''Glyptophidium oceanium'')
* [[merinirk]] (?)
* [[merinõel]] (''Syngnathus typhle''), sgk [[merinõellased]]
* [[merinõelalised]] (''Syngnathiformes''), selts 
* [[merinõellased]] (''Syngnathidae''), sugukond 
* [[meripael]] (?)
* [[meripiilur]] (?)
* [[meripiison]] (?)
* [[meripoisur]] (?)
* [[meripunasilm]] (?)
* [[meripuuk]] (?)
* [[meripärlsilm]] (?)
* [[meripühvel]] (''Taurulus bubalis''), sgk [[võldaslased]]
* [[meriroosahven]] (?)
* [[merisarvik]] (?)
* [[merisaurus]] (?)
* [[merisiig]] (''Coregonus lavaretus''), sgk [[lõhelased]]
* [[merisultan]] (?)
* [[merisutt]] (''Petromyzon marinus''), sgk [[silmlased]]
* [[merisäga]] (?)
* [[meritint]] (''Osmerus eperlanus''), sgk [[tintlased]]
* [[meritobias]] (?)
* [[meritont]] (?)
* [[meritulivööt]] (?)
* [[meritähetark]] (?)
* [[merivaik-seriool]] (?)
* [[merivarblane]] (''Cyclopterus lumpus''), sgk [[merivarblaslased]]
* [[merivingerlane]] (?)
* [[meri-väikekihvtint]] (?)
* [[meri-väikesuutint]] (?)
* [[merivärten]] (?)
* [[merivärvuke]] (?)
* [[meriärn]] (?)
* [[merlang]] (?)
* [[merluus]] (?)
* [[meruud]] (?)
* [[miim-madukala]]	(''Ophidion imitator'')
* [[Milberti hallhai]] (?)
* [[mikrodesm]] (?)
* [[minja]] (?)
* [[mintai]] (?)
* [[Mississippi vaaphaug]] (?)
* [[mitšmankala]] (?)
* [[mnierpa]] (?)
* [[moiva]] (?)
* [[mokktrulling]] (?)
* [[moksostoom]] (?)
* [[Mongoolia harjus]] (?)
* [[Mongoolia hõbesilm]] (?)
* [[Montagu kulleskala]] (?)
* [[mora]] (?)
* [[Moresby süvarai]] (?)
* [[mori]] (?)
* [[morvong]] (?)
* [[Mosambiigi angerjas]] (?)
* [[Mosambiigi arhaamia]] (?)
* [[mosambiigi pugalnirk]] (''Spottobrotula mossambica'')
* [[Mosambiigi tilaapia]] (?)
* [[mosambiigi uusnirk]] (''Neobythites vityazi'')
* [[mosambiigi vaalnirk]] (''Bassozetus mozambiquensis'')
* [[mrigal]] (?)
* [[mudahüpik]] (?)
* [[mudakala]] (?)
* [[mudalimusk]] (?)
* [[mudamaim]] (''Leucaspius delineatus''), sgk [[karpkalalased]]
* [[muda-nürihammasangerjas]] (?)
* [[mudatsirriin]] (?)
* [[mudillased]] (''Gobiidae''), sugukond
* [[muksun]] (?)
* [[mummuline madukala]] (''Ophidion grayi'')
* [[mummuline nagamadulik]]	(''Otophidium omostigma'')
* [[munapea]] (?)
* [[murdluskala]] (?)
* [[mureen]] (?)
* [[Musta ja Aasovi mere aloosa]] (?)
* [[Musta ja Aasovi mere tülka]] (?)
* [[Musta ja Kaspia mere tülka]] (?)
* [[Musta ja Kaspia mere pusanok]] (?)
* [[Musta mere anšoovis]] (?)
* [[Musta mere ateriin]] (?)
* [[Musta mere iherus]] (?)
* [[Musta mere kammeljas]] (?)
* [[Musta mere kilu]] (?)
* [[Musta mere kõversuu-merikeel]] (?)
* [[Musta mere lõhe]] (?)
* [[Musta mere merlang]] (?)
* [[Musta mere pusanok]] (?)
* [[Musta mere rõbets]] (?)
* [[mustamuur]] (?)
* [[must Baikali harjus]] (?)
* [[must ebasulgselg]] (?)
* [[must evermanell]] (?)
* [[musthai]] (?)
* [[must haug]] (?)
* [[must hobumakrell]] (?)
* [[mustkala]] (?)
* [[mustkurk-oganina]] (''Lepophidium entomelan'')
* [[mustkõht]] (?)
* [[mustkõht-liithammassäga]] (?)
* [[mustkõht-poormadulik]] (''Porogadus atripectus'')
* [[mustkõht-uusnirk]] (''Neobythites nigriventris'')
* [[mustlaik-harjashammas]] (?)
* [[mustlaik-kääbussuu]] (?)
* [[mustlaik-pisidaanio]] (?)
* [[mustlaik-meriroosahven]] (?)
* [[mustlatikas]] (?)
* [[must lõimuim]] (''Monomitopus nigripinnis'')
* [[must madulõugkala]] (?)
* [[must mariin]] (?)
* [[must maukkala]] (''Lamprogrammus niger'')
* [[must meriahven]] (?)
* [[must niitselgkala]] (?)
* [[must nolgus]] (?)
* [[mustnõelsuulane]] (?)
* [[mustpea-poormadulik]] (''Porogadus melanocephalus'')
* [[must pikklõug]] (?)
* [[must roigashammas]] (?)
* [[mustrüü-niituimnirk]] (''Dicrolene pullata'')
* [[must saagsalmler]] (?)
* [[mustsaba tuulekala]] (?)
* [[mustselg-aloosa]] (?)
* [[mustserv-madukala]] (''Ophidion muraenolepis'')
* [[mustsuu-trematoom]] (?)
* [[must süvasuu]] (?)
* [[must süvauim]] (?)
* [[must tsentriool]] (?)
* [[must tsentroloof]] (?)
* [[must tömppeakala]] (?)
* [[mustuim-trapetskala]] (?)
* [[mustuim-trematoom]] (?)
* [[mustvööt-galaks]] (?)
* [[mustvööt-kardinalahven]] (?)
* [[must õgija]] (?)* [[machida uusnirk]] (''Neobythites machidai'')
* [[mustäär-uusnirk]] (''Neobythites analis'')
* [[mõrtsukhai]] (''Carcharodon carcharias''), sgk [[vaalhailased]], kõikides ookeanides
* [[mõrukas]] (?)
* [[mõõkhammas]] (?)
* [[mõõkkala]] (''Xiphias gladius''), sgk [[mõõkkalalased]]
* [[mõõkkõht]] (?)
* [[mõõksaba]] (''Xiphophorus''), perekond sgk [[kirevkalalased]]
* [[mõõksuu]] (?)
* [[mõõktuur]] (?)
* mägihõrnas ehk [[aafrika paalia]] (''Salvelinus alpinus''), sgk [[lõhelised]]
* [[mägiteib]] (?)
* [[märkuim-uusnirk]] (''Neobythites stigmosus'')
* [[mölderkala]] (?)
* [[mükiss]] (?)
* [[müntkala]] (?)
* [[mürkahven]] (?)

==N==
* [[naaskel-ogapõsk]] (?)
* [[naaskeluim]] (?)
* [[nahkhiirkala]] (?)
* [[nahkkarp]] (?)
* [[namiibia niituimnirk]] (''Dicrolene pallidus'')
* [[nandus]] (?)
* [[nappkala]] (?)
* [[nappkõht]] (?)
* [[napplõug]] (?)
* [[nark]] (?)
* [[narmaskala (täpsustus)]] 
* [[narmasmokk]] (?)
* [[narmas-oganina]] (''Lepophidium wileyi'')
* [[natali uusnirk]] (''Neobythites natalensis'')
* [[natili kiilkõhtkala]] (?)
* [[navaaga]] (?)
* [[nelikiirsõrmkala]] (?)
* [[neliksilm]] (?)
* [[neliköbruline merilest]] (?)
* [[neliogalik]] (?)
* [[nelipoiseluts]] (''Enchelyopus cimbrius''), sgk [[lutslased]], Eestis haruldane
* [[nelisilm-harjashammas]] (?)
* [[neljavöödiline puntius]] (?)
* [[nelma]] (?)
* [[neoonkala]] (?)
* [[neoontetra]] (?)
* [[neoskopeel]] (?)
* [[nerka]] (''Oncorhynchus nerka''), sgk [[lõhelased]]
* [[Newfoundlandi tursk]] (?)
* [[nidunirk]] (''Homostolus acer'')
* [[nielseni karenirk]] (''Brotulotaenia nielseni'')
* [[nielseni vaalnirk]] (''Bassozetus nielseni'')
* [[nigli]] ehk väike tobias (''Ammodytes tobianus''), sgk  [[tobiaslased]]
* [[niiluse ahven]] (''Lates niloticus''), sgk [[ahvenlased]]
* [[Niiluse angersäga]] (?)
* [[Niiluse hulkuim]] (?)
* [[niitangerjas]] (?)
* [[niitguraami]] (?)
* [[niitkala]] (?)
* [[niitkiir]] (?)
* [[niitninarai]] (?)
* [[niitogaahven]] (?)
* [[niitpoisur]] (?)
* [[niitpuri]] (?)
* [[niitselgkala]] (?)
* [[niituim]] (?)
* [[niituimluts]] (?)
* [[niituim-nikernirk]] (''Glyptophidium macropus'')
* [[niituimnirk]] (?)
* [[niituim-uusnirk]] (''Neobythites longipes'')
* [[Nikaraagua puguheeringas]] (?)
* [[ninasarvikkala]] (?)
* [[nipsviidikas]] (?)
* [[nirkkala]] (?)
* [[Nizawa rudajaka]] (?)
* [[noakala]] (?)
* [[nokiskala]] (?)
* [[nokisrünt]] (?)
* [[nokistont]] (?)
* [[nokistursk]] (?)
* [[nokkangerjas]] (?)
* [[nokkhammaskala]] (?)
* [[nokk-meriahven]] (?)
* [[nolfi haugnirk]] (''Luciobrotula nolfi'')
* [[nolgus]] (''Myoxocephalus scorpius''), sgk [[võldaslased]]
* [[nomeus]] (?)
* [[noolhammaslest]] (?)
* [[noolhaug]] (?)
* [[Norra-Barentsi mere tursk]] (?)
* [[nospel-poormadulik]] (''Porogadus silus'')
* [[nospel-vaalnirk]] (''Bassozetus nasus'')
* [[nototeenia]] (?)
* ''[[Notropis telescopus]]'', sgk [[karpkalalased]]
* [[nugahammaskala]] (?)
* [[nugakõht]] (?)
* [[nugaviidikas]] (?)
* [[nugishai]] (?)
* [[nugisäga]] (''Vandellia''), perekond
* [[nurg]] (''Blicca bjoerkna''), sgk [[karpkalalased]]
* [[nõelhamas]] (?)
* [[nõelhammasnirk]] (''Epetriodus freddyi'')
* [[nõelogalik]] (?)
* [[nõelsoomus]] (?)
* [[nõelsuu]] (?)
* [[nõlva-vaalnirk]] (''Bassozetus normalis'')
* [[näsalik]] (?)
* [[näsaline nolgus]] (?)
* [[näsapea]] (?)
* [[nööpsilm-lodevmadusk]] (''Apagesoma delosommatum'')
* [[nürihammasangerjas]] (?)
* [[nürisuumoreen]](?)

==O==
* [[obi heeringas]] (?)
* [[odaangerjas]] (?)
* [[odahammas]] (?)
* [[odanina]] (?)
* [[odapoolkoon]] (?)
* [[odapõsk-lõimuim]] (''Monomitopus vitiazi'')
* [[ogahai]] (?)
* [[ogahärjake]] (?)
* [[ogakala]] (?)
* [[oga-kirveskala]] (?)
* [[oga-kulleskala]] (?)
* [[ogakukk]] (?)
* [[ogalatikas]] (?)
* [[ogaline antšoa]] (?)
* [[ogalik]] (''Gasterosteus aculeatus''), sgk [[ogaliklased]]
* [[ogalimusk]] (?)
* [[ogamerilatikas]] (?)
* [[oga-merinõel]] (?)
* [[ogamõrukas]] (?)
* [[oga-niituimnirk]] (''Dicrolene longimana'')
* [[oganina]] (?)
* [[oganäsapea]] (?)
* [[ogapaelkala]] (?)
* [[ogapagrus]] (?)
* [[ogapea]] (?)
* [[ogapeetrikala]] (?)
* [[ogapõsk]] (?)
* [[ogarai]] (?)
* [[ogarüühärg]] (?)
* [[ogasardiin]] (?)
* [[ogaselg]] (?)
* [[ogasilm]] (?)
* [[ogasäga]] (?)
* [[ogaterpuug]] (?)
* [[oga-trikkelkala]] (?)
* [[oga-tumekala]] (?)
* [[ogauim]] (?)
* [[oga-uusnirk]] 	Neobythites longispinis'')
* [[ogavarblane]] (?)
* [[ohhoota karelest]] (?)
* [[ohridi kääbuslõhe]] (?)
* [[ohridi lõhe]] (?)
* [[ohrjamkini ridakala]] (?)
* [[oja-hõbekõht]] (?)
* [[oja-mägihõrnas]] (?)
* [[ojaogalik]] (?)
* [[ojasilm]] (''Lampetra planeri''), sgk [[silmlased]]
* [[okaskõht]] (?)
* [[okassiilkala]] (?)
* [[okasturi]] (?)
* [[okskala]] (?)
* [[oliivroheline seanina]] (?)
* [[oliivivärviline uriseja]] (?)
* [[omul]] (?)
* [[oneega heeringas]] (?)
* [[orla]] (?)
* [[oranda]] (?)
* [[orasäga]] (?)
* [[osman]] (?)
* [[otoperka]] (?)
* [[ovaalne heeringake]] (?)

==P==
* [[paabu-limakala]] (?)
* [[paabu-puriuim]] (?)
* [[paabusilmahven]] (?)
* [[paabusilm-kardinalkala]] (?)
* [[paalia]] ehk mägihõrnas (''Salvelinus''), sgk [[lõhilased]]
* [[paelkala]] (''Cepola mcrophthalma'', ''Cepola rubescens''), sgk [[karpkalalased]]
* [[paelsaba]] (?)
* [[pagrus]] (?)
* [[pagu-madukala]] (''Ophidion exul'')
* [[paispea-vaalnirk]] (''Bassozetus oncerocephalus'')
* [[pakshuul-puriuim]] (?)
* [[pakskoon-nappkala]] (?)
* [[pakslaup]] (''Hypophthalmichthys''), perekond, sgk [[karpkalalased]]
* [[paliastoomi pusanok]] (?)
* [[paljas huntheeringas]] (?)
* [[paljas imikõht]] (?)
* [[paljas osman]] (?)
* [[paljas poormadulik]] (''Porogadus nudus'')
* [[paljaskala]] (?)
* [[paljaskarp]] (?)
* [[paljasnirkkala]] (?)
* [[paljaspõskangerjas]] (?)
* [[paljastobias]] (?)
* [[paljukilbiline tuur]] (?)
* [[paljuselgrooline heeringas]] (?)
* paltus, vaata [[hiidlest]] (''Hippoglossus hippoglossus'')
* [[panama lõimuim]] (''Monomitopus malispinosus'')
* [[pandaka]] (?)
* [[pannsäga]] (?)
* [[panter-rombkala]] (?)
* [[papagoikala]] (?)
* [[paradiisikala]] (?)
* [[paradiisi-sõrmuim]] (?)
* [[paraki]] (?)
* [[parapihklane]] (?)
* [[parasiitsäga]] (?)
* [[parasudis]] (?)
* [[pardkala]] (?)
* [[pardpuntius]] (?)
* [[pargo-riffahven]] (?)
* [[parkettkala]] (?)
* [[paroona]] (?)
* [[parri taarnamadusk]] (''Barathrites parri'')
* [[Patagoonia kihvkala]] (?)
* [[Patagoonia stromateus]] (?)
* [[peegelkala]] (?)
* [[peegelkarp]] (?)
* [[peen poormadulik]] (''Porogadus gracilis'')
* [[peenhammas-tsükloton]] (?)
* [[peennina-merinõel]] (?)
* [[peenpihklane]] (?)
* [[peenrüühärg]] (?)
* [[peensoom-lõimuim]] (''Monomitopus microlepis'')
* [[peensoom-töntsaknirk]] (''Pycnocraspedum microlepis'')
* [[peensoomus-koerakeel]] (?)
* [[peensoomus-kulduim]] (?)
* [[peensoomus-lõunakeel]] (?)
* [[peensoomusnina]] (?)
* [[peetrikala]] (?)
* [[pehmehärg]] (?)
* [[pehmepea]] (?)
* [[pehmeuimahven]] (?)
* [[peipsi siig]] (''Coregonus lavaretus maraenoides''), [[merisiig|merisiia]] alamliik, sgk [[lõhelased]]
* [[peitangerjas]] (?)
* [[peitelhammasahven]] (?)
* [[peitelõug]] (?)
* [[peitkala]] (?)
* [[peitmudil]] (?)
* [[peitsilmkala]] (?)
* [[peitsäga]] (?)
* [[peituimhärg]] (?)
* [[pelamiid]] (?)
* [[peled]] (''Coregonus peled'')
* [[pelikanlest]] (?)
* [[pelikan-suurneel]] (?)
* [[pellona]] (?)
* [[Penžini omul]] (?)
* [[Pereslavi heeringas]] (?)
* [[perkariin]] (?)
* [[Peruu anšoovis]] (?)
* [[Peruu matšeet]] (?)
* [[Peruu nokkhammaskala]] (?)
* [[Peruu sardinops]] (?)
* ''[[Phycodurus]]'', perekond, sgk [[merinõellased]]
* ''[[Phyllopteryginae]]'', tunnustamata alamsugukond, sgk [[merinõellased]]
* ''[[Phyllopteryx]]'', perekond, sgk [[merinõellased]]
* [[piginirk]] (''Cherublemma emmelas'')
* [[pihklane (kala)|pihklane]] (''Myxine glutinosa''), sgk ''[[Myxinidae]]''
* [[piilurkala]] (?)
* [[piimahven]] (?)
* [[piimkala]] (?)
* [[piipkala]] (?)
* [[piisonkala]] (?)
* [[piitsjas poormadulik]] (''Porogadus trichiurus'')
* [[piitslõug]] (?)
* [[piitsmerluus]] (?)
* [[piitsnirk]] (''Hypopleuron caninum'')
* [[piitsselg]] (?)
* [[piitssäga]] (?)
* [[pikapoiseline rünt]] (?)
* [[pikivööt-trapetskala]] (?)
* [[pikk koerakeel]] (?)
* [[pikk meriahven]] (?)
* [[pikk salebootsia]] (?)
* [[pikkhabe-suurnõelsuu]] (?)
* [[pikkkoon-teravoga]] (?)
* [[pikkkoon-vaaphaug]] (?)
* [[pikklest]] (?)
* [[pikklõug]] (?)
* [[pikklõug-lendkala]] (?)
* [[pikknina]] (?)
* [[pikknina-madukala]] (''Ophidion antipholus'')
* [[pikknina-nahkhiirkala]] (?)
* [[pikknina-soolasaurus]] (?)
* [[pikknina-soomuslest]] (?)
* [[pikknina-volangkala]] (?)
* [[pikkoga-žilettkala]] (?)
* [[pikkpea-lõimuim]] (''Monomitopus longiceps'')
* [[pikkpea-poormadulik]] (''Porogadus longiceps'')
* [[pikksaba]] (?)
* [[pikksaba-tiibhobu]] (?)
* [[pikksauruskala]] (?)
* [[pikkuim-hallhai]] (''Carcharhinus longimanus'')
* [[pikkuim-hobumakrell]] (?)
* [[pikkuimhärg]] (?)
* [[pikkuim-jäälohe]] (?)
* [[pikkuim-lakkkala]] (?)
* [[pikkuim-niitkiir]] (?)
* [[pikkuim-ogapõsk]] (?)
* [[pikkuim-pagrus]] (?)
* [[pikkuim-rombkala]] (?)
* [[pikkuimsalmler]] (?)
* [[pikkuim-taarnakala]] (''Bathyonus pectoralis'')
* [[pikkuim-tuun]] (?)
* [[pikkuim-uusnirk]] (''Neobythites longiventralis'')
* [[pikkuim-viissõrmkala]] (?)
* [[pikkuim-õlihärg]] (?)
* [[pikša]] (?)
* [[pilengas]] (?)
* [[pilukõht]] (?)
* [[pilvkala]] (?)
* [[pime tsükloton]] (?)
* [[pimekala]] (?)
* [[pimeliitlõpus]] (?)
* [[pimenark]] (?)
* [[pimenirkkala]] (?)
* [[pimepardkala]] (?)
* [[pimesilm]] (?)
* [[pintsettkala]] (?)
* [[piparuim-oganina]] (''Lepophidium gilmorei'')
* [[piparuku]] (?)
* [[pipra-meriahven]] (?)
* [[piraaja]] (?)
* [[piraatahven]] (?)
* [[pisidaanio]] (?)
* [[pisihärjake]] (?)
* [[pisilatern]] (?)
* [[pisimudil]] (''Pomatoschistus microps''), sgk [[mudillased]]
* [[pisinappkõht]] (?)
* [[pisitursk]] (?)
* [[plankmudil]] (?)
* [[plasspardkala]] (?)
* [[podoneema]] (?)
* [[poisehärg]] (?)
* [[poisur-ainuoga]] (?)
* [[poisurkala]] (?)
* [[polaarhai]] (?)
* [[polaar-kolmpoiseluts]] (?)
* [[polaarlest]] (?)
* [[polaartursk]] (?)
* [[pollak]] ehk euroopa süsikas (''Pollachius pollachius''), sgk [[tursklased]], Eestis haruldane
* [[pomoloop]] (?)
* [[pompaano]] (?)
* [[pompoon]] (?)
* [[poolhammaskala]] (?)
* [[poolharjus]] (?)
* [[poolkroomkala]] (?)
* [[poolkuu-meriingel]] (?)
* [[poolsoomushärg]] (?)
* [[poolsüstikkala]] (?)
* [[pootsmankala]] (?)
* [[porgi]] (?)
* [[Portugali süvahai]] (?)
* [[požjan]] (?)
* [[Prantsuse süstikahven]] (?)
* [[preestersäga]] (?)
* [[Primorje merinõel]] (?)
* [[pristell]] (?)
* ''[[Protoanguilla palau]]'', sgk ''[[Protoanguillidae]]''
* [[pruun ateriin]] (?)
* [[pruun kaljuhammas]] (?)
* [[pruun riffahven]] (?)
* [[pruun töntsaknirk]] (''Pycnocraspedum fulvum'')
* [[pruunijutiline sirembo]] (''Sirembo jerdoni'')
* [[pruunikas lamepea]] (?)
* [[pruunikas lüürakala]] (?)
* [[pruunikas terpuug]] (?)
* [[pruun-lilla kroomkala]] (?)
* [[psammosteiidid]] (''Psammosteidae''), sugukond, välja surnud
* [[psenes]] (?)
* [[puguheeringas]] (?)
* [[puhastaja-huulkalake]] (?)
* [[puhverkala]] (?)
* [[pulangi]] (?)
* [[pullukala]] ehk liiperkala (''Liparis liparis''), sgk [[pullukalalased]]
* [[pumpsalmlerid]] (?)
* [[punahuulkala]] (?)
* [[punakala]] (?)
* [[punakala]] (?)
* [[punakas ebamadukala]] (''Parophidion vassali'')
* [[punakurk-kiriahven]] (?)
* [[punakõht-kristallahven]] (?)
* [[punalaik-seanina]] (?)
* [[punane ameerikaluts]] (?)
* [[punane besuugo]] (?)
* [[punane ebasultan]] (?)
* [[punane kloaagikala]] (?)
* [[punane kongrio]] (?)
* [[punane kongrio]] (''Genypterus chilensis'')
* [[punane labrisoom]] (?)
* [[punane laipea]] (?)
* [[punane meriahven]] (?)
* [[punane merikukk]] (?)
* [[punane niituim]] (?)
* [[punane pootsmankala]] (?)
* [[punane praonirk]] (''Petrotyx sanguineus'')
* [[punane riffahven]] (?)
* [[punane sisalikkala]] (?)
* [[punane suursilmahven]] (?)
* [[punane terpuug]] (?)
* [[punane tundelkala]] (?)
* [[punane võikala]] (?)
* [[punasaba-riffahven]] (?)
* [[punasalmler]] (?)
* [[punasilm]] (?)
* [[punatriip-vöötsabatetra]] (?)
* [[punauim-seanina]] (?)
* [[punavööt-kivikoha]] (?)
* [[punnkala]] (?)
* [[punnkõht]] (?)
* [[punnpea]] (?)
* [[punnpea]] (''Typhlonus nasus'')
* [[punnpõsk-merinõel]] (?)
* [[puntius]] (?)
* [[punu-madukala]] (''Ophidion scrippsae'')
* [[purakala]] (?)
* [[purihärg]] (?)
* [[purikala (perekond)|purikala]] (''Istiophorus''), perekond, sgk [[purikalalased]]
* [[purikala]] (''Istiophorus platypterus''), sgk [[purikalalased]]
* [[purikarp]] (?)
* [[purikult]] (?)
* [[purilatikas]] (?)
* [[purisebrasoom]] (?)
* [[puriuim]] (?)
* [[pusanok]] (?)
* [[putassuu]] (?)
* [[putkkala]] (?)
* [[puuksäga]] (?)
* [[põhjaatlandi hõbekala]] (?)
* [[põhjaatlandi süsikas]] (''Pollachius virens''), sgk [[tursklased]]
* [[põhja-juushammas]] (?)
* [[põhja-karelest]] (?)
* [[põhjakareprokt]] (?)
* [[Põhjakaspia pusanok]] (?)
* [[põhjamenheden]] (?)
* [[põhjanavaaga]] (?)
* [[põhja-pikksaba]] (?)
* [[põhja-puguheeringas]] (?)
* [[põhjaputassuu]] (?)
* [[põhja-pärgkala]] (?)
* [[põhjaskapp]] (?)
* [[põhja-valgekõhtlest]] (?)
* [[Põhjavietnami sasaan]] (?)
* [[põhja-üksuimterpuug]] (?)
* [[põishai]] (?)
* [[põissilm]] (?)
* [[põrsashärg]] (?)
* [[põõsaskala]] (?)
* [[põõsaslõug-linofrüün]] (?)
* [[pähkli-meriahven]] (?)
* [[päikeseahven]] (?)
* [[pärgkala]] (?)
* [[päriskolmuim]] 
* [[pärislõhelased]] (''Salmoninae''), alamsugukond, sgk [[lõhelased]]
* [[pärlahven]] (?)
* [[pärlmutterkala]] (?)
* [[pärlmutter-rasboora]] (?)
* [[pärl-niitguraami]] (?)
* [[pärlsilmkala]] (?)
* [[pärsia pugalnirk]] (''Spottobrotula persica'')
* [[pääsukala]] (''Exocoetus''), perekond
* [[pääsukalalised]] (''Exocoetidae'')
* [[pühvelmadulik]] (''Tauredophidium hextii'')

==R==
* [[rahhoovia]] (?)
* [[rai]] (?)
* [[railaadsed]] ehk raid (''Batoidea''), ülemselts
* [[rakonda]] (?)
* [[ramdia]] (?)
* [[ramul]] (''Varicorhinus''), perekond, sgk [[karpkalalased]]
* [[ranna-madukala]] (''Ophidion holbrookii''))
* [[ransaania]] (?)
* [[rantuim-madukala]] (''Ophidion marginatum'')
* [[rantuim-uusnirk]] (''Neobythites bimarginatus''
* [[rasboora]] (?)
* [[rasvkala]] (?)
* [[rasvane sardinell]] (?)
* [[raudkiisk]] (''Spinachia spinachia''), sgk [[ogaliklased]]
* [[reba]] (?)
* [[rebashai]] (?)
* [[rebaskala]] (?)
* [[rehalõug]] (?)
* [[rehauim]] (?)
* [[ridakala]] (?)
* [[riffahven]] (?)
* [[riffhai]] (?)
* [[riffkala]] (?)
* [[rihmjas vaalnirk]] (''Bassozetus taenia'')
* [[rihmkala]] (?)
* [[riipus]] (?)
* [[riisiangerjas]] (?)
* [[riisikala]] (?)
* [[Risso merivärten]] (?)
* [[ristvööt-trapetskala]] (?)
* [[rivulus]] (?)
* [[robalo]] (?)
* [[rohekas limakala]] (?)
* [[rohekas meriahven]] (?)
* [[roheline mõõksaba]] (?)
* [[roheline saagrai]] (''Pristis zijsron'')
* [[roheline sälkhuulkala]] (?)
* [[roheline tuur]] (?)
* [[roheline volanguim]] (?)
* [[roheselg-aloosa]] (?)
* [[rohesilm]] (?)
* [[rohhu-narmasmokk]] (?)
* [[rohumudil]] (?)
* [[roigashammas]] (?)
* [[rombkala]] (?)
* [[rombkeel]] (?)
* [[rondeleekala]] (?)
* [[ronikala]] (?)
* [[ronko]] (?)
* [[roojakala]] (?)
* [[roosa meriahven]] (?)
* [[roosa pimesilm]] (?)
* [[roosatähniline meriahven]] (?)
* [[roosärg]] (''Scardinius erythrophthalmus''), sgk. [[karpkalalased]]
* [[rotisabakala]] (?)
* [[rullsiig]] (?)
* [[ruske riffahven]] (?)
* [[ruske soomuslest]] (?)
* [[ruuge merikukk]] (?)
* [[ruuge ürguim]] (?)
* [[ruusveltikala]] (?)
* [[rõbets]] (?)
* [[räbalkala]] (?)
* [[räim]] (''Clupea harengus membras''),  [[heeringas|heeringa]] [[alamliik]], sgk [[heeringlased]]
* [[rästik-merilohe]] (?)
* [[rääbis]] (''Coregonus albula''), sgk [[lõhelased]]
* [[röhkija]] (?)
* [[röhkiv uriseja]] (?)
* [[röhkkala]] (?)
* [[röövpardkala]] (?)
* [[rünt]] (''Gobio gobio''), sgk [[karpkalalased]]
* [[rüühärg]] (?)
* [[rüükala]] (?)
* [[rüükukk]] (?)
* [[rüüsalmler]] (?)
* [[rüüsäga]] (?)
* [[rüütelkala]] (?)

==S==
* [[saabellõug]] (?)
* [[saaghai]] (?)
* [[saaghammaskala]] (?)
* [[saagkala]] (?)
* [[saagkõhtheeringas]] (?)
* [[saagrai]] (?)
* [[saagsabahai]] (?)
* [[saagsalmler]] (?)
* [[saagsuuangerjas]] (?)
* [[saatansäga]] (?)
* [[Sadko härjake]] (?)
* [[sagaruimsed]] (''Sarcopterygii''), klass
* [[Sahhalini taimen]] (?)
* [[Sahhalini tuur]] (?)
* [[Sahhalini-Hokkaido heeringas]] (?)
* [[sahkkala]] (?)
* [[saida]] (?)
* [[saika (kala)|saika]] (''Boreogadus saida''), sgk. [[tursklased]]
* [[saira]] (?)
* [[salalaternsilm]] (?)
* [[saldanha madukala]] (''Ophidion saldanhai'')
* [[sale kirevsarv]] (?)
* [[sale niituimnirk]] (''Dicrolene multifilis'')
* [[sale poormadulik]] (''Porogadus miles'')
* [[sale purakala]] (?)
* [[sale rasboora]] (?)
* [[sale uusnirk]] (''Neobythites elongatus'')
* [[sale vaalnirk]] (''Bassozetus elongatus'')
* [[salebootsia]] (?)
* [[salesaagrai]] (''Anoxypristis cuspidata''), sgk [[saagrailased]]
* [[samaaris]] (?)
* [[sametnina-praonirk]] (''Petrotyx hopkinsi'')
* [[sanitar-huulkalake]] (?)
* [[sappa]] (?)
* [[sardiin]] (?)
* [[sardiinike]] (?)
* [[sardinell]] (?)
* [[sardinops]] (?)
* [[sargassokala]] (?)
* [[sargassumnõel]] (?)
* [[sarlakkala]] (?)
* [[sarsi lütsenheel]] (?)
* [[sarvikkohverkala]] (?)
* [[sarvik-liivalest]] (?)
* [[sarvikrai]] (?)
* [[sarvik-tömppeakala]] (?)
* [[sarvikvõldas]] (?)
* [[sarvkala]] (?)
* [[sarvlatern]] (?)
* [[sarvnolgus]] (?)
* [[sarvpeakala]] (?)
* [[sarvpõsk]] (?)
* [[sasaan]] (?)
* [[Schlegeli logardrai]] (?)
* [[Schultze kiiversäga]] (?)
* [[seaninalased]] (''Lethrinidae''), sgk [[ahvenalised]]
* [[sebra-ingelkala]] (?)
* [[sebrakala]] (?)
* [[sebrasoom]] (?)
* [[sebra-vöötgirell]] (?)
* [[sebra-vööthai]] (''Stegosoma fasciatum''), sgk [[habehailased]], Vaikse ja India ookeani troopikaosas
* [[sedrasoom]] (?)
* [[seersantkala]] (?)
* [[Seišelli seanina]] (?)
* [[selar]] (''Selar crumenophthalmus''), ka suursilmstauriid (vene k.-st)
* [[selenga omul]] (?)
* [[Senegali angersäga]] (?)
* [[Senegali elops]] (?)
* [[Senegali hobumakrell]] (?)
* [[Senegali kaptenkala]] (?)
* [[Senegali pompaano]] (?)
* [[séreti uusnirk]] (''Neobythites sereti'')
* [[seriolell]] (?)
* [[seriool]] (?)
* [[serpa]] (?)
* [[sevani lõhe]] (''Salmo ischchan''), sgk [[lõhelased]]
* [[sevani pardkala]] (?)
* [[sevani ramul]] (?)
* [[sevrjuuga]] (?)
* [[sfinks-limakala]] (?)
* [[siberi harjus]] (?)
* [[siberi imikarp]] (?)
* [[siberi jõesilm]] (?)
* [[siberi rääbis]] (?)
* [[siberi särg]] (?)
* [[siberi teib]] (?)
* [[siberi tuur]] (''Acipenser baerii''), sgk [[tuurlased]]
* [[sigarstauriid]] (?)
* [[siiami tapluskala]] (''Betta splendens''), sgk ''[[Osphronemidae]]'', [[Mekong]]i jõgikond, [[akvaariumikalad|akvaariumikala]]
* [[siiami vetikaõgija]] (?)
* [[siig (perekond)|siig]] (''Coregonus''), perekond, sgk [[lõhelased]]
* [[siig-värtenkala]] (?)
* [[siilikhammas]] (?)
* [[siilikukala]] (?)
* [[siilkala]] (?)
* [[sile kammeljas]] (?)
* [[sile kohverkala]] (?)
* [[sile polaarlest]] (?)
* [[sile rai]] (?)
* [[sile vilekala]] (?)
* [[silepea]] (?)
* [[silepeamureen]] (?)
* [[silepea-tumekala]] (?)
* [[sileselgrai]] (?)
* [[silesuu-vaalnirk]] (''Bassozetus levistomatus'')
* [[silinderrivulus]] (?)
* [[silm (perekond)|silm]] (''Lamptera''), sgk. [[silmlased]]
* [[silmik-uusnirk]] (''Neobythites multiocellatus'')
* [[silmitu koopakala]] (?)
* [[silmlaik-kiriahven]] (?)
* [[silmlaik-meriahven]] (?)
* [[silmlaik-uusnirk]] (''Neobythites ocellatus'')
* [[silmlased]] (''Petromyzontidae''), sugukond
* [[silmud]] (''Cephalaspidimorphi''), klass
* [[silmulised]] (''Petromyzontiformes''), selts
* [[sima]] ehk masu ehk kirsslõhe (''Oncorhynchus masou''), sgk [[lõhelased]]
* [[sinakas huulkala]] (?)
* [[sinihai]] (?)
* [[sinikala]] (?)
* [[sinikurk-nototeenia]] (?)
* [[sinilõpuseline päikeseahven]] (''Lepomis macrochirus''), sgk ''[[Centrarchidae]]''
* [[sinine kirurgkala]] (?)
* [[sinine kroomkala]] (?)
* [[sinine lehvikuim]] (?)
* [[sinine makohai]] (?)
* [[sinine mariin]] (?)
* [[sinine meriahven]] (?)
* [[sinine merihunt]] (?)
* [[sinine molva]] (?)
* [[sinine pehmeuimahven]] (?)
* [[sinine pompaano]] (?)
* [[sinine riffkala]] (?)
* [[sinine ümarküüskala]] (?)
* [[siniselg-aloosa]] (?)
* [[sinisilmkala]] (?)
* [[sinisuu-liftahven]] (?)
* [[sinivöötmudil]] (?)
* [[sireenkala]] (?)
* [[sirgesalmler]] (?)
* [[sirpkala]] (?)
* [[sirpuim]] (''Pterophyllum''), perekond, sgk [[ahvenalised]]
* [[sisal-elops]] (?)
* [[sisalikkala]] (?)
* [[sisalrünt]] (?)
* [[siugkala]] (?)
* [[skaala-maukkala]] (''Lamprogrammus shcherbachevi'')
* [[skapp]] (?)
* [[skipjack]] (?)
* [[skopeleng]] (?)
* [[smithi madukala]] (''Ophidion smithi'')
* [[snuuk]] (?)
* [[soela uusnirk]] (''Neobythites soelae'')
* [[sokotra uusnirk]] (''Neobythites meteori'')
* [[Soldatovi rünt]] (?)
* [[Soldatovi säga]] (?)
* [[solivomer]] (?)
* [[somaali uusnirk]] (''Neobythites somaliaensis'')
* [[soo-hologaster]] (?)
* [[soolasaurus]] (?)
* [[soomuskarp]] (?)
* [[soomuslest (perekond)|soomuslest]] (''Limanda''), sgk [[lestlased]]
* [[soomusmakrell]] (?)
* [[soomusosman]] (?)
* [[soomuspea]] (?)
* [[soomuspeahingu]] (?)
* [[soomussilm-nototeenia]] (?)
* [[soomussuu]] (?)
* [[soomus-süvanirk]] (''Holcomycteronus squamosus'')
* [[sosva heeringas]] (?)
* [[Sri Lanka kirikala]] (?)
* [[stauriid]] (?)
* [[stelleri nolgus]] (?)
* [[sterlet]] (?)
* [[stolefoor]] (?)
* [[stromateus]] (?)
* [[suik-nagamadulik]] (''Otophidium dormitator'')
* [[sulghabesäga]] (?)
* [[sulgkala]] (?)
* [[sulgselg]] (?)
* [[sulgselgkala]] (?)
* [[sultankala]] (?)
* [[Sumatra puntius]] (?)
* [[supihai]] (?)
* [[Surinami kolmsaba]] (?)
* [[Surinami vöötkala]] (?)
* [[suttlimusk]] (''Lumpenus lampretaeformis''), sgk [[ridakalalased]]
* [[suudmeiliša]] (?)
* [[suur aloosa]] (?)
* [[suur angersäga]] (?)
* [[suur arrip]] (?)
* [[suur ebakotkaskala]] (?)
* [[suur ebalasntuur]] (?)
* [[suur haugnirk]] (''Luciobrotula corethromycter'')
* [[suur hiidahven]] (?)
* [[suur hilsa]] (?)
* [[suur jäälamelaup]] (?)
* [[suur kaptenkala]] (?)
* [[suur koilia]] (?)
* [[suur kottneel]] (?)
* [[suur krokodillhaug]] (?)
* [[suur küfoos]] (?)
* [[suur liithammassäga]] (?)
* [[suur limusk]] (?)
* [[suur lõimuim]] (''Monomitopus magnus'')
* [[suur lõunakeel]] (?)
* [[suur marrasmadusk]] (''Spectrunculus grandis'')
* [[suur niituimluts]] (''Dicrolene quinquarius'')
* [[suur ogakala]] (?)
* [[suur pagrus]] (?)
* [[suur piraaja]] (?)
* [[suur porgi]] (?)
* [[suur punane laipea]] (?)
* [[suur puntius]] (?)
* [[suur pärlahven]] (?)
* [[suur seanina]] (?)
* [[suur tsirriin]] (?)
* [[suur vesihunt]] (?)
* [[suur õlikala]] (''Comephorus baicalensis''), sgk. ''[[Comephoridae]]''
* [[suur ürguim]] (?)
* [[suurkõht-iliša]] (?)
* [[suurlaik-ogaselg]] (?)
* [[suurlaik-uusnirk]] (''Neobythites macrocelli'')
* [[suurneel]] ehk pelikanneel (?)
* [[suurnõelsuu]] ehk pikkhabesuu (?)
* [[suurpea-nagamadulik]] (''Otophidium indefatigabile'')
* [[suurpea-taktostoom]] (?)
* [[suursilm]] (?)
* [[suursilmahven]] (?)
* [[suursilm-hammasahven]] (?)
* [[suursilmkala]] (?)
* [[suursilm-kuldvöötahven]] (?)
* [[suursilm-nikernirk]] (''Glyptophidium longipes'')
* [[suursilm-pusanok]] (?)
* [[suursilmtursake]] (?)
* [[suursilm-tülka]] (?)
* [[suursoomussalmler]] (?)
* [[suursuu]] (?)
* [[suursuu-ebaklinus]] (?)
* [[suursuu-forellahven]] ehk aunas (''Micropterus salmoides'')
* [[suurtobias]] (''Hyperoplus lanceolatus''), sgk [[tobiaslased]]
* [[suvi-ebapaltus]] (?)
* [[sõdurkala]] (?)
* [[Sõrdarja ebalasntuur]] (?)
* [[sõrmhärg]] (?)
* [[sõrmlimusk]] (?)
* [[sõrmuim]] (?)
* [[sõrmuim-süvanirk]] (''Holcomycteronus digittatus'')
* [[sõõrahven]] (?)
* [[sõõrsuu]] (?)
* [[säga]] (''Silurus glanis''), sgk [[sägalased]]
* [[sägalased]] (''Siluridae''), sugukond
* [[säinas]] (''Leuciscus idus''), sgk [[karpkalalased]]
* [[sälkhuulkala]] (?)
* [[sälkmokk]] (?)
* [[särakala]] (?)
* [[särasilm-madukala]] (''Ophidion iris'')
* [[särg]] (?)
* [[sümbolkala]] (?)
* [[sünk niituimnirk]] (''Dicrolene nigra'')
* [[sünkrüü-poormadulik]] (''Porogadus melampeplus'')
* [[süsikas]] (?)
* [[süsisaba]] (?)
* [[süstikahven]] (?)
* [[süstikkalad]] (''Cephalochordata''), alamhõimkond
* [[süvaangerjas]] (?)
* [[süvahai]] (?)
* [[süvahärg]] (?)
* [[süvajänes]] (?)
* [[süvakareprokt]] (?)
* [[süvakirves]] (?)
* [[süvakulleskala]] (?)
* [[süvalamenina]] (?)
* [[süvalatern]] (?)
* [[süvalest]] (?)
* [[süvalintsaba]] (?)
* [[süvalohe]] (?)
* [[süva-merinirk]] (?)
* [[süva-merinirk]] (''Hoplobrotula armata'')
* [[süva-mõõksuu]] (?)
* [[süvanirk]] (?)
* [[süvapea]] (?)
* [[süvapeetrikala]] (?)
* [[süvapikksaba]] (?)
* [[süvapunasilm]] (?)
* [[süvarai]] (?)
* [[süvasabakala]] (?)
* [[süvasarv]] (?)
* [[süvasaurops]] (?)
* [[süvasaurus]] (?)
* [[süvasilm]] (?)
* [[süvasuu]] (?)
* [[süvasäga]] (?)
* [[süvatint]] (?)
* [[süvauim]] (?)
* [[süvavee rebashai]] (''Alopias profundus''), sgk [[rebashailased]], Vaikse ookeani lääneosas
* [[süvikusiig]] (?)
* ''[[Syngnathinae]]'', alamsugukond, sgk [[merinõellased]]

==Š==
* [[šagrään-helerai]] (''Leucoraja fullonica''), sgk [[railased]]
* [[šarmut]] (?)
* [[šed]] (?)
* [[šemaaja]] (?)
* [[šilbelane]] (?)
* [[šindleeria]] (?)
* [[šipp]] (?)
* [[širman]] (?)
* [[šubunkin]] (?)

==Z==
* [[zenkevitši vaalnirk]] (''Bassozetus zenkewitschi'')

==Ž==
* [[žilettkala]] (?)
* [[žirardiin]] (?)

==T==
* [[taaningkala]] (?)
* [[taevasilm]] (?)
* [[tahmuim-oganina]] (''Lepophidium zophochir'')
* [[taimen]] (?)
* [[taktostoom]] (?)
* [[takaba]] (?)
* [[talassi teib]] (?)
* [[talassootia]] (?)
* [[tapiir-nokiskala]] (?)
* [[tapluskala]] (''Betta''), perekond, sgk ''[[Osphronemidae]]''
* [[taran]] (?)
* [[tarpoon]] (?)
* [[tasmaania kilu]] (?)
* [[tasmaania lõunatint]] (?)
* [[teib]] (''Leuciscus leuciscus''), sgk [[karpkalalased]]
* [[teib (perekond)|teib]] (''Leuciscus''), perekond, sgk [[karpkalalased]]
* [[teibrünt]] (?)
* [[teleskoopkala]], [[kuldkala]] vorm, sgk [[karpkalalased]]
* [[teleskoopkalalased]] (''Opisthoproctidae''), sgk. [[lõhelised]]
* [[tellispunane kolmpoiseluts]] (?)
* [[temerlased]] (?)
* [[teraspea-lõhe]] (?)
* [[teravhammas]] (?)
* [[teravhammas-nugishai]] (?)
* [[teravkoon]] (?)
* [[teravkõht]] (?)
* [[teravninakala]] (?)
* [[teravnina-kegaal]] (?)
* [[teravnina-kirevkala]] (?)
* [[teravoga]] (?)
* [[teravpealest]] (?)
* [[teravsabaangerjas]] (?)
* [[teravsaba-mastuurus]] (?)
* [[teravsaba-ogaangerjas]] (?)
* [[Teraeki kõhrsuu]] (?)
* [[terneetsia]] (?)
* [[terpuug]] (?)
* [[tetra]] (?)
* [[Thomsoni härjake]] (?)
* [[Tigrise tõugjas]] (?)
* [[tigu-kardinalkala]] (?)
* [[tihepii-vaalnirk]] (''Bassozetus multispinis'')
* [[Tiibeti trulling]] (?)
* [[tiibhobu]] (?)
* [[tiibhuulkala]] (?)
* [[tiibkala]] (?)
* [[tiibmudil]] (?)
* [[tiib-niitguraami]] (?)
* [[tiigerahven]] (?)
* [[tiigerbootsia]] (?)
* [[tiigerhai]] (''Galeocerdo cuvier''), sgk [[hallhailased]]
* [[tiiger-meriahven]] (?)
* [[tiiger-lamepea]] (?)
* [[tiigersalmler]] (?)
* ''[[Tiktaalik roseae]]''
* [[tilaapia]] (?)
* [[tindilised]] (''Osmeriformes''), selts
* [[tint (perekond)|tint]] (''Osmerus''), perekond, sgk [[tintlased]]
* [[tintateriin]] (?)
* [[tintlased]] (''Osmeridae''), sugukond
* [[tippviidikas]] (''Alburnoides bipunctatus''), sgk [[karpkalalased]]
* [[tobias]] (''Ammodytes''), perekond, sgk [[tobiaslased]]
* [[tomeurus]] (?)
* [[tomp-külmahärg]] ''Psychrolutes marcidus'', sgk ''[[Psychrolutidae]]''
* [[tonkingi kardinalahven]] (?)
* [[tonthai]] (''Mitsukurina owstoni'' ehk ''Scapanorhynchus owstoni''), sgk [[tonthailased]], India ookeani idaosas ja Vaikse ookeani lääneosas
* [[tonthai (perekond)|tonthai]] (''Mitsukurina''), perekond, sgk [[tonthailased]]
* [[tonthailased]] (''Mitsukurinidae''), sugukond 
* [[topeltsilm]] (?)
* [[torukala]] (?)
* [[torukoonkala]] (?)
* [[torukärss]] (?)
* [[torunina]] (?)
* [[townsendi nirkkala]] (''Brotula townsendi'')
* [[Townsendi sarvlatern]] (?)
* [[Transatlandi noolhaug]] (?)
* [[trapetskala]] (?)
* [[trematoom]] (?)
* [[triglops]] (?)
* [[triibik-madukala]] (''Ophidion galeoides'')
* [[triibuline fundulus]] (?)
* [[triibuline hammaskardinal]] (?)
* [[triibuline kivikoha]] (?)
* [[triibuline küfoos]] (?)
* [[triibuline lippuim]] (?)
* [[triibuline uriseja]] (?)
* [[triipahven]] (?)
* [[triipkala]] (?)
* [[triipuim-uusnirk]] (''Neobythites marginatus'')
* [[trikkelkala]] (?)
* [[trissokkel]] (?)
* [[troopikaheeringas]] (?)
* [[troopia-makohai]] (?)
* [[troopikamakrell]] (?)
* [[troopikatursk]] (?)
* [[trulling]] (''Barbatula barbatula'')
* [[trullkala]] (?)
* [[trummelkala]] (?)
* [[trummelsilm]] (?)
* [[trummkala]] (?)
* [[tsapateero]] (?)
* [[tseesio]] (?)
* [[tsentroloof]] (?)
* [[tsirriin]] (?)
* [[tsükloton]] (?)
* [[tšanari-pardkala]] (?)
* [[tšanda]] (?)
* [[tšaudhuuria]] (?)
* [[tšavõõtša]] (?)
* [[tšebak]] (?)
* [[Tšerkanovski lepamaim]] (?)
* [[tševiitsa]] (?)
* [[Tšiili heeringas]] (?)
* [[Tšiili merluus]] (?)
* [[Tšiili pelamiid]] (?)
* [[tšir]] (?)
* [[tšivorkui omul]] (?)
* [[Tšoši-petšoora idaheeringas]] (?)
* [[Tšuktši nolgus]] (?)
* [[tughun]] (?)
* [[tuhkurhai]] (?)
* [[tuhm uusnirk]] (''Neobythites unicolor'')
* [[Tulemaa kilu]] (?)
* [[tulitetra]] (?)
* [[tulivöötkala]] (?)
* [[tumbil-merisaurus]](?)
* [[tume ebajääkala]] (?)
* [[tumehai]] (?)
* [[tumekala]] (?)
* [[tume karenirk]] (''Brotulotaenia nigra''))
* [[tume kirurgkala]] (?)
* [[tume kotkaskala]] (?)
* [[tumekulm-riffiahven]] (?)
* [[tume meriahven]] (?)
* [[tume niituimnirk]] (''Dicrolene filamentosa'')
* [[tumehänd-niituimnirk]] (''Dicrolene nigricaudis''
* [[tume nugahammaskala]] (?)
* [[tume peensoomusnina]] (?)
* [[tume polaarlest]] (?)
* [[tumeuim-kardinalahven]] (?)
* [[tumeuim-uusnirk]] (''Neobythites stefanovi'')
* [[tumevööt-uusnirk]] (''Neobythites zonatus'')
* [[tume ürguim]] (?)
* [[tundelkala]] (?)
* [[tundrakala]] (?)
* [[turb]] (''Leuciscus cephalus''), sgk [[karpkalalased]]
* [[Turkestani säga]] (?)
* [[Turkestani säinas]] (?)
* [[Turkmeenia marinka]] (?)
* [[Turneri lükood]] (?)
* [[Tursk (perekond)|tursk]] (''Gadus''), perekond, sgk [[tursklased]]
* [[tursk]] (''Gadus morhua''), sgk [[tursklased]]
* [[tusk-niituimnirk]] (''Dicrolene tristis'')
* [[tuttlimakala]] (?)
* [[tuulehaug]] (''Belone belone''), sgk [[tuulehauglased]]
* [[tuulehaug (perekond)|tuulehaug]] (''Belone''), perekond  
* [[tuulehaugilised]] (''Beloniformes''), selts
* [[tuulehauglased]] (''Belonidae''), sugukond
* [[tuulekala]] (?)
* [[tuun]] (?)
* [[tuur (kalade perekond)|tuur]] (''Acipenser''), perekond, sgk [[tuurlased]]
* [[tuuralised]] (''Acipenseriformes''), selts
* [[tõmmu ebamadukala]] (''Parophidion schmidti'')
* [[tõmmu oganina]] (''Lepophidium aporrhox'')
* [[tõrvmudil]] (?)
* [[tõrvikkala]] (?)
* [[tõrviksilm]] (?)
* [[tõugjas]] (''Aspius aspius''), sgk [[karpkalalased]]
* [[tähelugeja]] (?)
* [[tähetarkkala]] (?)
* [[tähevaatleja]] (?)
* tähishai vaata [[alligaatorhai]] (?)
* [[tähistatud tsüklotron]] (?)
* [[tähnikkarp]] (?)
* [[tähniline hobupardkala]] (?)
* [[tähniline keskmudil]] (?)
* [[tähniline kilpsägake]] (?)
* [[tähniline kirikala]] (?)
* [[tähniline kivikoha]] (?)
* [[tähniline kongrio]] (''Genypterus maculatus'')
* [[tähniline korallahven]] (?)
* [[tähniline kulleskala]] (?)
* [[tähniline kuningmakrell]] (?)
* [[tähniline kõversuu]] (?)
* [[tähniline lamepea]] (?)
* [[tähniline logardrai]] (?)
* [[tähniline lütsenheel]] (?)
* [[tähniline madupea]] (?)
* [[tähniline merihunt]] (?)
* [[tähniline mõõksaba]] (?)
* [[tähniline nappkõht]] (?)
* [[tähniline niitguraami]] (?)
* [[tähniline ogavarblane]] (?)
* [[tähniline poolsoomushärg]] (?)
* [[tähniline ridakala]] (?)
* [[tähniline seriolell]] (?)
* [[tähniline silepeamureen]] (?)
* [[tähniline süvarai]] (?)
* [[tähniline sõrmlimusk]] (?)
* [[tähniline teravsabaangerjas]] (?)
* [[tähniline terpuug]] (?)
* [[tähniline tähevaatleja]] (?)
* [[tähniline vaaphaug]] (?)
* [[tähniline vilekala]] (?)
* [[tähniline väiketuun]] (?)
* [[tähnliivaahven]] (?)
* [[täht-ketaskala]] (?)
* [[tähtlest]] (?)
* [[tähtrai]] (?)
* [[täispeased]] (''Holocephali''), [[kõhrkala]], alamklass
* [[täpikrai]] (?)
* [[täpikuim-oganina]] (''Lepophidium negropinna'')
* [[täpiline girell]] (?)
* [[täpiline hõbesõõrkala]] (?)
* [[täpiline joogakala]] (''Chilara taylori'')
* [[täpiline kardinalkala]] (?)
* [[täpiline nirkkala]] (''Brotula ordwayi'')
* [[täpiline poolkroomkala]] (?)
* [[täpiline rippsalmler]] (?)
* [[täpiline seanina]] (?)
* [[täpiline uriseja]] (?)
* [[tääv-oganina]] (''Lepophidium prorates'')
* [[tömpangerjas]] (?)
* [[tömpkoon-tuur]] (?)
* [[tömpnina-hallhai]] (?)
* [[tömpninaheeringas]] (?)
* [[tömpnina-näsapea]] (?)
* [[tömppeakala]] (?)
* [[tömpsabarai]] (?)
* [[tülka]] (?)
* [[tümakala]] (?)

==U==
* [[ubanga]] (?)
* [[ugai]] (?)
* [[uimselg]] (?)
* [[uimtiib]] (?)
* [[Ukraina jõesilm]] (?)
* [[Ukraina raamkarp]] (?)
* [[Ukraina soomuskarp]] (?)
* [[ulk]] (?)
* [[ultrapoisur]] (?)
* [[ultsiin]] (?)
* [[ulvaaria]] (?)
* [[umbriin]] (?)
* [[Ungari jõesilm]] (?)
* [[unihai]] (?)
* [[unimudil]] (?)
* [[unine hiidmudil]] (?)
* [[upokororo]] (?)
* [[uriseja]] (?)
* [[uruangerjas]] (?)
* [[urume]] (?)
* [[Usbeki haugtõugjas]] (?)
* [[usjas purakala]] (?)
* [[Ussuuri piitssäga]] (?)
* [[Ussuuri siig]] (?)
* [[uurikangerjas]] (?)
* [[uusfalloskurk]] (?)
* [[uusharriott]] (?)
* [[uuskaledoonia uusnirk]] (''Neobythites neocaledoniensis'')
* [[uuskoerkala]] (?)
* [[Uusmeremaa kilu]] (?)
* [[Uusmeremaa kolpoiseluts]] (?)
* [[Uusmeremaa kolmuim]] (?)
* [[Uusmeremaa kotkakeel]] (?)
* [[Uusmeremaa merluus]] (?)
* [[Uusmeremaa pihklane]] (?)
* [[Uusmeremaa pooharjus]] (?)
* [[Uusmeremaa teravninakala]] (?)
* [[Uusmeremaa piitsmerluus]] (?)
* [[uusmeripärlsilmad]] (?)
* [[uusmudil]] (?)
* [[uuspeetrikala]] (?)
* [[uussarvhammas]] (?)
* [[uus-sarvkala]] (?)

==V==
* [[vaalhai]] (''Rhincodon typus''), sgk [[vaalhailased]]
* [[vaaljääkala]] (?)
* [[vaalkala]] (?)
* [[vaaphaug]] (?)
* [[vagelangerjas]] (?)
* [[vagupea]] (?)
* [[vahemere meripoisur]] (?)
* [[vahemere merisarvik]] (?)
* [[vahemere mora]] (?)
* [[vahemere mureen]] (?)
* [[vahemere okasturi]] (?)
* [[vahemere peensoomusnina]] (?)
* [[vahemere päriskolmuim]] (?)
* [[vahemere rombkala]] (?)
* [[vahemere siilikhammas]] (?)
* [[vahemere stauriid]] (?)
* [[vahemere vintaloosa]] (?)
* [[vahemere värtenkala]] (?)
* [[vahemere uimtiib]] (?)
* [[vahuu]] (?)
* [[vaikse ookeani heeringahai]] (?)
* [[vaikse ookeani idaheeringas]] (?)
* [[vaikse ookeani kolmsaba]] (?)
* [[vaikse ookeani matšueel]] (?)
* [[vaikse ookeani meriahven]] (?)
* [[vaikse ookeani merilatikas]] (?)
* [[vaikse ookeani merluus]] (?)
* [[vaikse ookeani mintai]] (?)
* [[vaikse ookeani nokistont]] (?)
* [[vaikse ookeani pisitursk]] (?)
* [[vaikse ookeani polaarhai]] (?)
* [[vaikse ookeani sardiinike]] (?)
* [[vaikse ookeani tursk]] (?)
* [[vaillanti niituimnirk]] (''Dicrolene vaillanti'')
* [[vaip-harjashammas]] (?)
* [[vaipkala]] (?)
* [[vakssäga]] (?)
* [[valamo siig]] (?)
* [[valge ameerikaluts]] (?)
* [[valgeamuur]] (''Ctenopharyngodon idella''), sgk [[karpkalalased]]
* [[valge baikali harjus]] (?)
* [[valgekõhtlest]] (?)
* [[valgekõht-meriahven]] (?)
* [[valgekõht-poolsoomushärg]] (?)
* [[valge lasntuur]] (?)
* [[valgelatikas]] (?)
* [[Valge mere idaheeringas]] (?)
* [[Valge mere tursk]] (?)
* [[valge müntkala]] (?)
* [[valge odanina]] (?)
* [[valgesiig]] (?)
* [[valgesilm]] (?)
* [[valgetint]] (?)
* [[valge tsirriin]] (?)
* [[valge tsükloton]] (?)
* [[valge tuur]] (?)
* [[valgetähniline nolgus]] (?)
* [[valgetäpp-oganina]] (''Lepophidium crossotum'')
* [[valge varjukala]] (?)
* [[valgevööt-kivikoha]] (?)
* [[valkjaskala]] (?)
* [[valkjas nomeus]] (?)
* [[valgeuim-rünt]] (?)
* [[varenhu]] (?)
* [[varjukala]] (?)
* [[vasarhai]] (''Sphyrna''), perekond, sgk [[vasarhailased]]
* [[vasarhailased]] (''Sphyrnidae''), sugukond
* [[varssilm]] (?)
* [[Vene ketaslõug]] (?)
* [[Vene tuur]] (?)
* [[Vene võldas]] (?)
* [[Venetsueela kääbuskiriahven]] (?)
* [[verekarva nürihammasangerjas]] (?)
* [[vesihunt]] (?)
* [[vesipeasäga]] (?)
* [[vetikaõgija]] (?)
* [[vidusilm-valevnirk]] (''Leucicorus lusciosus'')
* [[Vietnami haugtõugjas]] (?)
* [[viidikas]] (''Alburnus alburnus''), sgk [[karpkalalased]]
* [[viievöödiline pardpuntius]] (?)
* [[viilkala]] (?)
* [[viirkala]] (?)
* [[viispoiselutsud]] (?)
* [[viissõrmkala]] (?)
* [[viisvööt-hammaskardinal]] (?)
* [[vikerateriin]] (?)
* [[vikerforell]] (''Oncorhynchus mykiss''), sgk [[lõhelased]], pärit Põhja-Ameerikast, kasvatatakse kasvandustes, Eestis levinud kasvandustest loodusesse
* [[vikerkala]] (?)
* [[vikersäga]] (?)
* [[viker-taarnamadusk]] (''Barathrites iris'')
* [[Viktooria liithammassäga]] (?)
* [[vilbus-nagamadulik]] (''Otophidium chickcharney'')
* [[vilekala]] (?)
* [[vimb]] (''Vimba vimba''), sgk [[karpkalalased]]
* [[vingerjas]] (''Misgurnus fossilis''), sgk [[hinklased]]
* [[vintaloosa]] (''Alosa fallax''), sgk [[heeringlased]]
* [[vinträim]] ehk atlandi vintaloosa (''Alosa fallax fallax''), [[vintaloosa]] alamliik, sgk [[heeringlased]]
* [[virgats-trematoom]] (?)
* [[Virginia vöötkala]] (?)
* [[vitjasiell]] (?)
* [[vladislaavia]] (?)
* [[vobla]] (?)
* [[volangkala]] (?)
* [[volangkõht]] (?)
* [[volanguim]] (?)
* [[Volga aloosa]] (?)
* [[vrakkahven]] (?)
* [[vunts-oganina]] (''Lepophidium pheromystax'')
* [[võikala]] (''Pholis gunnellus''), sgk [[võikalalased]]
* [[võitluskoonkala]] (?)
* [[võldas]] (''Cottus gobio''), sgk. [[võldaslased]]
* [[võldas (perekond)|võldas]] (''Cottus''), sgk [[võldaslased]]
* [[võldasahven]] (?)
* [[võldassarv]] (?)
* [[võrkjas mureen]] (?)
* [[võrk-ketaskala]] (?)
* [[võõrsäga]] (?)
* [[vähehammas-pihklane]] (?)
* [[vähehärg]] (?)
* [[väheselgroolüliline heeringas]] (?)
* [[vähesoomus-tähetarkkala]] (?)
* [[väike arrpi]] (?)
* [[väike ebakotkaskala]] (?)
* [[väike ebalasntuur]] (?)
* [[väike elevantkala]] (?)
* [[väike kongosalmler]] (?)
* [[väike kuuppea]] (?)
* [[väike lõunatint]] (?)
* [[väike meriahven]] (?)
* [[väike mudil]] (''Pomatoschistus minutus''), sgk [[mudillased]]
* [[väike niitpuri]] (?)
* [[väike ogahai]] (?)
* [[väike kottangermudil]] (?)
* [[väike piitssäga]] (?)
* [[väike plankmudil]] (?)
* [[väike rüüsäga]] (?)
* [[väike seanina]] (?)
* [[väike süstikahven]] (?)
* [[väike tobias]] (''Ammodytes tobianus''), sgk [[tobiaslased]]
* [[väike tsirriin]] (?)
* [[väike tumekala]] (?)
* [[väike õlikala]] (''Comephorus dybowskii''), sgk ''[[Comephoridae]]''
* [[väike ürguim]] (?)
* [[väikesilm-härjake]] (?)
* [[väikekihvtint]] (?)
* [[väikesuu-forellahven]] (?)
* [[väikesuu-kaptenkala]] (?)
* [[väikesuu-kongrio]] (?)
* [[väikesuulest]] (?)
* [[väikesuutint]] (?)
* [[väiketuun]] (?)
* [[väikeuim-kloaagikala]] (?)
* [[väits-madukala]] (''Ophidion nocomis'')
* [[väits-oganina]] (''Lepophidium cultratum'')
* [[värtenkala]] (?)
* [[värvukala]] (?)
* [[väärislõhe]] (?)
* [[vöödiline angersabasäga]] (''Plotosus lineatus'')
* [[vöödiline antšoa]] (''Anchoa hepsetus'')
* [[vöödiline bataasio]] (''Batasio fasciolatus'')
* [[vöödiline daanio]] (''Danio rerio'')
* [[vöödiline ebaharjus]] (''Aplochiton zebra'')
* [[vöödiline galeoonkala]] (''Dichistius multifasciatus'')
* [[vöödiline habehai]] (''Orectolobus halei'')
* [[vöödiline haludaaria]] (''Haludaria fasciata'')
* [[vöödiline harjashammas]] (?)
* [[vöödiline haugfundulus]] (?)
* [[vöödiline hulkuim]] (''Polypterus delhezi'')
* [[vöödiline imisalmler]] (''Curimata vittata'')
* [[vöödiline karnegiell]] (?)
* [[vöödiline kiharsäga]] (''Pseudolithoxus kelsorum'')
* [[vöödiline kiisk]] (?)
* [[vöödiline kirurgkala]] (''Acanthurus triostegus'')
* [[vöödiline kitsassuukala]] (?)
* [[vöödiline koratsiin]] (?)
* [[vöödiline kuningmakrell]] (?)
* [[vöödiline kärphai]] (''Mustelus fasciatus'')
* [[vöödiline kääbussuu]] (?)
* [[vöödiline küüsuim]] (''Cheilodactylus zonatus'')
* [[vöödiline laisuumureen]] (''Channomuraena vittata'')
* [[vöödiline lihhia]] (?)
* [[vöödiline lükood]] (''Lycodes esmarkii'')
* [[vöödiline lüürakala]] (''Callionymus lyra'')
* [[vöödiline merihuulkala]] (''Thalassoma bifasciatum'')
* [[vöödiline merikukk]] (?)
* [[vöödiline merikult]] (''Pentaceropsis recurvirostris'')
* [[vöödiline merikurvits]] (''Centriscops humerosus'')
* [[vöödiline meriküüs]] (?)
* [[vöödiline meriroosahven]] (''Amphiprion xanthurus'')
* [[vöödiline mudilsäga]] (''Nannoglanis fasciatus'')
* [[vöödiline narmasbootsia]] (''Syncrossus hymenophysa'')
* [[vöödiline niituim]] (?)
* [[vöödiline nokkhammaskala]] (?)
* [[vöödiline noolhaug]] (''Sphyraena jello'')
* [[vöödiline nürisuumureen]] (''Echidna polyzona'')
* [[vöödiline odanina]] (?)
* [[vöödiline oganina]] (''Lepophidium staurophor'')
* [[vöödiline piitsselg]] (?)
* [[vöödiline pisidaanio]] (?)
* [[vöödiline pitskõht]] (''Steatogenys elegansSteindachner'')
* [[vöödiline pliiatssäga]] (''Trichomycterus zonatus'')
* [[vöödiline polaarlest]] (''Liopsetta pinnifasciata'')
* [[vöödiline puurangerjas]] (''Ariosoma fasciatum'')
* [[vöödiline raneia]] (''Raneya brasiliensis'')
* [[vöödiline ribusuu]] (''Laemolyta fasciata'')
* [[vöödiline riffkala]] (?)
* [[vöödiline riffahven]] (''Lutjanus lutjanus'')
* [[vöödiline riibsuu]] (''Apareiodon vittatus'')
* [[vöödiline roojakala]] (''Scatophagus tetracanthus'')
* [[vöödiline salebootsja]] (?)
* [[vöödiline sardiinike]] (''Harengula humeralis'')
* [[vöödiline seriool]] (''Seriola zonata'')
* [[vöödiline silemokk]] (''Acrossocheilus fasciatus'')
* [[vöödiline silepeamureen]] (''Gymnothorax rueppelliae'')
* [[vöödiline tiibkala]] (''Pterois volitans'')
* [[vöödiline tiiger-lamepea]] (?)
* [[vöödiline torukärss]] (''Coelorinchus fasciatus'')
* [[vöödiline trematoom]] (''Trematomus hansoni'')
* [[vöödiline trikkelsäga]] (''Zaireichthys zonatus'')
* [[vöödiline trullsäga]] (''Amphilius kivuensis'')
* [[vöödiline turvissäga]] (''Phractura fasciata'')
* [[vöödiline tusksuu]] (''Petulanos plicatus'')
* [[vöödiline uusnirk]] (''Neobythites fasciatus'')
* [[vöödiline vakssäga]] (''Astroblepus trifasciatus'')
* [[vöödiline varjukala]] (''Cynoscion striatus'')
* [[vöödiline võikala]] (''Pholis fasciata'')
* [[vöödiline ärndaanio]] (''Opsarius pulchellus'')
* [[vöötahven]] (?)
* [[vöötgirell]] (?)
* [[vööthai]] (''Stegostoma''), perekond
* [[vöötheeringas]] (?)
* [[vöötkala]] (?)
* [[vöötkeel]] (?)
* [[vöötkolmsaba]] (?)
* [[vöötnandus]] (?)
* [[vöötnina]] (''Rhinichthys''), perekond
* [[vöötpea]] (''Stichaeopsis''), perekond
* [[vöötsaba-lippuim]] (''Aphyosemion calliurum'')
* [[vöötsaba-läikahven]] (''Kuhlia mugil'')
* [[vöötsabatetra]] (''Hemigrammus''), perekond
* [[vöötterpuug]] (''Oxylebius pictus'')
* [[vööttuun]] (?)
* [[vööturiseja]] (''Pomadasys striatus'')

==W==
* [[walkeri jämenirk]] (''Bassogigas walkeri'')
* [[werneri vaalnirk]] (''Bassozetus werneri'')
* [[wheatlandi ogalik]] (''Gasterosteus wheatlandi'')

==Õ==
* [[õgija (kala)|õgija]] (''Chiasmodon''), perekond 
* [[õlihärg]] (''Cottocomephorus''), perekond 
* [[õlijänes]] (''Lipolagus ochotensis'')
* [[õlikala]] (''Comephorus''), perekond, sgk ''[[Comephoridae]]''
* [[õnarnina-napplõug]] (''Garra bisangularis'')
* [[õnarnina-tubliksäga]] (''Erethistoides cavatura'')
* [[õngangerjas]] (''Glenoglossa wassi'')
* õngitseja, vt [[euroopa merikurat]]
* [[õngkala]] (''Lasiognathus''), perekond 
* [[õudnäsalik]] (''Synanceia verrucosa''), sgk [[näsaliklased]]

==Ä==
* [[ärn]] (''Thymallus thymallus''), sgk [[harjuslased]]
* äslik, vt [[teib]]

==Ü==

* [[ükstäpp-uusnirk]] 	(''Neobythites unimaculatus'')
* [[üksuimterpuug]] (''Pleurogrammus'' ?)
* [[ükssarv-torukärss]] (''Coelorinchus productus'')
* [[ükstähn-silepeamureen]], (''Gymnothorax monostigma'')
* [[üksuimkeel]], perekond (''Monochirus'')
* [[üksuimrai]] (''Arhynchobatis asperrimus'')
* [[ümarheeringas]], perekond (''Etrumeus'')
* [[ümarkala]], perekond (''Cyclichthys'')
* [[ümarkoonkala]], perekond (''Stomatorhinus'')
* [[ümarküüskala]], perekond (''Nemadactylus'')
* [[ümarmudil]] (''Neogobius melanostomus'')
* [[ümarsuu-napplõug]] (''Garra cyclostomata'')
* [[ümarsuu-pihklane]] (''Myxine circifrons'')
* [[ümar helerai]] (''Leucoraja circularis'')
* [[ümar jämesabarai]] (''Urolophus circularis'')
* [[ümar kastankala]] (''Coelophrys brevipes'')
* [[ümar kojuskala]] (''Oneirodes bulbosus'') 
* [[ümar merikirves]] (''Polyipnus polli'') 
* [[ümar nuutrai]] (''Himantura pastinacoides'')
* [[ümar pimenark]] (''Typhlonarke aysoni'') 
* [[ümar puntius]] (''Puntius chola'')
* [[ümar rihmsabarai]] (''Taeniura grabata'')
* [[ümar sardinell]] (''Sardinella aurita'')
* [[ümar sigarstauriid]] (''Decapterus punctatus'')
* [[ümar uurikangerjas]] (''Bascanichthys cylindricus'')
* [[ümar veeringtetra]] (''Brachychalcinus orbicularis'')
* [[ümar väitsharatsiin]] (''Triportheus rotundatus'')
* [[ürguim]], perekond (''Protopterus'')

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Kalad| Kalade loend]]
[[Kategooria:Loomade loendid]]</text>
      <sha1>p4l97p7n4s6yi1uyl5qunm3e1xu5dzl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Marko Kass</title>
    <ns>0</ns>
    <id>38083</id>
    <revision>
      <id>6171966</id>
      <parentid>5927049</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:02:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MarkoKass</username>
        <id>100029</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Ma kustutasin sünnikuupäeva, kuna see vale ning isiklik detail.</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2383" xml:space="preserve">'''Marko Kass''' (sündinud praeguse [[Karula vald|Karula valla]] territooriumil) on eesti [[põllumajandus]]teadlane. 

Ta lõpetas [[2004]]. aastal [[Eesti Põllumajandusülikool]]i, [[2007]]. aasta märtsis kaitses magistriväitekirja [[loomakasvatus]]e erialal ja [[2014]]. aastal [[doktorikraad]]i [[väitekiri|väitekirjaga]] &quot;Effect of crude glycerol feeding on feed intake, lactational performance and metabolic status of dairy cows&quot; (&quot;Toorglütserooli söötmise mõju lüpsilehmade söömusele, piimajõudlusele ja ainevahetuslikule seisundile&quot;). &lt;ref&gt;https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/66a8c1a1-a0da-40ec-8876-e77521c460f2&lt;/ref&gt;

Kass on põllumajandusteadlasi ühendava [[Akadeemiline Põllumajanduse Selts|Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi]] liige [[2008]]. aastast ja selle eestseisuse liige [[2010]]. aastast. Aastal 2015 valiti ta seltsi presidendiks. 

Kass on [[Eesti Maaülikool]]i õppejõud. Tema peamised teadustöösuunad on mäletsejaliste [[metabolism]], söödad ja nende kvaliteet ning mäletsejaliste metabolismi uurimise metoodika. 

Marko Kass on end erialaselt täiendanud [[Taani]]s [[Aarhusi Ülikool]]is ja [[Rootsi Põllumajandusülikool]]is. 

Ta on Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi teadusajakirja [[Agraarteadus]] (Journal of Agricultural Science) toimetuskolleegiumi liige. Ta on vabatahtlik Eesti Maaülikooli tudengite projektis „[https://elusteadus.com/ Elus teadus]“. Ta on [[2012]]. aastast Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi iga-aastase konverentsi &quot;[http://terveloomjatervisliktoit.ee/ Terve loom ja tervislik toit]&quot; korraldustoimkonna liige. 

Marko Kass oli Eesti Maaülikooli International Club'i asutajaliige ja korraldustoimkonna liige [[2011]]–[[2015]]. 

Ta on SA MÜ ([[Kääriku Metsaülikool]]) tegevtoimkonna ja nõukogu liige ning Kääriku Metsaülikooli kogumiku toimetaja 2007–[[2015]]. 

Aastatel 2004–[[2006]] oli ta noorteühenduse [[Noor-Isamaa]] esimees. {{lisa viide}}

==Artikleid==
*[http://www.valgamaalane.ee/010206/esileht/arvamus/25005203.php Maameestel maamõtted]. [[Valgamaalane]], 31. jaanuar 2006

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Kass, Marko}}
[[Kategooria:Eesti põllumajandusteadlased]]
[[Kategooria:Eesti Maaülikooli veterinaariateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1980]]</text>
      <sha1>sqz0ab55diaxdokla7yjp7dc665h41s</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171969</id>
      <parentid>6171966</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:03:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MarkoKass</username>
        <id>100029</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Täiendasin kogemusi.</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2478" xml:space="preserve">'''Marko Kass''' (sündinud praeguse [[Karula vald|Karula valla]] territooriumil) on eesti [[põllumajandus]]teadlane. 

Ta lõpetas [[2004]]. aastal [[Eesti Põllumajandusülikool]]i, [[2007]]. aasta märtsis kaitses magistriväitekirja [[loomakasvatus]]e erialal ja [[2014]]. aastal [[doktorikraad]]i [[väitekiri|väitekirjaga]] &quot;Effect of crude glycerol feeding on feed intake, lactational performance and metabolic status of dairy cows&quot; (&quot;Toorglütserooli söötmise mõju lüpsilehmade söömusele, piimajõudlusele ja ainevahetuslikule seisundile&quot;). &lt;ref&gt;https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/66a8c1a1-a0da-40ec-8876-e77521c460f2&lt;/ref&gt;

Kass on põllumajandusteadlasi ühendava [[Akadeemiline Põllumajanduse Selts|Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi]] liige [[2008]]. aastast ja selle eestseisuse liige [[2010]]. aastast. Aastal 2015 valiti ta seltsi presidendiks. 

Kass on [[Eesti Maaülikool]]i õppejõud. Tema peamised teadustöösuunad on mäletsejaliste [[metabolism]], söödad ja nende kvaliteet ning mäletsejaliste metabolismi uurimise metoodika. 

Marko Kass on end erialaselt täiendanud [[Taani]]s [[Aarhusi Ülikool]]is ja [[Rootsi Põllumajandusülikool]]is. Lisaks Ühendkuningriigis Scotland's Rural College's professor Marie J. Haskelli töörühmas. 

Ta on Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi teadusajakirja [[Agraarteadus]] (Journal of Agricultural Science) toimetuskolleegiumi liige. Ta on vabatahtlik Eesti Maaülikooli tudengite projektis „[https://elusteadus.com/ Elus teadus]“. Ta on [[2012]]. aastast Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi iga-aastase konverentsi &quot;[http://terveloomjatervisliktoit.ee/ Terve loom ja tervislik toit]&quot; korraldustoimkonna liige. 

Marko Kass oli Eesti Maaülikooli International Club'i asutajaliige ja korraldustoimkonna liige [[2011]]–[[2015]]. 

Ta on SA MÜ ([[Kääriku Metsaülikool]]) tegevtoimkonna ja nõukogu liige ning Kääriku Metsaülikooli kogumiku toimetaja 2007–[[2015]]. 

Aastatel 2004–[[2006]] oli ta noorteühenduse [[Noor-Isamaa]] esimees. {{lisa viide}}

==Artikleid==
*[http://www.valgamaalane.ee/010206/esileht/arvamus/25005203.php Maameestel maamõtted]. [[Valgamaalane]], 31. jaanuar 2006

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Kass, Marko}}
[[Kategooria:Eesti põllumajandusteadlased]]
[[Kategooria:Eesti Maaülikooli veterinaariateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1980]]</text>
      <sha1>dvt7qu17gm55y50xn3wflvutdz0xhrl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Josip Broz Tito</title>
    <ns>0</ns>
    <id>39844</id>
    <revision>
      <id>6172406</id>
      <parentid>5996643</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T06:53:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6543" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib Jugoslaavia liidrist; Serbia poliitiku kohta vaata artiklit [[Josip Broz Tito noorem]]}}
{{toimeta}}
[[Pilt:Josip Broz Tito uniform portrait.jpg|pisi|Josip Broz Tito 1961]]
'''Josip Broz Tito''' (sünninimi '''Josip Broz'''; [[7. mai]] [[1892]] [[Kumrovec]] – [[4. mai]] [[1980]] [[Ljubljana]]) oli [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia]] kommunistlik poliitik ja sõjaväelane, Jugoslaavia tegelik valitseja aastatel [[1943]]–1980.

Tito sündis Kumrovecis (tänases [[Horvaatia]]s) talupoja perekonnas seitsmenda lapsena viieteistkümnest. Ta isa oli [[Horvaadid|horvaat]] Franjo Broz ja ema [[Sloveenid|sloveenlanna]] Marija Javoršek. Noorpõlves oli ta lukksepp [[Zagreb]]is, hiljem töötas [[Daimler]]i automobiile tootvas tehases [[Viin]]i lähistel. I maailmasõjas teenis [[Austria-Ungari]] armee seersandina Serbia ja Vene rindel; viimasel sai ta haavata ja langes 1915 vangi. 1917 astus Tito Siberis [[punakaart]]i. Naasnud 1920 äsja loodud [[Jugoslaavia Kuningriik|Jugoslaaviasse]], astus ta [[Jugoslaavia Kommunistlik Partei|Jugoslaavia Kommunistlikku Parteisse (JKP)]] ja liitus radikaalse [[ametiühing]]uliikumisega.

Väidetavasti osales ta kommunistide põrandaaluses terroristlikus tegevuses, mis põhjustas vangistamise lõhkeainete varjamise pärast. Vabanemisel [[1934]]. aastal liitus Tito JKP pagulaspoliitbürooga. Sel ajal võttis ta nimeks Tito. Pärast partei puhastusi [[1937]]. aastal tõusis Tito [[1940]]. aastal peasekretäriks. Tito uskus vankumatult Jugoslaavia föderaalriiki, mis oli kavandatud [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vabariikide eeskujul. Ta oli kompromissitu oma otsustavuses vältida koostööd mittekommunistlike rühmitustega. Neist kahest põhimõttest lähtus ta ka võitluses sakslastega II maailmasõja ajal. Kui Jugoslaaviat rünnati [[Aprillisõda|aprillis]] [[1941]], tuli Titol leppida [[Saksa okupatsioon Jugoslaavias|Saksa okupatsioon]]iga, kuid samal ajal rajas ta salaja JKP võrgustiku ja relvastatud organisatsiooni. Sakslaste sissetung NSV Liitu andis Titole viimase tõuke kutsuda kaasmaalased relvile – mitte ainult NSV Liidu abistamiseks, vaid ka selleks, et kasutada sõja pakutud võimalust käivitada relvastatud revolutsioon.

Tito sõjaaegne strateegia oli tegutseda sõltumatult [[Dragoljub Mihailović|Draža Mihailovići]] juhitud [[tšetnikud|tšetnikest]] ja Jugoslaavia eksiilvalitsusest Londonis. Tema partisanid korraldasid iseseisvaid operatsioone, mida ei hõlmanud liitlaste koordineeritud strateegia. Tito organiseeris kohalikul tasandil tiheda poliitilise võrgustiku. [[1943]]. aastal tunnustasid lääneliitlased teda Jugoslaavia vastupanu juhina, sundides eksiilvalitsust temaga koostööd tegema.

Pärast Nõukogude vägede sisenemist Serbiasse oktoobris [[1944]] seadis Tito oma peakorteri sisse [[Belgrad]]is. Maiks [[1945]] oli ta loonud Jugoslaavias kommunistliku riigiaparaadi. Erinevalt Nõukogude relvajõudude poolt okupeeritud Euroopa maadest [[konsolideerimine|konsolideeriti]] Jugoslaavia Tito võimu alla; Tito käivitas revolutsiooni ja seejärel tagandas mittekommunistid valitsusest.

Tito sõltumatus sundis Nõukogude juhtkonda üritama tema kukutamist. Pärast seda, kui [[Komintern]] heitis [[1948]]. aastal [[Jugoslaavia Föderatiivne Rahvavabariik|Jugoslaavia]] kommunistlikust blokist välja, tagas Lääne abi talle võimaluse kogu [[stalinism]]iajastu autonoomselt üle elada. Uue konstitutsiooni alusel valiti Tito [[1953]] [[Jugoslaavia president|Jugoslaavia presidendiks]]. [[1950. aastad|1950.]]–[[1960. aastad|1960ndail]] järgis ta &quot;positiivse [[Neutraliteet|neutraliteedi]]&quot; poliitikat: mitteliitumine välisasjades ja oma jõududele toetumine siserindel, kaasa arvatud riigikaitse. Hoolimata leppimisest Moskvaga [[1955]], vastustas Tito ülestõusu mahasurumist Nõukogude poolt [[Ungari ülestõus (1956)|1956. aastal Ungari]]s ja [[Praha kevad|1968. aastal Tšehhoslovakkia]]s.

[[1974]] kulmineerus tema väljakutsuv iseseisvus uue [[konstitutsioon]]i vastuvõtmisega, mis avas tee riigi [[detsentraliseerimine|detsentraliseerimi]]sele. Paraku ei lahendanud see kasvavaid pingeid [[föderatsioon]]i eri rahvus- ja usurühmade vahel ja sattus vastuollu vananeva liidri üha [[anakronism|anakronistlikuma]] valitsemisviisiga. Pinged, mida seni oli lihtsalt alla surutud, pääsesid pärast Tito surma [[4. mai]]l [[1980]] valla ja viisid lõpuks [[Jugoslaavia lagunemine|Jugoslaavia lagunemiseni]] ning [[Jugoslaavia kodusõda|kodusõjani]].

==Tunnustus==
*1945 – [[Võidu orden]]
*1947 – valiti [[Jugoslaavia Teaduste ja Kunstide Akadeemia]] auliikmeks
*1948 – valiti [[Serbia Teaduste Akadeemia]] auliikmeks
*1969 – valiti [[Bosnia ja Hertsegoviina Teaduste ja Kunstide Akadeemia]] auliikmeks
*1969 – valiti [[Makedoonia Teaduste ja Kunstide Akadeemia]] auliikmeks
*1971 – [[Jawaharlal Nehru rahuauhind]]&lt;ref name=&quot;tito&quot;/&gt;
*1972 – [[Lenini orden]]&lt;ref name=&quot;tito&quot;/&gt;

====Audoktor====
Ta oli valitud [[Ljubljana Ülikool|Ljublana]], [[Zagrebi Ülikool|Zagrebi]], [[Belgradi Ülikool|Belgradi]], [[Sarajevo Ülikool|Sarajevo]], [[Skopje ülikool|Skopje]], [[Priština Ülikool|Priština]], [[Novi Sadi Ülikool|Novi Sadi]], [[Alžiiri Ülikool|Alžiiri]], [[Addis Abeba Ülikool|Addis Abeba]], [[Halifaxi ülikool|Halifaxi]], [[Yangoni Ülikool|Yangoni]], [[Varssavi ülikool|Varssavi]] ja [[Mongoolia Riiklik Ülikool|Mongoolia Riikliku Ülikooli]] [[audoktor]]iks.&lt;ref name=&quot;tito&quot;/&gt;

==Titograd==
1946. aastal nimetati senine [[Montenegro]] pealinn [[Podgorica]] Josip Broz Tito auks Titogradiks. Linna ajalooline nimi taastati 1992. aastal.

== Vaata ka ==
* [[Josip Broz Tito Gümnaasium]]

==Pildid==
&lt;gallery&gt;
Pilt:Birth house of Josip Broz Tito.jpg| Josip Brozi sünnikodu
Pilt:USSR stamp I.B.Tito 1982 6k.jpg| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[postmark]], Josip Broz Tito, [[1982]] (Michel № 5151, Scott № 5019)]
Pilt:Josip Broz Tito monument.jpg|thumb|Josip Broz Tito monument Jugoslaavia ajaloomuuseumis Belgradis, Serbias
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;tito&quot;&gt;[http://www.sanu.ac.rs/Clanstvo/IstClan.aspx?arg=793, Јосип Тито БРОЗ]. sanu.ac.rs&lt;/ref&gt;
}}

{{commons|Josip Broz Tito}}

{{JÄRJESTA:Tito, Josip Broz}}
[[Kategooria:Jugoslaavia poliitikud]]
[[Kategooria:J. Marchlewski nimelise Lääne Vähemusrahvuste Kommunistliku Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Võidu ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1892]]
[[Kategooria:Surnud 1980]]</text>
      <sha1>ittvjmtymxlp3gs0g50o3zyauesixm1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jaan Kaplinski</title>
    <ns>0</ns>
    <id>40184</id>
    <revision>
      <id>6171883</id>
      <parentid>6160705</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T12:56:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Dr Oldekop</username>
        <id>12255</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21342" xml:space="preserve">{{toimeta}} {{Keeletoimeta|kuu=august|aasta=2021}}
{{Infokast kirjanik
| nimi             = Jaan Kaplinski
| pilt             = Kaplinski, Jaan.IMG 9426.JPG
| pildisuurus      = 
| pildiallkiri     = Jaan Kaplinski esinemas kirjandus&amp;shy;festivali [[HeadRead]] raames [[Kloostri Ait|Kloostri Aidas]].&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Ave Maria Mõistlik, 31. mai 2014&lt;/small&gt;
&lt;!--             --&gt;
| sünninimi        = 
| sünniaeg         = 22. jaanuar 1941
| sünnikoht        = Tartu
| surmaaeg         = {{Surmaaeg ja vanus|2021|8|8|1941|1|22}}
| surmakoht        = 
| puhkepaik        = 
| pseudonüüm       = 
| rahvus           = 
| kodakondsus      = 
| haridus          = [[Hugo Treffneri Gümnaasium|Tartu 1. Keskkool]]&lt;br&gt;[[Tartu Ülikool|Tartu Riiklik Ülikool]]
| elukutse         = kirjanik, luuletaja, tõlkija, [[kultuurikriitik]], filosoof
| žanr             = 
| kirjandusvool    = 
| tuntud teoseid   = {{Lihtloend|
* &quot;[[Tolmust ja värvidest]]&quot;
* &quot;[[Mitu suve ja kevadet]]&quot;
* &quot;[[Vaikus saab värvideks]]&quot;
}}
| tunnustus        = {{Lihtloend|
* [[Juhan Liivi luuleauhind]]
* [[Eino Leino auhind]]
* [[Riigivapi IV klassi teenetemärk]]
* [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] elutöö eest
* [[Bernard Kangro kirjanduspreemia]]
* [[Jaan Kaplinski#Tunnustus|''Loend...'']]
}}
| tegutsemisaastad = 
&lt;!--             --&gt;
| abikaasa         = Küllike Kaplinski&lt;br&gt;[[Tiia Toomet]]
| elukaaslane      = 
| lapsed           = [[Maarja Kaplinski]], [[Lemmit Kaplinski]], [[Lauris Kaplinski]], [[Ott-Siim Toomet]], [[Elo-Mall Toomet]] ja [[Märt-Matis Lill]]
| sugulased        = [[Jerzy Kapliński]] (isa), [[Nora Kaplinski]] (ema)
&lt;!--             --&gt;
| allkiri          = 
| koduleht         = 
| moodul           = 
}}
'''Jaan Kaplinski''' ([[22. jaanuar]] [[1941]] [[Tartu]] – [[8. august]] [[2021]]) oli [[eestlased|eesti]] proosakirjanik, luuletaja, tõlkija, kultuurikriitik ja filosoof.

Ta oli üks Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid{{lisa viide}} kirjanikke. Esmane tuntus saabus luuletajana, hiljem ilmus Kaplinskilt ka proosat. Tema luulekogude seas on näiteks &quot;[[Tolmust ja värvidest]]&quot;, &quot;[[Valge joon Võrumaa kohale]]&quot;, &quot;[[Uute kivide kasvamine]]&quot;, &quot;[[Õhtu toob tagasi kõik]]&quot;, &quot;[[Mitu suve ja kevadet]]&quot; ja &quot;[[Vaikus saab värvideks]]&quot;.

Kaplinski oli seotud [[40 kiri|40 kirja]] koostamisega ja kuulus [[Eesti Kongress]]i ning aastail 1992–1995 [[Riigikogu|Riigikokku]].

Ta oli [[Tartu linna aukodanik]]. Teda tunnustati [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi IV klassi ja III klassi teenetemärgiga]]. Samuti pälvis ta [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia|riigi kultuuripreemia]] elutöö eest ja [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhinna]]. Korduvalt esitati teda [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] kandidaadiks.{{lisa viide}} Temast on valminud dokumentaalfilm &quot;[[Kaplinski süsteem]]&quot; (2011). 2022. aasta mais loodi Tartus [[Jaan Kaplinski Selts]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608589669/tartus-asutatakse-jaan-kaplinski-selts &quot;Tartus asutatakse Jaan Kaplinski selts&quot;] ERR, 6. mai 2022&lt;/ref&gt; 

== Elukäik ==

Jaan Kaplinski sündis Tartus poola rahvusest õppejõu [[Jerzy Kaplinski]] ja eestlannast tantsijatari [[Nora Kaplinski|Nora Raudsepp-Kaplinski]] pojana.&lt;ref name=&quot;EKL&quot; /&gt;

Ta lõpetas [[1958]]. aastal [[Tartu 1. Keskkool]]i ja õppis 1958–[[1964]] [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] prantsuse filoloogiat, eriplaani järgi ka [[strukturaallingvistika|strukturaal-]] ja [[rakenduslingvistika]]t.&lt;ref name=&quot;EKL&quot; /&gt; Ta töötas 1964–1972 vanemlaborandina [[Tartu Riikliku Ülikooli arvutuskeskus]]es ja sotsioloogialaboris, oli 1968–1970 eesti keele kateedri aspirant ja 1974–1980 [[Tallinna Botaanikaaed|Tallinna Botaanikaaias]] algul nooremteadur, hiljem vaneminsener, tegeldes muu hulgas inimese ja looduse suhete küsimustega.&lt;ref name=&quot;EKL&quot; /&gt; 1980. aastal siirdus ta taas Tartusse, töötas Viljandi teatri [[Ugala]] kirjandusala juhatajana ning 1983–1988 uuesti Tartu Riiklikus Ülikoolis, kus ta väliskirjanduse kateedri laborandina juhendas noori tõlkehuvilisi.&lt;ref name=&quot;EKL&quot; /&gt; Hiljem oli ta vabakutseline. 2000. aastal oli ta [[Tartu Ülikooli vabade kunstide professor]].

[[1968]]. aastast oli Kaplinski [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige.

[[1980]]. aastal oli Kaplinski seotud [[40 kiri|40 kirja]] koostamisega: ta sõnastas kirja esimese versiooni. 40 kiri tõi kaasa läbiotsimise ja surveavaldusi.{{lisa viide}} Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses Kaplinski poliitikuna, kuulus [[Eesti Kongress]]i ja aastail [[1992]]–[[1995]] [[Riigikogu|Riigikokku]]. Poliitikasse kutsus teda [[Edgar Savisaar]]. Poliitikasse edasi jäämist mõjutas töö iseloom ja riigikogulaste pension.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=[[Vilja Kiisler]]|url=https://epl.delfi.ee/lp/jaan-kaplinski-mul-on-diagnoositud-rank-haigus-ja-huvitav-on-jalgida-selle-progressi?id=90104217|pealkiri=Jaan Kaplinski: mul on diagnoositud ränk haigus ja huvitav on jälgida selle progressi|väljaanne=[[Delfi (portaal)]]|aeg=12. juuni 2020|vaadatud=|väljaandja=[[Ekspress Meedia]]|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200612024351/https://epl.delfi.ee/lp/jaan-kaplinski-mul-on-diagnoositud-rank-haigus-ja-huvitav-on-jalgida-selle-progressi?id=90104217|arhiivimisaeg=2020-06-12}}&lt;/ref&gt;

== Looming ==
[[Pilt:KaplinskiIMGP5904.JPG|pisi|Jaan Kaplinski esinemas Tallinna Kirjandusfestivalil.&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria Mõistlik]], 18. mai 2009&lt;/small&gt;]]

===Luule===
Kaplinski esimene luulekogu &quot;Jäljed allikal&quot; ilmus [[1965]] noorte autorite [[kassetipõlvkond|kassetis]]. Selles raamatus võib juba ära tunda autori ainuomase hoiaku, kuigi vormiliselt sarnaneb ta tolleaegse luule peavooluga.

[[1967]]. aastal avaldatud luulekogu &quot;[[Tolmust ja värvidest]]&quot; on seevastu Kaplinski mõjukas ja läbimurdeline teos, mis sisaldab tuntud luuletusi (&quot;[[Vercingetorix]] ütles&quot;, &quot;Me peame ju väga tasa käima&quot;, &quot;Üks kuningas oli kord maata&quot;). Silma paistab loodusetaju, mis näib püüdlevat subjekti-objekti piiri kustutamise poole. Suhe ajalooga on pigem tõrjuv, loomupäraselt patsifistlik. Stiil on elliptiline ja metafoorirohke. Vaheldumisi on paigutatud võimsalt voolav vabavärss ja lõppriimilised tekstid, kus väljendus on järsk ja taotleb kirkaid lühivalemeid. Kaplinski ise on selle raamatu kohta öelnud: &quot;Terve luuletuskogu on tegelikult heitlemine piirides, ruutudes, kütketes, enda sõnumine neist lahti, püüd piire liigutada, keset ümber paigutada või temast hoopis loobuda. Kui see viivuks õnnestub, on mina &quot;minata&quot;, osaledes kõigis kujudes, värvides ja kõlades, elu küllalisuses, mille vahetu tunnetamine kõigutab selle olematu minu laululaevas pilvede alla.&quot;&lt;ref name=&quot;3JA5W&quot; /&gt;

Põhijoontes samalaadset luulet sisaldab [[1976]]. aastal ilmunud &quot;Ma vaatasin päikese aknasse&quot;, kus on palju varem kirjutatud tekste (kõige varasemad juba aastast [[1958]]).

1970. aastate algul muutus Kaplinski väljenduslaad napiks. Seda ennustas juba &quot;[[Valge joon Võrumaa kohale]]&quot; (1972), mille tekstid on kirjutatud 1967–68. Eriti sõnasäästlik on 1970–1972 valminud &quot;Seesama meri meis kõigis&quot; (avaldatud kogus &quot;[[Uute kivide kasvamine]]&quot;, 1977), kus Kaplinski värsi mõistet hüljates koostab teksti peamiselt ühesõnalistest ridadest, nii et luuletust valitseb graafiline vertikaal. Sõnastus on väga metafoorne, peaaegu mõistukõneline. Enam-vähem sarnases stiilis on ka 1973–75 kirjutatud poeem &quot;Hinge tagasitulek&quot; (avaldatud alles 1990), kus autor eneserefleksiivselt kirjutab: &quot;kui lihtne on otsida leida metafoor või / kuidas seda eesti keeles peaks nimetama / ja lasta tal minna oma elu elama&quot;. Oma poeemi on Kaplinski hiljem iseloomustanud nõnda: &quot;See on šamaani loveretk, kes peab tagasi tooma kadunud hinge. Hinge on meilt röövinud tsivilisatsioon, millesse oleme sattunud ja mida liigse õhinaga teenime, uskudes, et ta on meile annud vabaduse... Hinge tagasitulek tähendaks ka eestlaste taas-saamist päris-eestlasteks&quot;.&lt;ref name=&quot;qCi7c&quot; /&gt;

Minimalistlikku laadi jätkab veel 1982. aastal ilmunud &quot;Raske on kergeks saada&quot;, aga metafoorsus on taandunud.

[[1985]]. aastal ilmus Kaplinski luulekogu &quot;[[Õhtu toob tagasi kõik]]&quot;, mis lõi tema eelnenud luuleloomingust lahku. Valitseb pealtnäha lihtne kirjeldus, millesse põimuvad paradoksaalsed mõttekäigud ja müstilised äratundmised. Stiil on vaoshoitud, ilma tunderõhkudeta.

&quot;Tükk elatud elu&quot; (1991) jätkab samas laadis, raamatusse kuulub ka pikem proosaluuletus &quot;Läbi metsa&quot;.

Luulekogu &quot;[[Mitu suve ja kevadet]]&quot; sisaldab peale Kaplinski enese luuletuste tõlkeid hiina luuletaja [[Su Dungpo]] (Su Shi) tekstidest. Järelsõnas põhjendab autor valikut sellega, et teda ühendab Su Dungpoga &quot;kiindumus [[zen-budism|chan-budismisse]]&quot;.

Raamatus &quot;Öölinnud. Öömõtted&quot; (1998) on Kaplinski avaldanud eestikeelsete luuletuste kõrval rea tekste soome ja inglise keeles, &quot;Sõnad sõnatusse&quot; (2005) sisaldab venekeelseid. 2001 on Kaplinski eestinduses ilmunud [[Laozi]] [[Daodejing|&quot;Daodejing&quot;]].

2000. aastal ilmunud &quot;Kirjutatud&quot; on Kaplinski luuletuste koondkogu (üle 900 lk), kus autor on teistmoodi rühmitanud kogu oma selleks ajaks ilmunud luuleloomingu (alapealkiri &quot;Valitud luuletused&quot; on eksitav).

===Proosa===
1980. aastate lõpust hakkas Kaplinski avaldama oma luulele lähedast autobiograafilist proosat: &quot;Jää ja kanarbik&quot; (ajakirjas 'Looming' 1989, nr 11), &quot;Kust tuli öö&quot; (1990), &quot;Jää ja Titanic&quot; (1995). Üheksakümnendatel aastatel kirjutas ta luule kõrval ka pikemat proosat. Reisikiri &quot;Teekond Ayia Triadasse&quot; (1993) arutleb [[antiikkultuur]]i, [[mütoloogia]] ja [[religioon]]i üle. &quot;Silm&quot; ja &quot;Hektor&quot; (2000) on [[ulme]]jutud. &quot;Kevad kahel rannikul&quot; (2000) on vormilt reisikiri, kuid tegelikult erinevaid teemasid puudutav essee, kus muuhulgas leidub tagasivaateid Kaplinski varasemale luuleloomingule. Pühendusteos &quot;Isale&quot; (2003) on autobiograafiline raamat, mis jutustab peamiselt autori noorusajast. Romaani &quot;[[Seesama jõgi]]&quot; (2007) tegevus toimub kuuekümnendate aastate Eestis, kuid hoolimata autobiograafilistest joontest ja äratuntavatest prototüüpidest on siiski tegemist fiktsiooniga.

===Esseed===
Jaan Kaplinski mahukas esseelooming on suurelt osalt koondatud kogumikesse &quot;Poliitika ja antipoliitika&quot; (1992), &quot;See ja teine&quot; (1996), &quot;Võimaluste võimalikkus&quot; (1997), &quot;Usk on uskmatus&quot; (1998) ja &quot;Kõik on ime&quot; (2004) jm. &quot;Paralleele ja parallelisme&quot; (2009) sisaldab filosoofilisi arutlusi ja 
mõtteteri. Kogumik on koostatud aastatel 2000–2001 Tartu Ülikoolis peetud loengute põhjal.

===Populaarteaduslik kirjandus===
Jaan Kaplinski armastas lugeda ka populaarteaduslikku kirjandust ja ta on kirjutanud raamatu &quot;Teispool sinist taevast&quot; (2009).


==Väljaspool Eestit==
Jaan Kaplinski oli tänapäeva Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid{{lisa viide}} kirjanikke. Tema teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, [[Heebrea keel|heebrea]], ungari, läti, leedu, islandi, taani, tšehhi jt keeltesse. Kui 2007. aastal tõlgiti [[Göteborgi raamatumess]]i jaoks [[rootsi keel]]de 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Jaan Kaplinski &quot;Kusagil maailma äärel&quot;. Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks.&lt;ref name=&quot;n1xAz&quot; /&gt;

==Tunnustus==
* 1968 – [[Juhan Liivi luuleauhind]] (&quot;Tolmust ja värvidest...&quot;)
* 1985 – [[Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia]] (&quot;Tule tagasi helmemänd&quot;)
* 1990 – [[Eesti Kirjanike Liidu aastapreemia]] (kodu- ja välismaises perioodikas avaldatud artiklite ja esseede eest)
* 1992 – [[Eino Leino auhind]]
* 1995 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (&quot;Mitu suve ja kevadet&quot;)
* 1997 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi IV klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|907}}&lt;/ref&gt;
* 1997 – [[Balti Assamblee kirjanduspreemia]] (&quot;Jää ja Titanic&quot;, &quot;Mitu suve ja kevadet&quot;)
* 1997 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia]] (esseekogud &quot;See ja teine&quot; ja &quot;Võimaluste võimalikkus&quot;)
* 1999 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (&quot;Silm&quot;)
* 2000 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia]] (luule koondkogu &quot;Kirjutatud&quot;, romaanid &quot;Silm&quot; ja &quot;Hektor&quot; ning esseeraamat &quot;Kevad kahel rannikul ehk tundeline teekond Ameerikasse&quot;)
* 2003 – [[Max Jacobi auhind]]{{lisa viide}}
* 2003 – [[Tartu linna aukodanik]] ja [[Tartu Suurtäht|Tartu Suurtähe]] kavaler
* 2004 – [[Virumaa kirjandusauhind]] (&quot;Isale&quot;)
* 2006 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi III klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|1167}}&lt;/ref&gt;
* 2009 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] („Paralleele ja parallelisme”)
* 2010 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]]
* 2012 – [[Juhan Liivi luuleauhind]] (&quot;Nelikümmend aastat tagasi&quot;)
* 2015 – [[Vene preemia]]{{lisa viide}}
* 2016 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] elutöö eest
* 2016 – [[Euroopa kirjandusauhind]]{{lisa viide}}
* 2017 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (venekeelse autori kirjandusauhind – &quot;Улыбка Вегенера“ („Wegeneri naeratus“))
* 2018 – [[Andrei Belõi auhind]]
* 2020 – [[Bernard Kangro kirjanduspreemia]] (&quot;Latsepõlve suve&quot; ja &quot;Piirpääsukese Euroopa. Baikalist Assoorideni&quot;)

== Teosed ==
=== Luule ===
*Jäljed allikal (1965)
*Kalad punuvad pesi (1966)
*[[Tolmust ja värvidest]] (1967)
*[[Valge joon Võrumaa kohale]] (1972)
*Ma vaatasin päikese aknasse (1976)
*[[Uute kivide kasvamine]] (1977)
*Raske on kergeks saada (1982)
*Tule tagasi helmemänd (1984)
*[[Õhtu toob tagasi kõik]] (1985)
*Käoraamat. Luulet 1956–1980 (1986)
*Hinge tagasitulek (1990)
*Tükk elatud elu. Tekste 1986–1989 (1991)
*[[Mitu suve ja kevadet]] (1995)
*Öölinnud. Öömõtted. Luuletusi 1995–1997 (1998)
*Sõnad sõnatusse (2005; eesti ja vene keeles)
*[[Vaikus saab värvideks]] (2006)
*Teiselpool järve (2008)
*[[Tiivulise sõrme jälg]] (avaldamata, vene keeles)&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Proosa ===
* Kust tuli öö (1990)
* Teekond Ayia Triadasse (1993)
* Jää ja Titanic (1995)
* Silm / Hektor (2000)
* Kevad kahel rannikul ehk Tundeline teekond Ameerikasse (2000)
* Kajakas võltsmunal (2000)
* Isale (2003)
*[[Seesama jõgi]] (2007)
* [[Jää ...]] (2009)
* Jutte (2014)
* Latsepõlve suve (2019)
* VAimu paik (2021) ([[Ööülikooli Raamatukogu]])

===Näitekirjandus===
* &quot;[[Neljakuningapäev]]&quot; (lavastatud aastal [[1977]], raamatuna ilmunud 2015)
* &quot;[[Liblikas ja peegel]]&quot; (kirjutatud aastal [[1980]])

=== Lasteraamatud ===
*Kuhu need värvid jäävad (1975) koos [[Tiia Toomet]]iga
*Udujutt (1977)
*Kes mida sööb, kes keda sööb (1977)
*Jänes (1980)
*Jalgrataste talveuni (1987)
*Kaks päikest (2005)
*Põhjatuul ja lõunatuul (2006)

===Populaarteaduslik kirjandus===
*Teispool sinist taevast (2009) ISBN: 9789949454266 

===Artiklid ja esseed===
* ''Poliitika ja antipoliitika'' (1992)
* ''See ja teine'' (1996) 
* ''Võimaluste võimalikkus'' (1997)
* ''Usk on uskmatus'' (1998)
* [http://ekspress.delfi.ee/news/areen/euroopa-piirid-ja-piirivalvurid?id=69008191 ''Euroopa piirid ja piirivalvurid''] (EE 2003)
* ''Kõik on ime'' (Sarjast &quot;[[Eesti mõttelugu]]&quot;) (2004)
* ''Paralleele ja parallelisme''. (Artiklid ja killud. Sarjast &quot;Kaasaegne mõte.&quot;) Tartu Ülikooli Kirjastus 2009. 276 lk. ISSN 1736-3136. ISBN 978-9949-19-040-9
*''[[Eesti, estoranto ja teised keeled]]'' (2020)&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

'''Artikleid perioodikas'''
* [http://www.epl.ee/artikkel/477446 Eesti ja Eurussia...], EPL.ee, 9. september 2009
* [http://www.epl.ee/artikkel/482245 Müür ja karneval], EPL.ee, 10. november 2009

==Isiklikku==
Viimastel aastatel elas Jaan Kaplinski peamiselt oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal.

Jaan Kaplinski esimene abikaasa oli ajaloolane [[Küllike Kaplinski]] (1937), abielust sündis tütar [[Maarja Kaplinski]] (1964). Abielust [[Tiia Toomet]]iga sündisid [[Lemmit Kaplinski]], [[Lauris Kaplinski]], [[Ott-Siim Toomet]] ja [[Elo-Mall Toomet]]. [[Anne Lill]]ega on tal poeg [[Märt-Matis Lill]]&lt;ref name=&quot;4oG4S&quot; /&gt;.

Ta talvitas oma abikaasaga [[Sámose saar]]el. Ta hakkas kirjanduse vastu huvi tundma pärast vene klassikalise luule lugemist. Kaplinski nimetas oma peaaegu-ristiisaks [[Indro Montanelli]]t. Nooruses veetis Kaplinski aega [[Luterlus|luteri]] vaimulike ja [[teoloog]]idega. Kaplinski oli [[Katoliiklus|katoliiklane]]. Ta on end nimetanud müstikuks ja [[Riigikogu]] pensionäriks. Teda ristis [[frantsiskaan]] ja laulatas [[jesuiit]]. Ta sõi väga vähe liha.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Kaplinskil oli diagnoositud [[amüotroofne lateraalskleroos]] (ALS).

== Vaata ka ==
{{Vikitsitaadid}}
* Portreefilm &quot;[[Kaplinski süsteem]]&quot;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;EKL&quot;&gt;{{EKL|181}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4oG4S&quot;&gt;{{ISIK|6817}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3JA5W&quot;&gt;'Laulude sünnimailt.' Vt 'Teose sünd', Tallinn, Eesti Raamat, [[1976]], lk 117.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qCi7c&quot;&gt;Jaan Kaplinski, 'Kevad kahel rannikul'. Tallinn, Vagabund, 2000, lk 63–64.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;n1xAz&quot;&gt;[[Kes? Mis? Kus?]] 2008, lk 353&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
*[https://jaankaplinski.eu Jaan Kaplinski Selts]
*[http://jaan.kaplinski.com/ Kodulehekülg]
*[http://jaankaplinski.blogspot.com/ Kaplinski blogi]
* [[Sven Vabar]] [http://my.tele2.ee/svenvabar/intervjuud/jaankaplinski.htm &quot;Selline vastaline koer&quot;] Intervjuu Jaan Kaplinskiga, Looming 10/2004
* [[Teet Korsten]] [http://arhiiv.pohjarannik.ee/article.php?sid=8507 &quot;See on nii ilus, et ma ei saa lehte keerata!&quot;] Intervjuu Jaan Kaplinskiga Põhjarannik, 22. märts 2005
* [[Teet Korsten]] [http://arhiiv.pohjarannik.ee/article.php?sid=8524 Jaan Kaplinski: &quot;Kõige ohtlikum on jääda kinni ühte tõekspidamisse!&quot;] Põhjarannik, 24.märts 2005 
* Jaan Kaplinski saates &quot;[[Kukul külas]]&quot;, 15. oktoober 2006, [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-10-15_13-04.wma 1. osa], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-10-15_14-04.wma 2. osa]
* [http://youtube.com/watch?v=7goyF_UeWFg Jaan Kaplinski intervjuu Kaheksanda Mai Liikumisele]
* [https://web.archive.org/web/20090131194148/http://www.bahamapress.org/index.php?section=teosed&amp;file=kirjandus Kolm luulekogu ja Laozi &quot;''Daodejing&quot;'' PDF-failina] (arhiiviversioon)
* Jaan Kaplinski [http://www.ylikool.ee/et/13/jaan_kaplinski loengud] [[Ööülikool]]is
* [[Külli-Riin Tigasson]], [[Janek Salme]]. [http://www.epl.ee/artikkel/453169 Jaan Kaplinski: eestlased – Euroopa ebausklikud], EPL, 23. detsember 2008
* [http://uudised.err.ee/index.php?06149753 Kaplinski: NATO-l poleks jõudu Eestit kaitsta], ERR uudised, 2. jaanuar 2009
* [[Kaarel Kressa]]. [http://www.epl.ee/artikkel/461121 Kaplinski: ka lollust võiks uurida] EPL.ee, 6. märts 2009
* [[Sven Vabar]] [http://my.tele2.ee/svenvabar/intervjuud/jaankaplinskifantastikast.htm &quot;Jaan Kaplinski ja fantastika&quot;] Intervjuu Jaan Kaplinskiga, Looming 4/2009
* Kaarel Kressa, [http://www.epl.ee/artikkel/474133 &quot;Jaan Kaplinski vaatab vahelduseks maailma looma perspektiivi kaudu&quot;], Eesti Päevaleht, 24. juuli 2009 
* [[Andreas Ventsel]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=9705:kaplinski-paigalseis&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3275 Kaplinski paigalseis], Sirp, 13. november 2009
* [[Margus Mikomägi]]. [http://paber.maaleht.ee/?page=Elu&amp;grupp=artikkel&amp;artikkel=16370 JAAN KAPLINSKI Hiina puhvaika ja Vene viltidega Eesti talves], Maaleht, 31. detsember 2009
* [[Erik Rand]]: [http://www.epl.ee/artikkel/485683 Eestlastel on säilinud oskus rasked ajad üle elada], epl.ee, 1. jaanuar 2010 (intervjuu) 
* [[Joonas Hellerma]]. [http://www.epl.ee/artikkel/591829 Vaimsuse ajatu seadus Kaplinskis] Eesti Päevaleht, 29. jaanuar 2011
* [[Mihhail Trunin]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2014-07-09-22-03-08/ Mõned mõtted Jaan Kaplinski venekeelse luuleraamatu kohta] Sirp, 9. juuli 2014
*[[Tõnu Õnnepalu]]. [https://kultuur.err.ee/1608302463/tonu-onnepalu-koiges-mida-jaan-kirjutas-oli-alati-uks-vaike-muie Tõnu Õnnepalu: kõiges, mida Jaan kirjutas, oli alati üks väike muie], ERR, 9. august 2021
* [https://www.hs.fi/kulttuuri/art-2000008181369.html Virolainen kirjailija Jaan Kaplinski on kuollut {{!}} 80-vuotias kirjailija kertoi viime vuonna sairastavansa ALS-tautia], [[Helsingin Sanomat]], 9. august 2021
* [https://tartu.postimees.ee/7311483/jaan-kaplinski-mote-ja-moistus-jaid-temaga-viimse-hetkeni#_ga=2.229830684.1671856058.1628415362-14963655.1561112498 JÄRELEHÜÜDED ⟩ Jaan Kaplinski mõte ja mõistus jäid temaga viimse hetkeni], Tartu Postimees, 9. august 2021
* {{ISIK|6817}}

{{JÄRJESTA:Kaplinski, Jaan}}
[[Kategooria:Eesti filosoofid]]
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti tõlkijad]]
[[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]]
[[Kategooria:VII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli vabade kunstide professorid]]
[[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Auleegioni rüütlid]]
[[Kategooria:Tartu aukodanikud]]
[[Kategooria:Isikud, kelle järgi on nimetatud asteroid]]
[[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Võru kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1941]]
[[Kategooria:Surnud 2021]]</text>
      <sha1>sywzcsul1ifneuq5szc3dkyx5r9ao4r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tallinna lennujaam</title>
    <ns>0</ns>
    <id>41277</id>
    <revision>
      <id>6172246</id>
      <parentid>6170415</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T20:21:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>2001:1530:1017:EA35:4C9:8472:F7FE:CA81</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Statistika */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="136007" xml:space="preserve">{{See artikkel| on lennujaamast; ettevõte kohta vaata artiklit [[AS Tallinna Lennujaam]]}}
{{Lennujaam
 | lennujaama_nimi = Lennart Meri Tallinna lennujaam
 | lennujaama_omakeelne_nimi =
 | pilt = 2016 Flughafen Tallinn - Überflug.jpg
 | pildikirjeldus = Tallinna lennujaama terminal
 | asukoht = Tallinn
 | lennujaama_tyyp = [[tsiviillennuväli]]
 | IATA = TLL
 | ICAO = EETN
 | valdaja = Eesti riik
 | avati = [[20. september]] [[1936]]
 | kõrgus_merepinnast = 40&lt;ref name=&quot;wad&quot; /&gt;
 | laiuskoord = 
 | pikkuskoord = 
 | asendikaart = Eesti
 | lähim_linn_ja_kaugus = [[Tallinn]]a kesklinn 4 km
 | rada1_suund = 08/26
 | rada1_pikkus = 3480&lt;ref name=&quot;EEQJG&quot; /&gt;
 | rada1_laius = 45
 | rada1_kate = asfalt-betoon
 | rada2_suund = 
 | rada2_pikkus = 
 | rada2_laius = 
 | rada2_kate = 
 | rada3_suund = 
 | rada3_pikkus = 
 | rada3_laius = 
 | rada3_kate = 
 | stat_aasta  =2020
 | stat1_nimi  =Reisijaid
 | stat1_väärtus  =863 588&lt;ref name=&quot;TLLstat&quot; /&gt;
 | stat3_nimi     = Riigisiseseid reisijaid
 | stat3_väärtus  =24 841&lt;ref name=&quot;TLLstat&quot; /&gt;
 | stat4_nimi     = Rahvusvahelisi reisijaid
 | stat4_väärtus  =838 747&lt;ref name=&quot;TLLstat&quot; /&gt;
 | stat2_nimi     = Muutus
 | stat2_väärtus  =-73.6% (2019–2020)
}}

'''Lennart Meri Tallinna lennujaam''' (ka ''Tallinna lennujaam'', varem ''Ülemiste lennujaam''; [[ICAO]]: EETN, [[IATA]]: TLL) on [[Eesti]] suurim [[lennujaam]]. Lennujaamast, mis asub [[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|kesklinnast]] nelja kilomeetri kaugusel [[Ülemiste järv]]e idakaldal, toimuvad nii kodumaised kui ka rahvusvahelised lennud.

Lennujaamas on üks 3480&amp;nbsp;m pikkune ja 45&amp;nbsp;m laiune asfaltbetoonkattega [[lennurada]], mis võimaldab maanduda ja startida sellistel laiakerelistel lennukitel nagu [[Boeing 747]] ning [[Airbus]]i suurimal lennukil [[Airbus A380|A380]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Airbusi pressiteade|url=http://www.airbus.com/newsroom/press-releases/en/2007/07/airbus-a380-approved-to-operate-on-45m-runways.html|pealkiri=Airbus A380 approved to operate on 45m runways|väljaanne=airbus.com/newsroom|aeg=31.07.2017|vaadatud=|arhiivimisaeg=3.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171203224447/http://www.airbus.com/newsroom/press-releases/en/2007/07/airbus-a380-approved-to-operate-on-45m-runways.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Lennuväljal on viis [[ruleerimisrada]] ja 14 terminaliväravat.

[[29. märts]]il [[2009]] nimetati lennujaam Eesti teise [[Eesti president|presidendi]] auks [[Lennart Meri]] nimeliseks.&lt;ref name=&quot;fZ77L&quot; /&gt;

=== Ülemiste lennuvälja ajalugu ===
Esimene tsiviillennukite [[lennuväli]] Tallinnas paiknes [[Lasnamäe lennuväli|Lasnamäel]], millel liinilende teenindas [[Aeronaut]]. Aeronaudi [[pankrot]]istumise järel [[1928]]. aastal jätkas lende [[Nõukogude Venemaa]] - [[Saksamaa]] lennuliiklusettevõte [[Deruluft]] liinidel [[Königsberg]]-Tallinn-[[Helsingi]] ja [[Leningrad]]. Deruluft sõlmis sundolukorras lepingu [[Nehatu]] [[lennuväli|lennuvälja]] kasutamiseks, mis asus Tallinnast 12 kilomeetri kaugusel.

1932. aastal hakkasid Tallinna lendama ka [[Poola]] lennufirma [[LOT]] lennukid, liinil [[Varssavi]]-Vilno-[[Riia]]-Tallinn, mis maandusid Lasnamäe sõjaväelennuväljal.

1928. aasta augustis oli teedeministeerium välja valinud maatükki [[Dvigatel]]i ja Pirita jõe-Ülemiste kanali vahel, lisaks oli vaja AS Dvigatelile ja Wagneri pärijatele kasutada antud maatükke. [[26. märts]]il 1929 võttis Eesti riik vastu [[Sundvõõrandamine|sundvõõrandamise]] seaduse, et luua avalik lennuväli. Selle loomiseks võõrandati kümme [[hektar]]it maad Dvigatelilt ja 22 hektarit [[Wagner]]i järeltulijatelt, tasuks maksti neile üle kümne miljoni sendi.

[[Teedeministeerium]] otsustas Ülemiste järve kaldal Dvigateli vabriku ja endise [[Mõigu mõis]]a [[kanal]]i vahel asuva maa (26 ha) anda tasuta Tallinna avalikuks lennuväljaks. Uus plaanitav lennuväli asus maa-alal, mida piiras lõunast endise [[Mõigu mõis]]a Mõigu kanal, põhjast [[Dvigateli vabrik|Dvigateli tehased]], ning mille ühe külje moodustab [[Ülemiste järv]]. Eraldatud maa tasandamine ja kordaseadmine läks lisaks maksma viis miljonit senti.&lt;ref name=&quot;Eesti Päevaleht&quot; /&gt; Riigi poolt eraldatud hädaabitöödeks määratud summadest osa läks lennuvälja väljaehitamiseks. Lennuvälja maa-alal Ülemiste kaldal püstitati [[angaar]] ühes töökojaga, bensiinikelder, ja kavandati võimaluse korral ehitada ka administratiivhoone. Ülemiste järve kaldale ehitati lennusadama lennusild merelennukitele&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/kaja/1932/11/17/1/10 Lasnamäel valmib aerodroom. 100 inimest planeerimistöödel.], Kaja, nr. 272, 17 november 1932&lt;/ref&gt;. [[Ülemiste järv]]e äärde oli ehitatud esimene [[Ülemiste lennusadam]] aastail 1928–[[1929]] teenindamaks [[Soome]] ja Tallinna vahet lendavaid lennukeid. Kui uus lennuväli oli sedavõrd korda saanud, kolis Deruluft [[Nehatu]] lennuväljalt Tallinnale lähemale riiklikule lennuväljale. Alates 1. juulist 1939 toimusid Derulufti lennud [[Ülemiste]]lt. Pärast [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] korraldatud [[juunipööre]]t Eestis, lõppesid alates 17. juunist 1940 Ülemiste lennuväljal tsiviillennud. Ülemiste lennuvälja hõivasid Nõukogude lennuväeüksused. [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] ajal lõppesid [[reisilennuk]]ite lennud Ülemiste lennusadamasse.

Tallinna lennujaama hoonet hakati ehitama [[1932]]. aastal. [[20. september|20. septembril]] [[1936]] avati osaliselt valminud lennurajad. Kokku läks lennuvälja rajatiste ehitamine maksma 25 miljonit senti.&lt;ref name=&quot;Eesti Päevaleht&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;E6nBj&quot; /&gt; Alguses olid lennurajad umbes 40 meetrit laiad ja 300&amp;nbsp;m pikad ning moodustasid kolmnurga, mis võimaldas lennukitel õhku tõusta ja maanduda kuues suunas&lt;ref name=&quot;6VZVK&quot; /&gt;. Enne [[Teine maailmasõda|II maailmasõda]] lendasid Tallinna lennujaamast lennufirmad [[Aerotransport]] (nüüd osa SAS Groupist), [[Lufthansa]], [[LOT Polish Airlines|LOT]] ja [[Aero O/Y|Aero]] (praegune Finnair).&lt;ref name=&quot;Eesti Päevaleht&quot; /&gt;

Tallinna Lennujaama administratiivhoone projekti koostas juba 1938. aastal [[Arthur Jürvetson]], maja valmis suuresti 1940, kuid ehitati lõpuni valmis alles 1955. aastal, sõjakahjustuste tõttu ehitati maja ümber. Hoone põhiplaan ja avad jäid enamasti samaks, küll aga sai maja selgelt [[stalinistlik arhitektuur|stalinistliku]] [[fassaad]]i ja ootesaalilahenduse&lt;ref&gt;[[Karin Paulus]], [https://register.muinas.ee/file/architecture/1369.pdf Eksperdihinnang Tallinna lennujaama vana reisijatehoone riikliku kaitse eelduste hindamiseks ja kultuuriväärtuse väljaselgitamiseks kultuurimälestiseks tunnistamiseks, 16.03.2020]&lt;/ref&gt;. Muinsuskaitseamet on hinnanud Tallinna Lennujaama vana reisijatehoonet kui Eesti [[kontekst]]is erilist hoonet, osa kirevast lennundusajaloost&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/85980389/ootamatu-takistus-tallinna-lennujaama-uuenduskuuri-teel-muinsuskaitse-nouab-vana-reisijatehoone-sailitamist Ootamatu takistus Tallinna lennujaama uuenduskuuri teel: muinsuskaitse nõuab vana reisijatehoone säilitamist], epl.delfi.ee, 22.04.2019&lt;/ref&gt;. Lisaks kroonulikule välisilmele on hoones iseloomulik [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlikus stiilis]] [[interjöör]], hoone on säilinud [[autentne|autentsena]].
{| style=&quot;border:solid 1px #aaa;&quot; cellpadding=&quot;10&quot; cellspacing=&quot;0&quot;
|+ '''Tallinna lennujaama reisijate koguarv tuhandetes 1921–1939'''
|-
| {{Diagramm
| width = 550
| height = 200
| type = rect
| yGrid=
| x = 1921, 1922, 1923, 1924, 1925, 1926, 1927, 1928, 1929, 1930, 1931, 1932, 1933, 1934, 1935, 1936, 1937, 1938, 1939
| xAxisAngle = -40
| y = 0.600, 0.400, 1.000, 1.500, 1.300, 2.800, 1.700, 2.600, 3.900, 2.400, 3.200, 3.000, 4.200, 7.700, 8.200, 9.800, 13.400, 15.800, 12.800
}}
|}

=== Nõukogude okupatsiooni periood ===
[[Fail:Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 03.JPG|pisi|Vana terminal (kasutusel 1954–1980)&lt;ref name=&quot;Eesti Päevaleht&quot; /&gt;]]
[[22. juuli]]l [[1940]] kell 12.00 võttis Ülemiste lennuvälja üle Nõukogude Liidu lennuvägi, kõik sealsed Eesti lennukid suunati esmalt [[Lasnamäe lennuväli|Lasnamäe lennuväljale]], seejärel [[Jägala]] lennuväljale. 

Aastatel [[1945]]–[[1989]] sai Tallinnast lennata ainult [[NSV Liit|NSV Liidu]] piires ning seda ainult [[Aeroflot]]i lennukitega. [[1962]]. aastal väljus [[Tallinn]]ast esimene  [[reaktiivlennuk]], reisilennuk oli [[Tu-124]]. 1970. aastate lõpus ehitati seoses [[Moskva olümpiamängud]]e [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|purjeregati]] korraldamisega Tallinna lennuvälja uus reisijate [[terminal]] (arhitekt Mihhail Piskov, sisekujundaja [[Maile Grünberg]]) ja pikendati [[lennurada]].

Vaatamata sihtkohtade piirdumisega ainult NSV Liidu linnadega, oli lennujaamas palju reisijaid. 1980. aastate lõpul oli Tallinna lennujaamal lennuliiklus 30 Nõukogude Liidu sihtkoha vahel ning aastas teenindati umbes 800 000 reisijat.

Esimene lennu Tallinnast [[Lääneriigid|Läände]] pärast aastakümneid tegi 25. novembril 1989 [[Stockholm]]i väljunud [[Scandinavian Airlines|SAS]]-i reisilennuk. Uuenevas NSV Liidus moodustati 1. aprillil 1990. aastal [[Eesti NSV Transpordiministeerium]]i koosseisus Eesti NSV Lennuamet.

1991. aastani allus Eesti tsiviillennundus NSV Liidu Tsiviillennunduse Ministeeriumile, mille territoriaalseks organiks oli [[Eesti NSV|Eesti]] Tsiviillennunduse Valitsus, mille alluvuses olid kõik [[Eesti lennujaamade ja lennuväljade loend|tsiviillennujaamad ja lennuväljad]] ning kõik lennukid kandsid [[Aeroflot]]i logot ja NSV Liidu [[registritunnus]]t. Eesti [[taasiseseisvumine|taasiseseisvumise]] järel 1991. aastal reorganiseeriti Aerofloti Eesti filiaal Eesti Vabariigi [[Transpordi- ja Sideministeerium]]ile alluvaks riigiettevõtteks [[Eesti Lennuliinid]] ning 1992. aastal moodustati sellest iseseisvad üksused [[riigiettevõte]] [[Eesti Lennujaamad]] ja [[riiklik aktsiaselts]] Eesti Lennuliinid&quot;&lt;ref&gt;[http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-2045;jsessionid=07C23F263020FBAE7E6E7D54B2BEA0BA Eesti Tsiviillennunduse Tootmiskoondis, 1944-1991], The National Archives of Estonia, ERA.R-2045&lt;/ref&gt;.

{| style=&quot;border:solid 1px #aaa;&quot; cellpadding=&quot;10&quot; cellspacing=&quot;0&quot;
|+'''Tallinna lennujaama reisijate koguarv tuhandetes 1945–1977'''
|-
| {{Diagramm
| width = 800
| height = 200
| type = rect
| yGrid=
| x = 1945, 1946, 1947, 1948, 1949, 1950, 1951, 1952, 1953, 1954, 1955, 1956, 1957, 1958, 1959, 1960, 1961, 1962, 1963, 1964, 1965, 1966, 1967, 1968, 1969, 1970, 1971, 1972, 1973, 1974, 1975, 1976, 1977
| xAxisAngle = -40
| y = 5, 24, 28, 15, 25, 20, 19, 30, 35, 37, 32, 37, 45, 70, 80, 100, 120, 135, 170, 185, 210, 220, 255, 270, 295, 325, 360, 365, 380, 385, 420, 430, 365
}}
|}

=== 2000. aastad ===
[[Fail:Defense.gov News Photo 970711-M-0023H-001.jpg|pisi|[[USAF]]-i [[C-5A Galaxy]] Tallinna lennujaamas ürituse Exercise Baltic Challenge '97 raames]]
Esimest kaubaterminali (Cargo 1) ehitati septembrist [[1997]] märtsini [[1998]].&lt;ref name=&quot;Cargo Terminal&quot; /&gt; Reisijate terminal uuendati täielikult [[1999]]. aastal, sellega kasvas lennujaaama reisijate läbilaskevõime 1,4 [[miljon]]i [[reisija]]ni aastas. [[2008]]. aastal laiendati lennujaama veelkord, tõstes reisijate läbilaskevõime 2,3 miljoni reisijani aastas.&lt;ref name=&quot;Eesti Päevaleht&quot; /&gt; Suurenenud nõudlus [[kaubapind]]ade järele tekitas vajaduse laiendada kaubaterminali, mistõttu ehitati kaubaterminal Cargo 2. [[2012]]. aastal avati lennukihoolduse angaar ja täitus kahe miljoni aastase reisija piir. [[11. jaanuar]]il [[2013]] võttis [[Rahvusvaheline Lennuväljade Nõukogu]] (ACI) Tallinna lennujaama lennujaamade süsinikualase akrediteerimise programmi liikmeks.&lt;ref name=&quot;RmEGK&quot; /&gt; Peale selle võeti kasutusele [[automaatne piiriületussüsteem]] ja [[ärilennuk]]ite [[angaar]]idekompleks.

2010. aastal tellis [[Eesti Pank]] [[Helsingi]]st Tallinna kolmemootorilise [[Finnair|Finnair Cargo]] [[McDonnell Douglas MD-11|MD-11F]]-i, et Eestisse [[euro]]sid tuua.

==== 2008. aasta laienemine ====
Jaanuarist [[2006]] septembrini [[2008]] läbis lennujaam suure laiendusetapi. Terminali laiendati kolmes suunas. Ehitustööde tulemus oli T-kujuline laiendatud lennujaamahoone, 9 reisijasilda,&lt;ref name=&quot;5VbgZ&quot; /&gt; 18 uut väravat, [[Schengeni viisaruum|Schengeni]] ja mitte-Schengeni alade eraldamine, kümme registreerimisletti ning uued [[söögikoht|söögikohad]] ja [[kohvik]]ud. Ehitatud terminaliala võimaldab rahvusvahelistele reisijatele kahetasandilist liiklust. Väljaspool [[hoone]]id renoveeriti ja laiendati [[seisuplats|perroon]]i ning ehitati uus [[ruleerimistee]]. Uus terminal, mis avati [[19. september|19. septembril]] [[2008]], suurendas lennujaamas reisijate läbilaskevõimet kaks korda.
[[Fail:Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 04.JPG|pisi|Terminal pärast laiendust (august 2012)]]

==== Ümbernimetamine ====
Pärast kunagise [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Lennart Meri]] surma [[14. märts]]il [[2006]] käis [[ajakirjanik]] [[Argo Ideon]] [[Eesti Ekspress]]ist välja idee nimetada lennujaam [[president]] Lennart Meri auks temanimeliseks. Ideon tõi mitmeid näiteid lennujaamadest, kus nii on toimitud: [[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam]], [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]], [[Istanbuli Atatürki lennujaam]] jt.

Nimemuutust arutati lennujaama [[juhatus]]e koosolekul [[29. märts]]il [[2006]].&lt;ref name=&quot;6FJMM&quot; /&gt; Uue terminali avamisel 19. septembril [[2008]] teatas [[peaminister]] [[Andrus Ansip]] ametlikult, et nimi vahetatakse märtsis 2009.&lt;ref name=&quot;PUbis&quot; /&gt;

==== Läänemere pööringud ====
Aastal [[2011]] sõlmiti [[koostööleping]] Tallinna lennujaama, [[Tallinna sadam]]a ja [[Happy Cruises]]i vahel. Kruiisireisijad toimetati lennukitega Tallinna, kust nad saadeti kruiisilaevade peale puhkust veetma. Puhkusereisi lõpetanud said lennukitega tagasi Hispaaniasse lennata. Esimesel, 2011. aastal reisis üle 7000 [[hispaania]] [[turist]]i [[tšarterlend]]udega Tallinna lennujaama ja tagasi.&lt;ref name=&quot;I1ZkP&quot; /&gt; Kuna lennujaam asub [[sadam]]ast ainult viie kilomeetri kaugusel, kulus turistidel selle vahemaa läbimiseks alla tunni.&lt;ref name=&quot;fem4P&quot; /&gt;

[[2012]]. aastal alustas tšarterlende [[Madridi-Barajase Adolfo Suáreze lennujaam|Madridi-Barajase lennujaamast]] kolme [[Airbus A321]] ja kahe-kolme [[Boeing 747|Boeing 747-]]ga [[Pullmantur Air]]. 2012. aasta suvega toimetati [[Tallinn]]a ja tagasi umbes 16 000 turisti.&lt;ref name=&quot;KFPAX&quot; /&gt; Ka järgmisel aastal jätkati tšarterlende ning viie [[pööring]]uga lennutati 25 000 turisti.&lt;ref name=&quot;3kMpO&quot; /&gt; Samuti toimus üks osaline pööring kruiisilaevaga [[Deutschland (1998)|MS Deutschland]], mida haldas [[Peter Deilmann Cruises]].&lt;ref name=&quot;lRPHG&quot; /&gt;

=== 2020. aastad ===
[[25. november|25. novembril]] [[2020]]. aastal Tallinna lennujaamas alustati päikeseparkide ehitamisega kõikidesse lennujaamadesse eesmärgiga vähendada elektritarbimisest tulenevat süsiniku hulka ning liikuda taastuvenergia kasutamise suunas. Eesti oli koroonaviiruse ajal Hiinast saabuvatele lennukitele teekonnal Euroopasse esimene Euroopa Liidu riik.

=== Tuleviku laiendusplaanid ===
[[Fail:Landin on Tallinn Ulemiste (TLL).jpg|pisi|Lennart Meri Tallinna lennujaama lennurada 08/26]]
Tallinna lennujaama juhatuse liikme [[Erik Sakkov]]i andmetel plaanitakse [[lennurada|lennuraja]] pikendamist 600–700 meetri võrra, et teenindada [[kaugmaalend]]e,&lt;ref name=&quot;U2fDo&quot; /&gt; uue [[ruleerimisrada|ruleerimisraja]], [[ladu]]de, odavlennufirmade terminali ehitamist ja olemasoleva terminali laiendamist.&lt;ref name=&quot;mjpbI&quot; /&gt; [[21. veebruar]]il [[2013]] algatati lennuliiklusala arendusprojekti [[keskkonnamõjud]]e hindamisprojekt, milles uuritakse muutusi, mida põhjustaksid olemasoleva lennuraja [[rekonstrueerimine]] ja pikendamine 720 meetri võrra ning sademevee- ja kuivendussüsteemide ehitamine ja laiendamine idas ja lõunas; põhjapoolse ruleerimisraja pikendamine ja lõunapoolse paralleelse ehitamine; lennurajaga ristuvate ruleerimisteede pikendamine; CAT II [[navigatsioonisüsteem]]ide paigaldamine; lõunapoolsete lennukite [[seisuplats|perroonide]] ehitus koos vajalike kommunikatsioonide rajamisega; [[perimeetriaed|perimeetriaia]] rajamine ja tehniliste [[valvesüsteem]]ide paigaldamine; osaline patrull- ja hooldetee ehitus, lumekogumise platside, jäätõrje tegemise ala, rajahooldustehnikale manööverdusala vabastuse platsi ja mootorite testimise ala rajamine. Need muudatused võimaldavad lennukitel [[Tallinn]]a kohalt kõrgemalt üle lennata ja vähendavad sellega [[müratase]]t. Avalik arutelu lennuraja pikendamise keskkonnamuutuste projekti kohta toimus [[16. detsember|16. detsembril]] [[2013]], lennuraja laiendustööd pidid algama [[2015]]. aasta alguses.&lt;ref name=&quot;zxhAQ&quot; /&gt; [[12. juuni]]l [[2013]] kinnitas Tallinna linnavalitsus detailplaneeringu, millega lubati Tallinna lennuväljal ehitada 0,91 [[hektar]]i suurusele maa-alale [[lennukiremondihoone]].&lt;ref name=&quot;y8QUW&quot; /&gt; Lennujaama viie aasta pikkuse investeerimisplaani kogumaksumus on üle 100 miljoni [[euro]].&lt;ref name=&quot;h1t9B&quot; /&gt; See hõlmab peale lennukiremondihoone ehitamise ka 2,5 miljoni euro eest lennujaamahoones [[ümberehitus]]i ja laiendusi ning turvalisuse, mahutuse ja VIP-alade suurendamist.&lt;ref name=&quot;NfNtY&quot; /&gt;

Aastatel [[2016]]–[[2022]] plaanib Tallinna lennujaam arendada lennuliiklusala, laiendada [[reisiterminal]]i ja sealset [[julgestusala]] ning ehitada 1200-kohalise [[parkimismaja]].&lt;ref name=&quot;SNPoH&quot; /&gt;

== Terminalid ==
[[Fail:Tallinn Airport 03 July 2006.jpg|pisi|229x229px|Tallinna lennujaam 2006. aastal]]
Lennujaamas on üks reisiterminal ja neli kaubaterminali. Tallinna lennujaamas on iga aastaga järjest rohkem reisijaid, terminali on raske aastas mahutada rohkem kui 2 500 000 reisijat.

=== Reisijate asutused lennujaamas ===
Lennujaam avas 9. mail 2013 raamatukogu värav 1 juures. Kõik raamatud raamatukogus annetati avalikult, osa raamatutest annetasid endine Eesti Vabariigi president [[Toomas Hendrik Ilves]] ja endine Eesti Vabariigi esileedi [[Evelin Ilves]]. Raamatukogus on raamatuid kümnes keeles, peamiselt eesti, vene ja inglise keeles. Seal on ka valik lasteraamatuid. 16. augustil 2013 avas Tallinna lennujaam kunstigalerii, mida saavad kõik saabuvad ja lahkuvad reisijad näha.

Septembris 2013 avati Tallinna lennujaamas automaatne piiriületussüsteem, mis on kasutusel Schengeni alast väljalendamisel.
[[Fail:TradAttack! at Tallinn Airport (35446064370).jpg|pisi|[[Trad.Attack!|TradAttack]]!-i esinemine Tallinna lennujaamas 2017. aastal]]
[[Nordea Lounge]] on äriklassi ootesaal Tallinna lennujaamas. Nordea Lounge on mõeldud Aerofloti, [[AirBaltic|Air Balticu]], [[Finnair]]i, [[LOT Polish Airlines]]i, [[Lufthansa]], [[Nordica]] ja [[Turkish Airlines]]i äriklassi reisijatele. Maailma suurim sõltumatu lennujaamade ootesaalide liikmesust pakkuv programm [[Priority Pass]] hääletas Tallinna lennujaama äriklassi ootesaali Euroopa parimaks 2017. aastal.

Tallinna lennujaamas on alates 2017. aasta oktoobrist kõigile reisijatele avatud jõusaal. Jõusaali eesmärk on inimesi rohkem liigutama panna.

== Lennufirmad ja sihtkohad ==

=== Regulaarlennud ===

Lennufirmad, mis teenindavad regulaarlende Tallinna lennujaamast.&lt;ref name=&quot;0pXKO&quot; /&gt; Tallinna lennujaamast saab peamiselt lennata [[Euroopa]] linnadesse, aga [[Qatar Airways]]ist saab esimene [[Lähis-Ida]] lennufirma, mis alustab lende [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] ja Tallinna vahel.
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|+
!Lennufirma
!Sihtkohad
|-
|[[Aegean Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Ateena Elefthérios Venizélose rahvusvaheline lennujaam|Ateena]]&lt;ref name=&quot;DFTZl&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;rh1KA&quot; /&gt;
|-
|[[Aeroflot]]
|[[Šeremetjevo rahvusvaheline lennujaam|Moskva (Šeremetjevo)]] (Peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]])
|-
|[[Air Baltic|airBaltic]]
|[[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]], [[Berliini Brandenburgi lennujaam|Berliin (Brandenburg)]], [[Brüsseli lennujaam|Brüssel]]&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna lennujaam /airBaltic|url=https://www.tallinn-airport.ee/news/airbaltic-alustab-lendamist-tallinnast-malagasse-brusselisse-ja-kopenhaagenisse/|pealkiri=airBaltic alustab lendamist Tallinnast Malagasse, Brüsselisse ja Kopenhaagenisse|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;, [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagen]],&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; [[Londoni Gatwicki lennujaam|London (Gatwick]]), [[Málaga lennujaam|Malaga]],&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardermoen)]], [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam|Pariis (Charles de Gaulle)]], [[Riia lennujaam|Riia]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]], [[Viini lennujaam|Viin]], [[Vilniuse lennujaam|Vilnius]]&lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Hamburgi lennujaam|Hamburg]], [[Nice'i Côte d'Azuri lennujaam|Nice]], [[Müncheni lennujaam|München]], [[Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam|Rooma]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]] ja [[Zürichi lennujaam|Zürich]]
|-
|[[Belavia]]
|[[Minski rahvusvaheline lennujaam|Minsk]] (Peatatud [[Ryanairi lend 4978|õhusõiduki rikkumise tõttu]])
|-
|[[easyJet]]
| [[Londoni Gatwicki lennujaam|London (Gatwick)]]
|-
|[[Ellinair]]
|'''Hooajalised:''' [[Thessaloníki|Thessaloniki]]&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Ellinair|url=https://en.ellinair.com/map|pealkiri=Ellinairi sihtkohad Tallinnast|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-01-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180120235930/https://en.ellinair.com/map|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Finnair]]
|[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi (Vantaa]])

|-
|[[Laudamotion]] &lt;br&gt;{{nowrap|Operaator [[Ryanair]]}}
|[[Viini lennujaam|Viin]]
|-
|[[LOT Polish Airlines]]
|[[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]]
|-
|[[Lufthansa]]
|[[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]]&lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Müncheni lennujaam|München]]
|-
|[[Nordica]] &lt;br&gt;{{nowrap|Operaator [[LOT Polish Airlines]]}}
|[[Brüsseli lennujaam|Brüssel]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]], [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]]
|-
|[[NyxAir]]
|[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]], [[Kuressaare lennujaam|Kuressaare]]
|-
|[[Norwegian Air Shuttle]]
|[[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen]]), [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Norwegian Air Shuttle|url=https://www.norwegian.com|pealkiri=Norwegian Air Shuttle|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Norwegian|url=https://www.norwegian.com/en/booking/flight-tickets/farecalendar/?D_City=TLL&amp;A_City=ARN&amp;D_SelectedDay=28&amp;D_Day=28&amp;D_Month=201903&amp;R_Day=01&amp;R_Month=201904&amp;dFare=33&amp;IncludeTransit=false&amp;AgreementCodeFK=-1&amp;CurrencyCode=EUR&amp;mode=ab|pealkiri=Tallinn-Stockholm flights|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Pegasus Airlines]]
|[[Antalya]] 
|-
|[[Ryanair]]
|[[Bergamo Orio al Serio lennujaam|Bergamo]], [[Berliini Schönefeldi lennujaam|Berliin (Schönefeld)]], [[Billundi lennujaam|Billund]], [[Edinburgh]], [[Liverpooli John Lennoni lennujaam|Liverpool]], [[Londoni Stanstedi lennujaam|London (Stansted)]], [[Malta]], [[Napoli lennujaam|Napoli]], [[Nürnbergi lennujaam|Nürnberg]], [[Paphose rahvusvaheline lennujaam|Pafos]], [[Pariisi Beauvais–Tillé lennujaam|Pariis (Beauvais)]], [[Rooma Ciampino lennujaam|Rooma (Ciampino)]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]], [[Treviso Sant'Angelo lennujaam|Veneetsia (Treviso)]] (alustab 2. novembril 2022), [[Weeze lennujaam|Weeze]]&lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Bremeni lennujaam|Bremen]], [[Dublini lennujaam|Dublin]], [[Girona]]
|-
|[[Scandinavian Airlines]]
|[[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagen]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]]
|-
|[[Sunexpress]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya]]
|-
|[[Swiss International Air Lines]]
|[[Zürichi lennujaam|Zürich]]
|-
|[[Transaviabaltika]]
|[[Kärdla lennujaam|Kärdla]], [[Savonlinna lennujaam|Savonlinna]]
|-
|[[Turkish Airlines]]
|[[İstanbuli lennujaam|Istanbul]]
|-
|[[Wizz Air]]
|[[Bergeni Fleslandi lennujaam|Bergen]], [[Khuthaisi rahvusvaheline lennujaam|Kutaisi]], [[Kiievi Žuljanõi lennujaam|Kiiev (Žuljanõi)]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Londoni Lutoni lennujaam|London]] (taasalustab 1. novembrist 2022), [[Milano Malpensa lennujaam|Milano]], [[Sandefjordi lennujaam|Sandefjord]], [[Trondheimi lennujaam|Trondheim]], [[Viini lennujaam|Viin]] &lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Harkivi rahvusvaheline lennujaam|Harkiv]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Lvivi Danila Galitskogo rahvusvaheline lennujaam|Lviv]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Napoli lennujaam|Napoli]], [[Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam]], [[Veneetsia Marco Polo lennujaam|Veneetsia]]
|}

==== Liinilendude sihtkohad täpsemalt ====

Siin on kuvatud osa Tallinna lennujaamast toimunud liinilendude andmetest 2022. aasta suve seisuga.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
|style=&quot;background-color: #FFFF99&quot;|
|Suvehooajaline
|-
|style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot;|
|Talvehooajaline
|-
|style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot;|
|Tuleviku sihtpunkt
|}

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Linn !! Riik !! IATA !! ICAO !! Lennujaam !! Lennukompanii !! Alates !! Kuni !! Lennuk
|-
| rowspan=&quot;7&quot; | [[Amsterdam]] || rowspan=&quot;7&quot; | {{riigi ikoon|Holland}} Holland || rowspan=&quot;7&quot; | AMS || rowspan=&quot;7&quot; | EHAM || rowspan=&quot;7&quot; | [[Amsterdami Schipholi lennujaam]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Estonian Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1993 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tupolev Tu-134]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. juuli 1995 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1999 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Boeing 737|Boeing 737-500]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. jaanuar 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. juuni 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 (2009–2012), [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ700]] (2015), [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ900NG]] (2011–2015) ja [[Embraer E-Jet|Embraer E-170]] (2012–2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[KLM|KLM Cityhopper]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. mai 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Fokker 70]] (2005–2006) ja [[Fokker 100]] (2006–2009)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nordica]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. jaanuar 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Embraer ERJ 145]] (2016), Embraer E-175 (2015–2017), Bombardier CRJ700 (2016–2019), Bombardier CRJ900NG ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| [[airBaltic]] || 27. märts 2016 || – ||[[Airbus A220|Airbus A220-300]], Boeing 737-300/500 (2016–2019) ja [[Bombardier CSeeria|Bombardier CS300]] (2017–2018)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Ateena]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | ATH || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LGAV || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Ateena Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. juuli 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. august 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Boeing 737|Boeing 737-300]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Aegean Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 19. juuni 2015 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; |[[Airbus A320]] ja [[Airbus A320neo]]
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Barcelona]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BCN || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LEBL || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Barcelona El Prati lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Vueling Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. juuni 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | GRO || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LEGE || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Barcelona Girona-Costa Brava lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Ryanair]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 28. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; |[[Boeing 737|Boeing 737-800NG]]
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Bergen]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | {{riigi ikoon|Norra}} Norra || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | BGO || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | ENBR || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Bergeni Fleslandi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Wizz Air]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 15. oktoober 2020 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | – || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;10&quot; | [[Berliin]] || rowspan=&quot;10&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TXL || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDT || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Berliini Tegeli lennujaam]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. august 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. jaanuar 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2007), Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. juuni 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. mai 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. juuni 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 6. mai 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300 (2018–2020), Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja [[Bombardier Q|Bombardier Dash 8 Q400]] (2015–2020)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SXF || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDB || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Berliini Schönefeldi lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[easyJet]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Airbus A320|Airbus A319]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. november 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. august 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. aprill 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. aprill 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| BER || EDDB || [[Berliini Brandenburgi lennujaam]] || airBaltic || 11. november 2020 || – || Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Bremen]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BRE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDW || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Bremeni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Brüssel]] || rowspan=&quot;4&quot; | {{riigi ikoon|Belgia}} Belgia || rowspan=&quot;4&quot; | BRU || rowspan=&quot;4&quot; | EBBR || rowspan=&quot;4&quot; | [[Brüsseli lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. september 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737–500 (2004–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| airBaltic || 3. juuni 2019 || - || Airbus A220-300
|-
| [[LOT Polish Airlines|LOT (operaator Regional Jet)]] || 1. juuli 2019 || - || Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| [[Billund]] || {{riigi ikoon|Taani}} Taani || BLL ||  EKBI || [[Billundi lennujaam]] || Ryanair || 31. oktoober 2021 ||  – || Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Budapest]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ungari}} Ungari || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BUD || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LHBP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Budapesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | talv 1992 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Tupolev Tu-134
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Constanța]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rumeenia}} Rumeenia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | CND || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LRCK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Constanța Mihail Kogălniceanu rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. juuni 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. september 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Dublin]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Iirimaa}} Iirimaa || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | DUB || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | EIDW || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Dublini lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. oktoober 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. august 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 14. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Dubrovnik]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | DBV || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LDDU || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Dubrovniki lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. aprill 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. oktoober 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Düsseldorf]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | NRN || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | EDLV || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Weeze lennujaam|Düsseldorfi Weeze lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 13. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Doha]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | {{riigi ikoon|Katar}} Katar || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | DOH || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | OTHH || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Hamadi rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Qatar Airways]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | oktoober/november 2019 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | – || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | –
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nottingham|East Midlands]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EMA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EGNX || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[East Midlandsi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Edinburgh]] || rowspan=&quot;2&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;2&quot; | EDI || rowspan=&quot;2&quot; | EGPH || rowspan=&quot;2&quot; | [[Edinburghi lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. jaanuar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| 29. oktoober 2018 || - || Boeing 737-800
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Forlì]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | FRL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIPK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Forlì lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Wind Jet]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. juuni 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| rowspan=&quot;6&quot; | [[Frankfurt]] || rowspan=&quot;6&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;5&quot; | FRA || rowspan=&quot;5&quot; | EDDF || rowspan=&quot;5&quot; | [[Frankfurti lennujaam|Frankfurdi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. jaanuar 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2009), Boeing 737-500 (1995–2009) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Lufthansa]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 1992 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 1998 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-200 (1992-1997) ja Boeing 737-500
|-
| 2010 || - || Airbus A319/A320/A320neo/A321/A321neo
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Lufthansa CityLine]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[BAe 146|Avro RJ85]] ja Bombardier CRJ700 ja Embraer E-190/E-195 (2009–2010)
|-
| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | 29. oktoober 2017 || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | - || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | Bombardier CRJ900ER ja Embraer E-190/E-195
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | HHN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDFH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Frankfurt-Hahni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Göteborg]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | GOT || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESGG || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Göteborgi Landvetteri lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. august 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[City Airline]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer ERJ 135/145
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. august 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; |[[ATR|ATR 72]], Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017)
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Hamburg]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | HAM || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | EDDH || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Hamburgi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. mai 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500 (1995–2010), [[Fokker 50]] (1998–2002) ja Tupolev Tu-134 (1994–1995)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2017)
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 17. aprill 2020 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Hannover]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | HAJ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDV || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Hannover-Langenhageni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. november 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Embraer E-170
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Harkiv]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | HRK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKHH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Harkivi rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Wizz Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. veebruar 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;13&quot; | [[Helsingi]] || rowspan=&quot;13&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;13&quot; | HEL || rowspan=&quot;13&quot; | EFHK || rowspan=&quot;13&quot; | [[Helsingi Vantaa lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50 (1996–2000), Tupolev Tu-134 (1991–1996) ja [[YAK-40|Jakovlev JAK-40]] (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Estonian Air|Estonian Air Regional]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. september 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. november 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Saab 340]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. jaanuar 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer E-170 ja Saab 340
|-
| [[Finnair]] || 1991 || - || Airbus A319/A320 (alates 2007), [[Douglas DC-9]] (1991–2000), [[Embraer|Embraer E-170]] (operaator Flybe Nordic 2005-2012), [[Embraer|Embraer E-190]] (alates 2015, operaator Nordic Regional Airlines) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-82/MD-83]] (1991–2006)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Karair]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1990 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1996 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[ATR|ATR 72]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Finnaviation]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1995 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Aero Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | märts 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 6. jaanuar 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Söder Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. märts 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ? || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Finncomm Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. aprill 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42/72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Blue1]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. jaanuar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. august 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Flybe Nordic]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. aprill 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Embraer E-170 (2011-2012) ja Embraer E-190 (operaator Finnair)
|-
| [[Nordic Regional Airlines]] || 1. mai 2015 || - || ATR 72, Embraer E-190 (operaator Finnair)
|-
| [[NyxAir]] || 17. mai 2021 || – || [[ATR 42]] ja Saab 340
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[İstanbul]] || rowspan=&quot;2&quot; | {{riigi ikoon|Türgi}} Türgi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ISL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LTBA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[İstanbuli Atatürki lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turkish Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. juuni 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. aprill 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800/900
|-
| IST || LTFM || [[İstanbuli lennujaam]] || [[Turkish Airlines]] || 10. aprill 2019 || - || Airbus A319/A320/A321, Boeing 737-800/900 ja Boeing 737 MAX 8
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Joensuu]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | JOE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFJO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Joensuu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. detsember 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jönköping]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | JKG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESGJ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jönköpingi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Avies]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 kevad || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31/32]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jyväskylä]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | JYV || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFJY || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jyväskylä lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. jaanuar 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kajaani]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KAJ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFKI || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kajaani lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kaunas]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KUN || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EYKA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kaunase lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. juuli 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. august 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier Dash 8 Q400
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. juuli 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. august 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| [[Khuthaisi]] || {{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia || KUT || UGKO || [[Khuthaisi rahvusvaheline lennujaam]] || [[Wizz Air]] || 4. august 2019 || - || Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kiiev]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KBP || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKBB || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kiievi Borõspili rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | IEV || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKKK || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kiievi Žuljanõi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. aprill 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. juuni 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. veebruar 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;7&quot; | [[Kopenhaagen]] || rowspan=&quot;7&quot; | {{riigi ikoon|Taani}} Taani || rowspan=&quot;7&quot; | CPH || rowspan=&quot;7&quot; | EKCH || rowspan=&quot;7&quot; | [[Kopenhaageni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Scandinavian Airlines|SAS]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1992 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[McDonnell Douglas|McDonnell Douglas DC-9-21/41]] (1989–2002), [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-81]] (1989–2007) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-87]] (1989–2009)
|-
| 16. november 2015 || - || Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-195
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[FlyNordic]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 6. jaanuar 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | McDonnell Douglas MD-82/MD-83
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordic Aviation || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer ERJ 145 ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. aprill 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| airBaltic || 2. juuni 2019 || - || Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2019–2020)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Korfu]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | CFU || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LGKR || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Corfu rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Ellinair || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 29. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A319/A320
|-
| rowspan=&quot;7&quot; | [[Kuressaare]] || rowspan=&quot;7&quot; | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan=&quot;7&quot; | URE || rowspan=&quot;7&quot; | EEKE || rowspan=&quot;7&quot; | [[Kuressaare lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1993 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Antonov An-2]] ja Jakovlev JAK-40
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. september 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. aprill 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. oktoober 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. mai 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32 (2006–2008) ja Let L-410 (2001–2006)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuni 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31/32]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Transaviabaltika]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. detsember 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32
|-
| [[NyxAir]] || 21. detsember 2020 || - || [[ATR 42|ATR-42]] ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Kärdla]] || rowspan=&quot;4&quot; | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan=&quot;4&quot; | KDL || rowspan=&quot;4&quot; | EEKA || rowspan=&quot;4&quot; | [[Kärdla lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1993 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Enimex]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Antonov An-28]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| [[Transaviabaltika]] || 20. juuni 2016 || – || Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lappeenranta]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LPP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFLP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lappeenranta lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. november 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 (2009–2010) ja Fokker 50 (2010)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lissabon]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Portugal}} Portugal || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LPTT || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lissaboni Portela lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TAP Air Portugal || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. juuli 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. jaanuar 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Liverpool]] || rowspan=&quot;2&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;2&quot; | LPL || rowspan=&quot;2&quot; | EGGP || rowspan=&quot;2&quot; | [[Liverpooli Johni Lennoni lennujaam|Liverpooli John Lennoni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. aprill 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| Ryanair || 31. oktoober 2021 ||  – || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;8&quot; | [[London]] || rowspan=&quot;8&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;3&quot; | LGW || rowspan=&quot;3&quot; | EGKK || rowspan=&quot;3&quot; | [[Londoni Gatwicki lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 1995 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2012) ja Embraer E-170 (2012)
|-
| easyJet || 28. oktoober 2012 || – || Airbus A319/A320
|-
| airBaltic || 27. märts 2018 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | STN || rowspan=&quot;2&quot; | EGSS || rowspan=&quot;2&quot; | [[Londoni Stanstedi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. november 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319 ja Boeing 737-300 (2004–2007)
|-
| Ryanair || 1. aprill 2013 || – || Boeing 737-800NG/MAX
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | LTN || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | EGGW ||  rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Londoni Lutoni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. jaanuar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A321
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 1. november 2022 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Airbus A319/A321
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LHR || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EGLL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Londoni Heathrow' lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[British Airways]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320/A321
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lviv]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LWO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKLL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lvivi Danila Galitsogo rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. juuni 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Málaga]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | AGP || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LEMG || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Málaga lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; |Airbus A220-300
|-
| [[Malta]] || {{riigi ikoon|Malta}} Malta || MLA || LMML || [[Malta rahvusvaheline lennujaam]] || Ryanair || 29. märts 2018 || – || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Manchester]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | MAN || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EGCC || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Manchesteri lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. mai 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. juuni 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;8&quot; | [[Milano]] || rowspan=&quot;8&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;3&quot; | BGY || rowspan=&quot;3&quot; | LIME || rowspan=&quot;3&quot; | [[Milano Orio al Serio lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006), Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Volareweb.com]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. november 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| Ryanair || 16. detsember 2010 || – || Boeing 737-800NG/MAX
|-
| rowspan=&quot;5&quot; | MXP || rowspan=&quot;5&quot; | LIMC || rowspan=&quot;5&quot; | [[Milano Malpensa lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | (30. märts 2005) 29. oktoober 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 ja Bombardier CRJ900NG (2011)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. aprill 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. detsember 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| Wizz Air || 18. juuli 2020 || – || Airbus A320/A321/A321N
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Minsk]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Valgevene}} Valgevene || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | MSQ || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UMMS || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Minski rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50 (1996–2000) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Belavia]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | juuli 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-24
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. mai 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. mai 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer E-175
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. veebruar 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. mai 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340A
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Moskva]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SVO || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UUEE || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Moskva Šeremetjevo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Aeroflot || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1996 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Tupolev Tu-134
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. märts 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320/A321 ja [[Suhhoi|Suhhoi Superjet 100-95]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | VKO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UUWW || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Moskva Vnukovo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[UTair Aviation]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. august 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ-200LR
|-
| rowspan=&quot;7&quot; style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[München]] || rowspan=&quot;7&quot; style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;7&quot; style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | MUC || rowspan=&quot;7&quot; style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | EDDM || rowspan=&quot;7&quot; style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Müncheni lennujaam]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. mai 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. aprill 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. detsember 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Lufthansa ja [[Augsburg Airways]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319, Boeing 737-300/500 (2010–2011) ja Embraer E-195
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. detsember 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | Lufthansa ja Lufthansa CityLine || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | 4. november 2019 || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | – || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | Airbus A319/A321, Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-190/E-195
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2021 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Napoli]] || rowspan=&quot;2&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;2&quot; | NAP || rowspan=&quot;2&quot; | LIRN ||rowspan=&quot;2&quot; |  [[Napoli lennujaam]] || Wizz Air || 17. september 2021 || – || Airbus A320/A321N
|-
| Ryanair || 2. november 2021 || – || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Nice]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | NCE || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LFMN || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Nice'i Côte d'Azuri lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. mai 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 (2010–2012) ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 2. juuni 2021 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| [[Nürnberg]] || {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || NUE || EDDN || [[Nürnbergi lennujaam]] || Ryanair || 1. aprill 2022 || – || Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Odessa]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ODS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKOO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Odessa lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. mai 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Ohrid]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} Põhja-Makedoonia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | OHD || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LWOH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Ohrid &quot;St. Paul Apostle&quot; lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuni 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. september 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;7&quot; | [[Oslo]] || rowspan=&quot;7&quot; | {{riigi ikoon|Norra}} Norra || rowspan=&quot;5&quot; | OSL || rowspan=&quot;5&quot; | ENGM || rowspan=&quot;5&quot; | [[Oslo Gardermoeni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1998 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. august 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2013)
|-
| [[Norwegian Air Shuttle]] || 4. mai 2006 || – || Airbus A320, Boeing 737-300 (2006–2015) ja Boeing 737-800
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. jaanuar 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 (2016–2019), Bombardier CRJ700 (2016–2019) ja Bombardier CRJ900
|-
| airBaltic || 28. oktoober 2018 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | RYG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ENRY || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Oslo Mossi Rygge lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | TRF || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | ENTO || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Sandefjordi lennujaam|Oslo Sandefjordi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. aprill 2022 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Oulu]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | OUL || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFOU || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Oulu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | (vahemaandusega Turus) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. november 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. veebruar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pajala]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | PJA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESUP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pajala lennujaam]] (vahemaandusega Luleås) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. jaanuar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Palanga]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | PLQ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EYPA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Palanga lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[flyLAL]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 2000
|-
| [[Paphos]] || {{riigi ikoon|Küpros}} Küpros || PFO || LCPH || [[Paphose rahvusvaheline lennujaam]] || Ryanair || 26. märts 2018 || – || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Pariis]] || rowspan=&quot;4&quot; | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa || rowspan=&quot;3&quot; | CDG || rowspan=&quot;3&quot; | LFPG || rowspan=&quot;3&quot; | [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015)
|-
| airBaltic || 28. oktoober 2014 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2014–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| BVA || LFOB || [[Pariisi Beauvais–Tillé lennujaam]] || Ryanair || 2. november 2021 || – || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Peterburi]] || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LED || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ULLI || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pulkovo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1995 (oli paus 1994–1995) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2009–2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. juuli 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2009–2012), Boeing 737-500 (2009–2011), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2009–2013)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. detsember 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. jaanuar 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[RusLine]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ100
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Praha]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Tšehhi}} Tšehhi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | PRG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LKPR || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Praha Václav Haveli lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Czech Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. aprill 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. jaanuar 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320 ja Boeing 737-400/500
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Riia]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Läti}} Läti || rowspan=&quot;3&quot; | RIX || rowspan=&quot;3&quot; | EVRA || rowspan=&quot;3&quot; | [[Riia lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1998 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. september 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer E-170 ja Saab 340
|-
| airBaltic || 30. jaanuar 1996 || – ||[[Airbus A220|Airbus A220-300]], Boeing 737-300 (2007–2020), 737-500 (2003–2019), [[Boeing 757|Boeing 757-200]] (2008–2010), [[Bombardier CSeeria|Bombardier CS300]] (2017–2018), Bombardier Dash 8 Q400 (2010–2020), Fokker 50 (1999–2013) ja Saab 340 (1996–1999)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rijeka]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | RJK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LDRI || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rijeka lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2016–2017)
|-
| rowspan=&quot;5&quot; | [[Rooma]] || rowspan=&quot;5&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;4&quot; | FCO || rowspan=&quot;4&quot; | LIRF || rowspan=&quot;4&quot; | [[Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. aprill 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. august 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Vueling Airlines || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. september 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| Wizz Air || 2. juuli 2021 || – || Airbus A320/321/A321N
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 1. juuni 2020 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | – || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Airbus A220-300
|-
| CIA || LIRA || [[Rooma Ciampino lennujaam]] || Ryanair || 3. november 2021 || – || Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Salzburg]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | {{riigi ikoon|Austria}} Austria || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | SZG || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | LOWS || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Salzburgi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | 21. detsember 2019 || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | – || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Savonlinna]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | SVL || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | EFSA || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Savonlinna lennujaam]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | Transaviabaltika || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | 10. oktoober 2021 || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | – || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Simferopol]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SIP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKFF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Simferopoli rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. september 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Split]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SPU || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LDSP || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Spliti lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. mai 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| rowspan=&quot;16&quot; | [[Stockholm]] || rowspan=&quot;16&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || rowspan=&quot;12&quot; | ARN || rowspan=&quot;12&quot; | ESSA || rowspan=&quot;12&quot; | [[Stockholmi Arlanda lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2007–2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003), Jakovlev JAK-40 (1991–1996), Saab 340 (2007–2013) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | SAS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. november 1989 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. juuni 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avro RJ85 (2006–2008), Boeing 737-500 (1989–2000), Boeing 737-600 (1998–2008), Boeing 737-800 (2007–2008), Bombardier Dash 8 Q400 (2000–2008), [[McDonnell Douglas|McDonnell Douglas DC-9-21/41]] (1989–2002), [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-81]] (1989–2007) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-87]] (1989–2009)
|-
| 16. november 2015 || – || ATR 72, Bombardier CRJ900NG, Boeing 737-600 (2015–2019) ja Boeing 737-700/800
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[FlyNordic]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. jaanuar 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | McDonnell Douglas MD-82/MD-83
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuni 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| 28. oktoober 2018 || – || Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2018–2020)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 kevad || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. august 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| Norwegian Air Shuttle || 28. oktoober 2018 || – || Airbus A320 ja Boeing 737-800
|-
| LOT (operaator Regional Jet) || 1. juuli 2019 || – || ATR 72 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| Ryanair || 1. november 2021 || – || Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NYO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESKN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Stockholmi Skavsta lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | BMA || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | ESSB || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Stockholmi Bromma lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. aprill 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42/72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. september 2014 ||style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[BRA Braathens Regional Airlines]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 30. märts 2020 ||style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | – || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Sundsvall]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SDL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESNN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Sundsvall-Timrå lennujaam]] (vahemaandusega Stockholmis) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Svegs]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EVG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESND || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pajala lennujaam]] (vahemaandusega Stockholmis) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. jaanuar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Zürich]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Šveits}} Šveits || rowspan=&quot;3&quot; | ZRH || rowspan=&quot;3&quot; | LSZH || rowspan=&quot;3&quot; | [[Zürichi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. aprill 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. september 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| [[Swiss International Air Lines]] || 25. juuni 2021 || – || Airbus A220-100/300 ja Airbus A320/321
|-
| [[Helvetic Airways]] (Swiss International Air Lines) || 19. aprill 2022 || – || [[Embraer E-Jet E2 perekond|Embraer E2-195]]
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tampere]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TMP || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFTP || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tampere Pirkkala lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. aprill 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. september 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Söder Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2004 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Saab 2000]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 ja Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tartu]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TAY || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EETU || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tartu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. veebruar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. detsember 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thbilisi]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TBS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UGTB || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thbilisi rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Thessaloniki]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | SKG || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LGKR || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Thessaloniki lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Ellinair || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 29. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A319/A320 ja Boeing 737-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Torsby]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TYF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESST || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Torsby lennujaam]] (vahemaandusega Stockholm) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Trondheim]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | {{riigi ikoon|Norra}} Norra || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | TRD || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | ENVA || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Trondheimi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 (2011–2012), Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 (2012–2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 24. oktoober 2020 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | – || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turu]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TKU || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFTU || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. oktoober 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. november 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. veebruar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turku Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Piper PA-31]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Vaasa]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | VAA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFVA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Vaasa lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. november 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. veebruar || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| rowspan=&quot;6&quot; | [[Varssavi]] || rowspan=&quot;6&quot; | {{riigi ikoon|Poola}} Poola || rowspan=&quot;6&quot; | WAW || rowspan=&quot;6&quot; | EPWA || rowspan=&quot;6&quot; | [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam]] || rowspan=&quot;4&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ? || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 ja Boeing 737-400/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer ERJ 145 ja Embraer E-170 (2004–2008)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. mai 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2010–2011) ja Embraer E-170/E-175 (2010–2015)
|-
| 16. juuli 2020 || - || Boeing 737-800/MAX 8 ja Embraer E-170/E-175/E-190/E-195
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator Nordica) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170/E-175 (2015–2017)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator Regional Jet)|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. märts 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Veneetsia]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | VCE || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LIPZ || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Veneetsia Marco Polo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. juuni 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. september 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 21. märts 2022 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A321 Neo
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | TFS || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | LIPH || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Treviso Sant'Angelo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 2. november 2022 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;10&quot; | [[Viin]] || rowspan=&quot;10&quot; | {{riigi ikoon|Austria}} Austria || rowspan=&quot;10&quot; | VIE || rowspan=&quot;10&quot; | LOWW || rowspan=&quot;10&quot; | [[Viini rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Austrian Airlines]] tütarfirma [[Tyrolean Airways]] või [[Lauda Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 1997 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ100LR (2000–2001), Bombardier Dash 8 Q400 (1997 – mai 2000) ja Fokker 70 (1997 – mai 2000)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; |Austrian Airlines tütarfirma Tyrolean Airways || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ100LR
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rheintalflug]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer 145
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. juuni 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. jaanuar 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. aprill 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
|-
| airBaltic || 7. mai 2015 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2015–2020)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| [[Laudamotion]] (operaator Ryanair) || 30. juuni 2020 || – || Airbus A320 ja Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 2. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;10&quot; | [[Vilnius]] || rowspan=&quot;10&quot; | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || rowspan=&quot;10&quot; | VNO || rowspan=&quot;10&quot; | EYVI || rowspan=&quot;10&quot; | [[Vilniuse lennujaam|Vilniuse rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. oktoober 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 (2003–2005), Fokker 50 (1996–2003) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. september 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2011–2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2011–2013)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lithuanian Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 2000
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. september 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| 18. aprill 2016 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-500 (2016–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2016–2020)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[flyLAL]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Saab 2000
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Turkish Airlines || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 11. juuni 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 28. märts 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| [[Air Lituanica]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 12. märts 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 22. mai 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Embraer E-175
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| [[Östersund]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| OSD || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| ESNZ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| [[Åre Östersundi lennujaam]] (vahemaandusega Stockholm) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| BAe Jetstream 31/32
|}

=== Tšarterlennud ===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Lennufirma
!Sihtkohad
|-
|[[Austrian Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Innsbrucki lennujaam|Innsbruck]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=flightradar24.com|url=https://www.flightradar24.com/2018-07-11/09:00/120x/AUA2672/1d15b83d|pealkiri=Austrian Airlines- Tallinn to Innsbruck|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Corendon Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]]
|-
|[[Nordica]]
|'''Hooajalised:''' [[Bergamo Orio al Serio lennujaam|Bergamo]], [[Genfi lennujaam|Genf]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]]
|-
|[[Pegasus Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]]
|-
|[[Tailwind Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]], [[Burgasi lennujaam|Burgas]]
|-
|[[SmartLynx Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Alghero Fertilia lennujaam|Alghero]], [[Alicante Elche lennujaam|Alicante]], [[Bilbao lennujaam|Bilbao]], [[Korfu rahvusvaheline lennujaam|Korfu]], [[Cagliari Elmase lennujaam|Cagliari]], [[Catania Fontanarossa lennujaam|Catania]], [[Chaniá rahvusvaheline lennujaam|Chaniá]], [[Faro lennujaam|Faro]], [[Friedrichshafeni lennujaam|Friedrichshafen]], [[Fuerteventura lennujaam|Fuerteventura]], [[Gran Canaria lennujaam|Gran Canaria]], [[Madeira lennujaam|Funchal]], [[Eivissa lennujaam|Ibiza]], [[Innsbrucki lennujaam|Innsbruck]], [[Málaga lennujaam|Málaga]], [[Olbia Costa Smeralda lennujaam|Olbia]], [[Palermo lennujaam|Palermo]], [[Palma de Mallorca lennujaam|Palma de Mallorca]], [[Francisco de Sá Carneiro lennujaam|Porto]], [[Rhodose rahvusvaheline lennujaam|Rhodos]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]], Tenerife ([[Tenerife Põhjalennujaam|põhja]]- ja [[Tenerife Lõunalennujaam|lõunalennujaam]]), [[Valencia lennujaam|Valencia]]
|}

=== Kaubalennud ===
[[Fail:B747 Pullmantur Air EC-KXN MLA March 2011.jpg|pisi|[[Pullmantur Air]] alustas [[14. juuli]]st [[2012]] kahe [[Boeing 747]] ja kolme [[Airbus A320|Airbus 321]]-ga tšarterlende.&lt;ref name=&quot;9m4FF&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;puZOK&quot; /&gt;]]
{| class=&quot;wikitable sortable jquery-tablesorter&quot;
!Lennufirma
!Sihtkohad
|-
|[[Airest]]
|[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]
|-
|[[ASL Airlines Belgium]]
|[[Malmö]], [[Turu]], [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]]
|-
|[[Cargolux]]
|[[Findeli lennujaam|Luxembourg]]
|-
|[[FedEx Express]]
|[[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]]
|-
|[[DHL Aviation]]
|[[Bukaresti Henri Coandă rahvusvaheline lennujaam|Bukarest]], [[Budapesti lennujaam|Budapest]]
|-
|[[Genex]]
|[[Belgradi Nikola Tesla lennujaam|Belgrad]], [[Minski rahvusvaheline lennujaam|Minsk]]
|-
|[[Silk Way Airlines]]
|[[Bakuu Heydər Əliyevi rahvusvaheline lennujaam|Bakuu]]
|-
|[[UPS Airlines]]
|[[Viini rahvusvaheline lennujaam|Viin]]
|}

=== Magnetic MRO lennukihoolduses käivad lennufirmad ===
[[Magnetic MRO]] on Tallinna lennujaamas asuv lennukite hooldusfirma. Allpool on loetletud lennufirmad, kes kasutavad Magnetic MRO teenust.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Lennufirma
!Lennufirma kodumaa(d)
!Lennufirma sihtkohtade arv
!Lennufirma lennukite arv
|-
|[[airBaltic]]
|[[Läti]]
|68
|30
|-
|[[SmartLynx Airlines|SmartLynx]]
|[[Läti]]
| –
|20
|-
|[[Austrian Airlines]]
|[[Austria]]
|130
|82
|-
|[[Brussels Airlines]]
|[[Belgia]]
|96
|51
|-
|[[Thomas Cook Airlines|Thomas Cook Group]]
|[[Suurbritannia]]
|200
|88
|-
|[[Finnair]]
|[[Soome]]
|132
|79
|-
|[[SAS]]
|[[Rootsi]], [[Taani]], [[Norra]]
|119
|182
|-
|[[Nordica]]
|[[Eesti]]
|27
|16
|-
|[[Air Peace]]
|[[Nigeeria]]
|8
|11
|-
|[[Vueling Airlines|Vueling]]
|[[Hispaania]]
|163
|107
|-
|[[Jet Time]]
|[[Taani]]
|53
|10
|-
|[[easyJet]]
|[[Suurbritannia]]
|124
|218
|-
|[[Aeroflot]]
|[[Venemaa]]
|129
|224
|-
|[[NextJet]]
|[[Rootsi]]
|20
|15
|-
|[[Windrose Airlines]]
|[[Ukraina]]
|16
|11
|-
|[[Air Nostrum]]
|[[Hispaania]]
|58
|45
|-
|[[Grand Cru Airlines]]
| –
| –
| –
|-
|[[Primera Air]]
|[[Island]]
|36
|9
|-
|[[Rossiya]]
|[[Venemaa]]
|80
|61
|-
|[[LOT Polish Airlines]]
|[[Poola]]
|90
|58
|-
|[[Ryanair]]
|[[Iirimaa]]
|205
|413
|-
|[[Turkish Airlines]]
|[[Türgi]]
|302
|328
|-
|[[Onur Air]]
|[[Türgi]]
|38
|24
|-
|[[Utair]]
|[[Venemaa]]
|72
|65
|-
|[[ASL Airlines]]
| –
| –
| –
|-
|[[Azman Air]]
|[[Nigeeria]]
|10
|5
|-
|[[Med-View Airlines]]
|[[Nigeeria]]
|13
|7
|-
|[[Cargoair]]
|[[Bulgaaria]]
| –
|8
|-
|[[ALROSA|Alrosa]]
|[[Venemaa]]
| –
| –
|-
|[[Swift Air]]
|[[Ameerika Ühendriigid]]
|1
|13
|-
|[[British Airways]]
|[[Suurbritannia]]
|183
|273
|-
|[[Cimber]]
|[[Taani]]
| –
|9
|-
|[[West Atlantic]]
|[[Rootsi]]
|–
|56
|-
|[[Air Astana]]
|[[Kasahstan]]
|64
|31
|-
|[[SkyTaxi]]
|[[Poola]]
| –
|2
|-
|[[Airest]]
|[[Eesti]]
|14
|9
|-
|[[Carpatair]]
|[[Rumeenia]]
|2
|3
|-
|[[AerCap]]
|[[Iirimaa]]
| –
| –
|-
|[[ExecuJet Aviation Group]]
|[[Šveits]]
| –
| –
|-
|[[West Coast Aviation]]
| –
| –
| –
|-
|[[Nordavia]]
|[[Venemaa]]
|21
|9
|}

=== Tallinna lennujaama sihtkohtade soovinimekiri ===

==== TOP lühi- ja keskmaa lennuliinid&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=anna.aero|url=http://www.therouteshop.com/profiles/tallinn-airport/|pealkiri=Lennart Meri Tallinn Airport (TLL) {{!}} Unserved Routes in the Route Shop|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Sihtkoht
!Sihtkoha riik
!Potentsiaalsed lennufirmad
!Lisainfo
|-
|[[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona]]
|[[Hispaania]]
|[[airBaltic]], [[easyJet]], [[Ryanair]], [[Vueling]]
|
|-
|[[Bergen]]
|[[Norra]]
|airBaltic, [[Norwegian Air Shuttle|Norwegian]], [[Scandinavian Airlines|SAS]]
|
|-
|[[Billungid|Billund]]
|[[Taani]]
|airBaltic
|
|-
|[[Budapest]]
|[[Ungari]]
|airBaltic, Ryanair, [[Wizz Air]]
|
|-
|[[Bukarest]]
|[[Rumeenia]]
|airBaltic, [[Blue Air]], [[TAROM]], Wizz Air
|
|-
|[[Dubai]]
|[[Araabia Ühendemiraadid]]
|airBaltic, [[Emirates Airline|Emirates]], [[flydubai]]
|[[Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister|Ettevõtlusministri]] andmeil on huvi Tallinna suunal üles näidanud [[Emirates Airline|Emirates]] ja [[flydubai]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://tehnika.postimees.ee/6488478/varsti-voib-saada-otse-lennata-tallinnast-dubaisse|pealkiri=Varsti võib saada otse lennata Tallinnast Dubaisse|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Düsseldorf]]
|[[Saksamaa]]
|airBaltic, [[Eurowings]], Ryanair
|
|-
|[[Göteborgi lennujaam|Göteborg]]
|[[Rootsi]]
|airBaltic, Norwegian, Ryanair, SAS
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=anna.aero|url=https://www.anna.aero/2019/12/10/80-unserved-routes-within-europe-with-median-25000-passengers/|pealkiri=80 unserved routes within Europe with median 25,000 passengers|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Genf]]
|[[Šveits]]
|airBaltic, easyJet, Swiss
|
|-
|[[Köln]]
|[[Saksamaa]]
|airBaltic, Eurowings, Ryanair
|
|-
|[[Lissabon]]
|[[Portugal]]
|airBaltic, [[TAP Air Portugal]]
|
|-
|[[Madrid]]
|[[Hispaania]]
|airBaltic, [[Air Europa]], [[Iberia]], Ryanair
|
|-
|[[Manchesteri lennujaam|Manchester]]
|[[Suurbritannia]]
|airBaltic, easyJet, Ryanair
|
|-
|[[Praha]]
|[[Tšehhi]]
|airBaltic, [[Czech Airlines]]
|
|-
|[[Reykjavík|Reykjavik]]
|[[Island]]
|airBaltic, [[Icelandair]]
|
|-
|[[Rooma]]
|[[Itaalia]]
|airBaltic, [[Alitalia]], easyJet, Ryanair, Vueling
|Lennuliini alustab airBaltic (alustab 30. märtsil 2020)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://tarbija24.postimees.ee/6846534/tallinnast-saab-varsti-otse-lennata-kolme-euroopa-suurlinna|pealkiri=Tallinnast saab varsti otse lennata kolme Euroopa suurlinna|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Sofia]]
|[[Bulgaaria]]
|airBaltic, Ryanair, Wizz Air
|
|-
|[[Stavanger]]
|[[Norra]]
|airBaltic, Norwegian, SAS
|
|-
|[[Tel Aviv]]
|[[Iisrael]]
|airBaltic, Ryanair, Wizz Air
|
|-
|[[Thbilisi]]
|[[Gruusia]]
|airBaltic, [[Georgian Airlines]]
|
|-
|[[Veneetsia]]
|[[Itaalia]]
|airBaltic, easyJet
|
|-
|[[Zürich]]
|[[Šveits]]
|airBaltic, Swiss
|Lennuliini alustab airBaltic (alustab 31. märtsil 2020)
|}

==== TOP kaugmaa lennuliinid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Sihtkoht
!Sihtkoha riik
!Potentsiaalsed lennufirmad
|-
|[[New York]]
|[[Ameerika Ühendriigid]]
|[[LOT Polish Airlines]], [[Delta Airlines|Delta Air Lines]], [[American Airlines]]
|-
|[[Toronto]]
|[[Kanada]]
|LOT Polish Airlines, [[Air Canada]]
|-
|[[Peking]]
|[[Hiina|Hiina Rahvavabariik]]
|LOT Polish Airlines, [[Air China]], [[Hainan Airlines]]
|-
|[[Narita rahvusvaheline lennujaam|Tokyo]]
|[[Jaapan]]
|LOT Polish Airlines, [[All Nippon Airways]], [[Japan Airlines]]
|-
|[[Suvarnabhumi rahvusvaheline lennujaam|Bangkok]]
|[[Tai]]
|LOT Polish Airlines, [[Thai Airways International|Thai Airways]]
|}

== Statistika ==
Aastast 1998 on lennujaama läbinud reisijate arv kasvanud igal aastal 14,2%. 20. septembril 2005 Tallinna Lennujaamast sai miljoni-jaam. 16. novembril 2012 ületati Tallinna lennujaamas esimest korda tegutsemisajal aastas kahe miljoni reisija piir.&lt;ref name=&quot;EZqoX&quot; /&gt; 31. detsembril 2018 Tallinna Lennujaama aastane reisijate arv ületas kolme miljoni piiri.

2016. aasta populaarseimad sihtkohad olid [[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]] ja [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]. Frankurti lendas 12% reisijatest, Helsingisse 12%, [[Riia lennujaam|Riiga]] 10%, [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslosse]] 7%, [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholmi]] 7%, [[London]]isse 5%, [[Moskva]]sse 5%, [[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdami]] 4%, [[Milano]]sse 4% ja [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagenisse]] 4%. Need sihtkohad moodustasid 70% Tallinna lennujaama sihtkohtadest.

=== Reisijate statistika ===
{{Lennujaam-Statistika|iata=TLL|début=1990}}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:right&quot;
|+ '''Tallinna lennujaama''' statistika (alates 1992)
! Aasta !! Reisijaid !! Lennu-&lt;br /&gt;operatsioone !! Lennukaup&lt;br /&gt;ja post&lt;br /&gt;(tonnides)
|-
! 1992
| 205 776 || 11 000 || 1124
|-
! 1993
| 239 760 || 12 170 || 1417
|-
! 1994
| 336 282 || 13 378 || 2362
|-
! 1995
| 366 919 || 13 784 || 2488
|-
! 1996
| 431 212 || 16 695 || 3997
|-
! 1997
| 502 442 || 21 455 || 5590
|-
! 1998
| 563 946 || 24 951 || 5991
|-
! 1999
| 550 747 || 23 590 || 5326
|-
! 2000
| 559 658 || 23 358 || 4690
|-
! 2001
| 573 493 || 23 633 || 4543
|-
! 2002
| 605 697 || 26 226 || 4292
|-
! 2003
| 715 859 || 25 294 || 5080
|-
! 2004
| 997 461 || 28 149 || 5237
|-
! 2005
| 1 401 059 || 33 610 || 9937
|-
! 2006
| 1 541 832 || 33 989 || 10 361
|-
! 2007
| 1 728 430 || 38 844 || 22 764
|-
! 2008
| 1 811 536 || 41 654 || 41 867
|-
! 2009
| 1 346 236 || 32 572 || 2001
|-
! 2010
| 1 384 831 || 33 587 || 11 960
|-
! 2011
| 1 913 172 || 40 298 || 18 371
|-
! 2012
| 2 206 692 || 48 531 || 23 921
|-
! 2013
| 1 958 801 || 37 856 || 20 941
|-
! 2014
| 2 017 371 || 37 791 || 19 860
|-
! 2015
| 2 166 820 || 41 513 || 16 156
|-
! 2016
| 2 221 615 || 40 938 || 12 054
|-
! 2017
| 2 648 361 || 45 235 || 11 345
|-
! 2018
| 3 007 644 || 48 568 || 11 518
|-
! 2019
| 3 267 909 || 47 867 || 10 916
|-
! 2020
| 863 585 || 22 962 || 9 181
|-
! 2021
| 1 301 066 ||  26 689|| 9 559
|-
|}

{| style=&quot;border:solid 1px #aaa;&quot; cellpadding=&quot;10&quot; cellspacing=&quot;0&quot;
|+'''Lennart Meri Tallinna lennujaama reisijate koguarv tuhandetes 1992–2022'''
|-
| {{Diagramm
| width = 800
| height = 200
| type = rect
| x = 1992, 1993, 1994, 1995, 1996, 1997, 1998, 1999, 2000, 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, 2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021, 2022
| xAxisAngle = -40
| y = 205, 239, 336, 366, 431, 502, 563, 550, 559, 573, 605, 715, 997, 1401, 1541, 1728, 1811, 1346, 1384, 1913, 2206, 1958, 2017, 2167, 2221, 2648, 3008, 3267, 863, 1300, 1485
| yGrid=
}}
Viimane täiendus 1. augustil 2022.
|}
'''Baltimaade hõivatumad lennujaamad'''
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;text-align:right;font-size:85%&quot;
! Lennujaam
! 2021
! 2020
! 2019
! 2018
! 2017
! 2016
! 2015
! 2014
! 2013
! 2012
! 2011
! 2010
! 2009
! 2008
! 2007
! 2006
! 2005
! 2004
! 2003
! 2002
! 2001
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Riia lennujaam]]
|nowrap| 2 353 051
|nowrap| 2 011 155
|nowrap| 7 798 382
|nowrap| 7 056 099
|nowrap| 6 097 765
|nowrap| 5 400 243
|nowrap| 5 162 675
|nowrap| 4 814 073
|nowrap| 4 793 045
|nowrap| 4 767 764
|nowrap| 5 106 692
|nowrap| 4 663 647
|nowrap| 4 066 854
|nowrap| 3 690 549
|nowrap| 3 160 945
|nowrap| 2 495 020
|nowrap| 1 878 035
|nowrap| 1 060 426
|nowrap| 711 753
|nowrap| 633 322
|nowrap| 622 647
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Vilniuse lennujaam]]
| 1 898 817
| 1 312 468
| 5 004 921
| 4 922 949
| 3 761 837
| 3 814 001
| 3 336 084
| 2 942 670
| 2 661 869
| 2 208 096
| 1 712 467
| 1 373 859
| 1 308 632
| 2 048 439
| 1 717 222
| 1 451 468
| 1 281 872
| 964 164
| 719 850
| 634 991
| 584 171
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | Tallinna lennujaam
| 1 300 378
| 863 585
| 3 267 909
| 3 007 644
| 2 648 361
| 2 221 615
| 2 166 820
| 2 037 371
| 1 958 801
| 2 206 791
| 1 913 172
| 1 384 831
| 1 346 236
| 1 811 536
| 1 728 430
| 1 541 832
| 1 401 059
| 997 941
| 715 859
| 605 697
| 573 493
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; nowrap | [[Kaunase lennujaam]]
| 487 532
| 368 645
| 1 160 591
| 1 011 067
| 1 186 074
| 740 448
| 747 284
| 724 314
| 695 509
| 830 268
| 872 618
| 809 732
| 456 698
| 410 165
| 390 881
| 248 228
| 77 350
| 27 113
| 21 732
| 19 891
| 20 137
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Palanga lennujaam]]
| 85 895
| 123 948
| 338 309
| 316 643
| 297 197
| 232 630
| 145 441
| 132 931
| 127 890
| 128 169
| 111 133
| 102 528
| 104 600
| 101 586
| 93 379
| 110 828
| 94 000
| 76 020
| 46 666
| 45 971
| 45 660
|}

== Ühistransport ==
[[Fail:Tallinn airport tram.jpg|pisi|CAF Urbos tramm lennujaama trammiterminalis]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
|+ Tallinna lennujaamast väljuvad bussi- ja trammiliinid
! Transpordiliik
! Vedaja
! Liin
! Sihtkoht
|-
|Tramm||[[Tallinna Linnatranspordi AS]]||4||[[Südalinn|Kesklinn]], [[Tondi]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||2||[[Vanasadam|Kesklinn, Reisisadam]] (A-terminal)
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||49||[[Pirita]], [[Viimsi]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||65||[[Lasnamäe]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[[Lux Express]]||724||[[Tartu]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[[Simple Express]]||152||[[Tartu]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[https://abuss.ee/index.php/soiduplaan ABuss (ööliin)]||239||[[Tartu]]
|}

Nii tramm kui ka bussid väljuvad lennujaamahoone põhjapoolse otsa juurest (trammiterminali eest), kuid kesklinna ja reisisadama suunas väljuva nr 2 bussi peatus asub [[Tartu maantee]]l, teisel pool ehitatavat parkimismaja ega ole ühistransporditerminalist (trammiterminalist) otse nähtav. Seetõttu on turistil lihtsam kasutada kesklinna sõiduks trammi kui bussi. Trammiterminali juurest väljuvad nr 2 liini bussid suunduvad [[Mõigu|Mõiku]], mitte kesklinna/sadamasse. Liin nr 65 viib Lasnamäele.

Trammid väljuvad enamasti 6-minutilise intervalliga, nr 2 buss 20-minutilise intervalliga.

== Lennujaama auhinnad ja tunnustused (rahvusvahelised) ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Aasta
!Auhind/tunnustus
!Kategooria
!Saavutus
!Viide
|-
|2012
|EURO ANNIE &quot;Lennujaama kasvu auhind&quot;
anna.aerolt
|1–2 miljonit reisijat
|Võitis
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=anna.aero|url=http://www.anna.aero/2012/05/30/yet-more-anna-aero-euro-annie-celebrations-pula-5-new-airlines-and-tallinn-38pc-growth/|pealkiri=auhind|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2013
|Design Management Euroopa auhind
DME Awardilt
|Auhind parima disaini juhtimise eest avalikus või mittetulundusühingus
|Tunnustatud
|
|-
|2013
|Parim lennujaama maapealne teenus

[[Lufthansa]]lt
|Reisijate ja õhusõidukite teenindamine
|Võitis
|
|-
|2015
|Parima lennujaama auhind
ACI Europe'ilt
|Alla viie miljoni reisijaga lennujaam
|Hõbe
|
|-
|2017
|[[Priority Pass]] lennujaama ootesaalide auhind
Priority Passilt
|Parim äriklassi ootesaal [[Euroopa]]s
|Võitis
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-ariklassi-ootesaal-valiti-euroopa-lennujaamade-seas-parimaks/|pealkiri=Äriklassi ootesaali auhind 2017|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2018
|Airports Council International (ACI) auhind
|Parim lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaam-on-parim-lennujaam-euroopas/|pealkiri=Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2020
|Airports Council International (ACI) auhind
|Parim lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-teenindustase-on-jatkuvalt-euroopa-parimate-hulgas/|pealkiri=Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|}

== Õnnetused ==
* 20. veebruaril 1993 kaaperdati Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul 2134 [[Roštšino rahvusvaheline lennujaam|Tjumen]]ist [[Pulkovo lennujaam|Peterburi]]. Kaaperdaja nõudis, et ta viidaks USA-sse, ent kuna polnud piisavalt kütust, soovis ta lennata Helsingisse, kuid nõustus lõpuks Tallinnaga. Pärast Tallinna lennujaamas maandumist ning viis ja pool tundi kestnud läbirääkimisi vabastati 30 reisijat. Seejärel lendas lennuk Stockholmi Arlanda lennujaama, kus kaaperdaja koos oma abikaasa ja lapsega alistus Rootsi võimudele.&lt;ref name=&quot;jDsYP&quot; /&gt;
* 24. novembril 1994 kaaperdasid kolm reisijat Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul [[Sõktõvkari lennujaam]]ast [[Pulkovo lennujaam|Peterburi]] ning nõudsid lennuki lendamist [[Taani]]. Nad andsid alla Tallinna lennujaamas tundidepikkuste läbirääkimiste järel.&lt;ref name=&quot;4ivhs&quot; /&gt;
* 10. veebruaril 2003 kukkus alla Enimexi [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingisse]] startiv [[Antonov An-28]] tüüpi ES-NOY. Kolmest kaubalennuki pardal olnust hukkus kaks, kapten ja piloot; lennuki mehaanik pääses vigastustega.&lt;ref name=&quot;HdGcb&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;gD3ac&quot; /&gt;
* 27. märtsil 2006 süttis Tallinna lennujaamas seisev [[Airest]]i lennuk [[Let L-410 Turbolet|Let L-410UVP-E20C]] ES-LLG. Lennuk sai palju kannatada, kuid hiljem see parandati. Õnnetuses ei saanud keegi viga.&lt;ref name=&quot;jsK02&quot; /&gt;
[[Fail:Lennuk ülemiste järves.jpg|pisi|[[Antonov An-26]] [[Ülemiste järv]]e jääl]]
* 18. märtsil 2010 sooritas [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingist]] tulev [[Exin]]i [[Antonov An-26]] SP-FDO hädamaandumise [[Ülemiste järv]]e jääle. Lennukil oli probleeme maandumisrataste ja ühe mootoriga.&lt;ref name=&quot;bnAQ8&quot; /&gt; Lennu tellis DHL. Kaks meeskonnaliiget kuuest said vigastusi.&lt;ref name=&quot;AH428d13ae&quot; /&gt;
* 25. augustil 2010 tegi Exini Antonov An-26 tüüpi lennuk SP-FDP hädamaandumise. Tallinnast õhkutõusmisel purunes lennukil telik, mistõttu lennuk maandus otsekohe. Lend pidi suunduma Helsingisse. Õnnetuses ei saanud keegi viga.&lt;ref name=&quot;TnLEu&quot; /&gt;
* 8. veebruaril 2013 libises maandumisjärgsel värava poole liikumises rajalt välja [[Sabiha Gökçeni rahvusvaheline lennujaam|Istanbuli Sabiha Gökçeni lennujaamast]] [[ULS Airlines Cargo|startinud ULS Airlines Cargo]] lennuk [[Airbus A300|Airbus A300B4]] TC-KZV. Kõik õhkutõusud ja maandumised tühistati kaheks ja pooleks tunniks, startida ja maanduda said ainult lennukid, mis ei vajanud täispikkuses lennurada. Lennukid suunati Helsingisse ja Riiga.&lt;ref name=&quot;RgBLM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;XksNq&quot; /&gt; Juhtunus inimesed viga ei saanud.&lt;ref name=&quot;qZdZ7&quot; /&gt;
* 14. augustil 2014 sooritas hädamaandumise [[Estonian Air]]i lend 473 lennuk [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ900NG]] ES-ACC, sest õhkutõusul kell 18.10 purunes rehv. Lennuk 86 inimesega pardal maandus kell 20.30, selleks ajaks oli ära kasutatud enamik kütusest.&lt;ref name=&quot;6ngAP&quot; /&gt; Lennu sihtkoht oli [[Amsterdami Schipholi lennujaam]]. Juhtunus keegi vigastada ei saanud.&lt;ref name=&quot;Vu5SE&quot; /&gt;
* 11. juulil 2015 kell 5.12 lõhkesid [[Novosibirski Tolmatševo lennujaam]]ast tulnud [[Aviastar-TU]] lennukil [[Tupolev Tu-204]] pärast maandumist Tallinna lennujaamas rehvid. Vigastatuid polnud.&lt;ref name=&quot;1PKfB&quot; /&gt;
* 28. veebruaril 2018 kell 17.11 tegi Tallinna lennujaamas hädamaandumise [[SmartLynx Airlines Estonia|SmartLynxi]] [[Airbus A320]]. Hädamaandumise ajal sõitis lennuk lennurajalt välja. Lennuki pardal oli seitse meeskonnaliiget: kaks pilooti, neli lennuõpilast ja üks inspektor. Lennujaama rada oli esialgu suletud maandumiseks kuni kella 22.00 ning lennujaam võimaldas lennuvedajatel vajaduspõhiselt õhku tõusta lühendatud lennurajalt.

== Vaata ka ==
* [[Nokakivi]]

== Viited ==
{{viited|allikad= &lt;ref name=&quot;wad&quot;&gt;[http://www.gcmap.com/airport/TLL Great Circle Mapper]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EEQJG&quot;&gt;http://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-lennurada-tanasest-baltimaade-pikim/&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TLLstat&quot;&gt;[https://www.tallinn-airport.ee/wordpress/wp-content/uploads/2017/12/TLL-traffic-2017-short.pdf]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fZ77L&quot;&gt;{{cite web |title=Lennart Meri nimi lennujaama katusel maksnuks miljon krooni|url=http://www.ekspress.ee/2009/03/19/eesti-uudised/40464-lennart-meri-nimi-lennujaama-katusel-maksnuks-miljon-krooni|date=29. märts 2009|accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Eesti Päevaleht&quot;&gt;{{cite news |title=70-aastane Tallinna lennujaam alustas Ida-Euroopa suurimana|first=Ardo |last=Kaljuvee|url=http://www.epl.ee/news/kultuur/70-aastane-tallinna-lennujaam-alustas-ida-euroopa-suurimana.d?id=51058422|publisher=epl.ee |date=30. september 2006 |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;E6nBj&quot;&gt;{{cite web |title=Tallinna Lennujaam&amp;nbsp;– Huvitavaid fakte Tallinna lennujaamast|url=http://www.tallinn-airport.ee/aboutcompany/huvitavaidfaktetallinnalennujaamast|accessdate=11. mai 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6VZVK&quot;&gt;{{cite web |url= http://reisiajakiri.gomaailm.ee/tallinna-lennujaam-75-vesilennukite-kaist-aasia-lendude-hubiks/ |title= Tallinna Lennujaam 75: Vesilennukite kaist Aasia lendude hub'iks |first= Martin|last= Hanson |work= |publisher=gomaailm.ee |accessdate=11. mai 2015 |language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Cargo Terminal&quot;&gt;{{cite news |title=Tallinn Airport&amp;nbsp;– Cargo Terminal |url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/associates/Cargo/Facilities/?articleID=630 |accessdate=11. mai 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RmEGK&quot;&gt;{{cite news |title=Lennujaamade Nõukogu tunnustas Tallinna Lennujaama rohepüüdlusi |url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?archive=1&amp;year=2013&amp;newsID=6229#.VVC_KPntmko|publisher=www.tallinn-airport.ee |date=11. jaanuar 2013 |accessdate=11. mai 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5VbgZ&quot;&gt;{{cite web |title=Tallinn Airport&amp;nbsp;– The Cohesion Fund projects|url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/aboutcompany/thecohesionfundprojects|accessdate=11. mai 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6FJMM&quot;&gt;{{cite web |title=Lennujaama nõukogu arutab nimevahetust|url=http://www.postimees.ee/300306/online_uudised/196439.php |publisher=Postimees |date=29. märts 2006|accessdate=11. mai 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PUbis&quot;&gt;{{cite web |title=Uuenenud lennujaam saab kevadel Lennart Meri nimeliseks|url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?newsID=3556 |publisher=Tallinna lennujaam |date=21. september 2008|accessdate=11. mai 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;I1ZkP&quot;&gt;{{cite news |title=1,9 million passengers served in 2011 |url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/news/?archive=1&amp;year=2012&amp;newsID=6070|publisher=www.tallinn-airport.ee |date= 9. jaanuar 2012|accessdate=11. mai 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fem4P&quot;&gt;{{cite news |first=Teijo |last=Niemelä |title=Pullmantur revives Tallinn's turnaround sector |url=http://www.cruisebusiness.com/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=2685:pullmantur-revives-tallinns-turnaround-sector&amp;catid=43:latest-news-catecory&amp;Itemid=115|publisher=www.cruisebusiness.com |date= 16. juuli 2012|accessdate=11. mai 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KFPAX&quot;&gt;{{cite news |title=Lennujaama 76. aasta tähtsündmus oli pööringusuvi |url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?newsID=6184|publisher=www.tallinn-airport.ee |date=20. september 2012 |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3kMpO&quot;&gt;{{cite news |title= Pööringuga käis Eestis 25 000 hispaanlast |url=http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/pooringuga-kais-eestis-25-000-hispaanlast.d?id=67525886 | work = Ärileht.ee | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 30. detsember 2013 | accessdate= 11. mai 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lRPHG&quot;&gt;{{cite news |title= Tallinna külastab suvehooaja esimene kruiisilaev Astor |url= http://www.ts.ee/uudised?&amp;art=335 |publisher= Tallinna Sadam |date= 29. aprill 2012 | accessdate= 11. mai 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;U2fDo&quot;&gt;{{cite news |title=Online-intervjuu Erik Sakkoviga: Kas lennujaama tormiline kasv jätkub?|url=http://www.logistikauudised.ee/interview/2012/1/23/online-intervjuu-erik-sakkoviga-kas-lennujaama-tormiline-kasv-jatkub|publisher=logistikauudised.ee |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mjpbI&quot;&gt;{{cite news |first=Martin |last=Hanson |title=Erik Sakkov: üritame avada kõiki uksi ja flirdime kõikidega |url=http://majandus.delfi.ee/news/tarbija/erik-sakkov-uritame-avada-koiki-uksi-ja-flirdime-koikidega.d?id=61554726|publisher=Delfi Majandus |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zxhAQ&quot;&gt;{{cite news |title=Tallinn airport to extend the runway to reduce noise level |url=http://www.baltic-course.com/eng/transport/?doc=84100 |work= The Baltic Course | date = 25. november 2013 | accessdate=12. mai 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;y8QUW&quot;&gt;{{cite news |title= Lennujaamale kavandatakse lennukiremondihoonet |url=http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lennujaamale-kavandatakse-lennukiremondihoonet.d?id=66271404 | work = Ärileht.ee | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 11. juuni 2013 | accessdate= 12. mai 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;h1t9B&quot;&gt;{{cite news|url=http://e24.postimees.ee/2770828/tallinna-lennujaama-kasum-kasvas-mullu-36-protsenti-5-miljoni-euroni|title=Tallinna Lennujaama kasum kasvas mullu 36 protsenti 5 miljoni euroni|author=BNS|newspaper=E24 Majandus|publisher=Postimees|date=23. aprill 2014|accessdate=12. mai 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NfNtY&quot;&gt;{{cite news|url=http://majandus24.postimees.ee/3021893/tallinna-lennujaam-laiendab-eesti-eesistumisaastaks-2-5-miljoniga-terminali|title=Tallinna lennujaam laiendab Eesti eesistumisaastaks 2,5 miljoniga terminali|newspaper=Postimees Majandus|publisher=Postimees|date=10. detsember 2014|accessdate=12. mail 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SNPoH&quot;&gt;[http://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-reisijate-arv-kasvas-mullu-74-protsenti/ Tallinna lennujaam: Tallinna lennujaama reisijate arv kasvas mullu 74 protsenti (vaadatud 25. jaanuaril 2016)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0pXKO&quot;&gt;{{cite web|title=Airlines operating scheduled passenger flights to Tallinn Airport|url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/info/airlinesattallinnairport|accessdate=26. jaanuar 2014|archive-date=2015-05-18|archive-url=https://web.archive.org/web/20150518073655/http://www.tallinn-airport.ee/eng/info/airlinesattallinnairport|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DFTZl&quot;&gt;{{cite news|last1=L|first1=J|title=Aegean Airlines Expands Planned Tallinn Operation in S15|url=http://airlineroute.net/2015/03/27/a3-tll-s15/|accessdate=27. märts 2015|publisher=Airline Route|date=27. märts 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rh1KA&quot;&gt;https://www.amadeus.net&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9m4FF&quot;&gt;{{cite news |title=FOTOD: Tallinna lennujaama maandusid võimsad lennukid hispaania turistidega |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-tallinna-lennujaama-maandusid-voimsad-lennukid-hispaania-turistidega.d?id=64676800 | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 14. juuli 2012 | accessdate=18. september 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;puZOK&quot;&gt;{{cite news |title=Hispaanlaste vastuvõttu kavandati kui lahingut |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hispaanlaste-vastuvottu-kavandati-kui-lahingut.d?id=64685384 | publisher = www.delfi.ee | language = Estonian | date = 17. juuli 2012 | accessdate=18. september 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EZqoX&quot;&gt;{{cite news |title=FOTOD: Vaata, kuidas saabus Tallinna lennujaama kahe miljones reisija |url=http://majandus.delfi.ee/news/uudised/fotod-vaata-kuidas-saabus-tallinna-lennujaama-kahe-miljones-reisija.d?id=65274122 | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 16. november 2012 | accessdate=12. mai 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jDsYP&quot;&gt;{{cite web |url = http://www.dtic.mil/get-tr-doc/pdf?Location=U2&amp;doc=GetTRDoc.pdf&amp;AD=ADA280694|title = Criminal Acts Against Civil Aviation 1993|date = 27. juuni 1994|publisher = Federal Aviation Administration|format = PDF|accessdate = 1. jaanuar 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4ivhs&quot;&gt;{{cite web |url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19941124-0|title = ASN Aircraft accident Tupolev 134 RA-65615 ? Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HdGcb&quot;&gt;{{cite web |url = http://www.ecaa.ee/index.php?id=1025|title = Lennuõnnetus Tallinna lennuväljal|last = Peterson|first = Toomas|work = http://www.ecaa.ee|publisher = Lennuamet|accessdate = 23. mai 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gD3ac&quot;&gt;{{cite web |url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20030210-0|title = ASN Aircraft accident Antonov 28 ES-NOY Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jsK02&quot;&gt;{{cite web |url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20060327-0|title = ASN Aircraft accident Let L-410UVP-E ES-LLG Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bnAQ8&quot;&gt;{{cite news|url = http://www.epl.ee/artikkel/493821|title = DHL-i kaubalennuk sooritas Ülemiste järvele hädamaandumise|last = Rand|first = Erik|date = 18. märts 2010|publisher = [[Eesti Päevaleht]]|language = Estonian|accessdate = 18. märts 2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AH428d13ae&quot;&gt;{{cite web|url = http://avherald.com/h?article=428d13ae&amp;opt=0|title = Accident: Exin AN26 at Tallinn on Mar 18th 2010, gear and engine trouble|first = Simon|last = Hradecky|publisher = Aviation Herald|accessdate = 27. november 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TnLEu&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.tallinnapostimees.ee/?id=304178|title = Kaubalennukil purunes Tallinna lennujaamast startimisel telik|publisher = Postimees|accessdate = 25. august 2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RgBLM&quot;&gt;{{cite news |first = Simon|last = Hradecky|title = Incident: ULS A30B at Tallinn on Feb 8th 2013, runway excursion during turn off|url = http://avherald.com/h?article=45d71b04&amp;opt=0|publisher = The Aviation Herald|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 9. veebruar 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XksNq&quot;&gt;{{cite news |author = |title = Video: Cargo Plane Freed, Tallinn Air Traffic Restored|url = http://news.err.ee/6025ced6-37d8-4def-9cf7-8f742c677690|publisher = ERR|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 8. veebruar 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qZdZ7&quot;&gt;{{cite news |title = FOTOD ja VIDEO: Lennuliiklus Tallinna lennujaamas peatati rajalt maha sõitnud lennuki tõttu|url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-lennuliiklus-tallinna-lennujaamas-peatati-rajalt-maha-soitnud-lennuki-tottu.d?id=65650118|publisher = www.delfi.ee|language = Eesti|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 8. veebruar 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6ngAP&quot;&gt;{{cite web|url = http://news.err.ee/v/society/12ed43e1-e1fe-43ad-a2fa-9ac3b39cfe84|title = Emergency Landing at Tallinn Airport Draws Major Response|work = [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]|date = 15. august 2014|accessdate = 15. august 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vu5SE&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.baltictimes.com/news/articles/35368/|title = Plane makes emergency landing in Estonia|work = [[The Baltic Times]]|date = 15. august 2014|accessdate = 15. august 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1PKfB&quot;&gt;{{cite news |title = Tallinnas maandunud kaubalennukil purunesid kaks põhiteliku rehvit|url = http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tallinnas-maandunud-kaubalennukil-purunesid-kaks-pohiteliku-rehvi?id=71893023|work = Ärileht.ee|publisher = www.delfi.ee|language = Eesti|date = 11. juuli 2015|accessdate = 12. juuli 2015}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
* [http://www.tallinn-airport.ee Koduleht]
* [http://eaip.eans.ee/2013-06-27/html/eAIP/EE-AD-2.EETN-et.html Tallinna lennujaam] Eesti lennundusteabe kogumikus
* [[Tanel Veenre]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51164465 &quot;Lennart Meri lennujaamas tunned end koduselt&quot;]. Eesti Päevaleht, 4. aprill 2009
* [http://www.tarbija24.ee/517166/sakkov-nuud-saab-tallinn-endale-lopuks-normaalse-lennujaama/ Sakkov: nüüd saab Tallinn endale lõpuks normaalse lennujaama] 2. august 2011
* [http://aviation-safety.net/database/airport/airport.php?id=TLL Andmed lennundusohutuse lehel]
* [http://jaakjuske.blogspot.com.ee/2014/01/lasnamae-unustatud-sojavaelennuvalja.html?view=timeslide Lasnamäe unustatud sõjaväelennuvälja lugu], jaakjuske.blogspot.com.ee
* [https://www.err.ee/928705/tallinna-lennujaam-rajab-linnaku-ja-laiendab-reisiterminali Tallinna lennujaam rajab linnaku ja laiendab reisiterminali] ERR, 10. aprill 2019

{{Eesti lennuväljad}}

[[Kategooria:Eesti lennujaamad]]
[[Kategooria:Lasnamäe linnaosa]]</text>
      <sha1>hqb8me044tgx6c11b44d362kk57x2p8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kevade (film)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>41865</id>
    <revision>
      <id>6172499</id>
      <parentid>6119419</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T09:55:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Castellum</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Osatäitjad */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7111" xml:space="preserve">{{filmi_info|
|filmi_nimi=&quot;Kevade&quot;
|žanr=[[draamafilm|draama]]
|aasta=valmis [[1969]], esilinastus [[1970]]
|lavastaja=[[Arvo Kruusement]]
|stsenaarium=[[Kaljo Kiisk]]&lt;br&gt;[[Voldemar Panso]]
|peaosades=[[Aare Laanemets]]&lt;br&gt;[[Margus Lepa]]&lt;br&gt;[[Ain Lutsepp]]&lt;br&gt;[[Arno Liiver]]&lt;br&gt;[[Riina Hein]]
|operaator=[[Harry Rehe]]
|helilooja=[[Veljo Tormis]]
|produtsent=[[Kullo Must]]
|filmistuudio=[[Tallinnfilm]]
|pikkus=84 minutit
|riik=[[Nõukogude Liit]] (Eesti) 
|keel=[[eesti keel|eesti]]
|imdb_id       = 0064542
|movies.ee_id  = 100
}}
'''&quot;Kevade&quot;''' on [[1969]]. aastal valminud [[Tallinnfilm]]i [[mängufilm]], mis põhineb [[Oskar Luts]]u jutustusel &quot;[[Kevade]]&quot;.

[[2002]]. aastal valisid eesti filmikriitikud &quot;Kevade&quot; läbi aegade parimaks [[Eesti]] mängufilmiks. Valimist korrati 2011. aastal filmiajakirjanike, õppejõudude ja spetsialistide poolt ning siis jäi &quot;Kevade&quot; kolmandale kohale filmide &quot;[[Sügisball (film)|Sügisball]]&quot; (2007) ja &quot;[[Hullumeelsus (film 1968)|Hullumeelsus]]&quot; (1968) järel.&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06239320 &quot;Kriitikud valisid Eesti parimaks filmiks &quot;Sügisballi&quot;&quot;] ERR, 18. november 2011&lt;/ref&gt; 30. aprillil 2012 kuulutati &quot;Kevade&quot; Eesti sajandi filmiks&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06251760 &quot;Eesti sajandi film on &quot;Kevade&quot;&quot;] ERR, 30. aprill 2012&lt;/ref&gt;.

==Osatäitjad==
* [[Ervin Abel]] – papa Kiir
* [[Rein Aedma]] – [[Jaan Imelik]]
* [[Tõnu Alveus]] – Lesta
* [[Endel Ani]] – köster ehk [[Julk-Jüri]]
* [[Kalle Eomois]] – [[Jüri Kuslap]] ehk Tiugu
* [[Ita Ever]] – Arno ema
* [[Raul Haaristo]] – Vipper
* [[Riina Hein]] – [[Raja Teele]]
* [[Arnold Kasuk]] – kirikuõpetaja (prototüüp [[Burchard Sielmann]])
* [[Kaljo Kiisk]] – [[Kristjan Lible]]
* [[Heikki Koort]] – Peterson
* [[Aare Laanemets]] – [[Joosep Toots]]
* [[Silvia Laidla]] – Köögi-Liisa
* [[Margus Lepa]] – [[Georg Adniel Kiir]]
* [[Arno Liiver]] – [[Arno Tali]]
* [[Ain Lutsepp]] – [[Tõnisson (Luts)|Tõnisson]]
* [[Leonhard Merzin]] – [[õpetaja Laur]]
* [[Aksel Orav]] – õpetaja Lauri hääl
* [[Heido Selmet]] – Visak
* [[Evald Tordik]] – kirikumõisa rentnik (kes oli saunas, kui Toots lasi püstoliga saunaakna puruks)

==Muu personal==
* Monteerija – [[Ludmilla Rozenthal]]
* Kunstnik – [[Linda Vernik]]
* Kostüümikunstnik – [[Krista Kajandu]]
* Jumestuskunstnik – [[Rostislav Nikitin]]
* Režissööri I assistent – [[Heiki Roots]]
* Režissööri assistent – [[Mall Jaakson]]
* Helioperaator – [[Harald Läänemets]]
* Operaatori assistent – [[Alfred Eljas]]
* Operaatori assistent – [[Enn Putnik]]
* Toimetaja – [[Silvia Kiik]]
* Dirigent – [[Eri Klas]]

==Filmi kaks versiooni==
[[1969]]. aasta lõpus tehti filmist &quot;Kevade&quot; eestikeelne koopia. Jaanuaris [[1970]] tehti pärast ümbermonteerimist uus koopia, mis on ka &quot;Kevade&quot; ametlikult kinnitatud kinoversioon. See on 101 sekundit lühem: sealt on puudu filmi alguses olev Arno ja Lible jutuajamine ning filmi keskel olev stseen, kus Toots saab Latipaci pudeli kätte ja hüüab: &quot;Näe, ära tõin!&quot;

Algsest versioonist tehti ainult mõned koopiad, millest üks läks [[Kinokomitee]]le. Sellest koopiast tehti hiljem [[televisioon]]i jaoks videoversioon.

Enamik koopiaid tehti ametlikust versioonist, millest on säilinud ka duubelpositiiv. Seda kasutati ka filmi taastamisel.

Film &quot;Kevade&quot; koosnes 9 osast ehk filmirullist. Algselt olid nende osade pikkused sellised: I – 282 m, VII – 292 m ja IX – 249 m. Pärast kärpimist ja ümbermonteerimist olid pikkused järgmised: I – 258 m, VII – 285 m ja IX – 234 m. Kärped: I – 7 plaani, VII – 2+2 plaani, IX – 3+2+1+1+2+1 plaani.

[[2004]]. aastal andis [[DVD2002]] välja taastamata &quot;Kevade&quot; DVD, mis oli tehtud algsest pikemast versioonist.

&quot;Kevade&quot; taasesilinastus digitaalselt taastatuna [[13. aprill]]il [[2006]] [[Tallinn]]as kinos [[Sõprus (kino)|Sõprus]].

==Esilinastus ja taaslinastus==
* [[1. jaanuar]] [[1970]] – esilinastus [[Soome]]s
* [[3. jaanuar]] [[1970]] – esilinastus [[Eesti]]s
* [[13. aprill]] [[2006]] – taaslinastus [[Eesti]]s

==Film arvudes==
Esimese aastaga kogus &quot;Kevade&quot; [[Eesti]]s vähemalt 558 000 vaatajat.

==Filmi pealkiri teistes keeltes==
* &quot;Весна&quot; – [[vene keel]]es
* &quot;The Spring&quot; – [[inglise keel]]es
* &quot;Tavasz&quot; – [[ungari keel]]es
* &quot;Kevät&quot; – [[soome keel]]es
* &quot;Våren&quot; – [[rootsi keel]]es
* &quot;Vesna&quot; – [[Tšehhi keel|tšehhi keeles]]

==Muid fakte==
* Filmi pikkus on 84 minutit.
* Algselt mängis filmis Tootsi [[Riho Siren]], kuid pahanduste pärast ta eemaldati filmist. Filmi on jäänud stseen Riho Sirenist seal, kus Toots uisutab jõel.
* Enne &quot;Kevade&quot; filmi ei olnud Eestis tehtud ühtegi mängufilmi, kus peaosalisi oleks kehastanud lapsed. Varem mängisid lapsi alati täiskasvanud, samuti teatris.
* Episoodid, kus Teele ja Arno hulbivad jääaugus, filmiti hoopis suvel [[Kloostrimetsa]]s. Jää asemel oli hangunud küünlarasv. Jäätunud jõe stseenid filmiti [[Talleks]]i hokiväljakul. Samuti filmiti suvel ka saunastseen, lume asemel oli tuletõrjevaht.
* Filmimise ajal käisid noored kohalikus koolis ja hinded olid paremad kui enne.
* Ain Lutsepp ei soovinud filmis üldse mängida ja jättis kohale tulemata, aga tema vanem vend tuletas meelde, et kui lubadus antud, siis peab seda pidama.

== Tunnustus ==
1972. aastal pälvis Arvo Kruusement [[Nõukogude Eesti preemia]] &quot;Kevade&quot; lavastamise eest ning Veljo Tormis &quot;Kevade&quot; filmi muusika eest.

30. aprillil 2012 valiti film Postimehe korraldatud rahvahääletusel sajandi (1912–2012) parimaks filmiks&lt;ref&gt;[http://www.postimees.ee/826160/sajandi-parimaks-filmiks-valiti-kevade/ Sajandi parimaks filmiks valiti «Kevade»] Postimees, 30.04.2012 20:11&lt;/ref&gt;.

== Vaata ka ==
* &quot;[[Suvi (film)|Suvi]]&quot;
* &quot;[[Sügis (film)|Sügis]]&quot;
* &quot;[[Talve (film)|Talve]]&quot;

== Viited ==
{{Viited}}

==Kirjandus==
*{{Cite book|title=«Kevade» tee ekraanile |last=Klaassen |first=Olaf-Mihkel |authorlink=Olaf-Mihkel Klaassen| year=1977 |publisher=[[Eesti Raamat]] |location=[[Tallinn]] |isbn= |pages=63 lk |url= }}

==Välislingid==
* {{IMDb}}
*[http://www.filmiveeb.ee/index.php?leht=filmid&amp;tegevus=loe&amp;id=117 Lisainfo Filmiveeb.ee-st]

===Artiklid===
*[http://www.postimees.ee/130406/esileht/kultuur/197927.php &quot;Arvo Kruusementi rõhus «Kevadet» tehes vastutuse koorem&quot;] ([[Postimees]] 12.04.2006)
*[http://naistemaailm.ee/?art_magaz=8&amp;id=8787 Kevade-mehe elusügis] Naistemaailm.ee
*[http://www.postimees.ee/060207/esileht/kultuur/243313.php &quot;Täies hiilguses &quot;Kevade&quot; jõudis DVD-le&quot;] ([[Postimees]] 06.02.2007)
*[http://www.epl.ee/news/melu/kevade-saladus-toots-vahetati-filmivotete-ajal-valja.d?id=50842009 “Kevade” saladus: Toots vahetati filmivõtete ajal välja] Eesti Päevaleht, 26. september 2000
*[http://publik.delfi.ee/news/kino/arno-liiveri-lugu-kevadest-tuntud-romantilise-arno-asemel-leiti-eest-stressis-mees.d?id=64448934 Arno Liiveri lugu: &quot;Kevadest&quot; tuntud romantilise Arno asemel leiti eest stressis mees] (Delfi 25. mai 2012 20:30)

[[Kategooria:Eesti filmid]]
[[Kategooria:1969. aasta filmid]]
[[Kategooria:Eesti draamafilmid]]</text>
      <sha1>7guzv140y9mbjn9762btqpkdk733661</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rahvusparkide loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>42509</id>
    <revision>
      <id>6172274</id>
      <parentid>5462351</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T21:03:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <comment>/* F */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9337" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[rahvuspark]]e. On ka [[Soome rahvusparkide loend]]. Rootsi rahvuspargid on loetletud artiklis [[Rootsi rahvuspargid]]


{{tähed}}

== A ==
*[[Aasovi-Sõvaši rahvus-looduspark]] ([[Ukraina]])
*[[Addo rahvuspark]] ([[Lõuna-Aafrika Vabariik]])
*[[Aggteleki rahvuspark]] ([[Ungari]])
*[[Aigüestortes i Estany de Sant Maurici rahvuspark]] (Hispaania)
*[[Akagera rahvuspark]] ([[Rwanda]])
*[[Alam-Kama rahvuspark]] ([[Venemaa]])
*[[Alhanai rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Alutaguse rahvuspark]] (Eesti)
*[[Amacayacú rahvuspark]] ([[Colombia]])
*[[Amazonase rahvuspark]] ([[Brasiilia]])
*[[Ameerika Samoa rahvuspark]]
*[[Arabuko-Sokoke rahvuspark]] (Keenia)
*[[Aukštaitija rahvuspark]] ([[Leedu]])
*[[Aulaviki rahvuspark]] ([[Kanada]])
*[[Auyuittuqi rahvuspark]] (Kanada)

== B ==
*[[Balatoni rahvuspark]] (Ungari)
*[[Banffi rahvuspark]] (Kanada)
*[[Baškiiri rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Białowieża laane rahvuspark]] ([[Valgevene]])
*[[Białowieża rahvuspark]] ([[Poola]])
*[[Biebrza rahvuspark]] (Poola)
*[[Big Bendi rahvuspark]] ([[Ameerika Ühendriigid]])
*[[Bonaventure'i saare ja Percé kalju rahvuspark]] ([[Kanada]])
*[[Bükki rahvuspark]] (Ungari)

== C ==
*[[Cabañerose rahvuspark]] ([[Hispaania]])
*[[Cameia rahvuspark]] ([[Angola]])
*[[Cangandala rahvuspark]] (Angola)
*[[Carlsbadi koobaste rahvuspark]] (Ameerika Ühendriigid)
*[[Chitwani rahvuspark]] ([[Nepal]])
*[[Christoffeli rahvuspark]] ([[Hollandi Antillid]])
*[[Cinque Terre rahvuspark]] (Itaalia)
*[[Crater Lake'i rahvuspark]] (Ameerika Ühendriigid)
*[[Cuyahoga Valley rahvuspark]] (Ameerika Ühendriigid)

== D ==
*[[Danhine rahvuspark]] ([[Mosambiik]])
*[[Del Este rahvuspark]] ([[Dominikaani Vabariik]])
*[[Dilidžani rahvuspark]] ([[Armeenia]])
*[[Doñana rahvuspark]] ([[Hispaania]])
*[[Doonau-Aueni rahvuspark]] ([[Austria]])
*[[Doonau-Dráva rahvuspark]] ([[Ungari]])
*[[Durmitori rahvuspark]] ([[Montenegro]])

== E ==
*[[Écrinsi rahvuspark]] (Prantsusmaa)
*[[El Veladero rahvuspark]] ([[Mehhiko]])
*[[Elk Islandi rahvuspark]] (Kanada)
*[[Exmoor]] ([[Suurbritannia]])
*[[Eyre'i järve rahvuspark]] ([[Austraalia]])

== F ==
*[[Fertő-Hansági rahvuspark]] (Ungari)
*[[Flinders Chase'i rahvuspark]] (Austraalia)
*[[Forilloni rahvuspark]] ([[Kanada]])

== G ==
*[[Galicica rahvuspark]] ([[Põhja-Makedoonia]])
*[[Garamba rahvuspark]], ([[Kongo DV]])
*[[Garphyttani rahvuspark]], ([[Rootsi]])
*[[Gauja rahvuspark]], ([[Läti]])
*[[Gesäuse rahvuspark]] ([[Austria]])
*[[Gogorróni rahvuspark]] (Mehhiko)
*[[Golestani rahvuspark]] ([[Iraan]])
*[[Gran Paradiso rahvuspark]] ([[Itaalia]])
*[[Grasslandsi rahvuspark]] (Kanada)
*[[Gröönimaa rahvuspark]]
*[[Gunung Mulu rahvuspark]] ([[Malaisia]])
*[[Gwaii Haanase rahvuspark]] (Kanada)

== H ==
*[[Hainichi rahvuspark]] (Saksamaa)
*[[Hortobágyi rahvuspark]] ([[Ungari]])
*[[Hvalõnski rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Hwange rahvuspark]] (Zimbabwe)

== I ==
*[[Iguaçu rahvuspark]] ([[Brasiilia]])
*[[Iona rahvuspark]] (Angola)
*[[Isalo rahvuspark]] ([[Madagaskar]])
*[[Itatiaia rahvuspark]] (Brasiilia)
*[[Ivvaviki rahvuspark]] (Kanada)

== J ==
*[[Jaragua rahvuspark]] (Dominikaani Vabariik)
*[[Jasperi rahvuspark]] (Kanada)
*[[Jaú rahvuspark]] (Brasiilia)
*[[Joshua Tree rahvuspark]] (USA)
*[[Jostedalsbreeni rahvuspark]] ([[Norra]])
*[[Jotunheimeni rahvuspark]] (Norra)
*[[Jugõdva rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Jökulsárgljúfuri rahvuspark]] ([[Island]])

== K ==
*[[Kafue rahvuspark]] ([[Sambia]])
*[[Kahuzi-Biega rahvuspark]] ([[Kongo Demokraatlik Vabariik]])
*[[Kainji rahvuspark]] ([[Nigeeria]])
*[[Kakadu rahvuspark]] ([[Austraalia]])
*[[Kalevala rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Karula rahvuspark]] ([[Eesti]])
*[[Kejimkujiki rahvuspark]] (Kanada)
*[[Ķemeri rahvuspark]] (Läti)
*[[Kenozero rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Kgalagadi rahvuspark]] ([[Botswana]])
*[[Kibira rahvuspark]] ([[Burundi]])
*[[Kinabalu rahvuspark]] ([[Malaisia]])
*[[Kisama rahvuspark]] (Angola)
*[[Kiskunsági rahvuspark]] (Ungari)
*[[Kluane'i rahvuspark]] (Kanada)
*[[Koli rahvuspark]] (Soome)
*[[Kolovesi rahvuspark]] (Soome)
*[[Kolõma rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Kootenay rahvuspark]] (Kanada)
*[[Kouchibouguaci rahvuspark]] (Kanada)
*[[Krügeri rahvuspark]] ([[Lõuna-Aafrika Vabariik]])
*[[Kuninganna Elizabethi rahvuspark]] ([[Uganda]])
*[[Kurjenrahka rahvuspark]] (Soome)
*[[Kõrg-Harzi rahvuspark]] (Saksamaa)
*[[Körös-Marosi rahvuspark]] (Ungari)

== L ==
*[[Lahemaa rahvuspark]] (Eesti)
*[[La Mauricie rahvuspark]] (Kanada)
*[[Las Tablas de Daimieli rahvuspark]] (Hispaania)
*[[La Visite rahvuspark]] ([[Haiti]])
*[[Lorentzi rahvuspark]] ([[Indoneesia]])
*[[Los Haitises rahvuspark]] (Dominikaani Vabariik)
*[[Lossinõi Ostrovi rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Lubjakivi Alpide rahvuspark]] ([[Austria]])
*[[Lõuna-Luangwa rahvuspark]] ([[Sambia]])

== M ==
*[[Maddalena saarestiku rahvuspark]] (Itaalia)
*[[Manú rahvuspark]] ([[Peruu]])
*[[Mapungubwe rahvuspark]] ([[LAV]])
*[[Marakele rahvuspark]] (LAV)
*[[Mari Tšodra rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Matsalu rahvuspark]] (Eesti)
*[[Mercantouri rahvuspark]] (Prantsusmaa) 
*[[Meštšora rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Meštšorski rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Mgahinga gorillade rahvuspark]] (Uganda)
*[[Moma rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Montagne d'Ambre'i rahvuspark]] (Prantsusmaa) 
*[[Morne Trois Pitonsi rahvuspark]] ([[Dominica]])
*[[Mount Revelstoke'i rahvuspark]] (Kanada)
*[[Møysaleni rahvuspark]] (Norra)
*[[Mupa rahvuspark]] (Angola)

== N ==
*[[Nahanni rahvuspark]] (Kanada)
*[[Nairobi rahvuspark]] (Keenia)
*[[Netškino rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Noel Kempff Mercado rahvuspark]] (Boliivia)
*[[North York Moors]] (Suurbritannia)
*[[Nuuksio rahvuspark]] (Soome)
*[[Nxai Pani rahvuspark]] ([[Botswana]])
*[[Nyungwe rahvuspark]] ([[Rwanda]])

== O ==
*[[Oderi alamjooksu rahvuspark]] (Saksamaa)
*[[Okanda rahvuspark]] ([[Gabon]])
*[[Orlovskoje Polesje rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Oulanka rahvuspark]] ([[Soome]])

== P ==
*[[Padjelanta rahvuspark]] (Rootsi)
*[[Pallas-Yllästunturi rahvuspark]] (Soome)
*[[Pantanali rahvuspark]] (Brasiilia)
*[[Patvinsuo rahvuspark]] (Soome)
*[[Perämeri rahvuspark]] (Soome)
*[[Petkeljärvi rahvuspark]] (Soome)
*[[Phong Nha-Kẻ Bàngi rahvuspark]] (Vietnam)
*[[Pic Macaya rahvuspark]] (Haiti)
*[[Prints Alberti rahvuspark]] (Kanada)
*[[Pukaskwa rahvuspark]] (Kanada)
*[[Puurijärvi-Isosuo rahvuspark]] (Soome)
*[[Põšma metsade rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Päijänne rahvuspark]] (Soome)
*[[Püreneede rahvuspark]] (Prantsusmaa)
*[[Pyhä-Häkki rahvuspark]] (Soome)
*[[Pyhä-Luosto rahvuspark]] (Soome)

== Q ==
*[[Qobustani rahvuspark]] (Aserbaidžaan)
*[[Quiçama rahvuspark]] (Angola)
*[[Quttinirpaaqi rahvuspark]] (Kanada)

== R ==
*[[Rāzna rahvuspark]] (Läti)
*[[Repovesi rahvuspark]] (Soome)
*[[Riding Mountaini rahvuspark]] (Kanada)
*[[Riisitunturi rahvuspark]] (Soome)
*[[Rokua rahvuspark]] (Soome)
*[[Rusizi rahvuspark]] (Burundi)
*[[Russkaja Arktika]] (Venemaa)
*[[Ruvubu rahvuspark]] (Burundi)
*[[Ruwenzori rahvuspark]] (Uganda)

== S ==
*[[Saaristomere rahvuspark]] (Soome)
*[[Saguaro rahvuspark]] (Ameerika Ühendriigid)
*[[Salamajärvi rahvuspark]] (Soome)
*[[Sebeži rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Seitsemineni rahvuspark]] (Soome)
*[[Serengeti rahvuspark]] ([[Tansaania]])
*[[Serra da Canastra rahvuspark]] (Brasiilia)
*[[Serra da Capivara rahvuspark]] (Brasiilia)
*[[Serra do Cipó rahvuspark]] (Brasiilia)
*[[Sevani rahvuspark]] ([[Armeenia]])
*[[Sevennide rahvuspark]] (Prantsusmaa)
*[[Shiretoko rahvuspark]] (Jaapan)
*[[Sibiloi rahvuspark]] ([[Keenia]])
*[[Sierra Nevada rahvuspark]] (Hispaania)
*[[Siine rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Sirmiliki rahvuspark]] (Kanada)
*[[Slītere rahvuspark]] (Läti)
*[[Smolenski rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Smolnõi rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Snowdonia rahvuspark]] ([[Wales]])
*[[Soomaa rahvuspark]] (Eesti)
*[[Sotši rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Stelvio rahvuspark]] (Itaalia)
*[[Syöte rahvuspark]] (Soome)

== Z ==
*[[Zakouma rahvuspark]] ([[Tšaad]])
*[[Zioni rahvuspark]] (Ameerika Ühendriigid)

== T ==
*[[Taganai rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Tapantí rahvuspark]] ([[Costa Rica]])
*[[Tatra rahvuspark]] (Poola)
*[[Teide rahvuspark]] (Hispaania)
*[[Terra Nova rahvuspark]] (Kanada)
*[[Þingvellir]]i rahvuspark (Island)
*[[Tšuvaši rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Tuktut-Nogaiti rahvuspark]] (Kanada)
*[[Tulemaa rahvuspark]] ([[Argentina]])
*[[Tumucumaque rahvuspark]] (Brasiilia)

== U ==
*[[Ugra rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Ukkusiksaliki rahvuspark]] (Kanada)
*[[Urho Kekkoneni rahvuspark]] (Soome)

== V ==
*[[Vadehaveti rahvuspark]] ((Taani))
*[[Vaikse ookeani rahvuspark]] (Kanada)
*[[Val Grande rahvuspark]] (Itaalia)
*[[Vatnajökulli rahvuspark]] (Island)
*[[Vesuuvi rahvuspark]] (Itaalia)
*[[Vilsandi rahvuspark]] (Eesti)
*[[Virunga rahvuspark]] (Kongo DV)
*[[Vodlozero rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Vulkaanide rahvuspark]] (Rwanda)
*[[Vuntuti rahvuspark]] (Kanada)

== W ==
*[[W rahvuspark]] (Niger, Benin, Burkina Faso)
*[[Wapuski rahvuspark]] (Kanada)
*[[Waza rahvuspark]] ([[Kamerun]])
*[[Watertoni järvede rahvuspark]] (Kanada)
*[[Wielkopolski rahvuspark]] (Poola)
*[[Wigry rahvuspark]] (Poola)
*[[Wolini rahvuspark]] (Poola)
*[[Wood Buffalo rahvuspark]] (Kanada)
*[[Wrangelli – St. Eliase rahvuspark]]

== Ö ==
*[[Őrségi rahvuspark]] (Ungari)

== Y ==
*[[Yellowstone'i rahvuspark]] ([[USA]])
*[[Yoho rahvuspark]] (Kanada)
*[[Yosemite rahvuspark]] ([[USA]])


[[Kategooria:Rahvuspargid| ]]</text>
      <sha1>qmyr1j62koo1tbf762ethi9h649cfek</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172404</id>
      <parentid>6172274</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T06:52:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* K */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9396" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[rahvuspark]]e. On ka [[Soome rahvusparkide loend]]. Rootsi rahvuspargid on loetletud artiklis [[Rootsi rahvuspargid]]


{{tähed}}

== A ==
*[[Aasovi-Sõvaši rahvus-looduspark]] ([[Ukraina]])
*[[Addo rahvuspark]] ([[Lõuna-Aafrika Vabariik]])
*[[Aggteleki rahvuspark]] ([[Ungari]])
*[[Aigüestortes i Estany de Sant Maurici rahvuspark]] (Hispaania)
*[[Akagera rahvuspark]] ([[Rwanda]])
*[[Alam-Kama rahvuspark]] ([[Venemaa]])
*[[Alhanai rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Alutaguse rahvuspark]] (Eesti)
*[[Amacayacú rahvuspark]] ([[Colombia]])
*[[Amazonase rahvuspark]] ([[Brasiilia]])
*[[Ameerika Samoa rahvuspark]]
*[[Arabuko-Sokoke rahvuspark]] (Keenia)
*[[Aukštaitija rahvuspark]] ([[Leedu]])
*[[Aulaviki rahvuspark]] ([[Kanada]])
*[[Auyuittuqi rahvuspark]] (Kanada)

== B ==
*[[Balatoni rahvuspark]] (Ungari)
*[[Banffi rahvuspark]] (Kanada)
*[[Baškiiri rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Białowieża laane rahvuspark]] ([[Valgevene]])
*[[Białowieża rahvuspark]] ([[Poola]])
*[[Biebrza rahvuspark]] (Poola)
*[[Big Bendi rahvuspark]] ([[Ameerika Ühendriigid]])
*[[Bonaventure'i saare ja Percé kalju rahvuspark]] ([[Kanada]])
*[[Bükki rahvuspark]] (Ungari)

== C ==
*[[Cabañerose rahvuspark]] ([[Hispaania]])
*[[Cameia rahvuspark]] ([[Angola]])
*[[Cangandala rahvuspark]] (Angola)
*[[Carlsbadi koobaste rahvuspark]] (Ameerika Ühendriigid)
*[[Chitwani rahvuspark]] ([[Nepal]])
*[[Christoffeli rahvuspark]] ([[Hollandi Antillid]])
*[[Cinque Terre rahvuspark]] (Itaalia)
*[[Crater Lake'i rahvuspark]] (Ameerika Ühendriigid)
*[[Cuyahoga Valley rahvuspark]] (Ameerika Ühendriigid)

== D ==
*[[Danhine rahvuspark]] ([[Mosambiik]])
*[[Del Este rahvuspark]] ([[Dominikaani Vabariik]])
*[[Dilidžani rahvuspark]] ([[Armeenia]])
*[[Doñana rahvuspark]] ([[Hispaania]])
*[[Doonau-Aueni rahvuspark]] ([[Austria]])
*[[Doonau-Dráva rahvuspark]] ([[Ungari]])
*[[Durmitori rahvuspark]] ([[Montenegro]])

== E ==
*[[Écrinsi rahvuspark]] (Prantsusmaa)
*[[El Veladero rahvuspark]] ([[Mehhiko]])
*[[Elk Islandi rahvuspark]] (Kanada)
*[[Exmoor]] ([[Suurbritannia]])
*[[Eyre'i järve rahvuspark]] ([[Austraalia]])

== F ==
*[[Fertő-Hansági rahvuspark]] (Ungari)
*[[Flinders Chase'i rahvuspark]] (Austraalia)
*[[Forilloni rahvuspark]] ([[Kanada]])

== G ==
*[[Galicica rahvuspark]] ([[Põhja-Makedoonia]])
*[[Garamba rahvuspark]], ([[Kongo DV]])
*[[Garphyttani rahvuspark]], ([[Rootsi]])
*[[Gauja rahvuspark]], ([[Läti]])
*[[Gesäuse rahvuspark]] ([[Austria]])
*[[Gogorróni rahvuspark]] (Mehhiko)
*[[Golestani rahvuspark]] ([[Iraan]])
*[[Gran Paradiso rahvuspark]] ([[Itaalia]])
*[[Grasslandsi rahvuspark]] (Kanada)
*[[Gröönimaa rahvuspark]]
*[[Gunung Mulu rahvuspark]] ([[Malaisia]])
*[[Gwaii Haanase rahvuspark]] (Kanada)

== H ==
*[[Hainichi rahvuspark]] (Saksamaa)
*[[Hortobágyi rahvuspark]] ([[Ungari]])
*[[Hvalõnski rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Hwange rahvuspark]] (Zimbabwe)

== I ==
*[[Iguaçu rahvuspark]] ([[Brasiilia]])
*[[Iona rahvuspark]] (Angola)
*[[Isalo rahvuspark]] ([[Madagaskar]])
*[[Itatiaia rahvuspark]] (Brasiilia)
*[[Ivvaviki rahvuspark]] (Kanada)

== J ==
*[[Jaragua rahvuspark]] (Dominikaani Vabariik)
*[[Jasperi rahvuspark]] (Kanada)
*[[Jaú rahvuspark]] (Brasiilia)
*[[Joshua Tree rahvuspark]] (USA)
*[[Jostedalsbreeni rahvuspark]] ([[Norra]])
*[[Jotunheimeni rahvuspark]] (Norra)
*[[Jugõdva rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Jökulsárgljúfuri rahvuspark]] ([[Island]])

== K ==
*[[Kafue rahvuspark]] ([[Sambia]])
*[[Kahuzi-Biega rahvuspark]] ([[Kongo Demokraatlik Vabariik]])
*[[Kainji rahvuspark]] ([[Nigeeria]])
*[[Kakadu rahvuspark]] ([[Austraalia]])
*[[Kati Thanda – Eyre'i järve rahvuspark]] (Austraalia)
*[[Kalevala rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Karula rahvuspark]] ([[Eesti]])
*[[Kejimkujiki rahvuspark]] (Kanada)
*[[Ķemeri rahvuspark]] (Läti)
*[[Kenozero rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Kgalagadi rahvuspark]] ([[Botswana]])
*[[Kibira rahvuspark]] ([[Burundi]])
*[[Kinabalu rahvuspark]] ([[Malaisia]])
*[[Kisama rahvuspark]] (Angola)
*[[Kiskunsági rahvuspark]] (Ungari)
*[[Kluane'i rahvuspark]] (Kanada)
*[[Koli rahvuspark]] (Soome)
*[[Kolovesi rahvuspark]] (Soome)
*[[Kolõma rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Kootenay rahvuspark]] (Kanada)
*[[Kouchibouguaci rahvuspark]] (Kanada)
*[[Krügeri rahvuspark]] ([[Lõuna-Aafrika Vabariik]])
*[[Kuninganna Elizabethi rahvuspark]] ([[Uganda]])
*[[Kurjenrahka rahvuspark]] (Soome)
*[[Kõrg-Harzi rahvuspark]] (Saksamaa)
*[[Körös-Marosi rahvuspark]] (Ungari)

== L ==
*[[Lahemaa rahvuspark]] (Eesti)
*[[La Mauricie rahvuspark]] (Kanada)
*[[Las Tablas de Daimieli rahvuspark]] (Hispaania)
*[[La Visite rahvuspark]] ([[Haiti]])
*[[Lorentzi rahvuspark]] ([[Indoneesia]])
*[[Los Haitises rahvuspark]] (Dominikaani Vabariik)
*[[Lossinõi Ostrovi rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Lubjakivi Alpide rahvuspark]] ([[Austria]])
*[[Lõuna-Luangwa rahvuspark]] ([[Sambia]])

== M ==
*[[Maddalena saarestiku rahvuspark]] (Itaalia)
*[[Manú rahvuspark]] ([[Peruu]])
*[[Mapungubwe rahvuspark]] ([[LAV]])
*[[Marakele rahvuspark]] (LAV)
*[[Mari Tšodra rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Matsalu rahvuspark]] (Eesti)
*[[Mercantouri rahvuspark]] (Prantsusmaa) 
*[[Meštšora rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Meštšorski rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Mgahinga gorillade rahvuspark]] (Uganda)
*[[Moma rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Montagne d'Ambre'i rahvuspark]] (Prantsusmaa) 
*[[Morne Trois Pitonsi rahvuspark]] ([[Dominica]])
*[[Mount Revelstoke'i rahvuspark]] (Kanada)
*[[Møysaleni rahvuspark]] (Norra)
*[[Mupa rahvuspark]] (Angola)

== N ==
*[[Nahanni rahvuspark]] (Kanada)
*[[Nairobi rahvuspark]] (Keenia)
*[[Netškino rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Noel Kempff Mercado rahvuspark]] (Boliivia)
*[[North York Moors]] (Suurbritannia)
*[[Nuuksio rahvuspark]] (Soome)
*[[Nxai Pani rahvuspark]] ([[Botswana]])
*[[Nyungwe rahvuspark]] ([[Rwanda]])

== O ==
*[[Oderi alamjooksu rahvuspark]] (Saksamaa)
*[[Okanda rahvuspark]] ([[Gabon]])
*[[Orlovskoje Polesje rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Oulanka rahvuspark]] ([[Soome]])

== P ==
*[[Padjelanta rahvuspark]] (Rootsi)
*[[Pallas-Yllästunturi rahvuspark]] (Soome)
*[[Pantanali rahvuspark]] (Brasiilia)
*[[Patvinsuo rahvuspark]] (Soome)
*[[Perämeri rahvuspark]] (Soome)
*[[Petkeljärvi rahvuspark]] (Soome)
*[[Phong Nha-Kẻ Bàngi rahvuspark]] (Vietnam)
*[[Pic Macaya rahvuspark]] (Haiti)
*[[Prints Alberti rahvuspark]] (Kanada)
*[[Pukaskwa rahvuspark]] (Kanada)
*[[Puurijärvi-Isosuo rahvuspark]] (Soome)
*[[Põšma metsade rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Päijänne rahvuspark]] (Soome)
*[[Püreneede rahvuspark]] (Prantsusmaa)
*[[Pyhä-Häkki rahvuspark]] (Soome)
*[[Pyhä-Luosto rahvuspark]] (Soome)

== Q ==
*[[Qobustani rahvuspark]] (Aserbaidžaan)
*[[Quiçama rahvuspark]] (Angola)
*[[Quttinirpaaqi rahvuspark]] (Kanada)

== R ==
*[[Rāzna rahvuspark]] (Läti)
*[[Repovesi rahvuspark]] (Soome)
*[[Riding Mountaini rahvuspark]] (Kanada)
*[[Riisitunturi rahvuspark]] (Soome)
*[[Rokua rahvuspark]] (Soome)
*[[Rusizi rahvuspark]] (Burundi)
*[[Russkaja Arktika]] (Venemaa)
*[[Ruvubu rahvuspark]] (Burundi)
*[[Ruwenzori rahvuspark]] (Uganda)

== S ==
*[[Saaristomere rahvuspark]] (Soome)
*[[Saguaro rahvuspark]] (Ameerika Ühendriigid)
*[[Salamajärvi rahvuspark]] (Soome)
*[[Sebeži rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Seitsemineni rahvuspark]] (Soome)
*[[Serengeti rahvuspark]] ([[Tansaania]])
*[[Serra da Canastra rahvuspark]] (Brasiilia)
*[[Serra da Capivara rahvuspark]] (Brasiilia)
*[[Serra do Cipó rahvuspark]] (Brasiilia)
*[[Sevani rahvuspark]] ([[Armeenia]])
*[[Sevennide rahvuspark]] (Prantsusmaa)
*[[Shiretoko rahvuspark]] (Jaapan)
*[[Sibiloi rahvuspark]] ([[Keenia]])
*[[Sierra Nevada rahvuspark]] (Hispaania)
*[[Siine rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Sirmiliki rahvuspark]] (Kanada)
*[[Slītere rahvuspark]] (Läti)
*[[Smolenski rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Smolnõi rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Snowdonia rahvuspark]] ([[Wales]])
*[[Soomaa rahvuspark]] (Eesti)
*[[Sotši rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Stelvio rahvuspark]] (Itaalia)
*[[Syöte rahvuspark]] (Soome)

== Z ==
*[[Zakouma rahvuspark]] ([[Tšaad]])
*[[Zioni rahvuspark]] (Ameerika Ühendriigid)

== T ==
*[[Taganai rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Tapantí rahvuspark]] ([[Costa Rica]])
*[[Tatra rahvuspark]] (Poola)
*[[Teide rahvuspark]] (Hispaania)
*[[Terra Nova rahvuspark]] (Kanada)
*[[Þingvellir]]i rahvuspark (Island)
*[[Tšuvaši rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Tuktut-Nogaiti rahvuspark]] (Kanada)
*[[Tulemaa rahvuspark]] ([[Argentina]])
*[[Tumucumaque rahvuspark]] (Brasiilia)

== U ==
*[[Ugra rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Ukkusiksaliki rahvuspark]] (Kanada)
*[[Urho Kekkoneni rahvuspark]] (Soome)

== V ==
*[[Vadehaveti rahvuspark]] ((Taani))
*[[Vaikse ookeani rahvuspark]] (Kanada)
*[[Val Grande rahvuspark]] (Itaalia)
*[[Vatnajökulli rahvuspark]] (Island)
*[[Vesuuvi rahvuspark]] (Itaalia)
*[[Vilsandi rahvuspark]] (Eesti)
*[[Virunga rahvuspark]] (Kongo DV)
*[[Vodlozero rahvuspark]] (Venemaa)
*[[Vulkaanide rahvuspark]] (Rwanda)
*[[Vuntuti rahvuspark]] (Kanada)

== W ==
*[[W rahvuspark]] (Niger, Benin, Burkina Faso)
*[[Wapuski rahvuspark]] (Kanada)
*[[Waza rahvuspark]] ([[Kamerun]])
*[[Watertoni järvede rahvuspark]] (Kanada)
*[[Wielkopolski rahvuspark]] (Poola)
*[[Wigry rahvuspark]] (Poola)
*[[Wolini rahvuspark]] (Poola)
*[[Wood Buffalo rahvuspark]] (Kanada)
*[[Wrangelli – St. Eliase rahvuspark]]

== Ö ==
*[[Őrségi rahvuspark]] (Ungari)

== Y ==
*[[Yellowstone'i rahvuspark]] ([[USA]])
*[[Yoho rahvuspark]] (Kanada)
*[[Yosemite rahvuspark]] ([[USA]])


[[Kategooria:Rahvuspargid| ]]</text>
      <sha1>jdsp3r09mj689j5lzrd6q9odccebi5k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Valge-Vene</title>
    <ns>0</ns>
    <id>42823</id>
    <revision>
      <id>6171863</id>
      <parentid>6077964</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T12:19:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ursus scribens</username>
        <id>115317</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="833" xml:space="preserve">'''Valge-Vene''' ([[valgevene keel]]es Белая Русь ''Belaja Rus'') on ajalooline nimetus, mida on kasutatud erinevate piirkondade ([[Polotsk]], [[Vitebsk]], [[Smolensk]], [[Mogiljov]]) tähistamiseks, valdavalt praeguse [[Valgevene]] alal. 
* Alates [[17. sajand]]ist märkis ta valgevene [[Daugava]] ja [[Dnepr]]i ümbruse alasid. 
* [[19. sajand]]i algusest hakati teda kasutama kogu valgevenelaste asuala tähistavana. 
* 19. sajandi lõpus võeti ta kujul ''Беларусь'' ('Valgevene') valgevene rahvuslaste poolt kasutusele omakeelse maanimena.

* Ühe versioonina oli Valge-Vene maa-ala tänapäeva [[Vitebsk]]i, [[Mogiljov]]i ja [[Smolensk]]i piirkond.
==Vaata ka==

*[[Litviinid]]
*[[Must-Vene]]
*[[Puna-Vene]]

[[Kategooria:Valgevene ajalugu]]
[[Kategooria:Valgevene ajaloolised piirkonnad]]
[[Kategooria:Vene]]</text>
      <sha1>pvyd2rsokrnu7nshkl6l2z29bjg8ihf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Fred Jüssi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>43627</id>
    <revision>
      <id>6171882</id>
      <parentid>6092778</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T12:55:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Dr Oldekop</username>
        <id>12255</id>
      </contributor>
      <comment>/* Teoseid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13324" xml:space="preserve">[[Pilt:Fred Jüssi.jpg|pisi|300px|Fred Jüssi]]
'''Fred Jüssi''' (sündinud [[29. jaanuar]]il [[1935]] [[Aruba]]l) on [[eestlased|eesti]] [[zooloogia|zooloog]], [[loodusfotograaf]] ja looduse populariseerija.

== Elulugu ==

==== Sünd ja elu Arubal ====
Fred Jüssi sündis 29. jaanuaril 1935 Kariibi meres asuval Aruba saarel.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Elise Järvik|url=https://www.geni.com/people/Fred-J%C3%BCssi/6000000007047219084|pealkiri=Fred Jüssi|väljaanne=Geni|aeg=19.11.2020|vaadatud=09.12.2021}}&lt;/ref&gt; Tema kuus aastat vanem vend Henry sündis 1929. aastal Venezuelas, kus pere lühemat aega peatus, kuni poiste isa sai tööd Standard Oili vastvalminud õlipuhastustehases Arubal, misjärel saarele elama asuti.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Fred Jüssi|pealkiri=Mister Fred : Urmas Ott &amp; Fred Jüssi : imprinting ; esseed, artiklid, märkmed|aasta=2009|koht=Harjumaa|kirjastus=SE&amp;JS|lehekülg=146}}&lt;/ref&gt; Arubal elati kokku üheksa aastat. Fredi isa töötas õlipuhastustehases ja elatas peret, ema tööl ei käinud, vaid kasvatas kodus lapsi, suhtles elavalt naabritega, õppis keeli ning elamise ja majapidamise kunsti ja luges raamatuid – Fredi sõnul olid need üheksa aastat tema ema vaimse elu kõrgaeg, kuna erinevalt elust Eestis sai ta Arubal pühenduda lastele ja iseendale. Arubal lastele eesti keelt ei õpetatud ja koduski räägiti inglise keeles, sest tagasi Eestisse pöörduda Fredi vanemad ei kavatsenud.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Fred Jüssi|pealkiri=Mister Fred : Urmas Ott &amp; Fred Jüssi : imprinting ; esseed, artiklid, märkmed|aasta=2009|koht=Tallinn|kirjastus=SE&amp;JS|lehekülg=262-264}}&lt;/ref&gt; 1938. aastal see siiski aset leidis – Fredi isa saatis pere Eestisse ja läks ise Iraani õlipuhastusjaama ehitama.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Fred on oma Aruba mälestuste kohta öelnud, et need on nagu kirevad pilditükid, millest pilti kuidagimoodi kokku panna ei saa, sest liiga palju tükke on puudu.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Fred Jüssi|pealkiri=Mister Fred : Urmas Ott &amp; Fred Jüssi : imprinting ; esseed, artiklid, märkmed|aasta=2009|koht=Tallinn|kirjastus=SE&amp;JS|lehekülg=149}}&lt;/ref&gt;

==== Kolimine Eestisse ====
1938. aastal Eestisse saabudes oli Fred kolmeaastane. Oma esimest muljet Eestist on Fred tagantjärele nimetanud armastuseks esimesest silmapilgust, kuna teda vaimustasid siinne loodus ja kliima, aga ka inimesed ja nendega kogetu.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Fred Jüssi|pealkiri=Mister Fred : Urmas Ott &amp; Fred Jüssi : imprinting ; esseed, artiklid, märkmed|aasta=2009|koht=Tallinn|kirjastus=SE&amp;JS|lehekülg=140}}&lt;/ref&gt; Fredi esimesi tugevaid muljeid Eestis oli sügisene lehesadu.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tootsen, Jaan|url=https://arhiiv.err.ee/vaata/uks-lugu-fred-jussi|pealkiri=Üks lugu: Fred Jüssi|väljaanne=ERR|aeg=16.10.2011|vaadatud=09.12.2021}}&lt;/ref&gt; Talle meeldis Kadrioru pargis puude all lehtedes jalgu sahistada. Samavõrd vaimustas poissi esimene lumesadu, sest subtroopilisel Aruba saarel polnud ta midagi sellist kogenud.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Eestis elu sisseseadmine polnud kerge. Mõni aeg pärast Eestisse saabumist oli Fredi ema läbi raskuste leidnud 1939. aastal perele väikese kahetoalise üürikorteri Tallinnas Kotka tänaval majas number kuus. Isa Johannes suri 1939. aastal pärast rasket haigestumist, kuna 1939/1940 ränk talv oli troopilise kliimaga harjunud mehele liig.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Fred Jüssi|pealkiri=Mister Fred : Urmas Ott &amp; Fred Jüssi : imprinting ; esseed, artiklid, märkmed|aasta=2009|koht=Tallinn|kirjastus=SE&amp;JS|lehekülg=154}}&lt;/ref&gt; Fredi ema leidis teenistust Tallinna Tuletikuvabrikus.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Fred Jüssi|pealkiri=Mister Fred : Urmas Ott &amp; Fred Jüssi : imprinting ; esseed, artiklid, märkmed|aasta=2009|koht=Tallinn|kirjastus=SE&amp;JS|lehekülg=264-265}}&lt;/ref&gt; 

==== Teine maailmasõda ja Nõukogude okupatsiooni algus ====
Esimese Nõukogude okupatsiooni ja Saksa okupatsiooni ajal käis Fred Tallinnas lasteaias&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 1942. aastal läks Fred õppima Tallinna 20. algkooli.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Fred Jüssi|pealkiri=Mister Fred : Urmas Ott &amp; Fred Jüssi : imprinting ; esseed, artiklid, märkmed|aasta=2009|koht=Tallinn|kirjastus=SE&amp;JS|lehekülg=261}}&lt;/ref&gt;. Kui 9. märtsil 1944 korraldas Punaarmee Tallinnale pommirünnaku, varjus 9-aastane Fred ühes ema, venna ja teiste majaelanikega keldrisse. Öösel kella ühe paiku saabus tunde kestnud pommirahe järel vaikus, inimesed väljusid varjendist ja läksid oma eluruumidesse. Maja oli rünnakus küll otsetabamustest pääsenud, ent lööklained olid purustanud aknaid ja muud. Paaritunnise hingetõmbeaja järel algas uus rünnak ja sedapuhku süttis leekidesse ka Fredi pere korter, misjärel tuli taas evakueeruda. Maha põles ka Tallinna 20. algkooli hoone, kus tol hetkel oli haavatuid täis sõjaväehaigla&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Fred Jüssi|pealkiri=Mister Fred : Urmas Ott &amp; Fred Jüssi : imprinting ; esseed, artiklid, märkmed|aasta=2009|koht=Tallinn|kirjastus=SE&amp;JS|lehekülg=152-158}}&lt;/ref&gt;. 

[[Eesti Rahva Ühisabi]] korraldas kiiresti laste ärasaatmise purustatud linnast ajutistesse varjupaikadesse. Fred ja vend Henry saadeti mõni päev pärast rünnakut Viljandimaale Loodi mõisas olevasse koolimajja, kus sadakond last leidis varju septembrini. Fredi sõnul lõi see kogemus nähtamatu sideme tema ja Eestimaa vahel, sest Mulgimaa loodus jättis talle sügava mulje. 1947. aastal viis juhus Fredi üheks kuuks Võhmuta kanti maale, kus elas jõukas talus ning õppis tundma sealseid inimesi, maatöid ja maaelu – sai aimu elamise kultuurist Eestimaal. Seda suve on ta pidanud oma viimaseks lapsepõlve suveks, kuna järgnenud kolhooside rajamine ja 1949. aasta märtsiküüditamine muutsid maaelu jäädavalt.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Fred Jüssi|pealkiri=Mister Fred : Urmas Ott &amp; Fred Jüssi : imprinting ; esseed, artiklid, märkmed|aasta=2009|koht=Tallinn|kirjastus=SE&amp;JS|lehekülg=142}}&lt;/ref&gt; 1949. aasta veebruaris sai Fredist kooli [[komsomol|komsomolisekretäri]] ähvardusel („Ära unusta, et sa oled välismaal sündinud!“) ja ema soovitusel [[ÜLKNÜ]] liige, ehkki ta ise oli sellest algselt keeldunud.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==== Haridus ja ametid ====
1950. aastate algul avastas Fred enda jaoks Kõrvemaa.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 1953. aastal lõpetas Fred Tallinna 20. Keskkooli&lt;ref&gt;[https://www.tyhg.edu.ee/koolipere/vilistlased/ Tallinna Ühisgümnaasiumi vilistlased]&lt;/ref&gt; ja astus Tartu Riiklikku Ülikooli õppima bioloogia erialal, mille lõpetas 1958. aastal. Aastatel 1958–1960 töötas Fred Hiiumaal Emmaste põhikoolis õpetajana. Aastail 1962–1975 oli Fred Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumis looduskaitseinspektor. Aastatel 1976–1989 oli Fred [[Eesti Raadio]] mittekoosseisuline kaastöötaja.

==== Fotograafia ja helide lindistamine ====
Fotograafiaga puutus Fred esmakordselt kokku 1948. aasta paiku, kui tegi loodusmuuseumi preparaatori Juhan Sakkeuse innustusel oma esimesed pildid.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Jüssi, Fred|url=http://www.looduseomnibuss.ee/node/1175|pealkiri=Fred Jüssi: Minevikumaastikud|väljaanne=Lofo 01.2008|aeg=2008|vaadatud=09.12.2021}}&lt;/ref&gt; Fotokaamera näol leidis Fred endale sobiva vahendi maailma tunnetamiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tootsen, Jaan|url=https://arhiiv.err.ee/vaata/ooulikooli-rannakud-bioloog-fred-jussi-kakerdaja-raba|pealkiri=Ööülikooli rännakud: Bioloog Fred Jüssi. Kakerdaja raba|väljaanne=ERR|aeg=21.01.2014|vaadatud=09.12.2021}}&lt;/ref&gt;

Fredi esimene kokkupuude stereomagnetofoni ja stereohelilindistamisega leidis aset 1975. aasta 14. mai õhtupoolikul Soonlepa lahe Valgekare rannal, kui Hannes Valdma Eesti Raadiost lasi Fredil läbi kõrvaklappide kuulata vastvalminud stereoülesvõtet häältest rannas. Fredi sõnul tundus, nagu oleks sel päeval pudenenud mulda üks seeme, mis tasapisi idusid ja juuri kasvatama hakkas. Pärast paarikuulist õpiaega Hannes Valdma ja Jüri Tamme käe all tegi Fred 1976. aasta 9. mai hommikul Laukasool ja Loobu jõe ääres metsas oma esimesed iseseisvad helilindistused – siit algas Fredi jaht looduse häältele.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Fred Jüssi|pealkiri=Mister Fred : Urmas Ott &amp; Fred Jüssi : imprinting ; esseed, artiklid, märkmed|aasta=2009|koht=Tallinn|kirjastus=SE&amp;JS|lehekülg=234-235}}&lt;/ref&gt;

1. veebruaril 1979 kell seitse õhtul läks esmakordselt raadioeetrisse „Linnuaabits“, mis hakkas eetris olema kord nädalas, nii kuni 1980. aasta detsembrini välja (lk 239). Kuna kõik Eestimaa linnud said saates käsitletud, tuli nihutada piire. „Linnuaabits“ jätkus „Looduse aabitsana“, kus mängiti kuulajaile lindistusi nii Eestimaa lindudest, imetajatest, kahepaiksetest kui ka putukatest.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Fred Jüssi|pealkiri=Mister Fred : Urmas Ott &amp; Fred Jüssi : imprinting ; esseed, artiklid, märkmed|aasta=2009|koht=Tallinn|kirjastus=SE&amp;JS|lehekülg=237-241}}&lt;/ref&gt;

==== Looming ja kutse ====
Fredi looming on mitmekülgne ja kirju. Aastakümnete jooksul on ta kirjutanud mitmeid raamatuid ja artikleid, avaldanud fotoalbumeid, loodusteemalisi jutustusi, mõtisklusi ja heliplaate, juhtinud raadio- ja telesaateid, andnud intervjuusid ning pidanud loenguid. 1980. aastal tegi Fred kaasa [[Rein Maran|Rein Marani]] filmis „[[Laanetaguse suvi]]“, kus etendas peategelaste isa metsavaht Vidriku rolli. Osa tema loomingust on suunatud laste harimisele (nt raamatud „[[Räägi mulle rebasest]]“ 1987, „[[Rebasetund]]“ 1977; telesaade „[[Kas sina näed, mida mina näen?]][https://arhiiv.err.ee/tapsem-otsing?type=advanced&amp;id=7813043&amp;searchphrase=Kas+sina+n%C3%A4ed%2C+mida+mina+n%C3%A4en%3F&amp;mode=advanced&amp;searchfrom_video=video&amp;search_parameter%5B0%5D=2&amp;search_parameter%5B1%5D=4&amp;search_value%5B0%5D=Kas+sina+n%C3%A4ed%2C+mida+mina+n%C3%A4en%3F&amp;search_value%5B1%5D=Fred+J%C3%BCssi&amp;search=1&amp;search-submit=search&amp;page=1&amp;sortorder=date-asc]“ 1994–1995). Kutse poolest on Fred pühendunud Eestimaa looduse ja maastike jäädvustamisele ning looduskaitse olulisuse teadvustamisele ühiskonnas. 1980. aastal allkirjastas ta [[40 kiri|40 kirja]].

==== Film &quot;Fred Jüssi. Olemise ilu&quot; ====
„[[Fred Jüssi. Olemise ilu]]“ (2020) on [[Taska Film|Taska Filmi]] ja [[Jaan Tootsen|Jaan Tootseni]] toodetud täispikk film Eesti loodusest ja Fred Jüssist.

== Isiklikku ==
Fredi ja tema abikaasa [[Helju Jüssi]] lapsed on bioloogid [[Ivar Jüssi]], [[Mart Jüssi]] ning keskkonnaspetsialist [[Mari Jüssi]]. 

== Teoseid ==
*&quot;[[Kajakad kutsuvad]]&quot; (1966)
*&quot;[[Merest sündinud]]&quot; (1972)
*&quot;Viidumäe&quot; (1976, 2004)
*&quot;[[Eesti linde ja loomi]]&quot; (1977)
*&quot;[[Rebasetund]]&quot; (1977, 1981)
*&quot;Vilsandi&quot; (1982)
*&quot;[[Jäälõhkuja (Jüssi)|Jäälõhkuja]]&quot; (1986, 2007)
*&quot;[[Räägi mulle rebasest]]&quot; (1987, 2006)
*&quot;[[Sügis (Jüssi)|Sügis]]&quot;, fotoalbum (1995)
*&quot;Wild flowers of Estonia&quot; (koos Viktor Masinguga) (2002)
*&quot;[[Ajamustrid]]&quot; (2003)
*&quot;[[Maailma mõte]]&quot; (2005)
*&quot;[[Linnuaabits]]&quot; (2007)
*&quot;[[Ilusal kevadel]]&quot; (2008)
*&quot;[[Mister Fred]]&quot; (koos [[Urmas Ott|Urmas Otiga]]), (2009) [[SE&amp;JS]] [[2009]], ISBN 9789985854914
*&quot;[[Metsaelu aabits]]&quot; (2011)
*&quot;[[Pääsukese Eestimaa 2]]&quot; (koos [[Sven Začek|Sven Zacekiga]]) (2014)
*&quot;[[Vaikuse maastikud. Fred Jüssi mõtteid]]&quot; (koos [[Sirje Endre|Sirje Endrega]])(2015)
*&quot;[[Kivimustrid]]&quot; (2015)
*&quot;[[Reisikirju (Jüssi)|Reisikirju]]&quot; (2015)
*&quot;[[Rajamustrid]]&quot; (2017)
*&quot;Olemise mõnu&quot; (2022) ([[Ööülikooli Raamatukogu]])

== Fred Jüssi CD-d ==

* &quot;[[Eestimaa looduse hääled]]&quot;, CD (1997, 1998)
* &quot;[[Lahemaa lindude hääli]]&quot;, CD (1997)
* &quot;[[Eesti laululinde]]&quot;, CD (2001)
* &quot;Konnalaulud&quot; (koos Riinu Rannapiga), CD (2003)
* &quot;Matsalu hääled&quot;, CD (2004)
* &quot;Cardium&quot;, CD (2005)

== Tunnustus ==
*[[1984]] – [[Eesti Eluteaduse Hoidja]]
*[[1989]] – [[Eerik Kumari looduskaitsepreemia]]
*[[1997]] – [[Eesti Taassünni auhind]]
*[[1998]] – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|3116}}&lt;/ref&gt;
*[[2001]] – [[Kuldmikrofon]]
*[[2006]] – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi III klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|1155}}&lt;/ref&gt;
*[[2014]] – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium]]
*[[2017]] – [[Rahvusmõtte auhind]]
*[[2019]] – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] elutöö eest

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Commonskat}}
{{Vikitsitaadid}}

* [https://arhiiv.err.ee/tapsem-otsing?type=advanced&amp;id=7813077&amp;searchphrase=Linnuaabits&amp;mode=advanced&amp;searchfrom_audio=audio&amp;search_parameter%5B0%5D=2&amp;search_parameter%5B1%5D=4&amp;search_value%5B0%5D=Linnuaabits&amp;search_value%5B1%5D=Fred+J%C3%BCssi&amp;search=1&amp;search-submit=search&amp;page=1&amp;sortorder=date-asc &quot;Linnuaabits&quot; ERR-i heliarhiivis]

* [[Kärt Anvelt]]. [http://www.epl.ee/artikkel/466630 Urmas Ott: duelli teiega ei kujuta ma ette]. epl.ee, 25. aprill 2009
* [https://arhiiv.err.ee/seeria/looduse-aabits/info/69 &quot;Looduse aabits&quot; ERR-i heliarhiivis]

{{JÄRJESTA:Jüssi, Fred}}
[[Kategooria:Eesti zooloogid]]
[[Kategooria:Eesti loodusfotograafid]]
[[Kategooria:Eesti looduskaitsjad]]
[[Kategooria:Eesti loodusajakirjanikud]]
[[Kategooria:Looduskirjanikud]]
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Eesti Looduseuurijate Seltsi auliikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1935]]</text>
      <sha1>ag0n7f90lpg34knosk0awznk69e5n12</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Voldemar Miller</title>
    <ns>0</ns>
    <id>44179</id>
    <revision>
      <id>6172520</id>
      <parentid>5959990</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T11:18:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Merleke5</username>
        <id>122868</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5238" xml:space="preserve">'''Voldemar Karl Miller''' ([[7. veebruar]] [[1911]] [[Tagamõisa (Saaremaa)|Tagamõisa]], [[Kihelkonna vald (Kihelkonna kihelkond)|Kihelkonna vald]], Saaremaa – [[26. aprill]] [[2006]])&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=10682&amp;_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK6ZlVJuZk5OahGIY2ilVAilDZWsa2sBT8QZrw%253D%253D Voldemar Karl Miller.] Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944.] Tartu Ülikooli veebisait.&lt;/ref&gt; oli eesti [[ajaloolane]], [[raamatuteadus|raamatuteadlane]], [[kirjanik|lastekirjanik]], [[arhivaar]] ja [[kodu-uurija]].

==Elulugu==
Voldemar Miller sündis [[Saaremaa]]l [[Kihelkonna vald|Kihelkonna vallas]] [[Tagamõisa (Kihelkonna)|Tagamõisa]]s.

Ta lõpetas 1929. aastal [[Saaremaa Ühisgümnaasium]]i, õppis aastatel 1930–1950 vaheaegadega [[Tartu Ülikool]]is ning lõpetas selle ajaloo-keeleteaduskonnas [[1950]]. aastal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Aastatel 1929–1930 oli ta [[Järvakandi]] klaasivabrikus ehitustööline. Aastatel [[1930]]–[[1932]] töötas ajalehe [[Meie Maa]] toimetuses [[Kuressaare]]s. Aastatel 1933–1934 oli ta Saare maavalitsuse teedeosakonnas teetööline, 1934–1935 ajalehtede [[Vaba Sõna (ajaleht)|Vaba Sõna]] ja [[Uus Sõna]] korrektor ja reporter Tartus, 1935–1937 vabakutseline ajakirjanik ja juhutööline Tartus.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Aastatel [[1937]]–[[1944]] oli ta [[Riigi Keskarhiiv|Riigi Keskarhiivi]] hädaabiööline, vanem tehniline töötaja, arhivaar, teadur ja vanemassistent.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;  

1941. aastal mobiliseeriti [[Punaarmee|Punaarmeesse]], kuid pääses tagasi Eestisse. 1944. aastal oli Saksa armees.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;  

Aastatel 1944–1950 töötas [[Eesti NSV Riiklik Ajaloo Keskarhiiv|Eesti NSV Riikliku Ajaloo Keskarhiivi]] ülemana, kuid vallandati poliitilistel põhjustel. Põgenes repressioonide eest [[Virumaa]]le ja töötas aastatel 1950–1952 Kohtla-Järvel [[Käva põlevkivikaevandus|Käva põlevkivikaevanduses]] kaevurina.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;  

1952. aastal alustas Voldemar Miller üle viie kümnendi pikkust tööd Eesti teadusraamatukogudes, olles aastatel 1952–1977 [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Raamatukogu|ENSV Teaduste Akadeemia Raamatukogu]] vanembibliograaf ja hiljem Baltica ja haruldaste raamatute osakonna juhataja, aastatel [[1978]]–[[1996]] [[Tallinna Fr. R. Kreutzwaldi nimeline raamatukogu|Tallinna Fr. R. Kreutzwaldi nimelise raamatukogu]] konsultant.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;  

Voldemar Miller avaldas alates [[1935]]. aastast arvukalt teaduslikke ja populaarteaduslikke artikleid ajaloo, kultuuri- ja kirjandusloo, raamatuteaduse ja kodu-uurimise alal. Ta esindas eesti raamatuteadust ja kodu-uurimist konverentsidel Eestis ja välismaal ja osales &quot;Tallinna ajaloo&quot; koostamisel. Kodu-uurijana juhendas ta ka koolinoori. Ta kirjutas lasteraamatuid ja lühijutte. 

Voldemar Miller oli alates 1995. aastast [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Ta oli ka auliige paljudes seltsides ja ühingutes.

==Teosed==
*Minevikust tulevikku. Artikleid ja ettekandeid 1940–1970. Eesti Raamat, Tallinn, 1972.

===Lasteraamatud===
*&quot;Kiki&quot; (1966)
*&quot;Merehundi jutud&quot; (1984)
*&quot;Tilleprintsess&quot; (1989)
*&quot;Merehundi jutud&quot; II (1993)
*&quot;Sõrmkübarasõdur&quot; (1996)
*&quot;Konnaoja Kusti : kus on tõde, kust algab vale, teab ainult Krants&quot; (1997)
*&quot;Kolm kanget sõpra&quot; (1999)

===Tõlked===
*[[Henry Ford]]. &quot;Minu elu ja töö&quot; (1922; eesti keeles 1938, 2. trükk 1995)

==Tunnustus==
*1991 [[Friedrich Puksoo auhind]]
*1996 [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi IV klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|884}}&lt;/ref&gt;
*1996 [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]]
*1998 [[Avatud Eesti Fond|Avatud Eesti Fondi]] auhind
*1999 [[Nukitsa konkurss]], 1. koht kirjanike kategoorias (&quot;Tilleprintsess&quot;)
*1999 [[Tallinna teenetemärk]]

== Viited ==
{{viited}}

==Kirjandus==
*[[Peep Pillak]], &quot;Voldemar Miller 90&quot; – [[Tuna]] [[2001]], nr 2, lk 121–128
*[[Peeter Olesk]], &quot;Teisel pool pikka päevateed: Voldemar Millerit (7. II 1911–26. IV 2006) mälestades&quot; – [[Keel ja Kirjandus]] 2006, nr 6, lk 513–515

==Välislingid==
*[[Jaak Urmet]], [http://www.epl.ee/artikkel/314646 &quot;Voldemar Miller: igasuguseid töid on kole palju olnud&quot; (intervjuu)] – [[Eesti Päevaleht]] / Arkaadia [kirjanduslisa], [[4. märts]] [[2005]], nr 3, lk 6–7
*[http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=3254:voldemar-miller-7-ii-1911-26-iv-2006&amp;catid=11:varia&amp;Itemid=16&amp;issue=3111 &quot;Voldemar Miller: 7. II 1911–26. IV 2006&quot;] – [[Sirp]] [[5. mai]] [[2006]], lk 19
*[http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2001/2/2001-2_Peep_Pillak_lk121-128.pdf Voldemar Miller 90, Tuna 2001,2]
*{{ISIK|2001}}

{{JÄRJESTA:Miller, Voldemar}}
[[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti ajaloolased]]
[[Kategooria:Eesti raamatukogundustegelased]]
[[Kategooria:Eesti arhivaarid]]
[[Kategooria:Eesti koduloolased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised kultuuritegelased]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1911]]
[[Kategooria:Surnud 2006]]</text>
      <sha1>7wk75u1m4ilbew55rcjrvvz9gyql64c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti raadiojaamade loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>44646</id>
    <revision>
      <id>6172237</id>
      <parentid>6171414</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T20:07:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>145.14.28.118</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Aktiivsed raadiojaamad */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20644" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja võõrkeelsed [[raadiojaam]]ad.''

==Aktiivsed raadiojaamad==
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused
|-
| [[DFM]] || [[Duo Media Networks]] || [[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,2&lt;br&gt;Järvamaa 90,2&lt;br&gt;Ida-Virumaa 92,0; 93,8 || Tuntud ka kui [[Dance FM]], [[Katjuša Radio]] ja [[Uuno Plus]]
|-
| [[Kesk-Eesti Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]],&lt;br&gt;[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Järvamaa 101,0 || Varem kandis nime [[Kuma raadio]]
|-
| [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 106,6&lt;br&gt;Hiiumaa 94,9&lt;br&gt;Ida-Virumaa 89,4; 90,4&lt;br&gt;Jõgevamaa 107,6&lt;br&gt;Järvamaa 107,6&lt;br&gt;Läänemaa 106,3&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6&lt;br&gt;Põlvamaa 105,7&lt;br&gt; 70,58&lt;br&gt;Pärnumaa 107,3&lt;br&gt;Raplamaa 89,1&lt;br&gt;Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7&lt;br&gt;Tartumaa 90,3; 105,7&lt;br&gt;Valgamaa 105,7&lt;br&gt;Viljandimaa 90,5&lt;br&gt;Võrumaa 105,7 ||
|-
| [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 88,7&lt;br&gt;Läänemaa 89,4&lt;br&gt;Saaremaa 89,0 ||
|-
| [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet, telekanal || Harjumaa 97,2&lt;br&gt;Järvamaa 97,4&lt;br&gt;Jõgevamaa 97,4&lt;br&gt;Läänemaa 99,8&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 89,8&lt;br&gt;Põlvamaa 92,3&lt;br&gt;Pärnumaa 91,0&lt;br&gt;Raplamaa 97,4&lt;br&gt;Saaremaa 97,4; 104,5&lt;br&gt;Tartumaa 97,2&lt;br&gt;Võrumaa 92,3&lt;br&gt;Viljandimaa 92,4 || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele
|-
| [[Narodnoje Radio]] (Народное Радио) || [[Duo Media Networks]] || [[vene hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 100,0&lt;br&gt;Järvamaa 100,0&lt;br&gt;Ida-Virumaa 96,3; 100,0&lt;br&gt;Tartumaa 92,9&lt;br&gt;Jõgevamaa 92,9&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 88,5 || Varem nimega [[Raadio 100 FM]]
|-
| [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]])  || [[vene]], [[eesti]], [[ukraina]] || FM, internet || Ida-Virumaa 95,6; 98,2 || 
|-
| [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || [[rütmimuusika]]&lt;br&gt;[[tantsumuusika]]|| [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 93,2&lt;br&gt;Järvamaa 93,2 || Enne 2016. aastat [[Energy FM]]
|-
| [[Nõmme Raadio]] || [[Nõmme Raadio OÜ]] ||  || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 99,3 Nõmme ||
|-
| [[Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]], [[vene]], [[ukraina]] || FM, internet || Harjumaa 89,6&lt;br&gt;Ida-Virumaa 88,2&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 88,9&lt;br&gt;Tartumaa 89,0; 94,8&lt;br&gt;Võrumaa 95,7&lt;br&gt;Valgamaa 88,7 ||
|-
| [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 102,1&lt;br&gt;Järvamaa 102,1&lt;br&gt;Tartumaa 89,7&lt;br&gt;Jõgevamaa 89,7&lt;br&gt;Pärnumaa 103,9&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 92,5&lt;br&gt;Viljandimaa 105,4 || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele
|-
| [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 101,6&lt;br&gt;Hiiumaa 99,1&lt;br&gt;Ida-Virumaa 102,9; 102,3&lt;br&gt;Jõgevamaa 102,6&lt;br&gt;Järvamaa 102,6&lt;br&gt;Läänemaa 102,9&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 95,8&lt;br&gt;Põlvamaa 103,6&lt;br&gt;Pärnumaa 102,3&lt;br&gt;Raplamaa 99,5&lt;br&gt;Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1&lt;br&gt;Tartumaa 96,3; 103,6&lt;br&gt;Valgamaa 103,6&lt;br&gt;Viljandimaa 103,3; 103,9&lt;br&gt;Võrumaa 103,6 || 
|-
| [[Raadio 4]]  (Радио 4) || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]], [[klassikalinemuusika|klassikaline]], [[vanad hitid]], ''[[relax]]''-[[hitid]], [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], [[rütmimuusika]], [[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 94,5&lt;br&gt;Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2&lt;br&gt;Jõgevamaa 93,4&lt;br&gt;Järvamaa 93,4&lt;br&gt;Läänemaa 93,6&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 94,2; 95,3&lt;br&gt;Pärnumaa 94,8&lt;br&gt;Raplamaa 95,1&lt;br&gt;Tartumaa 94,4&lt;br&gt;Põlvamaa 99,9&lt;br&gt; 72,92&lt;br&gt;Valgamaa 92,5&lt;br&gt;Viljandimaa 95,5&lt;br&gt;Võrumaa 99,9 || 
|-
| [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 103,1&lt;br&gt;Jõgevamaa 96,1&lt;br&gt;Järvamaa 96,1&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 96,1&lt;br&gt;Pärnumaa 88,6&lt;br&gt;Raplamaa 88,6&lt;br&gt;Tartumaa 92,1&lt;br&gt;Viljandimaa 88,6 || 
|-
| [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 91,5&lt;br&gt;Järvamaa 91,7&lt;br&gt;Läänemaa 92,2&lt;br&gt;Põlvamaa 91,2&lt;br&gt;Pärnumaa 99,0&lt;br&gt;Saaremaa 91,5&lt;br&gt;Tartumaa 88,5; 91,2&lt;br&gt;Hiiumaa 101,2&lt;br&gt;Ida-Virumaa 91,0&lt;br&gt;Raplamaa 101,8&lt;br&gt;Viljandimaa 93,1 || 
|-
| [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] ||  || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 90,1&lt;br&gt;Saaremaa 90,5&lt;br&gt;Saaremaa 98,6 || 
|-
| [[Raadio Kuku]] || [[Duo Media Networks]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Jõhvi 100,4&lt;br&gt;Rapla 103,2&lt;br&gt;Harjumaa 100,7; 102,7&lt;br&gt;Hiiumaa 100,4&lt;br&gt;Järvamaa 100,5&lt;br&gt;Läänemaa 100,9&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 99,6&lt;br&gt;Pärnumaa 89,9&lt;br&gt;Saaremaa 100,6&lt;br&gt;Tartumaa 100,2&lt;br&gt;Valgamaa 102,4&lt;br&gt;Viljandimaa 100,8&lt;br&gt;Muhu saar 102,0&lt;br&gt;Võrumaa 91,8 || 
|-
| [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] ||  || [[eesti]] || FM, internet || Põlvamaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele.
|-
| [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[vestlus]], [[džäss]] || [[eesti]], [[inglise]], [[prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 || 
|-
| [[Radio Eli]] (Радио Эли) ||  || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]] || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 || 
|-
| [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || ''[[relax]]''-[[hitid]] || [[eesti]] || FM, internet  || Harjumaa 88,3&lt;br&gt;Järvamaa 88,3&lt;br&gt;Tartumaa 103,0&lt;br&gt;Jõgevemaa 103,0&lt;br&gt;Pärnumaa 96,4&lt;br&gt;Saaremaa 92,6 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal.
|-
| [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || [[vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8&lt;br&gt;Järvamaa 98,1&lt;br&gt;Läänemaa 94,2; 88,2&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 98,7&lt;br&gt;Pärnumaa 98,3&lt;br&gt;Raplamaa 98,0&lt;br&gt;Saaremaa 95,4&lt;br&gt;Tartumaa 98,6&lt;br&gt;Viljandimaa 97,9&lt;br&gt;Ida-Virumaa 93.0 || Varem nimega [[Raadio 3]]
|-
| [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]&lt;br&gt;[[Tre Raadio ühing MTÜ]] ||  || [[eesti]] || FM, internet || Tartumaa 104,7&lt;br&gt;Jõgevamaa 104,7&lt;br&gt;Võrumaa 101,7&lt;br&gt;Viljandimaa 93,7 || 
|-
| [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,8&lt;br&gt;Järvamaa 88,8&lt;br&gt;Tartumaa 104,2&lt;br&gt;Jõgevamaa 104,2&lt;br&gt;Pärnumaa 93,9&lt;br&gt;Viljandimaa 87,8&lt;br&gt;Ida-Virumaa 93,2&lt;br&gt;Läänemaa 95,2 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal
|-
| [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) || [[Sky Media]] || [[vene hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,6&lt;br&gt;Järvamaa 90,6&lt;br&gt;Ida-Virumaa 103,6; 89,5&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 99,2&lt;br&gt;Tartumaa 101,2&lt;br&gt;Jõgevamaa 101,2 || 
|-
| [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] ||  || [[eesti]] || FM, internet || Valgamaa 96,6 || 
|-
| [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]&lt;br&gt;[[rütmimuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,4&lt;br&gt;Hiiumaa 96,9&lt;br&gt;Ida-Virumaa 93,6; 103,3&lt;br&gt;Jõgevamaa 96,5&lt;br&gt;Järvamaa 92,6&lt;br&gt;Läänemaa 97,6; 106,8&lt;br&gt;{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 101,3{{nowrap end}}&lt;br&gt;Pärnumaa 96,8&lt;br&gt;Raplamaa 87,7&lt;br&gt;Saaremaa 96,3; 99,6&lt;br&gt;Tartumaa 95,2&lt;br&gt;Valgamaa 99,1&lt;br&gt;Viljandimaa 99,7&lt;br&gt;Võrumaa 93,8 || 
|-
| [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]&lt;br&gt;[[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 98,4&lt;br&gt;Järvamaa 98,4&lt;br&gt;Ida-Virumaa 102,1; 107,9&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 93,8&lt;br&gt;Tartumaa 107,2&lt;br&gt;Jõgevamaa 107,2 || 
|-
| [[SSS-Raadio]] || || || [[soome]], [[inglise]] || || Tallinn 93,7 ||
|-
| [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[uued ja vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 96,6&lt;br&gt;Jõgevamaa 101,9&lt;br&gt;Järvamaa 88,1&lt;br&gt;Läänemaa 92,9&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 92,2&lt;br&gt;Pärnumaa 100,3&lt;br&gt;Saaremaa 93,3&lt;br&gt;Tartumaa 99,4&lt;br&gt;Viljandimaa 89,3&lt;br&gt;Võrumaa 103,2&lt;br&gt;Valgamaa 102,8&lt;br&gt;Ida-Virumaa 106,3 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele
|-
| [[Tre raadio|Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]],&lt;br&gt;[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 105,8&lt;br&gt;Raplamaa 91,3&lt;br&gt;Pärnumaa 92,7&lt;br&gt;Järvamaa 101,0&lt;br&gt;Jõgevamaa 101,0&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 97,0&lt;br&gt;Läänemaa 103,8 || Varem kandis Tallinnas nimega [[Ring FM]] ja Pärnus nimega [[Päikeseraadio]]
|-
| [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || [[uued ja vanad lood, popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel
|-
| [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] ||  || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 104,1&lt;br&gt;Hiiumaa 91,2&lt;br&gt;Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3&lt;br&gt;Järvamaa 105,1&lt;br&gt;Läänemaa 105,3; 91,7&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 105,4&lt;br&gt;Põlvamaa 106,1&lt;br&gt; 71,66&lt;br&gt;Pärnumaa 104,8&lt;br&gt;Raplamaa 95,7&lt;br&gt;Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1&lt;br&gt;Tartumaa 106,7; 106,1&lt;br&gt;Viljandimaa 107,0&lt;br&gt;Ruhnu 96,4 ||
|-
| [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] ||  || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 104,9&lt;br&gt;Järvamaa 104,9&lt;br&gt;Ida-Virumaa 97,7&lt;br&gt;Tartumaa 94,1&lt;br&gt;Jõgevamaa 94,1 || Varem nimega [[Euro FM]]
|-
| [[Volna]] (Волна) || [[Mediainvest Holding AS]] ||  || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1&lt;br&gt;Järvamaa 107,1&lt;br&gt;Ida-Virumaa 106,9; 89,0 ||
|-
| [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 92,4&lt;br&gt;Järvamaa 92,4&lt;br&gt;Läänemaa 96,0&lt;br&gt;Ida-Virumaa 94,6&lt;br&gt;Pärnumaa 91,9&lt;br&gt;Saaremaa 101,7&lt;br&gt;Tartumaa 97,7&lt;br&gt;Jõgevamaa 97,7 ||
|-
| [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,8&lt;br&gt;Läänemaa 90,4&lt;br&gt;Raplamaa 101,3&lt;br&gt;Järvamaa 104,3&lt;br&gt;Viljandimaa 101,7&lt;br&gt;Võrumaa 98,3&lt;br&gt;Ida-Virumaa 94,8&lt;br&gt;Tartumaa 107,8&lt;br&gt;Jõgevamaa 107,8 ||
|-
| [[You FM]] || || || [[vene]] || FM || Narva 89,8 || 
|-
| [[BFBS Radio]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 94,9 || 
|-
| [[BFBS Radio 2]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 89,2 || 
|}

===Ainult Interneti-põhised raadiojaamad===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! Nimi !! Omanik !! Sisu/Žanr !! Keel !! Märkused
|-
| Rahvaraadio || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/
|-
| [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene ||
|-
| [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti ||
|-
| [[HappyU]]|| nowrap=&quot;&quot;  || ''adult contemporary'' || eesti ||
|-
| Hitmix Estonia || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee]
|-
| [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee]
|-
| [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', folk, klassikaline, lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti ||
|-
| [[Oma Raadio]] || || || ||
|-
| [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti ||
|-
| [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''&lt;br&gt;hitid || eesti ||
|-
| [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio
|-
| [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – ||
|-
| Tagatuba FM ||Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.tagatubafm.ee/ www.tagatubafm.ee]
|-
| Hits Radio Online || || Dance music, Tanstumuusika, Uudised, Saated, Ülekanded sündmustelt, Välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee]
|-
| MeieFm || ||Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile! || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee]
|-
|}

==Tegevuse lõpetanud raadiojaamad==
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused
|-
| [[Eeva Raadio]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3&lt;br&gt;Tartu 105,6 || Asemele tekkis [[U-Pop]]
|-
| [[Easy FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] ||  || eesti || FM, internet || Harjumaa 96,6&lt;br&gt;Tartumaa 99,4&lt;br&gt;Pärnumaa 100,3&lt;br&gt;Võrumaa 103,2&lt;br&gt;Saaremaa 93,3&lt;br&gt;Muhu saar 92,6&lt;br&gt;Ida-Virumaa 92,2 || Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]]
|-
| [[Rix FM]] || [[Mediainvest]] [[Holding]] [[AS]] ||  || eesti || FM, internet || Harjumaa 102,0 || Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]]
|-
| [[Euro FM]] || OÜ Euro FM ||  || vene || FM, internet || Harjumaa 104,9 || Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]]
|-
| [[European Hit Radio]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8&lt;br /&gt;Tartu 98,6 || 
|-
| [[Hiiu Raadio]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Kärdla 100,4 || Tegutses 1993–2000 osalise programmiga
|-
| [[Raadio HIT FM|Hit FM]] || Raadio Hit FM OÜ || 1960.–1970. aastate hitid,&lt;br&gt;1980.–1990. aastate pop- ja tantsumuusikahitid,&lt;br&gt;TOP40 värske muusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3&lt;br&gt;Pärnumaa 96,4&lt;br&gt;Tartumaa 103,0 || Tegutses 2014–2019
|-
| [[Järva Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] ||  || eesti || FM, internet || Järvamaa 100,5 || Alustas tegevust 13. septembril 1993
|-
| [[Kaguraadio]] || OÜ Kaguraadio ||  || eesti || FM, internet || Põlvamaa 100,7&lt;br&gt;Võrumaa 99,9 || 2001. aasta novembris kuulutati Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]]
|-
| [[Kohviradio]] || ||  || eesti || Internet || || Tegutses 2003–2018. &lt;!--&quot;so long, and thanks for all the fish&quot;--&gt;
|-
| T-raadio || Trio LSL ||  || eesti || FM, internet || Märjamaa 90,0 || 
|-
| [[Linnaraadio]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 100,0 || 
|-
| [[Mega FM]] || Mediainvest Holding AS ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 96,6 || Tegutses 1996–1998
|-
| [[Mulgi Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] ||  || eesti || FM, internet || Viljandi 100,8 || 
|-
| [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] ||  ||  || vene, eesti || MW || Keila || Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991
|-
| [[Noorteraadio]] ||  ||  || eesti || internet ||  || Striimid suleti 2014.&lt;ref&gt;{{netiviide |Pealkiri=Armsad Sõbrad! |Väljaanne=Noorteraadio |Väljaandja=Noorteraadio/Facebook |Aeg=2013-12-31 |URL=https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisurl=https://archive.today/20150301021909/https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisaeg=2015-03-01 |tsitaat=Kahjuks peame teatama&amp;nbsp;, &amp;#x5b;''sic''&amp;#x5d; et uuest aastast Noorteraadio eeter enam Teieni ei jõua, kuigi lootus jääb, et kunagi kohtume taas 🙂 |vaadatud=2015-03-01 |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Päikeseraadio]] || Meediamaania OÜ || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Pärnus [[Tre Raadio]]
|-
| [[Pärnu Raadio]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || 
|-
| [[Raadio Narva]] ||  ||  || vene || FM, internet || Narva 89,0 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Narvas [[Volna]]
|-
| [[Q Raadio]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Tartu 101,2 || Tegutses 1993–1995. 1995. aastal sai Q-Raadiost [[Tartu Kuku|Tartu Kuku raadio]]
|-
| [[Ring FM]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 105,8&lt;br&gt;Pärnu 93,9 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Tallinnas [[Tre Raadio]] ja Pärnus [[Rock FM]]
|-
| [[Raadio 100 FM]] ||  ||  || vene || FM, internet || Tallinn 100,0&lt;br&gt;Ida-Virumaa 99,8; 96,3 || Asemele tekkis [[Narodnoje Radio]]
|-
| [[Raadio 2.2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] ||  || eesti || Internet ||  || 
|-
| [[Raadio 24x7]] || MTÜ Raadio 7 ||  || eesti || internet ||  || Eesti esimene internetiraadio. Tegutses 10 aastat (2002–2012) &lt;ref&gt;[http://www.facebook.com/Raadio24x7/info Raadio24x7 info] facebook.com&lt;/ref&gt;
|-
| [[Raadio Tartu]] || AS Tartu Raadio (1991–2000), [[AS Eesti Meedia]] (2000–2003) ||  || eesti || FM, internet || Tartu 69,68 ja 100,2&lt;br&gt;Põltsamaa 96,5 || Tegutses 1991–2003
|-
| [[Raadio Top]] || Makarov Muusik Management ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 71,0 ja 90,6 || Tegutses 1993–1996
|-
| [[Raadio Uuno]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,2&lt;br&gt;Järvamaa 97,4&lt;br&gt;Läänemaa 99,8&lt;br&gt;{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 89,8{{nowrap end}}&lt;br&gt;Saaremaa 104,5&lt;br&gt;Põlvamaa 92,3&lt;br /&gt;Pärnumaa 91,0&lt;br&gt;Saaremaa 97,5&lt;br&gt;Tartumaa 97,3&lt;br&gt;Võrumaa 92,3 || Tegutses 1994–2016
|-
| [[Raadio 3]] || Sky Media || vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8&lt;br&gt;Järvamaa 98,1&lt;br&gt;Läänemaa 88,2&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 98,7&lt;br&gt;Pärnumaa 98,3&lt;br&gt;Raplamaa 98,0&lt;br&gt;Saaremaa 95,4&lt;br&gt;Tartumaa 98,6&lt;br&gt;Viljandimaa 97,9&lt;br&gt;Ida-Virumaa 93.0 || Asemele tekkis [[Retro FM]]
|-
| [[Raadio V6]] ||  || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8&lt;br&gt;Tartumaa 98,6&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 98,5&lt;br&gt;Pärnumaa 98,3&lt;br&gt;Järvamaa 98,1&lt;br&gt;Viljandimaa 97,9 || 
|-
| [[Raadio Viru]] || MKS Grupp&lt;ref&gt;https://virumaateataja.postimees.ee/644560/raadio-viru-lopetab-tegevuse&lt;/ref&gt; ||  || vene || FM, internet || Rakvere 92,5&lt;br&gt;Jõhvi 100,4 || Tegutses 1998–2012, sai alguse kohalike Viru-R-Raadio ja [[Raadio Panda|Panda]] liitumisel
|-
| [[Radio BeFree]] ||  ||  || eesti || FM, internet ||  || Tuntud ka kui Raadio Pulss B3. Lõpetas tegevuse 23. jaanuaril 1998, Raadio Pulss B3 töötajad, stuudiotehnika ja saatjatevõrk läksid üle AS Trio LSL-ile (saatevõrk [[Raadio Elmar|Raadiole Elmar]])&lt;ref&gt;{{Cite web |url=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |title=Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=19. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081219123959/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Radio Love]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8 || 
|-
| [[Radio Mania]] ||  || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Tallinn 88,8 || Tegutses 2002–2017. Eelkäijaks [[Raadio V6]], järelkäijaks [[Rock FM]]
|-
| [[Sky Classics]] || [[Sky Media]] ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 93,8 ||
|-
| [[Spin FM]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3&lt;br&gt;Tartumaa 103,0&lt;br&gt;Pärnumaa 96,4 || Tegutses 2008–2016, viimastel aastatel tegutses internetis ning FM-sagedused võttis üle [[Raadio HIT FM]]
|-
| [[Sun FM]] || Kullasadu Invest OÜ || popmuusika || eesti || FM, internet || Tartu 101,2&lt;br&gt;Pärnu 96,4 || Võttis üle [[Tartu Kuku]] sageduse.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm Tartu Kuku raadio sagedusel alustab uus kohalik programm] ERR, 29. september 2004&lt;/ref&gt; Tegutses 2004–2009, varasemad nimed Tartumaa Raadio ja Tartu FM.
|-
| [[Tartu Kuku]] || [[Trio LSL]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Tartu 100,2 || Alustas tegevust 13. septembril 1993
|-
| [[Juke SM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 102,4 ||
|-
| [[U-Pop]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || [[hip-hop|hiphop]], [[R&amp;B]] || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3 || Mängis alguses seni Eeva Raadios mängitud muusikat, kuid hiljem orienteerus ümber R&amp;B stiilile. U-Pop-i asendas [[Spin FM]]
|-
| [[Uuno Plus]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || vene || FM, internet || Tallinn 90,2 || Alustas 2000. aastal Katjuša nime all, 2001. aastal muutis nime&lt;ref name=kro&gt;https://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/&lt;/ref&gt;
|-
| [[VALI-raadio]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Põltsamaa 96,5 || Kandis üle ka Raadio Tartu saateid. Raadio Tartu tütarettevõte&lt;ref&gt;[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raadio-tartu-tahab-levida-tallinnani?id=50731126 Raadio Tartu tahab levida Tallinnani] 28.09.1996&lt;/ref&gt;
|-
| [[Valga Raadio]] (Raadio Valga) ||  ||  || eesti || FM, internet || Valga 92,5 ||oli eetris 1993 kuni 1997
|-
| [[Viru Raadio]] || MTÜ Viru Raadio ||  || vene || FM, internet || Ida- ja Lääne Virumaa ning Jõgevamaa || Alustas saateid 2. jaanuaril 1991,&lt;ref&gt;http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-viru-raadio/{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}&lt;/ref&gt; lõpetas tegevuse 2002&lt;ref&gt;http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viru-raadio-lopetas-tegevuse?id=50917474&lt;/ref&gt;
|-
| [[Viimsi Raadio]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Viimsi 100,0 || Alustas tööd 1992. aasta aprillis,&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=viimsiteataja20151127.2.10&lt;/ref&gt; sageduse ostis 1. novembril alustanud [[Raadio Tallinn|Raadio 100]]&lt;ref name=&quot;kro&quot; /&gt;
|}

==Vaata ka==
*[[Raadio Eestis]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum

[[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]]
[[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]]</text>
      <sha1>1rrw8bvja87od8uyiwbedxhhlpero9m</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172484</id>
      <parentid>6172237</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T09:04:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>145.14.28.118</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Aktiivsed raadiojaamad */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20735" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja võõrkeelsed [[raadiojaam]]ad.''

==Aktiivsed raadiojaamad==
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused
|-
| [[DFM]] || [[Duo Media Networks]] || [[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,2&lt;br&gt;Järvamaa 90,2&lt;br&gt;Ida-Virumaa 92,0; 93,8 || Tuntud ka kui [[Dance FM]], [[Katjuša Radio]] ja [[Uuno Plus]]
|-
| [[Kesk-Eesti Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]],&lt;br&gt;[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Järvamaa 101,0 || Varem kandis nime [[Kuma raadio]]
|-
| [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 106,6&lt;br&gt;Hiiumaa 94,9&lt;br&gt;Ida-Virumaa 89,4; 90,4&lt;br&gt;Jõgevamaa 107,6&lt;br&gt;Järvamaa 107,6&lt;br&gt;Läänemaa 106,3&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6&lt;br&gt;Põlvamaa 105,7&lt;br&gt; 70,58&lt;br&gt;Pärnumaa 107,3&lt;br&gt;Raplamaa 89,1&lt;br&gt;Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7&lt;br&gt;Tartumaa 90,3; 105,7&lt;br&gt;Valgamaa 105,7&lt;br&gt;Viljandimaa 90,5&lt;br&gt;Võrumaa 105,7 ||
|-
| [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 88,7&lt;br&gt;Läänemaa 89,4&lt;br&gt;Saaremaa 89,0 ||
|-
| [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet, telekanal || Harjumaa 97,2&lt;br&gt;Järvamaa 97,4&lt;br&gt;Jõgevamaa 97,4&lt;br&gt;Läänemaa 99,8&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 89,8&lt;br&gt;Põlvamaa 92,3&lt;br&gt;Pärnumaa 91,0&lt;br&gt;Raplamaa 97,4&lt;br&gt;Saaremaa 97,4; 104,5&lt;br&gt;Tartumaa 97,2&lt;br&gt;Võrumaa 92,3&lt;br&gt;Viljandimaa 92,4 || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele
|-
| [[Narodnoje Radio]] (Народное Радио) || [[Duo Media Networks]] || [[vene hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 100,0&lt;br&gt;Järvamaa 100,0&lt;br&gt;Ida-Virumaa 96,3; 100,0&lt;br&gt;Tartumaa 92,9&lt;br&gt;Jõgevamaa 92,9&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 88,5 || Varem nimega [[Raadio 100 FM]]
|-
| [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]])  || [[vene]], [[eesti]], [[ukraina]] || FM, internet || Ida-Virumaa 95,6; 98,2 || 
|-
| [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || [[rütmimuusika]]&lt;br&gt;[[tantsumuusika]]|| [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 93,2&lt;br&gt;Järvamaa 93,2 || Enne 2016. aastat [[Energy FM]]
|-
| [[Nõmme Raadio]] || [[Nõmme Raadio OÜ]] ||  || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 99,3 Nõmme ||
|-
| [[Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]], [[vene]], [[ukraina]] || FM, internet || Harjumaa 89,6&lt;br&gt;Ida-Virumaa 88,2&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 88,9&lt;br&gt;Tartumaa 89,0; 94,8&lt;br&gt;Võrumaa 95,7&lt;br&gt;Valgamaa 88,7 ||
|-
| [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 102,1&lt;br&gt;Järvamaa 102,1&lt;br&gt;Tartumaa 89,7&lt;br&gt;Jõgevamaa 89,7&lt;br&gt;Pärnumaa 103,9&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 92,5&lt;br&gt;Viljandimaa 105,4 || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele
|-
| [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 101,6&lt;br&gt;Hiiumaa 99,1&lt;br&gt;Ida-Virumaa 102,9; 102,3&lt;br&gt;Jõgevamaa 102,6&lt;br&gt;Järvamaa 102,6&lt;br&gt;Läänemaa 102,9&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 95,8&lt;br&gt;Põlvamaa 103,6&lt;br&gt;Pärnumaa 102,3&lt;br&gt;Raplamaa 99,5&lt;br&gt;Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1&lt;br&gt;Tartumaa 96,3; 103,6&lt;br&gt;Valgamaa 103,6&lt;br&gt;Viljandimaa 103,3; 103,9&lt;br&gt;Võrumaa 103,6 || 
|-
| [[Raadio 4]]  (Радио 4) || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]&lt;br&gt;[[klassikalinemuusika|klassikaline]]&lt;br&gt;[[vanad hitid]]&lt;br&gt;''[[relax]]''-[[hitid]]&lt;br&gt;[[popmuusika]]&lt;br&gt;[[rokkmuusika]]&lt;br&gt;[[rütmimuusika]]&lt;br&gt;[[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 94,5&lt;br&gt;Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2&lt;br&gt;Jõgevamaa 93,4&lt;br&gt;Järvamaa 93,4&lt;br&gt;Läänemaa 93,6&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 94,2; 95,3&lt;br&gt;Pärnumaa 94,8&lt;br&gt;Raplamaa 95,1&lt;br&gt;Tartumaa 94,4&lt;br&gt;Põlvamaa 99,9&lt;br&gt; 72,92&lt;br&gt;Valgamaa 92,5&lt;br&gt;Viljandimaa 95,5&lt;br&gt;Võrumaa 99,9 || 
|-
| [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 103,1&lt;br&gt;Jõgevamaa 96,1&lt;br&gt;Järvamaa 96,1&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 96,1&lt;br&gt;Pärnumaa 88,6&lt;br&gt;Raplamaa 88,6&lt;br&gt;Tartumaa 92,1&lt;br&gt;Viljandimaa 88,6 || 
|-
| [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 91,5&lt;br&gt;Järvamaa 91,7&lt;br&gt;Läänemaa 92,2&lt;br&gt;Põlvamaa 91,2&lt;br&gt;Pärnumaa 99,0&lt;br&gt;Saaremaa 91,5&lt;br&gt;Tartumaa 88,5; 91,2&lt;br&gt;Hiiumaa 101,2&lt;br&gt;Ida-Virumaa 91,0&lt;br&gt;Raplamaa 101,8&lt;br&gt;Viljandimaa 93,1 || 
|-
| [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] ||  || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 90,1&lt;br&gt;Saaremaa 90,5&lt;br&gt;Saaremaa 98,6 || 
|-
| [[Raadio Kuku]] || [[Duo Media Networks]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Jõhvi 100,4&lt;br&gt;Rapla 103,2&lt;br&gt;Harjumaa 100,7; 102,7&lt;br&gt;Hiiumaa 100,4&lt;br&gt;Järvamaa 100,5&lt;br&gt;Läänemaa 100,9&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 99,6&lt;br&gt;Pärnumaa 89,9&lt;br&gt;Saaremaa 100,6&lt;br&gt;Tartumaa 100,2&lt;br&gt;Valgamaa 102,4&lt;br&gt;Viljandimaa 100,8&lt;br&gt;Muhu saar 102,0&lt;br&gt;Võrumaa 91,8 || 
|-
| [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] ||  || [[eesti]] || FM, internet || Põlvamaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele.
|-
| [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[vestlus]], [[džäss]] || [[eesti]], [[inglise]], [[prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 || 
|-
| [[Radio Eli]] (Радио Эли) ||  || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]] || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 || 
|-
| [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || ''[[relax]]''-[[hitid]] || [[eesti]] || FM, internet  || Harjumaa 88,3&lt;br&gt;Järvamaa 88,3&lt;br&gt;Tartumaa 103,0&lt;br&gt;Jõgevemaa 103,0&lt;br&gt;Pärnumaa 96,4&lt;br&gt;Saaremaa 92,6 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal.
|-
| [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || [[vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8&lt;br&gt;Järvamaa 98,1&lt;br&gt;Läänemaa 94,2; 88,2&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 98,7&lt;br&gt;Pärnumaa 98,3&lt;br&gt;Raplamaa 98,0&lt;br&gt;Saaremaa 95,4&lt;br&gt;Tartumaa 98,6&lt;br&gt;Viljandimaa 97,9&lt;br&gt;Ida-Virumaa 93.0 || Varem nimega [[Raadio 3]]
|-
| [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]&lt;br&gt;[[Tre Raadio ühing MTÜ]] ||  || [[eesti]] || FM, internet || Tartumaa 104,7&lt;br&gt;Jõgevamaa 104,7&lt;br&gt;Võrumaa 101,7&lt;br&gt;Viljandimaa 93,7 || 
|-
| [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,8&lt;br&gt;Järvamaa 88,8&lt;br&gt;Tartumaa 104,2&lt;br&gt;Jõgevamaa 104,2&lt;br&gt;Pärnumaa 93,9&lt;br&gt;Viljandimaa 87,8&lt;br&gt;Ida-Virumaa 93,2&lt;br&gt;Läänemaa 95,2 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal
|-
| [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) || [[Sky Media]] || [[vene hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,6&lt;br&gt;Järvamaa 90,6&lt;br&gt;Ida-Virumaa 103,6; 89,5&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 99,2&lt;br&gt;Tartumaa 101,2&lt;br&gt;Jõgevamaa 101,2 || 
|-
| [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] ||  || [[eesti]] || FM, internet || Valgamaa 96,6 || 
|-
| [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]&lt;br&gt;[[rütmimuusika]]&lt;br&gt;[[topmuusika]]&lt;br&gt;[[vanad hitid]]&lt;br&gt;[[tantsumuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,4&lt;br&gt;Hiiumaa 96,9&lt;br&gt;Ida-Virumaa 93,6; 103,3&lt;br&gt;Jõgevamaa 96,5&lt;br&gt;Järvamaa 92,6&lt;br&gt;Läänemaa 97,6; 106,8&lt;br&gt;{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 101,3{{nowrap end}}&lt;br&gt;Pärnumaa 96,8&lt;br&gt;Raplamaa 87,7&lt;br&gt;Saaremaa 96,3; 99,6&lt;br&gt;Tartumaa 95,2&lt;br&gt;Valgamaa 99,1&lt;br&gt;Viljandimaa 99,7&lt;br&gt;Võrumaa 93,8 || 
|-
| [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]&lt;br&gt;[[tantsumuusika]]&lt;br&gt;[[vanad hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 98,4&lt;br&gt;Järvamaa 98,4&lt;br&gt;Ida-Virumaa 102,1; 107,9&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 93,8&lt;br&gt;Tartumaa 107,2&lt;br&gt;Jõgevamaa 107,2 || 
|-
| [[SSS-Raadio]] || || || [[soome]], [[inglise]] || || Tallinn 93,7 ||
|-
| [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[uued ja vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 96,6&lt;br&gt;Jõgevamaa 101,9&lt;br&gt;Järvamaa 88,1&lt;br&gt;Läänemaa 92,9&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 92,2&lt;br&gt;Pärnumaa 100,3&lt;br&gt;Saaremaa 93,3&lt;br&gt;Tartumaa 99,4&lt;br&gt;Viljandimaa 89,3&lt;br&gt;Võrumaa 103,2&lt;br&gt;Valgamaa 102,8&lt;br&gt;Ida-Virumaa 106,3 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele
|-
| [[Tre raadio|Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]],&lt;br&gt;[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 105,8&lt;br&gt;Raplamaa 91,3&lt;br&gt;Pärnumaa 92,7&lt;br&gt;Järvamaa 101,0&lt;br&gt;Jõgevamaa 101,0&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 97,0&lt;br&gt;Läänemaa 103,8 || Varem kandis Tallinnas nimega [[Ring FM]] ja Pärnus nimega [[Päikeseraadio]]
|-
| [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || [[uued ja vanad lood, popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel
|-
| [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] ||  || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 104,1&lt;br&gt;Hiiumaa 91,2&lt;br&gt;Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3&lt;br&gt;Järvamaa 105,1&lt;br&gt;Läänemaa 105,3; 91,7&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 105,4&lt;br&gt;Põlvamaa 106,1&lt;br&gt; 71,66&lt;br&gt;Pärnumaa 104,8&lt;br&gt;Raplamaa 95,7&lt;br&gt;Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1&lt;br&gt;Tartumaa 106,7; 106,1&lt;br&gt;Viljandimaa 107,0&lt;br&gt;Ruhnu 96,4 ||
|-
| [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] ||  || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 104,9&lt;br&gt;Järvamaa 104,9&lt;br&gt;Ida-Virumaa 97,7&lt;br&gt;Tartumaa 94,1&lt;br&gt;Jõgevamaa 94,1 || Varem nimega [[Euro FM]]
|-
| [[Volna]] (Волна) || [[Mediainvest Holding AS]] ||  || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1&lt;br&gt;Järvamaa 107,1&lt;br&gt;Ida-Virumaa 106,9; 89,0 ||
|-
| [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 92,4&lt;br&gt;Järvamaa 92,4&lt;br&gt;Läänemaa 96,0&lt;br&gt;Ida-Virumaa 94,6&lt;br&gt;Pärnumaa 91,9&lt;br&gt;Saaremaa 101,7&lt;br&gt;Tartumaa 97,7&lt;br&gt;Jõgevamaa 97,7 ||
|-
| [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,8&lt;br&gt;Läänemaa 90,4&lt;br&gt;Raplamaa 101,3&lt;br&gt;Järvamaa 104,3&lt;br&gt;Viljandimaa 101,7&lt;br&gt;Võrumaa 98,3&lt;br&gt;Ida-Virumaa 94,8&lt;br&gt;Tartumaa 107,8&lt;br&gt;Jõgevamaa 107,8 ||
|-
| [[You FM]] || || || [[vene]] || FM || Narva 89,8 || 
|-
| [[BFBS Radio]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 94,9 || 
|-
| [[BFBS Radio 2]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 89,2 || 
|}

===Ainult Interneti-põhised raadiojaamad===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! Nimi !! Omanik !! Sisu/Žanr !! Keel !! Märkused
|-
| Rahvaraadio || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/
|-
| [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene ||
|-
| [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti ||
|-
| [[HappyU]]|| nowrap=&quot;&quot;  || ''adult contemporary'' || eesti ||
|-
| Hitmix Estonia || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee]
|-
| [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee]
|-
| [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', folk, klassikaline, lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti ||
|-
| [[Oma Raadio]] || || || ||
|-
| [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti ||
|-
| [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''&lt;br&gt;hitid || eesti ||
|-
| [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio
|-
| [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – ||
|-
| Tagatuba FM ||Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.tagatubafm.ee/ www.tagatubafm.ee]
|-
| Hits Radio Online || || Dance music, Tanstumuusika, Uudised, Saated, Ülekanded sündmustelt, Välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee]
|-
| MeieFm || ||Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile! || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee]
|-
|}

==Tegevuse lõpetanud raadiojaamad==
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused
|-
| [[Eeva Raadio]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3&lt;br&gt;Tartu 105,6 || Asemele tekkis [[U-Pop]]
|-
| [[Easy FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] ||  || eesti || FM, internet || Harjumaa 96,6&lt;br&gt;Tartumaa 99,4&lt;br&gt;Pärnumaa 100,3&lt;br&gt;Võrumaa 103,2&lt;br&gt;Saaremaa 93,3&lt;br&gt;Muhu saar 92,6&lt;br&gt;Ida-Virumaa 92,2 || Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]]
|-
| [[Rix FM]] || [[Mediainvest]] [[Holding]] [[AS]] ||  || eesti || FM, internet || Harjumaa 102,0 || Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]]
|-
| [[Euro FM]] || OÜ Euro FM ||  || vene || FM, internet || Harjumaa 104,9 || Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]]
|-
| [[European Hit Radio]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8&lt;br /&gt;Tartu 98,6 || 
|-
| [[Hiiu Raadio]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Kärdla 100,4 || Tegutses 1993–2000 osalise programmiga
|-
| [[Raadio HIT FM|Hit FM]] || Raadio Hit FM OÜ || 1960.–1970. aastate hitid,&lt;br&gt;1980.–1990. aastate pop- ja tantsumuusikahitid,&lt;br&gt;TOP40 värske muusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3&lt;br&gt;Pärnumaa 96,4&lt;br&gt;Tartumaa 103,0 || Tegutses 2014–2019
|-
| [[Järva Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] ||  || eesti || FM, internet || Järvamaa 100,5 || Alustas tegevust 13. septembril 1993
|-
| [[Kaguraadio]] || OÜ Kaguraadio ||  || eesti || FM, internet || Põlvamaa 100,7&lt;br&gt;Võrumaa 99,9 || 2001. aasta novembris kuulutati Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]]
|-
| [[Kohviradio]] || ||  || eesti || Internet || || Tegutses 2003–2018. &lt;!--&quot;so long, and thanks for all the fish&quot;--&gt;
|-
| T-raadio || Trio LSL ||  || eesti || FM, internet || Märjamaa 90,0 || 
|-
| [[Linnaraadio]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 100,0 || 
|-
| [[Mega FM]] || Mediainvest Holding AS ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 96,6 || Tegutses 1996–1998
|-
| [[Mulgi Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] ||  || eesti || FM, internet || Viljandi 100,8 || 
|-
| [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] ||  ||  || vene, eesti || MW || Keila || Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991
|-
| [[Noorteraadio]] ||  ||  || eesti || internet ||  || Striimid suleti 2014.&lt;ref&gt;{{netiviide |Pealkiri=Armsad Sõbrad! |Väljaanne=Noorteraadio |Väljaandja=Noorteraadio/Facebook |Aeg=2013-12-31 |URL=https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisurl=https://archive.today/20150301021909/https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisaeg=2015-03-01 |tsitaat=Kahjuks peame teatama&amp;nbsp;, &amp;#x5b;''sic''&amp;#x5d; et uuest aastast Noorteraadio eeter enam Teieni ei jõua, kuigi lootus jääb, et kunagi kohtume taas 🙂 |vaadatud=2015-03-01 |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Päikeseraadio]] || Meediamaania OÜ || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Pärnus [[Tre Raadio]]
|-
| [[Pärnu Raadio]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || 
|-
| [[Raadio Narva]] ||  ||  || vene || FM, internet || Narva 89,0 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Narvas [[Volna]]
|-
| [[Q Raadio]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Tartu 101,2 || Tegutses 1993–1995. 1995. aastal sai Q-Raadiost [[Tartu Kuku|Tartu Kuku raadio]]
|-
| [[Ring FM]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 105,8&lt;br&gt;Pärnu 93,9 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Tallinnas [[Tre Raadio]] ja Pärnus [[Rock FM]]
|-
| [[Raadio 100 FM]] ||  ||  || vene || FM, internet || Tallinn 100,0&lt;br&gt;Ida-Virumaa 99,8; 96,3 || Asemele tekkis [[Narodnoje Radio]]
|-
| [[Raadio 2.2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] ||  || eesti || Internet ||  || 
|-
| [[Raadio 24x7]] || MTÜ Raadio 7 ||  || eesti || internet ||  || Eesti esimene internetiraadio. Tegutses 10 aastat (2002–2012) &lt;ref&gt;[http://www.facebook.com/Raadio24x7/info Raadio24x7 info] facebook.com&lt;/ref&gt;
|-
| [[Raadio Tartu]] || AS Tartu Raadio (1991–2000), [[AS Eesti Meedia]] (2000–2003) ||  || eesti || FM, internet || Tartu 69,68 ja 100,2&lt;br&gt;Põltsamaa 96,5 || Tegutses 1991–2003
|-
| [[Raadio Top]] || Makarov Muusik Management ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 71,0 ja 90,6 || Tegutses 1993–1996
|-
| [[Raadio Uuno]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,2&lt;br&gt;Järvamaa 97,4&lt;br&gt;Läänemaa 99,8&lt;br&gt;{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 89,8{{nowrap end}}&lt;br&gt;Saaremaa 104,5&lt;br&gt;Põlvamaa 92,3&lt;br /&gt;Pärnumaa 91,0&lt;br&gt;Saaremaa 97,5&lt;br&gt;Tartumaa 97,3&lt;br&gt;Võrumaa 92,3 || Tegutses 1994–2016
|-
| [[Raadio 3]] || Sky Media || vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8&lt;br&gt;Järvamaa 98,1&lt;br&gt;Läänemaa 88,2&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 98,7&lt;br&gt;Pärnumaa 98,3&lt;br&gt;Raplamaa 98,0&lt;br&gt;Saaremaa 95,4&lt;br&gt;Tartumaa 98,6&lt;br&gt;Viljandimaa 97,9&lt;br&gt;Ida-Virumaa 93.0 || Asemele tekkis [[Retro FM]]
|-
| [[Raadio V6]] ||  || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8&lt;br&gt;Tartumaa 98,6&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 98,5&lt;br&gt;Pärnumaa 98,3&lt;br&gt;Järvamaa 98,1&lt;br&gt;Viljandimaa 97,9 || 
|-
| [[Raadio Viru]] || MKS Grupp&lt;ref&gt;https://virumaateataja.postimees.ee/644560/raadio-viru-lopetab-tegevuse&lt;/ref&gt; ||  || vene || FM, internet || Rakvere 92,5&lt;br&gt;Jõhvi 100,4 || Tegutses 1998–2012, sai alguse kohalike Viru-R-Raadio ja [[Raadio Panda|Panda]] liitumisel
|-
| [[Radio BeFree]] ||  ||  || eesti || FM, internet ||  || Tuntud ka kui Raadio Pulss B3. Lõpetas tegevuse 23. jaanuaril 1998, Raadio Pulss B3 töötajad, stuudiotehnika ja saatjatevõrk läksid üle AS Trio LSL-ile (saatevõrk [[Raadio Elmar|Raadiole Elmar]])&lt;ref&gt;{{Cite web |url=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |title=Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=19. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081219123959/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Radio Love]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8 || 
|-
| [[Radio Mania]] ||  || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Tallinn 88,8 || Tegutses 2002–2017. Eelkäijaks [[Raadio V6]], järelkäijaks [[Rock FM]]
|-
| [[Sky Classics]] || [[Sky Media]] ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 93,8 ||
|-
| [[Spin FM]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3&lt;br&gt;Tartumaa 103,0&lt;br&gt;Pärnumaa 96,4 || Tegutses 2008–2016, viimastel aastatel tegutses internetis ning FM-sagedused võttis üle [[Raadio HIT FM]]
|-
| [[Sun FM]] || Kullasadu Invest OÜ || popmuusika || eesti || FM, internet || Tartu 101,2&lt;br&gt;Pärnu 96,4 || Võttis üle [[Tartu Kuku]] sageduse.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm Tartu Kuku raadio sagedusel alustab uus kohalik programm] ERR, 29. september 2004&lt;/ref&gt; Tegutses 2004–2009, varasemad nimed Tartumaa Raadio ja Tartu FM.
|-
| [[Tartu Kuku]] || [[Trio LSL]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Tartu 100,2 || Alustas tegevust 13. septembril 1993
|-
| [[Juke SM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 102,4 ||
|-
| [[U-Pop]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || [[hip-hop|hiphop]], [[R&amp;B]] || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3 || Mängis alguses seni Eeva Raadios mängitud muusikat, kuid hiljem orienteerus ümber R&amp;B stiilile. U-Pop-i asendas [[Spin FM]]
|-
| [[Uuno Plus]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || vene || FM, internet || Tallinn 90,2 || Alustas 2000. aastal Katjuša nime all, 2001. aastal muutis nime&lt;ref name=kro&gt;https://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/&lt;/ref&gt;
|-
| [[VALI-raadio]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Põltsamaa 96,5 || Kandis üle ka Raadio Tartu saateid. Raadio Tartu tütarettevõte&lt;ref&gt;[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raadio-tartu-tahab-levida-tallinnani?id=50731126 Raadio Tartu tahab levida Tallinnani] 28.09.1996&lt;/ref&gt;
|-
| [[Valga Raadio]] (Raadio Valga) ||  ||  || eesti || FM, internet || Valga 92,5 ||oli eetris 1993 kuni 1997
|-
| [[Viru Raadio]] || MTÜ Viru Raadio ||  || vene || FM, internet || Ida- ja Lääne Virumaa ning Jõgevamaa || Alustas saateid 2. jaanuaril 1991,&lt;ref&gt;http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-viru-raadio/{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}&lt;/ref&gt; lõpetas tegevuse 2002&lt;ref&gt;http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viru-raadio-lopetas-tegevuse?id=50917474&lt;/ref&gt;
|-
| [[Viimsi Raadio]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Viimsi 100,0 || Alustas tööd 1992. aasta aprillis,&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=viimsiteataja20151127.2.10&lt;/ref&gt; sageduse ostis 1. novembril alustanud [[Raadio Tallinn|Raadio 100]]&lt;ref name=&quot;kro&quot; /&gt;
|}

==Vaata ka==
*[[Raadio Eestis]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum

[[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]]
[[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]]</text>
      <sha1>ssnj4tbrfa0kb46664pn0bmg42wm3eo</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172486</id>
      <parentid>6172484</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T09:06:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>145.14.28.118</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Aktiivsed raadiojaamad */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20756" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja võõrkeelsed [[raadiojaam]]ad.''

==Aktiivsed raadiojaamad==
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused
|-
| [[DFM]] || [[Duo Media Networks]] || [[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,2&lt;br&gt;Järvamaa 90,2&lt;br&gt;Ida-Virumaa 92,0; 93,8 || Tuntud ka kui [[Dance FM]], [[Katjuša Radio]] ja [[Uuno Plus]]
|-
| [[Kesk-Eesti Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]],&lt;br&gt;[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Järvamaa 101,0 || Varem kandis nime [[Kuma raadio]]
|-
| [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 106,6&lt;br&gt;Hiiumaa 94,9&lt;br&gt;Ida-Virumaa 89,4; 90,4&lt;br&gt;Jõgevamaa 107,6&lt;br&gt;Järvamaa 107,6&lt;br&gt;Läänemaa 106,3&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6&lt;br&gt;Põlvamaa 105,7&lt;br&gt; 70,58&lt;br&gt;Pärnumaa 107,3&lt;br&gt;Raplamaa 89,1&lt;br&gt;Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7&lt;br&gt;Tartumaa 90,3; 105,7&lt;br&gt;Valgamaa 105,7&lt;br&gt;Viljandimaa 90,5&lt;br&gt;Võrumaa 105,7 ||
|-
| [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 88,7&lt;br&gt;Läänemaa 89,4&lt;br&gt;Saaremaa 89,0 ||
|-
| [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet, telekanal || Harjumaa 97,2&lt;br&gt;Järvamaa 97,4&lt;br&gt;Jõgevamaa 97,4&lt;br&gt;Läänemaa 99,8&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 89,8&lt;br&gt;Põlvamaa 92,3&lt;br&gt;Pärnumaa 91,0&lt;br&gt;Raplamaa 97,4&lt;br&gt;Saaremaa 97,4; 104,5&lt;br&gt;Tartumaa 97,2&lt;br&gt;Võrumaa 92,3&lt;br&gt;Viljandimaa 92,4 || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele
|-
| [[Narodnoje Radio]] (Народное Радио) || [[Duo Media Networks]] || [[vene hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 100,0&lt;br&gt;Järvamaa 100,0&lt;br&gt;Ida-Virumaa 96,3; 100,0&lt;br&gt;Tartumaa 92,9&lt;br&gt;Jõgevamaa 92,9&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 88,5 || Varem nimega [[Raadio 100 FM]]
|-
| [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]])  || [[vene]], [[eesti]], [[ukraina]] || FM, internet || Ida-Virumaa 95,6; 98,2 || 
|-
| [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || [[rütmimuusika]]&lt;br&gt;[[tantsumuusika]]|| [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 93,2&lt;br&gt;Järvamaa 93,2 || Enne 2016. aastat [[Energy FM]]
|-
| [[Nõmme Raadio]] || [[Nõmme Raadio OÜ]] ||  || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 99,3 Nõmme ||
|-
| [[Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]], [[vene]], [[ukraina]] || FM, internet || Harjumaa 89,6&lt;br&gt;Ida-Virumaa 88,2&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 88,9&lt;br&gt;Tartumaa 89,0; 94,8&lt;br&gt;Võrumaa 95,7&lt;br&gt;Valgamaa 88,7 ||
|-
| [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 102,1&lt;br&gt;Järvamaa 102,1&lt;br&gt;Tartumaa 89,7&lt;br&gt;Jõgevamaa 89,7&lt;br&gt;Pärnumaa 103,9&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 92,5&lt;br&gt;Viljandimaa 105,4 || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele
|-
| [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 101,6&lt;br&gt;Hiiumaa 99,1&lt;br&gt;Ida-Virumaa 102,9; 102,3&lt;br&gt;Jõgevamaa 102,6&lt;br&gt;Järvamaa 102,6&lt;br&gt;Läänemaa 102,9&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 95,8&lt;br&gt;Põlvamaa 103,6&lt;br&gt;Pärnumaa 102,3&lt;br&gt;Raplamaa 99,5&lt;br&gt;Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1&lt;br&gt;Tartumaa 96,3; 103,6&lt;br&gt;Valgamaa 103,6&lt;br&gt;Viljandimaa 103,3; 103,9&lt;br&gt;Võrumaa 103,6 || 
|-
| [[Raadio 4]]  (Радио 4) || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]&lt;br&gt;[[klassikalinemuusika|klassikaline]]&lt;br&gt;[[vanad hitid]]&lt;br&gt;''[[relax]]''-[[hitid]]&lt;br&gt;[[eesti muusika]]&lt;br&gt;[[popmuusika]]&lt;br&gt;[[rokkmuusika]]&lt;br&gt;[[rütmimuusika]]&lt;br&gt;[[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 94,5&lt;br&gt;Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2&lt;br&gt;Jõgevamaa 93,4&lt;br&gt;Järvamaa 93,4&lt;br&gt;Läänemaa 93,6&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 94,2; 95,3&lt;br&gt;Pärnumaa 94,8&lt;br&gt;Raplamaa 95,1&lt;br&gt;Tartumaa 94,4&lt;br&gt;Põlvamaa 99,9&lt;br&gt; 72,92&lt;br&gt;Valgamaa 92,5&lt;br&gt;Viljandimaa 95,5&lt;br&gt;Võrumaa 99,9 || 
|-
| [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 103,1&lt;br&gt;Jõgevamaa 96,1&lt;br&gt;Järvamaa 96,1&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 96,1&lt;br&gt;Pärnumaa 88,6&lt;br&gt;Raplamaa 88,6&lt;br&gt;Tartumaa 92,1&lt;br&gt;Viljandimaa 88,6 || 
|-
| [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 91,5&lt;br&gt;Järvamaa 91,7&lt;br&gt;Läänemaa 92,2&lt;br&gt;Põlvamaa 91,2&lt;br&gt;Pärnumaa 99,0&lt;br&gt;Saaremaa 91,5&lt;br&gt;Tartumaa 88,5; 91,2&lt;br&gt;Hiiumaa 101,2&lt;br&gt;Ida-Virumaa 91,0&lt;br&gt;Raplamaa 101,8&lt;br&gt;Viljandimaa 93,1 || 
|-
| [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] ||  || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 90,1&lt;br&gt;Saaremaa 90,5&lt;br&gt;Saaremaa 98,6 || 
|-
| [[Raadio Kuku]] || [[Duo Media Networks]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Jõhvi 100,4&lt;br&gt;Rapla 103,2&lt;br&gt;Harjumaa 100,7; 102,7&lt;br&gt;Hiiumaa 100,4&lt;br&gt;Järvamaa 100,5&lt;br&gt;Läänemaa 100,9&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 99,6&lt;br&gt;Pärnumaa 89,9&lt;br&gt;Saaremaa 100,6&lt;br&gt;Tartumaa 100,2&lt;br&gt;Valgamaa 102,4&lt;br&gt;Viljandimaa 100,8&lt;br&gt;Muhu saar 102,0&lt;br&gt;Võrumaa 91,8 || 
|-
| [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] ||  || [[eesti]] || FM, internet || Põlvamaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele.
|-
| [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[vestlus]], [[džäss]] || [[eesti]], [[inglise]], [[prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 || 
|-
| [[Radio Eli]] (Радио Эли) ||  || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]] || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 || 
|-
| [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || ''[[relax]]''-[[hitid]] || [[eesti]] || FM, internet  || Harjumaa 88,3&lt;br&gt;Järvamaa 88,3&lt;br&gt;Tartumaa 103,0&lt;br&gt;Jõgevemaa 103,0&lt;br&gt;Pärnumaa 96,4&lt;br&gt;Saaremaa 92,6 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal.
|-
| [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || [[vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8&lt;br&gt;Järvamaa 98,1&lt;br&gt;Läänemaa 94,2; 88,2&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 98,7&lt;br&gt;Pärnumaa 98,3&lt;br&gt;Raplamaa 98,0&lt;br&gt;Saaremaa 95,4&lt;br&gt;Tartumaa 98,6&lt;br&gt;Viljandimaa 97,9&lt;br&gt;Ida-Virumaa 93.0 || Varem nimega [[Raadio 3]]
|-
| [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]&lt;br&gt;[[Tre Raadio ühing MTÜ]] ||  || [[eesti]] || FM, internet || Tartumaa 104,7&lt;br&gt;Jõgevamaa 104,7&lt;br&gt;Võrumaa 101,7&lt;br&gt;Viljandimaa 93,7 || 
|-
| [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,8&lt;br&gt;Järvamaa 88,8&lt;br&gt;Tartumaa 104,2&lt;br&gt;Jõgevamaa 104,2&lt;br&gt;Pärnumaa 93,9&lt;br&gt;Viljandimaa 87,8&lt;br&gt;Ida-Virumaa 93,2&lt;br&gt;Läänemaa 95,2 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal
|-
| [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) || [[Sky Media]] || [[vene hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,6&lt;br&gt;Järvamaa 90,6&lt;br&gt;Ida-Virumaa 103,6; 89,5&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 99,2&lt;br&gt;Tartumaa 101,2&lt;br&gt;Jõgevamaa 101,2 || 
|-
| [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] ||  || [[eesti]] || FM, internet || Valgamaa 96,6 || 
|-
| [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]&lt;br&gt;[[rütmimuusika]]&lt;br&gt;[[topmuusika]]&lt;br&gt;[[vanad hitid]]&lt;br&gt;[[tantsumuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,4&lt;br&gt;Hiiumaa 96,9&lt;br&gt;Ida-Virumaa 93,6; 103,3&lt;br&gt;Jõgevamaa 96,5&lt;br&gt;Järvamaa 92,6&lt;br&gt;Läänemaa 97,6; 106,8&lt;br&gt;{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 101,3{{nowrap end}}&lt;br&gt;Pärnumaa 96,8&lt;br&gt;Raplamaa 87,7&lt;br&gt;Saaremaa 96,3; 99,6&lt;br&gt;Tartumaa 95,2&lt;br&gt;Valgamaa 99,1&lt;br&gt;Viljandimaa 99,7&lt;br&gt;Võrumaa 93,8 || 
|-
| [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]&lt;br&gt;[[tantsumuusika]]&lt;br&gt;[[vanad hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 98,4&lt;br&gt;Järvamaa 98,4&lt;br&gt;Ida-Virumaa 102,1; 107,9&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 93,8&lt;br&gt;Tartumaa 107,2&lt;br&gt;Jõgevamaa 107,2 || 
|-
| [[SSS-Raadio]] || || || [[soome]], [[inglise]] || || Tallinn 93,7 ||
|-
| [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[uued ja vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 96,6&lt;br&gt;Jõgevamaa 101,9&lt;br&gt;Järvamaa 88,1&lt;br&gt;Läänemaa 92,9&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 92,2&lt;br&gt;Pärnumaa 100,3&lt;br&gt;Saaremaa 93,3&lt;br&gt;Tartumaa 99,4&lt;br&gt;Viljandimaa 89,3&lt;br&gt;Võrumaa 103,2&lt;br&gt;Valgamaa 102,8&lt;br&gt;Ida-Virumaa 106,3 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele
|-
| [[Tre raadio|Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]],&lt;br&gt;[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 105,8&lt;br&gt;Raplamaa 91,3&lt;br&gt;Pärnumaa 92,7&lt;br&gt;Järvamaa 101,0&lt;br&gt;Jõgevamaa 101,0&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 97,0&lt;br&gt;Läänemaa 103,8 || Varem kandis Tallinnas nimega [[Ring FM]] ja Pärnus nimega [[Päikeseraadio]]
|-
| [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || [[uued ja vanad lood, popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel
|-
| [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] ||  || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 104,1&lt;br&gt;Hiiumaa 91,2&lt;br&gt;Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3&lt;br&gt;Järvamaa 105,1&lt;br&gt;Läänemaa 105,3; 91,7&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 105,4&lt;br&gt;Põlvamaa 106,1&lt;br&gt; 71,66&lt;br&gt;Pärnumaa 104,8&lt;br&gt;Raplamaa 95,7&lt;br&gt;Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1&lt;br&gt;Tartumaa 106,7; 106,1&lt;br&gt;Viljandimaa 107,0&lt;br&gt;Ruhnu 96,4 ||
|-
| [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] ||  || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 104,9&lt;br&gt;Järvamaa 104,9&lt;br&gt;Ida-Virumaa 97,7&lt;br&gt;Tartumaa 94,1&lt;br&gt;Jõgevamaa 94,1 || Varem nimega [[Euro FM]]
|-
| [[Volna]] (Волна) || [[Mediainvest Holding AS]] ||  || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1&lt;br&gt;Järvamaa 107,1&lt;br&gt;Ida-Virumaa 106,9; 89,0 ||
|-
| [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 92,4&lt;br&gt;Järvamaa 92,4&lt;br&gt;Läänemaa 96,0&lt;br&gt;Ida-Virumaa 94,6&lt;br&gt;Pärnumaa 91,9&lt;br&gt;Saaremaa 101,7&lt;br&gt;Tartumaa 97,7&lt;br&gt;Jõgevamaa 97,7 ||
|-
| [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,8&lt;br&gt;Läänemaa 90,4&lt;br&gt;Raplamaa 101,3&lt;br&gt;Järvamaa 104,3&lt;br&gt;Viljandimaa 101,7&lt;br&gt;Võrumaa 98,3&lt;br&gt;Ida-Virumaa 94,8&lt;br&gt;Tartumaa 107,8&lt;br&gt;Jõgevamaa 107,8 ||
|-
| [[You FM]] || || || [[vene]] || FM || Narva 89,8 || 
|-
| [[BFBS Radio]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 94,9 || 
|-
| [[BFBS Radio 2]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 89,2 || 
|}

===Ainult Interneti-põhised raadiojaamad===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! Nimi !! Omanik !! Sisu/Žanr !! Keel !! Märkused
|-
| Rahvaraadio || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/
|-
| [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene ||
|-
| [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti ||
|-
| [[HappyU]]|| nowrap=&quot;&quot;  || ''adult contemporary'' || eesti ||
|-
| Hitmix Estonia || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee]
|-
| [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee]
|-
| [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', folk, klassikaline, lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti ||
|-
| [[Oma Raadio]] || || || ||
|-
| [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti ||
|-
| [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''&lt;br&gt;hitid || eesti ||
|-
| [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio
|-
| [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – ||
|-
| Tagatuba FM ||Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.tagatubafm.ee/ www.tagatubafm.ee]
|-
| Hits Radio Online || || Dance music, Tanstumuusika, Uudised, Saated, Ülekanded sündmustelt, Välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee]
|-
| MeieFm || ||Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile! || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee]
|-
|}

==Tegevuse lõpetanud raadiojaamad==
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused
|-
| [[Eeva Raadio]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3&lt;br&gt;Tartu 105,6 || Asemele tekkis [[U-Pop]]
|-
| [[Easy FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] ||  || eesti || FM, internet || Harjumaa 96,6&lt;br&gt;Tartumaa 99,4&lt;br&gt;Pärnumaa 100,3&lt;br&gt;Võrumaa 103,2&lt;br&gt;Saaremaa 93,3&lt;br&gt;Muhu saar 92,6&lt;br&gt;Ida-Virumaa 92,2 || Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]]
|-
| [[Rix FM]] || [[Mediainvest]] [[Holding]] [[AS]] ||  || eesti || FM, internet || Harjumaa 102,0 || Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]]
|-
| [[Euro FM]] || OÜ Euro FM ||  || vene || FM, internet || Harjumaa 104,9 || Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]]
|-
| [[European Hit Radio]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8&lt;br /&gt;Tartu 98,6 || 
|-
| [[Hiiu Raadio]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Kärdla 100,4 || Tegutses 1993–2000 osalise programmiga
|-
| [[Raadio HIT FM|Hit FM]] || Raadio Hit FM OÜ || 1960.–1970. aastate hitid,&lt;br&gt;1980.–1990. aastate pop- ja tantsumuusikahitid,&lt;br&gt;TOP40 värske muusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3&lt;br&gt;Pärnumaa 96,4&lt;br&gt;Tartumaa 103,0 || Tegutses 2014–2019
|-
| [[Järva Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] ||  || eesti || FM, internet || Järvamaa 100,5 || Alustas tegevust 13. septembril 1993
|-
| [[Kaguraadio]] || OÜ Kaguraadio ||  || eesti || FM, internet || Põlvamaa 100,7&lt;br&gt;Võrumaa 99,9 || 2001. aasta novembris kuulutati Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]]
|-
| [[Kohviradio]] || ||  || eesti || Internet || || Tegutses 2003–2018. &lt;!--&quot;so long, and thanks for all the fish&quot;--&gt;
|-
| T-raadio || Trio LSL ||  || eesti || FM, internet || Märjamaa 90,0 || 
|-
| [[Linnaraadio]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 100,0 || 
|-
| [[Mega FM]] || Mediainvest Holding AS ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 96,6 || Tegutses 1996–1998
|-
| [[Mulgi Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] ||  || eesti || FM, internet || Viljandi 100,8 || 
|-
| [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] ||  ||  || vene, eesti || MW || Keila || Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991
|-
| [[Noorteraadio]] ||  ||  || eesti || internet ||  || Striimid suleti 2014.&lt;ref&gt;{{netiviide |Pealkiri=Armsad Sõbrad! |Väljaanne=Noorteraadio |Väljaandja=Noorteraadio/Facebook |Aeg=2013-12-31 |URL=https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisurl=https://archive.today/20150301021909/https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisaeg=2015-03-01 |tsitaat=Kahjuks peame teatama&amp;nbsp;, &amp;#x5b;''sic''&amp;#x5d; et uuest aastast Noorteraadio eeter enam Teieni ei jõua, kuigi lootus jääb, et kunagi kohtume taas 🙂 |vaadatud=2015-03-01 |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Päikeseraadio]] || Meediamaania OÜ || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Pärnus [[Tre Raadio]]
|-
| [[Pärnu Raadio]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || 
|-
| [[Raadio Narva]] ||  ||  || vene || FM, internet || Narva 89,0 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Narvas [[Volna]]
|-
| [[Q Raadio]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Tartu 101,2 || Tegutses 1993–1995. 1995. aastal sai Q-Raadiost [[Tartu Kuku|Tartu Kuku raadio]]
|-
| [[Ring FM]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 105,8&lt;br&gt;Pärnu 93,9 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Tallinnas [[Tre Raadio]] ja Pärnus [[Rock FM]]
|-
| [[Raadio 100 FM]] ||  ||  || vene || FM, internet || Tallinn 100,0&lt;br&gt;Ida-Virumaa 99,8; 96,3 || Asemele tekkis [[Narodnoje Radio]]
|-
| [[Raadio 2.2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] ||  || eesti || Internet ||  || 
|-
| [[Raadio 24x7]] || MTÜ Raadio 7 ||  || eesti || internet ||  || Eesti esimene internetiraadio. Tegutses 10 aastat (2002–2012) &lt;ref&gt;[http://www.facebook.com/Raadio24x7/info Raadio24x7 info] facebook.com&lt;/ref&gt;
|-
| [[Raadio Tartu]] || AS Tartu Raadio (1991–2000), [[AS Eesti Meedia]] (2000–2003) ||  || eesti || FM, internet || Tartu 69,68 ja 100,2&lt;br&gt;Põltsamaa 96,5 || Tegutses 1991–2003
|-
| [[Raadio Top]] || Makarov Muusik Management ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 71,0 ja 90,6 || Tegutses 1993–1996
|-
| [[Raadio Uuno]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,2&lt;br&gt;Järvamaa 97,4&lt;br&gt;Läänemaa 99,8&lt;br&gt;{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 89,8{{nowrap end}}&lt;br&gt;Saaremaa 104,5&lt;br&gt;Põlvamaa 92,3&lt;br /&gt;Pärnumaa 91,0&lt;br&gt;Saaremaa 97,5&lt;br&gt;Tartumaa 97,3&lt;br&gt;Võrumaa 92,3 || Tegutses 1994–2016
|-
| [[Raadio 3]] || Sky Media || vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8&lt;br&gt;Järvamaa 98,1&lt;br&gt;Läänemaa 88,2&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 98,7&lt;br&gt;Pärnumaa 98,3&lt;br&gt;Raplamaa 98,0&lt;br&gt;Saaremaa 95,4&lt;br&gt;Tartumaa 98,6&lt;br&gt;Viljandimaa 97,9&lt;br&gt;Ida-Virumaa 93.0 || Asemele tekkis [[Retro FM]]
|-
| [[Raadio V6]] ||  || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8&lt;br&gt;Tartumaa 98,6&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 98,5&lt;br&gt;Pärnumaa 98,3&lt;br&gt;Järvamaa 98,1&lt;br&gt;Viljandimaa 97,9 || 
|-
| [[Raadio Viru]] || MKS Grupp&lt;ref&gt;https://virumaateataja.postimees.ee/644560/raadio-viru-lopetab-tegevuse&lt;/ref&gt; ||  || vene || FM, internet || Rakvere 92,5&lt;br&gt;Jõhvi 100,4 || Tegutses 1998–2012, sai alguse kohalike Viru-R-Raadio ja [[Raadio Panda|Panda]] liitumisel
|-
| [[Radio BeFree]] ||  ||  || eesti || FM, internet ||  || Tuntud ka kui Raadio Pulss B3. Lõpetas tegevuse 23. jaanuaril 1998, Raadio Pulss B3 töötajad, stuudiotehnika ja saatjatevõrk läksid üle AS Trio LSL-ile (saatevõrk [[Raadio Elmar|Raadiole Elmar]])&lt;ref&gt;{{Cite web |url=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |title=Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=19. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081219123959/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Radio Love]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8 || 
|-
| [[Radio Mania]] ||  || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Tallinn 88,8 || Tegutses 2002–2017. Eelkäijaks [[Raadio V6]], järelkäijaks [[Rock FM]]
|-
| [[Sky Classics]] || [[Sky Media]] ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 93,8 ||
|-
| [[Spin FM]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3&lt;br&gt;Tartumaa 103,0&lt;br&gt;Pärnumaa 96,4 || Tegutses 2008–2016, viimastel aastatel tegutses internetis ning FM-sagedused võttis üle [[Raadio HIT FM]]
|-
| [[Sun FM]] || Kullasadu Invest OÜ || popmuusika || eesti || FM, internet || Tartu 101,2&lt;br&gt;Pärnu 96,4 || Võttis üle [[Tartu Kuku]] sageduse.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm Tartu Kuku raadio sagedusel alustab uus kohalik programm] ERR, 29. september 2004&lt;/ref&gt; Tegutses 2004–2009, varasemad nimed Tartumaa Raadio ja Tartu FM.
|-
| [[Tartu Kuku]] || [[Trio LSL]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Tartu 100,2 || Alustas tegevust 13. septembril 1993
|-
| [[Juke SM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 102,4 ||
|-
| [[U-Pop]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || [[hip-hop|hiphop]], [[R&amp;B]] || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3 || Mängis alguses seni Eeva Raadios mängitud muusikat, kuid hiljem orienteerus ümber R&amp;B stiilile. U-Pop-i asendas [[Spin FM]]
|-
| [[Uuno Plus]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || vene || FM, internet || Tallinn 90,2 || Alustas 2000. aastal Katjuša nime all, 2001. aastal muutis nime&lt;ref name=kro&gt;https://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/&lt;/ref&gt;
|-
| [[VALI-raadio]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Põltsamaa 96,5 || Kandis üle ka Raadio Tartu saateid. Raadio Tartu tütarettevõte&lt;ref&gt;[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raadio-tartu-tahab-levida-tallinnani?id=50731126 Raadio Tartu tahab levida Tallinnani] 28.09.1996&lt;/ref&gt;
|-
| [[Valga Raadio]] (Raadio Valga) ||  ||  || eesti || FM, internet || Valga 92,5 ||oli eetris 1993 kuni 1997
|-
| [[Viru Raadio]] || MTÜ Viru Raadio ||  || vene || FM, internet || Ida- ja Lääne Virumaa ning Jõgevamaa || Alustas saateid 2. jaanuaril 1991,&lt;ref&gt;http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-viru-raadio/{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}&lt;/ref&gt; lõpetas tegevuse 2002&lt;ref&gt;http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viru-raadio-lopetas-tegevuse?id=50917474&lt;/ref&gt;
|-
| [[Viimsi Raadio]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Viimsi 100,0 || Alustas tööd 1992. aasta aprillis,&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=viimsiteataja20151127.2.10&lt;/ref&gt; sageduse ostis 1. novembril alustanud [[Raadio Tallinn|Raadio 100]]&lt;ref name=&quot;kro&quot; /&gt;
|}

==Vaata ka==
*[[Raadio Eestis]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum

[[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]]
[[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]]</text>
      <sha1>rj553v83ijeqdt89qpephwgxux2hjkc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti taasiseseisvumine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>45049</id>
    <revision>
      <id>6172022</id>
      <parentid>6147923</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:08:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <comment>/* Eellugu */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10057" xml:space="preserve">{{toimeta}}{{keeletoimeta}}{{allikad}}
'''Eesti taasiseseisvumine''' ehk '''Eesti iseseisvuse taastamine''' oli [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] ''[[de facto]]'' taastamine [[20. august]]il [[1991]] [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] otsusega [[Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest|Eesti riiklikust iseseisvusest]].

Otsus oli kooskõlastatud [[Eesti Komitee]]ga ning on võetud vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu istungil 20. augustil 1991 kell 23:03.&lt;ref&gt;[http://www.estonica.org/et/Augustiput%C5%A1_ja_Eesti_iseseisvumine_1991/ Estonica]&lt;/ref&gt; Sama dokumendiga otsustati moodustada [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e väljatöötamiseks [[Põhiseaduse Assamblee]] ja viia läbi Eesti Vabariigi uue põhiseaduse järgi Eesti Vabariigi parlamendivalimised 1992. aasta jooksul. &lt;ref name=&quot;RT Eesti riiklikust iseseisvusest&quot;&gt; [https://www.riigiteataja.ee/akt/13071519 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest.] - RT 1991, 25, 312. (vaadatud 17.02.2022) &lt;/ref&gt; Põhiseaduse Assamblee koosseis kujundati &quot;delegeerimise teel Eesti Vabariigi kõrgeima seadusandliku riigivõimuorgani Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ning Eesti Vabariigi kodanikkonna esinduskogu [[Eesti Kongress]]i poolt&quot;.&lt;ref name=&quot;RT Eesti riiklikust iseseisvusest&quot; /&gt;

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus lähtus Eesti Vabariigi järjekestvusest rahvusvahelise õiguse subjektina.

Otsuse vastuvõtmise ajend oli isehakanud [[Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee|Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee]] korraldatud [[augustiputš|riigipöördekatse]], mille põhjus oli [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Kommunistliku Partei]] reaktsioonilise tiiva rahulolematus [[perestroika]] ja NSV Liidu nõrgenemise suhtes. 1991. aasta 20. augusti pealelõunal saabusid [[76. kaardiväe õhudessantdiviis|Pihkva dessantdiviis]]i dessantväelased Tallinna ja üritasid hõivata [[Tallinna teletorn]]i. Vabatahtlikud asusid julgestama [[Toompea]]d, raadio- ja telemaja. [[Rahvarinne]] korraldas [[Vabaduse väljak]]ul miitingu, kus nõuti Eestile iseseisvust.

Ebaõnnestunud riigipöördekatse järel lagunes NSV Liit osadeks. Mitu liiduvabariiki kuulutas välja iseseisvuse ning detsembris 1991 saatis president [[Mihhail Gorbatšov]] NSV Liidu laiali.

== Eellugu ==

[[1974]]. aastal jõudis [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i [[Eesti Demokraatlik Liikumine|Eesti Demokraatliku Liikumise]] ja Eesti Rahvusrinde märgukiri ÜRO Peaassambleele ja ÜRO peasekretärile, milles paluti abi Eesti omariikluse taastamiseks. Eesti Demokraatliku Liikumise ja Eesti Rahvusrinde programmiliste dokumentide arutelu käigus oli kujunenud välja suund taasiseseisvumisele. 

[[1979]]. aastal saatsid nelikümmend viis [[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]] kodanikku märgukirja [[ÜRO]] [[ÜRO peasekretär|peasekretärile]] ning [[NSV Liit|NSV Liidu]], [[Saksamaa LV]], [[Saksa DV]] ja [[Atlandi harta]]le alla kirjutanud riikide valitsustele. Märgukiri sisaldas nõuet avalikustada [[Molotovi-Ribbentropi pakt]] koos selle salaprotokollidega, kuulutada need allakirjutamise hetkest alates õigustühisteks ning taastada [[Balti riigid|Balti riikide]] iseseisvus.

== 20. august 1991 ==

Kell 23:03 oli 105-liikmelisest Eesti Vabariigi Ülemnõukogust kohal 70 rahvasaadikut ja otsuse poolt hääletas 69, vastu ega erapooletuid ei olnud. [[Kaido Kama]] oli küll kohal, kuid jättis hääletamata.&lt;ref name=&quot;Allika&quot;&gt;Andrus Allika. [https://web.archive.org/web/20140821123027/http://pealinn.tallinn.ee/?pid=132&amp;nid=7754&amp;lang=5 19. august 1991: kelamlaste-enamlaste uus liit iseseisvumise vastu], www.pealinn.ee, 15.08.2010 (vaadatud 20.08.2018)&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Must&quot;&gt;Kadri Must. [https://www.postimees.ee/section/81/1569911 Taastades iseseisvust kellaosutiga võidu]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Postimees, 19. august 2006 (vaadatud 20.08.2018)&lt;/ref&gt; 

Otsuse poolt hääletasid: [[Ülle Aaskivi]], [[Mati Ahven]], [[Andres Ammas]], [[Tõnu Anton]], [[Uno Anton]], [[Lembit Arro]], [[Hillar Eller]], [[Kaljo Ellik]], [[Ignar Fjuk]], [[Illar Hallaste]], [[Liia Hänni]], [[Arvo Junti]], [[Jaak Jõerüüt]], [[Rein Järlik]], [[Ants Järvesaar]], [[Villu Jürjo]], [[Hillar Kalda]], [[Teet Kallas]], [[Peet Kask]], [[Johannes Kass]], [[Kalju Koha]], [[Valeri Kois]], [[Mai Kolossova]], [[Jüri Kork]], [[Toomas Kork]], [[Heino Kostabi]], [[Ahti Kõo]], [[Tiit Käbin]], [[Ants Käärma]], [[Mart Laar]], [[Marju Lauristin]], [[Enn Leisson]], [[Jüri Liim]], [[Jaan Lippmaa]], [[Alar Maarend]], [[Tiit Made]], [[Mart Madissoon]], [[Tõnis Mets]], [[Aavo Mölder]], [[Ülo Nugis]], [[Ants Paju]], [[Eldur Parder]], [[Heldur Peterson]], [[Andrei Prii]], [[Priidu Priks]], [[Jüri E. Põld]], [[Enn Põldroos]], [[Koit Raud]], [[Jüri Reinson]], [[Andrus Ristkok]], [[Jüri Rätsep]], [[Arnold Rüütel]], [[Tõnu Saarman]], [[Edgar Savisaar]], [[Hanno Schotter]], [[Lehte Sööt]], [[Aldo Tamm]], [[Rein Tamme]], [[Andres Tarand]], [[Indrek Toome]], [[Enn Tupp]], [[Ain Tähiste]], [[Uno Ugandi]], [[Ülo Uluots]], [[Heinrich Valk]], [[Ants Veetõusme]], [[Rein Veidemann]], [[Helgi Viirelaid]], [[Vaino Väljas]].&lt;ref name=&quot;Must&quot; /&gt; 

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest kinnitas haamrilöögiga [[Ülo Nugis]].&lt;ref name=&quot;Allika&quot; /&gt;

==Eriarvamused iseseisvuse taastamise suhtes==

Esmalt olid iseseisvumishääletuse vastu kuus [[Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond|kristlikku demokraati]], eesotsas [[Mart Laar]]i ja [[Illar Hallaste]]ga, ning alalhoidliku nn EKP (Eestimaa Kommunistlik Partei) tiiva 14 sõltumatut demokraati, teiste seas [[Jaak Allik]], [[Indrek Toome]] ja [[Mikk Titma]].&lt;ref name=&quot;Allika&quot; /&gt; Hiljem otsustasid mõned neist poolt hääletada.&lt;ref name=&quot;Must&quot; /&gt; 

Vastuolijad põhjendasid oma seisukohti erinevalt. Illar Hallaste küsis: &quot;Iseseisvus? Mis see meile annab? Kas tahate end teist korda okupeerida lasta?&quot;, Jaak Allik aga ütles: &quot;Mis mõtet sellel on, kui rinnaga kuulipildujapesa ette viskume?&quot;&lt;ref name=&quot;Allika&quot; /&gt;

Tagantjärele on [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] ja [[Eesti Kongress]]i ühisele otsusele jõudmist nimetatud oluliseks sündmuseks.&lt;ref&gt;[http://www.postimees.ee/?id=302089 Parek: 20. august on eneseületamise päev] Postimees, 20. august 2010&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.postimees.ee/?id=302093 Ilmar Raagi jaoks tähistab 20. august erimeelsuste unustamist] Postimees, 20. august 2010&lt;/ref&gt; [[Paul-Eerik Rummo]] sõnul on nii pragmaatiliselt kui ka puht-riigiõiguslikult väga hea, et otsustati taastada 1918. aastal sündinud Eesti Vabariik ega tekitatud mingit uut, Nõukogude Liidust lahku löönud moodustist.&lt;ref name=&quot;Rummo&quot;&gt;[https://www.postimees.ee/section/122/302086 Rummo: iseseisvuse taastamist ei saa monopoliseerida]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Postimees, 23. august 2010 (vaadatud 21.08.2018)&lt;/ref&gt;

== Teised seotud sündmused 1991. aastal ==

* [[3. märts]]il toimus [[referendum Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses]].
* [[19. august]]il algas [[Augustiputš|riigipöördekatse]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]].
* [[20. august]]il võttis [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest, millega taastati Eesti Vabariik ''de facto''.
* [[21. august]]il kukkus riigipöördekatse läbi, misjärel normaliseerus olukord ka Eestis.
* [[22. august]]il tunnustas [[Island]] Eesti Vabariiki.
* [[24. august]]il tunnustas [[Vene NFSV]] Eesti iseseisvust.
* [[6. september|6. septembril]] tunnustas Balti riikide iseseisvust [[NSV Liidu Riiginõukogu]].
* [[17. september|17. septembril]] võeti Eesti [[ÜRO|Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni]] liikmeks.

== Iseseisvuse taastamine või taasiseseisvumine? ==

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991. aasta &quot;Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest&quot; põhines Eesti Vabariigi õiguslikul järjepidevusel, seetõttu on  peetud korrektsemaks sõnastust &quot;Eesti iseseisvuse taastamine&quot;. &quot;Taasiseseisvumine&quot; ei ole nii täpne. Nimetatud otsuse sõnastuse kohaselt otsustas Ülemnõukogu &quot;kinnitada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust&quot;, mis eeldab, et õiguslik järjepidevus ei ole vahepeal lakanud. Samal põhjusel ei peeta korrektseks kõnelda Eesti kontekstis &quot;esimesest vabariigist&quot; ja &quot;teisest vabariigist&quot;, mida Prantsuse analoogia põhjal on mõnikord tehtud.

Eeltoodud seisukohaga ei nõustu sugugi kõik ajaloolased ja poliitikud. Eelkõige Edgar Savisaare ja [[Keskerakond|Keskerakonna]] initsiatiivil on hakatud tähistama 20. augustil Eesti [[taasiseseisvumispäev]]a.

== Vaata ka ==
* [[Üleminekuperiood (1990–1992)]]
* [[20. Augusti Klubi]]
* [[20. augusti mälestuskivi]]
* [[Eesti Komitee]]
* [[Põhiseaduse Assamblee]]

== Viited ==
&lt;references/&gt;

==Välislingid==
* [[Vello Leito]] [http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/artikleid-liikmetelt-avatud/items/vello-leito-uekskord-me-me-voidame-niikuinii-meeste-voit-voib-olla-laehedal.html &quot;Ükskord-me-võidame-niikuinii- meeste võit võib olla lähedal&quot;]
* “Iseseisvuse anatoomia.” Autorite kollektiiv: [[Rafik Grigorjan]], [[Mihhail Bronštein]], [[Viktor Palm]], [[Leonid Stolovitš]], [[Rein Veidemann]], [[Igor Rosenfeld]]). [http://kripta.ee/anatomy_of_independence/book_est.pdf] Tartu-Peterburg, Kripta 2004. ISBN 5-98451-007-3
* [http://www.delfi.ee/archive/print.php?id=55982322 &quot;Ajalooline stenogramm: loe, mis toimus ülemnõukogus 19. augustil 1991? Osa I&quot;] Delfi, 19. august 2011
* [[Marju Lauristin]]. [http://www.epl.ee/news/arvamus/21-aastat-tagasi-kuidas-saavutada-iseseisvus.d?id=55920334&amp;l=wepl &quot;21 aastat tagasi: kuidas saavutada iseseisvus?&quot;] EPL, 18. august 2011
* Juri Felštinski. [http://ekspress.delfi.ee/news/arvamus/juri-felstinski-augustiputsi-tagamaadest?id=72249793 ''„Augustiputši” tagamaadest'']. Eesti Ekspress 20. august 2015.
* [https://www.youtube.com/playlist?list=PL5vX0zt0KCRyfX9W2DLRxudKduUqaXeXr Üheskoos. Kümme lugu Eesti iseseisvuse taastamisest.] 


[[Kategooria:Eesti poliitilised sündmused]]
[[Kategooria:1991. aasta Eestis]]
[[Kategooria:Eesti taasiseseisvumine| ]]</text>
      <sha1>kw7z2n7dmlcwcjtouilgx69mpjwuhdp</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172080</id>
      <parentid>6172022</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:53:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ursus scribens</username>
        <id>115317</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10074" xml:space="preserve">{{toimeta}}{{keeletoimeta}}{{allikad}}
'''Eesti taasiseseisvumine''' ehk '''Eesti iseseisvuse taastamine''' oli [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] ''[[de facto]]'' taastamine [[20. august]]il [[1991]] [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] otsusega [[Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest|Eesti riiklikust iseseisvusest]].

Otsus oli kooskõlastatud [[Eesti Komitee]]ga ning on võetud vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu istungil 20. augustil 1991 kell 23:03.&lt;ref&gt;[http://www.estonica.org/et/Augustiput%C5%A1_ja_Eesti_iseseisvumine_1991/ Estonica]&lt;/ref&gt; Sama dokumendiga otsustati moodustada [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e väljatöötamiseks [[Põhiseaduse Assamblee]] ja viia läbi Eesti Vabariigi uue põhiseaduse järgi Eesti Vabariigi parlamendivalimised 1992. aasta jooksul. &lt;ref name=&quot;RT Eesti riiklikust iseseisvusest&quot;&gt; [https://www.riigiteataja.ee/akt/13071519 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest.] - RT 1991, 25, 312. (vaadatud 17.02.2022) &lt;/ref&gt; Põhiseaduse Assamblee koosseis kujundati &quot;delegeerimise teel Eesti Vabariigi kõrgeima seadusandliku riigivõimuorgani Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ning Eesti Vabariigi kodanikkonna esinduskogu [[Eesti Kongress]]i poolt&quot;.&lt;ref name=&quot;RT Eesti riiklikust iseseisvusest&quot; /&gt;

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus lähtus Eesti Vabariigi järjekestvusest rahvusvahelise õiguse subjektina.

Otsuse vastuvõtmise ajend oli isehakanud [[Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee|Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee]] korraldatud [[augustiputš|riigipöördekatse]], mille põhjus oli [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei]] reaktsioonilise tiiva rahulolematus [[perestroika]] ja NSV Liidu nõrgenemise suhtes. 1991. aasta 20. augusti pealelõunal saabusid [[76. kaardiväe õhudessantdiviis|Pihkva dessantdiviis]]i dessantväelased Tallinna ja üritasid hõivata [[Tallinna teletorn]]i. Vabatahtlikud asusid julgestama [[Toompea]]d, raadio- ja telemaja. [[Rahvarinne]] korraldas [[Vabaduse väljak]]ul miitingu, kus nõuti Eestile iseseisvust.

Ebaõnnestunud riigipöördekatse järel lagunes NSV Liit osadeks. Mitu liiduvabariiki kuulutas välja iseseisvuse ning detsembris 1991 saatis president [[Mihhail Gorbatšov]] NSV Liidu laiali.

== Eellugu ==

[[1974]]. aastal jõudis [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i [[Eesti Demokraatlik Liikumine|Eesti Demokraatliku Liikumise]] ja Eesti Rahvusrinde märgukiri ÜRO Peaassambleele ja ÜRO peasekretärile, milles paluti abi Eesti omariikluse taastamiseks. Eesti Demokraatliku Liikumise ja Eesti Rahvusrinde programmiliste dokumentide arutelu käigus oli kujunenud välja suund taasiseseisvumisele. 

[[1979]]. aastal saatsid nelikümmend viis [[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]] kodanikku märgukirja [[ÜRO]] [[ÜRO peasekretär|peasekretärile]] ning [[NSV Liit|NSV Liidu]], [[Saksamaa LV]], [[Saksa DV]] ja [[Atlandi harta]]le alla kirjutanud riikide valitsustele. Märgukiri sisaldas nõuet avalikustada [[Molotovi-Ribbentropi pakt]] koos selle salaprotokollidega, kuulutada need allakirjutamise hetkest alates õigustühisteks ning taastada [[Balti riigid|Balti riikide]] iseseisvus.

== 20. august 1991 ==

Kell 23:03 oli 105-liikmelisest Eesti Vabariigi Ülemnõukogust kohal 70 rahvasaadikut ja otsuse poolt hääletas 69, vastu ega erapooletuid ei olnud. [[Kaido Kama]] oli küll kohal, kuid jättis hääletamata.&lt;ref name=&quot;Allika&quot;&gt;Andrus Allika. [https://web.archive.org/web/20140821123027/http://pealinn.tallinn.ee/?pid=132&amp;nid=7754&amp;lang=5 19. august 1991: kelamlaste-enamlaste uus liit iseseisvumise vastu], www.pealinn.ee, 15.08.2010 (vaadatud 20.08.2018)&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Must&quot;&gt;Kadri Must. [https://www.postimees.ee/section/81/1569911 Taastades iseseisvust kellaosutiga võidu]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Postimees, 19. august 2006 (vaadatud 20.08.2018)&lt;/ref&gt; 

Otsuse poolt hääletasid: [[Ülle Aaskivi]], [[Mati Ahven]], [[Andres Ammas]], [[Tõnu Anton]], [[Uno Anton]], [[Lembit Arro]], [[Hillar Eller]], [[Kaljo Ellik]], [[Ignar Fjuk]], [[Illar Hallaste]], [[Liia Hänni]], [[Arvo Junti]], [[Jaak Jõerüüt]], [[Rein Järlik]], [[Ants Järvesaar]], [[Villu Jürjo]], [[Hillar Kalda]], [[Teet Kallas]], [[Peet Kask]], [[Johannes Kass]], [[Kalju Koha]], [[Valeri Kois]], [[Mai Kolossova]], [[Jüri Kork]], [[Toomas Kork]], [[Heino Kostabi]], [[Ahti Kõo]], [[Tiit Käbin]], [[Ants Käärma]], [[Mart Laar]], [[Marju Lauristin]], [[Enn Leisson]], [[Jüri Liim]], [[Jaan Lippmaa]], [[Alar Maarend]], [[Tiit Made]], [[Mart Madissoon]], [[Tõnis Mets]], [[Aavo Mölder]], [[Ülo Nugis]], [[Ants Paju]], [[Eldur Parder]], [[Heldur Peterson]], [[Andrei Prii]], [[Priidu Priks]], [[Jüri E. Põld]], [[Enn Põldroos]], [[Koit Raud]], [[Jüri Reinson]], [[Andrus Ristkok]], [[Jüri Rätsep]], [[Arnold Rüütel]], [[Tõnu Saarman]], [[Edgar Savisaar]], [[Hanno Schotter]], [[Lehte Sööt]], [[Aldo Tamm]], [[Rein Tamme]], [[Andres Tarand]], [[Indrek Toome]], [[Enn Tupp]], [[Ain Tähiste]], [[Uno Ugandi]], [[Ülo Uluots]], [[Heinrich Valk]], [[Ants Veetõusme]], [[Rein Veidemann]], [[Helgi Viirelaid]], [[Vaino Väljas]].&lt;ref name=&quot;Must&quot; /&gt; 

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest kinnitas haamrilöögiga [[Ülo Nugis]].&lt;ref name=&quot;Allika&quot; /&gt;

==Eriarvamused iseseisvuse taastamise suhtes==

Esmalt olid iseseisvumishääletuse vastu kuus [[Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond|kristlikku demokraati]], eesotsas [[Mart Laar]]i ja [[Illar Hallaste]]ga, ning alalhoidliku nn EKP (Eestimaa Kommunistlik Partei) tiiva 14 sõltumatut demokraati, teiste seas [[Jaak Allik]], [[Indrek Toome]] ja [[Mikk Titma]].&lt;ref name=&quot;Allika&quot; /&gt; Hiljem otsustasid mõned neist poolt hääletada.&lt;ref name=&quot;Must&quot; /&gt; 

Vastuolijad põhjendasid oma seisukohti erinevalt. Illar Hallaste küsis: &quot;Iseseisvus? Mis see meile annab? Kas tahate end teist korda okupeerida lasta?&quot;, Jaak Allik aga ütles: &quot;Mis mõtet sellel on, kui rinnaga kuulipildujapesa ette viskume?&quot;&lt;ref name=&quot;Allika&quot; /&gt;

Tagantjärele on [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] ja [[Eesti Kongress]]i ühisele otsusele jõudmist nimetatud oluliseks sündmuseks.&lt;ref&gt;[http://www.postimees.ee/?id=302089 Parek: 20. august on eneseületamise päev] Postimees, 20. august 2010&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.postimees.ee/?id=302093 Ilmar Raagi jaoks tähistab 20. august erimeelsuste unustamist] Postimees, 20. august 2010&lt;/ref&gt; [[Paul-Eerik Rummo]] sõnul on nii pragmaatiliselt kui ka puht-riigiõiguslikult väga hea, et otsustati taastada 1918. aastal sündinud Eesti Vabariik ega tekitatud mingit uut, Nõukogude Liidust lahku löönud moodustist.&lt;ref name=&quot;Rummo&quot;&gt;[https://www.postimees.ee/section/122/302086 Rummo: iseseisvuse taastamist ei saa monopoliseerida]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Postimees, 23. august 2010 (vaadatud 21.08.2018)&lt;/ref&gt;

== Teised seotud sündmused 1991. aastal ==

* [[3. märts]]il toimus [[referendum Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses]].
* [[19. august]]il algas [[Augustiputš|riigipöördekatse]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]].
* [[20. august]]il võttis [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest, millega taastati Eesti Vabariik ''de facto''.
* [[21. august]]il kukkus riigipöördekatse läbi, misjärel normaliseerus olukord ka Eestis.
* [[22. august]]il tunnustas [[Island]] Eesti Vabariiki.
* [[24. august]]il tunnustas [[Vene NFSV]] Eesti iseseisvust.
* [[6. september|6. septembril]] tunnustas Balti riikide iseseisvust [[NSV Liidu Riiginõukogu]].
* [[17. september|17. septembril]] võeti Eesti [[ÜRO|Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni]] liikmeks.

== Iseseisvuse taastamine või taasiseseisvumine? ==

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991. aasta &quot;Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest&quot; põhines Eesti Vabariigi õiguslikul järjepidevusel, seetõttu on  peetud korrektsemaks sõnastust &quot;Eesti iseseisvuse taastamine&quot;. &quot;Taasiseseisvumine&quot; ei ole nii täpne. Nimetatud otsuse sõnastuse kohaselt otsustas Ülemnõukogu &quot;kinnitada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust&quot;, mis eeldab, et õiguslik järjepidevus ei ole vahepeal lakanud. Samal põhjusel ei peeta korrektseks kõnelda Eesti kontekstis &quot;esimesest vabariigist&quot; ja &quot;teisest vabariigist&quot;, mida Prantsuse analoogia põhjal on mõnikord tehtud.

Eeltoodud seisukohaga ei nõustu sugugi kõik ajaloolased ja poliitikud. Eelkõige Edgar Savisaare ja [[Keskerakond|Keskerakonna]] initsiatiivil on hakatud tähistama 20. augustil Eesti [[taasiseseisvumispäev]]a.

== Vaata ka ==
* [[Üleminekuperiood (1990–1992)]]
* [[20. Augusti Klubi]]
* [[20. augusti mälestuskivi]]
* [[Eesti Komitee]]
* [[Põhiseaduse Assamblee]]

== Viited ==
&lt;references/&gt;

==Välislingid==
* [[Vello Leito]] [http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/artikleid-liikmetelt-avatud/items/vello-leito-uekskord-me-me-voidame-niikuinii-meeste-voit-voib-olla-laehedal.html &quot;Ükskord-me-võidame-niikuinii- meeste võit võib olla lähedal&quot;]
* “Iseseisvuse anatoomia.” Autorite kollektiiv: [[Rafik Grigorjan]], [[Mihhail Bronštein]], [[Viktor Palm]], [[Leonid Stolovitš]], [[Rein Veidemann]], [[Igor Rosenfeld]]). [http://kripta.ee/anatomy_of_independence/book_est.pdf] Tartu-Peterburg, Kripta 2004. ISBN 5-98451-007-3
* [http://www.delfi.ee/archive/print.php?id=55982322 &quot;Ajalooline stenogramm: loe, mis toimus ülemnõukogus 19. augustil 1991? Osa I&quot;] Delfi, 19. august 2011
* [[Marju Lauristin]]. [http://www.epl.ee/news/arvamus/21-aastat-tagasi-kuidas-saavutada-iseseisvus.d?id=55920334&amp;l=wepl &quot;21 aastat tagasi: kuidas saavutada iseseisvus?&quot;] EPL, 18. august 2011
* Juri Felštinski. [http://ekspress.delfi.ee/news/arvamus/juri-felstinski-augustiputsi-tagamaadest?id=72249793 ''„Augustiputši” tagamaadest'']. Eesti Ekspress 20. august 2015.
* [https://www.youtube.com/playlist?list=PL5vX0zt0KCRyfX9W2DLRxudKduUqaXeXr Üheskoos. Kümme lugu Eesti iseseisvuse taastamisest.] 


[[Kategooria:Eesti poliitilised sündmused]]
[[Kategooria:1991. aasta Eestis]]
[[Kategooria:Eesti taasiseseisvumine| ]]</text>
      <sha1>t0pg4s9zvc2tnccoddhjl2cgqviplu9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lansing</title>
    <ns>0</ns>
    <id>48950</id>
    <revision>
      <id>6172447</id>
      <parentid>5520391</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T07:37:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="630" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib Michigani osariigi pealinnast; teiste samanimeliste kohtade ja isikute kohta vaata lehekülge [[Lansing (täpsustus)]].}}
{{linn
|  nimi = Lansing
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = inglise | nimi1 = Lansing
|  pilt = 1_Lansing_Pan.jpg
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 91,3
|  elanikke = 114 300 (2010)
|  asendikaardi_pilt = Ingham County Michigan Incorporated and Unincorporated areas Lansing Highlighted.svg
}}
'''Lansing''' on [[USA]] [[Michigan]]i osariigi [[pealinn]].

[[USA 2000. aasta rahvaloendus]]e andmeil oli elanike arv 119 128.

[[Kategooria:Michigani linnad]]</text>
      <sha1>30ajg1yjz18x0vebm1ptr87i5vn7j62</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arhitektuuri mõisteid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>50235</id>
    <revision>
      <id>6172301</id>
      <parentid>6171780</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T22:07:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* O */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10793" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[arhitektuur]]i ja [[linnaehitus]]e mõisteid. Eraldi loend on ehituse mõistetele ([[Ehituse mõisteid]])

{{tähed}}

==A==
*[[aampalk]]
*[[aardam]]
*[[aatrium]]
*[[abakus (katteplaat)]]
*[[abiparred]]
*[[aganik]]
*[[ahu]]
*[[aidamade]]
*[[aken]]
*[[aknasillus]]
*[[alkoov]]
*[[altaan]]
*[[ambrasuur (arhitektuur)|ambrasuur]]
*[[ampiir]]
*[[anfilaad]]
*[[arhitektuuriansambel|ansambel]] 
*[[anteemion]]
*[[antresool]]
*[[anttempel]]
*[[apsiid]]
*[[arabesk (kunst)|arabesk]]
*[[arhitekt]]
*[[arhitektuuristiil]]
*[[arhitraav]]
*[[arhivolt]]
*[[arkaad]]
*[[arkosoolium]]
*[[astmeskirik]]
*[[astmikportaal]]
*[[astmikviil]]
*[[Ateena harta]]
*[[atika (arhitektuur)|atika]]
*[[atikakorrus]]
*[[atlant]]
*[[auhoov]]
*[[avalikustamise strateegia]]

==B==
*[[baas (arhitektuur)|baas]]
*[[baldahhiin]]
*[[balustraad]]
*[[baptisteerium]]
*[[barakk]]
*[[barbakaan]]
*[[basiilika]]
*[[bastei]]
*[[basteitorn]]
*[[bastion]]
*[[begunets]]
*[[beletaaž]]
*[[belvedere]]
*''[[bema]]''
*[[bergfried]]
*[[bestiasammas]]
*[[bifoorne aken]]
*[[blobism]]
*[[bolvärk]]
*[[brutalism]]
*[[bukranionornament]] ([[bukranionfriis]])
*[[brüsseliseerimine]]

==C==
*[[chinoiserie]]

==D==
*[[dansker]]
*[[deambulatoorium]]
*[[dekoor]]
*[[detailplaneering]]
*[[Diafragma (arhitektuur)]]
*[[diele]]
*[[DOCOMOMO International]]
*[[Dooria stiil]]
*[[donžoon]] ([[donjon]]) ehk peatorn
*[[domikaalvõlv]]
*[[dormitoorium]]
*[[dornse]] (dörnse)
*[[drenaaž]]

==E==
*[[edikula]]
*[[eend]]
*[[eendtugi]]
*[[eeskoda]]
*[[ehisnael]]
*[[ehisraamistik]]
*[[ehisviil]]
*[[ehitismälestis]]
*[[ehitusjoonis]]
* [[ehitusluba]]
* [[ehitusmäärus]]
*[[eklektitsism]]
*[[ekspressionism]]
*[[eksterjöör]]
*[[ematala]]
*[[empoor]]
*[[entaas]]
*[[epigraaf]] ehk [[raidkiri]] 
*[[epitaaf]] ehk [[hauakiri]]
* [[erker]]
*[[esindustraditsionalism]]
*[[eskarp]]
* [[ešogett]]
*[[etik]]
* [[etikukivi]]

==F==
* [[fassaad]]
*[[fastsia]]
*[[ferm]]
*[[festoon]]
*[[fiaal]]
*[[flešš]]
*[[fort]]
*[[framuug]]
*[[friis]]
*[[fresko]]
*[[frontoon]]

==G==
*[[sammaskäik|galerii]]
*[[gerbertala]]
*[[girland]]
*[[glassii]]
*[[gloriette]]
*[[godroneering]]
*[[Golitsõnite barokk]]
*gootika ehk [[gooti stiil]]
*[[gorž]]

==H==
*[[hagerik]]
*[[haljasvöönd]]
*[[hall (arhitektuur)|hall]]
*[[hammaslõige]] ([[hammasfriis]])
*[[hanemaja]]
*[[hansagootika]]
*[[haritorn]]
*[[harjakivi]]
*[[harjalatt]] ehk [[harjapärlin]]
*[[haudehitis]]
*[[heimat-stiil]]
*[[historitsism]]
*[[hoburaudkaar]]
*[[hoone]]
*[[horisontaallaudis]] ehk [[rõhtlaudis]]
*[[hospiits]]
*[[hruštšovka]]
*[[härjasilmaken]]
*[[härrastemaja]]
*[[hüpar]]
*[[hüpokaust]]ahi

==I==
*[[ikonostaas]]
*[[interjöör]]
*''[[īwān]]''

==J==
*[[jaotuskaar]] ([[kergenduskaar]])
*[[Joonia stiil]]
*[[juugend]]
*[[jätkusuutlik arhitektuur]]

==K==
*[[kaar]]
*[[kaaraken]]
*[[kaarfriis]]
*[[kabelipärg]]
*[[kahhel]]
*[[kalamaja (elamu)|kalamaja]]
*[[kampaniil]]
*[[kandekonstruktsioon]]
*[[kandesein]]
*[[kandetala]]
*[[kanefoor]]
*[[kannelüür]]
*[[kantonpiilar]]
*[[kapiteel]]
*[[kapiitlisaal]]
*[[kaponiir]]
*[[karniis]]
* [[kartušš]]
*[[karüatiid]]
*[[kasematt]]
*[[kassettlagi]] ([[kessoonlagi]])
*[[kassiauk]]
* [[kalasiirik]]
*[[kastell]]
* [[kastell-linnus]]
*[[katus]]
*[[katuseaken]]
*[[katusehari]]
*[[katusekamber]]
*[[katuslagi]]
*[[kavatis]]
*[[keerdsammas]]
*[[keldrikorrus]]
*[[kelp]]
*[[kellatorn]]
*[[kelpkatus]]
*[[kenotaaf]]
*[[kerishüpokaustahi]]
*[[keskkonnamõju strateegiline hindamine]]
*[[ketasfriis]]
*kiiver ([[tornikiiver]])
*[[kilpkaar]]
*[[kimmkatus]]
*[[kimppiilar]]
*[[kimppingsarrus]]
*[[kipskrohv]]
*[[kipsornament]]
*[[kirikutorn]]
*[[klausuur]]
*[[klassitsism]]
*[[klompimine]]
*[[klooster]]
*[[kloostriõu]]
*[[koda]]
*[[kodakirik]]
*[[kodakoor]]
*[[koerahambaornament]]
*[[koerakaelanurk]]
*[[koerakaelkinnitus]]
*[[kohver (arhitektuur)]]
*[[kokošnik]]
*[[kokošnikumotiiv]]
*[[kolmikleht]]
*[[kolmiksiir]]
*[[kolmnurkviil]]
*[[kolonnaad]]
*[[konsool (arhitektuur)|konsool]]
*[[konsoolipärg]]
*[[konsoolrõdu]]
*[[kontraforss]]
*[[Konstruktivism (arhitektuur)|konstruktivism]]
*[[kontreskarp]]
*[[konvendihoone]]
*[[koputi]]
*[[koridor]] 
*[[Korintose stiil]]
*[[korstnajalg]]
*[[korstnakrae]]
*[[korstnamüts]]
*[[korstnapits]]
*[[korter]]
*[[korterelamu]]
*[[korvkaar]] 
*[[korvkapiteel]]
*[[krabi (arhitektuur)|krabi]]
*[[kreml]]
*[[kremoon]]
*[[kreneleering]]
*[[kuivmüüritis]]
*[[kulgornament]]
*[[kuulfriis]]
*[[kuursaal]]
*[[kvaader]]
*[[kõlakoda]]
*[[kõrgreljeef]]
*[[köisfriis]]
*[[kärgvõlv]]
*[[käsipuu]]
*[[kääbusgalerii]]
*[[käärkamber]]
*[[köiemotiiv]]
*[[küvett (ehitus)]]

==L==
*[[laekarniis]]
*[[lakk (pööning)|lakk]]
*[[lambrii]]
*[[lampkast]]
*[[lantsettaken]]
*[[lantsettkaar]]
*[[latern (arhitektuur)]]
*[[laudis]]
*[[lavatoorium]] (ka [[lavabo]])
*[[leekestiil]]
*[[lehvikvõlv]]
*[[Lenderi maja]]
*[[letner]]
*[[linnaarhitekt]]
*[[linnamägi]]
*[[linnus]]
*[[liseen]]
*[[lodža]]
*[[Lombardia romaani stiil]]
*[[loss]]
*[[ložement]]
*[[lukarn]]
*[[lööv]]
*[[lünett (arhitektuur)|lünett]]

==M==
*[[mansardkatus]]
*[[mansardkorrus]]
*[[maskaroon]]
* [[mantelkorsten]]
* [[mašikulii]]
*[[mašikuliifriis]]
*[[mauri stiil]]
*[[mausoleum]]
*[[meander (kunst)]]
*[[mensa]]
*[[mesonett]]
*''[[mezzanino]]''
*[[monoliit (kunst)|monoliit]]
*[[murdkelpkatus]]
*[[modernism]]
*[[moodul (arhitektuur)]]
*[[Moskva barokk]]
*[[muldvorm]]
*[[munk-nunn katusekate]]
*[[mõigas]]
*[[mõigasroie]]
*[[mõisaansambel]]
*[[mälestuskabel]]
*[[müür]]
*[[müüriankur]]
*[[müürlatt]]

==N==
*[[narteks]]
*[[neel (arhitektuur)|neel]]
*[[nelitis]]
*[[neobütsantslik stiil]]
*[[neofunktsionalism]]
*[[neogooti stiil]]
*[[nišš]] ehk [[orv]]
*[[nummis]]
*[[nurgakivi]]
*[[nurgakvaader]]
*[[nurgalaud]]
*[[nurgaleht]]
*[[nurgapähik]]
*[[nurgatromp]]

==O==
*[[oksornament]]
*[[oktogoon kuubil]]
*[[oranžerii]]
*[[Oratoorium (arhitektuur)|oratoorium]]
*[[order]]
*[[orderimotiiv]]
*[[orgaaniline arhitektuur]]

==P==
*[[pagood]]
*[[pahkmikornament]]
*[[pajaaken]] ([[paja]])
*[[palee]]
*[[palend]] ([[palestik]])
*[[palladianism]]
*[[palmikstiil]]
*[[paneelelamu]]
*[[pannoo]]
*[[papjeemašee]]
*[[paraaduks]]
*[[parapett]]
*[[parham]] (''[[zwinger]]'')
*[[parlatoorium]]
*[[parham]]
*[[parlatoorium]]
*[[parred]]
*[[parter]]
*[[peasissekäik]]
*[[peavall]]
*[[peegellagi]]
*[[penn (arhitektuur)|penn]]
*[[peretuba]]
*[[pergola]]
*[[peristüül]]
*[[perpendikulaarstiil]]
*[[petik]] 
*[[petikaken]]
*[[petikkaar]]
*[[petikuks]]
*[[piginukk]]
*[[piibrisabatellis]]
*[[piilar]]
*[[pikihoone]]
*[[pikikülg]]
*[[pilaster]]
*[[pilvelõhkuja]]
*[[pirnvööt]]
*''[[piscina]]''
*[[pistiksiil]]
*[[pitskrohvornament]]
*[[plafoon]]
*[[planeering]]
*[[plint]]
*[[podest]] ehk [[trepimade]]
*[[poola laudis]]
*[[poolsammas]]
*[[poolkelpkatus]]
*[[Portaal (arhitektuur)|portaal]]
*[[portikus]] ehk [[sammaskoda]] ehk [[sammasportikus]]
*[[potern]]
*[[postmodernism]]
* [[prantsuse rõdu]]
*[[profatt]]
*[[propüleed]]
*[[prostüül]]
*[[projekt]]
*[[projekteerimistingimused]]
*[[protodooria sammas]]
*[[protoom]]
*[[pruss]]
*[[pseudokuppel]]
*[[pseudovõlv]]
*[[puhasnurk]] ([[tappnurk]])
*[[puitarhitektuur]]
*[[puitpits]]
*[[pungkapiteel]]
*[[puto]]
*[[puumaja]]
*[[päiskivi]]
*[[päispiilar]]
*[[päisrõngas]]
*[[pärlinkatus]]
*[[pööning]]
*[[pööningutuba]]
*[[püloon]]
*[[püstkoda]]
*[[püstlaudis]] ehk [[vertikaallaudis]]

==R==
*[[rahvusvaheline stiil]]
*[[raiddekoor]]
*[[raidportaal]]
*[[rait]]
*[[ralv]]
*[[rannaelamu]]
*[[raveliin]]
*[[redaan]]
*[[reduut]] 
* [[refektoorium]] ehk remter
* [[rehetuba]]
* [[rehielamu]]
* [[rehielamu lõunatüüp]]
* [[rehielamu põhjatüüp]]
*[[relvakoda]]
*[[renessanssarhitektuur]]
*[[renoveerimine]]
*[[restaureerimine]]
*[[retaabel]]
*[[rihv]] ([[süvarihv]])
* [[ringmüür]]
*[[rinnatis]]
*[[rippdekoor]]
*[[rippkaar]]
*[[rippkolonett]] ([[rippsambake]])
* [[risaliit]]
*[[ristikäik]]
*[[ristkaarfriis]]
*[[ristkuppelkirik]]
*[[ristlillik]]
*[[ristnurk]] ([[järsknurk]])
*[[ristroidvõlv]]
*[[ristvõlv]]
*''[[rocaille]]''
*[[rohesein]]
*[[roided (arhitektuur)|roided]]
* [[roidvõlv]]
* [[rondeel]]
*[[rokokoo]]
*[[romaani stiil]]
*[[roovialune]]
*[[roovitis]]
*[[roosaken]]
*[[rosett]]
*[[rosettnael]]
*[[rostvärk]]
*[[rotund]]
* [[rustika]]
* [[rustreeritud sammas]]
* [[ruumiline planeerimine]]
*[[ruumiloome]]
*[[ruumipädevus]]
*[[rõhtpalkhoone]]
*[[rääst]] ([[baldahhiin]])
*[[räästakarniis]]
*[[räästas]]

==S==
*[[saalkirik]]
*[[sadulkatus]]
*[[sadultorn]]
*[[saehammasfriis]]
*[[sakkfriis]]
*[[sammas]]
*[[sarikas]]
*[[seek]]
*[[sein]]
*[[seko]] ([[sekko]], ''[[secco]]'')
*[[sepis]]
*[[sepishing]]
*[[sepisvõre]]
*[[seko]]
*[[siksakfriis]]
*[[silindervõlv]]
*[[sillus]]
*[[simss]]
*[[sindel]]
*[[siseõu]]
*[[skväär]]
*[[sokkel]]
*[[soklikorrus]]
*''[[Sondergotik]]''
*[[soomusfriis]]
*[[stalaktiitdekoor]]
*[[stalinistlik arhitektuur]]
*[[Straussi vai]]
*[[Stroganovide stiil]]
*[[stukk]]
*[[stuupa]]
*[[supraport]]
*[[sõrestikhoone]]
*[[sõrestikviil]]

==Š==
*[[Šveitsi stiil]]

==Z==
*''[[zakomara]]''
*[[zwinger]]

==T==
*[[tahveldis]]
*[[tahvelkivi]]
*[[tahveluks]]
*[[talastik]]
*[[Tallinna maja]]
*[[taluarhitektuur]]
*[[talum]]
*[[tambuur]]
*[[teemantkvaader]]
*[[teemantliist]]
*[[tenail]]
*[[tenderpiidad]]
*[[teravkaar]]
*[[teravmõigasroie]]
*[[terrass]]
*[[tiibhoone]]
*[[tiibuks]]
*[[tondo]]
*[[torn]]
*[[tornelamu]]
*[[tornikiiver]]
*[[tornlinnus]]
*[[tonsuur]] 
*[[Toscana order]]
*[[traditsionalism (arhitektuur)]]
*[[travee]]
*[[trepikoda]]
*[[trepikäik]]
*[[tribuunikaar]]
*[[trifoorium]]
*[[trofeekimp]]
*[[tsentraalehitis]]
*[[tsikuraat]]
*[[tsitadell]]
*[[tšaitja]]
*[[tuba]]
*[[tugipiilar]]
*[[tulemüür]]
*[[tumba]]
*[[turp]]
*[[tuudorkaar]]
*[[tuulekast]]
*[[tuulekoda]]
*[[tuuleliist]]
*[[tuulelipp]]
*[[tõstesild]]
*[[tähtvõlv]]
*[[täringfriis]]
*[[tümpanon]]
*[[tüves]]
*[[tüvesevõru]]

==U==
*[[Ukraina barokk]] 
*[[ulg]]
*[[ulgkivi]]
*[[ulglatriin]]
*[[umbahi]]
*[[unkaauk]]
*[[unkalauad]]
*[[urdaaž]]
*[[uuk]]
*[[uusbütsantsi stiil]]
*[[uusrenessanss]]
*[[uusrokokoo]]
*[[uusromaanika]]
*[[uus-urbanism]]

==V==
*[[vahelik (ruum)|vahelik]]
*[[vahevööt]]
*[[vahitorn]]
*[[vahvärk]]
*[[vahvärkhoone]] ehk [[fachwerkhoone]]
*[[vahvärkviil]]
*[[Valgevene gootika]]
*[[valgmik (kirikuarhitektuur)|valgmik]]
*[[vangitorn]]
*[[varvistik]]
*[[veesüliti]]
*[[veetorn]]
*[[veneetsia aken]]
*[[veranda]]
*[[vestibüül]]
*[[viil (arhitektuur)|viil]]
*[[Vikkel (arhitektuur)|vikkel]]
*[[viklisammas]]
*[[vintskap]]
*[[vitriin]]
*[[voltnikerdis]]
*[[voluut]]
*[[võidukaar]]
*[[võidukaar]]
*[[võidukaar (kirikuarhitektuur)]]
*[[võlv]]
*[[võlvik]]
*[[võnksiire]]
*[[võrkvõlv]]
*[[värav]]
*[[vööndkaar]]

==Ä==
*[[ärkel]]

==Ö==
*[[ökoehitis]]

==Ü==
*[[üldplaneering]]
*[[ümarvööt]]

[[Kategooria:Arhitektuur| ]]
[[Kategooria:Mõistete loendid]]</text>
      <sha1>d23vxnqzxvdnskyjkqx7ivjwqporfq3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Indianapolis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>51045</id>
    <revision>
      <id>6172487</id>
      <parentid>5997821</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T09:08:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1616" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Indianapolis
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = inglise | nimi1 = Indianapolis
|  pilt = Indianapolis-1872528.jpg
|  lipp = Flag of Indianapolis.svg
|  lipu_link = [[Indianapolise lipp]]
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 953,5
|  elanikke = 820 445 (2010)
|  asendikaardi_pilt = US-IN-Indianapolis.png
}}
'''Indianapolis''' on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Indiana|Indiana osariigi]] pealinn.  

Asub [[Marioni maakond (Indiana)|Marioni maakonnas]]. Alates 1970. aasta ühinemisest on linnal maakonnaga ühine omavalitsusüksus – Unigov. 

Alates [[1908]]. aastast on Indianapolises peetud 41 korda [[USA Grand Prix]], mis alates [[1958]]. aastast on [[Vormel 1]] MM-etapp. 

Indianapolise meeskond [[Indianapolis Colts]] mängib [[Ameerika jalgpall]]i liigas [[NFL]] ja korvpallimeeskond [[Indiana Pacers]] liigas [[NBA]].

Paljude Indianapolise esindushoonete fassaadid on kujundanud eesti päritolu ameerika terrakotakunstnik [[Alexander Sangernebo]].

==Sõpruslinnad==
* {{riigi ikoon|Brasiilia}} [[Campinas]] ([[Brasiilia]])
* {{riigi ikoon|Hiina}} [[Hangzhou Shi]] ([[Hiina]])
* {{riigi ikoon|Hiina Vabariik}} [[Taipei]] ([[Taiwan]])
* {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Köln]] ([[Saksamaa]])
* {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Monza]] ([[Itaalia]])
* {{riigi ikoon|Keenia}} [[Eldoret]] ([[Keenia]])
* {{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Piran]] ([[Sloveenia]])

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
* [http://www.indygov.org/ Indianapolise ja Marioni maakonna koduleht] (''inglise keeles'')

{{USAsuurimadlinnad}}

[[Kategooria:Indiana linnad]]
[[Kategooria:Indianapolis| ]]</text>
      <sha1>89n8agddfh3kz5if7rsatwperq06aba</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Perth (Austraalia)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>51686</id>
    <revision>
      <id>6172192</id>
      <parentid>5520193</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T19:00:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1114" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Perth
| hääldus = 
| nimi1_keel = inglise | nimi1 = Perth
| pilt = Elizabeth Quay February 2016 (cropped).jpg
| lipp = Flag of Perth.svg
| lipu_link = [[Perthi lipp]]
| vapp = Perth COA.jpg
| vapi_link = [[Perthi vapp]]
| pindala = 
| elanikke = 
| laius  =
| pikkus =
| asendikaart = Austraalia
}}

'''Perth''' on Lääne-[[Austraalia]] suurim [[linn]] ja [[Lääne-Austraalia]] osariigi keskus, kogu Austraalias suuruselt neljas linn.

Perth asutati [[1829]]. aastal ja sai linnaõigused [[1856]]. aastal.

[[2006]]. aasta rahvaloenduse andmetel elas Perthis 1 472 100 inimest, kellest [[Austraalia]] kodanikud moodustasid 82,7%, välisriikides sündinuid oli 31,3%.&lt;ref&gt;[http://www.censusdata.abs.gov.au/ABSNavigation/prenav/LocationSearch?collection=Census&amp;period=2006&amp;areacode=505&amp;producttype=QuickStats&amp;breadcrumb=PL&amp;action=401 Päring Austraalia Statistikabüroo kodulehelt]&lt;/ref&gt;
[[Pilt:Perth Montage.png|pisi|tühi|Perthi vaated]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Austraalia linnad]]
[[Kategooria:Lääne-Austraalia]]
[[Kategooria:Sadamalinnad]]
[[Kategooria:Perth (Austraalia)| ]]</text>
      <sha1>7uzm54ykjoemawg4pmoi9vih4cq56jm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ełk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>51905</id>
    <revision>
      <id>6172423</id>
      <parentid>5602916</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T07:07:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1025" xml:space="preserve">:''Märksõna Elk suunab siia; sõnal ELK on ka teisi tähendusi, vaata [[ELK (täpsustus)]]

{{linn
|  nimi = Ełk
|  hääldus = 'euk
|  omakeelne_nimi_1 = poola | Ełk |
|  omakeelne_nimi_2 =  |  |
|  lipp = POL_Ełk_flag.svg
|  lipu_link = [[Ełki lipp]]
|  vapp = Ełk.svg
|  vapi_link = [[Ełki vapp]]
|  pindala = 21,1
|  elanikke = 
|  asendikaart = Poola
}}

'''Ełk''' (saksa ''Lyck'') on linn Kirde-[[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Ełki maakond|Ełki maakonna]] keskus. Asub [[Ełki järv]]e kaldal. 

Asula sai linnaõigused [[1445]]. Linn hävitati [[1914]] [[Venemaa keisririik|Vene]] vägede sissetungi käigus peaaegu täielikult, kuid taastati pärast sõda. Praeguse nime sai linn [[1945]], kui läks Poola valdusse. 

Ełkis on sündinud saksa kirjanik [[Siegfried Lenz]].
[[Pilt:Ełk kolaż.jpg|thumb|left|Ełk]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commons}}
*[http://www.elk.pl/ Ełki koduleht]

[[Kategooria:Warmia-Masuuria vojevoodkonna linnad]]</text>
      <sha1>jfv6v8kskrlwxem34lpgkrf6i3niq55</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ostróda</title>
    <ns>0</ns>
    <id>51908</id>
    <revision>
      <id>6172432</id>
      <parentid>6067792</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T07:19:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="712" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Ostróda
|  hääldus = ostr'uuda
|  nimi1_keel = poola | nimi1 = Ostróda
|  pilt = Skyline of Ostróda.jpg
|  lipp = POL_Ostróda_flag.svg
|  lipu_link = [[Ostróda lipp]]
|  vapp = POL Ostróda COA.svg
|  vapi_link = [[Ostróda vapp]]
|  pindala = 14,2
|  elanikke = 33 216 (30.06.2017)
|  asendikaart = Poola
}}

'''Ostróda''' ([[saksa keel|saksa]] ''Osterode in Ostpreussen'') on linn Põhja-Poolas [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Ostróda maakond|Ostróda maakonna]] halduskeskus.

Kuni [[1945]] oli Ostróda [[Saksamaa]] (Ida-Preisimaa) koosseisus.

==Välislingid==
{{Commonsi kategooria tekstina}}

[[Kategooria:Warmia-Masuuria vojevoodkonna linnad]]</text>
      <sha1>7tqpph3ya3jx2ml5nss416pe1jdat6j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Siim Kallase valitsus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>52376</id>
    <revision>
      <id>6172148</id>
      <parentid>6170963</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:48:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Karljohan29</username>
        <id>136246</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9013" xml:space="preserve">{{Infokast valitsuskabinet
| lipp = Flag of Estonia.svg
| valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 42. valitsus
| ametis = 2002–2003
| pilt = Siim Kallas 2013 (cropped).JPG
| algus = 28. jaanuar 2002
| riigipea_nimetus = [[Vabariigi President|President]]
| riigipea_nimi = [[Arnold Rüütel]]
| valitsusjuhi_nimi = [[Siim Kallas]]
| valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]]
| ministrite_arv = 14 &lt;small&gt;(alates 1. novembrist 2002)&lt;/small&gt;&lt;br /&gt;15 &lt;small&gt;(kuni 31. oktoobrini 2002)&lt;/small&gt;
| valitsuserakonnad = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]&lt;br /&gt;[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]
| opositsioonierakonnad = [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]]&lt;br /&gt;[[Mõõdukad]]&lt;br /&gt;[[Eesti Koonderakond|Koonderakond]]&lt;br /&gt;[[Eestimaa Rahvaliit]]&lt;br /&gt;[[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]]
| valimised = [[1999. aasta Riigikogu valimised]]
| esinduskogu_koosseis = [[IX Riigikogu]]
| eelnev = [[Mart Laari teine valitsus]]
| lipu_ääris = jah
| lõpp = 10. aprill 2003
| järgnev = [[Juhan Partsi valitsus]]
}}'''Siim Kallase valitsus''' ([[28. jaanuar]] [[2002]] – [[10. aprill]] [[2003]]) oli [[Eesti]] Vabariigi 42. valitsus. [[Siim Kallas]] sai peaministriks [[Mart Laari teine valitsus|Mart Laari valitsuse]] lagunemisel ja lõpetas valitsemise [[X Riigikogu]] valimiste järel. Koalitsiooni moodustasid [[Keskerakond]] ja [[Reformierakond]]. 

== Valitsuse koosseis ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Ametinimetus
!
!Nimi
!Ametisse asumise aeg
!Ametist lahkumise aeg
!Erakond
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Peaministri büroo]]'''
|-
|[[Eesti peaminister|Peaminister]]
| style=&quot;background:#FFE200; &quot; |
|'''[[Siim Kallas]]'''
|28. jaanuar 2002
|10. aprill 2003
|[[Eesti Reformierakond|REF]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Haridusministeerium|Haridusministeerium]]'''{{Ref|a|[a]}}
|-
|[[Eesti haridusminister|Haridusminister]]{{Ref|b|[b]}}
| style=&quot;background:#007557; &quot; |
|'''[[Mailis Rand]]'''
|28. jaanuar 2002
|10. aprill 2003
|[[Eesti Keskerakond|KE]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Justiitsministeerium]]'''
|-
|[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]]
| style=&quot;background:#FFE200; &quot; |
|'''[[Märt Rask]]'''
|28. jaanuar 2002
|10. aprill 2003
|[[Eesti Reformierakond|REF]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Kaitseministeerium]]'''
|-
|[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]]
| style=&quot;background:#007557; &quot; |
|'''[[Sven Mikser]]'''
|28. jaanuar 2002
|10. aprill 2003
|[[Eesti Keskerakond|KE]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Keskkonnaministeerium]]'''
|-
|[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]]
| style=&quot;background:#FFE200; &quot; |
|'''[[Heiki Kranich]]'''
|28. jaanuar 2002
|10. aprill 2003
|[[Eesti Reformierakond|REF]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Kultuuriministeerium]]'''
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]]
| style=&quot;background:#FFE200; &quot; |
|'''[[Signe Kivi]]'''
|28. jaanuar 2002
|29. august 2002
|[[Eesti Reformierakond|REF]]
|-
| style=&quot;background:#FFE200; &quot; |
|'''[[Margus Allikmaa]]'''
|3. september 2002
|10. aprill 2003
|[[Eesti Reformierakond|REF]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Majandusministeerium|Majandusministeerium]]'''{{Ref|c|[c]}}
|-
|[[Eesti majandusminister|Majandusminister]]{{Ref|d|[d]}}
| style=&quot;background:#007557; &quot; |
|'''[[Liina Tõnisson]]'''
|28. jaanuar 2002
|10. aprill 2003
|[[Eesti Keskerakond|KE]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Põllumajandusministeerium]]'''
|-
|[[Eesti põllumajandusminister|Põllumajandusminister]]
| style=&quot;background:#007557; &quot; |
|'''[[Jaanus Marrandi]]'''
|28. jaanuar 2002
|10. aprill 2003
|[[Eesti Keskerakond|KE]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Rahandusministeerium]]'''
|-
|[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]]
| style=&quot;background:#007557; &quot; |
|'''[[Harri Õunapuu]]'''
|28. jaanuar 2002
|10. aprill 2003
|[[Eesti Keskerakond|KE]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Siseministeerium]]'''
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Eesti siseminister|Siseminister]]
| style=&quot;background:#007557; &quot; |
|'''[[Ain Seppik]]'''
|28. jaanuar 2002
|3. veebruar 2003
|[[Eesti Keskerakond|KE]]
|-
| style=&quot;background:#007557; &quot; |
|'''[[Toomas Varek]]'''
|10. veebruar 2003
|10. aprill 2003
|[[Eesti Keskerakond|KE]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Sotsiaalministeerium]]'''
|-
|[[Eesti sotsiaalminister|Sotsiaalminister]]
| style=&quot;background:#007557; &quot; |
|'''[[Siiri Oviir]]'''
|28. jaanuar 2002
|10. aprill 2003
|[[Eesti Keskerakond|KE]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Teede- ja Sideministeerium|Teede- ja Sideministeerium]]'''{{Ref|e|[e]}}
|-
|[[Eesti teede- ja sideminister|Teede- ja sideminister]]
| style=&quot;background:#007557; &quot; |
|'''[[Liina Tõnisson]]'''
|28. jaanuar 2002
|31. oktoober 2002
|[[Eesti Keskerakond|KE]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Välisministeerium]]'''
|-
|[[Eesti välisminister|Välisminister]]
| style=&quot;background:#FFE200; &quot; |
|'''[[Kristiina Ojuland]]'''
|28. jaanuar 2002
|10. aprill 2003
|[[Eesti Reformierakond|REF]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Rahvastikuministri büroo]]'''
|-
|[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti rahvastikuminister|rahvastikuminister]])
| style=&quot;background:#007557; &quot; |
|'''[[Eldar Efendijev]]'''
|28. jaanuar 2002
|10. aprill 2003
|[[Eesti Keskerakond|KE]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Regionaalministri büroo]]'''
|-
|[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti regionaalminister|regionaalminister]])
| style=&quot;background:#FFE200; &quot; |
|'''[[Toivo Asmer]]'''
|28. jaanuar 2002
|10. aprill 2003
|[[Eesti Reformierakond|REF]]
|}

=== Märkused ===

* {{Märkus|a|[a]}}Alates 1. jaanuarist 2003 [[Haridus- ja Teadusministeerium]]
* {{Märkus|b|[b]}}Alates 1. jaanuarist 2003 [[Eesti haridus- ja teadusminister|haridus- ja teadusminister]]
* {{Märkus|c|[c]}}Alates 1. novemberist 2002 [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]
* {{Märkus|d|[d]}}Alates 1. novemberist 2002 [[Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister|majandus- ja kommunikatsiooniminister]]
* {{Märkus|e|[e]}}1. novembril 2002 ühendati [[Teede- ja Sideministeerium]] [[Majandusministeerium|Majandusministeeriuminga]]. Uue ühendministeeriumi nimeks sai [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]].

== Ministrite vahetumise põhjused ==
[[23. august]]il [[2002]] rahuldas peaminister kultuuriminister [[Signe Kivi]] lahkumisavalduse, kuigi veenis teda enne seda ametis jätkama ega leidnud tema tegevuses ministrina vigu.&lt;ref&gt;[http://www.epl.ee/news/eesti/kallas-rahuldas-signe-kivi-lahkumisavalduse.d?id=50931862 &quot;Kallas rahuldas Signe Kivi lahkumisavalduse&quot;] Eesti Päevaleht, 23. august 2002&lt;/ref&gt; Signe Kivi soovis lahkuda pärast seda, kui ilmnes, et [[Eesti Kultuurkapital|Eesti Kultuurkapitali]] juht [[Avo Viiol]] oli mänginud [[kasiino]]des maha 7,5 miljonit krooni riigi raha.&lt;ref&gt;[http://www.epl.ee/news/eesti/kultuuriminister-signe-kivi-astub-tagasi.d?id=50931311 &quot;Kultuuriminister Signe Kivi astub tagasi&quot;] Eesti Päevaleht, 15. august 2002&lt;/ref&gt; Eesti Reformierakond tegi presidendile ettepaneku kinnitada kultuuriministri kandidaadiks Kultuuriministeeriumi senine kantsler [[Margus Allikmaa]].&lt;ref&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/president-vabastas-signe-kivi-ametist.d?id=4181415 &quot;President vabastas Signe Kivi ametist&quot;] BNS, 30. august 2002&lt;/ref&gt;

[[2003]]. aasta alguses soovitas Siim Kallas [[Ain Seppik]]ul ise tagasi astuda. Seppik kandis [[1985]]. aastal ülemkohtus töötades ette ühena kolmest kriminaalkolleegiumi liikmest kohtuotsuse, mis mõistis vangi &quot;nõukogude võimu solvanud&quot; koolipoisid ning sulges vaimuhaiglasse Eesti rahvast ülistanud teisitimõtleja. Pärast avalikku arutelu ja opositsiooni umbusaldusavaldusi astus Ain Seppik ise tagasi. Tema asemel määrati siseministriks [[Toomas Varek]].&lt;ref&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ain-seppik-pidi-2003-aastal-noukogudeaegsetes-repressioonides-osalemise-eest-ministriametist-taanduma.d?id=66363878 &quot;Ain Seppik pidi 2003. aastal nõukogudeaegsetes repressioonides osalemise eest ministriametist taanduma&quot;] Delfi, 30. juuni 2013&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[http://www.valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/valitsus/valitsuste-loetelu/koalitsioonileping_2002.pdf Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioonileping] PDF
*[http://www.ohtuleht.ee/117611 SLÕhtuleht: Siim Kallas saab täna riigiohjad pihku]

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Mart Laari teine valitsus|Mart Laari valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[2002]]–[[2003]] | järgnev=[[Juhan Partsi valitsus]]}}
{{lõpp}}

[[Kategooria:Eesti valitsused|Kallase valitsus]]</text>
      <sha1>mzwqqeym2wi9lrj0di82l0delqhn9w9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mart Siimanni valitsus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>53307</id>
    <revision>
      <id>6171922</id>
      <parentid>4320200</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T13:46:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Karljohan29</username>
        <id>136246</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8411" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}}
{{Infokast valitsuskabinet
| lipp = Flag of Estonia.svg
| valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 40. valitsus
| ametis = 1997–1999
| pilt = Siimann, Mart.IMG 8589.JPG
| algus = 17. märts 1997
| riigipea_nimetus = [[Vabariigi President|President]]
| riigipea_nimi = [[Lennart Meri]]
| valitsusjuhi_nimi = [[Mart Siimann]]
| valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]]
| ministrite_arv = 15
| valitsuserakonnad = [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]&lt;br /&gt;[[Arengupartei]]
| opositsioonierakonnad = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]&lt;br /&gt;[[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]]&lt;br /&gt;[[Mõõdukad]]
| valimised = [[1995. aasta Riigikogu valimised]]
| esinduskogu_koosseis = [[VIII Riigikogu]]
| eelnev = [[Tiit Vähi kolmas valitsus]]
| lipu_ääris = jah
| lõpp = 25. märts 1999
| järgnev = [[Mart Laari teine valitsus]]
}}'''Mart Siimanni valitsus''' oli [[Eesti]] Vabariigi 40. valitsus [[17. märts]] [[1997]] kuni [[25. märts]] [[1999]] aastal, kestusega kaks aastat ja üks nädal. [[Mart Siimann]]i juhitud vähemusvalitsus loodi [[Koonderakond|Koonderakonna]] ja [[Maarahva Erakond|Maarahva ühenduse]] valimisliidu baasil pärast [[Tiit Vähi valitsus]]e lagunemist. Siimann sai [[Riigikogu]]lt valitsuse moodustamiseks 72 poolthäält, president [[Lennart Meri]] nimetas valitsuse ametisse.

== Valitsuse koosseis ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Ametinimetus
!
!Nimi
!Ametisse asumise aeg
!Ametist lahkumise aeg
!Erakond
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Peaministri büroo]]'''
|-
|[[Eesti peaminister|Peaminister]]
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Mart Siimann]]'''
|17. märts 1997
|25. märts 1999
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Haridusministeerium]]'''
|-
|[[Eesti haridusminister|Haridusminister]]
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Mait Klaassen]]'''
|17. märts 1997
|25. märts 1999
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Justiitsministeerium]]'''
|-
|[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]]
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Paul Varul]]'''
|17. märts 1997
|25. märts 1999
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Kaitseministeerium]]'''
|-
|[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]]
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Andrus Öövel]]'''
|17. märts 1997
|25. märts 1999
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Keskkonnaministeerium]]'''
|-
|[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]]
| style=&quot;background:#F5B453; &quot; |
|'''[[Villu Reiljan]]'''
|17. märts 1997
|25. märts 1999
|[[Eesti Maarahva Erakond|EME]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Kultuuriministeerium]]'''
|-
|[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]]
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Jaak Allik]]'''
|17. märts 1997
|25. märts 1999
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Majandusministeerium]]'''
|-
|[[Eesti majandusminister|Majandusminister]]
| style=&quot;background:#EEEEEE; &quot; |
|'''[[Jaak Leimann]]'''
|17. märts 1997
|25. märts 1999
|Parteitu
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Põllumajandusministeerium]]'''
|-
|[[Eesti põllumajandusminister|Põllumajandusminister]]
| style=&quot;background:#F5B453; &quot; |
|'''[[Andres Varik]]'''
|17. märts 1997
|25. märts 1999
|[[Eesti Maarahva Erakond|EME]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Rahandusministeerium]]'''
|-
|[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]]
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Mart Opmann]]'''
|17. märts 1997
|25. märts 1999
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Siseministeerium]]'''
|-
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Eesti siseminister|Siseminister]]
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Riivo Sinijärv]]'''
|17. märts 1997
|29. aprill 1997
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Robert Lepikson]]'''
|5. mai 1997
|28. jaanuar 1998
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| style=&quot;background:#EEEEEE; &quot; |
|'''[[Olari Taal]]'''
|29. jaanuar 1998
|25. märts 1999
|Parteitu
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Sotsiaalministeerium]]'''
|-
|[[Eesti sotsiaalminister|Sotsiaalminister]]
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Tiiu Aro]]'''
|17. märts 1997
|25. märts 1999
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Teede- ja Sideministeerium]]'''
|-
|[[Eesti teede- ja sideminister|Teede- ja sideminister]]
| style=&quot;background:#EEEEEE; &quot; |
|'''[[Raivo Vare]]'''
|17. märts 1997
|25. märts 1999
|Parteitu
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Välisministeerium]]'''
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Eesti välisminister|Välisminister]]
| style=&quot;background:#DC5E24; &quot; |
|'''[[Toomas Hendrik Ilves]]'''
|17. märts 1997
|14. oktoober 1998
|[[Eesti Talurahva Erakond|ETRE]]
|-
| style=&quot;background:#EEEEEE; &quot; |
|'''[[Raul Mälk]]'''
|14. oktoober 1998
|25. märts 1999
|Parteitu
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Rahvastikuministri büroo]]'''
|-
|[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti rahvastikuminister|rahvastikuminister]])
| style=&quot;background:#FCBF30; &quot; |
|'''[[Andra Veidemann]]'''
|17. märts 1997
|25. märts 1999
|[[Arengupartei|AP]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Regionaalministri büroo]]'''
|-
|[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti regionaalminister|regionaalminister]])
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Peep Aru]]'''
|17. märts 1997
|25. märts 1999
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|}

== Ministrite vahetumise põhjused ==
Enim kordi vahetus selles valitsuses siseminister. Peaminister Mart Siimanni ettepanekul vabastas president [[Lennart Meri]] 29. aprillil, ehk pisut rohkem kui kuu töötanud siseminister [[Riivo Sinijärv]]e. Samal ajal oli arutelul ka siseministeeriumi kantsleri [[Jaan Toots]]i juhtum, kus teda süüdistati, et ta kasutab erasõitudeks erinevaid politseiameti autosid, kusjuures palgatud autojuht sai kantsler Tootsi korraldusel keskmisest tunduvalt kõrgemat palka. [[Siseministeerium]]i teenistusalane juurdlus ei tuvastanud Tootsi tegevuses ebaseaduslikkust, mille peale valitsus peaministri algatusel andis Tootsi juhtumi uurida kaitseminister [[Andrus Öövel]]i juhtimisel moodustatud valitsuskomisjonile. Saladuslikuks jäänud põhjustel siseministri ametist vabastatud Riivo Sinijärv lubas siirduda diplomaatilisele tööle. Tema asemele määrati uueks siseministriks [[Robert Lepikson]]. [[1997]] aasta oktoobris oli Lepiksonil probleem [[kaitsepolitsei]] luubi alla sattunud infobüroo Ius Dicere omaniku [[Koit Pikaro]]ga, kes väidetavalt võttis aasta tagasi lahkudes keskkriminaalpolitsei abidirektori kabinetist kaasa politseilisi materjale. Lepiksoni sõnul võivad selle eest vastutada tollane politseidirektor [[Ain Seppik]] ja tema esimene asetäitja [[Priit Männik]]. Peaminister Mart Siimanni ettepanekul vabastati jaanuaris [[1998]] aastal ametist siseminister [[Robert Lepikson]] ning nimetati uueks siseministriks [[Hoiupank|Hoiupanga]] endine juht, parteitu [[Olari Taal]]. Lepiksonile heideti paljugi ette ja leiti, et enam ta poliitikasse tagasi ei tule. Viimaseks piisaks valitsuse karikas sai Lepiksoni artikkel [[Eesti Päevaleht|Päevalehes]], kus ta sarjas oma valitsuse välisministrit [[Toomas Hendrik Ilves]]t. 

Ilves püsis välisministrina siiski kuni [[1998]]. aasta oktoobrini, mil käis juba aktiivne uus valimiskampaania [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999. aasta Riigikogu valimisteks]] ja Ilves astus ise tagasi, et uue valimisliidu rajamisega tegeleda. Tema asemele tuli parteitu diplomaat [[Raul Mälk]].

== Välislingid ==

*[http://www.valitsus.ee/?id=1119 Valitsuse tegevuse põhieesmärgid 1997. ja 1998. aastaks]
*[http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=30232 R. Lepiksoni artikkel Päevalehes]

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Tiit Vähi kolmas valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[1997]]–[[1999]] | järgnev=[[Mart Laari teine valitsus|Mart Laari valitsus]]}}
{{lõpp}}
[[Kategooria:Eesti valitsused|Siimanni valitsus]]</text>
      <sha1>tc13vz5a9yypfsnhbqhouslari4376r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tiit Vähi teine valitsus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>53371</id>
    <revision>
      <id>6172107</id>
      <parentid>3499239</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:13:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Karljohan29</username>
        <id>136246</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6262" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}}
{{Infokast valitsuskabinet
| lipp = Flag of Estonia.svg
| valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 38. valitsus
| ametis = 1995
| pilt = Tiit Vähi teisel Arvamusfestivalil Narvas.jpg
| algus = 17. aprill 1995
| riigipea_nimetus = [[Vabariigi President|President]]
| riigipea_nimi = [[Lennart Meri]]
| valitsusjuhi_nimi = [[Tiit Vähi]]
| valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]]
| ministrite_arv = 15
| valitsuserakonnad = [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]&lt;br /&gt;[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]
| opositsioonierakonnad = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]&lt;br /&gt;[[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]]&lt;br /&gt;[[Mõõdukad]]
| valimised = [[1995. aasta Riigikogu valimised]]
| esinduskogu_koosseis = [[VIII Riigikogu]]
| eelnev = [[Andres Tarandi valitsus]]
| lipu_ääris = jah
| lõpp = 6. november 1995
| järgnev = [[Tiit Vähi kolmas valitsus]]
}}'''Tiit Vähi teine valitsus''' oli [[Eesti]] Vabariigi 38. valitsus [[17. aprill]] [[1995]] kuni [[6. november]] [[1995]]. See oli [[Tiit Vähi]]le teine kord [[Eesti peaminister]] olla, esimest korda oli ta peaminister [[Tiit Vähi esimene valitsus|29. valitsuses]] [[30. jaanuar]] [[1992]] kuni [[21. oktoober]] [[1992]]. aastal.

[[1995]]. aasta märtsis võitis [[1995. aasta Riigikogu valimised|valimised]] valimisliit [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]] (KMÜ). Valitsus astus [[1995]] [[lindiskandaal]]i tõttu tagasi. 
Tiit Vähi teine valitsus püsis peaaegu seitse kuud.

== Valitsuse koosseis ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Ametinimetus
!
!Nimi
!Ametisse asumise aeg
!Ametist lahkumise aeg
!Erakond
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Peaministri büroo]]'''
|-
|[[Eesti peaminister|Peaminister]]
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Tiit Vähi]]'''
|17. aprill 1995
|6. november 1995
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Justiitsministeerium]]'''
|-
|[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]]
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Paul Varul]]'''
|17. aprill 1995
|6. november 1995
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Kaitseministeerium]]'''
|-
|[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]]
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Andrus Öövel]]'''
|17. aprill 1995
|6. november 1995
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Keskkonnaministeerium]]'''
|-
|[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]]
| style=&quot;background:#F5B453; &quot; |
|'''[[Villu Reiljan]]'''
|17. aprill 1995
|6. november 1995
|[[Eesti Maarahva Erakond|EME]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Kultuuri- ja Haridusministeerium]]'''
|-
|[[Eesti kultuuri- ja haridusminister|Kultuuri- ja haridusminister]]
| style=&quot;background:#007557; &quot; |
|'''[[Peeter Kreitzberg]]'''
|17. aprill 1995
|6. november 1995
|[[Eesti Keskerakond|KE]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Majandusministeerium]]'''
|-
|[[Eesti majandusminister|Majandusminister]]
| style=&quot;background:#007557; &quot; |
|'''[[Liina Tõnisson]]'''
|17. aprill 1995
|6. november 1995
|[[Eesti Keskerakond|KE]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Põllumajandusministeerium]]'''
|-
|[[Eesti põllumajandusminister|Põllumajandusminister]]
| style=&quot;background:#EEEEEE; &quot; |
|'''[[Ilmar Mändmets]]'''
|17. aprill 1995
|6. november 1995
|Parteitu
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Rahandusministeerium]]'''
|-
|[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]]
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Mart Opmann]]'''
|17. aprill 1995
|6. november 1995
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Siseministeerium]]'''
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Eesti siseminister|Siseminister]]
| style=&quot;background:#007557; &quot; |
|'''[[Edgar Savisaar]]'''
|17. aprill 1995
|10. oktoober 1995
|[[Eesti Keskerakond|KE]]
|-
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Tiit Vähi]]'''
|11. oktoober 1995
|6. november 1995
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Sotsiaalministeerium]]'''
|-
|[[Eesti sotsiaalminister|Sotsiaalminister]]
| style=&quot;background:#007557; &quot; |
|'''[[Siiri Oviir]]'''
|17. aprill 1995
|6. november 1995
|[[Eesti Keskerakond|KE]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Teede- ja Sideministeerium]]'''
|-
|[[Eesti teede- ja sideminister|Teede- ja sideminister]]
| style=&quot;background:#007557; &quot; |
|'''[[Kalev Kallo]]'''
|17. aprill 1995
|6. november 1995
|[[Eesti Keskerakond|KE]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Välisministeerium]]'''
|-
|[[Eesti välisminister|Välisminister]]
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Riivo Sinijärv]]'''
|17. aprill 1995
|6. november 1995
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''''Ei juhi ministeeriumi'''''
|-
|[[Portfellita minister|Minister]] ([[eurominister]])
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Endel Lippmaa]]'''
|17. aprill 1995
|6. november 1995
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
|[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti kultuuriminister|kultuuriminister]])
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Jaak Allik]]'''
|17. aprill 1995
|6. november 1995
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
|[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti regionaalminister|regionaalminister]])
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Ants Leemets]]'''
|17. aprill 1995
|6. november 1995
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|}

== Välislingid ==

*[http://arhiiv2.postimees.ee:8080/luup/97/03/sise1.htm Postimehe 1997 aasta artikkel Tiit Vähist]
*[http://www.epl.ee/artikkel_1796.html?PHPSESSID=af798aea92d56b6c7021daffab656b9c Tiit Vähi eitas isiklikku huvi Esoili vastu 13.12.1995]
* [http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/97/04/19/arvamus.htm#kolmas A. Veidemann kirjutab Euroministri tööst 19.04.1997]

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Andres Tarandi valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[1995]]–[[1995]] | järgnev=[[Tiit Vähi kolmas valitsus]]}}
{{lõpp}}
[[Kategooria:Eesti valitsused|Vähi valitsus]]</text>
      <sha1>716cr6anqd5i1s4s7xz8c800ep70jwr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mõkolajiv</title>
    <ns>0</ns>
    <id>53918</id>
    <revision>
      <id>6172280</id>
      <parentid>6171837</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T21:10:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Octagon11</username>
        <id>123728</id>
      </contributor>
      <comment>/* Taristu */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4999" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib Mõkolajivi oblasti keskusest; Lvivi oblasti linna kohta vaata [[Mõkolajiv (Lvivi oblast)]].}}
{{linn
|  nimi = Mõkolajiv
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Миколаїв | nimi1_latin = Mykolaiv
|  nimi2_keel = Миколаїв | nimi2 =  | nimi2_latin = Nikolajev
|  lipp = Flag_of_Mykolaiv.svg
|  lipu_link = [[Mõkolajivi lipp]]
|  vapp = Coat_of_arms_of_Nikolayev.svg
|  vapi_pilt = [[Mõkolajivi vapp]]
|  pindala = 259,8
|  elanikke = 
|  asendikaart = Ukraina
|  osm=pind
}}
'''Mõkolajiv''' (varasem eestikeelne nimi ''Nikolajev'') on [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Mõkolajivi oblast]]i [[halduskeskus]]. 

== Ajalugu ==
Mõkolajiv on asutatud 1789. aastal.

Linn on [[Must meri|Musta mere]] peamine laevaehituskeskus, linnas asub ainus endine [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] laevatehas, kus toodeti lennukikandjaid.

=== Sõjategevus 2022. aastal ===
2022. aasta 26. veebruari õhtul, [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungi käigus Ukrainasse]], algas [[Mõkolajivi lahing]].&lt;ref name=_24tv /&gt;

&lt;gallery&gt;
Mykolaiv Regional State Administration after Russian shelling, 29.03.2022 (01).jpg|Rünnakujärgne oblastiadministratsiooni hoone 2022. aasta 29. märtsil
&lt;/gallery&gt;

== Rahvastik ==
Elanike arv oli 2021. aasta seisuga 476 101. Aastal 2004 oli elanikke 509 900.

2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Mõkolajivi elanikest [[ukrainlased|ukrainlasi]] 72,7%, [[venelased|venelasi]] 23,1%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 0,8%, [[bulgaarlased|bulgaarlasi]] 0,8% ja [[juudid|juute]] 0,5%.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://linc.com.ua/documents/storage/CP_Mykolaiv_U.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-06-23 |arhiivimisaeg=2014-10-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141006090604/http://linc.com.ua/documents/storage/CP_Mykolaiv_U.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Elanikest pidas emakeeleks [[vene keel]]t 56,81%, [[ukraina keel]]t 42,17%, [[bulgaaria keel]]t 0,25% ja [[armeenia keel]]t 0,17%.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://database.ukrcensus.gov.ua/MULT/Dialog/varval.asp?ma=19A050501_02_048&amp;ti=19A050501_02_048.%20%D0%EE%E7%EF%EE%E4%B3%EB%20%ED%E0%F1%E5%EB%E5%ED%ED%FF%20%E7%E0%20%F0%B3%E4%ED%EE%FE%20%EC%EE%E2%EE%FE%2C%20%CC%E8%EA%EE%EB%E0%BF%E2%F1%FC%EA%E0%20%EE%E1%EB%E0%F1%F2%FC%20%281%2C2%2C3%2C4%29&amp;path=..%2FDatabase%2FCensus%2F05%2F01%2F&amp;lang=1&amp;multilang=uk |pealkiri=Päring Ukraina Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=2022-06-28 |arhiivimisaeg=2015-12-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151217024451/http://database.ukrcensus.gov.ua/MULT/Dialog/varval.asp?ma=19A050501_02_048&amp;ti=19A050501_02_048.%20%D0%EE%E7%EF%EE%E4%B3%EB%20%ED%E0%F1%E5%EB%E5%ED%ED%FF%20%E7%E0%20%F0%B3%E4%ED%EE%FE%20%EC%EE%E2%EE%FE%2C%20%CC%E8%EA%EE%EB%E0%BF%E2%F1%FC%EA%E0%20%EE%E1%EB%E0%F1%F2%FC%20%281%2C2%2C3%2C4%29&amp;path=..%2FDatabase%2FCensus%2F05%2F01%2F&amp;lang=1&amp;multilang=uk |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Vastavalt linnavolikogu otsusele on [[vene keel]]el linna territooriumil regionaalkeele staatus.&lt;ref&gt;[http://korrespondent.net/ukraine/politics/1385874-russkij-yazyk-poluchil-status-regionalnogo-v-nikolaeve Русский язык получил статус регионального в Николаеве]&lt;/ref&gt;

== Taristu ==
Mõkolajivist 13 km kaugusel asub [[Mõkolajivi rahvusvaheline lennujaam]] ja [[Kulbakõne sõjaväelennuväli]].

== Sõpruslinnad ==
*{{Riigi ikoon|Valgevene}} [[Brasłaŭ]], [[Valgevene]] (alates 2013. aastast)
*{{Riigi ikoon|Hiina}} [[Dezhou]], [[Hiina]] (2009)
*{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Galați]], [[Rumeenia]] (2003)
*{{Riigi ikoon|Gruusia}} [[Khuthaisi]], [[Gruusia]] (2012)
*{{Riigi ikoon|Valgevene}} [[Mahiloŭ]], Valgevene (2009)
*{{Riigi ikoon|Türgi}} [[Nilüfer]], [[Türgi]] (2001)
*{{Riigi ikoon|Hiina}} [[Tianjin]], Hiina (2001)
*{{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Tínos]], [[Kreeka]] (2012)
*{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Trieste]], [[Itaalia]] (1996)
*{{Riigi ikoon|Hiina}} [[Weihai]], Hiina (2019)
*{{Riigi ikoon|Hiina}} [[Zhoushan]], Hiina (2016)

==Vaata ka==
*[[Kulbakõne sõjaväelennuväli]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=_24tv&gt;{{cite web |last= |first= |date=2022-02-26 |title=Миколаїв готується до кругової оборони: до міста прориваються 12 танків |url=https://24tv.ua/mikolayiv-gotuyetsya-do-krugovoyi-oboroni-do-mista-prorivayutsya_n1880448 |access-date=2022-03-29 |website=24tv |publisher=24-Канал |language=uk |quote= |archive-date=2022-02-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220226122345/https://24tv.ua/mikolayiv-gotuyetsya-do-krugovoyi-oboroni-do-mista-prorivayutsya_n1880448 |url-status=live }}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [https://www.bbc.com/news/world-europe-60914019 Seven dead in strike on Mykolaiv governor's office]. ''BBC News'', 29. märts 2022
* [https://www.bbc.com/news/world-europe-62367356 Ukraine grain tycoon killed in Russian shelling of Mykolaiv]. ''BBC News'', 31. juuli 2022

[[Kategooria:Ukraina linnad]]
[[Kategooria:Mõkolajivi oblast]]</text>
      <sha1>rn9fffier35w7i6x76wr87udlfsncrl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tiit Vähi kolmas valitsus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>54553</id>
    <revision>
      <id>6172074</id>
      <parentid>5329388</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:50:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Karljohan29</username>
        <id>136246</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11194" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}}
{{Infokast valitsuskabinet
| lipp = Flag of Estonia.svg
| valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 39. valitsus
| ametis = 1995–1997
| pilt = Tiit Vähi teisel Arvamusfestivalil Narvas.jpg
| algus = 6. november 1995
| riigipea_nimetus = [[Vabariigi President|President]]
| riigipea_nimi = [[Lennart Meri]]
| valitsusjuhi_nimi = [[Tiit Vähi]]
| valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]]
| ministrite_arv = 15
| valitsuserakonnad = [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]&lt;br /&gt;[[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] &lt;small&gt;(kuni 1. detsembrini 1996)&lt;/small&gt;&lt;br /&gt;[[Arengupartei]] &lt;small&gt;(alates 9. detsemberist 1996)&lt;/small&gt;
| opositsioonierakonnad = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]&lt;br /&gt;[[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] &lt;small&gt;(alates 1. detsemberist 1996)&lt;/small&gt;&lt;br /&gt;[[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]]&lt;br /&gt;[[Mõõdukad]]
| valimised = [[1995. aasta Riigikogu valimised]]
| esinduskogu_koosseis = [[VIII Riigikogu]]
| eelnev = [[Tiit Vähi teine valitsus]]
| lipu_ääris = jah
| lõpp = 17. märts 1997
| järgnev = [[Mart Siimanni valitsus]]
}}'''Tiit Vähi kolmas valitsus''' oli [[Eesti]] Vabariigi 39. valitsus [[6. november|6. novembrist]] [[1995]] kuni [[17. märts|17. märtsini]] [[1997]]. Esimest korda oli [[Tiit Vähi]] peaminister [[Tiit Vähi esimene valitsus|29. valitsuses]] [[30. jaanuar|30. jaanuarist]] [[1992]] kuni [[21. oktoober|21. oktoobrini]] [[1992]] ja teist korda [[Tiit Vähi teine valitsus|32. valitsuses]] pärast [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995. aasta Riigikogu valimiste]] võitu valimisliiduga [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]] (KMÜ), millesse kaasati ka [[Keskerakond]]. Valitsus astus tagasi [[1995]]. aastal pärast [[lindiskandaal]]i ja moodustati uuesti, asendades Keskerakonna Reformierakonnaga. Välja vahetati ka mitu ministrit. [[1997]]. aastal astus Tiit Vähi kolmas valitsus lõplikult tagasi.

== Valitsuse koosseis ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Ametinimetus
!
!Nimi
!Ametisse asumise aeg
!Ametist lahkumise aeg
!Erakond
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Peaministri büroo]]'''
|-
|[[Eesti peaminister|Peaminister]]
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Tiit Vähi]]'''
|6. november 1995
|17. märts 1997
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Haridusministeerium]]'''{{Ref|a|[a]}}
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Eesti haridusminister|Haridusminister]]{{Ref|b|[b]}}
| style=&quot;background:#EEEEEE; &quot; |
|'''[[Jaak Aaviksoo]]'''
|1. jaanuar 1996
|30. november 1996
|Parteitu
|-
| style=&quot;background:#EEEEEE; &quot; |
|'''[[Rein Loik]]'''
|2. detsember 1996
|17. märts 1997
|Parteitu
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Justiitsministeerium]]'''
|-
|[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]]
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Paul Varul]]'''
|6. november 1995
|17. märts 1997
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Kaitseministeerium]]'''
|-
|[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]]
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Andrus Öövel]]'''
|6. november 1995
|17. märts 1997
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Keskkonnaministeerium]]'''
|-
|[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]]
| style=&quot;background:#F5B453; &quot; |
|'''[[Villu Reiljan]]'''
|6. november 1995
|17. märts 1997
|[[Eesti Maarahva Erakond|EME]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Kultuuriministeerium|Kultuuriministeerium]]'''{{Ref|a|[a]}}
|-
|[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]]{{Ref|b|[b]}}
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Jaak Allik]]'''
|1. jaanuar 1996
|17. märts 1997
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Kultuuri- ja Haridusministeerium|Kultuuri- ja Haridusministeerium]]'''{{Ref|a|[a]}}
|-
|[[Eesti kultuuri- ja haridusminister|Kultuuri- ja haridusminister]]{{Ref|b|[b]}}
| style=&quot;background:#EEEEEE; &quot; |
|'''[[Jaak Aaviksoo]]'''
|6. november 1995
|1. jaanuar 1996
|Parteitu
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Majandusministeerium]]'''
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Eesti majandusminister|Majandusminister]]
| style=&quot;background:#FFE200; &quot; |
|'''[[Andres Lipstok]]'''
|6. november 1995
|30. november 1996
|[[Eesti Reformierakond|REF]]
|-
| style=&quot;background:#EEEEEE; &quot; |
|'''[[Jaak Leimann]]'''
|2. detsember 1996
|17. märts 1997
|Parteitu
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Põllumajandusministeerium]]'''
|-
|[[Eesti põllumajandusminister|Põllumajandusminister]]
| style=&quot;background:#EEEEEE; &quot; |
|'''[[Ilmar Mändmets]]'''
|6. november 1995
|17. märts 1997
|Parteitu
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Rahandusministeerium]]'''
|-
|[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]]
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Mart Opmann]]'''
|6. november 1995
|17. märts 1997
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Siseministeerium]]'''
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Eesti siseminister|Siseminister]]
| style=&quot;background:#FFE200; &quot; |
|'''[[Märt Rask]]'''
|6. november 1995
|1. detsember 1996
|[[Eesti Reformierakond|REF]]
|-
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Riivo Sinijärv]]'''
|1. detsember 1996
|17. märts 1997
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Sotsiaalministeerium]]'''
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Eesti sotsiaalminister|Sotsiaalminister]]
| style=&quot;background:#FFE200; &quot; |
|'''[[Toomas Vilosius]]'''
|6. november 1995
|1. detsember 1996
|[[Eesti Reformierakond|REF]]
|-
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Tiiu Aro]]'''
|2. detsember 1996
|17. märts 1997
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Teede- ja Sideministeerium]]'''
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Eesti teede- ja sideminister|Teede- ja sideminister]]
| style=&quot;background:#FFE200; &quot; |
|'''[[Kalev Kukk]]'''
|6. november 1995
|30. november 1996
|[[Eesti Reformierakond|REF]]
|-
| style=&quot;background:#EEEEEE; &quot; |
|'''[[Raivo Vare]]'''
|2. detsember 1996
|17. märts 1997
|Parteitu
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Välisministeerium]]'''
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Eesti välisminister|Välisminister]]
| style=&quot;background:#FFE200; &quot; |
|'''[[Siim Kallas]]'''
|6. november 1995
|22. november 1996
|[[Eesti Reformierakond|REF]]
|-
| style=&quot;background:#EEEEEE; &quot; |
|'''[[Toomas Hendrik Ilves]]'''
|2. detsember 1996
|17. märts 1997
|Parteitu
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''''Ei juhi ministeeriumi'''''
|-
|[[Portfellita minister|Minister]] ([[eurominister]])
| style=&quot;background:#EEEEEE; &quot; |
|'''[[Endel Lippmaa]]'''
|6. november 1995
|6. august 1996
|Parteitu
|-
|[[Portfellita minister|Minister]] ([[eurominister]])
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Riivo Sinijärv]]'''
|15. august 1996
|1. detsember 1996
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
|[[Portfellita minister|Minister]] ([[eurominister]])
| style=&quot;background:#FCBF30; &quot; |
|'''[[Andra Veidemann]]'''
|9. detsember 1996
|17. märts 1997
|[[Arengupartei|AP]]
|-
|[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti kultuuriminister|kultuuriminister]])
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Jaak Allik]]'''
|6. november 1995
|1. jaanuar 1996
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
|[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti regionaalminister|regionaalminister]])
| style=&quot;background:#F5B453; &quot; |
|'''[[Tiit Kubri]]'''
|6. november 1995
|17. märts 1997
|[[Eesti Maarahva Erakond|EME]]
|}

=== Märkused ===

* {{Märkus|a|[a]}} 1. jaanuaril 1996 lahutati [[Kultuuri- ja Haridusministeerium]] [[Haridus- ja Teadusministeerium|Haridusministeeriumiks]] ja [[Kultuuriministeerium|Kultuuriministeeriumiks]].
* {{Märkus|b|[b]}} Alates 1. jaanuarist 1996 kuulub valitsusse [[Eesti kultuuri- ja haridusminister|kultuuri- ja haridusministri]] asemel [[Eesti haridusminister|haridusminister]] ja [[Eesti kultuuriminister|kultuuriminister]].

== Valitsuse ja ministrite vahetumise põhjused ==
[[1995]]. aasta lõpus puhkes [[lindiskandaal]] ja valitsus astus tagasi. Pärast lindiskandaali moodustati KMÜ ja [[Reformierakond|Reformierakonna]] liit, [[Keskerakond]] jäi valitsusest välja.
Lähenema hakkasid [[1996. aasta Eesti kohalikud valimised|kohalikud valimised]]. Pinged koalitsioonis, kus KMÜ ja Reformierakond olid ju sisuliselt rivaalid, kasvasid. Vahepeal oli ka [[Edgar Savisaar]] poliitikasse naasnud ja taas Keskerakonna esimeheks valitud. Koonderakonna võimalused kohalikel valimistel võita vähenesid. Tekkisid skandaalid ja vastuolud Koonderakonna sees, mis tipnesid aseesimehest linnapea [[Jaak Tamm]]e korteriafääriga. 

Tiit Vähi süüdistas ajakirjanduse vahendusel reformierakondlastest ministreid, seati kahtluse alla välisminister [[Siim Kallas]]e ja seega Eesti välispoliitiline liin tervikuna. [[1996]]. aasta oktoobri kohalike valimiste tulemused ei andnud selget võitu ühelegi poliitilisele jõule. Kaalukeeleks osutus Keskerakond, kelle toetusel sai Tallinna linnavolikogu esimeheks [[Mart Laar]] ja linnapeaks [[Priit Vilba]].

14. novembril üllatasid Vähi ja Savisaar avalikkust koostöölepinguga, mis nägi ette Koonderakonna ja Keskerakonna ulatuslikku koostööd. See koostöö ulatus [[Tallinn]]ast [[Toompea]]le ja välispoliitikasse. Sellise operatsiooni tulemusel kukutati Laar ja Vilba ning nende asemel võtsid kohad sisse Savisaar ja [[Robert Lepikson]]. [[Reformierakond]] lahkus valitsusest. Vähi pani kokku oma neljanda, seekord vähemusvalitsuse. Vastavalt Riigikogu otsusele lahutatakse 1. jaanuaril Kultuuri- ja haridusministeerium kaheks eraldi ministeeriumiks. Kultuuriministriks saab [[Jaak Allik]], haridusministriks [[Jaak Aaviksoo]]. Tiit Vähi suureks võiduks loetakse, et ta sai [[Toomas Hendrik Ilves]]e välisministriks, sest see lubas Vähi valitsusest endiselt rääkida kui edumeelsest.

10. veebruaril [[1997]] võttis opositsioon ette peaminister Vähi umbusaldamise katse, põhjendades usaldamatust Vähi seotusega Tallinna kahtlasevõitu korteritehingutes. Umbusaldamiseks vajalikku 51 poolthäält kokku ei tulnud, kuid häälte vahekord 45:46 sundis Vähit umbusaldamiskatsele järgnenud päeval teatama võimalusest, et astub ise tagasi, mida ta ka 26. veebruaril tegi. [[Riigikogu]]s 41 häält kontrolliva KMÜ pakutav uus peaministrikandidaat oli [[Koonderakond|Koonderakonna]] aseesimees [[Mart Siimann]].

== Välislingid ==

*[http://arhiiv2.postimees.ee:8080/luup/97/03/sise1.htm Postimehe 1997. aasta artikkel Tiit Vähist]
*[http://www.epl.ee/artikkel_1796.html?PHPSESSID=af798aea92d56b6c7021daffab656b9c Tiit Vähi eitas isiklikku huvi Esoili vastu 13.12.1995]
* [http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/97/04/19/arvamus.htm#kolmas A. Veidemann kirjutab Euroministri tööst 19.04.1997]

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Tiit Vähi teine valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[1995]]–[[1997]] | järgnev=[[Mart Siimanni valitsus]]}}
{{lõpp}}

[[Kategooria:Eesti valitsused|Vähi valitsus]]</text>
      <sha1>meaykxpv64b49nrddyt7i1m78kst259</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172096</id>
      <parentid>6172074</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:06:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Karljohan29</username>
        <id>136246</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11211" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}}
{{Infokast valitsuskabinet
| lipp = Flag of Estonia.svg
| valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 39. valitsus
| ametis = 1995–1997
| pilt = Tiit Vähi teisel Arvamusfestivalil Narvas.jpg
| algus = 6. november 1995
| riigipea_nimetus = [[Vabariigi President|President]]
| riigipea_nimi = [[Lennart Meri]]
| valitsusjuhi_nimi = [[Tiit Vähi]]
| valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]]
| ministrite_arv = 15
| valitsuserakonnad = [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]&lt;br /&gt;[[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] &lt;small&gt;(kuni 1. detsembrini 1996)&lt;/small&gt;&lt;br /&gt;[[Arengupartei]] &lt;small&gt;(alates 9. detsemberist 1996)&lt;/small&gt;
| opositsioonierakonnad = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]&lt;br /&gt;[[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] &lt;small&gt;(alates 1. detsemberist 1996)&lt;/small&gt;&lt;br /&gt;[[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]]&lt;br /&gt;[[Mõõdukad]]
| valimised = [[1995. aasta Riigikogu valimised]]
| esinduskogu_koosseis = [[VIII Riigikogu]]
| eelnev = [[Tiit Vähi teine valitsus]]
| lipu_ääris = jah
| lõpp = 17. märts 1997
| järgnev = [[Mart Siimanni valitsus]]
}}'''Tiit Vähi kolmas valitsus''' oli [[Eesti]] Vabariigi 39. valitsus [[6. november|6. novembrist]] [[1995]] kuni [[17. märts|17. märtsini]] [[1997]]. Esimest korda oli [[Tiit Vähi]] peaminister [[Tiit Vähi esimene valitsus|29. valitsuses]] [[30. jaanuar|30. jaanuarist]] [[1992]] kuni [[21. oktoober|21. oktoobrini]] [[1992]] ja teist korda [[Tiit Vähi teine valitsus|32. valitsuses]] pärast [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995. aasta Riigikogu valimiste]] võitu valimisliiduga [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]] (KMÜ), millesse kaasati ka [[Keskerakond]]. Valitsus astus tagasi [[1995]]. aastal pärast [[lindiskandaal]]i ja moodustati uuesti, asendades Keskerakonna Reformierakonnaga. Välja vahetati ka mitu ministrit. [[1997]]. aastal astus Tiit Vähi kolmas valitsus lõplikult tagasi.

== Valitsuse koosseis ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Ametinimetus
!
!Nimi
!Ametisse asumise aeg
!Ametist lahkumise aeg
!Erakond
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Peaministri büroo]]'''
|-
|[[Eesti peaminister|Peaminister]]
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Tiit Vähi]]'''
|6. november 1995
|17. märts 1997
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Haridusministeerium]]'''{{Ref|a|[a]}}
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Eesti haridusminister|Haridusminister]]{{Ref|b|[b]}}
| style=&quot;background:#EEEEEE; &quot; |
|'''[[Jaak Aaviksoo]]'''
|1. jaanuar 1996
|30. november 1996
|Parteitu
|-
| style=&quot;background:#EEEEEE; &quot; |
|'''[[Rein Loik]]'''
|2. detsember 1996
|17. märts 1997
|Parteitu
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Justiitsministeerium]]'''
|-
|[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]]
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Paul Varul]]'''
|6. november 1995
|17. märts 1997
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Kaitseministeerium]]'''
|-
|[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]]
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Andrus Öövel]]'''
|6. november 1995
|17. märts 1997
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Keskkonnaministeerium]]'''
|-
|[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]]
| style=&quot;background:#F5B453; &quot; |
|'''[[Villu Reiljan]]'''
|6. november 1995
|17. märts 1997
|[[Eesti Maarahva Erakond|EME]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Kultuuriministeerium|Kultuuriministeerium]]'''{{Ref|a|[a]}}
|-
|[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]]{{Ref|b|[b]}}
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Jaak Allik]]'''
|1. jaanuar 1996
|17. märts 1997
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Kultuuri- ja Haridusministeerium|Kultuuri- ja Haridusministeerium]]'''{{Ref|a|[a]}}
|-
|[[Eesti kultuuri- ja haridusminister|Kultuuri- ja haridusminister]]{{Ref|b|[b]}}
| style=&quot;background:#EEEEEE; &quot; |
|'''[[Jaak Aaviksoo]]'''
|6. november 1995
|1. jaanuar 1996
|Parteitu
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Majandusministeerium]]'''
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Eesti majandusminister|Majandusminister]]
| style=&quot;background:#FFE200; &quot; |
|'''[[Andres Lipstok]]'''
|6. november 1995
|30. november 1996
|[[Eesti Reformierakond|REF]]
|-
| style=&quot;background:#EEEEEE; &quot; |
|'''[[Jaak Leimann]]'''
|2. detsember 1996
|17. märts 1997
|Parteitu
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Põllumajandusministeerium]]'''
|-
|[[Eesti põllumajandusminister|Põllumajandusminister]]
| style=&quot;background:#EEEEEE; &quot; |
|'''[[Ilmar Mändmets]]'''
|6. november 1995
|17. märts 1997
|Parteitu
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Rahandusministeerium]]'''
|-
|[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]]
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Mart Opmann]]'''
|6. november 1995
|17. märts 1997
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Siseministeerium]]'''
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Eesti siseminister|Siseminister]]
| style=&quot;background:#FFE200; &quot; |
|'''[[Märt Rask]]'''
|6. november 1995
|1. detsember 1996
|[[Eesti Reformierakond|REF]]
|-
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Riivo Sinijärv]]'''
|1. detsember 1996
|17. märts 1997
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Sotsiaalministeerium]]'''
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Eesti sotsiaalminister|Sotsiaalminister]]
| style=&quot;background:#FFE200; &quot; |
|'''[[Toomas Vilosius]]'''
|6. november 1995
|1. detsember 1996
|[[Eesti Reformierakond|REF]]
|-
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Tiiu Aro]]'''
|2. detsember 1996
|17. märts 1997
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Teede- ja Sideministeerium]]'''
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Eesti teede- ja sideminister|Teede- ja sideminister]]
| style=&quot;background:#FFE200; &quot; |
|'''[[Kalev Kukk]]'''
|6. november 1995
|30. november 1996
|[[Eesti Reformierakond|REF]]
|-
| style=&quot;background:#EEEEEE; &quot; |
|'''[[Raivo Vare]]'''
|2. detsember 1996
|17. märts 1997
|Parteitu
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Välisministeerium]]'''
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Eesti välisminister|Välisminister]]
| style=&quot;background:#FFE200; &quot; |
|'''[[Siim Kallas]]'''
|6. november 1995
|22. november 1996
|[[Eesti Reformierakond|REF]]
|-
| style=&quot;background:#EEEEEE; &quot; |
|'''[[Toomas Hendrik Ilves]]'''
|2. detsember 1996
|17. märts 1997
|Parteitu
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''''Ei juhi ministeeriumi'''''
|-
|[[Portfellita minister|Minister]] ([[eurominister]])
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Endel Lippmaa]]'''
|6. november 1995
|6. august 1996
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
|[[Portfellita minister|Minister]] ([[eurominister]])
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Riivo Sinijärv]]'''
|15. august 1996
|1. detsember 1996
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
|[[Portfellita minister|Minister]] ([[eurominister]])
| style=&quot;background:#FCBF30; &quot; |
|'''[[Andra Veidemann]]'''
|9. detsember 1996
|17. märts 1997
|[[Arengupartei|AP]]
|-
|[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti kultuuriminister|kultuuriminister]])
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Jaak Allik]]'''
|6. november 1995
|1. jaanuar 1996
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
|[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti regionaalminister|regionaalminister]])
| style=&quot;background:#F5B453; &quot; |
|'''[[Tiit Kubri]]'''
|6. november 1995
|17. märts 1997
|[[Eesti Maarahva Erakond|EME]]
|}

=== Märkused ===

* {{Märkus|a|[a]}} 1. jaanuaril 1996 lahutati [[Kultuuri- ja Haridusministeerium]] [[Haridus- ja Teadusministeerium|Haridusministeeriumiks]] ja [[Kultuuriministeerium|Kultuuriministeeriumiks]].
* {{Märkus|b|[b]}} Alates 1. jaanuarist 1996 kuulub valitsusse [[Eesti kultuuri- ja haridusminister|kultuuri- ja haridusministri]] asemel [[Eesti haridusminister|haridusminister]] ja [[Eesti kultuuriminister|kultuuriminister]].

== Valitsuse ja ministrite vahetumise põhjused ==
[[1995]]. aasta lõpus puhkes [[lindiskandaal]] ja valitsus astus tagasi. Pärast lindiskandaali moodustati KMÜ ja [[Reformierakond|Reformierakonna]] liit, [[Keskerakond]] jäi valitsusest välja.
Lähenema hakkasid [[1996. aasta Eesti kohalikud valimised|kohalikud valimised]]. Pinged koalitsioonis, kus KMÜ ja Reformierakond olid ju sisuliselt rivaalid, kasvasid. Vahepeal oli ka [[Edgar Savisaar]] poliitikasse naasnud ja taas Keskerakonna esimeheks valitud. Koonderakonna võimalused kohalikel valimistel võita vähenesid. Tekkisid skandaalid ja vastuolud Koonderakonna sees, mis tipnesid aseesimehest linnapea [[Jaak Tamm]]e korteriafääriga. 

Tiit Vähi süüdistas ajakirjanduse vahendusel reformierakondlastest ministreid, seati kahtluse alla välisminister [[Siim Kallas]]e ja seega Eesti välispoliitiline liin tervikuna. [[1996]]. aasta oktoobri kohalike valimiste tulemused ei andnud selget võitu ühelegi poliitilisele jõule. Kaalukeeleks osutus Keskerakond, kelle toetusel sai Tallinna linnavolikogu esimeheks [[Mart Laar]] ja linnapeaks [[Priit Vilba]].

14. novembril üllatasid Vähi ja Savisaar avalikkust koostöölepinguga, mis nägi ette Koonderakonna ja Keskerakonna ulatuslikku koostööd. See koostöö ulatus [[Tallinn]]ast [[Toompea]]le ja välispoliitikasse. Sellise operatsiooni tulemusel kukutati Laar ja Vilba ning nende asemel võtsid kohad sisse Savisaar ja [[Robert Lepikson]]. [[Reformierakond]] lahkus valitsusest. Vähi pani kokku oma neljanda, seekord vähemusvalitsuse. Vastavalt Riigikogu otsusele lahutatakse 1. jaanuaril Kultuuri- ja haridusministeerium kaheks eraldi ministeeriumiks. Kultuuriministriks saab [[Jaak Allik]], haridusministriks [[Jaak Aaviksoo]]. Tiit Vähi suureks võiduks loetakse, et ta sai [[Toomas Hendrik Ilves]]e välisministriks, sest see lubas Vähi valitsusest endiselt rääkida kui edumeelsest.

10. veebruaril [[1997]] võttis opositsioon ette peaminister Vähi umbusaldamise katse, põhjendades usaldamatust Vähi seotusega Tallinna kahtlasevõitu korteritehingutes. Umbusaldamiseks vajalikku 51 poolthäält kokku ei tulnud, kuid häälte vahekord 45:46 sundis Vähit umbusaldamiskatsele järgnenud päeval teatama võimalusest, et astub ise tagasi, mida ta ka 26. veebruaril tegi. [[Riigikogu]]s 41 häält kontrolliva KMÜ pakutav uus peaministrikandidaat oli [[Koonderakond|Koonderakonna]] aseesimees [[Mart Siimann]].

== Välislingid ==

*[http://arhiiv2.postimees.ee:8080/luup/97/03/sise1.htm Postimehe 1997. aasta artikkel Tiit Vähist]
*[http://www.epl.ee/artikkel_1796.html?PHPSESSID=af798aea92d56b6c7021daffab656b9c Tiit Vähi eitas isiklikku huvi Esoili vastu 13.12.1995]
* [http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/97/04/19/arvamus.htm#kolmas A. Veidemann kirjutab Euroministri tööst 19.04.1997]

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Tiit Vähi teine valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[1995]]–[[1997]] | järgnev=[[Mart Siimanni valitsus]]}}
{{lõpp}}

[[Kategooria:Eesti valitsused|Vähi valitsus]]</text>
      <sha1>s1zm7q5c1spl24a262j81n22b6atcdz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mulgimaa</title>
    <ns>0</ns>
    <id>58727</id>
    <revision>
      <id>6172195</id>
      <parentid>6043330</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T19:04:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2338" xml:space="preserve">{{toimeta}}

[[Pilt:Flag of Mulgimaa.svg|pisi|[[Mulgimaa lipp]]]]
'''Mulgimaa''' on kultuuriajalooline piirkond [[Lõuna-Eesti]]s, mis koosneb viiest endisest [[kihelkond|kihelkonnast]]: [[Tarvastu kihelkond|Tarvastu]], [[Paistu kihelkond|Paistu]], [[Halliste kihelkond|Halliste]], [[Karksi kihelkond|Karksi]] ja [[Helme kihelkond|Helme]].

Mulgimaaks on peetud ka [[Viljandi kihelkond|Viljandi kihelkonna]] lõunaosa ja [[Saarde kihelkond|Saarde kihelkonna]] idaosa. Samas [[Eduard Vääri]] väitel suurem osa Helme kihelkonna põlistest elanikest end ise mulgiks ei pea.&lt;ref&gt;Pae, lk 180&lt;/ref&gt;

Mulgimaaks nimetatud piirkond oli [[19. sajand]]i lõpuni [[mulgi keel]]e alusel selgelt eristatav [[etnograafia|etnograafiline]] ja lingvistiline ala, Muinas-[[Sakala]] maakonna järeltulija.&lt;ref name=&quot;Ilves&quot; /&gt;

Tänapäeval märgistab ja määrab Mulgimaa viit kihelkonda (Halliste, Helme, Karksi, Paistu ja Tarvastu) vaid teatud rahvarõivaste tüüp ja vanemate inimeste seas ka mulgi ehk [[lõunaeesti keel]]e läänemurde leviala.&lt;ref name=&quot;Ilves&quot; /&gt;
[[Pilt:South Estonian language area.jpg|thumb|Lõunaeesti (võru, setu, mulgi ja tartu) keel ja keelesaared ([[Leivud|Leivu]], [[Lutsi maarahvas|Lutsi]] ja [[Kraasna maarahvas|Kraasna]])]]
Erinevalt paljude inimeste eksiarvamusest ei ole praegune Viljandimaa Mulgimaa. Viljandimaalased väljaspool viit kihelkonda pole mulgid, kuid siiski on sageli Mulgimaa pealinnaks ekslikult peetud [[Viljandi]]t, ehkki see linn ei asu ajaloolise Mulgimaa piirides. 20. sajandi lõpupoole on mõned kohalikud pidanud [[Abja-Paluoja]] linna Mulgimaa keskuseks.&lt;ref name=&quot;Ilves&quot;&gt;Toomas Hendrik Ilves, [https://sakala.postimees.ee/2163605/votaks-mulgimaa-asjad-oige-enda-katte &quot;Võtaks Mulgimaa asjad õige enda kätte!&quot;] Sakala, 2. juuli 2005&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[mulgi keel]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Pae, Taavi; Remmel, Mari-Ann. ''Eesti etnonüümid, võrdnimed ja piirkonnanimed''. Keel ja Kirjandus, 2006, nr 3, lk 177–190.

==Välislingid==
*[[Toomas Hendrik Ilves]], [https://sakala.postimees.ee/2163605/votaks-mulgimaa-asjad-oige-enda-katte &quot;Võtaks Mulgimaa asjad õige enda kätte!&quot;] Sakala, 2. juuli 2005
* [http://www.mulgikultuur.ee/ mulgikultuur.ee]
* [http://mulgimaa.ee/ Mulgimaa infoportaal]

[[Kategooria:Eesti ajaloolised piirkonnad]]
[[Kategooria:Mulgimaa| ]]</text>
      <sha1>12vwshs5pms3332nx1t440qbd3oseyl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tint (täpsustus)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>61382</id>
    <revision>
      <id>6172427</id>
      <parentid>1058920</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T07:11:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="451" xml:space="preserve">{{täpsustus}}

&quot;'''Tint'''&quot; on mitmetähenduslik sõna: 

*'''[[Tint]]''' on [[värvipigment]]e sisaldav [[vedelik]], mida kasutatakse [[kirjutamine|kirjutamiseks]].
*'''[[Tint (perekond)|Tint]]''' (''Osmerus'') on [[kalad]]e [[perekond (bioloogia)|perekond]] [[tintlased|tintlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]].
*'''Tint''' ehk '''[[peipsi tint]]''' (''Osmerus eperlanus eperlanus'' morfa ''spirinchus'') on tintlaste sugukonda kuuluv kala.</text>
      <sha1>ryprlds8pc6ey4lld3758fxt5q3iebv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pääsküla</title>
    <ns>0</ns>
    <id>61519</id>
    <revision>
      <id>6172203</id>
      <parentid>6151575</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T19:16:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10842" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Pääsküla
| pilt = Pääsküla asumi kaart.png
| pindala = 6,61&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot;&gt;[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017&lt;/ref&gt;
| elanikke = 9879 (01.01.2017)&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;
| asendikaardi_pilt = Tallinn paaskyla asum.png
}}

[[Fail:Peeter Suure Merekindluse raudtee Pääsküla jaamahoone.JPG|pisi|Peeter Suure Merekindluse raudtee [[Pääsküla jaamahoone]]]]
[[Fail:1-Peetri aedlinna kõrgemate ametnike elamu 1915. a.JPG|pisi|Peetri aedlinna kõrgemate ametnike elamu 1915. a]]
'''Pääsküla''' on [[asum]] [[Nõmme linnaosa]]s. Asum piirneb [[Vana-Mustamäe]], [[Hiiu]], [[Kivimäe (Tallinn)|Kivimäe]], [[Nõmme asum|Nõmme]] ja [[Laagri (Tallinn)|Laagri]] asumi ning [[Harku vald|Harku]], [[Saue vald|Saue]] ja [[Saku vald|Saku]] vallaga. Pääsküla asum on ligi 10&amp;nbsp;000 elanikuga Nõmme linnaosa kõige suurem asum nii elanike arvu kui ka pindala poolest, mida on 6,61&amp;nbsp;km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;.&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;

Pääsküla asumi lõunapiiril kulgeb [[Pääsküla jõgi]].

== Nimi ==
Ühe versiooni järgi on Pääsküla saanud nime jõe koolme (läbipääsukoha) järgi. See ületuskoht on praegugi nähtav [[Pärnu maantee]] vanast maanteesillast allavoolu. Teise versiooni järgi tuleneb nimi sellest, et sinna jõudnud rändurid lugesid ennast pääsenuks röövlite käest, kelle meelistegevuspaigaks olnud just Hiiu ja Pääsküla vaheline mets.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;

Kolmanda versiooni järgi on nimi tulnud maakohtades üldtuntud ja Eestis rahvuslinnuks peetava linnu – pääsukese järgi (Pääsu(kese)küla).{{lisa viide}}

Versioonide kõlalise sarnasuse tõttu on võimalik ka kõikide nende nime lähtevariantide omavaheline kombineerimine kuni üldkasutatava nimekuju Pääsküla moodustumiseni. Nime sobivust Läänemere-Soome keeltesse kinnitab ehk ka see, et Soomeski on nimi Pääskylä kasutusel kohanimena, aga ka perekonnanimena. Näiteks on Soomes - [[Helsingi]] linnas ([https://www.openstreetmap.org/?mlat=60.18871&amp;mlon=24.96733#map=18/60.18871/24.96733 60°11'19.7&quot;N ; 24°58'02.4&quot;E]); [[Kemi (Soome)|Kemis]], Pajusaaril ([https://www.openstreetmap.org/#map=16/65.7651/24.5303 65°45'54.3&quot;N ; 24°31'46.6&quot;E]) ja [[Turu|Turus]] ([https://www.openstreetmap.org/?mlat=60.4427&amp;mlon=22.3394#map=16/60.4427/22.3394 60°26'33.7&quot;N ; 22°20'21.9&quot;E]) on olemas Pääskylänkatu-nimelised tänavad ning [[Tampere]] lähedal [[Savonlinna linn|Savonlinnaan]] linnaosas asub [https://www.openstreetmap.org/?mlat=61.8614&amp;mlon=28.9544#map=15/61.8614/28.9544 Pääskylä-nimeline asula].

== Elanikkond ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta  
!Arvestuslik rahvaarv&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;&lt;ref&gt;[http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160305032232/http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155&lt;/ref&gt;
|-
|2017
|9879
|-
|2016
|9950
|-
|2015
|9944
|-
|2014
|9948
|-
|2013
|9852
|-
|2012
|9843
|-
|2011
|9586
|}
Pääsküla asum on Nõmme linnaosa kõige rahvarohkem asum. 2016. aastal moodustasid 0–17-aastased asumi elanikkonnast 18–22%, üle 68-aastasi oli 10–19%. Eestlasi oli asumi elanikest 80–100%.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170213134111/http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38&lt;/ref&gt;

== Haridus ja kultuur ==
Asumis asuvad [[Tallinna Pääsküla Gümnaasium]] ja [[Pääsküla raamatukogu]].

[[Fail:Pääskülakivisild.jpg|pisi|Kivisild üle Pääsküla jõe Vana-Pääskülas]]
== Pääsküla asumi tänavad ==
Pääskülas asuvad [[Adra tänav (Tallinn)|Adra tänav]], [[Hirve tänav]], [[Hirve põik]], [[Hommiku tänav (Tallinn)|Hommiku tänav]], [[Ilvese tänav]], [[Kaasiku tänav]], [[Kadaka puiestee]], [[Kalda tänav]], [[Kanarbiku tänav (Tallinn)|Kanarbiku tänav]], [[Karusambla tänav]], [[Kastani tänav (Tallinn)|Kastani tänav]], [[Kasteheina tänav]], [[Kumalase tänav]], [[Käolina tänav]], [[Kärbi tänav]], [[Külvi tänav]], [[Laaniku tänav]], [[Lauliku tänav]], [[Leegi tänav]], [[Lehtpuu tänav]], [[Lemmiku tänav]], [[Lemmiku põik]], [[Liipri tänav]], [[Lõikuse tänav]], [[Lõo tänav (Tallinn)|Lõo tänav]], [[Läike tänav]], [[Mesila tänav]], [[Metsaveere tänav]], [[Muraka tänav]], [[Muuluka tänav (Tallinn)|Muuluka tänav]], [[Mägra tänav]], [[Möldre tee]], [[Naaritsa tänav]], [[Nugise tänav]], [[Palu tänav]], [[Palusambla tänav]], [[Pilliroo tänav]], [[Põdra tänav]], [[Põllu tänav (Tallinn)|Põllu tänav]], [[Põllu põik]], [[Päikese puiestee]], [[Pärja tänav]], [[Pärnu maantee]], [[Pääsküla tänav]], [[Raba tänav]], [[Rabaveere tänav]], [[Raie tänav]], [[Rao tänav]], [[Raudtee tänav (Tallinn)|Raudtee tänav]], [[Rebase tänav (Tallinn)|Rebase tänav]], [[Rohula tänav]], [[Roosi tänav (Tallinn)|Roosi tänav]], [[Rõõmu tänav]], [[Ränduri tänav]], [[Räni tänav]], [[Rännaku puiestee]], [[Saagi tänav]], [[Saarepuu tänav]], [[Saha tänav]], [[Saha põik]], [[Sambliku tänav]], [[Sarve tänav]], [[Seedri tänav]], [[Seedri põik]], [[Sireli tänav]], [[Sisaski tänav]], [[Soovildiku tänav]], [[Suvila tänav]], [[Sõbra tänav (Tallinn)|Sõbra tänav]], [[Sõbra põik]], [[Sõnajala tänav]], [[Särje tänav]], [[Tammepärja tänav (Tallinn)|Tammepärja tänav]], [[Tammiku tänav (Tallinn)|Tammiku tänav]], [[Toome põik]], [[Turbasambla tänav]], [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiestee]], [[Vainu tänav (Tallinn)|Vainu tänav]], [[Viisi tänav]], [[Vikerkaare tänav (Tallinn)|Vikerkaare tänav]], [[Värsi tänav]], [[Õhtu tänav (Tallinn)|Õhtu tänav]] ja [[Õitse tänav]].
== Ajalugu ==
Esimesed teated Pääsküla kohta pärinevad 13. sajandist, mil küla mainiti [[Taani hindamisraamat]]us. 1526. aastal oli küla osa Tallinna komtuuri [[Harku mõis|Harku ordumõisale]] kuulunud vakust. 1656. aastal kuulus küla [[Jälgimäe mõis]]ale. 1798. aasta [[Mellini atlas]]est on näha, et Pääsküla (Peeskül) asus mõlemal pool jõge ning et küla juurde kuulus kõrts ja vesiveski.&lt;ref name=&quot;:0&quot;/&gt;

Pääsküla jäi mõisa alluvusse kuni 19. sajandi viimase veerandini, mil hakati talusid müüma. Kõige vanemad teated [[Pääsküla jõgi|Pääsküla jõge]] ületava silla kohta pärinevad 1579. aastast, 1656. aastal on juba konkreetselt mainitud kivisilda.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Tänapäeval on arhitektuurimälestisena kaitse alla võetud Pääsküla kivisild, mille ehitamise aeg paigutatakse 1860. aastatesse.&lt;ref&gt;[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=3132 3132 Pääsküla kivisild 19. saj]. Kultuurimälestiste riiklik register, kasutatud 31.07.2017&lt;/ref&gt;

1912. aastal ostsid [[Peeter Suure merekindluse peapositsioon|Peeter Suure merekindluse]] ametnikud [[Nikolai von Glehn|Glehn]]i valduste piiril maad, et sinna luua aedlinn. Moodustatav aedlinn nimetati [[Peeter I]] auks Peetri aedlinnaks (vene k ''Petrovskaja sloboda''). Kuna kõige lähemal asuv [[Nõmme raudteepeatus]] jäi uute elanike jaoks siiski liiga kaugeks, panid elanikud raha kokku ning asutasid 1915. aastal uue raudteepeatuse &quot;platvorm Petrovskaja sloboda&quot; (rahvakeeles Petrovka). Kuna 1917. aastal lõppesid tööd merekindluses, soikusid ka aedlinna rajamise plaanid. 1919. aastal nimetati see rongipeatus (ja ka teine samanimeline peatus) ümber [[Pääsküla raudteepeatus]]teks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Pääskülas asus [[Esimene maailmasõda|I maailmasõja]], [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] ja [[Eesti Vabadussõda|vabadussõja]] ajal vangilaager, mille järgi sai [[Laagri (Tallinn)|Laagri]] asum nime. Laagri kohanime põlistumine tõi kaasa selle, et Pääskülaks hakati pidama rohkem selle Nõmme-poolset osa ja aedlinna alasid. Pääsküla algse asukoha alasid (endine Pääsküla küla) käsitletakse tänapäeval [[Vana-Pääsküla]] allasumina.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1923. aastal liideti Peetri aedlinna alad Nõmme aleviga. 1920–1930ndatel toimus intensiivne elamuehitus, mis sulandas Pääsküla Nõmmega rohkem ühte. 1938. aastal valmis asumis vanadekodu (hoone lammutatud), 1940. aastal rajati tiisikusehaigete ravila (praegu elumaja).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

24. augustil 1933 müüdi Pääsküla aedlinna korraldava seltsi 151 liikme ühisomanduses olev Pääsküla aedlinna 33-hektarine maa-ala [[Boris Voogas]]e 100-kroonise nõude rahuldamiseks enampakkumisel 2050 krooni eest [[Alfred Palm]]ile&lt;ref&gt;Pääsküla aedlinn müüdi 2050 krooni eest. Vaba Maa, 25. august 1933, nr. 198, lk. 1.&lt;/ref&gt;.

Pääskülas valmis 1950ndate lõpus Tallinna veduridepoo elektrirongitsehh, mis töötab tänaseni.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Pääsküla [[Hirve tänav|Hirve]]-[[Põdra tänav|Põdra]], [[Põllu tänav (Tallinn)|Põllu]]-[[Rännaku tänav|Rännaku]], [[Tungla tänav|Tungla]], [[Ilmarise tänav|Ilmarise]] ja [[Paul Kerese tänav (Tallinn)|Kerese tänav]]a kvartalis ehitati pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] Soome poolt NSV Liidu sõjakahjude katteks ja kompensatsiooniks antud monteeritavate valdavalt ühekorruseliste puitkilpmajade kvartalid.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Oliver Orro|URL=http://eestielu.delfi.ee/tallinn/elu/unustatud-majad-uhesuguste-majade-pikad-read?id=60900197|Pealkiri=Unustatud majad: ühesuguste majade pikad read|Väljaanne=Nõmme Sõnumid|Aeg=02.11.2011|Kasutatud=|arhiivimisaeg=31.07.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170731222458/http://eestielu.delfi.ee/tallinn/elu/unustatud-majad-uhesuguste-majade-pikad-read?id=60900197|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Pääsküla jõe soises käärus hakati 1966. aastal prügi ladustama, millega kaasnesid rasked keskkonnaprobleemid. [[Pääsküla prügila]] suleti 2003. aastal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1968. aastal liideti Tallinnaga nii [[Laagri (Tallinn)|Laagri]] asumi kui ka [[Vana-Pääsküla]] allasumi Pääsküla jõest põhja poole jäävad alad.

1995. aastal hakati Pääsküla edelanurka ja lähedusse jäävale alale rajama uut elamurajooni, mis sai riigivanem [[Jaan Teemant]]ile kuulunud talu järgi nimeks [[Veskimöldre]]. Nüüdseks on Veskimöldre kasvanud oluliselt suuremaks tema Pääsküla piiridesse jäävast osast. Veskimöldre ja selle Pääsküla allasumi elu edendamisega tegeleb [https://www.facebook.com/MoldreTeeSelts/ Möldre Tee Selts].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6363s41118 Pääsküla.] Nõmme veebileht

{{Tallinna asumid}}

[[Kategooria:Nõmme linnaosa]]
[[Kategooria:Tallinna asumid]]</text>
      <sha1>k8ux662pf6w0b1e6aq3zb9sojcetsml</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Milwaukee</title>
    <ns>0</ns>
    <id>61974</id>
    <revision>
      <id>6172451</id>
      <parentid>5997824</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T07:45:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="945" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Milwaukee
|  hääldus = milw'ooki
|  nimi1_keel = inglise | nimi1 = Milwaukee
|  pilt = Milwaukeedowntown.jpg
|  lipp = Flag of Milwaukee, Wisconsin.svg
|  lipu_link = [[Milwaukee lipp]]
|  vapp = 
|  vapi_link =
|  pindala = 250,71
|  elanikke = 598 916 (2012)
|  asendikaardi_pilt = WIMap-doton-Milwaukee.PNG
}}
'''Milwaukee''' on linn [[USA]]-s, [[Wisconsin]]i osariigi suurim linn. See on [[Milwaukee maakond|Milwaukee maakonna]] halduskeskus. Asub [[Michigani järv]]e edelakaldal. 

== Ajalugu ==
Milwaukee alal elasid enne eurooplaste saabumist [[algonkini keeled|algonkini keeli]] rääkivad indiaani hõimud.

==Majandus==
Linnas asutati tootmisettevõte [[A. O. Smith]] ja seal asub ka selle peakorter.

==Vaata ka==
* [[Milwaukee Bucks]]

== Välislingid ==
*[http://www.city.milwaukee.gov/ Milwaukee koduleht]

{{Milwaukee maakond}}
{{USAsuurimadlinnad}}

[[Kategooria:Wisconsini linnad]]
[[Kategooria:Milwaukee| ]]</text>
      <sha1>n27kgzgce1kuj3qs0400qrr02p5s805</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Conakry</title>
    <ns>0</ns>
    <id>63923</id>
    <revision>
      <id>6172147</id>
      <parentid>4857379</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:47:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Aboubacarkhoraa</username>
        <id>159714</id>
      </contributor>
      <comment>#WPWP</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="673" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Conakry
|  hääldus = k'onakri
|  omakeelne_nimi_1 = inglise | Conakry |
|  omakeelne_nimi_2 =  |  |
|  lipu_pilt = 
|  lipu_link = 
|  vapi_pilt = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 2 000 000 (2006)
|  asendikaart = Guinea
}}

'''Conakry''' on [[Guinea]] pealinn ja suurim linn. Asub [[Atlandi ookean]]i rannikul.

Prantslased vallutasid linna [[1887]]. aastal. Conakry oli [[Prantsuse Guinea]] pealinn, [[1958]]. aastast on iseseisva Guinea pealinn.

[[Pilt:Conakry.jpg|pisi|tühi|Conakry]]
[[Fail:Mosqué Mohamed vi de Conakry, vue de côté.jpg|vasakul|pisi]]
[[Kategooria:Guinea linnad]]
[[Kategooria:Pealinnad]]
[[Kategooria:Sadamalinnad]]</text>
      <sha1>qvnnekpk8trvrfhgqb0nlzr8bblxebb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Põrgu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>67833</id>
    <revision>
      <id>6172210</id>
      <parentid>6046723</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T19:39:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10093" xml:space="preserve">{{Toimeta|kuu=veebruar|aasta=2022}}{{Keeletoimeta|kuu=veebruar|aasta=2022}}
{{See artikkel|räägib religiooni mõistest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Põrgu (täpsustus)]]}}
[[Fail:William_Bouguereau_-_Dante_and_Virgile_-_Google_Art_Project_2.jpg|pisi|Kunstnik [[William-Adolphe Bouguereau]] nägemus põrgust (&quot;[[Dante ja Vergilius]]&quot;)]]
'''Põrgu''' on [[usund]]eis igavene kannatusseisund või ka paik, kus hukkamõistetud hinged viibivad pärast [[surm]]a. Teiste sõnadega põrgu on allmaailm, kus leidub surnuid ja pahasid vaime.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=p%C3%B5rgu|pealkiri=Põrgu|väljaanne=Eesti keele seletav sõnaraamat|aeg=2009|vaadatud=28.10.2021}}&lt;/ref&gt; Põrgut võib käsitleda kas spirituaalse olekuna või asukohana.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Wall, Alan|url=http://fortnightlyreview.co.uk/2016/05/hells-abolitions/|pealkiri=A Cultural History of Hell|väljaanne=The Fortnightly Review|aeg=2020|vaadatud=27.10.2021|koht=United Kingdom}}&lt;/ref&gt; Asukohana kujutletakse põrgut kui Maapinna alusele, mille eesmärk on vastanduda taevale, mis hõljub Maapinna kohal.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tablott, Thomas|url=https://plato.stanford.edu/entries/heaven-hell/|pealkiri=Heaven and Hell in Christian Thought|väljaanne=Stanford Encyclopedia of Philosophy|aeg=2021|vaadatud=27.10.2021|väljaandja=University of Stanford}}&lt;/ref&gt;

[[Kristlus]]es kujutati põrgut kui lõputute piinade, pimeduse ja igavesti põleva põrgutulega kohta, kus inimhingel ei olnud pääsemist. Põrgusse läksid need, kes surid oma [[Seitse surmapattu|surmapatte]] kahetsemata.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Kurisoo Merike|pealkiri=Ars moriendi - suremise kunst|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstimuuseum}}&lt;/ref&gt; Põrgu kujutlusega käis kaasas ka põrgutule mõiste, mida kirjeldab ka [[Matteuse evangeelium]]:
{{tsitaat|Nõnda on ka selle ajastu lõpul: inglid tulevad ja eraldavad kurjad õigete keselt ning viskavad nad tuleahju. Seal on ulgumine ja hammaste krigistamine.}}

== Põrgu piiblis ==
=== Vanas testamendis ===

==== Seol ====
Sõnaga &quot;põrgu&quot; või [[Seol]] (heebrea keeles ''שְׁאוֹל'' või [[:en:Sheol|''Sheol'']]) tähistatakse [[Vana testament|vanas testamendis]] surnuteriiki. Samas [[Seol]]i kasutatakse tõlgetes kja tähistamiseks sõna &quot;haud&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Rienecker, Fritz; Maier, Gerhard|pealkiri=Suur Piiblileksikon|aasta=2011|koht=Tallinn|kirjastus=Logos|lehekülg=515}}&lt;/ref&gt; Vanas testamendis on kirjeldatud Seoli kui pimeda paigana, kus otseselt elu ei leidu kui teadlikkus ega mõistus ei ole veel kadunud. See haud või surmavald, mida Seol endast kujutab on sisuliselt elutu, seal pole tööd, toimetust ega tarkust ([https://piibel.net/?q=kg%209%3A10 Kg 9:10]), surnud on vait ([https://piibel.net/?q=ps%2031%3A18 Ps 31:18]) ning ei toimu Jumala ülistamist ([https://piibel.net/?q=Ps%206%3A6 Ps 6:6]; [https://piibel.net/?q=Ps%20115%3A17 115:17]; [https://piibel.net/?q=Js%2038%3A18 Js 38:18]).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; [[Seol]] erineb stereotüüpilisest põrgu kuvand seepoolest, et tegemist ei ole lõputu olekuga, vaid vahepeatusena õigeks mõistetutele või kõigile kuni nende õigeks mõistmiseni.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Thayer, Joseph|url=https://biblehub.com/greek/3857.htm|pealkiri=Definition 3: 'that part of Hades which was thought by the later Jews to be the abode of the souls of the pious until the resurrection'|väljaanne=BibleSoft.com|aeg=2011|vaadatud=02.11.2021}}&lt;/ref&gt; [[Tanah|heebrea piibel]] on võtnud seisukoha, et olenemata inimese või hinge õigustatusest või mitte-õigustatusest lähevad nad esmalt [[Seol]]i&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Henning, Meghan|url=https://www.thetorah.com/article/no-heaven-or-hell-only-sheol|pealkiri=No Heaven or Hell, Only Sheʾol|väljaanne=TheTorah.com|aeg=2021|vaadatud=03.11.2021}}&lt;/ref&gt; ja võimalusel sealt edasi [[Taevavõlv|Paradiisi]].

[[Seol]]i nime kasutust võib leiduda [[Piibel|piiblis]] enamikus keeltes,&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Levenson, Jon Douglas|pealkiri=Resurrection and the Restoration of Israel: The Ultimate Victory of the God of Life|aasta=2006|koht=Connecticut|kirjastus=Yale University Press|lehekülg=35-43}}&lt;/ref&gt; kuid eestikeelses piiblis on see asendatud sünonüümidega nagu põrgu, [[haud]], [[surnuriik]], surmavald jne.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Eesti Piibliselts|url=https://piibel.net/|pealkiri=Piibel.NET|väljaanne=Eesti Piibliselts|aeg=2005-2021|vaadatud=02.11.2021}}&lt;/ref&gt;

==== Hinnomi org ====
Heebrea piiblis esineb [[Hinnomi org|Gehenna]] esialgselt kohana, kus [[Juuda kuningad]] oma järeltulijaid tulega ohverdasid.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Mills, Watson E.; Bullard, Roger Aubrey|pealkiri=Mercer Dictionary of the Bible|aasta=1990|koht=United States of America, Georgia|kirjastus=Mercer University Press|lehekülg=319}}&lt;/ref&gt; [[Jeruusalemm]]a elanike toimetamise käigus sai [[Hinnomi org|Hinnomi orust]] pidevalt põlev prügi ala ja linna kanalisatsioonitorude lõpp-punkt, mis pärsis kohalikelt ka hüüdnimed nagu &quot;prügi org&quot; või &quot;[[pagan]]ate org&quot;.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Vanas testamendis leidub, et org sai rüüstatud tänu Juuda kuningate paganlike rituaalide, mille kaudu hakati Jumalale vastu.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Black, Edwin|url=https://www.washingtonpost.com/archive/lifestyle/1999/08/29/hell-on-earth/a2777d75-cfa6-4325-814a-0a26c83086c5/|pealkiri=Hell on Earth|väljaanne=Washington Post|aeg=29.08.1999|vaadatud=03.11.2021}}&lt;/ref&gt; Kuid kuna üsna kiiresti olukord Hinnomi orus muutus inimelule kõlbmatuks,&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; siis sai orust &quot;tapaorg&quot; (Jr 19:6).&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== Uues testamendis ===
[[Fail:Eduard_Wiiralt,_Põrgu_(1932).jpg|pisi|[[Põrgu (Wiiralt)|Wiiralti &quot;Põrgu&quot;]]]]

==== Hades ====
Kuigi enamasti kasutatakse nime [[Hades]] (kreeka keeles ''ᾅδης'') [[Vanakreeka mütoloogia|kreeka jumalate]] kontekstis, siis on see [[Kristlus|kristlikus]] tõlgenduses [[Uus testament|uue testamendi]] versioon [[Seol]]ist. Kreeka mütoloogia kadumisel ja kristluse tõusul hakkas sõna sümboliseerima hauda, surma ja põrgut.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Blue Letter Bible|url=http://cf.blueletterbible.org/lang/lexicon/lexicon.cfm?Strongs=G86&amp;t=kjv|pealkiri=&quot;Dictionary and Word Search for hadēs (Strong's 86)&quot;|väljaanne=Blue Letter Bible|aeg=14.04.2013|vaadatud=03.11.2021|arhiivimisaeg=14.04.2013|arhiivimisurl=https://archive.is/20130414074903/http://cf.blueletterbible.org/lang/lexicon/lexicon.cfm?Strongs=G86&amp;t=kjv|url-olek=robot: teadmata}}&lt;/ref&gt; Uue Testamendi kirjelduse järgi on Hades põrguvorm, mis paikneb maa all (Mt 11:23; 16:18; Lk 10:15).

==== Gehenna ====
Põrgu teemana käsitleb uus testament samuti [[Hinnomi org]]u (aramea keeles [[Hinnomi org|''Gehenna'']]). Jeesuse ajaks oli juba [[kreeka keel]]e tõlkes γέεννα [[Hinnomi org|Hinnomi orust]] saanud sünonüüm ''põlevale'' põrgule.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Laan, Ray Vander|url=https://www.thattheworldmayknow.com/jerusalems-hinnom-valley|pealkiri=Jerusalem's Hinnom Valley|väljaanne=That the World May Know|aeg=2021|vaadatud=03.11.2021}}&lt;/ref&gt; [[Sünoptilised evangeeliumid|Sünoptiliste evangeeliumite]] kirjelduste järgi olevat ka [[Jeesus]] ise kasutanud sõna ''Gehenna'', et viidata [[Taevavõlv|Taeva kuningriigi]] vastanduvale paigale (Mk 9:43-49).&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Blue Letter Bible|url=http://cf.blueletterbible.org/lang/lexicon/lexicon.cfm?Strongs=G1067&amp;Version=kjv|pealkiri=&quot;Dictionary and Word Search for geenna (Strong's 1067)&quot;|väljaanne=Blue Letter Bible|aeg=29.06.2012|vaadatud=02.11.2021|arhiivimisaeg=29.06.2012|arhiivimisurl=https://archive.is/20120629084047/http://cf.blueletterbible.org/lang/lexicon/lexicon.cfm?Strongs=G1067&amp;Version=kjv|url-olek=robot: teadmata}}&lt;/ref&gt; [[Hinnomi org|Gehenna]] stereotüüpilises mõistes kõige lähedasem modernsele arusaamale põrgust (Mk 9:43):

{{Tsitaat|Ja kui su käsi sind ajab patustama, raiu ta ära! Sul on parem minna vigasena ellu kui kahe käega põrgusse kustumatusse tulle.}}[[Kreeka keel]]es on ka varem olnud kasutusel sõna [[Tartaroo|Tartaros]] (''Τάρταρος''), mis [[Vana-Kreeka]]s tähendas pimedat kohta nurjatutele surnutele, kus neid ootasid karistused nende kurjade tegude eest.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Thayer, Joseph Henry|pealkiri=A Greek-English Lexicon of the New Testament|aasta=1998|koht=United States of America|kirjastus=American Book Company|lehekülg=615}}&lt;/ref&gt; See paiknes samuti maa all. Uues testamendis sõna [[Hinnomi org|Gehenna]] ilmub 12 korda (Mt - 7 korda, Mk 3 korda, Lk 1 kord, Jk 1 kord), kuid [[Tartaroo]] ainult ühe korra (2Pt 2:4).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://olli.gmu.edu/docstore/600docs/1109-602-GMHell2.pdf|pealkiri=Gehenna in Christian Scriptures|väljaanne=Osher Lifelong Learning Institute|aeg=2021|vaadatud=03.11.2021}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Muhammad and &quot;shameless women&quot; in Hell.jpg|pisi|Muhamed ja häbematud naised põrgus (Jahannamis)]]

== Põrgu koraanis ==
[[Islam]]is on sõna [[Hinnomi org|Gehenna]] või [[Jahannam]] (araabia keeles جهنم) [[koraan]]is kasutatud, et märkida igavese piinlemise kohta patustajatele ehk tegemist on [[islam]]i versiooniga põrgust.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=The Editors of Encyclopedia Britannica|url=https://www.britannica.com/topic/Jahannam|pealkiri=Jahannam|väljaanne=Britannica|aeg=22.08.2019|vaadatud=02.11.2021}}&lt;/ref&gt; [[Jahannam]]il on ka [[islam]]is vastanduv koht, milleks on [[Taevavõlv|Taevariik]] ehk [[Jannah]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Huda|url=https://www.learnreligions.com/definition-of-jannah-2004340|pealkiri=Definition of Jannah in Islam: Muslim Beliefs About the Afterlife|väljaanne=Learn Religions|aeg=08.04.2019|vaadatud=02.11.2021}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==

* [[Allilm]]
* [[Hades]]
* [[Budistlikud põrgud]]
* [[Helme Põrgu]]
* [[Tori põrgu]]

== Viited ==
{{viited|&lt;ref name=&quot;Kurisoo, 2013&quot;&gt;Merike Kurisoo, ''Ars moriendi'' – suremise kunst, [[Eesti Kunstimuuseum|EKM]], 2013&lt;/ref&gt;}}

== Välislingid ==
{{commons|Hell}}
{{vikitsitaadid}}
* Artikkel Põrgu 1936. aasta Eesti Entsüklopeedias {{terviktekst|Eesti Entsüklopeedia (1932–1937)/Põrgu}}

[[Kategooria:Religioon]]</text>
      <sha1>oxewtx88f7kozd14nzxcyfxwpa6n7yq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pruunkaru</title>
    <ns>0</ns>
    <id>70652</id>
    <revision>
      <id>6171924</id>
      <parentid>6156865</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T14:09:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <comment>/* Karujaht */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="39630" xml:space="preserve">{{See artikkel| on pruunkarust; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Karu (täpsustus)]].}}
{{Taksonitabel
| nimi = Karu
| värvus = loomad
| seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1
| seisundi_ref = &lt;ref&gt;{{IUCN
|ID=41688
|nimi=Ursus arctos
|hindaja=McLellan, B.N., Proctor, M.F., Huber, D. &amp; Michel, S. 
|aasta=2017
|IUCN_aasta=2017
}}&lt;/ref&gt;
| pilt = Ours brun parcanimalierpyrenees 1.jpg
| pildi_seletus = Pruunkaru (''Ursus arctos'')
| pildi_laius = 240px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Karulased]] ''Ursidae''
| perekond = [[Karu (perekond)|Karu]] ''Ursus''
| liik = '''Karu'''
| binaarne = ''Ursus arctos''
| binaarse_autor = [[Linnaeus|L.]]
| levikukaart = Ursus arctos distribution.png
| levikukaardi_seletus = Pruunkaru praegune ligikaudne leviala
}}

'''Karu''' ehk '''pruunkaru''' (''Ursus arctos'') on [[karulased|karulaste]] sugukonda [[karu (perekond)|karu]] perekonda kuuluv loomaliik. 2022. aastal valiti karu [[aasta loom]]aks.&lt;ref&gt;[https://tartu.postimees.ee/7418091/pihlakas-on-aasta-puu-2022 Pihlakas on aasta puu 2022] Tartu Postimees, 28.12.2021 (vaadatud 28.12.2021)&lt;/ref&gt;

Pruunkaru on suurim [[Eesti]]s elav [[Kiskjalised|kiskjaline]] ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Toitumiselt on karu [[omnivoor|kõigesööja]] ja valdava osa toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned ja putukad.

Laia levila tõttu eristatakse mitmeid pruunkaru alamliike, mis erinevad näiteks kasvu, kolju kuju, karvkatte värvuse ja mitme muu [[morfoloogia|morfoloogilise]] tunnuse poolest.

== Levik ja arvukus ==

Pruunkaru oli algselt levinud suures osas Põhja-Ameerikast, Euraasiast ja Põhja-Aafrikast. Nad elasid kogu Põhja-Ameerikas lääne- ja keskosas kuni [[Hudsoni laht|Hudsoni lahe]] laiuskraadini põhjas ja [[Mehhiko]] põhjaosani lõunas. Euraasias elasid nad Lääne-Euroopast kuni Siberi idarannikuni ja [[Himaalaja]]ni; nad puudusid ainult [[Ees-India]]s ja [[Kagu-Aasia]]s. Aafrikas elasid nad [[Atlase mäed|Atlase mägedes]].

Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on pruunkaru levila ahenenud. Paljudes piirkondades on ta välja surnud. Näiteks [[Suurbritannia]]s suri karu välja [[10. sajand]]il, [[Saksamaa]]l ja [[Põhja-Aafrika]]s [[Atlase mäestik]]us [[19. sajand]]il, [[Mehhiko]]s ja suures osas [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-st [[20. sajand]]il.

Lääne- ja Kesk-Euroopas on alles ainult jäänukasurkonnad, samuti USA põhiosas, kus nad elavad ainult loodes. Ka Edela-Aasias ning osas Põhja- ja Ida-Euroopast on nende arv tunduvalt vähenenud. Suured asurkonnad on säilinud [[Alaska]]s, Lääne-[[Kanada]]s ja Põhja-[[Aasia]]s.

Eriti ohustatud asurkondade suurendamiseks püütakse asustada ümber karusid teistest piirkondadest.

Pruunkarude koguarv maailmas on hinnanguliselt 185 000 – 200 000.

Andmed karude arvu kohta konkreetsetes riikides on jämedad hinnangud, sest karud rändavad üle riigipiiride.

=== Euraasia ===
==== Eesti ====
[[Pilt:Alutaguse karuvaatlusonn.jpg|pisi|Alutaguse karuvaatlusonn]][[Fail:Emakaru.jpg|pisi|Emakaru, pildistatud varjest, Kesk -Eestis. Autor Eleri Lopp-Valdma]]
Karu on levinud kõikjal Mandri-Eestis.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Keskkonnaagentuur|url=https://keskkonnaagentuur.ee/keskkonnaagentuuri-tegevusvaldkonnad/ulukid/valjaanded-ulevaated|pealkiri=Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2021|vaadatud=29.12.2021|arhiivimisaeg=28.12.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211228233104/https://keskkonnaagentuur.ee/keskkonnaagentuuri-tegevusvaldkonnad/ulukid/valjaanded-ulevaated|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; 2009. aastal hinnati karude arvuks vähemalt 700 isendit, neist vähemalt 140 on täiskasvanud emakarud;&lt;ref name=&quot;ZUYUE&quot; /&gt; 2015. aasta seisuga pole nende arvukus oluliselt muutunud.&lt;ref name=&quot;PM_3786757&quot; /&gt; 2020. aasta suvel oli karu üldarvukus vahemikus 900-950, varakevadel aga kuni 1000. Karu asurkonna seisundit võib pidada väga heaks. &lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Veeroja, Rauno; Männil, Peep; Jõgisalu, Inga; Kübarsepp, Marko|url=https://www.ejs.ee/wp-content/uploads/2021/07/SEIREARUANNE_2021.pdf|pealkiri=Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2021|väljaanne=Keskkonnaagentuur|aeg=2021|vaadatud=2.02.2022}}&lt;/ref&gt;

Karude arvu Eestis on aastati hinnatud järgmiselt:&lt;ref name=&quot;PM_3786757&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Villu_Päärt&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;eeWZh&quot; /&gt;&lt;ref&gt;https://www.err.ee/968259/laanemaa-jahimehed-jaid-karulaskmise-lubadest-ilma&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Veeroja, Rauno; Männil, Peep; Jõgisalu, Inga; Kübarsepp, Marko|url=https://www.ejs.ee/wp-content/uploads/2021/07/SEIREARUANNE_2021.pdf|pealkiri=Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2021|väljaanne=Keskkonnaagentuur|aeg=2021|vaadatud=2.02.2022}}&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
!Aasta         ||1954 ||1980 ||1985 ||1995 ||2001 ||2009 ||2015 ||2018
!2020
|-
|'''Arvukus''' || 180 || 150 || 500 || 660 || 550 || 700 || 700 || 750
|950
|-
|}
Arvukus oli aga väga väike sajandi eest, kui Alutaguse metsades elas alla 30 looma.&lt;ref name=&quot;Villu_Päärt&quot; /&gt;

Geneetiliste uuringute tulemusena on leitud, et Eesti karud on eraldiseisvad Soomes ja Venemaa lääneosas elavatest karudest.&lt;ref name=&quot;Villu_Päärt&quot; /&gt;

==== Albaania ====
[[Albaania]]s on umbes 250 pruunkaru (2006).&lt;ref name=&quot;euronatur&quot; /&gt;

==== Austria ====
[[Austria]]s hävitati karud 19. sajandi keskpaigaks. [[Kärnten]]is kohati 1950.–1960. aastatel karusid, kes olid sisse rännanud endisest [[Jugoslaavia]]st. Aastal 1972 asus [[Ötscher]]i piirkonda [[Alam-Austria]] edelaosas (piirkonda, kus viimased isendid 19. sajandil maha lasti) elama noor isane isend ([[Ötscheri karu]]). Aastal 1989 lasti sellesse piirkonda lahti [[Horvaatia]]st pärit emakaru, ja 1991 sündis kolm karupoega. Aastatel 1992 ja 1993 jätkati karuprojekti, asustades Austriasse veel kaks karu.

Tol ajal tulid esimesed teated suurematest kahjudest, näiteks murtud [[lammas]]telt ja laastatud [[kalatiik]]idest, mis häälestasid kohalikud elanikud karuprojekti vastu. Meedias hakati rääkima &quot;probleemsetest karudest&quot;. Rajati &quot;sekkumisvägi&quot;, kes peletas hoiatuslaskudega eemale asulate lähedusse ilmunud karud.

Alates 1998. aastast nähti igal aastal noorloomi. Üksikud karud rändasid sisse [[Sloveenia]]st. Hiljuti oli Austrias 25–30 loomast koosnev väike, kuid stabiilne karude populatsioon. Enamik neist elas [[Alam-Austria]] ja [[Steiermark|Steiermargi]] piirialal, peamiselt [[Ötscher-Tormäueri looduspark|Ötscher-Tormäueri looduspargis]] ([[Põhja-Kalkalpen]]is tõendati 2008. aastani 35 isendit, 1999 oli karude arv maksimaalne (12) jooksul&lt;ref name=&quot;Nn3kj&quot; /&gt;), väike rühm ka Lõuna-[[Kärnten]]is, [[Karni Alpid]]es, [[Drauzug]]is ja [[Karavangid|Karavankides]]. Aastal 2002 nähti peale selle [[Trento provints]]ist sisse rännanud isendit [[Tirool]]is. Veel üks Tirooli pruunkaru oli aastal 2006 Saksamaa piiri ületanud [[JJ1]]. Oktoobris 2008 nähti [[Stubaital]]is karu [[MJ4]], keda viimati kohati Lõuna-Tiroolis [[Sarntal]]is.

Kuigi karud teevad vahel koduloomadele ja mesipuudele kahju, on austerlased nendega suuremalt jaolt leppinud. &quot;{{kas|Karuadvokaadid}}&quot; käivad karupiirkondades karude eest kostmas ja aitavad kahjusid klaarida.

Aastal 2004 kutsuti ellu &quot;[[LIFE Nature Co-op Projekt]]&quot;, mis Euroopa Liidu toel püüab pruunkarusid Alpidesse taasasustada. Selles osalevad Itaalia ([[Trento provints]], [[Friuli]]), Austria ([[Kärnten]], Põhja-Austria, Ülem-Austria ja Steiermark) ja Sloveenia. Projektiga püütakse Alpides elavatest pruunkaru populatsioonidest moodustada [[metapopulatsioon]], nii et loomad saaksid paljuneda ja iseseisvalt ellu jääda.

Aastavahetusel 2007/2008 teatas [[Maailma Looduse Fond]]i Austria organisatsioon, et Austrias sündinud üle 30 pruunkarust on leitavad veel ainult neli. Teatavaks sai mitu illegaalset mahalaskmist (viimati detsembris 2007 noorloom, mille tegi kindlaks [[Bundeskriminalamt|Föderaalne Kriminaalamet]]), teiste asukoht on teadmata. Ilma kaitsemeetmeteta on pruunkarud Austrias ohustatud.

==== Hispaania ====
{{vaata|Kantaabria pruunkaru}}
[[Hispaania]]s elab umbes 160 pruunkaru kolmes asurkonnas.

Hinnanguliselt 140 karu elab [[Somiedo looduspark|Somiedo looduspargis]] [[Astuuria]]s, [[Kantaabria mäed|Kantaabria mägedes]] [[Oviedo]] linna lähedal.

Väiksem asurkond (umbes 25 isendit) on Kantaabria mägedes [[Saja-Besaya looduspark|Saja-Besaya looduspargis]] umbes 200&amp;nbsp;km ida pool [[Reinosa]] ja [[Torrelavega]] vahel [[Kantaabria]] provintsis.

Mõlema piirkonna karude arvu peetakse stabiilseks, sest tegu on asustamata mägipiirkondadega, mida teed ei läbi.

Kõige väiksem asurkond (umbes [[tosin]] isendit) elab [[Püreneed]]es Hispaania ja Prantsusmaa piirialal. Seda asurkonda peetakse väljasurevaks, sest seal pole pikka aega järelkasvu polnud. Kohalikud elanikud nõuavad karude ümberasustamist või hävitamist.

==== Itaalia ====
[[Itaalia]]s elab kolm väikest pruunkarude rühma. Pruunkarude koguarv seal on 50–60&lt;ref name=&quot;euronatur&quot; /&gt; (2006).

[[Adamello-Brenta looduspark|Adamello-Brenta looduspargis]] on 25 isendist koosnev asurkond, mis on väga ohustatud.&lt;ref name=&quot;WWF Itaalia&quot; /&gt; Karude arvu suurendamiseks asustati sinna aastatel 1999–2002 kümme looma Sloveeniast.

[[Abruzzo, Lazio ja Molise rahvuspark|Abruzzo, Lazio ja Molise rahvuspargi]] piirkonnas on umbes 30–50 karu.&lt;ref name=&quot;WWF Itaalia&quot; /&gt; See asurkond erineb [[kolju]] ehituse poolest teistest pruunkarudest, mistõttu see võib tegu olla omaette [[alamliik|alamliigiga]] ([[apenniini pruunkaru]], ''[[Ursus arctos marsicanus]]'').&lt;ref name=&quot;UCF46&quot; /&gt; Eraldi alamliigina kirjeldas seda esimesena Altobello (1921). Apenniini pruunkaru praegune levila paikneb [[Monti Sibillini]] ja [[Alto Molise]] ning [[Monti Simbruini]] külgaheliku ja [[Majella]] vahel. Suurima asustustihedusega ala vastab enam-vähem rahvuspargi territooriumile. Viimastel kümnenditel on registreeritud arvukalt [[salaküttimine|salaküttimise]] juhtumeid: ajavahemikus 1980–2004 on teada 55 isendi hukkumine selle tagajärjel.&lt;ref name=&quot;WWF Itaalia&quot; /&gt;

Kolmas rühm elab [[Sloveenia]] piirialadel [[Friuli-Venezia Giulia]] maakonnas.

==== Läti ====
Suuremas osas [[Läti]]s hävitati pruunkaru täielikult 20. sajandi alguseks. 19. ja 20. sajandi vahetuseks oli säilinud vaid väike asurkond [[Vidzeme]]s [[Lubānsi järv]]e ümbruses. Viimased karud kütiti Lätis aastatel 1921–1926. Kõik karud, keda pärast seda Läti territooriumil on kohatud, on juhukülalised kas [[Eesti]]st või [[Venemaa]]lt. 1946. aastast on karude arvukus Lätis pisitasa suurenenud, seda peamiselt riigi kirdeosas. 2003. aasta seisuga arvatakse Lätis elavat umbes 10 karu, kuid see arv on aastati kõikuv. Pärast loodusliku asurkonna hävimist enne [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] ei ole pruunkaru Läti territooriumil teadaolevalt poeginud, seega on Läti pruunkaru levila marginaalne osa.&lt;ref name=&quot;vHZvL&quot; /&gt;

==== Norra ====
2009. aastal tehti [[Norra]]s väljaheidete DNA-analüüsi põhjal kindlaks 164 karu, mis on suurim arv selliste analüüside algusest alates.&lt;ref name=&quot;Sy1Nf&quot; /&gt;

==== Prantsusmaa ====
[[Pilt:Ours brun parcanimalierpyrenees 3.jpg|pisi|püsti|Pruunkaru Prantsuse Püreneedes]]
[[Prantsusmaa]]l elab umbes 10–20 pruunkaru Püreneedes. Kogu sealne asurkond põlvneb tervenisti sissetoodud loomadest. Viimane kohalik karu tapeti 2004. aastal. 1930. aastateni oli pruunkarude asurkond ka Prantsuse Alpides.

==== Rootsi ====
Rootsis hinnati karude populatsiooni suuruseks 2008. aastal 3221 isendit. Võrreldes 2007. aastaga oli karude arvukus suurenenud 4,8%.&lt;ref name=&quot;8f3PZ&quot; /&gt; Karude püsiasustus on 6 läänis: [[Norrbotteni lään|Norrbotteni]], [[Västerbotteni lään|Västerbotteni]], [[Jämtlandi lään|Jämtlandi]], [[Västernorrlandi lään|Västernorrlandi]], [[Dalarna lään|Dalarna]] ja [[Gävleborgi lään]]is.&lt;ref name=&quot;IkAg3&quot; /&gt;

==== Rumeenia ====
[[Rumeenia]]s elab suurim karude populatsioon Euroopas.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Nick Huisman|url=http://wilderness-society.org/bear-problems-in-romania-who-is-to-blame/|pealkiri=Bear-problems in Romania: who is to blame?|väljaanne=[[European Wilderness Society]]|aeg=8. august 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171006230425/http://wilderness-society.org/bear-problems-in-romania-who-is-to-blame/|arhiivimisaeg=6. oktoober 2017}}&lt;/ref&gt; Eeskätt [[Karpaadid|Karpaatide]] metsaaladel elab neljakohaline arv pruunkarusid: aastal 1988 oli neid umbes 7000. Et 1989. aastast alates hoogustati küttimist, on nende arv tunduvalt vähenenud. 2006. aastal hinnati karude arvukuseks umbes 6000.&lt;ref name=&quot;Bnn6U&quot; /&gt; Sealt alates on arvukus taas suurenema hakanud ja 2012. aasta seisuga võis riigis elada umbes 9000 karu.&lt;ref name=&quot;V1wLR&quot; /&gt; Rumeenia valitsus lubab küttida nn nuhtlusisendeid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==== Saksamaa ====
[[Pilt:Zoo-nuernberg-2006-braunbaer2.jpg|pisi|Pruunkaru [[Nürnbergi loomaaed|Nürnbergi loomaaias]]]]
Saksamaal ei ela looduses enam pruunkarusid. Juba keskajal tõrjuti nad metsastesse ja raskesti ligipääsetavatesse piirkondadesse. Viimane karu [[Harz]]is lasti maha 17. sajandil (tema auks on püstitatud [[karumonument]]), [[Tüüringi]]s 18. sajandi keskel ja [[Ülem-Sileesia]]s 1770. [[Baieri mets]]as tapsid vennad Forsterid [[Zwiesel]]i ümbruses ajavahemikul 1760–1800 veel umbes 60 karu. Teadaolevalt viimane pruunkaru Saksamaal tapeti 1835 [[Ruhpolding]]is.

Seoses sellega, et Austriasse on pruunkarusid sisse rännanud või asustatud, on saanud aktuaalseks võimalik karude asurkonna rajamine Saksamaale. Aastal 2005 valis [[Saksamaa Looduskaitseliit]] pruunkaru [[aasta loom]]aks.

Mais ja juunis 2006 nähti Saksamaal pruunkaru: [[JJ1]], keda ajakirjanduses hakati kutsuma Brunoks, liikus mitu nädalat Austria piiri lähedal. Ta murdis mõned koduloomad ja teda oli sageli näha asulate lähedal. Seepeale anti ajutine luba looma mahalaskmiseks, kuid avalikkuse survel see tühistati. Siis prooviti karu elusalt kinni püüda, kuid kolme nädala pärast sellest loobuti. 26. juunil lasti ta [[Spitzingsee]] lähedal maha.

==== Slovakkia ====
Slovakkias elab 700–900 karu, peamiselt Kesk- ja Põhja-Slovakkias.&lt;ref name=&quot;bkuA8&quot; /&gt;

==== Soome ====
2013. aastal hinnati enne jahihooaja algust Soome karude koguarvuks 1560–1680 isendit.&lt;ref name=&quot;ZRYtz&quot; /&gt; Osa Soome karudest talvitub Venemaal, seetõttu ulatub suvel karude arv Soomes üle 2000.

==== Šveits ====
[[Šveits]]is lasti karu enne 2008. aasta juhtumit viimast korda [[1904]] [[Engadin]]is. Hiljem nähti karu veel [[1923]]. aastal. Seoses Austria karude taasasustamise projektiga tehtud uurimuse järgi on Šveitsis veel karudele sobivaid elupaiku.

Juulis 2005 rändas Itaaliast [[Trento provints]]ist [[Val Müstair]]i karu [[JJ2]], kellele pandi nimeks Lumpaz. See vallandas uue arutelu pruunkarude asurkonna rajamise võimalikkusest Šveitsis. [[Bundesamt für Umwelt|Föderaalne Keskkonnaamet]] koostas dokumendi &quot;[[Konzept Bär]]&quot;, mis esitab põhiliselt positiivse seisukoha ning võtab arvesse võimalikke järelmeid ja riske, sealhulgas vajadust eriti agressiivsed loomad maha lasta.&lt;ref name=&quot;eUETa&quot; /&gt;

Karu [[JJ3]], kes oli [[JJ1]] ja JJ2 vend, kes oli sisse rännanud suvel 2007, tapeti aprillis 2008 [[Graubünden]]is, sest ta ei kartnud inimesi. Samal ajal liikus Graubündenis ka inimpelglik karu [[MJ4]], kes oli samuti sisse rännanud suvel 2007. Kevadel 2008 lahkus ta Šveitsist Itaaliasse. Seisuga oktoober 2009 ei olnud pärast seda karude viibimist Šveitsis tõendatud.

==== Valgevene ====
2002. ja 2003. aastal hinnati Valgevene pruunkaru asurkonna suuruseks 140–180 isendit. Nad olid levinud peamiselt riigi põhjapiirkondades.&lt;ref name=&quot;miIdN&quot; /&gt;

==== Venemaa ====
Venemaal elab umbes 120 000 isendit.

=== Ameerika ===
==== Kanada ====
Kanadas elab umbes 25 000 isendit. Suurima karude arvuga piirkond on riigi lääneosas paiknev [[Briti Columbia]], kus arvatakse leiduvat umbes 16 000 karu. Ülejäänud asurkond elab [[Alberta]], [[Yukon]]i, [[Loodealad]]e, [[Nunavut]]i ja [[Ontario]] provintsis ning [[Manitoba provints]]i põhjaosas.&lt;ref name=&quot;USA-Kanada&quot; /&gt;

==== USA ====
USA-s elab umbes 32 500 isendit, kuid nendest ligi 95% elab [[Alaska]] osariigis. Ülejäänud jagunevad suuresti nelja osariigi vahel: [[Montana]], [[Idaho]], [[Washingtoni osariik|Washington]] ja [[Wyoming]].&lt;ref name=&quot;USA-Kanada&quot; /&gt;

== Välimus ja kehaehitus ==
[[Pilt:Brown Bear us fish 2.jpg|pisi|Noor pruunkaru. Esi- ja tagakäpad on hästi näha]]
[[Pilt:Kot Braunbär.JPG|pisi|Värsked karu [[väljaheited]]]]
Nagu kõigil [[Karulased|karulastel]], on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus. Reeglina on nende [[luustik]] tugevam kui teistel karulastel. Nagu teistelgi karulastel, on pruunkarul [[peeniseluu]] ja lühike jupp[[saba]]. Pruunkarule eriomane tunnus on lihaskühm [[õlg]]ade kohal, mis annab esijalgadele lisajõudu.

=== Pea ja kael ===
Nagu kõigil karulastel, on pruunkarul raske, massiivne [[pea]] esileulatuva [[koon]]uga. Võrreldes sageli sama värvi [[baribal]]iga on laup märgatavalt kõrgem ja koon nõgusalt võlvitud. Kõrvad on eemalseisvad ja ümarad, silmad väga väikesed. [[Kukal]] on lühem kui [[jääkaru]]l.

[[Kael]] pöördub hästi.

=== Hambad ja seedeelundid ===
Pruunkaru [[jäävhambad]] koosnevad 42 [[hammas|hambast]]. [[Hambavalem]] on 3/3-1/1-4/4-2/3: ülalõual on kummalgi kolm [[lõikehammas]]t, üks [[silmahammas]], neli [[eespurihammas]]t ja kaks [[purihammas]]t; alalõua hammastik erineb selle poolest, et purihambaid on kaks. Nagu paljudel [[kiskjalised|kiskjalistel]], on neil suurenenud silmahambad. Purihammastel on taimetoidulistele omased laiad, lamedad [[hambakroon|kroonid]].

Nagu kõigil kiskjalistel, on pruunkaru seedeelundkond lihtsa ehitusega. [[Magu]] on ühe valendikuga. [[Pimesool]] puudub. [[Sooled|Sool]] on 7–10&amp;nbsp;m pikkune, seega pikem kui puhtlihatoidulistel kiskjalistel.

=== Jäsemed ===
[[Pilt:Bear-footprint.jpg|pisi|[[Euroopa pruunkaru]] esikäpa [[jälg]] on umbes 16 cm, tagakäpa jälg umbes 26 cm pikkune]]
[[Jäsemed]] on pikad ja jõulised. Ees- ja tagajäsemed on umbes ühepikkused. Nii [[Küünarvars|küünarvarre]] [[luu]]d ([[küünarluu]] ja [[kodarluu]]) kui ka [[säär]]e luud ([[sääreluu]] ja [[pindluu]]) on lahus, mis tingib suure pööratavuse.

Jalalabad on suured ja neil on alumisel poolel rasked karvased päkad. Esi- ja tagakäppadel on kummalgi viis [[varvas]]t, mis lõpevad kuni 8&amp;nbsp;cm pikkuste mittesissetõmmatavate [[küünis]]tega.

Kõndimisel toetub pruunkaru kogu [[tald|tallaga]] nagu kõik karulased: ta on [[tallalkõndija]].

=== Karvastik ===
Pruunkaru [[karvastik]] on tavaliselt tumepruun, kuid sel võib olla palju värvivarjundeid: võimalikud toonid ulatuvad kollakas- ja hallikaspruunist ja teistest [[pruun]]i varjunditest peaaegu [[must]]ani. [[Kaljumäestik]]us karudel on karvastiku ülaosa sageli valkjashallide tähnidega ([[inglise keel]]es ''grizzly''), mistõttu seda alamliiki nimetatakse [[grisli]]ks (''Ursus horribilis'').

Pruunkarul on üldiselt tihe [[aluskarv]], [[pealiskarv]]ad on pikad.

Karvastik muutub vastavalt aastaaegadele. Talvekarv on tihe ja kare ning tundub tokerjana.
[[Pilt:Kodiak Brown Bear.jpg|pisi|[[Kodiaki karu]] on pruunkaru suurimate mõõtmetega alamliik]]

=== Mõõtmed ja kaal ===
Pruunkaru kehapikkus (pea ja kere pikkus) on 100–280&amp;nbsp;cm, [[õlakõrgus]] umbes 90–150&amp;nbsp;cm. [[Sabapikkus]] on ainult 6–21&amp;nbsp;cm.

Kaal on levila eri piirkondades väga erinev. Kõigis asurkondades on isased emastest tunduvalt raskemad.

Kõige raskemad pruunkarud on [[kodiaki karu]]d, kes elavad Alaska lõunarannikul ja lähedastel meresaartel, näiteks [[Kodiaki saar]]el. Nende kaal võib ulatuda 780 kiloni, kusjuures isaste keskmine kaal on ainult 389&amp;nbsp;kg ja emastel 207&amp;nbsp;kg. Alaska sisemaa pruunkarud on tunduvalt kergemad: isased kaaluvad keskmiselt 243, emased 117&amp;nbsp;kg. Lõuna pool Põhja-Ameerikas (Kanadas ja USA põhiosa loodeosas) kaaluvad isased 140–190&amp;nbsp;kg, emased 80–130&amp;nbsp;kg. Põhja-Euroopas ja Siberis kaaluvad pruunkarud keskmiselt 150–200&amp;nbsp;kg, Lõuna-Euroopas on nad tunduvalt kergemad, kõigest umbes 70&amp;nbsp;kg. Aasias on nad mida ida poole, seda raskemad; [[Kamtšatka poolsaar]]el kaaluvad nad 140–320&amp;nbsp;kg.

Soomes [[Kuhmo linn|Kuhmos]] püüti 2006. aastal kinni 373 kilo kaaluv emakaru. Karule süstiti unerohtu, ta kaaluti, varustati raadiosaatjaga kaelarihmaga ja lasti uuesti lahti.&lt;ref name=&quot;WpSvI&quot; /&gt;

=== Meeled ===
[[Nägemine]] on halb, [[kuulmine]] keskmine, [[haistmine]] väga hea.

== Eluviis ==
[[Pilt:Brown bear (Ursus arctos arctos) standing.png|pisi|püsti|Tagajalgadel seisev karu]]
=== Toitumine ===

Hammastiku ehituse järgi on karu kõigesööja. Valdava osa toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned, [[kala]]d, puude lehed ja putukad (suvel põhitoidusena sipelgad). Palukesi läheb mahukasse kõhtu hulganisti. Karu jaoks on eelistatud maiuspalad kaer ja mesi, mida tal aga õnnestub harvemini hankida.

Suuri loomi murravad karud üksnes kevadel ja sügisel – enne ja pärast taliuinakut, kui on vaja palju jõudu koguda. Värskele loomale eelistab karu raibet. Mahamurtud loomal süüakse ära keel ja sisikond, liha jäetakse laagerdama.

=== Paljunemine ===
Karupojad sünnivad keset talve. Neid võib olla 1–5, kuid kõige sagedasem on 2 poega. Sündides on nad vaid poole kilogrammi raskused, pimedad ja abitud. Pojad imevad emapiima ja kasvavad kiiresti. Imetamine kestab 4–5 kuud ja selle lõppedes on pojad 7–9&amp;nbsp;kg raskused. Kevade saabudes lahkuvad nad koos emaga talvekoopast – siis on pojad juba nii tugevad, et jõuavad emaga ette võtta pikki rännakuid.

=== Elupaik ===
Pruunkaru elab metsades ja [[tundra]]tes.

=== Taliuinak ===

Pruunkaru taliuinaku kestus varieerub piirkonniti, enamasti vältab see 4–5 kuud. Taliuinakuks valmistudes tõuseb karu kehakaal kuni 35%. Talvitumiseks kasutab karu mäestikupiirkondades looduslikke koopaid, mujal pinnaselohke, varjulisi kohti tuulemurrus. Uinaku ajal karu ainevahetus aeglustub ja kehatemperatuur langeb 3–5 kraadi võrra. Suurima osa uinaku ajal vajaminevast energiast (90%) saadakse rasvkoe lagundamisest. Tiined emased ka poegivad taliuinaku ajal.

=== Eluiga ===
Looduses võivad karud elada 30–35 aasta vanuseks. Vangistuses on elatud kuni 47-aastaseks.

Tavaliselt surevad karud taliuinakus olles.&lt;ref name=&quot;aBZwb&quot; /&gt;

== Alamliigid ==

Laia levila tõttu eristatakse mitmeid [[alamliik]]e, mis erinevad näiteks kasvu, [[kolju]] kuju, karvkatte värvuse ja mitme muu morfoloogilise tunnuse poolest. Geneetilised uuringud siiski ei toeta liigi jagamist paljudeks alamliikideks. Nõnda ei ole alamliikide arvu suhtes üksmeelt, kuid sagedamini nimetatakse järgmisi:

* [[euroopa pruunkaru]] (''Ursus arctos arctos'') hõlmab asurkonnad [[Alpid]]es, [[Püreneed]]es, Ida- ja Lõuna-Euroopas ning [[Skandinaavia]]s.
* süüria pruunkaru (''U. a. syriacus'') on suhteliselt väikest kasvu ja helepruuni karvkattega. Levinud Lähis-Idas ja Kaukaasias. On vaieldav, kas tegu on euroopa pruunkaru variandiga või eraldi alamliigiga.
* siberi pruunkaru (''U. a. beringianus'') elab [[Venemaa]] Aasia-osas.
* kamtšatka pruunkaru (''U. a. piscator'') elab [[Kamtšatka poolsaar]]el ja on suuremat kasvu kui siberi pruunkaru. Ta kehapikkus on kuni 2,5&amp;nbsp;m ja kaal kuni 600&amp;nbsp;kg.
* atlase karu (''U. a. crowtheri'') elas Põhja-Aafrikas [[Atlase mäestik]]us. Suri välja küttimise tõttu 19. sajandi lõpus.
* [[grislikaru]] (''U. a. horribilis'') elab Põhja-Ameerikas. Ta on tugevam ja raskem kui euroopa pruunkaru, teda peetakse ka agressiivsemaks.
* kalifornia pruunkaru (''U. a. californicus'') on välja surnud. Karvkatte värvuse järgi kutsuti teda inglise keeles &quot;Golden Bear&quot; (kuldne karu). Ta elas [[California]] osariigis ja [[California poolsaar]]el.
* mehhiko pruunkaru (''U. a. nelsoni'') oli levinud Mehhiko põhjaosas, tõenäoliselt suri välja 1960. aastatel.
* mandžuuria pruunkaru (''U. a. manchuricus'') esineb [[Hiina]] kirdeosas ja [[Mongoolia]]s.
* kodiaki karu (''U. a. middendorffi'') elab Kodiaki saarel ja naabersaartel Alaska lõunaranniku lähedal. Tänapäeval elavatest alamliikidest suurim, kaaluga kuni 750&amp;nbsp;kg ja kehapikkusega kuni 2,70 meetrit.
* tiibeti pruunkaru (''U. a. pruinosus'') esineb [[Tiibet]]is ja [[Sichuan]]is, sinakashalli karvkattega.
* hokkaido pruunkaru (''U. a. yesoensis'') elab Jaapani [[Hokkaidō]] saarel.

Geneetiliste uuringute tulemusena on leitud, et Euroopa karude ühine esivanem elas umbes 175 000 aasta eest ja et Euroopa asurkonna võib jaotada kaheks liiniks. Lääne-Euroopas elav liin tekkis umbes 70 000 aastat tagasi ning selle esindajad on levinud ka Põhja-Ameerikasse ja neile on lähedasemad jääkarud. Idaliin, mis tekkis umbes 25 000 aastat tagasi, on esindatud Baltimaades, Venemaal ja Skandinaavia põhjaosas.

Pruunkaru lähim sugulane on jääkaru. Mõlemad liigid võivad ristuda ja ka sigimisvõimelisi järglasi anda.&lt;ref name=&quot;UHExV&quot; /&gt; Geneetilised uuringud näitavad, et mõned pruunkaru [[populatsioon]]id on lähedasemad jääkarudele kui teistele pruunkarudele. Arvatakse, et jääkaru on arenenud pruunkarust suhteliselt hilja ja lahknemine toimus umbes 150 000 aastat tagasi.&lt;ref name=&quot;EOJvF&quot; /&gt;

&lt;gallery&gt;
Grizzly Bear Yellowstone.jpg|[[Grislikaru]]
Ursus arctos syriacus.jpg|[[Süüria pruunkaru]]
Brown-bear-in-spring.jpg|[[Siberi pruunkaru]]
Tibetan Blue Bear - Ursus arctos pruinosus - Joseph Smit crop.jpg|[[Tiibeti pruunkaru]]
&lt;/gallery&gt;

== Karujaht ==
Karujahi hooaeg kestab Eestis 1. augustist kuni 31. oktoobrini. [[Keskkonnaamet]]i eriloaga võib [[nuhtlusisend]]eid küttida ka muul ajal.

2009. aastal anti luba 60 karu laskmiseks, kuid hooaja lõpuks lasti vaid 40–45 karu.&lt;ref name=&quot;7XuJ5&quot; /&gt; 2010. aastal oli samuti lubatud lasta 60 karu, kuid kütiti 57 looma.&lt;ref name=&quot;vKFH6&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;J27vN&quot; /&gt; 2011. aastal oli lubatud lasta 65 karu (lasti 53) ja 2012. aastal 60 karu (lasti 57).&lt;ref name=&quot;1sxQT&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Bv0bP&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;m9P57&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
!
! 1954
! 1960
! 1965
! 1970
! 1975
! 1980
! 1985
! 1990
! 1995
! 1998
! 2001
! 2005
! 2007
! 2009
! 2010
! 2011
! 2012
! 2013
! 2014
! 2015
! 2016
! 2017
! 2018
! 2019
! 2020
! 2021
|- bgcolor=&quot;#FFCC00&quot;
| Karude arv Eestis
| 180
| 120
| 159
| 181
| 243
| 350
| 500
| 840
| 660
| 600
| 550
| 569
| 725
| 700
| 700
| 700
|
|
|
|
| 700
| 700
| 750
| 900
| 950
| 1000
|- bgcolor=&quot;#FFFAFA&quot;
| Kütitud karude arv
| 0
| 0
| 2
| 1
| 1
| 6
| 24
| 55
| 34
| 37
| 27
| 23
| 27
| 45
| 57
| 53
| 57
| 38
| 36
| 49
| 55
| 54
| 60
| 67
| 92
| 85
|}

Soomes kestab karujaht 20. augustist kuni 31. oktoobrini. Soomes kütiti aastatel 2003–2008 vastavalt 68, 72, 69, 77, 83 ja 84 karu. Rootsis oli 2012. aastal lubatud lasta 319 karu ja 22. novembriks oli lastud 302 karu.&lt;ref name=&quot;GAZcp&quot; /&gt;

== Sümboolika ==
[[Pilt:Flag of California.svg|pisi|[[California lipp|California lipul]] on varem osariigis elanud ja tänaseks välja surnud [[kalifornia pruunkaru]] (''U. a. californicus''), keda tunti karvkatte värvuse järgi ka kui kuldset karu]]
Sageli kujutatakse karu vappidel, kus see sümboliseerib võimu ja jõudu. Näiteks on karu [[Berliin]]i sümboliks ja vapiloomaks. Isegi [[Berliini filmifestival]]i auhindadeks jagatakse karukujukesi. Teised tuntud linnad, kelle vapil on karu, on näiteks [[Madridi vapp|Madrid]] ja [[Berni vapp|Bern]].

Karu on [[Soome]] rahvusloom.

Tuntud [[arhetüüp]] on nn [[Vene karu]], millest on kujunenud üks Venemaa sümboleid. Ka [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängude]] ametlikuks [[maskott|maskotiks]] oli [[karu]]poeg [[Miška]].

Karu on kasutanud [[maskott|maskotina]] näiteks mitu ülikooli ([[Browni Ülikool]], [[California Ülikool Los Angeleses]], [[California Ülikool Berkeleys]], [[Alberta Ülikool]] jt) ja spordiklubi ([[Brisbane Bears]], [[Chicago Bears]], [[Hershey Bears]], [[North Sydney Bears]] jm). [[Tartu Mänguasjamuuseum]]i maskott on karu [[Lillekäpp]].

== Mütoloogia ==

Karusid on kujutatud mitmetel koopamaalingutel varasest [[paleoliitikum]]ist alates.

[[Soomeugrilased|Soome-ugri rahvastel]] oli karu püha loom. Karu oli tabusõna, eesti keeles kutsuti karu näiteks '''mesikäpaks '''või '''metsaotiks'''. Paljudel [[Siber]]i rahvastel on [[karukultus]]. Karu tapmise puhul peetakse [[karupeied|karupeiesid]]. Väga oluline on karu ka [[indiaanlased|indiaani]] rahvastele.

[[Suur Vanker]] on teistele rahvastele tihti tuntud hoopis kui Suur Karu.

== Kultuur ==
[[Pilt:The Three Bears - Project Gutenberg eText 17034.jpg|pisi|Illustratsioon muinasjutule &quot;[[Kolm karu]]&quot;]]
Karudega puututakse kokku juba varases lapsepõlves. [[Kaisukaru]] on üks tuntumaid laste mänguasju.&lt;ref name=&quot;dZKO4&quot; /&gt; [[Lastekirjandus]]est on tuntud näiteks &quot;[[Karupoeg Puhh]]&quot; ja [[muinasjutt]] &quot;[[Kolm karu]]&quot;. Eesti lastele on aidanud karusid tuttavamaks muuta &quot;[[Karu-aabits]]&quot; (1971), mille põhjal on valminud [[ETV]] lasteseriaal &quot;[[Mõmmi ja aabits]]&quot;. Tuntud on ka &quot;[[Karumõmmi unelaul]]&quot;. [[AS Kalev]] toodab [[Mesikäpp (kommid)|Mesikäpa komme]], šokolaadi ja küpsiseid.

Palju kasutatakse karusid kunstis. Kunstiprojektidest on üks tuntumaid [[United Buddy Bears]], maalidest [[Ivan Šiškin]]i &quot;[[Hommik männimetsas]]&quot;. Ajalehe [[Postimees]] lugejatele on tuttav &quot;[[Mürakarud]]e&quot; koomiks. Palju on karusid kajastatud ka [[filmikunst]]is. Eesti üks esimesi mängufilme oli &quot;[[Karujaht Pärnumaal]]&quot;. Hilisemast ajast on tuntud näiteks filmid &quot;[[Karu süda (film)|Karu süda]]&quot; (mis põhines [[Nikolai Baturin]]i [[Karu süda|samanimelisel romaanil]]) ja &quot;[[Vennad Karusüdamed]]&quot;.

[[Valm]]ist on tuntuks saanud mõiste &quot;[[karuteene]]&quot;, mis tähendab tegija poolt vaadatuna heade kavatsustega tehtud teenet või toimingut, mis aga teisele poolele tekitab hoopis halba.

Mitmes Eesti linnas asub Karu tänav ja mitme järve nimi on Karujärv. Samas pole mitte kõik sarnased nimed karudega seotud – näiteks Valga maakonnas asunud endise [[Karula vald|Karula valla]] nimi on tekkinud saksakeelsete nimede eestipäraseks muutmisel.&lt;ref name=&quot;PnS4L&quot; /&gt;

2008. aastal oli [[Karu (perekonnanimi)|perekonnanimi Karu]] Eestis populaarsuselt 27. kohal, [[Ott (perekonnanimi)|Ott]] levikult 246. kohal ja [[Medvedev]] (vene keeles 'karu') 288. kohal.&lt;ref name=&quot;lNyrt&quot; /&gt; Nime tuntuim kandja, [[Dmitri Medvedev]], on endine [[Venemaa president]]. [[Ott (eesnimi)|Ott]] on ka levinud eesnimi.

Mõni karu on saanud erilise tähelepanu osaliseks. Näiteks Eesti [[meedia]]s ja [[ühiskond|ühiskonnas]] tekitas elevust [[Ruhnu karu]], kes sattus [[2006]]. aasta kevadel jääpangal [[Ruhnu]] saarele.

&lt;gallery&gt;
Utro v sosnovom lesu.jpg|Šiškini &quot;[[Hommik männimetsas]]&quot; (1889), kuhu karud maalis hoopis [[Konstantin Savitski]]
Endine purskkaev karu kujuga Tartus, Kuperjanovi tänava pargis, 1. november 2011.jpg|Endine purskkaev karu kujuga [[Vaksali park|Vaksali pargis]] [[Tartu]]s
Karujaht Pärnumaal 1914.ogg|Lõik esimesest Eesti mängufilmist &quot;[[Karujaht Pärnumaal]]&quot;
Spielzeugmuseum tartu.jpg|[[Tartu Mänguasjamuuseum]]i maskott – [[karu Lillekäpp]]
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==
* [[Karutantsitaja]]
* [[Jääkaru]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;ZUYUE&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06173054 Alanud karujahi hooajal võib küttida 60 karu] ERR, 3. august 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PM_3786757&quot;&gt;{{netiviide |autor=Eili Arula |pealkiri=Jõgeva- ja Tartumaal tohib küttida tosin karu |väljaanne=Tartu Postimees |aeg=2016-08-03 |url= http://tartu.postimees.ee/3786757/jogeva-ja-tartumaal-tohib-kuttida-tosin-karu |online=2016-08-30}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Villu_Päärt&quot;&gt;{{netiviide |autor=Villu Päärt (doktoritöö: Marju Keis) |pealkiri=Vene karu ja Eesti karu: vahe on sees |väljaanne=Novaator |aeg=21.05.2013 |url= http://novaator.ee/ET/loodus/vene_karu_ja_eesti_karu_vahe_on_sees/ |online=2016-08-30}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eeWZh&quot;&gt;{{netiviide |autor=Tõnu Kann |pealkiri=Eestis elab hinnanguliselt 700 karu |väljaanne=Ilmajaam |väljaandja=Postimees |aeg=2010-09-27 |url= http://ilmajaam.postimees.ee/318509/eestis-elab-hinnanguliselt-700-karu |online=2016-08-30}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;euronatur&quot;&gt;[http://www.euronatur.org/Verbreitung.437.0.html euronatur.org]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Nn3kj&quot;&gt;Bären in Österreich vor dem Aussterben. – ''[[Salzburger Nachrichten]]'', 13. august 2008, lk 4.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WWF Itaalia&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.wwf.it/client/render.aspx?root=655&amp;content=0 |pealkiri=Pruunkaru Maailma Looduse Fondi Itaalia organisatsiooni saidil |vaadatud=2009-12-06 |arhiivimisaeg=2008-11-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081121204323/http://www.wwf.it/client/render.aspx?root=655&amp;content=0 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UCF46&quot;&gt;A. Loy, P. Genov; M. Galfo; M. G. Jacobone, A. Vigna Taglianti. Cranial morphometrics of the Apennine brown bear (''Ursus arctos marsicanus'') and preliminary notes on the relationships with other southern European populations''. – ''[[Italian Journal of Zoology]]'', 75 (1), 2008, lk 67–75.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vHZvL&quot;&gt;Pilāts, Valdis ja Jānis Ozoliņš. (2003) [http://www.ekoi.lt/info/azl/2003/AZL%2013_65-71.pdf Status of brown bear in Latvia]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. ''Acta Zoologica Lituanica'', Volumen 13, Numerus 1. (ISSN 1648-6919)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Sy1Nf&quot;&gt;[http://www.forskning.no/artikler/2010/mai/249128 164 bjørner i Norge – mange hanner om binnene]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, forskning.no, 1. mai 2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8f3PZ&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.jagareforbundet.se/Global/Bj%C3%B6rnjakten/1.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-11-05 |arhiivimisaeg=2011-11-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111105045118/http://www.jagareforbundet.se/Global/Bj%C3%B6rnjakten/1.pdf |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IkAg3&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.naturvardsverket.se/sv/Start/Naturvard/Jakt-och-vilt/Jakt/Jakt-pa-bjorn/ |pealkiri=Jakt på björn |vaadatud=2012-11-23 |arhiivimisaeg=2012-10-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121011080707/http://www.naturvardsverket.se/sv/Start/Naturvard/Jakt-och-vilt/Jakt/Jakt-pa-bjorn/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bnn6U&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://milvus.ro/Mammal_Conservation/large-carnivores/faq-about-wolves-and-bears-in-romania |pealkiri=FAQ – about Wolves and Bears in Romania - |vaadatud=2013-08-26 |arhiivimisaeg=2013-08-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130801043210/http://milvus.ro/Mammal_Conservation/large-carnivores/faq-about-wolves-and-bears-in-romania |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;V1wLR&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20130526205650/http://www.romania-insider.com/bear-attacks-in-romania-highlight-poor-management-of-europes-largest-bear-population/65939/ Bear attacks in Romania highlight poor management of Europe's largest bear population] romania-insider.com, 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bkuA8&quot;&gt;[http://www.medvede.sk/index1.php?action=udaje Bears in Slovakia]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZRYtz&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.rktl.fi/riista/suurpedot/karhu/karhun_kanta_arviot.html |pealkiri=Karhun kanta-arviot |vaadatud=2013-08-26 |arhiivimisaeg=2014-04-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140413171023/http://www.rktl.fi/riista/suurpedot/karhu/karhun_kanta_arviot.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eUETa&quot;&gt;[http://www.nationalpark.ch/go/de/besuchen/museum-schmelzra/baerenausstellung/?keywords=Konzept%20B%C3%A4r Bärenausstellung]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;miIdN&quot;&gt;Sidorovich, Vadim Evgenevich. (2006). [http://www.bio.bsu.by/zoology/files/brown_bear.pdf Ecological studies on brown bear (''Ursus arctos'') in Belarus: distribution, population trends and dietary structure.] ''[[Acta Zoologica Lituanica]]'', kd 16, nr 3, lk 187. (ISSN 1392-1657)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;USA-Kanada&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20130820122220/http://robertlindsay.wordpress.com/2012/10/13/an-overview-of-grizzly-bears-in-the-us-and-canada/ An Overview of Grizzly Bears in the US and Canada] 13. oktoober 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WpSvI&quot;&gt;[http://www.ts.fi/uutiset/kotimaa/1074153277/373kiloinen+karhu+sai+seurantapannan 373-kiloinen karhu sai seurantapannan] Turun Sanomat, 12.10.2006&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aBZwb&quot;&gt;[http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodusuudised/karu-peitub-suremiseks-koopasse.d?id=65330934 Karu peitub suremiseks koopasse] Maaleht, 28. november 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UHExV&quot;&gt;[http://novaator.ee/ET/loodus/jaakaru_esiema_oli_pruun/ Jääkaru esiema oli pruun] Novaator, 08.07.2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EOJvF&quot;&gt;[http://novaator.ee/ET/loodus/jaakarud_tekkisid_usna_hiljuti/ Jääkarud tekkisid üsna hiljuti] Novaator, 02.03.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7XuJ5&quot;&gt;[http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodusuudised/tanavu-kuttisid-jahimehed-ule-40-karu.d?id=26663515 Tänavu küttisid jahimehed üle 40 karu] Maaleht, 3. november 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vKFH6&quot;&gt;[http://www.epl.ee/news/eesti/sel-aastal-tohivad-jaagrid-kuttida-60-karu.d?id=51279556 Sel aastal tohivad jäägrid küttida 60 karu] Eesti Päevaleht, 16. juuli 2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;J27vN&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20150610195725/http://www.jahindusinfo.ee/karujahi-hooajal-kutiti-57-karu Karujahi hooajal kütiti 57 karu] Tartu Jahindusklubi&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1sxQT&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/505354/tanavu-voib-lasta-65-mesikappa Tänavu võib lasta 65 mesikäppa] Postimees, 21.07.2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bv0bP&quot;&gt;[http://www.vorumaateataja.ee/index.php/ee/82-eesti-uudised/4289-algaval-karujahi-hooajal-tohib-kuttida-60-karu Algaval karujahi hooajal tohib küttida 60 karu] Võrumaa Teataja, 25. juuli 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;m9P57&quot;&gt;[http://www.keskkonnaamet.ee/uudised-ja-artiklid/karujahi-hooajal-kutiti-57-karu/ Karujahi hooajal kütiti 57 karu] Keskkonnaamet&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GAZcp&quot;&gt;[http://www.sva.se/sv/Djurhalsa1/Vilda-djur/Rovdjur2/Licensjakt_pa_bjorn/Licensjakt-pa-bjorn-2012/ Licensjakt på björn 2012]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dZKO4&quot;&gt;[http://www.tarbija24.ee/1021066/onne-sunnipaevaks-kaisukaru/ &quot;Õnne sünnipäevaks, kaisukaru!&quot;] tarbija24.ee, 27. oktoober 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PnS4L&quot;&gt;[https://karula.kovtp.ee/et/tutvustus-ja-asukoht Karula vald]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lNyrt&quot;&gt;[http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/top-500-eesti-koige-levinumad-perekonnanimed.d?id=27677149 &quot;TOP 500: Eesti kõige levinumad perekonnanimed&quot;] Eesti Päevaleht, 24. aprill 2008&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{vikisõnaraamatus|pruunkaru}}
{{commons|Ursus arctos}}
{{vikitsitaadid}}
* {{Elurikkus}}

;Magistritööd
* Marju Korsten, [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/1123/5/korstenmarju.pdf Sipelgad pruunkaru (Ursus arctos) toidus Eestis], magistritöö, 2006
* Egle Vulla, [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/900/5/vullaegle.pdf Pruunkaru (Ursus arctos) toitumine ja sügisene elupaigakasutus Eestis], magistritöö, 2006

;Meedias
* [[Ulvar Käärt]]: [http://www.epl.ee/artikkel/457070 &quot;Uuring kummutas müüdi Eesti karude Vene päritolust&quot;] Eesti Päevaleht, 31. jaanuar 2009
* Ulvar Käärt: [http://www.epl.ee/archive/print.php?id=65305254 &quot;Karud kolivad üha lääne poole&quot;] Eesti Päevaleht, 23. november 2012
* [http://www.novaator.ee/ET/loodus/vene_karu_ja_eesti_karu_vahe_on_sees/ &quot;Vene karu ja Eesti karu: vahe on sees&quot;] Novaator, 21. mai 2013
* Marek Vahula, Egle Tammeleht. Kas uinuv karu talub teise seltsi? Eesti Loodus, nr 2. 2014.

[[Kategooria:Eesti imetajad]]
[[Kategooria:Karulased]]
[[Kategooria:Soome sümboolika]]</text>
      <sha1>er7l9djlgicfrhdwxnf5dzm3g699o6d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Olev Remsu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>72753</id>
    <revision>
      <id>6172368</id>
      <parentid>6171765</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T05:51:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>85.253.49.44</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Looming */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12359" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|kuu=detsember|aasta=2018}}
[[Fail:Olev Remsu .jpg|pisi|Olev Remsu sotside valimiskampaania ajal]]
'''Olev Remsu''' (sünninimi '''Olev Remsujev'''; sündinud [[1. november|1. novembril]] [[1947]] [[Tartu]]s) on eesti [[kirjanik]], [[dokumentaalfilm]]ide [[režissöör]] ja filmidramaturgia õppejõud.

==Haridus==

* 1955– 1958 Tartu 1. Keskkool, 1958 - 1966 A. H. Tammsaare nim Tartu 1. Keskkool ([[Hugo Treffneri Gümnaasium]]);
* 1966–1972 [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklik Ülikool,]] ajaloo-keeleteaduskond, eesti keele ja kirjanduse osakond, žurnalistika eriharu;
* 1979–1982 kõrgemad stsenaristide ja režissööride kursused (''Higher Courses for Scriptwriters and directors;'' ''Высшие курсы сценаристов и режиссеров'') [[Moskva]]s.

Tal on ajakirjaniku (1972) ja komöödiafilmide stsenaristi (1982) diplomid.

==Teenistuskäik==
Olev Remsu on olnud [[Tallinnfilm]]i toimetaja{{lisa viide}}; kultuurilehe [[Sirp ja Vasar]] ning Sirp publitsistikaosakonna toimetaja{{lisa viide}}; professionaalne loomavedaja (ešeloni ülem){{lisa viide}}; [[Vabadusraadio]] kommentaator{{lisa viide}}; [[ERSP]] häälekandja [[Nädalaleht (ajaleht)|Nädalaleht]] peatoimetaja{{lisa viide}}; Eesti esimese ja ainukese erakultuurilehe &quot;Kultuurimaa&quot; peatoimetaja; [[OSCE]] ja Esindamata Rahvaste Organisatsiooni rahvusvaheline vaatleja konfliktikolletes ning valimistel Venemaal ja Balkanil{{lisa viide}}; [[giid]] reisidel Lääne-Euroopasse, Siberisse, Kaukaasiasse, Moskvasse, Peterburi, Krimmi, Aasiasse ja Okeaaniasse (saartele ning Austraaliasse ja Uus-Meremaale){{lisa viide}}; [[Eesti Romaaniühing]]u direktor{{lisa viide}}; filmidramaturgia õppejõud [[Eesti Kunstiakadeemia]]s{{lisa viide}}, [[Tallinna Ülikool]]is{{lisa viide}} ja [[Viljandi Kultuuriakadeemia]]s{{lisa viide}}; [[Eesti Karskusselts]]i endine esimees{{lisa viide}}; ajalehtede Postimees ja Eesti Päevaleht kolumnist{{lisa viide}}.

Ta oli kirjandusrühmituse [[Wellesto]] liige ja üks selle asutajaid&lt;ref name=&quot;op8gu&quot; /&gt;.

==Protsessimine Urmas Otiga==

1990. aastatel leidis meedias laialt kajastust Remsu hagi teleajakirjanik Urmas Oti vastu. Ott vastas intervjuus Nädalale ühe Remsu artikli kohta, milles teravalt Toomas Uba kritiseeriti, et tema &quot;ei taha sellise s...peaga nagu Remsu üldse midagi tegemist teha.&quot; Kohus mõistis Urmas Oti solvamises süüdi.

==Looming==
&lt;nowiki&gt;*&lt;/nowiki&gt; &quot;Džiinimusketärid.&quot; Üliõpilasromaan. Lääne Elu 14. X 2021 kuni 28. V 2022
* &quot;Teekond maailm&quot;, (reisivesteid kogu maailmast), GO kirjastus, 2021
*&quot;Homne karikakar&quot;, 2021 (1976. aasta faksiimiletrükk)
*&quot;Buraševo hullud&quot;. Romaan Konstantin Pätsist, Tänapäev, 2019
*&quot;Tapjad&quot;. Romaan, Tänapäev, 2018
* &quot;Okeaania, James Cook ja Uku Masing&quot;. Go kirjastus, 2017
* &quot;Väikelinna baabad&quot;. Romaan, Tänapäev, 2017
* &quot;Filmidraamatehnika. Filmide ülesehitusest&quot;. Tartu Ülikooli kirjastus, 2016
* &quot;Aja kirju&quot;. Artiklid, Petrone Print, 2016
* &quot;Ämblik ja kultuur&quot;. Romaan, Tänapäev, 2015
* &quot;Inge ja Epp, kaks pruuti. Teekond Kamtšatka&quot;. Romaan, Tänapäev, 2014
* &quot;Supilinna armastajad II&quot;. Romaan, Tänapäev, 2014
* &quot;Supilinna armastajad I&quot;. Romaan, Tänapäev, 2013
* &quot;Püha Baikal&quot;. Reisikiri, Go Group, 2013
* &quot;Supilinna surmad&quot;. Romaan, Tänapäev, 2012
* &quot;München. Hitler ja Dostojevski&quot;. Essee, Go Group, 2012
*&quot;[[Supilinna poisid]]&quot;. Mälestusromaan, Tänapäev, 2012
* &quot;Bussiga Poolas II&quot;. Juudi-Poola. Reisikiri, Go Group, 2011
* &quot;Elitaarne mees Harry Männil&quot;. Essee, Tänapäev, 2011
* &quot;Minu Neenetsimaa&quot;. Reisikiri, Petrone Print, 2010
* &quot;Bussiga Poolas&quot;. Reisikiri, Go Group, 2010
* &quot;Liiviküla ehk Lifljandia&quot;. Reisikiri, Eesti Raamat, 2010
* &quot;Islam ja diktatuurid&quot;; Venemaa ja Kesk-Aasia. Reisikiri, Go Group, 2010
* &quot;Mälestused: Moskva. Tartu. Praha&quot;. Memuaarid, Eesti Keele Sihtasutus, 2009
* &quot;Rongiga maailma lõppu: Tallinn-Moskva-Vladivostok&quot;. Reisikiri, Go Group, 2009
* &quot;Musketäride muundumised&quot;. Romaan, Eesti Keele Sihtasutus, 2008
* &quot;Kodunt kaugemal: reisikirjad laiast maailmast&quot;, Eesti Raamat, 2008
* &quot;Toronto, New York, Los Angeles&quot;. Reisikiri, Go Group, 2008
* &quot;Juuditar ja idasakslanna&quot;. Jutustus, Wellesto, 2007
* &quot;Rudimoisi isa: Tartu-romaani esimene osa&quot;. Jutustus, Wellesto, 2006
* &quot;Päästke mind, palun, päikese eest, päästke&quot;. Jutustus, Wellesto, 2004
* &quot;Kalad kõnniteel&quot;. Jutustus, Wellesto, 2004
* &quot;Kevad Hiinas. Valitud reisikirjad,&quot; Eesti Keele Sihtasutus, 2002
* &quot;Valitud reisikirjad 1&quot;, Eesti Keele Sihtasutus, 2001
* &quot;Valitud teosed 2&quot;. Jutustused, Wellesto, 2001
* &quot;Paradiisisaared Tahiti ja Tonga&quot;. Reisikiri, Eesti Keele Sihtasutus, 2001
* &quot;Margit Puusaag ja tema mehed&quot;. Romaan, Wellesto, 2001
* &quot;Juhan Liivi armastuse valu&quot;. Romaan, Wellesto, 2001
* &quot;Artur Magnussoni suur sõjasuvi ning Moskva ja Tartu mälestused&quot;, Eesti Keele Sihtasutus, 2000
* &quot;Haapsalu tragöödia III&quot;. Romaan, Virgela, 2000
* &quot;Haapsalu tragöödia II&quot;. Romaan, järjejutt ajalehes Lääne Elu, 2002
* &quot;Haapsalu tragöödia I&quot;. Romaan, Virgela, 2000
* &quot;Kindralleitnant Ungern-Sternberg&quot;. Romaan, Wellesto, 2000
* &quot;Ungern-Sternberg – sõjajumal II&quot;. Romaan, Virgela, 1999
* &quot;Ungern-Sternberg – sõjajumal I&quot;. Romaan, Virgela, 1999
* &quot;Kindralleitnant Robert Roman Ungern-Sternberg: Hiiumaa parun, kellel oli maailma suurim varandus ning kes tahtis vallutada Euroopa&quot;. Biograafia, V. Pinn, 1999
* &quot;Tšingis-khaan on Ungern-Sternberg&quot;. Näidend, Loomingu Raamatukogu, Perioodika, 1997
* &quot;Artur Magnussoni suur sõjasuvi&quot;. Romaan, Eesti Raamat, 1997
* &quot;Kuidas rikkuda piiri&quot;. Esseed, Virgela, 1997
* &quot;Pariisi linnas Londonis, ehk, Euroeesti hääled&quot;. Romaan, Eesti Raamat, 1996
* &quot;Poeet&amp;Jeesus&quot;. Jutustused, UMARA 1994, Sankt-Peterburg
* &quot;Liikuja autoportree&quot;. Romaan, Kupar, 1995
* &quot;Tartu- &amp;Praha-mälestused&quot;, Wellesto, 1992
* &quot;Elu Moskvas&quot;. Memuaarid, Wellesto 1991 (teine trükk 2009, Eesti Keele Sihtasutus)
* &quot;Armastusega Oxfordi&quot;. Jutustused, Eesti Raamat, 1991
* &quot;Kurbmäng Paabelis&quot;. Romaan, Eesti Raamat, 1989
* &quot;Lapsepõlvest Malleta&quot;. Romaan, Eesti Raamat 1981, teine trükk 2010, Pegasus
* &quot;Homne karikakar&quot;. Jutustus, Loomingu Raamatukogu, Perioodika, 1976
===e-raamatud===
* &quot;Rudimoisi isa&quot;. Jutustus
* &quot;Margit Puusaag ja tema mehed&quot;. Romaan
* &quot;Valge ja must. La Puertas, Andides&quot;. Jutustus

Ta on kirjutanud paljude anima- ja dokumentaalfilmide stsenaariumid{{lisa viide}} ning on kolme dokumentaalfilmi režissöör{{lisa viide}}. Samuti kirjutab ta filmi- ja kirjanduskriitikat ning arvamusartikleid.

==Tunnustus==
* 1991 – aasta parim teos &quot;Moskva-mälestused&quot; (taastrükk 2009)
*1998 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (&quot;Haapsalu tragöödia&quot;)
*2001 – ajalehe Sirp laureaat rubriigi Euroopa esindamata keeled ja muu publitsistika eest
* 2011 – [[Eesti Genealoogia Selts]]&lt;nowiki/&gt;i aasta teos (Olev Remsu koostatud ja osaliselt kirjutatud raamat Riiveste-Ve(e)berite-Klaoste hõimkonnast &quot;Kõik, kes kunagi olid. Kõik, kes täna on&quot;)
* 2013 – [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia]] (&quot;Supilinna poisid&quot;)
*2017 – [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus|Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistluse]] äramärgitud töö (&quot;President&quot;)

==Isiklikku==

Tema vanemad olid Antti Remsujev (1917–1972, [[karjalased|karjalane]], vedurijuht) ja Lilli Remsujev (1914–2004, eestlane, [[Tartu Ülikooli Botaanikaaed|Tartu Ülikooli Botaanikaaia]] aednik).

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;op8gu&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20131220033303/http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=9155:kirjandusruehmitus-wellesto-21-aastat-tagasi&amp;catid=7:kirjandus&amp;Itemid=9&amp;issue=3262 Kirjandusrühmitus Wellesto 21 aastat tagasi] – [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 14. august 2009 (vaadatud 29.03.2013)&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* Олев Ремсу: Я был хиппи и бродягой... / интервьюировала Вера Копти День за Днём, ISSN 1736-5201. (2013) 5-11 апр., с. 18-19 : фото.
*Новые Витражи. Международный литературный журнал. Москва, нр 9 (15) 2019. Интервью. 
** Astrid Reinla: „Põgenege Paabelist ja igaüks päästku oma hing …“ (Jeremija 51,6), in: Looming 4/1990, S. 569–570.
** Voldemar Pinn: Orwelli Loomade farmi kõrval Remsu Paabel, in: Keel ja Kirjandus 7/1990, 436–438.
** Maarius Mehu, Rein Tootmaa: Ikkagi, in: Vikerkaar 7/1990, S. 90–91.
** Seileri poisid (Olev Remsu kui akadeemiline sõudja), Eesti Sõudja 1/1995
** Teet Kallas, Olev Remsu: Räägi endast, 50-aastane Remsu, in: Looming 11/1997, S. 1548–1560
* [[Raul Kalev]]. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/12/12e/ Literaat maailma avastamas], Postimees, 12. detsember 1998
* [[Mart Laar]]. [http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/99/02/05/kultuur.htm#kolmas Olev Remsu kirjutab Eesti tragöödiast], postimees.ee, 5. veebruar 1999
* [[Vaapo Vaher]]. [http://luup.postimees.ee/luup/99/04/kult3.htm Proosa ei põe], Luup, 1999, nr 4
* [[Jüri Pino]]. [https://www.ohtuleht.ee/95174 Olev Remsu: eestlased on küllaltki rassistlikud], ohtuleht.ee, 12. august 2000
* [[Peeter Künstler]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/DF65DED00DE546CB42256B570033CEA0 Realism a la Remsu], ekspress.ee, 6. veebruar 2002
* [[Jüri Aarma]]. [http://paber.maaleht.ee/?page=&amp;grupp=artikkel&amp;artikkel=10437 Olev Remsu: Iga rahvas ei ole oma valitsejat väärt] (intervjuu). [[Maaleht]], 1. november 2007
* [[Raimu Hanson]]. [http://www.tartupostimees.ee/?id=78280  Kirjanik rikastab tartlaste mälu] Postimees, 5. veebruar 2009
* [[Teet Korsten]]. [http://pr.pohjarannik.ee/?p=7586 Rahutu rändaja viib lugejad maailma otsa], Põhjarannik, 27. aprill 2013
*Mullikatega, aidaa! Olev Remsu kui loomavedaja. GO reisiajakiri 6. 2014
* Aivo Paljasmaa. Demokraat jalgrattal. Lääne Elu, 22. mai 2016
* Alvar Loog. Tean, mida tähendab, et nostalgia võib tappa. Postimees, 1. november 2017
* {{ISIK|3073}}
* [https://www.ester.ee/search~S1*est?/aRemsu%2C+Olev/aremsu+olev/1%2C8%2C103%2CB/exact&amp;FF=aremsu+olev+++++1947&amp; Remsu, Olev, ESTER]
* Riina Tobias. Olev Remsu - Ma ei talu rutiini, Lääne Elu, 11. november 2017
*Tõnu Virve. Paraadpool ja töö. Intervjuu Olev Remsuga, TMK nr 12, 2018.
* http://rus.postimees.ee/1209108/olev-remsu-ja-byl-hippi-i-brodjagoj
*Anne Metsis. Iseendaga identne isane. Intervjuu Olev Remsuga. Eesti Naine, aprill, 2019.
*Olev Remsu. Tänutunne. Juhan Peegli 100.juubeliks.  [[Postimees]], [[18. mai]] [[2019]].
*Olev Remsu. Enne ülikooli. Memuaarikatkend. Looming, detsember, 2019.
*Olev Remsu: targalt, vaeselt ja lõbusalt läbi sajandite. Hommage alma mater’ile. Kirjanik ja Tartu Ülikooli vilistlane Olev Remsu teeb läbilõike kõrgkooli aastasadadepikkusest ajaloost. https://leht.postimees.ee/6838462/olev-remsu-targalt-vaeselt-ja-lobusalt-labi-sajandite-hommage-alma-mater-ile. 30. november 2019.
*Juhan Mellik. Nõukogude sõidujagamine: autostopiga Riiga, Jaltasse ja Moskvasse, Eesti Ajalugu, aprill, 2020
*. Krister Kivi. Kaldale uhutud, Arter (ajalehe Postimees lisa) Koduarestis maailmarändurid ihkavad teele.  5. IX 2020
*Olev Remsu. Ülo Parbus, Linda Eringson ja Boris London. Memuaarikatkend, Looming nr 1, jaanuar, 2021
*Juhan Mellik. Loomavedajana reisihimu rahuldamas. Eesti Ajalugu nr 5, 2021
*Juku-Kalle Raid. Raadio Kuku, Jukuraadio, 2. sept, 2021
*Juku-Kalle Raid. Mullikatest  rongis ja Leninist, kes osutus Frank Sinatraks. Postimees. Arvamus, elu, 7. sept, 2021
*Jürgen Rooste. Kirjutada ja avaldada võivad kõik... Maaleht, 9. sept, 2021
*Kalle Mälberg. Remsujev keelatud. KesKus, sept, 2021
*Seitse küsimust. Olev Remsu: &quot;Mitukümmend riiki on veel käimata&quot;, Reisile, Postimees, 3. dets 2021
*Tiia Kõnnussaar, &quot;Õnnis tunne...&quot; Suur intervjuu supilinlase Olev Remsuga. Supilinna Tirin, aprill, 2022
*UTLIB. Topeltpüha paik peahoones - seminarka. Tartu Postimees, 27. aprill, 2022
*Meenutusi kafedra’st ja podgotovka’st. Looming nr 6, 2022.

{{JÄRJESTA:Remsu, Olev}}
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]]
[[Kategooria:Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei poliitikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli õppejõud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]]
[[Kategooria:Sündinud 1947]]</text>
      <sha1>cq30fka2hyxzlibu71k0j8lkpjm5qsp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Esslingen</title>
    <ns>0</ns>
    <id>74342</id>
    <revision>
      <id>6172150</id>
      <parentid>6166662</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:49:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ursus scribens</username>
        <id>115317</id>
      </contributor>
      <comment>läti vikist</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1102" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Esslingen
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = saksa | nimi1 = Esslingen am Neckar
|  pilt = Esslingen_am_Neckar_2005.jpg
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = DEU Esslingen am Neckar COA.svg
|  vapi_link = [[Esslingeni vapp]]
|  pindala = 46,4
|  elanikke = 
|  asendikaart = Saksamaa
}}
'''Esslingen''' on linn [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i [[liidumaa]]l, [[Esslingeni kreis]]i keskus. Asub [[Neckar]]i jõe ääres, 10 km [[Stuttgart|Stuttgard]]ist kagus.

Esslingeni on esmakordselt mainitud [[777]]. aastal (Ezelinga). [[1229]] sai linnaõigused.

Linnas asub Esslingeni rakendusteaduste kõrgkool.

Teise maailmasõja lõpus, 1945. aasta aprillis okupeeris [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] armee Esslingeni. Sõja ajal rajati linna suur põgenikelaager, mis sai väga vähe kannatada. Seal viibis umbes 47 tuhat ümberasustatud inimest ehk DP-d (inglise keeles ''displaced persons'').

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==

*[http://www.esslingen.de/ Esslingeni koduleht]

[[Kategooria:Baden-Württembergi linnad]]
[[Kategooria:Baden-Württembergi vallad]]</text>
      <sha1>1j6t20006acva417pvf67oiz3rqrrd2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sääse</title>
    <ns>0</ns>
    <id>76354</id>
    <revision>
      <id>6172452</id>
      <parentid>6151773</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T07:45:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8350" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib asumist Tallinnas; aleviku kohta Tapa vallas vaata artiklit [[Sääse alevik]].}}

{{linn
| nimi = Sääse
| pilt = Sääse asumi kaart.png
| pindala = 0,61&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot;&gt;[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017&lt;/ref&gt;
| elanikke = 8981 (01.01.2017)&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;
| asendikaardi_pilt = Tallinn saase asum.png
}}

[[Pilt:Sääse_asum_Mustamäe.jpg|pisi|Sääse]]
'''Sääse''' on [[Tallinn]]a [[Mustamäe linnaosa]] [[asum]]. Asum piirneb [[Lilleküla]], [[Siili]], [[Mustamäe]] ja [[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] asumiga. Sääse asumi pindala on 0,61 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;.

Sääse asum on saanud nime [[Sääse tänav|Sääse tänava]] järgi, mis rajati 1901. aastal soisele heinamaale.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Ajalugu==
Sääse asum asub endise raba kohal, kuhu ulatusid välja ka Rabaküla maad.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneermise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;

[[Sääse tänav|Sääse tänava]] esimese eramu ehitusplaneering sai kinnituse 1915. aastal. 1930ndate teisel poolel andis riik vaesematele inimestele [[Sääse tänav|Sääse tänava]] alguses soodsatel tingimustel krunte rendile. Samuti jagati välja [[Sipelga tänav (Tallinn)|Sipelga]] ja Metsa (hiljem [[Nirgi tänav (Tallinn)|Nirgi]]) tänava krunte, kuid erinevalt Sääse tänavast oli Metsa tänava puhul tegemist eramaaga.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] ehitati Sääse piirkonda uusi elumaju. 1970. aastal hakati Sääse asumisse ehitama paneelmaju, mis olid peamiselt 5- ja 9-korruselised. Nõrgema aluspinnaga maa-alal, mis asub [[Vaablase tänav|Vaablase]] ja [[Tildri tänav|Tildri]] tänava vahel, on ka eramaju. 2003. aastal ehitati asumi kaguossa uusi kortermaju.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

[[Pilt:Tildri_tänav_02.jpg|pisi|Vaade Tildri tänavale Sõpruse puiesteelt]]
== Elanikkond ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta  
!Arvestuslik rahvaarv&lt;ref&gt;[http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], TalLinnavalitsus, Mustamäe Halduskogu, Mustamäe Linnaosa Valitsus. Tallinn; Mustamäe 2007. Tallinn; Mustamäe 2007. Tallinn; Mustamäe 2007linna Linnavalitsus, Tallinn 2011&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160305032232/http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt; 
|-
|2017
|8981
|-
|2016
|8937
|-
|2015
|8804
|-
|2014
|8881
|-
|2013
|8831
|-
|2012
|8793
|-
|2011
|8815
|}
Sääse asumi elanikkond on võrdlemisi eakas – 2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 12–17%, üle 68aastased aga 20–31%. Eestlaste osakaal oli 50–79%.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170213134111/http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016&lt;/ref&gt;

==Haljastus==
Asumi sisesed haljasalad paiknevad [[A. H. Tammsaare tee|Tammsaare tee]] äärsete ühisgaraažide ja elamuala vahel. Osaline kõrghaljastus territooriumil on kunagise Tondi metsa jäänuk.&lt;ref&gt;[https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3007&amp;aktid=111008 Teemaplaneeringu &quot;Kõrghoonete paiknemine Tallinnas&quot; seletuskiri]. Tallinna Linnavolikogu 17. aprill 2008; otsus nr. 69, lisa 2&lt;/ref&gt;

[[Kiili tänav|Kiili tänava]] piirkonnas kasvavad [[kask|kased]], [[sanglepp|sanglepad]], [[harilik pihlakas|pihlakad]] ja [[harilik hobukastan|hobukastanid]]. Tänavast ida pool võib leida nii üksikpuudena kui ka rühmas [[arukask|arukase]] ja [[sookask|sookase]] hübriidi – [[kuldkask|kuldkaske]].

Asumisiseste teede äärtes kasvavad kurdlehiselised [[kibuvits|kibuvitsapõõsad]].&lt;ref&gt;[https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&amp;aktid=107503 Mooni tn 1o, 113, A. H. Tammsaare tee 88, 90 ja 94 kruntide vahelise maa-ala detailplaneeringu osaline kehtestamine]. Tallinna Linnavolikogu 22. märts 2007, otsus nr 71&lt;/ref&gt;

==Hooned ja elamud==
Üldplaneeringu järgi on Sääse asum avatud hoonetevahelise ruumiga korruselamumaa. Peamiselt koosneb 5- ja 9-korruselistest majadest. Hoonete vahel on ühiskasutuses olev avalik ruum haljasalade, puhkekohtade, kergliiklusteede, spordiplatside, mänguväljakute ja muuga. 

Asumi keskel on osakeskuste (ärid, avalikud teenused) segahoonestusala ja üldkasutatavate ehitiste (koolid, lasteasutused) maa. [[Tildri tänav]]a ja [[Vaablase tänav]]a vahel ning [[Sipelga tänav (Tallinn)|Sipelga tänav]]a ümbruses on väikeelamuala. [[Tammsaare tee]] ääres on elamute ja äriehitiste arenguala. Magistraaltee ääres on väikeelamute ja maapealsete garaažidega hoonestatud alad, mida võib tulevikus arendada korterelamute ja äriehitistega.&lt;ref&gt;[http://www.tallinn.ee/est/ehitus/g4843s37615 Mustamäe linnaosa üldplaneering 2006]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.tallinn.ee/est/g13s32922 |pealkiri=Mustamäe Linnaosa arengukava 2007-2015 |vaadatud=2008-10-29 |arhiivimisaeg=2009-01-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090129123759/http://tallinn.ee/est/g13s32922 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;  

==Haridus ja kultuur==
[[Pilt:Tallinna_32._Keskkool.jpg|pisi|Tallinna 32. Keskkool]]
Asumi keskosas ([[Kiili tänav (Tallinn)|Kiili]] 10) paikneb üldhariduskool [[Tallinna 32. Keskkool]], mis ehitati [[1971]]. aastal. Enne [[1991]]. aastat kandis õppeasutus [[Nõukogude Liidu kangelane|Nõukogude Liidu kangelase]] [[Jakob Kunder]]i nime. Asumis tegutseb [[Sääse raamatukogu]].

==Sääse asumi tänavad ==
Asumisiseseid kergliiklusteid (peateed) on 2,1 km. [[Tammsaare tee]] laiendamisel nähakse ette kergsilla rajamist üle magistraali, ühendamaks asumi kergliiklusteid [[Mustamäe VI mikrorajoon]]i omadega.

Sääse asumis asuvad järgmised tänavad: [[Kiili tänav (Tallinn)|Kiili tänav]], [[Kuklase tänav]], [[Mustamäe tee]], [[Parmu tänav]], [[Sipelga tänav (Tallinn)|Sipelga tänav]], [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]], [[Sääse tänav]], [[A. H. Tammsaare tee]], [[Tildri põik]], [[Tildri tänav]] ja [[Vaablase tänav]]. 

[[Tallinna tänavate nimekomisjon]] on leidnud, et uute tänavanimede valimisel võiks lähtuda Sääse asumile omasest putukateemast.&lt;ref&gt;[http://www.tallinnlv.ee/lvistung/bin/docview1.asp?docid=72687&amp;UK=343B8C9B70A2B9E6A5333039612F&amp;save=1 Tänavanimede määramine Mustamäe linnaosas]&lt;/ref&gt;

==Kauplused ja söögikohad==
[[Pilt:Sääse_Keskus_(endine_ABC_7).jpg|pisi|Sääse Keskus (endine ABC 7). Paremal Tallinna 32. Keskkool.]]
*Sääse Keskus, A. H. Tammsaare tee 94. Hoones asuvad MAXIMA X kauplus ja Euroapteegi Siili apteegi haruapteek.
*[[McDonald's]] Mustamäe, Sõpruse puiestee 200b.
*Tammsaare Osman Kebab Grill, A. H. Tammsaare tee 99C.
*Tammsaare Circle K, A. H. Tammsaare tee 111.
*Sipelga Circle K, Sipelga 1.
*Mustamäe Keskus, Tammsaare tee 104a.

==Uusarendused==
21. sajandil lisandus uusi detailplaneeringuid. Sõpruse puiestee 200a, [[Sipelga tänav (Tallinn)|Sipelga tänav]] 4, 6, 7 on kerkinud neljast kaheksakorruselisest kortermajast koosnev Sipelgapesa elamukvartal. [[Mustamäe tee|Mustamäe tee]] ja [[A. H. Tammsaare tee|Tammsaare tee]] nurgale (raadiusega u 150 meetrit) on tekkinud Sääse kõrghoonete piirkond. 

==Ühistranspordiühendus==
Sääse asumisse sõidavad liinibussid [[11 (Tallinna bussiliin)|11]], 24, 24A, [[28 (Tallinna bussiliin)|28]], 72, 112, 115, 238 ([[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]]); [[12 (Tallinna bussiliin)|12]] ([[Tammsaare tee]]); [[9 (Tallinna bussiliin)|9]], [[26 (Tallinna bussiliin)|26]], [[26A]] ([[Mustamäe tee]]). [[Trollibuss]]id : [[1 (Tallinna trolliliin)|1]] ja [[5 (Tallinna trolliliin)|5]] ([[Mustamäe tee]]) ning [[3 (Tallinna trolliliin)|3]] ja [[4 (Tallinna trolliliin)|4]] ([[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]]). Asumisse jäävad peatused Siili, Sipelga ja Sääse.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm#M Tallinna tänavanimed]
* [http://www.tallinn.ee/g4104s38974 Kristiine linnaosa kaart (koos Mustamäe linnaosa põhjaosaga)]
* [http://www.keskraamatukogu.ee/index.php?id=1758 Sääse Raamatukogu koduleht]
* [http://www.32kk.edu.ee/ Tallinna 32. Keskkooli koduleht]

{{Mustamäe linnaosa}}
{{Tallinna asumid}}

[[Kategooria:Mustamäe linnaosa]]
[[Kategooria:Tallinna asumid]]</text>
      <sha1>7xtlx10m049on05ek37ys7mf7zptfry</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Puurmani</title>
    <ns>0</ns>
    <id>82185</id>
    <revision>
      <id>6172315</id>
      <parentid>6034003</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T22:55:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>83.166.63.238</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Vaata ka */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1313" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Puurmani
|  pilt         = File:Puurmani mõis3.JPG
|  pildiallkiri = Puurmani mõisa peahoone
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Jõgeva
|  osm = pind
}}
'''Puurmani''' on alevik [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]].

Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal oli alevik [[Puurmani vald|Puurmani valla]] [[halduskeskus]].

Puurmani asub [[Jõgeva]]st 27 km lõunas [[Pedja jõgi|Pedja jõe]] ääres, [[Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee|Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee]] lähedal. 

Puurmanis tegutseb põllumajandusühistu. Seal asub [[Puurmani Mõisakool]] ja [[Puurmani mõis]]ahoone koos liigirikka pargiga.
Puurmani lähistel kasvab praegune Eesti jämedaim [[mänd]] – [[Jaani-Hansu mänd]].

1977. aastal liideti Puurmani alevikuga [[Hirveaia]] küla.&lt;ref name=&quot;EKNR&quot;&gt;{{EKNR|Peeter Päll||Puurmani}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Puurmani sild]]
*[[Puurmani mõis|Puurmani Mõis]]
*[[Puurmani liiklussõlm]]
*[[Kursi kalmistu]]
*&quot;[[Rahva Hääl (kolhoos)|Rahva Hääl]]&quot;, kolhoos
*[[Puurmani kalatiigid|Puurmani kalatiigi]]
*pommiauk suka

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==

*http://eestigiid.ee/?CatID=92&amp;ItemID=1043

{{Põltsamaa vald}}

[[Kategooria:Eesti alevikud]]
[[Kategooria:Põltsamaa vald]]</text>
      <sha1>nmy5p4app0jprv1y0hjpj1hhmufbhqw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172316</id>
      <parentid>6172315</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T22:56:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>83.166.63.238</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Vaata ka */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1325" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Puurmani
|  pilt         = File:Puurmani mõis3.JPG
|  pildiallkiri = Puurmani mõisa peahoone
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Jõgeva
|  osm = pind
}}
'''Puurmani''' on alevik [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]].

Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal oli alevik [[Puurmani vald|Puurmani valla]] [[halduskeskus]].

Puurmani asub [[Jõgeva]]st 27 km lõunas [[Pedja jõgi|Pedja jõe]] ääres, [[Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee|Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee]] lähedal. 

Puurmanis tegutseb põllumajandusühistu. Seal asub [[Puurmani Mõisakool]] ja [[Puurmani mõis]]ahoone koos liigirikka pargiga.
Puurmani lähistel kasvab praegune Eesti jämedaim [[mänd]] – [[Jaani-Hansu mänd]].

1977. aastal liideti Puurmani alevikuga [[Hirveaia]] küla.&lt;ref name=&quot;EKNR&quot;&gt;{{EKNR|Peeter Päll||Puurmani}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Puurmani sild]]
*[[Puurmani mõis|Puurmani Mõis]]
*[[Puurmani liiklussõlm]]
*[[Kursi kalmistu]]
*&quot;[[Rahva Hääl (kolhoos)|Rahva Hääl]]&quot;, kolhoos
*[[Puurmani kalatiigid|Puurmani kalatiigi]]
*puurmani on pommiauk suka

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==

*http://eestigiid.ee/?CatID=92&amp;ItemID=1043

{{Põltsamaa vald}}

[[Kategooria:Eesti alevikud]]
[[Kategooria:Põltsamaa vald]]</text>
      <sha1>ngi7w65oqwe76i5yoqyv0y1qf8m8kfq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172317</id>
      <parentid>6172316</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T22:57:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>83.166.63.238</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Viited */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1332" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Puurmani
|  pilt         = File:Puurmani mõis3.JPG
|  pildiallkiri = Puurmani mõisa peahoone
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Jõgeva
|  osm = pind
}}
'''Puurmani''' on SUUR POMMIAUK [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]].

Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal oli alevik [[Puurmani vald|Puurmani valla]] [[halduskeskus]].

Puurmani asub [[Jõgeva]]st 27 km lõunas [[Pedja jõgi|Pedja jõe]] ääres, [[Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee|Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee]] lähedal. 

Puurmanis tegutseb põllumajandusühistu. Seal asub [[Puurmani Mõisakool]] ja [[Puurmani mõis]]ahoone koos liigirikka pargiga.
Puurmani lähistel kasvab praegune Eesti jämedaim [[mänd]] – [[Jaani-Hansu mänd]].

1977. aastal liideti Puurmani alevikuga [[Hirveaia]] küla.&lt;ref name=&quot;EKNR&quot;&gt;{{EKNR|Peeter Päll||Puurmani}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Puurmani sild]]
*[[Puurmani mõis|Puurmani Mõis]]
*[[Puurmani liiklussõlm]]
*[[Kursi kalmistu]]
*&quot;[[Rahva Hääl (kolhoos)|Rahva Hääl]]&quot;, kolhoos
*[[Puurmani kalatiigid|Puurmani kalatiigi]]
*puurmani on pommiauk suka

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==

*http://eestigiid.ee/?CatID=92&amp;ItemID=1043

{{Põltsamaa vald}}

[[Kategooria:Eesti alevikud]]
[[Kategooria:Põltsamaa vald]]</text>
      <sha1>sb8nro0qcsgtv8xkjrf171bcd2p9tyx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172318</id>
      <parentid>6172317</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T22:57:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>83.166.63.238</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Vaata ka */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1321" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Puurmani
|  pilt         = File:Puurmani mõis3.JPG
|  pildiallkiri = Puurmani mõisa peahoone
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Jõgeva
|  osm = pind
}}
'''Puurmani''' on SUUR POMMIAUK [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]].

Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal oli alevik [[Puurmani vald|Puurmani valla]] [[halduskeskus]].

Puurmani asub [[Jõgeva]]st 27 km lõunas [[Pedja jõgi|Pedja jõe]] ääres, [[Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee|Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee]] lähedal. 

Puurmanis tegutseb põllumajandusühistu. Seal asub [[Puurmani Mõisakool]] ja [[Puurmani mõis]]ahoone koos liigirikka pargiga.
Puurmani lähistel kasvab praegune Eesti jämedaim [[mänd]] – [[Jaani-Hansu mänd]].

1977. aastal liideti Puurmani alevikuga [[Hirveaia]] küla.&lt;ref name=&quot;EKNR&quot;&gt;{{EKNR|Peeter Päll||Puurmani}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Puurmani sild]]
*[[Puurmani mõis|Puurmani Mõis]]
*[[Puurmani liiklussõlm]]
*[[Kursi kalmistu]]
*&quot;[[Rahva Hääl (kolhoos)|Rahva Hääl]]&quot;, kolhoos
*[[Puurmani kalatiigid|Puurmani kalatiigi]]
*(rits on pede)

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==

*http://eestigiid.ee/?CatID=92&amp;ItemID=1043

{{Põltsamaa vald}}

[[Kategooria:Eesti alevikud]]
[[Kategooria:Põltsamaa vald]]</text>
      <sha1>3a0lbey6k1agbyz9j9k5dv1si38xdaa</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172319</id>
      <parentid>6172318</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T22:59:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>83.166.63.238</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Vaata ka */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1315" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Puurmani
|  pilt         = File:Puurmani mõis3.JPG
|  pildiallkiri = Puurmani mõisa peahoone
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Jõgeva
|  osm = pind
}}
'''Puurmani''' on SUUR POMMIAUK [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]].

Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal oli alevik [[Puurmani vald|Puurmani valla]] [[halduskeskus]].

Puurmani asub [[Jõgeva]]st 27 km lõunas [[Pedja jõgi|Pedja jõe]] ääres, [[Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee|Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee]] lähedal. 

Puurmanis tegutseb põllumajandusühistu. Seal asub [[Puurmani Mõisakool]] ja [[Puurmani mõis]]ahoone koos liigirikka pargiga.
Puurmani lähistel kasvab praegune Eesti jämedaim [[mänd]] – [[Jaani-Hansu mänd]].

1977. aastal liideti Puurmani alevikuga [[Hirveaia]] küla.&lt;ref name=&quot;EKNR&quot;&gt;{{EKNR|Peeter Päll||Puurmani}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Puurmani sild]]
*[[Puurmani mõis|Puurmani Mõis]]
*[[Puurmani liiklussõlm]]
*[[Kursi kalmistu]]
*&quot;[[Rahva Hääl (kolhoos)|Rahva Hääl]]&quot;, kolhoos
*[[Puurmani kalatiigid|Puurmani kalatiigi]]&lt;nowiki/&gt;t

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==

*http://eestigiid.ee/?CatID=92&amp;ItemID=1043

{{Põltsamaa vald}}

[[Kategooria:Eesti alevikud]]
[[Kategooria:Põltsamaa vald]]</text>
      <sha1>l8xjs7agwpv31noeu5ookpkvddmzbrj</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172320</id>
      <parentid>6172319</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T23:00:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>83.166.63.238</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Vaata ka */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1392" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Puurmani
|  pilt         = File:Puurmani mõis3.JPG
|  pildiallkiri = Puurmani mõisa peahoone
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Jõgeva
|  osm = pind
}}
'''Puurmani''' on SUUR POMMIAUK [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]].

Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal oli alevik [[Puurmani vald|Puurmani valla]] [[halduskeskus]].

Puurmani asub [[Jõgeva]]st 27 km lõunas [[Pedja jõgi|Pedja jõe]] ääres, [[Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee|Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee]] lähedal. 

Puurmanis tegutseb põllumajandusühistu. Seal asub [[Puurmani Mõisakool]] ja [[Puurmani mõis]]ahoone koos liigirikka pargiga.
Puurmani lähistel kasvab praegune Eesti jämedaim [[mänd]] – [[Jaani-Hansu mänd]].

1977. aastal liideti Puurmani alevikuga [[Hirveaia]] küla.&lt;ref name=&quot;EKNR&quot;&gt;{{EKNR|Peeter Päll||Puurmani}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Puurmani sild]]
*[[Puurmani mõis|Puurmani Mõis]]
*[[Puurmani liiklussõlm]]
*[[Kursi kalmistu]]
*&quot;[[Rahva Hääl (kolhoos)|Rahva Hääl]]&quot;, kolhoos
*[[Puurmani kalatiigid|Puurmani kalatiigi]]&lt;nowiki/&gt;t
*Vaata siit &lt;nowiki&gt;''&lt;/nowiki&gt;Puurm&lt;nowiki/&gt;ani sitamaja&lt;nowiki&gt;''&lt;/nowiki&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==

*http://eestigiid.ee/?CatID=92&amp;ItemID=1043

{{Põltsamaa vald}}

[[Kategooria:Eesti alevikud]]
[[Kategooria:Põltsamaa vald]]</text>
      <sha1>fs2uyi5jaz8rifj2znuiykuk3sqc51d</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172321</id>
      <parentid>6172320</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T23:01:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>83.166.63.238</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Viited */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1392" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Puurmani
|  pilt         = File:Puurmani mõis3.JPG
|  pildiallkiri = Puurmani mõisa peahoone
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Jõgeva
|  osm = pind
}}
'''Puurmani''' on SUUR POMMIAUK [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]].

Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 1469. aastal oli alevik [[Puurmani vald|Puurmani valla]] [[halduskeskus]].

Puurmani asub [[Jõgeva]]st 27 km lõunas [[Pedja jõgi|Pedja jõe]] ääres, [[Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee|Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee]] lähedal. 

Puurmanis tegutseb põllumajandusühistu. Seal asub [[Puurmani Mõisakool]] ja [[Puurmani mõis]]ahoone koos liigirikka pargiga.
Puurmani lähistel kasvab praegune Eesti jämedaim [[mänd]] – [[Jaani-Hansu mänd]].

1977. aastal liideti Puurmani alevikuga [[Hirveaia]] küla.&lt;ref name=&quot;EKNR&quot;&gt;{{EKNR|Peeter Päll||Puurmani}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Puurmani sild]]
*[[Puurmani mõis|Puurmani Mõis]]
*[[Puurmani liiklussõlm]]
*[[Kursi kalmistu]]
*&quot;[[Rahva Hääl (kolhoos)|Rahva Hääl]]&quot;, kolhoos
*[[Puurmani kalatiigid|Puurmani kalatiigi]]&lt;nowiki/&gt;t
*Vaata siit &lt;nowiki&gt;''&lt;/nowiki&gt;Puurm&lt;nowiki/&gt;ani sitamaja&lt;nowiki&gt;''&lt;/nowiki&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==

*http://eestigiid.ee/?CatID=92&amp;ItemID=1043

{{Põltsamaa vald}}

[[Kategooria:Eesti alevikud]]
[[Kategooria:Põltsamaa vald]]</text>
      <sha1>td4m3kodhc0fjog8ibvusd4y3cwp1gc</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172322</id>
      <parentid>6172321</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T23:01:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>83.166.63.238</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1393" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Puurmani
|  pilt         = File:Puurmani mõis3.JPG
|  pildiallkiri = Puurmani mõisa peahoone
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Jõgeva
|  osm = pind
}}
'''Puurmani''' on SUUR POMMIAUK [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]].

Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 1469. aastal oli alevik [[Puurmani vald|Puurmani valla]] [[halduskeskus]].

Puurmani asub [[Jõgeva]]st 27 km lõunas [[Pedja jõgi|Peetja jõe]] ääres, [[Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee|Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee]] lähedal. 

Puurmanis tegutseb põllumajandusühistu. Seal asub [[Puurmani Mõisakool]] ja [[Puurmani mõis]]ahoone koos liigirikka pargiga.
Puurmani lähistel kasvab praegune Eesti jämedaim [[mänd]] – [[Jaani-Hansu mänd]].

1977. aastal liideti Puurmani alevikuga [[Hirveaia]] küla.&lt;ref name=&quot;EKNR&quot;&gt;{{EKNR|Peeter Päll||Puurmani}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Puurmani sild]]
*[[Puurmani mõis|Puurmani Mõis]]
*[[Puurmani liiklussõlm]]
*[[Kursi kalmistu]]
*&quot;[[Rahva Hääl (kolhoos)|Rahva Hääl]]&quot;, kolhoos
*[[Puurmani kalatiigid|Puurmani kalatiigi]]&lt;nowiki/&gt;t
*Vaata siit &lt;nowiki&gt;''&lt;/nowiki&gt;Puurm&lt;nowiki/&gt;ani sitamaja&lt;nowiki&gt;''&lt;/nowiki&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==

*http://eestigiid.ee/?CatID=92&amp;ItemID=1043

{{Põltsamaa vald}}

[[Kategooria:Eesti alevikud]]
[[Kategooria:Põltsamaa vald]]</text>
      <sha1>tdx3ra8ulxkpixstaolokb55e1mxw5n</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172323</id>
      <parentid>6172322</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T23:02:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>83.166.63.238</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1393" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Puurmani
|  pilt         = File:Puurmani mõis3.JPG
|  pildiallkiri = Puurmani mõisa peahoone
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Jõgeva
|  osm = pind
}}
'''Puurmani''' on SUUR POMMIAUK [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]].

Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 1469. aastal oli alevik [[Puurmani vald|Puurmani valla]] [[halduskeskus]].

Puurmani asub [[Jõgeva]]st 27 km lõunas [[Pedja jõgi|Peetja jõe]] ääres, [[Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee|Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee]] lähedal. 

Puurmanis tegutseb põllumajandusühistu. Seal asub [[Puurmani Mõisakool]] ja [[Puurmani mõis]]ahoone koos liigirikka pargiga.
Puurmani lähistel kasvab praegune Eesti jämedaim [[mänd]] – [[Jaani-Hansu mänd]].

1312. aastal liideti Puurmani alevikuga [[Hirveaia]] küla.&lt;ref name=&quot;EKNR&quot;&gt;{{EKNR|Peeter Päll||Puurmani}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Puurmani sild]]
*[[Puurmani mõis|Puurmani Mõis]]
*[[Puurmani liiklussõlm]]
*[[Kursi kalmistu]]
*&quot;[[Rahva Hääl (kolhoos)|Rahva Hääl]]&quot;, kolhoos
*[[Puurmani kalatiigid|Puurmani kalatiigi]]&lt;nowiki/&gt;t
*Vaata siit &lt;nowiki&gt;''&lt;/nowiki&gt;Puurm&lt;nowiki/&gt;ani sitamaja&lt;nowiki&gt;''&lt;/nowiki&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==

*http://eestigiid.ee/?CatID=92&amp;ItemID=1043

{{Põltsamaa vald}}

[[Kategooria:Eesti alevikud]]
[[Kategooria:Põltsamaa vald]]</text>
      <sha1>2fj858lou1mo3o93dx2b9od1lozsw6j</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172324</id>
      <parentid>6172323</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T23:04:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>83.166.63.238</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1424" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Puurmani
|  pilt         = File:Puurmani mõis3.JPG
|  pildiallkiri = Puurmani mõisa peahoone
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Jõgeva
|  osm = pind
}}
'''Puurmani''' on SUUR POMMIAUK [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]].

Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 1469. aastal oli alevik [[Puurmani vald|Puurmani valla]] [[halduskeskus]].

Puurmani asub [[Jõgeva]]st 27 km lõunas [[Pedja jõgi|Peetja jõe]] ääres, [[Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee|Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee]] lähedal. 

Puurmanis tegutseb põllumajandusühistu. Seal asub [[Puurmani Mõisakool]] ja [[Puurmani mõis]]ahoone koos liigirikka pargiga.
Puurmani lähistel kasvab praegune Eesti jämedaim [[mänd]] – [[Jaani-Hansu mänd]].

1312. aastal liideti Puurmani alevikuga [[Hirveaia]] küla.&lt;ref name=&quot;EKNR&quot;&gt;{{EKNR|Peeter Päll||Puurmani}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Puurmani sild]]
*[[Puurmani mõis|Puurmani Mõis]]
*[[Puurmani liiklussõlm]]
*[[Kursi kalmistu]]
*&quot;[[Rahva Hääl (kolhoos)|Rahva Hääl]]&quot;, kolhoos
*[[Puurmani kalatiigid|Puurmani kalatiigi]]&lt;nowiki/&gt;t
*Vaata siit &lt;nowiki&gt;''&lt;/nowiki&gt;Puurm&lt;nowiki/&gt;ani sitamaja&lt;nowiki&gt;''&lt;/nowiki&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==

*http://eestigiid.ee/?CatID=92&amp;ItemID=1043
*https://discord.gg/2phGEu75a2

{{Põltsamaa vald}}

[[Kategooria:Eesti alevikud]]
[[Kategooria:Põltsamaa vald]]</text>
      <sha1>hwx6fnf4kxj1a684tvzjxlw8n0ukxlv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172325</id>
      <parentid>6172324</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T23:05:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>83.166.63.238</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1393" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Puurmani
|  pilt         = File:Puurmani mõis3.JPG
|  pildiallkiri = Puurmani mõisa peahoone
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Jõgeva
|  osm = pind
}}
'''Puurmani''' on SUUR POMMIAUK [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]].

Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 1469. aastal oli alevik [[Puurmani vald|Puurmani valla]] [[halduskeskus]].

Puurmani asub [[Jõgeva]]st 27 km lõunas [[Pedja jõgi|Peetja jõe]] ääres, [[Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee|Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee]] lähedal. 

Puurmanis tegutseb põllumajandusühistu. Seal asub [[Puurmani Mõisakool]] ja [[Puurmani mõis]]ahoone koos liigirikka pargiga.
Puurmani lähistel kasvab praegune Eesti jämedaim [[mänd]] – [[Jaani-Hansu mänd]].

1312. aastal liideti Puurmani alevikuga [[Hirveaia]] küla.&lt;ref name=&quot;EKNR&quot;&gt;{{EKNR|Peeter Päll||Puurmani}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Puurmani sild]]
*[[Puurmani mõis|Puurmani Mõis]]
*[[Puurmani liiklussõlm]]
*[[Kursi kalmistu]]
*&quot;[[Rahva Hääl (kolhoos)|Rahva Hääl]]&quot;, kolhoos
*[[Puurmani kalatiigid|Puurmani kalatiigi]]&lt;nowiki/&gt;t
*Vaata siit &lt;nowiki&gt;''&lt;/nowiki&gt;Puurm&lt;nowiki/&gt;ani sitamaja&lt;nowiki&gt;''&lt;/nowiki&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==

*http://eestigiid.ee/?CatID=92&amp;ItemID=1043

{{Põltsamaa vald}}

[[Kategooria:Eesti alevikud]]
[[Kategooria:Põltsamaa vald]]</text>
      <sha1>2fj858lou1mo3o93dx2b9od1lozsw6j</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172326</id>
      <parentid>6172325</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T23:05:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>83.166.63.238</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Vaata ka */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1305" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Puurmani
|  pilt         = File:Puurmani mõis3.JPG
|  pildiallkiri = Puurmani mõisa peahoone
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Jõgeva
|  osm = pind
}}
'''Puurmani''' on SUUR POMMIAUK [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]].

Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 1469. aastal oli alevik [[Puurmani vald|Puurmani valla]] [[halduskeskus]].

Puurmani asub [[Jõgeva]]st 27 km lõunas [[Pedja jõgi|Peetja jõe]] ääres, [[Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee|Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee]] lähedal. 

Puurmanis tegutseb põllumajandusühistu. Seal asub [[Puurmani Mõisakool]] ja [[Puurmani mõis]]ahoone koos liigirikka pargiga.
Puurmani lähistel kasvab praegune Eesti jämedaim [[mänd]] – [[Jaani-Hansu mänd]].

1312. aastal liideti Puurmani alevikuga [[Hirveaia]] küla.&lt;ref name=&quot;EKNR&quot;&gt;{{EKNR|Peeter Päll||Puurmani}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Puurmani sild]]
*[[Puurmani mõis|Puurmani Mõis]]
*[[Puurmani liiklussõlm]]
*[[Kursi kalmistu]]
*&quot;[[Rahva Hääl (kolhoos)|Rahva Hääl]]&quot;, kolhoos
*[[Puurmani kalatiigid|Puurmani kalatiigi]]&lt;nowiki/&gt;t

{{viited}}

== Välislingid ==

*http://eestigiid.ee/?CatID=92&amp;ItemID=1043

{{Põltsamaa vald}}

[[Kategooria:Eesti alevikud]]
[[Kategooria:Põltsamaa vald]]</text>
      <sha1>6d77oniywnzaz37b6ib5hzu5r28gfro</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172327</id>
      <parentid>6172326</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T23:06:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>83.166.63.238</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Vaata ka */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1301" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Puurmani
|  pilt         = File:Puurmani mõis3.JPG
|  pildiallkiri = Puurmani mõisa peahoone
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Jõgeva
|  osm = pind
}}
'''Puurmani''' on suur-linn [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]].

Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 1469. aastal oli alevik [[Puurmani vald|Puurmani valla]] [[halduskeskus]].

Puurmani asup [[Jõgeva]]st 27 km lõunas [[Pedja jõgi|Peetja jõe]] ääres, [[Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee|Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee]] lähedal. 

Puurmanis tekutseb põllumajantusühistu. Seal asub [[Puurmani Mõisakool]] ja [[Puurmani mõis]]ahoone koos liikirikka pargiga.
Puurmani lähistel kasvab praegune Eesti jämedaim [[mänd]] – [[Jaani-Hansu mänd]].

1312. aastal liideti Puurmani alevikuka [[Hirveaia]] küla.&lt;ref name=&quot;EKNR&quot;&gt;{{EKNR|Peeter Päll||Puurmani}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Puurmani sild]]
*[[Puurmani mõis|Puurmani Mõis]]
*[[Puurmani liiklussõlm]]
*[[Kursi kalmistu]]
*&quot;[[Rahva Hääl (kolhoos)|Rahva Hääl]]&quot;, kolhoos
*[[Puurmani kalatiigid|Puurmani kalatiigi]]&lt;nowiki/&gt;t

{{viited}}

== Välislingid ==

*http://eestigiid.ee/?CatID=92&amp;ItemID=1043

{{Põltsamaa vald}}

[[Kategooria:Eesti alevikud]]
[[Kategooria:Põltsamaa vald]]</text>
      <sha1>jtjwrm9qrx4odtyo3o0mthk7m4ogbts</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172328</id>
      <parentid>6172327</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T23:10:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>83.166.63.238</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Vaata ka */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1297" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Puurmani
|  pilt         = File:Puurmani mõis3.JPG
|  pildiallkiri = Puurmani mõisa peahoone
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Jõgeva
|  osm = pind
}}
'''Puurmani''' on alevik [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]].

Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2021. aastal oli alevik [[Puurmani vald|Puurmani valla]] [[halduskeskus]].

Puurmani asub [[Jõgeva]]st 27 km lõunas [[Pedja jõgi|Pedja jõe]] ääres, [[Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee|Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee]] lähedal. 

Puurmanis tegutseb põllumajandusühistu. Seal asub [[Puurmani Mõisakool]] ja [[Puurmani mõis]]ahoone koos liigirikka pargiga.
Puurmani lähistel kasvab praegune Eesti jämedaim [[mänd]] – [[Jaani-Hansu mänd]].

1977. aastal liideti Puurmani alevikuka [[Hirveaia]] küla.&lt;ref name=&quot;EKNR&quot;&gt;{{EKNR|Peeter Päll||Puurmani}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Puurmani sild]]
*[[Puurmani mõis|Puurmani Mõis]]
*[[Puurmani liiklussõlm]]
*[[Kursi kalmistu]]
*&quot;[[Rahva Hääl (kolhoos)|Rahva Hääl]]&quot;, kolhoos
*[[Puurmani kalatiigid|Puurmani kalatiigi]]&lt;nowiki/&gt;t

{{viited}}

== Välislingid ==

*http://eestigiid.ee/?CatID=92&amp;ItemID=1043

{{Põltsamaa vald}}

[[Kategooria:Eesti alevikud]]
[[Kategooria:Põltsamaa vald]]</text>
      <sha1>ouw75wwxwk7bwcfhbpb5q8un39136lu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Zgierz</title>
    <ns>0</ns>
    <id>86172</id>
    <revision>
      <id>6172278</id>
      <parentid>5700910</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T21:07:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="840" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Zgierz
| hääldus = zgjež
|  lipp = Flaga_Miasto_Zgierz.svg
|  lipu_link = [[Zgierzi lipp]]
|  vapp = POL Zgierz COA.svg
|  vapi_link = [[Zgierzi vapp]]
|  pindala = 42,3
|  elanikke = 56 190 (31.12.2019)
|  asendikaart = Poola
}}
'''Zgierz''' on linn [[Poola]] kaguosas  [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Zgierzi maakond|Zgierzi maakonna]] keskus. Asub 5 km kaugusel [[Łódź]]ist ja 125 km kaugusel [[Varssavi]]st.

== Galerii==
&lt;center&gt;&lt;gallery&gt;
Pilt:Panozgierz2.JPG|Zgierzi panoraam
Pilt:Panozgierz3.JPG|Zgierzi panoraam
&lt;/gallery&gt;
&lt;gallery&gt;
Pilt:Panozgierz4.JPG|Zgierzi panoraam
Pilt:Zgierz-kosciol.jpg|Püha Katariina kirik
&lt;/gallery&gt;&lt;/center&gt;

== Välislingid ==
{{Commons|Zgierz}}
*[http://www.umz.zgierz.pl Zgierzi infoportaal] (''poola keeles'')

[[Kategooria:Łódźi vojevoodkonna linnad]]</text>
      <sha1>kaboxyifw2lgnm1a89zp7fsvixlw0nx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172279</id>
      <parentid>6172278</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T21:08:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="962" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Zgierz
| hääldus = zgjež
|  pilt = Ratusz_miejski_w_Zgierzu_-_panoramio.jpg
|  pildiallkiri = Zgierzi raekoda ja Püha Katariina kirik tagaplaanil
|  lipp = Flaga_Miasto_Zgierz.svg
|  lipu_link = [[Zgierzi lipp]]
|  vapp = POL Zgierz COA.svg
|  vapi_link = [[Zgierzi vapp]]
|  pindala = 42,3
|  elanikke = 56 190 (31.12.2019)
|  asendikaart = Poola
}}
'''Zgierz''' on linn [[Poola]] kaguosas  [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Zgierzi maakond|Zgierzi maakonna]] keskus. Asub 5 km kaugusel [[Łódź]]ist ja 125 km kaugusel [[Varssavi]]st.

== Galerii==
&lt;center&gt;&lt;gallery&gt;
Pilt:Panozgierz2.JPG|Zgierzi panoraam
Pilt:Panozgierz3.JPG|Zgierzi panoraam
&lt;/gallery&gt;
&lt;gallery&gt;
Pilt:Panozgierz4.JPG|Zgierzi panoraam
Pilt:Zgierz-kosciol.jpg|Püha Katariina kirik
&lt;/gallery&gt;&lt;/center&gt;

== Välislingid ==
{{Commons|Zgierz}}
*[http://www.umz.zgierz.pl Zgierzi infoportaal] (''poola keeles'')

[[Kategooria:Łódźi vojevoodkonna linnad]]</text>
      <sha1>ajvewtkkk73eo39yo9crd4pj23j3dm6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Cheyenne</title>
    <ns>0</ns>
    <id>91193</id>
    <revision>
      <id>6172458</id>
      <parentid>5630864</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T07:56:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="626" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Cheyenne
| hääldus = 
| nimi1_keel = inglise | nimi1 = Cheyenne | nimi1_latin = 
| pilt = CheyenneWyoming (cropped).jpg
| pindala = 57,9
| elanikke = 
| asendikaart = Wyoming
}}

'''Cheyenne''' on linn [[USA]]s, [[Wyoming]]i osariigi keskus ja rahvaarvult suurim linn. Linn asub [[Laramie maakond|Laramie maakonnas]].

Linnale pani nime sõjaväelane [[Grenville Dodge]] ja see tuleneb sealse hõimu [[šaieenid]]e nimetusest, kes olid [[Suur tasandik|Suure tasandiku]] (Great Plains) üks kuulsamaid hõime.

== Välislingid ==
* [http://www.cheyennecity.org/ Linna koduleht]

[[Kategooria:Wyomingi linnad]]</text>
      <sha1>7sac55c4ctd6zdh8lzg7qdtpjcp2yp5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Madison</title>
    <ns>0</ns>
    <id>91195</id>
    <revision>
      <id>6172450</id>
      <parentid>5863088</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T07:43:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1002" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib Wisconsini osariigi pealinnast; Minnesota osariigi linna kohta vaata artiklit [[Madison (Minnesota)]]; jalgrattaspordi võistlusala kohta vaata artiklit [[Madison (jalgrattasport)]]; muid tähendusi vaata leheküljelt [[Madison (täpsustus)]]}}

{{linn
|  nimi = Madison
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = inglise | nimi1 = Madison
|  pilt = Madison, Wisconsin view from Lake Monona.jpg
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 219,4
|  elanikke = 221 500 (2005)
|  asendikaardi_pilt = WIMap-doton-Madison.PNG
}}

'''Madison''' on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Wisconsin]]i osariigi pealinn ja [[Dane'i maakond|Dane'i maakonna]] keskus. Rahvaarvult on Madison osariigis suuruselt teine linn pärast [[Milwaukee|Milwaukeet]]. Linnas asub osariigi suurim ülikool – [[Wisconsini ülikool]]. 

== Välislingid ==
*[http://www.cityofmadison.com/ Linna koduleht]
{{commons|Madison, Wisconsin}} 


[[Kategooria:Wisconsini linnad]]</text>
      <sha1>dm4flhch95r9e5yicrvp8h3kdjpjs1h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Richmond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>91364</id>
    <revision>
      <id>6172449</id>
      <parentid>5630883</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T07:41:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1047" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib Virginia osariigi pealinnast; teiste asulate kohta vaata lehekülge [[Richmond (täpsustus)]]}}
{{linn
|  nimi = Richmond 
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = inglise | nimi1 = Richmond
|  pilt = Richmond virginia (7185781784).jpg
|  lipp = 
|  lipu_link = Richmondi lipp
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 162
|  elanikke = 204 214 (2010)
|  asendikaardi_pilt = Map of Virginia highlighting Richmond City.svg
}}
'''Richmond ''' on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Virginia]] osariigi pealinn. Asub [[Jamesi jõgi|Jamesi jõe]] ääres. Linn on iseseisev ja ei kuulu ühegi maakonna alla. Linna ümbritsevad [[Henrico maakond|Henrico]] ja [[Chesterfieldi maakond|Chesterfieldi]] maakond.

Richmond oli [[Ameerika Riikide Konföderatsioon|Ameerika Riikide Konföderatsiooni]] pealinn. Linnas asub [[Konföderatsiooni Muuseum]].

==Välislingid==
*[http://www.ci.richmond.va.us/ Linna koduleht]

[[Kategooria:Virginia linnad]]
[[Kategooria:Ameerika Riikide Konföderatsioon]]

{{Virginia maakonnad}}</text>
      <sha1>pvvbsoifteikg1at0a14isp4k9jon3v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kamtšatka krai</title>
    <ns>0</ns>
    <id>92365</id>
    <revision>
      <id>6171895</id>
      <parentid>5986979</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T13:08:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1476" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Kamtšatka krai
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Камчатский край | nimi1_latin = (Kamtšatski krai)
|  lipp = Flag of Kamchatka Krai.svg
|  lipu_link = [[Kamtšatka krai lipp]]
|  vapp = Coat of Arms of Kamchatka Krai.svg
|  vapi_link = [[Kamtšatka krai vapp]]
|  pindala = 472300
|  elanikke = 312704
|  elanikke_seis = 2022
|  keskuse_nimi = [[Petropavlovsk-Kamtšatski]]
|  asendikaardi_pilt = Kamchatka in Russia.svg
}}

'''Kamtšatka krai''' on krai [[Venemaa]]l [[Kaug-Ida föderaalringkond|Kaug-Ida föderaalringkonnas]]. Hõlmab [[Kamtšatka poolsaar]]e ja sellega piirneva mandriosa.

Moodustati [[1. juuli]]l [[2007]] [[Kamtšatka oblast]]i ja [[Korjaki autonoomne ringkond|Korjaki autonoomse ringkonna]] liitmise teel.

Suuremad asulad on [[Petropavlovsk-Kamtšatski]], [[Jelizovo]], [[Viljutšinsk]], [[Milkovo]], [[Kljutši (alev)|Kljutši]], [[Ust-Kamtšatsk]] ja [[Palana]].

Kamtšatka krai kuberner on [[Vladimir Solodov]].

== Haldusjaotus ==
Krais on 11 rajooni ja 3 rajooni õigustega linna.

Rajoonid:
# [[Aleuudi rajoon]]
# [[Bõstraja rajoon]]
# [[Jelizovo rajoon]]
# [[Karaga rajoon]]
# [[Milkovo rajoon]]
# [[Oljutori rajoon]]
# [[Penžina rajoon]]
# [[Sobolevo rajoon]]
# [[Tigili rajoon]]
# [[Ust-Bolšeretski rajoon]]
# [[Ust-Kamtšatski rajoon]]

== Välislingid ==
{{Commonskat-tekstina}}

{{RUS-KaugIda}}

{{koord |NS=56.0 |EW=159.0 |type=adm1st }}

[[Kategooria:Venemaa kraid]]
[[Kategooria:Kamtšatka krai| ]]</text>
      <sha1>8owjnnyikcs6ghthyd01kobmjx84zgn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Oxfordi Ülikool</title>
    <ns>0</ns>
    <id>92977</id>
    <revision>
      <id>6171943</id>
      <parentid>5998436</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T14:44:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2265" xml:space="preserve">{{Infokast ülikool
 | nimi           = Oxfordi Ülikool
 | omakeelne_nimi = University of Oxford
 | ladina_nimi    = Universitas Oxoniensis
 | deviis         = ''Dominus Illuminatio Mea''
 | asutatud       = Teadmata, õpetatakse aastast 1096&lt;ref name=&quot;Oxford&quot;&gt;[http://www.ox.ac.uk/about_the_university/introducing_oxford/a_brief_history_of_the_university/index.html A Brief History of the University]. University of Oxford. Vaadatud 30.10.2007.&lt;/ref&gt;
 | toetusfond     = 3,772 mld naela (k.a kolledžid)&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20130425111932/http://www.ox.ac.uk/document.rm?id=2741 Oxford University Financial Statements 2012]. Vaadatud 22.03.2013.&lt;/ref&gt;
 | juht2          = Andrew D. Hamilton
 | juhi_nimetus2  = Asekantsler
 | kantsler       = [[Chris Patten]]
 | akadeemilisi_töötajaid = 
 | tugitöötajaid  = 
 | üliõpilasi     = 19 486 (bakalaureuseõppes 12&amp;nbsp;106, magistri- ja doktoriõppes 7380)&lt;ref name=&quot;OXFACT&quot;&gt;[http://www.ox.ac.uk/about_the_university/facts_and_figures/index.html#aundergraduate_access_and_admissions Facts and Figues - University of Oxford]. University of Oxford. Vaadatud 1.06.2008.&lt;/ref&gt;
 | asukoht        = [[Oxford]], [[Inglismaa]]
 | värvid         = Oxfordi sinine {{värviruut|#002147}} &lt;ref&gt;[http://www.ox.ac.uk/branding_toolkit/the_brand_colours/ The brand colour – Oxford blue]&lt;/ref&gt;
 | ühendused      = [[International Alliance of Research Universities|IARU]], [[Russell Group]], [[G5 (Suurbritannia organisatsioon)|G5]], [[Europaeum]], [[European University Association|EUA]], [[LERU]]
 | laiuskoordinaat = 51.761111
 | pikkuskoordinaat = -1.253333
}}

'''Oxfordi Ülikool''' ([[inglise keel|ingl]] ''University of Oxford'') on ülikool [[Oxford]]is [[Inglismaa]]l. See on ingliskeelse maailma vanim [[ülikool]]. Mõned allikad viitavad õppetöö toimumisele juba [[12. sajand]]i alguses. Sajandi lõpuks oli ülikool selgelt välja kujunenud.

[[Pilt:Keble College Chapel - Oct 2006.jpg|pisi|tühi|[[Keble'i kolledž]]i kabel]]

==Vaata ka==
*[[Oxfordi Ülikooli struktuuriüksuste nimistu]]
*[[Readingi Ülikool]]

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.ox.ac.uk/ Koduleht]

{{Suurbritannia ülikoolid}}

[[Kategooria:Suurbritannia ülikoolid]]
[[Kategooria:Oxfordi Ülikool| ]]</text>
      <sha1>dpym7pjgpud2b2xhmmcy9trulgb7itc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Silver Meikar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>95837</id>
    <revision>
      <id>6172363</id>
      <parentid>6139056</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T04:25:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13954" xml:space="preserve">[[Pilt:Silver Meikar - Saeima 2012.jpg|pisi|Silver Meikar]]
'''Silver Meikar''' (sündinud [[12. veebruar]]il [[1978]] [[Tartu]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]], inimõiguslane, vabakutseline ajakirjanik ja [[Digitaalõiguste Instituut|Digitaalõiguste Instituudi]] asutaja. Ta kuulub [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|sotsiaaldemokraatlikku erakonda]] ning töötab [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikme [[Sven Mikser|Sven Mikseri]] assistendina.&lt;ref&gt;https://www.europarl.europa.eu/meps/et/197497/SVEN_MIKSER/assistants#mep-card-content&lt;/ref&gt;

Ta kuulus [[1997]]–[[2012]] [[Eesti Reformierakond]]a. Aastatel 2003–2004 ja 2006–2011 oli ta [[Reformierakonna fraktsioon]]is [[Riigikogu]] liige. 2012 sai Meikar laialdaselt tuntuks seoses [[Reformierakonna rahastamisskandaal]]iga. 24. oktoobril 2012 heideti ta skandaali tõttu erakonnast välja.&lt;ref name=&quot;RE-SDE&quot; /&gt;

== Elulugu ==
[[Pilt:Rahvakogu arutelupäev 03.jpg|pisi|Silver Meikar [[Rahvakogu]] arutelupäeval 2013. aastal]]
Meikar kasvas üles Tartus ja lõpetas [[1997]] Tartu [[Miina Härma Gümnaasium]]i. [[2005]] lõpetas ta [[Tartu Ülikooli majandusteaduskond|Tartu Ülikooli majandusteaduskonna]].

== Poliitiline tegevus ==
Ta oli [[Tartu Linnavolikogu]] liige [[1999]]–[[2002]] ja [[2005]]–[[2006]]. Aastal [[2003]] sai temast [[Riigikogu]] liige, kui [[Margus Hanson]] siirdus kaitseministriks. Meikar kandideeris [[2004]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] valimistel. Kui Hanson astus 2004. aasta novembris pärast riigisaladust sisaldavate dokumentide vargust tema kodust tagasi, jäi Meikar oma kohast Riigikogus ilma. [[23. november|23. novembril]] 2006 naasis ta Riigikokku, kui Riigikohus mõistis Hansoni süüdi riigisaladusele ettevaatamatusest ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamises &lt;ref name=&quot;p8S3T&quot; /&gt;.

[[4. märts]]il 2007 valiti Silver Meikar [[XI Riigikogu]] koosseisu liikmeks &lt;ref name=&quot;5jLXg&quot; /&gt;, kus ta töötas väliskomisjonis.

Tema poliitiline tegevus on hõlmanud [[inimõigused|inimõiguste]] kaitsmist [[Valgevene]]s, [[Birma]]s, [[Hiina]]s, [[Venemaa]]l ja mujal, [[arengumaad]]e keerulise olukorra teadvustamist ning [[Ukraina]] ja [[Gruusia]] reformide edendamist. Ta on võtnud korduvalt sõna [[kodanikuvabadused|kodanikuvabaduste]] kaitseks Eestis. Ta on olnud [[elektrooniline hääletamine|elektroonilise hääletamise]] ja [[e-demokraatia]] eestkõneleja. Ta on esimene Eesti poliitik, kes lõi isikliku [[ajaveeb]]i.

Silver Meikar oli 2009–2011 AWEPA nõukogu liige &lt;ref name=&quot;e9wK9&quot; /&gt;. Aastatel 2008–2011 oli ta [[Liberaalne Internatsionaal|Liberaalse Internatsionaali]] juhatuse liige.

2012. aastal andis president [[Toomas Hendrik Ilves]] Silver Meikarile [[Valgetähe IV klassi teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärgi]] järjekindla inimõiguste, kodanikuvabaduste, [[demokraatia]] ja [[õigusriik|õigusriigi]] põhimõtete kaitsmise eest.

[[9. november|9. novembril]] [[2014]] teatas Meikar, et astub [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda]] ja kandideerib [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]].&lt;ref name=&quot;RE-SDE&quot; /&gt; Ta sai [[Valimisringkond nr 3|valimisringkonnas nr 3]] 738 häält, kuid valituks ei osutunud.&lt;ref name=&quot;yvfTb&quot; /&gt;

[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] sai ta valimisringkonnas number 3 (Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa) 271 häält ega osutunud valituks.&lt;ref&gt;https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-3-voting-result.html&lt;/ref&gt;

=== Vaieldavad annetused Reformierakonnale ===
{{vaata|Reformierakonna rahastamisskandaal}}

2012. aasta mais teatas Silver Meikar Postimehes ilmunud arvamusloos, et annetas 2009.–2010. aastal [[Eesti Reformierakond|Reformierakonnale]] raha, mille päritolu ta enda väitel ei tea.&lt;ref name=&quot;lilloraha&quot; /&gt; Meikari sõnul annetas ta [[Kalev Lillo]] poolt ümbrikus antud raha [[Kristen Michal]]i ettepanekul.&lt;ref name=&quot;lilloraha&quot; /&gt; Kalev Lillo ja Kristen Michal lükkasid Silver Meikari väited tagasi, öeldes, et erakonna arvates oli tegu Meikari enda rahaga, ning lubasid õiguskaitseorganitele asja uurimiseks avalduse teha.&lt;ref name=&quot;wIe2J&quot; /&gt; Riigiprokuratuur alustas 22. mail 2012 kriminaalmenetlust [[karistusseadustik]]u paragrahvi 402-1 tunnustel, mis näeb ette vastutuse erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piirangute rikkumise eest.&lt;ref name=&quot;nYlbS&quot; /&gt;

Delfi uudisteportaali toimetus esitas Meikari 5. septembril tema ülestunnistuse eest justiitsministeeriumi välja antava kodanikujulguse aumärgi kandidaadiks&lt;ref name=&quot;AeEbY&quot; /&gt;.

Oktoobris lõpetati uurimine küllaldaste tõendite puudumise tõttu, kuid samas jäid endiselt üles kahtlused. Samas kuus algatati liikumine &quot;[[Aitab valelikust poliitikast]]&quot;, mis viis läbi mitu Reformierakonna-vastast meeleavaldust. 24. oktoobril 2012 visati Silver Meikar erakonna Nõmme piirkonna juhatuse avalduse alusel Reformierakonnast välja&lt;ref name=&quot;62x20&quot; /&gt;. 6. detsembril 2012 teatas justiitsminister Kristen Michal enda tagasiastumisest&lt;ref name=&quot;MCidX&quot; /&gt;.

=== 2014. aasta Euroopa parlamendi valimised ===
[[Pilt:Bussiriot-kalamaja.JPG|pisi|Silver Meikari kampaaniabuss &quot;Bussi Riot&quot; Kalamajas]]
[[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kandideeris Silver Meikar üksikkandidaadina. Oma valimiskampaanias keskendus julgeolekule, uue põlvkonna väärtustele, neid väärtusi kandvatele kodanikuliikumistele ning [[infovabadus]]ele.&lt;ref name=&quot;DT4a4&quot; /&gt; Infoühiskonna programmina lubas Silver Meikar seista [[Euroopa Piraadipartei|Euroopa piraadiliikumise]] ühise programmi elluviimise eest ning oli [[Eesti Piraadipartei]] kandidaat.&lt;ref name=&quot;lubadused2014&quot; /&gt;

Julgeolekuküsimuse lahendusena rõhutas Silver Meikar vajadust anda Euroopa Liidu liitumiskutse Ukrainale ning teha õigusriigi tagamiseks vajalike reformide elluviimiseks eelkõige koostööd sealsete kodanikuliikumistega. Oma kampaanias keskendus Meikar märgatavalt spetsiifilisi valijagruppe huvitavatele teemadele, mille jõulisest tõstatamisest erakonnad hoidusid, toetades näiteks reforme narkopoliitika vallas &lt;ref name=&quot;ZWdgU&quot; /&gt;, seistes vastu vähemuste diskrimineerimisele (seksuaalvähemused&lt;ref name=&quot;kDPlu&quot; /&gt;, rahvusvähemused&lt;ref name=&quot;Vf1uF&quot; /&gt;) ning lubades kõnelda Euroopa Parlamendis piraadiliikumise vaimus [[autoriõigused|autoriõiguse]] reformi eest.&lt;ref name=&quot;lubadused2014&quot; /&gt;

Euroopa Parlamendi poolt võimaldatud vahenditega lubas Meikar toetada uue põlvkonna kodanikuliikumisi ja innovaatilisi poliitilisi algatusi Eestis.&lt;ref name=&quot;lubadused2014&quot; /&gt;

Tema kampaanias osalesid ka kogukonnapoliitik [[Gea Kangilaski]] ja piraadiliikumise aktivist [[Märt Põder]],&lt;ref name=&quot;htniS&quot; /&gt; keda esitles Silver Meikar kampaania raames kui oma europarlamendi kontori tulevasi töötajaid.&lt;ref name=&quot;M7qJt&quot; /&gt;

Meikar kogus 6018 häält, millest ei piisanud Euroopa Parlamenti pääsemiseks.&lt;ref name=&quot;nuEN5&quot; /&gt; Suurim toetus oli Meikaril Tartu linnas, kus ta sai 4% häältest ja oli kandidaatide lõppjärjestuses 6. kohal.&lt;ref name=&quot;Vga4W&quot; /&gt;

Kampaania rahastamise läbipaistvuse ja valijatega otsesuhtlusega eeskuju näitamise tõttu sai Meikar tunnustust [[Valimiste valvurid|Valimiste valvuritelt]].&lt;ref name=&quot;DDCAM&quot; /&gt;

== Publitsistika ==
Meikar avaldas 2006. aastal raamatu &quot;Oranži revolutsiooni päevik&quot;, mis kirjeldab sündmusi [[Ukraina]]s 2004. aasta novembrist kuni 2005. aasta jaanuarini. Ta viibis seal esialgu Ukraina presidendivalimiste vaatlejana ja hiljem [[Oranž revolutsioon|oranži revolutsiooni]] osalisena.

2013 ilmus tema sulest raamat &quot;Poliitmalaaria. Pilk Birmast&quot;, mis räägib poliitikast, kultuurist ja poliitkultuurist. Meikar reisib Birmas, aga avab sündmusi, mis on viimastel aastatel aset leidnud Eestis poliitikas.

Ta on avaldanud artikli Valgevene ja [[Venemaa]] suhete kohta Akadeemilise Balti-Vene Uuringute Keskuse kogumikus &quot;Vene Föderatsioon 2011: lühiprognoos&quot;. Lisaks sellele on ta avaldanud arvukalt artikleid Eesti [[ajakirjandus]]es ning teinud kaastööd päevalehtedele [[Postimees]] ja [[Eesti Päevaleht]] ning nädalalehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]].

2013. aasta detsembris alustas Silver Meikar [[Euromaidan]]i sündmuste ja tagajärgede kajastamist. Ta on teinud kaastööd [[Kanal 2]] saatele &quot;[[Reporter (Kanal 2)|Reporter]]&quot; ja EPL/[[Delfi (portaal)|Delfile]] ning koha peal jälginud olulisi poliitikasündmusi [[Kiiev]]is, [[Krimm]]is ja Ida-Ukraina linnades.

== Isiklikku ==
Silver Meikari eksabikaasa ning tema kahe poja ema on [[Nele Meikar]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/hiljuti-abielu-lahutanud-silver-meikar-leidis-uue-kallima?id=82328183|pealkiri=Hiljuti abielu lahutanud Silver Meikar leidis uue kallima|väljaanne=Kroonika|aeg=14.04.2018|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

Ta kuulub [[Kaitseliit]]u. Tema kaksikvend on [[Oliver Meikar]].

==Tunnustus==
*2012 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]&lt;ref name=&quot;E3iYG&quot; /&gt;
*2012 – Aasta hääl, [[Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit|EMSL]]i [[aasta tegija]]&lt;ref name=&quot;rX61X&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;RE-SDE&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/139020ac-0313-4d7d-9a61-53d6f8bcef99 Silver Meikar liitub Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga] ERR Uudised, 09.11.2014.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yvfTb&quot;&gt;http://rk2015.vvk.ee/detailed-3.html&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;p8S3T&quot;&gt;&quot;[[Kes? Mis? Kus?]] [[2008]], lk. 99&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5jLXg&quot;&gt;&quot;Kes? Mis? Kus?&quot; 2008, lk. 36&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;e9wK9&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://awepa.org/index.php/en/about-us/organisational-structure/governing-council.html |pealkiri=European Parliamentarians With Africa |vaadatud=2012-05-03 |arhiivimisaeg=2011-10-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111021022349/http://awepa.org/index.php/en/about-us/organisational-structure/governing-council.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lilloraha&quot;&gt;Silver Meikar. [http://arvamus.postimees.ee/849254/silver-meikar-erakondade-rahastamisest-ausalt/?redir= &quot;Silver Meikar: erakondade rahastamisest. Ausalt&quot;] Postimees, 22. mai 2012.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wIe2J&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/849658/michal-ja-lillo-lukkavad-meikari-vaited-tagasi/ &quot;Michal ja Lillo lükkavad Meikari väited tagasi&quot;] Postimees, 22. mai 2012.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nYlbS&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/849684/riigiprokuratuur-alustas-meikari-vaidete-kontrollimiseks-kriminaalmenetlust &quot;Riigiprokuratuur alustas Meikari väidete kontrollimiseks kriminaalmenetlust&quot;] Postimees, 22. mai 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AeEbY&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-toimetus-esitas-kodanikujulguse-aumargile-silver-meikari.d?id=64919972 &quot;Delfi toimetus esitas kodanikujulguse aumärgile Silver Meikari&quot;] Delfi, 5. september 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;62x20&quot;&gt;Aleksander Krjukov: [http://uudised.err.ee/index.php?06264285 &quot;Meikar visati Reformierakonnast välja&quot;] ERR, 24. oktoober 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MCidX&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06267592 &quot;Kristen Michal astus tagasi&quot;] ERR, 6. detsember 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DT4a4&quot;&gt;[http://valimised.err.ee/v/euro_2014/valimisuudised/valimisstuudio/5575be93-4ca1-48d2-a96a-7e73fc9a84bc &quot;Ekspertkogu: üksikkandidaatide &quot;Valimisstuudio&quot; parim oli Silver Meikar&quot;] valimised.err.ee, 22. mai 2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lubadused2014&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.meikar.ee/blog/?page_id=2737 |pealkiri=Minu lubadused |vaadatud=2014-05-28 |arhiivimisaeg=2014-05-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140529051513/http://www.meikar.ee/blog/?page_id=2737 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZWdgU&quot;&gt;[http://valimised.err.ee/v/euro_2014/kandidaatide_teated/df935793-f5c7-4051-9590-b60b2a287bf1 Silver Meikar: ehk oleks aeg kanep legaliseerida? (ERR)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kDPlu&quot;&gt;[http://poliitika.postimees.ee/2761284/europarlamendi-kandidaatidelt-kogutakse-seksuaalvahemuste-kaitseks-allkirju Europarlamendi kandidaatidelt kogutakse seksuaalvähemuste kaitseks allkirju]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vf1uF&quot;&gt;[http://valimised.err.ee/v/euro_2014/valimisuudised/avalikud_debatid_eesti_linnades/64bce19f-b9ce-4c6f-88e2-52d0c61307fd VIDEO: Euroopa Liidu välispiiril Narvas väideldi naabrussuhete üle]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;htniS&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140528222514/http://www.delfi.ee/kandidaadid/?candidate=187 Silver Meikar 187] Delfi&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;M7qJt&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/epvalimised/silver-meikar-valid-mind-saad-podra-ja-kangilaski-kauba-peale.d?id=68618095 Silver Meikar: Valid mind, saad Põdra ja Kangilaski kauba peale!]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nuEN5&quot;&gt;[http://valimised.err.ee/v/euro_2014/valimisuudised/e0c1f68e-4a99-47ec-b986-37a8a0c9e9b2 &quot;Reformierakond sai kaks kohta, Tarand osutus taas valituks&quot;] valimised.err.ee, 26. mai 2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vga4W&quot;&gt;[http://ep2014.vvk.ee/voting-results/0795.html Hääletamis- ja valimistulemus: Tartu linn (VVK)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DDCAM&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/epvalimised/valimiste-valvurid-kandidaadid-suhtlevad-jarjest-enam-oma-valijatega-otse.d?id=68729209 Valimiste valvurid: kandidaadid suhtlevad järjest enam oma valijatega otse]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;E3iYG&quot;&gt;[http://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/7048-eesti-vabariik-taenab-iseseisvuspaeeva-eel-99-inimest-riiklike-teenetemaerkidega/index.html Eesti Vabariik tänab iseseisvuspäeva eel 99 inimest riiklike teenetemärkidega]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rX61X&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/1137788/kodanikuuhiskonna-eripreemiad-said-hooandja-ja-silver-meikar/ &quot;Kodanikuühiskonna eripreemiad said Hooandja ja Silver Meikar&quot;] Postimees, 14. veebruar 2013&lt;/ref&gt;
}}&lt;br /&gt;
{{JÄRJESTA:Meikar, Silver}}
[[Kategooria:X Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Kaitseliitlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1978]]</text>
      <sha1>0gwcsglujvtmwggab0u357excr650zu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Riigi julgeoleku volitatud esindaja</title>
    <ns>0</ns>
    <id>96825</id>
    <revision>
      <id>6172297</id>
      <parentid>6019677</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T22:03:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5509" xml:space="preserve">'''Riigi julgeoleku volitatud esindaja''' (lühend '''NSA''' ingliskeelsest ''National Security Authority'') on Eesti Vabariigi institutsioon, mis täidab [[salastatud välisteave|salastatud välisteabe]] volitatud vastuvõtja ja hoidja ülesandeid.&lt;ref name=&quot;VLA&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
Institutsioon loodi 1995. aastal ülesandega tagada Eestile edastatud salastatud välisteabe kaitse. Vahemikus 1995–2001 täitis vastavaid kohuseid [[Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo]]. 4. juulil 2001 anti Vabariigi Valitsuse määrusega nr 231 ülesanded üle [[Kaitseministeerium]]ile, kes volitas põhimäärusega NSAna tegutsema Kaitseministeeriumi julgeolekuosakonna.&lt;ref name=&quot;VLA&quot; /&gt; Kohustuste üleandmise peamiseks põhjuseks oli asjaolu, et Eesti ja teiste NATO liikmesriikide vahelise salajase posti kogus suurenes tohutult (Eesti liitumiskõnelused NATOga), hakates ühtlasi koordinatsioonibüroo väiksearvulisele personalile üle jõu käima. Kaalumisel oli ka NSA üleandmine Kaitsepolitseiametile, kuid kuna tegemist oli peamiselt sõjalist infot sisaldava postiga, peeti Kaitseministeeriumit sobivamaks valikuks.&lt;ref name=&quot;HWHXh&quot; /&gt; 2009. aasta aprillis anti ülesanded üle Kaitseministeeriumi riigi julgeoleku volitatud esindaja osakonnale.&lt;ref name=&quot;VLA&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;WJnLL&quot; /&gt;

Alates 1. jaanuarist 2017 täidab ülesandeid [[Välisluureamet]].&lt;ref name=&quot;VLA&quot; /&gt; Ülesanded anti Välisluureametile (endise nimega Teabeamet) seoses Kaitseministeeriumis tehtud ümberkorraldustega, mille eesmärgiks oli vabaneda oma põhitegevusega mitte seotud ülesannetest.&lt;ref name=&quot;98Zb6&quot; /&gt;

== Juhid ==
{{Lisa materjali}}
* 2000 – 20. november 2006 [[Herman Simm]]&lt;ref name=&quot;icaLM&quot; /&gt;
* 24. aprill 2009 – 2011 [[Ingvar Pärnamäe]]&lt;ref name=&quot;fOiGR&quot; /&gt;
* märts 2011 – 2016 [[Märt Kraft]]&lt;ref name=&quot;nY3Sf&quot; /&gt;&lt;ref&gt;[https://www.vooremaa.ee/mustvee-vallavanemaks-valiti-mart-kraft/ Lääne, Tiit. Mustvee vallavanemaks valiti Märt Kraft.] Vooremaa, 7. märts 2019.&lt;/ref&gt;

== Ülesanded ==
Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse paragrahv 52 alusel on NSA ülesanneteks:&lt;ref name=&quot;VLA&quot; /&gt;
* salastatud välisteabe selle avaldajalt vastuvõtmise, töötlemise ja sellele juurdepääsu korraldamine ning arvestuse pidamine; samuti salastatud teabe edastamine teistele riikidele;
* salastatud välisteabe põhiregistri pidamine ning allregistrite töö korraldamine ja kontrollimine;
* salastatud välisteabe kaitse tagamiseks rakendatavate turvameetmete ja nimetatud teabega kokkupuutuvate töötajate juurdepääsu kontrollimine, sealhulgas riigi välisesindustes ja väljaspool riigi territooriumi asuvates Kaitseväe üksustes;
* koolituste korraldamine salastatud välisteabe kaitse tagamiseks;
* salastatud välisteabe õigusvastasel avalikustamisel teabe avaldaja teavitamine avalikustamise asjaoludest välislepingus ettenähtud tingimustel;
* teabevaldajate teavitamine salastatud välisteabe salastamisaluse, -taseme ja -tähtaja muutusest;
* salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaatide väljastamine ning salastatud välisteabe töötlemisnõuete tutvustamine juurdepääsu taotlevatele isikutele, samuti salastatud välisteabe avaldaja teavitamine juurdepääsu andmisest välislepingus ettenähtud tingimustel;
* osalemine oma pädevuse piires NATO ja Euroopa Liidu struktuuride töös;
* muude talle seaduse alusel antud õigusaktidega või välislepinguga pandud ülesannete täitmine.

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;VLA&quot;&gt;{{Netiviide |URL=https://www.valisluureamet.ee/nsa/ |Pealkiri=Riigi julgeoleku volitatud esindaja ülesanded ja kontaktinfo |Väljaandja=[[Välisluureamet]] |Kasutatud=6. veebruar 2018}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WJnLL&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://www.nsa.ee/ |Pealkiri=Riigi julgeoleku volitatud esindaja ülesanded ja kontaktinfo |Väljaandja=[[Kaitseministeerium]] |Kasutatud=6. veebruar 2018 |Arhiivimisaeg=2017-01-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170113213225/http://www.nsa.ee/ |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HWHXh&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Tarmo Vahter, Argo Ideon, Sulev Vedler |URL=http://ekspress.delfi.ee/kuum/koik-nuhkisid-koigi-jarele-aga-spioon-aina-tegutses?id=69207615 |Pealkiri=Kõik nuhkisid kõigi järele, aga spioon aina tegutses |Väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |Aeg=28. november 2008 |Kasutatud=6. veebruar 2018}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;98Zb6&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://www.pealinn.ee/poliitika/kaitseministeerium-soovib-anda-salainfo-kaitse-teabeameti-katte-n164896 |Pealkiri=Kaitseministeerium soovib anda salainfo kaitse teabeameti kätte |Väljaanne=[[Pealinn (ajaleht)|Pealinn]] |Aeg=16. märts 2016 |Kasutatud=6. veebruar 2018}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;icaLM&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/lahkub-riigi-julgeoleku-volitatud-juht?id=14348348 |Pealkiri=Lahkub riigi julgeoleku volitatud juht |Väljaanne=[[Delfi]] |Aeg=17. november 2006 |Kasutatud=6. veebruar 2018}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fOiGR&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://www.kmin.ee/sites/default/files/sisulehed/juhtkond/ingvar_parnamae.pdf |Pealkiri=Ingvar Pärnamäe elulugu |Väljaandja=[[Kaitseministeerium]] |Kasutatud=6. veebruar 2018}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nY3Sf&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Mirjam Mäekivi |URL=https://www.postimees.ee/372265/riigi-julgeoleku-volitatud-esindajaks-saab-mart-kraft |Pealkiri=Riigi julgeoleku volitatud esindajaks saab Märt Kraft |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=14. jaanuar 2011 |Kasutatud=6. veebruar 2018}}&lt;/ref&gt;
}}

{{Eesti luurekogukond}}

[[Kategooria:Eesti julgeolek]]
[[Kategooria:Luure]]</text>
      <sha1>en6nk266cfmxrjx57evd64492bs7usd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kaie Kand</title>
    <ns>0</ns>
    <id>99727</id>
    <revision>
      <id>6172470</id>
      <parentid>5971550</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T08:23:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Merleke5</username>
        <id>122868</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2466" xml:space="preserve">[[File:Kaie Kand.jpg|thumb|upright|Kaie Kand]]
'''Kaie Kand''' (sündinud [[31. märts]]il [[1984]] [[Orissaare]]s) on endine [[Eesti]] [[kergejõustik]]lane ([[seitsmevõistlus]]).

Ta on lõpetanud [[Tallinna Majanduskool]]is panganduse eriala. Ta on õppinud muusikakoolis [[klarnet]]it.

Sportimist alustas Orissaares. Gümnaasiumi viimases klassis asus õppima [[Audentese Spordikool]]i ja hakkas treenima [[Enn Roosi (treener)|Enn Roosi]] juhendamisel. [[2005]]. aastast oli tema treeneriks [[Remigija Nazarovienė]].

2012. aasta suvel teatas Kand tippspordist loobumisest.&lt;ref name=&quot;õhtuleht&quot;&gt;[http://www.ohtuleht.ee/483409 Kaie Kand lõpetas tippspordi] Õhtuleht, 4. juuli 2012&lt;/ref&gt;

== Saavutused ==
Kaie isiklik rekord seitsmevõistluses on 5979 punkti ja selle saavutas ta [[31. mai]]l [[2009]]. 

[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Ōsaka maailmameistrivõistlustel]] [[2007]]. aastal sai Kaie Kand 5616 punktiga 30. koha.

[[2008. aasta suveolümpiamängud|Pekingi olümpiamängude]] seitsmevõistluses sai Kaie Kand 5677 punktiga 33. koha. Tema üksikalade tulemused olid 14,47 – 1.65 – 12.91 – 25,49 – 5.75 – 42.51 – 2.13,36.

[[Tallinn]]as peetud [[Reval Cup]]i võistlusel 7.–8. veebruaril [[2009]] püstitas ta 4580 punktiga [[Naiste viievõistlus|viievõistlus]]e [[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti siserekordi]].

== Isiklikku ==
Ta on 176 cm pikk ja kaalub 60 kg. 

Kuni 2008. aasta sügiseni oli tema elukaaslane [[kümnevõistlus|kümnevõistleja]] [[Mikk Pahapill]]. Alates 2011. aastast elab Hollandis. Tema elukaaslane on kettaheitja [[Erik Cadée]].&lt;ref name=&quot;õhtuleht&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* {{ESBL|Kaie_Kand}}
* {{IAAF}}
* [[Raul Vinni]], [http://omasaar.ee/index.php?content=artiklid&amp;sub=46&amp;artid=8975&amp;sec=13 &quot;Kaie Kand – tüdruk tammega staadionilt&quot;], Oma Saar, 6. september 2008
* [https://www.ohtuleht.ee/315290 Kaie Kand püstitas hiilgava Eesti rekordi!] Õhtuleht, 8. veebruar 2009
* [[Alver Kivi]], [http://meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&amp;sub=1&amp;artid=30067 &quot;Kaie Kand püstitas 5979 punktiga maakonna rekordi&quot;], Meie Maa, 1. juuni 2009
* Raul Vinni, [http://www.saartehaal.ee/2012/05/31/kaie-kand-saan-vahemalt-enda-vastu-aus-olla/ Kaie Kand: saan vähemalt enda vastu aus olla&quot;], Saarte Hääl, 31. mai 2012

{{JÄRJESTA:Kand, Kaie}}
[[Kategooria:Eesti seitsmevõistlejad]]
[[Kategooria:Tallinna Majanduskooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1984]]</text>
      <sha1>n2nqqh448q9cdh77lzt7281b4mzflat</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Üldine arutelu</title>
    <ns>4</ns>
    <id>101354</id>
    <revision>
      <id>6172201</id>
      <parentid>6171625</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T19:11:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Dušan Kreheľ</username>
        <id>156824</id>
      </contributor>
      <comment>/* Community delegate registration for Wikimedia CEE Meeting 2022 */ uus alaosa</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="100700" xml:space="preserve">__NEWSECTIONLINK__
{{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}}
{{Arhiveerimine
|archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d
|algo = old(60d)
|counter = 56
|maxarchivesize = 100K
|minthreadstoarchive = 2
|minthreadsleft = 4
|archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}}
}}
{{Sisukord paremale|width=30%}}
&lt;!-- ----
     Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --&gt;

== Sh ''vs'' Š ==

Kuidas on lood '''Sh'''-ga ja '''Š'''-ga, kas need on samaväärsed? Küsin, sest paljud Albaania kohanimed sisaldavad esimest. Teise kasutamine võib albaanlastele olla solvav, seda oma slaavipärasuses. N: Kas kirjutada Shkumbin (nagu albaanlased seda teevad) või Škumbin? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 00:18 (EEST)
: Tuleb kirjutada &quot;Shkumbin&quot;. Ladina kirja kasutavate keelte nimed kirjutatakse eesti keeles nii nagu originaalis. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. aprill 2022, kell 16:22 (EEST)
::Sel juhul on Kosovo pealinn Priština ju Prishtinë või Prishtina, emb-kumb. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:53 (EEST)
::: Priština on serbia keeles, Prishtinë/Prishtina albaania keeles. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:00 (EEST)
::::Serbiakeelne variant on ilmselt võetud Eesti Entsüklopeedia 7. köitest, mis pärineb aastast 1994. Vahepeal on Kosovo iseseisvunud, mida tunnistab teiste seas Eesti. Kosovos elavad valdavalt albaanlased/kosovarid, seega on aeg artikli pealkirja muuta. Samuti tuleks Albaaniat ja Kosovot kajastavatest artiklitest välja rookida täht Š?! [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:48 (EEST)
::::: KNAB-i järgi on Priština. Prishtinë on rööpnimi. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 22:00 (EEST)
::::: Kosovo puhul on teisiti see, et lisaks albaania keelele on ka serbia keel ametlik keel. Kui oled veel mõnda Albaania kohanimesse š-tähe pannud, siis jah, tuleks parandada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2022, kell 20:00 (EEST)
:::::: OKi [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 3. aprill 2022, kell 20:55 (EEST)
: Nõustun [[Kasutaja:Pikne|Piksega]]. Kohanimed kirjutatakse eesti keeles nagu originaalis, ainus erand on kui eesti keeles on levinud ammusest ajast pärinev eestipärane kohanimevorm (no nagu näiteks Pskov asemel Pihkva). Ja sedagi kasutatakse paljudel juhtudel üha harvem, näiteks läti kohanimede puhul kohtab Võnnut ja Heinastet tekstides mida aeg edasi seda vähem. Kuna olen päris kindel, et Albaania kohanimede puhul eestipärased vasted puuduvad, ei saa kahtlustki olla, et need tuleb kirjutada nii, nagu originaalis. Austagem kohalikku kultuuri - ega eestlased ka omal ajal just rõõmust peega lakke ei hüpanud, kui näiteks kuskil läänes &quot;Pjarnu&quot;st lugesid - ja kirjutagem kohanimed nii, nagu kohalikel kombeks. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 16:58 (EEST)
::Teemast mööda, aga Pskov ei ole ju ladina kirja kasutavas keeles. Mina tõtt-öelda natuke kahtlen selles loogikas, et nimesid on eesti keeles vaja kirjutada nagu originaalis. Kui ikka eesti tähestikus ei ole vastavat tähte, milleks... Kas või seesama Pärnu. Inglise keeles võib ju tekstis nii kirjutada, aga milleks või milleks seda nõuda, kui seda selle keele kasutajad lugeda ei oska (või ei saa). [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 17:39 (EEST)
::Ladina kirja kasutavas keeles Pskov pole, aga kuna kõikidele tähtedele on otsene vaste ju ka ladina kirjas, saaks teda kirjutada ka eesti keeles nii nagu kohalikud kirjutavad - siiski on ajalooliselt kujunenud, et öeldakse Pihkva. Mis sellesse loogikasse puutub, et eesti keeles kirjutatakse enamjaolt, kui kohanimedele just ajaloolist vastet pole (nagu Pihkva, Varssavi, Ojamaa jne) nad nagu originaalis, siis nii lihtsalt on - pole minu väljamõeldud reegel. Kas see on õige või vale, ei hakka vaidlema - pole keeleteadlane, aga tänapäeval nii kombeks on ja kuna mulle eestlasena meeldib samuti, kui ka välismaa entsüklopeediates meie kohanimed õigekirjas on ja nende asemele pole hakatud mingit Pjarnut või Pernut või Pornot väänama, pole mul isiklikult selle vastu midagi. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 18:39 (EEST)
::: &quot;Mina tõtt-öelda natuke kahtlen selles loogikas, et nimesid on eesti keeles vaja kirjutada nagu originaalis.&quot; Mina küll selles loogikas ei kahtle. Vastasel korral saabuks täielik anarhia ja segadus. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 19:49 (EEST)
::::Minu meelest on sellega siiski mindud täiesti naeruväärsesse äärmusse. Nt kuidas ma peaks kirjutama või hääldama nimesid nagu [[Cəlil Məmmədquluzadə]] või [[Mas‘ūd ‘Alī Moḩammadī]]? Võiks ikka jääda Eesti tähestikku piiresse. &quot;Sh&quot; vs &quot;š&quot; puhul võiks muidugi nii teha, nagu kohalikele meelepärane, aga igasugu võõrapäraste tähtede kasutamine on puha saatanast, sest keskmine eestlane isegi ei kujuta ette, et kuidas seda lugeda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:20 (EEST)
:::::Minu meelest võiks jällegi, kui nimi väga võõras on, lihtsalt sellele nurksulgudesse häälduse lisada. Maitse asi, aga minu jaoks on puha saatanast pigem see kui teise inimese või paiga nime hakatakse mugavuse huvides nii kuidas arunatuke võtab omal algatusel teab mis värdvormi väänama. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:33 (EEST)
::::::Kui palju on vähem tuntud nimede puhul neid, kes teavad, kuidas seda täpselt häädalatakse? 
::::::Loomulikult ei tohiks igaüks oma mugandusi välja mõelda. &quot;Sh&quot; või &quot;š&quot; eelistamine ei ole küsimus. Ilmselt ei hääldu albaania keeles see &quot;sh&quot; nii, nagu hääldub eesti keeles &quot;š&quot;, ja juba seetõttu on mõistlik kirjutada nii nagu originaalis, aga võiks jääda tõepoolest eesti tähestiku piiresse. Vähem tuntud nimede puhul ei olegi (vähemalt esialgu) muud varianti, kui kirjutada nii, nagu kirjutatakse lähtekeeles. Minu jaoks on probleem laiem. Miks muudetakse nt levinud eksonüüme? Näiteks kas või Kiiev: EKI ühendsõnastikus on nüüd Kiiev ja Kõjiv sünonüümid, samas on ainuvõimalik Helsingi. Berliin (mitte Berlin) on igati ok, samas aga on õige Madrid. Riiginimedest Brasiilia vs. Argentina. Vahepeal oli KNABis ainuvõimalik Venezia. Nüüd on see tava jälle kõrvale lükatud.
::::::Teistest keeltest rääkides. On mõeldamatu, et prantsuse keeles kirjutataks Putin täpselt samamoodi, [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:29 (EEST)
::::::: &quot;Ilmselt ei hääldu albaania keeles see &quot;sh&quot; nii, nagu hääldub eesti keeles &quot;š&quot;&quot; Muidugi hääldub albaania keele täheühend &quot;sh&quot; nagu &quot;š&quot;, kuid ei ole mingit põhjust, et Albaania pärisnimedes peaks &quot;sh&quot;-d ära muutma. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:42 (EEST)
::::::::Hea teada. Mina ei oleks seda ilmselgeks julgenud pidada, aga ma ei tea albaania keelest midagi, ja kuna ei tea, siis olgugi &quot;sh&quot;. :) [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:46 (EEST)

Tõesti, oleks hea, kui iga võõrnime puhul oleks antud ka hääldus. Kusjuures vajalik on ka niisugune hääldus, mida saab eesti fonoloogia piires välja öelda. 

Nimede kirjutamisel (nagu ka teistes õigekeeleküsimustes) tuleb üldjuhul lähtuda keelekorraldajate soovitustest, sest 1) muidu me tõmbame endale süüdistuse mitteõigekeelsuses ja 2) muidu meil tekiksid viljatud vaidlused. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. aprill 2022, kell 05:58 (EEST)
:1) Süüdistusi tekitab ka arusaamatute, asjatute või rumalatena tunduvate keelekorraldajate soovitatud nimekujude kasutamine. Lihtsalt mingi süüdistuse olemasolu järgi ei tohiks me oma põhimõtteid kujundada, vaja on ikka argumente. 2) Mis neid vaidlusi tekitaks? Niisama nagu me võime kokku leppida keelekorraldajate soovituste järgmises võime me kokku leppida ka mingis muus standardis. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 13. aprill 2022, kell 12:03 (EEST)
::Noh, see on õigupoolest minu arvamus, kuigi mulle endale tundub see enesestmõistetav. Kui Vikipeedia kvaliteet on madalam kui trükitud entsüklopeediatel, siis on põhjust seda põlata. Kui eksitakse keelereeglite vastu, siis on kvaliteet madal. Keelereegleid kehtestavad keelekorraldajad. Nad on selles asjas kõige autoriteetsemad. Kui keegi süüdistab meid selles, et järgime keelekorraldajate soovitusi, siis seda süüdistust ei ole mõtet tähele panna, aga kui süüdistatakse selles, et me neid ei järgi, siis neil on ju õigus. See on see, mida ma öelda tahtsin. 
:: Keelekorraldajad ju ka vaidlevad omavahel, ja neil on oma argumendid. Kui aga midagi kompromissina või häälteenamusega otsustatakse, siis nad seda otsust ei vaidlusta. Meil võib ju täpselt samamoodi olla argumente keelekorraldajate otsuse vastu, sellepärast võivad ka vaidlused tulla. Kui me tahaksime midagi muud kokku leppida, siis oleks see raske, sest üksmeelele ei jõuaks. Ja kui isegi kui jõuaks, võiks tulla uus inimene, kes ütleks, et kokkulepe on tehtud ilma temata, ja selle vaidlustada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. aprill 2022, kell 20:49 (EEST)
:::Mulle tundub, et sa omistad keelekorraldajatele (ehk siis EKI-le?) liiga jumaliku positsiooni, millele nad ise seejuures ei pretendeerigi. Minu mälu järgi on nad vikipedistide järelpärimistele vastates tutvustanud küll oma seisukohti, aga öelnud, et mis reeglit Vikipeedias järgida, on siiski meie oma otsustada. Kuna ka keelekorraldajate järgimise põhimõttes on vaja kokku leppida ja seda võib igaüks vaidlustada, siis pole ka see vaidlustest vaba. Ma ei usu, et keegi süüdistaks meid iseenesest sellepärast, et järgime keelekorraldajate soovitusi - süüdistuste sisu on ikka mingi standardi (loetavuse, hääldatavuse, eesti keele pärasuse, traditsiooni) rikkumises, mis puhul neil võib õigus olla ja süüdistaja silmis tõmbab hoopis see Vikipeedia kvaliteeti alla. Aga võib-olla me oleme ses küsimuses tegelikult üsna ühel meelel, sest sa algul mainisid, et &quot;tuleb ''üldjuhul'' lähtuda keelekorraldajate soovitustest&quot; ja mõned inimesed ongi nende soovitustega rahulolematud vaid erijuhtudel.  --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 15. aprill 2022, kell 15:00 (EEST)
:::: Ma avaldasin lihtsalt oma vikisisese seisukoha, et tuleb keelekorraldajate soovitusi järgida. See on minu meelest kõige praktilisem. Vaidlused õigekeeleküsimustes oleksid vikipedistidele liiga koormavad. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 21:16 (EEST)
::::: Kui neile põhjendada, miks nii ja mitte naa, kuulavad nemad sind ka. Ja kui nad on nõustunud, siis tasub vikipeedias ennetav õigem lähenemisviis kasutusele võtta, mis sest, et autoriteetne allikas veel uuendamata. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 09:02 (EEST)
:::::: Jah, nõus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 11:11 (EEST)

Ma arvan, et &quot;Shkumbin&quot; on inglispärane kirjutusviis, Škumbin oleks eesti tähestiku järgi. Saksapäraselt peaks olema näiteks hoopis kirjapilt &quot;Schkumbin&quot; (ja ilmselt ka itaalia-päraselt). Saksa kultuuriruum oli Mandri-Euroopas levikult kuni II MSni veel üsna laialdane. Albaanlased aga küllap tahtes nii endistest vallutajatest (itaallased-sakslased) end distantseerida on valinud kasutamiseks inglisepärase variandi. Nii, et jah aegruumis asjad muutuvad. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 20:49 (EEST))
:Ma ütleksin, et see on albaaniapärane. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 22:37 (EEST)
::Küllap kokkuvõttes jah. Igal kujunemisel on omad juured. Albaania on olnud XX sajandil Itaalia mõju all, aga varem hoopis pikalt Osmanite Türgi all araabia kirja kasutades, kusjuures albaania keel oli siis ametlikult keelatud. Ühtne kirjakeel loodi 1972. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 23:08 (EEST))

== Severodonetsk - kuidas muuta artikli pealkirja? ==

On artikkel Sjeverjodonetsk. Eesti keeles peaks olema Severodonetsk. Parandasin tekstis ära, aga pealkirja ei oska muuta. {{allkirjata|Tonisarro}}
: vt nt [https://eki.ee/teatmik/ukraina-nimed/ Ukraina nimed]. EKI, 3. aprill 2022 + [http://www.eki.ee/knab/trkr_ukraina.pdf UKRAINA-EESTI TÄHETABEL] [Emakeele Seltsi keeletoimkond on tabelit täpsustanud 1998. a, muutnud 2009. ja 2022. a.] {{allkirjata|Pietadè}}
::Otsingukasti kõrval on &quot;Veel&quot; ja selle all &quot;Teisalda&quot;, aga vaata enne ka [[Arutelu:Sjevjerodonetsk]] (ehk &quot;Sjevjerodonetsk&quot; on siiski õige). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. mai 2022, kell 17:46 (EEST)
::: &quot;Kuigi Emakeele Seltsi keeletoimkonna kinnitatud reeglid annavad tulemuseks nime Sjevjerodonetsk, on keelelist algupära arvestades rööpselt võimalik ka nimi Severodonetsk.&quot; (https://eki.ee/teatmik/severodonetskist-sjevjerodonetskini/) [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 12:35 (EEST)
::::Keskmine eestlane, olles pikalt vene kultuuri mõju all otsib linna ilmselt nime alt &quot;Severodonetsk&quot;. Varianti &quot;Sjeverjodonetsk&quot; ei oska ta ilmselt esimese hooga kirjutadagi. Esimene variant peaks siis olema otsingus üle kantud teisele variandile. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 23:18 (EEST))

== Märkuste tegemise viis ==

Kas seda laadi märkused nagu lehel [[Arutelu:Heauskne omandamine]] on häirivas maneeris? Või on need üldse ebavajalikud? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 21:18 (EEST)
: Kuidas Sulle endale paistab? Kas võtsid uue kirjutaja vastu sõbralikult ja kas ta võis Sinu märkustest saada kasulikke näpunäiteid artikli täiendamiseks?--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 22:04 (EEST)
::Seda ma kujutan küll ette, et võib ebasõbralik mulje jääda. Ma ei ole ka kindel, kas minu märkuse sisu on arusaadav, aga võiks olla, vähemalt kellelegi; parandama ei pea algne kirjutaja. Ma tahtsin ise parandada, aga artikli sisu ei andnud selleks materjali, ja mujalt ka esimese hooga ei leidnud. Mulle tundub ikkagi, et see märkus juhib probleemile tähelepanu. Mul on ikkagi enda tegevust raske kõrvalt näha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 22:51 (EEST)
:::Kui sa mõtled seal arutelus kõige esimest kommentaari, siis minu arvates see ei ole ise häirivas maneeris, aga ei pruugi olla arusaadav (arusaamatus võib mõnda häirida), eriti uuele kaastöölisele või kellelegi, kes ei tunne Andrest. Kui ma lugesin ainult seda kommentaari, siis ma ei saanud mitte midagi aru. Kui vaatasin ka artikli algust ja tuletasin meelde, et Andres on varem sellise mõttega kommentaare jätnud, siis sain aru. Ma ei ole kindel, kas kontseptsioonide eristamine asjadest endist on vajalik. Erialakeeles vist tavaliselt ei lisata juurde sõna &quot;kontseptsioon&quot; vms, kui seda Vikipeedias teha, võib see olla kunstlik. Sarnane arutelu oli vist õenduse elamistoimingutega. Et on mingi asi ise ja siis on selle asja käsitlus mingis erialas, millele artikkel keskendub. Et kas neist kumbki on põhiline ja kuidas neid tekstis eristada. Midagi sellist. Kui ma nüüd õigesti aru sain. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 12:30 (EEST)
::::Aa seda veel, et kui (uus) kaastööline parasjagu artikliga tegeleb (võin on hiljuti tegelenud), võiks ideaalis kommentaarid talle arusaadavad olla, sest ei tohi välistada, et ta soovib ise artiklit parandada. Ja eelmise kommentaariga ma kindlasti ei tahtnud öelda, et absoluutselt ei pea kontseptsioone eristama asjadest endist, aga võiks püüda leida mingi lahenduse (sõnastuse), millega jäävad rahule nii need, kes tahavad näha selget eristust, kui ka need, kellele see eristus tundub kunstlik ja ebavajalik. Kui see on võimalik. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 12:36 (EEST)
::::: Ausalt öelda ma eriti ei looda, et algne kirjutaja ise parandab, seetõttu ei suuna ka märkusi spetsiaalselt talle. Ma pole üldse kindel, et ta oskab arutelulehte vaadata. Ja kui ta oskab ja aru ei saa, vahest siis oskab küsida ka.
::::: Vajaduse korral võib ka eristada. Ma sain asjast nii aru, et heausksest omandamisest võib rääkida ainult tänu sellele, et on kontseptsioon, mis seda võimaldab. Nii on põhimõtteliselt ka teiste mõistetega, aga nähtavasti on see mõiste problemaatilisem. Pole välistatud väljendi &quot;heauskne omandamine&quot; kasutamine ka kontseptsiooni või mõiste kohta (näiteks &quot;heauskset omandamist ei tuntud&quot;), aga primaarne teema on ikkagi asi ise ja see tuleks defineerida. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 13:15 (EEST)
::::::Olen ka siin-seal (mitte ainult Andreselt) märganud taolisi lühikesi ebamääraseid kommentaare, mis ilmselt enamusele lugejatele vajaksid selgemat lahtikirjutamist. Sellistel kommentaaridel on minu meelest 2 probleemi. Esiteks peab sellele järgnema kellegi täpsustav küsimus, et mida kommentaariga mõeldi, ja siis algkommenteerija selgitus. Nii tundub algse ebamäärase kommentaari ja täpsustava küsimuse kirjutamine aja raiskamisena - võiks ju kohe selgemalt kirjutada. Arvestades, et vastuseid ei pruugita alati märgata, tähendab pikem vestlus ka suuremat tõenäosust, et arutelu ei jõua kuhugi. Teine pool on see, et taoline kommentaar võib tunduda mitte konstruktiivse kriitikana/ettepanekuna, kus paistaks autori huvi reaalselt panustada artikli parandamisse, vaid lihtsalt isikliku emotsiooni väljendusena, millele pole vaja tähelepanu pöörata. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 20:06 (EEST)
:::::::Ei ole häiriv mingil viisil, aga esmapilgul oli arusaamatu küll. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 22:31 (EEST)
:::::::::::: Tuleb leida mingi kompromiss jõupingutuse ja selgituse üksikasjalikkuse vahel. Tavaliselt olen viimaseid muudatusi ö'bi vaadates väga väsinud ja panen sõnumi kirja lühidalt, aga minu meelest siiski nii, et peaks olema arusaadav, kuigi muidugi ainult juhul, kui ka artiklile endale pilk heidetakse. Ja ma reageerin ainult tõsistele puudustele, nagu ebaadekvaatne definitsioon. Artiklil on muidugi teisigi puudusi. 
:::::::::::: Niisugustel puhkudel on mul tunne, et ei saa sekkumata jätta. Ideaalis tuleks muidugi kõik puudused ise kõrvaldada, aga see on võimatu. Ja see võimatus on siiamaani valus, kuigi talutav. 
:::::::::::: Mind ajendas küsima see, et sellel näitel iseloomustati mind enesekeskse ja sõnaka kasutajana, kelle märkusi ei tasu tähele panna. Võib-olla ma teen märkustega rohkem kahju kui kasu, sest ma olen tõepoolest enesekeskne selles suhtes, et mulle läheb artiklite kvaliteet rohkem korda kui kirjutajate tunded, ja sõnakas selles suhtes, et püüan lühikeses repliigis asja olemuse kujukalt välja tuua, kuigi ma teen seda ainult arusaadavuse huvides, ja nagu selgub, siiski arusaadavust saavutamata. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 08:22 (EEST) 
:::::::::::::Eks meil kõigil on kõhklusi oma kompetentsi ja tegevuse suhtes, mida võimendavad kellegi ülekäe pillutud kommentaarid. Teadmata täpselt, kelle konkreetse kommentaari Sa silmas pead, ma lihtsalt ignoreeriksin seda. Mina isiklikult pole aastate jooksul näinud aruteludes ühtegi sinu arvamust, millel poleks sisulist väärtust, isegi kui ma pole nõus olnud. Loodan, et sa ennast siit veelgi rohkem koomale ei tõmba ;) --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 20:25 (EEST)
:::::::::::::::::::: Aitäh! --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 21:08 (EEST)
: Mulle ka ei tundu häiriv. Võib olla näiteks nii, et ise parasjagu ei oska parandada. Kui siis arutellu märkus jätta, siis ehk märkab suurema tõenäosusega probleemi keegi teine, kes oskab parandada.
: Ma ei ütleks, et see kommentaar on iseenesest ebamäärane. Parem ehk küll mitte väljenduda nii lakooniliselt, aga kommentaar võiks olla siiski võimalikult lühike. Võib-olla võinuks ka öelda lihtsalt, et see osa esimesest lausest on liiane või et nii pole tavaks sõnastada. Üle samas poleks vaja märkuse tegemise juures mõelda ja võiks olla lihtsalt valmis hiljem veel selgitama. Seda tõesti ei tea ette, mis konkreetse kasutaja jaoks arusaamatuks võib jääda (parem las ta siis ise küsib üle) või kuidas keegi kommentaarisse suhtuda võib. Mõnd kasutajat ajab segadusse igasugune üksikasjalikum või pikem selgitus ja mõni kasutaja ei pruugigi hakata aru saama, milles täpselt asi oli. Mõne kasutajaga on jälle nii, et mida rohkem püüda selgitada, seda rohkem süveneb temas veendumus, et kogu see jutt on tema kiusamiseks.
: Kui autor satub artikli arutelusse ja talle tundub, et sinna jäetud kommentaar on eeskätt temale suunatud, siis sellest pole minu meelest midagi, kui kommentaar on iseenesest viisakas ja üldjoontes selgelt sõnastatud. Tunduks liig alati igaks juhuks otse autori poole pöörduda ning selgitada, et kommentaari pärast ei pea tema ise tingimata midagi tegema ja et kommentaar pole mõeldud etteheitena.
: Kui pöörduda otse uue kasutaja poole, siis võiks Vikipeediale eriomased asjad küll enamvähem selgesti lahti kirjutada. Aga kõnealusest kommentaarist arusaamine minu meelest eriti ei sõltu sellest, kas seda loeb uus kasutaja.
: See etteheide enesekesksusese ja sõjakusese kohta viitab vististi mingite varasemate aruteludega seotud isiklikule kanakitkumisele ja mitte niivõrd sellele viimasele kommentaarile. Häiriv on, et uut kasutajat tema arutelulehel sedasi mingitesse varasematesse intriigidesse püüatakse kista.
: See on küll probleem, et mõni teine kasutaja kirjutabki aruteludesse selliseid kommentaare, millest enamik on ebamäärased või mis lihtsalt ei puutu kuidagi Vikipeedia artiklisse ning mille põhjal võib eriti uuele kasutajale jääda mingil määral mulje, et aruteludele üldiselt pole mõtet tähelepanu pöörata. Selliseid kommentaare võiks aruteludest julgemini välja rookida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. juuni 2022, kell 22:10 (EEST)
: Väidetavalt on kaastöö tegemisel suurim barjäär Vikipeedia ja sõsarprojektide tajutav või tegelik esoteerilisus, mistõttu lakoonilised ja läbinähtamatud märkused pigem mõjuvad seda barjääri kasvatavalt. Olen ise Andrese märkustega maadeldes midagi sarnast kogenud ja nõustusin pärast arutelu seisukohaga, et entsüklopeedia kirjeldagu esmajoones tegelikkust ja mitte sõnu -- viimane on sõnaraamatute ülesanne ning täiendava mõistelise kihi lisamist võiks Vikipeedias võimalusel vältida. Väga lühidate juhtnööride andmise puhul on minu arvates vaja silmas pidada kahte asja: 1) need ei tohiks olla sõjaväelises, vastuvaidlemist mitte sallivas toonis, vaid võiks pigem osutada kehtivale tavale ja põhjendada kasvõi väga napilt selle asjakohasust/järgimise vajadust konkreetsel juhul, 2) lakoonilist soovitust aitab mõistetavamaks teha, kui selle raames kasutatakse vikiteksti võimalust linkida selgitusele juhendites ja juhendi puudumisel see koostada/algatada. Arvan, et see väärib vaeva peaaegu iga korduva soovituse puhul. Konkreetse aegade algusest pärit soovituse jaoks aga minu teada head juhist pole, sest Vikipeedia [[Vikipeedia:Vormistusreeglid#Määratlus|reeglite osa]] on samuti väga lakooniline ja muidu didaktiliselt heal tasemel [[Vikipeedia:E-kursus/Materjalid/Osa_2#Vikipeedia_artikli_struktuur|e-kursus]] seda küsimust pikemalt ei seleta, ühtlasi pole ma kindel, kas kogemusega vikipedistid sellest tegelikult ühtmoodi aru saavad. Ka see on põhjus, miks lakoonilise soovitusega piirdumine võib olla halb mõte. Kellel on vähegi tõsisem soov Vikipeedia koostamisel kaasa lüüa, see kindlasti tutvub osutatud selgitustega, nt mind aitas kasvõi seegi, et Andres on märkinud end vaadetelt inklusionistiks ja separatistiks -- ja et sellised üldküsimused entsüklopeedia eesmärgist on Vikipeedia jaoks ülepea relevantsed, et projekti põhimõtted on välismaailmale seletatavad, olles dokumenteeritud arutelude tulemus ning avatud edasisele arutelule. Aga ega juhendite viitamine pole mõistagi imerelv -- ka seda saab teha brigaadikindrali toonis või selektiivselt, nende mõtet eirates. Lõpuks sõltub kõik ikkagi soovist, et Vikipeedia oleks uutele kaastöölistele avatud. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 5. juuli 2022, kell 14:25 (EEST)
:: Jaa, ma olen nõus, et nii on parem, nagu Sa ütled. Kahjuks mul pole tavaliselt jaksu pikka ja keerulist juttu kirjutada. Ja teiseks, paljudel juhtudel ma üldse ei looda, et algne kirjutaja minu märkuse peale midagi teha oskab. Võiks ju ka nii olla, et need, kellel rohkem jaksu on, kirjutavad asja rohkem lahti. Keegi teine ju pole öelnud, et sellel artiklil midagi viga on ega kuidas seda parandada ega ka kuidagi parandanud. Kui teised seda teeksid, siis oleksin hea meelega vait.  --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuli 2022, kell 20:39 (EEST)
::: Eks igaühel on natuke isemoodi, aga minu jaoks pole sisulist ega ajalist vahet, kas kirjutan ühe, kolm või viisteist sõna, sj ettepaneku n-ö täislausega väljaütlemine on tegelikult kasulik ka enesekontrolliks. Viitamine võib juba eraldi keskendumist nõuda, eriti kui pole selge, millele viidata või peab ise mõnda dokumenti looma hakkama. Korduva teema puhul tundub see siiski mõistlik kulu, pidurdajaks võib osutuda hoopis juhise osas ühise kokkuleppe saavutamise kaheldavus. Alternatiiv on muidugi oma kasutajalehele valmisselgitusi või -juhiseid tootma hakata -- kui osaleksin toimetajatöös rohkem, siis ilmselt kaaluksingi vahevariandina midagi sellist. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 12:09 (EEST)
:::: Mul oleneb palju sellest, kui väsinud või värske ma parajasti olen. Antud juhul tundus üksikasjalik selgitamine mulle lootusetult üle jõu käiv. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 13:09 (EEST)

== Vikitsitaadid ==

Meil ei ole kontrolli selle üle, mis Vikitsitaatides toimub, aga kardetavasti seostatakse neid ikkagi Vikipeediaga. Sellepärast ma arvan, et need tsitaadid, mis on tõesti vajalikud, võiksid olla Vikipeedias. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 09:31 (EEST)

:Milles täpselt probleem on? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 21:28 (EEST)
::Igaks juhuks täpsustan. Esiteks on Vikitsitaadid vägagi kontrolli all. Teiseks ei tõsta keegi eestikeelsest Vikipeediast [põhjendamatult] tsitaate sinna üle, kuna eestikeelses Vikipeedias peaaegu polegi mingit tsitaadimaterjali ehk pole midagi, mida saaks sinna üle tõsta. Eestikeelsesse Vikitsitaatide projekti lisatakse tsitaate otse allikatest. Ainuke asi, mida siin näha võib, on mallide lisamine, mis lingivad vastavate tsitaadilehekülgede juurde. Ja selle pärast ei saa ma absoluutselt aru, et mille kohta see teemapüstitus käib. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 21:43 (EEST)
::: Keegi lisas siin hiljuti massiliselt Vikitsitaatide linke. Ma vaatasin mõnda, minu meelest need leheküljed seal olid küll erapoolikud, juhuslikud või siis Vikipeedia artikli sisu asendavad. Meil hakataks kohe protestima. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 22:52 (EEST)

::::Neid Vikitsitaatide linke on lisatud juba aastaid. Eestikeelsed Vikitsitaadid on viimase kahe aasta jooksul olnud kõige kiiremini kasvav Vikitsitaatide projekt.
::::Oluline on muidugi arvesse võtta, et Vikitsitaatide projekt korjab hoopis teist laadi sisu, kui Vikipeedia. Poolikuid lehekülgi on seal vähemalt hetkel küll arvukalt, aga no ei ole kuidagi näha, et see Vikipeediat dubleeriks või Vikipeedia selle sisu asendada suudaks/tahaks.
::::Mis puutub nö kontrolli, siis seal on kontroll sisu üle märkimisväärselt kõrgem, kui meil siin eestikeelses Vikipeedias. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 01:03 (EEST)

::::: Mida see tähendab, et on kõrgem? Näiteks oli (mitte tsitaadina) seal öeldud, et Vene Õigeusu Kirik on rašistlik. Vikipeedias ei oleks see võimalik. 
::::: Või näiteks tsüaankaalium. Milleks seal on tsitaat, kus selgitatakse tsüaankaaliumi omadusi. See on ju dubleerimine. 
::::: Missugust sisu on Vikitsitaatide eesmärk korjata? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 13:31 (EEST)
::::::Vaatasin ka Vikitsitaatide juhendit ja jäi ebaselgeks, mis kriteeriumi alusel otsustatakse, nt millised teatud isiku kõigist kirja pandud ja avaldatud lausetest on kõnekad ja väärivad esitamist ja millised mitte. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 16:54 (EEST)

:::::Kui eestikeelne Vikipeedia ägab väga erikvaliteediliste muudatuste ja lausvandalismi all, siis seal teeb valdava osa muudatusi kaks inimest. Seepärast on ka seal kontroll sisu üle märkimisväärselt kõrgem, kuna sellist juhulikku faktorit peaaegu polegi, ning meie siin ei suudaks parimagi tahtmise juures midagi samaväärset siinse sisu osas.
:::::Vikitsitaatide projektis lähenetaks mõistete defineerimisele vähe teisiti ehk nad ei püüagi Vikipeediat dubleerida. Näiteid võib vaadata [[:q:Vikitsitaadid:Nädala teemad|siit]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:32 (EEST)
:::::: Paistab, et nad ei tee seda hästi. Vähemalt nende näidete järgi otsustades. 
:::::: Dubleerimine toimub tsitaatide sisus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:37 (EEST)

::::Ka meil on siin külluses poolikuid artikleid ja arvukalt toimetamist vajavat sisu. Selle põhjal ma ei teeks väiteid, kas midagi tehakse hästi või mitte.
::::Too mõni näide, et kus see tsitaatide sisu saab midagi dubleerida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:45 (EEST)
::::: Jaa, selles suhtes on Sul õigus, et mu mulje tekkis üksikute näidete põhjal ning on terviku suhtes arvatavasti ebaõiglane. Aga siiski, Vene Õigeusu Kiriku puhul ei ole heast kontrollist kasu, sest kontrollija ise vajab kontrolli.
::::: Näited dubleerimise kohta on allpool, ja ülalpool ka. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 19:08 (EEST)

:::::: Ma sirvisin natuke. Siin on tõepoolest täiesti head ja korralikku materjali, võib-olla valdav osa on selline, aga mulle ju hakkasid mõned asjad silma, muidu ma poleks teemat püstitanud. Näiteks tänane päeva tsitaat (Lindgrenist ja Schmidtist) on fakti esitus, miks see peaks tsitaat olema? See võiks Vikipeedias viidatuna olla. Vene Õigeusu Kirikut oli seal nimetatud rašistlikuks. Asi pole selles, kas mina sellega nõustun, lihtsalt erapooletus vikis ei saa niisugust asja väita. Järelevaataja ise oli selle sinna pannud. Ja tsitaatide valiku kohta võiks ka öelda, et see on erapoolik, vikipeedias tõstetaks kohe kisa. Ma saan muidugi aru, et kuskilt tuleb alustada, aga selline mulje jääb ikka. Ja Priit Rohtmets on vaevalt selline inimene, kellelt peaks tsitaate võtma. See sisu väärib kajastamist, aga seal ei ole midagi kirjanduslikult väärtuslikku ega üldse mingit sõnastust, mida ei võiks muuta, vähemalt minu arvates. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 19:08 (EEST)

: Millised tsitaadid on Vikipeedias vajalikud? On küll need tsitaadid küll, mis on muu teksti sees mingis kontekstis, aga selliseid tsitaate me polegi püüdnud ju Vikitsitaatidesse tõsta, ega? Vajalikud ei tohiks olla siin sellised tsitaadid, mis on jäetud artikli lõppu või muu sisu vahele õhku rippuma.
: Ma olen mõelnud, et Vikitsitaatidele linkimisega peaks rohkem piiri pidama. Vikitsitaatidele on niigi lingitud vasakul keelelinkide kohal ning lingi esiletõstmiseks veel teises kohas võiks olla mingi eriline põhjus. Võiks igas artiklis eraldi hinnata, kas sama pealkirjaga Vikitsitaatide artiklis on parasjagu midagi sellist, mille juurde on lugejat mõtet edasi suunata. Vikitsitaatide linke on viimastel aastatel lisanud siia peamiselt või ainult see soomlane, kes alul teguses nime &quot;Risto hot sir&quot; all ja kes ilmub siia nüüd iga natukses aja tagant mõne uue nime all. Kuna ta on neid linke lisanud valimatult, siis võiks tema lisatud lingid minu meelest lihtsalt kõik eemaldada.
: Vikitsitaatide isikuartiklites on sageli pealtnäha üsna juhuslikud väljavõtted kuskilt esseedest või intervjuudest. Muudesse teemaartiklitesse satub seal pahatihti tsitaate, mis ei ütle teema kohta eriti midagi ja mis lihtsalt sisaldavat artikli pealkirjaks olevat sõna. Ma olen paaril korral püüdnud ka Vikitsitaatide üldises arutelus sellele ääri-veeri tähelepanu juhtida. Paistab, et sealsed paar aktiivsemat kasutajat ise samas on oma tööga rahul.
: Iga üksiku kasutaja kontroll Vikitsitaatide sisu üle on või peaks olema minu meelest umbes sama piiratud kui Vikipeediaski. Põhimõtteliselt saab igaüks siit minna ja seal parandusi teha. Iseasi, et enamikul meist pole selleks mahti ja kui ka natukene oleks, siis võib-olla tõesti on seal keerulisem vahele segada tingimustes, kus üks-kaks entusiasti jõuavad kõik oma käe järgi ümber teha. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. juuni 2022, kell 22:35 (EEST)
::Vikipeedias on üldse tsitaate vähe. Kui on tegu mõne kuulsa ütlusega, siis võiks tsitaat olla küll. Need ei peagi kontekstist väljas olema. Aga Vikitsitaatides on mõnikord entsüklopeediline sisu antud tsitaadi kujul. Mõnest raamatust või artiklist on nii palju tsitaate, et peaaegu kõik on ümber kirjutatud.  
:: Seda teist kohta, kust link läheb, panevad vist küll vähesed lugejad tähele. Ja see ei teki ka automaatselt. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:47 (EEST)

:::Ma ise ei näe, et meil oleks Vikipeedias eriti vaja tsitaate eksponeerida, sest see on kohane ainult väga harvadel juhtudel. Samuti ei ole seda olnud, et meil oleks siit tsitaate sinna migreeritud (juhul, kus tsitaatidel on mingi adekvaatne põhjus vikiartiklis olemiseks). Ehk algsest teemapüstitusest jäi mulje, et Andresele on jäänud mulje, et eestikeelsest Vikipeediast tõstetakse tsitaate Vikitsitaatidesse, kuigi tegelikult pole see kunagi nii olnud.
:::Mis puutub selle projekti seisukorda, siis see on mõneti selline nagu oli eestikeelne Vikipeedia sel hallil ajal, kus peaasjalikult ainult Andres siin toimetas. Kõik oli Andrese nägu, sest polnud mingeid minusuguseid tegelasi, kes oleks vingunud, et &quot;igast maailma tänavast pole vaja artiklit&quot; jne. Kui kaastöölisi on väga vähe, siis on see üsna paratamatu, et vähesed tegijad omavad äärmiselt ulatuslikku kontrolli. Ka varasemaga ei püüdnud ma väita, et see on hea – ma pigem konstateerisin fakti, et nii on (ehk püüdsin ümber lükata Andrese väidet, et seal toimub jumal teab mis ja mingit kontrolli pole).
:::Mis puutub Pikse teemapüstitust, siis seda on lahatud nt '''[[:q:Vikitsitaadid:Üldine arutelu#Teemaartiklid|siin]]'''. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 01:12 (EEST)

:Vikitsitaatide põhitegijana lisaksin siiski paar selgitavat märkust.
:'''Esiteks''': valdavalt ei ole tsitaate Vikipeedia artiklitest Vikitsitaatidesse niimoodi üle kantud, et Vikipeediast sisu kustutataks. Ma ei näe ka põhjust siit tsitaate kustutada, kui neid just ebaproportsionaalselt palju pole. Pigem võiks parandada tsitaatide esitust ja viitamist Vikipeedias, nii et tsiteerimisel oleks selge, kes seda ütles ja mispoolest on tema seisukoht kastis esiletõstmiseks piisavalt oluline - Vikitsitaatides on sama teema kohta võimalik esitada palju erinevaid tsitaate, Vikipeedia artiklis üldjuhul ei peaks, seega peab siin valik olema kitsam ja selgem.
:'''Teiseks''': tsitaate on siit Vikitsitaatidesse kopeeritud küll. Ma ei näe, et see oleks suur probleem, kui eri vikiprojektides sisu mingil vähesel määral kattub: ühe lugeja ei satu tingimata teise, eri projektides on kattuval sisuosal erinev eesmärk ja kontekst. Vikipeedia enda artiklites on samuti kattuvat sisu ja see on tihti hädavajalik, et artiklid oleksid kooskõlas ning omavahel seostatud. Tsitaatides on eesmärk koguda autorite ja teemade lehtedele mitmesuguseid tsitaate, nii et nende kogum oleks kõnekam kui üksikud tsitaadid eraldivõetuna. Üldjuhul võiks teemalehe tsitaadid öelda teema kohta midagi olulist, kuid vahel tekib lisaväärtus just eri tsitaatide kõrvutuse või vastandusena, mõnikord aga ka just esinemuse näitena (nt kui asetada kõrvuti erinevused sama teose eri tõlgetes või sama motiivi või teema või sümboli esinemus eri luuletajatel). Need on asjad, mil on lugejate jaoks sisuline väärtus ja mida samas teistes vikiprojektides kuigi hästi esitada ei saa (nt võiks ju kirjutada artiklisse [[Õunapuu]], millised eesti luuletajad on kirjutanud õunapuudest, või artiklisse [[Aurumasin]], milliste romaanide keskmes on aurumasinad, kuid see läheneks originaaluurimusele ja seda materjali sinna ajapikku koguda oleks üsna ebamugav).
:'''Kolmandaks''': igas projektis, kus sisu on mingilgi määral kureeritud, on valik ja esitus paratamatult subjektiivne. Kui on põhilistel kaastöölistel on mingi ühine arusaam sellest, mis peaks olema tehtava töö fookuses - olgu või seepärast, et kõike korraga ei jaksa, kuskilt tuleb alustada -, siis sellest kujuneb projekti kallak. Näiteks on Vikipeedia üldjuhul kaldu teaduse, aga ka muude teaduselähedaste formaalsete distsipliinide poole: terminid võetakse sageli juurast või professionaalsest terminoloogiast, mitte tavakeelest. Vikitsitaadid on sellega võrreldes rohkem tavakeelepõhine projekt. Näiteks on väga vähe tsitaate perekonnast sisalik või sisalikulistest, küll aga räägitakse eri žanrides palju sisalikust üleüldse, taksonit täpsustamata. Ilukirjanduses altkäemaksuks nimetatav ei pruugi vastata juriidilisele definitsioonile (pealegi tehti Eesti õiguses üksvahe vahet altkäemaksul ja pistisel, nüüd jälle ei tehta, aga kirjanduses ei kajastunud see erinevus eriti kuidagi). See tingib teistsuguse märksõnade valiku ja märksõnastiku struktuuri (püüame Wikidata kauda kuidagi Vikipeedias tehtud valikutega seostada, kuid vahel on üsna keeruline). Kallaku näitena võib öelda, et võtsime üsna algusest peale eesmärgiks tegeleda tavapärasest rohkem naisautoritega, kuna Vikitsitaatides on hea võimalus neid esile tõsta ja lugejatele teadvustada (seepärast on naisautorid meil ka iga päev esiküljel); see ei tähenda, et me nt meeste kirjutatud klassikateostega ei tegeleks, vaid et seda me ei tee nii süsteemselt, kuna kõike korraga ei jaksa. See teadlik ja kaalutletud otsus on kahtlemata subjektiivne ning nagu praktika näitab, on aegade jooksul Vikitsitaatidest läbi käinud kaasautoreid, kes lähtusid muudest eelistustest, näiteks poetades igale võimalikule leheküljele soome vanasõna või tsitaadi Paulo Coelholt. Mina isiklikult neid eelistusi ei jaga, ehkki ka Coelho viiteid püüan tasapisi parandada ja mõned soome vanasõnad tõlkisin ära (kõiki ei jõua, liiga palju on).
:'''Neljandaks''': konteksti huvides paar selgitust selle kohta, mis Vikitsitaatides praegu üldse toimub. Kuna hetkel, mil praegused põhitegijad Vikitsitaatidesse jõudsid, oli seal märksõnastik üsna hõre ja segane ning põhiliselt askeldas projektis eesti keelt mitte valdav soomlane, otsustasime alustada kvantitatiivsest arendamisest, mille käigus omakorda selguksid kvalitatiivsed vajadused. Lühidalt öeldes oleme tekitanud massiliselt märksõnu, mille alla saab materjali koguda, mida süstematiseerides kujunevad välja kategooriad ja mille alla kogunevast materjalist selgub, mille kohta üldse on midagi öeldud ja mille kohta pole, millised märksõnad on mõistlik liita ja mida lahku lüüa jne. Hetkeseisuga on eesti Vikitsitaatides [https://et.wikiquote.org/wiki/Eri:Arvandmestik 9681 tsitaadilehte, lehti kokku 15 917, aktiivseid kasutajaid 18]. Tsitaadilehtede arvult oleme keeleversioonide seas praegu 6. kohal. Võrdluseks: 16. veebruar 2013 oli tsitaadilehti 564, keeleversioon 37. kohal; 6. märtsil 2020 oli lehti 1000, 4. oktoobril 2020 tõusime 27. kohale. Plaan (jajah, meil on plaan ja kontroll ja terve rida tehnilisi tööriistu) on jätta 10 000 lehe täitumisel ekstensiivareng tagaplaanile ning hakata tegelema teemade, autorite ja teostega süvitsi, laiendades. Viimased umbes kaks aastat on meil iga päev olnud esilehel uus naisautor, kes on sel päeval sündinud (v.a paar üksikut erandit ja Ukraina sõja esimesed kaks nädalat, kui tõstsime esilehele Ukraina autorid). Selle aluseks on meil potentsiaalsete autorite sünnipäevakalender (mille koostamise käigus on laiendatud oluliselt Wikidata ning korrigeeritud andmeid eesti Vikipeedias). Ühtlasi koostan ma igakuiseid ülevaateid keeleversioonide edetabelist artikliarvu järgi (oleks tore võrrelda mingeid sisuliselt olulisemaid parameetreid, aga neid on keerulisem rehkendada ja neid andmeid teiste versioonide kohta valmiskujul ei ole - nt artikli keskmine pikkus, meeste-naiste osakaal autorite seas, siselinkide keskmine arv artiklites jms). Oleme ka kõigi poliitikate kujundamisel, struktuuri ja sisu puudutavaid otsuseid langetades uurinud, kuidas on need küsimused lahendatud teistes keeleversioonides, ehkki oleme kahetsusväärselt sageli pidanud nentima, et ei olegi, enamikku teisi keeleversioone nii süsteemselt ei arendata, valikute üle ei diskuteerita ja poliitikad koosnevad tihti ebamäärasest viitest Vikipeedia poliitikatele, mis Tsitaatide eripära ei arvesta ja vahel üldse ei rakendu.
:'''Viiendaks''': nagu kõik vikiprojektid, on ka eestikeelsed Vikitsitaadid permanentselt pooleli. See tähendab, et algusest peale on põhimõtteline seisukoht, et nupsakad on okei. Küll nad ajapikku kasvavad. Me peame nende üle arvet, nii nagu ka muude probleemide üle: meil on eraldi peidetud kategooriad täiendamist vajavate, pilte ja definitsioone vajavate, viiteprobleemidega jts artiklite tarvis. Kõigi nende probleemidega ka tegeldakse, ent jõudumööda. Suurem kogus massilist sodi, mis enne 2020. aastat kogunenud oli, on juba koristatud, kuid näiteks halvasti viidatud tsitaatide kontrollimine on väga ajamahukas. Kui kvantitatiivse arenduse etapp peagi läbi saab, asume nende kallale süsteemsemalt. Kui kedagi häirib, et mõne märksõna all leidub üksainus tsitaat, mis tema meelest kuigi palju olulist ei ütle, on tal suurepärane võimalus otsida ja lisada paremaid ja kõnekamaid tekstikohti (soovitavalt koos korraliku viitega, palun). Poolelioleku teine aspekt on, et mitmete autoriartiklite alla on esialgu tõstetud lõigud, mis vajaksid laialijagamist märksõnade vahel, kus need võiksid olla märksa kõnekamad kui isikuartiklis. Alati lihtsalt ei ole artiklit tehes selle jaoks aega. Ka selleni on kavas ajapikku jõuda ja kui see kedagi häirib, tulgu ja hakaku kohe pihta, saame kõik varem õhtale.
:'''Kuuendaks''': nagu võib täheldada igaüks, kes Vikitsitaatide eri keeleversioone vähemalt sirvinudki on, erineb Vikitsitaatide tonaalsus suuresti Vikipeediast, kuid ka eri keeltes omavahel. Nii näiteks on inglise Vikitsitaatides hulgaliselt teemaga sisuliselt seostumatuid ''new age''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;ilikke illustratsioone &quot;sügavmõtteliste&quot; allkirjadega, mis meenutavad Laertese isa Poloniuse elutarku mõtteteri &quot;Hamletist&quot;. Eesti Tsitaatides otsustasime poloniaalstiilist ja Laertese isa vaimust teadlikult hoiduda, selle asemel püüame illustreerida artikleid kunstiklassikaga, eelistatavalt naisautoritelt. Vene vikitsitaatides jällegi on kombeks koguda ka aimekirjandusest pärinevaid triviaalseid sedastusi, mis võiksid vabalt olla Vikipeedias refereeritud ja tsitaadina esitamisest tõesti kuigi palju lisaväärtust ei omanda. Siin on oluline vahe, mida Andres ei märganud: kui kaaliumtsüaniidi põhiomadusi kirjeldatakse keemiaõpikus, ei üllata see kedagi ning huvitav oleks vaid teada, millistest keemiaõpikutest on see välja jäetud; kui kaaliumtsüaniidi on nimetatud ilukirjanduses (antud juhul Helen McCloy), tekib selliste tsitaatide koosmõjus laiem üldpilt, eri kirjeldused vastanduvad ja tulemus ütleb üht-teist mitte küll kaaliumtsüaniidi enda, kuid selle kohta, kuidas inimesed seda ainet näevad ja kuidas see nägemus aja jooksul muutunud on. (Selles osas võib tõepoolest ka eri sajandite aimekirjandust võrreldes huvitavaid tulemusi saada, nt reastades jõu, impulsi või massi definitsioone eri sajanditest.) Definitsioonide tonaalsus erineb eesti Vikipeedias tõesti kohati Vikipeedia omast, kuid need ei täida seal ka sama funktsiooni kui Vikipeedias, valdavalt on tegu tavakeele mõistete kirjeldusega, mis lehekülje sisuga haakudes võib olla pigem poeetiline kui terminoloogiline - terminoloogilise lähenemise jaoks sobivad paremini Vikipeedia ja Vikisõnastik, mis tavakeele mõistete eripärase määratlemisega enamasti väga vaeva ei näe. Aga igaüks võib muidugi tulla ja paremad määratlused välja pakkuda.
:'''Seitsmendaks''', ''last and least'': mis puutub [[rašism]]i Vene Õigeusu Kirikus, siis jään ma Andresega eriarvamusele. Minu hinnangul on Vene Õigeusu Kiriku suurim eripära teiste õigeusu kirikutega võrreldes praeguseks, et Venemaa riigikirikuna, mis sisuliselt funktsioneerib riikliku propagandaasutusena, on VÕK võtnud omaks kogu Vene riigis kultiveeritava riikliku ideoloogia, mida viimasel ajal nimetatakse rašismiks, ja mis sisuliselt, nagu nimigi ütleb, on fašismi eripärane vorm. VÕK toetab rašismi retooriliselt, ideoloogiliselt ja mul on mulje, et juba isegi teoloogiliselt (ehkki mul ei ole praegu häid viiteid, enamik rašismi teoloogilisi kultiveerijaid, kellest Läänes räägitakse, ei kuulu kiriku põhivoolu - teoloogia on ajakirjanduse jaoks keerulisevõitu ja põhivool ei ole tavalugejale nii atraktiivne kui ekstsentrikud). Seega on rašismi mainimine VÕKi definitsioonis lugeja jaoks oluline informatsioon. Aga see on muidugi minu seisukoht ja seda ei pea tingimata jagama. Niisuguste eriarvamuste üle arutlemiseks on artikli aruteluleht, nagu Andres arvatavasti kuulnud on.
:'''Kokkuvõtteks''' võib öelda, et eestikeelsetes Vikitstitaatides käiv töö on oluliselt süsteemsem kui enamikus vikiprojektides, mida ma näinud olen (ja ma ikka olen). Valikud on teadlikud ja põhjendatud, isegi kui igaüks kohe esimese hooga ei taipa, mis on põhjendus, ning mõistagi ei pruugi igaüks iga valikuga nõustuda. Aga nagu vikisüsteemis üldiselt kombeks, arutlevad töös ettetulevate valikute üle ja langetavad otsused need, kes on kohal ja tööd teevad, oma kogemuste ja vajaduste põhjal, mitte need, keda kohal ei ole ja kes kaastööd ei tee. Kui lisandub kaastöölisi, kellel on teised vaated, siis võib teema jälle jutuks võtta ja ühiselt teistpidi otsustada. Tavaliselt ei tehta seda siiski mittekaastööliste soovituste alusel, sest kuigi neidki võib kaaluda ja arvesse võtta, ei ole need enamasti samavõrd läbimõeldud ega toetu isiklikule praktilisele püüdlusele midagi ära teha.
:Muide, enamikus Vikitsitaatides (ja veel vähem mujal) ei ole korralikult läbi arutatud, kellele ja milleks Vikitsitaate vaja on. Vikipeedia puhul on sellest mingigi pilt ja WMF on natuke hädapärast vusserdanud ka kasutajamudelitega. Vikitsitaatide kohta pole konkreetseid andmeid kuskilt võtta, kes seda projekti loeb, kus, miks ja mis otstarbel. Eesti omaga on keerulisem, sest kuni polnud sisu, polnud ka lugejaid ega nähtavust veebiotsinguis. Nüüd on mingi loetavus siginenud ja olen ise kohanud paari inimest, kes on öelnud, et nad teavad seda projekti küll ja vahetevahel loevad ka. Üldistuse jaoks on seda veel vähevõitu, ent mingil määral tagasisidet saame, mille alusel seniseid valikuid hinnata. Teiste tsitaadiversioonide arutelusid lapates ei ole ma näinud, et keegi tagasisidet üldse otsikski, veel vähem arvestaks. Nii et midagi meil ikkagi toimib.
:Üldiselt meenutab kogu selle teema algatamine siin küll Hruštšovi-aegset ühiskondlikku arutelu abstraktsionismi üle, kus inimesed, kes olid sellist kunsti põgusalt näinud ja kellele see ei meeldinud, üritasid säherduse õuduse ärakeelamiseks koguda toetust teistelt tublidelt tööinimestelt, kes polnud abstraktsionismi näinud, ei teadnud, mis see on, ega tahtnudki teada, kuid mõistsid selle raevukalt hukka. Äkki üritaks kõigepealt teemaga tutvuda, siis küsida, arutada ja lõpuks käed külge panna? Ehkki muidugi võib ka lähtuda vanasõnast &quot;Kus häda näed laita, seal tule ja laida&quot;, korraldada väikse võiduka nõiajahi ning projekti lõpuks kustutada, ilma selle heaks sõrmegi liigutamata. Ajaloost on selliseidki näiteid küllaga, eks igaüks teeb oma valiku ise. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 14:47 (EEST)
:P.S. Andres esines siin üsna absolutistlikus vaimus väidetega Vikitsitaatide sisuvaliku kohta. Ma tahaks teada, mis on need põhimõtted, millele toetuvad otsustused nagu &quot;Priit Rohtmets on vaevalt selline inimene, kellelt peaks tsitaate võtma&quot; - mille järgi peaks autoreid valima, et Andres rahul oleks? - või &quot;tänane päeva tsitaat (Lindgrenist ja Schmidtist) on fakti esitus&quot; - nagu igaüks [https://et.wikiquote.org/wiki/Vikitsitaadid:P%C3%A4eva_tsitaadid/2022/juuni/7 siit lugeda võib], on tegu emotsionaalse hüüatuse edastamisega pealtnägija poolt. Meil pole Astrid Lindgreni ja Annie M. G. Schmidti kohtumise kohta praegu ühtki nende endi poolset kirjeldust ning emotsioonide edastamine ei ole üldjuhul Vikipeedia artiklite funktsioon. &quot;Annie, ma nii armastan sind! Kus sa oled olnud kogu mu elu?&quot; nimetamine ümberjutustatavaks faktiks on sama, kui kuulutada, et Underil olid väga pikad sukad, Puhh kukkus pikali ja Vargamäel tehti palju tööd ning vastavate kirjakohtade otsene tsiteerimine on tarbetu. Jah, ka nii saab elada, aga mis elu see on? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 14:57 (EEST)
::Ma ei ole midagi selle kohta öelnud, et siit on midagi Vikitsitaatidesse üle viidud, ma ei tea sellest midagi. Küll aga on siin tsitaate kustutatud selle põhjendusega, et siin pole Vikitsitaadid.
:Ma ei näe ka dubleerimises probleemi, pigem selles, kui siia tsitaate ei lubata. Ja Vikitsitaatide praegust sisu ei saa tõesti Vikipeediaga asendada. Iseküsimus on, mis sisu seal peaks olema.
:Vikitsitaadid on nii mastaapne projekt, et praegune on tilk meres. Loomulikult võivad kirjutajad oma eelistustest lähtuda. Pooleliolek on ka arusaadav. Üks asi veel, mis torkas silma: ookeani teema all on kolm tsitaati, aga ühes neist on ookean armastuse metafoor. Samas armastuse alt seda tsitaati ei leidnud. Kas siis kogutakse teemade või sõnade järgi? 
:Nojah, ma saan nüüd paremini aru, miks see tsüaankaaliumi kirjeldus seal on. Ma ei mõtlegi, et keemiaõpikuid üldse peaks tsiteerima, vaid et teatmed tsüaankaaliumi kohta ei peaks olema Vikitsitaatides.  
:Definitsioonid võivad teistsugused olla küll, aga rašismi koha pealt jään eriarvamusele. Vene Õigeusu Kirik on juba ikka päris vana, ja minu meelest pole õige teda iseloomustada selle järgi, mis praegu on. Teiseks ei ole kirik oma põhiolemuselt poliitiline organisatsioon ja seetõttu ei ole minu meelest õige teda niiviisi iseloomustada. Kolmandaks on &quot;rašistlik&quot; ikkagi enam-vähem sõimusõna, igal juhul hinnanguline. Ka muidugi tsitaatide valik ei tohiks olla tegijate suhtumist näitav, aga ma saan aru, et seda on raske saavutada. 
:Vikitsitaadid on kahtlemata põnev projekt, aga mul ei ole plaanis seal tegutseda ega seda jälgida, sest Vikisõnastik ja ka Vikipeedia paeluvad mind rohkem. Vikitsitaate ma ära kaotada ei taha, aga ma tõesti ehmatasin, kui ma hakkasin vaatama, mis seal on. See on muidugi õigustatud etteheide, et ma asjaga põhjalikult ei tutvunud. 
:Tsiteeritakse tavaliselt tuntud inimesi, kes on ajalukku või kultuuri jälje jätnud, või väga populaarseid inimesi. Või siis kedagi, kes on öelnud midagi väga tabavat või eriskummalist, mis on inimestele muljet avaldanud. Ja sõnastusel peaks olema omaette väärtus. Minu meelest ei ole Priit Rohtmets niisugune inimene, ja ka tema sõnastusel ei ole niisugust väärtust, et tema öeldut ei võiks lihtsalt refereerida.
:AstridLindgreni puhul ei ole tsitaat tema hüüatus (reglemendis on öeldud, et tsiteeritakse ainult kirjapandut), vaid hüüatus koos sellega, mis selle ümber on. Sellel sõnastusel pole niisugust väärtust, et seda ei võiks refereerida. Ma ei näe põhjust, miks see sisu koos hüüatusega ei võiks Vikipeedias sees olla. Muidugi peaksid artiklid ise siis ka põhjalikumad olema. Igatahes on minu meelest siin tsitaadivormi kasutatud ettekäändena fakti esitamiseks. See ongi minu meelest Vikipeedia dubleerimine. Ja tühja sellest, kui ainult ei keelata selle sisu esitamist Vikipeedias. Mõned ütlevad, et entsüklopeedias ei tohi üksikasju olla. Ma ei ole sellega nõus. 
--[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 16:09 (EEST)
::Oleme ikka täpsed. Seda, kas mingisse vikiartiklisse mingit tsitaati lubatakse, on ikkagi puhtalt siinsete inimeste otsustada ja see on kogu aeg nii olnud ja on nii ka tulevikus. Selle teema juures ei sõltu asi küll grammigi neist inimestest, kes Vikitsitaatides tegutsevad (ega sellest, kuidas nad seal tegutsevad). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 16:47 (EEST)
:::Ma adresseerisingi oma jutu siinsetele inimestele. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:02 (EEST)
::''ookeani teema all on kolm tsitaati, aga ühes neist on ookean armastuse metafoor. Samas armastuse alt seda tsitaati ei leidnud. Kas siis kogutakse teemade või sõnade järgi?'' - Teemade, aga siin tuleb taas kord arvestada nüanssidega: 1) Teemat on raskem üles leida, kui sõna ei ole. St, kui tsitaat on ühe märksõna all või ka teoses, kust teemat otsitakse, siis teist teemat kokku korjates lihtsalt ei leia kohe. 2) Enamasti on kõige praktilisem panna tsitaat kohe kõigi nende teemade alla, kuhu ta minema peaks. Alati ei jõua. Ja alati pole praktiline ka. 3) Mõiste metafoorne kasutus on normaalne kasutusviis. Tuletame meelde, et Tsitaadid on eelkõige tavakeelel põhinev projekt, kuna enamik sealseid allikaid (ilu- ja ajakirjandus) kasutab tavakeelt, erinevalt Vikipeediast, kus domineerivad teaduslikud, tehnilised või vähemalt professionaalsed allikad (nt aiandusest kirjutades eelistab Vikipeedia erialaterminit, aga Vikitsitaatides peab lähtuma sellest, kuhu alla pandud tavakeele mõisteid kasutavad luuletused - seda küsimust Vikipeedias ei ole). See tähendab, et ka metafoorse kasutuse näited iseloomustavad üldlevinud arusaama mõistest (tõik, et ookean on armastuse metafoorina levinud, aga kartul ei ole, ütleb üht-teist nii selle kohta, kuidas me mõtleme armastusest, kui ka selle kohta, kuidas me mõtleme ookeanist (ja kartulist)). 4) Kõiki ühe teema kohta käivaid tsitaate artiklisse panema ei mahu, muidu saab internetis ruum otsa. Ehkki õnneks oleme siiani küll nt inglise Tsitaatide pikimatest artiklitest piisavalt kaugel, nii et esialgu saame lihtsalt koguda ja sortida.
:: ''Vene Õigeusu Kirik on juba ikka päris vana, ja minu meelest pole õige teda iseloomustada selle järgi, mis praegu on.'' - Eesti on ka päris vana, see on tükk maad, mis on tinglikult piiritletud sellel elavate inimeste kultuuri, sh keele järgi. Ja kuidas me seda defineerime? &quot;[[Eesti Vabariik]] on riik Põhja-Euroopas.&quot; Riik mitte kuigi ammu, ja määratlus Põhja-Euroopa järgi on kultuuriliselt vaieldav (st, on küllalt inimesi, kes vaidlevad vastu). [[Raud]] on ka väga vana, aga me defineerime seda elemendina ja raua mõistmine ühena elementaarsetest algainetest on üsna uus. [[Seep|Seebi]] sees on rasvhappesoolad iseenesest alati olnud, kuid arusaam, et millegi seebiks lugemisel on tähtsad just rasvhappesoolad, ei ole kindlasti tuhandeid aastaid vana. Ja nõnda edasi ja edasi. Me defineerime enam-vähem kõike praeguse seisu ja praeguste arusaamade järgi, n-ö laiendatud olevikus. Ja see on õige ja praktiline, sest me kirjutame definitsioone praegu ja meie lugejad elavad samuti praegu.
:: ''Teiseks ei ole kirik oma põhiolemuselt poliitiline organisatsioon'' - Kui kirikul on konkreetsed seisukohad, milline peab olema ühiskond ja inimese koht selles, ning ta ei hoia neid seisukohti salajas, siis ta ju on poliitiline organisatsioon: tal on poliitilised eesmärgid ja ta püüab neid saavutada, mõjutades inimesi vastavalt käituma. See kehtib iga kiriku kohta, mis ei innusta inimesi ülejäänud ühiskonnast ja riigist eralduma (ja seegi on poliitiline valik). Riigikirik on poliitiline veel kitsamalt ja VÕK toimib sisuliselt riigiasutusena, mis kooskõlastab riigiga kogu oma tegevuse ja ideoloogia. Nii Vene riiki kui ka kirikut juhivad endised kolleegid KGB-st. Sellise organisatsiooni võrreldes on praegused Venemaa parlamendis esindatud opositsiooniparteid vähem poliitilised, sest retoorikale vaatamata puudub neil ühiskonnale igasugune mõju ja nad ei ürita seda ka saavutada; kes üritasid, on ära keelatud. VÕK-il, erinevalt teistest kirikutest Venemaal, on poliitiline mõju täiesti olemas ja ta taotleb seda ka aktiivselt.
:: ''Kolmandaks on &quot;rašistlik&quot; ikkagi enam-vähem sõimusõna, igal juhul hinnanguline.'' Enam-vähem. Nagu eespool öeldud, ma ei näe selle kohta praegu kasutusel olevat paremat terminit, mis oleks üheselt arusaadav. Iseasi, et meil (Vikitsitaatides) pole veel artiklit &quot;Rašism&quot;. Aga küll ta tuleb. Teatav hinnangulisus on konkreetsete kaastööliste niikuinii vältimatu. Kui keegi tuleks Vikitsitaatides pakkuma artikli &quot;Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)&quot; algusse hinnanguvaba definitsiooni, siis väga tõenäoliselt ei oleks ma sellega nõus. Kindlasti on maailmas vikisid (mitte tingimata WMFi hallatavaid), kus sel viisil mõistetav neutraalsus leiaks üleüldise heakskiidu. Aga üle minu laiba, palun.
:: Ma ikkagi ei saa aru, mis täpselt on see kuulsuse või tuntuse kriteerium, mille järel kedagi tsiteerida tohib. Tuntus on üldiselt väga vaieldav ja erialainimese puhul eriti. (Mul on edukalt õnnestunud jagada valdav osa oma tutvusringkonnast kahe sorti: ühed teavad, kes oli [[Linnart Mäll]], teised, kes on [[Warren Buffett]]. Väga vähesed teavad mõlemat ja neid, kes kumbagi ei tea, ma praktiliselt ei tunne.) Igatahes paistab, et see lävi upitatakse Tsitaatide jaoks märksa kõrgemale kui Vikipeedias, kus Rohtmetsast on artikkel ilusti olemas. Keda peaks kirikuloo teemadel tsiteerima, kui mitte doktorikraadiga kirikuloolast? Milliseid keemikuid tohib keemia teemal tsiteerida, kas ainult nobeliste? Kuidagi veidravõitu on need kriteeriumid, ühtaegu jõulised ja ähmased. Üldiselt ma eelistan küll, kui arutelud Vikitsitaatide sisu üle toimuvad Vikitsitaatides (kas me peaks sealses üldarutelus tõstatama küsimuse mõnede Vikipeedia artikliteemade tähelepanuväärsusest?), aga kui sellised kriteeriumid seal välja pakutakse, siis ma arvatavasti neid ei toeta, kui neid just oluliselt paremini ei põhjendata.
::''kui ainult ei keelata selle sisu esitamist Vikipeedias'' - Kes konkreetselt on seda keelanud? Palun nimi ja aadress või tunnistus, et sa mõtlesid selle õlemehikese ise välja. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 17:28 (EEST)
:::Noh, mul on teemadest teistsugune arusaam. Ma saan aru, kui ookeani tsitaat jäi kogemata armastuse teema alla panemata. See seletab asja. Võib-olla peaks metafoorid panema eraldi, siis oleks lugejal lihtsam. Aga kui esitus on teemakeskne, siis ei peaks ju tähtis olema, missugust sõna tsitaadis kasutatakse või kas üldse mingit sõna kasutatakse. Ma ei tea, kui tõesti mõni artikkel läheb liiga pikaks, kas siis ei anna seda alateemadeks jaotada? Ja teine asi, mingi struktureeritus oleks ka vajalik, kui artiklid liiga pikaks lähevad. Üks ketserlik mõte veel: ülevaatlikkuse huvides võiks näiteks autori nimi olla kohe tsitaadikobara alguses. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:12 (EEST)
::::Olen ka mõttes nurisenud, et autor ja allikas võiksid olla enne tsitaati. Praegu peab pikemate tsitaatide puhul lõppu kerima, et näha, kas autor üldse huvitab, et siis tagasi üles kerida. Pisiasi, aga siiski... Muidu hea meel, et keegi on lõpuks härjal sarvist haaranud.--[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:32 (EEST)

Jätkan Ehitajale vastamist. Ma nõustun sellega, et mõnikord on mõistlik kaugemat minevikku ignoreerida, aga rašism on ikka üsna hiljutine nähtus. Sa ju ise ka nõustud, et tegu on ikkagi definitsiooniga, kuigi võib-olla vabamas vormis. Igatahes rašism ei ole selle kiriku olemuslik tunnus. Vene Õigeusu Kiriku juhtkond ei astu peaaegu kunagi võimule vastu, erandiks on võib-olla ainult patriarh Tihhoni aeg. Sinodi-aegne  kirik oli peaaegu riiklik ametkond. Jah, arusaamad võivad küll nii muutuda, et ka definitsioonid muutuvad, aga see ei ole see juhtum, muutub ainult kuvand. 

Ma saan aru, et kirikul, ja sellel kirikul on poliitiline roll ja mõju, aga minu meelest ikkagi see pole kiriku, isegi mitte selle kiriku pühiolemus. See võib muidugi väljasseisjale nii paista, kui teda muu ei huvita. Ja kirikut ei saa samastada selle juhtkonnaga. Inimesed ei käi üldiselt kirikus poliitilistel motiividel. Ja kas Vene Õigeusu Kiriku puhul peetakse silmas kõiki Moskva patriarhile alluvaid kirikuid või ainult Venemaa osa? Patriarhaadi Ukraina kirik, mis äsja lahku lõi, oli ju ka selle kiriku osa. Ka Eesti kirik ei ole rašistlik, nii palju kui mina aru saan.{{Allkirjata|Andres}}

Minu meelest on igasugused punktloenditest koosnevad alajaotused stiilis &quot;Tsitaadid&quot;, &quot;ütlused&quot; jms vikiartiklitesse (eriti isikuartiklite juures) põhimõtteliselt sobimatud ja kuuluvad sellisena ainult vikitsitaatidesse. Üksikuid tsitaate võib muidugi siingi esitada, kuid need peavad seljuhul ülejäänud tekstiga selgelt haakuma, mitte olema niisama ruumitäiteks (niisamuti nagu pole vaja korjata artiklitesse hiiglaslikke lingiloendeid igast üksikust artiklist või arvamusloost, mida mingi inimene oma eluajal avaldanud on). - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 8. juuni 2022, kell 19:38 (EEST)
:Olen nõus, et paljudel juhtudel ei ole tsitaadid üldse vajalikud, sest seisukohti saab ka refeeerida, ja et ideaalis need ei peaks olema punktloendis, vaid konteksti seotud. Mulle tundub, et mõnikord on need siiski nagu &quot;Vaata ka&quot; loendid, millest ei saa lahti, kui artiklit pikemaks ei kirjutata. 
:Korrastatud publikatsioonide loetelud on minu meelest väärtuslikud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 19:58 (EEST)

Rašism on ebamäärase tähendusega sõna. Meie artiklis [[Rašism]] ei ole selle defineerimisega toime tuldud. Esiteks, artikli pealkiri võiks olla pigem &quot;Ukraina sõda&quot;. Igatahes sõimusõnade moodi ebamäärase tähendusega sõnu ei ole minu meelest sobiv kasutada. Võib-olla meil on erapooletusest erinevad arusaamad, aga ma ei näe probleemi. Kuidas Sa siis Ukraina sõda defineeriksid? Siinne definitsioon mulle küll erapoolikusega silma ei hakanud.   

Me vist räägime teineteisest mööda. Ma arvan, et nii Linnart Mäll kui ka Warren Buffett on Priit Rohtmetsast võrreldamatult tuntumad. Ma ei taha üldse öelda, et Rohtmets ei ole pädev või tema arvamusel pole kaalu. Aga tema ütlustel ei ole minu meelest tsitaadiväärtust, vaid ainult refereerimisväärtus. Tsiteerimisväärtuse annab minu meelest kas inimese eriline tähtsus, kuulsus, autoriteet, populaarsus, legendaarsus vms või siis ütluse eriline vorm, meeldejäävus vms. Minu meelest ei ole Rohtmetsal kumbagi. Võib-olla on esimene kitsamas ringis olemas, aga mina igatahes kuulen temast esimest korda. Selles mõttes on Sinu näide tabav. (Mida parem on ütlus, seda vähem tähtis on see, kes seda ütles.) Minu ettekujutus tsitaadikogumikust on niisugune ja minu ootused on sellele vastavad. Aga ma ei välista, et teistsugune kontseptsioon võib end õigustada.  Ma üldse ei arva, et keemia teemal peaks kedagi tsteerima, kui just ei ole öeldud midagi kunstilist või esseistlikku või aforismilaadset. Kirikulooga sama lugu. See, et inimesest on artikkel, on hoopis teine asi. See ei tähenda, et teda peaks tsiteerima hakkama. Ja nõuda minult, et ma mingi täpse kriteeriumi paika paneks, on minu meelest ülekohtune. Ma lihtsalt selgitan oma nägemust ja ootusi.    

Mina ei algatanud Vikitsitaatide teemalist arutelu. Ma ainult vastasin küsimustele. Ma ütlesin lihtsalt, et minu meelest oleks parem, kui  vajalikud tsitaadid oleksid Vikipeedias olemas, sest Vikitsitaadid ei ole Vikipeedia kontrolli all. 

Ma ei ole nagu Pikne, et ma kõike mäletaksin. Aga tsitaatidevastaseid hääli on ühtelugu kuulda, ja neid ka kustutatakse, nii harva, kui neid siis satubki. Ma ei nuta neid hirmsasti taga, sest enamasti need ongi küsitava väärtusega. Kui ei taha, ärge uskuge, arvake pealegi, et olen selle välja mõelnud, mul pole sellest midagi. Ma arvan, et üks tsitaatide vastastest on Minnekon, aga antagu mulle andeks, kui ma eksin. Tema või siis keegi teine nõuab, et oleks tõendatud, et tsitaat on oluline. Hea vähemalt, et niiviisi tõendatud tsitaadidki lubatud on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 19:47 (EEST)
:Andres mäletab õigesti. Eraldiseisva tsitaadi (nagu muugi sisu) tähelepanuväärsus peab olema tõendatud, st peab olema sõltumatu allikas, mis selle autori kõikvõimalike muude öeldud/kirjutatud lausete seas esile toob. Sellest lähtuvalt küsisin ka ülal, et mis kriteeriumite alusel Vikitsitaatidesse sisu valitakse. Need ei pea olema samasugused ja sama ranged nagu siin, aga mingit kriteeriumit on ikkagi vaja. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 22:13 (EEST)
:Ehitajale: kuidas mõista seda: ''&quot;Kui keegi tuleks Vikitsitaatides pakkuma artikli &quot;Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)&quot; algusse hinnanguvaba definitsiooni, siis väga tõenäoliselt ei oleks ma sellega nõus. Kindlasti on maailmas vikisid (mitte tingimata WMFi hallatavaid), kus sel viisil mõistetav neutraalsus leiaks üleüldise heakskiidu. Aga üle minu laiba, palun.&quot;''? See paistab nagu teadlik neutraalsuse põhimõtte eiramine või neutraalsuse tähenduse ümberdefineerimine, milleks Vikitsitaatidel õigust pole. [https://meta.wikimedia.org/wiki/Neutral_point_of_view Neutral point of view]: ''&quot;Wikipedia, Wiktionary, Wikibooks, Wikiquote, and Wikinews ... have a strict neutral point of view (NPOV) policy. This policy states that their missions are best served not by advancing or detracting from particular points of view on any given subject, but by trying to present a fair, neutral description of the facts ... This policy exists on all languages of projects that have adopted it.&quot;'' --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 22:13 (EEST)
::Neutraalsust võib mõista mitmeti. Vikipeedias on seda traditsiooniliselt mõistetud lähenemisena, mis põhineb kahel alusel: 1) teaduslik hinnang objektiivsele reaalsusele; 2) valdav ühiskondlik konsensus. Need mõlemad sisaldavad vältimatult hinnangut. See, kui artiklis &quot;Energia&quot; püütakse kasutada värddefinitsiooni, mis kohutava ponnistuse tulemusel püüab kuidagiviisi ühendada füüsika ja reiki arusaamad &quot;energiast&quot;, ei ole neutraalne lähenemine, isegi kui sellega püütakse demonstreerida hinnanguvabadust reiki suhtes. See, kui artiklis &quot;Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)&quot; püütaks definitsiooni mudimise teel võrdsustada reaalsust (üks riik alustas teise suhtes agressiooni) propagandaga (pole mingit sõda, Venemaa tegutseb väga humaanselt ja pealegi ainult enesekaitseks) või kui artiklisse &quot;Krimm&quot; üritatakse sokutada hinnanguvaba definitsiooni, mis jätab poolsaare riikliku kuuluvuse lahtiseks, ei ole neutraalne. Loomulikult on siin omad probleemid: ühiskondlik konsensus, isegi, hegemooniline, on alati mingi konkreetse ühiskonna mingis konkreetses osas, samuti võib esitada küsimusi teaduse ja mitteteaduse täpse piiri ning teaduse kui tunnetusmeetodi piiratuse kohta. Neid probleeme kasutatakse sageli demagoogiaks ära, sel põhineb suur osa Vikipeediat kritiseerivatest artiklitest ajakirjanduses. Aga see ikkagi ei tähenda, et hinnanguvabaduse vigiilehe varjus võiks vikiprojektide sisulise neutraalsuse mõiste ümber kujundada. Et seda vältida, on mõistlik endale teadvustada, et Vikipeedia ja teised vikiprojektid on tõepoolest teatud tähenduses kallutatud ja lähtuvad konkreetsetest hinnangutest. Näiteks seesama eelmainitud teaduspõhisus tähendab eelduslikult hinnangut, et teadus on hea ja kasulik, teaduslike meetoditega saadud andmed on enamasti usaldusväärsemad kui muud väited ning me täiesti teadlikult prioritiseerime vikiartiklites teaduslikku lähenemist. Ning teaduspõhisuse ühe osana, kuna nii teadus kui ka Vikipeedia vajavad tõhusaks toimimiseks sõna- ja mõttevabadust ning politilist sõltumatust, on Vikipeedial teatav kallak ka demokraatia suunas. Me ei hakka kirjutama artikleid diktatuuridest pelgalt nende endi enesekirjelduste alusel, sest see tähendaks mitte hinnanguvabadust, vaid kallakut, mis oleks vastuolus meie projektide põhikallakute ja hinnangutega, millel põhinevad nende alusväärtused. Näiteks veendumus, et teadusliku väite tõesus peaks põhinema puhtteaduslikel, mitte poliitilistel argumentidel - mistõttu me ei hakka ka nt geneetikale leiutama definitsiooni, mis püüaks hinnanguvabalt hõlmata mh lõssenkistliku arusaama geneetikast, või Rooma impeeriumi artiklis katma võrdväärses mahus Morozovi vaateid. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. juuli 2022, kell 17:49 (EEST)

Ma palun andeks, kui olen oma sõnavõtuga kedagi solvanud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 02:04 (EEST)

::Hinnanguks võib lugeda nt seda, et Venemaa on antud konfliktis paha pool ehk mina sain siin Ehitaja kommentaarist aru nõnda, et tema poleks nõus definitsiooniga, mis ignoreeriks asja ühepoolsust ehk Venemaa rünnakut Ukraina suveräänsusele ja inimestele (ehk siis definitsiooniks ei sobiks lihtlabane: &quot;... on Ukraina ja Venemaa vahel puhkenud relvastatud konflikt, mis sai alguse 24. veebruaril 2022&quot;).
::Mingit ühte selget kriteeriumit on vast sama lihtne tekitada, kui Vikipeedia puhul paika panna, et millal millegist artiklit lubada. Teoorias lihtne, praktikas enam mitte niiväga. Kui keegi on mingit tsitaati kuidagi kõnekaks või oluliseks pidanud, siis küllap kõlbab seda ka Vikitsitaatides eksponeerida. Pigem võib-olla kasulik määratleda, et millisel juhul ja kuidas oleks õigustatud mingite tsitaatide väljaarvamine. Samas on oluline meeles pidada, et eestikeelsed Vikitsitaadid on hetkel ka alles väga väike projekt ja isegi meil eestikeelses Vikipeedias on palju asju puudu või paika panemata, kuigi see on nii 20...25x suurem. Ehk mõni asi võtabki aega.
::Antud teemapüstitus oli algusest peale üsna segane. Kui tegelikult oli mureks see, et vikiartiklitest eemaldatakse kuskil põhjendamatult tsitaate, siis tahaks selle kohta mõnda näidet, kus nii on tehtud. Siis saaks selle üle ka aru pidada. Muidu jääb mulje, et kõik see on põhjustatud mitte reaalsest tegevusest Vikipeedias, vaid ainult teoreetilisest võimalusest, et äkki keegi kunagi nii talitleb. Sellised hüpoteetilised arutelud meid aga küll kuidagi ei aita. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 00:25 (EEST)
::: Mitte tingimata põhjendamatult, vaid põhjendusega, et see sobib paremini Vikitsitaatidesse. Näidet ei oska öelda, aga ma ei ole seda välja mõelnud. Ma selgitan veel teema püstitust: me ei peaks tsitaatide asjus lootma Vikitsitaatidele, vaid panema Vikipeediasse sisse, mida me vajalikuks peame. Ma saan Minnekonist nii aru, et kui mõnes arvestatavas tekstis on seda tsitaati kasutatud, siis on tõendatud, et see tsitaat väärib väljatoomist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 06:23 (EEST)

::::See kõik on ikka väga otseselt ju pseudoteema, kui pole välja tuua mitte ühtegi näidet, kus mingi tsitaat oleks Vikipeediast põhjendamatult välja võetud. On täiesti tõendamata, et see oleks reaalne probleem. Praktikas küll isegi üksikud näited veel tingimata ei tõesta, et esineb miski probleem, sest on suur vahe, kas midagi toimub regulaarselt või on seda esinenud kokku kaks korda, aga siin pole isegi mõnda üksikut näidet, vaid see on puht teoreetiline oletus, et äkki on keegi kunagi midagi sellist teinud. Ehk mis on ikkagi selle teema eesmärk? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 07:08 (EEST)
:::::: Vahe on selles, kas me üldse püüame artiklisse tsitaate panna. Ma arvan, et me ei panegi, arvestusega, et Vikitsitaadid niikuinii teevad seda. Aga kui nüüd lähtuda sellest, et Vikitsitaatides satuvad need imelikku ümbrusse või müra sisse, siis võib-olla tuleks olulised tsitaadid ikkagi Vikipeediasse panna. Igatahes ma hakkasin nüüd tsitaate ja tsitaadiväärilisi ütlusi tähele panema ja neid Vikitsitaatidesse panema. Vikipeediasse on neid ikkagi raskem panna, sest Vikitsitaatides ei oodata nii suurt süstematiseeritust ja kontekstiga seostatust. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 10:00 (EEST)

::Praegune nädala artikkel on [[Edgar von Wahl]] ja sealt leiab päris kena hulga tsitaate. Ehk meil leidub neid artikleid küll, kus ka tsitaadid sees ning nii on nagu kogu aeg olnud. Ehk tsitaate on lisatud küll ja vaevalt on keegi ennast siin sellest segada laskunud, et Vikitsitaatide projekt kah eksisteerib. Iseasi pigem see, et kas mingi tsitaadi äratoomine artiklis on mõistlik. Kui ei ole, siis peaks selle niikuinii välja võtma ja seda hoolimata sellest, kas seda on võimalik Vikitsitaatidesse kopeerida või mitte.
::Ei tasu unustada, et Vikitsitaadid on üle kümne aasta olemas olnud. Ehk siin ei näe ma seda, et miks peaks inimesed hakkama kuidagi teistmoodi käituma, kui nad on varem käitunud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 20:21 (EEST)
::: Mina küll hakkan teistmoodi käituma. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 21:02 (EEST)
::: Huvitav, mida Minnekon sellest artiklist arvab. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 21:07 (EEST)

Mind hämmeldas kogu selle teemapüstituse juures kõige rohkem see veendumus, et ühe projekti üle peaks olema teises projektis &quot;kontroll&quot;. Miks peaks? Absurdne. Tõsi, ka teise projekti sisemiste poliitikate üle pikem arutamine teises projektis on veider mõte. Kogemusi pole, läbimõeldud argumente pole ja tulevased kaastöölised, kes tulevad Vikitsitaatidesse, ei saa ka kogu arutelust iial teada. Tahaks küsida nagu Lindgreni tötskääbused: &quot;Misjaoks sedasi?&quot; Ja Vikitsitaatide oletatava kehva kvaliteedi üle nurisemise seostamine ning lõpuks ka taandamine (kui argumendid üksteise järel ära langevad) tsitaatide kasutamise kokkuleppimata tavadele Vikipeedias ei ole teps mitte vähem jabur. Ma pole märganud, et keegi järjekindlalt tsitaadikuhilaid vikiartiklitest Tsitaatidesse teisaldaks. Minu poolest iseenesest võiks: pelgalt loeteluna esitatult ei seostu niisugused killud ju artikliga. Artikli teksti hõlmatud ja kontekstualiseeritud tsitaatide vastu ei paista siin keegi olevat, seega võiks artiklites sisalduvaid tsitaate pigem selle pilguga üle vaadata (ja varustada korralike allikaviidetega, tsitaadiviidete kvaliteet on Vikipeedias keskeltläbi oluliselt madalam kui Vikitsitaatides, see on üks põhjus, miks ma ise siit tsitaadikimpe üle tassima ei kibele). Aga need kõik on Vikipeedia siseprobleemid, Vikitsitaatidel pole nendega kuigivõrd pistmist. Muide, ka seal on vahel mõistlik tsitaate kontekstualiseerida ja kommenteerida, ainult kommentaarid peavad olema vaoshoitud, sest need ei tohi päris sisu üle dominerida, nii nagu Vikipeediaski ei peaks olema artikleid, mis koosnevad pemaiselt tsitaatidest. Või piltidest. Või mis iganes elementidest, mis ei ole artiklite põhisisu. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. juuli 2022, kell 17:49 (EEST)

== Eesti aerofotod aastast 1934 ==

Mulle meeldiks kuulda mõtteid ja ettepanekuid käimasoleva väikese projekti kohta.  Oleme [[Vikipeedia:Projekt_Fredrika|Projekt Fredrika]] kes parandab kõige rootsikeelse Soomes kajastust Vikipeedias, rootsi ja teistes keeltes.

Postitan süstemaatiliselt Wikimedia Commonsi eestikeelseid aerofotosid aastast 1934 ja lisan need mitmes keeles asjakohastesse Vikipeedia artiklitesse. See on 26 aerofoto kogumik Eesti looderanniku küladest. Kogu haldab Rootsi Kirjanduse Selts Soomes.

Olen märganud, et mõned üksikud pildid on üles laetud varasemast ajast – näiteks skannitud raamatust.  Nüüd saab pilt täiskvaliteediga alternatiivi ja saab olla osa terviklikust tervikust.

Algse pildikogu jaoks ([https://sls.finna.fi/Collection/sls.SLS+443 SLS443]) olen loonud Commonsis vastava kategooria: [[c:Category:Aerial_photographs_of_Estonia_1934_Collection|Aerial photographs of Estonia 1934 Collection]].

Siiani olen üles laadinud 6 pilti 26-st, mille postitasin seejärel kohalikku Wikipedia artiklisse, Wikidatasse (P8592) ja Wikimedia Commonsi kategooriasse.

# Hullo, Vormsi (Ormsö): [[Hullo|et]], [[:sv:Hullo|sv]], fi, [[:en:Hullo|en]], [[wikidata:Q3451126|wikidata]], [[c:Category:Hullo|commons]]
# Kersleti (Kerslätt), Vormsi (Ormsö): [[:et:Kersleti|et]], [[:sv:Kärrslätt|sv]], [[:fi:Kersleti|fi]], [[:en:Kersleti|en]], [[wikidata: Q3462148|wikidata]], commons
# Kurkse (Korkis): [[Kurkse|et]], [[:sv:Korkis, Estland|sv]], fi, [[:en:Kurkse|en]], [[wikidata:Q3451104|wikidata]], [[c:Category:Kurkse|commons]]
# Ranna küla (Åsbyn), Suur Pakrisaar (Stora Rågö): [[Suur-Pakri|et]], [[:sv:Stora Rågö|sv]], [[:fi:Pakrin saaret|fi]], [[:en:Pakri Islands|en]], [[wikidata:Q3512711 |wikidata]], [[c:Category:Suur-Pakri|commons]]
# Suurküla (Storby), Väike Pakrisaar (Lilla Rågö): [[Väike-Pakri|et]], [[:sv:Lilla Rågö|sv]], [[:fi:Pakrin saaret|fi]], [[:en:Pakri Islands|en]], [[wikidata:Q3512704|wikidata]], [[c:Category:Väike-Pakri|commons]]
# Vintse (Näsbyn): [[Vintse|et]], [[:sv:Näsbyn, Estland|sv]], fi, [[:en:Vintse|en]], [[wikidata:Q3470849|wikidata]], commons

Kommenteerige julgelt! Varsti panen ülejäänud üles. --[[Kasutaja:Robertsilen|Robertsilen]] ([[Kasutaja arutelu:Robertsilen|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:01 (EEST)

:Väga tervitatav, et sellist materjali lisandub. Tänan! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:07 (EEST)
::Aitäh Ivo! Püüame levitada üleslaaditavate piltide kasutamist, sisestades need asjakohastesse Vikipeedia artiklitesse asjakohastes keeltes. Meie töö edenedes oleme teie juhendamise eest tänulikud! [[Kasutaja:Cogitato|Cogitato]] ([[Kasutaja arutelu:Cogitato|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 07:14 (EEST)

== vikipeedia.ee ==

Kas kellelgi veel vikipeedia.ee link ei toimi? &quot;Selle saidiga ei saa ühendust&quot;. Kui minna et.wikipedia.org kaudu, siis veebileht laeb ära, kuid vikipeedia.ee ei toimi. Kunagi varem see aasta juhtus mul samasugune asi. Paari päeva jooksul vist lahenes ise. See ei ole elumuutev häda ega midagi, kuid oskab keegi kommenteerida? --[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 14:38 (EEST)
: Ilmselt siis on kinni pandud. Ei tasunud pidamist ära? Vikipeedia.ee oli kellegi eradomeen, mis tõmbas Vikipeediast sisu ja kuvas seda nagu oma sisu. Selliseid on palju. [[Eri:Kaastöö/2001:1B28:2100:D00:94E:BF7C:5B4F:51ED|2001:1B28:2100:D00:94E:BF7C:5B4F:51ED]] 17. juuni 2022, kell 16:14 (EEST)
::Aastate jooksul on igasugu võltsaadressidega probleeme olnud ([https://www.ohtuleht.ee/444463/ettevaatust-netis-ndash-metskits-juhatab-hoopis-porno-juurde üks näide]). Eestikeelse Vikipeedia leiab alati ikka aadressilt et.wikipedia.org. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 04:26 (EEST)
::Vot seda ei osanud arvatagi. Aitäh! --[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 11:57 (EEST)

== Eesnimede kirjeldused ==

Eesnimede statistika on võetud statistikaameti lehelt, aga seal on vähemalt üks sõnastus arusaamatu. Näiteks: 

''Kõige populaarsem oli eesnimi Revo vanuserühmas 5–9, kus neid on 10 000 elaniku kohta 6,56, ning [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], kus neid on 10 000 elaniku kohta 2,66.

Populaarsus tähendab siin nähtavasti levikut, aga selgem oleks öelda &quot;levinum&quot;.

Vaatame selle väite esimest poolt. Mulle jääb sellest sõnastusest arusaamatuks, mis suhtarvuga siin on tegu. Kas on võetud 10 000 Eesti elanikku ning vaadatud, kui paljud neist on 5- kuni 9-aastased ja eesnimega Revo? Või on võetud 10 000 Eesti inimest, kes on 5-kuni 9-aastased? Aga siis jääb arusaamatuks, miks on kasutatud sõna &quot;elanikku&quot;, sest vanuserühmadel ei ole elanikke; sellepärast tekibki kahtlus, et on mõeldud midagi muud. Peale selle, mõlema poole juures jääb arusaamatuks, kas arvestatakse kõiki inimesi või ainult meessoost inimesi. Mehe- ja naisenimede üle peetakse ju eraldi arvet. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:14 (EEST)
:Mina loen välja selle teise versiooni - on vaadatud, mitu Revot on Eestis 5-9 aastaste seas ja mitu Pärnu maakonnas (mis iganes vanuses). Vanuserühma 5-9 kuuluvad Eesti elanikud ja Pärnu maakonnas elavad Eesti elanikud. Arvestatakse ilmselt mõlemast soost inimesi, kui eraldi soolist jaotust ei mainita. Vt nt mõlemal sool esinevat nime [https://www.stat.ee/nimed/Marion Marion], mille puhul pole sageduse statistikat kahte rühma jaotatud. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:43 (EEST)
::Kui on kindel, et see on nii, siis tuleks sõnastus muuta selgemaks ja ühemõttelisemaks, nii et seda ei saaks teisiti tõlgendada.
:: Mis puutub soosse, siis artikkel algab nii: ''Eestis oli 2022. aasta 1. jaanuari seisuga eesnimi Revo 184 mehel. Revo oli levikult 478. mehenimi.'' Kui järgnevas enam ei peeta eraldi arvestust meeste ja naiste kohta, siis peaks ka seda eksplitseerima. Ei ole hea, kui lugeja saab ainult oletada, mida mõeldud on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:52 (EEST)
::Vanuserühmadega on ka see asi, et pole kindel, kas on mõeldud, et kõik vanuserühmad on viieaastased. Mõnikord on vanuserühmad erineva suurusega, ja siis tähendus muutub. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:55 (EEST)
:::Võib Statistikaametile märkuse saata selle esitusviisi kohta. Kui vanuserühmad on erineva suurusega (vanusevahemikuga?), siis mille tähendus muutub? [[Kasutaja:Metsavend]] on nimedega tegelenud, vb on tal teema kohta arvamus. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:46 (EEST)
:::: Statistikaametist võib üle küsida, mida nad täpselt silmas on pidanud. Kuigi me vist saime nüüd aru. Neil on kuskil võib-olla selgitus ka.
:::: See, missuguses vanuserühmas nime kõige sagedamini esineb, sõltub ka sellest, kuidas vanuserühmad on moodustatud. Kui me seda ei tea, siis ei ütle see &quot;kõige populaarsem&quot; midagi. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 23:38 (EEST)

== magistri- või doktoritöö? ==

mäletan, et kui 2008 käisin wikimanial, siis üks ameeriklanna oli oma doktoritööga seoses tulnud sinna. ta tegi doktoritööd sotsiaalantropoloogias vms. inimeste suhted mingis veebigrupis vist vms. kas Eestis pole vikipeedia veel magistri- või doktoritöö ideid pakkunud? [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:29 (EEST)

:Teadustöid on tehtud ja üks koolidele keskenduv uuring alustab sel sügisel. Üldjuhul peab sellist asja ka ise aktiivselt ülikoolis tutvustama, sest keegi niisama juhuslikult seda väga uurima ei hakka. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:46 (EEST)

== Alaline kõdulink ==

Ilmselt on siin aruteludes teemat juba käsitletud, aga olen selle mööda lasknud. Mõnedest minu poolt jälgitavatest artiklitest on üle käinud [[Kasutaja:InternetArchiveBot]] ja on mõned viidete lingid märgistanud - &quot;alaline kõdulink&quot; ([[Lingikõdu]]). Näiteks artiklis [[Kasti vasallilinnus]] oli nii märgistatud esimene viide, mis oli üle viidud lühendatud kujule name=&quot;RZHHs&quot;. Samas algne originaal: http://www.mois.ee/harju/kabala.shtml Eesti mõisaportaal, Harju-Kabala toimis sellisena minu teada enne ja toimib praegugi. Milline oleks lahendus? See ümbertegemine nõuab omajagu aega ja resurssi. Või saab viite (vigase) asendada uue lühendatud lingitähisega? ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 22:02 (EEST))
: internetiaadress ei tohi &lt;u&gt;lõppeda&lt;/u&gt; nt kujul '''html{{värvi|punane|,}}''' '''pdf{{värvi|punane|,}}''' — st, koma ('''{{värvi|punane|,}}''') ei ole aadressi osa, st, aadress ei tohi lõppeda valesti, iseasi, kuidas vigane kirje tekkis.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 30. juuni 2022, kell 22:15 (EEST)
:: Selles artiklis oli iga kõdulingiks märgitud lingi lõppu lisatud varem millegipärast koma, nt [http://www.mois.ee/harju/kuusiku.shtml,]. Sellised lingid tõesti ei tööta. Aga muidu, kui viidatud materjal on alles teise URL-i all või kui saab viidata muule samaväärsele allikale, siis võib vana allikaviite ühes mittetöötava lingiga julgelt asendada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. juuli 2022, kell 16:54 (EEST)
:: Kusagilt meenub nt ka see, et kui kirjutada mallis aadressi järele püstkriips, tühikuta (järgmise kirje algus), nt .html'''{{värvi|punane|&amp;#124;}}''', siis võib see samuti probleeme valmistada&amp;#160;/ esile kutsuda&amp;#160;/ tekitada.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 2. juuli 2022, kell 17:25 (EEST)
::: Üldiselt lõikab tarkvara siin sellised märgid URL-i lõpust ära. Aga mitte nurksulgude vahel, kus vahetult URL-ile peab järgnema lõpetav sulg või tühik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. juuli 2022, kell 18:09 (EEST)

OK, tänan! ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 3. juuli 2022, kell 13:06 (EEST))

== Kas alustad hoopis tõlkimist? ==

Minu meelest see on tüütu ja pealetükkiv, kui niisugust asja aina küsitakse. Kogenematu kirjutaja võib see hoopis segadusse viia. Kas me ei võiks sellest lahti saada? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 09:22 (EEST)
: Seda kutset näidatakse sisseloginud kasutajale uue lehekülje alustamisel, kui tarkvara leiab parasjagu võõrkeelse artikli, mida  tõlkimiseks pakkuda. Seda ei näidata enam, kui eelistuste all võtta ära linnuke kastist &quot;Võimalda alustada tõlkega...&quot; (hammasrattaikoon kutse juures juhatab eelistustes õigesse kohta).
: Soome vikis on tehtud nii, et sarnast kutset ei näidata kellelegi (vt [[phab:T277473]]). Ma ei ole päris kindel, kas siin saaks viki häälestuses sama sätet kasutada, kuna erinevalt soome vikist pole tõlkimise tarkvaralisa siin enam beetastaatuses. Kui ka saaks siin samamoodi teha, siis arendajad ikkagi ei pruugi sellega nõustuda. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. juuli 2022, kell 21:32 (EEST)
:: Hästi, ma püüan selle oma eelistustes ära kaotada. Aga ma oletan, et on teisigi, kes hääletult kannatavad, ja kogenematud võivad ehk üldse heituda. Peale selle, see võib olla masintõlgete allikas.   
:: Kui kogukond soovib, siis võib ju teha ka nii, et vaikimisi seda ei näidata, aga kui keegi soovib, et seda näidataks, saab endale eelistuse seada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:28 (EEST)
:::Ma ka tegelikult eelistaks, kui see likvideeritaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:30 (EEST)

Muide, mulle tundub, et Pietadet see ka häirib. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:41 (EEST)
: itwi-sse (Muudatuse režümeesse) kirjutasin täna, esimest korda, «Wikimedia-logo.svg Libera la cultura. Dona il tuo 5×1000 a Wikimedia Italia. Scrivi 94039910156. Wikimedia-logo.svg», neil on see nii artikli vaates kui redigeerimisvaates, nädalaid, ja kusagilt ei leia eemaldamisvõimalust  (mõnes vikis kaob see redigeerimisaknas ära; araabiakeelses wikis on kena: sisestad vaid numbreid ja teksti ei jälgigigi...;-)); millimikrovattide tühiraisk (Hoiame loodust!?)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 18. juuli 2022, kell 19:00 (EEST)

== Tere! Artikkel on vist automaatselt tõlgitud ==

https://et.wikipedia.org/wiki/Rondeel
:Aitäh! --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 13:51 (EEST)

== Nimede linkimisest infokasti mallis (järg) ==

[[Kasutaja:Andres|Andres]], mis arvad [[Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv_55#Nimede_linkimisest_infokasti_mallis|sellest]]? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 7. juuli 2022, kell 14:41 (EEST).
:Ma ei paneks nimede linke infokasti. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuli 2022, kell 14:55 (EEST)

== Vikipeedia suvepäevad 2022 ==

Olete kõik lahkesti palutud Vikipeedia suvepäevadele Veldemani puhkemajas 26.-28. augustil. Lisainfo ja registreerimislink on leitavad siit: [[Vikipeedia:Suvepäevad 2022|Suvepäevad 2022]].  [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 11:53 (EEST)

== Piltide autoriõigustest ==

Tahaks raamatualase artikli päisesse lisada raamatu kaanekujunduse. Peaksin selleks tegema kas: a) raamatu ametlikult veebilehelt kuvatõmmise (''screenshot''); b) pildistama raamatu kaant päris elus; c) skaneerima raamatu kaanekujunduse. Kuna olen autoriõiguste alal täielik võhik, siis kas selline toimimine langeb piltide ''fair use'' alla? Mul on kahtlane tunne, et ei, kuid mis teie arvate? Ühest küljest Vikipeedias see oleks ju mingil määral õigustatud: kaanepildi informatiivne ja mittetulunduslik kasutus. Teisalt jällegi... [[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 20:00 (EEST)
: Muus osas ei mäleta hetkel vastata, ent ''fair use'' ei kehti praeguste reeglite järgi eesti vikis kahjuks niikuinii mitte mingil kujul, sest tegu on USA seadusandlusega.
: - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 14. juuli 2022, kell 21:38 (EEST)
::Kui tegemist pole just väga vana raamatuga (õigused aegunud) või ei ole võimalik hankida vastavaid lubasid (väga keeruline), siis on lühidalt vastus &quot;Ei&quot;. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 22:05 (EEST)
:::St, kui näiteks tunned isiklikult raamatu kaane autorit (kujundajat või kunstnikku) ja kirjastajat ning saad mõlemalt kirjaliku loa, siis võib. Kui kunstnik on 70 aastat surnud ja raamat ilmus enne sõda, siis kah võib (praegu pole vist ükski kirjastus otseselt sõjaeelse õigusjärglane, kõik erafirmad pandi ju 1940 paiku kinni). Kui su sõber kirjastas ise raamatu ja joonistas kaane, siis saad kirjaliku loa tema käest küsida (aga sel juhul ei pruugi mõtet olla, kui su sõber pole just Andrus Kivirähk või keegi muu seesugune). Sel juhul oskab Ivo lähemalt õpetada, kuidas. Aga kui ei ole ammu surnud ja kirjalikke lube ei saa, siis otsi endale muud tegevust. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 23:21 (EEST)
::::Küsimus asjatundjatele: miks nt Postimees oma raamatuarvustustes tohib kaanepilti kasutada, meie aga siin mitte? --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 15. juuli 2022, kell 19:09 (EEST)
:::::Kolmel põhjusel. Esiteks ilmub Postimees litsentsi all &quot;© Kõik õigused tagatud&quot;, vikipeedia litsentsi all CC BY-SA 3.0. Teiseks ilmuvad kaanepildid Postimehes ''fair use'' põhimõttel, mis on vikipeedias keelatud. Kolmandaks on Postimehes kaanepildid imetillukesed. Kui keegi neist koopiaid teeks ja äriliselt kasutaks, oleks nende kvaliteet allapoole arvestust. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 17. juuli 2022, kell 17:50 (EEST)
::::::Tänan selgituse eest. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 19:35 (EEST)
:::::Meediaväljaannetele on tehtud erand uudise edastamise eesmärgil. Muidu oleks ajalehed väga igavate fotodega ja teleuudistest saaks näha ainult diktori nägu. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 20. juuli 2022, kell 13:17 (EEST)
::::::Just nimelt, varasema infoühiskonna direktiivi ja nüüdse uue autoriõigusdirektiivi uudiseerand. Fair use'il ei ole Eesti ajakirjandusega rohkem pistmist kui Põhja-Korea kriminaalkoodeksil, see väide on ekslik. Küll aga on see erand piiratud uudistega ning peab nendegi illustreerimisel olema mõistlikus mahus; näiteks oli kunagi kohtuasi, kui näituse avamise uudises näidati kunstniku töid liiga palju ja suurelt. Tõsi on paraku seegi, et kohati toetuvad ajakirjanduse praktikad tugevama õigusele: näiteks Postimees ei vaevu Vikipeedia fotode autoreid alati nimetama ja sealsed töötajad on seda eraviisiliselt põhjendanud stiilis &quot;aga meil on kama&quot;. Postimehel on palju raha advokaatide jaoks, nii et keegi neid naljalt kohtusse andma ei hakka ja sestap neid rahatute õigused eriti ei huvita. Nagu sondeerimise järel selgus, ei toetaks selleteemalist kohtuasja ka WMF. Meie siin sama loogika alusel tegutseda siiski ei taha; ühelt poolt on meil nahaalsuse jaoks liiga vähe raha ja teisalt võime ju teeselda, et erinevalt Postimehest on meil mingid [[eneseväärikus]]e riismed. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 24. juuli 2022, kell 01:04 (EEST)

== Täpsustusleheküljed ==

Täna avastasin Läti vikist mõnusa asja. Üritasin linki luua ja sain hoiatuse, et see link viiks täpsustusleheküljele, palun võimaluse korral täpsustada artiklit. Ehk kuluks meile siin ka midagi sellist ära? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 15:39 (EEST)

:Olen seda siin ka kohanud. 
:Peale selle näen ma täpsustuslehe linke rohelistena. Estopedist tegi mulle selle. Ma ei tea, kas teised ka näevad rohelistena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 18:24 (EEST)

::Interviki linkide lisamisel peaks ju niikuinii asja enne korralikult üle kontrollima, kui üldse hakata linki lisama? Seal ma nagu ei näe ma seega mingit mõtet eraldi hoiatusel.
::Mul on endal kasutajalehe eelistuste alt valitud, et &quot;Kuva linke täpsustuslehekülgedele oranžina&quot;. See võimalus peaks nüüd juba mõnda aega kõigil kasutajatel olema. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 19:43 (EEST)
:::Eks see ongi rohkem selliste kasutajate tarbeks, kes on uued ja/või/teistest vikidest, seega ei pruugi osata kontrollima hakata. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 21. juuli 2022, kell 17:35 (EEST)
: Milline on selle hoiatuse täpne sõnastus? Ma esimese hooaga ei leia läti vikist sellist hoiatust, mis palub linki võimalusel täpsustada. Juhul kui kasutada lingi lisamiseks tööriistariba dialoogi, siis seal võib ilmuda vastava lahtri alla kiri, mis ütleb lihtsalt, et tegu pole sisuleheküljega või et tegu on täpsustuslehega. On veel muudatusmärgis &quot;Täpsustuslehekülgede lingid&quot;, mida näeb tagantjärele ajaloos ja viimastes muudatuses, kui vastava redaktsiooniga lisati linke, mis viivad täpsustuslehele. Aga need asjad on siin ka olemas. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuli 2022, kell 22:35 (EEST)

== &quot;Kes on fotol?&quot; ==

Mul on vanu fotosid, millel mõni inimene on mulle tundmatu, eelkõige tahaksin paluda üldsusel määrata inimesi kolmel fotol.
Kas Vikipeedias on lehekülg, kuhu saaksin oma kolm pilti üles panna, et need oleksid üldsusele käüttesaadavad ja et neid vikipeedia reklaamiks kui lehekülgi, kus on määramata isikuid. {{allkirjata|Utetall2}}
: Vikipeedia sellist teenust ei paku. On olemas Facebooki grupp &quot;Eesti pildid tuvastamiseks&quot; 8000+ liikmega. Proovi seal.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 28. juuli 2022, kell 23:10 (EEST)

== Community delegate registration for Wikimedia CEE Meeting 2022 ==

[[:m:Wikimedia CEE Meeting 2022|'''Wikimedia CEE Meeting 2022''']] will take place on October 14-16. It is determined that the ''Wikimedia Community User Group Albania'' could be represented by 2 community delegates, who would have their expenses paid for participating in the events. The time for '''delegate registration''' is '''until August 15''' (2 weeks left).

See also: Request on [https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Arotus%C3%B5tar%C3%B5#Community_delegate_registration_for_Wikimedia_CEE_Meeting_2022 fiu-vro.wikipedia.org]

P.S: Sorry for You, please, You translate to the local language.

[[Kasutaja:Dušan Kreheľ|Dušan Kreheľ]] ([[Kasutaja arutelu:Dušan Kreheľ|arutelu]]) 1. august 2022, kell 22:11 (EEST)</text>
      <sha1>iyl34nlk6ezaoqn5seojm3eykxtq0xg</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172202</id>
      <parentid>6172201</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T19:12:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Dušan Kreheľ</username>
        <id>156824</id>
      </contributor>
      <comment>/* Community delegate registration for Wikimedia CEE Meeting 2022 */ Fix the name of the organization.</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="100677" xml:space="preserve">__NEWSECTIONLINK__
{{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}}
{{Arhiveerimine
|archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d
|algo = old(60d)
|counter = 56
|maxarchivesize = 100K
|minthreadstoarchive = 2
|minthreadsleft = 4
|archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}}
}}
{{Sisukord paremale|width=30%}}
&lt;!-- ----
     Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --&gt;

== Sh ''vs'' Š ==

Kuidas on lood '''Sh'''-ga ja '''Š'''-ga, kas need on samaväärsed? Küsin, sest paljud Albaania kohanimed sisaldavad esimest. Teise kasutamine võib albaanlastele olla solvav, seda oma slaavipärasuses. N: Kas kirjutada Shkumbin (nagu albaanlased seda teevad) või Škumbin? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 00:18 (EEST)
: Tuleb kirjutada &quot;Shkumbin&quot;. Ladina kirja kasutavate keelte nimed kirjutatakse eesti keeles nii nagu originaalis. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. aprill 2022, kell 16:22 (EEST)
::Sel juhul on Kosovo pealinn Priština ju Prishtinë või Prishtina, emb-kumb. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:53 (EEST)
::: Priština on serbia keeles, Prishtinë/Prishtina albaania keeles. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:00 (EEST)
::::Serbiakeelne variant on ilmselt võetud Eesti Entsüklopeedia 7. köitest, mis pärineb aastast 1994. Vahepeal on Kosovo iseseisvunud, mida tunnistab teiste seas Eesti. Kosovos elavad valdavalt albaanlased/kosovarid, seega on aeg artikli pealkirja muuta. Samuti tuleks Albaaniat ja Kosovot kajastavatest artiklitest välja rookida täht Š?! [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:48 (EEST)
::::: KNAB-i järgi on Priština. Prishtinë on rööpnimi. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 22:00 (EEST)
::::: Kosovo puhul on teisiti see, et lisaks albaania keelele on ka serbia keel ametlik keel. Kui oled veel mõnda Albaania kohanimesse š-tähe pannud, siis jah, tuleks parandada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2022, kell 20:00 (EEST)
:::::: OKi [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 3. aprill 2022, kell 20:55 (EEST)
: Nõustun [[Kasutaja:Pikne|Piksega]]. Kohanimed kirjutatakse eesti keeles nagu originaalis, ainus erand on kui eesti keeles on levinud ammusest ajast pärinev eestipärane kohanimevorm (no nagu näiteks Pskov asemel Pihkva). Ja sedagi kasutatakse paljudel juhtudel üha harvem, näiteks läti kohanimede puhul kohtab Võnnut ja Heinastet tekstides mida aeg edasi seda vähem. Kuna olen päris kindel, et Albaania kohanimede puhul eestipärased vasted puuduvad, ei saa kahtlustki olla, et need tuleb kirjutada nii, nagu originaalis. Austagem kohalikku kultuuri - ega eestlased ka omal ajal just rõõmust peega lakke ei hüpanud, kui näiteks kuskil läänes &quot;Pjarnu&quot;st lugesid - ja kirjutagem kohanimed nii, nagu kohalikel kombeks. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 16:58 (EEST)
::Teemast mööda, aga Pskov ei ole ju ladina kirja kasutavas keeles. Mina tõtt-öelda natuke kahtlen selles loogikas, et nimesid on eesti keeles vaja kirjutada nagu originaalis. Kui ikka eesti tähestikus ei ole vastavat tähte, milleks... Kas või seesama Pärnu. Inglise keeles võib ju tekstis nii kirjutada, aga milleks või milleks seda nõuda, kui seda selle keele kasutajad lugeda ei oska (või ei saa). [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 17:39 (EEST)
::Ladina kirja kasutavas keeles Pskov pole, aga kuna kõikidele tähtedele on otsene vaste ju ka ladina kirjas, saaks teda kirjutada ka eesti keeles nii nagu kohalikud kirjutavad - siiski on ajalooliselt kujunenud, et öeldakse Pihkva. Mis sellesse loogikasse puutub, et eesti keeles kirjutatakse enamjaolt, kui kohanimedele just ajaloolist vastet pole (nagu Pihkva, Varssavi, Ojamaa jne) nad nagu originaalis, siis nii lihtsalt on - pole minu väljamõeldud reegel. Kas see on õige või vale, ei hakka vaidlema - pole keeleteadlane, aga tänapäeval nii kombeks on ja kuna mulle eestlasena meeldib samuti, kui ka välismaa entsüklopeediates meie kohanimed õigekirjas on ja nende asemele pole hakatud mingit Pjarnut või Pernut või Pornot väänama, pole mul isiklikult selle vastu midagi. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 18:39 (EEST)
::: &quot;Mina tõtt-öelda natuke kahtlen selles loogikas, et nimesid on eesti keeles vaja kirjutada nagu originaalis.&quot; Mina küll selles loogikas ei kahtle. Vastasel korral saabuks täielik anarhia ja segadus. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 19:49 (EEST)
::::Minu meelest on sellega siiski mindud täiesti naeruväärsesse äärmusse. Nt kuidas ma peaks kirjutama või hääldama nimesid nagu [[Cəlil Məmmədquluzadə]] või [[Mas‘ūd ‘Alī Moḩammadī]]? Võiks ikka jääda Eesti tähestikku piiresse. &quot;Sh&quot; vs &quot;š&quot; puhul võiks muidugi nii teha, nagu kohalikele meelepärane, aga igasugu võõrapäraste tähtede kasutamine on puha saatanast, sest keskmine eestlane isegi ei kujuta ette, et kuidas seda lugeda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:20 (EEST)
:::::Minu meelest võiks jällegi, kui nimi väga võõras on, lihtsalt sellele nurksulgudesse häälduse lisada. Maitse asi, aga minu jaoks on puha saatanast pigem see kui teise inimese või paiga nime hakatakse mugavuse huvides nii kuidas arunatuke võtab omal algatusel teab mis värdvormi väänama. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:33 (EEST)
::::::Kui palju on vähem tuntud nimede puhul neid, kes teavad, kuidas seda täpselt häädalatakse? 
::::::Loomulikult ei tohiks igaüks oma mugandusi välja mõelda. &quot;Sh&quot; või &quot;š&quot; eelistamine ei ole küsimus. Ilmselt ei hääldu albaania keeles see &quot;sh&quot; nii, nagu hääldub eesti keeles &quot;š&quot;, ja juba seetõttu on mõistlik kirjutada nii nagu originaalis, aga võiks jääda tõepoolest eesti tähestiku piiresse. Vähem tuntud nimede puhul ei olegi (vähemalt esialgu) muud varianti, kui kirjutada nii, nagu kirjutatakse lähtekeeles. Minu jaoks on probleem laiem. Miks muudetakse nt levinud eksonüüme? Näiteks kas või Kiiev: EKI ühendsõnastikus on nüüd Kiiev ja Kõjiv sünonüümid, samas on ainuvõimalik Helsingi. Berliin (mitte Berlin) on igati ok, samas aga on õige Madrid. Riiginimedest Brasiilia vs. Argentina. Vahepeal oli KNABis ainuvõimalik Venezia. Nüüd on see tava jälle kõrvale lükatud.
::::::Teistest keeltest rääkides. On mõeldamatu, et prantsuse keeles kirjutataks Putin täpselt samamoodi, [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:29 (EEST)
::::::: &quot;Ilmselt ei hääldu albaania keeles see &quot;sh&quot; nii, nagu hääldub eesti keeles &quot;š&quot;&quot; Muidugi hääldub albaania keele täheühend &quot;sh&quot; nagu &quot;š&quot;, kuid ei ole mingit põhjust, et Albaania pärisnimedes peaks &quot;sh&quot;-d ära muutma. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:42 (EEST)
::::::::Hea teada. Mina ei oleks seda ilmselgeks julgenud pidada, aga ma ei tea albaania keelest midagi, ja kuna ei tea, siis olgugi &quot;sh&quot;. :) [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:46 (EEST)

Tõesti, oleks hea, kui iga võõrnime puhul oleks antud ka hääldus. Kusjuures vajalik on ka niisugune hääldus, mida saab eesti fonoloogia piires välja öelda. 

Nimede kirjutamisel (nagu ka teistes õigekeeleküsimustes) tuleb üldjuhul lähtuda keelekorraldajate soovitustest, sest 1) muidu me tõmbame endale süüdistuse mitteõigekeelsuses ja 2) muidu meil tekiksid viljatud vaidlused. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. aprill 2022, kell 05:58 (EEST)
:1) Süüdistusi tekitab ka arusaamatute, asjatute või rumalatena tunduvate keelekorraldajate soovitatud nimekujude kasutamine. Lihtsalt mingi süüdistuse olemasolu järgi ei tohiks me oma põhimõtteid kujundada, vaja on ikka argumente. 2) Mis neid vaidlusi tekitaks? Niisama nagu me võime kokku leppida keelekorraldajate soovituste järgmises võime me kokku leppida ka mingis muus standardis. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 13. aprill 2022, kell 12:03 (EEST)
::Noh, see on õigupoolest minu arvamus, kuigi mulle endale tundub see enesestmõistetav. Kui Vikipeedia kvaliteet on madalam kui trükitud entsüklopeediatel, siis on põhjust seda põlata. Kui eksitakse keelereeglite vastu, siis on kvaliteet madal. Keelereegleid kehtestavad keelekorraldajad. Nad on selles asjas kõige autoriteetsemad. Kui keegi süüdistab meid selles, et järgime keelekorraldajate soovitusi, siis seda süüdistust ei ole mõtet tähele panna, aga kui süüdistatakse selles, et me neid ei järgi, siis neil on ju õigus. See on see, mida ma öelda tahtsin. 
:: Keelekorraldajad ju ka vaidlevad omavahel, ja neil on oma argumendid. Kui aga midagi kompromissina või häälteenamusega otsustatakse, siis nad seda otsust ei vaidlusta. Meil võib ju täpselt samamoodi olla argumente keelekorraldajate otsuse vastu, sellepärast võivad ka vaidlused tulla. Kui me tahaksime midagi muud kokku leppida, siis oleks see raske, sest üksmeelele ei jõuaks. Ja kui isegi kui jõuaks, võiks tulla uus inimene, kes ütleks, et kokkulepe on tehtud ilma temata, ja selle vaidlustada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. aprill 2022, kell 20:49 (EEST)
:::Mulle tundub, et sa omistad keelekorraldajatele (ehk siis EKI-le?) liiga jumaliku positsiooni, millele nad ise seejuures ei pretendeerigi. Minu mälu järgi on nad vikipedistide järelpärimistele vastates tutvustanud küll oma seisukohti, aga öelnud, et mis reeglit Vikipeedias järgida, on siiski meie oma otsustada. Kuna ka keelekorraldajate järgimise põhimõttes on vaja kokku leppida ja seda võib igaüks vaidlustada, siis pole ka see vaidlustest vaba. Ma ei usu, et keegi süüdistaks meid iseenesest sellepärast, et järgime keelekorraldajate soovitusi - süüdistuste sisu on ikka mingi standardi (loetavuse, hääldatavuse, eesti keele pärasuse, traditsiooni) rikkumises, mis puhul neil võib õigus olla ja süüdistaja silmis tõmbab hoopis see Vikipeedia kvaliteeti alla. Aga võib-olla me oleme ses küsimuses tegelikult üsna ühel meelel, sest sa algul mainisid, et &quot;tuleb ''üldjuhul'' lähtuda keelekorraldajate soovitustest&quot; ja mõned inimesed ongi nende soovitustega rahulolematud vaid erijuhtudel.  --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 15. aprill 2022, kell 15:00 (EEST)
:::: Ma avaldasin lihtsalt oma vikisisese seisukoha, et tuleb keelekorraldajate soovitusi järgida. See on minu meelest kõige praktilisem. Vaidlused õigekeeleküsimustes oleksid vikipedistidele liiga koormavad. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 21:16 (EEST)
::::: Kui neile põhjendada, miks nii ja mitte naa, kuulavad nemad sind ka. Ja kui nad on nõustunud, siis tasub vikipeedias ennetav õigem lähenemisviis kasutusele võtta, mis sest, et autoriteetne allikas veel uuendamata. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 09:02 (EEST)
:::::: Jah, nõus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 11:11 (EEST)

Ma arvan, et &quot;Shkumbin&quot; on inglispärane kirjutusviis, Škumbin oleks eesti tähestiku järgi. Saksapäraselt peaks olema näiteks hoopis kirjapilt &quot;Schkumbin&quot; (ja ilmselt ka itaalia-päraselt). Saksa kultuuriruum oli Mandri-Euroopas levikult kuni II MSni veel üsna laialdane. Albaanlased aga küllap tahtes nii endistest vallutajatest (itaallased-sakslased) end distantseerida on valinud kasutamiseks inglisepärase variandi. Nii, et jah aegruumis asjad muutuvad. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 20:49 (EEST))
:Ma ütleksin, et see on albaaniapärane. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 22:37 (EEST)
::Küllap kokkuvõttes jah. Igal kujunemisel on omad juured. Albaania on olnud XX sajandil Itaalia mõju all, aga varem hoopis pikalt Osmanite Türgi all araabia kirja kasutades, kusjuures albaania keel oli siis ametlikult keelatud. Ühtne kirjakeel loodi 1972. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 23:08 (EEST))

== Severodonetsk - kuidas muuta artikli pealkirja? ==

On artikkel Sjeverjodonetsk. Eesti keeles peaks olema Severodonetsk. Parandasin tekstis ära, aga pealkirja ei oska muuta. {{allkirjata|Tonisarro}}
: vt nt [https://eki.ee/teatmik/ukraina-nimed/ Ukraina nimed]. EKI, 3. aprill 2022 + [http://www.eki.ee/knab/trkr_ukraina.pdf UKRAINA-EESTI TÄHETABEL] [Emakeele Seltsi keeletoimkond on tabelit täpsustanud 1998. a, muutnud 2009. ja 2022. a.] {{allkirjata|Pietadè}}
::Otsingukasti kõrval on &quot;Veel&quot; ja selle all &quot;Teisalda&quot;, aga vaata enne ka [[Arutelu:Sjevjerodonetsk]] (ehk &quot;Sjevjerodonetsk&quot; on siiski õige). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. mai 2022, kell 17:46 (EEST)
::: &quot;Kuigi Emakeele Seltsi keeletoimkonna kinnitatud reeglid annavad tulemuseks nime Sjevjerodonetsk, on keelelist algupära arvestades rööpselt võimalik ka nimi Severodonetsk.&quot; (https://eki.ee/teatmik/severodonetskist-sjevjerodonetskini/) [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 12:35 (EEST)
::::Keskmine eestlane, olles pikalt vene kultuuri mõju all otsib linna ilmselt nime alt &quot;Severodonetsk&quot;. Varianti &quot;Sjeverjodonetsk&quot; ei oska ta ilmselt esimese hooga kirjutadagi. Esimene variant peaks siis olema otsingus üle kantud teisele variandile. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 23:18 (EEST))

== Märkuste tegemise viis ==

Kas seda laadi märkused nagu lehel [[Arutelu:Heauskne omandamine]] on häirivas maneeris? Või on need üldse ebavajalikud? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 21:18 (EEST)
: Kuidas Sulle endale paistab? Kas võtsid uue kirjutaja vastu sõbralikult ja kas ta võis Sinu märkustest saada kasulikke näpunäiteid artikli täiendamiseks?--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 22:04 (EEST)
::Seda ma kujutan küll ette, et võib ebasõbralik mulje jääda. Ma ei ole ka kindel, kas minu märkuse sisu on arusaadav, aga võiks olla, vähemalt kellelegi; parandama ei pea algne kirjutaja. Ma tahtsin ise parandada, aga artikli sisu ei andnud selleks materjali, ja mujalt ka esimese hooga ei leidnud. Mulle tundub ikkagi, et see märkus juhib probleemile tähelepanu. Mul on ikkagi enda tegevust raske kõrvalt näha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 22:51 (EEST)
:::Kui sa mõtled seal arutelus kõige esimest kommentaari, siis minu arvates see ei ole ise häirivas maneeris, aga ei pruugi olla arusaadav (arusaamatus võib mõnda häirida), eriti uuele kaastöölisele või kellelegi, kes ei tunne Andrest. Kui ma lugesin ainult seda kommentaari, siis ma ei saanud mitte midagi aru. Kui vaatasin ka artikli algust ja tuletasin meelde, et Andres on varem sellise mõttega kommentaare jätnud, siis sain aru. Ma ei ole kindel, kas kontseptsioonide eristamine asjadest endist on vajalik. Erialakeeles vist tavaliselt ei lisata juurde sõna &quot;kontseptsioon&quot; vms, kui seda Vikipeedias teha, võib see olla kunstlik. Sarnane arutelu oli vist õenduse elamistoimingutega. Et on mingi asi ise ja siis on selle asja käsitlus mingis erialas, millele artikkel keskendub. Et kas neist kumbki on põhiline ja kuidas neid tekstis eristada. Midagi sellist. Kui ma nüüd õigesti aru sain. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 12:30 (EEST)
::::Aa seda veel, et kui (uus) kaastööline parasjagu artikliga tegeleb (võin on hiljuti tegelenud), võiks ideaalis kommentaarid talle arusaadavad olla, sest ei tohi välistada, et ta soovib ise artiklit parandada. Ja eelmise kommentaariga ma kindlasti ei tahtnud öelda, et absoluutselt ei pea kontseptsioone eristama asjadest endist, aga võiks püüda leida mingi lahenduse (sõnastuse), millega jäävad rahule nii need, kes tahavad näha selget eristust, kui ka need, kellele see eristus tundub kunstlik ja ebavajalik. Kui see on võimalik. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 12:36 (EEST)
::::: Ausalt öelda ma eriti ei looda, et algne kirjutaja ise parandab, seetõttu ei suuna ka märkusi spetsiaalselt talle. Ma pole üldse kindel, et ta oskab arutelulehte vaadata. Ja kui ta oskab ja aru ei saa, vahest siis oskab küsida ka.
::::: Vajaduse korral võib ka eristada. Ma sain asjast nii aru, et heausksest omandamisest võib rääkida ainult tänu sellele, et on kontseptsioon, mis seda võimaldab. Nii on põhimõtteliselt ka teiste mõistetega, aga nähtavasti on see mõiste problemaatilisem. Pole välistatud väljendi &quot;heauskne omandamine&quot; kasutamine ka kontseptsiooni või mõiste kohta (näiteks &quot;heauskset omandamist ei tuntud&quot;), aga primaarne teema on ikkagi asi ise ja see tuleks defineerida. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 13:15 (EEST)
::::::Olen ka siin-seal (mitte ainult Andreselt) märganud taolisi lühikesi ebamääraseid kommentaare, mis ilmselt enamusele lugejatele vajaksid selgemat lahtikirjutamist. Sellistel kommentaaridel on minu meelest 2 probleemi. Esiteks peab sellele järgnema kellegi täpsustav küsimus, et mida kommentaariga mõeldi, ja siis algkommenteerija selgitus. Nii tundub algse ebamäärase kommentaari ja täpsustava küsimuse kirjutamine aja raiskamisena - võiks ju kohe selgemalt kirjutada. Arvestades, et vastuseid ei pruugita alati märgata, tähendab pikem vestlus ka suuremat tõenäosust, et arutelu ei jõua kuhugi. Teine pool on see, et taoline kommentaar võib tunduda mitte konstruktiivse kriitikana/ettepanekuna, kus paistaks autori huvi reaalselt panustada artikli parandamisse, vaid lihtsalt isikliku emotsiooni väljendusena, millele pole vaja tähelepanu pöörata. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 20:06 (EEST)
:::::::Ei ole häiriv mingil viisil, aga esmapilgul oli arusaamatu küll. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 22:31 (EEST)
:::::::::::: Tuleb leida mingi kompromiss jõupingutuse ja selgituse üksikasjalikkuse vahel. Tavaliselt olen viimaseid muudatusi ö'bi vaadates väga väsinud ja panen sõnumi kirja lühidalt, aga minu meelest siiski nii, et peaks olema arusaadav, kuigi muidugi ainult juhul, kui ka artiklile endale pilk heidetakse. Ja ma reageerin ainult tõsistele puudustele, nagu ebaadekvaatne definitsioon. Artiklil on muidugi teisigi puudusi. 
:::::::::::: Niisugustel puhkudel on mul tunne, et ei saa sekkumata jätta. Ideaalis tuleks muidugi kõik puudused ise kõrvaldada, aga see on võimatu. Ja see võimatus on siiamaani valus, kuigi talutav. 
:::::::::::: Mind ajendas küsima see, et sellel näitel iseloomustati mind enesekeskse ja sõnaka kasutajana, kelle märkusi ei tasu tähele panna. Võib-olla ma teen märkustega rohkem kahju kui kasu, sest ma olen tõepoolest enesekeskne selles suhtes, et mulle läheb artiklite kvaliteet rohkem korda kui kirjutajate tunded, ja sõnakas selles suhtes, et püüan lühikeses repliigis asja olemuse kujukalt välja tuua, kuigi ma teen seda ainult arusaadavuse huvides, ja nagu selgub, siiski arusaadavust saavutamata. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 08:22 (EEST) 
:::::::::::::Eks meil kõigil on kõhklusi oma kompetentsi ja tegevuse suhtes, mida võimendavad kellegi ülekäe pillutud kommentaarid. Teadmata täpselt, kelle konkreetse kommentaari Sa silmas pead, ma lihtsalt ignoreeriksin seda. Mina isiklikult pole aastate jooksul näinud aruteludes ühtegi sinu arvamust, millel poleks sisulist väärtust, isegi kui ma pole nõus olnud. Loodan, et sa ennast siit veelgi rohkem koomale ei tõmba ;) --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 20:25 (EEST)
:::::::::::::::::::: Aitäh! --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 21:08 (EEST)
: Mulle ka ei tundu häiriv. Võib olla näiteks nii, et ise parasjagu ei oska parandada. Kui siis arutellu märkus jätta, siis ehk märkab suurema tõenäosusega probleemi keegi teine, kes oskab parandada.
: Ma ei ütleks, et see kommentaar on iseenesest ebamäärane. Parem ehk küll mitte väljenduda nii lakooniliselt, aga kommentaar võiks olla siiski võimalikult lühike. Võib-olla võinuks ka öelda lihtsalt, et see osa esimesest lausest on liiane või et nii pole tavaks sõnastada. Üle samas poleks vaja märkuse tegemise juures mõelda ja võiks olla lihtsalt valmis hiljem veel selgitama. Seda tõesti ei tea ette, mis konkreetse kasutaja jaoks arusaamatuks võib jääda (parem las ta siis ise küsib üle) või kuidas keegi kommentaarisse suhtuda võib. Mõnd kasutajat ajab segadusse igasugune üksikasjalikum või pikem selgitus ja mõni kasutaja ei pruugigi hakata aru saama, milles täpselt asi oli. Mõne kasutajaga on jälle nii, et mida rohkem püüda selgitada, seda rohkem süveneb temas veendumus, et kogu see jutt on tema kiusamiseks.
: Kui autor satub artikli arutelusse ja talle tundub, et sinna jäetud kommentaar on eeskätt temale suunatud, siis sellest pole minu meelest midagi, kui kommentaar on iseenesest viisakas ja üldjoontes selgelt sõnastatud. Tunduks liig alati igaks juhuks otse autori poole pöörduda ning selgitada, et kommentaari pärast ei pea tema ise tingimata midagi tegema ja et kommentaar pole mõeldud etteheitena.
: Kui pöörduda otse uue kasutaja poole, siis võiks Vikipeediale eriomased asjad küll enamvähem selgesti lahti kirjutada. Aga kõnealusest kommentaarist arusaamine minu meelest eriti ei sõltu sellest, kas seda loeb uus kasutaja.
: See etteheide enesekesksusese ja sõjakusese kohta viitab vististi mingite varasemate aruteludega seotud isiklikule kanakitkumisele ja mitte niivõrd sellele viimasele kommentaarile. Häiriv on, et uut kasutajat tema arutelulehel sedasi mingitesse varasematesse intriigidesse püüatakse kista.
: See on küll probleem, et mõni teine kasutaja kirjutabki aruteludesse selliseid kommentaare, millest enamik on ebamäärased või mis lihtsalt ei puutu kuidagi Vikipeedia artiklisse ning mille põhjal võib eriti uuele kasutajale jääda mingil määral mulje, et aruteludele üldiselt pole mõtet tähelepanu pöörata. Selliseid kommentaare võiks aruteludest julgemini välja rookida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. juuni 2022, kell 22:10 (EEST)
: Väidetavalt on kaastöö tegemisel suurim barjäär Vikipeedia ja sõsarprojektide tajutav või tegelik esoteerilisus, mistõttu lakoonilised ja läbinähtamatud märkused pigem mõjuvad seda barjääri kasvatavalt. Olen ise Andrese märkustega maadeldes midagi sarnast kogenud ja nõustusin pärast arutelu seisukohaga, et entsüklopeedia kirjeldagu esmajoones tegelikkust ja mitte sõnu -- viimane on sõnaraamatute ülesanne ning täiendava mõistelise kihi lisamist võiks Vikipeedias võimalusel vältida. Väga lühidate juhtnööride andmise puhul on minu arvates vaja silmas pidada kahte asja: 1) need ei tohiks olla sõjaväelises, vastuvaidlemist mitte sallivas toonis, vaid võiks pigem osutada kehtivale tavale ja põhjendada kasvõi väga napilt selle asjakohasust/järgimise vajadust konkreetsel juhul, 2) lakoonilist soovitust aitab mõistetavamaks teha, kui selle raames kasutatakse vikiteksti võimalust linkida selgitusele juhendites ja juhendi puudumisel see koostada/algatada. Arvan, et see väärib vaeva peaaegu iga korduva soovituse puhul. Konkreetse aegade algusest pärit soovituse jaoks aga minu teada head juhist pole, sest Vikipeedia [[Vikipeedia:Vormistusreeglid#Määratlus|reeglite osa]] on samuti väga lakooniline ja muidu didaktiliselt heal tasemel [[Vikipeedia:E-kursus/Materjalid/Osa_2#Vikipeedia_artikli_struktuur|e-kursus]] seda küsimust pikemalt ei seleta, ühtlasi pole ma kindel, kas kogemusega vikipedistid sellest tegelikult ühtmoodi aru saavad. Ka see on põhjus, miks lakoonilise soovitusega piirdumine võib olla halb mõte. Kellel on vähegi tõsisem soov Vikipeedia koostamisel kaasa lüüa, see kindlasti tutvub osutatud selgitustega, nt mind aitas kasvõi seegi, et Andres on märkinud end vaadetelt inklusionistiks ja separatistiks -- ja et sellised üldküsimused entsüklopeedia eesmärgist on Vikipeedia jaoks ülepea relevantsed, et projekti põhimõtted on välismaailmale seletatavad, olles dokumenteeritud arutelude tulemus ning avatud edasisele arutelule. Aga ega juhendite viitamine pole mõistagi imerelv -- ka seda saab teha brigaadikindrali toonis või selektiivselt, nende mõtet eirates. Lõpuks sõltub kõik ikkagi soovist, et Vikipeedia oleks uutele kaastöölistele avatud. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 5. juuli 2022, kell 14:25 (EEST)
:: Jaa, ma olen nõus, et nii on parem, nagu Sa ütled. Kahjuks mul pole tavaliselt jaksu pikka ja keerulist juttu kirjutada. Ja teiseks, paljudel juhtudel ma üldse ei looda, et algne kirjutaja minu märkuse peale midagi teha oskab. Võiks ju ka nii olla, et need, kellel rohkem jaksu on, kirjutavad asja rohkem lahti. Keegi teine ju pole öelnud, et sellel artiklil midagi viga on ega kuidas seda parandada ega ka kuidagi parandanud. Kui teised seda teeksid, siis oleksin hea meelega vait.  --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuli 2022, kell 20:39 (EEST)
::: Eks igaühel on natuke isemoodi, aga minu jaoks pole sisulist ega ajalist vahet, kas kirjutan ühe, kolm või viisteist sõna, sj ettepaneku n-ö täislausega väljaütlemine on tegelikult kasulik ka enesekontrolliks. Viitamine võib juba eraldi keskendumist nõuda, eriti kui pole selge, millele viidata või peab ise mõnda dokumenti looma hakkama. Korduva teema puhul tundub see siiski mõistlik kulu, pidurdajaks võib osutuda hoopis juhise osas ühise kokkuleppe saavutamise kaheldavus. Alternatiiv on muidugi oma kasutajalehele valmisselgitusi või -juhiseid tootma hakata -- kui osaleksin toimetajatöös rohkem, siis ilmselt kaaluksingi vahevariandina midagi sellist. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 12:09 (EEST)
:::: Mul oleneb palju sellest, kui väsinud või värske ma parajasti olen. Antud juhul tundus üksikasjalik selgitamine mulle lootusetult üle jõu käiv. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 13:09 (EEST)

== Vikitsitaadid ==

Meil ei ole kontrolli selle üle, mis Vikitsitaatides toimub, aga kardetavasti seostatakse neid ikkagi Vikipeediaga. Sellepärast ma arvan, et need tsitaadid, mis on tõesti vajalikud, võiksid olla Vikipeedias. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 09:31 (EEST)

:Milles täpselt probleem on? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 21:28 (EEST)
::Igaks juhuks täpsustan. Esiteks on Vikitsitaadid vägagi kontrolli all. Teiseks ei tõsta keegi eestikeelsest Vikipeediast [põhjendamatult] tsitaate sinna üle, kuna eestikeelses Vikipeedias peaaegu polegi mingit tsitaadimaterjali ehk pole midagi, mida saaks sinna üle tõsta. Eestikeelsesse Vikitsitaatide projekti lisatakse tsitaate otse allikatest. Ainuke asi, mida siin näha võib, on mallide lisamine, mis lingivad vastavate tsitaadilehekülgede juurde. Ja selle pärast ei saa ma absoluutselt aru, et mille kohta see teemapüstitus käib. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 21:43 (EEST)
::: Keegi lisas siin hiljuti massiliselt Vikitsitaatide linke. Ma vaatasin mõnda, minu meelest need leheküljed seal olid küll erapoolikud, juhuslikud või siis Vikipeedia artikli sisu asendavad. Meil hakataks kohe protestima. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 22:52 (EEST)

::::Neid Vikitsitaatide linke on lisatud juba aastaid. Eestikeelsed Vikitsitaadid on viimase kahe aasta jooksul olnud kõige kiiremini kasvav Vikitsitaatide projekt.
::::Oluline on muidugi arvesse võtta, et Vikitsitaatide projekt korjab hoopis teist laadi sisu, kui Vikipeedia. Poolikuid lehekülgi on seal vähemalt hetkel küll arvukalt, aga no ei ole kuidagi näha, et see Vikipeediat dubleeriks või Vikipeedia selle sisu asendada suudaks/tahaks.
::::Mis puutub nö kontrolli, siis seal on kontroll sisu üle märkimisväärselt kõrgem, kui meil siin eestikeelses Vikipeedias. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 01:03 (EEST)

::::: Mida see tähendab, et on kõrgem? Näiteks oli (mitte tsitaadina) seal öeldud, et Vene Õigeusu Kirik on rašistlik. Vikipeedias ei oleks see võimalik. 
::::: Või näiteks tsüaankaalium. Milleks seal on tsitaat, kus selgitatakse tsüaankaaliumi omadusi. See on ju dubleerimine. 
::::: Missugust sisu on Vikitsitaatide eesmärk korjata? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 13:31 (EEST)
::::::Vaatasin ka Vikitsitaatide juhendit ja jäi ebaselgeks, mis kriteeriumi alusel otsustatakse, nt millised teatud isiku kõigist kirja pandud ja avaldatud lausetest on kõnekad ja väärivad esitamist ja millised mitte. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 16:54 (EEST)

:::::Kui eestikeelne Vikipeedia ägab väga erikvaliteediliste muudatuste ja lausvandalismi all, siis seal teeb valdava osa muudatusi kaks inimest. Seepärast on ka seal kontroll sisu üle märkimisväärselt kõrgem, kuna sellist juhulikku faktorit peaaegu polegi, ning meie siin ei suudaks parimagi tahtmise juures midagi samaväärset siinse sisu osas.
:::::Vikitsitaatide projektis lähenetaks mõistete defineerimisele vähe teisiti ehk nad ei püüagi Vikipeediat dubleerida. Näiteid võib vaadata [[:q:Vikitsitaadid:Nädala teemad|siit]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:32 (EEST)
:::::: Paistab, et nad ei tee seda hästi. Vähemalt nende näidete järgi otsustades. 
:::::: Dubleerimine toimub tsitaatide sisus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:37 (EEST)

::::Ka meil on siin külluses poolikuid artikleid ja arvukalt toimetamist vajavat sisu. Selle põhjal ma ei teeks väiteid, kas midagi tehakse hästi või mitte.
::::Too mõni näide, et kus see tsitaatide sisu saab midagi dubleerida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:45 (EEST)
::::: Jaa, selles suhtes on Sul õigus, et mu mulje tekkis üksikute näidete põhjal ning on terviku suhtes arvatavasti ebaõiglane. Aga siiski, Vene Õigeusu Kiriku puhul ei ole heast kontrollist kasu, sest kontrollija ise vajab kontrolli.
::::: Näited dubleerimise kohta on allpool, ja ülalpool ka. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 19:08 (EEST)

:::::: Ma sirvisin natuke. Siin on tõepoolest täiesti head ja korralikku materjali, võib-olla valdav osa on selline, aga mulle ju hakkasid mõned asjad silma, muidu ma poleks teemat püstitanud. Näiteks tänane päeva tsitaat (Lindgrenist ja Schmidtist) on fakti esitus, miks see peaks tsitaat olema? See võiks Vikipeedias viidatuna olla. Vene Õigeusu Kirikut oli seal nimetatud rašistlikuks. Asi pole selles, kas mina sellega nõustun, lihtsalt erapooletus vikis ei saa niisugust asja väita. Järelevaataja ise oli selle sinna pannud. Ja tsitaatide valiku kohta võiks ka öelda, et see on erapoolik, vikipeedias tõstetaks kohe kisa. Ma saan muidugi aru, et kuskilt tuleb alustada, aga selline mulje jääb ikka. Ja Priit Rohtmets on vaevalt selline inimene, kellelt peaks tsitaate võtma. See sisu väärib kajastamist, aga seal ei ole midagi kirjanduslikult väärtuslikku ega üldse mingit sõnastust, mida ei võiks muuta, vähemalt minu arvates. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 19:08 (EEST)

: Millised tsitaadid on Vikipeedias vajalikud? On küll need tsitaadid küll, mis on muu teksti sees mingis kontekstis, aga selliseid tsitaate me polegi püüdnud ju Vikitsitaatidesse tõsta, ega? Vajalikud ei tohiks olla siin sellised tsitaadid, mis on jäetud artikli lõppu või muu sisu vahele õhku rippuma.
: Ma olen mõelnud, et Vikitsitaatidele linkimisega peaks rohkem piiri pidama. Vikitsitaatidele on niigi lingitud vasakul keelelinkide kohal ning lingi esiletõstmiseks veel teises kohas võiks olla mingi eriline põhjus. Võiks igas artiklis eraldi hinnata, kas sama pealkirjaga Vikitsitaatide artiklis on parasjagu midagi sellist, mille juurde on lugejat mõtet edasi suunata. Vikitsitaatide linke on viimastel aastatel lisanud siia peamiselt või ainult see soomlane, kes alul teguses nime &quot;Risto hot sir&quot; all ja kes ilmub siia nüüd iga natukses aja tagant mõne uue nime all. Kuna ta on neid linke lisanud valimatult, siis võiks tema lisatud lingid minu meelest lihtsalt kõik eemaldada.
: Vikitsitaatide isikuartiklites on sageli pealtnäha üsna juhuslikud väljavõtted kuskilt esseedest või intervjuudest. Muudesse teemaartiklitesse satub seal pahatihti tsitaate, mis ei ütle teema kohta eriti midagi ja mis lihtsalt sisaldavat artikli pealkirjaks olevat sõna. Ma olen paaril korral püüdnud ka Vikitsitaatide üldises arutelus sellele ääri-veeri tähelepanu juhtida. Paistab, et sealsed paar aktiivsemat kasutajat ise samas on oma tööga rahul.
: Iga üksiku kasutaja kontroll Vikitsitaatide sisu üle on või peaks olema minu meelest umbes sama piiratud kui Vikipeediaski. Põhimõtteliselt saab igaüks siit minna ja seal parandusi teha. Iseasi, et enamikul meist pole selleks mahti ja kui ka natukene oleks, siis võib-olla tõesti on seal keerulisem vahele segada tingimustes, kus üks-kaks entusiasti jõuavad kõik oma käe järgi ümber teha. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. juuni 2022, kell 22:35 (EEST)
::Vikipeedias on üldse tsitaate vähe. Kui on tegu mõne kuulsa ütlusega, siis võiks tsitaat olla küll. Need ei peagi kontekstist väljas olema. Aga Vikitsitaatides on mõnikord entsüklopeediline sisu antud tsitaadi kujul. Mõnest raamatust või artiklist on nii palju tsitaate, et peaaegu kõik on ümber kirjutatud.  
:: Seda teist kohta, kust link läheb, panevad vist küll vähesed lugejad tähele. Ja see ei teki ka automaatselt. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:47 (EEST)

:::Ma ise ei näe, et meil oleks Vikipeedias eriti vaja tsitaate eksponeerida, sest see on kohane ainult väga harvadel juhtudel. Samuti ei ole seda olnud, et meil oleks siit tsitaate sinna migreeritud (juhul, kus tsitaatidel on mingi adekvaatne põhjus vikiartiklis olemiseks). Ehk algsest teemapüstitusest jäi mulje, et Andresele on jäänud mulje, et eestikeelsest Vikipeediast tõstetakse tsitaate Vikitsitaatidesse, kuigi tegelikult pole see kunagi nii olnud.
:::Mis puutub selle projekti seisukorda, siis see on mõneti selline nagu oli eestikeelne Vikipeedia sel hallil ajal, kus peaasjalikult ainult Andres siin toimetas. Kõik oli Andrese nägu, sest polnud mingeid minusuguseid tegelasi, kes oleks vingunud, et &quot;igast maailma tänavast pole vaja artiklit&quot; jne. Kui kaastöölisi on väga vähe, siis on see üsna paratamatu, et vähesed tegijad omavad äärmiselt ulatuslikku kontrolli. Ka varasemaga ei püüdnud ma väita, et see on hea – ma pigem konstateerisin fakti, et nii on (ehk püüdsin ümber lükata Andrese väidet, et seal toimub jumal teab mis ja mingit kontrolli pole).
:::Mis puutub Pikse teemapüstitust, siis seda on lahatud nt '''[[:q:Vikitsitaadid:Üldine arutelu#Teemaartiklid|siin]]'''. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 01:12 (EEST)

:Vikitsitaatide põhitegijana lisaksin siiski paar selgitavat märkust.
:'''Esiteks''': valdavalt ei ole tsitaate Vikipeedia artiklitest Vikitsitaatidesse niimoodi üle kantud, et Vikipeediast sisu kustutataks. Ma ei näe ka põhjust siit tsitaate kustutada, kui neid just ebaproportsionaalselt palju pole. Pigem võiks parandada tsitaatide esitust ja viitamist Vikipeedias, nii et tsiteerimisel oleks selge, kes seda ütles ja mispoolest on tema seisukoht kastis esiletõstmiseks piisavalt oluline - Vikitsitaatides on sama teema kohta võimalik esitada palju erinevaid tsitaate, Vikipeedia artiklis üldjuhul ei peaks, seega peab siin valik olema kitsam ja selgem.
:'''Teiseks''': tsitaate on siit Vikitsitaatidesse kopeeritud küll. Ma ei näe, et see oleks suur probleem, kui eri vikiprojektides sisu mingil vähesel määral kattub: ühe lugeja ei satu tingimata teise, eri projektides on kattuval sisuosal erinev eesmärk ja kontekst. Vikipeedia enda artiklites on samuti kattuvat sisu ja see on tihti hädavajalik, et artiklid oleksid kooskõlas ning omavahel seostatud. Tsitaatides on eesmärk koguda autorite ja teemade lehtedele mitmesuguseid tsitaate, nii et nende kogum oleks kõnekam kui üksikud tsitaadid eraldivõetuna. Üldjuhul võiks teemalehe tsitaadid öelda teema kohta midagi olulist, kuid vahel tekib lisaväärtus just eri tsitaatide kõrvutuse või vastandusena, mõnikord aga ka just esinemuse näitena (nt kui asetada kõrvuti erinevused sama teose eri tõlgetes või sama motiivi või teema või sümboli esinemus eri luuletajatel). Need on asjad, mil on lugejate jaoks sisuline väärtus ja mida samas teistes vikiprojektides kuigi hästi esitada ei saa (nt võiks ju kirjutada artiklisse [[Õunapuu]], millised eesti luuletajad on kirjutanud õunapuudest, või artiklisse [[Aurumasin]], milliste romaanide keskmes on aurumasinad, kuid see läheneks originaaluurimusele ja seda materjali sinna ajapikku koguda oleks üsna ebamugav).
:'''Kolmandaks''': igas projektis, kus sisu on mingilgi määral kureeritud, on valik ja esitus paratamatult subjektiivne. Kui on põhilistel kaastöölistel on mingi ühine arusaam sellest, mis peaks olema tehtava töö fookuses - olgu või seepärast, et kõike korraga ei jaksa, kuskilt tuleb alustada -, siis sellest kujuneb projekti kallak. Näiteks on Vikipeedia üldjuhul kaldu teaduse, aga ka muude teaduselähedaste formaalsete distsipliinide poole: terminid võetakse sageli juurast või professionaalsest terminoloogiast, mitte tavakeelest. Vikitsitaadid on sellega võrreldes rohkem tavakeelepõhine projekt. Näiteks on väga vähe tsitaate perekonnast sisalik või sisalikulistest, küll aga räägitakse eri žanrides palju sisalikust üleüldse, taksonit täpsustamata. Ilukirjanduses altkäemaksuks nimetatav ei pruugi vastata juriidilisele definitsioonile (pealegi tehti Eesti õiguses üksvahe vahet altkäemaksul ja pistisel, nüüd jälle ei tehta, aga kirjanduses ei kajastunud see erinevus eriti kuidagi). See tingib teistsuguse märksõnade valiku ja märksõnastiku struktuuri (püüame Wikidata kauda kuidagi Vikipeedias tehtud valikutega seostada, kuid vahel on üsna keeruline). Kallaku näitena võib öelda, et võtsime üsna algusest peale eesmärgiks tegeleda tavapärasest rohkem naisautoritega, kuna Vikitsitaatides on hea võimalus neid esile tõsta ja lugejatele teadvustada (seepärast on naisautorid meil ka iga päev esiküljel); see ei tähenda, et me nt meeste kirjutatud klassikateostega ei tegeleks, vaid et seda me ei tee nii süsteemselt, kuna kõike korraga ei jaksa. See teadlik ja kaalutletud otsus on kahtlemata subjektiivne ning nagu praktika näitab, on aegade jooksul Vikitsitaatidest läbi käinud kaasautoreid, kes lähtusid muudest eelistustest, näiteks poetades igale võimalikule leheküljele soome vanasõna või tsitaadi Paulo Coelholt. Mina isiklikult neid eelistusi ei jaga, ehkki ka Coelho viiteid püüan tasapisi parandada ja mõned soome vanasõnad tõlkisin ära (kõiki ei jõua, liiga palju on).
:'''Neljandaks''': konteksti huvides paar selgitust selle kohta, mis Vikitsitaatides praegu üldse toimub. Kuna hetkel, mil praegused põhitegijad Vikitsitaatidesse jõudsid, oli seal märksõnastik üsna hõre ja segane ning põhiliselt askeldas projektis eesti keelt mitte valdav soomlane, otsustasime alustada kvantitatiivsest arendamisest, mille käigus omakorda selguksid kvalitatiivsed vajadused. Lühidalt öeldes oleme tekitanud massiliselt märksõnu, mille alla saab materjali koguda, mida süstematiseerides kujunevad välja kategooriad ja mille alla kogunevast materjalist selgub, mille kohta üldse on midagi öeldud ja mille kohta pole, millised märksõnad on mõistlik liita ja mida lahku lüüa jne. Hetkeseisuga on eesti Vikitsitaatides [https://et.wikiquote.org/wiki/Eri:Arvandmestik 9681 tsitaadilehte, lehti kokku 15 917, aktiivseid kasutajaid 18]. Tsitaadilehtede arvult oleme keeleversioonide seas praegu 6. kohal. Võrdluseks: 16. veebruar 2013 oli tsitaadilehti 564, keeleversioon 37. kohal; 6. märtsil 2020 oli lehti 1000, 4. oktoobril 2020 tõusime 27. kohale. Plaan (jajah, meil on plaan ja kontroll ja terve rida tehnilisi tööriistu) on jätta 10 000 lehe täitumisel ekstensiivareng tagaplaanile ning hakata tegelema teemade, autorite ja teostega süvitsi, laiendades. Viimased umbes kaks aastat on meil iga päev olnud esilehel uus naisautor, kes on sel päeval sündinud (v.a paar üksikut erandit ja Ukraina sõja esimesed kaks nädalat, kui tõstsime esilehele Ukraina autorid). Selle aluseks on meil potentsiaalsete autorite sünnipäevakalender (mille koostamise käigus on laiendatud oluliselt Wikidata ning korrigeeritud andmeid eesti Vikipeedias). Ühtlasi koostan ma igakuiseid ülevaateid keeleversioonide edetabelist artikliarvu järgi (oleks tore võrrelda mingeid sisuliselt olulisemaid parameetreid, aga neid on keerulisem rehkendada ja neid andmeid teiste versioonide kohta valmiskujul ei ole - nt artikli keskmine pikkus, meeste-naiste osakaal autorite seas, siselinkide keskmine arv artiklites jms). Oleme ka kõigi poliitikate kujundamisel, struktuuri ja sisu puudutavaid otsuseid langetades uurinud, kuidas on need küsimused lahendatud teistes keeleversioonides, ehkki oleme kahetsusväärselt sageli pidanud nentima, et ei olegi, enamikku teisi keeleversioone nii süsteemselt ei arendata, valikute üle ei diskuteerita ja poliitikad koosnevad tihti ebamäärasest viitest Vikipeedia poliitikatele, mis Tsitaatide eripära ei arvesta ja vahel üldse ei rakendu.
:'''Viiendaks''': nagu kõik vikiprojektid, on ka eestikeelsed Vikitsitaadid permanentselt pooleli. See tähendab, et algusest peale on põhimõtteline seisukoht, et nupsakad on okei. Küll nad ajapikku kasvavad. Me peame nende üle arvet, nii nagu ka muude probleemide üle: meil on eraldi peidetud kategooriad täiendamist vajavate, pilte ja definitsioone vajavate, viiteprobleemidega jts artiklite tarvis. Kõigi nende probleemidega ka tegeldakse, ent jõudumööda. Suurem kogus massilist sodi, mis enne 2020. aastat kogunenud oli, on juba koristatud, kuid näiteks halvasti viidatud tsitaatide kontrollimine on väga ajamahukas. Kui kvantitatiivse arenduse etapp peagi läbi saab, asume nende kallale süsteemsemalt. Kui kedagi häirib, et mõne märksõna all leidub üksainus tsitaat, mis tema meelest kuigi palju olulist ei ütle, on tal suurepärane võimalus otsida ja lisada paremaid ja kõnekamaid tekstikohti (soovitavalt koos korraliku viitega, palun). Poolelioleku teine aspekt on, et mitmete autoriartiklite alla on esialgu tõstetud lõigud, mis vajaksid laialijagamist märksõnade vahel, kus need võiksid olla märksa kõnekamad kui isikuartiklis. Alati lihtsalt ei ole artiklit tehes selle jaoks aega. Ka selleni on kavas ajapikku jõuda ja kui see kedagi häirib, tulgu ja hakaku kohe pihta, saame kõik varem õhtale.
:'''Kuuendaks''': nagu võib täheldada igaüks, kes Vikitsitaatide eri keeleversioone vähemalt sirvinudki on, erineb Vikitsitaatide tonaalsus suuresti Vikipeediast, kuid ka eri keeltes omavahel. Nii näiteks on inglise Vikitsitaatides hulgaliselt teemaga sisuliselt seostumatuid ''new age''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;ilikke illustratsioone &quot;sügavmõtteliste&quot; allkirjadega, mis meenutavad Laertese isa Poloniuse elutarku mõtteteri &quot;Hamletist&quot;. Eesti Tsitaatides otsustasime poloniaalstiilist ja Laertese isa vaimust teadlikult hoiduda, selle asemel püüame illustreerida artikleid kunstiklassikaga, eelistatavalt naisautoritelt. Vene vikitsitaatides jällegi on kombeks koguda ka aimekirjandusest pärinevaid triviaalseid sedastusi, mis võiksid vabalt olla Vikipeedias refereeritud ja tsitaadina esitamisest tõesti kuigi palju lisaväärtust ei omanda. Siin on oluline vahe, mida Andres ei märganud: kui kaaliumtsüaniidi põhiomadusi kirjeldatakse keemiaõpikus, ei üllata see kedagi ning huvitav oleks vaid teada, millistest keemiaõpikutest on see välja jäetud; kui kaaliumtsüaniidi on nimetatud ilukirjanduses (antud juhul Helen McCloy), tekib selliste tsitaatide koosmõjus laiem üldpilt, eri kirjeldused vastanduvad ja tulemus ütleb üht-teist mitte küll kaaliumtsüaniidi enda, kuid selle kohta, kuidas inimesed seda ainet näevad ja kuidas see nägemus aja jooksul muutunud on. (Selles osas võib tõepoolest ka eri sajandite aimekirjandust võrreldes huvitavaid tulemusi saada, nt reastades jõu, impulsi või massi definitsioone eri sajanditest.) Definitsioonide tonaalsus erineb eesti Vikipeedias tõesti kohati Vikipeedia omast, kuid need ei täida seal ka sama funktsiooni kui Vikipeedias, valdavalt on tegu tavakeele mõistete kirjeldusega, mis lehekülje sisuga haakudes võib olla pigem poeetiline kui terminoloogiline - terminoloogilise lähenemise jaoks sobivad paremini Vikipeedia ja Vikisõnastik, mis tavakeele mõistete eripärase määratlemisega enamasti väga vaeva ei näe. Aga igaüks võib muidugi tulla ja paremad määratlused välja pakkuda.
:'''Seitsmendaks''', ''last and least'': mis puutub [[rašism]]i Vene Õigeusu Kirikus, siis jään ma Andresega eriarvamusele. Minu hinnangul on Vene Õigeusu Kiriku suurim eripära teiste õigeusu kirikutega võrreldes praeguseks, et Venemaa riigikirikuna, mis sisuliselt funktsioneerib riikliku propagandaasutusena, on VÕK võtnud omaks kogu Vene riigis kultiveeritava riikliku ideoloogia, mida viimasel ajal nimetatakse rašismiks, ja mis sisuliselt, nagu nimigi ütleb, on fašismi eripärane vorm. VÕK toetab rašismi retooriliselt, ideoloogiliselt ja mul on mulje, et juba isegi teoloogiliselt (ehkki mul ei ole praegu häid viiteid, enamik rašismi teoloogilisi kultiveerijaid, kellest Läänes räägitakse, ei kuulu kiriku põhivoolu - teoloogia on ajakirjanduse jaoks keerulisevõitu ja põhivool ei ole tavalugejale nii atraktiivne kui ekstsentrikud). Seega on rašismi mainimine VÕKi definitsioonis lugeja jaoks oluline informatsioon. Aga see on muidugi minu seisukoht ja seda ei pea tingimata jagama. Niisuguste eriarvamuste üle arutlemiseks on artikli aruteluleht, nagu Andres arvatavasti kuulnud on.
:'''Kokkuvõtteks''' võib öelda, et eestikeelsetes Vikitstitaatides käiv töö on oluliselt süsteemsem kui enamikus vikiprojektides, mida ma näinud olen (ja ma ikka olen). Valikud on teadlikud ja põhjendatud, isegi kui igaüks kohe esimese hooga ei taipa, mis on põhjendus, ning mõistagi ei pruugi igaüks iga valikuga nõustuda. Aga nagu vikisüsteemis üldiselt kombeks, arutlevad töös ettetulevate valikute üle ja langetavad otsused need, kes on kohal ja tööd teevad, oma kogemuste ja vajaduste põhjal, mitte need, keda kohal ei ole ja kes kaastööd ei tee. Kui lisandub kaastöölisi, kellel on teised vaated, siis võib teema jälle jutuks võtta ja ühiselt teistpidi otsustada. Tavaliselt ei tehta seda siiski mittekaastööliste soovituste alusel, sest kuigi neidki võib kaaluda ja arvesse võtta, ei ole need enamasti samavõrd läbimõeldud ega toetu isiklikule praktilisele püüdlusele midagi ära teha.
:Muide, enamikus Vikitsitaatides (ja veel vähem mujal) ei ole korralikult läbi arutatud, kellele ja milleks Vikitsitaate vaja on. Vikipeedia puhul on sellest mingigi pilt ja WMF on natuke hädapärast vusserdanud ka kasutajamudelitega. Vikitsitaatide kohta pole konkreetseid andmeid kuskilt võtta, kes seda projekti loeb, kus, miks ja mis otstarbel. Eesti omaga on keerulisem, sest kuni polnud sisu, polnud ka lugejaid ega nähtavust veebiotsinguis. Nüüd on mingi loetavus siginenud ja olen ise kohanud paari inimest, kes on öelnud, et nad teavad seda projekti küll ja vahetevahel loevad ka. Üldistuse jaoks on seda veel vähevõitu, ent mingil määral tagasisidet saame, mille alusel seniseid valikuid hinnata. Teiste tsitaadiversioonide arutelusid lapates ei ole ma näinud, et keegi tagasisidet üldse otsikski, veel vähem arvestaks. Nii et midagi meil ikkagi toimib.
:Üldiselt meenutab kogu selle teema algatamine siin küll Hruštšovi-aegset ühiskondlikku arutelu abstraktsionismi üle, kus inimesed, kes olid sellist kunsti põgusalt näinud ja kellele see ei meeldinud, üritasid säherduse õuduse ärakeelamiseks koguda toetust teistelt tublidelt tööinimestelt, kes polnud abstraktsionismi näinud, ei teadnud, mis see on, ega tahtnudki teada, kuid mõistsid selle raevukalt hukka. Äkki üritaks kõigepealt teemaga tutvuda, siis küsida, arutada ja lõpuks käed külge panna? Ehkki muidugi võib ka lähtuda vanasõnast &quot;Kus häda näed laita, seal tule ja laida&quot;, korraldada väikse võiduka nõiajahi ning projekti lõpuks kustutada, ilma selle heaks sõrmegi liigutamata. Ajaloost on selliseidki näiteid küllaga, eks igaüks teeb oma valiku ise. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 14:47 (EEST)
:P.S. Andres esines siin üsna absolutistlikus vaimus väidetega Vikitsitaatide sisuvaliku kohta. Ma tahaks teada, mis on need põhimõtted, millele toetuvad otsustused nagu &quot;Priit Rohtmets on vaevalt selline inimene, kellelt peaks tsitaate võtma&quot; - mille järgi peaks autoreid valima, et Andres rahul oleks? - või &quot;tänane päeva tsitaat (Lindgrenist ja Schmidtist) on fakti esitus&quot; - nagu igaüks [https://et.wikiquote.org/wiki/Vikitsitaadid:P%C3%A4eva_tsitaadid/2022/juuni/7 siit lugeda võib], on tegu emotsionaalse hüüatuse edastamisega pealtnägija poolt. Meil pole Astrid Lindgreni ja Annie M. G. Schmidti kohtumise kohta praegu ühtki nende endi poolset kirjeldust ning emotsioonide edastamine ei ole üldjuhul Vikipeedia artiklite funktsioon. &quot;Annie, ma nii armastan sind! Kus sa oled olnud kogu mu elu?&quot; nimetamine ümberjutustatavaks faktiks on sama, kui kuulutada, et Underil olid väga pikad sukad, Puhh kukkus pikali ja Vargamäel tehti palju tööd ning vastavate kirjakohtade otsene tsiteerimine on tarbetu. Jah, ka nii saab elada, aga mis elu see on? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 14:57 (EEST)
::Ma ei ole midagi selle kohta öelnud, et siit on midagi Vikitsitaatidesse üle viidud, ma ei tea sellest midagi. Küll aga on siin tsitaate kustutatud selle põhjendusega, et siin pole Vikitsitaadid.
:Ma ei näe ka dubleerimises probleemi, pigem selles, kui siia tsitaate ei lubata. Ja Vikitsitaatide praegust sisu ei saa tõesti Vikipeediaga asendada. Iseküsimus on, mis sisu seal peaks olema.
:Vikitsitaadid on nii mastaapne projekt, et praegune on tilk meres. Loomulikult võivad kirjutajad oma eelistustest lähtuda. Pooleliolek on ka arusaadav. Üks asi veel, mis torkas silma: ookeani teema all on kolm tsitaati, aga ühes neist on ookean armastuse metafoor. Samas armastuse alt seda tsitaati ei leidnud. Kas siis kogutakse teemade või sõnade järgi? 
:Nojah, ma saan nüüd paremini aru, miks see tsüaankaaliumi kirjeldus seal on. Ma ei mõtlegi, et keemiaõpikuid üldse peaks tsiteerima, vaid et teatmed tsüaankaaliumi kohta ei peaks olema Vikitsitaatides.  
:Definitsioonid võivad teistsugused olla küll, aga rašismi koha pealt jään eriarvamusele. Vene Õigeusu Kirik on juba ikka päris vana, ja minu meelest pole õige teda iseloomustada selle järgi, mis praegu on. Teiseks ei ole kirik oma põhiolemuselt poliitiline organisatsioon ja seetõttu ei ole minu meelest õige teda niiviisi iseloomustada. Kolmandaks on &quot;rašistlik&quot; ikkagi enam-vähem sõimusõna, igal juhul hinnanguline. Ka muidugi tsitaatide valik ei tohiks olla tegijate suhtumist näitav, aga ma saan aru, et seda on raske saavutada. 
:Vikitsitaadid on kahtlemata põnev projekt, aga mul ei ole plaanis seal tegutseda ega seda jälgida, sest Vikisõnastik ja ka Vikipeedia paeluvad mind rohkem. Vikitsitaate ma ära kaotada ei taha, aga ma tõesti ehmatasin, kui ma hakkasin vaatama, mis seal on. See on muidugi õigustatud etteheide, et ma asjaga põhjalikult ei tutvunud. 
:Tsiteeritakse tavaliselt tuntud inimesi, kes on ajalukku või kultuuri jälje jätnud, või väga populaarseid inimesi. Või siis kedagi, kes on öelnud midagi väga tabavat või eriskummalist, mis on inimestele muljet avaldanud. Ja sõnastusel peaks olema omaette väärtus. Minu meelest ei ole Priit Rohtmets niisugune inimene, ja ka tema sõnastusel ei ole niisugust väärtust, et tema öeldut ei võiks lihtsalt refereerida.
:AstridLindgreni puhul ei ole tsitaat tema hüüatus (reglemendis on öeldud, et tsiteeritakse ainult kirjapandut), vaid hüüatus koos sellega, mis selle ümber on. Sellel sõnastusel pole niisugust väärtust, et seda ei võiks refereerida. Ma ei näe põhjust, miks see sisu koos hüüatusega ei võiks Vikipeedias sees olla. Muidugi peaksid artiklid ise siis ka põhjalikumad olema. Igatahes on minu meelest siin tsitaadivormi kasutatud ettekäändena fakti esitamiseks. See ongi minu meelest Vikipeedia dubleerimine. Ja tühja sellest, kui ainult ei keelata selle sisu esitamist Vikipeedias. Mõned ütlevad, et entsüklopeedias ei tohi üksikasju olla. Ma ei ole sellega nõus. 
--[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 16:09 (EEST)
::Oleme ikka täpsed. Seda, kas mingisse vikiartiklisse mingit tsitaati lubatakse, on ikkagi puhtalt siinsete inimeste otsustada ja see on kogu aeg nii olnud ja on nii ka tulevikus. Selle teema juures ei sõltu asi küll grammigi neist inimestest, kes Vikitsitaatides tegutsevad (ega sellest, kuidas nad seal tegutsevad). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 16:47 (EEST)
:::Ma adresseerisingi oma jutu siinsetele inimestele. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:02 (EEST)
::''ookeani teema all on kolm tsitaati, aga ühes neist on ookean armastuse metafoor. Samas armastuse alt seda tsitaati ei leidnud. Kas siis kogutakse teemade või sõnade järgi?'' - Teemade, aga siin tuleb taas kord arvestada nüanssidega: 1) Teemat on raskem üles leida, kui sõna ei ole. St, kui tsitaat on ühe märksõna all või ka teoses, kust teemat otsitakse, siis teist teemat kokku korjates lihtsalt ei leia kohe. 2) Enamasti on kõige praktilisem panna tsitaat kohe kõigi nende teemade alla, kuhu ta minema peaks. Alati ei jõua. Ja alati pole praktiline ka. 3) Mõiste metafoorne kasutus on normaalne kasutusviis. Tuletame meelde, et Tsitaadid on eelkõige tavakeelel põhinev projekt, kuna enamik sealseid allikaid (ilu- ja ajakirjandus) kasutab tavakeelt, erinevalt Vikipeediast, kus domineerivad teaduslikud, tehnilised või vähemalt professionaalsed allikad (nt aiandusest kirjutades eelistab Vikipeedia erialaterminit, aga Vikitsitaatides peab lähtuma sellest, kuhu alla pandud tavakeele mõisteid kasutavad luuletused - seda küsimust Vikipeedias ei ole). See tähendab, et ka metafoorse kasutuse näited iseloomustavad üldlevinud arusaama mõistest (tõik, et ookean on armastuse metafoorina levinud, aga kartul ei ole, ütleb üht-teist nii selle kohta, kuidas me mõtleme armastusest, kui ka selle kohta, kuidas me mõtleme ookeanist (ja kartulist)). 4) Kõiki ühe teema kohta käivaid tsitaate artiklisse panema ei mahu, muidu saab internetis ruum otsa. Ehkki õnneks oleme siiani küll nt inglise Tsitaatide pikimatest artiklitest piisavalt kaugel, nii et esialgu saame lihtsalt koguda ja sortida.
:: ''Vene Õigeusu Kirik on juba ikka päris vana, ja minu meelest pole õige teda iseloomustada selle järgi, mis praegu on.'' - Eesti on ka päris vana, see on tükk maad, mis on tinglikult piiritletud sellel elavate inimeste kultuuri, sh keele järgi. Ja kuidas me seda defineerime? &quot;[[Eesti Vabariik]] on riik Põhja-Euroopas.&quot; Riik mitte kuigi ammu, ja määratlus Põhja-Euroopa järgi on kultuuriliselt vaieldav (st, on küllalt inimesi, kes vaidlevad vastu). [[Raud]] on ka väga vana, aga me defineerime seda elemendina ja raua mõistmine ühena elementaarsetest algainetest on üsna uus. [[Seep|Seebi]] sees on rasvhappesoolad iseenesest alati olnud, kuid arusaam, et millegi seebiks lugemisel on tähtsad just rasvhappesoolad, ei ole kindlasti tuhandeid aastaid vana. Ja nõnda edasi ja edasi. Me defineerime enam-vähem kõike praeguse seisu ja praeguste arusaamade järgi, n-ö laiendatud olevikus. Ja see on õige ja praktiline, sest me kirjutame definitsioone praegu ja meie lugejad elavad samuti praegu.
:: ''Teiseks ei ole kirik oma põhiolemuselt poliitiline organisatsioon'' - Kui kirikul on konkreetsed seisukohad, milline peab olema ühiskond ja inimese koht selles, ning ta ei hoia neid seisukohti salajas, siis ta ju on poliitiline organisatsioon: tal on poliitilised eesmärgid ja ta püüab neid saavutada, mõjutades inimesi vastavalt käituma. See kehtib iga kiriku kohta, mis ei innusta inimesi ülejäänud ühiskonnast ja riigist eralduma (ja seegi on poliitiline valik). Riigikirik on poliitiline veel kitsamalt ja VÕK toimib sisuliselt riigiasutusena, mis kooskõlastab riigiga kogu oma tegevuse ja ideoloogia. Nii Vene riiki kui ka kirikut juhivad endised kolleegid KGB-st. Sellise organisatsiooni võrreldes on praegused Venemaa parlamendis esindatud opositsiooniparteid vähem poliitilised, sest retoorikale vaatamata puudub neil ühiskonnale igasugune mõju ja nad ei ürita seda ka saavutada; kes üritasid, on ära keelatud. VÕK-il, erinevalt teistest kirikutest Venemaal, on poliitiline mõju täiesti olemas ja ta taotleb seda ka aktiivselt.
:: ''Kolmandaks on &quot;rašistlik&quot; ikkagi enam-vähem sõimusõna, igal juhul hinnanguline.'' Enam-vähem. Nagu eespool öeldud, ma ei näe selle kohta praegu kasutusel olevat paremat terminit, mis oleks üheselt arusaadav. Iseasi, et meil (Vikitsitaatides) pole veel artiklit &quot;Rašism&quot;. Aga küll ta tuleb. Teatav hinnangulisus on konkreetsete kaastööliste niikuinii vältimatu. Kui keegi tuleks Vikitsitaatides pakkuma artikli &quot;Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)&quot; algusse hinnanguvaba definitsiooni, siis väga tõenäoliselt ei oleks ma sellega nõus. Kindlasti on maailmas vikisid (mitte tingimata WMFi hallatavaid), kus sel viisil mõistetav neutraalsus leiaks üleüldise heakskiidu. Aga üle minu laiba, palun.
:: Ma ikkagi ei saa aru, mis täpselt on see kuulsuse või tuntuse kriteerium, mille järel kedagi tsiteerida tohib. Tuntus on üldiselt väga vaieldav ja erialainimese puhul eriti. (Mul on edukalt õnnestunud jagada valdav osa oma tutvusringkonnast kahe sorti: ühed teavad, kes oli [[Linnart Mäll]], teised, kes on [[Warren Buffett]]. Väga vähesed teavad mõlemat ja neid, kes kumbagi ei tea, ma praktiliselt ei tunne.) Igatahes paistab, et see lävi upitatakse Tsitaatide jaoks märksa kõrgemale kui Vikipeedias, kus Rohtmetsast on artikkel ilusti olemas. Keda peaks kirikuloo teemadel tsiteerima, kui mitte doktorikraadiga kirikuloolast? Milliseid keemikuid tohib keemia teemal tsiteerida, kas ainult nobeliste? Kuidagi veidravõitu on need kriteeriumid, ühtaegu jõulised ja ähmased. Üldiselt ma eelistan küll, kui arutelud Vikitsitaatide sisu üle toimuvad Vikitsitaatides (kas me peaks sealses üldarutelus tõstatama küsimuse mõnede Vikipeedia artikliteemade tähelepanuväärsusest?), aga kui sellised kriteeriumid seal välja pakutakse, siis ma arvatavasti neid ei toeta, kui neid just oluliselt paremini ei põhjendata.
::''kui ainult ei keelata selle sisu esitamist Vikipeedias'' - Kes konkreetselt on seda keelanud? Palun nimi ja aadress või tunnistus, et sa mõtlesid selle õlemehikese ise välja. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 17:28 (EEST)
:::Noh, mul on teemadest teistsugune arusaam. Ma saan aru, kui ookeani tsitaat jäi kogemata armastuse teema alla panemata. See seletab asja. Võib-olla peaks metafoorid panema eraldi, siis oleks lugejal lihtsam. Aga kui esitus on teemakeskne, siis ei peaks ju tähtis olema, missugust sõna tsitaadis kasutatakse või kas üldse mingit sõna kasutatakse. Ma ei tea, kui tõesti mõni artikkel läheb liiga pikaks, kas siis ei anna seda alateemadeks jaotada? Ja teine asi, mingi struktureeritus oleks ka vajalik, kui artiklid liiga pikaks lähevad. Üks ketserlik mõte veel: ülevaatlikkuse huvides võiks näiteks autori nimi olla kohe tsitaadikobara alguses. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:12 (EEST)
::::Olen ka mõttes nurisenud, et autor ja allikas võiksid olla enne tsitaati. Praegu peab pikemate tsitaatide puhul lõppu kerima, et näha, kas autor üldse huvitab, et siis tagasi üles kerida. Pisiasi, aga siiski... Muidu hea meel, et keegi on lõpuks härjal sarvist haaranud.--[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:32 (EEST)

Jätkan Ehitajale vastamist. Ma nõustun sellega, et mõnikord on mõistlik kaugemat minevikku ignoreerida, aga rašism on ikka üsna hiljutine nähtus. Sa ju ise ka nõustud, et tegu on ikkagi definitsiooniga, kuigi võib-olla vabamas vormis. Igatahes rašism ei ole selle kiriku olemuslik tunnus. Vene Õigeusu Kiriku juhtkond ei astu peaaegu kunagi võimule vastu, erandiks on võib-olla ainult patriarh Tihhoni aeg. Sinodi-aegne  kirik oli peaaegu riiklik ametkond. Jah, arusaamad võivad küll nii muutuda, et ka definitsioonid muutuvad, aga see ei ole see juhtum, muutub ainult kuvand. 

Ma saan aru, et kirikul, ja sellel kirikul on poliitiline roll ja mõju, aga minu meelest ikkagi see pole kiriku, isegi mitte selle kiriku pühiolemus. See võib muidugi väljasseisjale nii paista, kui teda muu ei huvita. Ja kirikut ei saa samastada selle juhtkonnaga. Inimesed ei käi üldiselt kirikus poliitilistel motiividel. Ja kas Vene Õigeusu Kiriku puhul peetakse silmas kõiki Moskva patriarhile alluvaid kirikuid või ainult Venemaa osa? Patriarhaadi Ukraina kirik, mis äsja lahku lõi, oli ju ka selle kiriku osa. Ka Eesti kirik ei ole rašistlik, nii palju kui mina aru saan.{{Allkirjata|Andres}}

Minu meelest on igasugused punktloenditest koosnevad alajaotused stiilis &quot;Tsitaadid&quot;, &quot;ütlused&quot; jms vikiartiklitesse (eriti isikuartiklite juures) põhimõtteliselt sobimatud ja kuuluvad sellisena ainult vikitsitaatidesse. Üksikuid tsitaate võib muidugi siingi esitada, kuid need peavad seljuhul ülejäänud tekstiga selgelt haakuma, mitte olema niisama ruumitäiteks (niisamuti nagu pole vaja korjata artiklitesse hiiglaslikke lingiloendeid igast üksikust artiklist või arvamusloost, mida mingi inimene oma eluajal avaldanud on). - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 8. juuni 2022, kell 19:38 (EEST)
:Olen nõus, et paljudel juhtudel ei ole tsitaadid üldse vajalikud, sest seisukohti saab ka refeeerida, ja et ideaalis need ei peaks olema punktloendis, vaid konteksti seotud. Mulle tundub, et mõnikord on need siiski nagu &quot;Vaata ka&quot; loendid, millest ei saa lahti, kui artiklit pikemaks ei kirjutata. 
:Korrastatud publikatsioonide loetelud on minu meelest väärtuslikud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 19:58 (EEST)

Rašism on ebamäärase tähendusega sõna. Meie artiklis [[Rašism]] ei ole selle defineerimisega toime tuldud. Esiteks, artikli pealkiri võiks olla pigem &quot;Ukraina sõda&quot;. Igatahes sõimusõnade moodi ebamäärase tähendusega sõnu ei ole minu meelest sobiv kasutada. Võib-olla meil on erapooletusest erinevad arusaamad, aga ma ei näe probleemi. Kuidas Sa siis Ukraina sõda defineeriksid? Siinne definitsioon mulle küll erapoolikusega silma ei hakanud.   

Me vist räägime teineteisest mööda. Ma arvan, et nii Linnart Mäll kui ka Warren Buffett on Priit Rohtmetsast võrreldamatult tuntumad. Ma ei taha üldse öelda, et Rohtmets ei ole pädev või tema arvamusel pole kaalu. Aga tema ütlustel ei ole minu meelest tsitaadiväärtust, vaid ainult refereerimisväärtus. Tsiteerimisväärtuse annab minu meelest kas inimese eriline tähtsus, kuulsus, autoriteet, populaarsus, legendaarsus vms või siis ütluse eriline vorm, meeldejäävus vms. Minu meelest ei ole Rohtmetsal kumbagi. Võib-olla on esimene kitsamas ringis olemas, aga mina igatahes kuulen temast esimest korda. Selles mõttes on Sinu näide tabav. (Mida parem on ütlus, seda vähem tähtis on see, kes seda ütles.) Minu ettekujutus tsitaadikogumikust on niisugune ja minu ootused on sellele vastavad. Aga ma ei välista, et teistsugune kontseptsioon võib end õigustada.  Ma üldse ei arva, et keemia teemal peaks kedagi tsteerima, kui just ei ole öeldud midagi kunstilist või esseistlikku või aforismilaadset. Kirikulooga sama lugu. See, et inimesest on artikkel, on hoopis teine asi. See ei tähenda, et teda peaks tsiteerima hakkama. Ja nõuda minult, et ma mingi täpse kriteeriumi paika paneks, on minu meelest ülekohtune. Ma lihtsalt selgitan oma nägemust ja ootusi.    

Mina ei algatanud Vikitsitaatide teemalist arutelu. Ma ainult vastasin küsimustele. Ma ütlesin lihtsalt, et minu meelest oleks parem, kui  vajalikud tsitaadid oleksid Vikipeedias olemas, sest Vikitsitaadid ei ole Vikipeedia kontrolli all. 

Ma ei ole nagu Pikne, et ma kõike mäletaksin. Aga tsitaatidevastaseid hääli on ühtelugu kuulda, ja neid ka kustutatakse, nii harva, kui neid siis satubki. Ma ei nuta neid hirmsasti taga, sest enamasti need ongi küsitava väärtusega. Kui ei taha, ärge uskuge, arvake pealegi, et olen selle välja mõelnud, mul pole sellest midagi. Ma arvan, et üks tsitaatide vastastest on Minnekon, aga antagu mulle andeks, kui ma eksin. Tema või siis keegi teine nõuab, et oleks tõendatud, et tsitaat on oluline. Hea vähemalt, et niiviisi tõendatud tsitaadidki lubatud on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 19:47 (EEST)
:Andres mäletab õigesti. Eraldiseisva tsitaadi (nagu muugi sisu) tähelepanuväärsus peab olema tõendatud, st peab olema sõltumatu allikas, mis selle autori kõikvõimalike muude öeldud/kirjutatud lausete seas esile toob. Sellest lähtuvalt küsisin ka ülal, et mis kriteeriumite alusel Vikitsitaatidesse sisu valitakse. Need ei pea olema samasugused ja sama ranged nagu siin, aga mingit kriteeriumit on ikkagi vaja. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 22:13 (EEST)
:Ehitajale: kuidas mõista seda: ''&quot;Kui keegi tuleks Vikitsitaatides pakkuma artikli &quot;Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)&quot; algusse hinnanguvaba definitsiooni, siis väga tõenäoliselt ei oleks ma sellega nõus. Kindlasti on maailmas vikisid (mitte tingimata WMFi hallatavaid), kus sel viisil mõistetav neutraalsus leiaks üleüldise heakskiidu. Aga üle minu laiba, palun.&quot;''? See paistab nagu teadlik neutraalsuse põhimõtte eiramine või neutraalsuse tähenduse ümberdefineerimine, milleks Vikitsitaatidel õigust pole. [https://meta.wikimedia.org/wiki/Neutral_point_of_view Neutral point of view]: ''&quot;Wikipedia, Wiktionary, Wikibooks, Wikiquote, and Wikinews ... have a strict neutral point of view (NPOV) policy. This policy states that their missions are best served not by advancing or detracting from particular points of view on any given subject, but by trying to present a fair, neutral description of the facts ... This policy exists on all languages of projects that have adopted it.&quot;'' --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 22:13 (EEST)
::Neutraalsust võib mõista mitmeti. Vikipeedias on seda traditsiooniliselt mõistetud lähenemisena, mis põhineb kahel alusel: 1) teaduslik hinnang objektiivsele reaalsusele; 2) valdav ühiskondlik konsensus. Need mõlemad sisaldavad vältimatult hinnangut. See, kui artiklis &quot;Energia&quot; püütakse kasutada värddefinitsiooni, mis kohutava ponnistuse tulemusel püüab kuidagiviisi ühendada füüsika ja reiki arusaamad &quot;energiast&quot;, ei ole neutraalne lähenemine, isegi kui sellega püütakse demonstreerida hinnanguvabadust reiki suhtes. See, kui artiklis &quot;Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)&quot; püütaks definitsiooni mudimise teel võrdsustada reaalsust (üks riik alustas teise suhtes agressiooni) propagandaga (pole mingit sõda, Venemaa tegutseb väga humaanselt ja pealegi ainult enesekaitseks) või kui artiklisse &quot;Krimm&quot; üritatakse sokutada hinnanguvaba definitsiooni, mis jätab poolsaare riikliku kuuluvuse lahtiseks, ei ole neutraalne. Loomulikult on siin omad probleemid: ühiskondlik konsensus, isegi, hegemooniline, on alati mingi konkreetse ühiskonna mingis konkreetses osas, samuti võib esitada küsimusi teaduse ja mitteteaduse täpse piiri ning teaduse kui tunnetusmeetodi piiratuse kohta. Neid probleeme kasutatakse sageli demagoogiaks ära, sel põhineb suur osa Vikipeediat kritiseerivatest artiklitest ajakirjanduses. Aga see ikkagi ei tähenda, et hinnanguvabaduse vigiilehe varjus võiks vikiprojektide sisulise neutraalsuse mõiste ümber kujundada. Et seda vältida, on mõistlik endale teadvustada, et Vikipeedia ja teised vikiprojektid on tõepoolest teatud tähenduses kallutatud ja lähtuvad konkreetsetest hinnangutest. Näiteks seesama eelmainitud teaduspõhisus tähendab eelduslikult hinnangut, et teadus on hea ja kasulik, teaduslike meetoditega saadud andmed on enamasti usaldusväärsemad kui muud väited ning me täiesti teadlikult prioritiseerime vikiartiklites teaduslikku lähenemist. Ning teaduspõhisuse ühe osana, kuna nii teadus kui ka Vikipeedia vajavad tõhusaks toimimiseks sõna- ja mõttevabadust ning politilist sõltumatust, on Vikipeedial teatav kallak ka demokraatia suunas. Me ei hakka kirjutama artikleid diktatuuridest pelgalt nende endi enesekirjelduste alusel, sest see tähendaks mitte hinnanguvabadust, vaid kallakut, mis oleks vastuolus meie projektide põhikallakute ja hinnangutega, millel põhinevad nende alusväärtused. Näiteks veendumus, et teadusliku väite tõesus peaks põhinema puhtteaduslikel, mitte poliitilistel argumentidel - mistõttu me ei hakka ka nt geneetikale leiutama definitsiooni, mis püüaks hinnanguvabalt hõlmata mh lõssenkistliku arusaama geneetikast, või Rooma impeeriumi artiklis katma võrdväärses mahus Morozovi vaateid. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. juuli 2022, kell 17:49 (EEST)

Ma palun andeks, kui olen oma sõnavõtuga kedagi solvanud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 02:04 (EEST)

::Hinnanguks võib lugeda nt seda, et Venemaa on antud konfliktis paha pool ehk mina sain siin Ehitaja kommentaarist aru nõnda, et tema poleks nõus definitsiooniga, mis ignoreeriks asja ühepoolsust ehk Venemaa rünnakut Ukraina suveräänsusele ja inimestele (ehk siis definitsiooniks ei sobiks lihtlabane: &quot;... on Ukraina ja Venemaa vahel puhkenud relvastatud konflikt, mis sai alguse 24. veebruaril 2022&quot;).
::Mingit ühte selget kriteeriumit on vast sama lihtne tekitada, kui Vikipeedia puhul paika panna, et millal millegist artiklit lubada. Teoorias lihtne, praktikas enam mitte niiväga. Kui keegi on mingit tsitaati kuidagi kõnekaks või oluliseks pidanud, siis küllap kõlbab seda ka Vikitsitaatides eksponeerida. Pigem võib-olla kasulik määratleda, et millisel juhul ja kuidas oleks õigustatud mingite tsitaatide väljaarvamine. Samas on oluline meeles pidada, et eestikeelsed Vikitsitaadid on hetkel ka alles väga väike projekt ja isegi meil eestikeelses Vikipeedias on palju asju puudu või paika panemata, kuigi see on nii 20...25x suurem. Ehk mõni asi võtabki aega.
::Antud teemapüstitus oli algusest peale üsna segane. Kui tegelikult oli mureks see, et vikiartiklitest eemaldatakse kuskil põhjendamatult tsitaate, siis tahaks selle kohta mõnda näidet, kus nii on tehtud. Siis saaks selle üle ka aru pidada. Muidu jääb mulje, et kõik see on põhjustatud mitte reaalsest tegevusest Vikipeedias, vaid ainult teoreetilisest võimalusest, et äkki keegi kunagi nii talitleb. Sellised hüpoteetilised arutelud meid aga küll kuidagi ei aita. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 00:25 (EEST)
::: Mitte tingimata põhjendamatult, vaid põhjendusega, et see sobib paremini Vikitsitaatidesse. Näidet ei oska öelda, aga ma ei ole seda välja mõelnud. Ma selgitan veel teema püstitust: me ei peaks tsitaatide asjus lootma Vikitsitaatidele, vaid panema Vikipeediasse sisse, mida me vajalikuks peame. Ma saan Minnekonist nii aru, et kui mõnes arvestatavas tekstis on seda tsitaati kasutatud, siis on tõendatud, et see tsitaat väärib väljatoomist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 06:23 (EEST)

::::See kõik on ikka väga otseselt ju pseudoteema, kui pole välja tuua mitte ühtegi näidet, kus mingi tsitaat oleks Vikipeediast põhjendamatult välja võetud. On täiesti tõendamata, et see oleks reaalne probleem. Praktikas küll isegi üksikud näited veel tingimata ei tõesta, et esineb miski probleem, sest on suur vahe, kas midagi toimub regulaarselt või on seda esinenud kokku kaks korda, aga siin pole isegi mõnda üksikut näidet, vaid see on puht teoreetiline oletus, et äkki on keegi kunagi midagi sellist teinud. Ehk mis on ikkagi selle teema eesmärk? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 07:08 (EEST)
:::::: Vahe on selles, kas me üldse püüame artiklisse tsitaate panna. Ma arvan, et me ei panegi, arvestusega, et Vikitsitaadid niikuinii teevad seda. Aga kui nüüd lähtuda sellest, et Vikitsitaatides satuvad need imelikku ümbrusse või müra sisse, siis võib-olla tuleks olulised tsitaadid ikkagi Vikipeediasse panna. Igatahes ma hakkasin nüüd tsitaate ja tsitaadiväärilisi ütlusi tähele panema ja neid Vikitsitaatidesse panema. Vikipeediasse on neid ikkagi raskem panna, sest Vikitsitaatides ei oodata nii suurt süstematiseeritust ja kontekstiga seostatust. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 10:00 (EEST)

::Praegune nädala artikkel on [[Edgar von Wahl]] ja sealt leiab päris kena hulga tsitaate. Ehk meil leidub neid artikleid küll, kus ka tsitaadid sees ning nii on nagu kogu aeg olnud. Ehk tsitaate on lisatud küll ja vaevalt on keegi ennast siin sellest segada laskunud, et Vikitsitaatide projekt kah eksisteerib. Iseasi pigem see, et kas mingi tsitaadi äratoomine artiklis on mõistlik. Kui ei ole, siis peaks selle niikuinii välja võtma ja seda hoolimata sellest, kas seda on võimalik Vikitsitaatidesse kopeerida või mitte.
::Ei tasu unustada, et Vikitsitaadid on üle kümne aasta olemas olnud. Ehk siin ei näe ma seda, et miks peaks inimesed hakkama kuidagi teistmoodi käituma, kui nad on varem käitunud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 20:21 (EEST)
::: Mina küll hakkan teistmoodi käituma. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 21:02 (EEST)
::: Huvitav, mida Minnekon sellest artiklist arvab. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 21:07 (EEST)

Mind hämmeldas kogu selle teemapüstituse juures kõige rohkem see veendumus, et ühe projekti üle peaks olema teises projektis &quot;kontroll&quot;. Miks peaks? Absurdne. Tõsi, ka teise projekti sisemiste poliitikate üle pikem arutamine teises projektis on veider mõte. Kogemusi pole, läbimõeldud argumente pole ja tulevased kaastöölised, kes tulevad Vikitsitaatidesse, ei saa ka kogu arutelust iial teada. Tahaks küsida nagu Lindgreni tötskääbused: &quot;Misjaoks sedasi?&quot; Ja Vikitsitaatide oletatava kehva kvaliteedi üle nurisemise seostamine ning lõpuks ka taandamine (kui argumendid üksteise järel ära langevad) tsitaatide kasutamise kokkuleppimata tavadele Vikipeedias ei ole teps mitte vähem jabur. Ma pole märganud, et keegi järjekindlalt tsitaadikuhilaid vikiartiklitest Tsitaatidesse teisaldaks. Minu poolest iseenesest võiks: pelgalt loeteluna esitatult ei seostu niisugused killud ju artikliga. Artikli teksti hõlmatud ja kontekstualiseeritud tsitaatide vastu ei paista siin keegi olevat, seega võiks artiklites sisalduvaid tsitaate pigem selle pilguga üle vaadata (ja varustada korralike allikaviidetega, tsitaadiviidete kvaliteet on Vikipeedias keskeltläbi oluliselt madalam kui Vikitsitaatides, see on üks põhjus, miks ma ise siit tsitaadikimpe üle tassima ei kibele). Aga need kõik on Vikipeedia siseprobleemid, Vikitsitaatidel pole nendega kuigivõrd pistmist. Muide, ka seal on vahel mõistlik tsitaate kontekstualiseerida ja kommenteerida, ainult kommentaarid peavad olema vaoshoitud, sest need ei tohi päris sisu üle dominerida, nii nagu Vikipeediaski ei peaks olema artikleid, mis koosnevad pemaiselt tsitaatidest. Või piltidest. Või mis iganes elementidest, mis ei ole artiklite põhisisu. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. juuli 2022, kell 17:49 (EEST)

== Eesti aerofotod aastast 1934 ==

Mulle meeldiks kuulda mõtteid ja ettepanekuid käimasoleva väikese projekti kohta.  Oleme [[Vikipeedia:Projekt_Fredrika|Projekt Fredrika]] kes parandab kõige rootsikeelse Soomes kajastust Vikipeedias, rootsi ja teistes keeltes.

Postitan süstemaatiliselt Wikimedia Commonsi eestikeelseid aerofotosid aastast 1934 ja lisan need mitmes keeles asjakohastesse Vikipeedia artiklitesse. See on 26 aerofoto kogumik Eesti looderanniku küladest. Kogu haldab Rootsi Kirjanduse Selts Soomes.

Olen märganud, et mõned üksikud pildid on üles laetud varasemast ajast – näiteks skannitud raamatust.  Nüüd saab pilt täiskvaliteediga alternatiivi ja saab olla osa terviklikust tervikust.

Algse pildikogu jaoks ([https://sls.finna.fi/Collection/sls.SLS+443 SLS443]) olen loonud Commonsis vastava kategooria: [[c:Category:Aerial_photographs_of_Estonia_1934_Collection|Aerial photographs of Estonia 1934 Collection]].

Siiani olen üles laadinud 6 pilti 26-st, mille postitasin seejärel kohalikku Wikipedia artiklisse, Wikidatasse (P8592) ja Wikimedia Commonsi kategooriasse.

# Hullo, Vormsi (Ormsö): [[Hullo|et]], [[:sv:Hullo|sv]], fi, [[:en:Hullo|en]], [[wikidata:Q3451126|wikidata]], [[c:Category:Hullo|commons]]
# Kersleti (Kerslätt), Vormsi (Ormsö): [[:et:Kersleti|et]], [[:sv:Kärrslätt|sv]], [[:fi:Kersleti|fi]], [[:en:Kersleti|en]], [[wikidata: Q3462148|wikidata]], commons
# Kurkse (Korkis): [[Kurkse|et]], [[:sv:Korkis, Estland|sv]], fi, [[:en:Kurkse|en]], [[wikidata:Q3451104|wikidata]], [[c:Category:Kurkse|commons]]
# Ranna küla (Åsbyn), Suur Pakrisaar (Stora Rågö): [[Suur-Pakri|et]], [[:sv:Stora Rågö|sv]], [[:fi:Pakrin saaret|fi]], [[:en:Pakri Islands|en]], [[wikidata:Q3512711 |wikidata]], [[c:Category:Suur-Pakri|commons]]
# Suurküla (Storby), Väike Pakrisaar (Lilla Rågö): [[Väike-Pakri|et]], [[:sv:Lilla Rågö|sv]], [[:fi:Pakrin saaret|fi]], [[:en:Pakri Islands|en]], [[wikidata:Q3512704|wikidata]], [[c:Category:Väike-Pakri|commons]]
# Vintse (Näsbyn): [[Vintse|et]], [[:sv:Näsbyn, Estland|sv]], fi, [[:en:Vintse|en]], [[wikidata:Q3470849|wikidata]], commons

Kommenteerige julgelt! Varsti panen ülejäänud üles. --[[Kasutaja:Robertsilen|Robertsilen]] ([[Kasutaja arutelu:Robertsilen|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:01 (EEST)

:Väga tervitatav, et sellist materjali lisandub. Tänan! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:07 (EEST)
::Aitäh Ivo! Püüame levitada üleslaaditavate piltide kasutamist, sisestades need asjakohastesse Vikipeedia artiklitesse asjakohastes keeltes. Meie töö edenedes oleme teie juhendamise eest tänulikud! [[Kasutaja:Cogitato|Cogitato]] ([[Kasutaja arutelu:Cogitato|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 07:14 (EEST)

== vikipeedia.ee ==

Kas kellelgi veel vikipeedia.ee link ei toimi? &quot;Selle saidiga ei saa ühendust&quot;. Kui minna et.wikipedia.org kaudu, siis veebileht laeb ära, kuid vikipeedia.ee ei toimi. Kunagi varem see aasta juhtus mul samasugune asi. Paari päeva jooksul vist lahenes ise. See ei ole elumuutev häda ega midagi, kuid oskab keegi kommenteerida? --[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 14:38 (EEST)
: Ilmselt siis on kinni pandud. Ei tasunud pidamist ära? Vikipeedia.ee oli kellegi eradomeen, mis tõmbas Vikipeediast sisu ja kuvas seda nagu oma sisu. Selliseid on palju. [[Eri:Kaastöö/2001:1B28:2100:D00:94E:BF7C:5B4F:51ED|2001:1B28:2100:D00:94E:BF7C:5B4F:51ED]] 17. juuni 2022, kell 16:14 (EEST)
::Aastate jooksul on igasugu võltsaadressidega probleeme olnud ([https://www.ohtuleht.ee/444463/ettevaatust-netis-ndash-metskits-juhatab-hoopis-porno-juurde üks näide]). Eestikeelse Vikipeedia leiab alati ikka aadressilt et.wikipedia.org. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 04:26 (EEST)
::Vot seda ei osanud arvatagi. Aitäh! --[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 11:57 (EEST)

== Eesnimede kirjeldused ==

Eesnimede statistika on võetud statistikaameti lehelt, aga seal on vähemalt üks sõnastus arusaamatu. Näiteks: 

''Kõige populaarsem oli eesnimi Revo vanuserühmas 5–9, kus neid on 10 000 elaniku kohta 6,56, ning [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], kus neid on 10 000 elaniku kohta 2,66.

Populaarsus tähendab siin nähtavasti levikut, aga selgem oleks öelda &quot;levinum&quot;.

Vaatame selle väite esimest poolt. Mulle jääb sellest sõnastusest arusaamatuks, mis suhtarvuga siin on tegu. Kas on võetud 10 000 Eesti elanikku ning vaadatud, kui paljud neist on 5- kuni 9-aastased ja eesnimega Revo? Või on võetud 10 000 Eesti inimest, kes on 5-kuni 9-aastased? Aga siis jääb arusaamatuks, miks on kasutatud sõna &quot;elanikku&quot;, sest vanuserühmadel ei ole elanikke; sellepärast tekibki kahtlus, et on mõeldud midagi muud. Peale selle, mõlema poole juures jääb arusaamatuks, kas arvestatakse kõiki inimesi või ainult meessoost inimesi. Mehe- ja naisenimede üle peetakse ju eraldi arvet. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:14 (EEST)
:Mina loen välja selle teise versiooni - on vaadatud, mitu Revot on Eestis 5-9 aastaste seas ja mitu Pärnu maakonnas (mis iganes vanuses). Vanuserühma 5-9 kuuluvad Eesti elanikud ja Pärnu maakonnas elavad Eesti elanikud. Arvestatakse ilmselt mõlemast soost inimesi, kui eraldi soolist jaotust ei mainita. Vt nt mõlemal sool esinevat nime [https://www.stat.ee/nimed/Marion Marion], mille puhul pole sageduse statistikat kahte rühma jaotatud. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:43 (EEST)
::Kui on kindel, et see on nii, siis tuleks sõnastus muuta selgemaks ja ühemõttelisemaks, nii et seda ei saaks teisiti tõlgendada.
:: Mis puutub soosse, siis artikkel algab nii: ''Eestis oli 2022. aasta 1. jaanuari seisuga eesnimi Revo 184 mehel. Revo oli levikult 478. mehenimi.'' Kui järgnevas enam ei peeta eraldi arvestust meeste ja naiste kohta, siis peaks ka seda eksplitseerima. Ei ole hea, kui lugeja saab ainult oletada, mida mõeldud on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:52 (EEST)
::Vanuserühmadega on ka see asi, et pole kindel, kas on mõeldud, et kõik vanuserühmad on viieaastased. Mõnikord on vanuserühmad erineva suurusega, ja siis tähendus muutub. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:55 (EEST)
:::Võib Statistikaametile märkuse saata selle esitusviisi kohta. Kui vanuserühmad on erineva suurusega (vanusevahemikuga?), siis mille tähendus muutub? [[Kasutaja:Metsavend]] on nimedega tegelenud, vb on tal teema kohta arvamus. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:46 (EEST)
:::: Statistikaametist võib üle küsida, mida nad täpselt silmas on pidanud. Kuigi me vist saime nüüd aru. Neil on kuskil võib-olla selgitus ka.
:::: See, missuguses vanuserühmas nime kõige sagedamini esineb, sõltub ka sellest, kuidas vanuserühmad on moodustatud. Kui me seda ei tea, siis ei ütle see &quot;kõige populaarsem&quot; midagi. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 23:38 (EEST)

== magistri- või doktoritöö? ==

mäletan, et kui 2008 käisin wikimanial, siis üks ameeriklanna oli oma doktoritööga seoses tulnud sinna. ta tegi doktoritööd sotsiaalantropoloogias vms. inimeste suhted mingis veebigrupis vist vms. kas Eestis pole vikipeedia veel magistri- või doktoritöö ideid pakkunud? [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:29 (EEST)

:Teadustöid on tehtud ja üks koolidele keskenduv uuring alustab sel sügisel. Üldjuhul peab sellist asja ka ise aktiivselt ülikoolis tutvustama, sest keegi niisama juhuslikult seda väga uurima ei hakka. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:46 (EEST)

== Alaline kõdulink ==

Ilmselt on siin aruteludes teemat juba käsitletud, aga olen selle mööda lasknud. Mõnedest minu poolt jälgitavatest artiklitest on üle käinud [[Kasutaja:InternetArchiveBot]] ja on mõned viidete lingid märgistanud - &quot;alaline kõdulink&quot; ([[Lingikõdu]]). Näiteks artiklis [[Kasti vasallilinnus]] oli nii märgistatud esimene viide, mis oli üle viidud lühendatud kujule name=&quot;RZHHs&quot;. Samas algne originaal: http://www.mois.ee/harju/kabala.shtml Eesti mõisaportaal, Harju-Kabala toimis sellisena minu teada enne ja toimib praegugi. Milline oleks lahendus? See ümbertegemine nõuab omajagu aega ja resurssi. Või saab viite (vigase) asendada uue lühendatud lingitähisega? ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 22:02 (EEST))
: internetiaadress ei tohi &lt;u&gt;lõppeda&lt;/u&gt; nt kujul '''html{{värvi|punane|,}}''' '''pdf{{värvi|punane|,}}''' — st, koma ('''{{värvi|punane|,}}''') ei ole aadressi osa, st, aadress ei tohi lõppeda valesti, iseasi, kuidas vigane kirje tekkis.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 30. juuni 2022, kell 22:15 (EEST)
:: Selles artiklis oli iga kõdulingiks märgitud lingi lõppu lisatud varem millegipärast koma, nt [http://www.mois.ee/harju/kuusiku.shtml,]. Sellised lingid tõesti ei tööta. Aga muidu, kui viidatud materjal on alles teise URL-i all või kui saab viidata muule samaväärsele allikale, siis võib vana allikaviite ühes mittetöötava lingiga julgelt asendada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. juuli 2022, kell 16:54 (EEST)
:: Kusagilt meenub nt ka see, et kui kirjutada mallis aadressi järele püstkriips, tühikuta (järgmise kirje algus), nt .html'''{{värvi|punane|&amp;#124;}}''', siis võib see samuti probleeme valmistada&amp;#160;/ esile kutsuda&amp;#160;/ tekitada.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 2. juuli 2022, kell 17:25 (EEST)
::: Üldiselt lõikab tarkvara siin sellised märgid URL-i lõpust ära. Aga mitte nurksulgude vahel, kus vahetult URL-ile peab järgnema lõpetav sulg või tühik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. juuli 2022, kell 18:09 (EEST)

OK, tänan! ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 3. juuli 2022, kell 13:06 (EEST))

== Kas alustad hoopis tõlkimist? ==

Minu meelest see on tüütu ja pealetükkiv, kui niisugust asja aina küsitakse. Kogenematu kirjutaja võib see hoopis segadusse viia. Kas me ei võiks sellest lahti saada? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 09:22 (EEST)
: Seda kutset näidatakse sisseloginud kasutajale uue lehekülje alustamisel, kui tarkvara leiab parasjagu võõrkeelse artikli, mida  tõlkimiseks pakkuda. Seda ei näidata enam, kui eelistuste all võtta ära linnuke kastist &quot;Võimalda alustada tõlkega...&quot; (hammasrattaikoon kutse juures juhatab eelistustes õigesse kohta).
: Soome vikis on tehtud nii, et sarnast kutset ei näidata kellelegi (vt [[phab:T277473]]). Ma ei ole päris kindel, kas siin saaks viki häälestuses sama sätet kasutada, kuna erinevalt soome vikist pole tõlkimise tarkvaralisa siin enam beetastaatuses. Kui ka saaks siin samamoodi teha, siis arendajad ikkagi ei pruugi sellega nõustuda. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. juuli 2022, kell 21:32 (EEST)
:: Hästi, ma püüan selle oma eelistustes ära kaotada. Aga ma oletan, et on teisigi, kes hääletult kannatavad, ja kogenematud võivad ehk üldse heituda. Peale selle, see võib olla masintõlgete allikas.   
:: Kui kogukond soovib, siis võib ju teha ka nii, et vaikimisi seda ei näidata, aga kui keegi soovib, et seda näidataks, saab endale eelistuse seada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:28 (EEST)
:::Ma ka tegelikult eelistaks, kui see likvideeritaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:30 (EEST)

Muide, mulle tundub, et Pietadet see ka häirib. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:41 (EEST)
: itwi-sse (Muudatuse režümeesse) kirjutasin täna, esimest korda, «Wikimedia-logo.svg Libera la cultura. Dona il tuo 5×1000 a Wikimedia Italia. Scrivi 94039910156. Wikimedia-logo.svg», neil on see nii artikli vaates kui redigeerimisvaates, nädalaid, ja kusagilt ei leia eemaldamisvõimalust  (mõnes vikis kaob see redigeerimisaknas ära; araabiakeelses wikis on kena: sisestad vaid numbreid ja teksti ei jälgigigi...;-)); millimikrovattide tühiraisk (Hoiame loodust!?)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 18. juuli 2022, kell 19:00 (EEST)

== Tere! Artikkel on vist automaatselt tõlgitud ==

https://et.wikipedia.org/wiki/Rondeel
:Aitäh! --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 13:51 (EEST)

== Nimede linkimisest infokasti mallis (järg) ==

[[Kasutaja:Andres|Andres]], mis arvad [[Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv_55#Nimede_linkimisest_infokasti_mallis|sellest]]? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 7. juuli 2022, kell 14:41 (EEST).
:Ma ei paneks nimede linke infokasti. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuli 2022, kell 14:55 (EEST)

== Vikipeedia suvepäevad 2022 ==

Olete kõik lahkesti palutud Vikipeedia suvepäevadele Veldemani puhkemajas 26.-28. augustil. Lisainfo ja registreerimislink on leitavad siit: [[Vikipeedia:Suvepäevad 2022|Suvepäevad 2022]].  [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 11:53 (EEST)

== Piltide autoriõigustest ==

Tahaks raamatualase artikli päisesse lisada raamatu kaanekujunduse. Peaksin selleks tegema kas: a) raamatu ametlikult veebilehelt kuvatõmmise (''screenshot''); b) pildistama raamatu kaant päris elus; c) skaneerima raamatu kaanekujunduse. Kuna olen autoriõiguste alal täielik võhik, siis kas selline toimimine langeb piltide ''fair use'' alla? Mul on kahtlane tunne, et ei, kuid mis teie arvate? Ühest küljest Vikipeedias see oleks ju mingil määral õigustatud: kaanepildi informatiivne ja mittetulunduslik kasutus. Teisalt jällegi... [[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 20:00 (EEST)
: Muus osas ei mäleta hetkel vastata, ent ''fair use'' ei kehti praeguste reeglite järgi eesti vikis kahjuks niikuinii mitte mingil kujul, sest tegu on USA seadusandlusega.
: - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 14. juuli 2022, kell 21:38 (EEST)
::Kui tegemist pole just väga vana raamatuga (õigused aegunud) või ei ole võimalik hankida vastavaid lubasid (väga keeruline), siis on lühidalt vastus &quot;Ei&quot;. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 22:05 (EEST)
:::St, kui näiteks tunned isiklikult raamatu kaane autorit (kujundajat või kunstnikku) ja kirjastajat ning saad mõlemalt kirjaliku loa, siis võib. Kui kunstnik on 70 aastat surnud ja raamat ilmus enne sõda, siis kah võib (praegu pole vist ükski kirjastus otseselt sõjaeelse õigusjärglane, kõik erafirmad pandi ju 1940 paiku kinni). Kui su sõber kirjastas ise raamatu ja joonistas kaane, siis saad kirjaliku loa tema käest küsida (aga sel juhul ei pruugi mõtet olla, kui su sõber pole just Andrus Kivirähk või keegi muu seesugune). Sel juhul oskab Ivo lähemalt õpetada, kuidas. Aga kui ei ole ammu surnud ja kirjalikke lube ei saa, siis otsi endale muud tegevust. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 23:21 (EEST)
::::Küsimus asjatundjatele: miks nt Postimees oma raamatuarvustustes tohib kaanepilti kasutada, meie aga siin mitte? --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 15. juuli 2022, kell 19:09 (EEST)
:::::Kolmel põhjusel. Esiteks ilmub Postimees litsentsi all &quot;© Kõik õigused tagatud&quot;, vikipeedia litsentsi all CC BY-SA 3.0. Teiseks ilmuvad kaanepildid Postimehes ''fair use'' põhimõttel, mis on vikipeedias keelatud. Kolmandaks on Postimehes kaanepildid imetillukesed. Kui keegi neist koopiaid teeks ja äriliselt kasutaks, oleks nende kvaliteet allapoole arvestust. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 17. juuli 2022, kell 17:50 (EEST)
::::::Tänan selgituse eest. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 19:35 (EEST)
:::::Meediaväljaannetele on tehtud erand uudise edastamise eesmärgil. Muidu oleks ajalehed väga igavate fotodega ja teleuudistest saaks näha ainult diktori nägu. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 20. juuli 2022, kell 13:17 (EEST)
::::::Just nimelt, varasema infoühiskonna direktiivi ja nüüdse uue autoriõigusdirektiivi uudiseerand. Fair use'il ei ole Eesti ajakirjandusega rohkem pistmist kui Põhja-Korea kriminaalkoodeksil, see väide on ekslik. Küll aga on see erand piiratud uudistega ning peab nendegi illustreerimisel olema mõistlikus mahus; näiteks oli kunagi kohtuasi, kui näituse avamise uudises näidati kunstniku töid liiga palju ja suurelt. Tõsi on paraku seegi, et kohati toetuvad ajakirjanduse praktikad tugevama õigusele: näiteks Postimees ei vaevu Vikipeedia fotode autoreid alati nimetama ja sealsed töötajad on seda eraviisiliselt põhjendanud stiilis &quot;aga meil on kama&quot;. Postimehel on palju raha advokaatide jaoks, nii et keegi neid naljalt kohtusse andma ei hakka ja sestap neid rahatute õigused eriti ei huvita. Nagu sondeerimise järel selgus, ei toetaks selleteemalist kohtuasja ka WMF. Meie siin sama loogika alusel tegutseda siiski ei taha; ühelt poolt on meil nahaalsuse jaoks liiga vähe raha ja teisalt võime ju teeselda, et erinevalt Postimehest on meil mingid [[eneseväärikus]]e riismed. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 24. juuli 2022, kell 01:04 (EEST)

== Täpsustusleheküljed ==

Täna avastasin Läti vikist mõnusa asja. Üritasin linki luua ja sain hoiatuse, et see link viiks täpsustusleheküljele, palun võimaluse korral täpsustada artiklit. Ehk kuluks meile siin ka midagi sellist ära? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 15:39 (EEST)

:Olen seda siin ka kohanud. 
:Peale selle näen ma täpsustuslehe linke rohelistena. Estopedist tegi mulle selle. Ma ei tea, kas teised ka näevad rohelistena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 18:24 (EEST)

::Interviki linkide lisamisel peaks ju niikuinii asja enne korralikult üle kontrollima, kui üldse hakata linki lisama? Seal ma nagu ei näe ma seega mingit mõtet eraldi hoiatusel.
::Mul on endal kasutajalehe eelistuste alt valitud, et &quot;Kuva linke täpsustuslehekülgedele oranžina&quot;. See võimalus peaks nüüd juba mõnda aega kõigil kasutajatel olema. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 19:43 (EEST)
:::Eks see ongi rohkem selliste kasutajate tarbeks, kes on uued ja/või/teistest vikidest, seega ei pruugi osata kontrollima hakata. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 21. juuli 2022, kell 17:35 (EEST)
: Milline on selle hoiatuse täpne sõnastus? Ma esimese hooaga ei leia läti vikist sellist hoiatust, mis palub linki võimalusel täpsustada. Juhul kui kasutada lingi lisamiseks tööriistariba dialoogi, siis seal võib ilmuda vastava lahtri alla kiri, mis ütleb lihtsalt, et tegu pole sisuleheküljega või et tegu on täpsustuslehega. On veel muudatusmärgis &quot;Täpsustuslehekülgede lingid&quot;, mida näeb tagantjärele ajaloos ja viimastes muudatuses, kui vastava redaktsiooniga lisati linke, mis viivad täpsustuslehele. Aga need asjad on siin ka olemas. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuli 2022, kell 22:35 (EEST)

== &quot;Kes on fotol?&quot; ==

Mul on vanu fotosid, millel mõni inimene on mulle tundmatu, eelkõige tahaksin paluda üldsusel määrata inimesi kolmel fotol.
Kas Vikipeedias on lehekülg, kuhu saaksin oma kolm pilti üles panna, et need oleksid üldsusele käüttesaadavad ja et neid vikipeedia reklaamiks kui lehekülgi, kus on määramata isikuid. {{allkirjata|Utetall2}}
: Vikipeedia sellist teenust ei paku. On olemas Facebooki grupp &quot;Eesti pildid tuvastamiseks&quot; 8000+ liikmega. Proovi seal.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 28. juuli 2022, kell 23:10 (EEST)

== Community delegate registration for Wikimedia CEE Meeting 2022 ==

[[:m:Wikimedia CEE Meeting 2022|'''Wikimedia CEE Meeting 2022''']] will take place on October 14-16. It is determined that the ''Wikimedia Eesti'' could be represented by 2 community delegates, who would have their expenses paid for participating in the events. The time for '''delegate registration''' is '''until August 15''' (2 weeks left).

See also: Request on [https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Arotus%C3%B5tar%C3%B5#Community_delegate_registration_for_Wikimedia_CEE_Meeting_2022 fiu-vro.wikipedia.org]

P.S: Sorry for You, please, You translate to the local language.

[[Kasutaja:Dušan Kreheľ|Dušan Kreheľ]] ([[Kasutaja arutelu:Dušan Kreheľ|arutelu]]) 1. august 2022, kell 22:11 (EEST)</text>
      <sha1>0qo7548rwv6v2xzkl7kdtnjryjq3bz7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172204</id>
      <parentid>6172202</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T19:16:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Dušan Kreheľ</username>
        <id>156824</id>
      </contributor>
      <comment>/* Community delegate registration for Wikimedia CEE Meeting 2022 */ The change of the sentence.</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="100811" xml:space="preserve">__NEWSECTIONLINK__
{{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}}
{{Arhiveerimine
|archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d
|algo = old(60d)
|counter = 56
|maxarchivesize = 100K
|minthreadstoarchive = 2
|minthreadsleft = 4
|archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}}
}}
{{Sisukord paremale|width=30%}}
&lt;!-- ----
     Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --&gt;

== Sh ''vs'' Š ==

Kuidas on lood '''Sh'''-ga ja '''Š'''-ga, kas need on samaväärsed? Küsin, sest paljud Albaania kohanimed sisaldavad esimest. Teise kasutamine võib albaanlastele olla solvav, seda oma slaavipärasuses. N: Kas kirjutada Shkumbin (nagu albaanlased seda teevad) või Škumbin? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 00:18 (EEST)
: Tuleb kirjutada &quot;Shkumbin&quot;. Ladina kirja kasutavate keelte nimed kirjutatakse eesti keeles nii nagu originaalis. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. aprill 2022, kell 16:22 (EEST)
::Sel juhul on Kosovo pealinn Priština ju Prishtinë või Prishtina, emb-kumb. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:53 (EEST)
::: Priština on serbia keeles, Prishtinë/Prishtina albaania keeles. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:00 (EEST)
::::Serbiakeelne variant on ilmselt võetud Eesti Entsüklopeedia 7. köitest, mis pärineb aastast 1994. Vahepeal on Kosovo iseseisvunud, mida tunnistab teiste seas Eesti. Kosovos elavad valdavalt albaanlased/kosovarid, seega on aeg artikli pealkirja muuta. Samuti tuleks Albaaniat ja Kosovot kajastavatest artiklitest välja rookida täht Š?! [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:48 (EEST)
::::: KNAB-i järgi on Priština. Prishtinë on rööpnimi. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 22:00 (EEST)
::::: Kosovo puhul on teisiti see, et lisaks albaania keelele on ka serbia keel ametlik keel. Kui oled veel mõnda Albaania kohanimesse š-tähe pannud, siis jah, tuleks parandada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2022, kell 20:00 (EEST)
:::::: OKi [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 3. aprill 2022, kell 20:55 (EEST)
: Nõustun [[Kasutaja:Pikne|Piksega]]. Kohanimed kirjutatakse eesti keeles nagu originaalis, ainus erand on kui eesti keeles on levinud ammusest ajast pärinev eestipärane kohanimevorm (no nagu näiteks Pskov asemel Pihkva). Ja sedagi kasutatakse paljudel juhtudel üha harvem, näiteks läti kohanimede puhul kohtab Võnnut ja Heinastet tekstides mida aeg edasi seda vähem. Kuna olen päris kindel, et Albaania kohanimede puhul eestipärased vasted puuduvad, ei saa kahtlustki olla, et need tuleb kirjutada nii, nagu originaalis. Austagem kohalikku kultuuri - ega eestlased ka omal ajal just rõõmust peega lakke ei hüpanud, kui näiteks kuskil läänes &quot;Pjarnu&quot;st lugesid - ja kirjutagem kohanimed nii, nagu kohalikel kombeks. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 16:58 (EEST)
::Teemast mööda, aga Pskov ei ole ju ladina kirja kasutavas keeles. Mina tõtt-öelda natuke kahtlen selles loogikas, et nimesid on eesti keeles vaja kirjutada nagu originaalis. Kui ikka eesti tähestikus ei ole vastavat tähte, milleks... Kas või seesama Pärnu. Inglise keeles võib ju tekstis nii kirjutada, aga milleks või milleks seda nõuda, kui seda selle keele kasutajad lugeda ei oska (või ei saa). [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 17:39 (EEST)
::Ladina kirja kasutavas keeles Pskov pole, aga kuna kõikidele tähtedele on otsene vaste ju ka ladina kirjas, saaks teda kirjutada ka eesti keeles nii nagu kohalikud kirjutavad - siiski on ajalooliselt kujunenud, et öeldakse Pihkva. Mis sellesse loogikasse puutub, et eesti keeles kirjutatakse enamjaolt, kui kohanimedele just ajaloolist vastet pole (nagu Pihkva, Varssavi, Ojamaa jne) nad nagu originaalis, siis nii lihtsalt on - pole minu väljamõeldud reegel. Kas see on õige või vale, ei hakka vaidlema - pole keeleteadlane, aga tänapäeval nii kombeks on ja kuna mulle eestlasena meeldib samuti, kui ka välismaa entsüklopeediates meie kohanimed õigekirjas on ja nende asemele pole hakatud mingit Pjarnut või Pernut või Pornot väänama, pole mul isiklikult selle vastu midagi. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 18:39 (EEST)
::: &quot;Mina tõtt-öelda natuke kahtlen selles loogikas, et nimesid on eesti keeles vaja kirjutada nagu originaalis.&quot; Mina küll selles loogikas ei kahtle. Vastasel korral saabuks täielik anarhia ja segadus. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 19:49 (EEST)
::::Minu meelest on sellega siiski mindud täiesti naeruväärsesse äärmusse. Nt kuidas ma peaks kirjutama või hääldama nimesid nagu [[Cəlil Məmmədquluzadə]] või [[Mas‘ūd ‘Alī Moḩammadī]]? Võiks ikka jääda Eesti tähestikku piiresse. &quot;Sh&quot; vs &quot;š&quot; puhul võiks muidugi nii teha, nagu kohalikele meelepärane, aga igasugu võõrapäraste tähtede kasutamine on puha saatanast, sest keskmine eestlane isegi ei kujuta ette, et kuidas seda lugeda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:20 (EEST)
:::::Minu meelest võiks jällegi, kui nimi väga võõras on, lihtsalt sellele nurksulgudesse häälduse lisada. Maitse asi, aga minu jaoks on puha saatanast pigem see kui teise inimese või paiga nime hakatakse mugavuse huvides nii kuidas arunatuke võtab omal algatusel teab mis värdvormi väänama. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:33 (EEST)
::::::Kui palju on vähem tuntud nimede puhul neid, kes teavad, kuidas seda täpselt häädalatakse? 
::::::Loomulikult ei tohiks igaüks oma mugandusi välja mõelda. &quot;Sh&quot; või &quot;š&quot; eelistamine ei ole küsimus. Ilmselt ei hääldu albaania keeles see &quot;sh&quot; nii, nagu hääldub eesti keeles &quot;š&quot;, ja juba seetõttu on mõistlik kirjutada nii nagu originaalis, aga võiks jääda tõepoolest eesti tähestiku piiresse. Vähem tuntud nimede puhul ei olegi (vähemalt esialgu) muud varianti, kui kirjutada nii, nagu kirjutatakse lähtekeeles. Minu jaoks on probleem laiem. Miks muudetakse nt levinud eksonüüme? Näiteks kas või Kiiev: EKI ühendsõnastikus on nüüd Kiiev ja Kõjiv sünonüümid, samas on ainuvõimalik Helsingi. Berliin (mitte Berlin) on igati ok, samas aga on õige Madrid. Riiginimedest Brasiilia vs. Argentina. Vahepeal oli KNABis ainuvõimalik Venezia. Nüüd on see tava jälle kõrvale lükatud.
::::::Teistest keeltest rääkides. On mõeldamatu, et prantsuse keeles kirjutataks Putin täpselt samamoodi, [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:29 (EEST)
::::::: &quot;Ilmselt ei hääldu albaania keeles see &quot;sh&quot; nii, nagu hääldub eesti keeles &quot;š&quot;&quot; Muidugi hääldub albaania keele täheühend &quot;sh&quot; nagu &quot;š&quot;, kuid ei ole mingit põhjust, et Albaania pärisnimedes peaks &quot;sh&quot;-d ära muutma. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:42 (EEST)
::::::::Hea teada. Mina ei oleks seda ilmselgeks julgenud pidada, aga ma ei tea albaania keelest midagi, ja kuna ei tea, siis olgugi &quot;sh&quot;. :) [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:46 (EEST)

Tõesti, oleks hea, kui iga võõrnime puhul oleks antud ka hääldus. Kusjuures vajalik on ka niisugune hääldus, mida saab eesti fonoloogia piires välja öelda. 

Nimede kirjutamisel (nagu ka teistes õigekeeleküsimustes) tuleb üldjuhul lähtuda keelekorraldajate soovitustest, sest 1) muidu me tõmbame endale süüdistuse mitteõigekeelsuses ja 2) muidu meil tekiksid viljatud vaidlused. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. aprill 2022, kell 05:58 (EEST)
:1) Süüdistusi tekitab ka arusaamatute, asjatute või rumalatena tunduvate keelekorraldajate soovitatud nimekujude kasutamine. Lihtsalt mingi süüdistuse olemasolu järgi ei tohiks me oma põhimõtteid kujundada, vaja on ikka argumente. 2) Mis neid vaidlusi tekitaks? Niisama nagu me võime kokku leppida keelekorraldajate soovituste järgmises võime me kokku leppida ka mingis muus standardis. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 13. aprill 2022, kell 12:03 (EEST)
::Noh, see on õigupoolest minu arvamus, kuigi mulle endale tundub see enesestmõistetav. Kui Vikipeedia kvaliteet on madalam kui trükitud entsüklopeediatel, siis on põhjust seda põlata. Kui eksitakse keelereeglite vastu, siis on kvaliteet madal. Keelereegleid kehtestavad keelekorraldajad. Nad on selles asjas kõige autoriteetsemad. Kui keegi süüdistab meid selles, et järgime keelekorraldajate soovitusi, siis seda süüdistust ei ole mõtet tähele panna, aga kui süüdistatakse selles, et me neid ei järgi, siis neil on ju õigus. See on see, mida ma öelda tahtsin. 
:: Keelekorraldajad ju ka vaidlevad omavahel, ja neil on oma argumendid. Kui aga midagi kompromissina või häälteenamusega otsustatakse, siis nad seda otsust ei vaidlusta. Meil võib ju täpselt samamoodi olla argumente keelekorraldajate otsuse vastu, sellepärast võivad ka vaidlused tulla. Kui me tahaksime midagi muud kokku leppida, siis oleks see raske, sest üksmeelele ei jõuaks. Ja kui isegi kui jõuaks, võiks tulla uus inimene, kes ütleks, et kokkulepe on tehtud ilma temata, ja selle vaidlustada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. aprill 2022, kell 20:49 (EEST)
:::Mulle tundub, et sa omistad keelekorraldajatele (ehk siis EKI-le?) liiga jumaliku positsiooni, millele nad ise seejuures ei pretendeerigi. Minu mälu järgi on nad vikipedistide järelpärimistele vastates tutvustanud küll oma seisukohti, aga öelnud, et mis reeglit Vikipeedias järgida, on siiski meie oma otsustada. Kuna ka keelekorraldajate järgimise põhimõttes on vaja kokku leppida ja seda võib igaüks vaidlustada, siis pole ka see vaidlustest vaba. Ma ei usu, et keegi süüdistaks meid iseenesest sellepärast, et järgime keelekorraldajate soovitusi - süüdistuste sisu on ikka mingi standardi (loetavuse, hääldatavuse, eesti keele pärasuse, traditsiooni) rikkumises, mis puhul neil võib õigus olla ja süüdistaja silmis tõmbab hoopis see Vikipeedia kvaliteeti alla. Aga võib-olla me oleme ses küsimuses tegelikult üsna ühel meelel, sest sa algul mainisid, et &quot;tuleb ''üldjuhul'' lähtuda keelekorraldajate soovitustest&quot; ja mõned inimesed ongi nende soovitustega rahulolematud vaid erijuhtudel.  --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 15. aprill 2022, kell 15:00 (EEST)
:::: Ma avaldasin lihtsalt oma vikisisese seisukoha, et tuleb keelekorraldajate soovitusi järgida. See on minu meelest kõige praktilisem. Vaidlused õigekeeleküsimustes oleksid vikipedistidele liiga koormavad. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 21:16 (EEST)
::::: Kui neile põhjendada, miks nii ja mitte naa, kuulavad nemad sind ka. Ja kui nad on nõustunud, siis tasub vikipeedias ennetav õigem lähenemisviis kasutusele võtta, mis sest, et autoriteetne allikas veel uuendamata. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 09:02 (EEST)
:::::: Jah, nõus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 11:11 (EEST)

Ma arvan, et &quot;Shkumbin&quot; on inglispärane kirjutusviis, Škumbin oleks eesti tähestiku järgi. Saksapäraselt peaks olema näiteks hoopis kirjapilt &quot;Schkumbin&quot; (ja ilmselt ka itaalia-päraselt). Saksa kultuuriruum oli Mandri-Euroopas levikult kuni II MSni veel üsna laialdane. Albaanlased aga küllap tahtes nii endistest vallutajatest (itaallased-sakslased) end distantseerida on valinud kasutamiseks inglisepärase variandi. Nii, et jah aegruumis asjad muutuvad. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 20:49 (EEST))
:Ma ütleksin, et see on albaaniapärane. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 22:37 (EEST)
::Küllap kokkuvõttes jah. Igal kujunemisel on omad juured. Albaania on olnud XX sajandil Itaalia mõju all, aga varem hoopis pikalt Osmanite Türgi all araabia kirja kasutades, kusjuures albaania keel oli siis ametlikult keelatud. Ühtne kirjakeel loodi 1972. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 23:08 (EEST))

== Severodonetsk - kuidas muuta artikli pealkirja? ==

On artikkel Sjeverjodonetsk. Eesti keeles peaks olema Severodonetsk. Parandasin tekstis ära, aga pealkirja ei oska muuta. {{allkirjata|Tonisarro}}
: vt nt [https://eki.ee/teatmik/ukraina-nimed/ Ukraina nimed]. EKI, 3. aprill 2022 + [http://www.eki.ee/knab/trkr_ukraina.pdf UKRAINA-EESTI TÄHETABEL] [Emakeele Seltsi keeletoimkond on tabelit täpsustanud 1998. a, muutnud 2009. ja 2022. a.] {{allkirjata|Pietadè}}
::Otsingukasti kõrval on &quot;Veel&quot; ja selle all &quot;Teisalda&quot;, aga vaata enne ka [[Arutelu:Sjevjerodonetsk]] (ehk &quot;Sjevjerodonetsk&quot; on siiski õige). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. mai 2022, kell 17:46 (EEST)
::: &quot;Kuigi Emakeele Seltsi keeletoimkonna kinnitatud reeglid annavad tulemuseks nime Sjevjerodonetsk, on keelelist algupära arvestades rööpselt võimalik ka nimi Severodonetsk.&quot; (https://eki.ee/teatmik/severodonetskist-sjevjerodonetskini/) [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 12:35 (EEST)
::::Keskmine eestlane, olles pikalt vene kultuuri mõju all otsib linna ilmselt nime alt &quot;Severodonetsk&quot;. Varianti &quot;Sjeverjodonetsk&quot; ei oska ta ilmselt esimese hooga kirjutadagi. Esimene variant peaks siis olema otsingus üle kantud teisele variandile. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 23:18 (EEST))

== Märkuste tegemise viis ==

Kas seda laadi märkused nagu lehel [[Arutelu:Heauskne omandamine]] on häirivas maneeris? Või on need üldse ebavajalikud? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 21:18 (EEST)
: Kuidas Sulle endale paistab? Kas võtsid uue kirjutaja vastu sõbralikult ja kas ta võis Sinu märkustest saada kasulikke näpunäiteid artikli täiendamiseks?--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 22:04 (EEST)
::Seda ma kujutan küll ette, et võib ebasõbralik mulje jääda. Ma ei ole ka kindel, kas minu märkuse sisu on arusaadav, aga võiks olla, vähemalt kellelegi; parandama ei pea algne kirjutaja. Ma tahtsin ise parandada, aga artikli sisu ei andnud selleks materjali, ja mujalt ka esimese hooga ei leidnud. Mulle tundub ikkagi, et see märkus juhib probleemile tähelepanu. Mul on ikkagi enda tegevust raske kõrvalt näha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 22:51 (EEST)
:::Kui sa mõtled seal arutelus kõige esimest kommentaari, siis minu arvates see ei ole ise häirivas maneeris, aga ei pruugi olla arusaadav (arusaamatus võib mõnda häirida), eriti uuele kaastöölisele või kellelegi, kes ei tunne Andrest. Kui ma lugesin ainult seda kommentaari, siis ma ei saanud mitte midagi aru. Kui vaatasin ka artikli algust ja tuletasin meelde, et Andres on varem sellise mõttega kommentaare jätnud, siis sain aru. Ma ei ole kindel, kas kontseptsioonide eristamine asjadest endist on vajalik. Erialakeeles vist tavaliselt ei lisata juurde sõna &quot;kontseptsioon&quot; vms, kui seda Vikipeedias teha, võib see olla kunstlik. Sarnane arutelu oli vist õenduse elamistoimingutega. Et on mingi asi ise ja siis on selle asja käsitlus mingis erialas, millele artikkel keskendub. Et kas neist kumbki on põhiline ja kuidas neid tekstis eristada. Midagi sellist. Kui ma nüüd õigesti aru sain. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 12:30 (EEST)
::::Aa seda veel, et kui (uus) kaastööline parasjagu artikliga tegeleb (võin on hiljuti tegelenud), võiks ideaalis kommentaarid talle arusaadavad olla, sest ei tohi välistada, et ta soovib ise artiklit parandada. Ja eelmise kommentaariga ma kindlasti ei tahtnud öelda, et absoluutselt ei pea kontseptsioone eristama asjadest endist, aga võiks püüda leida mingi lahenduse (sõnastuse), millega jäävad rahule nii need, kes tahavad näha selget eristust, kui ka need, kellele see eristus tundub kunstlik ja ebavajalik. Kui see on võimalik. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 12:36 (EEST)
::::: Ausalt öelda ma eriti ei looda, et algne kirjutaja ise parandab, seetõttu ei suuna ka märkusi spetsiaalselt talle. Ma pole üldse kindel, et ta oskab arutelulehte vaadata. Ja kui ta oskab ja aru ei saa, vahest siis oskab küsida ka.
::::: Vajaduse korral võib ka eristada. Ma sain asjast nii aru, et heausksest omandamisest võib rääkida ainult tänu sellele, et on kontseptsioon, mis seda võimaldab. Nii on põhimõtteliselt ka teiste mõistetega, aga nähtavasti on see mõiste problemaatilisem. Pole välistatud väljendi &quot;heauskne omandamine&quot; kasutamine ka kontseptsiooni või mõiste kohta (näiteks &quot;heauskset omandamist ei tuntud&quot;), aga primaarne teema on ikkagi asi ise ja see tuleks defineerida. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 13:15 (EEST)
::::::Olen ka siin-seal (mitte ainult Andreselt) märganud taolisi lühikesi ebamääraseid kommentaare, mis ilmselt enamusele lugejatele vajaksid selgemat lahtikirjutamist. Sellistel kommentaaridel on minu meelest 2 probleemi. Esiteks peab sellele järgnema kellegi täpsustav küsimus, et mida kommentaariga mõeldi, ja siis algkommenteerija selgitus. Nii tundub algse ebamäärase kommentaari ja täpsustava küsimuse kirjutamine aja raiskamisena - võiks ju kohe selgemalt kirjutada. Arvestades, et vastuseid ei pruugita alati märgata, tähendab pikem vestlus ka suuremat tõenäosust, et arutelu ei jõua kuhugi. Teine pool on see, et taoline kommentaar võib tunduda mitte konstruktiivse kriitikana/ettepanekuna, kus paistaks autori huvi reaalselt panustada artikli parandamisse, vaid lihtsalt isikliku emotsiooni väljendusena, millele pole vaja tähelepanu pöörata. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 20:06 (EEST)
:::::::Ei ole häiriv mingil viisil, aga esmapilgul oli arusaamatu küll. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 22:31 (EEST)
:::::::::::: Tuleb leida mingi kompromiss jõupingutuse ja selgituse üksikasjalikkuse vahel. Tavaliselt olen viimaseid muudatusi ö'bi vaadates väga väsinud ja panen sõnumi kirja lühidalt, aga minu meelest siiski nii, et peaks olema arusaadav, kuigi muidugi ainult juhul, kui ka artiklile endale pilk heidetakse. Ja ma reageerin ainult tõsistele puudustele, nagu ebaadekvaatne definitsioon. Artiklil on muidugi teisigi puudusi. 
:::::::::::: Niisugustel puhkudel on mul tunne, et ei saa sekkumata jätta. Ideaalis tuleks muidugi kõik puudused ise kõrvaldada, aga see on võimatu. Ja see võimatus on siiamaani valus, kuigi talutav. 
:::::::::::: Mind ajendas küsima see, et sellel näitel iseloomustati mind enesekeskse ja sõnaka kasutajana, kelle märkusi ei tasu tähele panna. Võib-olla ma teen märkustega rohkem kahju kui kasu, sest ma olen tõepoolest enesekeskne selles suhtes, et mulle läheb artiklite kvaliteet rohkem korda kui kirjutajate tunded, ja sõnakas selles suhtes, et püüan lühikeses repliigis asja olemuse kujukalt välja tuua, kuigi ma teen seda ainult arusaadavuse huvides, ja nagu selgub, siiski arusaadavust saavutamata. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 08:22 (EEST) 
:::::::::::::Eks meil kõigil on kõhklusi oma kompetentsi ja tegevuse suhtes, mida võimendavad kellegi ülekäe pillutud kommentaarid. Teadmata täpselt, kelle konkreetse kommentaari Sa silmas pead, ma lihtsalt ignoreeriksin seda. Mina isiklikult pole aastate jooksul näinud aruteludes ühtegi sinu arvamust, millel poleks sisulist väärtust, isegi kui ma pole nõus olnud. Loodan, et sa ennast siit veelgi rohkem koomale ei tõmba ;) --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 20:25 (EEST)
:::::::::::::::::::: Aitäh! --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 21:08 (EEST)
: Mulle ka ei tundu häiriv. Võib olla näiteks nii, et ise parasjagu ei oska parandada. Kui siis arutellu märkus jätta, siis ehk märkab suurema tõenäosusega probleemi keegi teine, kes oskab parandada.
: Ma ei ütleks, et see kommentaar on iseenesest ebamäärane. Parem ehk küll mitte väljenduda nii lakooniliselt, aga kommentaar võiks olla siiski võimalikult lühike. Võib-olla võinuks ka öelda lihtsalt, et see osa esimesest lausest on liiane või et nii pole tavaks sõnastada. Üle samas poleks vaja märkuse tegemise juures mõelda ja võiks olla lihtsalt valmis hiljem veel selgitama. Seda tõesti ei tea ette, mis konkreetse kasutaja jaoks arusaamatuks võib jääda (parem las ta siis ise küsib üle) või kuidas keegi kommentaarisse suhtuda võib. Mõnd kasutajat ajab segadusse igasugune üksikasjalikum või pikem selgitus ja mõni kasutaja ei pruugigi hakata aru saama, milles täpselt asi oli. Mõne kasutajaga on jälle nii, et mida rohkem püüda selgitada, seda rohkem süveneb temas veendumus, et kogu see jutt on tema kiusamiseks.
: Kui autor satub artikli arutelusse ja talle tundub, et sinna jäetud kommentaar on eeskätt temale suunatud, siis sellest pole minu meelest midagi, kui kommentaar on iseenesest viisakas ja üldjoontes selgelt sõnastatud. Tunduks liig alati igaks juhuks otse autori poole pöörduda ning selgitada, et kommentaari pärast ei pea tema ise tingimata midagi tegema ja et kommentaar pole mõeldud etteheitena.
: Kui pöörduda otse uue kasutaja poole, siis võiks Vikipeediale eriomased asjad küll enamvähem selgesti lahti kirjutada. Aga kõnealusest kommentaarist arusaamine minu meelest eriti ei sõltu sellest, kas seda loeb uus kasutaja.
: See etteheide enesekesksusese ja sõjakusese kohta viitab vististi mingite varasemate aruteludega seotud isiklikule kanakitkumisele ja mitte niivõrd sellele viimasele kommentaarile. Häiriv on, et uut kasutajat tema arutelulehel sedasi mingitesse varasematesse intriigidesse püüatakse kista.
: See on küll probleem, et mõni teine kasutaja kirjutabki aruteludesse selliseid kommentaare, millest enamik on ebamäärased või mis lihtsalt ei puutu kuidagi Vikipeedia artiklisse ning mille põhjal võib eriti uuele kasutajale jääda mingil määral mulje, et aruteludele üldiselt pole mõtet tähelepanu pöörata. Selliseid kommentaare võiks aruteludest julgemini välja rookida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. juuni 2022, kell 22:10 (EEST)
: Väidetavalt on kaastöö tegemisel suurim barjäär Vikipeedia ja sõsarprojektide tajutav või tegelik esoteerilisus, mistõttu lakoonilised ja läbinähtamatud märkused pigem mõjuvad seda barjääri kasvatavalt. Olen ise Andrese märkustega maadeldes midagi sarnast kogenud ja nõustusin pärast arutelu seisukohaga, et entsüklopeedia kirjeldagu esmajoones tegelikkust ja mitte sõnu -- viimane on sõnaraamatute ülesanne ning täiendava mõistelise kihi lisamist võiks Vikipeedias võimalusel vältida. Väga lühidate juhtnööride andmise puhul on minu arvates vaja silmas pidada kahte asja: 1) need ei tohiks olla sõjaväelises, vastuvaidlemist mitte sallivas toonis, vaid võiks pigem osutada kehtivale tavale ja põhjendada kasvõi väga napilt selle asjakohasust/järgimise vajadust konkreetsel juhul, 2) lakoonilist soovitust aitab mõistetavamaks teha, kui selle raames kasutatakse vikiteksti võimalust linkida selgitusele juhendites ja juhendi puudumisel see koostada/algatada. Arvan, et see väärib vaeva peaaegu iga korduva soovituse puhul. Konkreetse aegade algusest pärit soovituse jaoks aga minu teada head juhist pole, sest Vikipeedia [[Vikipeedia:Vormistusreeglid#Määratlus|reeglite osa]] on samuti väga lakooniline ja muidu didaktiliselt heal tasemel [[Vikipeedia:E-kursus/Materjalid/Osa_2#Vikipeedia_artikli_struktuur|e-kursus]] seda küsimust pikemalt ei seleta, ühtlasi pole ma kindel, kas kogemusega vikipedistid sellest tegelikult ühtmoodi aru saavad. Ka see on põhjus, miks lakoonilise soovitusega piirdumine võib olla halb mõte. Kellel on vähegi tõsisem soov Vikipeedia koostamisel kaasa lüüa, see kindlasti tutvub osutatud selgitustega, nt mind aitas kasvõi seegi, et Andres on märkinud end vaadetelt inklusionistiks ja separatistiks -- ja et sellised üldküsimused entsüklopeedia eesmärgist on Vikipeedia jaoks ülepea relevantsed, et projekti põhimõtted on välismaailmale seletatavad, olles dokumenteeritud arutelude tulemus ning avatud edasisele arutelule. Aga ega juhendite viitamine pole mõistagi imerelv -- ka seda saab teha brigaadikindrali toonis või selektiivselt, nende mõtet eirates. Lõpuks sõltub kõik ikkagi soovist, et Vikipeedia oleks uutele kaastöölistele avatud. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 5. juuli 2022, kell 14:25 (EEST)
:: Jaa, ma olen nõus, et nii on parem, nagu Sa ütled. Kahjuks mul pole tavaliselt jaksu pikka ja keerulist juttu kirjutada. Ja teiseks, paljudel juhtudel ma üldse ei looda, et algne kirjutaja minu märkuse peale midagi teha oskab. Võiks ju ka nii olla, et need, kellel rohkem jaksu on, kirjutavad asja rohkem lahti. Keegi teine ju pole öelnud, et sellel artiklil midagi viga on ega kuidas seda parandada ega ka kuidagi parandanud. Kui teised seda teeksid, siis oleksin hea meelega vait.  --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuli 2022, kell 20:39 (EEST)
::: Eks igaühel on natuke isemoodi, aga minu jaoks pole sisulist ega ajalist vahet, kas kirjutan ühe, kolm või viisteist sõna, sj ettepaneku n-ö täislausega väljaütlemine on tegelikult kasulik ka enesekontrolliks. Viitamine võib juba eraldi keskendumist nõuda, eriti kui pole selge, millele viidata või peab ise mõnda dokumenti looma hakkama. Korduva teema puhul tundub see siiski mõistlik kulu, pidurdajaks võib osutuda hoopis juhise osas ühise kokkuleppe saavutamise kaheldavus. Alternatiiv on muidugi oma kasutajalehele valmisselgitusi või -juhiseid tootma hakata -- kui osaleksin toimetajatöös rohkem, siis ilmselt kaaluksingi vahevariandina midagi sellist. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 12:09 (EEST)
:::: Mul oleneb palju sellest, kui väsinud või värske ma parajasti olen. Antud juhul tundus üksikasjalik selgitamine mulle lootusetult üle jõu käiv. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 13:09 (EEST)

== Vikitsitaadid ==

Meil ei ole kontrolli selle üle, mis Vikitsitaatides toimub, aga kardetavasti seostatakse neid ikkagi Vikipeediaga. Sellepärast ma arvan, et need tsitaadid, mis on tõesti vajalikud, võiksid olla Vikipeedias. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 09:31 (EEST)

:Milles täpselt probleem on? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 21:28 (EEST)
::Igaks juhuks täpsustan. Esiteks on Vikitsitaadid vägagi kontrolli all. Teiseks ei tõsta keegi eestikeelsest Vikipeediast [põhjendamatult] tsitaate sinna üle, kuna eestikeelses Vikipeedias peaaegu polegi mingit tsitaadimaterjali ehk pole midagi, mida saaks sinna üle tõsta. Eestikeelsesse Vikitsitaatide projekti lisatakse tsitaate otse allikatest. Ainuke asi, mida siin näha võib, on mallide lisamine, mis lingivad vastavate tsitaadilehekülgede juurde. Ja selle pärast ei saa ma absoluutselt aru, et mille kohta see teemapüstitus käib. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 21:43 (EEST)
::: Keegi lisas siin hiljuti massiliselt Vikitsitaatide linke. Ma vaatasin mõnda, minu meelest need leheküljed seal olid küll erapoolikud, juhuslikud või siis Vikipeedia artikli sisu asendavad. Meil hakataks kohe protestima. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 22:52 (EEST)

::::Neid Vikitsitaatide linke on lisatud juba aastaid. Eestikeelsed Vikitsitaadid on viimase kahe aasta jooksul olnud kõige kiiremini kasvav Vikitsitaatide projekt.
::::Oluline on muidugi arvesse võtta, et Vikitsitaatide projekt korjab hoopis teist laadi sisu, kui Vikipeedia. Poolikuid lehekülgi on seal vähemalt hetkel küll arvukalt, aga no ei ole kuidagi näha, et see Vikipeediat dubleeriks või Vikipeedia selle sisu asendada suudaks/tahaks.
::::Mis puutub nö kontrolli, siis seal on kontroll sisu üle märkimisväärselt kõrgem, kui meil siin eestikeelses Vikipeedias. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 01:03 (EEST)

::::: Mida see tähendab, et on kõrgem? Näiteks oli (mitte tsitaadina) seal öeldud, et Vene Õigeusu Kirik on rašistlik. Vikipeedias ei oleks see võimalik. 
::::: Või näiteks tsüaankaalium. Milleks seal on tsitaat, kus selgitatakse tsüaankaaliumi omadusi. See on ju dubleerimine. 
::::: Missugust sisu on Vikitsitaatide eesmärk korjata? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 13:31 (EEST)
::::::Vaatasin ka Vikitsitaatide juhendit ja jäi ebaselgeks, mis kriteeriumi alusel otsustatakse, nt millised teatud isiku kõigist kirja pandud ja avaldatud lausetest on kõnekad ja väärivad esitamist ja millised mitte. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 16:54 (EEST)

:::::Kui eestikeelne Vikipeedia ägab väga erikvaliteediliste muudatuste ja lausvandalismi all, siis seal teeb valdava osa muudatusi kaks inimest. Seepärast on ka seal kontroll sisu üle märkimisväärselt kõrgem, kuna sellist juhulikku faktorit peaaegu polegi, ning meie siin ei suudaks parimagi tahtmise juures midagi samaväärset siinse sisu osas.
:::::Vikitsitaatide projektis lähenetaks mõistete defineerimisele vähe teisiti ehk nad ei püüagi Vikipeediat dubleerida. Näiteid võib vaadata [[:q:Vikitsitaadid:Nädala teemad|siit]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:32 (EEST)
:::::: Paistab, et nad ei tee seda hästi. Vähemalt nende näidete järgi otsustades. 
:::::: Dubleerimine toimub tsitaatide sisus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:37 (EEST)

::::Ka meil on siin külluses poolikuid artikleid ja arvukalt toimetamist vajavat sisu. Selle põhjal ma ei teeks väiteid, kas midagi tehakse hästi või mitte.
::::Too mõni näide, et kus see tsitaatide sisu saab midagi dubleerida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:45 (EEST)
::::: Jaa, selles suhtes on Sul õigus, et mu mulje tekkis üksikute näidete põhjal ning on terviku suhtes arvatavasti ebaõiglane. Aga siiski, Vene Õigeusu Kiriku puhul ei ole heast kontrollist kasu, sest kontrollija ise vajab kontrolli.
::::: Näited dubleerimise kohta on allpool, ja ülalpool ka. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 19:08 (EEST)

:::::: Ma sirvisin natuke. Siin on tõepoolest täiesti head ja korralikku materjali, võib-olla valdav osa on selline, aga mulle ju hakkasid mõned asjad silma, muidu ma poleks teemat püstitanud. Näiteks tänane päeva tsitaat (Lindgrenist ja Schmidtist) on fakti esitus, miks see peaks tsitaat olema? See võiks Vikipeedias viidatuna olla. Vene Õigeusu Kirikut oli seal nimetatud rašistlikuks. Asi pole selles, kas mina sellega nõustun, lihtsalt erapooletus vikis ei saa niisugust asja väita. Järelevaataja ise oli selle sinna pannud. Ja tsitaatide valiku kohta võiks ka öelda, et see on erapoolik, vikipeedias tõstetaks kohe kisa. Ma saan muidugi aru, et kuskilt tuleb alustada, aga selline mulje jääb ikka. Ja Priit Rohtmets on vaevalt selline inimene, kellelt peaks tsitaate võtma. See sisu väärib kajastamist, aga seal ei ole midagi kirjanduslikult väärtuslikku ega üldse mingit sõnastust, mida ei võiks muuta, vähemalt minu arvates. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 19:08 (EEST)

: Millised tsitaadid on Vikipeedias vajalikud? On küll need tsitaadid küll, mis on muu teksti sees mingis kontekstis, aga selliseid tsitaate me polegi püüdnud ju Vikitsitaatidesse tõsta, ega? Vajalikud ei tohiks olla siin sellised tsitaadid, mis on jäetud artikli lõppu või muu sisu vahele õhku rippuma.
: Ma olen mõelnud, et Vikitsitaatidele linkimisega peaks rohkem piiri pidama. Vikitsitaatidele on niigi lingitud vasakul keelelinkide kohal ning lingi esiletõstmiseks veel teises kohas võiks olla mingi eriline põhjus. Võiks igas artiklis eraldi hinnata, kas sama pealkirjaga Vikitsitaatide artiklis on parasjagu midagi sellist, mille juurde on lugejat mõtet edasi suunata. Vikitsitaatide linke on viimastel aastatel lisanud siia peamiselt või ainult see soomlane, kes alul teguses nime &quot;Risto hot sir&quot; all ja kes ilmub siia nüüd iga natukses aja tagant mõne uue nime all. Kuna ta on neid linke lisanud valimatult, siis võiks tema lisatud lingid minu meelest lihtsalt kõik eemaldada.
: Vikitsitaatide isikuartiklites on sageli pealtnäha üsna juhuslikud väljavõtted kuskilt esseedest või intervjuudest. Muudesse teemaartiklitesse satub seal pahatihti tsitaate, mis ei ütle teema kohta eriti midagi ja mis lihtsalt sisaldavat artikli pealkirjaks olevat sõna. Ma olen paaril korral püüdnud ka Vikitsitaatide üldises arutelus sellele ääri-veeri tähelepanu juhtida. Paistab, et sealsed paar aktiivsemat kasutajat ise samas on oma tööga rahul.
: Iga üksiku kasutaja kontroll Vikitsitaatide sisu üle on või peaks olema minu meelest umbes sama piiratud kui Vikipeediaski. Põhimõtteliselt saab igaüks siit minna ja seal parandusi teha. Iseasi, et enamikul meist pole selleks mahti ja kui ka natukene oleks, siis võib-olla tõesti on seal keerulisem vahele segada tingimustes, kus üks-kaks entusiasti jõuavad kõik oma käe järgi ümber teha. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. juuni 2022, kell 22:35 (EEST)
::Vikipeedias on üldse tsitaate vähe. Kui on tegu mõne kuulsa ütlusega, siis võiks tsitaat olla küll. Need ei peagi kontekstist väljas olema. Aga Vikitsitaatides on mõnikord entsüklopeediline sisu antud tsitaadi kujul. Mõnest raamatust või artiklist on nii palju tsitaate, et peaaegu kõik on ümber kirjutatud.  
:: Seda teist kohta, kust link läheb, panevad vist küll vähesed lugejad tähele. Ja see ei teki ka automaatselt. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:47 (EEST)

:::Ma ise ei näe, et meil oleks Vikipeedias eriti vaja tsitaate eksponeerida, sest see on kohane ainult väga harvadel juhtudel. Samuti ei ole seda olnud, et meil oleks siit tsitaate sinna migreeritud (juhul, kus tsitaatidel on mingi adekvaatne põhjus vikiartiklis olemiseks). Ehk algsest teemapüstitusest jäi mulje, et Andresele on jäänud mulje, et eestikeelsest Vikipeediast tõstetakse tsitaate Vikitsitaatidesse, kuigi tegelikult pole see kunagi nii olnud.
:::Mis puutub selle projekti seisukorda, siis see on mõneti selline nagu oli eestikeelne Vikipeedia sel hallil ajal, kus peaasjalikult ainult Andres siin toimetas. Kõik oli Andrese nägu, sest polnud mingeid minusuguseid tegelasi, kes oleks vingunud, et &quot;igast maailma tänavast pole vaja artiklit&quot; jne. Kui kaastöölisi on väga vähe, siis on see üsna paratamatu, et vähesed tegijad omavad äärmiselt ulatuslikku kontrolli. Ka varasemaga ei püüdnud ma väita, et see on hea – ma pigem konstateerisin fakti, et nii on (ehk püüdsin ümber lükata Andrese väidet, et seal toimub jumal teab mis ja mingit kontrolli pole).
:::Mis puutub Pikse teemapüstitust, siis seda on lahatud nt '''[[:q:Vikitsitaadid:Üldine arutelu#Teemaartiklid|siin]]'''. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 01:12 (EEST)

:Vikitsitaatide põhitegijana lisaksin siiski paar selgitavat märkust.
:'''Esiteks''': valdavalt ei ole tsitaate Vikipeedia artiklitest Vikitsitaatidesse niimoodi üle kantud, et Vikipeediast sisu kustutataks. Ma ei näe ka põhjust siit tsitaate kustutada, kui neid just ebaproportsionaalselt palju pole. Pigem võiks parandada tsitaatide esitust ja viitamist Vikipeedias, nii et tsiteerimisel oleks selge, kes seda ütles ja mispoolest on tema seisukoht kastis esiletõstmiseks piisavalt oluline - Vikitsitaatides on sama teema kohta võimalik esitada palju erinevaid tsitaate, Vikipeedia artiklis üldjuhul ei peaks, seega peab siin valik olema kitsam ja selgem.
:'''Teiseks''': tsitaate on siit Vikitsitaatidesse kopeeritud küll. Ma ei näe, et see oleks suur probleem, kui eri vikiprojektides sisu mingil vähesel määral kattub: ühe lugeja ei satu tingimata teise, eri projektides on kattuval sisuosal erinev eesmärk ja kontekst. Vikipeedia enda artiklites on samuti kattuvat sisu ja see on tihti hädavajalik, et artiklid oleksid kooskõlas ning omavahel seostatud. Tsitaatides on eesmärk koguda autorite ja teemade lehtedele mitmesuguseid tsitaate, nii et nende kogum oleks kõnekam kui üksikud tsitaadid eraldivõetuna. Üldjuhul võiks teemalehe tsitaadid öelda teema kohta midagi olulist, kuid vahel tekib lisaväärtus just eri tsitaatide kõrvutuse või vastandusena, mõnikord aga ka just esinemuse näitena (nt kui asetada kõrvuti erinevused sama teose eri tõlgetes või sama motiivi või teema või sümboli esinemus eri luuletajatel). Need on asjad, mil on lugejate jaoks sisuline väärtus ja mida samas teistes vikiprojektides kuigi hästi esitada ei saa (nt võiks ju kirjutada artiklisse [[Õunapuu]], millised eesti luuletajad on kirjutanud õunapuudest, või artiklisse [[Aurumasin]], milliste romaanide keskmes on aurumasinad, kuid see läheneks originaaluurimusele ja seda materjali sinna ajapikku koguda oleks üsna ebamugav).
:'''Kolmandaks''': igas projektis, kus sisu on mingilgi määral kureeritud, on valik ja esitus paratamatult subjektiivne. Kui on põhilistel kaastöölistel on mingi ühine arusaam sellest, mis peaks olema tehtava töö fookuses - olgu või seepärast, et kõike korraga ei jaksa, kuskilt tuleb alustada -, siis sellest kujuneb projekti kallak. Näiteks on Vikipeedia üldjuhul kaldu teaduse, aga ka muude teaduselähedaste formaalsete distsipliinide poole: terminid võetakse sageli juurast või professionaalsest terminoloogiast, mitte tavakeelest. Vikitsitaadid on sellega võrreldes rohkem tavakeelepõhine projekt. Näiteks on väga vähe tsitaate perekonnast sisalik või sisalikulistest, küll aga räägitakse eri žanrides palju sisalikust üleüldse, taksonit täpsustamata. Ilukirjanduses altkäemaksuks nimetatav ei pruugi vastata juriidilisele definitsioonile (pealegi tehti Eesti õiguses üksvahe vahet altkäemaksul ja pistisel, nüüd jälle ei tehta, aga kirjanduses ei kajastunud see erinevus eriti kuidagi). See tingib teistsuguse märksõnade valiku ja märksõnastiku struktuuri (püüame Wikidata kauda kuidagi Vikipeedias tehtud valikutega seostada, kuid vahel on üsna keeruline). Kallaku näitena võib öelda, et võtsime üsna algusest peale eesmärgiks tegeleda tavapärasest rohkem naisautoritega, kuna Vikitsitaatides on hea võimalus neid esile tõsta ja lugejatele teadvustada (seepärast on naisautorid meil ka iga päev esiküljel); see ei tähenda, et me nt meeste kirjutatud klassikateostega ei tegeleks, vaid et seda me ei tee nii süsteemselt, kuna kõike korraga ei jaksa. See teadlik ja kaalutletud otsus on kahtlemata subjektiivne ning nagu praktika näitab, on aegade jooksul Vikitsitaatidest läbi käinud kaasautoreid, kes lähtusid muudest eelistustest, näiteks poetades igale võimalikule leheküljele soome vanasõna või tsitaadi Paulo Coelholt. Mina isiklikult neid eelistusi ei jaga, ehkki ka Coelho viiteid püüan tasapisi parandada ja mõned soome vanasõnad tõlkisin ära (kõiki ei jõua, liiga palju on).
:'''Neljandaks''': konteksti huvides paar selgitust selle kohta, mis Vikitsitaatides praegu üldse toimub. Kuna hetkel, mil praegused põhitegijad Vikitsitaatidesse jõudsid, oli seal märksõnastik üsna hõre ja segane ning põhiliselt askeldas projektis eesti keelt mitte valdav soomlane, otsustasime alustada kvantitatiivsest arendamisest, mille käigus omakorda selguksid kvalitatiivsed vajadused. Lühidalt öeldes oleme tekitanud massiliselt märksõnu, mille alla saab materjali koguda, mida süstematiseerides kujunevad välja kategooriad ja mille alla kogunevast materjalist selgub, mille kohta üldse on midagi öeldud ja mille kohta pole, millised märksõnad on mõistlik liita ja mida lahku lüüa jne. Hetkeseisuga on eesti Vikitsitaatides [https://et.wikiquote.org/wiki/Eri:Arvandmestik 9681 tsitaadilehte, lehti kokku 15 917, aktiivseid kasutajaid 18]. Tsitaadilehtede arvult oleme keeleversioonide seas praegu 6. kohal. Võrdluseks: 16. veebruar 2013 oli tsitaadilehti 564, keeleversioon 37. kohal; 6. märtsil 2020 oli lehti 1000, 4. oktoobril 2020 tõusime 27. kohale. Plaan (jajah, meil on plaan ja kontroll ja terve rida tehnilisi tööriistu) on jätta 10 000 lehe täitumisel ekstensiivareng tagaplaanile ning hakata tegelema teemade, autorite ja teostega süvitsi, laiendades. Viimased umbes kaks aastat on meil iga päev olnud esilehel uus naisautor, kes on sel päeval sündinud (v.a paar üksikut erandit ja Ukraina sõja esimesed kaks nädalat, kui tõstsime esilehele Ukraina autorid). Selle aluseks on meil potentsiaalsete autorite sünnipäevakalender (mille koostamise käigus on laiendatud oluliselt Wikidata ning korrigeeritud andmeid eesti Vikipeedias). Ühtlasi koostan ma igakuiseid ülevaateid keeleversioonide edetabelist artikliarvu järgi (oleks tore võrrelda mingeid sisuliselt olulisemaid parameetreid, aga neid on keerulisem rehkendada ja neid andmeid teiste versioonide kohta valmiskujul ei ole - nt artikli keskmine pikkus, meeste-naiste osakaal autorite seas, siselinkide keskmine arv artiklites jms). Oleme ka kõigi poliitikate kujundamisel, struktuuri ja sisu puudutavaid otsuseid langetades uurinud, kuidas on need küsimused lahendatud teistes keeleversioonides, ehkki oleme kahetsusväärselt sageli pidanud nentima, et ei olegi, enamikku teisi keeleversioone nii süsteemselt ei arendata, valikute üle ei diskuteerita ja poliitikad koosnevad tihti ebamäärasest viitest Vikipeedia poliitikatele, mis Tsitaatide eripära ei arvesta ja vahel üldse ei rakendu.
:'''Viiendaks''': nagu kõik vikiprojektid, on ka eestikeelsed Vikitsitaadid permanentselt pooleli. See tähendab, et algusest peale on põhimõtteline seisukoht, et nupsakad on okei. Küll nad ajapikku kasvavad. Me peame nende üle arvet, nii nagu ka muude probleemide üle: meil on eraldi peidetud kategooriad täiendamist vajavate, pilte ja definitsioone vajavate, viiteprobleemidega jts artiklite tarvis. Kõigi nende probleemidega ka tegeldakse, ent jõudumööda. Suurem kogus massilist sodi, mis enne 2020. aastat kogunenud oli, on juba koristatud, kuid näiteks halvasti viidatud tsitaatide kontrollimine on väga ajamahukas. Kui kvantitatiivse arenduse etapp peagi läbi saab, asume nende kallale süsteemsemalt. Kui kedagi häirib, et mõne märksõna all leidub üksainus tsitaat, mis tema meelest kuigi palju olulist ei ütle, on tal suurepärane võimalus otsida ja lisada paremaid ja kõnekamaid tekstikohti (soovitavalt koos korraliku viitega, palun). Poolelioleku teine aspekt on, et mitmete autoriartiklite alla on esialgu tõstetud lõigud, mis vajaksid laialijagamist märksõnade vahel, kus need võiksid olla märksa kõnekamad kui isikuartiklis. Alati lihtsalt ei ole artiklit tehes selle jaoks aega. Ka selleni on kavas ajapikku jõuda ja kui see kedagi häirib, tulgu ja hakaku kohe pihta, saame kõik varem õhtale.
:'''Kuuendaks''': nagu võib täheldada igaüks, kes Vikitsitaatide eri keeleversioone vähemalt sirvinudki on, erineb Vikitsitaatide tonaalsus suuresti Vikipeediast, kuid ka eri keeltes omavahel. Nii näiteks on inglise Vikitsitaatides hulgaliselt teemaga sisuliselt seostumatuid ''new age''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;ilikke illustratsioone &quot;sügavmõtteliste&quot; allkirjadega, mis meenutavad Laertese isa Poloniuse elutarku mõtteteri &quot;Hamletist&quot;. Eesti Tsitaatides otsustasime poloniaalstiilist ja Laertese isa vaimust teadlikult hoiduda, selle asemel püüame illustreerida artikleid kunstiklassikaga, eelistatavalt naisautoritelt. Vene vikitsitaatides jällegi on kombeks koguda ka aimekirjandusest pärinevaid triviaalseid sedastusi, mis võiksid vabalt olla Vikipeedias refereeritud ja tsitaadina esitamisest tõesti kuigi palju lisaväärtust ei omanda. Siin on oluline vahe, mida Andres ei märganud: kui kaaliumtsüaniidi põhiomadusi kirjeldatakse keemiaõpikus, ei üllata see kedagi ning huvitav oleks vaid teada, millistest keemiaõpikutest on see välja jäetud; kui kaaliumtsüaniidi on nimetatud ilukirjanduses (antud juhul Helen McCloy), tekib selliste tsitaatide koosmõjus laiem üldpilt, eri kirjeldused vastanduvad ja tulemus ütleb üht-teist mitte küll kaaliumtsüaniidi enda, kuid selle kohta, kuidas inimesed seda ainet näevad ja kuidas see nägemus aja jooksul muutunud on. (Selles osas võib tõepoolest ka eri sajandite aimekirjandust võrreldes huvitavaid tulemusi saada, nt reastades jõu, impulsi või massi definitsioone eri sajanditest.) Definitsioonide tonaalsus erineb eesti Vikipeedias tõesti kohati Vikipeedia omast, kuid need ei täida seal ka sama funktsiooni kui Vikipeedias, valdavalt on tegu tavakeele mõistete kirjeldusega, mis lehekülje sisuga haakudes võib olla pigem poeetiline kui terminoloogiline - terminoloogilise lähenemise jaoks sobivad paremini Vikipeedia ja Vikisõnastik, mis tavakeele mõistete eripärase määratlemisega enamasti väga vaeva ei näe. Aga igaüks võib muidugi tulla ja paremad määratlused välja pakkuda.
:'''Seitsmendaks''', ''last and least'': mis puutub [[rašism]]i Vene Õigeusu Kirikus, siis jään ma Andresega eriarvamusele. Minu hinnangul on Vene Õigeusu Kiriku suurim eripära teiste õigeusu kirikutega võrreldes praeguseks, et Venemaa riigikirikuna, mis sisuliselt funktsioneerib riikliku propagandaasutusena, on VÕK võtnud omaks kogu Vene riigis kultiveeritava riikliku ideoloogia, mida viimasel ajal nimetatakse rašismiks, ja mis sisuliselt, nagu nimigi ütleb, on fašismi eripärane vorm. VÕK toetab rašismi retooriliselt, ideoloogiliselt ja mul on mulje, et juba isegi teoloogiliselt (ehkki mul ei ole praegu häid viiteid, enamik rašismi teoloogilisi kultiveerijaid, kellest Läänes räägitakse, ei kuulu kiriku põhivoolu - teoloogia on ajakirjanduse jaoks keerulisevõitu ja põhivool ei ole tavalugejale nii atraktiivne kui ekstsentrikud). Seega on rašismi mainimine VÕKi definitsioonis lugeja jaoks oluline informatsioon. Aga see on muidugi minu seisukoht ja seda ei pea tingimata jagama. Niisuguste eriarvamuste üle arutlemiseks on artikli aruteluleht, nagu Andres arvatavasti kuulnud on.
:'''Kokkuvõtteks''' võib öelda, et eestikeelsetes Vikitstitaatides käiv töö on oluliselt süsteemsem kui enamikus vikiprojektides, mida ma näinud olen (ja ma ikka olen). Valikud on teadlikud ja põhjendatud, isegi kui igaüks kohe esimese hooga ei taipa, mis on põhjendus, ning mõistagi ei pruugi igaüks iga valikuga nõustuda. Aga nagu vikisüsteemis üldiselt kombeks, arutlevad töös ettetulevate valikute üle ja langetavad otsused need, kes on kohal ja tööd teevad, oma kogemuste ja vajaduste põhjal, mitte need, keda kohal ei ole ja kes kaastööd ei tee. Kui lisandub kaastöölisi, kellel on teised vaated, siis võib teema jälle jutuks võtta ja ühiselt teistpidi otsustada. Tavaliselt ei tehta seda siiski mittekaastööliste soovituste alusel, sest kuigi neidki võib kaaluda ja arvesse võtta, ei ole need enamasti samavõrd läbimõeldud ega toetu isiklikule praktilisele püüdlusele midagi ära teha.
:Muide, enamikus Vikitsitaatides (ja veel vähem mujal) ei ole korralikult läbi arutatud, kellele ja milleks Vikitsitaate vaja on. Vikipeedia puhul on sellest mingigi pilt ja WMF on natuke hädapärast vusserdanud ka kasutajamudelitega. Vikitsitaatide kohta pole konkreetseid andmeid kuskilt võtta, kes seda projekti loeb, kus, miks ja mis otstarbel. Eesti omaga on keerulisem, sest kuni polnud sisu, polnud ka lugejaid ega nähtavust veebiotsinguis. Nüüd on mingi loetavus siginenud ja olen ise kohanud paari inimest, kes on öelnud, et nad teavad seda projekti küll ja vahetevahel loevad ka. Üldistuse jaoks on seda veel vähevõitu, ent mingil määral tagasisidet saame, mille alusel seniseid valikuid hinnata. Teiste tsitaadiversioonide arutelusid lapates ei ole ma näinud, et keegi tagasisidet üldse otsikski, veel vähem arvestaks. Nii et midagi meil ikkagi toimib.
:Üldiselt meenutab kogu selle teema algatamine siin küll Hruštšovi-aegset ühiskondlikku arutelu abstraktsionismi üle, kus inimesed, kes olid sellist kunsti põgusalt näinud ja kellele see ei meeldinud, üritasid säherduse õuduse ärakeelamiseks koguda toetust teistelt tublidelt tööinimestelt, kes polnud abstraktsionismi näinud, ei teadnud, mis see on, ega tahtnudki teada, kuid mõistsid selle raevukalt hukka. Äkki üritaks kõigepealt teemaga tutvuda, siis küsida, arutada ja lõpuks käed külge panna? Ehkki muidugi võib ka lähtuda vanasõnast &quot;Kus häda näed laita, seal tule ja laida&quot;, korraldada väikse võiduka nõiajahi ning projekti lõpuks kustutada, ilma selle heaks sõrmegi liigutamata. Ajaloost on selliseidki näiteid küllaga, eks igaüks teeb oma valiku ise. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 14:47 (EEST)
:P.S. Andres esines siin üsna absolutistlikus vaimus väidetega Vikitsitaatide sisuvaliku kohta. Ma tahaks teada, mis on need põhimõtted, millele toetuvad otsustused nagu &quot;Priit Rohtmets on vaevalt selline inimene, kellelt peaks tsitaate võtma&quot; - mille järgi peaks autoreid valima, et Andres rahul oleks? - või &quot;tänane päeva tsitaat (Lindgrenist ja Schmidtist) on fakti esitus&quot; - nagu igaüks [https://et.wikiquote.org/wiki/Vikitsitaadid:P%C3%A4eva_tsitaadid/2022/juuni/7 siit lugeda võib], on tegu emotsionaalse hüüatuse edastamisega pealtnägija poolt. Meil pole Astrid Lindgreni ja Annie M. G. Schmidti kohtumise kohta praegu ühtki nende endi poolset kirjeldust ning emotsioonide edastamine ei ole üldjuhul Vikipeedia artiklite funktsioon. &quot;Annie, ma nii armastan sind! Kus sa oled olnud kogu mu elu?&quot; nimetamine ümberjutustatavaks faktiks on sama, kui kuulutada, et Underil olid väga pikad sukad, Puhh kukkus pikali ja Vargamäel tehti palju tööd ning vastavate kirjakohtade otsene tsiteerimine on tarbetu. Jah, ka nii saab elada, aga mis elu see on? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 14:57 (EEST)
::Ma ei ole midagi selle kohta öelnud, et siit on midagi Vikitsitaatidesse üle viidud, ma ei tea sellest midagi. Küll aga on siin tsitaate kustutatud selle põhjendusega, et siin pole Vikitsitaadid.
:Ma ei näe ka dubleerimises probleemi, pigem selles, kui siia tsitaate ei lubata. Ja Vikitsitaatide praegust sisu ei saa tõesti Vikipeediaga asendada. Iseküsimus on, mis sisu seal peaks olema.
:Vikitsitaadid on nii mastaapne projekt, et praegune on tilk meres. Loomulikult võivad kirjutajad oma eelistustest lähtuda. Pooleliolek on ka arusaadav. Üks asi veel, mis torkas silma: ookeani teema all on kolm tsitaati, aga ühes neist on ookean armastuse metafoor. Samas armastuse alt seda tsitaati ei leidnud. Kas siis kogutakse teemade või sõnade järgi? 
:Nojah, ma saan nüüd paremini aru, miks see tsüaankaaliumi kirjeldus seal on. Ma ei mõtlegi, et keemiaõpikuid üldse peaks tsiteerima, vaid et teatmed tsüaankaaliumi kohta ei peaks olema Vikitsitaatides.  
:Definitsioonid võivad teistsugused olla küll, aga rašismi koha pealt jään eriarvamusele. Vene Õigeusu Kirik on juba ikka päris vana, ja minu meelest pole õige teda iseloomustada selle järgi, mis praegu on. Teiseks ei ole kirik oma põhiolemuselt poliitiline organisatsioon ja seetõttu ei ole minu meelest õige teda niiviisi iseloomustada. Kolmandaks on &quot;rašistlik&quot; ikkagi enam-vähem sõimusõna, igal juhul hinnanguline. Ka muidugi tsitaatide valik ei tohiks olla tegijate suhtumist näitav, aga ma saan aru, et seda on raske saavutada. 
:Vikitsitaadid on kahtlemata põnev projekt, aga mul ei ole plaanis seal tegutseda ega seda jälgida, sest Vikisõnastik ja ka Vikipeedia paeluvad mind rohkem. Vikitsitaate ma ära kaotada ei taha, aga ma tõesti ehmatasin, kui ma hakkasin vaatama, mis seal on. See on muidugi õigustatud etteheide, et ma asjaga põhjalikult ei tutvunud. 
:Tsiteeritakse tavaliselt tuntud inimesi, kes on ajalukku või kultuuri jälje jätnud, või väga populaarseid inimesi. Või siis kedagi, kes on öelnud midagi väga tabavat või eriskummalist, mis on inimestele muljet avaldanud. Ja sõnastusel peaks olema omaette väärtus. Minu meelest ei ole Priit Rohtmets niisugune inimene, ja ka tema sõnastusel ei ole niisugust väärtust, et tema öeldut ei võiks lihtsalt refereerida.
:AstridLindgreni puhul ei ole tsitaat tema hüüatus (reglemendis on öeldud, et tsiteeritakse ainult kirjapandut), vaid hüüatus koos sellega, mis selle ümber on. Sellel sõnastusel pole niisugust väärtust, et seda ei võiks refereerida. Ma ei näe põhjust, miks see sisu koos hüüatusega ei võiks Vikipeedias sees olla. Muidugi peaksid artiklid ise siis ka põhjalikumad olema. Igatahes on minu meelest siin tsitaadivormi kasutatud ettekäändena fakti esitamiseks. See ongi minu meelest Vikipeedia dubleerimine. Ja tühja sellest, kui ainult ei keelata selle sisu esitamist Vikipeedias. Mõned ütlevad, et entsüklopeedias ei tohi üksikasju olla. Ma ei ole sellega nõus. 
--[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 16:09 (EEST)
::Oleme ikka täpsed. Seda, kas mingisse vikiartiklisse mingit tsitaati lubatakse, on ikkagi puhtalt siinsete inimeste otsustada ja see on kogu aeg nii olnud ja on nii ka tulevikus. Selle teema juures ei sõltu asi küll grammigi neist inimestest, kes Vikitsitaatides tegutsevad (ega sellest, kuidas nad seal tegutsevad). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 16:47 (EEST)
:::Ma adresseerisingi oma jutu siinsetele inimestele. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:02 (EEST)
::''ookeani teema all on kolm tsitaati, aga ühes neist on ookean armastuse metafoor. Samas armastuse alt seda tsitaati ei leidnud. Kas siis kogutakse teemade või sõnade järgi?'' - Teemade, aga siin tuleb taas kord arvestada nüanssidega: 1) Teemat on raskem üles leida, kui sõna ei ole. St, kui tsitaat on ühe märksõna all või ka teoses, kust teemat otsitakse, siis teist teemat kokku korjates lihtsalt ei leia kohe. 2) Enamasti on kõige praktilisem panna tsitaat kohe kõigi nende teemade alla, kuhu ta minema peaks. Alati ei jõua. Ja alati pole praktiline ka. 3) Mõiste metafoorne kasutus on normaalne kasutusviis. Tuletame meelde, et Tsitaadid on eelkõige tavakeelel põhinev projekt, kuna enamik sealseid allikaid (ilu- ja ajakirjandus) kasutab tavakeelt, erinevalt Vikipeediast, kus domineerivad teaduslikud, tehnilised või vähemalt professionaalsed allikad (nt aiandusest kirjutades eelistab Vikipeedia erialaterminit, aga Vikitsitaatides peab lähtuma sellest, kuhu alla pandud tavakeele mõisteid kasutavad luuletused - seda küsimust Vikipeedias ei ole). See tähendab, et ka metafoorse kasutuse näited iseloomustavad üldlevinud arusaama mõistest (tõik, et ookean on armastuse metafoorina levinud, aga kartul ei ole, ütleb üht-teist nii selle kohta, kuidas me mõtleme armastusest, kui ka selle kohta, kuidas me mõtleme ookeanist (ja kartulist)). 4) Kõiki ühe teema kohta käivaid tsitaate artiklisse panema ei mahu, muidu saab internetis ruum otsa. Ehkki õnneks oleme siiani küll nt inglise Tsitaatide pikimatest artiklitest piisavalt kaugel, nii et esialgu saame lihtsalt koguda ja sortida.
:: ''Vene Õigeusu Kirik on juba ikka päris vana, ja minu meelest pole õige teda iseloomustada selle järgi, mis praegu on.'' - Eesti on ka päris vana, see on tükk maad, mis on tinglikult piiritletud sellel elavate inimeste kultuuri, sh keele järgi. Ja kuidas me seda defineerime? &quot;[[Eesti Vabariik]] on riik Põhja-Euroopas.&quot; Riik mitte kuigi ammu, ja määratlus Põhja-Euroopa järgi on kultuuriliselt vaieldav (st, on küllalt inimesi, kes vaidlevad vastu). [[Raud]] on ka väga vana, aga me defineerime seda elemendina ja raua mõistmine ühena elementaarsetest algainetest on üsna uus. [[Seep|Seebi]] sees on rasvhappesoolad iseenesest alati olnud, kuid arusaam, et millegi seebiks lugemisel on tähtsad just rasvhappesoolad, ei ole kindlasti tuhandeid aastaid vana. Ja nõnda edasi ja edasi. Me defineerime enam-vähem kõike praeguse seisu ja praeguste arusaamade järgi, n-ö laiendatud olevikus. Ja see on õige ja praktiline, sest me kirjutame definitsioone praegu ja meie lugejad elavad samuti praegu.
:: ''Teiseks ei ole kirik oma põhiolemuselt poliitiline organisatsioon'' - Kui kirikul on konkreetsed seisukohad, milline peab olema ühiskond ja inimese koht selles, ning ta ei hoia neid seisukohti salajas, siis ta ju on poliitiline organisatsioon: tal on poliitilised eesmärgid ja ta püüab neid saavutada, mõjutades inimesi vastavalt käituma. See kehtib iga kiriku kohta, mis ei innusta inimesi ülejäänud ühiskonnast ja riigist eralduma (ja seegi on poliitiline valik). Riigikirik on poliitiline veel kitsamalt ja VÕK toimib sisuliselt riigiasutusena, mis kooskõlastab riigiga kogu oma tegevuse ja ideoloogia. Nii Vene riiki kui ka kirikut juhivad endised kolleegid KGB-st. Sellise organisatsiooni võrreldes on praegused Venemaa parlamendis esindatud opositsiooniparteid vähem poliitilised, sest retoorikale vaatamata puudub neil ühiskonnale igasugune mõju ja nad ei ürita seda ka saavutada; kes üritasid, on ära keelatud. VÕK-il, erinevalt teistest kirikutest Venemaal, on poliitiline mõju täiesti olemas ja ta taotleb seda ka aktiivselt.
:: ''Kolmandaks on &quot;rašistlik&quot; ikkagi enam-vähem sõimusõna, igal juhul hinnanguline.'' Enam-vähem. Nagu eespool öeldud, ma ei näe selle kohta praegu kasutusel olevat paremat terminit, mis oleks üheselt arusaadav. Iseasi, et meil (Vikitsitaatides) pole veel artiklit &quot;Rašism&quot;. Aga küll ta tuleb. Teatav hinnangulisus on konkreetsete kaastööliste niikuinii vältimatu. Kui keegi tuleks Vikitsitaatides pakkuma artikli &quot;Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)&quot; algusse hinnanguvaba definitsiooni, siis väga tõenäoliselt ei oleks ma sellega nõus. Kindlasti on maailmas vikisid (mitte tingimata WMFi hallatavaid), kus sel viisil mõistetav neutraalsus leiaks üleüldise heakskiidu. Aga üle minu laiba, palun.
:: Ma ikkagi ei saa aru, mis täpselt on see kuulsuse või tuntuse kriteerium, mille järel kedagi tsiteerida tohib. Tuntus on üldiselt väga vaieldav ja erialainimese puhul eriti. (Mul on edukalt õnnestunud jagada valdav osa oma tutvusringkonnast kahe sorti: ühed teavad, kes oli [[Linnart Mäll]], teised, kes on [[Warren Buffett]]. Väga vähesed teavad mõlemat ja neid, kes kumbagi ei tea, ma praktiliselt ei tunne.) Igatahes paistab, et see lävi upitatakse Tsitaatide jaoks märksa kõrgemale kui Vikipeedias, kus Rohtmetsast on artikkel ilusti olemas. Keda peaks kirikuloo teemadel tsiteerima, kui mitte doktorikraadiga kirikuloolast? Milliseid keemikuid tohib keemia teemal tsiteerida, kas ainult nobeliste? Kuidagi veidravõitu on need kriteeriumid, ühtaegu jõulised ja ähmased. Üldiselt ma eelistan küll, kui arutelud Vikitsitaatide sisu üle toimuvad Vikitsitaatides (kas me peaks sealses üldarutelus tõstatama küsimuse mõnede Vikipeedia artikliteemade tähelepanuväärsusest?), aga kui sellised kriteeriumid seal välja pakutakse, siis ma arvatavasti neid ei toeta, kui neid just oluliselt paremini ei põhjendata.
::''kui ainult ei keelata selle sisu esitamist Vikipeedias'' - Kes konkreetselt on seda keelanud? Palun nimi ja aadress või tunnistus, et sa mõtlesid selle õlemehikese ise välja. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 17:28 (EEST)
:::Noh, mul on teemadest teistsugune arusaam. Ma saan aru, kui ookeani tsitaat jäi kogemata armastuse teema alla panemata. See seletab asja. Võib-olla peaks metafoorid panema eraldi, siis oleks lugejal lihtsam. Aga kui esitus on teemakeskne, siis ei peaks ju tähtis olema, missugust sõna tsitaadis kasutatakse või kas üldse mingit sõna kasutatakse. Ma ei tea, kui tõesti mõni artikkel läheb liiga pikaks, kas siis ei anna seda alateemadeks jaotada? Ja teine asi, mingi struktureeritus oleks ka vajalik, kui artiklid liiga pikaks lähevad. Üks ketserlik mõte veel: ülevaatlikkuse huvides võiks näiteks autori nimi olla kohe tsitaadikobara alguses. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:12 (EEST)
::::Olen ka mõttes nurisenud, et autor ja allikas võiksid olla enne tsitaati. Praegu peab pikemate tsitaatide puhul lõppu kerima, et näha, kas autor üldse huvitab, et siis tagasi üles kerida. Pisiasi, aga siiski... Muidu hea meel, et keegi on lõpuks härjal sarvist haaranud.--[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:32 (EEST)

Jätkan Ehitajale vastamist. Ma nõustun sellega, et mõnikord on mõistlik kaugemat minevikku ignoreerida, aga rašism on ikka üsna hiljutine nähtus. Sa ju ise ka nõustud, et tegu on ikkagi definitsiooniga, kuigi võib-olla vabamas vormis. Igatahes rašism ei ole selle kiriku olemuslik tunnus. Vene Õigeusu Kiriku juhtkond ei astu peaaegu kunagi võimule vastu, erandiks on võib-olla ainult patriarh Tihhoni aeg. Sinodi-aegne  kirik oli peaaegu riiklik ametkond. Jah, arusaamad võivad küll nii muutuda, et ka definitsioonid muutuvad, aga see ei ole see juhtum, muutub ainult kuvand. 

Ma saan aru, et kirikul, ja sellel kirikul on poliitiline roll ja mõju, aga minu meelest ikkagi see pole kiriku, isegi mitte selle kiriku pühiolemus. See võib muidugi väljasseisjale nii paista, kui teda muu ei huvita. Ja kirikut ei saa samastada selle juhtkonnaga. Inimesed ei käi üldiselt kirikus poliitilistel motiividel. Ja kas Vene Õigeusu Kiriku puhul peetakse silmas kõiki Moskva patriarhile alluvaid kirikuid või ainult Venemaa osa? Patriarhaadi Ukraina kirik, mis äsja lahku lõi, oli ju ka selle kiriku osa. Ka Eesti kirik ei ole rašistlik, nii palju kui mina aru saan.{{Allkirjata|Andres}}

Minu meelest on igasugused punktloenditest koosnevad alajaotused stiilis &quot;Tsitaadid&quot;, &quot;ütlused&quot; jms vikiartiklitesse (eriti isikuartiklite juures) põhimõtteliselt sobimatud ja kuuluvad sellisena ainult vikitsitaatidesse. Üksikuid tsitaate võib muidugi siingi esitada, kuid need peavad seljuhul ülejäänud tekstiga selgelt haakuma, mitte olema niisama ruumitäiteks (niisamuti nagu pole vaja korjata artiklitesse hiiglaslikke lingiloendeid igast üksikust artiklist või arvamusloost, mida mingi inimene oma eluajal avaldanud on). - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 8. juuni 2022, kell 19:38 (EEST)
:Olen nõus, et paljudel juhtudel ei ole tsitaadid üldse vajalikud, sest seisukohti saab ka refeeerida, ja et ideaalis need ei peaks olema punktloendis, vaid konteksti seotud. Mulle tundub, et mõnikord on need siiski nagu &quot;Vaata ka&quot; loendid, millest ei saa lahti, kui artiklit pikemaks ei kirjutata. 
:Korrastatud publikatsioonide loetelud on minu meelest väärtuslikud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 19:58 (EEST)

Rašism on ebamäärase tähendusega sõna. Meie artiklis [[Rašism]] ei ole selle defineerimisega toime tuldud. Esiteks, artikli pealkiri võiks olla pigem &quot;Ukraina sõda&quot;. Igatahes sõimusõnade moodi ebamäärase tähendusega sõnu ei ole minu meelest sobiv kasutada. Võib-olla meil on erapooletusest erinevad arusaamad, aga ma ei näe probleemi. Kuidas Sa siis Ukraina sõda defineeriksid? Siinne definitsioon mulle küll erapoolikusega silma ei hakanud.   

Me vist räägime teineteisest mööda. Ma arvan, et nii Linnart Mäll kui ka Warren Buffett on Priit Rohtmetsast võrreldamatult tuntumad. Ma ei taha üldse öelda, et Rohtmets ei ole pädev või tema arvamusel pole kaalu. Aga tema ütlustel ei ole minu meelest tsitaadiväärtust, vaid ainult refereerimisväärtus. Tsiteerimisväärtuse annab minu meelest kas inimese eriline tähtsus, kuulsus, autoriteet, populaarsus, legendaarsus vms või siis ütluse eriline vorm, meeldejäävus vms. Minu meelest ei ole Rohtmetsal kumbagi. Võib-olla on esimene kitsamas ringis olemas, aga mina igatahes kuulen temast esimest korda. Selles mõttes on Sinu näide tabav. (Mida parem on ütlus, seda vähem tähtis on see, kes seda ütles.) Minu ettekujutus tsitaadikogumikust on niisugune ja minu ootused on sellele vastavad. Aga ma ei välista, et teistsugune kontseptsioon võib end õigustada.  Ma üldse ei arva, et keemia teemal peaks kedagi tsteerima, kui just ei ole öeldud midagi kunstilist või esseistlikku või aforismilaadset. Kirikulooga sama lugu. See, et inimesest on artikkel, on hoopis teine asi. See ei tähenda, et teda peaks tsiteerima hakkama. Ja nõuda minult, et ma mingi täpse kriteeriumi paika paneks, on minu meelest ülekohtune. Ma lihtsalt selgitan oma nägemust ja ootusi.    

Mina ei algatanud Vikitsitaatide teemalist arutelu. Ma ainult vastasin küsimustele. Ma ütlesin lihtsalt, et minu meelest oleks parem, kui  vajalikud tsitaadid oleksid Vikipeedias olemas, sest Vikitsitaadid ei ole Vikipeedia kontrolli all. 

Ma ei ole nagu Pikne, et ma kõike mäletaksin. Aga tsitaatidevastaseid hääli on ühtelugu kuulda, ja neid ka kustutatakse, nii harva, kui neid siis satubki. Ma ei nuta neid hirmsasti taga, sest enamasti need ongi küsitava väärtusega. Kui ei taha, ärge uskuge, arvake pealegi, et olen selle välja mõelnud, mul pole sellest midagi. Ma arvan, et üks tsitaatide vastastest on Minnekon, aga antagu mulle andeks, kui ma eksin. Tema või siis keegi teine nõuab, et oleks tõendatud, et tsitaat on oluline. Hea vähemalt, et niiviisi tõendatud tsitaadidki lubatud on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 19:47 (EEST)
:Andres mäletab õigesti. Eraldiseisva tsitaadi (nagu muugi sisu) tähelepanuväärsus peab olema tõendatud, st peab olema sõltumatu allikas, mis selle autori kõikvõimalike muude öeldud/kirjutatud lausete seas esile toob. Sellest lähtuvalt küsisin ka ülal, et mis kriteeriumite alusel Vikitsitaatidesse sisu valitakse. Need ei pea olema samasugused ja sama ranged nagu siin, aga mingit kriteeriumit on ikkagi vaja. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 22:13 (EEST)
:Ehitajale: kuidas mõista seda: ''&quot;Kui keegi tuleks Vikitsitaatides pakkuma artikli &quot;Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)&quot; algusse hinnanguvaba definitsiooni, siis väga tõenäoliselt ei oleks ma sellega nõus. Kindlasti on maailmas vikisid (mitte tingimata WMFi hallatavaid), kus sel viisil mõistetav neutraalsus leiaks üleüldise heakskiidu. Aga üle minu laiba, palun.&quot;''? See paistab nagu teadlik neutraalsuse põhimõtte eiramine või neutraalsuse tähenduse ümberdefineerimine, milleks Vikitsitaatidel õigust pole. [https://meta.wikimedia.org/wiki/Neutral_point_of_view Neutral point of view]: ''&quot;Wikipedia, Wiktionary, Wikibooks, Wikiquote, and Wikinews ... have a strict neutral point of view (NPOV) policy. This policy states that their missions are best served not by advancing or detracting from particular points of view on any given subject, but by trying to present a fair, neutral description of the facts ... This policy exists on all languages of projects that have adopted it.&quot;'' --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 22:13 (EEST)
::Neutraalsust võib mõista mitmeti. Vikipeedias on seda traditsiooniliselt mõistetud lähenemisena, mis põhineb kahel alusel: 1) teaduslik hinnang objektiivsele reaalsusele; 2) valdav ühiskondlik konsensus. Need mõlemad sisaldavad vältimatult hinnangut. See, kui artiklis &quot;Energia&quot; püütakse kasutada värddefinitsiooni, mis kohutava ponnistuse tulemusel püüab kuidagiviisi ühendada füüsika ja reiki arusaamad &quot;energiast&quot;, ei ole neutraalne lähenemine, isegi kui sellega püütakse demonstreerida hinnanguvabadust reiki suhtes. See, kui artiklis &quot;Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)&quot; püütaks definitsiooni mudimise teel võrdsustada reaalsust (üks riik alustas teise suhtes agressiooni) propagandaga (pole mingit sõda, Venemaa tegutseb väga humaanselt ja pealegi ainult enesekaitseks) või kui artiklisse &quot;Krimm&quot; üritatakse sokutada hinnanguvaba definitsiooni, mis jätab poolsaare riikliku kuuluvuse lahtiseks, ei ole neutraalne. Loomulikult on siin omad probleemid: ühiskondlik konsensus, isegi, hegemooniline, on alati mingi konkreetse ühiskonna mingis konkreetses osas, samuti võib esitada küsimusi teaduse ja mitteteaduse täpse piiri ning teaduse kui tunnetusmeetodi piiratuse kohta. Neid probleeme kasutatakse sageli demagoogiaks ära, sel põhineb suur osa Vikipeediat kritiseerivatest artiklitest ajakirjanduses. Aga see ikkagi ei tähenda, et hinnanguvabaduse vigiilehe varjus võiks vikiprojektide sisulise neutraalsuse mõiste ümber kujundada. Et seda vältida, on mõistlik endale teadvustada, et Vikipeedia ja teised vikiprojektid on tõepoolest teatud tähenduses kallutatud ja lähtuvad konkreetsetest hinnangutest. Näiteks seesama eelmainitud teaduspõhisus tähendab eelduslikult hinnangut, et teadus on hea ja kasulik, teaduslike meetoditega saadud andmed on enamasti usaldusväärsemad kui muud väited ning me täiesti teadlikult prioritiseerime vikiartiklites teaduslikku lähenemist. Ning teaduspõhisuse ühe osana, kuna nii teadus kui ka Vikipeedia vajavad tõhusaks toimimiseks sõna- ja mõttevabadust ning politilist sõltumatust, on Vikipeedial teatav kallak ka demokraatia suunas. Me ei hakka kirjutama artikleid diktatuuridest pelgalt nende endi enesekirjelduste alusel, sest see tähendaks mitte hinnanguvabadust, vaid kallakut, mis oleks vastuolus meie projektide põhikallakute ja hinnangutega, millel põhinevad nende alusväärtused. Näiteks veendumus, et teadusliku väite tõesus peaks põhinema puhtteaduslikel, mitte poliitilistel argumentidel - mistõttu me ei hakka ka nt geneetikale leiutama definitsiooni, mis püüaks hinnanguvabalt hõlmata mh lõssenkistliku arusaama geneetikast, või Rooma impeeriumi artiklis katma võrdväärses mahus Morozovi vaateid. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. juuli 2022, kell 17:49 (EEST)

Ma palun andeks, kui olen oma sõnavõtuga kedagi solvanud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 02:04 (EEST)

::Hinnanguks võib lugeda nt seda, et Venemaa on antud konfliktis paha pool ehk mina sain siin Ehitaja kommentaarist aru nõnda, et tema poleks nõus definitsiooniga, mis ignoreeriks asja ühepoolsust ehk Venemaa rünnakut Ukraina suveräänsusele ja inimestele (ehk siis definitsiooniks ei sobiks lihtlabane: &quot;... on Ukraina ja Venemaa vahel puhkenud relvastatud konflikt, mis sai alguse 24. veebruaril 2022&quot;).
::Mingit ühte selget kriteeriumit on vast sama lihtne tekitada, kui Vikipeedia puhul paika panna, et millal millegist artiklit lubada. Teoorias lihtne, praktikas enam mitte niiväga. Kui keegi on mingit tsitaati kuidagi kõnekaks või oluliseks pidanud, siis küllap kõlbab seda ka Vikitsitaatides eksponeerida. Pigem võib-olla kasulik määratleda, et millisel juhul ja kuidas oleks õigustatud mingite tsitaatide väljaarvamine. Samas on oluline meeles pidada, et eestikeelsed Vikitsitaadid on hetkel ka alles väga väike projekt ja isegi meil eestikeelses Vikipeedias on palju asju puudu või paika panemata, kuigi see on nii 20...25x suurem. Ehk mõni asi võtabki aega.
::Antud teemapüstitus oli algusest peale üsna segane. Kui tegelikult oli mureks see, et vikiartiklitest eemaldatakse kuskil põhjendamatult tsitaate, siis tahaks selle kohta mõnda näidet, kus nii on tehtud. Siis saaks selle üle ka aru pidada. Muidu jääb mulje, et kõik see on põhjustatud mitte reaalsest tegevusest Vikipeedias, vaid ainult teoreetilisest võimalusest, et äkki keegi kunagi nii talitleb. Sellised hüpoteetilised arutelud meid aga küll kuidagi ei aita. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 00:25 (EEST)
::: Mitte tingimata põhjendamatult, vaid põhjendusega, et see sobib paremini Vikitsitaatidesse. Näidet ei oska öelda, aga ma ei ole seda välja mõelnud. Ma selgitan veel teema püstitust: me ei peaks tsitaatide asjus lootma Vikitsitaatidele, vaid panema Vikipeediasse sisse, mida me vajalikuks peame. Ma saan Minnekonist nii aru, et kui mõnes arvestatavas tekstis on seda tsitaati kasutatud, siis on tõendatud, et see tsitaat väärib väljatoomist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 06:23 (EEST)

::::See kõik on ikka väga otseselt ju pseudoteema, kui pole välja tuua mitte ühtegi näidet, kus mingi tsitaat oleks Vikipeediast põhjendamatult välja võetud. On täiesti tõendamata, et see oleks reaalne probleem. Praktikas küll isegi üksikud näited veel tingimata ei tõesta, et esineb miski probleem, sest on suur vahe, kas midagi toimub regulaarselt või on seda esinenud kokku kaks korda, aga siin pole isegi mõnda üksikut näidet, vaid see on puht teoreetiline oletus, et äkki on keegi kunagi midagi sellist teinud. Ehk mis on ikkagi selle teema eesmärk? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 07:08 (EEST)
:::::: Vahe on selles, kas me üldse püüame artiklisse tsitaate panna. Ma arvan, et me ei panegi, arvestusega, et Vikitsitaadid niikuinii teevad seda. Aga kui nüüd lähtuda sellest, et Vikitsitaatides satuvad need imelikku ümbrusse või müra sisse, siis võib-olla tuleks olulised tsitaadid ikkagi Vikipeediasse panna. Igatahes ma hakkasin nüüd tsitaate ja tsitaadiväärilisi ütlusi tähele panema ja neid Vikitsitaatidesse panema. Vikipeediasse on neid ikkagi raskem panna, sest Vikitsitaatides ei oodata nii suurt süstematiseeritust ja kontekstiga seostatust. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 10:00 (EEST)

::Praegune nädala artikkel on [[Edgar von Wahl]] ja sealt leiab päris kena hulga tsitaate. Ehk meil leidub neid artikleid küll, kus ka tsitaadid sees ning nii on nagu kogu aeg olnud. Ehk tsitaate on lisatud küll ja vaevalt on keegi ennast siin sellest segada laskunud, et Vikitsitaatide projekt kah eksisteerib. Iseasi pigem see, et kas mingi tsitaadi äratoomine artiklis on mõistlik. Kui ei ole, siis peaks selle niikuinii välja võtma ja seda hoolimata sellest, kas seda on võimalik Vikitsitaatidesse kopeerida või mitte.
::Ei tasu unustada, et Vikitsitaadid on üle kümne aasta olemas olnud. Ehk siin ei näe ma seda, et miks peaks inimesed hakkama kuidagi teistmoodi käituma, kui nad on varem käitunud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 20:21 (EEST)
::: Mina küll hakkan teistmoodi käituma. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 21:02 (EEST)
::: Huvitav, mida Minnekon sellest artiklist arvab. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 21:07 (EEST)

Mind hämmeldas kogu selle teemapüstituse juures kõige rohkem see veendumus, et ühe projekti üle peaks olema teises projektis &quot;kontroll&quot;. Miks peaks? Absurdne. Tõsi, ka teise projekti sisemiste poliitikate üle pikem arutamine teises projektis on veider mõte. Kogemusi pole, läbimõeldud argumente pole ja tulevased kaastöölised, kes tulevad Vikitsitaatidesse, ei saa ka kogu arutelust iial teada. Tahaks küsida nagu Lindgreni tötskääbused: &quot;Misjaoks sedasi?&quot; Ja Vikitsitaatide oletatava kehva kvaliteedi üle nurisemise seostamine ning lõpuks ka taandamine (kui argumendid üksteise järel ära langevad) tsitaatide kasutamise kokkuleppimata tavadele Vikipeedias ei ole teps mitte vähem jabur. Ma pole märganud, et keegi järjekindlalt tsitaadikuhilaid vikiartiklitest Tsitaatidesse teisaldaks. Minu poolest iseenesest võiks: pelgalt loeteluna esitatult ei seostu niisugused killud ju artikliga. Artikli teksti hõlmatud ja kontekstualiseeritud tsitaatide vastu ei paista siin keegi olevat, seega võiks artiklites sisalduvaid tsitaate pigem selle pilguga üle vaadata (ja varustada korralike allikaviidetega, tsitaadiviidete kvaliteet on Vikipeedias keskeltläbi oluliselt madalam kui Vikitsitaatides, see on üks põhjus, miks ma ise siit tsitaadikimpe üle tassima ei kibele). Aga need kõik on Vikipeedia siseprobleemid, Vikitsitaatidel pole nendega kuigivõrd pistmist. Muide, ka seal on vahel mõistlik tsitaate kontekstualiseerida ja kommenteerida, ainult kommentaarid peavad olema vaoshoitud, sest need ei tohi päris sisu üle dominerida, nii nagu Vikipeediaski ei peaks olema artikleid, mis koosnevad pemaiselt tsitaatidest. Või piltidest. Või mis iganes elementidest, mis ei ole artiklite põhisisu. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. juuli 2022, kell 17:49 (EEST)

== Eesti aerofotod aastast 1934 ==

Mulle meeldiks kuulda mõtteid ja ettepanekuid käimasoleva väikese projekti kohta.  Oleme [[Vikipeedia:Projekt_Fredrika|Projekt Fredrika]] kes parandab kõige rootsikeelse Soomes kajastust Vikipeedias, rootsi ja teistes keeltes.

Postitan süstemaatiliselt Wikimedia Commonsi eestikeelseid aerofotosid aastast 1934 ja lisan need mitmes keeles asjakohastesse Vikipeedia artiklitesse. See on 26 aerofoto kogumik Eesti looderanniku küladest. Kogu haldab Rootsi Kirjanduse Selts Soomes.

Olen märganud, et mõned üksikud pildid on üles laetud varasemast ajast – näiteks skannitud raamatust.  Nüüd saab pilt täiskvaliteediga alternatiivi ja saab olla osa terviklikust tervikust.

Algse pildikogu jaoks ([https://sls.finna.fi/Collection/sls.SLS+443 SLS443]) olen loonud Commonsis vastava kategooria: [[c:Category:Aerial_photographs_of_Estonia_1934_Collection|Aerial photographs of Estonia 1934 Collection]].

Siiani olen üles laadinud 6 pilti 26-st, mille postitasin seejärel kohalikku Wikipedia artiklisse, Wikidatasse (P8592) ja Wikimedia Commonsi kategooriasse.

# Hullo, Vormsi (Ormsö): [[Hullo|et]], [[:sv:Hullo|sv]], fi, [[:en:Hullo|en]], [[wikidata:Q3451126|wikidata]], [[c:Category:Hullo|commons]]
# Kersleti (Kerslätt), Vormsi (Ormsö): [[:et:Kersleti|et]], [[:sv:Kärrslätt|sv]], [[:fi:Kersleti|fi]], [[:en:Kersleti|en]], [[wikidata: Q3462148|wikidata]], commons
# Kurkse (Korkis): [[Kurkse|et]], [[:sv:Korkis, Estland|sv]], fi, [[:en:Kurkse|en]], [[wikidata:Q3451104|wikidata]], [[c:Category:Kurkse|commons]]
# Ranna küla (Åsbyn), Suur Pakrisaar (Stora Rågö): [[Suur-Pakri|et]], [[:sv:Stora Rågö|sv]], [[:fi:Pakrin saaret|fi]], [[:en:Pakri Islands|en]], [[wikidata:Q3512711 |wikidata]], [[c:Category:Suur-Pakri|commons]]
# Suurküla (Storby), Väike Pakrisaar (Lilla Rågö): [[Väike-Pakri|et]], [[:sv:Lilla Rågö|sv]], [[:fi:Pakrin saaret|fi]], [[:en:Pakri Islands|en]], [[wikidata:Q3512704|wikidata]], [[c:Category:Väike-Pakri|commons]]
# Vintse (Näsbyn): [[Vintse|et]], [[:sv:Näsbyn, Estland|sv]], fi, [[:en:Vintse|en]], [[wikidata:Q3470849|wikidata]], commons

Kommenteerige julgelt! Varsti panen ülejäänud üles. --[[Kasutaja:Robertsilen|Robertsilen]] ([[Kasutaja arutelu:Robertsilen|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:01 (EEST)

:Väga tervitatav, et sellist materjali lisandub. Tänan! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:07 (EEST)
::Aitäh Ivo! Püüame levitada üleslaaditavate piltide kasutamist, sisestades need asjakohastesse Vikipeedia artiklitesse asjakohastes keeltes. Meie töö edenedes oleme teie juhendamise eest tänulikud! [[Kasutaja:Cogitato|Cogitato]] ([[Kasutaja arutelu:Cogitato|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 07:14 (EEST)

== vikipeedia.ee ==

Kas kellelgi veel vikipeedia.ee link ei toimi? &quot;Selle saidiga ei saa ühendust&quot;. Kui minna et.wikipedia.org kaudu, siis veebileht laeb ära, kuid vikipeedia.ee ei toimi. Kunagi varem see aasta juhtus mul samasugune asi. Paari päeva jooksul vist lahenes ise. See ei ole elumuutev häda ega midagi, kuid oskab keegi kommenteerida? --[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 14:38 (EEST)
: Ilmselt siis on kinni pandud. Ei tasunud pidamist ära? Vikipeedia.ee oli kellegi eradomeen, mis tõmbas Vikipeediast sisu ja kuvas seda nagu oma sisu. Selliseid on palju. [[Eri:Kaastöö/2001:1B28:2100:D00:94E:BF7C:5B4F:51ED|2001:1B28:2100:D00:94E:BF7C:5B4F:51ED]] 17. juuni 2022, kell 16:14 (EEST)
::Aastate jooksul on igasugu võltsaadressidega probleeme olnud ([https://www.ohtuleht.ee/444463/ettevaatust-netis-ndash-metskits-juhatab-hoopis-porno-juurde üks näide]). Eestikeelse Vikipeedia leiab alati ikka aadressilt et.wikipedia.org. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 04:26 (EEST)
::Vot seda ei osanud arvatagi. Aitäh! --[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 11:57 (EEST)

== Eesnimede kirjeldused ==

Eesnimede statistika on võetud statistikaameti lehelt, aga seal on vähemalt üks sõnastus arusaamatu. Näiteks: 

''Kõige populaarsem oli eesnimi Revo vanuserühmas 5–9, kus neid on 10 000 elaniku kohta 6,56, ning [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], kus neid on 10 000 elaniku kohta 2,66.

Populaarsus tähendab siin nähtavasti levikut, aga selgem oleks öelda &quot;levinum&quot;.

Vaatame selle väite esimest poolt. Mulle jääb sellest sõnastusest arusaamatuks, mis suhtarvuga siin on tegu. Kas on võetud 10 000 Eesti elanikku ning vaadatud, kui paljud neist on 5- kuni 9-aastased ja eesnimega Revo? Või on võetud 10 000 Eesti inimest, kes on 5-kuni 9-aastased? Aga siis jääb arusaamatuks, miks on kasutatud sõna &quot;elanikku&quot;, sest vanuserühmadel ei ole elanikke; sellepärast tekibki kahtlus, et on mõeldud midagi muud. Peale selle, mõlema poole juures jääb arusaamatuks, kas arvestatakse kõiki inimesi või ainult meessoost inimesi. Mehe- ja naisenimede üle peetakse ju eraldi arvet. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:14 (EEST)
:Mina loen välja selle teise versiooni - on vaadatud, mitu Revot on Eestis 5-9 aastaste seas ja mitu Pärnu maakonnas (mis iganes vanuses). Vanuserühma 5-9 kuuluvad Eesti elanikud ja Pärnu maakonnas elavad Eesti elanikud. Arvestatakse ilmselt mõlemast soost inimesi, kui eraldi soolist jaotust ei mainita. Vt nt mõlemal sool esinevat nime [https://www.stat.ee/nimed/Marion Marion], mille puhul pole sageduse statistikat kahte rühma jaotatud. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:43 (EEST)
::Kui on kindel, et see on nii, siis tuleks sõnastus muuta selgemaks ja ühemõttelisemaks, nii et seda ei saaks teisiti tõlgendada.
:: Mis puutub soosse, siis artikkel algab nii: ''Eestis oli 2022. aasta 1. jaanuari seisuga eesnimi Revo 184 mehel. Revo oli levikult 478. mehenimi.'' Kui järgnevas enam ei peeta eraldi arvestust meeste ja naiste kohta, siis peaks ka seda eksplitseerima. Ei ole hea, kui lugeja saab ainult oletada, mida mõeldud on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:52 (EEST)
::Vanuserühmadega on ka see asi, et pole kindel, kas on mõeldud, et kõik vanuserühmad on viieaastased. Mõnikord on vanuserühmad erineva suurusega, ja siis tähendus muutub. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:55 (EEST)
:::Võib Statistikaametile märkuse saata selle esitusviisi kohta. Kui vanuserühmad on erineva suurusega (vanusevahemikuga?), siis mille tähendus muutub? [[Kasutaja:Metsavend]] on nimedega tegelenud, vb on tal teema kohta arvamus. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:46 (EEST)
:::: Statistikaametist võib üle küsida, mida nad täpselt silmas on pidanud. Kuigi me vist saime nüüd aru. Neil on kuskil võib-olla selgitus ka.
:::: See, missuguses vanuserühmas nime kõige sagedamini esineb, sõltub ka sellest, kuidas vanuserühmad on moodustatud. Kui me seda ei tea, siis ei ütle see &quot;kõige populaarsem&quot; midagi. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 23:38 (EEST)

== magistri- või doktoritöö? ==

mäletan, et kui 2008 käisin wikimanial, siis üks ameeriklanna oli oma doktoritööga seoses tulnud sinna. ta tegi doktoritööd sotsiaalantropoloogias vms. inimeste suhted mingis veebigrupis vist vms. kas Eestis pole vikipeedia veel magistri- või doktoritöö ideid pakkunud? [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:29 (EEST)

:Teadustöid on tehtud ja üks koolidele keskenduv uuring alustab sel sügisel. Üldjuhul peab sellist asja ka ise aktiivselt ülikoolis tutvustama, sest keegi niisama juhuslikult seda väga uurima ei hakka. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:46 (EEST)

== Alaline kõdulink ==

Ilmselt on siin aruteludes teemat juba käsitletud, aga olen selle mööda lasknud. Mõnedest minu poolt jälgitavatest artiklitest on üle käinud [[Kasutaja:InternetArchiveBot]] ja on mõned viidete lingid märgistanud - &quot;alaline kõdulink&quot; ([[Lingikõdu]]). Näiteks artiklis [[Kasti vasallilinnus]] oli nii märgistatud esimene viide, mis oli üle viidud lühendatud kujule name=&quot;RZHHs&quot;. Samas algne originaal: http://www.mois.ee/harju/kabala.shtml Eesti mõisaportaal, Harju-Kabala toimis sellisena minu teada enne ja toimib praegugi. Milline oleks lahendus? See ümbertegemine nõuab omajagu aega ja resurssi. Või saab viite (vigase) asendada uue lühendatud lingitähisega? ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 22:02 (EEST))
: internetiaadress ei tohi &lt;u&gt;lõppeda&lt;/u&gt; nt kujul '''html{{värvi|punane|,}}''' '''pdf{{värvi|punane|,}}''' — st, koma ('''{{värvi|punane|,}}''') ei ole aadressi osa, st, aadress ei tohi lõppeda valesti, iseasi, kuidas vigane kirje tekkis.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 30. juuni 2022, kell 22:15 (EEST)
:: Selles artiklis oli iga kõdulingiks märgitud lingi lõppu lisatud varem millegipärast koma, nt [http://www.mois.ee/harju/kuusiku.shtml,]. Sellised lingid tõesti ei tööta. Aga muidu, kui viidatud materjal on alles teise URL-i all või kui saab viidata muule samaväärsele allikale, siis võib vana allikaviite ühes mittetöötava lingiga julgelt asendada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. juuli 2022, kell 16:54 (EEST)
:: Kusagilt meenub nt ka see, et kui kirjutada mallis aadressi järele püstkriips, tühikuta (järgmise kirje algus), nt .html'''{{värvi|punane|&amp;#124;}}''', siis võib see samuti probleeme valmistada&amp;#160;/ esile kutsuda&amp;#160;/ tekitada.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 2. juuli 2022, kell 17:25 (EEST)
::: Üldiselt lõikab tarkvara siin sellised märgid URL-i lõpust ära. Aga mitte nurksulgude vahel, kus vahetult URL-ile peab järgnema lõpetav sulg või tühik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. juuli 2022, kell 18:09 (EEST)

OK, tänan! ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 3. juuli 2022, kell 13:06 (EEST))

== Kas alustad hoopis tõlkimist? ==

Minu meelest see on tüütu ja pealetükkiv, kui niisugust asja aina küsitakse. Kogenematu kirjutaja võib see hoopis segadusse viia. Kas me ei võiks sellest lahti saada? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 09:22 (EEST)
: Seda kutset näidatakse sisseloginud kasutajale uue lehekülje alustamisel, kui tarkvara leiab parasjagu võõrkeelse artikli, mida  tõlkimiseks pakkuda. Seda ei näidata enam, kui eelistuste all võtta ära linnuke kastist &quot;Võimalda alustada tõlkega...&quot; (hammasrattaikoon kutse juures juhatab eelistustes õigesse kohta).
: Soome vikis on tehtud nii, et sarnast kutset ei näidata kellelegi (vt [[phab:T277473]]). Ma ei ole päris kindel, kas siin saaks viki häälestuses sama sätet kasutada, kuna erinevalt soome vikist pole tõlkimise tarkvaralisa siin enam beetastaatuses. Kui ka saaks siin samamoodi teha, siis arendajad ikkagi ei pruugi sellega nõustuda. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. juuli 2022, kell 21:32 (EEST)
:: Hästi, ma püüan selle oma eelistustes ära kaotada. Aga ma oletan, et on teisigi, kes hääletult kannatavad, ja kogenematud võivad ehk üldse heituda. Peale selle, see võib olla masintõlgete allikas.   
:: Kui kogukond soovib, siis võib ju teha ka nii, et vaikimisi seda ei näidata, aga kui keegi soovib, et seda näidataks, saab endale eelistuse seada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:28 (EEST)
:::Ma ka tegelikult eelistaks, kui see likvideeritaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:30 (EEST)

Muide, mulle tundub, et Pietadet see ka häirib. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:41 (EEST)
: itwi-sse (Muudatuse režümeesse) kirjutasin täna, esimest korda, «Wikimedia-logo.svg Libera la cultura. Dona il tuo 5×1000 a Wikimedia Italia. Scrivi 94039910156. Wikimedia-logo.svg», neil on see nii artikli vaates kui redigeerimisvaates, nädalaid, ja kusagilt ei leia eemaldamisvõimalust  (mõnes vikis kaob see redigeerimisaknas ära; araabiakeelses wikis on kena: sisestad vaid numbreid ja teksti ei jälgigigi...;-)); millimikrovattide tühiraisk (Hoiame loodust!?)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 18. juuli 2022, kell 19:00 (EEST)

== Tere! Artikkel on vist automaatselt tõlgitud ==

https://et.wikipedia.org/wiki/Rondeel
:Aitäh! --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 13:51 (EEST)

== Nimede linkimisest infokasti mallis (järg) ==

[[Kasutaja:Andres|Andres]], mis arvad [[Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv_55#Nimede_linkimisest_infokasti_mallis|sellest]]? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 7. juuli 2022, kell 14:41 (EEST).
:Ma ei paneks nimede linke infokasti. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuli 2022, kell 14:55 (EEST)

== Vikipeedia suvepäevad 2022 ==

Olete kõik lahkesti palutud Vikipeedia suvepäevadele Veldemani puhkemajas 26.-28. augustil. Lisainfo ja registreerimislink on leitavad siit: [[Vikipeedia:Suvepäevad 2022|Suvepäevad 2022]].  [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 11:53 (EEST)

== Piltide autoriõigustest ==

Tahaks raamatualase artikli päisesse lisada raamatu kaanekujunduse. Peaksin selleks tegema kas: a) raamatu ametlikult veebilehelt kuvatõmmise (''screenshot''); b) pildistama raamatu kaant päris elus; c) skaneerima raamatu kaanekujunduse. Kuna olen autoriõiguste alal täielik võhik, siis kas selline toimimine langeb piltide ''fair use'' alla? Mul on kahtlane tunne, et ei, kuid mis teie arvate? Ühest küljest Vikipeedias see oleks ju mingil määral õigustatud: kaanepildi informatiivne ja mittetulunduslik kasutus. Teisalt jällegi... [[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 20:00 (EEST)
: Muus osas ei mäleta hetkel vastata, ent ''fair use'' ei kehti praeguste reeglite järgi eesti vikis kahjuks niikuinii mitte mingil kujul, sest tegu on USA seadusandlusega.
: - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 14. juuli 2022, kell 21:38 (EEST)
::Kui tegemist pole just väga vana raamatuga (õigused aegunud) või ei ole võimalik hankida vastavaid lubasid (väga keeruline), siis on lühidalt vastus &quot;Ei&quot;. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 22:05 (EEST)
:::St, kui näiteks tunned isiklikult raamatu kaane autorit (kujundajat või kunstnikku) ja kirjastajat ning saad mõlemalt kirjaliku loa, siis võib. Kui kunstnik on 70 aastat surnud ja raamat ilmus enne sõda, siis kah võib (praegu pole vist ükski kirjastus otseselt sõjaeelse õigusjärglane, kõik erafirmad pandi ju 1940 paiku kinni). Kui su sõber kirjastas ise raamatu ja joonistas kaane, siis saad kirjaliku loa tema käest küsida (aga sel juhul ei pruugi mõtet olla, kui su sõber pole just Andrus Kivirähk või keegi muu seesugune). Sel juhul oskab Ivo lähemalt õpetada, kuidas. Aga kui ei ole ammu surnud ja kirjalikke lube ei saa, siis otsi endale muud tegevust. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 23:21 (EEST)
::::Küsimus asjatundjatele: miks nt Postimees oma raamatuarvustustes tohib kaanepilti kasutada, meie aga siin mitte? --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 15. juuli 2022, kell 19:09 (EEST)
:::::Kolmel põhjusel. Esiteks ilmub Postimees litsentsi all &quot;© Kõik õigused tagatud&quot;, vikipeedia litsentsi all CC BY-SA 3.0. Teiseks ilmuvad kaanepildid Postimehes ''fair use'' põhimõttel, mis on vikipeedias keelatud. Kolmandaks on Postimehes kaanepildid imetillukesed. Kui keegi neist koopiaid teeks ja äriliselt kasutaks, oleks nende kvaliteet allapoole arvestust. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 17. juuli 2022, kell 17:50 (EEST)
::::::Tänan selgituse eest. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 19:35 (EEST)
:::::Meediaväljaannetele on tehtud erand uudise edastamise eesmärgil. Muidu oleks ajalehed väga igavate fotodega ja teleuudistest saaks näha ainult diktori nägu. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 20. juuli 2022, kell 13:17 (EEST)
::::::Just nimelt, varasema infoühiskonna direktiivi ja nüüdse uue autoriõigusdirektiivi uudiseerand. Fair use'il ei ole Eesti ajakirjandusega rohkem pistmist kui Põhja-Korea kriminaalkoodeksil, see väide on ekslik. Küll aga on see erand piiratud uudistega ning peab nendegi illustreerimisel olema mõistlikus mahus; näiteks oli kunagi kohtuasi, kui näituse avamise uudises näidati kunstniku töid liiga palju ja suurelt. Tõsi on paraku seegi, et kohati toetuvad ajakirjanduse praktikad tugevama õigusele: näiteks Postimees ei vaevu Vikipeedia fotode autoreid alati nimetama ja sealsed töötajad on seda eraviisiliselt põhjendanud stiilis &quot;aga meil on kama&quot;. Postimehel on palju raha advokaatide jaoks, nii et keegi neid naljalt kohtusse andma ei hakka ja sestap neid rahatute õigused eriti ei huvita. Nagu sondeerimise järel selgus, ei toetaks selleteemalist kohtuasja ka WMF. Meie siin sama loogika alusel tegutseda siiski ei taha; ühelt poolt on meil nahaalsuse jaoks liiga vähe raha ja teisalt võime ju teeselda, et erinevalt Postimehest on meil mingid [[eneseväärikus]]e riismed. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 24. juuli 2022, kell 01:04 (EEST)

== Täpsustusleheküljed ==

Täna avastasin Läti vikist mõnusa asja. Üritasin linki luua ja sain hoiatuse, et see link viiks täpsustusleheküljele, palun võimaluse korral täpsustada artiklit. Ehk kuluks meile siin ka midagi sellist ära? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 15:39 (EEST)

:Olen seda siin ka kohanud. 
:Peale selle näen ma täpsustuslehe linke rohelistena. Estopedist tegi mulle selle. Ma ei tea, kas teised ka näevad rohelistena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 18:24 (EEST)

::Interviki linkide lisamisel peaks ju niikuinii asja enne korralikult üle kontrollima, kui üldse hakata linki lisama? Seal ma nagu ei näe ma seega mingit mõtet eraldi hoiatusel.
::Mul on endal kasutajalehe eelistuste alt valitud, et &quot;Kuva linke täpsustuslehekülgedele oranžina&quot;. See võimalus peaks nüüd juba mõnda aega kõigil kasutajatel olema. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 19:43 (EEST)
:::Eks see ongi rohkem selliste kasutajate tarbeks, kes on uued ja/või/teistest vikidest, seega ei pruugi osata kontrollima hakata. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 21. juuli 2022, kell 17:35 (EEST)
: Milline on selle hoiatuse täpne sõnastus? Ma esimese hooaga ei leia läti vikist sellist hoiatust, mis palub linki võimalusel täpsustada. Juhul kui kasutada lingi lisamiseks tööriistariba dialoogi, siis seal võib ilmuda vastava lahtri alla kiri, mis ütleb lihtsalt, et tegu pole sisuleheküljega või et tegu on täpsustuslehega. On veel muudatusmärgis &quot;Täpsustuslehekülgede lingid&quot;, mida näeb tagantjärele ajaloos ja viimastes muudatuses, kui vastava redaktsiooniga lisati linke, mis viivad täpsustuslehele. Aga need asjad on siin ka olemas. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuli 2022, kell 22:35 (EEST)

== &quot;Kes on fotol?&quot; ==

Mul on vanu fotosid, millel mõni inimene on mulle tundmatu, eelkõige tahaksin paluda üldsusel määrata inimesi kolmel fotol.
Kas Vikipeedias on lehekülg, kuhu saaksin oma kolm pilti üles panna, et need oleksid üldsusele käüttesaadavad ja et neid vikipeedia reklaamiks kui lehekülgi, kus on määramata isikuid. {{allkirjata|Utetall2}}
: Vikipeedia sellist teenust ei paku. On olemas Facebooki grupp &quot;Eesti pildid tuvastamiseks&quot; 8000+ liikmega. Proovi seal.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 28. juuli 2022, kell 23:10 (EEST)

== Community delegate registration for Wikimedia CEE Meeting 2022 ==

[[:m:Wikimedia CEE Meeting 2022|'''Wikimedia CEE Meeting 2022''']] will take place on October 14-16. It is determined that the ''Wikimedia Eesti'' could be represented by 2 community delegates, who would have their expenses paid for participating in the events. The time for '''delegate registration''' is '''until August 15''' (2 weeks left).

See also: The newpost on the [https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Arotus%C3%B5tar%C3%B5#Community_delegate_registration_for_Wikimedia_CEE_Meeting_2022 fiu-vro.wikipedia.org]

P.S: Sorry for You, please, You translate to the local language.

[[Kasutaja:Dušan Kreheľ|Dušan Kreheľ]] ([[Kasutaja arutelu:Dušan Kreheľ|arutelu]]) 1. august 2022, kell 22:11 (EEST) to [[Kasutaja:Dušan Kreheľ|Dušan Kreheľ]] ([[Kasutaja arutelu:Dušan Kreheľ|arutelu]]) 1. august 2022, kell 22:16 (EEST)</text>
      <sha1>qk5lk50rl3bgi25z1uqgxmy8dadx4da</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Salem (Oregon)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>111653</id>
    <revision>
      <id>6172459</id>
      <parentid>5630885</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T07:57:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1156" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Salem
|  hääldus = s'eilöm
|  nimi1_keel = inglise | nimi1 = Salem
|  pilt = Salem_Oregon_downtown.JPG
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 120,1 
|  elanikke = 154 600 (2010)
|  asendikaardi_pilt = Marion County Oregon Incorporated and Unincorporated areas Salem Highlighted.svg
}}
'''Salem''' on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Oregon|Oregoni osariigi]] pealinn ja [[Marioni maakond (Oregon)|Marioni maakonna]] halduskeskus. 

Linn asub [[Willamette'i org|Willamette'i orus]] [[Willamette'i jõgi|Willamette'i jõe]] kaldal. Jõgi läbib linna põhjast lõunasse, moodustades Marioni ja [[Polki maakond (Oregon)|Polki maakonna]] piiri. Lääne-Salemi linnajagu asub Polki maakonnas.

Salem on [[Portland (Oregon)|Portlandi]] järel osariigi suuruselt teine linn; [[1. juuli]]l [[2006]] elas linnas 149 305 inimest. Salem Metropolitani (MSA) piirkonna elanikkond on umbes 385 000, sellega on ta suuruselt teine linnastunud piirkond osariigis.

====Vaata ka====
*[[Waldo park]]

==Välislingid==
*[http://www.cityofsalem.net/ Linna ametlik koduleht]

[[Kategooria:Oregoni linnad]]</text>
      <sha1>eo39igeowzad3dqql85jott1jc65yo9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Peipsi tint</title>
    <ns>0</ns>
    <id>117623</id>
    <revision>
      <id>6172342</id>
      <parentid>5870903</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T03:12:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Dr Oldekop</username>
        <id>12255</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1593" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = Meritint
| värvus         = loomad
| seisund        = 
| seisundi_süsteem  = 
| seisundi_ref      = 
| pilt           = 
| pildi_seletus  = 
| pildi_laius    = 
| riik           = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond       = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass          = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygii''
| selts          = [[Lõhelised]] ''Salmoniformes''
| sugukond       = [[Tintlased]] ''Osmeridae''
| perekond       = [[Tint (perekond)|Tint]] ''Osmerus''
| liik           = [[Meritint]] ''Osmerus eperlanus''
| trinaarne      = ''Osmerus eperlanus spirinchus''
| binaarse_autor = 
| alamliik       = '''Peipsi tint'''
| levikukaart    = 
}}
'''Peipsi tint''' ehk '''tint''' (''Osmerus eperlanus'' morfa ''spirinchus'') on [[tintlased|tintlaste]] sugukonda kuuluv [[meritint|meritindi]] [[morfa]] (vorm).

Välisehituselt meenutab suuresti meritinti, kuid on sellest palju väiksem (kääbusvorm). Kalade keha on sale, enamasti hallikaskollakas, suu suhteliselt suur. 

Peipsi tint on levinud mitmes [[Läänemeri|Läänemere]] [[valgla]] veekogus (Eesti veekogudest on püsiv [[populatsioon]] [[Peipsi järv]]es) ja mõnedes [[Petšora jõgi|Petšora]] ja [[Volga]] jõe valgla järvedes. 

Enamasti [[kudemine|koeb]] kala vaid ühe korra elus, vähesed pikemaealised ka mitu korda. 

==Vaata ka==
*[[tindimõrd]]
*[[Eesti kalade süstemaatiline nimestik]]

==Välislingid==
*[http://www.postimees.ee/?id=343006 Peipsi tindi arvukus kahanes enneolematult väikseks], Postimees, 17. november 2010

[[Kategooria:Lõhelised]]
[[Kategooria:Eesti kalad]]</text>
      <sha1>tmr4z3vqv5sywg0hr0aw6m6gyyfot5e</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pisimudil</title>
    <ns>0</ns>
    <id>117902</id>
    <revision>
      <id>6172069</id>
      <parentid>5412195</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:44:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1432" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = Pisimudil
| värvus         = loomad
| seisund        = LC
| seisundi_süsteem  = iucn3.1
| seisundi_ref   = 
| pilt           = 046-011 Pomatoschistus microps.JPG
| pildi_seletus  = 
| pildi_laius    = 240px
| riik           = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond       = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass          = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygii''
| selts          = [[Ahvenalised]] ''Perciformes''
| sugukond       = [[Mudillased]] ''Gobiidae''
| perekond       = ''[[Pomatoschistus]]''
| liik           = '''Pisimudil'''
| binaarne       = ''Pomatoschistus microps''
| binaarse_autor = ([[Henrik Nikolai Krøyer|Krøyer]], 1838)
| levikukaart    = 
}}
'''Pisimudil''' (''Pomatoschistus microps'') on väike [[ahvenalised|ahvenaliste]] seltsi [[mudillased|mudillaste]] sugukonda kuuluv [[kalad|kala]]. 

Pisimudila pealevila on [[Atlandi ookean]]i idarannik: [[Norra]]st [[Portugal]]ini, teda leidub ka [[Soome laht|Soome]] ja [[Liivi laht|Liivi lahes]]. Enamasti asutavad nad madalaid liivaseid rannikualasid, suveperioodil sageli [[estuaar]]ide ligiduses.

Pisimudila värv võib varieeruda hallikast pruunini. Kalade pikkus võib ulatuda kuni 6,4 cm, eluiga kuni 2 aastat, tavaliselt 12...15 kuud. [[Kudemine|Koevad]] aprillist augustini. 

==Vaata ka==
*[[Eesti kalade süstemaatiline nimestik]]

== Välislingid ==
* {{Elurikkus}}

[[Kategooria:Eesti kalad]]
[[Kategooria:Mudillased]]</text>
      <sha1>jf01s0heeivujm5eofeqzg915vtf2jp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jõhvi põllumeeste konvent</title>
    <ns>0</ns>
    <id>119210</id>
    <revision>
      <id>6172075</id>
      <parentid>5628377</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:50:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="891" xml:space="preserve">{{toimeta}}
'''Jõhvi põllumeeste konvent''' oli [[põllumeeste konvent]] [[Jõhvi]] linnas.

Konvendi tegevus- ja valimispiirkonda kuulusid [[Jõhvi vald (1939)|Jõhvi]] ja [[Kohtla vald (1939)|Kohtla]] vald.

Konvendi juhatus: esimees [[Aleksander Leitsmaa]], liikmed [[August Raude]], [[Jaak Merirand]].

Konvendi poolt valitud [[Põllutöökoda|Põllutöökoja]] liige: [[Aleksander-Rudolf Toomel|Aleksander Toomel]].

Konvendi liikmed: [[Bruno Kaup]], [[August Onton]], [[Gustav Käbin]], [[Rudolf Kleemets]], [[Märt Kukkur]], [[Albert Tuuder]], [[Adolf Otto]], [[Adolf Reelo]], [[Friedrich Samuel]], [[Albert Võhma]], [[Rudolf Pungaste]], [[Kalju Otu]] (seltskondlikkude organisatsioonide poolt), [[Jüri Tiitum]] (ühistegeliste asutiste poolt), [[Pauline Onton]] (maanaiste poolt).

[[Kategooria:Eesti põllumeeste konvendid]]
[[Kategooria:Jõhvi vald]]
[[Kategooria:Kohtla vald]]</text>
      <sha1>n15c021opy5buzudcq2qm07nba336vu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aleksander Tõnisson</title>
    <ns>0</ns>
    <id>119228</id>
    <revision>
      <id>6172156</id>
      <parentid>6129449</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:58:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>46.131.45.248</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16863" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib sõjaväelasest; sanitaartehnikaettevõtja kohta vaata artiklit [[Aleksander Tõnisson (ettevõtja)]]; Riigivolikokku valitud töölise kohta vaata artiklit [[Aleksander Tõnisson (ülemnõukogu liige)]]}}
{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2009}}
{{Sõjaväelane
| Taustavärv      = #EEDD82
| Pilt            = Kindralmajor Aleksander Tõnisson (17.04.1875 - lasti maha 30.06.1941), ERM Fk 2625-7.jpg
| Pildisuurus     = 
| Pildi info      = kindralmajor Aleksander Tõnisson
| Nimi            = Aleksander Tõnisson
| Hüüdnimi        = 
| Sünniaeg        = [[17. aprill]] [[1875]]
| Sünnikoht       = [[Tartumaa]]
| Surmaaeg        = [[30. juuni]] [[1941]]
| Surmakoht       = [[Tallinn]]
| Teenistused     = [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] Vene Keiserlik armee&lt;br&gt;[[Pilt:Flag of Estonia.svg|23px]]  [[Eesti Kaitsevägi]]
| Auaste          = [[kindralmajor]]
| Juhitud üksused =[[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]]  [[1. Eesti jalaväepolk]] &lt;br&gt;[[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]]  [[1. Eesti jalaväediviis]]i brigaad&lt;br&gt;[[Pilt:Flag of Estonia.svg|23px]] [[1. Diviis]]&lt;br&gt;[[Pilt:Flag of Estonia.svg|23px]] [[3. Diviis]]
| Sõjad/lahingud  = [[Vene-Jaapani sõda]]&lt;br&gt;[[Esimene maailmasõda]] &lt;br&gt; [[Eesti Vabadussõda]]
| Autasud         =[[Püha Anna orden]], IV järk&lt;br&gt;[[Püha Stanislavi orden]], III järk&lt;br&gt;Mõõgad ja lehv Püha Stanislavi ordeni juurde&lt;br&gt;[[Pilt:Anna3rd.jpg|25px]][[Püha Anna orden]], III järk mõõkade ja lehviga&lt;br&gt;[[Püha Stanislavi orden]], II järk mõõkadega&lt;br&gt;[[Pilt:Anna2nd.jpg|25px]][[Püha Anna orden]], II järk mõõkadega&lt;br&gt;[[Pilt:St Vladimir-3.jpg|25px]][[Püha Vladimiri orden]], IV järk mõõkade ja lehviga&lt;br&gt;[[Pilt:Vabadusrist.gif|25px]][[Vabadusrist]] [[Eesti Vabaduse Risti I liigi kavaleride loend|I/I]]&lt;br&gt;
}}
'''Aleksander Tõnisson''' [[Vabadusrist|VR I/1]] ([[17. aprill]] [[1875]] [[Pööra]] küla, [[Härjanurme vald (Kursi kihelkond)|Härjanurme vald]], [[Tartumaa]] – [[30. juuni]] [[1941]] [[Tallinn]]) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1918), [[1934]]–[[1939]] [[Tartu]] linnapea ja [[1939]]–[[1940]] [[Tallinn]]a [[ülemlinnapea]].

== Hariduskäik ==
Aleksander Tõnisson õppis Eesti Aleksandri linnakoolis [[Põltsamaa]]l ja [[1897]]–[[1899]] [[Vilno sõjakool]]is. Tõnisson kuulus [[korp! Sakala]]sse.

== Sõjaväeline teenistuskäik ==

=== Teenistuskäik Vene sõjaväes===
Sõjaväeteenistusse astus A. Tõnisson [[30. august]] [[1896]] teise järgu vabatahtlikuna. Pärast Vilno junkrukooli lõpetamist ülendati ta [[29. oktoober]] [[1899]] alamleitnandiks, misjärel teenis kuni [[30. august]]ini [[1900]] 113. jalaväepolgus nooremohvitserina, [[1904]]. aasta sügiseni pataljoni adjutandina ning siis polgu kohtu asjaajajana ja mobilisatsioonijaoskonna ülemana.

[[1905]]. aastal võttis A. Tõnisson 1. kütipolgu koosseisus rooduülemana osa [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõjast]]. Seejärel teenis kuni [[1909]]. aasta sügiseni Riia [[õppepataljon]]is ning [[24. juuli]]ni [[1914]] 113. jalaväepolgus õppekomando ülemana ja [[rood]]uülemana.

[[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] osales A. Tõnisson algul [[pataljon]]iülemana ja siis polguülema abina. Lahinguväljal ülesnäidatud vahvuse ja osutatud teenete eest autasustati teda 6 aumärgi ja mõõkadega, teiste hulgas 4. järgu [[Püha Vladimiri orden]]iga koos mõõkade ja lindiga. [[1916]] ülendati Tõnisson [[polkovnik]]uks. Venemaal 1856. aastast kehtetestatud isikliku aadliõiguse saamise statuudi kohaselt tähendas see pärilikku aadlistaatust – seega olid ka Aleksander Tõnissoni järeltulijad [[aadlik]]ud.

=== Teenistuskäik Eesti rahvuslikes väeosades ja Eesti Vabariigi sõjaväes===
Kui pärast [[Venemaa keiser|Venemaa keisri]] [[Nikolai II]] valitsuse kukutamist [[1917]]. aasta kevadel [[Eesti rahvusväeosad|Eesti rahvusväeosasi]] looma hakati, kutsuti polkovnik A. Tõnisson [[1. Eesti Polk|1. Eesti polgu]] ülemaks, kellena tegutses ta [[9. mai]]st [[1917]]. aastal. Sama aasta [[6. detsember|6. detsembril]] nimetati ta [[1. Eesti Diviis]]i [[brigaadiülem]]aks.
Võttis 1. Eesti polgu ülemana osa lahingutegevusest [[Riia rinne|Riia rindel]], Muhumaal ja Haapsalu piirkonnas [[Lääne-Eesti]] rannikul [[Pärnu]]st [[Paldiski]]ni. Oli formaalselt kõikide Vene sõjavägede juhataja selles piirkonnas.

Enamlaste võimule pääsemine Venemaal ja Vene keisririigi sõjaväe lagunemine [[1917]]. aasta viimasel veerandil ei jätnud ka Eesti sõjaväe kohta oma mõju avaldamata. Et distsipliini ja korda noores sõjaväes alal hoida tuli polkovnik Tõnissonil väljastpoolt sissetikkuva bolševike [[agitatsioon]]i vastu võidelda. Polkovnik Aleksander Tõnisson, 1. Eesti jalaväepolgu ülemana takistas [[Haapsalu]]s [[sõja-revolutsioonikomitee]] ja tööliste ja soldatite saadikute nõukogu moodustamist ja vahistas agitaatorid. Kihutajatel läks siiski korda üht osa sõjaväge enamliseks muuta, milleks bolševikke toetava Läti kütidiviiisi tagavarapolgu Tartus viibimine tublisti kaasa aitas. Viimaks võeti polkovnik A. Tõnisson, [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]] otsuse&lt;ref name=&quot;judrL&quot; /&gt; alusel enamlaste poolt vangi. Vabanes pärast [[Bresti rahu]] sõlmimist, 1918. aasta märtsis.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1918/03/30/9 Kodumaale tagasi jõudnud pantwangid.], Postimees (1886-1944), nr. 26, 30. märts 1918&lt;/ref&gt; 

[[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]i ajal võttis Tõnisson Eesti põrandaalusest [[omakaitse]] loomisest elavalt osa.

Pärast Saksa vägede lahkumist [[1918]] ülendas [[Eesti Ajutine Valitsus]] ta [[kindralmajor]]iks ja nimetas Eesti sõjaväe ([[1. Diviis|1. diviis]]i) [[ülemjuhataja]]ks. Tegelikult aga ei olnud seda sõjaväge veel olemaski ja kindral Tõnissonil tuli ainult siit-sealt kokkuastunud vabatahtlike salkadega, kellel veel pealegi sõjariistad osaliselt puudusid, sissetungivatele enamlistele jõukudele vastu astuda.

Kui pärast kindral [[Johan Laidoner]]i Tallinna jõudmist detsembris [[1918]] vägede ülemjuhatus tema kätte usaldati, juhtis kindralmajor A. Tõnisson [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] 1. diviisi ülemana sõjategevust&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1918/12/07/11 Nimetused.], Riigi Teataja, nr. 5, 7 detsember 1918&lt;/ref&gt; [[Viru rinne|Viru rindel]], kus oma kõige suuremad võidud võitis – Rakvere ja iseäranis Narva said tagasivõetud kuulmata lühikese aja jooksul. [[1919]]. aasta detsembris määrati Viru rinde ülemaks. Desarmeeris ja interneeris edukalt taudidest nakatatud [[Loodearmee]]d.

Pärast [[Vabadussõda]] oli A. Tõnisson vaheldumisi 1. ja [[3. Diviis|3. diviisi]] ülem, ühtlasi ka Sõjanõukogu liige. [[1920]] juulist oktoobrini [[sõjaminister]]. [[1932]]. aasta novembrist [[1933]]. aasta maini [[kaitseminister]], määrati [[1933]] [[kaitseministri nõukogu]] alaliseks liikmeks. 21. novembril 1933 avaldati talle Vabariigi Valitsuse otsusega tänu 15-aastase teenistusjuubeli puhul &lt;ref name=&quot;7zDaP&quot; /&gt;

A. Tõnisson läks erru [[1934]]. aastal&lt;ref name=&quot;cewgn&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;M2Alh&quot; /&gt;.

== Poliitiline tegevus ==
[[1934]]–[[1939]] Tartu linnapea. [[1939]] valiti [[Tartu linnavolinike loend (1939)|Tartu linnavolinikuks]]. 26. juulil 1935 määras majandusminister ta kirjastusühisuse Postimees sekvestrivalitsuse esimeheks&lt;ref name=&quot;p53dP&quot; /&gt;, 10. oktoobril 1936 valiti Aleksander Tõnisson kirjastusühisuse nõukogu esimeheks&lt;ref name=&quot;LnxWj&quot; /&gt;. [[1939]]–[[1940]] Tallinna ülemlinnapea. [[1937]] Rahvuskogu liige ja abiesimees. [[I Riigivolikogu valimised|I Riigivolikogu valimistel]] kandideeris ta [[Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne|Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde]] kandidaadina [[Riigivolikogu 45. valimisringkond|45. valimisringkonnas]], kuid kaotas [[Jaan Tõnisson]]ile ja nimetati Riigihoidja poolt I [[Riiginõukogu]] liikmeks. Kaitseliidus teenivate väeosa ülema õigusteta vanemohvitseride aukohtu esimees (1936). Isamaaliidu liige.

Ta valiti [[1933]] koos kindralmajor [[Ernst Põdder]]iga [[Eesti Vabadussõjalaste Liit|Eesti Vabadussõjalaste Liidu]] ainsaks auliikmeks.

== Isiklikku ==
[[1917]] sügisel sattus teravasse vastuollu kohaliku [[bolševikud|enamliku]] vooluga, vangistati ja saadeti Petrogradi, kus mõisteti surma. Pääses aga õnneliku juhuse läbi. [[1918]] kevadel naasis kodumaale. Sama aasta suvel varjas ta end [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]ivõimude eest [[Soome]]s.

[[1940]] arreteeriti [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioon]]ivõimude poolt. Lasti [[Patarei vangla]]s maha. Abikaasa ja noorem poeg [[Leo Tõnisson|Leo]] küüditati [[1941]]. aastal [[Kirovi oblast]]isse, vanemale pojale Aleksandrile (Leksile) määrati karistuseks 25+5 aastat.

Aleksander Tõnisson oli abielus Selma Tõnissoniga, kes suri 22. detsembril 1981 Tallinnas.

==Mälestuse jäädvustamine==
[[Pilt:Aleksander Tõnissoni mälestustahvel (2009) Tartus, Magasini 12a.jpg|pisi|Aleksander Tõnissoni mälestustahvel (2009) Tartus Magasini tänaval]]
[[Jõhvi]] keskväljaku haljasalal on [[Aleksander Tõnissoni monument]].

Alates aastast 2005 korraldab Kaitseliit Alutaguse malev Aleksander Tõnissoni sünniaastapäevale pühendatud spordisündmust &quot;[http://www.kindral.ee/tonisson/ KINDRALI JOOKS]&quot;

14. augustil 2002 avati Aleksander Tõnissoni sünnitalus tema mälestuskivi.&lt;ref name=&quot;fzLGM&quot; /&gt;

2009. aastal paigaldati Tõnissoni kunagisele eluasemele Tartus [[Magasini tänav (Tartu)|Magasini tänav]] 12a mälestustahvel&lt;ref name=&quot;ME08r&quot; /&gt;.

== Tsitaadid ==
{{tsitaat|Töö [Tartu linnapea] on raske, kuid väga huvitav. Meeleolu on väga hea. Töö linnavalitsuses meeldib minule väga. 38 aastat olin sõjaväes ja minul on nüüd mulje, nagu oleks mina 38 aastat olnud varjusurmas, kusjuures ma õige eluga ei puutunud kokku täies ulatuses. Nüüd on minul kokkupuutumine kõigi inimeste rõõmude ja muredega. see on niivõrd huvitav töö, et ma üldse väsimust ei tunne. Näen rahvast, kellest olin 38 aastat eraldatud.

Mina ei seisa ühegi erakonna teenistuses, ega ole ühegi erakonnaga seotud. Kahetsen, et mina juba varem ei ole omavalitsuse tööpõllule asunud. Puhkust mina üldse ei kavatse võtta, sest linnapea amet on äärmiselt mitmekesine ja sarnane töö on minule suurimaks puhkuseks, mis minul kunagi olnud.|Kindr. Tõnissoni vaimustatud tunnustus tööle omavalitsuses. Põhja Kodu, 24. mai 1934, nr. 57, lk. 3.|}}

==Tunnustus==
Aleksander Tõnisson leidis äramärkimist&lt;!--&lt;ref name=&quot;unustamatu_191&quot;/&gt;!--&gt;:
=== Vene Keisririigilt ===
*[[Vene-Jaapani sõja mälestusmedal]] (1904–1905)
*[[Romanovite koja 300. aastapäeva mälestusmedal]] (1613–1913)
*[[Püha Anna orden]], IV järk
*[[Püha Stanislavi orden]], III järk
**Mõõgad ja lehv Püha Stanislavi ordeni juurde
*[[Püha Anna orden]], III järk mõõkade ja lehviga
*[[Püha Stanislavi orden]], II järk mõõkadega
*[[Püha Anna orden]], II järk mõõkadega
*[[Püha Vladimiri orden]], IV järk mõõkade ja lehviga &lt;!-- rmt-s nõnda, kuid wikis varem märgitud &quot;... ja lindiga&quot; !--&gt;
*Keiser Nikolai II nimeline tänu

=== Eesti Vabariigis ===
*[[Vabadusrist]], I liik 1. järk, 23.02.1920
*[[Eesti Punase Risti teenetemärk]], III klass, 22.02.1921
*[[Eesti Vabadussõja mälestusmärk]]
*[[Eesti Punase Risti teenetemärk]], I järk II aste, 19.02.1927
*[[Eesti Tuletõrje kuldrist]], I järk, 14.09.1928
*[[Kotkaristi I klassi teenetemärk]] mõõkadega, 06.06.1930
*[[Valgerist]], III klass, 01.02.1932
*[[Eesti Punase Risti teenetemärk]], I järk I aste, 20.02.1933
*Narva Eesti Vabadussõjalaste Liidu auliige
*[[Eesti Vabadussõjalaste Liit|Eesti Vabadussõjalaste Liidu]] auliige, 17. detsember 1933&lt;ref name=&quot;7dxC8&quot; /&gt;
*[[Tartu VTÜ kuldrist]], I järk, 26.05.1935 &lt;!-- vabatahtliku tuletõrje ühing !--&gt;
*[[Eesti Tuletõrje kõrgem hoolsusmärk]], 06.06.1935
*[[Uue Põhiseaduse mälestusmärk]], I järk, 14.08.1937
*[[Eesti Skautide Maleva Svastika]], I ja II järk
*[[Eesti Loomakaitse Liidu Roheline Rist]]
*[[Looduskaitsemärk|Looduskaitsemärgi]] II järk, 1940{{lisa viide}}

=== Välisriikidelt ===
*[[Poola Sõjarist]] (Vaprate Rist), 03.04.1922
*[[Läti]] [[Kolme Tähe orden]], II klass, 16.02.1928
*[[Poola Taassünni orden]], II klass, 03.12.1930
*[[Rootsi Mõõgaorden]] (komandöri rist), I klass, 28.06.1932
*[[Soome Valge Roos]] (komandöri rist), I klass, 02.08.1932
*[[Läti Kolme Tähe orden]], 2. klass
*[[Läti Kolme Tähe orden]], I klass, 16.11.1932
*[[Tšehhoslovakkia Valge Lõvi orden]]i suurrist, 23.12.1932
*[[Belgia Krooniorden]]i suurrist, 01.04.1933
*[[Ungari Teeneteorden]]i suurrist, 31.12.1933

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;judrL&quot;&gt;Красный архив. Исторический журнал. Том четвертый (Сто первый) 1940 г. Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee istungi protokoll nr 14, 9. november 1917&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7zDaP&quot;&gt;[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&amp;iid=110700257112&amp;img=era0031_002_0000255_00536_t.jpg&amp;tbn=1&amp;pgn=27&amp;prc=30&amp;ctr=0&amp;dgr=0&amp;lst=2&amp;hash=6919da229be5ac45a5fca091859328bd]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cewgn&quot;&gt;http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&amp;iid=110700242455&amp;img=era0031_005_0000370_00027_t.jpg&amp;tbn=1&amp;pgn=2&amp;prc=30&amp;ctr=0&amp;dgr=0&amp;lst=2&amp;hash=5c92951afeacbbdea672a88066a29373&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;M2Alh&quot;&gt;http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&amp;iid=110700242455&amp;img=era0031_005_0000370_00030_t.jpg&amp;tbn=1&amp;pgn=2&amp;prc=30&amp;ctr=0&amp;dgr=0&amp;lst=2&amp;hash=626beaf343ee04496288a165ea96d3d8&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;p53dP&quot;&gt;K.-Ü. &quot;Postimehe&quot; ettevõte ja varandused sekvestrivalitsuse alla. Postimees, 27. juuli 1935, nr. 201, lk. 1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LnxWj&quot;&gt;&quot;Postimees&quot; aidati jalule. Rahvaleht, 12. oktoober 1936, nr. 119, lk. 3.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fzLGM&quot;&gt;[http://kultuur.elu.ee/ke472_tonisson.htm Kindralmajor Aleksander Tõnissoni sünnitalu sai mälestuskivi]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ME08r&quot;&gt;[http://www.tartupostimees.ee/108803/kunagise-linnapea-kodumaja-sai-malestustahvli/ Kunagise linnapea kodumaja sai mälestustahvli.] Tartu Postimees, 19. aprill 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7dxC8&quot;&gt;Vabadussõjalased ütlesid oma sõna. Võitlus, 19. detsember 1933, nr. 122, lk. 1.&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Unustamatu. Kindral Aleksander Tõnisson. Artikleid ja mälestusi. Koostajad [[Leo Tõnisson]], [[Leho Lõhmus]]. Tallinn, SE &amp; JS, [[2004]]
* Tartu linnapea jutuajamine ajakirjanikele. [[Kaja (ajaleht)|Kaja]] nr 103, 4. mai 1934, lk 4
* A. Tõnisson asus Tallinna linnaomavalitsust juhtima. [[Uus Eesti]] nr 349, 22. detsember 1939, lk 6
* 1. diviisi ülem kindralmajor Tõnisson. [[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]] nr 17, 12. juuli 1919, lk 1
* Kindr. Tõnissoni vaimustatud tunnustus tööle omavalitsuses. Põhja Kodu, 24. mai 1934, nr. 57, lk. 3.
* [[Jaak Pihlak]], [http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2006/pihlak.pdf &quot;Põltsamaa kihelkond ja Vabaduse Risti vennad&quot;] Viljandi Muuseumi aastaraamat, 2006, lk 206–208

== Välislingid ==
{{Commonskat|Aleksander Tõnisson}}
* [http://kultuur.elu.ee/ke472_tonisson.htm Koppel, Margit-Mariann. ''Kindralmajor Aleksander Tõnissoni sünnitalu sai mälestuskivi.'' // Kultuur ja Elu]
* [http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:16764 Sõdur ; 17 1919], [[Sõdur]] 17/1919

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[August Hanko]] | nimi=[[Eesti sõjaminister]] | aeg=[[28. juuli]] [[1920]] – [[26. oktoober]] [[1920]] | järgnev=[[Ants Piip]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[August Kerem]] | nimi=[[Eesti kaitseminister]] | aeg=[[1. november]] [[1932]] – 18. mai 1933  | järgnev=[[August Kerem]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Hans Ainson]] | nimi=[[Tartu linnapea]] | aeg=[[1934]]–[[1939]]| järgnev=[[Robert Sinka]]}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Jaan Soots]]|nimi=[[Tallinna linnapea]]|aeg=1939–1940|järgnev=[[Aleksander Kiidelmaa]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Tõnisson, Aleksander}}
[[Kategooria:I Riiginõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde poliitikud]]
[[Kategooria:Riigikaitse Nõukogu liikmed]]
[[Kategooria:1. Diviisi ülemad]]
[[Kategooria:3. Diviisi ülemad]]
[[Kategooria:Eesti kindralkubernerid]]
[[Kategooria:1. Eesti jalaväediviisi koosseis]]
[[Kategooria:1. Jalaväerügemendi ülemad]]
[[Kategooria:Eesti kindralmajorid]]
[[Kategooria:Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmed]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Vabadusristi I liigi 1. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Kotkaristi I klassi sõjalise teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Looduskaitsemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Tartu linnapead]]
[[Kategooria:Tartu linnavolikogu liikmed]]
[[Kategooria:Tallinna linnapead]]
[[Kategooria:Eesti kaitseministrid]]
[[Kategooria:Eesti loomakaitsjad]]
[[Kategooria:Vilno sõjakooli vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Sakala liikmed]]
[[Kategooria:Hukatud Eesti poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1875]]
[[Kategooria:Surnud 1941]]</text>
      <sha1>q3fn7xcwdbne0zifaryce3aaxcyf838</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>V Riigikogu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>122151</id>
    <revision>
      <id>6172154</id>
      <parentid>6170166</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:57:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* V Riigikogu esimeeste loend */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9481" xml:space="preserve">'''V Riigikogu''' volitused kestsid [[15. juuni]]st [[1932]] kuni 31. detsembrini [[1937]]. [[V Riigikogu valimised]] toimusid 1932. aasta 21.–23. mail.

V Riigikogu valis 19. juulil 1932 [[Karl Einbundi esimene valitsus|Karl Einbundi esimese valitsuse]], 1. novembril 1932 [[Konstantin Pätsi neljas valitsus|Konstantin Pätsi neljanda valitsuse]], 18. mail 1933 [[Jaan Tõnissoni neljas valitsus|Jaan Tõnissoni neljanda valitsuse]] ja 21. oktoobril 1933 [[Konstantin Pätsi viies valitsus|Konstantin Pätsi viienda valitsuse]].

Kuna rahvas lükkas tagasi V Riigikogu poolt [[Rahvahääletus 1933|rahvahääletusele]] pandud põhiseaduse eelnõu, nõudis rahvusliku keskerakonna Riigikogu rühma esimees [[Tõnis Kalbus]] Riigikogu juhatuselt uue Riigikogu valimiste väljakuulutamist, kuna on tulnud ilmsiks vastuolu Riigikogu seisukoha ja rahva enamuse tahte vahel. Ka kohtu- ja siseministeeriumi nõunik [[Johannes Klesment]] leidis, et Riigikogu ei ole enam kõrgeima võimu, rahva, tahte esindaja, ja seetõttu tuleks välja kuulutada uue Riigikogu valimised&lt;ref name=&quot;oPpk0&quot; /&gt;. Siiski jäi Riigikogu edasi ametisse. Põhjenduseks toodi, et rahvahääletusele ei pandud Riigikogu poolt vastuvõetud seadust, vaid seaduseelnõu&lt;ref name=&quot;BI3vd&quot; /&gt;. 24. juunil 1933 nõudis asunike erakonna kongress, et Riigikogu läheks laiali&lt;ref name=&quot;cBhyg&quot; /&gt;. Riigikogu juhatuse hinnangul ei näinud põhiseadus, riigikogu valimise seadus ega riigikogu kodukord ette võimalust selleks, et põhiseaduse eelnõu tagasilükkamise järel peaks välja kuulutatama uued riigikogu valimised. Riigikogu juhatuse otsus oli lõplik&lt;ref name=&quot;NsN8U&quot; /&gt;.

15. märtsil 1934 kinnitas V Riigikogu sama aasta 12. märtsil kogu riigis kehtestatud [[Kaitseseisukord|kaitseseisukorra]] kehtivuse.

10. aprillil 1934 esitasid Põllumeestekogude rühma liikmed [[Jaan Soots]] ja [[Artur Tupits]] Riigikogu juhatusele ettepaneku, et Riigikogu liikmete arvu vähendataks 24. jaanuaril 1934 jõustunud uue põhiseaduse alusel poole võrra, kuna uues põhiseaduses oli Riigikogu liikmete arvuks ette nähtud 50. Juhatuse arvates ei olnud selleks seaduslikku alust, ka oleks tekkinud vähendamise juhul küsimus, kas pärast 24. jaanuari Riigikogu poolt vanas koosseisus vastu võetud otsused oleksid olnud seaduslikud. Riigikogu oli juba ümbervalimisele määratud ja oli vaevalt oodata, et ta veel kokku astub, kui seda ei nõua [[Riigivanem]]&lt;ref name=&quot;v7Ozy&quot; /&gt;. 13. aprillil 1934 lükkas Riigikogu juhatus ettepaneku tagasi.

V Riigikogu asemele pidi 29. ja 30. aprillil 1934 valitama [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|uue põhiseaduse]] alusel [[VI Riigikogu]], kuid viimase valimiste mittetoimumisel jäi ta edasi ametisse, kuna puudus seaduslik alus tema laialisaatmiseks ilma uue Riigikogu valimisi korraldamata – isegi pärast tema volituste algse 3-aastase tähtaja lõppu 1935. aastal. Pärast 2. oktoobrit 1934 V Riigikogu enam koos ei käinud. Riigikogu koosseisu ja tema kantselei (14 ametnikku ja 20 vabateenijat) palkadeks määrati kuni 1937. aasta lõpuni riigieelarvega sadu tuhandeid kroone.

[[Riigihoidja]] [[Konstantin Päts]] lõpetas V Riigikogu volitused [[Rahvuskogu]] poolt vastuvõetud [[Üleminekuaja seadus]]e alusel arvates 1. jaanuarist 1938.

8. detsembri 1935 vapside mässukatse puhul valmistatud lendlehtedes on V Riigikogust vaikides mööda mindud, seal lastakse Artur Sirgu valitsus ametisse nimetada selleks otstarbeks ellu kutsutud &quot;[[Rahvuskongress]]il&quot;, kuhu teiste hulgas kuulusid [[Andres Larka]], [[Artur Sirk]] ja [[Aleksander Seiman]].

== V Riigikogu esimeeste loend ==
*20. juuni 1932 – 19. juuli 1932 [[Kaarel Eenpalu|Karl Einbund]] 
*19. juuli 1932 – 18. mai 1933 [[Jaan Tõnisson]]
*18. mai 1933 – 29. august 1934 [[Kaarel Eenpalu|Karl Einbund]]
*28. september 1934 – 31. detsember 1937 [[Rudolf Penno]]

V Riigikogusse kuulus 42 saadikut (39,8 %) [[Ühinenud Põllumeeste Erakond|Ühinenud Põllumeeste Erakonnast]], 23 saadikut (22,1 %) [[Eesti Rahvaerakond|Eesti Rahvaerakonnast]], 22 saadikut (21,0 %) [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei|Eesti Sotsialistlikust Tööliste Parteist]], 5 saadikut (5,2 %) [[Pahempoolsed töölised ja kehvikud|Pahempoolsee tööliste ja kehvikute]] valimisliidust, 8 saadikut (7,5 %) [[Vene Rahvuslik Liit Eestis|Vene Rahvuslikust Liidust Eestis]]; Vene Pahempoolsete Sotsialistide ja Talupidajate Koondusest, 3 saadikut (3,1 %) Saksa-Rootsi Valimisblokist.

== V Riigikogu liikmete loend ==

*[[Ado Anderkopp]]
*[[Nigol Andresen]]
*[[Karl Ast]]
*[[Karl Baars]]
*[[Nikolai Bulin]]
*[[Bernhard Eilman]]
*[[Kaarel Eenpalu]]
*[[Rein Eliaser (vanem)|Rein Eliaser]]
*[[Johan Fuks]]
*[[Ivan Gorškov]] 
*[[Aleksei Gretšanov]] (kuni 24. märtsini 1936)
*[[August Gustavson]] (25. mai – 21. juuni 1934)
*[[Oskar Gustavson]]
*[[Mihkel Hansen]]
*[[Johannes Hiob]] (3. juuli 1934 – suri 27. septembril 1937)
*[[Johan Holberg]]
*[[Johannes Jaanis]]
*[[Leopold Johanson]]
*[[Erich Joonas]]
*[[Mihkel Juhkam]] (alates 20. juunist 1932)
*[[Aleksander Jõeäär]]
*[[August Jürima]]
*[[Juhan Kaarlimäe]]
*[[Tõnis Kalbus]]
*[[Aleksander Kapp]] (alates 27. septembrist 1934)
*[[Alo Karineel]]
*[[Oskar Kask]]
*[[August Kerem]]
*[[Hermann Koch]] (Saksa-rootsi valimisblokist)
*[[Konstantin Konik]] (suri 3. augustil 1936)
*[[Jakob Koppas]]
*[[Johannes Kraan]] (21. juunist – 3. juuli 1934)
*[[Priidik Kroos]] (kuni 1. märtsini 1934) ([[Pahempoolsed töölised ja kehvikud|Pahempoolsete tööliste ja kehvikute]]  [[valimisliit|valimisliid]]u nimekirjast)
*[[Hugo Kukke]]
*[[Rudolf Kuris]] (kuni 13. juulini 1933)
*[[Karl Kurmiste]]
*[[Aleksander Kärner]]
*[[Oskar Köster]]
*[[Roman Laes]] (Pahempoolsete tööliste ja kehvikute nimekirjast)
*[[Arnold Lainevool]] (alates 27. septembrist 1937)
*[[Jaan Lattik]]
*[[August Laur]]
*[[Stepan Leidtorp]] (alates 25. jaanuarist 1935)
*[[August Leps]]
*[[Efim Liivik]]
*[[Jakob Loosalu]]
*[[Villem Maaker]]
*[[Helmut Maandi]] (alates 13. juulist 1933)
*[[Hans Martinson]] (suri 25. jaanuaril 1935)
*[[Mart Martinson]]
*[[Mihkel Martna]] (suri 23. mail 1934)
*[[Egor Masanzev]] (alates 24. märtsist 1936)
*[[Jaan Masing]]
*[[Aleksander Mekkart]] (alates 18. juulist 1932)
*[[Mihkel Mihkelson]]
*[[Jaan Mõttus]]
*[[Aleksander Oinas]]
*[[Aleksander Ossipov]]
*[[Jüri Ottas]]
*[[Rudolf Penno]]
*[[Johannes Perens]]
*[[Eduard Pesur]]
*[[Jaan Piiskar]]
*[[Otto Pukk]]
*[[Mihkel Pung]]
*[[Konstantin Päts]]
*[[Adam Randalu]]
*[[Karl-August Randsalu]]
*[[August Rattas]] (Pahempoolsete tööliste ja kehvikute nimekirjast)
*[[Aleksander Raudkepp]]
*[[August Rei]]
*[[Marie Reisik]]
*[[Vladimir Roopere]]
*[[Josep Rukki]] (23. mai – 25. mai 1934)
*[[August Salum]]
*[[Carl Schilling]] (Saksa-rootsi valimisblokist)
*[[Peeter Schütz]]
*[[Johan Sihver]] (kuni 27. septembrini 1934)
*[[Johannes Sikkar]]
*[[Aleksander Silverstov]] (Pahempoolsete tööliste ja kehvikute nimekirjast)
*[[August Sirro]]
*[[Karl Soonpää]]
*[[Jüri Soontak]]
*[[Jaan Soots]]
*[[Aleksei Sorokin]] (suri 1. aprillil 1933)
*[[Julie Steinmann]]
*[[Otto Strandman]] (kuni 20. juunini 1932)
*[[Albert Suurkivi]]
*[[Oskar Suursööt]]
*[[Jakob Sõnajalg]]
*[[Aleksander Sõster]]
*[[Theodor Tallmeister]]
*[[Karl Tamm]]
*[[Johannes Tamson]] (Pahempoolsete tööliste ja kehvikute nimekirjast)
*[[Peeter Tarvel]] (kuni 18. juulini 1932)
*[[Jaanus Tasuja]]
*[[Jaan Teemant]]
*[[Otto Tief]]
*[[August Tobro]]
*[[Kustas Tonkmann]]
*[[Artur Tupits]]
*[[August Tõllasepp]]
*[[Jaan Tõnisson]]
*[[Aleksander Täheväli]]
*[[Maksim Unt]]
*[[August Usai]]
*[[August Vann]]
*[[Richard Veermaa]]
*[[Feodor Veiss]] (alates 1. aprillist 1933)
*[[Mathias Vesterblom]] (alates 20. juunist 1932, W. Wrangelli asemel) (Saksa-rootsi valimisblokist)
*[[Jüri Voiman]]
*[[Wilhelm Wrangell]] (kuni 20. juunini 1932, tema asemel M. Vestblom) (Saksa-rootsi valimisblokist)
*[[Aleksander Välison]] (alates 1. märtsist 1933)
*[[Johannes Zimmermann]]

== Riigihoidja otsus nr. 290. ==

RT 1937, 103, 841.

29. detsembril 1937.

Lõpetan senise Riigikogu volitused arvates 1. jaanuarist 1938.

Alus: Üleminekuaja seaduse (RT 71 ― 1937) § 6.

[[Konstantin Päts|K. Päts]]&lt;BR&gt;
Riigihoidja.

[[Johan Müller|Joh. Müller]]&lt;BR&gt;
Kohtuminister.

== Vaata ka ==

* [[VI Riigikogu]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;oPpk0&quot;&gt;Kas riigikogu peab minema laiali. Vaba Maa, 15. juuni 1933, nr. 137, lk. 1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BI3vd&quot;&gt;Uued mehed Toompeale. Rahvaleht, 15. juuni 1933, nr. 69, lk. 1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cBhyg&quot;&gt;Kroon alla ja Riigikogu laiali. Vaba Maa, 27. juuni 1933, nr. 147, lk. 2.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NsN8U&quot;&gt;Riigikogu juhatuse motiivid riigikogu mittelaialimineku põhjenduseks. Vaba Maa, 1. juuli 1933, nr. 151, lk. 3.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;v7Ozy&quot;&gt;50 rahvasaadiku saatus kaalul. [[Rahvaleht]], 12. aprill 1934, nr. 84, lk. 1.&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Kas riigikogu asub enesekitsendamisele? Vaba Maa, 6. aprill 1934, nr. 79, lk. 3.
* Riigikogu jääb 100-pealiseks. Vaba Maa, 14. aprill 1934, nr. 86, lk. 1.
* Valitsuse ja riigikogu koostöö alused. [[Kaja (ajaleht)|Kaja]], 15. september 1934, nr. 218, lk. 1.
* Poliitilised mõttevahetused Toompeal. Kaja, 17. september 1934, nr. 219, lk. 3.
* Riigikogu ei tule enam kokku. Kaja, 12. oktoober 1934, nr. 241, lk. 3.

== Välislingid ==
{{vikitekstid|Kolm aastat ilma tööta palka}}
*[http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p1/33/E177_lk1.html Riigihoidja otsus Riigikogu volituste lõpetamise kohta, 1. jaan. 1938. a.]

{{Riigikogu}}

[[Kategooria:V Riigikogu| ]]</text>
      <sha1>syrplkfavnhye0jcd7b7jw5kyzk2nq0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Taastuv energiaressurss</title>
    <ns>0</ns>
    <id>122834</id>
    <revision>
      <id>6172472</id>
      <parentid>6139972</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T08:35:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12775" xml:space="preserve">{{Taastuvad energiaressursid}}
'''Taastuv energiaressurss''' ehk '''taastuv energiaallikas''' ehk '''taastuv energiavaru''' on [[energiaressurss]], mida saab kasutada lakkamatult (nt [[loodete energia]], [[laineenergia]], [[päikeseenergia]], [[tuuleenergia]], [[geotermaalenergia]]) või mis taastub [[ökosüsteem]]i [[aineringe]]te käigus (biomassi energia ja [[biokütus]] – [[puit]], [[pilliroog]], [[energiavõsa]], [[suhkruroog]] jne),  ilma et selle kogus inimtegevuse mõjul kahaneks.

Taastumine eeldab, et neid ressursse ei kasutataks rohkemal määral, kui neid juurde tekib. S.t. kui taastuvat ressurssi ei kasutata ülemäära, saab seda sama intensiivsusega kasutada tuhandeid aastaid.

==Ajalugu==

Energia kasutamisel põhinevad kogu [[elusloodus]] ja inimtegevus. Enne 19. sajandi keskpaika olid peaaegu kõik energiaressursid liigitatud taastuvateks. Peaaegu kindlalt võib väita, et vanimad kasutatud [[taastuvenergia]]d on [[biomass]]i energia ja biokütus, mis on umbes 790 000 aastat vana. Biokütust hakati kasutama 200 000 aastat hiljem.&lt;ref name=&quot;Archaeology&quot;/&gt;

Tõenäoliselt teine vanim taastuvenergiavara on [[tuul]], mille jõul liikusid laevad üle vee.  Esimest korda võidi seda kasutada u 7000 a tagasi Niilusel.&lt;ref name=&quot;Daviddarling&quot;/&gt;

Ajalugu näitab, et esimesed taastuvenergiad olid inim- ja loomtööjõud, [[hüdroenergia|vee-energia]] ja tuuleenergia ning puidu põletamine. [[USA]] energiakasutuse graafik näitab, et kuni 1900. aastani olid [[õli]] ja [[maagaas]] sama tähtsad kui tuuleenergia ja [[päikeseenergia]] 2010. aastal.

1873. aastal oli probleemiks, et kivisüsi võib otsa saada ning selle tulemusena hakati katsetama [[päikeseenergia]]ga.&lt;ref name=&quot;Sustainablehistory&quot;/&gt; Päikesemootorit arendati kuni [[esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] puhkemiseni. 1911. aastal avaldati [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teaduslik artikkel päikeseenergia olulisusest, milles väideti, et [[päikeseenergia]] on kauges tulevikus ainus energiaressurss.&lt;ref name=&quot;Hbs&quot;/&gt;

==Taastuvate energiaressursside tehnoloogiad==
{{Vaata|Tuuleenergia}}
===Tuuleenergia===
Tuuleenergia on tuule [[kineetiline energia|kineetilise energia]] muundamine [[tuuleturbiin]]ide abil [[mehaaniline energia|mehaaniliseks energiaks]] või [[elektrienergia]]ks. Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks energiaks näiteks [[tuuleveski]]d ehk tuulikud ja elektrienergiaks [[tuulegeneraator]]id ehk elektrituulikud.

Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks [[keemiline energia|keemiliseks energiaks]] [[akupank]]adesse või mehaaniliseks energiaks, pumbates vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse. Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa [[soojus]]eks kaduma.

Suured [[tuulepark|tuulepargid]] võivad koosneda sadadest elektrituulikutest, mis on ühendatud [[elektrivõrk|elektrivõrguga]]. [[avameri|Avamere]] elektrituulikud on võimelised ära kasutama seal tihedamini esinevaid tugevamaid tuuli kui maismaa omad ja nii muudavad nad maastiku ilmet vähem, kuid ehituskulud on sellevõrra tunduvalt kõrgemad.&lt;ref name=&quot;Gipe&quot;/&gt;

===Hüdroenergia===
{{See also|Hüdroenergia|Laineenergia|Loodete energia|}}
Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud on [[mehaaniline energia|mehaanilise energia]] liik, mis vabaneb [[vesi|vee]] vabal langemisel [[Maa (planeet)|Maa]] [[raskusjõud|raskusjõu]] mõjul.&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt;

Hüdroenergiat muundatakse otse mehaaniliseks energiaks (nt [[vesiveski]]tes) või elektrienergiaks [[hüdroelektrijaam]]ades (nimetatud ka [[hüdroelektrienergia]]ks).

Suur osa hüdroenergiast on [[jõgi|jõgedes]], kus see kulub näiteks [[sete]]te allavoolu viimiseks, samuti [[jõesäng]]i uuristamiseks ja jões olevate [[kivi]]de lõhkumiseks. Kõige suurem on jõgede hüdroenergia [[suurvesi|suurvee]] ajal. Läbi aegade on inimesed välja mõelnud meetodeid, kuidas osa sellest energiast panna tegema inimestele kasulikku [[töö (füüsika)|tööd]].&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt;

Hüdroenergiat loetakse taastuvenergiaks. Näiteks jõe [[vooluhulk]] ei vähene sellest, kui jõele rajatakse hüdroelektrijaam.

===Päikeseenergia===
{{Main|Päikeseenergia}}
Päikeseenergiat rakendatakse päikeseenergia kujul päikesekiirguse soojuse või elektri tootmiseks. Põhiliselt kasutatakse seda [[soojus]]e ja [[Elekter|elektri]] tootmiseks aga ka loomulikus [[Valgustus (tehnika)|valgustus]]es.&lt;ref name=&quot;Solar&quot;/&gt;

Päikeseenergia vabaneb [[päike]]sel toimuvate [[termotuumareaktsioon]]ide tulemusel.
Elektri tootmine päikeseenergiast võib toimuda fotoelement- ehk [[fotogalvaaniline elektrijaam|fotogalvaanilises elektrijaamas]] [[päikesepatarei]]dega või [[päikese-soojuselektrijaam]]ades läbi [[soojus]]e.&lt;ref name=&quot;Solar&quot;/&gt;

===Biomassienergia===
{{Vaata|Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskus}}
Bioenergia ehk biomassienergia on [[taastuvenergia]] liik, mis saadakse organismidest pärineva orgaanilise aine (biomassi) kasutamisest (hrl [[põletamine|põletamisest]]). 
See on [[soojusenergia]], mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel. Biomass on taimne materjal, mis on põletamiseks piisavalt kuiv. Siia kuuluvad [[hakkpuit|puiduhake]] ja -jäätmed, [[energiamets]], [[saepuru]], [[põõsas]]taimed, [[pilliroog]], [[põhk]], [[turvas]] jne.

Biomassi baasil toodetav energia on alternatiiv [[fossiilkütus]]est toodetavale energiale, juhul kui tootmises ei kulu fossiilenergiat rohkem või sama palju, kui bioenergiat saadakse, ning biomassi kasvatamine energiaallikana ei vähenda [[toiduvili|toiduvilja]] kättesaadavust. Põletamisel eraldunud [[süsihappegaas]]i ei arvestata [[kliimamuutus]]e põhjustajana, sest see seotakse uuesti [[fotosüntees]]il&lt;ref name=&quot;SEI&quot;/&gt;.

Biomassi kuivaine keskmine kalorsus on 20–26&amp;nbsp;kJ/g. Näiteks tüvepuidul 20,0–20,5&amp;nbsp;kJ/g, tüvekoorel 20–23&amp;nbsp;kJ/g.

===Biokütus===
{{Vaata|Biokütus}}

Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav [[gaasiline kütus|gaasiline]], [[vedelkütus|vedel]]- või [[tahkekütus]]&lt;ref name=&quot;SEI2&quot;/&gt;, keemiliselt [[orgaaniline aine]], mis organismide elutegevuse tulemusena on [[ökosüsteem]]is hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Biokütus võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu.

Biokütus kuulub [[taastuv kütus|taastuvate kütuste]] hulka.

Esmaste biokütustena on kasutusel näiteks [[küttepuu]], [[hagu]], [[puusüsi]], [[õled]], [[hein]], [[sõnnik]]. Teatava tinglikkusega on biokütuseks loetud ka turvast&lt;ref name=&quot;SEI2&quot;/&gt;.

Töödeldud biokütused on näiteks [[biodiislikütus]], [[bioetanool]], [[hakkpuit]], [[saepuru]],  bioloogiliste jäätmete anaeroobsel lagunemisel tekkiv [[biogaas]].

Biokütust võib saada nii pärismaiste koosluste majandamisel ([[metsaraie]], [[võsaraie]] (sh raiejäätmed), [[heinategu]], [[roolõikamine]], jne) kui kultiveerimisel ([[energiavõsa]], [[energiahein]]a, [[õlitaim]]ede jt [[põllumajandus]]likul kasvatamisel).

===Geotermaalenergia===
{{Main|Geotermaalenergia}}
[[Pilt:Puhagan geothermal plant.jpg|pisi|Palinpinoni geotermaalelektrijaam Sitio Nasulos, [[Filipiinid]]el]]
Geotermaalenergia ehk geotermiline energia ehk maapõueenergia on [[Maa (planeet)|Maa]] siseenergia. See on [[maapõu]]es peamiselt (80% ulatuses) looduslike [[radioaktiivsus|radioaktiivsete]] elementide lagunedes tekkiv ja aja jooksul [[kivim]]itesse salvestunud [[soojusenergia]] ning ülejäänud 20% ulatuses Maa tekkimise käigus kivimitesse salvestunud energia.

[[Geofüüsika]] seda haru, mis käsitleb Maa ja [[maakoor]]e soojusrežiimi, nimetatakse [[geotermika]]ks.&lt;ref name=Tehnikaleksikon/&gt;

Järjest sügavamale Maa keskpunkti poole minnes tõuseb sealsete kivimite [[temperatuur]]. Vahekaugust, mille võrra sügavamale minnes maakoore temperatuur 1&amp;nbsp;°C võrra tõuseb, nimetatakse [[geotermiline aste|geotermiliseks astmeks]]. Keskmiselt on geotermiline aste 33&amp;nbsp;m. Selle vastand on [[geotermiline gradient]], mis näitab kivimite temperatuuri tõusukiirust Maa keskme poole liikudes. See on keskmiselt 0,03&amp;nbsp;°/m.&lt;ref name=Tehnikaleksikon/&gt;

Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti [[laam]]ade äärealadel. Maasisest energiat on raske kätte saada. Termaalvett saadakse [[puurauk]]udest, samuti kasutatakse kuumade kivimite soojust sealt vett läbi pumbates. Geotermiliste elektrijaamade rajamine on suhteliselt odav ja lihtne, kuid termaalvee halbade omaduste tõttu (200&amp;nbsp;°C on suhteliselt madal temperatuur) pole nad eriti ökonoomsed&lt;ref name=Tehnikaleksikon/&gt;. Nende rajamine on õigustatud üksnes seal, kus termaalvesi paikneb maapinnale küllalt lähedal&lt;ref name=Tehnikaleksikon/&gt;.

==Taastuvate energiaressursside kasutamine Eestis==
{{vaata|Tuuleenergia Eestis}}
[[Energia]] kasutamisel põhinevad kogu [[elusloodus]] ja inimtegevus. Eestis toodetavast elektrienergiast umbes 90% saadakse praegu põlevkivist, ligikaudu 8% tuleb maagaasist ning ülejäänu tuule- ja hüdroenergiast. Põlevkivi varud pole aga igavesed, sõltuvalt põlevkivi kaevandamise ja energia tootmise intensiivsusest jätkub Eestis põlevkivi vaid 20 kuni 50 aastaks ja seega on alternatiivsed energiaallikad peagi vägagi aktuaalsed. Samuti oleks vaja vähendada igapäevakütuste põletamisel tekkivate kasvuhoonegaaside emissiooni – lihtsalt öeldes on vaja hoida keskkonda.&lt;ref name=&quot;Energia&quot;/&gt;

2018. aastal taastuvate energiaressurside kasutades toodeti 1662 GWh energiat, mis moodustas 17,1% kogu tarbitud energiast. 62% ehk 1040 GWh sellest oli toodetud biomassist, biogaasist ja jäätmetest. Tuuleenergiast oli saadetud 36% ehk 590 GWh, hüdroenergiast 19GWh ja päikeseenergiast 13 GWh, mis on 3 korda rohkem kui 2017.aastal.&lt;ref&gt;[https://www.dv.ee/novosti/2019/01/22/v-proshlom-godu-zelenaja-jenergija-sostavila-17-ot-vsego-potreblenija В прошлом году зеленая энергия составила 17% от всего потребления], Деловые ведомости, 22.01.2019&lt;/ref&gt;

2019. aastal taastuvate energiaressurside kasutades toodeti 1949 GWh energiat, mis moodustas 21% kogu tarbitud energiast.&lt;ref name=&quot;DV27022020&quot;&gt;[https://www.dv.ee/novosti/2020/01/27/vozobnovljaemaja-jenergija-sostavila-21-sovokupnogo-potreblenija-jelektrojenergii Возобновляемая энергия составила 21% совокупного потребления электроэнергии], Деловые ведомости, 27.01.2020, vaadatud 09.02.2020&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Taastumatu energiaressurss]]
*[[Taastuv ressurss]]
*[[Alternatiivenergia]]
*[[Bioenergia]]
*[[Põhjamaade Tippteaduse Algatus]]
*[[Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskus]]
*[[Eesti Taastuvenergia Koda]]

== Viited ==
{{Viited| allikad=
&lt;ref name=&quot;Archaeology&quot;&gt;K. Kris Hirst. [http://archaeology.about.com/od/ancientdailylife/qt/fire_control.htm The Discovery of Fire] Kasutatud 27.09.2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Daviddarling&quot;&gt;[http://www.daviddarling.info/encyclopedia/W/AE_wind_energy.html &quot;The Encyclopedia of Alternative Energy and Sustainable Living&quot;] Kasutatud 27.10.2013&lt;/ref&gt;
http://www.daviddarling.info/encyclopedia/W/AE_wind_energy.html
&lt;ref name=&quot;Sustainablehistory&quot;&gt;[http://sustainablehistory.wordpress.com],  &quot;The surprising history of sustainable energy&quot;. Kasutatud 28.10.2013.(inglise).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hbs&quot;&gt;&quot;In the far distant future, natural fuels having been exhausted solar power will remain as the only means of existence of the human race&quot; – [http://www.hbs.edu/faculty/Publication%20Files/12-105.pdf &quot;Power from Sunshine&quot;: A Business History of Solar Energy] Kasutatud 27.10.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gipe&quot;&gt;&quot;The Wind Industry's Experience with Aesthetic Criticism&quot;. Leonardo.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EE&quot;&gt;[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 3. köide, 1988.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Solar&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20191109104239/https://www.iea.org/Textbase/npsum/solar2011SUM.pdf],  &quot;Solar Energy Perspectives: Executive Summary&quot;.  Kasutatud 27.10.2013.(inglise).&lt;/ref&gt; 
&lt;ref name=&quot;SEI&quot;&gt;Säästva arengu sõnaseletusi. [[Säästva Eesti Instituut]], SEI Tallinn. [http://www.seit.ee/sass/?ID=1&amp;L_ID=25] Kasutatud 29.10.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SEI2&quot;&gt;Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [http://www.seit.ee/sass/?ID=1&amp;L_ID=24] Kasutatud 30.10.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=Tehnikaleksikon&gt;Tehnikaleksikon, lk. 126&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Energia&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20131202222304/https://www.energia.ee/polevkivist-elektri-tootmine], Eesti Energia. Kasutatud 28.10.2013.&lt;/ref&gt;}}

==Välislingid==
*[http://www.ren21.net/pdf/RE2007_Global_Status_Report.pdf REN21 Renewables 2007 Global Status Report]

[[Kategooria:Energeetika]]</text>
      <sha1>70w8in1tkjssch47w4y0eb8k9968lag</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Andrus Vaarik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>124644</id>
    <revision>
      <id>6171934</id>
      <parentid>6164644</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T14:30:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>CommonsDelinker</username>
        <id>1930</id>
      </contributor>
      <comment>Fail Andrus_Vaarik.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:Wdwd|Wdwd]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: [[:c:COM:FLICKR|Unfree Flickr license]]: https://flickr.com/photos/38070356@N06/51630659924 is licensed under All Rights Reserved.</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5148" xml:space="preserve">{{Persoon
| Nimi = Andrus Vaarik
| Taustavärv = 
| Pilt =
| Pildisuurus = 
| Pildi info = Andrus Vaarik 2021 aastal
| Sünninimi = 
| Sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1958|05|14}}
| Surmaaeg = 
| Surmakoht = 
| Rahvus = 
| a1 = Elukutse
| a2 = näitleja
}}
[[Pilt:Ivan Orav.JPG|pisi|Andrus Vaarik mängimas [[Ivan Orav]]at (2009)]]
'''Andrus Vaarik''' (sündinud [[14. mai]]l [[1958]]) on [[eesti]] [[näitleja]].

Vaarik on teinud mitmeid tuntud lavarolle, näiteks kehastanud [[Ivan Orav]]at.

== Elulugu ==
[[Fail:Andrus Vaarik ja Mait Malmsten 98.jpg|pisi|Andrus Vaarik ja [[Mait Malmsten]] 1998. aastal]]
[[1982]]. aastal lõpetas ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] (10. lend).&lt;ref&gt;http://www.lavakas.ee/index.x?sisu=6&amp;alamsisu=10011&lt;/ref&gt;

[[2005]]. aasta juunis avastasid arstid Vaarikul [[stenokardia]] ehk [[süda]]me [[pärgarter]]i ahenemise ehk südame [[veresoon]]te [[lubjastumine|lubjastumise]] ja nimetasid selle põhjuseks ületöötamist. Arstide soovitusel võttis Vaarik kuuks ajaks puhkuse.&lt;ref&gt;&quot;[[Kes? Mis? Kus?]]&quot; [[2006]], lk. 124&lt;/ref&gt;

Alates [[2009]]. aastast töötab Vaarik pärast 17 aastat kestnud pausi taas [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]].&lt;ref&gt;&quot;Kes? Mis? Kus?&quot; [[2010]], lk. 404&lt;/ref&gt;

Märtsis [[2021]] teatas Vaarik, et lahkub Linnateatrist ning asub 15. aprillil tööle Pärnu teatri Endla näitlejana. 

Ta oli alates 2013. aastast telesaate &quot;[[Su nägu kõlab tuttavalt]]&quot; kohtunik.

== Filmid ==

* 1984 – &quot;[[Reekviem (film)|Reekviem]]&quot; - Sebastian Prii
* 1985 – &quot;Laulab Marju Länik&quot; - operaator
* 1986 – &quot;[[Saja aasta pärast mais]]&quot; - sõdur
* 1989 – &quot;[[Vigased pruudid]]&quot; - Miina
* 1989 – &quot;[[Äratus]]&quot; - härra
* 1990 – &quot;[[Sügis (film)|Sügis]]&quot; - asunik
* 1990 – &quot;[[Igaühele oma (film 1990)|Igaühele oma]]&quot; - Kodanik A
* 1991 – &quot;[[Surmatants (film)|Surmatants]]&quot; - Notke sell
* 1993 – &quot;Suflöör&quot; - kriitik
* 1994 – &quot;[[Tulivesi]]&quot; - külamees
* 1994 – &quot;[[Jüri Rumm (film 1994)|Jüri Rumm]]&quot; - oksjonipidaja
* 1997 – &quot;[[Minu Leninid]]&quot; - Alfred Müller
* 1999 – &quot;[[Ristumine peateega]]&quot; - Osvald
* 2002 – &quot;[[Agent Sinikael]]&quot; - Raul
* 2003 – &quot;Minu veetlev Kunder&quot; - [[Ivan Orav]]
* 2005 – &quot;[[Kohtumine tundmatuga]]&quot; - [[Karl Vaino]]
* 2007 – &quot;[[Georg (film)|Georg]]&quot; - Nikita Khrushchev
* 2007 – &quot;[[Magnus (film)|Magnus]]&quot; - doktor
* 2016 – &quot;[[Polaarpoiss]]&quot; - matemaatika õpetaja
* 2017 – &quot;[[Rohelised kassid]]&quot; - mees koertega
* 2018 – &quot;Lõbus perekond&quot; - Ingridi isa
* 2019 – &quot;Mehed&quot; - sadamavaht
* 2020 – &quot;Salmonid. 25 aastat hiljem&quot; - Karl Salmon
* 2021 – &quot;Kiik, kirves ja igavese armastuse puu&quot; - Toomas Volkov

== Televisioon ==

* 1993-1995 – &quot;[[Salmonid]]&quot; - Karl Salmon
* 1994-1995 – &quot;Vabariigi valvur&quot; - [[Ivan Orav]]
* 1998 – &quot;[[Armastuse kahur]]&quot; - &quot;Neliku&quot; liige
* 1999 – &quot;Härrad abikaasad&quot; - Alex
* 2000 – &quot;[[Me saame hakkama]]&quot; - Margus
* 2005 – &quot;[[Hajameelselt abielus]]&quot; - Raivo Baum
* 2007 – &quot;[[Ohtlik lend]]&quot; - Üllar
* 2008 – &quot;[[Tuulepealne maa]]&quot; - Osvald Kallaste
* 2008 – &quot;Kalevi naised&quot; - Kalev Kange. Õnne Käbi
* 2008 – &quot;[[Kelgukoerad]]&quot; - Hedi isa
* 2010 – &quot;[[Unistuste agentuur]]&quot; - Ilmar Kask
* 2010 – &quot;[[Riigimehed]]&quot; - KKP esindaja
* 2010-2012 – &quot;[[Kälimehed]]&quot; - Viks
* 2017 – &quot;[[Merivälja (seriaal)|Merivälja]]&quot; - Undel
* 2017-2018 – &quot;[[Siberi võmm]]&quot; - Marek Murd
* 2018 – &quot;[[Kättemaksukontor]]&quot; - Nossov

==Tunnustus==
* [[1980]] – [[Voldemar Panso nimeline auhind]]
* [[1988]] – [[Ants Lauteri nimeline auhind]]
* [[2000]] – [[Eesti Näitlejate Liidu auraha]] 
* [[2001]] – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|3740}}&lt;/ref&gt;
*[[2009]] – [[Raadioteatri näitlejaauhind]]
* [[2010]] – [[Eesti Teatriliidu meeskõrvalosatäitja auhind]]
* [[2014]] – [[Helmi Tohvelmani nimeline auhind]]
* [[2019]] – [[Eesti Teatriliidu meespeaosatäitja auhind]]

== Isiklikku ==
Tema tütar on [[Marta Vaarik]].

== Viited ==
{{Viited}}

==Välislingid==
*[http://www.imdb.com/name/nm0882802/ Andrus Vaarik IMDb-s]
*[[Piret Kooli]]: [https://epl.delfi.ee/news/lp/andrus-vaarik-elul-ei-peagi-mingit-motet-olema?id=66733999 Andrus Vaarik: elul ei peagi mingit mõtet olema], [[Laupäevaleht LP]], 14. september 2013 
*[http://www.elu24.ee/?id=170528 Andrus Vaarik, saamatu inimene], Arter (elu24.ee), 3. oktoober 2009
*[[Tiiu Laks]]: [http://www.epl.ee/artikkel/485222 Andrus Vaarik: elu ei tasu mossitamise peale ära raisata], Eesti Päevaleht, 19. detsember 2009
*[http://uudised.err.ee/v/eesti/ec5e303c-8626-463f-ac03-ea612dd26b8a/andrus-vaarik-sai-liiklusrikkumiste-eest-kriminaalkorras-karistada Andrus Vaarik sai liiklusrikkumiste eest kriminaalkorras karistada] ERR, 14. aprill 2016
*[https://www.err.ee/897549/uustulnuk-andrus-vaarik-mis-jaak-madisonist-saab-mul-on-siiras-mure &quot;Uustulnuk Andrus Vaarik: &quot;Mis Jaak Madisonist saab? Mul on siiras mure.&quot;&quot;] ERR, 11. jaanuar 2019

{{JÄRJESTA:Vaarik, Andrus}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti filminäitlejad]]
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1958]]</text>
      <sha1>nj3xsny7jb5a8nna6xw2blk5e3a3c1j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Liturgiline draama</title>
    <ns>0</ns>
    <id>128993</id>
    <revision>
      <id>6171941</id>
      <parentid>5833098</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T14:42:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="880" xml:space="preserve">'''Liturgiline draama''' on [[keskaeg|keskaegne]] [[draamažanr]]. 

Esimese aastatuhande lõpul pKr kujunesid [[ladina keel|ladinakeelsete]] [[kirikulaul]]ude ([[gregooriuse koraal]]i) laiendustest ehk [[troop (muusika)|troopidest]] pikemad [[Piibel|piibli]]teemalised dialoogid. Neid hakati esitama suurte kirikupühade, eriti [[jõulud]]e ja [[ülestõusmispühad]]e [[jumalateenistus]]tel. Seega algselt tähendas liturgiline draama käesoleva püha juurde käiva piiblistseeni etendamist jumalateenistusel. Hiljem muutus liturgiline draama iseseisvaks etenduseks.

Liturgiliste draamade hulka kuuluvad eri käsikirjades säilinud [[Taanieli mäng]], [[Aadama mäng]] ja [[Tractus stellae]].

== Vaata ka ==
* [[Quem quaeritis]]
* [[Eeslipüha]]
* [[Miraakel]]
* [[Moralitee]]
* [[Müsteerium (teater)|Müsteerium]]

[[Kategooria:Keskaja teater]]
[[Kategooria:Teatri ajalugu]]</text>
      <sha1>h23pastferm5x287h0189nlxufzrrii</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171942</id>
      <parentid>6171941</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T14:42:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="886" xml:space="preserve">'''Liturgiline draama''' on [[keskaeg|keskaegne]] [[draamažanr]]. 

Esimese aastatuhande lõpul pKr kujunesid [[ladina keel|ladinakeelsete]] [[kirikulaul]]ude ([[gregooriuse koraal]]i) laiendustest ehk [[troop (muusika)|troopidest]] pikemad [[Piibel|piibli]]teemalised dialoogid. Neid hakati esitama suurte kirikupühade, eriti [[jõulud]]e ja [[ülestõusmispühad]]e [[jumalateenistus]]tel. Seega algselt tähendas liturgiline draama käesoleva püha juurde käiva piiblistseeni etendamist jumalateenistusel. Hiljem muutus liturgiline draama iseseisvaks etenduseks.

Liturgiliste draamade hulka kuuluvad eri käsikirjades säilinud &quot;[[Taanieli mäng]]&quot;, &quot;[[Aadama mäng]]&quot; ja &quot;[[Tractus stellae]]&quot;.

== Vaata ka ==
* [[Quem quaeritis]]
* [[Eeslipüha]]
* [[Miraakel]]
* [[Moralitee]]
* [[Müsteerium (teater)|Müsteerium]]

[[Kategooria:Keskaja teater]]
[[Kategooria:Teatri ajalugu]]</text>
      <sha1>c83jljzdnlj59lngb3csx2ke7mn3ikg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nolgus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>129473</id>
    <revision>
      <id>6172350</id>
      <parentid>5411928</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T03:24:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Dr Oldekop</username>
        <id>12255</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1345" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Nolgus
| pilt = Myoxocephalus scorpius PAQ.jpg
| värvus = loomad
| riik = [[Loomad]] ''Animalia'' 
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygii''
| selts = [[Meripuugilised]] ''Scorpaeniformes''
| sugukond = [[Võldaslased]] ''Cottidae''
| perekond = ''[[Myoxocephalus]]''
| liik = '''Nolgus'''
| binaarne = ''Myoxocephalus scorpius''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|L.]], 1758
}}

'''Nolgus''' (''Myoxocephalus scorpius'') on [[võldaslased|võldaslaste]] sugukonda kuuluv [[kala]]liik. 

Nolgus elutseb [[Põhja-Euroopa]] külmemaveelistes rannikupiirkondades, ka Eesti rannikuvetes.

== Iseloomustus ==
Nolgus sarnaneb väliselt suuresti [[võldas]]ega (''Cottus gobio''). Kala pea on suhteliselt suur ja sealt turritab välja mitmeid ogasid. Keha on kaetud ogaliste luuplaadikestega. Peapoolne seljauim sulandub kokku teise seljauimega. Kala keha värvus varieerub tumerohelisest pruunikate toonideni. Kala pikkus on kuni 60 cm.&lt;ref&gt; Miller, P. J &amp; Loates, M. J. 2006. Euroopa kalad (tõlkinud [[Tiit Raid]]). [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], lk 164 &lt;/ref&gt;

Nolgus saab suguküpseks 2-aastaselt. Isased on siis 14–25 cm pikkused, emased 15–30 cm.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* {{Elurikkus}}

[[Kategooria:Võldaslased]]
[[Kategooria:Eesti kalad]]</text>
      <sha1>csm7lzx5wmjti50cf9wn8cxvh5ynlkm</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172354</id>
      <parentid>6172350</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T03:30:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Dr Oldekop</username>
        <id>12255</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1417" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Nolgus
| pilt = Myoxocephalus scorpius PAQ.jpg
| värvus = loomad
| riik = [[Loomad]] ''Animalia'' 
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygii''
| selts = [[Meripuugilised]] ''Scorpaeniformes''
| sugukond = [[Võldaslased]] ''Cottidae''
| perekond = ''[[Myoxocephalus]]''
| liik = '''Nolgus'''
| binaarne = ''Myoxocephalus scorpius''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|L.]], 1758
}}

'''Nolgus''' (''Myoxocephalus scorpius'') on [[võldaslased|võldaslaste]] sugukonda kuuluv [[kala]]liik. 

Nolgus elutseb [[Põhja-Euroopa]] külmemaveelistes rannikupiirkondades, ka Eesti rannikuvetes.

== Iseloomustus ==
Nolgus sarnaneb väliselt suuresti [[võldas]]ega (''Cottus gobio''). Kala pea on suhteliselt suur ja sealt turritab välja mitmeid ogasid. Keha on kaetud ogaliste luuplaadikestega. Peapoolne seljauim sulandub kokku teise seljauimega. Kala keha värvus varieerub tumerohelisest pruunikate toonideni. Kala pikkus on kuni 60 cm.&lt;ref&gt; Miller, P. J &amp; Loates, M. J. 2006. Euroopa kalad (tõlkinud [[Tiit Raid]]). [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], lk 164 &lt;/ref&gt;

Nolgus saab suguküpseks 2-aastaselt. Isased on siis 14–25 cm pikkused, emased 15–30 cm.

==Vaata ka==
*[[Eesti kalade süstemaatiline nimestik]]
*[[merihärg]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* {{Elurikkus}}

[[Kategooria:Võldaslased]]
[[Kategooria:Eesti kalad]]</text>
      <sha1>dg2rsghy64mbr3v98jaavoccxqr6csw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Merihärg</title>
    <ns>0</ns>
    <id>129478</id>
    <revision>
      <id>6172351</id>
      <parentid>5412597</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T03:29:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Dr Oldekop</username>
        <id>12255</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1944" xml:space="preserve">{{See artikkel| on kalaliigist; müütilise tegelase kohta vaata [[Merihärg (mütoloogia)]]}}

{{Taksonitabel 
| nimi           = Merihärg
| värvus         = loomad
| seisund          = LC
| seisundi_süsteem = IUCN3.1
| seisundi_ref     = &lt;ref&gt;{{IUCN|hindaja=NatureServe 2013|aasta=2012|IUCN_aasta =2013|nimi =''Triglopsis quadricornis''|ID=14214}}&lt;/ref&gt;
| pilt           = Triglopsis quadricornis (Pieni).jpg
| pildi_seletus  = 
| riik           = [[Loomad]] ''Animalia'' 
| hõimkond       = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass          = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygii''
| selts          = [[Meripuugilised]] ''Scorpaeniformes''
| sugukond       = [[Võldaslased]] ''Cottidae''
| perekond       = ''[[Myoxocephalus]]''
| liik           = '''Merihärg'''
| binaarne       = ''Myoxocephalus quadricornis''
| binaarse_autor = [[Carolus Linnaeus|Linnaeus]], 1758
| levikukaart          = 
| levikukaardi_seletus =
| sünonüümid = * ''Triglopsis quadricornis''
* ''Oncocottus quadricornis''
}}
'''Merihärg''' (''Myoxocephalus quadricornis'') on [[võldaslased|võldaslaste]] sugukonda kuuluv [[kala]]liik. Merihärga on mõnikord paigutatud ka teistesse perekondadesse, levinumad ladinakeelsed nimed on ''Triglopsis quadricornis'' ja ''Oncocottus quadricornis''.

Merihärga on leitud [[Kanada]]st, [[Soome]]st, [[Gröönimaa]]lt, [[Norra]]st, [[Venemaa]]lt ja [[Rootsi]]st. Merihärga on leitud ka Eesti rannikuvetest, eriti [[Soela väin]]ast.

Merihärja välimuse üks iseloomulikumaid karakteristikuid on kahe luumügara paiknemise pea kesk- ja tagaosas. Kala pikkus on 35,5 cm&lt;ref&gt; Miller, P. J &amp; Loates, M. J. 2006. Euroopa kalad (tõlkinud [[Tiit Raid]]). [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], lk 166 &lt;/ref&gt;.

==Vaata ka==
[[Eesti kalade süstemaatiline nimestik]]
[[nolgus]]

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Commons|Myoxocephalus quadricornis}}
* {{Elurikkus}}


[[Kategooria:Võldaslased]]
[[Kategooria:Eesti kalad]]</text>
      <sha1>0w25tyeisyojpcuhmeqs51zrwa91bz1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172352</id>
      <parentid>6172351</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T03:30:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Dr Oldekop</username>
        <id>12255</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1946" xml:space="preserve">{{See artikkel| on kalaliigist; müütilise tegelase kohta vaata [[Merihärg (mütoloogia)]]}}

{{Taksonitabel 
| nimi           = Merihärg
| värvus         = loomad
| seisund          = LC
| seisundi_süsteem = IUCN3.1
| seisundi_ref     = &lt;ref&gt;{{IUCN|hindaja=NatureServe 2013|aasta=2012|IUCN_aasta =2013|nimi =''Triglopsis quadricornis''|ID=14214}}&lt;/ref&gt;
| pilt           = Triglopsis quadricornis (Pieni).jpg
| pildi_seletus  = 
| riik           = [[Loomad]] ''Animalia'' 
| hõimkond       = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass          = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygii''
| selts          = [[Meripuugilised]] ''Scorpaeniformes''
| sugukond       = [[Võldaslased]] ''Cottidae''
| perekond       = ''[[Myoxocephalus]]''
| liik           = '''Merihärg'''
| binaarne       = ''Myoxocephalus quadricornis''
| binaarse_autor = [[Carolus Linnaeus|Linnaeus]], 1758
| levikukaart          = 
| levikukaardi_seletus =
| sünonüümid = * ''Triglopsis quadricornis''
* ''Oncocottus quadricornis''
}}
'''Merihärg''' (''Myoxocephalus quadricornis'') on [[võldaslased|võldaslaste]] sugukonda kuuluv [[kala]]liik. Merihärga on mõnikord paigutatud ka teistesse perekondadesse, levinumad ladinakeelsed nimed on ''Triglopsis quadricornis'' ja ''Oncocottus quadricornis''.

Merihärga on leitud [[Kanada]]st, [[Soome]]st, [[Gröönimaa]]lt, [[Norra]]st, [[Venemaa]]lt ja [[Rootsi]]st. Merihärga on leitud ka Eesti rannikuvetest, eriti [[Soela väin]]ast.

Merihärja välimuse üks iseloomulikumaid karakteristikuid on kahe luumügara paiknemise pea kesk- ja tagaosas. Kala pikkus on 35,5 cm&lt;ref&gt; Miller, P. J &amp; Loates, M. J. 2006. Euroopa kalad (tõlkinud [[Tiit Raid]]). [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], lk 166 &lt;/ref&gt;.

==Vaata ka==
*[[Eesti kalade süstemaatiline nimestik]]
*[[nolgus]]

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Commons|Myoxocephalus quadricornis}}
* {{Elurikkus}}


[[Kategooria:Võldaslased]]
[[Kategooria:Eesti kalad]]</text>
      <sha1>m4zi2cz12q3rrtj380r5rghj4cbhnnz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Meritint</title>
    <ns>0</ns>
    <id>129631</id>
    <revision>
      <id>6172341</id>
      <parentid>5411996</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T03:10:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Dr Oldekop</username>
        <id>12255</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1946" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = Meritint
| värvus         = loomad
| seisund        = LC
| seisundi_süsteem  = iucn3.1
| seisundi_ref      = &lt;ref&gt;{{IUCN | hindaja = Freyhof, J. &amp; Kottelat, M.| aasta = 2008 | IUCN_aasta = 2008 | nimi = ''Osmerus eperlanus'' | ID=15631}}&lt;/ref&gt;
| pilt           = Osmerus eperlanus.JPG
| pildi_seletus  = 
| pildi_laius    = 240px
| riik           = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond       = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass          = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygii''
| selts          = [[Lõhelised]] ''Salmoniformes''
| sugukond       = [[Tintlased]] ''Osmeridae''
| perekond       = [[Tint (perekond)|Tint]] ''Osmerus''
| liik           = '''Meritint'''
| binaarne       = ''Osmerus eperlanus''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linnaeus]] (1758)
| levikukaart    = 
}}
'''Meritint''' (''Osmerus eperlanus'') on [[tintlased|tintlaste]] sugukonda kuuluv [[kala]]liik. 

Meritinti leidub ka Eesti rannikuvetes, arvukas eriti [[Pärnu laht|Pärnu lahes]].

== Iseloomustus ==
Meritindi keha on suhteliselt sale ja pikk. Meritindil nagu enamikul [[lõhelised|lõhelistel]] on olemas väike [[rasvauim]]. Seljauimel on esimesed kaks kiirt hargnemata, ülejäänud (8–10) hargnenud (uimevalem: D II/8–10)&lt;ref name=&quot;Meritint&quot;&gt; Miller, P. J &amp; Loates, M. J. 2006. Euroopa kalad (tõlkinud [[Tiit Raid]]). [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], lk 98 &lt;/ref&gt;, [[küljejoon]] ulatub umbes keskkehani. 

Kala värvus varieerub mustjaskollakatest toonidest roheliseni, mõlemal pool külge sirendab hõbejas vööt. Võib kasvada kuni 46 cm pikkuseks, eluiga 12–15 aastat.&lt;ref name=&quot;Meritint&quot; /&gt;

Värske meritint lõhnab [[harilik kurk|kurgi]] järele.  

Meritint on [[anadroomne ränne|anadroomne]] kala, see tähendab, et ta tuleb merest jõgedesse kudema.

==Vaata ka==
*[[peipsi tint]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* {{Elurikkus}}

[[Kategooria:Lõhelised]]
[[Kategooria:Eesti kalad]]</text>
      <sha1>7z04n6mksxqmk4lzoguz3znzle7frcf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172343</id>
      <parentid>6172341</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T03:12:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Dr Oldekop</username>
        <id>12255</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1989" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = Meritint
| värvus         = loomad
| seisund        = LC
| seisundi_süsteem  = iucn3.1
| seisundi_ref      = &lt;ref&gt;{{IUCN | hindaja = Freyhof, J. &amp; Kottelat, M.| aasta = 2008 | IUCN_aasta = 2008 | nimi = ''Osmerus eperlanus'' | ID=15631}}&lt;/ref&gt;
| pilt           = Osmerus eperlanus.JPG
| pildi_seletus  = 
| pildi_laius    = 240px
| riik           = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond       = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass          = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygii''
| selts          = [[Lõhelised]] ''Salmoniformes''
| sugukond       = [[Tintlased]] ''Osmeridae''
| perekond       = [[Tint (perekond)|Tint]] ''Osmerus''
| liik           = '''Meritint'''
| binaarne       = ''Osmerus eperlanus''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linnaeus]] (1758)
| levikukaart    = 
}}
'''Meritint''' (''Osmerus eperlanus'') on [[tintlased|tintlaste]] sugukonda kuuluv [[kala]]liik. 

Meritinti leidub ka Eesti rannikuvetes, arvukas eriti [[Pärnu laht|Pärnu lahes]].

== Iseloomustus ==
Meritindi keha on suhteliselt sale ja pikk. Meritindil nagu enamikul [[lõhelised|lõhelistel]] on olemas väike [[rasvauim]]. Seljauimel on esimesed kaks kiirt hargnemata, ülejäänud (8–10) hargnenud (uimevalem: D II/8–10)&lt;ref name=&quot;Meritint&quot;&gt; Miller, P. J &amp; Loates, M. J. 2006. Euroopa kalad (tõlkinud [[Tiit Raid]]). [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], lk 98 &lt;/ref&gt;, [[küljejoon]] ulatub umbes keskkehani. 

Kala värvus varieerub mustjaskollakatest toonidest roheliseni, mõlemal pool külge sirendab hõbejas vööt. Võib kasvada kuni 46 cm pikkuseks, eluiga 12–15 aastat.&lt;ref name=&quot;Meritint&quot; /&gt;

Värske meritint lõhnab [[harilik kurk|kurgi]] järele.  

Meritint on [[anadroomne ränne|anadroomne]] kala, see tähendab, et ta tuleb merest jõgedesse kudema.

==Vaata ka==
*[[peipsi tint]]
*[[Eesti kalade süstemaatiline nimestik]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* {{Elurikkus}}

[[Kategooria:Lõhelised]]
[[Kategooria:Eesti kalad]]</text>
      <sha1>a8nudn9c803ihvkhfb5aoyg1sjnb03l</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172374</id>
      <parentid>6172343</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T06:05:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1988" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = Meritint
| värvus         = loomad
| seisund        = LC
| seisundi_süsteem  = iucn3.1
| seisundi_ref      = &lt;ref&gt;{{IUCN | hindaja = Freyhof, J. &amp; Kottelat, M.| aasta = 2008 | IUCN_aasta = 2008 | nimi = ''Osmerus eperlanus'' | ID=15631}}&lt;/ref&gt;
| pilt           = Osmerus eperlanus.JPG
| pildi_seletus  = 
| pildi_laius    = 240px
| riik           = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond       = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass          = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygii''
| selts          = [[Tindilised]] ''Osmeriformes''
| sugukond       = [[Tintlased]] ''Osmeridae''
| perekond       = [[Tint (perekond)|Tint]] ''Osmerus''
| liik           = '''Meritint'''
| binaarne       = ''Osmerus eperlanus''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linnaeus]] (1758)
| levikukaart    = 
}}
'''Meritint''' (''Osmerus eperlanus'') on [[tintlased|tintlaste]] sugukonda kuuluv [[kala]]liik. 

Meritinti leidub ka Eesti rannikuvetes, arvukas eriti [[Pärnu laht|Pärnu lahes]].

== Iseloomustus ==
Meritindi keha on suhteliselt sale ja pikk. Meritindil nagu enamikul [[lõhelised|lõhelistel]] on olemas väike [[rasvauim]]. Seljauimel on esimesed kaks kiirt hargnemata, ülejäänud (8–10) hargnenud (uimevalem: D II/8–10)&lt;ref name=&quot;Meritint&quot;&gt; Miller, P. J &amp; Loates, M. J. 2006. Euroopa kalad (tõlkinud [[Tiit Raid]]). [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], lk 98 &lt;/ref&gt;, [[küljejoon]] ulatub umbes keskkehani. 

Kala värvus varieerub mustjaskollakatest toonidest roheliseni, mõlemal pool külge sirendab hõbejas vööt. Võib kasvada kuni 46 cm pikkuseks, eluiga 12–15 aastat.&lt;ref name=&quot;Meritint&quot; /&gt;

Värske meritint lõhnab [[harilik kurk|kurgi]] järele.  

Meritint on [[anadroomne ränne|anadroomne]] kala, see tähendab, et ta tuleb merest jõgedesse kudema.

==Vaata ka==
*[[peipsi tint]]
*[[Eesti kalade süstemaatiline nimestik]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* {{Elurikkus}}

[[Kategooria:Tindilised]]
[[Kategooria:Eesti kalad]]</text>
      <sha1>b922jnrezag99clst75ljw2mcpexlu7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mees, kes teadis ussisõnu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>132416</id>
    <revision>
      <id>6171981</id>
      <parentid>6122648</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:17:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kask</username>
        <id>77839</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3258" xml:space="preserve">{{Raamatu info
| nimi          = Mees, kes teadis ussisõnu
| kaane_pilt    =
| alltekst      =
| autor         = [[Andrus Kivirähk]]
| kaane_kujun   = [[Andres Rõhu]]
| toimetaja     = [[Sirje Ratso]]
| riik          = [[Eesti]]
| keel          = [[eesti keel|eesti]]
| žanr          = [[romaan]]
| kirjastaja    = [[Eesti Keele Sihtasutus]]
| avald_kuup    = 2007
| tüüp          = kõvas köites raamat
| lehekülgi     = 381
| mõõtmed_kaal  = 155 × 221 mm
| isbn          = 9789985791783
}}
&quot;'''Mees, kes teadis ussisõnu'''&quot; on [[Andrus Kivirähk|Andrus Kivirähki]] [[2007]]. aastal ilmunud romaan.

Ussisõnade oskamine ei tähenda teoses ainult metsarahva looduse mõistmist, vaid ka võimu ja valitsemist selle asukate üle. Need tarkused võtab Leemet lapsepõlves üle oma onu Vootelelt. Kogu Leemeti elu käib aga heitlus maailma mõistliku tajumise üle – ühel pool end poolearuliseks loitsinud hiiekummardajad, teisel pool silmakirjalikud kristluse kummardajad, kes on ka ise kõik endised metsaasukad, koos raudmeeste ja munkadega. Väheseid huvitab, mis ümbruses tegelikult toimub. Tasapisi metsaasundus siiski hääbub ning selle tarkust, juuri ja [[Põhja konn|Põhja Konn]]a jääb hoidma ainult Leemet – viimane mees, kes teadis ussisõnu.

Romaani ainetel on tehtud samanimeline lauamäng.

&quot;Mees, kes teadis ussisõnu&quot; on ilmunud läti (2011; tõlkija [[Zane Balode]]), tšehhi (2011, tõlkija [[Naděžda Slabihoudová]]), prantsuse (2013; tõlkija [[Jean-Pierre Minaudier]]), vene (2014; [[Tatjana Verhoustinskaja]]), inglise (2015; [[Christopher Moseley]]), taani (2015; Birgita Bonde Hansen), hollandi (2015; Jesse Niemeijer), ungari (2015; Nóra Kőhalmy), saksa (2017. tõlkija [[Cornelius Hasselblatt]]), hispaania (2017; Consuelo Rubio Alcover), seto (2018; Vello Jüriöö), makedoonia (2019; Julijana Velichkovska), leedu (2020; Agnė Bernotaitė-Jakubčionienė), poola (2020; Anna Michalczuk-Podlecki) ja jaapani keeles (2021; Ryoko Sekiguchi).&lt;ref&gt;https://www.estlit.ee/person/111/translations&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
* [[Kätlin Kaldmaa]]. ''[http://www.epl.ee/artikkel/377428 Viimne mohikaanlane eesti moodi]'. [[Eesti Päevaleht]], 9. märts 2007
* [[Tiit Noormets]]. ''[http://paber.ekspress.ee/viewdoc/36486BB98A869747C2257299004F0129 Andrus Kivirähk &quot;Mees, kes teadis ussisõnu&quot;]''. [[Eesti Ekspress]], 29. märts 2007
* [[Linda Kaljundi]]. ''[http://www.vikerkaar.ee/index1.php?page=Arhiiv&amp;a_act=article&amp;a_number=4612 Aga ükskord ei alga aega]''. [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]], 9/2007
* [[Rein Sikk]]. ''[http://www.epl.ee/artikkel/418732 Marid ootavad romaani &quot;Mees, kes teadis ussisõnu&quot; tõlget mari keelde]''. Eesti Päevaleht, 15. veebruar 2008
* ''[http://uudised.err.ee/index.php?06110327 Eduard Vilde kirjandusauhinna sai Kivirähk &quot;Ussisõnade&quot; eest]''. [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]], 5. märts 2008
* ''[http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=20548:2014-01-16-15-42-49&amp;catid=7:kirjandus&amp;Itemid=9&amp;issue=3472 „Mees, kes teadis ussisõnu”]'' Sirp, 16. jaanuar 2014

{{Vikitsitaadid}}

[[Kategooria:Andrus Kiviräha teosed]]
[[Kategooria:Eesti romaanid]]
[[Kategooria:2007. aasta Eestis]]
[[Kategooria:2007. aasta kirjandusteosed]]</text>
      <sha1>csdeuyjv4hycfqds9rdq3ukxckvom26</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Marten Seppel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>132614</id>
    <revision>
      <id>6172506</id>
      <parentid>5932754</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T10:24:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Athanasius Soter</username>
        <id>846</id>
      </contributor>
      <comment>kohendusi</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2277" xml:space="preserve">[[Pilt:Seppel.jpg|pisi|Marten Seppel [[2012]]. aastal]]
'''Marten Seppel''' (sündinud [[6. jaanuar]]il [[1979]]) on [[eesti]] ajaloolane.

Seppel tegeleb peamiselt [[agraarajalugu|agraarajaloo]] uurimisega. Aastal [[2001]] lõpetas ta [[Tartu Ülikool]]is bakalaureuseõppe. [[2003]]. aastal sai ta [[Cambridge'i ülikool]]ist magistrikraadi.

[[26. juuni]]l [[2008]] kaitses ta Tartu Ülikoolis doktoritöö teemal &quot;Näljaabi Liivi- ja Eestimaal 17. sajandist 19. sajandi alguseni&quot;. Tema juhendajad olid [[Enn Tarvel]] ja [[Tiit Rosenberg]], oponent [[Aleksander Loit]]. Tema doktoritöö võitis ühe kahest peapreemiast [[üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss|üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil]]&lt;ref&gt;[https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2012/06/%C3%9Cli%C3%B5pilaste-teadust%C3%B6%C3%B6de-riikliku-konkursi-2008.-a-tulemused.pdf Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 2008.a tulemused]&lt;/ref&gt;. 2010. aastal oli ta järeldoktorantuuris [[University College London]]i Slaavi ja Ida-Euroopa Uuringute osakonnas ning [[2013]]–[[2014]] [[Uppsala ülikool]]is.  

[[2008]]–[[2016]] oli Seppel [[Tartu Ülikool]]i üldajaloo lektor, seejärel varauusaja [[dotsent]] ja alates [[2021]]. aastast varauusaja kaasprofessor. [[2018]]. aastal oli ta [[Greifswaldi ülikool]]i külalisprofessor.

Seppel on alates [[2006]]. aastast [[Õpetatud Eesti Selts]]i liige ja kuulunud selle juhatusse. Samuti on ta mitme erialase seltsi, sealhulgas [[Akadeemiline Ajalooselts|Akadeemilise Ajalooseltsi]], Economic History Society ja The European Society for the History of Economic Thought liige. 

Seppel on saanud mitmeid erialaseid preemiaid, tunnustusi ja stipendiumeid, sealhulgas Eesti ajalookirjanduse aastapreemia (2014), [[Jüri Uluotsa stipendium]]i (2015) ja Humboldti uurimissteipendiumi (2018).

==Viited==
{{Viited}}

==Välislingid==
*{{ETIS}}
*[http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/6357/1/seppel_marten.pdf Marten Seppeli doktoritöö PDF-vormingus]

{{JÄRJESTA:Seppel, Marten}}
[[Kategooria:Eesti ajaloolased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õppejõud]]
[[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1979]]</text>
      <sha1>dqqfjcidjc4j5tuxfdoncogu8nr6gd6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172507</id>
      <parentid>6172506</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T10:24:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Athanasius Soter</username>
        <id>846</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2276" xml:space="preserve">[[Pilt:Seppel.jpg|pisi|Marten Seppel [[2012]]. aastal]]
'''Marten Seppel''' (sündinud [[6. jaanuar]]il [[1979]]) on [[eesti]] ajaloolane.

Seppel tegeleb peamiselt [[agraarajalugu|agraarajaloo]] uurimisega. Aastal [[2001]] lõpetas ta [[Tartu Ülikool]]is bakalaureuseõppe. [[2003]]. aastal sai ta [[Cambridge'i ülikool]]ist magistrikraadi.

[[26. juuni]]l [[2008]] kaitses ta Tartu Ülikoolis doktoritöö teemal &quot;Näljaabi Liivi- ja Eestimaal 17. sajandist 19. sajandi alguseni&quot;. Tema juhendajad olid [[Enn Tarvel]] ja [[Tiit Rosenberg]], oponent [[Aleksander Loit]]. Tema doktoritöö võitis ühe kahest peapreemiast [[üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss|üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil]]&lt;ref&gt;[https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2012/06/%C3%9Cli%C3%B5pilaste-teadust%C3%B6%C3%B6de-riikliku-konkursi-2008.-a-tulemused.pdf Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 2008.a tulemused]&lt;/ref&gt;. 2010. aastal oli ta järeldoktorantuuris [[University College London]]i Slaavi ja Ida-Euroopa Uuringute osakonnas ning [[2013]]–[[2014]] [[Uppsala ülikool]]is.  

[[2008]]–[[2016]] oli Seppel [[Tartu Ülikool]]i üldajaloo lektor, seejärel varauusaja [[dotsent]] ja alates [[2021]]. aastast varauusaja kaasprofessor. [[2018]]. aastal oli ta [[Greifswaldi ülikool]]i külalisprofessor.

Seppel on alates [[2006]]. aastast [[Õpetatud Eesti Selts]]i liige ja kuulunud selle juhatusse. Samuti on ta mitme erialase seltsi, sealhulgas [[Akadeemiline Ajalooselts|Akadeemilise Ajalooseltsi]], Economic History Society ja The European Society for the History of Economic Thought liige. 

Seppel on saanud mitmeid erialaseid preemiaid, tunnustusi ja stipendiumeid, sealhulgas Eesti ajalookirjanduse aastapreemia (2014), [[Jüri Uluotsa stipendium]]i (2015) ja Humboldti uurimisstipendiumi (2018).

==Viited==
{{Viited}}

==Välislingid==
*{{ETIS}}
*[http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/6357/1/seppel_marten.pdf Marten Seppeli doktoritöö PDF-vormingus]

{{JÄRJESTA:Seppel, Marten}}
[[Kategooria:Eesti ajaloolased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õppejõud]]
[[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1979]]</text>
      <sha1>lkrre6nhhf4z0f1d485db6dgrcg8haz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Paul Tacchella</title>
    <ns>0</ns>
    <id>137741</id>
    <revision>
      <id>6171927</id>
      <parentid>3130714</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T14:16:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="305" xml:space="preserve">'''Paul Tacchella''' ([[1848]] [[Glay Montbeliardi]] ([[Prantsusmaa]]) – [[17. detsember]] [[1914]] [[Tartu]]) oli [[prantsuse keel]]e lektor Tartu Ülikoolis 1910–1914.

{{DEFAULTSORT:Tacchella, Paul}}
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]]
[[Kategooria:sündinud 1848]]
[[Kategooria:surnud 1914]]</text>
      <sha1>g5hi5g0ba2w5ax78a8ymgtboicsh7ba</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pentti Linkola</title>
    <ns>0</ns>
    <id>137805</id>
    <revision>
      <id>6172263</id>
      <parentid>6023833</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T20:56:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Markku Olli</username>
        <id>168326</id>
      </contributor>
      <comment>Link</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6011" xml:space="preserve">[[Fail:Pentti Linkola 2.jpg|pisi|Pentti Linkola (2011)]]
[[Pilt: Pentti linkola.jpg|pisi|Pentti Linkola (2006)]]
'''Kaarlo Pentti Linkola''' ([[7. detsember]] [[1932]] [[Helsingi]] – [[5. aprill]] [[2020]] [[Valkeakoski linn|Valkeakoski]]) oli radikaalsete vaadetega soome [[keskkonnafilosoof]], [[roheline elamisviis|rohelise elamisviisi]] ideoloog ja ühiskonnakriitik.

Linkola oli tuntud teisitimõtleja, [[looduskaitse|looduskaitsja]], ornitoloogi, kalamehe ja publitsistina. Tema [[botaanika|botaanikust]] isa [[Kaarlo Linkola]] oli [[Helsingi Ülikool]]i rektor ning [[Soome Looduskaitseliit|Soome Looduskaitseliidu]] asutaja ja esimees. Tundes juba lapsena huvi looduse ja selle hoidmise vastu, alustas ta [[Helsingi Ülikool]]is [[zooloogia]] ja [[botaanika]] õpinguid, kuid otsustas peagi, et loodust saab kõige paremini tundma õppida ikkagi looduse keskel, mitte loengus. Pärast esimest aastat jättis ta õpingud pooleli ja asus omal käel loodust uurima, elatudes alates [[1959]]. aastast lisaks kirjatöö tegemisele [[kalapüük|kalapüügist]] ning elades väga vähenõudlikul ja [[keskkond]]a säästval viisil.

[[Ornitoloogia]] oli Linkolale väga südamelähedane ning tema esimesed teosed kirjeldasidki [[lind]]e, kirjutades hiljem ka metsast ja paljudest taimedest. Ta oli arvamusel, et [[võõrliik|võõrliigid]] (näiteks [[mink]] ja [[kährik]]) tuleb Soomest hävitada.

Alates [[1970. aastad|1970. aastate]] algusest kirjutas ta põhiliselt [[elusloodus]]e kaitsmisest ning muutus aastate jooksul üha kriitilisemaks inimkonna tegutsemise suhtes, nimetades näiteks inimest looduse [[vähktõbi|vähktõveks]].

Kui [[roheline ideoloogia|roheline liikumine]] Soomes alguse sai, osales ka Linkola selle üritustel, kuid osutus peagi selle organiseerunud liikumise jaoks liiga radikaalseks. Aastal [[1995]] asutas ta [[Looduspärandi Sihtasutus]]e, mille eesmärk on annetustena saadud rahaga osta kaitsmiseks kokku [[mets]]a Lõuna- ja Kesk-Soomes. [[2007]]. aasta lõpuks oli [[sihtasutus]] omandanud umbes 260 [[hektar]]it metsa.

Linkola arvates oli [[maakera]] võimalik päästa ainult tänapäeva [[tsivilisatsioon]]i hüvedest loobumise hinnaga, sealhulgas äärmuslike ja drakooniliste abinõudega. Ta vastustas [[majanduskasv]]u taotlemist ja kaasaegsete [[tehnika|tehniliste vahendite]] kasutamist. Linkola propageeris tagasi pöördumist [[naturaalmajandus]]e juurde ja pooldas muu hulgas mootorsõidukite eraomanduse kaotamist. Rahvaarvu ja liiklemistiheduse vähenemise tõttu kasutusest välja jäävate hoonete alune maa ja maanteed tulnuks tema arvates tagasi muuta viljakandvaks maaks.

Oma esimestes poliitilistes kirjutistes [[1960. aastad|1960. aastatel]] väljendas ta [[patsifism|patsifistlikke]] seisukohti, millest ta aga hiljem lahti ütles, pidades [[sõda]] tõhusaks inimeste arvukuse vähendamise vahendiks. Hiljem aga taganes sellest vaatest, viidates, et sõjajärgsele ülesehitustööle kuluks erakordselt palju ressursse.

== Tunnustused ==
Linkolal oli arvukalt kriitikuid, kuid ka palju poolehoidjaid. 2004. aastal valitud [[suured soomlased|kõigi aegade suuremate soomlaste]] hulgas sai Pentti Linkola 18. koha.

1998. aastal sai Linkola [[Soome Looduskaitseliit|Soome Looduskaitseliidu]] keskkonnaauhinna elutöö eest looduse kaitsmisel ning 2008. aastal Looduskaitseliidu medali.

1983. aastal sai ta [[Eino Leino auhind|Eino Leino auhinna]].

== Teoseid ==
* ''Suuri Lintukirja'', [[Otava]] 1955, 1962 (koos O. Hildeniga)
* ''Isänmaan ja ihmisen puolesta (Mutta ei ketään vastaan)'', Helsinki: Suomen sadankomitealiitto, 1960.
* ''Pohjolan linnut värikuvin: Elinympäristö. Levinneisyys Muutto'', Otava 1963–67.
* ''Unelmat paremmasta maailmasta'', Porvoo: [[WSOY]], 1990.
* ''Toisinajattelijan päiväkirjasta'', Porvoo: WSOY, 1979.
* ''Kirjeitä Linkolan ohjelmasta'', Porvoo: WSOY, 1986. (koos [[Osmo Soininvaara]]ga)
* ''Johdatus 1990-luvun ajatteluun'', Porvoo: WSOY, 1989.
* ''Voisiko elämä voittaa'', Helsinki: [[Tammi]], 2004.

=== Teoseid eesti keeles ===

* ''Teisitimõtleja märkmed.'' Tõlkinud [[Priit-Kalev Parts]], [Loodi] : MTÜ Rahvusliku Ehituse Selts, 2021
* ''Ellujäämise küsimus. Linkola programm.'' Tõlkinud [[Priit-Kalev Parts]] raamatutest &quot;Kirjeitä Linkolan ohjelmasta&quot; ja &quot;Voisiko elämä voittaa - ja millä ehdoilla&quot;:  MTÜ Rahvusliku Ehituse Selts, 2021, ISBN 978-9916-4-0803-2
* ''Juhatus 1990-ndate mõtlemisse''. Tõlkinud [[Priit-Kalev Parts]], [[Haapsalu]]: [[Vaialiit]], [[1997]]
* ''Metsadest ja metsade hävitamisest''. Tõlkinud [[Agu Tani]]. Akadeemia, 1992, nr. 12, lk. 2590–1599.
* ''Rohelise liikumise sihtprogramm''. Tõlkinud [[Priit-Kalev Parts]]. Akadeemia, 1995, nr. 9, lk. 1929–1950.

=== Tema kohta eesti keeles ===
* [[Rein Kuresoo|Kuresoo, Rein]] 2019. Pentti Linkola väljakutse. ''[[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]]'' 9.
=== Kriitika eesti keeles ===
*''Väitlus: Pentti Linkola eestikeelsete tõlgete avaldamise puhul''. [[Pekka Nuorteva]]. Akadeemia, 1996, nr. 2.

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* [https://vikerraadio.err.ee/858086/ooulikool-looduskaitsja-ja-esseist-rein-kuresoo-pentti-linkola-okofasism Pentti Linkolast Ööülikoolis – Rein Kuresoo.]
* [http://www.vihreapolku.info/kolumnit/pentti_linkola Kalamees Pentti Linkola] ([[soome keel]]es)
* [[Tammilehto, Olli]]: [http://www.tammilehto.info/linkolasuurmuut.htm Linkola seisukohtade kriitika] (soome keeles)
* [http://www.penttilinkola.com/ Ingliskeelne fännileht]
* [http://www.opleht.ee/Arhiiv/2000/30.06.00/peamearu/1.shtml Kaua veel... Malle Haas refereerib Pentti Linkola raamatut &quot;Juhatus 1990. aastate mõtlemisse&quot;: koolitusest] – Õpetajate Leht 30. juuni 2000, lk 5  
* [[Ott Heinapuu]]. [http://www.epl.ee/artikkel/482314 Ökomõtleja Pentti Linkola: laste saamine on suurim kuritegu keskkonna vastu], EPL, 10. november 2009

{{JÄRJESTA:Linkola, Pentti}}
[[Kategooria:Soome filosoofid]]
[[Kategooria:Keskkonnakaitsjad]]
[[Kategooria:Sündinud 1932]]
[[Kategooria:Surnud 2020]]</text>
      <sha1>94jiyn2psjq41r0xkne1ew179ugopo6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Niguliste tänav</title>
    <ns>0</ns>
    <id>138598</id>
    <revision>
      <id>6172512</id>
      <parentid>6054967</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T10:42:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>195.80.118.146</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3593" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2011}}
{{teekaart|suum=16|kõrgus=150}}

'''Niguliste tänav''' on tänav [[Tallinna vanalinn]]as, [[Kesklinna linnaosa]]s.
[[File:Niguliste kirik 2009-02-09.jpg|pisi|Vaade Niguliste tänavale [[Harju tänav|Harju]], [[Kuninga tänav|Kuninga]], Niguliste ja [[Kullassepa tänav]]a ristmikult]]
Niguliste tänav algab [[Harju tänav]]a, [[Kullassepa tänav|Kullassepa tänava]] ja [[Kuninga tänav]]a ristmikult, suundub [[Toompea]] poole ning lõpeb [[Rüütli tänav (Tallinn)|Rüütli tänav]]a ristmikul.
&lt;gallery&gt;
File:EE-37 - Tallinn - 2009-07-16 (4890718215).jpg|
File:Estonia-old-town.jpg|
File:Vue fra Niguliste tänav mod Lühike jalg.JPG|[[Rüütli tänav (Tallinn)|Rüütli]], [[Lühike jalg|Lühikese jala]], [[Rataskaevu tänav|Rataskaevu tänava]] ja Niguliste tänava ristmik
File:2018-04-21-16-48-04-IMG 7639 (46229240534).jpg|
&lt;/gallery&gt;
==Ajalugu==
Niguliste tänav [[Tallinn]]as on nime saanud seal asuva [[Niguliste kirik]]u (''Die Nikolaikirche'') järgi. Kirikut mainitakse esmakordselt [[1316]]. aastal. Kuid arvatavalt on kirik ehitatud juba [[1230. aastad|1230. aastatel]], kui [[Mõõgavendade ordu]] kutsel tulid [[Ojamaa]]lt Tallinna saksa kaupmehed ning rajasid sinna oma saksa [[kaubahoov]]i ja [[asula]]. 
[[File:Niguliste ja Harju tänava nurk Niguliste kiriku tornist 74.jpg|pisi|left|Niguliste ja Harju tänava nurk, vaade Niguliste kiriku tornist 74, kus ka 1965. aastal paigutatud [[Eduard Vilde monument]]]]
[[Niguliste kirik]]usse viivat teed hakati [[1367]]. aastal kutsuma „teeks, kust minnakse püha Nikolause juurde“ (''… velud itur ad sanctum Nicolaum''). Niguliste tänav Tallinnas on kandnud ajalooliselt nimetusi - Nigolas uulits, Nigulaste uulits, Niggola ulits, Nikkola ulits; saksa keeles ''Nikolaistraße, Nicolaistraße, Nicolai Straße'', vene keeles ''Липовая Городская ул., Нигулисте, ул.''&lt;ref&gt;[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&amp;lang=et&amp;kohanimi=96005763&amp;f2v=Y&amp;f3v=Y&amp;nimeliik=&amp;maakond=&amp;vald=&amp;kihelkond=&amp;asum=&amp;f10v=Y&amp;x1d=&amp;x1m=&amp;x1s=&amp;x2d=&amp;x2m=&amp;x2s=&amp;y1d=&amp;y1m=&amp;y1s=&amp;y2d=&amp;y2m=&amp;y2s=&amp;f14v=Y&amp;of=tb Niguliste tn], [http://www.eki.ee/ EKI KNAB: Eesti - Eesti Keele Instituut], Eesti kohanimed (vaadatud 11.07.2021)&lt;/ref&gt; [[1723]]. aastal eestikeelse nimega Nikkola ulits ja [[1732]]. aastast Niggola uulits. Sellest kujunes [[1861]]. aastal Nigulaste uulits, hiljem Niguliste tänav.
[[File:2018-04-21-16-34-51-IMG 7634 (46953870881).jpg|pisi|Niguliste 2 // Kullassepa 4 nurgamaja paremal]]
1944. aasta [[märtsipommitamine|märtsipommitamise]] tulemusel hävinesid [[Kullassepa  tänav]]a paarisnumbritega hooned: 6, 8, 10, 12. Kullassepa 14, 16 ja Kullassepa 18 // Niguliste tänav 2 taastati sõja järel, kuid lammutati 1950. aastate algul ning ehitati [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlikus stiilis]] Niguliste 2 // Kullassepa 4 maja, mis valmis 1953. aastal arhitekt [[Ilmar Laas]]i projekti kohaselt.

Aastatel 1948–1987 kandis Niguliste tänava osa koos [[Kuninga tänav]]a algusega Kuninga tänava nime.

2022. aasta veebruaris avati [[Jaan Kross]]i auks, tema 102. sünniaastapäevaks püstitatud [[Jaan Krossi monument]] [[Kullassepa tänav|Kullassepa]], [[Kuninga tänav|Kuninga]], Niguliste ja [[Harju tänav]]a nurgal&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/95957765/fotod-tallinna-vanalinnas-avati-jaan-krossi-malestusmark Tallinna vanalinnas avati Jaan Krossi mälestusmärk], kroonika.delfi.ee, 19.02.2022&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}

{{Vanalinna asumi tänavad}}

[[Kategooria:Tallinna vanalinna tänavad]]</text>
      <sha1>3lnqswcif3u3bblftdav01h83sxi486</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Osseedid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>140390</id>
    <revision>
      <id>6171932</id>
      <parentid>5403261</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T14:27:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3509" xml:space="preserve">[[Pilt:Ramonov vano ossetin northern caucasia dress 18 century.jpg|thumb|Osseet 18. sajandi riietuses, Ramonov Vano (19. sajand)]]
[[File:Ossetian tribes.png|thumb]]
'''Osseedid''' on [[idairaani keeled|idairaani keelte]] hulka kuuluvat [[osseedi keel]]t kõnelev rahvas [[Kaukaasia]]s. Neid on umbes 720 tuhat{{lisa viide}}.

== Ajalugu ja rahvanimetus ==
[[Venemaa]]l kasutatav kohanimi &quot;Osseetia&quot; ja vastav rahvanimetus &quot;osseedid&quot; on [[gruusia]] päritolu.

Osseedid on varakeskajal [[Pärsia]]st [[Kaukaasia]]sse rännanud [[alaanid|alaani]] ja [[sküüdid|sküüdi]] hõimude järeltulijad.

Osseetidele lähedane rahvas [[jasüügid]] elas umbes 2500 aastat tagasi [[Aasovi meri|Aasovi mere]] põhjakaldal, kust rändas [[Pannoonia]]sse (tänapäeva [[Ungari]] alale). Antiikajal seda hõimu kardeti, sest nad korraldasid ümbritsevatele aladele röövretki. Hilisantiigis lakati neid mainimast.

Keskajal, [[14. sajand]]il liikus uus osseedi hõim, [[jassoonid]], Ungarisse. Ungarikeelne nimetus sellele hõimule oli ''Jász''. Esmakordselt mainiti neid [[1318]]. Nad jäid Ungarisse elama, [[18. sajand]]il kaotasid oma keele ja peavad end tänapäeval ungarlasteks, kuid on kohati säilitanud oma identiteedi ja mälestuse oma päritolust.

Gruusia keeles nimetatakse Alaaniat ja alaane sõnadega ''oseti'' ja ''osebi''. [[14. sajand]]i lõpul laenas Venemaa selle nimetuse ja hakkas sellega kunagisi alaane nimetama. Vana vene nimetus selle rahva kohta oli &quot;jass&quot;. Vene keele kaudu levis osseetide nimetus ka teistesse keeltesse.

Tänapäeval on osseetide omanimetus ''irättä'', vanasti ''iron''. See on seotud indoeuroopa sõnaga ''arien'', mis tähendab õilsat. See vihjab osseetide pärinemisele [[aarjalased|aarjalaste]] hulgast.

== Levik ==
Osseetide kodumaa on [[Osseetia]], mis tänapäeval on jaotunud [[Põhja-Osseetia]] (kuulub Venemaale) ja [[Lõuna-Osseetia]] (''[[de jure]]'' kuulub [[Gruusia]]le, kuid ''[[de facto]]'' tegutseb iseseisva riigina, selle iseseisvust on tunnustanud [[Venemaa]], [[Nicaragua]], [[Venezuela]], [[Nauru]] ja [[Tuvalu]]) vahel. Osseete on maailmas 720 tuhat, kellest kolm viiendikku, 445 tuhat elab Põhja-Osseetias.

Tänapäeval elab kõige rohkem osseete Venemaal (528,5 tuhat).&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-01.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-09-07 |arhiivimisaeg=2018-09-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180906073144/http://www.perepis2002.ru/content.html?id=11 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Järgnevad [[Süüria]] (59 tuhat), Gruusia (14 tuhat&lt;ref&gt;http://pop-stat.mashke.org/georgia-ethnic2014.htm&lt;/ref&gt;), [[Türgi]] (37 tuhat) ja Lõuna-Osseetia (30 tuhat). Eestis elab 93 osseeti. &lt;ref&gt;Anu Tõnurist, Pilte rahvaloendusest, Tallinn 2013.&lt;/ref&gt;  Esimese 17 riigi seas on Süüria ja Türgi kõrval 15 endise NSV Liidu riiki.

== Religioon ==
Umbes 80% osseetidest on [[õigeusk]]likud, 15–20% on [[muslim]]id. Islamit esineb Põhja-Osseetias.

== Tuntud osseete ==
*[[Abajtõ Vaso]] (Vassili Abajev)
*[[Alan Dzagojev]] (Zähojtõ Alan)
*[[Veronika Dudarova]] (Dudaratõ Veronikä)
*[[Valeri Gergijev]] (Gergitõ Valeri)
*[[Alan Huõgatõ]] (Alan Hugajev)
*[[Elbert Tuganov]] (isa poolt)

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{commonskat|Ossetians}}
*[http://vikerraadio.err.ee/kuularhiiv?saade=225&amp;kid=203 Vikerraadio saade osseetidest]

[[Kategooria:Rahvad]]
[[Kategooria:Põhja-Osseetia]]
[[Kategooria:Lõuna-Osseetia]]
[[Kategooria:Osseedid| ]]</text>
      <sha1>tg8dnu2ic0fucbhezy01u5osr9vjiga</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hüdrolüüs</title>
    <ns>0</ns>
    <id>143215</id>
    <revision>
      <id>6172015</id>
      <parentid>5316889</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:59:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nimelik</username>
        <id>60716</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10865" xml:space="preserve">'''Hüdrolüüsiks''' nimetatakse [[Keemiline reaktsioon|keemilist reaktsiooni]], mille käigus lõhustuvad molekuli [[keemiline side|keemilised sidemed]] [[vesi|veega]] reageerides. Reaktsioon toimub vesilahuses. Üldjuhul on hüdrolüüsi näol tegemist aine [[lagunemisreaktsioon|lagunemisega]].

Sõna &quot;hüdrolüüs&quot; tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ὕδωρ (''hudōr'', vesi) ja λύσις (''lusis'', lahustama).

==Liigid==
Kõik võimalikud hüdrolüüsi liigid sisaldavad mingil moel reaktsiooni vee molekuliga. Hüdrolüüsi liike eristatakse lähtemolekulide põhjal.

===Soolad===
Üks tüüpilisemaid hüdrolüüsireaktsioone on [[Nõrk hape|nõrga happe]] või [[Nõrk alus|nõrga aluse]] (või mõlema) [[Soolad|soola]] lahustamine vees. Vesi ioniseerub vähesel määral [[Vee omaionisatsioon|iseeneslikult]] [[hüdroksiidioon]]iks ja [[vesinikioon]]iks. Samamoodi [[Dissotsiatsioon (keemia)|dissotsieerub]] ka sool anioonideks ja katioonideks. Näiteks [[naatriumetanaat]] laguneb vees naatriumiooniks ja etanaatiooniks. Naatriumioonid reageerivad hüdroksiidioonidega suhteliselt vähesel määral, samas kui etanoaatioonid seonduvad vesinikioonidega ja moodustavad [[Etaanhape|etaanhappe]]. Selle näite puhul jääb lahusesse hüdroksiidioonide suhteline ülekaal ja lahus ise on [[Aluselisus|aluseline]].

Hüdrolüüsil saadud lahuse parameetreid on võimalik ka arvutada. Näiteks reaktsioon HCl + NH&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;OH = NH&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;&lt;sup&gt;+&lt;/sup&gt; + Cl&lt;sup&gt;-&lt;/sup&gt; + H&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;O.
Lahuses reageerib ammooniumioon veega:
NH&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;&lt;sup&gt;+&lt;/sup&gt; + H&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;O = NH&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt; + H&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;O&lt;sup&gt;+&lt;/sup&gt;
[[Dissotsiatsioonikonstant|Dissotsiatsioonikonstandi]] saab tuletada seosest:
K&lt;sub&gt;a&lt;/sub&gt; = ([H&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;O&lt;sup&gt;+&lt;/sup&gt;][NH&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;][OH&lt;sup&gt;-&lt;/sup&gt;])/([NH&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;&lt;sup&gt;+&lt;/sup&gt;][OH&lt;sup&gt;-&lt;/sup&gt;]) = K&lt;sub&gt;w&lt;/sub&gt;/K&lt;sub&gt;b&lt;/sub&gt; = 5,7e-10
Sellest järeldub, et saadud lahus on happeline. Kui on teada ka kontsentratsioonid, on võimalik arvutada ka täpne pH väärtus.&lt;ref name=&quot;t65Lk&quot; /&gt;

Tugevate hapete ja aluste soolad ei hüdrolüüsu, kuna võimalikeks saadusteks oleksid vastavalt tugev hape ja tugev alus, mis mõlemad dissotsieeruvad vees täielikult. Seega peab keskkond jääma neutraalseks.&lt;ref name=&quot;2XfBm&quot; /&gt;

===Estrid ja amiidid===
Happe-aluse-katalüüsitud hüdrolüüsid on väga levinud; üheks näiteks on [[Estrid|estrite]] ja [[amiidid]]e hüdrolüüs. Nende hüdrolüüs leiab aset siis, kui mõni [[nukleofiil]]ne rühm (näiteks vesi või hüdroksiidioon) ründab estri/amiidi [[karbonüülrühm]]a süsinikku.

Aluselises keskkonnas on eelistatud nukleofiiliks hüdroksiidioon, mis ründab [[elektrofiil]]set karbonüülrühma süsinikku, lõhkudes sellega π-sideme ja luues tetraeedrilise vaheühendi. Vaheühend laguneb, moodustades taas karbonüülrühma C=O sideme, mille käigus lahkub [[alkoksürühm]] RO&lt;sup&gt;-&lt;/sup&gt; (joonisel &lt;sup&gt;-&lt;/sup&gt;OMe e. metoksürühm). Moodustub karboksüülhape. Kuna tegemist on aluselise keskkonnaga, loovutab tekkinud karboksüülhape oma happelise vesiniku alkoksürühmale, moodustades alkoholi.

Happe-katalüütiline estri hüdrolüüs on [[Fisheri esterdamine|Fischeri esterdamise]] pöördprotsess.&lt;ref name=&quot;INHGG&quot; /&gt; Happelises keskkonnas toimub kõigepealt karbonüülrühma protoneerimine, mis muudab karbonüülrühma elektrofiilsemaks. Seekord on nukleofiiliks vee molekulis olev hapnik, mis ründab karbonüülrühma süsinikku ja moodustub tetraeedriline vaheühend. Karbonüülrühmaga liitunud vesi kaotab laengu neutraliseerimisel ühe prootoni ning molekulist lahkub alkoksürühm. See võimaldab karbonüülrühma süsinikul taastada kaksiksideme hapnikuga, mille küljest lahkuv prooton taastab happelise katalüsaatori. Happelises keskkonnas on nii happe kui ka alkoholi molekulid protoneeritud.&lt;ref name=&quot;ieTUh&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;7OMZQ&quot; /&gt;

[[Pilt:estri hüdrolüüs.png]]

Estrid võivad hüdrolüüsuda ka neutraalses keskkonnas. Sel juhul on nukleofiiliks vee molekul. Reeglina on neutraalne hüdrolüüs märgatavalt aeglasem happelisest ja aluselisest hüdrolüüsist.

Estrite hüdrolüüsi kiirus sõltub suurel määral temperatuurist.

Üheks vanimaks laiatarbeliseks estri hüdrolüüsi näiteks on [[seebistamine]] ehk [[triglütseriidid]]e aluseline hüdrolüüs leelise (näiteks [[naatriumhüdroksiid]]i) abil. Protsessi käigus moodustub [[glütserool]] ning [[rasvhapped]] muutuvad alusega reageerides soolaks. Neid sooli nimetatakse igapäevaselt seepideks.

Elusates süsteemides leiavad enamus biokeemilistest reaktsioonidest (sealhulgas ka ATP hüdrolüüs) aset [[ensüüm]]ide katalüüsil. Ensüümid võimaldavad hüdrolüüsuda valkudel, rasvadel, õlidel ja süsivesikutel.

Amiidid annavad hüdrolüüsi käigus [[Karboksüülhapped|karboksüülhape]] ja sõltuvalt struktuurist kas [[Amiinid|amiini]] või [[Ammoniaak|ammoniaagi]]. Karboksüülhape võtab veest hüdroksiidiooni ja amiin (või ammoniaak) vesinikiooni. [[Peptiidid]] annavad hüdrolüüsi käigus [[aminohapped|aminohappeid]].&lt;ref name=&quot;xhIWL&quot; /&gt;

:[[Pilt:amide hydrolysis.svg]]

Mitmed polüamiidpolümeerid nagu [[nailon]] 6,6 hüdrolüüsuvad tugevate hapete juuresolekul. See protsess viib depolümeerimiseni. Sel põhjusel kipuvad nailontooted murenema, kui nad on viibinud kas või vähest aega happelises keskkonnas. Sarnane protsess võib toimuda ka polüestritega.

===Polüsahhariidid===
[[Pilt:Sucrose-inkscape.svg|pisi|Sukroos. Glükosiidsidet esindab keskmine hapnikuaatom, mis hoiab kahte monosahhariidi koos]]
[[Monosahhariidid]] võivad olla omavahel seotud [[glükosiidside]]metega, mis on avatud hüdrolüüsi poolt lõhkumiseks. Kaks, kolm, mitu või palju sel kombel seotud monosahhariide moodustavad vastavalt [[Disahhariidid|disahhariide]], [[Trisahhariidid|trisahhariide]], [[Oligosahhariidid|oligosahhariide]] või [[Polüsahhariidid|polüsahhariide]]. Ensüüme, mis viivad läbi glükosiidsideme hüdrolüüsi, nimetatakse &quot;[[glükosiidi hüdrolaas]]ideks&quot; või &quot;glükosidaasideks&quot;.

Näiteks tuntuima disahhariidi [[sahharoos]]i (valge suhkur) hüdrolüüs annab [[glükoos]]i ja [[fruktoos]]i.

Polüsahhariidide hüdrolüüsimist lahustuvateks suhkruteks nimetatakse &quot;suhkrustamiseks&quot;. See on tähtis protsess näiteks [[Pruulimine|õlletootmisel]]. [[Oder|Odrast]] valmistatud [[linnased]] on β-amülaasi allikaks, mis lagundab [[tärklis]]e [[maltoos]]iks (disahhariid), mis on omakorda toiduks pärmile.

[[Tselluloos]] muudetakse tsellulaaside poolt hüdrolüüsi käigus glükoosiks või tsellobioosiks (disahhariid). Teatud loomad ([[mäletsejalised]]) suudavad tselluloosi seedida, kuna nende soolestikus elavad sümbiontsed bakterid, mis toodavad tsellulaase.

===ATP===
Hüdrolüüs on lähedalt seotud ka [[Bioenergeetika|energiatarbimise]] ja -salvestamisega. Kõik elusrakud vajavad pidevat energiavoolu kaheks peamiseks eesmärgiks: mikro- ja makromolekulide [[biosüntees]]iks ja ioonide ning molekulide transpordiks rakumembraanide vahel. Toitainete oksüdeerimisest tulenevat energiat ei kasutata otseselt, vaid salvestatakse keerulise ja pika reaktsiooniahela kaudu energiat varuvasse molekuli nimega [[adenosiintrifosfaat]] (ATP). ATP molekul sisaldab [[pürofosfaat]]sidemeid (sidemed, mis moodustuvad kahe fosfaatrühma kombineerumisel), mis vabastavad vajadusel energiat. ATP molekul võib hüdrolüüsuda kahel viisil: eemaldades viimase fosfaatrühma, et moodustada [[adenosiindifosfaat]] (ADP), või eemaldades viimased kaks fosfaatrühma (difosfaatrühm), et moodustada [[adenosiinmonofosfaat]] (AMP). Hüdrolüüsi viisist oleneb edasine reaktsioonide käik.

===Metallioonid===

Metallioonid on [[Lewis'i happed ja alused|Lewis'i happed]] ja moodustavad vesilahustes hüdraatkattega ioone põhivalemiga M(H&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;O)&lt;sub&gt;n&lt;/sub&gt;&lt;sup&gt;m+&lt;/sup&gt;.&lt;ref name=&quot;cj4Gq&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;7qJ9Q&quot; /&gt;
Hüdraatkattega ioonid on võimelised rohkemal või vähesemal määral hüdrolüüsuma. Hüdrolüüsi esimene samm järgib tavaliselt valemit M(H&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;O)&lt;sub&gt;n&lt;/sub&gt;&lt;sup&gt;m+&lt;/sup&gt; + H&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;O = M(H&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;O)&lt;sub&gt;n-1&lt;/sub&gt;(OH)&lt;sup&gt;(m-1)+&lt;/sup&gt; + H&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;O&lt;sup&gt;+&lt;/sup&gt;
Sellest järeldub, et [[Brønsted-Lowry happe-alus teooria]] järgi on hüdraatkattega katioonid happed. Happelisus tuleneb sellest, et positiivselt laetud metallioon nõrgendab seondunud vee molekulis O-H sidet, mis muudab prootoni vabanemise suhteliselt lihtsaks.

Selle reaktsiooni [[dissotsiatsioonikonstant]] pK&lt;sub&gt;a&lt;/sub&gt; on enam-vähem lineaarses seoses metalliooni massi-suuruse suhtega.&lt;ref name=&quot;bm&quot; /&gt; Väikeste laengutega ioonid nagu Na&lt;sup&gt;+&lt;/sup&gt; on väga nõrgad happed, millel hüdrolüüsi ulatus on peaaegu olematu. Suurtel kahevalentsetel ioonidel nagu Ca&lt;sup&gt;2+&lt;/sup&gt;, Zn&lt;sup&gt;2+&lt;/sup&gt;, Sn&lt;sup&gt;2+&lt;/sup&gt; ja Pb&lt;sup&gt;2+&lt;/sup&gt; on pK&lt;sub&gt;a&lt;/sub&gt; väärtus ligikaudu 6 või enam ja neid ei liigitata seetõttu tavaliselt hapete alla, aga väiksed kahevalentsed ioonid nagu Be&lt;sup&gt;2+&lt;/sup&gt; võivad omada palju madalamaid pK&lt;sub&gt;a&lt;/sub&gt; väärtuseid. Kolmevalentsed ioonid nagu Al&lt;sup&gt;3+&lt;/sup&gt; ja Fe&lt;sup&gt;3+&lt;/sup&gt; on nõrgad happed, mille pK&lt;sub&gt;a&lt;/sub&gt; väärtused on võrreldavad etaanhappega.

Hüdrolüüsi saab ka [[Le Chatelier' printsiip|tagasi tõrjuda]], kui lisada lahusele mõnda tugevat hapet, mis teeb lahuse happelisemaks ja nihutab hüdrolüüsi tasakaalu hüdraatiooni tekkimise suunas.
==Vaata ka==
*[[Ensümaatiline hüdrolüüs]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;t65Lk&quot;&gt;[http://www.science.uwaterloo.ca/~cchieh/cact/c123/salts.html Hydrolysis – acidic, basic, and neutral salts ]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2XfBm&quot;&gt;[http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/4_h%FCdrol%FC%FCs.html CRJG õppematerjalid, hüdrolüüs]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;INHGG&quot;&gt;[http://masterorganicchemistry.com/reaction-guide/hydrolysis-of-esters-to-carboxylic-acids-with-aqueous-acid/ Hydrolysis of esters to carboxylic acids with aqueous acid]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ieTUh&quot;&gt;[http://www.chem.ucalgary.ca/courses/351/Carey5th/Ch20/ch20-3-3-1.html Chapter 20: Carboxylic Acid Derivatives. NucleophilicAcyl Substitution]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7OMZQ&quot;&gt;[http://koolielu.ee/waramu/view/1-9ae13048faf0c01de98adfbf9ba1428339145496 Katrin Soika &quot;Estrite leeliseline hüdrolüüs&quot;]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xhIWL&quot;&gt;Martin RB. (1998) &quot;Free energies and equilibria of peptide bond hydrolysis and formation&quot;, ''Biopolymers'', '''45''', 351–353.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cj4Gq&quot;&gt;Burgess, J. ''Metal ions in solution'', (1978) Ellis Horwood, New York&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7qJ9Q&quot;&gt;{{cite book | last = Richens | first =D. T. | title = The chemistry of aqua ions : synthesis, structure, and reactivity : a tour through the periodic table of the elements | publisher = Wiley | year = 1997 | isbn = 0-471-97058-1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bm&quot;&gt;Baes, C.F.; Mesmer, R.E. The Hydrolysis of Cations, (1976),Wiley, New York&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Keemilised reaktsioonid]]</text>
      <sha1>cz7tjgsmcdj0n92v673qsz4d2y18p2g</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tatari asum</title>
    <ns>0</ns>
    <id>144449</id>
    <revision>
      <id>6172503</id>
      <parentid>6151813</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T10:10:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7296" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Tatari
| pilt = Tatari asumi kaart.png
| pindala = 0,22&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot;&gt;[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017&lt;/ref&gt;
| elanikke = 2449 (01.01.2017)&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;
| asendikaardi_pilt = Tallinn tatari asum.png
}}
[[File:KosmoseKino2008.JPG|thumb|Kino Kosmos]]
'''Tatari asum''' on [[asum]] [[Tallinn]]as [[Kesklinna linnaosa]]s. Asum piirneb [[Tõnismäe]], [[Südalinn|Südalinna]], [[Sibulaküla]], [[Uus Maailm (Tallinn)|Uue Maailma]] ja [[Veerenni]] asumiga. Tatari asumi pindala on 0,22 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;.&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;  

Tatari asum ja tänav on saanud nime selle järgi, et 18. sajandil ja ka hiljem elas asumis palju [[Tatarlased|tatarlasi]] (sh kõrgemate aukraadidega mereväeohvitsere). Asumit on kutsutud ka Süda-Tatari piirkonnaks.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt; 
==Tatari asumi tänavad==
Helilooja [[Peeter Süda]] elas kunagi Tatari asumis ning tema järgi on nimetatud [[Peeter Süda tänav]]. Kunagise [[Karjaallikas|Karja allika]] järgi on nime saanud [[Allika tänav (Tallinn)|Allika tänav]] ja [[Lätte tänav]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Asumis asuvad veel [[Ahju tänav]], [[Kentmanni põik]], [[Liivalaia tänav]], [[Rävala puiestee]], [[Sakala tänav]] ja [[Tatari tänav]], osa [[Estonia puiestee]]st ja [[Pärnu maantee]]st&lt;ref&gt;[https://aktal.tallinnlv.ee/static/Eelnoud/Dokumendid/ddok4981.htm Tatari], aktal.tallinnlv.ee, Tallinna asumid ja nendes paiknevate tänavate loetelu&lt;/ref&gt;.

== Elanikkond ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta  
!Arvestuslik rahvaarv&lt;ref&gt;[http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160305032232/http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;
|-
|2017
|2449
|-
|2016
|2350
|-
|2015
|2178
|-
|2014
|2098
|-
|2013
|1968
|-
|2012
|1939
|-
|2011
|1851
|}
Tatari asumi rahvaarv on aastatel 2011–2017 järjest suurenenud. 2016. aastal moodustasid 0–17-aastased asumi elanikkonnast 18–22%, üle 68-aastasi oli 3–9%. Eestlaste osakaal asumi elanikkonnas jäi 50–79% vahele.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170213134111/http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38&lt;/ref&gt;

==Miljööväärtuslik ala==
Tatari asumi [[miljööväärtuslik ala]]&lt;ref&gt;[https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&amp;aktid=114139 Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsus number 78]&lt;/ref&gt; jääb Liivalaia ja Pärnu maantee vahele.&lt;ref&gt;[http://www.tallinn.ee/est/ehitus/g6475s44141 Tallinna kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride määramine ning kaitse– ja kasutamistingimuste seadmine], Tatari miljööväärtuslik ala nr 10 &lt;/ref&gt;.

== Haridus ja kultuur ==
Tatari asumis asuvad [[Sakala Eragümnaasium]], [[Tallinna Südalinna Kool]] ning [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]. Asumi territooriumile jääb [[Kosmos (kino)|kino Kosmos]].[[File:Sakala ja Kentmanni tänava ristmik Tallinnas, vaade Estonia puiestee poolt, 27. august 2011.jpg|thumb|Sakala ja Kentmanni tänava ristmik Tallinnas, vaade Estonia puiestee poolt, 27. august 2011]]

==Ajalugu==
{{commonskat|Historical images of Sakala-Tatari|Tatari asumi ajaloolised kujutised}}
[[File:TLA_1465_1_615_Tatari_tn_29-31_28_03_1938_fotogr_E_Brockner.jpg|thumb|Tatari tn 29-31 (1938)]]
Tatari asum oli keskajal [[Harju värav|Harju värava]] eeslinn. Tatari aladelt on leitud vana veejuhe, mis ulatus [[Karjaallikas|Karja allikast]] [[Karja värav|Karja väravani]] ning mille loomisaastaks peetakse 1422. aastat. See veejuhe hävitati [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 1997. aastal kaevati Tatari 2 piirkonnas välja vähemalt 300 m² suurune paekividega sillutatud väljak [[17. sajand Eestis|17. sajandist]]. Selle mõõtmed olid algselt suuremad, sest kaevamistel ei jõutud väljaku piirjoonteni&lt;ref&gt;[[Robert Nerman]], [https://www.postimees.ee/1611875/vanalinna-tanavad-said-kivikatte-eeslinnade-elanikud-neelasid-tolmu?fbclid=IwAR0RvQ9Y51hY2COZ3JSxa7XqHCI1DX7UHLUCodO60x6qnkTdtdN23td5Q6Q Vanalinna tänavad said kivikatte, eeslinnade elanikud neelasid tolmu], Postimees, 21. detsember 2006&lt;/ref&gt;.

17. sajandist pärinevad kunstiteosed näitavad, et Tatari piirkond oli tol ajal kompaktselt hoonestatud. [[Põhjasõda]] pärssis piirkonna arengut tükiks ajaks. 1793. aastal oli Tatari asumis 90 hoonet, 1820. aastal juba 150 hoonet.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1860. aastatel lõi metsaametnik [[Wilhelm Kühnert]] Tatari asumisse dendroloogilise aia, mida hakati kutsuma Eedeni aiaks. Aias kasvasid haruldased puuliigid ning sinna olid rajatud istepingid, hekid ja lehtlad. Kühnerti perekonna maja juures (lammutati 1960. aastatel) kasvas [[hõlmikpuu]]. Seda hõlmikpuud ümbritsevat haljasala nimetatakse praegu Hõlmikpuuhaljakuks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1917. aastal asus Peeter Süda tänaval [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]]. Tatari asumis on elanud nimekaid poliitikuid, sõjaväelasi, haritlasi, majandustegelasi jne. Asumis on elanud [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] liikmeid, hiljem [[Riigikogu]] liikmeid. Vabadussõja ajal elas Tataris [[Konstantin Päts]]. Tallinna Eeslinna Uurimisbüroo andmeil on Tatari asumis eri aegadel elanud või töötanud üle 2500 kultuurilooliselt tuntud inimese.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[20. sajand]]i alguses kandis tänapäevase  [[Peeter Süda tänav]]a ja Tõnismäe tänava ning [[Vaestepatuste tänav]]a vaheline lõik nime Väike-Pärnu maantee. [[22. jaanuar]]il [[1936]] liideti [[Väike-Tartu maantee]] ja [[Väike-Pärnu maantee]] ning nimetati ümber [[Sakala maantee]]ks (hilisem [[Sakala tänav]]).

Tatari asum sai tugevalt kannatada [[Märtsipommitamine|1944. aasta märtsipommitamise]] ajal, suur osa asumi hoonetest hävis. Paljud asumis elanud haritlased kas vangistati või sunniti lahkuma. Nõukogude ajal majutati Tatari majadesse julgeolekutöötajaid ning kommunistliku partei ja Eesti NSV valitsuse juhte.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;, Tatari 15.

1980. aastate lõpus plaaniti rajada läbi asumi [[Rävala puiestee|Rävala]] (tol ajal Lenini) puiestee pikendus. [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] halvenenud majandusliku olukorra tõttu jäi magistraaltee rajamise plaan teostamata, kuid enne seda jõuti siiski lammutada mitu seni heas korras olnud vanaaegset maja (sh [[Eesti Looduskaitse Selts|Eesti Looduskaitse Seltsi]] maja).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Eri aegadel on asumis tegutsenud (ja tegutseb praegugi) olulisi organisatsioone, sealhulgas [[Valvaja Selts]], [[Eesti Muinsuskaitse Selts]], [[Eesti Looduskaitse Selts]] jm.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Vaata ka ==
*[[Süda tänava hõlmikpuu]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.tallinnlv.ee/lvistung/bin/docview1.asp?docid=34658&amp;save... Liivalaia tn, Pärnu mnt ja P. Süda tn vahelise maa-ala detailplaneering], Tallinna Linnavalitsuse korraldus, november 2004

{{Tallinna asumid}}
{{commonscat|Tatari}}
[[Kategooria:Tatari| ]]

[[Kategooria:Kesklinna linnaosa]]
[[Kategooria:Tallinna asumid]]</text>
      <sha1>1hs2f0xhhyfldnl986g5fg68yr94f5j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Siili</title>
    <ns>0</ns>
    <id>147237</id>
    <revision>
      <id>6172359</id>
      <parentid>6151708</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T04:12:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5507" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Siili
| pilt = Tallinn siili asum.png
| pildiallkiri = Siili Tallinna ja Mustamäe linnaosa raamis
|  pindala = 0,26&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot;/&gt;
|  elanikke = 3642 (01.01.2017)&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot;/&gt;
| asendikaardi_pilt = Siili asumi kaart.png
| asendikaardi_pilt_seletus = Siili asumi kaart
}}

'''Siili''' on [[asum]] [[Tallinn]]as [[Mustamäe linnaosa]]s. Asum piirneb [[Lilleküla]], [[Tondi]], [[Mustamäe]] ja [[Sääse]] asumiga. Siili asumi pindala on 0,26 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;.&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot;&gt;[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017 &lt;/ref&gt;

Siili asum on saanud nime [[Siili tänav (Tallinn)|Siili tänava]] järgi, mis rajati 1935. aastal [[Tondi liivik|Tondi liivikule]]. Siili tänav paiknes algselt [[Sääse]] asumis, kuid 1970ndatel muudeti tänava asukohta. Praegu jääb tänav Siili asumi territooriumile.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
[[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] ja [[A. H. Tammsaare tee]] ristmiku kandis asus varasemal ajal Tondi mets. Praegune [[Parditiigi park]] on osa sellest metsast.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Siili asumit hakati hoonestama 1971. aastal, kui Mustamäe põhiosa oli juba valminud. Asum on hoonestatud peamiselt 5- ja 9-korruseliste paneelmajadega, mis moodustavad siseõuedega gruppe. Valdav osa ehitustöödest lõpetati 1994. aastaks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Elanikkond ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta  
!Arvestuslik rahvaarv&lt;ref&gt;[http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160305032232/http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot;/&gt;
|-
|2017
|3642
|-
|2016
|3657
|-
|2015
|3671
|-
|2014
|3649
|-
|2013
|3635
|-
|2012
|3631
|-
|2011
|3717
|}
Siili asumi elanikkond on võrdlemisi eakas: 2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 12–17% ja üle 68-aastased 20–31%. Samal aastal jäi eestlaste osakaal asumi elanike seas 50–79% vahele.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170213134111/http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016&lt;/ref&gt;

[[File:Parditiigi park(talinn).jpg|thumb|Parditiigi park]]
== Loodus ==
Siili asumis asub 5,9 hektari suurune [[Parditiigi park]], mis on saanud nime sealse sinikaelpartide koloonia järgi. Pargis esineb veega täidetud lohke, milles kasvab vesistele aladele iseloomulikke taimi (nt [[hundinui]], [[Harilik varsakabi|varsakabi]] jm). Pargis kasvab kõige rohkem [[Sanglepp|sangleppasid]], kuid seal esineb ka muid puuliike, nagu [[remmelgas]], [[sookask]], [[toomingas]] jm. Pargi kirdeosas asub Parditiik.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Hooned ja elamud==
Siili asumi üldplaneeringu järgi on asum ''avatud hoonetevahelise ruumiga korruselamumaa''. Siili on hoonestatud peamiselt viie- ja üheksakorruseliste kortermajadega. Hoonete vahel moodustub ühiskasutuses olev avalik ruum haljasalade, puhkekohtade, kergliiklusteede, spordiplatside, mänguväljakute ja muuga. Asumi keskel on ''üldkasutatavate ehitiste maa'' (koolid, lasteasutused).&lt;ref&gt;[http://www.tallinn.ee/est/ehitus/g4843s37615 Mustamäe linnaosa üldplaneering 2006]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20090129123759/http://tallinn.ee/est/g13s32922 Mustamäe Linnaosa arengukava 2007 – 2015.] Tallinna Linnavolikogu, Tallinna Linnavalitsus, Mustamäe Halduskogu, Mustamäe Linnaosa Valitsus. Tallinn; Mustamäe 2007&lt;/ref&gt;

== Haridus ja kultuur ==
Siili asumis asub [[Vabaakadeemia Nord]] (Siili 14).

[[Pilt:Siili_tänav_Mustamäe.jpg|thumb|Siili tänav]]
== Siili asumi tänavad ==
Siili asumit läbivad [[Siili tänav (Tallinn)|Siili tänav]], [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] ja [[A. H. Tammsaare tee]].

==Ettevõtlus==

=== Iluteenindus ===
[http://www.salon24.ee Melissa ilusalong], Siili 25

=== Kodumasinate hooldus ===
[http://www.kmh.ee Raud OÜ] kodumasinate hooldus, Siili 25

=== Uued ettevõtlusalad ===
Uute ettevõtlusalade rajamist ette nähtud ei ole. Võimalik on arendada kodukontorite kasutamist, kui see ei too kaasa täiendava parkimisvajaduse tekkimist.

==Ühistranspordiühendus==
Siili asumisse sõidavad liinibussid ([[Nõmme tee]]) [[12 (Tallinna bussiliin)|12]], [[13 (Tallinna bussiliin)|13]], [[20 (Tallinna bussiliin)|20]], [[20A (Tallinna bussiliin)|20A]], 24, 24A ([[Tammsaare tee]]); [[11 (Tallinna bussiliin)|11]], [[28 (Tallinna bussiliin)|28]], 72, 112, 115, 238 ([[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]]). Siili asumisse sõidavad [[trollibuss|trollid]] [[3 (Tallinna trolliliin)|3]] ja [[4 (Tallinna trolliliin)|4]] (9. liin on 2017. aastast ajutiselt suletud). Siili asumisse jäävad peatused Tüve, Retke tee ja Siili.

==Viited==
{{Viited}}

==Välislingid==
* [http://www.kootplaan.ee/MYP/asumid.htm Asumite üldised kasutus- ja ehitustingimused (mikrorajoonid ja kvartalid)]
* [http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm#M Tallinna tänavanimed]
* [http://www.tallinn.ee/g4104s38974 Kristiine linnaosa kaart (koos Mustamäe linnaosa põhjaosaga)]
* [http://www.nord.ee/index.php?lang=est Akadeemia Nord koduleht]

{{Mustamäe linnaosa}}
{{Tallinna asumid}}

[[Kategooria:Mustamäe linnaosa]]
[[Kategooria:Tallinna asumid]]</text>
      <sha1>6rd90wwamzknqxjeaj7y4n38sw5nkyx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>III Riigikogu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>149237</id>
    <revision>
      <id>6171914</id>
      <parentid>6171854</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T13:27:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei rühm */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6217" xml:space="preserve">'''III Riigikogu''' oli [[Eesti]] esindusorgan [[15. juuni]]st [[1926]] kuni [[14. juuni]]ni [[1929]].

== Juhatus ==
*Esimees: [[Karl Einbund]], alates 22.06.1926
*I abiesimees: [[Mihkel Martna]], alates 22.06.1926
*II abiesimees: [[Rudolf Penno]], alates 22.06.1926
	
*Sekretär: 
**[[Mihkel Juhkam]], 22.06.1926 – 06.12.1928
**[[August Tamman]], alates 11.12.1928

*I abisekretär: 
**[[Karl-Ferdinand Kornel]], 22.06.1926 – 23.07.1926
**[[Oskar Karl Johann Liigand]], alates 23.07.1926

*II abisekretär: [[Jaan Piiskar]], alates 22.06.1926

== III Riigikogu rühmad ==
===[[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei|Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei]] rühm===
*[[Karl Ast]]
*[[Bernhard Eilman]]
*[[Hendrik Elisson]]
*[[Karl Freiberg]]
*[[Oskar Gustavson]]
*[[Leopold Johanson]]
*[[Erich Joonas|Erich Jonas]]
*[[Aleksander Jõeäär]]
*[[Johannes Klesment]]
*[[Aleksander Kärner]]
*[[Mihkel Martna]]
*[[Aleksander Oinas]]
*[[Alma Ostra-Oinas]]
*[[Anton Palvadre]]
*[[Jaan Piiskar]]
*[[August Rei]]
*[[Aksel Herman Rüütli|Aksel Rüütli]]
*[[Peeter Schütz]]
*[[Nikita Semjonov]]
*[[Jaan Tiks]]
*[[Jaan Vain]]
*[[Jüri Voiman]]
*[[Karl Virma]]
*[[August Vomm]]

===[[Põllumeestekogud]]e rühm===
*[[Hans Ainson]]
*[[Karl Einbund]]
*[[Johan Holberg]]
*[[Jaan Hünerson]]
*[[Ado Johanson]]
*[[Peeter Järve]]
*[[August Jürima|August Jürman]]
*[[Aleksander Kaal]]
*[[August Kohver]]
*[[Mats Laarmann|Mats Laarman]]
*[[Johan Laidoner]]
*[[Georg Ottas]]
*[[Otto Pärlin]]
*[[Konstantin Päts]]
*[[Hans Rebane]]
*[[Jaan Soots]]
*[[Karl Tamm]]
*[[Jaan Teemant]]
*[[Jaan Teetsov]]
*[[Kustas Tonkman]]
*[[Aleksander-Rudolf Toomel]]
*[[Villem Vessart]]
*[[Richard Veermaa|Richard Vreeman]]

===Asunikkude, riigirentnikkude ja väikepõllupidajate koonduse rühm=== 
*Johannes Fuks
*Heinrich Kiiver
*Oskar Köster
*Heinrich Laretei
*August Laur
*Johannes Lehtman
*Jakob Loosalu
*Villem Maaker
*Rudolf Penno
*Jakob Saar
*Johannes Sikkar
*Karl-Johannes Soonberg
*Otto Tief
*Johannes Zimmerman

===[[Tööerakond|Tööerakonna]] rühm=== 
*Ado Anderkopp
*Kaarel Baars
*Mihkel Juhkam
*Christjan Kaarna
*Tõnis Kalbus
*Oskar Kask
*Alfred Mõttus
*Benedikt Oja
*Theodor Pool
*Arnold Schulbach
*Otto Strandman
*Theodor Tallmeister
*Aleksander Veiler 

===[[Eesti Rahvaerakond|Eesti Rahvaerakonna]] rühm===
*Jüri Jaakson
*August Kerem
*Karl Kornel
*Oskar Liigand
*Peeter Põld
*Edgar Sulg
*Jaan Tõnisson
*Jakob Vestholm

===[[Eesti Tööliste Partei]] rühm===
*[[Paul Abramson]] 
*[[Arnold Grimpel]]
*[[August Luik]]
*[[Hans Martinson]]
*[[Eduard Pesur]]
*[[August Sprenk]]

===[[Kristlik Rahvaerakond|Kristliku Rahvaerakonna]] rühm=== 
*Friedrich Akel
*Hendrik Anniko
*Jaan Lattik
*Leopold Raudkepp
*Aleksander Sternfeldt

===Vene rahva ühendatud rühm===
*Peeter Baranin
*Vassili Grigorjev
*Mihail Kurtschinsky

===[[Saksa-Balti erakond|Saksa-Balti erakonna]] nimekiri=== 
*Verner Hasselblatt
*Eduard Krüger

===[[Üleriiklik Majaomanike Seltside Liit|Üleriikliku majaomanikkude seltside liidu]] ja teiste eraomanduse pooldajate nimekiri=== 
*Johannes Mürk
*Johan Sepp

== III Riigikogu liikmete tähestikuline loend ==
*[[Paul Abramson]]
*[[Mart Adamson]]
*[[Hans Ainson]]
*[[Friedrich Karl Akel]]
*[[Ado Anderkopp]]
*[[Hendrik Anniko]]
*[[Konrad Arras]]
*[[Karl Ast]]
*[[Karl August Baars]]
*[[Peeter Baranin]]
*[[Karl Einbund]]
*[[Bernhard Eilman]]
*[[Hendrik Elisson]]
*[[Vassili Grigorjev]]
*[[Oskar Gustavson]]
*[[Arnold Grimpel]]
*[[Werner Richard Karl Hasselblatt]]
*[[Mihkel Hellermaa]]
*[[Johan Holberg]]
*[[Jakob Homin]]
*[[Jaan Hünerson]]
*[[Ado Johanson]]
*[[Leopold Johannes Johanson]]
*[[Erich Joonas]]
*[[Mihkel Juhkam]]
*[[Aleksander Jõeäär]]
*[[Peeter Järve]]
*[[August Jürima]]
*[[Sander Kaal]]
*[[Karl Kaal]]
*[[Christian Kaarna]]
*[[Tõnis Kalbus]]
*[[Johan Kalda]]
*[[Oskar Kask]]
*[[August Kerem]]
*[[Albert Kevend]], astus tagasi Riigikogust 19. jaanuaril 1927 a, asendas [[Artur Tupits]], [[Põllumeeste kogud]]&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1927/01/27/6 Riigikogu juhatuse teadaanne muudatuse kohta Riigikogu koosseisus.], Riigi Teataja, nr. 7, 27 jaanuar 1927&lt;/ref&gt;
*[[Heinrich Richard Kiiver]]
*[[Eduard Kink]]
*[[Johannes Kleesment]]
*[[August Kohver]]
*[[Voldemar Korjus]]
*[[Aleksander Kornel]]
*[[Karl-Ferdinand Kornel]]
*[[Mihkel Krents]]
*[[Eduard Krüger]]
*[[Mihail Kurtschinsky]]
*[[Aleksander Kärner]]
*[[Oskar Köster]]
*[[Mats Laarman]]
*[[Johan Laidoner]]
*[[Heinrich Laretei]]
*[[Jaan Lattik]]
*[[August Laur]]
*[[Hans Leesment]]
*[[Johannes Lehtman]]
*[[Oskar Karl Johann Liigand]]
*[[Verner Liik]]
*[[Jakob Loosalu]]
*[[Gustav Lorenz]]
*[[August Luik]]
*[[Villem Maaker]]
*[[Hans Martinson]]
*[[Märt Martinson]]
*[[Mihkel Martna]]
*[[Theodor Maurer]]
*[[Alfred Mõttus]]
*[[Jaan Mälberg]]
*[[Johannes Mürk]]
*[[Johannes Norman]]
*[[Aleksander Oinas]]
*[[Benedikt Oja]]
*[[Alma Ostra-Oinas]]
*[[Georg Ottas]]
*[[Anton Palvadre]]
*[[Rudolf Penno]]
*[[Eduard Pesur]]
*[[Jaan Piiskar]]
*[[Theodor Pool]]
*[[Otto Pukk]]
*[[Peeter Põld]]
*[[Otto-Rudolf Pärlin]]
*[[Aleksander Pärn]]
*[[Konstantin Päts]]
*[[Hans Pöhl]]
*[[Leopold Raudkepp]]
*[[Hans Rebane]]
*[[August Rei]]
*[[Ernst Rosenberg]]
*[[Aksel Rüütli]]
*[[Jakob Saar]]
*[[Alfred Sandt]]
*[[Carl Schilling]]
*[[Arnold Schulbach]]
*[[Peeter Schütz]]
*[[Nikita Semjonov]]
*[[Johan Sepp]]
*[[Johannes Sikkar]]
*[[Karl-Johannes Soonberg]]
*[[Jaan Soots]]
*[[August Sprenk]]
*[[Aleksander Sternfeld]]
*[[Otto Strandman]]
*[[Edgar Sulg]]
*[[Johannes Zimmermann]]
*[[Theodor Tallmeister]]
*[[Karl Tamm]]
*[[August Tammann]]
*[[Jaan Teemant]]
*[[Jaan Teetsov]]
*[[Otto Tief]]
*[[Jaan Tiks]]
*[[Kustas Tonkmann]]
*[[Aleksander-Rudolf Toomel]]
*[[Artur Tupits]]
*[[August Tõllasepp]]
*[[Jaan Tõnisson]]
*[[August Usai]]
*[[Jaan Vain]]
*[[Aleksander Veiler]]
*[[Konstantin Veiss]]
*[[Rosalie Verner]]
*[[Villem Vessart]]
*[[Jakob Vestholm]]
*[[Karl Virma]]
*[[Jüri Voiman]]
*[[August Vomm]]
*[[Richard Vreeman]]

==Välislingid==
*[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.2315.2.100:114 Saaga ERA.2315.2.100:114]
*Meie parlament ja aeg. III Riigikogu, 15.06.1926-[https://meieparlamentjaaeg.nlib.ee/1918-1940/1926 14.06.1929]

{{pooleli}}

{{Riigikogu}}

[[Kategooria:III Riigikogu| ]]</text>
      <sha1>54bnwe6p0vvmelo9ydiq3soykyiw3uo</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171915</id>
      <parentid>6171914</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T13:27:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei rühm */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6195" xml:space="preserve">'''III Riigikogu''' oli [[Eesti]] esindusorgan [[15. juuni]]st [[1926]] kuni [[14. juuni]]ni [[1929]].

== Juhatus ==
*Esimees: [[Karl Einbund]], alates 22.06.1926
*I abiesimees: [[Mihkel Martna]], alates 22.06.1926
*II abiesimees: [[Rudolf Penno]], alates 22.06.1926
	
*Sekretär: 
**[[Mihkel Juhkam]], 22.06.1926 – 06.12.1928
**[[August Tamman]], alates 11.12.1928

*I abisekretär: 
**[[Karl-Ferdinand Kornel]], 22.06.1926 – 23.07.1926
**[[Oskar Karl Johann Liigand]], alates 23.07.1926

*II abisekretär: [[Jaan Piiskar]], alates 22.06.1926

== III Riigikogu rühmad ==
===[[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei|Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei]] rühm===
*[[Karl Ast]]
*[[Bernhard Eilman]]
*[[Hendrik Elisson]]
*[[Karl Freiberg]]
*[[Oskar Gustavson]]
*[[Leopold Johanson]]
*[[Erich Joonas|Erich Jonas]]
*[[Aleksander Jõeäär]]
*[[Johannes Klesment]]
*[[Aleksander Kärner]]
*[[Mihkel Martna]]
*[[Aleksander Oinas]]
*[[Alma Ostra-Oinas]]
*[[Anton Palvadre]]
*[[Jaan Piiskar]]
*[[August Rei]]
*[[Aksel Rüütli]]
*[[Peeter Schütz]]
*[[Nikita Semjonov]]
*[[Jaan Tiks]]
*[[Jaan Vain]]
*[[Jüri Voiman]]
*[[Karl Virma]]
*[[August Vomm]]

===[[Põllumeestekogud]]e rühm===
*[[Hans Ainson]]
*[[Karl Einbund]]
*[[Johan Holberg]]
*[[Jaan Hünerson]]
*[[Ado Johanson]]
*[[Peeter Järve]]
*[[August Jürima|August Jürman]]
*[[Aleksander Kaal]]
*[[August Kohver]]
*[[Mats Laarmann|Mats Laarman]]
*[[Johan Laidoner]]
*[[Georg Ottas]]
*[[Otto Pärlin]]
*[[Konstantin Päts]]
*[[Hans Rebane]]
*[[Jaan Soots]]
*[[Karl Tamm]]
*[[Jaan Teemant]]
*[[Jaan Teetsov]]
*[[Kustas Tonkman]]
*[[Aleksander-Rudolf Toomel]]
*[[Villem Vessart]]
*[[Richard Veermaa|Richard Vreeman]]

===Asunikkude, riigirentnikkude ja väikepõllupidajate koonduse rühm=== 
*Johannes Fuks
*Heinrich Kiiver
*Oskar Köster
*Heinrich Laretei
*August Laur
*Johannes Lehtman
*Jakob Loosalu
*Villem Maaker
*Rudolf Penno
*Jakob Saar
*Johannes Sikkar
*Karl-Johannes Soonberg
*Otto Tief
*Johannes Zimmerman

===[[Tööerakond|Tööerakonna]] rühm=== 
*Ado Anderkopp
*Kaarel Baars
*Mihkel Juhkam
*Christjan Kaarna
*Tõnis Kalbus
*Oskar Kask
*Alfred Mõttus
*Benedikt Oja
*Theodor Pool
*Arnold Schulbach
*Otto Strandman
*Theodor Tallmeister
*Aleksander Veiler 

===[[Eesti Rahvaerakond|Eesti Rahvaerakonna]] rühm===
*Jüri Jaakson
*August Kerem
*Karl Kornel
*Oskar Liigand
*Peeter Põld
*Edgar Sulg
*Jaan Tõnisson
*Jakob Vestholm

===[[Eesti Tööliste Partei]] rühm===
*[[Paul Abramson]] 
*[[Arnold Grimpel]]
*[[August Luik]]
*[[Hans Martinson]]
*[[Eduard Pesur]]
*[[August Sprenk]]

===[[Kristlik Rahvaerakond|Kristliku Rahvaerakonna]] rühm=== 
*Friedrich Akel
*Hendrik Anniko
*Jaan Lattik
*Leopold Raudkepp
*Aleksander Sternfeldt

===Vene rahva ühendatud rühm===
*Peeter Baranin
*Vassili Grigorjev
*Mihail Kurtschinsky

===[[Saksa-Balti erakond|Saksa-Balti erakonna]] nimekiri=== 
*Verner Hasselblatt
*Eduard Krüger

===[[Üleriiklik Majaomanike Seltside Liit|Üleriikliku majaomanikkude seltside liidu]] ja teiste eraomanduse pooldajate nimekiri=== 
*Johannes Mürk
*Johan Sepp

== III Riigikogu liikmete tähestikuline loend ==
*[[Paul Abramson]]
*[[Mart Adamson]]
*[[Hans Ainson]]
*[[Friedrich Karl Akel]]
*[[Ado Anderkopp]]
*[[Hendrik Anniko]]
*[[Konrad Arras]]
*[[Karl Ast]]
*[[Karl August Baars]]
*[[Peeter Baranin]]
*[[Karl Einbund]]
*[[Bernhard Eilman]]
*[[Hendrik Elisson]]
*[[Vassili Grigorjev]]
*[[Oskar Gustavson]]
*[[Arnold Grimpel]]
*[[Werner Richard Karl Hasselblatt]]
*[[Mihkel Hellermaa]]
*[[Johan Holberg]]
*[[Jakob Homin]]
*[[Jaan Hünerson]]
*[[Ado Johanson]]
*[[Leopold Johannes Johanson]]
*[[Erich Joonas]]
*[[Mihkel Juhkam]]
*[[Aleksander Jõeäär]]
*[[Peeter Järve]]
*[[August Jürima]]
*[[Sander Kaal]]
*[[Karl Kaal]]
*[[Christian Kaarna]]
*[[Tõnis Kalbus]]
*[[Johan Kalda]]
*[[Oskar Kask]]
*[[August Kerem]]
*[[Albert Kevend]], astus tagasi Riigikogust 19. jaanuaril 1927 a, asendas [[Artur Tupits]], [[Põllumeeste kogud]]&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1927/01/27/6 Riigikogu juhatuse teadaanne muudatuse kohta Riigikogu koosseisus.], Riigi Teataja, nr. 7, 27 jaanuar 1927&lt;/ref&gt;
*[[Heinrich Richard Kiiver]]
*[[Eduard Kink]]
*[[Johannes Kleesment]]
*[[August Kohver]]
*[[Voldemar Korjus]]
*[[Aleksander Kornel]]
*[[Karl-Ferdinand Kornel]]
*[[Mihkel Krents]]
*[[Eduard Krüger]]
*[[Mihail Kurtschinsky]]
*[[Aleksander Kärner]]
*[[Oskar Köster]]
*[[Mats Laarman]]
*[[Johan Laidoner]]
*[[Heinrich Laretei]]
*[[Jaan Lattik]]
*[[August Laur]]
*[[Hans Leesment]]
*[[Johannes Lehtman]]
*[[Oskar Karl Johann Liigand]]
*[[Verner Liik]]
*[[Jakob Loosalu]]
*[[Gustav Lorenz]]
*[[August Luik]]
*[[Villem Maaker]]
*[[Hans Martinson]]
*[[Märt Martinson]]
*[[Mihkel Martna]]
*[[Theodor Maurer]]
*[[Alfred Mõttus]]
*[[Jaan Mälberg]]
*[[Johannes Mürk]]
*[[Johannes Norman]]
*[[Aleksander Oinas]]
*[[Benedikt Oja]]
*[[Alma Ostra-Oinas]]
*[[Georg Ottas]]
*[[Anton Palvadre]]
*[[Rudolf Penno]]
*[[Eduard Pesur]]
*[[Jaan Piiskar]]
*[[Theodor Pool]]
*[[Otto Pukk]]
*[[Peeter Põld]]
*[[Otto-Rudolf Pärlin]]
*[[Aleksander Pärn]]
*[[Konstantin Päts]]
*[[Hans Pöhl]]
*[[Leopold Raudkepp]]
*[[Hans Rebane]]
*[[August Rei]]
*[[Ernst Rosenberg]]
*[[Aksel Rüütli]]
*[[Jakob Saar]]
*[[Alfred Sandt]]
*[[Carl Schilling]]
*[[Arnold Schulbach]]
*[[Peeter Schütz]]
*[[Nikita Semjonov]]
*[[Johan Sepp]]
*[[Johannes Sikkar]]
*[[Karl-Johannes Soonberg]]
*[[Jaan Soots]]
*[[August Sprenk]]
*[[Aleksander Sternfeld]]
*[[Otto Strandman]]
*[[Edgar Sulg]]
*[[Johannes Zimmermann]]
*[[Theodor Tallmeister]]
*[[Karl Tamm]]
*[[August Tammann]]
*[[Jaan Teemant]]
*[[Jaan Teetsov]]
*[[Otto Tief]]
*[[Jaan Tiks]]
*[[Kustas Tonkmann]]
*[[Aleksander-Rudolf Toomel]]
*[[Artur Tupits]]
*[[August Tõllasepp]]
*[[Jaan Tõnisson]]
*[[August Usai]]
*[[Jaan Vain]]
*[[Aleksander Veiler]]
*[[Konstantin Veiss]]
*[[Rosalie Verner]]
*[[Villem Vessart]]
*[[Jakob Vestholm]]
*[[Karl Virma]]
*[[Jüri Voiman]]
*[[August Vomm]]
*[[Richard Vreeman]]

==Välislingid==
*[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.2315.2.100:114 Saaga ERA.2315.2.100:114]
*Meie parlament ja aeg. III Riigikogu, 15.06.1926-[https://meieparlamentjaaeg.nlib.ee/1918-1940/1926 14.06.1929]

{{pooleli}}

{{Riigikogu}}

[[Kategooria:III Riigikogu| ]]</text>
      <sha1>tn98z8f7btgxiqpw52xfl244csyn23l</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172110</id>
      <parentid>6171915</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:20:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7262" xml:space="preserve">'''III Riigikogu''' oli [[Eesti]] esindusorgan [[15. juuni]]st [[1926]] kuni [[14. juuni]]ni [[1929]].

== Juhatus ==
*Esimees: [[Karl Einbund]], alates 22.06.1926
*I abiesimees: [[Mihkel Martna]], alates 22.06.1926
*II abiesimees: [[Rudolf Penno]], alates 22.06.1926
	
*Sekretär: 
**[[Mihkel Juhkam]], 22.06.1926 – 06.12.1928
**[[August Tamman]], alates 11.12.1928

*I abisekretär: 
**[[Karl-Ferdinand Kornel]], 22.06.1926 – 23.07.1926
**[[Oskar Karl Johann Liigand]], alates 23.07.1926

*II abisekretär: [[Jaan Piiskar]], alates 22.06.1926

== III Riigikogu rühmad ==
III Riigikogusse kuulus 24 saadikut (22,9 %) [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei|Eesti Sotsialistlikust Tööliste Parteist]], 23 saadikut (21,4 %) [[Põllumeeste Kogud]]est, 14 saadikut (13,5 %) [[Asunikkude, Väikepõllupidajate ja Riigirentnikkude Koondis]]est, 13 saadikut (12,3 %) [[Eesti Tööerakond|Eesti Tööerakonnast]], 8 saadikut (7,4 %) [[Eesti Rahvaerakond|Eesti Rahvaerakonnast]], 6 saadikut (5,8 %) [[Eesti Tööliste Partei]]st, 5 saadikut (5,4 %) [[Kristlik Rahvaerakond|Kristlikust Rahvaerakonnast]], 3 saadikut (3,3 %) Vene Rahva ühendatud nimekirjast, 3 saadikut (2,5 %) [[Saksa-Balti Erakond|Saksa-Balti Erakonnast]], 2 saadikut (2,4 %) Üleriiklikust Majaomanikkude Seltside Liidu ja teised eraomanduse pooldajate nimekirjast.
===[[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei|Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei]] rühm===
*[[Karl Ast]]
*[[Bernhard Eilman]]
*[[Hendrik Elisson]]
*[[Karl Freiberg]]
*[[Oskar Gustavson]]
*[[Leopold Johanson]]
*[[Erich Joonas|Erich Jonas]]
*[[Aleksander Jõeäär]]
*[[Johannes Klesment]]
*[[Aleksander Kärner]]
*[[Mihkel Martna]]
*[[Aleksander Oinas]]
*[[Alma Ostra-Oinas]]
*[[Anton Palvadre]]
*[[Jaan Piiskar]]
*[[August Rei]]
*[[Aksel Rüütli]]
*[[Peeter Schütz]]
*[[Nikita Semjonov]]
*[[Jaan Tiks]]
*[[Jaan Vain]]
*[[Jüri Voiman]]
*[[Karl Virma]]
*[[August Vomm]]

===[[Põllumeestekogud]]e rühm===
*[[Hans Ainson]]
*[[Karl Einbund]]
*[[Johan Holberg]]
*[[Jaan Hünerson]]
*[[Ado Johanson]]
*[[Peeter Järve]]
*[[August Jürima|August Jürman]]
*[[Aleksander Kaal]]
*[[August Kohver]]
*[[Mats Laarmann|Mats Laarman]]
*[[Johan Laidoner]]
*[[Georg Ottas]]
*[[Otto Pärlin]]
*[[Konstantin Päts]]
*[[Hans Rebane]]
*[[Jaan Soots]]
*[[Karl Tamm]]
*[[Jaan Teemant]]
*[[Jaan Teetsov]]
*[[Kustas Tonkman]]
*[[Aleksander-Rudolf Toomel]]
*[[Villem Vessart]]
*[[Richard Veermaa|Richard Vreeman]]

===Asunikkude, riigirentnikkude ja väikepõllupidajate koonduse rühm=== 
*[[Johannes Fuks]]
*[[Heinrich Kiiver]]
*[[Oskar Köster]]
*[[Heinrich Laretei]]
*[[August Laur]]
*[[Johannes Lehtman]]
*[[Jakob Loosalu]]
*[[Villem Maaker]]
*[[Rudolf Penno]]
*[[Jakob Saar]]
*[[Johannes Sikkar]]
*[[Karl Johannes Soonberg|Karl-Johannes Soonberg]]
*[[Otto Tief]]
*[[Johannes Zimmermann|Johannes Zimmerman]]

===[[Tööerakond|Tööerakonna]] rühm=== 
*[[Ado Anderkopp]]
*[[Karl August Baars|Kaarel Baars]]
*[[Mihkel Juhkam]]
*[[Christian Kaarna|Christjan Kaarna]]
*[[Tõnis Kalbus]]
*[[Oskar Kask]]
*[[Alfred Mõttus]]
*[[Benedikt Oja]]
*[[Theodor Pool]]
*[[Arnold Schulbach]]
*[[Otto Strandman]]
*[[Theodor Tallmeister]]
*[[Aleksander Veiler]] 

===[[Eesti Rahvaerakond|Eesti Rahvaerakonna]] rühm===
*[[Jüri Jaakson]]
*[[August Kerem]]
*[[Karl Kornel]]
*[[Oskar Liigand]]
*[[Peeter Põld]]
*[[Edgar Sulg]]
*[[Jaan Tõnisson]]
*[[Jakob Westholm|Jakob Vestholm]]

===[[Eesti Tööliste Partei]] rühm===
*[[Paul Abramson]] 
*[[Arnold Grimpel]]
*[[August Luik]]
*[[Hans Martinson]]
*[[Eduard Pesur]]
*[[August Sprenk]]

===[[Kristlik Rahvaerakond|Kristliku Rahvaerakonna]] rühm=== 
*[[Friedrich Akel]]
*[[Hendrik Anniko]]
*[[Jaan Lattik]]
*[[Leopold Raudkepp]]
*[[Aleksander Sternfeldt]]

===Vene rahva ühendatud rühm===
*Peeter Baranin
*Vassili Grigorjev
*Mihail Kurtschinsky

===[[Saksa-Balti erakond|Saksa-Balti erakonna]] nimekiri=== 
*[[Werner Hasselblatt|Verner Hasselblatt]]
*[[Eduard Krüger]]

===[[Üleriiklik Majaomanike Seltside Liit|Üleriikliku majaomanikkude seltside liidu]] ja teiste eraomanduse pooldajate nimekiri=== 
*[[Johannes Mürk]]
*[[Johan Sepp]]

== III Riigikogu liikmete tähestikuline loend ==
*[[Paul Abramson]]
*[[Mart Adamson]]
*[[Hans Ainson]]
*[[Friedrich Karl Akel]]
*[[Ado Anderkopp]]
*[[Hendrik Anniko]]
*[[Konrad Arras]]
*[[Karl Ast]]
*[[Karl August Baars]]
*[[Peeter Baranin]]
*[[Karl Einbund]]
*[[Bernhard Eilman]]
*[[Hendrik Elisson]]
*[[Vassili Grigorjev]]
*[[Oskar Gustavson]]
*[[Arnold Grimpel]]
*[[Werner Richard Karl Hasselblatt]]
*[[Mihkel Hellermaa]]
*[[Johan Holberg]]
*[[Jakob Homin]]
*[[Jaan Hünerson]]
*[[Ado Johanson]]
*[[Leopold Johannes Johanson]]
*[[Erich Joonas]]
*[[Mihkel Juhkam]]
*[[Aleksander Jõeäär]]
*[[Peeter Järve]]
*[[August Jürima]]
*[[Sander Kaal]]
*[[Karl Kaal]]
*[[Christian Kaarna]]
*[[Tõnis Kalbus]]
*[[Johan Kalda]]
*[[Oskar Kask]]
*[[August Kerem]]
*[[Albert Kevend]], astus tagasi Riigikogust 19. jaanuaril 1927 a, asendas [[Artur Tupits]], [[Põllumeeste kogud]]&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1927/01/27/6 Riigikogu juhatuse teadaanne muudatuse kohta Riigikogu koosseisus.], Riigi Teataja, nr. 7, 27 jaanuar 1927&lt;/ref&gt;
*[[Heinrich Richard Kiiver]]
*[[Eduard Kink]]
*[[Johannes Kleesment]]
*[[August Kohver]]
*[[Voldemar Korjus]]
*[[Aleksander Kornel]]
*[[Karl-Ferdinand Kornel]]
*[[Mihkel Krents]]
*[[Eduard Krüger]]
*[[Mihail Kurtschinsky]]
*[[Aleksander Kärner]]
*[[Oskar Köster]]
*[[Mats Laarman]]
*[[Johan Laidoner]]
*[[Heinrich Laretei]]
*[[Jaan Lattik]]
*[[August Laur]]
*[[Hans Leesment]]
*[[Johannes Lehtman]]
*[[Oskar Karl Johann Liigand]]
*[[Verner Liik]]
*[[Jakob Loosalu]]
*[[Gustav Lorenz]]
*[[August Luik]]
*[[Villem Maaker]]
*[[Hans Martinson]]
*[[Märt Martinson]]
*[[Mihkel Martna]]
*[[Theodor Maurer]]
*[[Alfred Mõttus]]
*[[Jaan Mälberg]]
*[[Johannes Mürk]]
*[[Johannes Norman]]
*[[Aleksander Oinas]]
*[[Benedikt Oja]]
*[[Alma Ostra-Oinas]]
*[[Georg Ottas]]
*[[Anton Palvadre]]
*[[Rudolf Penno]]
*[[Eduard Pesur]]
*[[Jaan Piiskar]]
*[[Theodor Pool]]
*[[Otto Pukk]]
*[[Peeter Põld]]
*[[Otto-Rudolf Pärlin]]
*[[Aleksander Pärn]]
*[[Konstantin Päts]]
*[[Hans Pöhl]]
*[[Leopold Raudkepp]]
*[[Hans Rebane]]
*[[August Rei]]
*[[Ernst Rosenberg]]
*[[Aksel Rüütli]]
*[[Jakob Saar]]
*[[Alfred Sandt]]
*[[Carl Schilling]]
*[[Arnold Schulbach]]
*[[Peeter Schütz]]
*[[Nikita Semjonov]]
*[[Johan Sepp]]
*[[Johannes Sikkar]]
*[[Karl-Johannes Soonberg]]
*[[Jaan Soots]]
*[[August Sprenk]]
*[[Aleksander Sternfeld]]
*[[Otto Strandman]]
*[[Edgar Sulg]]
*[[Johannes Zimmermann]]
*[[Theodor Tallmeister]]
*[[Karl Tamm]]
*[[August Tammann]]
*[[Jaan Teemant]]
*[[Jaan Teetsov]]
*[[Otto Tief]]
*[[Jaan Tiks]]
*[[Kustas Tonkmann]]
*[[Aleksander-Rudolf Toomel]]
*[[Artur Tupits]]
*[[August Tõllasepp]]
*[[Jaan Tõnisson]]
*[[August Usai]]
*[[Jaan Vain]]
*[[Aleksander Veiler]]
*[[Konstantin Veiss]]
*[[Rosalie Verner]]
*[[Villem Vessart]]
*[[Jakob Vestholm]]
*[[Karl Virma]]
*[[Jüri Voiman]]
*[[August Vomm]]
*[[Richard Vreeman]]
== Viited ==
{{viited}}
==Välislingid==
*[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.2315.2.100:114 Saaga ERA.2315.2.100:114]
*Meie parlament ja aeg. III Riigikogu, 15.06.1926-[https://meieparlamentjaaeg.nlib.ee/1918-1940/1926 14.06.1929]

{{pooleli}}

{{Riigikogu}}

[[Kategooria:III Riigikogu| ]]</text>
      <sha1>n9e5fan0xjbuzcdq1lxp6qajvju4jxc</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172119</id>
      <parentid>6172110</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:29:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* III Riigikogu rühmad */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7293" xml:space="preserve">'''III Riigikogu''' oli [[Eesti]] esindusorgan [[15. juuni]]st [[1926]] kuni [[14. juuni]]ni [[1929]].

== Juhatus ==
*Esimees: [[Karl Einbund]], alates 22.06.1926
*I abiesimees: [[Mihkel Martna]], alates 22.06.1926
*II abiesimees: [[Rudolf Penno]], alates 22.06.1926
	
*Sekretär: 
**[[Mihkel Juhkam]], 22.06.1926 – 06.12.1928
**[[August Tamman]], alates 11.12.1928

*I abisekretär: 
**[[Karl-Ferdinand Kornel]], 22.06.1926 – 23.07.1926
**[[Oskar Karl Johann Liigand]], alates 23.07.1926

*II abisekretär: [[Jaan Piiskar]], alates 22.06.1926

== III Riigikogu rühmad ==
III Riigikogusse kuulus 24 saadikut (22,9 %) [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei|Eesti Sotsialistlikust Tööliste Parteist]], 23 saadikut (21,4 %) [[Põllumeeste Kogud]]est, 14 saadikut (13,5 %) [[Asunikkude, Väikepõllupidajate ja Riigirentnikkude Koondis]]est, 13 saadikut (12,3 %) [[Eesti Tööerakond|Eesti Tööerakonnast]], 8 saadikut (7,4 %) [[Eesti Rahvaerakond|Eesti Rahvaerakonnast]], 6 saadikut (5,8 %) [[Eesti Tööliste Partei]]st, 5 saadikut (5,4 %) [[Kristlik Rahvaerakond|Kristlikust Rahvaerakonnast]], 3 saadikut (3,3 %) [[Vene Rahvuslik Liit Eestis|Vene Rahva ühendatud nimekirjast]], 3 saadikut (2,5 %) [[Saksa-Balti Erakond|Saksa-Balti Erakonnast]], 2 saadikut (2,4 %) Üleriiklikust Majaomanikkude Seltside Liidu ja teised eraomanduse pooldajate nimekirjast.
===[[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei|Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei]] rühm===
*[[Karl Ast]]
*[[Bernhard Eilman]]
*[[Hendrik Elisson]]
*[[Karl Freiberg]]
*[[Oskar Gustavson]]
*[[Leopold Johanson]]
*[[Erich Joonas|Erich Jonas]]
*[[Aleksander Jõeäär]]
*[[Johannes Klesment]]
*[[Aleksander Kärner]]
*[[Mihkel Martna]]
*[[Aleksander Oinas]]
*[[Alma Ostra-Oinas]]
*[[Anton Palvadre]]
*[[Jaan Piiskar]]
*[[August Rei]]
*[[Aksel Rüütli]]
*[[Peeter Schütz]]
*[[Nikita Semjonov]]
*[[Jaan Tiks]]
*[[Jaan Vain]]
*[[Jüri Voiman]]
*[[Karl Virma]]
*[[August Vomm]]

===[[Põllumeestekogud]]e rühm===
*[[Hans Ainson]]
*[[Karl Einbund]]
*[[Johan Holberg]]
*[[Jaan Hünerson]]
*[[Ado Johanson]]
*[[Peeter Järve]]
*[[August Jürima|August Jürman]]
*[[Aleksander Kaal]]
*[[August Kohver]]
*[[Mats Laarmann|Mats Laarman]]
*[[Johan Laidoner]]
*[[Georg Ottas]]
*[[Otto Pärlin]]
*[[Konstantin Päts]]
*[[Hans Rebane]]
*[[Jaan Soots]]
*[[Karl Tamm]]
*[[Jaan Teemant]]
*[[Jaan Teetsov]]
*[[Kustas Tonkman]]
*[[Aleksander-Rudolf Toomel]]
*[[Villem Vessart]]
*[[Richard Veermaa|Richard Vreeman]]

===Asunikkude, riigirentnikkude ja väikepõllupidajate koonduse rühm=== 
*[[Johannes Fuks]]
*[[Heinrich Kiiver]]
*[[Oskar Köster]]
*[[Heinrich Laretei]]
*[[August Laur]]
*[[Johannes Lehtman]]
*[[Jakob Loosalu]]
*[[Villem Maaker]]
*[[Rudolf Penno]]
*[[Jakob Saar]]
*[[Johannes Sikkar]]
*[[Karl Johannes Soonberg|Karl-Johannes Soonberg]]
*[[Otto Tief]]
*[[Johannes Zimmermann|Johannes Zimmerman]]

===[[Tööerakond|Tööerakonna]] rühm=== 
*[[Ado Anderkopp]]
*[[Karl August Baars|Kaarel Baars]]
*[[Mihkel Juhkam]]
*[[Christian Kaarna|Christjan Kaarna]]
*[[Tõnis Kalbus]]
*[[Oskar Kask]]
*[[Alfred Mõttus]]
*[[Benedikt Oja]]
*[[Theodor Pool]]
*[[Arnold Schulbach]]
*[[Otto Strandman]]
*[[Theodor Tallmeister]]
*[[Aleksander Veiler]] 

===[[Eesti Rahvaerakond|Eesti Rahvaerakonna]] rühm===
*[[Jüri Jaakson]]
*[[August Kerem]]
*[[Karl Kornel]]
*[[Oskar Liigand]]
*[[Peeter Põld]]
*[[Edgar Sulg]]
*[[Jaan Tõnisson]]
*[[Jakob Westholm|Jakob Vestholm]]

===[[Eesti Tööliste Partei]] rühm===
*[[Paul Abramson]] 
*[[Arnold Grimpel]]
*[[August Luik]]
*[[Hans Martinson]]
*[[Eduard Pesur]]
*[[August Sprenk]]

===[[Kristlik Rahvaerakond|Kristliku Rahvaerakonna]] rühm=== 
*[[Friedrich Akel]]
*[[Hendrik Anniko]]
*[[Jaan Lattik]]
*[[Leopold Raudkepp]]
*[[Aleksander Sternfeldt]]

===Vene rahva ühendatud rühm===
*Peeter Baranin
*Vassili Grigorjev
*Mihail Kurtschinsky

===[[Saksa-Balti erakond|Saksa-Balti erakonna]] nimekiri=== 
*[[Werner Hasselblatt|Verner Hasselblatt]]
*[[Eduard Krüger]]

===[[Üleriiklik Majaomanike Seltside Liit|Üleriikliku majaomanikkude seltside liidu]] ja teiste eraomanduse pooldajate nimekiri=== 
*[[Johannes Mürk]]
*[[Johan Sepp]]

== III Riigikogu liikmete tähestikuline loend ==
*[[Paul Abramson]]
*[[Mart Adamson]]
*[[Hans Ainson]]
*[[Friedrich Karl Akel]]
*[[Ado Anderkopp]]
*[[Hendrik Anniko]]
*[[Konrad Arras]]
*[[Karl Ast]]
*[[Karl August Baars]]
*[[Peeter Baranin]]
*[[Karl Einbund]]
*[[Bernhard Eilman]]
*[[Hendrik Elisson]]
*[[Vassili Grigorjev]]
*[[Oskar Gustavson]]
*[[Arnold Grimpel]]
*[[Werner Richard Karl Hasselblatt]]
*[[Mihkel Hellermaa]]
*[[Johan Holberg]]
*[[Jakob Homin]]
*[[Jaan Hünerson]]
*[[Ado Johanson]]
*[[Leopold Johannes Johanson]]
*[[Erich Joonas]]
*[[Mihkel Juhkam]]
*[[Aleksander Jõeäär]]
*[[Peeter Järve]]
*[[August Jürima]]
*[[Sander Kaal]]
*[[Karl Kaal]]
*[[Christian Kaarna]]
*[[Tõnis Kalbus]]
*[[Johan Kalda]]
*[[Oskar Kask]]
*[[August Kerem]]
*[[Albert Kevend]], astus tagasi Riigikogust 19. jaanuaril 1927 a, asendas [[Artur Tupits]], [[Põllumeeste kogud]]&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1927/01/27/6 Riigikogu juhatuse teadaanne muudatuse kohta Riigikogu koosseisus.], Riigi Teataja, nr. 7, 27 jaanuar 1927&lt;/ref&gt;
*[[Heinrich Richard Kiiver]]
*[[Eduard Kink]]
*[[Johannes Kleesment]]
*[[August Kohver]]
*[[Voldemar Korjus]]
*[[Aleksander Kornel]]
*[[Karl-Ferdinand Kornel]]
*[[Mihkel Krents]]
*[[Eduard Krüger]]
*[[Mihail Kurtschinsky]]
*[[Aleksander Kärner]]
*[[Oskar Köster]]
*[[Mats Laarman]]
*[[Johan Laidoner]]
*[[Heinrich Laretei]]
*[[Jaan Lattik]]
*[[August Laur]]
*[[Hans Leesment]]
*[[Johannes Lehtman]]
*[[Oskar Karl Johann Liigand]]
*[[Verner Liik]]
*[[Jakob Loosalu]]
*[[Gustav Lorenz]]
*[[August Luik]]
*[[Villem Maaker]]
*[[Hans Martinson]]
*[[Märt Martinson]]
*[[Mihkel Martna]]
*[[Theodor Maurer]]
*[[Alfred Mõttus]]
*[[Jaan Mälberg]]
*[[Johannes Mürk]]
*[[Johannes Norman]]
*[[Aleksander Oinas]]
*[[Benedikt Oja]]
*[[Alma Ostra-Oinas]]
*[[Georg Ottas]]
*[[Anton Palvadre]]
*[[Rudolf Penno]]
*[[Eduard Pesur]]
*[[Jaan Piiskar]]
*[[Theodor Pool]]
*[[Otto Pukk]]
*[[Peeter Põld]]
*[[Otto-Rudolf Pärlin]]
*[[Aleksander Pärn]]
*[[Konstantin Päts]]
*[[Hans Pöhl]]
*[[Leopold Raudkepp]]
*[[Hans Rebane]]
*[[August Rei]]
*[[Ernst Rosenberg]]
*[[Aksel Rüütli]]
*[[Jakob Saar]]
*[[Alfred Sandt]]
*[[Carl Schilling]]
*[[Arnold Schulbach]]
*[[Peeter Schütz]]
*[[Nikita Semjonov]]
*[[Johan Sepp]]
*[[Johannes Sikkar]]
*[[Karl-Johannes Soonberg]]
*[[Jaan Soots]]
*[[August Sprenk]]
*[[Aleksander Sternfeld]]
*[[Otto Strandman]]
*[[Edgar Sulg]]
*[[Johannes Zimmermann]]
*[[Theodor Tallmeister]]
*[[Karl Tamm]]
*[[August Tammann]]
*[[Jaan Teemant]]
*[[Jaan Teetsov]]
*[[Otto Tief]]
*[[Jaan Tiks]]
*[[Kustas Tonkmann]]
*[[Aleksander-Rudolf Toomel]]
*[[Artur Tupits]]
*[[August Tõllasepp]]
*[[Jaan Tõnisson]]
*[[August Usai]]
*[[Jaan Vain]]
*[[Aleksander Veiler]]
*[[Konstantin Veiss]]
*[[Rosalie Verner]]
*[[Villem Vessart]]
*[[Jakob Vestholm]]
*[[Karl Virma]]
*[[Jüri Voiman]]
*[[August Vomm]]
*[[Richard Vreeman]]
== Viited ==
{{viited}}
==Välislingid==
*[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.2315.2.100:114 Saaga ERA.2315.2.100:114]
*Meie parlament ja aeg. III Riigikogu, 15.06.1926-[https://meieparlamentjaaeg.nlib.ee/1918-1940/1926 14.06.1929]

{{pooleli}}

{{Riigikogu}}

[[Kategooria:III Riigikogu| ]]</text>
      <sha1>n2yd5jrwoos1usd72fnaoqeluip01fi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aleksander Kask (tõstja)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>159858</id>
    <revision>
      <id>6172419</id>
      <parentid>5802899</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T07:06:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Castellum</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2730" xml:space="preserve">{| align=right border=1
|- align=center
|colspan=3 align=center| [[Pilt:Weightlifting pictogram.svg|middle|36px|]] '''[[Tõstmine]]'''
|- align=center
|bgcolor=&quot;EEE9BF&quot;| Riik || [[Pilt:Flag of Estonia.svg|middle|60px|]] ||bgcolor=&quot;EEE9BF&quot;| [[Eesti]] 
|- align=center
|colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px|]]
|- align=center
|bgcolor=&quot;FFE4C4&quot;| 15–16. koht || [[Tõstmine 1928. aasta suveolümpiamängudel|1928]] || [[Sulgkaal (tõstmine)|Sulgkaal]] 
|}
'''Aleksander Kask''' (8. august ([[vkj]])/ [[21. august]] [[1902]] [[Taali vald]], [[Tori kihelkond]], [[Pärnumaa]] – [[31. märts]] [[1965]] [[Sindi]]) oli [[Eesti]] [[tõstmine|tõstja]] ja spordikohtunik.

Ta oli kuuelapselise pere neljas laps. Isa Andres ja ema Anna töötasid [[Sindi vabrik]]us. Pere elas vabriku kasarmu ühetoalises korteris.

Tõstespordiga hakkas tegelema 1923. aastal kohalikus spordiseltsis Kalju.

Tuli aastatel [[1925]]–[[1939]] 14 korda Eesti meistriks [[Sulgkaal (tõstmine)|sulgkaalus]] ning püstitas 16 Eesti rekordit. 

Osales [[1928. aasta suveolümpiamängud|1928. aasta Amsterdami olümpiamängudel]], kus [[Tõstmine 1924. aasta suveolümpiamängudel|tõstevõistlusel]] jagas sulgkaalus 15–16. kohta.

==Hilisem elukäik==
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal oli [[Omakaitse]]s ja [[Politseipataljon]]is. Arreteeriti [[19. november|19. novembril]] [[1944]] ning oli kuni [[1956]]. aastani [[Magadani oblast]]i vangilaagris ja asumisel. 

Hiljem tegutses vabariikliku kategooria kohtunikuna.

==Tunnustused==
*1936 – [[Pärnumaa]] parim sportlane 
*1936 – Pärnu Spordiliidu esimene kuldmedal
*1937 – [[Eesti Spordi Keskliit|Eesti Spordi Keskliidu]] ekstraklassi kuldmärk

==Mälestuse jäädvustamine==
Sindis korraldatakse [[2000]]. aastast Aleksander Kase mälestusvõistlusi tõstmises.

==Isiklikku==
Aleksander Kask abiellus 1930. Paaril sündis kolm poega: Aleksander (1931), [[Juhannes Kask|Juhannes]] (1933) ja Mihkel (1934). 

Tema pojapoeg on koreograaf [[Teet Kask]].

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Heldur Käärats. [http://www.maakodu.ee/index.php?old_rubriik=5811&amp;old_art=20942&amp;old_num=791 Rannapoistel jõudu jätkub]. [[Maaleht]], 5. detsember 2002

==Välislingid==
*{{ESBL|id=Aleksander_Kask}}
* {{Olympedia}}
*[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000156243 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991]
*[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&amp;filter_hauaplats_hauaplats=289046 Haud Sindi uuel kalmistul]

{{JÄRJESTA:Kask, Aleksander}}
[[Kategooria:Eesti tõstjad]]
[[Kategooria:Eesti 1928. aasta suveolümpiamängudel]]
[[Kategooria:Eesti spordikohtunikud]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1902]]
[[Kategooria:Surnud 1965]]</text>
      <sha1>ntwi3amcgenmujky93xw4w3bxsk9qe3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Henno Tammart</title>
    <ns>0</ns>
    <id>162097</id>
    <revision>
      <id>6172523</id>
      <parentid>3869254</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T11:27:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Merleke5</username>
        <id>122868</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1092" xml:space="preserve">'''Henno Tammart''' (kuni aastani [[1937]] '''Heinrich Perro'''; [[14. jaanuar]] [[1909]] [[Mustjala kihelkond]], [[Saaremaa (maakond)|Saaremaa]] – [[21. detsember]] [[1942]] [[Vjatlag]], [[Kirovi oblast]]) oli eesti ühiskonnategelane ja luuletaja.

Ta lõpetas 1929. aastal [[Saaremaa Ühisgümnaasium|Saaremaa Ühisgümnaasiumi]].&lt;ref&gt;[https://www.syg.edu.ee/ajalugu/11-13_lend.html Vilistlased.] Kuressaare Hariduse Kooli veebisait.&lt;/ref&gt;

Ta oli muu hulgas [[õpetaja]], [[koorijuht|koori-]] ja [[dirigent|orkestrijuht]], [[skautmaster]] ja [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] kompaniipealik Saaremaal. 

Ta arreteeriti aastal [[1941]]. Vangina hakkas ta kirjutama [[luule]]tusi, sealhulgas kaasvangide [[Kaarel Eenpalu]], [[Juhan Tõrvand]]i ja teiste mälestuseks.

== Luulekogu ==
* &quot;Öö enne teed&quot;, Scarborough, [[1988]].

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Tammart, Henno}}
[[Kategooria:Eesti pedagoogid]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Saaremaa maleva liikmed]]
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1909]]
[[Kategooria:Surnud 1942]]</text>
      <sha1>iqg5x2yxovjw58wgpntwvfzbhbt5w6f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sõjategevus Eestis (1944)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>164134</id>
    <revision>
      <id>6172455</id>
      <parentid>6151634</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T07:50:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="60537" xml:space="preserve">{{liita|Eesti Teises maailmasõjas}}{{allikad}}

{{Sõjaline konflikt
| konflikt      = Sõjategevus Eestis (1944)
| osa           = [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarindest]]
| pilt          =
| pildiallkiri  = Nõukogudeaegne [[Tallinna operatsioon|Tallinna pealetungioperatsiooni]] kaart
| aeg           = 2. veebruar – 19. detsember 1944
| koht          = Eesti
| koordinaadid  =
| kaart         = 
| laiuskraad    = 
| pikkuskraad   = 
| kaardisuurus  = 
| kaardiallkiri = 
| ala           = Eesti alade annekteerimine 
| tulemus       = NSV Liidu vägede võit. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)]]. 
| seis          = 
| osaline1      = [[Pilt:Flag_of_Germany_1933.svg|27px]] [[Suursaksa Riik]]&lt;br&gt;[[Pilt:Estonian Division.jpg|23px]] [[20. Relvagrenaderide SS-diviis (eesti 1.)|eesti mobiliseeritud]], [[Omakaitse|omakaitse-]] ja piirikaitserügemendid ja [[politseipataljonid]] 
| osaline2      = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Nõukogude Liit]]
| osaline3 = {{PisiLipp|Eesti}} iseseisvuslased
| väejuht1      =[[Pilt:Flag_of_Germany_1933.svg|27px]] [[Walter Model]]&lt;br&gt;[[Pilt:Flag_of_Germany_1933.svg|27px]] [[Felix Steiner]]&lt;br&gt;[[Pilt:Flag_of_Germany_1933.svg|27px]] [[Hyazinth von Strachwitz]]
| väejuht2      = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Leonid Govorov]]&lt;br&gt;[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Ivan Maslennikov]] &lt;br&gt;[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Lembit Pärn]]
|väejuht3= {{Riigi ikoon|Eesti}}  [[Johan Pitka]]
|jõud1=123 541 meest&lt;ref name=&quot;hiio&quot; /&gt;&lt;br /&gt; 32 tanki&lt;ref name=&quot;laar&quot; /&gt;&lt;br /&gt;137 lennukit&lt;ref name=&quot;hiio&quot; /&gt;&lt;br /&gt;.&lt;br /&gt;[[Armeegrupp Narva]]&lt;br /&gt;[[Väegrupp Nord]]
|jõud2=200 000 meest&lt;ref name=&quot;laar&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;walter&quot; /&gt;&lt;/br/&gt;2500 suurtükki&lt;br /&gt;100 tanki&lt;ref name=&quot;paulman&quot; /&gt;&lt;br /&gt;800 lennukit&lt;ref name=&quot;hiio&quot; /&gt;&lt;br /&gt;.&lt;br /&gt;[[3. Balti rinne]]&lt;br /&gt;[[Leningradi rinne]]
|jõud3=2000 meest, [[Löögiüksus Admiral Pitka]]
| märkused      = 
}}

'''Sõjategevus Eestis 1944. aastal''' hõlmab [[Kolmas Riik|Saksamaa]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vägede ning [[Eesti]] iseseisvuslaste vahelisi lahinguid Eestis [[1944]]. aastal. Sõjategevus 1944. aasta sügisel oli osa Nõukogude vägede pealetungioperatsioonist [[Baltimaad]]es. 
[[File:Feste Plätze Ostfront 1944.png|pisi|Rindejoon idarindel 1944. aasta 1. märtsil]]
[[File:April1944.jpg|pisi|300px|Sõjategevus idarindel, Leningradi ja Ukraina suunal 1944. aasta aprillis]]
[[Pilt:Eastern Front 1943-08 to 1944-12.png|pisi|300px|Sõjategevus idarindel 1943. aasta augustist 1944. aasta lõpuni]]

==Sõjaline olukord idarindel 1944. aastal==
Jaanuaris lõi [[Punaarmee]] [[Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon]]il [[Leningradi blokaad]]irõnga läbimurdmisel Saksa [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] [[Krasnoje Selo – Ropša operatsioon|Krasnoje Selo – Ropša pealetungioperatsioonil]] tagasi ja rinne jõudis [[Narva jõgi|Narva jõeni]]. 

1944. aasta veebruari esimestel päevadel algas [[Narva lahing (1944)|Narva lahing]]. Saksa maavägede ülemjuhatus ''[[Oberkommando des Heeres]]'' otsustas strateegiliselt tähtsat Eestit kaitsta, kasutades sealjuures võimalikult palju eestlastest üksusi. Jaanuari lõpul kuulutati välja üldmobilisatsioon, mille edu tagas rahvuslike ringkondade toetus ja [[Jüri Uluots]]a üleskutse kaitsta maad Nõukogude sissetungi eest. Kogunes 38 000 meest, kellest moodustati piirikaitserügemendid ja täiendati [[20. eesti diviis]]i. Paljud eestlased nägid rahvuslikes üksustes Eesti Vabariigi taassünni eeldust. 15. veebruaril 1944 allutati [[Väegrupp Nord|väegrupi „Nord”]] ülemjuhataja korraldusel armee tagalasse jäänud ja seni [[Väegrupi Nord tagalapiirkond|väegrupi tagala]] juhatajale allunud julgestusüksused operatiivselt armeedele. Tsiviilvalitsuste võim 20 km laiuses lahingutsoonis lõpetati. Alates 22. veebruari keskööst allutati kogu Eesti territoorium [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] ülemjuhatajale. Saksa ja eesti vägede visa vastupanuga löödi Nõukogude vägede [[:en:Kingisepp–Gdov Offensive|Kingisepa–Gdovi pealetung]], [[:en:Narva Offensive (15–28 February 1944)|veebruari Narva pealetung]], [[Putki lahing|märtsi alguse]] ja [[:en:Narva Offensive (18–24 March 1944)|märtsi lõpu Narva pealetung]] tagasi. Nõukogude vägede [[:en:Narva Offensive (July 1944)|suvine Narva pealetung]] viis linna vallutamiseni 26. juulil, sundides Saksa vägesid taanduma [[Tannenbergi liin|Tannenbergi kaitseliinile]] Vaivara [[Sinimäed|Sinimägedes]]. Järgnenud [[Sinimägede lahing|erakordselt veristes lahingutes]] ei suutnud Leningradi rinde väed kaitseliini murda. Eestlaste vastupanu halvamiseks tegi Nõukogude lennuvägi maha ajaloolise Narva linna, tugevasti said kannatada [[Tartu]] ja [[Jõhvi]]. Tallinna [[märtsipommitamine|9. märtsi pommitamise]] ohvrite arv ulatub 1400, hävis ligi pool elamispinnast, 20 000 inimest jäi peavarjuta.&lt;ref name=&quot;ents&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;laar&quot; /&gt;

Suutmata läbi murda [[Virumaa]]l, alustas Punaarmee augustis [[Tartu lahing (1944)|Tartu pealetungi]] ja vallutas linna 25. augustil. ''Oberkommando des Heeres'' otsustas Eesti maha jätta. Sakslaste taandumisest võtsid osa eesti üksused, mis hävitati või löödi laiali. [[:en:Tallinn Offensive|Tallinna pealetungist]] võttis osa [[8. Eesti Laskurkorpus|8. eesti laskurkorpus]]. Eestlased võitlesid rahvuskaaslaste vastu [[Avinurme lahing|Avinurme]] ja [[Porkuni lahing|Porkuni]] lahingus. [[Suurbritannia|Briti]]-[[USA|Ameerika]] suundumusega iseseisvuslased osutasid Saksa okupatsioonivõimudele passiivset vastupanu. Märtsis 1944 moodustasid nad üle-eestilise koordineeriva keskuse – [[Eesti Vabariigi Rahvuskomitee]]. Peaminister Uluots, kes Eesti Vabariigi [[põhiseadus]]e järgi täitis Presidendi ülesandeid, püüdis taastada seaduslikke võimuorganeid. Septembris nimetas ta ametisse [[Otto Tiefi valitsus|koalitsioonivalitsuse]], mille tegelik juht oli [[Otto Tief]]. Valitsus deklareeris Eesti Vabariigi kestmist ja erapooletust, püüdis organiseerida Tallinna kaitset, kuid edutult. Punaarmee üksused jõudsid Tallinna 22. septembril. [[Lääne-Eesti saarestik]]u vallutamise järel novembri lõpuks oli kogu Eesti taas okupeeritud.&lt;ref name=&quot;ents&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;laar&quot; /&gt;

==Relvajõud==
Eesti territooriumil osalesid sõjategevuses NSV Liidu [[Punaarmee]] ja sõjamerelaevastiku väekoondised: [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] väeosad, [[Punalipuline Balti laevastik]] ning Lõuna-Eesti ja Läti aladel [[3. Balti rinne|3. Balti rinde]] väeosad.

[[Suursaksa Riik|Suursaksa Riigi]] relvajõududest osalesid sõjategevuses: [[Armeegrupp Nord]] ([[Armeegrupp Narwa]], [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]], [[16. armee (Wehrmacht)|16. armee]]).
;Punaarmee pealetungioperatsioonid
Nõukogude sõjaajalooallikate alusel oli lahingutegevuses viis põhilist sõjalist operatsiooni:
*[[Narva pealetungioperatsioon]] (24.07.1944–10.08.1944), milles osalesid Punaarmee poolt [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] [[2. löögiarmee]], [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] väed ja [[Punalipuline Balti laevastik]],
*[[Tartu lahing (1944)|Tartu pealetungioperatsioon]] (10.08.1944–6.09.1944), milles osalesid [[3. Balti rinne|3. Balti rinde]] [[1. löögiarmee]], [[67. armee]] väed ja [[57. armee]] väeosad,
*[[Riia pealetungioperatsioon]], milles osalesid Eesti territooriumil 3. Balti rinde väed,
*[[Tallinna pealetungioperatsioon]] (17.09.1944–26.09.1944), milles osalesid Leningradi rinde [[2. löögiarmee]], [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] väed ja [[Punalipuline Balti laevastik]],
*[[Lääne-Eesti saarte vabastamise operatsioon|Lääne-Eesti saarte vallutamise operatsioon]] (27.09.1944–24.11.1944), milles osalesid Leningradi rinde [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] väed ja [[Punalipuline Balti laevastik]]&lt;ref name=&quot;jAHiQ&quot; /&gt;
[[File:Leningrad-Novgorod.jpg|pisi|300px|right|Nõukogude vägede [[Kingissepa-Gdovi operatsioon|Kingissepa-Gdovi operatsiooni]] ning [[Novgorod]]i-suunalised pealetungisuunad, 1944. aasta jaanuaris-veebruaris]]
==Sõjategevuse kronoloogia==
* 2. veebruaril Punaarmee 2. löögiarmee sillapea loomine [[Narva lahingud (1944)|Narva lahingutes]]
* 13.–15. veebruaril [[Meerapalu lahing]] [[Piirissaar]]elt mandrile tunginud Punaarmeega
*14. veebruaril [[Meriküla dessant]]
* 25. juuli Punaarmee Narva pealetung 
** 26. juuli – 10. august [[Sinimägede lahing]]
* 10. august – 4. september Punaarmee [[Tartu lahing (1944)|Tartu pealetung]]
* 11. september 1944 Saksa vägede taganemiskäsk Eestist
* 14. september Punaarmee [[Tallinna vallutamine (1944)|Tallinna pealetung]]
**22. septembril vallutasid Nõukogude väed Tallinna 
*28. septembril langes Punaarmee valdusse kogu Eesti mandriala
*30. septembril vallutas Punaarmee [[8. Eesti Laskurkorpus]]e dessant [[Muhu]]
*2. oktoobril alustas Punaarmee rünnakut [[Hiiumaa]]le 
*25. novembril taandusid viimased Saksa väeosad [[Sõrve säär]]elt
*19. detsembril vallutas Punaarmee [[Ruhnu]] saare

{{vaata|Väegrupp Nord#Sõjategevus 1944. aastal}}

==Sõjategevus Virumaal==

[[File:Possible locations of the Teusina village along the Narva river.jpg|pisi|300px|[[Narva jõe alamjooks]] Narvast [[Narva-Jõesuu]]ni, [[Kudruküla]], [[Tõrvala]], [[Riigiküla|Riigi]], [[Vepsküla]]]]
===Narva lahing===
{{vaata|Narva lahing (1944)}}
[[File:Narva Feb10 Apr23 44.jpg|pisi|300px|right|Lahingiskeem Narva ja Virumaa piirkonnas, 1944. aasta 10. veebruarist 23. aprillini ning [[Meerapalu lahing]]]]
1944. aasta jaanuaris Leningradi ja Novgorodi alt alanud pealetungiga sundis Punaarmee Saksa [[Väegrupp Nord|väegrupi Nord]] taganema. Jaanuari lõpus jõudsid [[Punaarmee]] [[Leningradi rinne |Leningradi rinde]] üksused Eesti piiridele.

[[Leningradi rinne |Leningradi rinde]] üksused jõudsid [[2. veebruar]]il [[Narva jõgi|Narva jõeni]] ja saatsid kohe oma eelosad üle jõe, moodustades [[sillapea]]d [[Narva-Jõesuu]]s, [[Riigiküla]]s ja [[Vaasa]]–[[Vepsküla]]–[[Siivertsi]] piirkonnas. Narva-Jõesuust paiskasid kaitsel olnud väed Punaarmee üksused tagasi, kuid teised sillapead jäid püsima ning jõejoonel asuvad kaitsjad püüdsid ainult takistada nende laiendamist.

2. veebruaril tulid Nõukogude 8. armee esimesed osad Narva jõe keskjooksul [[Vääska]] kohal üle jõe, kus nende vastas oli üks rühm [[29. Eesti Politseipataljon]]ist. Varsti valgusid Punaarmee väeüksused sealt lõuna ja põhja poole. 29. Eesti Politseipataljon kandis suuri kaotusi, kadus juhtimine ja üksikud rühmad taandusid oma algatusel [[Auvere]] suunas. Suuremad Punaarmee väeüksused hakkasid üle jõe valguma [[Krivasoo]] kohal ning liikuma lääne ja põhja suunas.

[[20. Relvagrenaderide SS-diviis (eesti 1.)|20. Eesti SS-Diviis]] hävitas mitu päeva kestnud ründeheitlustes vastase mõlemad tugialad Narva jõe läänekaldal ja tekitas talle suuri inimkaotusi. Nõukogude vasturünnakuid tagasi lüües purustati 14 tanki.

[[1. märts]]il [[1944]] alustas Punaarmee [[Putki soo]]s suurrünnakut. Lahingu esimeses osas õnnestus Punaarmeel läbi murda esimesed kaitseliinid ja kiiluda kaitsesse mitme kilomeetri sügavuselt. Läbimurde riivistamiseks paisati kõik [[Armeegrupp Narwa|Armeegrupil Narwa]] käepärast olnud väeosad nende hulgas ka Toila metsalaagris viibivad [[Alfons Rebane|Rebase]] ja [[Georg Sooden|Soodeni]] juhitavad Eesti [[idapataljonid]]. 

[[5. märts]]il alustas 11. diviis koos Nordlandi diviisi osade toetusel vasturünnakut [[Putki]] suunas. Putkist idas rünnakul edu ei olnud, kuna raskel maastikul kadus side ründavate väeosade vahel ja diviis oli sunnitud kaitsele asuma koos Eesti pataljonidega. Rindejoon taastati kohas, kus see oli asunud enne 1. märtsi.

Kättemaksuna Riigiküla ja [[Siivertsi]] sillapeade likvideerimise eest hävitas Nõukogude lennuvägi ööl vastu 7. märtsi Narva linna. Väheste vaheaegadega kestsid lennurünnakud [[Narva]]le hommikuni. Järgmisel ööl algasid õhurünnakud uuesti.

[[8. märts]]il toimusid õhurünnakud Jõhvile ja Tapale ning [[9. märts]]i ööl Tallinna [[märtsipommitamine]], mis ligi kolmandiku Eesti pealinnast varemeteks muutis.

===Meriküla dessant===
{{Vaata|Meriküla dessant}}
[[14. veebruar]]il toimus [[Punaarmee]] 260. merejalaväe brigaadi [[dessant]] [[Meriküla]]sse, mis korraldati [[Krivasoo kott|Krivasoo kotist]] [[Auvere]]st põhja poole ründavate Punaarmee üksuste toetamiseks. Merejalaväe brigaadi ülesanne oli murda läbi [[Auvere raudteejaam]]a, ühineda sealsete [[Punaarmee]] üksustega ning läbi lõigata [[Narva jõgi|Narva jõe]] joonel võitlevate Saksa vägede taganemistee. 

16. märtsil õnnestus Punaarmeel [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. Relva-SS Grenaderirügemendi]] II pataljoni positsioonidesse sisse murda. I pataljon ning [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügemendi]] osad suutsid vastase tagasi lüüa. Samuti ebaõnnestus Nõukogude tankirünnak [[Auvere]]s, mis peatati Saksa Tiger-tankide poolt. Punaarmee üksused olid kandnud sedavõrd suuri kaotusi, et olid sunnitud pealetungi peatama.

Lõuna-Eestis aga jätkusid märtsis kohaliku tähtsusega lahingud ([[Puurmani lahing]]&lt;ref name=&quot;pJRP6&quot; /&gt; jt).

See võimaldas Saksa väejuhatusel Narva all [[1944]]. aasta märtsi lõpus algatus enda kätte haarata. [[26. märts]]il andsid neli Saksa diviisi soomusmasinate toetusel löögi Auvere tugiala läänetipus paiknevale Punaarmee rünnakukiilule. [[6. aprill]]il piirasid sakslased osa Punaarmee üksusi sisse. [[19. aprill]]il paisati Saksa üksused tankide toetusel otsustavale rünnakule. Kevadine teedelagunemine oli aga soised alad muutnud soomusväeosadele läbipääsmatuks ning sakslastel ei õnnestunud edu saavutada. Sakslased kandsid tõsiseid kaotusi ning olid sunnitud rünnaku peatama.

Mai alguseks olid võitlevad pooled end Narva rindel välja kurnanud. Rinne jäi mitmeks kuuks rahulikuks.

==Sõjategevus Tartumaal==
1944. aasta veebruari keskpaigaks oli Punaarmee tunginud mööda Peipsi idakallast lõunasse kuni Pihkva järveni. Saksa väejuhatus pidi tugevdama oma üksusi kogu Peipsi ja Pihkva järve läänekalda ulatuses, sest järv oli jääga kaetud ja oli Punaarmee dessantide oht. Eesti sõjalise julgeoleku eest vastutas väegrupi „Nord“ tagala ülemjuhataja (peakorteriga Võrus), kellele Eestis ja Eesti kagupiiril allus [[207. julgestusdiviis]]. 207. julgestusdiviisi osad võitlesid ka väegrupi „Nord“ tagalapiirkonnas [[Leningradi rinne|Leningradi rindel]] ning Pihkvamaal partisanide vastu, ning Eestis allusid diviisistaabile Omakaitse üksused ning [[Politseipataljon|politsei]]-[[Vahipataljon|vahipataljonid]] (ülalnimetatud nr [[29. Kaitsepataljon|29.]], [[30. Kaitsepataljon|30.]], [[31. Kaitsepataljon|31.]], [[32. Kaitsepataljon|32.]], mis anti 1944. a alguses Narva rindele, ja [[33. Kaitsepataljon|33. pataljon]] Tartus).

{{vaata|Meerapalu lahing|Peipsi rinne}}
[[11. veebruar]]il vallutasid Punaarmee 90. laskurdiviisi üksused [[Piirissaar]]e. 13. veebruari öösel kella 2 paiku alustas Punaarmee pettemanöövrina [[Mehikoorma]] vastas asuvale sillapeale jalaväe pealetungi. [[14. veebruar]]i öösel Punaarmee vallutas [[Pedaspää]] ja [[Meerapalu]], moodustades [[Lämmijärv]]e läänekaldale sillapea. [[15. veebruar]]i varahommikul alustasid punaarmeelased [[Meerapalu]]st läänes uut pealetungi ja ka [[Jõepera (Meeksi)|Jõeperas]] maabus Punaarmee [[pataljon]]isuurune üksus.

15. veebruaril allutati Peipsi ja Pihkva järve läänekallas [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]]le ja alates 17. veebruari keskkööst võttis kaitse [[Tammispää]]st Peipsi loodetipus kuni [[Vidovitši]]ni Pihkva järve läänerannikul üle [[L armeekorpus]]. L armeekorpuse allusid 207. julgestusdiviis ja kohapealsed Eesti üksused ning [[11. jalaväediviis]], 11. jalaväediviis viidi aga märtsi alguses [[Narva rinne|Narva rindele]]. 28. veebruaril allutati L armeekorpusele [[24. jalaväediviis]], mis võttis üle kaitse Pihkva järve läänekaldal, 9. märtsil asendati see [[12. lennuväe välidiviis]]iga. Peipsi ja Pihkva järve ääres olid L armeekorpuse alluvuses kaitsel ka [[1. Eesti Piirikaitserügement|1.]] , [[2. Eesti Piirikaitserügement|2.]], [[3. Eesti Piirikaitserügement|3. eesti piirikaitserügemendid]]. Pärast [[3. Eesti Piirikaitserügement|3. eesti piirikaitserügemendi]] Narva rindele saatmist toodi märtsi keskel asemele [[4. Eesti Piirikaitserügemen]]. 19. märtsil saadeti Narva rindele ka 2. piirikaitserügement. 3. aprillil 1944, pärast dessandiohu vähenemist jäämineku tõttu järvel, andis L armeekorpus oma lõigu koos alluvate väeosadega üle 207. julgestusdiviisi staabile.

[[Väegrupp Nord|Väegrupi „Nord“]] ülemjuhataja jalaväekindral [[Johannes Frießner]] andis 11. juulil 1944, Hitleri volitusel korralduse, millega täidesaatev võim [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Eestis]], [[Saksa okupatsioon Lätis (1941–1944)|Lätis]] ja [[Saksa okupatsioon Leedus (1941–1944)]] anti alates 12. juuli keskööst armeede ülemjuhatajatele: [[Põhja-Läti]]s ja [[Lõuna-Eesti]]s [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] ülemjuhataja [[suurtükiväekindral]] [[Herbert Loch]]ile. [[Põhja-Eesti]]s, [[Viru maakond|Viru-]], [[Järva maakond|Järva-]] ja [[Harju maakond]]ades ning [[Tartu maakond|Tartu maakonna]] põhjaosas esindas kõrgemat [[Täidesaatev võim|täidesaatvat võimu]] [[Armeegrupp Narwa|armeegrupi „Narwa“]] ülemjuhataja [[jalaväekindral]] [[Anton Grasser]]. [[Eestimaa kindralkomissar]] [[Karl-Siegmund Litzmann]] allutati otse väegrupi „Nord“ ülemjuhatajale, [[Eesti Omavalitsus]] aga [[Hjalmar Mäe]] juhtimisel jäi kindralkomissar Litzmanni alluvusse, kuid Eesti Omavalitsuse asutused allusid vastavalt asukohale ka 18. armee ja armeegrupi „Narwa“ ülemjuhatajatele. Armeegrupi „Narwa“ tagalapiirkonnast Tallinnas ja ülejäänud Harjumaa osas moodustati „Komandantuuripiirkond Tallinn“ senise Tallinna linnakomandandi (nr. 192) kindralmajor [[Artur Bisle]] juhtimisel. Rannakaitse eest Virumaa rannikul vastutas [[Ida rannakaitsepiirkond]] (''Küstenverteidigung Ost'', hiljem ''Küstenabschnitt Narwa''), mille ülem oli [[kindralleitnant]] [[Kurt Gerock]].

[[24. juuli]]l 1944 nimetas Hitler [[kindralooberst]] [[Ferdinand Schörner]]i väegrupi „Nord“ ülemjuhatajaks ja ühendas sama korraldusega kõik [[Wehrmacht]]&lt;nowiki/&gt;i, [[Relva-SS]]i, [[NSDAP]]i ja tsiviilasutuste jõud ja vahendid tema üldjuhtimise alla.
==Suvine Punaarmee pealetung==
===Narva pealetung===
{{vaata|Narva pealetung}}

[[25. juuli]]l [[1944]] kell 5 hommikul alustasid marssal [[Leonid Govorov]]i juhitavad Leningradi rinde väed pärast tunniajalist turmtuld pealetungi Narva rindel. Kell 10 murdsid vastase üksused Eesti väeosade positsioonidesse lõuna pool Auveret. Narva jõe ääres asus vaenlane ründama Vaasa, Riigiküla ja Narva-Jõesuu all.

Rindejoone lühendamise otstarbel jättis [[III Germaani Soomuskorpus]] 26. juulil maha oma positsioonid Narva jõe ääres Jaanilinnas, et asuda taas kaitsele kaheksateist kilomeetrit lääne pool Sinimägedel. Eesti-Saksa väeosad paiknesid Narva–Tallinna maanteega risti üle maantee Mummassaare–Sooküla–Metsküla–Putki joonele.
===Sinimägede lahing===
[[File:Tannenberg1944.jpg|pisi|right|300px|Sinimägede lahingu skeem]]
{{vaata|Sinimägede lahing}}, ''[[Tannenbergi liin]]''
26. juulist alates oli kogu Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule. Juba teisel rünnakupäeval paisati võitlusse [[20. eesti diviis|Eesti Diviisi]] osad. 29. juulil läks võitlusse 45. rügement ja üksikud kompaniid 46. rügemendist. Raskete kaotuste hinnaga suudeti Punaarmee pealetung peatada. Erinevatel andmetel kaotas Punaarmee Sinimägedes haavatute ja surnute näol 11 diviisi ja 2 brigaadi, 160 000 – 170 000 meest ning üle 200 tanki. Rünnakud kestsid kuni 12. augustini.

==Sõjategevus Kagu-Eestis==
Punaarmee Leningradi rinde [[Narva pealetungioperatsioon]]iga (24.07.–10.08.1944) paralleelselt alustasid [[3. Balti rinne|3. Balti rinde]] väed [[Pihkva-Ostrovi pealetungioperatsioon]] (17.07.1944–31.07.1944), mille tulemusel jõudsid 3. Balti rinde väed Eesti piiride juurde [[Optjoki jõgi|Optjoki jõe]] – [[Pankjavitsa|Pangevitsa]] – [[Laura]] – [[Ploskums]]i – [[Lõpiene]] – [[Ozolnieki|Osolnieki]] joonele. [[Tartu lahing (1944)|Tartu pealetungioperatsioon]]i (10.08.1944–6.09.1944) käigus Nõukogude väed murdsid 10.–15. augustil Saksa vägede vastupanu [[Marienburgi liin]]il. 15. augustil 1944 kehtestati [[Armeegrupp Narwa|armeegrupi „Narwa“]] ja [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] eraldusjooneks [[Pihkva järv]]e lõunatipp – [[Põlva]] – [[Võrtsjärv]]e põhjakallas [[Oiu]] juures – [[Kolga-Jaani|Kolga Jaani]] – [[Põltsamaa]] ja ka Harjumaa ja osa Järvamaast kuulusid armeegrupi „Narwa“ võimupiirkonda. 

[[Petserimaa]] suunalt Lõuna-Eestisse ja Kirde-Lätisse tungis 1944. aastal Punaarmee 3. Balti rinne ning Pihkva ja Ostrovi liini hõivamine juuli lõpus avas Punaarmeele tee Lõuna-Eestisse ja Lätisse. Augustis alustas Punaarmee pealetungioperatsiooni Petserimaal, valmis ehitamata “Marienburgi” kaitseliinile, mida oli rajatud 1944. aasta maist ja mis koosnes kahest kaitsevööndist ja selle sügavus Petserimaal ulatus 3–4 km-ni. Peale lahtiste laskepesade, kaevikute, ühenduskäikude ja varjendite olid selle eelserval miiniväljad ning okastraattõkked. Kohati oli kaevatud tankitõrjekraave. Kaitseliini põhjalõik oli Irboskast u 10 km), sellest tagapool, [[Piusa jõgi|Piusa]] ja [[Patškovka jõgi|Patškova jõe]] joonel olid kaitserajatised nõrgad. Saksa vägede eesliinil Pihkva järve edelakaldal, [[Optjoki jõgi|Optjoki jõe]] ja [[Kutšina]]-[[Pankjavitsa]]-[[Šubenki]] ([[Rootova]]st kagus) joonel oli [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] jalaväekindral [[Hans Gollnick]]i [[XXVIII armeekorpus]]e 3 diviisi ([[207. julgestusdiviis]], 12. välilennuväediviis ja 30. jalaväediviis). Lõunapool, Šubenkist kuni Brunišini oli suurtükiväekindral Kurt Herzogi XXXVIII armeekorpuse 3 jalaväediviisi, mis katsid [[Laura]]t ja [[Aluksne]]sse kirdest viivaid teid. Soomest toodi veel juurde üks jalaväediviis Laura piirkonda. 

[[Väike Emajõgi|Väike Emajõe]]–[[Koiva jõgi|Koiva jõe]] joonele oli rajatud [[Valga kaitseliin]] („Walk“), kaitseliini põhjapoolne osa toetus [[Võrtsjärv]]ele ja kulges [[Pikasilla (Tõrva)|Pikasilla]]lt kuni peaaegu Väike Emajõe vasakkaldal asuva [[Iigaste mõis]]ani. Kaitseliin koosnes kahest kaitsevööndist kohati sügavusega 10-12 kilomeetrit, milleeakaitseliin koosnes kahest kaevikute liinist. Valga kaitseliini ehitamist alustati 1944. aasta juuni algul, eesliin oli kaetud okastraattõkete ja [[miiniväli|miiniväljadega]]. Kõik sillad Väikesel Emajõel ja Koiva jõel olid purustatud (ainult [[Pikasilla sild|Pikasilla]] ja [[Jõgeveste sild|Jõgeveste sillad]] õhiti 26. augusti keskpäeval) ning sillad kaitse sügavuses ette valmistatud õhkimiseks. Teine liin kulges piki [[Õhne]] ja [[Pedeli jõgi|Pedeli jõge]] ning kaitserajatised hõlmasid vastupanupunktideks muudetud Tõrva ja Valga linna.
===Tartu lahing===
{{vaata|Tartu pealetungioperatsioon|Tartu lahing (1944)}}
[[File:Tartu Offensive.gif|pisi|300px|Punaarmee [[Tartu pealetungioperatsioon]]i löögisuunad]]
Augustis alustas Punaarmee pealetungi lõuna poolt ja murdis seal Saksa rindest läbi jõudes [[Pihkva-Ostrovi pealetungioperatsioon]]i tulemusel, [[Optjoki jõgi|Optjoki jõe]] – [[Pankjavitsa]] – [[Laura]] joonele. [[2. löögiarmee]] tõmmati Narva rindelt välja ja paigutati ümber Eesti kagurindele. [[6. august]]il vallutas [[1. löögiarmee]] [[Laura]]. [[10. august]]il murdsid Punaarmee 3. Balti rinde väed läbi Saksa Wehrmachti [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] XXVIII armeekorpuse [[Aluksne|Marienburgi]] [[Marienburgi kaitseliin|kaitseliinist]]. 

[[67. armee]] tungis edasi Võru suunas, [[1. löögiarmee]] aga [[Rõuge]] suunas. [[11. august]]il vallutas 67. armee koosseisu kuuluv [[116. laskurkorpus]] [[Petseri]]. 12. augustil vallutasid [[14. kaardiväe laskurkorpus]]e üksused [[Rõuge]]. [[13. august]]il vallutas Punaarmee [[Võru]]. 

[[14. august]]il suunas Saksa väejuhatus Eestisse [[II armeekorpus]]e üksused, mis võitlesid [[Karula]]-[[Sangaste]] piirkonnas. Vahepeal olid Saksa väed suutnud organiseerida [[Väike Emajõgi|Väikese Emajõe]] – [[Koiva|Koiva jõe]] joonel kaitsepositsiooni. Eelpositsioon asus [[Puka]] – [[Sangaste]] – [[Karula]] – [[Varstu]] – [[Aluliina järv]]e joonel. 14. augustil jõudsid Punaarmee väeüksused lahinguta [[Antsla]]sse. Sealt hakkas üks Punaarmee väekoondis liikuma Sangaste suunas sihiga vallutada [[Tõrva]], kohtas aga 16. augustil [[Sangaste]]s Saksa väeüksust, kes asusid vasturünnakule, piirasid sisse ühe Nõukogude diviisi ja lõid ülejäänud tagasi [[Antsla]]sse. Punaarmee diviis oli juba hävitamisohus, kuid selle päästis Nõukogude [[7. laskurkorpus]], mis vabastas oma diviisi sakslaste piiramisrõngast ja lõi Saksa väed [[Sangaste]]sse tagasi. 16. augustil 1944 tegi [[2. löögiarmee]] dessantgrupp kindralleitnant Aleksei Gretškin juhtimisel, [[Mehikoorma dessant|dessandi]] üle [[Lämmijärv]]e Peipsi ja Pihkva järve vahel [[Mehikoorma]]sse. Võitlusgrupp Wagneri üksused suutsid 191. laskurdiviisi edasitungi peatada, kuid pidi varsti taanduma oma parempoolse naabri, 12. Luftwaffe välidiviisi taganemise tõttu. 16. augustil vallutas Punaarmee 67. armee 86. laskurdiviis [[Põlva]]. 17. augustil tungisid tugevad Punaarmee motoriseeritud üksused Võitlusgrupp Wagnerile alluva 207. julgestusdiviisi ja 12. Luftwaffe välidiviisi üksuste vahele ning Saksa vägede taganemine jätkus.
{{vaata|Mehikoorma dessant}}
Võitlused Saksa vägede eelpositsioonil kestsid 28. augustini, mil Saksa väed tõmbusid tagasi oma kaitsepositsioonile [[Väike Emajõgi|Väikese Emajõe]] – [[Koiva|Koiva jõe]] joonele. Punaarmee väeosade katsed [[Valga]] vallutamiseks kestsid 30. augustini. 
[[File:RedArmy19Aug31Dec44.jpg|pisi|300px|right|Idarinde Punaarmee pealetungisuunad 19. august – 31. detsember 1944]]
[[Laeva]] suunas ei arendanud Punaarmee väeüksused pealetungi, vaid liikusid edasi piki [[Emajõgi|Emajõe]] kallast kirde suunas ja jõudsid 24. augustil [[Nõela]] külani. [[Tartumaa Omakaitse malev]]a uueks ülemaks määrati [[kolonel]] [[Jaan Unt (sõjaväelane)|Jaan Unt]], kes hakkas [[Omakaitse]] meestega organiseerima [[Voldi]] kaitset ja lõi tagasi punaväe eelosi, kes liikusid Voldi suunas, võttes lahingust isiklikult osa.

23. augustil sattusid Nõo kaitsjad piiramisrõngasse, ent [[Paul Vent]]i juhitud võitlusgrupil õnnestus välja murda ja Tartu serval Tähtveres uutele positsioonidele asuda. Ööl vastu 25. augustit pommitasid Punaarmee üksused Tartut ja linnas puhkesid suured tulekahjud. Punaarmee koondas Karula-Sangaste piirkonda 10 laskurdiviisi ja 5 tankikoondist, mis tungisid Tartu suunas. [[Hyazinth von Strachwitz]]i tankigrupi vasturünnak Punaarmee tankikoondiste vastu 24. augustil Elva lähedal [[Tamsa lahing]]us jäi eduta. 

25. augustil, pärast [[Tamsa lahing]]ut alustas Punaarmee rünnakut Tartule kolmes suunas. 26. augustil tungis Punaarmee edasi, vallutades [[Maramaa]] ja püüdes ühineda üle Kärevere silla tulnud korpusega. Emajõe rindele määrati 26. augustil 87. jalaväediviis ja [[20. Eesti SS-diviis]]i [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. Relva-SS Grenaderirügemendi]] III pataljon ning II armeekorpusele allutati ka [[37. Eesti Politseipataljon|37.]] ja [[38. Eesti Politseipataljon|38. eesti politseipataljon]], 30. augustist 7. septembrini toodi Saksamaalt Emajõe rindele 563. grenaderidiviis 28. augustil asusid [[20. eesti diviis]]i võitlusgrupid, [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügemendi]] III pataljon Waffen-Haupsturmführer [[Voldemar Pärlin]]i juhtimisel, [[politseipataljon]]id ja Saksa väed vastupealetungile ning 30. augustiks oli Emajõe põhjakallas Võrtsjärvest Jänese sillani venelastest vaba. Tartu tagasivallutamise operatsioon algas 4. septembril, 5. septembril peeti lahinguid ainult Raadi pärast. Tartu sillapea suruti tunduvalt kokku ja punased olid kiilutud Tartu linna piiridesse.

87. jalaväediviisi ja 563. grenaderidiviisi toomisega Emajõe rindele, saadeti 29. augustil saadeti Narva rindele tagasi SS-pataljon „Wallonien“ ja 5.–6. septembril [[ooberstleitnant]] [[Meinrad von Lauchert]]i tankikoondis [[Cēsis]]esse 18. armee alluvusse. 7.–12. septembril lahkus lahinggrupp „Mann“, motoriseeritud pataljon „Roller“, 23. grenaderirügement, 11. jalaväediviisi füsiljeepataljon, „Nordlandi“ soomus-luurepataljon, tankitõrjedivisjon ja suurtükirügemendi II divisjon, 54. SS-suurtükirügemendi II divisjon ja [[19. Läti 2. Relvagrenaderide SS-diviis|19. Läti SS-diviis]]i suurtükiväeosad. 10.–12. septembrini saadeti Eestist ära viimased 227. jalaväediviisi osad. Emajõe rindele jäid 87. jalaväediviis ja 563. grenaderidiviis ning 207. julgestusdiviisi 94. julgestusrügement. Lisaks eestlaste üksused: 207. julgestusdiviisile allunud 20. Eesti SS-diviisi 47. rügemendi II pataljon, [[1. Eesti Piirikaitserügement|1.]] ja [[5. Eesti Piirikaitserügement]] ja Omakaitse pataljonid, 87. jalaväediviisile allutatud 20. Eesti SS-diviisi 46. rügemendi I ja II pataljon, ning 563. jalaväediviisile allutatud [[37. Eesti Politseipataljon|eesti politseipataljonid nr 37]] ja [[38. Eesti Politseipataljon|38.]] 46. rügemendi III pataljon oli II armeekorpuse reservis. Emajõe rindel oli ka [[42. Eesti Politsei Pioneeripataljon|42. eesti politsei-pioneeripataljon]] ning 1. ja 2. eesti ehitus-pioneeripataljon. Peipsi rannakaitselõigus Emajõe suudmest oli rannakaitses kuni 300. eriotstarbelise diviisi vastutusalani Tartu ja Võru [[Omakaitse territoriaalrügement]]ide pataljonid.

2. septembril 1944 toodi Leningradi rinde 2. löögiarmee Emajõe rindele, et tungida üle Rakvere [[Tallinna pealetungioperatsioon|Tallinna peale]] – samaaegselt Sinimägedest pealetungiva [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]]ga ja koostöös Balti Laevastikuga ning 5.–19. septembrini 1944 veeti 2. löögiarmee väekoondised üle [[Lämmijärv]]e Eestisse. Seni piirkonnas tegutsenud 3. Balti rinde parema tiiva väekoondised: 116. ja 118. laskurkorpus ning 14. kindlustatud rajooni väed allutati 2. löögiarmeele. 2. löögiarmee alluvuses Emajõe rindel oli 5 laskur[[Korpus (sõjandus)|korpus]]t: 30. kaardiväe laskurkorpus (45., 63. ja 64. kaardiväe laskurdiviis), [[8. Eesti laskurkorpus]] ([[7. Eesti Laskurdiviis|7.]] ja [[249. Eesti Laskurdiviis|249. laskurdiviis]]) ning 108. (46., 90. ja 372. laskurdiviis), 116. (86. ja 321. laskurdiviis) ja 118. laskurkorpus (128., 282. ja 291. laskurdiviis).
===Valga kaitseliini lahingud===
[[File:Tartu Offensive.gif|pisi|300px|Punaarmee Tartu ja Valga kaitseliini pealetungioperatsiooni löögisuunad]]
Punaarmee 1. löögiarmee jõud suutsid ületada [[Pikasilla (Tõrva)|Pikasilla]]l [[Väike Emajõgi|Väikese Emajõe]], nende vastas oli alates Pikasillalt Valga suunas ja [[Koikküla]]–[[Koiva]] all Läti territooriumini 12. Luftwaffe välidiviis, 30., 21.ja 31. Wehrmachti diviis. Punaarmee  122. laskurkorpuse 98. laskurdiviis jõudis Pikasillale 26. – 27. augustil. Diviisi 4. ja 166. polgu pataljonid  jõudsid  ööl vastu 28. augustit Väike-Emajõe lääne üksused jõe äärde tagasi suruda. Lõuna pool [[Võrtsjärv]]e Valga ruumis pidas Saksa XXVIII armeekorpus tõrjelahinguid suures ülekaalus oleva [[3. Balti rinne|3. Balti rinde]] vägede vastu, et [[II armeekorpus]] saaks taanduda Lätimaale. 

13. septembril alustas pealetungi 112. laskurkorpuse 201. laskurdiviisi 92. polgu pataljon ja  11. laskurdiviisis pataljon, laskurkorpuse rindel [[Saeveski küla|Saeveski]]st [[Käre]] ja [[Musti]]ni.  Rindel piki Väike-Emajõge Mustist Kurelini, asusid pealetungile  111. laskurkorpuse üksused, 85. laskurdiviisi 141. polgu pataljon tungis jõe läänekaldale ja võttis positsiooni sisse Musti rajoonis. 14. septembri hommikul algas 67. armee uus pealetung  Väike-Emajõel suurtükiväe tulelöögiga. 122. laskurkorpus pidi katma 67. armee peajõude põhja suunast, korpuse parem tiib aga pidi andma löögi Pikasillalt [[Suislepa]]le ning vasak tiib arendama pealetungi üle [[Rulli]] ja [[Murikatsi]] [[Kärstna]] suunas.

15. septembril suudeti ehitada sillad [[Väike Emajõgi|Väikese Emajõe]]le rasketehnika üleveoks ning laiendasid jõe läänekalda platsdarmi kuni 22 kilomeetrini piki rinnet. 67. armee ja 1. löögiarmee jätkasid pealetungi ja 16. septembril suutsid 67. armee väeosad ületada [[Õhne jõgi|Õhne jõe]] ning 189. diviisi osad tankide toetusel lõid Saksa üksused välja [[Rulli]] alevikust ning ületasid [[Tõrva-Valga maantee|Tõrva–Valga maantee]]. 14. laskurkorpuse ja 12. laskurkorpuse pealetungi toetas Lätis asuvad 54. armee, mistõttu Saksa [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] juhatus ei saanud koondada täiendavaid reserve Valga ja Tõrva suunale Punaarmee 1. ja 67 armee üksuste vastu. 

17. septembril ületasid 67. armee väeosad mitmest kohast [[Õhne jõgi|Õhne jõe]] ja jõudsid [[Tõrva]] lähistele, 1. löögiarmee koondas peamise jõu Valga haaramiseks põhjast. 67. armee  98. diviisi 308. polk ületas Väike-Emajõe Saeveski kohal, lõuna poolt jõe ületanud 98. diviisi osad jõudsid läänekallast mööda Pikasillani. [[Avangard]]i rünnakut toetas 189. diviis koos 16. ründetankibrigaadi ja 361. iseliikuvate suurtükkide polguga. 14. kaardiväe laskurkorpuse diviisi eelväed jõudsid Läti piiridele. 18. septembri hommikul jõudsid 166. polk Kiisale ja Pikasilla Liivale ning  308. polk lõunaks [[Leebiku]]le. 

18. septembril alustasid Punaarmee 67. armee ja 1. löögiarmee rünnakuid Valga ja Tõrva hõivamiseks. 1. löögiarmee väeosad alustasid pealetungi ja jõudsid Valgast 10 kilomeetri kaugusele, 14. kaardiväelaskurkorpus tungis lahingutega edasi Valgas loode pool, forsseeris [[Pedeli jõgi|Pedeli jõe]] ja jõudis välja Läti piirile. 12. kaardiväelaskurkorpuse üksused tungisid põhjast Valga suunas mööda Tõrva–Valga maanteed ning 119. laskurkorpus üksused alustasid nüüd ida suunast pealetungi ja jõudsid [[Valga raudteejaam]]ast kahe kilomeetri kaugusele. Tõrva ja Valga olid nüüd haaratud lõunast ja põhjast ning seetõttu olid Saksa väed sunnitud 19. septembri öösel linnadest taanduma. 19. septembril hõivas 1. löögiarmee Valga ja 67. armee üksused hõivasid Tõrva. 19. septembri seisuga jõudsid Punaarmee 54. ja 1. löögiarmee Läti territooriumile, 67. armee väeosad jätkasid aga lahinguid lääne ja põhja pool Tõrvat.

20. septembril algas Saksa vägede taandumine ning 67. armee jõudis välja Läti territooriumile. 21.–23. septembril peeti veel lahinguid [[Taagepera]] ja [[Ala (Tõrva)|Ala]] ümbruses, kuid 24. septembriks jõudis 67. armee tervenisti Läti territooriumile.

Visa vastupanu kaitseliinil „Walk“ oli tingitud sakslaste operatiivgrupi „Narva“ väljaviimise vajadusest Põhja-Eestist, plaanist „Aster“ ja saksa vägede järkjärguliseks tagasitõmbumiseks Eestist uutele kaitseliinidele Lätis. 
==Taandumine Narva rindelt==
[[Operatsioon Aster|Eesti mahajätmise plaani]] kohaselt pidid [[Armeegrupp Narwa]] üksused jalgsimarsil lahkuma üle Viljandi Lätti. Mehhaniseeritud väeosad, peamiselt [[III Germaani Soomuskorpus|III Germaani soomuskorpus]]el aga üle Rakvere-Paide Pärnuni. 18. septembril kell 13. 00 käivitus plaan &quot;Aster&quot; ning algas üldine Tannenbergi liini positsioonide mahajätmine, III. Germaani Soomuskorpuse osad alustasid lahkumist pimeduse saabudes. Tannenbergi kaitseliin jäeti maha. Hästi autode ja mootorveokitega varustatud motoriseeritud [[11. SS–diviis Nordland]], [[4. SS-brigaad Nederland]] ja [[11. jalaväediviis]] suutsid Rakvere–Paide–Pärnu marsruudil liikudes edukalt Lätimaale jõuda. 18. septembril said Sinimägedest taganevad eesti üksused käsu asuda kaitseliinile [[Laekvere]] lähistel, 19. septembri varahommikul alustati taganemist [[Kurtna laager|Kurtna laagrisse]], kus asus ka 20. diviisi staap ja kust liiguti edasi [[Jõuga]] suunas. [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. Relva-SS Grenaderirügemendi]] ülem [[Obersturmbannführer]] [[Harald Riipalu]] määrati taganevate maavägede ülemaks. [[Iisaku]] ja [[Peipsi järv]]e vahelt pidid taanduma [[11. jalaväediviis]], [[288. Kaitsepataljon|288.]] ja [[292. Politsei Jalaväepataljon]] ning [[2. Eesti Piirikaitserügement|2.]], [[3. Eesti Piirikaitserügement|3.]], [[4. Eesti Piirikaitserügement|4.]] ja 6. Eesti Piirikaitserügement [[300. Eriotstarbeline Jalaväediviis|300. Eriotstarbelise Jalaväediviis]]i koosseisus. Plaani järgi pidi jalavägi taganema mööda [[Kuremäe]]–[[Iisaku]]–[[Rostoja]]–[[Tagajõe]] teed, suurtükivägi ja voorid pidid taganema mööda [[Tudulinna–Avinurme maantee]]d. Taganevate vägede katteväeosaks määrati [[pataljon Narva|20. Füsiljeerpataljon]], mis oli tugevdatud 45. rügemendi tankitõrje- ja jalaväe saatesuurtükkidega.

Septembris 1944 toimus kaks suuremat lahingut, milles osalesid mõlemal poolel eestlased – Avinurme ja Porkuni lahingud. 20. septembril toimunud [[Avinurme lahing]]us osalesid peamiselt [[piirikaitserügemendid]], 21. septembril toimunud [[Porkuni lahing]]us olid kaasatud ka [[20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis]]i väeosad. Hävingu põhjuseks oli ka keskse juhtimise puudumine, 21. septembriks [[Tudulinna]] teeristile jõudnud väeosad kiilusid üldjuhi puudumise tõttu kokku, mitmest suunast tulnud rügementide pataljonidest. Pärast ei olnud enam ükski rügement omaette kolonnis, vaid hajutatud pataljonide kaupa 25 kilomeetri pikkuses kolonnis.
{{vaata|Avinurme lahing|Porkuni lahing}}
==Taandumine Emajõe rindelt==
Saksa [[II armeekorpus]]e staap liikus 20. septembril [[Pilistvere]]st 21. septembril [[Olustvere|Olustverre]] ja viimane relvakokkupõrge pealetungivate punaväelastega toimus sakslastel [[Kesk-Eesti]]s 22. septembril [[Võhma]] juures. [[20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis]]i staap ületas Läti piiri 22. septembril, 22.-23. septembrini lahkusid Eestist Lätisse mõlemad Emajõe rindel võidelnud Saksa 87. ja 563. jalaväediviisid. Wehrmachti 87. jalaväediviis lahkus Viljandist 22. septembril ja ületas Läti piiri 23. septembril. Üks viimaseid Eestist lahkujaid SS-brigaadi Nederland pataljoni-suurune järelvägi, mis veel 24. septembril [[Kabli]] lähedal [[Pärnu–Riia maantee]]l viimaseid järelväelahinguid pidas ja samal päeval juba [[Ainaži]]sse jõudis. II armeekorpuse diviise jälitasid 2. löögiarmee 108., 116. ja 118. laskurkorpused. Kesk-Eestisse tungis 30. kaardiväe laskurkorpus, 45. kaardiväe laskurdiviis läbis 23. septembri õhtul [[Türi]]. 

Emajõe rindelt õnnestus taganeda rinde paremal tiival olnud [[37. Eesti Politseipataljon|37.]] ja [[38. Eesti Politseipataljon|38. politseipataljon]]il, välja murdsid ka edasitungivate Punaarmee väekoondiste tagalasse jäänud [[Võitlusgrupp Rebane]] Grupp ja [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. Relva-SS Grenaderirügemendi]] III pataljon. [[1. Eesti Piirikaitserügement|1.]] ja [[5. Eesti Piirikaitserügement|5. Eesti piirikaitserügement]], [[42. Kaitse Pioneeripataljon|42. politsei-pioneeripataljon]], [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. Relva-SS Grenaderirügemendi]] I ja II pataljon ning Peipsi rannakaitses olnud Omakaitse üksused langesid vangi või hajusid metsadesse. 

[[Riia pealetungioperatsioon]]i käigus hõivasid Punaarmee väed 14.–23. septembril 1944 osa [[Valgamaa]]st koos [[Valga]] linnaga, osa [[Viljandimaa]]st ning suure osa [[Põhja-Läti]]st. 19. septembril jätsid Saksa väed maha Valga. Punaarmee vallutas Tõrva.
{{Vaata|Riia pealetungioperatsioon}}

==Taandumine Tallinna (st)==
Narva rinde tagalas, [[Sillamäe]]lt Tallinnani rannakaitses ning Tallinnas ja Paldiskis paiknevad Saksa väeosad olid koondatud Gerocki lahinggrupiks, Narva rannakaitse ülema kindralleitnant [[Kurt Gerock]]i juhtimisel. Tagalapiirkonnas asunud Gerocki lahinggrupp koosnes peamiselt mereväele ja armeegrupile „Narwa“ allunud rannakaitsepatareide meeskondadest, ja kahest pioneeripataljonist; eestlaste üksustest olid sellele allutatud [[291. Politsei Jalaväepataljon|291. politseipataljon]] ja [[286. Kaitsepataljon|286. politseipataljon]]i 4. kompanii. Gerocki lahinggrupile allusid Tallinna komandandi ja Paldiski komandandi lahinggrupid. Gerocki lahinggrupi ülesandeks oli Punaarmee edasitungi takistamine piki Tapa–Tallinna raudteed ja Rakvere–Tallinna maanteed ning Tallinna ja Paldiski kaitsmise kuni linnade evakueerimise lõpetamiseni. Grupi staap oli [[Haljala]]s, Rakvere ja Tallinna vahel rajati kolm vahepositisiooni [[Loobu]], [[Kahala (Kuusalu)|Kahala]] ja [[Jägala]]. Tallinna kagu- ja idaserval paigutati kaitsepositsioonidele Gerocki lahinggrupile allunud [[20. SS-välitagavarapataljon]]i ja [[45. Relva-SS Grenaderirügement#III pataljon|III/45]] Eesti SS-pataljonid. 21. septembril Tallinna kaitse välimistele positsioonidele paigutatud kaks eestlaste pataljoni lahkusid positsioonidelt ja liikusid itta, et alustada partisanivõitlust. 

Rakverest alustasid Gerocki lahinggrupi üksused taganemist 20. septembril, 21. septembri oli kokkupõrge [[Kose]]-[[Anija]]-[[Soodla]]-[[Kuusalu]] joonel [[Kahala (Kuusalu)|Kahala]] [[Loo jõgi|Loo jõe]] äärde ettevalmistatud nn [[Liiva kaitseliin]]i positsioonidel&lt;ref&gt;[https://arhiiv.saartehaal.ee/2007/04/27/oma-saare-uurimus-kahalast-tonismaele/ Kahalast Tõnismäele], Oma Saar, 27/04/2007&lt;/ref&gt; ja ümberhaaramisohus Gerocki grupp taganes Tallinna suunas. Kokkupõrkes [[Jägala]] positsioonil kasutas Punaarmee reaktiivmiinipildujaid ja suurtükiväge ning Jägala positsioon jäeti maha ööl vastu 22. septembrit. 22. septembri hommikul paigutati Gerocki lahinggrupi meeskond laevadele ja liikus Paldiski kaudu läände. Tallinnast evakueerudes purustasid Saksa väed enne laevadele asumist kõik statsionaarsed suurtükid ja relvastuse ning eriseadmed, kahurid, mida ei jõutud evakueerida, laskemoon, telefonikeskjaam, raadiomaja, vedurid ja vagunid ning raudtee. [[Tallinna elektrijaam]]a tulistati merelt ning hävitati ka [[Tallinna sadam]]. Viimase Saksa üksusena lahkus Tallinnast 22. septembri hommikul 531. meresuurtükiväedivisjon. Tallinnas ei olnud taanduvatel Saksa üksustel Punaarmeega lahinguid.

==Tallinna pealetung==

{{vaata|Tallinna pealetungioperatsioon}}
1944. aasta 17.–26. septembril viisid [[Punaarmee]] [[2. löögiarmee]] ja [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] ellu [[Tallinn]]a pealetungioperatsiooni. 2. löögiarmee tungis [[Emajõgi|Emajõe]] joonelt [[Tapa]]-[[Rakvere]] suunas ja 8. armee tungis peale [[Narva]] suunas. Eesmärk oli Kirde-Eestis paiknevatel [[Saksa Riik|Saksa]] väeüksustel taganemistee ära lõigata ning 2. ja 8. armee koostöös hävitada Kirde-Eestis paiknevad Saksa üksused.

[[17. september|17. septembril]] 1944 forsseeris [[8. Eesti laskurkorpus]] [[Emajõe forsseerimine Kastre suunal|Emajõe Kastre suunal]]. 18. septembril jätkas [[2. löögiarmee]] edu arendamist kogu rindel. [[8. Eesti laskurkorpus]] sundis sakslasi järjepanu taanduma. Keskpäeva paiku vallutas piki Peipsi läänekallast liikuv [[7. Eesti laskurdiviis]]i [[354. laskurpolk]] [[Kallaste]]. [[Omedu]] ja [[Kääpa jõgi|Kääpa jõ]]ele lähenedes tekkis 8. Eesti laskurkorpusel uuesti tõsisemaid kokkupõrkeid Saksa katteosadega. Päeva lõpuks jõudsid nad [[Mustvee]] joonele.
{{vaata|Emajõe forsseerimine Kastre suunal}}
Tartu suunalt pealetungivate korpuste eelüksustena moodustati 18. septembril liikuvad löögigrupid. 108. laskurkorpuse löögigrupi koosseisu kuulusid 1. tankibrigaad, 397. ründesuurtükkide kaardiväepolk ja 221. tankipolk. 30. kaardiväe laskurpolgu löögigrupi koosseisus olid 152. tankibrigaad, 26. tankipolk ja 1294. liikursuurtükkide polk. Põhja pool Tartut moodustati ka löögigrupp, mille koosseisu kuulusid 30. ja 220. tankibrigaad, 226., 124. ja 27. kaardiväe tankipolk, 351. liikursuurtükkide kaardiväepolk, 86. laskurdiviisi 330. laskurpolk. [[8. Eesti laskurkorpus]]e, kes pidi esimesena Tallinna tungima, löögiüksusse määrati [[7. Eesti laskurdiviis]]i [[45. tankipolk]], [[925. liikursuurtükkide polk]] ja [[7. Eesti laskurdiviis]]i [[27. Laskurpolk|27. laskurpolgu]] üks pataljon.
[[File:Прибалтийская операция.jpg|pisi|300px|Baltikumi pealetungi, Tallinna pealetungisuunad]]
Paralleelselt pealetungiga Emajõelt ründas septembris Narva rindelt [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]], mille koosseisu kuulusid 117. laskurkorpuse (72., 120. ja 125. laskurdiviis) ja 109. laskurkorpuse (109. ja 131. laskurdiviis) ning 9. laskurkorpuse (109., 267. ja 345. üksik suurtükkide ja kuulipildujate pataljon) ja 16. kindlustatud rajooni suurtükkide ja kuulipildujate pataljonid.

===Tallinna hõivamine===

{{Vaata|Tallinna hõivamine (1944)}}, ''[[Tallinn Teise maailmasõja ajal]]'', ''[[Tallinna vabastamine]]'', ''[[Löögiüksus Admiral Pitka]]''
[[18. september|18. septembril]] nimetas presidendi kohuseid täitev [[Jüri Uluots]] Tallinnas ametisse [[Otto Tief]]i valitsuse. [[Pikk Hermann|Pika Hermanni torni]] tõmmati sinimustvalge lipp ning valitsus püüdis korraldada pealinna kaitset. 22. septembri hommikul lahkus viimane Saksa väeüksus Tallinnast, 531. mereväe suurtükipataljon. Enne laevaleminekut hävitati kõik suurtükid ja muu relvastus, erivarustus, relvad, mida polnud võimalik evakueerida, laskemoon, telefonikeskjaam, raadiomaja, vedurid, vagunid ja raudtee. [[Tallinna elektrijaam]]ale avati tuli merelt ja sadam purustati.

Tallinnast lahkus koos viimaste [[Otto Tiefi valitsus|valitsuse liikmetega]] 22. septembri varahommikul [[Otto Tief]].

[[22. september|22. septembril]] hõivasid 8. armee 117. laskurkorpuse 125. ja 72. laskurdiviisi väeosad koostöös 27. ja 82. tankipolgu, 1811. liikursuurtükkide polgu ja 152. tankibrigaadiga Tallinna. [[8. Eesti Laskurkorpus]]e [[7. Eesti Laskurdiviis]]i [[354. Laskurpolk|354. Laskurpolgu]] eelsalk ja alampolkovnik [[Eduard Kuslapuu]] 45. üksik tankipolk «Nõukogude Eesti eest», alampolkovnik Sergei Tšesnokovi 952. [[liikursuurtükk]]ide polk&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=noukogudeopetaja19830924.1.1 EESTI NSV JA TALLINNA VABASTAMISEST], Nõukogude Õpetaja, nr. 39, 24 september 1983&lt;/ref&gt;, eesotsas polguülema [[Vassili Võrk|Vassili Võrguga]] jõudis [[22. september|22. septembril]] [[Kolmas Riik|Saksa]] vägedest maha jäetud [[Tallinn]]a.

21. septembril jõudis Punaarmee [[2. löögiarmee]] [[8. Eesti laskurkorpus]]e [[249. Eesti Laskurdiviis|249. laskurdiviis]]i [[925. laskurpolk]] [[Loksa]]le põhjarannikul (vt. [[Porkuni lahing#Lahing Loksa väljal]]), 30. kaardiväe laskurkorpuse 63. kaardiväe laskurdiviis [[Vao mõis]]ani ning 108. ja 116. laskurkorpus [[Põltsamaa]]ni. 21. septembril murdsid 108. ja  kindralmajor Fjodor Fetissovi 116. laskurkorpuse väeosad vastupanu [[Põltsamaa jõgi|Põltsamaa jõe]] joonel ja hõivasid [[Põltsamaa]] linna.  22. septembril 1944 viidi 8. Eesti laskurkorpus [[3. Balti rinne|3. Balti rinde]] 2. löögiarmee alluvusest [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] alluvusse. Leningradi rinde ülemjuhataja määras 8. armee rünnakusuunaks [[Haapsalu]], 2. löögiarmee rünnakusuunaks aga [[Pärnu]]. 

2. löögiarmee väekoondised hõivasid Edela-Eesti, 30. kaardiväe laskurkorpuse 63. kaardiväe-laskurdiviis kindralmajor Afanassi Stšeglovi juhtimisel 22. septembril Paide ja 64. kaardiväe-laskurdiviis, kindralmajor Ivan Romantsovi  juhtimisel 23. septembril Rapla. 23. septembril hõivas [[2. löögiarmee]] 108. laskurkorpuse polkovnik Viktor Protsenko 1. üksik tankibrigaad Pärnu ja 116. laskurkorpuse  kindralmajor Grigori Koltšanovi juhtimisel 326. laskurdiviis Viljandi. Ööl vastu 24. septembrit hõivas 72. laskurdiviisi eelsalk Keila linna, järgmisel päeval PBL-i merejalaväelaste dessant Paldiski. 24. septembril hõivas [[8. Eesti Laskurkorpus|8. eesti laskurkorpus]]e [[7. Eesti Laskurdiviis|7. laskurdiviis]]i eelsalk major V. Milleri juhtimisel koos polkovnik A. Kovalevski 152. tankibrigaadiga [[Läänemaa|läänerannikul]] [[Haapsalu]] ja [[Rohuküla sadam]]a.

25. septembril hakkasid [[Pärnu]]-[[Mõisaküla]]-[[Tõrva]] rindel asunud Saksa väed taanduma [[Limbaži|Lemsalu]] suunas ning 28. septembril oli Punaarmee käes kogu Eesti mandriala. [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] kontrolliskogu [[Mandri-Eesti]] territooriumi. 8. armee eraldusjoon [[3. Balti rinne|3. Balti rinde]] vägedega kulges üle [[Elva]], [[Mustla]], [[Mõisaküla]] ja [[Ainaži]]. Saarte vallutamine tehti ülesandeks 109. laskurkorpusele (109., 131. ja 72. laskurdiviis) koos toetusüksustega, mis pidi vallutama Hiiumaa ja tungima sealt Saaremaale, ning 8. Eesti Laskurkorpusele, mis pidi vallutama Muhu ja tungima sealt Saaremaale. 26. septembril 1944 hõivas [[7. Eesti Laskurdiviis]]i eelsalk 283. tankihävitusdivisjoni komandöri major Valdur Hannula juhtimisel lahinguga [[Virtsu sadam]]a ja Eesti mandriosa oli Punaarmee kontrolli all.

==Lahingud Lääne-Eesti saartel==
[[File:Baltic-islands-2.jpg|pisi|300px]]
7. septembril 1944 andis väegrupi „Nord“ peakorter korralduse [[23. jalaväediviis (Wehrmacht)|23. jalaväediviis]]i 67. grenaderirügemendi, 68. füsiljeerügemendi ja 23. suurtükirügemendi paigutamiseks Saaremaale, Hiiumaale ja Muhusse ja kindralleitnant [[Hans Schirmer]] nimetati Läänemere saarte komandandiks. 10. septembril sai 23. jalaväediviis korralduse kindlustuda [[Muhu]] idakaldal ja hoida [[sillapea]]d Muhu vastas mandril. Muhu kaitset juhtis 23. diviisi 68. füsiljeerügemendi staap, 67. grenaderirügemendi kolm kompaniisuuruse pataljoni, kahe 23. suurtükirügemendi suurtüki ja 23. pioneeripataljoni üks kompaniiga. [[Kuivastu]]s ja [[Virtsu]]s asus 774. dessant-pioneerikompanii ja selle käsutuses olid 902. ja 903. ründepaadikompanii 27 paadiga. 22. septembri õhtul õhiti sakslaste poolt [[Haapsalu sadam]], 24. septembril pärastlõunaks jäeti [[Rohuküla]] maha ja [[Rohuküla sadam]] lasti õhku. 25. septembril jäeti maha [[Vormsi]] ja [[Virtsu]], [[Virtsu sadam]] lasti õhku. 

Hiiumaal asus kaitsel 23. suurtükirügement, ooberst Rehmeri juhtimisel, kellele allusid 23. diviisi füsiljeepataljon ja 23. suurtükirügemendi 2 patareid, lisaks üks väliraudteekompanii, 772. dessant-pioneerikompanii [[Orjaku sadam]]as ja 810. raske armeesuurtükidivisjoni 2. kompanii. Saaremaal olid 23. jalaväediviisi staap, 67. grenaderirügemendi staap, 769. ja 772. dessantpioneeripataljoni staabid. Lisaks viidi Saaremaale evakuatsiooni käigus ka mõned varem Võitlusgrupp Gerocki kuulunud üksused: Võitlusgrupp Dittscheri mereväelased, 531. ja 532. meresuurtükiväe divisjonid, mille isikkoosseisu rakendati [[Jalavägi|jalaväelastena]].

Major [[Valdur Hannula]] juhitud eelüksus oli hõivanud juba 26. septembri pärastlõunaks Saksa vägede poolt mahajäetud Virtsu. Punaarmee [[8. Eesti Laskurkorpus]]e ülem kindralleitnant [[Lembit Pärn]] andis 26. septembril Eesti Laskurkorpuse [[7. Eesti Laskurdiviis|7.]] ja [[249. Eesti Laskurdiviis|249. laskurdiviisile]] korralduse asuda lähtepositsioonidele dessandiks Saaremaale. 7. laskurdiviis paigutati [[Matsalu laht|Matsalu lahe]] tippu [[Kasari]] ümbrusse, 249. laskurdiviis [[Virtsu]] lähedale [[Karuse]] ümbrusse. Virtsu sadamas asusid suurtükiväeosad, et kindlustada suurtükiväetoetus eelolevale dessandile. [[Virtsu sadam]]as oli positsioonid sisse võtnud 85. korpuse-suurtükiväepolk ja 283. tankihävitusdivisjon asus Virtsust ida pool tulepositsioonidel. 23. suurtükiväepolgu teine divisjon paiknes kilomeetri kaugusel sadamast lääne pool.
=== Muhu dessant ===
{{vaata|Muhu dessant (1944)}}
29.–30. septembril hõivas [[8. Eesti Laskurkorpus]]e [[925. laskurpolk|925. laskurpolgu]]  2. pataljon alampolkovnik [[Hans Virit]]i juhtimise{{lisa viide}}l [[Suur väin|Suure väina]] forsseerimise ja [[Muhu dessant (1944)|Muhu dessantoperatsiooniga]] [[Muhu]], kus ei olnud suuremaid Saksa üksusi. Sakslased taandusid Muhust ja lasid [[Väikese väina tamm|Väinatammi]] osaliselt õhku. Muhule viidi ka [[921. laskurpolk]], õhtuks toimetati saarele kaks laskur[[pataljon]]i, kaksteist suurtükki, seitseteist miinipildujat ja neli tanki. 

30. septembril 1944 paiguti kahel aurikul Saaremaale kindralleitnant Viktor Langi 218. jalaväediviisi 323., 386. ja 397. grenaderirügement, füsiljeepataljon, pioneeripataljon, tankitõrjedivisjon. Saaremaa rannikule asusid ka kontradmiral Kurt Böhmeri mereväe 9. julgestusdiviis ja Mandri-Eestist taganenud 531. ja 532. meresuurtükiväe divisjonid. 22. oktoobril paiguti Saaremaale [[16. armee (Wehrmacht)|16. armee]] 12. Luftwaffe välidiviisi 23. jäägrirügement ja diviisi füsiljeepataljon, hiljem ka ülejäänud üksused.

2. oktoobril alustas Punaarmee 109. laskurkorpus rünnakut [[Hiiumaa]]le. Saksa üksused taandusid [[Kassari]]le, kust ööl vastu 3. oktoobrit kõik üksused ja tehnika [[Sõru]]st Saaremaale evakueeriti. 4. oktoobri õhtuks olid Saaremaa kaitsele koondatud 23. jalaväediviis saare edelaosas, 218. jalaväediviis saare loodeosas ja mereväe lahinggrupid saare läänerannikul vastu Muhu saart. 
=== Väikse väina dessant ===

[[File:Saaremaa Landsat.jpg|pisi|Saaremaa, Muhu ja [[Sõrve poolsaar]]]]
[[Image:TehumardiMap072709.JPG|thumb]]
{{vaata|Väikse väina dessant}}
5. oktoobri hommikul maabusid Saaremaa idarannikul Punaarmee viis polku: [[249. Eesti Laskurdiviis|249. eesti laskurdiviis]]i [[921. laskurpolk]] forsseeris [[Väikese väina tamm]]ist põhja pool, [[921. laskurpolk]] tammi läheduses ja 7. laskurdiviisi [[300. laskurpolk]] tammist lõuna poolt. 5. oktoobri pärastlõunal toodi Muhust Saaremaale ka 7. laskurdiviisi [[27. Laskurpolk|27. laskurpolk]]. Saaremaa kirderannikul [[Taaliku]] juures sooritasid dessandi 109. laskurkorpuse 131. laskurdiviisi kaks [[polk]]u, mis lähtusid kaatritel [[Rohuküla sadam]]ast. 
=== Saaremaa lahingud ===
Saaremaal liikus 921. laskurpolk [[Tagalaht|Tagalahe]] suunas Saaremaa looderannikul, et ühineda seal 131. laskurdiviisi üksustega ja ära lõigata Saksa väed Saaremaa põhjarannikul. 917. ja 925. laskurpolk liikusid aga [[Kuressaare]] suunal ning [[7. Eesti Laskurdiviis|7. laskurdiviis]]i [[27. Laskurpolk|27.]] ja [[300. laskurpolk]] Kuresaare suunas piki Saaremaa lõunarannikut ning 7. eesti laskurdiviisi väeosad koos 952. liikursuurtükkide polguga hõivasid 7. oktoobri pärastlõunaks Kuressaare.
=== Tehumardi lahing ===
Saksa üksused taganesid [[Sõrve poolsaar]]e algusesse rajatud kaitseliinide taha. Saksa üksuste taganemise tõkestamiseks Sõrve poolsaarele kindlustatud kaitseliinidele moodustati 307. tankihävitusdivisjoni ülema major Vladimir Milleri juhtimisel mehhaniseeritud löögiüksuse tankide, liikursuurtükkide, suurtükkide, kahe tugevdatud jalaväeroodu jt toetusüksustega. Ööpimeduses puhkenud lahing muutus mõlema poole jaoks ohvriterohkeks käsitsivõitluseks. [[Tehumardi öölahing|Tehumardi lahing]] seiskas Nõukogude vägede seni kiirelt kulgenud pealetungi Saaremaal enam kui ööpäevaks ja see võimaldas Saksa vägedel asuda edukalt Sõrve poolsaart kaitsma. Pärast sakslaste vastupealetungi taanduti Sõrve poolsaare maakaela [[Ungru-Pagila tankitõrjeliin|kõige kitsamale kohale]] [[Pagila]] ja [[Ungru]] küla vahelisel alal. 
{{Vaata|Tehumardi öölahing}}
{{Vaata|Salme kaitseliin|Ungru-Pagila tankitõrjeliin|Ranna kaitseliin|Lõpe-Kaimri tankitõrjeliin}}
=== Vintri dessant ===
[[Pilt:Kuramaa Rindejoon 1944 - 1945.png|pisi|[[Kuramaa]] [[Kuramaa kott]]. Kaardi ülaosas Sõrve poolsaar]]
12. oktoobri varahommikul tehti 7. eesti laskurdiviisi [[300. laskurpolk|300. laskurpolgu]] 700 mehega ebaõnnestunud [[Vintri dessant]] [[Vintri]] küla juures [[Sõrve]] idarannikul Saksa kaitseliini selja taha. Dessantoperatsiooni käigus sai surma vähemalt 300. laskurpolgu 230 sõdurit ja ohvitseri, 215 meest langes vangi. 
{{Vaata|Vintri dessant|Kaugatuma dessant}}
=== Sõrve lahingud ===
19. oktoobril jätkus pealetung Sõrves, esimeses ešelonis ründas 249. eesti laskurdiviis kõigi laskurpolkudega soomusüksuste ja suurtükiväe toetusel ja teises ešelonis 109. laskurkorpuse 131. laskurdiviis ning 20. oktoobril murdis Punaarmee pärast tugevat ettevalmistustuld tankide toetusel läbi [[Ungru-Pagila tankitõrjeliin|Ariste kaitseliinist]] ja jõudis [[Lõpe-Kaimri tankitõrjeliin]]ini. 22. oktoobril saatis [[16. armee (Wehrmacht)|16. armee]] Sõrve täiendavalt üks tugevdatud grenaderirügement ja raskesuurtükiväge. 24. oktoobril jõudis Sõrve läänerannikule veel Saksa mereväe 2. lahinggrupp (ristlejad „Prinz Eugen“, „Admiral Scheer“, „Leipzig“, „Emden“ koos väiksemate laevadega, mille laevasuurtükid pidid kompenseerima maal puuduvad raskesuurtükid ja lennuväe toetuse Saksa Sõrve väegrupile. 23. oktoobri õhtust jõudsid Sõrve ka 12. Luftwaffe välidiviisi üksused: 23., 24. ja 25. jäägrirügement, 12. füsiljeepataljon. 24. oktoobril alustaid 109. laskurkorpuse 131. laskurdiviisi ja juurde toodud 64. kaardiväe laskurdiviisi uut pealetungi, kuid ka nüüd ei suudetud Saksa kaitset murda ja 25. oktoobril pealetung katkestati. Saksa väed tõid Sõrvele täienduseks kümme 202. brigaadi [[ründesuurtükk]]i ja 26. oktoobril jõudsid [[Ventspils]]ist Sõrve veel 6. [[õhutõrje]]diviisi 127. divisjoni neli [[Patarei (sõjandus)|patarei]]d.
{{vaata|Kaimri#1944. aasta lahingud}}
18. novembril 1944 alustas Punaarmee [[Lõpe-Kaimri tankitõrjeliin|Lõu kaitseliin]]ilt uut pealetungi. Pealetungi alustas 109. laskurkorpus, mille alluvuses olid lahingus 109. ja 131. laskurdiviis ning [[249. Eesti Laskurdiviis|249. eesti laskurdiviis]]. 19. novembril alustas Punaarmee pealetungi ka Saksa vägedele [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] lõigus [[Kuramaa]]l, [[Kuramaa kott|Kuramaa kotis]]. 19. novembri sai kindralleitnant Schirmer korralduse taganeda [[Mõntu sadam|Mõntu]] ja [[Sääre sadam|Sääre sadamasse]], moodustada seal sillapead ja 23.–24. novembril evakueeriti Sõrvest 7087 meest, 758 haavatut, 169 sõjavangi, tsiviilisikut ja vabatahtlikku.

Viimased Saksa väeosad taandusid Sõrve säärelt 25. novembril. 19. detsembril vallutas Punaarmee [[Ruhnu]] saare.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;hiio&quot;&gt;{{cite book|author=Toomas Hiio|year=2006|pages=1035–1094|chapter=Combat in Estonia in 1944|editor=Toomas Hiio, Meelis Maripuu &amp; Indrek Paavle |title=Estonia 1940–1945: Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity|location=Tallinn}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;walter&quot;&gt;{{cite web|url=http://historicaltextarchive.com/sections.php?op=viewarticle&amp;artid=383|author=Hannes Walter|publisher=Historical Text Archive|location=Mississippi|title=Estonia in World War II|access-date=2013-08-18|archive-date=2012-05-23|archive-url=https://archive.is/20120523231619/http://historicaltextarchive.com/sections.php?op=viewarticle&amp;artid=383|url-status=bot: unknown}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;paulman&quot;&gt;{{cite book|language=|author =F. I. Paulman|title=От Нарвы до Сырве|publisher=Eesti Raamat|location=Tallinn|year=1980|pages=7–119|chapter=Начало освобождения Советской Эстонии}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ents&quot;&gt;{{cite book|chapter=Saksa okupatsioon (1941–44)|title= Eesti. Üld. |publisher=[[Eesti entsüklopeedia]]|volume= 11|year=2002|pages=312–315}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;laar&quot;&gt;{{cite book|author=Mart Laar|title=Sinimäed 1944: II maailmasõja lahingud Kirde-Eestis|publisher= Tallinn: Varrak|year= 2006|language=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jAHiQ&quot;&gt;[[Arved Kalvo]]. ''Nemad vabastasid Lõuna-Eesti''. Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1972, lk 6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pJRP6&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20131019094221/http://www.vooremaa.ee/contents.php?cid=1006355 Puurmanis peeti 67 aasta eest verine lahing], Vooremaa.ee, 26.03.2011.&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[[Ain Saar]]. [http://www.noortekolonn.org/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=304:ain-saar-eesti-i-ja-ii-vabadussoja-vordlus&amp;catid=1:latest-news {{katkine viide}} Eesti I ja II Vabadussõja võrdlus]

{{Eesti Teises maailmasõjas}}

[[Kategooria:Sõjategevus Eestis 1944. aastal| ]]</text>
      <sha1>3lh8mbjvlzm33e1dx7wjxpxqwln0wn5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Johannes Klesment</title>
    <ns>0</ns>
    <id>166056</id>
    <revision>
      <id>6171892</id>
      <parentid>6012841</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T13:06:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3131" xml:space="preserve">'''Johannes Klesment''' [[Vabadusrist|VR II/3]] ([[30. mai]] [[1896]] [[Keila vald (Keila kihelkond)]], [[Harjumaa]] – [[23. detsember]] [[1967]] [[Washington]]) oli [[Eesti]] [[poliitik]].

Ta lõpetas [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]]. Töötas ametnikuna [[Keila]]s, [[Paldiski]]s, [[Tallinn]]as. Ta oli [[Narva]] linnavalitsuse nõunik ([[1924]]–[[1926]]), 1927–1932 vandeadvokaat [[August Rei]] abi Tallinnas.

Johannes Klesment oli [[III Riigikogu|III]] ja [[IV Riigikogu]] liige.

Aastail [[1934]]–[[1940]] oli ta Kohtuministeeriumi nõunik, [[Eesti riigisekretär|riigisekretäri]] asetäitja, alates 26. septembrist 1938 Vabariigi Valitsuse nõunik.

[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni ajal]] oli ta majandus- ja rahandusdirektori nõunik.

Alates [[18. september|18. septembrist]] [[1944]] oli Johannes Klesment [[Otto Tiefi valitsus]]es kohtuminister. [[20. september|20. septembril]] [[1944]] põgenes koos [[Jüri Uluots]]aga Rootsi. [[Mihkel Kõvamees]] viis nad oma purjeka &quot;Atlanticuga&quot; Tallinnast Rootsi.

Pagulasena alates 1953. aastast [[USA]]-s oli Vaba Euroopa Komitee rajatud Vaba Eesti Komitee liige ([[1952]]–[[1959]]) ning [[Washington]]is [[Kongressi Raamatukogu]]s [[Eesti]] küsimuste juriidiline ekspert.

== Tunnustus ==
*[[Vabadusrist]]i II liigi 3. järk, 1920
*[[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi]] II klass, 1938

== Artikleid ==
* Uue parlamendi sünd. Vaba Maa, 2. juuli 1937, nr 147, lk 5.
* Üleminekuaja kolm faasi. [[Uus Eesti]], 26. august 1937, nr 230, lk 4.
* Dekreet. Uus Eesti, 17. jaanuar 1939, nr 16, lk 4.
* Johannes Klesment. Kuidas saabub seadus. [[Politseileht]], 20. märts 1939, lk. 108–112&lt;ref&gt;[http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/12735 Politseileht, 20. märts 1939]&lt;/ref&gt;; 4. aprill 1939, nr. 6, lk. 144–146&lt;ref&gt;[http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/12736 Politseileht, 4. aprill 1939, nr. 6]&lt;/ref&gt;; 18. aprill 1939, nr. 7, lk. 173–176&lt;ref&gt;[http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/12737 Politseileht, 18. aprill 1939, nr. 7]&lt;/ref&gt;; 20. juuni 1939, nr. 11/12, lk. 262–264&lt;ref&gt;[http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/12741 Politseileht ,20. juuni 1939, nr. 11/12]&lt;/ref&gt;; 19. juuli 1939, nr. 13, lk. 297–299&lt;ref&gt;[http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/12742 Politseileht, 19. juuli 1939, nr. 1]&lt;/ref&gt;.

* Personaalsed omavalitsused Eestis. Politseileht, 20. juuni 1940, nr 11/12, lk 241–246.

==Viited==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* J. Klesment nimetati valitsuse nõunikuks. Uus Eesti, 27. september 1938, nr 265, lk 2.

== Välislingid ==
* {{ISIK|1387}}

{{JÄRJESTA:Klesment, Johannes}}
[[Kategooria:III Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:IV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti advokaadid]]
[[Kategooria:Riigikantselei koosseis]]
[[Kategooria:Eesti ametnikud]]
[[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]]
[[Kategooria:Sündinud 1896]]
[[Kategooria:Surnud 1967]]</text>
      <sha1>klgjp1kg5hbytvizvpwoesb88s3qeuv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nogaid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>173880</id>
    <revision>
      <id>6171873</id>
      <parentid>5993567</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T12:32:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1802" xml:space="preserve">[[Pilt:Nogai girls (beginning of XX century).jpg|pisi|Nogai tüdrukud rahvariietes [[20. sajand]]i algul]]
[[Pilt:Caucasus-ethnic et.svg|pisi]]
'''Nogaid''' on [[turgi rahvad|turgi rahvas]] [[Põhja-Kaukaasia]]s [[Nogai stepp|Nogai stepis]]. Kõnelevad [[nogai keel]]t, mis kuulub [[turgi keeled|turgi keelte]] kõptšaki-nogai rühma. [[2002]]. aasta rahvaloenduse andmetel elas [[Venemaa Föderatsioon]]is 90 666 nogaid. [[2010]]. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaa Föderatsioonis 103 660 nogaid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-01.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-09-07 |arhiivimisaeg=2018-09-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180906073144/http://www.perepis2002.ru/content.html?id=11 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Nogaid elavad tänapäeval [[Dagestan]]is, [[Stavropoli krai]]s, [[Tšetšeenia]]s, [[Karatšai-Tšerkessia]]s ja [[Astrahani oblast]]is.

[[Eesti]]s elas [[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel 5 nogaid.&lt;ref&gt;[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0428&amp;lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]&lt;/ref&gt;

==Vaata ka ==
*[[Nogai hord]]
*[[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]] koosseisus olnud nogailaste [[Suurhord]], mis lagunes 18. sajandil [[Cedişkuli hord]]iks, [[Belgorodi hord]]iks ([[Bucaki hord]]), [[Cedsani hord]]iks ja Cemboiluki hordiks[http://www.nivestnik.ru/2007_1/02.shtml];
*[[Kubani hord]]
*[[Kaspia hord]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*З.Б. Кипкеева, [http://www.nivestnik.ru/2007_1/02.shtml КОНЕЦ НОГАЙСКОЙ ОРДЫ:МИГРАЦИИ И РАССЕЛЕНИЕ НА СЕВЕРНОМ КАВКАЗЕ], &quot;Новый исторический вестник&quot;, 2007 №1(15)

[[Kategooria:Rahvad]]
[[Kategooria:Turgi maailm]]</text>
      <sha1>l1et3qbfz811s1cq2y61oi9du0qi9wp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Orotšid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>173885</id>
    <revision>
      <id>6171926</id>
      <parentid>4234759</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T14:16:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1460" xml:space="preserve">'''Orotšid''' (endanimetus ''nani'') on tunguusi-mandžu rahvas [[Venemaa]]l [[Habarovski krai]]s [[Amuur]]i alamjooksul. Elasid varem [[Tatari väin]]a ääres. 

Orotšeid oli 1970. aasta andmetel 1100. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil oli neid 686. [[mandžu keeled|Mandžu keelte]] hulka kuuluvat [[orotši keel]]t räägib umbes 100 eakat inimest. [[2010]]. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 596 orotši.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-01.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-06-23 |arhiivimisaeg=2018-09-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180906073144/http://www.perepis2002.ru/content.html?id=11 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Antropoloogiliselt on orotšid mongoliidid tugevate baikali tüübi tunnustega.

[[Orotši keel]] kuulub [[tunguusi-mandžu keeled|tunguusi-mandžu keelte]] lõunarühma. Tänapäeval on orotšid peaaegu täielikult [[vene keel]]ele üle läinud. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal orotši keelt ainult 8 inimest.&lt;ref&gt;http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-05.pdf&lt;/ref&gt;

Orotšide traditsioonilised tegevusalad on olnud küttimine ja kalapüük.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.eki.ee/books/redbook/orochis.shtml Orotšid Vene Impeeriumi rahvaste punases raamatus (inglise keeles)]

[[Kategooria:Rahvad]]
[[Kategooria:Venemaa väikesearvulised põlisrahvad]]</text>
      <sha1>fue1pxs6bqo7xh0dkkto5x5wqoe2zk7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rakukest</title>
    <ns>0</ns>
    <id>174300</id>
    <revision>
      <id>6172100</id>
      <parentid>5718932</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:08:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nimelik</username>
        <id>60716</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1892" xml:space="preserve">'''Rakukest''' on [[rakumembraan]]ist väljaspool olev kest. 

Rakukest esineb [[taimerakk]]udel ja [[seenerakk]]udel, [[loomarakk]]udel aga enamasti puudub. Rakukest annab rakule tugevuse ja kindla kuju.

Rakukesta materjalideks on enamasti [[tselluloos]], [[hemitselluloos]] ja [[ligniin]] või [[kitiin]].

==Taimede rakukesta ehitus==
[[File:Plant cell wall diagram-en.svg|thumb|400px|Taime rakukesta ehituse skeem]]
Rakukest koosneb kolmest kihist, moodustades küllalt tugeva rakuümbrise, mis suudab vastu seista [[osmoos|osmootsele rõhule]]. Rakukestade paksus kõigub 0,1 kuni mõne mikromeetrini ja nende ehitus annab taimele tugevuse.

Maal levinud taimsest materjalist moodustavad põhimassi kolm [[biopolümeer]]i, mis on põhilised rakukesta ehitusmaterjalid. Need on tselluloos, ligniin ja hemitselluloos, vastavalt keskmiselt 33, 30 ja 20 protsenti biomassist. [[puit|Puidus]] on nende sisaldus vastavalt 40–50%, 20–30% ja 20–30%. Erinevalt [[tselluloos]]ist ja [[hemitselluloos]]ist, mis on [[polüsahhariidid]], on [[ligniin]] oluliselt varieeruva struktuuriga [[polümeer]], milles prevaleerivad [[aromaatsus|aromaatsed]] ([[benseen]]i) tsüklid. Ligniin seondub keemiliselt hemitselluloosiga (polüsahhariididega), seega aitab tugevdada rakukesta ja kogu taime. Lisaks nimetatud põhikomponentidele on rakukestades mitmeid ühendeid, mis modifitseerivad selle tugevust ja läbilaskvust.

[[Puitumine]] on polüsahhariidide ja ligniini ladestumine taime raku seintesse, mille tulemusena muutub taime vars jäigaks.

==Vaata ka==
*[[taimerakk]]

==Kirjandus==
* Iben Sørensen, David Domozych, William G.T. Willats. Plant Physiol. 153(2): 366–372. 
* [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2879805/ How Have Plant Cell Walls Evolved?], 29. aprill 2010, doi: 10.1104/pp.110.154427, PMCID: PMC2879805 

[[Kategooria:Rakubioloogia]]
[[Kategooria:Taimeanatoomia]]</text>
      <sha1>asilnn41fbgi6zi7y4lfitnoc1jswht</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tadžikid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>175679</id>
    <revision>
      <id>6172474</id>
      <parentid>5283801</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T08:40:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1190" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2014}}
[[File:Celebrating Eid in Tajikistan 10-13-2007.jpg|thumb|upright|Tadžikid]]
'''Tadžikid''' ([[tadžiki keel]]es ''тоҷикон'' ''todžikon'') on [[iraani rahvad|iraani rahvas]], [[Tadžikistan]]i põhirahvus (6 373 800, 80% elanikest). Tadžikkide koguarv on hinnanguliselt 15-20 miljonit.
Räägivad [[tadžiki keel]]t, Afganistanis [[dari keel]]t. Tadžikkide hulgas on levinud sunniitlik [[islam]].

Tadžikke elab ka [[Iraan]]is, [[Afganistan]]is ja [[Hiina]]s. Seal nimetatakse tadžikkideks ka mitmeid teisi [[iraani keeled|iraani keeli]] kõnelevaid rahvaid.

[[Venemaa Föderatsioon]]is elas [[2010]]. aasta rahvaloenduse andmetel 200 303 tadžikki.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-01.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-09-07 |arhiivimisaeg=2018-09-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180906073144/http://www.perepis2002.ru/content.html?id=11 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

[[Hiina tadžikid]] räägivad [[sarikoli keel|sarikoli]] ja [[vahhi keel]]t.

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Tadžikistan]]
[[Kategooria:Afganistan]]
[[Kategooria:Rahvad]]</text>
      <sha1>9zi9uhxtttlj3w5wh4b75xwve6ukt70</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit</title>
    <ns>0</ns>
    <id>177170</id>
    <revision>
      <id>6172174</id>
      <parentid>6039047</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T18:35:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti endised erakonnad]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="764" xml:space="preserve">'''Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit''' oli [[Vabadussõda|Vabadussõja]] veteranidest koosnev Eesti poliitiline organisatsioon aastail 1921–1925.

Liit asutati 1921. aasta jaanuaris [[Tartu]]s. 1922. aastal oli liidul 148 osakonda 44 000 liikmega. 1923. aastal valiti liidu esindajana [[II Riigikogu]] liikmeks [[Heinrich Laretei]]. Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit likvideerus pärast [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] tegevuse taastamist 1925. aastal.

Demobiliseeritud sõjaväelaste ühingud kuulusid [[kaitsepolitsei]] poolt jälgitavate organisatsioonide hulka&lt;ref&gt;Reigo Rosenthal, Marko Tamming. Sõda pärast rahu. SEJS, Tallinn,
 2010, lk. 162.&lt;/ref&gt;.

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti organisatsioonid]]
[[Kategooria:Eesti endised erakonnad]]</text>
      <sha1>22ce47sxhq5voxsavfqpmly93i0vivc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Raua</title>
    <ns>0</ns>
    <id>183193</id>
    <revision>
      <id>6172271</id>
      <parentid>6151642</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T21:02:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5104" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Raua
| pilt = Raua asumi kaart.png
| pindala = 0,31&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot;&gt;[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017&lt;/ref&gt;
| elanikke = 6088 (01.01.2017)&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;
| asendikaardi_pilt = Tallinn raua asum.png
}}

'''Raua''' on asum [[Tallinn]]as [[Tallinna Kesklinn|Kesklinna]] linnaosas. Asum piirneb [[Sadama]], [[Kadriorg|Kadrioru]], [[Torupilli]] ja [[Kompassi]] asumiga. 

Raua asumi peamiseks haljasalaks on [[Raua haljak]].

Raua asum sai nime [[Raua tänav|Raua tänava]] järgi, mille nimi oli kasutusel juba 20. sajandi algul. Raua tänava nimi mõjutas ka seda, millised nimed anti teistele tänavatele ([[Vase tänav (Tallinn)|Vase tänav]], [[Hõbeda tänav]] jm).&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;

== Elanikkond ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta  
!Arvestuslik rahvaarv&lt;ref&gt;[http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160305032232/http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;
|-
|2017
|6088
|-
|2016
|6081
|-
|2015
|5851
|-
|2014
|5654
|-
|2013
|5357
|-
|2012
|5273
|-
|2011
|5204
|}
Raua asumi rahvaarv tõusis aastatel 2012–2016 väga kiiresti. 2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 18–22%, üle 68aastased 10–19%.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170213134111/http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37&lt;/ref&gt;

== Haridus ja kultuur ==
Raua asumis asub kaks kooli: [[Tallinna 21. Kool]] ja [[Tallinna Soome Kool]].

==Raua asumi tänavad==
Raua asumis asuvad [[Friedrich Robert Faehlmanni tänav]], [[Gonsiori tänav]], [[Hõbeda tänav]], [[Kollane tänav]], [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Tallinn)|Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Jaan Poska tänav]], [[Pronksi tänav]], [[Raua põik]], [[Raua tänav]], [[Terase tänav]], [[Tina tänav]], [[Rudolf Tobiase tänav]], [[Vase tänav (Tallinn)|Vase tänav]], [[Jüri Vilmsi tänav]].

==Galerii== 
&lt;gallery&gt;
Tallinn Raua1.jpg|Raua tänav
Tallinn, elamu Narva mnt 26, 19. saj lõpp (1).jpg|Tallinn, elamu Narva mnt 26, 19. saj lõpp 
Tallinn, maja, kus alates 1873. aastast asub apteek (1).jpg|Tallinn, maja, kus alates 1873. aastast asub apteek 
Tallinn, elamu Raua 39, 1912-1913 (1).jpg|Tallinn, elamu Raua 39, 1912-1913 
Tallinn, maja, kus aastail 1938-1970 elas Andres Särev ja 1920-1930 Jaan Soots (1).jpg|Tallinn, maja, kus aastail 1938-1970 elas Andres Särev ja 1920-1930 Jaan Soots 
Tallinna 21. Keskkool.jpg|Tallinna 21. Keskkool
&lt;/gallery&gt;

== Ajalugu ==
[[File:Russia, with Teheran, Port Arthur, and Peking; handbook for travellers (1914) (14578696217).jpg|pisi|Raua asum, 1914. aasta [[Tallinna linna kaart|Tallinna kaardil]]]]
Raua asum kujunes välja [[Kompassi]] ja [[Kadriorg|Kadrioru]] asumi kokkukasvamise tulemusena. Vanadelt õhufotodelt on näha, kuidas nende kahe asumi vaheline tühimik hakkas järk-järgult kahanema. Kuna Raua asumi piirkond hoonestati suhteliselt hilja, on sealsete majade korterid üldiselt avaramad ja parema kvaliteediga.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Asumi kõige vanemad majad asusid 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses [[Jüri Vilmsi tänav|J. Vilmsi]], [[Hõbeda tänav|Hõbeda]] ja [[Friedrich Robert Faehlmanni tänav|F. R. Faehlmanni]] tänava piirkonnas, mida kutsuti uueks slobodaaks ehk uueks aguliks. Raua asumis on mitmeid arhitektuuriliselt väärtuslikke maju. Oluliseks peetakse näiteks 1912. aastal valminud [[Heimatstiil|heimatstiilis]] kahekorruselisi puumaju (Raua 41–47), 1913. aastal rajatud neljakorruselist üürimaja, mis ehitati arhitekt [[Karl Burman|Karl Burmani]] projekti järgi (Raua 39), ning 1939. aastal valminud tuletõrjehoonet (Raua 2).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Raua asumis on tegutsenud mitmeid riigi- ja linnaasutusi. 1950. aastal valminud Gonsiori 29 haldushoones asus algselt Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Rahvakomissariaat, kuid hiljem on selles majas tegutsenud mitu ministeeriumi. Kuni 2017. aastani asus selles majas [[sotsiaalministeerium]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

&lt;gallery&gt;

TLA_1465_1_550_Narva_mnt_39_43_2_04_1939_fotogr_E_Brockner.jpg|Narva mnt 39, 43 (1939)
File:TLA_1465_1_560_Narva_mnt_ja_Kreutzwaldi_tn_nurk_15_04_1939_E_Brockner.jpg|Narva maantee ja Kreutzwaldi tänava nurk (1939)
TLA_1465_1_562_Narva_mnt_50_15_04_1939_fotogr_E_Brockner.jpg|Narva mnt 50 (1939)
TLA_1465_1_561_Narva_mnt_44_15_04_1939_fotogr_E_Brockner.jpg|Narva mnt 44 (1939)
&lt;/gallery&gt;
{{commonscat|Raua}}

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*Ilja Sundelevitš, [https://muuseum.jewish.ee/stories/Raua%20juut_eesti%20keeles.pdf Raua tänava kant]
{{Tallinna asumid}}

[[Kategooria:Tallinna asumid]]
[[Kategooria:Kesklinna linnaosa]]</text>
      <sha1>oqpg0mo8kuwbxonircr3bujjr5udo99</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sadama</title>
    <ns>0</ns>
    <id>183212</id>
    <revision>
      <id>6172335</id>
      <parentid>6156550</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T01:27:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12936" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Sadama
| pilt = Sadama asumi kaart.png
| pindala = 1,39&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot;&gt;[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017&lt;/ref&gt;
| elanikke = 3464 (01.01.2017)&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;
| asendikaardi_pilt = Tallinn sadama asum.png
}}

'''Sadama''' on [[asum]] [[Tallinn]]as [[Tallinna Kesklinn|Kesklinna]] linnaosas. Asum piirneb [[Kalamaja]], [[Vanalinna asum|Vanalinna]], [[Südalinn|Südalinna,]] [[Kompassi]], [[Raua]] ja [[Kadriorg|Kadrioru]] asumiga. Sadama asumi pindala on 1,39 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;.&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt; 

==Sadama asumi tänavad==
Sadama asumisse kuuluvad [[Admiraliteedi väljak]], [[Aedvilja tänav]], [[Ahtri tänav]], [[Filmi tänav]], [[Halsi tänav]], [[Hobujaama tänav]], [[Jõe tänav (Tallinn)|Jõe tänav]], [[Kai tänav]], [[Karu tänav (Tallinn)|Karu tänav]], [[Kuunari tänav]], [[Laeva tänav]], [[Laeva väljak]], [[Logi tänav]], [[Lootsi tänav (Tallinn)|Lootsi tänav]], [[Madalmaa tänav]], [[Mere puiestee]], [[Nafta tänav]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Paadi tänav]], [[Parda tänav]], [[Petrooleumi tänav]], [[Poldri tänav]], [[Poordi tänav]], [[Reidi tee]], [[Roseni tänav]], [[Rotermanni tänav]], [[Rumbi tänav]], [[Sadama tänav (Tallinn)|Sadama tänav]], [[Tuukri põik]], [[Tuukri tänav]], [[Uus-Sadama tänav]], [[Viru väljak]], [[Vööri tänav]].
[[File:Õhuvaade Sadama asumile.png|pisi|300px|Õhuvaade Sadama asumile]]

== Elanikkond ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta 
!Arvestuslik rahvaarv&lt;ref&gt;[http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160305032232/http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;
|-
|2017
|3464
|-
|2016
|3224
|-
|2015
|3167
|-
|2014
|2951
|-
|2013
|2832
|-
|2012
|2754
|-
|2011
|2603
|}
Sadama asumi rahvaarv on aastatel 2011–2017 järjest tõusnud. 2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 12–17%, üle 68aastased moodustasid 3–9%. Samal aastal jäi eestlaste osakaal asumi elanikest 50–79% vahele.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170213134111/http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38&lt;/ref&gt;

[[File:Old City Harbour, Tallinn.jpg|pisi|300px|Vaade [[Vanasadam]]ale Sadama asumis 2011. aastal]]
==Olulisemad objektid==
Sadama asumi põhilised ettevõtted ja rajatised on seotud sadamataristuga: AS [[Tallinna Sadam]]a [[Vanasadam]] ja ajaloolises [[Admiraliteedi bassein]]is asuv [[Vanasadama Jahisadam]] ning endise [[Tallinna Sadamatehased|Tallinna Sadamatehaste]] säilinud hoone ([[Merekeskus]], lammutatud 2016. aastal).

Sadama asumi territooriumile jääb mitu äri- ja kaubanduskeskust: [[Foorum (hoone)|Foorum Ärikeskus]], [[Pro Kapital Grupp|Pro Kapitali ärikeskus]], Postimaja Kaubanduskeskus, [[Rotermanni kaubamaja|Rotermanni Kaubamaja]] ja [[Norde Centrum]]. Asumis on lisaks veel [[Sadama turg]].

Sadama asumis asub [[Keskkonnaministeerium|Keskkonnaministeeriumi]] hoone ning [[Tallinna Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kirik|Püha Siimeoni ja Naisprohvert Hanna kirik]].

== Haridus ja kultuur ==
Sadama asumis tegutses aastatel 1937–1940 [[Tallinna Juudi Kool]], mis tegutseb taas alates 1990. aastast.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Sadama asumi aladel asub [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikooli]] linnak.

Sadamas asuvad [[Eesti Arhitektuurimuuseum]], [[Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum|Eesti Pedagoogika Arhiivimuuseum]], [[Tantsupeomuuseum]] ja [[Coca-Cola Plaza|Coca Cola Plaza]] (kino). [[Tallinna sünagoog|Tallinna Sünagoogi]] juures asub [[Eesti Juudi Muuseum]].

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
File:Tallinn Rottermanni Soolaladu.jpg|Sadama asum, [[Rotermanni soolaladu]]
File:EU-EE-Tallinn-Kesklinn-Sadama-D Terminal.JPG|Endine D-terminal 2010. aastal
Pilt:Lootsi 8.jpg|Kultuurimälestis nr. 8162. Laohoone fassaad [[Lootsi tänav (Tallinn)|Lootsi tänav]] 8 (end. kinnistu&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20131231044116/http://www.eha.ee/labs/kinnistud/index.php/et/kinnistud/search?hpr=4&amp;q=1 Tallinn-Haapsalu KA: Tallinn Linn], Kinnistute register, Rahvusarhiiv&lt;/ref&gt; 304D hoone A/B), 19. sajandi lõpp
Linnahall 2006.jpg|Vaade [[Tallinna Linnahall]]ile merelt
Tallinna Elektrijaama korsten.jpg|[[Tallinna elektrijaam]]a katlamaja ja korsten

&lt;/gallery&gt;

==Ajalugu==
{{commonskat|Historical images of Sadama|Sadama asumi ajaloolised kujutised}}
Sadama asumi alad on osaliselt tekkinud mere taganemise tulemusel alles pärast [[15. sajand Eestis|15. sajandit]]. Kuni 15. sajandini oli sadama piirkonna lääneosas, mis piirnes [[Tallinna vanalinn]]aga, [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] kallas, mis ulatus kuni tänapäevase [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] ja [[Viru väljak]]uni. Ajalooline [[Tallinna sadam]] asus, [[Eesti keskaeg|keskaeg]]sete [[gravüür]]ide järgi, millel on näidatud laevu, peaaegu [[Suur Rannavärav|Suure Rannavärav]]a ees. Ala [[Tallinna linnamüür]]ist ida pool oli soostunud ning liikumiseks kasutati tänapäeva [[Vana-Viru tänav]] sihis olnud teed, kuhu pääses läbi [[vallivärav]]a.{{lisa viide}}
[[File:Tallinn Olearius.jpg|pisi|Vaade Tallinnale põhjasuunalt, [[17. sajand Eestis|17. sajand]]. [[Adam Olearius]]]]

Tallinn oli 14.–15. sajandi vahetusel üks olulisemaid [[Läänemeri|Läänemere]] sadamaid, sest läbi Tallinna kulges transiitkaubandus [[Novgorod|Novgorodi]] ja muudesse idapoolsetesse linnadesse. Merekaubandus tõi linnale palju tulu ning 15. sajandi alguse ehitusbuum tugines just sellest saadud tuludele.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;

1647. aastal toimus Tallinna sadama rekonstrueerimine. Sadama lähedale oli tekkinud 17. sajandi algul Härmapõllu agul, mille tuumik paiknes arvatavasti Härjapea oja lähistel (praeguse [[Jõe tänav (Tallinn)|Jõe tänava]] piirkond). [[Hobujaama tänav|Hobujaama tänava]] kandis eksisteeris veel 18. sajandil Härmapõllu kõrvaltänav.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[Tallinna laht|Tallinna lahe]] ääres asutati [[Admiraliteet|Admiraliteedi]] töökojad Venemaa keisri [[Peeter I]] korraldusel 1714. aastal, need paiknesid praeguse [[Vanasadam]]a naabruses, nende järgi on nime saanud ka Vanasadama [[Admiraliteedi bassein]]. Admiraliteedi ülesanne oli remontida ja varustada Tallinnas baseeruvaid [[Balti laevastik|Venemaa keisririigi sõjalaevastiku]] laevu ning tehasel oli selleks vajalike hoonete kompleks, sh töökojad, tellingud, laod, sepikojad, haldushooned ja arsenal. Admiraliteedile kuulusid ka [[Tallinna köiemanufaktuur]], ehitusettevõtted, [[telliselööv]] ja [[saeveski]]. 1722. aastaks olid Admiraliteedi töökojad kujunenud Tallinna esimeseks suureks tööstusettevõtteks, kus töötas ligi 250 töölist ja valmis enamik keiserliku Venemaa sõjalaevadest. Admiraliteedi kanali kaldale ehitati kasarmud ja Admiraliteedi hooned. Tekkis omaette venekeelne Matrosskaja [[sloboda]] nimeline asum, mis võttis endal alla kogu nüüdse [[Mere puiestee]], [[Ahtri tänav|Ahtri]], [[Sadama tänav (Tallinn)|Sadama]] ja [[Lootsi tänav (Tallinn)|Lootsi tänav]]a piirkonna&lt;ref&gt;[https://reisijuht.delfi.ee/artikkel/75024605/jaak-juskega-kadunud-eestit-avastamas-tallinna-merevarava-lugu-muinasajast-tanaseni? Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: Tallinna merevärava lugu muinasajast tänaseni], reisijuht.delfi.ee, 09.07.2016&lt;/ref&gt;. [[1732]]. aastaks olid peamised admiraliteedi töökojad valmis ehitatud.{{lisa viide}} 

1752. aastal rajati Sadama asumi aladele [[Tallinna Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kirik|Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kirik]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
[[File:TLA 1149 5 1417 Fol XVI Von de Hafen bis zur Simeon, Neuholland Strasse. Der Hafen und die publ. Plätze 1879 autor Friedrich Eurich.png|pisi|Sadama piirkond, 1879. aasta kaardil]]
[[File:Russia, with Teheran, Port Arthur, and Peking; handbook for travellers (1914) (14578696217).jpg|pisi|left|Sadama piirkond ja [[Tallinna sadam]]a kaart, 1914]]
Pärast Venemaa lüüasaamist [[Krimmi sõda|Krimmi sõjas]] (1854–1855) otsustati eemaldada Tallinn kindluste nimekirjast. Sellega seoses hakati linna kindlustusi järk-järgult likvideerima. [[Tallinna Sadamatehased|Tallinna sadamatehased]] nimetati 1886. aastal ümber riiklikuks laevaremondi- ja metallitehaseks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[Rotermanni kvartal|Rotermanni kvartali]] piirkonnas algas suurem ehitustegevus 19. sajandi algul. Seal alustas endine käsitööline [[Christian Abraham Rotermann]] alustas oma tööstuste laiendamist ning tema poeg jätkas seda tööd. [[Christian Barthold Rotermann]] laiendas raua- ja puidutööstust, ehitas aurusae hoone (1879), rajas makaronivabriku (1887) ning uue kaubahoone ja viljaveski (1888).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1876. aastal sai valmis [[uusromaani stiil]]is [[Tallinna Piiritusevabrik]] (Mere pst 6-8), mille juhatajaks sai Alexander Rosen. Rosen oli Eestimaa, [[Liivimaa]] ja [[Kuramaa]] kubermangude piiritusevabrikuid ühendava ühingu esimees. 1895. aastal arenes ettevõte ülevenemaaliseks ühinguks. 2005. aastal anti Rotermanni kvartali ühele uuele tänavale [[Roseni tänav|Roseni nimi]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
[[File:TLA_1465_1_3811_Der_Alte_Hafen_fotogr_A._F._Wannas.jpg|pisi|left|Vana sadam]]
[[File:TLA_1465_1_7630_Reval,_Hafen._Tallinna_sadam_20_saj_I_pool_Foto_Stackelberg_Freiburg_i._Br,_Rosbaumweg_38.jpg|pisi|Tallinna sadam, 20. sajandi I pool]]
Endise [[Uus-Hollandi tänav]]a piirkonnas asuvad 1870. aastatest kuni [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjani]] mitmes järgus ehitatud laohooned ([[Kochi aidad]]), mis kuulusid parun [[Girard de Soucanton]]ile ja suurkaupmees Kochile.&lt;ref&gt;[http://www.kochiaidad.ee/?go=al26 Kochi aidad ajalugu]. Koduleht. Kasutatud 03.08.2017&lt;/ref&gt;

[[Mere puiestee]] rajamine toimus alles [[19. sajand Eestis|19. sajandi]] teisel poolel, 1866. aastal andis Tallinna linn sellest vanalinna pool asuva ala rendile [[Kanuti gild]]ile, kes pidi rajama sinna avaliku suveaia, [[Kanuti aed|Kanuti aia]].{{lisa viide}}

[[Balti raudtee]] [[Balti jaam]]ast jätkusid raudteeliinid mööda tänapäevast [[Ahtri tänav]]at [[Tallinna sadam]]asse ja sadama piirkonda, kus olid haruteed: [[Tallinna sadama elevaator|Elevaator]]i rajoonis: [[Clayhills]]i harutee, Elevaatori ([[Baikovi sild|Baikovi]]) silla teedele, [[ETKVL#Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus|ETK]] harutee, [[Firma S. Judeikin &amp; Pojad|Judeikini]] harutee, [[Firma Joachim Christian Koch|Kochi]] harutee, Külmutusmaja harutee, Maieri harutee, [[Maieri kanal]]i harutee, [[B. Minkov ja Pojad|Minkov]]i harutee, Nobeli harutee, Rosen ja Kо harutee, [[Rotermanni Tehased|Rotermanni]] uus ja vana harutee. Tegutsesid ka Oit ja Mäe harutee, Kljas ja Josselsoni harutee, [[Tallinna linnatapamaja|Tapamaja]] harutee&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/01/28/18 Tariifinõukogu otsus 26. novembrist 1937 raudtee kaubaveotariifi nr. 146 muutmise ja täiendamise kohta.], Riigi Teataja, nr. 10, 28 jaanuar 1938&lt;/ref&gt;. 
[[File:AM N06032.jpg|pisi|[[Tallinna sadam]] 1930/1940]]
[[Tallinna sadam]] kandis kuni 1940. aastani nii Kaubasadama kui ka [[Vanasadam]]a nime. Hiljem kutsuti sadamat Merekaubasadamaks ja [[Kesklinna sadam]]aks, alates 1998. aastast kannab sadam aga jällegi [[Vanasadam|Vanasadama]] nime. Kaks Tallinna olulisemat kaubasadamat - Vanasadam ja [[Paljassaare sadam]] said osaks 1992. aastal moodustatud riigiaktsiaseltsist [[Tallinna Sadam]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
File:TLA_1465_1_4232_Narva_mnt_ja_Uus_Sadama_tänava_nurk_fotogr_N_Nylander.jpg|Narva mnt ja [[Uus-Sadama tänav]]a nurk
File:TLA_1465_1_2345_Sadam._kraana_tõstab_vedurit_nr_Э-5491_1930_1940_fotogr_K_H_Akel.jpg|Sadam, kraana tõstab vedurit nr Э-5491
File:TLA_1465_1_2347_Tallinna_sadam._Vaade_sadama_laole_ja_merel_olevatele_laevadele_1930_1940_fotogr_K_H_Akel.jpg|[[Tallinna sadam]]. Vaade sadama laole ja merel olevatele laevadele
File:TLA_1465_1_1954_Reval._Hafen_und_Zollamt_M._Lewinthal_postkaart.jpg|''Reval. Hafen und Zollamt'' M. Lewinthal postkaart
File:TLA_1465_1_598_Sadama_tn_7,_9,_kinnistu_nr_295c_295a_17_05_1938.jpg|[[Sadama tänav (Tallinn)|Sadama tänav]] 1938
TLA_1465_1_547_Narva_mnt_21_12_04_1939_fotogr_E_Brocknor.jpg|[[Narva maantee (Tallinn)|Narva mnt]] 21 (1939)
TLA_1465_1_554_Narva_mnt_ja_Petroleumi_tn_nurk_2_04_1939_fotogr_E_Brockner.jpg|Narva mnt ja [[Petrooleumi tänav|Petroleumi tn]] nurk (1939)
TLA_1465_1_559_Narva_mnt_15_1937_fotogr_E_Brockner.jpg|[[Narva maantee (Tallinn)|Narva mnt]] 15 (1937)
&lt;/gallery&gt;
{{commonscat|Sadama}}

==Viited==
{{viited}}

{{Tallinna asumid}}
[[Kategooria:Sadama| ]]
[[Kategooria:Tallinna asumid]]
[[Kategooria:Kesklinna linnaosa]]</text>
      <sha1>pozdxcbko8olsl1ufz4mwguettdj5x0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Südalinn</title>
    <ns>0</ns>
    <id>183216</id>
    <revision>
      <id>6172461</id>
      <parentid>6151778</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T08:02:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8406" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib Tallinna asumist; Rakvere linnaosa kohta vaata artiklit [[Südalinn (Rakvere)]]; üldmõiste kohta vaata [[kesklinn]].}}

{{linn
| nimi = Südalinn
| pilt = Südalinna asumi kaart.png
| pindala = 0,25&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot;&gt;[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017&lt;/ref&gt;
| elanikke = 166 (01.01.2017)&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;
| asendikaardi_pilt = Tallinn sydalinna asum.png
}}

'''Südalinn''' on asum [[Tallinn]]as [[Tallinna Kesklinn|Kesklinna linnaosas]]. Asum piirneb [[Vanalinna asum|Vanalinna]], [[Sadama]], [[Kompassi]], [[Maakri]], [[Sibulaküla]] ning [[Tatari asum|Tatari]] asumiga. Asumi piir kulgeb mööda [[Pärnu maantee|Pärnu maanteed]], [[Viru väljak]]ut, [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]]d, [[Ants Laikmaa tänav]]at, [[Rävala puiestee|Rävala puiesteed]], [[Kentmanni tänav]]at ja [[Estonia puiestee]]d.

Asumi pindala on 0,25 km².&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;

== Südalinna asumi tänavad ==
Südalinnas asuvad [[Estonia puiestee]], [[Gonsiori tänav]], [[Islandi väljak]], [[Kaubamaja tänav]], [[Kentmanni tänav]], [[Ants Laikmaa tänav]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Georg Otsa tänav]], [[Rävala puiestee]], [[Sakala tänav]], [[Teatri väljak]] ja [[Viru väljak]].
== Elanikkond ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta   
!Arvestuslik rahvaarv&lt;ref&gt;[http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160305032232/http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;
|-
|2017
|166
|-
|2016
|180
|-
|2015
|169
|-
|2014
|169
|-
|2013
|148
|-
|2012
|148
|-
|2011
|129
|}
2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 18–22%, üle 68aastased moodustasid 10–19%.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170213134111/http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37&lt;/ref&gt;

== Olulisemad objektid ==
Südalinnas asuvad [[Viru keskus]] ja [[Viru hotell]], kus asub [[KGB Muuseum]]. Asumi territooriumile jäävad [[Tallinna Kaubamaja]], [[Solarise keskus|Solarise Keskus]] ja [[Uus turg]].

Tähtsamateks südalinnas asuvateks asutusteks on [[Kaitseministeerium|Kaitseministeerium]], [[Eesti Pank]], [[Tallinna Haridusamet]] ja Kesklinna valitsuse teenindusbüroo.

== Haridus ja kultuur ==
Südalinnas asub 4 kooli: [[Tallinna Inglise Kolledž]], [[Tallinna Reaalkool]], [[Eesti Kunstiakadeemia]] ja [[Tallinna Kesklinna Põhikool]]. Asumi territooriumile jäävad [[Tallinna Keskraamatukogu]] ja [[Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu|Tallinna Ülikooli akadeemiline raamatukogu.]]

Südalinna asumis asuvad [[Eesti Draamateater]] ja [[Rahvusooper Estonia]]. Erinevaid üritusi korraldatakse [[Nordea Kontserdimaja|Nordea Kontserdimajas]].

==Galerii==
&lt;gallery&gt;
Tallinn Sydalinn Estonia.jpg|Südalinnas asuv Estonia teater
Sokos Hotel Viru - panoramio.jpg|Viru hotell, Tallinn
Tallinna Reaalkool 30Sep2008.jpg|Tallinna Reaalkool 
Tammsaare park linnulennult.jpg|Tammsaare park linnulennult
Eesti Draamateater2.JPG|Eesti Draamateater

&lt;/gallery&gt;

== Ajalugu ==
{{commonskat|Historical images of Südalinn|Südalinna asumi ajaloolised kujutised}}
[[File:TLA_1465_1_106.jpg|300px|thumb|right|Vaade Tallinna turule: turuhoone, Estonia ja Saksa teater]]
[[File:TLA_1465_1_4092_02_estonia_pst_hobutramm.jpg|300px|thumb|right|Uus turg, hobutramm. Taamal Estonia teater]]
Südalinna asumi kõige vanemaks rajatiseks on [[Vabaduse väljak|Vabaduse väljaku]] lähedal asunud karjakaev. See kaev rajati 16. sajandi esimesel poolel ning sellest saadavat vett kasutati linnakarja jootmiseks. Kuna [[Karjaallikas|Karja allikast]] tulev vesi oli hea kvaliteediga, hakkasid ka linnaelanikud seda kasutama joogiveena. Karjakaev minetas oma tähtsuse 20. sajandi algul.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;

Praeguse [[Pärnu maantee]] ja [[Georg Otsa tänav|Georg Otsa tänava]] nurgale rajati aastatel 1538–1554 18 m kõrgune [[Luhrenburgi suurtükitorn]]. See torn lammutati 1767. aastal ning selle vundament avastati kohtuhoone ehitamisel 1893. aastal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[Viru väljak|Viru väljaku]] põhjapoolsesse ossa kerkis 18. sajandil [[Vene turg]]. Selle turu ja [[Kadriorg|Kadrioru]] vahelepandi 1888. aastal käima Tallinna esimene tramm.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1896. aastal võeti vastu sulgeda [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja platsil]] asunud Suur turg, sest seal ei olnud kauplejate jaoks enam piisavalt ruumi. [[Uus turg]] otsustati rajada praeguse [[Estonia teatrihoone|Estonia teatri]] ja [[Pärnu maantee]] vahelisele maa-alale. Pärnu maantee äärde püstitati kaubaputkade read ning aastatel 1898–1899 avati suur turuhoone. Turul oli külastajate jaoks mitmeid lõbustusi, seal tegutsesid nukuteater, palaganid, ajutised tsirkused jm.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

16. oktoober 1905 oli sellel turul traagiline päev, sest siis avasid kohale kutsutud sõjaväelased tööliste pihta hoiatamata tule. Sel päeval suri 94 inimest ning üle 200 inimese sai viga. 1959. aastal püstitati sündmuse mälestamiseks mälestussammas.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Südalinna asumi mitmed vanad ja olulised hooned on tänaseks kadunud. [[Estonia puiestee]] ääres asusid kunagi Engeli erapostimaja ja &quot;Hôtel des diligences&quot; ehk tilisangide võõrastemaja. Kuni 1902. aastani asus [[Eesti Draamateater|Draamateatri]] asukohal üks Tallinna esimesi kinosid. [[Viru väljak|Viru väljakul]] asunud Aleksander Nevski kabel lammutati 1925. aastal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses rajati asumisse mitmed olulised hooned. 1883. aastal valmis [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkooli]] hoone (Estonia pst 6), 1896. aastal avati Vene Seltsi maja, kus praegu asub [[Tallinna Keskraamatukogu]] (Estonia pst 8). [[Eestimaa Aadlike Krediidiühing|Eestimaa Aadlike Krediidiühingu]] [[uusgooti stiil]]is maja (Estonia pst 11) valmis 1904. aastal ning [[Eesti Pank|Eesti Panga]] [[uusrenessanss]]- ja osalt [[uusbarokk]]stiilis hoone (Estonia pst 13) vanem osa valmis 1908. aastal. 1910. aastal valmis [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatri]] hoone (endine Saksa teater) ning 1913. aastal avati [[Estonia (teater)|Estonia]] teatri- ja kontserdimaja.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1916. aastal sai valmis koolimaja, kus praegu asub [[Tallinna Inglise Kolledž]] (Estonia pst 10). 1935. aastal rajati funktsionalistlikus stiilis uus pangahoone. 1927. aastal püstitati [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkooli]] kõrvale mälestussammas, mis oli pühendatud [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]] hukkunud Tallinna õpetajatele ja õpilastele. See mälestussammas kõrvaldati 1940. aastal, paigaldati uuesti 1941. aastal ning eemaldati taas 1948. aastal. Pärast viimast kõrvaldamist sammas tõenäoliselt hävitati. Mälestussammas taastati vanade fotode järgi 1993. aastal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1953. aastal rajati [[Eesti Teaduste Akadeemia|Teaduste Akadeemia]] maja, 1960. aastal valmis [[Tallinna Kaubamaja]] hoone. Praeguse [[Tammsaare park|Tammsaare pargi]] planeering valmis 1947. aastal. [[A. H. Tammsaare|Anton Hansen Tammsaare]] 100. sünniaastapäeva puhul püstitati 1978. aastal kirjaniku mälestussammas.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1972. aastal valmis 23-korruseline [[Viru hotell]], mille näol oli tegemist Tallinna esimese kõrghoonega.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Galerii==
&lt;gallery&gt;

TLA_1465_1_2825.jpg|Teater Estonia 1913 ja turuhoone 1910
TLA_1465_1_7900.jpg|16. oktoobri park - vaade pargile Estonia taga ja kõrval
TLA_1465_1_893.jpg|Vaade endiselt turult Estonia puiesteele. Vasakul turukaubamaja ja paremal Estonia teatri hoonete nurgad
TLA_1465_1_2459_Vaade_peale_märtsipommitamist_Draama_teatri_pooolt_üle_Pärnu_maantee_Suur-Karja_tänavale_1945.jpg|Vaade peale märtsipommitamist Draama teatri poolt üle Pärnu maantee Suur-Karja tänavale (1945)
TLA_1465_1_6338_Vaade_Viru_väljaku_poolt_Pärnu_maanteele_1890_1900.jpg|Vaade Viru väljaku poolt Pärnu maanteele (1890-1900)
&lt;/gallery&gt;
{{commonscat|Südalinn}}

==Viited==
{{viited}}
{{Tallinna asumid}}

[[Kategooria:Tallinna asumid]]
[[Kategooria:Kesklinna linnaosa]]</text>
      <sha1>j7ue9kin0cg5lltz8tr168ma8xsw2rf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sibulaküla</title>
    <ns>0</ns>
    <id>183218</id>
    <revision>
      <id>6172358</id>
      <parentid>6151707</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T04:02:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6129" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Sibulaküla
| pilt = Sibulaküla asumi kaart.png
| pindala = 0,13&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot;&gt;[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017&lt;/ref&gt;
| elanikke = 2310 (01.01.2017)&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;
| asendikaardi_pilt = Tallinn sibulakyla asum.png
}}

'''Sibulaküla''' on asum [[Tallinn]]as [[Tallinna Kesklinn|Kesklinna]] linnaosas. Asum piirneb [[Südalinn]]a, [[Maakri]], [[Keldrimäe]], [[Veerenni]] ja [[Tatari asum|Tatari]] asumiga. Sibulaküla on üks Tallinna väiksemaid asumeid, selle pindala on kõigest 0,13 km².&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;

Sibulaküla asumi nime päritolu kohta on teada kaks võimalikku varianti. Esimene variant seostab nime [[Tallinna Kaasani kirik]]u kuplitega, teine kohalike elanike väikeste põldudega, kus muuhulgas kasvatati rohkelt sibulaid.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;


== Elanikkond ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta
!Arvestuslik rahvaarv&lt;ref&gt;[http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160305032232/http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;
|-
|2017
|2310
|-
|2016
|2215
|-
|2015
|2174
|-
|2014
|2120
|-
|2013
|2045
|-
|2012
|2021
|-
|2011
|2031
|}
2016. aastal moodustasid 0–17-aastased asumi elanikkonnast 18–22%, üle 68-aastasi oli 10–19%. Eestlaste osakaal asumi elanikkonnas oli 50–79% .&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170213134111/http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38&lt;/ref&gt;

== Olulisemad objektid ==
Sibulaküla asumis asuvad [[Välisministeerium]], [[Teadlaste maja]] ja [[Olümpia hotell]]. Asumi keskne haljasala on [[Lembitu park (Tallinn)|Lembitu park]].

== Sibulaküla asumi tänavad ==
Sibulakülas asuvad [[Kauka tänav]], [[Kaupmehe tänav]], [[Kentmanni tänav]], [[Ants Lauteri tänav|A. Lauteri tänav]], [[Lembitu tänav (Tallinn)|Lembitu tänav]], [[Liivalaia tänav]] ja [[Vambola tänav]].

&lt;gallery&gt;
Tallinn Sibulakyla1.jpg|[[Lembitu tänav (Tallinn)|Lembitu tänav]]
Tallinn Sibulakyla2.jpg|Maja [[Rävala puiestee]]l
V%C3%A4lisministeeriumi_hoone,_2005.jpg|Välisministeeriumi hoone
Kaupmehe 5.IMG 1092.JPG|Elumaja Kaupmehe 5
Kaupmehe-Street.jpg|Kaupmehe tänava algus
&lt;/gallery&gt;

== Ajalugu ==
1699. aastal koostatud atlasest on näha, et Sibulaküla piirkond oli kruntideks jagatud juba enne [[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõda]]. Tolleaegne tänavavõrgustik on säilinud tänapäevalgi, välja arvatud [[Rävala puiestee]] piirkond, mis purustati täielikult [[Märtsipommitamine|1944. aasta märtsipommitamise]] käigus.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Praegune [[Liivalaia tänav]] märkis 19. sajandil linna tihedama asustusega ala piiri. Hoonestamine sellest tänavast lõuna poole sai alguse Sibulaküla suunast, mis tähendas, et asumi piirid ulatusid varem ka teisele poole Liivalaia tänavat.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Minevikus on asumi territoorium ulatunud ka teisele poole [[A. Lauteri tänav]]at ja [[Kentmanni tänav]]at. Sibulaküla asumi tänapäevased piirid määrati ära 1993. aastal.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Jaan Juske|url=http://forte.delfi.ee/news/militaaria/jaak-juskega-kadunud-eestit-avastamas-sibulakula-tee-agulist-stalinistliku-arhitektuuri-malestusmargiks?id=76839900|pealkiri=Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: Sibulaküla tee agulist stalinistliku arhitektuuri mälestusmärgiks|väljaanne=Delfi|aeg=07.01.2017|vaadatud=02.08.2017}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Russia, with Teheran, Port Arthur, and Peking; handbook for travellers (1914) (14578696217).jpg|pisi|1914. aasta Tallinna linna kaart, millel kujutatud Sibulaküla tänavad]]
Asumi tänavad on eri aegadel kandnud eri nimesid. [[Kentmanni tänav]] on arvatavasti saanud nime Kentmanni ja [[Sakala tänav]]a nurgal asunud vaestekooli juhataja [[Wilhelm Gottfried Kentmann]]i järgi. See tänavanimi oli kasutusel juba 1885. aastal. Varem on Kentmanni tänav kandnud ka Hospidali tänava nime, sest see tänav viis Priihospidali juurde.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Hiljem on tänav kandnud lühikest aega ka [[Konstantin Päts]]i, [[Hermann Göring]]i ja [[Jaan Kreuks]]i nime.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

[[Kaupmehe tänav]] on arvatavasti saanud nime nende vene kaupmeeste järgi, kes elasid sellel tänaval 19. sajandil. [[Kauka tänav]]a nimi on mõjutatud Kaupmehe tänava omast.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Kaupmehe tänav kandis aastatel 1959–1990 [[Hans Pöögelmann]]i nime.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Tsaariajal kandis [[Lembitu tänav (Tallinn)|Lembitu tänav]] Balesna tänava ja ka Suur-Balesna tänava nime. See tänav oli nimetatud mereväe erukaptenleitnandi Nikolai Pantelejevitš Baleasnoi järgi, kellel oli seal olnud elumaja. [[Vambola tänav]]at kutsuti tollel ajal Väike-Balesna tänavaks.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Suur Balesna tänava ja [[Väike-Arehna tänav]]a vahel asus [[Väike-Balesna tänav]].

Asumis asus varem [[Õuna tänav (Tallinn)|Õuna tänav]], mis jäi praeguse Austria suursaatkonna asukohale. See tänava hoonestus hävis täielikult [[Märtsipommitamine|1944. aasta märtsipommitamise]] käigus ning kustutati tänavate nimekirjast.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Aastate jooksul on Sibulaküla asumis tegutsenud mitmesuguseid organisatsioone. 1920. aastatel tegutsesid seal Sionistide Tööorganisatsioon Hitachdut ning Tallinna Vene Kaunite Kunstide Harrastajate Selts [[Gusli (selts)|Gusli]]. Asumis on tegutsenud ka Eesti Antroposoofiline Selts ja OÜ Raadio-Ringhääling.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Sibulaküla}}
* [[Robert Nerman]], [http://www.tarbija24.ee/290108/esileht/siseuudised/tallinn/308812_print.php Tuntud majaomanikud andsid tänavatele nimed], [[Postimees]], 29. jaanuar 2008
{{Tallinna asumid}}

[[Kategooria:Tallinna asumid]]
[[Kategooria:Kesklinna linnaosa]]</text>
      <sha1>c0k8lj3w920djrlvs5q63z80ya2hr2l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Raudalu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>184326</id>
    <revision>
      <id>6172273</id>
      <parentid>6151643</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T21:03:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4468" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib asumist; perekonnanime kohta vaata artiklit [[Raudalu (perekonnanimi)]]}}
{{linn
| nimi = Raudalu
| pilt = Raudalu asumi kaart.png
| pindala = 1,8&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot;&gt;[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017&lt;/ref&gt;
| elanikke = 749 (01.01.2017)&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;
| asendikaardi_pilt = Tallinn raudalu asum.png
}}

'''Raudalu''' on [[asum]] [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa]]s. Asum paikneb linnapiiri ääres, külgnedes [[Ülemistejärve]], [[Liiva (Tallinn)|Liiva]] ja [[Männiku asum|Männiku]] asumiga. Raudalu asum piirneb ka [[Rae vald|Rae]], [[Kiili vald|Kiili]] ja [[Saku vald|Saku]] vallaga. Asumi pindala on 1,8 km².&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt; 

== Ajalugu ==
Kõige vanemad andmed Raudalu (vanema nimega Raudaru) kohta pärinevad 17. sajandist. 1689. aastal välja antud Holmbergi kaardil märgiti ära Raudarro kõrts ([[rootsi keel]]es ''Raudarro krog''), mille nime on kirjutatud ka Raudaro kujul.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;

Raudalu asumit läbis vana kaubatee, mis viis [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] suudmes asunud kaubitsemiskohale, haruteega [[Sakala|Sakalasse]]. 1949. aastast on selle tee ametlik nimi olnud [[Viljandi maantee (Tallinn)|Viljandi maantee]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Kõrtsi juurde tekkis hiljem samanimeline küla, mille täpne tekkeaeg pole teada. 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse sõjaväekaartidel on kõrtsi lähedale märgitud ära talu, mida kutsuti Raudtaluks. Ilmselt on asumi tänapäevane nimi tekkinud selle talu nime ja koha varasema nime (Raudaru) sümbioosina.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Üks osa Raudalu asumist on [[Raku (allasum)|Raku]] allasum, mis tekkis kunagise karusloomakasvanduse juurde. See asutus oli varem paiknenud [[Pirita-Kose|Pirita-Kosel]], kuid kolis hiljem ümber Raudalusse. Nõukogude ajal kandis asutus nime Raku karusloomakasvatuse sovhoos ning sellel oli filiaal ka [[Keila]] lähedal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Raudalu küla põhjaosa liideti Tallinnaga 1958. aastal ning samal ajal hakati seal ka tänavanimesid määrama.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Rahvastik ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta  
!Arvestuslik rahvaarv&lt;ref&gt;[http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160305032232/http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;
|-
|2017
|749
|-
|2016
|784
|-
|2015
|794
|-
|2014
|794
|-
|2013
|768
|-
|2012
|748
|-
|2011
|715
|}
2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 18–22% ja üle 68aastased 10–19%, eestlaste osakaal asumi elanikkonnas oli 50–79%.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170213134111/http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38&lt;/ref&gt;

== Olulisemad objektid ==
Asumi territooriumile jääb Balbiino jäätisemuuseum, mis avati 2014. aastal.

[[File:Raudalu kivid.jpg|thumb|Raudalu kivid]]
== Loodus ==
Suure osa asumi territooriumist võtab enda alla [[Raudalu mets]], millest kulgeb läbi Viljandi maantee. Asumi territooriumil asuvad [[Raudalu kivid]], mis kuuluvad kaitstavate loodusobjektide hulka.&lt;ref&gt;[http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?mount=view&amp;reg_kood=KLO4000140#HTTPGivs6UjGinRfL3mkaUlHESvWdoShTn Raudalu kivid]. Keskkonnainfo koduleht. Kasutatud 27.07.2017&lt;/ref&gt;

== Raudalu asumi tänavad ==
Mitu tänavat sai nime endise [[Raku karusloomakasvandus]]e järgi: [[Hõberebase tänav]], [[Karuse tänav]], [[Piibri tänav]], [[Sinirebase tänav]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Asumis on veel [[Halu tänav]], [[Hao tänav]], [[Hiidtamme tänav]], [[Kaarla tänav]], [[Kume tänav]], [[Kura tänav]], [[Kõnnu tänav]], [[Mustika tänav (Tallinn)|Mustika tänav]], [[Pinu tänav]], [[Raku tänav]], [[Riida tänav]] ja [[Viljandi maantee (Tallinn)|Viljandi maantee]].

==Viited==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6363s41144 Raudalu (Raku).] Nõmme veebileht
* [http://www.balbiino.ee/huvitavat/jaatisemuuseum/ Jäätisemuuseum]. Balbiino koduleht

{{Tallinna asumid}}
{{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}}

[[Kategooria:Nõmme linnaosa]]
[[Kategooria:Tallinna asumid]]</text>
      <sha1>f229949b2n0yaep4xsg8ffkkrhrlq9p</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rahumäe</title>
    <ns>0</ns>
    <id>184331</id>
    <revision>
      <id>6172245</id>
      <parentid>6151626</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T20:18:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6134" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib Tallinna asumist; Räpina valla küla kohta vaata artiklist &quot;[[Rahumäe (Räpina)]]&quot;.}}

{{linn
| nimi = Rahumäe
| pilt = Rahumäe kaart.png
| pindala = 1,62&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot;&gt;[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017&lt;/ref&gt;
| elanikke = 3092 (01.01.2017)&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;
| asendikaardi_pilt = Tallinn rahumae asum.png
}}

[[File:Rahumäe kalmistu vaade.jpg|thumb|Rahumäe kalmistu vaade]]
'''Rahumäe''' on [[asum]] [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa]]s. 

Asum piirneb Mustamäe, Järve, Liiva, Männiku ja Nõmme asumiga. Rahumäe asumi pindala on 1,62 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;.&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
[[File:TLA_1465_1_2134_Nõmme_raudteejaam_20_saj_algus.jpg|thumb|Nõmme raudteejaam 20. sajandi alguses]]
[[Tallinna linnavolikogu]] otsustas 1899. aastal eraldada kalmistumaa [[Jaani kogudus|Jaani]], [[Kaarli kogudus|Kaarli]], [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu]] ja baptistide kogudustele. Selle kalmistu jaoks valiti välja paik praeguse Rahumäe asumi aladel. 1903. aastal valmis puidust kabel ja kellatorn, samal aastal toimus ka esimene matus sellel kalmistul.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;

1913. aastal valmis [[Kaarli kogudus|Kaarli koguduse]] paekivist kabel, 1932. aastal sai valmis [[Pühavaimu kogudus|Püha Vaimu koguduse]] kabel. Täiesti eraldi asutati Rahumäele nn [[Tallinna uus juudi kalmistu|juudi kalmistu]], mille kabel valmis 1911. aastal. Rahumäe kalmistu oli omapärane kalmistu, sest igale kogudusele kuulus eraldi osa, samuti asusid seal linnakalmistu ja tuletõrjekalmistu. Hiljem on kalmistu eri osade vaheline piir muutunud ähmasemaks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Vabadussõja ajal asus kalmistu lähedal, Mustamäe liivikul vangilaager, kus hoiti punaväelastest sõjavange ja inimesi, keda kahtlustati &quot;punases&quot; tegevuses. Hiljem hoiti seal ka [[Loodearmee]] sõdureid. Laagris surnud sõdurid maeti Rahumäe kalmistule – nende ühishauale püstitati 1937. aastal mälestusmärk.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1914. aastal rajati asumisse puidust [[viadukt]], 1927. aastal valmis raudbetoonist viadukt. Rahumäe tänavavõrgustik kujunes välja 1920ndate keskel. 1926. aastal avati [[Rahumäe raudteepeatus]], mille jaamahoone valmis 1930. aastal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Rahumäel on tegutsenud ja tegutseb praegugi mitu hauakivide valmistamise töökoda. Neist tuntuim on Karl Teichmanni ettevõte, mis kolis 1920ndatel Haapsalust Rahumäele ning mille baasil toimub töö tänapäevalgi. Juba 20. sajandi alguses asus Rahumäel [[Georg Bölau]] trükikoda, kus 1918. aastal valmisid Eesti esimesed postmargid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Ärimees Martin Böckler rajas 1899. aastal silikaattelliste tootmisega tegeleva ettevõtte, mille asukoht jäi Rahumäe asumi praegustesse piiridesse. 1923. aastal sai ettevõte nime Silikat, nõukogude ajal kutsuti seda [[Silikaadi tehas|Silikaadiks]]. Praeguseks on ettevõte lõpetanud tegevuse ning tehase endises asukohas asub [[Järve Keskus]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Elanikkond ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta  
!Arvestuslik rahvaarv&lt;ref&gt;[http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160305032232/http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;
|-
|2017
|3092
|-
|2016
|3120
|-
|2015
|3110
|-
|2014
|3075
|-
|2013
|3023
|-
|2012
|3043
|-
|2011
|2967
|}
2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 18–22%, üle 68aastased aga 10–19%. Eestlaste osakaal oli 80–100%.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170213134111/http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38&lt;/ref&gt;

== Olulisemad objektid ==
Rahumäel asub [[Rahumäe kalmistu]]. Asumi lõunaossa jääb [[Võidu puiestik]].

== Haridus ja kultuur ==
Rahumäel asuvad [[Tallinna Rahumäe Põhikool]] ning [[Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus|Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse]] muuseumiosakond.

[[File:Rahumäe tunnel.jpg|right|thumb|Rahumäe tunnel]]
==Rahumäe asumi tänavad==
Rahumäe asumi tänavad: [[Kagu tänav]], [[Nikolai von Glehni tänav]], [[Haava tänav (Tallinn)|Haava tänav]], [[Ilo tänav]], [[Kaevu tänav (Tallinn)|Kaevu tänav]], [[Kirde tänav (Tallinn)|Kirde tänav]], [[Kitsas tänav (Tallinn)|Kitsas tänav]], [[Kivi tänav (Tallinn)|Kivi tänav]], [[Kurni põik]], [[Kurni tänav]], [[Kõrge tänav]], [[Künka tänav]], [[Liiva tänav (Tallinn)|Liiva tänav]], [[Lootuse puiestee]], [[Muru tänav (Tallinn)|Muru tänav]], [[Mängu tänav]], [[Männiku tee]], [[Näituse tänav (Tallinn)|Näituse tänav]], [[Palli tänav]], [[Piiri tänav (Tallinn)|Piiri tänav]], [[Prii tänav]], osa [[Pärnu maantee]]st, osa [[Rahumäe tee]]st, [[Raudtee tänav (Tallinn)|Raudtee tänav]], [[Risti tänav]], [[Side tänav (Tallinn)|Side tänav]], [[Sihi tänav]], [[Tallinna tänav (Tallinn)|Tallinna tänav]], [[Tervise tänav]], osa [[Vabaduse puiestee]]st, [[Vahe tänav (Tallinn)|Vahe tänav]], [[Vaigu tänav]], [[Võidu tänav]], [[Väike tänav (Tallinn)|Väike tänav]], [[Väikese Illimari tänav]], [[Õie põik]], [[Voo tänav]].

==Vaata ka==
*[[Rahumäe raudteepeatus]]
*[[Rahumäe jaamahoone]]
*[[Rahumäe hiidrahn]]

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
TLA_1465_1_2133_Nõmme_raudteejaam.jpg|Nõmme raudteejaam
File:TLA_1465_1_2132_Nõmme_raudteejaam.jpg|Nõmme raudteejaam
TLA_1465_1_2135_Nõmme_raudteejaam_1930ndatel.jpg|Nõmme raudteejaam 1930ndad
TLA_1465_1_4527_Nõmme_raudteejaam.jpg|Nõmme raudteejaam
TLA_1465_1_4528_Nõmme_raudteejaam.jpg|Nõmme raudteejaam
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6363s41122 Rahumäe.] Nõmme veebileht
{{Tallinna asumid}}
{{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}}
[[Kategooria:Nõmme linnaosa]]
[[Kategooria:Tallinna asumid]]</text>
      <sha1>o1pf92qk2a4whwr32oilrj96ocd7uql</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nõmme asum</title>
    <ns>0</ns>
    <id>184336</id>
    <revision>
      <id>6171899</id>
      <parentid>6151228</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T13:12:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7118" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Nõmme
| pilt = Nõmme asumi kaart.png
| pindala = 4,8&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot;&gt;[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017&lt;/ref&gt;
| elanikke = 6685 (01.01.2017)&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;
| asendikaardi_pilt = Tallinn nomme asum.png
}}

[[File:Nõmme.jpg|thumb|Nõmme]]
'''Nõmme''' on [[asum]] [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa]]s. Asum piirneb [[Pääsküla]], [[Kivimäe (Tallinn)|Kivimäe]], [[Hiiu]], [[Vana-Mustamäe]], [[Mustamäe]], [[Rahumäe]] ja [[Männiku asum|Männiku]] asumi ning [[Saku vald|Saku vallaga]]. Nõmme asumi pindala on 4,8 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;.&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
Nõmme oli veel 19. sajandi keskel peaaegu asustamata, selle aladel oli vaid paar ehitist. Vanemates ürikutes on asumit kutsutud nii Järveküla nõmmeks (saksa keeles ''Jerkelsche Heide'') kui ka Pääsküla nõmmeks. Enne suurema asustuse tekkimist olid Nõmme aladel vaid Nõmme kõrts, mis asus [[Pärnu maantee]] ääres, ja metsavahi majake. 1689. aasta Holmbergi kaardil oli see kõrts kirjas nimega Mägedevahe kõrts (''meggedewahe Krog''), Nõmme kõrtsi nime kasutati esimest korda 1784. aasta Schrammi kaardil (kujul Nömme).&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt; 

1872. aastal loodi Nõmmele [[Nõmme raudteepeatus|raudteepeatus]], mille praegune jaamahoone valmis 1930. aastal. Asumi arengule aitas kaasa sealsete maade omaniku [[Nikolai von Glehn|Nikolai von Glehni]] soov rajada linn. Glehn andis 1873. aastal välja esimese suvilakrundi. 1880. aastal sai Glehn ka loa hakata müüma mõisast eraldatud väiksemaid krunte eraomandiks, mis muidu oli Balti eriseaduse alusel keelatud.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Nikolai von Glehn pidas kruntide väljaandmisel mõningal määral silmas ka rahvuslikke ja seisuslikke vahesid. Sakslased koondusid elama põhiliselt Uus-Nõmme piirkonda, rikkamad eestlased ja &quot;kadakad&quot; elasid Vana-Nõmmel. Töörahvas sai krunte peamiselt [[Harku tänav|Harku]] ja [[Põhjakaare tänav|Põhjakaare]] tänava ümbrusse. Kuna selles piirkonnas peeti palju koduloomi ja -linde, hakati seda ümbruskonda veidi pilkavalt kutsuma Kanakülaks (saksa k ''Hühnerseite'').&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[Nõmme Heakorra Selts|Nõmme Heakorra Seltsi]] eestvedamisel hakati 1908. aastal kujundama välja asumi tänavatevõrgustikku. Samal aastal rajati Nõmmele turg (turuhoone valmis 1930. aastal), 1910. aastal apteek, 1912. aastal postkontor, pritsimaja ja algkool. Nõmmele ehitati 1933. aastal moodne administratiivhoone, kus asusid tegutsema omavalitsusasutused ja kino Victoria Palace (hiljem Võit). Nõmme asum kujunes Nõmme linna ja hiljem [[Nõmme linnaosa]] keskuseks hoolimata sellest, et 1926. aasta linna üldplaanil oli keskuseks planeeritud hoopiski [[Hiiu]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1988. aastal taastati [[Nõmme Heakorra Selts]]. 1999. aastal rajati [[Nõmme Tee Selts]] ning 2011. aastal asutati [[Loov Nõmme]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Elanikkond ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta  
!Arvestuslik rahvaarv&lt;ref&gt;[http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160305032232/http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;
|-
|2017
|6685
|-
|2016
|6408
|-
|2015
|6388
|-
|2014
|6389
|-
|2013
|6300
|-
|2012
|6277
|-
|2011
|6043
|}
2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 23–31%, üle 68aastased moodustasid 10–19%.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170213134111/http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37&lt;/ref&gt;

[[File:Nõmme turuhoone 1.jpg|thumb|Nõmme turuhoone (2009)]]
== Olulisemad objektid ==
Nõmmel asuvad Nõmme Keskus ja [[Nõmme turg]]. Asumi territooriumile jäävad [[Nõmme Rahu kirik]] ja [[Nõmme Lunastaja kirik]]. Aadressil Jaama 11 asub Lääne-Tallinna Keskhaigla Nõmme Tervisekeskus.

== Haridus ja kultuur ==
Nõmme asumis asuvad [[Tallinna Nõmme Põhikool]] ja [[Nõmme Erakool]]. Asumis tegutsevad [[Nõmme Kultuurikeskus]], [[Nõmme raamatukogu]] ja [[Nõmme Muuseum|Nõmme muuseum]].

== Haljastus ==
Nõmme asumis on rohkelt haljastust. Asumi territooriumile jäävad Kiige park, Lootuse puiestik, [[Mai park]], Ravila park, Rännaku puiestik, [[Vabaduse park]], Valdeku park, Õie puiestik ning osa [[Pääsküla raba|Pääsküla rabast]].

== Nõmme asumi tänavad ==
Nõmmel asuvad [[Aate tänav]], [[Edu tänav]], [[Ehitajate tee|Ehitajate tee,]] [[Nikolai von Glehni tänav]], [[Nikolai von Glehni põik]], [[Haava tänav (Tallinn)|Haava tänav]], [[Hange tänav]], [[Harku tänav]], [[Helbe tänav]], [[Hiiu-Maleva tänav]], [[Hämariku tänav]], [[Idakaare tänav]], [[Idakaare põik]], [[Jaama tänav (Tallinn)|Jaama tänav]], [[Kaare tänav (Tallinn)|Kaare tänav]], [[Kaja tänav]], [[Paul Kerese tänav (Tallinn)|Paul Kerese tänav]], [[Kiige tänav]], [[Kuiv tänav]], [[Kuljuse tänav]], [[Kuru tänav (Tallinn)|Kuru tänav]], [[Kuuse tänav]], [[Kõue tänav (Tallinn)|Kõue tänav]], [[Kõver tänav]], [[Liiva tänav (Tallinn)|Liiva tänav]], [[Lootuse puiestee]], [[Lootuse põik]], [[Lõuna tänav (Tallinn)|Lõuna tänav]], [[Mai tänav]], [[Mai põik]], [[Metsa tänav]], [[Metsa põik]], [[Mait Metsanurga tänav]], [[Jakob Mändmetsa tänav]], [[Männi tänav]], [[Nurme tänav (Tallinn)|Nurme tänav]], [[Nõmme-Kase tänav]], [[Pesa tänav]], [[Piiri tänav (Tallinn)|Piiri tänav]], [[Pilviku tänav]], [[Puhma tänav]], [[Puuvilja tänav (Tallinn)|Puuvilja tänav]], [[Põhjakaare tänav]], [[Põllu tänav (Tallinn)|Põllu tänav]], [[Pärnu maantee]], [[Kristjan Raua tänav]], [[Raudtee tänav (Tallinn)|Raudtee tänav]], [[Ravila tänav (Tallinn)|Ravila tänav]], [[Roheline tänav (Tallinn)|Roheline tänav]], [[Sambla tänav]], [[Seene tänav]], [[Serva tänav]], [[Sihi tänav]], [[Silla tänav]], [[Suusa tänav]], [[Talve tänav]], [[Tiiru tänav]], [[Turu plats]], [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiestee]], [[Vahe tänav (Tallinn)|Vahe tänav]], [[Valdeku tänav]], [[Valguse tänav]], [[Vana-Mustamäe tänav]], [[Vana-Pärnu maantee]], [[Versta tänav]], [[Voo tänav]], [[Võsu tänav]], [[Õie tänav (Tallinn)|Õie tänav]] ning [[Õie põik]].

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
TLA_1465_1_4282_Restoran_Gustavson_Nõmmel.jpg|Restoran Gustavson Nõmmel
TLA_1465_1_4285_Restoran_Chr._Meyer_Nõmmel.jpg|Restoran Chr. Meyer Nõmmel
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6363s41125 Nõmme keskus.] Nõmme veebileht
* [http://www.nhs.ee/tegevusaruanded Nõmme Heakorra Seltsi koduleht] 
* [http://www.nommeteeselts.ee/ Nõmme Tee Seltsi koduleht] 
* [http://www.loovnomme.ee/ Loova Nõmme koduleht]

{{Tallinna asumid}}
{{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}}
[[Kategooria:Nõmme linnaosa]]
[[Kategooria:Tallinna asumid]]</text>
      <sha1>23bt7288nw0ln5437s1ygooty3d9zws</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Herbert Murd</title>
    <ns>0</ns>
    <id>185396</id>
    <revision>
      <id>6172529</id>
      <parentid>6032841</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T11:37:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>194.230.160.34</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2866" xml:space="preserve">'''Herbert Murd''' (sündinud [[24. märts]]il [[1954]] [[Pärnu]]s) on eesti muusikategelane. 

Ta õppis aastatel 1972–1975 [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris]]. 

Murd on mänginud [[löökpillid|löökpille]] mitmes ansamblis, sealhulgas koos [[Vello Toomemets]]a ja [[Erkki-Sven Tüür]]iga.

1979. aastal korraldas Ärps [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] Oral Robertsi Ülikooli [[gospel]]-[[rokkmuusika|rokkansambli]] Living Sound mitteametlikke kontserte üle kogu [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]], sealhulgas ka [[Tallinn]]as ja [[Moskva]]s. Moskva kontserdid toimusid kahel õhtul ajalehe [[Pravda]] kultuurikeskuses. Lisaks Living Soundile esinesid seal rokkansambel [[Mašina Vremeni]] ja [[džäss]]-[[rokkmuusika|rokkansambel]] Arsenal Aleksei Kozloviga eesotsas. Living Sound salvestas ja andis Herbert Murdi kaasprodutseerimisel heliplaadifirmas [[Melodija]] välja nelja looga heliplaadi [[Aleksandra Pahmutova]] lauludega, mida kasutati hiljem ka [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängude]] [[dokumentaalfilm]]is. 

Et kontsertreiside näol oli tegemist {{kas|ametlikult Nõukogude võimu poolt sanktsioneerimata ettevõtmisega}}, karistati Herbert Murdi kahel korral vabaduse kaotusega &quot;hulkurliku eluviisi&quot; ja &quot;passimäärustiku eeskirjade rikkumise&quot; eest.&lt;ref&gt;[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000121350 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991]&lt;/ref&gt;

Aastatel 1986–1993 korraldas Murd Pärnus muusikafestivali [[Fiesta Internationale]], kus esinesid teiste seas [[John Mclaughlin]], [[John Hammond]] ja [[Peter Brötzman]], samuti mitmed [[W.O.M.A.D.]]-i ja [[Knitting Factory]] artistid. 

Murd töötas aastatel 1994–1997 [[Eesti Filharmoonia Kammerkoor]]i direktorina. Alates 1997. aastast on ta tegutsenud ''americana''-kultuuri tutvustajana, juhtides Tallinnas toitlustusasutust &quot;Texas Honky Tonk &amp; Cantina&quot; ning korraldades reise Ameerika Ühendriikide lõunaosariikidesse. 

Ta oli aastatel 2006–2013 [[Tallinn]]as, [[Tartu]]s ja [[Tbilisi]]s Maailmaküla festivale korraldanud MTÜ [[Maailmaküla]] asutajaliige.

2016. aastal valmis tema osalusel [[Kanal 2]] jaoks toodetud 13-osaline reisisaade &quot;Ivo Linna Ameerika lugu&quot;. 2018. aastal produtseeris ta [[Eesti Televisioon]]ile 12-osalise reisisaate &quot;Trumpi müüri radadel&quot;.

==Tunnustus==
*{{kas|1992 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia rahvusvaheliste kontaktide loomise ja arendamise eest}}

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000121350 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991]
*[https://www.youtube.com/watch?v=bE6xKGI9HOs&amp;t=311s Living Soundi lugu https://www.youtube.com/watch?v=bE6xKGI9HOs&amp;t=311s]

{{JÄRJESTA:Murd, Herbert}}
[[Kategooria:Eesti muusikud]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1954]]</text>
      <sha1>rpeq8j3o514l9ejh92mp1aou2wko7ry</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Airi Liimets</title>
    <ns>0</ns>
    <id>186499</id>
    <revision>
      <id>6172477</id>
      <parentid>6168490</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T08:56:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>193.40.13.194</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Teadustöö põhisuunad */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13391" xml:space="preserve">{{Toimeta|kuu=oktoober|aasta=2020}} {{Keeletoimeta|kuu=aprill|aasta=2021}}
'''Airi Liimets''' ([[4. märts]] [[1959]] – [[22. juuli]] [[2022]]) oli eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane.

==Haridus==
Ta lõpetas [[1977]]. aastal [[Tartu Forseliuse Kool|Tartu 8. Keskkooli]] ([[Vello Saage]] eesti keele ja kirjanduse süvaõppega klassi), [[1981]]. aastal [[Heino Elleri Muusikakool|Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli]] (klaveri erialal) ja [[1984]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] (eesti keele ja kirjanduse alal). Õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis pedagoogikaaspirantuuris 1984–[[1987]], sai [[1994]]. aastal Tartu Ülikoolis kaitstud magistritööga teadusmagistrikraadi kasvatusteaduse alal. [[Doktorantuur]]is õppis ta [[1996]]–[[2004]] [[Saksamaa]]l [[Heidelberg]]i Pedagoogikaülikoolis kasvatusteaduse ja [[filosoofia]] erialadel ning sai samas 2004. aastal kasvatusteaduse doktoriks kasvatusfilosoofia alal. 

Airi Liimets oli [[2007]]. aastast korraline professor (2007–2012 [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s ning 2012–2017 [[Tallinna Ülikool]]is). Alates septembrist [[2017]] töötas ta kasvatusfilosoofia külalisprofessorina Tallinna Ülikoolis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorikoolis ning [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|lavakunstikoolis]]. [[Eesti Rahvusringhääling]]u mittekoosseisulise muusikalise kujundajana on ta kujundanud &quot;Luuleruumi&quot; saatesarja luulekavu.

== Teadustöö põhisuunad ==
2022. aasta 1. aprilli seisuga on Airi Liimetsal ilmunud 336 publikatsiooni. Nendest 254 on teadustööd (sh 4 [[monograafia]]t, 17 koostatud ja toimetatud raamatut/artiklikogumikku ja 22 Liimetsa peatoimetamisel väljaantud raamatut) ning üle 80 populaarteadusliku artikli ja muud loomingut. Teadustööd on ilmunud 16 riigis (Eesti, Läti, Leedu, Venemaa, Bulgaaria, Tšehhi, Saksamaa, Austria, Holland, Soome, Rootsi, Norra, Hispaania, Kreeka). Liimetsa uurimistöö teadlase ja filosoofina on olnud teedrajav Eestis ning tunnistatud uudseks ja originaalseks ka rahvusvahelisel areenil kõigis ta viljeldud valdkondades (kasvatusfilosoofia ja filosoofiline ning pedagoogiline antropoloogia, kasvatus- ja noorsoosotsioloogia, kasvatusteaduse ajalugu, õppimispsühholoogia, etnomusikoloogia ja muusikafilosoofia, muusikapedagoogika). 

Airi Liimets oli Eesti esimene{{lisa viide}} ning senini ainus kasvatusfilosoof{{lisa viide}}. Kasvatusfilosoofilise monograafiaga (ilmunud [[Saksamaa]]l 2005) õppivast inimesest ja õpistiilist promoveerus ta doktoriks 2004. aastal Heidelbergi Pedagoogikaülikoolis. (Kasvatus)filosoofide rahvusvahelistes ringkondades on tunnustatud ja nimetatud originaalseks A. Liimetsa filosoofiline mõtlemine: a) kasvatusest kui inimese ja olemise diferentsist, b) inimesest kui limes'est, c) õppivast inimesest kui liminaliteedis iseendaga kohtuvast piiritust Ise-Maailmast, 4) õpistiilist kui tegeva inimese individuatsiooni struktuurist, 5) inimesest kui koduteest ja ärateest. Filosoofias ('''kasvatusfilosoofias, filosoofilises ja pedagoogilises antropoloogias''', '''filosoofia ajaloos''') ongi huviorbiidis olnud kõige enam inimesekäsitus kui selline. Lisaks ülalnimetatule on Liimets kirjutanud ka mängivast inimesest; vaikivast ja lobisevast, küsivast, tegevast, loomingulisest, surelikust ja end ajalisustavast inimesest, nurgainimesest. Ta on esitanud interpretatsioone Friedrich Nietzsche ja Martin Heideggeri filosoofiast, filosoofia kui sellise tähendustest, teatrimaskist kui fenomenist, ajalooteadvusest; aporeetilisest, postmodernistlikust ja mittedistsiplinaarsest mõtlemisest, õpetajaks olemisest ja õpetaja legendaarsusest, tegevusest kui filosoofilisest konstruktist. 

'''Kasvatus- ja noorsoosotsioloogias''' kuulus Airi Liimets oma isa Heino Liimetsa poolt 1970. aastatel rajatud õpilaste elustiili uurimise koolkonda. 2000. aastast oli vastava uurimisgrupi juhiks A. Liimets, kes on koolkonna teoreetilist ideestikku arendanud edasi diferentsifilosoofilise mõtlemise perspektiivist, mis on uudne nii Eestis kui ka rahvusvahelises teaduses. Empiiriliselt on A. Liimets ise uurinud eelkõige õppimise kui tegevuse, õpistiili ning muusika kui fenomeni positsiooni noorte elustiilis. Samuti on ta tutvustanud ja analüüsinud Eesti koolkonna ideid elustiilist paljudes rahvusvahelistes publikatsioonides. Viimastel aastatel on ta kirjutanud ka nooruse mõiste arenguloost ning rändlinnuliikumisest kui fenomenist 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Euroopas. Uudseks A. Liimetsa vaatenurgaks rändlinnuliikumise uurimisloos on antud liikumise käsitamine integraalse fenomenina, mis empiirilise uurimistöö tulemusena järeldub korrelatiivsetest seostest sellele liikumisele omaste väärtuste vahel. 

'''Kasvatusteaduse ajaloo valdkonnas''' on Airi Liimets alates 1991. aastast koostöös oma õe Reet Liimetsaga uurinud Heino Liimetsa kasvatusteaduslike ideede ning ta integraalse teooria kujunemislugu. 1998. aastal ilmus nii eesti kui ka inglise keeles monograafia Heino Liimetsa elust ja teaduslikest ideedest, 2010. aastal aga Saksamaal Airi Liimetsa koostatud ja toimetatud pühendusteos (Festschrift) H. Liimetsale ta 80. sünniaastapäevaks. Viimastel aastatel on Airi Liimetsal tekkinud huvi Eesti kasvatusteadusliku mõtteloo arengu vastu laiemalt. Koos R. Liimetsaga on tehtud mahukas uurimus Johannes Käisi ja Heino Liimetsa ideestike sarnasustest ja seatud küsitavaks Eesti kasvatusteadusliku mälu järjepidevus ja jätkuvus tänapäeva Eestis. Antud käsitlus on Eesti kasvatusteaduses esimene ideede arengulugu analüüsiv uurimus üldse.

1984. aastal asus Airi Liimets [[Tartu Ülikool]]is pedagoogika aspirantuuris uurima õpitegevuse stiili, olles Eestis esimene, kes sellele traditsiooniliselt '''õppimispsühholoogia valdkonna''' teemale pühendus (aastal 1993 lisandus Voldemar Tomusk monograafiaga “Õpistiilid”, ning sellega tänaseni õpistiilialane uurimistöö Eestis piirdubki). 1991. aastal ilmus ajakirjas “Haridus” neljast artiklist koosnev sari õpistiilist, 1999. aastal aga Tallinna Ülikooli Kirjastuses monograafia õpitegevuse stiilist. Kokkuvõtliku käsitluse õpistiilidest teaduslikus mõtlemiskontekstis leiab 2005. aastal Saksamaal ilmunud monograafia esimesest peatükist. Seal on esitatud ka A. Liimetsa enda aastail 1986–1988 tehtud empiirilise uurimistöö tulemused. 2005. aasta monograafiast leiab ka kriitika õpistiilide teaduslikule uurimisele ning esitatud on maailmas originaalne filosoofiline lähenemine ja mõtlemine õpistiilist ja õppivast inimesest, mille edasiarendust võib kuulda 2015. aastal salvestatud ööülikooli loengust. 

Airi Liimetsa teaduslik töö sai üldse alguse Tartu Ülikooli üliõpilasena '''etnomusikoloogia valdkonnas''', mille tulemusena valmis 1984. aastal diplomitöö “Viiulipalade muusikaline vorm Eesti rahvatraditsioonis”, mis 1988. aastal ilmus monograafiana kirjastuses “Valgus”. See on Eestis esimene uurimus rahvalikust viiulimuusikast. Uudne on ka sealjuures, et muusikat ja viiulipalade muusikalist vormi on analüüsitud ja tõlgendatud '''muusikasemiootika''' vaatepunktist. Rahvamuusikast on A. Liimets mõelnud ja kirjutanud ka ühenduses isiksuse arenguga 1990. aastate lõpul. Koostöös muusikateadlase Kerri Kottaga on arendatud ka muusikafilosoofilist mõtlemisviisi, käsitades muusikat kui limes't. '''Muusikafilosoofilisi''' mõtteid leiab ka A. Liimetsa 2017. aastal salvestatud ööülikooli loengust teemal “Filosoofia ja muusikaga häälestatud maailm”. 

Aastail 2004–2009, kui Airi Liimets töötas  [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] koolimuusika instituudi juhatajana, tingis ametikoht ka sisenemise '''muusikapedagoogikateadusse''', mida ta rikastas esimesena Eestis empiirilise muusikasotsioloogilise lähenemisviisiga. Lisaks kirjutas ka (muusika)õpikute koostamisest, mõtiskles muusikaarmastusest kui fenomenist, seadis filosoofiliselt mõeldes kahtluse alla üldse koolimuusika mõiste jm. Tema ise ja ta juhendatud magistrandid ja doktorandid on teinud hulgaliselt empiirilisi uurimusi muusika kui õppeaine, muusika tähenduse ja muusika kuulamise, laulupeo kui fenomeni positsiooni kohta noorte elustiilis, Eesti koolikultuuris ja koduses kasvatuskultuuris. 2006. aasta ajakirja “Haridus” esimeses numbris ilmus kokku 9 artiklit, mis tutvustasid vastavasisulist uurimistööd koolimuusika instituudis, nagu ka 2009. aastal ilmunud A. Liimetsa koostatud ja toimetatud mahukas raamat “Muusikalise kontegelikkuse ühendused identiteedi ja diferentsiga”. 2011. aastal kirjastuses Peter Lang ilmunud A. Liimetsa ja M. Mäesalu koostatud raamat “Music Inside and Outside the School” on esimene trükis, kus esitletakse paljusid Eesti muusikapedagoogikateaduses viljeldavaid suundi rahvusvahelisele teadlaskonnale.

==Teosed==
===Monograafiad===
* Liimets, Airi (1988). ''Viiulipalade muusikaline vorm Eesti rahvatraditsioonis.'' Tallinn: Valgus.
* Liimets, Airi (Toim ja koost); Liimets, Reet; Unt, Inge (1998). ''Heino Liimets. Ülevaade elust ja teaduslikest ideedest.'' Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
* Liimets, Airi (1999). ''Refleksioon õpitegevuse stiilist kasvatusteadusliku kategooriana.'' Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
* Liimets, Airi (2005). ''Bestimmung des lernenden Menschen auf dem Wege der Reflexion über den Lermstil''. Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien: Peter Lang.

===Toimetatud ja koostatud raamatud/teadusartiklite kogumikud===
* Liimets, Heino; Laherand, Meri-Liis (Tõlkija); Liimets, Airi (Toim) (1998). Kuidas õppeprotsess kasvatab? Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus.
* Liimets, Airi; Laherand, Meri-Liis; Liimets, Reet (Koost ja toim) (1998). Erziehungswissenschaft als eine integrative Wissenschaft. Integrationsprobleme in der Erziehung = The educational science as an integrative science and integration issues in education. Tallinn: TPÜ Kirjastus. 
* Liimets, Airi (Koost ja toim) (1999). Quo vadis, kasvatusteadus? = Quo vadis, educational science? Tallinn: TPÜ Kirjastus.
* Liimets, Airi (Toim) (1999). Muusikakasvatuse minevik ja tänapäev: Riho Pätsi 100. sünniaastapäevale pühendatud rahvusvahelise konverentsi teesid = Past and today of music education. Tallinn: TPÜ Kirjastus.
* Liimets, Airi; Vikat, Maie (Toim); Sepp, Anneli (1999). Riho Päts: personaalnimestik. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus.
* Liimets, Airi; Kõlar, Leelo (Toi.); Päts, Riho (1999). Oh seda endista eluda... : meenutusi möödunud aegadest. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus. 
* Liimets, Airi (Hrsg.) (2001). Integration als Problem in der Erziehungswissenschaft. Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien: Peter Lang Europäischer Verlag der Wissenschaften.
* Liimets, Airi (Toim), Laherand, Meri-Liis (Tõlkija); Liimets, Heino (2001). Kuidas õppeprotsess kasvatab? (2., korrigeeritud trükk). Tallinn: TPÜ Kirjastus. 
* Liimets, Airi, Ruus, Viive-Riina (Koost ja toim) (2004). Õppimine mitmest vaatenurgast. Tallinn: TPÜ Kirjastus.
* Liimets, Airi (Toim ja koost) (2009). Muusikalise kontegelikkuse ühendused identiteedi ja diferentsiga. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
* Mäesalu, Marit, Liimets, Airi (Compiled / Koost.) (2009). Music Inside and Outside the School. Muusika koolis ja väljaspool kooli: Abstracts. Teesid. Tallinn: Estonian Academy of Music and Theatre.  
* Liimets, Airi (Hrsg.) (2010). Denkkulturen. Selbstwerdung des Menschen. Erziehungskulturen: Festschrift für Professor Dr. Dr.h.c. Dr.h.c. Heino Liimets. Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien: Peter Lang, Internationaler Verlag der Wissenschaften. 
* Liimets, Airi; Mäesalu, Marit (Eds) (2011). Music Inside and Outside the School. Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien: Peter Lang, Internationaler Verlag der Wissenschaften.
* Liimets, Airi; Veisson, Marika (Eds.) (2014). Teachers and Youth in Educational Reality. Frankfurt am Main, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Warszawa, Wien: Peter Lang, Internationaler Verlag der Wissenschaften.
* Veisson, Marika; Liimets, Airi; Kansanen, Pertti; Krull, Edgar (Eds.) (2015). Tradition and Innovation in Education. Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien: Peter Lang, Internationaler Verlag der Wissenschaften.  

==Isiklikku==
Airi Liimetsa isa oli kasvatusteadlane ja psühholoog [[Heino Liimets]]; vanaonu [[Enn Koemets]] oli psühholoog ja kasvatusteadlane; õde [[Reet Liimets]] on kasvatusteadlane ja saksa filoloog.

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://www.etis.ee/CV/Airi_Liimets/est?tabId=CV_EST Airi Liimets] [[Eesti Teadusinfosüsteem]]is
* [[Plekktrumm]]. [https://arhiiv.err.ee/vaata/plekktrumm-airi-liimets Airi Liimets]. err arhiiv
* [[Ööülikool]]. [https://vikerraadio.err.ee/1608108832/ooulikool-airi-liimets-filosoofia-ja-muusikaga-haalestatud-maailm Airi Liimets &quot;Filosoofia ja muusikaga häälestatud maailm&quot;] err arhiiv

{{JÄRJESTA:Liimets, Airi}}
[[Kategooria:Eesti kasvatusteadlased]]
[[Kategooria:Eesti filosoofid]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli professorid]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1959]]
[[Kategooria:Surnud 2022]]</text>
      <sha1>k08fmq0taxsigkq0fvm7e40httuprep</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Geoloogiline kaart</title>
    <ns>0</ns>
    <id>186935</id>
    <revision>
      <id>6172067</id>
      <parentid>4222812</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:42:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="537" xml:space="preserve">'''Geoloogiline kaart''' on [[kaart (kartograafia)|kaart]], mis annab eri värvuste või [[leppemärgid (kartograafia)|tingmärk]]ide abil piltliku ülevaate piirkonna [[geoloogia|geoloogilisest]] ehitusest, avanevate [[kivim]]ite koostisest, vanusest ja [[lasumus]]est mitte ainult [[maapind|maapinnal]], vaid ka sügavamal.

==Vaata ka==
*[[Geoloogiline kaardistamine]]

==Välislingid==
*[http://www.geoeducation.info/geoturism/geol_kaart.php Eesti geoloogiline kaart ja maavarad]

[[Kategooria:Geoloogia]]
[[Kategooria:Kartograafia]]</text>
      <sha1>5jayc8ofwm5l0g1qeysfqmwh1m6qr4y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pikaliiva</title>
    <ns>0</ns>
    <id>188729</id>
    <revision>
      <id>6172095</id>
      <parentid>6151457</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:05:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4507" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Pikaliiva
| pilt = Pikaliiva asumi kaart.png
| pindala = 4,47&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot;&gt;[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017&lt;/ref&gt;
| elanikke = 3241 (01.01.2017)&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;
| asendikaardi_pilt = Tallinn pikaliiva asum.png
}}

'''Pikaliiva''' on asum [[Tallinn]]as [[Haabersti linnaosa]]s. 

Asum piirneb [[Vismeistri]], [[Õismäe]], [[Haabersti asum|Haabersti]] ja [[Väike-Õismäe]] asumi ning [[Harku vald|Harku vallaga]]. [[Harku järv]] jääb Pikaliiva asumi territooriumile. Asumi pindala on 4,47 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;.&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;

Asum on saanud nime Pikaliiva küla järgi, mis kuulus [[Haabersti mõis|Haabersti mõisale]]. Küla tekkis 20. sajandi alguses ning selle nimi oli mõjutatud ümberkaudsest pikast liivaseljandikust.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
Tollikontrolör Johann Crameri eestvedamisel loodi 18. sajandil Harku järve kaldale mõis, mis esialgu kandis nime ''Cramers Höfchen''. Mõisa tunti hiljem apteeker Eduard Wilhelm Ficki nime järgi, mille järgi on nime saanud ka Pikaliiva asumi territooriumil asuv [[Vikimõisa mets]]. Endises mõisas tegutseb 1958. aastast sõudespordibaas, mis renoveeriti aastail 2002–2004.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

1960. aastatel oli plaanis rajada Pikaliivale Õismäe elamurajoon (plaanides kutsuti asumit juba Suur-Õismäeks), kuid hiljem sellest plaanist loobuti. Suurem osa Pikaliiva alast liideti Tallinnaga 1960. aastal, ülejäänu liideti 1975. aastal.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

==Elanikkond  ==

{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta   
!Arvestuslik rahvaarv 1. jaanuari seisuga &lt;ref&gt;[http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160305032232/http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;
|-
|2017
|3241
|-
|2016
|2839
|-
|2015
|2682
|-
|2014
|2464
|-
|2013
|2303
|-
|2012
|2148
|-
|2011
|1796
|}
Pikaliiva elanikkond on aastatel 2011–2017 peaaegu kahekordistunud. Pikaliiva elanikkond on vanuseliselt koosseisult võrdlemisi noor: 2016. aastal moodustasid 0–17-aastased elanikkonnast 23–31%, üle 68-aastased aga 3–9%. Eestlasi oli 50–79%.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170213134111/http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016&lt;/ref&gt;

== Territoorium ==
[[Harku järv]] on suuruselt Tallinna teine järv ning see moodustab ligi poole Pikaliiva asumist. Harku järve suubuvad [[Harku oja|Harku]], [[Soone oja|Soone]] (Iisaku soon) ja Järveotsa ojad, järvest voolab välja [[Tiskre oja]]. Harku järve idakaldal on supelrand.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Pikaliival asub Harku sõudebaas.

=== Pikaliiva asumi tänavad ===
Mitmed Pikaliiva asumi tänavad on saanud nime endiste talude järgi, näiteks [[Aedvere tänav]], [[Keskküla tänav]], [[Kilde tänav]], [[Räga tänav]], [[Sagari tänav]] ja [[Sepapere tänav]]. Paljud asumi tänavanimed on seotud põllupidamisega. Asumis on lisaks veel [[Alemaa tänav]], [[Hargi tänav]], [[Järvekalda tee]], [[Kaaruti tänav]], [[Kabli tänav]], [[Kahlu tänav]], [[Kivipere tänav]], [[Koogu tänav]], [[Kubu tänav]], [[Kuhja tänav]], [[Kurmu tänav]], [[Käia tänav]], [[Luisu tänav]], [[Noorkuu tänav]], [[Nõgikikka tänav]], [[Oja tänav]], [[Paldiski maantee]], [[Pikaliiva tänav]], [[Printsu tee]], [[Põlendiku tänav]], [[Rangu tänav|Rangu tänav,]] [[Rannamõisa tee]], [[Reha tänav]], [[Rõugu tänav]], [[Saadu tänav]], [[Sarra tänav]], [[Sepapoisi tänav]], [[Sõudebaasi tee]], [[Sõõru tänav]], [[Sädeme tänav]], [[Tuki tänav]], [[Tulimulla tänav]], [[Tuudi tänav]], [[Tähistaeva tänav]], [[Vaalu tänav]], [[Vanakuu tänav]], [[Vana-Rannamõisa tee]], [[Vigla tänav]], [[Vihu tänav]], [[Võsara tänav]] ja [[Äkke tänav]].

==Galerii==
&lt;gallery&gt;

Pikaliiva 1936.png|Pikaliiva 1936. aasta Tallinna ümbruse kaardil
Õhuvaade Harku järvele.jpg|Õhuvaade Harku järvele
Õhuvaade Pikaliivale.jpg|Õhuvaade Pikaliiva asumile
Pikaliiva.jpg|Pikaliiva
Harku järv 2012.jpg|Harku järv 2012

&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}
{{Tallinna asumid}}

[[Kategooria:Tallinna asumid]]
[[Kategooria:Haabersti linnaosa]]</text>
      <sha1>325qszf770a91b8qex7ksy78nfcpauz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sitsi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>188757</id>
    <revision>
      <id>6172364</id>
      <parentid>6151710</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T04:46:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9946" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Sitsi
| pilt = Sitsi asumi kaart.png
| pindala = 0,45 &lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;
| elanikke = 3975 (1.1.2020)&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2020&quot;&gt;[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2020], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2020&lt;/ref&gt;
| asendikaardi_pilt = Tallinn sitsi asum.png
}}

'''Sitsi''' on [[asum]] [[Tallinn]]as [[Põhja-Tallinn]]a linnaosas. Asum piirneb [[Paljassaare]], [[Karjamaa (Tallinn)|Karjamaa]], [[Pelgulinna asum|Pelgulinna]] ja [[Pelguranna]] asumiga. Sitsi asumi pindala on 0,45 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;.&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;  

Sitsi asum on saanud nime [[Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabrik|Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku]] järgi, mida rahvasuus kutsuti Sitsi vabrikuks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

== Elanikkond ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta  
!Arvestuslik rahvaarv&lt;ref name=&quot;XTV4w&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;fOBbh&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2020&quot; /&gt;
|-
|2020
|3975
|-
|2017
|3865
|-
|2016
|3902
|-
|2015
|3874
|-
|2014
|3874
|-
|2013
|3881
|-
|2012
|3905
|-
|2011
|3937
|}
2016. aastal moodustasid 0–17-aastased asumi elanikkonnast 12–17%, üle 68-aastased moodustasid 10–19%. Samal aastal jäi eestlaste osakaal asumi elanike seas 18–49% vahele.&lt;ref name=&quot;4imoA&quot; /&gt;

[[File:EU-EE-Tallinn-PT-Sitsi.JPG|250px|thumb|[[Kopli tänav|Kopli]], [[Sitsi tänav|Sitsi]] ja [[Tööstuse tänav|Tööstuse tänava]] ristmik ja Sitsi trammipeatus]]

== Olulisemad objektid ==
Sitsis asub [[Kõikide Kurbade Rõõmude Jumalaema kirik]] ning [[Tallinna Kopli Noortemaja]].

== Sitsi asumi tänavad ==
Balti Puuvillavabriku mõjul on nime saanud [[Kanepi tänav]], [[Lina tänav (Tallinn)|Lina tänav]], [[Lõime tänav]], [[Manufaktuuri tänav]], [[Niidi tänav]], [[Niidi põik]], [[Puuvilla tänav]] ja [[Sitsi tänav]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Asumit läbivad lisaks veel [[Kopli tänav]], [[Paavli tänav]] ja [[Sõle tänav]].

==Galerii==
&lt;gallery&gt;
File:Tallinn, Balti Puuvillavabriku koolihoone, 1913 (2).jpg|Balti Puuvillavabriku koolihoone&lt;ref name=&quot;joTQc&quot; /&gt;, Sitsi tänav 1
File:Tallinn, Balti Puuvillavabriku meistrite elamu, 1900 (2).jpg|Balti Puuvillavabriku meistrite elamu, Sitsi tänav 3
File:Tallinn, Balti Puuvillavabriku ametnike elamu, 1900 (1).jpg|Balti Puuvillavabriku töölisbarakk, Sitsi tänav 5
File:Tallinn, Balti Puuvillavabriku tööliselamu Sitsi tn 5B, 1901-1905.jpg|Balti Puuvillavabriku tööliselamu, Sitsi tänav 5B&lt;ref name=&quot;pJWn0&quot; /&gt;
File:Tallinn, Balti Puuvillavabriku tööliselamu Sitsi 7, 1901-1905 (1).jpg|Balti Puuvillavabriku tööliselamu, Sitsi tänav 7&lt;ref name=&quot;ebdgY&quot; /&gt;
File:Tallinn, Balti Puuvillavabriku tööliselamu Sitsi 9, 1901-1905 (2).jpg|Balti Puuvillavabriku tööliselamu, Sitsi tänav 9&lt;ref name=&quot;Cuzzh&quot; /&gt;
Pilt:Tallinn, Balti Puuvillavabriku tööliselamu Sitsi 11, 1901-1905 (1).jpg|Balti Puuvillavabriku tööliselamu, Sitsi tänav 11&lt;ref name=&quot;7v7VH&quot; /&gt;
File:Tallinn, Balti Puuvillavabriku tööliselamu Sitsi tn 13, 1923 (2).jpg|Balti Puuvillavabriku tööliselamu, Sitsi tänav 13
File:Tallinn, Balti Puuvillavabriku asula kirik, 1913 (1).jpg|Balti Puuvillavabriku asula kirik, Sitsi tänav 15A
&lt;/gallery&gt;
==Ajalugu==
Praeguse Sitsi asumi aladel asus keskajal muldvalliga piirdeaed, mis ulatus [[Tallinna laht|Tallinna lahest]] [[Kopli laht|Kopli laheni]]. See piirdeaed takistas huntide pääsu [[Kopli|Koplisse]], mis oli tollal kasutusel karjamaana ning ka linlaste meelispuhkepaigana. Koplisse avanev värav asus [[Sitsi mägi|Sitsi mäel]], kus lähedal asus ka kõrtsihoone.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Suure muutuse piirkonna arengusse tõi [[Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabrik|Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku]] rajamine, mille ehitamist alustati 1899. aastal.&lt;ref name=&quot;5w5yZ&quot; /&gt; Tehasega koos rajati ka töölisasula, kuhu ehitati vabriku kulul kool, kirik&lt;ref name=&quot;ObAJE&quot; /&gt;, lasteaed ning ambulatoorium.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Samuti ehitati ka saun (Sitsi 15b)&lt;ref name=&quot;LVbU7&quot; /&gt; ning tarvitajate ühistu hoone&lt;ref name=&quot;NOHw6&quot; /&gt;. 
[[File:Tallinn, Balti Puuvillavabriku tööliselamu Sitsi 5A, 1901-1905 (1).jpg|pisi|Tööliselamu Sitsi 5A]]
Balti puuvillavabrik ehitas 8 hoonet: direktori elamu&lt;ref name=&quot;FcGlR&quot; /&gt; (Kopli 35A), meistrite läbi kahe korruse ulatuvatest korteritest koosnev [[ridaelamu]]maja (Sitsi 3)&lt;ref name=&quot;ITbKs&quot; /&gt;, kus oli projekti järgi kuus läbi kahe korruse ulatuvat viietoalist korterit. Igal korteril oli kaks sissepääsu – esinduslik peasissepääs hoovi pool ning tagavara- või teenijate sissepääs tänava pool. Lisaks direktori ja meistrite elamule ehitati ka ametnike maja (Sitsi 5), kus olid kahetoalised korterid&lt;ref name=&quot;yHTka&quot; /&gt;. 

Töölistele ehitati neli kahekorruselistest [[kööktuba]]dest koosnevat plekk-katusega koridorisüsteemis [[kasarm]]ulaadset tööliskasarmut (Sitsi 5b-11), mis valmisid aastatel 1901–1905, ehitamine algas [[Kopli tänav]]a poolsest otsast ja liikus siit [[Pelgurand|Pelguranna]] poole. Kõige tagumised, MPEÕK [[Jumalaema Kõikide Kurbade Rõõmu pühakuju kirik]]u ümbruses asunud barakid on tänaseks hävinud. Töölisbarakid asetsevad piki Sitsi tänavat ühtse katkematu frondina [[Sõle tänav|Sõle tänavani]] välja, lisaks tänavaäärsetele paikneb üks barakk (Sitsi 5b) hoovis.

[[Balti puuvillavabrik|Balti Puuvillavabrik]] oli 1920ndatel üks linna suuremaid ettevõtteid. 1921. aastal asutati Balti Puuvillavabriku Hariduse Selts, mis oli oma tegevuses väga aktiivne. Seltsi juurde kuulusid näiteringid, laulukoorid, spordiringid, orkestrid jm.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
[[File:Balti Puuvillavabriku varemed 1944.jpg|pisi|Balti Puuvillavabriku varemed 1944]]
Samal aastakümnel loodi [[Niidi tänav|Niidi]], [[Lina tänav (Tallinn)|Lina]] ja [[Puuvilla tänav|Puuvilla]] tänava piirkonda Sitsi aedlinn, mis kujunes omaette keskuseks. Sitsi asunduse aedlinna rajati [[Sitsi tänav|Sitsi]], [[Sõle tänav|Sõle]], [[Lõime tänav|Lõime]] ja [[Kopli tänav]]a vahelisele alale, sinna planeeriti umber 100 krunti. Planeeringu kohaselt ei tohtinud hoonestustihedus ületada 25% ning majadel pidi olema 4,5 meetrine laiune eesaed ning 1,2-2 meetri kõrgune piiraed. Iga krundivaldaja pidi 2 aasta jooksul istutama vähemalt 5 ilu- või viljapuud. Suur osa selle aedlinna asukatest olid tööl Sitsi vabrikus. [[Lõime tänav|Lõime tänavale]] hakati aastatel 1940–1941 ehitama nn rahvakortereid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Balti Puuvillavabrik lõhati 1941. aastal Tallinnast lahkuvate Nõukogude vägede poolt. Vabrik küll taastati aastatel 1945–1952, kuid varasemast kehvemal kujul. Nõukogude ajal kandis ettevõte nime [[Balti manufaktuur|Balti Manufaktuur]]. 1995. aastast on ettevõtte ametlik nimi AS Baltex 2000 ning selle tootmistegevus on vaibunud.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Sitsi aedlinna miljöö  sai tõsiselt kahjustada 1970. aastate lõpus, kui piirkonda hakati ehitama sinise kattega paneelmaju Nõukogude sõjaväelaste peredele.
==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot;&gt;[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5w5yZ&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Robert Nero|URL=http://www.postimees.ee/1526753/puuvillavabrik-toi-koplisse-ka-elumajad|Pealkiri=Puuvillavabrik tõi Koplisse ka elumajad|Väljaanne=Postimees|Aeg=10.02.2006|Kasutatud=26.07.2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ObAJE&quot;&gt;[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=8293 Mälestised • 8293 Balti Puuvillavabriku asula kirik (Kõikide Kurbade Rõõmu Jumalaema kirik), 1913. a.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LVbU7&quot;&gt;[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=8294 Mälestised • 8294 Balti Puuvillavabriku asula saun, 1901–1905 ]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NOHw6&quot;&gt;[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=8295 Mälestised • 8295 Balti Puuvillavabriku Tarvitajate Ühistu hoone, 1920–1930 .a.-d.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FcGlR&quot;&gt;[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=8281 Mälestised • 8281 Balti Puuvillavabriku direktori elamu, 1899. a.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ITbKs&quot;&gt;[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=8283 Mälestised • 8283 Balti Puuvillavabriku meistrite elamu, 1900. a.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yHTka&quot;&gt;[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=8286 Mälestised • 8286 Balti Puuvillavabriku ametnike elamu, 1900. a.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XTV4w&quot;&gt;[http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fOBbh&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20160305032232/http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4imoA&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20170213134111/http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;joTQc&quot;&gt;[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=8282 Mälestised • 8282 Balti Puuvillavabriku koolihoone, 1913. a.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pJWn0&quot;&gt;[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=8288 Mälestised • 8288 Balti Puuvillavabriku tööliselamu Sitsi t. 5B, 1901–1905 ]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ebdgY&quot;&gt;[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=8289 Mälestised • 8289 Balti Puuvillavabriku tööliselamu Sitsi t. 7, 1901–1905 ]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Cuzzh&quot;&gt;[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=8290 Mälestised • 8290 Balti Puuvillavabriku tööliselamu Sitsi t. 9, 1901–1905 ]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7v7VH&quot;&gt;[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=8291 Mälestised • 8291 Balti Puuvillavabriku tööliselamu Sitsi t. 11, 1901–1905 ]&lt;/ref&gt;
}}
{{Tallinna asumid}}

[[Kategooria:Tallinna asumid]]
[[Kategooria:Põhja-Tallinn]]
[[Kategooria:Sitsi| ]]</text>
      <sha1>iak6tmkalguy2vejw2bur21vam9ayjo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Paljassaare</title>
    <ns>0</ns>
    <id>188760</id>
    <revision>
      <id>6171977</id>
      <parentid>6151348</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:12:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6563" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Paljassaare
| pildiallkiri = Paljassaare Tallinna ja Põhja-Tallinna raamis
| pilt = Tallinn paljassaare asum.png
|  pindala = 3,95&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot;&gt;[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017 &lt;/ref&gt;
|  elanikke = 600 (01.01.2020)&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2020&quot;&gt;[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2020], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2020&lt;/ref&gt;
| asendikaardi_pilt = Paljassaare asumi kaart.png
| asendikaardi_pilt_seletus = Paljassaare asumi kaart
}}
'''Paljassaare''' on [[asum]] [[Tallinn]]as [[Põhja-Tallinn]]a linnaosas. Asum on kolmest küljest ümbritsetud merega, [[Paljassaare laht|Paljassaare lahe]] ja [[Kopli laht|Kopli lahega]] ning piirneb [[Kopli]], [[Sitsi]] ja [[Karjamaa (Tallinn)|Karjamaa]] asumiga. Paljassaare asumi pindala on 3,95 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;.&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot;/&gt;

Paljassaare poolsaare põhiosa on kaks saart (Väike ja Suur Paljassaar). Kuna karjamaadena kasutatavad saared olid üsna lagedad, hakati neid kutsuma Paljassaareks.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, [[Robert Nerman]], [[Leho Lõhmus]]|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;

==Ajalugu==
Vanimad andmed Paljassaarte kohta pärinevad 1250. aastast, mil neid on mainitud taanikeelses allikas Karlsø (Karisaarte) nime all. Poolsaar koosneb põhiliselt kahest saarest (Väike ja Suur Paljassaar) ning [[Tükipealse poolsaar]]est. Saared kuulusid 13. sajandil [[Tsistertslaste ordu|tsistertslaste]] nunnakloostrile, kuid 1348. aastal läksid [[Väike Paljassaar|Väike Paljassaare]] ja [[Suur Paljassaar|Suur Paljassaare]] saared Tallinna linna omandusse. 1689. aastal anti saared [[Rootsi]] riigile, kuid 18. sajandil sai Tallinn need tagasi.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[Fail:Sõjalaevad Paljassaare sadamas 1972.jpg|pisi|vasakul|Sõjalaevad [[Paljassaare sadam]]as 1972. aastal]]
1821–1823 rajati Väikese Paljassaare tipu lähedale [[Valge torn]], mida ümbritses veega täidetud [[vallikraav]]. [[Krimmi sõda|Krimmi sõja]] ajal (1853–1856) fort lõhuti, sest kardeti selle langemist inglaste ja prantslaste kätte. Selle torni ümbrust hakati kasutama merelt märkilaskmiseks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Saartele kolisid 20. sajandi algul kaluripered. [[Peeter Suure Sadam]]a süvendamisel saadud pinnast kasutati aastatel 1912–1917 Paljassaarte ja [[Tükipealse poolsaar]]e vahelise väina täitmiseks. Selle tegevuse tulemusel hakkas moodustuma Paljassaare poolsaar.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Pärast kindlustuste ehitajate lahkumist asusid saarele taas elama kaluripered. Paljassaarel oli enne 1940. aastat kaks kaluriküla. Poolsaare Kopli-poolses osas asus umbes 70 elumaja, kus elas 400 inimest. Selles piirkonnas asus ka [[merekarantiin]]i hoone. Paljassaare tagumises osas oli kuue taluga [[Tagasaare]] küla.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1950ndatel rajati Paljassaare lõunaossa väike stalinistliku arhitektuuriga linnaosa. Paljassaare idarannikul valmis 1969. aastal [[Tallinna Merekalasadam]], mis kuulub 1992. aastast [[Tallinna Sadam|AS Tallinna Sadamale]]. 1970. aastal rajati poolsaarele [[Eesti Kalatööstus|Eesti Kalatööstuse tootmiskoondis Ookean.]]&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Elanikkond ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta   
!Arvestuslik rahvaarv&lt;ref&gt;[http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160305032232/http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot;/&gt;
|-
|2020
|600
|-
|2017
|512
|-
|2016
|590
|-
|2015
|584
|-
|2014
|583
|-
|2013
|582
|-
|2012
|578
|-
|2011
|573
|}
Paljassaare asumi elanikkond on võrdlemisi eakas – 2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 12–17%, üle 68aastased aga 20–31%. Eestlased moodustasid asumi elanikkonnas alla poole.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170213134111/http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Tallinna lahe osad.JPG|pisi|300px|Paljassaare asum Paljassaare poolsaarel, [[Paljassaare laht|Paljassaare]] ja [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] vahel]]
==Olulisemad ehitised==
Asumi territooriumile jäävad [[Paljassaare sadam]], [[Lahesuu sadam]] ja [[Katariina kai]]. Üks olulisemaid ehitisis on reoveepuhastusjaam, mida on mitu korda laiendatud ja rekonstrueeritud (viimati aastatel 2006–2007).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 
*linnuvaatlustorn
*[[Vičiunai Baltic OÜ]] ladu ja kontor aadressil [[Paljassaare tee]] 30
*[[AS Tallinna Sadam]] [[Paljassaare sadam]] [[Paljassaare tee]]l
*[[AS Tallinna Vesi]] [[Paljassaare reoveepuhastusjaam]] aadressil [[Paljassaare põik]] 14.
*[[Paljassaare jäätmejaam]] aadressil [[Paljassaare põik]] 9A

==Loodus==
[[Paljassaare poolsaar]]e põhja- ja lääneosas paikneb [[Natura 2000]] võrgustikku kuuluv [[Paljassaare hoiuala]]. See [[hoiuala]] on üleeuroopalise tähtsusega [[linnuala]], kus on registreeritud 229 liiki linde (oktoober 2012). Paljassaare hoiuala moodustati 16. juuni 2005 [[Eesti Vabariigi valitsus]]e [[määrus]]ega “Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas” määruses nimetatud linnu- ja loomaliikide ning nende [[elupaik]]ade kaitseks.

Paljassaare asumis asub [[Pikakari rand]], mis on avalik [[supelrand]]. See rand avati 2007. aastal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Paljassaare asumi tänavad==
Paljassaares asuvad [[Kopli tänav]], [[Laevastiku tänav]], [[Liivamadala tänav]], [[Paagi tänav]], [[Paljassaare tee]] ja [[Paljassaare põik]].

Kuni 1984. aastani olid siin [[Taagi tee]] ja [[Toodri tee]].

==Pildid==
&lt;gallery&gt;
File:Õhuvaade Paljassaare asumile mere poolt.png|Õhuvaade Paljassaare asumile mere poolt
File:EU-EE-Tallinn-PT-Paljassaare Sewage treatment plant.JPG|Tallinna reovee puhastusjaam
Paljassaare reoveepuhastusjaam 87 (21).jpg|Paljassaare reoveepuhastusjaam 1987. aastal
File:EU-EE-Tallinn-PT-Paljassaare-Warehouse.JPG| 
File:Katariina kai Tallinn.JPG |[[Katariina kai]]
Dsc 3247 49 paljassaare zima.jpg|[[Paljassaare hoiuala]]
Udu rannas..jpg|Paljassaare rannaala
&lt;/gallery&gt;

==Vaata ka==
*[[Pikakari rand]]
*[[Paljassaare poolsaar]]
*[[Paljassaare laht]]
*[[Paljassaare sadam]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{commonscat|Paljassaare}}
*[http://www.kesto.ee/kogumispunktid-paljasaare.html Paljassaare jäätmejaam OÜ Kesto kodulehel]

{{Tallinna asumid}}
[[Kategooria:Paljassaare| ]]
[[Kategooria:Põhja-Tallinna asumid]]</text>
      <sha1>5w1mxjqo71u344642mhpvqyqzzvgzxj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pelgulinna asum</title>
    <ns>0</ns>
    <id>188769</id>
    <revision>
      <id>6172032</id>
      <parentid>6151430</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:20:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12537" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Pelgulinn
| pilt = Pelgulinna asumi kaart.png
| pindala = 2,38&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot;&gt;[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017&lt;/ref&gt;
| elanikke = 15 336 (01.01.2020)&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2020&quot;&gt;[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2020], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2020&lt;/ref&gt;
| asendikaardi_pilt = Tallinn pelgulinna asum.png
}}

'''Pelgulinn''' on asum [[Tallinn]]as [[Põhja-Tallinn]]a linnaosas. Asum piirneb [[Kalamaja]], [[Karjamaa (Tallinn)|Karjamaa]], [[Kelmiküla (Tallinn)|Kelmiküla]], [[Kassisaba (Tallinn)|Kassisaba]], [[Lilleküla]], [[Merimetsa]], [[Pelguranna]] ja [[Sitsi]] asumiga. Pelgulinna asumi pindala on 2,38 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;.&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt; 

Pelgulinn on koos [[Kalamaja]] ja [[Kelmiküla (Tallinn)|Kelmikülaga]] määratletud Tallinna üldplaneeringus [[miljööväärtuslik piirkond|miljööväärtuslikuks piirkonnaks]].

Pelgulinna asumis tegutsevad [[Pelgulinna Selts]]&lt;ref&gt;[http://pelgulinnaselts.ee/ Pelgulinna Seltsi koduleht]&lt;/ref&gt; ja [[Telliskivi Selts]], mis tegutseb ka Kalamajas.&lt;ref&gt;[http://www.telliskiviselts.info/ Telliskivi Seltsi koduleht]&lt;/ref&gt;

== Nimi ==

[[Robert Nerman]]i arvates sai asum kujundliku nime [[Pelgupaik|pelgupaiga]] tähenduses. Seal varjasid inimesed end Tallinnas sooritatud [[kuritegu]]de pärast või vaenuvägede eest.&lt;ref name=Kohanimeraamat&gt;[[Eesti kohanimeraamat]], lk. 474&lt;/ref&gt;

Teine tõlgendus on vaese piirkonna pilkenimi, sest selliseid Pelgulinnu on Eestis teisigi. Näiteks [[Peetri kihelkond|Peetri kihelkonnas]] asus selline saunaküla, kus elasid need peremehed, kes ei suutnud makse tasuda ja pidid pelgu minema. Teine tõlgendus tundub usutavamana, sest veel [[1930. aastad|1930-ndailgi]] tajuti nime sageli halvustavana.&lt;ref name=Kohanimeraamat/&gt;

[[Wiedemanni sõnaraamat]] annab tõlke [[saksa keel]]de pelgulinn 'Freistadt' (see tähendab [[vabalinn]]a).&lt;ref name=Kohanimeraamat/&gt;

[[Pilt:Heina tänav Tallinnas, 17. juuli 2011.jpg|pisi|Heina tänav Pelgulinnas 2011. aasta suvel. Allee rohelust ääristav sõjaeelsest ajast pärit puitarhitektuur on Pelgulinnale iseloomulik, silma torkavad kivist trepikodadega puumajad]]
== Elanikkond ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta  
!Arvestuslik rahvaarv&lt;ref&gt;[http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160305032232/http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;
|-
|2020
|15 336
|-
|2017
|16 003
|-
|2016
|16 015
|-
|2015
|15 949
|-
|2014
|15 865
|-
|2013
|15 445
|-
|2012
|15 347
|-
|2011
|15 004
|}
Pelgulinna näol on tegemist [[Põhja-Tallinn|Põhja-Tallinna]] linnaosa kõige rahvarohkema asumiga. 2016. aastal moodustasid 0–17 aasta vanused asumi elanikkonnast 18–22%, üle 68 aasta vanused aga 10–19%. Eestlasi oli asumi elanike seas 50–79%.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170213134111/http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016&lt;/ref&gt;

[[File:Tallinna hipodroomi vana tallihoone (1).jpg|thumb|Tallinna hipodroomi vana tallihoone]]
== Olulisemad objektid ==
Pelgulinnas asub AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Pelgulinna polikliinik ja Pelgulinna sünnitusmaja. Asumi territooriumile jäävad [[Tallinna Peeteli kirik]] ja [[Tallinna Hipodroom]]. 

Piirkonna olulisemateks ettevõteteks on [[AS Tallinna Vesi]] ([[Ädala tänav|Ädala]] 10), [[AS Eesti Raudtee]] [[Kopli kaubajaam|Kopli Kaubajaam]] ([[Kopli tänav]] 23), [[Mööblimaja AS]] ([[Mulla tänav]] 1), AS Hiieko ja [[Estel Pluss AS]].

== Haridus ja kultuur ==
Pelgulinna asumis asub neli kooli: [[Ehte Humanitaargümnaasium]] ([[Ehte tänav|Ehte]] 9), [[Tallinna Heleni Kool]] (Ehte 7), [[Haabersti Vene Eragümnaasium|MTÜ Kool 21. Sajandil Haabersti Vene Eragümnaasium]] (Sõle tänav 40) ja [[Pelgulinna Gümnaasium]] (Mulla 7). Pelgulinnas tegutsevad [[Tallinna Pelgulinna Rahvamaja|Pelgulinna Rahvamaja]] ja [[Sõle raamatukogu]].

[[Pilt:Tallinn, elamu Maisi 4, 1929 (1).jpg|pisi|Maisi 4 (ehitatud 1929)]]
== Pelgulinna asumi tänavad ==
Pelgulinna tänavanimedes esineb kolm läbivat teemat. 

Ehete temaatika esineb sellistes tänavanimedes nagu [[Aarde tänav|Aarde]], [[Ehte tänav|Ehte]], [[Helme tänav|Helme]], [[Preesi tänav|Preesi]], [[Sõle tänav|Sõle]], [[Vaniku tänav|Vaniku]] (varem Pärja). 

Kõrreliste temaatika väljendub nimedes nagu [[Kaera tänav|Kaera]], [[Kõrre tänav|Kõrre]], [[Luste tänav|Luste]], [[Maisi tänav|Maisi]], [[Nisu tänav (Tallinn)|Nisu]], [[Roo tänav|Roo]], [[Rukki tänav (Tallinn)|Rukki]], [[Õle tänav|Õle]]. 

Heinamaa-rohumaa temaatika järgi on nimed saanud sellised tänavad nagu [[Heina tänav|Heina]], [[Härjapea tänav|Härjapea]], [[Kesa tänav (Tallinn)|Kesa]], [[Lible tänav|Lible]], [[Orase tänav|Orase]], [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku]], [[Rohu tänav|Rohu]], [[Söödi tänav|Söödi]], [[Taime tänav|Taime]], [[Timuti tänav|Timuti]], [[Ädala tänav|Ädala]]. 

[[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänav]] nimetati Johann Grabby tellisetehase järgi.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Asumis on veel [[Aru tänav]], [[Auna tänav]], [[Hipodroomi tänav (Tallinn)|Hipodroomi tänav]], [[Kolde puiestee]], [[Mulla tänav]], [[Mullamaa tänav]] (varem Mulla põik), [[Nabra tänav]], [[Paavli tänav]], [[Pebre tänav]], [[Ristiku põik]], [[Saue tänav]], [[Sõmera tänav]].

==Ajalugu==

[[19. sajand]]i keskel asusid tänase [[Pelgulinn]]a aladel [[raba]]d vaheldumisi kanarbikuliste küngaste ja [[männik]]utega. Piirkonna väheseid rohumaid kasutati [[karjamaa]]dena. Piirkonna hoonestus tekkis esimesena [[Paldiski maantee]] äärde, kus varaseimad andmed elamute kohta on [[18. sajand]]i keskpaigast. 1879. aastal asutas ettevõtja [[Johann Grabby]] [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänav]]a äärde suure [[Grabby tellisetehas]]e. Tellisetehas muutis piirkonna ajaloo ja mõni aasta hiljem nimetati telliskivitööstuse juurde viivat tänavat juba töösturi järgi Grabby tänavaks (Grabbysche Strasse). Suur tellisetehas andis tööd ja leiba, ümberringi kerkinud asustuse laste jaoks loodi 1912. aastal Pelgulinna esimene kool, mida kutsuti Grabby järgi Krabi kooliks&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/573349/igal-paigal-oma-lugu-telliskivi-kandil-mitu Igal paigal oma lugu, Telliskivi kandil mitu], www.ohtuleht.ee, 7. veebruar 2014&lt;/ref&gt;. 
[[Pilt:TLA_1465_1_7798_Wagenschmiere_Fabrik_(vankrimäärdevabrik,_asus_aadressil_Paldiski_mnt_46),_omanik_Martin_Böckler_19_saj_lõpp_20_saj_algus.jpg|thumb|Vankrimäärdevabrik, asus aadressil Paldiski mnt 46, omanik Martin Böckler (19. sajandi lõpp)]]
Pelgulinna kujunemist ja arengut kiirendas [[Tallinna–Peterburi raudteeliin|Tallinna–Peterburi raudtee]] rajamine, mis algas [[1869]]. aastal. Raudteetöölised asusid meelsasti elama lähimasse eeslinna ja nii tekkisid lisaks Paldiski maanteele ka [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi]], [[Härjapea tänav|Härjapea]], [[Heina tänav|Heina]] ja [[Õle tänav]].

Pelgulinna tänapäevane elamupiirkond tekkis 19. ja [[20. sajand]]i vahetusel töölis[[agul]]ina. Sellest ajast pärinevad põhiliselt kahekorruselised puitelamud. [[Nõukogude aeg|Nõukogude aja]] algupoolel käsitleti puumajade piirkonda [[kõdurajoon]]ina, nüüd aga nähakse selles [[miljööväärtuslik piirkond|miljööväärtuslikku piirkonda]]&lt;ref&gt;[http://www.miljooala.ee/harju-maakond?region_id=46 Piirkond &quot;Tallinna Linn. Pelgulinna miljööväärtusega hoonestusala], http://www.miljooala.ee&lt;/ref&gt;. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguseks oli hoonestatud ala, mis ühelt poolt piirnes [[Kolde puiestee]] ja teiselt [[Roo tänav]]aga.
[[File:TLA 1465 1 6633 Jaan Vanaveski tsementesemete tööstus Ristiku 11 õuel 1931.jpg|thumb|Jaan Vanaveski tsementesemete tööstus Ristiku 11 õuel. J. Vanaveski paremal kaabuga (1931)]]
Pelgulinna esimene kool rajati 1912. aastal. 1928. aastal valmis Tallinna tolle aja kõige moodsam koolimaja, kus praegu asub [[Ristiku Põhikool]]. 1923. aastal ehitati Paldiski maantee 50 krundile hipodroom.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;

Piirkonna Kolde tänava [[aedlinn]]astiilist lähtuv hooneehitus arenes tänu soodsale [[ehituslaen]]ule [[1920. aastad|1920. aastail]]. Eelkõige kujunesid nii Kolde puiesteel asuv ühistu Oma Kolle ja [[Maisi tänav]]a [[linnateenistuja]]te elamud.

Piirkond arenes jõudsalt 1930. aastatel. Märkimisväärselt suurenes linnaosa elanikkond. 1926. aastal elas Pelgulinnas 7326 elanikku, mis moodustas 5,8% tolleaegsest Tallinna elanike arvust, 1934. aasta rahvaloenduse andmeil juba 10 135 inimest ehk 7,3% Tallinna elanikest.&lt;ref name=&quot;miljöö&quot; /&gt;

Sellel ajavahemikul laienes oluliselt Pelgulinna hoonestusala. Raudtee kõrval olev ala [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku tänava]] (tollase Oskari tänava) piirkonnas täitus põhiliselt eramutega. [[27. august]]il [[1930]] võeti vastu [[Aarde tänav|Aarde]], [[Preesi tänav|Preesi]], [[Sõle tänav|Sõle]] ja Pärja (tänapäeval [[Vaniku tänav|Vaniku]]), [[18. september|18. septembril]] [[1931]] [[Sõmera tänav|Sõmera]] ning [[26. oktoober|26. oktoobril]] [[1932]] Muru (tänapäeval [[Auna tänav|Auna]]), [[Orase tänav|Orase]], [[Söödi tänav|Söödi]], [[Taime tänav|Taime]] ja [[Aru tänav]]a hooned.&lt;ref name=&quot;miljöö&quot; /&gt;

Pelgulinna uusasumi elamute ilmet mõjutas [[22. aprill]]il 1931 vastu võetud Tallinna ehituse sundmäärus, mille järgi lubati puitmajadel kahe puutrepi asemel ehitada üks kivitrepp, mis pidi asuma maja keskel ja ulatuma [[pööning]]uni. Ühe kivitrepiga puust elumajas võis kolmandal korrusel olla kuni kaks korterit.&lt;ref name=&quot;miljöö&quot; /&gt;

[[1939]]. aasta lõpul valmisid hooned Härjapea tänaval. 1930. aastate lõpus asus Pelgulinnas 566 krunti, millel paiknes 545 elumaja. Tüüpilised olid 1–2 majaga kinnistud. Sõle tänava ääres, Kolde puiestee ja Heina tänava lõpus, Taime, Orase ja Nurme (Maisi) tänava piirkonnas ning mitmel pool mujalgi puudus veel hoonestus. Osa krunte olid päris tühjad, osa kasutati aiamaana&lt;ref name=&quot;miljöö&quot;&gt;[http://www.tallinn.ee/est/Pelgulinna-miljoo-1930.-aastate-lopus Pelgulinna miljöö 1930. aastate lõpus], Tallinn.ee (vaadatud 10. septembril 2011)&lt;/ref&gt;. 1939. aastal valmis ka [[Tallinna Peeteli kirik|Peeteli kirik]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
[[File:TLA 1465 1 2434 Paldiski mnt lt vaade Sõle tänava hoonetele 1965 fotogr Hans Veermets.jpg|pisi|[[Paldiski maantee]] äärsed uusehitised aadressiga [[Sõle tänav]] 3, 7, 9, 1965]]
[[Pilt:TLA_1465_1_8879_Paldiski_maantee_38b_kevad_1967.jpg|thumb|left|Paldiski maantee 38b (1967)]]
Pelgulinna miljööga haakuvad ka 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate algul ehitatud elamud Ristiku tänava lõpus ja [[Rukki tänav (Tallinn)|Rukki tänava]] piirkonnas.

Mitmed asumi piirkonnad said tugevalt kannatada 1944. aasta [[Märtsipommitamine Tallinnas|märtsipommitamise]] käigus. 1950. aastatel ehitati [[Nisu tänav (Tallinn)|Nisu]] ja [[Kaera tänav|Kaera]] tänava kanti hulgaliselt kahekorruselisi elumaju ning asumisse loodi, [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänav]]a äärde [[Kalinini rajoon]]i kolhoositurg.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1953. aastal sai valmis [[Pelgulinna haigla]] ([[Sõle tänav]] 16) vanem osa. Haigla sai uue neljakorruselise peahoone 1964. aastal. [[Pelgulinna sünnitusmaja]] (Sõle tänav 23) valmis 1970. aastal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Vaata ka==
* [[Pelgulinna päevad]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{commonscat|Pelgulinn}}
*[http://www.epl.ee/news/tallinn/pelgulinn-saab-ranged-ehitusreeglid.d?id=51012432 Pelgulinn saab ranged ehitusreeglid], 7. juuni 2005
*Robert Nerman, [http://www.postimees.ee/240308/esileht/siseuudised/tallinn/319267.php Pelgulinn 20. sajandi alguses], Postimees, 24. märts 2008 
*Robert Nerman, [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=66987 Pelgulinlaste heaolu paranes jõudsalt], Tallinna Postimees, 9. jaanuar 2009
*[http://www.tallinn.ee/est/Pelgulinna-miljoo-1930.-aastate-lopus Pelgulinna miljöö 1930. aastate lõpus], Tallinn.lv
*[http://pelgulinnakunst.blogspot.com/2011/02/tagasivaade.html Pelgulinna kunst]
{{Tallinna asumid}}
[[Kategooria:Pelgulinna asum| ]]
[[Kategooria:Tallinna asumid]]
[[Kategooria:Põhja-Tallinna asumid]]</text>
      <sha1>6wbz1dke5l4fu7ggh2ucen4awz2u0aq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pae (Tallinn)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>188807</id>
    <revision>
      <id>6171953</id>
      <parentid>6151316</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T14:55:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3770" xml:space="preserve">
{{linn
| nimi = Pae
| pilt = Pae asumi kaart.png
| pindala = 0,58&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot;&gt;[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017&lt;/ref&gt;
| elanikke = 13 807 (01.01.2017)&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;
| asendikaardi_pilt = Tallinn pae asum.png
}}

'''Pae''' on [[asum]] [[Tallinn]]as [[Lasnamäe linnaosa]]s. Asum piirneb [[Kurepõllu]], [[Ülemiste]], [[Laagna (Tallinn)|Laagna]] ja [[Sikupilli]] asumiga. Pae asumi pindala on 0,58 km².&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;

Pae asum on saanud nime [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänava]] järgi, mille nimi viitab Lasnamäe paemurdudele. Nõukogude ajal tunti asumit Lasnamäe I mikrorajoonina.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
1. Lasnamäe mikrorajooni, praeguse Pae asumi detailplaneering valmis 1973. aastal, ehitustöid alustati 1977. aastal. Ehitamine kulges mööda [[Laagna tee|Laagna teed]] ning esimesed majad said valmis 1978. aastal. Elamukompleksid kujundati kinnise või poolkinnise paigutusega, sest piirkond oli lage ja tuultele avatud. Piirkonna haljastamiseks toodi juurde täitepinnast.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1974. aastal rajati asumisse Tallinna 11. Keskkool, mis sai hiljem kandma nime [[Tallinna Paekaare Gümnaasium]]. 1979. aastal loodi asumi territooriumile [[Ivan Fedjuninski]] nimeline Tallinna 12. Keskkool (tänapäevane [[Lasnamäe Gümnaasium]]).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Praeguseks on [[Tallinna Paekaare Gümnaasium]] suletud, sest kooli hoone oli renoveerimata ning õppekeskkond ei vastanud riiklikele nõuetele, samuti oli õpilaste arv vähenenud tunduvalt. Asumi kaks kooli liideti 2015. aastal ning ainult [[Lasnamäe Gümnaasium]] jätkas tegevust.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Uwe Gnadenteich|URL=http://tallinncity.postimees.ee/3065643/lasnamael-liidetakse-kaks-gumnaasiumi|Pealkiri=Lasnamäel liidetakse kaks gümnaasiumi|Väljaanne=Postimees|Aeg=22.01.2015|Kasutatud=20.07.2017}}&lt;/ref&gt;

== Elanikkond ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta  
!Arvestuslik rahvaarv&lt;ref&gt;[http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160305032232/http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;
|-
|2017
|13 807
|-
|2016
|13 875
|-
|2015
|13 869
|-
|2014
|13 918
|-
|2013
|13 815
|-
|2012
|13 771
|-
|2011
|14 002
|}
2016. aastal moodustasid 0–17-aastased asumi elanikkonnast 12–17%, üle 68-aastased aga 10–19%. Eestlasi oli elanikkonnast 18–49%.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170213134111/http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38&lt;/ref&gt;

==Olulisemad objektid ==
Pae asumis asuvad [[Lasnamäe Gümnaasium]] ja Pae turg.

== Pae asumi tänavad ==
Asumis asuv [[Punane tänav]] on nimetatud tänavast lõunasse jääva Lõunatuletorni ehk [[Punane majakas|Punase majaka]] järgi, mis oli algselt punast värvi.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Asumis on veel [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]], [[Paekaare tänav]], [[Võidujooksu tänav]] ja [[Juhan Smuuli tee]].

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
Õhuvaade Pae asumile.png|Õhuvaade Pae asumile
EU-EE-Tallinn-LAS-Paekaare.JPG|Paekaare
EU-EE-Tallinn-LAS-Pae-Paekaare.JPG|Paekaare
EU-EE-Tallinn-LAS-Pae-Pae bridge.JPG|Pae sild
TLA_1465_1139_maja_paemurrus_Väike_Lasnamäe_1920_1940.jpg|Maja paemurrus Väike Lasnamäe (1920-1940)
&lt;/gallery&gt;

{{commonscat|Pae}}

==Viited==
{{viited}}
{{Tallinna asumid}}

[[Kategooria:Tallinna asumid]]
[[Kategooria:Lasnamäe linnaosa]]</text>
      <sha1>koxw1gmb68barxxmzcezbtph4os3xpg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Paevälja</title>
    <ns>0</ns>
    <id>188809</id>
    <revision>
      <id>6171955</id>
      <parentid>6151320</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T14:57:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3908" xml:space="preserve">{{See artikkel| on Tallinna asumist; endise Saaremaa küla kohta vaata [[Paevälja (Pihtla vald)]]}}

{{linn
| nimi = Paevälja
| pilt = Paevälja asumi kaart.png
| pindala = 1,19&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot;&gt;[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017&lt;/ref&gt;
| elanikke = 560 (01.01.2017)&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;
| asendikaardi_pilt = Tallinn paevalja asum.png
}}

'''Paevälja''' on [[asum]] [[Tallinn]]as [[Lasnamäe linnaosa]]s. 

Asum piirneb [[Maarjamäe]], [[Loopealse]], [[Laagna (Tallinn)|Laagna,]] [[Kurepõllu]] ja [[Kadriorg|Kadrioru]] asumiga. Paevälja asumi pindala on 1,19 km².&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;

Nõukogude ajal oli praeguse Paevälja asumi nimi Lasnamäe X mikrorajoon. Pärast Eesti [[Taasiseseisvumine|taasiseseisvumist]] sai Paevälja asum nime selle järgi, et tegemist oli tollal suhteliselt lageda ja paese piirkonnaga.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;

Asumi põhja- ja loodeosa on suuremas osas hoonestamata või hõredalt hoonestatud. Paevälja pangapealselt avaneb hea vaade [[Tallinna laht|Tallinna lahele]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Elanikkond ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta  
!Arvestuslik rahvaarv&lt;ref&gt;[http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160305032232/http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;
|-
|2017
|560
|-
|2016
|507
|-
|2015
|464
|-
|2014
|469
|-
|2013
|407
|-
|2012
|371
|-
|2011
|270
|}
Paevälja rahvaarv on aastatel 2011–2017 enam kui kahekordistunud. Asumi elanikkonna vanuseline koosseis on võrdlemisi noor: 2016. aastal moodustasid 0–17-aastased asumi elanikkonnast 23–31%, üle 68-aastasi oli 3–9%. Eestlasi oli asumi elanike seas 18–49%.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170213134111/http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016&lt;/ref&gt;

[[File:Õhuvaade Paevälja asumi loodeosale.png|300px|right|thumb|Õhuvaade Paevälja asumi loodeosale]]
== Paevälja asumi tänavad ==
Asumi [[Vana-Kuuli tänav]] on saanud nime lähedal asunud sõjaväe lasketiiru järgi. Selle tänava näol on tegemist ajaloolise [[Kuuli tänav]]a algusosaga.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Asumis asuvad veel [[Liikuri tänav]], [[Mäe tänav]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Neemiku tänav]], [[Paekalda tänav]], [[Paevälja puiestee]], [[Panga tänav]], [[Rahu tee]], [[Rünga tänav]] ja [[Juhan Smuuli tee]].
== Ajalugu ==
Paevälja asumis asuv [[Mäe tänav (Tallinn)|Mäe tänav]] oli Tallinna tänavate nimekirja kantud juba 1900. aastal. Selle tänava ääres asusid asumi kõige vanemad hooned ning veel praegugi annavad mõned säilinud vanemad majad ettekujutuse omaaegsest Lasnamäe miljööst.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] ja [[Vana-Kuuli tänav|Vana-Kuuli tänava]] nurgal asus kunagi [[Lennubaas (1927–1940)|lennuväebaas]] ja vana [[Lasnamäe lennuväli]], mille osaks olid ka [[Aviotehas]] ja lennukite remonditöökoda. 1927. aastal koondati lennuväebaasi [[Eesti õhuvägi|Eesti õhuväe]] koosseisu kuulunud väeosa. Baasis tegeleti lisaks lennukite remontimisele ka lennukite ehitamisega; tehas suleti 1940. aastal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Paevälja asumi rajamist alustati 2006. aastal. Uued elamud ehitati [[Vana-Kuuli tänav|Vana-Kuuli]] tänavale. Asumi hoonestus jäi lõpetamata. Algatatud on detailplaneering [[Tallinna Haigla]] rajamiseks.

==Viited==
{{viited}}

{{Tallinna asumid}}
{{commonscat|Paevälja}}

[[Kategooria:Paevälja| ]]
[[Kategooria:Tallinna asumid]]
[[Kategooria:Lasnamäe linnaosa]]</text>
      <sha1>0hq5zquo9wxkqnpra6qu1hpzi3gxb3h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Priisle</title>
    <ns>0</ns>
    <id>188810</id>
    <revision>
      <id>6172165</id>
      <parentid>6151523</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T18:15:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6221" xml:space="preserve">{{See artikkel| on Tallinna asumist; sealsamas asunud endine küla kohta vaata [[Priisle küla]]}}

{{linn
| nimi = Priisle
| pilt = Priisle asumi kaart.png
| pindala = 1,85&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot;&gt;[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017&lt;/ref&gt;
| elanikke = 11 007 (01.01.2017)&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;
| asendikaardi_pilt = Tallinn priisle asum.png
}}

'''Priisle''' on [[asum]] [[Tallinn]]as [[Lasnamäe linnaosa]]s. Priisle asum piirneb [[Väo]], [[Seli (Tallinn)|Seli]], [[Mustakivi]], [[Kuristiku]], [[Kose (Tallinn)|Kose]] ja [[Iru (Tallinn)|Iru]] asumi ning [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallaga]]. Asumi pindala on 1,85 km².&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;

Priisle asumi nimi pärineb Priisle külalt, mis sai nime omakorda Priisle talult. Talu sai nime arvatavasti isikunime järgi. [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]] tunti asumit Lasnamäe VI mikrorajoonina.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;

Asumi territooriumi läbib [[Pirita jõgi]], mida ümbritseb Pirita jõeoru maastikukaitseala. Sellesse piirkonda jäävad mitmed ametlikud lõkkekohad.

== Ajalugu ==
Praeguse Priisle asumi territooriumil asus kunagi [[Iru linnus]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Kõige vanemad inimtegevuse jäljed sellest piirkonnast pärinevad III aastatuhande teisest poolest eKr. Arheoloogiliste väljakaevamiste käigus on Priisle kandist leitud umbes 400 nöörkeraamika kultuurile iseloomulikku savinõukildu ning 7 tulekivist kõõbitsat.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Nooremal [[Pronksiaeg|pronksiajal]] (10.–7. sajand eKr) kasvas tootlikkus ja tekkis vajadus aineliste väärtuste ülejäägi hoiustamiseks. Selleks tuli rajada kindlustatud asulaid (linnuseid), mille ehitamiseks ühinesid mitmed külad ning hilisemal ajal ka kihelkonnad. Sellest ajastust on leitud teraviljade järgi, millest umbes poole moodustasid [[Oder|odraterad]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Varasemal [[Rauaaeg|rauaajal]] (6. sajand eKr kuni 1. sajand pKr) inimasustus suurenes. Selles piirkonnas oli rohkelt järve- ja soomaagi lademeid, mida kasutati raua tootmiseks. Väljakaevamistel on leitud aastatest 600–300 eKr pärinevaid kivikirstkalmeid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[Iru linnamägi|Iru linnus]] toimis kohaliku keskusena ning seda tugevdati korduvalt. 9. sajandil toimusid suuremad taastamistööd, mille käigus suurendati linnust umbes 4000 m². Kihelkondade ühinemine ja muutused territoriaalüksuste vahelistes suhetes tõid kaasa aga selle, et kui Iru linnus hävis 11. sajandil tulekahju käigus, siis enam seda ei taastatud. Võimalik, et Iru linnus oli elanud ära oma aja kohaliku keskusena, sest uueks keskuseks sai [[Lindanise linnus]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Priisle asumi teiseks oluliseks rajatiseks oli [[Väo linnamõis]], mis asus praeguse [[Läänemere tee]] lähedal. Tallinna linn omandas 1402. aastal Väo küla ning otsustas rajada sinna linnamõisa. Kuni 17. sajandini juhtisid mõisa [[Tallinna raad|rae]] poolt palgatud valitsejad, hiljem hakati linnamõisa ka välja rentima. Selle majandiga ühendati 1692. aastal ka Iru küla.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

6. Lasnamäe mikrorajoon ehitati aastatel 1986–1987, suurem hoonestamine toimus 1980ndate teisel poolel, mil sinna ehitati palju 9-korruselisi paneelmaju.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Elanikkond ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta 
!Arvestuslik rahvaarv&lt;ref&gt;[http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160305032232/http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;
|-
|2017
|11 007
|-
|2016
|11 044
|-
|2015
|11 031
|-
|2014
|10 949
|-
|2013
|10 810
|-
|2012
|10 783
|-
|2011
|10 679
|}
2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 12–17%, üle 68aastased aga 10–19%.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170213134111/http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016&lt;/ref&gt;

== Olulisemad objektid ==
* Läänemere tee 31 — Tallinna Linnamäe Vene Lütseum;
* Läänemere tee 46 — Kuristiku lasteaed;
* Läänemere tee 56 — Tallinna Läänemere lasteaed;
* Läänemere tee 72a — tehas &quot;Amphenol ConneXus&quot;;
* Linnamäe tee 57 — supermarket &quot;Maxima XXX&quot;;
* Linnamäe tee 95 —  kaubanduskeskus &quot;Linnamäe Peremarket&quot;, 
** kauplus &quot;Prisma&quot;;
* Priisle tee 10 — Priisle Äripark;
* Hooldekodu tee 2 — Iru Hooldekodu.

== Haridus ja kultuur ==
Priisles tegutses [[Tallinna Merekalda Kool]], kuid 2017. aasta sügisest plaanitakse kool liita [[Tallinna Kuristiku Gümnaasium|Tallinna Kuristiku Gümnaasiumiga]]. Plaanide kohaselt kolib [[Tallinna Merekalda Kool|Tallinna Merekalda Kooli]] hoonesse Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi ja Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi liitumisel tekkinud kool.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Merike Teder|URL=http://tallinncity.postimees.ee/3753981/vanemad-on-lasnamae-eestikeelse-kooli-ootamatust-sulgemisest-nordinud|Pealkiri=Vanemad on Lasnamäe eestikeelse kooli ootamatust sulgemisest nördinud|Väljaanne=Postimees|Aeg=05.07.2016|Kasutatud=20.07.2017}}&lt;/ref&gt;

== Priisle asumi tänavad ==
Priisles asuv [[Hooldekodu tee|Hoolekodu tee]] on saanud nime 1927. aastal rajatud Iru hooldekodu järgi, mis tegutseb tänapäevalgi. [[Linnamäe tee]] on saanud nime kunagise Iru linnuse järgi.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Asumis on lisaks veel [[Linnuse tee]], [[Läänemere tee]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee,]] [[Priisle tee]], [[Rahu tee]], [[Ussimäe tee]] ja [[Aegna puiestee]].

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
Priisle.png|Priisle 1936. aasta Tallinna ümbruse kaardil
EU-EE-TLN-Lasnamäe-Priisle.JPG|Priisle 2011. aastal
Tallinn Priisle 2021.jpg|Priisle 2021. aastal
Läänemere tee II - panoramio.jpg|Läänemere tee II - panoramio
Priisle turg - panoramio (2).jpg|Priisle turg - panoramio 
Iru jõekivi2.jpg|Iru jõekivi
&lt;/gallery&gt;
{{commonscat|Priisle}}

==Viited==
{{viited}}
{{Tallinna asumid}}

[[Kategooria:Tallinna asumid]]
[[Kategooria:Lasnamäe linnaosa]]</text>
      <sha1>rmt4bmcg7sta474murb4g38mtwjrh79</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Seli (Tallinn)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>188811</id>
    <revision>
      <id>6172347</id>
      <parentid>6151701</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T03:19:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2901" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Seli
| pilt = Tallinn seli asum.png
| pildiallkiri = Seli Tallinna ja Lasnamäe raamis
|  pindala = 0,95 &lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot;/&gt;
|  elanikke = 12 816 (01.01.2017) &lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot;/&gt;
| asendikaardi_pilt = Seli asumi kaart.png
| asendikaardi_pilt_seletus = Seli asumi kaart
}}


'''Seli''' on [[asum]] [[Tallinn]]as [[Lasnamäe linnaosa]]s. Asum piirneb [[Priisle]], [[Mustakivi]] ja [[Väo]] asumiga. Seli asumi pindala on 0,95 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;.&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot;&gt;[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017 &lt;/ref&gt;

Seli asum on nime saanud [[Priisle küla|Priisle külas]] asunud Seli talu järgi, mille nimi pärines arvatavasti sõnast ''selg'' (seljandik). Nõukogude ajal tunti asumit Lasnamäe V mikrorajoonina.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
Asumi idapoolne osa piirneb haljasalaga, kus asusid kunagise Väo küla muinaskalmed. Kalmed hävinesid ehitustööde käigus.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

5. Lasnamäe mikrorajoon (ehitati aastatel 1983–1985) ja Va mikrorajoon (aastatel 1988–1989).

== Elanikkond ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta 
!Arvestuslik rahvaarv&lt;ref&gt;[http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160305032232/http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot;/&gt;
|-
|2017
|12 816
|-
|2016
|12 916
|-
|2015
|12 900
|-
|2014
|13 039
|-
|2013
|12 966
|-
|2012
|12 997
|-
|2011
|13 095
|}
2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 12–17%, üle 68aastased moodustasid 10–19%.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170213134111/http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016&lt;/ref&gt;

[[File:EU-EE-TLN-Lasnamäe-Seli-Sinimäe street.JPG|300px|left|thumb|Kortermajad Sinimäe tänaval]]

== Territoorium ==
Seli asum on hoonestatud valdavalt 5- ja 9-korruseliste paneelelamutega, asumi idaosas leidub ka 17-korruselisi tornelamuid. Asumi territooriumil asub Seli mets, samuti osa [[Tondiloo park|Tondiloo pargist]].

=== Seli asumi tänavad ===
Mitmed asumi tänavanimed on seotud lahingukohtade või vabadusvõitlusega, näiteks [[Ümera tänav]], [[Sinimäe tänav]], [[Tasuja puiestee]]. Veel on asumis [[Kristjan Kärberi tänav]], [[Laagna tee]], [[Raadiku tänav]], [[Rahu tee]], [[Ussimäe tee]] ja [[Seli puiestee]].

== Haridus ja kultuur ==
Seli asumi territooriumile jääb [[Lasnamäe Põhikool]].


==Viited==
{{reflist}}
{{Tallinna asumid}}
{{commonscat|Seli}}

[[Kategooria:Tallinna asumid]]
[[Kategooria:Lasnamäe linnaosa]]</text>
      <sha1>jzo7di3kdl2lvcql972xm576a9ff52w</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sikupilli</title>
    <ns>0</ns>
    <id>188812</id>
    <revision>
      <id>6172361</id>
      <parentid>6151709</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T04:17:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5864" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Sikupilli
| pilt = Sikupilli asumi kaart.png
| pindala = 1,35&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot;&gt;[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017&lt;/ref&gt;
| elanikke = 11 901 (01.01.2017)&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;
| asendikaardi_pilt = Tallinn sikupilli asum.png
}}

'''Sikupilli''' on [[asum]] [[Tallinn]]as [[Lasnamäe linnaosa]]s. Asum piirneb [[Kadriorg|Kadrioru]], [[Uuslinn|Uuslinna]], [[Kurepõllu]], [[Pae (Tallinn)|Pae]], [[Ülemiste]], [[Juhkentali]] ja [[Torupilli]] asumiga. Sikupilli asumi pindala on 1,35 km².&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;

Kohaliku pärimuse järgi on Sikupilli asum saanud nime selle järgi, et enne suurema asustuse rajamist elasid selles kandis vaesemad inimesed, kes karjatasid kitsi.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
Asumi vanim hoone on 1830. aastal ehitatud sõjaväehaigla, mis rajati [[Tartu maantee|Tartu mnt]] 85 krundile. Hiljem on maja kasutatud eri otstarbel – seal on olnud [[Lasnamäe Vangla]] naistevangla, tapivangla (sealt saadeti inimesi edasi teistesse vanglatesse), spordihoone ja [[Vanglate Amet]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Sikupilli asum rajati 20. sajandi algul ning esialgu kolisid sinna elama vaesemad pered, sest maa oli selles piirkonnas kolm korda odavam kui mujal. Kuna selle piirkonna mullakiht oli väga õhuke, toodi Sikupilli aedade jaoks mulda mujalt juurde. Suure osa algsetest elanikest moodustasid [[Dvigatel|Dvigateli]] töötajad. 1930ndatel oli Sikupilli asumis 210 elumaja, millest 75% olid ühekorruselised. Ainuke kolmekorruseline maja oli [[Lasnamäe algkool]], mida peeti tol ajal Tallinna kõige ilusamaks kooliks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

20. sajandi alguse miljööd on jäänud esindama kolmest lähestikku paiknevast puitelamust – [[Paekivi tänav|Paekivi]] 2, [[Kivimurru tänav|Kivimurru]] 30/Paekivi 3 ja Paekivi 9 – moodustuv [[kinnismälestis]]te nn [[Lenderi maja|Lenderi tüüpi maja]]de ansambel.&lt;ref&gt;[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=28353 Kultuurimälestiste riiklik register, 28353 Puithoone]&lt;/ref&gt;. 

Enne II maailmasõda oli Sikupilli piirkond tööstuslikult väga aktiivne, seal asusid J. Buschi vooditööstus, ASi Vennad Tofer puuvilla ketramise ja kudumise vabrik ([[Raevalla tänav]] 7), Simsivart ja Ko lubjaahi, ASi Vennad Kimberg traadi- ja naelavabrik jm. Sõja ajal sai Sikupilli asum tugevasti kannatada ning pärast sõda asus seal saksa sõjaväelaste vangilaager.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1950ndate lõpul hakati asumi vanade madalate puitmajade asemele ehitama nn [[Hruštšovka|hruštšovkasid.]]&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Elanikkond==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta  
!Arvestuslik rahvaarv&lt;ref&gt;[http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160305032232/http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot; /&gt;
|-
|2017
|11 901
|-
|2016
|11 706
|-
|2015
|11 493
|-
|2014
|11 298
|-
|2013
|11 035
|-
|2012
|10 900
|-
|2011
|10 998
|}
2016. aastal moodustasid 0–17-aastased asumi elanikkonnast 12–17%, üle 68-aastasi oli 10–19%. Eestlasi oli 18–49%.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170213134111/http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016&lt;/ref&gt;

== Olulisemad objektid ja loodus ==
Sikupilli asumi territooriumile jääb [[Pae järv]], mille ümber kulgeb 1,9 km pikkune kergliiklustee. Järve lähedal asub Pae park, mis koosneb kolmest osast: Mäepark, Perepark ja Ööbikupark.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Sikupillis asub [[Sikupilli kaubanduskeskus]] ja Lasnamäe Spordikompleks.

== Haridus ja kultuur ==
Sikupilli asumis asuvad [[Kadrioru Saksa Gümnaasium|Kadrioru Saksa Gümnaasiumi]] algklasside maja (endine [[Tallinna Sikupilli Keskkool]]), [[Pae Gümnaasium|Tallinna Pae Gümnaasium]] ja [[Tallinna Teeninduskool]]. Asumis tegutses [[Tallinna Ärijuhtimise Kolledž]], kuid see kool suleti 2011. aastal.

==Sikupilli asumi tänavad==
[[Majaka tänav]] on saanud nime lähedal asuva tuletorni järgi. [[Katusepapi tänav]] nimetati 1898. aastal asutatud katusepapivabriku järgi.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Asumis on veel [[Asunduse tänav]], [[Killustiku tänav]], [[Kivimurru tänav (Tallinn)|Kivimurru tänav]], [[Lasnamäe tänav]], [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]], [[Paekivi tänav]], [[Paepargi tänav]], [[Pallasti tänav]], [[Sikupilli tänav]], [[Tuha tänav]] ja [[Tuulemäe tänav]]. 

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
File:Tallinn, Tatra T4.jpg|Tramm laskumas Majaka peatusest Lubja peatusse
File:EU-EE-TLN-LAS-Majaka street.JPG|[[Majaka tänav]]
File:EU-EE-Tallinn-LAS-24VS.JPG|Teeninduskool (endine 24. kutsekool, enne seda [[Tallinna 16. Keskkool]]) 
File:EU-EE-Tallinn-LAS-Lasnamäe steet.JPG|[[Lasnamäe tänav]] 
File:EU-EE-Tallinn-Stairs between Lasnamäe and Kadriorg.JPG|Trepp [[Kadriorg]]u 
File:EU-EE-Tallinn-LAS-Tuulemäe street.JPG|[[Tuulemäe tänav]]
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[[Jaak Juske]], [http://jaakjuske.blogspot.com.ee/2012/11/sikupilli-lasnamae-vanalinn.html Sikupilli - Lasnamäe vanalinn]
*Jaak Juske, [http://forte.delfi.ee/news/juskegaavastamas/jaak-juskega-kadunud-eestit-avastamas-sikupilli-lasnamae-vanalinna-lugu?id=76323537 Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: Sikupilli, Lasnamäe vanalinna lugu], forte.ee, 20. november 2016
*[[Ester Vaitmaa]], [http://longread.delfi.ee/forte/stalinistlik-maja?id=76115407 Stalinistlik maja], forte.ee, 18. november 2016

{{Tallinna asumid}}
{{commonscat|Sikupilli}}


[[Kategooria:Tallinna asumid]]
[[Kategooria:Lasnamäe linnaosa]]</text>
      <sha1>7nulqljn8s03j2re09tmyx03uci96jx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sõjamäe</title>
    <ns>0</ns>
    <id>188813</id>
    <revision>
      <id>6172454</id>
      <parentid>6151776</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T07:49:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4394" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Sõjamäe
| pilt = Tallinn sojamae asum.png
| pildiallkiri = Sõjamäe Tallinna ja Lasnamäe raamis
|  pindala = 7,47 &lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot;/&gt;
|  elanikke = 128 (01.01.2017) &lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot;/&gt;
| asendikaardi_pilt = Sõjamäe asumi kaart.png
| asendikaardi_pilt_seletus = Sõjamäe asumi kaart
}}

'''Sõjamäe''' on [[asum]] [[Tallinn]]as [[Lasnamäe linnaosa]]s. Asum piirneb [[Ülemiste]], [[Laagna (Tallinn)|Laagna]], [[Tondiraba]] ja [[Väo]] asumi ning [[Rae vald|Rae vallaga]]. Sõjamäe asumi pindala on 7,47 km² ja sellega on see suuruselt teine asum Tallinnas [[Ülemistejärve]] asumi järel.&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot;&gt;[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017 &lt;/ref&gt;

Sõjamäe asum on saanud nime Sõjamäe (Weimarshofi) suvemõisa järgi, mis ehitati 1817. aastal ning mille endine asukoht jääb praeguse [[Tallinna lennujaam|Tallinna Lennujaama]] territooriumile. Suvemõisa rajajaks oli Tallinna linnalihunik [[Johann Weimar]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;

Asumit läbib [[Ruunaoja]].

== Ajalugu ==
19. sajandi lõpus kuulus Sõjamäe suvemõisale valdav osa Lasnamäe linnapiiridesse jäänud alast. Samal perioodil jagati mõisale kuuluv maa rendikruntideks. 1928. aastal muudeti rendikruntide piire ning selle muudatusega tekkis mõisamaale 362 renditalu, millest enamikul oli vaid 1-3 hektarit maad. Pärast popsiseaduse vastuvõtmist 1926. aastal said kõik rentnikud omandada linnale kuulunud maid ning 1931. aastaks oli mõisa territoorium kahanenud 35 hektarini.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Sõjamäe kõrgendikust idas ja edelas asus [[Sõjamäe raba]], mis on tänapäevaks peaaegu kadunud. Sellest rabast said alguse [[Ruunaoja]] ja [[Hundikuristiku oja]]. Sõjamäe raba aladele rajati esimesed tööstushooned 1960. aastatel. Üks suuremaid asumis tegutsenud tööstusi oli [[Eesti Tubakas]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1974. alustas asumis tööd Spetsiaalne Konstrueerimis- ja Tehnoloogiabüroo [[Desintegraator]] (hiljem teadustootmiskoondis Desintegraator). 1984. aastal rajati asumisse tootmiskoondise Polümeer tsehh. Tänapäeval asub piirkonnas palju hulgiladusid ja teenindusettevõtteid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Elanikkond ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta  
!Arvestuslik rahvaarv&lt;ref&gt;[http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160305032232/http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Tallinn arvudes 2017&quot;/&gt; 
|-
|2017
|128
|-
|2016
|138
|-
|2015
|132
|-
|2014
|140
|-
|2013
|130
|-
|2012
|126
|-
|2011
|121
|}
2016. aastal moodustasid 0–17-aastased asumi elanikkonnast 12–17%, üle 68-aastased aga 10–19%.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170213134111/http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016&lt;/ref&gt;

[[File:EU-EE-TLN-LAS-Sõjamäe-view from Smuuli bridge to Suur-Sõjamäe street.JPG|300px|right|thumb|Vaade Smuuli sillalt Suur-Sõjamäe tänavale]]

== Olulisemad objektid ==
Sõjamäel asub [[Lasnamäe turg]] ja osa [[Tallinna lennujaam|Tallinna Lennujaamast]].

== Sõjamäe asumi tänavad ==
Asumis on mitmeid ehitusega seotud tänavanimesid, näiteks [[Armatuuri tänav]], [[Betooni põik]], [[Betooni tänav (Tallinn)|Betooni tänav]], [[Kriidi tänav]] jm. Asumis on lisaks veel [[Gaasi tänav]], [[Asfaldi tänav]], [[Kanali tee]], [[Kesk-Sõjamäe tänav]], [[Kuuli tänav]], [[Nuia tänav]], [[Paneeli tänav]], [[Peterburi tee]], [[Plasti tänav]], [[Punane tänav]], [[Rakise tänav]], [[Ruunaoja tänav]], [[Sarruse tänav]], [[Silde tänav]], [[Silluse tänav]], [[Suur-Sõjamäe põik]], [[Suur-Sõjamäe tänav]], [[Sõstramäe tänav]], [[Tala tänav]], [[Tapri tänav]], [[Vedru tänav]], [[Vesse tänav]], [[Vesse põik]], [[Visase tänav]] ja [[Väike-Sõjamäe tänav]].

==Vaata ka==
* [[Sõjamäe kõrgendik]]
* [[Sõjamäe raba]]
* [[Sõjamäe hiis]]
* [[Sõjamäe lahing]]
* [[Jüriöö park]]

==Viited==
{{viited}}

{{commonscat|Sõjamäe}}
{{Tallinna asumid}}

[[Kategooria:Tallinna asumid]]
[[Kategooria:Lasnamäe linnaosa]]</text>
      <sha1>edooc8xcem6p06z2ij2ghti00z5guws</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pärnu raudteejaam</title>
    <ns>0</ns>
    <id>192538</id>
    <revision>
      <id>6171975</id>
      <parentid>6130342</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:11:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andreas Tamm</username>
        <id>137190</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7485" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib laiarööpmelisest raudteejaamast Pärnu Raeküla linnaosas; kesklinnas asunud kitsarööpmelise tupikjaama kohta vaata artiklit [[Pärnu kesklinna raudteejaam]].}}
{{Infokast raudteejaam
| nimi = Pärnu raudteejaam
| pilt = Raeküla jaam.JPG
| pildiallkiri = 
| teised_nimed = Raeküla jaam
| asukoht = [[Riia maantee|Riia mnt]] 116, Pärnu
| tüüp = 
| omanik = 
| käitaja = 
| liin = 
| platvormid = 
| rööpapaare = 
| avatud = 1976&lt;ref&gt;[http://est-train.ertas.eu/louna/lelle-parnu.php?lng=est LELLE - PÄRNU]; Eesti Raudteeajaloo Selts&lt;/ref&gt;
| suletud = 2014&lt;ref&gt;[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/84368667/reisirongide-lopp-peatus-muudab-parnus-viiendat-korda-asukohta Reisirongide lõpp-peatus muudab Pärnus viiendat korda asukohta]; Maaleht, 29.12.2013&lt;/ref&gt;
| ümber_ehitatud = 
| kaart = 
}}

'''Pärnu raudteejaam''' (ka ''Pärnu reisijaam'', rahvasuus ''Raeküla jaam'') oli [[raudteejaam]] [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] [[Pärnu]]s, [[Tallinna–Pärnu rongiliin]]i lõpp-peatus.
Jaam suleti [[2014]]. aasta [[1. jaanuar|1. jaanuaril]], kui [[Papiniidu sild|Papiniidu sil]]la lähistel avati uus [[Pärnu raudteepeatus]]. 

Kuigi Pärnu raudteejaama rööbastee enam ei vii, asub endises peatuskohas tänini kaks madalat amortiseerunud [[perroon]]i.

==Ajalugu==
[[Pilt:Historical path of Parnu railway.svg|pisi|vasakul|Pärnu jaama ajaloolised asukohad]]
[[Pilt:Edelaraudtee reisirong saabumas Raeküla (Pärnu) jaama.jpg|pisi|Edelaraudtee reisirong saabumas Raeküla jaama, 2013]]
Senise Pärnu suunalise [[kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelise raudtee]] asendamisel uue [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise raudtee]]ga ehitati uus Pärnu raudteejaam [[Raeküla (Pärnu)|Raekülla]]. 
Jaam avati 1976. aastal, kui valmis [[Papiniidu sild]]. Sellega pidi Pärnust saama vahejaam Tallinna–Pärnu–Riia liinil. Viis aastat varem, 1971. aasta suvel, oli avatud juba ka [[Pärnu kaubajaam]] koos ümberehitatud [[Lelle–Pärnu raudteelõik|Lelle–Pärnu raudteelõiguga]].

1981. aastal avati Pärnu jaamast edasi suundunud [[Pärnu–Mõisaküla raudteelõik]] ja käivitus ühtlasi [[Tallinna–Pärnu–Riia rongiliin]]. 
Viimane [[reisirong]] Tallinnast Riiga sõitis läbi Pärnu 20. veebruaril 1992. Pärnu–Mõisaküla vahel (vt [[Tallinna–Mõisaküla rongiliin]]) jätkus reisirongi liiklus kuni 1996. aasta 31. jaanuarini, [[kaubarong]]id sõitsid Pärnust edasi Mõisakülla veel kuni 2001. aastani. Pärnu–Mõisaküla raudtee demonteeriti 2008. aastal, mille tulemusel sai Pärnu raudteejaamast tupikjaam. 

Rahvasuus Raeküla jaama nime saanud Pärnu raudteejaama oli kavandatud lisaks peateele kolm kõrvalteed ja üks tupiktee. Uus raudteejaam ei hakanud terviklikult kunagi tööle, vaid üksikutel kordadel juhtus kõrvalteedel seisma mõni vagun ja jaama tsentralisatsioon lõplikult valmis ei saanudki. 
1990. aastatel seisid jaama kõrvalteedel pikemalt külmutusvagunid.
Kuigi nn Raeküla jaamani rööpad enam ei vii, asub endises reisirongide peatuskohas tänini kaks madalat amortiseerunud perrooni, mille vahel on aimatav kunagiste jaamateede asukoht.

&lt;gallery&gt;
Parnu railway station 3.JPG|Pärnu raudteejaam vaatega [[Mõisaküla]] suunas
Parnu railway station 4.JPG|[[Diiselrong]] [[DR1|DR1Bj]]-2717 Pärnu raudteejaamas
Pärnu suunalise raudtee tupik.JPG|Pärnu-suunalise raudtee lõpp (tupik) aastal 2013
Pärnu Raeküla jaam.jpg|Pärnu Raeküla jaam aastal 2013
Endine Raeküla jaam Pärnus aastal 2021.jpg|Endine Raeküla jaam Pärnus aastal 2021
&lt;/gallery&gt;

==Jaamahoone==
[[Pilt:DR1Bj 3716 Pärnu reisijaamas 27-09-2008 enne reisi.jpg|pisi|[[Edelaraudtee]] reisirong Pärnus aastal 2008, paremal näha ka endine [[jaamahoone]], mis lammutati 2012. aastal]]
Raeküla ühekorruseline sümmeetrilise põhiplaaniga kivist [[jaamahoone]] valmis 1985. aastal tollase Pärnu linna peaarhitekti [[Kuno Raude]] projekti järgi. [[Postmodernism#Postmodernism_arhitektuuris|Postmodernistlikku arhitektuurisuunda]] esindanud hoones asusid algselt ootesaal, tualetid ja piletimüügipunkt.&lt;ref&gt;[https://parnu.postimees.ee/2372461/uks-parnu-varavaid-on-varjusurmas Üks Pärnu väravaid on varjusurmas]; Pärnu Postimees, 08.08.2003&lt;/ref&gt;

2003. aastal Edelaraudtee poolt müüdud ja vahepeal avariiliseks muutunud jaamahoone viimane kasutaja oli alates 2008. aasta lõpust Rae Café, kelle äri lõppes 2011. aastal.&lt;ref&gt;[https://parnu.postimees.ee/2101533/raekula-raudteejaam-pusib-endiselt-varjusurmas Raeküla raudteejaam püsib endiselt varjusurmas]; Pärnu Postimees, 23.07.2004&lt;/ref&gt;

Jaamahoone (aadressiga [[Riia maantee|Riia mnt]] 116) lammutati hoolimata suurest kohalikust vastuseisust kinnistu omaniku [[AS Olerex]] eestvõtmisel 2012. aasta kevadel sooviga rajada selle kohale kütusetankla.&lt;ref&gt;[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/84367945/raekula-jaamahoone-on-saanud-minevikuks Raeküla jaamahoone on saanud minevikuks]; Maaleht, 29.04.2012&lt;/ref&gt; Peale jaamahoone lammutamist tanklat sinna siiski ei rajatud.

==[[Rail Baltic]]==
Tulevikus plaanitakse rajada kolme Balti riiki läbiv ning [[Kesk-Euroopa]]sse kulgev [[standardrööpmeline raudtee]] – [[Rail Baltic]]. 728 kilomeetri pikkune Rail Balticu marsruut kulgeks kõige optimaalsemalt [[Poola]] piirini, trajektooril [[Tallinn]]–[[Pärnu]]–[[Riia]]–[[Panevėžys]]–[[Kaunas]].&lt;ref&gt;[https://parnu.postimees.ee/1144370/tulevikuraudtee-kulgeb-parnumaal-pohjast-lounasse Tulevikuraudtee kulgeb Pärnumaal põhjast lõunasse]; Pärnu Postimees, 21.02.2013&lt;/ref&gt; 

==Vaata ka==
*[[Pärnu kaubajaam]]
*[[Lelle–Pärnu raudteelõik]]
*[[Vaskrääma raudteepeatus]]
*[[Pärnu kesklinna raudteejaam]]

== Viited ==
{{viited}}

==Kirjandus==
*[https://parnu.postimees.ee/2349737/kaubavedu-raudteel-toibub-moonast Pärnu Postimees - &quot;Kaubavedu raudteel toibub mõõnast&quot; 27.02.2002]
*[http://www.parnupostimees.ee/532770/raekula-selts-asus-raudteejaama-kaitsele Pärnu Postimees - &quot;Raeküla selts asus raudteejaama kaitsele&quot; 17.08.2011]
*[http://www.parnupostimees.ee/758262/kuno-raude-lubas-4000-euro-eest-raudteejaama-lammutada Pärnu Postimees - &quot;Kuno Raude lubas 4000 euro eest raudteejaama lammutada&quot; 02.03.2012]
*[http://www.parnupostimees.ee/820678/raekula-raudteejaama-hoone-kaob-linnapildist/ Pärnu Postimees - &quot;Raeküla raudteejaama hoone kaob linnapildist&quot; 25.04.2012]
*[http://uudised.err.ee/index.php?06280899 ERR uudised - &quot;Pärnu raudteejaam kolib Papiniidu silla juurde&quot; 07.06.2013]
*[http://epl.delfi.ee/news/eesti/parnu-tahistamata-rongijaama-tuleb-turistidel-tikutulega-otsida?id=66480414 EPL - &quot;Pärnu tähistamata rongijaama tuleb turistidel tikutulega otsida&quot; 23.07.2013]

==Välislingid==
{{Commonskat|Pärnu railway station}}
* [http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pid=1384035388 FOTO: Pärnu jaamahoone aastal 1997]; Baltic Trains Picture Gallery
* [https://www.youtube.com/watch?v=C4iNuQ3X-q8&amp;ab_channel=diiselrong YouTube'i video: Rongisõit Pärnu reisijaamast kaubajaama]
* [http://est-train.ertas.eu/louna/parnu-moisakyla.php?lng=est PÄRNU - MÕISAKÜLA]; Eesti Raudteeajaloo Selts
* [http://railwayz.info/photolines/station/6104 Infot endise jaama kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'')

{{Endine raudteepeatus | eelnev=[[Pärnu Kaubajaam]] | peatus=Pärnu | järgnev=[[Vaskrääma raudteepeatus|Vaskrääma]]}}

[[Kategooria:Eesti raudteejaamad]]
[[Kategooria:Pärnu ehitised|Raudteejaamad]]
[[Kategooria:Valga–Ruhja–Pärnu raudtee]]
[[Kategooria:Tallinna–Pärnu–Riia raudtee]]</text>
      <sha1>ocgffcbk6625vmmfuz9i5clrrfiammf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aadu Hint</title>
    <ns>0</ns>
    <id>198726</id>
    <revision>
      <id>6172515</id>
      <parentid>6002153</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T10:47:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Merleke5</username>
        <id>122868</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5473" xml:space="preserve">'''Aadu Hint''' (õieti '''Adolf Edmund Hint'''; 28. detsember 1909/[[10. jaanuar]] [[1910]] [[Igaküla]], [[Muhu-Suure vald]], [[Muhu kihelkond]] – [[26. oktoober]] [[1989]] [[Tallinn]]) oli eesti kirjanik ja ühiskonnategelane.

== Elulugu ==
Tema looming kajastab valdavalt kalurite ja muu rannarahva elu. Tähtsal kohal on selles ka hirm pidalitõve ees.

Aadu Hint sündis [[Muhu]] saarel. Lapsepõlve veetis Saaremaal [[Lümanda vald|Lümanda vallas]] [[Kuusnõmme]] külas Kopli talus. Aastatel 1923–1929 õppis ta [[Saaremaa Ühisgümnaasium]]is. 1932. aastal lõpetas [[Sõjakool|Sõjakooli]] aspirantide kursuse jalaväelasena, ülendati lipnikuks 1933. aastal.

Aastatel [[1929]]–[[1936]] töötas Aadu Hint [[Rootsiküla Algkool|Rootsiküla algkoolis]] (oli vahepeal (1931–1932) ajateenistuses [[9. Üksik Jalaväepataljon|9. Üksikus Jalaväepataljonis]] ja [[1. Jalaväerügement|1. Jalaväerügemendis]]) ja [[1936]]–[[1940]] Tartus õpetajana. 1940. aastal astus [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistlikku Parteisse]], [[II Riigivolikogu]] liige [[Riigivolikogu 40. valimisringkond|40. valimisringkonnast]]. Teise maailmasõja ajal võitles [[Punaarmee]]s, hiljem oli Nõukogude tagalas, kuid teatud ajal sõja lõpus kaalus ka Rootsi põgenemist&lt;ref&gt; Aksel Tamm: &quot;Aga see oli üks mees&quot; (III). Aadu Hint. – Looming 4/2003, lk. 602-607.&lt;/ref&gt;.

Aadu Hint oli [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] saadik. Aastatel 1974–1984 oli ta Eesti NSV Raamatuühingu juhatuse esimees.

== Isiklikku ==
Ta oli [[Johannes Hint|Johannes Hindi]] vend. Nende isa [[Aleksander Hint]] oli põllumees ja kaugsõidukapten ning [[I Riigikogu]] liige. Aastatel [[1937]]–[[1941]] oli Aadu Hint abielus Debora Trulliga ([[Debora Vaarandi]]), 1941–1958 [[Minni Nurme]]ga. [[1961]]. aastast oli ta abielus Elve Hindiga (sündinud Sooviste).

Aadu Hindil oli kaheksa last. Neist on tuntud [[Päärn Hint]], [[Miina Hint]] ja [[Eeva Park]] kirjanikena ning [[Mare Zaneva]] tõlkijana. Elve Hindiga sündis tal kolm tütart [[Anu Hint]], [[Riina Ojastu]] ja [[Kadri Hint-Dagbjatsson]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Jaanus Kulli|url=https://elu.ohtuleht.ee/361732/aadu-hindi-lesk-teadsin-kull-et-abiellun-endast-vanema-mehega-ometi-on-nuud-nii-kurb-uksi-olla-|pealkiri=Aadu Hindi lesk: &quot;Teadsin küll, et abiellun endast vanema mehega. Ometi on nüüd nii kurb üksi olla.&quot;|väljaanne=Õhtuleht|aeg=9. jaanuar 2010|vaadatud=02.12.2021}}&lt;/ref&gt; 

Aadu Hint on maetud Saaremaale [[Kihelkonna kalmistu]]le.

==Teoseid==
*&quot;Pidalitõbi&quot; (1934)
*&quot;Vatku tõbilas&quot; (1936)
*&quot;Kuldne värav&quot; (1937)
*&quot;Tulemees&quot; (1939)
*&quot;Metshaned&quot; (1945)
*&quot;Tagaranna-meeste kalakuunar&quot;. Näidend 3 vaatuses (1947)
*&quot;Töömeeste portreid&quot;(1948) 
*&quot;Vesse poeg&quot; (1948)
*&quot;Kuhu lähed, seltsimees direktor?&quot; (1949) – film &quot;[[Veealused karid]]&quot; Tallinna Kinostuudio, 1959
*&quot;Angerja teekond&quot; (1950)
*&quot;[[Tuuline rand]]&quot; (4 köidet: 1951 [millest 1952. aastal tuli ümbertöötatud uustrükk&lt;ref&gt;Vrd. [[Cornelius Hasselblatt]]: Stalini pikk vari üle tuulise ranna. Aadu Hindi &quot;Tuulise ranna&quot; kohandumine/kohandamine meie päevadeni. – Kohanevad tekstid. Koost. ja toim. Virve Sarapik, Maie Kalda. Tartu 2005, 271-284.&lt;/ref&gt;], 1954, 1960, 1966) – filmid &quot;[[Tuuline rand (film)|Tuuline rand]]&quot; Tallinnfilm, 1971 ja &quot;[[Gladiaator (film, 1969)|Gladiaator]]&quot; Tallinnfilm,1969
*&quot;Hundid ja kitserahvas&quot; (1956)
*&quot;Oma saar&quot; (I, 1997; I+II 1980)

==Tunnustus==
*1955 – [[Eesti NSV teeneline kirjanik]] 
*1965 – [[Eesti NSV rahvakirjanik]]
*1982 – [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] (&quot;Tiina(d)&quot;)
*[[Lenini orden]]
*[[Tööpunalipu orden]]

== Viited ==
{{viited}}

==Kirjandus==
*&quot;Pidalitõvest&quot; puudutatu kohtus. Vaba Maa, 14. märts 1935, nr. 63, lk. 4.
*Autorile naha peale. Vaba Maa, 16. märts 1935, nr. 65, lk. 6.
*[[Kalju Leht]]: Aadu Hint. Lühimonograafia. Tallinn: Eesti Raamat 1975 (Eesti kirjamehi).
*[[Helene Siimisker]]: Kaks kõnelust Aadu Hindiga. – Looming 1/1960, lk. 125–136.
*[[Pärt Lias]]. Kujutamisvõtteid A. Hindi &quot;Tuulises rannas&quot;. – Keel ja Kirjandus 1/1970, lk. 1–14.
*[[Ülo Tonts]]. &quot;Tuulise ranna&quot; tulek arvustuse peeglis. – Keel ja Kirjandus 1/1980, lk. 1–8.
*[[Oskar Kuningas]]. Libahundi motiive Aadu Hindi loomingus. – Keel ja Kirjandus 1/1985, lk. 13–18.
*Aadu Hint 75. – Looming 1/1985, lk. 81–89.
*[[Cornelius Hasselblatt]]: Stalini pikk vari üle tuulise ranna. Aadu Hindi &quot;Tuulise ranna&quot; kohandumine/kohandamine meie päevadeni. – Kohanevad tekstid. Koost. ja toim. Virve Sarapik, Maie Kalda. Tartu 2005, lk. 271–284.

== Välislingid ==
* {{ISIK|635}}
* [http://www.saartehaal.ee/2010/01/11/aadu-hint-100-kokkupuuteid-kirjanikuga/ Aadu Hint – 100: Kokkupuuteid kirjanikuga], Saarte Hääl, 11. jaanuar 2010{{vikitsitaadid}}

{{JÄRJESTA:Hint, Aadu}}
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti õpetajad]]
[[Kategooria:9. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]]
[[Kategooria:1. Jalaväerügemendi koosseis]]
[[Kategooria:Eesti NSV I Ülemnõukogu liikmed]]
[[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]]
[[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu saadikud‎]]
[[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]]
[[Kategooria:Eesti kalandustegelased]]
[[Kategooria:Eesti NSV rahvakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised kirjanikud]]
[[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Ordeni &quot;Austuse märk&quot; kavalerid]]
[[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1910]]
[[Kategooria:Surnud 1989]]</text>
      <sha1>lhcp6udk2umw44cge41lo4z7yru88wb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Serbia-horvaadi keel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>201504</id>
    <revision>
      <id>6172355</id>
      <parentid>5746616</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T03:35:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18714" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}{{tõlkida}}
[[Pilt:Serbo croatian language2005.png|pisi|Serbohorvaadi keeleala (2005)]]
[[Pilt:Serbo croatian languages2006.png|pisi|Serbohorvaadi murded ehk ametlikult tunnustatud keeled (2006)]]
'''Serbia-horvaadi keel''' (varem ka '''serbokroaadi keel''' ja '''serbohorvaadi keel''';&lt;ref name=&quot;lSlFa&quot; /&gt; omanimetusega '''srpskohrvatski''', '''hrvatskosrpski''' ehk '''bosansko-hrvatsko-srpski jezik'''; [[kirillitsa]]s ''српскохрватски'', ''хрватскосрпски'' ehk ''босанско-хрватско-српски језик'')&lt;ref name=&quot;seelrc.org&quot; /&gt; on [[lõunaslaavi keeled|lõunaslaavi keel]] või murderühm ([[diasüsteem]]).

Selle nimetusega on tähistatud eelkõige endises [[Jugoslaavia]]s [[1954]]–[[1990]] kehtinud [[ametlik keel|ametlikku]] [[kirjakeel]]t (serbohorvaadi keele kõrval oli tunnustatud ka [[Sloveeni keel|sloveeni]] ja [[makedoonia keel]]), aga ka kõiki tänapäeva [[Serbia]], [[Montenegro]], [[Horvaatia]] ning [[Bosnia ja Hertsegoviina]] alal kõneldud [[murre|murdeid]] ühtekokku.

Sel [[štokavština]] murderühmal põhineval kirjakeelel oli kolm hääldusviisi: [[ijekavski]], [[ekavski]] ja [[ikavski]], millest kaht esimest tarvitasid [[serblased]] ja viimast [[horvaadid]].&lt;ref name=&quot;mcbov&quot; /&gt; Mitteametlikult kasutati õieti &quot;ida&quot; ja &quot;lääne&quot; kirjaviisi, mis seostuvad vastavalt Serbia ning Horvaatia-Bosnia kirjakeeltega.

Sageli peeti serbohorvaadi keele alla kuuluvaks ka ametikeeltena tunnustamata sloveenipärast [[kajkavština]]t&lt;ref name=&quot;9aMVV&quot; /&gt; ja iidsete kirjamälestistega&lt;ref name=&quot;o0HZj&quot; /&gt; [[tšakavština]] murret. [[Bulgaaria keel|Bulgaariapärastel]] [[torlački]]&lt;ref name=&quot;DkkF6&quot; /&gt; murdeil polnud mingisugust tunnustust.

Jugoslaavia lagunemise tulemusena iseseisvusid ka [[Horvaadi keel|horvaadi]], [[serbia keel|serbia]] ja [[bosnia keel]] kirjakeeltena. Serbohorvaadi keelte vahelised erinevused on seejärel üha suurenenud. [[2007]]. a sai [[riigikeel]]eks isegi varem serbia keeleks peetud [[montenegro keel]].&lt;ref name=&quot;gdCtO&quot; /&gt;

Juba on serbohorvaadi keele nimetus ka [[dialektoloogia]]s asendumas '''kesk-lõunaslaavi murderühma''' mõistega.

Hoidumaks rahvuslikest ja [[keeleteadus]]likest väitlustest, on serbohorvaadi keele kõnelejad nimetanud oma keelt ise ka [[poliitiline korrektsus|poliitiliselt korrektse]] nimetusega ''Naš jezik'' ('meie keel').

[[Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon|ISO]] märgib käsitletud keeli erinevate [[UDC]] (''Universal Decimal Classification'') numbritega:
* [[serbia keel]]t ''UDC 861'', tunnusega '''sr'''
* [[horvaadi keel]]t ''UDC 862'', tunnusega '''hr'''
* [[serbohorvaadi keel]]t ''UDC 861/862'', tunnusega '''sh'''
* [[Bosnia keel]]t märgib ''[[ISO 639]]'' standard tunnustega '''bos''' ja '''bs'''.

[[Rahvusvaheline Jugoslaavia Tribunal]]&lt;ref name=&quot;xYDaD&quot; /&gt; käsitleb kõigi süüaluste emakeelena &quot;bosnia-horvaadi-serbia&quot; (ehk ''bosansko-hrvatsko-srpski'') keelt ega järgi oma ametlikes kirjutistes ühegi osapoole [[õigekeelsus]]norme.

==Ajalugu==
[[19. sajand]]i eelne rikkalik [[lõunaslaavi keeled|lõunaslaavi]] vaimulik, ametlik ja rahvalik kirjandus loodi paljudes reeglistamata kohalikes kõne- ja kirjakeeltes, mida nimetati illüüri, slaavi, slavooni, bosnia, serbia või horvaadi keeleks.

Teadaolevalt esimesena tarvitas serbia-horvaadi keele mõistet sloveeni keeleteadlane [[Jernej Kopitar]] [[1836]]. aastal. Selle võis ta leida ka slovaki keelemehe [[Pavol Jozef Šafárik]]i [[1837]] trükis ilmunud teose &quot;Slovanské starožitnosti&quot; käsikirjast.

19. sajandi keskel tuli mõte rajada ühine kirjakeel kõige levinuma murde [[štokavština]] põhjal. Iseõppinud Serbia kirjanik ja rahvaluuleteadlane [[Vuk Stefanović Karadžić]] ühtlustas [[Serbia kirillitsa]]. Horvaatia [[illürism]]i liikumise juhid [[Ljudevit Gaj]] ja [[Đuro Daničić]] korrastasid [[ladina tähestik]]ul põhineva [[Gaj kirjaviis]]i vastavaks [[kõnekeel]]e [[hääldus]]ele.

[[1850]] kirjutasid Serbia ja Horvaatia kirjanikud ja keeleteadlased alla [[Viini kirjalepe|Viini kirjaleppele]] ühise kirjakeele loomiseks.&lt;ref name=&quot;EggLx&quot; /&gt; Tegelikult arenes ühendatud kirjakeele kumbki pool erinevalt (eriti [[sõnaloome]]s ja [[stilistika]]s).

[[1918]]–[[1929]] serblasi, sloveene ja horvaate ühendanud [[Jugoslaavia kuningriigis]] oli see ''srpsko-hrvatsko-slovenski'' nime all [[riigikeel]].

[[15. jaanuar]]il [[1944]] andis Jugoslaavia Rahvusliku Vabastamise Antifašistlik Veetše [[AVNOJ]] horvaadi, serbia, sloveeni ja makedoonia keelele võrdsed õigused kogu Jugoslaavias.&lt;ref name=&quot;k9FS7&quot; /&gt; See otsus avaldati uuesti [[1945]].&lt;ref name=&quot;sm2iQ&quot; /&gt;

[[1954]] sõlmisid &quot;''[[Matica srpska]]''&quot; (Serbia keele sõnaraamat) ja &quot;''[[Matica hrvatska]]''&quot; volitatud serbia ja horvaadi keeleteadlased ja kirjanikud [[Novi Sadi lepe|Novi Sadi leppe]], mille esimeses lõigus väidetakse:
:&quot;Serblastel, horvaatidel ja montenegrolastel on ühine emakeel. Kahes keskuses, [[Belgrad]]is ja [[Zagreb]]is arendatud keel on nüüdseks ühendatud. Sel on kaks hääldusviisi: ijekavski ja ekavski.&quot;

Novi Sadi lepe sai ka Jugoslaavia keelepoliitika aluseks, kuigi [[Miroslav Krleža]] ja teised [[1967]]. aasta [[Horvaadi kirjakeele nime ja seisundi deklaratsioon]]i alla kirjutanud horvaadi haritlased väitsid, et see sõlmiti poliitilise surve all.

Paljud horvaadid nägid selles keelesegamises võõrapäraste sõnade ja väljendite abil oma keele serbistamist. Serbialikud väljendid asendasid horvaadi päritolu keelendeid ka Bosnia ja Hertsegoviina [[ajakirjandus]]es ja ametikeeles ning tasapisi isegi kõnekeeles. Ühelt poolt nähti selles tõendeid serblaste ülemvõimust Jugoslaavias, teisalt käsitleti seda keele loomuliku arenguna.

[[Horvaatia kevad]]rahutustele järgnenud [[1970. aastad|1970. aastate]] rahvustülide, 1990. aastail nõrgenenud poliitilise surve ja Jugoslaavia poliitilise süsteemi demokratiseerimise järel lõpetati keelte vägivaldne ühendamine ja keeletarvitajad võisid oma keelt nimetada milleks tahes.

Horvaadid taastasid oma keele endise nimetuse (''hrvatski''), mida nad olid kasutanud 1970. aastate keskpaigani.

Serblased loobusid serbohorvaadi keele nimetusest (српскохрватски) [[1997]], kui ilmus &quot;''Matica srpska''&quot;. Ametlikult nimetas 1990–[[2006]] kehtinud [[Serbia põhiseadus]] riigikeelt serbohorvaadi keeleks, samal ajal [[Montenegro põhiseadus]]es ([[1993]]–2007) nimetati seda ijekavski hääldusega serbia keeleks.&lt;ref name=&quot;TI8OL&quot; /&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Prantsuse
! Horvaadi
! Bosnia
! Serbia
|-
! Comme les gaz d'échappement et la pollution atmosphérique dans la Jérusalem, il serait nécessaire de prendre des mesures pour assurer la sécurité!
! Glede ispušnih plinova i zagađivanja zraka u Jeruzalemu, bilo bi potrebito poduzeti mjere sigurnosti!
! U pogledu izduvnih gasova i zagađivanja vazduha u Jerusalimu, bilo bi potrebno preduzeti mjere bezbjednosti!
! У погледу издувних гасова и загађивања ваздуха у Јерусалиму, било би потребно предузети мере безбедности!
|}

{| class=&quot;wikitable&quot; 
! Horvaadi
! Bosnia
! Serbia
! style=&quot;background-color#ffffff&quot; | Prantsuse
|-
| align=center | B''ije''la so''l'' za ku''h''anje ''k''emijski ''je spoj'' natri''j''a i ''k''lora.
| align=center | B''ije''la so za ku''h''anje ''je h''emijski ''spoj'' natri''jum''a i ''h''lora.
| align=center | B''e''la so za ku''v''anje ''je h''emijsko ''jedinjenje'' natri''jum''a i ''h''lora.
| style=&quot;background-color#ffffff&quot; | Le sel blanc pour la cuisine est un composé chimique du sodium et du chlore.
|-
| align=center | ''Vlak'' sa žel''je''zničkoga ''kolodvora'' krenu''t ć''e t''o''čno u deset ''sati''.
| align=center | ''Voz'' sa žel''je''zničke ''stanice'' krenu''t ć''e t''a''čno u deset ''sati''.
| align=center | ''Voz'' sa žel''e''zničke ''stanice'' krenu''ć''e t''a''čno u deset ''sati''/''časova''.
| style=&quot;background-color#ffffff&quot; | Le train de la gare va commencer exactement à dix heures.
|}

==Keeletüli==
====Bosnia seisukohad====
*Enamik Bosnia keeleteadlasi väidab tänini käibivat serbohorvaadi keelt põhinevat Bosnia [[keeletarvitus]]el. 
*Harva süüdistatakse horvaate ja serblasi ka [[bosnia keel]]e kuritarvitamistes kultuurilisel ja poliitilistel eesmärkidel.

====Serbia seisukohad====
*Enamik Serbia keeleteadlasi peab nii serbia kui horvaadi keelt ühtseks serbohorvaadi (''srpskohrvatski'' ehk ''hrvatskosrpski'') keeleks. 
*Vähem arvatakse, et kunagine serbohorvaadi keel on nüüdseks lagunenud.
*Vähesed on väitnud ka (pärast Jugoslaavia sõdu aga ka enne [[20. sajand]]it), et serbohorvaadi keelt pole kunagi olnud ja see mõiste märgib serbia keele Horvaatia teisendit.&lt;ref name=&quot;s5kxZ&quot; /&gt;

====Horvaatia seisukohad====
*Vähemik Horvaatia keeleteadlasi eitab horvaadi keele allikana [[štokavština]] murderühma.
*Üksikud peavad bosnia, serbia ja horvaadi keelt ühtseks serbohorvaadi keeleks. 
*Enamik Horvaatia keeleteadlasi usub, et ühist serbohorvaadi keelt pole kunagi olnud, vaid serbia ja horvaadi keel on mõnikord ajutiselt teineteisele lähenenud.

Nimelt:
*16. ja [[17. sajand]]il kirjutatud [[Marin Držić]]i ja [[Ivan Gundulić]]i töödes ülestähendatud horvaadi keel ei erine oluliselt tänapäeva Horvaatia kirjakeelest, kui vananenud keelendid välja arvata. Niisiis ei kaasnenud [[19. sajand]]i [[keelekorraldus]]ega järsku pööret keele arengus – '''erinevalt serbia keelest, mille varasem rahvalik kuju polnud sugugi nii sarnane horvaadi keelele, kui see on praegu'''. Seega horvaadi ja serbia keele normimine sattus ühele ajajärgule ja oli ajendatud sarnasest meelsusest, kuid tagajärjeks ei olnud ühise keele teke.

Ei kirjutanud serbohorvaadi keeles [[Ivan Gundulić]] ega [[August Šenoa]]. [[Marko Marulić]] ja [[Marin Držić]] kirjutasid arenenud horvaadi keeles vähemalt 300 aastat enne serbohorvaadi liikumise teket. Marulić ütleb [[1501]]. aastal, et on loonud oma [[tšakavština]]keelse ''Judita'' horvaadi värssides (''u uersih haruacchi slosena''). 
[[1604]]. aastal [[Bartol Kašić]]i kirjutatud [[štokavština]] [[grammatika]]st ja [[sõnaraamat]]ust selgub üheselt, et ''slaavi'' ja ''illüüria'' rahvaks nimetab ta ''horvaate''.

Teisalt vastandus [[19. sajand]]i [[Dubrovnik]]is ja teistes [[Dalmaatsia]] linnriikides enne kõike [[Romaani keeled|romaani päritolu]] elanikkond [[Slaavi keeled|slaavlastele]]. 
Vähem eristati horvaate serblastest, mis on andnud alust väidetele, et sealsete meistrite looming pole ainuüksi horvaadi pärand ega ole nende (''vanahorvaadi'') keel ka Horvaatia riigikeele eelkäija.

[[16. sajand]]i eelsed Dubrovniki ja Montenegro kirjatööd polnud õieti isegi [[štokavština]] ammugi serbiakeelsed, vaid kohalikus
[[tšakavština]]-[[ijekavski]] teisendis, lähedases Horvaatia [[Aadria meri|Aadria mere]] saarerahva keelele.&lt;ref name=&quot;xScLz&quot; /&gt;

==Kirjaviis==
Aja jooksul on olnud tarvitusel mitu tähestikku:
*nurgeline, ümar ja kolmnurkne [[glagoolitsa]]
**(mida Balkanil on tarvitatud peamiselt Horvaatias)&lt;ref name=&quot;c9dEN&quot; /&gt;
*käibelt kadunud [[kreeka tähestik]]
*[[arebica]] (on Bosnia moslemeil tarvitusel jumalateenistusel)
*[[kirillitsa]]
** ([[Serbia kirillitsa]] korrastas [[19. sajand]]il [[Vuk Stefanović Karadžić]])
*[[glagoolitsa]] ja [[kirillitsa]] vahevorm [[bosančica]] (mis loodi Bosnias ja levis ka Dalmaatsiasse)
*[[ladina tähestik]]u teisendid. [[Gaj kirjaviis|Horvaatia tähestiku]] korrastas 19. sajandil [[Ljudevit Gaj]], lisades viis [[diakriitilised märgid|diakriitiliste lisanditega]] (ilmselt [[tšehhi keel|tšehhi]] ja [[poola keel|poola]] päritolu) tähte ning [[täheühend]]id &quot;lj&quot;, &quot;nj&quot; ja &quot;dž&quot;

Vanimad kirjutised pärinevad [[11. sajand]]ist ja kasutavad [[glagoolitsa]]t.

Esimene täielikult [[ladina tähestik]]us kirjutatud tekst &quot;Red i zakon sestara reda Svetog Dominika&quot; pärineb [[1345]]. aastast.

Serbia ja bosnia keeled tarvitavad tänaseni nii ladina tähestikul kui kirillitsal põhinevat kirjaviisi, kuid horvaadi keelt kirjutatakse ainult Gaj ladina kirjas. Sestap on serbohorvaadi keel ainus slaavi keel, mis ametlikult kasutab nii ladina tähestikku kui kirillitsat, kuigi ladina tähestik on ülekaalus.

Mõlema tähestiku kõik tähed on teineteisega ja serbohorvaadi [[foneem]]idega üksüheses vastavuses:

'''Ladina tähestiku järjekorras'''
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
| A || a || B || b || C || c || Č || č || Ć || ć || D || d || Dž || dž || Đ || đ || E || e || F || f || G || g || H || h || I || i || J || j || K || k
|-
| А || а || Б || б || Ц || ц || Ч || ч || Ћ || ћ || Д || д || Џ || џ || Ђ || ђ || Е || е || Ф || ф || Г || г || Х || х || И || и || Ј || ј || К || к
|}
{| class=&quot;wikitable&quot;
| L || l || Lj || lj || M || m || N || n || Nj || nj || O || o || P || p || R || r || S || s || Š || š || T || t || U || u || V || v || Z || z || Ž || ž
|-
| Л || л || Љ || љ || М || м || Н || н || Њ || њ || О || о || П || п || Р || р || С || с || Ш || ш || Т || т || У || у || В || в || З || з || Ж || ж
|}

'''Kirillitsa järjekorras'''
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
| А || а || Б || б || В || в || Г || г || Д || д || Ђ || ђ || Е || е || Ж || ж || З || з || И || и || Ј || ј || К || к || Л || л || Љ || љ || М || м
|-
| A || a || B || b || V || v || G || g || D || d || Đ || đ || E || e || Ž || ž || Z || z || I || i || J || j || K || k || L || l || Lj || lj || M || m
|}
{| class=&quot;wikitable&quot;
| Н || н || Њ || њ || О || о || П || п || Р || р || С || с || Т || т || Ћ || ћ || У || у || Ф || ф || Х || х || Ц || ц || Ч || ч || Џ || џ || Ш || ш
|-
| N || n || Nj || nj || O || o || P || p || R || r || S || s || T || t || Ć || ć || U || u || F || f || H || h || C || c || Č || Č || Dž || dž || Š || š
|}

{|class=&quot;wikitable&quot; border=1 style=&quot;float:right; margin-left:1em&quot;
! colspan=&quot;4&quot; | '''Järjestamise näiteid'''
|-
! colspan=&quot;2&quot; | Ladina tähestiku järjekorras
! rowspan = 6 | &amp;nbsp;
! rowspan = &quot;2&quot; | Kirillitsa &lt;br/&gt; järjekorras
|-
!'''Ladina kirjas '''
!&lt;font color=&quot;#606060&quot;&gt;Vaste kirillitsas&lt;/font&gt;
|-
|Ina
|&lt;font color=&quot;#606060&quot;&gt;Ина&lt;/font&gt;
| rowspan=&quot;4&quot; | Ина&lt;br/&gt; Инверзија&lt;br/&gt; Инјекција &lt;br/&gt; Иње
|-
|Injekcija
|&lt;font color=&quot;#606060&quot;&gt;И'''нј'''екција&lt;/font&gt;
|-
|Inverzija
|&lt;font color=&quot;#606060&quot;&gt;Инверзија&lt;/font&gt;
|-
|Inje
|&lt;font color=&quot;#606060&quot;&gt;И'''њ'''е&lt;/font&gt;
|}

''Lj'', ''Nj'' ja ''Dž'' märgivad [[foneeme]] mitte [[häälikuühend]]eid ja neid peetakse üksiktähtedeks. Neile on kunagi edutult üritatud pakkuda vasteiks eritähti '''ļ, ń''' ja '''ǵ'''.&lt;ref name=&quot;t33O4&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Hk791&quot; /&gt; Ristsõnades pannakse nad samasse ruutu. [[tähestiku järjekord|Järjestamisel]] tuleb '''lj''' pärast '''l'''-i, '''nj''' pärast '''n'''-i jne, väljaarvatud juhud, kui kumbki täht kuulub eri sõnaossa ja nad häälduvad eraldi näiteks: &quot;nadživ(j)eti&quot; (''ellu jääma''), 
mis koosneb [[eesliide|eesliitest]] ''nad-'' ja tegusõnast ''živ(j)eti''.
Kirillitsas vastab igale [[häälik]]ule eraldi täht.

''Đ'' asemel trükiti vanadel kirjutusmasinail ''Dj'', kuid see põhjustas liialt segadust. 
Sellist asendust esineb siiski autode [[numbrimärk]]idel ja serbohorvaadi klaviatuuride puuduse tõttu ka internetis.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;lSlFa&quot;&gt;[http://www.eki.ee/knab/lgv/ies1.htm#98001387 Keelte nimetuste andmebaas LINGUAE]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;seelrc.org&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.seelrc.org/webliography/bcs.ptml |pealkiri=Bosnian/Croatian/Serbian (BCS) |vaadatud=2010-02-12 |arhiivimisaeg=2013-05-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130521214915/http://www.seelrc.org/webliography/bcs.ptml |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mcbov&quot;&gt;[http://sh.wikipedia.org/wiki/Ekavski_izgovor Pored ekavskog, u srpskom jeziku je dozvoljena upotreba još i ijekavskog, dok je ikavski izgovor samo pravilan za upotrebu u hrvatskom jeziku.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9aMVV&quot;&gt;[http://en.wikipedia.org/wiki/Kaykavian_dialect The Kajkavian dialect area is closely related to neighbouring Slovene dialects.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;o0HZj&quot;&gt;[http://en.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cakavian_dialect#.C4.8Cakavian_literary_language Monuments of literacy began to appear in the 11th and 12th centuries, and artistic literature in the 15th.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DkkF6&quot;&gt;[http://bg.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D1%80%D0%B5%D1%85%D0%BE%D0%B4%D0%BD%D0%B8_%D0%B3%D0%BE%D0%B2%D0%BE%D1%80%D0%B8#.D0.A1.D1.80.D1.8A.D0.B1.D1.81.D0.BA.D0.B8_.D0.BB.D0.B8.D0.BD.D0.B3.D0.B2.D0.B8.D1.81.D1.82.D0.B8 Преходни говори, класифицирани понякога не съвсем точно за Торлашки диалекти.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gdCtO&quot;&gt;[http://sr.wikipedia.org/wiki/%D0%A6%D1%80%D0%BD%D0%BE%D0%B3%D0%BE%D1%80%D1%81%D0%BA%D0%B8_%D1%98%D0%B5%D0%B7%D0%B8%D0%BA Црногорски језик је усвајањем устава Црне Горе 19. октобра 2007. постао њен службени језик.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xYDaD&quot;&gt;[http://www.juridica.ee/juridica_et.php?document=et/articles/1996/1/23307.SUM.php Rahvusvaheline Jugoslaavia Tribunal]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EggLx&quot;&gt;[http://hr.wikisource.org/wiki/Be%C4%8Dki_knji%C5%BEevni_dogovor Bečki književni dogovor]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;k9FS7&quot;&gt;Greenberg, Robert David. [http://books.google.com/books?id=3ZvDJQHaUZkC&amp;pg=PA115&amp;dq=Serbo-Croatian+or+Croato-Serbian&amp;lr=#PPA115,M1 Language and identity in the Balkans] Oxford University Press, 2004, p 115 (ISBN 0199258155)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sm2iQ&quot;&gt;Odluka o objavljivanju odluka i proglasa Antifašističkog vijeća narodnog oslobođenja Jugoslavije, njegovog Predsjedništva i Nacionalnog komiteta na srpskom, hrvatskom, slovenskom i makedonskom jeziku (»Službeni list Demokratske Federativne Jugoslavije«, br. 1/45, No. 10, p. 5)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TI8OL&quot;&gt;[http://desguin.net/ced/MofCG/Crnogorski/Regulations/Ustav.htm Ustav Crne Gore]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;s5kxZ&quot;&gt;[http://govori.tripod.com/slovo.htm ''Slovo o srpskom jeziku'' / Serbiakeeleseadus]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xScLz&quot;&gt;S. Zekovic &amp; B. Cimeša: Elementa montenegrina, Chrestomatia 1/90. CIP, Zagreb 1991&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;c9dEN&quot;&gt;[http://en.wikipedia.org/wiki/Glagolitic_alphabet Nowadays, Glagolitic is only used for Church Slavic (Croatian and Czech recensions)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t33O4&quot;&gt;&quot;Rječnik hrvatskog ili srpskog jezika&quot;, ([[Jugoslavenska akademija znanosti i umjetnosti]]), [[Zagreb]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hk791&quot;&gt;Gramatika hrvatskosrpskoga jezika, ([[Ivan Brabec]], [[Mate Hraste]] ja [[Sreten Živković]]), Zagreb, 1968.&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Lõunaslaavi keeled]]</text>
      <sha1>1uginkpsoxtnrxnfqj4kdi6u1zpdqf3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kostjantõn Grõštšenko</title>
    <ns>0</ns>
    <id>212009</id>
    <revision>
      <id>6172153</id>
      <parentid>6168315</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:57:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7214" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Kostjantõn Grõštšenko
| pildi nimi = Msc_2004-Saturday_Afternoon-1600-1800-Gryshchenko.jpg
| pildi seletus =
| amet = [[Ukraina välisminister]]
| ametiajaalgus = [[2010]]. aasta märts
| ametiajalõpp = [[2012]] 
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = Ukraina välisminister
| ametiajaalgus2 = [[2. september|2. septembrist]] [[2003]]  
| ametiajalõpp2 = [[2005]]. aasta veebruarini
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = 
| sünnikoht    = 
| surmaaeg     = 
| surmakoht    = 
| rahvus       = 
| partei       = 
| abikaasa     = 
| vanemad      =
| lapsed       =
| sugulased    = 
| elukoht      =
| alma_mater   =
| elukutse     = 
| tegevusala   = 
| autasud      = 
| allkiri      = 
| moodul       = 
}}

'''Kostjantõn Grõštšenko''' ([[ukraina keel]]es ''Костянтин Іванович Грищенко''; sündinud [[28. oktoober|28. oktoobril]] [[1953]] [[Kiiev]]is) on [[Ukraina]] poliitik ja diplomaat, [[Ukraina välisminister]] [[2003]]–[[2005]] ja [[2010]]–[[2012]]. 

== Elulugu ==
[[1975]]. aastal lõpetas Grõštšenko [[Moskva Riiklik Rahvusvaheliste Suhete Instituut|Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudi]] [[rahvusvaheline õigus|rahvusvahelise õiguse]] erialal&lt;ref name=bio&gt;[https://web.archive.org/web/20080508192616/http://www.rainbow.gov.ua/content/1zast_sekretar2.html ГРИЩЕНКО Костянтин Іванович] Рада національної безпеки і оборони/Internet Archive (vaadatud 11. oktoobril 2011)&lt;/ref&gt;. 

[[1976]]–1981 töötas Grõštšenko [[New York|New Yorgis]] [[ÜRO]] sekretariaadis. [[1981]]–1990 töötas ta [[NSV Liidu välisministeerium]]is. Kuni [[1985]]. aastani oli ta välisministeeriumi [[konsulaat]]ide valitsuses algul [[atašee]] ja siis 3. sekretär, alates 1985. aastast töötas [[Kanada]]s [[NSV Liit|NSV Liidu]] peakonsulaadis algul asekonsuli ja siis [[Konsul (diplomaatia)|konsulina]]. 

[[1990]]–1993 töötas ta [[Ukraina välisministeerium]]is, kuhu siirdus Ukraina välisministri [[Anatoli Zlenko]] kutsel. [[1993]]–1998 oli ta Ukraina esindaja rahvusvahelise relvastuse ja desarmeerimise kontrolli protsessi ([[START-1]]-leppe) juures. Ta kuulus leppe alalisse konsultatiivkomisjoni ja leppe keskkontrollkomisjoni. Ühtlasi juhtis ta Ukraina delegatsiooni peamistel rahvusvahelise [[pingelõdvendus]]e alastel konverentsidel, mis toimusid [[ÜRO]] egiidi all. [[1996]] esindas ta Ukrainat [[tuumarelvastus]]e vähendamisele pühendatud [[G8]] tippkohtumisel [[Moskva]]s. [[1995]]–1998 oli ta Ukraina välisministri asetäitja relvastuse ja desarmeerimise, [[Euroopa]] julgeoleku ning [[SRÜ]] koostöö alal. 

[[1998]] sai ta Ukraina saadikuks [[Belgia]]s, [[Holland]]is ja [[Luksemburg]]is ning [[Ukraina NATO-missioon]]i juhiks. [[2000]]–2003 oli ta Ukraina saadik [[USA]]-s. 

[[2. september|2. septembrist]] [[2003]] kuni [[2005]]. aasta veebruarini oli ta Ukraina välisminister. Ta määrati sellesse ametisse president [[Leonid Kutšma]] ukaasiga. [[2006]]. aasta augustist [[2007]]. aasta detsembrini oli ta välissuhete nõunik [[Viktor Janukovõtš]]i valitsuses. Seejärel oli ta 4 kuud parlamendiliige ja varivalitsuse välisminister. [[2008]]. aasta aprillis sai temast [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] (''Рада національної безпеки і оборони України'') sekretäri esimene asetäitja, sama aasta juunis Ukraina täievoliline suursaadik [[Venemaa]]l ja [[2010]]. aasta märtsis Ukraina välisminister [[Mõkola Azarovi valitsus]]es.

24. detsembrist 2012 kuni 27. veebruarini 2014 oli ta Ukraina asepeaminister.

=== Ametlik uurimine ===
2022. aasta juulis esitas Ukraina [[Riiklik Juurdlusbüroo (Ukraina)|Riiklik Juurdlusbüroo]] Grõštšenkole ja endisele Ukraina justiitsministrile [[Oleksandr Lavrõnovõtš]]ile kahtlustuse riigireetmises seoses [[Harkivi lepingud|Harkivi lepete]] ettevalmistamisega.&lt;ref&gt;[https://news.liga.net/politics/news/lavrinovich-grischenko-eks-ministry-yanukovicha-poluchili-podozreniya-za-harkovskie-soglasheniya Лавринович, Грищенко. Экс-министры Януковича получили подозрения за харьковские соглашения] Liga, 25.07.2022 (vaadatud: 26.07.2022)&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Kostjantõn Grõštšenko valdab ukraina, inglise, prantsuse ja vene keelt.&lt;ref name=pseudology&gt;http://www.pseudology.org/Eneida/Grischenko_KI.htm (vaadatud 11. oktoobril 2011)&lt;/ref&gt;

Tema isa Ivan Grõštšenko oli nõukogude ajal [[Ukraina NSV]] alaline esindaja ÜRO Euroopa osakonnas.&lt;ref name=pseudology/&gt;

Alates [[1974]] on Kostjantõn Grõštšenko abielus Natalja Grõštšenkoga, neil on tütar Oksana ning lapselapsed Solomeja ja Filimon.&lt;ref name=pseudology/&gt;

== Autasud ==
* Orden [[Teenete eest]], I järk (2013)&lt;ref&gt;Указ Президента України № 584/2013 Про нагородження К. Грищенка орденом «За заслуги». ''Нагородити орденом «За заслуги» I ступеня ГРИЩЕНКА Костянтина Івановича - Віце-прем'єр-міністра України, м. Київ''. 28. oktoober 2013&lt;/ref&gt;
* Orden Teenete eest, II järk (2003)&lt;ref&gt;[http://www.glavred.info/print.php?news=/archive/2003/10/29/162802-6.html Кучма намекнул Грищенко на увольнение?]&lt;/ref&gt;
* Orden Teenete eest, III järk (1998)&lt;ref&gt;[http://bin.com.ua/templates/news_article_big.shtml?id=29475 Константин Грищенко — новый министр иностранных дел Украины]&lt;/ref&gt;
* [[Ukraina Ministrite Kabinet]]i aukirjad (2001, 2003){{lisa viide}}

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid==
* [http://svobodaslova.ictv.ua/rus/personal/person-389.html Грищенко Константин Иванович]
* [http://www.pseudology.org/Eneida/Grischenko_KI.htm Константин Иванович Грищенко]

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | nimi=[[Ukraina välisminister]] | eelnev=[[Anatoli Zlenko]]&lt;br&gt;[[Petro Porošenko]] | järgnev=[[Borõss Tarasjuk]]&lt;br&gt;[[Leonid Kožara]]| aeg=2003–2005&lt;br&gt;2010–2012}}
{{lõpp}}

&lt;small&gt;''Selle artikli kirjutamisel on kasutatud poolakeelset artiklit [[:pl:Kostiantyn Hryszczenko]] ja venekeelset artiklit [[:ru:Грищенко, Константин Иванович]] seisuga 11. oktoober 2011 ning ukrainakeelset artiklit [[:uk:Грищенко Костянтин Іванович]] seisuga 23. mai 2011.''&lt;/small&gt;

{{JÄRJESTA:Grõštšenko, Kostjantõn}}
[[Kategooria:Ukraina diplomaadid]]
[[Kategooria:Ukraina välisministrid]]
[[Kategooria:Sündinud 1953]]</text>
      <sha1>org4zfyvu3cgsfuwbu9q132s33lty2r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Võõrasema (seriaal)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>214167</id>
    <revision>
      <id>6172336</id>
      <parentid>5562575</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T01:46:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>2603:8001:4C03:F360:2CFF:8CC4:A507:51D3</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Osades */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2436" xml:space="preserve">'''&quot;Võõrasema&quot;'''''(&quot;La Madrastra&quot;)'' on 120-osaline [[Mehhiko]] [[seebiooper]], mis toodeti [[2005]]. aastal. Eestis on seda näidanud [[Kanal 2]].

== Loo sisu ==

Maria mõisteti eluks ajaks [[Aruba|Arubal]] vangi, süüdistatuna oma sõbranna Patricia tapmises. Maria ja Patricia olid oma sõpradeseltskonnaga Arubal reisil, kuid ühel õhtul leidis Maria Patricia surnuna, kõrval ka mõrvarelv. Segaduses ja ähmis Maria korjas mõrvarelva üles, puudutas verist Patriciat ja samal ajal astus sisse Maria mees Esteban. Keegi ei uskunud, et Maria süütu on, kuigi ta seda oli. Naine mõisteti halastamatult eluks ajaks vangi.

Kuid 20 aastat hiljem saab Maria eeskujuliku käitumise eest vabaks. Naine naaseb Mehhikosse, et leida oma pere, leida Patricia tapja ja ta trellide taha saata. Selle 20 aastaga on Esteban käskinud kunagistel reisikaaslastel ja enda sõpradel vaikida ja valetada enda lastele Estrellale ja Hectorile, et nende ema on surnud. Lapsed kummardavad San Romanide elutoas naise pilti, kes on nende väidetav ema, aga maal on meelega tellitud, seegi on osa valest. Peagi Maria naaseb, ilmutab end teistele ja alustab vaevarikast teekonda, et võita endale oma laste ja mehe armastus ja saata õige mõrtsukas teo eest vangi.
== Osades ==

* [[Victoria Ruffo]] – Maria Fernandez Acuña de San Roman
* [[Cesar Evora]] – Esteban San Roman
* Margarita Isabel – Carmela San Roman
* Jaqueline Andere – Alba San Roman
* Sabine Moussier – Fabiola Moran de Mendizabal
* Rene Casados – Bruno Mendizabal
* Cecilia Gabriela – Daniela Marquez de Rivero
* Guillermo Garcia Cantu – Demetrio Rivero
* Lorenzo de Rodas – Servando Maldonado
* Montserrat Olivier – Patricia Soler de Ibañez
* Miguel Angel Biaggio – Angel San Roman/Angel Rivero San Roman
* Ximena Herrera – Alma Martinez
* Martha Julia – Ana Rosa Marquez
* Eduardo Capetillo – Leonel Ibañez
* Mariana Rios – Lupita Montes
* Mauricio Aspe – Hector San Roman Fernandez
* [[Michelle Vieth]] – Vivian Sousa
* Ana Layevska – Estrella San Roman Fernandez
* José Luis Resédez – Greco Montes
* Sergio Mayer – Carlos Sanchez
* Ana Martin – Soccorro de Montes
* Arturo Garcia Tenorio – Davinci
* Irma Serrano – Duquesa (Hertsoginna)
* Joaquin Cordero – Padre Belisario
* Patricia Reyes Spindola – Venturina Garcia &quot;La Mudita&quot;
* Carlos Bonavides – Pulpo

[[Kategooria:Mehhiko telesarjad]]
[[Kategooria:Seebiooperid]]</text>
      <sha1>7jazxo5t7pv63p2r61694szdzevz6ip</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Päikeseraadio</title>
    <ns>0</ns>
    <id>225052</id>
    <revision>
      <id>6172194</id>
      <parentid>6137051</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T19:04:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7807" xml:space="preserve">'''Päikeseraadio''' oli [[raadiojaam]] [[Pärnu]]s, mis tegutses kuni 2014. aasta suveni, mille järel sai Pärnu kohalikuks raadiojaamaks [[Tre raadio|Tre Raadio]].

== Ajalugu ==
Päikeseraadio nime kandis [[Tartu]]s [[1994]]. aastal asutatud [[raadiojaam]], mis tegutses ka [[Pärnu]]s ja [[Tallinn]]as. 

ASile Rumor kuuluv Päikeseraadio alustas Tartus tööd [[1. august]]il 1994 kolmanda kohaliku jaamana [[Tartu Raadio]] ja [[Q Raadio]] järel &lt;ref&gt;{{netiviide | URL = http://www.raamatupidaja.ee/?PublicationId=a76585f9-84b5-4d29-a471-1792cbff58dd| Pealkiri = 1. august on majanduses erakordselt teguderohke | Autor = Väinu Rozental| Väljaanne = Äripäev| Aeg = 02.08.2010 | Keel = eesti}}&lt;/ref&gt;. Tartu Päikeseraadio kõrvale loodi sõsarjaam Pärnusse. Hiljem kuulusid Päikeseraadiod [[Rein Kilk|Rein Kilgi]] suurosalusega ettevõttele [[AS Mediainvest]], mis [[1. juuli]]l [[1996]] alustas saadetega ka Tallinnas &lt;ref&gt;{{netiviide | URL = http://www.ap3.ee/article/2010/7/1/1992-tulumaksuvaba-miinimum-oli-120-krooni-kuus| Pealkiri = 1992: tulumaksuvaba miinimum oli 120 krooni kuus | Autor = Väinu Rozental| Väljaanne = Äripäev| Aeg = 01.07.1999| Keel = eesti}}&lt;/ref&gt;.

1996. aastani oli Tartu Päikeseraadio juhataja [[Hando Sinisalu]] &lt;ref&gt;{{netiviide| URL = http://raamatupidaja.ee/article/2010/02/26/Loe_mis_juhtus_26_veebruaril_Eesti_majanduses| Pealkiri = Loe, mis juhtus 26. veebruaril Eesti majanduses| Autor = Väinu Rozental| Väljaanne = Äripäev| Aeg = 26.02.2010| Keel = eesti| vaadatud = 18.10.2010| arhiivimisaeg = 4.08.2020| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20200804140703/https://www.raamatupidaja.ee/article/2010/02/26/Loe_mis_juhtus_26_veebruaril_Eesti_majanduses| url-olek = ei tööta}}&lt;/ref&gt;. Jaama loomisest kuni [[1998]]. aasta alguseni töötas raadiojaama programmidirektorina [[Tõnis Kahu]] &lt;ref name=Niitra&gt;{{netiviide| URL = http://www.postimees.ee/leht/99/05/11/majandus.shtm| Pealkiri = Päikeseraadiod varjutavad tänase Easy FMi mainet| Autor = Nils Niitra| Väljaanne = Postimees| Aeg = 11.05.1999| Keel = eesti| vaadatud = 3.09.2013| arhiivimisaeg = 13.05.2001| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20010513153138/http://www1.postimees.ee/leht/99/05/11/majandus.shtm| url-olek = ei tööta}}&lt;/ref&gt;. Päikeseraadio uudistejuht oli [[Ülle Hallik]] &lt;ref name=Eelrand&gt;{{netiviide | URL = http://www.epl.ee/news/melu/raadiohaaled-nouavad-saamata-jaanud-palkasid.d?id=50771230| Pealkiri = Raadiohääled nõuavad saamata jäänud palkasid | Autor = Helen Eelrand | Väljaanne = EPL | Aeg = 19. aprill 1999| Keel = eesti}}&lt;/ref&gt;.

Pärnu Päikeseraadios töötasid teiste seas ajakirjanikuna [[Piret Kooli]] &lt;ref&gt;{{netiviide| URL = http://vikerraadio.err.ee/saade/mismottes/saatejuht/49/Piret_Kooli| Pealkiri = Piret Kooli| Väljaanne = http://vikerraadio.err.ee| Keel = eesti| vaadatud = 2010-10-18| arhiivimisaeg = 2011-05-13| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20110513162740/http://vikerraadio.err.ee/saade/mismottes/saatejuht/49/Piret_Kooli| url-olek = ei tööta}}&lt;/ref&gt; ja saatejuhina [[Mart Normet]] &lt;ref&gt;{{netiviide | URL = https://www.ohtuleht.ee/130055 | Pealkiri = Kuulsate saatejuhtide varjus teevad tööd toimetajad | Autor = Marii Karell | Väljaanne = Õhtuleht| Aeg = 23.10.2002 | Keel = eesti}}&lt;/ref&gt;. [[Pärnu teater Endla|Pärnu teatri]] näitlejad [[Sepo Seeman]], [[Jaan Rekkor]] ja [[Jüri Vlassov]] tegid laupäeviti tunniajalist huumorisaadet &quot;Tunnimees&quot;, mille sponsor oli [[Pärnu Õlu]] &lt;ref&gt;{{netiviide | URL = http://www.epl.ee/artikkel/102630| Pealkiri = Kuldne Trio vallutab eetrit | Autor = Jüri Laulik | Väljaanne = Eesti Päevaleht| Aeg = 9. märts 2000 | Keel = eesti}}&lt;/ref&gt;

Varem [[Riia tänav]]al tegutsenud Tartu Päikeseraadio kolis [[1998]]. aasta detsembris [[Emajõe keskus]]e 6. korrusele. Saatejaam paiknes viljasalve katusel, ülekandejaam Emajõe keskuse katusel &lt;ref&gt;{{netiviide | URL = http://vana.www.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F12%2F08%2Ftartu%2Fuudised.htmXyheteistkymnes | Pealkiri = Päikeseraadio pesitseb «plaskus» | Autor = Priit Rajalo | Väljaanne = Postimees | Aeg = 08.12.1998 | Keel = eesti | vaadatud = 14.06.2022 | arhiivimisaeg = 15.07.2012 | arhiivimisurl = https://archive.today/20120715062041/http://vana.www.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/98/12/08/tartu/uudised.htmXyheteistkymnes | url-olek = robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;. Pärnu Päikeseraadio töötas [[Chaplini keskus]]es, kust [[Mark Soosaar]] jaama 1998. aasta lõpus maksmata rendi tõttu välja tõstis &lt;ref&gt;{{netiviide | URL = http://www.epl.ee/news/eesti/kumme-aastat-uut-eestit-talv-1998.d?id=50807183| Pealkiri = Kümme aastat uut Eestit, talv 1998 | Autor = Silvia Pärmann | Väljaanne = EPL | Aeg = 9. august 2001 | Keel = eesti}}&lt;/ref&gt;.

1998. aastal oli Kuku raadio omanikul [[AS Trio]]l ja Pärnu Päikeseraadio omanikul [[AS Pärnu Raadio]]l kohtuvaidlus. Trio süüdistas Pärnu Päikeseraadiot Kuku libauudiste edastamises Trio loata, kuna varasem edastusleping oli lõppenud. Vaidlus lahenes kohtuvälise kokkuleppega, kohus Päikeseraadiolt ringhäälinguluba ei võtnud &lt;ref&gt;{{netiviide | URL = http://www.postimees.ee/htbin/1art-a?/98/05/02/uudised.htmXkaheteistkymnes | Pealkiri = Pärnu Päikeseraadio ja Kuku leppisid ära | Väljaanne = Postimees | Aeg = 02.05.1998 | Keel = eesti | vaadatud = 29.06.2022 | arhiivimisaeg = 16.10.2000 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20001016110451/http://www.postimees.ee/htbin/1art-a?%2F98%2F05%2F02%2Fuudised.htmXkaheteistkymnes | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Mediainvest kaasas 1998. aastal omanikeringi teisi osanikke ja detsembris müüs Päikeseraadiod koos raadiojaamaga [[Mega FM]] Skandinaavia ettevõttele [[Modern Times Group]]. Seejärel hakkasid jaamad kandma kaubamärki [[Easy FM]] &lt;ref name=Niitra/&gt;. Rohked töövaidlused jätkusid siiski ka pärast müüki, kui omanikeks olid [[Mediainvest Holding]] ja [[MTG Radio]] &lt;ref name=Eelrand/&gt;

Kohalik Pärnu raadio, koos kohalike uudistega, oli taas eetris 24. mail aastal 2000, kui sagedusel 92,7 MHz alustas tööd Raadio Pärnu, mille operaatorfirmaks Õhk OÜ.

Päikeseraadio kutsung kõlas uuesti eetris 1. aprillil 2011. Esimeste häältena olid hommikuprogrammi &quot;Hommikupäike&quot; eetris Ahti Puudersell ja Lauri Laos. Raadio peatoimetajaks ja tehnikajuhiks Urmas Salmu. Juriidiliselt oli selleks ajaks Õhk OÜ omanikuks saanud Meediamaania OÜ.

Päikeseraadio eetrihäälte nimekiri täienes mitme uue nimega: Inna Sulg, Edgar Liivamägi, Heikko Leesment, Ivo Orav, Joel Kukk, Priit Neeme, Meelis Sarv. Samas naasid eetrisse varasemadki raadiohääled: Maria Murumaa, Hedy Tammeleht, Regina-Atka Jaakson, Urmas Salmu, Ahti Puudersell ja Lauri Laos.

OÜ Õhk pankrotistus aastal 2014. Ettevõttele väljastatud sagedusloa, sagedusel 92,7 MHz, omandas Tre Raadio nimel tegutsev ettevõte. Alates 1. maist 2014 asendus Päikeseraadio signatuur Tre Raadio kutsungiga.

Tartu Päikeseraadio töötas sagedusel 99,4 FM. Praegu tegutseb Tartus samal lainepikkusel raadio [[Star FM]]. Pärnu Päikeseraadio töötas sagedusel 100,3 FM. Praegu tegutseb Pärnus samal lainepikkusel raadio [[Star FM]]. 

== Vaata ka ==
* [[Eesti raadiojaamade loend]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://www.paikeseraadio.ee/ Päikeseraadio veebis]
* [https://www.ohtuleht.ee/18243 &quot;Mega FM-i, Love ja Päikeseraadio omanikud ühinesid&quot;] Õhtuleht, 12. märts 1998
* [[Christel Karits]], [http://www.epl.ee/artikkel/39655 &quot;Pärnu Päikeseraadiost saab esimene uudistevaba kohalik raadiojaam&quot;] Eesti Päevaleht, 29. august 1998
* Anu Saare, [http://www.epl.ee/news/eesti/mark-soosaar-tostab-paikeseraadio-majast-valja.d?id=50763758 &quot;Mark Soosaar tõstab Päikeseraadio majast välja&quot;] Eesti Päevaleht, 5. november 1998

[[Kategooria:Eesti raadiojaamad]]</text>
      <sha1>sqvu6q6zhkjunrdiua17dxdjmbr2cxv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Siberi lehis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>230063</id>
    <revision>
      <id>6172357</id>
      <parentid>6121447</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T04:01:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12975" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = Siberi lehis
| värv = #{{taksoboksi värvus|taimed}}
| seisund        = LR/lc
| seisundi_süsteem  = iucn2.3
| seisundi_ref      = &lt;ref&gt;{{IUCN|hindaja=Conifer Specialist Group|nimi=Larix sibirica|aasta=1998|ID=42317|IUCN_aasta=2010}}&lt;/ref&gt;
| pilt           = Larix sibirica Urals.jpg
| pildi_seletus  = 
| pildi_laius    = 300 px
| riik           = [[Taimed]] ''Plantae''
| hõimkond       = [[Paljasseemnetaimed]] ''Pinophyta''
| klass          = [[Okaspuud]] ''Pinopsida''
| selts          = [[Okaspuulaadsed]] ''Pinales''
| sugukond       = [[Männilised]] ''Pinaceae''
| perekond       = [[Lehis]] ''Larix''
| liik           = Siberi lehis
| binaarne       = ''Larix sibirica''
| binaarse_autor = [[Carl Friedrich von Ledebour|Ledebour]] (1833)
| levikukaart   = 
| sünonüümid = *''Larix archangelica'' Lawson &lt;small&gt;(1836)&lt;/small&gt;
*''Larix decidua'' var. ''rossica'' Henkel &amp; W. Hochst. &lt;small&gt;(1865)&lt;/small&gt;
*''Larix decidua'' subsp. ''sibirica'' (Ledeb.) Domin &lt;small&gt;(1931)&lt;/small&gt;
*''Larix decidua'' var. ''sibirica'' (Ledeb.) Regel &lt;small&gt;(1874)&lt;/small&gt;
*''Larix europaea'' Middend. &lt;small&gt;(1845)&lt;/small&gt;
*''Larix europaea'' var. ''rossica'' (Henkel &amp; W. Hochst.) Beissn. &lt;small&gt;(1884)&lt;/small&gt;
*''Larix europaea'' var. ''sibirica'' (Ledeb.) Loudon &lt;small&gt;(1838)&lt;/small&gt;
*''Larix russica'' (Endl.) Sabine ex Trautv. &lt;small&gt;(1884)&lt;/small&gt;
*''Larix sukaczewii'' Dylis &lt;small&gt;(1945)&lt;/small&gt;
*''Pinus intermedia'' Fisch. ex Turcz. &lt;small&gt;(1838)&lt;/small&gt;
*''Pinus larix'' var. ''russica'' Endl. &lt;small&gt;(1847)&lt;/small&gt;
*''Pinus pseudolarix'' Steud. &lt;small&gt;(1840)&lt;/small&gt;&lt;ref name=&quot;catalogue&quot; /&gt;
}}
'''Siberi lehis''' (''Larix sibirica'') on [[heitlehisus|heitlehine]] [[okaspuu]]liik [[männilised|männiliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]] [[lehis]]e [[perekond (bioloogia)|perekonnast]]. Selle liigi sünonüümide hulka on arvatud ka '''vene lehis''' (''Larix sukaczewii''), mida vene autorid käsitlesid pärast [[II maailmasõda]] iseseisva liigina.&lt;ref name=&quot;okaspuud&quot; /&gt;

== Botaanilised tunnused ==
[[Pilt:Larix sibirica with golden foliage.jpg|pisi|vasakul|Käbid]]
[[Pilt:Larix sibirica a1.jpg|pisi|vasakul|Tüve koor]]
Puu kasvab soodsatel tingimustel kuni 40, harva kuni 50 m kõrguseks. [[Tüvi|Tüve]] läbimõõt on kuni 1,2 m. Võrreldes [[euroopa lehis]]ega on tüvi sirgem ja laasub paremini. Tüve koor on hallikaspruun ja pikisuunas lõhenenud. Vanemate puude [[Korp|korba]] paksus on 10–15, harva ka 20–30&amp;nbsp;cm.&lt;ref name=&quot;okaspuud&quot; /&gt;

[[Juurestik]] on hästi arenenud ja tungib paksemates ja hästi vett läbilaskvates muldades küllalt sügavale. Soostunud piirkondades ja [[igikelts]]a aladel moodustub aga maapinnalähedane juurestik.&lt;ref name=&quot;dendrovene&quot; /&gt;

[[Võra]] on väga kahar võrreldes teiste lehistega ning tugevatel okstel on tihedalt pikkade okastega lühivõrseid.&lt;ref name=&quot;okaspuud&quot; /&gt; [[Pung]]ad on ümarad või koonilised, vaigused.&lt;ref name=&quot;conifers&quot; /&gt; [[Võrse]]d on kollakad ja läikivad.&lt;ref name=&quot;dendro&quot; /&gt;

[[Okas|Okkad]] on pehmed, tömbi tipuga ja lehiseliikide hulgas kõige pikemad – 3–5 (6) cm; nende pikkus suureneb võrse tipust aluse poole, lühivõrsetel on okkad 25–50 kaupa kimbus.&lt;ref name=&quot;okaspuud&quot; /&gt;

[[Isasõis]]ikud on kollakad ja ümarad, [[emasõis]]ikud on punavioletjad, kahvaturohelised või valkjad. Valminud [[käbi]]d on pruunid ning 2,5–5,5&amp;nbsp;cm pikkused.&lt;ref name=&quot;okaspuud&quot; /&gt; [[Seemnesoomus]]ed on hele- kuni tumepruunid, munaja kujuga, nõrgalt üksteise vastu surutud, suhteliselt õhukesed, tihedalt karvadega kaetud. [[Kattesoomus]]ed on terava tipuga ning ei ulatu seemnesoomuste tagant välja.&lt;ref name=&quot;dendro&quot; /&gt;

[[Seemned|Seemnete]] kest on paks (moodustab 70% seemne massist), pruun, 3–7&amp;nbsp;mm pikkune, varustatud kestast umbes kaks korda pikema tiivakesega. 1000 seemne mass on 6–14 g.&lt;ref name=&quot;okaspuud&quot; /&gt; [[Tõuse|Tõusmetel]] on tavaliselt 6–7 [[iduleht]]e.&lt;ref name=&quot;dendrovene&quot; /&gt;

Puu eluiga on tavaliselt 200–300 aastat, üksikpuud võivad elada ka kuni 500–600-aastaseks. Maksimaalne eluiga võib küündida ka 1300 aastani.&lt;ref name=&quot;okaspuud&quot; /&gt;

== Levikuala ja ökoloogia ==
[[Pilt:Kem-004.jpg|pisi|vasakul|Siberi lehised [[Kuznetski Alatau]] mäestikus]]
Siberi lehise looduslik levila paikneb [[Siber]]i lääne-, kesk- ja lõunaosas, [[Ida-Euroopa lauskmaa]] põhja- ja kirdeosas. Idas ulatub levila [[Baikal]]i järve taguste mägedeni, läänes kuni [[Äänisjärv]]eni, põhjas kuni 70° 15'. Hajutatud populatsioonid kasvavad veel [[Tjan-Šan]]i mäestiku idaosas ning [[Tarbagatai]] ja [[Mongoolia]] [[Altai]] mäestikus.&lt;ref name=&quot;okaspuud&quot; /&gt;
Levila [[Euroopa]] osas vähelevinud siberi lehis kasvab seal peamiselt koos [[harilik kuusk|kuuse]], [[harilik mänd|männiga]], [[arukask|arukasega]], [[siberi seedermänd|siberi seedermänniga]], [[dauuria lehis]]ega jt.&lt;ref name=&quot;dendrovene&quot; /&gt;

Kasvukohad on [[tundra]]st põhjas kuni kuivade [[stepp]]ideni lõunas. Puu on üsna valgusnõudlik ning valgusevajadus suureneb koos vanuse kasvuga. Parimad kasvukohad asuvad Altai ja teistes mägipiirkondades, kus puistute tagavara ulatub kuni 800–1000 m&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;/ha. Siberi lehisel [[igikelts]]al kasvada eriti ei meeldi, ning seal asendab teda dauuria lehis.&lt;ref name=&quot;frost&quot; /&gt;

Siberi lehise poolt domineerivad metsad asuvad peamiselt Siberi lõunaosa mäestikes (Altai, [[Sajaanid]], [[Tannu-Ola]]) kus puud tõusevad metsade levikupiirini, 1900–2400 m kõrguseni üle merepinna.&lt;ref name=&quot;frost&quot; /&gt;

Kasvukoha muldadeks võivad olla kuivadest [[liivmuld]]adest kuni veega küllastunud [[turvasmuld]]adeni. Parimad kasvukohad on väikse kaldega mäenõlvad ja [[jõeorg|jõeorud]], kus kasvupinnasteks on parasniisked hästi vett läbilaskvad neutraalsed või [[happeline keskkond|happelised]] [[mullad]].&lt;ref name=&quot;frost&quot; /&gt;

== Paljunemine ==
Siberi lehis on [[ühekojalisus|ühekojaline]] taim ja paljuneb seemnete abil. Käbikandvus algab valgusele avatud kasvukohtades 10–15, tihedamas puistus 25–30 aasta vanustel puudel. Väga head seemneaastad esinevad 4–5 aasta järel.&lt;ref name=&quot;frost&quot; /&gt;

[[Tolmlemine]] toimub aprilli lõpus või mais (levila põhjaosa karmis kliimas mõnikord ka juunis) ning kestab 5–10 ööpäeva. Seemned valmivad sama aasta augustis-septembris ning varisevad levila lõunaosas septembris-oktoobris, Euroopa-osas talve lõpust kuni juuni alguseni. Käbide vähese vaigusisalduse tõttu väljuvad seemned üsna kergelt.&lt;ref name=&quot;dendrovene&quot; /&gt; Seemnete idanevus on 24–73%.&lt;ref name=&quot;frost&quot; /&gt;

== Kasutamine ==
{| class=&quot;wikitable&quot; align=right
|+Tähtsamad füüsikalis-mehaanilised omadused&lt;ref name=&quot;fyys&quot; /&gt;
! width=155| Omadus
! width=75| Väärtus
! width=50| Ühik
|- 
| [[Tihedus]]*
| align=&quot;right&quot;| 640
| align=&quot;center&quot;| kg/m&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;
|- 
| [[Elastsusmoodul]]*
| align=&quot;right&quot;| 14 600
| align=&quot;center&quot;| MPa
|- 
| [[Paindetugevus]]*
| align=&quot;right&quot;| 96,4
| align=&quot;center&quot;| MPa
|- 
| [[Survetugevus]]*, pikikiudu
| align=&quot;right&quot;| 55,3
| align=&quot;center&quot;| MPa
|-
| [[Nihketugevus]]*, pikikiudu
| align=&quot;right&quot;| 9,3
| align=&quot;center&quot;| MPa
|- 
| [[Tõmbetugevus]]*, pikikiudu
| align=&quot;right&quot;| 118,6
| align=&quot;center&quot;| MPa
|- 
|colspan=&quot;3&quot; |* &lt;small&gt;puidu niiskusesisaldus 15%&lt;/small&gt;
|}
Siberi lehise puidu mehaanilised omadused on väga head, ületades harilikku mändi ja teisi lehiseliike. [[Maltspuit]] on võrdlemisi kitsas, valkjas, nõrgalt pruunika varjundiga. [[Lülipuit]] on punakaspruun.&lt;ref name=&quot;dendro&quot; /&gt; [[Sügispuit|Sügispuidu]] osatähtsus [[aastarõngas]]tes on 30–50%.&lt;ref name=&quot;okaspuud&quot; /&gt; Tugev puit säilib hästi niiskes keskkonnas, üle 200 aasta sambla all olnud tüvedel on lülipuit olnud täiesti terve. Mädanemisele vastupidavat puitu kasutatakse sageli [[vesiehitus|vesi-]] ja sillaehituses.&lt;ref name=&quot;dendro&quot; /&gt; Puidus sisalduvast vaigust valmistatakse kõrgekvaliteedilist tärpentini ning koorest toodetakse [[tanniin]]i ja värvaineid.&lt;ref name=&quot;okaspuud&quot; /&gt;

Puidu kasutamisel võib arvestada, et välistingimustes maapinnaga kontaktis olev puit säilib keskmiselt 9–10 aastat, lageda taeva all olev puit 65 (40–90) aastat ja varjualuses olev puit 120 (90–150) aastat. Siberi lehise puit sisaldab 6–16% [[vaik]]u (rohkem kui männi- ja kuusepuidus) ning rohke vaigusisalduse tõttu eritab puit kuivamisel tugevat vaigulõhna.&lt;ref name=&quot;lehispuit&quot; /&gt; Üldiselt sõltuvad lehise puidu säilivusomadused puu kasvukiirusest ja vanusest. Looduslikes metsades kasvanud ühtlaste aastarõngastega puit võib oluliselt erineda puidust, mis on saadud noorest metsakultuurist. Kiire kasv vähendab tõenäoliselt puidu mädanemiskindlust.&lt;ref name=&quot;okaspuud&quot; /&gt;
 
Kuivamisel on puidu radiaalsuunaline kahanemine ligi 2,5 korda väiksem kui tangentsiaalsuunaline kahanemine, mistõttu puit hakkab lõhenema ja keerduma. Eriti palju kooldub puit, mis on saadud loogelistest ja paljude oksakohtadega tüvedest. Miinuseks on ka asjaolu, et lehise puidu kuivamine on männist ja kuusest 2–3 korda aeglasem. Puidu pikisuunalisel saagimisel tekivad lõikepinnale lahtised puidukiud, kuna erineva tihedusega [[kevadpuit|kevad-]] ja sügispuit (hilispuit) eralduvad teineteisest kergesti.&lt;ref name=&quot;okaspuud&quot; /&gt;

== Siberi lehis Eestis ==
Eestis on siberi lehist kultiveeritud alates [[18. sajand]]i lõpust. Koos euroopa lehisega on siberi lehis meil kõige levinum lehiseliik (vanemas kirjanduses ka vene lehise nime all).&lt;ref name=&quot;Paivel&quot; /&gt; Vanemad puistud kasvavad endise [[Vigala mõis]]a maadel, [[Sangaste loss]]i [[parkmets]]as ja endistes Sangaste mõisa metsades. Puistutena kasvab siberi lehist veel [[Järvselja]]l, [[Antsla]] ja [[Õisu]] metskonnas jm.&lt;ref name=&quot;okaspuud&quot; /&gt;

Siberi lehis õitseb meil aprilli lõpus või mai alguses. Okkad puhkevad euroopa lehisest umbes nädal aega varem. Mida karmimast kliimast pärineb puu, seda varem hakkavad okkad kolletuma ja varisema. Augustis-septembris valminud seemned varisevad peamiselt järgmisel kevadel – aprillis-mais. Seemnete täisteralisus on meil kasvavatel puudel 20–30%.&lt;ref name=&quot;okaspuud&quot; /&gt;

Eestis kasvavaid nooremaid ja keskealisi lehiseid kahjustab kõige rohkem seenhaigus [[lehisevähk]], mida tekitab [[kottseened|kottseente]] hulka kuuluv ''Lachnellula willkommii''. See [[patogeen]] levib puu vigastuskohtade ja lühivõrsete lehearmide kaudu ning tekitab okstele ja tüvele järjest suurenevaid haavandeid. Haigus võib aastate jooksul põhjustada puu hukkumist. Nakatumist soodustavad rasked [[savimuld|savimullad]] ja veega küllastunud mullad.&lt;ref name=&quot;okaspuud&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;catalogue&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.catalogueoflife.org/annual-checklist/2010/details/species/id/5647715| Pealkiri = Conifer database: Larix sibirica| Väljaanne = Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist| Kasutatud = 13.09.2010| Keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;okaspuud&quot;&gt;[[Eino Laas]]. &quot;Okaspuud&quot;, Tartu: Atlex, 2004.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dendrovene&quot;&gt;Шиманюк А.П.. &quot;Дендрология&quot;, Москва: Лесная промышленность, 1974.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;conifers&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.conifers.org/pi/Larix_sibirica.php| Pealkiri = Larix sibirica| Väljaanne = www.conifers.org| Kasutatud = 06.12.2010| Keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dendro&quot;&gt;[[Endel Laas]]. &quot;Dendroloogia&quot;, Tallinn: Valgus, 1987.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;frost&quot;&gt;Osawa A., Zyryanova O. A., Matsuura Y., Kajimoto, T., Wein R. W. &quot;Permafrost Ecosystems: Siberian Larch Forests&quot;,  2009. ISBN 978-1-4020-9692-1.&lt;/ref&gt; 
&lt;ref name=&quot;fyys&quot;&gt;{{netiviide| URL = http://enles.ru/fiziko-mehani4eskie-svoistva-drevesini-listvennici.html| Pealkiri = Физико-механические свойства древесины лиственницы.| Väljaanne = Производство пиломатериала и продажа пиломатериала| Kasutatud = 06.12.2010| Keel = vene| arhiivimisaeg = 6.07.2010| arhiivimisurl = https://archive.today/20100706102655/http://enles.ru/fiziko-mehani4eskie-svoistva-drevesini-listvennici.html| url-olek = robot: teadmata}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lehispuit&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.sl.kvl.dk/upload/workingpapersno23.pdf| Pealkiri = Larch wood – a literature review| Autor = Andreas Bergstedt, Christian Lyck| Failitüüp = PDF| Täpsustus =ISBN 978-87-7903-337-5 | Väljaanne = Forest &amp; Landscape Working Papers| Aeg = 2007| Koht = Hørsholm| Väljaandja = University of Copenhagen| Kasutatud = 06.12.2010| Keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Paivel&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.atlanticus.ee/sander/pdf/Voorokaspuud-A-Paiveli-kasitluses.pdf| Pealkiri = Eesti võõrokaspuud Aleksei Paiveli käsitluses 1950. ja 1960. aastatel| Autor = [[Heldur Sander]]| Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = mivana.emu.ee| Aeg = 2006| Koht = | Väljaandja = Eesti Maaülikool| Kasutatud = 06.12.2010| Keel = }}&lt;/ref&gt;

}}

== Välislingid ==
* {{Elurikkus}}


{{Commons|Larix sibirica}}

[[Kategooria:Männilised]]
[[Kategooria:Eesti võõrliigid]]</text>
      <sha1>cihb6z3ukh0qdj8ztpeybymew1kogl6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Väike mudil</title>
    <ns>0</ns>
    <id>230740</id>
    <revision>
      <id>6172073</id>
      <parentid>5412196</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:50:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1911" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = Väike mudil
| värvus         = loomad
| seisund        = LC
| seisundi_süsteem  = iucn3.1
| seisundi_ref   = &lt;ref&gt;{{IUCN
|ID=198668
|nimi=Pomatoschistus minutus
|hindaja=Herler, J., Williams, J.T., Kovacic, M. &amp; Bogutskaya, N.
|aasta=2022
|IUCN_aasta=2022
}}&lt;/ref&gt;
| pilt           = Pom min.jpg
| pildi_seletus  = 
| pildi_laius    = 240px
| riik           = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond       = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass          = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygii''
| selts          = [[Ahvenalised]] ''Perciformes''
| sugukond       = [[Mudillased]] ''Gobiidae''
| perekond       = ''[[Pomatoschistus]]''
| liik           = '''Väike mudil'''
| binaarne       = ''Pomatoschistus minutus''
| binaarse_autor = ([[Peter Simon Pallas|Pallas]], 1770)
| levikukaart    = 
}}
'''Väike mudil''' ehk '''väike mudilake''' (''Pomatoschistus minutus'') on väike [[ahvenalised|ahvenaliste]] seltsi [[mudillased|mudillaste]] sugukonda kuuluv [[kalad|kala]]. 

Väikese mudila pealevila on [[Atlandi ookean]]i rannik [[Portugal]]ist [[Põhjameri|Põhjamere]] ja [[Läänemeri|Läänemereni]]. Teda leidub ka [[Vahemeri|Vahemere]] põhjaosas ja [[Must meri|Mustas meres]] (alamliik ''P. m. elongatus''). Elavad umbes 20 m ja väga harva kuni 70 m sügavuses. Suvel elavad madalamas vees ja talvel liiguvad sügavamale.

Väikese mudila värv on liivakarva kollakaspruun roostepruunide tähnidega.  Kalade pikkus võib ulatuda kuni 10 cm. Eluiga on tavaliselt 15–18 kuud, maksimaalselt 2 aastat. [[Kudemine|Koevad]] märtsist septembrini. 

==Vaata ka==
*[[Eesti kalade süstemaatiline nimestik]]

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* {{Elurikkus}}

*[http://filaman.uni-kiel.de/Summary/SpeciesSummary.php?genusname=Pomatoschistus&amp;speciesname=minutus&amp;lang=english Väike mudil andmebaasis Fishbase.org]

[[Kategooria:Eesti kalad]]
[[Kategooria:Mudillased]]</text>
      <sha1>f056a05a0dqpmsyl2tclo3yje93jjv3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Paralleel-ATA</title>
    <ns>0</ns>
    <id>230987</id>
    <revision>
      <id>6171984</id>
      <parentid>6136109</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:28:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 5 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="38189" xml:space="preserve">{{Infokast
|name         = Infokast/doc
|bodystyle    = 
|title        = Paralleel-ATA
|titlestyle   = 
|image        = [[Pilt:Ata 20070127 002.jpg|200px]]
|imagestyle   = 
|caption      = ATA pistik
|captionstyle = 
|headerstyle  = background:#ccf;
|labelstyle   = background:#ddf;
|datastyle    =

|header1 = Andmed
|label1  = 
|data1   = 
|header2 = 
|label2  = Loomise aasta
|data2   =  1986
|header3 =
|label3  = Ühendusviis
|data3   = paralleelühendus
|header4 = 
|label4  = Kiirus
|data4   = Algselt 16 MB/s, hiljem 33, 66, 100 ja 133 MB/s
|header5 = 
|label5 = [[Käigultvahetus]]
|data5 = Ei
|header6 = 
|label6 = Järglane
|data6 = [[SATA]] (2003)
}}

'''Paralleel-ATA''' ([[inglise keel]]es ''Parallel ATA (PATA)'' algselt ATA), on riistvaraliidese standard, mis võimaldab [[arvuti]]ga ühendada selliseid mäluseadmeid nagu [[kõvaketas]], [[CD-ROM]], [[Diskett|disketiseade]] või [[pooljuhtketas]] (SSD). Standardit haldab X3/INCITS komitee&lt;ref name=&quot;t13&quot; /&gt; ja see põhineb '''ATA''' ('''AT Attachment''') ja ATAPI ('''AT Attachment Packet Interface''') standarditel. [[Eesti keel]]es on kasutusel ka nimekuju '''rööp-ATA''' ja lühend '''PATA'''.

Praeguse paralleel-ATA standard kujunes välja omavahel seotud tehnika arengute käigus. Kõik algas AT Attachmenti liidesest, mis loodi varaste [[PC AT]] seadmete jaoks. ATA-liides ise arenes mitmes etapis [[Western Digital]]i algsest integreeritud ajamielektroonika ('''Integrated Drive Electronics''' ehk '''IDE''') liidesest. Selle tulemusel on ATA/ATAPI ja selle varasemate vormide kohta kasutusel peaaegu sünonüümseid nimesid, näiteks ''IDE'', mida siiani kõnekeeles kasutatakse. Pärast [[Serial ATA]] jõudmist turule [[2003]]. aastal nimetati ATA tagantjärele paralleel-ATA-ks.

Paralleel-ATA kaabli pikkus on piiratud, olles maksimaalselt 457 [[Millimeeter|mm]] (18 [[Toll (pikkusühik)|toll]]i), mistõttu seda kasutatakse peamiselt arvutisiseste salvestusseadmete jaoks. PATA oli aastaid levinuim ja odavaim liides salvestusseadmete jaoks. Alates [[2007]]. aasta algusest on Serial ATA enamjaolt PATA uutes arvutites asendanud.

== Ajalugu ja terminid ==
[[Pilt:ATA on mainboard.jpg|pisi|ATA pistikud emaplaadil]]
Standard loodi algselt nimega PC/AT Attachement, kuna seda kasutati peamiselt ühenduseks 16-[[bit]]ise [[ISA siin]]iga, mis võeti kasutusele [[IBM]] PC/AT-ga. Nime lühendati AT Attachement-iks, et vältida võimalikke vaidlusi kaubamärgi üle. Nimes olevat &quot;Advanced Tehnology&quot; ei ole praegustes ega mõnevõrra varasemates standardi kirjeldustes kordagi välja kirjutatud; kasutusel on &quot;AT Attachment&quot;.

=== IDE ja ATA-1 ===

Esimese versiooni nüüdseks ATA/ATAPI nime all tuntud liidesest lõi [[Western Digital]] nime all ''Integrated Drive Electronics'' ehk IDE (integreeritud ajamielektroonika). Koostöös [[Control Data Corporation]]iga (kes valmistas kõvaketta) ja [[Compaq Computer]]iga (kelle arvutitesse need läksid) valmistati ühendus- ja signaaliprotokollid, mis pidid säilitama ühilduvuse olemasoleva [[ST-506]] kõvakettaliidesega.&lt;ref name=&quot;sys&quot; /&gt; Esimesena võttis sellised kõvakettad kasutusele Compaq oma personaalarvutites [[1986]]. aastal.&lt;ref name=&quot;oah&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;GM&quot; /&gt; Esimesed ATA-kettad olid 5,25-tollised poolkõrgusega (''half-height'') 40 MB Control Data Corporation-i Wren II kettad, mis kasutasid Western Digitali kontrollerit.&lt;ref name=&quot;upgrade0&quot; /&gt;

Termin &quot;integreeritud draivi elektroonika&quot; (Integrated Drive Electronics (IDE)) ei vihja mitte ainult pistiku ja liidese definitsioonile, vaid ka asjaolule, et ketta kontroller on integreeritud kettaseadmesse. Varem tuli kontroller lisada arvutisse eraldi kaardiga või olema juba emaplaadil. Liideskaardid, mida kasutati PATA-kõvaketaste ühendamiseks, näiteks [[PCI siin]]ile, ei ole ketta kontrollerid, vaid on sillad arvuti siini ja ATA-liidese vahel. Kuna algne ATA-liides oli põhiolemuselt 16-bitine ISA-pistik, oli sild põhimõtteliselt lihtne, kui ATA-ühendus asus ISA-liideskaardil. Integreeritud kontroller näitas ketast arvutile 512-[[Bait|baidiste]] plokkide jadana, mille käsustik oli suhteliselt lihtne. See vabastas emaplaadi ja liidesplaadid kõvaketta lugemispeade liigutamise kohustusest, nagu see oli olnud ST-506 ja [[ESDI]] kõvaketaste puhul. Kõigi selliste madalatasemeliste mehaaniliste pisiasjadega tegeles kõvaketta enda kontroller. Sellega kadus ka vajadus ühtse kontrolleri järele, mis suutnuks opereerida eri tüüpi kõvaketastega, kuna kõvaketta enda [[draiver]] sai olla tüübiomane. Arvuti pidi ainult küsima spetsiifilist sektorit või plokki, millele parajasti oli tarvis andmeid kirjutada või sellelt lugeda.
Selliste ketaste liidesest sai [[1994]]. aastal [[ANSI standard]] X3.221-1994, AT Attachment Interface for Disk Drives. Kui hiljem lisandusid uuemad versioonid, sai see tuntuks kui ATA-1.&lt;ref name=&quot;CMK&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;t13_2&quot; /&gt;

=== Teine ATA-liides ===
Kui [[personaalarvuti]]te [[emaplaat]]ide valmistajad hakkasid emaplaatidele paigutama ATA-liideseid varasemate ISA-[[liideskaart]]ide asemel, oli emaplaadil tavaliselt ainult üks ATA-pistik, mis toetas kuni kahte kõvaketast. Flopiseadmete ajal oli see piisav enamiku inimeste jaoks, kuid kui CD-ROM-id kasutusele võeti, ei saanud neid paljudele ATA-seadmetega süsteemidele paigaldada, kuna kaks kõvaketast olid juba paigaldatud. CD-ROM-i paigaldamine oleks nõudnud ühe ketta eemaldamist.

[[SCSI]] oli saadaval CD-ROM-i laiendiga, kuid SCSI-ga seadmed olid kallimad kui ATA-seadmed, kuna vajasid targemat liidest siini vahendamiseks. SCSI lisas salvestusseadmete hinnale 100–300 [[USA dollar]]it, kuna neile lisandus SCSI-adapteri hind.

Vähemkulukas lahendus oli spetsiaalse CD-ROM-i liidese lisamine. See oli tavaliselt valitav [[Helikaart|helikaardi]] laiendina. Helikaarti kasutati, kuna varased kontoriarvutid ei toetanud rohkemat, kui mõned piiksatused, mida sisemine kõlar esile suutis tuua, sest värvikat heliesitust ei peetud varase [[kontoritarkvara]] juures oluliseks. Kui CD-ROM turule ilmus, oli loogiline samm lisada samal ajal arvutile ka digitaalne heli (samadel põhjustel oli helikaartidel tihti ka [[gameport]] liides [[juhtkang]]i jaoks). Sel viisil sai vana kontoriarvuti modifitseerida multimeediaarvutiks, mis oli võimeline kasutama varast multimeedia tarkvara, mis toetas heli (selleks ka helikaardid) ja värvilist videopilti (mis vajas CD-ROM-i, kuna flopiketaste andmemaht ei olnud piisav).

Teine ATA-liides ei olnud algselt kuigi täpselt defineeritud. Algselt pakuti seda teatud tootjate CD-ROM-seadmete spetsiifilise lahendusena ([[Mitsumi]], [[Sony]] või [[Panasonic]])&lt;ref name=&quot;customsoundcard&quot; /&gt; ja varaste helikaartide puhul ei olnud haruldane, kui kaardil oli 2–3 pistikut eri tootjate seadmete jaoks. Ühilduvusprobleemide kaotamiseks kujunes välja standardne ATA-liides, kuigi helikaardil leiduv ATA toetas tavaliselt ainult ühe CD-ROM-seadet ja kõvakettaid üldse mitte.
Aja jooksul sai teisest ATA-liidesest helikaardil teine ATA-liides emaplaadil, mis oli niigi muutunud personaalarvutite tavaliseks komponendiks. ATA-liidestele anti [[baasaadress]]id (inglise keeles ''Base Address'') 0x1F0 ja 0x170 ISA siinide süsteemis ning neid kutsuti &quot;primaarseks&quot; ja &quot;sekundaarseks&quot; ATA-liideseks. Pikka aega oli ATA põhiline salvestuseadmete liides ja mõningates süsteemides oli neid ka kolm või neli. Näiteks Promise Ultra-100 toetas kuni kaheksat ATA-seadet.
Pärast Serial ATA (SATA) kasutuselevõttu hakkas ATA populaarsus vähenema ja emaplaatidele paigaldati vaid üks liides, seda põhiliselt optiliste seadmete jaoks. Kuna ka optilised seadmed on praegu saadaval SATA-liidesega, on ATA tihti kasutamata. Uuemate emaplaatide kiibistik ATA-t tavaliselt ei toeta.

=== EIDE ja ATA-2 ===
Aastal 1994, umbes samal ajal, kui ATA-1 standard kinnitati, tutvustas Western Digital uue nimega kettaid: täiustatud IDE (inglise keeles ''Enchanced IDE'' (EIDE)). Need sisaldasid enamikku tulevases ATA-2 standardis kasutusele võetavatest võimalustest ja mitmeid lisavõimalusi. Ka teised tootjad tõid turule oma modifikatsioone ATA-1-st, näiteks &quot;Fast ATA&quot; ja &quot;Fast ATA-2&quot;.

ANSI standardi uus versioon ''AT Attachment Interface with Extensions ATA-2 (X3.279-1996)'' kiideti heaks [[1996]]. aastal. See sisaldas enamikku tootjaspetsiifilisi variante.&lt;ref name=&quot;CMK2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;t13_3&quot; /&gt;
ATA-2 oli ka esimene standard, kus mainiti, et sellega saab ühendada ka muid seadmeid peale kõvaketaste.&lt;ref name=&quot;t13_3&quot; /&gt;

=== ATAPI ===
Nagu eelpool mainitud, oli ATA algselt loodud vaid kõvaketaste jaoks või selliste seadmete jaoks, mis neid emuleerida suutsid. ATAPI (ATA Packet Interface) kasutuselevõtt Small Form Factori kommitee nime kandva grupi poolt võimaldas ATA kasutamist mitmete teiste seadmete jaoks, mis vajasid rohkem funktsioone kui kõvakettad. Näiteks vajavad kõik eemaldatava meedia seadmed &quot;väljasta meedia&quot; käsku ja arvuti vajab võimalust tuvastada meedia olemasolu. Neid võimalusi ATA protokoll ei andnud.
Small Form Factor kommitee lahendas selle probleemi ATAPI protokolli väljatöötamisega. ATAPI on iseenesest protokoll, mis võimaldab ATA-liidesele vahendada SCSI käske ja tagasisidet, mis tähendab, et ATAPI seadmed &quot;räägivad SCSI keeles&quot;. Tegelikult olid varased ATAPI seadmed lihtsalt SCSI seadmed, millele oli lisatud protokolli konverter, ATA/ATAPI-st SCSI-sse. SCSI käsud ja tagasiside on &quot;pakendatud&quot; (sellest ka nimi) ATA-kaablis edastamiseks. See võimaldab kõigil seadmetüüpe, mille jaoks SCSI käsud on defineeritud, ATA/ATAPI liidese kaudu ühendada.
ATAPI seadmed mõistavad ka &quot; ATA keelt&quot;, kuna füüsiliselt kasutatakse ATA-liidest pakettide edastamiseks. Teisest küljest, ATA-kõvakettad ja [[Pooljuhtketas|pooljuhtkettad]] (SSD) ATAPI-liidest ei kasuta.
ATAPI-seadmete hulka kuuluvad CD-ROM- ja DVD-ROM-seadmed, lindiseadmed, suure mahutavusega flopiseadmed nagu [[Zip ketas]] ja Superdisk ketas.
ATAPI kinnitati osana ATA-st INCITS 317-1998, AT Attachment with Packet Interface Extension (ATA/ATAPI-4) standardis.&lt;ref name=&quot;CMK3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CMK4&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;t13_4&quot; /&gt;

=== UDMA ja ATA-4 ===
ATA/ATAPI-4-s võeti kasutusele ka mitmeid &quot;Ultra DMA&quot; ülekanderežiime. Need toetasid algselt andmeedastuskiirusi 16–33 MB/s.&lt;ref name=&quot;arvutiweb&quot; /&gt; Hilisemates versioonides lisati kiiremaid Ultra DMA režiime, mis nõudsid uut, 80-juhtmelist kaablit, et läbikostvust vähendada.&lt;ref name=&quot;CMK3&quot; /&gt; Viimane paralleel-ATA versioon toetab andmeedastuskiirust kuni 133 MB/s.&lt;ref name=&quot;wisegeek&quot; /&gt;

=== ATA/ATAPI-5 ===
Töö selle standardi kallal algas 1998. aastal ja standard avaldati 2000. aastal: ''ANSI NCITS 340–2000, AT Attachment – 5 with Packet Interface.'' Uus standard põhines ATA-4-l ja tõi endaga kaasa UDMA/66 režiimi ehk maksimaalne andmeedastuskiirus tõusis 66 MB/s. Kuna 40-juhtmeliste kaablitega esines suurtel kiirustel probleeme, muutus 80-juhtmeline kaabel kõigil suuremaid andmeedastuskiirusi kasutavatel ketastel nõutavaks (varem oli valikuline). Vigade avastamiseks andmeedastusel võeti kasutusele ''cyclical redundancy checking'' ehk CRC-mehhanism. Et kasutada UDMA/33 või UDMA/66 režiime, pidid seda võimaldama BIOS, ATA-liides ja kõvaketas. Operatsioonisüsteem pidi toetama mälu otsepöördumist. Vaikimisi oli see võimalus olemas alates [[Windows 95]] OSR2-l ja [[Windows NT]]-l alates Service Pack 3-st.&lt;ref name=&quot;upgrade1&quot; /&gt;

=== ATA/ATAPI-6 ===
Arendamist alustati 2000. aastal ja ametlik standard (''ANSI NCITS 361-2002, AT Attachment – 6 with Packet Interface'') avaldati 2002. aastal. Uuendusteks oli UDMA/100 režiim ja maksimaalse ketta mahu suurendamine seniselt 137 GB-lt 144,12 PB-le. Suurem andmevahetuskiirus saavutati ettevalmistusaja lühendamise ja taktsageduse tõstmise abil. Maksimaalse kettamahu suurendamiseks võeti senise 28-bitise LBA adresseerimise asemel kasutusele 48-bitine. Samuti lõpetati CHS adresseerimismeetodi kasutamine.&lt;ref name=&quot;upgrade12&quot; /&gt;

=== ATA/ATAPI-7 ===
Arendamist alustati 2001. aastal ja standard avalikustati 2004. aastal. Võeti kasutusele UDMA/133 režiim, lisati tugi pikkade füüsiliste ja loogiliste sektorite jaoks. Esmakordselt integreeriti standardisse ka SATA. Alates 2004. aastast on töötatud ATA/ATAPI-8 standardi kallal, mis avaldati osaliselt 2008. ja 2009. aastal.&lt;ref name=&quot;upgrade12&quot; /&gt; Samal ajal on paralleel-ATA kasutamine uutes süsteemides praktiliselt lakanud ja kasutatakse SATA-t.

== Praegune terminoloogia ==
Termineid &quot;integrated drive electronics&quot; (IDE), &quot;enhanced IDE&quot; ja &quot;EIDE&quot; on hakatud kasutama sünonüümidena ATA-le (nüüd paralleel-ATA või PATA). Tegelikkuses on terminid IDE ja EIDE ebatäpsed. Iga ATA-ketas on &quot;integreeritud kõvaketta elektroonikaga&quot; kõvaketas, kuid ka SCSI-kõvakettaid võib õigustatult samuti kirjeldada kui &quot;integreeritud kõvaketta elektroonikaga&quot; kõvakettaid. Samas ei kasutata terminit &quot;IDE&quot; kunagi SCSI-ketaste kohta.

=== Kõvaketta mahu piirangud ===
Algne ATA spetsifikatsioon kasutas 28-bitist adresseerimisrežiimi, mis lubas adresseerida 2&lt;sup&gt;28&lt;/sup&gt; (268 435 456) sektorit, igaüks 512 baiti. See tähendas, et maksimaalne andmemaht võis olla 128 GiB (137 GB). Varaste personaalarvutite [[BIOS]] seadis oluliselt suuremad piirangud, võimaldades kasutada 8,46 GB kettaid maksimaalselt 1024 silindri, 256 pea ja 63 sektoriga, kuid seda piirangut ei seadnud ATA-liides.
ATA-6 võttis kasutusele 48-bitise adresseerimise, mis suurendas limiiti 128 PiB-ni (144 PB). Seega kõik ATA-kõvakettad, mille andmemaht on suurem kui 137 gigabaiti, peavad olema kas ATA-6 või hilisema standardiga. Sellise ketta ühendamine ATA-5 või varasema liidesega piirab ketta andmemahu vastavaks liidese maksimaalsele võimekusele.
Mõned [[operatsioonisüsteem]]id, teiste seas SP 1 eelne [[Windows XP]] ja [[Windows 2000]] ei võimalda vaikimisi 48-bitise [[LBA]] kasutamist, mis tähendab, et kasutaja peab üle 137-gigabaidiste ATA-ketaste kasutamiseks eraldi vaeva nägema.&lt;ref name=&quot;ldh&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;upgrade&quot; /&gt;

== Paralleel-ATA-liides ==
[[Pilt:nappe.svg|center|Lintkaabel kahe pistikuga kõvaketaste jaoks]]
Enne SATA kasutuselevõttu ühendati kõvakettad 40 jalaga (pin) [[Lintkaabel|lintkaabliga]]. Igal kaablil on kaks või kolm pistikut, millest üks käib adapterisse, mis suhtleb ülejäänud arvutiga. Ülejäänud pistik(ud) ühendatakse kõvaketastega. Paralleel-ATA-kaableid mööda liigub korraga 16 bitti andmeid. Kaabli maksimaalne pikkus on standardi järgi 457&amp;nbsp;mm (18 [[Toll (pikkusühik)|toll]]i). Samas on toodetud ka pikemaid, kuni 914&amp;nbsp;mm (36-tolliseid) kaableid. Pikemad kaablid võivad olla ebakindlad, aga katsed näitavad, et 80-juhtmeline kaabel on töökindel pikkuseni 685&amp;nbsp;mm (27 tolli). Ilmselt sellepärast esitati 685&amp;nbsp;mm kaabel ka 2000. aasta oktoobris standardisse kaasamiseks, kuid seda siiski ei tehtud.&lt;ref name=&quot;upgrade2&quot; /&gt;

ATA lintkaablitel on pea kogu ajaloo jooksul olnud 40 juhet (44 pistikut osade väiksemate 2,5&quot; kõvaketaste jaoks, neli lisapistikut oli voolu ja seadistamise jaoks), kuid Ultra DMA/33 (UDMA)-ga koos võeti kasutusele 80 juhtmega kaablid. Kõik uude kaablisse lisandunud juhtmed on maandusjuhtmed, mis paiknevad juba varem olnud juhtmete vahel. Maandusjuhtmete eesmärk on vähendada mahtuvuslikke lekkeid ja läbikostvust. Mahtuvuslikud lekked on suuremaks probleemiks suurtel andmeedastuskiirustel ja see muudatus oli vajalik, et UMDA4 66 MB/s andmeedastuskiirus oleks võimalik. Kiiremad UMDA5 ja UMDA6 vajavad samuti 80-juhtmelist kaablit. Kuigi 80-juhtmelise kaabli kasutamine on vajalik ainult suurematel andmevahetuskiirustel, võib seda kasutada ka väiksemate kiiruste puhul, kuna parem varjestus tagab igal juhul puhtama signaali.&lt;ref name=&quot;upgrade2&quot; /&gt;

[[Pilt:ATA cables.jpg|pisi|300px|ATA cables:&lt;br /&gt;40-juhtmeline kaabel (üleval)&lt;br /&gt; 80-juhtmeline kaabel (all)]]
Kuigi juhtmete arv kahekordistus, jäi pistikute arv samaks nagu 40-juhtmelisel kaablil ja kaablid näevad samasugused välja. Sisemiselt on pistikud erinevad: 80 juhtmega kaablis ühildub maandusjalgade külge rohkem juhtmeid, 40 juhtmega kaablis on vahekord üks ühele. 80-juhtmelisel kaablil on pistikute värv erinev: sinine kontrolleri jaoks, hall alamketta (''slave drive'') ja must ülemketta (''master drive'') jaoks, samas, kui 40-juhtmelisel kaablil on kõik pistikud ühte värvi (mustad). Hallil pistikul on jalg 28 (CSEL) ühendamata, mis teeb sellest alamketta.&lt;ref name=&quot;upgrade2&quot; /&gt;

=== Jalg 20 ===
Jalg 20 on ATA standardis defineeritud kui mehaaniline võti ja seda ei kasutata. Pistiku emane pool on tavaliselt täidetud, et kaablit ei saaks pistikusse panna valet pidi. Mõningad [[välkmälu]] kettad võivad siiski seda kasutada ketta varustamiseks vooluga (VCC_in), et mitte kasutada eraldi toitekaablit.&lt;ref name=&quot;pin20&quot; /&gt;

Lisaks täidetud 20. pistikule on enamikul PATA pisikutel väljaulatuv nukk, mis mehaanilise võtmena takistab pistiku ühendamist valet pidi. Siiski leidub pisikuid, kus puudub 20 kontakt on täitmata ja puudub ka nukk. Sellisel juhul on võimalik pisitk paigaldada valet pidi. Tavaliselt ei põhjusta see mingeid püsivaid kahjustusi, kuid süsteem keeldub töötamast.&lt;ref name=&quot;upgrade2&quot; /&gt;

=== Jalg 28 ===
Kasutatakse peamisel valiku signaali saatmiseks (CSEL) ja mõnel juhul ka teatud sünkroonimissignaalide (SPSYNC) jaoks, kuid uuematel ketastel seda jalga üldiselt ei kasutata. CSEL käsku kasutatakse peamisel ketta määramiseks kas ülem (''master'') või alamkettaks (''slave'').&lt;ref name=&quot;upgrade3&quot; /&gt;
 
=== Jalg 34 ===
Jalg 34 on 80-juhtmelise kaabli sinises pistikus ühendatud maandusega, kuid pole ühendatud ühegi juhtmega kaablis. See on ühendatud tavaliselt hallis ja mustas pistikus.&lt;ref name=&quot;pin34&quot; /&gt;

=== Mitu ketast ühe kaabli küljes ===
Kui ühe kaabliga on ühendatud kaks ketast, peab üks neist olema ''device 0'' (tavaliselt nimetatakse seda ''master''iks) ja teine peab olema ''device 1''. Selline eristus on vajalik, et mõlemad kettad saaksid kaablit kasutada, ilma et tekiks seadmetevahelisi konflikte.&lt;ref name=&quot;upgrade3&quot; /&gt; Ülemketas paistab tavaliselt &quot;esimesena&quot; BIOS-ile ja/või operatsioonisüsteemile. Vanades BIOS-ides (Intel 486 ajastu ja vanemad) nimetati kettad tavaliselt C-ks (ülem) ja D-ks (alam) vastavalt sellele, kuidas [[DOS]] viitaks aktiivsele primaarsele partitsioonile kummalgi kettal.&lt;ref name=&quot;jupering&quot; /&gt;

Ketta seadistamine ülemaks või alamaks käib tavaliselt käsitsi [[sillus]]e abil ketta peal. Kui kaabli küljes on vaid üks seade, tuleks see seadistada ülemaks. Samas, mõningatel kõvaketastel (eriti Western Digitali tooted) on eriline seadistus ''single'' (üksik). Olenevalt kasutatavast tark- ja riistvarast võib üksik ketas töötada ka alamaks seadistatuna (sellist seadistust kohtab tihti CD-ROM-seadmete puhul, millele on antud oma kanal).&lt;ref name=&quot;jupering&quot; /&gt;

=== Cable select  ===
Kettarežiim ’’cable select’’ oli ATA-1 standardis valikvariant ja on alates ATA-5-st suhteliselt levinud. Ketas, mis on pandud ’’cable select’’ režiimi, määratleb ennast automaatselt ülema või alamana vastavalt sellele, millisesse pistikupessa ta on ühendatud. Režiimi juhib jalg 28. Kui kaabel selle jala maandab, muutub ketas ülemkettaks, kui mitte, siis alamkettaks.&lt;ref name=&quot;jupering&quot; /&gt;

Režiimi saab valida kettal silluse abil. Kettad, mis seda võimaldavad, on tavaliselt märgisega CS, mis on eraldi ülema ja alama seadetest.&lt;ref name=&quot;jupering&quot; /&gt;

Kui kettad on käsitsi seadistatud ülemaks ja alamaks, siis ei ole vahet, millisesse kaablipistikupessa kettad on tegelikult ühendatud. Jalg 28 kasutatakse ainult selleks, et näidata arvutile, millise pistiku külge milline ketas on ühendatud.

40-juhtmeliste kaablitega oli tavaline, et 28 jalga ühendav juhe kahe seadme vahel lõigati lihtsalt läbi. Keskmisse kontakti paigutati ülemketas ja viimasesse alamketas. Selline paigutus muutus hiljem standardiks. Kui kaabli küljes oli vaid üks seade, jäi üks pistik kasutamata. See põhjustas aga signaali peegeldumist, eriti suurtel andmeedastuskiirustel.

==== Ülem- ja alamketta seaded ====
Kuigi termineid ülem- ja alamketas kasutatakse üsna tihti, siis tegelikult neid kõige uuemas ATA standardis ei esine. Kahele seadmele viidatakse kui seade 0 ja seade 1 (''device 0'' ja ''device 1''), seda alates ATA-2 standardist.

On levinud müüt, et ülemketta kontroller võtab mõlema ketta juhtimise üle või et ülemkettal on eesõigus andmete edastusel. Tegelikkuses tegutsevad kummagi kõvaketta kontrollerid üksteisest sõltumatult ning nendevahelist koostööd vahendavad ja järjekorda korraldavad arvuti operatsioonisüsteemi draiverid.

Samuti on terminite &quot;ülem&quot; ja &quot;alam&quot; (inglise keeles ''master'' ja ''slave'') vastu sõna võtnud Los Angelese maakonna võimud, kes nimetasid neid vastuvõetamatuteks &quot;kultuurilise tundlikkuse&quot; tõttu.&lt;ref name=&quot;los&quot; /&gt;

=== Kaks seadet, üks kaabel: mõju kiirusele ===
Palju on vaieldud selle üle, kui suurt mõju avaldab aeglasem seade sama kaabli otsas olevale kiiremale seadmele.&lt;ref name=&quot;tech&quot; /&gt; Mõju kiirusele on olemas, kuid tihti aetakse segi kaks eri põhjust.

=== &quot;Madalaim kiirus&quot; ===
On üsna levinud väärarusaam, et kui ühendada ühe kaabliga kaks seadet, mille kiirus erineb, siis langeb mõlema seadme andmeedastuskiirus aeglaseima seadme tasemele.

Kõikide uuemate ATA-seadmete puhul seda probleemi pole, kuna kõik uued ATA-seadmed toetavad mõlema ketta iseseisvat ajastamist (''independent device timing''). See võimaldab igal seadmel edastada infot vastavalt oma kiirusele. Isegi vanemate seadmete korral kehtivad sellised piirangud kirjutamis- ja lugemisoperatsioonide andmeedastusfaasile, mis on tavaliselt kogu kirjutamis- või lugemisprotsessi kõige lühem osa.&lt;ref name=&quot;CMK5&quot; /&gt;

=== &quot;Üks tegevus korraga&quot; ===
Selle põhjuseks on nii kattuvuse kui ka järjekorra funktsioonide kasutamata jätmine enamikul paralleel-ATA-seadmetel. Ainult üks kaabliga ühendatud seade saab korraga lugeda andmeid või neid kirjutada, mistõttu kiirem seade peab ootama sama kaabli küljes oleva aeglasema seadme järel, kui mõlemad suure koormusega töötavad.&lt;ref name=&quot;tech&quot; /&gt;

Samas teatab enamus uutest seadmetest, et kirjutamisprotsess on lõppenud, kui andmed on kirjutatud ketta vahemällu enne, kui need reaalselt kettale kirjutatakse, mis on aeglasem protsess. See võimaldab hakata kohe kasutama teist seadet sama kaabli küljes, mis vähendab oluliselt &quot;Üks tegevus korraga&quot; põhimõttest lähtuvat kiiruspiirangut.

Konkreetne mõju kogu süsteemile oleneb konkreetsest rakendusest, mis parajasti käigus on. Näiteks andmete kirjutamise puhul kõvakettale optiliselt kettalt (mis leiab tihti aset tarkvara paigaldamise käigus), see erilist rolli ei mängi, sest kiiruse piirangu seab ilmselt optiline ketas ise, olenemata, kuidas ta parajasti ühendatud on. Kui aga sama kõvaketas peab samal ajal kiiresti andmeid liigutama mingite muude rakenduste jaoks, siis oleks parem, kui optilise ketta seade ei ole sama kaabliga ühendatud.

=== Kõvaketta parool ja turvalisus ===
Ketta lukk on kõvaketta sisseehitatud turvalahendus. Kuna see on kirjas juba ATA standardis, siis ei sõltu selle olemasolu ka mingist konkreetsest tootjast või seadmest. Lukku saab aktiveerida või välja lülitada spetsiaalsete käskudega. Kui ketas on lukustatud, siis keeldub see andmeid jagamast, kuni lukk on välja lülitatud.&lt;ref name=&quot;upgrade4&quot; /&gt;

Igal kettal on alati kaks parooli: kasutaja parool ja administraatori parool. Ketta lukustamiseks on kaks võimalust: kõrge turvalisus või maksimaalne turvalisus. Kõrge turvalisuse seadetega saab ketast lahti lukustada nii kasutaja kui ka administraatori parooliga. Parooliga võib eksida kuni viis korda, pärast mida tuleb arvuti kas korraks välja lülitada või uuesti lähtestada (''hard reset''), enne kui uuesti proovida saab. Maksimaalse turvaseade korral ei saa ketast lahti lukustada ilma kasutaja paroolita. Ketast on küll võimalik ka ilma lahti lukustada, kuid kõik andmed kustutatakse.&lt;ref name=&quot;max&quot; /&gt;

ATA-kettalukk peaks iseenesest olema murdmatu ilma paroolita, kuid tegelikult on võimalik ka ümber selle töötada. Mitmed firmad pakuvad ketaste lahtilukustamise teenust. Seega tuleb arvestada, et kuigi see turvalahendus peatab tõenäoliselt tavalise rünnaku, siis spetsialisti eest see andmeid ei kaitse.&lt;ref name=&quot;murtav&quot; /&gt;

=== Välised PATA-seadmed ===
Välised PATA-seadmed on vähe levinud ja PATA-t kasutatakse peamiselt arvutisiseste seadmete ühendamiseks, kuna PATA-kaabli pikkus on piiratud. Välise seadme jaoks vajab kaabel lisapikkust, et seadmeni ulatuda. Väliste seadmete ühendamiseks on tarvis, et kaabel ulatuks seadmeni, mis on PATA-kaabli pikkuse piirangute juures küllaltki keeruline. Kuna enamik PATA-seadmeid asub arvutikasti esiosas, on ka vastavad pistikud emaplaadil just sinna paigaldatud. See muudab kaabli ulatumise arvuti tagant välise seadmeni veelgi keerulisemaks.

Lisaks on lintkaablid üsna kehvasti varjestatud ja mõeldud kasutamiseks arvuti kesta sees, mis pakub lisavarjestust.

Sellepärast kasutavad kõik välised PATA-seadmed mingeid muid liideseid, nagu näiteks [[USB]] või [[Firewire]]. Spetsiaalne kiip konverteerib USB-liidese signaali PATA-signaaliks ja toetab tüüpiliselt korraga ainult ühte seadet.

== ATA standardite versioonid, andmeedastuskiirused ja omadused ==
Järgnevas tabelis on toodud ATA standardite versioonide nimed, andmeedastuskiirused ja režiimid, mida need toetavad. Tabelis toodud andmeedastuskiirused iga režiimi kohta on kaabli maksimaalsed teoreetilised väärtused. See on lihtsalt kaks baiti korrutatud efektiivse taktsagedusega ja eeldab, et igat kella tsüklit kasutatakse kasutaja andmete edastamiseks. Tegelikult kahandab protokolli täitmisest tulenev lisaaeg seda kiirust.

Ummik arvuti siinil, mille külge ATA adapter on kinnitatud võib veelgi kiirust piirata. Näiteks tavalise [[PCI siin]]i kiirus on 133 MB/s ja seda peavad jagama kõik aktiivsed seadmed, mis selle külge on ühendatud.

Maksimaalne andmeedastuskiirus on [[2010]]. aprilli seisuga mehaaniliste kõvaketaste puhul 157 MB/s,&lt;ref name=&quot;kiirus&quot; /&gt; mis on üle PATA/133 standardi võimete. Suure võimsusega välkmälud saavutavad kiirusi 308 MB/s.&lt;ref name=&quot;kiirus2&quot; /&gt;

Ainult Ultra DMA režiimid kasutavad CRC-d, et leida kontrolleri ja ketta vahelises andmeedastuses vigu. Tegemist on 16-bitise CRC-ga ja seda kasutatakse ainult andmeplokkide kontrollimiseks. See erineb SATA-st, kus 32-bitist CRC-d kasutatakse nii käskude kui ka andmete kontrollimiseks.&lt;ref name=&quot;kiirus3&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:left&quot;
|-
! Standard
! Muud nimed
! Uued ülekanderežiimid
! Maksimaalne ketta suurus&lt;br /&gt;(512-baidised sektorid)
! Muud uued omadused
! ANSI etalonid
|-
| IDE (ATA-eelne) || IDE || [[Programmeeritud sisend-väljund|PIO]] 0 || 2&amp;nbsp;[[Gibibait|GiB]] (2.1&amp;nbsp;[[Gigabait|GB]]) || 22-bitine [[Loogiline plokiadresseerimine]] (LBA) || –
|-
| ATA-1 || ATA, IDE || {{nowrap|PIO 0, 1, 2}}&lt;br /&gt;{{nowrap|Single-word DMA 0, 1, 2}}&lt;br /&gt;Multi-word DMA 0 || 128&amp;nbsp;[[Gibibait|GiB]] (137&amp;nbsp;[[Gigabait|GB]]) || 28-bitine loogiline plokiadresseerimine (LBA) || [ftp://ftp.t10.org/t13/project/d0791r4c-ATA-1.pdf X3.221-1994]&lt;br /&gt;(Vananenud alates 1999. aastast)
|-
| ATA-2 || EIDE, {{nowrap|Fast ATA}}, {{nowrap|Fast IDE}}, {{nowrap|Ultra ATA}} || PIO 3, 4&lt;br /&gt;[Multi-word DMA 1, 2 || || [[PCMCIA]] pistik|| [http://www.t10.org/t13/project/d0948r4c-ATA-2.pdf X3.279-1996]&lt;br /&gt;(Vananenud alates 2001. aastast)
|-
| ATA-3 || EIDE ||loobuti Single-word DMA-st dropped&lt;ref name=&quot;DMA&quot; /&gt; || || [[S.M.A.R.T.]], turvalisus, 44-jalaga pistik 2.5&quot; ketastele || [http://www.t10.org/t13/project/d2008r7b-ATA-3.pdf X3.298-1997]&lt;br /&gt;(Vananenud alates 2002. aastast)
|-
| ATA/ATAPI-4 || ATA-4, {{nowrap|Ultra ATA/33}} || {{nowrap|Ultra DMA 0, 1, 2}}&lt;br /&gt;aka UDMA/33 || || AT Attachment Packet Interface (ATAPI) (tugi CD-ROM-ile, [[lindiseadmetele]] jne.), Võimalik valida kattuv ja järjekorraga keskude võimalused, [[Host Protected Area]] (HPA), [[CompactFlash]] Assotastiooni (CFA) funktsioonide komplekt SSD seadmete jaoks|| [http://www.t10.org/t13/project/d1153r18-ATA-ATAPI-4.pdf NCITS 317-1998]
|-
| ATA/ATAPI-5 || ATA-5, {{nowrap|Ultra ATA/66}} || Ultra DMA 3, 4&lt;br /&gt;aka UDMA/66 || || 80-juhtmega kaablid; [[CompactFlash]] pistik|| [http://www.t10.org/t13/project/d1321r3-ATA-ATAPI-5.pdf NCITS 340–2000]
|-
| ATA/ATAPI-6 || ATA-6, {{nowrap|Ultra ATA/100}} || UDMA 5&lt;br /&gt;aka UDMA/100|| 128&amp;nbsp;[[Pebibyte|PiB]] (144&amp;nbsp;[[Petabyte|PB]]) || 48-bitine LBA, [[Device Configuration Overlay]] (DCO),&lt;br /&gt;[[Automatic Acoustic Management]] || [http://www.t10.org/t13/project/d1410r3a-ATA-ATAPI-6.pdf NCITS 361-2002]
|-
| ATA/ATAPI-7 || ATA-7, {{nowrap|Ultra ATA/133}} || UDMA 6&lt;br /&gt;aka UDMA/133&lt;br /&gt;SATA/150 || || [[Serial ATA|SATA]] 1.0, Voogedastuse funktsioonide komplekt, long logical/physical sector feature set for non-packet devices || {{nowrap begin}}[http://www.t10.org/t13/project/d1532v1r4a-ATA-ATAPI-7.pdf NCITS 397-2005 (vol 1)]{{wrap}}[http://www.t10.org/t13/project/d1532v2r4a-ATA-ATAPI-7.pdf NCITS 397-2005 (vol 2)]{{wrap}}[http://www.t10.org/t13/project/d1532v3r4a-ATA-ATAPI-7.pdf NCITS 397-2005 (vol 3)]{{nowrap end}}
|-
| ATA/ATAPI-8 || ATA-8 ||&amp;nbsp;– || || [[Hübriidketas]] Kasutab säilivat vahemälu, et kiirendada tähtsate OS failide kasutamist|| Arendamisel
|}

=== Kiirus vastavate andmeedastusrežiimide korral ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|+Andmeedastusrežiimid
! Mode || # ||Suurim andmeedastuskiirus&lt;br /&gt;(MB/s)
|-
| rowspan=5 | [[Programmeeritud sisend-väljund|PIO]]
| 0 || 3,3
|-
| 1 || 5,2
|-
| 2 || 8,3
|-
| 3 || 11,1
|-
| 4 || 16,7
|- style=&quot;background:#f5fffa&quot;
| rowspan=3 | Single-word DMA
| 0 || 2,1
|- style=&quot;background:#f5fffa&quot;
| 1 || 4,2
|- style=&quot;background:#f5fffa&quot;
| 2 || 8,3
|-
| rowspan=5 | Multi-word DMA
| 0 || 4,2
|-
| 1 || 13,3
|-
| 2 || 16,7
|-
| 3 || 20
|-
| 4 || 25
|- style=&quot;background:#f5fffa&quot;
| rowspan=7 | Ultra DMA
| 0 || 16,7
|- style=&quot;background:#f5fffa&quot;
| 1 || 25,0
|- style=&quot;background:#f5fffa&quot;
| 2 (Ultra ATA/33) || 3,3
|- style=&quot;background:#f5fffa&quot;
| 3 || 44,4
|- style=&quot;background:#f5fffa&quot;
| 4 (Ultra ATA/66)|| 66,7
|- style=&quot;background:#f5fffa&quot;
| 5 (Ultra ATA/100)|| 100
|- style=&quot;background:#f5fffa&quot;
| 6 (Ultra ATA/133)|| 133
|}

== ATA over Ethernet ==
[[ATA over Ethernet]] ehk AoE on protokoll, mis vahendab ATA käske üle [[Ethernet]]i, mitte ei ühildu otse PATA-pistikusse. See võimaldas juba sissetöötatud protokolli kasutada kettavõrkudes (inglise keeles ''Storage area network'' ehk SAN).&lt;ref name=&quot;AoE&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;t13&quot;&gt;[http://www.t13.org Technical Committee T13]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sys&quot;&gt;{{netiviide|url = http://www.webcitation.org/5uKd5yWS5|pealkiri = System Architecture: a look at hard drives|vaadatud = 12.12.2010|keel = inglise k.|arhiivimisaeg = 11.11.2012|arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20121111160903/http://www.webcitation.org/5uKd5yWS5|url-olek = ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oah&quot;&gt;{{netiviide | url =http://www.pcguide.com/ref/hdd/if/ide/over.htm | pealkiri =The PC Guide: Overview and History of the IDE/ATA Interface |autor = Charles M. Kozierok| vaadatud =12.12.2010 | keel =Inglise k.}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GM&quot;&gt;{{netiviide | url =http://www.webcitation.org/5uKd6jlzP | pealkiri =The History of CAM ATA | autor =Gene Milligan | vaadatud =12.12.2010 | keel =inglise k. | arhiivimisaeg =11.11.2012 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20121111160907/http://www.webcitation.org/5uKd6jlzP | url-olek =ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;upgrade0&quot;&gt;Scott Mueller ''Upgradeing and...'' lk 437–445&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CMK&quot;&gt;{{netiviide | url =http://www.pcguide.com/ref/hdd/if/ide/stdATA-c.html | pealkiri = The PC Guide: ATA (ATA-1)| autor =Charles M. Kozierok | vaadatud =12.12.2010 | keel = inglise k.}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t13_2&quot;&gt;Technical Committee T13 AT Attachment ''AT Attachment Interface for Disk Drives (ATA-1)'', Global Engineering Documents, 1994&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;customsoundcard&quot;&gt;Creative Labs helikaardi dokumentatsioon, kus on näidatud Mitsumi, Sony ja Panasonic-u CD-ROM seadme pistikud: [http://stason.org/TULARC/pc/sound-cards-multimedia/CREATIVE-LABS-INC-Sound-card-16-BIT-AUDIO-CARD-PAN.html dokumentatsioon]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CMK2&quot;&gt;{{netiviide | url =http://www.pcguide.com/ref/hdd/if/ide/stdATA2-c.html | pealkiri =The PC Guide: ATA (ATA-2) | autor =Charles M. Kozierok |vaadatud =12.12.2010 | keel =inglise k.}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t13_3&quot;&gt;Technical Committee T13 AT Attachment ''AT Attachment Interface with Extensions (ATA-2)'' Global Engineering Documents, 1996&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CMK3&quot;&gt;{{netiviide | url =http://www.pcguide.com/ref/hdd/if/ide/stdATA4-c.html| pealkiri =The PC Guide: ATA/ATAPI-4 | autor =Charles M. Kozierok |vaadatud =12.12.2010 | keel =inglise k.}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CMK4&quot;&gt;{{netiviide | url =http://www.pcguide.com/ref/hdd/if/ide/stdATAPI-c.html| pealkiri =The PC Guide: SFF-8020 / ATA Packet Interface (ATAPI)| autor =Charles M. Kozierok |vaadatud =12.12.2010 | keel =inglise k.}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t13_4&quot;&gt;Technical Committee T13 AT Attachment ''AT Attachment with Packet Interface Extension (ATA/ATAPI-4)'' Global Engineering Documents, 1998&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;arvutiweb&quot;&gt;{{netiviide | url =http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&amp;task=view&amp;id=145&amp;Itemid=33 | pealkiri =Mis on Ultra DMA, Ultra ATA, DMA-33.... ? | aeg =17.11.2005 | vaadatud =12.12.2010 | keel =eesti k. | arhiivimisaeg =13.06.2007 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20070613032527/http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&amp;task=view&amp;id=145&amp;Itemid=33 | url-olek =ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wisegeek&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.wisegeek.com/what-is-sata-or-serial-ata.htm| pealkiri = What is SATA or Serial ATA?| vaadatud =12.12.2010 | keel =inglise k.}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;upgrade1&quot;&gt;Scott Mueller ''Upgradeing and...'' lk 442–443&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;upgrade12&quot;&gt;Scott Mueller ''Upgradeing and...'' lk 444–445&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ldh&quot;&gt;{{netiviide | url =http://www.webcitation.org/5uKd7xpO1 | pealkiri =Large Disk HOWTO: History of BIOS and IDE limits | vaadatud =12.12.2010 | keel =inglise k. | arhiivimisaeg =3.03.2017 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20170303202533/http://www.webcitation.org/5uKd7xpO1 | url-olek =ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;upgrade&quot;&gt;Scott Mueller ''Upgradeing and...'', lk 485&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;upgrade2&quot;&gt;Scott Mueller ''Upgradeing and...'', lk 445–450&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pin20&quot;&gt;[http://www.transcendusa.com/Support/FAQ/index.asp?axn=Detail&amp;LangNo=0&amp;FAQNo=212]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;upgrade3&quot;&gt;Scott Mueller ''Upgradeing and...'', lk 451–454&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pin34&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.t10.org/t13/project/d1321r3-ATA-ATAPI-5.pdf| pealkiri =http://www.t10.org/t13/project/d1321r3-ATA-ATAPI-5.pdf | failitüüp =pdf | aeg =29.02.2000 |vaadatud =12.12.2010 | keel =inglise k.}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jupering&quot;&gt;{{netiviide | url =http://www.pcguide.com/ref/hdd/if/ide/confJumpering-c.html | pealkiri =Single, Master and Slave Drives and Jumpering | autor =Charles M. Kozierok | aeg =17.04.2001| vaadatud =12.12.2010 | keel =inglise k.}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;los&quot;&gt;{{netiviide | url =http://www.snopes.com/inboxer/outrage/master.asp | pealkiri =Master/Slave | aeg =02.12.2007 | vaadatud =12.12.2010 | keel =inglise k.}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tech&quot;&gt;{{netiviide | url =http://www.tech-faq.com/pata.html | pealkiri =PATA | vaadatud =12.12.2010 | keel =inglise k.}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CMK5&quot;&gt;{{netiviide | url =http://www.pcguide.com/ref/hdd/if/ide/confTiming-c.html | pealkiri =Independent Master/Slave Device Timing | autor =Charles M. Kozierok | aeg =17.04.2010 | vaadatud =12.12.2010 | keel =inglise k.}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;upgrade4&quot;&gt;Scott Mueller ''Upgradeing and...'', lk 464–466&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;max&quot;&gt;{{netiviide | url =http://www.rockbox.org/lock.html | pealkiri =Unlocking a password protected harddisk | aeg =09.03.2008 | vaadatud =12.12.2010 | keel =inglise k.}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;murtav&quot;&gt;{{netiviide | url =http://www.wwpi.com/?option=com_content&amp;task=view&amp;id=2669&amp;Itemid=129 | pealkiri =Hard Drive Passwords Easily Defeated; the Truth about Data Protection|aeg =10.09.2008 | vaadatud =12.12.2010 | keel =inglise k.}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kiirus&quot;&gt;{{netiviide | url =http://www.webcitation.org/5uKd8rggb | pealkiri =VelociRaptor Returns: 6Gb/s, 600GB, And 10,000 RPM | autor =Patrick Schmid ja Achim Roos | aeg =06.04.2010 | vaadatud =12.12.2010 | keel =inglise k. | arhiivimisaeg =11.11.2012 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20121111160912/http://www.webcitation.org/5uKd8rggb | url-olek =ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kiirus2&quot;&gt;{{netiviide | url =http://www.webcitation.org/5uKd9a4Ox | pealkiri =Spring 2010 Solid State Drive Roundup, Part 2 | autor =Patrick Schmid ja Achim Roos | aeg =13.04.2010 | vaadatud =12.12.2010 | keel =inglise k. | arhiivimisaeg =11.11.2012 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20121111160916/http://www.webcitation.org/5uKd9a4Ox | url-olek =ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kiirus3&quot;&gt;{{netiviide | url =http%3A//www.serialata.org/docs/serialata%2520-%2520a%2520comparison%2520with%2520ultra%2520ata%2520technology.pdf | pealkiri =Serialata – a comparison with ultra ata technology | failitüüp =pdf | vaadatud =12.12.2010 | keel =inglise k.|arhiivimisaeg=2007-12-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20071203002431/http%3A//www.serialata.org/docs/serialata%2520-%2520a%2520comparison%2520with%2520ultra%2520ata%2520technology.pdf}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DMA&quot;&gt;[http://www.pcguide.com/ref/hdd/if/ide/modesDMA-c.html Direct Memory Access (DMA) Modes and Bus Mastering DMA]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AoE&quot;&gt;[http://www.wisegeek.com/what-is-ata-over-ethernet.htm What Is ATA Over Ethernet] wisegeek.com&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
*Scott Mueller ''Upgrading and repairing PCs 19th edition'', Indianapolis 2010 ISBN 9780789739544

== Välislingid ==
{{commonskat|ATA connectors}}

* [http://www.atapi.org/ ATAPI]
* [http://www.t13.org/ Technical Committee T13 AT Attachment]

{{Arvutisiinid}}

[[Kategooria:Paralleelsiinid]]
[[Kategooria:Arvuti mälu]]</text>
      <sha1>281n5ihyzdvyk1cnn2gjb82vaonyczy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Harilik raudrohi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>231421</id>
    <revision>
      <id>6172333</id>
      <parentid>6078266</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T00:48:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pilvetups</username>
        <id>166598</id>
      </contributor>
      <comment>Viide oli konfliktiga, asendatud usaldusväärse allikaga.</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7827" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Raudrohi
| pilt = Achillea millefolium 20041012 2574.jpg
| pildi_laius = 240px
| pildi_seletus = Harilik raudrohi
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[taimed]]}}
| riik = [[Taimed]] ''Plantae''
| hõimkond       = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''
| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''
| selts = [[Astrilaadsed]] ''Asterales''
| sugukond = [[Korvõielised]] ''Asteraceae''
| perekond       = [[Raudrohi]] ''Achillea''
| liik = '''Harilik raudrohi'''
| binaarne       = ''Achillea millefolium''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|L.]], 1753
| levikukaart   = 
| sünonüümid = 
}}
[[Pilt:Achillea millefolium - roosa harilik raudrohi Valingu.jpg|pisi|Õisiku keelõied on harva roosad&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;]]
[[Pilt:Eristalis arbustorum - Achillea millefolium - Keila.jpg|pisi|Tolmeldamine sirelase kaasabil]]

'''Harilik raudrohi''' (''Achillea millefolium'') on [[korvõielised|korvõieliste]] sugukonna [[raudrohi|raudrohu]] perekonda kuuluv [[püsik|mitmeaastane]] [[rohttaim]]. Ta on kasutatav kui ilu- ja [[ravimtaim]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Morfoloogia == 
Raudrohu [[vars]] kasvab 30–80&amp;nbsp;cm kõrguseks.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

[[Liitõisik]] koosneb [[korvõisik]]utest, iga korvõisik omakorda 4–5 valgest [[keelõis|keelõiest]] ja kuni paarikümnest kollakat või määrdunudvalget värvi [[putkõis|putkõiest]].  Kõrvõisikud on koondunud tihedasse [[kännas]]esse.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Arvukad aedsordid on kollaste kuni karmiinpunaste õitega.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 
[[Pilt:Achillea millefolium scan.jpg|pisi|Hariliku raudrohu lehed]]
Üldkujult [[süstjas leht|süstjad]] või [[lineaarne leht|pikliklineaalsed]] [[lihtleht|lihtlehed]], mis on sügavalt kaheli- või kolmelisulgjalt lõhestunud. Hõlmade servades võivad olla üksikud hambad, tipul teritunud [[ogatipp]]. Lehepind on noorelt villkarvane, hiljem lihtsalt hõredalt karvane.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[Vars]] on püstine või alusel tõusev, tavaliselt lihtne, kuid vahel ka ülemises osas harunenud. Varrel on madalad kandid. Värvuselt on see hallikasroheline kuni lillakaspunane.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Paljuneb nii [[seeme|seemnetega]] kui ka [[vegetatiivne paljunemine|vegetatiivselt]] maa-aluste [[võsund]]itega.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Keemiline koostis ==
Hariliku raudrohu keemilisse koostisesse kuuluvad seskviterpenoidsed laktoonid (ahillitsiin, millefiin ja ahilliin), flavonoidid (apigeniin, luteoliin, artemetiin, rutiin) ja alkaloidid (betonitsiin). Sisaldab 0,2-1% eeterlikku õli, kuhu kuuluvad kamper, hamasuleen, pineen, tsineool, borneool ning kariofülleen.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Ain Raal|pealkiri=Farmakognoosia|aasta=2016|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=468}}&lt;/ref&gt;

== Levila ==
Hariliku raudrohi on levinud [[Euroopa]]s, Lääne- ja Ida-[[Siber]]is, [[Kesk-Aasia|Kesk-]] ja [[Väike-Aasia]]s ja [[Kaug-Ida]]s. [[Põhja-Ameerika]]s, [[Uus-Meremaa]]l ja [[Austraalia]]s on ta [[Naturalisatsioon (bioloogia)|naturaliseerunud]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Kasvukoht==
Kasvab peamiselt teeservadel, [[karjamaa]]del, päris- ja [[looniit]]udel ning [[puisniit]]udel, vahel ka [[umbrohi|umbrohuna]] põllupeenardel, samuti hõredates [[palumets]]ades.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Eelistab kuiva toiteainetevaest [[pinnas]]t päikesepaistelisel kuni poolvarjulisel kohal. Ei talu seisvat vett.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; [[Pioneerliik|Pioneerliigina]] asustab raudrohi kiiresti [[Sööt (põld)|sööti]]jäänud uudismaa.

== Kasutamine ==
Meditsiinilises mõttes on kõige aktiivsem osa taimest õisik.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Lakshmi T, Geetha R.V, Anitha Roy, Aravind kumar S.|url=https://www.researchgate.net/publication/285763271_Yarrow_Achillea_millefolium_Linn_a_herbal_medicinal_plant_with_broad_therapeutic_use_-_A_review|pealkiri=YARROW (ACHILLEA MILLEFOLIUM LINN.) A HERBAL MEDICINAL PLANT WITH BROAD THERAPEUTIC USE – A REVIEW.|väljaanne=International Journal of Pharmaceutical Sciences Review and Research|aeg=juuli 2011|vaadatud=22.02.2021}}&lt;/ref&gt; Hariliku raudrohu teest saab abi köha, mao ja soolepõletike, peavalu ning külmetushaiguste puhul, soodustab ka seedimist ja tekitab söögiisu. Raudrohuvann (kogu taim koos juurtega) aitab naistehaiguste kergemate vormide puhul. Raudrohul on verd paksendav toime.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Meitern Helve|url=https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/ravimtaimed/id-1513|pealkiri=Ravimtaimed}}&lt;/ref&gt;

Värskelt kogutud noored lehed sobivad leivakatteks või [[salat]]ite, [[kohupiim]]a ja köögiviljatoitude lisandiks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://alkeemia.delfi.ee/artikkel/69704351/vaekas-raudrohi-toob-leevendust-tervisehadadele-ja-aitab-aiapidajal-kahjuritega-voidelda|pealkiri=Väekas raudrohi toob leevendust tervisehädadele ja aitab aiapidajal kahjuritega võidelda|väljaanne=Delfi|vaadatud=11.03.2021}}&lt;/ref&gt; Rasvased toidud seeduvad raudrohu mõjul kergemini.

Kauaõitseva (õitseb juunist septembrini) ning vastupidava [[püsik]]una sobib harilik raudrohi peenralilleks ja konteinerites kasvatamiseks. Raudrohu sortidest on iluaianduses tuntuimad: 'Red Beauty', 'Summer Pastels', 'Paprika', 'Terracotta'.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/raudrohi.htm Vaadatud 23.03.2021.&lt;/ref&gt;

Kui taimed noorelt tagasi lõigata, siis moodustab tiheda tallamiskindla [[muru]]. Selline muru on sobilik kuivadele ja kivistele nõlvadele, kus kõrreliste muru rajamine enamasti ei õnnestu. Taim talub hästi ka tolmu ja linnade mürgiseid gaase.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20111103064952/http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/rrohi2.htm Vaadatud 23.03.2021.&lt;/ref&gt;

[[Alkoholitööstus]]es kasutatakse [[nastoika]]de maitsestamiseks.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;Sõukand, Renata ja Kalle, Raivo (koostajad). 2008. HERBA: Historistlik Eesti Rahvameditsiini Botaaniline Andmebaas. Võrguteavik. Tartu: EKM Teaduskirjastus. &lt;nowiki&gt;http://herba.folklore.ee&lt;/nowiki&gt; Vaadatud 23.03.2021.&lt;/ref&gt;

[[Lõikelill|Lõike-]] ja kuivlilledena kasutatavad õied meelitavad ligi arvukalt putukaid, seal hulgas ka [[mesilane|mesilasi]]. Meeproduktiivsus võib olla kuni 30&amp;nbsp;kg/ha.&lt;ref&gt;http://mesindus.ee/meetaimed/harilik-raudrohi Vaadatud 23.03.2021&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
Raudrohtu on ammustest aegadest peetud pühaks taimeks. [[keldid|Keltide]] teadjamehed ennustasid raudrohu vartega ilma. [[Vana-Hiina]] ennustamist käsitlevas raamatus &quot;[[Yijing]]&quot; soovitatakse ennustada tulevikku 52 ühesuuruse kuivatatud raudrohuvarrega. Raudrohtu on seostatud ka maagiaga. [[anglosaksid|Anglosaksi]] kultuurides usuti, et raudrohi kaitseb kurjuse eest. [[Iirlased]] riputasid jaanipäeval koju kimbukese raudrohtu, et hoida eemal haigusi. Põhja-Ameerikast on pärit uskumus, et raudrohu abil saab kindlaks teha, kas väljavalitu petab või mitte. Kui neiu sügab raudrohuga nina ja sellest hakkab verd jooksma, on noormees truu.&lt;ref&gt;McVicar, J., Suuri yrttikirja, Helsinki, 2004&lt;/ref&gt;

==Nimetus==
Oma ladinakeelse nime ''Achillea'' on raudrohi saanud [[eepos]]est &quot;[[Ilias]]&quot;. [[Homeros]] kirjeldab seal, kuidas [[Trooja sõda|Trooja sõja]] kangelane [[Achilleus]] ravis oma sõdurite haavu raudrohuga.

Liiginime ''millefolium'' (tuhandelehine) on raudrohi saanud oma filigraanselt [[lõhine leht|lõhestunud lehtede]] tõttu.&lt;ref&gt;Maitsetaimede leksikon,  Maalehe raamat, 2005, lk 18&lt;/ref&gt;

Raudrohu eestikeelne nimi tuleb ütlusest, et tegemist on rauaga löödud haavade parandamiseks mõeldud rohuga.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Loore Ehrlich|url=https://elu.ohtuleht.ee/203009/taimetark-harilik-raudrohi|pealkiri=Taimetark: Harilik raudrohi|väljaanne=Õhtuleht|aeg=4. august 2006|vaadatud=22.03.2021}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* {{Elurikkus}}

*[http://paber.maaleht.ee/?page=26839&amp;grupp=targutalita&amp;artikkel=2318 Võsa-raudrohi, üks kolmest]

[[Kategooria:Korvõielised]]
[[Kategooria:Ravimtaimed]]
[[Kategooria:Maitsetaimed]]
[[Kategooria:Eesti taimed]]</text>
      <sha1>nvsjodvqzxfr01zg3bvwb8beaetxgzt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kirju mudil</title>
    <ns>0</ns>
    <id>232470</id>
    <revision>
      <id>6172065</id>
      <parentid>5433374</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:42:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1708" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Kirjumudil (perekond)]]}} 
{{Taksonitabel 
| nimi           = Kirju mudil
| värvus         = loomad
| seisund        = LC
| seisundi_süsteem  = IUCN3.1
| seisundi_ref   = 
| pilt           = Gobiusculus flavescens.jpg
| pildi_seletus  = 
| pildi_laius    = 240px
| riik           = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond       = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass          = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygii''
| selts          = [[Ahvenalised]] ''Perciformes''
| sugukond       = [[Mudillased]] ''Gobiidae''
| perekond       = [[Kirjumudil (perekond)|Kirjumudil]] ''Gobiusculus''
| liik           = '''Kirju mudil'''
| binaarne       = ''Gobiusculus flavescens''
| binaarse_autor = ([[Johan Christian Fabricius|J. C. Fabricius]], 1779)
| levikukaart    = 
| sünonüümid     = ''Coryphopterus flavescens''
}}
'''Kirju mudil''' ehk '''kirjumudil''' 
(''Gobiusculus flavescens'') on väike [[ahvenalised|ahvenaliste]] seltsi [[mudillased|mudillaste]] sugukonda kuuluv [[kalad|kala]], oma perekonna ainus esindaja.

Pikkus 4–6 cm. Keha on punakas. Erinevalt teistest mudilatest paiknevad silmad külgmiselt. Kaks [[seljauim]]e, neist esimesel on 7 uimekiirt. Eluiga kuni 2 aastat.

Levinud Atlandi ookeani idaosa rannikuvööndis [[Portugal]]ist [[Norra]]ni ja [[Läänemeri|Läänemeres]]. Eestis esineb [[Soome laht|Soome lahe]] lääneosas.

==Vaata ka==
*[[Eesti kalade süstemaatiline nimestik]]

==Välislingid==
* {{Elurikkus}}
*[http://filaman.uni-kiel.de/Summary/SpeciesSummary.php?genusname=Gobiusculus&amp;speciesname=flavescens&amp;lang=english Kirju mudil andmebaasis Fishbase.org]

[[Kategooria:Eesti kalad]]
[[Kategooria:Mudillased]]</text>
      <sha1>66vx1gthgg8gqjcggugxzi0dsdynkvc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Remigija Nazarovienė</title>
    <ns>0</ns>
    <id>234471</id>
    <revision>
      <id>6172466</id>
      <parentid>5686976</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T08:15:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Merleke5</username>
        <id>122868</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1798" xml:space="preserve">'''Remigija Nazarovienė''' (neiuna '''Remigija Sablovskaitė'''; sündinud [[2. juuni]]l [[1967]] [[Aşgabat]]is [[Türkmenistan]]is) on iraani-leedu päritolu (ema on Türkmenistanist pärit pärslanna, isa leedulane)&lt;ref&gt;http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/sport/leedu-naise-tubli-too.d?id=27679597&lt;/ref&gt; kergejõustikutreener ja endine seitsmevõistleja.

Ta on lõpetanud 1986. aastal [[Vilnius|Vilniuse]] Karoliniškių gümnaasiumi. 

Ta on kuulunud seitsmel korral Nõukogud Liidu (1988–1990) ja 22 korral Leedu koondisse (1992–2004).

Eestis on ta tegutsenud Eesti koondise kümne- ja seitsmevõistluse treenerina. Tema hoolealused on olnud [[Kümnevõistlus|kümnevõistlejad]] [[Mikk Pahapill]], [[Andres Raja]] ja [[Mikk-Mihkel Arro]] ning [[Seitsmevõistlus|seitsmevõistlejad]] [[Kaie Kand]], [[Ebe Reier]] ja [[Berit Jürgenson]]. Ta on olnud ka [[Ksenija Balta]] treener. Alates 2017. aastast on ta Spordiklubi Raesport treener. 

== Tunnustus ==

* 2006 Eetsi parim naiste kergejõustikutreener
* 2008 [[Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia]] (pikaajalise tulemusliku töö eest kergejõustiklaste juhendajana ja koondislaste Pekingi olümpiamängudeks ettevalmistajana)

== Isiklikku ==
Ta oli aastatel 1988–2009 abielus [[Kümnevõistlus|kümnevõistleja]] [[Andrei Nazarov]]iga. Nende poeg [[Deivydas Nazarovas]] (sünd 22. aprillil 1991) on mänginud aastatel 2009–2011 Vilniuse Perlase ja 2011–2012 Tallinna Kalevi korvpallimeeskonnas. 

Tema poolõe abikaasa on kettaheitja [[Virgilijus Alekna]].

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* {{ESBL|Remigija_Nazaroviene}}

{{JÄRJESTA:Nazarovienė, Remigija}}
[[Kategooria:Leedu kergejõustiklased]]
[[Kategooria:Eesti kergejõustikutreenerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1967]]</text>
      <sha1>sd5mm78lb2mqrih97u28lkg49xpzso8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Saab MFI-15 Safari</title>
    <ns>0</ns>
    <id>236386</id>
    <revision>
      <id>6172330</id>
      <parentid>6116126</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T23:52:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4801" xml:space="preserve">{{lennuk
|lennuki_nimi = Saab MFI-15 Safari &lt;br&gt;MFI-17 Supporter
|pildi_nimi   = MFI-17 Supporter, Radom Air Show 2007.jpg
|pildi_link   = Saab MFI-17 Supporter
|riik         = {{PisiLipp|Rootsi}}
|tootja       = [[Saab]]
|tüüp         = treeningulennuk
|meeskond     = 1
|reisijaid    = 1
|toodanguarv  = 462
}}
'''Saab MFI-15 Safari''' (militaarversioonis '''Saab MFI-17 Supporter''') on propellermootoriga treeningulennuk, mida kasutatakse mitme riigi õhujõududes pilootide algõppeks. 

== Arendamine ==
Saab Safari eelkäija oli [[Malmö Flygindustri]] toodetud [[MFI-9]], mille veidi võimsamat edasiarendust hakati välja töötama 1960. aastate keskel.&lt;ref name=&quot;greg&quot; /&gt; 
Lennuki esmalend toimus [[1969]]. aastal. Lennuk kasutas 200 [[Hobujõud|hj]] [[Avco Lycoming IO-360|Avco Lycoming IO-360-A1B6]] [[kolbmootor]]it. Lennuki tiivad asetsevad umbes piloodi õlgade kõrgusel tema selja taga ja see tagab hea nähtavuse. Samas peavad tiivad nooljalt mõnevõrra ettepoole kaldu olema, et lennuki [[tasakaalukese]] oleks paigas. 

Alguses arendas lennukit MFI-15 nime all firma Malmö Flygindustri. Militaarversioon oli MFI-17, mis pärast Saabi firma poolt ülevõtmist sai nimeks '''Saab Supporter'''.&lt;ref name=&quot;greg&quot; /&gt; Saab tootis umbes 250 lennukit, millest enamik müüdi eraomanikele. Selle toodanguarvu sisse ei loeta Pakistani komplekteeritud 92 ja ehitatud 120 lennukit.&lt;ref name=&quot;greg&quot; /&gt;

== Versioonid ==
* '''MFI-15 Safari''' – algupärane tsiviilversioon. 
* '''MFI-17 Supporter''' – Saabi tähistus militaarversioonide kohta (Taani Õhuväes on kasutusel tähis '''T-17''').&lt;ref name=&quot;greg&quot; /&gt;
* '''Saab Safari TS''' – prototüüp 210 hj (167 kW) turbolaadimisega kolbmootoriga. 
* '''MFI-17 Mushshak''' – litsentsi alusel [[Pakistan]]is toodetud MFI-17 Supporter.
** '''MFI-395 Super Mushshak''' – 260 hj mootori, konditsioneeri ja paremate elektroonikaseadmetega edasiarendus MFI-17 Mushshakist.&lt;ref name=&quot;super&quot; /&gt; 
* '''MFI-18''' – katselennuk, mille tiivad olid veidi pikemad ja valmistatud [[komposiitmaterjal]]idest. Katsetati ka suuskade kasutamist rataste asemel. Katsed toimusid 1980. aastatel, kuid tootmisse see mudel ei läinud.

== Kasutajad== 
=== MFI-17 Supporter ===
* {{riigi ikoon|Norra}} [[Norra]]
** [[Norra Kuninglikud Õhujõud]] – 23 lennukit ostetud [[1981]]. aastal
* {{riigi ikoon|Pakistan}} [[Pakistan]]
** [[Pakistani Õhujõud]] – 28 Saabi toodetud, 92 kohapeal komplekteeritud lennukit
* {{riigi ikoon|Sambia}} [[Sambia]]
** [[Sambia Kaitsevägi]] – 20 lennukit
* {{riigi ikoon|Sierra Leone}} [[Sierra Leone]]
** [[Sierra Leone Sõjavägi]] – 2 lennukit
* {{riigi ikoon|Taani}} [[Taani]]
** [[Taani Kuninglikud Õhujõud]] – 32 lennukit

=== MFI-17 Mushshak ===
{{Main|MFI-17 Mushshak}}
* {{riigi ikoon|Iraan}} [[Iraan]]
** [[Iraani Õhujõud]] – 25 lennukit
* {{riigi ikoon|Omaan}} [[Omaan]]
** [[Kuninglikud Omaani Õhujõud]] – 8 lennukit
* {{riigi ikoon|Pakistan}} [[Pakistan]]
** [[Pakistani Õhujõud]] – 149 lennukit
* {{riigi ikoon|Süüria}} [[Süüria]]
** [[Süüria Õhujõud]] – 6 lennukit

== Tehnilised andmed (Safari) ==
[[Pilt:T-405_RIAT_Bthebest.JPG|thumb|Kuninglike Taani Õhujõudude T-17]]

* '''Meeskond:''' 1
* '''Reisijad:''' 1
* '''Pikkus:''' 7,00 m
* '''Tiivaulatus:''' 8,85 m
* '''Kõrgus:''' 2,60 m
* '''Tiivapindala:''' 11,90 m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;
* '''Tühimass:''' 690 kg
* '''Maksimaalne stardimass:''' 1200 kg
* '''Mootor:''' 1× [[Avco Lycoming IO-360|Avco Lycoming IO-360-A1B6]] sissepritse ja õhkjahutusega 200 hj (149 kW) kolbmootor
* '''Kiirus:''' 362 km/h (196 sõlme)
* '''Reisikiirus:''' 285 km/h (154 sõlme)
* '''Varisemiskiirus:''' 102 km/h (55 sõlme)
* '''Lennulagi:''' 6100 m

== Vaata ka ==
=== Seotud projektid ===
* [[MFI-17 Mushshak]]
* [[MFI-395 Super Mushshak]]

=== Sarnased lennukid ===
* [[ARV Super2]]
* [[Bölkow Bo 208]]

==Viited==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;super&quot;&gt;{{netiviide | url =http://www.geocities.com/aerpakistan/anc.html | pealkiri =SUPER MUSHSAK | aeg =25. oktoober 2009 | vaadatud =25.01.2011 | keel =Inglise k. | arhiivimisaeg =2009-10-24 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20091024065316/http://geocities.com/aerpakistan/anc.html | url-olek =ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;greg&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.vectorsite.net/avsa105.html#m5| pealkiri =SAAB Trainers: Safir, SAAB 105, &amp; Supporter: SAAB SAFARI / SUPPORTER | autor =Greg Goebel| aeg = 1. oktoober 2010| vaadatud =25.01.2011 | keel =Inglise k. }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{commonskat|Saab Safari}}
*[http://home.online.no/~lkatz/fly/kjeller_saabsafari.htm Saab Safari]
*[http://www.aviastar.org/air/sweden/saab_safari.php Saab-MFI 15/17 Safari-Supporter 1971]

{{Mall:Saabi lennukid}}

[[Kategooria:Rootsi lennukid|sõjalennukid]]
[[Kategooria:Militaarõppelennukid]]</text>
      <sha1>kb7k1k2p98xhdwd3eixqc2l058z21dy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tõnis Jõgiaas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>248541</id>
    <revision>
      <id>6172508</id>
      <parentid>6141337</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T10:29:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Castellum</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4290" xml:space="preserve">'''Tõnis Jõgiaas''' ([[19. veebruar]] [[1931]] – [[20. detsember]] [[1992]]&lt;ref name=&quot;geni&quot;&gt;[http://www.geni.com/people/T%C3%B5nis-J%C3%B5giaas/6000000003400837265 Tõnis Jõgiaas] portaalis geni.com&lt;/ref&gt;) oli Eesti ehitusinsener&lt;ref name=&quot;smv&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20100107002142/http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=94268 &quot;Sinine ja must ja valge&quot;], dokumentaalfilm&lt;/ref&gt; ja vabadusvõitleja.

Jõgiaas õppis [[Tartu 6. Keskkool]]is ning oli kooli [[komsomol]]isekretär.&lt;ref name=&quot;siber&quot;&gt;Villu Päärt. [http://www.tarbija24.ee/160204/esileht/siseuudised/126597.php &quot;Vabadusvõitluse veteran soovitab igale noorele aastakese Siberit&quot;] Postimees, 14.02.2004&lt;/ref&gt;.

Ööl vastu 6. novembrit [[1949]] lasid viis Tartu noort – Tõnis Jõgiaas, [[Heiki Vaibla]], [[Miia Saviauk]] (hiljem Jõgiaas), [[Ellen Rander]] ja [[Riita Vint]] - [[trotüül]]ilaengu abil õhku Tartus [[Raadi park|Raadi pargis]] seisnud [[Punaarmee]] monumendi.&lt;ref name=&quot;vanglad&quot;&gt;[[Miia Jõgiaas]]. &quot;Minu nooruse vanglad&quot;. Tartu: Hotpress Kirjastus, 2007&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;samba&quot; /&gt;

Plahvatusele järgneval hommikul alustasid miilits ja julgeolekuorganid juurdlust. Alles aasta pärast selgus, et juba 1947. aastast oli Tartus tegutsenud põhikirja, kindla struktuuri ja liikmeskonnaga põrandaalune nõukogudevaenulik noorteorganisatsioon [[Sini-Must-Valge]]&lt;ref name=&quot;vanglad&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;samba&quot; /&gt;, mida juhtis [[Karl Piir]]&lt;ref name=&quot;sandid&quot;&gt;[[Valdek Kiiver]]. [http://arhiiv.elukiri.ee/index.php?main=7&amp;newsID=197&amp;sess=6f8f6dd0f1affbb22079a243fd950ecc &quot;Raadi pargi &quot;diversandid&quot;&quot;]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Elukiri 8/2007&lt;/ref&gt;. Juhul, kui tuleb uus [[küüditamine]], kavatsesid noored ka õhkida Tartu sillad, et rongid küüditatutega Eestist minema ei pääseks.&lt;ref name=&quot;samba&quot; /&gt;

1950. aasta lõpul arreteeriti organisatsiooni liikmed, kokku 38 noort (teistel andmetel 37 liiget&lt;ref name=&quot;samba&quot; /&gt;). Kindlaks tehti ka Raadil toime pandud plahvatuse korraldajad. Kõik organisatsiooni liikmed said 10-15 aasta pikkused vanglakaristused.&lt;ref name=&quot;vanglad&quot; /&gt;

Hiljem, pärast vanglat ja Siberit, abiellus Tõnis Jõgiaas [[Miia Jõgiaas|Miia Saviauguga]].&lt;ref name=&quot;samba&quot;&gt;[[Villu Päärt]]. [https://web.archive.org/web/20160315194633/http://tv.postimees.ee/051104/esileht/149271_print.php &quot;Koolinoored tähistasid oktoobripühi sambaõhkimisega&quot;]. Postimees, 5. november 2004&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*[[Pearu Kuusk]]. [http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KuuskPearu_Punaarmee_TUNA2002_4.pdf &quot;Punaarmee monumendi plahvatusest ja lendlehtedest Tartus 1949. aastal&quot;]. Tuna 4/2002, lk 67-73
*Villu Päärt. [http://www.tarbija24.ee/160204/esileht/siseuudised/126597.php &quot;Vabadusvõitluse veteran soovitab igale noorele aastakese Siberit&quot;]. Postimees, 14. veebruar 2004
*[[Villu Päärt]]. [http://tv.postimees.ee/051104/esileht/149271_print.php &quot;Koolinoored tähistasid oktoobripühi sambaõhkimisega&quot;]. Postimees, 5. november 2004
*[[Valdek Kiiver]]. [http://arhiiv.elukiri.ee/index.php?main=7&amp;newsID=197&amp;sess=6f8f6dd0f1affbb22079a243fd950ecc &quot;Raadi pargi &quot;diversandid&quot;&quot;]. Elukiri 8/2007
*[[Jarmo Siim]]. [http://tartu.postimees.ee/091107/tartu_postimees/294493.php &quot;Tartu koolinoorest sambaõhkija avaldab meenutused&quot;]. Postimees, 9. november 2007
*[[Miia Jõgiaas]]. &quot;Minu nooruse vanglad&quot;. Tartu: Hotpress Kirjastus, 2007
*[[Martin Pau]]. [http://www.tartupostimees.ee/?id=184041 &quot;Sambaõhkijad uskusid valgesse laeva&quot;]. Postimees, 5. november 2009

==Välislingid==
*[http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=94268 &quot;Sinine ja must ja valge&quot;]. [[Mart Taevere]] dokumentaalfilm Eesti Rahvusringhäälingu arhiivis (2009)
*[https://tartu.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=40d388a4179d4d18b15ba7e5ec9a7f01&amp;marker=26.718056109222594%2C58.35788531134721%2C%2C%2C%2C&amp;markertemplate=%7B%22title%22%3A%22T%C3%B5nis%22%2C%22longitude%22%3A26.718056109222594%2C%22latitude%22%3A58.35788531134721%2C%22isIncludeShareUrl%22%3Atrue%7D&amp;level=22 Haud Tartu Pauluse kalmistul]

{{JÄRJESTA:Jõgiaas, Tõnis}}
[[Kategooria:Eesti insenerid]]
[[Kategooria:Eesti vabadusvõitlejad]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1931]]
[[Kategooria:Surnud 1992]]
[[Kategooria:Pauluse kalmistule maetud]]</text>
      <sha1>qaqs0t9tl5xbdk1b5cwo6cp9oq7puki</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172509</id>
      <parentid>6172508</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T10:31:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Castellum</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4358" xml:space="preserve">'''Tõnis Jõgiaas''' (kuni 1937 '''Hantson'''; [[19. veebruar]] [[1931]] – [[20. detsember]] [[1992]]&lt;ref name=&quot;geni&quot;&gt;[http://www.geni.com/people/T%C3%B5nis-J%C3%B5giaas/6000000003400837265 Tõnis Jõgiaas] portaalis geni.com&lt;/ref&gt;) oli Eesti ehitusinsener&lt;ref name=&quot;smv&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20100107002142/http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=94268 &quot;Sinine ja must ja valge&quot;], dokumentaalfilm&lt;/ref&gt; ja vabadusvõitleja.

Jõgiaas õppis [[Tartu 6. Keskkool]]is ning oli kooli [[komsomol]]isekretär.&lt;ref name=&quot;siber&quot;&gt;Villu Päärt. [http://www.tarbija24.ee/160204/esileht/siseuudised/126597.php &quot;Vabadusvõitluse veteran soovitab igale noorele aastakese Siberit&quot;] Postimees, 14.02.2004&lt;/ref&gt;.

Ööl vastu 6. novembrit [[1949]] lasid viis Tartu noort – Tõnis Jõgiaas, [[Heiki Vaibla]], [[Miia Saviauk]] (hiljem Jõgiaas), [[Ellen Rander]] ja [[Riita Vint]] - [[trotüül]]ilaengu abil õhku Tartus [[Raadi park|Raadi pargis]] seisnud [[Punaarmee]] monumendi.&lt;ref name=&quot;vanglad&quot;&gt;[[Miia Jõgiaas]]. &quot;Minu nooruse vanglad&quot;. Tartu: Hotpress Kirjastus, 2007&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;samba&quot; /&gt;

Plahvatusele järgneval hommikul alustasid miilits ja julgeolekuorganid juurdlust. Alles aasta pärast selgus, et juba 1947. aastast oli Tartus tegutsenud põhikirja, kindla struktuuri ja liikmeskonnaga põrandaalune nõukogudevaenulik noorteorganisatsioon [[Sini-Must-Valge]]&lt;ref name=&quot;vanglad&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;samba&quot; /&gt;, mida juhtis [[Karl Piir]]&lt;ref name=&quot;sandid&quot;&gt;[[Valdek Kiiver]]. [http://arhiiv.elukiri.ee/index.php?main=7&amp;newsID=197&amp;sess=6f8f6dd0f1affbb22079a243fd950ecc &quot;Raadi pargi &quot;diversandid&quot;&quot;]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Elukiri 8/2007&lt;/ref&gt;. Juhul, kui tuleb uus [[küüditamine]], kavatsesid noored ka õhkida Tartu sillad, et rongid küüditatutega Eestist minema ei pääseks.&lt;ref name=&quot;samba&quot; /&gt;

1950. aasta lõpul arreteeriti organisatsiooni liikmed, kokku 38 noort (teistel andmetel 37 liiget&lt;ref name=&quot;samba&quot; /&gt;). Kindlaks tehti ka Raadil toime pandud plahvatuse korraldajad. Kõik organisatsiooni liikmed said 10-15 aasta pikkused vanglakaristused.&lt;ref name=&quot;vanglad&quot; /&gt;

Hiljem, pärast vanglat ja Siberit, abiellus Tõnis Jõgiaas [[Miia Jõgiaas|Miia Saviauguga]].&lt;ref name=&quot;samba&quot;&gt;[[Villu Päärt]]. [https://web.archive.org/web/20160315194633/http://tv.postimees.ee/051104/esileht/149271_print.php &quot;Koolinoored tähistasid oktoobripühi sambaõhkimisega&quot;]. Postimees, 5. november 2004&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*[[Pearu Kuusk]]. [http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KuuskPearu_Punaarmee_TUNA2002_4.pdf &quot;Punaarmee monumendi plahvatusest ja lendlehtedest Tartus 1949. aastal&quot;]. Tuna 4/2002, lk 67-73
*Villu Päärt. [http://www.tarbija24.ee/160204/esileht/siseuudised/126597.php &quot;Vabadusvõitluse veteran soovitab igale noorele aastakese Siberit&quot;]. Postimees, 14. veebruar 2004
*[[Villu Päärt]]. [http://tv.postimees.ee/051104/esileht/149271_print.php &quot;Koolinoored tähistasid oktoobripühi sambaõhkimisega&quot;]. Postimees, 5. november 2004
*[[Valdek Kiiver]]. [http://arhiiv.elukiri.ee/index.php?main=7&amp;newsID=197&amp;sess=6f8f6dd0f1affbb22079a243fd950ecc &quot;Raadi pargi &quot;diversandid&quot;&quot;]. Elukiri 8/2007
*[[Jarmo Siim]]. [http://tartu.postimees.ee/091107/tartu_postimees/294493.php &quot;Tartu koolinoorest sambaõhkija avaldab meenutused&quot;]. Postimees, 9. november 2007
*[[Miia Jõgiaas]]. &quot;Minu nooruse vanglad&quot;. Tartu: Hotpress Kirjastus, 2007
*[[Martin Pau]]. [http://www.tartupostimees.ee/?id=184041 &quot;Sambaõhkijad uskusid valgesse laeva&quot;]. Postimees, 5. november 2009

==Välislingid==
*[http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=94268 &quot;Sinine ja must ja valge&quot;]. [[Mart Taevere]] dokumentaalfilm Eesti Rahvusringhäälingu arhiivis (2009)
*[https://tartu.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=40d388a4179d4d18b15ba7e5ec9a7f01&amp;marker=26.718056109222594%2C58.35788531134721%2C%2C%2C%2C&amp;markertemplate=%7B%22title%22%3A%22T%C3%B5nis%22%2C%22longitude%22%3A26.718056109222594%2C%22latitude%22%3A58.35788531134721%2C%22isIncludeShareUrl%22%3Atrue%7D&amp;level=22 Haud Tartu Pauluse kalmistul]

{{JÄRJESTA:Jõgiaas, Tõnis}}
[[Kategooria:Eesti insenerid]]
[[Kategooria:Eesti vabadusvõitlejad]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]]
[[Kategooria:Sündinud 1931]]
[[Kategooria:Surnud 1992]]
[[Kategooria:Pauluse kalmistule maetud]]</text>
      <sha1>o5kuz2csj6biinosbng8aiv4i590ann</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biograafiad (Ka)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>250940</id>
    <revision>
      <id>6172247</id>
      <parentid>6168109</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T20:22:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kac */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="78211" xml:space="preserve">{{Mall:BiograafiadIndeks}}


'''Biograafiad (Ka)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega &quot;Ka&quot;. 

==Ka==
*[[Ka (kuningas)|Ka]], Vana-Egiptuse kuningas
*[[Ka'ahumanu]]

==Kaa==
*[[Kaido Kaaberma]], eesti epeevehkleja ja treener (1968–)
*[[Tiit Kaadu]], eesti töökaitsespetsialist (1944–)
*[[Ülo Kaadu]], eesti viiuldaja (1957–2013)
*[[Sigrid Kaag]], Hollandi diplomaat ja poliitik (1961–) 
*[[Leo Kaagjärv]], eesti füüsik ja keelekaitsja (1934–)
*[[Aulikki Kaakinen]], soome arstiteadlane (1944–)
*[[Aira Kaal]], eesti kirjanik (1911–1988)
*[[Aleksander Kaal]], Eesti poliitik (1876–1941) 
*[[Anu Kaal]], eesti laulja (1940–)
*[[Hillar Kaal]], eesti alpinist (1930–1982)
*[[Mati Kaal]], eesti zooloog (1946–)
*[[Urmas Kaal]], eesti jalgpallur (1973–) 
*[[Vambo Kaal]], eesti poliitik (1949–)
*[[Ain Kaalep]], eesti luuletaja, tõlkija ja kriitik (1926–2020)
*[[Heiki-Jaan Kaalep]], eesti keeletehnoloog (1962–)
*[[Mati Kaalep]], eesti jurist (1988–) 
*[[Ruuben Kaalep]], Eesti poliitik (1993–)
*[[Tiina Kaalep]], eesti ajakirjanik (1964–)
*[[Tõnu Kaalep]], eesti kriitik (1966–)
*[[Mihhail Kaaleste]], Eesti aerutaja, suusataja ja treener (1931–2018) 
*[[Martin Kaalma]], Eesti jalgpallur (sündinud 1977)
*[[Frederik Herman Kaan]], hollandi vaimulik
*[[Aleksander Kaar]], Eesti poliitik (1892–1943)
*[[Elmar Kaar]], eesti bioloog (1928–)
*[[Enn Kaar]], eesti arhitekt (1911–1987) 
*[[Peeter Kaar]], eesti põllumajandusinsener (1968–)
*[[Johannes Kaarde]], eesti loomaarst (1896–1976)
*[[Loora-Eliise Kaarelson]], eesti laulja ja näitleja (1997–)
*[[Endel Kaarep]], eesti fütopatoloog (1914–2018)
*[[Rein Kaarepere]], eesti ettevõtja (1954–1998)
*[[Norbert Kaareste]], eesti kommunikatsiooniekspert ja õhtujuht (1986–)
*[[Maarja Kaaristo]], eesti tõlkija ja toimetaja (1980–)
*[[Vello Kaaristo]], eesti murdmaasuusataja (1911–1965) 
*[[Kalle Kaarli]], eesti matemaatik (1948–)
*[[Juhan Kaarlimäe]], Eesti poliitik (1901–1977)
*[[Ellen Kaarma]], eesti näitleja (1928–1973)
*[[Enn Kaarma]], eesti poksija ja katselendur (1943–1983)
*[[Juvenalius Kaarma]], eesti õigeusu vaimulik (1952–)
*[[Jüri Kaarma]], eesti raamatugraafik (1950–2011) 
*[[Mari Kaarma]], eesti kujundusgraafik (1951–)
*[[Melanie Kaarma]], eesti kostüümikunstnik (1923–2009)
*[[Voldemar Kaarma]], eesti intarsia- ja mööblikunstnik (1908–1976)
*[[Harald Kaarmann]], eesti jalg- ja jääpallur (1901–1942)
*[[Adolf Kaarme]], eesti vaimulik (1914–1986)
*[[Christian Kaarna]], eesti ajakirjanik, poliitik ja pangategelane (1882–1943)
*[[Jonas Kaarnamets]], eesti kitarrist ja laulukirjutaja (1993–) 
*[[Maimu Kaarnaväli]], eesti arhitekt (1927–) 
*[[Leonid Kaart]], eesti advokaat (1910–1994)
*[[Imre Kaas]], eesti teletegija (1983–) 
*[[Jeppe Kaas]], taani helilooja ja näitleja
*[[Ludwig Kaas]], Saksamaa poliitik 
*[[Patricia Kaas]], prantsuse laulja
*[[Rene Kaas]], eesti jalgpallur (1982–)
*[[Anneli Kaasa]], eesti sotsiaalteadlane (1975–) 
*[[Nestori Kaasalainen]], Soome poliitik (1915–2016)
*[[Väinö Kaasalainen]], Soome rahvakoolijuhataja ja poliitik (1902–1955) 
*[[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane (1934–)
*[[Aleksander Kaasik]], eesti skulptor (1908–1994)
*[[Aleksander Kaasik (fotograaf)|Aleksander Kaasik]], eesti fotograaf (1941–2017)
*[[Allen Kaasik]], eesti arstiteadlane, biokeemik ja farmakoloog (1970–)
*[[Andras Kaasik]], eesti ettevõtja ja alpinist (1971–)
*[[Arne Kaasik]], eesti looduskaitsetegelane ja loodusfotograaf (1947–)  
*[[Ahto Kaasik]], Eesti ühiskonnategelane (1969–)
*[[Elna Kaasik]], eesti tekstiilikunstnik (1957–)
*[[Erna Kaasik]], eesti rahvatantsujuht ja raamatukoguhoidja (1912–2014)  
*[[Friedrich Kaasik]], eesti laulja ja levimuusik (1905–1992)
*[[Hannes Kaasik]], eesti jalgpallur ja jalgpallikohtunik (1972–)
*[[Hans Kaasik (sõjaväelane)|Hans Kaasik]], Eesti sõjaväelane (1885–1969)
*[[Hans Kaasik (purjetaja)|Hans Kaasik]], Eesti purjetaja, treener ja sporditegelane (1929–2001)
*[[Harri Kaasik]], eesti laulja ja näitleja (1910–1994)
*[[Ilmar Kaasik]], Eesti ja Saksamaa sõjaväelane (1914–1970)
*[[Ilse Kaasik]], Eesti purjetaja (1926–1988)
*[[Ivar Kaasik]], eesti maali- ja ehtekunstnik (1965–)
*[[Kaido Kaasik]], Eesti poliitik (1968–)
*[[Kristiina Kaasik]], eesti maalikunstnik (1943–)
*[[Kristjan Kaasik]], eesti kitarrist (1985–)
*[[Laila Kaasik]], eesti fotograaf (1991–)
*[[Leonhard Kaasik]], Eesti kohtunik (1895–1979)
*[[Marko Kaasik]], eesti atmosfäärifüüsik (1966–) 
*[[Markus Kaasik]], eesti arhitekt (1970–)
*[[Nikolai Kaasik]], Eesti diplomaat (1900–1950)
*[[Paul Kaasik]], eesti elektrotehnikateadlane, tehnikadoktor (1925–1985)
*[[Priit Kaasik]], eesti sporditeadlane (1967–)
*[[Renate Kaasik]] (1906–1993) 
*[[Siiri Kaasik]], eesti pedagoog ja koolijuht (1938–2013)
*[[Sirje Kaasik]], eesti helilooja, muusikaõpetaja ja koorijuht (1958–) 
*[[Toomas Kaasik]], Eesti politseinik (1873–1929)
*[[Tõnis Kaasik]], Eesti keskkonnakaitsetegelane, poliitik ja ettevõtja (1949–) 
*[[Vaike Kaasik]], eesti näitleja
*[[Veiko Kaasik]], eesti kohtutäitur (1968–2013)
*[[Veljo Kaasik]], eesti arhitekt ja õppejõud (1938–)
*[[Viktor Kaasik]], Eesti advokaat (1954–)
*[[Ülo Kaasik]], eesti matemaatik (1926–2017)
*[[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]], eesti pankur (1975–)
*[[Evely Kaasiku]], eesti orienteeruja (1993–) 
*[[Keidy Kaasiku]], eesti jooksja ja murdmaasuusataja (2001–) 
*[[Kaidy Kaasiku]], eesti jooksja ja murdmaasuusataja (2001–) 
*[[Marianna Kaat]], režissöör (1957–) 
*[[Anne Kaaver]], eesti maastikuarhitekt (1947–)
*[[Anne Kaaver (bibliograaf)|Anne Kaaver]], eesti raamatukoguhoidja (1936–)
*[[Valter Kaaver]], eesti luuletaja, ajakirjanik ja revolutsioonilise liikumise tegelane (1904–1946)
*[[Vello Kaavere]], eesti teadusajaloolane (1936–1994)

==Kab==
*[[Raina Kabaivanska]], Bulgaaria ooperilaulja ja pedagoog (1934–)
*[[Jevgeni Kabajev]], Venemaa jalgpallur (1988–) 
*[[Alina Kabajeva]], Venemaa Riigiduuma liige ja endine iluvõimleja (1983–)
*[[Ozan Kabak]], türgi jalgpallur (2000–) 
*[[Ain Kabal]], eesti majandustegelane (1962–) 
*[[Dmitri Kabalevski]], vene helilooja
*[[Sergei Kabanov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1901–1973) 
*[[Hilmar Kabas]], Austria poliitik
*[[Christian Kabasele]], Belgia jalgpallur (1991–) 
*[[Oswald Kabasta]], austria poliitik
*[[Adolf Kabatek]], ärijuht
*[[Ahmad Tejan Kabbah]], Sierra Leone poliitik (1932–2014)
*[[Ferdinand Kabe]], eesti õpetaja (1883–)
*[[Heidi Kabel]], saksa harrastusnäitleja
*[[Johanna-Elise Kabel]], eesti laulja, näitleja, tantsija, lavastaja ja koreograaf (2000–) 
*[[Mihkel Kabel]], eesti näitleja (1984–)
*[[Ralf Kabelka]], ajakirjanik
*[[Anton Eduard Kaber]], eesti advokaat (1901–1989)
*[[Helmi Kaber]], eesti advokaat (1901–1969)
*[[Peeter Kaber]], eesti laulja ning hääle- ja naeruterapeut (1961–2009)
*[[Donald Kaberuka]], Rwanda majandusteadlane (1951–)
*[[Andrej Kabiakoŭ]], Valgevene diplomaat ja poliitik (1960–)
*[[Joseph Kabila]], Kongo DV poliitik (1971–)
*[[Laurent-Désiré Kabila]], Kongo DV poliitik (1939–2001)
*[[Kabir]], india müstik
*[[Roch Marc Christian Kaboré]], Burkina Faso poliitik ja pankur (1957–) 
*[[Siim Kabrits]] Eesti poliitik (1979–)
*[[Amata Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (1928–1996)
*[[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (1951–) 
*[[Frank Kabui]], Saalomoni Saarte kindralkuberner (1946–)
*[[Kabuki (muusik)]], saksa diskor
*[[Kabul Khagan]], türgi-tatari valitseja
*[[Boris Kabur]], eesti kirjanik, tõlkija ja konstruktor-leiutaja (1917–2002)
*[[Vaime Kabur]], eesti bibliograaf (1914–2005)

==Kac==
*[[Gojko Kačar]], serbia jalgpallur (1987–)
*[[Tadija Kačar]], Serbia ja Jugoslaavia (1956–) 
*[[Jörg Kachelmann]], Šveitsi ajakirjanik 
*[[Jan Kaczmarek]], poola helilooja
*[[Jane Kaczmarek]], USA näitleja
*[[Jacek Kaczmarski]], poola laululooja
*[[Ryszard Kaczorowski]], Poola pagulaspoliitik (1919–2010)
*[[Maria Kaczyńska]], Poola presidendi Lech Kaczyński abikaasa (1942–2010)
*[[Jarosław Kaczyński]], Poola poliitik (1949–)
*[[Lech Kaczyński]], Poola poliitik (1949–2010)
*[[Ted Kaczynski]] (Unabomber), USA terrorist, anarhist ja endine matemaatikaprofessor (1942–)
*[[Alter Kacyzne]], jidišikeelne kirjanik ja fotograaf (1885–1941)

==Kad==
*[[Eduard Kadai]], eesti majandusteadlane (1903–1944)
*[[Martin Kadai]], (1981–)
*[[Tajo Kadajas]], eesti laulja (1953–)
*[[Kaul Kadak]], eesti eripedagoog, haridusministeeriumi ametnik, metsavend, soomepoiss (1903–1985) 
*[[Mati Kadak]], Eesti kohtutäitur (1957–)
*[[Anneli Kadakas]], eesti muusik (1976–)
*[[Erich Kadakas]], Eesti ametiühingu- ja töölisliikumise tegelane (1909–1942)
*[[Laine Kadakas]], eesti sotsioloog ja esteetik (1941–)
*[[Villu Kadakas]], eesti arheoloog (1972–)
*[[Velle Kadalipp]], eesti arhitekt (1963–)
*[[János Kádár]], Ungari riigitegelane (1912–1989)
*[[Ismail Kadare]], albaania kirjanik (1936–)
*[[Helmut Kadari]], eesti õigusteadlane (1903–1976) 
*[[Felix Kadarik]], eesti vaimulik (1923–2012) 
*[[Jaak Kadarik]], eesti fotograaf (1957–) 
*[[Ott Kadarik]], eesti arhitekt (1976–)
*[[Valter Kadarik]], eesti loomaarst (1898–1975)
*[[Alma Kadastik]], eesti lastepsühhiaater (1925–2014)
*[[Heiti Kadastik]], eesti psühhiaater (1926–1992) 
*[[Kaspar Kadastik]], eesti multiinstrumentalist (1987–)
*[[Mario Kadastik]], eesti füüsik (1981–) 
*[[Mart Kadastik]], eesti ajakirjanik ja meediategelane (1955–)
*[[Karl Kaddak]], eesti ettevõtja ja tööstur (1859–1940)
*[[Urve-Anne Kade]], eesti kaubandustegelane (1943–2015)
*[[Vello Kade]], eesti veemotosportlane, poksitreener ja sporditegelane (1937–)
*[[Rebiya Kadeer]], uiguuri poliitiline aktivist (1948–)
*[[Gerda van der Kade-Koudijs]], Hollandi kergejõustiklane (1923–2015)
*[[Juliusz Kaden-Bandrowski]], Poola kirjanik, publitsist, ühiskonnategelane ja sõjaväelane (1885–1944) 
*[[Jaan Kadever]], Eesti sõjaväelane (1906–?) 
*[[Tino Kadewere]], Zimbabwe jalgpallur (1996–) 
*[[Peter Kadhammar]], rootsi kirjanik ja ajakirjanik (1956–) 
*[[Evdokía Kadí]], Küprose laulja (1981–)
*[[Syed Kadir]], Singapuri poksija (1948–) 
*[[Kadiyalur Uruttirangannanar]], tamili luuletaja
*[[Nazem Kadri]], Kanada jäähokimängija (1990–) 
*[[Sandesh Kadur]], India loodusfilmilooja ja loodusfotograaf (1976–) 
*[[Ahmat Kadõrov]], tšetšeeni poliitik (1951–2004)
*[[Ramzan Kadõrov]], tšetšeeni poliitik (1976–)
*[[Nadežda Kadõševa]], ersa rahvusest Venemaa laulja (1959–)

==Kae==
*[[Bernhard Kaehlbrandt]], Eesti vaimulik (1840–1883)
*[[Aleksander Kaelas (filosoof)|Aleksander Kaelas]], eesti filosoof ja teoloog (1880–1920)
*[[Aleksander Kaelas (õigusteadlane)|Aleksander Kaelas]], eesti õigusteadlane (1911–1964)
*[[Colin Kaepernick]], USA Ameerika jalgpalli mängija (1987–)
*[[Kaaren Kaer]], eesti tõlkija (1978–)
*[[Kaisa Kaer]], eesti tõlkija ja toimetaja (1981–)
*[[Krista Kaer]], eesti tõlkija ja kirjastaja (1951–)
*[[Raivo Kaer]], eesti ettevõtja ja ürituste korraldaja (1981–2016)
*[[Algur Kaerma]], eesti teoloog ja vaimulik (1962–) 
*[[Mart Kaerma]], Eesti sõjaväelane (1897–1948)
*[[Mihkel Kaevats]], eesti luuletaja, esseist ja kirjanduskriitik (1983–)
*[[Ülo Kaevats]], eesti filosoof, riigitegelane ja kirjastaja (1947–2015)

==Kaf==
*[[Michel Kafando]], Burkina Faso diplomaat ja poliitik (1942–)
*[[Jevgeni Kafelnikov]], Venemaa tennisist (1974–) 
*[[Pantelís Kafés]], kreeka jalgpallur (1978–)
*[[Margit Kaffka]], ungari kirjanik (1880–1918) 
*[[Franz Kafka]], kirjanik (1883–1924)

==Kag==
*[[Alexis Kagame]], Rwanda filosoof, keeleteadlane, ajaloolane, luuletaja ja vaimulik (1912–1981)
*[[Paul Kagame]], Rwanda poliitik (1957–)
*[[Robert Kagan]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja välispoliitika ekspert (1958–)
*[[Ilja Kaganovitš]], Eesti majandusteadlane (1921–2016)
*[[Lazar Kaganovitš]], Nõukogude poliitik (1893–1991)
*[[Etti Kagarov]], Eesti poliitik (1956–)
*[[Rasmus Kagge]], eesti ajakirjanik (1977–)
*[[Dina Kagramanov]], Kanada maletaja (1986–)

==Kah==
*[[Kurmet Kahju]], eesti muusik
*[[Juhan Kahk]], eesti ajaloolane (1928–1998)
*[[Juhan Kahk (tõlkija)|Juhan Kahk]], eesti tõlkija
*[[Christian Friedrich von Kahlbutz]], Saksa rüütel (1651–1702)
*[[Frida Kahlo]], Mehhiko maalikunstnik (1907–1954)
*[[Moshe Kahlon]], Iisraeli poliitik (1960–)
*[[Andrus Kahn]], eesti buda munk (1971–)
*[[August Kahn]], Eesti politseinik (1897–1942) 
*[[Hubert Kahn]], eesti arstiteadlane, meditsiinidoktor, töötervishoiuarst (1930–)
*[[Jüri Kahn]], Eesti diplomaat (1953–)
*[[Kiira Kahn]], eesti raadioajakirjanik (1932–2012)
*[[Louis Kahn]], Eestist pärit USA arhitekt (1901–1974) 
*[[Oliver Kahn]], Saksamaa jalgpallur (1969–)
*[[Daniel Kahneman]], USA psühholoog (1934–)
*[[Hugo Kaho]], eesti bioloog, [[Tartu Ülikool]]i rektor aastail 1938–1940 (1885–1964)
*[[Uldrik Kahperg]], liivi rahvuslane (1873–1932)
*[[İsmail Kahraman]], Türgi jurist ja poliitik (1940–) 
*[[Suzan Kahramaner]], türgi matemaatik (1913–2006) 
*[[Triin Kahre]], eesti psühholoog (1978–)
*[[Marek Kahro]], eesti kirjanik ja blogija (1987–) 
*[[Anne Kahru]], eesti ökotoksikoloog ja akadeemik (1955–) 
*[[Mati Kahru]], eesti okeanograaf (1954–)
*[[Gustav Kahu]], Eesti kohtunik (1899–1942)
*[[Meelik Kahu]], eesti kirjandusteadlane (1935–1991)
*[[Tõnis Kahu]], eesti muusikakriitik (1962–) 
*[[Dominik Kahun]], Saksamaa jäähokimängija (1995–) 
*[[Toomas Kahur]], Eesti diplomaat (1963–)
*[[Nihat Kahveci]], Türgi jalgpallur (1979–)

==Kai==
*[[Kai Kai]], kitsai keelejuht (19.–20. sajand)
*[[Sotíris Kaïáfas]], Küprose jalgpallur (1949–)
*[[Stefan Kaibald]], eesti võrkpallur (1997–)
*[[Georg Kaibel]], saksa klassikaline filoloog (1849–1901)
*[[Rauno Kaibiainen]], eesti näitleja (1986–) 
*[[Gregory Kaidanov]], USA maletaja (1959–)
*[[Aleksandr Kaidanovski]], vene näitleja, filmirežissöör ja stsenarist (1946–1995)
*[[Juta Kaidla]], eesti kirjanik (1923–1968)
*[[Epp Kaidu]], eesti lavastaja ja näitleja (1915–1976)
*[[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (1931–)
*[[Anatoli Kaigorodov]], vene päritolu Eesti maalikunstnik (1878–1945)
*[[Vladimirs Kaijaks]], läti kirjanik (1930–)
*[[Lembit Kaik]], Eesti NSV riigitegelane (1923–1988)
*[[Maret Kaik]], eesti ajakirjanik, tõlkija ja toimetaja (1955–) 
*[[Antti Kaikkonen]], Soome poliitik (1974–)
*[[Osmo Kaila]], soome maletaja (1916–1991)
*[[Uuno Kailas]], soome luuletaja ja proosakirjanik (1901–1933)
*[[Eva Kaili]], Kreeka poliitik (1978–) 
*[[Enn Kailvee]], Eesti sõjaväelane (1914–2008)
*[[Artuss Kaimiņš]], Läti näitleja, poliitik ja raadiosaatejuht (1980–) 
*[[Paavo Kaimre]], eesti metsateadlane (1964–)
*[[Kain]], Aadama poeg
*[[Tim Kaine]], Ameerika Ühendriikide advokaat ja poliitik (1958–) 
*[[Holger Kaints]], eesti kirjanik (1957–)
*[[Heidit Kaio]], eesti ajakirjanik (1971–) 
*[[Voldemar Kaio]], Eesti piirivalvur (1902–1938)
*[[Simonas Kairys]], Leedu poliitik (1984–)
*[[Marko Kairjak]], eesti advokaat (1983–) 
*[[Kaarel Kais]], eesti rannavõrkpallur ja advokaat (1974–) 
*[[Kristjan Kais]], eesti rannavõrkpallur (1976–)
*[[Otto Kaiser]], saksa teoloog (1924–2017)
*[[Peter Kaiser]], Liechtensteini ajaloolane ja poliitik (1793–1864)
*[[Wilhelm Kaiser]], saksa poksija (1912–1986)
*[[Hannu Kaislama]], Soome poksija (1956–)
*[[Andrei Kaissarov]], vene filoloog, publitsist, poeet (1782–1813)
*[[Hans Kaiva]], eesti poksija ja poksitreener (1932–1999)
*[[Johannes Kaiv]], eesti diplomaat (1898–1965)
*[[Lilyan Kaiv]], eesti koori- ja orkestrijuht (1974–)
*[[Kimmo Kaivanto]], soome kunstnik (1932–2012)
*[[Annekatrin Kaivapalu]], eesti keeleteadlane (1963–)
*[[Karolin Kaivoja]], eesti jalgpallikohtunik ja vabakutseline keeletoimetaja (1992–)
*[[Kevin Kaivoja]]
*[[Raul Kaivoja]]

==Kaj==
*[[Andrus Kajak]], eesti vehkleja (1965–)
*[[Anna Kajalina]], Eesti võrkpallur (1991–) 
*[[Johan Wilhelm Kajander]], soome vaimulik (1873–1925)
*[[Johannes Kajak]], Eesti sõjaväelane (1885–1940)
*[[Uno Kajak]], eesti suusahüppaja, kahevõistleja ja treener (1933–2019)
*[[Krista Kajar]], eesti kirjanik (1943–2013)
*[[Daniel Kajmakoski]], Makedoonia laulja (1983–)
*[[Gerald Otieno Kajwang]], Keenia poliitik (1959–2014)
*[[Heli Kajo]], soome laulja (1983–)
*[[Urmas Kaju]], eesti jurist ja majandustegelane (1956–2014)
*[[Indrek Kajupank]], eesti korvpallur (1988–)

==Kak==
*[[Subhash Kak]], India päritolu USA informaatik (1947–) 
*[[Kaká]], Brasiilia jalgpallur (1982–)
*[[Amineh Kakabaveh]], kurdi rahvusest Rootsi poliitik (1970–)
*[[Chrístos Kákalos]], kreeka kaljukitsekütt ja mägijuht (1882–1976)
*[[Gyula Kakas]], ungari võimleja (1876–1928)
*[[Kaapo Kakko]], soome jäähokimängija (2001–) 
*[[Nikólaos Kaklamanákis]], Kreeka purjesportlane (1969–) 
*[[Kako (kunstnik)|Kako]], kunstnik (1960–) 
*[[George Wilberforce Kakoma]], Uganda helilooja (1925–2012)
*[[Michio Kaku]], USA füüsik (1947–)

==Kal==
*[[Eve-Külli Kala]], Eesti diplomaat (1959–)
*[[Ingrit Kala]], setu rahvakultuuri edendaja ja eesti orienteeruja (1968–) 
*[[Kulno Kala]], eesti ajaloolane (1936–2021)
*[[Martin Kala]], eesti publitsist ja tõlkija
*[[Peep Kala]], eesti ajakirjanik ja tippjuht (1961–)
*[[Tiina Kala]], eesti ajaloolane (1967–)
*[[Tiit Kala]], eesti ettevõtja ja poliitik (1954–)
*[[Valeri Kalabugin]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1947–2014)
*[[Amiran Kaladze]], gruusia luuletaja ja tõlkija (1945–1995)
*[[Kahha Kaladze]], gruusia jalgpallur (1978–)
*[[Saša Kalajdžić]], Austria jalgpallur (1997–) 
*[[David Kalākaua]], Hawaii kuningas (1836–1891)
*[[Abdul Kalam]], India poliitik (1931–2015)
*[[Mare Kalam]], eesti endine motosportlane (1939–)
*[[Valter Kalam]], eesti kergejõustikutreener ja spordipedagoog (1911–1973) 
*[[Aleksander Kalamees]], eesti spordipedagoog (1897–1987)
*[[Anna Kalamees]], eesti kopsuarst (1900–1992)
*[[Henn Kalamees]], eesti kopsuarst (1895–1972)
*[[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (1939–)
*[[Piia Kalamees]], eesti õigusteadlane (1983–)
*[[Urve Kalamees]], eesti mükoloog (1936–2016)
*[[Külli Kalamees-Pani]], eesti õpetaja (1960–)
*[[Raivo Kalamäe]], eesti päritolu Austraalia tööstusinsener ja Eesti vabadusvõitleja (1919–)
*[[Tomáš Kalas]], tšehhi jalgpallur (1993–) 
*[[Heiki Kalaus]], eesti tromboonimängija ja pedagoog (1950–2007)
*[[Maie Kalaus]], eesti viiuldaja (1951–)
*[[Mihhail Kalašnikov]], Venemaa sõjaväelane ja relvakonstruktor (1919–2013)
*[[Teodor Kalberg]], Eesti sõjaväelane (1892–1969)
*[[Tõnis Kalbus]], eesti advokaat ja poliitik (1880–1942)
*[[Sulev Kald]], eesti dirigent, muusikapedagoog ja helilooja (1924–2000) 
*[[Valev Kald]], Eesti poliitik (1984–)
*[[Aino Kalda]], eesti botaanik (1929–2017)
*[[Anti Kalda]], eesti farmakoloog (1965–)
*[[Eduard Kalda]], eesti vaimulik (1907–1985)
*[[Elo Kalda]], eesti kandlemängija (1977–)
*[[Erik Kalda]], eesti ajakirjanik (1969–)
*[[Helle Kalda]], Eesti poliitik (1950–)
*[[Hillar Kalda]], eesti arst ja poliitik (1932–) 
*[[Indrek Kalda]], eesti muusik (1960–)
*[[Jaan Kalda]], eesti füüsik (1963–)
*[[Janek Kalda]], eesti jalgpallur (1978–)
*[[Katarina Kalda]], eesti seltskonnategelane (1972–)
*[[Katrina Kalda]], eesti kirjanik (1980–)
*[[Madde Kalda]], eesti kirjanik (1903–1984) 
*[[Maie Kalda]], eesti kirjandusteadlane (1929–2013)
*[[Martti Kalda]], eesti indoloog (1973–)
*[[Piret Kalda]], eesti näitleja (1966–) 
*[[Rauno Kalda]], eesti bioloog, terioloog (1987–) 
*[[Romeo Kalda]], eesti kurjategija (1974–)
*[[Ruth Kalda]], eesti arstiteadlane (1965–)
*[[Eljo Kaldalu]], eesti raamatukogundustegelane (1920–2014)
*[[Meelis Kaldalu]], Eesti poliitaktivist (1980–)
*[[Kalli Kalde]], eesti maalikunstnik, graafik ja raamatuillustraator (1967–)
*[[Mart Kalde]], eesti maadleja (1869–1951) 
*[[Sten Kalder]], eesti veemotosportlane (1992–) 
*[[Arvo Kaldma]], eesti insener, Eesti NSV riigitegelane (1934–1995)
*[[Helgi Kaldma]], eesti ajakirjanik (1933–2011)
*[[Johannes Kaldma]], Eesti sõjaväelane (1896–1973)
*[[Kalle Kaldma]], eesti näitleja (1947–)
*[[Sten Kaldma]], eesti jalgpallur ja jalgpallikohtunik (1968–) 
*[[Sören Kaldma]], eesti jalgpallur (1996–) 
*[[Tarmo Kaldma]], eesti IT-spetsialist (1965–) 
*[[Tiit Kaldma]], eesti näitleja ja treener (1943–1986)
*[[Väino Kaldma]], eesti vaimulik (1923–1983)
*[[Jüri Kaldmaa]], eesti luuletaja, näitekirjanik, kirjandus- ja teatrikriitik (1968–)  
*[[Kätlin Kaldmaa]], eesti luuletaja, kirjanduskriitik, ajakirjanik ja tõlkija (1970–)
*[[Uno Kaldmäe]], eesti majandustegelane (1956–) 
*[[Evelyn Kaldoja]], eesti politoloog ja ajakirjanik (1980–)
*[[Hans Kaldoja]], eesti näitleja (1942–2017)
*[[Lauri Kaldoja]], eesti näitleja (1987–) 
*[[Väino Kaldoja]], eesti ettevõtja, tippjuht ja filantroop (1956–) 
*[[Aivar Kaldre]], eesti laulja (1965–) 
*[[Ilona Kaldre]], Eesti selgeltnägija (1969–) 
*[[Peeter Kaldre]], eesti ajakirjanik (1954–)
*[[Marko Kaldur]], eesti publitsist (1978–)
*[[Peeter Kaldur]], eesti vaimulik (1954–) 
*[[Martten Kaldvee]], eesti laskesuusataja (1986–)
*[[Urmas Kaldvee]], eesti laskesuusataja (1964–) 
*[[Jaakko Kalela]], Soome diplomaat ja riigiametnik (1944–)
*[[Theodor Kalep]], eesti päritolu Venemaa ehitus- ja masinaehitusinsener ning leiutaja (1866–1913) 
*[[Veljo Kalep]], eesti insener ja dissident (1934–2012)
*[[Aleksandr Kaleri]], Venemaa kosmonaut (1956–)
*[[Slavko Kalezić]], Montenegro laulja, laulukirjutaja ja näitleja (1985–)
*[[Marek Kaleta]], eesti odaviskaja (1961–)
*[[Leif Kalev]], eesti sotsioloog (1976–)
*[[Ivaylo Kalfin]], Bulgaaria poliitik (1964–) 
*[[Kālidāsa]], Vana-India luule- ja näitekirjanik (arvatavasti 4.–5. sajand)
*[[Maryja Kaliesnikava]], Valgevene poliitik ja flötist (1982–)
*[[Nelli Kalikova]], Eesti poliitik ja ühiskonnategelane (1949–)
*[[Robert Kaliňák]], Slovakkia poliitik (1971–) 
*[[Dmitri Kalinin]], vene jäähokimängija (1980–)
*[[Mihhail Kalinin]], Nõukogude riigitegelane (1875–1946) 
*[[Kastuś Kalinoŭski]] 
*[[Nigul Kaliste]], Eesti poliitik (1884–1942)
*[[Irina Kalits]], Eesti arst ja arstiteadlane (1928–)
*[[Johannes Kalits]], eesti sotsioloog (1921–2003)
*[[Allan Kaljakin]], eesti pedagoog (1984–)
*[[Priit Kaljapulk]], eesti arhitekt (1954–)
*[[Karl Kaljas]], juudi rahvusest Eesti arst (1902–1941) 
*[[Juhan Kaljaspoolik]], eesti klarnetist (1909–1979)
*[[Urmas Kaljend]], eesti jalgpallur (1964–) 
*[[Aldur Kaljo]], eesti päritolu Austraalia väiketööstur ja Eesti diplomaat (1931–1994)
*[[Dimitri Kaljo]], Eesti geoloog (1928–)
*[[Julius Kaljo]], eesti jalgpallur (1910–1954)
*[[Kai Kaljo]], eesti kunstnik (1959–)
*[[Richard Kaljo]], eesti graafik (1914–1978)
*[[Johannes Kaljola]], eesti näitleja ja lavastaja (1900–1954)
*[[Elmar Kaljot]], eesti jalgpallur, treener ja kohtunik (1901–1969)
*[[Philip Kaljot]], Eesti diplomaat ja konsul (1891–1942)
*[[Jakob Kalju]], Eesti poliitik (1903–1942)
*[[Hannes Kaljujärv]], eesti näitleja (1957–)
*[[Rasmus Kaljujärv]], eesti näitleja (1981–)
*[[Liisa Kaljula]], eesti kunstikriitik, kuraator ja kunstiajaloolane (1982–) 
*[[Rein Kaljula]], eesti korvpallur ja treener (1942–)
*[[Silver Kaljula]], eesti näitleja, produtsent, lavastaja ja valguskujundaja (1991–)
*[[Eimel Kaljulaid]], eesti trummar (1973–)
*[[Kersti Kaljulaid]], Euroopa Liidu ametnik ja Eesti poliitik (1969–)
*[[Raimond Kaljulaid]], Eesti poliitik (1982–)
*[[Uno Kaljulaid]], eesti matemaatik (1941–1999)
*[[Marek Kaljumäe]], eesti jalgpallur (1991–)
*[[Peeter Kaljumäe]], eesti näitleja ja laulja (1966–)
*[[Jevgeni Kaljundi]], eesti arhitektuuriajaloolane (1931–2011)
*[[Linda Kaljundi]], eesti ajaloolane (1979–) 
*[[Tiit Kaljundi]], eesti arhitekt (1946–2008) 
*[[Ain Kaljurand]], eesti ärijuht (1965–)
*[[Ants Kaljurand]], eesti metsavend (1917–1951) 
*[[Anu Kaljurand]], eesti endine kergejõustiklane (1969–)  
*[[Ivari Kaljurand]], eesti keemik (1975–) 
*[[Kaire Kaljurand]], eesti jalgpallur (1974–) 
*[[Kuldar Kaljurand]], eesti arstiteadlane (1967–)
*[[Marina Kaljurand]], Eesti diplomaat (1962–)
*[[Mihkel Kaljurand]], eesti keemik (1945–)
*[[Ahto Kaljusaar]], eesti ühiskonnategelane ja esperantist (1938–2020)
*[[Andres Kaljuste]], eesti dirigent, viiuldaja ja vioolamängija (1982–) 
*[[Heino Kaljuste]], eesti koorijuht ja pedagoog (1925–1989)
*[[Kalev Kaljuste]], Eesti poliitik (1978–)
*[[Kaupo Kaljuste]], eesti jäähokimängija (1981–)
*[[Lia Kaljuste]], eesti raadiotöötaja 
*[[Maria Kaljuste]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1973–)
*[[Tiina Kaljuste]], eesti keraamik (1969–) 
*[[Tõnu Kaljuste]], eesti koorijuht ja orkestridirigent (1953–)
*[[Ülle Kaljuste]], eesti näitleja (1957–)
*[[Lembit Kaljuvee]], eesti poliitik (1952–)
*[[Rando Kaljuvee]], eesti laske- ja murdmaasuusataja (1991–)
*[[Väino Kaljuvee]], eesti põllumajandustegelane, majandijuht ja rahvasaadik (1924–1993) 
*[[Marko Kaljuveer]], eesti spordiajakirjanik (1964–) 
*[[Boris Kaljuveri]], Eesti sõjaväelane (1894–1942)
*[[Karl Friedrich Kalk]], Paldiski kohtufoogt (1804–1886)
*[[Paul Kalkbrenner]], Berliini DJ, muusik ja näitleja (1977–) 
*[[Andreas Kalkun]], eesti luuletaja, muusik ja folklorist (1977–)
*[[Gustav Kalkun]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (1898–1972) 
*[[Kalev Kalkun]], eesti tõlkija ja tõlk (1949–2012)
*[[Karl Kalkun]], eesti näitleja (1927–1990)
*[[Kristjan Kalkun]], eesti spordiajakirjanik (1972–)
*[[Mari Kalkun]], eesti muusik (1986–)
*[[Stella Kalkun]], eesti tekstiilikunstnik (1989–)
*[[Kait Kall]], eesti näitleja (1987–) 
*[[Toomas Kall]], eesti näitekirjanik, humorist ja ajakirjanik (1947–)
*[[Charlotte Kalla]], rootsi suusataja (1987–)
*[[Gyula Kállai]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1910–1996)
*[[Henni Kallak]], eesti bioloog (1931–2013)
*[[Arvi Kallakmaa]], eesti põllumajandustegelane ja majandijuht (1937–2020) 
*[[Angelika Kallakmaa-Kapsta]], eesti majandusteadlane (1966–)
*[[Juura Kallari]], eesti maadleja (1941–2005)
*[[Aino Kallas]], eesti-soome kirjanik (1878–1956)
*[[Aksel Kallas]], eesti näitleja ja lavastaja (1910–1975)
*[[Alla Kallas]], Eesti ajakirjanik ja tõlkija (1946–2011)
*[[Elmar Kallas]], eesti põllumajandustegelane, endine majandijuht ja rahvasaadik (1932–) 
*[[Ene Kallas]], eesti ajakirjanik ja luuletaja (1973–)
*[[Henry Kallas]], eesti ettevõtja (1989–) 
*[[Jaan Kallas]], eesti tootmisjuht ja ametnik (1956–) 
*[[Jüri Kallas]], eesti ulmekirjanduse ekspert, tõlkija, kirjastaja ja toimetaja (1967–) 
*[[Kaja Kallas]], eesti jurist ja poliitik (1977–)
*[[Karol Kallas]], eesti kunstikriitik ja ajaloolane (1972–)
*[[Kristina Kallas]], eesti koolijuht (1976–)
*[[Madis Kallas]], eesti mitmevõistleja (1981–)
*[[Madis Kallas (tantsija)|Madis Kallas]], eesti võistlustantsija (1986–)
*[[Mariann Kallas]], eesti tekstiilikunstnik (1949–)
*[[Mihkel Kallas]], eesti köster-koolmeister, rahvaluulekoguja ja rahvusliku liikumise tegelane (1824–1896) 
*[[Miina Kallas]], eesti jalgpallur (1989–)
*[[Olimar Kallas]], eesti karikaturist ja raamatugraafik (1929–2006) 
*[[Oskar Kallas]], Eesti rahvaluuleteadlane ja diplomaat (1868–1946)
*[[Pille Kallas]], eesti laulja  
*[[Rudolf Kallas]], eesti pedagoog ja kultuuriloolane (1851–1913)
*[[Siim Kallas]], Eesti ja Euroopa Liidu poliitik (1948–) 
*[[Teet Kallas]], eesti kirjanik (1943–)
*[[Udo Kallas]], eesti klarnetist ja saksofonist (1913–1983)
*[[Vaino Kallas]], Eesti vabadusvõitleja (1927–2019) 
*[[Vello Kallas]], eesti postmargikunstnik (1942–2013)
*[[Albert Kallasmaa]], eesti kunstnik (1915–1969)
*[[Ilme Kallasmaa]], eesti raamatukogutöötaja (1929–2017) 
*[[Marja Kallasmaa]], eesti keeleteadlane (1950)
*[[Maaja Kallast]], eesti etiketiõpetaja (1938–2014) 
*[[Aivar Kallaste]], eesti balletitantsija (1959–)
*[[Arnold Kallaste]], Eesti politseiametnik (1894–1942)
*[[Harmo Kallaste]], eesti muusik (1972–)
*[[Harry Kallaste]], eesti näitleja
*[[Juhan Kallaste]], eesti vaimulik, näitleja ja pikaealine (1891–1999)
*[[Karl Kallas]], eesti muusik ja iluuisutaja (1995–)
*[[Ken Kallaste]], eesti jalgpallur (1988–)
*[[Maria Kallaste]], eesti ooperilaulja (metsosopran) (1983–)
*[[Mihkel Kallaste]], eesti näitleja (1992–) 
*[[Risto Kallaste]], eesti jalgpallur (1971–)
*[[Toomas Kallaste]], eesti jalgpallur (1971–)
*[[Andrus Kallastu]], eesti helilooja ja dirigent (1967–)
*[[Kai Kallastu]], eesti laulja ja muusikapedagoog (1970–)
*[[Teet Kallasvee]], Eesti omavalitsustegelane ja poliitik (1966–2012)
*[[Anu Kallavus]], eesti alpinist (1956–)
*[[Tiina Kallavus]], eesti koolitaja ja koolijuht (1965–2019)
*[[Heikki Kalle]], eesti ökoloog ja muusik (1968–)
*[[Jakob Kalle]], Eesti poliitik (1896–1942)
*[[Laura Kalle]], eesti näitleja (1989–)
*[[Carmel Kallemaa]], Kanadat esindav eesti iluvõimleja (1997–) 
*[[Kalev Kallemets]], Eesti poliitik (1979–)
*[[Theodor Kallifatides]], kreeka päritolu rootsikeelne kirjanik (1938–)
*[[Ants Kallikorm]], eesti biokeemik (1938–2001)
*[[Arno Kallikorm]], eesti koorijuht (1915–1992) 
*[[Riina Kallikorm]], eesti reumatoloog (1948–)
*[[Anne Kalling]], eesti tõlkija ja toimetaja (1938–2011) 
*[[Ken Kalling]], eesti teadusajaloolane (1963–)
*[[Heikki Kallio]], soome maletaja (1980–)
*[[Mika Kallio]], soome motosportlane (1982–)
*[[Kyösti Kallio]], Soome poliitik (1873–1940)
*[[Antti Kalliomäki]], Soome poliitik ja teivashüppaja (1947–)
*[[Ivar Kallion]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane (1931–2013)
*[[Ain Kallis]], eesti meteoroloog ja publitsist (1942–)
*[[Oskar Kallis]], eesti maalikunstnik (1892–1918)
*[[Kalev Kallo]], Eesti poliitik (1948–)
*[[Kaspar Kalluste]], eesti trummar (1988–)
*[[Tiit Kalluste]], eesti džässakordionist, helilooja, pedagoog ja produtsent (1962–)  
*[[Alfred Kalm]], eesti agronoom ja tööstur (1883–1959)
*[[Anu Kalm]], eesti graafik (1960–)
*[[Hans Kalm]], Eesti ja Soome sõjaväelane (1889–1981)
*[[Jaak Kalm]], eesti majandustegelane (1941–2021)  
*[[Kalle Kalm]], eesti orienteeruja ja kartograaf (1950–) 
*[[Maria Kalm]], eesti teatrikunstnik (1983–)
*[[Mart Kalm]], eesti arhitektuuriajaloolane (1961–)
*[[Rudolf Kalm]], eesti näitleja, insener ja meremees (1944–)
*[[Valdo Kalm]], eesti tippjuht ja ühiskonnategelane (1966–) 
*[[Volli Kalm]], eesti geoloog (1953–2017)
*[[Andrei Kalmakov]], Venemaa kabetaja (1970–)
*[[Imre Kálmán]], ungari helilooja (1882–1953)
*[[Erich Kalmar]], eesti maletaja (1916–1973)
*[[Gita Kalmet]], Eesti diplomaat ja näitleja (1959–)
*[[Hanno Kalmet]], eesti näitleja ja lavastaja (1931–1982)
*[[Henrik Kalmet]], eesti näitleja (1986–)
*[[Karl-Andreas Kalmet]], eesti näitleja (1989–)
*[[Leo Kalmet]], eesti lavastaja (1900–1975)
*[[Madis Kalmet]], eesti näitleja ja lavastaja (1955–)
*[[Richard Kalmet]], eesti põllumajandusteadlane (1911–2006)
*[[Tanel Kalmet]], Eesti riigiametnik (1973–) 
*[[Toomas Kalmet]], eesti näitleja ja lavastaja (1936–1983)
*[[Heino Kalmo]], eesti konstruktor (1937–2018) 
*[[Eda Kalmre]], eesti folklorist (1958–)
*[[Vahur Kalmre]], eesti ajakirjanik (1956–)
*[[Ain Kalmus]], eesti kirjanik ja vaimulik (1906–2001)
*[[Andreas Kalmus]], Eesti sõjaväelane (1902–1990)
*[[Anne Kalmus]], eesti haridustöötaja (1970–) 
*[[Arnold Kalmus]], eesti maalikunstnik (1882–1942)
*[[Jaan Kalmus]], eesti ettevõtja (1958–)
*[[Kertu Kalmus]], eesti ajakirjanik (1986–)
*[[Marek Kalmus]], eesti kulturist (1971–)
*[[Marie Kalmus]], eesti skulptor (1882–1959)
*[[Veronika Kalmus]], eesti sotsioloog-meediateadlane (1973–) 
*[[Jānis Kalnbērziņš]], Läti NSV ja Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (1893–1986)
*[[Sandra Kalniete]], Läti poliitik ja diplomaat (1952–)
*[[Rēzija Kalniņa]], läti näitleja (1970–)
*[[Alfrēds Kalniņš]], läti helilooja ja dirigent (1879–1951)
*[[Bruno Kalniņš]], Läti poliitik ja ajaloolane (1899–1990) 
*[[Ivars Kalniņš]], Läti ja Nõukogude Liidu filmi- ja teatrinäitleja (1948–)
*[[Jānis Kalniņš]], läti päritolu Kanada dirigent ja helilooja (1904–2000)
*[[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]], läti jäähokimängija (1991–)  
*[[Leonīds Kalniņš]], Läti sõjaväelane, kindralleitnant (1957–) 
*[[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (1922–2022)
*[[Kálmán Kalocsay]], ungari esperantist, luuletaja ja tõlkija (1891–1976)
*[[Salomon Kalou]], Elevandiluuranniku jalgpallur
*[[Kaarlo Julius Kalpa]], Soome ja Eesti vaimulik (1867–1918)
*[[Donald Kalpokas]], Vanuatu poliitik (1943–2019)
*[[Aldo Kals]], eesti ajaloolane (1945–)
*[[Jaak Kals]], eesti arstiteadlane (1977–) 
*[[Peeter Kalt]], eesti karikaturist (1949–2020)
*[[Heinrich von Kaltenbach]], Toolse foogt 16. sajandil
*[[Ernst Kaltenbrunner]], Saksa jurist ja riigiametnik (1903–1946)
*[[Gerlinde Kaltenbrunner]], austria alpinist (1970–)
*[[Oleg Kalugin]], Nõukogude Liidu julgeolekutöötaja (1934–)
*[[Theodor Kaluza]], saksa füüsik ja matemaatik (1885–1954)
*[[Peep Kalv]], eesti astronoom (1934–2002)
*[[Aadu Kalve]], Eesti sõjaväelane (1899–1941)  
*[[Kristi Kalve]], eesti haridustegelane (1966–)
*[[Mall Kalve]], eesti iluvõimleja, treener ja sporditegelane (1952–2017)
*[[Kaija M Kalvet]], eesti lavastaja ja näitleja (1989–) 
*[[Mart Kalvet]], eesti muusik, tõlkija ja kolumnist (1975–)
*[[Tõnu Kalvet]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1970–)
*[[Jaan Kalviste]], eesti keemik (1898–1936)
*[[Aigars Kalvītis]], Läti poliitik (1966–)
*[[Arved Kalvo]], Eesti NSV riigitegelane (1910–1983)

==Kam==
*[[Endel Kama]], eesti arst (1919–1979)
*[[Kaido Kama]], Eesti poliitik (1957–)
*[[Israel Kamakawiwoʻole]], Hawaii muusik (1959–1997)
*[[Chris Kaman]], USA korvpallur (1982–)
*[[François Kamano]], Guinea jalgpallur (1996–) 
*[[Boubacar Kamara]], Prantsusmaa jalgpallur (1999–) 
*[[Glen Kamara]], Sierra Leone päritolu Soome jalgpallur (1995–) 
*[[Laimonis Kamara]], läti luuletaja ja tõlkija (1934–1983)
*[[Rein Kamarik]], eesti vehkleja, vehklemistreener ja sporditegelane (1939–)
*[[Kaspars Kambala]], läti korvpallur ja poksija (1978–)
*[[Mujinga Kambundji]], Šveitsi kergejõustiklane (sprinter) (1992–) 
*[[Kambyses II]], Pärsia valitseja ja Egiptuse vaarao (surnud 522 eKr)
*[[Hilda Kamdron]], eesti kunstnik (1900–1972)
*[[Yusuf Saad Kamel]], Bahreini kergejõustiklane (1983–)
*[[Dean Kamen]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja leiutaja (1951–) 
*[[Lev Kamenev]], Nõukogude poliitik (1883–1936)
*[[Sergei Kamenev]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1881–1936)
*[[Jüri Kamenik]], eesti pilveekspert (1988–)
*[[Fjodor Kamenski]], vene skulptor (1836–1913)
*[[Heike Kamerlingh Onnes]], hollandi füüsik (1853–1926)
*[[Abdallah Mohamed Kamil]], Djibouti poliitik (1936–) 
*[[André Kaminski]], juudi päritolu saksakeelne Šveitsi kirjanik (1923–1991)  
*[[Marek Kamiński]], Poola rännumees (1964–) 
*[[Mariusz Kamiński]], Poola poliitik (1965–) 
*[[Valters Kaminskis]], läti orienteeruja ja rogainija (1968–)
*[[Paul Kamm]], eesti graafik (1917–1979)
*[[Annelies Kammenhuber]], saksa keeleteadlane (1922–1995)
*[[Pános Kamménos]], kreeka poliitik (1965–)
*[[Arno Kamminga]], hollandi ujuja (1995–) 
*[[Antti Kammiste]], eesti muusik (1966–)
*[[Eric Kammiste]], eesti kitarrist (1991–)
*[[Hans Kammler]], tsiviilinsener ja SS-i ohvitser (1901–1945)
*[[Mari Kamp]], eesti laulja ja näitleja (1915–2007)
*[[Robin van Kampen]], hollandi maletaja (1994–)
*[[Kevin Kampl]], Sloveenia jalgpallur (1990–)
*[[Mihkel Kampmaa]] (Kampmann), eesti kirjandusloolane, koolikirjanik ja pedagoog (1867–1943) 
*[[Johann Renatus Kampmann]], Eesti vaimulik (1748–1834)
*[[Leopold Kampmann]], Eesti ettevõtja ja riigiametnik (1888–1953)
*[[Viggo Kampmann]], Taani poliitik (1910–1976) 
*[[Ingvar Kamprad]], rootsi ettevõtja (1926–2018)
*[[Evald Kampus]], eesti teatritegelane (1927–2017)
*[[Hans Kampus]], eesti metsateadlane (1897–1938)
*[[Lisette Kampus]], eesti seksuaalvähemuste liikumise aktivist (1984–)
*[[Mart Kampus]], eesti näitleja ja teatrijuht 
*[[Eva Kams]], Eesti poliitik (1972–)
*[[Gert Kams]], eesti jalgpallur (1985–)
*[[Reinhold Kamsen]], eesti lastekirjanik, ajakirjanik ja luuletaja (1871–1952)
*[[Gata Kamsky]], USA maletaja (1974–)
*[[Olga Kamyshleeva]], Hollandi kabetaja (1973–)

==Kan==
*[[Naoto Kan]], Jaapani poliitik (1946–)
*[[Barsegh Kanahjan]], helilooja ja dirigent (1885–1967)
*[[Norishige Kanai]], jaapani arst, mereväelane ja JAXA astronaut (1976–)
*[[Ivan Kanajev]], vene bioloog ja teadusajaloolane (1893–1983)
*[[Madis Kanarbik]] (1962–)
*[[Villem Kanarik]], eesti advokaat (sündis 1892)
*[[Eduard Kanasaar]], eesti tehnikateadlane (1902–1992)
*[[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik ja illustraator (1937–2022) 
*[[August Kanastik]], eesti maadleja (1882–1945)
*[[Kaie Kand]], eesti kergejõustiklane (1984–)
*[[Aleksandr Kandaurov]], Venemaa kabetaja (1956–)
*[[Toomas Kandimaa]], eesti korvpallur (1975–)
*[[Vassili Kandinsky]], vene kunstnik ja graafik (1866–1944)
*[[Mare Kandre]], eesti päritolu rootsi kirjanik (1962–2005) 
*[[Lembit Kandrov]], eesti poksija (1937–2017)
*[[Leonid Kane]], Eesti politseinik (1896–1941)
*[[Patrick Kane]], Ameerika Ühendriikide elukutseline jäähokimängija (1988–)
*[[Takaki Kanehiro]], jaapani arst (1849–1920)
*[[Liia Kanemägi-Jõerand]], eesti näitleja (1974–) 
*[[Teodor Kanemägi]], eesti advokaat (1897–1942)
*[[Karl Kanep]], eesti poliitik (1883–1935)
*[[Konstantin Kanep]], Eesti sõjaväelane (1893–1965)
*[[Meelis Kanep]], Eesti maletaja, suurmeister (1983–)
*[[Anton Kanepi]], eesti poksija (1919–1990) 
*[[Harald Kanepi]], eesti poksija (1921–1975)
*[[Kaia Kanepi]], eesti tennisist (1985–)
*[[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (1948–2022)
*[[Wi Jo Kang]], korea teoloog ja ajaloolane (1930–)
*[[Matti Kangaskoski]], soome luuletaja (1983–)
*[[Kaarlo Kangasniemi]], soome tõstja (1941–)
*[[Karl Kanger]], eesti päritolu Nõukogude sõjaväelane (1898-?)
*[[Tõnis Kanger]], eesti keemik (1959–)
*[[Tanel Kangert]], eesti jalgrattur (1987–)
*[[Gea Kangilaski]], Eesti poliitik (1978–)
*[[Jaak Kangilaski]], eesti kunstiteadlane (1939–)
*[[Jaan Kangilaski]], eesti filosoof (1970–)
*[[Kadri Kangilaski]], eesti kunstnik
*[[Mari Kangilaski]], eesti näitleja (1918–1989) 
*[[Ott Kangilaski]], eesti graafik ja publitsist (1911–1975)
*[[Eero Kangor]], eesti kunstikriitik ja -ajaloolane (1982–)
*[[Anna-Magdaleena Kangro]], eesti tõlkija ja kultuuriteoreetik (1979–) 
*[[Bernard Kangro]], eesti kirjanik (1910–1994)
*[[Evald Kangro]], Eesti sõjaväelane (1913–1941) 
*[[Fromhold Kangro]], eesti ehitusinsener ja ettevõtja (1881–1932)
*[[Gunnar Kangro]], eesti matemaatik (1913–1975)
*[[Helga Kangro]], eesti arst ja kirjanik (1924–1999)
*[[Hilja Kangro]], eesti arst (1922–2001)
*[[Hilja Kangro (pianist)|Hilja Kangro]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1922–2004)
*[[Inga Kangro]], eesti matemaatik (1974–)
*[[Johannes Kangro]], eesti kunstnik, ajakirjanik ja ühiskondliku elu tegelane (1921–1998)
*[[Karl Kangro]], eesti loomaarst (1862–1935)
*[[Kirke Kangro]], eesti kunstnik (1975–) 
*[[Maarja Kangro]], eesti tõlkija ja luuletaja (1973–)
*[[Mai Kangro]], eesti laulja ja ajakirjanik (1987–)
*[[Mart Kangro]], eesti tantsija ja koreograaf
*[[Peeter Kangro]], Eesti sõjaväelane (1901–1990) 
*[[Raimo Kangro]], eesti helilooja ja pedagoog (1949–2001)
*[[Tauno Kangro]], eesti skulptor (1966–)
*[[Tiina Kangro]], eesti ajakirjanik (1961–) 
*[[Valdeko Kangro]], eesti viiuldaja, vaimulik ja muusikakorraldaja (1916–2019)
*[[Tõnu Kangron]], eesti koorijuht (1941–)
*[[Eva Merike Kangro-Pennar]], eesti ajakirjanik (1950–1997)
*[[Rasmus Kangro-Pool]], eesti kriitik (1890–1963)
*[[Voldemar Kangro-Pool]], eesti kunstnik (1889–1943)
*[[Andreas Kangur]], eesti õigusteadlane, endine lapsnäitleja (1978–)
*[[Guido Kangur]], eesti näitleja (1956–)
*[[Julius Kangur]], eesti ujuja (1918–1972) 
*[[Jüri-Ruut Kangur]], eesti dirigent (1975–)
*[[Kalju Kangur]], eesti luuletaja ja kirjanik (1925–1989)
*[[Kevin Kangur]] (1989–) 
*[[Kristjan Kangur]], eesti korvpallur (1982–)
*[[Kristjan Jaak Kangur]], eesti tõlkija
*[[Ksenja Kangur]], eesti pikaealine (1904–2010)
*[[Külli Kangur]], eesti zooloog ja hüdrobioloog (1949–)
*[[Mart Kangur]], eesti luuletaja, filosoof ja tõlkija (1971–) 
*[[Martin Kangur]], eesti autorallisõitja (1992–)
*[[Mats Kangur]], eesti loodusfotograaf (1976–)
*[[Mihkel Kangur]], eesti ökoloog (1975–) 
*[[Paavo Kangur]], eesti ajakirjanik (1966–)
*[[Pille Kangur]], eesti helilooja (1966–2013)
*[[Valdo Kangur]], eesti matkategelane ja alpinist (1963–)
*[[Villu Kangur]] (1957–)
*[[Vladimir Kangur]], Eesti poliitik (sündis 1903)
*[[Ülo Kangur]], eesti matkasportlane ja -aktivist (1943–)
*[[Kangxi]], Hiina keiser (1654–1722)
*[[Stanisław Kania]], Poola poliitik (1927–2020) 
*[[Valentin Kanits]], Eesti sõjaväelane (1902–1941)
*[[Toimi Kankaanniemi]], Soome poliitik (1950–)
*[[Aksel Kankaanranta]], soome laulja (1998–)
*[[Mia Kankimäki]], soome kirjanik (1971–)
*[[Juha Kankkunen]], soome rallisõitja (1959–)
*[[Hans Kann]], eesti rahvusliku liikumise tegelane (1849–1932)
*[[Kaja Kann]], eesti tantsija ja koreograaf (1973–)
*[[Kallista Kann]], eesti keeleteadlane, romaani ja germaani keelte õppejõud (1895–1983)
*[[Nikolai Kann]], Eesti poliitik (1873–1948)
*[[Peeter Kann]], Eesti sõjaväelane ja riigikohtunik (1883–1943)
*[[Salme Kann]], eesti muusikapedagoog ja koorijuht (1881–1957)
*[[Tuule Kann]], eesti kanneldaja ja laulja (1964–) 
*[[Voldemar Kann]], eesti graafik (1919–2010)
*[[Astrid Kannel]], eesti ajakirjanik (1967–)
*[[Julius Kannelaud]], Eesti sõjaväelane (1896–1980)
*[[Illar Kannelmäe]], eesti arhitekt (1936–2010) 
*[[Indrek Kannik]], Eesti poliitik ja jalgpallitegelane
*[[Anu Kannike]], eesti nüüdiskultuuri uurija ja etnoloog (1967–)
*[[Kristjan Kannike]], eesti füüsik (1978–)
*[[Sulev Kannike]], Eesti diplomaat (1953–) 
*[[Sulev Kannimäe]], Eesti poliitik (1955–)
*[[Jevdokia Kanniste]], setu laulik (1857–1924)
*[[Ülo Kannisto]], eesti ettevõtja (1954–) 
*[[Kristjan Kannukene]], eesti laulja (1996–) 
*[[Leiti Kannukene]], eesti [[brüoloogia|brüoloog]] (1939–) 
*[[Robert Kannukene]], eesti usuteadlane (1910–1992)
*[[Paul Kannuluik]], eesti näitleja (1925–1992)
*[[Helena Kannus]], eesti kergejõustiklane (1967–)
*[[Merle Kannus]], eesti klaasikunstnik (1972–) 
*[[Jigoro Kano]], judo rajaja (1860–1938) 
*[[Tapani Kansa]], soome laulja (1949–) 
*[[Edgar Kant]], eesti geograaf ja majandusteadlane (1902–1978)
*[[Immanuel Kant]], saksa filosoof
*[[Johannes Kant]], Eesti ohvitser, laskesportlane, kultuuritegevuse ja väliseestluse edendaja (1904–1984)
*[[Anna Kantane]], poola maletaja (1989–)
*[[Toms Kantāns]], läti maletaja (1994–)  
*[[N'Golo Kanté]], Prantsusmaa jalgpallur (1991–)
*[[Gerd Kanter]], eesti kettaheitja
*[[Paul Kantner]], USA kitarrist ja laulja (1941–2016)
*[[Julia Kantor]], venemaa ajaloolane (1972)
*[[Vladimir Kantor]], vene kirjanik, kirjandusteadlane ja filosoof (1945–)
*[[Gia Kantšeli]], gruusia helilooja (1935–2019)
*[[Mark Kantšukov]], Eesti majandusteadlane (1981–)
*[[Igor Kanõgin]], Nõukogude Liidu ja Valgevene maadleja (1956–)

==Kao==
*[[Charles Kao]], hiina füüsik (1933–2018)

==Kap==
*[[Boglárka Kapás]], ungari ujuja (1993–) 
*[[Andrei Kapitsa]], vene geograaf (1931–2011)
*[[Pjotr Kapitsa]], vene füüsik (1894–1984)
*[[Sergei Kapitsa]], vene füüsik ja demograaf (1928–2012)
*[[Fanny Kaplan]], vene revolutsionäär (1890–1918)
*[[Hamit Kaplan]], Türgi maadleja (1934–1976)
*[[Mehmet Kaplan]], türgi päritolu Rootsi poliitik (1971–) 
*[[Jaan Kaplinski]], eesti kirjanik ja tõlkija (1941–2021) 
*[[Jerzy Kaplinski]], poola filoloog (1901–1943)
*[[Lauris Kaplinski]], eesti programmeerija (1971–) 
*[[Lemmit Kaplinski]], Eesti kultuuritegelane ja poliitik (1980–) 
*[[Nora Kaplinski]], eesti tõlkija (1906–1982)
*[[Oskar Kaplur]], eesti maadleja (suri 1962) 
*[[Kareena Kapoor]], India näitleja (1980–) 
*[[Aleksander Kapp]], eesti vaimulik (1874–1940)
*[[Artur Kapp]], eesti helilooja ja pedagoog (1878–1952)
*[[Eugen Kapp]], eesti helilooja ja pedagoog (1908–1996)
*[[Geido Kapp]], eesti iluuisutaja, jäätantsija (1991–) 
*[[Guido Kapp]], eesti riigiametnik ja looduskaitsja (1945–) 
*[[Joosep Kapp]], rahvusliku liikumise tegelane ja kooliõpetaja (1833–1894)
*[[Viktor Kapp]], eesti metsandus- ja sporditegelane (1919–2003)
*[[Villem Kapp]], eesti helilooja ja pedagoog (1913–1964)
*[[Johannes Kappel]], eesti helilooja ja organist (1855–1907)
*[[Margus Kappel]], eesti klahvpillimängija (1956–)
*[[Vladimir Kappel]], Vene valgekaartlane (1883–1920)
*[[Sille Kapper]], eesti rahvatantsujuht (1968–)
*[[Tiina Kapper]], eesti tantsija ja tantsuõpetaja (1895–1947)
*[[Heljut Kapral]], eesti arstiteadlane ja pulmonoloog (1923–2021)
*[[Tiit Kaps]], eesti keemik (1940–2014)
*[[Friedrich Kapsi]], Eesti sõjaväelane (1892–1942)
*[[Michális Kapsís]], kreeka jalgpallur (1973–)
*[[Spyrídon Kapnísis]], kreeka maletaja (1981–)
*[[Aino Kapsta]], eesti metallehete kunstnik (1935–)
*[[Eduard Kapsta]], eesti Poliitilise Politsei ametnik (1893–1941)
*[[Harald Kapsta]], Eesti sõjaväelane (1906–1970) 
*[[Meelis Kapstas]], eesti ajakirjanik (1963–)
*[[Aivo Kapten]], Eesti sõjaväelane (1964–)
*[[Helin Kapten]], eesti pianist (1952–)
*[[Toomas Kapten]], eesti koorijuht ja dirigent (1957–)
*[[Annu Kapulainen]], soome kunstnik
*[[Arttu Kapulainen]], soome näitleja (1981–) 
*[[Henri Kapulainen]], soome kirjanik (1947–)
*[[Ryszard Kapuściński]], poola kirjanik ja ajakirjanik (1932–2007)
*[[Bartosz Kapustka]], poola jalgpallur (1996–)
*[[Silva Kaputikjan]], armeenia luuletaja ja poliitiline aktivist (1919–2006)

==Kar==
*[[Jem Karacan]], türgi jalgpallur (1989–) 
*[[Radovan Karadžić]], Serblaste Vabariigi poliitik (1945–)  
*[[Giórgos Karagkoúnis]], kreeka jalgpallur (1977–)
*[[Herbert von Karajan]], austria dirigent (1908–1989) 
*[[Krasimir Karakatšanov]], Bulgaaria ajaloolane ja poliitik (1965–)
*[[Angel Karaliitšev]], Bulgaaria lastekirjanik (1902–1972)
*[[Konstantínos Karamanlís]], Kreeka poliitik (1907–1998) 
*[[Kóstas Karamanlís]], Kreeka poliitik (1956–)
*[[Nikolai Karamzin]], vene ajaloolane ja kirjanik (1766–1826)
*[[Maria Karamzina]], vene ja Eesti luuletaja, kirjanik, kirjanduskriitik ja tõlkija (1900–1942)
*[[Šolban Kara-ool]], Tõva poliitik (1966–)
*[[Šavarš Karapetjan]], armeenia päritolu allveesportlane (1953–)
*[[Kalju Karask]], eesti laulja ja näitleja (1931–2011)
*[[Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar]], eesti publitsist ja filmimees (1931–2015)
*[[Uładzimir Karatkievič]], valgevene kirjanik (1930–1984)
*[[Nikolai Karatšentsov]], vene filmi- ja teatrinäitleja (1944—2018) 
*[[Andrei Karaulov]], vene ajakirjanik (1958–)
*[[Vjatšeslav Karavajev]], vene jalgpallur (1995–) 
*[[Petko Karavelov]], Bulgaaria poliitik (1843–1903)
*[[Susanna Karawanskij]], Saksa poliitik (1980–) 
*[[Ramūnas Karbauskis]], Leedu poliitik, agronoom ja ettevõtja (1969–) 
*[[Ada Karczmarczyk]], poola kunstnik (1985–) 
*[[Paul Kard]], eesti füüsik (1914–1985)
*[[Peeter Kard]], eesti näitleja (1940–2006)
*[[Roman Kard]], Eesti politseinik (1898–1942)
*[[Murat Kardanov]], Venemaa maadleja (1971–)
*[[Khloé Kardashian]], Ameerika Ühendriikide tõsielustaar, ettevõtja ja modell (1984) 
*[[Kim Kardashian]], Ameerika Ühendriikide modell, näitleja ja ettevõtja (1980–)
*[[Kourtney Kardashian]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, modell ja tõsielustaar (1979–) 
*[[Linda Kardna]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1947–)
*[[Endel Kareda]], eesti majandusteadlane (1914–1968)
*[[Enn Kareda]], eesti insener, tehnikateadlane ja ühiskonnategelane (1939–2016)
*[[Saale Kareda]], eesti muusikateadlane (1968–)
*[[Urjo Kareda]], eesti päritolu Kanada teatrikriitik (1944–2001)
*[[Aleksandr Karelin]], vene maadleja ja poliitik (1967–)
*[[Pavel Karelin]], Venemaa suusahüppaja (1990–2011) 
*[[Carl Friedrich Karell]], eesti helilooja ja klaveriõpetaja (1791–1857) 
*[[Endel Karell]], Eesti vabadusvõitleja (1922–1949)
*[[Marii Karell]], eesti ajakirjanik (1980–)
*[[Otto Karell]], Eesti sõjaväelane (1893–1946)
*[[Philipp Karell]], eesti arst (1806–1886)
*[[Ulrich Karell]], eesti arst (1892–1983)
*[[Ello-Rahel Karelson]], eesti biokeemik (1946–) 
*[[Kaupo Karelson]], eesti teleprodutsent (1974–)
*[[Mati Karelson]], eesti keemik (1948–)
*[[Richard Karelson]], Eesti maadleja (1977–)
*[[Rudolf Karelson]], eesti keeleteadlane (1929–2006)
*[[Tiia Karelson]], eesti kunstiettevõtja (1949–) 
*[[Alo Karemaa]], Eesti sõjaväelane (1905–1970)
*[[Rein Karemäe]], eesti teleajakirjanik (1934–2014) 
*[[Ruth Karemäe]], eesti ajakirjanik ja tõlkija (1932–)
*[[Doris Kareva]], eesti luuletaja (1958–)
*[[Hillar Kareva]], eesti helilooja (1931–1992) 
*[[Viktor Kargaja]], Eesti jurist (1886–1968)
*[[Mati Karge]], Eesti sõjaväelane (1893–1972)
*[[Madis Kari]], eesti klarnetist (1971–2020)
*[[Toomas Kariis]], eesti gastroenteroloog
*[[Hergi Karik]], eesti keemik (1929–2012)
*[[Jaanus Karilaid]], Eesti poliitik (1977–)
*[[Benjamin Karim]] (Benjamin 2X), USA usutegelane (1932–2005)
*[[Nouman Karim]], Pakistani poksija (1983–)
*[[Sardar Fazlul Karim]], bengali filosoof (1925–2014)
*[[Islom Karimov]], Usbekistani poliitik (1938–2016)
*[[Gulnora Karimova]], Usbekistani diplomaat (1972–)
*[[Alfred Karindi]], eesti helilooja, organist ja koorijuht (1901–1969)
*[[Jüri Karindi]], eesti näitleja ja teatridirektor (1942–2017) 
*[[Laine Karindi]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1926–2002) 
*[[Alo Karineel]], Eesti poliitik (1892–1942)
*[[Villem Karineem]], Eesti sõjaväelane (1895–1982)
*[[Jarmo Karing]], eesti tantsija ja koreograaf
*[[Voldemar Karing]], Eesti sõjaväelane (1895–1942)
*[[Arturs Krišjānis Kariņš]], Läti poliitik (1964–)
*[[Alar Karis]], eesti molekulaargeneetik ja arengubioloog, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli rektor, riigikontrolör, Eesti Vabariigi president (1958–)
*[[Helle Karis]], eesti filmirežissöör (1944–2021)
*[[Martin Karis]], eesti endine saalihokimängija ja tennisetreener (1981–)
*[[Sirje Karis]], eesti muuseumitegelane (1956–)
*[[Katrin Karisma]], Eesti näitleja ja laulja (1947–)
*[[Roman Kariste]], Eesti poksija ja poksitreener (1919–1992)
*[[Nigul Karits]], Eesti poksija (1911–1944)
*[[Ramiz Karitšev]], Nõukogude Liidu jalgpallur (1913–1969)
*[[Kirke Karja]], eesti pianist ja helilooja (1989–) 
*[[Sven Karja]], eesti teatrikriitik ja dramaturg (1968–)
*[[Artur Karjagin]], vene päritolu Eesti jalgpallur (2002–) 
*[[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (1944–)
*[[Sergei Karjakin (sündinud 1964)|Sergei Karjakin]], Eesti maletaja (1964–)
*[[Sergei Karjakin]], malesuurmeister (1990–)
*[[Ahti Karjalainen]], Soome poliitik (1923–1990)
*[[J. Karjalainen]], soome laulja (1957–)
*[[August Karjus]], eesti tšellist ja muusikapedagoog (1906–1970)
*[[Jonatan Karjus]], eesti ajakirjanik (1991–) 
*[[Silver Karjus]], eesti tennisetreener (1975–)
*[[Feliks Kark]], eesti näitleja (1933–)
*[[Jaan Kark]], eesti mäeinsener ja geoloog (1876–1953) 
*[[Karl Kark]], eesti poliitik (1882–1924)
*[[Maret Kark]], eesti budoloog (1954–)
*[[Tõnis Kark]], eesti vaimulik, politseikaplan (1978–) 
*[[Tõnu Kark]], eesti näitleja (1947–)
*[[Ida Karkiainen]], Rootsi poliitik (1988–)
*[[Nikolai Karklin]], eesti maadleja (1911–1999)
*[[Kārlis Kārkliņš]], läti talunik ja II Riigiduuma liige (1865–?)
*[[Karl I (Austria-Ungari)]], Austria-Ungari keiser (1887–1922)
*[[Karl I (Münsterberg)]], Münsterbergi hertsog (1476–1536)
*[[Karl I (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Karl I]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst (1713–1780)
*[[Karl II (Mecklenburg-Strelitzi suurhertsog)|Karl II]], Mecklenburg-Strelitzi suurhertsog (1741–1816)
*[[Karl IV (Saksa-Rooma keiser)|Karl IV]], Saksa-Rooma keiser (1316–1378)
*[[Karl V]], Saksa-Rooma riigi valitseja (1500–1558) 
*[[Karl VI]], Saksa-Rooma keiser (1685–1740)
*[[Karl VIII]], Rootsi kuningas (suri 1470)
*[[Karl IX]], Rootsi kuningas
*[[Karl X Gustav]], Rootsi kuningas   
*[[Karl XII]], Rootsi kuningas
*[[Karl XIII]], Rootsi kuningas (1748–1818) 
*[[Karl XIV Johan]], Rootsi ja Norra kuningas (1763–1844) 
*[[Karl XV]], Rootsi ja Norra kuningas (1826–1872) 
*[[Karl XVI Gustav]], Rootsi kuningas 
*[[Karl Filip]], Rootsi prints (1601–1622)
*[[Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf)|Karl Friedrich]], Schleswig-Holsteini hertsog (1700–1739)
*[[Karl Kurt]], Rootsi jarl (suri 1220)
*[[Karl Martell]], Frangi riigi majordoomus (suri 741) 
*[[Karl Paks]], Ida-Frangi kuningas
*[[Karl Suur]], keiser
*[[Karl Sverkersson]], Rootsi kuningas (1130–1167)
*[[Karl Wilhelm Ferdinand]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst (1735–1806)
*[[Jerome Karle]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (1918–2013)
*[[Karl Karlep]], eesti eripedagoog (1939–2018) 
*[[Sten Karling]], rootsi kunstiteadlane (1906–1987)
*[[Erik Axel Karlfeldt]], rootsi luuletaja (1864–)  
*[[Karlmann (majordoomus)|Karlmann]], Frangi majordoomus (suri 754)
*[[Karlmann (Frangi kuningas)|Karlmann]], Frangi kuningas (751–771) 
*[[Karlmann (Baieri kuningas)|Karlmann]], Baieri ja Ida-Frangi kuningas
*[[Boris Karloff]], inglise filminäitleja (1887–1969)
*[[Andrei Karlov]], Venemaa diplomaat (1954–2016)
*[[Ernests Karlsbergs]], Läti talunik, sõjaväelane ja poliitik (1861–?)
*[[Ainar Karlson]], eesti poksija (1988–)
*[[Edith Karlson]], eesti skulptor (1983–)
*[[Fred Karlson]], eesti majandusteadlane (1980–)
*[[Johannes Karlson]], eesti metodisti misjonär ja pastor 
*[[Karl Karlson]], eesti luterlik vaimulik (1901–2005)
*[[Karl Ferdinand Karlson]], Eesti advokaat ja poliitik (1875–1941)
*[[Rain Karlson]], eesti poksija (1992–)
*[[Urmas Karlson]], eesti endine jalgrattur (1961–)
*[[Åke Karlsson]], Soome poksija (1911–1958) 
*[[Fred Karlsson]], soomerootsi keeleteadlane (1946–)
*[[Nils Karlsson]], rootsi suusataja (1917–2012)
*[[Pernilla Karlsson]], soomerootsi päritolu Soome käsipallur ja laulja (1990–)  
*[[William Karlsson]], rootsi jäähokimängija (1993–)
*[[Friedrich Karm]], eesti jalg- ja jääpallur (1907–1980)
*[[Heino Juho Karm]], eesti vaimulik (1909–1941?)
*[[Hille Karm]], eesti kirjanik (1949–)
*[[Hille Karm (kunstnik)|Hille Karm]], eesti multimeediakunstnik (1967–)
*[[Jaanus Karm]], Eesti sõjaväelane (1969–)
*[[Kaarel Karm]], eesti näitleja  (1906–1979)
*[[Kaja Kits-Karm]], eesti nahakunstnik (1937–)
*[[Karin Karm]], eesti näitleja (1943–)
*[[Mari Karm]], eesti pedagoogikateadlane ja õppejõud (1956–)
*[[Priit Karm]], eesti näitleja (1967–)
*[[Rait Karm]], eesti pianist (1972–)
*[[Otto Karma]], eesti majandusajaloolane (1915–1995) 
*[[Peeter Karma]], endine eesti vaimulik (1946–2021)
*[[Tõnu Karma]], eesti keele- ja raamatuteadlane (1924–2014)
*[[Tawakul Karmān]], Jeemeni ajakirjanik, poliitik ja inimõiguslane (1979–)
*[[Alina Karmazina]], Eesti näitleja (1981–)
*[[Martin Karmin]], eesti põllumajandusteadlane (1907–1984)
*[[Mati Karmin]], eesti skulptor (1959–)
*[[Eve Karmo]] (1955–) 
*[[Heldur Karmo]], eesti laulusõnade kirjutaja (1927–1997)
*[[Markus Karmo]], eesti muusik (1985–)
*[[Andrus Karnau]], eesti ajakirjanik (1970–) 
*[[David Karnosky]], USA metsaökoloog
*[[Väino Karo]], eesti laulja (1947–)
*[[Raimundas Karoblis]], Leedu jurist, diplomaat ja poliitik (1968–)
*[[Tina Karol]], ukraina laulja (1985–) 
*[[Boris Karoles]], Eesti kohtunik (1890–?)
*[[Justinas Karosas]], Leedu marksistlik filosoof ja poliitik (1937–2012)
*[[Nikolai Karotamm]], Eesti NSV poliitik (1901–1969)
*[[Evald Karotoom]], Eesti sõjaväelane (1914–1946)
*[[Eduard Julius Karow]], Tartu kommertsbürgermeister (surnud 1874)
*[[Atlan Karp]], eesti laulja (1972–)
*[[Kadri Karp]], eesti aiandustegelane (1958–) 
*[[Kenneth Karp]], eesti kabetaja (1979–)
*[[Leelo Karp]], eesti estraadilaulja ja lauluõpetaja (1941–2000)
*[[Paul Karp]], eesti dirigent, tromboonimängija ja muusikapedagoog (1905–1981)
*[[Raine Karp]], eesti arhitekt (1939–)
*[[Kaie Karpa]], eesti õpetaja (1952–)
*[[Deniss Karpak]], Eesti purjesportlane (1986–)
*[[Vitalijus Karpačiauskas]], Leedu poksija (1966–)
*[[Leo Karpin]], Eesti tele- ja filmirežissöör (1946–2014)
*[[Valeri Karpin]], Venemaa jalgpallur ja treener, ettevõtja (1969–)
*[[Aleksandr Karpinski]], vene geoloog (1847–1936)
*[[Włodzimierz Karpiński]], Poola poliitik (1961–)
*[[Anatoli Karpov]], vene maletaja (1951–)
*[[Dmitri Karpov]], Kasahstani kümnevõistleja (1981–)
*[[Maksim Karpov]], Eesti politseinik (1975–1999)
*[[Sten Karpov]], eesti näitleja (1984–)
*[[Valeri Karpov]], vene jäähokimängija (1971–2014)
*[[Mika Karppinen]], soome muusik (1971–) 
*[[Pertti Karppinen]], soome sõudja (1953–)
*[[Paul Karrer]], Šveitsi keemik (1889–1971)
*[[Pávlos Karrér]], kreeka helilooja (1829–1896)
*[[Eedo Karrisoo]], eesti laulja (1907–1982)
*[[Enno Karrisoo]], eesti käsipallitreener (1935–2010)
*[[Aleksander Karro]], eesti ajakirjanik (1896–1929)
*[[Harry Karro]], eesti näitleja (1930–2009)
*[[Helle Karro]], eesti günekoloog (1957–)
*[[Ilmari Karro]], eesti astroloog, müstik ja filmikriitik (1932–2011)
*[[Merle Karro-Kalberg]], eesti ajakirjanik ja maastikuarhitekt (1981–) 
*[[Liina Karron]], eesti müügijuht ja kokk (1974–) 
*[[Johann Daniel Karstens]], Haapsalu raehärra ja linnapea (1763–1803)
*[[Aḩmad Walī Karzay]], Afganistani poliitik (1961–2011)
*[[Ḩāmid Karzay]], Afganistani poliitik
*[[Jaan Kartau]], eesti jurist ja kohtunik (1938–)
*[[Juhan Kartau]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1883–1964)
*[[Mari Kartau]], kunstnik, kunstiteadlane ja kuraator (1968) 
*[[Ott Kartau]], eesti näitleja (1988–) 
*[[Tõnis Kartau]], eesti suusahüppaja (1990–) 
*[[Narain Karthikeyan]], India autovõidusõitja (1977–)
*[[Givi Kartozia]], gruusia maadleja (1929–1998)
*[[Mika Karttunen]], soome maletaja (1981–)
*[[Aino Kartul-Najar]], eesti teatritegelane (1954–2019)
*[[Triinu Kartus]], eesti kirjanik ja tõlkija (1932–2003)
*[[Armin Karu]], eesti ettevõtja (1965–)
*[[Arnold Karu (kunstnik)|Arnold Karu]], eesti kunstnik (1917–2001)  
*[[Arnold Karu (linnapea)|Arnold Karu]], Tartu linnajuht (1930–)
*[[Arnold Felix Karu]], eesti bibliofiil (1908–1991)
*[[August Karu]], eesti metsateadlane (1907–1956)
*[[Elfriede Karu]], eesti proviisor (1920–)
*[[Elmar Karu]], eesti psühhiaater (1903–1996)
*[[Gunnar-Raimond Karu]], eesti füüsika ja matemaatika õpetaja (1930–) 
*[[Jaan Karu]], eesti ajakirjanik (1873–1957)
*[[Jaan Karu (õppejõud)]], eesti tehnikateadlane (1945–)
*[[Jaak Karu]], eesti majandusteadlane (1946–) 
*[[Juhan Karu]], eesti haritlane (1897–1923)
*[[Kaimar Karu]], Eesti ettevõtja, Eesti väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister (1980–)
*[[Kallervo Karu]], eesti trummar (1985–)
*[[Katrin Karu]], eesti haridusteadlane ja andragoog (1969–)  
*[[Kersti Karu]], eesti keraamik ja maalikunstnik (1946–) 
*[[Krista Karu]], eesti arhitekt (1950–)
*[[Kristin Karu]], Eesti endine kergejõustiklane (1983–)
*[[Kunnar Karu]], eesti alpinist (1981–)
*[[Külliki Karu]], eesti arstiteadlane (1954–)
*[[Laur Karu]], eesti arstiteadlane ja poliitik (1942–1996)
*[[Margus Karu]], eesti kirjanik (1984–2017)
*[[Paul Karu]], Eesti sõjaväelane (1902–1937)
*[[Peeter Karu]], eesti laskur (1909–1942)
*[[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]], eesti jalgpallur (1992–)
*[[Sander Karu]], eesti juhtimisspetsialist (1959–)
*[[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (1935–) 
*[[Kaja Karu-Espenberg]], eesti õpetaja
*[[Leontine Karu-Lind]], eesti skulptor (1892–1972)
*[[Ines Karu-Salo]], eesti ettevõtja, koreograaf ja tantsija (1985–)
*[[Dome Karukoski]], soome režissöör (1976–) 
*[[Tiit Karuks]], eesti raadioajakirjanik (1946–)
*[[Urve Karuks]], eesti kirjanik (1936–2015)
*[[Ott Karulin]], eesti teatriteadlane (1980–) 
*[[Mari-Ann Karupää]], eesti ajakirjanik ja ühiskonnategelane (1937–) 
*[[Leo Karupää]], eesti agronoom ja poliitik (1911–1995)
*[[Rein Karus]], eesti kiviraidur (1965–)
*[[Ester Karuse]], Eesti poliitik (1992–) 
*[[Jaan Karusoo]], eesti arst ja arstiteadlane (1928–1992)
*[[Merle Karusoo]], eesti lavastaja (1944–)
*[[Vladas Karvelis]], Leedu ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1901–1980) 
*[[Börje Karvonen]], Soome poksija (1938–2016)

==Kas==
*[[Noriaki Kasai]], jaapani suusahüppaja (1972–)
*[[August Kasak]], vallasekretär (1895–1942)
*[[Elias Kasak]], Eesti sõjaväelane (1896–1985)
*[[Enn Kasak]], eesti astrofüüsik, astroloogiaajaloolane ja filosoof (1954–)
*[[Kadri Kasak]], eesti laulja
*[[Darja Kasatkina]], vene tennisist (1997–) 
*[[Artur Kaschan]], Eesti sõjaväelane (1898–1945)
*[[Berit Kaschan]], Eesti muuseumipedagoog, kirjanik ja kirjanduskriitik (1986–)
*[[Andrej Kaścicyn]], valgevene jäähokimängija (1985–)
*[[Siarhiej Kaścicyn]], valgevene jäähokimängija (1987–)
*[[Artur Kase]], Eesti sõjaväelane (1898–1988)
*[[Asko Kase]], eesti filmilavastaja (1979–)
*[[Jaanus Kase]], eesti päritolu disainer (1980–) 
*[[Johan Kase]], Eesti sõjaväelane (1896–1994)
*[[Kajar Kase]], eesti ajakirjanik (1980–) 
*[[Karin Kase]], eesti suhtekorraldaja, väitlustreener ja ajakirjanik (1982–) 
*[[Martin Kase]], eesti jalgpallur (1993–) 
*[[Flo Kasearu]], eesti performance- ja fotokunstnik (1985–) 
*[[Kairi Kasearu]], eesti sotsioloog (1980–)
*[[Kristjan Kasearu]], eesti laulja (1986–)
*[[Andres Kasekamp]], eesti ajaloolane ja politoloog (1966–)
*[[August Kasekamp]], Eesti sõjaväelane (1889–1942)
*[[Päivo Kasekamp]], eesti metodisti vaimulik ja soomepoiss (1924–2013) 
*[[Totti Kasekamp]], eesti kergejõustiklane (1925–2000)
*[[Konstantin Kasekivi]], eesti laulja (1930–1979)
*[[Hilda Kasela]], eesti pikaealine (1903–2010)
*[[Robert Kasela]], eesti sulgpallur (1993–)
*[[Jass Kaselaan]], eesti skulptor (1981–) 
*[[Mari-Leen Kaselaan]], eesti laulja (1987–)
*[[Casey Kasem]], Liibanoni päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja ja raadiosaatejuht (1932–2014) 
*[[Andrus Kasemaa]], eesti kunstnik (1941–2016)
*[[Andrus Kasemaa (kirjanik)|Andrus Kasemaa]], eesti kirjanik (1984–)
*[[Arno Kasemaa]], eesti õpetaja, koorijuht ja kirjanik (1915–1999)
*[[Kalle Kasemaa]], eesti vaimulik, teoloog ja tõlkija (1942–)
*[[Margus Kasemaa]], eesti orkestrijuht (1968–)
*[[Markus Kasemaa]], eesti kunstnik (1972–) 
*[[Saskia Kasemaa]], eesti maalikunstnik (1945–2019) 
*[[Toomas Kasemaa]], Eesti ametnik ja poliitik (1968–) 
*[[Aare Kasemets]], eesti õigussotsioloog ja riigiametnik (1963–)
*[[Aleksei Kasemets]], eesti pottsepp (sündis 1872)
*[[Anton Kasemets]], Eesti muusikateadlane, koorijuht ja helilooja (1890–1978)
*[[Keit Kasemets]], Eesti ametnik (1976–)
*[[Siiri Kasemets]], eesti arhitekt (1945–2017)
*[[Tõnis Kasemets]], eesti autosportlane (1974–)
*[[Udo Kasemets]], eesti helilooja (1919–2014)
*[[Kalev Kasemägi]], eesti agronoom ja majandijuht (1934–2016) 
*[[Robert Kasemägi]], eesti muusik ja muusikapedagoog (1919–2015) 
*[[Indrek Kaseorg]], Eesti endine kümnevõistleja (1967–)
*[[Kärt Kaseorg]], eesti jalgpallur (1989–)
*[[Õilme Kaseorg]], eesti motosportlane ja -treener (1928–2018) 
*[[Alfred Kasepalu]], eesti põllumajandusteadlane ja kodu-uurija (1927–)
*[[Maria Kasepalu]], Eesti poliitik (1988–)
*[[Manivald Kasepõld]], Eesti sõjaväelane
*[[Andres Kasesalu]], eesti õpetaja (1962–2009)
*[[Anna Kasesalu]], Eesti jurist (1949–) 
*[[Ants Kasesalu]], eesti karikaturist (1950–2006)
*[[Priit Kasesalu]], eesti programmeerija ja tarkvaraarendaja (1972–) 
*[[Kaire Kasetalu]], eesti baleriin (1975–)
*[[Mari Kaseväli]], eesti orienteeruja (1990–)
*[[Reet Kasik]], eesti keeleteadlane (1946–)
*[[Siksten Kasimir]], eesti jalgpallur (1980–)
*[[Sarkis Kasjan]], Nõukogude partei- ja riigitegelane (1876–1937)
*[[Mihhail Kasjanov]], Venemaa peaminister aastatel 2000–2004 (1957–)
*[[Agu Kask]], eesti kirjanik (1906–1977)
*[[Alar Kask]], eesti laevakapten (1957–2010)
*[[Aleksander Kask]], Eesti poliitik (1885–1950)
*[[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]], eesti tõstja ja spordikohtunik (1902–1965)
*[[Aleksander Kask (Soldina jaamaülem)|Aleksander Kask]], Eesti raudteelane ja poliitik (1879–1929)
*[[Alice Kask]], eesti maalikunstnik (1976–)
*[[Andres Kask]], Eesti suusataja ja trummar (1993–)
*[[Arno Kask]], eesti kaugsõidukapten ja merendustegelane (1927–2002)
*[[Arnold Kask]], eesti keeleteadlane (1902–1994)
*[[Edgar Kask]], eesti looduskaitsja (1930–2008)
*[[Erni Kask]], eesti näitleja (1979–)
*[[Eugen Kask]], eesti graafik (1918–)
*[[Heino Kask (orienteeruja)|Heino Kask]], eesti orienteeruja ja sporditegelane (1932–1993)
*[[Jaanus Kask]], eesti näitleja (1981–)
*[[Jana Kask]], eesti laulja (1991–)
*[[John Laurence Kask]], eesti päritolu Ameerika bioloog ja kalandusteadlane (1906–1998)
*[[Jüri Kask (bioloog)|Jüri Kask]], eesti bioloog
*[[Jüri Kask]], eesti maalikunstnik (1949–)
*[[Kaia Kask]], eesti bioloog
*[[Kaido Kask]], eesti keraamik (1959–) 
*[[Kaljo Kask]], eesti põllumajandusteadlane (1929–2014) 
*[[Kalju Kask]], eesti puuviljandusteadlane ja sordiaretaja (1929–2021)
*[[Karin Kask]], eesti teatriteadlane ja -kriitik (1919–1998)
*[[Kristiina Kask]], eesti laskur (1981–)
*[[Kristjan Kask]], eesti jooksja (1874–1972)
*[[Leili-Maria Kask]], eesti tõlkija ja toimetaja (1928–1996)
*[[Maret Kask]], eesti botaanik (1926–2016)
*[[Margot Kask]], eesti kunstnik (1974–)
*[[Margus Kask]], eesti baptisti vaimulik, Kõrgema Usuteadusliku Seminari rektor
*[[Mihkel Kask]], eesti arstiteadlane (1903–1968)
*[[Oskar Kask]], Eesti poliitik (1898–1942)
*[[Peet Kask]], eesti füüsik ja politoloog (1948–)
*[[Rahuleid Kask]], eesti insener (1898–1962)
*[[Rain Kask]], eesti kaugushüppaja (1991–) 
*[[Ralf Kask]], eesti ühistegelane (1909–1977)
*[[Rein Kask]], eesti mullateadlane (1928–2017) 
*[[Risto Kask]], eesti aktivist (1985–) 
*[[Rudolf Kask]], Eesti sõjaväelane (1901–1974)
*[[Saskia Kask]], eesti jurist ja endine lapssaatejuht
*[[Tarmo Kask]], eesti ettevõtja ja jalgpallitreener (1982–) 
*[[Teet Kask]], eesti koreograaf ja tantsija (1968–)
*[[Tõnis Kask]], eesti filmi- ja telelavastaja (1929–2016)
*[[Ülo Kask]], eesti soojusenergeetik ja tehnikateadlane (1952–)
*[[Juhani Kaskeala]], Soome sõjaväelane (1946–)
*[[Koit Kaskel]], Eesti riigiametnik (1974–) 
*[[Valdis Kaskema]], eesti ettevõtja (1969–2019) 
*[[Aleks Kaskneem]], eesti sporditegelane (1912–1965)
*[[Karl Kaskneem]], eesti trükkal (1885–1945)
*[[Uno Kaskpeit]], Eesti piirivalvespetsialist ja poliitik (1957–)
*[[Anu Kasmel]], eesti psühhiaater ja terviseteadlane (1951–)
*[[Katre Kasmel]], teatri NO99 tegevjuht, Eesti e-residentsuse turundusjuht (1976–2020) 
*[[Ioánnis Kasoulídis]], Küprose poliitik (1948–)
*[[Darius Kasparaitis]], leedu päritolu Venemaa jäähokimängija (1972–)
*[[Siarhiej Kasparaŭ]], Valgevene maletaja (1968–)
*[[Rolf Kasparek]], saksa laulja (1961–) 
*[[Vladimir Kasparjan]], Armeenia riigiametnik (1958–)
*[[Garri Kasparov]], maletaja (1963–) 
*[[Jan Kasprowicz]], poola luuletaja, näitekirjanik, kriitik ja tõlkija (1860–1926) 
*[[Tadeusz Kasprzycki]], Poola sõjaväelane ja poliitik (1891–1978)
*[[Ando Martin Kass]], eesti vaimulik (1961–)
*[[Asta Kass]], eesti kirjanik (1938–1992)
*[[Carmen Kass]], eesti modell
*[[Johannes Kass]], Eesti poliitik (1949–) 
*[[Jüri Kass]], eesti kunstnik (sündinud 1956)
*[[Kadi Kass]], eesti ajaloolane
*[[Kalju Kass]], eesti humorist (1938–1989)
*[[Kristiina Kass]], Eesti ja Soome lastekirjanik (1970–) 
*[[Leonhard Kass]], eesti jalgpallur
*[[Marko Kass]], Eesti poliitik
*[[Martti Kass]], eesti ajakirjanik (1983–) 
*[[Peedu Kass]], eesti muusik
*[[Viktor Kass]], eesti maletreener (1945–2021)
*[[Viktor Kassai]], ungari jalgpallikohtunik (1975–)
*[[Lajos Kassák]], ungari kirjanik, tõlkija ja kunstnik (1887–1967)
*[[Hugo Kasse]], eesti jurist (1869–1941)
*[[Paulo Kassoma]], Angola poliitik (1951–)
*[[Jee Kast]], Belgia luuletaja ja slämmpoeet (1977–) 
*[[Osvald Kastanja]], eesti jalgpallur (1910–1993)
*[[Veiko Kastanje]], eesti mükoloog (1970–)
*[[Merike Kaste]], eesti õpetaja ja koolijuht 
*[[Taivo Kastepõld]], eesti ornitoloog (1942–)
*[[Bernhard Nikolaus Kaster]], Saksa poliitik (1957–)
*[[Artur Kasterpalu]], Eesti poliitik (1897–1942) 
*[[Margus Kasterpalu]], eesti teatrilavastaja (1961–)
*[[August Eduard Kastra]], eesti ajakirjanik, ühiskonnategelane (1878–1941) 
*[[Flamur Kastrati]], Kosovo jalgpallur (1991–) 
*[[Allan Kasuk]], eesti laulja ja muusik (1985–)
*[[Arnold Kasuk]], eesti näitleja (1908–1992)
*[[Ott Kasuri]], eesti munitsipaalpoliitik ja haridustegelane (1955–) 
*[[Anna-Liisa Kasurinen]], Soome poliitik (1940–)
*[[August Kasvand]], eesti matemaatik ja pedagoog (1890–1980) 
*[[Ly Kasvandik]], eesti psühholoog

==Kaš==
*[[Oleg Kašin]], vene ajakirjanik (1980–)
*[[Igor Kašintsev]], vene teatri- ja filminäitleja (1932–2015)
*[[Alina Kašlinskaja]], vene maletaja (1993–)
*[[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa psühhoterapeut (1939–)

==Kaz==
*[[Dmitri Kazakov]], vene füüsik (1951–) 
*[[Jevgeni Kazakov]], vene marodöör (1986–)
*[[Rustam Kazakov]], tatari maadleja (1947–)
*[[Mārtiņš Kazāks]], läti ökonomist (1973–) 
*[[Tatjana Kazankina]], vene kergejõustiklane, jooksja (1951–)
*[[Aleksei Kazantsev]], vene näitekirjanik, lavastaja ja teatritegelane (1945–2007)
*[[Nikolai Kazantsev]], vene õigusteadlane (1907–1971) 
*[[Ljubov Kazarnovskaja]], vene ooperilaulja (1956–)
*[[Vili Kazasjan]], Bulgaaria helilooja, dirigent ja džässpianist (1934–2008)
*[[Vladimir Kazatšonok]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (1952–2017)
*[[Colin Kâzım-Richards]], Türgi jalgpallur (1986–) 
*[[Kazimierz I]] 
*[[Kazimierz III]] Suur, Poola kuningas (1310–1370) 
*[[Kazimierz IV]], Poola kuningas (1427–1492)
*[[Dilarə Kazımova]], Aserbaidžaani laulja (1984–) 
*[[Šarūnas Kazlauskas]], leedu jalgpallur (1990–) 
*[[Wulf Kaznelson]], Eesti advokaat
*[[Chasper Kazparovich]], eesti muusik

==Kat==
*[[Elsi Katainen]], Soome agronoom, kutseõpetaja ja poliitik (1966–) 
*[[Jyrki Katainen]], Soome poliitik (1971–)
*[[Valentin Katajev]], vene kirjanik
*[[Aleksandria Katariina]], pühak
*[[Siena Katariina]], itaalia pühak (1347–1380)
*[[Katariina I]], Venemaa keisrinna (1684–1727)
*[[Katariina II]], Venemaa keisrinna (1729–1796)
*[[Katarina Sunesdotter]], Rootsi kuninganna (1215–1252) 
*[[Pavel Katenin]], vene luuletaja, näitekirjanik, kirjanduskriitik, tõlkija ja teatritegelane (1792–1853) 
*[[Fánis Katergiannákis]], kreeka jalgpallur
*[[Katharine, Kenti hertsoginna]], Briti kuningliku perekonna liige (1933–)
*[[Ahmed Kathrada]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1929–2017) 
*[[Kathu]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[John Taolo Gaetsewe ringkond|John Taolo Gaetsewe ringkonnas]]
*[[Andreja Katič]], Sloveenia poliitik (1969–) 
*[[Stana Katic]], USA näitleja (1978–) 
*[[Lena Katina]], vene poplaulja (1984–)
*[[Katri Helena]], soome laulja (1945–)
*[[Katrín Jakobsdóttir]], Islandi poliitik (1976–) 
*[[Michael Kats]], Valgevenes sündinud juudi päritolu USA kabetaja ning kabe- ja maletreener (1947–)
*[[Pródromos Katsantónis]], Küprose jooksja
*[[Moshe Katsav]] 
*[[Efrayim Katsir]], Iisraeli biofüüsik ja poliitik (1916–2009)
*[[Kóstas Katsouránis]], kreeka jalgpallur (1979–)
*[[Daniel Katz]], juudi päritolu soome kirjanik (1938–)  
*[[Gerhard von Katzenelnbogen]], Liivi ordu maamarssal ja ordumeistri kohusetäitja (suri 1280)
*[[Nison Katzenelson]], juudi rahvusest poliitik (I Riigiduuma liige) ja pankur (1864–1923)
*[[Judith Katzir]], Iisraeli kirjanik (1963–)
*[[Neeme Katt]], eesti õpetaja (1962–)
*[[Denes Kattago]]
*[[Meelik Kattago]]
*[[Siobhan Kattago]]
*[[Juhan Kattai]], Eesti sõjaväelane ja tuletõrjuja (1898–1955)
*[[Mihkel Kattai]], Eesti sõjaväelane (1893–1950)
*[[Rainer Kattel]], haldusjuhtimispedagoog (sündinud 1974)
*[[Tiina Kattel]], eesti baltist (sündinud 1971)
*[[Kalev Katus]], eesti demograaf (1955–2008)

==Kau==
*[[Felix Kauba]], eesti kirjastus- ja raamatukogundustegelane ning tõlkija (1916–1995)
*[[Johannes Kauba]], eesti sporditegelane (1886–1939)
*[[Tõnu Kauba]], Eesti arst ja poliitik (1952–)
*[[Kevin Kauber]], eesti jalgpallur (1995–) 
*[[Johannes Kaubi]], Eesti maadleja (1917–1980)
*[[Jüri Kaude]], eesti arst-radioloog (1921–2013)
*[[Volker Kauder]], Saksamaa poliitik (1949–) 
*[[Stuart Kauffman]], USA bioloog (1939–)
*[[Angelika Kauffmann]], Šveitsi maalikunstnik (1741–1807) 
*[[Alan S. Kaufman]], USA psühholoog (1944–)
*[[Bel Kaufman]], USA kirjanik ja õpetaja (1911–2014)
*[[Smylie Kaufman]], USA golfimängija 
*[[Aivar Kauge]], eesti matemaatikaõpetaja (1955–) 
*[[Katrin Kaugver]], eesti tõlkija (1950–) 
*[[Raimond Kaugver]], eesti kirjanik (1926–1992)
*[[Tõnu Kaukis]], eesti kergejõustiklane ja kergejõustikutreener (1956–)
*[[Yrjö Kauko]], soome keemik (1883–1974)
*[[Kare Kauks]], eesti laulja
*[[Helen Kauksi]], eesti tekstiilikunstnik (1950–2008)
*[[Kalle Kauksi]], eesti metsasarvemängija ja pedagoog (1949–1992)
*[[Kauksi Ülle]], võru kirjanik (1962–)
*[[Tõnis Kaukvere]], eesti jalgpallur (1986–) 
*[[Orme Kaul]], eesti kabetaja (1961–) 
*[[Hugo Kauler]], Eesti sõjaväelane (1893–1942) 
*[[Alexander von Kaulbars]], Venemaa keisririigi sõjaväelane (1844–1925) 
*[[Bill Kaulitz]], saksa poplaulja (1989–)
*[[Tom Kaulitz]], saksa muusik (1983–)
*[[Tõnis Kaumann]], eesti helilooja (1971–)
*[[Kenneth Kaunda]], Sambia poliitik (1924–)
*[[Toivo Kaunismäe]], eesti poksija (1946–2007)
*[[Vello Kaunismäe]], eesti poksija (1940–)
*[[Enn Kaup]], eesti Antarktika-uurija (1946–)
*[[Erich Kaup]], eesti ajaloolane (1929–2007) 
*[[Jüri Kaup]], eesti keemik (1932–)
*[[Renārs Kaupers]], läti muusik (1974–)
*[[Oiva Kaupinen]], Eesti näitleja (1954–)
*[[Greta Kaupmees]], eesti ajakirjanik (1974–)
*[[Kalle Kaupmees]], eesti jalgrattur (1950–) 
*[[Uno Kaupmees]], eesti laulja (1950–)
*[[Kaupo]], liivlaste vanem (suri 1217)
*[[Kalle Kauppi]], Soome poliitik ja äriõiguse professor (1892––1961)
*[[Minna Kauppi]], soome orienteeruja (1982–)
*[[Ene Kaups]], Eesti poliitik (1963–)
*[[Karl Kaups]], Eesti poliitik ja vaimulik (1888–1968)
*[[Karl Kaur]], eesti lastearst (1900–1972)
*[[Max Kaur]], Eesti poliitik (1969–)
*[[Rupi Kaur]], Kanada kirjanik, luuletaja ja illustraator (1992–) 
*[[Kai Kauramäki]], Soome poksija (1967–)
*[[Hans Kauri]], Eesti zooloog, loomaökoloog ja poliitik (1906–1999)
*[[Jaakko Kaurinkoski]], Soome ajakirjanik ja diplomaat (1934–1998)
*[[Aki Kaurismäki]], soome filmirežissöör (1957–)
*[[Jan Kaus]], eesti kirjanik (1971–)
*[[Albina Kausi]], eesti teatri- ja filminäitleja (1898–1976)
*[[Ellis Kaut]], saksa lastekirjanik (1920–2015)
*[[Marek-Andres Kauts]], Eesti poliitik ja ametnik (1985–) 
*[[Moritz Georg von Kautzmann]], Eesti vaimulik (1811–1874)

==Kav==
*[[Juko Kavaguti]], jaapani päritolu Venemaa iluuisutaja (1981–)
*[[Egidijus Kavaliauskas]], Leedu poksija (1988–)
*[[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]], valgevene maletaja (1994–)
*[[Niamh Kavanagh]], iiri laulja (1968–)
*[[Jüri Kaver]], Eesti poliitik (1974–)
*[[Pjotr Kaverin]], Venemaa sõjaväelane (1794–1855)
*[[Venjamin Kaverin]], vene kirjanik (1902–1989)
*[[Iván Kaviedes]], Ecuadori jalgpallur (1977–)
*[[Julie Kavner]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1950–) 
*[[Níkos Kavvadías]], kreeka luuletaja ja proosakirjanik (1910–1975)

==Kaw==
*[[Eri Kawai]], Jaapani lauljatar 
*[[Torashirō Kawabe]], Jaapani sõjaväelane (1890–1960)
*[[Hiromi Kawakami]], jaapani kirjanik (1958–)
*[[Mieko Kawakami]], jaapani kirjanik ja laulja (1976–)
*[[Abigail Kapiolani Kawananakoa]], Hawaii kuningliku perekonna pea (1903–1961)
*[[Edward A. Kawananakoa]], Hawaii kuningliku perekonna pea (1924–1997) 
*[[Edward David Kalakaua Kawananakoa]], Hawaii kuningliku perekonna pea (1904–1953)
*[[Quentin Kawananakoa]], Hawaii kuningliku perekonna pea (1961–)  
*[[Ryō Kawasaki]], jaapani muusik (1947–2020)

==Kay==
*[[Guy Gavriel Kay]], Kanada ulmekirjanik (1954–)
*[[Sarah Kay]], Ameerika Ühendriikide luuletaja (1988–)
*[[Rıza Kayaalp]], türgi maadleja (1989–)
*[[Marcus Julian Kaye]], inglise produtsent ja DJ (1971–2017)
*[[Stubby Kaye]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1918–1997)
*[[Grégoire Kayibanda]], Rwanda poliitik (1924–1976)

[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ka, Biograafiad]]</text>
      <sha1>hane2qd2d1ky2qvupqxkyml68utsef2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pagulane</title>
    <ns>0</ns>
    <id>250941</id>
    <revision>
      <id>6171959</id>
      <parentid>6136012</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T14:58:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12318" xml:space="preserve">[[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-J19568, Bei Stalingrad, russische Flüchtlinge.jpg|pisi|Venemaa pagulased oktoobris 1942 [[Stalingrad]]i lähedal]]
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 175-S00-00326, Flüchtlinge aus Ostpreußen auf Pferdewagen.jpg|pisi|[[Ida-Preisimaa]]lt lahkuvad põgenikud 1945. aastal]]
[[Pilt:20151030 Syrians and Iraq refugees arrive at Skala Sykamias Lesvos Greece 2.jpg|pisi|[[Süüria]] ja [[Iraak|Iraagi]] põgenikud oktoobris 2015 maabumas [[Lesbos]]e saarel Kreekas]]
{{Suunamine|Põgenik}}

'''Pagulane''' (inglise keeles ''refugee'') on [[Rahvusvaheline õigus|rahvusvahelise õiguse]] järgi inimene, kes põhjendatult kardab tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast, viibib väljaspool kodakondsusjärgset riiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada sellelt riigilt kaitset, või kes nimetatud sündmuste tagajärjel viibib kodakondsusetuna väljaspool oma endist asukohariiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda.&lt;ref name=&quot;Nuf5A&quot; /&gt; Kuni pagulusstaatuse kinnitamiseni sihtriigi poolt on välismaalane '''varjupaigataotleja'''.

'''Keskkonnapõgenikud '''ehk '''keskkonnapagulased''' (inglise keeles ''environmental migrant'') on sunnitud lahkuma oma traditsioonilisest elukeskkonnast keskkonnaseisundi loodus- või inimtekkelise halvenemise või elulise loodusvara (nt vesi, viljakas pinnas) ammendumise tõttu. &lt;ref name=&quot;vlex1&quot; /&gt; Looduslikud tingimused on näiteks üleujutused, tormid ([[Orkaan|orkaanid]]), [[maalihe|maalihked]] ja [[maavärin|-värinad]], [[vulkaanipurse|vulkaanipursked]]. Inimtekkelised on ulatuslikud keskkonnareostused, õnnetusjuhtumid ([[Tšornobõli katastroof]]).   

'''Sisepõgenikud''' (inglise keeles ''internally displaced person'' – ''IDP'') lahkuvad kodudest, kuid ei välju koduriigi territooriumilt. Sisepõgenikke võivad kodudest lahkuma sundida nii konfliktid ja inimõiguste rikkumised kui ka looduslikud tingimused ja katastroofid.

== Statistika ==

[[Pilt:Kibativillagers.jpg|pisi|Pagulased [[Kongo DV]]-s|216x216px]]

=== Konfliktid ja vägivald ===
Hinnanguliselt on 2013. aasta seisuga maailmas 51,2 miljonit inimest, kes on olnud sunnitud oma kodust lahkuma tagakiusamise, konfliktide, vägivalla ja inimõiguste rikkumiste tõttu. 16,7 miljonit neist on pagulased, 33,3 miljonit sisepõgenikud ja 1,2 miljonit inimest varjupaigataotlejad.&lt;ref name=&quot;UNCHR&quot; /&gt; 2013. aastal lisandus 10,7 miljonit uut indiviidi: 8,2 miljonit sisepõgenikku ja 2,5 miljonit värsket pagulast. Regiooniti on kõige rohkem sundlahkujaid Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas, Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas ning Sahara-taguses Aafrikas. Võrreldes 2012. aastaga on põgenike arv kasvanud 6 miljoni inimese võrra. Suure kasvu põhjuseks on Süüria kodusõda. Suur hulk inimesi on viimasel ajal sunnitud ümber asuma Aafrikas, eelkõige [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigis]], ja 2013. aasta teises pooles ka [[Lõuna-Sudaan]]is. Kõige rohkem pagulasi elab [[Pakistan]]is, [[Iraak|Iraagis]] ja [[Liibanon]]is. Kõige rohkem pagulasi on põgenenud [[Afganistan]]ist, [[Süüria]]st ja [[Somaalia]]st. 86% pagulastest elab arengumaades.&lt;ref name=&quot;UNCHR&quot; /&gt; 

{|
|- valign=top
|
{|class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
|'''Pagulaste sihtriigid'''
|'''Pagulaste arv''' &lt;ref name=&quot;UNCHR&quot; /&gt;
|-
|[[Pakistan]]
|1 616 500
|-
|[[Iraan]]
|857 400
|-
|[[Liibanon]]
|856 500
|-
|[[Jordaania]]
|641 900
|-
|[[Türgi]]
|609 900
|-
|[[Keenia]]
|534 900
|-
|[[Tšaad]]
|434 500
|-
|[[Etioopia]]
|433 900 
|-
|[[Hiina]]
|301 000
|-
|[[USA]]
|236 600
|-
|}

|
{|class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
|-
|'''Pagulaste lähteriigid'''
|'''Pagulaste arv''' &lt;ref name=&quot;UNCHR&quot; /&gt;
|-
|[[Afganistan]]||2 556 600
|-
|[[Süüria]]||2 468 400
|-
|[[Somaalia]] ||1 121 700
|-
|[[Sudaan]]||649 300
|-
|[[Kongo]] ||499 500
|-
|[[Myanmar]]||479 600
|-
|[[Iraak]] ||401 400
|-
|[[Colombia]]||396 600
|-
|[[Vietnam]] ||314 100
|-
|[[Eritrea]]||308 000
|}

|
{| class=&quot;sortable wikitable&quot;
|-
!rowspan=1|Riik|| colspan=&quot;2&quot; |Pagulasi 1000 elaniku kohta &lt;ref name=&quot;UNCHR&quot; /&gt;
|-
|[[Liibanon]]||178
|-
|[[Jordaania]]||88
|-
|[[Tšaad]]||34
|-
|[[Mauritaania]]
|24
|-
|[[Malta]]
|23
|-
|[[Djibouti]]
|23
|-
|[[Lõuna-Sudaan]]
|20
|-
|[[Montenegro]]
|14
|-
|[[Libeeria]]
|12
|-
|[[Keenia]]
|12
|}

|
{| class=&quot;sortable wikitable&quot;
|-
!rowspan=1|Riik||colspan=2|Sisepõgenike arv &lt;ref name=&quot;UNCHR&quot; /&gt;
|-
|[[Süüria]]||6 520 800
|-
|[[Colombia]]||5 368 100
|-
|[[Kongo]]||2 963 800
|-
|[[Sudaan]]
|1 873 300
|-
|[[Somaalia]]
|1 113 000
|-
|[[Iraak]]
|954 100
|-
|[[Kesk-Aafrika Vabariik]]
|894 400
|-
|[[Pakistan]]
|747 500
|-
|[[Afganistan]]
|631 300
|-
|[[Aserbaidžaan]]
|609 000
|}

|
{| class=&quot;sortable wikitable&quot;
|-
!rowspan=1|Riik|| colspan=&quot;2&quot; |Varjupaiga taotlusi 2013 a. &lt;ref name=&quot;UNCHR&quot; /&gt;
|-
|[[Saksamaa]]||109 600
|-
|[[USA]]||84 400
|-
|[[LAV]]||70 000
|-
|[[Prantsusmaa]]
|60 200
|-
|[[Rootsi]]
|54 300
|-
|[[Malaisia]] 
|53 600
|-
|[[Türgi]]
|44 800
|}
|}[[Pilt:Katrina-new-orleans-flooding3-2005.jpg|thumb|[[Orkaan Katrina]] tõttu üleujutatud [[New Orleans]]ist lahkus enamus linna 484 000 elanikust.|204x204px]]

=== Looduslikud tingimused ===
Suuri ja mastaapseid sündmusi tuleb ette harva ja ebaregulaarselt, kuid nende esinemisega kaasnevad suurte inimhulkade liikumised. Enim ja suurimaid inimeste sundümberasumisi põhjustavad üleujutused, tormid ja maavärinad. [[Loodusõnnetus|Loodusõnnetuste]] tagajärjel on aastatel 2008–2013 pidanud kodud jätma keskmiselt 27 miljonit inimest.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 2013. aastal pidi maailmas ümber asuma hinnanguliselt 22 miljonit inimest.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Regiooniti on olnud enim mõjutatud Aasia ja Vaikse ookeani ning Lõuna-Aasia, kus rahvastiku tihedus on väga suur.     

== Pagulased Eestis ==

[[Pagulasseadus]] võeti Eestis vastu [[1997]]. aastal, kui riik liitus 1951. aasta [[Pagulasseisundi konventsioon|ÜRO pagulasseisundi konventsiooniga]].

Eesti on üks väiksema pagulaste arvuga riike Euroopas. 1997. aastast 2014. aastani on Eestile esitatud kokku 615 varjupaigataotlust.&lt;ref name=&quot;Politsei&quot; /&gt; Näiteks [[Soome]]s esitatakse taotlusi aastas üle 3000.&lt;ref name=&quot;pagulasabi&quot; /&gt; Eesti varjupaigataotlejad pärinevad peamiselt [[Venemaa Föderatsioon]]ist (75), [[Gruusia]]st (67), [[Ukraina]]st (61), [[Süüria]]st (37), [[Afganistan]]ist (36), [[Vietnam]]ist (30), [[Iraak|Iraagist]] (26), [[Valgevene]]st (26), [[Sudaan]]ist (26), [[Türgi]]st (23), [[Pakistan]]ist (20) ja [[Armeenia]]st (17).&lt;ref name=&quot;Politsei&quot; /&gt; 

Viimasel viiel aastal on varjupaigataotluste arv viiekordistunud: kui 2010. aastal esitati Eestile 33 varjupaigataotlust, 2011. aastal 67, 2012. aastal 77, siis 2013. aastal esitati Eestile juba 97 varjupaigataotlust ja 2014. aastal 157.&lt;ref name=&quot;Politsei&quot; /&gt; 2014. aastal anti pagulasstaatus 20 asüülitaotlejale.&lt;ref name=&quot;dBrAC&quot; /&gt; Varjupaiga taotlemise ajal peavad pagulased üldjuhul elama [[Varjupaigataotlejate Majutuskeskus]]es, mis asub [[Lääne-Virumaa]]l [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]] [[Vao (Väike-Maarja)|Vao]] külas.&lt;ref name=&quot;CV2Lt&quot; /&gt;

1997. aastast 2014. aastani on Eesti andnud pagulasstaatuse või täiendava kaitse kokku 94 inimesele.&lt;ref name=&quot;Politsei&quot; /&gt;

== Organisatsioonid ==
Järgnevalt on loetletud organisatsioonid, kes tegelevad pagulastega maailmas ja Eestis.

===== ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet =====
[[ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet]] ('''UNHCR'''), tuntud ka kui [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i Pagulaste Amet, on ÜRO talitus, mille kohustuseks on kaitsta ja toetada pagulasi, kas riigi valitsuse või ÜRO taotlusel. Amet aitab kaasa pagulaste vabatahtlikule [[Repatrieerumine|repatrieerumisele]], kohapealsele integreerumisele või ümberasumisele kolmandasse riiki. Ameti peakorter asub [[Šveits]]is [[Genf]]is. Amet on [[ÜRO Arenguprogramm]]i liige.&lt;ref name=&quot;FS0I2&quot; /&gt;

==== Rahvusvaheline Punase Risti Komitee ====

[[Rahvusvaheline Punase Risti Komitee]] ('''ICRC''') on vanim [[Rahvusvaheline Punane Rist|Rahvusvahelise Punase Risti]] liikumise alla kuuluv organisatsioon. Selle ülesanneteks on kaitsta sõja ja konflikti piirkondades kannatanuid. Kuigi Rahvusvahelisel Punase Risti Komiteel puudub otsene mandaat pakkuda kaitset pagulastele on organisatsioon teatavates piirkondades põgenikke aidanud.&lt;ref name=&quot;dPDv8&quot; /&gt;

==== Euroopa Põgenike ja Pagulaste Nõukogu ==== 

[[Euroopa Põgenike ja Pagulaste Nõukogu]] ('''ECRE''') on üleeuroopaline mittetulundusühingute liit, mille eesmärk on pagulaste, asüülitaotlejate ja ümberpaigutatud inimeste õiguste edendamine ja kaitse.&lt;ref name=&quot;FCG5w&quot; /&gt;

==== Eesti Pagulasabi MTÜ ====

[[Eesti Pagulasabi]] (''Estonian Refugee Council'') tegeleb pagulaste abistamisega, aidates neil leida Eestis elukohta ja tööd. Ühing aitab varjupaigataotlejaid, kogub humanitaarabi ja teavitab üldsust.&lt;ref name=&quot;jTwzP&quot; /&gt;

== Eestlased paguluses ==
{{Vaata|Suur põgenemine}}
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal toimus suurim põgenemislaine eesti rahva ajaloos. [[Kolmas Riik|Saksamaa]] mobilisatsiooniähvardus ja [[Punaarmee]] pealetung idarindel sundis noori mehi pagema [[Soome]] ja [[Rootsi]]. Tõeline [[suur põgenemine]] algas [[1944]]. aasta sügisel, kui [[Nõukogude Liit]] [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|okupeeris]] taas [[Eesti]]. Rootsi oli kõige ihaldatum põgenemispaik oma neutraalsuse ja jõukuse tõttu. 1. aprilliks 1945 arvatakse olevat Rootsi saabunud 26 000 – 27 000 eestlast&lt;ref name=&quot;YgyuA&quot; /&gt;. Teine suur põgenikelaine moodustus inimestest, kes ei leidnud võimalust pageda laevade või paatidega Rootsi. Nad evakueerusid koos taganevate sakslastega Saksamaale. Pagulaste endi andmeil oli 1. oktoobriks 1946 [[Saksamaa 1945–1949|Saksamaa]] läänetsoonide põgenikelaagris 31 221 eestlast.&lt;ref name=&quot;kLQYJ&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;gEPK3&quot; /&gt;

== Vaata ka ==
*[[Pagulus]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;UNCHR&quot;&gt;[http://www.unhcr.org/5399a14f9.html, UNCHR, Global Trends 2013]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;http://www.internal-displacement.org/assets/publications/2014/201409-global-estimates2.pdf, Global Estimates 2014, People displaced by disasters Vaadatud 30.01.15&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Politsei&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20130227175244/http://politsei.ee/dotAsset/218156.pdf Varjupaigataotlejad kodakondsuse järgi 1997-2014 (N=615)] www.politsei.ee (vaadatud 27.01.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pagulasabi&quot;&gt;[http://www.pagulasabi.ee/pagulased-eestis Eesti Pagulasabi: Pagulased Eestis] www.pagulasabi.ee (vaadatud 27.01.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Nuf5A&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/78623 Pagulasseisundi konventsioon], RT II 1997, 6, 26&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vlex1&quot;&gt;http://www.seit.ee/sass/?ID=1&amp;L_ID=125&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dBrAC&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/86b96361-ed48-4570-962a-d14f4ee51b98 Eestist sai eelmisel aastal varjupaiga 20 välismaalast] uudised.err.ee (vaadatud 28.01.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CV2Lt&quot;&gt;[http://epl.delfi.ee/news/eesti/vao-kula-vaike-maarjas-on-eilsest-uheksa-rahvuse-vorra-rikkam?id=67693015 Vao küla Väike-Maarjas on eilsest üheksa rahvuse võrra rikkam] Eesti Päevaleht, 28. jaanuar 2014 (vaadatud 28.01.2015).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FS0I2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20110511144047/http://www.undg.org/index.cfm?P=13 UNDG Members]. Undg.org. (vaadatud 2014-11-29)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dPDv8&quot;&gt;[https://www.icrc.org/en/who-we-are International Committee of the Red Cross]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FCG5w&quot;&gt;[https://www.ecre.org/our-work/ Our work] ECRE&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jTwzP&quot;&gt;[http://www.pagulasabi.ee/ Eesti Pagulasabi]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YgyuA&quot;&gt;Bernard Kangro. ''Eesti Rootsis. Ülevaade sõnas ja pildis'', Lund, 1943.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kLQYJ&quot;&gt;''Eesti saatusaastad 1945-1960'', Stockholm, 1966.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gEPK3&quot;&gt;Indrek Jürjo. ''Pagulus ja Nõukogude Eesti'', Tammeraamat, 2014.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{Commons|Category:Refugees}}
{{Vikitsitaadid}}
*[https://www.youtube.com/watch?v=yaJDpRg7w74 Pagulased kõverpeeglis] IOM Eesti esindus 2012. (Filmis selgitatakse paguluse tausta ning räägitakse põgenikest, varjupaigataotlejatest ja pagulastest Eestis).
*[http://www.piireyletades.org/factualweb/ee/2.3/articles/Who_is_refugee.html UNHCR &quot;Piire ületades&quot;: Kes on pagulane?]
*[http://www.pagulane.ee/ Pagulase teekond]

[[Kategooria:Ühiskond]]
[[Kategooria:Inimesed]]
[[Kategooria:Rahvastikuränne]]</text>
      <sha1>d47lmy541hulavazfhwi9wx5qbpkyfy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Johannes Lehman</title>
    <ns>0</ns>
    <id>251082</id>
    <revision>
      <id>6172101</id>
      <parentid>5841484</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:09:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2244" xml:space="preserve">[[Pilt:Johannes Lehman.jpg|pisi|Johannes Lehman]]
'''Johannes Lehman''' ('''Juhan Leeman'''; [[12. detsember]] [[1872]] [[Pajusi vald (Põltsamaa kihelkond)|Pajusi vald]], [[Viljandimaa]] – ?) oli eesti pedagoog, omavalitsustegelane ja [[I Riigikogu]] liige.

Johannes Lehman sündis 12. detsembril 1872 Viljandimaal Põltsamaa kihelkonnas Pajusi vallas. Õppis Põltsamaa kihelkonnakoolis, aastast 1888 Tartu õpetajate seminari ettevalmistuskoolis ja aastail 1889–1891 Eesti Aleksandri Linnakoolis&lt;ref&gt;J. Lehmann. Vana revolutsionääri mälestusi. - Postimees, 1. november 1934&lt;/ref&gt; koos [[Hans Pöögelmann]]i ja [[Aleksander Tõnisson]]iga. Töötas seejärel 1891–1903 vallakooliõpetajana Äksi kihelkonnas Voldis, seejärel Voldis raudteejaama telegrafistina ning tegutses ajalehtede Olevik, Postimees ja hiljem Teataja kirjasaatjana.&lt;ref&gt;J. Lehmann. Vana revolutsionääri mälestusi. - Postimees, 2,3. november 1934&lt;/ref&gt;

1905. aasta revolutsioonist osavõtu eest mõisteti 1908. aastal nn Budbergi protsessil sunnitööle, kuid põgenes 1915. aastal Habarovskist Amuuri raudtee ehituselt Kanadasse, hiljem Ameerika Ühendriikidesse. New Yorgis elades tegi kaastööd [[Hans Pöögelmann]]i toimetatavale ajalehele [[Uus Ilm]].&lt;ref&gt;J. Lehmann. Vana revolutsionääri mälestusi. - Postimees, 21.,26. november 1934&lt;/ref&gt; 1917. aastal pöördus Lehmann Eestisse tagasi ja tegutses VSDTP enamlaste grupis Tartu linnavalitsuses, kuid sattus konflikti [[Johannes Blaufeld]]i ja [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]]ga ning eemaldus.&lt;ref&gt;J. Lehmann. Vana revolutsionääri mälestusi. - Postimees, 2. detsember 1934&lt;/ref&gt;

Riigikogusse kuulus Lehman [[Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei|ESDTP]] nimekirjas alates 17. oktoobrist 1922 (asendades [[Peeter Treiberg]]i) kuni 1. novembrini 1922, millal ta astus tagasi ja tema asemel pääses Riigikokku [[Friido Kirs]].

==Viited== 
{{Reflist}}

== Välislingid ==
* [http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=1564 ISIK andmebaas]

{{JÄRJESTA:Lehman, Johannes}}
[[Kategooria:I Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti pedagoogid]]
[[Kategooria:Sündinud 1872]]
[[Kategooria:Surmaaeg puudub]]</text>
      <sha1>kjtfcf9vzfx4s0si270j576qmdq0f9q</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172109</id>
      <parentid>6172101</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:14:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2484" xml:space="preserve">[[Pilt:Johannes Lehman.jpg|pisi|Johannes Lehman]]
'''Johannes Lehman''' ('''Juhan Leeman'''; [[12. detsember]] [[1872]] [[Pajusi vald (Põltsamaa kihelkond)|Pajusi vald]],  [[Põltsamaa kihelkond]] [[Viljandi kreis]] – ?) oli eesti pedagoog, omavalitsustegelane ja [[I Riigikogu]] liige.

Johannes Lehman sündis 12. detsembril 1872 Viljandimaal Pajusi vallas. Õppis [[Põltsamaa kihelkonnakool]]is, aastast 1888 [[Tartu Õpetajate seminar|Tartu õpetajate seminar]]i ettevalmistuskoolis ja aastail 1889–1891 [[Eesti Aleksandrikool|Eesti Aleksandri Linnakoolis]]&lt;ref&gt;J. Lehmann. Vana revolutsionääri mälestusi. - Postimees, 1. november 1934&lt;/ref&gt; koos [[Hans Pöögelmann]]i ja [[Aleksander Tõnisson]]iga. Töötas seejärel 1891–1903 [[vallakool]]iõpetajana [[Äksi kihelkond|Äksi kihelkonnas]] [[Voldi]]s, seejärel [[Voldi raudteejaam|Voldis raudteejaam]]a telegrafistina ning tegutses ajalehtede [[Olevik (ajaleht)|Olevik]], [[Postimees]] ja hiljem [[Teataja]] kirjasaatjana.&lt;ref&gt;J. Lehmann. Vana revolutsionääri mälestusi. - Postimees, 2,3. november 1934&lt;/ref&gt;

[[1905. aasta revolutsioon Eestis|1905. aasta revolutsioon]]ist osavõtu eest mõisteti 1908. aastal nn [[Budbergi protsess]]il sunnitööle, kuid põgenes 1915. aastal Habarovskist Amuuri raudtee ehituselt Kanadasse, hiljem Ameerika Ühendriikidesse. New Yorgis elades tegi kaastööd [[Hans Pöögelmann]]i toimetatavale ajalehele [[Uus Ilm]].&lt;ref&gt;J. Lehmann. Vana revolutsionääri mälestusi. - Postimees, 21.,26. november 1934&lt;/ref&gt; 

1917. aastal pöördus Lehmann Eestisse tagasi ja tegutses [[VSDTP]] [[Eesti kommunistliku liikumise ajalugu|enamlaste grupis]] Tartu linnavalitsuses, kuid sattus konflikti [[Johannes Blaufeld]]i ja [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]]ga ning eemaldus.&lt;ref&gt;J. Lehmann. Vana revolutsionääri mälestusi. - Postimees, 2. detsember 1934&lt;/ref&gt;

[[I Riigikogu]]sse kuulus Lehman [[Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei|ESDTP]] nimekirjas alates 17. oktoobrist 1922 (ta asendades [[Peeter Treiberg]]i) kuni 1. novembrini 1922, millal ta astus tagasi ja tema asemel pääses Riigikokku [[Friido Kirs]].

==Viited== 
{{Reflist}}

== Välislingid ==
* [http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=1564 ISIK andmebaas]

{{JÄRJESTA:Lehman, Johannes}}
[[Kategooria:I Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti pedagoogid]]
[[Kategooria:Sündinud 1872]]
[[Kategooria:Surmaaeg puudub]]</text>
      <sha1>37hklz9szr1pqswodirs73jc6e504u3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rohepesu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>251598</id>
    <revision>
      <id>6172314</id>
      <parentid>6121332</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T22:41:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10427" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|kuu=august|aasta=2020}}
'''Rohepesu''' ehk '''ökoeksitamine''' ([[inglise keel|ingl]] ''greenwash'') on turundusvõte, mille korral esitletakse keskkonnavaenulikku tegevust [[üldsus]]ele positiivsena&lt;ref name=&quot;SEI&quot; /&gt;, varjates liialdades toote või teenuse tegelikke omadusi&lt;ref name=&quot;Envir&quot; /&gt;. Rohepesule osutab tihti see, kui firma kulutab märgatavalt rohkem raha ja aega toote &quot;roheliseks&quot; reklaamimisele kui toote enda arendamisele keskkonnasõbralikumaks.&lt;ref name=&quot;Greenpeace&quot; /&gt;

Rohepesu mõistet hakati kasutama alles 20. sajandi lõpus.&lt;ref name=&quot;SEI&quot; /&gt; Selle mõiste kasutus on aga 2000. aastatest alates jõudsalt suurenenud, kuna tarbijad on üha rohkem hakanud nõudma keskkonnasõbralikke tooteid ja teenuseid. Mainitu on ka peamiseks põhjuseks, miks proovivad firmad näiteks tootmises innukalt leida rohelisemaid lahendusi&lt;ref name=&quot;Greenwashing&quot; /&gt;. 

Rohepesuga viidatakse sageli [[Rahvusvaheline korporatsioon|rahvusvahelistele korporatsioonidele]], kes väidavad, et [[vabaturupoliitika]], uus tehnika ja [[majanduskasv]] aitavad tuntavalt kaasa [[säästev areng|säästva arengu]] saavutamisele ning osutavad sedasi ka enese järjest suuremale keskkonnateadlikkusele. Paljude kriitikute arvates ei leidu aga nende väljaütlemistele piisavalt tõendeid, mis kinnitaks, et suurkorporatsioonide käitumine oleks märgatavalt muutunud. Kuna kriitikute sõnul loob ja kasutab enamik suurkorporatsioone endiselt keskkonnavaenulikku ja jätkusuutmatut tehnikat ja tehnoloogiat, on rohepesu ainult petlik [[turundusvõte]]&lt;ref name=&quot;SEI&quot; /&gt;.

Rohepesu märgib näiteks see, kui tuuakse turule tooteid, mille pakendeid peaks küll hiljem [[taaskasutus|taaskasutama]], kuid mille jaoks puudub tegelikult taaskasutust võimaldav pakendikogumise süsteem, või kui kasutatakse täpselt määratlemata mõisteid, mis kõlavad paljulubavalt, ent on sisutühjad.&lt;ref&gt;Trewin Restorick: [https://www.hubbub.org.uk/blog/greenwashing-is-back-and-it-has-got-more-sophisticated &quot;GREENWASHING IS BACK AND IT HAS GOT MORE SOPHISTICATED&quot;] hubbub.org.uk, 2. detsember 2019
&lt;/ref&gt;

==Kasutus==
[[File:Greenwashingcard.JPG|thumb|Hotel &quot;greenwashed&quot; laundry card]]
Rohepesu mõiste pärineb [[New York|New Yorgi]] [[keskkonnakaitsja|keskkonnakaitsjalt]] [[Jay Westervelt|Jay Westerveltilt]], kes kirjutas 1986. aastal essee [[hospitality industry|hotellitööstuse]] kombest paigutada tubadesse külastajatele mõeldud plakateid, mis juhtisid keskkonna säästmise eesmärgil tähelepanu käterätikute taaskasutamisele. Ometigi, nagu näitas Westervelt, ilmnes enamikul juhtudel, et energiakasutuse vähendamise nimel pingutasid majutusasutused tegelikult väga vähe või ei teinud seda üldse. Teisisõnu selgus, et majutuskohad ei suutnud tõendada oma energiakulude vähendamist. Nii järeldas Westervelt, et kutsudes hotellikülastajaid üles keskkonnahoidlikule käitumisele, oli hotelliomanike tegelik eesmärk keskkonnast hoolivate inimeste arvelt kasumit suurendada. Sestap hakkas Westervelt nii mainitud juhtumit kui ka teisi näiliselt keskkonnast hoolivaid üleskutseid nimetama rohepesuks (ingl ''greenwash'').&lt;ref name=&quot;bSX8g&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;l8Y7T&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;LlnsH&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KDKPv&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;zStfz&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;sm3wC&quot; /&gt;

Lisaks hõlmab rohepesu ka poliitilist mõistet &quot;keeleline detoksifikatsioon&quot; (ingl ''linguistic detoxification''), mille päritolu on omistatud keskkonnaaktivist [[Barry Commoner]]ile. Mainitud mõiste viitab olukorrale, kus õigusaktide või muu valitsuse tegevuse kaudu on mõne mürkaine nimetust või mürgisuse määratlust muudetud, nii et aine ei klassifitseeru enam mürgiseks.&lt;ref name=&quot;psRGV&quot; /&gt; 

Sarnaselt võib hästi kõlada ka [[süsihappegaas]]i [[emissioon]]i vahetamise süsteem, kuid see võib muutuda takistavaks, kui [[süsinik]]u hinda on hinnatud liiga madalalt või kui suured süsihappegaasi eraldajad annavad ära &quot;tasuta krediiti&quot;. Näiteks Ameerika panga ([[Bank of America]]) tütarettevõte [[MBNA]] pakub [[Kanada]]s tarbijatele [[ökoloogiline|ökoloogilist]] pangakaarti (''Eco-Logique [[MasterCard]]''), mis peaks aitama kaasa süsinikutaseme tasakaalustamisele, kui tarbijad hakkavad seda kaarti kasutama. Kliendid võivad tunda, et kasutades ökoloogilist pangakaarti saastavate kaupade ostul, muudavad nad olematuks oma [[ökoloogiline jalajälg|ökoloogilise jalajälje]]. Ometigi läheb ainult 0,5 protsenti ostuhinnast süsiniku kompensatsioonile, samal ajal kui ülejäänud vahendustasu läheb panka.&lt;ref name=&quot;CashingIn&quot; /&gt;

==Riiklikud regulatsioonid==
===Austraalia===
Austraalias hoiab rohepesul silma peal &quot;[[Trade Practices Act]]&quot;, mida on muudetud eesmärgiga karistada firmasid, kes on reklaaminud oma toodet eksitavalt keskkonnasõbralikuna. Sellise firma süüdimõistmisel on karistuseks trahv 1,1 miljon dollarit.&lt;ref name=&quot;Naish&quot; /&gt;

===Kanada===
Kanada [[Competition Bureau]] koostöös [[Canadian Standards Association|Canadian Standards Associationiga]] laidavad maha ettevõtted, kes kasutavad ebaselgeid ja ähmaseid väiteid oma toodete keskkonnasõbralikuks reklaamismisel. Iga väide peab toetuma &quot;vabalt kättesaadaval andmestikul&quot;.&lt;ref name=&quot;Naish&quot; /&gt;

===Norra===
[[Norwegian Consumer Ombudsman|Norra Consumer Ombudsman]] (tarbijakaitse lepitaja) on suunatud autotootjatele, kes väidavad, et nende autod on &quot;rohelised&quot;, &quot;puhtad&quot; ja &quot;keskkonnasõbralikud&quot;, kasutades reklaamimiseks rangeid reklaamisuuniseid. Consumer Ombudsmani ametnik [[Bente Øverli]] ütles: &quot;Autod ei saa kuidagi teha head keskkonnale, välja arvatud vähem kahju kui teised.&quot; Tootjad riskivad trahviga, kui nad ei suuda tõestada oma sõnu.&lt;ref name=&quot;ghbZE&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Q01KP&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;d6aFe&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;LoWK8&quot; /&gt;

==Vaata ka==
{{Vikitsitaadid}}
* [[Keskkonnateadlikkus]]
* [[Ökoloogiline turundus]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;SEI&quot;&gt;Säästva arengu sõnaseletusi. [[Säästva Eesti Instituut]], SEI Tallinn. [http://www.seit.ee/sass/?ID=1&amp;L_ID=573] (vaadatud 10.07.2011)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Envir&quot;&gt;Environmentale Leader. (2010) Greenwashing: How to Avoid the Typical Marketing Traps. Vaadatud 21.11.2014 http://www.environmentalleader.com/2010/07/14/greenwashing-how-to-avoid-the-typical-marketing-traps/&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Greenpeace&quot;&gt;Greenpeace USA. (2013) Greenpeace Greenwash Criteria. Vaadatud 7/8/2013 http://www.stopgreenwash.org/&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Greenwashing&quot;&gt;Dahl, R., (2010). Green Washing: Do you know what you’re buying? ''Environmental Health Perspectives''. June; 118(6):A246–A252.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CashingIn&quot;&gt;&quot;Cashing in on the Environmental&quot; climatechangecentral.com ([https://web.archive.org/web/20130115222626/http://www.climatechangecentral.com/publications/enerclick/january-2008/cashing-environmental-cow veebiarhiivis])&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Naish&quot;&gt;Naish, J. (2008). Lies...Damned lies...And green lies. Ecologist, 38(5), 36–39. Retrieved from Academic Search Complete database.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bSX8g&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.dailyfinance.com/2011/02/12/the-history-of-greenwashing-how-dirty-towels-impacted-the-green/ |title=A History of Greenwashing: How Dirty Towels Impacted the Green Movement |first=Jim |last=Motavalli |date=12. veebruar 2011 |work=AOL}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;l8Y7T&quot;&gt;{{cite web |trans_title=Greenwashers invade the market |language=Taani |title=Grønvaskere invaderer børsen |url=http://epn.dk/privatokonomi/investering/article1374993.ece |work=EPN.dk |publisher=Jyllands-Posten |date=21. juuni 2008 |accessdate=22.12.2012 |archive-date=5.07.2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20080705195538/http://epn.dk/privatokonomi/investering/article1374993.ece |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LlnsH&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.abs-cbnnews.com/special-report/09/16/08/beware-green-marketing-warns-greenpeace-exec |title=Beware of green marketing, warns Greenpeace exec |publisher=ABS-CBN News |date=17. september 2008 |accessdate=14.11.2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KDKPv&quot;&gt;{{cite web |archiveurl=https://web.archive.org/web/20090205171221/http://www.lodgingmagazine.com/ME2/dirmod.asp?sid=&amp;nm=&amp;type=Publishing&amp;mod=Publications%3A%3AArticle&amp;mid=8F3A7027421841978F18BE895F87F791&amp;tier=4&amp;id=FD212DB2AA944808BF5CE6519B2BCC06 |archivedate=5.02.2009 |date=1. veebruar 2009 |url=http://www.lodgingmagazine.com/ME2/dirmod.asp?sid=&amp;nm=&amp;type=Publishing&amp;mod=Publications%3A%3AArticle&amp;mid=8F3A7027421841978F18BE895F87F791&amp;tier=4&amp;id=FD212DB2AA944808BF5CE6519B2BCC06 |title=The Real Deal? Hotels grapple with green washing |first=Philip |last=Hayward |publisher=Lodging Magazine online |access-date=28.11.2014 |url-status=live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zStfz&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.thejakartapost.com/news/2008/08/28/commentary-when-csr-neither-profit-nor-public-good.html |title=Commentary: When CSR is neither profit nor public good |publisher=Jakarta Post online |first=Meidyatama |last=Suryodiningrat |date=28. august 2008 |accessdate=24.12.2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sm3wC&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.abs-cbnnews.com/special-report/09/16/08/beware-green-marketing-warns-greenpeace-exec |title=ABS-CNB News |first=Purple |last=Romero |publisher=Abs-cbnnews.com |date=17. september 2008 |accessdate=11.09.2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;psRGV&quot;&gt;{{cite journal|last=Commoner|first=Barry|title=After 20 Years: The Crisis of Environmental Regulation|journal=NEW SOLUTIONS: A Journal of Environmental and Occupational Health Policy|year=1990|volume=1|issue=1|pages=22–29}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ghbZE&quot;&gt;[http://www.forbrukerombudet.no/asset/2857/1/2857_1.pdf forbrukerombudet.no]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Q01KP&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.motoring.co.za/index.php?fArticleId=4028677 |title=Prove 'clean, green' ads, Norway tells automakers |publisher=Motoring.co.za |date=|accessdate=11.09.2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;d6aFe&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.treehugger.com/files/2007/09/norway_says_car.php |title=Greenwash Watch: Norways Says Cars Neither Green Nor Clean |publisher=Treehugger.com |date=|accessdate=11.09.2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LoWK8&quot;&gt;{{cite news|url=http://www.reuters.com/article/environmentNews/idUSL0671323420070906 |title=Norways Says Cars Neither Green Nor Clean |publisher=Reuters.com |date=6. september 2007 |accessdate=11.09.2009 | first=Alister | last=Doyle}}&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Säästva arengu sõnaseletusi. [[Säästva Eesti Instituut]], SEI Tallinn. [http://www.seit.ee/sass/?ID=1&amp;L_ID=573] (vaadatud 10.07.2011)

[[Kategooria:Jätkusuutlik areng]]
[[Kategooria:Turundus]]</text>
      <sha1>fkod8pqdrnuroegi21sdj8k3cavut52</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilvandmetöötlus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>252267</id>
    <revision>
      <id>6172108</id>
      <parentid>6151462</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:14:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14631" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
{{Liita|Pilvtöötlus}}
'''Pilvandmetöötlus''' ehk '''pilvraalindus''' (ingl. ''cloud computing'') on suuremahulise [[arvutusvõimsus]]e pakkumine kasutajatele kujul, mida saab suhteliselt kiirelt ja mugavalt kasutusele võtta, vabastada ja arvestada.&lt;ref name=&quot;viide1&quot; /&gt;

Pilvandmetöötlus kujunes välja [[arvutivõrk]]ude arenedes, kui sai võimalikuks jagada seni ühe arvuti piires lahendatud arvutusülesandeid eri arvutite vahel. See võimaldab pakkuda arvutikasutajale teenuseid, mis vajavad tunduvalt suuremaid arvutusvõimsusi kui oleks tema algsel arvutil. Nii ei pea lõppkasutaja teadmagi, kus paiknevad tema ülesande lahendamiseks kasutatavad ressursid või milline on talle pakutava teenuse tehniline korraldus.

Pilvandmetöötlusel on nii eeliseid (paindlikkus, säästlikkus, sõltumatus üksikseadmetest, hooldatavus) kui ka nõrkusi (keerukam turve, sõltuvus võrguühenduste kiirusest, privaatsusküsimused). Kuna see valdkond on suhteliselt noor ja areneb kiiresti, muutuvad ka eelised ja nõrkused koos tehniliste lahenduste arenguga.

==Eelised==
Pilvandmetöötlus põhineb ressursside jagamisel, et saavutada sidusust ja mastaabisäästlikkust (sarnaselt elektrivõrguga) interneti kaudu. Pilvandmetöötluse alustalaks on koondunud infrastruktuuri ja ühisteenused. Pilv samuti keskendub jagatud ressursside efektiivsuse maksimeerimisele. Neid ressursse tavaliselt ei jagata ainult paljude kasutajate vahel, vaid neid ka liigutatakse vastavalt vajadusele. Näiteks pilvandmetöötluse süsteem, mis töötab Euroopa kasutajate jaoks Euroopa inimeste töötundide ajal võib need samad ressursid üle viia ja töötada Põhja-Ameerika inimeste jaoks nende töötundide ajal. Selline andmetöötluse viis peaks kasutama maksimaalset arvutijõudlust ja seeläbi vähendama kahju loodusele.

==Majutatud teenused==
Terminit &quot;pilvandmetöötlus&quot; kasutatakse põhiliselt majutatud teenuste müügiks, mis tähendab, et serverid ja andmed asuvad eemal lõppkasutajast. Lõppkasutaja siseneb pilvepõhisesse teenusesse veebibrauseri või telefonirakenduse kaudu ja pääseb oma andmetele ligi. Näiteks võib tuua Amazoni veebiteenuse ja Google'i App mootori, mis jagavad kasutajale ruumi, mida kasutaja saab pilves kasutada.

==Ajalugu==
=== 1950 ===
Mõiste &quot;pilvandmetöötlus&quot; pärineb 1950. aastatest, kus kõrgkoolidesse ja korporatsioonidesse tekkisid suurarvutid, millele oli võimalik ligi pääseda läbi väikeste terminaliarvutite, millel endal polnud sisemisi andmetöötlusvõimalusi.

=== 1960–1990 ===
Juba 1960. aastatel pakkus John McCarthy välja pilvandmetöötluse kontseptsiooni, mida käsitles lähemalt Douglas Parkhilli raamat &quot;The Challenge of the Computer Utility&quot;. Termin &quot;pilv&quot; (ingl. cloud) pärineb telekommunikatsioonifirmadest, mis 1990. aastatel hakkasid pakkuma otseühenduste asemel VPN-teenuseid. Need olid sama kvaliteediga, kuid märksa odavamad, kuna võimaldasid firmal suunata võrguliiklust vastavalt vajadusele, kasutades olemasolevat võimsust efektiivsemalt. Pilvesümboliga tähistati punkti, kus vastutus siirdus kasutajalt teenusepakkujale.

=== Termini päritolu ===
Termini &quot;pilvandmetöötlus&quot; päritolu on ebaselge. Mõiste &quot;pilv&quot; antud kontekstis kirjeldab teaduses kõige üldisemalt suuri objekte, mis kaugelt näivad pilvena ning mille sisu lähemalt ei uurita.

Tänapäevases tähenduses kasutati mõistet pilvandmetöötlus esmalt Compaqi firma dokumentides 1996. aastal.
Termin sai populaarseks, kui Amazon.com tutvustas Elastic Compute Cloudi 2006. aastal. 
 
== Pilvandmetöötluse mudelid ==  
[[Pilt:Cloud computing types.svg|pisi| Pilvandmetöötluse mudelid ]]

===[[Avalik pilv]]=== 
Avalik pilv (ingl. ''public cloud'') on pilvandmetöötluse teenuse pakkumine kõigile.&lt;ref name=&quot;viide1&quot; /&gt;
Avalikus pilves jagab teenusepakkuja arvutusvõimsust dünaamiliselt kõigile soovijatele internetis iseteenindusega veebirakenduste ja -teenuste kaudu, maksustades tarbijaid ükshaaval.

===[[Privaatpilv]]=== 
Privaatpilv (ingl. ''private cloud'') on kliendi- või ettevõttepõhine pilvandmetöötlus.
&lt;ref name=&quot;viide1&quot; /&gt;

Privaatpilv (ingl. ''private/internal cloud'') on üheainsa organisatsiooni tarbeks tegutsev [[infrastruktuur]], mida haldab kas sama organisatsioon või teenusepakkuja. See võib asuda nii tarbija pinnal kui ka mujal.

Privaatpilvi on kritiseeritud, kuna kasutajad peavad [[arvutivõrk]]e endistviisi ostma, ehitama ja haldama ning ei võida niimoodi ehitus- ja hoolduskulude arvelt.&lt;ref name=&quot;WsBoS&quot; /&gt; Seetõttu ei rajane privaatpilved samal majandusmudelil kui [[avalik pilv|avalikud pilved]].&lt;ref name=&quot;9Z0cy&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CMc7z&quot; /&gt;

===Kogukonnapilv=== 
Kogukonnapilv (ingl. ''community cloud'') jagab infrastruktuuri mitme organisatsiooni vahel spetsiifilises kogukonnas ühiste huvidega (turvalisus, legaalsus, vastavus õigusaktidele). Seetõttu ei oma tähtsust, kas seda juhitakse nende endi või kolmanda isiku poolt ning kas tehakse sisemiselt või väliselt. Kulud jaotuvad vähemate kasutajate vahel kui avalikul pilvel, nii et ainult osa kulude säästmise potentsiaalist pilvandmetöötluse pealt säästetakse.&lt;ref name=&quot;viide5&quot; /&gt;

===Hübriidpilv===  
Hübriidpilv (ingl. ''hybrid cloud'') on kombinatsioon kahest või enamast pilvest (privaatpilv, kogukonnapilv ja avalik pilv), mis jäävad ainulaadseteks üksusteks, kuid seovad need siiski omavahel kokku, pakkudes eri pilvandmetöötluse mudelite kõiki boonuseid.&lt;ref name=&quot;viide5&quot; /&gt;
Leidub erinevaid variatsioone hübriidpilvedest. Näiteks võib organisatsioon hoida tundlikke andmeid privaatse pilve rakendusel, aga ühendada see rakendus raamatupidamise rakendusega avalikul pilvel.

==Pilvehaldus==
Pilvandmetöötlus seisab silmitsi mitmete haldusprobleemidega.
Pilvi kasutavad firmad ei oma pilvkeskkonda majutavat varustust ja kuna pilvkeskkond ei asu firma enda võrgus, puudub firmal pilve üle (täielik) kontroll.
Avalike pilveteenuste kasutajad peavad arvestama ning kohanduma pilveteenuste pakkuja kasutatava arhitektuuriga ning kasutama teenusepakkuja seatud kindlaid parameetreid pilvkomponentidega töötamisel.
Kohandumine sisaldab pilve rakendusliidese läbi IP-aadresside, alamvõrkude, tulemüüride ning andmetalletusfunktsioonide seadistamist. 
Kuna kontroll nende funktsioonide üle sõltub pilveteenuse pakkuja infrastruktuurist ning teenustest, siis peavad avaliku pilve kasutajad integreeruma pilve infrastruktuuri haldusega.
&lt;ref name=&quot;8IyoU&quot; /&gt; 

Nii avalike kui ka privaatsete pilvkeskkondade jaoks on probleemiks kasutajate poolt juurutatud rakenduste ressursikulu haldamine. 
Kuna kasutajatel on võimalus juurutada rakendusi iseteenindusportaalides, siis võib igasuguses suurusjärgus rakendusi ilmuda pilvkeskkonda, kasutada ettearvamatul hulgal ressursse ja igal ajal keskkonnast kaduda.
&lt;ref name=&quot;zisf9&quot; /&gt;
 
Hübriidpilvedel, mis koosnevad nii avalikust kui ka privaatpilvest, on veel eraldi probleemid. Tuleb vältida tundlike andmete sattumist avaliku pilve serveritesse, vältida andmemahu üleliigset kasutamist ja halvasti hallatud piltide vohamist.
&lt;ref name=&quot;mxpU1&quot; /&gt; 
Informatsioonitaseme haldamine hübriidpilves on samuti tähtis ülesanne. Kohalikud pilved peavad infot jagama rakendustega, mis on juurutatud mujal, mingis avaliku pilve keskkonnas. Hübriidpilvedes on tavaliselt ka keerukad poliisid, juurdepääsuload ja piirangud, mida tuleb järjepidevalt hallata nii avalikes kui ka privaatpilvedes.
&lt;ref name=&quot;qOD0a&quot; /&gt;


==Probleemid==
=== Privaatsus ===
Kasvav pilvandmetöötluse kasutuselevõtt on toonud esile privaatsuse probleemi. Pilvandmetöötlust pakkuvatele firmadele on antud ligipääs paljude inimeste ja firmade andmetele. Selle ligipääsuga kaasneb suur risk nende andmete juhuslikule või tahtlikule avalikustamisele.

=== Turvalisus ===
Pilvandmetöötlus pakub palju eeliseid, kuid on kaitsetu ohtude eest. Kuna pilvandmetöötlus pidevalt kasvab, siis on tõenäoline, et üha rohkem kurjategijaid leiavad viise kuidas süsteemi nõrku kohti ära kasutada. Ohu ärahoidmiseks peaksid pilvandmetöötluse teenust pakkuvad firmad suuresti investeerima turbemeetmetesse. Turbeprobleemidega tuleb tegelda, et usaldus pilvandmetöötluse vastus ei väheneks.

=== Vastavus globaalsetele standarditele === 
Et täita Ameerika Ühendriikide FISMA, HIPAA ja SOX regulatsioone ning ka Euroopa Liidu andmekaitsedirektiive, peavad kasutajad adapteeruma kogukonna- või hübriidmudelitega, mis on tüüpiliselt kallimad ja millel enamasti on rohkem piiranguid. Palju seadusi ja määrusi on peale sunnitud konkreetselt paljudele ettevõtetele, kes koguvad, loovad või säilitavad andmeid. Need poliitikad võivad dikteerida mitmekesist andmesalvestuspoliitikat, näiteks kui kaua teavet tuleb säilitada, protsess, mida kasutatakse andmete kustutamiseks ja isegi teatud andmete taastamise kavasid.&lt;ref name=&quot;hEX4K&quot; /&gt; Allpool on toodud mõned näited vastavate õigusaktide kohta. 

* Ameerika Ühendriikides, ravikindlustuse teisaldatavuse ja Vastutuskohustuse Akt (HIPAA) nõuab situatsiooniplaani, mis sisaldab andmeid varukoopiate ja andmete taastamise kohta ning andmetele juurdepääsu hädaolukorras.
* Privaatsust nõudvad Šveitsi õigusaktid näevad ette, et eraandmeid, sealhulgas e-kirju tuleb füüsiliselt salvestada Šveitsis.
* Ühendkuningriigis, Kodanike Üldsuse Akt (Civil Contingencies of 2004) annab selged direktiivid andmetega talitlemise plaanile, mis hõlmab poliitikat andmete salvestamiseks.

=== Avatud lähtekood ===  
Avatud lähtekoodiga tarkvara on olnud põhiliseks vundamendiks paljudele pilvandmetöötlus rakendustele, näiteks Hadoopi võrgustik&lt;ref name=&quot;i29MJ&quot; /&gt; ja VMware's Cloud Foundry. Siiski 2007. aasta novembris andis Free Software Foundation välja Affero General Public License, GPLv3 versiooni, mis pidi kinni panema pealtnäha seadusliku augu seoses tasuta tarkvaraga, mis oli disainitud kasutamiseks üle võrgustiku.&lt;ref name=&quot;u6GGS&quot; /&gt;

=== Ärakasutamine ===  
Nagu eraviisiliselt ostetud riistvaraga, saavad kliendid osta pilvandmetöötluse teenuseid kuritegelikel eesmärkidel.&lt;ref name=&quot;u0enY&quot; /&gt; See hõlmab paroolide kräkkimist ja rünnakute käivitamist kasutades ostetud teenust. 2009. aastal kasutas panganduslik Trooja hobune populaarset Amazoni teenust nn käsuta-ja-kontrolli kanalina ning levitas tarkvarauuendusi ja kahjulikke instruktsioone arvutitele, mis olid nakatatud pahavaraga.&lt;ref name=&quot;MtGZ0&quot; /&gt;

==Vaata ka==
* [[Avalik pilv]]
* [[Infrastruktuur teenusena]]
* [[Platvorm teenusena]]
* [[Privaatpilv]]
* [[Tarkvara teenusena]]
* [[Virtuaalmasin]] 
* [[Kogukonnapilv]]
*[[w:FISMA|FISMA]]
*[[w:HIPAA|HIPAA]] 
*[[w:Sarbox|SOX]]
*[[w:Data Protection Directive|Data Protection Directive]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;viide1&quot;&gt;{{netiviide| URL = https://sites.google.com/site/einaraleksejeveestiee/pilvandmetoeoetluse-maeaeratlemine| Pealkiri = Pilvandmetöötluse määratlemine| Kasutatud = 04.08.2013| arhiivimisaeg = 28.03.2014| arhiivimisurl = https://archive.is/20140328193211/https://sites.google.com/site/einaraleksejeveestiee/pilvandmetoeoetluse-maeaeratlemine| url-olek = robot: teadmata}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;viide5&quot;&gt;{{netiviide | URL =http://csrc.nist.gov/publications/nistpubs/800-145/SP800-145.pdf| Pealkiri = The NIST Definition of Cloud Computing |Allikas:September 2011| Kasutatud = 30.12.2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WsBoS&quot;&gt;John Foley [http://www.informationweek.com/news/services/business/showArticle.jhtml?articleID=209904474 &quot;Private Clouds Take Shape&quot;], InformationWeek (vaadatud 22.08.2010)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9Z0cy&quot;&gt;Gordon Haff [http://news.cnet.com/8301-13556_3-10150841-61.html &quot;Just don't call them private clouds&quot;] CNET News, 27.01.2009 (vaadatud 22.08.2010)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CMc7z&quot;&gt;[http://www.informationweek.com/cloud-computing/blog/archives/2009/01/theres_no_such.html &quot;There's No Such Thing As A Private Cloud&quot;] InformationWeek, 30.06.2010 (vaadatud 22.08.2010)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8IyoU&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.infoworld.com/d/cloud-computing/how-integrate-the-cloud-714 | Pealkiri = How to integrate the cloud | Kasutatud = 09.01.2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zisf9&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://cloudcomputing.sys-con.com/node/1899064 | Pealkiri = Five Capacity Management Challenges for Private Clouds | Kasutatud = 09.01.2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mxpU1&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://searchcloudcomputing.techtarget.com/tip/Hybrid-cloud-management-tools-and-strategies | Pealkiri = Hybrid cloud management tools and strategies | Kasutatud = 09.01.2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qOD0a&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.cmswire.com/cms/information-management/ibm-offers-new-hybrid-cloud-solution-using-cast-iron-tivoli-012553.php | Pealkiri = IBM Offers New Hybrid Cloud Solution Using Cast Iron, Tivoli | Kasutatud= 09.01.2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hEX4K&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.rackspace.com/cloud/blog/2009/03/05/cloud-hosting-is-secure-for-take-off-mosso-enables-the-spreadsheet-store-an-online-merchant-to-become-pci-compliant/ |title=Cloud Hosting is Secure for Take-off: Mosso Enables The Spreadsheet Store, an Online Merchant, to become PCI Compliant |publisher=Rackspace |date=14. märts 2009 |accessdate=22.08.2010 |archive-date=1.10.2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20111001095731/http://www.rackspace.com/cloud/blog/2009/03/05/cloud-hosting-is-secure-for-take-off-mosso-enables-the-spreadsheet-store-an-online-merchant-to-become-pci-compliant/ |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;i29MJ&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.networkworld.com/news/2008/072808-open-source-cloud-computing.html |title=Open source fuels growth of cloud computing, software-as-a-service |publisher=Network World |date=28. juuli 2008 |author=Jon Brodkin |url-status=live |Kasutatud=30.12.2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;u6GGS&quot;&gt;{{cite web|url=http://redmonk.com/sogrady/2009/04/15/open-source-licensing-in-a-networked-age/ |title=AGPL: Open Source Licensing in a Networked Age |publisher=Redmonk.com |date=15. aprill 2009 |accessdate=22.08.2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;u0enY&quot;&gt;{{cite web|last=Alpeyev |first=Pavel |url=http://www.bloomberg.com/news/2011-05-13/sony-network-said-to-have-been-invaded-by-hackers-using-amazon-com-server.html |title=Amazon.com Server Said to Have Been Used in Sony Attack |publisher=Bloomberg |date=14. mai 2011 |accessdate=20.08.2011}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MtGZ0&quot;&gt;{{cite web|last=Goodin |first=Dan |url=http://www.theregister.co.uk/2011/05/14/playstation_network_attack_from_amazon/ |title=PlayStation Network hack launched from Amazon EC2 |publisher=The Register |date=14. mai 2011 |accessdate=18.05.2012}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Pilvandmetöötlus| ]]</text>
      <sha1>qb7en35xwvx8mcv8o03qfms14o90l3m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jugorsk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>254990</id>
    <revision>
      <id>6172353</id>
      <parentid>6150072</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T03:30:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Orange-kun</username>
        <id>26354</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>svg</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1219" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Jugorsk
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Югорск
|  lipp = Flag of Yugorsk.svg
|  lipu_link = [[Jugorski lipp]]
|  vapp = Yugorsk coat of arms.png
|  vapi_link = [[Jugorski vapp]]
|  pindala = 152,18
|  elanikke = 34 969 (2012)&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/wps/wcm/connect/rosstat_main/rosstat/ru/statistics/publications/catalog/afc8ea004d56a39ab251f2bafc3a6fce |pealkiri=Venemaa Statistikaamet |vaadatud=2015-01-07 |arhiivimisaeg=2015-08-06 |arhiivimisurl=https://www.webcitation.org/6aaNzOlFO?url=http://www.gks.ru/free_doc/doc_2015/bul_dr/mun_obr2015.rar |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt =
|  asendikaart = Venemaa (Euroopa)
}}
[[Pilt:Geologicheskaya train station (Yugorsk).JPG|thumb|260px|Geologitšeskaja raudteejaam Jugorskis]]

'''Jugorsk''' on linn [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]].

== Ajalugu ==
[[1962]]. aastal, kui käis [[Ivdel]]–[[Ob]]i raudtee ehitus, oli asutatud Komsomolski alev. [[1992]]. aastal sai alevist Jugorski linn.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[http://www.ugorsk.ru/ Jugorski koduleht]

{{Handi-Mansimaa linnad}}

[[Kategooria:Handi-Mansimaa linnad]]</text>
      <sha1>5egixl2elws5gam5m6xrayjd9yz6tq2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Laine (ansambel)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>255498</id>
    <revision>
      <id>6172495</id>
      <parentid>6072362</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T09:38:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>195.80.118.146</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4657" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|kuu=juuli|aasta=2020}}
[[Fail:Laine 1975.jpg|pisi|Laine 1975. aastal&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Jaan Künnap&lt;/small&gt;]]

'''Ansambel Laine''' on [[1960]]. aastal [[Eesti NSV Riiklik Filharmoonia|Eesti NSV Riikliku Filharmoonia]] juurde moodustatud naisansambel. Ansambli üks asutajaid ja kunstiline juht oli helilooja [[Gennadi Podelski]]. 

Laine on Eestis kõige kauem tegutsenud kontsertansambel, kes laulab lavadel siiani.

Ansamblis algkoosseisus oli 8 neidu ja laulud olid ''[[a cappella]]'' või klaveri saatel. Esimene kontsert toimus [[6. november|6. novembril]] 1960 [[Estonia kontserdisaal]]is, esimene ringreis viis ansambli [[Kaug-Ida|Kaug-Itta]], esimene välisreis [[Soome]]. Aastatel 1960–1977 oli meessolist [[Vello Orumets]]. Ansambli repertuaaris olid põhiliselt eesti heliloojate laulud ja rahvalaulude töötlused. Hiljem lisandusid instrumentaalansambel ja tantsupaar. Alates 1970. aastast tuli repertuaari [[popmuusika|pop-]] ja [[diskomuusika]]. Muutus ansambli arvuline koosseis. Aastatel 1978–1980 oli ansambli meessolist [[Tõnis Mägi]]. Ansambli uueks juhiks sai [[Raivo Dikson]]. Laine esines ringreisidel 9 kuud aastas, sõites läbi paljud Euroopa riigid ja tollase [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vabariigid. 

==Ansambli koosseis==
===Algkoosseis===
Algkoosseisus laulsid [[Anne Taniel]] (Telman), [[Urvi Hirvoja]], [[Milvi Tammik]], [[Helle Barbo]], [[Anne Peterson]] (Ivask), [[Leili Värk]] (Kiil), [[Marta Oja]] (Tuulik), [[Leida Lukk]] (Pukk). 

===Hiljem osalenud===
Aastate jooksul on ansamblis laulnud paljud neiud, teiste seas [[Lagle Alpius]], Marju Kuut, [[Novella Hanson]], [[Silvi Juhanson]], [[Katrin Kalde]] (Kutševski), [[Milvi Klaas]], [[Kaja Kõlar]], [[Viivi Laas]], [[Merle Lilje]] (Ploom), [[Saimi Murro]], [[Kersti Naissoo]] (Johannson), [[Krista Grinbergs-Raigla]], [[Lea Vetter]], [[Sirje Põllu]] ja [[Ülle Ernits]], [[Anne-Lii Pops]], [[Heidy Tamme]], [[Anne Velli]] (Saller) jt. 

==Tähtsamaid esinemisi Nõukogude ajal==
* 1962 – ülemaailmsel noorsoo- ja üliõpilasfestivalil [[Helsingi]]s
* 1963 – Soome – NSV Liidu sõprusühingu kutsel Soomes
* 1966 – Kesktelevisiooni tellimusel film &quot;Neli blondi ja neli brünetti&quot;
* 1966 – I üleliiduline nõukogude laulude konkurss II koht
* 1967 – &quot;EXPO-67&quot; Kanadas
* 1967 – Eesti kultuuripäevad Soome Vabariigis
* 1968 – NSV Liidu kultuuripäevad Saksa Demokraatlikus Vabariigis
* 1969 – NSV Liidu kultuuripäevad Tšehhoslovakkias
* 1971 – Eesti kultuuripäevad Gruusias
* 1972 – Saksa DV rahvusvahelise TV kutsel
* 1973 – Poola sotsialismimaade festival ja Ungari reis
* 1974 – kontsertreis Saksa Föderatiivsesse Vabariiki
* 1975 – Saksa DV-s
* 1976 – Saksa DV noorsooliidu kongressil esinemine
* 1977 – Eesti NSV kunsti päevad Rootsi Kuningriigis
* 1977 – Poola TV kutsel esinemine aastavahetuse saates
* 1978 – Soome Jyväskülä festival, kontserdireisid Saksa DV-s ja Bulgaarias
* 1979 – Saksa DV Noorsooliidu kutsel
* 1980 – SFV, Düsseldorfi maailmanäitus jne
* 1980 – olümpiamängude kultuuriprogramm nii [[Moskva]]s Lužniki staadionil kui ka Tallinnas purjeregatil

Palju kontserte toimus Moskvas ja Leningradis ([[Peterburi]]s) suurtes saalides. Samuti osales ansambel telesaadetes Ostankinos. 

==Ansambel Laine XXI sajandil==
Tänapäeval on ansambel Laine tegutsenud koosseisus [[Merle Lilje]] (ansambli liige alates 1975), [[Krista Grinbergs-Raigla]] (ansambli liige alates 1978) ja [[Sirje Põllu]] (ansambli liige alates 1981), kuid pärast Krista Grinbergs-Raigla surma [[21. veebruar|21. veebruaril]] [[2022]] pole teada, kas ansambel jätkab tegevust.&lt;ref&gt;Geidi Raud. [https://elu.ohtuleht.ee/1056328/suri-ansambel-laine-laulja-krista-grinbergs-raigla-merle-lilje-krista-utles-laupaevasel-esinemisel-et-tal-pole-vaga-hea-olla Suri ansambel Laine laulja Krista Grinbergs-Raigla. Merle Lilje: Krista ütles laupäevasel esinemisel, et tal pole väga hea olla] Õhtuleht.ee, 21.02.2022.&lt;/ref&gt;

Ansambel on 2000. aastal kantud Äriregistrisse MTÜ-na ansambel LAINE. Kaubamärk Ansambel Laine on registreeritud [[Eesti Patendiamet]]is.{{lisa viide}}

==Tunnustus==
* 1980 – [[Eesti NSV teeneline ansambel]] (eesti muusika tutvustamise eest laias maailmas)

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://www.youtube.com/watch?v=TewYnNQDAVk &quot;Hoogsas rütmis&quot;], esitab ansambel Laine. YouTube 
* [https://www.youtube.com/watch?v=dmgQN3q37JY &quot;Laulu lõpetus&quot;], esitab ansambel Laine. YouTube
* [https://www.youtube.com/watch?v=ERO1GXW-YX8 &quot;Üksainus kord&quot;], esitab ansambel Laine. YouTube

{{commons|Category:Laine (ansambel)}}
[[Kategooria:Eesti vokaalansamblid]]</text>
      <sha1>e1eml0p3m95oi8j42805wdkubzkz9iu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tabassaraanid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>258650</id>
    <revision>
      <id>6172473</id>
      <parentid>5844219</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T08:38:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1883" xml:space="preserve">[[Pilt:Caucasus-ethnic_tabasaren.png|pisi|Tabassaraanide asuala]]
'''Tabassaraanid''' on rahvas [[Dagestan]]is. Kõnelevad [[tabassaraani keel]]t, mis kuulub [[dagestani keeled|dagestani keelte]] lesgi-samuri ehk kagurühma. Hinnanguliselt on tabassaraane ühtekokku 200 000. [[2002]]. aasta ülevenemaalise rahvaloenduse andmetel elas [[Venemaa Föderatsioon]]is 131 785 tabassaraani, neist Dagestanis 110 152 (4,3% elanikkonnast). [[2010]]. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaa Föderatsioonis 146 360 tabassaraani &lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-01.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-01-11 |arhiivimisaeg=2018-09-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180906073144/http://www.perepis2002.ru/content.html?id=11 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;, neist Dagestanis 118 848 (4,1% elanikkonnast).&lt;ref&gt;http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-04.pdf&lt;/ref&gt;

[[Eesti]]s elas [[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel 3 tabassaraani.&lt;ref&gt;[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0428&amp;lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]&lt;/ref&gt;

Tabassaraanid elavad Dagestani kaguosas. Nad on [[islam]]i usku ([[sunniidid]]). Antropoloogiliselt kuuluvad tabassaraanid [[balkani-kaukaasia rass]]i kaspia tüüpi. Eelmäestikus asuvad tabassaraanid on traditsiooniliselt tegelenud peamiselt maaharimise ja aiandusega, mägedes on olnud esikohal loomakasvatus. Tähtsal kohal on olnud ka käsitöö, tuntuse on saavutanud tabassaraani vaibad.

Kollektiviseerimine toimus tabassaraanide asualadel alles 1940. aastatel.

== Vaata ka ==
*[[Tabassaraani rajoon]]

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://www.eki.ee/books/redbook/tabasarans.shtml Tabassaraanid Vene impeeriumi Rahvaste Punases raamatus (inglise keel)] 

[[Kategooria:Rahvad]]
[[Kategooria:Dagestan]]</text>
      <sha1>8ugfd846j5kylkz45e6e1cgyxmbg12h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>IV Riigikogu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>258778</id>
    <revision>
      <id>6172128</id>
      <parentid>6160116</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:34:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* IV Riigikogu juhatus (valitud 2. juulil 1929) */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4640" xml:space="preserve">'''IV Riigikogu''' volitused kestsid [[15. juuni]]st [[1929]] kuni [[14. juuni]]ni [[1932]].

== IV Riigikogu juhatus (valitud [[2. juuli]]l [[1929]]) ==
*Esimees [[Karl Einbund]]
*I abiesimees [[Mihkel Martna]]
*II abiesimees [[Rudolf Penno]]
*Sekretär [[Arnold Paul Schulbach]]
*I abisekretär [[August Tõllasepp]]
*II abisekretär [[Jaan Piiskar]] (kuni [[13. märts]]ini [[1930]])
*II abisekretär [[Oskar Gustavson]] (alates 13. märtsist 1930)


IV Riigikogusse kuulus 25 saadikut (24,0 %) [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei|Eesti Sotsialistlikust Tööliste Parteist]], 24 saadikut (23,1 %) [[Põllumeeste Kogud]]est, 14 saadikut (13,7 %) [[Asunikkude, Väikepõllupidajate ja Riigirentnikkude Koondis]]est, 10 saadikut (10,2 %) [[Eesti Tööerakond|Eesti Tööerakonnast]], 9 saadikut (8,9 %) [[Eesti Rahvaerakond|Eesti Rahvaerakonnast]], 6 saadikut (6,2 %) [[Eesti Tööliste Partei]]st, 4 saadikut (4,1 %) [[Kristlik Rahvaerakond|Kristlikust Rahvaerakonnast]], 3 saadikut (3,2 %) Saksa-Rootsi Valimisblokist, 3 saadikut (2,9 %) Majaomanike, kaupmeeste, töösturite ja teiste eraomanduse pooldajate  nimekirjast, 2 saadikut (2,5 %) [[Vene Rahvuslik Liit Eestis|Vene Rahvuslikust Liidust]].

== IV Riigikogu liikmete loend ==
*[[Mart Adamson]]
*[[Ado Anderkopp]]
*[[Johannes-Leopold Antik]]
*[[Karl Ast]]
*[[Karl Baars]]
*[[Nikolai Bulin]]
*[[Karl August Einbund]]
*[[Rein Eliaser (vanem)|Rein Eliaser]]
*[[Karl Oskar Freiberg]]
*[[Johan Fuks]]
*[[Aleksei Gretšanov]]
*[[Oskar Gustavson]]
*[[Johan Haagivang]]
*[[Werner Richard Karl Hasselblatt]]
*[[Anton Hermann]]
*[[Friedrich-Voldemar Hist]], [[Eesti Tööliste Partei]]
*[[Johan Holberg]]
*[[Jaan Hünerson]]
*[[Johannes Jaanis]]
*[[Johan Jans]]
*[[Ado Johanson]]
*[[Leopold Johanson]]
*[[Erich Joonas]]
*[[Mihkel Juhkam]]
*[[Aleksander Jõeäär]]
*[[Jaan Järve]]
*[[Peeter Järve]]
*[[August Jürima]]
*[[Valter Kaaver]], [[Eesti Tööliste Partei]]
*[[Tõnis Kalbus]]
*[[Karl Kanep]], [[Eesti Tööliste Partei]]
*[[Aleksander Leon Richard Kapp]]
*[[Alo Karineel]]
*[[Oskar Kask]]
*[[August Kerem]]
*[[Eduard Kink]]
*[[Aleksander Kirikal (Riigikogu liige)|Aleksander Kirikal]], [[Eesti Tööliste Partei]]
*[[Johannes Klesment]]
*[[Hugo Kukke]]
*[[Rudolf Kuris]]
*[[Leonhard Käär]]
*[[Oskar Köster]]
*[[Mats Laarmann]]
*[[Jaan Lattik]]
*[[August Laur]]
*[[Johannes Lehtman]]
*[[August Julius Leps]]
*[[Oskar Karl Johann Liigand]]
*[[August Liivak]]
*[[Julius Lill]]
*[[Jakob Loosalu]]
*[[Villem Maaker]]
*[[Hans Martinson]]
*[[Märt Martinson]]
*[[Mihkel Martna]]
*[[Jaan Masing]]
*[[Aleksander Mekkart]]
*[[Mihkel Mihkelson]]
*[[Hans Miller]]
*[[Alfred Mõttus]]
*[[Paul Männik]]
*[[Aleksander Oinas]]
*[[Jüri Ottas]]
*[[Karl-Eduard Pajos]]
*[[Aleksander Paulus]]
*[[Rudolf Penno]]
*[[Eduard Pesur]]
*[[Jaan Piiskar]]
*[[Theodor Pool]]
*[[Mihkel Pung]]
*[[Peeter Siegfried Põld]]
*[[Konstantin Päts]]
*[[Hans Pöhl]]
*[[Hugo Bernhard Rahamägi]]
*[[Hugo Ratassepp]]
*[[Aleksander Leopold Raudkepp]]
*[[August Rei]]
*[[Marie Reisik]]
*[[Jakob Saar]]
*[[August Johannes Salum]]
*[[Carl Schilling]]
*[[Theodor Schmidt]]
*[[Arnold Paul Süvalep]]
*[[Peeter Schütz]]
*[[Johan Sihver]]
*[[Johannes Sikkar]]
*[[August Sirro]]
*[[Valentin Smirnov]]
*[[Karl Soonpää]]
*[[Jaan Soots]]
*[[Otto August Strandman]]
*[[Herman Sumberg]]
*[[Oskar Albert Suursööt]]
*[[Aleksander Sõster]]
*[[Johannes Zimmermann]]
*[[Theodor Tallmeister]]
*[[Karl Tamm]]
*[[Villem Tammai]]
*[[Voldemar-Johannes Tartu]]
*[[Jaanus Tasuja]]
*[[Jaan Teemant]]
*[[Jaan Teetsov]]
*[[Ervin-Ernst-Friedrich Thomson]]
*[[Kustas Tonkmann]]
*[[Oskar Tork]]
*[[Artur Tupits]]
*[[August Tõllasepp]]
*[[Jaan Tõnisson]]
*[[Aleksander Täheväli]]
*[[Jüri Uluots]]
*[[Maksim Unt]]
*[[August Usai]]
*[[Valde Uuekareda]]
*[[Jaan Vain]]
*[[Erich Friedrich Carl Walter]]
*[[August Vann]]
*[[Richard Veermaa]]
*[[Mathias Vesterblom]]
*[[Jakob Westholm]]
*[[Juhan Vilms]]
*[[Jüri Voiman]]
*[[Wilhelm Wrangell]]
*[[Johannes Võmma]]&lt;ref&gt;[https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/iv-riigikogu-koosseis/juhatus-ja-liikmed/ IV Riigikogu Juhatus ja liikmed], www.riigikogu.ee&lt;/ref&gt;
{{pooleli}}

== Välislingid ==
*[https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/iv-riigikogu-koosseis/ IV Riigikogu koosseis], www.riigikogu.ee
*[https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/iv-riigikogu-koosseis/juhatus-ja-liikmed/ IV Riigikogu Juhatus ja liikmed], www.riigikogu.ee
== Kirjandus ==
*Rasked sõnad Kõrges Kojas. [[Esmaspäev (ajaleht)|Esmaspäev]] nr 39, 30. september 1929. Lk 3
== Viited ==
{{viited}}
{{Riigikogu}}

[[Kategooria:IV Riigikogu| ]]</text>
      <sha1>fgr2n8t3rkmxmw1xakqqcoku23cgjzt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>II Riigikogu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>260576</id>
    <revision>
      <id>6172175</id>
      <parentid>5908890</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T18:35:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* II Riigikogu liikmete loend */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7288" xml:space="preserve">'''II Riigikogu''' volitused kestsid [[7. juuni]]st [[1923]] kuni [[14. juuni]]ni [[1926]].

== II Riigikogu juhatus ==
II Riigikogu juhatuse algne koosseis valiti 7. juulil 1923.
*Esimees [[Jaan Tõnisson]] (kuni [[27. mai]]ni [[1925]])
*Esimees [[August Rei]] (alates [[9. juuni]]st [[1925]])
*I abiesimees [[Karl Johannes Virma]] (kuni [[27. november|27. novembrini]] [[1924]])
*I abiesimees [[Jaan Soots]] ([[27. november|27. novembrist]] [[1924]] kuni [[16. detsember|16. detsembrini]] [[1924]])
*I abiesimees [[August Jürima]] (alates [[16. detsember|16. detsembrist]] [[1924]])
*II abiesimees [[Aleksander Leopold Raudkepp]] kuni ([[27. november|27. novembrini]] [[1924]])
*II abiesimees [[Karl Johannes Virma]] ([[27. november|27. novembrist]] [[1924]] kuni [[16. detsember|16. detsembrini]] [[1924]])
*II abiesimees [[Mihkel Martna]] ([[16. detsember|16. detsembrist]] [[1924]] kuni [[10. juuni]]ni [[1925]])
*II abiesimees [[Tõnis Kalbus]] ([[10. juuni]]st [[1925]] kuni [[15. detsember|15. detsembrini]] [[1925]])
*II abiesimees [[Johannes Zimmermann]] ([[18. detsember|18. detsembrini]] [[1925]] kuni [[18. veebruar]]ini [[1926]])
*II abiesimees [[Mihkel Juhkam]] (alates [[19. veebruar]]ist [[1926]])
*Sekretär [[Tõnis Kalbus]] (kuni [[10. juuni]]ni [[1925]])
*Sekretär [[Johan Holberg]] (alates [[10. juuni]]st [[1925]])
*I abisekretär [[Oskar Köster]] (kuni [[27. november|27. novembrini]] [[1924]])
*I abisekretär [[Johan Holberg]] ([[27. november|27. novembrist]] [[1924]] kuni [[10. juuni]]ni [[1925]])
*I abisekretär [[Aleksander Leopold Raudkepp]] (alates [[10. juuni]]st [[1925]])
*II abisekretär [[Jaan Vain]] (kuni [[27. november|27. novembrini]] [[1924]])
*II abisekretär [[Jaan Piiskar]] (alates [[27. november|27. novembrini]] [[1924]])

== II Riigikogu liikmete loend ==
II Riigikogusse kuulus 23 saadikut (21,4 %) [[Põllumeeste Kogud]]est, 15 saadikut (14,0 %) [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatlisest Tööliste Parteist]], 12 saadikut (11,2 %) [[Eesti Tööerakond|Eesti Tööerakonnast]], 10 saadikut (9,5 %) [[Töörahva Ühine Väerind|Töörahva Ühisest Väerinnast]], 8 saadikut (7,5 %) [[Eesti Rahvaerakond|Eesti Rahvaerakonnast]], 8 saadikut (7,3 %) [[Kristlik Rahvaerakond|Kristlikust Rahvaerakonnast]], 5 saadikut (4,7 %)  [[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Iseseisevast Sotsialistlikust Tööliste Parteist]], 4 saadikut (4,5 %)  [[Rahvuslik Vabameelne Partei|Rahvuslikust Vabameelsest Parteist]], 4 saadikut (4,1 %) [[Vene Rahvuslik Liit Eestis|Vene ühendatud parteidest]], 4 saadikut (3,8  %)  Asunike, Riigirentnike ja Väikepõllupidajate nimekirjast, 3 saadikut (3,5 %) [[Saksa-Balti Erakond|Saksa-Balti Erakonnast]], 2 saadikut (2,2 %) [[Üleriiklik Majaomanikkude Seltside Liit|Üleriikliku Majaomanikkude Seltside Liidu]] nimekirjast, 1 saadik (1,3 %) [[Üürnike Ühendus]] nimekirjast, 1 saadik (1,2 %) [[Eesti Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit|Eesti Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liidu]] nimekirjast.

{{veergude loend|laius=23em|
*[[Georg Abels]]
*[[Hendrik Allik]]
*[[Oskar Amberg]]
*[[Ado Anderkopp]]
*[[Johanna Andreesen]]
*[[Hendrik Anniko]]
*[[Heino Anto]]
*[[Konrad Arras]]
*[[Kristjan Arro]]
*[[Karl Ast]]
*[[Karl August Baars]]
*[[Peeter Baranin]]
*[[Heinrich Nikolai Bauer]]
*[[Jaan-Johann Bergmann]]
*[[Eduard Birkenberg]]
*[[Max Woldemar Bock]]
*[[Eduard Brok]]
*[[Karl Einbund]]
*[[August Ehrlich]]
*[[Arnold Ehrstein]]
*[[Jaan Eigo]]
*[[Bernhard Eilman]]
*[[Aleksander Erdman]]
*[[Vassili Grigorjev]]
*[[Oskar Gustavson]]
*[[Johannes Gutmann]]
*[[Werner Richard Karl Hasselblatt]]
*[[Hans Heidemann]]
*[[Johan Holberg]]
*[[Jaan Hünerson]]
*[[Karl Robert Indermitte]]
*[[Karl Ipsberg]]
*[[Jüri Jaakson]]
*[[Johannes Jaanis]]
*[[Peeter Jakobson (poliitik)|Peeter Jakobson]]
*[[Johan Jans]]
*[[Aleksander Janson]]
*[[Mihkel Janson]]
*[[Leopold Johannes Johanson]]
*[[Erich Joonas]]
*[[Mihkel Juhkam]]
*[[Aleksander Jõeäär]]
*[[Peeter Järve]]
*[[Georg Jürgenson]]
*[[Anton Jürgenstein]]
*[[August Jürima]]
*[[Johannes Jürna]]
*[[Christian Kaarna]]
*[[Hugo Kaas]]
*[[Tõnis Kalbus]]
*[[Johann Kana]]
*[[Vladimir Kangur]]
*[[Harald-Paul Keerdo]]
*[[August Kerem]]
*[[Johan Kesküll]]
*[[Eduard Kingsepp]]
*[[Karl-Ferdinand Kornel]]
*[[Voldemar Krabi]]
*[[Johannes Krass]]
*[[Gerhard Kress]]
*[[Gustav Kroon]]
*[[Martin Kruusimaa]]
*[[Juhan Kukk]]
*[[Boris Kumm]]
*[[Jüri Kurul (poliitik)|Jüri Kurul]]
*[[Aleksander Kärner]]
*[[Oskar Köster]]
*[[Alfred Kütt (poliitik)|Alfred Kütt]]
*[[Mihkel Laar]]
*[[Mats Laarmann]]
*[[Johan Laidoner]]
*[[Julius Lambot]]
*[[Gustav Lange]]
*[[Heinrich Laretei]]
*[[Jaan Lattik]]
*[[Johannes Lauristin]]
*[[Hans Leesment]]
*[[Alice Leevald]]
*[[Aleksander Lensman]]
*[[Aleksander Liiber]]
*[[Oskar Karl Johann Liigand]]
*[[Peeter Lindau]]
*[[Voldemar Linnamägi]]
*[[Paul-Eduard Luiga]]
*[[Martin Christian Luther]]
*[[Eduard Luts]]
*[[Juhan Albert Luur]]
*[[Villem Maaker]]
*[[Aleksander Mahlberg]]
*[[Juhan Maksim]]
*[[Anton Mangman]]
*[[Ernst Martinson]]
*[[Märt Martinson]]
*[[Mihkel Martna]]
*[[Ernst Masik]]
*[[Johannes Meyer]]
*[[Aleksander Metusala]]
*[[Peeter Michelson]]
*[[Jaan Miger]]
*[[Hans Mitt]]
*[[Juhan Must]]
*[[Victor Mutt]]
*[[August Männikson]]
*[[Johannes Märtson]]
*[[August Mühlberg]]
*[[Johannes Mürk]]
*[[Jaak Nanilson]]
*[[Mihkel Neps]]
*[[Jaan Nuut]]
*[[Andres Nõmme]]
*[[Aleksander Oinas]]
*[[Benedikt Oskar Oja]]
*[[Alma Ostra-Oinas]]
*[[Hindrik Ostrat]]
*[[Peeter Palovere]]
*[[Anton Palvadre]]
*[[Eduard Parts]]
*[[Rudolf Penno]]
*[[Eduard Peterson]]
*[[Jaan Piiskar]]
*[[Mihkel Pikkur]]
*[[Juhan Ploompuu|Johann Ploompuu]]
*[[Theodor Pool]]
*[[Aleksander Pormann]]
*[[Elise Priks]]
*[[Johann Põlenik]]
*[[Rudolf Pächter]]
*[[Rudolf Pälson]]
*[[Otto-Rudolf Pärlin]]
*[[Konstantin Päts]]
*[[Aleksander Leopold Raudkepp]]
*[[Kristjan Raudsepp]]
*[[Jaan Rea]]
*[[Johannes Reesen]]
*[[August Rei]]
*[[Johan Reichmann]]
*[[Jaak Reichmann]]
*[[Aleksander Reinson]]
*[[Aleksander Rimmel]]
*[[Johan-Oskar Rütli]]
*[[Kristjan Saavo]]
*[[Carl Schilling]]
*[[Arnold Paul Schulbach]]
*[[Peeter Schütz]]
*[[Ivan Seljugin]]
*[[Johan Sepp]]
*[[Oskar Sepre]]
*[[Sergei Shtsherbakov]]
*[[August Voldemar Siiak]]
*[[Johannes Sillenberg]]
*[[Jegor Solovjov]] (ka Georgi Solovjov)
*[[Hans Soots]]
*[[Jaan Soots]]
*[[Otto August Strandman]]
*[[Priit Suit]]
*Adolf Zil(l)mer
*[[Johannes Friedrich Zimmermann]]
*[[Jaan Tagel]]
*[[Theodor Tallmeister]]
*[[Aleksander Tamm (haridus- ja kultuuritegelane)|Aleksander Tamm]]
*Konstantin Tamm-Stamm
*[[Peeter Tarvel]]
*[[Jaan Teemant]]
*[[Jaan Teetsov]]
*[[Aleksander Tenneberg]]
*[[Eduard Tiiman]]
*[[Jaan Tiks]]
*[[Hans Tirusson]]
*[[Jaan Tomp]]
*[[Kustas Tonkmann]]
*[[Artur Tupits]]
*[[Jaan Tõnisson]]
*[[Johannes-Heinrich Uibopuu]]
*[[Kirill Ulk]]
*[[Jüri Uluots]]
*[[Jaan Vaher]]
*[[Jaan Vain]]
*[[Ernst Constantin Weberman]]
*[[Rudolf Veiram]]
*[[Jaan Velt]]
*[[Jakob Westholm]]
*[[Karl Johannes Virma]]
*[[Jüri Visk]]
*[[Jüri Voiman]]
*[[August Vomm (poliitik)|August Vomm]]
*[[Axel de Vries]]
}}
{{pooleli}}

== Kirjandus ==
* Eesti II Riigikogu. Tallinn, 1924

== Välislingid ==
* [https://meieparlamentjaaeg.nlib.ee/1918-1940/1923 Meie parlament ja aeg : Rahvusraamatukogu veebinäitus]

{{Riigikogu}}

[[Kategooria:II Riigikogu| ]]</text>
      <sha1>fntxmnaz7hqqngly2mtieyhjp33fi3x</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti kommunistliku liikumise ajalugu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>273442</id>
    <revision>
      <id>6172127</id>
      <parentid>6170200</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:34:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Variorganisatsioonid Eesti poliitikas */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="75067" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2012}}

'''Eesti kommunistliku liikumise ajalugu''' on ülevaade [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eesti vasakpoolse sotsiaaldemokraatliku ja bolševistliku liikumise]] tegevusest 20. sajandil.

== Sotsiaaldemokraatliku liikumise algus ==
Sotsialism jõudis Eestisse kolmes eri harus: Läti üliõpilaste kaudu Riiast, kus marksistlik kirjandus Saksamaalt levis ja kust ta Tartusse edasi tungis (vt. [[Mihkel Martna]]); teiseks Vene üliõpilaste kaudu, kes poliitilistel põhjustel pealinnade ülikoolidest välja saadeti ja siis Tartusse jõudsid (vt. [[Mihkel Pung]]); kolmandaks Vene tööliste kaudu, kes samuti poliitilistel põhjustel Venemaa tööstusekeskustest välja aeti ja kellest mõned Tallinnasse sõitsid, kus sajandivahetusel suuremad töökohad ehitati ja õppinud töölistel tööd leidus&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/edasivene/1923/03/14/10 Katkendid mineviku võitlustest.], [[Edasi (Leningradi ajaleht)|Edasi]]: Venemaa Kommunistline (enamlaste) Partei Peterburi Eesti osakonna häälekandja, nr. 57, 14 märts 1923&lt;/ref&gt;. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses rajati puidu- ja paberitööstusi ning peamiselt Tallinna suured masina- ja laevaehitustehased. Eesti „sotsialismi isaks“ peetakse maalermeister [[Mihkel Martna]]t, kes levitas saksa kontaktide kaudu saadud [[Sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatlikke]] ja töölisliikumise ideid Tallinnas ja ka Tartus eesti üliõpilaste seas juba 1880. aastatel. [[Tartu Ülikooli ajalugu#Keiserlik Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli venestamine]] 1890. aastatel tõi Tartusse palju üliõpilasi Venemaalt, kellest paljud olid sisse võetud pahempoolsetest ideedest kuni [[anarhism]]i ja [[Bolševikud|enamlus]]eni. 1901. aastal lõid eesti sotsialistid omale Tallinna, [[Konstantin Päts]]i lehe „Tallinna [[Teataja]]&quot; ümber tuumiku, kus toimetuse liikmeteks oli kolm sotsialisti: M. Pung, [[Otto Münther]] ja  [[Eduard Vilde]] ning kaastöölised ka M. Martna, Aavik, dr. Alver jt. 

Kuni 1905. aastani oli Venemaa keisririigis igasugune poliitiline tegevus keelatud. Eesti [[sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatide]] liikumine lõhenes [[1905]]. aasta [[suvistepüha]]l [[Tartu]]s, kus toimunud salajasel koosolekul tõstatati küsimus, kas asutada omaette sotsiaaldemokraatlik erakond, mis Vene parteiga oleks ühenduses [[föderalism|föderalistlikul]] alusel, või töötada ühises organisatsioonis [[VSDTP]]-ga. Enamus pooldas esimest varianti, need, [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|kes vähemusse jäid, lahkusid]] ning moodustasid 1907. aastal [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]].

Eestimaal tegutsenud sotsialistid jagunesid pärast seda tsentralistideks, kes kuulusid [[1898]]. aastal asutatud illegaalse [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] kohalikesse organisatsioonidesse, mille juhid olid [[Mihhail Kalinin]] ja [[Friedrich Leberecht]] (1883–1938) ning föderalistideks ([[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus]]), keda juhtis [[1903]]. aastal Tartus asutatud ajalehe [[Uudised]] peatoimetaja [[Peeter Speek]]. 20. sajandi alguses tekkis Venemaa Sotsiaaldemokraatlikus Tööliste Parteis (VSDTP) enamlaste ja vähemlaste kõrvale kolmas vool, föderalistid, kelle eesmärk oli Venemaa ümberkujundamise föderatiivseks vabariigiks ja vähemusrahvuste autonoomia. Föderalistid pooldasid VSDTP ülesehitust rahvuslike parteide [[föderatsioon]]ina, nähes tulevikus ka Venemaad föderatiivse vabariigina, kuhu Eesti kuulunuks ühe osariigina. Tsentralistid pidasid aga õigeks vahetut kuulumist VSDTP-sse ning partei tsentraliseeritud struktuuri säilitamist.

1905. aasta [[17. oktoobri manifest]]iga andis Venemaa keiser [[Nikolai II]] [[1905. aasta revolutsioon|puhkenud revolutsioon]]i ohjeldamiseks 17. (31). oktoobri manifestiga alamatele [[Kodanikuõigused|kodanikuõigused]]. 1905. a. manifesti alusel asutasid föderalistid esimese Eesti sotsialistliku partei, [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus]]e. Eesti enamlased ja vähemlased jätkasid [[VSDTP]]-s. Nad asutasid 1907. aastal VSDTP Eesti allorganisatsiooni, millest pärast enamlaste lahkumist sai iseseisva [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] (1917) eelkäija.

Tsentralistide tuntuimad tegelased tollal olid [[Aleksander Kesküla]], [[Mihkel Martna]], [[Hans Pöögelmann]], [[Karl Ast]] ja [[August Rei]]. Föderalistide, [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus]]e juhtivad jõud olid kirjanik [[Eduard Vilde]], [[Peeter Speek]] ning [[Gottlieb Ast]].

[[Sotsialism|Sotsialistliku]] ja [[revolutsioon]]ilise liikumise kandvaks jõuks olid [[töölisklass]], [[Tartu ülikool]]i tudengid ja keskkooliõpilased. Agitatsiooni tehti illegaalselt trükitud ja levitatud [[lendleht]]ede ja üleskutsete abil.

== Kommunistliku liikumise algus ==
Sotsiaaldemokraatia vasakpoolne liikumine [[marksism]] hakkas Eestis poolehoidu võitma [[19. sajand]]i lõpul, kui asutati marksistlikke ringe. 20. sajandi algul hakkas ka VSDTP Eestis oma allorganisatsioone moodustama suuremates tööstuslinnades Tallinnas, [[Narva]]s, Tartus ja [[Pärnu]]s.

Nõukogudeaegse versiooni kohaselt oli Eesti sotsiaaldemokraatliku liikumise, eriti selle VSDTP-le orienteeritud Tallinna komitee tekkes silmapaistev osa Mihhail Kalininil, kes [[1901]]–1904 töötas Tallinnas, [[Balti Raudtee Peatehased|Balti Raudtee Peatehastes]].   Omaenda andmeil oli Mihhail Kalinin [[Dvigatel]]i tehases aastatel [[1902]]–1904 ainus [[venelane]] tehases. 1902 ühinesid Tallinna töölisringid Kalinini juhtimisel&lt;ref name=&quot;LCN6F&quot; /&gt; ja [[Friedrich Eduard Leberecht|Friedrich Leberecht]] juhtimisel [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] (VSDTP) Tallinna organisatsiooni, mille eesotsas oli [[Tööliste Keskring]], mis oligi VSDTP Tallinna organisatsiooni aluseks. VSDTP organisatsioon oli  ülevenemaaline ja rangelt tsentraliseeritud põrandaalune partei ja sotsialistide eesmärk oli isevalitsuse kukutamine relvastatud võitlusega.

1903. aastal tekkisid VSDTP grupid tööstusettevõtetega linnades Tartus ja Narvas ning seejärel Pärnus. 1903. aastal hakkas Tartus ilmuma [[Peeter Speek|Peeter Speegi]] ja [[Mihkel Martna]] ajaleht [[Uudised]], mis toetas [[sotsiaaldemokraatia]]t.  Tartu ajalehe Uudised ümber koondusid sotsiaaldemokraadid–[[föderalistid]]. Föderalistid pidasid oluliseks [[Rahvuslus|rahvuslikkust]], nad propageerisid sotsialismi ja [[rahvuslus]]e sünteesi, rõhutasid Venemaa riikliku korralduse reformimisel ja sotsiaaldemokraatliku partei ülesehitamisel [[autonoomia]] ja [[föderalism]]i põhimõtete rakendamise vajadust. Nad pooldasid [[tolerantsus]]t ja [[Pluralism (poliitika)|pluralism]]i ning partei juhtimise demokraatlikke meetodeid.  [[1904]]. aasta lõpul moodustati [[VSDTP Tallinna komitee]], mis rajas sideme [[VSDTP KK Välismaa Büroo]], [[VSDTP Peterburi Komitee]] ja [[Riia]] sotsiaaldemokraatidega, Eestis moodustatud sotsiaaldemokraatlikud organisatsioonid moodustati Venemaa VSDTP allorganisatsioonidena. [[1905. aasta revolutsioon]]i eel kuulus nendesse 250 sotsiaaldemokraati.

[[Fail:Jaan Anvelt 1925.jpg|pisi|Jaan Anvelt]]

== Eesti 1905. aasta revolutsioonis ==
Pärast 1905. aasta revolutsiooni kasvas Eesti sotsiaaldemokraatlike organisatsioonide liikmete arv tuhatkonnani, nende seas oli erimeelsusi: [[menševikud]] ei pooldanud võimu haaramiseks ja muudatuste tegemiseks relvastatud [[ülestõus]]u.
{{Vaata|1905. aasta revolutsioon Eestis}}
27. novembril 1905 alustas Tartus tööd ligi 800 delegaadiga maalt ja linnast üle-eestiline rahvaesindajate kongress, mis aga lõhenes kohe kaheks – radikaalseks ja mõõdukaks tiivaks. Kongressi radikaalne tiib, kes pidasid oma koosoleku aga Tartu Ülikooli aulas (&quot;Aula&quot;) (äärmuslikud vasakpoolsed (nn radikaalsed sotsialistid) ja äärmuslikud parempoolsed (nn radikaalsed rahvuslased), mida juhatas [[Jaan Teemant]] kutsus üles tsaarivalitsuse kohesele kukutamisele, mõõdukas (&quot;[[Bürgermusse]]&quot;) tiib, mida juhtis [[Jaan Tõnisson]], keskendus ülevenemaalistele ja taktikalistele probleemidele ning tõstsid esile kultuurilise ja poliitilise [[autonoomia]] küsimused [[Balti provintsid]]es.
{{Vaata|Aulakoosolek}}

Pärast [[Venemaa keiser]] [[Nikolai II]]-e poolt välja antud [[17. oktoobri manifest]]i, tsentralistlikku [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatlikku Töölisparteisse]] kuuluvad sotsiaaldemokraadid  ([[Karl Ast]], [[August Rei]], [[Hans Pöögelmann]], [[Aleksander Kesküla]], [[Nikolai Janson]]) hakkasid tegutsema avalikult. Sotsiaaldemokraatide seas eristus kaks kallakut: töölistele tuginevad [[enamlased]] ja haritlastele tuginevad [[vähemlased]].

1905. aasta rahutuste ajal moodustati Tallinnas novembri lõpul [[Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu (1905)|Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu]], mille esimees oli [[Nikolai Janson]], ööl vastu 11. detsembrit vahistati [[VSDTP Tallinna komitee]] peaaegu täies koosseisus aga politsei poolt. 1905. aasta revolutsioonisündmuste ajal moodustati ka [[VSDTP Narva komitee]].
Pärast 1905.–1906. aasta revolutsioonisündmusi karmistas keisririigi valitsus poliitilisi repressioone ning saatis enamik poliitiliselt aktiivseid sotsiaaldemokraatliku liikumise aktiviste saadeti asumisele Venemaa Siberi osasse või olid nad sunnitud emigreeruma Venemaa keisririigist ([[Nikolai Janson|N. Janson]], [[Peeter Speek|P. Speek]] jt).

[[2. märts|2.]]–[[4. märts]]il [[1907]] toimunud VSDTP Eestimaa organisatsioonide [[Terijoe konverents]]il saavutasid bolševikud võidu [[Menševikud|menševike]] üle ning toimus VSDTP lõhenemine.

[[1908]]. aasta jaanuaris vahistati politsei poolt jällegi täies koosseisus VSDTP Tallinna komitee, mille liikmeid süüdistati ''&quot;Vene riigis kehtiva seadusliku riigikorra kukutamise katses ning selle asendamises demokraatliku vabariigiga&quot;, milleks süüdistatavad kogunesid komiteede ja rajoonide koosolekutele ja kokkusaamistele, korraldasid rahalisi korjandusi partei vajadusteks, pidasid sidet VSDTP KK Peterburis, asutasid põrandaaluseid trükikodasi, kus andsid välja eestikeelset ajalehte &quot;Võitleja&quot; ja venekeelset &quot;Reveli Sõjalist lendlehte&quot; (vene ''&quot;Ревельский Военный листок&quot;''), samuti üleskutseid ja proklamatsioone.''. Süüdistatavaid karistati pikaajaliste [[sunnitöö]]karistustega.

Poliitiline aktiivsus taastus alles pärast 1910. aastaid, kui [[Peterburi kubermang]]u kuulunud [[Narva]]s asutati [[Jaan Anvelt]]i poolt töölisajaleht [[Kiir (Narva ajaleht)|Kiir]]. Ajalehe Kiir ümber koondunud VSDTP V. [[Lenin]]i (bolševike) suuna pooldajad omasid tihedaid sidemeid [[VSDTP Peterburi Komitee]] ja ka [[VSDTP bolševike fraktsioon]]iga [[Riigiduuma#Ajalugu|Riigiduuma]]s.

[[28. juuni|28.]] (15. [[vkj]]) juunil [[1914]] peeti Narva lähistel [[Paemurru]] metsas VSDT(b)P Eesti organisatsioonide [[Narva konverents]]il otsustati luua üle-eestiline organisatsioon ilma [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|menševiketa]] ning asuti võitlema [[natsionalism]]iga ja eraldumispüüetega sotsiaaldemokraatlikus liikumises&lt;ref name=&quot;AEYvt&quot; /&gt;.

1916. aastal moodustati VSDT(b)P Tartu (Komitee)organisatsiooni juhtorgani baasil ajutine VSDTP Eesti organisatsioonide keskus, 1916. aasta oktoobris moodustati [[VSDT(b)P Tartu komitee]] baasil VSDT(b)P Põhja-Balti organisatsioonide büroo, kuhu kuulusid Tartu komitee liikmed: [[Kazimir Rimša]] (Rimscha) (büroo esimees), Vladas Rekašius&lt;ref name=&quot;068VS&quot; /&gt; (büroo sekretär), Aleksander Blaufeld&lt;ref name=&quot;NkMxM&quot; /&gt;, А. Sisask, K. Jeremejev.

== Eesti kommunistid 1917. aasta [[Veebruarirevolutsioon]]i aegu ==
{{vaata|Märtsirevolutsioon}}
[[Fail:Jaan Sihver.png|pisi|Jaan Sihver]]
{{kas|[[9. märts]] (1. aprill vkj)}} [[1917]] valiti [[VSDT(b)P Tallinna komitee]] (''Ревельский комитет РСДРП(б)'') / [[VSDT(b)P Põhja-Balti oblastikomitee]] (''Северо-Балтийский областной комитет РСДРП(б)''), mille esimeheks määrati [[Julius Rossfeldt]] ja asetäitjaks [[Ivan Rabtšinski]], liikmed olid [[Stepan Papkov]] ja Ivan Jegorov&lt;ref name=&quot;0IPO8&quot; /&gt;. Pleenumite vaheajal juhtis selle tegevust [[VSDT(b)P Põhja-Balti büroo]] (''Северо-Балтийская бюро РСДРП(б)'').

VSDT(b)P Põhja-Balti oblastikomitee organiseeris lisaks töölissaadikute nõukogudele ka [[Eestimaa Maatameeste Nõukogu]] ja [[Eestimaa Maatameeste Keskbüroo]] (''Центральное бюро безземельных Эстоний''), mille juhiks sai [[Jaan Sihver]] &lt;ref name=&quot;UtFLT&quot; /&gt;. Suuremates tööstusettevõtetes moodustati samuti [[VSDT(b)P]] komiteed (vt [[Engelbert Strauch]]).

1917. aasta märtsis toimunud VSDT(b)P komiteede ja organisatsioonide loomise järjeks oli [[29. märts|29.]]–[[30. märts|30.]] (&lt;small&gt;16.–17. vkj&lt;/small&gt;) aprillil 1917 toimunud [[I VSDT(b)P Põhja-Balti organisatsioonide kongress]], milles osales 23 parteiorganisatsiooni (sh 12. aprillil 1917 moodustatud [[VSDT(b)P Rakvere komitee]], mille juhtivaks tegelane [[Uduküla]]st pärit [[Julius Bergmann]]&lt;ref&gt;[http://www.monument.ee/rakvere-linn/rakvere-vsdt-b-p-komitee Rakvere VSDT-b-P komitee], http://www.monument.ee/ (vaadatud 26.07.2020)&lt;/ref&gt;).

VSDT(b)P Põhja-Balti oblasti komitee nimetati [[VSDT(b)P Eestimaa komitee]]ks (Эстляндский комитет РСДРП(б)). Valiti ka [[VSDT(b)P Eestimaa oblasti büroo]] (Эстляндское областное бюро РСДРП(б)) koosseisus [[Jaan Anvelt]], Vladimir Velman&lt;ref name=&quot;H8WCS&quot; /&gt;, I. Jegorov, [[Hendrik Suuder]] ja [[Johannes Heintuk]].

[[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu]] valimise järel toimus Tallinnas [[Estonia teatrisaal|Estonia teatrisaalis]] 15. juulil (2. juuli vkj) 1917. aastal [[Tallinna Eesti Liit|Tallinna Eesti Liidu]] ja [[Eesti Keskliit|Eesti Keskliidu]] korraldatud{{lisa viide}} [[Eesti Rahvuskogu (1917)|Eesti Rahvuskogu]] kongress&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1917/07/05/4 Eestimaa kubermangu rahwakongress], Sakala (1878-1940), nr. 75, 5 juuli 1917&lt;/ref&gt; kus saadikuteks olid maaelanikkonda esindavad Maanõukogu [[Valijamees|valijamehed]] ning [[linnavolikogu]]de, ühiskondlike organisatsioonide ja Eesti nõukogude esindajad. Üldpoliitilistes küsimustes ilmnesid kokkutulnute vahel suured erimeelsused ja sotsialistliku ja kommunistliku meelsusega saadikud, kes moodustasid 800 kohalolijast ligi poole, ja sotsialistid-enamlased, vähemlased ja [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|sots.-revolutsionäärid]],  [[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei|radikaal-sotsialistid]] ja [[Eesti Tööerakond|tööerakond]]lased lahkusid saalist. Kohalejäänud väljendasid soovi kindlustada õiguskorda ja vastustada võimu taotlevaid [[Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu|tööliste ja saadikute nõukogu]]sid. 16.–17. juulil  (3.–4. juulil vkj) toimus Tallinnas [[Estonia kontserdisaal|Estonia kontserdisaalis]]  Eesti rahvuskongressi kogunemine. Kongressil võeti vastu otsus „Eestimaa tulevase korralduse kohta“, milles taotleti [[Rahvaste enesemääramise õigus|rahvastele enesemääramisõigus]]t, [[Venemaa Vabariik|Venemaal demokraatliku]] [[Föderatsioon|föderatiivse vabariigi]] loomist.

== Eesti kommunistid 1917. aasta kaksikvõimu aegu ==
{{Vaata|Kaksikvõim Eestis 1917. aastal}}

[[Eestimaa Nõukogude I Kongress]]il {{kas|[[5. juuli|5.]]–[[9. august]]il (23.–27. juulil vkj)}} 1917 Tallinnas moodustati võimuorgan, millesse kuulusid 7 bolševikku [[VSDT(b)P]]-st, 7 [[Eesti esseerid|esseer]]i, 4 [[Eesti menševikud|menševikku]] ja 1 [[menševik-internatsionalist]]. EN Täitevkomitee esimees oli Jaan Anvelt.

8. augustil ([[ukj]]) 1917. Petrogradis alanud [[VSDTP VI kongress|VSDT(b)P VI kongress]]il esindasid [[Eestimaa kubermang]]u bolševikke VSDT(b)P Põhja-Balti komitee saadikud [[Ivan Rabtšinski]] ja Kovvi. [[VSDTP VI kongress#VSDT(b)P Põhja-Balti oblasti komitee esindus|Kongressil esitasid nad ülevaate olukorrast Eestimaa bolševike tegevusest Eestis]].

Augustis 1917 toimunud Tallinna ja Narva linnavalitsuse valimistel võitsid nõukogude esindajad. Sel aastal oli Eestis peale kommunistide veel kaks sotsialistlikku erakonda: [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] ja [[Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei]]. Moodustati [[Eesti kütiväed|Eesti Punakaardi]] väeosad [[1. Tallinna kommunistlik polk]], mille juht oli [[Andrei Põld]].

Narvas oli juba pärast [[1917]]. aasta [[Veebruarirevolutsioon]]i valitud [[Ants Dauman]] [[Narva]] linnapeaks, pärast seda [[Narva linnanõukogu]] esimeheks ja oktoobris 1917 [[Narva Sõja-revolutsioonikomitee]] esimeheks.

Augustis 1917 toimunud [[Tallinna Linnavolikogu]] valimised võitsid [[Vasakpoolsus|vasakpoolsed]], linnavolikogu esimeheks valiti bolševik Jaan Anvelt, linnavalitsuse esimeheks (tänapäeva mõistes linnapeaks) samuti bolševik [[Voldemar Vöölmann]]. Septembris 1917 oli Tallinna volikogu 243 saadikust 102 [[VSDT(b)P]] liikmed ja 50 [[nõukogude võim]]u toetavad [[menševikud-internatsionalistid]], [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|vasakesseer]]id või parteitud saadikud.

26. septembril 1917 toimunud [[Tartu Tööliste ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu]] [[Tartu Tööliste ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu Täitevkomitee|Täitevkomitee]] ümbervalimised, kus bolševike saadikud said 22 kohta 35-st.

== Eesti kommunistid 1917. aasta oktoobrirevolutsioonis ==
{{kas|[[11. november|11.]]–[[14. november|14. novembril]] (&lt;small&gt;25–28. oktoober [[vkj]]&lt;/small&gt;)}} 1917 Tallinnas sotsialistlike parteide ja tööliste nõukogude korraldatud [[Eesti Nõukogude II Kongress]]il valiti [[4. november|4. novembril]] (&lt;small&gt;22. oktoober [[vkj]]&lt;/small&gt;) [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] ja 40 liikmeline [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]] relvastatud riigipöörde ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks, mille esimees oli Ivan Rabtšinski, asetäitja [[Viktor Kingissepp]] ja sekretär V. Milanov.
[[Fail:Viktor Kingissep.jpg|pisi|Viktor Kingissepp]]
[[Fail:Hans Pöögelmann.jpg|pisi|Hans Pöögelmann]]
{{kas|[[8. november|8. novembril]]}}{{lisa viide}} 1917 kuulutas Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee end kõrgeimaks võimuks [[Eestimaa kubermang]]us, nagu seda oli teinud [[Petrograd]]is [[Oktoobrirevolutsioon]]i korraldanud [[Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee]], kes oli kõrvaldanud relva ähvardusel [[Aleksandr Kerenski]] juhitud [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]]. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee alustas [[kodanlus]]e vara [[natsionaliseerimine|natsionaliseerimisega]] ja kuulutas välja sellekohased [[dekreet|dekreedid]]. Natsionaliseeriti 24 000&amp;nbsp;km² maad, kõik [[pank|pangad]], tehastes ja vabrikutes seati sisse [[tööliskontroll]], likvideeriti [[seisus]]ed ja seisuslikud privileegid.

[[28. november|28. novembril]] 1917 kuulutas [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]] ennast kõrgeimaks võimuks Eestis. Praktilist mõju sel sammul ei olnud.

Detsembris 1917 kuulutas [[Naissaar]]el paiknenud 90 [[madrus]]ega [[garnison]]i välja [[Naissaare Nõukogude Vabariik|Naissaare Nõukogude Vabariigi]]&lt;ref name=&quot;TeSKV&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;0oaFj&quot; /&gt;.

Detsembris 1917 alustasid bolševikud ka maa natsionaliseerimist, 10. detsembril suundusid Tallinna punakaartlaste salk [[Mihkel Aitsam (1876–1917)|Mihkel Aitsam]]i juhtimisel [[Püssi mõis]]a selle natsionaliseerimiseks ja mõisamaade kollektiviseerimiseks. Mõis konfiskeeriti ning anti kohaliku mõisakomitee valdusse. 11. detsembril viidi läbi mõisa tagasivõtmine, mille käigus tapeti M. Aitsam ja R. Imberg ja J. Kalmus, kes maeti 22. detsembril Tallinnas pidulikult.

1917. aastal toimunud [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] valimistel, millel osalesid ka Eestis paiknevate Venemaa sõjaväeosade sõdurid, said [[bolševikud]] 40,4% häältest ning Asutavasse kogusse valiti Jaan Anvelt, [[Rudolf Vakman]], [[Hans Pöögelmann]] ja [[Ivan Rabtšinski]], kes kõik kuulusid VSDT(b)P Eesti organisatsioonidesse ning [[Maata- ja Väiketalupoegade Nõukogu]] [[Maata- ja Väiketalupoegade Nõukogu Täitevkomitee|Täitevkomiteesse]]. Mitte ühelgi valmisel kogu maailmas ei ole kommunistid vabadel valimistel saanud suuremat toetust kui 1917. aasta [[Ülevenemaaline Asutav Kogu#Valimistulemused|Asutava Kogu valimistel Eestis]].

[[31. jaanuar]]il [[1918]] saatis [[Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] selle linnavolikogu laiali ning võttis tema funktsioonid endale. Linnavalitsust nad siiski üle võtta ei jõudnud&lt;ref name=&quot;59Ziy&quot; /&gt;.

12. jaanuaril 1918 toimus Tallinnas I Eesti Sotsialistlike Sõjaväelaste kongress, millel valiti ka [[Sotsialistline Sõjaväelaste Nõukogu|Sotsialistlike sõjaväelaste nõukogu]], mille esimeheks valiti bolševik [[Gustav Kudeberg]] ning nõukogusse ka [[Viktor Kingissepp]]. Nõukogu võttis vastu otsuse [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] ja [[1. Eesti jalaväediviis]]i staabi, rahvavaenulike asustuste laialisaatmiseks.

[[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] {{kas|avaldas}} [[1. veebruar]]il (19. jaanuaril vkj) [[1918]] [[Eesti Töörahva Kommuun]]i Konstitutsiooni projekti, mille kohaselt kuulus ETK autonoomse oblastina [[Vene SFNV]] koosseisu &lt;ref name=&quot;LmGVh&quot; /&gt;.

== Eesti kommunistid [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]i aegu ==
;Saksa vägede pealetung
[[20. veebruar]]il 1918 maabusid Mandri-Eestis [[Virtsu]]s [[Saksamaa Keisririik|Saksamaa Keisririigi]] väed, samal päeval moodustati Tallinnas Eestimaa- ja Tallinna Nõukogude ühisel plenaaristungil sõjaline kolleegium Tallinna [[kindlustatud rajoon]]i kaitseks, kuhu kuulusid mõlema (osaliselt kattuva) nõukogu täitevkomiteede, [[Eesti kütiväed|Eesti Punakaardi staabi]], laevastiku komiteede ja Tallinna Nõukogu Sõjalise sektsiooni esindajad. Kolleegiumi tegevust juhtis Sõjakolleegiumi Presiidium, kuhu kuulusid: [[Viktor Kingissepp]], Tallinnas asunud laevastikukomitee esimehe asetäitja Uljanov, Tallinna Nõukogu Sõjalise sektsiooni esimees Zasulski, [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee|EN Täitevkomitee]] liikmed Sokolov ja [[Eduard Teiter]] jt. Presiidiumi esimeheks valiti Zasulski. Tallinna ja Põhja-Eesti kaitset organiseeris Sõjakolleegium koos [[Nõukogude Venemaa]] väejuhatusega.
{{Vaata|Eesti Esimeses maailmasõjas#Sõjategevus Mandri-Eestis}}
[[23. veebruar]]i hilisõhtul otsustasid VSDT(b)P Eestimaa Komitee ja Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee evakueeruda [[Nõukogude Venemaa]]le, kuigi veel eelmisel päeval oli rahvale teatatud, et «''ainult üle praeguse valitsuse surnukehade võiks teine võim valitsema pääseda''». {{lisa viide}}

[[24. veebruar]]il 1918 enne Tallinna langemist Saksa vägede kätte põgenesid Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee liikmed koos [[Balti laevastik]]uga [[Soome]] kaudu Nõukogude Venemaale (vt [[Balti laevastiku Jääretk]]). Tallinna Nõukogu Täitevkomitee ja [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] esimehe asetäitja, [[VSDT(b)P Eestimaa büroo]] liige ja [[Tallinna Linnavalitsus]]e esimees Voldemar Vöölmann ei lahkunud linnast, nagu tegid tema enamlastest VSDTP parteikaaslased. Voldemar Vöölmann püüdis linnavalitsust töös hoida, kuni [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]ivõimud temalt 4. märtsil linna asjaajamise üle võtsid&lt;ref&gt;[[Tiit Rosenberg]], [http://oes.ut.ee/wp-content/uploads/3.pdf 1877. aasta linnaomavalitsuse reform ja Tallinna baltisaksa linnapead 1878–1918], lk 30&lt;/ref&gt;. Talle järgnes ametisse pandud Tallinna ülembürgermeistina [[Erhard Arnold Julius Dehio]]. 

Narvas, kuhu Saksamaa keisririigi väed ei olnud veel jõudnud, organiseeriti linna kaitsekomitee, kuhu kuulusid [[Narva Linna Nõukogu Täitevkomitee]] esimees [[Ants Dauman]], linna kaitsekomitee ja sõjalise osakonna ülem K. Žarnovetski (1881–1942) &lt;ref name=&quot;SrdYS&quot; /&gt; ning Petrogradist saabunud komissar K. Peterson &lt;ref name=&quot;6lJNz&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;EcDt7&quot; /&gt;.

[[19. mai]]l 1918 moodustati [[Nõukogude Venemaa]]l [[Petrograd]]is [[VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee]], mille esimeheks valiti Jaan Anvelt. [[15. juuni]]l 1918 võeti vastu otsus moodustada Venemaale evakueerunud kommunistlikest väeosadest [[Punaarmee]] eesti väeosad.

== Eesti kommunistid [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] aegu ==
{{vaata|Eesti Töörahva Kommuun}}, ''[[Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee]]'', ''[[Eesti kütiväed]]''
== Eestimaa Kommunistlik Partei Eesti Vabariigis ==
[[Sisekaitseülem]]a määrusega oli enamlike organisatsioonide tegevus Eestis alates 1918. aasta detsembrist keelustatud, pärast [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] edukat lõppu ja [[Tartu rahu]]lepingu sõlmimist likvideeriti ka selle ajani [[VK(b)P Eesti sektsioon]] ja moodustati formaalselt '''iseseisev Eestimaa Kommunistlik Partei''' ja Tallinnas [[5. november|5. novembril]] [[1920]] peetud kongressil asutati illegaalselt Eestimaa Kommunistlik Partei, mis aga tegutses siiske ''[[de facto]]'' [[Komintern]]i sektsioonina. Kongressil moodustati [[EKP Keskkomitee]], mis juhtis EKP tööd kongresside vahel ja mille juhtorgan oli [[EKP Illegaalne Büroo]].

Samal kongressil otsustati liitumine [[Komintern]]i ehk Kommunistliku Internatsionaaliga, tunnistades end organisatsiooniliselt Kominterni sektsiooniks. Kongressil vastu võetud programmis määrati kindlaks erakonna lähemad ülesanded:
{{Tsitaat|&quot;... proletaarsete hulkade koondamine kommunistlikkusse parteisse, /.../ partei mõju maksmapanemine avalikkudes töölisühingutes, /.../ agitatsioon linnas, maal ja sõjaväes, /.../ riigikogu kõnetool ...&quot;. Seda kõike selle nimel, et &quot;... töörahva hulkadele selgeks teha, et mitte valimised, mitte rahvahääletused, vaid ainult sõjariistus võitlus väevõimu valitsuse murrab ...&quot;|&lt;ref name=&quot;5rVbb&quot; /&gt;|}}

=== Kommunistlik töölisterühm I Riigikogus===
1920. aasta suvel toimunud [[Kominterni II kongress]] [[Moskva]]s leidis, et Kominterni Eesti sektsiooni tegevuse tõhustamiseks tuleb põrandaalune töö ühendada avalikuga. Kominterni kongressi otsuse kohaselt kavandati kommunistide kaasatöötamine parlamentides, nõukogudes ja omavalitsustes, kuid vastavalt Kominterni sisejuhenditele ei muudetud mingil määral partei senist suhtumist neisse organitesse kui ajutistesse. Kongressi otsustes dikteeriti: &quot;proletariaadi ülesanne on kodanluse riigimasin õhku lasta, ta ära hävitada ja temaga ühes ka parlamentlised asutused&quot;&lt;ref name=&quot;J5WMc&quot; /&gt;.

[[Komintern]]i II kongressi otsustest lähtudes otsustas EKP osaleda 1920. aasta novembris toimuvail [[1920. aasta Riigikogu valimised|I Riigikogu valimistel]] &lt;ref name=&quot;Wq8KO&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;lTl2d&quot; /&gt;.

Kuna enamlike organisatsioonide tegevus oli Eestis [[sisekaitseülem]]a määrusega keelustatud [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] ajast 1918. aasta detsembrist, siis kasutas kommunistlik partei ära &quot;võõrast lippu&quot; ja liitus [[ametiühing]]uliikumisega. Kiiresti võtsid nad oma kontrolli alla suurima, töölisametiühinguid koondava [[Eestimaa Ametiühisuste Kesknõukogu]]. EAK nimekirjades [[I Riigikogu valimised|I Riigikogu valimistel]] osalenud kommunistidest valiti [[Tallinna Ametiühisuste Kesknõukogu]] nimekirjadest Riigikogusse EAK esimees [[Johannes Vanja]], asjaajaja [[Johannes-August Allikso]] ja liige [[Jaan Santa]] ning [[Tallinna Metallitööliste Ametiühisus]]e abiesimees [[Johannes Soans]] ja Rapla ametiühingutegelane [[Jaan Reinberg]]. Kuid juba [[7. jaanuar]]il (riigikogu 3. tööpäeval) kuulutasid nad end avalikult [[Eesti Riigikogu Kommunistline Töölisterühm|Eesti Riigikogu Kommunistliseks Töölisterühmaks]]&lt;ref name=&quot;nxVsx&quot; /&gt;.

Riigikogusse valitud enamlaste esindajad olid enamuses madala haridustasemega, vaid mõnel nende Riigikogu töös osalenud enam kui 20 saadikust oli lõpetatud [[gümnaasium]], siis kõik kõnede tekstid oli ette valmistanud EKP Keskkomitee poliitiline büroo ja illegaalselt Eestis viibiv Viktor Kingissepp. [[1921]]. aasta aprillis arreteeris [[Poliitiline Politsei|kaitsepolitsei]] aga põrandaaluse EKP Keskkomitee kulleri ja politsei kätte sattusid Viktor Kingissepalt Johannes-August Alliksole saadetavad järjekordsed juhised Riigikogu kommunistliku fraktsiooni tegevuse kohta.

Kommunistlike saadikute juures läbi viidud läbiotsimiste käigus leiti materjale, mis neid põrandaaluste ja illegaalse riigivastase tegevusega seostas. Eriti saatuslikuks sai Allikso arhiveerimiskirg: ta oli alles hoidnud kõik EKP Keskkomitee büroolt ja Kingissepalt tulnud juhised, samuti koopiad kõigist põrandaalustele edastatud kirjadest.

Asitõendite tulemusena paljastati kommunistide legaalsete organisatsioonide tegevus ja leidis tõestust nende riigivastase liikumise kogu ulatus. Selgus põrandaaluste kommunistide roll nii Tallinna Ametiühisuste Kesknõukogus, Riigikogu kommunistlikus rühmas, [[Tallinna linnavolikogu kommunistlik rühm|Tallinna linnavolikogu kommunistlikus rühm]]as, [[Pärnu Ametiühisuste Kesknõukogu]]s ja [[Noorproletaarlaste Ühing]]us.

[[3. mai]]l [[1922]] tabasid kaitsepolitsei ja kaitsevägi ühisoperatsiooni käigus ning hukkasid sõjakohtu otsusega [[EKP Keskkomitee büroo]] tegeliku juhi Viktor Kingissepa. [[19. mai|19.]]–[[27. mai]]ni [[1924]] toimunud [[115 protsess]] nõrgendas tugevasti ka Riigikogu kommunistlikku rühma. Kohus mõistis süüdi mitu saadikukandidaati, samuti neli Riigikogu liiget: [[Sergei Andrejev]]i, [[Eduard Kägu|Eduard Käo]], [[Adolf Leevald]]i ja Johannes Vanja. Nende kõrvaldamine Riigikogust ei toimunud aga kohe, vaid alles pärast nende edasikaebuse läbivaatamist. [[Jaan Tomp]] mõistetigi kokkuvõttes õigeks ja ta osales Riigikogu töös kuni selle laialiminekuni.

Kirjanik [[Eduard Laaman]] iseloomustas tolleaegset Eestimaa Kommunistlikku Parteid (varjunime J. Saar all) järgmiselt:&lt;ref name=&quot;Txm4W&quot; /&gt;:
{{Tsitaat|''''Ühelt poolt nende isandate kirjaoskamatus, teiselt poolt määratu iseteadvus, mis iseennast ainukeseks Eesti rahva kutsutud ja seatud valitsejaks luges, kuna teisu inimestekski ei arvatud, – Riigikogus pidasid nad end kui kõrtsis üleval, – see igapäevane vastolu pakkus Riigikogu istangutel alalist nalja. Eesti kommunismi võrreldi üsna tabavalt halvasti lavastatud operettiga: Võõrsilt laenatud aine, mis võõraste olude kohaselt läbitöötatud; palgatud näitlejad ühes väikse hulga statistidega, kes end pea kommunistideks, pea iseseisvateks sotsialistideks riietudes näitelavale sisse ja välja käies rahvast peavad kujutama; põrandaalune etteütleja, keda publikumi silme eest hoolega varjata püütakse, kuid kelle häälekaja siiski ühtelugu kuulajate ruumi ulatab, –nagu ikka provintsi teatris, kus näitlejad põrmugi oma osa ei oska, vaid etteütlejat kuulatavad, et siis valepaatosega tema sõnu korrata; selle kõige juure reklaami lendlehekesed, mis kümnete tuhandelistest hulkadest kriiskaval toonil hooplevad, – nii nägigi välja see partei, kes Eesti ja kogu ilma lubas uueks muuta.''|}}

=== Agitatsioon ===
EKP avaldas hulka legaalseid ja illegaalseid ajakirju. Niipea kui üks kinni pandi, hakkas see jälle ilmuma uue nime all. Nii ilmusid [[1919]]–[[1925]] ajakirjad [[Töö (ajaleht)|Töö]], [[Rõhutute hääl]], Edasi, [[Uus ilm]], [[Tallinna tööline]], [[Noor tööline]], [[Kommunist (ajaleht)|Kommunist]], [[Noor Proletaarlane]], [[Kiir (ajaleht, 1927)|Kiir]], [[Tööline]], [[Uus Meie Hääl]], [[Töö täht]], [[Töörahva hääl]], [[Töö lipp]], [[Teadete Leht]], Sõna, [[Säde]], [[Meie sõna]] ja [[Meie Leht (ajaleht, 1924)|Meie Leht]].

=== Eesti kommunistide karistamine riigikorravastase tegevuse eest ===
*Juunis 1920 mõistis sõjaväe välikohus riigivastase poliitilise tegevuse eest [[35 protsess]]i käigus surma [[Vladimir Bogdanov]]i ja [[Georg Kreuks]]i, kuid hiljem asendati surmanuhtlus 10 aasta pikkuse [[sunnitöö]]ga. Süüdi mõisteti ka [[Georg Kreuks]]i varjaja [[Iida Morgenson]];
*[[50 protsess]]
*3. mail 1922 tabati [[Viktor Kingissepp]], anti kohe [[välikohus|välikohtu]] alla riigipööramise süüdistusega, mõisteti samal päeval surma ja lasti pärast sõjaministri kinnitust maha.
*[[115 protsess]]
*[[1923]]. aastal hukkus kinnipidamisel [[EKP Keskkomitee]] liige, [[EKP kongressid|EKP I, II ja III kongressi]] delegaat [[Jaan Kreuks]];
*[[21. veebruar|21.]]–[[24. veebruar]]ini 1924 peeti Tallinnas [[Sõjaringkonnakohus|Sõjaringkonnakohtu]] [[12 protsess]], millel mõisteti süüdi [[Johannes Lauristin]], [[Jaan Tomp]], E. Rõngelepp, [[Alma Vaarman]] jt.
*[[10. november|10.]]–[[27. november|27. novembril]] 1924 toimus [[149 protsess]]
*[[14. november|14. novembril]] 1924, 149 protsessi ajal hukati [[Jaan Tomp]], keda süüdistati Venemaa kasuks spioneerimises. Tomp ei täitnud kohtu korraldusi ja kutsus üles riigikukutamisele. Tombi süüdistus eraldati protsessist ning ta anti [[Tallinna Sõjaringkonnakohus|Sõjaväljakohtu]] alla, kes ta samal päeval surma mõistis ja otsuse täide viis.

=== 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse ===
[[29. november|29. novembril]] 1924 moodustati EKP Keskkomitee ja kommunistide noorsoo-organisatsiooni [[EKNÜ Keskkomitee]] ühiskoosolekul järjekordne Sõja-Revolutsioonikomitee, mille esimees oli V. Klein &lt;ref name=&quot;5IfKe&quot; /&gt; [[Venemaa]]lt saadud materiaalsel ja moraalsel toel korraldas EKP [[1. detsember|1. detsembril]] 1924 [[1. detsembri ülestõus|riigipöördekatse]], mis samal päeval maha suruti. Seejärel vahistati ja mõisteti pikaks ajaks vangi hulk selles osalejaid. Osa kommuniste põgenes [[Nõukogude Liit]]u, kus neist 1938. aasta paiku paljud hukati kui [[kodanlikud natsionalistid]].

*[[1925]]. aastal toimus [[78 protsess]], milles EKP Tartu kohalik juht [[Hans Heidemann]] mõisteti surma, teised 2 kohtualust eluaegsele sunnitööle.
*[[20. aprill]]il [[1926]] vahistati 13 [[Eesti Töölispartei]] liiget. [[23. aprill]]il lasti [[August Riismann]] sõjaväe välikohtu otsusega maha.
*[[3. august]]il [[1927]] hukkus kinnipidamisel EKP Keskkomitee liige [[Aleksander Leiner]].
*1927. aasta lõpul mõisteti [[Rahvusvaheline Töölisabi Organisatsioon|Rahvusvahelise Töölisabi Organisatsiooni]] 7 liikmele ([[Dagmar Võrk]], [[Salma Ohak]]) karistuseks sunnitöö 5–10 aastani.
*Aprillis [[1928]] keelustati kommunistlike noorte organisatsiooni tegevus Eestis ning [[Ülemaaline Tööliste Ühing|Ülemaalise Tööliste Ühingu]] juhid A. Kriiseman, [[Alfred Taalman]]&lt;ref name=&quot;2SE6B&quot; /&gt; (1904–1938) ja [[Leonhard Klaaser]] mõisteti sunnitööle.
*Veebruaris [[1929]] suri vanglas [[Vilhelmine Klementi]], [[Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing|Eestimaa Kommunistliku Noorsooühing]]u Keskkomitee liige.
*[[13. märts]] [[1930]] hukkus kinnipidamisel EKP Tallinna organisatsiooni juht [[Johannes Jürna]].
*[[14 protsess]]
*[[11 protsess]]
*[[Tädi protsess]], &quot;Tädi&quot; oli kommunisti [[Katariina Padrik]]u pseudonüüm.
*[[1931]]. aasta märtsis vahistati Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu Organiseerimisbüroo juhataja [[Osvald Kivisson]], Nõukogude Liidust Eestisse saadetud organisaator [[Alviine Puusepp]]&lt;ref name=&quot;PsVVP&quot; /&gt;,&lt;ref name=&quot;m13C2&quot; /&gt; ja [[EKP Keskkomitee]] sekretär [[Osvald Tuul]]. Isikud mõisteti 1932. aastal [[34 protsess]]il süüdi &quot;et nad töötasid Eestimaa Kommunistliku Partei huvides, mis on kolmanda internatsionaali sektsioon ja omale ülesandeks seadnud Eestis kehtiva korra kukutamise&quot;. Tähtsamad kaebealused: Osvald Tuul, Alviine Puusep&lt;ref&gt;[[Valdur Ohmann]], [https://www.ra.ee/tuna/ekp-hadas-provokaatoritega-ja-opib-tundma-oma-vaenlast-lk-86-94/ EKP hädas provokaatoritega ja õpib tundma oma vaenlast], [[Tuna]] 1 / 2019, lk 86–94&lt;/ref&gt;, Osvald Kivisson, [[Johannes Lauristin]], [[Aleksander Siim]], [[Kristjan Eichorn]], [[Peeter Maasikas]], [[Martin Parker]]&lt;ref name=&quot;UuNrQ&quot; /&gt;. NSV Liidust Eestisse saadetud A. Puusepale mõisteti 12 aastat sunnitööd.
*1931. aasta aprillis toimus Eestimaa Kommunistliku Partei koosolek, kus võeti vastu [[Feodor Okk|Feodor Oki]] koostatud protestiresolutsioon Lauristini vahistamise ja teiste vahistamiste vastu Eestis. See ilmus [[Edasi]]s ja põrandaalustes lendlehtedes.&lt;ref name=&quot;2vUO9&quot; /&gt;
*[[1933]]. aastal vahistati Tartus [[Oskar Cher]]i 7-liikmeline grupp ja NSV Liitu külastanud delegatsiooni liikmed ning O. Cherile mõisteti 9 kuuline vabaduskaotus&lt;ref name=&quot;xqBEa&quot; /&gt;.
*[[25. oktoober|25. oktoobril]] 1933 hukkus kinnipidamisel [[Saaremaa]] kommunistide juht [[Aleksander Ellam]].
*[[1934]]. aastal võttis [[Riigikogu]] ära [[saadikupuutumatus]]e [[Priidik Kroos]]alt ja [[Aleksander Silverstov]]ilt.
*[[1938. aasta amnestiaseadus]]e alusel vabanesid pärast 14 aasta pikkust vangistust riigivastaste kuritegude eest süüdimõistetud, sh. Johannes Lauristin, [[Oskar Sepre]], [[Arnold Veimer]], [[Hendrik Allik]], [[Aleksander Resev]], [[Hermann Arbon]], [[Paul Keerdo]], umbes 100 inimest.

EKP liikmeskonna suurus oli 1934. aastal 387 liiget. Aastal 1939 oli sinna jäänud kõigest 133 isikut. Vahepeal oli [[NSV Liit|NSV Liidus]] hukatud 254 eesti kommunisti&lt;ref name=&quot;aIIbK&quot; /&gt;.
===  Variorganisatsioonid Eesti poliitikas ===
[[III Riigikogu valimised|III Riigikogu valimistel]] osales Eestimaa Kommunistlik Partei variorganisatsioonina [[Eesti Tööliste Partei]], III Riigikogus oli 6 saadikut (5,8 %) Eesti Tööliste Parteist.

[[IV Riigikogu valimised|IV Riigikogu valimistel]] osales Eestimaa Kommunistlik Partei variorganisatsioonina [[Eesti Tööliste Partei]], [[IV Riigikogu]]s oli 6 saadikut (6,2 %) Eesti Tööliste Parteist.

[[V Riigikogu valimised|V Riigikogu valimistel]] osales Eestimaa Kommunistlik Partei variorganisatsioonina valimisliit [[Pahempoolsed töölised ja kehvikud]], [[V Riigikogu]]s oli 5 saadikut Pahempoolsete tööliste ja kehvikute valimisliidust.

== Eesti kommunistide saatus NSV Liidus ==
=== Eestlased Nõukogude võimu teenistuses===
*[[Jaan Anvelt]], [[Nõukogude Venemaa]] [[Loode oblast]]i sõjakomissar; [[Petrogradi Töökommuun]]i esimees; [[Põhja Oblasti Kommuunide Liit|Põhja Oblasti Kommuunide Liidu]] rahvusasjade ja [[Vene NFSV Rahvakomissaride Nõukogu]] heakorra rahvakomissar;
*Kominterni Eesti sektsiooni sekretär [[Johannes Käspert]] ( 1930–), [[Richard Meering]] (1938), [[Eduard Alas]] sektsiooni [[referent]], [[Hans Pöögelmann]], [[Jaan Anvelt]] ,
*välisbüroo sekretär [[Rudolf Vakmann]], [[Jaan Laagus]] Eesti sekts. välisbüroo sekretäri asetäitja&lt;ref name=&quot;DrFcL&quot; /&gt;,
**kaadrite osakonna sekretariaadi juhataja [[Hilda Zonberg]] (''Зонберг Гильда Яновна'')
*[[Engelbert Strauch]], [[Eestimaa Kommunistliku Partei Venemaa büroo]], sekretär (1921–1922)
*[[Nikolai Janson]], [[NSV Liidu Justiitsministeerium]]i ja [[NSV Liidu Veeteede Rahvakomissariaat|NSV Liidu Veeteede Rahvakomissariaadi]] rahvakomissar,
*[[August Keder]], (1896–1938) (''Кедер Август Яковлевич'') [[NSV Liidu Side Rahvakomissariaat|NSV Liidu Side Rahvakomissariaadi]] Varustusvalitsuse juhataja;
*[[Karl Vitsut]] (1895–1938) (''Витсут Карл Михайлович''), [[NSV Liidu Veeteede Rahvakomissariaat|NSV Liidu Veeteede Rahvakomissariaadi]] Põhja meretranspordi keskvalitsue juhataja asetäitja (''зам.нач. северного центрального управления морского транспорта Наркомвода'')
*[[Jaan Pullerits]] (1892–1938) (''Пуллериц Ян Янович'') NSV Liidu Kaug-Ida poliitvangide tööjõuga varustatud ehitusvalitsuse [[Dalstroi]] sanitaarvalitsuse ülem (''начальник санитарного Управления Дальстроя'');
*[[Hans Pöögelmann]], [[Venemaa SNFV Rahvuste Rahvakomissariaat|Venemaa FSNV Rahvuste Rahvakomissariaadi]] Eesti asjade komissar;
==== [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu SARKis]], [[Punaarmee]]s ja [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus|sõjaväeluures]]====
[[Aleksander Kukk]], [[Viktor Kingissepp]], [[Johannes Käspert]], [[August Kork]], [[Johan Ludri]], [[Johannes Raudmets]], [[Johan Lepik]] (Jaan Lepik), [[Harald Tummeltau]], [[Karl Rimm]], [[Karl Tikk]], [[Otto Riks]] )[[Petrogradi erakorraline komisjon võitluseks kontrrevolutsiooni ja sabotaažiga|Petrogradi Tšekaas]]), [[Aleksander Riks]] (Petrogradi Tšekaas), [[Eduard Otto]] (Petrogradi Tšekaas), [[Aleksander Jea]], [[Roman Birk]] ([[Tšekaa]]s ja [[Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus|GPU]] ning [[OGPU]]-s), [[Gustav Krela]]&lt;ref name=&quot;t4Fie&quot; /&gt; ([[:ru:Крэла, Густав Карлович|ru]]), [[Sõjaväeline auaste|brigaadikomissar]] [[Voldemar Ulmer]] (''Волъдемар-Иоханнес Августович Улъмер'') ([[NSV Liidu piirivalve|NSV Liidu SARKi Piirivalve ja Sisevägede Peavalitsuse]] ülema [[Mihhail Frinovski]] asetäitja ja operatiivsekretär&lt;ref name=&quot;JbLMR&quot; /&gt;), *[[personaalne auaste|riikliku julgeoleku leitnant]] [[Aleksander Aksel]] (1898–1937) (''Аксель Александр Гансович'') ([[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Leningradi ja Leningradi oblasti Siseasjade Valitsus|Leningradi ja Leningradi oblasti Siseasjade Valitsus]]e 3. osakonna operatiivvolinik&lt;ref name=&quot;fGzOs&quot; /&gt;) ja [[Eduard Aksel]] (NKVD); [[Arkadi Kadakas]] (1903–1938) (''Кадакс-Шютц Аркадий Юрьевич'') ([[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] juhtivkoosseisu täienduskooli [[uurija]]), [[Sergei Saks]] (NSV Liidu sõjamerejõudude [[Kaspia laevastik]]u ülem), [[Mihkel Tombah]] (1986–1938) (''Томбах Михкель Адольфович''), (Punaarmee Suurtükiväevalitsuse osakonnaülem), [[Friedrich Sikka]], (623. kütipolgu ja [[Kroonlinna merekindlus]]e maaväe ülem), [[Aleksander Inno]] (Kuldvere) (Petrogradi Jalaväekooli ja [[Internatsionaalne Sõjakool|Internatsionaalse Sõjakool]] ülem), [[Oskar Martinson (sõjaväelane)|Oskar Martinson]], (1900–1938) (''Мартинсон Оскар Вольдемарович''), ([[GRU|Punaarmee staabi luureosakonna]] jaoskonnaülem), [[major]] [[Mart Meier]] (1902–1938) (''Мейер Март Борисович''), Petrogradi SvrStaabi IV osakonna ülema asetäitja ja [[Taga-Baikali sõjaväeringkond|Taga-Baikali sõjaväeringkonna]] Luureosakonna jaoskonnaülem), [[Maria Laskovitš-Kuibõševa]] (1902–1938) (''Ласкович-Куйбышева Мария Иосифовна'') ([[GRU|NSV Liidu sõjaväeluure]] masinakirjabüroo tõlk), [[Mihhail Lorberg]] (''Лорберг Михаил Константинович'') ([[Mihhail Kalinin]]i abikaasa [[Jekaterina Kalinina]] (sünd Lorberg) vend, töötas [[Vladivostok]]is vahilaeva komandörina).

'''Teadaolevad Eesti päritoluga sõjaväeluurajad Nõukogude teenistuses''':
[[Johannes Käspert]], [[Voldemar Puss]], [[Aleksander Kukk]]&lt;ref name=&quot;gl2AW&quot; /&gt;, [[Richard Vennikas]]&lt;ref name=&quot;d8WX2&quot; /&gt;, [[Genrih Gofberg]]&lt;ref name=&quot;gk9mM&quot; /&gt;, [[August Kork]]&lt;ref name=&quot;XZamI&quot; /&gt;, [[Paul Oras]]&lt;ref name=&quot;gz78F&quot; /&gt;, [[Fjodor Sudakov]]&lt;ref name=&quot;wQ3Oh&quot; /&gt;, [[Harald Tummeltau]]&lt;ref name=&quot;XxSxq&quot; /&gt;, [[Bernhard Beek]]&lt;ref name=&quot;ngq0t&quot; /&gt;, [[Edvin Bidder]]&lt;ref name=&quot;XKIBI&quot; /&gt;, [[Johann Herman]]&lt;ref name=&quot;Tliuq&quot; /&gt;, [[Helene Kullman]]&lt;ref name=&quot;haA93&quot; /&gt;, [[Oskar Martinson (sõjaväelane)|Oskar Martinson]]&lt;ref name=&quot;eo5N1&quot; /&gt;, [[Mart Meier]]&lt;ref name=&quot;WMm3A&quot; /&gt;, [[Pavel Paulus]]&lt;ref name=&quot;GJ3A3&quot; /&gt;, [[Karl Rimm]]&lt;ref name=&quot;46bpM&quot; /&gt;, [[Grigori Ivanovitš Semjonov]]&lt;ref name=&quot;wu54v&quot; /&gt;, [[Karl Tikk]]&lt;ref name=&quot;cZxlz&quot; /&gt;, [[Karl Trakmann]]&lt;ref name=&quot;H0jJ9&quot; /&gt; (''Тракман Карл Густавович'') (1887–) [[Max-Alfred Trakmann]].

;Liivimaa kubermangus sündinud
[[August Pess]]&lt;ref name=&quot;Ss3tF&quot; /&gt;; [[Jaan Birkenfeld]]i&lt;ref name=&quot;LySCZ&quot; /&gt;, Jaan-Alfred Tõltõn&lt;ref name=&quot;M1wHX&quot; /&gt;, läti ''Alfreds Tiltiņš'', vene ''Тылтынь Альфред Матисович'', Luurevalitsuses 1922. aastast&lt;ref name=&quot;on9OM&quot; /&gt;, [[Maria Tõltõn]] ka Mary Martin sünd. Lätis, Dobeles nimega Maria Emma Martin Schul Jüri t.&lt;ref name=&quot;HEeMH&quot; /&gt; – (eelmine abikaasa, arreteeriti [[Soome]]s [[spionaaž]]i eest ja suri vanglas [[Soome]]s), [[Jaan Žigur]] (''Жигур Ян Матисович'') (1895–1938), [[1. detsembri mäss]]ukatses [[1924]]. aastal osaleja, [[1925]]–[[1926]] Punaarmee Luurevalitsuse 3. osakonna ülema abi, [[1926]] Punaarmee Luurevalitsuse 3. osakonna ülema asetäitja, [[1926]]–[[1927]] sõjaline nõunik [[Hiina]]s.

=== Eesti kommunistide saatus NSV Liidus===
17. detsembril 1926 NSV Liidus läbi viidud rahvaloenduse andmetel oli NSV LIidus eestlasi 154 666, 1930. aastail alanud poliitiliste repressioonide käigus NSV Liidus asunud eestlaste suhtes toimusid arvuliselt suuremad repressioonid Eestiga piirnevates [[Leningradi oblast]]i ja [[Leningrad]]i linna eesti kogukondades, mida viidi läbi [[NSV Liidu SARK]]i Leningradi valitsuse juhi [[Leonid Zakovski]] (läti päritolu tšekisti õige nimi [[Henriks Stubis]] Ernesti p) (1894–1938 ) juhtimisel.

1937. aastal kulmineerus pärast 1924. aasta ebaõnnestunud riigipöördekatset tekkinud eesti kommunistide sisemine võimuvõitlus&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/edasivene/1935/08/06/20 GRUPILIKKUSE VASTU RAHVUSVAHELISE KONTROLLKOMISJONI OTSUSE PUHUL], Edasi : Venemaa Kommunistline (enamlaste) Partei Peterburi Eesti osakonna häälekandja, nr. 106, 6 august 1935&lt;/ref&gt;,&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/edasivene/1935/08/06/21 Rahvusvahelise Kontrollkomisjoni otsus Eesti küsimuse kohta], Edasi: Venemaa Kommunistline (enamlaste) Partei Peterburi Eesti osakonna häälekandja, nr. 106, 6 august 1935&lt;/ref&gt; ning Jaan Anvelti ja Hans Pöögelmanni vastaste kohta alustati NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Petrogradi valitsuses kriminaalmenetlust [[spionaaž]]is ja terroristlike aktide ettekavatsemise süüdistusega.
Menetluse raames süüdistati isikuid, selles, et nad ''kogusid luureandmeid eesti kommunistide kohta Petrogradis ning edastasid neid läbi Jakob Palvadre eesti luureorganitele, samuti kavandasid [[Komintern]]i eesti sektsiooni juhtide Anvelti ja Pöögelmanni vastu terroristlikke akte''. Vandenõu sai nime &quot;Fontannikud&quot; (''фонтанники''), kuna eesti poliitemigrandid Leningradis omasid kogunemiskohta Leningradi linnas [[Fontanka tänav]]al&lt;ref name=&quot;Mou96&quot; /&gt;.

Antud olematu vandenõu ehk nn [[Fontannikute süüasi|Fontannikute süüasjas]] süüdistatavatele mõisteti vabaduskaotuslikud karistused ning hiljem täiendavalt &quot;[[kõrgeim karistusmäär]]&quot;:
# [[Rudolf Vakmann]] (1894–1937), hukati 11. novembril 1937.
# [[Johannes Käspert]] (1886–1937), [[Eesti Töörahva Kommuun]]i asjaajaja, [[Punane terror|punase terrori]] ja tsensuuri eest vastutaja, hukati 4. novembril 1937.
# [[Max-Alfred Trakmann]] (1890–1937), endine ETK välisasjade komissar, kes hukati 3. oktoobril 1937.
# [[Otto Rästas]] (1890–1938), hukati 27. jaanuaril 1938,
# Otto Rästase vend [[Jüri Rästas]] (1885–1938), kes olevat 1922. aastal üldse [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP-st]] välja astunud, hukati samal aastal.
# [[Artur Vallner]] – [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eesti Maapäeva]] endine esimees ja ETK rahvahariduse juht – 1936. aastal vangistati Leningradis poliitilistel põhjustel ja saadeti 10 aastaks Siberisse asumisele. Leningradi linna NKVD [[Erinõupidamine]] vaatas kogutud materjalid läbi ning ta hukati koos veel '''21''' &quot;fontannikust kaasosalisega&quot; 14. veebruaril 1938.
#[[Jakob Palvadre]] (1889–1936), [[Eesti kütiväed|Eestimaa kütidiviis]]i juht ja [[Eesti Töörahva Kommuun|ETK sõjanõukogu]] liige;
#[[Mart Laius]] (1881–1938), Punase Kütidiviisi [[komissar]], lasti nad koos kaasosalistega 14. veebruaril 1938 maha.
#[[Georg Teiter]], [[EKP Keskkomitee]] liige, lasti koos kaasosalistega 14. veebruaril 1938 maha.
# [[Aleksander Jea]] (1888–1938), [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadis]] tööl olnud endine Tartu bolševik
# [[Eduard Otto]] (−1938), 1918. aastal uuris [[Petrogradi erakorraline komisjon võitluseks kontrrevolutsiooni ja sabotaažiga|Petrogradi Erakorralises Komisjonis]] [[Moissei Uritski]] ja ka [[Moissei Volodarski]] tapmist, arreteeriti 1936. aasta suvel ja hukati fontannikute vandenõu süüdistuses [[NSV Liidu Ülemkohtu Sõjakolleegium]]i väljasõiduistungil [[Jossif Ulrich]]i eesistumisel 11. oktoobri 1936. aasta otsuse alusel&lt;ref name=&quot;AyzkI&quot; /&gt;,&lt;ref name=&quot;SJwzV&quot; /&gt;;
# [[Aleksander Riks]] (''Александр Юрьевич Шмидт, Александр Юрьевич Рикс'') (−1938), 1918. aastal uuris [[Petrogradi erakorraline komisjon võitluseks kontrrevolutsiooni ja sabotaažiga|Petrogradi Erakorralises Komisjonis]] [[Moissei Uritski]] tapmist, arreteeriti 1936. aasta suvel ja hukati fontannikute vandenõu süüdistuses [[NSV Liidu Ülemkohtu Sõjakolleegium]]i väljasõiduistungil [[Jossif Ulrich]]i eesistumisel 11. oktoobri 1936 otsuse alusel &lt;ref name=&quot;H0eLi&quot; /&gt;,&lt;ref name=&quot;TSHCM&quot; /&gt;;
*Vandenõu süüasjas vahistati 27. oktoobril 1937 ning mõisteti NSV Liidu SARKi Erinõupidamise poolt süüdi KrK §[[58]] punktide 10 ja 11 alusel ka [[Kuramaa]]lt pärit ning [[Karjala ANSV]] Arhiivikeskvalitsuse juhataja Augusta Gulbis-Šunko &lt;ref name=&quot;8Y3OL&quot; /&gt;, kes oli õppinud koos Jakob Palvadrega Leningradi Ülikoolis ning avaldanud kaastunnet süüdimõistetud [[trotskistid]]ele. Talle määrati 10 aastat vabaduskaotust.

14. veebruaril 1938 hukati osa süüdimõistetuid [[Karjala]]s [[Medvežogorsk]]i piirkonnas [[Sandarmoh]]i lähedal&lt;ref name=&quot;UX6mv&quot; /&gt;

Peale Leningradis asunud vandenõukeskuse &quot;avastas&quot; [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] Novosibirski oblasti valitsus ka vandenõus osaleva grupi [[Novosibirski oblast]]is&lt;ref name=&quot;FPvq9&quot; /&gt;, mille juht oli Lääne-Siberi krai Raadiokomitee esimees (''Я. Я. Пельдемаа'').

*[[Jaan Anvelt]] (1884–1937) – ETK Nõukogu esimees ja sõjandusasjade juht hukkus 11. detsembril 1937
*[[Hans Pöögelmann]] (1875–1938) – ETK Rahvamajanduse valitsusjuht, lasti maha 27. jaanuaril 1938.

== EK(bolševike)P 1940–1941 ==
{{vaata|EKP KK I sekretär}}
{{vaata|EKP KK}}, ''[[EKP KK Sekretariaat]]'', ''[[Eestimaa Kommunistliku Partei piirkondlikud asutused]]''

Pärast 1924. aasta [[1. detsembri riigipöördekatse]] mahasurumist keelustati Eestis kommunistide tegevus. 1938. aastal siiski varem vangistatud poliitvangid amnesteeriti, välja arvatud 1924. aasta riigipöördekatsest osavõtnud. Põrandaaluste kommunistide arv küündis Eestis enne 1940. aasta juunit 120–130 inimeseni. Pärast juunipööret tühistas [[Johannes Varese valitsus]]e sisekaitseülem [[Harald Haberman]] Eestimaa Kommunistliku Partei keelustamise [[4. juuli]]l 1940 &lt;ref name=&quot;o4DXX&quot; /&gt;.
{{tsitaat|''Sisekaitseülema otsus''
:'''Eestimaa Kommunistliku Partei legaliseerimisest'''

0[[4. juuli]] 1940

#Tühistan 1918.a. tehtud Eestimaa Kommunistliku Partei ([[III Kommunistlik Internatsionaal|III Kommunistliku Internatsionaali]] sektsiooni) sulgemise otsuse ja luban Parteil jätkata tegevust.
#Tühistan Ajutise Valitsuse otsuse 1918.a. ajalehe &quot;[[Kommunist (ajaleht)|Kommunist]]&quot; sulgemise asjus ja luban ajalehel jätkata ilmumist.

:Alus: [[Kaitseseisukorra seadus]]e §20 p 10 ja Sõjavägede Ülemjuhataja sundmäärus nr 17 (&quot;Riigi Teataja&quot; 1934, 75, 634 ja &quot;RT&quot; 1939, 6, 29) §4 ja 5

[[Harald Haberman|H.Haberman]],

Siseministri abi, sisekaitseülema ülesannetes

|&lt;ref name=&quot;4UYw9&quot; /&gt;|}}
Et suurendada kiiresti EKP liikmeskonda, võttis [[ÜK(b)P Poliitbüroo]] [[10. märts]]il [[1941]] vastu otsuse [[ÜK(b)P]] allorganisatsiooni ajutise vastuvõtmise korra. Nii anti võimalus soovitajatena esineda Nõukogude Liidust saabunud kommunistidel. Sama korra alusel võis parteisse vastu võtta ka isikuid, kes olid Eestisse saabunud Nõukogude Liidust.

[[8. oktoober|8. oktoobril]] 1940 nimetati EKP ümber Eestimaa Kommunistlikuks (bolševike) Parteiks (EK(b)P) ja [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee|ÜK(b)P Keskkomitee]] otsusega sai EK(b)P Üleliidulise Kommunistliku (bolševike) Partei allorganisatsiooniks.

Sellel liikmeskonna kiire suurendamise ajal liitus parteiga ka &quot;soovimatuid inimesi&quot;. Juba 1940. aasta novembris-detsembris toimus parteipiletite vahetamise käigus ridade puhastus. Parteist heideti välja 500–600 inimest.
*1. jaanuari 1941 seisuga oli EK(b)P-s 1169 liiget ja 867 liikmekandidaati, kokku 2036 kommunisti, neist 75% eestlasi ja 23% venelasi.
*1. juuniks 1941 oli Eestis arvel 3732 parteilast, neist 2576 EK(b)P poolt vastuvõetut (sh NSV Liidust tulnud ja siin parteisse astunud) ning 1156 Nõukogude Liidust saabunud kommunisti&lt;ref name=&quot;of6xF&quot; /&gt;.
*1. juulil 1941 oli EK(b)P nimekirjas 3751 inimest.

EKP juhtimisel natsionaliseeriti 680 ettevõtet: need, kus töötas üle 20 töötaja, ja need, kus oli vähem töötajaid, kuid töö oli tugevalt mehhaniseeritud. Igasse ettevõttesse määrati [[komissar]] ja töölistele ühistel põhimõtetel palgad.

== EK(b)P 1941–1944 nõukogude tagalas ==
Teise maailmasõja aegu kuulus EKP-sse ligikaudu üheksasada liiget, kellest 90% asus Venemaa tagalas.
{{Vaata|Vastupanuliikumine okupeeritud Eestis 1941–1944#Nõukogude partisaniliikumine}}

== EK(b)P 1944–1952 ==
[[1944]]–[[1947]] tegutses Moskvas [[ÜK(b)P KK Eesti büroo]]. Üleliidulise büroo tegevuse eesmärk oli nõustada ja kontrollida kohaliku parteiosakonna (see tähendab EK(b)P) juhtkonna tegevust ja lojaalsust keskvõimule. Sageli arutati olulised küsimused enne läbi ÜK(b)P KK Eesti büroos&lt;ref name=&quot;mWcbF&quot; /&gt; ja alles seejärel [[EK(b)P KK büroo]]s.

[[1952]]. aastal [[ÜK(b)P]] Kongressil vastuvõetud otsuse kohaselt muutis ÜK(b)P ja 1953. aastal ka (EK(b)P) nimetuse Eestimaa Kommunistlikuks Parteiks.

EKP vastutas kõigi ettevõtete natsionaliseerimise, tuhandete inimeste [[küüditamine|küüditamise]] ja muusuguse [[repressioon|represseerimise]], talude [[kollektiviseerimine|kollektiviseerimise]] ja Eesti [[venestamine|venestamise]] eest. Kuigi käsud nendeks operatsioonideks tulid Moskvast, jäi EKP hooleks plaanide väljatöötamine ja täitmine.

1. jaanuaril 1945 oli EK(b)P nimekirjas ainult 2409 liiget. 1946. aasta lõpuks [[8. Eesti Laskurkorpus]] demobiliseeriti, samuti tuli NSV Liidu tagalast Eestisse tagasi suur osa sinna evakueeritud inimestest ning Eestisse tuli ka hulk Venemaa eestlasi ja teiste NSV Liidu rahvaste liikmeid. 
== EKP 1952–1990 ==
1953. aasta 1. jaanuaril oli EK(b)P nimekirjas 22 320 ja 1959. aasta 1. jaanuaril 30 516 liiget. 1988. aastal  oli EK(b)P nimekirjas  112 925 liiget. 

Partei lagunemise eel oli EKP liikmeid saja tuhande ringis, mis oli umbes viieteistkümnendik Eesti elanikest. Eestlaste osakaal EKP liikmeskonnas oli sel ajal 40% ja 55% vahel. Poole sajandiga käis EKP liikmeskonnast läbi veerand miljonit eestlast.

Pärast [[NLKP Keskkomitee büroo]] [[14. detsember|14. detsembri]] [[1987]] salajast otsust [[natsionalism]]i ilmingute kohta Eestis, Lätis ja Leedus järgnes [[5. jaanuar]]il [[1988]] vastav otsus EKP Keskkomitee büroolt, mille kohaselt tuli &quot;paljastada ja kritiseerida Eesti kodanluse ja tema liitlaste kiskjalikku olemust, valge terrori initsiaatoreid ja läbiviijaid, kodanliku Eesti iseseisvuse loosungi olemust: &quot;Kellele iseseisvus, kellele ike,&quot; Eesti kodanluse 20 aasta juhtimise tegelikke tulemusi, kodanliku Eesti reaktsioonilisi tegelasi, müüti kodanliku Eesti õitsengust, Eesti kodanluse koostööd fašistidega, metsavendade tegevust ja Nõukogude Eesti ajaloo võltsijaid&quot;.

Selle plaani täitmist arutasid ning koostasid realiseerimisplaani EKP KK büroo liikmed [[Karl Vaino]] (EKP KK I sekretär), [[Arnold Rüütel]] ([[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i esimees), [[Bruno Saul]], [[Gennadi Aljošin]], Ganjušov, [[Rein Ristlaan]] (EKP KK ideoloogiasekretär), [[Artur Bernhard Upsi]], [[Karl Kortelainen]] ([[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] esimees), Liiv, [[Ain Soidla]] ja [[Indrek Toome]] ([[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] esimehe I asetäitja).

[[17. detsember|17. detsembril]] 1987 oli EKP KK büroo istung, millel kinnitati eespool toodud NLKP KK määruse täitmise esmaste ürituste plaan ja otsustati [[22. detsember|22. detsembril]] 1987 kokku kutsuda ENSV [[parteiaktiiv]]i nõupidamine ideoloogiaküsimuses.

== EKP tegevus taasiseseisvumises ==
[[16. juuni]]l 1988 vahetus EKP juht. EKP Keskkomitee esimeseks sekretäriks valiti Vaino Väljas. [[EKP KK XI pleenum]]il [[9. september|9.]]–[[10. september|10. septembril]] 1988 asus EKP eestimeelne juhtkond toetama rahva püüdlusi taastada Eesti iseseisvus. Sama aasta [[16. november|16. novembril]] juhatas Vaino Väljas [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] erakorralist istungjärku, mis võttis vastu [[Eesti NSV suveräänsusdeklaratasioon]]i ja konstitutsiooniparandused.

[[EKP XX kongress]]il [[23. märts|23.]]–[[25. märts]]il [[1990]] jagunes EKP kaheks. EKP vastuvõetud programmis nähti Eestit iseseisva demokraatliku riigina. Samuti andis kongress ajaloolis-poliitilise hinnangu partei varasemale tegevusele. Võeti vastu avaldus iseseisva EKP loomisest. Osa delegaate (vähemus) aga ei toetanud kongressi dokumente, sest tahtsid, et Eesti jääks NSV Liidu osaks. Need delegaadid moodustasid eraldi partei – EKP (NLKP platvormil). Seda parteid tunti [[Ööpartei]] nime all. [[1991]]. aasta augustis selle tegevus keelustati. [[EKP XXI kongress]]il [[26. jaanuar]]il 1991 võeti vastu EKP põhikiri ja sellega oli iseseisev EKP konstitueerunud. [[6. juuni]]l 1991 registreeriti iseseisev Eestimaa Kommunistlik Partei [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] presiidiumis. 28. novembril [[1992]] muudeti partei nimi [[Eesti Vasakpartei|Eesti Demokraatlikuks Tööparteiks]] (EDTP).

==Vaata ka==
*[[Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing]]
*[[EKP saadikud NLKP kongressidel]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;LCN6F&quot;&gt;Kaido Jaanson, [http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/JaansonKaido_Algus_TUNA2005_1.pdf Algus ehk see nõndanimetatud Esimene Vene revolutsioon]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Tuna, 2005 nr 1&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AEYvt&quot;&gt;[http://www.philipp-bittner.com/Bse/STRU-YA/3018.htm ЭСТОНСКАЯ СОВЕТСКАЯ СОЦИАЛИСТИЧЕСКАЯ РЕСПУБЛИКА, Эстония (Ээсти НСВ). VI. Коммунистическая партия Эстонии], Большая советская энциклопедия&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;068VS&quot;&gt;[http://slovari.yandex.ru/~%D0%BA%D0%BD%D0%B8%D0%B3%D0%B8/%D0%91%D0%A1%D0%AD/%D0%A0%D0%B5%D0%BA%D0%B0%D1%88%D1%8E%D1%81%20%D0%92%D0%BB%D0%B0%D0%B4%D0%B0%D1%81%20%D0%92%D0%B8%D0%BD%D1%86%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D1%87/ Рекашюс Владас Винцович]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Большая советская энциклопедия&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NkMxM&quot;&gt;[http://lists.memo.ru/d4/f350.htm Блауфельд Александр Иванович]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0IPO8&quot;&gt;[http://www.podol.ru/w/doku.php/podolsk:podolsky_rabochy:history «Подольский рабочий»]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UtFLT&quot;&gt;[http://www.bse2.ru/book_view.jsp?idn=030314&amp;page=205&amp;format=htmlЭСТОНСКАЯ СОВЕТСКАЯ СОЦИАЛИСТИЧЕСКАЯ РЕСПУБЛИКА], Большая советская энциклопедия.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;H8WCS&quot;&gt;[http://slovari.yandex.ru/dict/revoluc/article/rea/rea-0366.htm Деятели революционного движения в России. Вельман Владимир Иванович]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TeSKV&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/171107/esileht/ak/296083_1.php?eesti-iseseisvuse-motte-areng-ja-punamadruste-naissaare-vaba-riik Eesti iseseisvuse mõtte areng ja punamadruste Naissaare Vaba Riik]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0oaFj&quot;&gt;[http://www.kes-kus.ee/index.php?kategooria=artiklid&amp;action=loe&amp;artikkel_id=2092 Naissaare nõukogude vabariik – 92 aastat]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;59Ziy&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140727135920/http://pealinn.tallinn.ee/index.php?action=news&amp;nid=1718&amp;lang=1 Tallinn ja 24. veebruar 1918], Pealinn, 27.02.2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LmGVh&quot;&gt;[http://kimo.univ.kiev.ua/WW/18.htm Боротьба Радянської Росії за нейтралізацію прибалтійських держав після 1 світової війни]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SrdYS&quot;&gt;[http://encyc.mir-x.ru/184053.html Девятое января 1905]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, encyc.mir-x.ru&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6lJNz&quot;&gt;[http://militera.lib.ru/memo/russian/cherepanov_ai/index.html Черепанов А. И. Поле ратное мое. — М.: Воениздат, 1984. Под Псковом, во главе 2-го красноармейского полка]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EcDt7&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.ivangorod.ru/history/different-materials/518-90---0.html |pealkiri=90 лет Рабоче-Крестьянской Красной Армии |vaadatud=2012-02-08 |arhiivimisaeg=2012-05-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120523172826/http://www.ivangorod.ru/history/different-materials/518-90---0.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5rVbb&quot;&gt;[[Olaf Kuuli]]. Sotsialistid ja kommunistid Eestis 1917–1991. Tallinn 1999, lk 35&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;J5WMc&quot;&gt;[[Aarne Ruben]], [http://kultuur.elu.ee/ke476_riigikogu.htm Eesti parlamentarismi kolm musta päeva], Kultuur ja Elu, 2/2004&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Wq8KO&quot;&gt;(Eesti Riigiarhiiv 2124-3-1927, 4–7)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lTl2d&quot;&gt;[http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=13743&amp;op=archive2 Kommunistlik töölisterühm I Riigikogus (1920–1923)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nxVsx&quot;&gt;I Riigikogu 1. istungjärgu protokoll nr 2, 07.01.21&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Txm4W&quot;&gt;ENAMLASTE RIIGIPÖÖRDE KATSE TALLINNAS 1. DETSEMBRIL 1924, ilmunud 1925&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5IfKe&quot;&gt;A. Liebman. &quot;Kangelaslik lehekülg eesti töölisklassi ajaloos (40 aastat 1. detsembri relvastatud ülestõusust&quot;. &quot;[[Eesti Kommunist]]&quot; 1964, nr 11&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2SE6B&quot;&gt;[[Küsimused ja Vastused]], 1979, nr 8 (287) lk 31–32&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PsVVP&quot;&gt;Пусэп, Эндель Карлович, [http://militera.lib.ru/memo/russian/pusep_ek2/index.html Тревожное небо.][http://militera.lib.ru/memo/russian/pusep_ek2/app.html], Таллин: Ээсти раамат, 1978&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;m13C2&quot;&gt;[http://avia.lib.ru/bibl/1013/com.html ПУСЭП Э.К. ТРЕВОЖНОЕ НЕБО]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UuNrQ&quot;&gt;[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s203411&amp;nid=51549&amp;frameset=1 Täna algab kommunistide protsess. Süüpingis 34 põrandaalust tegelast ja nende käsilast. ], Postimees nr 48, 26. veebruar 1932, lk 1&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2vUO9&quot;&gt;{{netiviide|URL =http://dea.nlib.ee/image.php?pid=s508795&amp;con=0&amp;bdragx=34&amp;bdragy=68&amp;edragx=94&amp;edragy=151|Pealkiri = Silmapaistew põrandaalune (Feodor Okk) tabatud|Aeg =04.09.1932 lk 3|Koht = Tartu|Väljaandja =Postimees|online =|Keel =}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xqBEa&quot;&gt;Tuntud pahempoolset agitaatorit ja töölisjuhti O. Cheri karistati jälle. Kergel käel puistatud süüdistus politsei vastu, Postimees, 7.04.1933&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aIIbK&quot;&gt;[[Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar]] &quot;Molotov, Vorošilov ja meie&quot;- Stockholm, 1988, lk 115&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DrFcL&quot;&gt;[http://www.visz.nlr.ru/search/lists/t3/235_0.html СПИСОК ГРАЖДАН, РАССТРЕЛЯННЫХ В НОЯБРЕ 1937 ГОДА В ЛЕНИНГРАДЕ И ВПОСЛЕДСТВИИ РЕАБИЛИТИРОВАННЫХ]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t4Fie&quot;&gt;[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&amp;id=674049 Gustav Krela, revoluts. liikumise tegelane]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JbLMR&quot;&gt;[Н.Г.СЫСОЕВ. ЖАНДАРМЫ И ЧЕКИСТЫ. &quot;ВЕЧЕ&quot; МОСКВА. ISBN 5-94538-136-5]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fGzOs&quot;&gt;[http://www.visz.nlr.ru/search/lists/t3/224_0.html СПИСОК ГРАЖДАН, РАССТРЕЛЯННЫХ В НОЯБРЕ 1937 ГОДА В ЛЕНИНГРАДЕ И ВПОСЛЕДСТВИИ РЕАБИЛИТИРОВАННЫХ]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gl2AW&quot;&gt;{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 125|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&amp;printsec=frontcover#PPA125,M1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;d8WX2&quot;&gt;{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 142|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&amp;printsec=frontcover#PPA142,M1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gk9mM&quot;&gt;{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 146|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&amp;printsec=frontcover#PPA146,M1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XZamI&quot;&gt;{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 256|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&amp;printsec=frontcover#PPA256,M1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gz78F&quot;&gt;{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 279|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&amp;printsec=frontcover#PPA279,M1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wQ3Oh&quot;&gt;{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 308|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&amp;printsec=frontcover#PPA308,M1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XxSxq&quot;&gt;{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 313|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&amp;printsec=frontcover#PPA313,M1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ngq0t&quot;&gt;{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 344|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&amp;printsec=frontcover#PPA344,M1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XKIBI&quot;&gt;{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 346|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&amp; printsec=frontcover#PPA346,M1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tliuq&quot;&gt;{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 371|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&amp;printsec=frontcover#PPA371,M1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;haA93&quot;&gt;{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 419|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&amp;printsec=frontcover#PPA419,M1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eo5N1&quot;&gt;{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 433|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&amp;printsec=frontcover#PPA433,M1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WMm3A&quot;&gt;{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 435|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&amp;printsec=frontcover#PPA435,M1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GJ3A3&quot;&gt;{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 450|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&amp;printsec=frontcover#PPA450,M1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;46bpM&quot;&gt;{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 459|url=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wu54v&quot;&gt;{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 463|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&amp;printsec=frontcover#PPA463,M1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cZxlz&quot;&gt;{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 473|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&amp;printsec=frontcover#PPA473,M1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;H0jJ9&quot;&gt;{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 474|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&amp;printsec=frontcover#PPA474,M1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ss3tF&quot;&gt;{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 281|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&amp;printsec=frontcover#PPA281,M1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LySCZ&quot;&gt;{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 347|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&amp;printsec=frontcover#PPA347,M1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;M1wHX&quot;&gt;{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 477–478|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&amp;printsec=frontcover#PPA477,M1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;on9OM&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.viswiki.com/en/Alfred_Tilton |pealkiri=Alfred Tilton |vaadatud=2012-03-23 |arhiivimisaeg=2014-10-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141022135653/http://www.viswiki.com/en/Alfred_Tilton |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HEeMH&quot;&gt;Tiit Merisalu, [https://web.archive.org/web/20070628080523/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/12/02/tana.htm#esimene Rotilõks; «Rotilõks» («Rotanloukku»), 1/3, Soome – Eesti. Režii: Marjatta Cronvall]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mou96&quot;&gt;[http://vault.exmachina.ru/spy/3/3/4/ Л.ЗАКОВСКИЙ — О некоторых методах и приемах иностранных разведывательных органов и их троцкистско-бухаринской агентуры — Троцкисты и правые—шпионско-диверсионная агентура фашизма]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AyzkI&quot;&gt;[http://bookz.ru/authors/pervu6in-anton/pervushinant01/page-39-pervushinant01.html Антон Первушин. Оккультные войны НКВД и СС]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SJwzV&quot;&gt;[http://konyaev-n.narod.ru/gkm.html Николай Коняев Гибель красных моисеев Начало террора 1918 г.«ВЕЧЕ» Москва 2004]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;H0eLi&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.netmistik.ru/occultism2/okvo86.htm |pealkiri=Разгром советских оккультистов |vaadatud=2012-03-23 |arhiivimisaeg=2012-04-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120415204428/http://netmistik.ru/occultism2/okvo86.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TSHCM&quot;&gt;[http://magazines.russ.ru/zvezda/2007/3/she4.html Виталий Шенталинский. Поэт-террорист. Документальная повесть]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8Y3OL&quot;&gt;[http://www.rkna.ru/index.php?option=com_content&amp;task=view&amp;id=276&amp;Itemid=1 Судьба Августы Карловны Гульбис-Шунько]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UX6mv&quot;&gt;[http://karelia.aif.ru/issues/1412/03_01?print Где на костях растут деревья…]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FPvq9&quot;&gt;[http://www.fedy-diary.ru/?p=2665 Тепляков &quot;Машина террора. ОГПУ-НКВД Сибири в 1929–1941 гг.&quot; // Глава &quot;Массовые операции&quot;]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;o4DXX&quot;&gt;[[Külli Niidassoo]], [[Valdur Ohmann]], [http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2000/3/2000-3-EKP-1930-1940_lk68-75.pdf Eestimaa Kommunistlik Partei 1930. aastatest kuni 1940. aasta juulini]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4UYw9&quot;&gt;ERA, f. 852, n. I, s. 2357, I 1&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;of6xF&quot;&gt;[http://www.okupatsioon.ee/1940/ylevaated-RAHVA.html EKP liikmeskond 1940–1990]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mWcbF&quot;&gt;[http://euro.postimees.ee/281207/esileht/ak/300272.php Postimees, 28. detsember 2007]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*''Revolutsiooni lipukandjad (3. osa)'', Koostanud [[Herbert-Armin Lebbin]], Eesti Raamat 1978, 184 lk
*''Revolutsioon, kodusõda ja välisriikide interventsioon Eestis (1917–1920)''. [[Eestimaa KP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut]]. NLKP Keskkomitee Marksismi-Leninismi Instituudi filiaal. [[Eesti NSV TA Ajaloo Instituut]]. Kirjastus &quot;[[Eesti Raamat]]&quot;, Tallinn 1982

==Välislingid==
*В. Николаев, [http://rksmb.org/get.php?3860 Хроника классовой борьбы в Эстонии (1902–1941)], kallutatud kommunistliku liikumise ajaloo versioon

[[Kategooria:Eestimaa Kommunistlik Partei]]</text>
      <sha1>m62pzhlrov21qqisv39k03oywd6utlx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172151</id>
      <parentid>6172127</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:53:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Variorganisatsioonid Eesti poliitikas */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="75075" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2012}}

'''Eesti kommunistliku liikumise ajalugu''' on ülevaade [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eesti vasakpoolse sotsiaaldemokraatliku ja bolševistliku liikumise]] tegevusest 20. sajandil.

== Sotsiaaldemokraatliku liikumise algus ==
Sotsialism jõudis Eestisse kolmes eri harus: Läti üliõpilaste kaudu Riiast, kus marksistlik kirjandus Saksamaalt levis ja kust ta Tartusse edasi tungis (vt. [[Mihkel Martna]]); teiseks Vene üliõpilaste kaudu, kes poliitilistel põhjustel pealinnade ülikoolidest välja saadeti ja siis Tartusse jõudsid (vt. [[Mihkel Pung]]); kolmandaks Vene tööliste kaudu, kes samuti poliitilistel põhjustel Venemaa tööstusekeskustest välja aeti ja kellest mõned Tallinnasse sõitsid, kus sajandivahetusel suuremad töökohad ehitati ja õppinud töölistel tööd leidus&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/edasivene/1923/03/14/10 Katkendid mineviku võitlustest.], [[Edasi (Leningradi ajaleht)|Edasi]]: Venemaa Kommunistline (enamlaste) Partei Peterburi Eesti osakonna häälekandja, nr. 57, 14 märts 1923&lt;/ref&gt;. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses rajati puidu- ja paberitööstusi ning peamiselt Tallinna suured masina- ja laevaehitustehased. Eesti „sotsialismi isaks“ peetakse maalermeister [[Mihkel Martna]]t, kes levitas saksa kontaktide kaudu saadud [[Sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatlikke]] ja töölisliikumise ideid Tallinnas ja ka Tartus eesti üliõpilaste seas juba 1880. aastatel. [[Tartu Ülikooli ajalugu#Keiserlik Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli venestamine]] 1890. aastatel tõi Tartusse palju üliõpilasi Venemaalt, kellest paljud olid sisse võetud pahempoolsetest ideedest kuni [[anarhism]]i ja [[Bolševikud|enamlus]]eni. 1901. aastal lõid eesti sotsialistid omale Tallinna, [[Konstantin Päts]]i lehe „Tallinna [[Teataja]]&quot; ümber tuumiku, kus toimetuse liikmeteks oli kolm sotsialisti: M. Pung, [[Otto Münther]] ja  [[Eduard Vilde]] ning kaastöölised ka M. Martna, Aavik, dr. Alver jt. 

Kuni 1905. aastani oli Venemaa keisririigis igasugune poliitiline tegevus keelatud. Eesti [[sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatide]] liikumine lõhenes [[1905]]. aasta [[suvistepüha]]l [[Tartu]]s, kus toimunud salajasel koosolekul tõstatati küsimus, kas asutada omaette sotsiaaldemokraatlik erakond, mis Vene parteiga oleks ühenduses [[föderalism|föderalistlikul]] alusel, või töötada ühises organisatsioonis [[VSDTP]]-ga. Enamus pooldas esimest varianti, need, [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|kes vähemusse jäid, lahkusid]] ning moodustasid 1907. aastal [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]].

Eestimaal tegutsenud sotsialistid jagunesid pärast seda tsentralistideks, kes kuulusid [[1898]]. aastal asutatud illegaalse [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] kohalikesse organisatsioonidesse, mille juhid olid [[Mihhail Kalinin]] ja [[Friedrich Leberecht]] (1883–1938) ning föderalistideks ([[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus]]), keda juhtis [[1903]]. aastal Tartus asutatud ajalehe [[Uudised]] peatoimetaja [[Peeter Speek]]. 20. sajandi alguses tekkis Venemaa Sotsiaaldemokraatlikus Tööliste Parteis (VSDTP) enamlaste ja vähemlaste kõrvale kolmas vool, föderalistid, kelle eesmärk oli Venemaa ümberkujundamise föderatiivseks vabariigiks ja vähemusrahvuste autonoomia. Föderalistid pooldasid VSDTP ülesehitust rahvuslike parteide [[föderatsioon]]ina, nähes tulevikus ka Venemaad föderatiivse vabariigina, kuhu Eesti kuulunuks ühe osariigina. Tsentralistid pidasid aga õigeks vahetut kuulumist VSDTP-sse ning partei tsentraliseeritud struktuuri säilitamist.

1905. aasta [[17. oktoobri manifest]]iga andis Venemaa keiser [[Nikolai II]] [[1905. aasta revolutsioon|puhkenud revolutsioon]]i ohjeldamiseks 17. (31). oktoobri manifestiga alamatele [[Kodanikuõigused|kodanikuõigused]]. 1905. a. manifesti alusel asutasid föderalistid esimese Eesti sotsialistliku partei, [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus]]e. Eesti enamlased ja vähemlased jätkasid [[VSDTP]]-s. Nad asutasid 1907. aastal VSDTP Eesti allorganisatsiooni, millest pärast enamlaste lahkumist sai iseseisva [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] (1917) eelkäija.

Tsentralistide tuntuimad tegelased tollal olid [[Aleksander Kesküla]], [[Mihkel Martna]], [[Hans Pöögelmann]], [[Karl Ast]] ja [[August Rei]]. Föderalistide, [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus]]e juhtivad jõud olid kirjanik [[Eduard Vilde]], [[Peeter Speek]] ning [[Gottlieb Ast]].

[[Sotsialism|Sotsialistliku]] ja [[revolutsioon]]ilise liikumise kandvaks jõuks olid [[töölisklass]], [[Tartu ülikool]]i tudengid ja keskkooliõpilased. Agitatsiooni tehti illegaalselt trükitud ja levitatud [[lendleht]]ede ja üleskutsete abil.

== Kommunistliku liikumise algus ==
Sotsiaaldemokraatia vasakpoolne liikumine [[marksism]] hakkas Eestis poolehoidu võitma [[19. sajand]]i lõpul, kui asutati marksistlikke ringe. 20. sajandi algul hakkas ka VSDTP Eestis oma allorganisatsioone moodustama suuremates tööstuslinnades Tallinnas, [[Narva]]s, Tartus ja [[Pärnu]]s.

Nõukogudeaegse versiooni kohaselt oli Eesti sotsiaaldemokraatliku liikumise, eriti selle VSDTP-le orienteeritud Tallinna komitee tekkes silmapaistev osa Mihhail Kalininil, kes [[1901]]–1904 töötas Tallinnas, [[Balti Raudtee Peatehased|Balti Raudtee Peatehastes]].   Omaenda andmeil oli Mihhail Kalinin [[Dvigatel]]i tehases aastatel [[1902]]–1904 ainus [[venelane]] tehases. 1902 ühinesid Tallinna töölisringid Kalinini juhtimisel&lt;ref name=&quot;LCN6F&quot; /&gt; ja [[Friedrich Eduard Leberecht|Friedrich Leberecht]] juhtimisel [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] (VSDTP) Tallinna organisatsiooni, mille eesotsas oli [[Tööliste Keskring]], mis oligi VSDTP Tallinna organisatsiooni aluseks. VSDTP organisatsioon oli  ülevenemaaline ja rangelt tsentraliseeritud põrandaalune partei ja sotsialistide eesmärk oli isevalitsuse kukutamine relvastatud võitlusega.

1903. aastal tekkisid VSDTP grupid tööstusettevõtetega linnades Tartus ja Narvas ning seejärel Pärnus. 1903. aastal hakkas Tartus ilmuma [[Peeter Speek|Peeter Speegi]] ja [[Mihkel Martna]] ajaleht [[Uudised]], mis toetas [[sotsiaaldemokraatia]]t.  Tartu ajalehe Uudised ümber koondusid sotsiaaldemokraadid–[[föderalistid]]. Föderalistid pidasid oluliseks [[Rahvuslus|rahvuslikkust]], nad propageerisid sotsialismi ja [[rahvuslus]]e sünteesi, rõhutasid Venemaa riikliku korralduse reformimisel ja sotsiaaldemokraatliku partei ülesehitamisel [[autonoomia]] ja [[föderalism]]i põhimõtete rakendamise vajadust. Nad pooldasid [[tolerantsus]]t ja [[Pluralism (poliitika)|pluralism]]i ning partei juhtimise demokraatlikke meetodeid.  [[1904]]. aasta lõpul moodustati [[VSDTP Tallinna komitee]], mis rajas sideme [[VSDTP KK Välismaa Büroo]], [[VSDTP Peterburi Komitee]] ja [[Riia]] sotsiaaldemokraatidega, Eestis moodustatud sotsiaaldemokraatlikud organisatsioonid moodustati Venemaa VSDTP allorganisatsioonidena. [[1905. aasta revolutsioon]]i eel kuulus nendesse 250 sotsiaaldemokraati.

[[Fail:Jaan Anvelt 1925.jpg|pisi|Jaan Anvelt]]

== Eesti 1905. aasta revolutsioonis ==
Pärast 1905. aasta revolutsiooni kasvas Eesti sotsiaaldemokraatlike organisatsioonide liikmete arv tuhatkonnani, nende seas oli erimeelsusi: [[menševikud]] ei pooldanud võimu haaramiseks ja muudatuste tegemiseks relvastatud [[ülestõus]]u.
{{Vaata|1905. aasta revolutsioon Eestis}}
27. novembril 1905 alustas Tartus tööd ligi 800 delegaadiga maalt ja linnast üle-eestiline rahvaesindajate kongress, mis aga lõhenes kohe kaheks – radikaalseks ja mõõdukaks tiivaks. Kongressi radikaalne tiib, kes pidasid oma koosoleku aga Tartu Ülikooli aulas (&quot;Aula&quot;) (äärmuslikud vasakpoolsed (nn radikaalsed sotsialistid) ja äärmuslikud parempoolsed (nn radikaalsed rahvuslased), mida juhatas [[Jaan Teemant]] kutsus üles tsaarivalitsuse kohesele kukutamisele, mõõdukas (&quot;[[Bürgermusse]]&quot;) tiib, mida juhtis [[Jaan Tõnisson]], keskendus ülevenemaalistele ja taktikalistele probleemidele ning tõstsid esile kultuurilise ja poliitilise [[autonoomia]] küsimused [[Balti provintsid]]es.
{{Vaata|Aulakoosolek}}

Pärast [[Venemaa keiser]] [[Nikolai II]]-e poolt välja antud [[17. oktoobri manifest]]i, tsentralistlikku [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatlikku Töölisparteisse]] kuuluvad sotsiaaldemokraadid  ([[Karl Ast]], [[August Rei]], [[Hans Pöögelmann]], [[Aleksander Kesküla]], [[Nikolai Janson]]) hakkasid tegutsema avalikult. Sotsiaaldemokraatide seas eristus kaks kallakut: töölistele tuginevad [[enamlased]] ja haritlastele tuginevad [[vähemlased]].

1905. aasta rahutuste ajal moodustati Tallinnas novembri lõpul [[Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu (1905)|Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu]], mille esimees oli [[Nikolai Janson]], ööl vastu 11. detsembrit vahistati [[VSDTP Tallinna komitee]] peaaegu täies koosseisus aga politsei poolt. 1905. aasta revolutsioonisündmuste ajal moodustati ka [[VSDTP Narva komitee]].
Pärast 1905.–1906. aasta revolutsioonisündmusi karmistas keisririigi valitsus poliitilisi repressioone ning saatis enamik poliitiliselt aktiivseid sotsiaaldemokraatliku liikumise aktiviste saadeti asumisele Venemaa Siberi osasse või olid nad sunnitud emigreeruma Venemaa keisririigist ([[Nikolai Janson|N. Janson]], [[Peeter Speek|P. Speek]] jt).

[[2. märts|2.]]–[[4. märts]]il [[1907]] toimunud VSDTP Eestimaa organisatsioonide [[Terijoe konverents]]il saavutasid bolševikud võidu [[Menševikud|menševike]] üle ning toimus VSDTP lõhenemine.

[[1908]]. aasta jaanuaris vahistati politsei poolt jällegi täies koosseisus VSDTP Tallinna komitee, mille liikmeid süüdistati ''&quot;Vene riigis kehtiva seadusliku riigikorra kukutamise katses ning selle asendamises demokraatliku vabariigiga&quot;, milleks süüdistatavad kogunesid komiteede ja rajoonide koosolekutele ja kokkusaamistele, korraldasid rahalisi korjandusi partei vajadusteks, pidasid sidet VSDTP KK Peterburis, asutasid põrandaaluseid trükikodasi, kus andsid välja eestikeelset ajalehte &quot;Võitleja&quot; ja venekeelset &quot;Reveli Sõjalist lendlehte&quot; (vene ''&quot;Ревельский Военный листок&quot;''), samuti üleskutseid ja proklamatsioone.''. Süüdistatavaid karistati pikaajaliste [[sunnitöö]]karistustega.

Poliitiline aktiivsus taastus alles pärast 1910. aastaid, kui [[Peterburi kubermang]]u kuulunud [[Narva]]s asutati [[Jaan Anvelt]]i poolt töölisajaleht [[Kiir (Narva ajaleht)|Kiir]]. Ajalehe Kiir ümber koondunud VSDTP V. [[Lenin]]i (bolševike) suuna pooldajad omasid tihedaid sidemeid [[VSDTP Peterburi Komitee]] ja ka [[VSDTP bolševike fraktsioon]]iga [[Riigiduuma#Ajalugu|Riigiduuma]]s.

[[28. juuni|28.]] (15. [[vkj]]) juunil [[1914]] peeti Narva lähistel [[Paemurru]] metsas VSDT(b)P Eesti organisatsioonide [[Narva konverents]]il otsustati luua üle-eestiline organisatsioon ilma [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|menševiketa]] ning asuti võitlema [[natsionalism]]iga ja eraldumispüüetega sotsiaaldemokraatlikus liikumises&lt;ref name=&quot;AEYvt&quot; /&gt;.

1916. aastal moodustati VSDT(b)P Tartu (Komitee)organisatsiooni juhtorgani baasil ajutine VSDTP Eesti organisatsioonide keskus, 1916. aasta oktoobris moodustati [[VSDT(b)P Tartu komitee]] baasil VSDT(b)P Põhja-Balti organisatsioonide büroo, kuhu kuulusid Tartu komitee liikmed: [[Kazimir Rimša]] (Rimscha) (büroo esimees), Vladas Rekašius&lt;ref name=&quot;068VS&quot; /&gt; (büroo sekretär), Aleksander Blaufeld&lt;ref name=&quot;NkMxM&quot; /&gt;, А. Sisask, K. Jeremejev.

== Eesti kommunistid 1917. aasta [[Veebruarirevolutsioon]]i aegu ==
{{vaata|Märtsirevolutsioon}}
[[Fail:Jaan Sihver.png|pisi|Jaan Sihver]]
{{kas|[[9. märts]] (1. aprill vkj)}} [[1917]] valiti [[VSDT(b)P Tallinna komitee]] (''Ревельский комитет РСДРП(б)'') / [[VSDT(b)P Põhja-Balti oblastikomitee]] (''Северо-Балтийский областной комитет РСДРП(б)''), mille esimeheks määrati [[Julius Rossfeldt]] ja asetäitjaks [[Ivan Rabtšinski]], liikmed olid [[Stepan Papkov]] ja Ivan Jegorov&lt;ref name=&quot;0IPO8&quot; /&gt;. Pleenumite vaheajal juhtis selle tegevust [[VSDT(b)P Põhja-Balti büroo]] (''Северо-Балтийская бюро РСДРП(б)'').

VSDT(b)P Põhja-Balti oblastikomitee organiseeris lisaks töölissaadikute nõukogudele ka [[Eestimaa Maatameeste Nõukogu]] ja [[Eestimaa Maatameeste Keskbüroo]] (''Центральное бюро безземельных Эстоний''), mille juhiks sai [[Jaan Sihver]] &lt;ref name=&quot;UtFLT&quot; /&gt;. Suuremates tööstusettevõtetes moodustati samuti [[VSDT(b)P]] komiteed (vt [[Engelbert Strauch]]).

1917. aasta märtsis toimunud VSDT(b)P komiteede ja organisatsioonide loomise järjeks oli [[29. märts|29.]]–[[30. märts|30.]] (&lt;small&gt;16.–17. vkj&lt;/small&gt;) aprillil 1917 toimunud [[I VSDT(b)P Põhja-Balti organisatsioonide kongress]], milles osales 23 parteiorganisatsiooni (sh 12. aprillil 1917 moodustatud [[VSDT(b)P Rakvere komitee]], mille juhtivaks tegelane [[Uduküla]]st pärit [[Julius Bergmann]]&lt;ref&gt;[http://www.monument.ee/rakvere-linn/rakvere-vsdt-b-p-komitee Rakvere VSDT-b-P komitee], http://www.monument.ee/ (vaadatud 26.07.2020)&lt;/ref&gt;).

VSDT(b)P Põhja-Balti oblasti komitee nimetati [[VSDT(b)P Eestimaa komitee]]ks (Эстляндский комитет РСДРП(б)). Valiti ka [[VSDT(b)P Eestimaa oblasti büroo]] (Эстляндское областное бюро РСДРП(б)) koosseisus [[Jaan Anvelt]], Vladimir Velman&lt;ref name=&quot;H8WCS&quot; /&gt;, I. Jegorov, [[Hendrik Suuder]] ja [[Johannes Heintuk]].

[[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu]] valimise järel toimus Tallinnas [[Estonia teatrisaal|Estonia teatrisaalis]] 15. juulil (2. juuli vkj) 1917. aastal [[Tallinna Eesti Liit|Tallinna Eesti Liidu]] ja [[Eesti Keskliit|Eesti Keskliidu]] korraldatud{{lisa viide}} [[Eesti Rahvuskogu (1917)|Eesti Rahvuskogu]] kongress&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1917/07/05/4 Eestimaa kubermangu rahwakongress], Sakala (1878-1940), nr. 75, 5 juuli 1917&lt;/ref&gt; kus saadikuteks olid maaelanikkonda esindavad Maanõukogu [[Valijamees|valijamehed]] ning [[linnavolikogu]]de, ühiskondlike organisatsioonide ja Eesti nõukogude esindajad. Üldpoliitilistes küsimustes ilmnesid kokkutulnute vahel suured erimeelsused ja sotsialistliku ja kommunistliku meelsusega saadikud, kes moodustasid 800 kohalolijast ligi poole, ja sotsialistid-enamlased, vähemlased ja [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|sots.-revolutsionäärid]],  [[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei|radikaal-sotsialistid]] ja [[Eesti Tööerakond|tööerakond]]lased lahkusid saalist. Kohalejäänud väljendasid soovi kindlustada õiguskorda ja vastustada võimu taotlevaid [[Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu|tööliste ja saadikute nõukogu]]sid. 16.–17. juulil  (3.–4. juulil vkj) toimus Tallinnas [[Estonia kontserdisaal|Estonia kontserdisaalis]]  Eesti rahvuskongressi kogunemine. Kongressil võeti vastu otsus „Eestimaa tulevase korralduse kohta“, milles taotleti [[Rahvaste enesemääramise õigus|rahvastele enesemääramisõigus]]t, [[Venemaa Vabariik|Venemaal demokraatliku]] [[Föderatsioon|föderatiivse vabariigi]] loomist.

== Eesti kommunistid 1917. aasta kaksikvõimu aegu ==
{{Vaata|Kaksikvõim Eestis 1917. aastal}}

[[Eestimaa Nõukogude I Kongress]]il {{kas|[[5. juuli|5.]]–[[9. august]]il (23.–27. juulil vkj)}} 1917 Tallinnas moodustati võimuorgan, millesse kuulusid 7 bolševikku [[VSDT(b)P]]-st, 7 [[Eesti esseerid|esseer]]i, 4 [[Eesti menševikud|menševikku]] ja 1 [[menševik-internatsionalist]]. EN Täitevkomitee esimees oli Jaan Anvelt.

8. augustil ([[ukj]]) 1917. Petrogradis alanud [[VSDTP VI kongress|VSDT(b)P VI kongress]]il esindasid [[Eestimaa kubermang]]u bolševikke VSDT(b)P Põhja-Balti komitee saadikud [[Ivan Rabtšinski]] ja Kovvi. [[VSDTP VI kongress#VSDT(b)P Põhja-Balti oblasti komitee esindus|Kongressil esitasid nad ülevaate olukorrast Eestimaa bolševike tegevusest Eestis]].

Augustis 1917 toimunud Tallinna ja Narva linnavalitsuse valimistel võitsid nõukogude esindajad. Sel aastal oli Eestis peale kommunistide veel kaks sotsialistlikku erakonda: [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] ja [[Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei]]. Moodustati [[Eesti kütiväed|Eesti Punakaardi]] väeosad [[1. Tallinna kommunistlik polk]], mille juht oli [[Andrei Põld]].

Narvas oli juba pärast [[1917]]. aasta [[Veebruarirevolutsioon]]i valitud [[Ants Dauman]] [[Narva]] linnapeaks, pärast seda [[Narva linnanõukogu]] esimeheks ja oktoobris 1917 [[Narva Sõja-revolutsioonikomitee]] esimeheks.

Augustis 1917 toimunud [[Tallinna Linnavolikogu]] valimised võitsid [[Vasakpoolsus|vasakpoolsed]], linnavolikogu esimeheks valiti bolševik Jaan Anvelt, linnavalitsuse esimeheks (tänapäeva mõistes linnapeaks) samuti bolševik [[Voldemar Vöölmann]]. Septembris 1917 oli Tallinna volikogu 243 saadikust 102 [[VSDT(b)P]] liikmed ja 50 [[nõukogude võim]]u toetavad [[menševikud-internatsionalistid]], [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|vasakesseer]]id või parteitud saadikud.

26. septembril 1917 toimunud [[Tartu Tööliste ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu]] [[Tartu Tööliste ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu Täitevkomitee|Täitevkomitee]] ümbervalimised, kus bolševike saadikud said 22 kohta 35-st.

== Eesti kommunistid 1917. aasta oktoobrirevolutsioonis ==
{{kas|[[11. november|11.]]–[[14. november|14. novembril]] (&lt;small&gt;25–28. oktoober [[vkj]]&lt;/small&gt;)}} 1917 Tallinnas sotsialistlike parteide ja tööliste nõukogude korraldatud [[Eesti Nõukogude II Kongress]]il valiti [[4. november|4. novembril]] (&lt;small&gt;22. oktoober [[vkj]]&lt;/small&gt;) [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] ja 40 liikmeline [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]] relvastatud riigipöörde ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks, mille esimees oli Ivan Rabtšinski, asetäitja [[Viktor Kingissepp]] ja sekretär V. Milanov.
[[Fail:Viktor Kingissep.jpg|pisi|Viktor Kingissepp]]
[[Fail:Hans Pöögelmann.jpg|pisi|Hans Pöögelmann]]
{{kas|[[8. november|8. novembril]]}}{{lisa viide}} 1917 kuulutas Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee end kõrgeimaks võimuks [[Eestimaa kubermang]]us, nagu seda oli teinud [[Petrograd]]is [[Oktoobrirevolutsioon]]i korraldanud [[Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee]], kes oli kõrvaldanud relva ähvardusel [[Aleksandr Kerenski]] juhitud [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]]. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee alustas [[kodanlus]]e vara [[natsionaliseerimine|natsionaliseerimisega]] ja kuulutas välja sellekohased [[dekreet|dekreedid]]. Natsionaliseeriti 24 000&amp;nbsp;km² maad, kõik [[pank|pangad]], tehastes ja vabrikutes seati sisse [[tööliskontroll]], likvideeriti [[seisus]]ed ja seisuslikud privileegid.

[[28. november|28. novembril]] 1917 kuulutas [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]] ennast kõrgeimaks võimuks Eestis. Praktilist mõju sel sammul ei olnud.

Detsembris 1917 kuulutas [[Naissaar]]el paiknenud 90 [[madrus]]ega [[garnison]]i välja [[Naissaare Nõukogude Vabariik|Naissaare Nõukogude Vabariigi]]&lt;ref name=&quot;TeSKV&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;0oaFj&quot; /&gt;.

Detsembris 1917 alustasid bolševikud ka maa natsionaliseerimist, 10. detsembril suundusid Tallinna punakaartlaste salk [[Mihkel Aitsam (1876–1917)|Mihkel Aitsam]]i juhtimisel [[Püssi mõis]]a selle natsionaliseerimiseks ja mõisamaade kollektiviseerimiseks. Mõis konfiskeeriti ning anti kohaliku mõisakomitee valdusse. 11. detsembril viidi läbi mõisa tagasivõtmine, mille käigus tapeti M. Aitsam ja R. Imberg ja J. Kalmus, kes maeti 22. detsembril Tallinnas pidulikult.

1917. aastal toimunud [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] valimistel, millel osalesid ka Eestis paiknevate Venemaa sõjaväeosade sõdurid, said [[bolševikud]] 40,4% häältest ning Asutavasse kogusse valiti Jaan Anvelt, [[Rudolf Vakman]], [[Hans Pöögelmann]] ja [[Ivan Rabtšinski]], kes kõik kuulusid VSDT(b)P Eesti organisatsioonidesse ning [[Maata- ja Väiketalupoegade Nõukogu]] [[Maata- ja Väiketalupoegade Nõukogu Täitevkomitee|Täitevkomiteesse]]. Mitte ühelgi valmisel kogu maailmas ei ole kommunistid vabadel valimistel saanud suuremat toetust kui 1917. aasta [[Ülevenemaaline Asutav Kogu#Valimistulemused|Asutava Kogu valimistel Eestis]].

[[31. jaanuar]]il [[1918]] saatis [[Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] selle linnavolikogu laiali ning võttis tema funktsioonid endale. Linnavalitsust nad siiski üle võtta ei jõudnud&lt;ref name=&quot;59Ziy&quot; /&gt;.

12. jaanuaril 1918 toimus Tallinnas I Eesti Sotsialistlike Sõjaväelaste kongress, millel valiti ka [[Sotsialistline Sõjaväelaste Nõukogu|Sotsialistlike sõjaväelaste nõukogu]], mille esimeheks valiti bolševik [[Gustav Kudeberg]] ning nõukogusse ka [[Viktor Kingissepp]]. Nõukogu võttis vastu otsuse [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] ja [[1. Eesti jalaväediviis]]i staabi, rahvavaenulike asustuste laialisaatmiseks.

[[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] {{kas|avaldas}} [[1. veebruar]]il (19. jaanuaril vkj) [[1918]] [[Eesti Töörahva Kommuun]]i Konstitutsiooni projekti, mille kohaselt kuulus ETK autonoomse oblastina [[Vene SFNV]] koosseisu &lt;ref name=&quot;LmGVh&quot; /&gt;.

== Eesti kommunistid [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]i aegu ==
;Saksa vägede pealetung
[[20. veebruar]]il 1918 maabusid Mandri-Eestis [[Virtsu]]s [[Saksamaa Keisririik|Saksamaa Keisririigi]] väed, samal päeval moodustati Tallinnas Eestimaa- ja Tallinna Nõukogude ühisel plenaaristungil sõjaline kolleegium Tallinna [[kindlustatud rajoon]]i kaitseks, kuhu kuulusid mõlema (osaliselt kattuva) nõukogu täitevkomiteede, [[Eesti kütiväed|Eesti Punakaardi staabi]], laevastiku komiteede ja Tallinna Nõukogu Sõjalise sektsiooni esindajad. Kolleegiumi tegevust juhtis Sõjakolleegiumi Presiidium, kuhu kuulusid: [[Viktor Kingissepp]], Tallinnas asunud laevastikukomitee esimehe asetäitja Uljanov, Tallinna Nõukogu Sõjalise sektsiooni esimees Zasulski, [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee|EN Täitevkomitee]] liikmed Sokolov ja [[Eduard Teiter]] jt. Presiidiumi esimeheks valiti Zasulski. Tallinna ja Põhja-Eesti kaitset organiseeris Sõjakolleegium koos [[Nõukogude Venemaa]] väejuhatusega.
{{Vaata|Eesti Esimeses maailmasõjas#Sõjategevus Mandri-Eestis}}
[[23. veebruar]]i hilisõhtul otsustasid VSDT(b)P Eestimaa Komitee ja Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee evakueeruda [[Nõukogude Venemaa]]le, kuigi veel eelmisel päeval oli rahvale teatatud, et «''ainult üle praeguse valitsuse surnukehade võiks teine võim valitsema pääseda''». {{lisa viide}}

[[24. veebruar]]il 1918 enne Tallinna langemist Saksa vägede kätte põgenesid Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee liikmed koos [[Balti laevastik]]uga [[Soome]] kaudu Nõukogude Venemaale (vt [[Balti laevastiku Jääretk]]). Tallinna Nõukogu Täitevkomitee ja [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] esimehe asetäitja, [[VSDT(b)P Eestimaa büroo]] liige ja [[Tallinna Linnavalitsus]]e esimees Voldemar Vöölmann ei lahkunud linnast, nagu tegid tema enamlastest VSDTP parteikaaslased. Voldemar Vöölmann püüdis linnavalitsust töös hoida, kuni [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]ivõimud temalt 4. märtsil linna asjaajamise üle võtsid&lt;ref&gt;[[Tiit Rosenberg]], [http://oes.ut.ee/wp-content/uploads/3.pdf 1877. aasta linnaomavalitsuse reform ja Tallinna baltisaksa linnapead 1878–1918], lk 30&lt;/ref&gt;. Talle järgnes ametisse pandud Tallinna ülembürgermeistina [[Erhard Arnold Julius Dehio]]. 

Narvas, kuhu Saksamaa keisririigi väed ei olnud veel jõudnud, organiseeriti linna kaitsekomitee, kuhu kuulusid [[Narva Linna Nõukogu Täitevkomitee]] esimees [[Ants Dauman]], linna kaitsekomitee ja sõjalise osakonna ülem K. Žarnovetski (1881–1942) &lt;ref name=&quot;SrdYS&quot; /&gt; ning Petrogradist saabunud komissar K. Peterson &lt;ref name=&quot;6lJNz&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;EcDt7&quot; /&gt;.

[[19. mai]]l 1918 moodustati [[Nõukogude Venemaa]]l [[Petrograd]]is [[VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee]], mille esimeheks valiti Jaan Anvelt. [[15. juuni]]l 1918 võeti vastu otsus moodustada Venemaale evakueerunud kommunistlikest väeosadest [[Punaarmee]] eesti väeosad.

== Eesti kommunistid [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] aegu ==
{{vaata|Eesti Töörahva Kommuun}}, ''[[Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee]]'', ''[[Eesti kütiväed]]''
== Eestimaa Kommunistlik Partei Eesti Vabariigis ==
[[Sisekaitseülem]]a määrusega oli enamlike organisatsioonide tegevus Eestis alates 1918. aasta detsembrist keelustatud, pärast [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] edukat lõppu ja [[Tartu rahu]]lepingu sõlmimist likvideeriti ka selle ajani [[VK(b)P Eesti sektsioon]] ja moodustati formaalselt '''iseseisev Eestimaa Kommunistlik Partei''' ja Tallinnas [[5. november|5. novembril]] [[1920]] peetud kongressil asutati illegaalselt Eestimaa Kommunistlik Partei, mis aga tegutses siiske ''[[de facto]]'' [[Komintern]]i sektsioonina. Kongressil moodustati [[EKP Keskkomitee]], mis juhtis EKP tööd kongresside vahel ja mille juhtorgan oli [[EKP Illegaalne Büroo]].

Samal kongressil otsustati liitumine [[Komintern]]i ehk Kommunistliku Internatsionaaliga, tunnistades end organisatsiooniliselt Kominterni sektsiooniks. Kongressil vastu võetud programmis määrati kindlaks erakonna lähemad ülesanded:
{{Tsitaat|&quot;... proletaarsete hulkade koondamine kommunistlikkusse parteisse, /.../ partei mõju maksmapanemine avalikkudes töölisühingutes, /.../ agitatsioon linnas, maal ja sõjaväes, /.../ riigikogu kõnetool ...&quot;. Seda kõike selle nimel, et &quot;... töörahva hulkadele selgeks teha, et mitte valimised, mitte rahvahääletused, vaid ainult sõjariistus võitlus väevõimu valitsuse murrab ...&quot;|&lt;ref name=&quot;5rVbb&quot; /&gt;|}}

=== Kommunistlik töölisterühm I Riigikogus===
1920. aasta suvel toimunud [[Kominterni II kongress]] [[Moskva]]s leidis, et Kominterni Eesti sektsiooni tegevuse tõhustamiseks tuleb põrandaalune töö ühendada avalikuga. Kominterni kongressi otsuse kohaselt kavandati kommunistide kaasatöötamine parlamentides, nõukogudes ja omavalitsustes, kuid vastavalt Kominterni sisejuhenditele ei muudetud mingil määral partei senist suhtumist neisse organitesse kui ajutistesse. Kongressi otsustes dikteeriti: &quot;proletariaadi ülesanne on kodanluse riigimasin õhku lasta, ta ära hävitada ja temaga ühes ka parlamentlised asutused&quot;&lt;ref name=&quot;J5WMc&quot; /&gt;.

[[Komintern]]i II kongressi otsustest lähtudes otsustas EKP osaleda 1920. aasta novembris toimuvail [[1920. aasta Riigikogu valimised|I Riigikogu valimistel]] &lt;ref name=&quot;Wq8KO&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;lTl2d&quot; /&gt;.

Kuna enamlike organisatsioonide tegevus oli Eestis [[sisekaitseülem]]a määrusega keelustatud [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] ajast 1918. aasta detsembrist, siis kasutas kommunistlik partei ära &quot;võõrast lippu&quot; ja liitus [[ametiühing]]uliikumisega. Kiiresti võtsid nad oma kontrolli alla suurima, töölisametiühinguid koondava [[Eestimaa Ametiühisuste Kesknõukogu]]. EAK nimekirjades [[I Riigikogu valimised|I Riigikogu valimistel]] osalenud kommunistidest valiti [[Tallinna Ametiühisuste Kesknõukogu]] nimekirjadest Riigikogusse EAK esimees [[Johannes Vanja]], asjaajaja [[Johannes-August Allikso]] ja liige [[Jaan Santa]] ning [[Tallinna Metallitööliste Ametiühisus]]e abiesimees [[Johannes Soans]] ja Rapla ametiühingutegelane [[Jaan Reinberg]]. Kuid juba [[7. jaanuar]]il (riigikogu 3. tööpäeval) kuulutasid nad end avalikult [[Eesti Riigikogu Kommunistline Töölisterühm|Eesti Riigikogu Kommunistliseks Töölisterühmaks]]&lt;ref name=&quot;nxVsx&quot; /&gt;.

Riigikogusse valitud enamlaste esindajad olid enamuses madala haridustasemega, vaid mõnel nende Riigikogu töös osalenud enam kui 20 saadikust oli lõpetatud [[gümnaasium]], siis kõik kõnede tekstid oli ette valmistanud EKP Keskkomitee poliitiline büroo ja illegaalselt Eestis viibiv Viktor Kingissepp. [[1921]]. aasta aprillis arreteeris [[Poliitiline Politsei|kaitsepolitsei]] aga põrandaaluse EKP Keskkomitee kulleri ja politsei kätte sattusid Viktor Kingissepalt Johannes-August Alliksole saadetavad järjekordsed juhised Riigikogu kommunistliku fraktsiooni tegevuse kohta.

Kommunistlike saadikute juures läbi viidud läbiotsimiste käigus leiti materjale, mis neid põrandaaluste ja illegaalse riigivastase tegevusega seostas. Eriti saatuslikuks sai Allikso arhiveerimiskirg: ta oli alles hoidnud kõik EKP Keskkomitee büroolt ja Kingissepalt tulnud juhised, samuti koopiad kõigist põrandaalustele edastatud kirjadest.

Asitõendite tulemusena paljastati kommunistide legaalsete organisatsioonide tegevus ja leidis tõestust nende riigivastase liikumise kogu ulatus. Selgus põrandaaluste kommunistide roll nii Tallinna Ametiühisuste Kesknõukogus, Riigikogu kommunistlikus rühmas, [[Tallinna linnavolikogu kommunistlik rühm|Tallinna linnavolikogu kommunistlikus rühm]]as, [[Pärnu Ametiühisuste Kesknõukogu]]s ja [[Noorproletaarlaste Ühing]]us.

[[3. mai]]l [[1922]] tabasid kaitsepolitsei ja kaitsevägi ühisoperatsiooni käigus ning hukkasid sõjakohtu otsusega [[EKP Keskkomitee büroo]] tegeliku juhi Viktor Kingissepa. [[19. mai|19.]]–[[27. mai]]ni [[1924]] toimunud [[115 protsess]] nõrgendas tugevasti ka Riigikogu kommunistlikku rühma. Kohus mõistis süüdi mitu saadikukandidaati, samuti neli Riigikogu liiget: [[Sergei Andrejev]]i, [[Eduard Kägu|Eduard Käo]], [[Adolf Leevald]]i ja Johannes Vanja. Nende kõrvaldamine Riigikogust ei toimunud aga kohe, vaid alles pärast nende edasikaebuse läbivaatamist. [[Jaan Tomp]] mõistetigi kokkuvõttes õigeks ja ta osales Riigikogu töös kuni selle laialiminekuni.

Kirjanik [[Eduard Laaman]] iseloomustas tolleaegset Eestimaa Kommunistlikku Parteid (varjunime J. Saar all) järgmiselt:&lt;ref name=&quot;Txm4W&quot; /&gt;:
{{Tsitaat|''''Ühelt poolt nende isandate kirjaoskamatus, teiselt poolt määratu iseteadvus, mis iseennast ainukeseks Eesti rahva kutsutud ja seatud valitsejaks luges, kuna teisu inimestekski ei arvatud, – Riigikogus pidasid nad end kui kõrtsis üleval, – see igapäevane vastolu pakkus Riigikogu istangutel alalist nalja. Eesti kommunismi võrreldi üsna tabavalt halvasti lavastatud operettiga: Võõrsilt laenatud aine, mis võõraste olude kohaselt läbitöötatud; palgatud näitlejad ühes väikse hulga statistidega, kes end pea kommunistideks, pea iseseisvateks sotsialistideks riietudes näitelavale sisse ja välja käies rahvast peavad kujutama; põrandaalune etteütleja, keda publikumi silme eest hoolega varjata püütakse, kuid kelle häälekaja siiski ühtelugu kuulajate ruumi ulatab, –nagu ikka provintsi teatris, kus näitlejad põrmugi oma osa ei oska, vaid etteütlejat kuulatavad, et siis valepaatosega tema sõnu korrata; selle kõige juure reklaami lendlehekesed, mis kümnete tuhandelistest hulkadest kriiskaval toonil hooplevad, – nii nägigi välja see partei, kes Eesti ja kogu ilma lubas uueks muuta.''|}}

=== Agitatsioon ===
EKP avaldas hulka legaalseid ja illegaalseid ajakirju. Niipea kui üks kinni pandi, hakkas see jälle ilmuma uue nime all. Nii ilmusid [[1919]]–[[1925]] ajakirjad [[Töö (ajaleht)|Töö]], [[Rõhutute hääl]], Edasi, [[Uus ilm]], [[Tallinna tööline]], [[Noor tööline]], [[Kommunist (ajaleht)|Kommunist]], [[Noor Proletaarlane]], [[Kiir (ajaleht, 1927)|Kiir]], [[Tööline]], [[Uus Meie Hääl]], [[Töö täht]], [[Töörahva hääl]], [[Töö lipp]], [[Teadete Leht]], Sõna, [[Säde]], [[Meie sõna]] ja [[Meie Leht (ajaleht, 1924)|Meie Leht]].

=== Eesti kommunistide karistamine riigikorravastase tegevuse eest ===
*Juunis 1920 mõistis sõjaväe välikohus riigivastase poliitilise tegevuse eest [[35 protsess]]i käigus surma [[Vladimir Bogdanov]]i ja [[Georg Kreuks]]i, kuid hiljem asendati surmanuhtlus 10 aasta pikkuse [[sunnitöö]]ga. Süüdi mõisteti ka [[Georg Kreuks]]i varjaja [[Iida Morgenson]];
*[[50 protsess]]
*3. mail 1922 tabati [[Viktor Kingissepp]], anti kohe [[välikohus|välikohtu]] alla riigipööramise süüdistusega, mõisteti samal päeval surma ja lasti pärast sõjaministri kinnitust maha.
*[[115 protsess]]
*[[1923]]. aastal hukkus kinnipidamisel [[EKP Keskkomitee]] liige, [[EKP kongressid|EKP I, II ja III kongressi]] delegaat [[Jaan Kreuks]];
*[[21. veebruar|21.]]–[[24. veebruar]]ini 1924 peeti Tallinnas [[Sõjaringkonnakohus|Sõjaringkonnakohtu]] [[12 protsess]], millel mõisteti süüdi [[Johannes Lauristin]], [[Jaan Tomp]], E. Rõngelepp, [[Alma Vaarman]] jt.
*[[10. november|10.]]–[[27. november|27. novembril]] 1924 toimus [[149 protsess]]
*[[14. november|14. novembril]] 1924, 149 protsessi ajal hukati [[Jaan Tomp]], keda süüdistati Venemaa kasuks spioneerimises. Tomp ei täitnud kohtu korraldusi ja kutsus üles riigikukutamisele. Tombi süüdistus eraldati protsessist ning ta anti [[Tallinna Sõjaringkonnakohus|Sõjaväljakohtu]] alla, kes ta samal päeval surma mõistis ja otsuse täide viis.

=== 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse ===
[[29. november|29. novembril]] 1924 moodustati EKP Keskkomitee ja kommunistide noorsoo-organisatsiooni [[EKNÜ Keskkomitee]] ühiskoosolekul järjekordne Sõja-Revolutsioonikomitee, mille esimees oli V. Klein &lt;ref name=&quot;5IfKe&quot; /&gt; [[Venemaa]]lt saadud materiaalsel ja moraalsel toel korraldas EKP [[1. detsember|1. detsembril]] 1924 [[1. detsembri ülestõus|riigipöördekatse]], mis samal päeval maha suruti. Seejärel vahistati ja mõisteti pikaks ajaks vangi hulk selles osalejaid. Osa kommuniste põgenes [[Nõukogude Liit]]u, kus neist 1938. aasta paiku paljud hukati kui [[kodanlikud natsionalistid]].

*[[1925]]. aastal toimus [[78 protsess]], milles EKP Tartu kohalik juht [[Hans Heidemann]] mõisteti surma, teised 2 kohtualust eluaegsele sunnitööle.
*[[20. aprill]]il [[1926]] vahistati 13 [[Eesti Töölispartei]] liiget. [[23. aprill]]il lasti [[August Riismann]] sõjaväe välikohtu otsusega maha.
*[[3. august]]il [[1927]] hukkus kinnipidamisel EKP Keskkomitee liige [[Aleksander Leiner]].
*1927. aasta lõpul mõisteti [[Rahvusvaheline Töölisabi Organisatsioon|Rahvusvahelise Töölisabi Organisatsiooni]] 7 liikmele ([[Dagmar Võrk]], [[Salma Ohak]]) karistuseks sunnitöö 5–10 aastani.
*Aprillis [[1928]] keelustati kommunistlike noorte organisatsiooni tegevus Eestis ning [[Ülemaaline Tööliste Ühing|Ülemaalise Tööliste Ühingu]] juhid A. Kriiseman, [[Alfred Taalman]]&lt;ref name=&quot;2SE6B&quot; /&gt; (1904–1938) ja [[Leonhard Klaaser]] mõisteti sunnitööle.
*Veebruaris [[1929]] suri vanglas [[Vilhelmine Klementi]], [[Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing|Eestimaa Kommunistliku Noorsooühing]]u Keskkomitee liige.
*[[13. märts]] [[1930]] hukkus kinnipidamisel EKP Tallinna organisatsiooni juht [[Johannes Jürna]].
*[[14 protsess]]
*[[11 protsess]]
*[[Tädi protsess]], &quot;Tädi&quot; oli kommunisti [[Katariina Padrik]]u pseudonüüm.
*[[1931]]. aasta märtsis vahistati Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu Organiseerimisbüroo juhataja [[Osvald Kivisson]], Nõukogude Liidust Eestisse saadetud organisaator [[Alviine Puusepp]]&lt;ref name=&quot;PsVVP&quot; /&gt;,&lt;ref name=&quot;m13C2&quot; /&gt; ja [[EKP Keskkomitee]] sekretär [[Osvald Tuul]]. Isikud mõisteti 1932. aastal [[34 protsess]]il süüdi &quot;et nad töötasid Eestimaa Kommunistliku Partei huvides, mis on kolmanda internatsionaali sektsioon ja omale ülesandeks seadnud Eestis kehtiva korra kukutamise&quot;. Tähtsamad kaebealused: Osvald Tuul, Alviine Puusep&lt;ref&gt;[[Valdur Ohmann]], [https://www.ra.ee/tuna/ekp-hadas-provokaatoritega-ja-opib-tundma-oma-vaenlast-lk-86-94/ EKP hädas provokaatoritega ja õpib tundma oma vaenlast], [[Tuna]] 1 / 2019, lk 86–94&lt;/ref&gt;, Osvald Kivisson, [[Johannes Lauristin]], [[Aleksander Siim]], [[Kristjan Eichorn]], [[Peeter Maasikas]], [[Martin Parker]]&lt;ref name=&quot;UuNrQ&quot; /&gt;. NSV Liidust Eestisse saadetud A. Puusepale mõisteti 12 aastat sunnitööd.
*1931. aasta aprillis toimus Eestimaa Kommunistliku Partei koosolek, kus võeti vastu [[Feodor Okk|Feodor Oki]] koostatud protestiresolutsioon Lauristini vahistamise ja teiste vahistamiste vastu Eestis. See ilmus [[Edasi]]s ja põrandaalustes lendlehtedes.&lt;ref name=&quot;2vUO9&quot; /&gt;
*[[1933]]. aastal vahistati Tartus [[Oskar Cher]]i 7-liikmeline grupp ja NSV Liitu külastanud delegatsiooni liikmed ning O. Cherile mõisteti 9 kuuline vabaduskaotus&lt;ref name=&quot;xqBEa&quot; /&gt;.
*[[25. oktoober|25. oktoobril]] 1933 hukkus kinnipidamisel [[Saaremaa]] kommunistide juht [[Aleksander Ellam]].
*[[1934]]. aastal võttis [[Riigikogu]] ära [[saadikupuutumatus]]e [[Priidik Kroos]]alt ja [[Aleksander Silverstov]]ilt.
*[[1938. aasta amnestiaseadus]]e alusel vabanesid pärast 14 aasta pikkust vangistust riigivastaste kuritegude eest süüdimõistetud, sh. Johannes Lauristin, [[Oskar Sepre]], [[Arnold Veimer]], [[Hendrik Allik]], [[Aleksander Resev]], [[Hermann Arbon]], [[Paul Keerdo]], umbes 100 inimest.

EKP liikmeskonna suurus oli 1934. aastal 387 liiget. Aastal 1939 oli sinna jäänud kõigest 133 isikut. Vahepeal oli [[NSV Liit|NSV Liidus]] hukatud 254 eesti kommunisti&lt;ref name=&quot;aIIbK&quot; /&gt;.
===  Variorganisatsioonid Eesti poliitikas ===
[[III Riigikogu valimised|III Riigikogu valimistel]] osales Eestimaa Kommunistlik Partei variorganisatsioonina [[Eesti Tööliste Partei]], III Riigikogus oli 6 saadikut (5,8 %) Eesti Tööliste Parteist.

[[IV Riigikogu valimised|IV Riigikogu valimistel]] osales Eestimaa Kommunistlik Partei variorganisatsioonina [[Eesti Tööliste Partei]], [[IV Riigikogu]]s oli 6 saadikut (6,2 %) Eesti Tööliste Parteist.

[[V Riigikogu valimised|V Riigikogu valimistel]] osales Eestimaa Kommunistlik Partei variorganisatsioonina valimisliit [[Pahempoolsed töölised ja kehvikud]], [[V Riigikogu]]s oli 5 saadikut (5,2 %) Pahempoolsete tööliste ja kehvikute valimisliidust.

== Eesti kommunistide saatus NSV Liidus ==
=== Eestlased Nõukogude võimu teenistuses===
*[[Jaan Anvelt]], [[Nõukogude Venemaa]] [[Loode oblast]]i sõjakomissar; [[Petrogradi Töökommuun]]i esimees; [[Põhja Oblasti Kommuunide Liit|Põhja Oblasti Kommuunide Liidu]] rahvusasjade ja [[Vene NFSV Rahvakomissaride Nõukogu]] heakorra rahvakomissar;
*Kominterni Eesti sektsiooni sekretär [[Johannes Käspert]] ( 1930–), [[Richard Meering]] (1938), [[Eduard Alas]] sektsiooni [[referent]], [[Hans Pöögelmann]], [[Jaan Anvelt]] ,
*välisbüroo sekretär [[Rudolf Vakmann]], [[Jaan Laagus]] Eesti sekts. välisbüroo sekretäri asetäitja&lt;ref name=&quot;DrFcL&quot; /&gt;,
**kaadrite osakonna sekretariaadi juhataja [[Hilda Zonberg]] (''Зонберг Гильда Яновна'')
*[[Engelbert Strauch]], [[Eestimaa Kommunistliku Partei Venemaa büroo]], sekretär (1921–1922)
*[[Nikolai Janson]], [[NSV Liidu Justiitsministeerium]]i ja [[NSV Liidu Veeteede Rahvakomissariaat|NSV Liidu Veeteede Rahvakomissariaadi]] rahvakomissar,
*[[August Keder]], (1896–1938) (''Кедер Август Яковлевич'') [[NSV Liidu Side Rahvakomissariaat|NSV Liidu Side Rahvakomissariaadi]] Varustusvalitsuse juhataja;
*[[Karl Vitsut]] (1895–1938) (''Витсут Карл Михайлович''), [[NSV Liidu Veeteede Rahvakomissariaat|NSV Liidu Veeteede Rahvakomissariaadi]] Põhja meretranspordi keskvalitsue juhataja asetäitja (''зам.нач. северного центрального управления морского транспорта Наркомвода'')
*[[Jaan Pullerits]] (1892–1938) (''Пуллериц Ян Янович'') NSV Liidu Kaug-Ida poliitvangide tööjõuga varustatud ehitusvalitsuse [[Dalstroi]] sanitaarvalitsuse ülem (''начальник санитарного Управления Дальстроя'');
*[[Hans Pöögelmann]], [[Venemaa SNFV Rahvuste Rahvakomissariaat|Venemaa FSNV Rahvuste Rahvakomissariaadi]] Eesti asjade komissar;
==== [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu SARKis]], [[Punaarmee]]s ja [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus|sõjaväeluures]]====
[[Aleksander Kukk]], [[Viktor Kingissepp]], [[Johannes Käspert]], [[August Kork]], [[Johan Ludri]], [[Johannes Raudmets]], [[Johan Lepik]] (Jaan Lepik), [[Harald Tummeltau]], [[Karl Rimm]], [[Karl Tikk]], [[Otto Riks]] )[[Petrogradi erakorraline komisjon võitluseks kontrrevolutsiooni ja sabotaažiga|Petrogradi Tšekaas]]), [[Aleksander Riks]] (Petrogradi Tšekaas), [[Eduard Otto]] (Petrogradi Tšekaas), [[Aleksander Jea]], [[Roman Birk]] ([[Tšekaa]]s ja [[Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus|GPU]] ning [[OGPU]]-s), [[Gustav Krela]]&lt;ref name=&quot;t4Fie&quot; /&gt; ([[:ru:Крэла, Густав Карлович|ru]]), [[Sõjaväeline auaste|brigaadikomissar]] [[Voldemar Ulmer]] (''Волъдемар-Иоханнес Августович Улъмер'') ([[NSV Liidu piirivalve|NSV Liidu SARKi Piirivalve ja Sisevägede Peavalitsuse]] ülema [[Mihhail Frinovski]] asetäitja ja operatiivsekretär&lt;ref name=&quot;JbLMR&quot; /&gt;), *[[personaalne auaste|riikliku julgeoleku leitnant]] [[Aleksander Aksel]] (1898–1937) (''Аксель Александр Гансович'') ([[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Leningradi ja Leningradi oblasti Siseasjade Valitsus|Leningradi ja Leningradi oblasti Siseasjade Valitsus]]e 3. osakonna operatiivvolinik&lt;ref name=&quot;fGzOs&quot; /&gt;) ja [[Eduard Aksel]] (NKVD); [[Arkadi Kadakas]] (1903–1938) (''Кадакс-Шютц Аркадий Юрьевич'') ([[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] juhtivkoosseisu täienduskooli [[uurija]]), [[Sergei Saks]] (NSV Liidu sõjamerejõudude [[Kaspia laevastik]]u ülem), [[Mihkel Tombah]] (1986–1938) (''Томбах Михкель Адольфович''), (Punaarmee Suurtükiväevalitsuse osakonnaülem), [[Friedrich Sikka]], (623. kütipolgu ja [[Kroonlinna merekindlus]]e maaväe ülem), [[Aleksander Inno]] (Kuldvere) (Petrogradi Jalaväekooli ja [[Internatsionaalne Sõjakool|Internatsionaalse Sõjakool]] ülem), [[Oskar Martinson (sõjaväelane)|Oskar Martinson]], (1900–1938) (''Мартинсон Оскар Вольдемарович''), ([[GRU|Punaarmee staabi luureosakonna]] jaoskonnaülem), [[major]] [[Mart Meier]] (1902–1938) (''Мейер Март Борисович''), Petrogradi SvrStaabi IV osakonna ülema asetäitja ja [[Taga-Baikali sõjaväeringkond|Taga-Baikali sõjaväeringkonna]] Luureosakonna jaoskonnaülem), [[Maria Laskovitš-Kuibõševa]] (1902–1938) (''Ласкович-Куйбышева Мария Иосифовна'') ([[GRU|NSV Liidu sõjaväeluure]] masinakirjabüroo tõlk), [[Mihhail Lorberg]] (''Лорберг Михаил Константинович'') ([[Mihhail Kalinin]]i abikaasa [[Jekaterina Kalinina]] (sünd Lorberg) vend, töötas [[Vladivostok]]is vahilaeva komandörina).

'''Teadaolevad Eesti päritoluga sõjaväeluurajad Nõukogude teenistuses''':
[[Johannes Käspert]], [[Voldemar Puss]], [[Aleksander Kukk]]&lt;ref name=&quot;gl2AW&quot; /&gt;, [[Richard Vennikas]]&lt;ref name=&quot;d8WX2&quot; /&gt;, [[Genrih Gofberg]]&lt;ref name=&quot;gk9mM&quot; /&gt;, [[August Kork]]&lt;ref name=&quot;XZamI&quot; /&gt;, [[Paul Oras]]&lt;ref name=&quot;gz78F&quot; /&gt;, [[Fjodor Sudakov]]&lt;ref name=&quot;wQ3Oh&quot; /&gt;, [[Harald Tummeltau]]&lt;ref name=&quot;XxSxq&quot; /&gt;, [[Bernhard Beek]]&lt;ref name=&quot;ngq0t&quot; /&gt;, [[Edvin Bidder]]&lt;ref name=&quot;XKIBI&quot; /&gt;, [[Johann Herman]]&lt;ref name=&quot;Tliuq&quot; /&gt;, [[Helene Kullman]]&lt;ref name=&quot;haA93&quot; /&gt;, [[Oskar Martinson (sõjaväelane)|Oskar Martinson]]&lt;ref name=&quot;eo5N1&quot; /&gt;, [[Mart Meier]]&lt;ref name=&quot;WMm3A&quot; /&gt;, [[Pavel Paulus]]&lt;ref name=&quot;GJ3A3&quot; /&gt;, [[Karl Rimm]]&lt;ref name=&quot;46bpM&quot; /&gt;, [[Grigori Ivanovitš Semjonov]]&lt;ref name=&quot;wu54v&quot; /&gt;, [[Karl Tikk]]&lt;ref name=&quot;cZxlz&quot; /&gt;, [[Karl Trakmann]]&lt;ref name=&quot;H0jJ9&quot; /&gt; (''Тракман Карл Густавович'') (1887–) [[Max-Alfred Trakmann]].

;Liivimaa kubermangus sündinud
[[August Pess]]&lt;ref name=&quot;Ss3tF&quot; /&gt;; [[Jaan Birkenfeld]]i&lt;ref name=&quot;LySCZ&quot; /&gt;, Jaan-Alfred Tõltõn&lt;ref name=&quot;M1wHX&quot; /&gt;, läti ''Alfreds Tiltiņš'', vene ''Тылтынь Альфред Матисович'', Luurevalitsuses 1922. aastast&lt;ref name=&quot;on9OM&quot; /&gt;, [[Maria Tõltõn]] ka Mary Martin sünd. Lätis, Dobeles nimega Maria Emma Martin Schul Jüri t.&lt;ref name=&quot;HEeMH&quot; /&gt; – (eelmine abikaasa, arreteeriti [[Soome]]s [[spionaaž]]i eest ja suri vanglas [[Soome]]s), [[Jaan Žigur]] (''Жигур Ян Матисович'') (1895–1938), [[1. detsembri mäss]]ukatses [[1924]]. aastal osaleja, [[1925]]–[[1926]] Punaarmee Luurevalitsuse 3. osakonna ülema abi, [[1926]] Punaarmee Luurevalitsuse 3. osakonna ülema asetäitja, [[1926]]–[[1927]] sõjaline nõunik [[Hiina]]s.

=== Eesti kommunistide saatus NSV Liidus===
17. detsembril 1926 NSV Liidus läbi viidud rahvaloenduse andmetel oli NSV LIidus eestlasi 154 666, 1930. aastail alanud poliitiliste repressioonide käigus NSV Liidus asunud eestlaste suhtes toimusid arvuliselt suuremad repressioonid Eestiga piirnevates [[Leningradi oblast]]i ja [[Leningrad]]i linna eesti kogukondades, mida viidi läbi [[NSV Liidu SARK]]i Leningradi valitsuse juhi [[Leonid Zakovski]] (läti päritolu tšekisti õige nimi [[Henriks Stubis]] Ernesti p) (1894–1938 ) juhtimisel.

1937. aastal kulmineerus pärast 1924. aasta ebaõnnestunud riigipöördekatset tekkinud eesti kommunistide sisemine võimuvõitlus&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/edasivene/1935/08/06/20 GRUPILIKKUSE VASTU RAHVUSVAHELISE KONTROLLKOMISJONI OTSUSE PUHUL], Edasi : Venemaa Kommunistline (enamlaste) Partei Peterburi Eesti osakonna häälekandja, nr. 106, 6 august 1935&lt;/ref&gt;,&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/edasivene/1935/08/06/21 Rahvusvahelise Kontrollkomisjoni otsus Eesti küsimuse kohta], Edasi: Venemaa Kommunistline (enamlaste) Partei Peterburi Eesti osakonna häälekandja, nr. 106, 6 august 1935&lt;/ref&gt; ning Jaan Anvelti ja Hans Pöögelmanni vastaste kohta alustati NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Petrogradi valitsuses kriminaalmenetlust [[spionaaž]]is ja terroristlike aktide ettekavatsemise süüdistusega.
Menetluse raames süüdistati isikuid, selles, et nad ''kogusid luureandmeid eesti kommunistide kohta Petrogradis ning edastasid neid läbi Jakob Palvadre eesti luureorganitele, samuti kavandasid [[Komintern]]i eesti sektsiooni juhtide Anvelti ja Pöögelmanni vastu terroristlikke akte''. Vandenõu sai nime &quot;Fontannikud&quot; (''фонтанники''), kuna eesti poliitemigrandid Leningradis omasid kogunemiskohta Leningradi linnas [[Fontanka tänav]]al&lt;ref name=&quot;Mou96&quot; /&gt;.

Antud olematu vandenõu ehk nn [[Fontannikute süüasi|Fontannikute süüasjas]] süüdistatavatele mõisteti vabaduskaotuslikud karistused ning hiljem täiendavalt &quot;[[kõrgeim karistusmäär]]&quot;:
# [[Rudolf Vakmann]] (1894–1937), hukati 11. novembril 1937.
# [[Johannes Käspert]] (1886–1937), [[Eesti Töörahva Kommuun]]i asjaajaja, [[Punane terror|punase terrori]] ja tsensuuri eest vastutaja, hukati 4. novembril 1937.
# [[Max-Alfred Trakmann]] (1890–1937), endine ETK välisasjade komissar, kes hukati 3. oktoobril 1937.
# [[Otto Rästas]] (1890–1938), hukati 27. jaanuaril 1938,
# Otto Rästase vend [[Jüri Rästas]] (1885–1938), kes olevat 1922. aastal üldse [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP-st]] välja astunud, hukati samal aastal.
# [[Artur Vallner]] – [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eesti Maapäeva]] endine esimees ja ETK rahvahariduse juht – 1936. aastal vangistati Leningradis poliitilistel põhjustel ja saadeti 10 aastaks Siberisse asumisele. Leningradi linna NKVD [[Erinõupidamine]] vaatas kogutud materjalid läbi ning ta hukati koos veel '''21''' &quot;fontannikust kaasosalisega&quot; 14. veebruaril 1938.
#[[Jakob Palvadre]] (1889–1936), [[Eesti kütiväed|Eestimaa kütidiviis]]i juht ja [[Eesti Töörahva Kommuun|ETK sõjanõukogu]] liige;
#[[Mart Laius]] (1881–1938), Punase Kütidiviisi [[komissar]], lasti nad koos kaasosalistega 14. veebruaril 1938 maha.
#[[Georg Teiter]], [[EKP Keskkomitee]] liige, lasti koos kaasosalistega 14. veebruaril 1938 maha.
# [[Aleksander Jea]] (1888–1938), [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadis]] tööl olnud endine Tartu bolševik
# [[Eduard Otto]] (−1938), 1918. aastal uuris [[Petrogradi erakorraline komisjon võitluseks kontrrevolutsiooni ja sabotaažiga|Petrogradi Erakorralises Komisjonis]] [[Moissei Uritski]] ja ka [[Moissei Volodarski]] tapmist, arreteeriti 1936. aasta suvel ja hukati fontannikute vandenõu süüdistuses [[NSV Liidu Ülemkohtu Sõjakolleegium]]i väljasõiduistungil [[Jossif Ulrich]]i eesistumisel 11. oktoobri 1936. aasta otsuse alusel&lt;ref name=&quot;AyzkI&quot; /&gt;,&lt;ref name=&quot;SJwzV&quot; /&gt;;
# [[Aleksander Riks]] (''Александр Юрьевич Шмидт, Александр Юрьевич Рикс'') (−1938), 1918. aastal uuris [[Petrogradi erakorraline komisjon võitluseks kontrrevolutsiooni ja sabotaažiga|Petrogradi Erakorralises Komisjonis]] [[Moissei Uritski]] tapmist, arreteeriti 1936. aasta suvel ja hukati fontannikute vandenõu süüdistuses [[NSV Liidu Ülemkohtu Sõjakolleegium]]i väljasõiduistungil [[Jossif Ulrich]]i eesistumisel 11. oktoobri 1936 otsuse alusel &lt;ref name=&quot;H0eLi&quot; /&gt;,&lt;ref name=&quot;TSHCM&quot; /&gt;;
*Vandenõu süüasjas vahistati 27. oktoobril 1937 ning mõisteti NSV Liidu SARKi Erinõupidamise poolt süüdi KrK §[[58]] punktide 10 ja 11 alusel ka [[Kuramaa]]lt pärit ning [[Karjala ANSV]] Arhiivikeskvalitsuse juhataja Augusta Gulbis-Šunko &lt;ref name=&quot;8Y3OL&quot; /&gt;, kes oli õppinud koos Jakob Palvadrega Leningradi Ülikoolis ning avaldanud kaastunnet süüdimõistetud [[trotskistid]]ele. Talle määrati 10 aastat vabaduskaotust.

14. veebruaril 1938 hukati osa süüdimõistetuid [[Karjala]]s [[Medvežogorsk]]i piirkonnas [[Sandarmoh]]i lähedal&lt;ref name=&quot;UX6mv&quot; /&gt;

Peale Leningradis asunud vandenõukeskuse &quot;avastas&quot; [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] Novosibirski oblasti valitsus ka vandenõus osaleva grupi [[Novosibirski oblast]]is&lt;ref name=&quot;FPvq9&quot; /&gt;, mille juht oli Lääne-Siberi krai Raadiokomitee esimees (''Я. Я. Пельдемаа'').

*[[Jaan Anvelt]] (1884–1937) – ETK Nõukogu esimees ja sõjandusasjade juht hukkus 11. detsembril 1937
*[[Hans Pöögelmann]] (1875–1938) – ETK Rahvamajanduse valitsusjuht, lasti maha 27. jaanuaril 1938.

== EK(bolševike)P 1940–1941 ==
{{vaata|EKP KK I sekretär}}
{{vaata|EKP KK}}, ''[[EKP KK Sekretariaat]]'', ''[[Eestimaa Kommunistliku Partei piirkondlikud asutused]]''

Pärast 1924. aasta [[1. detsembri riigipöördekatse]] mahasurumist keelustati Eestis kommunistide tegevus. 1938. aastal siiski varem vangistatud poliitvangid amnesteeriti, välja arvatud 1924. aasta riigipöördekatsest osavõtnud. Põrandaaluste kommunistide arv küündis Eestis enne 1940. aasta juunit 120–130 inimeseni. Pärast juunipööret tühistas [[Johannes Varese valitsus]]e sisekaitseülem [[Harald Haberman]] Eestimaa Kommunistliku Partei keelustamise [[4. juuli]]l 1940 &lt;ref name=&quot;o4DXX&quot; /&gt;.
{{tsitaat|''Sisekaitseülema otsus''
:'''Eestimaa Kommunistliku Partei legaliseerimisest'''

0[[4. juuli]] 1940

#Tühistan 1918.a. tehtud Eestimaa Kommunistliku Partei ([[III Kommunistlik Internatsionaal|III Kommunistliku Internatsionaali]] sektsiooni) sulgemise otsuse ja luban Parteil jätkata tegevust.
#Tühistan Ajutise Valitsuse otsuse 1918.a. ajalehe &quot;[[Kommunist (ajaleht)|Kommunist]]&quot; sulgemise asjus ja luban ajalehel jätkata ilmumist.

:Alus: [[Kaitseseisukorra seadus]]e §20 p 10 ja Sõjavägede Ülemjuhataja sundmäärus nr 17 (&quot;Riigi Teataja&quot; 1934, 75, 634 ja &quot;RT&quot; 1939, 6, 29) §4 ja 5

[[Harald Haberman|H.Haberman]],

Siseministri abi, sisekaitseülema ülesannetes

|&lt;ref name=&quot;4UYw9&quot; /&gt;|}}
Et suurendada kiiresti EKP liikmeskonda, võttis [[ÜK(b)P Poliitbüroo]] [[10. märts]]il [[1941]] vastu otsuse [[ÜK(b)P]] allorganisatsiooni ajutise vastuvõtmise korra. Nii anti võimalus soovitajatena esineda Nõukogude Liidust saabunud kommunistidel. Sama korra alusel võis parteisse vastu võtta ka isikuid, kes olid Eestisse saabunud Nõukogude Liidust.

[[8. oktoober|8. oktoobril]] 1940 nimetati EKP ümber Eestimaa Kommunistlikuks (bolševike) Parteiks (EK(b)P) ja [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee|ÜK(b)P Keskkomitee]] otsusega sai EK(b)P Üleliidulise Kommunistliku (bolševike) Partei allorganisatsiooniks.

Sellel liikmeskonna kiire suurendamise ajal liitus parteiga ka &quot;soovimatuid inimesi&quot;. Juba 1940. aasta novembris-detsembris toimus parteipiletite vahetamise käigus ridade puhastus. Parteist heideti välja 500–600 inimest.
*1. jaanuari 1941 seisuga oli EK(b)P-s 1169 liiget ja 867 liikmekandidaati, kokku 2036 kommunisti, neist 75% eestlasi ja 23% venelasi.
*1. juuniks 1941 oli Eestis arvel 3732 parteilast, neist 2576 EK(b)P poolt vastuvõetut (sh NSV Liidust tulnud ja siin parteisse astunud) ning 1156 Nõukogude Liidust saabunud kommunisti&lt;ref name=&quot;of6xF&quot; /&gt;.
*1. juulil 1941 oli EK(b)P nimekirjas 3751 inimest.

EKP juhtimisel natsionaliseeriti 680 ettevõtet: need, kus töötas üle 20 töötaja, ja need, kus oli vähem töötajaid, kuid töö oli tugevalt mehhaniseeritud. Igasse ettevõttesse määrati [[komissar]] ja töölistele ühistel põhimõtetel palgad.

== EK(b)P 1941–1944 nõukogude tagalas ==
Teise maailmasõja aegu kuulus EKP-sse ligikaudu üheksasada liiget, kellest 90% asus Venemaa tagalas.
{{Vaata|Vastupanuliikumine okupeeritud Eestis 1941–1944#Nõukogude partisaniliikumine}}

== EK(b)P 1944–1952 ==
[[1944]]–[[1947]] tegutses Moskvas [[ÜK(b)P KK Eesti büroo]]. Üleliidulise büroo tegevuse eesmärk oli nõustada ja kontrollida kohaliku parteiosakonna (see tähendab EK(b)P) juhtkonna tegevust ja lojaalsust keskvõimule. Sageli arutati olulised küsimused enne läbi ÜK(b)P KK Eesti büroos&lt;ref name=&quot;mWcbF&quot; /&gt; ja alles seejärel [[EK(b)P KK büroo]]s.

[[1952]]. aastal [[ÜK(b)P]] Kongressil vastuvõetud otsuse kohaselt muutis ÜK(b)P ja 1953. aastal ka (EK(b)P) nimetuse Eestimaa Kommunistlikuks Parteiks.

EKP vastutas kõigi ettevõtete natsionaliseerimise, tuhandete inimeste [[küüditamine|küüditamise]] ja muusuguse [[repressioon|represseerimise]], talude [[kollektiviseerimine|kollektiviseerimise]] ja Eesti [[venestamine|venestamise]] eest. Kuigi käsud nendeks operatsioonideks tulid Moskvast, jäi EKP hooleks plaanide väljatöötamine ja täitmine.

1. jaanuaril 1945 oli EK(b)P nimekirjas ainult 2409 liiget. 1946. aasta lõpuks [[8. Eesti Laskurkorpus]] demobiliseeriti, samuti tuli NSV Liidu tagalast Eestisse tagasi suur osa sinna evakueeritud inimestest ning Eestisse tuli ka hulk Venemaa eestlasi ja teiste NSV Liidu rahvaste liikmeid. 
== EKP 1952–1990 ==
1953. aasta 1. jaanuaril oli EK(b)P nimekirjas 22 320 ja 1959. aasta 1. jaanuaril 30 516 liiget. 1988. aastal  oli EK(b)P nimekirjas  112 925 liiget. 

Partei lagunemise eel oli EKP liikmeid saja tuhande ringis, mis oli umbes viieteistkümnendik Eesti elanikest. Eestlaste osakaal EKP liikmeskonnas oli sel ajal 40% ja 55% vahel. Poole sajandiga käis EKP liikmeskonnast läbi veerand miljonit eestlast.

Pärast [[NLKP Keskkomitee büroo]] [[14. detsember|14. detsembri]] [[1987]] salajast otsust [[natsionalism]]i ilmingute kohta Eestis, Lätis ja Leedus järgnes [[5. jaanuar]]il [[1988]] vastav otsus EKP Keskkomitee büroolt, mille kohaselt tuli &quot;paljastada ja kritiseerida Eesti kodanluse ja tema liitlaste kiskjalikku olemust, valge terrori initsiaatoreid ja läbiviijaid, kodanliku Eesti iseseisvuse loosungi olemust: &quot;Kellele iseseisvus, kellele ike,&quot; Eesti kodanluse 20 aasta juhtimise tegelikke tulemusi, kodanliku Eesti reaktsioonilisi tegelasi, müüti kodanliku Eesti õitsengust, Eesti kodanluse koostööd fašistidega, metsavendade tegevust ja Nõukogude Eesti ajaloo võltsijaid&quot;.

Selle plaani täitmist arutasid ning koostasid realiseerimisplaani EKP KK büroo liikmed [[Karl Vaino]] (EKP KK I sekretär), [[Arnold Rüütel]] ([[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i esimees), [[Bruno Saul]], [[Gennadi Aljošin]], Ganjušov, [[Rein Ristlaan]] (EKP KK ideoloogiasekretär), [[Artur Bernhard Upsi]], [[Karl Kortelainen]] ([[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] esimees), Liiv, [[Ain Soidla]] ja [[Indrek Toome]] ([[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] esimehe I asetäitja).

[[17. detsember|17. detsembril]] 1987 oli EKP KK büroo istung, millel kinnitati eespool toodud NLKP KK määruse täitmise esmaste ürituste plaan ja otsustati [[22. detsember|22. detsembril]] 1987 kokku kutsuda ENSV [[parteiaktiiv]]i nõupidamine ideoloogiaküsimuses.

== EKP tegevus taasiseseisvumises ==
[[16. juuni]]l 1988 vahetus EKP juht. EKP Keskkomitee esimeseks sekretäriks valiti Vaino Väljas. [[EKP KK XI pleenum]]il [[9. september|9.]]–[[10. september|10. septembril]] 1988 asus EKP eestimeelne juhtkond toetama rahva püüdlusi taastada Eesti iseseisvus. Sama aasta [[16. november|16. novembril]] juhatas Vaino Väljas [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] erakorralist istungjärku, mis võttis vastu [[Eesti NSV suveräänsusdeklaratasioon]]i ja konstitutsiooniparandused.

[[EKP XX kongress]]il [[23. märts|23.]]–[[25. märts]]il [[1990]] jagunes EKP kaheks. EKP vastuvõetud programmis nähti Eestit iseseisva demokraatliku riigina. Samuti andis kongress ajaloolis-poliitilise hinnangu partei varasemale tegevusele. Võeti vastu avaldus iseseisva EKP loomisest. Osa delegaate (vähemus) aga ei toetanud kongressi dokumente, sest tahtsid, et Eesti jääks NSV Liidu osaks. Need delegaadid moodustasid eraldi partei – EKP (NLKP platvormil). Seda parteid tunti [[Ööpartei]] nime all. [[1991]]. aasta augustis selle tegevus keelustati. [[EKP XXI kongress]]il [[26. jaanuar]]il 1991 võeti vastu EKP põhikiri ja sellega oli iseseisev EKP konstitueerunud. [[6. juuni]]l 1991 registreeriti iseseisev Eestimaa Kommunistlik Partei [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] presiidiumis. 28. novembril [[1992]] muudeti partei nimi [[Eesti Vasakpartei|Eesti Demokraatlikuks Tööparteiks]] (EDTP).

==Vaata ka==
*[[Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing]]
*[[EKP saadikud NLKP kongressidel]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;LCN6F&quot;&gt;Kaido Jaanson, [http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/JaansonKaido_Algus_TUNA2005_1.pdf Algus ehk see nõndanimetatud Esimene Vene revolutsioon]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Tuna, 2005 nr 1&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AEYvt&quot;&gt;[http://www.philipp-bittner.com/Bse/STRU-YA/3018.htm ЭСТОНСКАЯ СОВЕТСКАЯ СОЦИАЛИСТИЧЕСКАЯ РЕСПУБЛИКА, Эстония (Ээсти НСВ). VI. Коммунистическая партия Эстонии], Большая советская энциклопедия&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;068VS&quot;&gt;[http://slovari.yandex.ru/~%D0%BA%D0%BD%D0%B8%D0%B3%D0%B8/%D0%91%D0%A1%D0%AD/%D0%A0%D0%B5%D0%BA%D0%B0%D1%88%D1%8E%D1%81%20%D0%92%D0%BB%D0%B0%D0%B4%D0%B0%D1%81%20%D0%92%D0%B8%D0%BD%D1%86%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D1%87/ Рекашюс Владас Винцович]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Большая советская энциклопедия&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NkMxM&quot;&gt;[http://lists.memo.ru/d4/f350.htm Блауфельд Александр Иванович]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0IPO8&quot;&gt;[http://www.podol.ru/w/doku.php/podolsk:podolsky_rabochy:history «Подольский рабочий»]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UtFLT&quot;&gt;[http://www.bse2.ru/book_view.jsp?idn=030314&amp;page=205&amp;format=htmlЭСТОНСКАЯ СОВЕТСКАЯ СОЦИАЛИСТИЧЕСКАЯ РЕСПУБЛИКА], Большая советская энциклопедия.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;H8WCS&quot;&gt;[http://slovari.yandex.ru/dict/revoluc/article/rea/rea-0366.htm Деятели революционного движения в России. Вельман Владимир Иванович]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TeSKV&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/171107/esileht/ak/296083_1.php?eesti-iseseisvuse-motte-areng-ja-punamadruste-naissaare-vaba-riik Eesti iseseisvuse mõtte areng ja punamadruste Naissaare Vaba Riik]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0oaFj&quot;&gt;[http://www.kes-kus.ee/index.php?kategooria=artiklid&amp;action=loe&amp;artikkel_id=2092 Naissaare nõukogude vabariik – 92 aastat]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;59Ziy&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140727135920/http://pealinn.tallinn.ee/index.php?action=news&amp;nid=1718&amp;lang=1 Tallinn ja 24. veebruar 1918], Pealinn, 27.02.2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LmGVh&quot;&gt;[http://kimo.univ.kiev.ua/WW/18.htm Боротьба Радянської Росії за нейтралізацію прибалтійських держав після 1 світової війни]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SrdYS&quot;&gt;[http://encyc.mir-x.ru/184053.html Девятое января 1905]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, encyc.mir-x.ru&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6lJNz&quot;&gt;[http://militera.lib.ru/memo/russian/cherepanov_ai/index.html Черепанов А. И. Поле ратное мое. — М.: Воениздат, 1984. Под Псковом, во главе 2-го красноармейского полка]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EcDt7&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.ivangorod.ru/history/different-materials/518-90---0.html |pealkiri=90 лет Рабоче-Крестьянской Красной Армии |vaadatud=2012-02-08 |arhiivimisaeg=2012-05-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120523172826/http://www.ivangorod.ru/history/different-materials/518-90---0.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5rVbb&quot;&gt;[[Olaf Kuuli]]. Sotsialistid ja kommunistid Eestis 1917–1991. Tallinn 1999, lk 35&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;J5WMc&quot;&gt;[[Aarne Ruben]], [http://kultuur.elu.ee/ke476_riigikogu.htm Eesti parlamentarismi kolm musta päeva], Kultuur ja Elu, 2/2004&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Wq8KO&quot;&gt;(Eesti Riigiarhiiv 2124-3-1927, 4–7)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lTl2d&quot;&gt;[http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=13743&amp;op=archive2 Kommunistlik töölisterühm I Riigikogus (1920–1923)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nxVsx&quot;&gt;I Riigikogu 1. istungjärgu protokoll nr 2, 07.01.21&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Txm4W&quot;&gt;ENAMLASTE RIIGIPÖÖRDE KATSE TALLINNAS 1. DETSEMBRIL 1924, ilmunud 1925&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5IfKe&quot;&gt;A. Liebman. &quot;Kangelaslik lehekülg eesti töölisklassi ajaloos (40 aastat 1. detsembri relvastatud ülestõusust&quot;. &quot;[[Eesti Kommunist]]&quot; 1964, nr 11&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2SE6B&quot;&gt;[[Küsimused ja Vastused]], 1979, nr 8 (287) lk 31–32&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PsVVP&quot;&gt;Пусэп, Эндель Карлович, [http://militera.lib.ru/memo/russian/pusep_ek2/index.html Тревожное небо.][http://militera.lib.ru/memo/russian/pusep_ek2/app.html], Таллин: Ээсти раамат, 1978&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;m13C2&quot;&gt;[http://avia.lib.ru/bibl/1013/com.html ПУСЭП Э.К. ТРЕВОЖНОЕ НЕБО]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UuNrQ&quot;&gt;[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s203411&amp;nid=51549&amp;frameset=1 Täna algab kommunistide protsess. Süüpingis 34 põrandaalust tegelast ja nende käsilast. ], Postimees nr 48, 26. veebruar 1932, lk 1&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2vUO9&quot;&gt;{{netiviide|URL =http://dea.nlib.ee/image.php?pid=s508795&amp;con=0&amp;bdragx=34&amp;bdragy=68&amp;edragx=94&amp;edragy=151|Pealkiri = Silmapaistew põrandaalune (Feodor Okk) tabatud|Aeg =04.09.1932 lk 3|Koht = Tartu|Väljaandja =Postimees|online =|Keel =}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xqBEa&quot;&gt;Tuntud pahempoolset agitaatorit ja töölisjuhti O. Cheri karistati jälle. Kergel käel puistatud süüdistus politsei vastu, Postimees, 7.04.1933&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aIIbK&quot;&gt;[[Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar]] &quot;Molotov, Vorošilov ja meie&quot;- Stockholm, 1988, lk 115&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DrFcL&quot;&gt;[http://www.visz.nlr.ru/search/lists/t3/235_0.html СПИСОК ГРАЖДАН, РАССТРЕЛЯННЫХ В НОЯБРЕ 1937 ГОДА В ЛЕНИНГРАДЕ И ВПОСЛЕДСТВИИ РЕАБИЛИТИРОВАННЫХ]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t4Fie&quot;&gt;[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&amp;id=674049 Gustav Krela, revoluts. liikumise tegelane]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JbLMR&quot;&gt;[Н.Г.СЫСОЕВ. ЖАНДАРМЫ И ЧЕКИСТЫ. &quot;ВЕЧЕ&quot; МОСКВА. ISBN 5-94538-136-5]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fGzOs&quot;&gt;[http://www.visz.nlr.ru/search/lists/t3/224_0.html СПИСОК ГРАЖДАН, РАССТРЕЛЯННЫХ В НОЯБРЕ 1937 ГОДА В ЛЕНИНГРАДЕ И ВПОСЛЕДСТВИИ РЕАБИЛИТИРОВАННЫХ]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gl2AW&quot;&gt;{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 125|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&amp;printsec=frontcover#PPA125,M1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;d8WX2&quot;&gt;{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 142|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&amp;printsec=frontcover#PPA142,M1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gk9mM&quot;&gt;{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 146|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&amp;printsec=frontcover#PPA146,M1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XZamI&quot;&gt;{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 256|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&amp;printsec=frontcover#PPA256,M1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gz78F&quot;&gt;{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 279|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&amp;printsec=frontcover#PPA279,M1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wQ3Oh&quot;&gt;{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 308|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&amp;printsec=frontcover#PPA308,M1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XxSxq&quot;&gt;{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 313|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&amp;printsec=frontcover#PPA313,M1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ngq0t&quot;&gt;{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 344|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&amp;printsec=frontcover#PPA344,M1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XKIBI&quot;&gt;{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 346|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&amp; printsec=frontcover#PPA346,M1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tliuq&quot;&gt;{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 371|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&amp;printsec=frontcover#PPA371,M1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;haA93&quot;&gt;{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 419|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&amp;printsec=frontcover#PPA419,M1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eo5N1&quot;&gt;{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 433|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&amp;printsec=frontcover#PPA433,M1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WMm3A&quot;&gt;{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 435|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&amp;printsec=frontcover#PPA435,M1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GJ3A3&quot;&gt;{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 450|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&amp;printsec=frontcover#PPA450,M1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;46bpM&quot;&gt;{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 459|url=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wu54v&quot;&gt;{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 463|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&amp;printsec=frontcover#PPA463,M1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cZxlz&quot;&gt;{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 473|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&amp;printsec=frontcover#PPA473,M1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;H0jJ9&quot;&gt;{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 474|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&amp;printsec=frontcover#PPA474,M1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ss3tF&quot;&gt;{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 281|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&amp;printsec=frontcover#PPA281,M1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LySCZ&quot;&gt;{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 347|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&amp;printsec=frontcover#PPA347,M1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;M1wHX&quot;&gt;{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk 477–478|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&amp;printsec=frontcover#PPA477,M1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;on9OM&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.viswiki.com/en/Alfred_Tilton |pealkiri=Alfred Tilton |vaadatud=2012-03-23 |arhiivimisaeg=2014-10-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141022135653/http://www.viswiki.com/en/Alfred_Tilton |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HEeMH&quot;&gt;Tiit Merisalu, [https://web.archive.org/web/20070628080523/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/12/02/tana.htm#esimene Rotilõks; «Rotilõks» («Rotanloukku»), 1/3, Soome – Eesti. Režii: Marjatta Cronvall]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mou96&quot;&gt;[http://vault.exmachina.ru/spy/3/3/4/ Л.ЗАКОВСКИЙ — О некоторых методах и приемах иностранных разведывательных органов и их троцкистско-бухаринской агентуры — Троцкисты и правые—шпионско-диверсионная агентура фашизма]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AyzkI&quot;&gt;[http://bookz.ru/authors/pervu6in-anton/pervushinant01/page-39-pervushinant01.html Антон Первушин. Оккультные войны НКВД и СС]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SJwzV&quot;&gt;[http://konyaev-n.narod.ru/gkm.html Николай Коняев Гибель красных моисеев Начало террора 1918 г.«ВЕЧЕ» Москва 2004]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;H0eLi&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.netmistik.ru/occultism2/okvo86.htm |pealkiri=Разгром советских оккультистов |vaadatud=2012-03-23 |arhiivimisaeg=2012-04-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120415204428/http://netmistik.ru/occultism2/okvo86.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TSHCM&quot;&gt;[http://magazines.russ.ru/zvezda/2007/3/she4.html Виталий Шенталинский. Поэт-террорист. Документальная повесть]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8Y3OL&quot;&gt;[http://www.rkna.ru/index.php?option=com_content&amp;task=view&amp;id=276&amp;Itemid=1 Судьба Августы Карловны Гульбис-Шунько]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UX6mv&quot;&gt;[http://karelia.aif.ru/issues/1412/03_01?print Где на костях растут деревья…]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FPvq9&quot;&gt;[http://www.fedy-diary.ru/?p=2665 Тепляков &quot;Машина террора. ОГПУ-НКВД Сибири в 1929–1941 гг.&quot; // Глава &quot;Массовые операции&quot;]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;o4DXX&quot;&gt;[[Külli Niidassoo]], [[Valdur Ohmann]], [http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2000/3/2000-3-EKP-1930-1940_lk68-75.pdf Eestimaa Kommunistlik Partei 1930. aastatest kuni 1940. aasta juulini]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4UYw9&quot;&gt;ERA, f. 852, n. I, s. 2357, I 1&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;of6xF&quot;&gt;[http://www.okupatsioon.ee/1940/ylevaated-RAHVA.html EKP liikmeskond 1940–1990]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mWcbF&quot;&gt;[http://euro.postimees.ee/281207/esileht/ak/300272.php Postimees, 28. detsember 2007]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*''Revolutsiooni lipukandjad (3. osa)'', Koostanud [[Herbert-Armin Lebbin]], Eesti Raamat 1978, 184 lk
*''Revolutsioon, kodusõda ja välisriikide interventsioon Eestis (1917–1920)''. [[Eestimaa KP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut]]. NLKP Keskkomitee Marksismi-Leninismi Instituudi filiaal. [[Eesti NSV TA Ajaloo Instituut]]. Kirjastus &quot;[[Eesti Raamat]]&quot;, Tallinn 1982

==Välislingid==
*В. Николаев, [http://rksmb.org/get.php?3860 Хроника классовой борьбы в Эстонии (1902–1941)], kallutatud kommunistliku liikumise ajaloo versioon

[[Kategooria:Eestimaa Kommunistlik Partei]]</text>
      <sha1>rcx7zcekr1hr2h7gi4qqah2n2tmjxfu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Radiesteesia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>273588</id>
    <revision>
      <id>6172365</id>
      <parentid>5623557</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T05:14:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>YiFeiBot</username>
        <id>72399</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Robot: muudetud 1 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus [[d:q304787|Wikidata]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="728" xml:space="preserve">'''Radiesteesia''' on [[õpetus]] oletatavaist [[kiirgusväli|kiirgus]]- ja [[infoväli|infoväljadest]], mida tekitavad [[Elusloodus|elusa]] ja [[eluta loodus]]e objektid ning mida [[sensitiiv]]id (nimetatakse radiestesistideks) on võimelised tajuma&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt;.

Tuntud radiesteesia valdkonnad on [[pildarlus]] ([[nõiavits]]a ehk pilda abil objektide otsimine), [[geopaatia]], [[biolokatsioon]] jt&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt;.

Radiesteesia olemuse kohta puudub teaduslik põhjendatus&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt;.

==Vaata ka==
*[[Detektorism]]

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;EE&quot;&gt;[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 7. köide, 1994.&lt;/ref&gt;}}

[[Kategooria:Esoteerika]]
[[Kategooria:New Age]]

[[ru:Радиэстезия]]
[[tr:Radyestezi]]</text>
      <sha1>md6n7hzakluj9y2k2kxjmzpmvdvwo9o</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hendrik Elisson</title>
    <ns>0</ns>
    <id>275501</id>
    <revision>
      <id>6171889</id>
      <parentid>3134912</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T13:05:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="406" xml:space="preserve">'''Hendrik Elisson''' ([[23. mai]] [[1892]] Kudina vald, [[Tartumaa]] – surma aeg ja koht teadmata) oli Eesti poliitik.

== Kirjandus ==
*Rahvasaadik kotis. [[Vaba Maa]], 24. aprill 1929, nr. 94, lk. 5.

{{JÄRJESTA:Elisson, Hendrik}}
[[Kategooria:III Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1892]]
[[Kategooria:Surmaaeg puudub]]</text>
      <sha1>323b3pzdvqc4ufdly73dsn7yavx3ti2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti siseminister</title>
    <ns>0</ns>
    <id>275916</id>
    <revision>
      <id>6172114</id>
      <parentid>6162960</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:24:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Karljohan29</username>
        <id>136246</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21881" xml:space="preserve">{{Ametikoht
| nimetus           = Siseminister
| ametis            = [[Lauri Läänemets]] 
| pilt              = Läänemets_Lauri.jpg
| ametisalates      = 18. juulist 2022
| asukoht           = [[Tallinn]]
| esitaja           = [[Eesti peaminister|Peaminister]]
| nimetaja          = [[Vabariigi President]]
| esimene           = [[Konstantin Päts]]
| üksus             = [[Siseministeerium]]
| moodustatud       = 24. veebruar 1918
| palk              = 6207 eurot kuus (2022)
| tüüp              = [[Minister]]
| liikmesus         = [[Vabariigi Valitsus]]
}}
'''Siseminister''' on [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]] liige, kes juhib [[Siseministeerium|Siseministeeriumi]]. Ta korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi riigi [[sisejulgeolek]]u tagamise ja [[avalik kord|avaliku korra]] kaitsmise, [[riigipiir]]i valvamise ja kaitsmise ning [[piirirežiim]]i tagamise, [[kriisireguleerimine|kriisireguleerimise]], [[riigireserv]]i ning [[tuletõrje]]- ja [[päästetööd]]e ning [[kodakondsus]]e ja [[migratsioon]]iga seotud asjade korraldamisel.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/ministeerium-ja-minister/siseminister-kristian-jaani|pealkiri=Siseminister Kristian Jaani|väljaanne=siseministeerium.ee|vaadatud=04.07.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211229005421/https://www.siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/ministeerium-ja-minister/siseminister-kristian-jaani|arhiivimisaeg=29.12.2021}}&lt;/ref&gt;

Siseminister otsustab ministeeriumi hallatavate riigiasutuste moodustamise ning kinnitab nende põhimääruse, struktuuri ja töökorralduse. Lisaks annab minister [[Eesti_valitsus|valitsusele]] aru ministeeriumi tegevusest. Ta esitab [[Eesti_valitsus|valitsusele]] ettepanekuid ministeeriumi eelarve ning vajaduse korral lisaeelarve kohta. Ühtlasi otsustab ta eelarvevahendite kasutamise üle ning jälgib eelarve täitmist. Minister kinnitab riigieelarvest lähtudes ka ministeeriumi valitsemisala riigiasutuste eelarved.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Ministri nimetab ametisse ja vabastab ametist [[Eesti president|Vabariigi President]] [[Eesti peaminister|peaministri]] ettepanekul. Minister astub ametisse ametivande andmisega [[Riigikogu]] ees.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Alates 18. juulist 2022 on Eesti siseministriks [[Lauri Läänemets]].

== Eesti siseministrid 1918–1940 ==
'''Parteid'''{{Legend|#1B4D3E|[[Eesti Maarahva Liit]] / [[Põllumeeste Kogud]]}}{{Legend|#AEE8A8|[[Eesti Rahvaerakond]] / [[Rahvuslik Keskerakond]]}}{{Legend|#FF7F7F|[[Eesti Tööerakond]]}}{{Legend|#FF0000|[[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]]}}{{Legend|#398737|[[Asunikkude Koondis]]}}
{| class=&quot;wikitable&quot;
!
!Pilt
!Nimi
!Ametisse asumise kuupäev
!Ametist lahkumise kuupäev
!Ametiaja pikkus
!Partei
!Valitsus
|-
! colspan=&quot;8&quot; |Siseminister
|-
| style=&quot;background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;&quot; |'''1'''
|[[Fail:Konstantin_Päts.jpg|111x111px]]
|[[Konstantin Päts|'''Konstantin Päts''']]
&lt;small&gt;(1874–1956)&lt;/small&gt;
|[[24. veebruar]] [[1918]]
|[[27. november]] [[1918]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1918|kuu=02|päev=24|aasta2=1918|kuu2=11|päev2=27}}
|[[Eesti Maarahva Liit]]
|[[Konstantin Pätsi esimene ajutine valitsus]]
[[Konstantin Pätsi teine ajutine valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''2'''
|
|'''[[August Peet]]'''
&lt;small&gt;(1881–?)&lt;/small&gt;
|[[27. november]] [[1918]]
|[[8. mai]] [[1919]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1919|kuu2=05|aasta=1918|kuu=11|päev=27|päev2=08}}
|parteitu
|[[Konstantin Pätsi kolmas ajutine valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#FF0000;color:#FFFFFF;&quot;&quot; |'''3'''
|[[Fail:Aleksander_Oinas_2.jpg|99x99px]]
|'''[[Aleksander Oinas]]'''
&lt;small&gt;(1887–1942)&lt;/small&gt;
|[[8. mai]] [[1919]]
|[[18. november]] [[1919]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1919|kuu2=11|aasta=1919|kuu=05|päev=8|päev2=18}}
|[[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]]
|[[Otto Strandmani esimene valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#FF0000;color:#FFFFFF;&quot;&quot; |'''4'''
|[[Fail:Aleksander-hellat.jpg|70x70px]]
|'''[[Aleksander Hellat]]'''
&lt;small&gt;(1881–1943)&lt;/small&gt;
|[[18. november]] [[1919]]
|[[28. juuli]] [[1920]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1920|kuu2=07|aasta=1919|kuu=11|päev=18|päev2=28}}
|[[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]]
|[[Jaan Tõnissoni esimene valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#AEE8A8;&quot; |'''5'''
|[[Fail:Kaarel_Eenpalu.jpg|97x97px]]
|[[Karl Einbund|'''Karl Einbund''']]
&lt;small&gt;(1888–1942)&lt;/small&gt;
|[[28. juuli]] [[1920]]
|[[26. oktoober]] [[1920]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1920|kuu2=10|aasta=1920|kuu=07|päev=28|päev2=26}}
|[[Eesti Rahvaerakond]]
|[[Ado Birki valitsus]]
[[Jaan Tõnissoni teine valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#FF7F7F;&quot; |'''6'''
|
|'''[[Lui Olesk]]'''
&lt;small&gt;(1876–1932)&lt;/small&gt;
|[[26. oktoober]] [[1920]]
|[[25. jaanuar]] [[1921]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1921|kuu2=01|aasta=1920|kuu=10|päev=26|päev2=25}}
|[[Eesti Tööerakond]]
|[[Ants Piibu valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#AEE8A8;&quot; |'''7'''
|[[Fail:Kaarel_Eenpalu.jpg|97x97px]]
|[[Karl Einbund|'''Karl Einbund''']]
&lt;small&gt;(1888–1942)&lt;/small&gt;
|[[25. jaanuar]] [[1921]]
|[[26. märts]] [[1924]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1924|kuu2=03|aasta=1921|kuu=01|päev=25|päev2=26}}
|[[Eesti Rahvaerakond]]
|[[Konstantin Pätsi esimene valitsus]]
[[Juhan Kuke valitsus]]
&lt;/br&gt;[[Konstantin Pätsi teine valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''8'''
|[[Fail:Theodorrouk-001.jpg|97x97px]]
|'''[[Theodor Rõuk]]'''
&lt;small&gt;(1891–1940)&lt;/small&gt;
|[[26. märts]] [[1924]]
|[[16. detsember]] [[1924]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1924|kuu2=12|aasta=1924|kuu=03|päev=26|päev2=16}}
|parteitu
|[[Friedrich Akeli valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;&quot; |'''9'''
|[[Fail:Kaarel_Eenpalu.jpg|97x97px]]
|[[Karl Einbund|'''Karl Einbund''']]
&lt;small&gt;(1888–1942)&lt;/small&gt;
|[[16. detsember]] [[1924]]
|[[23. juuli]] [[1926]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1926|kuu2=07|aasta=1924|kuu=12|päev=16|päev2=23}}
|[[Põllumeeste Kogud]]
|[[Jüri Jaaksoni valitsus]]
[[Jaan Teemanti esimene valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#398737;color:#FFFFFF;&quot; |'''10'''
|
|'''[[Heinrich Laretei]]'''
&lt;small&gt;(1892–1973)&lt;/small&gt;
|[[23. juuli]] [[1926]]
|[[12. november]] [[1926]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1926|kuu2=11|aasta=1926|kuu=07|päev=23|päev2=12}}
|[[Asunikkude Koondis]]
|[[Jaan Teemanti teine valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;&quot; |'''11'''
|[[Fail:Jaan_hynerson1.jpg|105x105px]]
|[[Jaan Hünerson|'''Jaan Hünerson''']]
&lt;small&gt;(1882 – 1942)&lt;/small&gt;
|[[4. märts]] [[1927]]
|[[4. detsember]] [[1928]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1928|kuu2=12|aasta=1927|kuu=03|päev=4|päev2=4}}
|[[Põllumeeste Kogud]]
|[[Jaan Teemanti kolmas valitsus]]
[[Jaan Tõnissoni kolmas valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#FF7F7F;&quot; |'''12'''
|[[Fail:Tõnis Kalbus.jpg|103x103px]]
|'''[[Tõnis Kalbus]]'''
&lt;small&gt;(1880 – 1942)&lt;/small&gt;
|[[4. detsember]] [[1928]]
|[[31. märts]] [[1929]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1929|kuu2=03|aasta=1928|kuu=12|päev=4|päev2=31}}
|[[Eesti Tööerakond]]
|[[August Rei valitsus]]
|-
! colspan=&quot;8&quot; |Kohtu- ja siseminister
|-
| style=&quot;background-color:#FF7F7F;&quot; |'''(12)'''
|[[Fail:Tõnis Kalbus.jpg|103x103px]]
|'''[[Tõnis Kalbus]]'''
&lt;small&gt;(1880 – 1942)&lt;/small&gt;
|[[1. aprill]] [[1929]]
|[[12. aprill]] [[1930]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1930|kuu2=04|aasta=1929|kuu=04|päev=01|päev2=12}}
|[[Eesti Tööerakond]]
|[[August Rei valitsus]]
[[Otto Strandmani teine valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#FF7F7F;&quot; |'''13'''
|[[Fail:Ado Anderkopp.jpg|113x113px]]
|'''[[Ado Anderkopp]]'''
&lt;small&gt;(1894 – 1941)&lt;/small&gt;
|[[12. aprill]] [[1930]]
|[[12. veebruar]] [[1931]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1931|kuu2=02|aasta=1930|kuu=04|päev=12|päev2=12}}
|[[Eesti Tööerakond]]
|[[Otto Strandmani teine valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;&quot; |'''14'''
|[[Fail:Jaan_hynerson1.jpg|105x105px]]
|[[Jaan Hünerson|'''Jaan Hünerson''']]
&lt;small&gt;(1882 – 1942)&lt;/small&gt;
|[[12. veebruar]] [[1931]]
|[[20. november]] [[1931]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1931|kuu2=11|aasta=1931|kuu=02|päev=12|päev2=20}}
|[[Põllumeeste Kogud]]
|[[Konstantin Pätsi kolmas valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''15'''
|
|'''[[Johan Reinhold]]'''
&lt;small&gt;(1885 – 1964)&lt;/small&gt;
|[[20. november]] [[1931]]
|[[19. veebruar]] [[1932]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1932|kuu2=02|aasta=1931|kuu=11|päev=20|päev2=19}}
|parteitu
|[[Konstantin Pätsi kolmas valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#AEE8A8;&quot; |'''16'''
|[[Fail:Ado Anderkopp.jpg|113x113px]]
|'''[[Ado Anderkopp]]'''
&lt;small&gt;(1894 – 1941)&lt;/small&gt;
|[[19. veebruar]] [[1932]]
|[[18. mai]] [[1933]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1933|kuu2=05|aasta=1932|kuu=02|päev=19|päev2=18}}
|[[Rahvuslik Keskerakond]]
|[[Jaan Teemanti neljas valitsus]]
[[Karl Einbundi esimene valitsus]]
&lt;/br&gt;[[Konstantin Pätsi neljas valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#398737;color:#FFFFFF;&quot; |'''17'''
|
|'''[[Vladimir Roopere]]'''
&lt;small&gt;(1898 – 1942)&lt;/small&gt;
|[[18. mai]] [[1933]]
|[[3. oktoober]] [[1933]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1933|kuu2=10|aasta=1933|kuu=05|päev=18|päev2=03}}
|[[Asunikkude Koondis]]
|[[Jaan Tõnissoni neljas valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''18'''
|
|'''[[Ernst Ein]]'''
&lt;small&gt;(1898 – 1956)&lt;/small&gt;
|[[3. oktoober]] [[1933]]
|[[21. oktoober]] [[1933]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1933|kuu2=10|aasta=1933|kuu=10|päev=03|päev2=21}}
|parteitu
|[[Jaan Tõnissoni neljas valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''19'''
|
|'''[[Johan Müller]]'''
&lt;small&gt;(1889 – 1981)&lt;/small&gt;
|[[21. oktoober]] [[1933]]
|[[31. märts]] [[1934]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1934|kuu2=03|aasta=1933|kuu=10|päev=21|päev2=31}}
|parteitu
|[[Konstantin Pätsi viies valitsus]]
|-
! colspan=&quot;8&quot; |Siseminister
|-
| style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''20'''
|[[Fail:Kaarel_Eenpalu.jpg|97x97px]]
|[[Karl Einbund|'''Karl Einbund''']]
&lt;small&gt;(1888–1942)&lt;/small&gt;
|[[25. august]] [[1934]]
|[[9. mai]] [[1938]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1938|kuu2=05|aasta=1934|kuu=08|päev=25|päev2=09}}
|parteitu ([[Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne]])
|[[Konstantin Pätsi viies valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''21'''
|
|'''[[Richard Veermaa]]'''
&lt;small&gt;(1901–1942)&lt;/small&gt;
|[[9. mai]] [[1938]]
|[[12. oktoober]] [[1939]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1939|kuu2=10|aasta=1938|kuu=05|päev=9|päev2=12}}
|parteitu
|[[Kaarel Eenpalu teine valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''22'''
|
|'''[[August Jürima]]'''
&lt;small&gt;(1887–1942)&lt;/small&gt;
|[[12. oktoober]] [[1939]]
|[[21. juuni]] [[1940]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1939|kuu=10|päev=12|aasta2=1940|kuu2=21|päev2=21}}
|parteitu ([[Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne]])
|[[Jüri Uluotsa valitsus]]
|}

== Eesti siseministrid eksiilis ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!
!Pilt
!Nimi
!Ametisse asumise kuupäev
!Ametist lahkumise kuupäev
!Ametiaja pikkus
!Valitsus
|-
! colspan=&quot;7&quot; |Siseminister
|-
| style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''-'''
|[[Fail:Otto_Tief.jpg|100x100px]]
|'''[[Otto Tief]]'''
&lt;small&gt;(1889–1976)&lt;/small&gt;
|[[18. september]] [[1944]]
|[[12. jaanuar]] [[1953]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1953|kuu2=01|aasta=1944|kuu=09|päev=18|päev2=12}}
|[[Otto Tiefi valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''-'''
|
|[[Johannes Sikkar|'''Johannes Sikkar''']]
&lt;small&gt;(1897–1960)&lt;/small&gt;
|[[12. jaanuar]] [[1953]]
|[[22. august]] [[1960]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1960|kuu2=08|aasta=1953|kuu=01|päev=12|päev2=22}}
|[[Johannes Sikkari valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''-'''
|
|'''[[Aksel Mark]]'''
&lt;small&gt;(1913–2014)&lt;/small&gt;
|[[1. jaanuar]] [[1962]]
|[[15. september]] [[1992]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=09|aasta=1962|kuu=01|päev=01|päev2=15}}
|[[Aleksander Warma valitsus]]
[[Tõnis Kindi valitsus]]
&lt;/br&gt;[[Heinrich Marga valitsus]]
&lt;/br&gt;[[Enno Penno valitsus]]
|}

== Eesti siseministrid 1991– ==
'''Parteid'''{{Legend|#FFE200|[[Eesti Reformierakond]]}}{{Legend|#007557|[[Eesti Keskerakond]]}}{{Legend|#E10600|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]}}{{Legend|#009CE2|[[Isamaa ja Res Publica Liit]]}}{{Legend|#0063AF|[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]}}{{Legend|#F0953A|[[Eesti Koonderakond]]}}{{Legend|#014F9A|[[Isamaaliit]]}}{{Legend|#0000FF|[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]]}}{{Legend|#F5B453|[[Eestimaa Rahvaliit]]}}{{Legend|#3273ED|[[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]]}}
{| class=&quot;wikitable&quot;
!
!Pilt
!Nimi
!Ametisse asumise kuupäev
!Ametist lahkumise kuupäev
!Ametiaja pikkus
!Partei
!Valitsus
|-
! colspan=&quot;8&quot; |Siseminister
|-
| style=&quot;background-color:#007557;color:#FFFFFF;&quot; |'''23'''
|
|'''[[Olev Laanjärv]]'''
&lt;small&gt;(1942–2007)&lt;/small&gt;
|[[17. aprill]] [[1990]] 
|[[30. jaanuar]] [[1992]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=01|aasta=1990|kuu=04|päev=17|päev2=30}}
|[[Eesti Keskerakond]]
|[[Edgar Savisaare valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''24'''
|
|'''[[Robert Närska]]'''
&lt;small&gt;(s. 1948)&lt;/small&gt;
|[[30. jaanuar]] [[1992]]
|[[21. oktoober]] [[1992]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=10|aasta=1992|kuu=01|päev=30|päev2=21}}
|parteitu
|[[Tiit Vähi esimene valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#0000FF;color:#FFFFFF;&quot;|'''25'''
|[[Fail:Parek, Lagle.IMG 1641 (cropped).JPG|84x84px]]
|'''[[Lagle Parek]]'''
&lt;small&gt;(s. 1941)&lt;/small&gt;
|[[21. oktoober]] [[1992]]
|[[27. november]] [[1993]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1993|kuu2=11|aasta=1992|kuu=10|päev=21|päev2=27}}
|[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]]
|[[Mart Laari esimene valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#0000FF;color:#FFFFFF;&quot;|'''26'''
|
|'''[[Heiki Arike]]'''
&lt;small&gt;(1965–2018)&lt;/small&gt;
|[[14. detsember]] [[1993]]
|[[8. november]] [[1994]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1994|kuu2=11|aasta=1993|kuu=12|päev=14|päev2=8}}
|[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]]
|[[Mart Laari esimene valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#3273ED;color:#FFFFFF;&quot; |'''27'''
|
|'''[[Kaido Kama]]'''
&lt;small&gt;(s. 1957)&lt;/small&gt;
|[[8. november]] [[1994]]
|[[17. aprill]] [[1995]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1995|kuu2=04|aasta=1994|kuu=11|päev=8|päev2=17}}
|[[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]]
|[[Andres Tarandi valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#007557;color:#FFFFFF;&quot; |'''28'''
|[[Fail:Edgar_Savisaar_2005-crop.jpg|103x103px]]
|[[Edgar Savisaar|'''Edgar Savisaar''']]
&lt;small&gt;(s. 1950)&lt;/small&gt;
|[[17. aprill]] [[1995]]
|[[10. oktoober]] [[1995]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1995|kuu2=10|aasta=1995|kuu=04|päev=17|päev2=10}}
|[[Eesti Keskerakond]]
|[[Tiit Vähi teine valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#F0953A;&quot; |'''29'''
|[[Fail:Tiit_Vähi_teisel_Arvamusfestivalil_Narvas.jpg|104x104px]]
|[[Tiit Vähi|'''Tiit Vähi''']]
&lt;small&gt;(s. 1947)&lt;/small&gt;
|[[11. oktoober]] [[1995]]
|[[6. november]] [[1995]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1995|kuu2=11|aasta=1995|kuu=10|päev=11|päev2=06}}
|[[Eesti Koonderakond]]
|[[Tiit Vähi teine valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#FFE200;&quot; |'''30'''
|
|'''[[Märt Rask]]'''
&lt;small&gt;(s. 1950)&lt;/small&gt;
|[[6. november]] [[1995]]
|[[1. detsember]] [[1996]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1995|kuu=11|päev=06|aasta2=1996|kuu2=12|päev2=01}}
|[[Eesti Reformierakond]]
|[[Tiit Vähi kolmas valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#F0953A;&quot; |'''31'''
|[[Fail:Riivo_Sinijärv_2022_(cropped).jpg|105x105px]]
|'''[[Riivo Sinijärv]]'''
&lt;small&gt;(s. 1947)&lt;/small&gt;
|[[1. detsember]] [[1996]]
|[[29. aprill]] [[1997]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1997|kuu2=04|aasta=1996|kuu=12|päev=01|päev2=29}}
|[[Eesti Koonderakond]]
|[[Tiit Vähi kolmas valitsus]]
[[Mart Siimanni valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#F0953A;&quot; |'''32'''
|
|'''[[Robert Lepikson]]'''
&lt;small&gt;(s. 1952)&lt;/small&gt;
|[[5. mai]] [[1997]]
|[[28. jaanuar]] [[1998]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1998|kuu2=01|aasta=1997|kuu=04|päev=05|päev2=28}}
|[[Eesti Koonderakond]]
|[[Mart Siimanni valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''33'''
|
|'''[[Olari Taal]]'''
&lt;small&gt;(s. 1953)&lt;/small&gt;
|[[29. jaanuar]] [[1998]]
|[[25. märts]] [[1999]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1999|kuu2=03|aasta=1998|kuu=01|päev=29|päev2=25}}
|parteitu
|[[Mart Siimanni valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;&quot; |'''34'''
|
|'''[[Jüri Mõis]]'''
&lt;small&gt;(s. 1956)&lt;/small&gt;
|[[25. märts]] [[1999]]
|[[5. november]] [[1999]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1999|kuu2=11|aasta=1999|kuu=03|päev=25|päev2=05}}
|[[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]]
|[[Mart Laari teine valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;&quot; |'''35'''
|
|'''[[Tarmo Loodus]]'''
&lt;small&gt;(s. 1958)&lt;/small&gt;
|[[9. november]] [[1999]]
|[[28. jaanuar]] [[2002]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2002|kuu2=01|aasta=1999|kuu=11|päev=09|päev2=28}}
|[[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]]
|[[Mart Laari teine valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#007557;color:#FFFFFF;&quot; |'''36'''
|
|'''[[Ain Seppik]]'''
&lt;small&gt;(s. 1952)&lt;/small&gt;
|[[28. jaanuar]] [[2002]]
|[[3. veebruar]] [[2003]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2003|kuu2=02|aasta=2002|kuu=01|päev=28|päev2=03}}
|[[Eesti Keskerakond]]
|[[Siim Kallase valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#007557;color:#FFFFFF;&quot; |'''37'''
|
|'''[[Toomas Varek]]'''
&lt;small&gt;(s. 1948)&lt;/small&gt;
|[[10. veebruar]] [[2003]]
|[[10. aprill]] [[2003]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2003|kuu2=04|aasta=2003|kuu=02|päev=10|päev2=10}}
|[[Eesti Keskerakond]]
|[[Siim Kallase valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#F5B453;&quot; |'''38'''
|[[Fail:Margus Leivo 2010 (cropped).jpg|104x104px]]
|'''[[Margus Leivo]]'''
&lt;small&gt;(1954–2019)&lt;/small&gt;
|[[10. aprill]] [[2003]]
|[[13. aprill]] [[2005]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2005|kuu2=04|aasta=2003|kuu=04|päev=10|päev2=13}}
|[[Eestimaa Rahvaliit]]
|[[Juhan Partsi valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#007557;color:#FFFFFF;&quot; |'''39'''
|[[Fail:KE Kalle Laanet.jpg|103x103px]]
|'''[[Kalle Laanet]]'''
&lt;small&gt;(s. 1966)&lt;/small&gt;
|[[13. aprill]] [[2005]]
|[[5. aprill]] [[2007]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2007|kuu2=04|aasta=2005|kuu=04|päev=13|päev2=05}}
|[[Eesti Keskerakond]]
|[[Andrus Ansipi esimene valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#E10600;color:#FFFFFF;&quot; |'''40'''
|[[Fail:5 Jüri Pihl (cropped).jpg|105x105px]]
|'''[[Jüri Pihl]]'''
&lt;small&gt;(1954–2019)&lt;/small&gt;
|[[5. aprill]] [[2007]]
|[[21. mai]] [[2009]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2007|kuu=04|päev=5|aasta2=2009|kuu2=05|päev2=21}}
|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]
|[[Andrus Ansipi teine valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#009CE2;&quot; |'''41'''
|[[Fail:IRL Marko Pomerants.jpg|103x103px]]
|'''[[Marko Pomerants]]'''
&lt;small&gt;(s. 1964)&lt;/small&gt;
|[[4. juuni]] [[2009]]
|[[6. aprill]] [[2011]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2009|kuu=06|päev=4|aasta2=2011|kuu2=04|päev2=6}}
|[[Isamaa ja Res Publica Liit]]
|[[Andrus Ansipi teine valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#009CE2;&quot; |'''42'''
|[[Fail:Ken-Marti_Vaher.jpg|102x102px]]
|'''[[Ken-Marti Vaher]]'''
&lt;small&gt;(s. 1974)&lt;/small&gt;
|[[6. aprill]] [[2011]]
|[[26. märts]] [[2014]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2011|kuu=04|päev=6|aasta2=2014|kuu2=03|päev2=26}}
|[[Isamaa ja Res Publica Liit]]
|[[Andrus Ansipi kolmas valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#FFE200;&quot; |'''43'''
|[[Fail:Hanno_Pevkur.jpg|102x102px]]
|'''[[Hanno Pevkur]]'''
&lt;small&gt;(s. 1977)&lt;/small&gt;
|[[26. märts]] [[2014]]
|[[9. aprill]] [[2015]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2014|kuu=03|päev=26|aasta2=2015|kuu2=04|päev2=9}}
|[[Eesti Reformierakond]]
|[[Taavi Rõivase esimene valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#E10600;color:#FFFFFF;&quot; |'''44'''
|[[Fail:RK_Andres_Anvelt.jpg|96x96px]]
|'''[[Andres Anvelt]]'''
&lt;small&gt;(s. 1969)&lt;/small&gt;
|[[9. aprill]] [[2015]]
|[[26. november]] [[2018]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2015|kuu=04|päev=09|aasta2=2018|kuu2=11|päev2=26}}
|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]
|[[Taavi Rõivase teine valitsus]]
[[Jüri Ratase esimene valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#E10600;color:#FFFFFF;&quot; |'''45'''
|[[Fail:Kadri Raik teisel Arvamusfestivalil Narvas.jpg|101x101px]]
|'''[[Katri Raik]]'''
&lt;small&gt;(s. 1967)&lt;/small&gt;
|[[26. november]] [[2018]]
|[[29. aprill]] [[2019]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2018|kuu=11|päev=26|aasta2=2019|kuu2=04|päev2=29}}
|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]
|[[Jüri Ratase esimene valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#0063AF;color:#FFFFFF;&quot; |'''46'''
|[[Fail:RK Mart Helme.jpg|95x95px]]
|'''[[Mart Helme]]'''
&lt;small&gt;(s. 1949)&lt;/small&gt;
|[[29. aprill]] [[2019]]
|[[9. november]] [[2020]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2019|kuu=04|päev=29|aasta2=2020|kuu2=11|päev2=09}}
|[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]
|[[Jüri Ratase teine valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#0063AF;color:#FFFFFF;&quot; |'''47'''
|[[Fail:Alar Laneman (cropped).jpg|101x101px]]
|'''[[Alar Laneman]]'''
&lt;small&gt;(s. 1962)&lt;/small&gt;
|[[18. november]] [[2020]]
|[[26. jaanuar]] [[2021]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2020|kuu=11|päev=18|aasta2=2021|kuu2=01|päev2=26}}
|[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]
|[[Jüri Ratase teine valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#007557;color:#FFFFFF;&quot; |'''48'''
|[[Fail:Kristian Jaani (crop).jpg|90x90px]]
|'''[[Kristian Jaani]]'''
&lt;small&gt;(s. 1976)&lt;/small&gt;
|[[26. jaanuar]] [[2021]]
|[[3. juuni]] [[2022]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2022|kuu2=06|aasta=2021|kuu=01|päev=26|päev2=03}}
|[[Eesti Keskerakond]]
|[[Kaja Kallase esimene valitsus]]
|-
| style=&quot;background-color:#E10600;color:#FFFFFF;&quot; |'''49'''
|[[Fail:Läänemets Lauri (cropped).jpg|100x100px]]
|'''[[Lauri Läänemets]]'''
&lt;small&gt;(s. 1983)&lt;/small&gt;
|[[18. juuli]] [[2022]]
|''Ametis''
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2022|kuu=07|päev=18}}
|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]
|[[Kaja Kallase teine valitsus]]
|}

== Vaata ka ==
*[[Siseministeerium|Eesti siseministeerium]]
*[[Eesti NSV Siseministeerium|Eesti NSV siseministeerium]]

== Viited ==
&lt;references /&gt;
[[Kategooria:Eesti siseministrid| ]]</text>
      <sha1>huqm2uvh3ntxmvw5pdwjwvwvdi83rz6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tim Bendzko</title>
    <ns>0</ns>
    <id>275982</id>
    <revision>
      <id>6172539</id>
      <parentid>6115309</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T11:42:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3168" xml:space="preserve">{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| Nimi                = Tim Bendzko
| Pilt                = 
| Taust               = soolo_laulja
| Sünninimi           = Tim Bendzko
| Sündinud            = {{sünniaeg ja vanus|1985|04|09}} [[Berliin]], [[Saksamaa]]
| Surnud              = 
| Päritolu            = 
| Stiil               = [[popmuusika|pop]]
| Amet                = Laulja, laulukirjutaja
| Aktiivne            = 
| Plaadifirma         = [[Sony Music]]
| URL                 = [http://www.timbendzko.de/ www.timbendzko.de]
}}

'''Tim Bendzko''' (sündinud [[9. aprill]]il [[1985]] [[Berliin]]is) on [[Saksamaa|Saksa]] laulja ja laulukirjutaja.

==Elukäik ja karjäär==

Bednzko kasvas üles Berliini [[Köpenick]]i rajoonis. Ta käis spordigümnaasiumis ning kuulus [[1. FC Union Berlin]]i jalgpalliklubisse. Hiljem õppis ta [[Berliini Vaba Ülikool]]is [[teoloogia]]t ning töötas auto-oksjonaatorina.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120225023406/http://www.berlin1.de/freizeit/mein-perfekter-sonntag/article76090/Der-Sonnenjunge-von-Friedrichshain.html &quot;Der Sonnenjunge von Friedrichshain&quot;] Berlin1, 18. juuni 2011.&lt;/ref&gt;

Muusikaga hakkas Bendzko esmalt tegelema kitarriõpingute käigus, oma esimesed laulud kirjutas ta 16aastaselt. Tänu talendivõistluse võimisele sai ta 2009. aasta suvel võimaluse esineda 20 000 inimesele [[Berliner Waldbühne]]l,&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20131012012302/http://www.media-control.de/tim-bendzko-fuehrt-download-charts-an.html &quot;Tim Bendzko führt Download-Charts an&quot;] Media Control, 29. juuni 2011.&lt;/ref&gt; ühes [[Euroopa]] suurimas kontserdipaigas. Seejärel pühendus ta täielikult muusikale ning sõlmis lepingu [[Sony Music]]uga. 

17. juunil 2011 ilmus Tim Bendzko debüütalbum „Wenn Worte meine Sprache wären”. Selle esimene singel „Nur noch kurz die Welt retten” oli ilmunud juba 27. mail. Nii albumit kui singlit on müüdud enam kui 300 000 eksemplari.

2011. aastal oli Tim Bendzko koos oma saateansambliga soojendusesinejaks [[Elton John]]i kui [[Joe Cocker]]i kontserditurneel [[Saksamaa]]l. 29. septembril 2011 esindas Bendzko Berliini Bundesvision Song Contest 2011-l (Saksamaa liidumaadevaheline lauluvõistlus) ning võitis konkursi oma debüütalbumi nimilooga „Wenn Worte meine Sprache wären”. Novembris 2011 võitis ta Bambi auhinna aasta uue tulija kategoorias. 

2012. aastal tegi Bendzko kontserditurnee [[Saksamaa]]l, [[Šveits]]is ja [[Austria]]s.

==Diskograafia==

'''Albumid'''
* &quot;Wenn Worte meine Sprache wären&quot; (17. juuni 2011)

'''Singlid'''
* &quot;Nur noch kurz die Welt retten&quot; (27. mai 2011)
* &quot;Wenn Worte meine Sprache wären&quot; (30. september 2011)
* &quot;Ich laufe&quot; (9. märts 2012)

==Auhinnad==

* Bundevision Song Contest 2011 võit
* Audi Generation Award 2011 võitja muusika kategoorias
* Bambi 2011 uue tulija kategoorias
* 1LiveKrone auhinna võitja parima singli kategoorias

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.timbendzko.de/ Ametlik veebileht]
*[http://www.sonymusic.de/Tim-Bendzko Profiil Sony Musicu veebilehel]


{{JÄRJESTA:Bendzko, Tim}}
[[Kategooria:Saksamaa lauljad]]
[[Kategooria:Sündinud 1985]]</text>
      <sha1>9294ley49kmiufaigtryebr1n5ts56i</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Retro FM</title>
    <ns>0</ns>
    <id>283074</id>
    <revision>
      <id>6172367</id>
      <parentid>6137906</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T05:39:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>145.14.28.118</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1949" xml:space="preserve">{{Raadiojaama infobox|nimi=Retro FM|asukoht=Eesti|aktiivne_aastetel=2005-praeguseni|sagedused=FM: 88,2-98,7 MHz |veebilehekülg=http://sky.ee/retrofm|omanik=[[Sky Media]]}}
'''Retro FM''' on Eesti vanaraadio, mis asutati 2017. aastal pärast [[Raadio 3]] tegevuse lõppu.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|http://skymedia.ee/uudised/vanamuusikajaam-retro-fm/|Pealkiri=Uus rockmuusikajaam Retro FM!|Väljaanne= |Väljaandja= |Aeg=16. mai 2005|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;

Saatekava oli [[Eesti]] oludele ja kohaliku publiku maitsele kohandatud versioon AC- (Adult Contemporary) formaadist, mis kujunes välja 1970. aastate lõpus [[USA|USAs]]. Oma sihtrühmana määratles jaam 30–50-aastasi aktiivseid [[eesti keel]]t kõnelevaid raadiokuulajaid.&lt;ref&gt;[http://majandus.delfi.ee/news/uudised/raadio-3-hakkab-kerget-rokki-mangima.d?id=8718179 Raadio 3 hakkab kerget rokki mängima]. Delfi Majandus (viitega BNSile) 01.10.2004. Vaadatud 04.05.2012.&lt;/ref&gt;

Raadiojaamal on umbes 190 000 kuulajat (2020).&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120708162425/http://www.emor.ee/raadioauditooriumi-ulevaade-suvikuudel-2010/ Raadioauditooriumi ülevaade suvekuudel 2010]. TNS EMOR koduleht. Vaadatud 04.05.2012.&lt;/ref&gt;

==Sagedused==
*[[Tallinn]] 97,8 [[MHz]]
*[[Tartu]] 98,6&amp;nbsp;MHz
*[[Pärnu]] 98,3&amp;nbsp;MHz 
*[[Rakvere]] 98,7&amp;nbsp;MHz
*[[Saaremaa]] 95,4&amp;nbsp;MHz
*[[Viljandi]] 97,9&amp;nbsp;MHz
*[[Türi]] 98,1&amp;nbsp;MHz
*[[Varbola]] 98,0&amp;nbsp;MHz
*[[Virtsu]] 88,2 MHz
*[[Ida-Virumaa]] 93,0 MHz
*[[Haapsalu]] 94,2 MHz
*
*
*
*

==Vaata ka==
* [[Eesti raadiojaamade loend]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid== 
* [http://www.retrofm.ee/ Retro FM veebileht]
* [http://www.epl.ee/news/melu/kirsti-timmer-juhib-raadio-3-hommikuprogrammi.d?id=51077727 Kirsti Timmer juhib Raadio 3 hommikuprogrammi]. Eesti Päevaleht, 1. märts 2007
* [http://www.elu24.ee/233027/raadio-3-lasi-saatejuhid-lahti/ Raadio 3 lasi saatejuhid lahti]. Elu24, 5. märts 2010

[[Kategooria:Eesti raadiojaamad]]</text>
      <sha1>iiaa6tv31pzv5qt9ssczagx86denivz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sky Radio</title>
    <ns>0</ns>
    <id>283107</id>
    <revision>
      <id>6172232</id>
      <parentid>6139173</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T20:05:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>145.14.28.118</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Sagedused */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="747" xml:space="preserve">'''Sky Radio''' (vene keeles ''SKY Радио'') on [[Sky Media]] raadiogruppi kuuluv Eesti venekeelne kommertsraadioprogramm, mille sisust moodustab enamuse muusika. Sky Radio alustas tegevust 6. augustil 1995. &lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120406065028/http://www.rhmuuseum.ee/?page=71 Raadio kroonika]. Eesti Ringhäälingumuuseumi kodulehel. Vaadatud 04.05.2012&lt;/ref&gt;

Sky Radiot kuulab nädalas keskmiselt 140–150 tuhat inimest.

==Sagedused==
* [[Tallinn]] 98,4 MHz
* [[Kohtla-Järve]] 102,1 MHz
* [[Narva]] 107,9 MHz
* [[Rakvere]] 93,8 MHz
* [[Tartu]] 107,2 MHz

== Vaata ka ==
* [[Eesti raadiojaamade loend]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.sky-radio.fm/ Sky Radio koduleht]

[[Kategooria:Eesti raadiojaamad]]</text>
      <sha1>hxzs55jgi5zp6nwigb2ch8lwqruk22k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Põllumeestekogude ja Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>286308</id>
    <revision>
      <id>6172155</id>
      <parentid>5780952</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:58:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="764" xml:space="preserve">{{Partei|
  partei_nimi     = Põllumeestekogude ja Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondis|
  partei_nimi_keeles  = |
  partei_logo = |
 color_code    = |
  partei_staatus   = |
  esimees = |
  Eurparlament =  |
  ajaleht = |
  colorcode =  |
  koalitsioon =   |
  ideoloogia = Agraarpartei |
  kodulehekülg =  |
  asutamine = [[1932]]–1933|
  peakorter = [[Tallinn]]
}}

'''Põllumeestekogude ja Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondis''' (kasutas ka lühemat nime '''Ühinenud Põllumeeste Erakond''') oli aastatel 1932–1933 Eestis tegutsenud agraar[[erakond]].

Ühinenud Põllumeeste Erakonnast [[V Riigikogu valimised|valiti]] [[V Riigikogu]]sse 42 saadikut (39,8 %) V Riigikogust.

[[Kategooria:Eesti endised erakonnad]]</text>
      <sha1>qy8w886gbzupl3idzu92vaj1gz2lznl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Andrus Kasemaa (kirjanik)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>289934</id>
    <revision>
      <id>6171911</id>
      <parentid>6147971</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T13:26:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>2001:1530:1018:628E:A137:599F:2F9C:7EAD</ip>
      </contributor>
      <comment>avaldan andrus kasemaa pohjaliku elu loo</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1354" xml:space="preserve">hahahaha

== Teosed ==

* &quot;Poeedirahu&quot; (Ilmamaa; 2008), luulekogu
*&quot;Lagunemine&quot; (EKSA; 2009), luulekogu
* &quot;Kustutamatud õhtud&quot; (Tuum; 2012), luulekogu
* &quot;Leskede kadunud maailm&quot; (Varrak; 2012), proosa
* &quot;Minu viimane raamat&quot; (Varrak; 2014), proosa
* &quot;Ajapüüdja&quot; (Liivi Muuseum, Alatskivi Kogukonna Arenguselts; 2017), kodulooraamat
* &quot;Olla luuletaja&quot; (Tuum; 2017), luulekogu
* &quot;Kui ma kord suren&quot; (Eesti Keele Sihtasutus; 2018), luulekogu
* &quot;Vanapoiss&quot; (SA Kultuurileht; 2019), proosa
* &quot;Muusa&quot; (Tuum; 2019), luulekogu
* &quot;Mees otsib naist&quot; (Eesti Keele Sihtasutus; 2019), luulekogu
* &quot;Vanad uudised. Kokora valla lood&quot; (Alatskivi Kogukonna Arenguselts, Liivi Muuseum; 2020), kodulooraamat
* &quot;Silmapilk tagasi&quot; (EKSA; 2020), luulekogu
* &quot;Metsakuru&quot; (EKSA; 2020), proosapoeem eesti metsadest
*&quot;Pipraterake&quot; (EKSA; 2021), armastusluule
*&quot;Minu lõhn&quot; (Tuum; 2021), luuletused 2015-2021
*&quot;Ema tuba&quot; (EKSA; 2022), proosa

== Tunnustus ==
* [[2018]] [[Juhan Liivi luuleauhind]] (&quot;Oma kaasaegsetele&quot;, ilmunud kogus &quot;Olla luuletaja&quot;)&lt;ref&gt;[http://www.sirp.ee/online-uudised/juhan-liivi-luuleauhinna-palvis-andrus-kasemaa/ &quot;Juhan Liivi luuleauhinna pälvis Andrus Kasemaa&quot;]&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Kasemaa, Andrus}}
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1984]]</text>
      <sha1>bj9v0zo5uyyf9baj99cbgxaj301z088</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171912</id>
      <parentid>6171911</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T13:27:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Syunsyunminmin</username>
        <id>164946</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Undid edits by [[Special:Contribs/2001:1530:1018:628E:A137:599F:2F9C:7EAD|2001:1530:1018:628E:A137:599F:2F9C:7EAD]] ([[User talk:2001:1530:1018:628E:A137:599F:2F9C:7EAD|talk]]) to last version by 2001:1530:1016:DCA:A085:E820:F87D:7998: unexplained content removal</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4289" xml:space="preserve">'''Andrus Kasemaa''' (sündinud [[18. juuni]]l [[1984]] [[Dirhami]]s) on eesti [[luuletaja]] ja proosakirjanik. Kirjutab ka luule arvustusi Sirbis ning Loomingus. Keskkooli lõpetas Alatskivil ning ülikooli Tartus, kus õppis kirjandust ja kultuuriteadusi.

Kasemaa algusaja loomingu tegevuspaik on Poeedirahu – kirjaniku isiklik alternatiivmaailm, Peipsi-äärset omakandi mütoloogiat vahendav autori nn omailm. Tema esimesed luulekogud &quot;Poeedirahu&quot; (2008) ja &quot;Lagunemine&quot; (2009) said kohe kriitikute huvi ning nende poolse sooja vastuvõtu osaliseks. Kirjaniku esimene proosaraamat &quot;Leskede kadunud maailm&quot; (2012) jätkab luulekogudest juba tuttavaks saanud omailmas, kuid mõnevõrra laiahaardelisemalt. Proosaraamatuga käsikäes käib autori kolmas luulekogu &quot;Kustutamatud õhtud&quot; (2012), mis sisaldab luulevormis meeleolupilte proosaraamatus kirjapandu juurde. Sellele ilukirjanduslikule loomingule aluseks olnud materjalidele tuginedes on Andrus Kasemaa koostanud ka kodulooraamatu &quot;Ajapüüdja: mälestusi Kokora mailt&quot; (2017). Edaspidises loomingus autor Poeedirahus rohkem ei jätka, kuigi ka tema järgnevas loomingus esineb Poeedirahust tuttavat (näiteks lesed, motiiv 'kui ma kord suren' jt).

Kirjaniku teine romaan &quot;Minu viimane raamat&quot; (2014) käsitleb ühiskonda sobitumist. Luulekogud &quot;Kui ma kord suren&quot; (2018) ja &quot;Muusa&quot; (2019) sisaldavad peamiselt armastusluulet. Luuleraamatud &quot;Olla luuletaja&quot; (2017), &quot;Mees otsib naist&quot; (2019) ja proosateos &quot;Vanapoiss&quot; (2019) on igaüks omal moel ühiskonnakriitiline ja ka lugejat provotseeriv. &quot;Olla luuletaja&quot; põhiteemaks on patsifism. Luulekogu &quot;Mees otsib naist&quot; luuletused on ajendatud täiskasvanulehe vastava alateema kuulutuste rubriigist leitavast. &quot;Vanapoiss&quot; käsitleb tänapäeva Eesti elu nn äärealasid, tabuteemasid.

Üheks Kasemaa loomingut läbivaks motiiviks teiste hulgas saab pidada imestust selle üle, kuidas inimesed ikka ihkavad seda, mida neil parasjagu ei ole – seda nii aja (vabariigi aeg, vene aeg), kuid ka näiteks asjade ja võimaluste osas (vaene Ida, rikas Lääs; ilusad riided vs taaskasutus). Kasemaa kirjutab enamasti mina-vaatepunktist, kasutab kohati autobiograafilist ainest, valdab meisterlikult erinevaid stiile – komponendid, millega suudab lugejates vaimustuse kõrval ka segadust tekitada, sest lugemisest saadud emotsioon võib osutuda liiga tugevaks. Kirjandusteadlased on nimetanud tema kirjutamise viisi uuslihtsuseks, uusnaivismiks, ka uussiiruseks.

Andrus Kasemaa pälvis 2018. aastal Juhan Liivi luuleauhinna luuletusega &quot;Oma kaasaegsetele&quot;, mis ilmus Vikerkaares 4-5/2017 ja luulekogus &quot;Olla luuletaja&quot;. Tema looming on juba andnud ainest teaduslikeks uurimistöödeks ning tema loomingu arvustamise eest on võidetud kriitikapreemia.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Mai Põldaas|url=https://n2dalaautor.wordpress.com/author/linnarmtk/|pealkiri=Mai Põldaas; Tartu Linnaraamatukogu|väljaanne=|aeg=20. dets 2019|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

== Teosed ==

* &quot;Poeedirahu&quot; (Ilmamaa; 2008), luulekogu
*&quot;Lagunemine&quot; (EKSA; 2009), luulekogu
* &quot;Kustutamatud õhtud&quot; (Tuum; 2012), luulekogu
* &quot;Leskede kadunud maailm&quot; (Varrak; 2012), proosa
* &quot;Minu viimane raamat&quot; (Varrak; 2014), proosa
* &quot;Ajapüüdja&quot; (Liivi Muuseum, Alatskivi Kogukonna Arenguselts; 2017), kodulooraamat
* &quot;Olla luuletaja&quot; (Tuum; 2017), luulekogu
* &quot;Kui ma kord suren&quot; (Eesti Keele Sihtasutus; 2018), luulekogu
* &quot;Vanapoiss&quot; (SA Kultuurileht; 2019), proosa
* &quot;Muusa&quot; (Tuum; 2019), luulekogu
* &quot;Mees otsib naist&quot; (Eesti Keele Sihtasutus; 2019), luulekogu
* &quot;Vanad uudised. Kokora valla lood&quot; (Alatskivi Kogukonna Arenguselts, Liivi Muuseum; 2020), kodulooraamat
* &quot;Silmapilk tagasi&quot; (EKSA; 2020), luulekogu
* &quot;Metsakuru&quot; (EKSA; 2020), proosapoeem eesti metsadest
*&quot;Pipraterake&quot; (EKSA; 2021), armastusluule
*&quot;Minu lõhn&quot; (Tuum; 2021), luuletused 2015-2021
*&quot;Ema tuba&quot; (EKSA; 2022), proosa

== Tunnustus ==
* [[2018]] [[Juhan Liivi luuleauhind]] (&quot;Oma kaasaegsetele&quot;, ilmunud kogus &quot;Olla luuletaja&quot;)&lt;ref&gt;[http://www.sirp.ee/online-uudised/juhan-liivi-luuleauhinna-palvis-andrus-kasemaa/ &quot;Juhan Liivi luuleauhinna pälvis Andrus Kasemaa&quot;]&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Kasemaa, Andrus}}
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1984]]</text>
      <sha1>1ixlp5q8vs8oc1nop3oxsch58z9g3oq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171933</id>
      <parentid>6171912</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T14:29:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4464" xml:space="preserve">'''Andrus Kasemaa''' (sündinud [[18. juuni]]l [[1984]] [[Dirhami]]s) on eesti [[luuletaja]] ja proosakirjanik. Kirjutab ka luule arvustusi [[Sirp (ajaleht)|Sirbis]] ning [[Looming (ajakiri)|Loomingus]].

Ta on lõpetanud [[Alatskivi keskkool]]i ning [[Tartu Ülikool]]i, kus õppis kirjandust ja kultuuriteadusi.

Kasemaa algusaja loomingu tegevuspaik on Poeedirahu – kirjaniku isiklik alternatiivmaailm, Peipsi-äärset omakandi mütoloogiat vahendav autori nn omailm. Tema esimesed luulekogud &quot;Poeedirahu&quot; (2008) ja &quot;Lagunemine&quot; (2009) said kohe kriitikute huvi ning nende poolse sooja vastuvõtu osaliseks. Kirjaniku esimene proosaraamat &quot;Leskede kadunud maailm&quot; (2012) jätkab luulekogudest juba tuttavaks saanud omailmas, kuid mõnevõrra laiahaardelisemalt. Proosaraamatuga käsikäes käib autori kolmas luulekogu &quot;Kustutamatud õhtud&quot; (2012), mis sisaldab luulevormis meeleolupilte proosaraamatus kirjapandu juurde. Sellele ilukirjanduslikule loomingule aluseks olnud materjalidele tuginedes on Andrus Kasemaa koostanud ka kodulooraamatu &quot;Ajapüüdja: mälestusi Kokora mailt&quot; (2017). Edaspidises loomingus autor Poeedirahus rohkem ei jätka, kuigi ka tema järgnevas loomingus esineb Poeedirahust tuttavat (näiteks lesed, motiiv 'kui ma kord suren' jt).

Kirjaniku teine romaan &quot;Minu viimane raamat&quot; (2014) käsitleb ühiskonda sobitumist. Luulekogud &quot;Kui ma kord suren&quot; (2018) ja &quot;Muusa&quot; (2019) sisaldavad peamiselt armastusluulet. Luuleraamatud &quot;Olla luuletaja&quot; (2017), &quot;Mees otsib naist&quot; (2019) ja proosateos &quot;Vanapoiss&quot; (2019) on igaüks omal moel ühiskonnakriitiline ja ka lugejat provotseeriv. &quot;Olla luuletaja&quot; põhiteemaks on patsifism. Luulekogu &quot;Mees otsib naist&quot; luuletused on ajendatud täiskasvanulehe vastava alateema kuulutuste rubriigist leitavast. &quot;Vanapoiss&quot; käsitleb tänapäeva Eesti elu nn äärealasid, tabuteemasid.

Üheks Kasemaa loomingut läbivaks motiiviks teiste hulgas saab pidada imestust selle üle, kuidas inimesed ikka ihkavad seda, mida neil parasjagu ei ole – seda nii aja (vabariigi aeg, vene aeg), kuid ka näiteks asjade ja võimaluste osas (vaene Ida, rikas Lääs; ilusad riided vs taaskasutus). Kasemaa kirjutab enamasti mina-vaatepunktist, kasutab kohati autobiograafilist ainest, valdab meisterlikult erinevaid stiile – komponendid, millega suudab lugejates vaimustuse kõrval ka segadust tekitada, sest lugemisest saadud emotsioon võib osutuda liiga tugevaks. Kirjandusteadlased on nimetanud tema kirjutamise viisi uuslihtsuseks, uusnaivismiks, ka uussiiruseks.

Andrus Kasemaa pälvis 2018. aastal [[Juhan Liivi luuleauhind|Juhan Liivi luuleauhinna]] luuletusega &quot;Oma kaasaegsetele&quot;, mis ilmus [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaares]] 4-5/2017 ja luulekogus &quot;Olla luuletaja&quot;. Tema looming on juba andnud ainest teaduslikeks uurimistöödeks ning tema loomingu arvustamise eest on võidetud kriitikapreemia.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Mai Põldaas|url=https://n2dalaautor.wordpress.com/author/linnarmtk/|pealkiri=Mai Põldaas; Tartu Linnaraamatukogu|väljaanne=|aeg=20. dets 2019|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

== Teosed ==
* &quot;Poeedirahu&quot; ([[Ilmamaa]]; 2008), luulekogu
*&quot;Lagunemine&quot; (EKSA; 2009), luulekogu
* &quot;Kustutamatud õhtud&quot; ([[Tuum (kirjastus)|Tuum]]; 2012), luulekogu
* &quot;Leskede kadunud maailm&quot; ([[Varrak]]; 2012), proosa
* &quot;Minu viimane raamat&quot; (Varrak; 2014), proosa
* &quot;Ajapüüdja&quot; (Liivi Muuseum, Alatskivi Kogukonna Arenguselts; 2017), kodulooraamat
* &quot;Olla luuletaja&quot; (Tuum; 2017), luulekogu
* &quot;Kui ma kord suren&quot; ([[Eesti Keele Sihtasutus]]; 2018), luulekogu
* &quot;Vanapoiss&quot; (SA Kultuurileht; 2019), proosa
* &quot;Muusa&quot; (Tuum; 2019), luulekogu
* &quot;Mees otsib naist&quot; (Eesti Keele Sihtasutus; 2019), luulekogu
* &quot;Vanad uudised. Kokora valla lood&quot; (Alatskivi Kogukonna Arenguselts, Liivi Muuseum; 2020), kodulooraamat
* &quot;Silmapilk tagasi&quot; (EKSA; 2020), luulekogu
* &quot;Metsakuru&quot; (EKSA; 2020), proosapoeem eesti metsadest
* &quot;Pipraterake&quot; (EKSA; 2021), armastusluule
* &quot;Minu lõhn&quot; (Tuum; 2021), luuletused 2015-2021
* &quot;Ema tuba&quot; (EKSA; 2022), proosa

== Tunnustus ==
* [[2018]] [[Juhan Liivi luuleauhind]] (&quot;Oma kaasaegsetele&quot;, ilmunud kogus &quot;Olla luuletaja&quot;)&lt;ref&gt;[http://www.sirp.ee/online-uudised/juhan-liivi-luuleauhinna-palvis-andrus-kasemaa/ &quot;Juhan Liivi luuleauhinna pälvis Andrus Kasemaa&quot;]&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Kasemaa, Andrus}}
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1984]]</text>
      <sha1>eyez8r5h7rmc9ctd5ctis9u2axf7au8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut</title>
    <ns>0</ns>
    <id>296082</id>
    <revision>
      <id>6172397</id>
      <parentid>6140432</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T06:46:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>2001:BB8:2002:1500:480F:1C9E:A4CA:3725</ip>
      </contributor>
      <comment>instituudi personali ajakohastamine</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13148" xml:space="preserve">'''Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut''' on [[Tartu Ülikool]]i [[Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond|humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna]]&lt;ref&gt;[http://humanitaarteadused.ut.ee/ Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna], humanitaarteadused.ut.ee&lt;/ref&gt; allüksus (kuni 2015. aasta lõpuni kuulus instituut [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna]] alla). Ajaloo ja arheoloogia instituudis saab õppida [[arheoloogia]]t, [[arhiivindus]]t ja [[museoloogia]]t, [[Eesti ajalugu]], [[kunstiajalugu]], [[uusima aja ajalugu]] ([[lähiajalugu]]) ja üldajalugu. 

Instituudi juhataja on arheoloogiaprofessor akadeemik [[Valter Lang]], lisaks töötavad instituudis professorid [[Aivar Kriiska]] (laboratoorse arheoloogia professor), [[Aigi Rahi-Tamm]] (arhiivinduse professor), [[Tõnu-Andrus Tannberg]] (Eesti ajaloo professor, akadeemik), [[Juhan Maiste]] (kunstiajalugu), [[Eero Medijainen]] (uusima aja professor), [[Anti Selart]] (üldajaloo professor), [[Mati Laur]] (uusaja professor) ja [[Olaf Mertelsmann]] (Ida-Euroopa ajaloo professor).
== Ajalugu ==
Ajalooõpetuse korraldus Tartu ülikoolis kehtestati [[Tartu Ülikooli ajalugu#Academia Dorpatensis|Academia Dorpatensise]] (1632) põhikirjaga. Kesksel kohal oli üldajaloo s.o maailma [[universaalajalugu]] (universalis mundi historia) õpetamine. Selle kõrval käsitleti ka nn [[partikulaarajalugu]] (historia particularis). Rootsi kuningriigi Tartu ülikooli esimene (üld)ajaloo professor [[Friedrich Menius]] pani aluse [[Liivimaa]] ajaloo uurimisele. 1689. aasta Tartu ülikooli põhikiri asetas ajalooõpetuses rõhu [[Rootsi ajalugu|Rootsi ajaloole]]&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20210520190512/https://www.flaj.ut.ee/et/ajalugu Ajaloo õpetamise ajalugu], www.flaj.ut.ee (vaadatud 20.05.2021)&lt;/ref&gt;.

Tartu ülikooli ajaloo osakonna alguseks võib lugeda 1803. aastat, mil [[Tartu Ülikooli ajalugu#Keiserlik Tartu Ülikool|taasavatud Tartu ülikoolis]] (Der Kaiserliche Universität zu Dorpat 1802) rajati üldise ajaloo, statistika ja geograafia ning Venemaa, eriti Eesti-, Liivi- ja Kura- ning Soomemaa ajaloo, statistika ja geograafia (s.o. regionaalajaloo) [[professuur]].  Ajalugu ning statistika ja geograafia eraldati omaette professuuriks 1820. aastal. Ajalooprofessuuri ülesandeks jäi peamiselt [[Üldajalugu|üldajaloo]] õpetamine, regionaalajaloo kateeder praktiliselt likvideeriti. Iseseisev Vene ajaloo professuur taastati 1853. aastal. 1880. aastal loodi üldajaloo paralleelprofessur, mille tulemusena [[keskaeg]]a ja [[uusaeg]]a hakkasid õpetama eraldi professorid. [[Arheoloogia]]t õpetas [[19. sajand Eestis|19. sajand]]i esimesel poolel klassikalise [[filoloogia]] professor, [[etnograafia]]t aga geograafia ja statistika professor.

Tunnustatumad üldajaloo [[professor]]id Tartu ülikoolis olid: [[medievist]] [[Richard Hausmann]] (1870-1897) ja uusaja professor [[Jevgeni Tarle]] (1913-1918), Vene ajaloo professoritest aga [[Gustav von Ewers|Johan Philipp Gustav Ewers]] (1810-1826), [[Carl Schirren]] (1856-1869), [[Alexander Brückner]] (1872-1891) ja [[Jevgeni Šmurlo]] (1891-1903).

=== Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond===
[[Pilt:Hans Oldekop.jpg|pisi|[[Hans Oldekop]]]]

[[1. detsember|1. detsembril]] [[1919]] alustas Tartu ülikool tööd eestikeelse Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolina. 1919. aastal alustati õppetööd viie teaduskonnaga: õppida sai [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|arstiteadust]], [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|filosoofiat]], [[Tartu Ülikooli matemaatika- ja loodusteaduskond|matemaatika- ja loodusteadusi]], veterinaariat ja põllumajandust. Peatselt lisandusid [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|usuteaduskond]] ja [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskond]]. 1919. aastal tegevust alustanud TÜ Filosoofiateaduskonnas õpetati ajalugu kahe põhiainena, üldajaloo ja esmakordselt ülikooli õppekavasse võetud Eesti- ja [[Põhjamaad]]e (hiljem Eesti ja naabermaade) ajaloona. TÜ Filosoofiateaduskonnas oli 1925. aasta [[ülikooliseadus]]e järgi oli üldajaloo alal ettenähtud üks professor ja 2 [[dotsentuur]]i ning Eesti- ja Põhjamaade ajaloo alal üks professuur ja üks dotsentuur. Lisaks üldajaloo korralistele [[õppejõud]]udele tegelesid õpetamisega õppeülesande täitjad ja [[Eradotsent|eradotsendid]]. 1938. aasta ülikooliseadus üldajaloo alal ette 2 [[professuur]]i- üks [[Keskaeg|kesk-]] ja teine [[Uusaeg|uusaja]] ajaloo alal ja eesti ja naabermaade ajaloos samuti 2 professuuri- üks vanema ja teine uuema ajaloo alal. 

[[Üldajalugu|Üldajaloo]] professuuri täitsid [[Hans Oldekop]] (professuuri kt. 1919–1924), kohakaasluse  alusel soomlane [[Arno Rafael Cederberg]] (1924–1928) ja [[Peeter Tarvel]] (kuni 1935 Peeter Treiberg). (prof. kt. 1930–1936 ja prof. 1936–1941). Eesti ja põhjamaade ajaloo professoriteks olid  [[Arno Rafael Cederberg]] (1919–1928) ja [[Hans Kruus]] (1932. aastast prof. kt. ja 1934–1941 korraline professor). Aastatel [[1920]]–[[1928]] õpetati  välja terve põlvkond noori eesti ja baltisaksa ajaloolasi, kellest olulisemateks võiks pidada [[Hans Kruus]]i, [[Hendrik Sepp]]a, [[Peeter Tarvel]]it, [[Evald Blumfeldt]]i, [[Nigolas Loone]]t, [[Arnold Soom]]i, [[Jaan Konks]]u, [[Juhan Vasar]]at, [[Otto Liiv]]i, [[Richard Kleis]]i ja [[Georg von Rauch]]i.

Ajaloo uurimise ja selle tulemuste publitseerimise keskuseks ülikoolis oli [[Akadeemiline Ajaloo Selts]] (1920–1940), mis andis välja 4 korda aastas ilmunud  “[[Ajalooline Ajakiri|Ajaloolist Ajakirja]]“ (aastatel 1922–1940).

EV Tartu ülikoolis hakati esmakordselt peale Eesti- ja Põhjamaade ajaloo, õpetama ka [[arheoloogia]]t, [[etnograafia]]t ja [[kunstiajalugu]]. 1920. aastast avati arheoloogia alal Eesti ja Põhjamaade arheoloogia  professuur ja selle juurde moodustati Arheoloogia kabinet  ning 1921. aastast ka [[Arheoloogia Muuseum]].

[[Arheoloogia]] professoriteks olid soomlane [[Aarne Michaël Tallgren]] (1920–1923), rootslane [[Birger Nerman]] (1923–1925) ja [[Harri Moora]] (1930. aastast prof. kt., 1938. aastast  korraline muinasteaduse professor).

1921. aastal alustas tööd [[Kunstiajalugu|Kunstiajaloo]] õppetool,  mille esimeseks korraliseks professoriks oli rootslane [[Helge Kjellin]] (1921–1924), kes rajas 1922. aastal ülikooli juurde ka [[Tartu Ülikooli kunstiajaloo kabinet|kunstiajaloo kabinet]]i. 1933–1940 oli korraliseks professoriks rootslane [[Sten Karling]] ja 1942–1944 [[Armin Tuulse]].

[[Etnograafia]] alal moodustati algselt dotsentuur, 1924–1928 oli dotsentuuri juhi ametikohal [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor soomlane [[Ilmari Manninen]]. Tema lahkumise järel vakantseks jäänud dotsentuur muudeti 1938. aastal korraliseks professuuriks ja seda täitis 1939–1944 [[Gustav Ränk]].
=== ENSV TRÜ ajaloo-keeleteaduskond ===
[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] määrusega 9. oktoobril 1940 sai ülikooli ametlikuks nimetuseks Tartu Riiklik Ülikool (TRÜ). 1940. aasta põhikirja kohaselt oli ajaloo-keeleteaduskond üks kuuest TRÜ teaduskonnast. 26.12.1940 kinnitas hariduse rahvakomissar TRÜ teaduskondade osakondade ja kateedrite nimekirja, mille kohaselt nähti ajaloo-keeleteaduskonna ajaloo osakonnas ette järgmised kateedrid: üldise [[Ajalugu|ajaloo]], NSVL rahvaste ajaloo, [[Eesti ajalugu|Eesti ajaloo]], Eesti ja üldise [[arheoloogia]], Eesti ja üldise [[Kunstiajalugu|kunstiajaloo]] ja pedagoogika kateeder. 
=== Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond ===
[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni ajal]] [[Eesti Omavalitsus]]e Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond omaette teaduskonnana likvideeriti ja taastati filosoofiateaduskond, mis alustas tööd 15. oktoobril 1942. aastal.
=== ENSV TRÜ ajaloo-keeleteaduskond ===
1944. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna tegevus taastati. [[Teaduskond|Teaduskonna]] koosseisu kuulus 1944. aastal ajaloo, [[eesti filoloogia]], [[vene filoloogia]] ja võõrkeelte osakond. 1966. aastal avati psühholoogia ja 1968. aastast [[defektoloogia]] osakond. Lisaks töötas aastatel 1947—1956 loogika ja psühholoogia ja 1954—1965 [[raamatukogundus]]e ja [[bibliograafia]] osakond.

1944. aastal oli TRÜ ajaloo-osakonnas NSV Liidu ajaloo (aastatel 1940–1941, 1944–1949 [[Tartu Riikliku Ülikooli NSV Liidu rahvaste ajaloo kateeder|NSV Liidu rahvaste ajaloo kateeder]]), Eesti ja üldise arheoloogia, Eesti ja üldise kunstiajaloo ja üldajaloo kateeder. 1949. aastal ühendati NSV Liidu ajaloo kateedriga Eesti ajaloo ja 1950. aastal arheoloogia kateeder. TRÜ Kunstiajaloo kateeder liideti 1950. aastal Lääne-Euroopa kirjanduse kateedriga, 1955. aastal toodi see tagasi NSV Liidu ajaloo kateedri koosseisu. Kateedri juures tegutses kunstiajaloo kabinet.

Ajaloo osakonnas töötas Eesti NSV algaastail 5 kateedrit:
*NSV Liidu ajaloo kateeder (juhatajad: 1944–1945 prof. [[Peeter Tarvel]], 1945–1950 [[dotsent]] [[Richard Kleis]]).
*Üldajaloo kateeder (juhatajad: 1944–1945 prof. [[Peeter Tarvel]], 1945–1950 dots. [[Julius Madisson]]).
*Eesti ajaloo kateeder (juhatajad: 1944–1946 prof. [[Hans Kruus]], 1946–1949 dots. [[Artur Vassar]]).
*Arheoloogia kateeder (juhataja: 1944–1950 prof. [[Harri Moora]])
*Kunstiajaloo kateeder (juhataja: 1944–1950 prof. [[Voldemar Vaga]]).

Õppetöö ajaloo-keeleteaduskonnas viidi vaba valikuga ainesüsteemilt üle üleliiduliselt unifitseeritud õppekavadega kursusesüsteemile (5 kursust ehk õppeaastat statsionaarses ja 6 kursust kaugõppes). Õppetöö peasuunaks sai ajalooõpetajate koolitamine.

Aastatel 1950–1989 tegutses ajaloo osakonnas vaid 2 kateedrit: NSV Liidu ajaloo kateeder ja üldajaloo kateeder, kus kauaaegsed õppejõud olid prof. [[Jaan Konks]], prof. [[Herbert Ligi]], prof. [[Sulev Vahtre]], prof. [[Helmut Piirimäe]], dots. [[Julius Madisson]].
=== ENSV TRÜ Ajalooteaduskond ===
16.04.1973. aastal moodustati TRÜ rektori 29.08.1973 käskkirjaga ajaloo-keeleteaduskonna baasil kaks eraldi teaduskonda: [[Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskond|ajalooteaduskond]] ja [[Tartu Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskond|filoloogiateaduskond]]&lt;ref&gt;[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=5372 Tartu Ülikool, Ajalooteaduskond], Eesti Ajalooarhiiv, EAA.5311&lt;/ref&gt;. Tartu Riikliku Ülikooli Ajalooteaduskonda kuulus: 1) ajaloo osakond NSVL ajaloo ja [[Üldajalugu|üldajaloo]] kateedriga, 2)  psühholoogia ([[loogika]] ja [[psühholoogia]] kateeder) ja 3) [[defektoloogia]] osakond (eripedagoogika kateeder). Kõigis osakondades oli ka kaugõppevorm.

Õppetegevuses jagunesid [[Teaduskond|teaduskonnad]] osakondadeks ja osakonnad [[Kateeder (kõrgkool)|kateedriteks]]. Teaduskonna tööd juhtis [[dekanaat]] eesotsas [[dekaan]]iga, kelle kinnitas kolmeks aastaks ametisse rektor. Lisaks teaduskondade juurde kuuluvatele erialakateedritele eksisteerisid üleülikoolilised kateedrid: [[Marksism-leninism|marksismi-leninism]]i aluste (alates 1944/45. [[õppeaasta]]st [[NLKP ajalugu|NLKP ajaloo]] [[Tartu Riikliku Ülikooli NLKP ajaloo kateeder|kateeder]]), [[Tartu Riikliku Ülikooli poliitilise ökonoomia kateeder|poliitilise ökonoomia]] ning dialektilise ja [[Ajalooline materialism|ajaloolise materialism]]i [[Tartu Riikliku Ülikooli dialektilise ja ajaloolise materialismi kateeder|kateeder]] (alates 1945/46. õa filosoofia), sõjalise õpetuse, pedagoogika ja metoodika  ja 1964. aastast [[Teaduslik kommunism|teadusliku kommunismi]] [[Tartu Riikliku Ülikooli teadusliku kommunismi kateeder|kateeder]].

1989. aastal nimetati Tartu Riikliku Ülikooli [[NSV Liidu ajalugu|NSV Liidu ajaloo]] [[Tartu Riikliku Ülikooli NSV Liidu ajaloo kateeder|kateeder]] ümber NSV Liidu rahvaste ajaloo kateedriks ja loodi Eesti ajaloo kateeder.
=== TÜ filosoofiateaduskond ===
[[Eesti taasiseseisvumine|Eesti Vabariigi taasiseseisvumise]] käigus toimunud Tartu Ülikooli ümberkorraldustega taastati 1. jaanuaril 1992 TÜ ajaloo- ja filoloogiateaduskonna ühendamise teel [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|TÜ filosoofiateaduskond]], mille koosseisu kuulus ka ajaloo-osakond. 1990. aastate esimesel poolel oli ajaloo osakonnas seitse õppetooli: [[arheoloogia]], [[arhiivindus]]e, [[Eesti ajalugu|Eesti ajaloo]], [[etnoloogia]], [[Kunstiajalugu|kunstiajaloo]], [[Lähiajalugu|lähiajaloo]] ja [[Üldajalugu|üldajaloo]]  [[õppetool]]id.

2007. aastal moodustati ajaloo osakonna baasil Ajaloo ja arheoloogia instituut. 1. märtsist 2013. aastal moodustati endiste õppetoolide baasil järgmised Ajaloo ja arheoloogia instituudi osakonnad: arheoloogia osakond, arhiivinduse osakond, Eesti ajaloo osakond, kunstiajaloo osakond, uusima aja osakond, üldajaloo osakond.
==Vaata ka==
*[[Lähis-Ida ja Vahemeremaade vanade kultuuride uurimiskeskus]]
== Viited ==
{{viited}}
==Välislingid==
*[https://ajalugu-arheoloogia.ut.ee/ Ajaloo ja arheoloogia instituudi koduleht]
*[https://ajalugu-arheoloogia.ut.ee/et/sisu/ajaloo-opetamise-ajalugu Ajaloo õpetamise ajalugu]


[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond]]</text>
      <sha1>kitd103gzgvhuegf9y0gv5q39s78xsr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Samasooliste abielu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>304153</id>
    <revision>
      <id>6172338</id>
      <parentid>6114769</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T02:07:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 3 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15230" xml:space="preserve">{{LGBT}}

'''Samasooliste abielu''' on [[abielu]] kahe samast [[Sugu|soost]] inimese vahel. 1. aprillil 2001 seadustas [[Holland]] esimese kaasaegse riigina samasooliste abielu. 

Seisuga 31. mai 2020 on samasooliste abielu õiguslikult tunnustatud (üleriigiliselt või osades piirkondades) järgmistes riikides: [[Ameerika Ühendriigid]]&lt;ref name=&quot;United States2&quot; group=&quot;nb&quot;&gt;Samasooliste abielu on seaduslik kõigis 50 osariigis, samuti [[Washington|Washingtonis]] ning kõikides riigi territooriumides välja arvatud [[Ameerika Samoa|Ameerika Samoal]]. Enamus hõimupiirkondi tunnustavad samasooliste abielu.&lt;/ref&gt; (2015), [[Argentina]] (2010), [[Austria]] (2017), [[Austraalia]] (2017), [[Belgia]] (2003), [[Brasiilia]] (2013), [[Colombia]] (2016), [[Samasooliste abielu Costa Ricas|Costa Rica]] (2020), [[Ecuador]] (2019),  [[Samasooliste abielu Hispaanias|Hispaania]] (2005), [[Holland]]&lt;ref name=&quot;Netherlands2&quot; group=&quot;nb&quot;&gt;Samasooliste abielu on seaduslik Hollandis. Samasooliste abielu tunnustatakse osaliselt [[Aruba]]l, [[Curaçao]]l ja [[Sint Maarten]]il.&lt;/ref&gt; (2001), [[Iirimaa]] (2015), [[Island]] (2010), [[Kanada]] (2005), [[Luksemburg]] (2015), [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] (2006), [[Malta]] (2017), [[Mehhiko]]&lt;ref name=&quot;Mexico2&quot; group=&quot;nb&quot;&gt;Samasooliste abielu on seaduslik Mehhiko pealinnas [[México]]'s ja järgmistes osariikides: [[Aguascalientese osariik|Aguascalientes]], [[Baja California osariik|Baja California]], [[Baja California Suri osariik|Baja California Suri]], [[Campeche osariik|Campeche]], [[Chiapase osariik|Chiapas]], [[Chihuahua osariik|Chihuahua]], [[Coahuila osariik|Coahuila]], [[Colima osariik|Colima]], [[Hidalgo osariik|Hidalgo]], [[Jalisco osariik|Jalisco]], [[Michoacáni osariik|Michoacán]], [[Morelose osariik|Morelos]], [[Nayariti osariik|Nayarit]], [[Nuevo Leóni osariik|Nuevo León]], [[Oaxaca osariik|Oaxaca]], [[Puebla osariik|Puebla]], [[Quintana Roo osariik|Quintana Roo]] ja [[San Luis Potosí osariik|San Luis Potosí]]. Samuti osades [[Guerrero osariik|Guerrero]],[[Querétaro osariik|Querétaro]] ja [[Zacatecase osariik|Zacatecase]] osariikide omavalitsustes. Neis piirkondades sõlmitud abielu tunnustatakse üleriigiliselt. Osades osariikdies võimaldatakse samasooliste abielu ainult kohtute ettekirjutuse alusel.


&lt;/ref&gt;, [[Norra]] (2009), [[Prantsusmaa]] (2013), [[Portugal]] (2010), [[Rootsi]] (2009), [[Saksamaa]] (2017), [[Soome]] (2017), [[Suurbritannia]]&lt;ref name=&quot;United Kingdom2&quot; group=&quot;nb&quot;&gt;Samasooliste abielu ei ole seaduslik järgmistel [[Suurbritannia meretagused alad|Suurbritannia meretagustel aladel]] ja Briti krooni sõltkondades: [[Anguilla]], [[Briti Neitsisaared]], [[Kaimanisaared]], [[Montserrat]] ning [[Turks ja Caicos]].&lt;/ref&gt;, [[Taani]] (2012), [[Taiwan]] (2019), [[Uruguay]] (2013) ja [[Uus-Meremaa]]&lt;ref name=&quot;New Zealand2&quot; group=&quot;nb&quot;&gt;Samasooliste abielu on seaduslik Uus-Meremaal. See ei ole aga seaduslik [[Tokelau|Tokelau'l]], [[Cooki saared|Cooki saartel]] ja [[Niue|Niue'l]].&lt;/ref&gt; (2013). [[Iisrael]] tunnustab välismaal sõlmitud abielusid täielikult.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Aeyal Gross|URL=http://www.haaretz.com/opinion/.premium-1.663585|Pealkiri=Why Gay Marriage Isn't Coming to Israel Any Time Soon|Väljaanne=Haaretz|Aeg=30. juuni 2015|Kasutatud=18. juuni 2017}}&lt;/ref&gt;  9. jaanuaril 2018 avaldas [[Ameerika Inimõiguste Kohus]] märgilise otsuse, milles toetas samasooliste abielu seadustamist. Eeldatakse, et see aitab kaasa abielu seadustamisele [[Ameerika]] kontinendil.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.bbc.com/news/world-latin-america-42633891|Pealkiri=Inter-American Human Rights Court backs same-sex marriage|Väljaanne=BBC|Aeg=10. jaanuar 2018|Kasutatud=31. mai 2020}}&lt;/ref&gt;

Samasooliste abielu seadustamine (nimetatud ka '''abieluvõrdsus''') on toimunud riigiti erinevalt: selleks on muudetud abiellumisega seotud õigusakte, kohtud on langetanud põhiseadusele tugineva võrdse kohtlemise otsuse ning on korraldatud rahvahääletusi. Samasooliste abielu tunnustamist on peetud poliitiliseks, sotsiaalseks ja religioosseks küsimuseks, hõlmates [[Inimõigused|inim]]- ja kodanikuõigusi. Olulisemad samasooliste abielu toetajad on inim- ja kodanikuõiguste organisatsioonid ning meditsiini- ja teaduskogukonnad. Juhtivamad samasooliste abielu vastased on religioossed rühmitused. Küsitlused arenenud demokraatlikes riikides on näidanud pidevalt kasvavat toetust samasooliste abielule.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://news.gallup.com/poll/210566/support-gay-marriage-edges-new-high.aspx|Pealkiri=U.S. Support for Gay Marriage Edges to New High|Väljaanne=Gallup|Aeg=15.05.2017|Kasutatud=3.07.2018}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Germán Lodol, Margarita Corral|URL=https://www.vanderbilt.edu/lapop/insights/I0844.enrevised.pdf|Pealkiri=Support for Same‐Sex Marriage in Latin America|Väljaanne=Americas Barometer Insights|Aeg=2010|Kasutatud=3.07.2018}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.australianmarriageequality.org/wp-content/uploads/2016/07/AME-Fact-Sheet-Growing-public-support-for-marriage-equality.pdf|Pealkiri=Growing public support for marriage equality|Väljaanne=Australian Marriage Equality|Aeg=2016|Kasutatud=3.07.2018}}&lt;/ref&gt;

Teaduslikud uuringud näitavad, et abielu suurendab samasooliste paaride finantsilist, psühholoogilist ja füüsilist heaolu. Samuti seda, et samasooliste paaride lapsed saavad kasu sellest, et nende vanemad on seaduslikult tunnustatud ühenduses, mida toetavad ühiskonna institutsioonid.&lt;ref name=&quot;psychological2&quot;&gt;{{cite web|author=|first=|url=http://www.apa.org/about/governance/council/policy/gay-marriage.pdf|title=Resolution on Sexual Orientation and Marriage|publisher=|website=|date=|accessdate=18. juuni 2017|archiveurl=https://web.archive.org/web/20110511190536/http://www.apa.org/about/governance/council/policy/gay-marriage.pdf|year=2004|archive-date=2011-05-11|url-status=bot: unknown}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;asa2&quot;&gt;{{cite web|author=American Sociological Association|first=|url=http://www2.asanet.org/public/marriage_res.html|title=American Sociological Association Member Resolution on Proposed U.S. Constitutional Amendment Regarding Marriage|publisher=|website=|date=|accessdate=18. juuni 2017|archiveurl=https://web.archive.org/web/20070812175917/http://www2.asanet.org/public/marriage_res.html|archivedate=2007-08-12|url-status=bot: unknown}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;amici3&quot;&gt;{{cite web|last=|first=|url=http://www.ca9.uscourts.gov/datastore/general/2010/10/27/amicus29.pdf|title=Brief of the American Psychological Association, The California Psychological Association, the American Psychiatric Association, and the American Association for Marriage and Family Therapy as amici curiae in support of plaintiff-appellees&amp;nbsp;– Appeal from United States District Court for the Northern District of California Civil Case No. 09-CV-2292 VRW (Honorable Vaughn R. Walker)|publisher=UNITED STATES COURT OF APPEALS|website=|date=25. oktoober 2010|accessdate=18. juuni 2017}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;cpa20062&quot;&gt;{{cite web|last=|first=|url=http://www.cpa.ca/cpasite/userfiles/Documents/Practice_Page/Marriage_SameSex_Couples_PositionStatement.pdf|title=Marriage of Same-Sex Couples &amp;nbsp;– 2006 Position Statement|publisher=Canadian Psychological Association|website=|date=|accessdate=18. juuni 2017|archiveurl=https://web.archive.org/web/20120707191052/http://www.cpa.ca/cpasite/userfiles/Documents/Practice_Page/Marriage_SameSex_Couples_PositionStatement.pdf|archivedate=2012-07-07|url-status=bot: unknown}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;pediatrics2&quot;&gt;{{Cite journal|last=|first=|url=http://pediatrics.aappublications.org/content/118/1/349.full|title=The effects of marriage, civil union, and domestic partnership laws on the health and well-being of children|journal=Pediatrics|volume=118|issue=1|pages=349–64|date=juuli 2006|doi=10.1542/peds.2006-1279|pmid=16818585|via=|vauthors=Pawelski JG, Perrin EC, Foy JM, etal}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;pediatrics3&quot;&gt;{{Cite journal|last=|first=|url=|title=The effects of marriage, civil union, and domestic partnership laws on the health and well-being of children|journal=Pediatrics|volume=118|issue=1|pages=349–64|date=juuli 2006|doi=10.1542/peds.2006-1279|pmid=16818585|via=|vauthors=Pawelski JG, Perrin EC, Foy JM, et al}}&lt;/ref&gt; Uurimistöö sotsiaalteadustes osutab sellele, et geide ja lesbide kõrvalejätmine abielus institutsioonist toob endaga kaasa homoseksuaalsete inimeste häbimärgistamise ja nende vastase avaliku diskrimineerimise.&lt;ref name=&quot;amici22&quot;&gt;{{cite web|last=|first=|url=http://www.ca9.uscourts.gov/datastore/general/2010/10/27/amicus39.pdf|title=Brief of Amici Curiae American Anthropological Association et al., supporting plaintiffs-appellees and urging affirmance&amp;nbsp;– Appeal from United States District Court for the Northern District of California Civil Case No. 09-CV-2292 VRW (Honorable Vaughn R. Walker)|publisher=|website=|date=|accessdate=18. mai 2017|page=}}&lt;/ref&gt; Samuti lükkavad uurimistulemused ümber arvamuse, et tsivilisatsioon või elujõulised ühiskonna korraldused sõltuvad abielust kui eksklusiivsest heteroseksuaalsest institutsioonist.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=American Anthropological Association|URL=http://www.americananthro.org/ConnectWithAAA/Content.aspx?ItemNumber=2602|Pealkiri=Statement on Marriage and the Family|Väljaanne=|Aeg=2004|Kasutatud=18. juuni 2017}}&lt;/ref&gt; Samasooliste abielu reguleerib samasooliste paaride suhteid riigiga sarnaselt nagu teeb seda erisooliste abielu. Sinna hulka võivad kuuluda erinevate riigi poolt pakutavate teenuste võimaldamine ning finantsilised kohustused riigi ees. Abielu annab samasoolistele paaridele õiguslikud tagatised nagu näiteks pärandamise ja haiglates lähedaste külastamise õiguse.&lt;ref&gt;Wallace Swan. Handbook of Gay, Lesbian, Bisexual, and Transgender Administration and Policy. 2004. Lk 13.&lt;/ref&gt;

Vastuseis samasooliste abielule rajaneb väidetel, et homoseksuaalsus on ebaloomulik ja ebanormaale. Kardetakse, et samasooliste paaride tunnustamine propageerib ühiskonnas homoseksuaalsust. Samuti usutakse, et lastel on parem, kui neid kasvatavad erisoolised paarid. Need väited ei ühildu teadusega, mis on näidanud, et homoseksuaalsus on loomulik ja normaalne inimese seksuaalsus, et seksuaalset sättumust ei saa valida ega mõjutada ning et samasooliste paaride lapsed tulevad vastassooliste paaride lastega võrreldes sama hästi toime.&lt;ref name=&quot;Coghlan&quot;&gt;{{cite news|last=Coghlan|first=Andy|url=https://www.newscientist.com/article/dn14146-gay-brains-structured-like-those-of-the-opposite-sex|title=Gay brains structured like those of the opposite sex|work=New Scientist|date=16.06.2008|accessdate=24.07.2018|via=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Soh&quot;&gt;{{cite news|last=Soh|first=Debra|url=https://www.scientificamerican.com/article/cross-cultural-evidence-for-the-genetics-of-homosexuality/|title=Cross-Cultural Evidence for the Genetics of Homosexuality|work=Scientific American|date=25.04.2017|accessdate=24.07.2018|via=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Lamanna&quot;&gt;{{cite book|author1=Mary Ann Lamanna|first=|year=2014|title=Marriages, Families, and Relationships: Making Choices in a Diverse Society|publisher=Cengage Learning|location=|isbn=1305176898|page=82|pages=|accessdate=24.07.2018|url=https://books.google.com/books?id=fofaAgAAQBAJ&amp;pg=PA82|author2=Agnes Riedmann|author3=Susan D Stewart|via=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Frankowski&quot;&gt;{{cite journal|author=Frankowski BL|first=|url=http://pediatrics.aappublications.org/content/113/6/1827.long|title=Sexual orientation and adolescents|journal=Pediatrics|volume=113|issue=6|pages=1827–32|date=juuni 2004|author2=American Academy of Pediatrics Committee on Adolescence|doi=10.1542/peds.113.6.1827|pmid=15173519|via=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;aaanet.org&quot;&gt;{{cite web|last=|first=|url=http://www.aaanet.org/issues/policy-advocacy/Statement-on-Marriage-and-the-family.cfm?renderforprint=1|title=Statement on Marriage and the Family|publisher=American Anthropological Association|website=|date=|accessdate=24.07.2018}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;San Diego Gay and Lesbian News&quot;&gt;{{cite web|last=|first=|url=http://www.sdgln.com/news/2010/08/11/apa-reaffirms-support-same-sex-marriage|title=The APA reaffirms support for same-sex marriage|publisher=San Diego Gay and Lesbian News|website=|date=11.08.2010|accessdate=24.07.2018}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Pediatrics.aappublications.org&quot;&gt;{{cite web|last=|first=|url=http://pediatrics.aappublications.org/content/118/1/349.full|title=The Effects of Marriage, Civil Union, and Domestic Partnership Laws on the Health and Well-being of Children|publisher=American Academy of Pediatrics|website=|date=|accessdate=24.07.2018}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Davis&quot;&gt;{{cite news|last=Davis|first=Annie|url=https://www.theguardian.com/australia-news/2017/oct/23/children-raised-by-same-sex-parents-do-as-well-as-their-peers-study-shows|title=Children raised by same-sex parents do as well as their peers, study shows|work=The Guardian|date=22.10.2017|accessdate=24.07.2018|via=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news|last=Bever|first=Lindsey|url=https://www.washingtonpost.com/news/morning-mix/wp/2014/07/07/children-of-same-sex-couples-are-happier-and-healthier-than-peers-research-shows|title=Children of same-sex couples are happier and healthier than peers, research shows|work=The Washington Post|date=7.07.2014|accessdate=24.07.2018|via=}}&lt;/ref&gt;

Eestis ei saa samasoolised paarid abielusid sõlmida. Ehkki Eesti [[perekonnaseadus]]e järgi on abielu tühine, kui &quot;abielus on samast soost isikud&quot;,&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/127062012012 Perekonnaseadus (PKS),  § 10.  Abielu tühisus]. Vaadatud 18. juuni 2017.&lt;/ref&gt; tunnustab Eesti välismaal sõlmitud samasooliste paaride abielusid.&lt;ref name=&quot;:032&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Liisu Lass, Marju Kaasik|URL=http://etv.err.ee/v/eesti/37eb3c8e-fb7e-4d68-af82-f934ef85b0bb/notar-kooseluseadusest-kohtupraktika-peab-taitma-poliitikute-jaetud-lungad|Pealkiri=Notar kooseluseadusest: kohtupraktika peab täitma poliitikute jäetud lüngad|Väljaanne=ERR|Aeg=25. jaanuar 2017|Kasutatud=18. juuni 2017|tsitaat=&quot;Eesti riik aktsepteerib nüüd välisriigis sõlmitud samasooliste abielusid, aga Eesti riik ise ei sõlmi neid abielusid,&quot; ütles siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas.}}&lt;/ref&gt; Samasoolistel paaridel on Eestis võimalik omavahelisi suhteid õiguslikult reguleerida [[kooseluseadus]]es sätestatud korras kooselulepingu kaudu.

[[Pilt:World marriage-equality laws.svg|pisi|centre|452px|
Samasooliste abielu ja kooselu tunnustamine maailma riikides:
{{legend|#025|Samasooliste abielu sõlmimine võimalik}}
{{legend|#90C|Tunnustatakse teistes jurisdiktsioonides sõlmitud samasooliste abielusid}}
{{legend|#71c837|Valitsus või kohus on teada andnud samasooliste abielu legaliseerimise kavast}}
{{legend|#06F|Tsiviilpartnerlus/samasooliste registreeritud kooselu}}
{{legend|#9CF|Samasooliste registreerimata kooselu}}
{{legend|#CCC|Samasooliste abielu ega kooselu ei tunnustata}}
&lt;br /&gt;ringid {{=}} üksikjuhtumid]]

==Vaata ka==
*[[Samasooliste abielu Hispaanias]]
*[[Samasooliste peresuhted]]
*[[Kooseluseadus]]
*[[Samasooliste abielu Costa Ricas]]

== Märkused ==
&lt;references group=&quot;nb&quot;/&gt;

== Viited ==
{{Viited|}}

[[Kategooria:Perekond]]
[[Kategooria:Perekonnaõigus]]
[[Kategooria:LGBT]]
[[Kategooria:Abielu]]</text>
      <sha1>di2hzei3jzq9c03e7p14ltu5f08hx7r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eestikeelsed piiblitõlked</title>
    <ns>0</ns>
    <id>305013</id>
    <revision>
      <id>6172072</id>
      <parentid>6171839</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:49:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12145" xml:space="preserve">[[Pilt:Piibel 1739.png|thumb|Piibel (1739)]]
[[Pilt:Eestikeelse piibli 250. aastapäeva monument Jüri kiriku juures Harjumaal, lähivaade, 20. juuni 2013.jpg|pisi|Eestikeelse piibli 250. aastapäeva monument [[Jüri kirik]]u juures]]

===Esimesed katsetused===
Esimesed teadaolevad katsed Piibli tõlkimiseks eesti keelde tehti [[16. sajand]]il. [[Tallinn]]a koolipoiss [[Hans Susi]] suutis [[1551]]. aastaks tõlkida ära [[evangeelium]]ite [[perikoop|perikoobid]] ja [[Psalmid|Taaveti lauluraamatu]], kuid tema tehtud töö jäi trükis avaldamata.

Pikemaid tõlkekatkeid Piiblist sisaldus [[17. sajand]]il luteri pastorite koostatud käsiraamatutes, näiteks [[1632]]. aastal [[lõunaeesti keel]]es ilmunud [[Joachim Rossihnius]]e piiblilugemistes ja [[1637]]. aastal [[põhjaeesti keel]]es ilmunud [[Heinrich Stahl]]i [[käsi- ja koduraamat]]us.

===Adrian Virginiuse lõunaeestikeelne Uue Testamendi tõlge===
[[Uus Testament]] tervikuna tõlgiti lõunaeesti keelde [[1686]]. aastaks. See kandis pealkirja [[Wastne Testament]] ja selle peamiseks tõlkijaks oli raamatu ilmumise ajaks 23-aastane pastor [[Adrian Virginius]]. Teost trükiti 500 eksemplari, Eestis on neist tänaseni säilinud 6 eksemplari.

===Eberhard ja Heinrich Gutsleffi põhjaeestikeelne Uue Testamendi tõlge=== 
Põhjaeestikeelne Uue Testamendi tõlge ilmus alles [[1715]]. aastal. Peamiselt vastutasid tõlkimise eest [[Eberhard Gutsleff|Eberhard]] ja [[Heinrich Gutsleff]], kes olid oma töö lõpetanud juba varem, kuid tõlke varasemat väljaandmist oli takistanud [[Põhjasõda]]. Tõlge ilmus 400 eksemplaris, millest tänapäevani on säilinud vaid kaks terviklikku eksemplari. Raamat trükiti [[Tallinna gümnaasiumi trükikoda|Tallinna gümnaasiumi trükikojas]].

===Anton Thor Helle esimene täielik piiblitõlge===
Esimene trükitud eestikeelne täielik piiblitõlge ilmus [[1739]]. aastal [[Jüri kogudus]]e pastori [[Anton Thor Helle]] tööna. Tõlkimise ja toimetamise juures oli Hellel ka mitmeid abilisi, neist peamine juba 1715. aasta Uue Testamendi tõlkimisel osalenud Eberhard Gutsleff. Osaliselt uuesti tõlgitud ja tugevasti toimetatud piiblitõlge oli oma aja kohta keeleline suursaavutus, mida kiidab [[Friedebert Tuglas]]: &quot;Ma usun, et piibel maakeele tõlkimisel palju oma keele ilust ei kaotanud. Ta leidis kohase keele, tüseda ja talupoegliku, mida veel poolharidus ning ajaleht polnud rikkunud. See oli toores ja vaene, kuid julge ja plastiline.&quot;&lt;ref&gt;Friedebert Tuglas, &quot;Kriitika I&quot;, Tartu 1919&lt;/ref&gt; 

Tõlkes leidis kasutamist [[Bengt Gottfried Forselius]]e (u 1660–1688) ettepanekutest lähtuvalt korrigeeritud nn vana kirjaviis, millest on eemaldatud saksa võõrtähed ja kaotatud h-tähe pikendusmärgi funktsioon&lt;ref&gt;Näituse &quot;Alguses oli Sõna. Ajaloolised Piiblid Jaan Paruski kogust&quot; buklett, [[Eesti Kunstimuuseum]], 2013&lt;/ref&gt;.

Tõlge valmis [[1736]]. aastal, kuid esialgu puudus raamatu trükkimiseks raha. Piibel anti välja kolm aastat hiljem [[vennastekogudused|vennastekoguduste]] liikumise rajaja, krahv [[Nikolaus Ludwig von Zinzendorf]]i toetusel. Seda trükiti 6015 eksemplari ja see sai eesti ühtse kirjakeele kujunemise aluseks. Ka selle raamatu trükkis [[Tallinna gümnaasiumi trükikoda]].

Anton thor Helle tõlge jäi peaaegu kahe sajandi kestel ainsaks trükis ilmunud eestikeelseks piiblitõlkeks. Uued Piibli tõlked tehti ja trükiti alles 20. sajandil.

===Jaan Bergmanni piiblitõlge===
[[1912]]. aastal ilmus [[Paistu]] pastori [[Jaan Bergmann]]i tõlgitud Uus Testament. [[1915]]. aastal valmis Bergmannil Piibli täieliku tõlke käsikiri, mis jäi aga alanud [[Esimene maailmasõda|sõja]] ja tõlkija surma tõttu trükis avaldamata ning läks kaduma. Alles [[1932]]. aastal leiti see [[Paistu]] kirikumõisa pööningult peaaegu tervenisti üles&lt;ref&gt;Piibli käsikirja 58 köitest puudus 6 köidet, kuid needki loodeti hiljem üles leida&lt;/ref&gt; ja anti hoiule [[Eesti Kirjandusmuuseum#Eesti Kultuurilooline Arhiiv|Eesti Kultuuriloolisele arhiivile]] [[Tartu]]s.&lt;ref&gt;[http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=1&amp;nid=51873&amp;pid=s236798 J. Bergmanni piibli uuendatud tõlge leitud] dea.nlib.ee Postimees, 29. juuni 1932, lk 3.&lt;/ref&gt;

===Harald Põllu piiblitõlge===
Järgmise piiblitõlke tegi [[Kose]] pastor [[Harald Põld]]. Ka sellest jõudis ilmuda [[1938]]. aastal ainult Uus Testament; Vana Testamendi tõlke käsikiri oli küll olemas, kuid läks pärast Põllu surma [[1939]]. aastal kaduma.

===Uku Masingu piiblitõlge===
Teine trükitud eestikeelne piiblitõlge ilmus vihikutena aastatel [[1938]]–[[1940]]. Selle tõlke tegi [[Uku Masing]], kelle teksti toimetas omakorda keeleteadlane [[Johannes Voldemar Veski]]. Piiblis on ära toodud ka pastor Harald Põllu nimi, kuid tema tõlkimisel tegelikkuses ei osalenud. Masingu tõlge on sihilikult ja rõhutatult arhailine, mistõttu selle paremaks mõistmiseks soovitatakse kaasaja inimestel kasutada [[Ferdinand Johann Wiedemann]]i sõnaraamatut. Raamatuna seda tõlget alanud [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooni]] tõttu välja anda ei jõutud. Alles [[1989]]. aastal ilmus [[Soome]]s selle vähendatud [[faksiimile]]trükk 25 000 eksemplaris.

===Henri Werlingi kommenteeritud osaline Uue Testamendi tõlge===
1940. aastal ilmus luksemburglasest [[Katoliku kirik|katoliku]] preestri ja [[Jesuiidid|jesuiidi]] [[Henri Werling]]i (1879–1961) tõlkes osaliselt Uus Testament.&lt;ref name=&quot;werling&quot;&gt;Uus Testament / kreeka keelest tõlkinud ja lühidalt seletanud H. Verling. Tallinn: Rooma-katoliku kirik, 1940. (Tartu: Tungal)&lt;/ref&gt; Reaalselt jõuti trükis välja anda [[Matteuse evangeelium]] ja [[Markuse evangeelium]]. Tõlget aitas toimetada eestlane Hendrik Moorson-Murdu. [[Luuka evangeelium]]i trükiks ettevalmistamine käis, aga selle väljaandmine jäi [[Juunipööre|1940. aasta sündmuste]] tõttu teostamata. Mõningasele võõrapärasele ja idiosünkraatilisele keelekasutusele vaatamata on tõlge oluline seetõttu, et tegu on esimese eestikeelse kommenteeritud Uue Testamendi tõlkega. Teos trükiti piiskop [[Eduard Profittlich]]i asutatud katoliiklaste trükikojas. Werling [[Märtsiküüditamine|küüditati]] [[1949]]. aastal Siberisse, ent tagasi tulles jätkas ta tööd Uue Testamendi tõlke kallal, jõudes lisaks evangeeliumitele tõlkida ka [[Apostlite tegude raamat]]u.

===Endel Kõpu ja Harald Põllu piiblitõlge===
Kolmas trükitud eestikeelne piiblitõlge valmis [[pagulane|paguluses]]. Lauluraamatu ja Uue Testamendi alusena kasutati Harald Põllu 1938. aasta tõlget; tema teksti korrigeeris ja ülejäänud Vana Testamendi tõlkis pastor [[Endel Kõpp]]. Tõlke toimetas keeleliselt tunnustatud keeleteadlane [[Johannes Aavik]]. Tõlge ilmus [[1968]]. aastal [[Suurbritannia]]s ja seda levitas [[Briti ja Välismaa Piibliselts]]. Esmatrüki tiraaž oli 5000 eksemplari, kuid hilisematel aastatel trükiti seda Piiblit korduvalt juurde. Piiblite ja muu usulise kirjanduse sissetoomine [[Nõukogude Liit]]u oli keelatud, aga neid saabus Eestisse salaja mitmeid kanaleid pidi, eriti Soome turistide kaudu.

===Uku Masingu, Toomas Pauli, Endel Kõpu ja Vello Salo piiblitõlge===
Neljas trükitud eestikeelne piiblitõlge valmis juba taastatud Eesti Vabariigi ajal. [[1991]]. aastal moodustati piiblitõlke komisjon koosseisus [[Randar Tasmuth]], [[Toomas Paul]] ja [[Kalle Kasemaa]]. Uue Testamendi puhul võeti aluseks [[1989]]. aastal Uku Masingu ja Toomas Pauli tõlgitud ning 17 000 eksemplaris välja antud Uue Testamendi tõlge. Uue Piibli jaoks korrigeeris seda keeleteadlane [[Karl Pajusalu]]. Vana Testamendi alusena kasutati 1968. aasta Endel Kõpu tõlget, mida korrigeeris sisuliselt katoliku preester [[Vello Salo]] ja toimetas keeleliselt kirjanik [[Jaan Kross]]. Komisjoni töö tulemusel valminud piiblitõlge ilmus [[Eesti Piibliselts]]i väljaandena [[1997]]. aastal ja seda trükiti 20 000 eksemplari. Hilisematel aastatel on ilmunud ka kordustrükid. 1997. aasta tõlge on kasutusel ka eestikeelse Piibli veebiversioonis [[Piibel.net]].

===Jehoova tunnistajate Uue Testamendi tõlge===
[[2009]]. aastal ilmus [[Jehoova tunnistajad|Jehoova tunnistajatel]] [[Uus Testament|Uue Testamendi]] raamatuid sisaldav &quot;Piibel. Kreekakeelse osa Uue Maailma tõlge&quot;. Töö valmis Jehoova tunnistajate Piibli ingliskeelse tõlke [[Piibel. Uue maailma tõlge|&quot;New World Translation of the Holy Scriptures&quot;]] 1984. aasta teksti põhjal.

===Jehoova tunnistajate piiblitõlge===
[[2014]]. aastal ilmus trükis (ja veebis) viies, Jehoova tunnistajate, piiblitõlge &quot;[[Piibel. Uue maailma tõlge (2014)]]&quot;&lt;ref&gt;[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/piibli-uuest-tolkest-paabelit-ja-tolnerit-ei-leia?id=70388637 Piibli uuest tõlkest &quot;Paabelit&quot; ja &quot;tölnerit&quot; ei leia] epl.delfi.ee&lt;/ref&gt; Tõlke alusena kasutati Jehoova tunnistajate ingliskeelse piibli „''New World Translation of the Holy Scriptures''&quot; 2013. aasta uuendatud revisjoni.&lt;ref&gt;Toomas Paul, [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/jehoovatunnistajate-onnestumine/ Jehoovatunnistajate õnnestumine]. Sirp, 10. oktoober 2014.&lt;/ref&gt; Tõlge eristub teistest hiljutistest eestikeelsetest Piiblitest oma nüüdisaegse ladusa keele poolest, samuti on see pärast [[Anton Thor Helle]] tõlget esimene trükitud täistõlge, mitte mõne varasema tõlke redaktsioon.&lt;ref&gt;[http://arhiiv.err.ee/guid/92266 Kirikuelu. Eesti keeles ilmus uus piiblitõlge.] (Jehoovatunnistajate uuest piiblitõlkest räägivad Eesti Jehoovatunnistajate Koguduste Liidu tõlkeosakonna juhataja Tauno Ernits ja Toomas Paul. Saatejuht on toimetaja Meelis Süld.) ERR 2014. ([https://docs.google.com/document/d/1t9K97hIasQV_AsWBh0a7uUIsdC_pL3xMTORqdiDwA9w/ Saate stenogramm])&lt;/ref&gt; Tõlkele on ette heidetud ebatäpsust ja Jehoova tunnistajate õpetusest tingitud kallutatust. Tõlkijad põhjendavad erinevusi muu hulgas ajakohasema akadeemilise uurimuse ja usaldusväärsemate allikate kasutamisega.&lt;ref&gt;Rein Veidemann. Raamatute raamatu taasjõudmine eesti keelde. AK, Postimees, 17. jaanuar 2015.&lt;/ref&gt;

===Eestikeelse Piibli väljaanded===
* 1739 – esimene trükk, Tallinn, trükkis Jakob Joan Köler ([[Jacob Johann Köhler]], [[Tallinna gümnaasiumi trükikoda]]), 6015 eksemplari
* 1773 – teine trükk, Tallinn
* 1822 – kolmas trükk, Venemaa Piibliselts, Peterburi, 5000 eksemplari
* 1825 – kolmas trükk, Venemaa Piibliselts, Peterburi
* 1835 – kolmas trükk, Tallinna Konsistoorium, Tallinn
* 1847 – neljas trükk, Tartu; 1822–1847 kokku 22 000 eksemplari
* 1854 – neljas trükk, Tartu.
* 1854 – viies trükk, väljaandja Tartu Piibliselts, trükiti Schumanni lese ja C. Mattieseni trükikojas (leidumus 1 eksemplar, erakogu)
* 1862 – viies trükk, väljaandja Tartu Piibliselts, trükiti Schumanni lese ja C. Mattieseni trükikojas
* 1863 – kuues trükk, Tartu
* 1873 – Tartu H. Laakmann
* 1878 – 9. trükk, Tartu 
* 1886 – Eestimaa Sinod, Tallinn
* 1889 – trükk Kreeka keelest, Riia, Pr Lindenberg
* 1899 – ?
* 1895–1897 – 12. trükk, Tallinn
* 1896–1912 seitse trükki Saksamaal
* 1897 – 12. trükk, H. Laakmann, Tartu
* 1894 – ?
* 1895 – Tallinn, trükitud August Mickwitzi trükikojas
* 1903 – 13. trükk, Tartu, Mattieseni trükikoda
* 1904 – Tallinn, trükitud August Mickwitzi trükikojas
* 1909 – ?
* 1912 – ?, uus tõlge, 2000 eksemplari
* 1939 – Uus Testament ja Laulud, kirjastus Elav Sõna, O/Ü Ilutrükk (tuntud kaupmehe Piiblina)
* 1938–1940 – Suur Piibel, kirjastusühing Loodus
* 1968 – Briti- ja Välismaa Piibliselts, Rootsi, 1961. aasta tõlge
* 1969 – Rootsi, 1968. a. väljaande kordustrükk
* 1972 – Suur Piibel, Toronto, 1500 eksemplari
* 1989 – Soome, 1938. aasta Suure Piibli faksiimiletrükk
* 1997 – Piibliselts, Soome
* 1999 – Piibliselts
* 2000 – Piibliselts
* 2009 – Piibel. Kreekakeelse osa uue maailma tõlge, väljaandjad Jehoova tunnistajad
* 2014 – [[Piibel. Uue maailma tõlge (2014)|Piibel. Uue maailma tõlge]], väljaandjad Jehoova tunnistajad

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* [[Toomas Paul]]. Eesti piiblitõlke ajalugu. Tallinn, Emakeele Selts, 1999.

[[Kategooria:Piibel]]
[[Kategooria:Eesti keel]]</text>
      <sha1>eg7rbb91j17qznfsjphf5i22wp5gawy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti geoloogiline ehitus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>305559</id>
    <revision>
      <id>6172501</id>
      <parentid>6114879</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T09:57:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20592" xml:space="preserve">[[Pilt:Globaalne geoloogiline ajaskaala.png|pisi|[[Geokronoloogiline skaala]]]]
Eesti kuulub [[Ida-Euroopa platvorm]]i loodeossa. Ida-Euroopa platvorm külgneb [[Fennoskandia kilp|Fennoskandia kilbiga]], mis hõlmab [[Skandinaavia poolsaar]]t ja Soomet. 

Eesti [[aluspõhi]] jaguneb kaheks: [[aluskord|alus]]- ja [[pealiskord|pealiskorraks]].
Ehituses eraldub kolm tugevasti erinevat kompleksi:
*[[Kristalne kivim|kristallilistest kivimitest]] ([[graniit]], [[gneiss]] jt) koosnev aluskord;
*[[settekivim]]iline ([[lubjakivi]]d, [[liivakivi]]d jt) pealiskord;
*peamiselt kobedatest kõvastumata [[sete]]test (kruusad, liivad, savid) koosnev [[pinnakate]].
Kristalne aluskord on kujunenud [[proterosoikum]]is, settekivimiline pealiskord [[paleosoikum]]is ja pinnakate [[kainosoikum]]is [[kvaternaar]]i ajastul. Komplekse eraldavad üksteisest pikad ajavahemikud, mil Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel toimusid valdavalt kulutusprotsessid, mille tulemusena hävitati suur osa varem tekkinud setetest.&lt;ref name=&quot;isakar&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
Eesti ala uurimise esimesed geoloogilised vaatlused tehti XVII sajandil. Tõsisemat uurimist alustas Tartu Ülikooli professor [[Otto Moritz Ludwig von Engelhardt]] (1779–1842) XIX sajandi algul. Professor [[Friedrich Schmidt]] (1832–1918) avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi. Iseseisvunud Eesti Vabariigis jätkasid uuringuid esimene eesti soost geoloogia professor [[Hendrik Bekker]] (1891–1925), kes aastal 1923 avaldas &quot;Ajaloolise geoloogia õpperaamatu&quot; ja [[Armin Öpik|Armin Alexander Öpik]] (1898–1983). Nõukogude okupatsiooni ajal oli geoloogiauuringute buum, juhtivad geoloogid olid [[Artur Luha]] (1892–1953) ja [[Karl Orviku]] (1927–1981).&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

&lt;gallery&gt;
Pilt:Friedrich Schmidt.jpg|[[Friedrich Schmidt]] avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi
Pilt:Hendrik Bekker.jpg|Esimene eesti soost geoloogiaprofessor [[Hendrik Bekker]]
&lt;/gallery&gt;

== Aluskord ==

{{Vaata|Aluskord}}
Kristalset aluskorda on uuritud arvukate [[puurauk]]ude abil, kuna Eesti alal see ei paljandu. Eesti ala paikneb [[Svekofennia aluskorraplokk|Svekofennia aluskorraplokil]], mis pärineb proterosoikumist. Plokk on [[Paleoproterosoikum]]is eksisteerinud ookeani sulgumisel tekkinud [[kurrutus]]ala. Ploki koostiseks on peamiselt tugevasti moondunud sette- ja vulkaanilised kivimid vanusega 1,8–1,9 miljardit aastat ([[Orosir]]i ajastust). Neid [[gneiss]]e ja [[migmatiit]]e läbistavad 1,54–1,67 miljardi aasta vanused ([[Paleoproterosoikum|paleo-]] ja [[mesoproterosoikum]]i aegkondade üleminek) [[rabakivi]]-intrusioonid. Svekofenni [[orogenees]]ile järgnes Eesti alal umbes 1,3 miljardi pikkune kulutusperiood. Selle tulemusel murenes aluskorra pealispind kuni 100 meetri paksuselt. Eesti aluskorrakivimitele lähedase koostisega on ka valdavalt Soome ja Rootsi aluskorrast pärinevad arvukad [[rändrahn]]ud, mille on Eestisse kandnud palju hilisem [[mandrijää]]. Kristalse aluskorra pealispind ja seda katvad settekivimikihid on 6–13 kraadiminutilise nurga all lõuna poole kaldu, mis tähendab kihtide 2–4&amp;nbsp;m langust 1&amp;nbsp;km kohta.&lt;ref name=&quot;isakar&quot; /&gt;

== Pealiskord ==
{{Vaata|Eesti kronostratigraafiline skaala}}
[[Neoproterosoikum]]i lõpus (umbes 570 miljonit aastat tagasi) kattus Eesti ala veega. Sealt alates oli see mõnede vaheaegadega ligi 200 miljoni aasta kestel suhteliselt madalate [[šelfimeri|šelfimerede]] võimuses. Merede valitsusaeg oli Eesti ala jaoks keeruline – veemassid kord tungisid peale, kord taandusid, vabastades endise merepõhja lühemaks või pikemaks ajaks.
Aluspõhja [[settekivim]]eist pealiskorra moodustavad [[Ediacara]], [[Kambrium]]i, [[Ordoviitsium]]i, [[Silur]]i ja [[Devon]]i ajastute kivimid, mis tekkisid ajavahemikus umbes 360–540 miljonit aastat tagasi. Settekihindi kogupaksus ulatub 150 meetrist Soome lahe lõunarannikul kuni 600 meetrini Edela-Eestis (Ruhnul 770&amp;nbsp;m).&lt;ref name=&quot;Ch99C&quot; /&gt;

=== Ediacara ===
Ediacara on [[kronostratigraafiline üksus]] ([[ladestu]]) ning [[geokronoloogiline üksus]] ([[Ajastu (geoloogia)|ajastu]]). Ediacara vastab ajavahemikule 635–542 miljonit aastat tagasi.
Ediacara on [[proterosoikum]]i noorim ajastu. Ediacarale eelneb [[krüogeen]] ning järgneb [[kambrium]]. 
Varem (enne 2004) nimetati kambriumile eelnevat proterosoikumi kõige hilisemat osa [[Vendium|Vendiks]], [[Rahvusvaheline Geoloogiaühing]] pole aga seda kunagi tunnustanud. Samuti ei lange kokku Vendi ning Ediacara alumine piir, mistõttu ei saa öelda, et Vend nimetati ümber Ediacaraks.
Ladestu on nime saanud paiga järgi Lõuna-Austraalias.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Ediacara ladestu Eesti alal ei paljandu, samuti on [[avamus]] väga kitsas. Valdavateks kivimiteks on [[purdkivim]]id ([[liivakivi]]d, [[aleuroliit|aleuroliidid]] ja [[savi]]d). Ladestu alumise osa moodustavad punakaspruunid [[hematiit]]se tsemendiga halvasti ümardunud polümineraalsed liivakivid ja aleuroliidid. Ladestu ülemine osa koosneb valkjashallist valdavalt hästi ümardunud kvartsliivakivist ja -aleuroliidist. Mõlemas osas esineb savi vahekihte. Ladestu maksimaalne paksus Narva kohal (123&amp;nbsp;m), kust edela suunas ladestu õheneb ja Hiiumaa-Vändra-Võru joonest edela suunas puudub. Eesti alast ida pool on ladestu paksem. Esineb [[akritarh]]ide ja vetikate kivistisi. Ediacara ajastul asendus maismaaline settimine veelisega. Eesti ala paiknes rannalähedases piirkonnas, millest ida poole jäi suur veekogu.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Kambrium ===
{{Vaata|Kambrium}}
[[Pilt:Udria cliff, 2010-06.jpg|pisi|[[Udria pank|Udria klint]] Eesti põhjarannikul on Kambriumi liivakivide paljand]]
Kambrium vastab ajavahemikule 542–488 miljonit aastat tagasi. Ediacarale järgnes Eesti alal miljoneid aastaid kestnud kulutusperiood. Vara-Kambriumi keskel (umbes 542–520 miljonit aastat tagasi) kuhjusid platvormil levinud normaalsoolsusega šelfimeres laial alal savid, mille tulemusel tekkis kuulus [[Lontova sinisavi]]. Vaatamata suurele vanusele pole sinisavi siiani [[konsolideerumine|konsolideerunud]], mis näitab ala väga stabiilset arengut. Pärast kulutusperioodi tekkisid aleuriidi- ja liivakivikihid. Kesk- ja hiliskambriumis valdasid Eesti alal peamiselt kulutusperioodid, seetõttu setted puuduvad. Noorimates kihtides settelis-biogeenne [[fosforiit]]. Kambriumi ladestu avamus on Põhja-Eestis klindi jalamil, leviala üle kogu Eesti, välja arvatud [[Mõniste kerge|Mõniste kerkel]]. Ladestu koosneb liivakividest, aleuroliitidest, aleuriitsavidest ja savidest. Ladestu paksus Lõuna-Eestis on alla 50&amp;nbsp;m, ladestu pakseneb põhja ja lääne suunas, kuni 150 meetrini Saaremaal. Kambriumi kivimid viitavad jahedavõitu kliimale, need kõik koosnevad purd- või saviainest ehk mandrilt kantud mehaanilisest murendist. Hilis-Ediacarast kuni Vara-Kambriumi lõpuni triivis Baltika manner kõrgetelt polaarlaiustelt tasapisi ekvaatori suunas, läbides tolleaegse parasvöötme. Triiv algas lõunapooluselt, kus ümber pooluse koondunud ürg-Gondwana mandrikilbist eraldusid tulevaste kontinentide tuumaosad.&lt;ref name=&quot;6w468&quot; /&gt; Kivistisi leidub suhteliselt palju: kambrilised, molluskid, lülijalgsed ja akritarhid. Maavaradest esineb sinisavi, fosforiiti, liiva ja põhjavett.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Ordoviitsium === 
[[Pilt:Kukersite.JPG|pisi|[[Kukersiit]] ehk Eesti põlevkivi]]
{{Vaata|Ordoviitsium}}
Ordoviitsiumile vastab ajavahemik 488–444 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumi alguses, umbes 488 miljonit aastat tagasi, paiknes Baltika manner lõunapoolkera parasvöötmes. Ajastu jooksul triivis manner troopilistele laiuskraadidele. Mandrit kattev madal šelfimeri ulatus Moskva piirkonnast kuni Poola ja Lääne-Skandinaaviani, kus ta avanes Iapetuse ookeani.&lt;ref name=&quot;isakar ordo&quot; /&gt;
Kambriumi ladestu avamus paikneb Põhja-Eesti klindi peal laia vööndina. Ladestu leviala on [[Põhja-Eesti klint|Põhja-Eesti klindist]] peaaegu kõikjal lõuna pool, välja arvatud Mõniste kerkel. Ladestu maksimaalne paksus on Kesk-Eestis (180&amp;nbsp;m). Ladestu leviala on ka Eestist idas ja lõunas. Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks, [[Ülem-Ordoviitsium|Ülem-]], [[Kesk-Ordoviitsium|Kesk-]] ja [[Alam-Ordoviitsium]]iks. Ladestu koostis on purdkivimid (liivakivid, aleuroliidid, savid, [[argilliit|argilliidid]] ja osa fosforiidilasundist), karbonaatkivimid (lubjakivid, [[mergel|merglid]], dolomiidid ja liivalubjakivid) ja [[kukersiit]]. Valdav osa ladestust koosneb karbonaatkivimitest. Kukersiiti leidub Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumi piirikihtides. Kukersiidi ehk Eesti põlevkivi leviala paikneb Paldiski pankrannalt Loode-Venemaani, lõunasse [[Pärnu-Mustvee joon]]eni. Kukersiidi kihtide kogupaksus on kuni 2,9&amp;nbsp;m. Argilliidid sisaldavad vähesel määral (30–300 g/t) [[uraan]]i. Ordoviitsiumi lubjakivid võivad olla mitut eri värvi neis lisandina leiduvate mineraalide tõttu ([[kukersiit]]-pruun, [[püriit]]-tumehall, [[glaukoniit]]-roheline, [[hematiit]]-punane, [[götiit]]-roostepruun). Ladestu lubjakivid laialt kasutuses ehitusmaterjalina. Ladestu avamusalal leidub mitmeid [[karst]]ialasid.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Kambriumile omapärane lünklik purdsetete (liivakivid, savid, kiltsavid) settimine jätkus ka Ordoviitsiumi alguses. Hilisemal perioodil setetesse ilmunud tumedad orgaanikarikkad savikivimid (diktüoneemaargilliit) on ariidsema kliima indikaatorid. Oluliseks sündmuseks Eesti ala arengus oli karbonaatse settimise algus umbes 485 miljonit aastat tagasi [[Vara-Ordoviitsium]]is. Ordoviitsiumi mere veetase oli kõrgeim ajastu keskel, siis moodustusid tugevasti savikad lubjakivid ja merglid. [[Kesk-Ordoviitsium]]i meres on eristatavad kaldast eri kaugusele jäänud eri sügavusega vööndid, vööndite eristamise aluseks on settekivimite ja fossiilide koosseis.&lt;ref name=&quot;HHNZh&quot; /&gt;

Põhja-Eesti alal paiknes Ordoviitsiumi mere madalaim kaldalähedasem vöönd, kus moodustusid lubisetted. Lõuna-Eesti ala oli basseini sügavam osa, seal settisid sügavamale merele omased savikad setendid. Parasvöötmele omase savilisandiga lubimuda settimine kestis läbi Kesk- ja varase Hilis-Ordoviitsiumi. Hilis-Ordoviitsiumis oli Baltika kontinent triivinud troopilise vööndi lähedale ja setetes hakkas valdama soojaveelise tekkega ülipeen puhas lubimuda. Kontinendi triivi lõunapoolkera parasvöötmest troopikasse markeerib korallide, kihtpoorsete ja vanimate riffmoodustiste ilmumine. Ordoviitsiumi lõpus langes merevee tase 50–100 meetrit, mida põhjustas umbes 440 miljonit aastat tagasi toimunud nn Sahara [[jääaeg]] lõunapooluse lähistel paikneval [[Gondwana]] mandril.&lt;ref name=&quot;isakar ordo&quot; /&gt;

=== Silur ===
{{Vaata|Silur}}
[[Pilt:Panga-pank.jpg|pisi|Eesti kuulsamaid Siluri paljandeid [[Panga pank]] Saaremaal]]
Silurile vastab ajavahemik 444–416 miljonit aastat tagasi. Nagu Ordoviitsiumis, jätkas Baltika kontinent triivi lõunapoolkeralt põhja suunas ja Siluri alguseks jõudis ekvaatorile. Veelgi soojemas kliimas viibimise tõttu jätkus soojaveeliste lubisetete moodustumine veelgi intensiivsemalt. Basseini setetega täitumise tõttu meri kitsenes ja säilis vaid endise Ordoviitsiumi basseini telgmises (sügavamas) osas, ulatumata Eesti alast ida poole. Ajastu alguses mere veetase kõikus. Mere veetase tõusis märgatavalt Vara-Siluri keskel, kui hakkasid tekkima sügavaveelisele keskkonnale omased merglid või mergelsavid. Vara-Siluri lõpul madaldus meri järsult, seda näitab sügavveeliste savikate merglite asendumine puhaste madalveeliste lubjakividega. Siluri ajastu keskel põrkas Baltika kontinent kokku [[Laurentia]] kraatoniga (tänapäevase Põhja-Ameerika osa) ja see aeglustas kontinendi triivi põhja suunas. Kokkupõrkest peale hakkas meri lõplikult taanduma tänapäevase edela suunas. Mere taandumiste ajal tekkisid väga madala vee setendid, milles on jälgitavad kuivalõhed ja leidub mageveeliste [[eurüpteriidid]]e ja [[lõuatud|lõuatute]] kivistisi. Esines ajutisi mere pealetunge, kuid Siluri lõpuks taandus meri Eesti alalt täielikult.&lt;ref name=&quot;eKYO2&quot; /&gt;

Siluri ladestu jaguneb neljaks ladestikuks: [[Přidoli]], [[Ludlow]], [[Wenlock]] ja [[Llandovery]]. Siluri läbilõige on paikseim Sõrves (436m) ja ühtlasi on ka kõige täielikum.
Siluri kivimid on väga vahelduva iseloomuga, valdavalt karbonaatkivimid (lubjakivid, merglid, domeriidid ja dolomiidid) ja purdsetendid (savid ja argilliidid). Lubjakivid sarnanevad keemilise koostise poolest Ordoviitsiumi lubjakividega, kuid erinevad kivististe poolest. Võhma ümbruses Adavere lademe dolomiitides leidub [[galeniit|galeniidi]] kristalle. Siluri avamusalale on omased [[alvar]]id.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Devon ===
{{Vaata|Devon}}
[[Pilt:Piusa jõgi.JPG|pisi|[[Härma Mäemine müür|Härma müür]] [[Piusa jõgi|Piusa jõel]] on Devoni liivakivide paljand]]
Devonile vastab ajavahemik 416–359 miljonit aastat tagasi.
Baltika mandri põrkumine Laurentiaga (Põhja-Ameerikaga) Siluris, mis sulges [[Iapetuse ookean]]i ning sellele järgnenud [[Skandinaavia mäestik]]u orogenees ja areng Devonis on Eesti ala arenguloos pöördelise tähtsusega. Need sündmused muutsid täielikult mereliste basseinide levikut ja settimist. Varasem peamiselt karbonaatne settimine asendus terrigeense settimisega. Devoni ajastul asus Eesti ala ekvatoriaalsetel laiuskraadidel (jätkates triivi põhja suunas), seetõttu valdasid ala [[ariidne|ariidsed]] klimaatilised tingimused. Kuna settematerjali juurdekanne Skandinaavia mäestikust oli suur, oli ka settimine kiire.&lt;ref name=&quot;mae3W&quot; /&gt;
Devoni ladestike avamused kulgevad idakirde- ja lääneedela-sihiliste vöönditena lõuna pool [[Pärnu-Mustvee joon]]t. Eraldiseisev avamus asub Narva jõe keskjooksul, mis on ülejäänud avamusega ühenduses Venemaa kaudu. Noorimate Devoni kihtide avamusala on Eesti kagunurgas. Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks: [[Ülem-Devon|Ülem-]], [[Kesk-Devon|Kesk-]] ja [[Alam-Devon]]. Alam-Devoni lademed paiknevad vaid Kagu-Eestis ega ulatu tänapäevase avamusalani. Eesti alal on valdavalt Kesk-Devoni leviala. Ladestu maksimaalne paksus on Kagu-Eestis (üle 400&amp;nbsp;m), Eestist lõuna poole on veel paksem. Paljanduv läbilõike osa algab Kesk-Devoni Pärnu lademega. Ladestu koosneb peamiselt purdkivimitest (liivakivid, aleuroliidid ja savid), vähesel määral karbonaatkivimeid (dolomiidid, domeriidid ja lubjakivid). Lähinaabruses Läti ja Venemaa aladel leidub ka [[kips]]i, mis on ariidse kliima indikaator. Eraldiseisev Narva lade koosneb savidest ning dolomiitidest. Ülem-Devoni lademeis leidub savide ja dolomiitide kõrval ka lubjakive, kuid lademe kihtide paiknemisala on Eestis väga väike. Devoni ajastul piirnes Eesti ala kõrbega, meri paiknes ida ja kagu pool. Devoni setetes leidub kalade, käsijalgsete, taimejäänuste ja spooride kivistisi.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

== Pinnakate ==
Hilis-Devonist (üle 360 miljonit aastat tagasi) kuni kvaternaari alguseni (2,588 miljonit aastat tagasi) valitseb Eesti alal peaaegu 360 miljoni aasta pikkune settelünk ehk setted puuduvad. Selle perioodi kohta otsesed andmed puuduvad, kuid kaudsete andmete järgi on võimalik järeldusi teha. Devoni järel toimus maismaastumine. [[Perm]]ist [[Triias]]eni kestis ulatuslik kulutus. Modelleerides on jõutud järgnevate järeldusteni: Põhja-Eesti alal oli Karboni ajastul 400–1000&amp;nbsp;m rohkem settekivimeid, millest enamus kulutati [[Perm]]i ja [[Triias]]e ajastul. [[Juura (geoloogia)|Juurast]] [[paleogeen]]ini toimus maapinna tasandumine. Maismaale kujunes [[Paleogeen]]i lõpus jõgede võrgustik, millest on tänapäevani säilinud mattunud orud ja tänapäeva maastikul välja paistvad [[ürgorg|ürgorud]]. Hiljem on maapinda jääaegadel pealetungivate liustike poolt kulutatud.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Kvaternaar ===
{{Vaata|Kvaternaar}}
[[Pilt:IceAgeEarth.jpg|pisi|Kunstniku nägemus kvaternaari maksimaalsest jäätumisest]]
Kvaternaarile vastab ajavahemik 2,588 miljonit aastat tagasi kuni tänapäev. Kvaternaari ajastu jaguneb kaheks ajastikuks, [[pleistotseen]]iks 2,588 miljonit kuni 11 500 [[Radiosüsiniku meetod|cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C aastat BP]] 
ja [[holotseen]]iks 11 500 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C aastat BP kuni tänapäev. Kvaternaari ajastu ja holotseeni ajastik kestavad praegu. Kvaternaari tunnusteks on kliima jahenemise järsk kiirenemine, kliima tsükliline muutlikkus (jääajad ja jäävaheajad), maailmameretaseme kõikumine kuni 150 meetrit, [[liustik|glatsiaalsed]] setted ja pinnavormid. Lisaks inimese evolutsioon ja ränded.

Eesti ala korduvalt katnud liustik kulutas aluspõhja pinda umbes 30–70 meetrit vähemaks. Mandrijää kulutavat mõju on näha silekaljude, jääkriimude, kaljuvoorte ja jääkulutusnõgude näol. Kvaternaari glatsiaalsed setted on moreen, kruus, liiv, aleuriit ja savi. Maavaradena leiavad kasutust kruus, liiv ja savi.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Kvaternaaris toimunud suuremad jäätumised ja jäävaheajad nende Põhja-Euroopas kasutatavate nimedega:
* Elster – jääaeg 335–700 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Holstein – jäävaheaeg 326–335 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Saale – jääaeg 125–326 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Eem – jäävaheaeg 110–125 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Weichsel – jääaeg 11,6–110 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP

Viimase [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] liustiku taandumine Eesti aladelt toimus staadiumites. 
* Haanja staadium 15 700–14 700 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Otepää staadium 14 700–14 500 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Sakala staadium ~14 000 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Pandivere staadium &gt; 13 800 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Palivere staadium 12 800–12 700 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
[[Holotseen]]i võib pidada pärast Weichseli jäätumist saabunud jäävaheajaks.

Liustikest jäid Eesti pinnamoodi maha mitmed pinnavormid (otsamoreenid, voored, mõhnad jne).

Liustike sulaveest moodustus tänapäevase Läänemere nõkku veekogu, mis oma olemust korduvalt muutis.
* [[Balti jääpaisjärv]] – mageveeline 15000–11600 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Joldiameri]] – riimveeline 11600–10700 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Antsülusjärv]] – mageveeline 10700–8500 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Litoriinameri]] – soolaseveeline 8500–5000 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Limneameri]] – riimveeline &lt;5000 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP

Igas arengujärgus veetase langes ja taanduvast rannajoonest jäid maha mitmed rannamoodustised (rannavallid, astangud, terrassid ja rändrahnude kogumikud), mis on tänapäeval kergesti äratuntavad. Liustiku taandumisel on maakoor vabanenud kuni 2&amp;nbsp;km paksuse liustiku koormusest ja kerkib kuni 3&amp;nbsp;mm aastas.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegsetest, aga selgroogsete faunas oli pleistotseeni alguses veel rohkesti neogeeni loomi (näiteks [[mõõkhambuline tiiger]], [[hipparion]]), kes elasid koos kvaternaarile eriomaste liikidega. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (näiteks [[mammut]], [[karvane ninasarvik]]) on tänapäevaks välja surnud.&lt;ref name=&quot;t2y6l&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;isakar&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;geology&quot;&gt;Raukas, A., Teedumäe, A.: [http://sarv.gi.ee/geology/ &quot;Geology and Mineral Resources of Estonia&quot;], 1997.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ch99C&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/pealisk.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Pealiskord&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6w468&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/kambrium.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kambrium&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;isakar ordo&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ordoviitsium.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Ordoviitsium&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HHNZh&quot;&gt;Männil, 1966; Jaanusson, 1995&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eKYO2&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/silur.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Silur&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mae3W&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/devon.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Devon&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t2y6l&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kvaternaar.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kvaternaar&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Eesti loodus]]
[[Kategooria:Eesti geoloogia]]
[[Kategooria:Eesti esiajalugu]]</text>
      <sha1>qxtvd928qfwqkpoiyn9dyyln6c031ek</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pildi stabiliseerimine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>308657</id>
    <revision>
      <id>6172104</id>
      <parentid>6136508</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:10:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12576" xml:space="preserve">'''Pildi stabiliseerimine''' on tehnoloogia, mida on vaja selleks, et vähendada käe värisemisest tingitud pildi udusust fotoaparaadiga pildistamisel või videokujutise värisemist videokaameraga filmimisel.

Fotoaparaatide puhul on probleem eriti terav just pika [[Säriaeg|säriajaga]] võtete juures ja suurt suurendust kasutades, kus ilma abivahenditeta on võimatu kaamerat ideaalselt paigal hoida. Videokaamerate puhul põhjustab käe värisemine aga pildi hüplemise, mistõttu näivad objektid udused ja videot on hiljem ebameeldiv vaadata. Pildi stabiliseerimist kasutatakse ka mujal, näiteks binoklite valmistamise juures. Kõige lähemalt puutume pildi stabiliseerimisega igapäevaelus kokku aga oma nägemismeele kaudu. Sarnaselt kaameraga ei püsi ka inimene ise alati paigal, kuid ometi tundub pilt, mida me näeme, üldiselt stabiilne.

Pildi stabiliseerimise tehnoloogiaid on erinevaid, alustades elektroonilistest ja lõpetades mehaanilistega. Segadust tekitab asjaolu, et täpselt sama tehnoloogiat reklaamivad erinevad tootjad eri nimedega.

== Erinevad tehnoloogiad ==
=== Optiline pildi stabiliseerimine ===
Just fotograafias on üks kõige efektiivsemaks pildi stabiliseerimise meetodiks optiline meetod. Selle käigus liigutatakse kas seadme optikat või sensorit, et objektiivist sisenevad valguskiired jõuaks alati sensoril õigele kohale. Ettevõtted nimetavad oma optilise stabiliseerimise tehnoloogiaid erinevalt:
* VR (''Vibration Reduction'') – Nikon,&lt;ref name=&quot;Nikon VR&quot; /&gt;
* IS (''Image Stabilization'') – Canon,&lt;ref name=&quot;Why IS matter&quot; /&gt;
* SteadyShot – Sony,
* OS (''Optical Stabilization'') – Sigma,&lt;ref name=&quot;C3VQb&quot; /&gt;
* OIS (''Optical Image Stabilization'') – Panasonic.&lt;ref name=&quot;8cui3&quot; /&gt;

==== Optikapõhised optilised stabiliseerimissüsteemid====

[[Image:ISComparison.png|right|240px|thumb|Lähivõte optilise pildistabiliseerimisega ja ilma]]
Optikapõhised stabiliseerimissüsteemid asuvad üldiselt objektiivi sees ja koosnevad spetsiaalse kujuga läätsest, mis liigub vastavalt objektiivi liikumisele. Optikapõhine stabilisaator tajub, kui toimub mingis suunas liikumine, ning liigutab vastavalt sellele ka läätse. See parandab sisenevate valgukiirte suunda, et nad jõuaks samase kohta, kuhu nad enne objektiivi liikumist oleks jõudnud.

Tänapäevastes digitaalsete peegelkaamerate objektiivides toimub see elektrooniliselt. Nikoni VR-objektiivid, sarnaselt Canoni IS-süsteemidega objektiividega, kasutavad güroskoopilisi andureid, mis tajuvad objektiivi horisontaal- ja vertikaalsihilist pöörlemist. Info diagonaalse pöörlemise kohta saadakse mõlema anduri andmete kombineerimisel. Info edastatakse protsessorile, mis omakorda kalkuleerib, kui palju on vaja liigutada pildistabiliseerimisläätse. Läätse liigutamise töö teeb ära väike elektromagnet.&lt;ref name=&quot;Nikon VR&quot; /&gt; Kogu see süsteem asub objektiivi sees ja moodustab vaid väga väikese osa kogu objektiivist. Selline süsteem ei suuda aga korrigeerida kaamera optikasihilisest pöörlemisest tingitud häireid, samuti ka üles-alla ja paremale-vasakule liikumisest tingitud häireid, mistõttu kasutatakse tihti ka täiendavaid stabiliseerimismeetodeid.

Alates 2009. aastast on Canon täiendanud oma IS-süsteemi ka kiirendusanduritega, mis lisaks güroskoopilistele anduritele annavad optikale informatsiooni ka kaamera üles-alla ja paremale-vasakule liikumisest ning võimaldavad stabiliseerimisläätsel ka seda korrigeerida.&lt;ref name=&quot;gSOmN&quot; /&gt; Viimast nimetab Canon ka hübriidstabilisatsiooniks.

1990. aastal tuli Carl Zeissi firma välja 20x60S binoklitega, kus oli kasutusel mehaaniline stabiliseerimissüsteem. Selline süsteem ei vaja tööks elektrit, kuid toimib sisuliselt samamoodi.&lt;ref name=&quot;17VYv&quot; /&gt;

==== Sensoripõhised optilised stabiliseerimissüsteemid ====
Sensoripõhised optilised stabiliseerimissüsteemid asuvad juba sensori enda küljes. Sarnaselt optikapõhiste stabiliseerimissüsteemidega tajutakse kaamera liikumist, kuid sedapuhku liigutatakse juba sensorit ennast.

Sony kasutab oma alfa-seeria digipeegelkaamerates SteadyShot INSIDE süsteemi, mis kasutab just sensoripõhist optilist stabiliseerimist. Güroskoopilised sensorid tajuvad kaamera liikumist ning edastavad sellekohase info protsessorile. Pildisensori küljes oleva magneti kaudu saab vastav sensor info, kus parajasti pildisensor asub ning edastab ka selle protsessorile. Saadud info põhjal arvutab protsessor välja, kuhu poole peab antud objektiivi kasutades pildisensorit liigutama. Täiturid liigutavad seejärel pildisensori õigele kohale, et kaamera liikumine ei muudaks pilti uduseks.&lt;ref name=&quot;uux7k&quot; /&gt; Selline süsteem ei vaja erilist objektiivi ning seetõttu võivad objektiivid olla odavamad. Siiski läheb vaja infot objektiivi fokaalparameetrite kohta.

=== Digitaalsed pildistabiliseerimismeetodid ===
Digitaalset pildistabiliseerimise meetodit kasutavad eelkõige just videokaamerad, kuid oma koht on sellel ka digikaamerate hulgas. Digitaalse pildistabiliseerimise korral on seadme pildisensor tegelikult suurem kui lõpuks produkteeritav pilt.

Fujifilm HS20EXR kompaktkaamerad kasutavad hämaras pika säriaja korral meetodit, kus sensor teeb mitu eraldi pilti ja kombineerib need üheks pildiks.&lt;ref name=&quot;dNi60&quot; /&gt; Kuigi pildid võivad olla üksteise suhtes mõnevõrra nihkes, sisaldab iga pilt veidi suuremat ülesvõtet, mistõttu saab igast pildist võtta selle vajaliku osa ja need kokku kombineerida. Nii saab teravaid pilte teha ka hämaras. Seda tehnoloogiat nimetab Fujifilm ''Advanced Anti Blur'' tehnoloogiaks. Sarnast tehnoloogiat kasutab ka Sony, nimetades seda ''Anti Motion Blur'' tehnoloogiaks.&lt;ref name=&quot;oSrLj&quot; /&gt;

=== Digitaalsed pildistabiliseerimise filtrid ===
Pärast video salvestamist võimaldavad mõned videotöötlusprogrammid parandada käe värisemisest tingitud pildi värisemist. Sarnaselt seadme tarkvara poolt digitaalselt stabiliseeritud videotega otsitakse ka siin järjestikustelt kaadritelt sarnaseid objekte ning nihutatakse need kokku. Mittekattuv osa tuleb aga kustutada, mistõttu on stabiliseeritud pilt esialgsest väiksem, kuid see-eest silmale mugavam jälgida.&lt;ref name=&quot;kQOK7&quot; /&gt;

=== Muud pildistabiliseerimise viisid ===
Fotoaparaadi või videokaamera stabiliseerimiseks tahtmatu liikumise korral saab kasutada ka küroskoope. Näiteks firma Kenyon Laboratories valmistab fotokaamerate statiivi pessa käivat küroskoopilist seadet, mis töötab akutoitel ja võimaldab teha pikema säriajaga pilte isegi siis, kui piltnik vabalt ringi liigub.&lt;ref name=&quot;6DYG8&quot; /&gt;
== Liigitus valdkonniti ==
Nagu näha, on pildistabiliseerimismeetodeid palju. Siiski ei sobi kõik tehnoloogiad igale poole. Seega tasub tehnoloogiad liigitada kasutusvaldkonna järgi.

=== Digifotograafia ===
==== Peegelkaamerad ====
Peegelkaamerate puhul on levinum just optiline stabiliseerimine. See tagab parima tulemuse, kui on vaja tabada teravat pilti hämarates oludes. Sellistes oludes digitaalne stabiliseerimine ennast väga ei õigusta, kuna lühema säriajaga tehtud pildid on oma olemuselt juba on mürarikkamad. 

Optikapõhised stabiliseerimismeetodid on üldiselt Canoni ja Nikoni pärusmaa, kuid neid leidub ka teistel tootjatel. Nende eeliseks on see, et pildiotsijast nähtav pilt on juba stabiliseeritud.&lt;ref name=&quot;erinevused&quot; /&gt; Samas ongi üheks peegelkaamera peamiseks eeliseks see, et pildiotsijast näeme pilti, mis reaalselt ka jäädvustatakse.

Sensoripõhist stabiliseerimismeetodit kasutavad peamiselt Sony, Olympus ja Pentax. Selle tehnoloogia eeliseks on odavamad objektiivid, kuna objektiivid ise ei pea pildistabilisaatorit sisaldama, mistõttu on neid odavam valmistada.&lt;ref name=&quot;erinevused&quot; /&gt; Lõpptulemus on mõlemal juhul üldiselt samaväärne.

==== Kompaktkaamerad ====
Kompaktkaamerate osas on olukord kirevam. Tihti kasutatakse korraga mitut pildistabiliseerimistehnoloogiat. Kallimate mudelite seast võime leida optilist stabiliseerimist kasutavaid kaameraid. Samas võivad ka odavamad ilma stabiliseerimiseta või digitaalset stabiliseerimist kasutavad fotoaparaadid tavakasutuses väga mõistlikke pilte teha. Üldiselt ei ole kompaktkaamerate kasutajad pildi kvaliteedi suhtes nii nõudlikud, seega saab uduse pildi vastu võidelda lühikese säriajaga ja suurema sensori tundlikkusega, mis põhjustab aga pildil rohkem müra.

=== Videokaamerad ===
Videokaamerate seas annab digitaalne pildistabiliseerimise meetod üldjuhul juba piisava tulemuse. Videokaamera iga kaadri säriaeg peab sujuva video saamiseks olema üpris lühike. Üldjuhul kasutatakse 25 või 30 kaadrit sekundis videosalvestust. Sel juhul saab säriaeg olla maksimaalselt 1/25 s või 1/30 s. Juba sellise aja jooksul on piisavalt tõenäoline, et tahtmatu liigutus ei põhjusta udust kaadrit.&lt;ref name=&quot;Why IS matter&quot; /&gt; Küll aga segab video vaatamist käe värisemisest tulenev nihe järjestikuste kaadrite vahel. Selle kompenseerimisega saab digitaalne pildistabiliseerimismeetod üldiselt hakkama. Kallimate kaamerate seas kasutatakse veel parema tulemuse saamiseks ka täiendavalt optilist pildistabiliseerimise tehnoloogiat.
== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Nikon VR&quot;&gt;{{netiviide | URL = https://www.nikonusa.com/en/learn-and-explore/a/products-and-innovation/vibration-reduction.html | Pealkiri = Vibration Reduction | Väljaanne=nikonusa.com | Kasutatud = 14.03.2018}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Why IS matter&quot;&gt;{{netiviide | URL =http://www.kenrockwell.com/tech/image-stabilization.htm | Pealkiri =Why IS and VR Matter | Kasutatud =09.12.2012|Aeg=juuni 2010|Väljaanne=kenrockwell.com|Autor=Ken Rockwell}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;erinevused&quot;&gt;{{netiviide | URL =http://www.outdoorphotographer.com/gear/lenses/the-promise-of-stabilization.html | Pealkiri =The Promise Of Stabilization|Aeg=24. mai 2011|Autor=Michael J. McNamara | Kasutatud =09.12.2012|Väljaanne=Outdoor Photographer}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;C3VQb&quot;&gt;{{netiviide | URL =http://blog.sigmaphoto.com/2011/understanding-optical-stabilization-by-jack-howard/ |Autor=Jack Howard|Kuupäev=31. august 2011| Pealkiri =Understanding Optical Stabilization by Jack Howard | Kasutatud =09.12.2012|Väljaanne=Sigma}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8cui3&quot;&gt;{{netiviide | URL =http://panasonic.net/avc/lumix/ois/index.html | Pealkiri =Why does your compact camera need the O.I.S.? | Väljaanne =Panasonic | Kasutatud =14.03.2018 | arhiivimisaeg =3.07.2013 | arhiivimisurl =https://archive.today/20130703083139/http://panasonic.net/avc/lumix/ois/index.html | url-olek =robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gSOmN&quot;&gt;{{netiviide|URL=http://www.canon.com/news/2009/jul22e.html|Pealkiri=New Canon Hybrid IS world's first image stabilizer to compensate for two types of camera shake|Kasutatud=09.12.2012|Väljaanne=Canon Global|Aeg=22. juuli 2009|arhiivimisaeg=17.06.2012|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120617201030/http://www.canon.com/news/2009/jul22e.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;17VYv&quot;&gt;{{netiviide | URL =http://www.captainsnautical.com/10115/a516/Binoculars/Image-Stabilized-Binoculars.html | Pealkiri =Image Stabilized Binoculars | Kasutatud =09.12.2012 | arhiivimisaeg =23.09.2012 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20120923201430/http://www.captainsnautical.com/10115/a516/Binoculars/Image-Stabilized-Binoculars.html | url-olek =ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uux7k&quot;&gt;{{netiviide | URL =http://www.sony.net/SonyInfo/technology/technology/theme/alpha_01.html#block1 | Pealkiri =SteadyShot INSIDE | Kasutatud =09.12.2012 | arhiivimisaeg =10.05.2012 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20120510001633/http://www.sony.net/SonyInfo/technology/technology/theme/alpha_01.html#block1 | url-olek =ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dNi60&quot;&gt;{{netiviide | URL =http://www.fujifilm.com/support/digital_cameras/specifications/s/finepix_hs20exr/ | Pealkiri =FinePix HS20EXR / HS22EXR (Discontinued Model)|Väljaanne=Fujifilm | Kasutatud =14.03.2018}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oSrLj&quot;&gt;{{netiviide | URL =http://www.sony.co.uk/product/dsc-h-series/dsc-hx5v/features#tab | Pealkiri =HX5 Digital compact camera | Kasutatud =09.12.2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kQOK7&quot;&gt;{{netiviide | URL =http://www.eventdv.net/Articles/News/Feature/Battle-of-the-Software-NLEs,-Part-3-Slow-Motion-and-Image-Stabilization-37776.htm | Pealkiri =Battle of the Software NLEs, Part 3: Slow Motion and Image Stabilization | Kasutatud =09.12.2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6DYG8&quot;&gt;{{netiviide | URL =https://www.ken-lab.com/what-is-a-kenyon-gyro.html | Pealkiri =What is a Kenyon gyro? | Kasutatud =14.03.2018|Väljaanne=ken-lab.com}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Fotograafia]]</text>
      <sha1>7hmexrw85hy67gng1s0lvxc1x3ymh5p</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja arutelu:Retlakool12</title>
    <ns>3</ns>
    <id>310104</id>
    <revision>
      <id>6172504</id>
      <parentid>3364499</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T10:13:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>91.129.105.73</ip>
      </contributor>
      <comment>Kustutatud kogu lehekülje sisu</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="0" />
      <sha1>phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategooria:Mulgimaa</title>
    <ns>14</ns>
    <id>310796</id>
    <revision>
      <id>6172196</id>
      <parentid>6168381</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T19:05:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Eemaldatud muudatus 6168381, mille tegi [[Special:Contributions/NOSSER|NOSSER]] ([[User talk:NOSSER|arutelu]]) sellesse kategooriasse sobib paremini artikkel [[Mulgimaa]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="50" xml:space="preserve">[[Kategooria:Ajalooliste piirkondade kategooriad]]</text>
      <sha1>4nguif2zttqrfllkuqvd6gbm90ig4k0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lignotselluloos</title>
    <ns>0</ns>
    <id>314090</id>
    <revision>
      <id>6172004</id>
      <parentid>5068742</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:49:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nimelik</username>
        <id>60716</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1647" xml:space="preserve">'''Lignotselluloos''' on taimne [[biomass]], mis koosneb põhiliselt [[tselluloos]]ist, [[hemitselluloos]]ist ja [[ligniin]]ist.

Taimedele annavad tugevuse [[rakukest]]ad, mille põhikoostisosad on polümeersed [[süsivesikud]] (bio[[polüsahhariidid]] nagu tselluloos ja hemitselluloos) ning nendega seondunud [[hüdrofoobsus|hüdrofoobne]] polümeer ligniin. Nimetatud kolm [[biopolümeer]]i – tselluloos, ligniin ja hemitselluloos – moodustavad põhimassi Maal levinud taimsest materjalist, vastavalt keskmiselt 33, 30 ja 20 protsenti biomassist. [[puit|Puidus]] on nende sisaldus vastavalt 40–50%, 20–30% ja 20–30%.

Lignotselluloos biomass jagatakse nelja põhikategooriasse: põllumajandusjäägid (õled), energiataimed (pajuvõsa), puidujäägid (saepuru) ja vanapaber. [[Puitumine]] on [[polüsahhariidid]]e ja ligniini ladestumine taime raku seintesse, mille tulemusena muutub taime vars jäigaks.

Lignotselluloosse [[biomass]]i kolm põhikomponenti interakteeruvad üksteisega ja seetõttu on selle biomassi struktuur [[ensümaatiline hüdrolüüs|ensümaatilisele hüdrolüüsile]] vastupidav. Samas on ka lignotselluloos [[biolagunemine|biolagunev]] ja seda lagunemist (sobivates tingimustes toimuvat ensümaatilist hüdrolüüsi) teostavad looduses [[bakterid]] ja [[seened]]. Lignotselluloos on perspektiivne lähtematerjal [[bioetanool]]i või [[biobutanool]]i tootmiseks, kuid senised eeltöötlus- ja [[fermentatsioon]]itehnoloogiad on küllalt kulukad. 

==Vaata ka==
*[[Lignotselluloosi lagundamine]]
*[[Rakukest]]
*[[Tselluloosi- ja paberitööstus]]
*[[Bioetanool]]

[[Kategooria:Paber]]
[[Kategooria:Ökoloogia]]</text>
      <sha1>1v6riehi4503z779qo33cf9md899nvb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Tselluloos</title>
    <ns>1</ns>
    <id>326207</id>
    <revision>
      <id>6172493</id>
      <parentid>6168906</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T09:16:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nimelik</username>
        <id>60716</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3393" xml:space="preserve">
&quot;Eestis toodetakse pleegitamata sulfaattselluloosi Kehras Tolaram Grupile kuuluvas ettevõttes Horizon Pulp&amp;Paper (asutatud 1938) ja Kundas asuvas haavapuitmassi tehases AS Estonian Cell (alustas 2006)&quot;
'''Kas on sobiv teha reklaami?'''--[[Kasutaja:Napster1003|Napster1003]] ([[Kasutaja arutelu:Napster1003|arutelu]]) 28. aprill 2013, kell 12:16 (EEST)
: Arvan, et see ei ole reklaam. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. aprill 2013, kell 12:14 (EEST)

Kas päise tekst on õige? Kas.. ''β(1→4) linked D-glucose units'' (nagu enwikis) on sama mis.. ''koosneb β-D-glükopüranoosi jääkidest''? Ega me siin terminoloogilise vindi üle pole keeranud? Mis on glükopüranoos? Miks on päises kasutatud terminit, mida lahti ei seletata? Kas glükopüranoos on sama, mis glükoos? Miks tuleb glükoosi asemel kasutada glükopüranoosi? Kas glükopüranoosi võib vabalt asendada glükoosiga? Võrdluseks: Eesti Vabariigi Teaduspreemiate raamatust 2022, lk 110 võib oma ala eksperdi sõnastusena lugeda, et ''keemiliselt koostiselt on tselluloos küllalt lihtne. Tegemist on '''glükoosimolekulidest''' koosneva polümeeriga. Glükoosimolekulid on teineteisega ühendatud β-1,4 glükosiidsete sidemete kaudu, moodustades keti, mida nimetatakse tselluloosiahelaks. Ühes ketis võib olla mitu tuhat lüli ehk glükoosiühikut''(monomeeri?). ''Vastupidavaks ei tee tselluloosi aga mitte glükoosimolekulide ühendav glükosiidne side, vaid paljude tselluloosiahelate omavaheline kombineerumine kristallilisteks struktuurideks'' (vesiniksidemete abil?). Glükopüranoosi terminit siit millegipärast ei leia. Segane lugu. Ja artiklis glükoosi kohta pole midagi lugeda D- ja L-glükoosi kohta. D-glükoos on looduses tavaline ja L-glükoos pigem haruldus, inimeste poolt laborites saadus vorm. See info peaks olema leitav glükoosi artiklist. Kas need molekulid on erinevad, sest need on erinevad isomeerid, enantiomeerid? Aga mis on see glükopüranoos? --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. juuli 2022, kell 19:41 (EEST)

Ka see 20 aastat vana EKI tõlge on minu arvates koosnemise koha pealt selgem http://termin.eki.ee/esterm/concept.php?id=42185&amp;term=tselluloos. Aga ikkagi võhikule nagu mina jääb see glükopüranoos segaseks. Tselluloos moodustub alati selliste torudena, nagu lehel tsüklodekstriinid? Vabandan oma võhiklikkuse pärast. https://et.wikipedia.org/wiki/Ts%C3%BCklodekstriinid --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. juuli 2022, kell 20:06 (EEST)

Tuginedes tõlkeraamatule Biokeemia lühikursus (autorid J.L.Tymoszko jt; lk 133-140) sain teada, et glükopüranoos on põhimõtteliselt sama, mis glükoos. Molekul võib olla avatud ahelana või tsüklilisel kujul. Glükoosi jpt suhkrute valitsevaks vormiks lahuses on tsükliline vorm ja glükoosi puhul tekkivat 6-liikmelist ahelat kutsutakse püranoosiks, sest see sarnaneb püraaniga. Siis tavaglükoos, millest ka tselluloos moodustub on tsüklilistest glükoosimolekulidest, monomeeridest koosnev. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 27. juuli 2022, kell 17:56 (EEST)

Glükoosimolekuli erinevatest kujudest, glükopüranoosist peaks kirjutama vististi glükoosi artiklis. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 27. juuli 2022, kell 23:56 (EEST)</text>
      <sha1>3zblfrll3614stiabjgkiw4nkkr6yln</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Coober Pedy</title>
    <ns>0</ns>
    <id>326467</id>
    <revision>
      <id>6172133</id>
      <parentid>5523125</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:38:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2884" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Coober Pedy
| nimi1_keel = inglise | nimi1 = Kapunda
| pilt         = Coober Pedy01.JPG
| pildiallkiri = Vaade linnale
| lipp = 
| vapp = 
| pindala  = 
| elanikke = 
| laius  = 
| pikkus =
| asendikaart = Lõuna-Austraalia
}}
[[Pilt:Coober Pedy - Underground house.jpg|pisi|Maa-alune eluase]]
[[Pilt:Baptistry soc australia.jpg|pisi|Maa-alune kirik Coober Pedys]]

'''Coober Pedy''' on linn [[Austraalia]]s [[Lõuna-Austraalia]] osariigi põhjaosas 846 km [[Adelaide]]'ist põhja pool.

Coober Pedy [[geograafilised koordinaadid]] on {{koord dms|29|0|40|S|134|45|20|E}}. Linn asub [[Darwin (Austraalia)|Darwinit]] [[Port Augusta]]ga ühendava [[Stuarti maantee]] ääres.

2011. aasta rahvaloenduse järgi elas linnas 1695 inimest, neist 953 meest ja 742 naist. Elanikest üle 16 protsendi ehk 275 olid Austraalia [[põliselanikud]].&lt;ref&gt;[http://www.censusdata.abs.gov.au/census_services/getproduct/census/2011/quickstat/SSC40126?opendocument&amp;navpos=220 2011 Census QuickStats]&lt;/ref&gt;

Linna on nimetatud maailma opaalipealinnaks, sest seal toodetakse umbes 70 protsenti maailma [[opaal]]idest.&lt;ref&gt;[http://www.cooberpedy.sa.gov.au/page.aspx Welcome to the Opal Capital of the World]&lt;/ref&gt; Linna ümbruses on rohkem kui 70 opaalikaevandust. Eelkõige on Coober Pedy aga tähelepanu äratanud sellega, et inimesed elavad ja töötavad maa all.

Piirkonnas elasid aborigeenid juba ammustest aegadest. Esimese teadaoleva eurooplasena sattus sinna [[šotlased|šoti]] maadeuurija [[John McDouall Stuart]] [[1858]]. aastal. Aastal [[1915]] avastati esimesed opaalileiukohad ja rajati asula. Esimesed elanikud asusid Coober Pedysse [[1916]]. aastal. Et linn asub [[kõrb]]es ja [[õhutemperatuur]] ulatub sageli üle 40 °C, hakkasid juba [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]] tagasi pöördunud sõdurid Euroopas nähtud [[kaevik]]ute eeskujul endale maa sisse eluasemeid kaevama. Tänapäeval läheb elamu uuristamine kaljusse maksma umbes sama palju nagu maa peale maja ehitamine. Maa all tegutsevad ka nii kirikud kui ka kauplused.

Pärast Stuarti maantee valmimist 1980. aastate lõpus sai Coober Pedy elanike oluliseks tuluallikaks ka [[turism]].

Coober Pedyl on umbes 42 km kaugusel edelas asuva Manguri jaama kaudu raudteeühendus nii põhja- kui ka lõunaranniku suurlinnadega. Jaamas peatub Adelaide'i ja Darwini vahet sõitev reisirong [[The Ghan]]. Linnas on [[Coober Pedy lennujaam|lennujaam]], mille kaudu on lennuühendus Adelaide'iga.

Coober Pedys on ilma [[muru]]ta [[golfiväljak]]. [[Golf]]i mängitakse kuumuse tõttu öösiti ja helendava palliga. Linnas tegutseb [[Austraalia jalgpall]]i meeskond.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Commonsi kategooria-tekstina|Coober Pedy}}
* [http://www.cooberpedy.sa.gov.au/page.aspx Welcome to the Opal Capital of the World]

[[Kategooria:Austraalia linnad]]
[[Kategooria:Lõuna-Austraalia]]</text>
      <sha1>dkbwr5fvhohgw9s56512227ccqgfj5q</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172137</id>
      <parentid>6172133</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:40:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Korrastasin [[Vikipeedia:Tööriistad/Viidete korrastaja|skripti]] abil viiteid</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2968" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Coober Pedy
| nimi1_keel = inglise | nimi1 = Kapunda
| pilt         = Coober Pedy01.JPG
| pildiallkiri = Vaade linnale
| lipp = 
| vapp = 
| pindala  = 
| elanikke = 
| laius  = 
| pikkus =
| asendikaart = Lõuna-Austraalia
}}
[[Pilt:Coober Pedy - Underground house.jpg|pisi|Maa-alune eluase]]
[[Pilt:Baptistry soc australia.jpg|pisi|Maa-alune kirik Coober Pedys]]

'''Coober Pedy''' on linn [[Austraalia]]s [[Lõuna-Austraalia]] osariigi põhjaosas 846 km [[Adelaide]]'ist põhja pool.

Coober Pedy [[geograafilised koordinaadid]] on {{koord dms|29|0|40|S|134|45|20|E}}. Linn asub [[Darwin (Austraalia)|Darwinit]] [[Port Augusta]]ga ühendava [[Stuarti maantee]] ääres.

2011. aasta rahvaloenduse järgi elas linnas 1695 inimest, neist 953 meest ja 742 naist. Elanikest üle 16 protsendi ehk 275 olid Austraalia [[põliselanikud]].&lt;ref name=&quot;Census&quot; /&gt;

Linna on nimetatud maailma opaalipealinnaks, sest seal toodetakse umbes 70 protsenti maailma [[opaal]]idest.&lt;ref name=&quot;Welcome&quot; /&gt; Linna ümbruses on rohkem kui 70 opaalikaevandust. Eelkõige on Coober Pedy aga tähelepanu äratanud sellega, et inimesed elavad ja töötavad maa all.

Piirkonnas elasid aborigeenid juba ammustest aegadest. Esimese teadaoleva eurooplasena sattus sinna [[šotlased|šoti]] maadeuurija [[John McDouall Stuart]] [[1858]]. aastal. Aastal [[1915]] avastati esimesed opaalileiukohad ja rajati asula. Esimesed elanikud asusid Coober Pedysse [[1916]]. aastal. Et linn asub [[kõrb]]es ja [[õhutemperatuur]] ulatub sageli üle 40 °C, hakkasid juba [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]] tagasi pöördunud sõdurid Euroopas nähtud [[kaevik]]ute eeskujul endale maa sisse eluasemeid kaevama. Tänapäeval läheb elamu uuristamine kaljusse maksma umbes sama palju nagu maa peale maja ehitamine. Maa all tegutsevad ka nii kirikud kui ka kauplused.

Pärast Stuarti maantee valmimist 1980. aastate lõpus sai Coober Pedy elanike oluliseks tuluallikaks ka [[turism]].

Coober Pedyl on umbes 42 km kaugusel edelas asuva Manguri jaama kaudu raudteeühendus nii põhja- kui ka lõunaranniku suurlinnadega. Jaamas peatub Adelaide'i ja Darwini vahet sõitev reisirong [[The Ghan]]. Linnas on [[Coober Pedy lennujaam|lennujaam]], mille kaudu on lennuühendus Adelaide'iga.

Coober Pedys on ilma [[muru]]ta [[golfiväljak]]. [[Golf]]i mängitakse kuumuse tõttu öösiti ja helendava palliga. Linnas tegutseb [[Austraalia jalgpall]]i meeskond.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Census&quot;&gt;[http://www.censusdata.abs.gov.au/census_services/getproduct/census/2011/quickstat/SSC40126?opendocument&amp;navpos=220 2011 Census QuickStats]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Welcome&quot;&gt;[http://www.cooberpedy.sa.gov.au/page.aspx Welcome to the Opal Capital of the World]&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{Commonsi kategooria-tekstina|Coober Pedy}}
* [http://www.cooberpedy.sa.gov.au/page.aspx Welcome to the Opal Capital of the World]

[[Kategooria:Austraalia linnad]]
[[Kategooria:Lõuna-Austraalia]]</text>
      <sha1>b228qzwvd0qtvnvxy019rtek0bdix16</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nuraag</title>
    <ns>0</ns>
    <id>328565</id>
    <revision>
      <id>6171888</id>
      <parentid>5848330</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T13:04:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>==Vaata ka== * ''[[Broch]]''</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3499" xml:space="preserve">[[Pilt:Nuraghe Su Nuraxi.jpg|270px|pisi|[[Su Nuraxi]]]]
[[pilt:Nuraghe Losa.JPG|270px|pisi|[[Losa nuraag]] [[Abbasanta]]s]]
[[pilt:Nuraghe Ruju.jpg|270px|pisi|[[Ruju nuraag]] [[Oristano provints]]is]]
[[File:Monted'accoddisardegna.png|thumb|right|270px|[[Accoddi mägi|Accoddi mäe]]&lt;!-- Monte d'Accoddi --&gt; nuraagi-aja eelne kompleks, [[4. aastatuhat eKr|IV aastatuhat e.m.a.]]]]

'''Nuraag''' ([[itaalia keel]]es ainsuses ''nuraghe'', mitmuses ''nuraghi'') on [[neoliitikum]]i ja [[Pronksiaeg|pronksiaja]] [[megaliit]]iline [[tüvikoonus]]jas ehitis. Nuraage püstitati peamiselt [[Itaalia]]s [[Sardiinia]]s umbes aastatel 1800 kuni 1100&amp;nbsp;eKr.&lt;ref&gt;[http://www.sardegnacultura.it/documenti/7_87_20070312123352.pdf Sardegna Cultura. ''Cartina di densità dei nuraghi''], in ''sardegnacultura.it.'' Regione Sardegna. &lt;small&gt;Vaadatud 19. mai 2013&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;

[[1997]]. aastal kanti [[Barumini]] lähistel asuv mitmeosaline [[Su Nuraxi]] (sardi murdes 'nuraag') kompleks [[Nuraagi tsivilisatsioon|nuraagide]] silmapaistvaima näitena [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.
&lt;!-- {{Pooleli}} --&gt;

==Galerii==
&lt;gallery&gt;
Nuraghe_Santa_Barbara_ricostruzione.jpg|Santa Barbara nuraagi ([[Villanova Truschedu]]) rekonstruktsioon, külgvaade
Nuraghe Santa Barbara ricostruzione 2.jpg|Santa Barbara nuraagi rekonstruktsioon, pealtvaade
Sezione Nuraghe Santa Barbara.jpg|Santa Barbara nuraagi rekonstruktsioon, läbilõige
&lt;/gallery&gt;

==Vaata ka==
* ''[[Broch]]''

==Viited==
{{Viited}}

==Kirjandus==
* Lilliu G., ''I Nuraghi. Torri preistoriche della Sardegna''. Edizioni Ilisso, Nuoro 2005. ISBN 88-89188-53-7
* Lilliu G., ''La civiltà dei Sardi dal neolitico all'età dei nuraghi''. Torino - Edizioni ERI - 1967.
* AA.VV. ''La civiltà in Sardegna nei secoli'' - Torino - Edizioni ERI.
* Casula F.C., - ''La storia di Sardegna'' - Sassari 1994.
* Lilliu G., ''Sculture della Sardegna nuragica'' Verona 1962.
* Pallotino M., ''La Sardegna nuragica'' edizioni Ilisso - Nuoro -ISBN 88-87825-10-6 [http://www.sardegnacultura.it/documenti/7_26_20060401173828.pdf]
* Aa.Vv., Ichnussa. ''La Sardegna dalle origini all'età classica'' - Milano, 1981.
* Lo Schiavo F., Usai L., ''Testimonianze cultuali di età nuragica: la grotta Pirosu in località Su Benatzu di Santadi'', Aa.Vv., Carbonia e il Sulcis. Archeologia e territorio, a cura di V. Santoni, Oristano, 1995
* Lilliu G., ''La Civiltà Nuragica''. Sassari - Delfino editore - 1982.[http://www.sardegnacultura.it/documenti/7_26_20060401123725.pdf]
* Melis, P., ''Civiltà Nuragica''. Sassari - Delfino editore - 2003. [http://www.sardegnacultura.it/documenti/7_26_20060401123630.pdf]
* Navarro i Barba Gustau ''La Cultura Nuràgica  de Sardenya'' Barcelona 2010. Edicions dels A.L.I.LL ISBN 978-84-613-9278-0
* Pittau M., ''La Sardegna Nuragica'' - Cagliari 2006

==Välislingid==
{{Commonskat|Nuraghi}}
* [http://www.sardegnacultura.it/j/v/269?s=7&amp;v=9&amp;c=2510&amp;c1=2616&amp;vpath=2534&amp;o=1&amp;na=1&amp;n=1000 Nuraagid Sardiinia maakonna ametlikul kodulehel] &lt;small&gt;(itaalia keeles)&lt;/small&gt;
* [http://whc.unesco.org/en/list/833 Su Nuraxi Unesco saidil] &lt;small&gt;(inglise ja prantsuse keeles)&lt;/small&gt;
* [http://www.neroargento.com/page_main/nuraghi.htm Sardiinia nuraagid ja nuraagi asulad] &lt;small&gt;(itaalia keeles)&lt;/small&gt;
* [http://www.archeologiasarda.com ArcheologiaSarda.com] &lt;small&gt;(itaalia keeles)&lt;/small&gt;
* [http://www.tharros.info/NuraghiMap.php Sardiinia nuraagide kaart] &lt;small&gt;(itaalia keeles)&lt;/small&gt;

[[Kategooria:Itaalia esiaeg]]
[[Kategooria:Muistised]]</text>
      <sha1>91z5bbwk61u4krhihhkuaw0mc5xf2hx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nivhid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>338327</id>
    <revision>
      <id>6171872</id>
      <parentid>4234762</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T12:29:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1787" xml:space="preserve">[[Pilt:Nivkh men.jpg|pisi|Nivhi mehed]]
'''Nivhid''' (vana nimetus ''giljakid'') on paleoaasia rahvas [[Venemaa]]l [[Habarovski krai]]s [[Amuur]]i jõe alamjooksul ja suudmealal ning [[Sahhalin]]i põhjaosas. Nivhide asuala ei ole kompaktne, nad elavad enamasti läbisegi [[venelased|venelaste]] ja [[negidalid]]ega. [[2010]]. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 4652 nivhi,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-01.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-07-19 |arhiivimisaeg=2018-09-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180906073144/http://www.perepis2002.ru/content.html?id=11 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; neist 2290 [[Sahhalini oblast]]is ja 2149 Habarovski krais.&lt;ref&gt;http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-04.pdf&lt;/ref&gt;

Antropoloogiliselt kuuluvad nivhid mongoliidse rassi sahhalini-amuuri alamrühma.

[[Nivhi keel]] kuulub [[paleoaasia keeled|paleoaasia keelte]] hulka. Tänapäeval on nivhid keeleliselt peaaegu täielikult venestunud. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal nivhi keelt ainult 198 inimest.&lt;ref&gt;http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-05.pdf&lt;/ref&gt; Täielikku assimileerumist on takistanud peamiselt antropoloogilised tegurid.

Kuni [[1860]]. aastani kuulusid nivhid [[Hiina]] mõjusfääri, seejärel sattusid Venemaa alluvusse. Varasemal ajal olid nivhid paiksed kalastajad ja mereloomaküttijad. [[20. sajand]]il on nad hakanud tegelema ka maaviljeluse ja karjakasvatusega.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.eki.ee/books/redbook/nivkhs.shtml Vene Impeeriumi rahvaste punases raamatus (inglise keeles)]

[[Kategooria:Rahvad]]
[[Kategooria:Venemaa väikesearvulised põlisrahvad]]</text>
      <sha1>pbbp4f22otyezz9yd8qb41q2qyes9p3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Kustas Kikerpuu</title>
    <ns>1</ns>
    <id>339377</id>
    <revision>
      <id>6172106</id>
      <parentid>3689963</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:13:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="367" xml:space="preserve">Suunasin EE märksõna [[Kustas Kikerpuu ansamblid]] siia. V-o tulevikus tuleks kirjutada eraldi artikkel--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 26. juuli 2013, kell 10:43 (EEST)
----
Seda fotot saab siis teistes artiklites kasutada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 20:13 (EEST)</text>
      <sha1>dialri7bvxm2ksn1r1rz9sewuyoae46</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jaan Leetsar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>339908</id>
    <revision>
      <id>6172448</id>
      <parentid>5303711</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T07:41:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>87.119.179.92</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1630" xml:space="preserve">'''Jaan Leetsar''' (sündinud [[3. aprill]]il [[1946]] [[Põltsamaa]]l) on eesti majandusteadlane ja poliitik.

Ta lõpetas aastal [[1964]] [[Tihemetsa Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikum]]i ja aastal [[1971]] maaparanduse erialal [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]]. Aastal [[1986]] kaitses ta [[Jelgava]]s [[Läti Põllumajanduse Akadeemia]]s majandusteaduste kandidaadi ja aastal [[1997]] samas [[majandusteaduste doktor]]i väitekirja.

Ta töötas aastatel [[1971]]–[[1978]] Eesti NSV Riiklikus Maaparanduse ja Veemajanduse Komitees peainsenerina; aastatel [[1978]]–[[1990]] töötas ta Riiklikus Projekteerimise ja Uurimise Instituudis &quot;Eesti maaparandusprojekt&quot; perspektiivplaneerimise, tehnoloogiliste uurimistööde ja veemajanduse osakondade juhatajana. Oli Üleliidulise Koondise &quot;Sojuzvodprjekt&quot; tehnikanõukogu liige. 1990-1992 töötas Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektorina; [[21. oktoober|21. oktoobrist]] [[1992]] kuni [[8. november|8. novembrini]] [[1994]] oli ta [[Mart Laari esimene valitsus|Mart Laari esimeses valitsuses]] põllumajandusminister. [[14. november|14. novembrist]] [[1994]] kuni [[10. märts]]ini [[1995]] oli [[VII Riigikogu]]s, kuhu pääses asendusliikmena. Pärast [[Riigikogu]]st lahkumist tegutses ta FIE-na ja oli [[Eesti Põllumajandusülikool]]is professori ja dotsendi ametikohal.

== Kirjandus ==
* Eesti majanduse biograafiline leksikon 1951–2000. [[AS Kirjastus Ilo]], 2003

{{JÄRJESTA:Leetsar, Jaan}}
[[Kategooria:VII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti põllumajandusministrid]]
[[Kategooria:Eesti Maaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Sündinud 1946]]</text>
      <sha1>068i8vdukee1bpoyn9k6e2sna8f58d0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172453</id>
      <parentid>6172448</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T07:46:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>87.119.179.92</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1644" xml:space="preserve">'''Jaan Leetsar''' (sündinud [[3. aprill]]il [[1946]] [[Põltsamaa]]l) on eesti majandusteadlane ja poliitik.

Ta lõpetas aastal [[1964]] [[Tihemetsa Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikum]]i ja aastal [[1971]] maaparanduse erialal [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]]. Aastal [[1986]] kaitses ta [[Jelgava]]s [[Läti Põllumajanduse Akadeemia]]s majandusteaduste kandidaadi ja aastal [[1997]] samas [[majandusteaduste doktor]]i väitekirja.

Ta töötas aastatel [[1971]]–[[1978]] Eesti NSV Riiklikus Maaparanduse ja Veemajanduse Komitees peainsenerina; aastatel [[1978]]–[[1990]] töötas ta Riiklikus Projekteerimise ja Uurimise Instituudis &quot;Eesti maaparandusprojekt&quot; perspektiivplaneerimise, tehnoloogiliste uurimistööde ja veemajanduse osakondade juhatajana. Oli Üleliidulise Koondise &quot;Sojuzvodprjekt&quot; tehnikanõukogu liige. 1990-1992 töötas Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektorina; [[21. oktoober|21. oktoobrist]] [[1992]] kuni [[8. november|8. novembrini]] [[1994]] oli ta [[Mart Laari esimene valitsus|Mart Laari esimeses valitsuses]] põllumajandusminister. [[14. november|14. novembrist]] [[1994]] kuni [[10. märts]]ini [[1995]] oli [[VII Riigikogu]]s, kuhu pääses asendusliikmena. Pärast [[Riigikogu]]st lahkumist tegutses ta FIE-na ja oli [[Eesti Põllumajandusülikool]]is ühistegevuse professori ja dotsendi ametikohal.

== Kirjandus ==
* Eesti majanduse biograafiline leksikon 1951–2000. [[AS Kirjastus Ilo]], 2003

{{JÄRJESTA:Leetsar, Jaan}}
[[Kategooria:VII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti põllumajandusministrid]]
[[Kategooria:Eesti Maaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Sündinud 1946]]</text>
      <sha1>5vgc1y6n7hc36o99zy2pyze92ia5n59</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172468</id>
      <parentid>6172453</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T08:18:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>87.119.179.92</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2175" xml:space="preserve">'''Jaan Leetsar''' (sündinud [[3. aprill]]il [[1946]] [[Põltsamaa]]l) on eesti majandusteadlane ja poliitik.

Ta lõpetas aastal [[1964]] [[Tihemetsa Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikum]]i ja aastal [[1971]] maaparanduse erialal [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]]. Aastal [[1986]] kaitses ta [[Jelgava]]s [[Läti Põllumajanduse Akadeemia]]s majandusteaduste kandidaadi ja aastal [[1997]] samas [[majandusteaduste doktor]]i väitekirja.

Ta töötas aastatel [[1971]]–[[1978]] Eesti NSV Riiklikus Maaparanduse ja Veemajanduse Komitees peainsenerina; aastatel [[1978]]–[[1990]] töötas ta Riiklikus Projekteerimise ja Uurimise Instituudis &quot;Eesti maaparandusprojekt&quot; perspektiivplaneerimise, tehnoloogiliste uurimistööde ja veemajanduse osakondade juhatajana. Oli Üleliidulise Koondise &quot;Sojuzvodprjekt&quot; tehnikanõukogu liige. 1990-1992 töötas Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektorina; [[21. oktoober|21. oktoobrist]] [[1992]] kuni [[8. november|8. novembrini]] [[1994]] oli ta [[Mart Laari esimene valitsus|Mart Laari esimeses valitsuses]] põllumajandusminister. [[14. november|14. novembrist]] [[1994]] kuni [[10. märts]]ini [[1995]] oli [[VII Riigikogu]]s, kuhu pääses asendusliikmena. Pärast [[Riigikogu]]st lahkumist tegutses ta FIE-na ja oli [[Eesti Põllumajandusülikool]]is ühistegevuse professori ja dotsendi ametikohal.


'''Trükised:'''


'''Tunnustused:'''

1993 - Food and Agriculture Organisation (FAO), Wordl Food Day 16.10.1993 Roma, hõbemedal nr.123.

1994 - Eesti Vabariigi põllumajandusministeeriumi mälestusmedal &quot;Kalevipoeg kündmas&quot; nr 1045, 07.11.1994

2006 - Eesti Tarbijate Keskühistu, teeneteplaat, aprill 2006.

2008 - Eestimaa Talupidajate Keskliit, teenetemedal 16.12.2008.

2010 - Eesti Maaülikool, teenetemedal nr. TM 042010, 12.11.2010.

2013 - Eesti põllumajandusministeerium, hõbedane teenetemärk, nr 7, 21.02.2013.  

== Kirjandus ==
* Eesti majanduse biograafiline leksikon 1951–2000. [[AS Kirjastus Ilo]], 2003

{{JÄRJESTA:Leetsar, Jaan}}
[[Kategooria:VII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti põllumajandusministrid]]
[[Kategooria:Eesti Maaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Sündinud 1946]]</text>
      <sha1>kfm466kxlwa16znv2ymm0yyvvfi1jqj</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172502</id>
      <parentid>6172468</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T10:00:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>87.119.179.92</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2497" xml:space="preserve">'''Jaan Leetsar''' (sündinud [[3. aprill]]il [[1946]] [[Põltsamaa]]l) on eesti majandusteadlane ja poliitik.

Ta lõpetas aastal [[1964]] [[Tihemetsa Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikum]]i ja aastal [[1971]] maaparanduse erialal [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]]. Aastal [[1986]] kaitses ta [[Jelgava]]s [[Läti Põllumajanduse Akadeemia]]s majandusteaduste kandidaadi ja aastal [[1997]] samas [[majandusteaduste doktor]]i väitekirja.

Ta töötas aastatel [[1971]]–[[1978]] Eesti NSV Riiklikus Maaparanduse ja Veemajanduse Komitees peainsenerina; aastatel [[1978]]–[[1990]] töötas ta Riiklikus Projekteerimise ja Uurimise Instituudis &quot;Eesti maaparandusprojekt&quot; perspektiivplaneerimise, tehnoloogiliste uurimistööde ja veemajanduse osakondade juhatajana. Oli Üleliidulise Koondise &quot;Sojuzvodprjekt&quot; tehnikanõukogu liige. 1990-1992 töötas Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektorina; [[21. oktoober|21. oktoobrist]] [[1992]] kuni [[8. november|8. novembrini]] [[1994]] oli ta [[Mart Laari esimene valitsus|Mart Laari esimeses valitsuses]] põllumajandusminister. [[14. november|14. novembrist]] [[1994]] kuni [[10. märts]]ini [[1995]] oli [[VII Riigikogu]]s, kuhu pääses asendusliikmena. Pärast [[Riigikogu]]st lahkumist tegutses ta FIE-na ja oli [[Eesti Põllumajandusülikool]]is ühistegevuse professori ja dotsendi ametikohal.


'''&lt;u&gt;Trükised:&lt;/u&gt;'''

1988 - Maa ja majandussuhted, Eesti teadus- ja tehnikainformatsiooni ning majandusuuringute Instituut (kaasautor Venno Paalmäe), Tallinn 1988.

1988 - Eesti  NSV veemajandus täielikule isemajandamisele, Eesti teadus- ja tehnikainformatsiooni ning majandusuuringute Instituut (kaasautorid Tõnis Kull ja  


'''&lt;u&gt;Tunnustused:&lt;/u&gt;'''

1993 - Food and Agriculture Organisation (FAO), Wordl Food Day 16.10.1993 Roma, hõbemedal nr.123.

1994 - Eesti Vabariigi põllumajandusministeeriumi mälestusmedal &quot;Kalevipoeg kündmas&quot; nr 1045, 07.11.1994

2006 - Eesti Tarbijate Keskühistu, teeneteplaat, aprill 2006.

2008 - Eestimaa Talupidajate Keskliit, teenetemedal 16.12.2008.

2010 - Eesti Maaülikool, teenetemedal nr. TM 042010, 12.11.2010.

2013 - Eesti põllumajandusministeerium, hõbedane teenetemärk, nr 7, 21.02.2013.  

== Kirjandus ==
* Eesti majanduse biograafiline leksikon 1951–2000. [[AS Kirjastus Ilo]], 2003

{{JÄRJESTA:Leetsar, Jaan}}
[[Kategooria:VII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti põllumajandusministrid]]
[[Kategooria:Eesti Maaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Sündinud 1946]]</text>
      <sha1>jv269bd3z22nswlnvn6epxrpmbvlets</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rutulid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>343976</id>
    <revision>
      <id>6172329</id>
      <parentid>5841623</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T23:24:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1804" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib Dagestani rahvast; vanaaja Itaalia rahva kohta vaata artiklit [[Rutulid (Itaalia)]]}} 
'''Rutulid''' (varem eesti keeles ''rutuulid'') on rahvas [[Dagestan]]is. Kõnelevad [[Dagestani keeled|Dagestani keelkonna]] [[Kagu-Dagestani keeled|Kagu-Dagestani keelte]] [[lesgi-samuri keeled|lesgi-samuri rühm]]a kuuluvat [[rutuli keel]]t. Rutulid on [[lesgid]]e lähedane sugulasrahvas. [[2010]]. aasta rahvaloenduse andmetel elas [[Venemaa]]l 35 240 rutulit&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-01.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-09-15 |arhiivimisaeg=2018-09-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180906073144/http://www.perepis2002.ru/content.html?id=11 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;, neist Dagestanis 27 849&lt;ref&gt;http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-04.pdf&lt;/ref&gt; (1,0% elanikest). Ametlikke andmeid [[Aserbaidžaan]]is elavate rutulide arvu kohta ei ole, kuid hinnanguliselt elab seal 900 rutulit.

Rutulite asualad paiknevad Dagestani lõunaosas. Traditsiooniliselt on rutulite põhitegevusalaks olnud karjakasvatus, maaharimisega on hakatud tegelema hiljem.

Kuni [[8. sajand]]ini olid rutulid kristlased. Araabia vallutuse tagajärjel pöörati nad [[islam]]i usku. Rutulite tavades ja kommetes on säilinud paganluse elemente.

Oma kirjakeelt rutulitel ei ole; 1992. aastast on hakatud seda taaslooma. Asjaajamine ja kooliharidus on venekeelsed.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://www.rutulia.com/ '''rutulia.com'''] — Rutul rahvusliku kodulehel
* [http://www.nommevalitsus.org/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=7496&amp;Itemid=288&amp;lang=et Rutulid Vene Impeeriumi rahvaste punases raamatus]

[[Kategooria:Rahvad]]
[[Kategooria:Dagestan]]</text>
      <sha1>ata2c9k405cv576rkkq7pomy1orjr2b</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti sportlaste loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>349406</id>
    <revision>
      <id>6171925</id>
      <parentid>6171846</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T14:15:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* P */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="32361" xml:space="preserve">{{TähestikTOC
|numbrid=
|alajaotused=}}

== A ==

* [[Kristo Aab]], korvpallur, mitmekordne Eesti meister, Eesti karikavõitja
* [[Meelis Aab]], saalihokimängija, Eesti meister
* [[Villu Aabne]], korvpallur
* [[Erko Aabrams]], veemotosportlane, maailmameister, Eesti meister 
* [[Mare Aade]], motosportlane, NSV Liidu meister, mitmekordne Eesti meister
* [[Signy Aarna]], jalgpallur, Eesti koondislane
* [[Lembit Aaslav-Kaasik]], veemootorisportlane, Euroopa meister, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister, maailmarekordi püstitaja
* [[Moonika Aava]], kergejõustiklane (odavise), mitmekordne Eesti meister, Eesti rekordi püstitaja
* [[Uno Aava]], autorallisportlane, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister
* [[Urmo Aava]], autorallisõitja
* [[Arvi Aavik]], maadleja
* [[Peep Aaviksoo]], korvpallur, Eesti koondislane, Eesti meister
* [[Uno Aavola]], kahevõistleja
* [[Erna Abel]], suusataja, mitmekordne Eesti meister
* [[Herbert Abel]], suusataja ja vettehüppaja, Eesti meister
* [[Aleksander Aberg]], maadleja, mitmekordne elukutseliste maailmameister
* [[Ivar Abner]], Kreeka-Rooma maadleja, mitmekordne Eesti meister 
* [[Siim Abner]], Kreeka-Rooma maadleja, Eesti meister
* [[Margus Ader]], laskesuusataja
* [[Andri Aedma]], ujuja
* [[Andri Aganits]], võrkpallur
* [[Matthias Agur]], veemotosportlane
* [[Jarmo Ahjupera]], jalgpallur
* [[Erik Aibast]], orienteeruja
* [[Artti Aigro]], suusahüppaja
* [[Ene Aigro]], suusataja
* [[Mihkel Ainsalu]], jalgpallur
* [[Mihkel Aksalu]], jalgpallur
* [[Siim Ala]], eesti laskesuusataja
* [[Erkki Alak]], maadleja
* [[Maria Albert]], ujuja
* [[Marko Albert]], triatleet
* [[Marius Aleksejev]], käsipallur
* [[Marko Aleksejev]], kõrgushüppaja
* [[Berit Aljand]], ujuja
* [[Martti Aljand]], ujuja
* [[Triin Aljand]], ujuja
* [[Teet Allas]], jalgpallur
* [[Olavi Allase]], keskmaajooksja
* [[Rasmus Alles]], jalgpallur
* [[Karli Allik]], võrkpallur
* [[Rauno Alliku]], jalgpallur
* [[Martin Allikvee]], ujuja
* [[Airi Alnek]], orienteeruja
* [[Sandra Alusalu]], kiiruisutaja
* [[Saskia Alusalu]], eesti kiiruisutaja ja rulluisutaja
* [[Sten-Erik Anderson]], sõudja
* [[Ulrich Andresen]], veemotosportlane
* [[Hannes Anier]], jalgpallur
* [[Henri Anier]], jalgpallur
* [[August Anmann]], poksija
* [[Maksim Anohhin]], jäähokimängija
* [[Ants Antson]], kiiruisutaja, olümpiavõitja
* [[Eerik Aps]], maadleja
* [[Johannes Aps]], poksija
* [[Argo Arak]], võrkpallur
* [[Argo Arbeiter]], jalgpallur
* [[Emili Arm]], iluuisutaja
* [[Raul Arnemann]], sõudja
* [[Paul Aron]], autosportlane
* [[Ralf Aron]], eesti autosportlane
* [[Mikk-Mihkel Arro]], kümnevõistleja
* [[Aita Artma]], sõudja
* [[Hugo-Herbert Artma]], sõudja
* [[Ardo Arusaar]], maadleja
* [[Anna Gret Asi]], korvpallur
* [[Andrus Aug]], jalgrattur
* [[Harry Aumere]], kergejõustiklane
* [[Erik Aunapuu]], tennisist

== B ==

* [[Ksenija Balta]], kergejõustiklane
* [[Veera Baranova]], kolmikhüppaja
* [[Julia Beljajeva]], vehkleja
* [[Annemarii Bendi]], suusahüppaja ja kahevõistleja
* [[Enn Biene]], aerutaja
* [[Priit Biene]], mootorrattasportlane
* [[Eduard Blossfeldt]], jalgpallur, võrkpallur, treener, kohtunik ja sporditegelane 
* [[Olga Bogdanova]], iluvõimleja, mitmekordne Eesti meister
* [[Dimitri Borovik]], laskesuusataja
* [[Riho-Bruno Bramanis]], käsipallur
* [[Karmen Bruus]], kõrgushüppaja
* [[Valeri Bukrejev]], teivashüpe
* [[Rene Busch]], tennisist
* [[Alo Bärengrub]], jalgpallur

== C ==

== D ==
* [[Nelli Differt]], vehkleja
* [[Aleksandr Dmitrijev]], jalgpallur
* [[Marek Doronin]], korvpallur

== E ==

* [[Ernst Ehaveer]], korvpallur
* [[Timo Eichfuss]], korvpallur
* [[Kein Einaste]], murdmaasuusataja
* [[Ago Elbing]], poksija
* [[Mati Eliste]], ujuja
* [[Are Eller]], aerutaja
* [[Dina Ellermann]], ratsutaja
* [[Liis Emajõe]], jalgpallur
* [[Irina Embrich]], vehkleja
* [[Tõnu Endrekson]], sõudja
* [[Siim Ennemuist]], võrkpallur
* [[Anu Ennok]], võrkpallur
* [[Pippi-Lotta Enok]], mitmevõistleja
* [[Imre Erik]], käsipallur
* [[Johannes Erm]], kümnevõistleja
* [[Kalev Ermits]], laskesuusataja
* [[Asko Esna]], võrkpallur
* [[Sten Esna]], võrkpallur
* [[Rein Etruk]], maletaja

== F ==

* [[Karl Fatal]], keskmaajooksja
* [[Ain Fjodorov]], eesti orienteeruja, rogainija ja seiklussportlane
* [[Roman Fosti]], pikamaajooksja
* [[Anne Freimuth]], sõudja
* [[Andre Frolov]], jalgpallur

== G ==

* [[Kristo Galeta]], kuulitõukaja
* [[Jelena Glebova]], iluuisutaja, Eesti meister
*[[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]], seitsmevõistleja
* [[Leonid Gulov]], sõudja

== H ==

* [[Eleriin Haas]], kõrgushüppaja
* [[Kert Haavistu]], jalgpallur, saalijalgpallur ja rannajalgpallur
* [[Mikk Haavistu]], jalgpallur
* [[Toivo Haimi]], sõudja
* [[Helger Hallik]], maadleja
* [[Margus Hallik]], orienteeruja ja kahevõistleja 
* [[Reinar Hallik]], korvpallur
* [[Henri Hang]], jalgpallur
* [[Sirli Hanni]], laskesuusataja
* [[Evelin Harjakas]], jalgpallur
* [[Rasmus Haugasmägi]], veemootorisportlane
* [[Kristi Hausenberg]], jalgpallur
* [[Karl Jakob Hein]], jalgpallur
* [[Marju Hein]], sõudja
* [[Kristo Heinmann]], orienteeruja
* [[Demi Heinsoo]], laskesuusataja
* [[Janek Hepner]], jalgpallur
* [[Urmas Hepner]], jalgpallur
* [[Kregor Hermet]], korvpallur
* [[Martti Himma]], murdmaasuusataja
* [[Eleri Hirv]], eesti orienteeruja ja rogainija
* [[Aino Huimerind]], võrkpallur
* [[Kalev Hunt]], sõudja
* [[Külli Hunt]], sõudja
* [[Margus Hunt]], ameerika jalgpallur ja kettaheitja
* [[Rimo Hunt]], jalgpallur
* [[Martin Hurt]], jalgpallur
* [[Helery Hälvin]], iluuisutaja
* [[Raivo Hääl]], autosportlane

== I ==

* [[Anna Iljuštšenko]], kõrgushüppaja
* [[Kalle Ilves]], korvpallur
* [[Kristjan Ilves]], kahevõistleja
* [[Joel Indermitte]], jalgpallur
* [[Kaire Indrikson]], ujuja
* [[Sten Indrikson]], ujuja
* [[Kevin Ingermann]], jalgpallur
* [[Priidu Isak]], poksija
* [[Märt Israel]], kettaheitja

== J ==

* [[Urmas Jaamul]], ujuja
* [[Jüri Jaanson]], sõudja
* [[Eerik Jago]], võrkpallur
* [[Jaak-Heinrich Jagor]], jooksja
* [[Ado Jalakas]], maadleja
* [[Merilii Jalg]], kabetaja
* [[Erkki Jallai]], murdmaasuusataja
* [[Avo Jans]], korvpallur
* [[Anton Jastrebov]], jäähokimängija
* [[Eneli Jefimova]], ujuja
* [[Kaidi Jekimova]], jalgpallur
* [[Timmo Jeret]], jalgrattur
* [[Kadri Joa]], sõudja
* [[Ott Joala]], veemootorisportlane ja jalgpallur
* [[Laura Joonas]], orienteeruja
* [[Koit Joor]], poksija
* [[Ain-Alar Juhanson]], triatleet
* [[Kalju Jurkatamm]], kergejõustiklane
* [[Janari Jõesaar]], korvpallur
* [[Kaarel Jõeväli]], mitmevõistleja
* [[Gert Jõeäär]], jalgrattur
* [[Anna Lotta Jõgeva]], mäesuusataja
* [[Marta Jõumees]], sõudja
* [[Ilmar-Olav Jõõras]], purje- ja veemootorisportlane
* [[Andrei Jämsä]], sõudja
* [[Andre Järva]], jalgpallur
* [[Martin Järveoja]], autorallisõitja ja judoka
* [[Nikolai Järveoja]], orienteeruja
* [[Enar Jääger]], jalgpallur
* [[Lisell Jäätma]], vibulaskur
* [[Robin Jäätma]], vibulaskur
* [[Peep Jöffert]], jalgrattur ja kiiruisutaja
* [[Oliver Jürgens]], jalgpallur
* [[Markus Jürgenson]], jalgpallur
* [[Jaan Jüris]], suusahüppaja

== K ==

* [[Kaido Kaaberma]], vehkleja, olümpiapronks
* [[Urmas Kaal]], jalgpallur
* [[Martin Kaalma]], jalgpallur
* [[Harald Kaarmann]], eesti jalg- ja jääpallur 
* [[Evely Kaasiku]], orienteeruja
* [[Keidy Kaasiku]], jooksja ja murdmaasuusataja 
* [[Kaidy Kaasiku]], jooksja ja murdmaasuusataja
* [[Vello Kade]], veemotosportlane
* [[Stefan Kaibald]], võrkpallur
* [[Kristjan Kais]], rannavõrkpallur
* [[Ingrit Kala]], orienteeruja
* [[Sören Kaldma]], jalgpallur
* [[Tiit Kaldma]], käsipallur
* [[Urmas Kaldvee]], laskesuusataja
* [[Marek Kaljumäe]], jalgpallur
* [[Kaire Kaljurand]], jalgpallur
* [[Kristjan Kaljurand]], sulgpallur
* [[Helgi Kaljuste]], sõudja
* [[Kaupo Kaljuste]], jäähokimängija
* [[Juura Kallari]], maadleja
* [[Madis Kallas]], kümnevõistleja
* [[Ken Kallaste]], jalgpallur
* [[Risto Kallaste]], jalgpallur
* [[Gert Kams]], jalgpallur
* [[Kaie Kand]], seitsmevõistleja
* [[Lembit Kandrov]], poksija
* [[Kaia Kanepi]], tennisist
* [[Tanel Kangert]], jalgrattur
* [[Julius Kangur]], ujuja
* [[Kristjan Kangur]], korvpallur
* [[Martin Kangur]], autorallisõitja
* [[Gerd Kanter]], kergejõustiklane (kettaheide), olümpiavõitja, maailmameister
* [[Urmas Karlson]], jalgrattur
* [[Tõnis Kartau]], suusahüppaja
* [[Fred Karu]], ujuja
* [[Martin Kase]], jalgpallur
* [[Robert Kasela]], sulgpallur
* [[Tõnis Kasemets]], autovõidusõitja
* [[Indrek Kaseorg]], kergejõustiklane (kümnevõistlus)
* [[Mari Kaseväli]], orienteeruja
* [[Osvald Kastanja]], jalgpallur 
* [[Tõnu Kaukis]], kergejõustiklane
* [[Kalle Kaupmees]], jalgrattur
* [[Avo Keel]], võrkpallur ja võrkpallitreener
* [[Markkus Keel]], võrkpallur
* [[Martti Keel]], võrkpallur
* [[Kaimu Keerak]], sambomaadleja ja judoka
* [[Tamara Keerd]], lauatennisist
* [[Rait Keerles]], korvpallur
* [[Ülle Kell]], vibulaskja
* [[Kert Kesküla]], korvpallur
* [[Karolina Kibbermann]], võrkpallur
* [[Marvi Kibe]], sõudja
* [[Tõnu Kibena]], võrkpallur
* [[Eva-Lotta Kiibus]], iluuisutaja
* [[Kaarel Kiidron]], jalgpallur
* [[Janek Kiisman]], jalgpallur
* [[Ott Kiivikas]], kulturist
* [[Irina Kikkas]], iluvõimleja
* [[Matti Killing]], sõudja
* [[Marko Kilp]], murdmaasuusataja
* [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]], kergejõustiklane
* [[Tarmo Kink]], jalgpallur
* [[Hain Kinks]], suusataja
* [[Herbert Kipp]], jalgpallur
* [[Helmuth Kippar]], jalgpallur 
* [[Erika Kirpu]], vehkleja
* [[Jaan Kirsipuu]], jalgrattur
* [[Rein Kirsipuu]], jalgrattur
* [[Magnus Kirt]], odaviskaja
* [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]], korvpallur
* [[Kenny Kivikas]], orienteeruja ja kergejõustiklane
* [[Merle Kivimets]], kergejõustiklane
* [[Sirkka-Liisa Kivine]], kergejõustiklane
* [[Alfred Kivisaar]], sulgpallur
* [[Arne Kivistik]], orienteeruja
* [[Dzintar Klavan]], jalgpallur
* [[Ragnar Klavan]], jalgpallur
* [[Marielle Kleemeier]], eesti sprinter ja tõkkejooksja
* [[Martin Klein]], maadleja
* [[Bert Klemmer]], jalgpallur
* [[Vilve Kodanik]], sõudja
* [[Harri Koiduste]], maadleja
* [[Kaspar Kokk]], murdmaasuusataja
* [[Reena Koll]], teivashüppaja
* [[Kristo Kollo]], võrkpallur ja rannavõrkpallur
* [[Kristjan Kombe]], jäähokimängija
* [[Oliver Konsa]], jalgpallur
* [[Einar Kont]], maadleja
* [[Anett Kontaveit]], tennisist
* [[Andres Koogas]], jalgpallur
* [[Kaido Koppel]], jalgpallur
* [[Valentin Kordas]], võrkpallur
* [[Kevin Korjus]], autosportlane
* [[Tristan Koskor]], jalgpallur
* [[Artur Kotenko]], jalgpallur
* [[Johannes Kotkas]], maadleja
* [[Toivo Kotov]], orienteeruja
* [[Maik-Kalev Kotsar]], korvpallur
* [[Evi Krass]], kergejõustiklane
* [[Evald Kree]], tennisist ja jäähokimängija
* [[Liina Kree]], sõudja
* [[Ardo Kreek]], võrkpallur
* [[Gert Krestinov]], motosportlane
* [[Kerr Kriisa]], korvpallur
* [[Sindra Kriisa]], iluuisutaja
* [[Valmo Kriisa]], korvpallur
* [[Kalle Kriit]], jalgrattur
* [[Eron Krillo]], jalgpallur
* [[Marko Kristal]], jalgpallur
* [[Georg Kristjanson]], maadleja
* [[Pavel Kružajev]], võrkpallur
* [[Tiina Krutob]], allveeujuja ja saalihokimängija
* [[Tiit Krutob]], allveeujuja
* [[Parri Kruuda]], võrkpallur
* [[Vlada Kubassova]], naisjalgpallur
* [[Elju Kubi]], kettaheitja
* [[Daisy Kudre]], orienteeruja
* [[Doris Kudre]], orienteeruja
* [[Aigar Kukk]], kergejõustiklane
* [[Kati Kukk]], purjetaja
* [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]], odaviskaja
* [[Sigvard Kukk]], jalgrattur
* [[Merili Kukuškin]], purjetaja ja jääpurjetaja
* [[Andres Kull]], laskesportlane
* [[Valentina Kullam]], korvpallur
* [[Kadi Kullerkann]], võrkpallur
* [[Liis Kullerkann]], võrkpallur
* [[Martin Kupper]], kettaheitja
* [[Jürgen Kuresoo]], jalgpallur
* [[Toivo Kurg]], tõstja
* [[Õnne Kurg]], murdmaasuusataja
* [[Alo Kuslap]], sõudja
* [[Kaur Kuslap]], sõudja
* [[Igor Kuzmin]], sõudja
* [[Nora Kutti]], eesti ujuja ja kergejõustiklane
* [[Kristin Kuuba]], sulgpallur
* [[Kristina Kuusk]], vehkleja
* [[Kauri Kõiv]], laskesuusataja
* [[Marge Kõrkjas]], ujuja
* [[Risto Kägo]], jalgpallur
* [[Kristen Kähr]], jalgpallur
* [[Olle Kärner]], orienteeruja
* [[Algo Kärp]], murdmaasuusataja
* [[Katrin Käärt]], kergejõustiklane
* [[Silver Kübar]], motosportlane
* [[Kalev Külv]], kettaheitja
* [[Valter Külvet]], kümnevõistleja
* [[Peeter Kümmel]], murdmaasuusataja
* [[Kert Kütt]], jalgpallur

== L ==

* [[Kertu Laak]], võrkpallur
* [[Tanel Laanmäe]], odaviskaja
* [[Getter Laar]], jalgpallur
* [[Ave-Lii Laas]], jalgpallur
* [[Liina Laasma]], odaviskaja
* [[Gustav Ladva]], poksija
* [[Tuulikki Laesson]], maletaja
* [[Lauri Lahesalu]], jäähokimängija
* [[Karin Laine]], murdmaasuusataja
* [[Madis-Tõnu Lambin]], veemotosportlane
* [[Enno Lamp]], sõudja
* [[Marja-Liisa Landar]], kergejõustiklane
* [[Marko-Matteus Langel]], ujuja
* [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]], korvpallur
* [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]], tennisist
* [[Elle Lapp]], korvpallur
* [[August Lass]], jalgpallur
* [[Sulev Laugasson]], poksija
* [[Karl Patrick Lauk]], jalgrattur
* [[Ülo Laumets]], korvpallur
* [[Tiina Laurisson]], vibusportlane
* [[Aldo Leetoja]], kahevõistleja
* [[Katrina Lehis]], vehkleja
* [[Kadri Lehtla]], laskesuusataja
* [[Kaire Leibak]], kolmikhüppaja
* [[Lauri Leis]], kergejõustiklane
* [[Toomas Leius]], tennisist
* [[Viktoria Leks]], kõrgushüppaja
* [[Lauri Lelumees]], käija
* [[Marek Lemsalu]], jalgpallur
* [[Jaan Lentsius]], korvpallur
* [[Aigar Leok]], motosportlane
* [[Tanel Leok]], mootorrattasportlane
* [[Väino Leok]], veemotosportlane
* [[Raido Leokin]], jalgpallur
* [[Ellen Leonova]], võrkpallur
* [[Martin Lepa]], jalgpallur
* [[Marko Lepik]], jalgpallur
* [[Sander Lepik]], jalgpallur
* [[Brent Lepistu]], jalgpallur
* [[Sergei Lepmets]], jalgpallur
* [[Lea Leppik]], eesti orienteeruja, rogainija ja kabetaja
* [[Roland Lessing]], laskesuusataja
* [[Allar Levandi]], kahevõistleja
* [[Anton Levkovitš]], jäähokimängija
* [[Ervin Liebert]], kirimaletaja ja tõstja
* [[Janno Ligur]], rallikrossisõitja
* [[Gerli Liinamäe]], iluuisutaja
* [[Marten Liiv]], kiiruisutaja
* [[Frank Liivak]], jalgpallur
* [[Arvo Lill]], korvpallur
* [[Harri Lill]], kurlingumängija
* [[Heino Lill]], korvpallur
* [[Jüri Lill]], veemootorisportlane
* [[Risto Lillemets]], kümnevõistleja
* [[Nikolai Linberg]], jalgpallur 
* [[Joel Lindpere]], jalgpallur
* [[Inno Ling]], orienteeruja
* [[Li Lirisman]], karateka
* [[Karoliine Loit]], vehkleja
* [[Viljar Loor]], võrkpallur
* [[Arnold Loorits]], maadleja
* [[Timo Loorits]], sõudja
* [[Pavel Loskutov]], maratonijooksja
* [[Marko Luhamaa]], karateka
* [[Leila Luik]], pikamaajooksja
* [[Liina Luik]], pikamaajooksja
* [[Lily Luik]], pikamaajooksja
* [[Mihkel-Matteus Luik]], käsipallur
* [[Tõnu Lume]], maadleja
* [[Siim Luts]], jalgpallur
* [[Ormar Lutsberg]], orienteeruja
* [[Timo Lõhmus]], võrkpallur
* [[Saron Läänmäe]], jalgpallur
* [[Valve Lüütsepp-Kaasik]], korvpallur

== M ==

* [[August Maalstein]], kergejõustiklane
* [[Silver Maar]], võrkpallur
* [[Laura Maasik]], kergejõustiklane
* [[Nigul Maatsoo]], poksija
* [[Merike Madar]], kulturist
* [[Jaak Mae]], murdmaasuusataja
* [[Raivo Maimre]], jalgrattur
* [[Martin Maiste]], maadleja
* [[Lauri Malsroos]], orienteeruja
* [[Egert Malts]], suusahüppaja
* [[Endla Mandel]], sõudja
* [[Rene Mandri]], jalgrattur
* [[Johannes Mannert]], auto- ja motosportlane
* [[Tatjana Mannima]], murdmaasuusataja
* [[Ago Markvardt]], kahevõistleja
* [[Margaret Markvardt]], ujuja
* [[Kristian Marmor]], jalgpallur
* [[Kati-Kreet Marran]], sulgpallur
* [[Nikolai Mašitšev]], jalgpallur
* [[Lembit Maurer]], poksija
* [[Marko Meerits]], jalgpallur
* [[Keity Meier]], mootorrattasportlane
* [[Maaris Meier]], jalgrattasportlane
* [[Rudolf Meijel]], veemootorisportlane
* [[Ülle Merisalu]], ujuja
* [[Nino Metsar]], ujuja
* [[Peeter Metsar]], korvpallur
* [[Pärtel Mettig]], korvpallur
* [[Kristiine Miilen]], võrkpallur
* [[Anna Maria Millend]], tõkkejooksja
* [[Sander Mirme]], rogainija
* [[Raido Mitt]], orienteeruja ja kergejõustiklane
* [[Ille Molloka]], sõudja
* [[Anastassia Morkovkina]], jalgpallur
* [[Merle Morrisson]], sõudja
* [[Margus Murakas]], autosportlane, rallisõitja
* [[Madli Murel]], kolmevõistleja
* [[Raul Must]], sulgpallur
* [[Malle Mõistlik]], võrkpallur ja sulgpallur
* [[Roman Mõtlik]], jalgpallur 
* [[Epp Mäe]], maadleja
* [[Jarek Mäestu]], sõudja
* [[Aleksander Mägi (jalgpallur)|Aleksander Mägi]], jalgpallur 
* [[Maris Mägi]], kergejõustiklane
* [[Rasmus Mägi]], kergejõustiklane
* [[Helary Mägisalu]], maadleja
* [[Alfred Mäll]], tõstja
* [[Valter Mäng]], jalgpallur
* [[Ants Mängel]], sulgpallur
* [[Markko Märtin]], autorallisõitja
* [[Risto Mätas]], odaviskaja
* [[Janika Mölder]], iluvõimleja

== N ==

* [[Mart Naaber]], võrkpallur
* [[Heiki Nabi]], maadleja, maailmameister, olümpiahõbe
* [[Andrus Nagel]], korvpallur
* [[Konstantin Nahk]], jalgpallur
* [[Priit Narusk]], murdmaasuusataja ja laskesuusataja
* [[Mai Narva]], maletaja
* [[Regina Narva]], maletaja
* [[Triin Narva]], maletaja
* [[Andrei Nazarov]], kergejõustiklane (kümnevõistlus)
* [[Karl Erik Nazarov]], tõkkejooksja
* [[Mihkel Neelus]], tõstja ja maadleja
* [[Tarmo Neemelo]], jalgpallur
* [[Heleri-Anete Neider]], jalgpallur 
* [[Voldemar Neiland]], maadleja ja tõstja
* [[Terje Neitsov]], sõudja
* [[Piret Niglas]], suusataja
* [[Marek Niit]], kergejõustiklane
* [[Priidu Niit]], kettaheitja
* [[Oskar Nisu]], jalgrattur
* [[Erki Nool]], kergejõustiklane (kümnevõistlus), olümpiavõitja
* [[Andi Noot]], keskmaajooksja
* [[Peeter Noppel]], poksija
* [[Nikolai Novosjolov]], vehkleja, maailmameister
* [[Rauno Nurger]], korvpallur
* [[Tiidrek Nurme]], kergejõustiklane
* [[Kaarel Nurmsalu]], suusahüppaja ja kahevõistleja
* [[Laura Nurmsalu]], vibulaskur
* [[Aksel Nõmmela]], jalgrattur

== O ==

* [[Kristjan Oja]], laskesuusataja
* [[Rait Oja]], jalgpallur
* [[Regina Oja]], laskesuusataja
* [[Reimo Oja]], jalgpallur
* [[Silvia Oja]], suusataja ja ujuja
* [[Sten Oja]], rallikrossisõitja
* [[Kati Ojaloo]], vasaraheitja
* [[Henrik Ojamaa]], jalgpallur
* [[Hindrek Ojamaa]], jalgpallur
* [[Marten Ojapõld]], autosportlane
* [[Triin Ojaste]], murdmaasuusataja
* [[Mart Ojavee]], jalgrattur
* [[Malle Ojokas]], sõudja
* [[Maaren Olander]], jalgpallur
* [[Hendrik Olde]], maletaja
* [[Kairit Olenko]], kergejõustiklane
* [[Raul Olle]], murdmaasuusataja
* [[Andres Olvik]], ujuja
* [[Andres Oper]], jalgpallur
* [[Deyvid Oprja]], mäesuusataja
* [[Saara Orav]], tennisist
* [[Anna Maria Orel]], vasaraheitja

== P ==

* [[Asko Paade]], korvpallur
* [[Aino Paal]], suusataja
* [[Juhan Paalo]], sõudja
* [[Martin Padar]], judoka
* [[Mikk Pahapill]], kümnevõistleja
* [[Ave Pajo]], jalgpallur
* [[Rauno Pajuviidik]], maadleja
* [[Karl Palatu]], jalgpallur
* [[Kersti Paldis]], sõudja
* [[Kristjan Palusalu]], maadleja, olümpiavõitja
* [[Sergei Pareiko]], jalgpallur
* [[Tiiu Parmas]], tennisist
* [[Helgi Parts]], kergejõustiklane
* [[Raivo Parts]], sõudja
* [[Elina Partõka]], ujuja
* [[Jekaterina Patjuk]], kergejõustiklane
* [[Mait Patrail]], käsipallur
* [[Andero Pebre]], jalgpallur
* [[Marek Peeba]], veemotosportlane
* [[Lembit Peegel]], poksija
* [[Taavi Peetre]], kuulitõukaja
* [[Rasmus Peetson]], jalgpallur
* [[Meelis Peitre]], jalgpallur
* [[Leho Pent]], tõstja
* [[Sten Pentus]], autosportlane
* [[Indrek Pertelson]], judoka
* [[Silvia Pertens]], võrkpallur
* [[Eveli Peterson]], murdmaa- ja laskesuusataja
* [[Harald Peterson]], eesti jalgrattur, kiiruisutaja ja sõjaväelane
* [[Pirjo Peterson]], jalgpallur
* [[Tiiu Peterson]], sõudja
* [[Voldemar Peterson]], jalgpallur
* [[Aleksandr Petrov (jäähokimängija)|Aleksandr Petrov]], jäähokimängija
*[[Elisabeth Pihela]], kõrgushüppaja 
* [[Ants Pihelgas]], veemotosportlane
* [[Arnold Pihlak]], jalgpallur
* [[Han Hendrik Piho]], kahevõistleja
* [[Kail Piho]], kahevõistleja
* [[Ingrid Piht]], orienteeruja
* [[Kristofer Piht]], jalgpallur
* [[Ly Piir]], iluuisutaja
* [[Kätlin Piirimäe]], kuulitõukaja
* [[Raio Piiroja]], jalgpallur
* [[Veronika Pikkel]], kabetaja
* [[Tambet Pikkor]], kahevõistleja
* [[Aavo Pikkuus]], jalgrattur, olümpiavõitja
* [[Inge Pind]], sõudja
* [[Liane Pintsaar]], kergejõustiklane
* [[Anna Pohlak]], purjetaja
* [[Mart Poom]], jalgpallur
* [[Piret Pormeister]], murdmaasuusataja
* [[Indrek Possul]], suusataja
* [[Sander Post]], jalgpallur
* [[Guido Povar]], poksija
* [[Janno Prants]], laskesuusataja
* [[Feliks Press]], maadleja
* [[Sten Priinits]], vehkleja
* [[Igor Prins]], jalgpallur
* [[Stanislav Prins]], jalgpallur
* [[Toomas Proovel]], maadleja
* [[Albert Prosa]], jalgpallur
* [[Eduard Prööm]], kergejõustiklane
* [[Jaan Puidet]], korvpallur
* [[Keith Pupart]], võrkpallur
* [[Sander Puri]], jalgpallur
* [[Ats Purje]], jalgpallur
* [[Edgar Puusepp]], maadleja
* [[Martin Puusepp]], jalgrattur
* [[Heino Puuste]], odaviskaja
* [[Aita Põldma]], tennisist
* [[Mirko Põldma]], jalgrattur
* [[Virve Põldsam]], kergejõustiklane
* [[Johan Põntson]], maadleja
* [[Üllar Põvvat]], veemotosportlane
* [[Ulvi Pärgma]], sõudja
* [[Andre Pärn]], korvpallur
* [[Monika Pärnpuu]], sõudja
* [[Erki Pütsep]], jalgrattur

== Q ==

== R ==

* [[Andrus Raadik]], võrkpallur
* [[Anton Raadik]], poksija
* [[Toomas Raadik]], korvpallur
* [[Argo Raag]], maadleja
* [[Merle Raaliste]], sõudja
* [[Silva Rahnel]], kergejõustiklane
* [[Kristjan Rahnu]], kümnevõistleja
* [[Risto Raid]], jalgrattur
* [[Eedo Raide]], rallisõitja
* [[Kenneth Raisma]], tennisist
* [[Allar Raja]], sõudja
* [[Andres Raja]], kümnevõistleja
* [[Jan Rajevski]], jäähokimängija
* [[Mark Rajevski]], jäähokimängija
* [[Taavi Rand]], iluuisutaja
* [[Margit Randver]], kergejõustiklane, teivashüppaja
* [[Harry Rattus]], maadleja
* [[Andreas Raudsepp]], jalgpallur
* [[Kirti Rebane]], orienteeruja
* [[Viiu Rebane]], orienteeruja
* [[Aivar Rehemaa]], murdmaasuusataja
* [[Taavi Reigam]], korvpallur
* [[Martin Reim]], jalgpallur
* [[Sven Reintak]], kergejõustiklane
* [[Mikk Reintam]], jalgpallur
* [[Sandra Reinvald]], korvpallur
* [[Carmely Reiska]], iluvõimleja
* [[Kevin Renno]], võitlussportlane
* [[Bert Ribul]], BMX flatlandi sõitja
* [[Annika Rihma]], eesti orienteeruja ja jooksja
* [[Herol Riiberg]], jalgpallur
* [[Boris Riisik]], jalgpallur
* [[Rait Rikberg]], võrkpallur
* [[Liisi Rist]], jalgrattur
* [[Siret Rits]], võrkpallur
* [[Erika Roger]], suusataja
* [[Laura Rohtla]], murdmaasuusataja
* [[Urmas Rooba]], jalgpallur
* [[Viktor Romanenkov]], iluuisutaja
* [[Maria Romanjuk]], ujuja
* [[Kuno Rooba]], orienteeruja
* [[Ain Rool]], kabetaja
* [[Mark Oliver Roosnupp]], jalgpallur
* [[Jaan Roots]], maadleja
* [[Maire Roots]], sõuda
* [[Vello Rootsi]], orienteeruja
* [[Kristjan Rosenberg]], kümnevõistleja
* [[Künter Rothberg]], judoka
* [[Rain Ruuder]], kikkpoksija
* [[Voldemar Rõks]], jalg- ja jääpallur
* [[Taavi Rähn]], jalgpallur
* [[Raido Ränkel]], murdmaasuusataja
* [[Priit Rätsep]], mootorrattasportlane
* [[Margus Rääk]], maadleja
* [[Eha Rünne]], kettaheitja ja kuulitõukaja
* [[Helina Rüütel]], sulgpallur
* [[Margit Rüütel]], tennisist

== S ==

* [[Kaimar Saag]], jalgpallur
* [[Kadi Liis Saar]], tennisist
* [[Kevin Saar]], võrkpallur
* [[Anti Saarepuu]], murdmaasuusataja
* [[Andrus Sabiin]], sõudja
* [[Liis Saharov]], jalgpallur
* [[Tõnis Sahk]], kaugushüppaja
* [[Joseph Saliste]], jalgpallur
* [[Erika Salumäe]], trekisõitja, olümpiavõitja
* [[Jane Salumäe]], maratonijooksja
* [[Jens Salumäe]], suusahüppaja
* [[Priit Salumäe]], jalgrattur
* [[Karl Robert Saluri]], kümnevõistleja
* [[Kai-Riin Saluste]], sulgpallur
* [[Kalli Samorodni]], sõudja
* [[Rauno Sappinen]], jalgpallur
* [[Hille Sarapuu]], kiiruisutaja, jalgrattur ja motosportlane
* [[Elo Saue]], orienteeruja
* [[Eveli Saue]], laskesuusataja
* [[Raoul Saue]], jääpallur ja jäähokimängija
* [[Maria Saveljeva]], lauahokimängija
* [[Helen Schmidt]], triatlonist
* [[Anett Schutting]], tennisist
* [[Rain Seepõld]], eesti ultrajooksja ja rogainija
* [[Indrek Sei]], ujuja
* [[Mart Seim]], tõstesportlane, Euroopa 3. tõukamises (2014)
* [[Konstantin Selli]], kabetaja
* [[Enn Sellik]], pikamaajooksja
* [[Siim Sellis]], murdmaasuusataja
* [[Kätlin Sepp]], ujuja
* [[Madis Sihimets]], maadleja
* [[Eler Siim]], sõudja
* [[Karl Siitan]], autosportlane
* [[Kristjan Sikaste]], võrkpallur
* [[Evald Sikk]], maadleja
* [[Kermo Sikk]], laksesuusataja
* [[Donald-Aik Sild]], odaviskaja
* [[Joanna Sild]], kabetaja
* [[Sixten Sild]], orienteeruja
* [[Timo Sild]], orienteeruja
* [[Henry Sildaru]], vigursuusataja
* [[Kelly Sildaru]], vigursuusataja
* [[Olle Sildre]], jäähokimängija
* [[Janis Sillat]], sõudja
* [[Timo Simonlatser]], murdmaasuusataja
* [[Kaili Sirge]], murdmaasuusataja
* [[Helmuth Sirgemets]], poksija
* [[Hugo Soasepp]], poksija
* [[Leili Soima]], sõudja
* [[August Sokk]], korvpallur
* [[Sten-Timmu Sokk]], korvpallur
* [[Tanel Sokk]], korvpallur
* [[Tiit Sokk]], korvpallur, olümpiavõitja (võistkondlikult)
* [[Igor Solopov]], lauatennisist ja treener
* [[Henri Sool]], kergejõustiklane
* [[Kaia Soosaar]], kergejõustiklane
* [[Erik Sorga]], jalgpallur
* [[Jaanus Sorokin]], jäähokimängija
* [[Andrei Stepanov]], jalgpallur
* [[Daniil Steptšenko]], laskesuusataja
* [[Leenart Strastin]], poksija
* [[Andrus Suija]], sõudja
* [[Silja Suija]], murdmaasuusataja
* [[Olari Suislep]], maadleja
* [[Mariann Sulg]], orienteeruja, rogainija ja seiklussportlane
* [[Robert Suokas]], poksija
* [[Diana Suumann]], kergejõustiklane
* [[Riho Suun]], jalgrattur
* [[Frits-Allan Suurkask]], korvpallur
* [[Valdu Suurkask]], korvpallur
* [[Geir Suursild]], sõudja
* [[Elvia Sõber]], kabetaja
* [[Ats Sõnajalg]], orienteeruja ja kergejõustiklane
* [[Jüri Süldre]], poksija

== Š ==

* [[Grit Šadeiko]], seitsmevõistleja
* [[Jade Šadeiko]], võrkpallur
* [[Tihhon Šišov]], jalgpallur
* [[Katrin Šmigun]], murdmaasuusataja
* [[Kristina Šmigun-Vähi]], murdmaasuusataja, olümpiavõitja, maailmameister
* [[Irina Štork]], iluuisutaja
* [[Mark Švets]], jalgpallur

== Z ==

* [[Hillar Zahkna]], laskesuusataja
* [[Vjatšeslav Zahovaiko]], jalgpallur
* [[Indrek Zelinski]], jalgpallur
* [[Sergei Zenjov]], jalgpallur
* [[Kregor Zirk]], ujuja
* [[Inna Zlidnis]], jalgpallur
* [[Toivo Zoova]], sõudja
* [[Jürgen Zopp]], tennisist
* [[Julia Zuikova]], vehkleja
* [[Paul Zujenkov]], veemootorisportlane
* [[Rein Zupping]], kergejõustiklane, vasaraheitja
* [[Sirli Zupping]], orienteeruja

== Ž ==

* [[Margarita Žernosekova]], jalgpallur

== T ==

* [[Rein Taaramäe]], jalgrattur, maanteesõit
* [[Ando Tagamets]], korvpallur
* [[Kaspar Taimsoo]], sõudja
* [[Johanna Talihärm]], laskesuusataja
* [[Janar Talts]], korvpallur
* [[Astrid Talumäe]], purjetaja
* [[Tanel Tamberg]], jalgpallur
* [[Joonas Tamm]], jalgpallur
* [[Jüri Tamm]], kergejõustiklane (vasaraheide), olümpiapronks
* [[Aleksander Tammann]], tennisist
* [[Jaanus Tamme]], purjetaja
* [[Märt Tammearu]], võrkpallur
* [[Annika Tammela]], jalgpallur
* [[Timo Tammemaa]], võrkpallur
* [[Joosep Tammemäe]], suusataja ja rogainija 
* [[Aleksander Tammert]], kergejõustiklane (kettaheide)
* [[Kalver Tammik]], sõudja
* [[Lisette Tammik]], jalgpallur
* [[Karel Tammjärv]], murdmaasuusataja
* [[Meigo Tammsaar]], kettaheitja
* [[Urve Tammsalu]], sõudja
* [[Ain Tammus]], jalgpallur
* [[Jüri Tarmak]], kergejõustiklane (kõrgushüpe), olümpiavõitja
* [[Johannes Tasa]], orienteeruja
* [[Martin Taska]], jalgpallur
* [[Liis Teemusk]], iluvõimleja, Eesti meister
* [[Ingemar Teever]], jalgpallur
* [[Ülo Telgmaa]], poksija ja ammulaskja
* [[Taijo Teniste]], jalgpallur
* [[Siim Tenno]], jalgpallur
* [[Renee Teppan]], võrkpallur
* [[Harutjun Therzjan]], poksija
* [[Tarvi Thomberg]], maadleja
* [[Ants Hindrek Tiido]], judoka
* [[Kristjan Tiirik]], jalgpallur
* [[Karl-August Tiirmaa]], kahevõistleja
* [[Edgar Tiits]], veemotosortlane
* [[Imre Tiitsu]], kelguhokimängija
* [[Vardo Tikas]], võrkpallur
* [[Karel Tilga]], kümnevõistleja
* [[Alfred Timmo]], käsipallur
* [[Triin Tobi]], mäesuusataja
* [[Indrek Tobreluts]], laskesuusataja
* [[Kati Tolmoff]], sulgpallur
* [[Janek Tombak]], jalgrattur
* [[Tuuli Tomingas]], laskesuusataja
* [[Priit Tomson]], korvpallur
* [[Andres Toobal]], võrkpallur
* [[Alari Toome]], sõudja
* [[Janar Toomet]], jalgpallur
* [[Raigo Toompuu]], kuulitõukaja
* [[Kaarel Torop]], jalgpallur
* [[Tiina Torop]], kergejõustiklane
* [[Anneli Trees]], kabetaja
* [[Henri Treial]], võrkpallur
* [[Grete Treier]], jalgrattur
* [[Väino Treiman]], kergejõustiklane
* [[Ardu Treinbuk]], kabetaja
* [[Jane Trepp]], ujuja
* [[Egle Trump]], sõudja
* [[Stine Lise Truu]], suusataja
* [[Tiiu Truus]], sõudja
* [[Taavi Tšernjavski]], kümnevõistleja
* [[Liina Tšernov]], kergejõustiklane
* [[Georgi Tšutšelov]], jalgpallur
* [[Gedly Tugi]], odaviskaja
* [[Andrus Tull]], kabetaja
* [[Lilian Turban]], kõrgushüppaja
* [[Indrek Turi]], kümnevõistleja
* [[Raimond Turja]], poksija
* [[Marie Turmann]], jääkeeglimängija
* [[Peeter Turnau]], vehkleja
* [[Rauno Tutk]], jalgpallur
* [[Andres Tuvikene]], sõudja
* [[Karin Tõnissoo]], sõudja
* [[Toomas Tõniste]], purjetaja
* [[Tõnu Tõniste]], purjetaja
* [[Harry Tõnuri]], tennisist
* [[Moonika Tõrva]], sõudja
* [[Robert Täht]], võrkpallur
* [[Ott Tänak]], rallisõitja
* [[Avo Tölpt]], karateka
* [[Herik Tölpt]], karateka
* [[Hanno Tünder]], sõudja
* [[Laine Tüüts]], iluvõimleja ja viievõistleja

== U ==

* [[Jüri-Mikk Udam]], sõudja
* [[Maicel Uibo]], kümnevõistleja
* [[Egle Uljas]], kergejõustiklane
* [[Kalev Urbanik]], pikamaajooksja
* [[Martin Ustaal]], jalgpallur
* [[Jaak Uudmäe]], kergejõustiklane (kolmikhüpe, kaugushüpe), olümpiavõitja
* [[Jaanus Uudmäe]], kergejõustiklane
* [[Urmet Uusorg]], kergejõustiklane

== V ==

* [[Karmen Vagula]], kabetaja
* [[Lembi Vaher]], teivashüppaja
* [[Karl Vahi]], poksija
* [[Johan Vahter]], võrkpallur
* [[Eeri Vahtra]], murdmaasuusataja
* [[Norman Vahtra]], jalgrattur
* [[Josten Vaidem]], jalgrattur
* [[Arnold Vaiksaar]], poksija
* [[Hilda Vaiksaar]], korvpallur
* [[Sille Vaiksaar]], sõudja
* [[Kelly Vainlo]], laske- ja murdmaasuusataja 
* [[Boris Valdek]], vehkleja
* [[Uno Valdmets]], käsipallur
* [[Aleksander Valkenpert]], jalgpallur
* [[Charles-Villem Vallmann]], odaviskaja
* [[Siim Valtna]], jalgpallur
* [[Laura Vana]], sulgpallur
* [[Georg Vanamölder]], veemootorisportlane
* [[Renet Vanker]], võrkpallur
* [[Konstantin Vassiljev]], jalgpallur
* [[Andrus Veerpalu]], murdmaasuusataja, olümpiavõitja, maailmameister
* [[Anette Veerpalu]], murdmaasuusataja
* [[Monika Vehlmann]], jalgpallur ja orienteeruja
* [[Rain Veideman]], korvpallur
* [[Andrei Veis]], jalgpallur
* [[Siim-Sander Vene]], korvpallur
* [[Oliver Venno]], võrkpallur
* [[Rivo Vesik]], rannavõrkpallur
* [[Kadi Veski]], kabetaja
* [[Karl Vestel]], jalgrattur
* [[Martin Vihmann]], kergejõustiklane
* [[Tõnu Vihmaru]], sõudja
* [[Arnold Viiding]], kergejõustiklane, korv- ja võrkpallur
* [[Karel Viigipuu]], laskesuusataja
* [[Kristel Viigipuu]], laskesuusataja
* [[Kristen Viikmäe]], jalgpallur
* [[Priit Viks]], laskesuusataja
* [[Heino Villemson]], korvpallur
* [[Mart Vilt]], kergejõustiklane
* [[Jüri Vips]], autosportlane
* [[Hans Vissor]], veemotosportlane
* [[Rein Volt]], maadleja
* [[Vladimir Voskoboinikov]], jalgpallur
* [[Martin Vunk]], jalgpallur
* [[Mihkel Võrang]], jäähokimängija
* [[Õilme Võro]], sprinter
* [[Imre Vähi]], kulturist
* [[Urmas Välbe]], murdmaasuusataja, Eesti meister
* [[Andrus Värnik]], kergejõustiklane (odavise), maailmameister

== W ==

== Õ ==

* [[Janek Õiglane]], kämnevõistleja
* [[Tõnu Õim]], maletaja
* [[Kristjan Õuekallas]], võrkpallur
* [[Janar Õunap]], jalgpallur
* [[Ingel Õunmaa]], paraujuja
* [[Kethy Õunpuu]], jalgpallur

== Ä ==

== Ö ==

== Ü ==

* [[Jasmiin Üpraus]], jetisportlane
* [[Oskar Üpraus]], jalg-, jää- ja pesapallur

== X ==

== Y ==

== Vaata ka ==
* [[Sportlaste loend]]
* [[Eesti jalgpallikoondislaste loend]]
* [[Eesti mäesuusatajate loend]]

[[Kategooria:Sportlaste loendid| ]]
[[Kategooria:Eesti spordi loendid]]
[[Kategooria:Eesti inimeste loendid]]</text>
      <sha1>9sjkzyzw89xcexq3ia2uejaaqqkii5b</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Steve Jurvetson</title>
    <ns>0</ns>
    <id>360280</id>
    <revision>
      <id>6172376</id>
      <parentid>6160598</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T06:15:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7599" xml:space="preserve">{{Persoon
| Nimi        = Steve Jurvetson
| Taustavärv  =
| Pilt        = Steve Jurvetson Headshot.jpg
| Pildisuurus = 
| Pildi info  = Steve Jurvetson aastal 2014
| Sünninimi   = 
| Sünniaeg    = {{Sünniaeg|1967|3|1}}
| Sünnikoht   = [[Arizona]], [[Ameerika Ühendriigid]]
| Surmaaeg    = 
| Surmakoht   = 
| Rahvus      =
| a1          = Amet
| a2          = [[Draper Fisher Jurvetson]] (DFJ), partner ja tegevjuht
| b1          = Abikaasa
| b2          = Karla Jurvetson
}}
'''Steve Jurvetson''' (täisnimega '''Stephen Tinklenberg Jurvetson''', eestipäraselt '''Steve Jürvetson'''; sündinud [[1. märts]]il [[1967]] [[Phoenix]]is) on eesti päritolu [[USA]] [[riskikapitalist]]. Ta on riskikapitalifirma [[Draper Fisher Jurvetson]] (DFJ) tegevjuht ja partner. Ta sai tuntuks investeeringuga [[Hotmail]]i, enne kui [[Microsoft]] selle üles ostis&lt;ref name=&quot;GageFernholmSFChron&quot; /&gt;.

== Karjäär ==
Aastal 1985 lõpetas Jurvetson St. Mark's School of Texase [[Dallas]]es. Järgnes [[Stanfordi ülikool]], kus Jurvetson sai 2,5 aastaga kraadi elektrotehnika alal&lt;ref name=&quot;GageFernholmSFChron&quot; /&gt; ja oli oma kursuse parim lõpetaja. Seejärel sai ta samast ülikoolist teadusmagistri kraadi elektrotehnika alal ja magistrikraadi ärijuhtimise alal.
Töötades konsultandina ettevõttes Bain &amp; Company, arendas Jurvetson marketingi-, müügi-, tehnika- ja äristrateegiaid tarkvaranduse, võrgunduse ja pooljuhtide alal tegutsevate ettevõtete jaoks.&lt;ref name=&quot;huffpo&quot; /&gt; Ta liitus riskikapitalifirmaga DFJ ärikooli teisel õppeaastal. Pärast seda, kui ta oli oma investeerimisannet mitmetes investeeringutes tõestanud, sai temast ettevõtte partner.&lt;ref name=&quot;MoneyMakers&quot; /&gt;

2012. aasta lõpu seisuga kuulus Jurvetson järgmiste ettevõtete nõukogudesse: NeoPhotonics, [[SpaceX]], Synthetic Genomics ja [[Tesla Motors]].&lt;ref name=&quot;nsw20120911&quot; /&gt; Jurvetson on maailma esimene [[Tesla Model S]]-i omanik&lt;ref name=&quot;gig&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;vyPER&quot; /&gt; ja teine [[Tesla Model X]]-i omanik&lt;ref name=&quot;ggr_20161105&quot; /&gt; (sõiduki tehasetähis nr 2) [[Elon Musk]]i järel.

Jurvetson kuulus ajakirja [[Forbes]] poolt koostatavasse tehnoloogiasektori tippinvestorite nimekirja &quot;Midas List&quot; aastatel 2011, 2012 ja 2013.&lt;ref name=&quot;huffpo&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;forbes&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;9PQ6G&quot; /&gt; [[Deloitte]] nimetas Jurvetsoni 2012. aasta riskikapitalistiks.&lt;ref name=&quot;7ENSH&quot; /&gt;

==Eesti päritolu==
Steve Jurvetsoni vanemad põgenesid koos oma perekondadega Eestist [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpu eel nagu paljud teised eestlased. Steve'i isa [[Tõnu Jürvetson]] ja ema Tiiu Männistu tutvusid [[Kanada]]s ja abiellusid.
Steve Jurvetsoni isapoolne vanavanaisa oli [[Voldemar Päts]], Eesti esimese presidendi [[Konstantin Päts]]i üks noorematest vendadest.&lt;ref name=&quot;EWR&quot; /&gt; 

Ehkki Steve Jurvetsoni vanemad on rahvuselt eestlased ja rääkisid ta isa Tõnu sõnul kodus pidevalt [[eesti keel]]es, oskab Steve Jurvetson ise eesti keeles vaid kümneni lugeda ja &quot;terviseks&quot; öelda.&lt;ref name=&quot;q0M8n&quot; /&gt;

==Isiklikku==
Steve Jürvetson abiellus Hollandi päritolu ameeriklanna Karla Tinklenbergiga, neil on poeg Leif ja tütar Erika.&lt;ref name=&quot;Sx9wa&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;GageFernholmSFChron&quot;&gt;{{cite web |url= http://www.sfgate.com/cgi-bin/article.cgi?f=/c/a/2008/06/06/BU7S113BAH.DTL |title= High-tech visionary still looking ahead |author= Deborah Gage, Ann Fernholm, Chronicle Staff Writers |work= [[San Francisco Chronicle]] |date=6. juuni 2008 |quote= Venture capitalists look for startups like Hotmail because these companies are disruptive - they blow up existing markets and create big new money-making opportunities. Fast-forward a decade and Jurvetson is making dramatically different bets. He's funding startups in electronics, nanotechnology, clean technology and life sciences that borrow techniques from biology to obtain more precise control over matter. |accessdate=6.06.2008}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;huffpo&quot;&gt;{{cite web|last=Robinson|first=Bill|title=TechScape: Steve Jurvetson ... Not Your Garden Variety Venture Capitalist|url=http://www.huffingtonpost.com/billrobinson/techscape-steve-jurvetson_b_1692872.html|publisher=[[Huffington Post]]}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MoneyMakers&quot;&gt;{{cite book |title=Money Makers: Inside the New World of Finance and Business |last=Snider |first=David |authorlink= |first2=Chris |last2=Howard |year=2010 |publisher=Palgrave Macmillan |location=New York |isbn=0230614019 |page=214 |pages= |url=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nsw20120911&quot;&gt;{{cite news |last=Lindsey|first=Clark |title=Steve Jurvetson visits the SpaceX Grasshopper |url=http://www.newspacewatch.com/articles/steve-jurvetson-visits-the-spacex-grasshopper-.html |accessdate=11.09.2012 |newspaper=NewSpace Watch |date=11. september 2012 |url-access=subscription}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gig&quot;&gt;{{cite web|last=Fehrenbacher|first=Katie|title=Tesla investor Steve Jurvetson drives off in the first Model S|url=http://gigaom.com/2012/06/06/tesla-investor-steve-jurvetson-drives-off-in-the-first-model-s/|publisher=Gigaom}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ggr_20161105&quot;&gt;{{cite web|last=Edelstein|first=Stephen|title=Fourth Tesla Model X Said To Go To Google Founder Sergey Brin|url=http://www.greencarreports.com/news/1100771_fourth-tesla-model-x-said-to-go-to-google-founder-sergey-brin|publisher=Green Car Reports|date=5. november 2015|accessdate=27. septembril 2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;forbes&quot;&gt;{{cite web|title=#69 Steve Jurvetson|url=http://www.forbes.com/lists/midas/2011/profile/steve-jurvetson.html|publisher=Forbes}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EWR&quot;&gt;Elle Puusaag. [http://www.eesti.ca/nadala-portree-steve-jurvetson-mees-kui-ajutrust/article5391 Nädala portree: Steve Jurvetson — mees kui ajutrust.] {{arhiivilink|url=http://www.webcitation.org/6XXrKmqxe|arhiivimisaeg=04.04.2015}} Estonian World Review, 23. oktoober 2003. &lt;small&gt;Kasutatud 1. veebruaril 2014.&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vyPER&quot;&gt;http://www.autoblog.com/2012/06/06/first-tesla-model-s-delivered-to-board-member-steve-jurvetson/&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9PQ6G&quot;&gt;{{cite news|title=The Midas List: Tech's Top Investors 2013|url=http://www.forbes.com/profile/stephen-jurvetson/|newspaper=Forbes|date=5. mai 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7ENSH&quot;&gt;{{cite web|title=Deloitte Names Steve Jurvetson of DFJ &quot;Venture Capitalist of the Year&quot;|url=http://betanews.com/newswire/2012/11/14/deloitte-names-steve-jurvetson-of-dfj-venture-capitalist-of-the-year/|publisher=Beta News|access-date=2014-02-02|archive-date=2013-04-07|archive-url=https://archive.is/20130407185306/http://betanews.com/newswire/2012/11/14/deloitte-names-steve-jurvetson-of-dfj-venture-capitalist-of-the-year/|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;q0M8n&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.eesti.ca/steve-jurvetson/article7566 | pealkiri = Steve Jürvetson | väljaanne = Estonian World Review | autor = Elle Puusaag | aeg = 30. juuli 2004 | väljaandja = www.eesti.ca | vaadatud = 04.04.2015 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150410225824/http://www.eesti.ca/steve-jurvetson/article7566 | arhiivimisaeg = 10.04.2015 | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Sx9wa&quot;&gt;[[Tõnu Jürvetson]]. Viis põlvkonda. [[Eesti Päevaleht (Rootsi)]], 4. veebruar 2015&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [[Rainer Sternfeld]]: [http://memokraat.ee/2017/03/steve-jurvetson-polymath-world-renowned-venture-capitalist-thinker-of-human-evolution/ Steve Jurvetson – polymath, world renowned venture capitalist, thinker of human evalution] Memokraat, 29. märts 2017

{{JÄRJESTA:Jurvetson, Steve}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ettevõtjad]]
[[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]]
[[Kategooria:Sündinud 1967]]</text>
      <sha1>kb8q8kua3caaqne7eo6orhcaw40tauk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Saami lipp</title>
    <ns>0</ns>
    <id>365171</id>
    <revision>
      <id>6172331</id>
      <parentid>6121391</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T23:54:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6631" xml:space="preserve">[[File:Sami flag.svg|thumb|300px|Saami lipp]]
'''Saami lipp''' on [[Põhjamaad]]es ja [[Venemaa]] [[Koola poolsaar]]el elava [[Põlisrahvas|põlisrahva]] [[saamid]]e lipp. Lippu kasutatakse mõnikord ka saamidega traditsiooniliselt asustatud piirkonna ''sápmi'' sümbolina.

==Esimene saami lipp==
[[File:Flag of the Sami people (old unofficial).svg|thumb|right|Vana mitteametlik saami lipp]]
Saamide esimese ja mitteametliku lipu kujundas aastal [[1977]] rannikul elavate saamide seast pärit kunstnik [[Synnøve Persen]] [[Porsangeri vald|Porsáŋgu]] vallast. Lippu kasutati rahvusliku sümbolina demonstratsioonidel [[Altaelva]] jõele kavandatud tammi vastu. Tegemist oli sündmusega, mis päästis valla uue ajastu saamide poliitikas ja seetõttu on lipp omandanud tugeva sümboolse tähenduse. Lipp oli [[trikoloor]] ning seal kasutatud värvid sinine, punane ja kollane on saamide rahvarõiva ''gákti'' tavalised värvid.

==Teine saami lipp==
[[File:Cabane en Laponie.jpg|thumb|Saami lipp hüti ees lehvimas]]
Esimene ametlik lipp pühitseti [[15. august]]il [[1986]] [[Rootsi]]s [[Åre]]s toimunud 13. [[Saami konverents]]il, kus seda ka ametlikult tunnustati. Uus lipp valiti välja konkursiga, millele esitati rohkem kui seitsekümmend ettepanekut. Lõpuks kaaluti ühte uut kujundust olemasoleva mitteametliku lipu vastu ning uus lipp osutus võitjaks. Ka uue lipu autor on pärit rannikualadelt – kunstnik [[Astrid Båhl]] [[Skibotn|Ivgubahta]] külast [[Norra]] [[Troms]]i maakonnast.

Säilis algse Perseni lipu põhistruktuur, kuid Båhl lisas sinna rohelise värvi, mis on populaarne lõunapoolsemate saamide rahvarõivastes. Neid nelja värvi tuntakse alates sellest kui &quot;saamide (rahvus)värve&quot;. Kunstnik lisas ka motiivi, mis tuleneb paljudel [[šamaan]]ide trummidel esinevast päikese/kuu sümbolist. Kui šamaanide trummil olevad joonised olid tehtud vaid punast värvi kasutades (värvi saadi püha [[Lepp|lepapuu]] ekstraktist), siis lipul olev motiiv kasutab nii sinist kui punast värvi – esimene sümboliseerib kuud, teine päikest. [[Pantone Matching System|Panton]] süsteemi värvivalemid on: punane 485C, roheline 356C, kollane 116C ja sinine 286C.&lt;ref name=&quot;saamicouncil&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.saamicouncil.net/?deptid=1322 | Pealkiri = Samiske symboler | Keel = norra | vaadatud = 2022-06-14 | arhiivimisaeg = 2012-09-08 | arhiivimisurl = https://archive.today/20120908220414/http://www.saamicouncil.net/?deptid=1322 | url-olek = robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;

===Päikese lapsed===
Motiiv valiti luuletust &quot;Päiven parneh&quot; (&quot;Päikese pojad&quot;) silmas pidades. Luuletuse pani saami mütoloogia elemente täis joiu põhjal kirja lõunapoolsete saamide protestantlik preester [[Anders Fjellner]] (1795–1876). Luuletus kirjeldab saame kui &quot;päikese poegi ja tütreid&quot;&lt;ref name=&quot;saamicouncil&quot; /&gt;, kes on tekkinud kaugel põhjas &quot;surma majas&quot; elava naissoost hiiglase (tuvastamata mütoloogiline olend) ja päikese meessoost järeltulija, kellega hiiglane ära jookseb, liidust. Saamidele kui &quot;päikese poegade järeltulijatele&quot; viidatakse ka nende hümnis.&lt;ref name=&quot;saamicouncil&quot;/&gt;

==Ametlik staatus==
Aastal [[2003]] ehk 17 aastat pärast kasutuselevõttu sai saami lipp ametliku staatuse Norras – riigis, kus elab kõige rohkem saame. Nüüdseks on Norra omavalitsustel kohustus heisata saami lipp [[6. veebruar]]il, mil tähistatakse [[Saami rahvuspüha|saamide rahvuspüha]].

Varem oli lipu ning teiste rahvussümbolite ainuomanik [[Saami Nõukogu]], kuid alates 18. saamide konverentsist jagatakse seda omandiõigust [[Saami Parlamentaarne Assamblee|Saami Parlamentaarse Assambleega]]. Nende kahe asutuse ühisel rahvussümbolite komiteel on ka kohustus otsustada uute rahvussümbolite üle ning teha seda vastavuses rahvusvaheliste [[heraldika]] põhimõtetega. Lipp ise aga ei vasta heraldika värvide kasutamise reeglitele.

==Saamide lipupäevad==
* 6. veebruar – saamide rahvuspüha, millega mälestatakse esimest Saami konverentsi [[Trondheim]]is aastal [[1917]]
* 25. märts – [[paastumaarjapäev]]
* juuni – [[jaanipäev]]
* 9. august – [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i põlisrahvaste päev
* 15. august – saami lippu tunnustati 15. augustil 1986
* 18. august – aastal [[1956]] moodustati [[Saami Nõukogu]]
* 26. august – aastal [[1993]] avati [[Rootsi]]s saami parlament
* 9. oktoober – aastal [[1989]] avati Norras saami parlament
* 9. november – aastal [[1973]] asutati [[Soome]]s saami parlament
* 15. november – saamide hümni helilooja [[Isak Saba]] sündis [[15. november|15. novembril ]][[1875]]

==Seotud sümbolid==

===Saamide parlamendid===
Kui [[Rootsi saami parlament|Rootsi saami parlamendi]] logol on nelja saami värviga ring&lt;ref&gt;{{netiviide | URL = http://www.samediggi.se/ | Pealkiri = Sametinget}}&lt;/ref&gt;, siis [[Soome saami parlament|Soome saami parlamendi]] logolt leiab ringi ja esimese saami lipu kolm värvi&lt;ref&gt;{{netiviide | URL = http://www.samediggi.fi/index.php?lang=fi | Pealkiri = Samediggi - Saamelaiskäräjät - Etusivu}}&lt;/ref&gt;. [[Norra saami parlament|Norra saami parlamendi]] praegune logo ei sisalda saami lipu elemente.

===Finnmark===
[[Finnmarki seadus|Finnmargi seadus]]ega (millega läks 95% Norra [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnast sealsete elanike kätte) rajatud autonoomse üksuse ''Finnmárkuopmodat'' logo sai nende kodulehe järgi värvid saami ja Norra lippudelt. Seda sümboliseerimaks, et Finnmark on seotud nii saamide, [[kveenid]]e kui [[norra]]lastega ja ka nende ees vastutav. Kasutatud ring viitab muuhulgas ka saami lipul olevale päikese sümbolile – ring on avatud, et võimaldada [[Virmalised|virmalistele]] sissepääsuteed.&lt;ref&gt;{{netiviide | URL = http://www.fefo.no | Pealkiri = FeFo}}&lt;/ref&gt;

===Saamide organisatsioonid Venemaal===
[[Murmanski oblast]]is valitud sealsete saamide esinduskogu ''Куэллнэгк нёарк Са̄мь Соббар'' kasutab sümbolit, mis on saami lipust tugevalt mõjutatud: punase ülaosa ja sinise allosaga sümbolilt leiab kaks poolkuuna ühinenud põhjapõdrasarve ning sümboli poolte vahel on kollane ja roheline triip. Ka Murmanski oblasti põlisrahvaste keskus, mille alluvuses ametlik Põlisrahvaste Nõukogu tegutseb, kasutab lipust inspireeritud logo: ring, mille vasem pool on sinine ja parem pool punane ning mille keskel on pruun ''lávvu'' (saamide traditsioonilise eluaseme) kujutis, sinine vett sümboliseeriv joon ja mitmevärviline joon, mis tähistab virmalisi (joone värvid vasakult paremale on punane, kollane, roheline ja sinine).

==Viited==
{{Viited}}

[[Kategooria:Saamid|lipp]]
[[Kategooria:Soome-ugri maailma lipud]]</text>
      <sha1>j0lu48g9eyezxbqhr5t4qhk8ko3poex</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tartu Ülikooli ajalugu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>371398</id>
    <revision>
      <id>6172105</id>
      <parentid>6140434</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:12:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <comment>/* Eelkäijad */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="39247" xml:space="preserve">{{Toimeta|osa kuupäevi on vana kalendri järgi}}

'''Tartu Ülikooli ajalugu''' sai alguse [[1632]]. aastal [[ülikool]]i asutamisega.

Tavaliselt liigitatakse [[Tartu Ülikool]]i ajalugu järgmiselt:
* 1632–1666 Academia Gustaviana: Rootsi võimu aluse ülikooli esimene periood (ladina ülikool)
* 1690–1710 Academia Gustavo-Carolina: Rootsi võimu aluse ülikooli teine periood (alates 1699. aastast Pärnus)
* 1802–1918 Kaiserliche Universität zu Dorpat (saksa ülikool)
* 1893–1918 Kaiserliche Universität Jurjew (venestusaegne ülikool, üleminek vene keelele)
* 1918–1940 Eesti Vabariigi Tartu Ülikool
* 1944–1989 Tartu Riiklik Ülikool Nõukogude võimu all
* 1989 – k.a Tartu Ülikool iseseisvuse taastamise ajal ja järel

Tegelikult on selline periodiseering lihtsustav. 1918. aastal tegutses Saksa okupatsiooni all lühikest aega saksakeelne Landesuniversität Dorpat ning 1941–1944 Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikool.

== Eelkäijad ==
Aastail 1583–1600 ja 1603–1625 tegutses Tartus katoliiklik [[Tartu jesuiitide gümnaasium|jesuiitide gümnaasium]]. Praegust Tartu Ülikooli sellega otseselt ei seostata, kuid kohati on seda peetud ülikooli üheks eelkäijaks&lt;ref name=&quot;miksike&quot; /&gt;.

Ülikoolil on tihedamad seosed aastail 1630–1632 Tartus tegutsenud luterliku [[Tartu gümnaasium (1630–1632)|gümnaasiumiga]], mille mõni õppejõud jätkas õpetamist ülikoolis.

1602. aastal lubas Södermanlandi hertsog [[Karl IX|Karl]] asutada Tartusse ülikooli ja annetada sellele Katariina kloostri varandused Jakobi ja Laia tänava nurgal&lt;ref name=&quot;QyXKF&quot; /&gt;.

== Rootsi aeg Tartu Ülikoolis ==
[[Pilt:Johann-skytte.JPG|pisi|left|Tartu Ülikooli rajaja [[Johan Skytte]] [[Johan Skytte monument|monument]] Toomemäel]]
=== Academia Dorpatensis ===
[[30. juuni]]l [[1632]] kinnitas [[Rootsi]] kuningas [[Gustav II Adolf]] Academia Dorpatensise asutamisüriku. Esimesed üliõpilased immatrikuleeriti [[20. aprill|20.]] ja [[21. aprill]]il 1632. Esimene Tartu ülikooli üliõpilane ja alates 21. aprillist 1632 deposiitor oli [[Bengt Ekehielm]]. Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) pidulik avamine toimus [[25. oktoober|25. oktoobril]] (vkj 15. oktoobril) 1632. Ülikooli eellaseks oli [[1630]]. aastal asutatud [[Tartu akadeemiline gümnaasium|akadeemiline gümnaasium]], mis kindralkuberner [[Johan Skytte]] ettevõtmisel muudeti ülikooliks.&lt;ref name=&quot;menius&quot; /&gt;
=== Academia Gustaviana ===
[[Pilt:Academia Gustaviana in Tartu.JPG|pisi|[[Jaani tänav]] 8, Kunagine [[Academia Gustaviana]] hoone]]
Aktusel pidas [[Liivimaa kindralkuberner]] ja [[ülikooli kantsler]] [[Johan Skytte]] kõne, milles esitas oma seisukoha, et ülikoolis peavad saama õppida mitte üksnes aadlikud ja linnakodanikud, vaid ka vaesed talupojad. See oli kogu Euroopas erakordne nõue. Näiteks [[Göttingeni ülikool]]is õppis veel aastail 1797–1837 ainult üks talupoeg, tulevane Tartu ülikooli rektor [[Gustav von Ewers]].&lt;ref name=&quot;OMmtX&quot; /&gt;

Academia Gustavianal, nagu ka teistel tolleaegsetel Euroopa ülikoolidel, oli neli teaduskonda: [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|filosoofia]]-, [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|usu]]-, [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigus]]- ja [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|arstiteaduskond]], kuid traditsioonipäraselt kujunes ülikoolis juhtivaks fakulteediks usuteaduskond&lt;ref name=&quot;Z1aLD&quot; /&gt;. 

Tartu ülikooli esimene asukoht, hoone, kus Academia Gustaviana 1632. aastal alustas, oli praeguse [[Tartu Ülikooli peahoone]] tagant [[Toomemägi|Toomemäele]] viiva jalgtee vasakpoolsel platsil, praeguse majandusmaja vastas&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/2527387/alguste-algus-maarja-tanava-aares-ajalugu Alguste algus Maarja tänava ääres?], www.postimees.ee, 23. november 1997&lt;/ref&gt;. 1642. aastast oli ülikooli kasutuses [[Academia Gustaviana]] hoone [[Jaani tänav]] 8. Pärast tulekahju 1667. aastal oli hoone varemeis, taastamist alustati 1688. aastal [[Paul von Essen]]i kava kohaselt. Hoone mõlemal korrusel oli kaks auditooriumi (sh suur loengusaal ülakorrusel) ja ülal paiknes ka raamatukogu. Academia Gustaviana töötas hoones aastatel 1690–1699&lt;ref name=&quot;KRR_6920&quot;&gt;{{kultuurimälestis|6920|Vanglahoone Tartus Jaani 8, 17-19.saj.}} (vaadatud 26.10.2020)&lt;/ref&gt;. 

Kõik üliõpilased alustasid õpinguid filosoofiateaduskonnas, mis andis üldisema [[kõrgharidus]]e ja oli baasiks mingile erialale. Selline üldine kõrgharidus, mis taotles, et üliõpilane oleks kõigeteadja, nõudis kuni kuus aastat kestvaid õpinguid. Igal juhul oli selleks vaja vähemalt kaks aastat. Pärast seda järgnes spetsialiseerumine ja veel kolm aastat õpinguid samas või mõnes muus teaduskonnas. Seega oli normaalne õpiaeg ülikoolis üheksa aastat, kuigi võis toime tulla ka lühema ajaga&lt;ref name=&quot;vimZZ&quot; /&gt;. 

Ülikooli töö Tartus katkes [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)|Vene-Rootsi sõja]] tõttu ja Vene vägede rünnakuga Rootsi Balti provintside vallutamiseks [[1656]]. aastal. Selle käigus kapituleerus ka Tartu linn piiravatele Vene vägedele. Tartu Ülikooli professorid ja üliõpilased põgenesid sõja jalust [[Tallinn]]a, kuid katse rajada ülikool [[Eestimaa]] pealinnas äpardus [[Tallinna raad|Tallinna rae]] vastuseisu tõttu. Professorid said kasutada [[Tallinna Gümnaasium]]i ruume küll kuni [[1665]]. aastani, kus akadeemiline tegevus soikus lõplikult [[1665]]. aastal.

Aastal [[1690]] sai Tartust jälle ülikoolilinn. Rootsi-vastase koalitsiooni ja [[1695]].–[[1697]]. aasta suure näljahäda tõttu viidi ülikool Tartust [[Pärnu]]sse.

=== Academia Gustavo-Carolina ===
[[Pilt:Academia Gustavo-Carolina.jpg|thumb|[[Academia Gustavo-Carolina]] hoone [[Pärnu]]s. [[1699]]]]
[[28. august]]il [[1699]] [[Pärnu ajalugu|Pärnus]] avatud Academia Gustavo-Carolina pääses [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus 1708. aastal toimunud Tartu elanikkonna [[küüditamine|küüditamisest]]. Esimeseks Pärnu ülikooli rektoriks oli professor [[Michael Dau]]. Pärnusse kolinud ülikool sai seal tööd jätkata 1710. aastani, mil selle tegevus katkes seoses linna [[kapituleerumine|kapituleerumisega]] [[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõjas]] [[Venemaa Keisririik|Vene]] vägedele [[12. august]]il [[1710]].

Juba enne ülikooli taasavamist 21. augustil 1690 oli arutlusel ülikooli üleviimine Pärnusse ja ka Riiga – plaan, mida pooldas Liivimaa kindralsuperintendent J. Fischer, kes pidi saama ülikooli prokantsleriks. [[Karl XI]] pooldas aga Tartut, ning oma seletuses märkis kuningas „... et ülikool juba varem siin on olnud“, rõhutades seega eelnevat järjepidevust.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Helmut Piirimäe|pealkiri=Ülikoolilinn Pärnu|aasta=1999|koht=Tartu|kirjastus=Tartu ülikool|lehekülg=lk. 39-92, 107-111, 113-118.}}&lt;/ref&gt; Uuesti tuli ülikooli kolimine jutu alla 1693. aastal senati istungil. Probleemidena toodi esile nii korterite saadavust, nende kõrget hinda kui ka Venemaa piiri lähedust, probleem oli ka toiduainetega ja oma majade ehitamisega, nimelt nõue, et linnamüüridesse võib ehitada vaid kivimaju, mis olid kordades kallimad. Tõsisemalt sai kolimismõte alguse 1695. aasta kevadel, mil ülikooli delegatsioon, s.h kantsler J. J. Hasfer ja prokantsler J. Ficsher Pärnut külastasid ja läbirääkimise pidasid, vaadates üle ka ordulossi mis pidi antama ülikooli käsutusse. Kolimine aga viibis seoses J. J. Hastferi surmaga ja taaselustus alles [[Erik Dahlberg]]i ametisse määramisel 1. veebruaril 1696&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Helmut Piirimäe|pealkiri=Ülikoolilinn Pärnu|aasta=1999|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikool|lehekülg=lk. 54}}&lt;/ref&gt;, kes sai samaaegselt ka Liivimaa kindralkuberneriks. Kolimine viibis aga jälle, seekord 1696.–1697. aasta näljahäda tõttu. Teoks sai see alles 1699. aasta suvel, kuna ordulossi kordaseadmine ja remont viibis rahaliste võimaluste puudumise tõttu. 22. juulil 1699 pidas ülikooli senat viimase istungi Tartus ja 23. augustil 1699 peeti esimene istung Pärnus.

Esimene ja ainus doktoriväitekirja kaitsmine Academia Gustavo-Carolinas 1699. aasta 7. detsembril, kui kraadi sai usuteaduste professor O. Moberg.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Helmut Piirimäe|pealkiri=Ülikoolilinn Pärnu|aasta=1999|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikool|lehekülg=lk. 66}}&lt;/ref&gt;

Ülikooli pitsat ja nimi uuenes alles 1700. aasta juunis, ülikooli uueks nimeks sai Academia Pernaviensis. Kuni selle ajani oli ametlikult kasutusel veel nimi Academia Dorpatensis ja kõnekeelselt Academia Gustavo-Carolina.

'''Academia Pernaviensis Põhjasõja ajal'''

Põhjasõjast sai ülikool teada 1700. aasta veebruaris, kui kuuldi Riia piiramisest. Sellele järgnes ärev aeg. Plaaniti ülikool evakueerida ning pitsatid, skeptrid, raamatukogu ja arhiiv eeskätt ära viia, lõpuks pakiti raamatukogu küll ära, aga muu osas jäädi ootele. 1700. aasta mais pandi raamatukogu taas üles ja jätkati ülikooli Pärnus paikasättimist. Suvel tulid sõjapaanika ja puuduse mõjud aga taas esile ning õppetöö ja senati töö katkes 23. augustil, lisaks olid Rootsi pagenud professorid D. Eberhard, L. Braun ja L. Molin. Õppetöö taastus aasta lõpul, pärast seda kui Karl XII oli võitnud Peeter I vägesid Narva all ning jäänud talvituma [[Laiuse]]l. Ülikooli uueks rektoriks valiti O. Moberg. 1701. aasta kevadel sai ülikool kuninga määrusel uued õppejõud, pärast seda kui oli vallandanud Rootsi pakku põgenenud õppejõud, kes ei olnud tagasi tulnud, ja Rootsis pikemalt olnud matemaatikaprofessori S. Dimbergi, uued professorid määrati küll ametisse alles 1701. aasta sügissemestriks.

Edasistel sõja-aastatel olid ülikoolil mured sõjaväega nii majutuse kui ka varustuse küsimuses, nimelt hoiti ülikooli saalides ja ruumides vahepeal küll sadulaid, püstoleid ja humalaid, ülikooli keldris aga oli pikalt hoiul laskemoon ja püssirohi, kui trükikoda sealt välja koliti. Probleeme oli ka sõdurite majutamisega seoses. Ülikool ja selle teenistujad olid vabastatud kohustusest majutada enda juures sõdureid, aga sellest keelust astuti korduvalt üle ja oodati ülikoolilt paindlikkust, see vaidlus jõudis ka kuningani, kes astus ülikooli privileegide kaitseks välja. Teravaim probleem oli ehk D. Sarcoviusel, kelle korter oli tema ära olles kaptenile ja pärast korteri tagasisaamist hiljem uuesti ooberstleitnandile ära antud, kelle majutamisel koguni uks sisse löödi, et sisse saada ning professori asjad välja tõsteti. See konkreetne juhtum jõudis kuningani, kes nõudis juurdluse alustamist. Olukorra tegi pikantsemaks ja tähtsamaks D. Sarcoviuse valimine rektoriks 1703. aasta lõpul. Ülikool kaotas aga 1703. aastal ühe oma eestkostja ja võitleja seoses kantsler [[Erik Dahlberg|E. Dahlbergi]] surmaga, see tegi edasise arengu, juurdeehitused ja ülikooli korralikult sisseseadmise problemaatilisemaks, seda eriti sõjaolukorda arvesse võttes.

Ülikooli Pärnu elu ilmestasid krooniline rahapuudus ja sisseseadmise probleemid, professoritele ja üliõpilastele jäi ettenähtud palk ja stipendium esimestel sõja-aastatel maksmata. Lisaks oli probleeme ülikooli peahoone korrashoiuga, nimelt lekkis äsja remonditud ülikoolihoone katus – probleem, mis ajaga kasvas ja nõudis hiljem põhjalikumat remonti, mis hõlmanuks tuhandete katusekivide väljavahetamist. Alatised olid probleemid korteritega nii professorite kui ka üliõpilaste majutamisel, pakuti välja ka ühiselamu loomist ja ühistoitlustamist. Ülikoolil oli ka kindel soov luua oma botaanikaaed, mis Tartus ei olnud teoks saanud sobiva krundi puudumisel. See jäi aga raha ja muude probleemide tõttu tegemata. Omaette muret tekitas kolimise algusaastatel igapäevaelus&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; ka matemaatika professori S. Dimbergi pikk eemalviibimine, kelle ekspertiisi oli vaja tähetorni kavandamisel ja vajalike mõõteriistade soetamiseks.

1709. aasta oktoobris algas uus sõjaärevuse aeg ülikoolis. Järgmise aasta suvel viidi ülikooli raamatukogu ja senat [[Stockholm]]i, kus see osaliselt asub tänini, senati protokollid on tagasi Tartus. 1710. aasta suvel oli linnas ka katk ning suur osa linna elanikkonnast k.a professorid surid, s.h loogika ja füüsika professor M. Dau. Kuigi [[Peeter I]] lubas säilitada Pärnu ülikooli ja hoolitseda, et keegi ei kannataks puudust, ei olnud võimalik õppetööd Pärnus jätkata. Suur osa Pärnu elanikkonnast oli katku surnud ning üliõpilased ja professorid olid lahkunud või surnud, ülikooli vara oli Rootsi saadetud. Ka pärast [[Uusikaupunki rahu]] ei lubanud kohalikud olud Pärnus ülikooli taastada, nagu oli ette nähtud kapitulatsioonitingimustes, osaliselt akadeemilise kodanikkonna puudumise tõttu, aga ka Liivimaa rüütelkonna huvipuuduse tõttu.

Omaette vahepalana võib esile tuua Pärnus jätkunud tava kirjutada eestikeelset luulet ladinakeelsete dissertatsioonide eessõnaks, andes ilmselt vähese mõjuga, aga siiski märgilise panuse Eesti kirjakeele arengusse. Lisaks jätkas ülikool ka loa taotlemist, et trükkida saaks lõunaeestikeelseid ja lätikeelseid tekste, sõjaolukorra tõttu sellele probleemile vastust ei leitud ja kuningas vastavale palvekirjale ei vastanud.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Rootsi aja iseloomustus ===
Kuna kohalik õppejõudude kaader puudus, loodi see Tartusse kutsutud professoritega, kes säilitasid oma senised teaduskontaktid. Seetõttu kujunes ja arenes ka Tartu Ülikool oma õppetegevuses ühises Euroopa kultuuriruumis. Abi oli ka [[Lundi Ülikool]]ist. Õppeained filosoofiateaduskonnas jagunesid pärisfilosoofilisteks ([[loogika]], [[dialektika]], [[retoorika]], [[eetika]], [[poliitika]]) ja [[natuurfilosoofia]]ks, mis oli seotud loodusteadustega.

Õppetegevuse aluseks oli [[Petrus Ramuse]] ([[Pierre de la Ramée]]) õpetus, kes võitles selle eest, et teadus vabaneks teoloogia ja [[Aristoteles]]e autoriteedist. Ajaloo käsitluses oli käsitlus jaotati neljaks üksteisele järgneva suurriigi ajastuks.{{lisa viide}} Täppisteaduste alal on tähelepanuväärne, et Tartu Ülikooli matemaatikaprofessor ja rektor [[Sven Dimberg]] hakkas vähemalt [[1693]]. aastast pidama loenguid [[Newtoni õpetus]]est – sellal polnud [[Newtoni gravitatsiooniteooria]] ka Inglismaal veel kõikjal omaks võetud.&lt;ref name=&quot;EWQeF&quot; /&gt; Njutoniaanliku füüsika õpetamine jäi siiski Dimbergi isiklikuks algatuseks ning pigem valitses toona samuti edumeelne, aristotellikule [[skolastika]]le vastanduv [[kartesiaanlus]].&lt;ref name=&quot;lUQrr&quot; /&gt;

Olulist osa kultuuriloos etendas see, et paralleelselt organiseerimistöödega ülikooli rajamiseks toimusid ettevalmistused [[Tartu Ülikooli trükikoda|ülikooli trükikoja]] asutamiseks. Esimeseks Eestis trükitud raamatuks on peetud [[Henrik Boismanni disputatsioon]]i. Ülikooli trükikoja viimane trükis ilmus jaanuaris 1710. Üldse ilmus u 1500 üllitist. Academia Gustaviana trükikoja avamisega (avati ülikooli eelkäija [[Tartu gümnaasium (1630–1632)|Tartu gümnaasium]]i juures) sai alguse raamatutrükkimine Eestis.

[[Pilt:Vr2 copy.jpg|thumb|left|Tartu Ülikooli avamise kõne, rariteetse raamatu tiitelleht]]

=== Maarahva keel Tartu Ülikoolis ===
Ülikooli asutamisel lubati, et mitut rahvusgruppi ühendaval [[Liivimaa]]l antakse haridust ka ümberkaudsete piirkondade elanikele – peale Lõuna-Eesti elanike veel [[läti keel|läti]] ja [[ingeri]]-[[isurid|isur]]i keeles. Tegelikult toimus õppe- ja teadustöö ainult [[ladina keel]]es, sest sellel ajal ei olnud reaalne, et [[akadeemiline haridus|akadeemilist haridust]] võiks anda mõnes muus keeles. Eestlaste kui talurahva [[maakeel]] ei olnud veel arenenud kultuurkeeleks, milles oleks olnud võimalik teadustöö ja ülikooliharidus.

Kohalikud Rootsi võimuesindajad aga soodustasid [[pastor]]ite ja riigiametnike kohaliku keele õpet. Kuningavõimu korraldusel pidid Baltimail riigiameteid taotlevad kandidaadid õppima vähemalt kaks aastat Tartu (või [[Pärnu]]) ülikoolis, et omandada elementaarne keeleoskus. (Korraldust jõustada siiski ei suudetud.) Kohaliku keele õppimine oli soodustav asjaolu õppe[[stipendium]]i saamisel. Eesti keele oskus oli õppejõududele vajalik, et olla suuteline otsustama, kas üliõpilase keeleoskus on nõutaval tasemel [[kirikuõpetaja]] või [[riigiametnik]]u kohale asumiseks, samuti Tartu-perioodil ka suhtlemiseks [[Tõrvandi]] küla talupoegadega, sest see küla oli jagatud professorite vahel nende sissetulekute suurendamiseks.

Tartu Ülikooli kasvandikest on eesti keele arendamisel silmapaistev roll: [[Johann Gutslaff]] tõlkis [[lõunaeesti keel]]de [[Piibel|Piibli]] ja [[Andreas Virginius]] [[1686]]. aastal [[Uus Testament|Uue Testamendi]]. Koos pojaga tõlkis Virginius eesti keelde ka osa [[Vana Testament|Vanast Testamendist]] ning osales suure [[katekismus]]e ja [[lauluraamat]]u tõlkimises. [[Tallinna Toomkirik]]u eesti koguduse õpetajat [[Martin Gillaäus]]t (1610–1686) peetakse esimeseks, kes mõistis, milline on [[eesti keel]]es [[omastav kääne]].

=== Vaheperiood 1710–1802 ===
Juba Liivimaa rüütelkonna kapitulatsiooniaktis, mis sõlmiti Riia alistumisel 4. juulil 1710, lubati pärast Pärnu alistumist ülikool säilitada ning varustada asjatundlike luterlike professorite ja harjutusmeistritega. Ülikooli renomee tõstmiseks kavatseti sinna saata õppima vene noormehi. Tingimuseks oli vaid, et Pärnu peab alistuma kokkuleppe alusel või sõjategevuses passiivseks jääma.

Lubadust säilitada Pärnus ülikool kordas Peeter I 12. oktoobril 1710, kui ta kinnitas Liivimaa kapitulatsioonipunktid. Ta koguni lisas täienduse: hoolitseda, et ülikoolis oleksid kohad täidetud ega tuleks kannatada puudust. Tingimuseks oli ainult, et võetakse ametisse professor, kes õpetab slaavi keelt.

1734. aastal määras keisrinna Anna Ivanovna asekantsleri H. J. F. Ostermanni uuesti asutatava Tartu ülikooli kuraatoriks (&quot;kaitsjaks&quot;).

== Keiserlik Tartu Ülikool ==
[[18. sajand]]i lõpul kattusid Vene keskvõimude hariduspoliitilised huvid kohaliku eliidi taotlustega. [[21. aprill|21]].–[[22. aprill]]il [[1802]] taasavati Tartu ülikool [[rüütelkond]]adest sõltuva Balti (provintsiaal)ülikoolina. [[12. detsember|12. detsembril]] 1802 [[Aleksander I]] kinnitatud asutamisaktiga sai ülikoolist saksakeelne Keiserlik Tartu Ülikool (''Kaiserliche Universität zu Dorpat''; ''Императорский Дерптский университет'', ''Imperatorski Derptski Universitet'').

Tartusse taasrajatud ülikool kujunes kogu [[saksa kultuur]]i mõju all olevate [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Balti provintsid]]e teaduselu keskuseks. Tartu ülikool kujunes vene ja saksa [[kultuuriruum]]i vaheliste teaduskontaktide sõlmpunktiks.

Pärast ülikooli taasavamist sai korraliseks patoloogia- ja teraapiaprofessoriks [[Daniel Georg Balk]], kes avas [[1. mai]]l [[1804]] haigete ravimiseks ja tudengitele praktika andmiseks Riia mäel linnakodanik Dahlströmi majas 8–10 voodikohaga Clinicumi. Seda peetakse [[Tartu Ülikooli Kliinikum]]i alguseks.&lt;ref name=&quot;Ta0gy&quot; /&gt;

[[Tartu Ülikooli peahoone|Ülikooli klassitsistlikus stiilis peahoone]] on ehitatud [[1804]]–[[1809]]. Aastatel 1856–1859 rajati juurde ka tiibhooned ja ülikooli kirik.
[[Pilt:University of Tartu Estonia optimized.jpg|pisi|Tartu Ülikooli peahoone]]
Aastatel [[1828]]–[[1838]] koolitati Tartu Ülikooli [[Professorite Instituut|Professorite Instituudis]] tulevasi [[professor]]eid Venemaa ülikoolidele.

[[1803]]. aastal avati eesti keele [[lektor]]i ametikoht. Aastal [[1838]] asutati ülikooli juures [[Õpetatud Eesti Selts]] (''Gelehrte Estnische Gesellschaft'').

Tartu ülikooli dünaamiline areng kestis aastatel [[1820]]–[[1890]], millest aastaid [[1855]]–[[1880]] on peetud akadeemilise enesekesksuse ajastuks, kuid [[vilistlane|vilistlaste]] silmis hoopis teiseks õitsenguajaks. Seal õppisid või õpetasid [[galvanoplastika]] leiutaja [[Moritz Hermann Jacobi]], kaasaegse [[embrüoloogia]] üks rajajaid [[Karl Ernst von Baer]], [[füüsikaline keemia|füüsikalise keemia]] üks rajajaid [[Wilhelm Ostwald]], vere [[hüübimine|hüübimise]] fermentatiivse teooria ja [[vereülekanne|vereülekande]] aluste väljatöötaja [[Alexander Schmidt]] jpt.

Tartu Ülikooli [[provintsiaalõigus]]e professor [[Friedrich Georg von Bunge]] koostas Balti provintsiaalseadustiku kolmanda jao ([[Balti Eraseadus]]e), mis hakkas kehtima 1865. aastal ning kehtis [[Läti]]s [[1937]]. ja [[Eesti]]s [[1944]]. aastani. 

Esimesed [[üliõpilasorganisatsioon]]id tekkisid maiskondlike [[korporatsioon]]idena. 1816. aastal palus rektor [[Friedrich Eberhard Rambach]] Tartu politseimeistrilt linna valvama ühte kasakapolku, et ära hoida sõda üliõpilaste vahel&lt;ref name=&quot;QUdvH&quot; /&gt;. [[1824]]–[[1855]] olid korporatsioonid ametlikult keelatud, [[1862]]. aastal korporatiivne üliõpilasriik legaliseerus.

Eesti üliõpilaste koondumine algas [[1870]]. aastal &quot;[[Kalevipoeg|Kalevipoja]]&quot; ühislugemistelt. [[Kalevipoja-õhtu]]telt sai alguse [[Eesti Üliõpilaste Selts]] ([[1873]]–[[1881]] tegutseti seltsi Vironia nime all). [[1884]]. aastal pühitseti [[Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp]], sinimustvalge trikoloor.

[[Pilt:Anatomical Theatre, Tartu.JPG|thumb|[[Vana Anatoomikum]] rajati 19. sajandil]]

[[1889]]. aastal alanud [[venestamine|venestus]]laines muudeti Tartu ülikool tavaliseks Venemaa kõrgemaks õppeasutuseks Imperatorski Jurjevski Universitet (Императорский Юрьевский университет). [[1895]] kehtestati õppekeeleks [[vene keel]]. Hoolimata suurtest muudatustest üliõpilaskonnas ja professuuris jäi Tartu vene ülikool rahvusvaheliseks teaduskeskuseks. Tartu ülikooli erilisus Venemaa kontekstis seisnes selles, et ta haris impeeriumile kõigis teadusvaldkondades silmapaistvaid teadlasi ja kõrgemaid riigiametnikke, eriti õiguse ja [[diplomaatia]] valdkonnas.

==Esimene maailmasõda ja Saksa okupatsioon==
17. augustil 1915 lubati naised nii Tartu Ülikoolis kui ka teistes Venemaa Keisririigi kõrgkoolides meestest täitmata õppekohtadele täieõiguslike üliõpilastena. Muudatus oli seotud esimese maailmasõjaga, mis viis paljud mehed rindele ja mille tõttu leiti olevat sobilik naiste õigusi laiendada täitamaks vabaks jäänud õppekohti. Õigus vabakuulajatena ülikooli õppetööst osa võtta oli naistel juba 1905. aastast.&lt;ref name=&quot;2cX0l&quot; /&gt;

[[Esimene maailmasõda|Maailmasõja]] keerises häiris [[1915]]. aastast alates akadeemilist elu ülikooli varade ja isikkoosseisu evakueerimine. 1918. aasta veebruaris toimunud Eesti okupeerimine Saksa keisririigi vägede poolt, venekeelse ülikoolihariduse keelamine okupatsioonivõimude poolt [[20. märts]]iks tähendas Tartus vene ülikooli lõppu [[1918]]. aasta kevadel ja vene ülikooli &quot;vabatahtlik&quot; [[Tartu ülikooli evakueerumine Voroneži|evakueerumine Voroneži]] vabastas tee uuele saksa provintsiülikoolile – [[Balti Hertsogiriik|Balti Hertsogiriigi]] provintsiaalülikoolile ([[Landesuniversität Dorpat]]). 

Provintsiaalülikool avati [[15. september|15. septembril]] 1918, kuid oli sunnitud paari kuu pärast oma tegevuse lõpetama.  1918. aastal oli Tartu Ülikooli (Landesuniversität Dorpat) [[Tartu Ülikooli rektor]] [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]i ajal [[Karl Dehio]], viimane sakslasest ülikooli rektor. Saksa võimude poolt määrati ülikooli kuraatoriks prof. dr. [[Theodor Schiemann]]. [[27. november|27. novembril]] 1918 andis sõjaväekomando komandör Tartu ülikooli üle [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsu]]se moodustatud komisjonile.

== Eesti aeg Tartu Ülikoolis ==
[[1. detsember|1. detsembril]] [[1919]] alustas ülikool tööd eestikeelse Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolina. Õppetööga tegi algust 347 üliõpilast, kellest 90% olid eestlased. Pärast Vabadussõja lõppu 1920. aastal hakkas tudengite arv kiirelt kasvama ning sama õppeaasta lõpuks oli tudengite arv juba enam kui kahekordistunud.&lt;ref name=&quot;1919a&quot;&gt;[https://www.err.ee/1009286/ak-nadal-oppejoudude-lood-aitavad-moista-kuidas-rahvusulikool-emakeelsena-on-pusinud &quot;&quot;AK. Nädal&quot;: õppejõudude lood aitavad mõista, kuidas rahvusülikool emakeelsena on püsinud&quot;] ERR, 1. detsember 2019&lt;/ref&gt;

1919. aastal alustati õppetööd viie teaduskonnaga: õppida sai [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|arstiteadust]], [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|filosoofiat]], [[Tartu Ülikooli matemaatika- ja loodusteaduskond|matemaatika- ja loodusteadusi]], veterinaariat ja põllumajandust. Peatselt lisandusid [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|usuteaduskond]] ja [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskond]].&lt;ref name=&quot;1919a&quot; /&gt;

Esialgset õppejõudude nappust aitasid leevendada kutsutud teadlased ja õppejõud [[Soome]]st, [[Rootsi]]st ja [[Saksamaa]]lt, kes aga ei osanud eesti keelt.

Algul juhtis ülikooli [[kuraator]]. 1920. aastal [[Tartu Ülikooli rektor]]iks nimetatud [[Henrik Koppel]]ist alates on juhtunud, et enamiku ülikooli rektorite perekonnanimi algab K-tähega. Kuni 1937. aasta lõpuni kuulus ülikooli rektori ametikoht katkematult [[Eesti Üliõpilaste Selts]]ile.

1926. aastal asus [[Eesti rahaminister|rahaminister]] [[Leo Sepp]] seisukohale, et tarvitusele tuleks võtta kõik võimalikud abinõud, et vähendada üliõpilaste arvu, kuna ülikooli ülalpidamise kulud on riigile üle jõu&lt;ref name=&quot;rjMEN&quot; /&gt;.

1. jaanuaril 1938 jõustus [[ülikoolide seadus]] ja Eestis oli kaks samaõiguslikku ülikooli: Tartu Ülikool Tartus ja [[Tallinna Tehnikaülikool]] Tallinnas. Uue põhiseaduse alusel olid mõlema ülikooli [[rektor]]id [[Riiginõukogu]] liikmed.

Aastail 1919–1939 lõpetas Tartu Ülikooli usuteaduskonna 241, õigusteaduskonna 1618, majandusteaduskonna 816, arstiteaduskonna 798, arstiteaduskonna rohuteadusosakonna 336, arstiteaduskonna kehakasvatusosakonna 40, filosoofiateaduskonna 756, matemaatika-loodusteaduskonna 538, loomaarstiteaduskonna 219, põllumajandusteaduskonna 313 ja põllumajandusteaduskonna metsandusosakonna 76 isikut, kõik kokku 5751 vilistlast. Kuna alates 1. detsembrist 1919 kuni 1. detsembrini 1933 oli ülikooli vastu võetud 13 493 üliõpilast ja arvestades ülikooli kursuse läbivõtmiseks kuni kuus aastat, järelikult oli ülikooli lõpetanud 42,6% immatrikuleerituist. &lt;ref&gt;A. Lepp. Lõpetanute arv õppeasutisis 1919–1939. a. Eesti Statistika nr. 222 (5), mai 1940, nr. 229.&lt;/ref&gt;.

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
*[[Tartu Ülikooli usuteaduskond]]
*[[Tartu Ülikooli õigusteaduskond]]
&lt;td&gt;
*[[Tartu Ülikooli arstiteaduskond]]
*[[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond]]
&lt;td&gt;
*[[Tartu Ülikooli matemaatika- ja loodusteaduskond]]
*[[Tartu Ülikooli loomaarstiteaduskond]]
&lt;td&gt;
*[[Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskond]]
*[[Tartu Ülikooli majandusteaduskond]]
&lt;/table&gt;

== Tartu Riiklik Ülikool ==

Esimesel nõukogulikul õppeaastal [[1940]]/[[1941]] suleti üliõpilasühendused ja akadeemilised seltsid ning katkesid senised teaduskontaktid Lääne-Euroopa teaduskeskuste ja ülikoolidega. Toimus õppekavade ühtlustamine [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] kehtivatega ja üleminek üleliidulisele õppekorraldusele: kehtestati kursuste süsteem, õppekavadesse lülitati kohustuslikena uuest ideoloogiast [[marksism-leninism|marksismist-leninismist]] lähtunud õppeained, NSV Liidu ajalugu. Vabariigi presidendi dekreediga 06.08.1940 likvideeriti [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|usuteaduskond]]. 09.10.1940 kinnitas [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] Tartu Riikliku Ülikooli ajutise põhikirja. Eesti NSV RKN määrusega 09.10.1940 sai ülikooli ametlikuks nimetuseks Tartu Riiklik Ülikool (TRÜ). 28.09.1940 viidi [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i seadlusega [[Tartu Ülikooli majandusteaduskond|majandusteaduskond]] [[Tallinna Tehnikaülikool]]i juurde. 1940–1941 allus ülikool [[Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat|Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaadile]]. Vastavalt 9. oktoobril 1940 kinnitatud Tartu Riikliku Ülikooli ajutisele põhikirjale oli TRÜ-s kuus teaduskonda: [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|arsti-]], [[Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond|ajaloo-keele-]], [[Tartu Riikliku Ülikooli matemaatika-looduskond|matemaatika-loodus-]], [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigus-]], [[Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskond|põllumajandus-]] ja [[Tartu Ülikooli loomaarstiteaduskond|loomaarstiteaduskond]].

[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]ivõimude saksakeelne Ostland-Universität in Dorpat kavandati kogu Baltikumi tarvis. Kuid hetkevajadusi arvestavalt avati eestikeelsena [[Eesti Omavalitsus]]e Tartu Ülikool, mis tugines [[1938]]. aasta ülikooliseadusele. Sõjaaja tingimustes olid eelistatud arsti-, loomaarsti- ja põllumajandusteadused.

[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] sõjatules hävis mitmeid ülikoolile kuulunud hooneid, õppejõudude ja teenistujate eluasemeid ja raamatukogusid.

[[1944]]. aasta sügisel jätkati 1941. aasta suvel pooleli jäänud ümberkorraldusi. Ülikool allutati [[Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat|Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaadile]] ja alates [[1946]]. aastast [[NSV Liidu Kõrgema Hariduse Ministeerium]]ile. [[1949]]. ja [[1950]]. aasta alguse kataklüsmid ja repressioonid ei jätnud puudutamata ka ülikooli. 1944. aasta sügisel alustas Tartu Riiklik Ülikool tööd seitsme teaduskonnaga: ajaloo-keele-, arsti-, matemaatika-loodus-, õigus-, põllumajandus-, loomaarstiteaduskond ja [[Tartu Riikliku Ülikooli kehalise kasvatuse instituut|kehalise kasvatuse instituut]]. 1946. aastal eraldus põllumajandusteaduskonna metsaosakond, omaette [[Tartu Riikliku Ülikooli Metsandusteaduskond|metsandusteaduskonnaks]]. Aastatel 1947–1948 jagunes TRÜ matemaatika-loodusteaduskond ajutiselt füüsika-matemaatika ja bioloogia-geograafiateaduskonnaks.
[[Pilt:TÜ peahoone põleng 1965. aasta detsembris.jpg|thumb|Peahoone põleng 1965. aastal]]
1951. aastal loodi ülikooli veterinaariateaduskonna, põllumajandusteaduskonna ja metsandusteaduskonna baasil [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]]. EPA koosseisu läksid põllumajandus-, veterinaaria- ja metsandusteaduskond. Aastatel 1955–1963 kuulus [[Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskond|kehakultuuriteaduskond]] omaette osakonnana [[Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskond|arstiteaduskonna]] koosseisu, 1963. aastal taastati kehakultuuriteaduskond. 1961. aastal jagunes [[Tartu Riikliku Ülikooli matemaatika-loodusteaduskond|matemaatika-loodusteaduskond]] kaheks: [[Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskond|bioloogia-geograafia]] ja [[Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskond|füüsika-matemaatikateaduskonnaks]]. 1967. aastal jagunes TRÜ füüsika-matemaatikateaduskond [[Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-keemiateaduskond|füüsika-keemia-]] ja [[Tartu Riikliku Ülikooli matemaatikateaduskond|matemaatikateaduskonnaks]]. 1968. aastal eraldus [[Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonnast]] [[Tartu Riikliku Ülikooli majandusteaduskond|majandusteaduskond]]. 16.04.1973 moodustati Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna baasil kaks eraldi teaduskonda: [[Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskond|ajalooteaduskond]] ja [[Tartu Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskond|filoloogiateaduskond]].
[[Pilt:1982 expedition to Tartu Ülikool 350 (42).jpg|pisi|left|Ülikooli asutamise 350. juubeli auks nimetati 1982. aastal ülikooli järgi [[Tartu ülikool 350|üks mäetipp]] [[Pamiir]]i mäestikus]]
Tartu Riikliku Ülikooli rektoraadi moodustasid [[Tartu ülikooli rektor|Tartu Riikliku Ülikooli rektor]], neli [[prorektor]]it (teadus- ja haldusprorektor ning kaks õppeprorektorit ja tähtsamate ühiskondlike organisatsioonide juhid eesotsas [[EKP TRÜ Komitee]] sekretäriga. Õppetegevuses jagunesid [[Teaduskond|teaduskonnad]] osakondadeks ja osakonnad [[Kateeder (kõrgkool)|kateedriteks]]. Teaduskonna tööd juhtis [[dekanaat]] eesotsas [[dekaan]]iga, kelle kinnitas kolmeks aastaks ametisse rektor.

Lisaks teaduskondade juurde kuuluvatele erialakateedritele eksisteerisid üleülikoolilised kateedrid: [[Marksism-leninism|marksismi-leninism]]i aluste (alates 1944/45. [[õppeaasta]]st [[NLKP ajalugu|NLKP ajaloo]] [[Tartu Riikliku Ülikooli NLKP ajaloo kateeder|kateeder]]), [[Tartu Riikliku Ülikooli poliitilise ökonoomia kateeder|poliitilise ökonoomia]] ning dialektilise ja [[Ajalooline materialism|ajaloolise materialism]]i [[Tartu Riikliku Ülikooli dialektilise ja ajaloolise materialismi kateeder|kateeder]] (alates 1945/46. õa filosoofia), sõjalise õpetuse, pedagoogika ja metoodika  ja 1964. aastast [[Teaduslik kommunism|teadusliku kommunismi]] [[Tartu Riikliku Ülikooli teadusliku kommunismi kateeder|kateeder]].

Pool sajandit pärast eestikeelse ülikooli avamist oli üliõpilaste arv üle 4100 ja neist 81% olid eestlased. Teaduskondi oli kaheksa, üliõpilaste arvult oli suurim arstiteaduskond.&lt;ref name=&quot;1919a&quot; /&gt;

== Ülikool taasiseseisvas Eestis ==
[[Pilt:Chemicum ja Füüsikum.JPG|pisi|Taasiseseisvunud Eestis on ülikool asunud laienema Maarjamõisa väljale. Sinna on rajatud näiteks [[Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut|tehnoloogiainstituut]], [[Chemicum]] ja [[Physicum]]]]
Aastail [[1989]]–[[1992]] muudeti Tartu ülikooli organisatsiooni ja akadeemilist sisu ning taastati akadeemilised traditsioonid.

1990. aastatel rajati mitu kolledžit:
* 1996. aasta mais loodi [[Pärnu Majanduskool]]i baasil [[Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž|Pärnu kolledž]];
* 1996. aastal loodi [[Tartu Ülikooli Türi Kolledž|Türi kolledž]], mis suleti aga 2011;
* 1998. aasta aprillis loodi [[EuroFaculty]] baasil [[Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž|Euroopa kolledž]];
* 1999. aasta juulis loodi [[Narva Kõrgkool]]i baasil [[Tartu Ülikooli Narva Kolledž|Narva kolledž]].

Rajatud on ka uusi õppehooneid. Nende seas näiteks [[Biomeedikum]] (1999), matemaatika-informaatikateaduskonna õppehoone (2003), [[Chemicum]] (2009), Omicum (2011) ja [[Physicum]] (2014).

[[2003]]. aastast kuulub Tartu Ülikool [[Coimbra grupp]]i, kuhu kuulub veel 36 Euroopa ülikooli, ja [[Utrechti võrgustik]]ku, kuhu kuulub veel 33 Euroopa ülikooli.

2005. aasta augustis ühines Tartu Ülikooliga [[Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia|Viljandi Kultuuriakadeemia]].

2016. aastal jõustus reform, millega koondati erinevad struktuuriüksuses nelja valdkonna alla. Otsus kinnitati vaatamata teaduskondade avalikule protestile, mida ajakirjanduses vedasid eest eelkõige õigus- ja usuteaduskond. Otsuse aluseks toodi administratiivsed põhjendused, mis ei pidavat mõjutama õppe- ja teadustööd.&lt;ref name=&quot;0iKcl&quot; /&gt;

Enne seda oli ülikoolil üheksa teaduskonda ([[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|arstiteaduskond]], [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|filosoofiateaduskond]], [[Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond|kehakultuuriteaduskond]], [[Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond|loodus- ja tehnoloogiateaduskond]], [[Tartu Ülikooli majandusteaduskond|majandusteaduskond]], [[Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond|matemaatika-informaatikateaduskond]], [[Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond|sotsiaal- ja haridusteaduskond]], [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|usuteaduskond]] ja [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskond]]) ja neli kolledžit. Pärast reformi on ülikoolis [[Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond|humanitaarteaduste ja kunstide valdkond]], [[Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkond|sotsiaalteaduste valdkond]], [[Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond|meditsiiniteaduste valdkond]] ning [[Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond|loodus- ja täppisteaduste valdkond]].

==Vaata ka==
* [[Professorite Instituut]]
* [[Tartu ülikooli ujumisõpetaja]]
* [[Tartu ülikooli vehklemisõpetaja]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;miksike&quot;&gt;&quot;Loodi jesuiitide gümnaasium, millest sai hiljem Tartu Ülikool.&quot;[http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kordamiskusimused_ptk15-19_11kl_kadipint.htm &quot;Ajalugu, KT § 15–19&quot;] miksike.ee (vaadatud 02.07.2011)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QyXKF&quot;&gt;Sitzungberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat, 1877, Dorpat 1878, S. 135.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;menius&quot;&gt;Friedrich Menius &quot;Jutustus Tartu Ülikooli inauguratsioonist, mis toimus 15. oktoobril 1632. aastal&quot; Tlk. [[Kristi Sak]], toim. [[Marju Lepajõe]]. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 1997&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OMmtX&quot;&gt;Lea Leppik. Rektor Ewers. Tartu 2001. Lk. 45–46&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Z1aLD&quot;&gt;[[Tarmo Kulmar]], [[Urmas Petti]], [[Alar Laats]] [https://web.archive.org/web/20121031060544/http://www.us.ut.ee/et/27673 &quot;Teoloogia ja selle õpetamine kuni 18. sajandi lõpuni&quot;]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vimZZ&quot;&gt;Tartu Ülikool teaduses ja kultuuriloos. Helmut Piirimäe Tartu Ülikooli emeriitprofessor http://www.eesti.ca/?op=article&amp;articleid=17805&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EWQeF&quot;&gt;Ülo Lumiste, Helmut Piirimäe &quot;Sven Dimberg – Newtoni õpetuse varane propageerija Tartu ülikoolis 1690. aastail&quot;, kogumikus &quot;Loodus- ja reaalteaduste arengust Tartu Ülikoolis. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XI (TRÜ ajaloo komisjoni ja ajaloo muuseumi materjalid)&quot; Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1981, lk 26–53&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lUQrr&quot;&gt;P. Kard, P. Prüller &quot;Füüsika Tartu ülikooli trükistes 1632–1710&quot;, kogumikus &quot;Loodus- ja reaalteaduste arengust Tartu Ülikoolis. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XI (TRÜ ajaloo komisjoni ja ajaloo muuseumi materjalid)&quot; Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1981, lk 17–25&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ta0gy&quot;&gt;[http://www.kliinikum.ee/ajalugu/pikem-uelevaade Ajalugu – pikem ülevaade] Tartu Ülikooli Kliinikum&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QUdvH&quot;&gt;Lea Leppik. Rektor Ewers. 2001. Lk. 138.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2cX0l&quot;&gt;[http://novaator.err.ee/v/yhiskond/8f49ad63-3305-4f25-8d44-0da95da99432/tana-100-aastat-tagasi-lubati-naised-tartu-ulikooli-parisuliopilasteks &quot;Täna 100 aastat tagasi lubati naised Tartu ülikooli pärisüliõpilasteks&quot;] ERR Novaator, 17. august 2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rjMEN&quot;&gt;Eesti üliõpilaste arvu piiramise küsimus. Rahvaleht, Rahvaleht, 18. september 1926, nr. 110, lk. 3.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0iKcl&quot;&gt;[http://tartu.postimees.ee/2834357/tartu-ulikooli-senat-jai-oma-otsuse-juurde-neli-teaduskonda-jatkavad &quot;Tartu Ülikooli senat jäi oma otsuse juurde: neli teaduskonda jätkavad&quot;] Tartu Postimees, 20. juuni 2014&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Helmut Piirimäe. ''Tartu ülikooli ajalugu'' I 1632–1798. Tallinn: Eesti Raamat ja Valgus 1982.
* Karl Siilivask. ''Tartu ülikooli ajalugu'' II 1798–1918. Tallinn: Eesti Raamat ja Valgus 1982.
* Karl Siilivask ja Hillar Palamets. ''Tartu ülikooli ajalugu'' III 1918–1982. Tallinn: Eesti Raamat ja Valgus 1982.

== Välislingid ==
* [[Malle Ermel]] ja [[Lea Leppik (ajaloolane)|Lea Leppik]] [http://novaator.err.ee/v/yhiskond/8ff2e2e0-f292-408e-a6f5-338a2bd036cb/tartu-ulikooli-varad-esimese-maailmasoja-keerises-nizni-novgorod-perm-voi-voronez &quot;Tartu ülikooli varad esimese maailmasõja keerises: Nižni Novgorod, Perm või Voronež?&quot;] ERR Novaator, 13. november 2015
* [[Kadri Asmer]] [http://novaator.err.ee/v/yhiskond/637868f6-54a4-44fa-a852-647f967e6b5b/galerii-kuidas-nad-tartusse-ulikooli-ehitasid &quot;Galerii: Kuidas nad Tartusse ülikooli ehitasid?&quot;] ERR Novaator, 4. oktoober 2016

[[Kategooria:Tartu Ülikool]]
[[Kategooria:Tartu ajalugu]]</text>
      <sha1>kq9hl67i9rn2fu87meqx37jzpwej456</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172152</id>
      <parentid>6172105</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:57:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tartu Riiklik Ülikool */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="39009" xml:space="preserve">{{Toimeta|osa kuupäevi on vana kalendri järgi}}

'''Tartu Ülikooli ajalugu''' sai alguse [[1632]]. aastal [[ülikool]]i asutamisega.

Tavaliselt liigitatakse [[Tartu Ülikool]]i ajalugu järgmiselt:
* 1632–1666 Academia Gustaviana: Rootsi võimu aluse ülikooli esimene periood (ladina ülikool)
* 1690–1710 Academia Gustavo-Carolina: Rootsi võimu aluse ülikooli teine periood (alates 1699. aastast Pärnus)
* 1802–1918 Kaiserliche Universität zu Dorpat (saksa ülikool)
* 1893–1918 Kaiserliche Universität Jurjew (venestusaegne ülikool, üleminek vene keelele)
* 1918–1940 Eesti Vabariigi Tartu Ülikool
* 1944–1989 Tartu Riiklik Ülikool Nõukogude võimu all
* 1989 – k.a Tartu Ülikool iseseisvuse taastamise ajal ja järel

Tegelikult on selline periodiseering lihtsustav. 1918. aastal tegutses Saksa okupatsiooni all lühikest aega saksakeelne Landesuniversität Dorpat ning 1941–1944 Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikool.

== Eelkäijad ==
Aastail 1583–1600 ja 1603–1625 tegutses Tartus katoliiklik [[Tartu jesuiitide gümnaasium|jesuiitide gümnaasium]]. Praegust Tartu Ülikooli sellega otseselt ei seostata, kuid kohati on seda peetud ülikooli üheks eelkäijaks&lt;ref name=&quot;miksike&quot; /&gt;.

Ülikoolil on tihedamad seosed aastail 1630–1632 Tartus tegutsenud luterliku [[Tartu gümnaasium (1630–1632)|gümnaasiumiga]], mille mõni õppejõud jätkas õpetamist ülikoolis.

1602. aastal lubas Södermanlandi hertsog [[Karl IX|Karl]] asutada Tartusse ülikooli ja annetada sellele Katariina kloostri varandused Jakobi ja Laia tänava nurgal&lt;ref name=&quot;QyXKF&quot; /&gt;.

== Rootsi aeg Tartu Ülikoolis ==
[[Pilt:Johann-skytte.JPG|pisi|left|Tartu Ülikooli rajaja [[Johan Skytte]] [[Johan Skytte monument|monument]] Toomemäel]]
=== Academia Dorpatensis ===
[[30. juuni]]l [[1632]] kinnitas [[Rootsi]] kuningas [[Gustav II Adolf]] Academia Dorpatensise asutamisüriku. Esimesed üliõpilased immatrikuleeriti [[20. aprill|20.]] ja [[21. aprill]]il 1632. Esimene Tartu ülikooli üliõpilane ja alates 21. aprillist 1632 deposiitor oli [[Bengt Ekehielm]]. Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) pidulik avamine toimus [[25. oktoober|25. oktoobril]] (vkj 15. oktoobril) 1632. Ülikooli eellaseks oli [[1630]]. aastal asutatud [[Tartu akadeemiline gümnaasium|akadeemiline gümnaasium]], mis kindralkuberner [[Johan Skytte]] ettevõtmisel muudeti ülikooliks.&lt;ref name=&quot;menius&quot; /&gt;
=== Academia Gustaviana ===
[[Pilt:Academia Gustaviana in Tartu.JPG|pisi|[[Jaani tänav]] 8, Kunagine [[Academia Gustaviana]] hoone]]
Aktusel pidas [[Liivimaa kindralkuberner]] ja [[ülikooli kantsler]] [[Johan Skytte]] kõne, milles esitas oma seisukoha, et ülikoolis peavad saama õppida mitte üksnes aadlikud ja linnakodanikud, vaid ka vaesed talupojad. See oli kogu Euroopas erakordne nõue. Näiteks [[Göttingeni ülikool]]is õppis veel aastail 1797–1837 ainult üks talupoeg, tulevane Tartu ülikooli rektor [[Gustav von Ewers]].&lt;ref name=&quot;OMmtX&quot; /&gt;

Academia Gustavianal, nagu ka teistel tolleaegsetel Euroopa ülikoolidel, oli neli teaduskonda: [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|filosoofia]]-, [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|usu]]-, [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigus]]- ja [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|arstiteaduskond]], kuid traditsioonipäraselt kujunes ülikoolis juhtivaks fakulteediks usuteaduskond&lt;ref name=&quot;Z1aLD&quot; /&gt;. 

Tartu ülikooli esimene asukoht, hoone, kus Academia Gustaviana 1632. aastal alustas, oli praeguse [[Tartu Ülikooli peahoone]] tagant [[Toomemägi|Toomemäele]] viiva jalgtee vasakpoolsel platsil, praeguse majandusmaja vastas&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/2527387/alguste-algus-maarja-tanava-aares-ajalugu Alguste algus Maarja tänava ääres?], www.postimees.ee, 23. november 1997&lt;/ref&gt;. 1642. aastast oli ülikooli kasutuses [[Academia Gustaviana]] hoone [[Jaani tänav]] 8. Pärast tulekahju 1667. aastal oli hoone varemeis, taastamist alustati 1688. aastal [[Paul von Essen]]i kava kohaselt. Hoone mõlemal korrusel oli kaks auditooriumi (sh suur loengusaal ülakorrusel) ja ülal paiknes ka raamatukogu. Academia Gustaviana töötas hoones aastatel 1690–1699&lt;ref name=&quot;KRR_6920&quot;&gt;{{kultuurimälestis|6920|Vanglahoone Tartus Jaani 8, 17-19.saj.}} (vaadatud 26.10.2020)&lt;/ref&gt;. 

Kõik üliõpilased alustasid õpinguid filosoofiateaduskonnas, mis andis üldisema [[kõrgharidus]]e ja oli baasiks mingile erialale. Selline üldine kõrgharidus, mis taotles, et üliõpilane oleks kõigeteadja, nõudis kuni kuus aastat kestvaid õpinguid. Igal juhul oli selleks vaja vähemalt kaks aastat. Pärast seda järgnes spetsialiseerumine ja veel kolm aastat õpinguid samas või mõnes muus teaduskonnas. Seega oli normaalne õpiaeg ülikoolis üheksa aastat, kuigi võis toime tulla ka lühema ajaga&lt;ref name=&quot;vimZZ&quot; /&gt;. 

Ülikooli töö Tartus katkes [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)|Vene-Rootsi sõja]] tõttu ja Vene vägede rünnakuga Rootsi Balti provintside vallutamiseks [[1656]]. aastal. Selle käigus kapituleerus ka Tartu linn piiravatele Vene vägedele. Tartu Ülikooli professorid ja üliõpilased põgenesid sõja jalust [[Tallinn]]a, kuid katse rajada ülikool [[Eestimaa]] pealinnas äpardus [[Tallinna raad|Tallinna rae]] vastuseisu tõttu. Professorid said kasutada [[Tallinna Gümnaasium]]i ruume küll kuni [[1665]]. aastani, kus akadeemiline tegevus soikus lõplikult [[1665]]. aastal.

Aastal [[1690]] sai Tartust jälle ülikoolilinn. Rootsi-vastase koalitsiooni ja [[1695]].–[[1697]]. aasta suure näljahäda tõttu viidi ülikool Tartust [[Pärnu]]sse.

=== Academia Gustavo-Carolina ===
[[Pilt:Academia Gustavo-Carolina.jpg|thumb|[[Academia Gustavo-Carolina]] hoone [[Pärnu]]s. [[1699]]]]
[[28. august]]il [[1699]] [[Pärnu ajalugu|Pärnus]] avatud Academia Gustavo-Carolina pääses [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus 1708. aastal toimunud Tartu elanikkonna [[küüditamine|küüditamisest]]. Esimeseks Pärnu ülikooli rektoriks oli professor [[Michael Dau]]. Pärnusse kolinud ülikool sai seal tööd jätkata 1710. aastani, mil selle tegevus katkes seoses linna [[kapituleerumine|kapituleerumisega]] [[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõjas]] [[Venemaa Keisririik|Vene]] vägedele [[12. august]]il [[1710]].

Juba enne ülikooli taasavamist 21. augustil 1690 oli arutlusel ülikooli üleviimine Pärnusse ja ka Riiga – plaan, mida pooldas Liivimaa kindralsuperintendent J. Fischer, kes pidi saama ülikooli prokantsleriks. [[Karl XI]] pooldas aga Tartut, ning oma seletuses märkis kuningas „... et ülikool juba varem siin on olnud“, rõhutades seega eelnevat järjepidevust.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Helmut Piirimäe|pealkiri=Ülikoolilinn Pärnu|aasta=1999|koht=Tartu|kirjastus=Tartu ülikool|lehekülg=lk. 39-92, 107-111, 113-118.}}&lt;/ref&gt; Uuesti tuli ülikooli kolimine jutu alla 1693. aastal senati istungil. Probleemidena toodi esile nii korterite saadavust, nende kõrget hinda kui ka Venemaa piiri lähedust, probleem oli ka toiduainetega ja oma majade ehitamisega, nimelt nõue, et linnamüüridesse võib ehitada vaid kivimaju, mis olid kordades kallimad. Tõsisemalt sai kolimismõte alguse 1695. aasta kevadel, mil ülikooli delegatsioon, s.h kantsler J. J. Hasfer ja prokantsler J. Ficsher Pärnut külastasid ja läbirääkimise pidasid, vaadates üle ka ordulossi mis pidi antama ülikooli käsutusse. Kolimine aga viibis seoses J. J. Hastferi surmaga ja taaselustus alles [[Erik Dahlberg]]i ametisse määramisel 1. veebruaril 1696&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Helmut Piirimäe|pealkiri=Ülikoolilinn Pärnu|aasta=1999|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikool|lehekülg=lk. 54}}&lt;/ref&gt;, kes sai samaaegselt ka Liivimaa kindralkuberneriks. Kolimine viibis aga jälle, seekord 1696.–1697. aasta näljahäda tõttu. Teoks sai see alles 1699. aasta suvel, kuna ordulossi kordaseadmine ja remont viibis rahaliste võimaluste puudumise tõttu. 22. juulil 1699 pidas ülikooli senat viimase istungi Tartus ja 23. augustil 1699 peeti esimene istung Pärnus.

Esimene ja ainus doktoriväitekirja kaitsmine Academia Gustavo-Carolinas 1699. aasta 7. detsembril, kui kraadi sai usuteaduste professor O. Moberg.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Helmut Piirimäe|pealkiri=Ülikoolilinn Pärnu|aasta=1999|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikool|lehekülg=lk. 66}}&lt;/ref&gt;

Ülikooli pitsat ja nimi uuenes alles 1700. aasta juunis, ülikooli uueks nimeks sai Academia Pernaviensis. Kuni selle ajani oli ametlikult kasutusel veel nimi Academia Dorpatensis ja kõnekeelselt Academia Gustavo-Carolina.

'''Academia Pernaviensis Põhjasõja ajal'''

Põhjasõjast sai ülikool teada 1700. aasta veebruaris, kui kuuldi Riia piiramisest. Sellele järgnes ärev aeg. Plaaniti ülikool evakueerida ning pitsatid, skeptrid, raamatukogu ja arhiiv eeskätt ära viia, lõpuks pakiti raamatukogu küll ära, aga muu osas jäädi ootele. 1700. aasta mais pandi raamatukogu taas üles ja jätkati ülikooli Pärnus paikasättimist. Suvel tulid sõjapaanika ja puuduse mõjud aga taas esile ning õppetöö ja senati töö katkes 23. augustil, lisaks olid Rootsi pagenud professorid D. Eberhard, L. Braun ja L. Molin. Õppetöö taastus aasta lõpul, pärast seda kui Karl XII oli võitnud Peeter I vägesid Narva all ning jäänud talvituma [[Laiuse]]l. Ülikooli uueks rektoriks valiti O. Moberg. 1701. aasta kevadel sai ülikool kuninga määrusel uued õppejõud, pärast seda kui oli vallandanud Rootsi pakku põgenenud õppejõud, kes ei olnud tagasi tulnud, ja Rootsis pikemalt olnud matemaatikaprofessori S. Dimbergi, uued professorid määrati küll ametisse alles 1701. aasta sügissemestriks.

Edasistel sõja-aastatel olid ülikoolil mured sõjaväega nii majutuse kui ka varustuse küsimuses, nimelt hoiti ülikooli saalides ja ruumides vahepeal küll sadulaid, püstoleid ja humalaid, ülikooli keldris aga oli pikalt hoiul laskemoon ja püssirohi, kui trükikoda sealt välja koliti. Probleeme oli ka sõdurite majutamisega seoses. Ülikool ja selle teenistujad olid vabastatud kohustusest majutada enda juures sõdureid, aga sellest keelust astuti korduvalt üle ja oodati ülikoolilt paindlikkust, see vaidlus jõudis ka kuningani, kes astus ülikooli privileegide kaitseks välja. Teravaim probleem oli ehk D. Sarcoviusel, kelle korter oli tema ära olles kaptenile ja pärast korteri tagasisaamist hiljem uuesti ooberstleitnandile ära antud, kelle majutamisel koguni uks sisse löödi, et sisse saada ning professori asjad välja tõsteti. See konkreetne juhtum jõudis kuningani, kes nõudis juurdluse alustamist. Olukorra tegi pikantsemaks ja tähtsamaks D. Sarcoviuse valimine rektoriks 1703. aasta lõpul. Ülikool kaotas aga 1703. aastal ühe oma eestkostja ja võitleja seoses kantsler [[Erik Dahlberg|E. Dahlbergi]] surmaga, see tegi edasise arengu, juurdeehitused ja ülikooli korralikult sisseseadmise problemaatilisemaks, seda eriti sõjaolukorda arvesse võttes.

Ülikooli Pärnu elu ilmestasid krooniline rahapuudus ja sisseseadmise probleemid, professoritele ja üliõpilastele jäi ettenähtud palk ja stipendium esimestel sõja-aastatel maksmata. Lisaks oli probleeme ülikooli peahoone korrashoiuga, nimelt lekkis äsja remonditud ülikoolihoone katus – probleem, mis ajaga kasvas ja nõudis hiljem põhjalikumat remonti, mis hõlmanuks tuhandete katusekivide väljavahetamist. Alatised olid probleemid korteritega nii professorite kui ka üliõpilaste majutamisel, pakuti välja ka ühiselamu loomist ja ühistoitlustamist. Ülikoolil oli ka kindel soov luua oma botaanikaaed, mis Tartus ei olnud teoks saanud sobiva krundi puudumisel. See jäi aga raha ja muude probleemide tõttu tegemata. Omaette muret tekitas kolimise algusaastatel igapäevaelus&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; ka matemaatika professori S. Dimbergi pikk eemalviibimine, kelle ekspertiisi oli vaja tähetorni kavandamisel ja vajalike mõõteriistade soetamiseks.

1709. aasta oktoobris algas uus sõjaärevuse aeg ülikoolis. Järgmise aasta suvel viidi ülikooli raamatukogu ja senat [[Stockholm]]i, kus see osaliselt asub tänini, senati protokollid on tagasi Tartus. 1710. aasta suvel oli linnas ka katk ning suur osa linna elanikkonnast k.a professorid surid, s.h loogika ja füüsika professor M. Dau. Kuigi [[Peeter I]] lubas säilitada Pärnu ülikooli ja hoolitseda, et keegi ei kannataks puudust, ei olnud võimalik õppetööd Pärnus jätkata. Suur osa Pärnu elanikkonnast oli katku surnud ning üliõpilased ja professorid olid lahkunud või surnud, ülikooli vara oli Rootsi saadetud. Ka pärast [[Uusikaupunki rahu]] ei lubanud kohalikud olud Pärnus ülikooli taastada, nagu oli ette nähtud kapitulatsioonitingimustes, osaliselt akadeemilise kodanikkonna puudumise tõttu, aga ka Liivimaa rüütelkonna huvipuuduse tõttu.

Omaette vahepalana võib esile tuua Pärnus jätkunud tava kirjutada eestikeelset luulet ladinakeelsete dissertatsioonide eessõnaks, andes ilmselt vähese mõjuga, aga siiski märgilise panuse Eesti kirjakeele arengusse. Lisaks jätkas ülikool ka loa taotlemist, et trükkida saaks lõunaeestikeelseid ja lätikeelseid tekste, sõjaolukorra tõttu sellele probleemile vastust ei leitud ja kuningas vastavale palvekirjale ei vastanud.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Rootsi aja iseloomustus ===
Kuna kohalik õppejõudude kaader puudus, loodi see Tartusse kutsutud professoritega, kes säilitasid oma senised teaduskontaktid. Seetõttu kujunes ja arenes ka Tartu Ülikool oma õppetegevuses ühises Euroopa kultuuriruumis. Abi oli ka [[Lundi Ülikool]]ist. Õppeained filosoofiateaduskonnas jagunesid pärisfilosoofilisteks ([[loogika]], [[dialektika]], [[retoorika]], [[eetika]], [[poliitika]]) ja [[natuurfilosoofia]]ks, mis oli seotud loodusteadustega.

Õppetegevuse aluseks oli [[Petrus Ramuse]] ([[Pierre de la Ramée]]) õpetus, kes võitles selle eest, et teadus vabaneks teoloogia ja [[Aristoteles]]e autoriteedist. Ajaloo käsitluses oli käsitlus jaotati neljaks üksteisele järgneva suurriigi ajastuks.{{lisa viide}} Täppisteaduste alal on tähelepanuväärne, et Tartu Ülikooli matemaatikaprofessor ja rektor [[Sven Dimberg]] hakkas vähemalt [[1693]]. aastast pidama loenguid [[Newtoni õpetus]]est – sellal polnud [[Newtoni gravitatsiooniteooria]] ka Inglismaal veel kõikjal omaks võetud.&lt;ref name=&quot;EWQeF&quot; /&gt; Njutoniaanliku füüsika õpetamine jäi siiski Dimbergi isiklikuks algatuseks ning pigem valitses toona samuti edumeelne, aristotellikule [[skolastika]]le vastanduv [[kartesiaanlus]].&lt;ref name=&quot;lUQrr&quot; /&gt;

Olulist osa kultuuriloos etendas see, et paralleelselt organiseerimistöödega ülikooli rajamiseks toimusid ettevalmistused [[Tartu Ülikooli trükikoda|ülikooli trükikoja]] asutamiseks. Esimeseks Eestis trükitud raamatuks on peetud [[Henrik Boismanni disputatsioon]]i. Ülikooli trükikoja viimane trükis ilmus jaanuaris 1710. Üldse ilmus u 1500 üllitist. Academia Gustaviana trükikoja avamisega (avati ülikooli eelkäija [[Tartu gümnaasium (1630–1632)|Tartu gümnaasium]]i juures) sai alguse raamatutrükkimine Eestis.

[[Pilt:Vr2 copy.jpg|thumb|left|Tartu Ülikooli avamise kõne, rariteetse raamatu tiitelleht]]

=== Maarahva keel Tartu Ülikoolis ===
Ülikooli asutamisel lubati, et mitut rahvusgruppi ühendaval [[Liivimaa]]l antakse haridust ka ümberkaudsete piirkondade elanikele – peale Lõuna-Eesti elanike veel [[läti keel|läti]] ja [[ingeri]]-[[isurid|isur]]i keeles. Tegelikult toimus õppe- ja teadustöö ainult [[ladina keel]]es, sest sellel ajal ei olnud reaalne, et [[akadeemiline haridus|akadeemilist haridust]] võiks anda mõnes muus keeles. Eestlaste kui talurahva [[maakeel]] ei olnud veel arenenud kultuurkeeleks, milles oleks olnud võimalik teadustöö ja ülikooliharidus.

Kohalikud Rootsi võimuesindajad aga soodustasid [[pastor]]ite ja riigiametnike kohaliku keele õpet. Kuningavõimu korraldusel pidid Baltimail riigiameteid taotlevad kandidaadid õppima vähemalt kaks aastat Tartu (või [[Pärnu]]) ülikoolis, et omandada elementaarne keeleoskus. (Korraldust jõustada siiski ei suudetud.) Kohaliku keele õppimine oli soodustav asjaolu õppe[[stipendium]]i saamisel. Eesti keele oskus oli õppejõududele vajalik, et olla suuteline otsustama, kas üliõpilase keeleoskus on nõutaval tasemel [[kirikuõpetaja]] või [[riigiametnik]]u kohale asumiseks, samuti Tartu-perioodil ka suhtlemiseks [[Tõrvandi]] küla talupoegadega, sest see küla oli jagatud professorite vahel nende sissetulekute suurendamiseks.

Tartu Ülikooli kasvandikest on eesti keele arendamisel silmapaistev roll: [[Johann Gutslaff]] tõlkis [[lõunaeesti keel]]de [[Piibel|Piibli]] ja [[Andreas Virginius]] [[1686]]. aastal [[Uus Testament|Uue Testamendi]]. Koos pojaga tõlkis Virginius eesti keelde ka osa [[Vana Testament|Vanast Testamendist]] ning osales suure [[katekismus]]e ja [[lauluraamat]]u tõlkimises. [[Tallinna Toomkirik]]u eesti koguduse õpetajat [[Martin Gillaäus]]t (1610–1686) peetakse esimeseks, kes mõistis, milline on [[eesti keel]]es [[omastav kääne]].

=== Vaheperiood 1710–1802 ===
Juba Liivimaa rüütelkonna kapitulatsiooniaktis, mis sõlmiti Riia alistumisel 4. juulil 1710, lubati pärast Pärnu alistumist ülikool säilitada ning varustada asjatundlike luterlike professorite ja harjutusmeistritega. Ülikooli renomee tõstmiseks kavatseti sinna saata õppima vene noormehi. Tingimuseks oli vaid, et Pärnu peab alistuma kokkuleppe alusel või sõjategevuses passiivseks jääma.

Lubadust säilitada Pärnus ülikool kordas Peeter I 12. oktoobril 1710, kui ta kinnitas Liivimaa kapitulatsioonipunktid. Ta koguni lisas täienduse: hoolitseda, et ülikoolis oleksid kohad täidetud ega tuleks kannatada puudust. Tingimuseks oli ainult, et võetakse ametisse professor, kes õpetab slaavi keelt.

1734. aastal määras keisrinna Anna Ivanovna asekantsleri H. J. F. Ostermanni uuesti asutatava Tartu ülikooli kuraatoriks (&quot;kaitsjaks&quot;).

== Keiserlik Tartu Ülikool ==
[[18. sajand]]i lõpul kattusid Vene keskvõimude hariduspoliitilised huvid kohaliku eliidi taotlustega. [[21. aprill|21]].–[[22. aprill]]il [[1802]] taasavati Tartu ülikool [[rüütelkond]]adest sõltuva Balti (provintsiaal)ülikoolina. [[12. detsember|12. detsembril]] 1802 [[Aleksander I]] kinnitatud asutamisaktiga sai ülikoolist saksakeelne Keiserlik Tartu Ülikool (''Kaiserliche Universität zu Dorpat''; ''Императорский Дерптский университет'', ''Imperatorski Derptski Universitet'').

Tartusse taasrajatud ülikool kujunes kogu [[saksa kultuur]]i mõju all olevate [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Balti provintsid]]e teaduselu keskuseks. Tartu ülikool kujunes vene ja saksa [[kultuuriruum]]i vaheliste teaduskontaktide sõlmpunktiks.

Pärast ülikooli taasavamist sai korraliseks patoloogia- ja teraapiaprofessoriks [[Daniel Georg Balk]], kes avas [[1. mai]]l [[1804]] haigete ravimiseks ja tudengitele praktika andmiseks Riia mäel linnakodanik Dahlströmi majas 8–10 voodikohaga Clinicumi. Seda peetakse [[Tartu Ülikooli Kliinikum]]i alguseks.&lt;ref name=&quot;Ta0gy&quot; /&gt;

[[Tartu Ülikooli peahoone|Ülikooli klassitsistlikus stiilis peahoone]] on ehitatud [[1804]]–[[1809]]. Aastatel 1856–1859 rajati juurde ka tiibhooned ja ülikooli kirik.
[[Pilt:University of Tartu Estonia optimized.jpg|pisi|Tartu Ülikooli peahoone]]
Aastatel [[1828]]–[[1838]] koolitati Tartu Ülikooli [[Professorite Instituut|Professorite Instituudis]] tulevasi [[professor]]eid Venemaa ülikoolidele.

[[1803]]. aastal avati eesti keele [[lektor]]i ametikoht. Aastal [[1838]] asutati ülikooli juures [[Õpetatud Eesti Selts]] (''Gelehrte Estnische Gesellschaft'').

Tartu ülikooli dünaamiline areng kestis aastatel [[1820]]–[[1890]], millest aastaid [[1855]]–[[1880]] on peetud akadeemilise enesekesksuse ajastuks, kuid [[vilistlane|vilistlaste]] silmis hoopis teiseks õitsenguajaks. Seal õppisid või õpetasid [[galvanoplastika]] leiutaja [[Moritz Hermann Jacobi]], kaasaegse [[embrüoloogia]] üks rajajaid [[Karl Ernst von Baer]], [[füüsikaline keemia|füüsikalise keemia]] üks rajajaid [[Wilhelm Ostwald]], vere [[hüübimine|hüübimise]] fermentatiivse teooria ja [[vereülekanne|vereülekande]] aluste väljatöötaja [[Alexander Schmidt]] jpt.

Tartu Ülikooli [[provintsiaalõigus]]e professor [[Friedrich Georg von Bunge]] koostas Balti provintsiaalseadustiku kolmanda jao ([[Balti Eraseadus]]e), mis hakkas kehtima 1865. aastal ning kehtis [[Läti]]s [[1937]]. ja [[Eesti]]s [[1944]]. aastani. 

Esimesed [[üliõpilasorganisatsioon]]id tekkisid maiskondlike [[korporatsioon]]idena. 1816. aastal palus rektor [[Friedrich Eberhard Rambach]] Tartu politseimeistrilt linna valvama ühte kasakapolku, et ära hoida sõda üliõpilaste vahel&lt;ref name=&quot;QUdvH&quot; /&gt;. [[1824]]–[[1855]] olid korporatsioonid ametlikult keelatud, [[1862]]. aastal korporatiivne üliõpilasriik legaliseerus.

Eesti üliõpilaste koondumine algas [[1870]]. aastal &quot;[[Kalevipoeg|Kalevipoja]]&quot; ühislugemistelt. [[Kalevipoja-õhtu]]telt sai alguse [[Eesti Üliõpilaste Selts]] ([[1873]]–[[1881]] tegutseti seltsi Vironia nime all). [[1884]]. aastal pühitseti [[Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp]], sinimustvalge trikoloor.

[[Pilt:Anatomical Theatre, Tartu.JPG|thumb|[[Vana Anatoomikum]] rajati 19. sajandil]]

[[1889]]. aastal alanud [[venestamine|venestus]]laines muudeti Tartu ülikool tavaliseks Venemaa kõrgemaks õppeasutuseks Imperatorski Jurjevski Universitet (Императорский Юрьевский университет). [[1895]] kehtestati õppekeeleks [[vene keel]]. Hoolimata suurtest muudatustest üliõpilaskonnas ja professuuris jäi Tartu vene ülikool rahvusvaheliseks teaduskeskuseks. Tartu ülikooli erilisus Venemaa kontekstis seisnes selles, et ta haris impeeriumile kõigis teadusvaldkondades silmapaistvaid teadlasi ja kõrgemaid riigiametnikke, eriti õiguse ja [[diplomaatia]] valdkonnas.

==Esimene maailmasõda ja Saksa okupatsioon==
17. augustil 1915 lubati naised nii Tartu Ülikoolis kui ka teistes Venemaa Keisririigi kõrgkoolides meestest täitmata õppekohtadele täieõiguslike üliõpilastena. Muudatus oli seotud esimese maailmasõjaga, mis viis paljud mehed rindele ja mille tõttu leiti olevat sobilik naiste õigusi laiendada täitamaks vabaks jäänud õppekohti. Õigus vabakuulajatena ülikooli õppetööst osa võtta oli naistel juba 1905. aastast.&lt;ref name=&quot;2cX0l&quot; /&gt;

[[Esimene maailmasõda|Maailmasõja]] keerises häiris [[1915]]. aastast alates akadeemilist elu ülikooli varade ja isikkoosseisu evakueerimine. 1918. aasta veebruaris toimunud Eesti okupeerimine Saksa keisririigi vägede poolt, venekeelse ülikoolihariduse keelamine okupatsioonivõimude poolt [[20. märts]]iks tähendas Tartus vene ülikooli lõppu [[1918]]. aasta kevadel ja vene ülikooli &quot;vabatahtlik&quot; [[Tartu ülikooli evakueerumine Voroneži|evakueerumine Voroneži]] vabastas tee uuele saksa provintsiülikoolile – [[Balti Hertsogiriik|Balti Hertsogiriigi]] provintsiaalülikoolile ([[Landesuniversität Dorpat]]). 

Provintsiaalülikool avati [[15. september|15. septembril]] 1918, kuid oli sunnitud paari kuu pärast oma tegevuse lõpetama.  1918. aastal oli Tartu Ülikooli (Landesuniversität Dorpat) [[Tartu Ülikooli rektor]] [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]i ajal [[Karl Dehio]], viimane sakslasest ülikooli rektor. Saksa võimude poolt määrati ülikooli kuraatoriks prof. dr. [[Theodor Schiemann]]. [[27. november|27. novembril]] 1918 andis sõjaväekomando komandör Tartu ülikooli üle [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsu]]se moodustatud komisjonile.

== Eesti aeg Tartu Ülikoolis ==
[[1. detsember|1. detsembril]] [[1919]] alustas ülikool tööd eestikeelse Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolina. Õppetööga tegi algust 347 üliõpilast, kellest 90% olid eestlased. Pärast Vabadussõja lõppu 1920. aastal hakkas tudengite arv kiirelt kasvama ning sama õppeaasta lõpuks oli tudengite arv juba enam kui kahekordistunud.&lt;ref name=&quot;1919a&quot;&gt;[https://www.err.ee/1009286/ak-nadal-oppejoudude-lood-aitavad-moista-kuidas-rahvusulikool-emakeelsena-on-pusinud &quot;&quot;AK. Nädal&quot;: õppejõudude lood aitavad mõista, kuidas rahvusülikool emakeelsena on püsinud&quot;] ERR, 1. detsember 2019&lt;/ref&gt;

1919. aastal alustati õppetööd viie teaduskonnaga: õppida sai [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|arstiteadust]], [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|filosoofiat]], [[Tartu Ülikooli matemaatika- ja loodusteaduskond|matemaatika- ja loodusteadusi]], veterinaariat ja põllumajandust. Peatselt lisandusid [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|usuteaduskond]] ja [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskond]].&lt;ref name=&quot;1919a&quot; /&gt;

Esialgset õppejõudude nappust aitasid leevendada kutsutud teadlased ja õppejõud [[Soome]]st, [[Rootsi]]st ja [[Saksamaa]]lt, kes aga ei osanud eesti keelt.

Algul juhtis ülikooli [[kuraator]]. 1920. aastal [[Tartu Ülikooli rektor]]iks nimetatud [[Henrik Koppel]]ist alates on juhtunud, et enamiku ülikooli rektorite perekonnanimi algab K-tähega. Kuni 1937. aasta lõpuni kuulus ülikooli rektori ametikoht katkematult [[Eesti Üliõpilaste Selts]]ile.

1926. aastal asus [[Eesti rahaminister|rahaminister]] [[Leo Sepp]] seisukohale, et tarvitusele tuleks võtta kõik võimalikud abinõud, et vähendada üliõpilaste arvu, kuna ülikooli ülalpidamise kulud on riigile üle jõu&lt;ref name=&quot;rjMEN&quot; /&gt;.

1. jaanuaril 1938 jõustus [[ülikoolide seadus]] ja Eestis oli kaks samaõiguslikku ülikooli: Tartu Ülikool Tartus ja [[Tallinna Tehnikaülikool]] Tallinnas. Uue põhiseaduse alusel olid mõlema ülikooli [[rektor]]id [[Riiginõukogu]] liikmed.

Aastail 1919–1939 lõpetas Tartu Ülikooli usuteaduskonna 241, õigusteaduskonna 1618, majandusteaduskonna 816, arstiteaduskonna 798, arstiteaduskonna rohuteadusosakonna 336, arstiteaduskonna kehakasvatusosakonna 40, filosoofiateaduskonna 756, matemaatika-loodusteaduskonna 538, loomaarstiteaduskonna 219, põllumajandusteaduskonna 313 ja põllumajandusteaduskonna metsandusosakonna 76 isikut, kõik kokku 5751 vilistlast. Kuna alates 1. detsembrist 1919 kuni 1. detsembrini 1933 oli ülikooli vastu võetud 13 493 üliõpilast ja arvestades ülikooli kursuse läbivõtmiseks kuni kuus aastat, järelikult oli ülikooli lõpetanud 42,6% immatrikuleerituist. &lt;ref&gt;A. Lepp. Lõpetanute arv õppeasutisis 1919–1939. a. Eesti Statistika nr. 222 (5), mai 1940, nr. 229.&lt;/ref&gt;.

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
*[[Tartu Ülikooli usuteaduskond]]
*[[Tartu Ülikooli õigusteaduskond]]
&lt;td&gt;
*[[Tartu Ülikooli arstiteaduskond]]
*[[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond]]
&lt;td&gt;
*[[Tartu Ülikooli matemaatika- ja loodusteaduskond]]
*[[Tartu Ülikooli loomaarstiteaduskond]]
&lt;td&gt;
*[[Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskond]]
*[[Tartu Ülikooli majandusteaduskond]]
&lt;/table&gt;

== Tartu Riiklik Ülikool ==

Esimesel nõukogulikul õppeaastal [[1940]]/[[1941]] suleti üliõpilasühendused ja akadeemilised seltsid ning katkesid senised teaduskontaktid Lääne-Euroopa teaduskeskuste ja ülikoolidega. Õppekavad ühtlustati [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] kehtivatega. Mindi üle üleliidulisele õppekorraldusele: kehtestati kursuste süsteem, õppekavadesse lisati kohustuslikena uuest ideoloogiast [[marksism-leninism|marksismist-leninismist]] lähtunud õppeained, NSV Liidu ajalugu. Vabariigi presidendi dekreediga 06.08.1940 likvideeriti [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|usuteaduskond]]. 09.10.1940 kinnitas [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] Tartu Riikliku Ülikooli ajutise põhikirja. Eesti NSV RKN määrusega 09.10.1940 sai ülikooli ametlikuks nimeks Tartu Riiklik Ülikool (TRÜ). 28.09.1940 viidi [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i seadlusega [[Tartu Ülikooli majandusteaduskond|majandusteaduskond]] [[Tallinna Tehnikaülikool]]i juurde. 1940–1941 allus ülikool [[Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat|Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaadile]]. Vastavalt 9. oktoobril 1940 kinnitatud Tartu Riikliku Ülikooli ajutisele põhikirjale oli TRÜ-s kuus teaduskonda: [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|arsti-]], [[Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond|ajaloo-keele-]], [[Tartu Riikliku Ülikooli matemaatika-looduskond|matemaatika-loodus-]], [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigus-]], [[Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskond|põllumajandus-]] ja [[Tartu Ülikooli loomaarstiteaduskond|loomaarstiteaduskond]].

[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]ivõimude saksakeelne Ostland-Universität in Dorpat kavandati kogu Baltikumile. Kuid hetkevajadusi arvestades avati eestikeelsena [[Eesti Omavalitsus]]e Tartu Ülikool, mis tugines [[1938]]. aasta ülikooliseadusele. Sõja tingimustes olid eelistatud arsti-, loomaarsti- ja põllumajandusteadused.

[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] sõjatules hävis mitu ülikooli hoonet, õppejõudude ja teenistujate eluasemeid ja raamatukogusid.

[[1944]]. aasta sügisel jätkati 1941. aasta suvel pooleli jäänud ümberkorraldusi. Ülikool allutati [[Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat|Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaadile]] ja alates [[1946]]. aastast [[NSV Liidu Kõrgema Hariduse Ministeerium]]ile. [[1949]]. ja [[1950]]. aasta alguse kataklüsmid ja repressioonid ei jätnud puudutamata ka ülikooli. 1944. aasta sügisel alustas Tartu Riiklik Ülikool tööd seitsme teaduskonnaga: ajaloo-keele-, arsti-, matemaatika-loodus-, õigus-, põllumajandus-, loomaarstiteaduskond ja [[Tartu Riikliku Ülikooli kehalise kasvatuse instituut|kehalise kasvatuse instituut]]. 1946. aastal eraldus põllumajandusteaduskonna metsaosakond, omaette [[Tartu Riikliku Ülikooli Metsandusteaduskond|metsandusteaduskonnaks]]. Aastail 1947–1948 jagunes TRÜ matemaatika-loodusteaduskond ajutiselt füüsika-matemaatika ja bioloogia-geograafiateaduskonnaks.
[[Pilt:TÜ peahoone põleng 1965. aasta detsembris.jpg|thumb|Peahoone põleng 1965. aastal]]
1951. aastal loodi ülikooli veterinaariateaduskonna, põllumajandusteaduskonna ja metsandusteaduskonna baasil [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]]. Aastail 1955–1963 kuulus [[Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskond|kehakultuuriteaduskond]] omaette osakonnana [[Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskond|arstiteaduskonna]] koosseisu, 1963. aastal taastati kehakultuuriteaduskond. 1961. aastal jagunes [[Tartu Riikliku Ülikooli matemaatika-loodusteaduskond|matemaatika-loodusteaduskond]] kaheks: [[Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskond|bioloogia-geograafia]] ja [[Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskond|füüsika-matemaatikateaduskonnaks]]. 1967. aastal jagunes TRÜ füüsika-matemaatikateaduskond [[Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-keemiateaduskond|füüsika-keemia-]] ja [[Tartu Riikliku Ülikooli matemaatikateaduskond|matemaatikateaduskonnaks]]. 1968. aastal eraldus [[Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonnast]] [[Tartu Riikliku Ülikooli majandusteaduskond|majandusteaduskond]]. 16.04.1973 moodustati Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna baasil kaks eraldi teaduskonda: [[Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskond|ajalooteaduskond]] ja [[Tartu Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskond|filoloogiateaduskond]].
[[Pilt:1982 expedition to Tartu Ülikool 350 (42).jpg|pisi|left|Ülikooli asutamise 350. juubeli auks nimetati 1982. aastal ülikooli järgi [[Tartu ülikool 350|üks mäetipp]] [[Pamiir]]i mäestikus]]
Tartu Riikliku Ülikooli rektoraadi moodustasid [[Tartu ülikooli rektor|ülikooli rektor]], neli [[prorektor]]it (teadus-, haldus- ja kaks õppeprorektorit) ning tähtsamate ühiskondlike organisatsioonide juhid eesotsas [[EKP TRÜ Komitee]] sekretäriga. Õppetegevuses jagunesid [[Teaduskond|teaduskonnad]] osakondadeks ja osakonnad [[Kateeder (kõrgkool)|kateedriteks]]. Teaduskonna tööd juhtis [[dekanaat]] eesotsas [[dekaan]]iga, kelle kinnitas kolmeks aastaks ametisse rektor.

Peale teaduskondade koosseisus olevate erialakateedrite olid veel üleülikoolilised kateedrid: [[Marksism-leninism|marksismi-leninism]]i aluste (alates 1944/45. [[õppeaasta]]st [[NLKP ajalugu|NLKP ajaloo]] [[Tartu Riikliku Ülikooli NLKP ajaloo kateeder|kateeder]]), [[Tartu Riikliku Ülikooli poliitilise ökonoomia kateeder|poliitilise ökonoomia]] ning dialektilise ja [[Ajalooline materialism|ajaloolise materialism]]i (alates 1945/46. õa filosoofia), sõjalise õpetuse, pedagoogika ja metoodika ning 1964. aastast [[Teaduslik kommunism|teadusliku kommunismi]] [[Tartu Riikliku Ülikooli teadusliku kommunismi kateeder|kateeder]].

Pool sajandit pärast eestikeelse ülikooli avamist oli üliõpilaste arv üle 4100 ja neist 81% olid eestlased. Teaduskondi oli kaheksa, üliõpilaste arvult oli suurim arstiteaduskond.&lt;ref name=&quot;1919a&quot; /&gt;

== Ülikool taasiseseisvas Eestis ==
[[Pilt:Chemicum ja Füüsikum.JPG|pisi|Taasiseseisvunud Eestis on ülikool asunud laienema Maarjamõisa väljale. Sinna on rajatud näiteks [[Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut|tehnoloogiainstituut]], [[Chemicum]] ja [[Physicum]]]]
Aastail [[1989]]–[[1992]] muudeti Tartu ülikooli organisatsiooni ja akadeemilist sisu ning taastati akadeemilised traditsioonid.

1990. aastatel rajati mitu kolledžit:
* 1996. aasta mais loodi [[Pärnu Majanduskool]]i baasil [[Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž|Pärnu kolledž]];
* 1996. aastal loodi [[Tartu Ülikooli Türi Kolledž|Türi kolledž]], mis suleti aga 2011;
* 1998. aasta aprillis loodi [[EuroFaculty]] baasil [[Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž|Euroopa kolledž]];
* 1999. aasta juulis loodi [[Narva Kõrgkool]]i baasil [[Tartu Ülikooli Narva Kolledž|Narva kolledž]].

Rajatud on ka uusi õppehooneid. Nende seas näiteks [[Biomeedikum]] (1999), matemaatika-informaatikateaduskonna õppehoone (2003), [[Chemicum]] (2009), Omicum (2011) ja [[Physicum]] (2014).

[[2003]]. aastast kuulub Tartu Ülikool [[Coimbra grupp]]i, kuhu kuulub veel 36 Euroopa ülikooli, ja [[Utrechti võrgustik]]ku, kuhu kuulub veel 33 Euroopa ülikooli.

2005. aasta augustis ühines Tartu Ülikooliga [[Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia|Viljandi Kultuuriakadeemia]].

2016. aastal jõustus reform, millega koondati erinevad struktuuriüksuses nelja valdkonna alla. Otsus kinnitati vaatamata teaduskondade avalikule protestile, mida ajakirjanduses vedasid eest eelkõige õigus- ja usuteaduskond. Otsuse aluseks toodi administratiivsed põhjendused, mis ei pidavat mõjutama õppe- ja teadustööd.&lt;ref name=&quot;0iKcl&quot; /&gt;

Enne seda oli ülikoolil üheksa teaduskonda ([[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|arstiteaduskond]], [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|filosoofiateaduskond]], [[Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond|kehakultuuriteaduskond]], [[Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond|loodus- ja tehnoloogiateaduskond]], [[Tartu Ülikooli majandusteaduskond|majandusteaduskond]], [[Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond|matemaatika-informaatikateaduskond]], [[Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond|sotsiaal- ja haridusteaduskond]], [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|usuteaduskond]] ja [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskond]]) ja neli kolledžit. Pärast reformi on ülikoolis [[Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond|humanitaarteaduste ja kunstide valdkond]], [[Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkond|sotsiaalteaduste valdkond]], [[Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond|meditsiiniteaduste valdkond]] ning [[Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond|loodus- ja täppisteaduste valdkond]].

==Vaata ka==
* [[Professorite Instituut]]
* [[Tartu ülikooli ujumisõpetaja]]
* [[Tartu ülikooli vehklemisõpetaja]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;miksike&quot;&gt;&quot;Loodi jesuiitide gümnaasium, millest sai hiljem Tartu Ülikool.&quot;[http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kordamiskusimused_ptk15-19_11kl_kadipint.htm &quot;Ajalugu, KT § 15–19&quot;] miksike.ee (vaadatud 02.07.2011)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QyXKF&quot;&gt;Sitzungberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat, 1877, Dorpat 1878, S. 135.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;menius&quot;&gt;Friedrich Menius &quot;Jutustus Tartu Ülikooli inauguratsioonist, mis toimus 15. oktoobril 1632. aastal&quot; Tlk. [[Kristi Sak]], toim. [[Marju Lepajõe]]. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 1997&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OMmtX&quot;&gt;Lea Leppik. Rektor Ewers. Tartu 2001. Lk. 45–46&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Z1aLD&quot;&gt;[[Tarmo Kulmar]], [[Urmas Petti]], [[Alar Laats]] [https://web.archive.org/web/20121031060544/http://www.us.ut.ee/et/27673 &quot;Teoloogia ja selle õpetamine kuni 18. sajandi lõpuni&quot;]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vimZZ&quot;&gt;Tartu Ülikool teaduses ja kultuuriloos. Helmut Piirimäe Tartu Ülikooli emeriitprofessor http://www.eesti.ca/?op=article&amp;articleid=17805&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EWQeF&quot;&gt;Ülo Lumiste, Helmut Piirimäe &quot;Sven Dimberg – Newtoni õpetuse varane propageerija Tartu ülikoolis 1690. aastail&quot;, kogumikus &quot;Loodus- ja reaalteaduste arengust Tartu Ülikoolis. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XI (TRÜ ajaloo komisjoni ja ajaloo muuseumi materjalid)&quot; Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1981, lk 26–53&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lUQrr&quot;&gt;P. Kard, P. Prüller &quot;Füüsika Tartu ülikooli trükistes 1632–1710&quot;, kogumikus &quot;Loodus- ja reaalteaduste arengust Tartu Ülikoolis. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XI (TRÜ ajaloo komisjoni ja ajaloo muuseumi materjalid)&quot; Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1981, lk 17–25&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ta0gy&quot;&gt;[http://www.kliinikum.ee/ajalugu/pikem-uelevaade Ajalugu – pikem ülevaade] Tartu Ülikooli Kliinikum&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QUdvH&quot;&gt;Lea Leppik. Rektor Ewers. 2001. Lk. 138.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2cX0l&quot;&gt;[http://novaator.err.ee/v/yhiskond/8f49ad63-3305-4f25-8d44-0da95da99432/tana-100-aastat-tagasi-lubati-naised-tartu-ulikooli-parisuliopilasteks &quot;Täna 100 aastat tagasi lubati naised Tartu ülikooli pärisüliõpilasteks&quot;] ERR Novaator, 17. august 2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rjMEN&quot;&gt;Eesti üliõpilaste arvu piiramise küsimus. Rahvaleht, Rahvaleht, 18. september 1926, nr. 110, lk. 3.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0iKcl&quot;&gt;[http://tartu.postimees.ee/2834357/tartu-ulikooli-senat-jai-oma-otsuse-juurde-neli-teaduskonda-jatkavad &quot;Tartu Ülikooli senat jäi oma otsuse juurde: neli teaduskonda jätkavad&quot;] Tartu Postimees, 20. juuni 2014&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Helmut Piirimäe. ''Tartu ülikooli ajalugu'' I 1632–1798. Tallinn: Eesti Raamat ja Valgus 1982.
* Karl Siilivask. ''Tartu ülikooli ajalugu'' II 1798–1918. Tallinn: Eesti Raamat ja Valgus 1982.
* Karl Siilivask ja Hillar Palamets. ''Tartu ülikooli ajalugu'' III 1918–1982. Tallinn: Eesti Raamat ja Valgus 1982.

== Välislingid ==
* [[Malle Ermel]] ja [[Lea Leppik (ajaloolane)|Lea Leppik]] [http://novaator.err.ee/v/yhiskond/8ff2e2e0-f292-408e-a6f5-338a2bd036cb/tartu-ulikooli-varad-esimese-maailmasoja-keerises-nizni-novgorod-perm-voi-voronez &quot;Tartu ülikooli varad esimese maailmasõja keerises: Nižni Novgorod, Perm või Voronež?&quot;] ERR Novaator, 13. november 2015
* [[Kadri Asmer]] [http://novaator.err.ee/v/yhiskond/637868f6-54a4-44fa-a852-647f967e6b5b/galerii-kuidas-nad-tartusse-ulikooli-ehitasid &quot;Galerii: Kuidas nad Tartusse ülikooli ehitasid?&quot;] ERR Novaator, 4. oktoober 2016

[[Kategooria:Tartu Ülikool]]
[[Kategooria:Tartu ajalugu]]</text>
      <sha1>87jgu4e5du4pclgifi70glg9cndyqpb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Surnud 1. augustil</title>
    <ns>0</ns>
    <id>377697</id>
    <revision>
      <id>6171960</id>
      <parentid>6126765</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T14:59:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4007" xml:space="preserve">{{surnud augustis}}

''Siin loetletakse [[1. august]]il surnud tuntud isikuid.''

* [[1464]] – [[Cosimo de' Medici]], Firenze pankur ja valitseja
* [[1714]] – [[Anne (Suurbritannia)|Anne]], esimene Suurbritannia monarh
* [[1895]] – [[Heinrich von Sybel]], saksa ajaloolane ja poliitik
* [[1898]] – [[Andres Ollino]], eesti veterinaararst
* [[1911]] – [[Edwin Austin Abbey]], USA maalikunstnik
*1911 – [[Konrad Duden]], saksa filoloog ja leksikograaf
* [[1926]] – [[Jan Kasprowicz]], poola luuletaja, näitekirjanik, kriitik ja tõlkija
*1926 – [[Israel Zangwill]], juudi päritolu Briti kirjanik
* [[1942]] – [[Anette Käis]], eesti pedagoog ja koolijuht
* [[1953]] – [[William Pepperell Montague]], ameerika filosoof
* [[1955]] – [[Tõnu Võimula]], eesti raskejõustiklane
* 1955 – [[Eugen Dachsenberg]], eesti viiuldaja, koorijuht ja organist
* [[1967]] – [[Richard Kuhn]], austria-saksa biokeemik
* 1967 – [[Veli Kudres]], eesti ajakirjanik, kirjanik ja näitleja 
* [[1970]] – [[Frances Farmer]], ameerika näitlejanna ja televisiooni saatejuht
* [[1972]] – [[Arthur Lossmann]], eesti sõjaväelane, sanitaarteenistuse kindralmajor 
* [[1973]] – [[Walter Ulbricht]], Saksa Demokraatliku Vabariigi poliitik ja riigitegelane
* [[1974]] – [[Ahto Jõgi]], eesti ornitoloog
* [[1977]] – [[Francis Gary Powers]], USA sõjaväelane ja lendur
* [[1986]] – [[Elmo Ellor]], eesti kirjanik ja ajakirjanik 
* [[1987]] – [[Pola Negri]], poola-ameerika näitleja
* [[1990]] – [[Norbert Elias]], juudi päritolu Saksa ja Briti sotsioloog
* [[1991]] – [[Yusuf Idris]], egiptuse kirjanik
* [[1992]] – [[Margarita Aliger]], juudi päritolu Vene luuletaja
*[[1994]] – [[Tiiu Targama]], eesti dirigent ja organist
* 1994 – [[Illart Orav]], eesti laulja
* 1994 – [[Prokopi Saltõkov]], handi luuletaja, proosakirjanik, ajakirjanik ja pedagoog
*[[1996]] – [[Tadeusz Reichstein]], poola-šveitsi keemik
*[[1997]] – [[Svjatoslav Richter]], saksa päritolu vene pianist
*[[2000]] – [[Steven McCrory]], Ameerika Ühendriikide poksija
*[[2003]] – [[Marie Trintignant]], prantsuse filminäitleja
* 2003 – [[Leida Keres]], eesti arst
*[[2005]] – [[Fahd]], [[Saudi Araabia]] kuningas
*[[2006]] – [[Vincent Dole]], USA arstiteadlane
*[[2007]] – [[Veikko Karvonen]], soome maratonijooksja
*[[2008]] – [[Veikko Takala]], Soome kunstnik
*[[2009]] – [[Corazon Aquino]], Filipiinide poliitik
* 2009 – [[Howard Smit]], USA filmijumestaja 
* 2009 – [[Nicholas D'Antonio Salza]], Hondurase piiskop 
* 2009 – [[Willi Rammo]], Saarimaa poksija 
* 2009 – [[Borka Vučić]], Serbia poliitik ja pankur 
* 2009 – [[Edward D. Ives]], USA folklorist 
* 2009 – [[Rana Chandra Singh]], Pakistani poliitik 
* 2009 – [[Felicitas von Preussen]], Saksa printsess 
* 2009 – [[Devendra Nath Dwivedi]], India poliitik 
* 2009 – [[Panakkad Sayeed Mohammedali Shihab Thangal]], India poliitik 
* 2009 – [[George Taylor Morris]], USA raadiotegelane 
* 2009 – [[Naomi Sims]], USA modell 
* 2009 – [[Jerome Anderson]], USA korvpallur 
* 2009 – [[Andy Parle]], inglise muusik 
*[[2011]] – [[Žanna Prohhorenko]], nõukogude ja vene teatri- ja filminäitleja
* 2011 – [[Stan Barstow]], inglise kirjanik
* 2011 – [[Sergei Manžigejev]], burjaadi helilooja 
*[[2012]] – [[Aldo Maldera]], itaalia jalgpallur
*[[2013]] – [[Ilmar Pärtelpoeg]], Eesti majandus- ja informaatikateadlane ning poliitik
* 2013 – [[Mati Mägi]], eesti transporditegelane 
*[[2014]] – [[Gert von Paczensky]], saksa ajakirjanik ja kirjanik
* 2014 – [[Paul Lättemäe]], eesti põllumajandusteadlane 
*[[2016]] – [[Leili Muuga]], eesti maalikunstnik
*[[2018]] – [[Jüri Rätsep]], eesti jurist, poliitik ja kohtunik
*[[2019]] – [[Valentin Mesjats]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane
*[[2020]] – [[Wilford Brimley]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*[[2022]] – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik

[[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|August, 01.]]</text>
      <sha1>mf0obqrzzc92ha8a6x3gyabc2klpkkq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ayman az̧-Z̧awāhirī</title>
    <ns>0</ns>
    <id>381827</id>
    <revision>
      <id>6172444</id>
      <parentid>5841392</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T07:34:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>on → oli &lt;https://www.aljazeera.com/news/2022/8/1/al-qaedas-ayman-al-zawahiri-killed-in-us-drone-strike-reports&gt;</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3521" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Ayman al-Zawahiri portrait.JPG|pisi|Ayman az̧-Z̧awāhirī]]
'''Ayman az̧-Z̧awāhirī''' (19. juunil 1951) oli [[Al-Qā‘idah]]' praegune juht, tema juhtimisel on läbi viidud rünnakuid [[Põhja-Ameerika manner|Põhja-Ameerikas]], [[Aasia]]s, [[Aafrika]]s ja [[Lähis-Ida]]s. Aastal 2012 kutsus ta [[muslim]]eid üles röövima lääneriikide turiste.

Ayman az̧-Z̧awāhirī on tuntud ka kui Al Thawahiri, Abu Muhammad, Abu Fatima, Muhammad Ibrahim, Abu Abdallah, Abu al-Mu'iz, Doktor, Õpetaja, Nur, Ustaz, Abu Mohammed, Abu Mohammed Nur al-Deen, Abdel Muaz, Dr. Ayman al Zawahiri.

Ayman az̧-Z̧awāhirī sündis hästi toimetulevas peres Kairo äärelinnas Maadis (teistel andmetel Gizas).&lt;ref name=&quot;Rein Tammsaar 2009&quot;&gt;Rein Tammsaar. Ayman al-Zawahiri lugu. Diplomaatia nr 65/66 • Jaanuar/Veebruar 2009.&lt;/ref&gt;

14-aastaselt liitus Al Zawahiri organisatsiooniga [[Moslemi Vennaskond]].Õppis Kairo ülikoolis käitumispsühholoogiat, psühholoogiat ja farmakoloogiat. Magistrikraadi saamise järel praktiseeris kirurgiat (isa eeskujul) mitu aastat Egiptuse armees.

Moodustades koos teiste kooliõpilastega, Egiptuse valitsuse kukutamiseks, põrandaaluse rakukese. Hiljem ühines Al-Zawahiri rakuke teiste samalaadsetega ning sündis organisatsioon Al-Jihad ehk [[Islami Džihaad]] Egiptuses. Al-Zawahiri oli Islami Džihaad Egiptuses peamine värbaja ja organiseerija. 1981 vangistati Egiptuse luureameti poolt &lt;ref&gt;Heiki Suurkask. Mukhabarat- Egiptuse (kuri)kuulus luureteenistus, endiselt võimul. FORTE, 19. august 2013.&lt;/ref&gt;.

1981-1984 ? Egiptuses vangis. 1985-1990 elas Saudi Araabias, Somaalias ja Pakistanis, külastas USA-d.

Peshawaris kohtus Aiman al-Zawahiri ka esimest korda [[Osama bin Laden]]iga (kes tegeles Palestiina šeik Abdullah Yusuf Azzami poolt loodud Nõukogude vägede vastase võitluse värbamis- ja rahastamisbaasiga Maktab al-Khadamat (MAK). MAK oli [[Al-Qaeda]] eelkäija, mille Nõukogude Afganistani invasiooni ajast pärit laiaulatuslik võrgustik võeti taaskasutusse uutel eesmärkidel).&lt;ref name=&quot;Rein Tammsaar 2009&quot;/&gt;

1991. aastaks sai Aiman al-Zawahiri Islami Džihaad Egiptuses ainuliidriks (emiir´iks).

1998. aastal organiseeris ta autopommide plahvatused USA Dar es Salaamis ja Nairobi saatkondades Tansaanias ja Keenias. Surma sai sadu inimesi.&lt;ref name=&quot;Rein Tammsaar 2009&quot;/&gt;

Oktoobris 2001 ilmus Aiman al-Zawahiri nimi [[FBI]] kõige tagaotsitavamate terroristide nimekirjas. Detsembris 2001 avaldas Al Zawahiri raamatu &quot;Sõdalased prohveti lipu all&quot;. USA eriteenistuste arvates on ta üks viiest mehest, kes teadsid 11.09. terroriaktide plaanidest.

Pärast [[11. septembri terrorirünnakud|11. septembri terrorirünnakuid]] seadis [[Ameerika Ühendriikide Riigidepartemang]] üles 25 miljoni USA dollari suuruse tasu sellele, kes annab teavet, mis viib az̧-Z̧awāhirī tabamiseni. Al-Qā‘idah' liikmena on ta [[ÜRO Al-Qā‘idah' sanktsioonide komitee]] otsusega ülemaailmsete sanktsioonide all.

Pärast USA-Afganistani sõja algust pole Aiman al-Zawahirit enam kordagi nähtud.

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* Rein Tammsaar. Ayman al-Zawahiri lugu. [http://www.diplomaatia.ee/artikkel/ayman-al-zawahiri-lugu/] Diplomaatia nr 65/66 • Jaanuar/Veebruar 2009.
* Heiki Suurkask. Mukhabarat - Egiptuse (kuri)kuulus luureteenistus, endiselt võimul.[http://forte.delfi.ee/news/militaaria/mukhabarat-egiptuse-kurikuulus-luureteenistus-endiselt-voimul.d?id=66608307] FORTE, 19. august 2013.

[[Kategooria:Terroristid]]</text>
      <sha1>mn3cjko44alenla17rdzus9qfr09vvu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172445</id>
      <parentid>6172444</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T07:35:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <comment>{{asenda:Ajakohasta}}{{asenda:Ajakohasta}}</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3580" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|aasta=2022|kuu=august}}{{Ajakohasta|aasta=2022|kuu=august}}{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Ayman al-Zawahiri portrait.JPG|pisi|Ayman az̧-Z̧awāhirī]]
'''Ayman az̧-Z̧awāhirī''' (19. juunil 1951) oli [[Al-Qā‘idah]]' juht, tema juhtimisel viidi läbi rünnakuid [[Põhja-Ameerika manner|Põhja-Ameerikas]], [[Aasia]]s, [[Aafrika]]s ja [[Lähis-Ida]]s. Aastal 2012 kutsus ta [[muslim]]eid üles röövima lääneriikide turiste.

Ayman az̧-Z̧awāhirī on tuntud ka kui Al Thawahiri, Abu Muhammad, Abu Fatima, Muhammad Ibrahim, Abu Abdallah, Abu al-Mu'iz, Doktor, Õpetaja, Nur, Ustaz, Abu Mohammed, Abu Mohammed Nur al-Deen, Abdel Muaz, Dr. Ayman al Zawahiri.

Ayman az̧-Z̧awāhirī sündis hästi toimetulevas peres Kairo äärelinnas Maadis (teistel andmetel Gizas).&lt;ref name=&quot;Rein Tammsaar 2009&quot;&gt;Rein Tammsaar. Ayman al-Zawahiri lugu. Diplomaatia nr 65/66 • Jaanuar/Veebruar 2009.&lt;/ref&gt;

14-aastaselt liitus Al Zawahiri organisatsiooniga [[Moslemi Vennaskond]].Õppis Kairo ülikoolis käitumispsühholoogiat, psühholoogiat ja farmakoloogiat. Magistrikraadi saamise järel praktiseeris kirurgiat (isa eeskujul) mitu aastat Egiptuse armees.

Moodustades koos teiste kooliõpilastega, Egiptuse valitsuse kukutamiseks, põrandaaluse rakukese. Hiljem ühines Al-Zawahiri rakuke teiste samalaadsetega ning sündis organisatsioon Al-Jihad ehk [[Islami Džihaad]] Egiptuses. Al-Zawahiri oli Islami Džihaad Egiptuses peamine värbaja ja organiseerija. 1981 vangistati Egiptuse luureameti poolt &lt;ref&gt;Heiki Suurkask. Mukhabarat- Egiptuse (kuri)kuulus luureteenistus, endiselt võimul. FORTE, 19. august 2013.&lt;/ref&gt;.

1981-1984 ? Egiptuses vangis. 1985-1990 elas Saudi Araabias, Somaalias ja Pakistanis, külastas USA-d.

Peshawaris kohtus Aiman al-Zawahiri ka esimest korda [[Osama bin Laden]]iga (kes tegeles Palestiina šeik Abdullah Yusuf Azzami poolt loodud Nõukogude vägede vastase võitluse värbamis- ja rahastamisbaasiga Maktab al-Khadamat (MAK). MAK oli [[Al-Qaeda]] eelkäija, mille Nõukogude Afganistani invasiooni ajast pärit laiaulatuslik võrgustik võeti taaskasutusse uutel eesmärkidel).&lt;ref name=&quot;Rein Tammsaar 2009&quot;/&gt;

1991. aastaks sai Aiman al-Zawahiri Islami Džihaad Egiptuses ainuliidriks (emiir´iks).

1998. aastal organiseeris ta autopommide plahvatused USA Dar es Salaamis ja Nairobi saatkondades Tansaanias ja Keenias. Surma sai sadu inimesi.&lt;ref name=&quot;Rein Tammsaar 2009&quot;/&gt;

Oktoobris 2001 ilmus Aiman al-Zawahiri nimi [[FBI]] kõige tagaotsitavamate terroristide nimekirjas. Detsembris 2001 avaldas Al Zawahiri raamatu &quot;Sõdalased prohveti lipu all&quot;. USA eriteenistuste arvates on ta üks viiest mehest, kes teadsid 11.09. terroriaktide plaanidest.

Pärast [[11. septembri terrorirünnakud|11. septembri terrorirünnakuid]] seadis [[Ameerika Ühendriikide Riigidepartemang]] üles 25 miljoni USA dollari suuruse tasu sellele, kes annab teavet, mis viib az̧-Z̧awāhirī tabamiseni. Al-Qā‘idah' liikmena on ta [[ÜRO Al-Qā‘idah' sanktsioonide komitee]] otsusega ülemaailmsete sanktsioonide all.

Pärast USA-Afganistani sõja algust pole Aiman al-Zawahirit enam kordagi nähtud.

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* Rein Tammsaar. Ayman al-Zawahiri lugu. [http://www.diplomaatia.ee/artikkel/ayman-al-zawahiri-lugu/] Diplomaatia nr 65/66 • Jaanuar/Veebruar 2009.
* Heiki Suurkask. Mukhabarat - Egiptuse (kuri)kuulus luureteenistus, endiselt võimul.[http://forte.delfi.ee/news/militaaria/mukhabarat-egiptuse-kurikuulus-luureteenistus-endiselt-voimul.d?id=66608307] FORTE, 19. august 2013.

[[Kategooria:Terroristid]]</text>
      <sha1>j8o4mpv6r1njothrbrvc96bvexkbjod</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172446</id>
      <parentid>6172445</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T07:35:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>ce</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3544" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|aasta=2022|kuu=august}}{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Ayman al-Zawahiri portrait.JPG|pisi|Ayman az̧-Z̧awāhirī]]
'''Ayman az̧-Z̧awāhirī''' (19. juunil 1951) oli [[Al-Qā‘idah]]' juht, tema juhtimisel viidi läbi rünnakuid [[Põhja-Ameerika manner|Põhja-Ameerikas]], [[Aasia]]s, [[Aafrika]]s ja [[Lähis-Ida]]s. Aastal 2012 kutsus ta [[muslim]]eid üles röövima lääneriikide turiste.

Ayman az̧-Z̧awāhirī on tuntud ka kui Al Thawahiri, Abu Muhammad, Abu Fatima, Muhammad Ibrahim, Abu Abdallah, Abu al-Mu'iz, Doktor, Õpetaja, Nur, Ustaz, Abu Mohammed, Abu Mohammed Nur al-Deen, Abdel Muaz, Dr. Ayman al Zawahiri.

Ayman az̧-Z̧awāhirī sündis hästi toimetulevas peres Kairo äärelinnas Maadis (teistel andmetel Gizas).&lt;ref name=&quot;Rein Tammsaar 2009&quot;&gt;Rein Tammsaar. Ayman al-Zawahiri lugu. Diplomaatia nr 65/66 • Jaanuar/Veebruar 2009.&lt;/ref&gt;

14-aastaselt liitus Al Zawahiri organisatsiooniga [[Moslemi Vennaskond]].Õppis Kairo ülikoolis käitumispsühholoogiat, psühholoogiat ja farmakoloogiat. Magistrikraadi saamise järel praktiseeris kirurgiat (isa eeskujul) mitu aastat Egiptuse armees.

Moodustades koos teiste kooliõpilastega, Egiptuse valitsuse kukutamiseks, põrandaaluse rakukese. Hiljem ühines Al-Zawahiri rakuke teiste samalaadsetega ning sündis organisatsioon Al-Jihad ehk [[Islami Džihaad]] Egiptuses. Al-Zawahiri oli Islami Džihaad Egiptuses peamine värbaja ja organiseerija. 1981 vangistati Egiptuse luureameti poolt &lt;ref&gt;Heiki Suurkask. Mukhabarat- Egiptuse (kuri)kuulus luureteenistus, endiselt võimul. FORTE, 19. august 2013.&lt;/ref&gt;.

1981-1984 ? Egiptuses vangis. 1985-1990 elas Saudi Araabias, Somaalias ja Pakistanis, külastas USA-d.

Peshawaris kohtus Aiman al-Zawahiri ka esimest korda [[Osama bin Laden]]iga (kes tegeles Palestiina šeik Abdullah Yusuf Azzami poolt loodud Nõukogude vägede vastase võitluse värbamis- ja rahastamisbaasiga Maktab al-Khadamat (MAK). MAK oli [[Al-Qaeda]] eelkäija, mille Nõukogude Afganistani invasiooni ajast pärit laiaulatuslik võrgustik võeti taaskasutusse uutel eesmärkidel).&lt;ref name=&quot;Rein Tammsaar 2009&quot;/&gt;

1991. aastaks sai Aiman al-Zawahiri Islami Džihaad Egiptuses ainuliidriks (emiir´iks).

1998. aastal organiseeris ta autopommide plahvatused USA Dar es Salaamis ja Nairobi saatkondades Tansaanias ja Keenias. Surma sai sadu inimesi.&lt;ref name=&quot;Rein Tammsaar 2009&quot;/&gt;

Oktoobris 2001 ilmus Aiman al-Zawahiri nimi [[FBI]] kõige tagaotsitavamate terroristide nimekirjas. Detsembris 2001 avaldas Al Zawahiri raamatu &quot;Sõdalased prohveti lipu all&quot;. USA eriteenistuste arvates on ta üks viiest mehest, kes teadsid 11.09. terroriaktide plaanidest.

Pärast [[11. septembri terrorirünnakud|11. septembri terrorirünnakuid]] seadis [[Ameerika Ühendriikide Riigidepartemang]] üles 25 miljoni USA dollari suuruse tasu sellele, kes annab teavet, mis viib az̧-Z̧awāhirī tabamiseni. Al-Qā‘idah' liikmena on ta [[ÜRO Al-Qā‘idah' sanktsioonide komitee]] otsusega ülemaailmsete sanktsioonide all.

Pärast USA-Afganistani sõja algust pole Aiman al-Zawahirit enam kordagi nähtud.

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* Rein Tammsaar. Ayman al-Zawahiri lugu. [http://www.diplomaatia.ee/artikkel/ayman-al-zawahiri-lugu/] Diplomaatia nr 65/66 • Jaanuar/Veebruar 2009.
* Heiki Suurkask. Mukhabarat - Egiptuse (kuri)kuulus luureteenistus, endiselt võimul.[http://forte.delfi.ee/news/militaaria/mukhabarat-egiptuse-kurikuulus-luureteenistus-endiselt-voimul.d?id=66608307] FORTE, 19. august 2013.

[[Kategooria:Terroristid]]</text>
      <sha1>ql39sqrpn0bdaod6dcew4fvt73f7uxc</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172469</id>
      <parentid>6172446</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T08:22:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3667" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|aasta=2022|kuu=august}}{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Ayman al-Zawahiri portrait.JPG|pisi|Ayman az̧-Z̧awāhirī]]
'''Ayman az̧-Z̧awāhirī''' ([[19. juuni]] [[1951]] – [[31. juuli]] [[2022]]) oli [[Al-Qā‘idah]]' juht, tema juhtimisel viidi läbi rünnakuid [[Põhja-Ameerika manner|Põhja-Ameerikas]], [[Aasia]]s, [[Aafrika]]s ja [[Lähis-Ida]]s. Aastal 2012 kutsus ta [[muslim]]eid üles röövima lääneriikide turiste.

Ayman az̧-Z̧awāhirī on tuntud ka kui Al Thawahiri, Abu Muhammad, Abu Fatima, Muhammad Ibrahim, Abu Abdallah, Abu al-Mu'iz, Doktor, Õpetaja, Nur, Ustaz, Abu Mohammed, Abu Mohammed Nur al-Deen, Abdel Muaz, Dr. Ayman al Zawahiri.

Ayman az̧-Z̧awāhirī sündis hästi toimetulevas peres Kairo äärelinnas Maadis (teistel andmetel Gizas).&lt;ref name=&quot;Rein Tammsaar 2009&quot;&gt;Rein Tammsaar. Ayman al-Zawahiri lugu. Diplomaatia nr 65/66 • Jaanuar/Veebruar 2009.&lt;/ref&gt;

14-aastaselt liitus Al Zawahiri organisatsiooniga [[Moslemi Vennaskond]].Õppis Kairo ülikoolis käitumispsühholoogiat, psühholoogiat ja farmakoloogiat. Magistrikraadi saamise järel praktiseeris kirurgiat (isa eeskujul) mitu aastat Egiptuse armees.

Moodustades koos teiste kooliõpilastega, Egiptuse valitsuse kukutamiseks, põrandaaluse rakukese. Hiljem ühines Al-Zawahiri rakuke teiste samalaadsetega ning sündis organisatsioon Al-Jihad ehk [[Islami Džihaad]] Egiptuses. Al-Zawahiri oli Islami Džihaad Egiptuses peamine värbaja ja organiseerija. 1981 vangistati Egiptuse luureameti poolt &lt;ref&gt;Heiki Suurkask. Mukhabarat- Egiptuse (kuri)kuulus luureteenistus, endiselt võimul. FORTE, 19. august 2013.&lt;/ref&gt;.

1981-1984 ? Egiptuses vangis. 1985-1990 elas Saudi Araabias, Somaalias ja Pakistanis, külastas USA-d.

Peshawaris kohtus Aiman al-Zawahiri ka esimest korda [[Osama bin Laden]]iga (kes tegeles Palestiina šeik Abdullah Yusuf Azzami poolt loodud Nõukogude vägede vastase võitluse värbamis- ja rahastamisbaasiga Maktab al-Khadamat (MAK). MAK oli [[Al-Qaeda]] eelkäija, mille Nõukogude Afganistani invasiooni ajast pärit laiaulatuslik võrgustik võeti taaskasutusse uutel eesmärkidel).&lt;ref name=&quot;Rein Tammsaar 2009&quot;/&gt;

1991. aastaks sai Aiman al-Zawahiri Islami Džihaad Egiptuses ainuliidriks (emiir´iks).

1998. aastal organiseeris ta autopommide plahvatused USA Dar es Salaamis ja Nairobi saatkondades Tansaanias ja Keenias. Surma sai sadu inimesi.&lt;ref name=&quot;Rein Tammsaar 2009&quot;/&gt;

Oktoobris 2001 ilmus Aiman al-Zawahiri nimi [[FBI]] kõige tagaotsitavamate terroristide nimekirjas. Detsembris 2001 avaldas Al Zawahiri raamatu &quot;Sõdalased prohveti lipu all&quot;. USA eriteenistuste arvates on ta üks viiest mehest, kes teadsid 11.09. terroriaktide plaanidest.

Pärast [[11. septembri terrorirünnakud|11. septembri terrorirünnakuid]] seadis [[Ameerika Ühendriikide Riigidepartemang]] üles 25 miljoni USA dollari suuruse tasu sellele, kes annab teavet, mis viib az̧-Z̧awāhirī tabamiseni. Al-Qā‘idah' liikmena on ta [[ÜRO Al-Qā‘idah' sanktsioonide komitee]] otsusega ülemaailmsete sanktsioonide all.

Pärast USA-Afganistani sõja algust pole Aiman al-Zawahirit enam kordagi nähtud.

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* Rein Tammsaar. Ayman al-Zawahiri lugu. [http://www.diplomaatia.ee/artikkel/ayman-al-zawahiri-lugu/] Diplomaatia nr 65/66 • Jaanuar/Veebruar 2009.
* Heiki Suurkask. Mukhabarat - Egiptuse (kuri)kuulus luureteenistus, endiselt võimul.[http://forte.delfi.ee/news/militaaria/mukhabarat-egiptuse-kurikuulus-luureteenistus-endiselt-voimul.d?id=66608307] FORTE, 19. august 2013.

{{JÄRJESTA:Azzawahiri, Ayman}}
[[Kategooria:Terroristid]]
[[Kategooria:Sündinud 1951]]
[[Kategooria:Surnud 2022]]</text>
      <sha1>oiwhrotq1ggcacdmuota9d644jk412z</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172525</id>
      <parentid>6172469</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T11:32:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3814" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Ayman al-Zawahiri portrait.JPG|pisi|Ayman az̧-Z̧awāhirī]]
'''Ayman az̧-Z̧awāhirī''' ([[19. juuni]] [[1951]] – [[31. juuli]] [[2022]]) oli [[Al-Qā‘idah]]' juht, tema juhtimisel viidi läbi rünnakuid [[Põhja-Ameerika manner|Põhja-Ameerikas]], [[Aasia]]s, [[Aafrika]]s ja [[Lähis-Ida]]s. Aastal 2012 kutsus ta [[muslim]]eid üles röövima lääneriikide turiste.

Ta sündis hästi toimetulevas peres [[Kairo]] äärelinnas Maadis (teistel andmetel Gizas).&lt;ref name=&quot;Rein Tammsaar 2009&quot;&gt;Rein Tammsaar. Ayman al-Zawahiri lugu. Diplomaatia nr 65/66 • Jaanuar/Veebruar 2009.&lt;/ref&gt;

14-aastaselt liitus Al Zawahiri organisatsiooniga [[Moslemi Vennaskond]].Õppis Kairo ülikoolis käitumispsühholoogiat, psühholoogiat ja farmakoloogiat. Magistrikraadi saamise järel praktiseeris kirurgiat (isa eeskujul) mitu aastat Egiptuse armees. Koos teiste kooliõpilastega moodustas ta Egiptuse valitsuse kukutamiseks põrandaaluse rakukese. Hiljem ühines Al-Zawahiri rakuke teiste samalaadsetega ning sündis organisatsioon Al-Jihad ehk [[Islami Džihaad]] Egiptuses. Al-Zawahiri oli Islami Džihaad Egiptuses peamine värbaja ja organiseerija. 1981 vangistati Egiptuse luureameti poolt &lt;ref&gt;Heiki Suurkask. Mukhabarat- Egiptuse (kuri)kuulus luureteenistus, endiselt võimul. FORTE, 19. august 2013.&lt;/ref&gt;. Aastatel {{kas|1981-1984}} oli ta Egiptuses vangis. 1985-1990 elas Saudi Araabias, Somaalias ja Pakistanis, külastas USA-d.

Peshawaris kohtus Aiman al-Zawahiri ka esimest korda [[Osama bin Laden]]iga (kes tegeles Palestiina šeik Abdullah Yusuf Azzami poolt loodud Nõukogude vägede vastase võitluse värbamis- ja rahastamisbaasiga Maktab al-Khadamat (MAK). MAK oli [[Al-Qaeda]] eelkäija, mille Nõukogude Afganistani invasiooni ajast pärit laiaulatuslik võrgustik võeti taaskasutusse uutel eesmärkidel).&lt;ref name=&quot;Rein Tammsaar 2009&quot;/&gt; 1991. aastaks sai Aiman al-Zawahiri Islami Džihaad Egiptuses ainuliidriks (emiir´iks). 1998. aastal organiseeris ta autopommide plahvatused USA Dar es Salaamis ja Nairobi saatkondades Tansaanias ja Keenias. Surma sai sadu inimesi.&lt;ref name=&quot;Rein Tammsaar 2009&quot;/&gt;

Oktoobris 2001 ilmus Aiman al-Zawahiri nimi [[FBI]] kõige tagaotsitavamate terroristide nimekirjas. Detsembris 2001 avaldas Al Zawahiri raamatu &quot;Sõdalased prohveti lipu all&quot;. USA eriteenistuste arvates on ta üks viiest mehest, kes teadsid 11.09. terroriaktide plaanidest. Pärast [[11. septembri terrorirünnakud|11. septembri terrorirünnakuid]] seadis [[Ameerika Ühendriikide Riigidepartemang]] üles 25 miljoni USA dollari suuruse tasu sellele, kes annab teavet, mis viib az̧-Z̧awāhirī tabamiseni. Al-Qā‘idah' liikmena on ta [[ÜRO Al-Qā‘idah' sanktsioonide komitee]] otsusega ülemaailmsete sanktsioonide all.

31. juulil 2022 hukkus az̧-Z̧awāhirī tema vastu sihitud Ameerika Ühendriikide [[droonirünnak]]us [[Kabul]]is.&lt;ref&gt;{{Netiviide |URL=https://amp.cnn.com/cnn/2022/08/01/politics/joe-biden-counter-terrorism/index.html |Pealkiri=US kills al Qaeda leader Ayman al-Zawahiri in drone strike in Afghanistan |Autor=Kevin Liptak, Kylie Atwood, Natasha Bertrand, Maegan Vazquez, Donald Judd ja Nick Paton Walsh |Väljaanne=[[CNN]] |Aeg=2. august 2022 |Kasutatud=2. august 2022 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* Rein Tammsaar. Ayman al-Zawahiri lugu. [http://www.diplomaatia.ee/artikkel/ayman-al-zawahiri-lugu/] Diplomaatia nr 65/66 • Jaanuar/Veebruar 2009.
* Heiki Suurkask. Mukhabarat - Egiptuse (kuri)kuulus luureteenistus, endiselt võimul.[http://forte.delfi.ee/news/militaaria/mukhabarat-egiptuse-kurikuulus-luureteenistus-endiselt-voimul.d?id=66608307] FORTE, 19. august 2013.

{{JÄRJESTA:Azzawahiri, Ayman}}
[[Kategooria:Terroristid]]
[[Kategooria:Sündinud 1951]]
[[Kategooria:Surnud 2022]]</text>
      <sha1>opk58zsf8ce4ufayr1na94az774k8uw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172527</id>
      <parentid>6172525</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T11:32:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3814" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Ayman al-Zawahiri portrait.JPG|pisi|Ayman az̧-Z̧awāhirī]]
'''Ayman az̧-Z̧awāhirī''' ([[19. juuni]] [[1951]] – [[31. juuli]] [[2022]]) oli [[Al-Qā‘idah]]' juht, tema juhtimisel viidi läbi rünnakuid [[Põhja-Ameerika manner|Põhja-Ameerikas]], [[Aasia]]s, [[Aafrika]]s ja [[Lähis-Ida]]s.

Ta sündis hästi toimetulevas peres [[Kairo]] äärelinnas Maadis (teistel andmetel Gizas).&lt;ref name=&quot;Rein Tammsaar 2009&quot;&gt;Rein Tammsaar. Ayman al-Zawahiri lugu. Diplomaatia nr 65/66 • Jaanuar/Veebruar 2009.&lt;/ref&gt;

14-aastaselt liitus Al Zawahiri organisatsiooniga [[Moslemi Vennaskond]].Õppis Kairo ülikoolis käitumispsühholoogiat, psühholoogiat ja farmakoloogiat. Magistrikraadi saamise järel praktiseeris kirurgiat (isa eeskujul) mitu aastat Egiptuse armees. Koos teiste kooliõpilastega moodustas ta Egiptuse valitsuse kukutamiseks põrandaaluse rakukese. Hiljem ühines Al-Zawahiri rakuke teiste samalaadsetega ning sündis organisatsioon Al-Jihad ehk [[Islami Džihaad]] Egiptuses. Al-Zawahiri oli Islami Džihaad Egiptuses peamine värbaja ja organiseerija. 1981 vangistati Egiptuse luureameti poolt &lt;ref&gt;Heiki Suurkask. Mukhabarat- Egiptuse (kuri)kuulus luureteenistus, endiselt võimul. FORTE, 19. august 2013.&lt;/ref&gt;. Aastatel {{kas|1981-1984}} oli ta Egiptuses vangis. 1985-1990 elas Saudi Araabias, Somaalias ja Pakistanis, külastas USA-d.

Peshawaris kohtus Aiman al-Zawahiri ka esimest korda [[Osama bin Laden]]iga (kes tegeles Palestiina šeik Abdullah Yusuf Azzami poolt loodud Nõukogude vägede vastase võitluse värbamis- ja rahastamisbaasiga Maktab al-Khadamat (MAK). MAK oli [[Al-Qaeda]] eelkäija, mille Nõukogude Afganistani invasiooni ajast pärit laiaulatuslik võrgustik võeti taaskasutusse uutel eesmärkidel).&lt;ref name=&quot;Rein Tammsaar 2009&quot;/&gt; 1991. aastaks sai Aiman al-Zawahiri Islami Džihaad Egiptuses ainuliidriks (emiir´iks). 1998. aastal organiseeris ta autopommide plahvatused USA Dar es Salaamis ja Nairobi saatkondades Tansaanias ja Keenias. Surma sai sadu inimesi.&lt;ref name=&quot;Rein Tammsaar 2009&quot;/&gt;

Oktoobris 2001 ilmus Aiman al-Zawahiri nimi [[FBI]] kõige tagaotsitavamate terroristide nimekirjas. Detsembris 2001 avaldas Al Zawahiri raamatu &quot;Sõdalased prohveti lipu all&quot;. USA eriteenistuste arvates on ta üks viiest mehest, kes teadsid 11.09. terroriaktide plaanidest. Pärast [[11. septembri terrorirünnakud|11. septembri terrorirünnakuid]] seadis [[Ameerika Ühendriikide Riigidepartemang]] üles 25 miljoni USA dollari suuruse tasu sellele, kes annab teavet, mis viib az̧-Z̧awāhirī tabamiseni. Al-Qā‘idah' liikmena on ta [[ÜRO Al-Qā‘idah' sanktsioonide komitee]] otsusega ülemaailmsete sanktsioonide all. Aastal 2012 kutsus ta [[muslim]]eid üles röövima lääneriikide turiste.

31. juulil 2022 hukkus az̧-Z̧awāhirī tema vastu sihitud Ameerika Ühendriikide [[droonirünnak]]us [[Kabul]]is.&lt;ref&gt;{{Netiviide |URL=https://amp.cnn.com/cnn/2022/08/01/politics/joe-biden-counter-terrorism/index.html |Pealkiri=US kills al Qaeda leader Ayman al-Zawahiri in drone strike in Afghanistan |Autor=Kevin Liptak, Kylie Atwood, Natasha Bertrand, Maegan Vazquez, Donald Judd ja Nick Paton Walsh |Väljaanne=[[CNN]] |Aeg=2. august 2022 |Kasutatud=2. august 2022 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* Rein Tammsaar. Ayman al-Zawahiri lugu. [http://www.diplomaatia.ee/artikkel/ayman-al-zawahiri-lugu/] Diplomaatia nr 65/66 • Jaanuar/Veebruar 2009.
* Heiki Suurkask. Mukhabarat - Egiptuse (kuri)kuulus luureteenistus, endiselt võimul.[http://forte.delfi.ee/news/militaaria/mukhabarat-egiptuse-kurikuulus-luureteenistus-endiselt-voimul.d?id=66608307] FORTE, 19. august 2013.

{{JÄRJESTA:Azzawahiri, Ayman}}
[[Kategooria:Terroristid]]
[[Kategooria:Sündinud 1951]]
[[Kategooria:Surnud 2022]]</text>
      <sha1>ridkrzg3arxfenq55xtcgo302bf4t7p</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tõnis Kirsipu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>387974</id>
    <revision>
      <id>6172182</id>
      <parentid>6049622</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T18:53:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1383" xml:space="preserve">{{Muusikute info
| Nimi                = Tõnis Kirsipu
| Pilt                = Tõnis Kirsipu.jpg
| Pildi_kirjeldus     = 
| Pildi_suurus        = 
| Horisontaalne       = 
| Taust               = instrumentalist
| Sünninimi           = 
| Alias               = 
| Sündinud            = {{süv|1991|09|20}}
| Surnud              = 
| Päritolu            = [[Haljala]]
| Pill                = [[Löökpillid]]
| Hääleliik           = 
| Stiil               = 
| Amet                = 
| Aktiivne            = 
| Plaadifirma         = 
| Seotud_artistid     = Odd Hugo
| URL                 = 
| Koosseis            = 
| Endised_liikmed     = 
| Tähelepanuväärsed_pillid  = 
}}

'''Tõnis Kirsipu''' (sündinud 20. septembril 1991) on Eesti löökpillimängija. Ta on mänginud kollektiivides [[Estonian Folk Orchestra]], [[Ukerdajad]], VonKuusk, [[Duo Malva &amp; Kirsipu]], [[Angus]], [[Lonitseera]] ning [[Odd Hugo]]. 

Kirsipu on lõpetanud [[Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia]] pärimusmuusika erialal, olles esimene diplomeeritud pärimusmuusika löökpillimängija Eestis. 

Alates 2014. aasta sügisest õpetab Kirsipu [[Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool|Heino Elleri nim. Tartu Muusikakoolis]] pärimusmuusika löökpille.

{{JÄRJESTA:Kirsipu, Tõnis}}
[[Kategooria: Eesti muusikud]]
[[Kategooria:Eesti löökpillimängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1991]]</text>
      <sha1>4rwhn06exgllqbbyqztiwj3svwq0daf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Alviine Saar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>390998</id>
    <revision>
      <id>6172513</id>
      <parentid>6155605</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T10:43:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Merleke5</username>
        <id>122868</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1780" xml:space="preserve">'''Alviine Saar''' (neiupõlvenimega '''Alviine End'''; [[14. märts]] [[1907]] [[Saaremaa]], [[Kaarma vald (Kaarma kihelkond)|Kaarma vald]], [[Suure-Rootsi]] küla – [[3. oktoober]] [[1985]])&lt;ref&gt;[http://www.saartehaal.ee/2007/03/16/koolile-puhendatud-elu-alviine-saar-100/ Koolile pühendatud elu. Alviine Saar – 100], saartehaal.ee, 16. märts 2007.&lt;/ref&gt; oli eesti õpetaja.

Ta sündis [[Saaremaa]]l Kaarma vallas [[Suure-Rootsi]] külas talupidajate perekonnas. Alghariduse sai ta [[Vätta algkool]]is, seejärel õppis ta  [[Püha kihelkonnakool]]is. Aastal [[1929]] lõpetas ta [[Saaremaa Ühisgümnaasium]]i pedagoogilise haru&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.syg.edu.ee/ajalugu/11-13_lend.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-02-09 |arhiivimisaeg=2009-08-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090830211445/http://www.syg.edu.ee/ajalugu/11-13_lend.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;.

Aastast 1929 õpetas ta [[Randvere algkool]]is. Sügisel 1930 tegi ta [[Saaremaa Ühisgümnaasium|Saaremaa Ühisgümnaaasiumi]] juures kutseeksami ja sai õpetaja kutsediplomi. Aastatel 1931–1939 töötas ta [[Laadjala algkool]]is. Aastal 1939 asus ta koos abikaasa [[Osvald Saar]]ega tööle Randvere algkooli, aastast 1941 [[Kaali Kool|Kaali kooli]], kus ta töötas kuni 1975. aastani. Pärast seda töötas [[Kõljala lastepäevakodu]]s.&lt;ref&gt;[http://www.saartehaal.ee/2007/03/16/koolile-puhendatud-elu-alviine-saar-100/ Koolile pühendatud elu. Alviine Saar – 100], saartehaal.ee, 16. märts 2007.&lt;/ref&gt; 

==Tunnustus==
*medal [[Uppuja päästmise eest]]

== Isiklikku ==
Ta abiellus [[1939]]. aastal Osvald Saarega.

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Saar, Alviine}}
[[Kategooria:Eesti õpetajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1905]]
[[Kategooria:Surnud 1985]]</text>
      <sha1>2d9iw6evl9hpwrfsvjv340frj9fzevh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vene Rahvuslik Liit Eestis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>392579</id>
    <revision>
      <id>6172116</id>
      <parentid>5525354</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:28:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti venelaste organisatsioonid]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1353" xml:space="preserve">'''Vene Rahvuslik Liit Eestis''' (vene keeles Русский национальный союз в Эстонии) oli [[maailmasõda]]devahelises Eesti Vabariigis tegutsenud eelkõige [[Venelased Eestis|venelastest]] koosnenud [[partei]].

== Valimistulemused==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- class=&quot;hintergrundfarbe6&quot;
! Valimised&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;
! Esindamisperiood&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;
! Hääled&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;
! Mandaate&lt;br&gt;&lt;small&gt;(Asutav Kogu – 120)&lt;/small&gt;&lt;br&gt;&lt;small&gt;(Riigikogu – 100)&lt;/small&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;
! Nimi
|-
| [[Asutava Kogu valimised|1919]]
| [[Asutav Kogu]]
| 1,2%
| 1
| Vene Kodanikkude Kogu
|- class=&quot;hintergrundfarbe5&quot;
| [[I Riigikogu valimised|1920]]
| [[I Riigikogu]]
| 1,8%
| 1
| Vene Rahvuslik Liit Eestis
|-
| [[II Riigikogu valimised|1923]]
| [[II Riigikogu]]
| 4,1%
| 4
| Vene ühendatud parteid
|- class=&quot;hintergrundfarbe5&quot;
| [[III Riigikogu valimised|1926]]
| [[III Riigikogu]]
| 3,3%
| 3
| Vene Rahva ühendatud nimekiri
|-
| [[IV Riigikogu valimised|1929]]
| [[IV Riigikogu]]
| 2,5%
| 2
| Vene Rahvuslik Liit Eestis
|-  class=&quot;hintergrundfarbe5&quot;
| [[V Riigikogu valimised|1932]]
| [[V Riigikogu]]
| 7,5%
| 8
| Vene Rahvuslik Liit Eestis; Vene Pahempoolsete Sotsialistide ja Talupidajate Koondus
|}

[[Kategooria:Eesti endised erakonnad]]
[[Kategooria:Riigikogu valimised]]
[[Kategooria:Eesti venelaste organisatsioonid]]</text>
      <sha1>qzya2b0lyw3fftcfnpo96qvo41pfnii</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Imre Siil</title>
    <ns>0</ns>
    <id>398596</id>
    <revision>
      <id>6172465</id>
      <parentid>6170571</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T08:11:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>91.129.104.182</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7127" xml:space="preserve">[[Fail:Imre Siil.jpg|pisi|Imre Siil]]
'''Imre Siil''' (sündinud [[24. märts]]il [[1957]]) on Eesti kirjanik, diplomaat ja  riigiametnik.

Lõpetas [[Kose Gümnaasium|Kose Keskkooli]] [[1974]]. aastal. Ta õppis [[1974]]–[[1977]] [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]]s ja [[1977]]–[[1982]] [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]], mille lõpetas 1982. aastal eesti keele ja kirjanduse erialal.

Töötas [[1984]]–[[1992]] [[Eesti Teaduste Akadeemia]] [[Küberneetika Instituut|Küberneetika Instituudis]] teadurina, kaitses [[1992]]. aastal [[Tartu Ülikool]]is väitekirja [[foneetika]] ja tehiskõne alal ning sai filosoofiamagistri kraadi. [[1985]]–[[1991]] oli ühtlasi Teaduste Akadeemia informaatika ja tehnilise füüsika osakonna teadussekretär. 1990. aastatel õpetas külalislektorina Tartu Ülikoolis [[foneetika]]t.

[[1992]]–[[1995]] töötas [[Riigikantselei]] sekretariaadi direktorina (aseriigisekretärina), [[1996]] Riigikantselei direktorina ja [[1997]]–[[2003]] [[Eesti Informaatikakeskus]]e direktorina. Olnud Eesti [[e-riik|e-riigi]] üks käivitajaid ja eestvedajaid ning [https://www.riigiteataja.ee/akt/73577 Eesti Informaatikanõukogu] liige ja sekretär, samuti [[Tiigrihüppe Sihtasutus]]e nõukogu liige, [https://riigikantselei.ee/uudised/eesti-oigustolke-keskus-viie-aastane Eesti Õigustõlke Keskuse] nõukogu ja [[Avatud Hariduse Liit|Avatud Hariduse Liidu]] esimees.

Alates [[2004]]. aastast töötab ta [[Välisministeerium]]is. Ta on esindanud Eestit [[Euroopa Nõukogu|Euroopa Nõukogus,]] töötanud diplomaadina  [[Helsingi]] ja [[Bukarest]]i suursaatkonnas ning Eesti konsulina [[Rumeenia]]s, [[Moldova]]s ja [[Bulgaaria]]s.

[[Noorte Autorite Koondis|Tartu Noorte Autorite Koondise]] esimees [[1979]]–[[1981]], [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige [[2014]]. aastast.

== Teoseid ==
=== Raamatud ===
* &quot;Mereröövlite loss&quot; , Pegasus, Tallinn 2006.
* &quot;Marino Marini kontsert&quot; , Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2009.
* [http://dspace.ut.ee/handle/10062/69973 &quot;Lühiromaan ja karused lood&quot;, Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2014]
* &quot;Ja teisedki tublid inimesed&quot;, Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2016.
* &quot;Rändamisi&quot;, Go Reisiraamat, Tallinn 2016.
*&quot;Rumeenia tõsimeelsed päevikud&quot;, Tallinn 2019.
*&quot;Medalimees&quot;, Tallinn 2020.
*&quot;Lugusid endisaja lastest&quot;, Emakeele Sihtasutus, Tallinn 2021.
*&quot;Lapsepõlv Nõukogude Eestis: 1960.-1970. aastad.&quot; Hea Lugu, Tallinn 2022.

=== Tõlkeid võõrkeeltesse ===
* &quot;Lange warteten wir auf den Schnee in Veresegàz&quot;;
* &quot;Beweis auf Budapester Art (Budapester Beweis).&quot; Budapester Rundschau. 17/1989.
* &quot;Замок морских разбойников&quot;; перевела с эстонского Ирина Золотых. Вышгород, но. 6, 2009; Волшебное слово. Таллинн, 2010.
=== Teaduslikke, populaarteaduslikke ja erialaseid artikleid ===
* [https://core.ac.uk/download/pdf/14496779.pdf Siil I., Ott.A. &quot;Kommunikatiivse tehiskõne poole. Arendusprobleeme ja vahendeid.&quot; Dialoogi mudelid ja eesti keel. Töid eesti filoloogia alalt XII. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, vihik 795, Tartu 1987.]
* [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/36789 Siil I. &quot;Inimesetu kõne võimalikkusest&quot;. Akadeemia 11/1992]
* Siil I. &quot;Riigisekretär ja riigikantselei Eesti Vabariigis&quot;. Rahva Hääl, 11.02.1994
* Siil I. &quot;Infoeetika&quot;. Arvutimaailm 4/1997
* Siil I. &quot;Infopoliitika Riigikogus&quot;. Arvutimaailm 6/1998
* Siil I. &quot;IT suunab valitsuste rollimuutusi&quot;. Arvutimaailm 10/1997, 24–26.
* Siil I. &quot;Avalik haldus teel infoühiskonda&quot;. Infotehnoloogia haldusjuhtimises. Tallinn 1999
* [http://deepthought.ttu.ee/aa/modules9bac.html?name=News&amp;file=article&amp;sid=70 Siil I., &quot;Eesti hõlvab küberruumi ja koduneb infoühiskonnas&quot;. A&amp;A, Tallinna Tehnikaülikool, 1/2000]
* [https://arileht.delfi.ee/artikkel/50946222/eesti-e-riik-tulgu Siil I., Ott A. &quot;Eesti e-riik tulgu&quot;. Eesti Päevaleht. 7.02.2003]
* [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:104067/161879/page/65 Siil I. &quot;E-riikluse rajamine&quot;. Akadeemia 1/2004]
* [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:104160/162431/page/15 Siil I. &quot;Ingerimaal haldjaid otsimas ja tondijutte jahtimas : Tartu ülikooli keele- ja rahvaluuleainese kogumisretkedelt 1979–1980&quot;. Akadeemia 8/2010]
* Siil I. &quot;Zur Anpassung russischer Lehnwörter im Kukkuzi-Dialekt des Wotischen&quot;. Soviet Finno-Ugric Studies, XXI, 3, 1985
* Ott A., Siil I. &quot;Real time speech synthesis – development and employment&quot;. Computers and Artificial Intelligence, 1987, Vol.6, No 2
* Siil I., Ott A.. &quot;Temporal modelling of Estonian for speech synthesis&quot;. Papers from the 15th meeting of Finnish phoneticians. Helsinki University of Technology, Espoo 1988, Publication 31
* Siil I., &quot;Estonian prosody model for speech synthesis&quot;. Proc. of XIIth International Congress of Phonetic Sciences, Aix-en-Provence 1991, Vol.3,
* Siil, I. &quot;Public Management Profile. Estonia&quot;. Public Management Profiles. Support for Improvement in Governance and Management in Central and Eastern European Countries. OECD, Paris 1995
* Siil I. &quot;Toward Official Electronic Documents&quot;. Baltic IT Review, 1, Riga 1998
* Siil I. &quot;Estonia: Preparing for the Information Age&quot;. ICA Information – International Journal on Information Technology in Government. Issue No 74. London, 2001,
* Siil I. (koostaja). &quot;Information Economy Report: Estonia&quot;. E-Policy Development in Transition Economies 2002–2003. Economic Commission for Europe. United Nations, Geneva 2002
* Siil I. &quot;Encouraging Citizen Participation&quot;. Public Service Review: Accession States 2003. PSCA International. Newcastle-under-Lyme, Staffordshire, 2003

=== Mälestusi ===

* [https://w3u.akad.ee/akadeemia-nr-8-2021-pdf/ &quot;Mälestuste hargnevad lõngad: Riigitüüri juures&quot;. Akadeemia 8/2021, 1347-1379.]

* [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=AKakadeemia202204.2.10&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- &quot;Mälestuste hargnevad lõngad: Diplomaatiliselt. Akadeemia 4/2022, 651-677.]
* &quot;Mälestusi Tartu NAK-i aegadest&quot;. Looming, 7, 2022, 960-966.

==Isiklikku==
Tema abikaasa oli [[Lemme Siil]].

==Välislingid==
*[http://ekspress.delfi.ee/news/areen/imre-siil-marino-marini-kontsert?id=69222303 Elo Lindsalu. Raamat: Imre Siil – Marino Marini kontsert. Eesti Ekspress : Areen. 27.03.2009.]
*[http://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:119195/17385/page/132 Ott Kilusk. Imre Siili steriilne optimism. Looming, 4, 2010.]
*[http://heli.er.ee/helid/klassika/1743363.mp3 Peeter Helme. Uus raamat: Lühiromaan ja karused lood. Klassikaraadio, 2014.]
*[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/76741864/lugemiselamus-kahe-jalaga-kindlalt-maa-peal Ilmar Särg. Kahe jalaga kindlalt maa peal. Maaleht. 02.02.2017]
*[https://www.facebook.com/watch/?v=1555396351162846 Meenutusi e-riigi loomisest. Vestlus eGA aastapäeval 27.01.2018.]

{{JÄRJESTA:Siil, Imre}}
[[Kategooria:Eesti riigiametnikud]]
[[Kategooria:Eesti diplomaadid]]
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1957]]</text>
      <sha1>nlsy36uny99bebp2oreljkfh029bo95</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bigbank Tartu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>399213</id>
    <revision>
      <id>6172544</id>
      <parentid>6168020</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T11:50:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Angmar Brekker</username>
        <id>94578</id>
      </contributor>
      <comment>/* 2022/23 */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6268" xml:space="preserve">{|style=&quot;margin:5px; border:1px solid #3A75C4;&quot; align=right cellpadding=2 cellspacing=2 width=250
|- align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;#3A75C4&quot;
|colspan=&quot;2&quot;|&lt;font color=&quot;#FFFFFF&quot;&gt;'''Bigbank Tartu'''&lt;/font&gt;
|- align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;#eeeeee&quot;
|colspan=&quot;2&quot;|
 |- align=&quot;left&quot; bgcolor=&quot;#eeeeee&quot; 
|| '''Lühend''' || BBT
|- align=&quot;left&quot; bgcolor=&quot;#eeeeee&quot;
|| '''Asutatud''' || 1999
|- align=&quot;left&quot; bgcolor=&quot;#eeeeee&quot;
|| '''Kodusaal''' || [[Tartu Ülikooli spordihoone]]
|- align=&quot;left&quot; bgcolor=&quot;#eeeeee&quot;
|| '''Peatreener''' || {{riigi ikoon|Eesti}}[[Alar Rikberg]]
|- align=&quot;left&quot; bgcolor=&quot;#eeeeee&quot;
|| '''Abitreener''' ||
|- align=&quot;left&quot; bgcolor=&quot;#eeeeee&quot;
|| '''Liigad 2022/23''' || [[Balti liiga (võrkpall)|Credit24 Meistriliiga]]
|- align=&quot;left&quot; bgcolor=&quot;#eeeeee&quot;
|| '''Euroopas 2022/23''' || [[CEV Challenge Cup]]
|}

'''Bigbank Tartu''' (ka ''Tartu Pere Leib'', ''Pere Leib Tartu'') on Eesti [[võrkpall]]iklubi. Klubi haldab MTÜ [[Duo Spordiklubi]].&lt;ref name=&quot;duosk.ee, 2015&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20150326155343/http://www.skduo.ee/index.php/koostoeoe/ajalugu (vaadatud 25.03.2015)&lt;/ref&gt;

Võrkpalliklubi asutati [[1999]].&lt;ref name=&quot;duosk.ee, 2015&quot;/&gt;

==Ajalugu==
{{col-begin|width=100%}}
|-
|
'''Nimetused:'''
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size:100%;
!Aastad
!Nimetus
|-
|align=left|1999–2012||Tartu Pere Leib
|-
|align=left|2012–||Bigbank Tartu
|}
&lt;br&gt;&lt;br&gt;&lt;br&gt;&lt;br&gt;&lt;br&gt;&lt;br&gt;&lt;br&gt;&lt;br&gt;
|
===Peatreenerid läbi aastate===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size:100%;
!Karjäär
!Peatreener
|-
|align=left|1999–2001||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Toode]]
|-
|align=left|2001–2005||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Alar Kaljuvee]]
|-
|align=left|2005–2008||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Urmas Tali]]
|-
|align=left|2008–2009||{{Riigi ikoon|Eesti}} Oliver Taats
|-
|align=left|2009–2012||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rainer Vassiljev]]
|-
|align=left|2012–2015||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Ojamets]]
|-
|align=left|2015–2018||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Oliver Lüütsepp]]
|-
|align=left|2018–2020||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Ojamets]]
|-
|align=left|2020–||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Alar Rikberg]]
|}
|}


==Koosseis==
===2022/23===
{|
| '''Peatreener:''' || {{riigi ikoon|Eesti}}  [[Alar Rikberg]]
|-
| '''Abitreener:''' ||
|}
{|class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;font-size:100%; text-align:left;&quot;
|-
!No.
!style=&quot;width:12em&quot;|Nimi
!style=&quot;width:15em&quot;|Sünnikuupäev
!style=&quot;width:8em&quot;|Positsioon
|-
| 1||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rait Rikberg]]||align=right|{{Birth date and age|1982|08|30}}||align=left|libero
|-
| 7||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kevin Soo]]||align=right|{{Birth date and age|1993|03|12}}||align=left|keskblokeerija
|-
| 8||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Timo Lõhmus]]||align=right|{{Birth date and age|2001|05|30}}||align=left|nurgaründaja
|-
| 13||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Ronald Järv]]||align=right|{{Birth date and age|1993|05|10}}||align=left|sidemängija
|-
|  ||align=left|{{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Matej Šmidl]]||align=right|{{Birth date and age|1997|02|25}}||align=left|diagonaalründaja
|-
|  ||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Mart Naaber]]||align=right|{{Birth date and age|1992|12|15}}||align=left|keskblokeerija
|-
|  ||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Siim Päid]]||align=right|{{Birth date and age|1989|06|02}}||align=left|keskblokeerija
|}

==Tulemused==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size:85%; text-align:center&quot;
!Hooaeg
![[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]]
![[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]]
![[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]]
!Osalemine Eurosarjades
|-
|bgcolor=#efefef|1999–2000
| bgcolor=silver| 2
| bgcolor=silver| 2
| –
| align=left| –
|-
|bgcolor=#efefef|2000–01
| bgcolor=silver| 2
| bgcolor=silver| 2
| –
| align=left| –
|-
|bgcolor=#efefef|2001–02
| bgcolor=silver| 2
| bgcolor=silver| 2
| –
| align=left| –
|-
|bgcolor=#efefef|2002–03
| bgcolor=silver| 2
| bgcolor=silver| 2
| –
| align=left| –
|-
|bgcolor=#efefef|2003–04
| bgcolor=#cc9966| 3
| bgcolor=silver| 2
| –
| align=left| –
|-
|bgcolor=#efefef|2004–05
| bgcolor=silver| 2
| poolfinaal
| –
| align=left| –
|-
|bgcolor=#efefef|2005–06
| bgcolor=gold| 1
| bgcolor=gold| 1
| bgcolor=silver| 2
| align=left| –
|-
|bgcolor=#efefef|2006–07
| bgcolor=silver| 2
| bgcolor=silver| 2
| 5
| align=left| &lt;small&gt;'''2'''&lt;/small&gt;[[CEV Cup]] eelring
|-
|bgcolor=#efefef|2007–08
| bgcolor=silver| 2
| bgcolor=silver| 2
| bgcolor=silver| 2
| align=left| –
|-
|bgcolor=#efefef|2008–09
| bgcolor=silver| 2
| bgcolor=gold| 1
| bgcolor=silver| 2
| align=left| –
|-
|bgcolor=#efefef|2009–10
| bgcolor=#cc9966| 3
| poolfinaal
| bgcolor=silver| 2
| align=left| –
|-
|bgcolor=#efefef|2010–11
| bgcolor=silver| 2
| poolfinaal
| 4
| align=left| –
|-
|bgcolor=#efefef|2011–12
| bgcolor=gold| 1
| bgcolor=silver| 2
| bgcolor=gold| 1
| align=left| –
|-
|bgcolor=#efefef|2012–13
| 4
| poolfinaal
| 6
| align=left| –
|-
|bgcolor=#efefef|2013–14
| bgcolor=gold| 1
| bgcolor=silver| 2
| bgcolor=silver| 2
| align=left| –
|-
|bgcolor=#efefef|2014–15
| bgcolor=silver| 2
| poolfinaal
| bgcolor=gold| 1
| align=left| &lt;small&gt;'''2'''&lt;/small&gt;[[CEV Cup]] eelring &lt;small&gt;'''3'''&lt;/small&gt;[[CEV Challenge Cup]] 1/16 finaal
|-
|bgcolor=#efefef|2015–16
| veerandfinaal
| poolfinaal
| 8
| align=left| –
|-
|bgcolor=#efefef|2016–17
| bgcolor=silver| 2
| poolfinaal
| bgcolor=#cc9966| 3
| align=left| –
|-
|bgcolor=#efefef|2017–18
| bgcolor=silver| 2
| bgcolor=silver| 2
| 5
| align=left| –
|-
|bgcolor=#efefef|2018–19
| bgcolor=silver| 2
| poolfinaal
| bgcolor=gold| 1
| align=left| –
|-
|bgcolor=#efefef|2019–20
| ''peatatud''
| bgcolor=gold| 1
| ''peatatud''
| align=left|–
|-
|bgcolor=#efefef|2020–21
| bgcolor=gold| 1
| bgcolor=silver| 2
| 4
| align=left| –
|-
|bgcolor=#efefef|2021–22
| bgcolor=gold| 1
| bgcolor=gold| 1
| bgcolor=gold| 1
| align=left| &lt;small&gt;'''1'''&lt;/small&gt;[[CEV Meistrite liiga]] eelring &lt;small&gt;'''2'''&lt;/small&gt;[[CEV Cup]] 1/32 finaal
|}

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.skduo.ee/index.php/koostoeoe/ajalugu Klubist Duo Spordiklubi kodulehel]
*[https://skduo.ee/bigbank-tartu/ Koduleht]
*[https://volleybox.net/bigbank-tartu-t1875 Bigbank Tartu] volleybox.net

[[Kategooria:Tartu spordiklubid]]
[[Kategooria:Eesti võrkpalliklubid]]</text>
      <sha1>dr2zmn45y6sofdmomuq782gpsu3r7uu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biograafiad (Mi)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>417459</id>
    <revision>
      <id>6171967</id>
      <parentid>6167991</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:02:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Mit */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="26961" xml:space="preserve">{{BiograafiadIndeks}}

'''Biograafiad (Mi)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega &quot;Mi&quot;.

== Mia ==
*[[Mia (Eesti laulja)|Mia]], eesti laulja (1987–)
*[[Michaił Miaśnikovič‎]], Valgevene poliitik (1950–)

== Mib ==
*[[Fu'ād al-Mibaza‘]], Tuneesia poliitik ja diplomaat (1933–)

== Mic ==
*[[George Michael]], inglise laulja ja laulukirjutaja (1963–2016)
*[[Kenti prints Michael|Michael]], Kenti prints, Briti kuningliku perekonna liige (1942–)
*[[Kenti printsess Michael|Michael]], Kenti printsi Michaeli abikaasa, Briti kuningliku perekonna liige (1945–)
*[[Michael I]], Bütsantsi keiser (suri 844)
*[[Ib Michael]], taani kirjanik (1945–) 
*[[Michael Michaelsen]], Taani poksija (1899–1970)
*[[Kristen Michal]], Eesti poliitik (1975–)
*[[Nikolaus Michalek]], Austria notar ja parteitu poliitik (1940–) 
*[[Alyson Michalka]], Ameerika Ühendriikide laulja, näitleja, kitarrist ja pianist (1989–) 
*[[Jacek Michałowski]], Poola riigiametnik ja ühiskonnategelane (1955–) 
*[[Andreas Michalsen]], saksa arst ja toitumisteadlane (1961–) 
*[[Henri Michaux]], Belgia kirjanik ja kunstnik (1899–1984) 
*[[Anneliese Michel]] (1952–1976) 
*[[Charles Michel]], Belgia poliitik (1975–)
*[[James Michel]], Seišellide poliitik (1945–)
*[[Louise Michel]], prantsuse anarhist, õpetaja (1830–1905)
*[[Michelangelo]], itaalia kunstnik (1475–1564)
*[[Lea Michele]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (1986–)
*[[Roberto Micheletti]], Hondurase poliitik (1943–)
*[[Roger Michelot]], Prantsusmaa poksija (1912–1993)
*[[Albert Abraham Michelson]], Ameerika füüsik (1852–1931)
*[[August Michelson]], Eesti näitleja ja tantsija (1880–1952)
*[[August Michelson (metsateadlane)|August Michelson]], eesti metsateadlane (1897–1953)
*[[Eduard Michelson]], läti päritolu arst, [[Lydia Koidula]] abikaasa (1845–1907)
*[[Helle-Iris Michelson]], eesti ujuja, tõlkija, toimetaja ja kirjanik (1929–) 
*[[Hermann Michelson]], eesti agrokeemik (1910–1971)
*[[Lembit Michelson]], eesti fotograaf (1960–)
*[[Niccolò Michetti]], itaalia arhitekt (1675–1759) 
*[[Francesca Michielin]], itaalia laulja
*[[Michiko]], Jaapani keisrinna (1934–)
*[[Adam Michnik]], Poola poliitik ja ajakirjanik (1946–) 
*[[Adam Mickiewicz]], poola kirjanik (1798–1855) 
*[[Alexander Mickwitz]], Eesti agrokeemik (1892–?)
*[[Camilla Mickwitz]], Soome lastekirjanik, illustraator ja multifilmide looja (1934–1989)
*[[Carl Ferdinand Mickwitz]], eesti keele lektor Tartu Ülikoolis (1811–1880) 
*[[Carl Johann Friedrich Mickwitz]], Eesti vaimulik (1781–1821)
*[[Christoph Friedrich Mickwitz]], Eesti vaimulik (1842–1898)
*[[Christoph Friedrich Mickwitz III]], Eesti vaimulik (1773–1851)
*[[Christoph Friedrich Mickwitz noorem]], Eesti vaimulik (1743–1801)
*[[Christoph Friedrich Mickwitz vanem]], Eesti vaimulik (1696–1748)
*[[Christoph von Mickwitz]], baltisaksa päritolu Eesti luuletaja, pedagoog, ajakirjanik ja poliitik (1850–1924)
*[[Dietrich Georg Mickwitz]], Eesti vaimulik (1778–1846)
*[[Eugen Mickwitz (vanem)|Eugen Mickwitz]], Eesti vaimulik (1806–1877)
*[[Eugen Mickwitz (noorem)|Eugen Mickwitz]], Eesti vaimulik, eelmise poeg (1837–1925)
*[[Friedrich Mickwitz]], Eesti vaimulik (1878–1962)
*[[Immanuel Mickwitz]], Eesti vaimulik (1748–1802)
*[[Johannes Ernst Mickwitz]], Eesti vaimulik (1855–1924)
*[[Justus Johannes Mickwitz]], Eesti vaimulik (1786–1841)
*[[Woldemar Mickwitz]], Eesti vaimulik (1813–1899)

== Mid ==
*[[Alexander Theodor von Middendorff]], baltisaksa-eesti biogeograaf, zooloog ja uurimisreisija (1815–1894)
*[[Charles Middleton]], ameerika filminäitleja (1874–1949)
*[[Mary Midgley]], inglise filosoof (1919–2018)
*[[Erik Midtgarden]], norra jalgpallur (1987–)

== Mie ==
*[[Wolfgang Mieder]], folklorist ja fraseoloog, germanistika ja medievistika ekspert (1944–) 
*[[Paul Mielberg]], Eesti arhitekt (1881–1942)
*[[Andy Miele]], USA jäähokimängija (1988–) 
*[[Ludwig Mies van der Rohe]], saksa arhitekt (1886–1969)
*[[Jacques Mieses]], juudi maletaja (1865–1954) 
*[[Normunds Miezis]], läti maletaja (1971–)
*[[Juha Mieto]], Soome suusataja ja poliitik (1949–)
*[[Alma-Sofia Miettinen]], soome laulja, laulukirjutaja ja muusik (1996–) 
*[[Martti Miettunen]], Soome poliitik (1907–2002) 
*[[China Miéville]], inglise kirjanik ja õigusteadlane (1972–)

== Mif ==
*[[Toshirō Mifune]], jaapani näitleja (1920–1997)

== Mig ==
*[[Margarita Miglau]], vene ooperilaulja (1926–2013)
*[[Nicolas Mignard]], prantsuse maalikunstnik (1606–1668) 
*[[Pierre Mignard]], prantsuse maalikunstnik (1612–1695)
*[[Jacques Paul Migne]], prantsuse vaimulik ja kirjastaja (1800–1875)
*[[Simon Mignolet]], Belgia jalgpallur (1988–) 
*[[Miguel I]], Portugali kuningas (1802–1866)
*[[Jelena Migunova]], Venemaa jooksja (1984–)

== Mih ==
*[[Florența Mihai]], Rumeenia tennisist (1955–2015)
*[[Mihai I]], Rumeenia kuningas (1921–2017)
*[[Zorana Mihajlović]], Serbia poliitik (1970–)
*[[Franjo Mihalić]], Jugoslaavia jooksja (1920–2015)
*[[Mihhail I Fjodorovitš]], Vene tsaar 
*[[Mihhail II]], Venemaa keiser (1878–1918)
*[[Svjatoslav Mihhailjuk]], ukraina korvpallur (1997–)
*[[Andrei Mihhailov]], Eesti kurjategija
*[[Elviira Mihhailova]], Eesti tõlkija (1943–2018) 
*[[Jevgenija Mihhailova]], Sahha riigitegelane ja pedagoogikateadlane (1949–)
*[[Tanja Mihhailova]], Eesti laulja ja näitleja (1983–)
*[[Jelena Mihhailovskaja]], Venemaa kabetaja (1949–1995)
*[[Georgi Pavlovitš Mihhailovski]], Tartu Ülikooli geoloogia professor (1870–1912) 
*[[Konstantin Mihhailovski]], Venemaa insener ja kõrge riigiametnik (1834–1909)
*[[Aleksandr Mihhailovski-Danilevski]], vene sõjaväelane ja sõjaajaloolane (1789–1848)
*[[Juri Mihhaljov]], Eesti lavastaja (1947–2019)
*[[Artjom Mihhalkov]], vene filminäitleja ja filmilavastaja (1975–)
*[[Nikita Mihhalkov]], vene filmilavastaja ja näitleja (1945–)
*[[Sergei Mihhalkov]], vene kirjanik (1913–2009)
*[[Alla Mihhejeva]], vene näitleja ja telesaatejuht (1989–)
*[[Leonid Mihhelson]], vene oligarh (1955–) 
*[[Olev Mihkelmaa]], eesti fotograaf (1982–) 
*[[Dagne Mihkels]], eesti pressiesindaja ja ajakirjanik
*[[Kalle Mihkels]], Eesti meediategelane ja poliitik (1945–)
*[[Aivar Mihkelson]], eesti kitarrist (1960–)
*[[Ann Mihkelson]] (1945–)
*[[Arnold Mihkelson]]
*[[Ene Mihkelson]], eesti kirjanik (1944–2017)
*[[Hans Mihkelson]]
*[[Immo Mihkelson]], eesti muusikaajakirjanik (1959–)
*[[Johann Mihkelson]], eesti ametiühingutegelane (1907–1992)
*[[Kaie Mihkelson]], eesti näitleja (1948–)
*[[Marko Mihkelson]], eesti ajakirjanik ja poliitik (1969–)
*[[Peeter Mihkelson]] (1842–1914) 
*[[Sirje Mihkelson]], eesti ajakirjanik
*[[Tõnis Mihkelson]], eesti arhitekt (sündis 1887)
*[[Vello Mihkelson]], eesti põlevkivikeemik (1921–1981)
*[[Virgo Mihkelsoo]], eesti tehnikateadlane (1941–)
*[[Karl Mihkla]], eesti kirjandus- ja keeleteadlane (1901–1980)
*[[Andrei Mihnevitš]], valgevene kuulitõukaja (1976–)
*[[Sergei Dmitrijevitš Mihnov]], arstiteadlane (1860–1924)
*[[MaryAnn Mihychuk]], ukraina päritolu Kanada poliitik (1955–)

== Mii ==
*[[Heigo Miidla]], eesti taimefüsioloog (1919–1989)
*[[Indrek Miidla]], Eestist pärit USA-s töötav kirurg (1956–)
*[[Arvi Miido]], eesti dirigent (1956–) 
*[[Eustaatius Miido]], kaptenleitnant, sõjalaeva Lembitu side- ja navigatsiooniülem (1893–1978)
*[[Aarne Miikmaa]], eesti kunstnik (1908–1942)
*[[Ernst Miil]], Eesti sõjaväelane (1900–1942)
*[[Jakob Miil]], eesti tõstja ja maadleja (1888–1964)
*[[Karl Miil]], Eesti sõjaväelane (1897–1933)
*[[Kärt Miil]], eesti raamatukogutegelane ja õigusinfospetsialist (1951–2016)
*[[Hans Miilberg]], eesti laulja (1945–2020)
*[[Kristiine Miilen]], eesti võrkpallur (1996–)

== Mik ==
*[[Mika]], laulja (1983–)  
*[[Aavo-Valdur Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja geneetik (1941–)
*[[Henn Mikelsaar]], eesti kirjanik ja bioloog (1943–)
*[[Marika Mikelsaar]], Tartu ülikooli mikrobioloogia professor (1938–)
*[[Neeme-Õnneleid Mikelsaar]], eesti zooloog ja hüdrobioloog (1910–1990)
*[[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (1939–2022)
*[[Ustav-Esko Mikelsaar]], eesti kirjanik ja biokeemik (1943–)
*[[Vladas Mikėnas]], leedu maletaja ja malekohtunik (1910–1992)
*[[Ly Mikheim]], eesti eripedagoog (1960–)
*[[Karl Mikita]], eesti tööstur (1879–1933) 
*[[Valdur Mikita]], eesti kirjanik ja semiootik (1970–)
*[[Arnold Mikiver]], eesti õpetaja (1896–1968)
*[[Carmen Mikiver]], eesti näitleja (1964–)
*[[Ilmar Mikiver]], eesti ajakirjanik ja luuletaja (1920–2010)
*[[Jakob Mikiver]], eesti kellassepp ja rahvaluulekoguja (1881–1964)
*[[Maarija Mikiver]], eesti jalgpallur (1987–)
*[[Marju Mikiver]], eesti raamatukogutegelane (1928–2013)
*[[Mikk Mikiver]], eesti lavastaja ja näitleja (1937–2006)
*[[Olev Mikiver]], väliseesti maali- ja teatrikunstnik ning graafik (1922–1994)
*[[Tõnu Mikiver]], eesti näitleja (1943–2017)
*[[Angelika Mikk]], eesti ooperilaulja ja näitleja (1973–)  
*[[Arne Mikk]], eesti muusikalavastaja (1934–)
*[[Boris Mikk]], eesti raamatukogundustegelane (1922–2007)
*[[Ilmar Mikk]], eesti tehnikateadlane (1925–1989) 
*[[Jaan Mikk]], eesti haridusteadlane (1939–)  
*[[Mart Mikk]], eesti ooperilaulja (1964–)
*[[Mihail Mikk]], Eesti sõjaväelane (sündis 1896)
*[[Ofelia Mikk]], eesti televisioonidiktor
*[[Tõnu Mikk]], eesti näitleja (1941–2018)
*[[Urmas Mikk]], eesti graafik, linnaametnik ja kirjanik (1957–1999)
*[[Olga Mikk-Krull]], eesti laulja (1887–1980)
*[[Benno Mikkal]], eesti näitleja (1912–1981)
*[[Epp Mikkal]], eesti dramaturg ja teatripedagoog (1942)
*[[Valdek Mikkal]], eesti keemik (1929–2016)
*[[Helju Mikkel]], eesti rahvatantsupedagoog (1925–2017)
*[[Jaan Mikkel]], eesti teatritegelane (1937–) 
*[[Maanus Mikkel]], eesti keraamik (1956–) 
*[[Friedrich Volrad Mikkelsaar]], eesti haridustegelane (1886–1930)
*[[Hilda Mikkelsaar]], eesti kunstnik ja joonistusõpetaja (1906–1969)
*[[Andreas Mikkelsen]], norra rallisõitja (1989–)
*[[Mads Mikkelsen]], taani filminäitleja (1965–)
*[[Tobias Mikkelsen]], taani jalgpallur (1986–)
*[[Pål Gunnar Mikkelsplass]], norra murdmaasuusataja (1961–)
*[[Henn Mikkin]], eesti psühholoog (1947–2004)
*[[Lepo Mikko]], eesti kunstnik (1911–1978)
*[[Madis Mikko]], eesti endine ajakirjanik, praegune ametnik (1963–) 
*[[Marianne Mikko]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1961–)
*[[Hannu Mikkola]], Soome rallisõitja (1942–2021) 
*[[Johannes Mikkola]], eesti poliitik (1914–2002)
*[[Marja-Leena Mikkola]], soome kirjanik
*[[Matti Mikkola]], soome õigusteadlane (1945–)
*[[Krista Mikkonen]], Soome poliitik (1972–)
*[[Simo Mikkonen]], soome ajaloolane (1978–)
*[[Arno Mikkor]], eesti fotograaf (1975–)
*[[Endrik Mikkor]], Eesti ametnik ja raamatukogundustegelane (1870–1942)
*[[Ilmar Mikkor]], eesti näitleja (1945–)
*[[Johanna Mikl-Leitner]], Austria poliitik (1964–)
*[[Wilhelm Miklas]], Austria poliitik (1872–1956)
*[[Aleksandr Nikolajevitš Miklaševski]], õigusteadlane (1864–1911)
*[[Nikolai Mikluhho-Maklai]], Venemaa maadeuurija, etnoloog, antropoloog ja bioloog (1846–1888)
*[[Mare Mikoff]], eesti skulptor (1941–)
*[[Matthau Mikojan]] (Matti Mikkonen), soome laulja (1982–)
*[[Stanisław Mikołajczyk]], Poola poliitik (1901–1966)
*[[Eve Mikone]], eesti keele ja kultuuri õpetaja, raamatute koostaja ja tõlk (1966–)
*[[Aili Miks]], eesti ajakirjanik, koduloolane ja kultuuritegelane (1937–)
*[[Silja Miks]], eesti näitleja (1982–)  
*[[Sven Mikser]], Eesti poliitik (1973–)
*[[Evald Mikson]], Eesti jalgpallur ja riigiametnik (1911–1993)
*[[Julius Octavianus Mikszewicz]] (1824–1878)
*[[Kamil Mikulčík]], slovaki laulja (1977–) 
*[[Roman Mikulec]], Slovakkia poliitik ja endine sõjaväelane (1972–) 
*[[Ivan Mikulić]], horvaadi laulja (1968–) 
*[[Stanisław Mikulski]], poola näitleja (1929–2014)
*[[Rudolf Mikumägi]], Eesti sõjaväelane (1904–1943)
*[[Tarmo Mikussaar]], eesti fotograaf (1970–) 
*[[Vladimir Mikuševitš]], vene kirjanik ja tõlkija (1936–)
*[[Algirdas Mikutis]], leedu teatrilavastaja (1957–)

== Mil ==
*[[Mihhail Mil]], Nõukogude Liidu helikopterikonstruktor (1909–1970) 
*[[Kristóf Milák]], Ungari ujuja (2000–)
*[[Ignacio Milam Tang]], Ekvatoriaal-Guinea poliitik (1940–)
*[[Enzo Moavero Milanesi]], Itaalia õigusteadlane ja sõltumatu poliitik (1954–) 
*[[Lili Milani]], pärsia päritolu Eesti geeniteadlane (1981–)
*[[Alyssa Milano]], USA näitleja ja laulja (1972–)
*[[Sonny Milano]], USA jäähokimängija (1996–) 
*[[Philip Milanov]], Belgia kettaheitja (1995–)
*[[Zoran Milanović]], Horvaatia poliitik (1966–)
*[[Aleksander Mildeberg]], eesti graafik (1902–1977)
*[[Jüri Mildeberg]], eesti kunstnik (1965–)
*[[Egert Milder]], eesti laulja ja endine jalgpallur (1989–) 
*[[Meelis Milder]], eesti ärimees (1958–) 
*[[Vasile Milea]], Rumeenia sõjaväelane ja riigitegelane (1927–1989)
*[[Nikola Milenković]], serbia jalgpallur (1997–) 
*[[Zdeněk Miler]], tšehhi illustraator ja multifilmilavastaja (1921–2011)
*[[Robert Miles]], Itaalia muusik ja DJ (1969–2017)
*[[Stanley Milgram]], USA sotsiaalpsühholoog (1933–1984)
*[[Darius Milhaud]], prantsuse helilooja (1892–1974)
*[[Christina Milian]], USA laulja ja näitleja (1981–)
*[[Héctor Milián]], Kuuba maadleja (1968–)
*[[David Miliband]], Suurbritannia poliitik (1965–)
*[[Ed Miliband]], Suurbritannia poliitik (1969–)
*[[Ralph Miliband]], Suurbritannia sotsioloog (1924–1994)
*[[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (1947–) 
*[[Sergej Milinković-Savić]], serbia jalgpallur (1995–)
*[[Željko Milinovič]], Sloveenia jalgpallur (1969–) 
*[[Éder Militão]], Brasiilia jalgpallur (1998–)  
*[[Diego Milito]], Argentina jalgpallur (1979–)
*[[Alex Milits]], Rootsi eesti ajakirjanik, kirjanik ja tõlkija (1932–2012)
*[[Klaus Militzer]], saksa ajaloolane (1940–)
*[[Matti Milius]], kunstikoguja (1945–2015)
*[[August Miljan]], eesti botaanik (1889–1973)
*[[Jaan Miljan]], eesti ehitusteadlane ja orienteeruja (1947–) 
*[[Mait Miljan]], eesti majandusteadlane (1939–2007) 
*[[Margo Miljand]], Eesti endine poliitik (1970–) 
*[[Karel Miljon]], Hollandi poksija (1984–) 
*[[Pelle Miljoona]], soome muusik (1955–)
*[[Andrei Miljutin]], Eesti zooloog (1953–)
*[[Remi Milk]], Eesti sõjaväelendur (1920–1991)
*[[Ernst Mill]], eesti arstiteadlane (1896–1987)
*[[James Mill]], ajaloolane ja filosoof (1773–1836)
*[[John Stuart Mill]], inglise filosoof (1806–1873)
*[[Martin Mill]], eesti näitleja (1983–) 
*[[Curtis Millage]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1981–) 
*[[Juan José Millás]], hispaania kirjanik ja ajakirjanik (1946–) 
*[[Edna St. Vincent Millay]], ameerika luuletaja ja proosakirjanik (1892–1950)
*[[Anna Maria Millend]], eesti tõkkejooksja (2004–) 
*[[Aleksander Miller]], Eesti sõjaväelane (1893–1937)
*[[Aleksei Miller]], USA riigiametnik (1962–)
*[[Andrea Miller]], Uus-Meremaa kergejõustiklane (1982–) 
*[[Arthur Miller]], USA kirjanik (1915–2005)
*[[Ben Miller]], inglise koomik, näitleja ja režissöör (1966–) 
*[[Bode Miller]], USA mäesuusataja (1977–)
*[[Chris Miller]], USA lavastaja (1968–)
*[[Claude Miller]], prantsuse flmilavastaja (1942–2012)
*[[David Miller (poliitikateoreetik)|David Miller]], inglise poliitikateoreetik (1946–) 
*[[David Miller (muusik)|David Miller]], USA kantrilaulja (1883–1953)
*[[David Miller (režissöör)|David Miller]], USA filmilavastaja (1909–1992)
*[[David Miller (filosoof)|David Miller]], inglise filosoof (1942–)
*[[David Miller (poliitik)|David Miller]], Kanada poliitik (1958–) 
*[[David S. Miller]], USA informaatik, Linuxi arendaja (1974–)
*[[Eugen Miller]], Venemaa sõjaväelane (1867–1939)
*[[George Miller]], Austraalia filmirežissöör, stsenarist ja produtsent
*[[Glenn Miller]] (1904–1944) USA džässmuusik
*[[Hal Miller]], USA filminäitleja
*[[Henry Miller]], USA kirjanik (1891–1980)
*[[Igor Miller]], eesti vaimulik
*[[Jonathan Miller]], inglise teatri- ja ooperilavastaja, näitleja, humorist, arst ja [[polühistor]] (1934–2019) 
*[[Jüri Miller]], eesti arst (1951–)
*[[Kristie Miller]], USA filosoof
*[[Leila Miller]], eesti laulja (1961–)
*[[Leszek Miller]], Poola poliitik (1946–) 
*[[Madeline Miller]], USA kirjanik (1978–)
*[[Martin Miller]], eesti jalgpallur (1997–) 
*[[Matt K. Miller]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1960–)
*[[Mulgrew Miller]], USA džässpianist (1955–2013)
*[[Neal Elgar Miller]], USA eksperimentaalpsühholoog (1909–2002)
*[[Philip Miller]], šoti päritolu inglise aednik ja botaanik (1691–1771)
*[[Reggie Miller]], USA korvpallur (1965–)
*[[Rein Miller]], Eesti rahandustegelane, poliitik ja sporditegelane (1938–2017) 
*[[Shaunae Miller]], Bahama sprinter (1994–)
*[[Stanley Miller]], USA keemik (1930–2007)
*[[Urve Miller]], eesti paleontoloog (1930–2015)
*[[Voldemar Miller]], eesti raamatuteadlane (1911–2006)
*[[Walter M. Miller]], USA ulmekirjanik (1923–1996)
*[[Wentworth Miller]], näitleja (1972–)
*[[Kate Miller-Heidke]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (1981–) 
*[[Alexandre Millerand]], Prantsusmaa jurist ja poliitik (1859–1943) 
*[[Olaf Millert]], eesti psühholoog USAs (1924–2017)
*[[Jean François Millet]], prantsuse kunstnik (1814–1875)
*[[Kate Millett]], USA feminist (1934–2017)
*[[Tony Milligan]], Briti filosoof (1966–)
*[[Robert Andrews Millikan]], USA füüsik (1868–1953)
*[[Ruth Garrett Millikan]], ameerika filosoof (1933–)
*[[Madis Milling]], eesti näitleja (1970–2022)
*[[Tõnis Milling]], eesti peo- ja õhtujuht (1976–) 
*[[Ilmar Milliste]], eesti alpinist (1928–2008)
*[[Ele Millistfer]], eesti muusikalilaulja ja lauluõpetaja (1982–) 
*[[Theodore Millon]], USA psühholoog (1928–2014)
*[[John Atta Mills]], Ghana poliitik (1944–2012)
*[[Robert Mills]], USA füüsik (1927–1999) 
*[[Millus]], brittide kuningas
*[[Karl Millöcker]], Austria helilooja ja dirigent (1842–1899)
*[[John Milne]], Briti geoloog ja mäeinsener (1850–1913)
*[[Brenda Milner]], inglise päritolu Kanada psühholoog (1918–) 
*[[James Milner]], Inglismaa jalgpallur (1986–) 
*[[Juri Milner]], Venemaa ettevõtja, riskikapitalist ja metseen (1972–)
*[[John Milnor]], USA matemaatik (1931–)
*[[Eero Milonoff]], soome näitleja (1980–)
*[[Dragomir Milošević]], serbia sõjakurjategija (1942–) 
*[[Slobodan Milošević]], Jugoslaavia poliitik (1941–2006)
*[[Czesław Miłosz]], poola kirjanik (1911–2004)
*[[Vladimir Milov]], Venemaa poliitikategelane (1972–) 
*[[César Milstein]], Argentina biokeemik (1927–2002) 
*[[Miltiades (paavst)|Miltiades]], paavst 4. sajandil
*[[John Milton]], Briti luuletaja (1608–1674)
*[[Hilda Milve]], eesti arst (1903–1943)
*[[Georg Miländer]], eesti entomoloog (1932–)
*[[Mikk Miländer]], eesti jalgpallur (1989–)
*[[Jaan Miländer]], eesti akušöör-günekoloog (1866–1940)

== Mim ==
*[[Neven Mimica]], Horvaatia poliitik (1953–)
*[[Alain Mimoun]], prantsuse jooksja (1921–2013)
*[[Dennis Mims]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1980–)

== Min ==
*[[Mart Min]], eesti teadlane (1943–)
*[[Mina (laulja)|Mina]], itaalia laulja (1940–)
*[[Denise Mina]], šoti kriminaalromaani- ja näitekirjanik (1966–) 
*[[Santi Mina]], hispaania jalgpallur (1995–) 
*[[Yerry Mina]], Colombia jalgpallur (1994–) 
*[[Yone Minagawa]], Jaapani ülipikaealine (1893–2007)
*[[Nicki Minaj]], USA räppar (1982–)
*[[Anne Minas]], USA päritolu Kanada filosoof (1937–2015)
*[[Grigori Minaškin]], Eesti judoka (1991–)
*[[Hilary Minc]], juudi päritolu Poola poliitik (1905–1974) 
*[[Mindaugas]], Leedu suurvürst ja kuningas (suri 1263)  
*[[Mindaugas II]]
*[[Ferdinand Minding]], matemaatik (1806–1885) 
*[[Pille Minev]], eesti ajakirjanik (1971–)
*[[Anthony Minghella]], Briti filmilavastaja ja näitekirjanik (1954–2008)
*[[Max Minghella]], Briti filminäitleja (1985–)
*[[Tyrone Mings]], Inglismaa jalgpallur (1993–) 
*[[Charles Mingus]], USA džässmuusik (1922–1979)
*[[Minh Mạng]], Annami keiser (1791–1841)   
*[[Valeri Minkenen]], Soome jalgpallur (1989–)
*[[Hermann Minkowski]], Saksa matemaatik (1864–1909)
*[[Marcel Minnaert]], Belgia päritolu hollandi astronoom (1893–1970) 
*[[Liza Minnelli]], USA näitleja ja laulja (1946–)
*[[Hubert Minnis]], Bahama poliitik (1954–)
*[[Marco Minniti]], Itaalia poliitik (1956–)
*[[Tito Minniti]], Itaalia sõjaväelendur (1909–1935)
*[[Dannii Minogue]], Austraalia poplaulja, filminäitleja ja modell (1971–)
*[[Kylie Minogue]], Austraalia poplaulja, laulukirjutaja ja näitleja (1968–)
*[[George Richards Minot]], USA arstiteadlane (1885–1950) 
*[[Marvin Minsky]], USA kognitiivteadlane (1927–2016) 
*[[Aleksandr Mints]], vene raadiotehnikateadlane ja raadiofüüsik (1895–1974)
*[[Grigori Mints]], Nõukogude Liidu ja USA loogik, arvutiteadlane ja matemaatik (1939–2014)  
*[[Zara Mints]], kirjandusteadlane (1927–1990)
*[[Jana Mintšenkova]], Eesti laskesuusataja (1988–)
*[[Dan Mintz]], USA näitleja (1981–)
*[[Salvador Minuchin]], pereterapeut (1921–2017)

== Mio ==
*[[Mark Miodownik]], Briti materjaliteadlane ja insener (1969–)

== Miq ==
*[[Najīb Mīqātī]], Liibanoni poliitik (1955–)
*[[‘Abd al-Bāsiţ al-Miqraḩī]], Liibüa terrorist (1952–2012)

== Mir ==
*[[Francesc Miralles]], katalaani kirjanik, esseist, tõlkija ja muusik (1968–)  
*[[Aleksei Mirantšuk]], vene jalgpallur (1995–) 
*[[Wilhelm von Mirbach-Harff]], Saksamaa poliitik ja diplomaat (1871–1918)
*[[Honoré Gabriel Victor Riquetti de Mirabeau]], prantsuse poliitik (1749–1791)
*[[Octave Mirbeau]], prantsuse kirjanik (1848–1917)  
*[[Rrok Mirdita]], albaania vaimulik (1939–2015)
*[[Paul Mirerekano]], Burundi poliitik (suri 1965)
*[[Eugene Mirman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1974–) 
*[[Olle Mirme]], eesti ajakirjanik (1973–)
*[[Sander Mirme]], eesti atmosfäärifüüsik ja rogainija (1981–)
*[[Joan Miró]], katalaani maalikunstnik, skulptor ja keraamik (1893–1983)
*[[Ivan Miroljubov]], Eesti põllumees (1877–1942)
*[[Vladas Mironas]], Leedu katoliku preester ja poliitik (1880–1953)
*[[Gheorghe Mironescu]], Rumeenia poliitik (1874–1949)
*[[Sergei Mironov]], Venemaa poliitik (1953–)
*[[Maksim Miroškin]], Venemaa iluuisutaja (1994–)
*[[Nikola Mirotić]], Montenegro korvpallur (1991–) 
*[[Boris Mirov]], eesti arhitekt (1929–1996)
*[[Ruth Mirov]], eesti folklorist (1928–)
*[[Dave Mirra]] (1974–2016)
*[[Helen Mirren]], Briti näitleja (1945–) 
*[[Richard Mirring]], eesti päritolu nõukogude poliitikategelane (1901–1938)
*[[James Mirrlees]], Šotimaa majandusteadlane (1936–2018) 
*[[Sania Mirza]], India tennisist (1986–) 
*[[Maryam Mīrzākhānī]], iraani päritolu USA matemaatik (1977–2017)
*[[Shavkat Mirziyoyev]], Usbekistani poliitik (1957–)
*[[Eduard Mirzojan]], armeenia helilooja (1921–2012)
*[[Eduard Mirzojan (bioloog)|Eduard Mirzojan]], bioloog

== Mis ==
*[[Roberts Misāns]], Läti kabetaja (1986–)
*[[Rochus Misch]], Saksa sõjaväelane (1917–2013)
*[[Seraina Mischol]], Šveitsi suusataja (1982–) 
*[[Ludwig von Mises]], majandusteadlane ja filosoof (1881–1973)
*[[Philipp Mißfelder]], Saksamaa poliitik (1979–) 
*[[Yukio Mishima]], jaapani kirjanik (1925–1970)
*[[Zvjezdan Misimović]], endine Bosnia jalgpallur (1982–) 
*[[Eimutis Misiūnas]], Leedu jurist, kohtunik ja poliitik (1973–)
*[[Betty Missiego]], Peruu laulja (1945–)
*[[Aleksander Miśta]], poola maletaja (1963–)
*[[Frédéric Mistral]], prantsuse luuletaja (1830–1914)
*[[Gabriela Mistral]], Tšiili poeet ja diplomaat (1889–1957)

== Miš ==
*[[Juri Mišin]], Eesti ühiskonna- ja poliitikategelane (1946–2011)
*[[Nikolai Mištšanski]], kabetaja (1954–2011)
*[[Pavel Mištšenko]], vene botaanik (1869–1938)
*[[Mihhail Mišustin]], Venemaa ametnik (1966–)

== Miz ==
*[[Mizan Zainal Abidin]], Malaisia kuningas 2006. aastast (1962–)
*[[Mihhail Mizintsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralpolkovnik (1962–)
*[[Ichirō Mizuki]], jaapani laulja ja filminäitleja (1948–)

== Mit ==
*[[Nótis Mitarákis]], Kreeka poliitik (1972–)  
*[[Beverley Mitchell]], USA lauljatar ja näitleja (1981–)
*[[David Mitchell]], inglise kirjanik (1969–) 
*[[Edgar Mitchell]], USA mereväe ohvitser ja astronaut (1930–2016)
*[[Jonah F. Mitchell]], USA kirjandusteadlane ja publitsist (1972–)
*[[Julian Mitchell]], inglise filmistsenarist (1935–)
*[[Keith Mitchell]], Grenada poliitik (1946–)
*[[Margaret Mitchell]], ameerika kirjanik, teose &quot;Tuulest viidud&quot; autor (1900–1949)
*[[Peter Mitchell]], Briti biokeemik (1920–1992) 
*[[Robert Mitchum]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja, helilooja ja laulja (1917–1997)
*[[Unity Mitford]], Briti aristokraat, Adolf Hitleri ja natsionaalsotsialismi pooldaja (1914–1948) 
*[[Theodor Carl Mithoff]], majandusteadlane (1835–1891)
*[[Gojko Mitić]], Serbia filminäitleja (1940–)
*[[Aleksander Mitnits]], Eesti õpetaja ja sõjaväelane (1885–1919)
*[[Daniel Mitov]], Bulgaaria poliitik ja politoloog (1977–)
*[[Ilinka Mitreva]], Makedoonia poliitik (1950–2022)
*[[Konstantínos Mítroglou]], Kreeka jalgpallur (1988–) 
*[[Vassili Mitrohhin]], Nõukogude Liidu luureohvitser (1922–2004)
*[[Aleksandar Mitrović]], serbia jalgpallur (1994–) 
*[[Heino Mits]], eesti raadioajakirjanik ja tõlkija (1913–1972)
*[[Krista Mits]], eesti anglist ja tõlkija (1946–)
*[[Mārtiņš Mits]], läti jurist (1972–) 
*[[Konstantínos Mitsotákis]], Kreeka poliitik (1918–2017)
*[[Kyriákos Mitsotákis]], Kreeka poliitik (1968–)
*[[Ivan Mitšurin]], vene sordiaretaja (1855–1935)
*[[Aleksander Mitt]], eesti kiiruisutaja (1903–1942)
*[[Anatoli Mitt]], eesti füüsik ja füüsikapedagoog (1909–1980) 
*[[Andrus Mitt]], eesti jalgpallur (1981–) 
*[[Arnold Mitt]], eesti korvpallur (1998–)
*[[Hans Mitt]], eesti põllumees (1884–1937)
*[[Hugo Mitt]], eesti teatrikunstnik, graafik ja karikaturist (1926–1998)
*[[Märt Mitt]], eesti rahvuslane (1833–1912)
*[[Raido Mitt]], eesti orienteeruja (1991–)
*[[Tarmo Mitt]], eesti rammumees (1977–) 
*[[Maarja Mitt-Pichen]], eesti näitleja (1983–)
*[[Günter Mittag]], Saksa DV riigitegelane (1926–1994)
*[[François Mitterrand]], Prantsusmaa poliitik (1916–1996)

== Miy ==
*[[Yukinori Miyabe]], jaapani kiiruisutaja (1968–2017)
*[[Issey Miyake]], jaapani moelooja (1938–)
*[[Kenji Miyamoto]], Jaapani poliitik (1908–2007)
*[[Hayao Miyazaki]], jaapani animaator ja režissöör (1941–)
*[[Miyavi]], jaapani muusik (1981–)

[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Mi, Biograafiad]]</text>
      <sha1>86oh3o831u9qi9msph6srdcsqb3tg5w</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biograafiad (Si)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>417497</id>
    <revision>
      <id>6172383</id>
      <parentid>6170721</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T06:29:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Sim */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="30696" xml:space="preserve">{{BiograafiadIndeks}}

'''Biograafiad (Si)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega &quot;Si&quot;.

== Sia ==
*[[Sabrina Siani]], itaalia näitleja (1963–)

== Sib ==
*[[Woldemar Sibbul]], eesti vaimulik (1868–1947)
*[[Jean Sibelius]], soome helilooja (1865–1957)
*[[Aleksandr Sibirjakov]], vene maadeavastaja (1849–1933)
*[[Charles Sibley]], USA ornitoloog ja molekulaarbioloog (1917–1998)
*[[Gregor Sibold]], Eesti ajakirjanik (1996–) 
*[[Heili Sibrits]], eesti ajakirjanik (1977–)
*[[Aleksander Sibul]], eesti bibliograaf (1884–1981)
*[[Heiki Sibul]], Eesti riigiametnik (1963–)
*[[Ilo Sibul]], eesti füsioloog-biokeemik ja patofüsioloog (1908–1979)
*[[Jaan Sibul]], eesti kirjamees (1869–1953)
*[[Jaan Willem Sibul]], eesti laulja (1956–)
*[[Leida Sibul]], eesti laulja (1920–2012)
*[[Lembit Sibul]], eesti humorist ja näitleja (1947–2001)
*[[Priit Sibul]], Eesti poliitik (1977–)
*[[Richard Sibul]], Eesti NSV riigitegelane (1914–1995)
*[[Riho Sibul]], eesti muusik (1958–)
*[[Uno Sibul]], eesti arst (kirurg) ja arstiteadlane (1927–1997)
*[[Vidrik Sibul]], Eesti sõjaväelane (1890–1943)
*[[Sibylla]], Rootsi printsess (1908–1972)

== Sid ==
*[[Henry Sidgwick]], inglise filosoof (1838–1900)
*[[Djibril Sidibé]], Prantsusmaa jalgpallur (1992–) 
*[[Mandé Sidibé]], Mali poliitik (1940–2009)
*[[Modibo Sidibé]], Mali poliitik (1952–)
*[[Mariam Kaïdama Sidibé Cissé]], Mali poliitik (1948–)
*[[Aljona Sidko]], vene murdmaasuusataja (1979–)
*[[Andrei Sidorenkov]], Eesti jalgpallur (1984–)
*[[Vladimir Sidorkin]], eesti ujuja (1986–)
*[[Oleg Sidorov]], jakuudi ajakirjanik ja õppejõud (1962–)
*[[Anželika Sidorova]], vene kergejõustiklane (1991–)
*[[Annarita Sidoti]], itaalia käija (1970–2015)
*[[‘Āţif Şidqī]], Egiptuse poliitik (1930–2005)

== Sie ==
*[[Donald-Olivier Sié]], Elevandiluurannikku endine jalgpallur (1970–) 
*[[James Sie]], USA näitleja (1962–)
*[[Björn Sieber]], Austria mäesuusataja (1989–2012)
*[[Günter Sieber]], Saksa DV riigitegelane ja diplomaat (1930–2006)
*[[Aino Siebert]], eesti ajakirjanik (1953–)
*[[Manne Siegbahn]], rootsi füüsik (1886–1978)
*[[Bugsy Siegel]], USA gangster (1906–1947)
*[[Hermann Christian Siegel]], Eesti vaimulik (1773–1842)
*[[Robert D. Siegel]], Ameerika Ühendriikide stsenarist ja filmilavastaja (1971–)
*[[Laura Siegemund]], saksa tennisist (1988–) 
*[[Franz von Siegenhoven]], Tallinna komtuur 16. sajandil
*[[Jonas Siegenthaler]], Šveitsi jäähokimängija (1997–) 
*[[Siegfried von Merseburg]], Merseburgi krahv ja markkrahv (?–937) 
*[[Krista Siegfrids]], Soome laulja (1985–) 
*[[Alexander Ernst Siegfried]], baltisaksa päritolu Eesti ja Soome vaimulik (1876–1957)
*[[Matthias Siegmann]], Eesti vaimulik (1607–1696)
*[[Günter Siegmund]], Saksamaa poksija (1936–)
*[[Raija Siekkinen]], soome kirjanik (1953–2004)
*[[Tomasz Sielicki]], poola maletegelane (1960–)
*[[Burchard Georg Sielmann]], Eesti vaimulik (1838–1913)
*[[Woldemar Paul Sielmann]], Eesti vaimulik (1875–1942)
*[[Raul Siem]], Eesti ettevõtja, jurist ja poliitik (1973–) 
*[[Pipi-Liis Siemann]], Eesti munitsipaalpoliitik (1975–) 
*[[Carl Wilhelm Siemens]], saksa insener ja leiutaja (1823–1883)
*[[Tomasz Siemoniak]], Poola poliitik (1967–)
*[[Cesare Siepi]], itaalia ooperilaulja (1923–2010)
*[[Javier Sierra]], hispaania kirjanik ja ajakirjanik (1971–) 
*[[Jacob Johann von Sievers]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1731–1808)
*[[Joachim Christian von Sievers]], baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (suri 1778)
*[[Karl von Sievers (1710–1774)|Karl von Sievers]], Jelizaveta Petrovna õuemarssal
*[[Karl von Sievers (1874–1935)|Karl von Sievers]], baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane, karistussalkade pealik (1874–1935)
*[[Jani Sievinen]], soome ujuja (1974–)
*[[Emmanuel-Joseph Sieyès]], Prantsusmaa poliitik (1748–1836)

== Sig ==
*[[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismund]], Saksa-Rooma keiser (1368–1437)
*[[Sigismund (Tirool)|Sigismund]], Tirooli hertsog ja ertshertsog (1427–1496)
*[[Sigismund August (Mecklenburg)|Sigismund August]], Mecklenburgi hertsog (1560–1600)
*[[Júlia Sigmond]], Ungari-Rumeenia nukunäitleja, esperanto kirjanik ja toimetaja (1929–2020) 
*[[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]], Islandi poliitik (1975–)
*[[Paul Signac]], prantsuse kunstnik
*[[Simone Signoret]], prantsuse näitleja (1823–1883)
*[[Kolbeinn Sigþórsson]], Islandi jalgpallur (1990–)
*[[Sigríður Á. Andersen]], Islandi poliitik ja jurist (1971–)
*[[Sigríður Anna Þórðardóttir]], Islandi poliitik (1946–)
*[[Sigurd Magnusson]], Norra kuningas (suri 1130)
*[[Sigurd Slembe]], Norra trooninõudleja (suri 1139)
*[[Sigurður Ingi Jóhannsson]], Islandi poliitik (1962–)

== Sih ==
*[[Norodom Sihamoni]], Kambodža kuningas (1953–)
*[[Norodom Sihanouk]], Kambodža kuningas (1922–2012)
*[[Madis Sihimets]], Eesti maadleja (1989–)
*[[Martin Sihle]], läti meditsiinifilosoof ja rektor (1863–1945)
*[[Anneli Sihvart]], eesti ajakirjanik
*[[Jaan Sihver]], nõukogude sõjaväelane, Ajutise Maanõukogu liige (1879–1918)
*[[Johan Sihver]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1882–1942)
*[[Aarne Sihvo]], Soome sõjaväelane ja poliitik (1889–1963)

== Sii ==
*[[Harald-Peter Siiak]], eesti laulja ja koorijuht (1923–2007)
*[[Liina Siib]], eesti foto- ja videokunstnik (1963–)
*[[Andra Siibak]], eesti interneti- ja kommunikatsiooniuurija (1981–)
*[[Liisi Siibak]], eesti fotograaf ja graafiline disainer (1980–)
*[[Karl Siider]], eesti notar (1905–1988)
*[[Arvi Siig]], eesti luuletaja (1938–1999)
*[[Urmas Siigur]], eesti arst ja arstiteadlane (1956–)
*[[Anna-Leena Siikala]], soome folklorist (1943–2016)
*[[Erna Siikavirta]], soome muusik (1977–)
*[[Imre Siil]], Eesti riigiametnik, diplomaat ja kirjanik (1957–) 
*[[Lemme Siil]], eesti õpetaja (1957–2018) 
*[[Virgo Siil]], eesti tõlkija ja ajakirjanik (1979–) 
*[[Jaan Siilak]], eesti võistlustantsuõpetaja (1942–) 
*[[Marko Siilak]], eesti produtsent (1980–)
*[[Hjalmar Siilasvuo]], Soome sõjaväelane (1892–1947)
*[[Viktor Siilats]], eesti ettevõtja (1955–)
*[[Siret Siilbek]], eesti advokaat (1981–)
*[[Erika Siilivask]], eesti pedagoog ja koorijuht (1902–1993)
*[[Karl Siilivask]], eesti ajaloolane (1927–2017)
*[[Andres Siim]], eesti arhitekt (1962–)
*[[August Siim]], eesti rohuteadlane (1904–1968)
*[[Eler Siim]], eesti sõudja (1964–) 
*[[Hugo Siim]], Eesti sõjaväelane (1904–1944)
*[[Joel Siim]], eesti vaimulik
*[[Ludmilla Siim]], Eesti ja Soome kunstnik (1938–)
*[[Rein Siim]], eesti maalikunstnik, arhitekt ja karatetreener (1938–2015) 
*[[Ann Siiman]], eesti keeletoimetaja (1988–)
*[[Jaan Siiman]]
*[[Leo Aleksander Siiman]], eesti füüsik ja pedagoogikateadlane (1979–) 
*[[Ain Siimann]], eesti pedagoog ja koolijuht (1940–)
*[[Mart Siimann]], Eesti teleajakirjanik, televisioonijuht ja poliitik (1946–)
*[[Mattias Siimar]], eesti tennisist (1998–)
*[[Lembit Siimaste]], eesti ajakirjanik ja komsomolitöötaja (1928–2000)
*[[Siimeon (sambapühak)|Siimeon]], sambapühak (suri 459)
*[[Margarete Siimer]], eesti ajakirjanik (1928–2007)
*[[Mart Siimer]], eesti helilooja (1967–)
*[[Moonika Siimets]], eesti filmirežissöör ja stsenarist (1980–)  
*[[Hesi Siimets-Gross]], eesti õigusajaloolane (1976–) 
*[[Leenu Siimisker]], eesti kirjandusteadlane, kirjandus- ja teatrikriitik (1924–)
*[[Karin Siim-Juse]], eesti moe- ja teatrikunstnik (1911–1989) 
*[[Aleksander Siimon]], eesti sordiaretaja (1900–1970)
*[[Jenny Siimon]], eesti laulja ja laulupedagoog (1905–1982)
*[[Olev Siinmaa]], eesti arhitekt ja sisekujundaja (1881–1948)
*[[Aare Siir]], Eesti riigiametnik (1965–)
*[[Johannes Siir]], Eesti sõjaväelane (1889–1941)
*[[Arnold Siirak]], eesti  muusik (1900–1956)
*[[Erna Siirak]], eesti ajakirjanik ja kirjandusteadlane (1911–1987)
*[[Jaan Siirak]], eesti sisearhitekt ja mööblikujundaja  (1897–1959) 
*[[Juta Siirak]], eesti keemik ja vaimulik (1929–2016)
*[[Elmar Siirde]], eesti arst (1910–1988)
*[[Enno Siirde]], eesti keemik (1919–2004)
*[[Sulev Siirmets]], eesti õpetaja (1930–1999)
*[[Mart Siiroja]], eesti ajaloolane ja afrikanist (1958–1995)
*[[Kristel Siitam-Nyiri]], Eesti jurist ja riigiametnik (1975–) 
*[[Karl Siitan]], eesti autosportlane (1894–1969)
*[[Toomas Siitan]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (1958–)
*[[Uno Siitan]], eesti entomoloog (1944–)
*[[Eva-Riitta Siitonen]], Soome poliitik (1940)
*[[Aleksander Siivas]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1922–1967)

== Sij ==
*[[Ton Sijbrands]], hollandi kabetaja (1949–)

== Sik ==
*[[Endre Sík]], Ungari ajaloolane ja kommunistlik riigitegelane (1891–1978)
*[[Kristjan Sikaste]], eesti võrkpallur (1984–)
*[[András Sike]], ungari maadleja (1965–)
*[[Jozef Síkela]], Tšehhi poliitik ja investeerimispankur (1967–) 
*[[Ilmar Sikemäe]], eesti kirjanik (1914–1998)
*[[Alar Sikk]], eesti mägironija (1966–)
*[[August Sikk]] (1919–2013)
*[[Evald Sikk]], eesti maadleja (1910–1945)
*[[Heino Sikk]], eesti kultuuritegelane (1933–1994) 
*[[Ivar Sikk]], Eesti riigiametnik (1963–)
*[[Kermo Sikk]], eesti laskesuusataja (1993–)
*[[Kuldar Sikk]], eesti autosportlane (1979–)
*[[Milvi Sikk]], eesti ajakirjanik
*[[Rein Sikk (1937–1992)|Rein Sikk]], eesti tele- ja raadioajakirjanik (1937–1992)
*[[Rein Sikk]], eesti ajakirjanik (1961–)
*[[Villem Sikk]], esimene Jõgeva alevivanem (1865–1921)
*[[Siirius Sikka]], eesti muusika- ning informaatikaõpetaja ja täiskasvanute koolitaja (1971–) 
*[[Toivo Sikka]], eesti etnograaf (1963–2015)
*[[Johannes Sikkar]], Eesti peaministri asetäitja eksiilis (1897–1960)
*[[Arnold Sikkel]], eesti näitleja ja lavastaja (1912–1974)
*[[Piret Sikkel]], eesti näitleja (1941–)
*[[Jüri Sikkut]], eesti maadleja ja omavalitsustegelane (1946–)
*[[Riina Sikkut]], Eesti ametnik (1983–) 
*[[Siim Sikkut]], Eesti riigiametnik (1983–)
*[[Sille Sikmann]], eesti moedisainer ja nahakunstnik (1983–)
*[[Roman Sikora]], tšehhi näitekirjanik ja ajakirjanik (1970–) 
*[[Tomasz Sikora]], poola laskesuusataja (1973–)
*[[Igor Sikorski]], vene-ukraina-poola päritolu Venemaa ja USA helikopterikonstruktor (1889–1972)
*[[Ivan Sikorski]], vene psühhiaater ja psühholoog (1842–1919) 
*[[Radosław Sikorski]], Poola poliitik, ajakirjanik ja politoloog (1963–)
*[[Annette Sikveland]], norra laskesuusataja (1972–)

== Sil ==
*[[Haris Silajdžić]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1945–)
*[[Ivan Silajev]], Vene riigitegelane ja diplomaat (1930–) 
*[[Paulo Silas]], Brasiilia endine jalgpallur (1965–) 
*[[August Martin Silber]], eesti jalgpallur ja jalgpallikohtunik (1895–1942)
*[[Otto Silber]], eesti jalgpallur (1893–1940)
*[[Aleksander Silberg]], Eesti sõjaväelane (1869–1926)
*[[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]], eesti jalgpallur (1906–1974)
*[[Gottfried Silbermann]], saksa oreliehitaja (18. sajand)
*[[Hans Silbermann]], eesti arst ja sõjaväelane (1886–1960)
*[[Arno Sild]], eesti jurist ja poliitik (1947–)
*[[Arvu Sild]], eesti jalgpallur ja insener (1944–2017)
*[[Egon Sild]], eesti notar (1903–1962)
*[[Eili Sild]], eesti näitleja (1942–)
*[[Elju Sild]], eesti ajakirjanik (1938–2011)
*[[Eugen Sild]], eesti arst (1897–1958)
*[[Heino Sild]], eesti kuulitõukaja (1944–2009)
*[[Ivar Sild]], eesti luuletaja ja ajakirjanik (1977–)
*[[Joanna Sild]], eesti kabetaja (1997–)
*[[Johannes Sild]], eesti vaimulik (1906–1974)
*[[Joosep Sild]], Eesti sõjaväelane (sündis 1887)
*[[Jüri Sild]], Energia kolhoosi esimees ja eesti keele hoidja (1941–2019) 
*[[Lauri Sild]], eesti orienteeruja (1990–)
*[[Maris Sild]], Eesti poliitik (1987–)
*[[Merle Sild]], eesti maalikunstnik ja romaanikirjanik (1960–)
*[[Merli Sild]], eesti muuseumitöötaja (1954–)
*[[Olaf Sild]], Eesti usutegelane (1880–1944)
*[[Paul Sild]], eesti luterlik vaimulik (1890–1972) 
*[[Rita Sild]], eesti korvpallur ja treener (1931–2015)
*[[Sarmite Sild]], eesti orienteeruja ja treener (1962–)
*[[Sixten Sild]], eesti orienteeruja (1964–)
*[[Timo Sild]], eesti orienteeruja (1988–)
*[[Tiiu Sild]], Eesti molekulaarbioloog (1958–2012)
*[[Johanna Sild-Rebane]], eesti majandusteadlane ja ajakirjanik (1882–1946) 
*[[Toomas Sildam]], eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1961–)
*[[Henry Sildaru]], eesti vigursuusataja (2006–)
*[[Kelly Sildaru]], eesti vigursuusataja (2002–)
*[[Tõnis Sildaru]], eesti suusatreener (1981–) 
*[[Oskar Silde]], Eesti poliitik (1900–1996)
*[[Toomas Sildmäe]], eesti ettevõtja ja poliitik (1959–)
*[[Tõnis Sildmäe]], eesti pangandustegelane (1954–2017)  
*[[Helen Sildna]], eesti kontserdikorraldaja (1978–)
*[[Kaja Sildna]], eesti ooperilaulja ja teatrinäitleja, kooriartist (1943–)
*[[Raivo Sildoja]], eesti muusik (1970–)
*[[Martin Sildos]], eesti dirigent (1985–)
*[[Riina Sildos]], eesti filmiprodutsent (1964–)
*[[Joonas Sildre]], eesti illustraator, graafiline disainer, karikaturist ja koomiksikunstnik (1980–)
*[[Koidula Sildre]], eesti agronoom ja eakate ühistegevuse aktivist (1930–)
*[[Olle Sildre]], endine eesti jäähokimängija ja treener (1973–) 
*[[Reimo Sildvee]], eesti raadioajakirjanik (1981–)
*[[Lia Sildver]], eesti arstiteadlane ja pediaater (1926–2021)
*[[Karl Ernst von Silfwerharnisk]], rootsi päritolu Saksi-Weimari sõjaväelane (1759–1809)
*[[Carl Silfverschiöld]], kõrgaadlik (1965–)
*[[Christina Louise Silfverschiöld]], kõrgaadlik (1966–)
*[[Hélène Silfverschiöld]], kõrgaadlik (1968–)
*[[Mart Siliksaar]], eesti sulgpallitreener (1949–)
*[[Kõrõlo Silitš]], ukraina jalgpallur (1990–) 
*[[Harry Siljander]], Soome poksija (1922–)
*[[Marc Silk]], inglise näitleja (1972–)
*[[Hans Silla]], Pärnu majaomanik (1870–1939)
*[[Jaanus Silla]], eesti filmirežissöör (1969–)
*[[Vasso Silla]], Eesti ajaloolane ('''Mägi Kurdla'''; 1889–1939)
*[[Uuno-Arvid Sillajõe]], eesti kirjastustegelane
*[[Lauri Sillak]], eesti kunstnik (1969–)
*[[Karl Sillakivi]], eesti pianist ja pedagoog (1911–1994)
*[[Hanno Sillamaa]], eesti tehnikateadlane (1929–2004)
*[[Ivo Sillamaa]], eesti pianist (1955–) 
*[[Janika Sillamaa]], eesti laulja (1975–)
*[[Kaari Sillamaa]], eesti muusikapedagoog (1955–)
*[[Reimo Sillamaa]], eesti ettevõtja, blogipidaja ja aktivist (1989–) 
*[[Sandra Sillamaa]], eesti torupillimängija (1985–)
*[[Zvenislava Sillamaa]], Eesti harfimängija
*[[Karl Sillamäe]], eesti vaimulik (1909–2003)
*[[Mall Sillandi]], eesti näitleja (1942–) 
*[[Frans Eemil Sillanpää]], soome kirjanik (1888–1964)
*[[Jari Sillanpää]], soome laulja (1965–)
*[[Miina Sillanpää]], Soome poliitik, nais- ja töölisliikumise aktivist (1866–1952)
*[[Aino Sillaots]], eesti kergejõustikutreener ja spordipedagoog (1935–2016)
*[[Eduard Sillaots]], Eesti arhitekt ja sõjaväelane (1909–1938)
*[[Marta Sillaots]], eesti kirjanik ja tõlkija (1887–1969)
*[[Peet Sillaots]], eesti ajaloolane ja muuseumijuht (1920–1996) 
*[[Tarmo Sillaots]], eesti muusik (1976–)
*[[Tiit Sillaots]], eesti looduskaitsetegelane (1947–2015)
*[[Arthur Sillard]], Eesti sõjaväelane (1893–1967)
*[[Ivika Sillar]], eesti teatriteadlane ja ‑pedagoog (1934–2020) 
*[[Rein Sillar]], [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] viimane esimees (1948–)
*[[Sven Sillar]], eesti advokaat
*[[Rannar Sillard]], eesti helilooja ja muusikaprodutsent
*[[Enn-Arno Sillari]], eesti ettevõtja, endine Nõukogude Liidu parteitegelane (1944–)
*[[Jüri Sillart]], eesti filmirežissöör ja -operaator (1943–2011)
*[[Eduard Sillasoo]], eesti advokaat (1899–1940)
*[[Ats Sillaste]], eesti jalgpallur (1988–)
*[[Henno Sillaste]], eesti päritolu Kanada arhitekt (1936–2013)
*[[Juhan Sillaste]], eesti majandusteadlane ja publitsist (1943–2017)
*[[Kertu Sillaste]], eesti illustraator, raamatukujundaja ja tekstiilikunstnik (1973–)
*[[Marina Sillaste]], eesti lavastaja ja teatripedagoog (1962–2016)
*[[Mikk Sillaste]], eesti jalgpallur (1987–)
*[[Raul Sillaste]], eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1974–)
*[[Sandra Sillaste]], eesti suusahüppaja (1999–)
*[[Heinart Sillastu]], eesti arstiteadlane (1929–2021)
*[[Janis Sillat]], eesti sõudja (1967–) 
*[[Aliide-Rosalie Sillaäär]], eesti pikaealine (1906–)
*[[Müzahir Sille]], Türgi maadleja (1931–2016)
*[[August Siller]], Eesti sõjaväelane (1892–1960)
*[[Carl Friedrich Eduard Siller]], farmakoloog (1801–1852)
*[[Emerendiana Silling]], eesti õpetaja ja metoodik (1928–2010)
*[[Alan Sillitoe]], Briti kirjanik (1928–2010)
*[[Merle Silmato]], eesti ooperilaulja (1968–)
*[[Andrei Silnov]], Venemaa kergejõustiklane (1984–)
*[[Ilja Siltšukov]], Valgevene ooperilaulja (1982–)
*[[Anton Siluanov]], Venemaa poliitik ja ökonomist (1963–) 
*[[André Silva]], Portugali jalgpallur (1995–)
*[[André da Silva]], Brasiilia jooksja (1972–)
*[[Bernardo Silva]], portugali jalgpallur (1994–)
*[[David Silva]], Hispaania jalgpallur (1986–)
*[[Eduardo da Silva]], Brasiilia päritolu Horvaatia jalgpallur (1983–)
*[[Marina Silva]], Brasiilia poliitik (1958–)
*[[Rafa Silva]], portugali jalgpallur (1993–)
*[[Rui Pedro Silva]], Portugali kergejõustiklane (1981–)
*[[Yarisley Silva]], Kuuba teivashüppaja (1987–)
*[[Ants Silvere]], Eesti ettevõtja (1873–1943)
*[[Maria Silvere]], Eesti naisliikumise tegelane (1884–1965)
*[[Laine Silvere-Pant]], Kanada eesti seltsitegelane (1911–2013)
*[[Silverius]], paavst (suri 537)
*[[Sarah Silverman]], USA näitleja (1970–)
*[[Alicia Silverstone]], USA näitleja (1976–)
*[[Tiiu Silves]]
*[[Silvester I]], paavst (suri 335)
*[[Silvester II]], paavst (suri 1003)
*[[Silvester III]], paavst
*[[Erki Silvet]], eesti jurist ja õigusterminoloog (1922–2006)
*[[Johannes Silvet]], eesti keeleteadlane (1895–1979)
*[[Victoria Silvstedt]], rootsi modell (1974–)

== Sim ==
*[[Sima Qian]], hiina ajaloolane (2.–1. sajand eKr)
*[[Raymond Ndong Sima]], Gaboni poliitik (1955–)
*[[Vladimir Simagin]], vene maletaja (1919–1968)
*[[Irina Simagina]], Venemaa kergejõustiklane (kaugushüppaja) (1982–)
*[[Clifford D. Simak]], USA ulmekirjanik (1904–1988)
*[[Mohamed Simakan]], Prantsusmaa jalgpallur (2000–) 
*[[Hugo Simberg]], soome kunstnik (1873–1917)
*[[Dave Sime]], USA sprinter (1936–2016)
*[[Georges Simenon]], Belgia kirjanik (1903–1989)
*[[Simeon]], Jeruusalemma piiskop, märter (suri 107)
*[[Simeon II]], Bulgaaria kuningas
*[[Simeon Bekbulatovitš]], khaan, Vene suurvürst (suri 1616)
*[[Sara Simeoni]], itaalia kergejõustiklane (1953–)
*[[Goran Simić]], serbia luuletaja (1952–)
*[[Goran Simić (laulja)|Goran Simić]], serbia ooperilaulja (1953–2008)
*[[Vladimir Simindei]], Venemaa diplomaat ja ajaloolane (1975–) 
*[[Jaan Simisker]], eesti bioloog (1937–2002) 
*[[Kóstas Simítis]], Kreeka poliitik (1936–)
*[[Ants Simm]], eesti näitleja ja lavastaja (1877–1946)
*[[Helle Simm]], eesti hüdrobioloog ja hüdrokeemik (1920–1991)
*[[Herman Simm]], Eesti riigiametnik (1947–)
*[[Hille Simm]]
*[[Jaak Simm]], eesti keeleteadlane (1943–1981)
*[[Jaak Simm (arvutiteadlane)|Jaak Simm]], eesti arvutiteadlane (1981–)
*[[Juhan Simm]], eesti helilooja ja dirigent (1885–1959)
*[[Kadri Simm]], eesti filosoof ja eetikateoreetik (1976–)
*[[Mart Simm]], eesti hüdrobioloog (1946–)
*[[Peeter Simm]], eesti filmirežissöör (1953–)
*[[Georg Simmel]], saksa sotsioloog (1858–1918)
*[[Aivar Simmermann]], eesti näitleja ja koolitaja (1959–) 
*[[Endel Simmermann]], eesti näitleja (1924–2007)
*[[Maret Simmo]], eesti näitleja (1922–1965)
*[[Mihkel Simmo]], Erna salga liige (1920–)
*[[Dan Simmons]], USA ulmekirjanik (1948–)
*[[J. K. Simmons]], USA näitleja (1955–)
*[[Richard Simmons]], USA näitleja (1948–)
*[[Liivika Simmul]], eesti haridustegelane (1970–) 
*[[Rain Simmul]], eesti näitleja (1965–)
*[[Matthias Simolin]], Eesti vaimulik (1684–1753)
*[[Simon Kingsepp]], Sokratese lähikondlane (5. sajand eKr)
*[[Claude Simon]], prantsuse kirjanik (1913–2005)
*[[Dominik Simon]], tšehhi jäähokimängija (1994–) 
*[[Friedrich Simon]], Tartu Ülikooli peahoone uksehoidja (1866–1937)
*[[Herbert Simon]], USA ühiskonnateadlane (1916–2001)
*[[Moses Simon]], Nigeeria jalgpallur (1995–) 
*[[Paul Simon]], USA muusik, laulja, laulukirjutaja ja näitleja (1941–)
*[[Sven Simon]], Saksamaa õigusteadlane ja poliitik (1978–) 
*[[Théodore Simon]], prantsuse psühholoog (1873–1961)
*[[Urmas Simon]], eesti advokaat
*[[Julien Simon-Chautemps]], prantsuse motosporditegelane (1978–) 
*[[Ieva Simonaitytė]], leedu kirjanik (1897–1978)
*[[Marco Simoncelli]], itaalia võidusõitja (1987–2011)
*[[Nina Simone]], USA laulja, laululooja, pianist, arranžeerija ja kodanikuaktivist (1933–2003)
*[[Simonides]], vanakreeka luuletaja
*[[Heide Simonis]], Saksamaa poliitik (1943–)
*[[Vasko Simoniti]], Sloveenia ajaloolane ja poliitik (1951–) 
*[[Margarita Simonjan]], armeenia päritolu Venemaa ajakirjanik (1980–)
*[[Timo Simonlatser]], eesti suusataja (1986–)
*[[Juri Simonov]], Vene dirigent (1941–) 
*[[Konstantin Simonov]], vene kirjanik (1915–1979)
*[[Jevgenija Simonova]], vene näitleja (1955–)
*[[Rosearik Rikki Simons]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1970–)
*[[William Simons]], Walesi näitleja (1940–)
*[[Lars Simonsen]], taani näitleja (1963–)
*[[Juhan Simonson]], eesti vabadusvõitleja (1933–2012)
*[[Maarja Simovart]], eesti sussimeister (1945–2014) 
*[[Mari Ann Simovart]], eesti õigusteadlane, vandeadvokaat (1969–) 
*[[Simplicius]], paavst (suri 483)
*[[Jessica Simpson]], USA laulja ja näitleja (1980–)
*[[Red Simpson]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (1934–2016) 
*[[Wallis Simpson]] (1896–1986)
*[[William Hood Simpson]], USA sõjaväelane, kindral (1888–1980)
*[[Portia Simpson-Miller]], Jamaica poliitik (1945–)
*[[Vello Simre]], eesti õpetaja (1890–1941)
*[[Christopher Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (1942–)
*[[Mehmet Şimşek]], Türgi poliitik (1967–)
*[[Graeme Simsion]], Uus-Meremaal sündinud Austraalia kirjanik (1956–)
*[[Aivar Simson]] (''Simson Seakülast''), eesti skulptor (1959–)
*[[Andres Simson]], eesti advokaat
*[[Arnold Simson]], eesti maalikunstnik ja akvarellist (1899–1982) 
*[[Kaari Simson]], eesti tippjuht (1977–)
*[[Kadri Simson]], Eesti poliitik (1977–)
*[[Krista Simson]], eesti graafik ja kunstiõpetaja (1960–)
*[[Piret Simson]], eesti näitleja
*[[Priit Simson]], eesti ajakirjanik (1977–) 
*[[Priit Simson (alpinist)|Priit Simson]], eesti fotograaf ja alpinist (1976–) 
*[[Taavi Simson]], eesti doonor ja tudeng (1989–) 
*[[Salla Simukka]], soome kirjanik ja tõlkija (1981–)

== Sin ==
*[[Vassili Ivanovitš Sinaiski]], õigusteadlane (1876–1949)
*[[Mimar Sinan]], Osmanite riigi arhitekt (suri 1588)
*[[Frank Sinatra]], USA laulja ja filminäitleja (1915–1998)
*[[Sinbad]], USA koomik ja filminäitleja (1956–)
*[[Bob Sinclar]], prantsuse [[diskor]]
*[[Upton Sinclair]], USA kirjanik (1878–1968) 
*[[Horst Sindermann]], Saksa DV poliitik (1915–1990)
*[[Kyrsten Sinema]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1976–) 
*[[Elvi Sinervo]], soome kirjanik, luuletaja ja tõlkija (1912–1986) 
*[[William Singe]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja produtsent (1992–)
*[[Arthur Singer]], USA looduskunstnik (1917–1990)
*[[Isaac Bashevis Singer]], Poola juudi päritolu jidišikeelne ameerika kirjanik (1902–1991)
*[[Peter Singer]], Austraalia filosoof (1946–)
*[[Tania Singer]], saksa neuroteadlane ja psühholoog (1969–) 
*[[Wolf Singer]], saksa neurofüsioloog (1943–)
*[[Manmohan Singh]], India poliitik (1932–)
*[[Vijender Singh]], India poksija (1985–)
*[[Edward J. Singler]], USA korvpallur (1990–) 
*[[Stephen Singleton]], inglise muusik (1959–)
*[[Karl Martin Sinijärv]], eesti ajakirjanik ja luuletaja (1971–)
*[[Riivo Sinijärv]], Eesti keemik, poliitik ja diplomaat (1947–)
*[[Sander Sinilaid]], eesti jalgpallur (1990–)
*[[Feridun Sinirlioğlu]], Türgi diplomaat ja poliitik (1956–)
*[[Helmer-Rainer Sinisalo]], karjala helilooja ja flötist (1920–1989)
*[[Johanna Sinisalo]], soome kirjanik (1958–)
*[[Väino Sinisalu]], eesti neurokirurg ja tervishoiuorganisaator (1940–) 
*[[Gary Sinise]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja muusik (1955–)
*[[Mark Sinisoo]], eesti diplomaat, küberneetik ja tõlkija (1932–2020) 
*[[Tiit Sinissaar]], eesti ajakirjanik ja poliitik (1947–)
*[[Triin Sinissaar]], eesti tõlkija ja dramaturg (1975–)
*[[Enno Sinivee]], Eesti sõjaväelane (1894–1954)
*[[Mall Siniveer]], eesti muuseumitöötaja (1950–)
*[[Sergei Sinjakin]], vene kirjanik (1953–)
*[[Tamara Sinjavskaja]], vene ooperilaulja (1943–)
*[[Kuldar Sink]], eesti helilooja (1942–1995)
*[[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (1941–) 
*[[Peeter Sink]], eesti kunstnik, luuletaja ning kultuuri- ja usutegelane (1902–1957)
*[[Arnold Sinka]], sõjaväelane (1897–1986)
*[[Ella Sinka]], eesti arst ja pagulustegelane (1899–1956) 
*[[Robert Sinka]], eesti arst (1894–1970)
*[[Aristarch Sinkel]], eesti kirjanik (1912–1988)
*[[Mindaugas Sinkevičius]], Leedu majandusteadlane ja poliitik (1984–) 
*[[Rimantas Sinkevičius]], Leedu poliitik (1952–) 
*[[Anni Sinnemäki]], Soome poliitik ja luuletaja (1973–)
*[[Fred Sinowatz]], Austria poliitik (1929–2008)
*[[Franz Sintenis]], baltisaksa entomoog ja kirjamees (1835–1911)
*[[Eelco Sintnicolaas]], Hollandi kergejõustiklane (1987–)

== Sip == 
*[[Osmo Sipari]], soome arhitekt (1922–2008)
*[[Lembit Sipelgas]], eesti poksija (1939–)
*[[Helvi Sipilä]], Soome jurist, poliitik ja diplomaat (1915–2009)
*[[Jorma Sipilä]], soome sotsiaalpoliitika teadlane (1945–)
*[[Juha Sipilä]], Soome poliitik (1961–)
*[[Tapio Sipilä]], soome maadleja (1958–)
*[[Vilka Sipilä]], soome maletaja (2001–)
*[[Dmitri Sergejevitš Sipjagin|Dmitri Sipjagin]], Venemaa keisririigi poliitik  (1853–1902)
*[[Ivar Sipra]], eesti muusik (1954–)

== Sir ==
*[[Elisabetta Sirani]], Itaalia maalikunstnik (1638–1665)
*[[Arne Sirel]], eesti suusataja ja sporditegelane (1954–2016)
*[[Helen Sirel]], eesti tekstiilikunstnik (1926–1981)
*[[Indrek Sirel]], Eesti sõjaväelane (1970–)
*[[Jaanus Sirel]], endine eesti jalgpallur (1975–)
*[[Lauri Sirelius]], soome laulja ja näitleja (1895–1931)  
*[[Eino Sirén]], Soome poliitik (1909–1981)
*[[Heikki Siren]], soome arhitekt (1918–2013)
*[[Johan Sigfrid Sirén]], soome arhitekt (1889–1961)
*[[Kaija Siren]], soome arhitekt (1920–2001)
*[[Aleksander Sipelgas]], eesti kirjanik ja tõlkija (1885–1937)
*[[Arvo Sirendi]], Eesti poliitik (1939–)
*[[Kaili Sirge]], eesti suusataja (1983–)
*[[Peeter Sirge]], eesti fotograaf (1960–)
*[[Rudolf Sirge]], eesti kirjanik (1904–1970)
*[[Helmuth Sirgemets]], eesti poksija ja treener (1906–1986)
*[[Siricius]], paavst (4. sajand)
*[[Salvatore Sirigu]], itaalia jalgpallur (1987–) 
*[[Sirikit]]
*[[Vjatšeslav Sirin]], Eesti näitleja (1924–1970)
*[[Mihhail Aleksandrovitš Sirinov]] (1878–1929)
*[[Maithripala Sirisena]], Sri Lanka poliitik (1951–)
*[[Aavo Sirk]], eesti füüsik (1945–)
*[[Artur Sirk]], Eesti poliitik (1900–1937)
*[[Indrek Sirk]], eesti liiklusjurist (1976–)
*[[Lea Sirk]], sloveenia laulja (1989–)
*[[Vapper Sirk]], eesti õpetaja (1930–2011)
*[[Väino Sirk]], eesti ajaloolane (1942–)
*[[Ülo Sirk]], eesti keeleteadlane (1935–)
*[[Arnold Sirkel]], Eesti karikaturist ja teatritegelane (1912–1996)
*[[Mati Sirkel]], eesti tõlkija (1949–)
*[[Peeter Sirkel]], eesti keemik (1879–1962)
*[[Riin Sirkel]], eesti filosoof (1979–)
*[[Justs Sirmais]], läti laulja (1995–) 
*[[Zigismunds Sirmais]], läti odaviskaja (1992–)
*[[Johann Sirmann]], eesti tõstja (1891–1950)
*[[Ilja Siroš]], eesti maletaja (1998–)
*[[Sergei Sirotkin]], vene vormelisõitja (1995–)
*[[Indrek Sirp]], eesti ametnik ja julgeolekuekspert
*[[Lauri Sirp]], eesti dirigent (1969–)
*[[Ülo Sirp]], eesti sisearhitekt (1927–2021)
*[[Virgo Sirvi]] (pseudonüüm), eesti kirjanik

== Sis ==
*[[Hans Sisa]], Austria ooperilaulja ja maalikunstnik (1948–)
*[[Agu Sisask]], eesti tõlkija, kirjanik ja luuletaja, japanist (1940–)
*[[Helli Sisask]], eesti kunstiajaloolane (1945–)
*[[Kaia Sisask]], eesti tõlkija (1967–)
*[[Peeter Sisask]], eesti insener (1885–1969)
*[[Richard Sisask]], eesti luterlik vaimulik (1909–1980) 
*[[Rudolf Sisask]], endine Eesti NSV [[operatiivvolinik]] (1926–)
*[[Siiri Sisask]], Eesti laulja ja poliitik (1968–)
*[[Urmas Sisask]], eesti helilooja (1960–)
*[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]], Egiptuse poliitik (1954–)
*[[Sisillius I]], brittide kuningas
*[[Sisillius II]], brittide kuningas
*[[Sisinnius]], paavst (suri 708)
*[[Katrin Siska]], eesti laulja (1983–)
*[[Alfred Sisley]], inglise maalikunstnik (1839–1899)
*[[Thongloun Sisoulith]], Laose riigitegelane (1946–) 
*[[Hans Sissas]], eesti memuaarikirjanik (1933–2012)
*[[Moussa Sissoko]], Prantsusmaa jalgpallur (1989–)
*[[Lindiwe Sisulu]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1954–)

== Siz ==
*[[Kadi Sizask]], eesti iluduskuninganna (1986–)
*[[Tom Sizemore]], USA näitleja (1961–)
*[[Sizzo]], Schwarzburgi vürstliku perekonna pea (1860–1926)

== Sit ==
*[[Zecharia Sitchin]] (1920–2010)
*[[Güzäl Sitdiqova]], baškiiri luuletaja, tõlkija ja ühiskonnategelane (1952–)
*[[Florence Sitruk]], harfimängija (1974–)
*[[Karl Sitska]], eesti vaimulik (1863–1912)
*[[Peter Sitt]], saksa ujuja (1969–)
*[[Clawes van der Sittow]], Madalmaade päritolu Eestis tegutsenud puunikerdaja ja maalikunstnik (suri 1482)  
*[[Michel Sittow]], kunstnik (1469–1525)

== Siu ==
*[[Anatol Siŭko]], Valgevene ooperilaulja, bass (1987–)

== Siv ==
*[[Ardo Sivadi]], eesti maalikunstnik (1900–1966)
*[[Troye Sivan]], Austraalia näitleja, laulja ja internetiisiksus (1995–) 
*[[Fanny de Sivers]], eesti keeleteadlane ja esseist (1920–2011)
*[[Friedrich Wilhelm von Sivers]], baltisaksa mõisnik (1716–1781)
*[[Jon Sivewright]], Austraalia näitleja (1965–)

== Siw ==
*[[JoJo Siwa]], Ameerika Ühendriikide laulja, tantsija, näitleja ja juutuuber (2003–)
*[[Marek Siwiec]], Poola poliitik (1955–)

== Six ==
*[[Sixtus I]], paavst
*[[Sixtus II]], paavst (3. sajand)
*[[Sixtus III]], paavst (5. sajand)
*[[Sixtus IV]], paavst (1414–1484)
*[[Sixtus V]], paavst (1521–1590)


[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Si, Biograafiad]]</text>
      <sha1>dcaj0kxkfkzufzjz94f254begmetfyr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pariisi terrorirünnakud (november 2015)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>420394</id>
    <revision>
      <id>6171987</id>
      <parentid>6120942</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:32:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4822" xml:space="preserve">{{toimeta}}
{{Terrorirünnak
| Nimi           = Pariisi terrorirünnakud (november 2015)
| Pilt           = Sky Tower after November 2015 Paris attacks 04.JPG
| Pildisuurus    = 250px
| Pildi info     =  
| Asukoht        = {{Pisilipp|Prantsusmaa}}, [[Pariis]]
| Kuupäev        = [[13. november]] [[2015]]&lt;br /&gt;umbes kell 21:16
| Rünnaku tüüp   = [[Terrorism|terrorirünnak]] (automaadivalangud, pantvangivõtt, pommivööd)
| Hukkunuid      = 129 
| Vigastatuid    = 433 &lt;ref name=&quot;aphdp&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.aphp.fr/contenu/attaques-paris-point-de-situation-de-lap-hp-au-16-novembre-et-mesures-prises-pour-soutenir|title=Point de situation de l'AP-HP au 16 novembre et mesures prises pour soutenir les personnels|publisher=Assistance Publique – Hôpitaux de Paris|date=16. november 2015 |accessdate=17. novembril 2015}}&lt;/ref&gt;&lt;!--{{verify source|Source includes people in need of psychological help, even though not injured. On the other hand, it does not include all the victims, since 99 were so seriously injured that they were considered as cases of &quot;absolute emergencies&quot;.}}--&gt;
}}
'''Pariisi terrorirünnakud''' olid [[13. november|13. novembri]] [[2015]] hilisõhtul mitmel pool [[Pariis]]is erinevate vahenditega (relvad, käsigranaadid, pommivööd) inimeste elu vastu suunatud ja teostatud terrorirünnakud. Rünnakutes sai surma vähemalt 129 inimest ja haavata umbes 300 inimest. 17. novembri seisuga oli kahtlustavate tabamisse kaasatud umbes 115&amp;nbsp;000 julgeolekutöötajat.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.bbc.com/news/world-europe-34840699 |title=Paris attacks: France mobilises 115,000 security personnel |publisher=[[BBC News Online]] |date=17. november 2015 |accessdate=17. november 2015 }}&lt;/ref&gt; 

[[Pilt:Parisattacks.png|pisi|left|Pariisi terrorirünnakute asupaigad:&lt;small&gt;&lt;br&gt;1) [[Stade de France]]&lt;br&gt;2) Rue Bichat' ja Rue Alibert'i ristmik (Le Petit Cambodge; Le Carillon)&lt;br&gt;3) Rue de la Fontaine-au-Roi (Café Bonne Bière; La Casa Nostra)&lt;br&gt;4) [[Bataclan]]i teater&lt;br&gt;5) Rue de Charonne (La Belle Équipe)&lt;/small&gt;]]    

[[Pilt:Bataclan, Paris 6 April 2008.jpg|pisi|[[Bataclan]]i teater]]

[[Prantsusmaa president]] [[François Hollande]], kes evakueeriti Saksamaa–Prantsusmaa jalgpallimatši ajal rahvusstaadionilt [[Stade de France]], mille lähedal õhtul üks esimestest plahvatusest kärgatas, andis allikate sõnul hilisõhtul valitsuskabineti kriisikohtumise järel käsu mobiliseerida sõjavägi ja kasutada kõiki &quot;vajalikke meetmeid&quot;, et vältida terrori jätkumist.

CNN-i teatel ründasid [[džihadist]]id inimesi rahvusstaadioni lähedal, südalinna [[Bataclan]]i teatri saalis, Rue de Charonne'il ning Le Carilloni, Le Petit Cambodge ja La Casa Nostra restoranis.&lt;ref&gt;Matti Aivar Lind, [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/otseblogi-pommivood-automaadivalangud-pariisi-kesklinnas-hukkus-terroristide-kae-labi-vahemalt-127-inimest-seitse-terroristi-lasi-end-ohku?id=72949877 &quot;OTSEBLOGI: Pommivööd, automaadivalangud - Pariisi kesklinnas hukkus terroristide käe läbi vähemalt 129 inimest, seitse terroristi lasi end õhku&quot;]. [[Delfi (portaal)|Delfi]]. 13. november 2015&lt;/ref&gt;

Esialgsetel andmetel loeti kokku 8 terroristi: kaheksas enesetaputerrorist olevat detoneerinud pommivöö Boulevard Voltaire'il.&lt;ref&gt;AFP, Eric Randolph, Simon Valmary. [https://web.archive.org/web/20151114202028/http://news.yahoo.com/least-120-dead-paris-attacks-investigation-source-pta-013205822.html;_ylt=AwrC1DFcskZWYBkAKh_QtDMD;_ylu=X3oDMTByOHZyb21tBGNvbG8DYmYxBHBvcwMxBHZ0aWQDBHNlYwNzcg-- &quot;Gunmen kill more than 120 in wave of attacks across Paris&quot;]. WebCite. 14.11.2015&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [[The Guardian]]. [http://www.theguardian.com/world/live/2015/nov/14/paris-terror-attacks-attackers-dead-mass-killing-live-updates &quot;Paris attacks: one gunman was 'French extremist known to police' – live&quot;]
* [http://yle.fi/uutiset/lahteet_yksi_pariisin_iskujen_tekijoista_tunnistettu_ranskalaiseksi__yle_seuraa_hetki_hetkelta/8455268 &quot;Lähteet: Yksi Pariisin iskujen tekijöistä tunnistettu ranskalaiseksi&quot;]. Yle.fi. 14.11.2015
* [http://publik.delfi.ee/news/inimesed/89-ohvrit-noudnud-tulistamine-pariisi-kontserdipaigas-toimus-eagles-of-death-metal-kontserdi-ajal?id=72952383 &quot;89 ohvrit nõudnud tulistamine Pariisi kontserdipaigas toimus Eagles of Death Metal kontserdi ajal&quot;]. Delfi. 14. november 2015
* [[Mihhail Lotman]]. [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/mihhail-lotman-pariisi-sundmustes-ei-ole-me-kuidagi-suudi-radikaalsed-islamistid-klaarivad-alles-ristisodade-arveid?id=72953745 &quot;Mihhail Lotman: Pariisi sündmustes ei ole me kuidagi süüdi. Radikaalsed islamistid klaarivad alles ristisõdade arveid&quot;]. Delfi. 14. november 2015

{{Iraagi ja Levandi Islamiriik}}

[[Kategooria:Terrorirünnakud]]
[[Kategooria:2015]]</text>
      <sha1>qcmb0t3mogmdgt0qdi5gvqcw1xpzr6h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti Saarte Kogu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>434332</id>
    <revision>
      <id>6172339</id>
      <parentid>5007959</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T02:09:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>2001:7D0:8B41:D380:4E7:E4CC:FAFB:4568</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4475" xml:space="preserve">[[MTÜ]] '''Eesti Saarte Kogu''' (lühend '''ESK''') inglise k. '''The Association of Estonian Islands''' (lühend '''AEI''')on [[Kuressaare]]s registreeritud  iseseisev eraõiguslik kasumit mittetaotlev organisatsioon, mille põhieesmärk on kaasa aidata  [[Eesti saared|Eesti saarte]]  elu ja üldise arengu järjepidevusele ja ning kestlikkusele,  teadvustades saarte kogukondade arengut takistavad tegurid ja probleemid ning võimalikud lahendused.&lt;ref name=&quot;saared.ee_põhikiri&quot;&gt;http://web.archive.org/web/*/http://saared.ee/wp-content/uploads/2013/01/P%C3%95HIKIRI_uus.doc (vaadatud 08.04.2016)&lt;/ref&gt;

ESK liikmeskonna moodustavad  vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsilised ja juriidilised isikud, kes kuuluvad Eesti saarte  endistesse või praegustesse kogukondadesse. 
 
ESK on  avalikes huvides tegutsev saarte kogukondade liikmete konsultatiivne organisatsioon, kes   teeb oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks koostööd riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende liitudega, mittetulundusühingute, ettevõtjate ja üksikisikutega.

ESK asutati 5. detsembrisl 1992.a Muhus [[Mark Soosaar]]e, [[Ants Varblane]]se, [[Laine Tarvis]]e, [[Leo Filippov]]i ja [[Aado Keskpaik]]ga eestvedamisel. Organisatsiooni on juhtinud  [[Aado Keskpaik]] ja Hants Kipper Muhust, [[Arvo Kullapere]] Vilsandilt, [[Reet Kokovkin ]] Hiiumaalt ning Laine Tarvis ja Leo Filippov Saaremaalt.  
  
==Tegevus== 

Möödunud kahekümne viie tegevusaasta jooksul on organisatsioonil rida sisulisi saavutusi:

- Püsiasustusega (väike)saarte seaduse ettevalmistamine ja selgitustöö tegemine (1993–2003);
- Saarte arengukava ja programmi väljatöötamisele kaasaaitamine (1994-1995);
- Saarte pärimuspäevade järjepidev  korraldamine;
- Saarte noorte omavahelise koostöö edendamine;
- Saarte kultuuriprogrammi käivitamisele kaasaaitamine (käivitus 2008);
- Väikesaarte programmi käivitamisele kaasaaitamine (käivitus 2011);
- Osalemine EV valitsuse väikesaarte komisjoni tegevuses, mis töötas siseministeeriumi  juures;
- Koostöö edendamine teiste EL saarte elanike ja ühendustega  Euroopa Väikesaarte Ühenduse (ESIN) liikmena; 
- Selgitustöö tegemine ministeeriumides ja omavalitsustes  mitmete saartele vajalike tegevuste käivitamiseks: näit. väikesaarte ühendusteede (sadamate) ja parvlaevade ning postipaatide ehitamise riiklik kava, parameedikute väljõpe väikesaarte tarvis jms.;
- Valitsusele,  ministeeriumidele ja Riigikogule on saadetud arvukalt pöördumisi, milles tuuakse esile saartele olulistes  eluvaldkondades  probleeme ning  esitati ettepanekuid olukorra muutmiseks. 

ESK on algatanud ise ja olnud partneriks mitmetes arendusprojektides:
− EL  Interreg projektid “Vakka-Soome ja Väinamere jätkusuutliku kalamajanduse arengukava”,
“Tuletornid turismitooteks”, “Rohelised saared” jt.
- Analüütiline uuring “Püsiasustusega väikesaarte seaduse mõju ja teiste püsiasustusega saarte vajadused”, 2009;

- KÜSK-i poolt toetatud projekt “Eesti Saarte Kogu suutlikkuse tugevdamine” , 2014;

- Väikesaarte programmist EAS-i kaudu toetust saanud projekt ” Kestlik loodus-ja kultuuripärandi kasutamine väikesaarte majanduses /turismis”, 2015.
 
== Organisatsiooni juhtimine ==

ESK  kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek ehk üldkogu, kuhu otsuste hääletamiseks iga saare ESK  liikmed  valivad  oma hulgast volitatud hääleõigusliku esindaja.  Hääletamisel- otsustamisel  on pariteetsuse põhimõte, st  igal saarel on üks hääl, sõltumata saare kogukonna suurusest.                                                                  					           Üldkogude  vahelisel ajal juhib ESK-d kolmeliikmeline eestseisus. Eestseisuse liikmed on valdavalt väikesaartelt.
ESK  eestseisuse abistamiseks  tegutseb selle juurde moodustatud kaastöönõukogu, kuhu kutsutakse-kaasatakse ühiskonna erinevate valdkondade asjatundjaid. Kaastöönõukogus on osalenud [[Mark Soosaar]], [[Maret Pank]], [[Ain Sarv]], [[Eva Touluze]], [[Kai Võlli]]  jt.  
Palgalised töötajad organisatsioonil puuduvad. Sekretariaadi tööd tegid [[Saarte Instituut]]i töötajad vabatahtliku tööna. ESK liikmete, saarte elanike ja saarte sõprade teavitamiseks töötab ESK üle-eestiline internetivõrgustik.
Seisuga 01.01.2018 on ESKs liikmetena esindatud Eesti saarestiku 19 püsiasustusega saart.


==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://saared.ee/ ESKi koduleht]

[[Kategooria:Eesti organisatsioonid]]</text>
      <sha1>do7awjmiqsauixw8jy6blc5sy5dbz33</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pabianice</title>
    <ns>0</ns>
    <id>439941</id>
    <revision>
      <id>6172381</id>
      <parentid>6157546</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T06:27:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="527" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Pabianice
|  hääldus = 
|  pilt = Kosciol_NMP.jpg
|  pildisuurus = 260px
|  pildiallkiri = Püha Maarja kirik
|  lipp = POL Pabianice flag.svg
|  lipu_link = [[Pabianice lipp]]
|  vapp = POL Pabianice COA.svg
|  vapi_link = [[Pabianice vapp]]
|  pindala = 32,99
|  elanikke = 64 757 (31.12.2019)
|  asendikaart = Poola
}}
'''Pabianice''' on linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]]. Ta on [[Pabianice maakond|Pabianice maakonna]] keskus.

[[Kategooria:Łódźi vojevoodkonna linnad]]</text>
      <sha1>tqef55k3ohurdbcu4jsxjnz12zjbi3h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Braniewo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>444908</id>
    <revision>
      <id>6172417</id>
      <parentid>5602901</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T07:05:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="718" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Braniewo
|  hääldus = 
|  omakeelne_nimi_1 = poola | Braniewo |
|  omakeelne_nimi_2 =  |  |
|  lipu_pilt = 
|  lipu_link =
|  vapp = POL_Braniewo_COA.svg
|  vapi_link = [[Braniewo vapp]]
|  pindala = 12,4
|  elanikke = 17 300 (2014)
|  asendikaart = Poola
}}
'''Braniewo'''  (saksa: Braunsberg, ladina: Brunsberga, vana-preisi: Brus) on linn [[Poola]] kirdeosas [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]]. 

Linn on [[Braniewo maakond|Braniewo maakonna]] keskus.

Linnas oli 2004. aastal 18 068 elanikku.

Selles linnas trükiti 1622. aastal üks esimesi [[eesti keel|eestikeelset]] teksti sisaldav raamat &quot;[[Agenda parva]]&quot;.

[[Kategooria:Warmia-Masuuria vojevoodkonna linnad]]</text>
      <sha1>t5iqpa9jkb0b93ly8bc7jh7hzf51ro3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172420</id>
      <parentid>6172417</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T07:06:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="794" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Braniewo
|  hääldus = 
|  omakeelne_nimi_1 = poola | Braniewo |
|  omakeelne_nimi_2 =  |  |
|  pilt = Braniewo_-_Dworzec_PKP.JPG
|  pildiallkiri = Braniewo raudteejaam
|  lipu_pilt = 
|  lipu_link =
|  vapp = POL_Braniewo_COA.svg
|  vapi_link = [[Braniewo vapp]]
|  pindala = 12,4
|  elanikke = 17 300 (2014)
|  asendikaart = Poola
}}
'''Braniewo'''  (saksa: Braunsberg, ladina: Brunsberga, vana-preisi: Brus) on linn [[Poola]] kirdeosas [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]]. 

Linn on [[Braniewo maakond|Braniewo maakonna]] keskus.

Linnas oli 2004. aastal 18 068 elanikku.

Selles linnas trükiti 1622. aastal üks esimesi [[eesti keel|eestikeelset]] teksti sisaldav raamat &quot;[[Agenda parva]]&quot;.

[[Kategooria:Warmia-Masuuria vojevoodkonna linnad]]</text>
      <sha1>fqi1h0n8yrwecx3pm4y042hhw72vhtr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ilinka Mitreva</title>
    <ns>0</ns>
    <id>446373</id>
    <revision>
      <id>6171951</id>
      <parentid>5567607</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T14:54:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2020" xml:space="preserve">[[Pilt:Ilinka Mitreva.jpg|pisi|Ilinka Mitreva (2004)]]
'''Ilinka Mitreva''' ([[makedoonia keel]]es ''Илинка Митрева''; [[11. veebruar]] [[1950]] [[Skopje]] – [[1. august]] [[2022]]) oli [[Põhja-Makedoonia]] poliitik, ta oli [[Makedoonia Sotsiaaldemokraatlik Liit|Makedoonia Sotsiaaldemokraatliku Liidu]] liige ja filoloogiaprofessor. Ta oli aastatel [[2001]] ja [[2002]]–[[2006]] [[Makedoonia välisminister]].

Ta lõpetas aastal [[1973]] [[Skopje Ülikool]]i filoloogiateaduskonna romaani filoloogina. Magistritöö tegi ta [[Belgradi Ülikool]]is ja doktoritöö Skopje Ülikoolis.

Ta töötas aastast [[1974]] Skopje Ülikooli filoloogiateaduskonna õppejõuna: assistendi ja dotsendina; aastatel [[1999]]–[[2001]] oli ta romaani keelte kateedri juhataja. [[23. november|23. novembrist]] [[2001]] kuni [[31. oktoober|31. oktoobrini]] [[2002]] oli ta Skopje Ülikooli romaani keelte professor. Ta on mitmete teaduslike tööde autor.

Poliitikasse asus ta aastal [[1991]] [[Makedoonia Sotsiaaldemokraatlik Liit|Makedoonia Sotsiaaldemokraatliku Liidu]] liikmena. Ta valiti aastatel [[1994]], [[1998]], [[2002]] ja [[2006]] Makedoonia parlamendi Sobranije liikmeks. Esimest korda oli ta [[Makedoonia välisminister|Makedoonia välisministriks]] [[13. mai]]st [[2001]] kuni [[30. november|30. novembrini]] [[2001]], teist korda oli ta Makedoonia välisministriks [[1. november|1. novembrist]] [[2002]] kuni [[26. august]]ini [[2006]].
{{pooleli}}

== Isiklikku ==
Ilinka Mitreva oli abielus, tema abikaasa on kunstnik [[Ilja Penušliski]], neil on üks laps.

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Slobodan Casule]] | nimi=[[Makedoonia välisminister]] | aeg=[[2002]]–[[2006]]| järgnev=[[Antonio Milososki]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Srgjan Kerim]] | nimi=[[Makedoonia välisminister]] | aeg=[[2001]]–[[2001]]| järgnev=[[Slobodan Casule]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Mitreva, Ilinka}}
[[Kategooria:Põhja-Makedoonia välisministrid]]
[[Kategooria:Sündinud 1950]]
[[Kategooria:Surnud 2022]]</text>
      <sha1>m34j6h9lozfb6estvjrwqgnca1v5egy</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171952</id>
      <parentid>6171951</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T14:55:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2027" xml:space="preserve">[[Pilt:Ilinka Mitreva.jpg|pisi|Ilinka Mitreva (2004)]]
'''Ilinka Mitreva''' ([[makedoonia keel]]es ''Илинка Митрева''; [[11. veebruar]] [[1950]] [[Skopje]] – [[1. august]] [[2022]] Skopje) oli [[Põhja-Makedoonia]] poliitik, ta oli [[Makedoonia Sotsiaaldemokraatlik Liit|Makedoonia Sotsiaaldemokraatliku Liidu]] liige ja filoloogiaprofessor. Ta oli aastatel [[2001]] ja [[2002]]–[[2006]] [[Makedoonia välisminister]].

Ta lõpetas aastal [[1973]] [[Skopje Ülikool]]i filoloogiateaduskonna romaani filoloogina. Magistritöö tegi ta [[Belgradi Ülikool]]is ja doktoritöö Skopje Ülikoolis.

Ta töötas aastast [[1974]] Skopje Ülikooli filoloogiateaduskonna õppejõuna: assistendi ja dotsendina; aastatel [[1999]]–[[2001]] oli ta romaani keelte kateedri juhataja. [[23. november|23. novembrist]] [[2001]] kuni [[31. oktoober|31. oktoobrini]] [[2002]] oli ta Skopje Ülikooli romaani keelte professor. Ta on mitmete teaduslike tööde autor.

Poliitikasse asus ta aastal [[1991]] [[Makedoonia Sotsiaaldemokraatlik Liit|Makedoonia Sotsiaaldemokraatliku Liidu]] liikmena. Ta valiti aastatel [[1994]], [[1998]], [[2002]] ja [[2006]] Makedoonia parlamendi Sobranije liikmeks. Esimest korda oli ta [[Makedoonia välisminister|Makedoonia välisministriks]] [[13. mai]]st [[2001]] kuni [[30. november|30. novembrini]] [[2001]], teist korda oli ta Makedoonia välisministriks [[1. november|1. novembrist]] [[2002]] kuni [[26. august]]ini [[2006]].
{{pooleli}}

== Isiklikku ==
Ilinka Mitreva oli abielus, tema abikaasa on kunstnik [[Ilja Penušliski]], neil on üks laps.

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Slobodan Casule]] | nimi=[[Makedoonia välisminister]] | aeg=[[2002]]–[[2006]]| järgnev=[[Antonio Milososki]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Srgjan Kerim]] | nimi=[[Makedoonia välisminister]] | aeg=[[2001]]–[[2001]]| järgnev=[[Slobodan Casule]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Mitreva, Ilinka}}
[[Kategooria:Põhja-Makedoonia välisministrid]]
[[Kategooria:Sündinud 1950]]
[[Kategooria:Surnud 2022]]</text>
      <sha1>cxiglprqis9wkgtxzn6ho6jjp6jhdwm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>MyHits</title>
    <ns>0</ns>
    <id>446954</id>
    <revision>
      <id>6172488</id>
      <parentid>6157609</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T09:10:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>145.14.28.118</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1684" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib raadiojaamast; telekanali kohta vaata artiklit [[MyHits (muusikatelekanal)]]}}
{{Infokast raadiojaam
| nimi              = MyHits
| edastatav piirkond = {{PisiLipp|Eesti}}
| aktiivne_aastetel = 2016– 
| sagedused         = FM: 89,8 – 104,5
| omanik            = [[Duo Media Networks]]
| veebilehekülg     = [http://www.myhits.ee www.myhits.ee]
}}

'''MyHits''' on meediakontserni [[Duo Media Networks]]ile kuuluv [[Eesti]] [[raadiojaam]].

Hommikut võtavad eetrisse Jüri Pootsmann, Kristina Pärtelpoeg ja Indrek Vaheoja kella 06-10.

Raadiojaam loodi raadiojaama [[Raadio Uuno]] asemele, üleminekuperiood uuele raadiojaamale algas 3. oktoobril [[2016]].&lt;ref&gt;[http://www.pealinn.ee/koik-uudised/raadio-uuno-asemel-kaivituv-uus-raadiojaam-saab-nimeks-myhits-n177781 &quot;Raadio Uuno asemel käivituv uus raadiojaam saab nimeks MyHits&quot;] Pealinn, 11. oktoober 2016&lt;/ref&gt; Raadiojaam alustas ametlikult tööd [[17. oktoober|17. oktoobril]] 2016.

==Sagedused==

* [[Kesk-Eesti]] ja [[Saaremaa]] 97,4 MHz
* [[Lääne-Eesti]] 99,8 MHz
* [[Muhumaa]] 104,5 MHz
* [[Pärnu]] 91,0 MHz
* [[Rakvere]] 89,8 MHz
* [[Tallinn]] ja [[Tartu]] 97,2 MHz
* [[Võru]] 92,3 MHz
* [[Viljandi]] 92,4 MHz

== Vaata ka ==
*[[Eesti raadiojaamade loend]]

== Viited ==
{{Viited}}

==Välislingid==
* [http://www.myhits.ee Koduleht]
* [http://elu24.postimees.ee/v2/3869087/raadio-uuno-asemel-tegevust-alustav-raadiojaam-sai-nimeks-myhits Raadio Uuno asemel tegevust alustav raadiojaam sai nimeks MyHits] [[Postimees]], 11.10.2016 
* [http://www.eestimeedia.ee/ettevõtted-ja-brandid/eesti-ettevõtted/as-trio-lsl/myhits Info AS Eesti Meedia kodulehel]

[[Kategooria:Eesti raadiojaamad]]</text>
      <sha1>83tvegj73y7ka1oqs3v6mpf4v47dihy</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172489</id>
      <parentid>6172488</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T09:10:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>145.14.28.118</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1696" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib raadiojaamast; telekanali kohta vaata artiklit [[MyHits (muusikatelekanal)]]}}
{{Infokast raadiojaam
| nimi              = MyHits
| edastatav piirkond = {{PisiLipp|Eesti}}
| aktiivne_aastetel = 2016– 
| sagedused         = FM: 89,8 – 104,5
| omanik            = [[Duo Media Networks]]
| veebilehekülg     = [http://www.myhits.ee www.myhits.ee]
}}

'''MyHits''' on meediakontserni [[Duo Media Networks]]ile kuuluv [[Eesti]] [[raadiojaam]].

Hommikut võtavad eetrisse [[Jüri Pootsmann]], [[Kristina Pärtelpoeg]] ja [[Indrek Vaheoja]] kella 06-10.

Raadiojaam loodi raadiojaama [[Raadio Uuno]] asemele, üleminekuperiood uuele raadiojaamale algas 3. oktoobril [[2016]].&lt;ref&gt;[http://www.pealinn.ee/koik-uudised/raadio-uuno-asemel-kaivituv-uus-raadiojaam-saab-nimeks-myhits-n177781 &quot;Raadio Uuno asemel käivituv uus raadiojaam saab nimeks MyHits&quot;] Pealinn, 11. oktoober 2016&lt;/ref&gt; Raadiojaam alustas ametlikult tööd [[17. oktoober|17. oktoobril]] 2016.

==Sagedused==

* [[Kesk-Eesti]] ja [[Saaremaa]] 97,4 MHz
* [[Lääne-Eesti]] 99,8 MHz
* [[Muhumaa]] 104,5 MHz
* [[Pärnu]] 91,0 MHz
* [[Rakvere]] 89,8 MHz
* [[Tallinn]] ja [[Tartu]] 97,2 MHz
* [[Võru]] 92,3 MHz
* [[Viljandi]] 92,4 MHz

== Vaata ka ==
*[[Eesti raadiojaamade loend]]

== Viited ==
{{Viited}}

==Välislingid==
* [http://www.myhits.ee Koduleht]
* [http://elu24.postimees.ee/v2/3869087/raadio-uuno-asemel-tegevust-alustav-raadiojaam-sai-nimeks-myhits Raadio Uuno asemel tegevust alustav raadiojaam sai nimeks MyHits] [[Postimees]], 11.10.2016 
* [http://www.eestimeedia.ee/ettevõtted-ja-brandid/eesti-ettevõtted/as-trio-lsl/myhits Info AS Eesti Meedia kodulehel]

[[Kategooria:Eesti raadiojaamad]]</text>
      <sha1>0gfa5948qgq5donytzg0au39tvd9f5c</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172490</id>
      <parentid>6172489</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T09:11:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>145.14.28.118</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1704" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib raadiojaamast; telekanali kohta vaata artiklit [[MyHits (muusikatelekanal)]]}}
{{Infokast raadiojaam
| nimi              = MyHits
| edastatav piirkond = {{PisiLipp|Eesti}}
| aktiivne_aastetel = 2016– 
| sagedused         = FM: 89,8 – 104,5
| omanik            = [[Duo Media Networks]]
| veebilehekülg     = [http://www.myhits.ee www.myhits.ee]
}}

'''MyHits''' on meediakontserni [[Duo Media Networks]]ile kuuluv [[Eesti]] [[raadiojaam]].

Hommikut võtavad eetrisse [[Jüri Pootsmann]], [[Kristina Suuroja-Pärtelpoeg]] ja [[Indrek Vaheoja]] kella 06-10.

Raadiojaam loodi raadiojaama [[Raadio Uuno]] asemele, üleminekuperiood uuele raadiojaamale algas 3. oktoobril [[2016]].&lt;ref&gt;[http://www.pealinn.ee/koik-uudised/raadio-uuno-asemel-kaivituv-uus-raadiojaam-saab-nimeks-myhits-n177781 &quot;Raadio Uuno asemel käivituv uus raadiojaam saab nimeks MyHits&quot;] Pealinn, 11. oktoober 2016&lt;/ref&gt; Raadiojaam alustas ametlikult tööd [[17. oktoober|17. oktoobril]] 2016.

==Sagedused==

* [[Kesk-Eesti]] ja [[Saaremaa]] 97,4 MHz
* [[Lääne-Eesti]] 99,8 MHz
* [[Muhumaa]] 104,5 MHz
* [[Pärnu]] 91,0 MHz
* [[Rakvere]] 89,8 MHz
* [[Tallinn]] ja [[Tartu]] 97,2 MHz
* [[Võru]] 92,3 MHz
* [[Viljandi]] 92,4 MHz

== Vaata ka ==
*[[Eesti raadiojaamade loend]]

== Viited ==
{{Viited}}

==Välislingid==
* [http://www.myhits.ee Koduleht]
* [http://elu24.postimees.ee/v2/3869087/raadio-uuno-asemel-tegevust-alustav-raadiojaam-sai-nimeks-myhits Raadio Uuno asemel tegevust alustav raadiojaam sai nimeks MyHits] [[Postimees]], 11.10.2016 
* [http://www.eestimeedia.ee/ettevõtted-ja-brandid/eesti-ettevõtted/as-trio-lsl/myhits Info AS Eesti Meedia kodulehel]

[[Kategooria:Eesti raadiojaamad]]</text>
      <sha1>lxop097k3mg52q78j1uk938i5qnoxx9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172491</id>
      <parentid>6172490</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T09:11:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>145.14.28.118</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1696" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib raadiojaamast; telekanali kohta vaata artiklit [[MyHits (muusikatelekanal)]]}}
{{Infokast raadiojaam
| nimi              = MyHits
| edastatav piirkond = {{PisiLipp|Eesti}}
| aktiivne_aastetel = 2016– 
| sagedused         = FM: 89,8 – 104,5
| omanik            = [[Duo Media Networks]]
| veebilehekülg     = [http://www.myhits.ee www.myhits.ee]
}}

'''MyHits''' on meediakontserni [[Duo Media Networks]]ile kuuluv [[Eesti]] [[raadiojaam]].

Hommikut võtavad eetrisse [[Jüri Pootsmann]], [[Kristina Pärtelpoeg]] ja [[Indrek Vaheoja]] kella 06-10.

Raadiojaam loodi raadiojaama [[Raadio Uuno]] asemele, üleminekuperiood uuele raadiojaamale algas 3. oktoobril [[2016]].&lt;ref&gt;[http://www.pealinn.ee/koik-uudised/raadio-uuno-asemel-kaivituv-uus-raadiojaam-saab-nimeks-myhits-n177781 &quot;Raadio Uuno asemel käivituv uus raadiojaam saab nimeks MyHits&quot;] Pealinn, 11. oktoober 2016&lt;/ref&gt; Raadiojaam alustas ametlikult tööd [[17. oktoober|17. oktoobril]] 2016.

==Sagedused==

* [[Kesk-Eesti]] ja [[Saaremaa]] 97,4 MHz
* [[Lääne-Eesti]] 99,8 MHz
* [[Muhumaa]] 104,5 MHz
* [[Pärnu]] 91,0 MHz
* [[Rakvere]] 89,8 MHz
* [[Tallinn]] ja [[Tartu]] 97,2 MHz
* [[Võru]] 92,3 MHz
* [[Viljandi]] 92,4 MHz

== Vaata ka ==
*[[Eesti raadiojaamade loend]]

== Viited ==
{{Viited}}

==Välislingid==
* [http://www.myhits.ee Koduleht]
* [http://elu24.postimees.ee/v2/3869087/raadio-uuno-asemel-tegevust-alustav-raadiojaam-sai-nimeks-myhits Raadio Uuno asemel tegevust alustav raadiojaam sai nimeks MyHits] [[Postimees]], 11.10.2016 
* [http://www.eestimeedia.ee/ettevõtted-ja-brandid/eesti-ettevõtted/as-trio-lsl/myhits Info AS Eesti Meedia kodulehel]

[[Kategooria:Eesti raadiojaamad]]</text>
      <sha1>0gfa5948qgq5donytzg0au39tvd9f5c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Kuu vikipedist</title>
    <ns>4</ns>
    <id>450091</id>
    <revision>
      <id>6172212</id>
      <parentid>6171850</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T19:39:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kalle</username>
        <id>51</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Hääletus */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12476" xml:space="preserve">{| class='wikitable sortable' style='text-align:center; float:right; margin:0 0px 10px 15px;'
! Kuu
! Aasta
! Kasutaja
|-
| Nov
| 2016
| Velirand
|-
| Dets
| 2016
| Cumbril&lt;br /&gt;Melilac
|-
| Jaan
| 2017
| Sacerdos79
|-
| Veeb
| 2017
| Mona
|-
| Märts
| 2017
| Kuuskinen
|-
| Apr
| 2017
| Andres
|-
| Mai
| 2017
| Kuriuss
|-
| Juuni
| 2017
| Taavik27
|-
| Juuli
| 2017
| Adeliine
|-
| Aug
| 2017
| Andrus Kallastu
|-
| Sept
| 2017
| NOSSER
|-
| Okt
| 2017
| Juhan121
|-
| Nov
| 2017
| Iifar
|-
| Dets
| 2017
| The Prince of Tartu
|-
| Jaan
| 2018
| Kruusamägi
|-
| Veeb
| 2018
| Neptuunium
|-
| Märts
| 2018
| Tiuks
|-
| Apr
| 2018
| Metsavend
|-
| Mai
| 2018
| WikedKentaur
|-
| Juuni
| 2018
| Ursus scribens
|-
| Juuli
| 2018
| Pelmeen10
|-
| Aug
| 2018
| Evlper
|-
| Sept
| 2018
| Pikne
|-
| Okt
| 2018
| Ehitaja
|-
| Nov
| 2018
| MirkoM
|-
| Dets
| 2018
| Estopedist
|-
| Jaan
| 2019
| Castellum
|-
| Veeb
| 2019
| Evlper (2)
|-
| Märts
| 2019
| Kuriuss (2)
|-
| Apr
| 2019
| Andres (2)
|-
| Mai
| 2019
| Hirvelaid
|-
| Juuni
| 2019
| Kuuskinen (2)
|-
| Juuli
| 2019
| MirkoM (2)
|-
| Aug
| 2019
| Kalle
|-
| Sept
| 2019
| Krr005
|-
| Okt
| 2019
| Pietadè
|-
| Nov
| 2019
| Kk
|-
| Dets
| 2019
| Merleke5
|-
| Jaan
| 2020
| Lulu
|-
| Veeb
| 2020
| Minnekon
|-
| Märts
| 2020
| Teomees
|-
| Apr
| 2020
| Adeliine (2)
|-
| Mai
| 2020
| Raamaturott
|-
| Juuni
| 2020
| Melilac (2)
|-
| Juuli
| 2020
| Avjoska
|-
| August
| 2020
| Karljohan29
|-
| September
| 2020
| NOSSER (2)
|-
| Oktoober
| 2020
| Velirand (2)
|-
| November
| 2020
| Pietadè (2)
|-
| Detsember
| 2020
| WikedKentaur (2)
|-
| Jaanuar
| 2021
| Sillerkiil
|-
| Veebruar
| 2021
| Loode-Boreaallane
|-
| Märts
| 2021
| Astromaailm
|-
| Aprill
| 2021
| Joonas07
|-
| Mai
| 2021
| Taurus404
|-
| Juuni
| 2021
| Amherst99
|-
| Juuli
| 2021
| Ursus scribens (2)
|-
| August
| 2021
| Sillerkiil (2)
|-
| September
| 2021
| Kuriuss (3)
|-
| Oktoober
| 2021
| Ulrikaekm
|-
| November
| 2021
| Andreas Tamm
|-
| Detsember
| 2021
| Pikne (2)
|-
| Jaanuar
| 2022
| Kruusamägi (2)
|-
| Veebruar
| 2022
| Svencapoeira
|-
| Märts
| 2022
| Juhan121 (2)
|-
| Aprill
| 2022
| Metzziga
|-
| Mai
| 2022
| Evlper (3) 
|-
| Juuni
| 2022
| Andreas003
|}
'''Kuu vikipedist''' on algatus, mille eesmärgiks on tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad, ning ergutada vikipediste teiste tööd märkama. 

Kuu vikipedistiks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on Vikipeedias silma paistnud, eelkõige eelmise kuu jooksul, kuid arvesse võib võtta ka varasemat tegevust. Kandidaadi esitamisel on soovitav esitada ka lühike põhjendus.

Kuu vikipedisti kandidaate võivad esitada kõik registreeritud kasutajad. Kandidaate võib siin lehel esitada kuni kuu viimase päevani. Kuu vikipedist valitakse avaliku hääletamise teel siinsamas järgneva kuu 1.–7. kuupäeval. Hääletada saavad kõik registreeritud kasutajad, kes on kasutajaks registreeritud üks kuu enne hääletuse algust. (Näiteks 1.–7. detsembril 2036 toimuva hääletuse puhul peab kasutajakonto olema registreeritud hiljemalt 31. oktoobril 2036.) Kui tekib kahtlus, et kasutajakonto on loodud vaid hääletamise eesmärgil, võivad [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]] konsensusliku otsusega hääle diskvalifitseerida.

Igal hääletajal on üks hääl. Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa. Iseenda poolt hääletada pole lubatud. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena.

MTÜ Wikimedia Eesti paneb auhinnaks välja raamatupoe kinkekaardi ning korraldab kuu vikipedistiks valitutele kinkekaartide üleandmise või kättetoimetamise, saaja soovi korral tema anonüümsust säilitaval viisil. Juhul kui anonüümseks jääda soovivale tiitli pälvinule ei ole võimalik vikikaudse e-kirjaga saata kättesaamise juhiseid, jääb kinkekaart üle andmata. Kuni 2018. aasta lõpuni oli kinkekaardi väärtus 20 eurot. Seejärel tõusis see 30 euro peale ning ning alates 2022. aastast tõuseb summa 40 euro peale.

== Hääletus ==
Varasemate hääletuste arhiivi leiab lehelt [[Vikipeedia:Kuu vikipedist/Arhiiv]].

===Juuli 2022===
Kandidaate saab esitada 25.–31. juulini. Hääletus toimub 1.–7. augustini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 21:46 (EEST)
:Esitan Eesti riigistruktuurides toimuva kajastamise eest kasutaja '''[[Kasutaja:Karljohan29|Karljohan29]]''' ([[Eri:Kaastöö/Karljohan29|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. juuli 2022, kell 16:31 (EEST)
*{{poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 1. august 2022, kell 10:48 (EEST)
:Esitan haridusasutustega seonduva materjali ulatuslikus mahus täpsustamise ja korrastamise eest kasutaja '''[[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]]''' ([[Eri:Kaastöö/Merleke5|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. juuli 2022, kell 16:31 (EEST)
*{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 13:34 (EEST)
*{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:39 (EEST)
*{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:52 (EEST)
:Esitan töö eest ordudega kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Sacerdos79|Sacerdos79]]''' ([[Eri:Kaastöö/Sacerdos79|kaastöö]]). - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 30. juuli 2022, kell 09:43 (EEST)
*{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. august 2022, kell 09:59 (EEST)
*{{poolt}} [[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 1. august 2022, kell 10:34 (EEST)
*{{poolt}} -- [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:02 (EEST)
*{{poolt}} -[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:27 (EEST)
*{{poolt}} -[[Kasutaja:Kalle|Kalle]] ([[Kasutaja arutelu:Kalle|arutelu]]) 1. august 2022, kell 22:39 (EEST)

===Juuni 2022===
Kandidaate saab esitada 25.–30. juunini. Hääletus toimub 1.–7. juulini. [[Kasutaja: OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 22. juuni 2022, kell 11:05 (EEST)

:Esitan usina tegevuse eest hulga artiklite kallal kasutaja [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Eri:Kaastöö/Andreas003|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuni 2022, kell 23:53 (EEST)
*{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuli 2022, kell 10:54 (EEST)
*{{poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 3. juuli 2022, kell 12:22 (EEST)
*{{poolt}} -- [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 3. juuli 2022, kell 15:18 (EEST)

:Esitan saksa kultuuri tutvustamise eest kasutaja [[Kasutaja:Manilaid|Manilaid]] ([[Eri:Kaastöö/Manilaid|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuni 2022, kell 23:53 (EEST)
*{{Poolt}}--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 5. juuli 2022, kell 17:55 (EEST)

:Esitan filmikunsti valdkonna tutvustamise eest kasutaja [[Kasutaja:Saksapoiss|Saksapoiss]] ([[Eri:Kaastöö/Saksapoiss|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuni 2022, kell 23:53 (EEST)

:Esitan mõistliku arutlemise eest kasutaja [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Eri:Kaastöö/Minnekon|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuni 2022, kell 23:53 (EEST)
*{{poolt}} [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 1. juuli 2022, kell 14:56 (EEST)
*{{poolt}} [[Kasutaja:Kalle|Kalle]] ([[Kasutaja arutelu:Kalle|arutelu]]) 2. juuli 2022, kell 21:32 (EEST)
*{{poolt}} [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 00:16 (EEST)
----
Sellega on kuu vikipedistiks valitud kasutaja [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]]. Palju õnne! [[Kasutaja: OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 00:52 (EEST)
:{{Ping|OskarRand1}} meenutan reeglitest rida: &quot;Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena&quot;.
:Hääletus oli äärmiselt tasavägine ja antud juhul kogusid kaks kasutajat mõlemad kolm häält. Esimesena sai aga hääled kokku [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]]. Minu õnnesoovid! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 01:52 (EEST)

Palju õnne võitjale! --[[Kasutaja:Manilaid|Manilaid]] ([[Kasutaja arutelu:Manilaid|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 00:45 (EEST)

===Mai 2022===
Kandidaate saab esitada 25.–31. maini. Hääletus toimub 1.–7. juunini.
[[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu: OskarRand1|arutelu]]) 23. mai 2022, kell 12:15 (EEST)

Võrkpallisõbrana esitan kuu vikipedisti kandidaadiks kasutaja [[Kasutaja:Angmar Brekker|Angmar Brekker]] ([[Eri:Kaastöö/Angmar Brekker|kaastöö]]) tubli kaastöö eest võrkpallialastes artiklites ja mitmete sellealaste artiklite loomise eest. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 27. mai 2022, kell 13:16 (EEST)
*{{poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 20:30 (EEST)
*{{poolt}} [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 11:40 (EEST)

Vanematest olijatest tooks pikaajalise heal tasemel kaastöö eest välja ja nomineeriks tiitlile kasutaja [[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]]. ([[Eri:Kaastöö/Astromaailm|kaastöö]]) [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 27. mai 2022, kell 13:28 (EEST)

Lisaks nomineeriksin, et ikka demokraatiale kohaselt valikut oleks, kolmanda ja viimasena selkorral tiitlile kasutaja [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Eri:Kaastöö/Evlper|kaastöö]]) kunsti ja kultuuriga (arhitektuur, muusika, näitekunst jne) seotud teemadel artiklite loomise ja täiendamise eest. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 27. mai 2022, kell 13:37 (EEST)
*{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuni 2022, kell 09:17 (EEST)
*{{poolt}} -- [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 18:53 (EEST)
Esitan usina artikliloome eest kandidaadiks ka kasutaja [[Kasutaja:Ulrikaekm|Ulrikaekm]] ([[Eri:Kaastöö/Ulrikaekm|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2022, kell 17:02 (EEST)
*{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 17:32 (EEST)

Aktiivse tegevuse eest mais esitan kandidaadiks kasutaja [[Kasutaja:Kopo25|Kopo25]] ([[Eri:Kaastöö/Kopo25|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2022, kell 17:02 (EEST)

Agara keelelinkide lisamise eest uutele artiklitele (mis kestab juba pikemat aega) esitan kasutaja [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Eri:Kaastöö/Juhan121|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. mai 2022, kell 23:44 (EEST)
----
Sellega on kuu vikipedistideks valitud kasutajad [[Kasutaja:Angmar Brekker|Angmar Brekker]] ja [[Kasutaja:Evlper|Evlper]]. Palju õnne! [[Kasutaja: OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 13:38 (EEST)
:Reeglitesse sai kunagi tehtud täpsustus kujul, et: &quot;Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena&quot;. Antud juhul kogus [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] hääled esimesena. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 14:01 (EEST)

== Vaata ka ==
* [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]]
* [[Vikipeedia sõber]]

[[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus]]</text>
      <sha1>meyf1rpuvys4to2pq3ervdh8ngky4lo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biograafiad (To)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>450191</id>
    <revision>
      <id>6172081</id>
      <parentid>6125055</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:53:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Too */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24797" xml:space="preserve">{{Mall:BiograafiadIndeks}}

'''Biograafiad (To)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega &quot;To&quot;.
==Toa==
*[[Tudorel Toader]], Rumeenia jurist ja poliitik (1960–) 
*[[Maatia Toafa]], Tuvalu poliitik (1954–)
*[[Eamonn Toal]], iiri laulja

==Tob==
*[[Petre Tobă]], Rumeenia poliitik (1964–)  
*[[Elin Tober]], eesti skulptor (1942–2020) 
*[[Tshering Tobgay]], Bhutani poliitik (1965–)
*[[Triin Tobi]], eesti mäesuusataja (1994–)
*[[Fritz Tobias]], Riigipäevahoone süütamise uurija (1912–2011)
*[[Heinrich Tobias]], eesti kirjandusteadlane (1906–2000) 
*[[Jaan Tobias]], Kavilda vallavanem (1875–1936)
*[[Phillip Tobias]], LAV-i paleoantropoloog (1925–2012)
*[[Rudolf Tobias]], eesti helilooja ja organist (1873–1918)
*[[Silvia Tobias]], eesti harfimängija ja muusikapedagoog (1908–1985) 
*[[Helen Tobias-Duesberg]], eesti helilooja, organist ja pedagoog (1919–2010)
*[[Ewald Sigismund Tobien]], baltisaksa õigusteadlane (1811–1860)
*[[Hermann von Tobiesen]], Venemaa riigitegelane (1845–1917)
*[[Indrek Tobreluts]], eesti laskesuusataja (1976–)
*[[Janis Tobreluts]], eesti arhivaar 
*[[Peep Tobreluts]], Eesti poliitik, kodanikuaktivist ja pedagoog (1970–)
*[[Sirje Tobreluts]], eesti omavalitsustegelane (1954–)
*[[Tõnn Tobreluts]], eesti muusik (1989–)
*[[Karl Tobro]], eesti omavalitsustegelane (1886–1960)
*[[Valdeko Tobro]], eesti teatri- ja filmikriitik (1936–1975)

==Toc==
*[[Louis Tocqué]], prantsuse kunstnik (1696–1772)
*[[Alexis de Tocqueville]], prantsuse ajaloolane (1805–1859)
*[[Stefania Toczyska]], Poola ooperilaulja (1943–)

==Tod==
*[[Alexander Robertus Todd]], Briti biokeemik (1907–1997) 
*[[Amanda Todd]] (1996–2012)
*[[Ernst Tode]], baltisaksa vitraažikunstnik (1858–1932)
*[[Triin Todesk]], eesti keeleteadlane (1988–) 
*[[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (1924–2022) 
*[[Stanko Todorov]], Bulgaaria poliitik (1920–1996)
*[[Tzvetan Todorov]], kultuuriteoreetik (1939–2017)
*[[Fritz Todt]], saksa ehitusinsener ja Saksamaa riigitegelane (1891–1942)
*[[Jean Todt]], prantsuse autosporditegelane (1946–)

==Toe==
*[[Pramoedya Ananta Toer]], Indoneesia romaanikirjanik (1925–2006)
*[[Devon Toews]], Kanada jäähokimängija (1994–)
*[[Jonathan Toews]], Kanada jäähokimängija (1988–)

==Tof==
*[[Karl Tofer]], Eesti diplomaat (1885–1942)
*[[Reinhold Tofer]], eesti ärimees (1872–1938)
*[[Erich Johann Friedrich Toffer]], Eesti sõjaväelane (1892–1945)
*[[Tyler Toffoli]], Kanada jäähokimängija (1992–)

==Tog==
*[[Palmiro Togliatti]], Itaalia poliitik (1893–1964)
*[[Togolok Moldo]], kirgiisi akõnn ja luuletaja (1860–1942)

==Toh==
*[[Helmi Tohvelman]], eesti koreograaf, tantsupedagoog, tantsija ja lavaliikumise õpetaja (1900–1983) 
*[[Jüri Tohver]], eesti alpinist 
*[[Küllike Tohver]], eesti tõlkija ja kultuuriametnik (1955–) 
*[[Tamur Tohver]], eesti lavastaja (1969–)
*[[Toomas Tohver]], eesti jalgpallur (1973–)
*[[Vello Tohver]], eesti bioloog, mikrobioloog ja biokeemik (1922–1995) 
*[[Epi Tohvri]], eesti kunstiteadlane ja arhitektuuriajaloolane (1970–)
*[[Erik Tohvri]], eesti kirjanik (1933–2020)

==Toi==
*[[Roman Toi]], eesti helilooja ja koorijuht (1916–2018)
*[[Ants Toiger]], eesti näitleja (1910–1979)
*[[Jukka Toijala]], soome korvpallur ja treener (1972–)
*[[Aare Toikka]], eesti näitleja ja lavastaja (1965–)
*[[Oiva Toikka]], soome klaasikunstnik (1931–2019)
*[[Kalju Toim]], eesti psühholoog ja pedagoog (1925–1996)
*[[Toomas Toimeta]], eesti muusik (1975–)
*[[Aleksander Tois]], Eesti poliitik (1897–1982)
*[[Jüri Toit]], [[Jõgeva Ühisgümnaasium]]i direktor (1957–)
*[[Lenita Toivakka]], Soome poliitik (1961–)
*[[Erkki Toivanen]], soome ajakirjanik ja publitsist (1938–2011)
*[[Teija Toivari]], Soome päritolu Eesti meditsiinitöötaja (1974–)
*[[Joona Toivio]], soome jalgpallur (1988–) 
*[[Jani Toivola]], soome näitleja, tantsija ja saatejuht (1977–)
*[[Miikka Toivola]], soome jalgpallur (1949–2017) 
*[[Henri Toivonen]], soome autorallisõitja (1956–1986)
*[[Ola Toivonen]], Rootsi jalgpallur (1986–)
*[[Pauli Toivonen]], soome rallisõitja (1929–2005)

==Toj==
*[[Adil Tojgonbajev]], Kõrgõzstani majandustegelane (1966–)
*[[Hideki Tōjō]], Jaapani kindral ja riigitegelane (1884–1948)

==Tok==
*[[Kasõm-Žomart Tokajev]], Kasahstani poliitik ja diplomaat (1953–) 
*[[Olga Tokarczuk]], poola kirjanik (1962–) 
*[[Villi Tokarev]], juudi päritolu ameerika ja vene šansoonilaulja ja laulukirjutaja (1934–2019) 
*[[Alice Toklas]]

==Tol==
*[[Erjon Tola]], albaania mäesuusataja (1986–)
*[[Fate Tola]], etioopia jooksja (1987–)
*[[Kejsi Tola]], albaania laulja (1992–)
*[[Pamela Tola]], soome näitleja (1981–)
*[[John Toland]], iiri filosoof (1670–1722)
*[[John Willard Toland]], ameerika ajaloolane ja kirjanik (1912–2004)
*[[Fjodor Tolbuhhin]], NSV Liidu sõjaväelane (1894–1949)
*[[Gábor Tolcsvai Nagy]], ungari keeleteadlane (1953–) 
*[[Shane Told]], Kanada laulja ja kitarrist (1981–)
*[[Rain Tolk]], eesti näitleja ja režissöör (1977–)
*[[Adolf Tolkatšov]], Nõukogude Liidu spioon (1927–1986)
*[[J. R. R. Tolkien]], kirjanik (1892–1973)
*[[Valentina Tolkunova]], vene laulja (1946–2010)
*[[Eduard Gustav von Toll]], baltisaksa päritolu Venemaa geoloog ja polaaruurija (1858–1902)
*[[Friedrich von Toll]], Eestimaa aadlik (1781–1841)
*[[Karl Wilhelm von Toll]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1778–1842)
*[[Robert von Toll]], Eesti baltisaksa ajaloolane (1802–1876)
*[[Eckhart Tolle]]
*[[Lembit Tolli]], eesti skulptor (1927–2013)
*[[Tuulikki Tolli]], eesti teatrikunstnik (1957–)
*[[Vive Tolli]], eesti graafik (1928–2020)
*[[Edward Chace Tolman]], USA psühholoog (1886–1959)
*[[Lauri Tolmats]], eesti valimisreklaamide koguja ja koduloolane (1998–) 
*[[Gennadi Tolmatšov]], Eesti poksija ja treener (1952–)
*[[Kati Tolmoff]], eesti sulgpallur (1983–)
*[[Mati Tolmoff]], Eesti sporditegelane ja poliitik (1957–)
*[[Oskar Tolmoff]], Eesti politseinik ja advokaat (1890–?)
*[[Tuuli Tolmov]], eesti kirjanik (1994–) 
*[[Rafael Tolói]], Brasiilia-Itaalia jalgpallur (1990–) 
*[[Juho Tolppola]], soome poksija (1981–)
*[[Arnold Tols]], eesti vabadusvõitleja (1902–1941)
*[[Laurentius Tolstadius]], Eesti vaimulik (suri 1655)
*[[Aleksei Tolstoi]], vene kirjanik (1883–1945)
*[[Lev Tolstoi]], vene kirjanik (1828–1910)
*[[Andres Tolts]], eesti kunstnik (1949–2014)
*[[Andrei Tolubejev]], vene näitleja (1945–2008)
*[[Aleksandr Toluš]], Nõukogude Liidu maletaja ja maletreener (1910–1969)
*[[Tomislav Tolušić]], Horvaatia poliitik (1979–)

==Tom==
*[[Tom of Finland]], soome kunstnik (1920–1991) 
*[[Eduard Toman]], eesti näitleja, lavastaja ja laulja (1960–)
*[[August Tomander]], Eesti sõjaväelane (1893–1985)
*[[Balder Tomasberg]], eesti kunstnik (1897–1919)
*[[Leena Tomasberg]], eesti tõlkija ja õppejõud (1965–)
*[[Liisa Tomasberg-Koidu]], eesti tekstiilikunstnik (1974–)
*[[Michael Tomasello]], Ameerika psühholoog (1950–)
*[[Tómas Tómasson]], Eesti aukonsul (1888–1978)
*[[Jon Dahl Tomasson]], taani jalgpallur (1976–)
*[[Jelena Tomašević]], serbia laulja (1983–)
*[[Jevgeni Tomaševski]], vene maletaja (1987–)
*[[Valdemar Tomaševski]], poola päritolu Leedu poliitik (1965–)
*[[Ruža Tomašić]], Horvaatia politseinik ja poliitik (1958–) 
*[[Alberto Tomba]], itaalia mäesuusataja (1966–)
*[[Rein Tomback]], Eesti sõjaväelane (1896–1942)
*[[Janek Tombak]], eesti jalgrattur (1976–)
*[[Kersti Tombak]], eesti näitleja (1977–)
*[[Clyde Tombaugh]], USA astronoom (1906–1997)
*[[Aleksander Tomberg]], Eesti kadett (1905–1924)
*[[Bruno Tomberg]], eesti disainer (1925–2021)
*[[Christoph Dietrich Georg Tomberg]], eesti vaimulik (1845–1902)
*[[Donald Tomberg]], eesti filmikriitik (1972–)
*[[Eino Tomberg]], eesti mäeinsener ja muinsuskaitsja (1930–2020)
*[[Ene Tomberg]], Eesti arst ja riigiametnik (1940–)
*[[Hanno Tomberg]], eesti ajakirjanik (1967–)
*[[Herbert Tomberg]], Eesti arst (1906–1956) 
*[[Ilmar Tomberg]], eesti dirigent (1921–1989) 
*[[Jaak Tomberg]], eesti kirjandusteadlane ja tõlkija (1980–)
*[[Jevgeni Tomberg]], Eesti poliitik (1948–2021)
*[[Laine Tomberg]], eesti arhitekt (1925–2019)
*[[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (1927–)
*[[Nikolai Adolf Tomberg]], eesti vaimulik (1856–1939)
*[[Oskar Ernst Emil Tomberg]], eesti vaimulik (1866–1938)
*[[Richard Tomberg]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1897–1982)
*[[Viktor Tomberg]], eesti tõlkija (1915–1984)
*[[Litokwa Tomeing]], Marshalli Saarte poliitik
*[[Johannes Toming]], Eesti sõjaväelane (1896–1949)
*[[Märt Toming]], eesti jurist
*[[Ralf Toming]], eesti kirjastustöötaja ja tõlkija (1928–2005)
*[[Richard Toming]], eesti maaler (1888–?)
*[[Aavo Tomingas]], eesti jalgpallitreener ja õpetaja (1960–)
*[[Alma Tomingas]], eesti farmatseut (1900–1963)
*[[August Reinhold Tomingas]], Eesti sõjaväelane (1883–1936)
*[[Kärt Tomingas]], eesti laulja ja näitleja (1967–)
*[[Rein Tomingas]], eesti arhitekt ja parodist (1944–2008)
*[[Silva Tomingas]], eesti kirjastaja (1952–)
*[[Tuuli Tomingas]], eesti laskesuusataja (1995–)
*[[Villu Tomingas]], eesti näitleja ja laulja (1941–2000)
*[[William Tomingas]], Eesti sõjaväelane ja diplomaat (1895–1978)
*[[Villem Tomiste]], eesti arhitekt (1975–)
*[[Takehiro Tomiyasu]], jaapani jalgpallur (1998–) 
*[[Louis Tomlinson]], Briti muusik (1991–)
*[[Päiviö Tommila]], soome ajaloolane (1931–) 
*[[Aivar Tommingas]], eesti näitleja (1955–)
*[[Mare Tommingas]], eesti baleriin, koreograaf ja lavastaja (1959–)
*[[Fikayo Tomori]], Inglismaa jalgpallur (1997–) 
*[[Aleksandǎr Tomov]], Bulgaaria maadleja (1949–)
*[[Jaan Tomp (ajakirjanik)|Jaan Tomp]], eesti ajakirjanik (1882–1943)
*[[Jaan Tomp]], Eesti poliitik (1894–1924)
*[[Piibe Tomp]], eesti moedisainer ja moekunstnik (1988–) 
*[[Daniel D. Tompkins]], USA poliitik (1774–1825)
*[[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt (1928–) 
*[[Darija Tomskaja]], jakuudi olonghode pajataja (1913–1980) 
*[[Ela Tomson]], Eesti teleajakirjanik ja poliitik (1945–)
*[[Enn Tomson]], eesti helirežissöör (1941–2015)
*[[Gustav Tomson]], eesti põllumees ja tööstur (1874–1939)
*[[Johannes Tomson]], eesti motosportlane ja treener (1914–1986)
*[[Kerstin Tomson]], eesti vioolamängija (1972–)
*[[Laurence Tomson]], Inglismaa poliitik ja kirjamees (1539–1608) 
*[[Maria Tomson]], eesti pikaealine (1853–1966)
*[[Pille Tomson]], eesti looduskaitsja (1960–)
*[[Priit Tomson]], eesti korvpallur (1942–)
*[[Rando Tomson]], eesti ehitusinsener ja fotograaf (1983–)
*[[Rasmus Tomson]], eesti jalgpallimängija (1985–) 
*[[Toivo Tomson]], eesti tõlkija (1957–)
*[[Toomas Tomson]], eesti keemik (1929–1984)
*[[Edgar Tomusk]], eesti rahvusest Nõukogude Liidu julgeolekutöötaja (1905–1972) 
*[[Ilmar Tomusk]], eesti lastekirjanik ja riigiametnik (1964–)

==Ton==
*[[Tončo Tončev]], Bulgaaria endine poksija (1972–)
*[[Ivan Toney]], Inglismaa jalgpallur (1996–) 
*[[Anote Tong]], Kiribati poliitik (1952–)
*[[Tong Jian]], Hiina iluuisutaja (1979–)
*[[Luca Toni]], itaalia jalgpallur (1977–)
*[[Matej Tonin]], Sloveenia poliitik (1983–) 
*[[Kustas Tonkman]], Eesti poliitik (1882–1942)
*[[Juozas Tonkūnas]], Leedu agronoom, põllumajandusteadlane ja poliitik (1894–1968)
*[[David Tonojan]], Armeenia poliitik (1967–)
*[[Tooni Tonto]], Eesti raadioajakirjanik, sünkroontõlk ja ilukirjanduse tõlkija (1954–2005)
*[[Anu Tonts]], eesti dramaturg (1969–)
*[[Ülo Tonts]], eesti kirjandusteadlane (1931–2016)

==Too==
*[[Andres Toobal]], eesti võrkpallur (1988–)
*[[Kert Toobal]], eesti võrkpallur (1979–) 
*[[Priit Toobal]], Eesti endine poliitik (1983–)
*[[John Tooby]], USA antropoloog (1952–)
*[[Margus Toode]], eesti laulja (1969–2021) 
*[[Ülle Toode]], eesti ajakirjanik ja kommunikatsiooniõppejõud (1969–)
*[[Eivin Toodo]], eesti viiuldaja ja koorijuht (1975–)
*[[Andrus Tool]], eesti filosoof ja tõlkija (1960–)
*[[Krista Tool]], eesti teatrikunstnik (1951–)
*[[Toomas Tool]], eesti ärimees (1964–)
*[[Michael Tooley]], Kanada päritolu USA filosoof (1941–)
*[[Alo Toom]], Eesti maadleja (1986–)
*[[Ann-Ester Toom]], eesti laulja
*[[Artur Toom]], eesti ornitoloog ja looduskaitsja (1884–1942)
*[[Jaan Toom]], eesti bioloog, algoloog (1939–1999)
*[[Johannes Toom]], eesti poksija (1907–?)
*[[Kadi Toom]], eesti laulja (1982–)
*[[Kusta Toom]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1892–1973)
*[[Maie Toom]], eesti bioloog (1935–2016)
*[[Mait Toom]], Eesti jalgpallur (1990–)
*[[Malev Toom]], eesti fotograaf (1953–) 
*[[Paul Toom]], NSV Liidu sõjaväelane ja julgeolekutöötaja (1932–)
*[[Taavi Toom]], Eesti diplomaat (1970–)
*[[Tanel Toom]], eesti filmirežissöör (1982–)
*[[Tarmo Toom]], eesti teoloog (1961–)
*[[Viktor Toom]], Eesti sõjaväelane (1897–1948)
*[[Yana Toom]], Eesti poliitik (1966–)
*[[Peeter Tooma]], eesti laulja (1946–)
*[[Rein Tooma]], eesti insener ja lendur (1906–1942)
*[[Toomas]], apostel (1. sajand)
*[[Even Toomas]], eesti suusaorienteeruja (1987–) 
*[[Aino Toomaspoeg]], eesti tõlkija (1916–)
*[[Juhan Toomaspoeg]], eesti majandusteadlane (1917–1997)
*[[Laur Toomaspoeg]], eesti psühhiaater (1949–
*[[Taimo Toomast]], eesti ooperilaulja (1962–)
*[[Valdis Toomast]], Eesti poliitik (1969–)
*[[Vilja Toomast]], Eesti poliitik (1962–)
*[[Alari Toome]], eesti sõudja (1980–)
*[[Indrek Toome]], Eesti poliitik ja ärimees (1943–)
*[[Innari Toome]], eesti teatrikunstnik (1976–)
*[[Joosep Toome]], eesti korvpallur (1985–)
*[[Julius Toome]], eesti põllumees ja Vabadussõja veteran (1900–1995)
*[[Katrin Toome]], eesti telesaatejuht
*[[Koit Toome]], eesti laulja (1979–)
*[[Marek Toome]], eesti autosportlane ja rallisõitja (1968–)
*[[Mari-Leen Toome]], eesti laulja
*[[Marili Toome]], Eesti kunstnik, filmilavastaja, animaator, nukujuht ja teatrikunstnik (1975)
*[[Mart Toome]], eesti näitleja (1980–)
*[[Matis Toome]], eesti võistlustantsija ja tantsuõpetaja (1975–)
*[[Tarvo Kaspar Toome]], eesti muusik ja graafiline disainer (1974–)
*[[Teet Toome]], eesti budoloog (1974–)
*[[Tõnu Toome]], eesti advokaat (1949–2009)
*[[Aleksander-Rudolf Toomel]], eesti poliitik  (1888–1941)
*[[Aaro Toomela]], eesti psühholoog (1961–)
*[[Toivo Toomemets]], eesti kultuuritegelane (1949–)
*[[Vello Toomemets]], eesti muusik (1954–)
*[[Jüri Toomepuu]], eesti sõjaväelane (1930–)
*[[Tuuli Toomere]], eesti sotsioloog (1975–2008)
*[[Triin Toomesaar]], eesti haridustegelane ja kodanikuaktivist (1987–)
*[[Aadu Toomessalu]], eesti etnograaf (1916–1990)
*[[Elo-Mall Toomet]], eesti luuletaja ja raamatuillustraator (1981–)
*[[Hardu Toomet]], Eesti sõjaväelane (1909–2000)
*[[Janar Toomet]], eesti jalgpallur (1989–)
*[[Tiia Toomet]], eesti kirjanik (1947–)
*[[Tiina Toomet]], eesti loomaarst (1960–)
*[[Tiina Toomet (tõlkija)|Tiina Toomet]], eesti tõlkija (1976–)
*[[Vallo Toomet]], eesti ajakirjanik (1960–)
*[[Ullo Toomi]], eesti rahvatantsujuht (1902–1983)
*[[Vilja Toomi]], eesti muusika- ja rahvatantsupedagoog ning koorijuht (1920–1993)
*[[Jaan Toomik]], eesti kunstnik (1961–)
*[[Tanel Toomik]], eesti luuletaja
*[[Alfred Tooming]], eesti vaimulik (1907–1977)
*[[Ants Tooming]], eesti vaimulik (1965–) 
*[[Hardi Tooming]], eesti ehitus- ja restaureerimisettevõtja (1966–2016) 
*[[Heino Tooming]], eesti füüsik ja bioloog (1930–2004)
*[[Jaan Tooming]], eesti lavastaja, näitleja ja kirjanik (1946–)
*[[Osvald Tooming]], eesti kirjanik (1914–1992)
*[[Peeter Tooming]], eesti fotograaf (1939–1997)
*[[Taaniel Tooming]], eesti orienteeruja (1992–) 
*[[Garina Toomingas]], eesti kultuuritegelane (1967–)
*[[Terje Toomistu]], eesti antropoloog, etnoloog ja filmitegija (1985–) 
*[[Ilmar Toomla]], eesti näitleja (1921–1995) 
*[[Jaan Toomla]], eesti kirjastaja, toimetaja ja bibliofiil (1929–2007)
*[[Margus Toomla]], eesti tantsujuht ja koreograaf (1980–)
*[[Vallo Toomla]], eesti filmirežissöör (1983–) 
*[[Valther Toompark]], eesti ehitusinsener (1907–1974)
*[[Anni Toompere]], eesti flötist ja kammermuusik
*[[Harriet Toompere]], eesti näitleja (1975–)
*[[Hendrik Toompere juunior]], eesti näitleja ja lavastaja (1965–)
*[[Hendrik Toompere juunior juunior]], eesti näitleja ja lavastaja (1986–)
*[[Hendrik Toompere seenior]], eesti näitleja (1946–)
*[[Maie Toompere]], eesti nukunäitleja (1940–2012)
*[[Maaja Toompuu]], Eesti riigiametnik (1948–)
*[[Oleg Toompuu]], eesti geneetik
*[[Raigo Toompuu]], Eesti kergejõustiklane, kuulitõukaja (1981–)
*[[Tauno Toompuu]], eesti vaimulik (1979–)
*[[Alar Toomre]], eesti astrofüüsik ja rakendusmatemaatik (1937–)
*[[Richard Toomre]], eesti põllumajandusteadlane (1907–1993)
*[[Juhan Toomsar]], Eesti sõjaväelane (1893–1941)
*[[Aarne Toomsalu]], Eesti poliitik
*[[Hannes Toomsalu]], Eesti sõjaväelane (kolonel)
*[[Harald Toomsalu]], eesti ajakirjanik (1921–2005)
*[[Laine Toomsalu]], eesti ajalooõpetaja (1931–2012)
*[[Liis Toomsalu]], eesti jurist
*[[Ruudi Toomsalu]], eesti kergejõustiklane ja spordipedagoog (1913–2002)
*[[Tiit Toomsalu]], Eesti poliitik (1949–)
*[[Mihkel Toomse]], eesti keeleteadlane (1905–1986)
*[[Toomas Toomsoo]], eesti arst (1970–) 
*[[Ludmilla Toon]], eesti muusikapedagoog ja koorijuht (1946–)
*[[Elin Toona]], eesti kirjanik (1937–)
*[[Enn Toona]], eesti näitleja ja lavastaja (1909–1973)
*[[Liki Toona]], eesti näitleja (1910–1984)
*[[Marta Toona]], eesti muusikapedagoog (1918–)
*[[Jens Toornstra]], hollandi jalgpallur (1989–)
*[[Gordon Tootoosis]], indiaani päritolu Kanada näitleja (1941–2011)
*[[Adalbert Toots]], eesti maadleja (1910–?)
*[[Aleksander Toots]], Eesti riigiametnik (1969–)
*[[Arved Toots]], eesti agronoom (1930–1992) 
*[[Erhard Toots]], Eesti NSV riigiametnik ja tööstusjuht (1927–2011)
*[[Heiki Toots]], eesti maadleja ja treener (1939–)
*[[Heinrich Toots]], eesti rahvusest Ameerika Ühendriikide geoloog ja paleontoloog (1929–)
*[[Jaan Toots]], eesti ettevõtja ja poliitik (1957–)
*[[Jorma Toots]], eesti pianist (1975–)
*[[Kati Toots]] (1981–)
*[[Kristo Toots]], eesti näitleja ja lavastaja (1977–)
*[[Nora Toots]], inglise keele õpetaja, õppejõud, õpikute autor, tõlkija, toimetaja ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent (1930–)
*[[Reeda Toots]], eesti näitleja ja lavastaja (1961–)
*[[Villu Toots]], eesti kirjakunstnik (1916–1993) 
*[[Jaan Tootsen]], eesti ajakirjanik ja filmirežissöör (1975–)
*[[Toivo Tootsen]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1943–)
*[[Ülo Tootsen]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1933–2006)
*[[Voldemar Tootson]], [[Joosep Toots]]i prototüüp (1885–1920)

==Top==
*[[Anatolie Topală]], Mooldova poliitik (1970–)
*[[Stephanie Topalian]], armeenia-jaapani päritolu laulja (1987–) 
*[[Veselin Topalov]], bulgaaria maletaja (1975–)
*[[Zacharias Topelius]], Soome kirjanik (1818–1898)
*[[Bamir Topi]], Albaania poliitik (1957–)
*[[Borislav Topić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1984–) 
*[[Maksim Topilin]], Venemaa majandusteadlane ja poliitik (1967–) 
*[[Anti Toplaan]], eesti vaimulik (1968–)
*[[August Topman]], eesti helilooja, organist, koorijuht ja muusikapedagoog (1882–1968)
*[[Mirek Topolánek]], Tšehhi poliitik (1956–)
*[[Marcela Topor]], Kataloonia ajakirjanik (1976–)
*[[Andrei Toporkov]], vene folklorist, kirjandusteadlane ja etnograaf (1958–) 
*[[Vladimir Toporov]], vene filoloog (1928–2005)
*[[Kjersti Toppe]], Norra poliitik (1967–) 
*[[Uwe Topper]], saksa ajaloolane
*[[Ali Ertan Toprak]], kurdi rahvusest Saksamaa poliitik (1969–)

==Tor==
*[[Juri Torbek]], eesti poksija (1954–2003)
*[[Adrian Torck]], Vindavi komtuur 16. sajandil
*[[Dietrich Torck]], Liivi ordumeister (suri 1415)
*[[Goddert Torck]], Liivi ordu majandusülem 16. sajandil
*[[Evald Tordik]], eesti ooperilaulja (1923–1989)
*[[Heino Torga]], eesti lavastaja ja näitleja (1933–2012)
*[[Maarja Torga]], eesti õigusteadlane (1984–)
*[[Erika Torger]], eesti näitleja (1914–1993)
*[[Johnson Toribiong]], Belau poliitik (1946–)
*[[Hans Torim]], eesti kergejõustiklane, treener ja spordipedagoog (1930–)
*[[Milvi Torim]], eesti graafik (1944–2015)
*[[Milvi Torim (kergejõustiklane)|Milvi Torim]], eest kergejõustiklane ja treener (1946–)
*[[Hillar Tork]], eesti insener ja muusik (1957–)
*[[Juhan Tork]], eesti ajaloolane (1889–1980)
*[[Oskar Tork]], Eesti ametiühingutegelane ja poliitik (1895–1939)
*[[Marko Torm]], Eesti poliitik (1980–)
*[[Piret Torm-Kriis]], eesti ettevõtja, seto ülemsootska (1964–) 
*[[August Torma]], Eesti diplomaat (1895–1971)
*[[Július Torma]], slovaki rahvusest Ungari ja Tšehhoslovakkia poksija (1922–1991)
*[[Lea Tormis]], eesti teatriteadlane (1932–)
*[[Riho Tormis]], eesti köster ja organist (1899–1967) 
*[[Tõnu Tormis]], eesti fotograaf (1954–)
*[[Veljo Tormis]], eesti helilooja (1930–2017)
*[[Ilmar Torn]], eesti graafik (1921–1999)
*[[Guillermo del Toro]], Mehhiko filmirežissöör, stsenarist ja produtsent (1964–) 
*[[Ray Toro]], USA muusik (1977–)
*[[Olga Torokoff-Tiedeberg]], eesti laulja (1902–1964)
*[[Kaarel Torop]], eesti jalgpallur (1992–)
*[[Kristjan Torop]], eesti lavastaja, rahvatantsupedagoog ja folklorist (1934–1994)
*[[Peeter Torop]], eesti kirjandusteadlane (1950–)
*[[Tiina Torop]],  eesti kergejõustiklane, treener ja spordipedagoog (1950–)
*[[Ülo Torpats]], eesti klassikaline filoloog ja tõlkija (1920–1988)
*[[Arnold Torpel]], eesti poksija (1920–?)
*[[Antonio de Torquemada]]
*[[Quim Torra]], Kataloonia poliitik (1962–)
*[[Eugenio Torre]], Filipiinide maletaja (1951–)
*[[Manuel Torre]], mustlasest flamenkolaulja (1878–1933)
*[[Stephan Torre]], USA päritolu filosoof
*[[Lucas Torreira]], Uruguay jalgpallur (1996–)
*[[Gwen Torrence]], USA kergejõustiklane (1965–)
*[[Fernando Torres]], hispaania jalgpallur (1984–)
*[[Fernando Torres (näitleja)|Fernando Torres]], Brasiilia näitleja, lavastaja ja produtsent (1927–2008)
*[[Ferran Torres]], hispaania jalgpallur (2000–) 
*[[Lolita Torres]], Argentina filminäitleja ja laulja (1930–2002)
*[[Antonio de Torres Jurado]], hispaania pillimeister ja kitarrist (1817–1892)
*[[Martín Torrijos]], Panama poliitik (1963–)
*[[Jaanus Torrim]], eesti organist (1975–)
*[[Ottokar Torrim]], eesti keemik (1887–1939)
*[[Emilíana Torrini]], islandi laulja (1977–)
*[[Bjørn Torske]], norra muusikaprodutsent (1971–)
*[[Anders Torstenson]]
*[[Lennart Torstenson]]
*[[Anna Torv]], Austraalia näitleja
*[[Õilme Torv]], eesti õpetaja ja teadusorganisaator (1932–1991) 
*[[Linus Torvalds]], soomerootsi programmeerija (1969–)
*[[Nils Torvalds]], soomerootslasest Soome ajakirjanik ja poliitik (1945–)

==Tos==
*[[Piero Toscani]], Itaalia poksija (1904–1940)
*[[Hain Toss]], eesti arhitekt (1939–2015)
*[[Johannes Toss]], eesti õpetaja ja  koolijuht (1895–1938) 
*[[Enn Tosso]], eesti ajakirjanik (1976–)
*[[Henn Tosso]], eesti majandusteadlane (1945–)
*[[Cenk Tosun]], türgi jalgpallur (1991–)

==Toš==
*[[Andrej Tošev]], Bulgaaria poliitik (1867–1944)

==Tot==
*[[Krisztina Tóth]], Ungari luuletaja ja tõlkija (1967–)
*[[Claes Tott]], Rootsi poliitik ja diplomaat (1630–1674)
*[[Claes Åkesson Tott]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (suri 1590)
*[[Francesco Totti]], itaalia jalgpallur (1976–)

==Tou==
*[[Faustin-Archange Touadéra]], Kesk-Aafrika Vabariigi poliitik (1957–)
*[[Stephen Toulmin]], Briti filosoof (1922–2009)
*[[Henri de Toulouse-Lautrec]], prantsuse kunstnik (1864–1901)
*[[Eva Toulouze]], etnoloog ja fennougrist (1956–)
*[[Amadou Toumani Touré]], Mali poliitik (1948–2020)
*[[Marisol Touraine]], Prantsusmaa poliitik (1959–)
*[[Aminata Touré]], Senegali poliitik (1962–)
*[[Yaya Touré]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1983–)
*[[Kolo Touré]], Elevandiluuranniku jalgpallur
*[[Michel Tournier]], prantsuse kirjanik (1924–2016)
*[[Gideon Toury]], iisraeli tõlketeadlane (1942–2016)
*[[Jean-Philippe Toussaint]], Belgia kirjanik ja filmilavastaja (1957–)

==Tov==
*[[Lupita Tovar]], Mehhiko näitleja (1910–2016)

==Tow==
*[[Victor Toweel]], Lõuna-Aafrika poksija (1928–2008)
*[[William Toweel]], Lõuna-Aafrika poksija (1934–2017) 
*[[Pete Townshend]], Briti muusik (1945–)
*[[Andrzej Towpik]], Poola diplomaat (1939–)

==Toy==
*[[Arnold J. Toynbee]], inglise ajaloolane (1889–1975)

[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|To, Biograafiad]]</text>
      <sha1>7g5hx2doo8d28f1ufxhz5pl8l34tujp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dzierżoniówi maakond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>457718</id>
    <revision>
      <id>6172249</id>
      <parentid>5649667</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T20:32:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>CommonsDelinker</username>
        <id>1930</id>
      </contributor>
      <comment>Kasutaja [[commons:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:Powiat_dzierzoniowski_flaga.svg|Powiat_dzierzoniowski_flaga.svg]] pildiga [[Pilt:POL_powiat_dzierżoniowski_flag.svg|POL_powiat_dzierżoniowski_flag.svg]]. Põhjus: [[:c:COM:FR|Fi</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1547" xml:space="preserve">{{Provints
| nimi = Dzierżoniówi maakond
| nimi1_keel = poola | nimi1 = powiat dzierżoniowski
| lipp = POL powiat dzierżoniowski flag.svg
| lipu_link = Dzierżoniówi maakonna lipp
| vapp = POL powiat dzierżoniowski COA.svg
| vapi_link = Dzierżoniówi maakonna vapp
| pindala = 479
| elanikke = 100813
| elanikke_seis = 31.12.2019
| keskuse_nimi = [[Dzierżoniów]]
| asendikaardi_pilt = POL powiat dzierżoniowski map.svg
}}

'''Dzierżoniówi maakond''' ([[poola keel|poola]] ''powiat dzierżoniowski'') on [[Maakond (Poola)|maakond]] [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonna]] edelaosas. Maakonna halduskeskus on [[Dzierżoniów]]i linn.&lt;ref&gt;http://www.pow.dzierzoniow.pl/&lt;/ref&gt;

Maakond jaguneb kuueks [[vald (Poola)|vallaks]] (''gmina'').

== Linnad ==

{| class=wikitable
!Linn
!Pindala (km²)
!Elanikke (2015)
|-
|[[Bielawa]]
|36,21
|30 492
|-
|[[Dzierżoniów]]
|20,07
|33 851
|-
|[[Pieszyce]]
|17,72
|7254
|-
|[[Piława Górna]]
|20,93
|6602
|-
|[[Niemcza]]
|19,81
|3039
|}

&lt;gallery&gt;
Pilt:Bielawa, kościół pw. Bożego Ciała.jpg|Bielawa kirik
Pilt:Dzierżoniowski Ratusz z Wieżą, XV w..JPG|Dzierżoniówi raekoda ja kesklinn
Pilt:Pieszyce mury obronne 01.jpg|Pieszyce linnamüür
Pilt:Pilawa gorna panorama1.JPG|Piława Górna
Pilt:2016 Rynek w Niemczy 02.jpg|Niemcza raekoda ja kesklinn
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.pow.dzierzoniow.pl/ Koduleht]

{{Alam-Sileesia vojevoodkond}}

{{koord|tüüp=haldus2}}

[[Kategooria:Alam-Sileesia vojevoodkonna maakonnad]]</text>
      <sha1>fxadxkv14g32qvv66hmvq4rrlihex2e</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sergei Polunin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>461300</id>
    <revision>
      <id>6172356</id>
      <parentid>6163349</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T03:41:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="25705" xml:space="preserve">[[Pilt:Sergei Polunin Allan Warren.jpg|thumb|Sergei Polunin (2013)]]

'''Sergei Vladimirovitš Polunin''' ([[vene keel|vene]] ''Сергей Владимирович Полунин''; [[ukraina keel|ukraina]] '''Serhi Volodõmõrovõtš Polunin''', ''Сергій Володимирович Полунін''; sündinud [[20. november|20. novembril]] [[1989]] [[Herson]]is [[Ukraina]]s) on Ukrainast pärit, vene keelt emakeelena kõnelev [[balletitantsija]].

Aastatel [[2010]]–[[2012]] oli ta [[London]]i balletiteatri [[Royal Ballet]] [[esitantsija]], seejärel aastatel 2012–2014 [[Stanislavski ja Nemirovitš-Dantšenko nimeline Moskva Muusikateater|Stanislavski ja Nemirovitš-Dantšenko nimelise Moskva Muusikateatri]] esitantsija ning [[Novosibirski Ooperi- ja Balletiteater|Novosibirski Ooperi- ja Balletiteatri]] külalissolist. Alates [[2014]]. aastast on esinenud mõlemas teatris külalissolistina.&lt;ref name=mosteatr&gt;[https://web.archive.org/web/20170325201851/http://www.stanislavskymusic-bilet.ru/ballet-soloists/sergey-polunin/ Сергей Полунин] Московский Музыкальный театр имени К.С. Станиславского и Вл.И. Немировича-Данченко (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref name=ria&gt;[https://ria.ru/culture/20140910/1023547026.html Сергей Полунин оставил балет и уехал учиться актерству в Голливуде] РИА Новости, 10.09.2014 (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt; [[2016]].–[[2017]]. aastal on ta [[München]]is [[Bayerische Staatsballett]]i alaline külalissolist.&lt;ref name=staatsoper&gt;[https://web.archive.org/web/20170325201721/https://www.staatsoper.de/biographien/detail-seite/polunin-sergei.html Sergei Polunin] Bayerische Staatsoper (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt;

==Elulugu==

===Päritolu ja haridus===

Sergei Polunin sündis [[Ukraina]]s [[Herson]]i linnas Vladimir Polunini ja Galina Polunina perekonnas.&lt;ref name=vogue&gt;Федина, Анна. [https://web.archive.org/web/20170325113039/http://www.vogue.ru/magazine/articles/Naslednik_prestola/ &quot;Наследник престола&quot;] – ''Vogue Россия'', 28.06.2014 (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref name=kherson&gt;[http://kherson.net.ua/news/hersonets-sergej-polunin-malchish-plohish-baletnogo-mira Херсонец Сергей Полунин. Мальчиш-плохиш балетного мира] Kherson.net.ua, 7.10.2016 (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt; Perekond elas väikeses korteris Hersoni ühes vaesemas linnaosas. Nelja-aastaselt hakkas Sergei tegelema spordikoolis [[sportvõimlemine|sportvõimlemisega]], mis tema enda sõnul aitas teda hiljem palju balleti õppimisel, eriti hüpete osas. Kaheksa-aastaselt asus ta õppima kohalikus balletikoolis Juvent, sest pikaajaline haigus, mis takistas neli kuud treeningutes osalemist, rikkus väljavaated spordis edu saavutada.&lt;ref name=sezon&gt;[http://musicseasons.org/sergej-polunin/ Сергей Полунин] Музыкальные сезоны (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Рагожина, Елена. [https://web.archive.org/web/20170515133352/http://www.newstyle-mag.com/personalii/sergej-polunin-kogda-tancuyu-na-scene-ya-schastliv.html &quot;Сергей Полунин: Когда танцую на сцене – я счастлив&quot;] – ''New Style'', 2.09.2013 (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref name=plie&gt;[http://plie.kiev.ua/2013/10/baletnyj-genij-sergej-polunin/ Балетный гений — Сергей Полунин] Plie, 17.10.2013 (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt; Otsuse balleti peale üle minna tegi poisi ema Galina.&lt;ref name=kherson/&gt;

Aasta hiljem, üheksa-aastaselt kolis Polunin koos emaga [[Kiiev]]isse, kus asus õppima [[Kiievi riiklik koreograafiakool|sealses riiklikus koreograafiakoolis]]. Ta elas koos emaga väikeses ühetoalises korteris. Polunini vanaema ja isa läksid tööle välismaale, et toetada tema õpinguid ning saata Kiievis korteri üürimiseks raha. Kiievis olid tema õppejõud E. Kostjukov, T. Martõnenko ja N. Prjadtšenko.&lt;ref name=vogue/&gt;&lt;ref name=frater&gt;Frater, Sarah. [https://web.archive.org/web/20110629100922/http://online.wsj.com/article/SB10001424052702303738504575568062923698570.html &quot;All the World's a Stage&quot;] – ''The Wall Street Journal'', 29.10.2010 (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.interviewrussia.ru/art/sergey-polunin-mne-seychas-let-shest-ne-bolshe_ &quot;Сергей Полунин: «Мне сейчас лет шесть, не больше»&quot;] – ''Andy Warhol's Interview'', 7.10.2016 (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt;

Ema saatis videokasseti poja esinemisega [[London]]i balletikooli [[Royal Ballet School]], kus ta kutsuti sisseastumiskatsetele, mille ta edukalt sooritas.&lt;ref name=sezon/&gt; Kiievi koreograafiakooli lõpetamata&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170525000613/http://kdhu.org.ua/graduates Випускники усіх років] Київське державне хореографічне училище (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt; asus ta [[2003]]. aastal 13-aastaselt üksi elama ja õppima Londonisse, kus tema õpinguid rahastas [[Rudolf Nurejevi Sihtasutus]]. Koolis tõestas Polunin oma andekust – teda edutati kahe aasta võrra ja ta omandas ka kiiresti inglise keele.&lt;ref name=frater/&gt; 

Londonis õppimise ajal osales ta mitmel rahvusvahelisel võistlusel, kus ta võitis ka auhindu. Neist mainekaimad oli [[Prix de Lausanne]]'i stipendium ja publikupreemia ([[2006]]), [[Youth America Grand Prix]] (2006) ning juunioride rühma kuldmedal [[Serge Lifari nimeline rahvusvaheline balletikonkurss|Serge Lifari nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil]] (2006).&lt;ref&gt;[http://www.prixdelausanne.org/community/prize-winners/ Prize Winners] Prix de Lausanne (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Polishchuk, Tetiana. [https://day.kyiv.ua/en/article/day-after-day/without-icarus Without “Icarus”] День.kyiv.ua, 11.04.2006 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt;

===Royal Ballet===

Kooli lõpetamise järel [[2007]]. aastal tegi talle tööpakkumisi mitu maailma juhtivat balletiteatrit, teiste seas [[American Ballet Theatre]] [[New York|New Yorgis]] ja [[Moskva Suur Teater]].&lt;ref name=frater/&gt;

Polunin otsustas aga siduda ennast Londoni balletiteatriga [[Royal Ballet]]. Hiljem on ta öelnud, et teda mõjutas otsuse tegemisel Royal Ballet' maine ühe ihaldusväärseima balletitrupina. Teatris tegi ta kiiret karjääri: [[2008]]. aastal edutati ta solistiks, [[2009]]. aastal esimeseks solistiks (''First Soloist'') ja [[2010]]. aasta suvel esitantsijaks (''Principal''). Tema läbimurderollid solistina olid peaosa [[Jerome Robbins]]i balletis &quot;[[Dances at a Gathering]]&quot; ja [[Ludwig Minkus]]e balletis &quot;[[Bajadeer]]&quot;. 19-aastaselt oli ta üks Royal Ballet' ajaloo nooremaid esisoliste.&lt;ref name=opera&gt;[http://www.roh.org.uk/people/sergei-polunin Sergei Polunin] Royal Opera House (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref name=frater/&gt;

2007. aastal pälvis Polunin [[Suurbritannia aasta noortantsija]] auhinna, 2009. aastal [[Critics' Circle]]'i tantsusektsiooni auhinna parima meesklassikatähe ja tõusva meestähe kategoorias. Lisaks kandideeris ta 2010. ja 2011. aastal ka Critics' Circle'i parima meestantsija auhinnale.&lt;ref name=opera/&gt;

[[24. jaanuar]]il [[2012]] üllatas ta avalikkust teatega oma kohesest lahkumisest Royal Ballet' trupist.&lt;ref&gt;[http://www.roh.org.uk/news/sergei-polunin-resigns Sergei Polunin leaves The Royal Ballet] Royal Opera House, 24.01.2012 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt; Sisuliselt lahkus Polunin etenduse proovist ja ei pöördunudki enam teatrisse tagasi. Lahkumise põhjusena nimetas ta ise rahulolematust tööga, mille tingis teatri liiga range distsipliin, jäik hierarhia, peaaegu täielik vaba aja puudumine ja seejuures ebapiisav töötasu.&lt;ref name=vogue/&gt;&lt;ref name=kherson/&gt; Briti ajakirjanduses köitis ta tähelepanu avameelsete ülestunnistustega, et pinged ja tööstress olid päädinud narkootikumide tarbimise ja liigse pidutsemisega. Samuti tunnistas ta, et oli tantsinud [[kokaiin]]i mõju all. Pärast neid paljastusi hakati teda kutsuma &quot;balleti pahaks poisiks&quot;.&lt;ref name=dailymail&gt;[http://www.dailymail.co.uk/news/article-2436794/ Russian bad boy of ballet who 'partied so hard he quit London show' is sued by producers for £400,000] Mail Online, 28.09.2013 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref name=telegraph&gt;Silverman, Rosa. [http://www.telegraph.co.uk/culture/9977234/Sergei-Polunin-spoke-of-depression-and-cutting-himself-before-walk-out.html &quot;Sergei Polunin spoke of depression and cutting himself before walk-out&quot;] – ''The Telegraph'', 7.04.2013 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt;

===Hilisem balletikarjäär===

Suvel [[2012]] siirdus Polunin [[Stanislavski ja Nemirovitš-Dantšenko nimeline Moskva Muusikateater|Stanislavski ja Nemirovitš-Dantšenko nimelise Moskva Muusikateatri]] ning [[Novosibirski Ooperi- ja Balletiteater|Novosibirski Ooperi- ja Balletiteatri]] ballettmeistri [[Igor Zelenski]] kutsel tööle Venemaale, saades Moskva teatri esitantsijaks ja Novosibirski teatri külalissolistiks. Võttes arvesse Polunini soovi säilitada senisest suurem vabadus, nõustus Zelenski teda esialgu palkama ilma alalise töölepinguta.&lt;ref name=plie/&gt;

Venemaal töötades astus Polunin üles peaosatäitjana arvukates klassikalistes ballettides nagu &quot;Bajadeer&quot;, &quot;[[Luikede järv]]&quot;, &quot;[[Mayerling (ballett)|Mayerling]]&quot;, &quot;[[Don Quijote (ballett)|Don Quijote]]&quot;, &quot;[[Coppélia]]&quot;, &quot;[[Giselle]]&quot; ja &quot;[[Pähklipureja (ballett)|Pähklipureja]]&quot;.&lt;ref name=mosteatr/&gt; 

Külalisetenduste eest Suurbritannias kandideeris ta [[2014]]. aastal koos [[Dane Hurst]]i, [[Vadim Muntagirov]]i ja [[Edward Watson]]iga Suurbritannia riiklikule tantsuauhinnale parima meestantsija kategoorias.&lt;ref&gt;Mackrell, Judith. [https://www.theguardian.com/stage/2013/nov/08/2014-national-dance-awards-shortlist &quot;Winner's circle: The 2014 National Dance awards shortlist is announced&quot;] – ''The Guardian'', 8.11.2013 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt; 

Sügisel [[2014]] lahkus ta Moskva muusikateatri koosseisust, et suunduda [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]] näitekunsti õppima, kuid on ka pärast seda esinenud külalissolistina nii Moskvas kui ka Novosibirskis.&lt;ref name=ria/&gt; Kui Polunini [[mentor]] Igor Zelenski suundus 2016. aastal külalislavastajaks [[Saksamaa]]le [[Baieri]] balletitrupi [[Bayerische Staatsballett]] juurde, kutsus ta endaga kaasa külalissolistiks ka Polunini, kes esineb alalise külalissolistina [[München]]is vähemalt 2016.–2017. aasta teatrihooaja lõpuni.&lt;ref name=staatsoper/&gt;&lt;ref&gt;Landgraf, Ilona. [https://www.ilona-landgraf.com/2016/09/behind-the-scenes-at-the-bavarian-state-ballet/ Behind the Scenes at the Bavarian State Ballet] Landgraf on Dance, 12.09.2016 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt;

===Muud ettevõtmised===

Pärast Royal Ballet' trupist lahkumist 2012. aastal teatas Polunin, et soovib leida elus uusi suundi ja eesmärke, seades üheks eesmärgiks saada heaks näitlejaks.&lt;ref&gt;[http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/newsnight/9705123.stm Ballet's Sergei Polunin: 'The artist in me was dying'] BBC News, 13.03.2012 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt; Ka pärast Venemaale suundumist 2012. aasta suvel lõi ta kaasa mitmesugustes Londoni tantsuprojektides, mitmel korral koos oma mentori Igor Zelenskiga. Samas kannatas Polunin endiselt [[depressioon]]i all, mis viis muuhulgas eneselõikumiseni. Aprillis [[2013]] katkestas ta taas poole pealt osalemise teose &quot;[[Midnight Express]]&quot; tantsulavastuses, mille eest esitas produktsioonifirma [[Peter Schaufuss Ballet]] tema vastu 400 000 Suurbritannia naelsterlingi suuruse hagi. 2014. aastal jõudsid pooled kohtuvälise kokkuleppeni.&lt;ref name=dailymail/&gt;&lt;ref&gt;Jones, Sam. [https://www.theguardian.com/stage/2013/apr/04/sergei-polunin-walks-out-again &quot;Ballet star Sergei Polunin walks out of production – again&quot;] – ''The Guardian'', 4.04.2013 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://connection.ebscohost.com/c/articles/98782218/peace-between-schaufuss-polunin &quot;Peace between Schaufuss and Polunin&quot;] – ''The Ballet 2000'', August 2014, p. 23 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt;

2013. aastal käis ta Ameerika Ühendriikides modellina poseerimas tuntud filmilavastajale ja fotograafile [[Gus Van Sant]]ile.&lt;ref&gt;Crompton, Sarah. [http://www.telegraph.co.uk/culture/9824446/Ballets-prodigal-son-interview-with-Sergei-Polunin.html &quot;Ballet's prodigal son: interview with Sergei Polunin&quot;] – ''The Telegraph'', 5.02.2013 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt; Suvel 2014 oli Polunin modelliks [[Marc Jacobs]]i sügis- ja talvemoe meestekollektsiooni reklaamides.&lt;ref&gt;[http://www.thefashionisto.com/marc-jacobs-fallwinter-2014-ad-campaign-starring-sergei-polunin/ Marc Jacobs Fall/Winter 2014 Ad Campaign Starring Sergei Polunin] The Fashionisto, 21.08.2014 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt;

Näitlemist õppima Polunin pärast Moskvast lahkumist küll ei läinud, kuid ta alustas 2014. aastal koostööd ameerika fotograafi ja muusikalavastaja [[David LaChapelle]]'iga. Nende koostöös valmis [[2015]]. aasta alguses avaldatud tantsuvideo [[Hozier]]i loole &quot;[[Take Me to Church]]&quot;, mis levis laialdaselt interneti vahendusel ja tõi Poluninile senisest suurema tuntuse väljaspool balletimaailma.&lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=c-tW0CkvdDI Sergei Polunin, &quot;Take Me to Church&quot; by Hozier, directed by David LaChapelle] YouTube (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Bailey, Alissa. [http://www.elle.com/culture/music/news/a26649/sergei-polunin-hozier-music-video/ &quot;Ballet Bad Boy Sergei Polunin Is Hypnotizing in Hozier's New Music Video&quot;] – ''Elle'', 9.02.2015 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt; Nelja päeva jooksul vaatas seda internetis 3,5 miljonit inimest.&lt;ref name=kommersant&gt;Кузнецова, Татьяна. [http://www.kommersant.ru/doc/2902008 «Я хочу помочь молодым танцовщикам освободиться от гнета театров»] – ''Коммерсантъ'', 5.02.2016 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt; Hiljem on nende koostöös valminud näiteks veebruaris [[2017]] avaldatud [[Diesel (bränd)|Dieseli]] kevad-suvise moekollektsiooni poliitilise alatooniga reklaamvideo &quot;Make Love Not Walls&quot;, mis sisaldab kriitikat Ameerika Ühendriikide presidendi [[Donald Trump]]i immigratsioonipoliitika suhtes.&lt;ref&gt;Fuhrer, Margaret. [http://www.dancespirit.com/news/sergei-polunin-diesel-campaign/ &quot;David LaChapelle and Shirtless Sergei Polunin Reunite for Diesel’s Awesome New Campaign&quot;] – ''Dance Spirit Magazine, 21.02.2017 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt;

[[2016]]. aastal valmis [[Steven Cantor]]i dokumentaalfilm &quot;[[Tantsija (film)|Tantsija]]&quot;, mis on biograafiline sissevaade Polunini senisesse ellu ja karjääri.&lt;ref&gt;Kourlas, Gia. [https://www.nytimes.com/2016/09/16/movies/dancer-review-sergei-polunin.html?_r=1 &quot;Review: Bad Boy of the Royal Ballet Regains His Footing in ‘Dancer’&quot;] – ''The New York Times'', 15.09.2016 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt; Filmi idee pakkus Cantorile välje produtsent [[Gabrielle Tana]], kes tutvus Poluniniga pärast viimase lahkumist Royal Ballet'st ja oli kaalunud tema kaasamist peaosatäitjana [[Rudolf Nurejev]]ist rääkivasse filmi. Nurejevi mängimine on olnud üks Polunini unistusi, kuid Tana arvates ta rolli ei sobinud.&lt;ref name=kherson/&gt;

[[2017]]. aastal peaks linastuma kaks filmi, kus Polunin astub esimest korda üles filminäitlejana – režissöör [[Francis Lawrence]]'i põnevusfilm &quot;[[Red Sparrow]]&quot; ja režissöör [[Kenneth Branagh]]' põnevusfilm &quot;[[Murder on the Orient Express]]&quot;.&lt;ref&gt;Ritman, Alex. [http://www.hollywoodreporter.com/news/dancer-star-sergei-polunin-acting-murder-orient-express-red-sparrow-952594 &quot;Ballet Star Sergei Polunin Lands Roles in 'Murder on the Orient Express,' 'Red Sparrow' (Exclusive)&quot;] – ''The Hollywood Reporter'', 5.12.2016 (vaadatud 26.03.2017)&lt;/ref&gt;

Ajakirjanduses on Polunin rääkinud plaanidest avada [[Serbia]] pealinnas [[Belgrad]]is tantsustuudio ja asutada Londonis sihtasutus The Polunin Project, mis võimaldaks noortel tantsijatel realiseerida ennast vabana suurte, hierarhiliste teatrite kehtestatud tingimustest. Sihtasutuses peaks kaasa lööma produtsendina ka Gabrielle Tana.&lt;ref name=kommersant/&gt;

==Repertuaar==

[[Pilt:Rm sergei.jpg|thumb|Sergei Polunin skulptor Richard MacDonaldi stuudios (2011)]]

Allpool on esitatud valik Sergei Polunini tuntumaid rolle teatrites ja mitmesugustes teatrivälistes tantsuprojektides:

===Royal Ballet===

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;width: 750px;&quot;
|-
! Roll
! Ballett
! Koreograafia
! Muusika
|-
| Le Chevalier des Grieux
| &quot;[[Manon (ballett)|Manon]]&quot;
| [[Kenneth MacMillan]]
| [[Jules Massenet]]
|-
| Krahv Albrecht
| &quot;[[Giselle]]&quot;
| 
| [[Adolphe Charles Adam]]
|-
| Solor
| &quot;[[Bajadeer]]&quot;
| [[Natalija Makarova]]
| [[Ludwig Minkus]]
|-
| Prints Pähklipureja
| &quot;[[Pähklipureja (ballett)|Pähklipureja]]&quot;
|
| [[Pjotr Tšaikovski]]
|-
| Prints Désiré
| &quot;[[Uinuv kaunitar (ballett)|Uinuv kaunitar]]&quot;
|
| Pjotr Tšaikovski
|-
| Armand
| &quot;[[Marguerite ja Armand]]&quot;
| Sir [[Frederick Ashton]]
| [[Ferenc Liszt]]
|-
| Aminta
| &quot;[[Sylvia (ballett)|Sylvia]]&quot;
| Sir Frederick Ashton
| [[Léo Delibes]]
|-
| Prints
| &quot;[[Tuhkatriinu (ballett)|Tuhkatriinu]]&quot;
|
| [[Sergei Prokofjev]]
|-
| Solist
| &quot;[[Rapsoodia (ballett)|Rapsoodia]]&quot;
| Sir Frederick Ashton
| [[Sergei Rahmaninov]]
|-
| Solist
| &quot;[[Dances at a Gathering]]
| [[Jerome Robbins]]
| [[Frédéric Chopin]]
|-
| Hunt 
| &quot;[[Petja ja hunt]]&quot;
|
| Sergei Prokofjev
|-
| Ärtu soldat
| &quot;[[Alice Imedemaal (ballett)|Alice Imedemaal]]&quot;
| [[Christopher Wheeldon]]
| [[Joby Talbot]]
|}

===Moskva muusikateater===

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;width: 750px;&quot;
|-
! Aasta
! Roll
! Ballett
! Koreograafia
! Muusika
|-
| [[2012]]
| Franz
| &quot;[[Coppélia]]&quot;
| [[Roland Petit]]
| [[Léo Delibes]]
|-
| 2012
| Basilio
| &quot;[[Don Quijote (ballett)|Don Quijote]]&quot;
| [[Aleksandr Gorski]]&lt;br&gt;[[Aleksei Tšitšinadze]] töötlus
| [[Ludwig Minkus]]
|-
| 2012
| Krahv Albrecht
| &quot;[[Giselle]]&quot;
| [[Jean Coralli]] / [[Marius Petipa]]
| [[Adolphe Charles Adam]]
|-
| 2012
| Prints Siegfried
| &quot;[[Luikede järv]]&quot;
| [[Vladimir Burmeister]]
| [[Pjotr Tšaikovski]]
|-
| 2012
| Prints Pähklipureja
| &quot;[[Pähklipureja (ballett)|Pähklipureja]]&quot;
| [[Vassili Vainonen]]
| Pjotr Tšaikovski
|-
| [[2013]]
| Kroonprints Rudolf
| &quot;[[Mayerling (ballett)|Mayerling]]&quot;
| [[Kenneth MacMillan]]
| [[Ferenc Liszt]]
|-
| 2013
| Solor
| &quot;[[Bajadeer]]&quot;
| [[Natalija Makarova]]
| [[Ludwig Minkus]]
|-
| [[2015]]
| Solist
| &quot;[[Dances at a Gathering]]&quot;
| [[Jerome Robbins]]
| [[Frédéric Chopin]]
|-
| 2015
| Armand
| &quot;[[Marguerite ja Armand]]&quot;
| Sir [[Frederick Ashton]]
| [[Ferenc Liszt]]
|-
| 2015
| Solist
| &quot;[[Rapsoodia (ballett)|Rapsoodia]]&quot;
| Sir Frederick Ashton
| [[Sergei Rahmaninov]]
|}

===Novosibirski ooperi- ja balletiteater===

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;width: 750px;&quot;
|-
! Aasta
! Roll
! Ballett
! Koreograafia
! Muusika
|-
| [[2012]]
| Ali
| &quot;[[Korsaar (ballett)|Korsaar]]&quot;
| [[Marius Petipa]] / [[Pjotr Gussev]]&lt;br&gt;[[Vjatšeslav Homjakov]]i töötlus
| [[Adolphe Charles Adam]]
|-
| [[2013]]
| Lucien
| &quot;[[Paquita]]&quot;
| [[Marius Petipa]]
| [[Ludwig Minkus]]
|-
| [[2014]]
| Spartacus
| &quot;[[Spartacus (ballett)|Spartacus]]&quot;
| [[Juri Grigorovitš]]
| [[Aram Hatšaturjan]]
|}

===Bayerische Staatsballett===

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;width: 750px;&quot;
|-
! Aasta
! Roll
! Ballett
! Koreograafia
! Muusika
|-
| [[2016]]
| Krahv Albrecht
| &quot;[[Giselle]]&quot;
| [[Marius Petipa]] / [[Peter Wright]]
| [[Adolphe Charles Adam]]
|-
| 2016
| Solor
| &quot;[[Bajadeer]]&quot;
| Marius Petipa / [[Patrice Bart]]
| [[Ludwig Minkus]]
|-
| 2016
| Crassus
| &quot;[[Spartacus (ballett)|Spartacus]]&quot;
| [[Juri Grigorovitš]]
| [[Aram Hatšaturjan]]
|}

===Osalemine tantsuprojektides===

* Orjade ülevaataja ja karjase roll [[Andrew Lloyd Webber]]i muusikalis &quot;[[Ooperifantoom (muusikal 1986)|Ooperifantoom]]&quot; – esietendus Londoni [[Royal Albert Hall]]is oktoobris 2011;&lt;ref&gt;[http://www.dancing-times.co.uk/sergei_polunin_in_phantom/ Sergei Polunin in The Phantom of the Opera] Dancing Times, 26.09.2011 (vaadatud 26.03.2017)&lt;/ref&gt;
* [[James Dean]]i ja [[faunid|fauni]] roll [[Ivan Putrov]]i lavastatud tantsuprogrammis &quot;Men in Motion&quot; – esietendus Londoni [[Sadler's Wells]]i teatris jaanuaris 2012;&lt;ref&gt;Jennings, Luke. [https://www.theguardian.com/stage/2012/feb/05/men-motion-sergei-polunin-review &quot;Men in Motion – review&quot;] – ''The Guardian'', 5.02.2012 (vaadatud 26.03.2017)&lt;/ref&gt;
* mitu rolli telesaates &quot;Bolšoi balet&quot; [[Venemaa]] telekanalil [[Kultura]] 2012. aastal;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20130219075248/http://tvkultura.ru/person/show/person_id/110136/brand_id/22545 Большой балет: Сергей Полунин] Культура (koopia webcitation.org veebiarhiivis, vaadatud 26.03.2017)&lt;/ref&gt;
* solist soolonumbris &quot;Fauni ärkamine&quot; Sergei Polunini ja [[Aleksei Ljubimov]]i koreograafiale – [[Gérard Depardieu]] juhitud kontsertkavas &quot;Bogemnoje nastrojenije&quot; [[Moskva]]s 8. oktoobril 2013;&lt;ref&gt;Тимофеев, Ярослав. [http://izvestia.ru/news/558476 &quot;Кукушка предсказала Депардье долгую жизнь&quot;] – ''Известия'', 9.10.2013 (vaadatud 26.03.2017)&lt;/ref&gt;
* kolm rolli programmis &quot;Three commissions&quot; ([[Russell Maliphant]]i &quot;Silent Echo&quot;, [[Arthur Pita]] &quot;Run Mary Run&quot;, [[Sidi Larbi Cherkaoui]] &quot;Qutb&quot;) koos [[Natalja Ossipova]]ga – esietendus Londoni Sadler's Wellsi teatris oktoobris 2016;&lt;ref&gt;[http://writingaboutdance.com/tag/silent-echo/ Natalia Osipova, Three Commissions] Writing about dance (vaadatud 26.03.2017)&lt;/ref&gt;
* peaosa lühiballettides &quot;Narcissus and Echo&quot; (Sergei Polunini koreograafia) ja &quot;Ikaros. Öö enne lendu&quot; ([[Vladimir Vassiljev]]i koreograafia) koos Natalja Ossipovaga – Londoni Sadler's Wellsi teatris &quot;Project Polunini&quot; raames märtsis 2017;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170327170108/http://www.sadlerswells.com/whats-on/2017/project-polunin/ Sergei Polunin — Project Polunin] Sadlers Wells (vaadatud 26.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://dancetabs.com/2017/03/project-polunin-icarus-tea-or-coffee-narcissus-and-echo-london/Project Polunin – Icarus, The night before the Flight; Tea or Coffee; Narcissus and Echo – London] Dance Tabs, 15.03.2017 (vaadatud 26.03.2017)&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==

* [[2001]] – lastelaagri [[Artek]] tantsuvõistluse auhind
* [[2002]] – tantsuvõistluse &quot;Junost baleta&quot; ('balleti noorus') auhind
* 2002 – [[Kiiev]]is toimunud [[Serge Lifari nimeline rahvusvaheline balletikonkurss|Serge Lifari nimelise rahvusvahelise balletikonkursi]] auhind
* [[2006]] – [[Šveits]]i [[Prix de Lausanne]] rahvusvahelise konkursi stipendium ja publikuauhind
* 2006 – [[New York|New Yorgis]] toimunud rahvusvahelise võistluse [[Youth America Grand Prix]] esikoht
* 2006 – Kiievis toimunud Serge Lifari nimelise rahvusvahelise balletikonkursi kuldmedal juunioride kategoorias
* [[2007]] – [[Suurbritannia aasta noortantsija]] auhind
* [[2009]] – Suurbritannia [[Critics Circle]]'i parima meesklassikatähe ja tõusva meestähe tantsuauhind
* [[2012]] – [[Venemaa]] telekanali [[Kultura]] tantsusaate &quot;Bolšoi balet&quot; ('suur ballett') võitja parima meestantsija kategoorias
* [[2014]] – Venemaa teatrifestivali &quot;[[Kuldne mask]]&quot; preemia balleti kategoorias

==Isiklikku==

2015. aastast on Polunini partner nii eraelus kui ka laval baleriin [[Natalja Ossipova]], kellega nad tutvusid ja armusid balleti &quot;Giselle&quot; proovides.&lt;ref name=mackrell80516&gt;Mackrell, Judith. [https://www.theguardian.com/stage/2016/may/08/natalia-osipova-and-sergei-polunin-interview &quot;Osipova and Polunin: backstage with ballet's most explosive couple&quot;] – ''The Guardian'', 8.05.2016 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt; 2016. aastal andis Polunin teada, et edaspidi soovib ta ''[[pas de deux]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;d tantsida vaid koos Ossipovaga.&lt;ref name=kommersant/&gt;

Polunin elab alaliselt Londonis, kuigi töö tõttu reisib tihti.&lt;ref name=mackrell80516/&gt;

Ta armastab [[tätoveering]]uid ja pälvis juba Royal Ballet's tantsides tähelepanu oma tätoveeritud kehaga. Aastate jooksul on ta jätkanud keha katmist piltide ja tekstidega. Muuhulgas on tema kehale tätoveeritud [[Mickey Rourke]]'i nimi, [[David LaChappelle]]'i nimetähed, karu käpajäljed, õigeusu kirik ja [[Jokker (koomiksitegelane)|Jokkeri]] rollis olnud [[Heath Ledger]]i portree.&lt;ref&gt;Hoffman, Barbara. [http://nypost.com/2016/09/21/meet-the-bad-boy-of-ballet/ &quot;Meet the tattooed dance sensation who worships Mickey Rourke&quot;] – ''New York Post'', 21.09.2016 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt; Pärast Royal Ballet'st lahkumist oli ta kaasosanik ühes Londonis tegutsenud tätoveerimissalongis, mille teine osanik oli tema sõber Anthony Lammin.&lt;ref&gt;Needham, Alex. [https://www.theguardian.com/stage/2012/mar/06/sergei-polunin-give-up-ballet &quot;Sergei Polunin: I'll give up ballet by 26&quot;] – ''The Guardian'', 6.03.2012 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Kavanagh, Julie. [https://www.1843magazine.com/content/arts/dancers-demons &quot;A dancer's demons&quot;] – ''The Economist 1843'', September/October 2012 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited|2}}

==Välislingid==

* [http://www.stanislavskymusic-bilet.ru/ballet-soloists/sergey-polunin/ Profiil Stanislavski ja Nemirovitš-Dantšenko nimelise Moskva Muusikateatri veebilehel] (vene keeles)
* [http://www.roh.org.uk/people/sergei-polunin Profiil Royal Ballet' veebilehel] (inglise keeles)
* [https://www.staatsoper.de/biographien/detail-seite/polunin-sergei.html Profiil Bayerische Staatsballetti veebilehel] (saksa keeles)
* [https://www.facebook.com/groups/66440144347 Sergei Polunin | Official Fan Club] (ametlik fänniklubi Facebookis)


{{JÄRJESTA:Polunin, Sergei}}
[[Kategooria:Ukraina balletitantsijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1989]]</text>
      <sha1>dvwj7x5sgmwmrxm48sbgpb0a49wpwrj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Perekop</title>
    <ns>0</ns>
    <id>462904</id>
    <revision>
      <id>6172048</id>
      <parentid>6120964</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:27:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11761" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Perekop
| pindala  = 2
| elanikke = 919 (2014)
| asendikaart = Ukraina
}}

'''Perekop''' ([[krimmitatari keel]]es: ''Or Qapı''; [[ukraina keel]]es: ''Перекоп''; [[vene keel]]es: ''Перекоп'') on poollinnaline [[alev]] [[Perekopi maakitsus]]el, mis ühendab [[Krimmi poolsaar]]t [[Ukraina]] mandriosaga. Alev asub samanimelise ajaloolise linna kohal ja allub [[Krimm |Krimmi Autonoomse Vabariigi]] Armjanski linnavalitsusele. Perekop on Krimmi ja Armjanski rajooni üks põhjapoolsemaid paikkondi, kust on 6 km (piki maanteed) rajoonikeskuses asuva lähima raudteejaamani. Alevi keskkoha kõrgus merepinnast on 14 m&lt;ref name=&quot;weatherkrym&quot; /&gt; ja 2014. aastal toimunud Ukraina rahvaloenduse andmeil oli Perekopi elanike arv 919.&lt;ref name=&quot;webcitation&quot; /&gt;

== Nimi ==
[[6. sajand|6.]]–[[5. sajand]]il [[eKr]] Krimmi saabunud Kreeka kolonistide ja hilisemate põliselanike poolt asulalinnusele antud nimi ''Táfros'' ([[kreeka keel]]es ''Τάφρος'', 'kaevatud' või 'vallikraav'). Aastal 1443 iseseisvunud [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]] aegne asula kandis [[krimmitatari keel|krimmitatarikeelset]] nime ''Or Qapı'' (''Or'', 'kraav' ja ''Qapı'', 'värav'). 1783. aastal Krimm annekteeriti [[Venemaa]] poolt ja alev sai [[Slaavi keeled|slaavikeelse]] nime ''Perekop'' ('ülekaevatu').

== Elanikkond ==
Ukraina rahvastikuregistri andmeil oli Perekopis 2001. aastal 894 elanikku.&lt;ref name=&quot;loendus&quot; /&gt; Suvorovo külanõukogu 2009. aastal avaldatud andmeil hõlmab Perekopi alev 200 hektari suuruse territooriumi ja selle 332 majapidamises elab 978 inimest.&lt;ref name=&quot;suvoro&quot; /&gt; Viimase, 2014. aasta rahvaloenduse andmeil oli Perekopis 919 elanikku.&lt;ref name=&quot;webcitation&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20150924122536/http://www.gks.ru/free_doc/new_site/population/demo/perepis_krim/tab-krim/pub-01-03.xlsx 2014. aasta rahvaloendus. Krimmi föderaalringkonna elanike, linnaosade, munitsipaalringkondade, linna- ja maa-asulate arv. Arhiveeritud 6. sept. 2015.a. (ru:Перепись населения 2014 года. Численность населения Крымского федерального округа, городских округов, муниципальных районов, городских и сельских поселений. Архивировано из первоисточника 6 сентября 2015.)], WebCite. Loetud 7.4.2017.([[vene keel]]es)&lt;/ref&gt;
2016. aastal oli Perekopis ametlikult 9 tänavat,&lt;ref name=&quot;kladr&quot; /&gt; tegutseb keskkool nr 7,&lt;ref name=&quot;kool&quot; /&gt; postkontor,&lt;ref name=&quot;post&quot; /&gt; velskri-ämmaemandapunkt&lt;ref name=&quot;velsker&quot; /&gt; ja [[õigeusu kirik]]. Alevi, rajoonikeskuse ja linnade vahel sõidavad liinitaksod.&lt;ref name=&quot;maršruuttaksoühendus&quot; /&gt; Vastavalt 26. novembril 2014 välja antud [[Venemaa Föderatsioon]]i julgeolekuteenistuse määrusele nr 659&lt;ref name=&quot;piiritsoon&quot; /&gt; jääb Perekopist põhja riiklik piiritsoon, kuhu Perekop ei kuulu.&lt;ref name=&quot;eikuulu&quot; /&gt;

Ukraina 2001. aasta rahvaloenduse andmetel rääkis Perekopi elanikest emakeelena:
{| class=&quot;wikitable&quot;
! |Keel
! |Elanike arv
! |%
|-----
| [[vene keel]]t
| 403
| 48,88
|-----
| [[krimmitatari keel]]t
| 213
| 25,84
|-----
| [[ukraina keel]]t
| 187
| 22,71
|-----
| [[moldaavia keel]]t
| 11
| 1,34
|-----
| [[valgevene keel]]t
| 6
| 0,67
|-----
| [[armeenia keel]]t
| 4
| 0,92
|-----
| [[ungari keel]]t
| 1
| 0,11
|+
|}

== Lühidalt ajaloost ==
Tatarite kindlus Or Qapı oli oma asukoha poolest otsekui Krimmi värav ning sattus seetõttu aastatel 1654–1667 väldanud [[Vene-Poola sõda (1654–1667)| Vene-Poola sõjas]] [[tsaar]]i ja [[Zaporižžja]] kasakate sõjavägede piiramisrõngasse. [[Vene-Türgi sõda (1735-1739)|Kolmanda Vene-Türgi sõja]] ajal tungis [[Burchard Christoph von Münnich|krahv Burchard Christoph von Münnich]] 17. juunil 1736 läbi tatari kindluse kaitserajatiste, jättes neist järele vaid varemed. Samas oli see surmav löök [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]] sõltumatusele.

[[Katariina II]] valitsemisperioodil viidi Krimmist [[Aasovi meri|Aasovi mere]] äärsetesse [[stepp]]idesse sunniviisil hulgaliselt Krimmi põliselanikke kreeklasi ja armeenlasi. Venemaa valitsuse poliitika põhjustas pahameelt tatarlaste hulgas ja nende väljarändamise. Ka aastatel 1853–1856 kestnud Krimmi sõja järel põgenes tuhandeid tatarlasi [[Osmanite riik]]i või küüditati Krimmist. Krimmi aladele jäi palju tühje maid, kuhu vajati põllumehi, mistõttu Venemaa valitsus alustas maade jagamist ja kinkimist välismaalastele. Kuigi Perekoppi ümbritses lage maastik, kliima oli kuiv ja esines veepuudust, oli see põhjapoolne maakond sellegipoolest sisserändajatele soodne asukoht ja mullastik, mis lähenes omadustelt Ukraina mustmullamaade omale, viljakam kui lõunarannikul. Tollal tegutsesid Perekopis kohtuametnik ja [[ispravnik]] ehk politseiülem, kes kinnitasid suurmaaomanike kaubatingimused.&lt;ref name=&quot;ispravnik&quot; /&gt;

Praegune Perekopi alev jääb samanimelise ajaloolise linna asukohast 1–2 km põhja poole. Perekopi linn hävitati [[Vene kodusõda|Venemaa kodusõjas]] 1920. aasta novembri alguses, kui Punaarmee tegi rünnaku valgekaartlike vägede kindrali [[Peter von Wrangell]]i viimase tugikoha vallutamiseks. Wrangelli põgenemisega lõppenud operatsioon oli kodusõja üks olulisemaid episoode, mis aitas kaasa nõukogude võimu kehtestamisele Krimmis.

Endise maakonnakeskuse taastamisest otsus võeti vastu detsembris 1922.&lt;ref name=&quot;suvoro&quot; /&gt;  Vastavalt üleliidulisele asustuspunktide loetelule oli juba 17. detsembril 1926 Perekopi alevis 82 majapidamist, millest 79 kuulus taluperedele. Elanikke oli 357, kellest venelasi oli 273, ukrainlasi 80 ja ülejäänud 4 inimest &quot;muu&quot; nimetuse all. Alevis tegutses venekeelne kool. Punaarmee 1941. aasta kilomeetrikaardile oli Perekopi kohale märgitud 156 majapidamist.&lt;ref name=&quot;punakaart&quot; /&gt;

Kaksteist aastat hiljem rajati 32 km lõuna poole jääva järve äärde küla nimega ''Bromzavod'' ('broomitehas'), mis aastal 1936 nimetati Perekopi all langenud punaarmeelaste mälestuseks [[Krasnoperekopsk]]iks. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal kestis Saksa armee okupatsioon Perekopis 27. septembrist 1941 kuni 1. novembrini 1943, mil nii [[Wehrmacht]]i 1941. aasta kui ka [[Punaarmee]] 1943. aasta sõjategevuse püüdluseks oli linna vallutamisega Krimm täielikult ära lõigata ülejäänud emamaast.

25. juunil 1946 sai Perekop [[Vene NFSV]] [[Krimmi oblast]]i osaks. 1954. aasta alguses anti kogu Krimm [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i otsusega üle [[Ukraina NSV]]-le. Alates 4. juulist 1996 allub Perekop ''[[de jure]]'' halduslikult Armjanski linnale. Pärast [[2014. aasta Krimmi kriis|Krimmi okupeerimist ja annekteerimist Venemaa poolt]] kuulub alev 21. märtsist 2014 ''[[de facto]]'' [[Venemaa Föderatsioon]]i Krimmi Vabariiki.

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;weatherkrym&quot;&gt;[http://weather.in.ua/krym/19852 Ilmateade Suvorovost (Krimm). (ru: Прогноз погоды в с. Суворово (Крым).], Weather.in.ua. Vaadatud 7.4.2017.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;webcitation&quot;/&gt;
&lt;ref name=&quot;loendus&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20131004230552/http://pop-stat.mashke.org/ukraine-census-2001/avtonomna_respublika_krym.htm 2001. aasta rahvaloendus. Ukraina. Krimmi Autonoomne Vabariik. Arhiveeritud 7. sept. 2014.a. (ru:Перепись населения 2001 года. Украина. Автономна Республіка Крим. Архивировано из первоисточника 7 сентября 2014.)], WebCite. Vaadatud 7.4.2017. ([[ukraina keel]]es).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;suvoro&quot;&gt;[http://who-is-who.ua/main/page/gorodakrim2009/15/403 Suvorovi külanõukogu. Ukraina linnad ja külad. Krimmi Autonoomne Vabariik. Sevastopool 2009. Ajaloolised koduloo-esseed. (ru: Суворовский сельсовет. Города и села Украины. Автономная Республика Крым. Город Севастополь, 2009. Историко-краеведческие очерки.)], Vaadatud 7.4.2017. ([[vene keel]]es)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kladr&quot;&gt;[http://kladr-rf.ru/91/000/002/003/ Krimm, Armjanski linn, Perekop. Tänavad. (ru: Крым, Армянск город, Перекоп. Улицы.)], Venemaa aadresside klassifikaator ([[vene keel|ru]]: КЛАДР РФ.) Vaadatud 7.4.2017. ([[vene keel]]es)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kool&quot;&gt;[http://posh.educrimea.ru/ Krimmi Vabariigi Armjanski linna Perekopi Keskkool No7. (ru: Перекопская средняя общеобразовательная школа №7&quot; города Армянска Республики Крым.)], Ametlik sait. ([[vene keel|ru]]: Официальный сайт.) Vaadatud 7.4.2017. ([[vene keel]]es)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;post&quot;&gt;[https://gdeposylka.ru/courier/russian-post/296011 Postkontor &quot;Perekop&quot;, 296010. (ru: 296010 отделение почтовой связи «Перекоп».)], Kus on saadetis. ([[vene keel|ru]]: Где Посылка). Vaadatud 4.7.2017. ([[vene keel]]es)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;velsker&quot;&gt;[http://armgov.ru/menu/nash_gorod/news_gorod/v_sele_perekop_gorodskogo_okruga_armyansk_postroyat_fap/ Armjanski rajooni Perekopi külas ehitatakse VÄP. (ru: В селе Перекоп городского округа Армянск построят ФАП.)], Armjanski rajoon. Munitsipaalset teavitust. ([[vene keel|ru]]: Муниципальное образование городской округ Армянск.), Vaadatud 7.4.2017. ([[vene keel]]es)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;maršruuttaksoühendus&quot;&gt;[http://www.armyansk.info/transport/router-taxi-schedule Maršruuttaksode sõiduplaan. (ru: Расписание движения маршрутных такси.)], Armjanski informatsioon. ([[vene keel|ru]]: Армянск Информационный). Vaadatud 7.4.2017. ([[vene keel]]es)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;piiritsoon&quot;&gt;[https://rg.ru/2014/12/17/fsb-dok.html Vene Föderaalne Julgeolekuteenistuse määrus Nr 659 26. novembrist 2014, Moskva. &quot;Piiritsooni Krimmi Vabariigi territooriumil&quot;. (ru: Приказ Федеральной службы безопасности Российской Федерации от 26 ноября 2014 г. N 659 г. Москва &quot;О пределах пограничной зоны на территории Республики Крым&quot;)], Российская газета - Федеральный выпуск №6559 (287). 17.12.2014. Vaadatud 7.4.2017. ([[vene keel]]es)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eikuulu&quot;&gt;[http://base.garant.ru/70278052/ Vene Föderaalne Julgeolekuteenistus määrus Nr 515 15. oktoobrist 2012. Piirirežiimi eeskirja kinnitamine (muudatuste ja täiendustega). (ru: Приказ ФСБ РФ от 15 октября 2012 г. N 515 &quot;Об утверждении Правил пограничного режима&quot; (с изменениями и дополнениями).], Portaal Garant.ru. Vaadatud 7.4.2017 ([[vene keel]]es)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ispravnik&quot;&gt;[http://docplayer.org/37590004-Eesti-asundused-venemaal.html#show_full_text Eesti asundused Venemaal], Meie tee, väliseestlaste ajakiri. O. Laaman. Vaadatud 10.4.2017&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;punakaart&quot;&gt;[http://www.etomesto.ru/map-rkka_l-36-b/?x=33.692873&amp;y=46.161659 Kaart RKKA L-36 (B) • 1 km. Zaporižžkaja, Hersonskaja ja Dnepropetrovskaja oblast. (ru: Карта РККА L-36 (Б) • 1 км. Запорожская, Херсонская и Днепропетровская области.)], EtoMesto.ru ([[vene keel|ru]]: ЭтоМесто.ru) (1941), Vaadatud 10.4. 2017. ([[vene keel]]es)&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [http://www.sejs.ee/raamatud/krimm.html Eestlaste unistuste ja mälestuste Krimm], Koostaja: Krimmi-Eestlaste Selts, kirjastaja: kirjastus SE&amp;JS

[[Kategooria:Ukraina asulad]]
[[Kategooria:Krimm]]</text>
      <sha1>3rsnt1loqklxjdoalsln05w5uekw4fv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rahvusvaheline homo-, bi- ja transfoobia vastane päev</title>
    <ns>0</ns>
    <id>465735</id>
    <revision>
      <id>6172248</id>
      <parentid>6137440</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T20:26:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4455" xml:space="preserve">{{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2017|kuu=juuni}}
[[Fail:RainbowFLASH.jpg|pisi|300x300px|Päeva tähistamine Venemaal 2009. aastal]]
'''Rahvusvahelist homo-, bi- ja transfoobiavastast päeva''' tähistatakse [[17. mai]]l.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{cite web|last=|first=|url=http://dayagainsthomophobia.org/what-is-may-17th/|title=What is May 17th|publisher=IDAHO Committee|website=|date=|accessdate=20. juuni 2017}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|last=|first=|url=http://www.unesco.org/new/en/unesco/events/all-events/?tx_browser_pi1%5BshowUid%5D=19095&amp;cHash=975c172684|title=All Events, United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization|publisher=UNESCO|website=|date=|accessdate=16. mai 2017}}&lt;/ref&gt; Päeva eesmärgiks on kooskõlastada rahvusvahelisi üritusi, mis tõstaksid teadlikkust [[LGBT õigused riigiti|LGBT õiguste]] rikkumistest ning huvi LGBT õiguste alasele tööle üle maailma. Algselt rahvusvahelise homofoobiavastase päeva lõi IDAHO Komitee [[2004]]. aastal, et koordineerida rohujuure tasandil toimuvaid ettevõtmisi erinevates päevades ning saada päevale ametliku tunnustuse. Kuupäevaga tähistatakse [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i (WHO) otsust [[1990]]. aastast, millega eemaldati [[homoseksuaalsus]] [[Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon|rahvusvahelisest haiguste klassifikatsioonist]].&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://ilga.org/ilga/en/article/546|title=May 17th is the Intl Day Against Homophobia|publisher=Ilga.org|date=|accessdate=3.12.2013|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140704014026/http://ilga.org/ilga/en/article/546|archivedate=4.07.2014|df=}}&lt;/ref&gt;

Päeva on ametlikult tunnustanud mitmed riigid ja kohalikud võimud, aga ka rahvusvahelised institutsioonid nagu [[Euroopa Parlament]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 17. mai tähistamine on eriti tugev [[Euroopa]]s ja [[Ladina-Ameerika]]s, kus peaaegu igas riigis toimuvad päevaga seotud üritused. Ka Eestis tähistatakse 17. maid erinevate üritustega.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Geikristlaste Kogu|URL=http://gei.kristlased.ee/node/334|Pealkiri=17. mai on rahvusvaheline homofoobia ja transfoobia vastane päev|Väljaanne=|Aeg=16. mai 2011|Kasutatud=16. mai 2017}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Genialistide klubi|URL=http://www.genklubi.ee/2017/05/16/homofoobia-vastane-filmiohtu/|Pealkiri=Homofoobiavastane filmiõhtu|Väljaanne=|Aeg=2017|Kasutatud=16. mai 2017}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
Esimest rahvusvahelist homofoobiavastast päeva tähistati 17. mail [[2005]]. Tegemist oli aasta pikkuse kampaania kulminatsiooniga. Umbes 24 000 inimest ning organisatsioonid nagu Rahvusvaheline Lesbide ja Geide Ühing (ILGA), Rahvusvaheline Gei ja Lesbi Inimõiguste Komisson (IGLHRC), LGBT Juutide Maailmakongress ning Aafrika Lesbide Koalitsioon kirjutasid alla &quot;IDAHO algatusele&quot;. 17. mai üritused toimusid mitmes riigis. Muuhulgas esimesed LGBT üritused Kongos, Hiinas ja Bulgaarias.

2009. aastal lisati nimele [[transfoobia]]. Sellega rõhutati erinevust oluliste [[Seksuaalne sättumus|seksuaalse sättumuse]] ja soolise väljendusviisiga seotud teemade vahel.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Sama aasta 16. mail ehk päev enne toonast rahvusvahelist homo- ja transfoobiavastast päeva sai Prantsusmaast esimene riik, kes ametlikult eemaldas transsoolisuse vaimsete haiguste nimekirjast.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Anne Chemin|URL=http://www.lemonde.fr/planete/article/2009/05/16/mobilisation-mondiale-contre-la-penalisation-de-l-homosexualite_1194011_3244.html|Pealkiri=Mobilisation mondiale contre la pénalisation de l'homosexualité|Väljaanne=Le Monde|Aeg=16. mai 2009|Kasutatud=16. mai 2017|arhiivimisaeg=2009-05-17|arhiivimisurl=https://archive.is/20090517012433/http://www.lemonde.fr/planete/article/2009/05/16/mobilisation-mondiale-contre-la-penalisation-de-l-homosexualite_1194011_3244.html|url-olek=robot: teadmata}}&lt;/ref&gt;

[[2014]]. aastal toimunud päevast võttis osa peaaegu 130 riiki. Nende hulgas oli 37 riiki, kus samasooline vahekord on ebaseaduslik. Kokku toimus umbes 1600 üritust üle maailma.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[2015]]. aastal lisati kampaania nimele [[bifoobia]].&lt;ref&gt;{{cite web|last=|first=|url=http://mccchurch.org/international-day-against-homophobia-transphobia-and-biphobia-2015/|title=IDAHOT &amp;#124; Metropolitan Community Churches|publisher=Mccchurch.org|website=|date=|accessdate=16. mai 2017}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==

{{viited}}

[[Kategooria:LGBT]]
[[Kategooria:Tähtpäevad]]</text>
      <sha1>egxscydojxrrytwg17x8x6zgu6hgbjm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Šostka</title>
    <ns>0</ns>
    <id>479878</id>
    <revision>
      <id>6172126</id>
      <parentid>5981159</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:34:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1489" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Šostka
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Шостка
|  pilt = Shostka 2.jpg
|  pildiallkiri = Šostka kesklinn
|  lipp = Flag of Shostka.svg
|  lipu_link = [[Šostka lipp]]
|  vapp = Coat of Arms of Shostka.svg
|  vapi_link = [[Šostka vapp]]
|  pindala =  36
|  elanikke = 73 197 (2021)
|  asendikaardi_pilt = 
|  asendikaart = Ukraina
}}
'''Šostka''' on linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is, [[Šostka rajoon]]i halduskeskus. Šostka asub [[Sumõ]]st umbes 145 km kirdes [[Desna]] lisajõe [[Šostka jõgi|Šostka]] ääres.

Asula sai alguse [[1739]]. aastal, linnaõigused anti Šostkale [[1924]]. aastal.&lt;ref&gt;[http://ukrmap.org.ua/Pages/Shostka.htm История города Шостка] ukrmap.org.ua&lt;/ref&gt;

Šostkas asub [[1931]]. aastal rajatud tootmiskoondis &quot;Svema&quot;, kus valmistatakse filmilinti.&lt;ref&gt;[http://shostka.org/history_svema.shtml &quot;СВЕМА&quot; – страницы истории : От &quot;Малой кинопленки&quot; до Акционерной компании &quot;Свема&quot;] shostka.org&lt;/ref&gt;

2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Šostka elanikest [[ukrainlased|ukrainlasi]] 86,74%, [[venelased|venelasi]] 9,19%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 0,30%, [[juudid|juute]] 0,12% ja [[armeenlased|armeenlasi]] 0,11%.&lt;ref&gt;[https://datatowel.in.ua/pop-composition/ethnic-cities Національний склад міст] Datatowel.in.ua&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Ukraina linnad]]
[[Kategooria:Sumõ oblast]]</text>
      <sha1>kkbae42vi4gmg8kjk5ggxzhoktg7nui</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tapa vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>480857</id>
    <revision>
      <id>6172017</id>
      <parentid>6121220</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:02:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>OskarRand1</username>
        <id>162064</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tapa vallaga seotud tuntud inimesed */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="29710" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib praegusest vallast; varasema valle kohta vaata artiklit [[Tapa vald (2005)]], veel varasema kohta artiklit [[Tapa vald (Ambla kihelkond)]]}}
{{EestiVald
| nimi = Tapa vald
| lipp =Tapa valla lipp.svg
| lipu_link = [[Tapa valla lipp]]
| vapp = Tapa valla vapp 2017.svg
| vapi_link = [[Tapa valla vapp]]
| pindala = 
| elanikke = 
| keskus = [[Tapa]]
| kaart = Tapa_vald_2017.png
| osm = pind
}}

'''Tapa vald''' on [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]]. Valla keskus on [[Tapa|Tapa linn]].

Tapa vald on [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]] läänepoolseim vald. See piirneb [[Anija vald|Anija]], [[Kuusalu vald|Kuusalu]], [[Kadrina vald|Kadrina]], [[Rakvere vald|Rakvere]], [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja]] ja [[Järva vald|Järva vallaga]].

Vald moodustati 2017. aasta oktoobris [[Tapa vald (2005)|Tapa]] ja [[Tamsalu vald|Tamsalu valla]] liitumisel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/104012017013 |pealkiri=Vabariigi Valitsuse 29.122016.a määrus nr 171 &quot;Tamsalu valla ja Tapa valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 &quot;Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine&quot; muutmine&quot; |väljaanne=Riigi Teataja}}&lt;/ref&gt; Valla pindala on 479,70 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

== Asustus ==
=== Vallasisesed linnad ===
* [[Tamsalu]]
* [[Tapa]]
=== Alevikud ===
* [[Lehtse]]
=== Külad ===
{{veergude loend|laius=8em|stiil=max-width:44em|
* [[Aavere (Tapa)|Aavere]]
* [[Alupere]]
* [[Araski]]
* [[Assamalla]]
* [[Imastu]]
* [[Jootme (Tapa)|Jootme]]
* [[Jäneda]]
* [[Järsi (Tapa)|Järsi]]
* [[Järvajõe]]
* [[Kadapiku (Tapa)|Kadapiku]]
* [[Kaeva]]
* [[Karkuse (Tapa)|Karkuse]]
* [[Kerguta]]
* [[Koiduküla]]
* [[Koplitaguse]]
* [[Kuie]]
* [[Kullenga]]
* [[Kursi (Tapa)|Kursi]]
* [[Kuru (Tapa)|Kuru]]
* [[Kõrveküla (Tapa)|Kõrveküla]]
* [[Lemmküla]]
* [[Linnape]]
* [[Loksa (Tapa)|Loksa]]
* [[Loksu]]
* [[Lokuta (Tapa)|Lokuta]]
* [[Läpi]]
* [[Läste]]
* [[Metskaevu]]
* [[Moe]]
* [[Naistevälja]]
* [[Nõmmküla (Tapa)|Nõmmküla]]
* [[Näo]]
* [[Patika (Tapa)|Patika]]
* [[Piilu]]
* [[Piisupi]]
* [[Porkuni]]
* [[Pruuna]]
* [[Põdrangu]]
* [[Rabasaare]]
* [[Raudla]]
* [[Rägavere (Tapa)|Rägavere]]
* [[Räsna (Tapa)|Räsna]]
* [[Saiakopli]]
* [[Saksi]]
* [[Sauvälja]]
* [[Savalduma]]
* [[Tõõrakõrve]]
* [[Türje]]
* [[Uudeküla]]
* [[Vadiküla]]
* [[Vahakulmu]]
* [[Vajangu]]
* [[Vistla]]
* [[Võhmetu]]
* [[Võhmuta]]
}}

== Piirkonnad ==
Tapa vald jaotub üheksaks kogukondlikuks piirkonnaks:
* Assamalla – Assamalla, Kullenga, Lemmküla, Vadiküla, Võhmetu, Koplitaguse ja Koduküla küla;
* Jäneda – Jäneda, Kõrveküla, Läpi, Patika ja Raudla küla;
* Karkuse – Karkuse, Nõmmküla, Näo, Piilu ja Saiakopli küla;
* Lehtse – Lehtse alevik, Jootme, Kuru, Linnape, Läste, Pruuna, Rabasaare, Rägavere, Räsna ja Tõõrakõrve küla;
* Moe – Imastu, Loksu, Lokuta, Moe, Saksi ja Vahakulmu küla;
* Porkuni – Porkuni, Piisupi, Vistla, Järvajõe ja Kadapiku küla;
* Tamsalu – Tamsalu linn, Uudeküla, Alupere, Naistevälja, Kaeva, Loksa, Savalduma, Araski, Sauvälja, Metskaevu ja Põdrangu küla;
* Tapa linn;
* Vajangu – Vajangu, Kuie, Kursi, Kerguta, Aavere, Võhmuta, Türje ja Järsi küla.

== Rahvastik ==
=== Tapa valla elanike arv&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://andmed.stat.ee|pealkiri=RV0291U: Rahvastik 1. jaanuari seisuga|väljaanne=Statistikaamet|aeg=|vaadatud=21.11.2021}}&lt;/ref&gt; ===

{| class=&quot;wikitable&quot;
!align=left | Aasta
!2017
!2018
!2019
!2020
!2021
|- align=center
! Elanikke
| 11 648 || 11 049 || 10 902
|10 761
|10 611
|}

== Ajalugu ==
Tapa vald hõlmab põhiosa ajaloolisest [[Ambla kihelkond|Ambla]] ja umbes kolmandiku [[Järva-Jaani kihelkond|Järva-Jaani]] kihelkonnast, samuti vähemal määral [[Kadrina kihelkond|Kadrina]], [[Koeru kihelkond|Koeru]] ja [[Väike-Maarja kihelkond|Väike-Maarja]] kihelkonda kuulunud alasid.

Tapa vallas või selle läheduses on mitu muistset asustuskeskust:
* [[Jäneda]] – [[Raudla]],
* [[Lehtse]] – [[Kuru (Tapa)|Kuru]] – [[Pruuna]],
* [[Karkuse (Tapa)|Karkuse]] – [[Nõmmküla (Tapa)|Nõmmküla]],
* [[Käravete]] – [[Kukevere]] ([[Järva vald]], Tapa valla piiril),
* [[Roosna]] ja [[Reinevere]] küla ([[Järva vald]], Tapa valla piiril),
* [[Sääse alevik|Sääse]] – [[Uudeküla]],
* [[Järva-Jaani]] – kaasa arvatud [[Jalgsema]], [[Karinu]] (kõik [[Järva vald|Järva vallas]] Tapa valla piiril) ja [[Kuie]] küla.&lt;ref&gt;[http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr28/latti.pdf Priit Lätti. Asustuspildist muinasaegsel Järvamaal – asustuskeskused ja linnused. Ajakiri Mäetagused, nr 28.]&lt;/ref&gt;

[[Jäneda]]l on asunud ka [[linnus]]. Kuna [[Jäneda linnamägi|Jäneda linnuse]] õuelt on avastatud püsiasustusele viitav kultuurkiht, võib oletada, et tegemist oli n-ö korralikult funktsioneeriva keskusega. Arvatav linnus on asunud ka [[Jalgsema]] külas ([[Järva vald]], Tapa valla piiril) Siimumäel. Muistse Järvamaa linnuste rollist sõjalise rajatisena pole aga midagi teada, sest [[Läti Henrik|Henrik]] [[Henriku Liivimaa kroonika|Liivimaa kroonikas]] seda ei maini ja pole ka andmeid nende piiramiste kohta vallutussõdade ajal 13. sajandil.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr28/latti.pdf Priit Lätti. Asustuspildist muinasaegsel Järvamaal – asustuskeskused ja linnused. Ajakiri Mäetagused, nr 28, lk 144.]&lt;/ref&gt;

Hilisem [[Ambla kihelkond|Ambla]] ja [[Järva-Madise kihelkond]] moodustasid koos ühe muinaskihelkonna – [[Lõpekund|Loppegunde]]. Tänane Tapa vald koos temaga piirnevate aladega moodustasid Loppegunde tuumala. Loppegunde oli muinas-Järvamaa põhjapoolseim kihelkond. Muinaskihelkonna keskusena on pakutud välja nii [[Reinevere]]t ([[Järva vald]], piirneb Tapa valla [[Karkuse (Tapa)|Karkuse]] külaga) kui [[Käravete]]t ([[Järva vald]], Tapa valla piiri läheduses). [[Priit Lätti]] peab tõenäolisemaks teist varianti. [[Reinevere]] on põhjapoolseim punkt, kuhu jõudis välja [[Läti Henrik|kroonik Henrik]] 13. sajandil.

Keitis (hilisem [[Järva-Jaani]] [[Järva vald|Järva vallas]], Tapa valla piiril) oli samuti muinaskihelkonna, mille nime pole aga teada, keskus.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; [[Läti Henrik|Kroonik Henrik]] mainib samuti [[Jalgsema]]t (asub [[Järva vald|Järva vallas]] Tapa valla läheduses), mille elanikud olid taanlaste poolt juba ristitud.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[Eesti valdade loend (1939)|1938. aasta valdade reformi]] järel oli suurem osa tänasest Tapa vallast omaaegse [[Lehtse vald (1939)|Lehtse valla]] ja [[Vajangu vald|Vajangu valla]] alal. [[Tapa]] linn oli 1938 iseseisev haldusüksus.

=== Endised kohalikud omavalitsused Tapa valla alal ===
{{veergude loend|laius=18em|stiil=max-width:58em|
* [[Aavere vald]]
* [[Ambla vald (Ambla kihelkond)]]
* [[Ambla vald (1939)]]
* [[Assamalla vald]]
* [[Einmanni vald]]
* [[Imastu vald]]
* [[Jootme-Räsna vald]]
* [[Jäneda-Lehtmetsa vald]]
* [[Järvajõe vald]]
* [[Karkuse vald]]
* [[Kuie vald]]
* [[Kuru vald]]
* [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)]]
* [[Lehtse vald (1939)]]
* [[Lehtse vald]]
* [[Linnape vald]]
* [[Moe vald]]
* [[Nõmmküla vald]]
* [[Porkuni vald]]
* [[Pruuna-Põriki vald]]
* [[Põdrangu vald]]
* [[Saiakopli vald]]
* [[Saksi vald (Kadrina kihelkond)]]
* [[Saksi vald]]
* [[Tamsalu vald]]
* [[Tapa vald (Ambla kihelkond)]]
* [[Tapa]]
* [[Tapa vald (2005)]]
* [[Uudeküla-Tamsalu vald]]
* [[Vajangu vald]]
* [[Vao vald (Väike-Maarja kihelkond)]]
* [[Võhmuta vald (Järva-Jaani kihelkond)]]
* [[Võhmuta vald]]
}}

=== Endised mõisad Tapa valla alal ===
==== [[Ambla kihelkond]] ====
{{veergude loend|laius=12em|stiil=max-width:38em|
* [[Aaviku mõis]]
* [[Aru mõis (Ambla)|Aru mõis]]
* [[Imavere mõis (Ambla)|Imavere mõis]]
* [[Jootme mõis]]
* [[Jäneda mõis]]
* [[Järvajõe mõis]]
* [[Kaarli mõis (Ambla)|Kaarli mõis]]
* [[Kalle mõis]]
* [[Karkuse mõis]]
* [[Kurge mõis]]
* [[Kuru mõis]]
* [[Leesi mõis]]
* [[Lehtse mõis]]
* [[Linnape mõis]]
* [[Märjandi mõis]]
* [[Moe mõis]]
* [[Niidu mõis (Ambla)|Niidu mõis]]
* [[Nõmmküla mõis (Ambla)|Nõmmküla mõis]]
* [[Pruuna mõis]]
* [[Põriki mõis]]
* [[Rägavere mõis (Ambla)|Rägavere mõis]]
* [[Räsna mõis]]
* [[Saiakopli mõis]]
* [[Suuga mõis]]
* [[Tamsalu mõis]]
* [[Tapa mõis]]
* [[Terakjärve mõis]]
* [[Trilli mõis]]
* [[Tõrevere mõis]]
* [[Uudeküla mõis]]
* [[Valgma mõis (Ambla)|Valgma mõis]]
}}

==== [[Järva-Jaani kihelkond]] ====
{|
|-valign=&quot;top&quot;
|
* [[Einmanni mõis]]
* [[Kaeva mõis]]
* [[Kuie mõis]]
* [[Kursi mõis]]
|
* [[Metsamõisa mõis|Metsamõis]]
* [[Türje mõis]]
* [[Võhmuta mõis]]
|}

==== [[Kadrina kihelkond]] ====
{|
|-valign=&quot;top&quot;
|
* [[Imastu mõis]]
* [[Loosu mõis|Loksu mõis]]
* [[Saksi mõis]]
|}

==== [[Väike-Maarja kihelkond]] ====
{|
|-valign=&quot;top&quot;
|
* [[Porkuni mõis]]
* [[Põdrangu mõis]]
|}

=== &quot;Kõrve&quot;-nimelised kohad ===
Tapa vallas on mitu ajaloolist kõrve-nimelist küla&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jakob Kents|pealkiri=Eesti &quot;kõrve&quot;-nimelised kohad – ürgse maastiku ja asustusloo ilmendajad|aasta=1947|koht=Tartu|kirjastus=Teaduslik Kirjandus|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;:
* [[Imastu]] – varasem nimi Männikõrve,
* [[Kõrveküla (Tapa)|Kõrveküla]],
* [[Pruuna]] – varasem nimi Kõrvenurme,
* Pruunakõrve – praegu liidetud [[Patika (Tapa)|Patika]] (Tapa vald) ja [[Pillapalu]] ([[Anija vald]]) külaga,
* Rauakõrve – praegu liidetud [[Tapa]] linnaga,
* [[Tõõrakõrve]].

== Loodus ==
Maastikuliselt jääb suurem osa vallast [[Pandivere kõrgustik]]ule, valla põhja- ja lääneosa aga [[Kõrvemaa]]le. Tapa vald asub [[Valgejõgi|Valgejõe]] ja [[Jägala jõgi|Jägala jõe]] veelahkmel. Suurimad valda läbivad jõed on [[Valgejõgi]], [[Soodla jõgi]] ja [[Jänijõgi]].

Tapa vald jääb valdavalt Lääne-Eesti vesikonna Lääne-Eesti alamvesikonda (Pandivere). [[Soodla jõgi]] on osa [[Tallinna veevarustussüsteem|Tallinna veehaardest]].

Suurem osa Tapa vallast, va [[Piibe maantee]]st (riigi tugimaantee nr 13 [[Jägala–Käravete maantee|Jägala–Käravete]]) läände jääv ala, asub [[Pandivere veekaitseala|Pandivere nitraaditundlikul alal]].

== Poliitika ja juhtimine ==
=== Valimistulemused ===

{| class=&quot;wikitable&quot;
!rowspan=&quot;2&quot; |Valimised
!colspan=&quot;2&quot; |2017&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0792|pealkiri=Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised: 15.10.2017|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
! colspan=&quot;2&quot; |2021&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://kov2021.valimised.ee/et/election-result/result-0060-0792.html|pealkiri=Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised: 17.10.2021|aeg=18.10.2021|vaadatud=20.11.2021}}&lt;/ref&gt;
|-
!kohti
!%
!kohti
!%
|-
|'''Kokku'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''23'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''100'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''21'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''100'''
|-
|[[Eesti Keskerakond]]
| style=&quot;text-align:right;&quot; |'''5'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|20,4
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''4'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|19,1
|-
|[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]
| style=&quot;text-align:right;&quot; |'''0'''
| style=&quot;text-align:right;&quot; |3,9
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''3'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|13,8
|-
|[[Eesti Reformierakond]]
| style=&quot;text-align:right;&quot; |'''4'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|18,0
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''4'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|17,1
|-
|[[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]]
| style=&quot;text-align:right;&quot; |'''0'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|0,2
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''-'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;| -
|-
|[[Erakond Eestimaa Rohelised]]
| style=&quot;text-align:right;&quot;| -
| style=&quot;text-align:right;&quot;| -
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''0'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|0,5
|-
|[[Isamaa Erakond|ISAMAA erakond]]
| style=&quot;text-align:right;&quot; |'''0'''
| style=&quot;text-align:right;&quot; |2,2
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''0'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|1,4
|-
|Valimisliit &quot;Koostöö&quot;
| style=&quot;text-align:right;&quot; |'''4'''
| style=&quot;text-align:right;&quot; |17,4
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''2'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|12,8
|-
|[[Valimisliit &quot;Valgejõgi&quot;]]
| style=&quot;text-align:right;&quot; |'''10'''
| style=&quot;text-align:right;&quot; |37,0
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''8'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|35,4
|-
|[[Üksikkandidaat]]
| style=&quot;text-align:right;&quot; |'''0'''
| style=&quot;text-align:right;&quot; |0,7
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''-'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;| -
|}

=== Vallavolikogu esimehed ===
* 2017–2018 [[Toomas Uudeberg]] (Valimisliit &quot;Valgejõgi&quot;)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Kristi Ehrlich, Eva Klaas|url=https://virumaateataja.postimees.ee/4288753/tapa-vallavolikogu-juhib-toomas-uudeberg|pealkiri=Tapa vallavolikogu juhib Toomas Uudeberg|väljaanne=Virumaa Teataja|aeg=25.10.2017|vaadatud=01.11.2017}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Margus Martin|url=https://virumaateataja.postimees.ee/6401919/tapa-vallavolikogu-avaldas-esimehele-umbusaldust|pealkiri=Tapa vallavolikogu avaldas esimehele umbusaldust|väljaanne=Virumaa Teataja|aeg=10.09.2018|vaadatud=10.09.2018}}&lt;/ref&gt;
* 2018–2021 [[Maksim Butšenkov]] ([[Eesti Keskerakond]])&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.tapa.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/LJXzEyvPsLW0/content/tapa-vallavanemaks-valiti-riho-tell?redirect=http%3A%2F%2Fwww.tapa.ee%2Fet%2Fuudised-ja-teated%3Fp_p_id%3D101_INSTANCE_LJXzEyvPsLW0%26p_p_lifecycle%3D0%26p_p_state%3Dnormal%26p_p_mode%3Dview%26p_p_col_id%3Dcolumn-2%26p_p_col_count%3D1|pealkiri=Tapa volikogu esimeheks valiti Maksim Butšenkov ja vallavanemaks Riho Tell|väljaanne=Tapa.ee|aeg=16.10.2018|vaadatud=21.10.2018}}&lt;/ref&gt;
*alates 2021 [[Alari Kirt]] (Valimisliit &quot;Valgejõgi&quot;; [[Isamaa Erakond|ISAMAA Erakond]])&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Andres Tohver|url=https://virumaateataja.postimees.ee/7383769/tapa-vallavolikogu-uueks-esimeheks-valiti-valimisliidu-valgejogi-esinumber-alari-kirt|pealkiri=Tapa vallavolikogu uueks esimeheks valiti valimisliidu Valgejõgi esinumber Alari Kirt|väljaanne=Virumaa Teataja|aeg=11.11.2021|vaadatud=20.11.2021}}&lt;/ref&gt;

=== Vallavolikogu aseesimehed ===
* 2017–2021 [[Reigo Tamm]] ([[Eesti Reformierakond]])
*alates 2021 [[Aigar Põder]] ([[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]])&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== Vallavanemad ===
* 2017–2018 [[Alari Kirt]] (Valimisliit “Valgejõgi”; [[Isamaa Erakond|ISAMAA Erakond]])&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Eva Klaas, Anu Viita-Neuhaus|url=https://virumaateataja.postimees.ee/4296541/tapa-valda-juhib-taas-alari-kirt|pealkiri=Tapa valda juhib taas Alari Kirt|väljaanne=Virumaa Teataja|aeg=01.11.2017|vaadatud=01.11.2017}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Margus Martin|url=https://virumaateataja.postimees.ee/6407286/fotod-tapa-volikogu-erakorraline-istung-toi-inimesed-meelt-avaldama|pealkiri=Fotod: Tapa volikogu erakorraline istung tõi inimesed meelt avaldama|väljaanne=Virumaa Teataja|aeg=17.09.2018|vaadatud=17.09.2018}}&lt;/ref&gt;
* 2018–2021 [[Riho Tell]] ([[Eesti Reformierakond]]&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;)
*alates 2021 [[Valdo Helmelaid]] ([[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]])&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Andres Tohver|url=https://jarvateataja.postimees.ee/7405810/jarva-vallavanema-kandidaadist-sai-tapa-valla-juht|pealkiri=Järva vallavanema kandidaadist sai Tapa valla juht|väljaanne=Järva Teataja|aeg=11.12.2021|vaadatud=11.12.2021}}&lt;/ref&gt;

=== Abivallavanemad ===
* 01.01.2018 - oktoober 2018:
** [[Andrus Freienthal]] (vallavalitsuse liige, majandusvaldkond)
** [[Aivi Must]] (vallavalitsuse liige, haridus- ja sotsiaalvaldkond)
** [[Riho Tell]] (Eesti Reformierakond) (vallavalitsuse liige, arengu- ja finantsvaldkond)
* oktoober 2018 - veebruar 2020&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Aivar Ojaperv|url=https://virumaateataja.postimees.ee/6479797/tapa-volikogu-kinnitas-ametisse-uued-abivallavanemad|pealkiri=Tapa volikogu kinnitas ametisse uued abivallavanemad|väljaanne=Virumaa Teataja|aeg=17.12.2018|vaadatud=17.12.2018}}&lt;/ref&gt;:
** [[Andrus Freienthal]] (vallavalitsuse liige, majandusvaldkond)
** [[Ene Augasmägi]] (Valimisliit &quot;Koostöö&quot;; [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]) (vallavalitsuse liige, haridus- ja sotsiaalvaldkond)
** [[Dmitri Okatov]] ([[Eesti Keskerakond]]) (vallavalitsuse liige, arenguvaldkond)
* veebruar 2020 - detsember 2021&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Aivar Ojaperv|url=https://virumaateataja.postimees.ee/6882979/tapa-vallavalitsusse-tuleb-uus-abivallavanem|pealkiri=Tapa vallavalitsusse tuleb uus abivallavanem|väljaanne=Virumaa Teataja|aeg=28.02.2020|vaadatud=24.02.2020}}&lt;/ref&gt;:
** [[Andrus Freienthal]] (vallavalitsuse liige, majandusvaldkond)
** [[Rain Sepping]] (Valimisliit &quot;Koostöö&quot;; [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]) (vallavalitsuse liige, haridus- ja sotsiaalvaldkond)
** [[Dmitri Okatov]] ([[Eesti Keskerakond]]) (vallavalitsuse liige, arenguvaldkond)
*detsember 2021 - aprill 2022&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Andres Tohver|url=https://virumaateataja.postimees.ee/7414523/tapa-abivallavanemate-arv-vaheneb-kolmelt-kahele|pealkiri=Tapa abivallavanemate arv väheneb kolmelt kahele|väljaanne=Virumaa Teataja|aeg=22.12.2021|vaadatud=26.12.2021}}&lt;/ref&gt;:
**[[Andrus Freienthal]] (vallavalitsuse liige, majandusvaldkond)
*alates aprill 2022&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Andres Tohver|url=https://virumaateataja.postimees.ee/7490081/tapa-uueks-abivallavanemaks-sai-konkursi-korras-riina-haljasoks|pealkiri=Tapa uueks abivallavanemaks sai konkursi korras Riina Haljasoks|väljaanne=Virumaa Teataja|aeg=31.03.2022|vaadatud=31.03.2022}}&lt;/ref&gt;:
**[[Andrus Freienthal]] (vallavalitsuse liige, majandusvaldkond)
**[[Riina Haljasoks]] (vallavalitsuse liige, sotsiaalvaldkond, haridus, kultuur ja noorsootöö)

=== Vallasekretärid ===
* alates 2018 [[Piret Treial]]

== Aukodanikud ==
* 2009 [[Priit Pärn]] (sündinud 1946), animafilmirežissöör, karikaturist ja graafik
* 2009 [[Aurelie Kaldoja]] (1921–2015), õpetaja
* 2013 [[Evi Glaase]] (1930–2020), arst ja ühiskonnategelane
* 2013 [[Harri Allandi]] (sündinud 1930), kodu-uurija ja ühiskonnategelane
* 2020 [[Toomas Uudeberg]] (sündinud 1960), ühiskonnategelane

== Tapa vallaga seotud tuntud inimesed ==
{{veergude loend|
* [[Arsi Aarma]] (Arseni Noppasson) (1908–2002), õpetaja ja orkestrijuht
* [[Arnold Alas]] (Arnold Hoffart) (1911–1990), haljastusarhitekt ja maalikunstnik
* [[Riho Aljand]] (1960-2019), ujumistreener
* [[Margus Allmann]] (1972–2011), muusikapedagoog ja orkestrijuh
* [[Kalvi Aluve]] (1929–2009), arhitekt ja muinsuskaitsja
* [[August Aron]] (1896–1930), sõjaväelane
* [[Veiko Belials]] (*1966), proosakirjanik ja luuletaja
* [[Elina Born]] (*1994), laulja
* [[Jaak Burk]] (*1974), motosportlane
* [[Teddy Böckler]] (1930–2005), arhitekt ja muinsuskaitsja
* [[Enno Eesmaa]] (Heinrich Esberg) (1917–1997), ooperilaulja
* [[Helmut Elstrok]] (1922–2009), kodu-uurija ja muinsuskaitsja
* [[Georg von Engelhardt]] (1843–1914), baltisaksa poliitik
* [[Magnus von Essen (1796–1869)|Magnus von Essen]] (1796–1869), baltisaksa poliitik
* [[Sergei Fatkin]] (*1933), koomik, akrobaat ja tsirkuseartist
* [[Joosep Freimann]] (1873–1955), aednik–mesinik, raamatuköitja, koduõpetaja ja kirjanik
* [[Hilda Gustavson]] (Hilda Soolo) (1898–1983), pedagoog
* [[Friedrich von Hoyningen-Huene]] (1843–1921), lepideptoroloog, ornitoloog ja fenoloog
* [[Inga Ivanova]] (Inga Luhasoo) (*1961), lastekirjanik
* [[Peep Jänes]] (*1936), arhitekt
* [[Krista Kaer]] (*1951), tõlkija ja toimetaja
* [[Ilmar Kald]] (*1974), muusik ja muusikapedagoog
* [[Karl Kallemaa]] (1914–1999), raadioamatöör
* [[Jaan Kalviste]] (Jaan Kranig) (1898–1936), keemik
* [[Viktor Kapp]] (1919–2003), looduskaitsja, kodu-uurija, sporditegelane ja publitsist
* [[Nikolai Karklin]] (1911–1999), maadleja
* [[August Kasekamp]] (1889–1942), Eesti sõjaväelane ja pedagoog
* [[Totti Kasekamp]] (1925–2000), õpetaja ja kergejõustiklane
* [[Edgar Kask]] (1930–2008), looduskaitsja ja -fotograaf
* [[Valter Kelt]] (Ants Kalviste) (1920–1960), metsavend
* [[Jakob Kents]] (1883–1947), geograaf, õpetaja ja haridusjuht
* [[Alfred Johannes Kleitsmann]] (1879–1933), õpetaja ja ühistegelane
* [[Teet Koitjärv]] (*1963), riigiametnik, looduskaitse- ja omavalitsustegelane
* [[Kaie Konrad]] (1943–2010), ooperilaulja
* [[Toomas Kork]] (*1945), ühiskonnategelane, põllumajandustegelane ja poliitik
* [[Maimu Krinal]] (1926–2007), ooperilaulja ja näitleja
* [[Dmitri Kruglov]] (*1984), jalgpallur
* [[Toomas Kukk (diplomaat)|Toomas Kukk]], diplomaat
* [[Jüri Laasimer]] (Georg Valter) (1910–1986), metsateadlane
* [[Ain Laats]] (*1935), raketiinsener
* [[Urmas Laht]] (*1955), põllumajandustegelane ja poliitik
* [[Vahur Laiapea]] (*1960), filmirežissöör, filmiprodutsent ja filmioperaator ning viipekeele uurija
* [[Urmas Lattikas]] (*1960), helilooja, džässpianist ja ansamblijuht
* [[Ants Laur]] (Hans Laur) (1899–1996), keemik
* [[Harri Lehiste]] (1931–1984), ajakirjanik ja följetonist
* [[Ilse Lehiste]] (1922–2010), keeleteadlane
* [[Urmas Lennuk]] (*1971), näitekirjanik ja dramaturg
* [[August Lillakas]] (1894–1924), revolutsionäär ja riigikukutaja
* [[Jaak Mae]] (*1972), suusasportlane
* [[Heino Mikkin]] (1909–1992), spordiajakirjanik
* [[Jaanus Mutli]] (*1974), Eesti poliitik
* [[Kalle Muuli]] (*1958), ajakirjanik ja luuletaja
* [[Voldemar Mägi]] (1914–1954), maadleja
* [[Ellen Niit]] (1928–2016), kirjanik ja tõlkija
* [[Arno Niitme]] (Arnold Niggol) (1909–2002), sportlane ja õpetaja
* [[Kaarel Nurmsalu]] (*1991), suusahüppaja ja kahevõistleja
* [[Annely Ojastu]] (*1960), kergejõustiklane ja invasportlane
* [[Kairit Olenko]] (*1985), kergejõustiklane ja invasportlane
* [[Jevgeni Ossinovski]] (*1986), Eesti poliitik
* [[Oleg Ossinovski]] (*1966) ettevõtja
* [[Leopold Paal]] (1928–1991), tehnikateadlane
* [[Evald Paikre]] (1906–1944), õpetaja, orkestrijuht ja noorsookirjanik
* [[Tiiu Pallo-Vaik]] (*1941), maalikunstnik
* [[Ulvar Pavlov]] (*1964), suusataja
* [[Juku Pent]] (1918–1991), suusataja ja sünteetilise suusamäärde väljatöötaja
* [[Johann Diedrich Pezold]] (1752–1804), arstiteadlane
* [[Piret Pihel]] (*1961), laskesportlane ja ühiskonnategelane
* [[Marko Pomerants]] (*1964), poliitik
* [[Hans Pudel]] (1872–1943), fotograaf, ühiskonna- ja kultuuritegelane
* [[Raivo Puhke]] (*1966), spordifüsioloog
* [[Verner Hans Puurand]] (1904–1983), Eesti sõjaväelane ja riigimees
* [[Priit Pärn]] (*1946), animafilmirežissöör, karikaturist ja graafik, Tapa valla aukodanik (2009)
* [[Garri Raagmaa]] (*1966), inimgeograaf
* [[Aleksander Friedrich Raudkepp]] (1849–1935), õpetaja ja köster
* [[Pavo Raudsepp]] (*1973), murdmaasuusataja ja poliitik
* [[Otto von Rehbinder]] (1640–1710), baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane ja poliitik
* [[Nikolai Reek]] (Nikolai Bazõkov) (1890–1942), sõjaväelane
* [[Kalju Reitel]] (1921–2004), kujur
* [[Jüri Remmelgas]] (1906–1982), ajakirjanik ja kirjanik
* [[Jaan Meinhard Riiv]] (1919–1995), arstiteadlane
* [[Otto Münther]] (1864–1929), kirjanik, ajakirjanik ja kirjanduskriitik
* [[Richard Riisberg]] (1900–1934), metsateadlane
* [[Artur Rinne]] (1910–1984), laulja
* [[Adolf Rohusaar]] (1895–1974), ajakirjanik, kaupmees ja ühistegelane
* [[Kuno Rooba]] (*1972), orienteerumissportlane ja omavalitsustegelane
* [[August Roosileht]] (1887–1941), graafik
* [[Linda Ruud]] (1932–2010), luuletaja ja prosaist
* [[Ernst Rull]] (1894–1986), laskesportlane
* [[Veera Saar]] (1912–2004), kirjanik ja pedagoog
* [[Timo Simonlatser]] (*1986), murdmaasuusataja ja sprinter
* [[Artur Sirk]] (1900–1937), sõjaväelane ja poliitik
* [[August Sunne]] (1891–1941), näitleja
* [[Helme Suuk]] (*1947), mägironija ja mägimatkaja
* [[Teet Suur]] (*1973), kunstnik
* [[Renata Sõukand]] (Renata Koba) (*1974), etnobotaanik
* [[Olev Zäuram]] (1927–2012), agronoom
* [[Ilmar Talve]] (1919–2007), kirjanik ja etnoloog
* [[Igor Tamm (viroloog)|Igor Tamm]] (1922–1995), viroloog ja rakubioloog
* [[Reigo Tamm]] (*1988), ooperilaulja
* [[Aleksander Tammert seenior|Aleksander Tammert (seenior)]] (1947–2006), kergejõustiklane ja kergejõustikutreener
* [[Rubin Teitelbaum]] (1907–1941), tõstja
* [[Sara Teitelbaum]] (1910–1941), kergejõustiklane
* [[Evi Tihemets]] (*1932), graafik ja raamatuillustraator
* [[August Traksmaa]] (August Traksmann) (1893–1942), sõjaväelane
* [[Alik Tseiko]] (*1982), maadleja
* [[Toomas Uudeberg]] (*1960), omavalitsustegelane
* [[Ado Vabbe]] (1892–1961), maalikunstnik, graafik ja õpetaja
* [[Helle-Reet Vahersalu]] (*1939), maalikunstnik
* [[Karl Vaino]] (*1923), Eesti NSV poliitik
* [[Viire Valdma]] (*1960), näitleja
* [[Aarne Valmis]] (*1960), muusikaprodutsent ja meelelahutusärimees
* [[Jüri Variste]] (1907–1989), koorijuht ja õpetaja
* [[Rudolf Vienberg]] (1895–1963), Eesti sõjaväelane
* [[Hans Roland Wõrk]] (1896–1978), tehnikateadlane
* [[Mihkel Õunmann]] (1894–1965), apteeker
}}

== Haridus ==
Gümnaasiumid:
* [[Tamsalu Gümnaasium]]
* [[Tapa Gümnaasium]]

Põhikoolid:
* [[Tapa Keelekümbluskool]]

Põhikool-lasteaiad:
* [[Jäneda Kool]]
* [[Lehtse Kool]]

Lasteaiad:
* Krõll (Tamsalu, Vajangu)
* Pisipõnn (Tapa)
* Vikerkaar (Tapa)

Riigikoolid:
* [[Maarjamaa Hariduskolleegium]]i Valgejõe õppekeskus (endine Tapa Erikool) (Tapa)
* [[Porkuni Kool]]

Erakoolid:
* [[Mihkli Kool]] (kuni 2017/18. õppeaasta lõpuni [[Imastu]]s; alates 01.09.2018 [[Rakvere]]s)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Eva Samolberg-Palmi|url=https://virumaateataja.postimees.ee/4500489/mihkli-kool-vahetab-aadressi|pealkiri=Mihkli kool vahetab aadressi|väljaanne=Virumaa Teataja|aeg=07.06.2018|vaadatud=28.06.2018}}&lt;/ref&gt;

== Transport ==
=== Raudteed ===
[[Tapa]] kui vallasisene linn on raudteesõlmpunkt, kus saavad kokku [[Tallinna–Narva raudtee|Tallinna–Tapa]], [[Tallinna–Narva raudtee|Tapa–Narva]] ja [[Tapa-Tartu raudtee|Tapa–Tartu]] [[laiarööpmeline raudtee]].

Tapa vallas asuvad järgmised raudteejaamad ja -peatused:
* [[Raudteejaam]]ad:
** [[Nõmmküla raudteejaam|Nõmmküla]] – reisirongid ei peatu
** [[Tamsalu raudteejaam|Tamsalu]]
** [[Tapa raudteejaam|Tapa]]
* [[Raudteepeatus]]ed:
** [[Jäneda raudteepeatus|Jäneda]]
** [[Lehtse raudteepeatus|Lehtse]]
Tapa valla piiril, kuid [[Harju maakond|Harjumaa]] [[Anija vald|Anija valla]] [[Aegviidu]] alevis asub ka [[Nelijärve raudteepeatus]].

Ajalooline [[Patika raudteepeatus]] on suletud alates maist 2005.

[[Tamsalu]] oli aastatel 1920–1972 [[Kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelise]] [[Türi–Paide–Tamsalu raudtee]] lõppjaam. Tapa vallas asusid järgmised [[Kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelise]] raudtee jaamad: [[Tamsalu raudteejaam|Tamsalu]], [[Vajangu raudteejaam|Vajangu]] ja [[Võhmuta raudteepeatus|Võhmuta]]. Praegu arendatakse endisel raudteetammil [https://matkatee.ee Türi-Tamsalu matkateed].

=== Maanteed ===
Tapa valda läbib riigi põhimaantee number 5 [[Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee|Pärnu – Rakvere – Sõmeru]] ja järgmised riigi tugimaanteed:
* number 13 [[Jägala–Käravete maantee|Jägala – Käravete]], mis on osa ajaloolisest [[Piibe maantee]]st,
* number 22 [[Rakvere – Väike-Maarja – Vägeva maantee|Rakvere – Väike-Maarja – Vägeva]],
* number 24 [[Tapa–Loobu maantee|Tapa – Loobu]].

== Sõprusvallad ==
* [[Rootsi|Rootsis]]
** [[Trosa]]
* [[Soome|Soomes]]
** [[Akaa]]
** [[Pyhäntä vald|Pyhäntä]]
** [[Siikajoki vald|Siikajoki]]
** [[Siikalatva vald|Siikalatva]]
* [[Saksamaa|Saksamaal]]
** [[:en:Hohenfelde, Plön|Hohenfelde]] [[Schleswig-Holstein]]i liidumaal
** [[:en:Preetz|Preetz]] [[Schleswig-Holstein]]i liidumaal
* [[USA|USA-s]]
** [[:en:Cumberland, Maryland|Cumberland]] [[Maryland]]i osariigis

== Haldusreform ==
2017. aasta haldusreformi käigus soovisid endise [[Ambla vald|Ambla valla]] põhjaosa asulad ([[Ambla]] ja [[Käravete]] alevik, [[Jõgisoo (Järva)|Jõgisoo]], [[Raka (Järva)|Raka]], [[Roosna]], [[Reinevere]], [[Märjandi]], [[Kukevere]] ja [[Sääsküla (Järva)|Sääsküla]] küla) liituda [[Järva vald|Järva valla]] asemel [[Tapa vald (2005)|Tapa vallaga]]. [[Ambla vald|Ambla Vallavolikogu]] seda soovi ei rahuldanud ning [[Ambla vald]] liitus tervikuna [[Järva vald|Järva vallaks]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://virumaateataja.postimees.ee/3702547/ambla-kandi-rahvas-kogus-tapa-vallaga-uhinemise-toetuseks-ligi-pool-tuhat-allkirja|pealkiri=Ambla kandi rahvas kogus Tapa vallaga ühinemise toetuseks ligi pool tuhat allkirja|väljaanne=Virumaa Teataja|aeg=21.05.2016|vaadatud=28.06.2018}}&lt;/ref&gt;

2018. aasta maikuus algatasid samad [[Järva vald|Järva valla]] põhjaosa asulad üleminekuprotsessi Tapa valla koosseisu uuesti.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tiit Reinberg|url=https://virumaateataja.postimees.ee/4505182/500-allkirja-koos-ambla-ja-karavete-inimesed-tahavad-liituda-tapa-vallaga|pealkiri=500 allkirja koos. Ambla ja Käravete inimesed tahavad liituda Tapa vallaga|väljaanne=Virumaa Teataja|aeg=16.06.2018|vaadatud=28.06.2018}}&lt;/ref&gt; [[Järva vald|Järva Vallavolikogu]] arutas eelmainitud eelnõud esimest korda 11. septembril 2018 otsust tegemata.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tiit Reinberg|url=https://jarvateataja.postimees.ee/6402602/volikogu-vottis-motlemisaega-kas-lubada-ambla-piirkonnal-liituda-tapa-vallaga|pealkiri=Volikogu võttis mõtlemisaega, kas lubada Ambla piirkonnal liituda Tapa vallaga|väljaanne=Järva Teataja|aeg=11.09.2018|vaadatud=12.09.2018}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Tapa valla lipp]]
* [[Tapa valla vapp]]
* [[Tapa vald (2005)|Tapa vald (2005–2017)]]
* [[Tamsalu vald]] (2005–2017)
*[[Vajangu põhikool]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* [http://www.tapa.ee Tapa valla koduleht]

{{Lääne-Virumaa}}

{{koord|tüüp=haldus2|piirkond=EE-59}}

[[Kategooria:Lääne-Viru maakonna vallad]]
[[Kategooria:Tapa vald| ]]</text>
      <sha1>9hnmkfc8ytklbqsp4ei64x0439mjze8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172018</id>
      <parentid>6172017</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:03:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>OskarRand1</username>
        <id>162064</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tapa vallaga seotud tuntud inimesed */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="29712" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib praegusest vallast; varasema valle kohta vaata artiklit [[Tapa vald (2005)]], veel varasema kohta artiklit [[Tapa vald (Ambla kihelkond)]]}}
{{EestiVald
| nimi = Tapa vald
| lipp =Tapa valla lipp.svg
| lipu_link = [[Tapa valla lipp]]
| vapp = Tapa valla vapp 2017.svg
| vapi_link = [[Tapa valla vapp]]
| pindala = 
| elanikke = 
| keskus = [[Tapa]]
| kaart = Tapa_vald_2017.png
| osm = pind
}}

'''Tapa vald''' on [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]]. Valla keskus on [[Tapa|Tapa linn]].

Tapa vald on [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]] läänepoolseim vald. See piirneb [[Anija vald|Anija]], [[Kuusalu vald|Kuusalu]], [[Kadrina vald|Kadrina]], [[Rakvere vald|Rakvere]], [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja]] ja [[Järva vald|Järva vallaga]].

Vald moodustati 2017. aasta oktoobris [[Tapa vald (2005)|Tapa]] ja [[Tamsalu vald|Tamsalu valla]] liitumisel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/104012017013 |pealkiri=Vabariigi Valitsuse 29.122016.a määrus nr 171 &quot;Tamsalu valla ja Tapa valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 &quot;Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine&quot; muutmine&quot; |väljaanne=Riigi Teataja}}&lt;/ref&gt; Valla pindala on 479,70 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

== Asustus ==
=== Vallasisesed linnad ===
* [[Tamsalu]]
* [[Tapa]]
=== Alevikud ===
* [[Lehtse]]
=== Külad ===
{{veergude loend|laius=8em|stiil=max-width:44em|
* [[Aavere (Tapa)|Aavere]]
* [[Alupere]]
* [[Araski]]
* [[Assamalla]]
* [[Imastu]]
* [[Jootme (Tapa)|Jootme]]
* [[Jäneda]]
* [[Järsi (Tapa)|Järsi]]
* [[Järvajõe]]
* [[Kadapiku (Tapa)|Kadapiku]]
* [[Kaeva]]
* [[Karkuse (Tapa)|Karkuse]]
* [[Kerguta]]
* [[Koiduküla]]
* [[Koplitaguse]]
* [[Kuie]]
* [[Kullenga]]
* [[Kursi (Tapa)|Kursi]]
* [[Kuru (Tapa)|Kuru]]
* [[Kõrveküla (Tapa)|Kõrveküla]]
* [[Lemmküla]]
* [[Linnape]]
* [[Loksa (Tapa)|Loksa]]
* [[Loksu]]
* [[Lokuta (Tapa)|Lokuta]]
* [[Läpi]]
* [[Läste]]
* [[Metskaevu]]
* [[Moe]]
* [[Naistevälja]]
* [[Nõmmküla (Tapa)|Nõmmküla]]
* [[Näo]]
* [[Patika (Tapa)|Patika]]
* [[Piilu]]
* [[Piisupi]]
* [[Porkuni]]
* [[Pruuna]]
* [[Põdrangu]]
* [[Rabasaare]]
* [[Raudla]]
* [[Rägavere (Tapa)|Rägavere]]
* [[Räsna (Tapa)|Räsna]]
* [[Saiakopli]]
* [[Saksi]]
* [[Sauvälja]]
* [[Savalduma]]
* [[Tõõrakõrve]]
* [[Türje]]
* [[Uudeküla]]
* [[Vadiküla]]
* [[Vahakulmu]]
* [[Vajangu]]
* [[Vistla]]
* [[Võhmetu]]
* [[Võhmuta]]
}}

== Piirkonnad ==
Tapa vald jaotub üheksaks kogukondlikuks piirkonnaks:
* Assamalla – Assamalla, Kullenga, Lemmküla, Vadiküla, Võhmetu, Koplitaguse ja Koduküla küla;
* Jäneda – Jäneda, Kõrveküla, Läpi, Patika ja Raudla küla;
* Karkuse – Karkuse, Nõmmküla, Näo, Piilu ja Saiakopli küla;
* Lehtse – Lehtse alevik, Jootme, Kuru, Linnape, Läste, Pruuna, Rabasaare, Rägavere, Räsna ja Tõõrakõrve küla;
* Moe – Imastu, Loksu, Lokuta, Moe, Saksi ja Vahakulmu küla;
* Porkuni – Porkuni, Piisupi, Vistla, Järvajõe ja Kadapiku küla;
* Tamsalu – Tamsalu linn, Uudeküla, Alupere, Naistevälja, Kaeva, Loksa, Savalduma, Araski, Sauvälja, Metskaevu ja Põdrangu küla;
* Tapa linn;
* Vajangu – Vajangu, Kuie, Kursi, Kerguta, Aavere, Võhmuta, Türje ja Järsi küla.

== Rahvastik ==
=== Tapa valla elanike arv&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://andmed.stat.ee|pealkiri=RV0291U: Rahvastik 1. jaanuari seisuga|väljaanne=Statistikaamet|aeg=|vaadatud=21.11.2021}}&lt;/ref&gt; ===

{| class=&quot;wikitable&quot;
!align=left | Aasta
!2017
!2018
!2019
!2020
!2021
|- align=center
! Elanikke
| 11 648 || 11 049 || 10 902
|10 761
|10 611
|}

== Ajalugu ==
Tapa vald hõlmab põhiosa ajaloolisest [[Ambla kihelkond|Ambla]] ja umbes kolmandiku [[Järva-Jaani kihelkond|Järva-Jaani]] kihelkonnast, samuti vähemal määral [[Kadrina kihelkond|Kadrina]], [[Koeru kihelkond|Koeru]] ja [[Väike-Maarja kihelkond|Väike-Maarja]] kihelkonda kuulunud alasid.

Tapa vallas või selle läheduses on mitu muistset asustuskeskust:
* [[Jäneda]] – [[Raudla]],
* [[Lehtse]] – [[Kuru (Tapa)|Kuru]] – [[Pruuna]],
* [[Karkuse (Tapa)|Karkuse]] – [[Nõmmküla (Tapa)|Nõmmküla]],
* [[Käravete]] – [[Kukevere]] ([[Järva vald]], Tapa valla piiril),
* [[Roosna]] ja [[Reinevere]] küla ([[Järva vald]], Tapa valla piiril),
* [[Sääse alevik|Sääse]] – [[Uudeküla]],
* [[Järva-Jaani]] – kaasa arvatud [[Jalgsema]], [[Karinu]] (kõik [[Järva vald|Järva vallas]] Tapa valla piiril) ja [[Kuie]] küla.&lt;ref&gt;[http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr28/latti.pdf Priit Lätti. Asustuspildist muinasaegsel Järvamaal – asustuskeskused ja linnused. Ajakiri Mäetagused, nr 28.]&lt;/ref&gt;

[[Jäneda]]l on asunud ka [[linnus]]. Kuna [[Jäneda linnamägi|Jäneda linnuse]] õuelt on avastatud püsiasustusele viitav kultuurkiht, võib oletada, et tegemist oli n-ö korralikult funktsioneeriva keskusega. Arvatav linnus on asunud ka [[Jalgsema]] külas ([[Järva vald]], Tapa valla piiril) Siimumäel. Muistse Järvamaa linnuste rollist sõjalise rajatisena pole aga midagi teada, sest [[Läti Henrik|Henrik]] [[Henriku Liivimaa kroonika|Liivimaa kroonikas]] seda ei maini ja pole ka andmeid nende piiramiste kohta vallutussõdade ajal 13. sajandil.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr28/latti.pdf Priit Lätti. Asustuspildist muinasaegsel Järvamaal – asustuskeskused ja linnused. Ajakiri Mäetagused, nr 28, lk 144.]&lt;/ref&gt;

Hilisem [[Ambla kihelkond|Ambla]] ja [[Järva-Madise kihelkond]] moodustasid koos ühe muinaskihelkonna – [[Lõpekund|Loppegunde]]. Tänane Tapa vald koos temaga piirnevate aladega moodustasid Loppegunde tuumala. Loppegunde oli muinas-Järvamaa põhjapoolseim kihelkond. Muinaskihelkonna keskusena on pakutud välja nii [[Reinevere]]t ([[Järva vald]], piirneb Tapa valla [[Karkuse (Tapa)|Karkuse]] külaga) kui [[Käravete]]t ([[Järva vald]], Tapa valla piiri läheduses). [[Priit Lätti]] peab tõenäolisemaks teist varianti. [[Reinevere]] on põhjapoolseim punkt, kuhu jõudis välja [[Läti Henrik|kroonik Henrik]] 13. sajandil.

Keitis (hilisem [[Järva-Jaani]] [[Järva vald|Järva vallas]], Tapa valla piiril) oli samuti muinaskihelkonna, mille nime pole aga teada, keskus.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; [[Läti Henrik|Kroonik Henrik]] mainib samuti [[Jalgsema]]t (asub [[Järva vald|Järva vallas]] Tapa valla läheduses), mille elanikud olid taanlaste poolt juba ristitud.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[Eesti valdade loend (1939)|1938. aasta valdade reformi]] järel oli suurem osa tänasest Tapa vallast omaaegse [[Lehtse vald (1939)|Lehtse valla]] ja [[Vajangu vald|Vajangu valla]] alal. [[Tapa]] linn oli 1938 iseseisev haldusüksus.

=== Endised kohalikud omavalitsused Tapa valla alal ===
{{veergude loend|laius=18em|stiil=max-width:58em|
* [[Aavere vald]]
* [[Ambla vald (Ambla kihelkond)]]
* [[Ambla vald (1939)]]
* [[Assamalla vald]]
* [[Einmanni vald]]
* [[Imastu vald]]
* [[Jootme-Räsna vald]]
* [[Jäneda-Lehtmetsa vald]]
* [[Järvajõe vald]]
* [[Karkuse vald]]
* [[Kuie vald]]
* [[Kuru vald]]
* [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)]]
* [[Lehtse vald (1939)]]
* [[Lehtse vald]]
* [[Linnape vald]]
* [[Moe vald]]
* [[Nõmmküla vald]]
* [[Porkuni vald]]
* [[Pruuna-Põriki vald]]
* [[Põdrangu vald]]
* [[Saiakopli vald]]
* [[Saksi vald (Kadrina kihelkond)]]
* [[Saksi vald]]
* [[Tamsalu vald]]
* [[Tapa vald (Ambla kihelkond)]]
* [[Tapa]]
* [[Tapa vald (2005)]]
* [[Uudeküla-Tamsalu vald]]
* [[Vajangu vald]]
* [[Vao vald (Väike-Maarja kihelkond)]]
* [[Võhmuta vald (Järva-Jaani kihelkond)]]
* [[Võhmuta vald]]
}}

=== Endised mõisad Tapa valla alal ===
==== [[Ambla kihelkond]] ====
{{veergude loend|laius=12em|stiil=max-width:38em|
* [[Aaviku mõis]]
* [[Aru mõis (Ambla)|Aru mõis]]
* [[Imavere mõis (Ambla)|Imavere mõis]]
* [[Jootme mõis]]
* [[Jäneda mõis]]
* [[Järvajõe mõis]]
* [[Kaarli mõis (Ambla)|Kaarli mõis]]
* [[Kalle mõis]]
* [[Karkuse mõis]]
* [[Kurge mõis]]
* [[Kuru mõis]]
* [[Leesi mõis]]
* [[Lehtse mõis]]
* [[Linnape mõis]]
* [[Märjandi mõis]]
* [[Moe mõis]]
* [[Niidu mõis (Ambla)|Niidu mõis]]
* [[Nõmmküla mõis (Ambla)|Nõmmküla mõis]]
* [[Pruuna mõis]]
* [[Põriki mõis]]
* [[Rägavere mõis (Ambla)|Rägavere mõis]]
* [[Räsna mõis]]
* [[Saiakopli mõis]]
* [[Suuga mõis]]
* [[Tamsalu mõis]]
* [[Tapa mõis]]
* [[Terakjärve mõis]]
* [[Trilli mõis]]
* [[Tõrevere mõis]]
* [[Uudeküla mõis]]
* [[Valgma mõis (Ambla)|Valgma mõis]]
}}

==== [[Järva-Jaani kihelkond]] ====
{|
|-valign=&quot;top&quot;
|
* [[Einmanni mõis]]
* [[Kaeva mõis]]
* [[Kuie mõis]]
* [[Kursi mõis]]
|
* [[Metsamõisa mõis|Metsamõis]]
* [[Türje mõis]]
* [[Võhmuta mõis]]
|}

==== [[Kadrina kihelkond]] ====
{|
|-valign=&quot;top&quot;
|
* [[Imastu mõis]]
* [[Loosu mõis|Loksu mõis]]
* [[Saksi mõis]]
|}

==== [[Väike-Maarja kihelkond]] ====
{|
|-valign=&quot;top&quot;
|
* [[Porkuni mõis]]
* [[Põdrangu mõis]]
|}

=== &quot;Kõrve&quot;-nimelised kohad ===
Tapa vallas on mitu ajaloolist kõrve-nimelist küla&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jakob Kents|pealkiri=Eesti &quot;kõrve&quot;-nimelised kohad – ürgse maastiku ja asustusloo ilmendajad|aasta=1947|koht=Tartu|kirjastus=Teaduslik Kirjandus|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;:
* [[Imastu]] – varasem nimi Männikõrve,
* [[Kõrveküla (Tapa)|Kõrveküla]],
* [[Pruuna]] – varasem nimi Kõrvenurme,
* Pruunakõrve – praegu liidetud [[Patika (Tapa)|Patika]] (Tapa vald) ja [[Pillapalu]] ([[Anija vald]]) külaga,
* Rauakõrve – praegu liidetud [[Tapa]] linnaga,
* [[Tõõrakõrve]].

== Loodus ==
Maastikuliselt jääb suurem osa vallast [[Pandivere kõrgustik]]ule, valla põhja- ja lääneosa aga [[Kõrvemaa]]le. Tapa vald asub [[Valgejõgi|Valgejõe]] ja [[Jägala jõgi|Jägala jõe]] veelahkmel. Suurimad valda läbivad jõed on [[Valgejõgi]], [[Soodla jõgi]] ja [[Jänijõgi]].

Tapa vald jääb valdavalt Lääne-Eesti vesikonna Lääne-Eesti alamvesikonda (Pandivere). [[Soodla jõgi]] on osa [[Tallinna veevarustussüsteem|Tallinna veehaardest]].

Suurem osa Tapa vallast, va [[Piibe maantee]]st (riigi tugimaantee nr 13 [[Jägala–Käravete maantee|Jägala–Käravete]]) läände jääv ala, asub [[Pandivere veekaitseala|Pandivere nitraaditundlikul alal]].

== Poliitika ja juhtimine ==
=== Valimistulemused ===

{| class=&quot;wikitable&quot;
!rowspan=&quot;2&quot; |Valimised
!colspan=&quot;2&quot; |2017&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0792|pealkiri=Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised: 15.10.2017|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
! colspan=&quot;2&quot; |2021&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://kov2021.valimised.ee/et/election-result/result-0060-0792.html|pealkiri=Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised: 17.10.2021|aeg=18.10.2021|vaadatud=20.11.2021}}&lt;/ref&gt;
|-
!kohti
!%
!kohti
!%
|-
|'''Kokku'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''23'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''100'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''21'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''100'''
|-
|[[Eesti Keskerakond]]
| style=&quot;text-align:right;&quot; |'''5'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|20,4
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''4'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|19,1
|-
|[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]
| style=&quot;text-align:right;&quot; |'''0'''
| style=&quot;text-align:right;&quot; |3,9
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''3'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|13,8
|-
|[[Eesti Reformierakond]]
| style=&quot;text-align:right;&quot; |'''4'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|18,0
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''4'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|17,1
|-
|[[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]]
| style=&quot;text-align:right;&quot; |'''0'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|0,2
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''-'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;| -
|-
|[[Erakond Eestimaa Rohelised]]
| style=&quot;text-align:right;&quot;| -
| style=&quot;text-align:right;&quot;| -
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''0'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|0,5
|-
|[[Isamaa Erakond|ISAMAA erakond]]
| style=&quot;text-align:right;&quot; |'''0'''
| style=&quot;text-align:right;&quot; |2,2
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''0'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|1,4
|-
|Valimisliit &quot;Koostöö&quot;
| style=&quot;text-align:right;&quot; |'''4'''
| style=&quot;text-align:right;&quot; |17,4
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''2'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|12,8
|-
|[[Valimisliit &quot;Valgejõgi&quot;]]
| style=&quot;text-align:right;&quot; |'''10'''
| style=&quot;text-align:right;&quot; |37,0
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''8'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;|35,4
|-
|[[Üksikkandidaat]]
| style=&quot;text-align:right;&quot; |'''0'''
| style=&quot;text-align:right;&quot; |0,7
| style=&quot;text-align:right;&quot;|'''-'''
| style=&quot;text-align:right;&quot;| -
|}

=== Vallavolikogu esimehed ===
* 2017–2018 [[Toomas Uudeberg]] (Valimisliit &quot;Valgejõgi&quot;)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Kristi Ehrlich, Eva Klaas|url=https://virumaateataja.postimees.ee/4288753/tapa-vallavolikogu-juhib-toomas-uudeberg|pealkiri=Tapa vallavolikogu juhib Toomas Uudeberg|väljaanne=Virumaa Teataja|aeg=25.10.2017|vaadatud=01.11.2017}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Margus Martin|url=https://virumaateataja.postimees.ee/6401919/tapa-vallavolikogu-avaldas-esimehele-umbusaldust|pealkiri=Tapa vallavolikogu avaldas esimehele umbusaldust|väljaanne=Virumaa Teataja|aeg=10.09.2018|vaadatud=10.09.2018}}&lt;/ref&gt;
* 2018–2021 [[Maksim Butšenkov]] ([[Eesti Keskerakond]])&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.tapa.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/LJXzEyvPsLW0/content/tapa-vallavanemaks-valiti-riho-tell?redirect=http%3A%2F%2Fwww.tapa.ee%2Fet%2Fuudised-ja-teated%3Fp_p_id%3D101_INSTANCE_LJXzEyvPsLW0%26p_p_lifecycle%3D0%26p_p_state%3Dnormal%26p_p_mode%3Dview%26p_p_col_id%3Dcolumn-2%26p_p_col_count%3D1|pealkiri=Tapa volikogu esimeheks valiti Maksim Butšenkov ja vallavanemaks Riho Tell|väljaanne=Tapa.ee|aeg=16.10.2018|vaadatud=21.10.2018}}&lt;/ref&gt;
*alates 2021 [[Alari Kirt]] (Valimisliit &quot;Valgejõgi&quot;; [[Isamaa Erakond|ISAMAA Erakond]])&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Andres Tohver|url=https://virumaateataja.postimees.ee/7383769/tapa-vallavolikogu-uueks-esimeheks-valiti-valimisliidu-valgejogi-esinumber-alari-kirt|pealkiri=Tapa vallavolikogu uueks esimeheks valiti valimisliidu Valgejõgi esinumber Alari Kirt|väljaanne=Virumaa Teataja|aeg=11.11.2021|vaadatud=20.11.2021}}&lt;/ref&gt;

=== Vallavolikogu aseesimehed ===
* 2017–2021 [[Reigo Tamm]] ([[Eesti Reformierakond]])
*alates 2021 [[Aigar Põder]] ([[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]])&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== Vallavanemad ===
* 2017–2018 [[Alari Kirt]] (Valimisliit “Valgejõgi”; [[Isamaa Erakond|ISAMAA Erakond]])&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Eva Klaas, Anu Viita-Neuhaus|url=https://virumaateataja.postimees.ee/4296541/tapa-valda-juhib-taas-alari-kirt|pealkiri=Tapa valda juhib taas Alari Kirt|väljaanne=Virumaa Teataja|aeg=01.11.2017|vaadatud=01.11.2017}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Margus Martin|url=https://virumaateataja.postimees.ee/6407286/fotod-tapa-volikogu-erakorraline-istung-toi-inimesed-meelt-avaldama|pealkiri=Fotod: Tapa volikogu erakorraline istung tõi inimesed meelt avaldama|väljaanne=Virumaa Teataja|aeg=17.09.2018|vaadatud=17.09.2018}}&lt;/ref&gt;
* 2018–2021 [[Riho Tell]] ([[Eesti Reformierakond]]&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;)
*alates 2021 [[Valdo Helmelaid]] ([[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]])&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Andres Tohver|url=https://jarvateataja.postimees.ee/7405810/jarva-vallavanema-kandidaadist-sai-tapa-valla-juht|pealkiri=Järva vallavanema kandidaadist sai Tapa valla juht|väljaanne=Järva Teataja|aeg=11.12.2021|vaadatud=11.12.2021}}&lt;/ref&gt;

=== Abivallavanemad ===
* 01.01.2018 - oktoober 2018:
** [[Andrus Freienthal]] (vallavalitsuse liige, majandusvaldkond)
** [[Aivi Must]] (vallavalitsuse liige, haridus- ja sotsiaalvaldkond)
** [[Riho Tell]] (Eesti Reformierakond) (vallavalitsuse liige, arengu- ja finantsvaldkond)
* oktoober 2018 - veebruar 2020&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Aivar Ojaperv|url=https://virumaateataja.postimees.ee/6479797/tapa-volikogu-kinnitas-ametisse-uued-abivallavanemad|pealkiri=Tapa volikogu kinnitas ametisse uued abivallavanemad|väljaanne=Virumaa Teataja|aeg=17.12.2018|vaadatud=17.12.2018}}&lt;/ref&gt;:
** [[Andrus Freienthal]] (vallavalitsuse liige, majandusvaldkond)
** [[Ene Augasmägi]] (Valimisliit &quot;Koostöö&quot;; [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]) (vallavalitsuse liige, haridus- ja sotsiaalvaldkond)
** [[Dmitri Okatov]] ([[Eesti Keskerakond]]) (vallavalitsuse liige, arenguvaldkond)
* veebruar 2020 - detsember 2021&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Aivar Ojaperv|url=https://virumaateataja.postimees.ee/6882979/tapa-vallavalitsusse-tuleb-uus-abivallavanem|pealkiri=Tapa vallavalitsusse tuleb uus abivallavanem|väljaanne=Virumaa Teataja|aeg=28.02.2020|vaadatud=24.02.2020}}&lt;/ref&gt;:
** [[Andrus Freienthal]] (vallavalitsuse liige, majandusvaldkond)
** [[Rain Sepping]] (Valimisliit &quot;Koostöö&quot;; [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]) (vallavalitsuse liige, haridus- ja sotsiaalvaldkond)
** [[Dmitri Okatov]] ([[Eesti Keskerakond]]) (vallavalitsuse liige, arenguvaldkond)
*detsember 2021 - aprill 2022&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Andres Tohver|url=https://virumaateataja.postimees.ee/7414523/tapa-abivallavanemate-arv-vaheneb-kolmelt-kahele|pealkiri=Tapa abivallavanemate arv väheneb kolmelt kahele|väljaanne=Virumaa Teataja|aeg=22.12.2021|vaadatud=26.12.2021}}&lt;/ref&gt;:
**[[Andrus Freienthal]] (vallavalitsuse liige, majandusvaldkond)
*alates aprill 2022&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Andres Tohver|url=https://virumaateataja.postimees.ee/7490081/tapa-uueks-abivallavanemaks-sai-konkursi-korras-riina-haljasoks|pealkiri=Tapa uueks abivallavanemaks sai konkursi korras Riina Haljasoks|väljaanne=Virumaa Teataja|aeg=31.03.2022|vaadatud=31.03.2022}}&lt;/ref&gt;:
**[[Andrus Freienthal]] (vallavalitsuse liige, majandusvaldkond)
**[[Riina Haljasoks]] (vallavalitsuse liige, sotsiaalvaldkond, haridus, kultuur ja noorsootöö)

=== Vallasekretärid ===
* alates 2018 [[Piret Treial]]

== Aukodanikud ==
* 2009 [[Priit Pärn]] (sündinud 1946), animafilmirežissöör, karikaturist ja graafik
* 2009 [[Aurelie Kaldoja]] (1921–2015), õpetaja
* 2013 [[Evi Glaase]] (1930–2020), arst ja ühiskonnategelane
* 2013 [[Harri Allandi]] (sündinud 1930), kodu-uurija ja ühiskonnategelane
* 2020 [[Toomas Uudeberg]] (sündinud 1960), ühiskonnategelane

== Tapa vallaga seotud tuntud inimesed ==
{{veergude loend|
* [[Arsi Aarma]] (Arseni Noppasson) (1908–2002), õpetaja ja orkestrijuht
* [[Arnold Alas]] (Arnold Hoffart) (1911–1990), haljastusarhitekt ja maalikunstnik
* [[Riho Aljand]] (1960–2019), ujumistreener
* [[Margus Allmann]] (1972–2011), muusikapedagoog ja orkestrijuh
* [[Kalvi Aluve]] (1929–2009), arhitekt ja muinsuskaitsja
* [[August Aron]] (1896–1930), sõjaväelane
* [[Veiko Belials]] (*1966), proosakirjanik ja luuletaja
* [[Elina Born]] (*1994), laulja
* [[Jaak Burk]] (*1974), motosportlane
* [[Teddy Böckler]] (1930–2005), arhitekt ja muinsuskaitsja
* [[Enno Eesmaa]] (Heinrich Esberg) (1917–1997), ooperilaulja
* [[Helmut Elstrok]] (1922–2009), kodu-uurija ja muinsuskaitsja
* [[Georg von Engelhardt]] (1843–1914), baltisaksa poliitik
* [[Magnus von Essen (1796–1869)|Magnus von Essen]] (1796–1869), baltisaksa poliitik
* [[Sergei Fatkin]] (*1933), koomik, akrobaat ja tsirkuseartist
* [[Joosep Freimann]] (1873–1955), aednik–mesinik, raamatuköitja, koduõpetaja ja kirjanik
* [[Hilda Gustavson]] (Hilda Soolo) (1898–1983), pedagoog
* [[Friedrich von Hoyningen-Huene]] (1843–1921), lepideptoroloog, ornitoloog ja fenoloog
* [[Inga Ivanova]] (Inga Luhasoo) (*1961), lastekirjanik
* [[Peep Jänes]] (*1936), arhitekt
* [[Krista Kaer]] (*1951), tõlkija ja toimetaja
* [[Ilmar Kald]] (*1974), muusik ja muusikapedagoog
* [[Karl Kallemaa]] (1914–1999), raadioamatöör
* [[Jaan Kalviste]] (Jaan Kranig) (1898–1936), keemik
* [[Viktor Kapp]] (1919–2003), looduskaitsja, kodu-uurija, sporditegelane ja publitsist
* [[Nikolai Karklin]] (1911–1999), maadleja
* [[August Kasekamp]] (1889–1942), Eesti sõjaväelane ja pedagoog
* [[Totti Kasekamp]] (1925–2000), õpetaja ja kergejõustiklane
* [[Edgar Kask]] (1930–2008), looduskaitsja ja -fotograaf
* [[Valter Kelt]] (Ants Kalviste) (1920–1960), metsavend
* [[Jakob Kents]] (1883–1947), geograaf, õpetaja ja haridusjuht
* [[Alfred Johannes Kleitsmann]] (1879–1933), õpetaja ja ühistegelane
* [[Teet Koitjärv]] (*1963), riigiametnik, looduskaitse- ja omavalitsustegelane
* [[Kaie Konrad]] (1943–2010), ooperilaulja
* [[Toomas Kork]] (*1945), ühiskonnategelane, põllumajandustegelane ja poliitik
* [[Maimu Krinal]] (1926–2007), ooperilaulja ja näitleja
* [[Dmitri Kruglov]] (*1984), jalgpallur
* [[Toomas Kukk (diplomaat)|Toomas Kukk]], diplomaat
* [[Jüri Laasimer]] (Georg Valter) (1910–1986), metsateadlane
* [[Ain Laats]] (*1935), raketiinsener
* [[Urmas Laht]] (*1955), põllumajandustegelane ja poliitik
* [[Vahur Laiapea]] (*1960), filmirežissöör, filmiprodutsent ja filmioperaator ning viipekeele uurija
* [[Urmas Lattikas]] (*1960), helilooja, džässpianist ja ansamblijuht
* [[Ants Laur]] (Hans Laur) (1899–1996), keemik
* [[Harri Lehiste]] (1931–1984), ajakirjanik ja följetonist
* [[Ilse Lehiste]] (1922–2010), keeleteadlane
* [[Urmas Lennuk]] (*1971), näitekirjanik ja dramaturg
* [[August Lillakas]] (1894–1924), revolutsionäär ja riigikukutaja
* [[Jaak Mae]] (*1972), suusasportlane
* [[Heino Mikkin]] (1909–1992), spordiajakirjanik
* [[Jaanus Mutli]] (*1974), Eesti poliitik
* [[Kalle Muuli]] (*1958), ajakirjanik ja luuletaja
* [[Voldemar Mägi]] (1914–1954), maadleja
* [[Ellen Niit]] (1928–2016), kirjanik ja tõlkija
* [[Arno Niitme]] (Arnold Niggol) (1909–2002), sportlane ja õpetaja
* [[Kaarel Nurmsalu]] (*1991), suusahüppaja ja kahevõistleja
* [[Annely Ojastu]] (*1960), kergejõustiklane ja invasportlane
* [[Kairit Olenko]] (*1985), kergejõustiklane ja invasportlane
* [[Jevgeni Ossinovski]] (*1986), Eesti poliitik
* [[Oleg Ossinovski]] (*1966) ettevõtja
* [[Leopold Paal]] (1928–1991), tehnikateadlane
* [[Evald Paikre]] (1906–1944), õpetaja, orkestrijuht ja noorsookirjanik
* [[Tiiu Pallo-Vaik]] (*1941), maalikunstnik
* [[Ulvar Pavlov]] (*1964), suusataja
* [[Juku Pent]] (1918–1991), suusataja ja sünteetilise suusamäärde väljatöötaja
* [[Johann Diedrich Pezold]] (1752–1804), arstiteadlane
* [[Piret Pihel]] (*1961), laskesportlane ja ühiskonnategelane
* [[Marko Pomerants]] (*1964), poliitik
* [[Hans Pudel]] (1872–1943), fotograaf, ühiskonna- ja kultuuritegelane
* [[Raivo Puhke]] (*1966), spordifüsioloog
* [[Verner Hans Puurand]] (1904–1983), Eesti sõjaväelane ja riigimees
* [[Priit Pärn]] (*1946), animafilmirežissöör, karikaturist ja graafik, Tapa valla aukodanik (2009)
* [[Garri Raagmaa]] (*1966), inimgeograaf
* [[Aleksander Friedrich Raudkepp]] (1849–1935), õpetaja ja köster
* [[Pavo Raudsepp]] (*1973), murdmaasuusataja ja poliitik
* [[Otto von Rehbinder]] (1640–1710), baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane ja poliitik
* [[Nikolai Reek]] (Nikolai Bazõkov) (1890–1942), sõjaväelane
* [[Kalju Reitel]] (1921–2004), kujur
* [[Jüri Remmelgas]] (1906–1982), ajakirjanik ja kirjanik
* [[Jaan Meinhard Riiv]] (1919–1995), arstiteadlane
* [[Otto Münther]] (1864–1929), kirjanik, ajakirjanik ja kirjanduskriitik
* [[Richard Riisberg]] (1900–1934), metsateadlane
* [[Artur Rinne]] (1910–1984), laulja
* [[Adolf Rohusaar]] (1895–1974), ajakirjanik, kaupmees ja ühistegelane
* [[Kuno Rooba]] (*1972), orienteerumissportlane ja omavalitsustegelane
* [[August Roosileht]] (1887–1941), graafik
* [[Linda Ruud]] (1932–2010), luuletaja ja prosaist
* [[Ernst Rull]] (1894–1986), laskesportlane
* [[Veera Saar]] (1912–2004), kirjanik ja pedagoog
* [[Timo Simonlatser]] (*1986), murdmaasuusataja ja sprinter
* [[Artur Sirk]] (1900–1937), sõjaväelane ja poliitik
* [[August Sunne]] (1891–1941), näitleja
* [[Helme Suuk]] (*1947), mägironija ja mägimatkaja
* [[Teet Suur]] (*1973), kunstnik
* [[Renata Sõukand]] (Renata Koba) (*1974), etnobotaanik
* [[Olev Zäuram]] (1927–2012), agronoom
* [[Ilmar Talve]] (1919–2007), kirjanik ja etnoloog
* [[Igor Tamm (viroloog)|Igor Tamm]] (1922–1995), viroloog ja rakubioloog
* [[Reigo Tamm]] (*1988), ooperilaulja
* [[Aleksander Tammert seenior|Aleksander Tammert (seenior)]] (1947–2006), kergejõustiklane ja kergejõustikutreener
* [[Rubin Teitelbaum]] (1907–1941), tõstja
* [[Sara Teitelbaum]] (1910–1941), kergejõustiklane
* [[Evi Tihemets]] (*1932), graafik ja raamatuillustraator
* [[August Traksmaa]] (August Traksmann) (1893–1942), sõjaväelane
* [[Alik Tseiko]] (*1982), maadleja
* [[Toomas Uudeberg]] (*1960), omavalitsustegelane
* [[Ado Vabbe]] (1892–1961), maalikunstnik, graafik ja õpetaja
* [[Helle-Reet Vahersalu]] (*1939), maalikunstnik
* [[Karl Vaino]] (*1923), Eesti NSV poliitik
* [[Viire Valdma]] (*1960), näitleja
* [[Aarne Valmis]] (*1960), muusikaprodutsent ja meelelahutusärimees
* [[Jüri Variste]] (1907–1989), koorijuht ja õpetaja
* [[Rudolf Vienberg]] (1895–1963), Eesti sõjaväelane
* [[Hans Roland Wõrk]] (1896–1978), tehnikateadlane
* [[Mihkel Õunmann]] (1894–1965), apteeker
}}

== Haridus ==
Gümnaasiumid:
* [[Tamsalu Gümnaasium]]
* [[Tapa Gümnaasium]]

Põhikoolid:
* [[Tapa Keelekümbluskool]]

Põhikool-lasteaiad:
* [[Jäneda Kool]]
* [[Lehtse Kool]]

Lasteaiad:
* Krõll (Tamsalu, Vajangu)
* Pisipõnn (Tapa)
* Vikerkaar (Tapa)

Riigikoolid:
* [[Maarjamaa Hariduskolleegium]]i Valgejõe õppekeskus (endine Tapa Erikool) (Tapa)
* [[Porkuni Kool]]

Erakoolid:
* [[Mihkli Kool]] (kuni 2017/18. õppeaasta lõpuni [[Imastu]]s; alates 01.09.2018 [[Rakvere]]s)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Eva Samolberg-Palmi|url=https://virumaateataja.postimees.ee/4500489/mihkli-kool-vahetab-aadressi|pealkiri=Mihkli kool vahetab aadressi|väljaanne=Virumaa Teataja|aeg=07.06.2018|vaadatud=28.06.2018}}&lt;/ref&gt;

== Transport ==
=== Raudteed ===
[[Tapa]] kui vallasisene linn on raudteesõlmpunkt, kus saavad kokku [[Tallinna–Narva raudtee|Tallinna–Tapa]], [[Tallinna–Narva raudtee|Tapa–Narva]] ja [[Tapa-Tartu raudtee|Tapa–Tartu]] [[laiarööpmeline raudtee]].

Tapa vallas asuvad järgmised raudteejaamad ja -peatused:
* [[Raudteejaam]]ad:
** [[Nõmmküla raudteejaam|Nõmmküla]] – reisirongid ei peatu
** [[Tamsalu raudteejaam|Tamsalu]]
** [[Tapa raudteejaam|Tapa]]
* [[Raudteepeatus]]ed:
** [[Jäneda raudteepeatus|Jäneda]]
** [[Lehtse raudteepeatus|Lehtse]]
Tapa valla piiril, kuid [[Harju maakond|Harjumaa]] [[Anija vald|Anija valla]] [[Aegviidu]] alevis asub ka [[Nelijärve raudteepeatus]].

Ajalooline [[Patika raudteepeatus]] on suletud alates maist 2005.

[[Tamsalu]] oli aastatel 1920–1972 [[Kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelise]] [[Türi–Paide–Tamsalu raudtee]] lõppjaam. Tapa vallas asusid järgmised [[Kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelise]] raudtee jaamad: [[Tamsalu raudteejaam|Tamsalu]], [[Vajangu raudteejaam|Vajangu]] ja [[Võhmuta raudteepeatus|Võhmuta]]. Praegu arendatakse endisel raudteetammil [https://matkatee.ee Türi-Tamsalu matkateed].

=== Maanteed ===
Tapa valda läbib riigi põhimaantee number 5 [[Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee|Pärnu – Rakvere – Sõmeru]] ja järgmised riigi tugimaanteed:
* number 13 [[Jägala–Käravete maantee|Jägala – Käravete]], mis on osa ajaloolisest [[Piibe maantee]]st,
* number 22 [[Rakvere – Väike-Maarja – Vägeva maantee|Rakvere – Väike-Maarja – Vägeva]],
* number 24 [[Tapa–Loobu maantee|Tapa – Loobu]].

== Sõprusvallad ==
* [[Rootsi|Rootsis]]
** [[Trosa]]
* [[Soome|Soomes]]
** [[Akaa]]
** [[Pyhäntä vald|Pyhäntä]]
** [[Siikajoki vald|Siikajoki]]
** [[Siikalatva vald|Siikalatva]]
* [[Saksamaa|Saksamaal]]
** [[:en:Hohenfelde, Plön|Hohenfelde]] [[Schleswig-Holstein]]i liidumaal
** [[:en:Preetz|Preetz]] [[Schleswig-Holstein]]i liidumaal
* [[USA|USA-s]]
** [[:en:Cumberland, Maryland|Cumberland]] [[Maryland]]i osariigis

== Haldusreform ==
2017. aasta haldusreformi käigus soovisid endise [[Ambla vald|Ambla valla]] põhjaosa asulad ([[Ambla]] ja [[Käravete]] alevik, [[Jõgisoo (Järva)|Jõgisoo]], [[Raka (Järva)|Raka]], [[Roosna]], [[Reinevere]], [[Märjandi]], [[Kukevere]] ja [[Sääsküla (Järva)|Sääsküla]] küla) liituda [[Järva vald|Järva valla]] asemel [[Tapa vald (2005)|Tapa vallaga]]. [[Ambla vald|Ambla Vallavolikogu]] seda soovi ei rahuldanud ning [[Ambla vald]] liitus tervikuna [[Järva vald|Järva vallaks]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://virumaateataja.postimees.ee/3702547/ambla-kandi-rahvas-kogus-tapa-vallaga-uhinemise-toetuseks-ligi-pool-tuhat-allkirja|pealkiri=Ambla kandi rahvas kogus Tapa vallaga ühinemise toetuseks ligi pool tuhat allkirja|väljaanne=Virumaa Teataja|aeg=21.05.2016|vaadatud=28.06.2018}}&lt;/ref&gt;

2018. aasta maikuus algatasid samad [[Järva vald|Järva valla]] põhjaosa asulad üleminekuprotsessi Tapa valla koosseisu uuesti.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tiit Reinberg|url=https://virumaateataja.postimees.ee/4505182/500-allkirja-koos-ambla-ja-karavete-inimesed-tahavad-liituda-tapa-vallaga|pealkiri=500 allkirja koos. Ambla ja Käravete inimesed tahavad liituda Tapa vallaga|väljaanne=Virumaa Teataja|aeg=16.06.2018|vaadatud=28.06.2018}}&lt;/ref&gt; [[Järva vald|Järva Vallavolikogu]] arutas eelmainitud eelnõud esimest korda 11. septembril 2018 otsust tegemata.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tiit Reinberg|url=https://jarvateataja.postimees.ee/6402602/volikogu-vottis-motlemisaega-kas-lubada-ambla-piirkonnal-liituda-tapa-vallaga|pealkiri=Volikogu võttis mõtlemisaega, kas lubada Ambla piirkonnal liituda Tapa vallaga|väljaanne=Järva Teataja|aeg=11.09.2018|vaadatud=12.09.2018}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Tapa valla lipp]]
* [[Tapa valla vapp]]
* [[Tapa vald (2005)|Tapa vald (2005–2017)]]
* [[Tamsalu vald]] (2005–2017)
*[[Vajangu põhikool]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* [http://www.tapa.ee Tapa valla koduleht]

{{Lääne-Virumaa}}

{{koord|tüüp=haldus2|piirkond=EE-59}}

[[Kategooria:Lääne-Viru maakonna vallad]]
[[Kategooria:Tapa vald| ]]</text>
      <sha1>kf6141ti0791v33xkkc0rw9fahsme5i</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Punane torn</title>
    <ns>0</ns>
    <id>481762</id>
    <revision>
      <id>6172514</id>
      <parentid>5980413</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T10:46:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>195.80.117.209</ip>
      </contributor>
      <comment>Lisasin torni tänase funktsiooni kirjelduse.</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6574" xml:space="preserve">[[Pilt:Pärnu ordulinnus.jpg|pisi|Punane torn (vangitorn)]]
'''Punane torn''' on [[Eesti keskaeg|keskaegne]] [[Uus-Pärnu]] linnamüüri [[torn]], tänapäeval  [[Pärnu]]s aadressil [[Hommiku tänav (Pärnu)|Hommiku tänav]] 11.

Torn ehitati [[15. sajand Eestis|15. sajandil]]. See on [[Uus-Pärnu linnamüür]]i ainus maapeal säilinud ehitis.

==Ajalugu== 
Punase torni ehitamise dateering on vaieldav. Torn rajati kas koos Uus-Pärnu linnamüüriga, mis teeks rajamise ajaks [[14. sajand|14. sajandi]] keskpaiga&lt;ref&gt;[[Kaur Alttoa]]. [http://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0010427.pdf &quot;Pärnu keskaegsed linnakindlustused. Ajalooline õiend&quot;. 1979]. Kasutatud 8. detsember 2017&lt;/ref&gt; või ehitati ümartornid linnamüüri idanurkadele 1520. aasta paiku, kui tehti ulatuslikke töid linnakindlustuste juures.&lt;ref&gt;&quot;Eesti arhitektuuri ajalugu&quot;. Peatoimetaja [[Harald Arman]]. [[Eesti Raamat]]. Tallinn 1965. Lk 56&lt;/ref&gt;

Punane torn asetses linnamüüri kagunurgal, seda toetasid väike hoburauakujuline torn linna idamüüril ja teine samasugune lõunamüüris.&lt;ref name=&quot;parek&quot;&gt;[[Elsbet Parek]]. [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&amp;action=view&amp;id=4313 &quot;Pärnu Punase torni ajalooline ülevaade&quot;. 1971]. Kasutatud 8. detsember 2017&lt;/ref&gt;

Keskaegse Uus-Pärnu tornid ja väravad on olemas linnaplaanil, mis on kaardistatud 1701. aastal. Sealt on näha, et idaküljel on säilinud kolm torni, nende seas ka Punane torn.&lt;ref name=&quot;parek&quot; /&gt;

==Kirjeldus== 
Punase torni ehituses on iseloomulikud sõõrümar põhiplaan ja alumisel korrusel moonaladu, vangla vmt (mitte kaitsekorrus).&lt;ref&gt;[[Armin Tuulse]]. &quot;''Die Baugeschichte der Tallinner Burg''&quot;. ÕES Aastaraamat. Tartu 1935&lt;/ref&gt; Torni sise- ja välispind on tellistest, müürisüdamik maakividest. [[Vallikraav|Vallikraavi]] poolt on müüristik laotud ja isoleeritud saviga. 

1624. aasta andmete põhjal oli ehitis neljakorruseline. Säilinud on 3 korrust, hävinud 4. korrus võis olla rajatud lahtise platvormina. Torni plaan tugineb sõõrile läbimõõduga 9,7–10,4 m. I korrusele viis eraldi ukseava. See oli 2,3 m paksuste välisseintega laoruum, mida on kasutatud ka vanglana. Puitvahelagedega II ja III korrus olid kaitsekorrused. I korrusele viib ukseava vanalt kaitsekäigult. Samast algab müüritrepp III korrusele. II korrusel on 3 laskeava, välissein 2,05 m paks. III korrusel on 2 laskeava, seina paksus on 1,6 m. 

Ümberehitused: praeguse madalama kuju sai ehitis 1783. aastal, mil torn J. H. Heyeri projekti järgi ümber ehitati. Suleti müüritrepp, tehti ahjud ja 3. korruse kuppellagi. Õuele rajati mantelkorstnaga juurdeehitis, mida peagi laiendati.&lt;ref name=&quot;kult&quot;&gt;[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=16682 Kultuurimälestiste riiklik register. 16682 Pärnu linnamüüri &quot;Punane&quot; torn]. Kasutatud 9. detsember 2017&lt;/ref&gt;

==Kasutus vanglana== 
1543. aastal on mainitud ehitist Punase ehk Vangitorni nime all (''Rode vagen thorn''). Torn on olnud keskajal kõrgem, hilisema madala kuju on ta saanud 18. sajandil.&lt;ref&gt;[[Elsbet Parek]]. &quot;Pärnu sajandeis. Ehituskunstiline ülevaade&quot;. [[Eesti Raamat]]. Tallinn 1971&lt;/ref&gt; Kuni aastani 1892 oli ehitis kasutusel linna vanglana. Korduvate põgenemiste tõttu kindlustati torni lagi veel kahe- kuni kolmekordsete palkidega, tugevdati talasid ja uksehingi.&lt;ref name=&quot;parek&quot; /&gt; Selline kindlustamine aga ei teinud torni põgenemiskindlaks, kuna valve korraldamine sellises omaette seisvas ümartornis, kus kõrvalruumid puudusid, oli raske ning ka paljude eramajade paiknemine ümber torni raskendas valvet.&lt;ref name=&quot;parek&quot; /&gt;
 
19. sajandi algul hakkas [[Venemaa keisririik|Venemaa valitsus]] tundma rohkem huvi vangide olukorra ja vangla ruumide vastu. Ka Pärnu vangla kohta tehti ettekirjutus, et tuleb parandada vangide elamistingimusi, aga ka loobuda Punase torni kasutamisest vanglana ja leida vanglaks kohasem hoone, sest see oli vangidele ebatervislik (külm ja hämar ruum) ning ehituslaad oli sobimatu. Lõplikult loobuti Punase torni vanglana kasutamisest alles 1892. aastal, kui valmis uus [[Pärnu vangla|riiklik vangla]].&lt;ref name=&quot;parek&quot; /&gt;

==Kasutus arhiivina== 
Linnapea [[Oskar Brackmann]] tegi ettepaneku kohandada endisest vanglast ja selle kõrval asuvast vanast tornist linnaarhiiv.&lt;ref name=&quot;parek&quot; /&gt;

[[1893]]. aastal kinnitas [[Pärnu Linnavalitsus]] gümnaasiumi emeriitdirektori [[Theodor Czernay]] Pärnu linnaarhivaariks ja sellega alustas tegevust [[Pärnu Linnaarhiiv]]&lt;ref&gt;[[Jüri Kivimäe]], [[Aivar Kriiska]], [[Inna Põltsam]], [[Aldur Vunk]]. &quot;Merelinn Pärnu&quot;. Pärnu 1998&lt;/ref&gt;, mis asus seal 1893–1908. Enne arhiiviks kohandamist tehti tornis küll ulatuslikke remonditöid (sh nii müürsepa-, pottsepa- kui ka puusepatöid), kuid probleemiks jäi niiskus ning arhiiv kolis 1908. aastal sobivamasse paika – endisse [[Püssirohukelder|püssirohukeldrisse]].&lt;ref name=&quot;parek&quot; /&gt;

==Tänapäev== 
Alates 1908. aastast on torni kasutatud vaheldumisi mõne asutuse arhiivina ja ka skautide ruumidena. &lt;ref name=&quot;parek&quot; /&gt; 

Praegu kuulub ehitis [[Pärnu Linnavalitsus|Pärnu Linnavalitsuse]] valdusse ning mõnda aega oli kasutusel suveniiripoe, linna käsitööliste töötubade korraldamise ja näitusepaigana. &lt;ref name=&quot;kult&quot; /&gt;

Alates 2020 aasta novembrist asub tornis [[Pärnu muuseum]]i [[Pärnu ajalugu]] tutvustav [[ringpanoraamkinog]]a külastuskeskus.&lt;ref name=&quot;2019_12_22_19_01_ERR_PUNANE_TORN&quot;&gt;22.12.2019 19:01, [https://menu.err.ee/1016901/ Pärnu vanimasse ehitisse tuleb linna ajalugu avav panoraamkino], err.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;2020_NOV_PM-TORN&quot;&gt;[http://www.parnumuuseum.ee/torn 2020. aasta 28. novembril avab SA Pärnu Muuseum 15. sajandil rajatud keskaegsete linnakindlustuste nurgatornis ehk Punases tornis külastuskeskuse.]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;2020_11_28_21_21_ERR_PÄRNU_PUNANE_TORN&quot;&gt;[https://www.err.ee/1180204/ Pärnu Punane torn sai moodsa sisu], err.ee&lt;/ref&gt; Pärnu vanimas säilinud hoones asuva muuseumifiliaali eesmärk on tutvustada Pärnu paikkonna ajalugu, eelkõige aga keskaegset Uus-Pärnu linna, millest tänasesse linnapilti ongi jäänud vaid torn ise. Varem suletud torni endisest kaitsekorrusest - tänasest pööningukorrusest - on saanud uudne ringpanoraamkino, spetsiaalselt mille jaoks loodi 10-minutiline paikkonna ajalugu tutvustav põnev animafilm.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{commonskat}}
*{{kultuurimälestis}}

{{koord}}
[[Kategooria:Pärnu ehitised]]
[[Kategooria:Eesti tornid]]
[[Kategooria:Eesti vanglad]]
[[Kategooria:Pärnu maakonna kultuurimälestised]]</text>
      <sha1>im6i1gsqrj0it7gdrc6yr6l5vsajswk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Olemise ahel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>486143</id>
    <revision>
      <id>6171921</id>
      <parentid>6151255</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T13:45:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8323" xml:space="preserve">[[Fail:Great Chain of Being 2.png|pisi|1579. aastal [https://es.wikipedia.org/wiki/Diego_de_Valad%C3%A9s Diego de Valadése] poolt tehtud joonis olemise ahelast]]
'''Olemise ahel''' on kõikehõlmav hierarhiline struktuur, mille paljudest versioonidest tuntuim on [[Keskaeg|keskajal]] sätestatud [[kristlik]] jumalale alluv ahel. Ahel algab [[jumal]]ast ning läheb edasi järjest väiksema tähtsusega liikmetega. Nii tulevad pärast [[jumal]]at [[ingel|inglid]] ja [[deemonid]], [[Täht (astronoomia)|tähed]], [[kuu]], [[Kuningas|kuningad]], [[prints]]id, ülikud, lihtrahvas, [[metsloomad]], [[koduloomad]], [[puud]] ja teised [[taimed]], [[metallid]] ja [[mineraalid]], kuni ahela lõpuni, kus paiknevad [[liiv]] ja [[muld]].&lt;ref name=&quot;Lovejoy&quot; /&gt;

Olemise ahela kontseptsiooni on algselt tuletanud [[Antiik-Kreeka]] [[filosoofid]] [[Platon]], [[Aristoteles]], [[Plotinos]] ja [[Proklos]]. Teooriat arendati [[Kristlus|kristlikku]] maailmapilti sobitades edasi [[keskaeg|keskajal]] ning hilisemate [[neoplatonism|neoplatonistide]] poolt,&lt;ref name=&quot;KF8Zt&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;yg7zq&quot; /&gt; ning on väidetud, et [[Katoliku kirik]]u narratiiv olemise ahelast on sajandite vältel aidanud kaasa kuningavõimu kindlustamisele.&lt;ref name=&quot;Snyder&quot; /&gt;

==Ahela jaotumine==

Ahela alguses olev [[jumal]] ja talle järgnevad [[ingel|inglid]] [[Eksistents|eksisteerivad]] täielikult vaimses vormis. Kõik vaimne on jääv ja muutumatu, seevastu maine võib ajas muutuda. Üldiselt on kõik ahela lülid oma muutumatul kohal. Erandiks võib pidada näiteks [[alkeemia]] abil tehtavaid teisendamisi, näiteks muuta [[tina]] [[kuld|kullaks]] ja seeläbi tema positsiooni tõsta.
Iga järgnev ahela lüli omab eelmise lüli positiivseid omadusi ning lisaks veel vähemalt üht uut omadust. [[Kivimid|Kivimitel]] ja [[muld|mullal]], mis on ahela lõpus, on vaid üks omadus – eksisteerimine. Neile järgnevad [[taimed]], mis lisaks olemas olemisele on ka elus. Taimedele järgnevad [[loomad]], mis lisaks eelnevale, liiguvad ja söövad. [[Inimene]] on maine (kehaga), nagu kõik talle eelnevad lülid, kuid samas omab ka [[hing]]e, nagu temast kõrgemal olevad.&lt;ref name=&quot;Lovejoy&quot; /&gt;

==Alajaotused==

Iga ahela lüli võib omakorda alamateks jaotatud olla. Näiteks [[keskaeg]]ses ilmalikus ühiskonnas oli valitsejaks kuningas, talle allusid [[Aristokraat|aristokraatlikud maavalitsejad]] ning neile omakorda lihtrahvas. Perekonnas oli kõige tähtsam isa, temast väiksema tähtsusega pereema, kellest omakorda madalamal olid lapsed.

Tähtsuse järjekorda on seatud ka loomad. Kõige kõrgemal positsioonil on metsikud [[kiskja]]d (näiteks [[lõvi]]), sest nemad on suutnud trotsida [[Kodustamine|kodustamist]]. Neist allpool on [[koduloomad]], kes on omakorda jaotatud kõrgemal asuvateks, kasulikeks loomadeks (nagu [[koer]] ja [[hobune]]) ning madalamal asuvateks [[lihaloom]]adeks (nagu [[lammas]]). Tähtsuse järjekorda on seatud ka [[linnud]] (näiteks [[kotkad]] seisavad kõrgemal kohal kui [[tuvid]]). [[Kalad]] on madalamal tasemel kui [[linnud]], kuid kõrgemal kui muud mereelukad. [[Putukad|Putukate]] alamjaotuses on kõrgemal kohal kasulikud putukad (näiteks [[mesilased]] ja [[ämblikud]]) ja ilusad putukad (näiteks [[kiilid]] ja [[lepatriinu]]d) ning neist alamal on ebameeldivad putukad (näiteks [[mardikad]] ja [[kärbsed]]). Karistuseks mao hukatusliku käitumise pärast [[Eedeni aed|Eedeni aias]] on loomade jaotuse madalaimale seatud [[Madu|maod]] ja [[ussid]].

Loomadele järgnevad taimed, mis jällegi eri tasemetele jaotuvad. Neist on kõige kõrgemal puud, millest tähtsaimal kohal on kasulikud puud nagu [[tamm]], deemonlikuks peetud [[jugapuu]] kõige madalamal kohal. Toidutaimed on omakorda alajaotatud.

Ahela viimasesse lülisse kuuluvad [[mineraalid]]. Mineraalide alajaotuses on kõrgeimal kohal metallid: [[kuld]] kõige kõrgemal ja [[tina]] kõige madalamal kohal. Neile järgnevad [[kivimid]], mille tähtsusejärjekorra tipus on [[marmor]] ja [[graniit]]. Ahel lõpeb liiva, tolmu ja mullaga (mis omakorda jaotub toitainerikkuse alusel).
Ahela peamiseks eesmärgiks on maailma korrastamine – kõigel on oma kindel koht.&lt;ref name=&quot;Lovejoy&quot; /&gt;

==Olemise ahel Aristotelesest kuni Carl von Linnéni==

[[Fail:Linnaeus1758-title-page.jpg|pisi|1737. aastal Rootsi loodusteadlase Carl von Linné kirjutatud &quot;Systema Naturae&quot; (10. väljaanne, 1758). Teos pani aluse tänapäevasele elusorganismide jaotusele ja taksonoomiale.]]
Idee järjestada kõik maailma organismid pärineb esialgselt [[Aristoteles]]elt. Oma raamatus [https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_Animals &quot;Loomade ajalugu&quot;] seadis ta loomad tänu nende tajumis- ja liikumisvõimele taimedest kõrgemale ning järjestas nad paljunemisviiside ja mitme muu teguri põhjal.&lt;ref name=&quot;yTjFZ&quot; /&gt;

Aristotelese mittereligioosset organismide järjestust täiendasid mitmed loodusfilosoofiaga tegelenud filosoofid ja nii moodustuski algne olemise ahel. Kui algne ahela peaeesmärk oli erinevate mineraalide, taimede ja loomade [[klassifitseerimine]], siis [[keskaeg|keskajal]] hakati olemise ahelat käsitlema kui [[jumal]]a loodud jaotust. Hiljem, [[renessanss|renessansi]]perioodil nihkus ahela tähtsus jällegi bioloogia suunale.&lt;ref name=&quot;hjLHt&quot; /&gt; 1737. aastal lõi Rootsi loodusteadlane [[Carl von Linné]] olemise ahela inimesest allapoole jäävate lülide jaotust aluseks võttes &quot;[[Systema Naturae]]&quot; – teose, mis pani aluse tänapäevasele [[elusorganismid]]e jaotusele ja [[taksonoomia]]le.&lt;ref name=&quot;ZQUC4&quot; /&gt;

==Edasiarendused ja alternatiivsed teooriad==

Ameerika kirjanik ja filosoof [[Ken Wilber]] on pannud aluse mõistele &quot;suur olemise pesa&quot; (&quot;[[Great Nest of Being]]&quot;), mis oma põhimõtete poolest sarnaneb väga olemise ahelaga. Wilber peab &quot;suurt olemise pesa&quot; universaalseks, kultuuridest ja religioonidest sõltumatuks kontseptsiooniks.&lt;ref name=&quot;wwxIN&quot; /&gt;

Briti filosoofi ja majandusteadlase E. F. Schumacheri 1977. aastal ilmunud raamatus &quot;A Guide for the Perplexed&quot; on kasutatud mõistet &quot;olemise tasemed&quot; (''levels of being''), mis sisaldamata jumalat ja ingleid, on oma olemuselt olemise ahelaga siiski vägagi sarnane. Autori sõnul on mineraalid, taimed, loomad ja inimesed oma olemuselt vägagi erinevad. Tänapäeva teadus on aga nende eri tasemetele paigutamist üldjuhul vältinud, kuna ainult [[Teaduslik materialism|materialistlikust teadusest]] lähtudes ei ole võimalik seda täielikult lahata.&lt;ref name=&quot;6zxcB&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Lovejoy&quot;&gt;[[Arthur Oncken Lovejoy]] (1964) [1936], The Great Chain of Being: A Study of the History of an Idea, Cambridge, Massachusetts: Harvard University Press&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KF8Zt&quot;&gt;Blackwell Dictionary of Western Philosophy, lk 289 (2004)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yg7zq&quot;&gt;Edward P. Mahoney, &quot;Lovejoy and the Hierarchy of Being&quot;, Journal of the History of Ideas, number 48, lk 211-230.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=Snyder&gt;{{Cite web|url=http://faculty.grandview.edu/ssnyder/121/121%20great%20chain.htm|title=The Great Chain of Being|website=faculty.grandview.edu|author=Snyder, S.|accessdate=24.01.2018|archive-date=28.07.2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170728101006/http://faculty.grandview.edu/ssnyder/121/121%20great%20chain.htm|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yTjFZ&quot;&gt;Charles Singer (1931), A short history of biology: A General Introduction to the Study of Living Things, Oxford.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hjLHt&quot;&gt;Allen Debus (1978), Man and Nature in the Renaissance, Cambridge: Cambridge University Press.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZQUC4&quot;&gt;Carolus Linnaeus (1758), [https://www.biodiversitylibrary.org/bibliography/542#/summary Systema naturae per regna tria naturae :secundum classes, ordines, genera, species, cum characteribus, differentiis, synonymis, locis] (10. väljaanne), Stockholm: Laurentius Salvius.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wwxIN&quot;&gt;Anthony Freeman (2006), [https://web.archive.org/web/20120813003002/http://www.imprint.co.uk/pdf/13-3_Freeman.pdf &quot;A Daniel Come to Judgement? Dennett and the Revisioning of Transpersonal Theory&quot;], Journal of Consciousness Studies.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6zxcB&quot;&gt;Joseph Pearce (2008), [http://oldarchive.godspy.com/issues/The-Education-and-Catholic-Conversion-of-E-F-Schumacher-by-Joseph-Pearce.cfm.html &quot;The Education of E.F. Schumacher&quot;], God Spy.&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Keskaja filosoofia]]
[[Kategooria:Kristlus]]</text>
      <sha1>96zdoaolih808itgipqmtxm70hf0xkf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Orest Reis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>487015</id>
    <revision>
      <id>6172537</id>
      <parentid>4829800</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T11:41:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Merleke5</username>
        <id>122868</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1433" xml:space="preserve">'''Orest Reis''' ([[22. juuni]] [[1911]] [[Laimjala vald (Pöide kihelkond)|Laimjala vald]], [[Saaremaa (maakond)|Saaremaa]] – [[4. juuli]] [[1997]] [[Laimjala vald]], [[Saare maakond]]) oli eesti õpetaja ja õigeusu vaimulik ([[preester]]).

Ta lõpetas 1930. aastal [[Saaremaa Ühisgümnaasium|Saaremaa Ühisgümnaasiumi]]&lt;ref&gt;[https://www.syg.edu.ee/ajalugu/11-13_lend.html Vilistlased.] Kuressaare Hariduse Kooli veebisait.&lt;/ref&gt; ja õppis aastatel 1930–1931 [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|Tartu Ülikooli usuteaduskonnas]] ja lõpetas 1937 [[Petseri vaimulik seminar|Petseri vaimuliku seminari]]. [[Üliõpilasselts Concordia]] liige.

Ta pühitseti [[diakon]]iks ja preestriks 1938. aastal. Aastatel 1938–1939 oli [[Laanemetsa Peeter-Pauli kirik|Laanemetsa Peetruse ja Pauluse koguduse]] preester, aastatel 1941–1944 [[Salme kool|Salme]] ja [[Roobaka kool|Roobaka kooli]] õpetaja Saaremaal. 1944. aastal teenis Saksa sõjaväes, 1944–1945 [[Piila Peaingel Miikaeli kirik|Piila Peaingel Miikaeli koguduse]] preester, 1944–1946 [[Eikla algkool|Eikla algkooli]] juhataja, 1946–1950 [[Kahtla algkool|Kahtla algkooli]] õpetaja, 1950–1955 tööline, seejärel kooliõpetaja Saaremaal.

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Reis, Orest}}
[[Kategooria:Eesti õigeusu vaimulikud]]
[[Kategooria:Eesti õpetajad]]
[[Kategooria:Üliõpilasselts Concordia liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1911]]
[[Kategooria:Surnud 1997]]</text>
      <sha1>r1e2x857q1qu645e5r0mbplppf4hgmt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aljona Lanskaja</title>
    <ns>0</ns>
    <id>496088</id>
    <revision>
      <id>6171928</id>
      <parentid>6122410</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T14:18:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1499" xml:space="preserve">[[Pilt:Alyona Lanskaya, ESC2013 press conference 09 (crop).jpg|pisi|Aljona Lanskaja 2013. aasta Eurovisioonil pressikonverentsil]]
'''Aljona Lanskaja''' ([[valgevene keel]]es Алена Міхайлаўна Ланская; sündinud [[7. september|7. septembril]] [[1985]] [[Mahiloŭ]]s) on valgevene laulja.

2011. aastal võitis ta [[Vitebsk]]is toimuval [[Slavianski Bazaar]]i festivalil esikoha.&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Наважылава|first=Вольга|url=http://lim.by/limbyfiles/Berezka_6.pdf|title=Як «саламяная дзяўчынка» стала «белай ластаўкай»|journal=[[Бярозка]]|volume=|issue=6 (1000)|pages=57–61|date=|accessdate=14.03.2020|language=be|archiveurl=https://web.archive.org/web/20200314104808/http://lim.by/limbyfiles/Berezka_6.pdf|archivedate=14.03.2020|year=2011|url-status=live|issn=0320-7579|via=}}&lt;/ref&gt;

Ta esindas Valgevene [[2013. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el [[Malmö]]s lauluga &quot;[[Solayoh]]&quot;. Laul pälvis finaalkontserdil 48 punktiga 16. koha.

Lanskaja pidi Valgevenet esindama juba [[2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el lauluga &quot;All My Life&quot;, kuid pärast seda, kui selgus, et hääletustulemusi oli võltsitud, pääses Eurovisioonile Valgevene eelvoorus teise koha saanud [[Litesound]].
== Viited ==

{{viited}}
{{Valgevene esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}}
{{JÄRJESTA:Lanskaja, Aljona}}
[[Kategooria:Valgevene lauljad]]
[[Kategooria:Eurovisioonil osalejad]]
[[Kategooria:Sündinud 1985]]</text>
      <sha1>ci6cvvg3vlrhn0elch9rn4fwk1x1xua</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>InCulto</title>
    <ns>0</ns>
    <id>498168</id>
    <revision>
      <id>6172479</id>
      <parentid>5938941</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T08:59:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="355" xml:space="preserve">[[Pilt:Inculto band.jpg|pisi|InCulto]]
'''InCulto''' oli Leedu ansambel.
[[2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas ansambel Leedut lauluga &quot;East European Funk&quot;. Poolfinaalis said nad 12 punkti ja edasi finaali ei pääsenud.
{{Leedu esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}}
[[Kategooria:Leedu ansamblid]]
[[Kategooria:Eurovisioonil osalejad]]</text>
      <sha1>d1v5vcnnzvd8be56mrkaxxif25l6o9c</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172483</id>
      <parentid>6172479</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T09:01:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="415" xml:space="preserve">[[Pilt:Inculto band.jpg|pisi|InCulto]]
'''InCulto''' oli Leedu ansambel.
[[2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas ansambel Leedut lauluga &quot;East European Funk&quot;. Poolfinaalis said nad 12 punkti ja edasi finaali ei pääsenud.

[[2011]]. aasta jaanuaris teatas ansambel laialiminekust.

{{Leedu esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}}
[[Kategooria:Leedu ansamblid]]
[[Kategooria:Eurovisioonil osalejad]]</text>
      <sha1>jni7x4ccxl52tuot23tyilqnxe7dgs7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Gianni Morandi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>499695</id>
    <revision>
      <id>6171978</id>
      <parentid>5084358</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:13:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>FMSky</username>
        <id>149589</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="508" xml:space="preserve">[[Pilt:Giannimorandi (cropped).jpg|pisi|Gianni Morandi (2005)]]
'''Gianni Morandi''' (sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1944]]) on Itaalia [[laulja]].

[[1970. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas ta Itaaliat lauluga &quot;L'amore è un attimo&quot;, mis kogus 5 punkti ja saavutas 8. koha.

{{Itaalia esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}}

{{JÄRJESTA:Morandi, Gianni}}
[[Kategooria:Itaalia lauljad]]
[[Kategooria:Itaalia esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
[[Kategooria:Sündinud 1944]]</text>
      <sha1>7na8arap5euqfhd40liwhjjp0d59wd8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Olaf Scholz</title>
    <ns>0</ns>
    <id>500625</id>
    <revision>
      <id>6172511</id>
      <parentid>6033442</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T10:39:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>CommonsDelinker</username>
        <id>1930</id>
      </contributor>
      <comment>Kasutaja [[commons:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:Finanzminister_Gernot_Blümel_in_Brüssel_(49417807823)_(cropped).jpg|Finanzminister_Gernot_Blümel_in_Brüssel_(49417807823)_(cropped).jpg]] pildiga [[Pilt:Olaf_Scholz_2020_(cropp</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4390" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Olaf Scholz
| pildi nimi = Olaf Scholz 2020 (cropped from Finanzminister Gernot Blümel in Brüssel (49417807823)).jpg
| pildi seletus =
| amet = [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|Saksamaa liidukantsler]]
| ametiajaalgus = 8. detsember 2021
| ametiajalõpp = 
| eelmine = [[Angela Merkel]]
| järgmine = 
| amet2 = [[Saksamaa asekantsler]]
| ametiajaalgus2 = 14. märts 2018
| ametiajalõpp2 = 8. detsember 2021
| eelmine2 = [[Sigmar Gabriel]]
| järgmine2 = [[Robert Habeck]]
| amet3 = [[Saksamaa rahandusminister]]
| ametiajaalgus3 = 14. märts 2018
| ametiajalõpp3 = 8. detsember 2021
| eelmine3 = [[Wolfgang Schäuble]]
| järgmine3 = [[Christian Lindner]]
| amet4 = [[Hamburgi linnapeade loend|Hamburgi linnapea]]
| ametiajaalgus4 = 7. märts 2011
| ametiajalõpp4 = 13. märts 2018
| eelmine4 = [[Christoph Ahlhaus]]
| järgmine4 = [[Peter Tschentscher]]
| amet5 = [[Föderaalne töö- ja sotsiaalministeerium|Saksamaa töö- ja sotsiaalminister]]
| ametiajaalgus5 = 21. november 2007
| ametiajalõpp5 = 27. oktoober 2009
| eelmine5 = [[Franz Müntefering]]
| järgmine5 = [[Franz Josef Jung]]
| amet6 = [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei|Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei]] peasekretär
| ametiajaalgus6 = 20. oktoober 2002
| ametiajalõpp6 = 21. märts 2004
| eelmine6 = [[Franz Müntefering]]
| järgmine6 = [[Klaus Uwe Benneter]]
| amet7 = [[Saksamaa Liidupäeva liige]] [[Hamburg Altona (valimisringkond)|Hamburg Altonast]]
| ametiajaalgus7 = 26. oktoober 1998 – 6. juuni 2001 &lt;br/&gt; 17. oktoober 2002
| ametiajalõpp7 = 11. märts 2011
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 = 
| järgmine8 = 
| amet9 = 
| ametiajaalgus9 = 
| ametiajalõpp9 = 
| eelmine9 =  
| järgmine9 = 
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = {{sünniaeg ja vanus|1958|6|14}}
| sünnikoht    = [[Osnabrück]], [[Lääne-Saksamaa]]
| surmaaeg     = 
| surmakoht    = 
| rahvus       = 
| partei       = [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]]
| abikaasa     = 
| vanemad      =
| lapsed       =
| sugulased    = 
| elukoht      =
| alma_mater   = [[Hamburgi Ülikool]] (õigusteadus)
| elukutse     = 
| tegevusala   = 
| autasud      = 
| allkiri      = Unterschrift Olaf Scholz.png
| moodul       = 
}}
'''Olaf Scholz''' (sündinud [[14. juuni]]l [[1958]] [[Osnabrück]]is) on [[Saksamaa]] [[poliitik]], alates 8. detsembrist 2021 [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]].

1984. aastal lõpetas ta [[Hamburgi Ülikool]]i juristina. Aasta hiljem sai ta advokaadi kutse.

Alates 1975. aastast kuulub ta [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei|Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei]] (SPD) ridadesse. Aastatel 2009–2019 oli ta SPD aseesimees ning veebruarist aprillini 2018 partei ajutine esimees. 

Aastatel 1998–2001 ja 2002–2011 kuulus ta [[Saksamaa parlament]]i. Uuesti sai ta parlamendiliikmeks 2021. aastal.

21. novembrist 2007 kuni 27. oktoobrini 2009 oli Scholz Saksamaa töö- ja sotsiaalminister. 

20. veebruarist 2011 kuni 13. märtsini [[2018]] oli ta [[Hamburg]]i linnapea. 14. märtsist 2018 kuni 8. detsembrini 2021 oli ta Saksamaa Liitvabariigi asekantsler ja rahandusminister.

Saksamaa sotsiaaldemokraadid nimetasid [[10. august]]il [[2020]] Olaf Scholzi oma kantslerikandidaadiks [[2021. aasta Saksamaa parlamendivalimised|2021. aasta üldvalimistel]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1122438/ Saksa sotsiaaldemokraadid nimetasid kantslerikandidaadiks Scholzi], err.ee, 10. august 2020&lt;/ref&gt; Valimised lõppesid Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei võiduga.

Alates 1998. aastast on ta abielus poliitiku [[Britta Ernst]]iga.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{commonskat-tekstina}}
* [https://web.archive.org/web/20110425002108/http://www.bundestag.de/bundestag/abgeordnete17/biografien/S/scholz_olaf.html Olaf Scholzi elulugu Bundestagi kodulehel (arhiiviversioon aastast 2011, saksa keeles)]
* [https://www.olafscholz.hamburg/main Olaf Scholzi koduleht (saksa keeles)]

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Angela Merkel]] | nimi = [[Saksamaa liidukantsler]] | aeg=2021– | järgnev=}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Wolfgang Schäuble]] | nimi = [[Saksamaa rahandusminister]] | aeg=2018–2021 | järgnev=[[Christian Lindner]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Scholz, Olaf}}
[[Kategooria:Saksamaa liidukantslerid]]
[[Kategooria:Saksamaa rahandusministrid]]
[[Kategooria:Sündinud 1958]]</text>
      <sha1>hjp26xzma4zpstj2i8hlppbaxkk867p</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sularahata ühiskond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>502335</id>
    <revision>
      <id>6172394</id>
      <parentid>6139546</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T06:41:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13768" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|kuu=märts|aasta=2020}}
&lt;div style=&quot;float:right&quot;&gt;
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|+ Sularahata sooritatud maksete hinnanguline osakaal (aastatel 2008–2013 avaldatud uuringute põhjal)

&lt;ref&gt;[https://www.mastercardadvisors.com/content/dam/advisors/en-us/documents/MasterCardAdvisors-CashlessSociety.pdf Measuring progress toward a cashless society]. Vaadatud 31.08.2017.&lt;/ref&gt;
|-
! Riik !! %
|-
| {{PisiLipp|Singapur}} || 61
|-
| {{PisiLipp|Holland}} ||60
|-
| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||59
|-
| {{PisiLipp|Rootsi}} ||59
|-
| {{PisiLipp|Kanada}} ||57
|-
| {{PisiLipp|Belgia}} ||56
|-
| {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||52
|-
| {{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} ||45
|-
| {{PisiLipp|Austraalia}} ||35
|-
| {{PisiLipp|Saksamaa}} ||33
|-
| {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} ||29
|-
| {{PisiLipp|Hispaania}} ||16
|-
| {{PisiLipp|Brasiilia}} ||15
|-
| {{PisiLipp|Jaapan}} ||14
|-
| {{PisiLipp|Hiina}} ||10
|-
| {{PisiLipp|Araabia Ühendemiraadid}} ||8
|-
| {{PisiLipp|Taiwan}} ||6
|-
| {{PisiLipp|Itaalia}} ||6
|-
| {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} ||6
|-
| {{PisiLipp|Poola}} ||5
|-
| {{PisiLipp|Venemaa}} ||4
|-
| {{PisiLipp|Mehhiko}} ||4
|-
| {{PisiLipp|Kreeka}} ||2
|-
| {{PisiLipp|Colombia}} ||2
|-
| {{PisiLipp|India}} ||2
|-
| {{PisiLipp|Keenia}} ||2
|-
| {{PisiLipp|Tai}} ||2
|-
| {{PisiLipp|Malaisia}} ||2
|-
| {{PisiLipp|Saudi Araabia}} ||1
|-
| {{PisiLipp|Peruu}} ||1
|-
| {{PisiLipp|Egiptus}} ||1
|-
| {{PisiLipp|Indoneesia}} ||0
|-
| {{PisiLipp|Nigeeria}} ||0
|}
&lt;/div&gt;

'''Sularahata ühiskond''' tähistab [[majandussüsteem]]i, kus [[finantstehing]]uid ei tehta mitte [[paberraha]] ja [[münt]]idega, vaid tehingu osaliste vahelise digitaalse teabe (tavaliselt raha elektroonilise ekvivalendi) edastamise teel.&lt;ref name=&quot;THE COST OF CASH IN THE UNITED STATES&quot;&gt;[http://fletcher.tufts.edu/CostofCash/~/media/Fletcher/Microsites/Cost%20of%20Cash/CostofCashStudyFinal.pdf The Cost of Cash in the United States], lk 9. The Fletcher School Tufts University. Vaadatud 17.12.2016.&lt;/ref&gt;

Mitmel pool maailmas kasutatakse [[kaubandus]]es, [[Investeerimine|investeerimises]] ja ka igapäevaelus digitaalset raha üha rohkem ning tehinguid, mida ajalooliselt oleks võetud ette sularahaga, tehakse nüüd sageli elektrooniliselt.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/business/2016/jun/04/sweden-cashless-society-cards-phone-apps-leading-europe Sweden leads the race to become cashless society]. The Guardian, 04.06.2016.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;uk-cashless&quot;&gt;[https://www.independent.co.uk/news/business/news/uk-moves-towards-cashless-society-10267215.html UK moves towards cashless society].&lt;/ref&gt; Mõned riigid seavad tänapäeval piiranguid kas tehingutele, mille jaoks üldse võib mitteelektroonilist makset seaduslikult kasutada, või selliste tehingute väärtusele.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20181017144519/http://cashless-society.org/ Cashless-Society.org]. Vaadatud 27.01.2017.&lt;/ref&gt; On ka leitud, et sularaha käibelt kadumine kujutab ohtu finantssüsteemile, sest muudab riigi haavatavamaks [[küberrünnak]]utele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/854516/keskpangad-hoiatavad-kaose-eest-sularahavabas-uhiskonnas &quot;Keskpangad hoiatavad kaose eest sularahavabas ühiskonnas&quot;] ERR, 17. august 2018.&lt;/ref&gt;

==Sularahata arveldamise esiletõus==
Trend sularahata tehingute ja arveldamise kasutamise suunas igapäevaste toimingute jaoks algas 1990. aastatel, mil elektrooniline pangandus muutus populaarseks. 2010. aastateks olid digitaalsed makseviisid mitmes riigis väga levinud, sealhulgas on levinud nii teenuste vahendajad (nt [[PayPal]]), [[Digitaalne rahakott|digitaalse rahakoti]] süsteemid (nt [[Apple Inc.]] ja teiste sarnaste ettevõtete süsteemid), viipe- ja [[NFC]]-maksed elektroonilise kaardi või [[nutitelefon]]i abil kui ka elektroonilised arved ja elektrooniline pangandus.&lt;ref name=&quot;uk-cashless&quot; /&gt; 2010. aastateks oli mõne tehingutüübi jaoks, mille eest ajalooliselt oleks olnud väga tavapärane füüsilise maksevahendiga tasuda, sularaha suurde ebasoosingusse langenud ning suuremaid summasid sularahas käsitleti teatud olukordades kahtlasena. See on nii sularaha mitmekülgsuse tõttu kui ka seetõttu, et seda oli lihtne kasutada [[rahapesu]]s ja [[terrorism]]i rahastamises. Mõned tarnijad ja jaemüüjad on piiranud sularaha kasutamist sel määral&lt;ref&gt;[https://www.usatoday.com/story/money/nation-now/2016/09/04/cash-cashless-society-credit-cards/89726644/ A cashless society? Some retailers turn noses up at currency].&lt;/ref&gt;, et esile on kerkinud väljend &quot;sõda sularahale&quot;.&lt;ref&gt;[https://professorwerner.wordpress.com/2016/02/09/negative-interest-rates-and-the-war-on-cash Negative Interest Rates and the War on Cash].&lt;/ref&gt;

Aastal 2016 [[Suurbritannia]]s tehtud uuringust selgus, et üks britt seitsmest ei kanna enam kaasas ega kasuta sularaha.&lt;ref name=TheSun001&gt;[https://www.thesun.co.uk/news/2034280/one-in-seven-brits-no-longer-carries-cash-as-we-become-increasingly-reliant-on-card-and-smartphone-payments/ One in seven Brits no longer carries cash, as we become increasingly reliant on card and smartphone payments]. The Sun, 23.10.2016. Vaadatud 12.11.2016.&lt;/ref&gt; Sama aasta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] tarbijauuringu järgi eelistas 75% vastajatest makseviisina krediit- või deebetkaarti ja vaid 11% vastajatest eelistas sularaha.&lt;ref&gt;[https://www.tsys.com/Assets/TSYS/downloads/rs_2016-us-consumer-payment-study.pdf 2016 User Consumer Study].&lt;/ref&gt;

==Kriitika==
Sularahata ühiskonna ideed on kirjeldatud ka ülimalt vastuolulise ja kohati pahaendelise käiguna. Sularahata ühiskonda kui kontseptsiooni on peetud seotuks negatiivsete [[intressimäär]]ade, pangatehingute maksu ja ülemaailmse maksusüsteemiga&lt;ref name=&quot;bloomberg1&quot;&gt;[https://www.bloomberg.com/view/articles/2016-10-14/the-cashless-society-is-a-creepy-fantasy The Cashless Society Is a Creepy Fantasy].&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.americanthinker.com/articles/2016/08/the_sinister_side_of_a_cashless_society.html The Sinister Side of a Cashless Society].&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;dnaindia&quot;&gt;[http://www.dnaindia.com/analysis/column-banking-transaction-tax-is-a-dangerous-idea-1959448 Banking Transaction Tax is a Dangerous Idea]&lt;/ref&gt;, sest selline muutus oleks potentsiaalselt nii kasulik kui ka ühiskondlikult ohtlik ning sellel oleks ühiskonnale laialdane mõju. Süsteemil on potentsiaali olla väga kasulik keskvalitsustele ja majandusele üldiselt – seda ülemaailmse [[deflatsioon]]i ja [[Kvantitatiivne lõdvendamine|kvantitatiivse lõdvendamise]] ning ka [[Rahapakkumine|rahapakkumise]] keskse juhtimise kontekstis. Ent kuna üksikisik ei saa vältida seda, et tema raha hoitakse reguleerimis- ja kontrollimisvõimelises välises süsteemis, annab sularaha kadumine täieliku kontrolli tehingute, intressi ja raha individuaalse kasutamise üle koos kõige selle kohta käiva teabega riigi või kolmandatest osalistest teenusepakkujate kätte.

Paljud riigid on reguleerinud ja piiranud digitaalsete privaatvaluutade, näiteks ''bitcoin''&lt;nowiki/&gt;'i kasutamist või selle üldse keelanud. Kuigi eeldatakse, et see on kasulik nii globaalsele majandusele kui ka kuritegevuse ning terrorismi vastu võitlemisel&lt;ref&gt;[https://www.wsj.com/articles/the-sinister-side-of-cash-1472137692 The Sinister Side of Cash].&lt;/ref&gt;, on tõstatatud siiski mitmeid probleeme seoses selle ohtlike tahtmatute tagajärgedega.&lt;ref&gt;[https://www.fastcoexist.com/3056736/what-happens-when-we-become-a-cashless-society What Happens When We Become A Cashless Society?]&lt;/ref&gt; See tähendaks muu hulgas, et negatiivseid intressimäärasid saaks täielikult jõustada ja raha saaks väga üksikasjalikult kontrollida. Näiteks võidakse teatud tüüpi raha määrata järk-järgult devalveeruma või aeguma ja väärtusetuks muutma juhul, kui seda ei kulutata konkreetsetel viisidel või kindlaks ajaks. Sularahata ühiskonnas muutuks igale andmetele ligipääsu omavale osalisele ligipääsetavaks isiklikud säästud ning andmed üksikisikute sissetulekute ja tehingute kohta kas seaduslikult (politsei ja maksudega seoses) või mitte (häkkerid ja isikud, kellel on ligipääs andmetele) ja see lihtsustaks järelevalvet rahvastiku üle.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20180330054316/http://washingtonsblog.com/2016/02/economics-professor-negative-interest-rates-aimed-driving-small-banks-business-eliminating-cash.html Economics Professor: Negative Interest Rates Aimed at Driving Small Banks Out of Business and Eliminating Cash].&lt;/ref&gt; See tähendab ka, et eri rühmi, üksikisikuid ja ettevõtteid on võimalik rahast ilma jätta, takistades neile juurdepääsu sularahata tehingute sooritamise vahenditele.&lt;ref name=&quot;bloomberg1&quot; /&gt;

Sularahata ühiskond on küll mugav ja kiiresti toimiv, kuid samas suurendab see teadmatust isiklike kulutuste asjus ja haavatavust pettuste suhtes.&lt;ref&gt;[https://content.ebscohost.com/ContentServer.asp?EbscoContent=dGJyMNLe80SeprU4wtvhOLCmr0%2BeqLFSr6u4S7eWxWXS&amp;ContentCustomer=dGJyMPGpsUm0qq5NuePfgeyx847f1d%2BI5wAA&amp;T=P&amp;P=AN&amp;S=R&amp;D=bth&amp;K=125099819 Consumers' Attitude and Perception towards Doing Cashless Transactions: An Empirical Study in Vadodara].&lt;/ref&gt; Kui tehingu sooritamiseks tuleb pangakaardiga vaid viibata, siis tarbija teadmatus oma kulutuste suhtes suureneb. Ka krediitkaardipettusi võib rohkem tulla, sest erinevalt sularahatehingutest peavad korporatsioonid krediit- ja deebetkaardiga sooritatud tehingute üle arvestust.&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Lydia|first=Segal,|last2=Benjamin|first2=Ngugi,|last3=Jafar|first3=Mana,|date=2011|title=Credit Card Fraud: A New Perspective On Tackling An Intransigent Problem|url=http://ir.lawnet.fordham.edu/jcfl/vol16/iss4/2/|journal=Fordham Journal of Corporate &amp; Financial Law|language=en|volume=16|issue=4}}&lt;/ref&gt;

==Ringluses oleva sularaha kogus==
Hoolimata sularahata ühiskonda puudutavatest aruteludest enamik riike hoopis suurendab [[Valuutavarud|valuutavarusid]]. Aastatel 2011–2015 suurendasid enim oma valuutavarusid [[Türgi]] (12,1%), [[Lõuna-Korea]] (11,9%), [[Mehhiko]] (8,0%) ja [[India]] (7,9%). Erandid olid [[Lõuna-Aafrika Vabariik]], kus paberrahavaru suurus kõigub enamiku riikidega võrreldes väga palju, ning [[Rootsi]], mis on valuutavarusid alates 2007. aastast järsult vähendanud.&lt;ref&gt;[http://www.bis.org/cpmi/publ/d155.htm Statistics on payment, clearing and settlement systems in the CPMI countries – Figures for 2015].&lt;/ref&gt; 

==Sularahata tehingud ja vähem sularaha==
Levinud näitaja selle kohta, kui lähedal on riik sularahata ühiskonnaks muutumisele, on sularahata maksete arv või eraisikutevaheliste tehingute hulk seal riigis. Näiteks sooritatakse [[Põhjamaad]]es teiste Euroopa riikidega võrreldes rohkem sularahata tehinguid. &quot;Euroopa maksekaartide aastaraamatu 2015–2016&quot; (European Payment Cards Yearbook 2015–16) järgi oli uuringuga hõlmatud 33 riigi keskmine kaardimaksete arv elaniku kohta 88,4. Seevastu keskmine [[Taanlased|taanlane]] tegi 268,6, keskmine [[Soomlased|soomlane]] 243,6, keskmine [[Islandlased|islandlane]] 375,5, keskmine [[Norralased|norralane]] 353,7 ja keskmine [[Rootslased|rootslane]] 270,2 kaardimakset aastas. Seega on Põhjamaades kaardimaksete keskmine arv Euroopa keskmisest 2,5 korda suurem.&lt;ref&gt;[http://www.euromonitor.com/financial-cards-and-payments-in-denmark/report Financial Cards and Payments in Denmark].&lt;/ref&gt;

Ent sularaha võib sama moodi kui [[teemant|teemandid]], [[kuld]], [[hõbe]], [[plaatina]], [[kinnisvara]] ja [[vanakraam|antiikvara]] toimida väärtuse säilitajana. Ringluses oleva sularaha hulk võib suuresti erineda ka kahe sarnase sularahata tehingute määraga riikide vahel. Näiteks Taanis on Rootsiga võrreldes ringluses peaaegu kaks korda rohkem sularaha ja seal on kasutusel ka suurema vääringuga paberraha (1000-[[Taani kroon|kroonine]] paberraha).

Lõuna-Korea võttis 2016. aastal vastu otsuse lõpetada müntide kasutamine seadusliku maksevahendina aastaks 2020. Seega peab tulevikus Lõuna-Koreas sularahaga arveldades arvestama sellega, et väikseima paberraha (1000 [[Lõuna-Korea vonn|vonni]]) väärtusest väiksema tehingu puhul tuleb loobuda vahetusrahast. See suurendab kindlasti elektrooniliselt tehtud tehingute hulka, kuid suurima paberraha (50 000 vonni) suure ringluse tõttu tähendab see siiski, et kodanikud saavad sularaha endiselt lihtsasti kasutada mugava väärtuse säilitajana.&lt;ref&gt;[https://www.ft.com/content/bf5c929c-b78d-11e6-ba85-95d1533d9a62 South Korea to kill the coin in path towards ‘cashless society’]. Financial Times 01.12.2016.&lt;/ref&gt;

Suurima vääringuga käibel olevat paberraha seostatakse sageli kriminaalse tegevuse, võltsimise või maksudest kõrvale hoidmisega. Natsi-Saksamaa võltsrahade kartuses kuulutas Suurbritannia pärast II maailmasõda välja olukorra, kus seaduslike maksevahenditena kehtisid vaid kuni 5-naelase väärtusega paberrahad. Aastal 1969 teatas Ameerika Ühendriikide valitsus, et kõik paberrahad väärtusega üle 100 dollari jäävad seaduslikuks maksevahendiks, kuid valitsuse käes olevad paberrahad hävitatakse ja tulevikus neis vääringutes uut paberraha ei trükita. Sellises väärtuses paberraha trükiti Ameerika Ühendriikides viimast korda 1945. aastal.

Rootsi trükkis aastatel 1939 ja 1958 ka 10 000-kroonise vääringuga paberraha, kuid kuulutas need alates 1991. aasta 31. detsembrist kehtetuks. [[Kanada]] tegi aastal 2000 sama 1000-dollarise rahatähega ja ka Singapur on teatanud, et enam 10 000-dollarilisi rahatähti juurde ei toodeta. [[Euroopa Keskpank]] teatas 2016. aasta mais, et 2018. aasta lõpust alates ei hõlma [[euro]] paberrahade järgmised seeriad enam [[500-eurone rahatäht|500-eurost]] paberraha.

==Vaata ka==
* [[Maailmamajandus]]

==Viited ==
{{Viited|2}}

[[Kategooria:Rahandus]]

{{ENref|:en:Cashless society|23.03.2017}}</text>
      <sha1>lmn0lrfu75jww0tect8mgs91l8bh50f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Īvande vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>505645</id>
    <revision>
      <id>6172366</id>
      <parentid>6143531</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T05:36:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fenn-O-maniC</username>
        <id>34842</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4948" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Īvande vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Īvandes pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = Īvandes pagasta ģerbonis.svg
|  vapi_link = 
|  pindala = 71,11
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Īvande]]
|  asendikaardi_pilt = Īvandes pagasts LocMap.png
}}
[[Pilt:Īvandes (Lielīvandes) muiža jeb Groß Iwanden - panoramio.jpg|pisi|Vallamaja asub endise Īvande ehk Lielīvande mõisa peahoones]]
'''Īvande vald''' ([[läti keel]]es ''Īvandes pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Ēdole vald|Ēdole]], [[Gudenieki vald|Gudenieki]], [[Kurmāle vald|Kurmāle]], [[Padure vald|Padure]] ja [[Alsunga vald|Alsunga vallaga]].

Valla pindala on 71 km². 2016. aasta seisuga elas seal 396 inimest.&lt;ref name=&quot;QXOr6&quot; /&gt; Valla keskus on [[Īvande]] küla. Vallavanemaks on Anda Upleja.&lt;ref name=&quot;Qu4s2&quot; /&gt;

Tuntud inimestest on vallast pärit kirjanik [[Mārtiņš Kalndruva]].

== Ajalugu ==

Agraarreformi eel kuulusid valla aladel [[Heyking]]itele  [[Lielīvande mõis]], [[Īvande kirikumõis]] ja Vecmuiža poolmõis – kokku 1246,1 ha maad. [[Deksne mõis]]ale kuulus 282 ha maad, [[Mazīvande mõis|Mazīvande]] ja [[Apuzese mõis]]adele 413 ha maad ja Todaiži mõisale 354 ha maad.&lt;ref&gt;Latviešu konversācijas vārdnīcas VII. sējuma 13 605 sleja&lt;/ref&gt; Aastal 1935 oli valla pindala 78,1 km² ja seal oli 1201 elanikku.&lt;ref name=&quot;LNNam&quot; /&gt;  

Aastal 1945 moodustati vallas Īvande ja Kursa külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Kursa külanõukoguga likvideeritavad Īvande külanõukogu  ja Planīca külanõukogu. Aastal 1960 liideti Kursa külanõukogu [[sovhoos]]i «Vilgāle» maad Kurmāle külanõukoguga. Aastal 1965 nimetati Kursa külanõukogu ümber Īvande külanõukoguks. Aastal 1977 see likvideeriti ja  liideti Ēdole külanõukoguga.&lt;ref name=&quot;MuE68&quot; /&gt; Aastal 1992 eraldus Īvande vald [[Ēdole vald|Ēdole vallast]]. 2009. aastast kuulub vald Kuldīga piirkonda.

== Kaitstavad objektid ==

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Īvande vesiveski ja selle ümbruskond, Īvande luteri kirik, Lielīvande mõisakompleks (sealhulgas tall, ait, vana ja uus elumaja) ning Vecmuiža ehk Īvande linnamägi.&lt;ref name=&quot;NaLA1&quot; /&gt;

Tähtsaim jõgi [[Vanka jõgi]]. Looduskaitse all on üks nimetu põline tamm valla põhjaosas.&lt;ref name=&quot;mcdpx&quot; /&gt;

==Asustus==

Aastal 2011 elas vallas 460 [[lätlased|lätlast]], 27 [[venelased|venelast]], 12 [[valgevenelased|valgevenelast]] ja 2 [[leedulased|leedulast]].&lt;ref&gt;[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]&lt;/ref&gt; 

Valla külad on:

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv &lt;ref name=&quot;vietvardi&quot; /&gt;
|-
| [[Apuzes]] || skrajciems || 13 (2005)
|-
| '''[[Īvande]]''' || vidējciems || 87 (2015)
|-
| [[Todaiži]] || skrajciems || 14 (2005)
|-
| [[Upītes]] || skrajciems || 29 (2005)
|}
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot; /&gt; 
&lt;gallery&gt;
Nearly 29 km hike on the former railway Kuldīga-Alsunga river Vanka - panoramio.jpg|Vanka jõgi
Ivande watermill.jpg|Īvande Veskijärv
Mazīvandes muiža.jpg|Mazīvande mõisa peahoone
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;QXOr6&quot;&gt;[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā)]. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Qu4s2&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://kuldiga.lv/lv/pagasti/ivandes-pagasts#ivandes-pagasta-parvalde |pealkiri=Kuldīgas novads (vaadatud 19.04 2018) |vaadatud=2018-04-19 |arhiivimisaeg=2018-03-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180312150923/http://kuldiga.lv/lv/pagasti/ivandes-pagasts#ivandes-pagasta-parvalde |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LNNam&quot;&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MuE68&quot;&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NaLA1&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=1&amp;dating=&amp;address=%C4%AAvandes+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mcdpx&quot;&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot;&gt;[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
*[http://ivande.lv/ Valla kodulehekülg] (''läti keeles'')
{{commonskat-tekstina|Īvande parish|Īvande vald}}

{{Kuldīga piirkond}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Kuldīga piirkond]]</text>
      <sha1>nuzcs7q2gkt0j05shv8t30256n2tnzo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sile disain</title>
    <ns>0</ns>
    <id>507438</id>
    <revision>
      <id>6172362</id>
      <parentid>6121456</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T04:18:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7928" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=september}}
'''Sile disain''' (inglise keeles ''flat design'') on minimalistliku [[Kasutajaliides|kasutajaliidese]] disainikeel, mida kasutatakse peamiselt [[Graafiline kasutajaliides|graafilise kasutajaliidese]] disainis, nagu näiteks [[Veebirakendus|veebi]]- või [[Mobiilirakendus|mobiilirakendustel]], aga ka visuaalmeedias, nagu näiteks plakatite disainis. 

== Määratlus ja eesmärk ==
''Flat''-disain on disaini stiil, mis rõhutab kolmemõõtmelisust loovate disainielementide minimaalset kasutust, nagu näiteks varjud, värvide sujuvad üleminekud (inglise keeles ''[[:en:Color_gradient|gradient]]'') ja tekstuurid&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Amber Leigh Turner|URL=https://thenextweb.com/dd/2014/03/19/history-flat-design-efficiency-minimalism-made-digital-world-flat/|Pealkiri=The history of flat design: How efficiency and minimalism turned the digital world flat|Väljaanne=|Aeg=19. märts 2014|Kasutatud=17. märts 2018}}&lt;/ref&gt;. See suunab kasutama [[Minimalism|minimalistlikult]] lihtsaid elemente, [[Trükikiri#Kirjatüübid|kirjatüüpe]] ja teatud värve&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Carrie Cousins|URL=https://designmodo.com/flat-design-principles/|Pealkiri=Principles of Flat Design|Väljaanne=|Aeg=28. mai 2013|Kasutatud=17. märts 2018}}&lt;/ref&gt;. Disainerid eelistavad ''flat''-disaini, sest see võimaldab kasutajaliidestel olla ühtsem ja efektiivsem ning paneb fookuse sellele, mis on olulisem: sisu ja sõnum, mida see edasi annab&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. Lisaks teeb ''flat''-disain lihtsamaks disainida veebilehti, mis on adaptiivsed (inglise keeles ''[[:en:Responsive_web_design|responsive]])'' [[Brauser|veebibrauserite]] varieeruvatele suurustele eri seadmetes. Kasutades minimalistlikke elemente, saab veebilehti kiiremini laadida ja sisu suurust lihtsamini kohandada, nähes endiselt välja selgemad ka kõrgema lahutusvõimega ekraanidel&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. 

== Ajalugu ==
''Flat''-disaini on saanud peamised mõjutused Šveitsi disainist, [[Tekstipõhine kasutajaliides|tekstipõhisest kasutajaliidesest]], [[Modernism|modernismist]] ja [[Bauhaus|Bauhausist]] tulevast stiilist &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Diogo Terror|URL=https://www.smashingmagazine.com/2009/07/lessons-from-swiss-style-graphic-design/|Pealkiri=Lessons From Swiss Style Graphic Design|Väljaanne=|Aeg=17. juuli 2009|Kasutatud=17. märts 2018}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Xavier Bertels|URL=https://xavierbertels.com/blog/the-history-of-flat-design|Pealkiri=The History of Flat Design|Väljaanne=|Aeg=5. märts 2014|Kasutatud=17. märts 2018}}&lt;/ref&gt;. Šveitsi disaini peetakse peamiseks ''flat''-disaini mõjutajaks, mille tekkimist ja populariseerimist 1950ndatel ja 1960ndatel peetakse ''flat''-disaini alguseks, kuigi digitaalmaailma ei ilmu see veel aastakümneid&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Taimur Asghar|URL=http://www.webdesignai.com/flat-design-history/|Pealkiri=The True History Of Flat Design|Väljaanne=|Aeg=9. juuli 2014|Kasutatud=17. märts 2018|arhiivimisaeg=2014-07-21|arhiivimisurl=https://archive.today/20140721200334/http://www.webdesignai.com/flat-design-history/|url-olek=robot: teadmata}}&lt;/ref&gt;. 

''Flat''-disaini võttis esimesena kasutusse [[Microsoft]] oma Metro disainis. [[2002]]. aastal lasi Microsoft välja Windows Media Centeri ja [[2006]]. aastal Zune [[MP3-mängija]], kus mõlema kasutajaliides kasutasid teatud elemente ''flat''-disainist. Zune’i disain oli lihtne ja puhas, fookus pandi suurele väiketähelisele kirjastiilile, silueti stiilis logole ja [[Monokroomsus|monokroomsetele]] tekstivärvidele&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;. Microsoft jätkas antud stiili oma [[2010]]. aastal välja lastud [[Windows Phone]] 7-ga, mis tehti kasutades Zune'ist tuntud disainielemente. Disaini domineerisid suured kujundid, kasutati seriifideta kirjastiili, lamedaid pilte (inglise keeles ''flat image)'' ja ruudustiku (inglise keeles ''[[:en:Grid_(graphic_design)|grid]]'') malle kasutavaid menüüsid. Tänu Windows Phone 7 disaini edule lasi Microsoft välja [[Windows 8]], kus kasutati Metro disaini. Julged värvid, lihtne kirjatüübid, pikad varjud ja fantoomnupud (inglise keeles ''ghost buttons'') on ''flat''-disaini olulised elemendid. Sealt edasi on Microsoft viinud oma tooted nagu näiteks [[Xbox 360]], [[Microsoft Office]] ja oma [https://www.microsoft.com/ veebilehe], Metro disainistiilile&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;.

[[2013]]. aastal lasi [[Apple Inc.|Apple]] välja [[iOS]]7, mis kasutas ''flat''-disaini elemente&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.verveuk.eu/news/history-of-flat-design-infographic/|Pealkiri=The History of Flat Design (Infographics)|Väljaanne=|Aeg=6. juuli 2015|Kasutatud=17. märts 2018}}&lt;/ref&gt;, liikudes eemale [[Skeuomorf|skeuomorfist]]&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;. 

[[2014]]. aastal lasi [[Google]] tarkvaraarendajatele välja oma Material Designi, et loodavate rakenduste disain ühtiks [[Android (operatsioonisüsteem)|Androidi]] ja [[Chrome OS|Chrome OSi]] disainiga. Kuigi Material Designi nimetatakse ''flat''-disainiks &lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Nick Summers|URL=https://thenextweb.com/google/2014/06/26/google-explains-principles-material-design-language-android-chrome-web/#gref|Pealkiri=9 principles Google created for its colorful ‘Material Design’ UI refresh|Väljaanne=|Aeg=26. juuni 2014|Kasutatud=17. märts 2018}}&lt;/ref&gt;, sisaldab see siiski skeuomorfismi elemente nagu näiteks varjud &lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Anna Lisnyak|URL=https://designmodo.com/flat-vs-material/|Pealkiri=Flat Design vs. Material Design: How Are They Different?|Väljaanne=|Aeg=10. aprill 2015|Kasutatud=17. märts 2018}}&lt;/ref&gt;. 

2014. aastal uuendas Apple oma [[MacOS|macOSi]] sileda disainiga, lastes välja [[OS X Yosemite|OS X Yosemite’i]].

2014. aasta lõpus ilmunud Flat 2.0 võttis kasutusse gradiendi ja varjud, et kasutajatele tagada paremat kasutusmugavust &lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Carrie Cousins|URL=https://designshack.net/articles/graphics/whats-flat-2-0-and-why-should-you-care/|Pealkiri=What’s Flat 2.0 and Why Should You Care?|Väljaanne=|Aeg=23. mai 2016|Kasutatud=17. märts 2018}}&lt;/ref&gt;.

[[2016]]. aastaks oli enamik suurematest mobiilioperatsioonisüsteemidest läinud üle ''flat''-disainile, sealhulgas [[BlackBerry]] 10 OS, Tizen OS ja [[KDE]] Plasma 5 ning ka enamus Androidil põhinevad kasutajaliidesed nagu näiteks [[Samsung Electronics|Samsung]] Experience, LG Optimus UI, [[Huawei]] EMUI ja [[Xiaomi]] [[MIUI]]. 

== Kriitika ==
''Flat''-disaini on kritiseeritud selle poolest, et see teeb kasutajaliidesed ebaintuitiivseks ja halvemini kasutatavaks. Tehes kõik disainielemendid ([[Menüü (informaatika)|menüüd]], nupud, [[Hüperlink|lingid]] jne) lamedaks, võib nende funktsionaalsusest arusaamine muutuda keerulisemaks&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Tara Hornor|URL=http://www.vandelaydesign.com/why-the-flat-design-trend-is-hurting-usability/|Pealkiri=Why the Flat Design Trend is Hurting Usability|Väljaanne=|Aeg=7. aprill 2015|Kasutatud=17. märts 2018}}&lt;/ref&gt;. Uuringud on näidanud, et ''flat''-disain on populaarsem pigem nooremate, kui vanemate inimeste seas. Uuringud on ka näidanud, et kuigi nooremad inimesed navigeerivad ''flat''-disainis paremini, siis neil võib esineda probleeme kasutajaliidesest arusaamisel&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Kelsey Campbell-Dollaghan|URL=https://www.fastcodesign.com/3058094/the-problem-with-flat-design-according-to-a-ux-expert|Pealkiri=The Problem With Flat Design, According To A UX Expert|Väljaanne=|Aeg=23. märts 2016|Kasutatud=17. märts 2018}}&lt;/ref&gt;. Kasutajaliidese ja kasutuskogemuse ekspert [[Jakob Nielsen]] on väitnud, et ''flat''-disain on oht [[Tahvelarvuti|tahvelarvutite]] kasutatavusele&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Jakob Nielsen|URL=https://www.nngroup.com/articles/tablet-usability/|Pealkiri=Tablet Usability: Findings from User Research|Väljaanne=|Aeg=5. august 2013|Kasutatud=17. märts 2018}}&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Tarkvara]]</text>
      <sha1>33zpyr9fwaxmjt2ujzm9t9lsg08qcmz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Miia Jõgiaas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>520056</id>
    <revision>
      <id>6172510</id>
      <parentid>6118409</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T10:38:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Castellum</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4741" xml:space="preserve">'''Miia Jõgiaas''' (sündinud '''Miia Saviauk'''; 14. märtsil 1931 Tartus) on Eesti vabadusvõitleja, üks Tartus [[Raadi park|Raadi pargis]] asunud [[II maailmasõjas hukkunute memoriaalkompleks|Nõukogude sõduritele püstitatud ausamba]] viiest õhkulaskjast 5. novembril 1949.

Ta kuulus [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsioonivõimu]] vastasesse koolinoorte põrandaalusesse organisatsiooni [[Sini-Must-Valge]] (SMV).&lt;ref name=&quot;EE&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Kalev Kesküla |URL=http://ekspress.delfi.ee/areen/miia-jogiaas-minu-nooruse-vanglad?id=69165987 |Pealkiri=Miia Jõgiaas. &quot;Minu Nooruse vanglad |Väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |Aeg=29. veebruar 2008 |Kasutatud=26. august 2018}}&lt;/ref&gt;

Jõgiaas ja teised ausamba õhkulaskmisest osavõtnud [[Sini-Must-Valge|SMV]] liikmed (kokku 38 inimest) arreteeriti 1950. aasta sügisel julgeolekutöötajate poolt – Jõgiaas oma Tartu kodus 19. novembri hilisõhtul.&lt;ref&gt;ESSR MGB. Order nr. 194. 19.11.1950. RA ERAF.129SM.1.23634 kd. 2, 73&lt;/ref&gt; Vahi all hoiti [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i Tartu osakonna maja keldri eeluurimisvanglas [[Pepleri tänav|Pepleri]] ja [[Riia tänav]]a nurgal (nn Hall maja), [[Ülikooli tänav]]a vanglas ja lõpuks [[Eesti Rahva Muuseumi endine peamaja|endises naistevanglas]] [[Veski tänav (Tartu)|Veski tänav]]al.

9. juunil 1951 mõistis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Erinõupidamine talle [[Vene NFSV]] Kriminaalkoodeksi paragrahvide 58-1a, 58-9, 58-10 alusel kümme aastat vabadusekaotust.&lt;ref&gt;Võpiska iz protokola nr. 23 Osobogo Soveštšanija pri MGB SSSR. 9.6.1951. RA ERAF.130SM.1.23635 kd. 7, 435&lt;/ref&gt; Otsus tehti talle teatavaks 15. augustil 1951 Tartu Veski tänava vanglas. Septembris 1951 saadeti ta Tallinna ja Leningradi vanglate kaudu [[Vorkuta vangilaager|Vorkuta vangilaagri]] erilaagrisse Retšlag, mis oli mõeldud eriti ohtlikele vangidele. Laagris viibis ta koos oma lapsepõlvesõprade Elleni ja Ritaga, töötades algul raudteeliinide ehitusel ja seejärel tellisevabrikus. 11. mail 1956 otsustas NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi poliitiliste, ametialaste ja majanduskuritegude läbivaatamiskomisjon ta vanigstusest vabastada.&lt;ref&gt;Võpiska iz protokola nr. 20 zasedanija komissii Presidiuma Verhovnogo Soveta SSR po rassmotreniju del na lits, otbõvajuših nakazanije za polititšeskije, dolžnostnõje i hozjaistvennõje prestuplenija. 11.05.1956. RA ERAF.129SM.1.23635 kd. 8, 884&lt;/ref&gt;  

Vabanes vangilaagrist 26. mail 1956. Sõitis juunis 1956 elama Tallinna ja abiellus samal aastal oma Sini-Must-Valge organisatsioonikaaslase [[Tõnis Jõgiaas]]aga ning asus tööle aednikuna.&lt;ref name=&quot;EE&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Gulag&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://museum.gulagmemories.eu/en/salle/miia-jogiaas |Pealkiri=Miia Jõgiaas |Väljaanne=European Memories of The Gulag |Kasutatud=26. august 2018 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=saviauk&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |URL=https://www.postimees.ee/1443169/koolinoored-tahistasid-oktoobripuhi-sambaohkimisega |Pealkiri=Koolinoored tähistasid oktoobripühi sambaõhkimisega |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=5. november 2004 |Kasutatud=26. august 2018}}&lt;/ref&gt;

1976. aastal lõpetas ta Räpina Sovhoostehnikumi aiandusagronoomina. Oli aastatel 1976-1986 Tartu sõjaväehaigla aednik ja Eesti Metsainstituudi puukool-katsemajandi tööline, alates 1986. aastast pensionär.&lt;ref&gt;Eesti Metsainstituudi teadusdirektor T. Terasmaa iseloomustas Miia Johannese t. Jõgiaasa kohta. 18.10.1988. RA ERAF.129SM.1.23635, 10 kd, 18&lt;/ref&gt;

==Teosed==
*&quot;Minu nooruse vanglad&quot;. Hotpresss Kirjastus: Tartu, 2007. ISBN 9789985971673

== Tunnustus ==
*[[Riigivapi V klassi teenetemärk]] (2007)&lt;ref&gt;{{Netiviide |Autor=Ardo Kaljuvee |URL=http://epl.delfi.ee/news/eesti/president-ilves-tunnustas-teenetemargiga-342-inimest?id=51074675 |Pealkiri=President Ilves tunnustas teenetemärgiga 342 inimest |Väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |Aeg=8. veebruar 2007 |Kasutatud=7. september 2018}}&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Ta abiellus pärast vanglat ja Siberit kaasvõitleja [[Tõnis Jõgiaas]]aga.&lt;ref name=&quot;samba&quot;&gt;[[Villu Päärt]]. [https://web.archive.org/web/20160315194633/http://tv.postimees.ee/051104/esileht/149271_print.php &quot;Koolinoored tähistasid oktoobripühi sambaõhkimisega&quot;]. Postimees, 5. november 2004&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

==Kirjandus==
*&quot;Saatusekaaslased. Õpilasvastupanu 1944-1954. Eesti noored vabadusvõitluses 1944-1954&quot;. Koostanud [[Udo Josia]]. [[Endiste Õpilasvabadusvõitlejate Liit]]: Tartu-Tallinn, 2004

{{JÄRJESTA:Jõgiaas, Miia}}
[[Kategooria:Eesti vabadusvõitlejad]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Riigivapi V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1931]]</text>
      <sha1>b8qurxc1uetazoztdufxpvrnymut36b</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aldrich Ames</title>
    <ns>0</ns>
    <id>522190</id>
    <revision>
      <id>6172334</id>
      <parentid>6113078</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T00:52:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>85.253.189.36</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4464" xml:space="preserve">{{infokast persoon
| Nimi        = Aldrich Ames
| Taustavärv  =
| Pilt        = Aldrich Ames mugshot.jpg
| Pildisuurus = 180px
| Pildi info  = Arreteerimisaegne politseifoto (1994)
| Sünninimi   = Aldrich Hazen Ames
| Sünniaeg    = {{murdmata|{{birth date and age|df=yes|1941|5|26}}}}
| Sünnikoht   = [[River Falls (Wisconsin)|River Falls]] [[Wisconsin]]&lt;!--on veel: enwi: River Falls (town), Wisconsin--&gt;
| Surmaaeg    = 
| Surmakoht   = 
| Rahvus      = 
| a1          = Tegevusala
| a2          = {{murdmata|endine [[CIA]] töötaja ja [[KGB]] agent}}
| b1          = Elukoht
| b2          = [[Federal Correctional Institution, Terre Haute|Terre Haute'i föderaalvangla]] [[Illinois]]i osariigis [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]
| c1          = [[Karistus]]
| c2          = [[eluaegne vangistus]]
| d1          = 
| d2          = 
}}
'''Aldrich Hazen &quot;Rick&quot; Ames''' (sündinud [[26. mai]]l [[1941]] [[River Falls (Wisconsin)|River Falls]]is) on endine [[Luure Keskagentuur|CIA]] analüütik ja ohvitser ning [[KGB]] agent. 

Ames arreteeriti [[21. veebruar]]il [[1994]] süüdistatuna [[spionaaž]]is.&lt;ref name=o /&gt;

==Kirjandus==
* {{cite web |url=http://www.intelligence.senate.gov/sites/default/files/publications/10390.pdf |title=An Assessment of the Aldrich H. Ames Espionage Case and Its Implications for U.S. Intelligence |date=1. november 1994 |publisher=United States Government Printing Office |format=PDF |accessdate=12.07.2010}} ([https://www.webcitation.org/6N7DrSG2O?url=http://www.intelligence.senate.gov/pdfs103rd/10390.pdf Archive])
* {{Cite book|last1=Cherkashin|first1=Victor|first2=Gregory|last2=Feifer|title=Spy Handler: Memoir of a KGB Officer: the True Story of the Man Who Recruited Robert Hanssen and Aldrich Ames|location=New York|publisher=Basic Books|year=2005|isbn=0-465-00968-9|postscript=.}}
* [[David W. Doyle|Doyle, David W.]] ''Inside Espionage: A Memoir of True Men and Traitors'', 2000, ISBN 978-0-9536151-4-8.
* Earley, Pete. ''[https://web.archive.org/web/20050404083214/http://crimelibrary.com/terrorists_spies/spies/ames/1.html Confessions of a Spy: The Real Story of Aldrich Ames]'', New York: G. P. Putnam's Sons, 1997. ISBN 0-399-14188-X.
* [[Sandra Grimes|Grimes, Sandra]] and [[Jeanne Vertefeuille|Vertefeuille, Jeanne]]. ''Circle of Treason: A CIA Account of Traitor Aldrich Ames and the Men He Betrayed'', Naval Institute Press, 2012, ISBN 978-1-59114-334-5.
* Maas, Peter. ''Killer Spy: The Inside Story of the FBI's Pursuit and Capture of Aldrich Ames, America's Deadliest Spy'', Warner, 1995, ISBN 0-446-51973-1.
* {{Cite book|last1=Weiner|first1=Tim|first2=David|last2=Johnston|first3=Neil A.|last3=Lewis|title=Betrayal: The Story of Aldrich Ames, An American Spy|location=New York|publisher=Random House|year=1995|ISBN=978-0-679-44050-5|postscript=.}}
* Rohter, Larry. &quot;[https://www.nytimes.com/1994/02/27/us/in-colombia-past-without-clues-of-spy-charges.html In Colombia, Past Without Clues of Spy Charges].&quot; ''[[The New York Times]]''. 27. veebruar 1994. – Amesi naise kohta.
*U.S. Department of Justice Office of the Inspector General, &quot;A Review of the FBI's Performance in Uncovering the Espionage Activities of Aldrich Hazen Ames - Unclassified Executive Summary (April 1997)&quot; [http://www.usdoj.gov/oig/special/9704.htm Executive Summary online]
*&quot;[https://web.archive.org/web/20020606184057/http://www.fbi.gov/libref/historic/famcases/ames/ames.htm Famous Cases: Aldrich Hazen Ames]&quot;, [[Föderaalne Juurdlusbüroo|Federal Bureau of Investigation]] (27. III 2005) – Karjääri lühikirjeldus

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=o&gt;{{cite web|url=https://www.fbi.gov/history/famous-cases/aldrich-ames |title=FBI History: Famous Cases – Aldrich Hazen Ames|publisher=FBI.gov |accessdate=18.08.2013 &lt;!--DASHBot--&gt;}}&lt;/ref&gt;
11}}

==Välislingid==
{{Commonskat-tekstina|Aldrich Ames}}
* [https://www.imdb.com/title/tt0174454/ Aldrich Ames: Traitor Within (1998)] [[IMDb]]s
* U.S. Department of Justice Office of the Inspector General, &quot;[http://www.usdoj.gov/oig/special/9704.htm A Review of the FBI's Performance in Uncovering the Espionage Activities of Aldrich Hazen Ames] (April 1997) – Unclassified Executive Summary
* &quot;[https://www.fbi.gov/history/famous-cases/aldrich-ames Famous Cases: Aldrich Ames]&quot;, [[Federal Bureau of Investigation]] – A short description of Ames' spying career

{{JÄRJESTA:Ames, Aldrich}}
[[Kategooria:Topeltagendid]]
[[Kategooria:Sündinud 1941]]</text>
      <sha1>cxm30nhscmhe3hcn3nz84144mndwbif</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172439</id>
      <parentid>6172334</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T07:25:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ursus scribens</username>
        <id>115317</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4480" xml:space="preserve">{{infokast persoon
| Nimi        = Aldrich Ames
| Taustavärv  =
| Pilt        = Aldrich Ames mugshot.jpg
| Pildisuurus = 180px
| Pildi info  = Arreteerimisaegne politseifoto (1994)
| Sünninimi   = Aldrich Hazen Ames
| Sünniaeg    = {{murdmata|{{birth date and age|df=yes|1941|5|26}}}}
| Sünnikoht   = [[River Falls (Wisconsin)|River Falls]] [[Wisconsin]]&lt;!--on veel: enwi: River Falls (town), Wisconsin--&gt;
| Surmaaeg    = 
| Surmakoht   = 
| Rahvus      = 
| a1          = Tegevusala
| a2          = {{murdmata|endine [[CIA]] töötaja ja [[KGB]] agent}}
| b1          = Elukoht
| b2          = [[Federal Correctional Institution, Terre Haute|Terre Haute'i föderaalvangla]] [[Illinois]]i osariigis [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]
| c1          = [[Karistus]]
| c2          = [[eluaegne vangistus]]
| d1          = 
| d2          = 
}}
'''Aldrich Hazen Ames''' (hüüdnimi '''Rick'''; sündinud [[26. mai]]l [[1941]] [[River Falls (Wisconsin)|River Falls]]is) on endine [[Luure Keskagentuur|CIA]] analüütik ja ohvitser ning [[KGB]] agent. 

Ames arreteeriti [[21. veebruar]]il [[1994]] süüdistatuna [[spionaaž]]is.&lt;ref name=o /&gt;

==Kirjandus==
* {{cite web |url=http://www.intelligence.senate.gov/sites/default/files/publications/10390.pdf |title=An Assessment of the Aldrich H. Ames Espionage Case and Its Implications for U.S. Intelligence |date=1. november 1994 |publisher=United States Government Printing Office |format=PDF |accessdate=12.07.2010}} ([https://www.webcitation.org/6N7DrSG2O?url=http://www.intelligence.senate.gov/pdfs103rd/10390.pdf Archive])
* {{Cite book|last1=Cherkashin|first1=Victor|first2=Gregory|last2=Feifer|title=Spy Handler: Memoir of a KGB Officer: the True Story of the Man Who Recruited Robert Hanssen and Aldrich Ames|location=New York|publisher=Basic Books|year=2005|isbn=0-465-00968-9|postscript=.}}
* [[David W. Doyle|Doyle, David W.]] ''Inside Espionage: A Memoir of True Men and Traitors'', 2000, ISBN 978-0-9536151-4-8.
* Earley, Pete. ''[https://web.archive.org/web/20050404083214/http://crimelibrary.com/terrorists_spies/spies/ames/1.html Confessions of a Spy: The Real Story of Aldrich Ames]'', New York: G. P. Putnam's Sons, 1997. ISBN 0-399-14188-X.
* [[Sandra Grimes|Grimes, Sandra]] and [[Jeanne Vertefeuille|Vertefeuille, Jeanne]]. ''Circle of Treason: A CIA Account of Traitor Aldrich Ames and the Men He Betrayed'', Naval Institute Press, 2012, ISBN 978-1-59114-334-5.
* Maas, Peter. ''Killer Spy: The Inside Story of the FBI's Pursuit and Capture of Aldrich Ames, America's Deadliest Spy'', Warner, 1995, ISBN 0-446-51973-1.
* {{Cite book|last1=Weiner|first1=Tim|first2=David|last2=Johnston|first3=Neil A.|last3=Lewis|title=Betrayal: The Story of Aldrich Ames, An American Spy|location=New York|publisher=Random House|year=1995|ISBN=978-0-679-44050-5|postscript=.}}
* Rohter, Larry. &quot;[https://www.nytimes.com/1994/02/27/us/in-colombia-past-without-clues-of-spy-charges.html In Colombia, Past Without Clues of Spy Charges].&quot; ''[[The New York Times]]''. 27. veebruar 1994. – Amesi naise kohta.
*U.S. Department of Justice Office of the Inspector General, &quot;A Review of the FBI's Performance in Uncovering the Espionage Activities of Aldrich Hazen Ames - Unclassified Executive Summary (April 1997)&quot; [http://www.usdoj.gov/oig/special/9704.htm Executive Summary online]
*&quot;[https://web.archive.org/web/20020606184057/http://www.fbi.gov/libref/historic/famcases/ames/ames.htm Famous Cases: Aldrich Hazen Ames]&quot;, [[Föderaalne Juurdlusbüroo|Federal Bureau of Investigation]] (27. III 2005) – Karjääri lühikirjeldus

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=o&gt;{{cite web|url=https://www.fbi.gov/history/famous-cases/aldrich-ames |title=FBI History: Famous Cases – Aldrich Hazen Ames|publisher=FBI.gov |accessdate=18.08.2013 &lt;!--DASHBot--&gt;}}&lt;/ref&gt;
11}}

==Välislingid==
{{Commonskat-tekstina|Aldrich Ames}}
* [https://www.imdb.com/title/tt0174454/ Aldrich Ames: Traitor Within (1998)] [[IMDb]]s
* U.S. Department of Justice Office of the Inspector General, &quot;[http://www.usdoj.gov/oig/special/9704.htm A Review of the FBI's Performance in Uncovering the Espionage Activities of Aldrich Hazen Ames] (April 1997) – Unclassified Executive Summary
* &quot;[https://www.fbi.gov/history/famous-cases/aldrich-ames Famous Cases: Aldrich Ames]&quot;, [[Federal Bureau of Investigation]] – A short description of Ames' spying career

{{JÄRJESTA:Ames, Aldrich}}
[[Kategooria:Topeltagendid]]
[[Kategooria:Sündinud 1941]]</text>
      <sha1>avcyosqz37hz7tnnlcy07el5uz25iu1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Odd Hugo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>530051</id>
    <revision>
      <id>6172002</id>
      <parentid>5162151</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:47:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Liikmed */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="819" xml:space="preserve">'''Odd Hugo''' on Eesti [[ansambel (muusika)|ansambel]].&lt;ref name=&quot;allstarz.ee&quot;&gt;http://www.allstarz.ee/vaata_artiste/484.html (vaadatud 04.12.2018)&lt;/ref&gt;

Ansambel asutati [[2010]] nime all ''Prägnantne Brigaad''.&lt;ref name=&quot;allstarz.ee&quot;/&gt;

==Liikmed==
* Rando Kruus (kitarr, ukulele, vokaal)
* Oliver Vare (kitarr, vokaal)
* Aigor Post (trompet, flügelhorn)
* Sten Valdmaa (tromboon)
* [[Maimu Jõgeda]]
* Tõnis Kirsipu
* Kaarlo Nõmmsalu (endine; löökpillid)
* Henri Aruküla (endine; romboon)
* Rauno Vaher (endine; trummid).&lt;ref name=&quot;allstarz.ee&quot;/&gt;

==Diskograafia==
*2015 album &quot;[[Pocket]]&quot;&lt;ref name=&quot;allstarz.ee&quot;/&gt;
{{Pooleli|kuu=detsember|aasta=2018}}

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.allstarz.ee/vaata_artiste/484.html Ansamblist allstarz.ee andmebaasis]

[[Kategooria:Eesti ansamblid]]</text>
      <sha1>m3hv1j96jlhtgop8nqck2ppgk16sjvv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172183</id>
      <parentid>6172002</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T18:54:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>/* Liikmed */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="823" xml:space="preserve">'''Odd Hugo''' on Eesti [[ansambel (muusika)|ansambel]].&lt;ref name=&quot;allstarz.ee&quot;&gt;http://www.allstarz.ee/vaata_artiste/484.html (vaadatud 04.12.2018)&lt;/ref&gt;

Ansambel asutati [[2010]] nime all ''Prägnantne Brigaad''.&lt;ref name=&quot;allstarz.ee&quot;/&gt;

==Liikmed==
* Rando Kruus (kitarr, ukulele, vokaal)
* Oliver Vare (kitarr, vokaal)
* Aigor Post (trompet, flügelhorn)
* Sten Valdmaa (tromboon)
* [[Maimu Jõgeda]]
* [[Tõnis Kirsipu]]
* Kaarlo Nõmmsalu (endine; löökpillid)
* Henri Aruküla (endine; romboon)
* Rauno Vaher (endine; trummid).&lt;ref name=&quot;allstarz.ee&quot;/&gt;

==Diskograafia==
*2015 album &quot;[[Pocket]]&quot;&lt;ref name=&quot;allstarz.ee&quot;/&gt;
{{Pooleli|kuu=detsember|aasta=2018}}

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.allstarz.ee/vaata_artiste/484.html Ansamblist allstarz.ee andmebaasis]

[[Kategooria:Eesti ansamblid]]</text>
      <sha1>jt3fyqwyfhzbr05xgwmqv4i54k63jus</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Religiooniturism</title>
    <ns>0</ns>
    <id>530711</id>
    <revision>
      <id>6172287</id>
      <parentid>6137845</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T21:32:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8315" xml:space="preserve">{{Toimeta|lisaja=WikedKentaur|aasta=2018|kuu=detsember}}

[[Fail:Supplicating Pilgrim at Masjid Al Haram. Mecca, Saudi Arabia.jpg|pisi|Palverändur Saudi Araabias Mekas]]
'''Religiooni- ehk usuturism''' on [[turism]]i üks alavorme, kus inimesed reisivad üksi või gruppides [[palverännak]]u, [[Misjon|misjonitöö]] või vaba aja veetmise põhjusel.

Maailma suurim massiline religiooniturism leiab aset igal aastal [[India|Indias]] [[Kumbh Mela]] palverännakuna, milles 2013. aastal osales 120 miljonit palverändurit.&lt;ref name=&quot;wzFso&quot; /&gt; Koos siseturismiga on aastane palverändurite hulk ligikaudu 330 miljonit inimest&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. Peamine usuturismimaht tuleb [[Islam|islamiusuliste]] ja [[Hinduism|hindude]] palverännakutest.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Viimase paari tuhande aasta jooksul on palverännak olnud üks värvikamaid ja dramaatilisemaid püsiväärtusi, mis elavdab hinge ja muudab vaimu sügavamaks&lt;ref name=&quot;rqdEC&quot; /&gt;.

Tänapäeval on valikuvõimalused reisimise osas väga rikkalikud – ranna-, kultuuri-, eksootika ja paljude teiste reisimise liikide kõrval on usulistel eesmärkidel rändamine jätkuvalt üks rändamise vorme, mille tähtsus siinkirjutaja arvates on tõusuteel. Üha rohkem käiakse maailma avastamas mitte niivõrd uute teadmiste ja kogemuste pärast, vaid ka seepärast, et soovitakse ennekõike kogeda midagi teistsugust – olgu näidetena mainitud turismiettevõtete korraldatavad joogareisid, erinevate mäetippude vallutusretked, eriliste tegutsevate või ajalooliseks vaatamisväärsuseks muutunud pühamute külastused, kohtumised šamaanidega jne.&lt;ref name=&quot;2KvlG&quot; /&gt;

Religiooniturism on eksisteerinud juba antiikajast.

2011. aastal tehtud uuringus leiti, et 2,5 miljonit inimest külastas aastal 2013 Karbala linna Iraagis [[Arba'een|arba'eeni]] päeval, ja leiti, et palverändurid külastasid Jeruusalemma eri põhjustel: mõista ja hinnata enda kultuuri läbi füüsilise kogemuse, usaldada enda religioosseid uskumusi ja siduda end püha paigaga.&lt;ref name=&quot;2j43v&quot; /&gt;

== Kuulsamad pühapaigad maailmas ==
Tänapäeva usuturistidel on võimalik külastada püha linnu ja pühapaiku ülemaailmselt.

Kõige kuulsamad pühapaigad maailmas on [[Kuldne Tempel]] Indias, [[Vatikan|Vatikani linn]], [[Meie Guadalupe Emanda kirik]] Mehhikos, [[Jeruusalemm|Jeruusalemma]] linn, [[Meka]] linn Saudi Araabias, [[Püha Peetruse basiilika|Püha Peetruse]] haud Roomas.&lt;ref name=&quot;Hqcrd&quot; /&gt; 

== Kuulsamad kirikud Eestis ==
Ka Eestis leidub ajaloolisi kloostreid ja kirikuid, mida usuturistid külastavad. 
[[Fail:Viljandi Pauluse kirik 31-08-2012.jpg|pisi|Viljandi Pauluse kirik, 2012]]
Kuulsamad on näiteks [[Tallinna Püha Vaimu kirik]], [[Tallinna Niguliste kirik|Tallinna Niguliste kirik ja muuseum]], [[Rakvere Jumalaema Sündimise kirik|Rakvere Jumalaema Sündimise kirik,]] [[Viljandi Pauluse kirik|Viljandi Pauluse kirik,]] [[Noarootsi kirik|Noarootsi kirik,]] [[Tallinna püha piiskop Nikolause kirik|Tallinna Püha piiskop Nikolause kirik,]] [[Kaarma kirik|Kaarma Peeter-Pauli kirik]] ja [[Karja kirik|Karja Katariina kirik]].&lt;ref name=&quot;RNQqS&quot; /&gt;

== Looduslikud pühakohad Eestis ==
[[Fail:Suur Taevaskoda 2003.jpg|pisi|Suur Taevaskoda, 2003]]
Inimasustus Eestis on umbes 10 000 aastat vana ning sama kaua on austatud ka pühapaiku. Looduslike pühapaikadena teatakse hiisi, pühasid kive, puid, veekogusid, mägesid ja allikaid. Ka tänapäeval ei ole neid unustatud – pühadest allikatest tuuakse vett, pühadele puudele seotakse paelu ning pühadele kividele jäetakse münte. Looduses tajutakse nii esivanemate lähedust kui looduse enda pühadust, kaaslasteks on mütoloogilised olendid ning iidsed pühapaigad kaitsevad ka täna. Tuntud looduslike pühakohtadega nagu [[Taevaskoda]], [[Pühajärv]], [[Sinialliku järv|Siniallikas]], [[Panga pank]], [[Kaali kraater|Kaali meteoriidikraatrid]] ja 700 aasta vanune [[Tamme-Lauri tamm]] on seotud palju muistendeid ja legende, mis elavad ka tänapäeval.&lt;ref name=&quot;MMMzO&quot; /&gt; 

== Religiooniturismi näiteid ==
Religiooniturism hõlmab mitut turismimajanduse tahku: 
* Palverännakud
* Vaba aja puhkused, nt joogareisid
* Usul põhinevad kruiisireisid
* Ristiretked, konventsioonid ja rahva kokkutulekud
* Rahupaigad
*Mungakloostrite külastused ja ööbimised
* Usul põhinevad laagrid
* Usulised vaatamisväärsused

== Statistika ==

* Maailma Turimisorganisatsiooni andmetel külastab 300 kuni 330 miljonit palverändurit maailma tähtsamaid pühapaiku igal aastal.&lt;ref name=&quot;z9uZ3&quot; /&gt;

* USA reisi- ja turismisektori büroo andmetel Ameeriklaste reisid seoses usu või palverännakuga kasvasid 491 000 reisijalt 2002. aastal 633 000 reisijale 2005. aastal (30% tõus).&lt;ref name=&quot;VVQvi&quot; /&gt;

* CCCA väidab, et üle 8 miljoni inimese on seotud CCCA liikme laagritega ja konverentsidega, lisaks üle 120 000 kiriku.&lt;ref name=&quot;0cxvQ&quot; /&gt;

* Religioosseid turismisihtkohti nagu Sight &amp; Soundi teatreid külastab aastas 800 000 inimest, Holy Land Experience &amp; Focus Family Welcome'i keskusi keskmiselt 250 000 külastajat aastas.&lt;ref name=&quot;Jaidq&quot; /&gt;

== Vaata ka ==
* [[Palverännak]]
* [[Turism]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://vanaweb.hkhk.edu.ee/religiooniturism/sissejuhatus.html|pealkiri=Sissejuhatus religiooni- ehk usuturismi|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-10-14|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171014021545/http://vanaweb.hkhk.edu.ee/religiooniturism/sissejuhatus.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wzFso&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.khaleejtimes.com/article/20130311/ARTICLE/303119878/1028 |pealkiri=Record 120 million take dip as Maha Kumbh fest ends|väljaanne=Khaleeji Times|aeg=12. märts 2013|vaadatud=12. detsembril 2018 |keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rqdEC&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://vanaweb.hkhk.edu.ee/religiooniturism/kokkuvte.html|pealkiri=Kokkuvõte religiooniturismist|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-10-14|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171014021514/http://vanaweb.hkhk.edu.ee/religiooniturism/kokkuvte.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2KvlG&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Kristel Engman|url=http://kjt.ee/2012/06/palverannak-kui-ajastuteulene-fenomen/|pealkiri=Palverännak kui ajastuteülene fenomen|väljaanne=|aeg=22. juuni 2012|vaadatud=12. detsembril 2018}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2j43v&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Michael Sebastian Metti|url=http://www.fek.su.se/en/Research/Subdisciplines/Marketing/Stockholm-Program-of-Place-Branding|pealkiri=Jerusalem - the most powerful brand in history|väljaanne=|aeg=1. juuni 2011|vaadatud=12. detsembril 2018|arhiivimisaeg=2011-06-12|arhiivimisurl=https://archive.is/20110612234127/http://www.fek.su.se/en/Research/Subdisciplines/Marketing/Stockholm-Program-of-Place-Branding|url-olek=robot: teadmata}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hqcrd&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.topteny.com/top-10-most-popular-religious-destinations-in-the-world/|pealkiri=Top 10 Most Popular Religious Destinations in the World|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RNQqS&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.puhkaeestis.ee/et/erilised-elamused/kultuur-ja-ajalugu/kirikud|pealkiri=Puhka Eestis: Kirikud|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MMMzO&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.puhkaeestis.ee/et/puhka-eestis/eestimaa-iidsed-puhapaigad-kloostrid-ja-palverannuteed|pealkiri=Eestimaa iidsed pühapaigad, kloostrid ja palverännuteed|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;z9uZ3&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www2.unwto.org/|pealkiri=THE UNITED STATES NATIONAL TOURISM|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VVQvi&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.trade.gov/travelindicators/|pealkiri=U.S. Office of Travel and Tourism Industries|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0cxvQ&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.ccca.org/public/about/aboutus.asp|pealkiri=Christian Camp and Conference Associtation|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2007-06-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070624152129/http://www.ccca.org/public/about/aboutus.asp}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Jaidq&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://usatoday30.usatoday.com/travel/destinations/2006-01-26-faith-based-travel_x.htm|pealkiri=USA Today: Faith based travel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Religioon]]
[[Kategooria:Turism]]</text>
      <sha1>b2d6getcsckumbyunje6him2lmzpgn5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja arutelu:Ursus scribens</title>
    <ns>3</ns>
    <id>530838</id>
    <revision>
      <id>6172311</id>
      <parentid>6171825</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T22:31:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="37008" xml:space="preserve">:Vaatan, et sa oled asjalik toimetaja -  kas ehk pakuks huvi, kui ma su administraatorikandidaadiks esitaks? Ehk siis kas on tulnud ette olukordi, kus leiad, et veidi lisavahendeid kuluks ära? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. detsember 2018, kell 21:35 (EET)
::Hästi, kui saan jätkata nagu seni. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 14. detsember 2018, kell 20:05 (EET)
----
Oled nüüd administraator. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. detsember 2018, kell 21:45 (EET)
----
Blokeerida pole tarvis, kui soditud on üht lehte ja eriti kui sodimisest on juba tükk aega möödas, nii nagu näiteks [[Eri:Kaastöö/91.129.102.252|selle kasutaja]] puhul. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. veebruar 2019, kell 22:19 (EET)
:Kui kaua on tükk aega? Blokeerisin kohe, kui märkasin. Minu arvates tuleb sodijale mõista anda, et niisugune asi on talumatu. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 6. veebruar 2019, kell 15:05 (EET)
:: Võib-olla pool tundi, võib-olla tund. Siis on sodija ilmselt Vikipeediast juba läinud. Üldiselt tuleks blokeerida, kui sodimismuudatusi tehakse järjepanu (lühikese aja jooksul või kui samalt IP-aadressilt tullakse teatud aja järel uuesti sodima) ja sodija on vaja siis lihtsalt peatada. Blokeerida ei tuleks karistamise eesmärgil (vt [[Vikipeedia:Administraatorid#Blokeerimine|siit]] ja inglise keeles pikemalt [[:en:WP:NOPUNISH|siit]]). Eks enamik sodijad teab isegi, et nende tegevus pole mõistlik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 6. veebruar 2019, kell 19:41 (EET)
:::Tahaksin uuesti sellele tähelepanu juhtida. Kui sodija on teinud ainult 1-2 muudatust ja sellest on juba üle tunni möödas, siis pole mõtet blokeerida, suure tõenäosusega ta ei saa blokeerimisest teada ja isegi kui saab, ei avalda see talle tõenäoliselt seda mõju, et ta tulevikus rohkem ei sodi. Blokeerimise mõte on sodija tegevuse katkestamine, et vähendada koristajate tööd sodija edaspidiste muudatuste tagasipööramisel olukorras, kus tema tegevus on kestev. Kui ta on juba läinud, pole midagi katkestada. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 24. jaanuar 2021, kell 15:47 (EET)

== Jeesus ==

Tänud Jeesuse artiklit kohendamast ja oled oodatud materjali lisama. Leian, et see artikkel vajaks Eesti Vikipeedias põhjalikumat arendamist, samas igal konfessioonil eri dogmaatiline nägemus, et mõistlik dogmaatik apuhul märkida, mida üks või teine konfessioon asjast arvab. [[User:Kask|&lt;span style=&quot;color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C&quot;&gt;'''Kalev Kask'''&lt;/span&gt;]] 24. märts 2019, kell 14:38 (EET)

== Proof-reading ==

[https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Puti_Kaisar-Mihara&amp;type=revision&amp;diff=5278580&amp;oldid=5278431 Indoneeslane], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Minangkabaud&amp;type=revision&amp;diff=5277199&amp;oldid=5277148 Minangkabaud], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Minangkabau_m%C3%A4gismaa&amp;type=revision&amp;diff=5278435&amp;oldid=5278425 Minangkabau mägismaa]. Aitäh!!! Ma räägin eesti keelt halvasti. On vaja õppida. Your revisions are not minor (''pisika'', ''pisiparandus'')! Thanks a lot for your help and translation from German. I was not sure that &quot;Minangkabau by ethnicity&quot; = &quot;tema isa on rahvuselt minangkabau&quot; (instead of ''minangkabaulane'': just as ''eestlane'', ''ungarlane'', ''leedulane'' and so on). As I didn't want to spoil etwiki, I decided to ask [[Kasutaja:Andres|Andres]] for a word of advice: &quot;minangkabau&quot; or &quot;minangkabaulane&quot;? He doesn't feel like to answer although it does not take much time to translate one (!) word into Estonian. Than you. Also I'm going to create articles about [[Padang]], [[Lääne-Sumatra|West Sumatra]] and {{ill|en|bule|bule}} when I manage to write them in Estonian. In opposition to &quot;[[tibla]],&quot; the word ''bule'' is not a pejorative [https://www.quora.com/An-Indonesian-student-called-me-bule-Is-it-offensive because MOST Indonesians treat “bule” as celebrities]. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 15. aprill 2019, kell 00:09 (EEST)
:Thanks! In my opinion You are pretty good in Estonian. Anyway, I am always ready to help. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 15. aprill 2019, kell 18:29 (EEST)

== Pea vs. peavaimulik ==

Kirikul on peavaimulik, mitte pea. Viimane on kõnekeelne väljend. Miks eelistada kõnekeelt? 
http://www.eoc.ee/vaimulik/charalambides-stefanus/ {{allkirjata|Octagon11|15. aprillil 2019}}
:Kust võtad, et kõnekeele? Vt [https://kn.eki.ee/?Q=pea siit] 3. piltl juht, valitseja; eestvedaja, pea- v ninamees; nt kroonitud pea, riigipea, katoliku kiriku pea, lasterikka perekonna pea, filosoofiakoolkonna pea jne. Need on eesti keeles tavalised sõnad, peavaimulik seevastu ebatavaline [https://kn.eki.ee/?Q=peavaimulik vt siit], kuulen esimest korda. Normeeritud kirjakeele aluseks on ÕS. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 16. aprill 2019, kell 15:56 (EEST)
: See, et ühe kiriku ühel lehel on kasutatud sõna 'peavaimulik', ei ütle laiemalt midagi. Isegi sama kiriku sees võib kohata erinevat lähenemist. 'Kirikupea' ja 'xxx kiriku pea' on aktsepteeritud kõnepruuk nii tava- kui religioosses oskuskeeles, seda ei saa kindlasti nimetada kõnekeelseks väljendiks. -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 16. aprill 2019, kell 16:14 (EEST)
::Peapiiskop, peadiakon. Nõustun eelkõnelejaga, et selles vallas ei ole väga süstemaatiliselt asjale lähenetud. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 19. aprill 2019, kell 08:31 (EEST)

==Tulekahju puhkemisega==
nt ka &quot;see asi&quot;, et kui põleng sai alguse remondilifti elektriühendus(t)e lühisest, siis lühisest lahtise (kahju)tuleni on omajagu aega, sõltuvalt konkreetsest olukorrast, ''IMHO'', ja eks siis ootame ametlikku avaldust.°—°&amp;#160;Pietadè 17. aprill 2019, kell 20:21 (EEST)

==Ühe vana asja asjus==
Tänan 2013. aastal artikli &quot;[[Tehnika]]&quot; täiendamise eest Ristheina tsitaadiga! Kuriuss 24. aprill 2019, kell 22:11 (EEST)
:Tänan tänamast! [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. aprill 2019, kell 19:31 (EEST)

==Nimede/nimetuste tõlkimine==
Oled ümber nimetanud [[Bank of China Tower|Hiina panga hoone]] artikli - küsiksin, miks peaks jääma ingliskeelne? --[[Kasutaja:.Toon|.Toon]] ([[Kasutaja arutelu:.Toon|arutelu]]) 31. mai 2019, kell 10:02 (EEST)
:Nii on ka enamikus muukeelsetes vikipeediates. Võõrkeelseid nimesid ei tõlgita. Vt [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&amp;id=56 Võõrkeelsed nimed ja pealkirjad eesti tekstis]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 31. mai 2019, kell 15:49 (EEST)

==106 meetri vs 106-meetri kõrgune==
Kõlab justkui '''sadakuus meetri kõrgune''' ''vs'' '''sajakuue meetri kõrgune'''. Ons 106 meetri kõrgune kindlasti õigem? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 12. august 2019, kell 16:53 (EEST)
:Õige on 106 meetri kõrgune (106 m kõrgune) ja 106-meetrine. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 12. august 2019, kell 17:08 (EEST)

== Tere ==

Vaadake üle artikkel [[Talk box]] ja parandage keeleliselt, kui suudate. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 16. august 2019, kell 14:15 (EEST)
:Tegin seda. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 16. august 2019, kell 18:18 (EEST)
:: {{ping|MoroccoCentral}} Kas &quot;Vaadake üle artikkel&quot; on eesti keel? Te [[Kasutaja:MoroccoCentral|kirjutate]], et eesti keel on teie emakeel. [[:pl:Slang młodzieżowy|Niezłe]] [[wikt:prank|pranki]]. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 30. september 2019, kell 17:18 (EEST)

==Kustutamislogi==
Palun jälgi, et kustutamislogisse ei jääks näha artikli sisu, kui selles on kohatuid märkusi reaalsete isikute aadressil. Soovitan kasutada sätet &quot;Eemalda automaatne kustutamise põhjus...&quot; (Eelistused &gt; Tööriistad). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 28. august 2019, kell 20:49 (EEST)
:Hästi. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 28. august 2019, kell 21:09 (EEST)

==Viited==
Kas te palun täpsustaksite, kuhu veel [https://et.wikipedia.org/wiki/Virgo_Siil selles artiklis] viiteid soovite? Kas teil on alust arvata, et mõni fakt artiklis ei vasta tõele? Kuriuss 22. oktoober 2019, kell 13:41 (EEST)
:Lisasin toimetamismärkuse, viidete puudumise märkust pole ma lisanud. Vt [[Eri:Erin/5472914]]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 22. oktoober 2019, kell 16:23 (EEST)

==Riigikogu ja riigikogu==
''Riigikogu on asutuse nimi, seepärast suure tähega''
: Väikese tähega ''riigikogu'' kohta: [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&amp;id=98 keelenõu], [http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=riigikogu&amp;F=M ÕS]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. oktoober 2019, kell 20:10 (EEST)
::Tänan, võtan teadmiseks. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. oktoober 2019, kell 20:20 (EEST)

==Piltide suurus==
Tegid ühe pildi pisikeseks, artiklis [[Erak]]. Tunnen huvi, et kas meil on mingi reegel, et suuremaid pilte ei või olla? --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 2. november 2019, kell 11:54 (EET)
:Pildil klõpsates saab igaüks seda vaadata ju nii suurelt kui tahab? Mida teised asjast arvavad, näiteks [[Kasutaja:Pikne|Pikne]]? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 2. november 2019, kell 15:16 (EET)
Mõnikord võiks mõni pilt ka suurem olla, kas siis lihtsalt ilu pärast või vahelduse mõttes, aga vahel ka vajaduse tõttu, et ilma pildil klõpsamata oleks kohe kõik vajalik nähtav. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 2. november 2019, kell 15:32 (EET)
:Üldjuhul on tekst artikli informatiivsem osa ja see, mille pärast artikkel üldse siin eksisteerib. Lihtsalt ilu või vahelduse pärast pildi esiletoomist ma seepärast ei poolda. Võib-olla on see aga õigustatud juhul, kui pilt on väga informatiivne (nt mõni skeem), pisema pildi pealt pole hästi aru saada, millega tegu ja suur pilt ei hakka teksti lugemist segama. Kõnealune pilt ja artikkel minu meelest vast vastab kahele viimasele kriteeriumile, aga mitte esimesele.  --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 2. november 2019, kell 17:14 (EET)
::Hästi öeldud, minu meelest võiks ka pilt siis suurem olla, kui vastab viimasele ja ükskõik millisele kahest esimesest kriteeriumist. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. november 2019, kell 17:27 (EET)
: Tehnilise poole pealt niipalju, et kui jätta pildi suurus artikli koodis sedasi eraldi sisestamata, siis saab iga kasutaja muuseas eelistuste all määrata, kui suurelt talle pisipilte näidatakse. Sellepärast ka ei tuleks mõjuvama põhjuseta standardsest laiusest erinevat laiust määrata. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. november 2019, kell 18:49 (EET)
: Lisaks, kui originaali laiuse/pikkuse suhe on nt 2/1, siis moonutab sundlaiuse &quot;600x600px&quot; sissekirjutamine originaali.✅&amp;#160;Pietadè 2. november 2019, kell 18:57 (EET)
:: See viimane ei ole õige. Eelmises redaktsioonis, kus oli suurus nii määratud, on külgede suhe sama: [[Eri:Püsilink/5479782]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. november 2019, kell 21:56 (EET)
Tänan arvamuste ja info eest. Oleks hea, kui pilte ei tehtaks pisikeseks lihtsalt niisama. Küllap on artikli kirjutaja või pildi ülespanija ikka teadlik, mida ta teeb ja küllap on pildi suurusel ka mingi otstarve ja mõte. Vajaduse korral saab arutelu-lehel ju alati üle küsida. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 3. november 2019, kell 04:38 (EET)
:Ma ei muutnud pilti pisemaks &quot;lihtsalt niisama&quot;, selleks oli ikka põhjust. Esiteks tükeldas sellise suurusega pilt artikli teksti ja teiseks, nagu juba ütlesin, saab pildil klõpsates igaüks seda vaadata just nii suurelt kui meeldib. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 3. november 2019, kell 16:52 (EET)
Jah, see on tõsi, et erinevate brauseritega, erinevate op-süsteemidega või erinevate ekraanisätetega, rääkimata veel mobiilivaatest, võib visuaal olla 
üpriski erinev. Ühele võib kõik tunduda normaalne, aga vabalt võib see mõnes teises masinas olla häiriv. Eriti veel siis, kui pilt on paigutatud nii, et tekst seda ümbritseb. Seepärast ikka vist on kõige lollikindlam kasutada pisipilte ääres või galeriid artikli lõpul. Kui aga tõesti vaja, näiteks mingi selgitava skeemi või plaani puhul, siis oleks vist mõistlik paigutada suur pilt teksti vahele.--[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 4. november 2019, kell 07:17 (EET)

== ??? ==

Why did you take out my link from the [[Szentendre]] page? It is an Inter-wiki link, that Museum is famous but it has only 2-3 foreign language sites and who will any time make an Estonian page for it? [[Kasutaja:Kapeter77|Kapeter77]] ([[Kasutaja arutelu:Kapeter77|arutelu]]) 28. november 2019, kell 02:13 (EET)
:Sorry, but in Estonian Wikipedia we generally avoid directing readers to a page that many of them will not understand. I added the name of the museum Szentendrei Szabadtéri Néprajzi Múzeum in parentheses. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 28. november 2019, kell 10:44 (EET)

==Õigeusk==

Tahtsin Sind tänada töö eest, mida oled õigeusu-teemaliste artiklitega teinud. Olen siin paar korda mõelnud, et võiksime mõned nirus seisus artiklid (nt [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]], [[Õigeusu kirik Eestis]] jms) ühiselt ette võtta ja korda teha, aga asi kipub selle taha jääma, et mul endal pole piisavalt aega järjepidevalt ja süsteemselt tegeleda nende teemadega. Tegelikult on siin teisigi üsna asjalikke õigeusu teemast huvitatud autoreid ja toimetajaid, veidi koordineeritult tegutsedes saaks seda valdkonda siin kenasti korrastada. Aga jah, hetkel see rohkem selline unistus. :) -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 6. jaanuar 2020, kell 09:55 (EET)
:Tänan! Parandan ja kohendan tasapisi, kus vigu ja puudusi märkan. Süsteemselt sellega tegelemiseks pole mul samuti paraku aega. Hoian aga artiklitel edaspidigi silma peal. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 7. jaanuar 2020, kell 16:39 (EET)

== Sa peaksid minu ees vabandama. ==

Ma ei saa aru, miks sa kustutasid mu panuse, kõik mida ma kirjeldasin on objektiivsed faktid, sa ei tohiks seda teha. Sa teed seda ainult selleks, et ma tunnen, et sa kuritarvitada oma õigusi, ja sa tegelikult ei püüa teenida wikipedia.Ma olen hiinlane. See, mida ma kirjeldan, on objektiivne fakt. Nii vara kui kümme aastat tagasi, Hiina majanduse hüppasin maailma suuruselt teine. Hiina armee, millest ma räägin, on ka objektiivne ja tõene. Ma ei saa aru, miks keegi mu panuse kustutas. Hiina on nüüd väga tugev ja Hiina on pühendunud piirkondliku vaesuse vastu võitlemine. Ma olen vihane, et minu panuse pahatahtlik kustutamine inimesele, kes peaks minu ees vabandama. Kui sa ei vabanda minu ees ja ei saa minu toimetaja tagasi asja juurde, ei aita ma enam Eesti wikipedia. [[Kasutaja:Assifbus|Assifbus]] ([[Kasutaja arutelu:Assifbus|arutelu]]) 14. veebruar 2020, kell 02:34 (EET)
:Kahju küll, ent viitamata ja arusaamatud masintõlked lähevad kustutamisele, pahatahtlikkust pole vaja siin otsida. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 14. veebruar 2020, kell 10:35 (EET)

== Lõbudest ==
See „[[Maiste naudingute aed|lõbuaia]]“ esilõigu 2. lause ei õnnetunud mul endal alul kuigi hästi (kuninga õlivärvid jms), seega palusin abi käesoleva andmekogu tunnustatuimalt eesti keele spetsialistilt, kelle versiooni siis copy/paste'isingi... ;-)&lt;br /&gt;Ja, kas triptühhon on ikka rangelt 3-osaline teos? Eelnimetatud ‘aed’ moodustaks sel juhul mis osa(d)? ...;-), ja, kui see &quot;asi&quot; on ruumi keskel, avatud/avamata tiibadega &quot;kukeldes&quot;, mõnikord on, siis...[[Kasutaja:Pietadè|✅ Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 7. märts 2020, kell 20:14 (EET)
:Ma ei saa su küsimusest aru. Triptühhon on definitsiooni järgi kolmeosaline kunstiteos, siin ei ole midagi vaielda. Hieronymus Boschi maal &quot;[[Maiste naudingute aed]]&quot; on triptühhon, vt ka teiste vikipeediate artikleid. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 8. märts 2020, kell 18:13 (EET)
:: Ja mitmes osa on siis see külgtahvlite tagaküljel olev kujutis, mille kokkupandud kujutis on artikli paremas servas? [[Kasutaja:Pietadè|✅ Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 8. märts 2020, kell 19:48 (EET)
::: See on eraldi maal, sellel on teine teema ja see koosneb kahest osast, see ei ole triptühhon. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 8. märts 2020, kell 20:33 (EET)

== [[Eri:Kaastöö/Sageilol]] ==

Hello, I think the contribs in title deserve admin's attention, please kindly check it, thanks. --[[Kasutaja:Hamish|Hamish]] ([[Kasutaja arutelu:Hamish|arutelu]]) 21. mai 2020, kell 18:16 (EEST)
:Blocked already. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 21. mai 2020, kell 19:06 (EEST)

== VNFSV Ülemnõukogu ==

Ehk kommenteerid natuke pikemalt: ''22.05.2020, kell 14:10 Ursus scribens kustutas lehekülje VNFSV Ülemnõukogu (peaks olema eraldi artikkel Vene NFSV Ülemnõukogu)''? Inglise ja vene Vikis on nad samad artiklid igatahes: [[:ru:Верховный совет России]], [[:en:Supreme Soviet of Russia]]. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 24. mai 2020, kell 07:53 (EEST).
:Vt [[Arutelu:Venemaa Föderatsiooni Ülemnõukogu]]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. mai 2020, kell 17:41 (EEST)

== Tere. ==

[[Ava Max]], [[In This Moment]], [[Samasooliste abielu Costa Ricas]] - kui viitsite, siis aidake keeleliselt parandada.
[[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 5. juuni 2020, kell 14:47 (EEST)

==Translation request==
Hello.

Can you translate and upload the article [[:en:Azerbaijan Democratic Republic]] in Estonian Wikipedia?

Yours sincerely, [[Kasutaja:Karalainza|Karalainza]] ([[Kasutaja arutelu:Karalainza|arutelu]]) 3. juuli 2020, kell 16:45 (EEST)

== 99-66 ==

Lepinguliste kohustuste (ja mitte ainult) tõttu olen „sunnitud“ järgima [https://publications.europa.eu/code/et/et-4100100.htm#1016 eesti eesti keele asjatundjate teadmiste najal kehtestatud kirjakeele reegleid] (vähemalt alates 1990ndatest), nt Vikipeedia loetavust arvesse võttes lasub mul seega tahtmatult kohustus mitte levitada keele valekasutust; lisaks tõstatub ka teema kõrgema [https://akit.cyber.ee/term/72-access-right#t_72 pääsuõigusega] inimese &quot;teravdatud tähelepanu&quot; kohta «alama» klassi kaastöötajate vastu, usu mind, see ei rõõmusta; u 132 aasta 45 nädala ja viie sekundilise eluea (mõningate puuliikide eluea skaala võrdluses) jooksul kogutu annab ehk jõudu, aga, tähtsamaks pean teabejagamist...[[Kasutaja:Pietadè|—Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 19. juuli 2020, kell 03:10 (EEST)
:Viisin selle küsimuse [[Vikipeedia:Üldine arutelu|Üldisesse arutellu]]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 19. juuli 2020, kell 13:08 (EEST)

== Mis värk sul nende juutidega on? ==

Miks on kohutavalt oluline hakata järsku ühe poliitiku puhul väidetavat juudi päritolu esile tõstma? Miks on see eriti tähtis, et üks esivanematest oli juut, samas kui ülejäänud esivanemate rahvusliku või usulisse kuuluvuse vastu ei tunne me mingit huvi? Või on nüüd mingi uus üleüldine tegevusprogramm, et tuleb biograafiaartiklites välja selgitada ja ära tähistada kõik juudid, sest...? Ma saan aru, miks kõmulehed kellegi juudi päritolust huvitavad - seal püütakse midagi otse ütlemata poliitikut oma &quot;erihuvidega&quot; lugejate silmis häbimärgistada. Aga miks selline kõmu, mis ei pärine isegi mitte soliidsest allikast, peaks ilma ühegi viitetagi igal juhul raudselt entsüklopeediaartiklis seisma? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 23. september 2020, kell 15:06 (EEST)
:Ei saa aru. Kellest on jutt? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 24. september 2020, kell 20:35 (EEST)
::Seda ma vaatan jah, et [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Angela_Merkel&amp;type=revision&amp;diff=5718553&amp;oldid=5718545 ei paista hästi saavat]. Tuli anonüüm, lisas väite Merkeli juudi päritolu kohta, viidates üksnes lingiga muudatuse kokkuvõttes, mitte tekstis. Sattusin selle peale, kustutasin ära. Tulid sina ja leidsid, et niisugune väide on kohutavalt oluline ja asjakohane, olgu viide või ärgu olgu, ja pöörasid kustutuse tagasi. Ma tahaksin nüüd teada, kas sa saad aru, mida teed, ja oskad seda põhjendada. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. september 2020, kell 00:07 (EEST)
:::Pöörasin redaktsiooni tagasi kirjavea pärast, mille tegid: [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Angela_Merkel&amp;diff=next&amp;oldid=5718544 juudi oäritolu &gt; juudi päritolu]. Kõik muu on sinu enda väljamõeldis. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. september 2020, kell 20:41 (EEST)

==Kummaline parandus==
Kui filmi põhipealkirja &quot;&quot;Hukkunud Alpinisti&quot; hotell&quot; kõrvale oli lisatud &quot;ka &quot;Hukkunud Alpinisti hotell&quot;&quot;, siis ka-variant tähendas seal, et kuna ortograafiareeglid on vahepeal muutunud, kasutatakse selle filmi pealkirja tänapäeval ka kujul &quot;Hukkunud Alpinisti hotell&quot;, ja see on loomulik. Kusjuures ka Eesti Filmi Andmebaasis on filmi pealkiri samuti kujul &quot;Hukkunud Alpinisti hotell&quot;. Minu arvates on Teie parandus ehk selle ka tegelikult kasutatava alternatiivvariandi kustutamine põhjendamatu. 
Kuna topeltjutumärkideta (ehk tänapäevase grammatikaga) pealkirjavarianti on tänapäeval kirjakeeles üsna ulatuslikult kasutatud (seda on kasutatud ka kultuurilehes Sirp, nt https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/sex-drugs-oudusfilmid/, https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/rakkautta-anarkiaa-festivalil-saab-nautida-eesti-filme-ja-muusikat/, https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/balti-teadvus-ja-balti-teadus/, https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/hoffi-elutooauhinna-saab-priit-vaher/, https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/valguse-ja-varju-maailm/ jne, peaks see variant ikkagi filmi põhipealkirja kõrval märgitud olema. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 27. oktoober 2020, kell 18:47 (EET)
:Hea Kuriuss! Märkasin viimase redaktsiooni puhul üksnes tekkinud loogikaviga ja selgitasin seda resümee põhjenduses: kui Strugatskite romaani pealkiri on &quot;&quot;Hukkunud Alpinisti&quot; hotell&quot;, siis ei saa ''samanimelise'' filmi pealkiri olla &quot;Hukkunud Alpinisti hotell&quot;. Ilmselt oleks lahenduseks pikem selgitus sulgudes: kuna ortograafiareeglid on vahepeal muutunud, kasutatakse selle filmi pealkirja tänapäeval ka kujul &quot;Hukkunud Alpinisti hotell&quot;. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 27. oktoober 2020, kell 19:30 (EET)
:: Ma ei tea, kas kirjavahemärkide rolli tekstilt sarnastes pealkirjades on mingite reeglitega sätestatud, aga on üsna kindel, et pealkirjas on primaarsed sõnad, mitte see, kas seal lõpus on küsimärk või hüüumärk või keskel koma või semikoolon või ühed või kahed jutumärgid või üldse mitte jutumärke. Enamasti mõeldakse ikkagi samanimelist teost, olgu pealkirja kuju näiteks &quot;Nu, pagadi!&quot;, &quot;Nu pagadi!&quot;, &quot;Nu, pagadi&quot; või &quot;Nu pagadi&quot; (muidugi on üksikuid erandeid, kus lõpumärk just eristabki teose osi või teoste omavahelist järgnevust). Kui vaatate näiteks Esteris ühe teose eri aastatel ilmunud pealkirju, võib päris sageli näha, et on kasutatud pisut erinevaid kirjavahemärke või suurtähestust. Neid võib siiski lugeda sama teose samadeks pealkirjadeks, sest sisuliselt on pealkiri sama, pisike erinevus on ainult vormis/vormistuses. Näiteks ka &quot;Põrgupõhja uus Vanapagan&quot; esineb mõnes trükis või variandis ka kujul &quot;Põrgupõhja uus vanapagan&quot;, ehkki mõeldud on ikka üht ja sama Tammsaare teost või selle lavastust. Tõsi, üks drastilisemaid näiteid, mille puhul võiks kange tahtmise korral kõne alla tulla vaidlus, on tähemuudatus sama teose pealkirjades, näiteks &quot;Lumivalgeke&quot; ja &quot;Lumivalguke&quot; – selge see, et valgukesega pole mõeldud proteiinikest, vaid sama pealkirja kunagist kirjapilti. Kui sama teose pealkiri oleks &quot;Kahvanäoke&quot; või &quot;Jäätütreke&quot;, oleks tegu hoopis teiste pealkirjadega. Aga kindlasti ei ole tegu hoopis teiste pealkirjadega &quot;&quot;Hukkunud Alpinisti&quot; hotelli&quot; ja &quot;Hukkunud Alpinisti hotelli&quot; korral. Ma võin sõna &quot;samanimeline&quot; ju artiklist välja visata, aga tegelikult kasutatavat filmi pealkirjavarianti ei ole mitte mingil juhul õige samast filmist rääkivast artiklist välja visata. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 27. oktoober 2020, kell 21:32 (EET)

== Please block! ==

Hi, I am Tmv. This is a troll user : 
* [[Eri:Kaastöö/2A02:1206:4538:F300:8D51:E5D3:D66C:33A5|2A02:1206:4538:F300:8D51:E5D3:D66C:33A5]]
Please block him/her. --[[Kasutaja:Tmv|Tmv]] ([[Kasutaja arutelu:Tmv|arutelu]]) 16. juuli 2021, kell 14:20 (EEST)

== Kuu vikipedist ==

Tere! 

Palju õnne kuu vikipedisti tiitli eest! Selleks, et saaksin sulle saata ka pisikese auhinna, siis palun võta minuga ühendust kaebi@wikimedia.ee.
--[[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 12. august 2021, kell 11:45 (EEST)

== Admin? ==

Hei, näen et oled kogenud kasutaja, kas sa oled admin? Võiksid sellele artiklile IP-kaitse peale panna: [[Torgsin]]. Seal on keegi troll tüütuseni möllama hakanud [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Torgsin&amp;diff=5959402&amp;oldid=5959370], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Torgsin&amp;diff=5959046&amp;oldid=5959029], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Torgsin&amp;diff=5959219&amp;oldid=5959218], kelle IP kogu aeg vahetub. EN-Wikis igatahes on nn semi-protexction olemas, mis anononüümsetel kasutamise peatab. Esitasin artikli just siia: [https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Heade_artiklite_kandidaadid#Torgsin], aga seda ei saa ju hinnata kui keegi pidevalt ulakusi teeb.[[Kasutaja:Paremäärmuslane|Paremäärmuslane]] ([[Kasutaja arutelu:Paremäärmuslane|arutelu]]) 10. september 2021, kell 18:49 (EEST)
: Artikleid lukustatakse lühemaks ajaks ulatusliku ja korduva vandalismi või redigeerimissõja peatamiseks. Ma ei näe siin praegu seda. Kõigil on õigus artiklis parandusi teha, kui vaja, vaieldakse asjad selgeks artikli arutelulehel. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 11. september 2021, kell 10:25 (EEST)
:: See keegi on ikkagi ülepäeviti muudatusi teinud, ja need muudatused pole teps mitte parandused, kuna vähendasid artikli neutraalsustaset. Seda võib siiski redigeerimissõjaks pidada. Lukustasin artikli registreerimata kasutajatele nädalaks, ehk aitab. Kui ei, vaatame edasi. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. september 2021, kell 07:07 (EEST)

==Keeletoimetamistalgute žüriisse?==
Tere! 1. detsembril algavad uued keeletoimetamistalgud, mis kestavad 14. märtsini. Kas oleksite nõus tulema talgute žüriisse? Žürii kibedam tööaeg on aprill, kui pisteliselt artikleid üle vaatame ja parimaid järjestame. [[Kasutaja:Annn|Annn]] ([[Kasutaja arutelu:Annn|arutelu]]) 22. november 2021, kell 09:54 (EET)
: Tere! Teie pakkumine on mulle suureks auks, ent kahjuks pean ma mõjuval põhjusel ära ütlema. Loodan, et leiate kellegi teise. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 22. november 2021, kell 13:31 (EET)
:: Aitäh kiire vastuse eest! Jätkan otsinguid. [[Kasutaja:Annn|Annn]] ([[Kasutaja arutelu:Annn|arutelu]]) 23. november 2021, kell 10:54 (EET)

== How we will see unregistered users ==

&lt;div lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot; class=&quot;mw-content-ltr&quot;&gt;
&lt;section begin=content/&gt;
Hi!

You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki.

When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed.

Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help.

If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]].

We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January.

Thank you. 
/[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]&lt;section end=content/&gt;
&lt;/div&gt;

4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&amp;oldid=22532508&quot;. --&gt;
: Thanks for letting me know. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 12. jaanuar 2022, kell 20:54 (EET)

== Kasutaja 193.40.12.10 blokeerimine ==
Ursus scribens blokeeris kasutaja 193.40.12.10 aegumistähtaeg 1 nädal &lt;br&gt;
% host 193.40.12.10 &lt;br&gt;
10.12.40.193.in-addr.arpa domain name pointer sein.ut.ee &lt;br&gt;
- see on Tartu Ülikooli proksi, millel võib olla sadu kasutajaid. [[Eri:Kaastöö/2001:BB8:2002:4800:52E5:49FF:FEC9:AF72|2001:BB8:2002:4800:52E5:49FF:FEC9:AF72]] 4. veebruar 2022, kell 13:34 (EET)
: Sellise aadressi, kust ei käida ainult sodimas, võiks küll blokeerida lühemaks ajaks. Ja kuna blokeerimise hetkeks oli antud juhul sodimisest juba tund aega möödas, siis pigem polnudki enam mõtet blokeerida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 4. veebruar 2022, kell 18:51 (EET)
:: Blokeerisin taunitava käitumise - isikliku rünnaku, mitte sodimise pärast. Ja kuidas võin ma teada, kes ühe IP-aadressi taga peitub? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 4. veebruar 2022, kell 20:13 (EET)
::: Olgu, aga see, mil moel IP-aadressi kasutaja Vikipeediat parasjagu häiris, ei muuda iseenesest asja. Üldiselt ei teagi ja tuleb eeldada, et hiljem on sama IP-aadressi taga juba keegi teine. Iseasi, kui kaastöö järgi on näha, et seni on üht IP-aadressi kasutanud tõenäoliselt üks kasutaja ning kui see üks kasutaja on korduvalt sodimas käinud, siis on põhjust pikemaks ajaks blokeerida. Antud juhul on kaastööst näha, et selle IP-aadressi alt on tehtud üsna sageli erisuguseid parandusi, mis pole ebasoovitavad. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 4. veebruar 2022, kell 20:45 (EET)
:::: Mis on lahendus? Blokeering maha võtta ja rünnatud isikuartikkel kaitse alla võtta? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 4. veebruar 2022, kell 23:15 (EET)
::::: Tühistamist võib iseenesest ka lahenduseks pidada. Kui järjepanu sama lehte soditakse, siis jah, võib ka kaitsta mõneks ajaks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. veebruar 2022, kell 15:06 (EET)
:::::: Miks lehte kaitsta? Sest muud meetmed turvamiseks pole kohased. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 8. veebruar 2022, kell 18:55 (EET)

== Kasutaja Metzziga blokeering ==
Ursus scribens blokeeris kasutaja Metzziga 1 päevaks (sodimine). Metzziga pole sodimisega tegelenud, vastupidi ta kõrvaldas sodimise tagajärgi, kasutaja &quot;Tõnu Kark&quot; poolt tehtud sodimise artiklis [[Maa]]. (vaata https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kaast%C3%B6%C3%B6/Metzziga). --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. märts 2022, kell 16:37 (EET)
Seetõttu eemaldasin blokeeringu. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. märts 2022, kell 16:41 (EET)
: Tänan tähelepanu juhtimast! Omateada blokeerisingi Metzziga palve peale kasutaja &quot;Tõnu Kark&quot;. Ju olin tähelepanematu. Palun vabandust! [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 7. märts 2022, kell 18:24 (EET)

Pole hullu - eks tegijal juhtub ja sel päeval kolistas trolle palju ringi. Vabandus vastu võetud :) [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 9. märts 2022, kell 13:57 (EET)

== Taksonitabelid ==

Mis nende kahe artikli taksonitabelitega valesti oli? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 29. aprill 2022, kell 17:13 (EEST)
: Oi, palun vabandust. Valesti polnud midagi, näpuvääratus ilmselt. Pöörasin tagasi. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 29. aprill 2022, kell 18:01 (EEST)

== [[Debjossõ rajoon]] ==

Герб муниципального  образования «Дебесский район» представляет собой щит в червленом поле, пониженная серебренная стрела в поле, окруженная ветками золотой ленты, образующими подобие положенной на бок цифры 8, или математического знака ∞, сопровожденная вверху золотой височной подвеской Шунды-Мумы (Мать Солнца) – стилизованным изображением женщины, держащей в поднятых вверх руках полукольцо с шаром на нем[https://debesy.udmurt.ru/city/gerb/index.php]. [[Kasutaja:Чердынь|Чердынь]] ([[Kasutaja arutelu:Чердынь|arutelu]]) 21. mai 2022, kell 18:29 (EEST)
:OK. Reverted. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 21. mai 2022, kell 20:15 (EEST)

== Borgward ==

@[[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]]  tere, tänan teid artikli mõningate osade parandamise eest. kas oskad parandada viiteid sinise numbriga artikli vastavale osale ja numbril klikkides kuvatud viidet. aitäh. [[Kasutaja:SSHTALBI|SSHTALBI]] ([[Kasutaja arutelu:SSHTALBI|arutelu]]) 28. juuli 2022, kell 12:54 (EEST)
:Tere! Viitamist vaata artikli [[Vikipeedia:Viitamine]] alajaotuses Viitamise tehnika. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 28. juuli 2022, kell 13:19 (EEST)

== Katkevad lingid ==
Kui teisaldad õigele nimekujule ja kustutad vale nimekujuga lehekülje, siis palun paranda katkevad lingid. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:09 (EEST)
:Seda ma Golitsõnite baroki puhul oma arust ka tegin. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:17 .(EEST)
:: Ei teinud, vähemalt mitte kõigi linkidega, ja sõjaväelennuvälja puhul ka mitte. Hea, et see Sul meeles on, ma igaks juhuks ütlesin. Mõni asi jääb ikka kogemata tegemata. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:21 (EEST)

Sa tegid seda jälle. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2022, kell 01:31 (EEST)</text>
      <sha1>l5bmnh6csjuoslf3sq2m0jlg3tmmbrq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172396</id>
      <parentid>6172311</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T06:45:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ursus scribens</username>
        <id>115317</id>
      </contributor>
      <comment>/* Katkevad lingid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="37292" xml:space="preserve">:Vaatan, et sa oled asjalik toimetaja -  kas ehk pakuks huvi, kui ma su administraatorikandidaadiks esitaks? Ehk siis kas on tulnud ette olukordi, kus leiad, et veidi lisavahendeid kuluks ära? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. detsember 2018, kell 21:35 (EET)
::Hästi, kui saan jätkata nagu seni. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 14. detsember 2018, kell 20:05 (EET)
----
Oled nüüd administraator. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. detsember 2018, kell 21:45 (EET)
----
Blokeerida pole tarvis, kui soditud on üht lehte ja eriti kui sodimisest on juba tükk aega möödas, nii nagu näiteks [[Eri:Kaastöö/91.129.102.252|selle kasutaja]] puhul. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. veebruar 2019, kell 22:19 (EET)
:Kui kaua on tükk aega? Blokeerisin kohe, kui märkasin. Minu arvates tuleb sodijale mõista anda, et niisugune asi on talumatu. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 6. veebruar 2019, kell 15:05 (EET)
:: Võib-olla pool tundi, võib-olla tund. Siis on sodija ilmselt Vikipeediast juba läinud. Üldiselt tuleks blokeerida, kui sodimismuudatusi tehakse järjepanu (lühikese aja jooksul või kui samalt IP-aadressilt tullakse teatud aja järel uuesti sodima) ja sodija on vaja siis lihtsalt peatada. Blokeerida ei tuleks karistamise eesmärgil (vt [[Vikipeedia:Administraatorid#Blokeerimine|siit]] ja inglise keeles pikemalt [[:en:WP:NOPUNISH|siit]]). Eks enamik sodijad teab isegi, et nende tegevus pole mõistlik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 6. veebruar 2019, kell 19:41 (EET)
:::Tahaksin uuesti sellele tähelepanu juhtida. Kui sodija on teinud ainult 1-2 muudatust ja sellest on juba üle tunni möödas, siis pole mõtet blokeerida, suure tõenäosusega ta ei saa blokeerimisest teada ja isegi kui saab, ei avalda see talle tõenäoliselt seda mõju, et ta tulevikus rohkem ei sodi. Blokeerimise mõte on sodija tegevuse katkestamine, et vähendada koristajate tööd sodija edaspidiste muudatuste tagasipööramisel olukorras, kus tema tegevus on kestev. Kui ta on juba läinud, pole midagi katkestada. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 24. jaanuar 2021, kell 15:47 (EET)

== Jeesus ==

Tänud Jeesuse artiklit kohendamast ja oled oodatud materjali lisama. Leian, et see artikkel vajaks Eesti Vikipeedias põhjalikumat arendamist, samas igal konfessioonil eri dogmaatiline nägemus, et mõistlik dogmaatik apuhul märkida, mida üks või teine konfessioon asjast arvab. [[User:Kask|&lt;span style=&quot;color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C&quot;&gt;'''Kalev Kask'''&lt;/span&gt;]] 24. märts 2019, kell 14:38 (EET)

== Proof-reading ==

[https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Puti_Kaisar-Mihara&amp;type=revision&amp;diff=5278580&amp;oldid=5278431 Indoneeslane], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Minangkabaud&amp;type=revision&amp;diff=5277199&amp;oldid=5277148 Minangkabaud], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Minangkabau_m%C3%A4gismaa&amp;type=revision&amp;diff=5278435&amp;oldid=5278425 Minangkabau mägismaa]. Aitäh!!! Ma räägin eesti keelt halvasti. On vaja õppida. Your revisions are not minor (''pisika'', ''pisiparandus'')! Thanks a lot for your help and translation from German. I was not sure that &quot;Minangkabau by ethnicity&quot; = &quot;tema isa on rahvuselt minangkabau&quot; (instead of ''minangkabaulane'': just as ''eestlane'', ''ungarlane'', ''leedulane'' and so on). As I didn't want to spoil etwiki, I decided to ask [[Kasutaja:Andres|Andres]] for a word of advice: &quot;minangkabau&quot; or &quot;minangkabaulane&quot;? He doesn't feel like to answer although it does not take much time to translate one (!) word into Estonian. Than you. Also I'm going to create articles about [[Padang]], [[Lääne-Sumatra|West Sumatra]] and {{ill|en|bule|bule}} when I manage to write them in Estonian. In opposition to &quot;[[tibla]],&quot; the word ''bule'' is not a pejorative [https://www.quora.com/An-Indonesian-student-called-me-bule-Is-it-offensive because MOST Indonesians treat “bule” as celebrities]. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 15. aprill 2019, kell 00:09 (EEST)
:Thanks! In my opinion You are pretty good in Estonian. Anyway, I am always ready to help. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 15. aprill 2019, kell 18:29 (EEST)

== Pea vs. peavaimulik ==

Kirikul on peavaimulik, mitte pea. Viimane on kõnekeelne väljend. Miks eelistada kõnekeelt? 
http://www.eoc.ee/vaimulik/charalambides-stefanus/ {{allkirjata|Octagon11|15. aprillil 2019}}
:Kust võtad, et kõnekeele? Vt [https://kn.eki.ee/?Q=pea siit] 3. piltl juht, valitseja; eestvedaja, pea- v ninamees; nt kroonitud pea, riigipea, katoliku kiriku pea, lasterikka perekonna pea, filosoofiakoolkonna pea jne. Need on eesti keeles tavalised sõnad, peavaimulik seevastu ebatavaline [https://kn.eki.ee/?Q=peavaimulik vt siit], kuulen esimest korda. Normeeritud kirjakeele aluseks on ÕS. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 16. aprill 2019, kell 15:56 (EEST)
: See, et ühe kiriku ühel lehel on kasutatud sõna 'peavaimulik', ei ütle laiemalt midagi. Isegi sama kiriku sees võib kohata erinevat lähenemist. 'Kirikupea' ja 'xxx kiriku pea' on aktsepteeritud kõnepruuk nii tava- kui religioosses oskuskeeles, seda ei saa kindlasti nimetada kõnekeelseks väljendiks. -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 16. aprill 2019, kell 16:14 (EEST)
::Peapiiskop, peadiakon. Nõustun eelkõnelejaga, et selles vallas ei ole väga süstemaatiliselt asjale lähenetud. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 19. aprill 2019, kell 08:31 (EEST)

==Tulekahju puhkemisega==
nt ka &quot;see asi&quot;, et kui põleng sai alguse remondilifti elektriühendus(t)e lühisest, siis lühisest lahtise (kahju)tuleni on omajagu aega, sõltuvalt konkreetsest olukorrast, ''IMHO'', ja eks siis ootame ametlikku avaldust.°—°&amp;#160;Pietadè 17. aprill 2019, kell 20:21 (EEST)

==Ühe vana asja asjus==
Tänan 2013. aastal artikli &quot;[[Tehnika]]&quot; täiendamise eest Ristheina tsitaadiga! Kuriuss 24. aprill 2019, kell 22:11 (EEST)
:Tänan tänamast! [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. aprill 2019, kell 19:31 (EEST)

==Nimede/nimetuste tõlkimine==
Oled ümber nimetanud [[Bank of China Tower|Hiina panga hoone]] artikli - küsiksin, miks peaks jääma ingliskeelne? --[[Kasutaja:.Toon|.Toon]] ([[Kasutaja arutelu:.Toon|arutelu]]) 31. mai 2019, kell 10:02 (EEST)
:Nii on ka enamikus muukeelsetes vikipeediates. Võõrkeelseid nimesid ei tõlgita. Vt [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&amp;id=56 Võõrkeelsed nimed ja pealkirjad eesti tekstis]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 31. mai 2019, kell 15:49 (EEST)

==106 meetri vs 106-meetri kõrgune==
Kõlab justkui '''sadakuus meetri kõrgune''' ''vs'' '''sajakuue meetri kõrgune'''. Ons 106 meetri kõrgune kindlasti õigem? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 12. august 2019, kell 16:53 (EEST)
:Õige on 106 meetri kõrgune (106 m kõrgune) ja 106-meetrine. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 12. august 2019, kell 17:08 (EEST)

== Tere ==

Vaadake üle artikkel [[Talk box]] ja parandage keeleliselt, kui suudate. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 16. august 2019, kell 14:15 (EEST)
:Tegin seda. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 16. august 2019, kell 18:18 (EEST)
:: {{ping|MoroccoCentral}} Kas &quot;Vaadake üle artikkel&quot; on eesti keel? Te [[Kasutaja:MoroccoCentral|kirjutate]], et eesti keel on teie emakeel. [[:pl:Slang młodzieżowy|Niezłe]] [[wikt:prank|pranki]]. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 30. september 2019, kell 17:18 (EEST)

==Kustutamislogi==
Palun jälgi, et kustutamislogisse ei jääks näha artikli sisu, kui selles on kohatuid märkusi reaalsete isikute aadressil. Soovitan kasutada sätet &quot;Eemalda automaatne kustutamise põhjus...&quot; (Eelistused &gt; Tööriistad). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 28. august 2019, kell 20:49 (EEST)
:Hästi. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 28. august 2019, kell 21:09 (EEST)

==Viited==
Kas te palun täpsustaksite, kuhu veel [https://et.wikipedia.org/wiki/Virgo_Siil selles artiklis] viiteid soovite? Kas teil on alust arvata, et mõni fakt artiklis ei vasta tõele? Kuriuss 22. oktoober 2019, kell 13:41 (EEST)
:Lisasin toimetamismärkuse, viidete puudumise märkust pole ma lisanud. Vt [[Eri:Erin/5472914]]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 22. oktoober 2019, kell 16:23 (EEST)

==Riigikogu ja riigikogu==
''Riigikogu on asutuse nimi, seepärast suure tähega''
: Väikese tähega ''riigikogu'' kohta: [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&amp;id=98 keelenõu], [http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=riigikogu&amp;F=M ÕS]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. oktoober 2019, kell 20:10 (EEST)
::Tänan, võtan teadmiseks. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. oktoober 2019, kell 20:20 (EEST)

==Piltide suurus==
Tegid ühe pildi pisikeseks, artiklis [[Erak]]. Tunnen huvi, et kas meil on mingi reegel, et suuremaid pilte ei või olla? --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 2. november 2019, kell 11:54 (EET)
:Pildil klõpsates saab igaüks seda vaadata ju nii suurelt kui tahab? Mida teised asjast arvavad, näiteks [[Kasutaja:Pikne|Pikne]]? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 2. november 2019, kell 15:16 (EET)
Mõnikord võiks mõni pilt ka suurem olla, kas siis lihtsalt ilu pärast või vahelduse mõttes, aga vahel ka vajaduse tõttu, et ilma pildil klõpsamata oleks kohe kõik vajalik nähtav. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 2. november 2019, kell 15:32 (EET)
:Üldjuhul on tekst artikli informatiivsem osa ja see, mille pärast artikkel üldse siin eksisteerib. Lihtsalt ilu või vahelduse pärast pildi esiletoomist ma seepärast ei poolda. Võib-olla on see aga õigustatud juhul, kui pilt on väga informatiivne (nt mõni skeem), pisema pildi pealt pole hästi aru saada, millega tegu ja suur pilt ei hakka teksti lugemist segama. Kõnealune pilt ja artikkel minu meelest vast vastab kahele viimasele kriteeriumile, aga mitte esimesele.  --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 2. november 2019, kell 17:14 (EET)
::Hästi öeldud, minu meelest võiks ka pilt siis suurem olla, kui vastab viimasele ja ükskõik millisele kahest esimesest kriteeriumist. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. november 2019, kell 17:27 (EET)
: Tehnilise poole pealt niipalju, et kui jätta pildi suurus artikli koodis sedasi eraldi sisestamata, siis saab iga kasutaja muuseas eelistuste all määrata, kui suurelt talle pisipilte näidatakse. Sellepärast ka ei tuleks mõjuvama põhjuseta standardsest laiusest erinevat laiust määrata. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. november 2019, kell 18:49 (EET)
: Lisaks, kui originaali laiuse/pikkuse suhe on nt 2/1, siis moonutab sundlaiuse &quot;600x600px&quot; sissekirjutamine originaali.✅&amp;#160;Pietadè 2. november 2019, kell 18:57 (EET)
:: See viimane ei ole õige. Eelmises redaktsioonis, kus oli suurus nii määratud, on külgede suhe sama: [[Eri:Püsilink/5479782]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. november 2019, kell 21:56 (EET)
Tänan arvamuste ja info eest. Oleks hea, kui pilte ei tehtaks pisikeseks lihtsalt niisama. Küllap on artikli kirjutaja või pildi ülespanija ikka teadlik, mida ta teeb ja küllap on pildi suurusel ka mingi otstarve ja mõte. Vajaduse korral saab arutelu-lehel ju alati üle küsida. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 3. november 2019, kell 04:38 (EET)
:Ma ei muutnud pilti pisemaks &quot;lihtsalt niisama&quot;, selleks oli ikka põhjust. Esiteks tükeldas sellise suurusega pilt artikli teksti ja teiseks, nagu juba ütlesin, saab pildil klõpsates igaüks seda vaadata just nii suurelt kui meeldib. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 3. november 2019, kell 16:52 (EET)
Jah, see on tõsi, et erinevate brauseritega, erinevate op-süsteemidega või erinevate ekraanisätetega, rääkimata veel mobiilivaatest, võib visuaal olla 
üpriski erinev. Ühele võib kõik tunduda normaalne, aga vabalt võib see mõnes teises masinas olla häiriv. Eriti veel siis, kui pilt on paigutatud nii, et tekst seda ümbritseb. Seepärast ikka vist on kõige lollikindlam kasutada pisipilte ääres või galeriid artikli lõpul. Kui aga tõesti vaja, näiteks mingi selgitava skeemi või plaani puhul, siis oleks vist mõistlik paigutada suur pilt teksti vahele.--[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 4. november 2019, kell 07:17 (EET)

== ??? ==

Why did you take out my link from the [[Szentendre]] page? It is an Inter-wiki link, that Museum is famous but it has only 2-3 foreign language sites and who will any time make an Estonian page for it? [[Kasutaja:Kapeter77|Kapeter77]] ([[Kasutaja arutelu:Kapeter77|arutelu]]) 28. november 2019, kell 02:13 (EET)
:Sorry, but in Estonian Wikipedia we generally avoid directing readers to a page that many of them will not understand. I added the name of the museum Szentendrei Szabadtéri Néprajzi Múzeum in parentheses. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 28. november 2019, kell 10:44 (EET)

==Õigeusk==

Tahtsin Sind tänada töö eest, mida oled õigeusu-teemaliste artiklitega teinud. Olen siin paar korda mõelnud, et võiksime mõned nirus seisus artiklid (nt [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]], [[Õigeusu kirik Eestis]] jms) ühiselt ette võtta ja korda teha, aga asi kipub selle taha jääma, et mul endal pole piisavalt aega järjepidevalt ja süsteemselt tegeleda nende teemadega. Tegelikult on siin teisigi üsna asjalikke õigeusu teemast huvitatud autoreid ja toimetajaid, veidi koordineeritult tegutsedes saaks seda valdkonda siin kenasti korrastada. Aga jah, hetkel see rohkem selline unistus. :) -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 6. jaanuar 2020, kell 09:55 (EET)
:Tänan! Parandan ja kohendan tasapisi, kus vigu ja puudusi märkan. Süsteemselt sellega tegelemiseks pole mul samuti paraku aega. Hoian aga artiklitel edaspidigi silma peal. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 7. jaanuar 2020, kell 16:39 (EET)

== Sa peaksid minu ees vabandama. ==

Ma ei saa aru, miks sa kustutasid mu panuse, kõik mida ma kirjeldasin on objektiivsed faktid, sa ei tohiks seda teha. Sa teed seda ainult selleks, et ma tunnen, et sa kuritarvitada oma õigusi, ja sa tegelikult ei püüa teenida wikipedia.Ma olen hiinlane. See, mida ma kirjeldan, on objektiivne fakt. Nii vara kui kümme aastat tagasi, Hiina majanduse hüppasin maailma suuruselt teine. Hiina armee, millest ma räägin, on ka objektiivne ja tõene. Ma ei saa aru, miks keegi mu panuse kustutas. Hiina on nüüd väga tugev ja Hiina on pühendunud piirkondliku vaesuse vastu võitlemine. Ma olen vihane, et minu panuse pahatahtlik kustutamine inimesele, kes peaks minu ees vabandama. Kui sa ei vabanda minu ees ja ei saa minu toimetaja tagasi asja juurde, ei aita ma enam Eesti wikipedia. [[Kasutaja:Assifbus|Assifbus]] ([[Kasutaja arutelu:Assifbus|arutelu]]) 14. veebruar 2020, kell 02:34 (EET)
:Kahju küll, ent viitamata ja arusaamatud masintõlked lähevad kustutamisele, pahatahtlikkust pole vaja siin otsida. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 14. veebruar 2020, kell 10:35 (EET)

== Lõbudest ==
See „[[Maiste naudingute aed|lõbuaia]]“ esilõigu 2. lause ei õnnetunud mul endal alul kuigi hästi (kuninga õlivärvid jms), seega palusin abi käesoleva andmekogu tunnustatuimalt eesti keele spetsialistilt, kelle versiooni siis copy/paste'isingi... ;-)&lt;br /&gt;Ja, kas triptühhon on ikka rangelt 3-osaline teos? Eelnimetatud ‘aed’ moodustaks sel juhul mis osa(d)? ...;-), ja, kui see &quot;asi&quot; on ruumi keskel, avatud/avamata tiibadega &quot;kukeldes&quot;, mõnikord on, siis...[[Kasutaja:Pietadè|✅ Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 7. märts 2020, kell 20:14 (EET)
:Ma ei saa su küsimusest aru. Triptühhon on definitsiooni järgi kolmeosaline kunstiteos, siin ei ole midagi vaielda. Hieronymus Boschi maal &quot;[[Maiste naudingute aed]]&quot; on triptühhon, vt ka teiste vikipeediate artikleid. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 8. märts 2020, kell 18:13 (EET)
:: Ja mitmes osa on siis see külgtahvlite tagaküljel olev kujutis, mille kokkupandud kujutis on artikli paremas servas? [[Kasutaja:Pietadè|✅ Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 8. märts 2020, kell 19:48 (EET)
::: See on eraldi maal, sellel on teine teema ja see koosneb kahest osast, see ei ole triptühhon. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 8. märts 2020, kell 20:33 (EET)

== [[Eri:Kaastöö/Sageilol]] ==

Hello, I think the contribs in title deserve admin's attention, please kindly check it, thanks. --[[Kasutaja:Hamish|Hamish]] ([[Kasutaja arutelu:Hamish|arutelu]]) 21. mai 2020, kell 18:16 (EEST)
:Blocked already. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 21. mai 2020, kell 19:06 (EEST)

== VNFSV Ülemnõukogu ==

Ehk kommenteerid natuke pikemalt: ''22.05.2020, kell 14:10 Ursus scribens kustutas lehekülje VNFSV Ülemnõukogu (peaks olema eraldi artikkel Vene NFSV Ülemnõukogu)''? Inglise ja vene Vikis on nad samad artiklid igatahes: [[:ru:Верховный совет России]], [[:en:Supreme Soviet of Russia]]. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 24. mai 2020, kell 07:53 (EEST).
:Vt [[Arutelu:Venemaa Föderatsiooni Ülemnõukogu]]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. mai 2020, kell 17:41 (EEST)

== Tere. ==

[[Ava Max]], [[In This Moment]], [[Samasooliste abielu Costa Ricas]] - kui viitsite, siis aidake keeleliselt parandada.
[[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 5. juuni 2020, kell 14:47 (EEST)

==Translation request==
Hello.

Can you translate and upload the article [[:en:Azerbaijan Democratic Republic]] in Estonian Wikipedia?

Yours sincerely, [[Kasutaja:Karalainza|Karalainza]] ([[Kasutaja arutelu:Karalainza|arutelu]]) 3. juuli 2020, kell 16:45 (EEST)

== 99-66 ==

Lepinguliste kohustuste (ja mitte ainult) tõttu olen „sunnitud“ järgima [https://publications.europa.eu/code/et/et-4100100.htm#1016 eesti eesti keele asjatundjate teadmiste najal kehtestatud kirjakeele reegleid] (vähemalt alates 1990ndatest), nt Vikipeedia loetavust arvesse võttes lasub mul seega tahtmatult kohustus mitte levitada keele valekasutust; lisaks tõstatub ka teema kõrgema [https://akit.cyber.ee/term/72-access-right#t_72 pääsuõigusega] inimese &quot;teravdatud tähelepanu&quot; kohta «alama» klassi kaastöötajate vastu, usu mind, see ei rõõmusta; u 132 aasta 45 nädala ja viie sekundilise eluea (mõningate puuliikide eluea skaala võrdluses) jooksul kogutu annab ehk jõudu, aga, tähtsamaks pean teabejagamist...[[Kasutaja:Pietadè|—Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 19. juuli 2020, kell 03:10 (EEST)
:Viisin selle küsimuse [[Vikipeedia:Üldine arutelu|Üldisesse arutellu]]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 19. juuli 2020, kell 13:08 (EEST)

== Mis värk sul nende juutidega on? ==

Miks on kohutavalt oluline hakata järsku ühe poliitiku puhul väidetavat juudi päritolu esile tõstma? Miks on see eriti tähtis, et üks esivanematest oli juut, samas kui ülejäänud esivanemate rahvusliku või usulisse kuuluvuse vastu ei tunne me mingit huvi? Või on nüüd mingi uus üleüldine tegevusprogramm, et tuleb biograafiaartiklites välja selgitada ja ära tähistada kõik juudid, sest...? Ma saan aru, miks kõmulehed kellegi juudi päritolust huvitavad - seal püütakse midagi otse ütlemata poliitikut oma &quot;erihuvidega&quot; lugejate silmis häbimärgistada. Aga miks selline kõmu, mis ei pärine isegi mitte soliidsest allikast, peaks ilma ühegi viitetagi igal juhul raudselt entsüklopeediaartiklis seisma? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 23. september 2020, kell 15:06 (EEST)
:Ei saa aru. Kellest on jutt? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 24. september 2020, kell 20:35 (EEST)
::Seda ma vaatan jah, et [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Angela_Merkel&amp;type=revision&amp;diff=5718553&amp;oldid=5718545 ei paista hästi saavat]. Tuli anonüüm, lisas väite Merkeli juudi päritolu kohta, viidates üksnes lingiga muudatuse kokkuvõttes, mitte tekstis. Sattusin selle peale, kustutasin ära. Tulid sina ja leidsid, et niisugune väide on kohutavalt oluline ja asjakohane, olgu viide või ärgu olgu, ja pöörasid kustutuse tagasi. Ma tahaksin nüüd teada, kas sa saad aru, mida teed, ja oskad seda põhjendada. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. september 2020, kell 00:07 (EEST)
:::Pöörasin redaktsiooni tagasi kirjavea pärast, mille tegid: [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Angela_Merkel&amp;diff=next&amp;oldid=5718544 juudi oäritolu &gt; juudi päritolu]. Kõik muu on sinu enda väljamõeldis. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. september 2020, kell 20:41 (EEST)

==Kummaline parandus==
Kui filmi põhipealkirja &quot;&quot;Hukkunud Alpinisti&quot; hotell&quot; kõrvale oli lisatud &quot;ka &quot;Hukkunud Alpinisti hotell&quot;&quot;, siis ka-variant tähendas seal, et kuna ortograafiareeglid on vahepeal muutunud, kasutatakse selle filmi pealkirja tänapäeval ka kujul &quot;Hukkunud Alpinisti hotell&quot;, ja see on loomulik. Kusjuures ka Eesti Filmi Andmebaasis on filmi pealkiri samuti kujul &quot;Hukkunud Alpinisti hotell&quot;. Minu arvates on Teie parandus ehk selle ka tegelikult kasutatava alternatiivvariandi kustutamine põhjendamatu. 
Kuna topeltjutumärkideta (ehk tänapäevase grammatikaga) pealkirjavarianti on tänapäeval kirjakeeles üsna ulatuslikult kasutatud (seda on kasutatud ka kultuurilehes Sirp, nt https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/sex-drugs-oudusfilmid/, https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/rakkautta-anarkiaa-festivalil-saab-nautida-eesti-filme-ja-muusikat/, https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/balti-teadvus-ja-balti-teadus/, https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/hoffi-elutooauhinna-saab-priit-vaher/, https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/valguse-ja-varju-maailm/ jne, peaks see variant ikkagi filmi põhipealkirja kõrval märgitud olema. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 27. oktoober 2020, kell 18:47 (EET)
:Hea Kuriuss! Märkasin viimase redaktsiooni puhul üksnes tekkinud loogikaviga ja selgitasin seda resümee põhjenduses: kui Strugatskite romaani pealkiri on &quot;&quot;Hukkunud Alpinisti&quot; hotell&quot;, siis ei saa ''samanimelise'' filmi pealkiri olla &quot;Hukkunud Alpinisti hotell&quot;. Ilmselt oleks lahenduseks pikem selgitus sulgudes: kuna ortograafiareeglid on vahepeal muutunud, kasutatakse selle filmi pealkirja tänapäeval ka kujul &quot;Hukkunud Alpinisti hotell&quot;. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 27. oktoober 2020, kell 19:30 (EET)
:: Ma ei tea, kas kirjavahemärkide rolli tekstilt sarnastes pealkirjades on mingite reeglitega sätestatud, aga on üsna kindel, et pealkirjas on primaarsed sõnad, mitte see, kas seal lõpus on küsimärk või hüüumärk või keskel koma või semikoolon või ühed või kahed jutumärgid või üldse mitte jutumärke. Enamasti mõeldakse ikkagi samanimelist teost, olgu pealkirja kuju näiteks &quot;Nu, pagadi!&quot;, &quot;Nu pagadi!&quot;, &quot;Nu, pagadi&quot; või &quot;Nu pagadi&quot; (muidugi on üksikuid erandeid, kus lõpumärk just eristabki teose osi või teoste omavahelist järgnevust). Kui vaatate näiteks Esteris ühe teose eri aastatel ilmunud pealkirju, võib päris sageli näha, et on kasutatud pisut erinevaid kirjavahemärke või suurtähestust. Neid võib siiski lugeda sama teose samadeks pealkirjadeks, sest sisuliselt on pealkiri sama, pisike erinevus on ainult vormis/vormistuses. Näiteks ka &quot;Põrgupõhja uus Vanapagan&quot; esineb mõnes trükis või variandis ka kujul &quot;Põrgupõhja uus vanapagan&quot;, ehkki mõeldud on ikka üht ja sama Tammsaare teost või selle lavastust. Tõsi, üks drastilisemaid näiteid, mille puhul võiks kange tahtmise korral kõne alla tulla vaidlus, on tähemuudatus sama teose pealkirjades, näiteks &quot;Lumivalgeke&quot; ja &quot;Lumivalguke&quot; – selge see, et valgukesega pole mõeldud proteiinikest, vaid sama pealkirja kunagist kirjapilti. Kui sama teose pealkiri oleks &quot;Kahvanäoke&quot; või &quot;Jäätütreke&quot;, oleks tegu hoopis teiste pealkirjadega. Aga kindlasti ei ole tegu hoopis teiste pealkirjadega &quot;&quot;Hukkunud Alpinisti&quot; hotelli&quot; ja &quot;Hukkunud Alpinisti hotelli&quot; korral. Ma võin sõna &quot;samanimeline&quot; ju artiklist välja visata, aga tegelikult kasutatavat filmi pealkirjavarianti ei ole mitte mingil juhul õige samast filmist rääkivast artiklist välja visata. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 27. oktoober 2020, kell 21:32 (EET)

== Please block! ==

Hi, I am Tmv. This is a troll user : 
* [[Eri:Kaastöö/2A02:1206:4538:F300:8D51:E5D3:D66C:33A5|2A02:1206:4538:F300:8D51:E5D3:D66C:33A5]]
Please block him/her. --[[Kasutaja:Tmv|Tmv]] ([[Kasutaja arutelu:Tmv|arutelu]]) 16. juuli 2021, kell 14:20 (EEST)

== Kuu vikipedist ==

Tere! 

Palju õnne kuu vikipedisti tiitli eest! Selleks, et saaksin sulle saata ka pisikese auhinna, siis palun võta minuga ühendust kaebi@wikimedia.ee.
--[[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 12. august 2021, kell 11:45 (EEST)

== Admin? ==

Hei, näen et oled kogenud kasutaja, kas sa oled admin? Võiksid sellele artiklile IP-kaitse peale panna: [[Torgsin]]. Seal on keegi troll tüütuseni möllama hakanud [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Torgsin&amp;diff=5959402&amp;oldid=5959370], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Torgsin&amp;diff=5959046&amp;oldid=5959029], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Torgsin&amp;diff=5959219&amp;oldid=5959218], kelle IP kogu aeg vahetub. EN-Wikis igatahes on nn semi-protexction olemas, mis anononüümsetel kasutamise peatab. Esitasin artikli just siia: [https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Heade_artiklite_kandidaadid#Torgsin], aga seda ei saa ju hinnata kui keegi pidevalt ulakusi teeb.[[Kasutaja:Paremäärmuslane|Paremäärmuslane]] ([[Kasutaja arutelu:Paremäärmuslane|arutelu]]) 10. september 2021, kell 18:49 (EEST)
: Artikleid lukustatakse lühemaks ajaks ulatusliku ja korduva vandalismi või redigeerimissõja peatamiseks. Ma ei näe siin praegu seda. Kõigil on õigus artiklis parandusi teha, kui vaja, vaieldakse asjad selgeks artikli arutelulehel. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 11. september 2021, kell 10:25 (EEST)
:: See keegi on ikkagi ülepäeviti muudatusi teinud, ja need muudatused pole teps mitte parandused, kuna vähendasid artikli neutraalsustaset. Seda võib siiski redigeerimissõjaks pidada. Lukustasin artikli registreerimata kasutajatele nädalaks, ehk aitab. Kui ei, vaatame edasi. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. september 2021, kell 07:07 (EEST)

==Keeletoimetamistalgute žüriisse?==
Tere! 1. detsembril algavad uued keeletoimetamistalgud, mis kestavad 14. märtsini. Kas oleksite nõus tulema talgute žüriisse? Žürii kibedam tööaeg on aprill, kui pisteliselt artikleid üle vaatame ja parimaid järjestame. [[Kasutaja:Annn|Annn]] ([[Kasutaja arutelu:Annn|arutelu]]) 22. november 2021, kell 09:54 (EET)
: Tere! Teie pakkumine on mulle suureks auks, ent kahjuks pean ma mõjuval põhjusel ära ütlema. Loodan, et leiate kellegi teise. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 22. november 2021, kell 13:31 (EET)
:: Aitäh kiire vastuse eest! Jätkan otsinguid. [[Kasutaja:Annn|Annn]] ([[Kasutaja arutelu:Annn|arutelu]]) 23. november 2021, kell 10:54 (EET)

== How we will see unregistered users ==

&lt;div lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot; class=&quot;mw-content-ltr&quot;&gt;
&lt;section begin=content/&gt;
Hi!

You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki.

When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed.

Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help.

If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]].

We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January.

Thank you. 
/[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]&lt;section end=content/&gt;
&lt;/div&gt;

4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&amp;oldid=22532508&quot;. --&gt;
: Thanks for letting me know. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 12. jaanuar 2022, kell 20:54 (EET)

== Kasutaja 193.40.12.10 blokeerimine ==
Ursus scribens blokeeris kasutaja 193.40.12.10 aegumistähtaeg 1 nädal &lt;br&gt;
% host 193.40.12.10 &lt;br&gt;
10.12.40.193.in-addr.arpa domain name pointer sein.ut.ee &lt;br&gt;
- see on Tartu Ülikooli proksi, millel võib olla sadu kasutajaid. [[Eri:Kaastöö/2001:BB8:2002:4800:52E5:49FF:FEC9:AF72|2001:BB8:2002:4800:52E5:49FF:FEC9:AF72]] 4. veebruar 2022, kell 13:34 (EET)
: Sellise aadressi, kust ei käida ainult sodimas, võiks küll blokeerida lühemaks ajaks. Ja kuna blokeerimise hetkeks oli antud juhul sodimisest juba tund aega möödas, siis pigem polnudki enam mõtet blokeerida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 4. veebruar 2022, kell 18:51 (EET)
:: Blokeerisin taunitava käitumise - isikliku rünnaku, mitte sodimise pärast. Ja kuidas võin ma teada, kes ühe IP-aadressi taga peitub? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 4. veebruar 2022, kell 20:13 (EET)
::: Olgu, aga see, mil moel IP-aadressi kasutaja Vikipeediat parasjagu häiris, ei muuda iseenesest asja. Üldiselt ei teagi ja tuleb eeldada, et hiljem on sama IP-aadressi taga juba keegi teine. Iseasi, kui kaastöö järgi on näha, et seni on üht IP-aadressi kasutanud tõenäoliselt üks kasutaja ning kui see üks kasutaja on korduvalt sodimas käinud, siis on põhjust pikemaks ajaks blokeerida. Antud juhul on kaastööst näha, et selle IP-aadressi alt on tehtud üsna sageli erisuguseid parandusi, mis pole ebasoovitavad. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 4. veebruar 2022, kell 20:45 (EET)
:::: Mis on lahendus? Blokeering maha võtta ja rünnatud isikuartikkel kaitse alla võtta? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 4. veebruar 2022, kell 23:15 (EET)
::::: Tühistamist võib iseenesest ka lahenduseks pidada. Kui järjepanu sama lehte soditakse, siis jah, võib ka kaitsta mõneks ajaks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. veebruar 2022, kell 15:06 (EET)
:::::: Miks lehte kaitsta? Sest muud meetmed turvamiseks pole kohased. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 8. veebruar 2022, kell 18:55 (EET)

== Kasutaja Metzziga blokeering ==
Ursus scribens blokeeris kasutaja Metzziga 1 päevaks (sodimine). Metzziga pole sodimisega tegelenud, vastupidi ta kõrvaldas sodimise tagajärgi, kasutaja &quot;Tõnu Kark&quot; poolt tehtud sodimise artiklis [[Maa]]. (vaata https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kaast%C3%B6%C3%B6/Metzziga). --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. märts 2022, kell 16:37 (EET)
Seetõttu eemaldasin blokeeringu. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. märts 2022, kell 16:41 (EET)
: Tänan tähelepanu juhtimast! Omateada blokeerisingi Metzziga palve peale kasutaja &quot;Tõnu Kark&quot;. Ju olin tähelepanematu. Palun vabandust! [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 7. märts 2022, kell 18:24 (EET)

Pole hullu - eks tegijal juhtub ja sel päeval kolistas trolle palju ringi. Vabandus vastu võetud :) [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 9. märts 2022, kell 13:57 (EET)

== Taksonitabelid ==

Mis nende kahe artikli taksonitabelitega valesti oli? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 29. aprill 2022, kell 17:13 (EEST)
: Oi, palun vabandust. Valesti polnud midagi, näpuvääratus ilmselt. Pöörasin tagasi. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 29. aprill 2022, kell 18:01 (EEST)

== [[Debjossõ rajoon]] ==

Герб муниципального  образования «Дебесский район» представляет собой щит в червленом поле, пониженная серебренная стрела в поле, окруженная ветками золотой ленты, образующими подобие положенной на бок цифры 8, или математического знака ∞, сопровожденная вверху золотой височной подвеской Шунды-Мумы (Мать Солнца) – стилизованным изображением женщины, держащей в поднятых вверх руках полукольцо с шаром на нем[https://debesy.udmurt.ru/city/gerb/index.php]. [[Kasutaja:Чердынь|Чердынь]] ([[Kasutaja arutelu:Чердынь|arutelu]]) 21. mai 2022, kell 18:29 (EEST)
:OK. Reverted. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 21. mai 2022, kell 20:15 (EEST)

== Borgward ==

@[[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]]  tere, tänan teid artikli mõningate osade parandamise eest. kas oskad parandada viiteid sinise numbriga artikli vastavale osale ja numbril klikkides kuvatud viidet. aitäh. [[Kasutaja:SSHTALBI|SSHTALBI]] ([[Kasutaja arutelu:SSHTALBI|arutelu]]) 28. juuli 2022, kell 12:54 (EEST)
:Tere! Viitamist vaata artikli [[Vikipeedia:Viitamine]] alajaotuses Viitamise tehnika. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 28. juuli 2022, kell 13:19 (EEST)

== Katkevad lingid ==
Kui teisaldad õigele nimekujule ja kustutad vale nimekujuga lehekülje, siis palun paranda katkevad lingid. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:09 (EEST)
:Seda ma Golitsõnite baroki puhul oma arust ka tegin. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:17 .(EEST)
:: Ei teinud, vähemalt mitte kõigi linkidega, ja sõjaväelennuvälja puhul ka mitte. Hea, et see Sul meeles on, ma igaks juhuks ütlesin. Mõni asi jääb ikka kogemata tegemata. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:21 (EEST)

Sa tegid seda jälle. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2022, kell 01:31 (EEST)
:Parandasin vigaseks muutunud siselingid artiklis [[Moskva barokk]], rohkem selliseid artikleid polnud. Palun selgita, mida tähendab &quot;paranda katkevad lingid&quot;? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 2. august 2022, kell 09:45 (EEST)</text>
      <sha1>99fw8ugl0u5n5rjo26knugzjkynrsnl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172434</id>
      <parentid>6172396</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T07:19:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Katkevad lingid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="37642" xml:space="preserve">:Vaatan, et sa oled asjalik toimetaja -  kas ehk pakuks huvi, kui ma su administraatorikandidaadiks esitaks? Ehk siis kas on tulnud ette olukordi, kus leiad, et veidi lisavahendeid kuluks ära? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. detsember 2018, kell 21:35 (EET)
::Hästi, kui saan jätkata nagu seni. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 14. detsember 2018, kell 20:05 (EET)
----
Oled nüüd administraator. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. detsember 2018, kell 21:45 (EET)
----
Blokeerida pole tarvis, kui soditud on üht lehte ja eriti kui sodimisest on juba tükk aega möödas, nii nagu näiteks [[Eri:Kaastöö/91.129.102.252|selle kasutaja]] puhul. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. veebruar 2019, kell 22:19 (EET)
:Kui kaua on tükk aega? Blokeerisin kohe, kui märkasin. Minu arvates tuleb sodijale mõista anda, et niisugune asi on talumatu. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 6. veebruar 2019, kell 15:05 (EET)
:: Võib-olla pool tundi, võib-olla tund. Siis on sodija ilmselt Vikipeediast juba läinud. Üldiselt tuleks blokeerida, kui sodimismuudatusi tehakse järjepanu (lühikese aja jooksul või kui samalt IP-aadressilt tullakse teatud aja järel uuesti sodima) ja sodija on vaja siis lihtsalt peatada. Blokeerida ei tuleks karistamise eesmärgil (vt [[Vikipeedia:Administraatorid#Blokeerimine|siit]] ja inglise keeles pikemalt [[:en:WP:NOPUNISH|siit]]). Eks enamik sodijad teab isegi, et nende tegevus pole mõistlik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 6. veebruar 2019, kell 19:41 (EET)
:::Tahaksin uuesti sellele tähelepanu juhtida. Kui sodija on teinud ainult 1-2 muudatust ja sellest on juba üle tunni möödas, siis pole mõtet blokeerida, suure tõenäosusega ta ei saa blokeerimisest teada ja isegi kui saab, ei avalda see talle tõenäoliselt seda mõju, et ta tulevikus rohkem ei sodi. Blokeerimise mõte on sodija tegevuse katkestamine, et vähendada koristajate tööd sodija edaspidiste muudatuste tagasipööramisel olukorras, kus tema tegevus on kestev. Kui ta on juba läinud, pole midagi katkestada. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 24. jaanuar 2021, kell 15:47 (EET)

== Jeesus ==

Tänud Jeesuse artiklit kohendamast ja oled oodatud materjali lisama. Leian, et see artikkel vajaks Eesti Vikipeedias põhjalikumat arendamist, samas igal konfessioonil eri dogmaatiline nägemus, et mõistlik dogmaatik apuhul märkida, mida üks või teine konfessioon asjast arvab. [[User:Kask|&lt;span style=&quot;color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C&quot;&gt;'''Kalev Kask'''&lt;/span&gt;]] 24. märts 2019, kell 14:38 (EET)

== Proof-reading ==

[https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Puti_Kaisar-Mihara&amp;type=revision&amp;diff=5278580&amp;oldid=5278431 Indoneeslane], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Minangkabaud&amp;type=revision&amp;diff=5277199&amp;oldid=5277148 Minangkabaud], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Minangkabau_m%C3%A4gismaa&amp;type=revision&amp;diff=5278435&amp;oldid=5278425 Minangkabau mägismaa]. Aitäh!!! Ma räägin eesti keelt halvasti. On vaja õppida. Your revisions are not minor (''pisika'', ''pisiparandus'')! Thanks a lot for your help and translation from German. I was not sure that &quot;Minangkabau by ethnicity&quot; = &quot;tema isa on rahvuselt minangkabau&quot; (instead of ''minangkabaulane'': just as ''eestlane'', ''ungarlane'', ''leedulane'' and so on). As I didn't want to spoil etwiki, I decided to ask [[Kasutaja:Andres|Andres]] for a word of advice: &quot;minangkabau&quot; or &quot;minangkabaulane&quot;? He doesn't feel like to answer although it does not take much time to translate one (!) word into Estonian. Than you. Also I'm going to create articles about [[Padang]], [[Lääne-Sumatra|West Sumatra]] and {{ill|en|bule|bule}} when I manage to write them in Estonian. In opposition to &quot;[[tibla]],&quot; the word ''bule'' is not a pejorative [https://www.quora.com/An-Indonesian-student-called-me-bule-Is-it-offensive because MOST Indonesians treat “bule” as celebrities]. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 15. aprill 2019, kell 00:09 (EEST)
:Thanks! In my opinion You are pretty good in Estonian. Anyway, I am always ready to help. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 15. aprill 2019, kell 18:29 (EEST)

== Pea vs. peavaimulik ==

Kirikul on peavaimulik, mitte pea. Viimane on kõnekeelne väljend. Miks eelistada kõnekeelt? 
http://www.eoc.ee/vaimulik/charalambides-stefanus/ {{allkirjata|Octagon11|15. aprillil 2019}}
:Kust võtad, et kõnekeele? Vt [https://kn.eki.ee/?Q=pea siit] 3. piltl juht, valitseja; eestvedaja, pea- v ninamees; nt kroonitud pea, riigipea, katoliku kiriku pea, lasterikka perekonna pea, filosoofiakoolkonna pea jne. Need on eesti keeles tavalised sõnad, peavaimulik seevastu ebatavaline [https://kn.eki.ee/?Q=peavaimulik vt siit], kuulen esimest korda. Normeeritud kirjakeele aluseks on ÕS. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 16. aprill 2019, kell 15:56 (EEST)
: See, et ühe kiriku ühel lehel on kasutatud sõna 'peavaimulik', ei ütle laiemalt midagi. Isegi sama kiriku sees võib kohata erinevat lähenemist. 'Kirikupea' ja 'xxx kiriku pea' on aktsepteeritud kõnepruuk nii tava- kui religioosses oskuskeeles, seda ei saa kindlasti nimetada kõnekeelseks väljendiks. -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 16. aprill 2019, kell 16:14 (EEST)
::Peapiiskop, peadiakon. Nõustun eelkõnelejaga, et selles vallas ei ole väga süstemaatiliselt asjale lähenetud. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 19. aprill 2019, kell 08:31 (EEST)

==Tulekahju puhkemisega==
nt ka &quot;see asi&quot;, et kui põleng sai alguse remondilifti elektriühendus(t)e lühisest, siis lühisest lahtise (kahju)tuleni on omajagu aega, sõltuvalt konkreetsest olukorrast, ''IMHO'', ja eks siis ootame ametlikku avaldust.°—°&amp;#160;Pietadè 17. aprill 2019, kell 20:21 (EEST)

==Ühe vana asja asjus==
Tänan 2013. aastal artikli &quot;[[Tehnika]]&quot; täiendamise eest Ristheina tsitaadiga! Kuriuss 24. aprill 2019, kell 22:11 (EEST)
:Tänan tänamast! [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. aprill 2019, kell 19:31 (EEST)

==Nimede/nimetuste tõlkimine==
Oled ümber nimetanud [[Bank of China Tower|Hiina panga hoone]] artikli - küsiksin, miks peaks jääma ingliskeelne? --[[Kasutaja:.Toon|.Toon]] ([[Kasutaja arutelu:.Toon|arutelu]]) 31. mai 2019, kell 10:02 (EEST)
:Nii on ka enamikus muukeelsetes vikipeediates. Võõrkeelseid nimesid ei tõlgita. Vt [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&amp;id=56 Võõrkeelsed nimed ja pealkirjad eesti tekstis]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 31. mai 2019, kell 15:49 (EEST)

==106 meetri vs 106-meetri kõrgune==
Kõlab justkui '''sadakuus meetri kõrgune''' ''vs'' '''sajakuue meetri kõrgune'''. Ons 106 meetri kõrgune kindlasti õigem? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 12. august 2019, kell 16:53 (EEST)
:Õige on 106 meetri kõrgune (106 m kõrgune) ja 106-meetrine. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 12. august 2019, kell 17:08 (EEST)

== Tere ==

Vaadake üle artikkel [[Talk box]] ja parandage keeleliselt, kui suudate. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 16. august 2019, kell 14:15 (EEST)
:Tegin seda. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 16. august 2019, kell 18:18 (EEST)
:: {{ping|MoroccoCentral}} Kas &quot;Vaadake üle artikkel&quot; on eesti keel? Te [[Kasutaja:MoroccoCentral|kirjutate]], et eesti keel on teie emakeel. [[:pl:Slang młodzieżowy|Niezłe]] [[wikt:prank|pranki]]. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 30. september 2019, kell 17:18 (EEST)

==Kustutamislogi==
Palun jälgi, et kustutamislogisse ei jääks näha artikli sisu, kui selles on kohatuid märkusi reaalsete isikute aadressil. Soovitan kasutada sätet &quot;Eemalda automaatne kustutamise põhjus...&quot; (Eelistused &gt; Tööriistad). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 28. august 2019, kell 20:49 (EEST)
:Hästi. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 28. august 2019, kell 21:09 (EEST)

==Viited==
Kas te palun täpsustaksite, kuhu veel [https://et.wikipedia.org/wiki/Virgo_Siil selles artiklis] viiteid soovite? Kas teil on alust arvata, et mõni fakt artiklis ei vasta tõele? Kuriuss 22. oktoober 2019, kell 13:41 (EEST)
:Lisasin toimetamismärkuse, viidete puudumise märkust pole ma lisanud. Vt [[Eri:Erin/5472914]]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 22. oktoober 2019, kell 16:23 (EEST)

==Riigikogu ja riigikogu==
''Riigikogu on asutuse nimi, seepärast suure tähega''
: Väikese tähega ''riigikogu'' kohta: [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&amp;id=98 keelenõu], [http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=riigikogu&amp;F=M ÕS]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. oktoober 2019, kell 20:10 (EEST)
::Tänan, võtan teadmiseks. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. oktoober 2019, kell 20:20 (EEST)

==Piltide suurus==
Tegid ühe pildi pisikeseks, artiklis [[Erak]]. Tunnen huvi, et kas meil on mingi reegel, et suuremaid pilte ei või olla? --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 2. november 2019, kell 11:54 (EET)
:Pildil klõpsates saab igaüks seda vaadata ju nii suurelt kui tahab? Mida teised asjast arvavad, näiteks [[Kasutaja:Pikne|Pikne]]? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 2. november 2019, kell 15:16 (EET)
Mõnikord võiks mõni pilt ka suurem olla, kas siis lihtsalt ilu pärast või vahelduse mõttes, aga vahel ka vajaduse tõttu, et ilma pildil klõpsamata oleks kohe kõik vajalik nähtav. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 2. november 2019, kell 15:32 (EET)
:Üldjuhul on tekst artikli informatiivsem osa ja see, mille pärast artikkel üldse siin eksisteerib. Lihtsalt ilu või vahelduse pärast pildi esiletoomist ma seepärast ei poolda. Võib-olla on see aga õigustatud juhul, kui pilt on väga informatiivne (nt mõni skeem), pisema pildi pealt pole hästi aru saada, millega tegu ja suur pilt ei hakka teksti lugemist segama. Kõnealune pilt ja artikkel minu meelest vast vastab kahele viimasele kriteeriumile, aga mitte esimesele.  --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 2. november 2019, kell 17:14 (EET)
::Hästi öeldud, minu meelest võiks ka pilt siis suurem olla, kui vastab viimasele ja ükskõik millisele kahest esimesest kriteeriumist. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. november 2019, kell 17:27 (EET)
: Tehnilise poole pealt niipalju, et kui jätta pildi suurus artikli koodis sedasi eraldi sisestamata, siis saab iga kasutaja muuseas eelistuste all määrata, kui suurelt talle pisipilte näidatakse. Sellepärast ka ei tuleks mõjuvama põhjuseta standardsest laiusest erinevat laiust määrata. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. november 2019, kell 18:49 (EET)
: Lisaks, kui originaali laiuse/pikkuse suhe on nt 2/1, siis moonutab sundlaiuse &quot;600x600px&quot; sissekirjutamine originaali.✅&amp;#160;Pietadè 2. november 2019, kell 18:57 (EET)
:: See viimane ei ole õige. Eelmises redaktsioonis, kus oli suurus nii määratud, on külgede suhe sama: [[Eri:Püsilink/5479782]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. november 2019, kell 21:56 (EET)
Tänan arvamuste ja info eest. Oleks hea, kui pilte ei tehtaks pisikeseks lihtsalt niisama. Küllap on artikli kirjutaja või pildi ülespanija ikka teadlik, mida ta teeb ja küllap on pildi suurusel ka mingi otstarve ja mõte. Vajaduse korral saab arutelu-lehel ju alati üle küsida. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 3. november 2019, kell 04:38 (EET)
:Ma ei muutnud pilti pisemaks &quot;lihtsalt niisama&quot;, selleks oli ikka põhjust. Esiteks tükeldas sellise suurusega pilt artikli teksti ja teiseks, nagu juba ütlesin, saab pildil klõpsates igaüks seda vaadata just nii suurelt kui meeldib. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 3. november 2019, kell 16:52 (EET)
Jah, see on tõsi, et erinevate brauseritega, erinevate op-süsteemidega või erinevate ekraanisätetega, rääkimata veel mobiilivaatest, võib visuaal olla 
üpriski erinev. Ühele võib kõik tunduda normaalne, aga vabalt võib see mõnes teises masinas olla häiriv. Eriti veel siis, kui pilt on paigutatud nii, et tekst seda ümbritseb. Seepärast ikka vist on kõige lollikindlam kasutada pisipilte ääres või galeriid artikli lõpul. Kui aga tõesti vaja, näiteks mingi selgitava skeemi või plaani puhul, siis oleks vist mõistlik paigutada suur pilt teksti vahele.--[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 4. november 2019, kell 07:17 (EET)

== ??? ==

Why did you take out my link from the [[Szentendre]] page? It is an Inter-wiki link, that Museum is famous but it has only 2-3 foreign language sites and who will any time make an Estonian page for it? [[Kasutaja:Kapeter77|Kapeter77]] ([[Kasutaja arutelu:Kapeter77|arutelu]]) 28. november 2019, kell 02:13 (EET)
:Sorry, but in Estonian Wikipedia we generally avoid directing readers to a page that many of them will not understand. I added the name of the museum Szentendrei Szabadtéri Néprajzi Múzeum in parentheses. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 28. november 2019, kell 10:44 (EET)

==Õigeusk==

Tahtsin Sind tänada töö eest, mida oled õigeusu-teemaliste artiklitega teinud. Olen siin paar korda mõelnud, et võiksime mõned nirus seisus artiklid (nt [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]], [[Õigeusu kirik Eestis]] jms) ühiselt ette võtta ja korda teha, aga asi kipub selle taha jääma, et mul endal pole piisavalt aega järjepidevalt ja süsteemselt tegeleda nende teemadega. Tegelikult on siin teisigi üsna asjalikke õigeusu teemast huvitatud autoreid ja toimetajaid, veidi koordineeritult tegutsedes saaks seda valdkonda siin kenasti korrastada. Aga jah, hetkel see rohkem selline unistus. :) -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 6. jaanuar 2020, kell 09:55 (EET)
:Tänan! Parandan ja kohendan tasapisi, kus vigu ja puudusi märkan. Süsteemselt sellega tegelemiseks pole mul samuti paraku aega. Hoian aga artiklitel edaspidigi silma peal. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 7. jaanuar 2020, kell 16:39 (EET)

== Sa peaksid minu ees vabandama. ==

Ma ei saa aru, miks sa kustutasid mu panuse, kõik mida ma kirjeldasin on objektiivsed faktid, sa ei tohiks seda teha. Sa teed seda ainult selleks, et ma tunnen, et sa kuritarvitada oma õigusi, ja sa tegelikult ei püüa teenida wikipedia.Ma olen hiinlane. See, mida ma kirjeldan, on objektiivne fakt. Nii vara kui kümme aastat tagasi, Hiina majanduse hüppasin maailma suuruselt teine. Hiina armee, millest ma räägin, on ka objektiivne ja tõene. Ma ei saa aru, miks keegi mu panuse kustutas. Hiina on nüüd väga tugev ja Hiina on pühendunud piirkondliku vaesuse vastu võitlemine. Ma olen vihane, et minu panuse pahatahtlik kustutamine inimesele, kes peaks minu ees vabandama. Kui sa ei vabanda minu ees ja ei saa minu toimetaja tagasi asja juurde, ei aita ma enam Eesti wikipedia. [[Kasutaja:Assifbus|Assifbus]] ([[Kasutaja arutelu:Assifbus|arutelu]]) 14. veebruar 2020, kell 02:34 (EET)
:Kahju küll, ent viitamata ja arusaamatud masintõlked lähevad kustutamisele, pahatahtlikkust pole vaja siin otsida. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 14. veebruar 2020, kell 10:35 (EET)

== Lõbudest ==
See „[[Maiste naudingute aed|lõbuaia]]“ esilõigu 2. lause ei õnnetunud mul endal alul kuigi hästi (kuninga õlivärvid jms), seega palusin abi käesoleva andmekogu tunnustatuimalt eesti keele spetsialistilt, kelle versiooni siis copy/paste'isingi... ;-)&lt;br /&gt;Ja, kas triptühhon on ikka rangelt 3-osaline teos? Eelnimetatud ‘aed’ moodustaks sel juhul mis osa(d)? ...;-), ja, kui see &quot;asi&quot; on ruumi keskel, avatud/avamata tiibadega &quot;kukeldes&quot;, mõnikord on, siis...[[Kasutaja:Pietadè|✅ Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 7. märts 2020, kell 20:14 (EET)
:Ma ei saa su küsimusest aru. Triptühhon on definitsiooni järgi kolmeosaline kunstiteos, siin ei ole midagi vaielda. Hieronymus Boschi maal &quot;[[Maiste naudingute aed]]&quot; on triptühhon, vt ka teiste vikipeediate artikleid. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 8. märts 2020, kell 18:13 (EET)
:: Ja mitmes osa on siis see külgtahvlite tagaküljel olev kujutis, mille kokkupandud kujutis on artikli paremas servas? [[Kasutaja:Pietadè|✅ Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 8. märts 2020, kell 19:48 (EET)
::: See on eraldi maal, sellel on teine teema ja see koosneb kahest osast, see ei ole triptühhon. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 8. märts 2020, kell 20:33 (EET)

== [[Eri:Kaastöö/Sageilol]] ==

Hello, I think the contribs in title deserve admin's attention, please kindly check it, thanks. --[[Kasutaja:Hamish|Hamish]] ([[Kasutaja arutelu:Hamish|arutelu]]) 21. mai 2020, kell 18:16 (EEST)
:Blocked already. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 21. mai 2020, kell 19:06 (EEST)

== VNFSV Ülemnõukogu ==

Ehk kommenteerid natuke pikemalt: ''22.05.2020, kell 14:10 Ursus scribens kustutas lehekülje VNFSV Ülemnõukogu (peaks olema eraldi artikkel Vene NFSV Ülemnõukogu)''? Inglise ja vene Vikis on nad samad artiklid igatahes: [[:ru:Верховный совет России]], [[:en:Supreme Soviet of Russia]]. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 24. mai 2020, kell 07:53 (EEST).
:Vt [[Arutelu:Venemaa Föderatsiooni Ülemnõukogu]]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. mai 2020, kell 17:41 (EEST)

== Tere. ==

[[Ava Max]], [[In This Moment]], [[Samasooliste abielu Costa Ricas]] - kui viitsite, siis aidake keeleliselt parandada.
[[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 5. juuni 2020, kell 14:47 (EEST)

==Translation request==
Hello.

Can you translate and upload the article [[:en:Azerbaijan Democratic Republic]] in Estonian Wikipedia?

Yours sincerely, [[Kasutaja:Karalainza|Karalainza]] ([[Kasutaja arutelu:Karalainza|arutelu]]) 3. juuli 2020, kell 16:45 (EEST)

== 99-66 ==

Lepinguliste kohustuste (ja mitte ainult) tõttu olen „sunnitud“ järgima [https://publications.europa.eu/code/et/et-4100100.htm#1016 eesti eesti keele asjatundjate teadmiste najal kehtestatud kirjakeele reegleid] (vähemalt alates 1990ndatest), nt Vikipeedia loetavust arvesse võttes lasub mul seega tahtmatult kohustus mitte levitada keele valekasutust; lisaks tõstatub ka teema kõrgema [https://akit.cyber.ee/term/72-access-right#t_72 pääsuõigusega] inimese &quot;teravdatud tähelepanu&quot; kohta «alama» klassi kaastöötajate vastu, usu mind, see ei rõõmusta; u 132 aasta 45 nädala ja viie sekundilise eluea (mõningate puuliikide eluea skaala võrdluses) jooksul kogutu annab ehk jõudu, aga, tähtsamaks pean teabejagamist...[[Kasutaja:Pietadè|—Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 19. juuli 2020, kell 03:10 (EEST)
:Viisin selle küsimuse [[Vikipeedia:Üldine arutelu|Üldisesse arutellu]]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 19. juuli 2020, kell 13:08 (EEST)

== Mis värk sul nende juutidega on? ==

Miks on kohutavalt oluline hakata järsku ühe poliitiku puhul väidetavat juudi päritolu esile tõstma? Miks on see eriti tähtis, et üks esivanematest oli juut, samas kui ülejäänud esivanemate rahvusliku või usulisse kuuluvuse vastu ei tunne me mingit huvi? Või on nüüd mingi uus üleüldine tegevusprogramm, et tuleb biograafiaartiklites välja selgitada ja ära tähistada kõik juudid, sest...? Ma saan aru, miks kõmulehed kellegi juudi päritolust huvitavad - seal püütakse midagi otse ütlemata poliitikut oma &quot;erihuvidega&quot; lugejate silmis häbimärgistada. Aga miks selline kõmu, mis ei pärine isegi mitte soliidsest allikast, peaks ilma ühegi viitetagi igal juhul raudselt entsüklopeediaartiklis seisma? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 23. september 2020, kell 15:06 (EEST)
:Ei saa aru. Kellest on jutt? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 24. september 2020, kell 20:35 (EEST)
::Seda ma vaatan jah, et [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Angela_Merkel&amp;type=revision&amp;diff=5718553&amp;oldid=5718545 ei paista hästi saavat]. Tuli anonüüm, lisas väite Merkeli juudi päritolu kohta, viidates üksnes lingiga muudatuse kokkuvõttes, mitte tekstis. Sattusin selle peale, kustutasin ära. Tulid sina ja leidsid, et niisugune väide on kohutavalt oluline ja asjakohane, olgu viide või ärgu olgu, ja pöörasid kustutuse tagasi. Ma tahaksin nüüd teada, kas sa saad aru, mida teed, ja oskad seda põhjendada. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. september 2020, kell 00:07 (EEST)
:::Pöörasin redaktsiooni tagasi kirjavea pärast, mille tegid: [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Angela_Merkel&amp;diff=next&amp;oldid=5718544 juudi oäritolu &gt; juudi päritolu]. Kõik muu on sinu enda väljamõeldis. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. september 2020, kell 20:41 (EEST)

==Kummaline parandus==
Kui filmi põhipealkirja &quot;&quot;Hukkunud Alpinisti&quot; hotell&quot; kõrvale oli lisatud &quot;ka &quot;Hukkunud Alpinisti hotell&quot;&quot;, siis ka-variant tähendas seal, et kuna ortograafiareeglid on vahepeal muutunud, kasutatakse selle filmi pealkirja tänapäeval ka kujul &quot;Hukkunud Alpinisti hotell&quot;, ja see on loomulik. Kusjuures ka Eesti Filmi Andmebaasis on filmi pealkiri samuti kujul &quot;Hukkunud Alpinisti hotell&quot;. Minu arvates on Teie parandus ehk selle ka tegelikult kasutatava alternatiivvariandi kustutamine põhjendamatu. 
Kuna topeltjutumärkideta (ehk tänapäevase grammatikaga) pealkirjavarianti on tänapäeval kirjakeeles üsna ulatuslikult kasutatud (seda on kasutatud ka kultuurilehes Sirp, nt https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/sex-drugs-oudusfilmid/, https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/rakkautta-anarkiaa-festivalil-saab-nautida-eesti-filme-ja-muusikat/, https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/balti-teadvus-ja-balti-teadus/, https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/hoffi-elutooauhinna-saab-priit-vaher/, https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/valguse-ja-varju-maailm/ jne, peaks see variant ikkagi filmi põhipealkirja kõrval märgitud olema. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 27. oktoober 2020, kell 18:47 (EET)
:Hea Kuriuss! Märkasin viimase redaktsiooni puhul üksnes tekkinud loogikaviga ja selgitasin seda resümee põhjenduses: kui Strugatskite romaani pealkiri on &quot;&quot;Hukkunud Alpinisti&quot; hotell&quot;, siis ei saa ''samanimelise'' filmi pealkiri olla &quot;Hukkunud Alpinisti hotell&quot;. Ilmselt oleks lahenduseks pikem selgitus sulgudes: kuna ortograafiareeglid on vahepeal muutunud, kasutatakse selle filmi pealkirja tänapäeval ka kujul &quot;Hukkunud Alpinisti hotell&quot;. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 27. oktoober 2020, kell 19:30 (EET)
:: Ma ei tea, kas kirjavahemärkide rolli tekstilt sarnastes pealkirjades on mingite reeglitega sätestatud, aga on üsna kindel, et pealkirjas on primaarsed sõnad, mitte see, kas seal lõpus on küsimärk või hüüumärk või keskel koma või semikoolon või ühed või kahed jutumärgid või üldse mitte jutumärke. Enamasti mõeldakse ikkagi samanimelist teost, olgu pealkirja kuju näiteks &quot;Nu, pagadi!&quot;, &quot;Nu pagadi!&quot;, &quot;Nu, pagadi&quot; või &quot;Nu pagadi&quot; (muidugi on üksikuid erandeid, kus lõpumärk just eristabki teose osi või teoste omavahelist järgnevust). Kui vaatate näiteks Esteris ühe teose eri aastatel ilmunud pealkirju, võib päris sageli näha, et on kasutatud pisut erinevaid kirjavahemärke või suurtähestust. Neid võib siiski lugeda sama teose samadeks pealkirjadeks, sest sisuliselt on pealkiri sama, pisike erinevus on ainult vormis/vormistuses. Näiteks ka &quot;Põrgupõhja uus Vanapagan&quot; esineb mõnes trükis või variandis ka kujul &quot;Põrgupõhja uus vanapagan&quot;, ehkki mõeldud on ikka üht ja sama Tammsaare teost või selle lavastust. Tõsi, üks drastilisemaid näiteid, mille puhul võiks kange tahtmise korral kõne alla tulla vaidlus, on tähemuudatus sama teose pealkirjades, näiteks &quot;Lumivalgeke&quot; ja &quot;Lumivalguke&quot; – selge see, et valgukesega pole mõeldud proteiinikest, vaid sama pealkirja kunagist kirjapilti. Kui sama teose pealkiri oleks &quot;Kahvanäoke&quot; või &quot;Jäätütreke&quot;, oleks tegu hoopis teiste pealkirjadega. Aga kindlasti ei ole tegu hoopis teiste pealkirjadega &quot;&quot;Hukkunud Alpinisti&quot; hotelli&quot; ja &quot;Hukkunud Alpinisti hotelli&quot; korral. Ma võin sõna &quot;samanimeline&quot; ju artiklist välja visata, aga tegelikult kasutatavat filmi pealkirjavarianti ei ole mitte mingil juhul õige samast filmist rääkivast artiklist välja visata. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 27. oktoober 2020, kell 21:32 (EET)

== Please block! ==

Hi, I am Tmv. This is a troll user : 
* [[Eri:Kaastöö/2A02:1206:4538:F300:8D51:E5D3:D66C:33A5|2A02:1206:4538:F300:8D51:E5D3:D66C:33A5]]
Please block him/her. --[[Kasutaja:Tmv|Tmv]] ([[Kasutaja arutelu:Tmv|arutelu]]) 16. juuli 2021, kell 14:20 (EEST)

== Kuu vikipedist ==

Tere! 

Palju õnne kuu vikipedisti tiitli eest! Selleks, et saaksin sulle saata ka pisikese auhinna, siis palun võta minuga ühendust kaebi@wikimedia.ee.
--[[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 12. august 2021, kell 11:45 (EEST)

== Admin? ==

Hei, näen et oled kogenud kasutaja, kas sa oled admin? Võiksid sellele artiklile IP-kaitse peale panna: [[Torgsin]]. Seal on keegi troll tüütuseni möllama hakanud [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Torgsin&amp;diff=5959402&amp;oldid=5959370], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Torgsin&amp;diff=5959046&amp;oldid=5959029], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Torgsin&amp;diff=5959219&amp;oldid=5959218], kelle IP kogu aeg vahetub. EN-Wikis igatahes on nn semi-protexction olemas, mis anononüümsetel kasutamise peatab. Esitasin artikli just siia: [https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Heade_artiklite_kandidaadid#Torgsin], aga seda ei saa ju hinnata kui keegi pidevalt ulakusi teeb.[[Kasutaja:Paremäärmuslane|Paremäärmuslane]] ([[Kasutaja arutelu:Paremäärmuslane|arutelu]]) 10. september 2021, kell 18:49 (EEST)
: Artikleid lukustatakse lühemaks ajaks ulatusliku ja korduva vandalismi või redigeerimissõja peatamiseks. Ma ei näe siin praegu seda. Kõigil on õigus artiklis parandusi teha, kui vaja, vaieldakse asjad selgeks artikli arutelulehel. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 11. september 2021, kell 10:25 (EEST)
:: See keegi on ikkagi ülepäeviti muudatusi teinud, ja need muudatused pole teps mitte parandused, kuna vähendasid artikli neutraalsustaset. Seda võib siiski redigeerimissõjaks pidada. Lukustasin artikli registreerimata kasutajatele nädalaks, ehk aitab. Kui ei, vaatame edasi. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. september 2021, kell 07:07 (EEST)

==Keeletoimetamistalgute žüriisse?==
Tere! 1. detsembril algavad uued keeletoimetamistalgud, mis kestavad 14. märtsini. Kas oleksite nõus tulema talgute žüriisse? Žürii kibedam tööaeg on aprill, kui pisteliselt artikleid üle vaatame ja parimaid järjestame. [[Kasutaja:Annn|Annn]] ([[Kasutaja arutelu:Annn|arutelu]]) 22. november 2021, kell 09:54 (EET)
: Tere! Teie pakkumine on mulle suureks auks, ent kahjuks pean ma mõjuval põhjusel ära ütlema. Loodan, et leiate kellegi teise. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 22. november 2021, kell 13:31 (EET)
:: Aitäh kiire vastuse eest! Jätkan otsinguid. [[Kasutaja:Annn|Annn]] ([[Kasutaja arutelu:Annn|arutelu]]) 23. november 2021, kell 10:54 (EET)

== How we will see unregistered users ==

&lt;div lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot; class=&quot;mw-content-ltr&quot;&gt;
&lt;section begin=content/&gt;
Hi!

You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki.

When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed.

Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help.

If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]].

We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January.

Thank you. 
/[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]&lt;section end=content/&gt;
&lt;/div&gt;

4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&amp;oldid=22532508&quot;. --&gt;
: Thanks for letting me know. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 12. jaanuar 2022, kell 20:54 (EET)

== Kasutaja 193.40.12.10 blokeerimine ==
Ursus scribens blokeeris kasutaja 193.40.12.10 aegumistähtaeg 1 nädal &lt;br&gt;
% host 193.40.12.10 &lt;br&gt;
10.12.40.193.in-addr.arpa domain name pointer sein.ut.ee &lt;br&gt;
- see on Tartu Ülikooli proksi, millel võib olla sadu kasutajaid. [[Eri:Kaastöö/2001:BB8:2002:4800:52E5:49FF:FEC9:AF72|2001:BB8:2002:4800:52E5:49FF:FEC9:AF72]] 4. veebruar 2022, kell 13:34 (EET)
: Sellise aadressi, kust ei käida ainult sodimas, võiks küll blokeerida lühemaks ajaks. Ja kuna blokeerimise hetkeks oli antud juhul sodimisest juba tund aega möödas, siis pigem polnudki enam mõtet blokeerida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 4. veebruar 2022, kell 18:51 (EET)
:: Blokeerisin taunitava käitumise - isikliku rünnaku, mitte sodimise pärast. Ja kuidas võin ma teada, kes ühe IP-aadressi taga peitub? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 4. veebruar 2022, kell 20:13 (EET)
::: Olgu, aga see, mil moel IP-aadressi kasutaja Vikipeediat parasjagu häiris, ei muuda iseenesest asja. Üldiselt ei teagi ja tuleb eeldada, et hiljem on sama IP-aadressi taga juba keegi teine. Iseasi, kui kaastöö järgi on näha, et seni on üht IP-aadressi kasutanud tõenäoliselt üks kasutaja ning kui see üks kasutaja on korduvalt sodimas käinud, siis on põhjust pikemaks ajaks blokeerida. Antud juhul on kaastööst näha, et selle IP-aadressi alt on tehtud üsna sageli erisuguseid parandusi, mis pole ebasoovitavad. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 4. veebruar 2022, kell 20:45 (EET)
:::: Mis on lahendus? Blokeering maha võtta ja rünnatud isikuartikkel kaitse alla võtta? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 4. veebruar 2022, kell 23:15 (EET)
::::: Tühistamist võib iseenesest ka lahenduseks pidada. Kui järjepanu sama lehte soditakse, siis jah, võib ka kaitsta mõneks ajaks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. veebruar 2022, kell 15:06 (EET)
:::::: Miks lehte kaitsta? Sest muud meetmed turvamiseks pole kohased. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 8. veebruar 2022, kell 18:55 (EET)

== Kasutaja Metzziga blokeering ==
Ursus scribens blokeeris kasutaja Metzziga 1 päevaks (sodimine). Metzziga pole sodimisega tegelenud, vastupidi ta kõrvaldas sodimise tagajärgi, kasutaja &quot;Tõnu Kark&quot; poolt tehtud sodimise artiklis [[Maa]]. (vaata https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kaast%C3%B6%C3%B6/Metzziga). --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. märts 2022, kell 16:37 (EET)
Seetõttu eemaldasin blokeeringu. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. märts 2022, kell 16:41 (EET)
: Tänan tähelepanu juhtimast! Omateada blokeerisingi Metzziga palve peale kasutaja &quot;Tõnu Kark&quot;. Ju olin tähelepanematu. Palun vabandust! [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 7. märts 2022, kell 18:24 (EET)

Pole hullu - eks tegijal juhtub ja sel päeval kolistas trolle palju ringi. Vabandus vastu võetud :) [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 9. märts 2022, kell 13:57 (EET)

== Taksonitabelid ==

Mis nende kahe artikli taksonitabelitega valesti oli? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 29. aprill 2022, kell 17:13 (EEST)
: Oi, palun vabandust. Valesti polnud midagi, näpuvääratus ilmselt. Pöörasin tagasi. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 29. aprill 2022, kell 18:01 (EEST)

== [[Debjossõ rajoon]] ==

Герб муниципального  образования «Дебесский район» представляет собой щит в червленом поле, пониженная серебренная стрела в поле, окруженная ветками золотой ленты, образующими подобие положенной на бок цифры 8, или математического знака ∞, сопровожденная вверху золотой височной подвеской Шунды-Мумы (Мать Солнца) – стилизованным изображением женщины, держащей в поднятых вверх руках полукольцо с шаром на нем[https://debesy.udmurt.ru/city/gerb/index.php]. [[Kasutaja:Чердынь|Чердынь]] ([[Kasutaja arutelu:Чердынь|arutelu]]) 21. mai 2022, kell 18:29 (EEST)
:OK. Reverted. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 21. mai 2022, kell 20:15 (EEST)

== Borgward ==

@[[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]]  tere, tänan teid artikli mõningate osade parandamise eest. kas oskad parandada viiteid sinise numbriga artikli vastavale osale ja numbril klikkides kuvatud viidet. aitäh. [[Kasutaja:SSHTALBI|SSHTALBI]] ([[Kasutaja arutelu:SSHTALBI|arutelu]]) 28. juuli 2022, kell 12:54 (EEST)
:Tere! Viitamist vaata artikli [[Vikipeedia:Viitamine]] alajaotuses Viitamise tehnika. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 28. juuli 2022, kell 13:19 (EEST)

== Katkevad lingid ==
Kui teisaldad õigele nimekujule ja kustutad vale nimekujuga lehekülje, siis palun paranda katkevad lingid. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:09 (EEST)
:Seda ma Golitsõnite baroki puhul oma arust ka tegin. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:17 .(EEST)
:: Ei teinud, vähemalt mitte kõigi linkidega, ja sõjaväelennuvälja puhul ka mitte. Hea, et see Sul meeles on, ma igaks juhuks ütlesin. Mõni asi jääb ikka kogemata tegemata. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:21 (EEST)

Sa tegid seda jälle. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2022, kell 01:31 (EEST)
:Parandasin vigaseks muutunud siselingid artiklis [[Moskva barokk]], rohkem selliseid artikleid polnud. Palun selgita, mida tähendab &quot;paranda katkevad lingid&quot;? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 2. august 2022, kell 09:45 (EEST)

Räägin kolmest artiklist, mis Sa teisaldasid keelelistel põhjustel. Kui Sa teisaldades ühtlasi kustutad lehekülje, millelt Sa teisaldad, siis lingid, mis läksid kustutatud leheküljele, ei tule kaasa. Ma saan aru, et Sa püüdsid need lingid parandada, aga millegipärast Sa kõiki ei parandanud. Muide, lingid tuleb parandada ka suunamistes.</text>
      <sha1>etx1jj10h284qar14roww7gq2kbi3pt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172435</id>
      <parentid>6172434</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T07:20:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Katkevad lingid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="37743" xml:space="preserve">:Vaatan, et sa oled asjalik toimetaja -  kas ehk pakuks huvi, kui ma su administraatorikandidaadiks esitaks? Ehk siis kas on tulnud ette olukordi, kus leiad, et veidi lisavahendeid kuluks ära? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. detsember 2018, kell 21:35 (EET)
::Hästi, kui saan jätkata nagu seni. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 14. detsember 2018, kell 20:05 (EET)
----
Oled nüüd administraator. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. detsember 2018, kell 21:45 (EET)
----
Blokeerida pole tarvis, kui soditud on üht lehte ja eriti kui sodimisest on juba tükk aega möödas, nii nagu näiteks [[Eri:Kaastöö/91.129.102.252|selle kasutaja]] puhul. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. veebruar 2019, kell 22:19 (EET)
:Kui kaua on tükk aega? Blokeerisin kohe, kui märkasin. Minu arvates tuleb sodijale mõista anda, et niisugune asi on talumatu. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 6. veebruar 2019, kell 15:05 (EET)
:: Võib-olla pool tundi, võib-olla tund. Siis on sodija ilmselt Vikipeediast juba läinud. Üldiselt tuleks blokeerida, kui sodimismuudatusi tehakse järjepanu (lühikese aja jooksul või kui samalt IP-aadressilt tullakse teatud aja järel uuesti sodima) ja sodija on vaja siis lihtsalt peatada. Blokeerida ei tuleks karistamise eesmärgil (vt [[Vikipeedia:Administraatorid#Blokeerimine|siit]] ja inglise keeles pikemalt [[:en:WP:NOPUNISH|siit]]). Eks enamik sodijad teab isegi, et nende tegevus pole mõistlik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 6. veebruar 2019, kell 19:41 (EET)
:::Tahaksin uuesti sellele tähelepanu juhtida. Kui sodija on teinud ainult 1-2 muudatust ja sellest on juba üle tunni möödas, siis pole mõtet blokeerida, suure tõenäosusega ta ei saa blokeerimisest teada ja isegi kui saab, ei avalda see talle tõenäoliselt seda mõju, et ta tulevikus rohkem ei sodi. Blokeerimise mõte on sodija tegevuse katkestamine, et vähendada koristajate tööd sodija edaspidiste muudatuste tagasipööramisel olukorras, kus tema tegevus on kestev. Kui ta on juba läinud, pole midagi katkestada. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 24. jaanuar 2021, kell 15:47 (EET)

== Jeesus ==

Tänud Jeesuse artiklit kohendamast ja oled oodatud materjali lisama. Leian, et see artikkel vajaks Eesti Vikipeedias põhjalikumat arendamist, samas igal konfessioonil eri dogmaatiline nägemus, et mõistlik dogmaatik apuhul märkida, mida üks või teine konfessioon asjast arvab. [[User:Kask|&lt;span style=&quot;color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C&quot;&gt;'''Kalev Kask'''&lt;/span&gt;]] 24. märts 2019, kell 14:38 (EET)

== Proof-reading ==

[https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Puti_Kaisar-Mihara&amp;type=revision&amp;diff=5278580&amp;oldid=5278431 Indoneeslane], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Minangkabaud&amp;type=revision&amp;diff=5277199&amp;oldid=5277148 Minangkabaud], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Minangkabau_m%C3%A4gismaa&amp;type=revision&amp;diff=5278435&amp;oldid=5278425 Minangkabau mägismaa]. Aitäh!!! Ma räägin eesti keelt halvasti. On vaja õppida. Your revisions are not minor (''pisika'', ''pisiparandus'')! Thanks a lot for your help and translation from German. I was not sure that &quot;Minangkabau by ethnicity&quot; = &quot;tema isa on rahvuselt minangkabau&quot; (instead of ''minangkabaulane'': just as ''eestlane'', ''ungarlane'', ''leedulane'' and so on). As I didn't want to spoil etwiki, I decided to ask [[Kasutaja:Andres|Andres]] for a word of advice: &quot;minangkabau&quot; or &quot;minangkabaulane&quot;? He doesn't feel like to answer although it does not take much time to translate one (!) word into Estonian. Than you. Also I'm going to create articles about [[Padang]], [[Lääne-Sumatra|West Sumatra]] and {{ill|en|bule|bule}} when I manage to write them in Estonian. In opposition to &quot;[[tibla]],&quot; the word ''bule'' is not a pejorative [https://www.quora.com/An-Indonesian-student-called-me-bule-Is-it-offensive because MOST Indonesians treat “bule” as celebrities]. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 15. aprill 2019, kell 00:09 (EEST)
:Thanks! In my opinion You are pretty good in Estonian. Anyway, I am always ready to help. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 15. aprill 2019, kell 18:29 (EEST)

== Pea vs. peavaimulik ==

Kirikul on peavaimulik, mitte pea. Viimane on kõnekeelne väljend. Miks eelistada kõnekeelt? 
http://www.eoc.ee/vaimulik/charalambides-stefanus/ {{allkirjata|Octagon11|15. aprillil 2019}}
:Kust võtad, et kõnekeele? Vt [https://kn.eki.ee/?Q=pea siit] 3. piltl juht, valitseja; eestvedaja, pea- v ninamees; nt kroonitud pea, riigipea, katoliku kiriku pea, lasterikka perekonna pea, filosoofiakoolkonna pea jne. Need on eesti keeles tavalised sõnad, peavaimulik seevastu ebatavaline [https://kn.eki.ee/?Q=peavaimulik vt siit], kuulen esimest korda. Normeeritud kirjakeele aluseks on ÕS. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 16. aprill 2019, kell 15:56 (EEST)
: See, et ühe kiriku ühel lehel on kasutatud sõna 'peavaimulik', ei ütle laiemalt midagi. Isegi sama kiriku sees võib kohata erinevat lähenemist. 'Kirikupea' ja 'xxx kiriku pea' on aktsepteeritud kõnepruuk nii tava- kui religioosses oskuskeeles, seda ei saa kindlasti nimetada kõnekeelseks väljendiks. -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 16. aprill 2019, kell 16:14 (EEST)
::Peapiiskop, peadiakon. Nõustun eelkõnelejaga, et selles vallas ei ole väga süstemaatiliselt asjale lähenetud. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 19. aprill 2019, kell 08:31 (EEST)

==Tulekahju puhkemisega==
nt ka &quot;see asi&quot;, et kui põleng sai alguse remondilifti elektriühendus(t)e lühisest, siis lühisest lahtise (kahju)tuleni on omajagu aega, sõltuvalt konkreetsest olukorrast, ''IMHO'', ja eks siis ootame ametlikku avaldust.°—°&amp;#160;Pietadè 17. aprill 2019, kell 20:21 (EEST)

==Ühe vana asja asjus==
Tänan 2013. aastal artikli &quot;[[Tehnika]]&quot; täiendamise eest Ristheina tsitaadiga! Kuriuss 24. aprill 2019, kell 22:11 (EEST)
:Tänan tänamast! [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. aprill 2019, kell 19:31 (EEST)

==Nimede/nimetuste tõlkimine==
Oled ümber nimetanud [[Bank of China Tower|Hiina panga hoone]] artikli - küsiksin, miks peaks jääma ingliskeelne? --[[Kasutaja:.Toon|.Toon]] ([[Kasutaja arutelu:.Toon|arutelu]]) 31. mai 2019, kell 10:02 (EEST)
:Nii on ka enamikus muukeelsetes vikipeediates. Võõrkeelseid nimesid ei tõlgita. Vt [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&amp;id=56 Võõrkeelsed nimed ja pealkirjad eesti tekstis]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 31. mai 2019, kell 15:49 (EEST)

==106 meetri vs 106-meetri kõrgune==
Kõlab justkui '''sadakuus meetri kõrgune''' ''vs'' '''sajakuue meetri kõrgune'''. Ons 106 meetri kõrgune kindlasti õigem? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 12. august 2019, kell 16:53 (EEST)
:Õige on 106 meetri kõrgune (106 m kõrgune) ja 106-meetrine. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 12. august 2019, kell 17:08 (EEST)

== Tere ==

Vaadake üle artikkel [[Talk box]] ja parandage keeleliselt, kui suudate. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 16. august 2019, kell 14:15 (EEST)
:Tegin seda. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 16. august 2019, kell 18:18 (EEST)
:: {{ping|MoroccoCentral}} Kas &quot;Vaadake üle artikkel&quot; on eesti keel? Te [[Kasutaja:MoroccoCentral|kirjutate]], et eesti keel on teie emakeel. [[:pl:Slang młodzieżowy|Niezłe]] [[wikt:prank|pranki]]. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 30. september 2019, kell 17:18 (EEST)

==Kustutamislogi==
Palun jälgi, et kustutamislogisse ei jääks näha artikli sisu, kui selles on kohatuid märkusi reaalsete isikute aadressil. Soovitan kasutada sätet &quot;Eemalda automaatne kustutamise põhjus...&quot; (Eelistused &gt; Tööriistad). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 28. august 2019, kell 20:49 (EEST)
:Hästi. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 28. august 2019, kell 21:09 (EEST)

==Viited==
Kas te palun täpsustaksite, kuhu veel [https://et.wikipedia.org/wiki/Virgo_Siil selles artiklis] viiteid soovite? Kas teil on alust arvata, et mõni fakt artiklis ei vasta tõele? Kuriuss 22. oktoober 2019, kell 13:41 (EEST)
:Lisasin toimetamismärkuse, viidete puudumise märkust pole ma lisanud. Vt [[Eri:Erin/5472914]]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 22. oktoober 2019, kell 16:23 (EEST)

==Riigikogu ja riigikogu==
''Riigikogu on asutuse nimi, seepärast suure tähega''
: Väikese tähega ''riigikogu'' kohta: [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&amp;id=98 keelenõu], [http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=riigikogu&amp;F=M ÕS]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. oktoober 2019, kell 20:10 (EEST)
::Tänan, võtan teadmiseks. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. oktoober 2019, kell 20:20 (EEST)

==Piltide suurus==
Tegid ühe pildi pisikeseks, artiklis [[Erak]]. Tunnen huvi, et kas meil on mingi reegel, et suuremaid pilte ei või olla? --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 2. november 2019, kell 11:54 (EET)
:Pildil klõpsates saab igaüks seda vaadata ju nii suurelt kui tahab? Mida teised asjast arvavad, näiteks [[Kasutaja:Pikne|Pikne]]? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 2. november 2019, kell 15:16 (EET)
Mõnikord võiks mõni pilt ka suurem olla, kas siis lihtsalt ilu pärast või vahelduse mõttes, aga vahel ka vajaduse tõttu, et ilma pildil klõpsamata oleks kohe kõik vajalik nähtav. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 2. november 2019, kell 15:32 (EET)
:Üldjuhul on tekst artikli informatiivsem osa ja see, mille pärast artikkel üldse siin eksisteerib. Lihtsalt ilu või vahelduse pärast pildi esiletoomist ma seepärast ei poolda. Võib-olla on see aga õigustatud juhul, kui pilt on väga informatiivne (nt mõni skeem), pisema pildi pealt pole hästi aru saada, millega tegu ja suur pilt ei hakka teksti lugemist segama. Kõnealune pilt ja artikkel minu meelest vast vastab kahele viimasele kriteeriumile, aga mitte esimesele.  --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 2. november 2019, kell 17:14 (EET)
::Hästi öeldud, minu meelest võiks ka pilt siis suurem olla, kui vastab viimasele ja ükskõik millisele kahest esimesest kriteeriumist. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. november 2019, kell 17:27 (EET)
: Tehnilise poole pealt niipalju, et kui jätta pildi suurus artikli koodis sedasi eraldi sisestamata, siis saab iga kasutaja muuseas eelistuste all määrata, kui suurelt talle pisipilte näidatakse. Sellepärast ka ei tuleks mõjuvama põhjuseta standardsest laiusest erinevat laiust määrata. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. november 2019, kell 18:49 (EET)
: Lisaks, kui originaali laiuse/pikkuse suhe on nt 2/1, siis moonutab sundlaiuse &quot;600x600px&quot; sissekirjutamine originaali.✅&amp;#160;Pietadè 2. november 2019, kell 18:57 (EET)
:: See viimane ei ole õige. Eelmises redaktsioonis, kus oli suurus nii määratud, on külgede suhe sama: [[Eri:Püsilink/5479782]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. november 2019, kell 21:56 (EET)
Tänan arvamuste ja info eest. Oleks hea, kui pilte ei tehtaks pisikeseks lihtsalt niisama. Küllap on artikli kirjutaja või pildi ülespanija ikka teadlik, mida ta teeb ja küllap on pildi suurusel ka mingi otstarve ja mõte. Vajaduse korral saab arutelu-lehel ju alati üle küsida. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 3. november 2019, kell 04:38 (EET)
:Ma ei muutnud pilti pisemaks &quot;lihtsalt niisama&quot;, selleks oli ikka põhjust. Esiteks tükeldas sellise suurusega pilt artikli teksti ja teiseks, nagu juba ütlesin, saab pildil klõpsates igaüks seda vaadata just nii suurelt kui meeldib. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 3. november 2019, kell 16:52 (EET)
Jah, see on tõsi, et erinevate brauseritega, erinevate op-süsteemidega või erinevate ekraanisätetega, rääkimata veel mobiilivaatest, võib visuaal olla 
üpriski erinev. Ühele võib kõik tunduda normaalne, aga vabalt võib see mõnes teises masinas olla häiriv. Eriti veel siis, kui pilt on paigutatud nii, et tekst seda ümbritseb. Seepärast ikka vist on kõige lollikindlam kasutada pisipilte ääres või galeriid artikli lõpul. Kui aga tõesti vaja, näiteks mingi selgitava skeemi või plaani puhul, siis oleks vist mõistlik paigutada suur pilt teksti vahele.--[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 4. november 2019, kell 07:17 (EET)

== ??? ==

Why did you take out my link from the [[Szentendre]] page? It is an Inter-wiki link, that Museum is famous but it has only 2-3 foreign language sites and who will any time make an Estonian page for it? [[Kasutaja:Kapeter77|Kapeter77]] ([[Kasutaja arutelu:Kapeter77|arutelu]]) 28. november 2019, kell 02:13 (EET)
:Sorry, but in Estonian Wikipedia we generally avoid directing readers to a page that many of them will not understand. I added the name of the museum Szentendrei Szabadtéri Néprajzi Múzeum in parentheses. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 28. november 2019, kell 10:44 (EET)

==Õigeusk==

Tahtsin Sind tänada töö eest, mida oled õigeusu-teemaliste artiklitega teinud. Olen siin paar korda mõelnud, et võiksime mõned nirus seisus artiklid (nt [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]], [[Õigeusu kirik Eestis]] jms) ühiselt ette võtta ja korda teha, aga asi kipub selle taha jääma, et mul endal pole piisavalt aega järjepidevalt ja süsteemselt tegeleda nende teemadega. Tegelikult on siin teisigi üsna asjalikke õigeusu teemast huvitatud autoreid ja toimetajaid, veidi koordineeritult tegutsedes saaks seda valdkonda siin kenasti korrastada. Aga jah, hetkel see rohkem selline unistus. :) -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 6. jaanuar 2020, kell 09:55 (EET)
:Tänan! Parandan ja kohendan tasapisi, kus vigu ja puudusi märkan. Süsteemselt sellega tegelemiseks pole mul samuti paraku aega. Hoian aga artiklitel edaspidigi silma peal. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 7. jaanuar 2020, kell 16:39 (EET)

== Sa peaksid minu ees vabandama. ==

Ma ei saa aru, miks sa kustutasid mu panuse, kõik mida ma kirjeldasin on objektiivsed faktid, sa ei tohiks seda teha. Sa teed seda ainult selleks, et ma tunnen, et sa kuritarvitada oma õigusi, ja sa tegelikult ei püüa teenida wikipedia.Ma olen hiinlane. See, mida ma kirjeldan, on objektiivne fakt. Nii vara kui kümme aastat tagasi, Hiina majanduse hüppasin maailma suuruselt teine. Hiina armee, millest ma räägin, on ka objektiivne ja tõene. Ma ei saa aru, miks keegi mu panuse kustutas. Hiina on nüüd väga tugev ja Hiina on pühendunud piirkondliku vaesuse vastu võitlemine. Ma olen vihane, et minu panuse pahatahtlik kustutamine inimesele, kes peaks minu ees vabandama. Kui sa ei vabanda minu ees ja ei saa minu toimetaja tagasi asja juurde, ei aita ma enam Eesti wikipedia. [[Kasutaja:Assifbus|Assifbus]] ([[Kasutaja arutelu:Assifbus|arutelu]]) 14. veebruar 2020, kell 02:34 (EET)
:Kahju küll, ent viitamata ja arusaamatud masintõlked lähevad kustutamisele, pahatahtlikkust pole vaja siin otsida. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 14. veebruar 2020, kell 10:35 (EET)

== Lõbudest ==
See „[[Maiste naudingute aed|lõbuaia]]“ esilõigu 2. lause ei õnnetunud mul endal alul kuigi hästi (kuninga õlivärvid jms), seega palusin abi käesoleva andmekogu tunnustatuimalt eesti keele spetsialistilt, kelle versiooni siis copy/paste'isingi... ;-)&lt;br /&gt;Ja, kas triptühhon on ikka rangelt 3-osaline teos? Eelnimetatud ‘aed’ moodustaks sel juhul mis osa(d)? ...;-), ja, kui see &quot;asi&quot; on ruumi keskel, avatud/avamata tiibadega &quot;kukeldes&quot;, mõnikord on, siis...[[Kasutaja:Pietadè|✅ Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 7. märts 2020, kell 20:14 (EET)
:Ma ei saa su küsimusest aru. Triptühhon on definitsiooni järgi kolmeosaline kunstiteos, siin ei ole midagi vaielda. Hieronymus Boschi maal &quot;[[Maiste naudingute aed]]&quot; on triptühhon, vt ka teiste vikipeediate artikleid. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 8. märts 2020, kell 18:13 (EET)
:: Ja mitmes osa on siis see külgtahvlite tagaküljel olev kujutis, mille kokkupandud kujutis on artikli paremas servas? [[Kasutaja:Pietadè|✅ Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 8. märts 2020, kell 19:48 (EET)
::: See on eraldi maal, sellel on teine teema ja see koosneb kahest osast, see ei ole triptühhon. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 8. märts 2020, kell 20:33 (EET)

== [[Eri:Kaastöö/Sageilol]] ==

Hello, I think the contribs in title deserve admin's attention, please kindly check it, thanks. --[[Kasutaja:Hamish|Hamish]] ([[Kasutaja arutelu:Hamish|arutelu]]) 21. mai 2020, kell 18:16 (EEST)
:Blocked already. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 21. mai 2020, kell 19:06 (EEST)

== VNFSV Ülemnõukogu ==

Ehk kommenteerid natuke pikemalt: ''22.05.2020, kell 14:10 Ursus scribens kustutas lehekülje VNFSV Ülemnõukogu (peaks olema eraldi artikkel Vene NFSV Ülemnõukogu)''? Inglise ja vene Vikis on nad samad artiklid igatahes: [[:ru:Верховный совет России]], [[:en:Supreme Soviet of Russia]]. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 24. mai 2020, kell 07:53 (EEST).
:Vt [[Arutelu:Venemaa Föderatsiooni Ülemnõukogu]]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. mai 2020, kell 17:41 (EEST)

== Tere. ==

[[Ava Max]], [[In This Moment]], [[Samasooliste abielu Costa Ricas]] - kui viitsite, siis aidake keeleliselt parandada.
[[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 5. juuni 2020, kell 14:47 (EEST)

==Translation request==
Hello.

Can you translate and upload the article [[:en:Azerbaijan Democratic Republic]] in Estonian Wikipedia?

Yours sincerely, [[Kasutaja:Karalainza|Karalainza]] ([[Kasutaja arutelu:Karalainza|arutelu]]) 3. juuli 2020, kell 16:45 (EEST)

== 99-66 ==

Lepinguliste kohustuste (ja mitte ainult) tõttu olen „sunnitud“ järgima [https://publications.europa.eu/code/et/et-4100100.htm#1016 eesti eesti keele asjatundjate teadmiste najal kehtestatud kirjakeele reegleid] (vähemalt alates 1990ndatest), nt Vikipeedia loetavust arvesse võttes lasub mul seega tahtmatult kohustus mitte levitada keele valekasutust; lisaks tõstatub ka teema kõrgema [https://akit.cyber.ee/term/72-access-right#t_72 pääsuõigusega] inimese &quot;teravdatud tähelepanu&quot; kohta «alama» klassi kaastöötajate vastu, usu mind, see ei rõõmusta; u 132 aasta 45 nädala ja viie sekundilise eluea (mõningate puuliikide eluea skaala võrdluses) jooksul kogutu annab ehk jõudu, aga, tähtsamaks pean teabejagamist...[[Kasutaja:Pietadè|—Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 19. juuli 2020, kell 03:10 (EEST)
:Viisin selle küsimuse [[Vikipeedia:Üldine arutelu|Üldisesse arutellu]]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 19. juuli 2020, kell 13:08 (EEST)

== Mis värk sul nende juutidega on? ==

Miks on kohutavalt oluline hakata järsku ühe poliitiku puhul väidetavat juudi päritolu esile tõstma? Miks on see eriti tähtis, et üks esivanematest oli juut, samas kui ülejäänud esivanemate rahvusliku või usulisse kuuluvuse vastu ei tunne me mingit huvi? Või on nüüd mingi uus üleüldine tegevusprogramm, et tuleb biograafiaartiklites välja selgitada ja ära tähistada kõik juudid, sest...? Ma saan aru, miks kõmulehed kellegi juudi päritolust huvitavad - seal püütakse midagi otse ütlemata poliitikut oma &quot;erihuvidega&quot; lugejate silmis häbimärgistada. Aga miks selline kõmu, mis ei pärine isegi mitte soliidsest allikast, peaks ilma ühegi viitetagi igal juhul raudselt entsüklopeediaartiklis seisma? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 23. september 2020, kell 15:06 (EEST)
:Ei saa aru. Kellest on jutt? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 24. september 2020, kell 20:35 (EEST)
::Seda ma vaatan jah, et [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Angela_Merkel&amp;type=revision&amp;diff=5718553&amp;oldid=5718545 ei paista hästi saavat]. Tuli anonüüm, lisas väite Merkeli juudi päritolu kohta, viidates üksnes lingiga muudatuse kokkuvõttes, mitte tekstis. Sattusin selle peale, kustutasin ära. Tulid sina ja leidsid, et niisugune väide on kohutavalt oluline ja asjakohane, olgu viide või ärgu olgu, ja pöörasid kustutuse tagasi. Ma tahaksin nüüd teada, kas sa saad aru, mida teed, ja oskad seda põhjendada. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. september 2020, kell 00:07 (EEST)
:::Pöörasin redaktsiooni tagasi kirjavea pärast, mille tegid: [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Angela_Merkel&amp;diff=next&amp;oldid=5718544 juudi oäritolu &gt; juudi päritolu]. Kõik muu on sinu enda väljamõeldis. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. september 2020, kell 20:41 (EEST)

==Kummaline parandus==
Kui filmi põhipealkirja &quot;&quot;Hukkunud Alpinisti&quot; hotell&quot; kõrvale oli lisatud &quot;ka &quot;Hukkunud Alpinisti hotell&quot;&quot;, siis ka-variant tähendas seal, et kuna ortograafiareeglid on vahepeal muutunud, kasutatakse selle filmi pealkirja tänapäeval ka kujul &quot;Hukkunud Alpinisti hotell&quot;, ja see on loomulik. Kusjuures ka Eesti Filmi Andmebaasis on filmi pealkiri samuti kujul &quot;Hukkunud Alpinisti hotell&quot;. Minu arvates on Teie parandus ehk selle ka tegelikult kasutatava alternatiivvariandi kustutamine põhjendamatu. 
Kuna topeltjutumärkideta (ehk tänapäevase grammatikaga) pealkirjavarianti on tänapäeval kirjakeeles üsna ulatuslikult kasutatud (seda on kasutatud ka kultuurilehes Sirp, nt https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/sex-drugs-oudusfilmid/, https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/rakkautta-anarkiaa-festivalil-saab-nautida-eesti-filme-ja-muusikat/, https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/balti-teadvus-ja-balti-teadus/, https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/hoffi-elutooauhinna-saab-priit-vaher/, https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/valguse-ja-varju-maailm/ jne, peaks see variant ikkagi filmi põhipealkirja kõrval märgitud olema. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 27. oktoober 2020, kell 18:47 (EET)
:Hea Kuriuss! Märkasin viimase redaktsiooni puhul üksnes tekkinud loogikaviga ja selgitasin seda resümee põhjenduses: kui Strugatskite romaani pealkiri on &quot;&quot;Hukkunud Alpinisti&quot; hotell&quot;, siis ei saa ''samanimelise'' filmi pealkiri olla &quot;Hukkunud Alpinisti hotell&quot;. Ilmselt oleks lahenduseks pikem selgitus sulgudes: kuna ortograafiareeglid on vahepeal muutunud, kasutatakse selle filmi pealkirja tänapäeval ka kujul &quot;Hukkunud Alpinisti hotell&quot;. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 27. oktoober 2020, kell 19:30 (EET)
:: Ma ei tea, kas kirjavahemärkide rolli tekstilt sarnastes pealkirjades on mingite reeglitega sätestatud, aga on üsna kindel, et pealkirjas on primaarsed sõnad, mitte see, kas seal lõpus on küsimärk või hüüumärk või keskel koma või semikoolon või ühed või kahed jutumärgid või üldse mitte jutumärke. Enamasti mõeldakse ikkagi samanimelist teost, olgu pealkirja kuju näiteks &quot;Nu, pagadi!&quot;, &quot;Nu pagadi!&quot;, &quot;Nu, pagadi&quot; või &quot;Nu pagadi&quot; (muidugi on üksikuid erandeid, kus lõpumärk just eristabki teose osi või teoste omavahelist järgnevust). Kui vaatate näiteks Esteris ühe teose eri aastatel ilmunud pealkirju, võib päris sageli näha, et on kasutatud pisut erinevaid kirjavahemärke või suurtähestust. Neid võib siiski lugeda sama teose samadeks pealkirjadeks, sest sisuliselt on pealkiri sama, pisike erinevus on ainult vormis/vormistuses. Näiteks ka &quot;Põrgupõhja uus Vanapagan&quot; esineb mõnes trükis või variandis ka kujul &quot;Põrgupõhja uus vanapagan&quot;, ehkki mõeldud on ikka üht ja sama Tammsaare teost või selle lavastust. Tõsi, üks drastilisemaid näiteid, mille puhul võiks kange tahtmise korral kõne alla tulla vaidlus, on tähemuudatus sama teose pealkirjades, näiteks &quot;Lumivalgeke&quot; ja &quot;Lumivalguke&quot; – selge see, et valgukesega pole mõeldud proteiinikest, vaid sama pealkirja kunagist kirjapilti. Kui sama teose pealkiri oleks &quot;Kahvanäoke&quot; või &quot;Jäätütreke&quot;, oleks tegu hoopis teiste pealkirjadega. Aga kindlasti ei ole tegu hoopis teiste pealkirjadega &quot;&quot;Hukkunud Alpinisti&quot; hotelli&quot; ja &quot;Hukkunud Alpinisti hotelli&quot; korral. Ma võin sõna &quot;samanimeline&quot; ju artiklist välja visata, aga tegelikult kasutatavat filmi pealkirjavarianti ei ole mitte mingil juhul õige samast filmist rääkivast artiklist välja visata. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 27. oktoober 2020, kell 21:32 (EET)

== Please block! ==

Hi, I am Tmv. This is a troll user : 
* [[Eri:Kaastöö/2A02:1206:4538:F300:8D51:E5D3:D66C:33A5|2A02:1206:4538:F300:8D51:E5D3:D66C:33A5]]
Please block him/her. --[[Kasutaja:Tmv|Tmv]] ([[Kasutaja arutelu:Tmv|arutelu]]) 16. juuli 2021, kell 14:20 (EEST)

== Kuu vikipedist ==

Tere! 

Palju õnne kuu vikipedisti tiitli eest! Selleks, et saaksin sulle saata ka pisikese auhinna, siis palun võta minuga ühendust kaebi@wikimedia.ee.
--[[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 12. august 2021, kell 11:45 (EEST)

== Admin? ==

Hei, näen et oled kogenud kasutaja, kas sa oled admin? Võiksid sellele artiklile IP-kaitse peale panna: [[Torgsin]]. Seal on keegi troll tüütuseni möllama hakanud [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Torgsin&amp;diff=5959402&amp;oldid=5959370], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Torgsin&amp;diff=5959046&amp;oldid=5959029], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Torgsin&amp;diff=5959219&amp;oldid=5959218], kelle IP kogu aeg vahetub. EN-Wikis igatahes on nn semi-protexction olemas, mis anononüümsetel kasutamise peatab. Esitasin artikli just siia: [https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Heade_artiklite_kandidaadid#Torgsin], aga seda ei saa ju hinnata kui keegi pidevalt ulakusi teeb.[[Kasutaja:Paremäärmuslane|Paremäärmuslane]] ([[Kasutaja arutelu:Paremäärmuslane|arutelu]]) 10. september 2021, kell 18:49 (EEST)
: Artikleid lukustatakse lühemaks ajaks ulatusliku ja korduva vandalismi või redigeerimissõja peatamiseks. Ma ei näe siin praegu seda. Kõigil on õigus artiklis parandusi teha, kui vaja, vaieldakse asjad selgeks artikli arutelulehel. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 11. september 2021, kell 10:25 (EEST)
:: See keegi on ikkagi ülepäeviti muudatusi teinud, ja need muudatused pole teps mitte parandused, kuna vähendasid artikli neutraalsustaset. Seda võib siiski redigeerimissõjaks pidada. Lukustasin artikli registreerimata kasutajatele nädalaks, ehk aitab. Kui ei, vaatame edasi. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. september 2021, kell 07:07 (EEST)

==Keeletoimetamistalgute žüriisse?==
Tere! 1. detsembril algavad uued keeletoimetamistalgud, mis kestavad 14. märtsini. Kas oleksite nõus tulema talgute žüriisse? Žürii kibedam tööaeg on aprill, kui pisteliselt artikleid üle vaatame ja parimaid järjestame. [[Kasutaja:Annn|Annn]] ([[Kasutaja arutelu:Annn|arutelu]]) 22. november 2021, kell 09:54 (EET)
: Tere! Teie pakkumine on mulle suureks auks, ent kahjuks pean ma mõjuval põhjusel ära ütlema. Loodan, et leiate kellegi teise. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 22. november 2021, kell 13:31 (EET)
:: Aitäh kiire vastuse eest! Jätkan otsinguid. [[Kasutaja:Annn|Annn]] ([[Kasutaja arutelu:Annn|arutelu]]) 23. november 2021, kell 10:54 (EET)

== How we will see unregistered users ==

&lt;div lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot; class=&quot;mw-content-ltr&quot;&gt;
&lt;section begin=content/&gt;
Hi!

You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki.

When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed.

Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help.

If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]].

We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January.

Thank you. 
/[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]&lt;section end=content/&gt;
&lt;/div&gt;

4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&amp;oldid=22532508&quot;. --&gt;
: Thanks for letting me know. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 12. jaanuar 2022, kell 20:54 (EET)

== Kasutaja 193.40.12.10 blokeerimine ==
Ursus scribens blokeeris kasutaja 193.40.12.10 aegumistähtaeg 1 nädal &lt;br&gt;
% host 193.40.12.10 &lt;br&gt;
10.12.40.193.in-addr.arpa domain name pointer sein.ut.ee &lt;br&gt;
- see on Tartu Ülikooli proksi, millel võib olla sadu kasutajaid. [[Eri:Kaastöö/2001:BB8:2002:4800:52E5:49FF:FEC9:AF72|2001:BB8:2002:4800:52E5:49FF:FEC9:AF72]] 4. veebruar 2022, kell 13:34 (EET)
: Sellise aadressi, kust ei käida ainult sodimas, võiks küll blokeerida lühemaks ajaks. Ja kuna blokeerimise hetkeks oli antud juhul sodimisest juba tund aega möödas, siis pigem polnudki enam mõtet blokeerida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 4. veebruar 2022, kell 18:51 (EET)
:: Blokeerisin taunitava käitumise - isikliku rünnaku, mitte sodimise pärast. Ja kuidas võin ma teada, kes ühe IP-aadressi taga peitub? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 4. veebruar 2022, kell 20:13 (EET)
::: Olgu, aga see, mil moel IP-aadressi kasutaja Vikipeediat parasjagu häiris, ei muuda iseenesest asja. Üldiselt ei teagi ja tuleb eeldada, et hiljem on sama IP-aadressi taga juba keegi teine. Iseasi, kui kaastöö järgi on näha, et seni on üht IP-aadressi kasutanud tõenäoliselt üks kasutaja ning kui see üks kasutaja on korduvalt sodimas käinud, siis on põhjust pikemaks ajaks blokeerida. Antud juhul on kaastööst näha, et selle IP-aadressi alt on tehtud üsna sageli erisuguseid parandusi, mis pole ebasoovitavad. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 4. veebruar 2022, kell 20:45 (EET)
:::: Mis on lahendus? Blokeering maha võtta ja rünnatud isikuartikkel kaitse alla võtta? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 4. veebruar 2022, kell 23:15 (EET)
::::: Tühistamist võib iseenesest ka lahenduseks pidada. Kui järjepanu sama lehte soditakse, siis jah, võib ka kaitsta mõneks ajaks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. veebruar 2022, kell 15:06 (EET)
:::::: Miks lehte kaitsta? Sest muud meetmed turvamiseks pole kohased. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 8. veebruar 2022, kell 18:55 (EET)

== Kasutaja Metzziga blokeering ==
Ursus scribens blokeeris kasutaja Metzziga 1 päevaks (sodimine). Metzziga pole sodimisega tegelenud, vastupidi ta kõrvaldas sodimise tagajärgi, kasutaja &quot;Tõnu Kark&quot; poolt tehtud sodimise artiklis [[Maa]]. (vaata https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kaast%C3%B6%C3%B6/Metzziga). --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. märts 2022, kell 16:37 (EET)
Seetõttu eemaldasin blokeeringu. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. märts 2022, kell 16:41 (EET)
: Tänan tähelepanu juhtimast! Omateada blokeerisingi Metzziga palve peale kasutaja &quot;Tõnu Kark&quot;. Ju olin tähelepanematu. Palun vabandust! [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 7. märts 2022, kell 18:24 (EET)

Pole hullu - eks tegijal juhtub ja sel päeval kolistas trolle palju ringi. Vabandus vastu võetud :) [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 9. märts 2022, kell 13:57 (EET)

== Taksonitabelid ==

Mis nende kahe artikli taksonitabelitega valesti oli? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 29. aprill 2022, kell 17:13 (EEST)
: Oi, palun vabandust. Valesti polnud midagi, näpuvääratus ilmselt. Pöörasin tagasi. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 29. aprill 2022, kell 18:01 (EEST)

== [[Debjossõ rajoon]] ==

Герб муниципального  образования «Дебесский район» представляет собой щит в червленом поле, пониженная серебренная стрела в поле, окруженная ветками золотой ленты, образующими подобие положенной на бок цифры 8, или математического знака ∞, сопровожденная вверху золотой височной подвеской Шунды-Мумы (Мать Солнца) – стилизованным изображением женщины, держащей в поднятых вверх руках полукольцо с шаром на нем[https://debesy.udmurt.ru/city/gerb/index.php]. [[Kasutaja:Чердынь|Чердынь]] ([[Kasutaja arutelu:Чердынь|arutelu]]) 21. mai 2022, kell 18:29 (EEST)
:OK. Reverted. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 21. mai 2022, kell 20:15 (EEST)

== Borgward ==

@[[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]]  tere, tänan teid artikli mõningate osade parandamise eest. kas oskad parandada viiteid sinise numbriga artikli vastavale osale ja numbril klikkides kuvatud viidet. aitäh. [[Kasutaja:SSHTALBI|SSHTALBI]] ([[Kasutaja arutelu:SSHTALBI|arutelu]]) 28. juuli 2022, kell 12:54 (EEST)
:Tere! Viitamist vaata artikli [[Vikipeedia:Viitamine]] alajaotuses Viitamise tehnika. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 28. juuli 2022, kell 13:19 (EEST)

== Katkevad lingid ==
Kui teisaldad õigele nimekujule ja kustutad vale nimekujuga lehekülje, siis palun paranda katkevad lingid. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:09 (EEST)
:Seda ma Golitsõnite baroki puhul oma arust ka tegin. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:17 .(EEST)
:: Ei teinud, vähemalt mitte kõigi linkidega, ja sõjaväelennuvälja puhul ka mitte. Hea, et see Sul meeles on, ma igaks juhuks ütlesin. Mõni asi jääb ikka kogemata tegemata. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:21 (EEST)

Sa tegid seda jälle. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2022, kell 01:31 (EEST)
:Parandasin vigaseks muutunud siselingid artiklis [[Moskva barokk]], rohkem selliseid artikleid polnud. Palun selgita, mida tähendab &quot;paranda katkevad lingid&quot;? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 2. august 2022, kell 09:45 (EEST)

Räägin kolmest artiklist, mis Sa teisaldasid keelelistel põhjustel. Kui Sa teisaldades ühtlasi kustutad lehekülje, millelt Sa teisaldad, siis lingid, mis läksid kustutatud leheküljele, ei tule kaasa. Ma saan aru, et Sa püüdsid need lingid parandada, aga millegipärast Sa kõiki ei parandanud. Muide, lingid tuleb parandada ka suunamistes. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2022, kell 10:20 (EEST)</text>
      <sha1>6fckvle5stvc5rgm3r0gsb52hu01ybx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172471</id>
      <parentid>6172435</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T08:29:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ursus scribens</username>
        <id>115317</id>
      </contributor>
      <comment>/* Katkevad lingid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="37940" xml:space="preserve">:Vaatan, et sa oled asjalik toimetaja -  kas ehk pakuks huvi, kui ma su administraatorikandidaadiks esitaks? Ehk siis kas on tulnud ette olukordi, kus leiad, et veidi lisavahendeid kuluks ära? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. detsember 2018, kell 21:35 (EET)
::Hästi, kui saan jätkata nagu seni. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 14. detsember 2018, kell 20:05 (EET)
----
Oled nüüd administraator. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. detsember 2018, kell 21:45 (EET)
----
Blokeerida pole tarvis, kui soditud on üht lehte ja eriti kui sodimisest on juba tükk aega möödas, nii nagu näiteks [[Eri:Kaastöö/91.129.102.252|selle kasutaja]] puhul. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. veebruar 2019, kell 22:19 (EET)
:Kui kaua on tükk aega? Blokeerisin kohe, kui märkasin. Minu arvates tuleb sodijale mõista anda, et niisugune asi on talumatu. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 6. veebruar 2019, kell 15:05 (EET)
:: Võib-olla pool tundi, võib-olla tund. Siis on sodija ilmselt Vikipeediast juba läinud. Üldiselt tuleks blokeerida, kui sodimismuudatusi tehakse järjepanu (lühikese aja jooksul või kui samalt IP-aadressilt tullakse teatud aja järel uuesti sodima) ja sodija on vaja siis lihtsalt peatada. Blokeerida ei tuleks karistamise eesmärgil (vt [[Vikipeedia:Administraatorid#Blokeerimine|siit]] ja inglise keeles pikemalt [[:en:WP:NOPUNISH|siit]]). Eks enamik sodijad teab isegi, et nende tegevus pole mõistlik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 6. veebruar 2019, kell 19:41 (EET)
:::Tahaksin uuesti sellele tähelepanu juhtida. Kui sodija on teinud ainult 1-2 muudatust ja sellest on juba üle tunni möödas, siis pole mõtet blokeerida, suure tõenäosusega ta ei saa blokeerimisest teada ja isegi kui saab, ei avalda see talle tõenäoliselt seda mõju, et ta tulevikus rohkem ei sodi. Blokeerimise mõte on sodija tegevuse katkestamine, et vähendada koristajate tööd sodija edaspidiste muudatuste tagasipööramisel olukorras, kus tema tegevus on kestev. Kui ta on juba läinud, pole midagi katkestada. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 24. jaanuar 2021, kell 15:47 (EET)

== Jeesus ==

Tänud Jeesuse artiklit kohendamast ja oled oodatud materjali lisama. Leian, et see artikkel vajaks Eesti Vikipeedias põhjalikumat arendamist, samas igal konfessioonil eri dogmaatiline nägemus, et mõistlik dogmaatik apuhul märkida, mida üks või teine konfessioon asjast arvab. [[User:Kask|&lt;span style=&quot;color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C&quot;&gt;'''Kalev Kask'''&lt;/span&gt;]] 24. märts 2019, kell 14:38 (EET)

== Proof-reading ==

[https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Puti_Kaisar-Mihara&amp;type=revision&amp;diff=5278580&amp;oldid=5278431 Indoneeslane], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Minangkabaud&amp;type=revision&amp;diff=5277199&amp;oldid=5277148 Minangkabaud], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Minangkabau_m%C3%A4gismaa&amp;type=revision&amp;diff=5278435&amp;oldid=5278425 Minangkabau mägismaa]. Aitäh!!! Ma räägin eesti keelt halvasti. On vaja õppida. Your revisions are not minor (''pisika'', ''pisiparandus'')! Thanks a lot for your help and translation from German. I was not sure that &quot;Minangkabau by ethnicity&quot; = &quot;tema isa on rahvuselt minangkabau&quot; (instead of ''minangkabaulane'': just as ''eestlane'', ''ungarlane'', ''leedulane'' and so on). As I didn't want to spoil etwiki, I decided to ask [[Kasutaja:Andres|Andres]] for a word of advice: &quot;minangkabau&quot; or &quot;minangkabaulane&quot;? He doesn't feel like to answer although it does not take much time to translate one (!) word into Estonian. Than you. Also I'm going to create articles about [[Padang]], [[Lääne-Sumatra|West Sumatra]] and {{ill|en|bule|bule}} when I manage to write them in Estonian. In opposition to &quot;[[tibla]],&quot; the word ''bule'' is not a pejorative [https://www.quora.com/An-Indonesian-student-called-me-bule-Is-it-offensive because MOST Indonesians treat “bule” as celebrities]. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 15. aprill 2019, kell 00:09 (EEST)
:Thanks! In my opinion You are pretty good in Estonian. Anyway, I am always ready to help. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 15. aprill 2019, kell 18:29 (EEST)

== Pea vs. peavaimulik ==

Kirikul on peavaimulik, mitte pea. Viimane on kõnekeelne väljend. Miks eelistada kõnekeelt? 
http://www.eoc.ee/vaimulik/charalambides-stefanus/ {{allkirjata|Octagon11|15. aprillil 2019}}
:Kust võtad, et kõnekeele? Vt [https://kn.eki.ee/?Q=pea siit] 3. piltl juht, valitseja; eestvedaja, pea- v ninamees; nt kroonitud pea, riigipea, katoliku kiriku pea, lasterikka perekonna pea, filosoofiakoolkonna pea jne. Need on eesti keeles tavalised sõnad, peavaimulik seevastu ebatavaline [https://kn.eki.ee/?Q=peavaimulik vt siit], kuulen esimest korda. Normeeritud kirjakeele aluseks on ÕS. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 16. aprill 2019, kell 15:56 (EEST)
: See, et ühe kiriku ühel lehel on kasutatud sõna 'peavaimulik', ei ütle laiemalt midagi. Isegi sama kiriku sees võib kohata erinevat lähenemist. 'Kirikupea' ja 'xxx kiriku pea' on aktsepteeritud kõnepruuk nii tava- kui religioosses oskuskeeles, seda ei saa kindlasti nimetada kõnekeelseks väljendiks. -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 16. aprill 2019, kell 16:14 (EEST)
::Peapiiskop, peadiakon. Nõustun eelkõnelejaga, et selles vallas ei ole väga süstemaatiliselt asjale lähenetud. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 19. aprill 2019, kell 08:31 (EEST)

==Tulekahju puhkemisega==
nt ka &quot;see asi&quot;, et kui põleng sai alguse remondilifti elektriühendus(t)e lühisest, siis lühisest lahtise (kahju)tuleni on omajagu aega, sõltuvalt konkreetsest olukorrast, ''IMHO'', ja eks siis ootame ametlikku avaldust.°—°&amp;#160;Pietadè 17. aprill 2019, kell 20:21 (EEST)

==Ühe vana asja asjus==
Tänan 2013. aastal artikli &quot;[[Tehnika]]&quot; täiendamise eest Ristheina tsitaadiga! Kuriuss 24. aprill 2019, kell 22:11 (EEST)
:Tänan tänamast! [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. aprill 2019, kell 19:31 (EEST)

==Nimede/nimetuste tõlkimine==
Oled ümber nimetanud [[Bank of China Tower|Hiina panga hoone]] artikli - küsiksin, miks peaks jääma ingliskeelne? --[[Kasutaja:.Toon|.Toon]] ([[Kasutaja arutelu:.Toon|arutelu]]) 31. mai 2019, kell 10:02 (EEST)
:Nii on ka enamikus muukeelsetes vikipeediates. Võõrkeelseid nimesid ei tõlgita. Vt [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&amp;id=56 Võõrkeelsed nimed ja pealkirjad eesti tekstis]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 31. mai 2019, kell 15:49 (EEST)

==106 meetri vs 106-meetri kõrgune==
Kõlab justkui '''sadakuus meetri kõrgune''' ''vs'' '''sajakuue meetri kõrgune'''. Ons 106 meetri kõrgune kindlasti õigem? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 12. august 2019, kell 16:53 (EEST)
:Õige on 106 meetri kõrgune (106 m kõrgune) ja 106-meetrine. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 12. august 2019, kell 17:08 (EEST)

== Tere ==

Vaadake üle artikkel [[Talk box]] ja parandage keeleliselt, kui suudate. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 16. august 2019, kell 14:15 (EEST)
:Tegin seda. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 16. august 2019, kell 18:18 (EEST)
:: {{ping|MoroccoCentral}} Kas &quot;Vaadake üle artikkel&quot; on eesti keel? Te [[Kasutaja:MoroccoCentral|kirjutate]], et eesti keel on teie emakeel. [[:pl:Slang młodzieżowy|Niezłe]] [[wikt:prank|pranki]]. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 30. september 2019, kell 17:18 (EEST)

==Kustutamislogi==
Palun jälgi, et kustutamislogisse ei jääks näha artikli sisu, kui selles on kohatuid märkusi reaalsete isikute aadressil. Soovitan kasutada sätet &quot;Eemalda automaatne kustutamise põhjus...&quot; (Eelistused &gt; Tööriistad). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 28. august 2019, kell 20:49 (EEST)
:Hästi. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 28. august 2019, kell 21:09 (EEST)

==Viited==
Kas te palun täpsustaksite, kuhu veel [https://et.wikipedia.org/wiki/Virgo_Siil selles artiklis] viiteid soovite? Kas teil on alust arvata, et mõni fakt artiklis ei vasta tõele? Kuriuss 22. oktoober 2019, kell 13:41 (EEST)
:Lisasin toimetamismärkuse, viidete puudumise märkust pole ma lisanud. Vt [[Eri:Erin/5472914]]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 22. oktoober 2019, kell 16:23 (EEST)

==Riigikogu ja riigikogu==
''Riigikogu on asutuse nimi, seepärast suure tähega''
: Väikese tähega ''riigikogu'' kohta: [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&amp;id=98 keelenõu], [http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=riigikogu&amp;F=M ÕS]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. oktoober 2019, kell 20:10 (EEST)
::Tänan, võtan teadmiseks. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. oktoober 2019, kell 20:20 (EEST)

==Piltide suurus==
Tegid ühe pildi pisikeseks, artiklis [[Erak]]. Tunnen huvi, et kas meil on mingi reegel, et suuremaid pilte ei või olla? --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 2. november 2019, kell 11:54 (EET)
:Pildil klõpsates saab igaüks seda vaadata ju nii suurelt kui tahab? Mida teised asjast arvavad, näiteks [[Kasutaja:Pikne|Pikne]]? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 2. november 2019, kell 15:16 (EET)
Mõnikord võiks mõni pilt ka suurem olla, kas siis lihtsalt ilu pärast või vahelduse mõttes, aga vahel ka vajaduse tõttu, et ilma pildil klõpsamata oleks kohe kõik vajalik nähtav. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 2. november 2019, kell 15:32 (EET)
:Üldjuhul on tekst artikli informatiivsem osa ja see, mille pärast artikkel üldse siin eksisteerib. Lihtsalt ilu või vahelduse pärast pildi esiletoomist ma seepärast ei poolda. Võib-olla on see aga õigustatud juhul, kui pilt on väga informatiivne (nt mõni skeem), pisema pildi pealt pole hästi aru saada, millega tegu ja suur pilt ei hakka teksti lugemist segama. Kõnealune pilt ja artikkel minu meelest vast vastab kahele viimasele kriteeriumile, aga mitte esimesele.  --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 2. november 2019, kell 17:14 (EET)
::Hästi öeldud, minu meelest võiks ka pilt siis suurem olla, kui vastab viimasele ja ükskõik millisele kahest esimesest kriteeriumist. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. november 2019, kell 17:27 (EET)
: Tehnilise poole pealt niipalju, et kui jätta pildi suurus artikli koodis sedasi eraldi sisestamata, siis saab iga kasutaja muuseas eelistuste all määrata, kui suurelt talle pisipilte näidatakse. Sellepärast ka ei tuleks mõjuvama põhjuseta standardsest laiusest erinevat laiust määrata. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. november 2019, kell 18:49 (EET)
: Lisaks, kui originaali laiuse/pikkuse suhe on nt 2/1, siis moonutab sundlaiuse &quot;600x600px&quot; sissekirjutamine originaali.✅&amp;#160;Pietadè 2. november 2019, kell 18:57 (EET)
:: See viimane ei ole õige. Eelmises redaktsioonis, kus oli suurus nii määratud, on külgede suhe sama: [[Eri:Püsilink/5479782]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. november 2019, kell 21:56 (EET)
Tänan arvamuste ja info eest. Oleks hea, kui pilte ei tehtaks pisikeseks lihtsalt niisama. Küllap on artikli kirjutaja või pildi ülespanija ikka teadlik, mida ta teeb ja küllap on pildi suurusel ka mingi otstarve ja mõte. Vajaduse korral saab arutelu-lehel ju alati üle küsida. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 3. november 2019, kell 04:38 (EET)
:Ma ei muutnud pilti pisemaks &quot;lihtsalt niisama&quot;, selleks oli ikka põhjust. Esiteks tükeldas sellise suurusega pilt artikli teksti ja teiseks, nagu juba ütlesin, saab pildil klõpsates igaüks seda vaadata just nii suurelt kui meeldib. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 3. november 2019, kell 16:52 (EET)
Jah, see on tõsi, et erinevate brauseritega, erinevate op-süsteemidega või erinevate ekraanisätetega, rääkimata veel mobiilivaatest, võib visuaal olla 
üpriski erinev. Ühele võib kõik tunduda normaalne, aga vabalt võib see mõnes teises masinas olla häiriv. Eriti veel siis, kui pilt on paigutatud nii, et tekst seda ümbritseb. Seepärast ikka vist on kõige lollikindlam kasutada pisipilte ääres või galeriid artikli lõpul. Kui aga tõesti vaja, näiteks mingi selgitava skeemi või plaani puhul, siis oleks vist mõistlik paigutada suur pilt teksti vahele.--[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 4. november 2019, kell 07:17 (EET)

== ??? ==

Why did you take out my link from the [[Szentendre]] page? It is an Inter-wiki link, that Museum is famous but it has only 2-3 foreign language sites and who will any time make an Estonian page for it? [[Kasutaja:Kapeter77|Kapeter77]] ([[Kasutaja arutelu:Kapeter77|arutelu]]) 28. november 2019, kell 02:13 (EET)
:Sorry, but in Estonian Wikipedia we generally avoid directing readers to a page that many of them will not understand. I added the name of the museum Szentendrei Szabadtéri Néprajzi Múzeum in parentheses. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 28. november 2019, kell 10:44 (EET)

==Õigeusk==

Tahtsin Sind tänada töö eest, mida oled õigeusu-teemaliste artiklitega teinud. Olen siin paar korda mõelnud, et võiksime mõned nirus seisus artiklid (nt [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]], [[Õigeusu kirik Eestis]] jms) ühiselt ette võtta ja korda teha, aga asi kipub selle taha jääma, et mul endal pole piisavalt aega järjepidevalt ja süsteemselt tegeleda nende teemadega. Tegelikult on siin teisigi üsna asjalikke õigeusu teemast huvitatud autoreid ja toimetajaid, veidi koordineeritult tegutsedes saaks seda valdkonda siin kenasti korrastada. Aga jah, hetkel see rohkem selline unistus. :) -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 6. jaanuar 2020, kell 09:55 (EET)
:Tänan! Parandan ja kohendan tasapisi, kus vigu ja puudusi märkan. Süsteemselt sellega tegelemiseks pole mul samuti paraku aega. Hoian aga artiklitel edaspidigi silma peal. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 7. jaanuar 2020, kell 16:39 (EET)

== Sa peaksid minu ees vabandama. ==

Ma ei saa aru, miks sa kustutasid mu panuse, kõik mida ma kirjeldasin on objektiivsed faktid, sa ei tohiks seda teha. Sa teed seda ainult selleks, et ma tunnen, et sa kuritarvitada oma õigusi, ja sa tegelikult ei püüa teenida wikipedia.Ma olen hiinlane. See, mida ma kirjeldan, on objektiivne fakt. Nii vara kui kümme aastat tagasi, Hiina majanduse hüppasin maailma suuruselt teine. Hiina armee, millest ma räägin, on ka objektiivne ja tõene. Ma ei saa aru, miks keegi mu panuse kustutas. Hiina on nüüd väga tugev ja Hiina on pühendunud piirkondliku vaesuse vastu võitlemine. Ma olen vihane, et minu panuse pahatahtlik kustutamine inimesele, kes peaks minu ees vabandama. Kui sa ei vabanda minu ees ja ei saa minu toimetaja tagasi asja juurde, ei aita ma enam Eesti wikipedia. [[Kasutaja:Assifbus|Assifbus]] ([[Kasutaja arutelu:Assifbus|arutelu]]) 14. veebruar 2020, kell 02:34 (EET)
:Kahju küll, ent viitamata ja arusaamatud masintõlked lähevad kustutamisele, pahatahtlikkust pole vaja siin otsida. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 14. veebruar 2020, kell 10:35 (EET)

== Lõbudest ==
See „[[Maiste naudingute aed|lõbuaia]]“ esilõigu 2. lause ei õnnetunud mul endal alul kuigi hästi (kuninga õlivärvid jms), seega palusin abi käesoleva andmekogu tunnustatuimalt eesti keele spetsialistilt, kelle versiooni siis copy/paste'isingi... ;-)&lt;br /&gt;Ja, kas triptühhon on ikka rangelt 3-osaline teos? Eelnimetatud ‘aed’ moodustaks sel juhul mis osa(d)? ...;-), ja, kui see &quot;asi&quot; on ruumi keskel, avatud/avamata tiibadega &quot;kukeldes&quot;, mõnikord on, siis...[[Kasutaja:Pietadè|✅ Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 7. märts 2020, kell 20:14 (EET)
:Ma ei saa su küsimusest aru. Triptühhon on definitsiooni järgi kolmeosaline kunstiteos, siin ei ole midagi vaielda. Hieronymus Boschi maal &quot;[[Maiste naudingute aed]]&quot; on triptühhon, vt ka teiste vikipeediate artikleid. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 8. märts 2020, kell 18:13 (EET)
:: Ja mitmes osa on siis see külgtahvlite tagaküljel olev kujutis, mille kokkupandud kujutis on artikli paremas servas? [[Kasutaja:Pietadè|✅ Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 8. märts 2020, kell 19:48 (EET)
::: See on eraldi maal, sellel on teine teema ja see koosneb kahest osast, see ei ole triptühhon. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 8. märts 2020, kell 20:33 (EET)

== [[Eri:Kaastöö/Sageilol]] ==

Hello, I think the contribs in title deserve admin's attention, please kindly check it, thanks. --[[Kasutaja:Hamish|Hamish]] ([[Kasutaja arutelu:Hamish|arutelu]]) 21. mai 2020, kell 18:16 (EEST)
:Blocked already. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 21. mai 2020, kell 19:06 (EEST)

== VNFSV Ülemnõukogu ==

Ehk kommenteerid natuke pikemalt: ''22.05.2020, kell 14:10 Ursus scribens kustutas lehekülje VNFSV Ülemnõukogu (peaks olema eraldi artikkel Vene NFSV Ülemnõukogu)''? Inglise ja vene Vikis on nad samad artiklid igatahes: [[:ru:Верховный совет России]], [[:en:Supreme Soviet of Russia]]. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 24. mai 2020, kell 07:53 (EEST).
:Vt [[Arutelu:Venemaa Föderatsiooni Ülemnõukogu]]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. mai 2020, kell 17:41 (EEST)

== Tere. ==

[[Ava Max]], [[In This Moment]], [[Samasooliste abielu Costa Ricas]] - kui viitsite, siis aidake keeleliselt parandada.
[[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 5. juuni 2020, kell 14:47 (EEST)

==Translation request==
Hello.

Can you translate and upload the article [[:en:Azerbaijan Democratic Republic]] in Estonian Wikipedia?

Yours sincerely, [[Kasutaja:Karalainza|Karalainza]] ([[Kasutaja arutelu:Karalainza|arutelu]]) 3. juuli 2020, kell 16:45 (EEST)

== 99-66 ==

Lepinguliste kohustuste (ja mitte ainult) tõttu olen „sunnitud“ järgima [https://publications.europa.eu/code/et/et-4100100.htm#1016 eesti eesti keele asjatundjate teadmiste najal kehtestatud kirjakeele reegleid] (vähemalt alates 1990ndatest), nt Vikipeedia loetavust arvesse võttes lasub mul seega tahtmatult kohustus mitte levitada keele valekasutust; lisaks tõstatub ka teema kõrgema [https://akit.cyber.ee/term/72-access-right#t_72 pääsuõigusega] inimese &quot;teravdatud tähelepanu&quot; kohta «alama» klassi kaastöötajate vastu, usu mind, see ei rõõmusta; u 132 aasta 45 nädala ja viie sekundilise eluea (mõningate puuliikide eluea skaala võrdluses) jooksul kogutu annab ehk jõudu, aga, tähtsamaks pean teabejagamist...[[Kasutaja:Pietadè|—Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 19. juuli 2020, kell 03:10 (EEST)
:Viisin selle küsimuse [[Vikipeedia:Üldine arutelu|Üldisesse arutellu]]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 19. juuli 2020, kell 13:08 (EEST)

== Mis värk sul nende juutidega on? ==

Miks on kohutavalt oluline hakata järsku ühe poliitiku puhul väidetavat juudi päritolu esile tõstma? Miks on see eriti tähtis, et üks esivanematest oli juut, samas kui ülejäänud esivanemate rahvusliku või usulisse kuuluvuse vastu ei tunne me mingit huvi? Või on nüüd mingi uus üleüldine tegevusprogramm, et tuleb biograafiaartiklites välja selgitada ja ära tähistada kõik juudid, sest...? Ma saan aru, miks kõmulehed kellegi juudi päritolust huvitavad - seal püütakse midagi otse ütlemata poliitikut oma &quot;erihuvidega&quot; lugejate silmis häbimärgistada. Aga miks selline kõmu, mis ei pärine isegi mitte soliidsest allikast, peaks ilma ühegi viitetagi igal juhul raudselt entsüklopeediaartiklis seisma? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 23. september 2020, kell 15:06 (EEST)
:Ei saa aru. Kellest on jutt? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 24. september 2020, kell 20:35 (EEST)
::Seda ma vaatan jah, et [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Angela_Merkel&amp;type=revision&amp;diff=5718553&amp;oldid=5718545 ei paista hästi saavat]. Tuli anonüüm, lisas väite Merkeli juudi päritolu kohta, viidates üksnes lingiga muudatuse kokkuvõttes, mitte tekstis. Sattusin selle peale, kustutasin ära. Tulid sina ja leidsid, et niisugune väide on kohutavalt oluline ja asjakohane, olgu viide või ärgu olgu, ja pöörasid kustutuse tagasi. Ma tahaksin nüüd teada, kas sa saad aru, mida teed, ja oskad seda põhjendada. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. september 2020, kell 00:07 (EEST)
:::Pöörasin redaktsiooni tagasi kirjavea pärast, mille tegid: [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Angela_Merkel&amp;diff=next&amp;oldid=5718544 juudi oäritolu &gt; juudi päritolu]. Kõik muu on sinu enda väljamõeldis. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. september 2020, kell 20:41 (EEST)

==Kummaline parandus==
Kui filmi põhipealkirja &quot;&quot;Hukkunud Alpinisti&quot; hotell&quot; kõrvale oli lisatud &quot;ka &quot;Hukkunud Alpinisti hotell&quot;&quot;, siis ka-variant tähendas seal, et kuna ortograafiareeglid on vahepeal muutunud, kasutatakse selle filmi pealkirja tänapäeval ka kujul &quot;Hukkunud Alpinisti hotell&quot;, ja see on loomulik. Kusjuures ka Eesti Filmi Andmebaasis on filmi pealkiri samuti kujul &quot;Hukkunud Alpinisti hotell&quot;. Minu arvates on Teie parandus ehk selle ka tegelikult kasutatava alternatiivvariandi kustutamine põhjendamatu. 
Kuna topeltjutumärkideta (ehk tänapäevase grammatikaga) pealkirjavarianti on tänapäeval kirjakeeles üsna ulatuslikult kasutatud (seda on kasutatud ka kultuurilehes Sirp, nt https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/sex-drugs-oudusfilmid/, https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/rakkautta-anarkiaa-festivalil-saab-nautida-eesti-filme-ja-muusikat/, https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/balti-teadvus-ja-balti-teadus/, https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/hoffi-elutooauhinna-saab-priit-vaher/, https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/valguse-ja-varju-maailm/ jne, peaks see variant ikkagi filmi põhipealkirja kõrval märgitud olema. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 27. oktoober 2020, kell 18:47 (EET)
:Hea Kuriuss! Märkasin viimase redaktsiooni puhul üksnes tekkinud loogikaviga ja selgitasin seda resümee põhjenduses: kui Strugatskite romaani pealkiri on &quot;&quot;Hukkunud Alpinisti&quot; hotell&quot;, siis ei saa ''samanimelise'' filmi pealkiri olla &quot;Hukkunud Alpinisti hotell&quot;. Ilmselt oleks lahenduseks pikem selgitus sulgudes: kuna ortograafiareeglid on vahepeal muutunud, kasutatakse selle filmi pealkirja tänapäeval ka kujul &quot;Hukkunud Alpinisti hotell&quot;. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 27. oktoober 2020, kell 19:30 (EET)
:: Ma ei tea, kas kirjavahemärkide rolli tekstilt sarnastes pealkirjades on mingite reeglitega sätestatud, aga on üsna kindel, et pealkirjas on primaarsed sõnad, mitte see, kas seal lõpus on küsimärk või hüüumärk või keskel koma või semikoolon või ühed või kahed jutumärgid või üldse mitte jutumärke. Enamasti mõeldakse ikkagi samanimelist teost, olgu pealkirja kuju näiteks &quot;Nu, pagadi!&quot;, &quot;Nu pagadi!&quot;, &quot;Nu, pagadi&quot; või &quot;Nu pagadi&quot; (muidugi on üksikuid erandeid, kus lõpumärk just eristabki teose osi või teoste omavahelist järgnevust). Kui vaatate näiteks Esteris ühe teose eri aastatel ilmunud pealkirju, võib päris sageli näha, et on kasutatud pisut erinevaid kirjavahemärke või suurtähestust. Neid võib siiski lugeda sama teose samadeks pealkirjadeks, sest sisuliselt on pealkiri sama, pisike erinevus on ainult vormis/vormistuses. Näiteks ka &quot;Põrgupõhja uus Vanapagan&quot; esineb mõnes trükis või variandis ka kujul &quot;Põrgupõhja uus vanapagan&quot;, ehkki mõeldud on ikka üht ja sama Tammsaare teost või selle lavastust. Tõsi, üks drastilisemaid näiteid, mille puhul võiks kange tahtmise korral kõne alla tulla vaidlus, on tähemuudatus sama teose pealkirjades, näiteks &quot;Lumivalgeke&quot; ja &quot;Lumivalguke&quot; – selge see, et valgukesega pole mõeldud proteiinikest, vaid sama pealkirja kunagist kirjapilti. Kui sama teose pealkiri oleks &quot;Kahvanäoke&quot; või &quot;Jäätütreke&quot;, oleks tegu hoopis teiste pealkirjadega. Aga kindlasti ei ole tegu hoopis teiste pealkirjadega &quot;&quot;Hukkunud Alpinisti&quot; hotelli&quot; ja &quot;Hukkunud Alpinisti hotelli&quot; korral. Ma võin sõna &quot;samanimeline&quot; ju artiklist välja visata, aga tegelikult kasutatavat filmi pealkirjavarianti ei ole mitte mingil juhul õige samast filmist rääkivast artiklist välja visata. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 27. oktoober 2020, kell 21:32 (EET)

== Please block! ==

Hi, I am Tmv. This is a troll user : 
* [[Eri:Kaastöö/2A02:1206:4538:F300:8D51:E5D3:D66C:33A5|2A02:1206:4538:F300:8D51:E5D3:D66C:33A5]]
Please block him/her. --[[Kasutaja:Tmv|Tmv]] ([[Kasutaja arutelu:Tmv|arutelu]]) 16. juuli 2021, kell 14:20 (EEST)

== Kuu vikipedist ==

Tere! 

Palju õnne kuu vikipedisti tiitli eest! Selleks, et saaksin sulle saata ka pisikese auhinna, siis palun võta minuga ühendust kaebi@wikimedia.ee.
--[[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 12. august 2021, kell 11:45 (EEST)

== Admin? ==

Hei, näen et oled kogenud kasutaja, kas sa oled admin? Võiksid sellele artiklile IP-kaitse peale panna: [[Torgsin]]. Seal on keegi troll tüütuseni möllama hakanud [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Torgsin&amp;diff=5959402&amp;oldid=5959370], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Torgsin&amp;diff=5959046&amp;oldid=5959029], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Torgsin&amp;diff=5959219&amp;oldid=5959218], kelle IP kogu aeg vahetub. EN-Wikis igatahes on nn semi-protexction olemas, mis anononüümsetel kasutamise peatab. Esitasin artikli just siia: [https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Heade_artiklite_kandidaadid#Torgsin], aga seda ei saa ju hinnata kui keegi pidevalt ulakusi teeb.[[Kasutaja:Paremäärmuslane|Paremäärmuslane]] ([[Kasutaja arutelu:Paremäärmuslane|arutelu]]) 10. september 2021, kell 18:49 (EEST)
: Artikleid lukustatakse lühemaks ajaks ulatusliku ja korduva vandalismi või redigeerimissõja peatamiseks. Ma ei näe siin praegu seda. Kõigil on õigus artiklis parandusi teha, kui vaja, vaieldakse asjad selgeks artikli arutelulehel. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 11. september 2021, kell 10:25 (EEST)
:: See keegi on ikkagi ülepäeviti muudatusi teinud, ja need muudatused pole teps mitte parandused, kuna vähendasid artikli neutraalsustaset. Seda võib siiski redigeerimissõjaks pidada. Lukustasin artikli registreerimata kasutajatele nädalaks, ehk aitab. Kui ei, vaatame edasi. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. september 2021, kell 07:07 (EEST)

==Keeletoimetamistalgute žüriisse?==
Tere! 1. detsembril algavad uued keeletoimetamistalgud, mis kestavad 14. märtsini. Kas oleksite nõus tulema talgute žüriisse? Žürii kibedam tööaeg on aprill, kui pisteliselt artikleid üle vaatame ja parimaid järjestame. [[Kasutaja:Annn|Annn]] ([[Kasutaja arutelu:Annn|arutelu]]) 22. november 2021, kell 09:54 (EET)
: Tere! Teie pakkumine on mulle suureks auks, ent kahjuks pean ma mõjuval põhjusel ära ütlema. Loodan, et leiate kellegi teise. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 22. november 2021, kell 13:31 (EET)
:: Aitäh kiire vastuse eest! Jätkan otsinguid. [[Kasutaja:Annn|Annn]] ([[Kasutaja arutelu:Annn|arutelu]]) 23. november 2021, kell 10:54 (EET)

== How we will see unregistered users ==

&lt;div lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot; class=&quot;mw-content-ltr&quot;&gt;
&lt;section begin=content/&gt;
Hi!

You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki.

When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed.

Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help.

If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]].

We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January.

Thank you. 
/[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]&lt;section end=content/&gt;
&lt;/div&gt;

4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&amp;oldid=22532508&quot;. --&gt;
: Thanks for letting me know. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 12. jaanuar 2022, kell 20:54 (EET)

== Kasutaja 193.40.12.10 blokeerimine ==
Ursus scribens blokeeris kasutaja 193.40.12.10 aegumistähtaeg 1 nädal &lt;br&gt;
% host 193.40.12.10 &lt;br&gt;
10.12.40.193.in-addr.arpa domain name pointer sein.ut.ee &lt;br&gt;
- see on Tartu Ülikooli proksi, millel võib olla sadu kasutajaid. [[Eri:Kaastöö/2001:BB8:2002:4800:52E5:49FF:FEC9:AF72|2001:BB8:2002:4800:52E5:49FF:FEC9:AF72]] 4. veebruar 2022, kell 13:34 (EET)
: Sellise aadressi, kust ei käida ainult sodimas, võiks küll blokeerida lühemaks ajaks. Ja kuna blokeerimise hetkeks oli antud juhul sodimisest juba tund aega möödas, siis pigem polnudki enam mõtet blokeerida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 4. veebruar 2022, kell 18:51 (EET)
:: Blokeerisin taunitava käitumise - isikliku rünnaku, mitte sodimise pärast. Ja kuidas võin ma teada, kes ühe IP-aadressi taga peitub? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 4. veebruar 2022, kell 20:13 (EET)
::: Olgu, aga see, mil moel IP-aadressi kasutaja Vikipeediat parasjagu häiris, ei muuda iseenesest asja. Üldiselt ei teagi ja tuleb eeldada, et hiljem on sama IP-aadressi taga juba keegi teine. Iseasi, kui kaastöö järgi on näha, et seni on üht IP-aadressi kasutanud tõenäoliselt üks kasutaja ning kui see üks kasutaja on korduvalt sodimas käinud, siis on põhjust pikemaks ajaks blokeerida. Antud juhul on kaastööst näha, et selle IP-aadressi alt on tehtud üsna sageli erisuguseid parandusi, mis pole ebasoovitavad. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 4. veebruar 2022, kell 20:45 (EET)
:::: Mis on lahendus? Blokeering maha võtta ja rünnatud isikuartikkel kaitse alla võtta? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 4. veebruar 2022, kell 23:15 (EET)
::::: Tühistamist võib iseenesest ka lahenduseks pidada. Kui järjepanu sama lehte soditakse, siis jah, võib ka kaitsta mõneks ajaks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. veebruar 2022, kell 15:06 (EET)
:::::: Miks lehte kaitsta? Sest muud meetmed turvamiseks pole kohased. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 8. veebruar 2022, kell 18:55 (EET)

== Kasutaja Metzziga blokeering ==
Ursus scribens blokeeris kasutaja Metzziga 1 päevaks (sodimine). Metzziga pole sodimisega tegelenud, vastupidi ta kõrvaldas sodimise tagajärgi, kasutaja &quot;Tõnu Kark&quot; poolt tehtud sodimise artiklis [[Maa]]. (vaata https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kaast%C3%B6%C3%B6/Metzziga). --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. märts 2022, kell 16:37 (EET)
Seetõttu eemaldasin blokeeringu. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. märts 2022, kell 16:41 (EET)
: Tänan tähelepanu juhtimast! Omateada blokeerisingi Metzziga palve peale kasutaja &quot;Tõnu Kark&quot;. Ju olin tähelepanematu. Palun vabandust! [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 7. märts 2022, kell 18:24 (EET)

Pole hullu - eks tegijal juhtub ja sel päeval kolistas trolle palju ringi. Vabandus vastu võetud :) [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 9. märts 2022, kell 13:57 (EET)

== Taksonitabelid ==

Mis nende kahe artikli taksonitabelitega valesti oli? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 29. aprill 2022, kell 17:13 (EEST)
: Oi, palun vabandust. Valesti polnud midagi, näpuvääratus ilmselt. Pöörasin tagasi. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 29. aprill 2022, kell 18:01 (EEST)

== [[Debjossõ rajoon]] ==

Герб муниципального  образования «Дебесский район» представляет собой щит в червленом поле, пониженная серебренная стрела в поле, окруженная ветками золотой ленты, образующими подобие положенной на бок цифры 8, или математического знака ∞, сопровожденная вверху золотой височной подвеской Шунды-Мумы (Мать Солнца) – стилизованным изображением женщины, держащей в поднятых вверх руках полукольцо с шаром на нем[https://debesy.udmurt.ru/city/gerb/index.php]. [[Kasutaja:Чердынь|Чердынь]] ([[Kasutaja arutelu:Чердынь|arutelu]]) 21. mai 2022, kell 18:29 (EEST)
:OK. Reverted. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 21. mai 2022, kell 20:15 (EEST)

== Borgward ==

@[[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]]  tere, tänan teid artikli mõningate osade parandamise eest. kas oskad parandada viiteid sinise numbriga artikli vastavale osale ja numbril klikkides kuvatud viidet. aitäh. [[Kasutaja:SSHTALBI|SSHTALBI]] ([[Kasutaja arutelu:SSHTALBI|arutelu]]) 28. juuli 2022, kell 12:54 (EEST)
:Tere! Viitamist vaata artikli [[Vikipeedia:Viitamine]] alajaotuses Viitamise tehnika. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 28. juuli 2022, kell 13:19 (EEST)

== Katkevad lingid ==
Kui teisaldad õigele nimekujule ja kustutad vale nimekujuga lehekülje, siis palun paranda katkevad lingid. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:09 (EEST)
:Seda ma Golitsõnite baroki puhul oma arust ka tegin. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:17 .(EEST)
:: Ei teinud, vähemalt mitte kõigi linkidega, ja sõjaväelennuvälja puhul ka mitte. Hea, et see Sul meeles on, ma igaks juhuks ütlesin. Mõni asi jääb ikka kogemata tegemata. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:21 (EEST)

Sa tegid seda jälle. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2022, kell 01:31 (EEST)
:Parandasin vigaseks muutunud siselingid artiklis [[Moskva barokk]], rohkem selliseid artikleid polnud. Palun selgita, mida tähendab &quot;paranda katkevad lingid&quot;? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 2. august 2022, kell 09:45 (EEST)

Räägin kolmest artiklist, mis Sa teisaldasid keelelistel põhjustel. Kui Sa teisaldades ühtlasi kustutad lehekülje, millelt Sa teisaldad, siis lingid, mis läksid kustutatud leheküljele, ei tule kaasa. Ma saan aru, et Sa püüdsid need lingid parandada, aga millegipärast Sa kõiki ei parandanud. Muide, lingid tuleb parandada ka suunamistes. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2022, kell 10:20 (EEST)
:Aitäh! Siis tundub lihtsam ja kindlam teisaldamine ümbersuunamisega.:) [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 2. august 2022, kell 11:29 (EEST)</text>
      <sha1>nrpn6zfnw597gm0ya9uvoje6z6htre5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172475</id>
      <parentid>6172471</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T08:54:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Katkevad lingid */ Vastus</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="38092" xml:space="preserve">:Vaatan, et sa oled asjalik toimetaja -  kas ehk pakuks huvi, kui ma su administraatorikandidaadiks esitaks? Ehk siis kas on tulnud ette olukordi, kus leiad, et veidi lisavahendeid kuluks ära? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. detsember 2018, kell 21:35 (EET)
::Hästi, kui saan jätkata nagu seni. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 14. detsember 2018, kell 20:05 (EET)
----
Oled nüüd administraator. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. detsember 2018, kell 21:45 (EET)
----
Blokeerida pole tarvis, kui soditud on üht lehte ja eriti kui sodimisest on juba tükk aega möödas, nii nagu näiteks [[Eri:Kaastöö/91.129.102.252|selle kasutaja]] puhul. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. veebruar 2019, kell 22:19 (EET)
:Kui kaua on tükk aega? Blokeerisin kohe, kui märkasin. Minu arvates tuleb sodijale mõista anda, et niisugune asi on talumatu. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 6. veebruar 2019, kell 15:05 (EET)
:: Võib-olla pool tundi, võib-olla tund. Siis on sodija ilmselt Vikipeediast juba läinud. Üldiselt tuleks blokeerida, kui sodimismuudatusi tehakse järjepanu (lühikese aja jooksul või kui samalt IP-aadressilt tullakse teatud aja järel uuesti sodima) ja sodija on vaja siis lihtsalt peatada. Blokeerida ei tuleks karistamise eesmärgil (vt [[Vikipeedia:Administraatorid#Blokeerimine|siit]] ja inglise keeles pikemalt [[:en:WP:NOPUNISH|siit]]). Eks enamik sodijad teab isegi, et nende tegevus pole mõistlik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 6. veebruar 2019, kell 19:41 (EET)
:::Tahaksin uuesti sellele tähelepanu juhtida. Kui sodija on teinud ainult 1-2 muudatust ja sellest on juba üle tunni möödas, siis pole mõtet blokeerida, suure tõenäosusega ta ei saa blokeerimisest teada ja isegi kui saab, ei avalda see talle tõenäoliselt seda mõju, et ta tulevikus rohkem ei sodi. Blokeerimise mõte on sodija tegevuse katkestamine, et vähendada koristajate tööd sodija edaspidiste muudatuste tagasipööramisel olukorras, kus tema tegevus on kestev. Kui ta on juba läinud, pole midagi katkestada. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 24. jaanuar 2021, kell 15:47 (EET)

== Jeesus ==

Tänud Jeesuse artiklit kohendamast ja oled oodatud materjali lisama. Leian, et see artikkel vajaks Eesti Vikipeedias põhjalikumat arendamist, samas igal konfessioonil eri dogmaatiline nägemus, et mõistlik dogmaatik apuhul märkida, mida üks või teine konfessioon asjast arvab. [[User:Kask|&lt;span style=&quot;color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C&quot;&gt;'''Kalev Kask'''&lt;/span&gt;]] 24. märts 2019, kell 14:38 (EET)

== Proof-reading ==

[https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Puti_Kaisar-Mihara&amp;type=revision&amp;diff=5278580&amp;oldid=5278431 Indoneeslane], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Minangkabaud&amp;type=revision&amp;diff=5277199&amp;oldid=5277148 Minangkabaud], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Minangkabau_m%C3%A4gismaa&amp;type=revision&amp;diff=5278435&amp;oldid=5278425 Minangkabau mägismaa]. Aitäh!!! Ma räägin eesti keelt halvasti. On vaja õppida. Your revisions are not minor (''pisika'', ''pisiparandus'')! Thanks a lot for your help and translation from German. I was not sure that &quot;Minangkabau by ethnicity&quot; = &quot;tema isa on rahvuselt minangkabau&quot; (instead of ''minangkabaulane'': just as ''eestlane'', ''ungarlane'', ''leedulane'' and so on). As I didn't want to spoil etwiki, I decided to ask [[Kasutaja:Andres|Andres]] for a word of advice: &quot;minangkabau&quot; or &quot;minangkabaulane&quot;? He doesn't feel like to answer although it does not take much time to translate one (!) word into Estonian. Than you. Also I'm going to create articles about [[Padang]], [[Lääne-Sumatra|West Sumatra]] and {{ill|en|bule|bule}} when I manage to write them in Estonian. In opposition to &quot;[[tibla]],&quot; the word ''bule'' is not a pejorative [https://www.quora.com/An-Indonesian-student-called-me-bule-Is-it-offensive because MOST Indonesians treat “bule” as celebrities]. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 15. aprill 2019, kell 00:09 (EEST)
:Thanks! In my opinion You are pretty good in Estonian. Anyway, I am always ready to help. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 15. aprill 2019, kell 18:29 (EEST)

== Pea vs. peavaimulik ==

Kirikul on peavaimulik, mitte pea. Viimane on kõnekeelne väljend. Miks eelistada kõnekeelt? 
http://www.eoc.ee/vaimulik/charalambides-stefanus/ {{allkirjata|Octagon11|15. aprillil 2019}}
:Kust võtad, et kõnekeele? Vt [https://kn.eki.ee/?Q=pea siit] 3. piltl juht, valitseja; eestvedaja, pea- v ninamees; nt kroonitud pea, riigipea, katoliku kiriku pea, lasterikka perekonna pea, filosoofiakoolkonna pea jne. Need on eesti keeles tavalised sõnad, peavaimulik seevastu ebatavaline [https://kn.eki.ee/?Q=peavaimulik vt siit], kuulen esimest korda. Normeeritud kirjakeele aluseks on ÕS. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 16. aprill 2019, kell 15:56 (EEST)
: See, et ühe kiriku ühel lehel on kasutatud sõna 'peavaimulik', ei ütle laiemalt midagi. Isegi sama kiriku sees võib kohata erinevat lähenemist. 'Kirikupea' ja 'xxx kiriku pea' on aktsepteeritud kõnepruuk nii tava- kui religioosses oskuskeeles, seda ei saa kindlasti nimetada kõnekeelseks väljendiks. -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 16. aprill 2019, kell 16:14 (EEST)
::Peapiiskop, peadiakon. Nõustun eelkõnelejaga, et selles vallas ei ole väga süstemaatiliselt asjale lähenetud. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 19. aprill 2019, kell 08:31 (EEST)

==Tulekahju puhkemisega==
nt ka &quot;see asi&quot;, et kui põleng sai alguse remondilifti elektriühendus(t)e lühisest, siis lühisest lahtise (kahju)tuleni on omajagu aega, sõltuvalt konkreetsest olukorrast, ''IMHO'', ja eks siis ootame ametlikku avaldust.°—°&amp;#160;Pietadè 17. aprill 2019, kell 20:21 (EEST)

==Ühe vana asja asjus==
Tänan 2013. aastal artikli &quot;[[Tehnika]]&quot; täiendamise eest Ristheina tsitaadiga! Kuriuss 24. aprill 2019, kell 22:11 (EEST)
:Tänan tänamast! [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. aprill 2019, kell 19:31 (EEST)

==Nimede/nimetuste tõlkimine==
Oled ümber nimetanud [[Bank of China Tower|Hiina panga hoone]] artikli - küsiksin, miks peaks jääma ingliskeelne? --[[Kasutaja:.Toon|.Toon]] ([[Kasutaja arutelu:.Toon|arutelu]]) 31. mai 2019, kell 10:02 (EEST)
:Nii on ka enamikus muukeelsetes vikipeediates. Võõrkeelseid nimesid ei tõlgita. Vt [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&amp;id=56 Võõrkeelsed nimed ja pealkirjad eesti tekstis]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 31. mai 2019, kell 15:49 (EEST)

==106 meetri vs 106-meetri kõrgune==
Kõlab justkui '''sadakuus meetri kõrgune''' ''vs'' '''sajakuue meetri kõrgune'''. Ons 106 meetri kõrgune kindlasti õigem? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 12. august 2019, kell 16:53 (EEST)
:Õige on 106 meetri kõrgune (106 m kõrgune) ja 106-meetrine. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 12. august 2019, kell 17:08 (EEST)

== Tere ==

Vaadake üle artikkel [[Talk box]] ja parandage keeleliselt, kui suudate. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 16. august 2019, kell 14:15 (EEST)
:Tegin seda. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 16. august 2019, kell 18:18 (EEST)
:: {{ping|MoroccoCentral}} Kas &quot;Vaadake üle artikkel&quot; on eesti keel? Te [[Kasutaja:MoroccoCentral|kirjutate]], et eesti keel on teie emakeel. [[:pl:Slang młodzieżowy|Niezłe]] [[wikt:prank|pranki]]. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 30. september 2019, kell 17:18 (EEST)

==Kustutamislogi==
Palun jälgi, et kustutamislogisse ei jääks näha artikli sisu, kui selles on kohatuid märkusi reaalsete isikute aadressil. Soovitan kasutada sätet &quot;Eemalda automaatne kustutamise põhjus...&quot; (Eelistused &gt; Tööriistad). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 28. august 2019, kell 20:49 (EEST)
:Hästi. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 28. august 2019, kell 21:09 (EEST)

==Viited==
Kas te palun täpsustaksite, kuhu veel [https://et.wikipedia.org/wiki/Virgo_Siil selles artiklis] viiteid soovite? Kas teil on alust arvata, et mõni fakt artiklis ei vasta tõele? Kuriuss 22. oktoober 2019, kell 13:41 (EEST)
:Lisasin toimetamismärkuse, viidete puudumise märkust pole ma lisanud. Vt [[Eri:Erin/5472914]]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 22. oktoober 2019, kell 16:23 (EEST)

==Riigikogu ja riigikogu==
''Riigikogu on asutuse nimi, seepärast suure tähega''
: Väikese tähega ''riigikogu'' kohta: [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&amp;id=98 keelenõu], [http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=riigikogu&amp;F=M ÕS]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. oktoober 2019, kell 20:10 (EEST)
::Tänan, võtan teadmiseks. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. oktoober 2019, kell 20:20 (EEST)

==Piltide suurus==
Tegid ühe pildi pisikeseks, artiklis [[Erak]]. Tunnen huvi, et kas meil on mingi reegel, et suuremaid pilte ei või olla? --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 2. november 2019, kell 11:54 (EET)
:Pildil klõpsates saab igaüks seda vaadata ju nii suurelt kui tahab? Mida teised asjast arvavad, näiteks [[Kasutaja:Pikne|Pikne]]? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 2. november 2019, kell 15:16 (EET)
Mõnikord võiks mõni pilt ka suurem olla, kas siis lihtsalt ilu pärast või vahelduse mõttes, aga vahel ka vajaduse tõttu, et ilma pildil klõpsamata oleks kohe kõik vajalik nähtav. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 2. november 2019, kell 15:32 (EET)
:Üldjuhul on tekst artikli informatiivsem osa ja see, mille pärast artikkel üldse siin eksisteerib. Lihtsalt ilu või vahelduse pärast pildi esiletoomist ma seepärast ei poolda. Võib-olla on see aga õigustatud juhul, kui pilt on väga informatiivne (nt mõni skeem), pisema pildi pealt pole hästi aru saada, millega tegu ja suur pilt ei hakka teksti lugemist segama. Kõnealune pilt ja artikkel minu meelest vast vastab kahele viimasele kriteeriumile, aga mitte esimesele.  --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 2. november 2019, kell 17:14 (EET)
::Hästi öeldud, minu meelest võiks ka pilt siis suurem olla, kui vastab viimasele ja ükskõik millisele kahest esimesest kriteeriumist. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. november 2019, kell 17:27 (EET)
: Tehnilise poole pealt niipalju, et kui jätta pildi suurus artikli koodis sedasi eraldi sisestamata, siis saab iga kasutaja muuseas eelistuste all määrata, kui suurelt talle pisipilte näidatakse. Sellepärast ka ei tuleks mõjuvama põhjuseta standardsest laiusest erinevat laiust määrata. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. november 2019, kell 18:49 (EET)
: Lisaks, kui originaali laiuse/pikkuse suhe on nt 2/1, siis moonutab sundlaiuse &quot;600x600px&quot; sissekirjutamine originaali.✅&amp;#160;Pietadè 2. november 2019, kell 18:57 (EET)
:: See viimane ei ole õige. Eelmises redaktsioonis, kus oli suurus nii määratud, on külgede suhe sama: [[Eri:Püsilink/5479782]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. november 2019, kell 21:56 (EET)
Tänan arvamuste ja info eest. Oleks hea, kui pilte ei tehtaks pisikeseks lihtsalt niisama. Küllap on artikli kirjutaja või pildi ülespanija ikka teadlik, mida ta teeb ja küllap on pildi suurusel ka mingi otstarve ja mõte. Vajaduse korral saab arutelu-lehel ju alati üle küsida. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 3. november 2019, kell 04:38 (EET)
:Ma ei muutnud pilti pisemaks &quot;lihtsalt niisama&quot;, selleks oli ikka põhjust. Esiteks tükeldas sellise suurusega pilt artikli teksti ja teiseks, nagu juba ütlesin, saab pildil klõpsates igaüks seda vaadata just nii suurelt kui meeldib. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 3. november 2019, kell 16:52 (EET)
Jah, see on tõsi, et erinevate brauseritega, erinevate op-süsteemidega või erinevate ekraanisätetega, rääkimata veel mobiilivaatest, võib visuaal olla 
üpriski erinev. Ühele võib kõik tunduda normaalne, aga vabalt võib see mõnes teises masinas olla häiriv. Eriti veel siis, kui pilt on paigutatud nii, et tekst seda ümbritseb. Seepärast ikka vist on kõige lollikindlam kasutada pisipilte ääres või galeriid artikli lõpul. Kui aga tõesti vaja, näiteks mingi selgitava skeemi või plaani puhul, siis oleks vist mõistlik paigutada suur pilt teksti vahele.--[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 4. november 2019, kell 07:17 (EET)

== ??? ==

Why did you take out my link from the [[Szentendre]] page? It is an Inter-wiki link, that Museum is famous but it has only 2-3 foreign language sites and who will any time make an Estonian page for it? [[Kasutaja:Kapeter77|Kapeter77]] ([[Kasutaja arutelu:Kapeter77|arutelu]]) 28. november 2019, kell 02:13 (EET)
:Sorry, but in Estonian Wikipedia we generally avoid directing readers to a page that many of them will not understand. I added the name of the museum Szentendrei Szabadtéri Néprajzi Múzeum in parentheses. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 28. november 2019, kell 10:44 (EET)

==Õigeusk==

Tahtsin Sind tänada töö eest, mida oled õigeusu-teemaliste artiklitega teinud. Olen siin paar korda mõelnud, et võiksime mõned nirus seisus artiklid (nt [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]], [[Õigeusu kirik Eestis]] jms) ühiselt ette võtta ja korda teha, aga asi kipub selle taha jääma, et mul endal pole piisavalt aega järjepidevalt ja süsteemselt tegeleda nende teemadega. Tegelikult on siin teisigi üsna asjalikke õigeusu teemast huvitatud autoreid ja toimetajaid, veidi koordineeritult tegutsedes saaks seda valdkonda siin kenasti korrastada. Aga jah, hetkel see rohkem selline unistus. :) -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 6. jaanuar 2020, kell 09:55 (EET)
:Tänan! Parandan ja kohendan tasapisi, kus vigu ja puudusi märkan. Süsteemselt sellega tegelemiseks pole mul samuti paraku aega. Hoian aga artiklitel edaspidigi silma peal. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 7. jaanuar 2020, kell 16:39 (EET)

== Sa peaksid minu ees vabandama. ==

Ma ei saa aru, miks sa kustutasid mu panuse, kõik mida ma kirjeldasin on objektiivsed faktid, sa ei tohiks seda teha. Sa teed seda ainult selleks, et ma tunnen, et sa kuritarvitada oma õigusi, ja sa tegelikult ei püüa teenida wikipedia.Ma olen hiinlane. See, mida ma kirjeldan, on objektiivne fakt. Nii vara kui kümme aastat tagasi, Hiina majanduse hüppasin maailma suuruselt teine. Hiina armee, millest ma räägin, on ka objektiivne ja tõene. Ma ei saa aru, miks keegi mu panuse kustutas. Hiina on nüüd väga tugev ja Hiina on pühendunud piirkondliku vaesuse vastu võitlemine. Ma olen vihane, et minu panuse pahatahtlik kustutamine inimesele, kes peaks minu ees vabandama. Kui sa ei vabanda minu ees ja ei saa minu toimetaja tagasi asja juurde, ei aita ma enam Eesti wikipedia. [[Kasutaja:Assifbus|Assifbus]] ([[Kasutaja arutelu:Assifbus|arutelu]]) 14. veebruar 2020, kell 02:34 (EET)
:Kahju küll, ent viitamata ja arusaamatud masintõlked lähevad kustutamisele, pahatahtlikkust pole vaja siin otsida. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 14. veebruar 2020, kell 10:35 (EET)

== Lõbudest ==
See „[[Maiste naudingute aed|lõbuaia]]“ esilõigu 2. lause ei õnnetunud mul endal alul kuigi hästi (kuninga õlivärvid jms), seega palusin abi käesoleva andmekogu tunnustatuimalt eesti keele spetsialistilt, kelle versiooni siis copy/paste'isingi... ;-)&lt;br /&gt;Ja, kas triptühhon on ikka rangelt 3-osaline teos? Eelnimetatud ‘aed’ moodustaks sel juhul mis osa(d)? ...;-), ja, kui see &quot;asi&quot; on ruumi keskel, avatud/avamata tiibadega &quot;kukeldes&quot;, mõnikord on, siis...[[Kasutaja:Pietadè|✅ Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 7. märts 2020, kell 20:14 (EET)
:Ma ei saa su küsimusest aru. Triptühhon on definitsiooni järgi kolmeosaline kunstiteos, siin ei ole midagi vaielda. Hieronymus Boschi maal &quot;[[Maiste naudingute aed]]&quot; on triptühhon, vt ka teiste vikipeediate artikleid. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 8. märts 2020, kell 18:13 (EET)
:: Ja mitmes osa on siis see külgtahvlite tagaküljel olev kujutis, mille kokkupandud kujutis on artikli paremas servas? [[Kasutaja:Pietadè|✅ Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 8. märts 2020, kell 19:48 (EET)
::: See on eraldi maal, sellel on teine teema ja see koosneb kahest osast, see ei ole triptühhon. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 8. märts 2020, kell 20:33 (EET)

== [[Eri:Kaastöö/Sageilol]] ==

Hello, I think the contribs in title deserve admin's attention, please kindly check it, thanks. --[[Kasutaja:Hamish|Hamish]] ([[Kasutaja arutelu:Hamish|arutelu]]) 21. mai 2020, kell 18:16 (EEST)
:Blocked already. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 21. mai 2020, kell 19:06 (EEST)

== VNFSV Ülemnõukogu ==

Ehk kommenteerid natuke pikemalt: ''22.05.2020, kell 14:10 Ursus scribens kustutas lehekülje VNFSV Ülemnõukogu (peaks olema eraldi artikkel Vene NFSV Ülemnõukogu)''? Inglise ja vene Vikis on nad samad artiklid igatahes: [[:ru:Верховный совет России]], [[:en:Supreme Soviet of Russia]]. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 24. mai 2020, kell 07:53 (EEST).
:Vt [[Arutelu:Venemaa Föderatsiooni Ülemnõukogu]]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. mai 2020, kell 17:41 (EEST)

== Tere. ==

[[Ava Max]], [[In This Moment]], [[Samasooliste abielu Costa Ricas]] - kui viitsite, siis aidake keeleliselt parandada.
[[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 5. juuni 2020, kell 14:47 (EEST)

==Translation request==
Hello.

Can you translate and upload the article [[:en:Azerbaijan Democratic Republic]] in Estonian Wikipedia?

Yours sincerely, [[Kasutaja:Karalainza|Karalainza]] ([[Kasutaja arutelu:Karalainza|arutelu]]) 3. juuli 2020, kell 16:45 (EEST)

== 99-66 ==

Lepinguliste kohustuste (ja mitte ainult) tõttu olen „sunnitud“ järgima [https://publications.europa.eu/code/et/et-4100100.htm#1016 eesti eesti keele asjatundjate teadmiste najal kehtestatud kirjakeele reegleid] (vähemalt alates 1990ndatest), nt Vikipeedia loetavust arvesse võttes lasub mul seega tahtmatult kohustus mitte levitada keele valekasutust; lisaks tõstatub ka teema kõrgema [https://akit.cyber.ee/term/72-access-right#t_72 pääsuõigusega] inimese &quot;teravdatud tähelepanu&quot; kohta «alama» klassi kaastöötajate vastu, usu mind, see ei rõõmusta; u 132 aasta 45 nädala ja viie sekundilise eluea (mõningate puuliikide eluea skaala võrdluses) jooksul kogutu annab ehk jõudu, aga, tähtsamaks pean teabejagamist...[[Kasutaja:Pietadè|—Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 19. juuli 2020, kell 03:10 (EEST)
:Viisin selle küsimuse [[Vikipeedia:Üldine arutelu|Üldisesse arutellu]]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 19. juuli 2020, kell 13:08 (EEST)

== Mis värk sul nende juutidega on? ==

Miks on kohutavalt oluline hakata järsku ühe poliitiku puhul väidetavat juudi päritolu esile tõstma? Miks on see eriti tähtis, et üks esivanematest oli juut, samas kui ülejäänud esivanemate rahvusliku või usulisse kuuluvuse vastu ei tunne me mingit huvi? Või on nüüd mingi uus üleüldine tegevusprogramm, et tuleb biograafiaartiklites välja selgitada ja ära tähistada kõik juudid, sest...? Ma saan aru, miks kõmulehed kellegi juudi päritolust huvitavad - seal püütakse midagi otse ütlemata poliitikut oma &quot;erihuvidega&quot; lugejate silmis häbimärgistada. Aga miks selline kõmu, mis ei pärine isegi mitte soliidsest allikast, peaks ilma ühegi viitetagi igal juhul raudselt entsüklopeediaartiklis seisma? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 23. september 2020, kell 15:06 (EEST)
:Ei saa aru. Kellest on jutt? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 24. september 2020, kell 20:35 (EEST)
::Seda ma vaatan jah, et [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Angela_Merkel&amp;type=revision&amp;diff=5718553&amp;oldid=5718545 ei paista hästi saavat]. Tuli anonüüm, lisas väite Merkeli juudi päritolu kohta, viidates üksnes lingiga muudatuse kokkuvõttes, mitte tekstis. Sattusin selle peale, kustutasin ära. Tulid sina ja leidsid, et niisugune väide on kohutavalt oluline ja asjakohane, olgu viide või ärgu olgu, ja pöörasid kustutuse tagasi. Ma tahaksin nüüd teada, kas sa saad aru, mida teed, ja oskad seda põhjendada. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. september 2020, kell 00:07 (EEST)
:::Pöörasin redaktsiooni tagasi kirjavea pärast, mille tegid: [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Angela_Merkel&amp;diff=next&amp;oldid=5718544 juudi oäritolu &gt; juudi päritolu]. Kõik muu on sinu enda väljamõeldis. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. september 2020, kell 20:41 (EEST)

==Kummaline parandus==
Kui filmi põhipealkirja &quot;&quot;Hukkunud Alpinisti&quot; hotell&quot; kõrvale oli lisatud &quot;ka &quot;Hukkunud Alpinisti hotell&quot;&quot;, siis ka-variant tähendas seal, et kuna ortograafiareeglid on vahepeal muutunud, kasutatakse selle filmi pealkirja tänapäeval ka kujul &quot;Hukkunud Alpinisti hotell&quot;, ja see on loomulik. Kusjuures ka Eesti Filmi Andmebaasis on filmi pealkiri samuti kujul &quot;Hukkunud Alpinisti hotell&quot;. Minu arvates on Teie parandus ehk selle ka tegelikult kasutatava alternatiivvariandi kustutamine põhjendamatu. 
Kuna topeltjutumärkideta (ehk tänapäevase grammatikaga) pealkirjavarianti on tänapäeval kirjakeeles üsna ulatuslikult kasutatud (seda on kasutatud ka kultuurilehes Sirp, nt https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/sex-drugs-oudusfilmid/, https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/rakkautta-anarkiaa-festivalil-saab-nautida-eesti-filme-ja-muusikat/, https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/balti-teadvus-ja-balti-teadus/, https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/hoffi-elutooauhinna-saab-priit-vaher/, https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/valguse-ja-varju-maailm/ jne, peaks see variant ikkagi filmi põhipealkirja kõrval märgitud olema. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 27. oktoober 2020, kell 18:47 (EET)
:Hea Kuriuss! Märkasin viimase redaktsiooni puhul üksnes tekkinud loogikaviga ja selgitasin seda resümee põhjenduses: kui Strugatskite romaani pealkiri on &quot;&quot;Hukkunud Alpinisti&quot; hotell&quot;, siis ei saa ''samanimelise'' filmi pealkiri olla &quot;Hukkunud Alpinisti hotell&quot;. Ilmselt oleks lahenduseks pikem selgitus sulgudes: kuna ortograafiareeglid on vahepeal muutunud, kasutatakse selle filmi pealkirja tänapäeval ka kujul &quot;Hukkunud Alpinisti hotell&quot;. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 27. oktoober 2020, kell 19:30 (EET)
:: Ma ei tea, kas kirjavahemärkide rolli tekstilt sarnastes pealkirjades on mingite reeglitega sätestatud, aga on üsna kindel, et pealkirjas on primaarsed sõnad, mitte see, kas seal lõpus on küsimärk või hüüumärk või keskel koma või semikoolon või ühed või kahed jutumärgid või üldse mitte jutumärke. Enamasti mõeldakse ikkagi samanimelist teost, olgu pealkirja kuju näiteks &quot;Nu, pagadi!&quot;, &quot;Nu pagadi!&quot;, &quot;Nu, pagadi&quot; või &quot;Nu pagadi&quot; (muidugi on üksikuid erandeid, kus lõpumärk just eristabki teose osi või teoste omavahelist järgnevust). Kui vaatate näiteks Esteris ühe teose eri aastatel ilmunud pealkirju, võib päris sageli näha, et on kasutatud pisut erinevaid kirjavahemärke või suurtähestust. Neid võib siiski lugeda sama teose samadeks pealkirjadeks, sest sisuliselt on pealkiri sama, pisike erinevus on ainult vormis/vormistuses. Näiteks ka &quot;Põrgupõhja uus Vanapagan&quot; esineb mõnes trükis või variandis ka kujul &quot;Põrgupõhja uus vanapagan&quot;, ehkki mõeldud on ikka üht ja sama Tammsaare teost või selle lavastust. Tõsi, üks drastilisemaid näiteid, mille puhul võiks kange tahtmise korral kõne alla tulla vaidlus, on tähemuudatus sama teose pealkirjades, näiteks &quot;Lumivalgeke&quot; ja &quot;Lumivalguke&quot; – selge see, et valgukesega pole mõeldud proteiinikest, vaid sama pealkirja kunagist kirjapilti. Kui sama teose pealkiri oleks &quot;Kahvanäoke&quot; või &quot;Jäätütreke&quot;, oleks tegu hoopis teiste pealkirjadega. Aga kindlasti ei ole tegu hoopis teiste pealkirjadega &quot;&quot;Hukkunud Alpinisti&quot; hotelli&quot; ja &quot;Hukkunud Alpinisti hotelli&quot; korral. Ma võin sõna &quot;samanimeline&quot; ju artiklist välja visata, aga tegelikult kasutatavat filmi pealkirjavarianti ei ole mitte mingil juhul õige samast filmist rääkivast artiklist välja visata. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 27. oktoober 2020, kell 21:32 (EET)

== Please block! ==

Hi, I am Tmv. This is a troll user : 
* [[Eri:Kaastöö/2A02:1206:4538:F300:8D51:E5D3:D66C:33A5|2A02:1206:4538:F300:8D51:E5D3:D66C:33A5]]
Please block him/her. --[[Kasutaja:Tmv|Tmv]] ([[Kasutaja arutelu:Tmv|arutelu]]) 16. juuli 2021, kell 14:20 (EEST)

== Kuu vikipedist ==

Tere! 

Palju õnne kuu vikipedisti tiitli eest! Selleks, et saaksin sulle saata ka pisikese auhinna, siis palun võta minuga ühendust kaebi@wikimedia.ee.
--[[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 12. august 2021, kell 11:45 (EEST)

== Admin? ==

Hei, näen et oled kogenud kasutaja, kas sa oled admin? Võiksid sellele artiklile IP-kaitse peale panna: [[Torgsin]]. Seal on keegi troll tüütuseni möllama hakanud [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Torgsin&amp;diff=5959402&amp;oldid=5959370], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Torgsin&amp;diff=5959046&amp;oldid=5959029], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Torgsin&amp;diff=5959219&amp;oldid=5959218], kelle IP kogu aeg vahetub. EN-Wikis igatahes on nn semi-protexction olemas, mis anononüümsetel kasutamise peatab. Esitasin artikli just siia: [https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Heade_artiklite_kandidaadid#Torgsin], aga seda ei saa ju hinnata kui keegi pidevalt ulakusi teeb.[[Kasutaja:Paremäärmuslane|Paremäärmuslane]] ([[Kasutaja arutelu:Paremäärmuslane|arutelu]]) 10. september 2021, kell 18:49 (EEST)
: Artikleid lukustatakse lühemaks ajaks ulatusliku ja korduva vandalismi või redigeerimissõja peatamiseks. Ma ei näe siin praegu seda. Kõigil on õigus artiklis parandusi teha, kui vaja, vaieldakse asjad selgeks artikli arutelulehel. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 11. september 2021, kell 10:25 (EEST)
:: See keegi on ikkagi ülepäeviti muudatusi teinud, ja need muudatused pole teps mitte parandused, kuna vähendasid artikli neutraalsustaset. Seda võib siiski redigeerimissõjaks pidada. Lukustasin artikli registreerimata kasutajatele nädalaks, ehk aitab. Kui ei, vaatame edasi. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. september 2021, kell 07:07 (EEST)

==Keeletoimetamistalgute žüriisse?==
Tere! 1. detsembril algavad uued keeletoimetamistalgud, mis kestavad 14. märtsini. Kas oleksite nõus tulema talgute žüriisse? Žürii kibedam tööaeg on aprill, kui pisteliselt artikleid üle vaatame ja parimaid järjestame. [[Kasutaja:Annn|Annn]] ([[Kasutaja arutelu:Annn|arutelu]]) 22. november 2021, kell 09:54 (EET)
: Tere! Teie pakkumine on mulle suureks auks, ent kahjuks pean ma mõjuval põhjusel ära ütlema. Loodan, et leiate kellegi teise. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 22. november 2021, kell 13:31 (EET)
:: Aitäh kiire vastuse eest! Jätkan otsinguid. [[Kasutaja:Annn|Annn]] ([[Kasutaja arutelu:Annn|arutelu]]) 23. november 2021, kell 10:54 (EET)

== How we will see unregistered users ==

&lt;div lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot; class=&quot;mw-content-ltr&quot;&gt;
&lt;section begin=content/&gt;
Hi!

You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki.

When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed.

Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help.

If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]].

We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January.

Thank you. 
/[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]&lt;section end=content/&gt;
&lt;/div&gt;

4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&amp;oldid=22532508&quot;. --&gt;
: Thanks for letting me know. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 12. jaanuar 2022, kell 20:54 (EET)

== Kasutaja 193.40.12.10 blokeerimine ==
Ursus scribens blokeeris kasutaja 193.40.12.10 aegumistähtaeg 1 nädal &lt;br&gt;
% host 193.40.12.10 &lt;br&gt;
10.12.40.193.in-addr.arpa domain name pointer sein.ut.ee &lt;br&gt;
- see on Tartu Ülikooli proksi, millel võib olla sadu kasutajaid. [[Eri:Kaastöö/2001:BB8:2002:4800:52E5:49FF:FEC9:AF72|2001:BB8:2002:4800:52E5:49FF:FEC9:AF72]] 4. veebruar 2022, kell 13:34 (EET)
: Sellise aadressi, kust ei käida ainult sodimas, võiks küll blokeerida lühemaks ajaks. Ja kuna blokeerimise hetkeks oli antud juhul sodimisest juba tund aega möödas, siis pigem polnudki enam mõtet blokeerida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 4. veebruar 2022, kell 18:51 (EET)
:: Blokeerisin taunitava käitumise - isikliku rünnaku, mitte sodimise pärast. Ja kuidas võin ma teada, kes ühe IP-aadressi taga peitub? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 4. veebruar 2022, kell 20:13 (EET)
::: Olgu, aga see, mil moel IP-aadressi kasutaja Vikipeediat parasjagu häiris, ei muuda iseenesest asja. Üldiselt ei teagi ja tuleb eeldada, et hiljem on sama IP-aadressi taga juba keegi teine. Iseasi, kui kaastöö järgi on näha, et seni on üht IP-aadressi kasutanud tõenäoliselt üks kasutaja ning kui see üks kasutaja on korduvalt sodimas käinud, siis on põhjust pikemaks ajaks blokeerida. Antud juhul on kaastööst näha, et selle IP-aadressi alt on tehtud üsna sageli erisuguseid parandusi, mis pole ebasoovitavad. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 4. veebruar 2022, kell 20:45 (EET)
:::: Mis on lahendus? Blokeering maha võtta ja rünnatud isikuartikkel kaitse alla võtta? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 4. veebruar 2022, kell 23:15 (EET)
::::: Tühistamist võib iseenesest ka lahenduseks pidada. Kui järjepanu sama lehte soditakse, siis jah, võib ka kaitsta mõneks ajaks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. veebruar 2022, kell 15:06 (EET)
:::::: Miks lehte kaitsta? Sest muud meetmed turvamiseks pole kohased. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 8. veebruar 2022, kell 18:55 (EET)

== Kasutaja Metzziga blokeering ==
Ursus scribens blokeeris kasutaja Metzziga 1 päevaks (sodimine). Metzziga pole sodimisega tegelenud, vastupidi ta kõrvaldas sodimise tagajärgi, kasutaja &quot;Tõnu Kark&quot; poolt tehtud sodimise artiklis [[Maa]]. (vaata https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kaast%C3%B6%C3%B6/Metzziga). --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. märts 2022, kell 16:37 (EET)
Seetõttu eemaldasin blokeeringu. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. märts 2022, kell 16:41 (EET)
: Tänan tähelepanu juhtimast! Omateada blokeerisingi Metzziga palve peale kasutaja &quot;Tõnu Kark&quot;. Ju olin tähelepanematu. Palun vabandust! [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 7. märts 2022, kell 18:24 (EET)

Pole hullu - eks tegijal juhtub ja sel päeval kolistas trolle palju ringi. Vabandus vastu võetud :) [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 9. märts 2022, kell 13:57 (EET)

== Taksonitabelid ==

Mis nende kahe artikli taksonitabelitega valesti oli? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 29. aprill 2022, kell 17:13 (EEST)
: Oi, palun vabandust. Valesti polnud midagi, näpuvääratus ilmselt. Pöörasin tagasi. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 29. aprill 2022, kell 18:01 (EEST)

== [[Debjossõ rajoon]] ==

Герб муниципального  образования «Дебесский район» представляет собой щит в червленом поле, пониженная серебренная стрела в поле, окруженная ветками золотой ленты, образующими подобие положенной на бок цифры 8, или математического знака ∞, сопровожденная вверху золотой височной подвеской Шунды-Мумы (Мать Солнца) – стилизованным изображением женщины, держащей в поднятых вверх руках полукольцо с шаром на нем[https://debesy.udmurt.ru/city/gerb/index.php]. [[Kasutaja:Чердынь|Чердынь]] ([[Kasutaja arutelu:Чердынь|arutelu]]) 21. mai 2022, kell 18:29 (EEST)
:OK. Reverted. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 21. mai 2022, kell 20:15 (EEST)

== Borgward ==

@[[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]]  tere, tänan teid artikli mõningate osade parandamise eest. kas oskad parandada viiteid sinise numbriga artikli vastavale osale ja numbril klikkides kuvatud viidet. aitäh. [[Kasutaja:SSHTALBI|SSHTALBI]] ([[Kasutaja arutelu:SSHTALBI|arutelu]]) 28. juuli 2022, kell 12:54 (EEST)
:Tere! Viitamist vaata artikli [[Vikipeedia:Viitamine]] alajaotuses Viitamise tehnika. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 28. juuli 2022, kell 13:19 (EEST)

== Katkevad lingid ==
Kui teisaldad õigele nimekujule ja kustutad vale nimekujuga lehekülje, siis palun paranda katkevad lingid. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:09 (EEST)
:Seda ma Golitsõnite baroki puhul oma arust ka tegin. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:17 .(EEST)
:: Ei teinud, vähemalt mitte kõigi linkidega, ja sõjaväelennuvälja puhul ka mitte. Hea, et see Sul meeles on, ma igaks juhuks ütlesin. Mõni asi jääb ikka kogemata tegemata. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:21 (EEST)

Sa tegid seda jälle. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2022, kell 01:31 (EEST)
:Parandasin vigaseks muutunud siselingid artiklis [[Moskva barokk]], rohkem selliseid artikleid polnud. Palun selgita, mida tähendab &quot;paranda katkevad lingid&quot;? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 2. august 2022, kell 09:45 (EEST)

Räägin kolmest artiklist, mis Sa teisaldasid keelelistel põhjustel. Kui Sa teisaldades ühtlasi kustutad lehekülje, millelt Sa teisaldad, siis lingid, mis läksid kustutatud leheküljele, ei tule kaasa. Ma saan aru, et Sa püüdsid need lingid parandada, aga millegipärast Sa kõiki ei parandanud. Muide, lingid tuleb parandada ka suunamistes. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2022, kell 10:20 (EEST)
:Aitäh! Siis tundub lihtsam ja kindlam teisaldamine ümbersuunamisega.:) [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 2. august 2022, kell 11:29 (EEST)
::Jah. Võib ka tagantjärele kustutada, kui tarvis. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2022, kell 11:54 (EEST)</text>
      <sha1>efkzj8fddstsb61jj5ymf5cgd8f1erz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vello Tarmisto</title>
    <ns>0</ns>
    <id>532407</id>
    <revision>
      <id>6172492</id>
      <parentid>6171817</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T09:14:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kopo25</username>
        <id>5046</id>
      </contributor>
      <comment>korrigeerimist</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3645" xml:space="preserve">'''Vello Tarmisto''' ([[7. jaanuar]] [[1918]] [[Võru]] – [[6. november]] [[1991]] [[Tallinn]]) oli eesti [[majandusteadlane]] ja [[geograaf]].

Vello Grünberg (Tarmisto) sündis koos oma kaksikust venna Üloga Võrus teenistuja perekonnas. 1931. aasta sügisel asusid Vello ja Ülo õppima [[Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasium|Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasiumi]]. Peale lõpetamist 1936. aastal läks Vello edasi õppima [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] majandusteadust. Õpingud katkestas sõjaväeteenistuse ajateenistus, mis algas 1. juulil 1939. aastal [[Suurtükiväegrupp|Suurtükiväegrupi]] noorena Tartus. Pärast kursuse lõpetamist jätkas ta 1. septembrist ajateenistust [[Tondi Sõjakool|Tondi Sõjakooli]] aspirantide suurtükiväeklassis ja hiljem [[Suur Isamaasõda|Suures Isamaasõjas]], kus osales Punaarmee [[Eesti laskurkorpus|Eesti Laskurkorpuses]] vanemleitnandi auastmes. Juba enne demobilisatsiooni jätkas ta õpinguid [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituud]]&lt;nowiki/&gt;i majandusteaduskonnas. Diplom tööstusökonoomika erialal anti Vello Tarmistole 1946. aastal. 1945–1949 aastatel töötas TPI-s ja alates 27. juunil 1949 [[Majanduse Instituut|Majanduse Instituudis.]] Esialgu oli ta instituudi teadussekretäriks kohakaasluse alusel, jätkates tööd TPIs, ja 1. septembrist 1949 juba põhikohaga, täites ühtlasi sisuliselt nooremteaduri kohustusi rahvamajanduse üldprobleemide sektoris. Kokku töötas ta seal 42 aastat, olles aastatel 1974‒1983 instituudi direktor&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Arvo Järvet|url=http://egs.ee/wp-content/uploads/2020/01/Vello_Tarmisto.pdf|pealkiri=EESTI MAATEADLASI 7 - VELLO TARMISTO - Elu ja töö - Valitud kirjutisi|väljaanne=Eesti Geograafia Selts|aeg=2019|koht=Tallinn|failitüüp=PDF}}&lt;/ref&gt;.

== Tunnustamine ==

* 1971. aastal valiti [[Ungari Geograafia Selts|Ungari Geograafia Seltsi]] auliikmeks.
* 1978 omistati ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega [[Eesti NSV teeneline teadlane|Eesti NSV teenelise teadlase]] aunimetus. 
* 1983. aastal autasustati teda [[Eesti Teaduste Akadeemia]] kõrgeima autasu [[Eesti Teaduste Akadeemia medal|Eesti (ENSV) Teaduste Akadeemia medaliga]].
* 1984. aastal [[Karl Ernst von Baeri mälestusmedal|KarlErnst von Baeri mälestusmedal]].
* 1985. aastal valiti [[NSV Liidu Geograafiaselts|NSV Liidu Geograafiaseltsi]] auliikmeks. 
* 1989. aastast, kui kaotati akadeemia liikmeskonna jagunemine akadeemikuteks ja korrespondentliikmeteks, oli ta [[akadeemik]]. 
* 1989 valiti ta [[Eesti Geograafia Selts|Eesti Geograafia Seltsi]] esimeseks auliikmeks.
* 1990 [[Eesti Kodu-uurimise Selts]]&lt;nowiki/&gt;i taasasutamise koosolekul selle esimeseks auliikmeks.

== Kirjandus ==
* [[Kalev Kukk]] (2018). &quot;Vello Tarmisto ja tema aeg&quot;. [http://egs.ee/wp-content/uploads/2018/08/EGS-aastaraamat-43kd-2018.pdf Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, 43. köide]. Lk 9–53
* [[Andrus Ristkok]] (2018). &quot;Vello Tarmisto sõjajärgse kodu-uurimise eestvedajana&quot;. [http://egs.ee/wp-content/uploads/2018/08/EGS-aastaraamat-43kd-2018.pdf Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, 43. köide]. Lk 54–61

== Viited ==
{{JÄRJESTA:Tarmisto, Vello}}
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikool]]
[[Kategooria:Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]]
[[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised teadlased]]
[[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1918]]
[[Kategooria:Surnud 1991]]</text>
      <sha1>sxmmcfr6k3gsaokqgw2zb3nck8kujaq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ciaran Clark</title>
    <ns>0</ns>
    <id>535505</id>
    <revision>
      <id>6172211</id>
      <parentid>5597255</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T19:39:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2516" xml:space="preserve">[[Pilt:FIFA WC-qualification 2014 - Austria vs Ireland 2013-09-10 - Ciaran Clark 04.JPG|pisi|Ciaran Clark (2013)]]
'''Ciaran Clark''' (sündinud [[26. september|26. septembril]] [[1989]] [[Harrow]]'s) on [[Inglismaa]]l sündinud [[Iirimaa]] [[jalgpallur]]. Ta mängib Inglismaa esiliigaklubis [[Sheffield United]] ja [[Iirimaa jalgpallikoondis]]es. Ta mängib põhiliselt [[keskkaitsja]]na, kuid võib mängida ka [[keskpoolkaitsja]] või [[vasakkaitsja]] positsioonil.

Ta alustas klubikarjääri [[Aston Villa FC|Aston Villas]], mille noortesüsteemiga liitus ta 2000. aastal. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta 2009. aastal. Alates hooajast [[Premier League'i hooaeg 2010–2011|2010–11]] kuulus ta Aston Villa põhikoosseisu. Esimese värava Inglismaa kõrgliigas lõi ta 27. novembril 2010 mängus [[Arsenal FC|Arsenali]] vastu. Clark mängis Aston Villas kuni hooajani [[Premier League'i hooaeg 2015–2016|2015–16]], mil Aston Villa jäi liigas viimaseks ja langes esiliigasse.

2016. aasta augustis sõlmis ta lepingu Inglismaa esiliigasse kuuluva [Newcastle United FC|Newcastle United]]iga.&lt;ref&gt;[https://www.nufc.co.uk/news/archive/united-complete-clark-capture &quot;United Complete Clark Capture&quot;]. Newcastle United. 3.8.2016. Vaadatud 7.2.2019&lt;/ref&gt; Hooajal 2016–17 tuli Newcastle United esiliiga võitjaks ja tõusis Premier League'isse. 2017. aastal valiti Clark Newcastle Unitedi aasta mängijaks. 2022. aasta juulis läks ta Newcastle Unitedist üheks hooajaks laenule Sheffield Unitedi.

Clark mängis Inglismaa noortekoondistes, kuid täiskasvanuna otsustas hakata esindama Iirimaad. Debüüdi Iirimaa jalgpallikoondises tegi Clark 8. veebruaril 2011 [[sõprusmäng]]us [[Walesi jalgpallikoondis|Walesi]] vastu. Esimese värava lõi ta koondise särgis 6. veebruaril 2013 sõprusmängus [[Poola jalgpallikoondis|Poola]] vastu. Ta kuulus Iirimaa koondisse [[UEFA Euro 2016|2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel]].

== Saavutused ==
;Newcastle United
*[[EFL Championship]]: 2016–17

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
* [https://www.nufc.co.uk/teams/first-team/ciaran-clark Profiil Newcastle United F.C. kodulehel]

{{UEFA Euro 2016 Iirimaa koondis}}

{{JÄRJESTA:Clark, Ciaran}}
[[Kategooria:Iirimaa jalgpallurid]]
[[Kategooria:Aston Villa FC mängijad]]
[[Kategooria:Newcastle United FC mängijad]]
[[Kategooria:Sheffield United FC mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:The Championshipi mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1989]]</text>
      <sha1>nl6aiyufaa4xnmojsjb9rnlvho1smm5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172213</id>
      <parentid>6172211</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T19:40:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2517" xml:space="preserve">[[Pilt:FIFA WC-qualification 2014 - Austria vs Ireland 2013-09-10 - Ciaran Clark 04.JPG|pisi|Ciaran Clark (2013)]]
'''Ciaran Clark''' (sündinud [[26. september|26. septembril]] [[1989]] [[Harrow]]'s) on [[Inglismaa]]l sündinud [[Iirimaa]] [[jalgpallur]]. Ta mängib Inglismaa esiliigaklubis [[Sheffield United]] ja [[Iirimaa jalgpallikoondis]]es. Ta mängib põhiliselt [[keskkaitsja]]na, kuid võib mängida ka [[keskpoolkaitsja]] või [[vasakkaitsja]] positsioonil.

Ta alustas klubikarjääri [[Aston Villa FC|Aston Villas]], mille noortesüsteemiga liitus ta 2000. aastal. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta 2009. aastal. Alates hooajast [[Premier League'i hooaeg 2010–2011|2010–11]] kuulus ta Aston Villa põhikoosseisu. Esimese värava Inglismaa kõrgliigas lõi ta 27. novembril 2010 mängus [[Arsenal FC|Arsenali]] vastu. Clark mängis Aston Villas kuni hooajani [[Premier League'i hooaeg 2015–2016|2015–16]], mil Aston Villa jäi liigas viimaseks ja langes esiliigasse.

2016. aasta augustis sõlmis ta lepingu Inglismaa esiliigasse kuuluva [[Newcastle United FC|Newcastle United]]iga.&lt;ref&gt;[https://www.nufc.co.uk/news/archive/united-complete-clark-capture &quot;United Complete Clark Capture&quot;]. Newcastle United. 3.8.2016. Vaadatud 7.2.2019&lt;/ref&gt; Hooajal 2016–17 tuli Newcastle United esiliiga võitjaks ja tõusis Premier League'isse. 2017. aastal valiti Clark Newcastle Unitedi aasta mängijaks. 2022. aasta juulis läks ta Newcastle Unitedist üheks hooajaks laenule Sheffield Unitedi.

Clark mängis Inglismaa noortekoondistes, kuid täiskasvanuna otsustas hakata esindama Iirimaad. Debüüdi Iirimaa jalgpallikoondises tegi Clark 8. veebruaril 2011 [[sõprusmäng]]us [[Walesi jalgpallikoondis|Walesi]] vastu. Esimese värava lõi ta koondise särgis 6. veebruaril 2013 sõprusmängus [[Poola jalgpallikoondis|Poola]] vastu. Ta kuulus Iirimaa koondisse [[UEFA Euro 2016|2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel]].

== Saavutused ==
;Newcastle United
*[[EFL Championship]]: 2016–17

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
* [https://www.nufc.co.uk/teams/first-team/ciaran-clark Profiil Newcastle United F.C. kodulehel]

{{UEFA Euro 2016 Iirimaa koondis}}

{{JÄRJESTA:Clark, Ciaran}}
[[Kategooria:Iirimaa jalgpallurid]]
[[Kategooria:Aston Villa FC mängijad]]
[[Kategooria:Newcastle United FC mängijad]]
[[Kategooria:Sheffield United FC mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:The Championshipi mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1989]]</text>
      <sha1>pvlq5t56no2v670h7dsycyqrbx5ywwn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Matthijs de Ligt</title>
    <ns>0</ns>
    <id>538887</id>
    <revision>
      <id>6171940</id>
      <parentid>5687430</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T14:41:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3270" xml:space="preserve">{{Jalgpallur
| nimi        = Matthijs de Ligt
| pilt        = Matthijs_de_Ligt_2018.jpg
| pildiallkiri = Matthijs de Ligt (2018)
| täisnimi    = Matthijs de Ligt
| sünniaeg    = {{Sünniaeg ja vanus|1999|08|12}}
| sünnilinn   = [[Leiderdorp]]
| sünnimaa    = [[Holland]]
| surmaaeg    = 
| surmalinn   = 
| surmamaa    = 
| pikkus      = 189 cm
| positsioon  = [[Keskkaitsja (jalgpall)|keskkaitsja]]
| koduklubi   = [[Müncheni Bayern]]
| särginumber = 4
| aastad1 = 2016–2017 | mänge1 = 17 | väravaid1 = 1 | klubi1 = [[Jong Ajax]]
| aastad2 = 2016–2019 | mänge2 = 77 | väravaid2 = 8 | klubi2 = [[Amsterdami Ajax]]
| aastad3 = 2019–2022 | mänge3 = 87 | väravaid3 = 8 | klubi3 = [[Torino Juventus]]
| aastad4 = 2022–     | mänge4 = 0 | väravaid4 = 0 | klubi4 = [[Müncheni Bayern]]
| klubi_seisuga = 19. juuli 2022
| koondiseaastad1 = 2017– | koondisemänge1 = 38 | koondiseväravaid1 = 2 | koondis1 = [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]]
| koondis_seisuga = 19. juuli 2022}}

'''Matthijs de Ligt''' (sündinud [[12. august]]il [[1999]] [[Leiderdorp]]is) on [[Holland]]i [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]]na Saksamaa kõrgliigaklubis [[Müncheni Bayern]] ja [[Hollandi jalgpallikoondis]]es.

Ta liitus 2008. aastal [[Amsterdami Ajax]]iga. Ajaxi põhimeeskonnas tegi ta debüüdi 21. septembril 2016 karikamängus [[Willem II (jalgpalliklubi)|Willem II]] vastu, lüües selles mängus ka värava. De Ligt sai sellega [[Clarence Seedorf]]i järel Ajaxi teiseks noorimaks väravalööjaks. Peagi kindlustas de Ligt koha Ajaxi põhikoosseisus. 24. mail 2017 sai ta mängus [[Manchester United]]i vastu 17 aasta ja 285 päeva vanuselt noorimaks mängijaks, kes on Euroopa karikafinaalis mänginud. 2018. aasta märtsis määrati ta Ajaxi ajaloo kõige nooremaks [[kapten (jalgpall)|kapteniks]]. Hooajal [[Eredivisie hooaeg 2018–2019|2018–19]] tuli ta Ajaxiga Hollandi meistriks.

2019. aasta juulis sõlmis ta viieaastase Itaalia kõrgliigaklubiga [[Torino Juventus]] . Hooajal [[Serie A hooaeg 2019–2020|2019–20]] tuli ta klubiga Itaalia meistriks.

2022. aasta juulis sõlmis ta viieaastase lepingu Müncheni Bayerniga.

2018. aastal pälvis esimese kaitsjana [[Golden Boy]] auhinna. Samal hooajal valiti ta ka Hollandi jalgpalli tulevikutalendiks. 2019. aastal valiti ta Hollandi aasta jalgpalluriks.

Debüüdi Hollandi jalgpallikoondises tegi de Ligt 25. märtsil 2017 mängus [[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 24. märtsil 2019 EM-i valikmängus [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] vastu. Ta kuulus Hollandi koondisse [[UEFA Euro 2020|2021. aasta Euroopa meistrivõistlustel]].

== Saavutused ==
;Ajax
*[[Eredivisie]] : [[Eredivisie hooaeg 2018–2019|2018–19]]
*[[KNVB beker]]: 2018–19
;Juventus
*[[Serie A]]: [[Serie A hooaeg 2019–2020|2019–20]]
*[[Coppa Italia]]: 2020–21
*[[Supercoppa Italiana]]: 2020
;Müncheni Bayern
*[[DFL-Supercup]]: 2022

{{Golden Boy}}
{{UEFA Euro 2020 Hollandi koondis}}

{{JÄRJESTA:Ligt, Matthijs de}}
[[Kategooria:Hollandi jalgpallurid]]
[[Kategooria:Amsterdami Ajaxi mängijad]]
[[Kategooria:Torino Juventuse mängijad]]
[[Kategooria:Müncheni Bayerni mängijad]]
[[Kategooria:Serie A mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1999]]</text>
      <sha1>6g7y5we6bzh9x8tx57mhimltlix4f23</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kristlikud Demokraadid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>539182</id>
    <revision>
      <id>6172168</id>
      <parentid>5233392</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T18:18:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="298" xml:space="preserve">{{täpsustus}}

'''Kristlikud Demokraadid''' on mitme erakonna nimi:
*[[Kristlikud Demokraadid (Eesti)]]
*[[Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond]]
*[[Kristlikud Demokraadid (Itaalia)]]
*[[Kristlikud Demokraadid (Rootsi)]]
*[[Kristlikud Demokraadid (Soome)]]

==Vaata ka==
*[[kristlikud demokraadid]]</text>
      <sha1>57hq6q44m4n6l89i0oor6otptf05zjj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tractus stellae</title>
    <ns>0</ns>
    <id>555303</id>
    <revision>
      <id>6171945</id>
      <parentid>5890066</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T14:44:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4304" xml:space="preserve">{{See Artikkel|keskaegsest liturgilisest draamast|missa osa|Tractus}}
'''&quot;Tractus stellae&quot;''' ([[ladina keel]]es 'tähe tee'), eesti allikates esineb ka nimi &quot;Tractus Stellae - Herodes ja kolm Hommikumaa tarka&quot;&lt;ref&gt;https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/141&lt;/ref&gt;, on [[Ladina keel|ladinakeelne]] [[liturgiline draama]], lugu Petlemma tähte järgiva kolme targa teekonnast ja kuningas [[Herodes]]est. See on üks kahest (teine on &quot;Visitatio Sepulchri&quot;) liturgilisest draamast, mis leiduvad [[Zagreb]]ist leitud [[11. sajand]]i lõpu käsikirjas, nn ''Missale Aniqussimum''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;is (Zagrebi ülikooli raamatukogu, käsikiri MR 165&lt;ref&gt;[https://books.google.ee/books?id=ZppRCaz2ZVsC&amp;pg=PA476&amp;lpg=PA476&amp;dq=zagreb+tractus+stellae&amp;source=bl&amp;ots=Hu1rXgzoYy&amp;sig=ACfU3U2-2qc8SdrFjAwaLI0WIfUbSk5bOA&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ved=2ahUKEwit5JftioLjAhVnyqYKHfkqBSQ4ChDoATAEegQICRAB#v=onepage&amp;q=zagreb%20tractus%20stellae&amp;f=false W. Lipphardt. LOO (Teil VI). de Gruyter, 1981. lk 475]&lt;/ref&gt;). Käsikirjas on draama tekst ja [[neuma]]des märgitud meloodiad, aga samuti servamärkused ja väikesed parandused tekstis, mis näitab, et &quot;Tractus stellae&quot;'t mängiti ja ilmselt korduvalt, samas kui teise draama käsikirjas selliseid korduva kasutamise märke pole&lt;ref&gt;http://www.sitm.info/history/Groningen/puliselic.htm&lt;/ref&gt;. Draama esineb ka hilisemais keskaegsetes käsikirjades, näiteks ühes [[Rouen]]i [[13. sajand]]i käsikirjas (Ms Paris, BN lat. 904)&lt;ref&gt;http://cadencium.ca/page3bb.htm&lt;/ref&gt;.

== Sisu ==
Draama algab protsessioonilauluga &quot;Procedentem sponsum&quot; - targad on saabunud otsima sündinud kuningat, ja pöörduvad küsimusega kuninga poole: &quot;Haec est causa viae&quot;. Kuningas Herodes küsib omakorda, mis märgist nad teavad kuninga sünnist - &quot;Regem quem quaeritis&quot;, ja pärast kirjatundjate käest saadud vastust läkitab targad teele &quot;Ite, et de puero&quot; (&quot;minge ja uurige lapse kohta&quot;). &quot;Ecce stellae&quot; - täht ilmub ja kolm tarka kummardavad Jeesuslast. Ingel annab käsu tarkadele valida teine tee - &quot;Impleta sunt omnia&quot;. &quot;Tractus stellae&quot; on mõeldud [[kolmekuningapäev]]a [[matutiin]]i lõpuks, sellele viitab draamat lõpetav &quot;[[Te Deum|Te Deum laudamus]]&quot; koos piduliku [[antifon]]iga &quot;O Regem caeli&quot;.

Zagrebi käsikiri on tervenisti monoodilises stiilis ja hilisemates käsikirjades esinevad sama tekstiga, ent kolmehäälselt kaunistatud lõigud ei saa olla varasemad kui 13. sajand.&lt;ref&gt;Tekst plaadi &quot;Itaalia tantsud XIV sajandi Käsikirjadest. Liturgiline draama &quot;Tractus Stellae&quot; XI sajandi Zagrebi käsikirjast&quot; (LP, &quot;Мелодия&quot;, salvestus Tallinna stuudios 1988) ümbriselt, autor [[Toomas Siitan|T. Siitan]]&lt;/ref&gt;

== Esitused Eestis ==
[[Vanamuusikaansambel]] [[Hortus Musicus]] esitas liturgilist draamat mõned aastad pärast käsikirja avastamist nii ringreisil Saksamaal kui ka 1987. aastal VI Hollandi varajase muusika festivalil [[Utrecht]]is&lt;ref&gt;M. Peil. Kogu elu on edasiminek õitsemise suunas. &quot;Hortus Musicus 25&quot;. - Teater. Muusika. Kino, 1997, nr 11, lk 15&lt;/ref&gt;. 1989. aastal ilmus sellest ka salvestus vinüülplaadil &quot;Itaalia tantsud XIV sajandi käsikirjadest. Liturgiline draama &quot;Tractus Stellae&quot; XI sajandi Zagrebi käsikirjast&quot; (LP, &quot;Мелодия&quot;, salvestus Tallinna stuudios 1988)&lt;ref&gt;https://erb.nlib.ee/?kid=20574356&lt;/ref&gt;.

Liturgilise draama ainetel on [[Eesti Telefilm]] teinud muusikalise telemängufilmi &quot;Kann allikal&quot; (režissöör [[Dorian Supin]]), milles draama stseenid avanevad vaimuliku isa Martini visioonidena, esitab ansambel &quot;Hortus Musicus&quot;. Isa Martini osas [[Sulev Luik]], teistes osades [[Tiina Tõnis]], [[Rein Soomets]], [[Peeter Brambat]], [[Paul Oja]], [[Vallo Kepp]], [[Georg Bogatkin]], [[Heino Müller]], [[Jaanus Nõgisto]] ja tsirkusekollektiiv Säde liikmed&lt;ref&gt;T. Karro.
Jõuludekoratsioonides piltmõistatus. - Teater. Muusika. Kino, 1989, nr 3, lk 55-56&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://zebegeny.vaciegyhazmegye.hu/wp-content/uploads/2016/11/Tractus-Stellae-cum-neumis-ornatus.pdf &quot;Tractus stellae&quot; erinevate käsikirjade neumade tõlgendusi (ungari keeles, enamus noodinäited)]
* [https://www.youtube.com/watch?v=0l6YQZlgzIg Video: &quot;Procedentem sponsum&quot; Schola Hungarica esituses]

[[Kategooria:Keskaja muusika]]
[[Kategooria:Keskaja ladinakeelne kirjandus]]
[[Kategooria:Keskaja teater]]</text>
      <sha1>cuddqhd6n70c2vey1ngh34jexl5fcim</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172056</id>
      <parentid>6171945</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:33:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4325" xml:space="preserve">{{See Artikkel|keskaegsest liturgilisest draamast|missa osa|Tractus}}
'''&quot;Tractus stellae&quot;''' ([[ladina keel]]es 'tähe tee'), eesti allikates esineb ka nimi &quot;Tractus Stellae - Herodes ja kolm Hommikumaa tarka&quot;&lt;ref&gt;https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/141&lt;/ref&gt;, on [[Ladina keel|ladinakeelne]] [[liturgiline draama]], lugu Petlemma tähte järgiva kolme targa teekonnast ja kuningas [[Herodes]]est. See on üks kahest (teine on &quot;Visitatio Sepulchri&quot;) liturgilisest draamast, mis leiduvad [[Zagreb]]ist leitud [[11. sajand]]i lõpu käsikirjas, nn ''Missale Aniqussimum''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;is ([[Zagrebi Ülikool|Zagrebi ülikool]]i raamatukogu, käsikiri MR 165&lt;ref&gt;[https://books.google.ee/books?id=ZppRCaz2ZVsC&amp;pg=PA476&amp;lpg=PA476&amp;dq=zagreb+tractus+stellae&amp;source=bl&amp;ots=Hu1rXgzoYy&amp;sig=ACfU3U2-2qc8SdrFjAwaLI0WIfUbSk5bOA&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ved=2ahUKEwit5JftioLjAhVnyqYKHfkqBSQ4ChDoATAEegQICRAB#v=onepage&amp;q=zagreb%20tractus%20stellae&amp;f=false W. Lipphardt. LOO (Teil VI). de Gruyter, 1981. lk 475]&lt;/ref&gt;). Käsikirjas on draama tekst ja [[neuma]]des märgitud meloodiad, aga samuti servamärkused ja väikesed parandused tekstis, mis näitab, et &quot;Tractus stellae&quot;'t mängiti ja ilmselt korduvalt, samas kui teise draama käsikirjas selliseid korduva kasutamise märke pole&lt;ref&gt;http://www.sitm.info/history/Groningen/puliselic.htm&lt;/ref&gt;. Draama esineb ka hilisemais keskaegsetes käsikirjades, näiteks ühes [[Rouen]]i [[13. sajand]]i käsikirjas (Ms Paris, BN lat. 904)&lt;ref&gt;http://cadencium.ca/page3bb.htm&lt;/ref&gt;.

== Sisu ==
Draama algab protsessioonilauluga &quot;Procedentem sponsum&quot; - targad on saabunud otsima sündinud kuningat, ja pöörduvad küsimusega kuninga poole: &quot;Haec est causa viae&quot;. Kuningas Herodes küsib omakorda, mis märgist nad teavad kuninga sünnist - &quot;Regem quem quaeritis&quot;, ja pärast kirjatundjate käest saadud vastust läkitab targad teele &quot;Ite, et de puero&quot; (&quot;minge ja uurige lapse kohta&quot;). &quot;Ecce stellae&quot; - täht ilmub ja kolm tarka kummardavad Jeesuslast. Ingel annab käsu tarkadele valida teine tee - &quot;Impleta sunt omnia&quot;. &quot;Tractus stellae&quot; on mõeldud [[kolmekuningapäev]]a [[matutiin]]i lõpuks, sellele viitab draamat lõpetav &quot;[[Te Deum|Te Deum laudamus]]&quot; koos piduliku [[antifon]]iga &quot;O Regem caeli&quot;.

Zagrebi käsikiri on tervenisti monoodilises stiilis ja hilisemates käsikirjades esinevad sama tekstiga, ent kolmehäälselt kaunistatud lõigud ei saa olla varasemad kui 13. sajand.&lt;ref&gt;Tekst plaadi &quot;Itaalia tantsud XIV sajandi Käsikirjadest. Liturgiline draama &quot;Tractus Stellae&quot; XI sajandi Zagrebi käsikirjast&quot; (LP, &quot;Мелодия&quot;, salvestus Tallinna stuudios 1988) ümbriselt, autor [[Toomas Siitan|T. Siitan]]&lt;/ref&gt;

== Esitused Eestis ==
[[Vanamuusikaansambel]] [[Hortus Musicus]] esitas liturgilist draamat mõned aastad pärast käsikirja avastamist nii ringreisil Saksamaal kui ka 1987. aastal VI Hollandi varajase muusika festivalil [[Utrecht]]is&lt;ref&gt;M. Peil. Kogu elu on edasiminek õitsemise suunas. &quot;Hortus Musicus 25&quot;. - Teater. Muusika. Kino, 1997, nr 11, lk 15&lt;/ref&gt;. 1989. aastal ilmus sellest ka salvestus vinüülplaadil &quot;Itaalia tantsud XIV sajandi käsikirjadest. Liturgiline draama &quot;Tractus Stellae&quot; XI sajandi Zagrebi käsikirjast&quot; (LP, &quot;Мелодия&quot;, salvestus Tallinna stuudios 1988)&lt;ref&gt;https://erb.nlib.ee/?kid=20574356&lt;/ref&gt;.

Liturgilise draama ainetel on [[Eesti Telefilm]] teinud muusikalise telemängufilmi &quot;Kann allikal&quot; (režissöör [[Dorian Supin]]), milles draama stseenid avanevad vaimuliku isa Martini visioonidena, esitab ansambel &quot;Hortus Musicus&quot;. Isa Martini osas [[Sulev Luik]], teistes osades [[Tiina Tõnis]], [[Rein Soomets]], [[Peeter Brambat]], [[Paul Oja]], [[Vallo Kepp]], [[Georg Bogatkin]], [[Heino Müller]], [[Jaanus Nõgisto]] ja tsirkusekollektiiv Säde liikmed&lt;ref&gt;T. Karro.
Jõuludekoratsioonides piltmõistatus. - Teater. Muusika. Kino, 1989, nr 3, lk 55-56&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://zebegeny.vaciegyhazmegye.hu/wp-content/uploads/2016/11/Tractus-Stellae-cum-neumis-ornatus.pdf &quot;Tractus stellae&quot; erinevate käsikirjade neumade tõlgendusi (ungari keeles, enamus noodinäited)]
* [https://www.youtube.com/watch?v=0l6YQZlgzIg Video: &quot;Procedentem sponsum&quot; Schola Hungarica esituses]

[[Kategooria:Keskaja muusika]]
[[Kategooria:Keskaja ladinakeelne kirjandus]]
[[Kategooria:Keskaja teater]]</text>
      <sha1>04ccgls1bfuz7b0otnvy5nvpj9on7m1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172057</id>
      <parentid>6172056</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:33:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Sisu */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4338" xml:space="preserve">{{See Artikkel|keskaegsest liturgilisest draamast|missa osa|Tractus}}
'''&quot;Tractus stellae&quot;''' ([[ladina keel]]es 'tähe tee'), eesti allikates esineb ka nimi &quot;Tractus Stellae - Herodes ja kolm Hommikumaa tarka&quot;&lt;ref&gt;https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/141&lt;/ref&gt;, on [[Ladina keel|ladinakeelne]] [[liturgiline draama]], lugu Petlemma tähte järgiva kolme targa teekonnast ja kuningas [[Herodes]]est. See on üks kahest (teine on &quot;Visitatio Sepulchri&quot;) liturgilisest draamast, mis leiduvad [[Zagreb]]ist leitud [[11. sajand]]i lõpu käsikirjas, nn ''Missale Aniqussimum''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;is ([[Zagrebi Ülikool|Zagrebi ülikool]]i raamatukogu, käsikiri MR 165&lt;ref&gt;[https://books.google.ee/books?id=ZppRCaz2ZVsC&amp;pg=PA476&amp;lpg=PA476&amp;dq=zagreb+tractus+stellae&amp;source=bl&amp;ots=Hu1rXgzoYy&amp;sig=ACfU3U2-2qc8SdrFjAwaLI0WIfUbSk5bOA&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ved=2ahUKEwit5JftioLjAhVnyqYKHfkqBSQ4ChDoATAEegQICRAB#v=onepage&amp;q=zagreb%20tractus%20stellae&amp;f=false W. Lipphardt. LOO (Teil VI). de Gruyter, 1981. lk 475]&lt;/ref&gt;). Käsikirjas on draama tekst ja [[neuma]]des märgitud meloodiad, aga samuti servamärkused ja väikesed parandused tekstis, mis näitab, et &quot;Tractus stellae&quot;'t mängiti ja ilmselt korduvalt, samas kui teise draama käsikirjas selliseid korduva kasutamise märke pole&lt;ref&gt;http://www.sitm.info/history/Groningen/puliselic.htm&lt;/ref&gt;. Draama esineb ka hilisemais keskaegsetes käsikirjades, näiteks ühes [[Rouen]]i [[13. sajand]]i käsikirjas (Ms Paris, BN lat. 904)&lt;ref&gt;http://cadencium.ca/page3bb.htm&lt;/ref&gt;.

== Sisu ==
Draama algab protsessioonilauluga &quot;Procedentem sponsum&quot; - targad on saabunud otsima sündinud kuningat, ja pöörduvad küsimusega kuninga poole: &quot;Haec est causa viae&quot;. Kuningas Herodes küsib omakorda, mis märgist nad teavad kuninga sünnist - &quot;Regem quem quaeritis&quot;, ja pärast kirjatundjate käest saadud vastust läkitab targad teele &quot;Ite, et de puero&quot; (&quot;minge ja uurige lapse kohta&quot;). &quot;Ecce stellae&quot; - täht ilmub ja kolm tarka kummardavad Jeesuslast. Ingel annab käsu tarkadele valida teine tee - &quot;Impleta sunt omnia&quot;. &quot;Tractus stellae&quot; on mõeldud [[kolmekuningapäev]]a [[matutiin]]i lõpuks, sellele viitab draamat lõpetav &quot;[[Te Deum|Te Deum laudamus]]&quot; koos piduliku [[antifon]]iga &quot;O Regem caeli&quot;.

Zagrebi käsikiri on tervenisti [[Monoodia|monoodilises stiilis]] ja hilisemates käsikirjades esinevad sama tekstiga, ent kolmehäälselt kaunistatud lõigud ei saa olla varasemad kui 13. sajand.&lt;ref&gt;Tekst plaadi &quot;Itaalia tantsud XIV sajandi Käsikirjadest. Liturgiline draama &quot;Tractus Stellae&quot; XI sajandi Zagrebi käsikirjast&quot; (LP, &quot;Мелодия&quot;, salvestus Tallinna stuudios 1988) ümbriselt, autor [[Toomas Siitan|T. Siitan]]&lt;/ref&gt;

== Esitused Eestis ==
[[Vanamuusikaansambel]] [[Hortus Musicus]] esitas liturgilist draamat mõned aastad pärast käsikirja avastamist nii ringreisil Saksamaal kui ka 1987. aastal VI Hollandi varajase muusika festivalil [[Utrecht]]is&lt;ref&gt;M. Peil. Kogu elu on edasiminek õitsemise suunas. &quot;Hortus Musicus 25&quot;. - Teater. Muusika. Kino, 1997, nr 11, lk 15&lt;/ref&gt;. 1989. aastal ilmus sellest ka salvestus vinüülplaadil &quot;Itaalia tantsud XIV sajandi käsikirjadest. Liturgiline draama &quot;Tractus Stellae&quot; XI sajandi Zagrebi käsikirjast&quot; (LP, &quot;Мелодия&quot;, salvestus Tallinna stuudios 1988)&lt;ref&gt;https://erb.nlib.ee/?kid=20574356&lt;/ref&gt;.

Liturgilise draama ainetel on [[Eesti Telefilm]] teinud muusikalise telemängufilmi &quot;Kann allikal&quot; (režissöör [[Dorian Supin]]), milles draama stseenid avanevad vaimuliku isa Martini visioonidena, esitab ansambel &quot;Hortus Musicus&quot;. Isa Martini osas [[Sulev Luik]], teistes osades [[Tiina Tõnis]], [[Rein Soomets]], [[Peeter Brambat]], [[Paul Oja]], [[Vallo Kepp]], [[Georg Bogatkin]], [[Heino Müller]], [[Jaanus Nõgisto]] ja tsirkusekollektiiv Säde liikmed&lt;ref&gt;T. Karro.
Jõuludekoratsioonides piltmõistatus. - Teater. Muusika. Kino, 1989, nr 3, lk 55-56&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://zebegeny.vaciegyhazmegye.hu/wp-content/uploads/2016/11/Tractus-Stellae-cum-neumis-ornatus.pdf &quot;Tractus stellae&quot; erinevate käsikirjade neumade tõlgendusi (ungari keeles, enamus noodinäited)]
* [https://www.youtube.com/watch?v=0l6YQZlgzIg Video: &quot;Procedentem sponsum&quot; Schola Hungarica esituses]

[[Kategooria:Keskaja muusika]]
[[Kategooria:Keskaja ladinakeelne kirjandus]]
[[Kategooria:Keskaja teater]]</text>
      <sha1>qya8uid4wl89kmglksskfwoxc0dzlc9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kirsipuu-nälkvaablane</title>
    <ns>0</ns>
    <id>559957</id>
    <revision>
      <id>6172528</id>
      <parentid>5397001</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T11:33:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1155" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
 | nimi           = Kirsipuu-nälkvaablane
 | värvus         = putukad
 | pilt           = Pear and cherry slug.jpg
 | pildi_seletus  = 
 | riik           = [[Loomad]] ''Animalia''
 | hõimkond       = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' 
 | klass          = [[Putukad]] ''Insecta''
 | selts          = [[Kiletiivalised]] ''Hymenoptera''
| alamselts = [[Pidevkehalised]] ''Symphyta''
 | sugukond       = [[Lehevaablased]] ''Tenthredinidae''
 | perekond       = ''[[Caliroa]]''
 | liik           = '''Kirsipuu-nälkvaablane'''
 | binaarne       = ''Caliroa cerasi''
 | binaarse_autor = [[Linnaeus]], 1758
 | levikukaart          = 
 | levikukaardi_seletus =
}}
'''Kirsipuu-nälkvaablane''' (''Caliroa cerasi'') on [[Lehevaablased|lehevaablaste]] sugukonda kuuluv [[kiletiivalised|kiletiivaline]].

Ta on [[Euroopa]]s laialt levinud, [[võõrliik|võõrliigina]] esineb ka teistes maailmajagudes.&lt;ref name=&quot;Euroopa putukad, 2005&quot;&gt;[[Michael Chinery]], 2005. Euroopa putukad. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Lk 224&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{Elurikkus}}

[[Kategooria:Eesti kiletiivalised]]
[[Kategooria:Lehevaablased]]</text>
      <sha1>otw7epjpz0tlxiflvf900q94uwsvina</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Naeri-lehevaablane</title>
    <ns>0</ns>
    <id>559960</id>
    <revision>
      <id>6172524</id>
      <parentid>5396854</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T11:31:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1093" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
 | nimi           = Naeri-lehevaablane
 | värvus         = putukad
 | pilt           = Athalia rosae 2006.08.12 15.36.24-p8120093.jpg
 | pildi_seletus  = 
 | riik           = [[Loomad]] ''Animalia''
 | hõimkond       = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' 
 | klass          = [[Putukad]] ''Insecta''
 | selts          = [[Kiletiivalised]] ''Hymenoptera''
| alamselts = [[Pidevkehalised]] ''Symphyta''
 | sugukond       = [[Lehevaablased]] ''Tenthredinidae''
 | perekond       = ''[[Athalia]]''
 | liik           = '''Naeri-lehevaablane'''
 | binaarne       = ''Athalia rosae''
 | binaarse_autor = ([[Linnaeus]], 1758)
 | levikukaart          = 
 | levikukaardi_seletus =
}}
'''Naeri-lehevaablane''' (''Athalia rosae'') on [[Lehevaablased|lehevaablaste]] sugukonda kuuluv [[kiletiivalised|kiletiivaline]].

Levinud [[palearktis]]es.&lt;ref name=&quot;Euroopa putukad, 2005&quot;&gt;[[Michael Chinery]], 2005. Euroopa putukad. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Lk 224&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{Elurikkus}}

[[Kategooria:Eesti kiletiivalised]]
[[Kategooria:Lehevaablased]]</text>
      <sha1>6i463aa7nknc70ai79s9d243xsremdr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kevad-rohevaablane</title>
    <ns>0</ns>
    <id>559962</id>
    <revision>
      <id>6172522</id>
      <parentid>5399389</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T11:20:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1133" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
 | nimi           = Kevad-rohevaablane
 | värvus         = putukad
 | pilt           = Rhogogaster viridis.JPG
 | pildi_seletus  = 
 | riik           = [[Loomad]] ''Animalia''
 | hõimkond       = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' 
 | klass          = [[Putukad]] ''Insecta''
 | selts          = [[Kiletiivalised]] ''Hymenoptera''
| alamselts = [[Pidevkehalised]] ''Symphyta''
 | sugukond       = [[Lehevaablased]] ''Tenthredinidae''
 | perekond       = [[Rohevaablane]] ''Rhogogaster''
 | liik           = '''Kevad-rohevaablane'''
 | binaarne       = ''Rhogogaster viridis''
 | binaarse_autor = ([[Linnaeus]], 1758)
 | levikukaart          = 
 | levikukaardi_seletus =
}}
'''Kevad-rohevaablane''' (''Rhogogaster viridis'') on [[Lehevaablased|lehevaablaste]] sugukonda kuuluv [[kiletiivalised|kiletiivaline]].

Ta on levinud suuremas osas [[Euroopa]]s ja [[nearktis]]es.&lt;ref name=&quot;Euroopa putukad, 2005&quot;&gt;[[Michael Chinery]], 2005. Euroopa putukad. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Lk 224&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{Elurikkus}}

[[Kategooria:Eesti kiletiivalised]]
[[Kategooria:Lehevaablased]]</text>
      <sha1>6hcsdbakfz4oihzks0g26lgut72c6c2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172541</id>
      <parentid>6172522</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T11:46:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1133" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
 | nimi           = Kevad-rohevaablane
 | värvus         = putukad
 | pilt           = Rhogogaster viridis.JPG
 | pildi_seletus  = 
 | riik           = [[Loomad]] ''Animalia''
 | hõimkond       = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' 
 | klass          = [[Putukad]] ''Insecta''
 | selts          = [[Kiletiivalised]] ''Hymenoptera''
| alamselts = [[Pidevkehalised]] ''Symphyta''
 | sugukond       = [[Lehevaablased]] ''Tenthredinidae''
 | perekond       = [[Rohevaablane]] ''Rhogogaster''
 | liik           = '''Kevad-rohevaablane'''
 | binaarne       = ''Rhogogaster viridis''
 | binaarse_autor = ([[Linnaeus]], 1758)
 | levikukaart          = 
 | levikukaardi_seletus =
}}
'''Kevad-rohevaablane''' (''Rhogogaster viridis'') on [[Lehevaablased|lehevaablaste]] sugukonda kuuluv [[kiletiivalised|kiletiivaline]].

Ta on levinud suuremas osas [[Euroopa]]s ja [[Nearktis]]es.&lt;ref name=&quot;Euroopa putukad, 2005&quot;&gt;[[Michael Chinery]], 2005. Euroopa putukad. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Lk 224&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{Elurikkus}}

[[Kategooria:Eesti kiletiivalised]]
[[Kategooria:Lehevaablased]]</text>
      <sha1>imnvotc9pbjawbec2xc04pxpimfjbsd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Karusmarja-lehevaablane</title>
    <ns>0</ns>
    <id>559966</id>
    <revision>
      <id>6172521</id>
      <parentid>5464650</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T11:18:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1232" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
 | nimi           = Karusmarja-lehevaablane
 | värvus         = putukad
 | pilt           = Nematusribesiioviposition2.JPG 
 | pildi_seletus  = 
 | riik           = [[Loomad]] ''Animalia''
 | hõimkond       = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' 
 | klass          = [[Putukad]] ''Insecta''
 | selts          = [[Kiletiivalised]] ''Hymenoptera''
| alamselts = [[Pidevkehalised]] ''Symphyta''
| sugukond = [[Lehevaablased]] ''Tenthredinidae''
 | perekond       = ''[[Nematus]]''
 | liik           = '''Karusmarja-lehevaablane'''
 | binaarne       = ''Nematus ribesii''
 | binaarse_autor = ([[Giovanni Antonio Scopoli|Scopoli]], 1763)
 | levikukaart          = 
 | levikukaardi_seletus =
}}
'''Karusmarja-lehevaablane''' (''Nematus ribesii'') on [[Lehevaablased|lehevaablaste]] sugukonda kuuluv [[kiletiivalised|kiletiivaline]].

Ta on [[Euroopa]]s laialt levinud, [[võõrliik|võõrliigina]] elab ka teistes [[parasvööde|parasvöötme]] aladel, sh [[Põhja-Ameerika]]s.&lt;ref name=&quot;Euroopa putukad, 2005&quot;&gt;[[Michael Chinery]], 2005. Euroopa putukad. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Lk 224&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{Elurikkus}}

[[Kategooria:Eesti kiletiivalised]]
[[Kategooria:Lehevaablased]]</text>
      <sha1>0r1opjiqmck80tsd8bopm53s01timrg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Haisev pisisirmik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>560471</id>
    <revision>
      <id>6172268</id>
      <parentid>6167892</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T20:59:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Squamanitaceae]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1103" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = Haisev pisisirmik
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[seened]]}}
| seisund        = 
| seisundi_süsteem  = 
| seisundi_ref      =
| pilt           = Cystoderma carcharias 27630.jpg
| pildi_seletus  = 
| pildi_laius    = 
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| selts          = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales''
| sugukond       = [[Šampinjonilised]] ''Agaricaceae''
| perekond       = [[Pisisirmik]] ''Cystoderma''
| liik           = '''Haisev pisisirmik'''
| binaarne       = ''Cystoderma carcharias''
| binaarse_autor = 
| leviku_kaart   =
}}
'''Haisev pisisirmik''' (''Cystoderma carcharias'') on [[kandseened|kandseente]] hulka kuuluv seeneliik.

Seent on leitud ka Eestist.&lt;ref name=&quot;Seente entsüklopeedia, 2006&quot;&gt;Gerrit J. Keizer. Seente entsüklopeedia. Tallinn: [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], 2006. Lk 166&lt;/ref&gt;

Seen on mittesöödav.&lt;ref name=&quot;Seente entsüklopeedia, 2006&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{Elurikkus}}

[[Kategooria:Eesti kandseened]]
[[Kategooria:Squamanitaceae]]</text>
      <sha1>cym0ry3mg4ebuqvna6bbx828bnipu77</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kollane pisisirmik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>560473</id>
    <revision>
      <id>6172267</id>
      <parentid>6167915</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T20:59:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Squamanitaceae]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1116" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = Kollane pisisirmik
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[seened]]}}
| seisund        = 
| seisundi_süsteem  = 
| seisundi_ref      =
| pilt           = Amiant-Körnchenschirmling Cystoderma amianthinum.jpg
| pildi_seletus  = 
| pildi_laius    = 
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| selts          = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales''
| sugukond       = ''[[Squamanitaceae]]''
| perekond       = [[Pisisirmik]] ''Cystoderma''
| liik           = '''Kollane pisisirmik'''
| binaarne       = ''Cystoderma amianthinum''
| binaarse_autor = 
| leviku_kaart   =
}}
'''Kollane pisisirmik''' (''Cystoderma amianthinum'') on [[kandseened|kandseente]] hulka kuuluv seeneliik.

Seent on leitud ka Eestist.&lt;ref name=&quot;Seente entsüklopeedia, 2006&quot;&gt;Gerrit J. Keizer. Seente entsüklopeedia. Tallinn: [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], 2006. Lk 166&lt;/ref&gt;

Seen on mittesöödav.&lt;ref name=&quot;Seente entsüklopeedia, 2006&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{Elurikkus}}

[[Kategooria:Eesti kandseened]]
[[Kategooria:Squamanitaceae]]</text>
      <sha1>l8w9zh7e33caecojwnybd6gdvcivgma</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Parov Stelar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>561424</id>
    <revision>
      <id>6171990</id>
      <parentid>6136133</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:36:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16795" xml:space="preserve">{{Infokast muusik
| nimi                = Parov Stelar
| pilt                = 2017 Deichbrand - Parov Stelar Band - by 2eight - DSC4205.jpg
| pildi_kirjeldus     = Parov Stelar 2017. aastal
| pildi_suurus        = 
| horisontaalne       = 
| taust               = soolo_laulja
| sünninimi           = Marcus Füreder
| alias               = Plasma&lt;br&gt;Cash Candy&lt;br&gt;Nola Grey
| sünniaeg            = 27. november 1974
| sünnikoht           = [[Linz]], Austria
| surmaaeg            = 
| surmakoht           = 
| päritolu            = 
| pill                = 
| hääleliik           = 
| stiil               = [[elektrosving]]&lt;br&gt;''[[downtempo]]''
| amet                = [[muusikaprodutsent]], [[DJ]]
| tegev               = 1998. aastast
| plaadifirma         = Etage Noir Recordings
| seotud_esitajad     = 
| URL                 = http://www.parovstelar.com
| tähelepanuväärsed_pillid  = 
| allkiri             = 
}}

'''Parov Stelar''' (sünninimega '''Marcus Füreder'''; sündinud 27. novembril 1974 [[Linz]]is [[Ülem-Austria]]s) on Austria muusik, helilooja, [[muusikaprodutsent]] ja [[DJ]]. Tema muusikastiilis segunevad [[džäss]], ''[[house]]'', [[elektrooniline muusika]] ja [[popmuusika]].

==Elulugu==
Marcus Füreder hakkas muusikaga leiba teenima DJ-na ööklubides 1990. aastate teisel poolel. 2000. aastast tegeleb produtseerimise ja avaldamisega. Olles avaldanud oma esimesed maksisinglid Bushido kaudu oma pärisnime ja esinejanime Plasma all, asutas Füreder 2003. aastal plaadifirma Etage Noir Recordings.&lt;ref&gt;{{cite web| url = http://www.faz.net/aktuell/feuilleton/pop/album-der-woche/cd-der-woche-parov-stelar-extravaganz-als-genuss-11763622.html | title = Parov Stelar: Extravaganz ale Genuss | accessdate = 8. oktoober 2014 | website = faz.net | year = 2012 | last = Seibold | first = Ulrike }}&lt;/ref&gt; Aasta hiljem ilmus esinejanime Parov Stelar all EP &quot;Kiss Kiss&quot;, millele järgnes LP &quot;Rough Cuts&quot;.&lt;ref name=&quot;rab1&quot;&gt;{{cite web| url = http://www.rhythm-and-booze.co.uk/?p=8533 | title = Parov Stelar Release New Single | accessdate = 10. september 2014 | date = 29. august 2013 | website = Rhythm &amp; Booze}}&lt;/ref&gt; Tänapäeval on Parov Stelar üks Euroopa [[elektrosving|elektroonilise svingmuusika]] produtsente.&lt;ref&gt;{{cite web| url = http://electro-swing.com/2011/music/album/parov-stelar-band-new-album-for-spring-2012/ | title = Parov Stelar Band / new album for spring 2012 | accessdate = 10. september 2014 | date = 27. august 2011 | website = electro-swing.com}}&lt;/ref&gt; Ta on teinud koostööd [[Lana Del Rey]],&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=6FJ7F6trvBc|title=Lana Del Rey - Dark Paradise (Parov Stelar Official Remix)|last=|first=|date=|website=|access-date=}}&lt;/ref&gt; [[Bryan Ferry]] ja [[Lady Gaga]]ga.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=BVYfOwLqyck|title=I Can't Give You Anything But Love - Parov Stelar Mix|last=|first=|date=|website=|access-date=}}&lt;/ref&gt;

11. aprillil 2019 teatas Parov Stelar, et eraeluliste muudatuste tõttu ei osale kauane laulja [[Cleo Panther]] enam Parov Stelar Bandis. Uue lauljana kuulutati välja [[Elena Karafizi]].&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.facebook.com/parovstelar/posts/10156799902100622|title=Parov Stelar|website=www.facebook.com|language=en|access-date=12. aprill 2019}}&lt;/ref&gt;


==Popkultuuris==
* 2014. aastal kasutati laulu &quot;Catgroove&quot; Belgia telekomifirma [[Proximus]] telereklaamis.&lt;ref name = &quot;Proximus TV commercial featering Catgroove by Parov Stelar&quot;&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=mkjuBLybVu0 Telereklaam] (video) koos Catgroove'iga&lt;/ref&gt;
* 2016. aastal kasutati Parov Stelari laulu &quot;Clap Your Hands&quot; [[mobiilimäng]]u &quot;Shuffle Cats&quot; telereklaamis&lt;ref name = &quot;Shuffle Cats TV commercial featuring Clap Your Hands by Parov Stelar&quot;&gt;[https://www.ispot.tv/ad/AWIg/shuffle-cats-between-worlds-song-by-parov-stelar Telereklaam] (video) koos Clap Your Handsiga, ispot.tv&lt;/ref&gt;.
* 2017. aastal kasutati Parovi pala &quot;All Night&quot; plaadilt &quot;The Princess&quot; Itaalia telekomifirma [[TIM]] telereklaamis.&lt;ref&gt;{{Citation|last=SpotMania|title=Spot TIM - Con TIM è bello avere tutto!|date=30. detsember 2016|url=https://www.youtube.com/watch?v=CHV5vpUMOU0|accessdate=17. märts 2017}}&lt;/ref&gt;
* 2017. aastal kasutati Parov Stelari laulu &quot;The Princess&quot; Lexuse ülemaailmses brändikampaanias &quot;Shift&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.musicapub.com/news/lexus-shift-ad-princess-parov-stelar/|title=LEXUS ‘SHIFT’ (AD) // &quot;THE PRINCESS&quot; PAROV STELAR|last=|first=|date=22. august 2017|website=|access-date=22. august 2017}}&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
Parov Stelar on võitnud 8 Amadeuse Austria muusikaauhinda: elektroonilise ja tantsumuusika kategoorias (2012, 2013, 2015 ja 2016, 2019)&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.nachrichten.at/nachrichten/kultur/amadeus-awards-das-sind-die-gewinner;art16,3123993|title=Amadeus Awards: Das sind die Gewinner|website=www.nachrichten.at|language=de|access-date=26. aprill 2019}}&lt;/ref&gt;, aasta plaadi kategoorias plaadi &quot;The Princess&quot; eest (2013) ning parima elava esituse eest (2013&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.tips.at/news/altenfelden/land-leute/271688-abgeraeumt-parov-stelar-holt-drei-amadeus-awards|title=Abgeräumt! Parov Stelar holt drei Amadeus Awards|website=Tips Online|access-date=12. aprill 2019|archive-date=2019-04-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20190412153726/https://www.tips.at/news/altenfelden/land-leute/271688-abgeraeumt-parov-stelar-holt-drei-amadeus-awards|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; ja 2014&lt;ref&gt;{{Citation|title=Amadeus-Verleihung 2014|date=12. detsember 2018|url=https://de.wikipedia.org/w/index.php?title=Amadeus-Verleihung_2014&amp;oldid=183649504|work=Wikipedia|language=de|access-date=12. aprill 2019}}&lt;/ref&gt;). Pala &quot;Booty Swing&quot; jõudis USA elektroonilise muusika ja Kanada [[iTunes]]i edetabelitesse.&lt;ref&gt;{{cite web| url = http://bbpiratesradio.over-blog.com/article-parov-stelar-the-princess-104265986.html | title = Parov Stelar - The Princess - DJ DemonAngel &amp;amp; Siouxxx aka DJ HighKik | accessdate = 10. september 2014 }}&lt;/ref&gt; &quot;All Night&quot; saavutas topeltplaatinapala staatuse 100 000 müüdud eksemplariga Itaalias mais 2017 ja 2018. aasta mais jõudis laul &quot;The Sun&quot; ([[Graham Candy]]ga) esikohale USA iTunesi elektroonilise muusika edetabelis.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=http://oe3.orf.at/stories/2911551|title=oe3.orf.at|date=8. mai 2018|work=Hitradio Ö3|access-date=8. mai 2018}}&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Parov Stelar on abielus Barbara Lichtenaueriga (tuntud esinejanime Lilja Bloom all), kellega koos ta rajas auhinnatud disainibrändi Stelarbloom.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://competition.adesignaward.com/press-release.php?ID=63360|title=Stelarbloom has been granted the celebrated Golden A' Design Award|last=|first=|date=14. aprill 2018|website=|access-date=}}&lt;/ref&gt;

==Diskograafia==
=== Plaadid ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! scope=&quot;col&quot; rowspan=&quot;2&quot; width=10| Aasta
! scope=&quot;col&quot; rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;width:10em;&quot;| Plaat
! scope=&quot;col&quot; rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;width:10em;&quot;| Üksikasjad
! scope=&quot;col&quot; colspan=&quot;6&quot;| Edetabelikoht
|-
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:3em;font-size:90%&quot;| [[Ö3 Austria Top 40|AUT]]&lt;br /&gt;&lt;ref name = &quot;Austrian charts&quot;&gt;
Parov Stelar Austria edetabeleis:
* &quot;Coco&quot; ja &quot;The Princess&quot;: [http://austriancharts.at/showinterpret.asp?interpret=Parov+Stelar Discographie Parov Stelar]. austriancharts.at. Vaadatud 6. septembril 2013.
* &quot;The Invisible Girl'': [http://austriancharts.at/showinterpret.asp?interpret=Parov+Stelar+Trio Discographie Parov Stelar Trio]. austriancharts.at. Vaadatud 6. septembril 2013.
&lt;/ref&gt;

! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:3em;font-size:90%&quot;| [[Syndicat National de l'Édition Phonographique|FRA]]&lt;br /&gt;&lt;ref name = &quot;French charts&quot;&gt;[http://www.lescharts.com/showinterpret.asp?interpret=Parov+Stelar Discographie Parov Stelar]. lescharts.com. Vaadatud 10. novembril 2013.&lt;/ref&gt;

! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:3em;font-size:90%&quot;| [[GfK Entertainment|GER]]&lt;br /&gt;&lt;ref name = &quot;German charts&quot;&gt;[http://www.officialcharts.de/suche.asp?search=Parov+Stelar&amp;x=0&amp;y=0&amp;country=de&amp;kategorie=album Suche nach &quot;Parov Stelar&quot; (album)]. charts.de. Vaadatud 6. septembril 2013.&lt;/ref&gt;

! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:3em;font-size:90%&quot;| [[IFPI Greece|GRE]]&lt;br /&gt;&lt;ref name=&quot;Greece charts&quot;&gt;Parov Stelar Kreeka edetabeleis:
* &quot;Coco&quot;: [https://archive.is/20130907002806/http://greekcharts.com/showinterpret.asp?interpret=Parov+Stelar Discography Parov Stelar]. greekcharts.com. Vaadatud 6. septembril 2013.
* &quot;The Princess&quot; ja &quot;The Invisible Girl&quot;: [http://www.billboard.com/artist/1496507/parov-stelar/chart?sort=date&amp;f=1176 Parov Stelar – Chart history]. ''[[Billboard.com]]''. Vaadatud 6. septembril 2013.&lt;/ref&gt;

! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:3em;font-size:90%&quot;| [[MegaCharts|NLD]]&lt;br /&gt;&lt;ref name = &quot;Dutch charts&quot;&gt;[http://dutchcharts.nl/showinterpret.asp?interpret=Parov+Stelar Discografie Parov Stelar]. dutchcharts.nl. Vaadatud 6. septembril 2013.&lt;/ref&gt;

! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:3em;font-size:90%&quot;| [[Swiss Hitparade|SWI]]&lt;br /&gt;&lt;ref name = &quot;Swiss charts&quot;&gt;Parov Stelar Šveitsi edetabeleis:
* &quot;The Princess&quot;: [http://hitparade.ch/showinterpret.asp?interpret=Parov+Stelar Discographie Parov Stelar] (in French). hitparade.ch. Vaadatud 6. septembril 2013.
* &quot;The Invisible Girl&quot;: [http://hitparade.ch/showinterpret.asp?interpret=Parov+Stelar+Trio Discographie Parov Stelar] (in French). hitparade.ch. Vaadatud 6. septembril 2013.
&lt;/ref&gt;
|-
| scope=&quot;row&quot;| 2001
| scope=&quot;row&quot;| &quot;Shadow Kingdom&quot;
| 2×12&quot; Vinüül ja CD, Bushido Recordings, esinejanimega Plasma
| align=center|–
| align=center|–
| align=center|–
| align=center|–
| align=center|–
| align=center|–
|-
| scope=&quot;row&quot;|2004
| scope=&quot;row&quot;|&quot;Rough Cuts&quot;
|CD, Etage Noir Recordings
| align=center|–
| align=center|–
| align=center|–
| align=center|–
| align=center|–
| align=center|–
|-
| scope=&quot;row&quot;|2005
| scope=&quot;row&quot;|&quot;Seven and Storm&quot;
|CD, Etage Noir Recordings
| align=center|–
| align=center|–
| align=center|–
| align=center|–
| align=center|–
| align=center|–
|-
|2006
|Charleston Butterfly
|CD, Etage Noir Recordings
|
|
|
|
|
|
|-
| scope=&quot;row&quot;|2007
| scope=&quot;row&quot;|&quot;Shine&quot;
|CD, Etage Noir Recordings
| align=center|–
| align=center|–
| align=center|–
| align=center|–
| align=center|–
| align=center|–
|-
| scope=&quot;row&quot;|2008
| scope=&quot;row&quot;|&quot;Daylight&quot;
|CD, Rambling Records
| align=center|–
| align=center|–
| align=center|–
| align=center|–
| align=center|–
| align=center|–
|-
| scope=&quot;row&quot;|2009
| scope=&quot;row&quot;|&quot;That Swing – Best Of&quot;
|CD, Etage Noir Recordings
| align=center|–
| align=center|–
| align=center|–
| align=center|7.
| align=center|–
| align=center|–
|-
| scope=&quot;row&quot;|2009
| scope=&quot;row&quot;|&quot;Coco&quot;
|CD, Etage Noir Recordings
| align=center|65.
| align=center|–
| align=center|–
| align=center|10.
| align=center|–
| align=center|–
|-
| scope=&quot;row&quot;|2010
| scope=&quot;row&quot;|&quot;The Paris Swing Box&quot;
|CD, Etage Noir Recordings
| align=center|–
| align=center|–
| align=center|–
| align=center|–
| align=center|–
| align=center|–
|-
| scope=&quot;row&quot;|2010
| scope=&quot;row&quot;|&quot;La Fete&quot;
|CD, Etage Noir Recordings
| align=center|–
| align=center|–
| align=center|–
| align=center|–
| align=center|–
| align=center|–
|-
| scope=&quot;row&quot;|2012
| scope=&quot;row&quot;|&quot;The Princess&quot;
|CD, Etage Noir Recordings
| align=center|4.
| align=center|–
| align=center|35.
| align=center|8.
| align=center|86.
| align=center|9.
|-
| scope=&quot;row&quot;|2013
| scope=&quot;row&quot;| &quot;The Invisible Girl&quot; &lt;br&gt;&lt;small&gt;(Parov Stelar Trio)&lt;/small&gt;
|CD, Etage Noir Recordings
| align=center|18.
| align=center|–
| align=center|–
| align=center|4.
| align=center|–
| align=center|40.
|-
| scope=&quot;row&quot;|2013
| scope=&quot;row&quot;| &quot;The Art of Sampling&quot;
| 2 CD-d, 2 LP-d, CD, DD Etage Noir Recordings, Island Records, Universal Music Germany
| align=center|6.
| align=center|117.
| align=center|35.
| align=center|–
| align=center|–
| align=center|27.
|-
| scope=&quot;row&quot;| 2015
| scope=&quot;row&quot;| &quot;The Demon Diaries&quot;
| CD, Etage Noir Recordings
| align=center|1.
| align=center|93.
| align=center|8.
| align=center|1.
| align=center|–
| align=center|9.
|-
| scope=&quot;row&quot;| 2016
| scope=&quot;row&quot;| &quot;Live @ Pukkelpop&quot;
| CD, Etage Noir Recordings
| align=center|9.
| align=center|–
| align=center|89.
| align=center|–
| align=center|–
| align=center|64.
|-
| scope=&quot;row&quot;| 2017
| scope=&quot;row&quot;| &quot;The Burning Spider&quot;
| CD, Etage Noir Recordings
| align=center|1.
| align=center|49.
| align=center|23.
| align=center|–
| align=center|–
| align=center|9.
|}

=== Singlid ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! scope=&quot;col&quot; rowspan=&quot;2&quot; width=10| Aasta
! scope=&quot;col&quot; rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;width:12em;&quot;| Singel
! colspan=&quot;5&quot; scope=&quot;col&quot; | Edetabelikoht
! scope=&quot;col&quot; rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;width:10em;&quot;| Plaat/EP
|-
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:3em;font-size:90%&quot;| [[Ö3 Austria Top 40|AUT]]&lt;br /&gt;&lt;ref name = &quot;Austrian charts&quot;/&gt;
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:3em;font-size:90%&quot;| [[SNEP|FRA]]&lt;br /&gt;&lt;ref name = &quot;French charts&quot;/&gt;
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:3em;font-size:90%&quot;| [[GfK Entertainment Charts|GER]]&lt;br /&gt;&lt;ref name = &quot;German charts&quot;/&gt;
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:3em;font-size:90%&quot;| [[IFPI Greece|GRE]]&lt;br/&gt;&lt;ref&gt;[http://www.ifpi.gr/digital_ien.html IFPI Greece Digital Singles]&lt;/ref&gt;
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:3em;font-size:90%&quot;| [[Swiss Hitparade|SWI]]&lt;br /&gt;&lt;ref name = &quot;Swiss charts&quot;/&gt;
|-
| scope=&quot;row&quot;| 2010
| scope=&quot;row&quot;| &quot;The Phantom&quot;
| align=center| 69.
| align=center| –
| align=center| –
| align=center|–
| align=center| –
| align=center| &quot;The Phantom EP&quot; 
|-
| scope=&quot;row&quot; rowspan=2| 2012
| scope=&quot;row&quot;| &quot;Jimmy's Gang&quot;
| align=center| 43.
| align=center| –
| align=center| –
| align=center|–
| align=center| –
| align=center| &quot;Jimmy's Gang EP&quot;
|-
| scope=&quot;row&quot;| &quot;Nobody's Fool&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;(koos Cleo Pantheriga)&lt;/small&gt;
| align=center| 60.
| align=center| –
| align=center| –
| align=center|–
| align=center| –
| align=center| &quot;The Princess&quot;
|-
| scope=&quot;row&quot; rowspan=2| 2013
| scope=&quot;row&quot;| &quot;The Mojo Radio Gang&quot;
| align=center| –
| align=center| 72.
| align=center| –
| align=center|–
| align=center| –
| align=center| &quot;Coco&quot;
|-
| scope=&quot;row&quot;| &quot;Keep on Dancing&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;(koos [[Marvin Gaye]]ga)&lt;/small&gt;
| align=center| 45
| align=center| –
| align=center| –
| align=center|–
| align=center| –
| align=center| &quot;The Art of Sampling&quot;
|-
| scope=&quot;row&quot; rowspan=3| 2014
| scope=&quot;row&quot;| &quot;All Night&quot;
| align=center| 42.
| align=center| 46.&lt;br /&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.snepmusique.com/tops-semaine/top-singles-telecharges/?ye=2017&amp;we=13|title=Le Top de la semaine : Top Singles Téléchargés - SNEP (Week 13, 2017)|publisher=[[Syndicat National de l'Édition Phonographique]]|language=French|accessdate=1. aprill 2017}}&lt;/ref&gt;
| align=center| 35.
| align=center|–
| align=center| 57.
| align=center| &quot;The Princess&quot;
|-
| scope=&quot;row&quot;| &quot;Clap Your Hands&quot;
| align=center| 52.
| align=center| –
| align=center| –
| align=center|–
| align=center| –
| align=center| &quot;Clap Your Hands&quot;
|-
| scope=&quot;row&quot;|&quot;The Sun&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;(koos [[Graham Candy]]ga)&lt;/small&gt;
| align=center| 31.
| align=center| 110.
| align=center| –
| align=center|2.
| align=center| –
| align=center| &quot;The Sun EP&quot;
|-
| scope=&quot;row&quot; rowspan=&quot;3&quot;| 2015
| scope=&quot;row&quot;| &quot;Hooked on You&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;(koos [[Timothy Auld]]iga)&lt;/small&gt;
| align=center| –
| align=center| 126.
| align=center| –
| align=center|–
| align=center| –
| align=center rowspan=&quot;2&quot;| &quot;The Demon Diaries&quot;
|-
| scope=&quot;row&quot;| &quot;Six Feet Underground&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;(koos [[Claudia Kane]]'iga)&lt;/small&gt;
| align=center| –
| align=center| –
| align=center| –
| align=center| –
| align=center| –
|-
| scope=&quot;row&quot;| &quot;When I Find My Love&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;(nime all Stelartronic and Anduze)&lt;/small&gt;
| align=center| –
| align=center| 97.
| align=center| –
| align=center|–
| align=center| –
| {{n/a|üksiksingel}}
|-
| scope=&quot;row&quot;| 2017
| scope=&quot;row&quot;| &quot;Step Two&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;(koos Lilja Bloomiga)&lt;/small&gt;
| align=center| –
| align=center| 90.&lt;br /&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.snepmusique.com/tops-semaine/top-singles-telecharges/?ye=2017&amp;we=24|title=Le Top de la semaine : Top Singles Téléchargés – SNEP (Week 24, 2017)|publisher=[[Syndicat National de l'Édition Phonographique]]|language=French|accessdate=17. juuni 2017}}&lt;/ref&gt;
| align=center| –
| align=center|–
| align=center| –
| align=center| &quot;The Burning Spider&quot;
|-
| scope=&quot;row&quot;| 2019
| scope=&quot;row&quot;| &quot;Gringo&quot;
| align=center| –
| align=center| –
| align=center| –
| align=center|–
| align=center| –
| align=center| &quot;Single&quot;&lt;/blockquote&gt;
|}

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Commonskat}}
* [http://www.parovstelar.com/ Ametlik koduleht]
* [http://www.discogs.com/artist/Parov+Stelar Parov Stelar], Discogs
* [https://www.bbc.co.uk/music/reviews/d5p2 Plaat &quot;Shine&quot;], BBC arvustus

{{DEFAULTSORT:Stelar, Parov}}
[[Kategooria:Austria muusikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>qu10ag279r3eem0ennqzw3z0zidmqib</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kamieńsk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>561556</id>
    <revision>
      <id>6172258</id>
      <parentid>5810007</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T20:52:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1258" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Kamieńsk
| hääldus =
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Kamieńsk
| pilt = Kościół_Świętych_Apostołów_Piotra_i_Pawła_w_Kamieńsku.jpg
| pildisuurus = 260px
| pildiallkiri = Kirik Kamieńskis
| lipp = 
| lipu_link = 
| vapp = POL_Kamiensk_COA.svg
| vapi_link = [[Kamieński vapp]]
| pindala = 
| elanikke = 2753 (31.12.2019)
| asendikaart = Poola
}}
'''Kamieńsk''' (kuni [[1918]]. aastani '''Kamińsk'''&lt;ref&gt;[http://www.spmk.webserwer.pl/historia_k.html Historia Kamieńska] Stowarzyszenie Przyjaciół Miasta Kamieńska&lt;/ref&gt;) on linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Radomsko maakond|Radomsko maakonnas]], [[Kamieński vald|Kamieński valla]] halduskeskus.

Asulat on ürikutes esmakordselt mainitud [[1291]]. aastal. Linnaõigused sai Kamińsk [[1374]]. aastal, kuid kaotas need [[1870]]. aastal. [[2. september|2. septembril]] [[1939]] pommitas [[Luftwaffe]] Kamieńskit, suur osa kesklinnast hävis. Linnaõigused sai Kamieńsk tagasi [[1. jaanuar]]il [[1994]].&lt;ref&gt;[https://sztetl.org.pl/pl/miejscowosci/k/1382-kamiensk/96-historia-miejscowosci/69608-historia-miejscowosci Kamieńsk. Historia miejscowości] Wirtualny sztetl&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Łódźi vojevoodkonna linnad]]</text>
      <sha1>g8rq9abbj1tq8y79svwm7l069cpq70i</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Moskva barokk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>562396</id>
    <revision>
      <id>6171904</id>
      <parentid>6170173</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T13:22:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Arhitekte */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5170" xml:space="preserve">[[Pilt:Moscow Fili ChurchProtectionTheotokos3.jpg|pisi|Jumalaema kaitse ja eestpalve kirik Filis]]
[[Pilt:Moscow Bogoyavlensky asv2021-07 img3.jpg|pisi|Jumalailmumise kloostri kirik Moskvas]]
[[Pilt:Pokrovka.jpg|pisi|19. sajandi postkaart Pokrovka Jumalaema Uinumise kirikust]]
[[Pilt:Suharev_Tower_in_Moscow.jpg|pisi|Suhharevi torn. Postkaart, 1927]]
'''Moskva barokk''', ka '''Narõškinite barokk''' või '''Narõškinite stiil'''&lt;ref&gt;https://sites.google.com/site/arhitektuuriajaloomoisted/barokk-u-1580---1750&lt;/ref&gt; on omapärane [[vanavene arhitektuur|vanavene ehitustraditsiooni]] ja [[barokkarhitektuur]]i sünteesiv segastiil, mis valitses [[Kesk-Venemaa]]l 17. sajandi teisel poolel ja 18. sajandi alguses&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;&gt;V. Vaga. Üldine kunstiajalugu. Tallinn, 1999&lt;/ref&gt;. Stiili nimetati 1920. aastatel [[Narõškinid|Narõškinite]] perekonna järgi, kes püstitasid [[Venemaa]]l esimesed kirikud selles stiilis&lt;ref&gt;https://www.hisour.com/de/naryshkin-baroque-27757/&lt;/ref&gt;.

== Ajalugu ==
Barokkstiili mõjud jõudsid Venemaale [[Poola]]st [[Ukraina]] kaudu ja Moskva barokki on detailides, nagu näiteks kuplite pirnjas kuju, mõjutanud [[Ukraina barokk]]. Esimesed kirikud uues barokkstiilis ehitati rikkale vene kaupmehesuguvõsale Narõškinitele (kelle hulgast oli pärit ka [[Peeter I]] ema Natalja Kirillovna Narõškina) kuuluvates maavaldustes. Need olid ehitatud punasest [[tellis]]est ja kaunistatud valgest [[lubjakivi]]st detailidega. Kiriku [[kellatorn]] oli integreeritud [[fassaad]]i sisse, mitte ei asetsenud eraldi nagu varasemas Venemaa arhitektuuris enne 17. sajandit. Tavaliselt oli kellatorn kõrgem kui [[tsentraalehitis]]e põhiplaaniga kiriku kaheksanurkne kesktorn. Moskva ümbrusest levis stiil Venemaal laiemalt.

Teatud sarnaseid jooni Moskva barokiga omab kitsalt regionaalne [[Stroganovide stiil]], mis ühendab rühma Uurali piirkonna kirikuhooneid.

18. sajandi algul asendub Narõškinite barokk läänelikuma [[Peetri barokk|Peetri barokiga]] (''Петровское барокко''), 1730. aastatel [[Jelisaveta barokk|Jelisaveta barokiga]] (''Елизаветинское барокко'', tuntuim esindaja [[Bartolomeo Rastrelli]]).

== Arhitekte ==
* Jakov Buhvostov (Яков Григорьевич Бухвостов), bojaar Mihhail Tatištševi pärisori, tema töödele iseloomulik ehitisekuju on [[oktogoon kuubil]] (''восьмерик на четверике'').
* Pjotr Potapov (ainus teade temast on tekst Pokrovka Jumalaema uinumise kirikul &quot;лета 7204 [1699] октября 25 дня дело рук человеческих, делом именем Петрушка Потапов&quot;, arvatakse, et ta oli arhitekt)

== Ehitisi ==
Moskva barokkstiilis kirikud on mitmelöövilised pidulikuna mõjuva üldmuljega enamasti puna-valged rikkaliku raidkividekooriga ja orderielementidega kaunistatud ehitised. Ilmalikke hooneid pole algsel kujul säilinud.
* [[Jumalaema kaitse ja eestpalve kirik Filis]] (Церковь Покрова в Филях, 1689–1694), ka Pokrovi kirik Filis&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;/&gt; alates 1935. aastast Moskva linna koosseisus
* [[Novodevitšje nunnaklooster|Novodevitšje nunnakloostri]] osa ehitisi Moskvas (Новодевичий Богородице-Смоленский монастырь)
* [[Donskoi klooster|Donskoi mungakloostri]] osa ehitisi (Донской монастырь)
* Üks ilmaliku arhitektuuri näiteid oli [[Suhharevi torn]] Moskvas, mis lammutati 1930. aastatel&lt;ref&gt;https://structurae.net/structures/sukharev-tower&lt;/ref&gt;
* Borissi ja Glebi kirik [[Zjuzino]]s (Церковь святых благоверных Бориса и Глеба в Зюзине, 1698–1700)
* Lunastaja kirik [[Uborõ]]s (Церковь Спаса Нерукотворного Образа в Уборах, 1690–1697)
* Kõigepuhtama Jumalaema Ennusmärgi kirik nn &quot;Šeremetjevi õues&quot; [[Moskva]]s (Церковь Знамения Пресвятой Богородицы на Шереметевом дворе)
* Vladimiri Jumalaema pühakuju kirik Moskvas (Церковь Иконы Божией Матери Владимирская у Владимирских ворот, 1691–1694, hävinud&lt;ref&gt;http://sobory.ru/photo/238925&lt;/ref&gt;)
* Elavakstegeva Kolmainsuse kirik [[Troitski-Lõkovo]]s (Церковь Троицы Живоначальной в Троицком-Лыково, 1694–1697), nüüd Moskva koosseisus
* Jumalailmumise kloostri peakirik Moskvas (Богоявленский собор, 1693–1696)
* Jumalaema Uinumise kirik Pokrovkal Moskvas (Церковь Успения Пресвятой Богородицы на Покровке, 1696–1699, hävinud)

== Eesti historitsismis ==
Eesti õigeusu kirikutest on Moskva baroki elemente kasutatud [[Sindi Jumalailmumise kirik|Sindi Jumalailmumise kiriku]] välisdekooris.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.hisour.com/de/naryshkin-baroque-27757/ Naryschkin-Barock. HiSoUR Kunst Kultur Ausstellung]
* [https://www.hisour.com/de/moscow-baroque-33436/ Moskau Barock. HiSoUR Kunst Kultur Ausstellung]

[[Kategooria:Arhitektuuristiilid]]
[[Kategooria:Venemaa arhitektuur]]</text>
      <sha1>d8vrnjthmzxvhoc97op6uag2y0i02d9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172025</id>
      <parentid>6171904</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:15:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ursus scribens</username>
        <id>115317</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5174" xml:space="preserve">[[Pilt:Moscow Fili ChurchProtectionTheotokos3.jpg|pisi|[[Jumalaema Kaitse ja Eestpalve kirik Filis]]]]
[[Pilt:Moscow Bogoyavlensky asv2021-07 img3.jpg|pisi|Jumalailmumise kloostri kirik Moskvas]]
[[Pilt:Pokrovka.jpg|pisi|19. sajandi postkaart Pokrovka Jumalaema Uinumise kirikust]]
[[Pilt:Suharev_Tower_in_Moscow.jpg|pisi|Suhharevi torn. Postkaart, 1927]]
'''Moskva barokk''', ka '''Narõškinite barokk''' või '''Narõškinite stiil'''&lt;ref&gt;https://sites.google.com/site/arhitektuuriajaloomoisted/barokk-u-1580---1750&lt;/ref&gt; on omapärane [[vanavene arhitektuur|vanavene ehitustraditsiooni]] ja [[barokkarhitektuur]]i sünteesiv segastiil, mis valitses [[Kesk-Venemaa]]l 17. sajandi teisel poolel ja 18. sajandi alguses&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;&gt;V. Vaga. Üldine kunstiajalugu. Tallinn, 1999&lt;/ref&gt;. Stiili nimetati 1920. aastatel [[Narõškinid|Narõškinite]] perekonna järgi, kes püstitasid [[Venemaa]]l esimesed kirikud selles stiilis&lt;ref&gt;https://www.hisour.com/de/naryshkin-baroque-27757/&lt;/ref&gt;.

== Ajalugu ==
Barokkstiili mõjud jõudsid Venemaale [[Poola]]st [[Ukraina]] kaudu ja Moskva barokki on detailides, nagu näiteks kuplite pirnjas kuju, mõjutanud [[Ukraina barokk]]. Esimesed kirikud uues barokkstiilis ehitati rikkale vene kaupmehesuguvõsale Narõškinitele (kelle hulgast oli pärit ka [[Peeter I]] ema Natalja Kirillovna Narõškina) kuuluvates maavaldustes. Need olid ehitatud punasest [[tellis]]est ja kaunistatud valgest [[lubjakivi]]st detailidega. Kiriku [[kellatorn]] oli integreeritud [[fassaad]]i sisse, mitte ei asetsenud eraldi nagu varasemas Venemaa arhitektuuris enne 17. sajandit. Tavaliselt oli kellatorn kõrgem kui [[tsentraalehitis]]e põhiplaaniga kiriku kaheksanurkne kesktorn. Moskva ümbrusest levis stiil Venemaal laiemalt.

Teatud sarnaseid jooni Moskva barokiga omab kitsalt regionaalne [[Stroganovide stiil]], mis ühendab rühma Uurali piirkonna kirikuhooneid.

18. sajandi algul asendub Narõškinite barokk läänelikuma [[Peetri barokk|Peetri barokiga]] (''Петровское барокко''), 1730. aastatel [[Jelisaveta barokk|Jelisaveta barokiga]] (''Елизаветинское барокко'', tuntuim esindaja [[Bartolomeo Rastrelli]]).

== Arhitekte ==
* Jakov Buhvostov (Яков Григорьевич Бухвостов), bojaar Mihhail Tatištševi pärisori, tema töödele iseloomulik ehitisekuju on [[oktogoon kuubil]] (''восьмерик на четверике'').
* Pjotr Potapov (ainus teade temast on tekst Pokrovka Jumalaema uinumise kirikul &quot;лета 7204 [1699] октября 25 дня дело рук человеческих, делом именем Петрушка Потапов&quot;, arvatakse, et ta oli arhitekt)

== Ehitisi ==
Moskva barokkstiilis kirikud on mitmelöövilised pidulikuna mõjuva üldmuljega enamasti puna-valged rikkaliku raidkividekooriga ja orderielementidega kaunistatud ehitised. Ilmalikke hooneid pole algsel kujul säilinud.
* [[Jumalaema Kaitse ja Eestpalve kirik Filis]] (Церковь Покрова в Филях, 1689–1694), ka Pokrovi kirik Filis&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;/&gt; alates 1935. aastast Moskva linna koosseisus
* [[Novodevitšje nunnaklooster|Novodevitšje nunnakloostri]] osa ehitisi Moskvas (Новодевичий Богородице-Смоленский монастырь)
* [[Donskoi klooster|Donskoi mungakloostri]] osa ehitisi (Донской монастырь)
* Üks ilmaliku arhitektuuri näiteid oli [[Suhharevi torn]] Moskvas, mis lammutati 1930. aastatel&lt;ref&gt;https://structurae.net/structures/sukharev-tower&lt;/ref&gt;
* Borissi ja Glebi kirik [[Zjuzino]]s (Церковь святых благоверных Бориса и Глеба в Зюзине, 1698–1700)
* Lunastaja kirik [[Uborõ]]s (Церковь Спаса Нерукотворного Образа в Уборах, 1690–1697)
* Kõigepuhtama Jumalaema Ennusmärgi kirik nn &quot;Šeremetjevi õues&quot; [[Moskva]]s (Церковь Знамения Пресвятой Богородицы на Шереметевом дворе)
* Vladimiri Jumalaema pühakuju kirik Moskvas (Церковь Иконы Божией Матери Владимирская у Владимирских ворот, 1691–1694, hävinud&lt;ref&gt;http://sobory.ru/photo/238925&lt;/ref&gt;)
* Elavakstegeva Kolmainsuse kirik [[Troitski-Lõkovo]]s (Церковь Троицы Живоначальной в Троицком-Лыково, 1694–1697), nüüd Moskva koosseisus
* Jumalailmumise kloostri peakirik Moskvas (Богоявленский собор, 1693–1696)
* Jumalaema Uinumise kirik Pokrovkal Moskvas (Церковь Успения Пресвятой Богородицы на Покровке, 1696–1699, hävinud)

== Eesti historitsismis ==
Eesti õigeusu kirikutest on Moskva baroki elemente kasutatud [[Sindi Jumalailmumise kirik|Sindi Jumalailmumise kiriku]] välisdekooris.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.hisour.com/de/naryshkin-baroque-27757/ Naryschkin-Barock. HiSoUR Kunst Kultur Ausstellung]
* [https://www.hisour.com/de/moscow-baroque-33436/ Moskau Barock. HiSoUR Kunst Kultur Ausstellung]

[[Kategooria:Arhitektuuristiilid]]
[[Kategooria:Venemaa arhitektuur]]</text>
      <sha1>2m34z37xbliqi8dn0bg62e0iodv55mw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nurgatromp</title>
    <ns>0</ns>
    <id>562445</id>
    <revision>
      <id>6171905</id>
      <parentid>6151055</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T13:23:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Venemaa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5751" xml:space="preserve">[[Pilt:Trompe.XIe.siecle.png|pisi|11. sajandi astmeline nurgatromp&lt;ref name=&quot;fr.wikisource.org&quot;&gt;https://fr.wikisource.org/wiki/Dictionnaire_raisonn%C3%A9_de_l%E2%80%99architecture_fran%C3%A7aise_du_XIe_au_XVIe_si%C3%A8cle/Trompe&lt;/ref&gt;]]
[[Pilt:Trompe.XIIe.siecle.png|pisi|12. sajandi kooniline nurgatromp&lt;ref name=&quot;fr.wikisource.org&quot;/&gt;]]
[[Pilt:Coupole.cathedrale.Worms.png|pisi|Wormsi toomkiriku nelitise kuppeljas nurgatromp, mis toetab kaheksakandilist torni]]
'''Nurgatromp''', ka '''tromp'''&lt;ref&gt;Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/17227/Zagorski_Evelyn.pdf&lt;/ref&gt; on võlvitud veerandkerakujuline nišš täisnurkse müürinurga kohal, mis loob ülemineku ruudukujuliselt põhiplaanilt oktogonaalse või ümmarguse põhiplaaniga [[torn]]ile, [[tambuur]]ile või [[Kuppel|kuplile]]&lt;ref&gt;[https://www.britannica.com/technology/squinch Squinch.  Architecture. - britannica.com]&lt;/ref&gt;.

Nurgatrompide ruumilahenduslik alternatiiv on [[Vikkel (arhitektuur)|viklid]]. Nurgatromp võib olla nii aheneva koonilise kujuga kui ka ümara kuppelniši taoline, kuid võrreldes elegantse vikliga on selle ruumimõju jässakam ja nurgelisem&lt;ref&gt;https://study.com/academy/lesson/pendentives-squinches-in-architecture.html&lt;/ref&gt;.

== Ajalugu ==
Kaarsillusega nurgatrompi kasutati samaaegselt [[Rooma keisririik|Rooma]] hilise keisririigi ja [[Bütsantsi keisririik|Bütsantsi keisririigi]] varases arhitektuuris, [[Armeenia]] sakraalehitistes, [[Sassaniidide riik|Sassaniidide]] [[Pärsia]]s ning hiljem [[islami arhitektuur]]is.

=== Lähis-Ida ===
Pärsia kuningas [[Ardašir I]] lossi kuppelsaal [[Firuzabad]]is on vanim säilinud näide nurgatrombi kasutusest, mis on andnud aluse oletada, et detail on idamaist algupära.

Islami arhitektuuris jätkab nurgatromp Sassaniidide arhitektuurist alguse saanud võidukäiku. Nurgatrompe kujundati kaarega nagu [[Romaani kunst|romaani arhitektuuriski]], ent ka islami arhitektuurile omane [[stalaktiitdekoor]] (''muqarnas'') leidis sageli kasutust nurgatrompide kujunduses (tegemist on [[pseudovõlv]]lahendusega) kombineerituna kividest laotud kaartega.

Islami arhitektuuri traditsioone järgides ehitati ümarate või stalaktiitdekooriga nurgatrompidega kuppelehitisi ka 19. sajandi [[India]] islamiusulises piirkonnas.
&lt;gallery&gt;
Squinch.jpg|Nurgatromp [[Sassaniidide dünastia]] kuninga [[Ardašir]]i palees
Coupole du mihrab 2, Grande Mosquée de Kairouan.jpg|[[Kairouani mošee]] [[mihrab]]i kuppel
Squinch arch detail, Qila-i-Kuhna mosque.jpg|Teravkaarne nurgatromp [[Qila-i-Kuhna mošee]] [[Delhi]]s, 16. sajand
Akbar&amp;#039;s Tomb 717.jpg|Stalaktiitdekooriga nurgatromp [[Akbari mausoleum]]is, 17. sajand
Safdarjung Tomb, ceiling details.jpg|[[Safdarjungi mausoleum]]i kuppel [[India]]s, 19. sajand
&lt;/gallery&gt;

=== Bütsants ja Armeenia ===
&lt;gallery&gt;
Battistero di San Giovanni in Fonte, Naples - DM - 005.jpg|Varakristlik baptisteerium San Giovanni in Fonte Napolis
Hosios Loukas Katholikon 20091116-33.JPG|[[Hosios Loukas]]e kloostri peakiriku ristikujuline naos
Odzun cupola.jpg|pisi|Koonilistele nurgatrompidele toetuv [[tambuur]] ja [[kuppel]] [[Odzuni basiilika]]s [[Armeenia]]s
&lt;/gallery&gt;

=== Lääne-Euroopa ===
Euroopa romaani ehitistes oli nurgatromp sage motiiv [[nelitis]]torni või -kupli toetajana. Kujult võis nurgatromp olla kas kooniline nagu [[Sant'Ambrogio basiilika (Milano)|Sant'Ambrogio basiilika]]s [[Milano|Milanos]] või astmeline kaarte rida nagu [[Chiaravalle kloostrikirik]]u nelitises. Sitsiilia-normanni San Cataldo kirikus [[Palermo]]s on piklikud kaheastmelise võlvniši kujulised nurgatrombid, mis toetavad kolme kesklöövi katvat kuplit. Keerukamaid ümarniššide ja sambakestega nurgatrompe leiab [[Auvergne]]'i 11.-12. sajandi romaani ehitistes, Lõuna-Prantsusmaa romaanikas säilitavad need itaaliapärase koonilise kuju.

[[Gooti kunst|Gooti arhitektuuris]] rakendati nurgatrompe sageli nelinurksetes tornides, millele toetus kaheksanurkne katusekiiver.
&lt;gallery&gt;
Fail:Palermo-San-Cataldo-bjs-2.jpg|[[Palermo]] [[San Cataldo]] kolm kuplit on igaüks nurgatrompidega
Fail:Interior Sant'Ambrogio 01.JPG|[[Milano]] [[Sant'Ambrogio basiilika]] [[nelitis]]
Fail:Castañeda Colegiata Santa Cruz 19.jpg|[[Castañeda Santa Cruzi kirik]]u nelitiskuppel, 12. sajand
Fail:Palermo07.jpg|Palermo katedraali nelitiskuppel
Fail:Cimbori seu5.jpg|Hilisgooti [[Valencia katedraal]]i nelitiskuppel, 15. sajand 
&lt;/gallery&gt;

=== Venemaa ===
Venemaa ehitistes esineb nurgatrompe pigem harva ja erandlikult. Erandlikult on Kirde-Venemaal kasutatud nurgatrompe [[Vladimiri Jumalaema Uinumise katedraal]]is. Hilisematest hoonetest leiab sarnast ruumilahendust [[oktogoon kuubil|oktogoon-kuubil-tüüpi]] vanavene ja baroki segastiilis 17.-18. sajandi kirikutes.
&lt;gallery&gt;
Squinch Pokrov Church Fili.jpg|[[Moskva barokk]]stiilis [[Fili Jumalaema kaitse ja Eestpalve kirik]], 17. sajand
Московская обл., Софрино - Ц. Смоленской иконы Божией Матери (интерьер).jpg|[[Sofrino]] Smolenski Jumalaema kirik [[Moskva oblast]]is
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://fr.wikisource.org/wiki/Dictionnaire_raisonn%C3%A9_de_l%E2%80%99architecture_fran%C3%A7aise_du_XIe_au_XVIe_si%C3%A8cle/Trompe Dictionnaire raisonné de l’architecture française du XIe au XVIe siècle/Trompe Vikitekstides (prantsuse keeles)]
* [https://www.britannica.com/technology/squinch Squinch. Architecture. - britannica.com]
* [https://www.hisour.com/de/squinch-31971/amp/ Squinch | HiSoUR (saksa keeles)]
* [https://study.com/academy/lesson/pendentives-squinches-in-architecture.html Vikli ja nurgatrombi võrdlus (inglise keeles)]

{{commonskat|}}

[[Kategooria:Arhitektuur]]</text>
      <sha1>k1g23mqorbbj7mqhnmwcqv0t7eg93gj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Radomsko</title>
    <ns>0</ns>
    <id>562507</id>
    <revision>
      <id>6172251</id>
      <parentid>5700896</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T20:47:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1474" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Radomsko
| hääldus =
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Radomsko
| pilt = Ratusz_w_Radomsku.jpg
| pildiallkiri = Radomsko raekoda
| lipp = POL_Radomsko_flag.svg
| lipu_link = [[Radomsko lipp]]
| vapp = POL_Radomsko_COA.svg
| vapi_link = [[Radomsko vapp]]
| pindala = 
| elanikke = 45 843 (31.12.2019)
| asendikaart = Poola
}}
'''Radomsko''' on linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Radomsko maakond|Radomsko maakonna]] halduskeskus. Radomsko asub [[Łódź]]ist umbes 75 km lõunas.

Asula oli olemas juba [[11. sajand]]il. Linnaõigused sai Radomsko [[1266]]. aastal. [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tagajärjel läks [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla. Alates [[1807]]. aastast oli [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus. [[Neljas Poola jagamine|Neljanda Poola jagamise]] tulemusel läks linn [[1815]]. aastal [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigiga]] [[reaalunioon]]is olnud Poola Kuningriigi (nn. [[Kongressi-Poola]]) koosseisu.&lt;ref&gt;[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Radomsko;3965532.html Radomsko] Encyklopedia PWN&lt;/ref&gt;

Radomskos on sündinud luuletaja ja näitekirjanik [[Tadeusz Różewicz]] ([[1921]]–[[2014]]).&lt;ref&gt;[https://klp.pl/rozewicz/a-6470.html Tadeusz Różewicz - życiorys] klp.pl&lt;/ref&gt;

==Galerii==
&lt;gallery&gt;
Radomsko kosciol.JPG
Ulica Przedborska.JPG
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Łódźi vojevoodkonna linnad]]</text>
      <sha1>p1vz7ok0otgqkihn6wsyksrv14tsmmy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Opoczno</title>
    <ns>0</ns>
    <id>562534</id>
    <revision>
      <id>6172380</id>
      <parentid>5810033</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T06:26:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1667" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Opoczno
| hääldus =
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Opoczno
| pilt = Opoczno, Kościół św. Bartłomieja. - fotopolska.eu (176602).jpg
| pildiallkiri = Püha Bartholomeuse kirik Opocznos
| lipp = POL_Opoczno_flag.svg
| lipu_link = [[Opoczno lipp]]
| vapp = HERB Opoczna.png
| vapi_link = [[Opoczno vapp]]
| pindala = 
| elanikke = 21 060 (31.12.2019)
| asendikaart = Poola
}}
'''Opoczno''' on linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Opoczno maakond|Opoczno maakonna]] ja [[Opoczno vald|Opoczno valla]] halduskeskus. Opoczno asub [[Łódź]]ist umbes 70 km kagus.

Küla mainitakse ürikutes esimest korda [[1284]]. aastal. Linnaõigused sai [[1344]]. aastal ([[Magdeburgi õigus|Magdeburgi linnaõigused]] [[1365]]. aastal). [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tagajärjel läks [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla. Alates [[1807]]. aastast oli [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus. [[Neljas Poola jagamine|Neljanda Poola jagamise]] tulemusel läks linn [[1815]]. aastal [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigiga]] [[reaalunioon]]is olnud Poola Kuningriigi (nn. [[Kongressi-Poola]]) koosseisu.&lt;ref&gt;[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Opoczno;3951355.html Opoczno] Encyklopedia PWN&lt;/ref&gt;

[[1921]]. aastal moodustasid [[juudid]] 46,7% Opoczno elanikest ja [[1931]]. aastal 33,1%.&lt;ref&gt;[https://sztetl.org.pl/pl/miejscowosci/o/434-opoczno/100-demografia/21463-demografia Opoczno. Demografia] Wirtualny sztetl&lt;/ref&gt;

==Galerii==
&lt;gallery&gt;
Opoczno_(js).jpg
Opoczno_MDK_2013.jpg
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Łódźi vojevoodkonna linnad]]</text>
      <sha1>ew0dblvv0b6ibkkj12f3rpmx88zcrkp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Krośniewice</title>
    <ns>0</ns>
    <id>562721</id>
    <revision>
      <id>6172260</id>
      <parentid>5810010</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T20:54:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1262" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Krośniewice
| hääldus =
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Krośniewice
| pilt = POL_Krośniewice_UG.jpg
| pildiallkiri = Krośniewice linnavalitsuse hoone
| lipp = 
| lipu_link = 
| vapp = POL_Krośniewice_COA.svg
| vapi_link = [[Krośniewice vapp]]
| pindala = 
| elanikke = 4322 (31.12.2019)
| asendikaart = Poola
}}
'''Krośniewice''' on linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Kutno maakond|Kutno maakonnas]], [[Krośniewice vald|Krośniewice valla]] halduskeskus.

Krośniewicet on ürikutes esmakordselt mainitud [[1387]]. aastal, linnaõigused sai [[1442]]. aastal. [[1870]]. aastal kaotas Krośniewice linnaõigused, kuid sai need [[1926]]. aastal tagasi.&lt;ref&gt;[https://sztetl.org.pl/pl/miejscowosci/k/484-krosniewice/96-historia-miejscowosci/68930-historia-miejscowosci Krośniewice. Historia miejscowości] Wirtualny sztetl&lt;/ref&gt;

Saksa okupatsiooni ajal oli aastatel [[1943]]–[[1945]] linna nimi ''Kroßwitz''.&lt;ref&gt;[http://www.territorial.de/wart/kutno/krosswiz.htm Amtsbezirk Kroßwitz] territorial.de&lt;/ref&gt;

==Galerii==
&lt;gallery&gt;
Krosniewice church.jpg
Krośniewice, ul. Toruńska 7 (pałac).jpg
POL Krośniewice railway.jpg
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Łódźi vojevoodkonna linnad]]</text>
      <sha1>tt9l7moi7cwvc69xs67y6krgy62mcly</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Działoszyn</title>
    <ns>0</ns>
    <id>562743</id>
    <revision>
      <id>6172257</id>
      <parentid>5810005</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T20:51:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1257" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Działoszyn
| hääldus =
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Działoszyn
| pilt = Dzialoszyn34.jpg
| lipp = POL_Działoszyn_flag.svg
| lipu_link = [[Działoszyni lipp]]
| vapp = POL_Działoszyn_COA.svg
| vapi_link = [[Działoszyni vapp]]
| pindala = 
| elanikke = 5810 (31.12.2019)
| asendikaart = Poola
}}
'''Działoszyn''' on linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Pajęczno maakond|Pajęczno maakonnas]], [[Działoszyni vald|Działoszyni valla]] halduskeskus. Linn asub [[Varta jõgi|Varta jõe]] paremal kaldal.

Działoszyn sai linnaõigused [[1412]]. aastal, kuid kaotas need [[1870]]. aastal. [[1. jaanuar]]il [[1994]] sai Działoszyn linnaõigused tagasi.&lt;ref&gt;[https://www.dzialoszyn.pl/art,744,historia&amp;kalendarz=2020-06.html? Historia] Miasto i gmina Działoszyn&lt;/ref&gt;

Działoszyn on ehitusmaterjalide tootmise keskus. Seal asuvad tsemenditehased Warta ja Warta II.&lt;ref&gt;[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Dzialoszyn;3895682.html Działoszyn] Encyklopedia PWN&lt;/ref&gt;

==Galerii==
&lt;gallery&gt;
Dzialoszyn10.jpg
Działoszyn pałac Męcińskich powiatowy ośrodek kultury 02.05.2011 p2.jpg
Działoszyn ul. Kościelna 02.05.2011 p.jpg
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Łódźi vojevoodkonna linnad]]</text>
      <sha1>48srpfmuvh5b4eoy28tzzna5rxrd5nx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tuszyn</title>
    <ns>0</ns>
    <id>562759</id>
    <revision>
      <id>6172275</id>
      <parentid>5810062</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T21:03:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1118" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Tuszyn
| hääldus =
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Tuszyn
| pilt = Saints_Vitalis_church_in_Tuszyn-008.JPG
| pildiallkiri = Tuszyni kirik
| lipp = 
| lipu_link = 
| vapp = POL_Tuszyn_COA.svg
| vapi_link = [[Tuszyni vapp]]
| pindala = 
| elanikke = 7255 (31.12.2019)
| asendikaart = Poola
}}
'''Tuszyn''' on linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Łódźi maakond|Łódźi maakonnas]], [[Tuszyni vald|Tuszyni valla]] halduskeskus. Tuszyn asub [[Łódź]]i kesklinnast umbes 19 km lõunas.

Tuszynit on ürikutes esimest korda mainitud [[1223]]. aastal. Tuszyn sai linnaõigused [[1416]]. aastal, kuid kaotas need [[1870]]. aastal. Tagasi sai Tuszyn linnaõigused [[1924]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Tuszyn;3990225.html Tuszyn] Encyklopedia PWN&lt;/ref&gt;

Lapsepõlves elas Tuszynis kirjanik [[Władysław Reymont]].&lt;ref&gt;[https://culture.pl/en/artist/wladyslaw-stanislaw-reymont Władysław Stanisław Reymont] culture.pl&lt;/ref&gt;
 
==Galerii==
&lt;gallery&gt;
Tuszyn.JPG
Osp Tuszyn.JPG
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Łódźi vojevoodkonna linnad]]</text>
      <sha1>0f9wk9dv4u6qjqbje51smucw3vrwlsz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Valga depoo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>562769</id>
    <revision>
      <id>6171950</id>
      <parentid>6171832</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T14:53:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andreas Tamm</username>
        <id>137190</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3248" xml:space="preserve">[[Pilt:Valga vagunidepoo.jpg|pisi|Valga Vagunidepoo hooned]]
[[Pilt:Pihkva-Riia raudtee põhidepoo Valgas - Main depot of the Pskov-Riga Railway in Valga (12810381494).jpg|pisi|[[Pihkva–Riia raudtee]] depoo Valgas, 1890. aastad]]
'''Valga depoo''' on [[Valga raudteejaam]]a juures paiknev [[vagunidepoo]], mis kuulub ettevõttele [[Skinest Rail]].

AS Valga Depoo ajalugu ulatub aastasse 1895, kui Valga linnas avati [[auruvedur]]i [[Veduridepoo|depoo]]. Valga depoo territooriumil on erinevatel ajahetkedel paiknenud nii auruveduri depoo, külmutusvaguni depoo, kui ka vaguni remondidepoo.&lt;ref&gt;[http://www.valgadepoo.ee/est/valgadepoo%20_%20about%20valga%20depoo.html VALGA DEPOO]; Koduleht&lt;/ref&gt;

1969. aastal loodud Valga külmvagunidepoo vagunipargis oli 1980. aasta seisuga 1100 külmvagunit. 
Terves [[Baltikum]]is ainulaadses külmvagunidepoos töötas sel ajal üle 1700 inimese, olles seeläbi linna suurim tööandja. 
1995. aastaks oli depoo töötajate arv langenud 700 inimeseni.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/50722087/valga-sai-alguse-raudteest Valga sai alguse raudteest] (15.12.1995)&lt;/ref&gt;
Ettevõte erastati koos vagunipargiga [[AS Kaha]]le 1996. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/2527783/valga-depoo-ihkab-kogu-eesti-kulmkaupade-transiiti Valga depoo ihkab kogu Eesti külmkaupade transiiti] (27.11.1997)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/50824565/kohus-kuulutas-valja-valga-kulmvagunite-depoo-pankroti Kohus kuulutas välja Valga Külmvagunite Depoo pankroti] (30.03.2000)&lt;/ref&gt;
Aastal 2000 depoo pankrotistus.&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/50849096/kohus-arutab-valga-kulmutusvagunite-depoo-pankrotti Kohus arutab Valga Külmutusvagunite Depoo pankrotti] (06.11.2000)&lt;/ref&gt;

2005. aastal rajati depoo uue omaniku poolt keskkonnasõbralik vagunite hoolduskeskus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/435505/valka-rajati-vagunite-hoolduskeskus Valka rajati vagunite hoolduskeskus] (04.09.2005)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://lounapostimees.postimees.ee/2227087/valga-depoo-investeerib-tsehhi-uuendustoodesse-45-miljonit Valga Depoo investeerib tsehhi uuendustöödesse 45 miljonit] (17.04.2008)&lt;/ref&gt;

Tänapäeval pakub AS Valga depoo peamiselt kaubavagunite remondi teenust. Ettevõte suudab remontida kuni 2000 vagunit aastas.&lt;ref&gt;[https://lounapostimees.postimees.ee/6531925/valga-depoo-sai-paikesepaneelid Valga depoo sai päikesepaneelid] (26.02.2019)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://lounapostimees.postimees.ee/2852025/depoo-uus-omanik-lubab-too-jatku Depoo uus omanik lubab töö jätku] (09.07.2014)&lt;/ref&gt;
Firma pakub tööd ligi 70 inimesele.&lt;ref&gt;[https://lounapostimees.postimees.ee/7081769/valga-depoo-loodab-toomahtu-kahekordistada Valga Depoo loodab töömahtu kahekordistada] (09.10.2020)&lt;/ref&gt;

==Pilte==
&lt;gallery&gt;
Valga depoo esine.jpg|Valga depoo esine
Kaubavagunid Valga depoos.jpg|[[Kaubavagun]]id Valga depoos
Valga jaam, vasakul depoohooned.jpg|Valga jaam, vasakul depoohooned
Valga vagunidepoo hooned.jpg|Depoo 
Vagunidepoo Valgas.jpg|
&lt;/gallery&gt;

{{koord|NS=57.7736|EW=26.0508|tüüp=maamärk|kaart=}}

==Viited==
{{viited|2}}

==Välislingid==
* [https://m.youtube.com/watch?v=GY3gvHSoJZY  YouTube'i video: Valga külmutusvagunite depoo 1997-1999]

[[Kategooria:Eesti veduridepood]]
[[Kategooria:Valga ehitised]]</text>
      <sha1>3y1ohzsgtauw4u7f41gq3vnab7pym8e</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Łęczyca</title>
    <ns>0</ns>
    <id>562777</id>
    <revision>
      <id>6172264</id>
      <parentid>5700883</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T20:57:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1372" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Łęczyca
| hääldus =
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Łęczyca
| pilt = Łęczyca_view.jpg
| lipp = 
| lipu_link = 
| vapp = POL_Łęczyca_COA.svg
| vapi_link = [[Łęczyca vapp]]
| pindala = 
| elanikke = 13 971 (31.12.2019)
| asendikaart = Poola
}}
'''Łęczyca''' on linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Łęczyca maakond|Łęczyca maakonna]] halduskeskus. Łęczyca asub [[Łódź]]i kesklinnast umbes 37 km põhjakirdes.

Asula oli olemas juba alates [[9. sajand]]ist.&lt;ref&gt;[https://sztetl.org.pl/en/towns/l/495-leczyca/96-local-history/67210-local-history Łęczyca. Local history] Virtual shtetl&lt;/ref&gt; [[1138]]–[[1144]] oli Łęczyca kuningas [[Bolesław III]] Krzywousty lese Salomea residents. Nii aadlikud kui ka vaimulikud pidasid Łęczycas tihti nõupidamisi. Linnaõigused sai Łęczyca [[1267]]. aastal. [[13. sajand|13.]]–[[14. sajand]]il oli Łęczyca osastisvürstiriigi pealinn. [[1331]]. aastal rüüstasid Saksa ristirüütlid linna. Alates [[1352]]. aastast oli kuningalinn. Alates [[17. sajand]]i keskpaigast kaotas Łęczyca senise tähtsuse.&lt;ref&gt;[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Leczyca;3935053.html Łęczyca] Encyklopedia PWN&lt;/ref&gt;

==Galerii==
&lt;gallery&gt;
Ratusz_w_Łęczycy.jpg
Zamek Królewski w Łęczycy.jpg
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Łódźi vojevoodkonna linnad]]</text>
      <sha1>pgys9d0n6r398vp2hv2bjaj9dimjkcy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Głowno</title>
    <ns>0</ns>
    <id>562787</id>
    <revision>
      <id>6172230</id>
      <parentid>5700865</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T20:02:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>CommonsDelinker</username>
        <id>1930</id>
      </contributor>
      <comment>Kasutaja [[commons:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:POL_Glowno_flag.jpg|POL_Glowno_flag.jpg]] pildiga [[Pilt:POL_Głowno_flag.jpg|POL_Głowno_flag.jpg]]. Põhjus: [[:c:COM:FR|File renamed]]: [[:c:COM:FR#FR6|Criterion 6]] (maintenan</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="925" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Głowno
| hääldus =
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Głowno
| lipp = POL Głowno flag.jpg
| lipu_link = [[Głowno lipp]]
| vapp = POL_Głowno_COA.svg
| vapi_link = [[Głowno vapp]]
| pindala = 
| elanikke = 14 119 (31.12.2019)
| asendikaart = Poola
}}
'''Głowno''' on linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Zgierzi maakond|Zgierzi maakonnas]]. Głowno asub [[Łódź]]i kesklinnast umbes 27 km kirdes.

Głowno sai linnaõigused [[1427]]. aastal. [[1870]]. aastal kaotas Głowno linnaõigused, kuid sai need [[1919]]. aastal tagasi.&lt;ref&gt;[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Glowno;3906129.html Głowno] Encyklopedia PWN&lt;/ref&gt;

==Galerii==
&lt;gallery&gt;
Kościół Świętej Barbary w Głownie.jpg
Urzadglowno.jpg
Stacja kolejowa Głowno - budynek dworca.jpg
Osiedle nad zalewem w Głownie - panoramio.jpg
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Łódźi vojevoodkonna linnad]]</text>
      <sha1>81elurfvjwqtqotrjm7befxf8g05ic0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172233</id>
      <parentid>6172230</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T20:05:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1023" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Głowno
| hääldus =
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Głowno
| pilt = Kościół Świętego Jakuba w Głownie.jpg
| pildiallkiri = Püha Jakobi kirik Głownos
| lipp = POL Głowno flag.jpg
| lipu_link = [[Głowno lipp]]
| vapp = POL_Głowno_COA.svg
| vapi_link = [[Głowno vapp]]
| pindala = 
| elanikke = 14 119 (31.12.2019)
| asendikaart = Poola
}}
'''Głowno''' on linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Zgierzi maakond|Zgierzi maakonnas]]. Głowno asub [[Łódź]]i kesklinnast umbes 27 km kirdes.

Głowno sai linnaõigused [[1427]]. aastal. [[1870]]. aastal kaotas Głowno linnaõigused, kuid sai need [[1919]]. aastal tagasi.&lt;ref&gt;[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Glowno;3906129.html Głowno] Encyklopedia PWN&lt;/ref&gt;

==Galerii==
&lt;gallery&gt;
Kościół Świętej Barbary w Głownie.jpg
Urzadglowno.jpg
Stacja kolejowa Głowno - budynek dworca.jpg
Osiedle nad zalewem w Głownie - panoramio.jpg
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Łódźi vojevoodkonna linnad]]</text>
      <sha1>k4yfsynb7qnvbaqf5kvkork9jfs5094</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rawa Mazowiecka</title>
    <ns>0</ns>
    <id>562794</id>
    <revision>
      <id>6172378</id>
      <parentid>5700898</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T06:24:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1044" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Rawa Mazowiecka
| hääldus =
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Rawa Mazowiecka
| pilt = SM_Rawa_Mazowiecka_Ratusz_(2)_ID_614156.jpg
| pildiallkiri = Rawa Mazowiecka raekoda
| lipp = 
| lipu_link = 
| vapp = POL_Rawa_Mazowiecka_COA.svg
| vapi_link = [[Rawa Mazowiecka vapp]]
| pindala = 
| elanikke = 17 324 (31.12.2019)
| asendikaart = Poola
}}
'''Rawa Mazowiecka''' on linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Rawa Mazowiecka maakond|Rawa Mazowiecka maakonna]] halduskeskus. Rawa Mazowiecka asub [[Łódź]]i kesklinnast umbes 55 km idas.

Rawa Mazowieckat on ürikutes esimest korda mainitud [[1249]]. aastal, linnaõigused sai enne [[1321]]. aastat.&lt;ref&gt;[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Rawa-Mazowiecka;3966273.html Rawa Mazowiecka] Encyklopedia PWN&lt;/ref&gt;

==Galerii==
&lt;gallery&gt;
POL_Rawa_Mazowiecka_7.jpg
Ostatnia stojąca baszta - Ruiny Zamku Książąt Mazowiekich w Rawie Mazowieckiej.jpg
POL Rawa Mazowiecka 6.jpg
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Łódźi vojevoodkonna linnad]]</text>
      <sha1>4unl9ml3tca2ob24cuszmwh90k6yiak</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aleksandrów Łódzki</title>
    <ns>0</ns>
    <id>562800</id>
    <revision>
      <id>6172255</id>
      <parentid>6127367</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T20:49:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1259" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Aleksandrów Łódzki
| hääldus =
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Aleksandrów Łódzki
| pilt = 1004_Aleksandrów_Łódzki_EZG_1.jpg
| pildiallkiri = Kościuszko väljak Aleksandrów Łódzkis
| lipp = POL_Aleksandrów_Łódzki_flag.svg
| lipu_link = [[Aleksandrów Łódzki lipp]]
| vapp = POL_Aleksandrów_Łódzki_COA.svg
| vapi_link = [[Aleksandrów Łódzki vapp]]
| pindala = 
| elanikke = 21 739 (31.12.2019)
| asendikaart = Poola
}}
'''Aleksandrów Łódzki''' on linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Zgierzi maakond|Zgierzi maakonnas]], [[Aleksandrów Łódzki vald|Aleksandrów Łódzki valla]] halduskeskus. Aleksandrów Łódzki asub [[Łódź]]i kesklinnast umbes 12 km loodes.

Aleksandrów Łódzki asutati [[1817]]. aastal kangrute asulana, linnaõigused sai [[1822]]. aastal. Aleksandrów Łódzki kaotas linnaõigused [[1870]]. aastal, kuid sai need tagasi [[1924]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Aleksandrow-Lodzki;3867612.html Aleksandrów Łódzki] Encyklopedia PWN&lt;/ref&gt;

==Galerii==
&lt;gallery&gt;
1004 Ratusz Miejski Aleksandrów Łódzki.jpg
1004 daw Kasa Chorych Aleksandrów Łódzki EZG.jpg
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Łódźi vojevoodkonna linnad]]</text>
      <sha1>k0lb6m8u9lz352m6fsz11azqcxbhwvs</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172256</id>
      <parentid>6172255</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T20:49:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1299" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Aleksandrów Łódzki
| hääldus =
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Aleksandrów Łódzki
| pilt = 1004_Aleksandrów_Łódzki_EZG_1.jpg
| pildiallkiri = Kościuszko väljak Aleksandrów Łódzkis
| lipp = POL_Aleksandrów_Łódzki_flag.svg
| lipu_link = [[Aleksandrów Łódzki lipp]]
| vapp = POL_Aleksandrów_Łódzki_COA.svg
| vapi_link = [[Aleksandrów Łódzki vapp]]
| pindala = 
| elanikke = 21 739 (31.12.2019)
| asendikaart = Poola
}}
'''Aleksandrów Łódzki''' on linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Zgierzi maakond|Zgierzi maakonnas]], [[Aleksandrów Łódzki vald|Aleksandrów Łódzki valla]] halduskeskus. Aleksandrów Łódzki asub [[Łódź]]i kesklinnast umbes 12 km loodes.

Aleksandrów Łódzki asutati [[1817]]. aastal kangrute asulana, linnaõigused sai [[1822]]. aastal. Aleksandrów Łódzki kaotas linnaõigused [[1870]]. aastal, kuid sai need tagasi [[1924]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Aleksandrow-Lodzki;3867612.html Aleksandrów Łódzki] Encyklopedia PWN&lt;/ref&gt;

==Galerii==
&lt;gallery&gt;
1004 Ratusz Miejski Aleksandrów Łódzki.jpg
1004 daw Kasa Chorych Aleksandrów Łódzki EZG.jpg
Aleksandrow_ldz_church_michal_rafal.jpg
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Łódźi vojevoodkonna linnad]]</text>
      <sha1>0cgdod3xcjkfxqsl0eg8hrudabh5ef1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Zduńska Wola</title>
    <ns>0</ns>
    <id>562804</id>
    <revision>
      <id>6172282</id>
      <parentid>5700907</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T21:11:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1269" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Zduńska Wola
| hääldus =
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Zduńska Wola
| pilt = Zduńska Wola, ZSE im. Stanisława Staszica(1).JPG
| pildiallkiri = Tehnikakooli hoone Zduńska Wolas
| lipp = POL_Zduńska_Wola_flag.svg
| lipu_link = [[Zduńska Wola lipp]]
| vapp = POL_Zduńska_Wola_COA.svg
| vapi_link = [[Zduńska Wola vapp]]
| pindala = 
| elanikke = 41 686 (31.12.2019)
| asendikaart = Poola
}}
'''Zduńska Wola''' on linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Zduńska Wola maakond|Zduńska Wola maakonna]] halduskeskus. Zduńska Wola asub [[Łódź]]i kesklinnast umbes 38 km edelas.

Zduńska Wolat on esmakordselt ürikutes mainitud [[1394]]. aasta. Esimest korda sai Zduńska Wola linnaõigused [[1773]]. aastal, kuid kaotas need [[1793]]. aastal. Teist korda sai linnaõigused [[1825]]. aastal. [[19. sajand]]il oli oluline [[tekstiilitööstus]]e keskus.&lt;ref&gt;[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Zdunska-Wola;4000920.html Zduńska Wola] Encyklopedia PWN&lt;/ref&gt;

==Galerii==
&lt;gallery&gt;
PL_ZdWola_Muzeum.JPG
Zduńska Wola, LO im. Kazimierza Wielkiego(1).JPG
PL ZdWola Municipial police.jpg
PL ZdWola DWZłotnickich.JPG
PL ZdWola Poludnie.jpg
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Łódźi vojevoodkonna linnad]]</text>
      <sha1>8zq2lalbqis5rd6yv3q5f5cw3ggv8xl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kutno</title>
    <ns>0</ns>
    <id>562822</id>
    <revision>
      <id>6172261</id>
      <parentid>5700870</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T20:55:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1588" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Kutno
| hääldus =
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Kutno
| pilt = Kutno,_Ratusz,_mur.,_1_poł._XIX_(bakel2006).jpg
| pildiallkiri = Kutno raekoda
| lipp = 
| lipu_link = 
| vapp = POL_Kutno_COA_1.svg
| vapi_link = [[Kutno vapp]]
| pindala = 
| elanikke = 43 911 (31.12.2019)
| asendikaart = Poola
}}
'''Kutno''' on linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Kutno maakond|Kutno maakonna]] halduskeskus. Kutno asub [[Łódź]]ist umbes 53 km põhjas.

Kutno on tähtis raudteesõlm.&lt;ref&gt;[https://www.staypoland.com/about_kutno.htm/ Kutno] StayPoland&lt;/ref&gt;

Asula on rajatud [[13. sajand]]il, ürikutes on Kutnot esimest korda mainitud [[1301]]. aastal. Linnaõigused sai Kutno [[1386]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Kutno;3929446.html Kutno] Encyklopedia PWN&lt;/ref&gt;

Kutnos on sündinud [[jidiši keel]]es kirjutanud juudi kirjanik [[Šolem Aš]] ([[1880]]–[[1957]]).&lt;ref&gt;[https://culture.pl/en/artist/sholem-asch Sholem Asch] culture.pl&lt;/ref&gt;

[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal toimus Kutno lähedal [[1939]]. aasta [[9. september|9. septembrist]] kuni [[18. september|18. septembrini]] Saksa ja Poola vägede vahel [[Bzura lahing]], mis oli Saksa-Poola sõja suurim lahing.&lt;ref&gt;[http://www.1939.pl/bitwy/niemcy/bitwa-nad-bzura/index.html Bitwa nad Bzurą] Kampania Wrześniowa 1939&lt;/ref&gt;

==Galerii==
&lt;gallery&gt;
Kutno, kościół pw. św. Wawrzyńca (bakel2006).jpg
Kutno-Królewska street.jpg
Warszawskie Przedmiescie - panoramio.jpg
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Łódźi vojevoodkonna linnad]]</text>
      <sha1>lav3akuawhh59obcci89hasp0yfdvpl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172262</id>
      <parentid>6172261</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T20:56:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1620" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Kutno
| hääldus =
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Kutno
| pilt = Kutno,_Ratusz,_mur.,_1_poł._XIX_(bakel2006).jpg
| pildiallkiri = Kutno raekoda
| lipp = POL_Kutno_flag.svg
| lipu_link = [[Kutno lipp]]
| vapp = POL_Kutno_COA_1.svg
| vapi_link = [[Kutno vapp]]
| pindala = 
| elanikke = 43 911 (31.12.2019)
| asendikaart = Poola
}}
'''Kutno''' on linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Kutno maakond|Kutno maakonna]] halduskeskus. Kutno asub [[Łódź]]ist umbes 53 km põhjas.

Kutno on tähtis raudteesõlm.&lt;ref&gt;[https://www.staypoland.com/about_kutno.htm/ Kutno] StayPoland&lt;/ref&gt;

Asula on rajatud [[13. sajand]]il, ürikutes on Kutnot esimest korda mainitud [[1301]]. aastal. Linnaõigused sai Kutno [[1386]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Kutno;3929446.html Kutno] Encyklopedia PWN&lt;/ref&gt;

Kutnos on sündinud [[jidiši keel]]es kirjutanud juudi kirjanik [[Šolem Aš]] ([[1880]]–[[1957]]).&lt;ref&gt;[https://culture.pl/en/artist/sholem-asch Sholem Asch] culture.pl&lt;/ref&gt;

[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal toimus Kutno lähedal [[1939]]. aasta [[9. september|9. septembrist]] kuni [[18. september|18. septembrini]] Saksa ja Poola vägede vahel [[Bzura lahing]], mis oli Saksa-Poola sõja suurim lahing.&lt;ref&gt;[http://www.1939.pl/bitwy/niemcy/bitwa-nad-bzura/index.html Bitwa nad Bzurą] Kampania Wrześniowa 1939&lt;/ref&gt;

==Galerii==
&lt;gallery&gt;
Kutno, kościół pw. św. Wawrzyńca (bakel2006).jpg
Kutno-Królewska street.jpg
Warszawskie Przedmiescie - panoramio.jpg
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Łódźi vojevoodkonna linnad]]</text>
      <sha1>m2bsahfk7ygnw9w49miofzm894xq7z1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tomaszów Mazowiecki</title>
    <ns>0</ns>
    <id>562825</id>
    <revision>
      <id>6172277</id>
      <parentid>5762778</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T21:06:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1317" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Tomaszów Mazowiecki
| hääldus =
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Tomaszów Mazowiecki
| pilt = TM Ratusz.JPG
| pildiallkiri = Tomaszów Mazowiecki linnavalitsuse hoone
| lipp = POL_Tomaszów_Mazowiecki_flag.svg
| lipu_link = [[Tomaszów Mazowiecki lipp]]
| vapp = POL_Tomaszów_Mazowiecki_COA.svg
| vapi_link = [[Tomaszów Mazowiecki vapp]]
| pindala = 
| elanikke = 61 960 (31.12.2019)
| asendikaart = Poola
}}
'''Tomaszów Mazowiecki''' (kuni [[1830]]. aastani '''Tomaszów''') on linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Tomaszów Mazowiecki maakond|Tomaszów Mazowiecki maakonna]] halduskeskus. Linn asub [[Pilica jõgi|Pilica jõe]] ääres, [[Łódź]]ist umbes 47 km kagus.

Asula on rajatud [[1788]]. aastal, linnaõigused sai 1830. aastal.&lt;ref&gt;[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Tomaszow-Mazowiecki;3987949.html Tomaszów Mazowiecki] Encyklopedia PWN&lt;/ref&gt;

==Galerii==
&lt;gallery&gt;
Plac Kościuszki, main square in Tomaszów Mazowiecki.jpg
JKRUK 20110425 TOMASZOW MAZ KOSCIOL SW ANTONIEGO DSC02519.jpg
Tomaszów Mazowiecki, kompleks bankowy Polskiej Kasy Opieki przy ulicy Mościckiego.jpg
Fabryka PepsiCo w Tomaszowie Mazowieckim.jpg
Ice Arena Tomaszow Mazowiecki. First in Polnad.jpg
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Łódźi vojevoodkonna linnad]]</text>
      <sha1>pqef7ns5i4r9ko8gxu4dsh6d1rlhuzc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sébastien Haller</title>
    <ns>0</ns>
    <id>563501</id>
    <revision>
      <id>6171919</id>
      <parentid>6166882</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T13:39:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3302" xml:space="preserve">[[Pilt:U-19_EC-Qualifikation_Austria_vs._France_2013-06-10_(131).jpg|pisi|Sébastien Haller (2013)]]
'''Sébastien Haller '''(sündinud [[22. juuni]]l [[1994]] [[Ris-Orangis]]is) on [[Prantsusmaa]]l sündinud [[Elevandiluurannik]]u [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Saksamaa kõrgliigaklubis [[Dortmundi Borussia]].

Ta alustas klubikarjääri Prantsusmaa klubis [[AJ Auxerre|Auxerre]], millega liitus 2007. aastal. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta Prantsusmaa esiliigas 2012. aastal.

2014. aasta detsembris suundus ta hooaja lõpuni laenule Hollandi kõrgliigaklubisse [[FC Utrecht]]. Hooaja lõpus sõlmis klubi temaga püsiva lepingu. Ta mängis Utrechtis kokku kolmel hooajal ja lõi kõigil hooaegadel liigas vähemalt 10 väravat. 2015. aastal valiti ta Utrechti aasta mängijaks.

2017. aasta mais sõlmis ta nelja-aastase lepingu Saksamaa kõrgliigaklubiga [[Frankfurdi Eintracht]]. 2018. aastal võitis ta klubiga Saksamaa karika. Hooajal [[Bundesliga hooaeg 2018–2019|2018–19]] lõi ta liigas 14 väravat.

2019. aasta juulis sõlmis ta viieaastase lepingu Inglismaa kõrgliigaklubiga [[West Ham United]]. Üleminekusumma oli 45 miljonit naelsterlingit, millega sai Haller West Ham Unitedi klubi ajaloo kalleimaks ostuks.&lt;ref&gt;[https://www.whufc.com/news/articles/2019/july/17-july/hammers-make-haller-their-record-signing &quot;Hammers make Haller their record signing&quot;]. West Ham United F.C. 17.7.2019. Vaadatud 10.8.2019&lt;/ref&gt; West Hamis mängis ta poolteist hooaega, lüües 48 liigamänguga 10 väravat.

2021. aasta jaanuaris sõlmis ta lepingu Hollandi kõrgliigaklubiga [[Amsterdami Ajax]]. Ta mängis seal poolteist hooaega, mille jooksul lõi ta 50 liigamänguga 32 väravat. Hooajal [[Eredivisie hooaeg 2021–2022|2021/22]] oli ta Hollandi kõrgliigas suurim väravakütt (21 väravat). Aastatel 2021 ja 2022 tuli ta Ajaxiga Hollandi meistriks.

2022. aasta juulis sõlmis ta nelja-aastase lepingu Dortmundi Borussiaga.

Aastatel 2010–2016 mängis Haller Prantsusmaa noortekoondistes. 12. novembril 2020 debüteeris ta Elevandiluuranniku jalgpallikoondises Aafrika rahvuste karikavõistluste valikmängus [[Madagaskari jalgpallikoondis|Madagaskari]] vastu, lüües mängus ka värava. [[2022. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2022. aasta Aafrika rahvaste karikavõistluste]] teises valikmängus lõi ta värava [[Sierra Leone jalgpallikoondis|Sierra Leone]] vastu.

== Saavutused ==
;Frankfurdi Eintracht
*[[DFB-Pokal]]: 2017–18
;Ajax
*[[Eredivisie]]: [[Eredivisie hooaeg 2020–2021|2020–21]], [[Eredivisie hooaeg 2021–2022|2021–22]]
*[[KNVB beker]]: 2020–21

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://soccernet.ee/artikkel/haller-kais-edukal-operatsioonil-kuid-jaab-mitmeks-kuuks-valjakult-eemale &quot;Haller käis edukal operatsioonil, kuid jääb mitmeks kuuks väljakult eemale&quot;]. soccernet.ee. 27.7.2022

{{JÄRJESTA:Haller, Sebastien}}
[[Kategooria:Prantsusmaa jalgpallurid]]
[[Kategooria:Elevandiluuranniku jalgpallurid]]
[[Kategooria:FC Utrechti mängijad]]
[[Kategooria:Frankfurdi Eintrachti jalgpallurid]]
[[Kategooria:West Ham Unitedi mängijad]]
[[Kategooria:Amsterdami Ajaxi mängijad]]
[[Kategooria:Bundesliga mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1994]]</text>
      <sha1>f59wvyrmqr3vgae6loohhpzt5jmpgw7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mario Gaspar Pérez</title>
    <ns>0</ns>
    <id>565935</id>
    <revision>
      <id>6172382</id>
      <parentid>5441262</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T06:29:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1278" xml:space="preserve">[[Pilt:SM-Villareal_(14).jpg|pisi|Mario Gaspar Pérez (2018)]]
'''Mario Gaspar Pérez Martínez ''' (sündinud [[24. november|24. novembril]] [[1990]] [[Novelda]]s) on [[Hispaania]] [[jalgpallur]], kes mängib [[paremkaitsja]]na Inglismaa esiliigaklubis [[Watford FC|Watford]].

Kogu klubikarjääri esimese poole mängis ta Hispaania klubis [[Villarreal CF|Villarreal]]. Villarreali põhimeeskonnas debüteeris ta 2009. aastal.

2022. aasta juulis sõlmis ta lepingu Watfordiga.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.watfordfc.com/news/official-mario-gaspar-signs-on|title=Official: Mario Gaspar signs on|publisher=Watford F.C.|date=29 July 2022|access-date=29 July 2022}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 2008–2011 mängis Mario Gaspar Hispaania noortekoondistes. Debüüdi [[Hispaania jalgpallikoondis]]es tegi ta 12. oktoobril 2015 EM-i valikmängus [[Ukraina jalgpallikoondis|Ukraina]] vastu ning ta lõi mängu ainsa värava, tuues Hispaaniale 1:0 võidu. 

== Saavutused ==
;Villarreal
*[[UEFA Euroopa Liiga]]: [[UEFA Euroopa Liiga 2020–2021|2020–21]]

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Mario Gaspar Perez}}
[[Kategooria:Hispaania jalgpallurid]]
[[Kategooria:Villarreal CF mängijad]]
[[Kategooria:Watford FC jalgpallurid]]
[[Kategooria:La Liga mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1990]]</text>
      <sha1>0s4unag2k1i4mju39okqz3xpszhf98a</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tuchola</title>
    <ns>0</ns>
    <id>566752</id>
    <revision>
      <id>6172436</id>
      <parentid>6156871</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T07:23:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1300" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Tuchola
| hääldus =
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Tuchola
| nimi2_keel = saksa | nimi2 = Tuchel
| pilt = Tuchola church.jpg
| pildisuurus = 260px
| pildiallkiri = Püha Jakobi kirik Tucholas
| lipp = POL_Tuchola_flag.svg
| lipu_link = [[Tuchola lipp]]
| vapp = POL_Tuchola_COA.svg
| vapi_link = [[Tuchola vapp]]
| pindala = 
| elanikke = 13 649 (31.12.2019)
| asendikaart = Poola
}}
'''Tuchola''' ([[saksa keel]]es ''Tuchel'') on linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Tuchola maakond|Tuchola maakonna]] ja [[Tuchola vald|Tuchola valla]] halduskeskus. Tuchola asub [[Bydgoszcz]]ist umbes 56 km põhjas.

Tucholat on esmamainutud [[1287]]. aastal, linnaõigused sai [[1346]]. aastal. [[Esimene Poola jagamine|Esimese Poola jagamise]] tulemusel läks linn [[1772]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla. [[1920]]. aastal läks linn Poola koosseisu tagasi.&lt;ref&gt;[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Tuchola;3989803.html Tuchola] Encyklopedia PWN&lt;/ref&gt;

==Galerii==
&lt;gallery&gt;
Centrum_Tucholi_(3).JPG
Plac Wolności w Tucholi - panoramio - geo573 (2).jpg
Ulica Wryczy prowadząca do Placu Wolności - panoramio.jpg
Centrum Tucholi (5).JPG
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Kujawy-Pomorze vojevoodkonna linnad]]</text>
      <sha1>ppq0u3t68cv7c4jdrend918tadv2ndk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Stryków</title>
    <ns>0</ns>
    <id>568836</id>
    <revision>
      <id>6172220</id>
      <parentid>5810047</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T19:48:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>CommonsDelinker</username>
        <id>1930</id>
      </contributor>
      <comment>Kasutaja [[commons:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:Strykow_flag.svg|Strykow_flag.svg]] pildiga [[Pilt:POL_Stryków_flag.svg|POL_Stryków_flag.svg]]. Põhjus: [[:c:COM:FR|File renamed]]: [[:c:COM:FR#FR4|Criterion 4]] (harmonizing n</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="951" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Stryków
| hääldus =
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Stryków
| lipp = POL Stryków flag.svg
| lipu_link = [[Strykówi lipp]]
| vapp = POL_Stryków_COA.svg
| vapi_link = [[Strykówi vapp]]
| pindala = 
| elanikke = 3478 (31.12.2019)
| asendikaart = Poola
}}
'''Stryków''' on linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Zgierzi maakond|Zgierzi maakonnas]], [[Strykówi vald|Strykówi valla]] halduskeskus. Stryków asub [[Łódź]]i kesklinnast umbes 17 km kirdes.

Stryków sai linnaõigused [[1394]]. aastal. [[1870]]. aastal kaotas Stryków linnaõigused, kuid sai need [[1923]]. aastal tagasi.&lt;ref&gt;[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Strykow;3980612.html Stryków] Encyklopedia PWN&lt;/ref&gt;

==Galerii==
&lt;gallery&gt;
Strykow kosciol.JPG
Na tyłach szkoły podstawowej im. Władysława Jagiełły - panoramio.jpg
18092009 Stryków.jpg
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Łódźi vojevoodkonna linnad]]</text>
      <sha1>jtvmph9gvvejtabmr1kd1c3b06z1c6n</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172240</id>
      <parentid>6172220</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T20:10:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="993" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Stryków
| hääldus =
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Stryków
| pilt = Strykow kosciol.JPG
| pildiallkiri = Strykówi kirik
| lipp = POL Stryków flag.svg
| lipu_link = [[Strykówi lipp]]
| vapp = POL_Stryków_COA.svg
| vapi_link = [[Strykówi vapp]]
| pindala = 
| elanikke = 3478 (31.12.2019)
| asendikaart = Poola
}}
'''Stryków''' on linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Zgierzi maakond|Zgierzi maakonnas]], [[Strykówi vald|Strykówi valla]] halduskeskus. Stryków asub [[Łódź]]i kesklinnast umbes 17 km kirdes.

Stryków sai linnaõigused [[1394]]. aastal. [[1870]]. aastal kaotas Stryków linnaõigused, kuid sai need [[1923]]. aastal tagasi.&lt;ref&gt;[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Strykow;3980612.html Stryków] Encyklopedia PWN&lt;/ref&gt;

==Galerii==
&lt;gallery&gt;
Na tyłach szkoły podstawowej im. Władysława Jagiełły - panoramio.jpg
18092009 Stryków.jpg
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Łódźi vojevoodkonna linnad]]</text>
      <sha1>92x0pfcznjnln6kyq7zbaeamawz4wjr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Novomoskovski rajoon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>573669</id>
    <revision>
      <id>6172431</id>
      <parentid>5521574</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T07:18:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1010" xml:space="preserve">{{See Artikkel|Venemaa rajoonist|Ukraina rajooni|Novomoskovski rajoon (Ukraina)}}
{{Provints
|  nimi = Novomoskovski rajoon
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Новомосковский район
|  lipp = Flag of Novomoskovsk (Tula oblast).png
|  lipu_link = Lipp
|  vapp = Coat of Arms of Novomoskovsk (Tula oblast).png
|  vapi_link = Vapp
|  pindala = 906
|  elanikke = 
|  keskuse_nimi = [[Novomoskovsk]]
|  asendikaardi_pilt = Tulskaya_oblast_Novomoskovsk.png
}}
'''Novomoskovski rajoon''' ([[vene keel]]es ''Новомосковский район'') on [[2. järgu haldusüksus]] [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]i idaosas. Rajooni keskus on [[Novomoskovsk]]i linn. 2009. aastani oli see ühtlasi [[munitsipaalrajoon]], kuid liideti siis Novomoskovski linnaga, moodustades Novomoskovski linnaringkonna. 

Rajoon piirneb kirdes [[Moskva oblast]]iga ja idas [[Rjazani oblast]]iga.

Rajooni pindala on 906 km². Elanike arv oli 2010. aastal 143 848.

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Tula oblasti rajoonid]]</text>
      <sha1>dd0u3u2z2dtrwaijlc6xopvic2n448w</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Syców</title>
    <ns>0</ns>
    <id>573689</id>
    <revision>
      <id>6172442</id>
      <parentid>5821628</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T07:29:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="909" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Syców
| hääldus = 
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Syców
| pilt = Kolaz_sycow.jpg
| pildisuurus = 260px
| pildiallkiri = Syców
| lipp = POL_Syców_flag.svg
| lipu_link = [[Sycówi lipp]]
| vapp = POL_Syców_COA.svg
| vapi_link = [[Sycówi vapp]]
| pindala =
| elanikke = 10 381 (31.12.2019)
| asendikaart = Poola
}}
'''Syców''' ([[saksa keel]] ''Groß Wartenberg'', kuni [[1888]]. aastani ''Polnisch Wartenberg'') on linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Oleśnica maakond|Oleśnica maakonnas]], [[Sycówi vald|Sycówi valla]] halduskeskus. Syców asub [[Oleśnica]]st umbes 25 km idakirdes.

Linnaõigused sai enne [[1312]]. aastat. Kuni [[1945]]. aastani oli [[Saksamaa]] koosseisus.&lt;ref&gt;[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Sycow;3981817.html Syców] Encyklopedia PWN&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Alam-Sileesia vojevoodkonna linnad]]</text>
      <sha1>39fdhlcrl02y1l9gr58n3c42ip6swma</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ukraina Peaprokuröri Kantselei</title>
    <ns>0</ns>
    <id>573804</id>
    <revision>
      <id>6172027</id>
      <parentid>6168921</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:15:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Ukraina valitsusasutused]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3002" xml:space="preserve">{{Infokast organisatsioon
| nimi            = Ukraina Peaprokuröri Kantselei
| omakeelne_nimi  = Офіс Генерального прокурора
| embleem         = Arms of the Office of the Prosecutor General of Ukraine.svg
| embleemiallkiri = 
| pilt            = Flag of the Office of the Prosecutor General of Ukraine.jpg
| pildiallkiri    = Lipp
| lühend          = 
| deviis          = AEQUITAS, LEX, DEFENSIO
| asutatud        = 02.01.2020
| asutaja         = &lt;!-- või: | asutajad = --&gt;
| lõpp            = 
| tüüp            = 
| staatus         = 
| eesmärk         = 
| peakorter       = 
| asukoht         = 
| piirkond        = 
| liikmed         = &lt;!-- või: | liikmeid = --&gt;
| keeled          = &lt;!-- või: | keel = --&gt;
| peasekretär     = 
| juht_nimetus    = Ukraina peaprokurör
| juht_nimi       = [[Andri Kostin]]  
| juht2_nimetus   = 
| juht2_nimi      = 
| juht3_nimetus   = 
| juht3_nimi      = 
| juht4_nimetus   = 
| juht4_nimi      = 
| võtmeisikud     = 
| peaorgan        = 
| emaorg          = 
| allorg          = 
| eelarve         = 
| töötajad        = &lt;!-- või: | töötajaid = --&gt;
| vabatahtlikud   = &lt;!-- või: | vabatahtlikke = --&gt;
| veebileht       = [https://www.gp.gov.ua/ua/index.html Офіс Генерального прокурора]
| märkused        =
}}

'''Ukraina Peaprokuröri Kantselei''' ([[ukraina keel]]es ''Офіс Генерального прокурора'') on [[Ukraina]] prokuratuuri keskne ametiasutus, mis alustas tööd 2. jaanuaril 2020.

== Struktuur ==
* [[Korruptsioonivastane Eriprokuratuur (Ukraina)|Korruptsioonivastane Eriprokuratuur]]&lt;ref&gt;ОФІС ГЕНЕРАЛЬНОГО ПРОКУРОРА НАКАЗ від 5 березня 2020 року N 125: ''1.1. Спеціалізована антикорупційна прокуратура є самостійним структурним підрозділом Офісу Генерального прокурора (на правах Департаменту), підпорядкованим заступнику Генерального прокурора - керівнику Спеціалізованої антикорупційної прокуратури''.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://zn.ua/UKRAINE/v-ukraine-zarabotal-ofis-generalnogo-prokurora-340997_.html В Украине заработал Офис генерального прокурора] - Zn.ua, 02.01.2020 
*[https://zn.ua/UKRAINE/zamestitel-genprokurora-nazyvaet-glavnye-vyzovy-dlya-reformy-prokuratury-348779_.html Заместитель генпрокурора называет главные вызовы для реформы прокуратуры] - Zn.ua, 22.03.2020
*[https://zn.ua/UKRAINE/venediktova-pereraspredelila-obyazannosti-v-ofise-genprokurora-349321_.html Венедиктова перераспределила обязанности в Офисе генпрокурора] - Zn.ua, 27.03.2020

[[Kategooria:Ukraina valitsusasutused]]</text>
      <sha1>iun8d06xrq28qywg0m4xrdrtgxilpmk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lututów</title>
    <ns>0</ns>
    <id>574336</id>
    <revision>
      <id>6172266</id>
      <parentid>5810029</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T20:58:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1082" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Lututów
| hääldus = 
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Lututów
| pilt = Kościół pw św. Piotra i Pawła w Lututowie.jpg
| pildiallkiri = Püha Peetri ja Pauli kirik Lututówis
| lipp = 
| lipu_link = 
| vapp = POL_gmina_Lututów_COA.svg
| vapi_link = [[Lututówi vapp]]
| pindala =
| elanikke = 2235 (2011)
| asendikaart = Poola
}}
'''Lututów''' on linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Wieruszówi maakond|Wieruszówi maakonnas]], [[Lututówi vald|Lututówi valla]] halduskeskus. Lututów asub [[Wieruszów]]ist umbes 22 km idakirdes.

Lututówil olid linnaõigused aastatel [[1406]]–[[1714]] ja [[1843]]–[[1870]]. [[1. jaanuar]]il [[2020]] sai Lututów linnaõigused tagasi.&lt;ref&gt;[http://wiadomosci.gazeta.pl/wiadomosci/7,114883,25555148,od-1-stycznia-pojawia-sie-cztery-nowe-miasta-wszystkie-tracily.html Od 1 stycznia pojawią się cztery nowe miasta. Wszystkie traciły prawa miejskie carskimi dekretami] Wiadomości - Gazeta.pl, 31. detsember 2019&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Łódźi vojevoodkonna linnad]]</text>
      <sha1>mypdt77n1ke4nf2e9r4amb3ohbr449i</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kapunda</title>
    <ns>0</ns>
    <id>577832</id>
    <revision>
      <id>6172131</id>
      <parentid>5573173</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:37:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="516" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Kapunda
| nimi1_keel =  | nimi1 =
| pilt         = Kapunda_street_view.JPG
| pildiallkiri = 
| lipp = 
| vapp = 
| pindala  = 
| elanikke = 
| laius  = 
| pikkus =
| asendikaart = Lõuna-Austraalia
}}

'''Kapunda''' on linn [[Austraalia]]s [[Lõuna-Austraalia]] osariigis.

Kapunda on asutatud [[1842]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.southaustralianhistory.com.au/kapunda.htm Kapunda] South Australian History&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Austraalia linnad]]
[[Kategooria:Lõuna-Austraalia]]</text>
      <sha1>n5bgl3jss0rbyo9met55e3ycp2z24br</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172138</id>
      <parentid>6172131</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:41:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Korrastasin [[Vikipeedia:Tööriistad/Viidete korrastaja|skripti]] abil viiteid</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="564" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Kapunda
| nimi1_keel =  | nimi1 =
| pilt         = Kapunda_street_view.JPG
| pildiallkiri = 
| lipp = 
| vapp = 
| pindala  = 
| elanikke = 
| laius  = 
| pikkus =
| asendikaart = Lõuna-Austraalia
}}

'''Kapunda''' on linn [[Austraalia]]s [[Lõuna-Austraalia]] osariigis.

Kapunda on asutatud [[1842]]. aastal.&lt;ref name=&quot;History&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;History&quot;&gt;[https://www.southaustralianhistory.com.au/kapunda.htm Kapunda] South Australian History&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Austraalia linnad]]
[[Kategooria:Lõuna-Austraalia]]</text>
      <sha1>rgp1r19t00wn7z0690c8h891en0nk1t</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bartolomeo Tromboncino</title>
    <ns>0</ns>
    <id>578369</id>
    <revision>
      <id>6172392</id>
      <parentid>5697239</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T06:39:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5560" xml:space="preserve">[[File:Petrucci Tromboncino 1506.jpg|thumb|400px|Jeremia nutulaulude alguse ''cantus''&lt;nowiki/&gt;'e- ja tenoripartii, ilmunud [[Ottaviano Petrucci]] väljaandes 1506. aastal]]
'''Bartolomeo Tromboncino''' (1470 [[Verona]] – 1535 või hiljem [[Veneetsia]]) oli Itaalia renessansiaja helilooja. Tema heliloomingus tuntuimad on ta ''[[frottola]]''&lt;nowiki/&gt;'d, mida on talle omistatud 170 ringis&lt;ref name=&quot;Io0oB&quot; /&gt;.

== Eluloolist ==
Bartolomeo Tromboncino säilinud kirjade teatel kasvas ta üles [[Verona]]s ja ta esimene muusikaõpetaja oli ta isa Bernardino Piffaro, kes mängis [[linnamuusik]]una [[puhkpill]]e. Umbes 20-aastaselt oli Tromboncino juba tromboonimängija [[Francesco Gonzaga]] teenistuses [[Mantua]]s, mängides puhkpilliansamblis pidustuste ja muude avalike ürituste saateks.

1490. aastate lõpul mainitakse tema nime sageli Mantua dokumentides, kas nimetades tema muusikalisi andeid ja saavutusi või hoopis tema erakordselt tormakat iseloomu. Teateid on temalt tellitud muusika kohta, kiitust mitmelt poolt ja korduvaid rahalisi kingitusi. Viimatinimetatud tulid [[Isabella d'Este]]lt, kes alates 1590. aastast võttis Tromboncino oma isiklikku kaaskonda [[lauto]]mängija, helilooja ja muusikalise juhendajana.

Olgugi muusik paistab olevat olnud Isabella d'Este ja ta abikaasa soosik, on palju tunnistusi Tromboncino väljakutsuva ja riiaka meelelaadi kohta. 1595. aastal on ta mingil vägivallaga seotud isiklikul põhjusel sunnitud Veneetsiast põgenema ja 1599. aastal tappis ta oma naise, kelle leidis keelatud läbikäimises armukesega; paistab küll, et sellest ei tulnud talle mingeid tõsisemaid tagajärgi. Hoolimata veel ühest häbistavast põgenemisest Mantuast 1501. aastal jäi ta d'Este teenistusse 1505. aastani. Tromboncino erakordselt leebet kohtlemist neil asjaoludel võib seletada sellega, et ta oligi väga väljapaistev muusik. 1505. aastal on ta [[Lucrezia Borgia]] teenistuses [[Ferrara]]s, oletatavasti 1510. aastani, mil enamik kaaskonna muusikutest saadeti laiali, kuna sõja tõttu [[Veneetsia]]ga polnud võimalik neile palka maksta. Pärast seda jõudis Bartolomeo Tromboncino 1511. aastal kardinal [[Ippolito I d'Este]] teenistusse Ferraras. Kuni 1518. aastani on tema tegevusest vähe kindlat teada, kuid sel aastal üüris ta maja Veneetsias, milles pidas muusikakooli aadlidaamidele. See ettevõtmine edenes piisavalt hästi selleks, et muusik sai ära maksta oma võlad ning ülal pidada teist abikaasat ja lapsi.

Umbes sellesse aega jääb ka Tromboncino üks suuremaid apse karjääris. Ta nõudis oma muusika trükis avaldamisele patenti ja pole isegi teada, kas see talle anti, kuid Bartolomeo Tromboncino muusika ilmumine soikub sellest ajast. Oma vahetute rahaliste huvide kaitsmisega takistas muusik oma teoste laiemat levikut, palju käsikirjadest leitud Tromboncino muusikat on nii-öelda piraatväljaanded ja Bartolomeo Tromboncino uuenduslikult komponeeritud ''frottola''&lt;nowiki/&gt;'d, võib-olla parimad tema loomingust, kadusid avalikkuse huvisfäärist veel enne autori surma.&lt;ref name=&quot;Io0oB&quot; /&gt;

== Looming ==
Tuntuima osa Tromboncino muusikast moodustavad ilmalikud mitmehäälsed laulud ''frottola''&lt;nowiki/&gt;'d. Elukutselt oli ta trombonist, nagu näitab nimigi, kuid ta pole kirjutanud puhast instrumentaalmuusikat või pole sellest midagi säilinud. Tromboncino lõi ka tõsist vaimulikku muusikat, temalt on teada seitseteist ''[[lauda]]''&lt;nowiki/&gt;'t, üks vaimulik [[motett]] ja muusikaline kompositsioon [[Jeremia nutulaulud]]e tekstile. Stiililiselt järgivad ta vaimulikud teosed 16. sajandi alguse konservatiivsema muusika eeskujusid, kasutades ''cantus firmus''&lt;nowiki/&gt;'ele komponeeritud mitteimitatsioonilist [[polüfoonia]]t, mis vaheldub kohati [[Homofoonia|homofoonilise]] tekstuuriga või kaunistamata [[Gregoriuse laul|Gregoriuse laulu]] meloodiaga. Tromboncino ''frottola''&lt;nowiki/&gt;'d tõusevad teiste kaasaegsete autorite loomingu taustal tugevalt esile, olles varieeruvamad ja polüfoonilisemad kui samavõrra kuulsa [[Marchetto Cara]] või teiste selle perioodi heliloojate omad. On teada, et ta kirjutas 1502. aastal muusikalise saate [[Titus Maccius Plautus]]e komöödiale &quot;Asinaria&quot;&lt;ref&gt;N. Pirrotta, E. Povoledo. Music and Theatre from Poliziano to Monteverdi. Cambridge University Press, 1982&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;http://www.hoasm.org/IIIG/Tromboncino.html&lt;/ref&gt;.

Tekstid, mida Tromboncino kasutas, on enamasti kuulsate luuletajate loodud. Ta on viisistanud [[Petrarca]], [[Galeotto del Carretto]], [[Jacopo Sannazaro]] jt tekste, samuti [[Michelangelo]] poeemi &quot;Come haro dunque ardire&quot;, mis ilmus 1518. aastal avaldatud kogumikus.

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Io0oB&quot;&gt;https://www.allmusic.com/artist/bartolomeo-tromboncino-mn0001767769/biography&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [http://www2.cpdl.org/wiki/index.php/Bartolomeo_Tromboncino Bartolomeo Tromboncino teoseid andmebaasis Choral Public Domain Library (ChoralWiki)]
* [https://imslp.org/wiki/Category:Tromboncino,_Bartolomeo Bartolomeo Tromboncino teoseid andmebaasis International Music Score Library Project (IMSLP)]
* [https://www.youtube.com/watch?v=WNmeGzjK6Ic Video: Bartolomeo Tromboncino frottola &quot;Zephiro spira&quot; lautosaatega soololauluna Simone Sorini esituses]
* [https://www.youtube.com/watch?v=G27J89u1DUc Video: Bartolomeo Tromboncino frottola &quot;Aqua non e l'humor&quot; Hortus Musicuse esituses]

{{JÄRJESTA:Tromboncino, Bartolomeo}}
[[Kategooria:Itaalia heliloojad]]
[[Kategooria:Renessansiajastu heliloojad]]
[[Kategooria:Sündinud 1470. aastatel]]
[[Kategooria:Surnud 1535. aastatel]]</text>
      <sha1>ghb320tiuirea34nlucrsajjmrwzz1v</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172393</id>
      <parentid>6172392</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T06:39:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5560" xml:space="preserve">[[File:Petrucci Tromboncino 1506.jpg|thumb|400px|Jeremia nutulaulude alguse ''cantus''&lt;nowiki/&gt;'e- ja tenoripartii, ilmunud [[Ottaviano Petrucci]] väljaandes 1506. aastal]]
'''Bartolomeo Tromboncino''' (1470 [[Verona]] – 1535 või hiljem [[Veneetsia]]) oli Itaalia renessansiaja helilooja. Tema heliloomingus tuntuimad on ta ''[[frottola]]''&lt;nowiki/&gt;'d, mida on talle omistatud 170 ringis&lt;ref name=&quot;Io0oB&quot; /&gt;.

== Eluloolist ==
Bartolomeo Tromboncino säilinud kirjade teatel kasvas ta üles [[Verona]]s ja ta esimene muusikaõpetaja oli ta isa Bernardino Piffaro, kes mängis [[linnamuusik]]una [[puhkpill]]e. Umbes 20-aastaselt oli Tromboncino juba tromboonimängija [[Francesco Gonzaga]] teenistuses [[Mantua]]s, mängides puhkpilliansamblis pidustuste ja muude avalike ürituste saateks.

1490. aastate lõpul mainitakse tema nime sageli Mantua dokumentides, kas nimetades tema muusikalisi andeid ja saavutusi või hoopis tema erakordselt tormakat iseloomu. Teateid on temalt tellitud muusika kohta, kiitust mitmelt poolt ja korduvaid rahalisi kingitusi. Viimatinimetatud tulid [[Isabella d'Este]]lt, kes alates 1590. aastast võttis Tromboncino oma isiklikku kaaskonda [[lauto]]mängija, helilooja ja muusikalise juhendajana.

Olgugi muusik paistab olevat olnud Isabella d'Este ja ta abikaasa soosik, on palju tunnistusi Tromboncino väljakutsuva ja riiaka meelelaadi kohta. 1595. aastal on ta mingil vägivallaga seotud isiklikul põhjusel sunnitud Veneetsiast põgenema ja 1599. aastal tappis ta oma naise, kelle leidis keelatud läbikäimises armukesega; paistab küll, et sellest ei tulnud talle mingeid tõsisemaid tagajärgi. Hoolimata veel ühest häbistavast põgenemisest Mantuast 1501. aastal jäi ta d'Este teenistusse 1505. aastani. Tromboncino erakordselt leebet kohtlemist neil asjaoludel võib seletada sellega, et ta oligi väga väljapaistev muusik. 1505. aastal on ta [[Lucrezia Borgia]] teenistuses [[Ferrara]]s, oletatavasti 1510. aastani, mil enamik kaaskonna muusikutest saadeti laiali, kuna sõja tõttu [[Veneetsia]]ga polnud võimalik neile palka maksta. Pärast seda jõudis Bartolomeo Tromboncino 1511. aastal kardinal [[Ippolito I d'Este]] teenistusse Ferraras. Kuni 1518. aastani on tema tegevusest vähe kindlat teada, kuid sel aastal üüris ta maja Veneetsias, milles pidas muusikakooli aadlidaamidele. See ettevõtmine edenes piisavalt hästi selleks, et muusik sai ära maksta oma võlad ning ülal pidada teist abikaasat ja lapsi.

Umbes sellesse aega jääb ka Tromboncino üks suuremaid apse karjääris. Ta nõudis oma muusika trükis avaldamisele patenti ja pole isegi teada, kas see talle anti, kuid Bartolomeo Tromboncino muusika ilmumine soikub sellest ajast. Oma vahetute rahaliste huvide kaitsmisega takistas muusik oma teoste laiemat levikut, palju käsikirjadest leitud Tromboncino muusikat on nii-öelda piraatväljaanded ja Bartolomeo Tromboncino uuenduslikult komponeeritud ''frottola''&lt;nowiki/&gt;'d, võib-olla parimad tema loomingust, kadusid avalikkuse huvisfäärist veel enne autori surma.&lt;ref name=&quot;Io0oB&quot; /&gt;

== Looming ==
Tuntuima osa Tromboncino muusikast moodustavad ilmalikud mitmehäälsed laulud ''frottola''&lt;nowiki/&gt;'d. Elukutselt oli ta trombonist, nagu näitab nimigi, kuid ta pole kirjutanud puhast instrumentaalmuusikat või pole sellest midagi säilinud. Tromboncino lõi ka tõsist vaimulikku muusikat, temalt on teada seitseteist ''[[lauda]]''&lt;nowiki/&gt;'t, üks vaimulik [[motett]] ja muusikaline kompositsioon [[Jeremia nutulaulud]]e tekstile. Stiililiselt järgivad ta vaimulikud teosed 16. sajandi alguse konservatiivsema muusika eeskujusid, kasutades ''cantus firmus''&lt;nowiki/&gt;'ele komponeeritud mitteimitatsioonilist [[polüfoonia]]t, mis vaheldub kohati [[Homofoonia|homofoonilise]] tekstuuriga või kaunistamata [[Gregoriuse laul|Gregoriuse laulu]] meloodiaga. Tromboncino ''frottola''&lt;nowiki/&gt;'d tõusevad teiste kaasaegsete autorite loomingu taustal tugevalt esile, olles varieeruvamad ja polüfoonilisemad kui samavõrra kuulsa [[Marchetto Cara]] või teiste selle perioodi heliloojate omad. On teada, et ta kirjutas 1502. aastal muusikalise saate [[Titus Maccius Plautus]]e komöödiale &quot;Asinaria&quot;&lt;ref&gt;N. Pirrotta, E. Povoledo. Music and Theatre from Poliziano to Monteverdi. Cambridge University Press, 1982&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;http://www.hoasm.org/IIIG/Tromboncino.html&lt;/ref&gt;.

Tekstid, mida Tromboncino kasutas, on enamasti kuulsate luuletajate loodud. Ta on viisistanud [[Petrarca]], [[Galeotto del Carretto]], [[Jacopo Sannazaro]] jt tekste, samuti [[Michelangelo]] poeemi &quot;Come haro dunque ardire&quot;, mis ilmus 1518. aastal avaldatud kogumikus.

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Io0oB&quot;&gt;https://www.allmusic.com/artist/bartolomeo-tromboncino-mn0001767769/biography&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [http://www2.cpdl.org/wiki/index.php/Bartolomeo_Tromboncino Bartolomeo Tromboncino teoseid andmebaasis Choral Public Domain Library (ChoralWiki)]
* [https://imslp.org/wiki/Category:Tromboncino,_Bartolomeo Bartolomeo Tromboncino teoseid andmebaasis International Music Score Library Project (IMSLP)]
* [https://www.youtube.com/watch?v=WNmeGzjK6Ic Video: Bartolomeo Tromboncino frottola &quot;Zephiro spira&quot; lautosaatega soololauluna Simone Sorini esituses]
* [https://www.youtube.com/watch?v=G27J89u1DUc Video: Bartolomeo Tromboncino frottola &quot;Aqua non e l'humor&quot; Hortus Musicuse esituses]

{{JÄRJESTA:Tromboncino, Bartolomeo}}
[[Kategooria:Itaalia heliloojad]]
[[Kategooria:Renessansiajastu heliloojad]]
[[Kategooria:Sündinud 1470. aastatel]]
[[Kategooria:Surnud 1530. aastatel]]</text>
      <sha1>cuhdfz9uqlmxh4r7tmdghrc7qkwpztd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sudeikiai vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>581541</id>
    <revision>
      <id>6172387</id>
      <parentid>5613415</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T06:35:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3640" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Sudeikiai vald
|  nimi1_keel = leedu | nimi1 = Sudeikių seniūnija
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 108
|  elanikke = 1250
|  elanikke_seis = 2011
|  keskuse_nimi = [[Sudeikiai]]
|  asendikaardi_pilt = SudeikiuSeniunija.png
}}

'''Sudeikiai vald''' ([[leedu keel]]es ''Sudeikių seniūnija'') on 2. järgu haldusüksus ([[vald (Leedu)|vald]]) Leedus [[Utena rajoon]]i territooriumil.

Valla pindala on 108&amp;nbsp;km². Selle territooriumile jääb 22 suuremat või väiksemat järve.&lt;ref&gt;[https://www.utena.lt/index.php/lt/struktura-ir-kontaktai/utenos-miesto-seniunija/77-seniunijos/191-sudeikiu-seniunija Sudeikių seniūnija]&lt;/ref&gt; 2011. aasta seisuga elas seal 1 250 inimest. Valla keskus on [[Sudeikiai]] alev, kus 2011. aastal oli 359 elanikku. Vallamaja asub aadressil Aukštaičių g. 12.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20200418181522/https://www.utena.lt/index.php/lt/struktura-ir-kontaktai/kontaktai  Utenos rajono savivaldybė]. vaadatud 22.04.2020.&lt;/ref&gt; Vallavanem on Virgilijus Gaižauskas.&lt;ref&gt;[https://www.utena.lt/index.php/lt/struktura-ir-kontaktai/kontaktai/68-sudeikiu-seniunija Sudeikių seniūnija]. vaadatud 22.04.2020.&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Sudeikių_sen.,_Lithuania_-_panoramio_(35).jpg|pisi|Alaušai]]
[[Pilt:Bikūnai_28402,_Lithuania_-_panoramio_(18).jpg|pisi|Bikūnai]]
[[Pilt:Bikuškis_28401,_Lithuania_-_panoramio_(1).jpg|pisi|Bikuškis]]
[[Pilt:Sudeikių_sen.,_Lithuania_-_panoramio_(23).jpg|pisi|Rist Lukniai külas]]
[[Pilt:Pilvelių_kapinės.JPG|pisi|Pilveliai kalmistu]]
[[Pilt:Sirutėnai,_Lithuania_-_panoramio_(11).jpg|pisi|Sirutėnai skulptuuride park]]
[[Pilt:Sudeikių_sen.,_Lithuania_-_panoramio_(17).jpg|pisi|Šeimyniškiai]]
{|class=&quot;wikitable&quot;
|+ Valla külad
! Küla !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)&lt;ref name=&quot;surašymas2011&quot;&gt;[http://statistics.bookdesign.lt/table_125_09.htm?lang=lt#uten_r 2011 m. surašymas]. Lietuvos statistikos departamentas, vaadatud 22.04.2020.&lt;/ref&gt;
|-
| Alaušai || 10 || 25
|-
| Baltakarčiai || 15 || 9
|-
| Bikūnai || 65 || 48
|-
| Bikuškis || 24 || 24
|-
| Garneliai || 43 || 51
|-
| Juškėnai || 31 || 24
|-
| Kirkliai || 43 || 28
|-
| Liepakalniai || 27 || 25
|-
| Lukniai || 47 || 45
|-
| Musteikiai || 5 || 4
|-
| Nolėnai || 49 || 44
|-
| Norvaišiai || 46 || 37
|-
| Padbuožė || 19 || 24
|-
| Pilveliai || 10 || 6
|-
| Ramavydiškės || 3 || 3
|-
| Sirutėnai || 149 || 136
|-
| Stasiškės || 4 || 0
|-
| Sungailiai || 6 || 6
|-
| Šeimyniškiai || 64 || 31
|-
| Toleikiai || 58 || 53
|-
| Viešeikiai || 23 || 20
|-
|}

Lisaks küladele on vallas ka mõned [[huutor]]id
{|class=&quot;wikitable&quot;
|+ Valla huutorid
! Huutor !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)&lt;ref name=&quot;surašymas2011&quot;/&gt;
|-
| Alinauka || 0 || 0
|-
| Alkai || 8 || 7
|-
| Armališkės || 0 || 0
|-
| Avietynė || 7 || 7
|-
| Bandeliškis || 10 || 22
|-
| Barbarauka || 2 || 0
|-
| Bradesai || 3 || 6
|-
| Čižiškės || 4 || 2
|-
| Daugilis || 5 || 2
|-
| Girelė || 2 || 0
|-
| Juliškis || 0 || 0
|-
| Juodiškis || 8 || 7
|-
| Juozapava || 4 || 3
|-
| Kamisarauka || 5 || 3
|-
| Karveliškis || 24 || 53
|-
| Kavoliškis || 4 || 0
|-
| Kruopiškis || 2 || 2
|-
| Kuzmiškis || 1 || 0
|-
| Naujakiemis || 10 || 12
|-
| Nemuniškis || 7 || 5
|-
| Novosiolkos || 5 || 6
|-
| Petroniškis || 1 || 0
|-
| Pusbėdis || 0 || 0
|-
| Rudupys || 0 || 0
|-
| Ruzgiškės I || 0 || 0
|-
| Ruzgiškės II || 1 || 0
|-
| Samanė || 4 || 2
|-
| Sidabrinė || 6 || 4
|-
| Skrebulė || 3 || 1
|-
| Šaltupys || 5 || 3
|-
| Voverynė || 49 || 111
|-
|}

== Viited ==
{{viited}}

{{Utena rajoon}}

[[Kategooria:Leedu vallad]]
[[Kategooria:Utena rajoon]]</text>
      <sha1>43gfhiuhjx81o3oobsecvmgifzgkxzg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Saldutiškise vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>581562</id>
    <revision>
      <id>6172337</id>
      <parentid>5612776</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T01:55:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3979" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Saldutiškise vald
|  nimi1_keel = leedu | nimi1 = Saldutiškio seniūnija
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 115
|  elanikke = 948
|  elanikke_seis = 2011
|  keskuse_nimi = [[Saldutiškis]]
|  asendikaardi_pilt = SaldutiskioSeniunija.png
}}

'''Saldutiškise vald''' ([[leedu keel]]es ''Saldutiškio seniūnija'') on 2. järgu haldusüksus ([[vald (Leedu)|vald]]) Leedus [[Utena rajoon]]i territooriumil.

Valla pindala on 115&amp;nbsp;km². 2011. aasta seisuga elas seal 948 inimest. Valla keskus on [[Saldutiškis]]e alev, kus 2011. aastal oli 343 elanikku. Vallamaja asub aadressil Laisvės a. 2.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20200418181522/https://www.utena.lt/index.php/lt/struktura-ir-kontaktai/kontaktai  Utenos rajono savivaldybė]. vaadatud 22.04.2020.&lt;/ref&gt; Vallavanem on Bronius Šliogeris.&lt;ref&gt;[https://www.utena.lt/index.php/lt/struktura-ir-kontaktai/kontaktai/67-saldutiskio-seniunija  Saldutiškio seniūnija]. vaadatud 22.04.2020.&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Saldutiskis_church_2.jpg|pisi|Saldutiškise kirik]]
[[Pilt:Antakalnis_(Saldutiškio).JPG|pisi|Antakalnis]]
[[Pilt:Dirniškės.JPG|pisi|Dirniškės]]
[[Pilt:Saldutiškio_sen.,_Lithuania_-_panoramio_(5).jpg|pisi|Dryžiai vana kalmistu]]
[[Pilt:Kirdeikiai,_Lithuania_-_panoramio_(26).jpg|pisi|Kirdeikiai]]
[[Pilt:Paisetė_I_28332,_Lithuania_-_panoramio_(3).jpg|pisi|Paisetė I]]
[[Pilt:Pūčkoriškiai.JPG|pisi|Pūčkoriškiai]]
[[Pilt:Kirdeikiai,_Lithuania_-_panoramio_(56).jpg|pisi|Pakasase järv]]

{|class=&quot;wikitable&quot;
|+ Valla külad
! Küla !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)&lt;ref name=&quot;surašymas2011&quot;&gt;[http://statistics.bookdesign.lt/table_125_09.htm?lang=lt#uten_r 2011 m. surašymas]. Lietuvos statistikos departamentas, vaadatud 22.04.2020.&lt;/ref&gt;
|-
| Akmeniškės || 7 || 3
|-
| Alžutėnai || 20 || 13
|-
| Antakalnis || 10 || 9
|-
| Antalamėstė || 30 || 26
|-
| Apvynija || 0 || 0
|-
| Apydėmis || 11 || 9
|-
| Ažuprūdis || 4 || 6
|-
| Bendrovė || 5 || 5
|-
| Degutinės || 3 || 4
|-
| Dirniškės || 11 || 8
|-
| Dryžiai || 9 || 8
|-
| Drobiškis || 16 || 8
|-
| Gaiveniai || 14 || 8
|-
| Gatakiemis || 6 || 3
|-
| Geniakalnis || 19 || 9
|-
| Indubakiai || 15 || 13
|-
| Kalytiškė || 7 || 3
|-
| Katiniškė || 7 || 1
|-
| Kemešys || 15 || 11
|-
| Kirdeikiai || 248 || 200
|-
| Lamėstas || 11 || 6
|-
| Mineiškiemis || 44 || 13
|-
| Navazai || 6 || 5
|-
| Paalsuodė I || 12 || 15
|-
| Paalsuodė II || 17 || 9
|-
| Paąžuoliai || 2 || 0
|-
| Pagilbiškis || 13 || 8
|-
| Pagilbys || 0 || 0
|-
| Paisetė I || 10 || 9
|-
| Paisetė II || 2 || 0
|-
| Pajuodenė || 2 || 4
|-
| Pakapis || 4 || 0
|-
| Pavajuonis || 8 || 6
|-
| Pavyžintys || 0 || 0
|-
| Plaučiškės || 48 || 20
|-
| Prūsokiškės || 10 || 11
|-
| Pūčkoriškiai || 20 || 18
|-
| Ripaičiai || 16 || 10
|-
| Ryliškės || 2 || 0
|-
| Sėliškės || 6 || 6
|-
| Silgiškis || 10 || 8
|-
| Staniuliškės || 10 || 7
|-
| Stasiūnai || 8 || 6
|-
| Strokiniai || 20 || 8
|-
| Sūdalaukis || 0 || 0
|-
| Šarkiai || 12 || 10
|-
| Ščiurys || 1 || 3
|-
| Žiezdrelė || 8 || 7
|-
| Trinkūnai || 27 || 15
|-
| Ūniškės || 5 || 0
|-
| Vajeliai || 7 || 3
|-
| Vėžiškės || 7 || 10
|-
| Vieteikiai || 14 || 9
|-
| Vidiškis || 3 || 2
|-
|}

Lisaks küladele on vallas ka mõned [[huutor]]id
{|class=&quot;wikitable&quot;
|+ Valla huutorid
! Huutor !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)&lt;ref name=&quot;surašymas2011&quot;/&gt;
|-
| Akmenynė || 1 || 0
|-
| Devyniaviršė || 2 || 0
|-
| Katiniškė || 6 || 8
|-
| Kiauneliškis || 0 || 0
|-
| Kleviškis || 1 || 0
|-
| Kuliniai || 6 || 3
|-
| Mediniškis || 8 || 12
|-
| Pagranda || 0 || 0
|-
| Pastasiūnė || 5 || 2
|-
| Pastoviškis || 0 || 0
|-
| Petkūniškis || 3 || 1
|-
| Pliaušketės || 0 || 0
|-
| Riešutinė || 10 || 9
|-
| Sarakalnis || 3 || 4
|-
| Sidabrinė || 1 || 0
|-
| Trimoniškis || 0 || 0
|-
| Vencloviškis || 0 || 0
|-
|}

== Viited ==
{{viited}}

{{Utena rajoon}}

[[Kategooria:Leedu vallad]]
[[Kategooria:Utena rajoon]]</text>
      <sha1>h3z5xzdwduggx2r4j7fb1dblnmd7bpg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tauragnai vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>581589</id>
    <revision>
      <id>6172505</id>
      <parentid>5612798</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T10:14:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4399" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Tauragnai vald
|  nimi1_keel = leedu | nimi1 = Tauragnų seniūnija
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 186
|  elanikke = 1269
|  elanikke_seis = 2011
|  keskuse_nimi = [[Tauragnai]]
|  asendikaardi_pilt = TauragnuSeniunija.png
}}

'''Tauragnai vald''' ([[leedu keel]]es ''Tauragnų seniūnija'') on 2. järgu haldusüksus ([[vald (Leedu)|vald]]) Leedus [[Utena rajoon]]i territooriumil.

Valla pindala on 186&amp;nbsp;km². 2011. aasta seisuga elas seal 1 269 inimest. Valla keskus on [[Tauragnai]] alev, kus 2011. aastal oli 473 elanikku. Vallamaja asub aadressil A. Musteikio g. 35.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20200418181522/https://www.utena.lt/index.php/lt/struktura-ir-kontaktai/kontaktai  Utenos rajono savivaldybė]. vaadatud 23.04.2020.&lt;/ref&gt; Vallavanem on Alvydas Danauskas.&lt;ref&gt;[https://www.utena.lt/index.php/lt/struktura-ir-kontaktai/kontaktai/69-tauragnu-seniunija Tauragnų seniūnija]. vaadatud 23.04.2020.&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Tauragnai,_seniūnija.JPG|pisi|Vallamaja]]
[[Pilt:Bajorai,_Lithuania_-_panoramio.jpg|pisi|Rist Bajorai külas]]
[[Pilt:Daunorių_bažnyčia.JPG|pisi|Daunoriai kirik]]
[[Pilt:Grašiai.JPG|pisi|Grašiai]]
[[Pilt:Klykiai,_bendruomenės_centras.JPG|pisi|püsti|Klykiai seltsimaja]]
[[Pilt:Pilkeniai,_Lithuania_-_panoramio_(2).jpg|pisi|Rist Pilkeniai külas]]
[[Pilt:Sėlė_28310,_Lithuania_-_panoramio.jpg|pisi|Sėlė]]
[[Pilt:Tauragnų_sen.,_Lithuania_-_panoramio_(68).jpg|pisi|Stučiai]]
[[Pilt:Šeimatis_28437,_Lithuania_-_panoramio_(8).jpg|pisi|Šeimatis]]
[[Pilt:Taurapilio_piliakalnio_zenklas.jpg|pisi|Taurapilise linnamägi]]

{|class=&quot;wikitable&quot;
|+ Valla külad
! Küla !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)&lt;ref name=&quot;surašymas2011&quot;&gt;[http://statistics.bookdesign.lt/table_125_09.htm?lang=lt#uten_r 2011 m. surašymas]. Lietuvos statistikos departamentas, vaadatud 22.04.2020.&lt;/ref&gt;
|-
| Alksniškės || 2 || 0
|-
| Antabaltė || 8 || 0
|-
| Avižieniškis || 1 || 0
|-
| Bajorai || 34 || 27
|-
| Balčiai || 38 || 16
|-
| Bernotiškis || 5 || 4
|-
| Daunoriai || 38 || 19
|-
| Gaideliai || 17 || 7
|-
| Gaidžiai || 35 || 30
|-
| Grašiai || 21 || 4
|-
| Inkartai || 8 || 8
|-
| Jačiūniškės || 8 || 4
|-
| Jauniškiai || 2 || 2
|-
| Jovainiškės || 3 || 2
|-
| Kaboriškės || 0 || 0
|-
| Kalviai || 25 || 14
|-
| Kamša || 6 || 0
|-
| Kazimieravas || 2 || 0
|-
| Kazokiškis || 0 || 0
|-
| Klykiai || 108 || 107
|-
| Linkai || 4 || 2
|-
| Liumpiškės || 0 || 0
|-
| Lukošiūnai || 12 || 7
|-
| Maleckažemis || 39 || 26
|-
| Meldutiškis || 0 || 0
|-
| Minčia || 7 || 9
|-
| Musteikiai || 7 || 4
|-
| Nečioniškis || 14 || 12
|-
| Papirčiai || 2 || 2
|-
| Pavarlys || 8 || 9
|-
| Pilkeniai || 49 || 44
|-
| Politiškės || 10 || 7
|-
| Raistiniai || 7 || 3
|-
| Rugeniškis || 5 || 0
|-
| Rūgšteliškis || 13 || 5
|-
| Rukšėnai || 17 || 10
|-
| Ruzgiškės || 6 || 3
|-
| Ryliškiai || 7 || 6
|-
| Sėlė || 90 || 73
|-
| Sirvydžiai || 33 || 23
|-
| Skaistulė || 0 || 0
|-
| Strazdai || 7 || 3
|-
| Stučiai || 17 || 10
|-
| Stūgliai || 45 || 35
|-
| Šeimatis || 52 || 42
|-
| Šiaudiniškis || 3 || 2
|-
| Šimkūnai || 10 || 4
|-
| Šuminai || 12 || 5
|-
| Žebriškės || 4 || 3
|-
| Žiezdriai || 16 || 6
|-
| Tauragnai || Küla ei olnud || 35
|-
| Taurapilis || 27 || 17
|-
| Tautiškis || 12 || 10
|-
| Urviškės || 2 || 1
|-
| Vaišnoriškė || 2 || 2
|-
| Varpiškės || 4 || 3
|-
| Vidžiūnai || 19 || 16
|-
| Vilkablauzdė || 49 || 44
|-
| Vilkiškės || 0 || 0
|-
| Vyžiai || 43 || 22
|-
|}

Lisaks küladele on vallas ka mõned [[huutor]]id
{|class=&quot;wikitable&quot;
|+ Valla huutorid
! Huutor !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)&lt;ref name=&quot;surašymas2011&quot;/&gt;
|-
| Aukštaglynis || 4 || 6
|-
| Beržatiltis || 4 || 4
|-
| Erkiasalė || 0 || 0
|-
| Gegūniškis || 3 || 2
|-
| Imbriškės || 4 || 0
|-
| Juodiškės || 4 || 3
|-
| Liegavietė || 4 || 4
|-
| Liūniškės || 1 || 1
|-
| Martyniškis || 0 || 0
|-
| Minčiakampis || 0 || 0
|-
| Paakmenis || 0 || 2
|-
| Paažvintė || 0 || 1
|-
| Paminčia || 7 || 5
|-
| Papiliakalnis || 0 || 0
|-
| Priepalė || 0 || 0
|-
| Rūgšteliškis || 1 || 8
|-
| Skroblus I || 0 || 1
|-
| Skroblus II || 0 || 0
|-
| Ūdriškės || 0 || 0
|-
| Varniškės I || 5 || 10
|-
| Varniškės II || 2 || 0
|-
| Varniškės III || 0 || 0
|-
|}

== Viited ==
{{viited}}

{{Utena rajoon}}

[[Kategooria:Leedu vallad]]
[[Kategooria:Utena rajoon]]</text>
      <sha1>mbi730ez9qan0xui0vvz3hyeu4hn0n7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Oleškõ</title>
    <ns>0</ns>
    <id>585004</id>
    <revision>
      <id>6172375</id>
      <parentid>6047669</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T06:07:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1469" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Oleškõ
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Олешки
|  nimi2_keel = vene | nimi2 = Алёшки
|  pilt = Центральна_площа_Олешків.jpg
|  pildiallkiri = Oleškõ keskväljak
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = Oleshky_herb.png
|  vapi_link = [[Oleškõ vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 24 383 (2021)
|  asendikaardi_pilt = 
|  asendikaart = Ukraina
}}
'''Oleškõ''' ([[ukraina keel|ukraina]] Олешки, [[vene keel|vene]] Алёшки) on linn [[Ukraina]]s [[Hersoni oblast]]is [[Hersoni rajoon]]is. Kuni 2020. aastani kuulus see [[Oleškõ rajoon]]i ja oli rajooni halduskeskus. Oleškõ asub [[Herson]]i kesklinnast umbes 8 km idas.

Asulat on esmamainitud [[1084]]. aastal, linnaõigused sai [[1854]]. aastal. Aastatel [[1928]]–[[2016]] oli linna nimi '''Tsjurupinsk''' (Nõukogude riigi- ja parteitegelase [[Aleksandr Tsjurupa]] auks).&lt;ref&gt;[https://tochka-na-karte.ru/Goroda-i-Gosudarstva/16206-Aljoshki.html Алёшки] Точка-на-Карте&lt;/ref&gt;

2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Oleškõ elanikest [[ukrainlased|ukrainlasi]] 78,37%, [[venelased|venelasi]] 18,41%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 0,77%, [[mustlased|mustlasi]] 0,54% ja [[armeenlased|armeenlasi]] 0,44%.&lt;ref&gt;[https://datatowel.in.ua/pop-composition/ethnic-cities Національний склад міст] Datatowel.in.ua&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Ukraina linnad]]
[[Kategooria:Hersoni oblast]]</text>
      <sha1>4m99wihiw9vcbs7pk9bgkb0xj27fwdk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Boguszów-Gorce</title>
    <ns>0</ns>
    <id>586795</id>
    <revision>
      <id>6172443</id>
      <parentid>5938922</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T07:30:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1092" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Boguszów-Gorce
| hääldus = 
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Boguszów-Gorce
| nimi2_keel = saksa | nimi2 = Gottesberg-Rothenbach
| pilt = Boguszów-Gorce_(ratusz).JPG
| pildisuurus = 260px
| pildiallkiri = Boguszów-Gorce raekoda
| lipp = POL_Boguszów-Gorce_flag.svg
| lipu_link = [[Boguszów-Gorce lipp]]
| vapp = POL_Boguszów-Gorce_COA.svg
| vapi_link = [[Boguszów-Gorce vapp]]
| pindala =
| elanikke = 15 310 (31.12.2019)
| asendikaart = Poola
}}
'''Boguszów-Gorce''' ([[saksa keel|saksa]] Gottesberg-Rothenbach) on linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wałbrzychi maakond|Wałbrzychi maakonnas]]. Boguszów-Gorce kesklinn asub [[Tšehhi]] piirist ligi 10 km kaugusel.

Boguszów-Gorce linn moodustati [[1973]]. aastal, kui ühendati kaks linna – Boguszów ja Gorce. Boguszów oli saanud linnaõigused [[1499]]. aastal, Gorce [[1962]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Boguszow-Gorce;3879014.html Boguszów-Gorce] Encyklopedia PWN&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Alam-Sileesia vojevoodkonna linnad]]</text>
      <sha1>snt0ougzm81ahxtvhp22blzninvov2n</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nova Centauri 2013</title>
    <ns>0</ns>
    <id>589136</id>
    <revision>
      <id>6171878</id>
      <parentid>5750256</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T12:48:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1560" xml:space="preserve">[[Pilt:Свежий снимок Новой Центавра 2013.jpg|pisi|Nova Centauri 2013 nähtuna [[La Silla observatoorium]]ist]]
'''Nova Centauri 2013''' oli [[2013]]. aastal avastatud ere [[noova]] [[Kentaur (tähtkuju)|Kentauri tähtkujus]].

Noova avastas [[2. detsember|2. detsembril]] 2013 [[Austraalia]] amatöörastronoom John Seach.&lt;ref name=&quot;Naked&quot; /&gt; Avastamisel oli selle heledus 5,5 ning see jõudis haripunkti [[14. detsember|14. detsembril]], kui heledus oli 3,3. See oli seni heledaim teadaolev noova.&lt;ref name=&quot;Lithium&quot; /&gt;

Noovat uurinud kosmoseteleskoobid tuvastasid korduvalt sellest eraldumas [[Röntgenikiirgus|röntgenikiirgust]] ning [[2015]]. aastal avaldati, et noovast tuvastati esmakordselt [[liitium]]i. See toetab hüpoteesi, mille kohaselt on metallirikastest [[Täht (astronoomia)|tähtedest]] leitud tavalisest suurem kogus liitiumi pärit noovadest.&lt;ref name=&quot;Lithium&quot; /&gt;

==Viited==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Naked&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Naked-Eye Nova In Centaurus |väljaanne=Sky&amp;Telescope |url=https://skyandtelescope.org/astronomy-news/observing-news/naked-eye-nova-in-centaurus/ |vaadatud=11. august 2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Lithium&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=First Detection of Lithium from an Exploding Star |väljaanne=ESO |url=http://www.eso.org/public/news/eso1531/ |vaadatud=11. august 2020 |arhiivimisaeg=2015-08-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150801001700/http://www.eso.org/public/news/eso1531/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Astronoomia]]
[[Kategooria:Kentaur (tähtkuju)]]</text>
      <sha1>lv7kmqld1qn0bfrpsdyk8hml94cwf95</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Müsteerium (teater)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>589322</id>
    <revision>
      <id>6171946</id>
      <parentid>5695865</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T14:46:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Vaata ka */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5356" xml:space="preserve">[[File:Sainte Apolline.jpg|thumb|[[Püha Apollonia]] martüüriumi kujutav etendus. [[Jean Fouquet]]' illustratsioon [[Étienne Chevalier]]' [[tundideraamat]]us, [[Musée Condé]], Chantilly. Pildil on näha erinevaid tegevuskohti kujutavate kõrvuti asetsevate lavade rida; vasakul on näha trooniv Jumal ja inglid ning paremal põrgu paharettidega]]
[[File:ChesterMysteryPlay 300dpi.jpg|thumb|''Pageant''-lava stseeniga Chesteri tsüklist. Illustratsioon Thomas Sharpi (1770–1841) kirjutatud traktaadi &quot;A Dissertation on the Pageants or Dramatic Mysteries Anciently Performed at Coventry by the Trading Companies of that City&quot; (1825) frontispissil on joonistatud 15. sajandist pärit kirjeldusi aluseks võttes; stseen esitab vangistatud Jeesust [[Pontius Pilatus|Pilatus]]e ees koos ülempreestrite [[Annas]]e ja [[Kaifas]]ega]]
'''Müsteerium''' ([[inglise keel]]es ''mystery play'', [[saksa keel]]es ''Mysterienspiel'') on teatriajaloos üks kolmest rahvakeelse [[draama]] liigist keskaegses Euroopas [[miraakel|miraakli]] ja [[moralitee]] kõrval&lt;ref name=&quot;britannica&quot;&gt;[https://www.britannica.com/art/mystery-play Mystery play] britannica.com&lt;/ref&gt;.

== Ajaloost ==
=== Kujunemine ===
Müsteerium arenes välja ladinakeelseist [[Liturgiline draama|liturgilistest draamadest]], mida etendasid tavaliselt [[vaimulik]]ud, ja kujutas [[Piibel|piiblist]] võetud [[süžee]]sid nagu [[maailma loomine]], [[Aadam]]a ja [[Eeva]] [[pattulangemine]], [[Aabel]]i [[mõrv]]amine ja [[Viimne kohtupäev]]. [[13. sajand]]i jooksul hakkasid piibliloonäidendeid etendama käsitööliste [[gild]]id, sedapuhku rahvakeeles ja enam mitte [[Kirik (pühakoda)|kirik]]utes, vaid väljaspool neid. Kirikuseinte vahelt väljumisega leevenesid ranged religioossed ettekirjutused mängule ja nende sakraalne loomus asendus igapäevasemaga, haarates endasse [[Apokrüüfid|apokrüüfilisi]] või üldse väljamõeldud elemente. Järk-järgult lisati lugudesse [[huumor]]it ja [[satiir]]i, mis pilkas [[arst]]e, [[sõdur]]eid, [[kohtunik]]ke ja isegi [[munk]]i ja [[Preester|preestreid]].

=== Kõrgaeg ===
[[Inglismaa]]l korraldati erinevad süžeed 25–50 erinevast näidendist koosnevatesse pikkadesse tsüklitesse. On teada [[14. sajand]]il mängitud kolmepäevane 25 näidendist koosnenud [[Chester|Chesteri]] tsükkel, mida etendati [[Issanda Ihu püha]] puhul ja mis hõlmas [[Vana Testament|Vana Testamendi]] osi alates loomisloost ja [[Lucifer]]i langemisest kuni [[Uus Testament|Uues Testamendis]] [[Jeesus]]e sünnini, sealt edasi põgenemisest Egiptusse kuni [[Jeesuse ristilöömine|Jeesuse ristilöömise]] ning [[põrgu]]sse laskumiseni kuni [[Ülestõusmine|Ülestõusmiseni]], [[Püha Vaimu väljavalamine|Püha Vaimu väljavalamiseni]] ja tsüklit lõpetava [[Viimnepäev|Viimsepäevakohtuni]]&lt;ref&gt;[https://www.britannica.com/topic/Chester-plays Chester plays] britannica.com&lt;/ref&gt;; sarnast 32 näidendist koosnevat tsüklit esitati 15. sajandi algul [[Wakefield]]is&lt;ref&gt;[https://www.britannica.com/topic/Wakefield-plays Wakefield plays] britannica.com&lt;/ref&gt;. [[Prantsusmaa]]l sisaldas üksainus näidend, Arnoul ja Simon Grébani &quot;Apostlite teod&quot; 494 tekstiga rolli, kokku 61 908 värsireaga; seda mängiti osade kaupa 40 päeva.

Müsteeriumi kõrgperioodil olid lavastused mitte ainult väga pikad, vaid ka tehniliselt keerukad. Neid võidi mängida, nagu oli valdavalt kombeks Inglismaal, real ''[[pageant]]''-vankritel, millest igal oli koos nii tellingutel asuv lava kui ka lavatagune vajamineva inventari jaoks; vankrit sai ratastel liigutada järgemööda igasse esinemiskohta. Prantsusmaal ja [[Itaalia]]s mängiti müsteeriume laial, umbes 30-meetrisel laval, millel erinevad esinemiskohad paiknesid reana, nii et [[paradiis]] oli lava ühes otsas ja [[põrgu]] teises otsas. Maapealsete stseenide kohad olid reastatud nende vahele. Mängudes ei peetud oluliseks aja-, koha- ega tegevuseühtsust; erinevad esinemiskohad võisid kõrvuti etendada tervet rida üksteisest kaugel paiknevaid geograafilisi asukohti ja neis toimuvat. Müsteeriumide juurde kuulus ka keeruline mehaaniline [[lavatehnika]], mitmesugused liigutamis- ja tõstemehhanismid, langluugid ja muud nutikalt väljamõeldud seadmed võimaldasid kujutada lendavaid [[Ingel|ingleid]], tuldpurskavaid koletisi ja põrgust ilmuvaid [[Kurat|kuradeid]], imelisi muundumisi ja verist vägivalda [[martüürium]]ides.

=== Langus ===
Müsteeriumide mängimine hääbus paljudes kohtades [[reformatsioon]]i tulekuga. Hääbumine hiljemalt 16. sajandi lõpuks oli osalt tingitud ka vormist, milliseks müsteerium arenes: kirik enam müsteeriumietendusi ei toetanud nende irdumise tõttu religioossest suunitlusest, renessansi õpetlased leidsid vähe väärtuslikku müsteeriumide pikkades lohisevates tekstimassiivides ning laiemat publikut hakkas enam paeluma rändavate professionaalsete teatritruppide mäng, mis hakkas jõudma Itaalia piiridest väljapoole mujale Euroopasse. Mõnes protestantlikus riigis, näiteks Inglismaal, kahtlustati müsteeriumietendusi ja miraakleid [[Katoliiklus|katoliiklikus]] [[propaganda]]s ja tõrjuti neid seepärast.&lt;ref name=&quot;britannica&quot; /&gt;

== Vaata ka ==
* [[Kannatusmäng]]
* [[Miraakel]]
* [[Interluudium (teater)|Interluudium]]
* [[Vastlamängud|Vastlamäng]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Teatri ajalugu]]
[[Kategooria:Keskaja teater]]</text>
      <sha1>5yej4hjpme336iyv4dnldhsf0mdmhb9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171948</id>
      <parentid>6171946</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T14:46:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Vaata ka */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5368" xml:space="preserve">[[File:Sainte Apolline.jpg|thumb|[[Püha Apollonia]] martüüriumi kujutav etendus. [[Jean Fouquet]]' illustratsioon [[Étienne Chevalier]]' [[tundideraamat]]us, [[Musée Condé]], Chantilly. Pildil on näha erinevaid tegevuskohti kujutavate kõrvuti asetsevate lavade rida; vasakul on näha trooniv Jumal ja inglid ning paremal põrgu paharettidega]]
[[File:ChesterMysteryPlay 300dpi.jpg|thumb|''Pageant''-lava stseeniga Chesteri tsüklist. Illustratsioon Thomas Sharpi (1770–1841) kirjutatud traktaadi &quot;A Dissertation on the Pageants or Dramatic Mysteries Anciently Performed at Coventry by the Trading Companies of that City&quot; (1825) frontispissil on joonistatud 15. sajandist pärit kirjeldusi aluseks võttes; stseen esitab vangistatud Jeesust [[Pontius Pilatus|Pilatus]]e ees koos ülempreestrite [[Annas]]e ja [[Kaifas]]ega]]
'''Müsteerium''' ([[inglise keel]]es ''mystery play'', [[saksa keel]]es ''Mysterienspiel'') on teatriajaloos üks kolmest rahvakeelse [[draama]] liigist keskaegses Euroopas [[miraakel|miraakli]] ja [[moralitee]] kõrval&lt;ref name=&quot;britannica&quot;&gt;[https://www.britannica.com/art/mystery-play Mystery play] britannica.com&lt;/ref&gt;.

== Ajaloost ==
=== Kujunemine ===
Müsteerium arenes välja ladinakeelseist [[Liturgiline draama|liturgilistest draamadest]], mida etendasid tavaliselt [[vaimulik]]ud, ja kujutas [[Piibel|piiblist]] võetud [[süžee]]sid nagu [[maailma loomine]], [[Aadam]]a ja [[Eeva]] [[pattulangemine]], [[Aabel]]i [[mõrv]]amine ja [[Viimne kohtupäev]]. [[13. sajand]]i jooksul hakkasid piibliloonäidendeid etendama käsitööliste [[gild]]id, sedapuhku rahvakeeles ja enam mitte [[Kirik (pühakoda)|kirik]]utes, vaid väljaspool neid. Kirikuseinte vahelt väljumisega leevenesid ranged religioossed ettekirjutused mängule ja nende sakraalne loomus asendus igapäevasemaga, haarates endasse [[Apokrüüfid|apokrüüfilisi]] või üldse väljamõeldud elemente. Järk-järgult lisati lugudesse [[huumor]]it ja [[satiir]]i, mis pilkas [[arst]]e, [[sõdur]]eid, [[kohtunik]]ke ja isegi [[munk]]i ja [[Preester|preestreid]].

=== Kõrgaeg ===
[[Inglismaa]]l korraldati erinevad süžeed 25–50 erinevast näidendist koosnevatesse pikkadesse tsüklitesse. On teada [[14. sajand]]il mängitud kolmepäevane 25 näidendist koosnenud [[Chester|Chesteri]] tsükkel, mida etendati [[Issanda Ihu püha]] puhul ja mis hõlmas [[Vana Testament|Vana Testamendi]] osi alates loomisloost ja [[Lucifer]]i langemisest kuni [[Uus Testament|Uues Testamendis]] [[Jeesus]]e sünnini, sealt edasi põgenemisest Egiptusse kuni [[Jeesuse ristilöömine|Jeesuse ristilöömise]] ning [[põrgu]]sse laskumiseni kuni [[Ülestõusmine|Ülestõusmiseni]], [[Püha Vaimu väljavalamine|Püha Vaimu väljavalamiseni]] ja tsüklit lõpetava [[Viimnepäev|Viimsepäevakohtuni]]&lt;ref&gt;[https://www.britannica.com/topic/Chester-plays Chester plays] britannica.com&lt;/ref&gt;; sarnast 32 näidendist koosnevat tsüklit esitati 15. sajandi algul [[Wakefield]]is&lt;ref&gt;[https://www.britannica.com/topic/Wakefield-plays Wakefield plays] britannica.com&lt;/ref&gt;. [[Prantsusmaa]]l sisaldas üksainus näidend, Arnoul ja Simon Grébani &quot;Apostlite teod&quot; 494 tekstiga rolli, kokku 61 908 värsireaga; seda mängiti osade kaupa 40 päeva.

Müsteeriumi kõrgperioodil olid lavastused mitte ainult väga pikad, vaid ka tehniliselt keerukad. Neid võidi mängida, nagu oli valdavalt kombeks Inglismaal, real ''[[pageant]]''-vankritel, millest igal oli koos nii tellingutel asuv lava kui ka lavatagune vajamineva inventari jaoks; vankrit sai ratastel liigutada järgemööda igasse esinemiskohta. Prantsusmaal ja [[Itaalia]]s mängiti müsteeriume laial, umbes 30-meetrisel laval, millel erinevad esinemiskohad paiknesid reana, nii et [[paradiis]] oli lava ühes otsas ja [[põrgu]] teises otsas. Maapealsete stseenide kohad olid reastatud nende vahele. Mängudes ei peetud oluliseks aja-, koha- ega tegevuseühtsust; erinevad esinemiskohad võisid kõrvuti etendada tervet rida üksteisest kaugel paiknevaid geograafilisi asukohti ja neis toimuvat. Müsteeriumide juurde kuulus ka keeruline mehaaniline [[lavatehnika]], mitmesugused liigutamis- ja tõstemehhanismid, langluugid ja muud nutikalt väljamõeldud seadmed võimaldasid kujutada lendavaid [[Ingel|ingleid]], tuldpurskavaid koletisi ja põrgust ilmuvaid [[Kurat|kuradeid]], imelisi muundumisi ja verist vägivalda [[martüürium]]ides.

=== Langus ===
Müsteeriumide mängimine hääbus paljudes kohtades [[reformatsioon]]i tulekuga. Hääbumine hiljemalt 16. sajandi lõpuks oli osalt tingitud ka vormist, milliseks müsteerium arenes: kirik enam müsteeriumietendusi ei toetanud nende irdumise tõttu religioossest suunitlusest, renessansi õpetlased leidsid vähe väärtuslikku müsteeriumide pikkades lohisevates tekstimassiivides ning laiemat publikut hakkas enam paeluma rändavate professionaalsete teatritruppide mäng, mis hakkas jõudma Itaalia piiridest väljapoole mujale Euroopasse. Mõnes protestantlikus riigis, näiteks Inglismaal, kahtlustati müsteeriumietendusi ja miraakleid [[Katoliiklus|katoliiklikus]] [[propaganda]]s ja tõrjuti neid seepärast.&lt;ref name=&quot;britannica&quot; /&gt;

== Vaata ka ==
* [[Kannatusmäng]]
* [[Miraakel]]
* [[Interluudium (teater)|Interluudium]]
* [[Vastlamängud|Vastlamäng]]
* [[Sotii]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Teatri ajalugu]]
[[Kategooria:Keskaja teater]]</text>
      <sha1>00ypm8ss1pe5ce0v8tzpxey2fssgfix</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ted Kaczynski</title>
    <ns>0</ns>
    <id>595124</id>
    <revision>
      <id>6172243</id>
      <parentid>5766123</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T20:15:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>+ kategooria</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1222" xml:space="preserve">[[Fail:Theodore Kaczynski 2.jpg|pisi]]
'''Theodore John Kaczynski''', (tuntud ka kui '''Unabomber'''; sündinud [[22. mai]]l [[1942]] [[Chicago]]s) on Ameerika kodumaine terrorist, [[Anarhism|anarhist]], ja endine matemaatikaprofessor. 

Sündis 22. mail 1942 Chicagos. Lõpetas Evergreen Parki keskkooli Chicagos 1958, omandas bakalaureusekraadi matemaatika alal Harvardi ülikoolist 1962 ning samuti magistri- ja doktorikraadi matemaatika alal Michigani ülikoolist 1967. 1967-69 töötas matemaatikaprofessorina California ülikoolis Berkeleys, edasisest elust on aga vähe teada. Ostis koos vennaga pool hektarit maad Montana lääneosas ja ehitas sinna onni, et järgida primitiivsemat elustiili. Vahistati 1996. aastal kahtlustatava Unabomberina - salapärase tegelasena, kes peaaegu kahe aastakümne jooksul tappis kirjapommidega kolm inimest ja haavas 23. &lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Eesti Päevaleht|url=https://epl.delfi.ee/kultuur/theodore-kaczynski-unabomber?id=50747099|pealkiri=Theodore Kaczynski: Unabomber|väljaanne=delfi.ee|aeg=13. november 1997|vaadatud=12.04.2020}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Kaczynski, Ted}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kurjategijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1942]]</text>
      <sha1>k52q9905212qb2xza93yn1wifpui9ma</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172244</id>
      <parentid>6172243</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T20:16:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>+ kategooria</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1249" xml:space="preserve">[[Fail:Theodore Kaczynski 2.jpg|pisi]]
'''Theodore John Kaczynski''', (tuntud ka kui '''Unabomber'''; sündinud [[22. mai]]l [[1942]] [[Chicago]]s) on Ameerika kodumaine terrorist, [[Anarhism|anarhist]], ja endine matemaatikaprofessor. 

Sündis 22. mail 1942 Chicagos. Lõpetas Evergreen Parki keskkooli Chicagos 1958, omandas bakalaureusekraadi matemaatika alal Harvardi ülikoolist 1962 ning samuti magistri- ja doktorikraadi matemaatika alal Michigani ülikoolist 1967. 1967-69 töötas matemaatikaprofessorina California ülikoolis Berkeleys, edasisest elust on aga vähe teada. Ostis koos vennaga pool hektarit maad Montana lääneosas ja ehitas sinna onni, et järgida primitiivsemat elustiili. Vahistati 1996. aastal kahtlustatava Unabomberina - salapärase tegelasena, kes peaaegu kahe aastakümne jooksul tappis kirjapommidega kolm inimest ja haavas 23. &lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Eesti Päevaleht|url=https://epl.delfi.ee/kultuur/theodore-kaczynski-unabomber?id=50747099|pealkiri=Theodore Kaczynski: Unabomber|väljaanne=delfi.ee|aeg=13. november 1997|vaadatud=12.04.2020}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Kaczynski, Ted}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kurjategijad]]
[[Kategooria:Terroristid]]
[[Kategooria:Sündinud 1942]]</text>
      <sha1>ba18xkgiemvsr1sufsg1tui9n6kwiey</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biograafiad (Go)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>600792</id>
    <revision>
      <id>6171918</id>
      <parentid>6116255</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T13:32:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Gol */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15329" xml:space="preserve">{{Mall:BiograafiadIndeks}}

'''Biograafiad (Go)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega &quot;Go&quot;.

==Gob==
*[[Charles Albert Gobat]], Šveitsi jurist ja poliitik (1843–1914)
*[[Jean-Baptiste Gobel]], Prantsusmaa vaimulik ja poliitik (1727–1794)
*[[Arthur de Gobineau]], prantsuse rassiteoreetik (1816–1882)
*[[Paul A. Goble]], USA analüütik ja poliitikavaatleja (1949–)

==Goc==
*[[Karolina Gočeva]], Makedoonia laulja (1980–)

==God==
*[[Jean-Luc Godard]], Prantsuse-Šveitsi filmilavastaja, stsenarist ja filmikriitik (1930–) 
*[[Henry H. Goddard]], USA eugeenik ja psühholoog (1866–1957)
*[[Paulette Goddard]], ameerika näitleja (1910–1990)
*[[Robert Goddard]], Ameerika Ühendriikide insener, professor, füüsik ja leiutaja (1882–1945) 
*[[Geoffrey Goddu]], USA filosoof (1968–)
*[[Berndt Abraham Godenhjelm]], soome maalikunstnik (1799–1881)
*[[Guntars Godiņš]], läti tõlkija ja luuletaja (1958–)
*[[Kevin Godley]], Briti muusik (1945–)
*[[Ivars Godmanis]], Läti poliitik (1951–)
*[[Thomas Godoj]], Saksa laulja (1978–)
*[[Arturo Godoy]], Tšiili poksija (1912–1986)
*[[Dominique Alexandre Godron]], prantsuse arst ja botaanik (1807–1880)
*[[John Godson]], Poola poliitik (1970–)
*[[Boriss Godunov]], Vene tsaar (1551–1605)

==Goe==
*[[Joseph Goebbels]], Saksa poliitik (1897–1945)
*[[Magda Goebbels]], Joseph Goebbelsi abikaasa (1901–1945)
*[[Kees de Goede]], Hollandi kunstnik (1954–)
*[[Hugo van der Goes]], flaami maalikunstnik (suri 1482)
*[[Jelle Goes]], hollandi jalgpallitreener 
*[[Otto Goes]], Kuldīga komtuur 16. sajandil
*[[Johann Wolfgang von Goethe]], saksa kirjanik (1749–1832)
*[[Alexander Goette]], saksa zooloog, embrüoloog ja arengubioloog (1840–1922)

==Gof==
*[[Philippe Goffin]], Belgia poliitik (1967–) 
*[[Erving Goffman]], kanada päritolu Ameerika sotsioloog ja esseist (1922–1982)

==Gog==
*[[Octavian Goga]], Rumeenia poliitik (1881–1938)
*[[Sofia Goggia]], itaalia mäesuusataja (1992–) 
*[[Theo van Gogh]], hollandi filmirežissöör, teleprodutsent ja näitleja (1957–2004) 
*[[Nikolai Gogol]], vene kirjanik (1809–1852)

==Goh==
*[[Goh Kun]]
*[[Rolf Gohs]], rootsi illustreerija ja koomiksijoonistaja (1933–2020)

==Goi==
*[[Damião de Góis]], portugali filosoof (1502–1574)
*[[Marielle Goitschel]], Prantsusmaa mäesuusataja (1945–)

==Goj==
*[[Kuddus Ĝojamiyarow]], uiguuri helilooja (1918–1994)

==Gol==
*[[Marek Gołąb]], Poola tõstja (1940–2017)
*[[Argo Golberg]], eesti sprinter (1982–)
*[[Pål Golberg]], Norra murdmaasuusataja (1990–)
*[[Gold Panda]], Briti muusik (1980–)
*[[Kristjan Gold]], eesti raadiosaatejuht (1982–)
*[[Stanislav Goldberg]], Eesti jalgpallur (1992–)
*[[Whoopi Goldberg]], USA näitleja (1955–)
*[[Andreas Goldberger]], Austria suusahüppaja (1972–)
*[[Ernst Goldenbaum]], Saksa DV riigitegelane (1898–1990)
*[[Ernő Goldfinger]], juudi päritolu Briti arhitekt (1902–1987)
*[[Daniel Goldhagen]], Ameerika Ühendriikide politoloog (1959–)
*[[Goldie]], Suurbritannia elektroonilise muusika produtsent, DJ, visuaalkunstnik ja näitleja (1965–)
*[[Bruce Golding]], Jamaica poliitik (1947–)
*[[Julian Golding]], Briti jooksja (1975–)
*[[Julius Golding]], eesti jalgrattur (1898–1989) 
*[[William Golding]], inglise kirjanik (1911–1993) 
*[[Alan Goldman]], USA filosoof
*[[Alvin Goldman]], filosoof
*[[Emma Goldman]], anarhist ja feminist (1869–1940)
*[[James Goldman]], USA näitekirjanik ja stsenarist (1927–1998)
*[[William Goldman]], USA näitekirjanik ja stsenarist (1931–)
*[[Jānis Goldmanis]], Läti poliitik (1875–1955)
*[[Carlo Goldoni]], itaalia näitekirjanik (1707–1793)
*[[Adolph Goldschmidt]], Saksa kunstiteadlane (1863–1944)
*[[Akiva Goldsman]], USA filmistsenarist ja -produtsent (1962–)
*[[Edward Goldsmith]], inglise-prantsuse keskkonnakaitsja, ökoloog, kirjanik ja filosoof (1928–2009)
*[[Zac Goldsmith]], Briti ajakirjanik ja poliitik (1975–)
*[[William Goldsmith]], Ameerika Ühendriikide muusik, trummar (1972–) 
*[[Aleksandr Goldstein]], vene kirjanik ja esseist (1957–2006)
*[[Laurence Goldstein]], Briti filosoof (1947–2014)
*[[Lawrence Goldstein]], USA luuletaja ja kirjandusteadlane (1943–) 
*[[Lawrence S. B. Goldstein]], USA arstiteadlane (1956–) 
*[[Adrian Goldsworthy]], Briti ajaloolane (1969–)
*[[Daniel Goleman]]
*[[Alexandru G. Golescu]], Rumeenia poliitik (1819–1891)
*[[Nicolae Golescu]], Rumeenia poliitik (1810–1877)
*[[Ștefan Golescu]], Rumeenia poliitik (1809–1874) 
*[[Camillo Golgi]], itaalia arst, patoloog, histoloog, neuroteadlane (1843–1926)
*[[Ronald Golias]], Brasiilia näitleja (1929–2005)
*[[Wilhelm August Golicke]], saksa päritolu Venemaa maali- ja portreekunstnik (1802–1848) 
*[[Filipp Golikov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1900–1980) 
*[[Jevgeni Golikov]], eesti poliitik (1946–)
*[[Tatjana Golikova]], Venemaa majandusteadlane ja poliitik (1966–)
*[[Aleksandr Nikolajevitš Golitsõn]], Venemaa riigitegelane (1773–1844)
*[[Boriss Golitsõn]], vene füüsik ja geofüüsik, üks seismoloogia rajajatest (1862–1916) 
*[[Mihhail Golitsõn]], Venemaa riigitegelane (1756–1827)
*[[Mihhail Mihhailovitš Golitsõn]], Venemaa sõjaväelane (1675–1730)
*[[Pierluigi Gollini]], itaalia jalgpallur (1995–) 
*[[Yahya Golmohammadi]], Iraani jalgpallur (1971–)
*[[Robert Golob]], Sloveenia poliitik (1967–)
*[[Aleksandr Goloborodko]], ukraina rahvusest Vene näitleja (1938–) 
*[[Liidia Golovataja]], Eesti näitleja (1944–)
*[[Jekaterina Golovatenko]], Eesti iluuisutaja (1979–) 
*[[Avtomon Golovin]], Vene sõjaväelane (1667–1720) 
*[[Vassili Golovnin]], vene meresõitja ja maadeavastaja (1776–1831)
*[[Georgi Golst]], Eesti insener (1909–1998) 
*[[Mihhail Goltisson]], vene helilooja ja laulja (1872–1914)
*[[Rüdiger von der Goltz]], saksa sõjaväelane, Landeswehri juht (1865–1946)
*[[Oleg Goltvjanskõi]], Ukraina sõjaväelane ja poliitik (1980–) 
*[[Valentina Golubenko]], Horvaatia maletaja (1990–)
*[[Marija Golubeva]], Läti politoloog ja poliitik (1973–) 
*[[Zoja Golubeva]], Läti kabetaja (1967–)
*[[Volodõmõr Golubnõtšõi]], Ukraina käija (1936–2021)
*[[Peeter Golubov]], Eesti arst ja sõjaväelane (1869–1936)

==Gom==
*[[Paul Goma]], rumeenia kirjanik (1935–2020)
*[[Ernst Gombrich]], Briti kunstiajaloolane (1909–2001)
*[[Witold Gombrowicz]], poola kirjanik (1904–1969)
*[[Nawang Gombu]], Nepali alpinist (1935–2011)
*[[Vahtang Gomelauri]], Gruusia poliitik (1974–) 
*[[Aleksandr Gomelski]], vene korvpallitreener
*[[Aristides Gomes]], Guinea-Bissau poliitik (1954–)
*[[Carlos Gomes Júnior]], Guinea-Bissau poliitik (1949–) 
*[[Heurelho Gomes]], Brasiilia jalgpallur (1981–) 
*[[Nuno Gomes]] 
*[[Mario Gómez]], saksa jalgpallur (1985–)
*[[Rónald Gómez]], Costa Rica jalgpallur (1975–)
*[[Selena Gomez]], USA näitleja ja laulja (1992–)
*[[Sergi Gómez]], hispaania jalgpallur (1992–)
*[[Laureano Gómez Castro]]
*[[Ramón Gómez de la Serna]], hispaania kirjanik (1888–1963)
*[[Władysław Gomułka]], Poola poliitik (1905–1982)

==Gon==
*[[Maxime Gonalons]], prantsuse jalgpallur (1989–) 
*[[Edmond Huot de Goncourt]], prantsuse kirjanik, kriitik ja kirjastaja (1822–1896)
*[[Luis de Góngora]], hispaania vaimulik ja luuletaja (1561–1627)
*[[Ralph Gonsalves]], Saint Vincenti ja Grenadiinide poliitik (1946–)
*[[Rob Gonsalves]], Kanada kunstnik (1959–2017) 
*[[Otoniel Gonzaga (laulja)|Otoniel Gonzaga]], Filipiinidelt pärit Ameerika tenor 
*[[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]], Filipiinide laskesportlane (1913–)
*[[Alfonso González]], Mehhiko jalgpallur (1994–) 
*[[Arancha González]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (1969–) 
*[[Arístides González]], Puerto Rico poksija (1961–)
*[[Edith González]], Mehhiko filminäitleja (1964–2019)
*[[Derlis González]], Paraguay jalgpallur (1994–) 
*[[Jaslene Gonzalez]], modell (1986–)
*[[José González]], Argentina päritolu Rootsi muusik (1978–) 
*[[José Froilán González]], Argentina võidusõitja (1922–2013)
*[[Alejandro González Iñárritu]], Mehhiko filmirežissöör (1963–)
*[[Luis Ángel González Macchi]], Paraguay poliitik (1947–)
*[[Mario González]], Mehhiko poksija (1969–)
*[[Paul Gonzales]], USA endine poksija (1964–)
*[[Lawrence Gonzi]], Malta poliitik (1953–)
*[[Adam Gontier]], Kanada muusik (1978–)
*[[Jevgeni Gontmahher]], vene majandusteadlane (1953–)
*[[Oleksi Gontšaruk]], Ukraina poliitik (1984–)
*[[Ivan Gontšarov]], vene kirjanik (1812–1891)
*[[Vassili Gontšarov]], vene muusik (1984–) 
*[[Natalja Gontšarova]], vene luuletaja Aleksander Puškini abikaasa ja muusa (1812–1863)

==Goo==
*[[Cuba Gooding noorem]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja telenäitleja (sündinud 1968)
*[[Omar Gooding]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1976–) 
*[[Amy Goodman]], USA ajakirjanik (1957–)
*[[Benny Goodman]], USA muusik (1909–1986)
*[[Irwin Goodman]], soome laulja (1943–1991)
*[[John Goodman]], USA näitleja (1962–)
*[[Nelson Goodman]], USA filosoof (1906–1998)
*[[Barclay Goodrow]], Kanada jäähokimängija (1993–) 
*[[Brian Goodwin]], inglise bioloog (1931–) 
*[[Craig Goodwin]], Austraalia jalgpallur (1991–) 
*[[Jason Goodwin]], Suurbritannia kirjanik ja ajaloolane (1964–)
*[[Toos Goorhuis-Tjalsma]], hollandi matkaja

==Gop==
*[[Ganna Gopko]], Ukraina poliitik (1982–)
*[[Kārlis Goppers]], Läti sõjaväelane (1876–1941)

==Gor==
*[[Jacek Góralski]], poola jalgpallur (1992–) 
*[[Vladislav Goranov]], Bulgaaria poliitik (1977–)
*[[Viktor Gorbatko]], Nõukogude kosmonaut (1934–2017)
*[[Aleksandr Gorbatov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane, armeekindral (1891–1973)
*[[Julia Gorbatšjova]], Eesti politseinik (1974–2004) 
*[[Mihhail Gorbatšov]], Nõukogude Liidu riigijuht (1931–)
*[[Gorboduc]], brittide kuningas
*[[Gorbonianus]], brittide kuningas
*[[Gorbonianuse poeg]], brittide kuningas (3. sajand eKr)  
*[[Vassili Gorbunov]], ersa kirjanik, kirjandusteadlane, kriitik ja pedagoog (1914–1983)
*[[Anatolijs Gorbunovs]], Läti poliitik (1942–)
*[[Pravin Gordhan]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1949–) 
*[[Gordianus I]] 
*[[Gordianus II]] 
*[[Gordianus III]]
*[[Herman Gordijn]], Hollandi kunstnik (1932–2017)
*[[Nadine Gordimer]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (1923–2014)
*[[Dora Gordine]], Eesti skulptor (1895–1991)
*[[Alexander Gordon]], šoti päritolu Venemaa sõjaväelane (1670–1752)
*[[Ben Gordon]], USA korvpallur (1983–)
*[[Dmõtro Gordon]], Ukraina ajakirjanik (1967–)
*[[George Gordon]], Briti botaanik (1801–1893)
*[[Ilja Gordon]], Valgevene kabetaja (1906–1943)
*[[James Edward Gordon]], Briti materjaliteadlane (1913–1998)
*[[Zachary Gordon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1998–)
*[[Thomas Gordon]], USA psühholoog (1918–2002)
*[[Joseph Gordon-Levitt]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1981–) 
*[[Al Gore]], USA poliitik, ärimees, keskkonnakaitsja (1948–)
*[[Martin Gore]], inglise muusik (1961–)
*[[Halina Górecka]], Poola ja Saksamaa jooksja (1938–) 
*[[Henryk Górecki]], poola helilooja (1933–2010)
*[[Ivan Goremõkin]], Venemaa riigitegelane (1839–1917)
*[[Leon Goretzka]], Saksamaa jalgpallur (1995–)
*[[Claude Goretta]], Šveitsi filmilavastaja (1929–2019)
*[[Gorgias]], vanakreeka filosoof (umbes 485 eKr – umbes 380 eKr)
*[[Juri Gorgonijev]], vene orientalist ja filoloog (1932–1972)
*[[Pavel Gorgulov]], vene terrorist
*[[Christopher Gorham]], Ameerika Ühendriikide tele- ja filminäitleja (1974–)
*[[Gori (karikaturist)|Gori]], eesti karikaturist (1894–1944)
*[[Daisuke Gōri]], jaapani näitleja (1952–2010) 
*[[Gerty Gori]], USA biokeemik (1896–1957)
*[[Nikolai Gorinov]], eesti farmatseut (1914–1959)
*[[Aleksandra Gorjatškina]], vene maletaja (1998–)
*[[Maksim Gorki]], vene kirjanik (1868–1936)
*[[Aleksandr Gorkin]], NSV Liidu riigiametnik (1897–1988)
*[[Stanislav Gorkovenko]], vene dirigent (1938–2018)
*[[Kaspars Gorkšs]], Läti jalgpallur (1981–)
*[[Valeria Gorlats]], Eesti tennisist (1998–)
*[[Dinda Gorlée]], hollandi semiootik ja tõlketeoreetik (1943–)  
*[[Nikolai Gorlinski]], Nõukogude Liidu sõjaväelane ja riigitegelane (1907–1965)
*[[Gorm Vana]], Taani kuningas (9.–10. sajand)
*[[Edyta Górniak]], poola laulja ja laulutekstide autor (1972–)
*[[Reinaldo Gorno]], Argentina pikamaajooksja (1918–1994)
*[[Artjom Gornostajev]], Eesti jäähokimängija (1993–)
*[[Sergei Gorodetski]], vene poeet (1884–1967)
*[[Nikolai Goromulinsky (vanem)]], Eesti arst (1878–1971)
*[[Nikolai Goromulinsky (noorem)]], Eesti arst (1910–1984)
*[[Irena Górska-Damięcka]], poola näitleja ja lavastaja (1910–2008)
*[[Mihhail Gorškov]]
*[[Marcin Gortat]], poola endine elukutseline korvpallur (1984–) 
*[[Aleksander Gortšakov]]
*[[Aleksandr Gortšakov]], Venemaa Keisririigi diplomaat ja riigitegelane (1798–1883)

==Gos==
*[[John Gosden]], võidusõiduhobuste treener
*[[Robin Gosens]], saksa jalgpallur (1994–) 
*[[Józef Gosławski]], Poola skulptor ja medalikunstnik (1908–1963)
*[[James Gosling]], Kanada arvutiteadlane (1955–)
*[[Ryan Gosling]], Kanada filminäitleja (1980–)

==Goz==
*[[Leonid Gozman]], Venemaa poliitik (1950–)
*[[Carlo Gozzi]], itaalia näitekirjanik (1720–1806)

==Got==
*[[Alenka Gotar]], sloveeni laulja (1977–)
*[[John Richard Gott]], USA astrofüüsik (1947–)
*[[Karel Gott]], tšehhi laulja (1939–2019) 
*[[Gilbert Gottfried]], USA näitleja (1955–2022)
*[[Jeremias Gotthelf]], Šveitsi kirjanik ja pastor (1797–1854) 
*[[John Gotti]], Ameerika Ühendriikide organiseeritud kuritegevuse, [[Gambino]] maffiaperekonna juhtfiguur (1940–2001)
*[[Felix Gottwald]], Austria kahevõistleja (1976–)
*[[Klement Gottwald]], Tšehhoslovakkia riigitegelane (1896–1953)
*[[Gottfried]], Saaremaa piiskop (13. sajand)

==Gou==
*[[Guillaume Gouffier]], Prantsusmaa sõjaväelane
*[[Vasílis Goulandrís]], kreeka reeder, kunstikoguja ja filantroop (1913–1994)
*[[Sylvie Goulard]], Prantsusmaa poliitik (1964–)
*[[Dana Gould]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja (1964–) 
*[[Glenn Gould]], Kanada pianist (1932–1982)
*[[Morton Gould]], USA helilooja, dirigent, arranžeerija ja pianist (1913–1996)
*[[Shane Gould]], Austraalia endine ujuja (1956–)
*[[Stephen Jay Gould]], ameerika bioloog (1941–2002)
*[[Ellie Goulding]], Inglise laulja, laulukirjutaja ja multiinstrumentalist (1986–)
*[[Graham Gouldman]], Briti muusik (1946–)
*[[Charles Gounod]], prantsuse helilooja (1818–1893)
*[[Yanni Gourde]], Kanada jäähokimängija (1991–) 
*[[Gaspard Gourgaud]], prantsuse kindral, keiser Napoleoni adjutant (1783–1852)
*[[Sergueï Gouriev]], majandusteadlane (1971–)
*[[Yohan Goutt Goncalves]], Ida-Timori mäesuusataja (1994–)

==Gov==
*[[Michael Gove]], Suurbritannia poliitik ja ajakirjanik (1967–)
*[[Leonid Govorov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1897–1955)

==Gow==
*[[Ian Gow]], Suurbritannia poliitik (1937–1990) 
*[[John Gower]], inglise luuletaja (suri 1408) 

==Goy==
*[[Francis Goya]], belgia kitarrist (1946–)
*[[Francisco Goya]], hispaania kunstnik (1746–1828)

[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Go, Biograafiad]]</text>
      <sha1>kwpij7hunam8w7aby9nigcevakedxja</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Richard Brautigan</title>
    <ns>0</ns>
    <id>604198</id>
    <revision>
      <id>6172395</id>
      <parentid>6036240</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T06:45:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1579" xml:space="preserve">[[Pilt: Richard_Brautigan.jpg|pisi|Richard Brautigan]]
'''Richard Gary Brautigan''' ([[30. jaanuar]] [[1935]] [[Tacoma]], [[Washingtoni osariik]] – umbes [[16. september]] [[1984]] [[Bolina]], [[California osariik]]) oli Ameerika Ühendriikide proosakirjanik ja luuletaja. 

Tema sulest on ilmunud arvukalt proosat ja luulekogusid, nagu näiteks &quot;[[Forellipüük Ameerikas]]&quot; (&quot;Trout Fishing in America&quot;; 1967), &quot;[[Arbuusisuhkrus]]&quot; (&quot;In Watermelon Sugar&quot;; 1968), &quot;Pill Springhilli kaevanduskatastroofi vastu&quot; (&quot;The Pill Versus the Springhill Mine Disaster&quot;; 1968), &quot;Abort&quot; (&quot;The Abortion: An Historical Romance 1966&quot;; 1971) ja &quot;[[Et tuul seda kõike ära ei puhuks]]&quot; (&quot;So the Wind Won't Blow It All Away&quot;; 1982).&lt;ref&gt;{{netiviide |url= http://arbuusisuhkrus.weebly.com/richard-brautigan.html|pealkiri= Richard Gary Brautigan (1935-1984)|autor= |keel= eestikeelne |failitüüp= |täpsustus= |väljaanne= |väljaandja= |koht= |aeg= |vaadatud= 16.03.2021 |tsitaat= }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{netiviide |url= https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/mees-ameerikast-koduselt-veidralt-k-igile/|pealkiri= Mees Ameerikast: koduselt, veidralt, kõigile|autor= Maarja Kangro|keel= eestikeelne |väljaanne= Sirp|aeg= 17.08.2007|vaadatud= 16.03.2021 |tsitaat= }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{netiviide |url= http://www.brautigan.net/bibliography.html#subgroupet|pealkiri= Richard Brautigan Tõlked eesti keelde  }}&lt;/ref&gt;.

==Viited==
{{Viited}}


{{JÄRJESTA:Brautigan, Richard Gary}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide luuletajad]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1935]]</text>
      <sha1>l7qrcsvjhrj4p99y2n7kqa6azdxmrqt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategooria:Eesti omavalitsuslikud linnad</title>
    <ns>14</ns>
    <id>612109</id>
    <revision>
      <id>6172200</id>
      <parentid>6166022</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T19:09:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Eemaldatud muudatus 6166022, mille tegi [[Special:Contributions/NOSSER|NOSSER]] ([[User talk:NOSSER|arutelu]]) kategoorias &quot;Eesti linnad&quot; on asulad, siin ka mitteasulad</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="88" xml:space="preserve">[[Kategooria:Eesti haldusjaotus|Linnad]]
[[Kategooria:Eesti kohalik omavalitsus|Linnad]]</text>
      <sha1>fga3ovubqfvomwc1spvqrjvd7ewiatf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Waren1</title>
    <ns>2</ns>
    <id>613274</id>
    <revision>
      <id>6172500</id>
      <parentid>6105130</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T09:56:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Waren1</username>
        <id>155107</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4472" xml:space="preserve">&lt;div style=&quot;width:1190px; border:solid #000 1px; background:#FC9; margin:1px&quot;&gt; 
&lt;div class=&quot;center&quot;&gt;&lt;small&gt;User committed identity|63a58d1b42a9328e171da1c3cbf0bf54001d7664|SHA-1&lt;/small&gt;&lt;br&gt;
&lt;/div&gt;
&lt;/div&gt;
&lt;br&gt;

&lt;!-- Konto sai loodud vist septembris 2021 --&gt;
[[Pilt:Kultusekivi2.jpg|900px|right]]
&lt;br&gt;

'''Minu teised kasutajalehed:'''&lt;br&gt;
ruwiki ([[:ru:Участник:Waren1]])&lt;br&gt;
enwiki ([[:en:User:Waren1]])&lt;br&gt;
ukwiki ([[:uk:Користувач:Waren1]])&lt;br&gt;
bgwiki ([[:bg:Потребител:Waren1]])&lt;br&gt;
plwiki ([[:pl:Wikipedysta:Waren1]])&lt;br&gt;
itwiki ([[:it:Utente:Waren1]])&lt;br&gt;
bewiki ([[:be:Удзельнік:Waren1]])&lt;br&gt;

&lt;span style=&quot;color:#00008B;font-family:Jokewood&quot;&gt;
&lt;font size=&quot;7px&quot;&gt;''Tere tulemast!''&lt;/font&gt;
&lt;/span&gt;

&lt;br&gt;&lt;br&gt;
== [[File:Wiki_letter_w.svg|48px]] Põhiteave ==
{{userboxtop|toptext=Minu hobid}}
{|
|-
|{{Mall:Kasutaja:Religioon}}
|-
|{{Mall:Kasutaja:Vanad kultuurid}}
|-
|{{Mall:Kasutaja:Arhitekt}}
|-
|}
{{userboxbottom}}

{{userboxtop|toptext=Minust}}
{|
|-
|{{Kasutajaelukoht|Flag of Russia.svg|Venemaal}}
|-
|{{Vikipeedias alates|aasta=2021|kuu=8|päev=9}}
|-
|{{Mall:Kasutaja:Poliitilised avaldused}}
|-
|}
{{userboxbottom}}

{{userboxtop|toptext=Kasutaja keelteoskus}}
{|
|-
| {{User ru}}
|-
| {{User et-1}}
|-
| {{User en-2}}
|-
|}
{{userboxbottom}}

{{Userpage}}
__NOTOC__
__NOEDITSECTION__

== [[File:Wiki_letter_w.svg|48px]] Wikitegevus ==
{{Kasutajamall2
|raam = #6b6b6b
|taust1 = #eeeeee
|taust2 = #d9ffde
|pilt = User-info.svg| x40px 
|tekst värv = #000000
|tekst = &lt;div style=&quot;width:100%; text-align:center;&quot;&gt; See kasutaja on muutnud eestikeelses [[Vikipeedia]]s rohkem kui&lt;br&gt;&lt;big&gt;'''{{FORMATNUM:8}}'''&lt;/big&gt; erinevat artiklit. &lt;span&gt;[https://xtools.wmflabs.org/pages/et.wikipedia.org/Waren1/all?uselang=et Waren1]&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;!-- Проверено: 16.03.2022 --&gt;
}}

{{Kasutajamall2
|raam = #6b6b6b
|taust1 = #eeeeee
|taust2 = #d9ffde
|pilt = User-info.svg| x40px 
|tekst värv = #000000
|tekst = &lt;div style=&quot;width:100%; text-align:center;&quot;&gt; See kasutaja on teinud eestikeelses [[Vikipeedia]]s üle&lt;br&gt;&lt;big&gt;'''{{FORMATNUM:115}}'''&lt;/big&gt; redaktsiooni. &lt;span&gt;[https://xtools.wmflabs.org/ec/et.wikipedia.org/Waren1?uselang=et Waren1]&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;!-- Проверено: 16.03.2022 --&gt;
}}

{{Kasutajamall2
|raam = #6b6b6b
|taust1 = #eeeeee
|taust2 = #d9ffde
|pilt = User-info.svg| x40px 
|tekst värv = #000000
|tekst = &lt;div style=&quot;width:100%; text-align:center;&quot;&gt;See kasutaja laaditud üle&lt;br&gt;&lt;big&gt;'''{{FORMATNUM:14}}'''&lt;/big&gt; faile (Commons). &lt;span&gt;[https://commons.wikimedia.org/wiki/Special:ListFiles/Waren1?uselang=et Waren1] Кontrollitud: 16.03.2022&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;!-- Проверено: 16.03.2022 --&gt;
}}

{{Kasutajamall2
|raam = #6b6b6b
|taust1 = #eeeeee
|taust2 = #d9ffde
|pilt = Wikipedia-logo-v2.svg| x40px 
|tekst värv = #000000
|tekst = &lt;div style=&quot;width:100%; text-align:center;&quot;&gt; See kasutaja on teinud Vikipeediasse üle &lt;br&gt;&lt;big&gt;'''{{FORMATNUM:1500}}'''&lt;/big&gt;  redaktsiooni. &lt;span&gt;[https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kontode_ühendamine?target=Waren1 Waren1]&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;!-- Проверено: 16.03.2022 --&gt;
}}

&lt;br&gt;&lt;br&gt;&lt;br&gt;
== [[File:Wiki_letter_w.svg|48px]] Mälumärkus ==
&lt;div class=&quot;tright&quot; style=&quot;clear:none&quot;&gt;[[File:Belobog symbol red.svg|center|100px]]&lt;/div&gt;
&lt;div class=&quot;tright&quot; style=&quot;clear:none&quot;&gt;[[File:Belobog symbol red.svg|center|100px]]&lt;/div&gt;
&lt;div class=&quot;tright&quot; style=&quot;clear:none&quot;&gt;[[File:Belobog symbol red.svg|center|100px]]&lt;/div&gt;
&lt;div class=&quot;tright&quot; style=&quot;clear:none&quot;&gt;[[File:Belobog symbol red.svg|center|100px]]&lt;/div&gt;
&lt;div class=&quot;tright&quot; style=&quot;clear:none&quot;&gt;[[File:Belobog symbol red.svg|center|100px]]&lt;/div&gt;
&lt;div class=&quot;tright&quot; style=&quot;clear:none&quot;&gt;[[File:Belobog symbol red.svg|center|100px]]&lt;/div&gt;
&lt;div class=&quot;tright&quot; style=&quot;clear:none&quot;&gt;[[File:Belobog symbol red.svg|center|100px]]&lt;/div&gt;

&lt;div class=&quot;toccolours mw-collapsible mw-collapsed&quot; style=&quot;width:250px&quot;&gt;
Saada mule e-mail &lt;div class=&quot;mw-collapsible-content&quot;&gt;
Oleg: waren@bk.ru&lt;/div&gt;
&lt;/div&gt;

&lt;div style=&quot;float:left; width:260px; border:solid #C3B091 1px; margin:1px;&quot;&gt; 
&lt;center&gt;Vaadake konto teavet &lt;br&gt;
{{Special:CentralAuth}}
&lt;/center&gt;
&lt;/div&gt;
&lt;br&gt;&lt;br&gt;&lt;br&gt;&lt;hr&gt;

* [[Juhend:Lehekülje muutmine|Lehekülg]] | [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|Vormistusreeglid]] | [[Juhend:Spikker|Spikker]] | [[Mall:Cquote|Cquote]] | [[Vikipeedia:Viitamine|Viitamine]] | [[Mall:Cite book|Tsiteeri raamatut]] | [[Juhend:Tabelite tegemine|Tabelid]] | [[Vikipeedia:Piltide kasutamine|Pildid]] | [[Vikipeedia:Kasutajamallid|Kasutajamallid]]
&lt;br&gt;&lt;hr&gt;</text>
      <sha1>hrpvx1qrmweuep5ym2iztt3hczylb6j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Znamenskaja kirik (Dubrovitsõ)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>614303</id>
    <revision>
      <id>6171858</id>
      <parentid>6171746</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T11:59:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ursus scribens</username>
        <id>115317</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20706" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}{{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}}

{{Kirik
|Nimi = Znamenskaja kirik
|Omakeelne nimi = [[Vene keel|Vene]]: Церковь Знамения Пресвятой Богородицы в Дубровицах
|Pildinimi = Знаменская церковь в Дубровицах 01.jpg
|Pildiallkiri = Üldvaade peasissekäigu küljelt
|Pildisuurus = 
|Riik = {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Venemaa]]
|Asukoht = Dubrovitsõ küla 45&lt;br&gt;[[Podolsk|Podolski linnaosa]]&lt;br&gt;[[Moskva oblast|Moskva piirkond]]
|Ehituse algus = [[1690]]
|Ehituse lõpp = [[1704]]
|Sissepühitsemine = 11. veebruar (22. veeb.) 1704
|Esmamainimine = 1699
|Laiendatud =
|Kuuluvus =
|Laiuskoord = 55/26/28.67
|Pikkuskoord = 37/29/39.87
|Veel = '''Kiriku veebisait''': http://www.dubrovitsy-hram.ru| http://www.dubrovitsy-hram.ru
}}
{{Asendikaart
|Venemaa (Euroopa)
|silt = Dubrovitsõ
|lat = 55/26/
|long = 37/29/
|paigutus = paremal
|laius = 260
|punkti_suurus = 8
|taust = #FEFEE9
|ujuvjoondus = paremal 
|seletus = Dubrovitsõ Venemaa Euroopa osa kaardil
}}
{{Kaart
 | allikad={{Kaart/OSM|Q4192815}}
 | suum=17
 | laius = 260
 | kõrgus = 350
 | objektid=
   {{Kaart/Marker|55.441345, 37.494618|värv=#ff0000|tähis=religious-christian|suurus=large}}
 | tekst=Znamenskaja kirik (klõpsake mind)
}}

'''Jumalaema Ennusmärgi kirik''' ([[vene keel]]es Церковь Знамения Пресвятой Богородицы в Дубровицах) [[Dubrovitsõ]]s ehk '''Dubrovitsõ Znamenskaja kirik''' on [[Jumalasünnitaja]]le pühitsetud [[Kirik (pühakoda)|kirik]] [[Vene Õigeusu Kirik]]u [[Moskva]] metropoolia [[Podolsk]]i piiskopkonnas, arhitektuurimälestis 17. sajandist ja nn [[Golitsõnite barokk|Golitsõnite baroki]] silmapaistev näide. Kiriku eestseisja on [[Preester|ülempreester]] Andrei Gritsõšin.

Kirik asub Dubrovitsõ mõisas Podolski linnaosas [[Moskva oblast]]is, umbes 36 km kaugusel Moskva kesklinnast. Kirik on osa Dubrovitsõ mõisa arhitektuuriansamblist, mis kunagi kuulus [[Morozovid|Morozovit]]e, [[Golitsõn|Golitsõnite]] ja Dmitrievite-Mamonovite kuulsate aadliperekondadele. Alates 1960. aastast kuulub Znamenskaja kirik koos Dubrovitsõ aadlimõisa Venemaa kultuuripärandi nimistusse.{{sfn|Кодекс|, № 1327 от 30.08.1960|}}

== Ajalugu ==
[[Pilt:Boris Alexeevich Golitsyn.jpg|left|thumb|Boriss Aleksejevitš Golitsõn]]
1627. aastal Dubrovitsõ mõisa mainiti esmakordselt kui [[bojaar]] Ivan Vassiljevitš Morozovi (1627–1629) vara. Morozov korduvalt juhtis bojaar komisjoni juhtimise Moskvaga puudumisel on kuningas. Dubrovitsis, Morozovi all, oli bojaar õu, lehmalaud, mitu sulaste suvilat ja puukirik prohvet [[Eelija]] nimel. Kirikus oli [[kellatorn]].&lt;ref&gt;{{cite book |last = Semenov |first =Konstantin |title = Püha Jumalasünnitaja Märgi Kirik (Dubrovitsõ): Pildigalerii |date = 2011 |page = 7}}&lt;/ref&gt;

1655. aastal pärast Ivan Morozovi surma kuulus Dubrovitsõ mõis tema tütrele Aksinjale. Ta abiellus bojaar Ivan Andrejevitš Golitsõniga († 1685). Dubrovitsis algas suur ehitus. 1662. aastal 31. detsembril (10. jaanuaril) pühitseti mõisas uus puukirik prohvet Eelija nimel.&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 9.&lt;/ref&gt;

1688. aastal ostis Dubrovitsõ mõisa noore tsareevitši (kuninga poja) [[Peeter I|Peetruse]] (1672–1725) mentor Boriss Aleksejevitš Golitsõn (1654–1714). 22. juulil (1. augustil) 1690 alustas bojaar Boriss Golitsõn [[Kuningas|tsaar]] [[Peeter I]] rahalise abiga Dubrovitsõsse [[barokk]]stiilis kivikiriku ehitamist. Tsaar Peeter I oli kohal kiriku esimese kivi asetamisel. Dubrovitsist pärit puukirik koliti naaberkülla Lemešovosse.&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 10.&lt;/ref&gt;

Kirik asub neeme kõrgel kaldal, mis on moodustatud [[Desna]] ja [[Pahra]] jõgede ühinemiskohast. Uue kiriku ehitamiseks valiti kohalik valge kivi. Selle eelised on töötlemise lihtsus ja samal ajal vastupidavus, mis võimaldab teil luua ilusaid dekoratiivseid nikerdusi.

Tänaseni ei ole säilinud teave kiriku disaineri ja ehitajate kohta. On teada, et kodu- ja välismaised meistrid töötasid arhitektuurilise meistriteose loomisel.

Töö sai valmis 1699. aastal, kuid alles viis aastat hiljem pühitseti kirik sisse. Hilinemise põhjuseks on see, et kirik osutus nii ebatavaliseks ja õigeusu traditsioonidest kaugel, et [[patriarh]] Andrian keeldus seda pühitsemast. Pärast tema surma pühitses kiriku 11. veebruaril (22. veebruaril) 1704. aastal [[metropoliit]] [[Rjazan]]i ja [[Murom]] Stefan (Javorski) tsaar Peeter I ja tema poja tsareevitš Aleksei juuresolekul.
Kuningas andis kirikule üle kallid [[Liturgia|liturgilised]] nõud. Peole olid kutsutud kõik kohalikud elanikud ja pidu kestis 7 päeva.&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 12.&lt;/ref&gt;

Keskel XVIII sajandil edelas kirik ehitati kolmeastmeline kellatorn.
1780. aastatel pühitseti seal soe kirik [[Pühak|Pühakute]] Adriani ja Natalia nimel.

Suvel 1787. aastal külastas [[keisrinna]] [[Katariina II]] (1729–1796) Dubrovitsit, et osta mõis ja esitada see oma lemmik Aleksandr Matvejevitš Dmitriev-Mamonovile (1758–1803). 1820. aastatel hakkas Aleksandr palee stiilis [[klassitsism]]i ümber ehitama. Pärast Aleksandri surma päris Dubrovitsõ mõisa tema poeg Matvei. [[Krahv]] Matvei Aleksandrovitš Dmitriev-Mamonov (1790–1863) oli üks Venemaa aatelisemaid ja rikkamaid inimesi. Matvei all loodi kirikust kirdesse kinkas ja sellele istutati akaatsiad. Pärast [[1812. aasta Vene-Prantsuse sõda|Isamaasõda 1812]]. aastal korraldati kinkel igal aastal mälestusteenistus [[Borodino lahing]]us hukkunutele.&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 27.&lt;/ref&gt;

Matvei elas Dubrovitsis kuni 1825. aasta keskpaigani. [[Autokraatia]] reformimisele suunatud salaorganisatsiooni liikmena arreteeriti Matvei, kuulutati ta hulluks ja pandi eestkoste alla. Ajal, mil krahv oli hoole alla Moskvas, toimus esimene restaureerimine (1848–1850) kirikus. Restaureerimistöid juhendas arhitekt Fjodor Fjodorovitš Richter (1808–1868). Ta püüdis kirikut &quot;vana vene&quot; stiilis ümber teha. Ladina luuletused asendati kirikuslaavi tekstidega. Renoveeritud kiriku pühitses 27. augustil (8. septembril) 1850 metropoliit Moskva ja [[Kolomna]] Filaret (Drozdov).&lt;ref name = &quot;Sem–1&quot;&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 28.&lt;/ref&gt;

1863. aastal sai Dubrovitsõ omanikuks [[vürst]] Sergei Mihhailovitš [[Golitsõn]] (1843–1915). Omades tohutut varandust, pühendus ta ühiskondlikule tegevusele ja heategevusele. Sel ajal alustati mõisas palju ehitust. Uuendati paleed ja [[Prantsuse park|mõisaparki]]. Osa kinnistust anti suvilate kätte. Kirik oli perekond Golitsõni perekonna kirik.

Pärast 1917. aasta [[Oktoobrirevolutsioon]]i tegutses kirik üle kümne aasta, kuni 1929. aastal jumalateenistused selles peatusid. 1931. aasta septembris lasti kellatorn õhku. Kirik tugevalt kannatada 1930. aastatel, paljud skulptuurid pühakute ja inglite kujud on kahjustatud. Aastatel 1930–1990 oli kiriku sulgemise periood.&lt;ref name = &quot;Sem–2&quot;&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 29.&lt;/ref&gt;

Augustis 1960 tunnistati kõik Dubrovitsõ mõisa hooned arhitektuurimälestisteks ja võeti riigi kaitse alla.&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 6.&lt;/ref&gt;

1961. aastal viidi Üleliiduline Loomakasvatuse Instituut Moskvast Dubrovitsõsse. Kirik läks selle institutsiooni jurisdiktsiooni alla. Kiriku ruume kasutas instituut laona. 1967–1972 restaureerimistööde käigus taastati palee ja kõrvalhooned ning mitukümmend aastat veninud kiriku restaureerimine jäi lõpetamata. 1990. aastal tagastati kirik usklikele.&lt;ref name = &quot;Sem–2&quot; /&gt;

Aastatel 2002–2003 toimusid restaureerimistööd ettevalmistamisel 300. aastapäeva kirikus. Uuendati kiriku sisemust, taastati marmorist põrand ja haljastati kirikuga külgnev territoorium. Kuppel rist taastati, vana mädanenud kroon asendati uuega. Kiriku lähedal asuv kinkas oli varustatud ja selle kohale paigutati vaateplatvorm. Kiriku sees restaureeriti kõrge reljeefiga kompositsioone ja skulptuure, taastati ladinakeelsed salmid seintel, taastati [[ikonostaas]] ja [[Kooriruum|koorid]].&lt;ref name = &quot;Sem–2&quot; /&gt; Ikoonid taastati Moskva Riigi Ajaloomuuseumi töökojas ja [[Tretjakovi galerii]] töökojas.&lt;ref&gt; {{cite journal |title = Õigeusu kirikud (ajakiri) |journal = Православные храмы (журнал) |date = 2014 |issue = 92 |page = 13 lk}}&lt;/ref&gt;

== Arhitektuur ==
Kirik on ehitatud [[Golitsõnite barokk]]stiilis. Kiriku põhiplaan on võrdhaarse risti kujuline, mille iga haru lõpeb neliksiiruga. Hoone kuju moodustab oktogoon kuubil (''восьмерик на четверике''). Kupli asemel tipneb kirik metallist kullatud krooniga, mis lahkneb täiesti vene traditsioonist&lt;ref&gt; Õigeusu kirikud (ajakiri). – 92 (2014). lk 15.&lt;/ref&gt;. Koos kupliga on kiriku kõrgus üle neljakümne meetri maapinnast.

Esimene korrus on kõrgel vundamendil; kirikul on ka kelder. Kõrget alus ümbritseb avatud veranda, mida piirab nikerdustega [[parapett]]. Kirikul on neli laia lehekujulist treppi, mis viivad uste juurde. Kirikul on kolm sissepääsu läänes (peasissekäik), põhjas ja lõunas. Idaseinas on ukse asemel nišš, milles asus puidust [[Krutsifiks]] flankeerivate Jumalaema ja [[apostel]] [[Johannes (apostel)|Johannes]]e kujudega (praegu on krutsifiks kiriku sees, ikonostaasi lähedal).&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 13.&lt;/ref&gt;

Ehitise esimese korruse seinad on kaetud rustikaga ja teemantkvaadritega, sealhulgas uksi ja aknaid ümbritsevad sambad. Ülemisi aknaid kaunistavad viinapuu-, voluut- ja merikarbidekooriga sambad. Kiriku [[fassaad]] on rikkalikult kaunistatud: kivist raiutud keerud ja kurvlevad väädid, eksootilised lilled ja puuviljad, akantuselehed ja merikarbid ümber keerubipeade ja täispikkuses inglifiguuride; enamik neist ornamentidest olid Venemaa kunstis uued.&lt;ref name = &quot;kirik–1&quot;&gt; Õigeusu kirikud (ajakiri). – 92 (2014). lk 5.&lt;/ref&gt; Keeruka kujuga, voluutide ja kurvidega [[frontoon|frontoonidel]] on petikaknad, igal frontooniviilul on keerubipea ja kolm inglifiguuri. Kuulikujulistel pjedestaalidel katusel seisavad kaheksa inglit, kes hoiavad käes Kristuse kannatusriistu (''arma Christi''). Kirikut kaunistavad täispikad kivikujud on õigeusu arhitektuuris pigem haruldane.&lt;ref name = &quot;kirik–1&quot; /&gt;

Peasissekäigu juures on kaks kiviskulptuuri, vasakul Johannes Kuldsuu, paremal Gregorius Nazianzist, ja sissepääsu kohal, läänepoolse eeskoja katusel on Vassili Suur. Kaheksa apostlikuju seisavad oktogooni servadel katusel, akende lähedal, kandes raamatuid ja kannatusriistu (praeguseks on paljud atribuudid hävinud). Sokli nurkadel on tänapäeva üsna kahjustatud evangelistikujud: [[Markus]] lõviga, [[Luukas]] härjaga, [[Matteus]] ingliga, Johannes kotkaga.

==== Interjöör ====
Kiriku sisemus on rikkalikult kaunistatud paljude reljeef kompositsioonide, ladinakeelsete tekstide, puidust nikerdatud ikonostaasi ja kooriga barokkstiilis.

Esimene asi, mis köidab kiriku sees tähelepanu, on poolringikujulised [[Kaar (arhitektuur)|kaared]]. Neljal kaarega sambal on reljeeffiguurid: idaseinal ikonostaasist paremal – [[Joosep (Maarja abikaasa)|Joosep]], liiliaõis käes; vasakule – Jumalaema, kes tõi Imiku [[Jeesus]] templisse. Läänemüüril – Püha Prohvetinna Anna ja Õige Siimeon, kes hoiab süles Imiku [[Jeesus|Kristust]].&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 17.&lt;/ref&gt;

[[Nurgatromp]]etid sisaldavad pilvedes ja inglitega ümbritsetud evangelistide pilte: paremal ikonostaasi kohal – Matteus ingliga, vasakul – Johannes kotkaga; vastasküljel – Luukas härjaga ja Markus lõviga. Evangeliste on kujutatud istumas ja [[Evangeelium]]i kirjutamas.

Kiriku kaunistamise eripära on ladina tekstid, mis on paigutatud [[kartušš]]idesse. Dekoratiivkartuššide külgedel istuvad mängulised inglid.

Kompositsioonid võtavad torni sees olulise osa ruumist [[Piibel|Piibli]] teemadel. Idaseinal, ikonostaasi kohal, on [[Jeesuse ristilöömine|&quot;Ristilöömise&quot;]] stseen. &quot;Ristilöömise&quot; kohal on kompositsioon &quot;[[Ülestõusmine|Jeesuse ülestõusmine]] surnuist ja taevasseminek&quot;. Veelgi kõrgemal on stseen &quot;[[Maarja]] kroonimine&quot;. Idaseina ülaosas on vägede [[jumal]]a kuju, keda toetavad kaks inglit. Akende vahel on inglite kujud, kes kannavad Kristuse kannatuse instrumente. Lääneseinal, kooride kohal, on stseen &quot;[[Okaskroon]]i panemine&quot;; põhjakaare kohal – stseen &quot;[[Ladina rist|Risti]] kandmine&quot;, lõunakaare kohal – stseen &quot;Matusetseremoonia&quot;.

Kiriku seinu kaunistavad kipsist valmistatud skulptuurid. Akende vahel on kuue prohveti skulptuurid: &quot;Ristilöömisest&quot; vasakul on kuningas [[Taavet]] koos [[harf]]iga, paremal kuningas Saalomon koos [[Skepter|skeptriga]]. Prohvetid [[Mooses]] Pakti tabletega ja Eelija koos vööga on kujutatud vastavalt põhja- ja lõunamüüril. Läänepoolsel seinal on [[Vana Testament|Vana Testamendi]] ülempreestrite skulptuurid: Sakarja koos kirjarulliga ja [[Aaron]] [[suitsuti]]ga käes.&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 20.&lt;/ref&gt;

Erinevate skulptuuride, kõrgete reljeefide ja tekstide arv torniseinte väikesel pinnal on suurem kui Euroopa kirikutes.

Lääneserva ülaosas on kaheastmelised koorid. Need on täielikult kaetud peenete kullatud nikerdustega. Neljaastmeline ikonostaas on hästi säilinud. Ikonostaasi kaunistus hõlmab erinevaid taimemustreid ja mõnes kohas on inglite skulptuurseid pilte. Ikonostaas on täis iidseid ikoone, mida ümbritsevad kullatud nikerdused. Ikoonid on ideaalses kooskõlas ikonostaasi nikerdatud osaga. Kirikus austatakse eriti puuskulptuurset Krutsifiksi – see on juba üle kolmesaja aasta vana.&lt;ref&gt; Õigeusu kirikud (ajakiri). – 92 (2014). lk 12.&lt;/ref&gt; Kõige austusväärne ikoon on Jumalaema &quot;Märk&quot;.

Kiriku [[narteks]] eristub selle kaunistamise lihtsusest. Seinte reljeefsele kaunistusele pole isegi vihjet ja kogu ilu peitub ainult seinte ja võlvide pindade elegantses kombinatsioonis. Valgus kõigis kolmes esikus tungib läbi kahe paari suurte akende ja klaasukse.

== Pilte ==
&lt;gallery&gt;
Pilt:Церковь Божией Матери «Знамение»Интерьер.jpg |Kiriku sisemus
Pilt:P6211309 (2).jpg |Kiriku väline kaunistus
Pilt:Дубровицы-01876.jpg |Peasissekäigu juures on kaks valget kivikuju
Pilt:Дубровицы.JPG |Vaade kirikule Dubrovitsõ mõisast
Pilt:Vadimrazumov copter - Dubrovitsy 2.jpg |Panoraamvaade. [https://yandex.com/maps/-/CCUiRVQK2A Dubrovitsõ kaardil Yandex.Maps]
&lt;/gallery&gt;

== Kronoloogia ==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:left&quot;
|+ Esitatakse kiriku lühiajalugu ja sellega seotud sündmuste loend
! colspan=2 | Peamised sündmused ja muud elusündmused
|-
! style=&quot;width: 15%&quot; |Kuupäev
! Sündmus
|-
| 1627 || Dubrovitsõ mõisat mainiti esmakordselt kui bojaar I. V. Morozovi vara.
|-
| 1655 || Pärast bojaar I.V. Morozovi surma kuulus mõis tema tütrele Aksinjale.
|-
| 1662 &lt;br&gt; 31. detsembril &lt;br&gt; (10. jaanuaril) || Mõisas on pühitsetud uus puukirik prohvet Eelija nimel.
|-
| 1688 || Dubrovitsõ ostis noore Peeter I mentor B.A. Golitsõn.
|-
| 1690 &lt;br&gt; 22. juulil &lt;br&gt; (1. augustil) || Bojaar B.A. Golitsõn alustab kivikiriku ehitamist. Tsaar Peeter I on kohal kiriku esimese kivi asetamisel. &lt;br&gt; Puukirik viidi Lemešovo külla.
|-
| 1699 || Kivikiriku ehitus on lõpetatud.
|-
| 1704 &lt;br&gt; 11. (22.) veebruaril || Kiriku pühitses ülempiiskop Stefan (Javorski).
|-
| 1750–1753 || B. A. Golitsõni lapselapse Sergei Aleksejevitši ajal ehitati mõisahoone ümber paleeks, ehitati hobuhoov ja kõrvalhooned.
|-
| 1781 || Dubrovitsõ ostis vürst [[Grigori Potjomkin|Grigori Aleksandrovitš Potjomkin]] (1739–1791).&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 26.&lt;/ref&gt;
|-
| 1787 &lt;br&gt; 23. juunil &lt;br&gt; (4. juulil) || Keisrinna Katariina II külastas Dubrovitsit.
|-
| 1788 &lt;br&gt; detsember || Mõisa omanikuks sai keisrinna Katariina II lemmik A.M. Dmitriev-Mamonov.
|-
| 1803 || Pärast krahv A. M. Dmitriev-Mamonovi surma pärandas pärandvara tema poeg, 13-aastane Matvei.
|-
| 1812 &lt;br&gt; 10. (23.) oktoobril &lt;br&gt; || Dubrovitsõt külastasid prantsuse ratsaväed [[Napoleon I|Napoleoni]] [[marssal]], [[Napoli]] kuningas [[Joachim Murat]]i juhtimisel. &lt;br&gt; Kirik pole kannatanud.&lt;ref&gt; Õigeusu kirikud (ajakiri). – 92 (2014). lk 9.&lt;/ref&gt;
|-
| 1848–1850 || Kirik restaureeriti akadeemik F.F. Richteri juhendamisel.
|-
| 1850 &lt;br&gt; 27. augustil &lt;br&gt; (8. septembril) || Renoveeritud kiriku pühitsemise viis läbi Moskva metropoliit Filaret (Drozdov). &lt;br&gt; 
5. septembril (18. septembril) külastasid kirikut [[prints]]id Nikolai Nikolajevitš Romanov (1856-1929) &lt;br&gt; ja Mihhail Nikolajevitš Romanov (1832–1909).&lt;ref name = &quot;Sem–1&quot; /&gt;
|-
| 1864 || Pärast M.A. Dmitriev-Mamonovi surma kuulus vürst S.M. Golitsõnile Dubrovitsõ.
|-
| 1915 || Dubrovitsi omanikust sai S.M. Golitsõni neljas naine, vürstinna A.A.Golitsõna (neiuna Kutuševa).
|-
| 1929 || Kõik preestrid aeti Dubrovitsõ territooriumil kodudest välja.
|-
| 1930 || Otsustati Dubrovitsõ kirik jäädavalt sulgeda. Alustati [[Kell (helitekitaja)|kellade]] eemaldamist kellatornist. &lt;br&gt; Viimane kiriku rektor preester Mihhail Andrejevitš Poretski arreteeriti ja saadeti pagendusse [[Semej|Semipalatinski]] linna ([[Kasahstan]]).&lt;ref name = &quot;Sem–2&quot; /&gt;
|-
| 1931 &lt;br&gt; september || Kellatorn lasti õhku. Plahvatus hävitas kiriku vundamendi.
|-
| 1941 &lt;br&gt; september || [[Fašism|Fašistliku]] [[Moskva lahing|rünnaku ajal Moskva]] vastu kaevandati kirik. Pealinna kaitses läbimurret ei toimunud. &lt;br&gt; Kirik pole kannatanud.&lt;ref&gt; Õigeusu kirikud (ajakiri). – 92 (2014). lk 10.&lt;/ref&gt;
|-
| 1960 &lt;br&gt; august || Kirik, kõik hooned ja mõisapark on tunnistatud vabariikliku tähtsusega arhitektuurimälestisteks ja võetakse kaitse alla.
|-
| 1961 || Üleliiduline Loomakasvatuse Instituut viidi Moskvast Dubrovitsõsse. Kirik läks selle institutsiooni jurisdiktsiooni alla. Kirikus oli ladu.
|-
| 1990 &lt;br&gt; oktoober || Kirik tagastati koguduseliikmetele. Kiriku rektoriks sai ülempreester Sergi Pozorov.
|-
| 1999 &lt;br&gt; 2. novembril || Kiriku rektoriks sai preester Aleksandr Katkov.
|-
| 2002–2003 || Kiriku 300. aastapäeva ettevalmistamisel käivad restaureerimistööd. &lt;br&gt; Kiriku sisustus taastati, ladina keeles salmid tagastati müüridele.
|-
| 2004 &lt;br&gt; detsember || Kiriku rektoriks sai ülempreester Andrei Gritsõšin.
|-
| 2009 &lt;br&gt; 7. oktoobril || Maailma Mälestusfond on lisanud kiriku hävimisohus olevate alade nimekirja.&lt;ref name = &quot;Sem–2&quot; /&gt;
|-
| 2010 || Kirik sai restaureerimistöödeks toetust USA Suursaadikute Fondist Kultuuripärandi Säilitamiseks.
|-
| 2029 &lt;br&gt; 22. veebruaril || Kirik tähistab oma 325. aastapäeva.
|}

== Vaata ka ==
* [[Vene Õigeusu Kirik]]
* [[Moskva barokk]]
* [https://en.wikisource.org/wiki/1911_Encyclopædia_Britannica/Golitsuin,_Boris_Aleksyeevich Boriss Aleksejevitš Golitsõn (inglise keeles)]

== Viited ==
{{Viited |26em}}

== Kirjandus ==
* {{cite book | last= Semenov | first = Konstantin. | title = Püha Jumalasünnitaja Märgi Kirik (Dubrovitsõ): Pildigalerii}} / Семенов К.А. Церковь Знамения Пресвятой Богородицы в Дубровицах: Фотоальбом. // Podolsk.: РусГазИнжиниринг, 2011. – lk 96. (Vene ja inglise keeles)
* E.G. Filipovitš ''Dubrovitsi kiriku kohta ja mitte ainult selle kohta.'' / Филипович Э.Г. О Дубровицком храме и не только о нем. // Toim., 5., val. – Мoskva.: БЕЛМАКС, 2012. – lk 103. (Inglise ja vene keeles)
* Õigeusu kirikud (ajakiri) / Православные храмы. Путешествие по святым местам (журнал). – Мoskva., 2014. – № 92. – lk 31. (Vene keeles)
* {{netiviide 
| autor = 
| pealkiri = Elektrooniline õiguslik ja regulatiivne tehnilised dokumendid fond: Постановление Совета Министров РСФСР № 1327 от 30.08.1960 
| url = https://docs.cntd.ru/document/9012089
| väljaanne = kodeks.ru, АО «Кодекс»
| vaadatud = 20.02.2022
| keel = Vene keeles
| tsitaat = Кодекс
}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Church of the Theotokos of the Sign (Dubrovitsy)}}
* [https://dubrovitsy.tilda.ws/hram Kiriku ajaloolised artiklid ja arhiivifotod – ''Дубровицы. Музей, которого нет''] (Vene keeles)
* [https://www.youtube.com/channel/UC-4DM9UhM3vWCP9HFHsPyBQ/videos Otseülekanded kirikust – YouTube, Andrei Gritsõšin]

&lt;div class=&quot;tleft&quot; style=&quot;clear:none&quot;&gt;{{portaal|Religioon|P_christianity.svg}}&lt;/div&gt;
&lt;div class=&quot;tleft&quot; style=&quot;clear:none&quot;&gt;{{portaal|Arhitektuur|Géode V 3 1.gif}}&lt;/div&gt;

{{JÄRJESTA:Venemaa kirikud }}
[[Kategooria:Venemaa kirikud]]
[[Kategooria:Moskva kirikud‎]]</text>
      <sha1>dejnpjvkjg9yvdtnq07rl6cj2v7qkvj</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171864</id>
      <parentid>6171858</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T12:19:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20968" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}{{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}}
{{Kirik
|Nimi = Znamenskaja kirik
|Omakeelne nimi = [[Vene keel|Vene]]: Церковь Знамения Пресвятой Богородицы в Дубровицах
|Pildinimi = Знаменская церковь в Дубровицах 01.jpg
|Pildiallkiri = Üldvaade peasissekäigu küljelt
|Pildisuurus = 
|Riik = {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Venemaa]]
|Asukoht = Dubrovitsõ küla 45&lt;br&gt;[[Podolsk|Podolski linnaosa]]&lt;br&gt;[[Moskva oblast|Moskva piirkond]]
|Ehituse algus = [[1690]]
|Ehituse lõpp = [[1704]]
|Sissepühitsemine = 11. veebruar (22. veeb.) 1704
|Esmamainimine = 1699
|Laiendatud =
|Kuuluvus =
|Laiuskoord = 55/26/28.67
|Pikkuskoord = 37/29/39.87
|Veel = '''Kiriku veebisait''': http://www.dubrovitsy-hram.ru| http://www.dubrovitsy-hram.ru
}}
[[File:План Церкви Знамения.jpg|thumb|Jumalaema Ennusmärgi kiriku põhiplaan М. Krasovski teosest &quot;Очерк истории московского периода древне-русского церковного зодчества&quot; (1911)]]
{{Asendikaart
|Venemaa (Euroopa)
|silt = Dubrovitsõ
|lat = 55/26/
|long = 37/29/
|paigutus = paremal
|laius = 260
|punkti_suurus = 8
|taust = #FEFEE9
|ujuvjoondus = paremal 
|seletus = Dubrovitsõ Venemaa Euroopa osa kaardil
}}
{{Kaart
 | allikad={{Kaart/OSM|Q4192815}}
 | suum=17
 | laius = 260
 | kõrgus = 350
 | objektid=
   {{Kaart/Marker|55.441345, 37.494618|värv=#ff0000|tähis=religious-christian|suurus=large}}
 | tekst=Znamenskaja kirik (klõpsake mind)
}}

'''Jumalaema Ennusmärgi kirik''' ([[vene keel]]es Церковь Знамения Пресвятой Богородицы в Дубровицах) [[Dubrovitsõ]]s ehk '''Dubrovitsõ Znamenskaja kirik''' on [[Jumalasünnitaja]]le pühitsetud [[Kirik (pühakoda)|kirik]] [[Vene Õigeusu Kirik]]u [[Moskva]] metropoolia [[Podolsk]]i piiskopkonnas, arhitektuurimälestis 17. sajandist ja nn [[Golitsõnite barokk|Golitsõnite baroki]] silmapaistev näide. Kiriku eestseisja on [[Preester|ülempreester]] Andrei Gritsõšin.

Kirik asub Dubrovitsõ mõisas Podolski linnaosas [[Moskva oblast]]is, umbes 36 km kaugusel Moskva kesklinnast. Kirik on osa Dubrovitsõ mõisa arhitektuuriansamblist, mis kunagi kuulus [[Morozovid|Morozovit]]e, [[Golitsõn|Golitsõnite]] ja Dmitrievite-Mamonovite kuulsate aadliperekondadele. Alates 1960. aastast kuulub Znamenskaja kirik koos Dubrovitsõ aadlimõisa Venemaa kultuuripärandi nimistusse.{{sfn|Кодекс|, № 1327 от 30.08.1960|}}

== Ajalugu ==
[[Pilt:Boris Alexeevich Golitsyn.jpg|left|thumb|Boriss Aleksejevitš Golitsõn]]
1627. aastal Dubrovitsõ mõisa mainiti esmakordselt kui [[bojaar]] Ivan Vassiljevitš Morozovi (1627–1629) vara. Morozov korduvalt juhtis bojaar komisjoni juhtimise Moskvaga puudumisel on kuningas. Dubrovitsis, Morozovi all, oli bojaar õu, lehmalaud, mitu sulaste suvilat ja puukirik prohvet [[Eelija]] nimel. Kirikus oli [[kellatorn]].&lt;ref&gt;{{cite book |last = Semenov |first =Konstantin |title = Püha Jumalasünnitaja Märgi Kirik (Dubrovitsõ): Pildigalerii |date = 2011 |page = 7}}&lt;/ref&gt;

1655. aastal pärast Ivan Morozovi surma kuulus Dubrovitsõ mõis tema tütrele Aksinjale. Ta abiellus bojaar Ivan Andrejevitš Golitsõniga († 1685). Dubrovitsis algas suur ehitus. 1662. aastal 31. detsembril (10. jaanuaril) pühitseti mõisas uus puukirik prohvet Eelija nimel.&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 9.&lt;/ref&gt;

1688. aastal ostis Dubrovitsõ mõisa noore tsareevitši (kuninga poja) [[Peeter I|Peetruse]] (1672–1725) mentor Boriss Aleksejevitš Golitsõn (1654–1714). 22. juulil (1. augustil) 1690 alustas bojaar Boriss Golitsõn [[Kuningas|tsaar]] [[Peeter I]] rahalise abiga Dubrovitsõsse [[barokk]]stiilis kivikiriku ehitamist. Tsaar Peeter I oli kohal kiriku esimese kivi asetamisel. Dubrovitsist pärit puukirik koliti naaberkülla Lemešovosse.&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 10.&lt;/ref&gt;

Kirik asub neeme kõrgel kaldal, mis on moodustatud [[Desna]] ja [[Pahra]] jõgede ühinemiskohast. Uue kiriku ehitamiseks valiti kohalik valge kivi. Selle eelised on töötlemise lihtsus ja samal ajal vastupidavus, mis võimaldab teil luua ilusaid dekoratiivseid nikerdusi.

Tänaseni ei ole säilinud teave kiriku disaineri ja ehitajate kohta. On teada, et kodu- ja välismaised meistrid töötasid arhitektuurilise meistriteose loomisel.

Töö sai valmis 1699. aastal, kuid alles viis aastat hiljem pühitseti kirik sisse. Hilinemise põhjuseks on see, et kirik osutus nii ebatavaliseks ja õigeusu traditsioonidest kaugel, et [[patriarh]] Andrian keeldus seda pühitsemast. Pärast tema surma pühitses kiriku 11. veebruaril (22. veebruaril) 1704. aastal [[metropoliit]] [[Rjazan]]i ja [[Murom]] Stefan (Javorski) tsaar Peeter I ja tema poja tsareevitš Aleksei juuresolekul.
Kuningas andis kirikule üle kallid [[Liturgia|liturgilised]] nõud. Peole olid kutsutud kõik kohalikud elanikud ja pidu kestis 7 päeva.&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 12.&lt;/ref&gt;

Keskel XVIII sajandil edelas kirik ehitati kolmeastmeline kellatorn.
1780. aastatel pühitseti seal soe kirik [[Pühak|Pühakute]] Adriani ja Natalia nimel.

Suvel 1787. aastal külastas [[keisrinna]] [[Katariina II]] (1729–1796) Dubrovitsit, et osta mõis ja esitada see oma lemmik Aleksandr Matvejevitš Dmitriev-Mamonovile (1758–1803). 1820. aastatel hakkas Aleksandr palee stiilis [[klassitsism]]i ümber ehitama. Pärast Aleksandri surma päris Dubrovitsõ mõisa tema poeg Matvei. [[Krahv]] Matvei Aleksandrovitš Dmitriev-Mamonov (1790–1863) oli üks Venemaa aatelisemaid ja rikkamaid inimesi. Matvei all loodi kirikust kirdesse kinkas ja sellele istutati akaatsiad. Pärast [[1812. aasta Vene-Prantsuse sõda|Isamaasõda 1812]]. aastal korraldati kinkel igal aastal mälestusteenistus [[Borodino lahing]]us hukkunutele.&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 27.&lt;/ref&gt;

Matvei elas Dubrovitsis kuni 1825. aasta keskpaigani. [[Autokraatia]] reformimisele suunatud salaorganisatsiooni liikmena arreteeriti Matvei, kuulutati ta hulluks ja pandi eestkoste alla. Ajal, mil krahv oli hoole alla Moskvas, toimus esimene restaureerimine (1848–1850) kirikus. Restaureerimistöid juhendas arhitekt Fjodor Fjodorovitš Richter (1808–1868). Ta püüdis kirikut &quot;vana vene&quot; stiilis ümber teha. Ladina luuletused asendati kirikuslaavi tekstidega. Renoveeritud kiriku pühitses 27. augustil (8. septembril) 1850 metropoliit Moskva ja [[Kolomna]] Filaret (Drozdov).&lt;ref name = &quot;Sem–1&quot;&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 28.&lt;/ref&gt;

1863. aastal sai Dubrovitsõ omanikuks [[vürst]] Sergei Mihhailovitš [[Golitsõn]] (1843–1915). Omades tohutut varandust, pühendus ta ühiskondlikule tegevusele ja heategevusele. Sel ajal alustati mõisas palju ehitust. Uuendati paleed ja [[Prantsuse park|mõisaparki]]. Osa kinnistust anti suvilate kätte. Kirik oli perekond Golitsõni perekonna kirik.

Pärast 1917. aasta [[Oktoobrirevolutsioon]]i tegutses kirik üle kümne aasta, kuni 1929. aastal jumalateenistused selles peatusid. 1931. aasta septembris lasti kellatorn õhku. Kirik tugevalt kannatada 1930. aastatel, paljud skulptuurid pühakute ja inglite kujud on kahjustatud. Aastatel 1930–1990 oli kiriku sulgemise periood.&lt;ref name = &quot;Sem–2&quot;&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 29.&lt;/ref&gt;

Augustis 1960 tunnistati kõik Dubrovitsõ mõisa hooned arhitektuurimälestisteks ja võeti riigi kaitse alla.&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 6.&lt;/ref&gt;

1961. aastal viidi Üleliiduline Loomakasvatuse Instituut Moskvast Dubrovitsõsse. Kirik läks selle institutsiooni jurisdiktsiooni alla. Kiriku ruume kasutas instituut laona. 1967–1972 restaureerimistööde käigus taastati palee ja kõrvalhooned ning mitukümmend aastat veninud kiriku restaureerimine jäi lõpetamata. 1990. aastal tagastati kirik usklikele.&lt;ref name = &quot;Sem–2&quot; /&gt;

Aastatel 2002–2003 toimusid restaureerimistööd ettevalmistamisel 300. aastapäeva kirikus. Uuendati kiriku sisemust, taastati marmorist põrand ja haljastati kirikuga külgnev territoorium. Kuppel rist taastati, vana mädanenud kroon asendati uuega. Kiriku lähedal asuv kinkas oli varustatud ja selle kohale paigutati vaateplatvorm. Kiriku sees restaureeriti kõrge reljeefiga kompositsioone ja skulptuure, taastati ladinakeelsed salmid seintel, taastati [[ikonostaas]] ja [[Kooriruum|koorid]].&lt;ref name = &quot;Sem–2&quot; /&gt; Ikoonid taastati Moskva Riigi Ajaloomuuseumi töökojas ja [[Tretjakovi galerii]] töökojas.&lt;ref&gt; {{cite journal |title = Õigeusu kirikud (ajakiri) |journal = Православные храмы (журнал) |date = 2014 |issue = 92 |page = 13 lk}}&lt;/ref&gt;

== Arhitektuur ==
Kirik on ehitatud [[Golitsõnite barokk]]stiilis. Kiriku põhiplaan on võrdhaarse risti kujuline, mille iga haru lõpeb neliksiiruga. Hoone kuju moodustab oktogoon kuubil (''восьмерик на четверике''). Kupli asemel tipneb kirik metallist kullatud krooniga, mis lahkneb täiesti vene traditsioonist&lt;ref&gt; Õigeusu kirikud (ajakiri). – 92 (2014). lk 15.&lt;/ref&gt;. Koos kupliga on kiriku kõrgus üle neljakümne meetri maapinnast.

Esimene korrus on kõrgel vundamendil; kirikul on ka kelder. Kõrget alus ümbritseb avatud veranda, mida piirab nikerdustega [[parapett]]. Kirikul on neli laia lehekujulist treppi, mis viivad uste juurde. Kirikul on kolm sissepääsu läänes (peasissekäik), põhjas ja lõunas. Idaseinas on ukse asemel nišš, milles asus puidust [[Krutsifiks]] flankeerivate Jumalaema ja [[apostel]] [[Johannes (apostel)|Johannes]]e kujudega (praegu on krutsifiks kiriku sees, ikonostaasi lähedal).&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 13.&lt;/ref&gt;

Ehitise esimese korruse seinad on kaetud rustikaga ja teemantkvaadritega, sealhulgas uksi ja aknaid ümbritsevad sambad. Ülemisi aknaid kaunistavad viinapuu-, voluut- ja merikarbidekooriga sambad. Kiriku [[fassaad]] on rikkalikult kaunistatud: kivist raiutud keerud ja kurvlevad väädid, eksootilised lilled ja puuviljad, akantuselehed ja merikarbid ümber keerubipeade ja täispikkuses inglifiguuride; enamik neist ornamentidest olid Venemaa kunstis uued.&lt;ref name = &quot;kirik–1&quot;&gt; Õigeusu kirikud (ajakiri). – 92 (2014). lk 5.&lt;/ref&gt; Keeruka kujuga, voluutide ja kurvidega [[frontoon|frontoonidel]] on petikaknad, igal frontooniviilul on keerubipea ja kolm inglifiguuri. Kuulikujulistel pjedestaalidel katusel seisavad kaheksa inglit, kes hoiavad käes Kristuse kannatusriistu (''arma Christi''). Kirikut kaunistavad täispikad kivikujud on õigeusu arhitektuuris pigem haruldane.&lt;ref name = &quot;kirik–1&quot; /&gt;

Peasissekäigu juures on kaks kiviskulptuuri, vasakul Johannes Kuldsuu, paremal Gregorius Nazianzist, ja sissepääsu kohal, läänepoolse eeskoja katusel on Vassili Suur. Kaheksa apostlikuju seisavad oktogooni servadel katusel, akende lähedal, kandes raamatuid ja kannatusriistu (praeguseks on paljud atribuudid hävinud). Sokli nurkadel on tänapäeva üsna kahjustatud evangelistikujud: [[Markus]] lõviga, [[Luukas]] härjaga, [[Matteus]] ingliga, Johannes kotkaga.

==== Interjöör ====
Kiriku sisemus on rikkalikult kaunistatud paljude reljeef kompositsioonide, ladinakeelsete tekstide, puidust nikerdatud ikonostaasi ja kooriga barokkstiilis.

Esimene asi, mis köidab kiriku sees tähelepanu, on poolringikujulised [[Kaar (arhitektuur)|kaared]]. Neljal kaarega sambal on reljeeffiguurid: idaseinal ikonostaasist paremal – [[Joosep (Maarja abikaasa)|Joosep]], liiliaõis käes; vasakule – Jumalaema, kes tõi Imiku [[Jeesus]] templisse. Läänemüüril – Püha Prohvetinna Anna ja Õige Siimeon, kes hoiab süles Imiku [[Jeesus|Kristust]].&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 17.&lt;/ref&gt;

[[Nurgatromp]]etid sisaldavad pilvedes ja inglitega ümbritsetud evangelistide pilte: paremal ikonostaasi kohal – Matteus ingliga, vasakul – Johannes kotkaga; vastasküljel – Luukas härjaga ja Markus lõviga. Evangeliste on kujutatud istumas ja [[Evangeelium]]i kirjutamas.

Kiriku kaunistamise eripära on ladina tekstid, mis on paigutatud [[kartušš]]idesse. Dekoratiivkartuššide külgedel istuvad mängulised inglid.

Kompositsioonid võtavad torni sees olulise osa ruumist [[Piibel|Piibli]] teemadel. Idaseinal, ikonostaasi kohal, on [[Jeesuse ristilöömine|&quot;Ristilöömise&quot;]] stseen. &quot;Ristilöömise&quot; kohal on kompositsioon &quot;[[Ülestõusmine|Jeesuse ülestõusmine]] surnuist ja taevasseminek&quot;. Veelgi kõrgemal on stseen &quot;[[Maarja]] kroonimine&quot;. Idaseina ülaosas on vägede [[jumal]]a kuju, keda toetavad kaks inglit. Akende vahel on inglite kujud, kes kannavad Kristuse kannatuse instrumente. Lääneseinal, kooride kohal, on stseen &quot;[[Okaskroon]]i panemine&quot;; põhjakaare kohal – stseen &quot;[[Ladina rist|Risti]] kandmine&quot;, lõunakaare kohal – stseen &quot;Matusetseremoonia&quot;.

Kiriku seinu kaunistavad kipsist valmistatud skulptuurid. Akende vahel on kuue prohveti skulptuurid: &quot;Ristilöömisest&quot; vasakul on kuningas [[Taavet]] koos [[harf]]iga, paremal kuningas Saalomon koos [[Skepter|skeptriga]]. Prohvetid [[Mooses]] Pakti tabletega ja Eelija koos vööga on kujutatud vastavalt põhja- ja lõunamüüril. Läänepoolsel seinal on [[Vana Testament|Vana Testamendi]] ülempreestrite skulptuurid: Sakarja koos kirjarulliga ja [[Aaron]] [[suitsuti]]ga käes.&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 20.&lt;/ref&gt;

Erinevate skulptuuride, kõrgete reljeefide ja tekstide arv torniseinte väikesel pinnal on suurem kui Euroopa kirikutes.

Lääneserva ülaosas on kaheastmelised koorid. Need on täielikult kaetud peenete kullatud nikerdustega. Neljaastmeline ikonostaas on hästi säilinud. Ikonostaasi kaunistus hõlmab erinevaid taimemustreid ja mõnes kohas on inglite skulptuurseid pilte. Ikonostaas on täis iidseid ikoone, mida ümbritsevad kullatud nikerdused. Ikoonid on ideaalses kooskõlas ikonostaasi nikerdatud osaga. Kirikus austatakse eriti puuskulptuurset Krutsifiksi – see on juba üle kolmesaja aasta vana.&lt;ref&gt; Õigeusu kirikud (ajakiri). – 92 (2014). lk 12.&lt;/ref&gt; Kõige austusväärne ikoon on Jumalaema &quot;Märk&quot;.

Kiriku [[narteks]] eristub selle kaunistamise lihtsusest. Seinte reljeefsele kaunistusele pole isegi vihjet ja kogu ilu peitub ainult seinte ja võlvide pindade elegantses kombinatsioonis. Valgus kõigis kolmes esikus tungib läbi kahe paari suurte akende ja klaasukse.

== Pilte ==
&lt;gallery&gt;
Pilt:Церковь Божией Матери «Знамение»Интерьер.jpg |Kiriku sisemus
Pilt:P6211309 (2).jpg |Kiriku väline kaunistus
Pilt:Дубровицы-01876.jpg |Peasissekäigu juures on kaks valget kivikuju
Pilt:Дубровицы.JPG |Vaade kirikule Dubrovitsõ mõisast
Pilt:Vadimrazumov copter - Dubrovitsy 2.jpg |Panoraamvaade. [https://yandex.com/maps/-/CCUiRVQK2A Dubrovitsõ kaardil Yandex.Maps]
&lt;/gallery&gt;

== Kronoloogia ==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:left&quot;
|+ Esitatakse kiriku lühiajalugu ja sellega seotud sündmuste loend
! colspan=2 | Peamised sündmused ja muud elusündmused
|-
! style=&quot;width: 15%&quot; |Kuupäev
! Sündmus
|-
| 1627 || Dubrovitsõ mõisat mainiti esmakordselt kui bojaar I. V. Morozovi vara.
|-
| 1655 || Pärast bojaar I.V. Morozovi surma kuulus mõis tema tütrele Aksinjale.
|-
| 1662 &lt;br&gt; 31. detsembril &lt;br&gt; (10. jaanuaril) || Mõisas on pühitsetud uus puukirik prohvet Eelija nimel.
|-
| 1688 || Dubrovitsõ ostis noore Peeter I mentor B.A. Golitsõn.
|-
| 1690 &lt;br&gt; 22. juulil &lt;br&gt; (1. augustil) || Bojaar B.A. Golitsõn alustab kivikiriku ehitamist. Tsaar Peeter I on kohal kiriku esimese kivi asetamisel. &lt;br&gt; Puukirik viidi Lemešovo külla.
|-
| 1699 || Kivikiriku ehitus on lõpetatud.
|-
| 1704 &lt;br&gt; 11. (22.) veebruaril || Kiriku pühitses ülempiiskop Stefan (Javorski).
|-
| 1750–1753 || B. A. Golitsõni lapselapse Sergei Aleksejevitši ajal ehitati mõisahoone ümber paleeks, ehitati hobuhoov ja kõrvalhooned.
|-
| 1781 || Dubrovitsõ ostis vürst [[Grigori Potjomkin|Grigori Aleksandrovitš Potjomkin]] (1739–1791).&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 26.&lt;/ref&gt;
|-
| 1787 &lt;br&gt; 23. juunil &lt;br&gt; (4. juulil) || Keisrinna Katariina II külastas Dubrovitsit.
|-
| 1788 &lt;br&gt; detsember || Mõisa omanikuks sai keisrinna Katariina II lemmik A.M. Dmitriev-Mamonov.
|-
| 1803 || Pärast krahv A. M. Dmitriev-Mamonovi surma pärandas pärandvara tema poeg, 13-aastane Matvei.
|-
| 1812 &lt;br&gt; 10. (23.) oktoobril &lt;br&gt; || Dubrovitsõt külastasid prantsuse ratsaväed [[Napoleon I|Napoleoni]] [[marssal]], [[Napoli]] kuningas [[Joachim Murat]]i juhtimisel. &lt;br&gt; Kirik pole kannatanud.&lt;ref&gt; Õigeusu kirikud (ajakiri). – 92 (2014). lk 9.&lt;/ref&gt;
|-
| 1848–1850 || Kirik restaureeriti akadeemik F.F. Richteri juhendamisel.
|-
| 1850 &lt;br&gt; 27. augustil &lt;br&gt; (8. septembril) || Renoveeritud kiriku pühitsemise viis läbi Moskva metropoliit Filaret (Drozdov). &lt;br&gt; 
5. septembril (18. septembril) külastasid kirikut [[prints]]id Nikolai Nikolajevitš Romanov (1856-1929) &lt;br&gt; ja Mihhail Nikolajevitš Romanov (1832–1909).&lt;ref name = &quot;Sem–1&quot; /&gt;
|-
| 1864 || Pärast M.A. Dmitriev-Mamonovi surma kuulus vürst S.M. Golitsõnile Dubrovitsõ.
|-
| 1915 || Dubrovitsi omanikust sai S.M. Golitsõni neljas naine, vürstinna A.A.Golitsõna (neiuna Kutuševa).
|-
| 1929 || Kõik preestrid aeti Dubrovitsõ territooriumil kodudest välja.
|-
| 1930 || Otsustati Dubrovitsõ kirik jäädavalt sulgeda. Alustati [[Kell (helitekitaja)|kellade]] eemaldamist kellatornist. &lt;br&gt; Viimane kiriku rektor preester Mihhail Andrejevitš Poretski arreteeriti ja saadeti pagendusse [[Semej|Semipalatinski]] linna ([[Kasahstan]]).&lt;ref name = &quot;Sem–2&quot; /&gt;
|-
| 1931 &lt;br&gt; september || Kellatorn lasti õhku. Plahvatus hävitas kiriku vundamendi.
|-
| 1941 &lt;br&gt; september || [[Fašism|Fašistliku]] [[Moskva lahing|rünnaku ajal Moskva]] vastu kaevandati kirik. Pealinna kaitses läbimurret ei toimunud. &lt;br&gt; Kirik pole kannatanud.&lt;ref&gt; Õigeusu kirikud (ajakiri). – 92 (2014). lk 10.&lt;/ref&gt;
|-
| 1960 &lt;br&gt; august || Kirik, kõik hooned ja mõisapark on tunnistatud vabariikliku tähtsusega arhitektuurimälestisteks ja võetakse kaitse alla.
|-
| 1961 || Üleliiduline Loomakasvatuse Instituut viidi Moskvast Dubrovitsõsse. Kirik läks selle institutsiooni jurisdiktsiooni alla. Kirikus oli ladu.
|-
| 1990 &lt;br&gt; oktoober || Kirik tagastati koguduseliikmetele. Kiriku rektoriks sai ülempreester Sergi Pozorov.
|-
| 1999 &lt;br&gt; 2. novembril || Kiriku rektoriks sai preester Aleksandr Katkov.
|-
| 2002–2003 || Kiriku 300. aastapäeva ettevalmistamisel käivad restaureerimistööd. &lt;br&gt; Kiriku sisustus taastati, ladina keeles salmid tagastati müüridele.
|-
| 2004 &lt;br&gt; detsember || Kiriku rektoriks sai ülempreester Andrei Gritsõšin.
|-
| 2009 &lt;br&gt; 7. oktoobril || Maailma Mälestusfond on lisanud kiriku hävimisohus olevate alade nimekirja.&lt;ref name = &quot;Sem–2&quot; /&gt;
|-
| 2010 || Kirik sai restaureerimistöödeks toetust USA Suursaadikute Fondist Kultuuripärandi Säilitamiseks.
|-
| 2029 &lt;br&gt; 22. veebruaril || Kirik tähistab oma 325. aastapäeva.
|}

== Vaata ka ==
* [[Vene Õigeusu Kirik]]
* [[Moskva barokk]]
* [https://en.wikisource.org/wiki/1911_Encyclopædia_Britannica/Golitsuin,_Boris_Aleksyeevich Boriss Aleksejevitš Golitsõn (inglise keeles)]

== Viited ==
{{Viited |26em}}

== Kirjandus ==
* {{cite book | last= Semenov | first = Konstantin. | title = Püha Jumalasünnitaja Märgi Kirik (Dubrovitsõ): Pildigalerii}} / Семенов К.А. Церковь Знамения Пресвятой Богородицы в Дубровицах: Фотоальбом. // Podolsk.: РусГазИнжиниринг, 2011. – lk 96. (Vene ja inglise keeles)
* E.G. Filipovitš ''Dubrovitsi kiriku kohta ja mitte ainult selle kohta.'' / Филипович Э.Г. О Дубровицком храме и не только о нем. // Toim., 5., val. – Мoskva.: БЕЛМАКС, 2012. – lk 103. (Inglise ja vene keeles)
* Õigeusu kirikud (ajakiri) / Православные храмы. Путешествие по святым местам (журнал). – Мoskva., 2014. – № 92. – lk 31. (Vene keeles)
* {{netiviide 
| autor = 
| pealkiri = Elektrooniline õiguslik ja regulatiivne tehnilised dokumendid fond: Постановление Совета Министров РСФСР № 1327 от 30.08.1960 
| url = https://docs.cntd.ru/document/9012089
| väljaanne = kodeks.ru, АО «Кодекс»
| vaadatud = 20.02.2022
| keel = Vene keeles
| tsitaat = Кодекс
}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Church of the Theotokos of the Sign (Dubrovitsy)}}
* [https://dubrovitsy.tilda.ws/hram Kiriku ajaloolised artiklid ja arhiivifotod – ''Дубровицы. Музей, которого нет''] (Vene keeles)
* [https://www.youtube.com/channel/UC-4DM9UhM3vWCP9HFHsPyBQ/videos Otseülekanded kirikust – YouTube, Andrei Gritsõšin]

&lt;div class=&quot;tleft&quot; style=&quot;clear:none&quot;&gt;{{portaal|Religioon|P_christianity.svg}}&lt;/div&gt;
&lt;div class=&quot;tleft&quot; style=&quot;clear:none&quot;&gt;{{portaal|Arhitektuur|Géode V 3 1.gif}}&lt;/div&gt;

{{JÄRJESTA:Venemaa kirikud }}
[[Kategooria:Venemaa kirikud]]
[[Kategooria:Moskva kirikud‎]]</text>
      <sha1>8p2skrm27mjvlorl0bso6l4nfknui28</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171865</id>
      <parentid>6171864</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T12:21:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20973" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}{{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}}
{{Kirik
|Nimi = Znamenskaja kirik
|Omakeelne nimi = [[Vene keel|Vene]]: Церковь Знамения Пресвятой Богородицы в Дубровицах
|Pildinimi = Знаменская церковь в Дубровицах 01.jpg
|Pildiallkiri = Üldvaade peasissekäigu küljelt
|Pildisuurus = 
|Riik = {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Venemaa]]
|Asukoht = Dubrovitsõ küla 45&lt;br&gt;[[Podolsk|Podolski linnaosa]]&lt;br&gt;[[Moskva oblast|Moskva piirkond]]
|Ehituse algus = [[1690]]
|Ehituse lõpp = [[1704]]
|Sissepühitsemine = 11. veebruar (22. veeb.) 1704
|Esmamainimine = 1699
|Laiendatud =
|Kuuluvus =
|Laiuskoord = 55/26/28.67
|Pikkuskoord = 37/29/39.87
|Veel = '''Kiriku veebisait''': http://www.dubrovitsy-hram.ru| http://www.dubrovitsy-hram.ru
}}
[[File:План Церкви Знамения.jpg|thumb|260px|Jumalaema Ennusmärgi kiriku põhiplaan М. Krasovski teosest &quot;Очерк истории московского периода древне-русского церковного зодчества&quot; (1911)]]
{{Kaart
 | allikad={{Kaart/OSM|Q4192815}}
 | suum=17
 | laius = 260
 | kõrgus = 350
 | objektid=
   {{Kaart/Marker|55.441345, 37.494618|värv=#ff0000|tähis=religious-christian|suurus=large}}
 | tekst=Znamenskaja kirik (klõpsake mind)
}}
{{Asendikaart
|Venemaa (Euroopa)
|silt = Dubrovitsõ
|lat = 55/26/
|long = 37/29/
|paigutus = paremal
|laius = 260
|punkti_suurus = 8
|taust = #FEFEE9
|ujuvjoondus = paremal 
|seletus = Dubrovitsõ Venemaa Euroopa osa kaardil
}}
'''Jumalaema Ennusmärgi kirik''' ([[vene keel]]es Церковь Знамения Пресвятой Богородицы в Дубровицах) [[Dubrovitsõ]]s ehk '''Dubrovitsõ Znamenskaja kirik''' on [[Jumalasünnitaja]]le pühitsetud [[Kirik (pühakoda)|kirik]] [[Vene Õigeusu Kirik]]u [[Moskva]] metropoolia [[Podolsk]]i piiskopkonnas, arhitektuurimälestis 17. sajandist ja nn [[Golitsõnite barokk|Golitsõnite baroki]] silmapaistev näide. Kiriku eestseisja on [[Preester|ülempreester]] Andrei Gritsõšin.

Kirik asub Dubrovitsõ mõisas Podolski linnaosas [[Moskva oblast]]is, umbes 36 km kaugusel Moskva kesklinnast. Kirik on osa Dubrovitsõ mõisa arhitektuuriansamblist, mis kunagi kuulus [[Morozovid|Morozovit]]e, [[Golitsõn|Golitsõnite]] ja Dmitrievite-Mamonovite kuulsate aadliperekondadele. Alates 1960. aastast kuulub Znamenskaja kirik koos Dubrovitsõ aadlimõisa Venemaa kultuuripärandi nimistusse.{{sfn|Кодекс|, № 1327 от 30.08.1960|}}

== Ajalugu ==
[[Pilt:Boris Alexeevich Golitsyn.jpg|left|thumb|Boriss Aleksejevitš Golitsõn]]
1627. aastal Dubrovitsõ mõisa mainiti esmakordselt kui [[bojaar]] Ivan Vassiljevitš Morozovi (1627–1629) vara. Morozov korduvalt juhtis bojaar komisjoni juhtimise Moskvaga puudumisel on kuningas. Dubrovitsis, Morozovi all, oli bojaar õu, lehmalaud, mitu sulaste suvilat ja puukirik prohvet [[Eelija]] nimel. Kirikus oli [[kellatorn]].&lt;ref&gt;{{cite book |last = Semenov |first =Konstantin |title = Püha Jumalasünnitaja Märgi Kirik (Dubrovitsõ): Pildigalerii |date = 2011 |page = 7}}&lt;/ref&gt;

1655. aastal pärast Ivan Morozovi surma kuulus Dubrovitsõ mõis tema tütrele Aksinjale. Ta abiellus bojaar Ivan Andrejevitš Golitsõniga († 1685). Dubrovitsis algas suur ehitus. 1662. aastal 31. detsembril (10. jaanuaril) pühitseti mõisas uus puukirik prohvet Eelija nimel.&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 9.&lt;/ref&gt;

1688. aastal ostis Dubrovitsõ mõisa noore tsareevitši (kuninga poja) [[Peeter I|Peetruse]] (1672–1725) mentor Boriss Aleksejevitš Golitsõn (1654–1714). 22. juulil (1. augustil) 1690 alustas bojaar Boriss Golitsõn [[Kuningas|tsaar]] [[Peeter I]] rahalise abiga Dubrovitsõsse [[barokk]]stiilis kivikiriku ehitamist. Tsaar Peeter I oli kohal kiriku esimese kivi asetamisel. Dubrovitsist pärit puukirik koliti naaberkülla Lemešovosse.&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 10.&lt;/ref&gt;

Kirik asub neeme kõrgel kaldal, mis on moodustatud [[Desna]] ja [[Pahra]] jõgede ühinemiskohast. Uue kiriku ehitamiseks valiti kohalik valge kivi. Selle eelised on töötlemise lihtsus ja samal ajal vastupidavus, mis võimaldab teil luua ilusaid dekoratiivseid nikerdusi.

Tänaseni ei ole säilinud teave kiriku disaineri ja ehitajate kohta. On teada, et kodu- ja välismaised meistrid töötasid arhitektuurilise meistriteose loomisel.

Töö sai valmis 1699. aastal, kuid alles viis aastat hiljem pühitseti kirik sisse. Hilinemise põhjuseks on see, et kirik osutus nii ebatavaliseks ja õigeusu traditsioonidest kaugel, et [[patriarh]] Andrian keeldus seda pühitsemast. Pärast tema surma pühitses kiriku 11. veebruaril (22. veebruaril) 1704. aastal [[metropoliit]] [[Rjazan]]i ja [[Murom]] Stefan (Javorski) tsaar Peeter I ja tema poja tsareevitš Aleksei juuresolekul.
Kuningas andis kirikule üle kallid [[Liturgia|liturgilised]] nõud. Peole olid kutsutud kõik kohalikud elanikud ja pidu kestis 7 päeva.&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 12.&lt;/ref&gt;

Keskel XVIII sajandil edelas kirik ehitati kolmeastmeline kellatorn.
1780. aastatel pühitseti seal soe kirik [[Pühak|Pühakute]] Adriani ja Natalia nimel.

Suvel 1787. aastal külastas [[keisrinna]] [[Katariina II]] (1729–1796) Dubrovitsit, et osta mõis ja esitada see oma lemmik Aleksandr Matvejevitš Dmitriev-Mamonovile (1758–1803). 1820. aastatel hakkas Aleksandr palee stiilis [[klassitsism]]i ümber ehitama. Pärast Aleksandri surma päris Dubrovitsõ mõisa tema poeg Matvei. [[Krahv]] Matvei Aleksandrovitš Dmitriev-Mamonov (1790–1863) oli üks Venemaa aatelisemaid ja rikkamaid inimesi. Matvei all loodi kirikust kirdesse kinkas ja sellele istutati akaatsiad. Pärast [[1812. aasta Vene-Prantsuse sõda|Isamaasõda 1812]]. aastal korraldati kinkel igal aastal mälestusteenistus [[Borodino lahing]]us hukkunutele.&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 27.&lt;/ref&gt;

Matvei elas Dubrovitsis kuni 1825. aasta keskpaigani. [[Autokraatia]] reformimisele suunatud salaorganisatsiooni liikmena arreteeriti Matvei, kuulutati ta hulluks ja pandi eestkoste alla. Ajal, mil krahv oli hoole alla Moskvas, toimus esimene restaureerimine (1848–1850) kirikus. Restaureerimistöid juhendas arhitekt Fjodor Fjodorovitš Richter (1808–1868). Ta püüdis kirikut &quot;vana vene&quot; stiilis ümber teha. Ladina luuletused asendati kirikuslaavi tekstidega. Renoveeritud kiriku pühitses 27. augustil (8. septembril) 1850 metropoliit Moskva ja [[Kolomna]] Filaret (Drozdov).&lt;ref name = &quot;Sem–1&quot;&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 28.&lt;/ref&gt;

1863. aastal sai Dubrovitsõ omanikuks [[vürst]] Sergei Mihhailovitš [[Golitsõn]] (1843–1915). Omades tohutut varandust, pühendus ta ühiskondlikule tegevusele ja heategevusele. Sel ajal alustati mõisas palju ehitust. Uuendati paleed ja [[Prantsuse park|mõisaparki]]. Osa kinnistust anti suvilate kätte. Kirik oli perekond Golitsõni perekonna kirik.

Pärast 1917. aasta [[Oktoobrirevolutsioon]]i tegutses kirik üle kümne aasta, kuni 1929. aastal jumalateenistused selles peatusid. 1931. aasta septembris lasti kellatorn õhku. Kirik tugevalt kannatada 1930. aastatel, paljud skulptuurid pühakute ja inglite kujud on kahjustatud. Aastatel 1930–1990 oli kiriku sulgemise periood.&lt;ref name = &quot;Sem–2&quot;&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 29.&lt;/ref&gt;

Augustis 1960 tunnistati kõik Dubrovitsõ mõisa hooned arhitektuurimälestisteks ja võeti riigi kaitse alla.&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 6.&lt;/ref&gt;

1961. aastal viidi Üleliiduline Loomakasvatuse Instituut Moskvast Dubrovitsõsse. Kirik läks selle institutsiooni jurisdiktsiooni alla. Kiriku ruume kasutas instituut laona. 1967–1972 restaureerimistööde käigus taastati palee ja kõrvalhooned ning mitukümmend aastat veninud kiriku restaureerimine jäi lõpetamata. 1990. aastal tagastati kirik usklikele.&lt;ref name = &quot;Sem–2&quot; /&gt;

Aastatel 2002–2003 toimusid restaureerimistööd ettevalmistamisel 300. aastapäeva kirikus. Uuendati kiriku sisemust, taastati marmorist põrand ja haljastati kirikuga külgnev territoorium. Kuppel rist taastati, vana mädanenud kroon asendati uuega. Kiriku lähedal asuv kinkas oli varustatud ja selle kohale paigutati vaateplatvorm. Kiriku sees restaureeriti kõrge reljeefiga kompositsioone ja skulptuure, taastati ladinakeelsed salmid seintel, taastati [[ikonostaas]] ja [[Kooriruum|koorid]].&lt;ref name = &quot;Sem–2&quot; /&gt; Ikoonid taastati Moskva Riigi Ajaloomuuseumi töökojas ja [[Tretjakovi galerii]] töökojas.&lt;ref&gt; {{cite journal |title = Õigeusu kirikud (ajakiri) |journal = Православные храмы (журнал) |date = 2014 |issue = 92 |page = 13 lk}}&lt;/ref&gt;

== Arhitektuur ==
Kirik on ehitatud [[Golitsõnite barokk]]stiilis. Kiriku põhiplaan on võrdhaarse risti kujuline, mille iga haru lõpeb neliksiiruga. Hoone kuju moodustab oktogoon kuubil (''восьмерик на четверике''). Kupli asemel tipneb kirik metallist kullatud krooniga, mis lahkneb täiesti vene traditsioonist&lt;ref&gt; Õigeusu kirikud (ajakiri). – 92 (2014). lk 15.&lt;/ref&gt;. Koos kupliga on kiriku kõrgus üle neljakümne meetri maapinnast.

Esimene korrus on kõrgel vundamendil; kirikul on ka kelder. Kõrget alus ümbritseb avatud veranda, mida piirab nikerdustega [[parapett]]. Kirikul on neli laia lehekujulist treppi, mis viivad uste juurde. Kirikul on kolm sissepääsu läänes (peasissekäik), põhjas ja lõunas. Idaseinas on ukse asemel nišš, milles asus puidust [[Krutsifiks]] flankeerivate Jumalaema ja [[apostel]] [[Johannes (apostel)|Johannes]]e kujudega (praegu on krutsifiks kiriku sees, ikonostaasi lähedal).&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 13.&lt;/ref&gt;

Ehitise esimese korruse seinad on kaetud rustikaga ja teemantkvaadritega, sealhulgas uksi ja aknaid ümbritsevad sambad. Ülemisi aknaid kaunistavad viinapuu-, voluut- ja merikarbidekooriga sambad. Kiriku [[fassaad]] on rikkalikult kaunistatud: kivist raiutud keerud ja kurvlevad väädid, eksootilised lilled ja puuviljad, akantuselehed ja merikarbid ümber keerubipeade ja täispikkuses inglifiguuride; enamik neist ornamentidest olid Venemaa kunstis uued.&lt;ref name = &quot;kirik–1&quot;&gt; Õigeusu kirikud (ajakiri). – 92 (2014). lk 5.&lt;/ref&gt; Keeruka kujuga, voluutide ja kurvidega [[frontoon|frontoonidel]] on petikaknad, igal frontooniviilul on keerubipea ja kolm inglifiguuri. Kuulikujulistel pjedestaalidel katusel seisavad kaheksa inglit, kes hoiavad käes Kristuse kannatusriistu (''arma Christi''). Kirikut kaunistavad täispikad kivikujud on õigeusu arhitektuuris pigem haruldane.&lt;ref name = &quot;kirik–1&quot; /&gt;

Peasissekäigu juures on kaks kiviskulptuuri, vasakul Johannes Kuldsuu, paremal Gregorius Nazianzist, ja sissepääsu kohal, läänepoolse eeskoja katusel on Vassili Suur. Kaheksa apostlikuju seisavad oktogooni servadel katusel, akende lähedal, kandes raamatuid ja kannatusriistu (praeguseks on paljud atribuudid hävinud). Sokli nurkadel on tänapäeva üsna kahjustatud evangelistikujud: [[Markus]] lõviga, [[Luukas]] härjaga, [[Matteus]] ingliga, Johannes kotkaga.

==== Interjöör ====
Kiriku sisemus on rikkalikult kaunistatud paljude reljeef kompositsioonide, ladinakeelsete tekstide, puidust nikerdatud ikonostaasi ja kooriga barokkstiilis.

Esimene asi, mis köidab kiriku sees tähelepanu, on poolringikujulised [[Kaar (arhitektuur)|kaared]]. Neljal kaarega sambal on reljeeffiguurid: idaseinal ikonostaasist paremal – [[Joosep (Maarja abikaasa)|Joosep]], liiliaõis käes; vasakule – Jumalaema, kes tõi Imiku [[Jeesus]] templisse. Läänemüüril – Püha Prohvetinna Anna ja Õige Siimeon, kes hoiab süles Imiku [[Jeesus|Kristust]].&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 17.&lt;/ref&gt;

[[Nurgatromp]]etid sisaldavad pilvedes ja inglitega ümbritsetud evangelistide pilte: paremal ikonostaasi kohal – Matteus ingliga, vasakul – Johannes kotkaga; vastasküljel – Luukas härjaga ja Markus lõviga. Evangeliste on kujutatud istumas ja [[Evangeelium]]i kirjutamas.

Kiriku kaunistamise eripära on ladina tekstid, mis on paigutatud [[kartušš]]idesse. Dekoratiivkartuššide külgedel istuvad mängulised inglid.

Kompositsioonid võtavad torni sees olulise osa ruumist [[Piibel|Piibli]] teemadel. Idaseinal, ikonostaasi kohal, on [[Jeesuse ristilöömine|&quot;Ristilöömise&quot;]] stseen. &quot;Ristilöömise&quot; kohal on kompositsioon &quot;[[Ülestõusmine|Jeesuse ülestõusmine]] surnuist ja taevasseminek&quot;. Veelgi kõrgemal on stseen &quot;[[Maarja]] kroonimine&quot;. Idaseina ülaosas on vägede [[jumal]]a kuju, keda toetavad kaks inglit. Akende vahel on inglite kujud, kes kannavad Kristuse kannatuse instrumente. Lääneseinal, kooride kohal, on stseen &quot;[[Okaskroon]]i panemine&quot;; põhjakaare kohal – stseen &quot;[[Ladina rist|Risti]] kandmine&quot;, lõunakaare kohal – stseen &quot;Matusetseremoonia&quot;.

Kiriku seinu kaunistavad kipsist valmistatud skulptuurid. Akende vahel on kuue prohveti skulptuurid: &quot;Ristilöömisest&quot; vasakul on kuningas [[Taavet]] koos [[harf]]iga, paremal kuningas Saalomon koos [[Skepter|skeptriga]]. Prohvetid [[Mooses]] Pakti tabletega ja Eelija koos vööga on kujutatud vastavalt põhja- ja lõunamüüril. Läänepoolsel seinal on [[Vana Testament|Vana Testamendi]] ülempreestrite skulptuurid: Sakarja koos kirjarulliga ja [[Aaron]] [[suitsuti]]ga käes.&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 20.&lt;/ref&gt;

Erinevate skulptuuride, kõrgete reljeefide ja tekstide arv torniseinte väikesel pinnal on suurem kui Euroopa kirikutes.

Lääneserva ülaosas on kaheastmelised koorid. Need on täielikult kaetud peenete kullatud nikerdustega. Neljaastmeline ikonostaas on hästi säilinud. Ikonostaasi kaunistus hõlmab erinevaid taimemustreid ja mõnes kohas on inglite skulptuurseid pilte. Ikonostaas on täis iidseid ikoone, mida ümbritsevad kullatud nikerdused. Ikoonid on ideaalses kooskõlas ikonostaasi nikerdatud osaga. Kirikus austatakse eriti puuskulptuurset Krutsifiksi – see on juba üle kolmesaja aasta vana.&lt;ref&gt; Õigeusu kirikud (ajakiri). – 92 (2014). lk 12.&lt;/ref&gt; Kõige austusväärne ikoon on Jumalaema &quot;Märk&quot;.

Kiriku [[narteks]] eristub selle kaunistamise lihtsusest. Seinte reljeefsele kaunistusele pole isegi vihjet ja kogu ilu peitub ainult seinte ja võlvide pindade elegantses kombinatsioonis. Valgus kõigis kolmes esikus tungib läbi kahe paari suurte akende ja klaasukse.

== Pilte ==
&lt;gallery&gt;
Pilt:Церковь Божией Матери «Знамение»Интерьер.jpg |Kiriku sisemus
Pilt:P6211309 (2).jpg |Kiriku väline kaunistus
Pilt:Дубровицы-01876.jpg |Peasissekäigu juures on kaks valget kivikuju
Pilt:Дубровицы.JPG |Vaade kirikule Dubrovitsõ mõisast
Pilt:Vadimrazumov copter - Dubrovitsy 2.jpg |Panoraamvaade. [https://yandex.com/maps/-/CCUiRVQK2A Dubrovitsõ kaardil Yandex.Maps]
&lt;/gallery&gt;

== Kronoloogia ==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:left&quot;
|+ Esitatakse kiriku lühiajalugu ja sellega seotud sündmuste loend
! colspan=2 | Peamised sündmused ja muud elusündmused
|-
! style=&quot;width: 15%&quot; |Kuupäev
! Sündmus
|-
| 1627 || Dubrovitsõ mõisat mainiti esmakordselt kui bojaar I. V. Morozovi vara.
|-
| 1655 || Pärast bojaar I.V. Morozovi surma kuulus mõis tema tütrele Aksinjale.
|-
| 1662 &lt;br&gt; 31. detsembril &lt;br&gt; (10. jaanuaril) || Mõisas on pühitsetud uus puukirik prohvet Eelija nimel.
|-
| 1688 || Dubrovitsõ ostis noore Peeter I mentor B.A. Golitsõn.
|-
| 1690 &lt;br&gt; 22. juulil &lt;br&gt; (1. augustil) || Bojaar B.A. Golitsõn alustab kivikiriku ehitamist. Tsaar Peeter I on kohal kiriku esimese kivi asetamisel. &lt;br&gt; Puukirik viidi Lemešovo külla.
|-
| 1699 || Kivikiriku ehitus on lõpetatud.
|-
| 1704 &lt;br&gt; 11. (22.) veebruaril || Kiriku pühitses ülempiiskop Stefan (Javorski).
|-
| 1750–1753 || B. A. Golitsõni lapselapse Sergei Aleksejevitši ajal ehitati mõisahoone ümber paleeks, ehitati hobuhoov ja kõrvalhooned.
|-
| 1781 || Dubrovitsõ ostis vürst [[Grigori Potjomkin|Grigori Aleksandrovitš Potjomkin]] (1739–1791).&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 26.&lt;/ref&gt;
|-
| 1787 &lt;br&gt; 23. juunil &lt;br&gt; (4. juulil) || Keisrinna Katariina II külastas Dubrovitsit.
|-
| 1788 &lt;br&gt; detsember || Mõisa omanikuks sai keisrinna Katariina II lemmik A.M. Dmitriev-Mamonov.
|-
| 1803 || Pärast krahv A. M. Dmitriev-Mamonovi surma pärandas pärandvara tema poeg, 13-aastane Matvei.
|-
| 1812 &lt;br&gt; 10. (23.) oktoobril &lt;br&gt; || Dubrovitsõt külastasid prantsuse ratsaväed [[Napoleon I|Napoleoni]] [[marssal]], [[Napoli]] kuningas [[Joachim Murat]]i juhtimisel. &lt;br&gt; Kirik pole kannatanud.&lt;ref&gt; Õigeusu kirikud (ajakiri). – 92 (2014). lk 9.&lt;/ref&gt;
|-
| 1848–1850 || Kirik restaureeriti akadeemik F.F. Richteri juhendamisel.
|-
| 1850 &lt;br&gt; 27. augustil &lt;br&gt; (8. septembril) || Renoveeritud kiriku pühitsemise viis läbi Moskva metropoliit Filaret (Drozdov). &lt;br&gt; 
5. septembril (18. septembril) külastasid kirikut [[prints]]id Nikolai Nikolajevitš Romanov (1856-1929) &lt;br&gt; ja Mihhail Nikolajevitš Romanov (1832–1909).&lt;ref name = &quot;Sem–1&quot; /&gt;
|-
| 1864 || Pärast M.A. Dmitriev-Mamonovi surma kuulus vürst S.M. Golitsõnile Dubrovitsõ.
|-
| 1915 || Dubrovitsi omanikust sai S.M. Golitsõni neljas naine, vürstinna A.A.Golitsõna (neiuna Kutuševa).
|-
| 1929 || Kõik preestrid aeti Dubrovitsõ territooriumil kodudest välja.
|-
| 1930 || Otsustati Dubrovitsõ kirik jäädavalt sulgeda. Alustati [[Kell (helitekitaja)|kellade]] eemaldamist kellatornist. &lt;br&gt; Viimane kiriku rektor preester Mihhail Andrejevitš Poretski arreteeriti ja saadeti pagendusse [[Semej|Semipalatinski]] linna ([[Kasahstan]]).&lt;ref name = &quot;Sem–2&quot; /&gt;
|-
| 1931 &lt;br&gt; september || Kellatorn lasti õhku. Plahvatus hävitas kiriku vundamendi.
|-
| 1941 &lt;br&gt; september || [[Fašism|Fašistliku]] [[Moskva lahing|rünnaku ajal Moskva]] vastu kaevandati kirik. Pealinna kaitses läbimurret ei toimunud. &lt;br&gt; Kirik pole kannatanud.&lt;ref&gt; Õigeusu kirikud (ajakiri). – 92 (2014). lk 10.&lt;/ref&gt;
|-
| 1960 &lt;br&gt; august || Kirik, kõik hooned ja mõisapark on tunnistatud vabariikliku tähtsusega arhitektuurimälestisteks ja võetakse kaitse alla.
|-
| 1961 || Üleliiduline Loomakasvatuse Instituut viidi Moskvast Dubrovitsõsse. Kirik läks selle institutsiooni jurisdiktsiooni alla. Kirikus oli ladu.
|-
| 1990 &lt;br&gt; oktoober || Kirik tagastati koguduseliikmetele. Kiriku rektoriks sai ülempreester Sergi Pozorov.
|-
| 1999 &lt;br&gt; 2. novembril || Kiriku rektoriks sai preester Aleksandr Katkov.
|-
| 2002–2003 || Kiriku 300. aastapäeva ettevalmistamisel käivad restaureerimistööd. &lt;br&gt; Kiriku sisustus taastati, ladina keeles salmid tagastati müüridele.
|-
| 2004 &lt;br&gt; detsember || Kiriku rektoriks sai ülempreester Andrei Gritsõšin.
|-
| 2009 &lt;br&gt; 7. oktoobril || Maailma Mälestusfond on lisanud kiriku hävimisohus olevate alade nimekirja.&lt;ref name = &quot;Sem–2&quot; /&gt;
|-
| 2010 || Kirik sai restaureerimistöödeks toetust USA Suursaadikute Fondist Kultuuripärandi Säilitamiseks.
|-
| 2029 &lt;br&gt; 22. veebruaril || Kirik tähistab oma 325. aastapäeva.
|}

== Vaata ka ==
* [[Vene Õigeusu Kirik]]
* [[Moskva barokk]]
* [https://en.wikisource.org/wiki/1911_Encyclopædia_Britannica/Golitsuin,_Boris_Aleksyeevich Boriss Aleksejevitš Golitsõn (inglise keeles)]

== Viited ==
{{Viited |26em}}

== Kirjandus ==
* {{cite book | last= Semenov | first = Konstantin. | title = Püha Jumalasünnitaja Märgi Kirik (Dubrovitsõ): Pildigalerii}} / Семенов К.А. Церковь Знамения Пресвятой Богородицы в Дубровицах: Фотоальбом. // Podolsk.: РусГазИнжиниринг, 2011. – lk 96. (Vene ja inglise keeles)
* E.G. Filipovitš ''Dubrovitsi kiriku kohta ja mitte ainult selle kohta.'' / Филипович Э.Г. О Дубровицком храме и не только о нем. // Toim., 5., val. – Мoskva.: БЕЛМАКС, 2012. – lk 103. (Inglise ja vene keeles)
* Õigeusu kirikud (ajakiri) / Православные храмы. Путешествие по святым местам (журнал). – Мoskva., 2014. – № 92. – lk 31. (Vene keeles)
* {{netiviide 
| autor = 
| pealkiri = Elektrooniline õiguslik ja regulatiivne tehnilised dokumendid fond: Постановление Совета Министров РСФСР № 1327 от 30.08.1960 
| url = https://docs.cntd.ru/document/9012089
| väljaanne = kodeks.ru, АО «Кодекс»
| vaadatud = 20.02.2022
| keel = Vene keeles
| tsitaat = Кодекс
}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Church of the Theotokos of the Sign (Dubrovitsy)}}
* [https://dubrovitsy.tilda.ws/hram Kiriku ajaloolised artiklid ja arhiivifotod – ''Дубровицы. Музей, которого нет''] (Vene keeles)
* [https://www.youtube.com/channel/UC-4DM9UhM3vWCP9HFHsPyBQ/videos Otseülekanded kirikust – YouTube, Andrei Gritsõšin]

&lt;div class=&quot;tleft&quot; style=&quot;clear:none&quot;&gt;{{portaal|Religioon|P_christianity.svg}}&lt;/div&gt;
&lt;div class=&quot;tleft&quot; style=&quot;clear:none&quot;&gt;{{portaal|Arhitektuur|Géode V 3 1.gif}}&lt;/div&gt;

{{JÄRJESTA:Venemaa kirikud }}
[[Kategooria:Venemaa kirikud]]
[[Kategooria:Moskva kirikud‎]]</text>
      <sha1>a98s8i4y3d2ij596uj7u2ou7o5c7mx5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171906</id>
      <parentid>6171865</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T13:23:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Arhitektuur */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20977" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}{{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}}
{{Kirik
|Nimi = Znamenskaja kirik
|Omakeelne nimi = [[Vene keel|Vene]]: Церковь Знамения Пресвятой Богородицы в Дубровицах
|Pildinimi = Знаменская церковь в Дубровицах 01.jpg
|Pildiallkiri = Üldvaade peasissekäigu küljelt
|Pildisuurus = 
|Riik = {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Venemaa]]
|Asukoht = Dubrovitsõ küla 45&lt;br&gt;[[Podolsk|Podolski linnaosa]]&lt;br&gt;[[Moskva oblast|Moskva piirkond]]
|Ehituse algus = [[1690]]
|Ehituse lõpp = [[1704]]
|Sissepühitsemine = 11. veebruar (22. veeb.) 1704
|Esmamainimine = 1699
|Laiendatud =
|Kuuluvus =
|Laiuskoord = 55/26/28.67
|Pikkuskoord = 37/29/39.87
|Veel = '''Kiriku veebisait''': http://www.dubrovitsy-hram.ru| http://www.dubrovitsy-hram.ru
}}
[[File:План Церкви Знамения.jpg|thumb|260px|Jumalaema Ennusmärgi kiriku põhiplaan М. Krasovski teosest &quot;Очерк истории московского периода древне-русского церковного зодчества&quot; (1911)]]
{{Kaart
 | allikad={{Kaart/OSM|Q4192815}}
 | suum=17
 | laius = 260
 | kõrgus = 350
 | objektid=
   {{Kaart/Marker|55.441345, 37.494618|värv=#ff0000|tähis=religious-christian|suurus=large}}
 | tekst=Znamenskaja kirik (klõpsake mind)
}}
{{Asendikaart
|Venemaa (Euroopa)
|silt = Dubrovitsõ
|lat = 55/26/
|long = 37/29/
|paigutus = paremal
|laius = 260
|punkti_suurus = 8
|taust = #FEFEE9
|ujuvjoondus = paremal 
|seletus = Dubrovitsõ Venemaa Euroopa osa kaardil
}}
'''Jumalaema Ennusmärgi kirik''' ([[vene keel]]es Церковь Знамения Пресвятой Богородицы в Дубровицах) [[Dubrovitsõ]]s ehk '''Dubrovitsõ Znamenskaja kirik''' on [[Jumalasünnitaja]]le pühitsetud [[Kirik (pühakoda)|kirik]] [[Vene Õigeusu Kirik]]u [[Moskva]] metropoolia [[Podolsk]]i piiskopkonnas, arhitektuurimälestis 17. sajandist ja nn [[Golitsõnite barokk|Golitsõnite baroki]] silmapaistev näide. Kiriku eestseisja on [[Preester|ülempreester]] Andrei Gritsõšin.

Kirik asub Dubrovitsõ mõisas Podolski linnaosas [[Moskva oblast]]is, umbes 36 km kaugusel Moskva kesklinnast. Kirik on osa Dubrovitsõ mõisa arhitektuuriansamblist, mis kunagi kuulus [[Morozovid|Morozovit]]e, [[Golitsõn|Golitsõnite]] ja Dmitrievite-Mamonovite kuulsate aadliperekondadele. Alates 1960. aastast kuulub Znamenskaja kirik koos Dubrovitsõ aadlimõisa Venemaa kultuuripärandi nimistusse.{{sfn|Кодекс|, № 1327 от 30.08.1960|}}

== Ajalugu ==
[[Pilt:Boris Alexeevich Golitsyn.jpg|left|thumb|Boriss Aleksejevitš Golitsõn]]
1627. aastal Dubrovitsõ mõisa mainiti esmakordselt kui [[bojaar]] Ivan Vassiljevitš Morozovi (1627–1629) vara. Morozov korduvalt juhtis bojaar komisjoni juhtimise Moskvaga puudumisel on kuningas. Dubrovitsis, Morozovi all, oli bojaar õu, lehmalaud, mitu sulaste suvilat ja puukirik prohvet [[Eelija]] nimel. Kirikus oli [[kellatorn]].&lt;ref&gt;{{cite book |last = Semenov |first =Konstantin |title = Püha Jumalasünnitaja Märgi Kirik (Dubrovitsõ): Pildigalerii |date = 2011 |page = 7}}&lt;/ref&gt;

1655. aastal pärast Ivan Morozovi surma kuulus Dubrovitsõ mõis tema tütrele Aksinjale. Ta abiellus bojaar Ivan Andrejevitš Golitsõniga († 1685). Dubrovitsis algas suur ehitus. 1662. aastal 31. detsembril (10. jaanuaril) pühitseti mõisas uus puukirik prohvet Eelija nimel.&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 9.&lt;/ref&gt;

1688. aastal ostis Dubrovitsõ mõisa noore tsareevitši (kuninga poja) [[Peeter I|Peetruse]] (1672–1725) mentor Boriss Aleksejevitš Golitsõn (1654–1714). 22. juulil (1. augustil) 1690 alustas bojaar Boriss Golitsõn [[Kuningas|tsaar]] [[Peeter I]] rahalise abiga Dubrovitsõsse [[barokk]]stiilis kivikiriku ehitamist. Tsaar Peeter I oli kohal kiriku esimese kivi asetamisel. Dubrovitsist pärit puukirik koliti naaberkülla Lemešovosse.&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 10.&lt;/ref&gt;

Kirik asub neeme kõrgel kaldal, mis on moodustatud [[Desna]] ja [[Pahra]] jõgede ühinemiskohast. Uue kiriku ehitamiseks valiti kohalik valge kivi. Selle eelised on töötlemise lihtsus ja samal ajal vastupidavus, mis võimaldab teil luua ilusaid dekoratiivseid nikerdusi.

Tänaseni ei ole säilinud teave kiriku disaineri ja ehitajate kohta. On teada, et kodu- ja välismaised meistrid töötasid arhitektuurilise meistriteose loomisel.

Töö sai valmis 1699. aastal, kuid alles viis aastat hiljem pühitseti kirik sisse. Hilinemise põhjuseks on see, et kirik osutus nii ebatavaliseks ja õigeusu traditsioonidest kaugel, et [[patriarh]] Andrian keeldus seda pühitsemast. Pärast tema surma pühitses kiriku 11. veebruaril (22. veebruaril) 1704. aastal [[metropoliit]] [[Rjazan]]i ja [[Murom]] Stefan (Javorski) tsaar Peeter I ja tema poja tsareevitš Aleksei juuresolekul.
Kuningas andis kirikule üle kallid [[Liturgia|liturgilised]] nõud. Peole olid kutsutud kõik kohalikud elanikud ja pidu kestis 7 päeva.&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 12.&lt;/ref&gt;

Keskel XVIII sajandil edelas kirik ehitati kolmeastmeline kellatorn.
1780. aastatel pühitseti seal soe kirik [[Pühak|Pühakute]] Adriani ja Natalia nimel.

Suvel 1787. aastal külastas [[keisrinna]] [[Katariina II]] (1729–1796) Dubrovitsit, et osta mõis ja esitada see oma lemmik Aleksandr Matvejevitš Dmitriev-Mamonovile (1758–1803). 1820. aastatel hakkas Aleksandr palee stiilis [[klassitsism]]i ümber ehitama. Pärast Aleksandri surma päris Dubrovitsõ mõisa tema poeg Matvei. [[Krahv]] Matvei Aleksandrovitš Dmitriev-Mamonov (1790–1863) oli üks Venemaa aatelisemaid ja rikkamaid inimesi. Matvei all loodi kirikust kirdesse kinkas ja sellele istutati akaatsiad. Pärast [[1812. aasta Vene-Prantsuse sõda|Isamaasõda 1812]]. aastal korraldati kinkel igal aastal mälestusteenistus [[Borodino lahing]]us hukkunutele.&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 27.&lt;/ref&gt;

Matvei elas Dubrovitsis kuni 1825. aasta keskpaigani. [[Autokraatia]] reformimisele suunatud salaorganisatsiooni liikmena arreteeriti Matvei, kuulutati ta hulluks ja pandi eestkoste alla. Ajal, mil krahv oli hoole alla Moskvas, toimus esimene restaureerimine (1848–1850) kirikus. Restaureerimistöid juhendas arhitekt Fjodor Fjodorovitš Richter (1808–1868). Ta püüdis kirikut &quot;vana vene&quot; stiilis ümber teha. Ladina luuletused asendati kirikuslaavi tekstidega. Renoveeritud kiriku pühitses 27. augustil (8. septembril) 1850 metropoliit Moskva ja [[Kolomna]] Filaret (Drozdov).&lt;ref name = &quot;Sem–1&quot;&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 28.&lt;/ref&gt;

1863. aastal sai Dubrovitsõ omanikuks [[vürst]] Sergei Mihhailovitš [[Golitsõn]] (1843–1915). Omades tohutut varandust, pühendus ta ühiskondlikule tegevusele ja heategevusele. Sel ajal alustati mõisas palju ehitust. Uuendati paleed ja [[Prantsuse park|mõisaparki]]. Osa kinnistust anti suvilate kätte. Kirik oli perekond Golitsõni perekonna kirik.

Pärast 1917. aasta [[Oktoobrirevolutsioon]]i tegutses kirik üle kümne aasta, kuni 1929. aastal jumalateenistused selles peatusid. 1931. aasta septembris lasti kellatorn õhku. Kirik tugevalt kannatada 1930. aastatel, paljud skulptuurid pühakute ja inglite kujud on kahjustatud. Aastatel 1930–1990 oli kiriku sulgemise periood.&lt;ref name = &quot;Sem–2&quot;&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 29.&lt;/ref&gt;

Augustis 1960 tunnistati kõik Dubrovitsõ mõisa hooned arhitektuurimälestisteks ja võeti riigi kaitse alla.&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 6.&lt;/ref&gt;

1961. aastal viidi Üleliiduline Loomakasvatuse Instituut Moskvast Dubrovitsõsse. Kirik läks selle institutsiooni jurisdiktsiooni alla. Kiriku ruume kasutas instituut laona. 1967–1972 restaureerimistööde käigus taastati palee ja kõrvalhooned ning mitukümmend aastat veninud kiriku restaureerimine jäi lõpetamata. 1990. aastal tagastati kirik usklikele.&lt;ref name = &quot;Sem–2&quot; /&gt;

Aastatel 2002–2003 toimusid restaureerimistööd ettevalmistamisel 300. aastapäeva kirikus. Uuendati kiriku sisemust, taastati marmorist põrand ja haljastati kirikuga külgnev territoorium. Kuppel rist taastati, vana mädanenud kroon asendati uuega. Kiriku lähedal asuv kinkas oli varustatud ja selle kohale paigutati vaateplatvorm. Kiriku sees restaureeriti kõrge reljeefiga kompositsioone ja skulptuure, taastati ladinakeelsed salmid seintel, taastati [[ikonostaas]] ja [[Kooriruum|koorid]].&lt;ref name = &quot;Sem–2&quot; /&gt; Ikoonid taastati Moskva Riigi Ajaloomuuseumi töökojas ja [[Tretjakovi galerii]] töökojas.&lt;ref&gt; {{cite journal |title = Õigeusu kirikud (ajakiri) |journal = Православные храмы (журнал) |date = 2014 |issue = 92 |page = 13 lk}}&lt;/ref&gt;

== Arhitektuur ==
Kirik on ehitatud [[Golitsõnite barokk]]stiilis. Kiriku põhiplaan on võrdhaarse risti kujuline, mille iga haru lõpeb neliksiiruga. Hoone kuju moodustab [[oktogoon kuubil]] (''восьмерик на четверике''). Kupli asemel tipneb kirik metallist kullatud krooniga, mis lahkneb täiesti vene traditsioonist&lt;ref&gt; Õigeusu kirikud (ajakiri). – 92 (2014). lk 15.&lt;/ref&gt;. Koos kupliga on kiriku kõrgus üle neljakümne meetri maapinnast.

Esimene korrus on kõrgel vundamendil; kirikul on ka kelder. Kõrget alus ümbritseb avatud veranda, mida piirab nikerdustega [[parapett]]. Kirikul on neli laia lehekujulist treppi, mis viivad uste juurde. Kirikul on kolm sissepääsu läänes (peasissekäik), põhjas ja lõunas. Idaseinas on ukse asemel nišš, milles asus puidust [[Krutsifiks]] flankeerivate Jumalaema ja [[apostel]] [[Johannes (apostel)|Johannes]]e kujudega (praegu on krutsifiks kiriku sees, ikonostaasi lähedal).&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 13.&lt;/ref&gt;

Ehitise esimese korruse seinad on kaetud rustikaga ja teemantkvaadritega, sealhulgas uksi ja aknaid ümbritsevad sambad. Ülemisi aknaid kaunistavad viinapuu-, voluut- ja merikarbidekooriga sambad. Kiriku [[fassaad]] on rikkalikult kaunistatud: kivist raiutud keerud ja kurvlevad väädid, eksootilised lilled ja puuviljad, akantuselehed ja merikarbid ümber keerubipeade ja täispikkuses inglifiguuride; enamik neist ornamentidest olid Venemaa kunstis uued.&lt;ref name = &quot;kirik–1&quot;&gt; Õigeusu kirikud (ajakiri). – 92 (2014). lk 5.&lt;/ref&gt; Keeruka kujuga, voluutide ja kurvidega [[frontoon|frontoonidel]] on petikaknad, igal frontooniviilul on keerubipea ja kolm inglifiguuri. Kuulikujulistel pjedestaalidel katusel seisavad kaheksa inglit, kes hoiavad käes Kristuse kannatusriistu (''arma Christi''). Kirikut kaunistavad täispikad kivikujud on õigeusu arhitektuuris pigem haruldane.&lt;ref name = &quot;kirik–1&quot; /&gt;

Peasissekäigu juures on kaks kiviskulptuuri, vasakul Johannes Kuldsuu, paremal Gregorius Nazianzist, ja sissepääsu kohal, läänepoolse eeskoja katusel on Vassili Suur. Kaheksa apostlikuju seisavad oktogooni servadel katusel, akende lähedal, kandes raamatuid ja kannatusriistu (praeguseks on paljud atribuudid hävinud). Sokli nurkadel on tänapäeva üsna kahjustatud evangelistikujud: [[Markus]] lõviga, [[Luukas]] härjaga, [[Matteus]] ingliga, Johannes kotkaga.

==== Interjöör ====
Kiriku sisemus on rikkalikult kaunistatud paljude reljeef kompositsioonide, ladinakeelsete tekstide, puidust nikerdatud ikonostaasi ja kooriga barokkstiilis.

Esimene asi, mis köidab kiriku sees tähelepanu, on poolringikujulised [[Kaar (arhitektuur)|kaared]]. Neljal kaarega sambal on reljeeffiguurid: idaseinal ikonostaasist paremal – [[Joosep (Maarja abikaasa)|Joosep]], liiliaõis käes; vasakule – Jumalaema, kes tõi Imiku [[Jeesus]] templisse. Läänemüüril – Püha Prohvetinna Anna ja Õige Siimeon, kes hoiab süles Imiku [[Jeesus|Kristust]].&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 17.&lt;/ref&gt;

[[Nurgatromp]]etid sisaldavad pilvedes ja inglitega ümbritsetud evangelistide pilte: paremal ikonostaasi kohal – Matteus ingliga, vasakul – Johannes kotkaga; vastasküljel – Luukas härjaga ja Markus lõviga. Evangeliste on kujutatud istumas ja [[Evangeelium]]i kirjutamas.

Kiriku kaunistamise eripära on ladina tekstid, mis on paigutatud [[kartušš]]idesse. Dekoratiivkartuššide külgedel istuvad mängulised inglid.

Kompositsioonid võtavad torni sees olulise osa ruumist [[Piibel|Piibli]] teemadel. Idaseinal, ikonostaasi kohal, on [[Jeesuse ristilöömine|&quot;Ristilöömise&quot;]] stseen. &quot;Ristilöömise&quot; kohal on kompositsioon &quot;[[Ülestõusmine|Jeesuse ülestõusmine]] surnuist ja taevasseminek&quot;. Veelgi kõrgemal on stseen &quot;[[Maarja]] kroonimine&quot;. Idaseina ülaosas on vägede [[jumal]]a kuju, keda toetavad kaks inglit. Akende vahel on inglite kujud, kes kannavad Kristuse kannatuse instrumente. Lääneseinal, kooride kohal, on stseen &quot;[[Okaskroon]]i panemine&quot;; põhjakaare kohal – stseen &quot;[[Ladina rist|Risti]] kandmine&quot;, lõunakaare kohal – stseen &quot;Matusetseremoonia&quot;.

Kiriku seinu kaunistavad kipsist valmistatud skulptuurid. Akende vahel on kuue prohveti skulptuurid: &quot;Ristilöömisest&quot; vasakul on kuningas [[Taavet]] koos [[harf]]iga, paremal kuningas Saalomon koos [[Skepter|skeptriga]]. Prohvetid [[Mooses]] Pakti tabletega ja Eelija koos vööga on kujutatud vastavalt põhja- ja lõunamüüril. Läänepoolsel seinal on [[Vana Testament|Vana Testamendi]] ülempreestrite skulptuurid: Sakarja koos kirjarulliga ja [[Aaron]] [[suitsuti]]ga käes.&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 20.&lt;/ref&gt;

Erinevate skulptuuride, kõrgete reljeefide ja tekstide arv torniseinte väikesel pinnal on suurem kui Euroopa kirikutes.

Lääneserva ülaosas on kaheastmelised koorid. Need on täielikult kaetud peenete kullatud nikerdustega. Neljaastmeline ikonostaas on hästi säilinud. Ikonostaasi kaunistus hõlmab erinevaid taimemustreid ja mõnes kohas on inglite skulptuurseid pilte. Ikonostaas on täis iidseid ikoone, mida ümbritsevad kullatud nikerdused. Ikoonid on ideaalses kooskõlas ikonostaasi nikerdatud osaga. Kirikus austatakse eriti puuskulptuurset Krutsifiksi – see on juba üle kolmesaja aasta vana.&lt;ref&gt; Õigeusu kirikud (ajakiri). – 92 (2014). lk 12.&lt;/ref&gt; Kõige austusväärne ikoon on Jumalaema &quot;Märk&quot;.

Kiriku [[narteks]] eristub selle kaunistamise lihtsusest. Seinte reljeefsele kaunistusele pole isegi vihjet ja kogu ilu peitub ainult seinte ja võlvide pindade elegantses kombinatsioonis. Valgus kõigis kolmes esikus tungib läbi kahe paari suurte akende ja klaasukse.

== Pilte ==
&lt;gallery&gt;
Pilt:Церковь Божией Матери «Знамение»Интерьер.jpg |Kiriku sisemus
Pilt:P6211309 (2).jpg |Kiriku väline kaunistus
Pilt:Дубровицы-01876.jpg |Peasissekäigu juures on kaks valget kivikuju
Pilt:Дубровицы.JPG |Vaade kirikule Dubrovitsõ mõisast
Pilt:Vadimrazumov copter - Dubrovitsy 2.jpg |Panoraamvaade. [https://yandex.com/maps/-/CCUiRVQK2A Dubrovitsõ kaardil Yandex.Maps]
&lt;/gallery&gt;

== Kronoloogia ==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:left&quot;
|+ Esitatakse kiriku lühiajalugu ja sellega seotud sündmuste loend
! colspan=2 | Peamised sündmused ja muud elusündmused
|-
! style=&quot;width: 15%&quot; |Kuupäev
! Sündmus
|-
| 1627 || Dubrovitsõ mõisat mainiti esmakordselt kui bojaar I. V. Morozovi vara.
|-
| 1655 || Pärast bojaar I.V. Morozovi surma kuulus mõis tema tütrele Aksinjale.
|-
| 1662 &lt;br&gt; 31. detsembril &lt;br&gt; (10. jaanuaril) || Mõisas on pühitsetud uus puukirik prohvet Eelija nimel.
|-
| 1688 || Dubrovitsõ ostis noore Peeter I mentor B.A. Golitsõn.
|-
| 1690 &lt;br&gt; 22. juulil &lt;br&gt; (1. augustil) || Bojaar B.A. Golitsõn alustab kivikiriku ehitamist. Tsaar Peeter I on kohal kiriku esimese kivi asetamisel. &lt;br&gt; Puukirik viidi Lemešovo külla.
|-
| 1699 || Kivikiriku ehitus on lõpetatud.
|-
| 1704 &lt;br&gt; 11. (22.) veebruaril || Kiriku pühitses ülempiiskop Stefan (Javorski).
|-
| 1750–1753 || B. A. Golitsõni lapselapse Sergei Aleksejevitši ajal ehitati mõisahoone ümber paleeks, ehitati hobuhoov ja kõrvalhooned.
|-
| 1781 || Dubrovitsõ ostis vürst [[Grigori Potjomkin|Grigori Aleksandrovitš Potjomkin]] (1739–1791).&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 26.&lt;/ref&gt;
|-
| 1787 &lt;br&gt; 23. juunil &lt;br&gt; (4. juulil) || Keisrinna Katariina II külastas Dubrovitsit.
|-
| 1788 &lt;br&gt; detsember || Mõisa omanikuks sai keisrinna Katariina II lemmik A.M. Dmitriev-Mamonov.
|-
| 1803 || Pärast krahv A. M. Dmitriev-Mamonovi surma pärandas pärandvara tema poeg, 13-aastane Matvei.
|-
| 1812 &lt;br&gt; 10. (23.) oktoobril &lt;br&gt; || Dubrovitsõt külastasid prantsuse ratsaväed [[Napoleon I|Napoleoni]] [[marssal]], [[Napoli]] kuningas [[Joachim Murat]]i juhtimisel. &lt;br&gt; Kirik pole kannatanud.&lt;ref&gt; Õigeusu kirikud (ajakiri). – 92 (2014). lk 9.&lt;/ref&gt;
|-
| 1848–1850 || Kirik restaureeriti akadeemik F.F. Richteri juhendamisel.
|-
| 1850 &lt;br&gt; 27. augustil &lt;br&gt; (8. septembril) || Renoveeritud kiriku pühitsemise viis läbi Moskva metropoliit Filaret (Drozdov). &lt;br&gt; 
5. septembril (18. septembril) külastasid kirikut [[prints]]id Nikolai Nikolajevitš Romanov (1856-1929) &lt;br&gt; ja Mihhail Nikolajevitš Romanov (1832–1909).&lt;ref name = &quot;Sem–1&quot; /&gt;
|-
| 1864 || Pärast M.A. Dmitriev-Mamonovi surma kuulus vürst S.M. Golitsõnile Dubrovitsõ.
|-
| 1915 || Dubrovitsi omanikust sai S.M. Golitsõni neljas naine, vürstinna A.A.Golitsõna (neiuna Kutuševa).
|-
| 1929 || Kõik preestrid aeti Dubrovitsõ territooriumil kodudest välja.
|-
| 1930 || Otsustati Dubrovitsõ kirik jäädavalt sulgeda. Alustati [[Kell (helitekitaja)|kellade]] eemaldamist kellatornist. &lt;br&gt; Viimane kiriku rektor preester Mihhail Andrejevitš Poretski arreteeriti ja saadeti pagendusse [[Semej|Semipalatinski]] linna ([[Kasahstan]]).&lt;ref name = &quot;Sem–2&quot; /&gt;
|-
| 1931 &lt;br&gt; september || Kellatorn lasti õhku. Plahvatus hävitas kiriku vundamendi.
|-
| 1941 &lt;br&gt; september || [[Fašism|Fašistliku]] [[Moskva lahing|rünnaku ajal Moskva]] vastu kaevandati kirik. Pealinna kaitses läbimurret ei toimunud. &lt;br&gt; Kirik pole kannatanud.&lt;ref&gt; Õigeusu kirikud (ajakiri). – 92 (2014). lk 10.&lt;/ref&gt;
|-
| 1960 &lt;br&gt; august || Kirik, kõik hooned ja mõisapark on tunnistatud vabariikliku tähtsusega arhitektuurimälestisteks ja võetakse kaitse alla.
|-
| 1961 || Üleliiduline Loomakasvatuse Instituut viidi Moskvast Dubrovitsõsse. Kirik läks selle institutsiooni jurisdiktsiooni alla. Kirikus oli ladu.
|-
| 1990 &lt;br&gt; oktoober || Kirik tagastati koguduseliikmetele. Kiriku rektoriks sai ülempreester Sergi Pozorov.
|-
| 1999 &lt;br&gt; 2. novembril || Kiriku rektoriks sai preester Aleksandr Katkov.
|-
| 2002–2003 || Kiriku 300. aastapäeva ettevalmistamisel käivad restaureerimistööd. &lt;br&gt; Kiriku sisustus taastati, ladina keeles salmid tagastati müüridele.
|-
| 2004 &lt;br&gt; detsember || Kiriku rektoriks sai ülempreester Andrei Gritsõšin.
|-
| 2009 &lt;br&gt; 7. oktoobril || Maailma Mälestusfond on lisanud kiriku hävimisohus olevate alade nimekirja.&lt;ref name = &quot;Sem–2&quot; /&gt;
|-
| 2010 || Kirik sai restaureerimistöödeks toetust USA Suursaadikute Fondist Kultuuripärandi Säilitamiseks.
|-
| 2029 &lt;br&gt; 22. veebruaril || Kirik tähistab oma 325. aastapäeva.
|}

== Vaata ka ==
* [[Vene Õigeusu Kirik]]
* [[Moskva barokk]]
* [https://en.wikisource.org/wiki/1911_Encyclopædia_Britannica/Golitsuin,_Boris_Aleksyeevich Boriss Aleksejevitš Golitsõn (inglise keeles)]

== Viited ==
{{Viited |26em}}

== Kirjandus ==
* {{cite book | last= Semenov | first = Konstantin. | title = Püha Jumalasünnitaja Märgi Kirik (Dubrovitsõ): Pildigalerii}} / Семенов К.А. Церковь Знамения Пресвятой Богородицы в Дубровицах: Фотоальбом. // Podolsk.: РусГазИнжиниринг, 2011. – lk 96. (Vene ja inglise keeles)
* E.G. Filipovitš ''Dubrovitsi kiriku kohta ja mitte ainult selle kohta.'' / Филипович Э.Г. О Дубровицком храме и не только о нем. // Toim., 5., val. – Мoskva.: БЕЛМАКС, 2012. – lk 103. (Inglise ja vene keeles)
* Õigeusu kirikud (ajakiri) / Православные храмы. Путешествие по святым местам (журнал). – Мoskva., 2014. – № 92. – lk 31. (Vene keeles)
* {{netiviide 
| autor = 
| pealkiri = Elektrooniline õiguslik ja regulatiivne tehnilised dokumendid fond: Постановление Совета Министров РСФСР № 1327 от 30.08.1960 
| url = https://docs.cntd.ru/document/9012089
| väljaanne = kodeks.ru, АО «Кодекс»
| vaadatud = 20.02.2022
| keel = Vene keeles
| tsitaat = Кодекс
}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Church of the Theotokos of the Sign (Dubrovitsy)}}
* [https://dubrovitsy.tilda.ws/hram Kiriku ajaloolised artiklid ja arhiivifotod – ''Дубровицы. Музей, которого нет''] (Vene keeles)
* [https://www.youtube.com/channel/UC-4DM9UhM3vWCP9HFHsPyBQ/videos Otseülekanded kirikust – YouTube, Andrei Gritsõšin]

&lt;div class=&quot;tleft&quot; style=&quot;clear:none&quot;&gt;{{portaal|Religioon|P_christianity.svg}}&lt;/div&gt;
&lt;div class=&quot;tleft&quot; style=&quot;clear:none&quot;&gt;{{portaal|Arhitektuur|Géode V 3 1.gif}}&lt;/div&gt;

{{JÄRJESTA:Venemaa kirikud }}
[[Kategooria:Venemaa kirikud]]
[[Kategooria:Moskva kirikud‎]]</text>
      <sha1>eq3lgqdkg4v9t2q95wy0qzz5prur2k0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171907</id>
      <parentid>6171906</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T13:24:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Arhitektuur */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21045" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}{{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}}
{{Kirik
|Nimi = Znamenskaja kirik
|Omakeelne nimi = [[Vene keel|Vene]]: Церковь Знамения Пресвятой Богородицы в Дубровицах
|Pildinimi = Знаменская церковь в Дубровицах 01.jpg
|Pildiallkiri = Üldvaade peasissekäigu küljelt
|Pildisuurus = 
|Riik = {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Venemaa]]
|Asukoht = Dubrovitsõ küla 45&lt;br&gt;[[Podolsk|Podolski linnaosa]]&lt;br&gt;[[Moskva oblast|Moskva piirkond]]
|Ehituse algus = [[1690]]
|Ehituse lõpp = [[1704]]
|Sissepühitsemine = 11. veebruar (22. veeb.) 1704
|Esmamainimine = 1699
|Laiendatud =
|Kuuluvus =
|Laiuskoord = 55/26/28.67
|Pikkuskoord = 37/29/39.87
|Veel = '''Kiriku veebisait''': http://www.dubrovitsy-hram.ru| http://www.dubrovitsy-hram.ru
}}
[[File:План Церкви Знамения.jpg|thumb|260px|Jumalaema Ennusmärgi kiriku põhiplaan М. Krasovski teosest &quot;Очерк истории московского периода древне-русского церковного зодчества&quot; (1911)]]
{{Kaart
 | allikad={{Kaart/OSM|Q4192815}}
 | suum=17
 | laius = 260
 | kõrgus = 350
 | objektid=
   {{Kaart/Marker|55.441345, 37.494618|värv=#ff0000|tähis=religious-christian|suurus=large}}
 | tekst=Znamenskaja kirik (klõpsake mind)
}}
{{Asendikaart
|Venemaa (Euroopa)
|silt = Dubrovitsõ
|lat = 55/26/
|long = 37/29/
|paigutus = paremal
|laius = 260
|punkti_suurus = 8
|taust = #FEFEE9
|ujuvjoondus = paremal 
|seletus = Dubrovitsõ Venemaa Euroopa osa kaardil
}}
'''Jumalaema Ennusmärgi kirik''' ([[vene keel]]es Церковь Знамения Пресвятой Богородицы в Дубровицах) [[Dubrovitsõ]]s ehk '''Dubrovitsõ Znamenskaja kirik''' on [[Jumalasünnitaja]]le pühitsetud [[Kirik (pühakoda)|kirik]] [[Vene Õigeusu Kirik]]u [[Moskva]] metropoolia [[Podolsk]]i piiskopkonnas, arhitektuurimälestis 17. sajandist ja nn [[Golitsõnite barokk|Golitsõnite baroki]] silmapaistev näide. Kiriku eestseisja on [[Preester|ülempreester]] Andrei Gritsõšin.

Kirik asub Dubrovitsõ mõisas Podolski linnaosas [[Moskva oblast]]is, umbes 36 km kaugusel Moskva kesklinnast. Kirik on osa Dubrovitsõ mõisa arhitektuuriansamblist, mis kunagi kuulus [[Morozovid|Morozovit]]e, [[Golitsõn|Golitsõnite]] ja Dmitrievite-Mamonovite kuulsate aadliperekondadele. Alates 1960. aastast kuulub Znamenskaja kirik koos Dubrovitsõ aadlimõisa Venemaa kultuuripärandi nimistusse.{{sfn|Кодекс|, № 1327 от 30.08.1960|}}

== Ajalugu ==
[[Pilt:Boris Alexeevich Golitsyn.jpg|left|thumb|Boriss Aleksejevitš Golitsõn]]
1627. aastal Dubrovitsõ mõisa mainiti esmakordselt kui [[bojaar]] Ivan Vassiljevitš Morozovi (1627–1629) vara. Morozov korduvalt juhtis bojaar komisjoni juhtimise Moskvaga puudumisel on kuningas. Dubrovitsis, Morozovi all, oli bojaar õu, lehmalaud, mitu sulaste suvilat ja puukirik prohvet [[Eelija]] nimel. Kirikus oli [[kellatorn]].&lt;ref&gt;{{cite book |last = Semenov |first =Konstantin |title = Püha Jumalasünnitaja Märgi Kirik (Dubrovitsõ): Pildigalerii |date = 2011 |page = 7}}&lt;/ref&gt;

1655. aastal pärast Ivan Morozovi surma kuulus Dubrovitsõ mõis tema tütrele Aksinjale. Ta abiellus bojaar Ivan Andrejevitš Golitsõniga († 1685). Dubrovitsis algas suur ehitus. 1662. aastal 31. detsembril (10. jaanuaril) pühitseti mõisas uus puukirik prohvet Eelija nimel.&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 9.&lt;/ref&gt;

1688. aastal ostis Dubrovitsõ mõisa noore tsareevitši (kuninga poja) [[Peeter I|Peetruse]] (1672–1725) mentor Boriss Aleksejevitš Golitsõn (1654–1714). 22. juulil (1. augustil) 1690 alustas bojaar Boriss Golitsõn [[Kuningas|tsaar]] [[Peeter I]] rahalise abiga Dubrovitsõsse [[barokk]]stiilis kivikiriku ehitamist. Tsaar Peeter I oli kohal kiriku esimese kivi asetamisel. Dubrovitsist pärit puukirik koliti naaberkülla Lemešovosse.&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 10.&lt;/ref&gt;

Kirik asub neeme kõrgel kaldal, mis on moodustatud [[Desna]] ja [[Pahra]] jõgede ühinemiskohast. Uue kiriku ehitamiseks valiti kohalik valge kivi. Selle eelised on töötlemise lihtsus ja samal ajal vastupidavus, mis võimaldab teil luua ilusaid dekoratiivseid nikerdusi.

Tänaseni ei ole säilinud teave kiriku disaineri ja ehitajate kohta. On teada, et kodu- ja välismaised meistrid töötasid arhitektuurilise meistriteose loomisel.

Töö sai valmis 1699. aastal, kuid alles viis aastat hiljem pühitseti kirik sisse. Hilinemise põhjuseks on see, et kirik osutus nii ebatavaliseks ja õigeusu traditsioonidest kaugel, et [[patriarh]] Andrian keeldus seda pühitsemast. Pärast tema surma pühitses kiriku 11. veebruaril (22. veebruaril) 1704. aastal [[metropoliit]] [[Rjazan]]i ja [[Murom]] Stefan (Javorski) tsaar Peeter I ja tema poja tsareevitš Aleksei juuresolekul.
Kuningas andis kirikule üle kallid [[Liturgia|liturgilised]] nõud. Peole olid kutsutud kõik kohalikud elanikud ja pidu kestis 7 päeva.&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 12.&lt;/ref&gt;

Keskel XVIII sajandil edelas kirik ehitati kolmeastmeline kellatorn.
1780. aastatel pühitseti seal soe kirik [[Pühak|Pühakute]] Adriani ja Natalia nimel.

Suvel 1787. aastal külastas [[keisrinna]] [[Katariina II]] (1729–1796) Dubrovitsit, et osta mõis ja esitada see oma lemmik Aleksandr Matvejevitš Dmitriev-Mamonovile (1758–1803). 1820. aastatel hakkas Aleksandr palee stiilis [[klassitsism]]i ümber ehitama. Pärast Aleksandri surma päris Dubrovitsõ mõisa tema poeg Matvei. [[Krahv]] Matvei Aleksandrovitš Dmitriev-Mamonov (1790–1863) oli üks Venemaa aatelisemaid ja rikkamaid inimesi. Matvei all loodi kirikust kirdesse kinkas ja sellele istutati akaatsiad. Pärast [[1812. aasta Vene-Prantsuse sõda|Isamaasõda 1812]]. aastal korraldati kinkel igal aastal mälestusteenistus [[Borodino lahing]]us hukkunutele.&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 27.&lt;/ref&gt;

Matvei elas Dubrovitsis kuni 1825. aasta keskpaigani. [[Autokraatia]] reformimisele suunatud salaorganisatsiooni liikmena arreteeriti Matvei, kuulutati ta hulluks ja pandi eestkoste alla. Ajal, mil krahv oli hoole alla Moskvas, toimus esimene restaureerimine (1848–1850) kirikus. Restaureerimistöid juhendas arhitekt Fjodor Fjodorovitš Richter (1808–1868). Ta püüdis kirikut &quot;vana vene&quot; stiilis ümber teha. Ladina luuletused asendati kirikuslaavi tekstidega. Renoveeritud kiriku pühitses 27. augustil (8. septembril) 1850 metropoliit Moskva ja [[Kolomna]] Filaret (Drozdov).&lt;ref name = &quot;Sem–1&quot;&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 28.&lt;/ref&gt;

1863. aastal sai Dubrovitsõ omanikuks [[vürst]] Sergei Mihhailovitš [[Golitsõn]] (1843–1915). Omades tohutut varandust, pühendus ta ühiskondlikule tegevusele ja heategevusele. Sel ajal alustati mõisas palju ehitust. Uuendati paleed ja [[Prantsuse park|mõisaparki]]. Osa kinnistust anti suvilate kätte. Kirik oli perekond Golitsõni perekonna kirik.

Pärast 1917. aasta [[Oktoobrirevolutsioon]]i tegutses kirik üle kümne aasta, kuni 1929. aastal jumalateenistused selles peatusid. 1931. aasta septembris lasti kellatorn õhku. Kirik tugevalt kannatada 1930. aastatel, paljud skulptuurid pühakute ja inglite kujud on kahjustatud. Aastatel 1930–1990 oli kiriku sulgemise periood.&lt;ref name = &quot;Sem–2&quot;&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 29.&lt;/ref&gt;

Augustis 1960 tunnistati kõik Dubrovitsõ mõisa hooned arhitektuurimälestisteks ja võeti riigi kaitse alla.&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 6.&lt;/ref&gt;

1961. aastal viidi Üleliiduline Loomakasvatuse Instituut Moskvast Dubrovitsõsse. Kirik läks selle institutsiooni jurisdiktsiooni alla. Kiriku ruume kasutas instituut laona. 1967–1972 restaureerimistööde käigus taastati palee ja kõrvalhooned ning mitukümmend aastat veninud kiriku restaureerimine jäi lõpetamata. 1990. aastal tagastati kirik usklikele.&lt;ref name = &quot;Sem–2&quot; /&gt;

Aastatel 2002–2003 toimusid restaureerimistööd ettevalmistamisel 300. aastapäeva kirikus. Uuendati kiriku sisemust, taastati marmorist põrand ja haljastati kirikuga külgnev territoorium. Kuppel rist taastati, vana mädanenud kroon asendati uuega. Kiriku lähedal asuv kinkas oli varustatud ja selle kohale paigutati vaateplatvorm. Kiriku sees restaureeriti kõrge reljeefiga kompositsioone ja skulptuure, taastati ladinakeelsed salmid seintel, taastati [[ikonostaas]] ja [[Kooriruum|koorid]].&lt;ref name = &quot;Sem–2&quot; /&gt; Ikoonid taastati Moskva Riigi Ajaloomuuseumi töökojas ja [[Tretjakovi galerii]] töökojas.&lt;ref&gt; {{cite journal |title = Õigeusu kirikud (ajakiri) |journal = Православные храмы (журнал) |date = 2014 |issue = 92 |page = 13 lk}}&lt;/ref&gt;

== Arhitektuur ==
Kirik on ehitatud [[Golitsõnite barokk]]stiilis. Kiriku põhiplaan on võrdhaarse risti kujuline, mille iga haru lõpeb neliksiiruga. Hoone üldkuju moodustab [[oktogoon kuubil]] (''восьмерик на четверике''), kuid kuubi tahud on maskeeritud poolringjate eenduvate osadega. Kupli asemel tipneb kirik metallist kullatud krooniga, mis lahkneb täiesti vene traditsioonist&lt;ref&gt; Õigeusu kirikud (ajakiri). – 92 (2014). lk 15.&lt;/ref&gt;. Koos kupliga on kiriku kõrgus üle neljakümne meetri maapinnast.

Esimene korrus on kõrgel vundamendil; kirikul on ka kelder. Kõrget alus ümbritseb avatud veranda, mida piirab nikerdustega [[parapett]]. Kirikul on neli laia lehekujulist treppi, mis viivad uste juurde. Kirikul on kolm sissepääsu läänes (peasissekäik), põhjas ja lõunas. Idaseinas on ukse asemel nišš, milles asus puidust [[Krutsifiks]] flankeerivate Jumalaema ja [[apostel]] [[Johannes (apostel)|Johannes]]e kujudega (praegu on krutsifiks kiriku sees, ikonostaasi lähedal).&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 13.&lt;/ref&gt;

Ehitise esimese korruse seinad on kaetud rustikaga ja teemantkvaadritega, sealhulgas uksi ja aknaid ümbritsevad sambad. Ülemisi aknaid kaunistavad viinapuu-, voluut- ja merikarbidekooriga sambad. Kiriku [[fassaad]] on rikkalikult kaunistatud: kivist raiutud keerud ja kurvlevad väädid, eksootilised lilled ja puuviljad, akantuselehed ja merikarbid ümber keerubipeade ja täispikkuses inglifiguuride; enamik neist ornamentidest olid Venemaa kunstis uued.&lt;ref name = &quot;kirik–1&quot;&gt; Õigeusu kirikud (ajakiri). – 92 (2014). lk 5.&lt;/ref&gt; Keeruka kujuga, voluutide ja kurvidega [[frontoon|frontoonidel]] on petikaknad, igal frontooniviilul on keerubipea ja kolm inglifiguuri. Kuulikujulistel pjedestaalidel katusel seisavad kaheksa inglit, kes hoiavad käes Kristuse kannatusriistu (''arma Christi''). Kirikut kaunistavad täispikad kivikujud on õigeusu arhitektuuris pigem haruldane.&lt;ref name = &quot;kirik–1&quot; /&gt;

Peasissekäigu juures on kaks kiviskulptuuri, vasakul Johannes Kuldsuu, paremal Gregorius Nazianzist, ja sissepääsu kohal, läänepoolse eeskoja katusel on Vassili Suur. Kaheksa apostlikuju seisavad oktogooni servadel katusel, akende lähedal, kandes raamatuid ja kannatusriistu (praeguseks on paljud atribuudid hävinud). Sokli nurkadel on tänapäeva üsna kahjustatud evangelistikujud: [[Markus]] lõviga, [[Luukas]] härjaga, [[Matteus]] ingliga, Johannes kotkaga.

==== Interjöör ====
Kiriku sisemus on rikkalikult kaunistatud paljude reljeef kompositsioonide, ladinakeelsete tekstide, puidust nikerdatud ikonostaasi ja kooriga barokkstiilis.

Esimene asi, mis köidab kiriku sees tähelepanu, on poolringikujulised [[Kaar (arhitektuur)|kaared]]. Neljal kaarega sambal on reljeeffiguurid: idaseinal ikonostaasist paremal – [[Joosep (Maarja abikaasa)|Joosep]], liiliaõis käes; vasakule – Jumalaema, kes tõi Imiku [[Jeesus]] templisse. Läänemüüril – Püha Prohvetinna Anna ja Õige Siimeon, kes hoiab süles Imiku [[Jeesus|Kristust]].&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 17.&lt;/ref&gt;

[[Nurgatromp]]etid sisaldavad pilvedes ja inglitega ümbritsetud evangelistide pilte: paremal ikonostaasi kohal – Matteus ingliga, vasakul – Johannes kotkaga; vastasküljel – Luukas härjaga ja Markus lõviga. Evangeliste on kujutatud istumas ja [[Evangeelium]]i kirjutamas.

Kiriku kaunistamise eripära on ladina tekstid, mis on paigutatud [[kartušš]]idesse. Dekoratiivkartuššide külgedel istuvad mängulised inglid.

Kompositsioonid võtavad torni sees olulise osa ruumist [[Piibel|Piibli]] teemadel. Idaseinal, ikonostaasi kohal, on [[Jeesuse ristilöömine|&quot;Ristilöömise&quot;]] stseen. &quot;Ristilöömise&quot; kohal on kompositsioon &quot;[[Ülestõusmine|Jeesuse ülestõusmine]] surnuist ja taevasseminek&quot;. Veelgi kõrgemal on stseen &quot;[[Maarja]] kroonimine&quot;. Idaseina ülaosas on vägede [[jumal]]a kuju, keda toetavad kaks inglit. Akende vahel on inglite kujud, kes kannavad Kristuse kannatuse instrumente. Lääneseinal, kooride kohal, on stseen &quot;[[Okaskroon]]i panemine&quot;; põhjakaare kohal – stseen &quot;[[Ladina rist|Risti]] kandmine&quot;, lõunakaare kohal – stseen &quot;Matusetseremoonia&quot;.

Kiriku seinu kaunistavad kipsist valmistatud skulptuurid. Akende vahel on kuue prohveti skulptuurid: &quot;Ristilöömisest&quot; vasakul on kuningas [[Taavet]] koos [[harf]]iga, paremal kuningas Saalomon koos [[Skepter|skeptriga]]. Prohvetid [[Mooses]] Pakti tabletega ja Eelija koos vööga on kujutatud vastavalt põhja- ja lõunamüüril. Läänepoolsel seinal on [[Vana Testament|Vana Testamendi]] ülempreestrite skulptuurid: Sakarja koos kirjarulliga ja [[Aaron]] [[suitsuti]]ga käes.&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 20.&lt;/ref&gt;

Erinevate skulptuuride, kõrgete reljeefide ja tekstide arv torniseinte väikesel pinnal on suurem kui Euroopa kirikutes.

Lääneserva ülaosas on kaheastmelised koorid. Need on täielikult kaetud peenete kullatud nikerdustega. Neljaastmeline ikonostaas on hästi säilinud. Ikonostaasi kaunistus hõlmab erinevaid taimemustreid ja mõnes kohas on inglite skulptuurseid pilte. Ikonostaas on täis iidseid ikoone, mida ümbritsevad kullatud nikerdused. Ikoonid on ideaalses kooskõlas ikonostaasi nikerdatud osaga. Kirikus austatakse eriti puuskulptuurset Krutsifiksi – see on juba üle kolmesaja aasta vana.&lt;ref&gt; Õigeusu kirikud (ajakiri). – 92 (2014). lk 12.&lt;/ref&gt; Kõige austusväärne ikoon on Jumalaema &quot;Märk&quot;.

Kiriku [[narteks]] eristub selle kaunistamise lihtsusest. Seinte reljeefsele kaunistusele pole isegi vihjet ja kogu ilu peitub ainult seinte ja võlvide pindade elegantses kombinatsioonis. Valgus kõigis kolmes esikus tungib läbi kahe paari suurte akende ja klaasukse.

== Pilte ==
&lt;gallery&gt;
Pilt:Церковь Божией Матери «Знамение»Интерьер.jpg |Kiriku sisemus
Pilt:P6211309 (2).jpg |Kiriku väline kaunistus
Pilt:Дубровицы-01876.jpg |Peasissekäigu juures on kaks valget kivikuju
Pilt:Дубровицы.JPG |Vaade kirikule Dubrovitsõ mõisast
Pilt:Vadimrazumov copter - Dubrovitsy 2.jpg |Panoraamvaade. [https://yandex.com/maps/-/CCUiRVQK2A Dubrovitsõ kaardil Yandex.Maps]
&lt;/gallery&gt;

== Kronoloogia ==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:left&quot;
|+ Esitatakse kiriku lühiajalugu ja sellega seotud sündmuste loend
! colspan=2 | Peamised sündmused ja muud elusündmused
|-
! style=&quot;width: 15%&quot; |Kuupäev
! Sündmus
|-
| 1627 || Dubrovitsõ mõisat mainiti esmakordselt kui bojaar I. V. Morozovi vara.
|-
| 1655 || Pärast bojaar I.V. Morozovi surma kuulus mõis tema tütrele Aksinjale.
|-
| 1662 &lt;br&gt; 31. detsembril &lt;br&gt; (10. jaanuaril) || Mõisas on pühitsetud uus puukirik prohvet Eelija nimel.
|-
| 1688 || Dubrovitsõ ostis noore Peeter I mentor B.A. Golitsõn.
|-
| 1690 &lt;br&gt; 22. juulil &lt;br&gt; (1. augustil) || Bojaar B.A. Golitsõn alustab kivikiriku ehitamist. Tsaar Peeter I on kohal kiriku esimese kivi asetamisel. &lt;br&gt; Puukirik viidi Lemešovo külla.
|-
| 1699 || Kivikiriku ehitus on lõpetatud.
|-
| 1704 &lt;br&gt; 11. (22.) veebruaril || Kiriku pühitses ülempiiskop Stefan (Javorski).
|-
| 1750–1753 || B. A. Golitsõni lapselapse Sergei Aleksejevitši ajal ehitati mõisahoone ümber paleeks, ehitati hobuhoov ja kõrvalhooned.
|-
| 1781 || Dubrovitsõ ostis vürst [[Grigori Potjomkin|Grigori Aleksandrovitš Potjomkin]] (1739–1791).&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 26.&lt;/ref&gt;
|-
| 1787 &lt;br&gt; 23. juunil &lt;br&gt; (4. juulil) || Keisrinna Katariina II külastas Dubrovitsit.
|-
| 1788 &lt;br&gt; detsember || Mõisa omanikuks sai keisrinna Katariina II lemmik A.M. Dmitriev-Mamonov.
|-
| 1803 || Pärast krahv A. M. Dmitriev-Mamonovi surma pärandas pärandvara tema poeg, 13-aastane Matvei.
|-
| 1812 &lt;br&gt; 10. (23.) oktoobril &lt;br&gt; || Dubrovitsõt külastasid prantsuse ratsaväed [[Napoleon I|Napoleoni]] [[marssal]], [[Napoli]] kuningas [[Joachim Murat]]i juhtimisel. &lt;br&gt; Kirik pole kannatanud.&lt;ref&gt; Õigeusu kirikud (ajakiri). – 92 (2014). lk 9.&lt;/ref&gt;
|-
| 1848–1850 || Kirik restaureeriti akadeemik F.F. Richteri juhendamisel.
|-
| 1850 &lt;br&gt; 27. augustil &lt;br&gt; (8. septembril) || Renoveeritud kiriku pühitsemise viis läbi Moskva metropoliit Filaret (Drozdov). &lt;br&gt; 
5. septembril (18. septembril) külastasid kirikut [[prints]]id Nikolai Nikolajevitš Romanov (1856-1929) &lt;br&gt; ja Mihhail Nikolajevitš Romanov (1832–1909).&lt;ref name = &quot;Sem–1&quot; /&gt;
|-
| 1864 || Pärast M.A. Dmitriev-Mamonovi surma kuulus vürst S.M. Golitsõnile Dubrovitsõ.
|-
| 1915 || Dubrovitsi omanikust sai S.M. Golitsõni neljas naine, vürstinna A.A.Golitsõna (neiuna Kutuševa).
|-
| 1929 || Kõik preestrid aeti Dubrovitsõ territooriumil kodudest välja.
|-
| 1930 || Otsustati Dubrovitsõ kirik jäädavalt sulgeda. Alustati [[Kell (helitekitaja)|kellade]] eemaldamist kellatornist. &lt;br&gt; Viimane kiriku rektor preester Mihhail Andrejevitš Poretski arreteeriti ja saadeti pagendusse [[Semej|Semipalatinski]] linna ([[Kasahstan]]).&lt;ref name = &quot;Sem–2&quot; /&gt;
|-
| 1931 &lt;br&gt; september || Kellatorn lasti õhku. Plahvatus hävitas kiriku vundamendi.
|-
| 1941 &lt;br&gt; september || [[Fašism|Fašistliku]] [[Moskva lahing|rünnaku ajal Moskva]] vastu kaevandati kirik. Pealinna kaitses läbimurret ei toimunud. &lt;br&gt; Kirik pole kannatanud.&lt;ref&gt; Õigeusu kirikud (ajakiri). – 92 (2014). lk 10.&lt;/ref&gt;
|-
| 1960 &lt;br&gt; august || Kirik, kõik hooned ja mõisapark on tunnistatud vabariikliku tähtsusega arhitektuurimälestisteks ja võetakse kaitse alla.
|-
| 1961 || Üleliiduline Loomakasvatuse Instituut viidi Moskvast Dubrovitsõsse. Kirik läks selle institutsiooni jurisdiktsiooni alla. Kirikus oli ladu.
|-
| 1990 &lt;br&gt; oktoober || Kirik tagastati koguduseliikmetele. Kiriku rektoriks sai ülempreester Sergi Pozorov.
|-
| 1999 &lt;br&gt; 2. novembril || Kiriku rektoriks sai preester Aleksandr Katkov.
|-
| 2002–2003 || Kiriku 300. aastapäeva ettevalmistamisel käivad restaureerimistööd. &lt;br&gt; Kiriku sisustus taastati, ladina keeles salmid tagastati müüridele.
|-
| 2004 &lt;br&gt; detsember || Kiriku rektoriks sai ülempreester Andrei Gritsõšin.
|-
| 2009 &lt;br&gt; 7. oktoobril || Maailma Mälestusfond on lisanud kiriku hävimisohus olevate alade nimekirja.&lt;ref name = &quot;Sem–2&quot; /&gt;
|-
| 2010 || Kirik sai restaureerimistöödeks toetust USA Suursaadikute Fondist Kultuuripärandi Säilitamiseks.
|-
| 2029 &lt;br&gt; 22. veebruaril || Kirik tähistab oma 325. aastapäeva.
|}

== Vaata ka ==
* [[Vene Õigeusu Kirik]]
* [[Moskva barokk]]
* [https://en.wikisource.org/wiki/1911_Encyclopædia_Britannica/Golitsuin,_Boris_Aleksyeevich Boriss Aleksejevitš Golitsõn (inglise keeles)]

== Viited ==
{{Viited |26em}}

== Kirjandus ==
* {{cite book | last= Semenov | first = Konstantin. | title = Püha Jumalasünnitaja Märgi Kirik (Dubrovitsõ): Pildigalerii}} / Семенов К.А. Церковь Знамения Пресвятой Богородицы в Дубровицах: Фотоальбом. // Podolsk.: РусГазИнжиниринг, 2011. – lk 96. (Vene ja inglise keeles)
* E.G. Filipovitš ''Dubrovitsi kiriku kohta ja mitte ainult selle kohta.'' / Филипович Э.Г. О Дубровицком храме и не только о нем. // Toim., 5., val. – Мoskva.: БЕЛМАКС, 2012. – lk 103. (Inglise ja vene keeles)
* Õigeusu kirikud (ajakiri) / Православные храмы. Путешествие по святым местам (журнал). – Мoskva., 2014. – № 92. – lk 31. (Vene keeles)
* {{netiviide 
| autor = 
| pealkiri = Elektrooniline õiguslik ja regulatiivne tehnilised dokumendid fond: Постановление Совета Министров РСФСР № 1327 от 30.08.1960 
| url = https://docs.cntd.ru/document/9012089
| väljaanne = kodeks.ru, АО «Кодекс»
| vaadatud = 20.02.2022
| keel = Vene keeles
| tsitaat = Кодекс
}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Church of the Theotokos of the Sign (Dubrovitsy)}}
* [https://dubrovitsy.tilda.ws/hram Kiriku ajaloolised artiklid ja arhiivifotod – ''Дубровицы. Музей, которого нет''] (Vene keeles)
* [https://www.youtube.com/channel/UC-4DM9UhM3vWCP9HFHsPyBQ/videos Otseülekanded kirikust – YouTube, Andrei Gritsõšin]

&lt;div class=&quot;tleft&quot; style=&quot;clear:none&quot;&gt;{{portaal|Religioon|P_christianity.svg}}&lt;/div&gt;
&lt;div class=&quot;tleft&quot; style=&quot;clear:none&quot;&gt;{{portaal|Arhitektuur|Géode V 3 1.gif}}&lt;/div&gt;

{{JÄRJESTA:Venemaa kirikud }}
[[Kategooria:Venemaa kirikud]]
[[Kategooria:Moskva kirikud‎]]</text>
      <sha1>tss4s1vetgka99ebmi0ueqwn7fgve2q</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172059</id>
      <parentid>6171907</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:34:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21055" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}{{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}}
{{Kirik
|Nimi = Znamenskaja kirik
|Omakeelne nimi = [[Vene keel|Vene]]: Церковь Знамения Пресвятой Богородицы в Дубровицах
|Pildinimi = Знаменская церковь в Дубровицах 01.jpg
|Pildiallkiri = Üldvaade peasissekäigu küljelt
|Pildisuurus = 
|Riik = {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Venemaa]]
|Asukoht = Dubrovitsõ küla 45&lt;br&gt;[[Podolsk|Podolski linnaosa]]&lt;br&gt;[[Moskva oblast|Moskva piirkond]]
|Ehituse algus = [[1690]]
|Ehituse lõpp = [[1704]]
|Sissepühitsemine = 11. veebruar (22. veeb.) 1704
|Esmamainimine = 1699
|Laiendatud =
|Kuuluvus =
|Laiuskoord = 55/26/28.67
|Pikkuskoord = 37/29/39.87
|Veel = '''Kiriku veebisait''': http://www.dubrovitsy-hram.ru| http://www.dubrovitsy-hram.ru
}}
[[File:План Церкви Знамения.jpg|thumb|260px|Jumalaema Ennusmärgi kiriku põhiplaan М. Krasovski teosest &quot;Очерк истории московского периода древне-русского церковного зодчества&quot; (1911)]]
{{Kaart
 | allikad={{Kaart/OSM|Q4192815}}
 | suum=17
 | laius = 260
 | kõrgus = 350
 | objektid=
   {{Kaart/Marker|55.441345, 37.494618|värv=#ff0000|tähis=religious-christian|suurus=large}}
 | tekst=Znamenskaja kirik (klõpsake mind)
}}
{{Asendikaart
|Venemaa (Euroopa)
|silt = Dubrovitsõ
|lat = 55/26/
|long = 37/29/
|paigutus = paremal
|laius = 260
|punkti_suurus = 8
|taust = #FEFEE9
|ujuvjoondus = paremal 
|seletus = Dubrovitsõ Venemaa Euroopa osa kaardil
}}
'''Jumalaema Ennusmärgi kirik''' ([[vene keel]]es Церковь Знамения Пресвятой Богородицы в Дубровицах) [[Dubrovitsõ]]s ehk '''Dubrovitsõ Znamenskaja kirik''' on [[Jumalasünnitaja]]le pühitsetud [[Kirik (pühakoda)|kirik]] [[Vene Õigeusu Kirik]]u [[Moskva metropoolia]] [[Podolski piiskopkond|Podolski piiskopkond]], arhitektuurimälestis 17. sajandist ja nn [[Golitsõnite barokk|Golitsõnite baroki]] silmapaistev näide. Kiriku eestseisja on [[ülempreester]] Andrei Gritsõšin.

Kirik asub Dubrovitsõ mõisas Podolski linnaosas [[Moskva oblast]]is, umbes 36 km kaugusel Moskva kesklinnast. Kirik on osa Dubrovitsõ mõisa arhitektuuriansamblist, mis kunagi kuulus [[Morozovid|Morozovit]]e, [[Golitsõn|Golitsõnite]] ja Dmitrievite-Mamonovite kuulsate aadliperekondadele. Alates 1960. aastast kuulub Znamenskaja kirik koos Dubrovitsõ aadlimõisa Venemaa kultuuripärandi nimistusse.{{sfn|Кодекс|, № 1327 от 30.08.1960|}}

== Ajalugu ==
[[Pilt:Boris Alexeevich Golitsyn.jpg|left|thumb|Boriss Aleksejevitš Golitsõn]]
1627. aastal Dubrovitsõ mõisa mainiti esmakordselt kui [[bojaar]] Ivan Vassiljevitš Morozovi (1627–1629) vara. Morozov korduvalt juhtis bojaar komisjoni juhtimise Moskvaga puudumisel on kuningas. Dubrovitsis, Morozovi all, oli bojaar õu, lehmalaud, mitu sulaste suvilat ja puukirik prohvet [[Eelija]] nimel. Kirikus oli [[kellatorn]].&lt;ref&gt;{{cite book |last = Semenov |first =Konstantin |title = Püha Jumalasünnitaja Märgi Kirik (Dubrovitsõ): Pildigalerii |date = 2011 |page = 7}}&lt;/ref&gt;

1655. aastal pärast Ivan Morozovi surma kuulus Dubrovitsõ mõis tema tütrele Aksinjale. Ta abiellus bojaar Ivan Andrejevitš Golitsõniga († 1685). Dubrovitsis algas suur ehitus. 1662. aastal 31. detsembril (10. jaanuaril) pühitseti mõisas uus puukirik prohvet Eelija nimel.&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 9.&lt;/ref&gt;

1688. aastal ostis Dubrovitsõ mõisa noore tsareevitši (kuninga poja) [[Peeter I|Peetruse]] (1672–1725) mentor Boriss Aleksejevitš Golitsõn (1654–1714). 22. juulil (1. augustil) 1690 alustas bojaar Boriss Golitsõn [[Kuningas|tsaar]] [[Peeter I]] rahalise abiga Dubrovitsõsse [[barokk]]stiilis kivikiriku ehitamist. Tsaar Peeter I oli kohal kiriku esimese kivi asetamisel. Dubrovitsist pärit puukirik koliti naaberkülla Lemešovosse.&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 10.&lt;/ref&gt;

Kirik asub neeme kõrgel kaldal, mis on moodustatud [[Desna]] ja [[Pahra]] jõgede ühinemiskohast. Uue kiriku ehitamiseks valiti kohalik valge kivi. Selle eelised on töötlemise lihtsus ja samal ajal vastupidavus, mis võimaldab teil luua ilusaid dekoratiivseid nikerdusi.

Tänaseni ei ole säilinud teave kiriku disaineri ja ehitajate kohta. On teada, et kodu- ja välismaised meistrid töötasid arhitektuurilise meistriteose loomisel.

Töö sai valmis 1699. aastal, kuid alles viis aastat hiljem pühitseti kirik sisse. Hilinemise põhjuseks on see, et kirik osutus nii ebatavaliseks ja õigeusu traditsioonidest kaugel, et [[patriarh]] Andrian keeldus seda pühitsemast. Pärast tema surma pühitses kiriku 11. veebruaril (22. veebruaril) 1704. aastal [[metropoliit]] [[Rjazan]]i ja [[Murom]] Stefan (Javorski) tsaar Peeter I ja tema poja tsareevitš Aleksei juuresolekul.
Kuningas andis kirikule üle kallid [[Liturgia|liturgilised]] nõud. Peole olid kutsutud kõik kohalikud elanikud ja pidu kestis 7 päeva.&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 12.&lt;/ref&gt;

Keskel XVIII sajandil edelas kirik ehitati kolmeastmeline kellatorn.
1780. aastatel pühitseti seal soe kirik [[Pühak|Pühakute]] Adriani ja Natalia nimel.

Suvel 1787. aastal külastas [[keisrinna]] [[Katariina II]] (1729–1796) Dubrovitsit, et osta mõis ja esitada see oma lemmik Aleksandr Matvejevitš Dmitriev-Mamonovile (1758–1803). 1820. aastatel hakkas Aleksandr palee stiilis [[klassitsism]]i ümber ehitama. Pärast Aleksandri surma päris Dubrovitsõ mõisa tema poeg Matvei. [[Krahv]] Matvei Aleksandrovitš Dmitriev-Mamonov (1790–1863) oli üks Venemaa aatelisemaid ja rikkamaid inimesi. Matvei all loodi kirikust kirdesse kinkas ja sellele istutati akaatsiad. Pärast [[1812. aasta Vene-Prantsuse sõda|Isamaasõda 1812]]. aastal korraldati kinkel igal aastal mälestusteenistus [[Borodino lahing]]us hukkunutele.&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 27.&lt;/ref&gt;

Matvei elas Dubrovitsis kuni 1825. aasta keskpaigani. [[Autokraatia]] reformimisele suunatud salaorganisatsiooni liikmena arreteeriti Matvei, kuulutati ta hulluks ja pandi eestkoste alla. Ajal, mil krahv oli hoole alla Moskvas, toimus esimene restaureerimine (1848–1850) kirikus. Restaureerimistöid juhendas arhitekt Fjodor Fjodorovitš Richter (1808–1868). Ta püüdis kirikut &quot;vana vene&quot; stiilis ümber teha. Ladina luuletused asendati kirikuslaavi tekstidega. Renoveeritud kiriku pühitses 27. augustil (8. septembril) 1850 metropoliit Moskva ja [[Kolomna]] Filaret (Drozdov).&lt;ref name = &quot;Sem–1&quot;&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 28.&lt;/ref&gt;

1863. aastal sai Dubrovitsõ omanikuks [[vürst]] Sergei Mihhailovitš [[Golitsõn]] (1843–1915). Omades tohutut varandust, pühendus ta ühiskondlikule tegevusele ja heategevusele. Sel ajal alustati mõisas palju ehitust. Uuendati paleed ja [[Prantsuse park|mõisaparki]]. Osa kinnistust anti suvilate kätte. Kirik oli perekond Golitsõni perekonna kirik.

Pärast 1917. aasta [[Oktoobrirevolutsioon]]i tegutses kirik üle kümne aasta, kuni 1929. aastal jumalateenistused selles peatusid. 1931. aasta septembris lasti kellatorn õhku. Kirik tugevalt kannatada 1930. aastatel, paljud skulptuurid pühakute ja inglite kujud on kahjustatud. Aastatel 1930–1990 oli kiriku sulgemise periood.&lt;ref name = &quot;Sem–2&quot;&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 29.&lt;/ref&gt;

Augustis 1960 tunnistati kõik Dubrovitsõ mõisa hooned arhitektuurimälestisteks ja võeti riigi kaitse alla.&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 6.&lt;/ref&gt;

1961. aastal viidi Üleliiduline Loomakasvatuse Instituut Moskvast Dubrovitsõsse. Kirik läks selle institutsiooni jurisdiktsiooni alla. Kiriku ruume kasutas instituut laona. 1967–1972 restaureerimistööde käigus taastati palee ja kõrvalhooned ning mitukümmend aastat veninud kiriku restaureerimine jäi lõpetamata. 1990. aastal tagastati kirik usklikele.&lt;ref name = &quot;Sem–2&quot; /&gt;

Aastatel 2002–2003 toimusid restaureerimistööd ettevalmistamisel 300. aastapäeva kirikus. Uuendati kiriku sisemust, taastati marmorist põrand ja haljastati kirikuga külgnev territoorium. Kuppel rist taastati, vana mädanenud kroon asendati uuega. Kiriku lähedal asuv kinkas oli varustatud ja selle kohale paigutati vaateplatvorm. Kiriku sees restaureeriti kõrge reljeefiga kompositsioone ja skulptuure, taastati ladinakeelsed salmid seintel, taastati [[ikonostaas]] ja [[Kooriruum|koorid]].&lt;ref name = &quot;Sem–2&quot; /&gt; Ikoonid taastati Moskva Riigi Ajaloomuuseumi töökojas ja [[Tretjakovi galerii]] töökojas.&lt;ref&gt; {{cite journal |title = Õigeusu kirikud (ajakiri) |journal = Православные храмы (журнал) |date = 2014 |issue = 92 |page = 13 lk}}&lt;/ref&gt;

== Arhitektuur ==
Kirik on ehitatud [[Golitsõnite barokk]]stiilis. Kiriku põhiplaan on võrdhaarse risti kujuline, mille iga haru lõpeb neliksiiruga. Hoone üldkuju moodustab [[oktogoon kuubil]] (''восьмерик на четверике''), kuid kuubi tahud on maskeeritud poolringjate eenduvate osadega. Kupli asemel tipneb kirik metallist kullatud krooniga, mis lahkneb täiesti vene traditsioonist&lt;ref&gt; Õigeusu kirikud (ajakiri). – 92 (2014). lk 15.&lt;/ref&gt;. Koos kupliga on kiriku kõrgus üle neljakümne meetri maapinnast.

Esimene korrus on kõrgel vundamendil; kirikul on ka kelder. Kõrget alus ümbritseb avatud veranda, mida piirab nikerdustega [[parapett]]. Kirikul on neli laia lehekujulist treppi, mis viivad uste juurde. Kirikul on kolm sissepääsu läänes (peasissekäik), põhjas ja lõunas. Idaseinas on ukse asemel nišš, milles asus puidust [[Krutsifiks]] flankeerivate Jumalaema ja [[apostel]] [[Johannes (apostel)|Johannes]]e kujudega (praegu on krutsifiks kiriku sees, ikonostaasi lähedal).&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 13.&lt;/ref&gt;

Ehitise esimese korruse seinad on kaetud rustikaga ja teemantkvaadritega, sealhulgas uksi ja aknaid ümbritsevad sambad. Ülemisi aknaid kaunistavad viinapuu-, voluut- ja merikarbidekooriga sambad. Kiriku [[fassaad]] on rikkalikult kaunistatud: kivist raiutud keerud ja kurvlevad väädid, eksootilised lilled ja puuviljad, akantuselehed ja merikarbid ümber keerubipeade ja täispikkuses inglifiguuride; enamik neist ornamentidest olid Venemaa kunstis uued.&lt;ref name = &quot;kirik–1&quot;&gt; Õigeusu kirikud (ajakiri). – 92 (2014). lk 5.&lt;/ref&gt; Keeruka kujuga, voluutide ja kurvidega [[frontoon|frontoonidel]] on petikaknad, igal frontooniviilul on keerubipea ja kolm inglifiguuri. Kuulikujulistel pjedestaalidel katusel seisavad kaheksa inglit, kes hoiavad käes Kristuse kannatusriistu (''arma Christi''). Kirikut kaunistavad täispikad kivikujud on õigeusu arhitektuuris pigem haruldane.&lt;ref name = &quot;kirik–1&quot; /&gt;

Peasissekäigu juures on kaks kiviskulptuuri, vasakul Johannes Kuldsuu, paremal Gregorius Nazianzist, ja sissepääsu kohal, läänepoolse eeskoja katusel on Vassili Suur. Kaheksa apostlikuju seisavad oktogooni servadel katusel, akende lähedal, kandes raamatuid ja kannatusriistu (praeguseks on paljud atribuudid hävinud). Sokli nurkadel on tänapäeva üsna kahjustatud evangelistikujud: [[Markus]] lõviga, [[Luukas]] härjaga, [[Matteus]] ingliga, Johannes kotkaga.

==== Interjöör ====
Kiriku sisemus on rikkalikult kaunistatud paljude reljeef kompositsioonide, ladinakeelsete tekstide, puidust nikerdatud ikonostaasi ja kooriga barokkstiilis.

Esimene asi, mis köidab kiriku sees tähelepanu, on poolringikujulised [[Kaar (arhitektuur)|kaared]]. Neljal kaarega sambal on reljeeffiguurid: idaseinal ikonostaasist paremal – [[Joosep (Maarja abikaasa)|Joosep]], liiliaõis käes; vasakule – Jumalaema, kes tõi Imiku [[Jeesus]] templisse. Läänemüüril – Püha Prohvetinna Anna ja Õige Siimeon, kes hoiab süles Imiku [[Jeesus|Kristust]].&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 17.&lt;/ref&gt;

[[Nurgatromp]]etid sisaldavad pilvedes ja inglitega ümbritsetud evangelistide pilte: paremal ikonostaasi kohal – Matteus ingliga, vasakul – Johannes kotkaga; vastasküljel – Luukas härjaga ja Markus lõviga. Evangeliste on kujutatud istumas ja [[Evangeelium]]i kirjutamas.

Kiriku kaunistamise eripära on ladina tekstid, mis on paigutatud [[kartušš]]idesse. Dekoratiivkartuššide külgedel istuvad mängulised inglid.

Kompositsioonid võtavad torni sees olulise osa ruumist [[Piibel|Piibli]] teemadel. Idaseinal, ikonostaasi kohal, on [[Jeesuse ristilöömine|&quot;Ristilöömise&quot;]] stseen. &quot;Ristilöömise&quot; kohal on kompositsioon &quot;[[Ülestõusmine|Jeesuse ülestõusmine]] surnuist ja taevasseminek&quot;. Veelgi kõrgemal on stseen &quot;[[Maarja]] kroonimine&quot;. Idaseina ülaosas on vägede [[jumal]]a kuju, keda toetavad kaks inglit. Akende vahel on inglite kujud, kes kannavad Kristuse kannatuse instrumente. Lääneseinal, kooride kohal, on stseen &quot;[[Okaskroon]]i panemine&quot;; põhjakaare kohal – stseen &quot;[[Ladina rist|Risti]] kandmine&quot;, lõunakaare kohal – stseen &quot;Matusetseremoonia&quot;.

Kiriku seinu kaunistavad kipsist valmistatud skulptuurid. Akende vahel on kuue prohveti skulptuurid: &quot;Ristilöömisest&quot; vasakul on kuningas [[Taavet]] koos [[harf]]iga, paremal kuningas Saalomon koos [[Skepter|skeptriga]]. Prohvetid [[Mooses]] Pakti tabletega ja Eelija koos vööga on kujutatud vastavalt põhja- ja lõunamüüril. Läänepoolsel seinal on [[Vana Testament|Vana Testamendi]] ülempreestrite skulptuurid: Sakarja koos kirjarulliga ja [[Aaron]] [[suitsuti]]ga käes.&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 20.&lt;/ref&gt;

Erinevate skulptuuride, kõrgete reljeefide ja tekstide arv torniseinte väikesel pinnal on suurem kui Euroopa kirikutes.

Lääneserva ülaosas on kaheastmelised koorid. Need on täielikult kaetud peenete kullatud nikerdustega. Neljaastmeline ikonostaas on hästi säilinud. Ikonostaasi kaunistus hõlmab erinevaid taimemustreid ja mõnes kohas on inglite skulptuurseid pilte. Ikonostaas on täis iidseid ikoone, mida ümbritsevad kullatud nikerdused. Ikoonid on ideaalses kooskõlas ikonostaasi nikerdatud osaga. Kirikus austatakse eriti puuskulptuurset Krutsifiksi – see on juba üle kolmesaja aasta vana.&lt;ref&gt; Õigeusu kirikud (ajakiri). – 92 (2014). lk 12.&lt;/ref&gt; Kõige austusväärne ikoon on Jumalaema &quot;Märk&quot;.

Kiriku [[narteks]] eristub selle kaunistamise lihtsusest. Seinte reljeefsele kaunistusele pole isegi vihjet ja kogu ilu peitub ainult seinte ja võlvide pindade elegantses kombinatsioonis. Valgus kõigis kolmes esikus tungib läbi kahe paari suurte akende ja klaasukse.

== Pilte ==
&lt;gallery&gt;
Pilt:Церковь Божией Матери «Знамение»Интерьер.jpg |Kiriku sisemus
Pilt:P6211309 (2).jpg |Kiriku väline kaunistus
Pilt:Дубровицы-01876.jpg |Peasissekäigu juures on kaks valget kivikuju
Pilt:Дубровицы.JPG |Vaade kirikule Dubrovitsõ mõisast
Pilt:Vadimrazumov copter - Dubrovitsy 2.jpg |Panoraamvaade. [https://yandex.com/maps/-/CCUiRVQK2A Dubrovitsõ kaardil Yandex.Maps]
&lt;/gallery&gt;

== Kronoloogia ==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:left&quot;
|+ Esitatakse kiriku lühiajalugu ja sellega seotud sündmuste loend
! colspan=2 | Peamised sündmused ja muud elusündmused
|-
! style=&quot;width: 15%&quot; |Kuupäev
! Sündmus
|-
| 1627 || Dubrovitsõ mõisat mainiti esmakordselt kui bojaar I. V. Morozovi vara.
|-
| 1655 || Pärast bojaar I.V. Morozovi surma kuulus mõis tema tütrele Aksinjale.
|-
| 1662 &lt;br&gt; 31. detsembril &lt;br&gt; (10. jaanuaril) || Mõisas on pühitsetud uus puukirik prohvet Eelija nimel.
|-
| 1688 || Dubrovitsõ ostis noore Peeter I mentor B.A. Golitsõn.
|-
| 1690 &lt;br&gt; 22. juulil &lt;br&gt; (1. augustil) || Bojaar B.A. Golitsõn alustab kivikiriku ehitamist. Tsaar Peeter I on kohal kiriku esimese kivi asetamisel. &lt;br&gt; Puukirik viidi Lemešovo külla.
|-
| 1699 || Kivikiriku ehitus on lõpetatud.
|-
| 1704 &lt;br&gt; 11. (22.) veebruaril || Kiriku pühitses ülempiiskop Stefan (Javorski).
|-
| 1750–1753 || B. A. Golitsõni lapselapse Sergei Aleksejevitši ajal ehitati mõisahoone ümber paleeks, ehitati hobuhoov ja kõrvalhooned.
|-
| 1781 || Dubrovitsõ ostis vürst [[Grigori Potjomkin|Grigori Aleksandrovitš Potjomkin]] (1739–1791).&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 26.&lt;/ref&gt;
|-
| 1787 &lt;br&gt; 23. juunil &lt;br&gt; (4. juulil) || Keisrinna Katariina II külastas Dubrovitsit.
|-
| 1788 &lt;br&gt; detsember || Mõisa omanikuks sai keisrinna Katariina II lemmik A.M. Dmitriev-Mamonov.
|-
| 1803 || Pärast krahv A. M. Dmitriev-Mamonovi surma pärandas pärandvara tema poeg, 13-aastane Matvei.
|-
| 1812 &lt;br&gt; 10. (23.) oktoobril &lt;br&gt; || Dubrovitsõt külastasid prantsuse ratsaväed [[Napoleon I|Napoleoni]] [[marssal]], [[Napoli]] kuningas [[Joachim Murat]]i juhtimisel. &lt;br&gt; Kirik pole kannatanud.&lt;ref&gt; Õigeusu kirikud (ajakiri). – 92 (2014). lk 9.&lt;/ref&gt;
|-
| 1848–1850 || Kirik restaureeriti akadeemik F.F. Richteri juhendamisel.
|-
| 1850 &lt;br&gt; 27. augustil &lt;br&gt; (8. septembril) || Renoveeritud kiriku pühitsemise viis läbi Moskva metropoliit Filaret (Drozdov). &lt;br&gt; 
5. septembril (18. septembril) külastasid kirikut [[prints]]id Nikolai Nikolajevitš Romanov (1856-1929) &lt;br&gt; ja Mihhail Nikolajevitš Romanov (1832–1909).&lt;ref name = &quot;Sem–1&quot; /&gt;
|-
| 1864 || Pärast M.A. Dmitriev-Mamonovi surma kuulus vürst S.M. Golitsõnile Dubrovitsõ.
|-
| 1915 || Dubrovitsi omanikust sai S.M. Golitsõni neljas naine, vürstinna A.A.Golitsõna (neiuna Kutuševa).
|-
| 1929 || Kõik preestrid aeti Dubrovitsõ territooriumil kodudest välja.
|-
| 1930 || Otsustati Dubrovitsõ kirik jäädavalt sulgeda. Alustati [[Kell (helitekitaja)|kellade]] eemaldamist kellatornist. &lt;br&gt; Viimane kiriku rektor preester Mihhail Andrejevitš Poretski arreteeriti ja saadeti pagendusse [[Semej|Semipalatinski]] linna ([[Kasahstan]]).&lt;ref name = &quot;Sem–2&quot; /&gt;
|-
| 1931 &lt;br&gt; september || Kellatorn lasti õhku. Plahvatus hävitas kiriku vundamendi.
|-
| 1941 &lt;br&gt; september || [[Fašism|Fašistliku]] [[Moskva lahing|rünnaku ajal Moskva]] vastu kaevandati kirik. Pealinna kaitses läbimurret ei toimunud. &lt;br&gt; Kirik pole kannatanud.&lt;ref&gt; Õigeusu kirikud (ajakiri). – 92 (2014). lk 10.&lt;/ref&gt;
|-
| 1960 &lt;br&gt; august || Kirik, kõik hooned ja mõisapark on tunnistatud vabariikliku tähtsusega arhitektuurimälestisteks ja võetakse kaitse alla.
|-
| 1961 || Üleliiduline Loomakasvatuse Instituut viidi Moskvast Dubrovitsõsse. Kirik läks selle institutsiooni jurisdiktsiooni alla. Kirikus oli ladu.
|-
| 1990 &lt;br&gt; oktoober || Kirik tagastati koguduseliikmetele. Kiriku rektoriks sai ülempreester Sergi Pozorov.
|-
| 1999 &lt;br&gt; 2. novembril || Kiriku rektoriks sai preester Aleksandr Katkov.
|-
| 2002–2003 || Kiriku 300. aastapäeva ettevalmistamisel käivad restaureerimistööd. &lt;br&gt; Kiriku sisustus taastati, ladina keeles salmid tagastati müüridele.
|-
| 2004 &lt;br&gt; detsember || Kiriku rektoriks sai ülempreester Andrei Gritsõšin.
|-
| 2009 &lt;br&gt; 7. oktoobril || Maailma Mälestusfond on lisanud kiriku hävimisohus olevate alade nimekirja.&lt;ref name = &quot;Sem–2&quot; /&gt;
|-
| 2010 || Kirik sai restaureerimistöödeks toetust USA Suursaadikute Fondist Kultuuripärandi Säilitamiseks.
|-
| 2029 &lt;br&gt; 22. veebruaril || Kirik tähistab oma 325. aastapäeva.
|}

== Vaata ka ==
* [[Vene Õigeusu Kirik]]
* [[Moskva barokk]]
* [https://en.wikisource.org/wiki/1911_Encyclopædia_Britannica/Golitsuin,_Boris_Aleksyeevich Boriss Aleksejevitš Golitsõn (inglise keeles)]

== Viited ==
{{Viited |26em}}

== Kirjandus ==
* {{cite book | last= Semenov | first = Konstantin. | title = Püha Jumalasünnitaja Märgi Kirik (Dubrovitsõ): Pildigalerii}} / Семенов К.А. Церковь Знамения Пресвятой Богородицы в Дубровицах: Фотоальбом. // Podolsk.: РусГазИнжиниринг, 2011. – lk 96. (Vene ja inglise keeles)
* E.G. Filipovitš ''Dubrovitsi kiriku kohta ja mitte ainult selle kohta.'' / Филипович Э.Г. О Дубровицком храме и не только о нем. // Toim., 5., val. – Мoskva.: БЕЛМАКС, 2012. – lk 103. (Inglise ja vene keeles)
* Õigeusu kirikud (ajakiri) / Православные храмы. Путешествие по святым местам (журнал). – Мoskva., 2014. – № 92. – lk 31. (Vene keeles)
* {{netiviide 
| autor = 
| pealkiri = Elektrooniline õiguslik ja regulatiivne tehnilised dokumendid fond: Постановление Совета Министров РСФСР № 1327 от 30.08.1960 
| url = https://docs.cntd.ru/document/9012089
| väljaanne = kodeks.ru, АО «Кодекс»
| vaadatud = 20.02.2022
| keel = Vene keeles
| tsitaat = Кодекс
}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Church of the Theotokos of the Sign (Dubrovitsy)}}
* [https://dubrovitsy.tilda.ws/hram Kiriku ajaloolised artiklid ja arhiivifotod – ''Дубровицы. Музей, которого нет''] (Vene keeles)
* [https://www.youtube.com/channel/UC-4DM9UhM3vWCP9HFHsPyBQ/videos Otseülekanded kirikust – YouTube, Andrei Gritsõšin]

&lt;div class=&quot;tleft&quot; style=&quot;clear:none&quot;&gt;{{portaal|Religioon|P_christianity.svg}}&lt;/div&gt;
&lt;div class=&quot;tleft&quot; style=&quot;clear:none&quot;&gt;{{portaal|Arhitektuur|Géode V 3 1.gif}}&lt;/div&gt;

{{JÄRJESTA:Venemaa kirikud }}
[[Kategooria:Venemaa kirikud]]
[[Kategooria:Moskva kirikud‎]]</text>
      <sha1>4j6dl7vnlcyy7njpk6xj0tmulf4t6na</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172097</id>
      <parentid>6172059</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:06:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ursus scribens</username>
        <id>115317</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21060" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}{{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}}
{{Kirik
|Nimi = Znamenskaja kirik
|Omakeelne nimi = [[Vene keel|Vene]]: Церковь Знамения Пресвятой Богородицы в Дубровицах
|Pildinimi = Знаменская церковь в Дубровицах 01.jpg
|Pildiallkiri = Üldvaade peasissekäigu küljelt
|Pildisuurus = 
|Riik = {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Venemaa]]
|Asukoht = Dubrovitsõ küla 45&lt;br&gt;[[Podolsk|Podolski linnaosa]]&lt;br&gt;[[Moskva oblast|Moskva piirkond]]
|Ehituse algus = [[1690]]
|Ehituse lõpp = [[1704]]
|Sissepühitsemine = 11. veebruar (22. veeb.) 1704
|Esmamainimine = 1699
|Laiendatud =
|Kuuluvus =
|Laiuskoord = 55/26/28.67
|Pikkuskoord = 37/29/39.87
|Veel = '''Kiriku veebisait''': http://www.dubrovitsy-hram.ru| http://www.dubrovitsy-hram.ru
}}
[[File:План Церкви Знамения.jpg|thumb|260px|Jumalaema Ennusmärgi kiriku põhiplaan М. Krasovski teosest &quot;Очерк истории московского периода древне-русского церковного зодчества&quot; (1911)]]
{{Kaart
 | allikad={{Kaart/OSM|Q4192815}}
 | suum=17
 | laius = 260
 | kõrgus = 350
 | objektid=
   {{Kaart/Marker|55.441345, 37.494618|värv=#ff0000|tähis=religious-christian|suurus=large}}
 | tekst=Znamenskaja kirik (klõpsake mind)
}}
{{Asendikaart
|Venemaa (Euroopa)
|silt = Dubrovitsõ
|lat = 55/26/
|long = 37/29/
|paigutus = paremal
|laius = 260
|punkti_suurus = 8
|taust = #FEFEE9
|ujuvjoondus = paremal 
|seletus = Dubrovitsõ Venemaa Euroopa osa kaardil
}}
'''Jumalaema Ennusmärgi kirik''' ([[vene keel]]es Церковь Знамения Пресвятой Богородицы в Дубровицах) [[Dubrovitsõ]]s ehk '''Dubrovitsõ Znamenskaja kirik''' on [[Jumalasünnitaja]]le pühitsetud [[Kirik (pühakoda)|kirik]] [[Vene Õigeusu Kirik]]u [[Moskva metropoolia]] [[Podolski piiskopkond|Podolski piiskopkonnas]], arhitektuurimälestis 17. sajandist ja nn [[Golitsõnite barokk|Golitsõnite baroki]] silmapaistev näide. Kiriku [[eesseisja]] on [[ülempreester]] Andrei Gritsõšin.

Kirik asub Dubrovitsõ mõisas Podolski linnaosas [[Moskva oblast]]is, umbes 36 km kaugusel Moskva kesklinnast. Kirik on osa Dubrovitsõ mõisa arhitektuuriansamblist, mis kunagi kuulus [[Morozovid|Morozovit]]e, [[Golitsõn|Golitsõnite]] ja Dmitrievite-Mamonovite kuulsate aadliperekondadele. Alates 1960. aastast kuulub Znamenskaja kirik koos Dubrovitsõ aadlimõisa Venemaa kultuuripärandi nimistusse.{{sfn|Кодекс|, № 1327 от 30.08.1960|}}

== Ajalugu ==
[[Pilt:Boris Alexeevich Golitsyn.jpg|left|thumb|Boriss Aleksejevitš Golitsõn]]
1627. aastal Dubrovitsõ mõisa mainiti esmakordselt kui [[bojaar]] Ivan Vassiljevitš Morozovi (1627–1629) vara. Morozov korduvalt juhtis bojaar komisjoni juhtimise Moskvaga puudumisel on kuningas. Dubrovitsis, Morozovi all, oli bojaar õu, lehmalaud, mitu sulaste suvilat ja puukirik prohvet [[Eelija]] nimel. Kirikus oli [[kellatorn]].&lt;ref&gt;{{cite book |last = Semenov |first =Konstantin |title = Püha Jumalasünnitaja Märgi Kirik (Dubrovitsõ): Pildigalerii |date = 2011 |page = 7}}&lt;/ref&gt;

1655. aastal pärast Ivan Morozovi surma kuulus Dubrovitsõ mõis tema tütrele Aksinjale. Ta abiellus bojaar Ivan Andrejevitš Golitsõniga († 1685). Dubrovitsis algas suur ehitus. 1662. aastal 31. detsembril (10. jaanuaril) pühitseti mõisas uus puukirik prohvet Eelija nimel.&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 9.&lt;/ref&gt;

1688. aastal ostis Dubrovitsõ mõisa noore tsareevitši (kuninga poja) [[Peeter I|Peetruse]] (1672–1725) mentor Boriss Aleksejevitš Golitsõn (1654–1714). 22. juulil (1. augustil) 1690 alustas bojaar Boriss Golitsõn [[Kuningas|tsaar]] [[Peeter I]] rahalise abiga Dubrovitsõsse [[barokk]]stiilis kivikiriku ehitamist. Tsaar Peeter I oli kohal kiriku esimese kivi asetamisel. Dubrovitsist pärit puukirik koliti naaberkülla Lemešovosse.&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 10.&lt;/ref&gt;

Kirik asub neeme kõrgel kaldal, mis on moodustatud [[Desna]] ja [[Pahra]] jõgede ühinemiskohast. Uue kiriku ehitamiseks valiti kohalik valge kivi. Selle eelised on töötlemise lihtsus ja samal ajal vastupidavus, mis võimaldab teil luua ilusaid dekoratiivseid nikerdusi.

Tänaseni ei ole säilinud teave kiriku disaineri ja ehitajate kohta. On teada, et kodu- ja välismaised meistrid töötasid arhitektuurilise meistriteose loomisel.

Töö sai valmis 1699. aastal, kuid alles viis aastat hiljem pühitseti kirik sisse. Hilinemise põhjuseks on see, et kirik osutus nii ebatavaliseks ja õigeusu traditsioonidest kaugel, et [[patriarh]] Andrian keeldus seda pühitsemast. Pärast tema surma pühitses kiriku 11. veebruaril (22. veebruaril) 1704. aastal [[metropoliit]] [[Rjazan]]i ja [[Murom]] Stefan (Javorski) tsaar Peeter I ja tema poja tsareevitš Aleksei juuresolekul.
Kuningas andis kirikule üle kallid [[Liturgia|liturgilised]] nõud. Peole olid kutsutud kõik kohalikud elanikud ja pidu kestis 7 päeva.&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 12.&lt;/ref&gt;

Keskel XVIII sajandil edelas kirik ehitati kolmeastmeline kellatorn.
1780. aastatel pühitseti seal soe kirik [[Pühak|Pühakute]] Adriani ja Natalia nimel.

Suvel 1787. aastal külastas [[keisrinna]] [[Katariina II]] (1729–1796) Dubrovitsit, et osta mõis ja esitada see oma lemmik Aleksandr Matvejevitš Dmitriev-Mamonovile (1758–1803). 1820. aastatel hakkas Aleksandr palee stiilis [[klassitsism]]i ümber ehitama. Pärast Aleksandri surma päris Dubrovitsõ mõisa tema poeg Matvei. [[Krahv]] Matvei Aleksandrovitš Dmitriev-Mamonov (1790–1863) oli üks Venemaa aatelisemaid ja rikkamaid inimesi. Matvei all loodi kirikust kirdesse kinkas ja sellele istutati akaatsiad. Pärast [[1812. aasta Vene-Prantsuse sõda|Isamaasõda 1812]]. aastal korraldati kinkel igal aastal mälestusteenistus [[Borodino lahing]]us hukkunutele.&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 27.&lt;/ref&gt;

Matvei elas Dubrovitsis kuni 1825. aasta keskpaigani. [[Autokraatia]] reformimisele suunatud salaorganisatsiooni liikmena arreteeriti Matvei, kuulutati ta hulluks ja pandi eestkoste alla. Ajal, mil krahv oli hoole alla Moskvas, toimus esimene restaureerimine (1848–1850) kirikus. Restaureerimistöid juhendas arhitekt Fjodor Fjodorovitš Richter (1808–1868). Ta püüdis kirikut &quot;vana vene&quot; stiilis ümber teha. Ladina luuletused asendati kirikuslaavi tekstidega. Renoveeritud kiriku pühitses 27. augustil (8. septembril) 1850 metropoliit Moskva ja [[Kolomna]] Filaret (Drozdov).&lt;ref name = &quot;Sem–1&quot;&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 28.&lt;/ref&gt;

1863. aastal sai Dubrovitsõ omanikuks [[vürst]] Sergei Mihhailovitš [[Golitsõn]] (1843–1915). Omades tohutut varandust, pühendus ta ühiskondlikule tegevusele ja heategevusele. Sel ajal alustati mõisas palju ehitust. Uuendati paleed ja [[Prantsuse park|mõisaparki]]. Osa kinnistust anti suvilate kätte. Kirik oli perekond Golitsõni perekonna kirik.

Pärast 1917. aasta [[Oktoobrirevolutsioon]]i tegutses kirik üle kümne aasta, kuni 1929. aastal jumalateenistused selles peatusid. 1931. aasta septembris lasti kellatorn õhku. Kirik tugevalt kannatada 1930. aastatel, paljud skulptuurid pühakute ja inglite kujud on kahjustatud. Aastatel 1930–1990 oli kiriku sulgemise periood.&lt;ref name = &quot;Sem–2&quot;&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 29.&lt;/ref&gt;

Augustis 1960 tunnistati kõik Dubrovitsõ mõisa hooned arhitektuurimälestisteks ja võeti riigi kaitse alla.&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 6.&lt;/ref&gt;

1961. aastal viidi Üleliiduline Loomakasvatuse Instituut Moskvast Dubrovitsõsse. Kirik läks selle institutsiooni jurisdiktsiooni alla. Kiriku ruume kasutas instituut laona. 1967–1972 restaureerimistööde käigus taastati palee ja kõrvalhooned ning mitukümmend aastat veninud kiriku restaureerimine jäi lõpetamata. 1990. aastal tagastati kirik usklikele.&lt;ref name = &quot;Sem–2&quot; /&gt;

Aastatel 2002–2003 toimusid restaureerimistööd ettevalmistamisel 300. aastapäeva kirikus. Uuendati kiriku sisemust, taastati marmorist põrand ja haljastati kirikuga külgnev territoorium. Kuppel rist taastati, vana mädanenud kroon asendati uuega. Kiriku lähedal asuv kinkas oli varustatud ja selle kohale paigutati vaateplatvorm. Kiriku sees restaureeriti kõrge reljeefiga kompositsioone ja skulptuure, taastati ladinakeelsed salmid seintel, taastati [[ikonostaas]] ja [[Kooriruum|koorid]].&lt;ref name = &quot;Sem–2&quot; /&gt; Ikoonid taastati Moskva Riigi Ajaloomuuseumi töökojas ja [[Tretjakovi galerii]] töökojas.&lt;ref&gt; {{cite journal |title = Õigeusu kirikud (ajakiri) |journal = Православные храмы (журнал) |date = 2014 |issue = 92 |page = 13 lk}}&lt;/ref&gt;

== Arhitektuur ==
Kirik on ehitatud [[Golitsõnite barokk]]stiilis. Kiriku põhiplaan on võrdhaarse risti kujuline, mille iga haru lõpeb neliksiiruga. Hoone üldkuju moodustab [[oktogoon kuubil]] (''восьмерик на четверике''), kuid kuubi tahud on maskeeritud poolringjate eenduvate osadega. Kupli asemel tipneb kirik metallist kullatud krooniga, mis lahkneb täiesti vene traditsioonist&lt;ref&gt; Õigeusu kirikud (ajakiri). – 92 (2014). lk 15.&lt;/ref&gt;. Koos kupliga on kiriku kõrgus üle neljakümne meetri maapinnast.

Esimene korrus on kõrgel vundamendil; kirikul on ka kelder. Kõrget alus ümbritseb avatud veranda, mida piirab nikerdustega [[parapett]]. Kirikul on neli laia lehekujulist treppi, mis viivad uste juurde. Kirikul on kolm sissepääsu läänes (peasissekäik), põhjas ja lõunas. Idaseinas on ukse asemel nišš, milles asus puidust [[Krutsifiks]] flankeerivate Jumalaema ja [[apostel]] [[Johannes (apostel)|Johannes]]e kujudega (praegu on krutsifiks kiriku sees, ikonostaasi lähedal).&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 13.&lt;/ref&gt;

Ehitise esimese korruse seinad on kaetud rustikaga ja teemantkvaadritega, sealhulgas uksi ja aknaid ümbritsevad sambad. Ülemisi aknaid kaunistavad viinapuu-, voluut- ja merikarbidekooriga sambad. Kiriku [[fassaad]] on rikkalikult kaunistatud: kivist raiutud keerud ja kurvlevad väädid, eksootilised lilled ja puuviljad, akantuselehed ja merikarbid ümber keerubipeade ja täispikkuses inglifiguuride; enamik neist ornamentidest olid Venemaa kunstis uued.&lt;ref name = &quot;kirik–1&quot;&gt; Õigeusu kirikud (ajakiri). – 92 (2014). lk 5.&lt;/ref&gt; Keeruka kujuga, voluutide ja kurvidega [[frontoon|frontoonidel]] on petikaknad, igal frontooniviilul on keerubipea ja kolm inglifiguuri. Kuulikujulistel pjedestaalidel katusel seisavad kaheksa inglit, kes hoiavad käes Kristuse kannatusriistu (''arma Christi''). Kirikut kaunistavad täispikad kivikujud on õigeusu arhitektuuris pigem haruldane.&lt;ref name = &quot;kirik–1&quot; /&gt;

Peasissekäigu juures on kaks kiviskulptuuri, vasakul Johannes Kuldsuu, paremal Gregorius Nazianzist, ja sissepääsu kohal, läänepoolse eeskoja katusel on Vassili Suur. Kaheksa apostlikuju seisavad oktogooni servadel katusel, akende lähedal, kandes raamatuid ja kannatusriistu (praeguseks on paljud atribuudid hävinud). Sokli nurkadel on tänapäeva üsna kahjustatud evangelistikujud: [[Markus]] lõviga, [[Luukas]] härjaga, [[Matteus]] ingliga, Johannes kotkaga.

==== Interjöör ====
Kiriku sisemus on rikkalikult kaunistatud paljude reljeef kompositsioonide, ladinakeelsete tekstide, puidust nikerdatud ikonostaasi ja kooriga barokkstiilis.

Esimene asi, mis köidab kiriku sees tähelepanu, on poolringikujulised [[Kaar (arhitektuur)|kaared]]. Neljal kaarega sambal on reljeeffiguurid: idaseinal ikonostaasist paremal – [[Joosep (Maarja abikaasa)|Joosep]], liiliaõis käes; vasakule – Jumalaema, kes tõi Imiku [[Jeesus]] templisse. Läänemüüril – Püha Prohvetinna Anna ja Õige Siimeon, kes hoiab süles Imiku [[Jeesus|Kristust]].&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 17.&lt;/ref&gt;

[[Nurgatromp]]etid sisaldavad pilvedes ja inglitega ümbritsetud evangelistide pilte: paremal ikonostaasi kohal – Matteus ingliga, vasakul – Johannes kotkaga; vastasküljel – Luukas härjaga ja Markus lõviga. Evangeliste on kujutatud istumas ja [[Evangeelium]]i kirjutamas.

Kiriku kaunistamise eripära on ladina tekstid, mis on paigutatud [[kartušš]]idesse. Dekoratiivkartuššide külgedel istuvad mängulised inglid.

Kompositsioonid võtavad torni sees olulise osa ruumist [[Piibel|Piibli]] teemadel. Idaseinal, ikonostaasi kohal, on [[Jeesuse ristilöömine|&quot;Ristilöömise&quot;]] stseen. &quot;Ristilöömise&quot; kohal on kompositsioon &quot;[[Ülestõusmine|Jeesuse ülestõusmine]] surnuist ja taevasseminek&quot;. Veelgi kõrgemal on stseen &quot;[[Maarja]] kroonimine&quot;. Idaseina ülaosas on vägede [[jumal]]a kuju, keda toetavad kaks inglit. Akende vahel on inglite kujud, kes kannavad Kristuse kannatuse instrumente. Lääneseinal, kooride kohal, on stseen &quot;[[Okaskroon]]i panemine&quot;; põhjakaare kohal – stseen &quot;[[Ladina rist|Risti]] kandmine&quot;, lõunakaare kohal – stseen &quot;Matusetseremoonia&quot;.

Kiriku seinu kaunistavad kipsist valmistatud skulptuurid. Akende vahel on kuue prohveti skulptuurid: &quot;Ristilöömisest&quot; vasakul on kuningas [[Taavet]] koos [[harf]]iga, paremal kuningas Saalomon koos [[Skepter|skeptriga]]. Prohvetid [[Mooses]] Pakti tabletega ja Eelija koos vööga on kujutatud vastavalt põhja- ja lõunamüüril. Läänepoolsel seinal on [[Vana Testament|Vana Testamendi]] ülempreestrite skulptuurid: Sakarja koos kirjarulliga ja [[Aaron]] [[suitsuti]]ga käes.&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 20.&lt;/ref&gt;

Erinevate skulptuuride, kõrgete reljeefide ja tekstide arv torniseinte väikesel pinnal on suurem kui Euroopa kirikutes.

Lääneserva ülaosas on kaheastmelised koorid. Need on täielikult kaetud peenete kullatud nikerdustega. Neljaastmeline ikonostaas on hästi säilinud. Ikonostaasi kaunistus hõlmab erinevaid taimemustreid ja mõnes kohas on inglite skulptuurseid pilte. Ikonostaas on täis iidseid ikoone, mida ümbritsevad kullatud nikerdused. Ikoonid on ideaalses kooskõlas ikonostaasi nikerdatud osaga. Kirikus austatakse eriti puuskulptuurset Krutsifiksi – see on juba üle kolmesaja aasta vana.&lt;ref&gt; Õigeusu kirikud (ajakiri). – 92 (2014). lk 12.&lt;/ref&gt; Kõige austusväärne ikoon on Jumalaema &quot;Märk&quot;.

Kiriku [[narteks]] eristub selle kaunistamise lihtsusest. Seinte reljeefsele kaunistusele pole isegi vihjet ja kogu ilu peitub ainult seinte ja võlvide pindade elegantses kombinatsioonis. Valgus kõigis kolmes esikus tungib läbi kahe paari suurte akende ja klaasukse.

== Pilte ==
&lt;gallery&gt;
Pilt:Церковь Божией Матери «Знамение»Интерьер.jpg |Kiriku sisemus
Pilt:P6211309 (2).jpg |Kiriku väline kaunistus
Pilt:Дубровицы-01876.jpg |Peasissekäigu juures on kaks valget kivikuju
Pilt:Дубровицы.JPG |Vaade kirikule Dubrovitsõ mõisast
Pilt:Vadimrazumov copter - Dubrovitsy 2.jpg |Panoraamvaade. [https://yandex.com/maps/-/CCUiRVQK2A Dubrovitsõ kaardil Yandex.Maps]
&lt;/gallery&gt;

== Kronoloogia ==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:left&quot;
|+ Esitatakse kiriku lühiajalugu ja sellega seotud sündmuste loend
! colspan=2 | Peamised sündmused ja muud elusündmused
|-
! style=&quot;width: 15%&quot; |Kuupäev
! Sündmus
|-
| 1627 || Dubrovitsõ mõisat mainiti esmakordselt kui bojaar I. V. Morozovi vara.
|-
| 1655 || Pärast bojaar I.V. Morozovi surma kuulus mõis tema tütrele Aksinjale.
|-
| 1662 &lt;br&gt; 31. detsembril &lt;br&gt; (10. jaanuaril) || Mõisas on pühitsetud uus puukirik prohvet Eelija nimel.
|-
| 1688 || Dubrovitsõ ostis noore Peeter I mentor B.A. Golitsõn.
|-
| 1690 &lt;br&gt; 22. juulil &lt;br&gt; (1. augustil) || Bojaar B.A. Golitsõn alustab kivikiriku ehitamist. Tsaar Peeter I on kohal kiriku esimese kivi asetamisel. &lt;br&gt; Puukirik viidi Lemešovo külla.
|-
| 1699 || Kivikiriku ehitus on lõpetatud.
|-
| 1704 &lt;br&gt; 11. (22.) veebruaril || Kiriku pühitses ülempiiskop Stefan (Javorski).
|-
| 1750–1753 || B. A. Golitsõni lapselapse Sergei Aleksejevitši ajal ehitati mõisahoone ümber paleeks, ehitati hobuhoov ja kõrvalhooned.
|-
| 1781 || Dubrovitsõ ostis vürst [[Grigori Potjomkin|Grigori Aleksandrovitš Potjomkin]] (1739–1791).&lt;ref&gt; Semenov, Konstantin (2011). lk 26.&lt;/ref&gt;
|-
| 1787 &lt;br&gt; 23. juunil &lt;br&gt; (4. juulil) || Keisrinna Katariina II külastas Dubrovitsit.
|-
| 1788 &lt;br&gt; detsember || Mõisa omanikuks sai keisrinna Katariina II lemmik A.M. Dmitriev-Mamonov.
|-
| 1803 || Pärast krahv A. M. Dmitriev-Mamonovi surma pärandas pärandvara tema poeg, 13-aastane Matvei.
|-
| 1812 &lt;br&gt; 10. (23.) oktoobril &lt;br&gt; || Dubrovitsõt külastasid prantsuse ratsaväed [[Napoleon I|Napoleoni]] [[marssal]], [[Napoli]] kuningas [[Joachim Murat]]i juhtimisel. &lt;br&gt; Kirik pole kannatanud.&lt;ref&gt; Õigeusu kirikud (ajakiri). – 92 (2014). lk 9.&lt;/ref&gt;
|-
| 1848–1850 || Kirik restaureeriti akadeemik F.F. Richteri juhendamisel.
|-
| 1850 &lt;br&gt; 27. augustil &lt;br&gt; (8. septembril) || Renoveeritud kiriku pühitsemise viis läbi Moskva metropoliit Filaret (Drozdov). &lt;br&gt; 
5. septembril (18. septembril) külastasid kirikut [[prints]]id Nikolai Nikolajevitš Romanov (1856-1929) &lt;br&gt; ja Mihhail Nikolajevitš Romanov (1832–1909).&lt;ref name = &quot;Sem–1&quot; /&gt;
|-
| 1864 || Pärast M.A. Dmitriev-Mamonovi surma kuulus vürst S.M. Golitsõnile Dubrovitsõ.
|-
| 1915 || Dubrovitsi omanikust sai S.M. Golitsõni neljas naine, vürstinna A.A.Golitsõna (neiuna Kutuševa).
|-
| 1929 || Kõik preestrid aeti Dubrovitsõ territooriumil kodudest välja.
|-
| 1930 || Otsustati Dubrovitsõ kirik jäädavalt sulgeda. Alustati [[Kell (helitekitaja)|kellade]] eemaldamist kellatornist. &lt;br&gt; Viimane kiriku rektor preester Mihhail Andrejevitš Poretski arreteeriti ja saadeti pagendusse [[Semej|Semipalatinski]] linna ([[Kasahstan]]).&lt;ref name = &quot;Sem–2&quot; /&gt;
|-
| 1931 &lt;br&gt; september || Kellatorn lasti õhku. Plahvatus hävitas kiriku vundamendi.
|-
| 1941 &lt;br&gt; september || [[Fašism|Fašistliku]] [[Moskva lahing|rünnaku ajal Moskva]] vastu kaevandati kirik. Pealinna kaitses läbimurret ei toimunud. &lt;br&gt; Kirik pole kannatanud.&lt;ref&gt; Õigeusu kirikud (ajakiri). – 92 (2014). lk 10.&lt;/ref&gt;
|-
| 1960 &lt;br&gt; august || Kirik, kõik hooned ja mõisapark on tunnistatud vabariikliku tähtsusega arhitektuurimälestisteks ja võetakse kaitse alla.
|-
| 1961 || Üleliiduline Loomakasvatuse Instituut viidi Moskvast Dubrovitsõsse. Kirik läks selle institutsiooni jurisdiktsiooni alla. Kirikus oli ladu.
|-
| 1990 &lt;br&gt; oktoober || Kirik tagastati koguduseliikmetele. Kiriku rektoriks sai ülempreester Sergi Pozorov.
|-
| 1999 &lt;br&gt; 2. novembril || Kiriku rektoriks sai preester Aleksandr Katkov.
|-
| 2002–2003 || Kiriku 300. aastapäeva ettevalmistamisel käivad restaureerimistööd. &lt;br&gt; Kiriku sisustus taastati, ladina keeles salmid tagastati müüridele.
|-
| 2004 &lt;br&gt; detsember || Kiriku rektoriks sai ülempreester Andrei Gritsõšin.
|-
| 2009 &lt;br&gt; 7. oktoobril || Maailma Mälestusfond on lisanud kiriku hävimisohus olevate alade nimekirja.&lt;ref name = &quot;Sem–2&quot; /&gt;
|-
| 2010 || Kirik sai restaureerimistöödeks toetust USA Suursaadikute Fondist Kultuuripärandi Säilitamiseks.
|-
| 2029 &lt;br&gt; 22. veebruaril || Kirik tähistab oma 325. aastapäeva.
|}

== Vaata ka ==
* [[Vene Õigeusu Kirik]]
* [[Moskva barokk]]
* [https://en.wikisource.org/wiki/1911_Encyclopædia_Britannica/Golitsuin,_Boris_Aleksyeevich Boriss Aleksejevitš Golitsõn (inglise keeles)]

== Viited ==
{{Viited |26em}}

== Kirjandus ==
* {{cite book | last= Semenov | first = Konstantin. | title = Püha Jumalasünnitaja Märgi Kirik (Dubrovitsõ): Pildigalerii}} / Семенов К.А. Церковь Знамения Пресвятой Богородицы в Дубровицах: Фотоальбом. // Podolsk.: РусГазИнжиниринг, 2011. – lk 96. (Vene ja inglise keeles)
* E.G. Filipovitš ''Dubrovitsi kiriku kohta ja mitte ainult selle kohta.'' / Филипович Э.Г. О Дубровицком храме и не только о нем. // Toim., 5., val. – Мoskva.: БЕЛМАКС, 2012. – lk 103. (Inglise ja vene keeles)
* Õigeusu kirikud (ajakiri) / Православные храмы. Путешествие по святым местам (журнал). – Мoskva., 2014. – № 92. – lk 31. (Vene keeles)
* {{netiviide 
| autor = 
| pealkiri = Elektrooniline õiguslik ja regulatiivne tehnilised dokumendid fond: Постановление Совета Министров РСФСР № 1327 от 30.08.1960 
| url = https://docs.cntd.ru/document/9012089
| väljaanne = kodeks.ru, АО «Кодекс»
| vaadatud = 20.02.2022
| keel = Vene keeles
| tsitaat = Кодекс
}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Church of the Theotokos of the Sign (Dubrovitsy)}}
* [https://dubrovitsy.tilda.ws/hram Kiriku ajaloolised artiklid ja arhiivifotod – ''Дубровицы. Музей, которого нет''] (Vene keeles)
* [https://www.youtube.com/channel/UC-4DM9UhM3vWCP9HFHsPyBQ/videos Otseülekanded kirikust – YouTube, Andrei Gritsõšin]

&lt;div class=&quot;tleft&quot; style=&quot;clear:none&quot;&gt;{{portaal|Religioon|P_christianity.svg}}&lt;/div&gt;
&lt;div class=&quot;tleft&quot; style=&quot;clear:none&quot;&gt;{{portaal|Arhitektuur|Géode V 3 1.gif}}&lt;/div&gt;

{{JÄRJESTA:Venemaa kirikud }}
[[Kategooria:Venemaa kirikud]]
[[Kategooria:Moskva kirikud‎]]</text>
      <sha1>nhygkl82xhqn8d8mfgq02dt4v3wdfhn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kristjan Gold</title>
    <ns>0</ns>
    <id>615573</id>
    <revision>
      <id>6171916</id>
      <parentid>5967817</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T13:31:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="333" xml:space="preserve">'''Kristjan Gold''' (sündinud [[25. september|25. septembril]] [[1982]]) on [[Eesti]] raadiosaatejuht.

Ta on töötanud [[Raadio Elmar]]i saatejuhina. Praegu on ta [[Kuku Raadio]] saatejuht, juhtides saateid [[Filmikägu]] ja [[Ärataja]].

{{JÄRJESTA:Gold, Kristjan}}
[[Kategooria:Eesti saatejuhid]]
[[Kategooria:Sündinud 1982]]</text>
      <sha1>h0wmy06ud5eif7ixb4i03aab7051dzu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171917</id>
      <parentid>6171916</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T13:31:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="329" xml:space="preserve">'''Kristjan Gold''' (sündinud [[25. september|25. septembril]] [[1982]]) on eesti raadiosaatejuht.

Ta on töötanud [[Raadio Elmar]]i saatejuhina. Praegu on ta [[Kuku Raadio]] saatejuht, juhtides saateid [[Filmikägu]] ja [[Ärataja]].

{{JÄRJESTA:Gold, Kristjan}}
[[Kategooria:Eesti saatejuhid]]
[[Kategooria:Sündinud 1982]]</text>
      <sha1>e89fkh8nfnzdb6kgjkonh68zrtfhnpj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Koroonapandeemia riigiti/andmed</title>
    <ns>10</ns>
    <id>616734</id>
    <revision>
      <id>6171923</id>
      <parentid>6171301</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T14:01:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>TolBot</username>
        <id>157432</id>
      </contributor>
      <comment>[[m:User:TolBot/Task 5|Ülesanne 5]]: värskendada COVID-19 pandeemia andmeid</comment>
      <model>json</model>
      <format>application/json</format>
      <text bytes="80602" xml:space="preserve">{
    &quot;AD&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 45508,
        &quot;deaths&quot;: 153,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1935.876,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 53456,
        &quot;name&quot;: &quot;Andorra&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 69.11,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 74.83,
        &quot;population&quot;: 79034,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 57886,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 153383
    },
    &quot;AE&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 991564,
        &quot;deaths&quot;: 2335,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 249.329,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 9792266,
        &quot;name&quot;: &quot;Araabia Ühendemiraadid&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 98.01,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 100,
        &quot;population&quot;: 9365144,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 9991089,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 24922054
    },
    &quot;AF&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 185749,
        &quot;deaths&quot;: 7748,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 193.22,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6422705,
        &quot;name&quot;: &quot;Afganistan&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 16.02,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 17.8,
        &quot;population&quot;: 40099462,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 7139453,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 7885045
    },
    &quot;AG&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 8773,
        &quot;deaths&quot;: 144,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1544.733,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 62031,
        &quot;name&quot;: &quot;Antigua ja Barbuda&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 62.83,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 64.92,
        &quot;population&quot;: 93220,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 64091,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 126122
    },
    &quot;AI&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 3580,
        &quot;deaths&quot;: 10,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 634.8,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 10273,
        &quot;name&quot;: &quot;Anguilla&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 65.21,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 68.79,
        &quot;population&quot;: 15753,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 10837,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 24060
    },
    &quot;AL&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 312097,
        &quot;deaths&quot;: 3545,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1241.807,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1253962,
        &quot;name&quot;: &quot;Albaania&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 43.93,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 46.61,
        &quot;population&quot;: 2854710,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1330520,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2934116
    },
    &quot;AM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 425365,
        &quot;deaths&quot;: 8633,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3093.185,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 980101,
        &quot;name&quot;: &quot;Armeenia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 33.02,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 38.01,
        &quot;population&quot;: 2790974,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1128072,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2141957
    },
    &quot;AO&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 102301,
        &quot;deaths&quot;: 1912,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 55.414,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 7393934,
        &quot;name&quot;: &quot;Angola&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 21.43,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 39.15,
        &quot;population&quot;: 34503774,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 13507932,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 21099865
    },
    &quot;AQ&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Antarktis&quot;
    },
    &quot;AR&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 9560307,
        &quot;deaths&quot;: 129369,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2857.292,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 37671221,
        &quot;name&quot;: &quot;Argentina&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 83.2,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 91,
        &quot;population&quot;: 45276780,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 41201001,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 107823754
    },
    &quot;AS&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Ameerika Samoa&quot;
    },
    &quot;AT&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 4774043,
        &quot;deaths&quot;: 20317,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2277.159,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6625237,
        &quot;name&quot;: &quot;Austria&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 74.26,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 76.57,
        &quot;population&quot;: 8922082,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 6831552,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 18418001
    },
    &quot;AU&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 9435839,
        &quot;deaths&quot;: 11865,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 457.735,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 21730203,
        &quot;name&quot;: &quot;Austraalia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 83.83,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 86.4,
        &quot;population&quot;: 25921089,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 22395561,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 58221674
    },
    &quot;AW&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 42080,
        &quot;deaths&quot;: 224,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2102.576,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 83204,
        &quot;name&quot;: &quot;Aruba&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 78.1,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 83.98,
        &quot;population&quot;: 106536,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 89464,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 172668
    },
    &quot;AX&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Ahvenamaa maakond&quot;
    },
    &quot;AZ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 798838,
        &quot;deaths&quot;: 9748,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 945.216,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 4857889,
        &quot;name&quot;: &quot;Aserbaidžaan&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 47.1,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 52.04,
        &quot;population&quot;: 10312992,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 5366776,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 13818005
    },
    &quot;BA&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 384976,
        &quot;deaths&quot;: 15853,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 4846.615,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 846080,
        &quot;name&quot;: &quot;Bosnia ja Hertsegoviina&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 25.93,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 28.91,
        &quot;population&quot;: 3270943,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 943394,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1924950
    },
    &quot;BB&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 92086,
        &quot;deaths&quot;: 493,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1753.201,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 154003,
        &quot;name&quot;: &quot;Barbados&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 54.77,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 57.95,
        &quot;population&quot;: 281200,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 162955,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 316958
    },
    &quot;BD&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 2005257,
        &quot;deaths&quot;: 29291,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 172.955,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 120493865,
        &quot;name&quot;: &quot;Bangladesh&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 71.15,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 76.79,
        &quot;population&quot;: 169356251,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 130049697,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 289872589
    },
    &quot;BE&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 4414255,
        &quot;deaths&quot;: 32228,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2775.543,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 9154319,
        &quot;name&quot;: &quot;Belgia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 78.84,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 79.67,
        &quot;population&quot;: 11611420,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 9251278,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 25721980
    },
    &quot;BF&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 21128,
        &quot;deaths&quot;: 387,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 17.511,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1640349,
        &quot;name&quot;: &quot;Burkina Faso&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 7.42,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 11.55,
        &quot;population&quot;: 22100683,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2551596,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 3134621
    },
    &quot;BG&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1206688,
        &quot;deaths&quot;: 37377,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 5428.074,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 2064682,
        &quot;name&quot;: &quot;Bulgaaria&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 29.98,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 30.4,
        &quot;population&quot;: 6885868,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2093417,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 4474228
    },
    &quot;BH&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 659647,
        &quot;deaths&quot;: 1509,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1031.255,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1224224,
        &quot;name&quot;: &quot;Bahrein&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 83.66,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 84.69,
        &quot;population&quot;: 1463265,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1239265,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 3460361
    },
    &quot;BI&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 45308,
        &quot;deaths&quot;: 38,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3.028,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 15862,
        &quot;name&quot;: &quot;Burundi&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 0.13,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 0.13,
        &quot;population&quot;: 12551213,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 16444,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 18307
    },
    &quot;BJ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 27316,
        &quot;deaths&quot;: 163,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 12.541,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 2690085,
        &quot;name&quot;: &quot;Benin&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 20.7,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 24.42,
        &quot;population&quot;: 12996895,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 3174135,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 3681560
    },
    &quot;BL&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Saint-Barthélemy&quot;
    },
    &quot;BM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 17193,
        &quot;deaths&quot;: 144,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2243.515,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 47657,
        &quot;name&quot;: &quot;Bermuda&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 74.25,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 75.65,
        &quot;population&quot;: 64185,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 48554,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 132042
    },
    &quot;BN&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 205890,
        &quot;deaths&quot;: 225,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 505.195,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 426764,
        &quot;name&quot;: &quot;Brunei&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 96.66,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 100.63,
        &quot;population&quot;: 445373,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 444293,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1173118
    },
    &quot;BO&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1037500,
        &quot;deaths&quot;: 22061,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1826.322,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6067192,
        &quot;name&quot;: &quot;Boliivia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 50.23,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 60.31,
        &quot;population&quot;: 12079472,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 7285460,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 14260660
    },
    &quot;BQ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 10834,
        &quot;deaths&quot;: 37,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1385.456,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 16736,
        &quot;name&quot;: &quot;Caribbean Netherlands&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 63.29,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 72.26,
        &quot;population&quot;: 26706,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 19109,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 35845
    },
    &quot;BR&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 33833900,
        &quot;deaths&quot;: 678514,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3165.8,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 170168354,
        &quot;name&quot;: &quot;Brasiilia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 79.4,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 86.41,
        &quot;population&quot;: 214326223,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 185208286,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 465319009
    },
    &quot;BS&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 36724,
        &quot;deaths&quot;: 822,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2015.17,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 159548,
        &quot;name&quot;: &quot;Bahama&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 39.11,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 40.81,
        &quot;population&quot;: 407906,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 166471,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 346253
    },
    &quot;BT&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 60368,
        &quot;deaths&quot;: 21,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 27.01,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 673113,
        &quot;name&quot;: &quot;Bhutan&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 86.58,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 89.2,
        &quot;population&quot;: 777486,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 693546,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1914505
    },
    &quot;BW&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 325470,
        &quot;deaths&quot;: 2770,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1070.15,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1512567,
        &quot;name&quot;: &quot;Botswana&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 58.44,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 65.54,
        &quot;population&quot;: 2588423,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1696430,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2862659
    },
    &quot;BY&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 994037,
        &quot;deaths&quot;: 7118,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 743.148,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6332753,
        &quot;name&quot;: &quot;Valgevene&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 66.12,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 67.21,
        &quot;population&quot;: 9578168,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 6437839,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 13394906
    },
    &quot;BZ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 67111,
        &quot;deaths&quot;: 680,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1699.868,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 217966,
        &quot;name&quot;: &quot;Belize&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 54.49,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 62.34,
        &quot;population&quot;: 400031,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 249371,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 495575
    },
    &quot;CA&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 4092722,
        &quot;deaths&quot;: 42951,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1125.697,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 31499831,
        &quot;name&quot;: &quot;Kanada&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 82.56,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 86.03,
        &quot;population&quot;: 38155012,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 32824002,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 87412791
    },
    &quot;CC&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Kookossaared&quot;
    },
    &quot;CD&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 92173,
        &quot;deaths&quot;: 1390,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 14.495,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 2262577,
        &quot;name&quot;: &quot;Kongo Demokraatlik Vabariik&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 2.36,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 3.6,
        &quot;population&quot;: 95894118,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 3450478,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 3745679
    },
    &quot;CF&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 14764,
        &quot;deaths&quot;: 113,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 20.707,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1244034,
        &quot;name&quot;: &quot;Kesk-Aafrika Vabariik&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 22.8,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 23.83,
        &quot;population&quot;: 5457154,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1300418,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1392969
    },
    &quot;CG&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 24775,
        &quot;deaths&quot;: 386,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 66.143,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 654005,
        &quot;name&quot;: &quot;Kongo Vabariik&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 11.21,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 11.92,
        &quot;population&quot;: 5835806,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 695631,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 833078
    },
    &quot;CH&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 3949259,
        &quot;deaths&quot;: 13891,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1598.245,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6006141,
        &quot;name&quot;: &quot;Šveits&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 69.1,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 70.08,
        &quot;population&quot;: 8691406,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 6090754,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 15860904
    },
    &quot;CI&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 85306,
        &quot;deaths&quot;: 811,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 29.514,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6808411,
        &quot;name&quot;: &quot;Elevandiluurannik&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 24.78,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 33.59,
        &quot;population&quot;: 27478249,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 9229469,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 14445720
    },
    &quot;CK&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 6042,
        &quot;deaths&quot;: 1,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 58.813,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 14685,
        &quot;name&quot;: &quot;Cooki saared&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 83.57,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 85.55,
        &quot;population&quot;: 17003,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 15033,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 39780
    },
    &quot;CL&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 4241546,
        &quot;deaths&quot;: 59577,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3056.299,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 17624764,
        &quot;name&quot;: &quot;Tšiili&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 90.42,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 92.51,
        &quot;population&quot;: 19493184,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 18032542,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 61030574
    },
    &quot;CM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 120215,
        &quot;deaths&quot;: 1931,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 70.996,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1223119,
        &quot;name&quot;: &quot;Kamerun&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 4.5,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 5.76,
        &quot;population&quot;: 27198628,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1566331,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1849562
    },
    &quot;CN&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 905992,
        &quot;deaths&quot;: 5226,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3.665,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1264901000,
        &quot;name&quot;: &quot;Hiina&quot;,
        &quot;note&quot;: &quot;Ei hõlma [[erihalduspiirkond]]i ([[Hongkong]] ja [[Macau]]) ja [[Taiwan]].&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 88.71,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 91.08,
        &quot;population&quot;: 1425893464,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1298636000,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 3423669000
    },
    &quot;CO&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 6265798,
        &quot;deaths&quot;: 140845,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2733.975,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 36295164,
        &quot;name&quot;: &quot;Colombia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 70.45,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 82.46,
        &quot;population&quot;: 51516562,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 42480321,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 86474076
    },
    &quot;CR&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1028375,
        &quot;deaths&quot;: 8720,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1691.904,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 4179996,
        &quot;name&quot;: &quot;Costa Rica&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 81.1,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 86.47,
        &quot;population&quot;: 5153957,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 4456540,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 11417676
    },
    &quot;CU&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1108094,
        &quot;deaths&quot;: 8529,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 757.704,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 9977995,
        &quot;name&quot;: &quot;Kuuba&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 88.64,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 94.92,
        &quot;population&quot;: 11256372,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 10684167,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 39310991
    },
    &quot;CV&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 62159,
        &quot;deaths&quot;: 410,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 697.368,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 307655,
        &quot;name&quot;: &quot;Roheneemesaared&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 52.33,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 60.47,
        &quot;population&quot;: 587925,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 355522,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 802216
    },
    &quot;CW&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 45063,
        &quot;deaths&quot;: 282,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1481.575,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 99716,
        &quot;name&quot;: &quot;Curaçao&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 52.39,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 56.93,
        &quot;population&quot;: 190338,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 108358,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 254848
    },
    &quot;CX&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Jõulusaar&quot;
    },
    &quot;CY&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 562911,
        &quot;deaths&quot;: 1115,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1244.41,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 645367,
        &quot;name&quot;: &quot;Küpros&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 72.03,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 74.66,
        &quot;population&quot;: 896007,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 668933,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1791383
    },
    &quot;CZ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 3985056,
        &quot;deaths&quot;: 40477,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3851.01,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6883152,
        &quot;name&quot;: &quot;Tšehhi&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 65.49,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 66.3,
        &quot;population&quot;: 10510750,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 6968996,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 17761381
    },
    &quot;DE&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 30854175,
        &quot;deaths&quot;: 143979,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1726.19,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 63393953,
        &quot;name&quot;: &quot;Saksamaa&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 76,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 77.61,
        &quot;population&quot;: 83408554,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 64732254,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 183916392
    },
    &quot;DJ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 15690,
        &quot;deaths&quot;: 189,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 170.955,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 185849,
        &quot;name&quot;: &quot;Djibouti&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 16.81,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 18.65,
        &quot;population&quot;: 1105557,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 206222,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 226829
    },
    &quot;DK&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 3229666,
        &quot;deaths&quot;: 6639,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1134.05,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 4789822,
        &quot;name&quot;: &quot;Taani&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 81.82,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 82.43,
        &quot;population&quot;: 5854240,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 4825580,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 13222391
    },
    &quot;DM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 14852,
        &quot;deaths&quot;: 68,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 939.071,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 30474,
        &quot;name&quot;: &quot;Dominica&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 42.08,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 45.4,
        &quot;population&quot;: 72412,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 32872,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 66992
    },
    &quot;DO&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 628213,
        &quot;deaths&quot;: 4383,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 394.23,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6014865,
        &quot;name&quot;: &quot;Dominikaani Vabariik&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 54.1,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 65.24,
        &quot;population&quot;: 11117874,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 7252822,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 15869795
    },
    &quot;DZ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 267454,
        &quot;deaths&quot;: 6876,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 155.643,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6851660,
        &quot;name&quot;: &quot;Alžeeria&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 15.36,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 18.4,
        &quot;population&quot;: 44177969,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 8210605,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 15205854
    },
    &quot;EC&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 961345,
        &quot;deaths&quot;: 35801,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2011.548,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 14056237,
        &quot;name&quot;: &quot;Ecuador&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 78.98,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 85.49,
        &quot;population&quot;: 17797737,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 15214844,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 36650029
    },
    &quot;EE&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 586399,
        &quot;deaths&quot;: 2620,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1971.851,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 848716,
        &quot;name&quot;: &quot;Eesti&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 63.88,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 65.03,
        &quot;population&quot;: 1328701,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 864048,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1999844
    },
    &quot;EG&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 515645,
        &quot;deaths&quot;: 24765,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 226.657,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 38312748,
        &quot;name&quot;: &quot;Egiptus&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 35.06,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 47.04,
        &quot;population&quot;: 109262178,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 51394896,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 94288193
    },
    &quot;EH&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Lääne-Sahara&quot;,
        &quot;population&quot;: 611872
    },
    &quot;ER&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 10045,
        &quot;deaths&quot;: 103,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 28.451,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: null,
        &quot;name&quot;: &quot;Eritrea&quot;,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: null,
        &quot;population&quot;: 3620312,
        &quot;total_vaccinated&quot;: null,
        &quot;vaccine_doses&quot;: null
    },
    &quot;ES&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 13226579,
        &quot;deaths&quot;: 110719,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2331.568,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 40606091,
        &quot;name&quot;: &quot;Hispaania&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 85.51,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 86.92,
        &quot;population&quot;: 47486935,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 41277964,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 95491074
    },
    &quot;ET&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 492237,
        &quot;deaths&quot;: 7568,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 62.918,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 38296046,
        &quot;name&quot;: &quot;Etioopia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 31.84,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 37.16,
        &quot;population&quot;: 120283026,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 44695420,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 52192941
    },
    &quot;EU&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 159504889,
        &quot;deaths&quot;: 1119420,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2500.974,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 327831479,
        &quot;name&quot;: &quot;Euroopa Liit&quot;,
        &quot;note&quot;: &quot;[[Euroopa Liidu liikmesriik|Euroopa Liidu liikmesriigid]] on ühtlasi eraldi üles loetletud. Maailma koondnumbrite juures on Euroopa Liidu riikide näitajaid arvestatud siiski ainult üks kord.&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 73.24,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 75.5,
        &quot;population&quot;: 447593544,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 337915797,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 892510668
    },
    &quot;FI&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1171034,
        &quot;deaths&quot;: 5012,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 905.348,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 4336068,
        &quot;name&quot;: &quot;Soome&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 78.33,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 81.62,
        &quot;population&quot;: 5535992,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 4518264,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 12203932
    },
    &quot;FJ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 67549,
        &quot;deaths&quot;: 870,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 940.937,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 636509,
        &quot;name&quot;: &quot;Fidži&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 68.84,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 76.51,
        &quot;population&quot;: 924610,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 707425,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1495983
    },
    &quot;FK&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1835,
        &quot;deaths&quot;: null,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1775,
        &quot;name&quot;: &quot;Falklandi saared&quot;,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 75.57,
        &quot;population&quot;: 3764,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2632,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 4407
    },
    &quot;FM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 4321,
        &quot;deaths&quot;: 4,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 35.357,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: null,
        &quot;name&quot;: &quot;Mikroneesia Liiduriigid&quot;,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: null,
        &quot;population&quot;: 113131,
        &quot;total_vaccinated&quot;: null,
        &quot;vaccine_doses&quot;: null
    },
    &quot;FO&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 34658,
        &quot;deaths&quot;: 28,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 529.421,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 40895,
        &quot;name&quot;: &quot;Fääri saared&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 83.37,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 85.04,
        &quot;population&quot;: 52888,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 41715,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 103894
    },
    &quot;FR&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 33848327,
        &quot;deaths&quot;: 152052,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2255.228,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 52992603,
        &quot;name&quot;: &quot;Prantsusmaa&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 78.6,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 80.86,
        &quot;population&quot;: 67422000,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 54517358,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 148411049
    },
    &quot;GA&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 48511,
        &quot;deaths&quot;: 306,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 130.703,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 256802,
        &quot;name&quot;: &quot;Gabon&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 10.97,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 13.22,
        &quot;population&quot;: 2341179,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 309473,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 568751
    },
    &quot;GB&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 23392406,
        &quot;deaths&quot;: 184140,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2736.878,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 50403747,
        &quot;name&quot;: &quot;Suurbritannia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 74.92,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 79.79,
        &quot;population&quot;: 67281040,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 53684877,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 150393033
    },
    &quot;GD&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 18786,
        &quot;deaths&quot;: 234,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1877.859,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 38671,
        &quot;name&quot;: &quot;Grenada&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 31.03,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 35.21,
        &quot;population&quot;: 124610,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 43873,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 89516
    },
    &quot;GE&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1686218,
        &quot;deaths&quot;: 16859,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 4486.187,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1273576,
        &quot;name&quot;: &quot;Gruusia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 33.89,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 43.64,
        &quot;population&quot;: 3757980,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1639970,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2913546
    },
    &quot;GF&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Prantsuse Guajaana&quot;
    },
    &quot;GG&quot;: {
        &quot;cases&quot;: null,
        &quot;deaths&quot;: null,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 51351,
        &quot;name&quot;: &quot;Guernsey&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 81.01,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 85.42,
        &quot;population&quot;: 63065,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 54146,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 157708
    },
    &quot;GH&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 168007,
        &quot;deaths&quot;: 1457,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 44.376,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 7880395,
        &quot;name&quot;: &quot;Ghana&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 24,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 33.63,
        &quot;population&quot;: 32833031,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 11042809,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 19883528
    },
    &quot;GI&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 19902,
        &quot;deaths&quot;: 105,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3213.958,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 41421,
        &quot;name&quot;: &quot;Gibraltar&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 122.94,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 124.88,
        &quot;population&quot;: 32670,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 42074,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 119855
    },
    &quot;GL&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 11971,
        &quot;deaths&quot;: 21,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 373.38,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 38502,
        &quot;name&quot;: &quot;Gröönimaa&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 67.7,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 72.52,
        &quot;population&quot;: 56243,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 41243,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 79745
    },
    &quot;GM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 12078,
        &quot;deaths&quot;: 368,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 139.398,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 354340,
        &quot;name&quot;: &quot;Gambia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 14.25,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 18.07,
        &quot;population&quot;: 2639916,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 449464,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 812811
    },
    &quot;GN&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 37408,
        &quot;deaths&quot;: 445,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 32.885,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 2712094,
        &quot;name&quot;: &quot;Guinea&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 20.04,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 34.3,
        &quot;population&quot;: 13531906,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 4640906,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 6299160
    },
    &quot;GP&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Guadeloupe&quot;
    },
    &quot;GQ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 16723,
        &quot;deaths&quot;: 183,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 111.963,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 208104,
        &quot;name&quot;: &quot;Ekvatoriaal-Guinea&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 14.35,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 18.46,
        &quot;population&quot;: 1634466,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 267610,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 484554
    },
    &quot;GR&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 4349423,
        &quot;deaths&quot;: 30999,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2967.728,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 7633031,
        &quot;name&quot;: &quot;Kreeka&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 73.08,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 75.85,
        &quot;population&quot;: 10445365,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 7923152,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 21247055
    },
    &quot;GS&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared&quot;
    },
    &quot;GT&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1042376,
        &quot;deaths&quot;: 19037,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1081.127,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6435948,
        &quot;name&quot;: &quot;Guatemala&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 36.55,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 47.51,
        &quot;population&quot;: 17608483,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 8366500,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 18355848
    },
    &quot;GU&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Guam&quot;,
        &quot;population&quot;: 170184
    },
    &quot;GW&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 8412,
        &quot;deaths&quot;: 172,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 83.466,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 342389,
        &quot;name&quot;: &quot;Guinea-Bissau&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 16.62,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 25.72,
        &quot;population&quot;: 2060721,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 529954,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 573125
    },
    &quot;GY&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 69807,
        &quot;deaths&quot;: 1271,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1579.732,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 461605,
        &quot;name&quot;: &quot;Guyana&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 57.37,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 60.39,
        &quot;population&quot;: 804567,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 485891,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1017969
    },
    &quot;HK&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1353994,
        &quot;deaths&quot;: 9503,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1267.983,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6516771,
        &quot;name&quot;: &quot;Hongkong&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 86.95,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 90.31,
        &quot;population&quot;: 7494578,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 6768054,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 18077844
    },
    &quot;HN&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 439901,
        &quot;deaths&quot;: 10932,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1063.595,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 5432244,
        &quot;name&quot;: &quot;Honduras&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 52.85,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 61.64,
        &quot;population&quot;: 10278346,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 6335843,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 14700875
    },
    &quot;HR&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1186739,
        &quot;deaths&quot;: 16313,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 4017.847,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 2246308,
        &quot;name&quot;: &quot;Horvaatia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 55.33,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 57.05,
        &quot;population&quot;: 4060135,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2316378,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 5264263
    },
    &quot;HT&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 32263,
        &quot;deaths&quot;: 838,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 73.203,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 161066,
        &quot;name&quot;: &quot;Haiti&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 1.41,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 2.17,
        &quot;population&quot;: 11447569,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 248075,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 351767
    },
    &quot;HU&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1965481,
        &quot;deaths&quot;: 46790,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 4818.85,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6200225,
        &quot;name&quot;: &quot;Ungari&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 63.86,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 66.05,
        &quot;population&quot;: 9709786,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 6413420,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 16530488
    },
    &quot;ID&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 6207098,
        &quot;deaths&quot;: 156993,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 573.484,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 169882385,
        &quot;name&quot;: &quot;Indoneesia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 62.06,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 73.89,
        &quot;population&quot;: 273753191,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 202268728,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 427093056
    },
    &quot;IE&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1644166,
        &quot;deaths&quot;: 7675,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1539.148,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 4046329,
        &quot;name&quot;: &quot;Iirimaa&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 81.15,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 82.09,
        &quot;population&quot;: 4986526,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 4093635,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 11009207
    },
    &quot;IL&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 4582056,
        &quot;deaths&quot;: 11377,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1224.518,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6149225,
        &quot;name&quot;: &quot;Iisrael&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 66.18,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 72.27,
        &quot;population&quot;: 9291000,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 6714619,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 18209834
    },
    &quot;IM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 37696,
        &quot;deaths&quot;: 114,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1352.907,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 67106,
        &quot;name&quot;: &quot;Man&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 78.57,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 81.44,
        &quot;population&quot;: 84263,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 69560,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 189994
    },
    &quot;IN&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 44036275,
        &quot;deaths&quot;: 526396,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 373.977,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 932775394,
        &quot;name&quot;: &quot;India&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 66.27,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 72.56,
        &quot;population&quot;: 1407563842,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1021327183,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2042774905
    },
    &quot;IO&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Briti India ookeani ala&quot;
    },
    &quot;IQ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 2444798,
        &quot;deaths&quot;: 25315,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 581.505,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 7711659,
        &quot;name&quot;: &quot;Iraak&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 17.71,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 25.21,
        &quot;population&quot;: 43533592,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 10973556,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 18904252
    },
    &quot;IR&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 7391026,
        &quot;deaths&quot;: 141998,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1615.019,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 58058144,
        &quot;name&quot;: &quot;Iraan&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 66.03,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 73.58,
        &quot;population&quot;: 87923432,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 64698435,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 150984487
    },
    &quot;IS&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 202157,
        &quot;deaths&quot;: 179,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 483.346,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 290193,
        &quot;name&quot;: &quot;Island&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 78.69,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 84,
        &quot;population&quot;: 370335,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 309770,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 805469
    },
    &quot;IT&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 21040025,
        &quot;deaths&quot;: 172086,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2904.879,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 47955227,
        &quot;name&quot;: &quot;Itaalia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 80.95,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 85.78,
        &quot;population&quot;: 59240330,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 50817028,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 139618719
    },
    &quot;JE&quot;: {
        &quot;cases&quot;: null,
        &quot;deaths&quot;: null,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 81088,
        &quot;name&quot;: &quot;New Jersey osariik&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 73.97,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 76.45,
        &quot;population&quot;: 109618,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 83808,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 237658
    },
    &quot;JM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 146372,
        &quot;deaths&quot;: 3194,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1129.542,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 717947,
        &quot;name&quot;: &quot;Jamaica&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 25.39,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 29,
        &quot;population&quot;: 2827694,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 820136,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1469784
    },
    &quot;JO&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1709879,
        &quot;deaths&quot;: 14074,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1262.437,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 4551253,
        &quot;name&quot;: &quot;Jordaania&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 40.82,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 43.17,
        &quot;population&quot;: 11148278,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 4812827,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 10032773
    },
    &quot;JP&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 12779171,
        &quot;deaths&quot;: 32609,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 261.683,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 102494174,
        &quot;name&quot;: &quot;Jaapan&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 82.25,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 83.35,
        &quot;population&quot;: 124612530,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 103864269,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 295544556
    },
    &quot;KE&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 337622,
        &quot;deaths&quot;: 5672,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 107.008,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 9326814,
        &quot;name&quot;: &quot;Keenia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 16.96,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 22.99,
        &quot;population&quot;: 53005614,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 12641679,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 18535975
    },
    &quot;KG&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 202685,
        &quot;deaths&quot;: 2991,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 458.198,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1326878,
        &quot;name&quot;: &quot;Kõrgõzstan&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 20.33,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 24.15,
        &quot;population&quot;: 6527743,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1576526,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 3170533
    },
    &quot;KH&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 136789,
        &quot;deaths&quot;: 3056,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 184.218,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 14411480,
        &quot;name&quot;: &quot;Kambodža&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 86.87,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 91.05,
        &quot;population&quot;: 16589023,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 15104932,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 41584033
    },
    &quot;KI&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 3430,
        &quot;deaths&quot;: 13,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 100.874,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 60670,
        &quot;name&quot;: &quot;Kiribati&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 49.98,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 66.37,
        &quot;population&quot;: 128874,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 80566,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 147497
    },
    &quot;KM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 8315,
        &quot;deaths&quot;: 160,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 194.736,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 362030,
        &quot;name&quot;: &quot;Komoorid&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 44.06,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 49.79,
        &quot;population&quot;: 821626,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 409094,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 642320
    },
    &quot;KN&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 6462,
        &quot;deaths&quot;: 46,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 966.265,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 26294,
        &quot;name&quot;: &quot;Saint Kitts ja Nevis&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 49.11,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 58.2,
        &quot;population&quot;: 47606,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 31162,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 60467
    },
    &quot;KP&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1,
        &quot;deaths&quot;: 6,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 0.231,
        &quot;name&quot;: &quot;Põhja-Korea&quot;,
        &quot;population&quot;: 25971909
    },
    &quot;KR&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 19820739,
        &quot;deaths&quot;: 25068,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 483.657,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 44651142,
        &quot;name&quot;: &quot;Lõuna-Korea&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 86.15,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 86.99,
        &quot;population&quot;: 51830139,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 45086678,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 127279207
    },
    &quot;KW&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 653730,
        &quot;deaths&quot;: 2559,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 602.101,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 3328032,
        &quot;name&quot;: &quot;Kuveit&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 78.3,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 80.9,
        &quot;population&quot;: 4250114,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 3438215,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 8164098
    },
    &quot;KY&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 28784,
        &quot;deaths&quot;: 29,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 425.619,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 59931,
        &quot;name&quot;: &quot;Kaimanisaared&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 87.96,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 90.3,
        &quot;population&quot;: 68136,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 61529,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 147211
    },
    &quot;KZ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1439725,
        &quot;deaths&quot;: 19022,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 990.912,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 10512310,
        &quot;name&quot;: &quot;Kasahstan&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 54.76,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 56.16,
        &quot;population&quot;: 19196465,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 10781555,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 20918681
    },
    &quot;LA&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 211239,
        &quot;deaths&quot;: 757,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 101.952,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 5076787,
        &quot;name&quot;: &quot;Laos&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 68.8,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 78.84,
        &quot;population&quot;: 7425058,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 5817695,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 10894482
    },
    &quot;LB&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1173871,
        &quot;deaths&quot;: 10532,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1883.192,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 2384459,
        &quot;name&quot;: &quot;Liibanon&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 42.64,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 48.42,
        &quot;population&quot;: 5592631,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2708007,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 5714614
    },
    &quot;LC&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 27966,
        &quot;deaths&quot;: 385,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2143.032,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 54514,
        &quot;name&quot;: &quot;Saint Lucia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 30.34,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 33.25,
        &quot;population&quot;: 179652,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 59742,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 121952
    },
    &quot;LI&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 18678,
        &quot;deaths&quot;: 86,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2202.925,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 26436,
        &quot;name&quot;: &quot;Liechtenstein&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 67.72,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 68.53,
        &quot;population&quot;: 39039,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 26752,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 71107
    },
    &quot;LK&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 665739,
        &quot;deaths&quot;: 16556,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 760.376,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 14553903,
        &quot;name&quot;: &quot;Sri Lanka&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 66.84,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 78.56,
        &quot;population&quot;: 21773441,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 17104952,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 39662637
    },
    &quot;LR&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 7538,
        &quot;deaths&quot;: 294,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 56.61,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 2328125,
        &quot;name&quot;: &quot;Libeeria&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 44.83,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 50.95,
        &quot;population&quot;: 5193416,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2645947,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2921554
    },
    &quot;LS&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 34040,
        &quot;deaths&quot;: 702,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 307.699,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 872661,
        &quot;name&quot;: &quot;Lesotho&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 38.25,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 40.51,
        &quot;population&quot;: 2281454,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 924248,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1077116
    },
    &quot;LT&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1183422,
        &quot;deaths&quot;: 9208,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3304.325,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1877190,
        &quot;name&quot;: &quot;Leedu&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 67.36,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 70.1,
        &quot;population&quot;: 2786651,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1953331,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 4492889
    },
    &quot;LU&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 282252,
        &quot;deaths&quot;: 1109,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1734.653,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 462338,
        &quot;name&quot;: &quot;Luksemburg&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 72.83,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 75.31,
        &quot;population&quot;: 639321,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 481492,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1319686
    },
    &quot;LV&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 861724,
        &quot;deaths&quot;: 5892,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3144.213,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1305976,
        &quot;name&quot;: &quot;Läti&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 69.69,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 71.84,
        &quot;population&quot;: 1873919,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1346184,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2895716
    },
    &quot;LY&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 503611,
        &quot;deaths&quot;: 6431,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 954.823,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1215576,
        &quot;name&quot;: &quot;Liibüa&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 18.05,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 33.96,
        &quot;population&quot;: 6735277,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2287022,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 3667090
    },
    &quot;MA&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1260978,
        &quot;deaths&quot;: 16237,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 437.931,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 23450432,
        &quot;name&quot;: &quot;Maroko&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 63.25,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 67.33,
        &quot;population&quot;: 37076584,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 24962759,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 54924940
    },
    &quot;MC&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 14059,
        &quot;deaths&quot;: 61,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1662.76,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 23308,
        &quot;name&quot;: &quot;Monaco&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 58.98,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 67.49,
        &quot;population&quot;: 36686,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 26672,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 49980
    },
    &quot;MD&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 532187,
        &quot;deaths&quot;: 11608,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3791.598,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1063425,
        &quot;name&quot;: &quot;Moldova&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 26.43,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 26.87,
        &quot;population&quot;: 3061506,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1081073,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2165600
    },
    &quot;ME&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 259349,
        &quot;deaths&quot;: 2746,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 4373.593,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 284243,
        &quot;name&quot;: &quot;Montenegro&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 45.27,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 46.53,
        &quot;population&quot;: 627859,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 292127,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 677121
    },
    &quot;MF&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Püha Martin&quot;
    },
    &quot;MG&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 66491,
        &quot;deaths&quot;: 1408,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 48.693,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1289181,
        &quot;name&quot;: &quot;Madagaskar&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 4.46,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 4.6,
        &quot;population&quot;: 28915653,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1330462,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2369775
    },
    &quot;MH&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 64,
        &quot;deaths&quot;: null,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: null,
        &quot;name&quot;: &quot;Marshalli Saared&quot;,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: null,
        &quot;population&quot;: 42050,
        &quot;total_vaccinated&quot;: null,
        &quot;vaccine_doses&quot;: null
    },
    &quot;MK&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 327009,
        &quot;deaths&quot;: 9370,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 4454.841,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 837577,
        &quot;name&quot;: &quot;Põhja-Makedoonia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 39.82,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 40.61,
        &quot;population&quot;: 2103330,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 854061,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1856093
    },
    &quot;ML&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 31228,
        &quot;deaths&quot;: 739,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 33.737,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1428505,
        &quot;name&quot;: &quot;Mali&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 6.52,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 8.96,
        &quot;population&quot;: 21904983,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1962791,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2683868
    },
    &quot;MM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 614092,
        &quot;deaths&quot;: 19434,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 361.24,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 27027467,
        &quot;name&quot;: &quot;Myanmar&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 49.31,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 60.22,
        &quot;population&quot;: 53798084,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 33004742,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 62259560
    },
    &quot;MN&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 943690,
        &quot;deaths&quot;: 2119,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 632.956,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 2175617,
        &quot;name&quot;: &quot;Mongoolia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 65.35,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 68.27,
        &quot;population&quot;: 3347782,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2272965,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 5492919
    },
    &quot;MO&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 791,
        &quot;deaths&quot;: 6,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 8.739,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 588234,
        &quot;name&quot;: &quot;Macau&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 85.67,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 89.69,
        &quot;population&quot;: 686607,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 615784,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1447651
    },
    &quot;MP&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Põhja-Mariaanid&quot;
    },
    &quot;MQ&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Martinique&quot;
    },
    &quot;MR&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 62572,
        &quot;deaths&quot;: 992,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 214.952,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1335276,
        &quot;name&quot;: &quot;Mauritaania&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 28.93,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 41.79,
        &quot;population&quot;: 4614974,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1928484,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2853551
    },
    &quot;MS&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1054,
        &quot;deaths&quot;: 8,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1811.184,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1903,
        &quot;name&quot;: &quot;Montserrat&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 43.08,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 46.95,
        &quot;population&quot;: 4417,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2074,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 4487
    },
    &quot;MT&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 112828,
        &quot;deaths&quot;: 794,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1507.362,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 470267,
        &quot;name&quot;: &quot;Malta&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 89.28,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 90.63,
        &quot;population&quot;: 526748,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 477387,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1329728
    },
    &quot;MU&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 244850,
        &quot;deaths&quot;: 1013,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 779.882,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 977728,
        &quot;name&quot;: &quot;Mauritius&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 75.27,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 78.68,
        &quot;population&quot;: 1298915,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1021934,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2564102
    },
    &quot;MV&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 184302,
        &quot;deaths&quot;: 307,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 588.734,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 384715,
        &quot;name&quot;: &quot;Maldiivid&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 73.78,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 76.51,
        &quot;population&quot;: 521458,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 398984,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 949382
    },
    &quot;MW&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 87410,
        &quot;deaths&quot;: 2665,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 133.989,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1517989,
        &quot;name&quot;: &quot;Malawi&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 7.63,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 10.69,
        &quot;population&quot;: 19889742,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2125294,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 3171945
    },
    &quot;MX&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 6711847,
        &quot;deaths&quot;: 327525,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2584.939,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 79947470,
        &quot;name&quot;: &quot;Mehhiko&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 63.1,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 72.87,
        &quot;population&quot;: 126705138,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 92333818,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 209673612
    },
    &quot;MY&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 4680053,
        &quot;deaths&quot;: 35969,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1071.339,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 27450729,
        &quot;name&quot;: &quot;Malaisia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 81.76,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 83.61,
        &quot;population&quot;: 33573874,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 28072001,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 71840249
    },
    &quot;MZ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 229580,
        &quot;deaths&quot;: 2215,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 69.052,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 14098645,
        &quot;name&quot;: &quot;Mosambiik&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 43.83,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 46.57,
        &quot;population&quot;: 32077072,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 14978771,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 31616078
    },
    &quot;NA&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 169253,
        &quot;deaths&quot;: 4072,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1609.39,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 443559,
        &quot;name&quot;: &quot;Namiibia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 17.53,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 20.31,
        &quot;population&quot;: 2530151,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 513856,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 856277
    },
    &quot;NC&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 69796,
        &quot;deaths&quot;: 314,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1091.035,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 180518,
        &quot;name&quot;: &quot;Uus-Kaledoonia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 62.72,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 65.52,
        &quot;population&quot;: 287800,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 188554,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 462522
    },
    &quot;NE&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 9104,
        &quot;deaths&quot;: 311,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 12.316,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 2888988,
        &quot;name&quot;: &quot;Niger&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 11.44,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 14.44,
        &quot;population&quot;: 25252722,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 3647695,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 4394310
    },
    &quot;NF&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Norfolki saare ala&quot;
    },
    &quot;NG&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 260977,
        &quot;deaths&quot;: 3147,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 14.747,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 24675659,
        &quot;name&quot;: &quot;Nigeeria&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 11.56,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 17.13,
        &quot;population&quot;: 213401323,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 36549506,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 56126494
    },
    &quot;NI&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 14807,
        &quot;deaths&quot;: 244,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 35.618,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 5611220,
        &quot;name&quot;: &quot;Nicaragua&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 81.91,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 87.46,
        &quot;population&quot;: 6850540,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 5991284,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 11602504
    },
    &quot;NL&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 8341943,
        &quot;deaths&quot;: 22579,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1290.104,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 12111092,
        &quot;name&quot;: &quot;Holland&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 69.2,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 74,
        &quot;population&quot;: 17501696,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 12950702,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 36045756
    },
    &quot;NO&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1455796,
        &quot;deaths&quot;: 3623,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 670.551,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 4049792,
        &quot;name&quot;: &quot;Norra&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 74.95,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 80.38,
        &quot;population&quot;: 5403021,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 4343160,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 11503992
    },
    &quot;NP&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 986596,
        &quot;deaths&quot;: 11967,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 398.435,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 20523367,
        &quot;name&quot;: &quot;Nepal&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 68.33,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 81.93,
        &quot;population&quot;: 30034989,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 24607594,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 52269883
    },
    &quot;NR&quot;: {
        &quot;cases&quot;: null,
        &quot;deaths&quot;: null,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 8585,
        &quot;name&quot;: &quot;Nauru&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 68.61,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 83.86,
        &quot;population&quot;: 12512,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 10493,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 24005
    },
    &quot;NU&quot;: {
        &quot;cases&quot;: null,
        &quot;deaths&quot;: null,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1417,
        &quot;name&quot;: &quot;Niue&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 87.79,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 102.23,
        &quot;population&quot;: 1614,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1650,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 4161
    },
    &quot;NZ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1621916,
        &quot;deaths&quot;: 1502,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 292.803,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 4127183,
        &quot;name&quot;: &quot;Uus-Meremaa&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 80.46,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 83.73,
        &quot;population&quot;: 5129728,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 4295270,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 11477691
    },
    &quot;OM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 395737,
        &quot;deaths&quot;: 4628,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1023.787,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 3039478,
        &quot;name&quot;: &quot;Omaan&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 58.19,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 62.54,
        &quot;population&quot;: 4520471,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 3266729,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 7068002
    },
    &quot;PA&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 948473,
        &quot;deaths&quot;: 8412,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1933.23,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 3123937,
        &quot;name&quot;: &quot;Panama&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 71.79,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 80.16,
        &quot;population&quot;: 4351267,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 3487798,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 8449454
    },
    &quot;PE&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 3909870,
        &quot;deaths&quot;: 214303,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 6356.221,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 27900283,
        &quot;name&quot;: &quot;Peruu&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 82.75,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 88.03,
        &quot;population&quot;: 33715472,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 29679287,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 80764745
    },
    &quot;PF&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 75257,
        &quot;deaths&quot;: 649,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2134.644,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 180807,
        &quot;name&quot;: &quot;Prantsuse Polüneesia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 63.99,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 66.67,
        &quot;population&quot;: 304032,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 188352,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 453259
    },
    &quot;PG&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 44784,
        &quot;deaths&quot;: 663,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 66.637,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 281948,
        &quot;name&quot;: &quot;Paapua Uus-Guinea&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 2.83,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 3.43,
        &quot;population&quot;: 9949437,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 341307,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 623255
    },
    &quot;PH&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 3776627,
        &quot;deaths&quot;: 60727,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 533.253,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 71835024,
        &quot;name&quot;: &quot;Filipiinid&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 63.08,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 67.12,
        &quot;population&quot;: 113880328,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 76438466,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 156547670
    },
    &quot;PK&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1554591,
        &quot;deaths&quot;: 30487,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 131.749,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 129271041,
        &quot;name&quot;: &quot;Pakistan&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 55.86,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 59.73,
        &quot;population&quot;: 231402116,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 138206755,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 285218897
    },
    &quot;PL&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 6069665,
        &quot;deaths&quot;: 116570,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3042.989,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 22527611,
        &quot;name&quot;: &quot;Poola&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 58.81,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 59.39,
        &quot;population&quot;: 38307726,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 22749654,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 54976294
    },
    &quot;PM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 3083,
        &quot;deaths&quot;: 1,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 169.981,
        &quot;name&quot;: &quot;Saint-Pierre ja Miquelon&quot;,
        &quot;population&quot;: 5883
    },
    &quot;PN&quot;: {
        &quot;cases&quot;: null,
        &quot;deaths&quot;: null,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 47,
        &quot;name&quot;: &quot;Pitcairn&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 100,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 100,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 47,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 94
    },
    &quot;PR&quot;: {
        &quot;population&quot;: 2828246
    },
    &quot;PS&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 682096,
        &quot;deaths&quot;: 5678,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1106.091,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1773409,
        &quot;name&quot;: &quot;Palestiina Riik&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 34.55,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 39.15,
        &quot;population&quot;: 5133392,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2009619,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 3737310
    },
    &quot;PT&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 5340612,
        &quot;deaths&quot;: 24592,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2389.869,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 8899233,
        &quot;name&quot;: &quot;Portugal&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 86.48,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 94.65,
        &quot;population&quot;: 10290103,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 9740081,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 24793071
    },
    &quot;PW&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 5308,
        &quot;deaths&quot;: 6,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 332.889,
        &quot;name&quot;: &quot;Belau&quot;,
        &quot;population&quot;: 18024
    },
    &quot;PY&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 707109,
        &quot;deaths&quot;: 19220,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2867.031,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 3493080,
        &quot;name&quot;: &quot;Paraguay&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 52.11,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 59.21,
        &quot;population&quot;: 6703799,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 3969185,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 9215489
    },
    &quot;QA&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 408656,
        &quot;deaths&quot;: 681,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 253.326,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 2743181,
        &quot;name&quot;: &quot;Katar&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 102.04,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 102.04,
        &quot;population&quot;: 2688235,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2743181,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 7302700
    },
    &quot;RE&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Réunion&quot;
    },
    &quot;RO&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 3063647,
        &quot;deaths&quot;: 65999,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3414.584,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 8114769,
        &quot;name&quot;: &quot;Rumeenia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 42.42,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 42.3,
        &quot;population&quot;: 19328560,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 8176457,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 16827486
    },
    &quot;RS&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 2123025,
        &quot;deaths&quot;: 16280,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2369.19,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 3278198,
        &quot;name&quot;: &quot;Serbia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 47.71,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 48.81,
        &quot;population&quot;: 6871547,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 3354075,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 8534688
    },
    &quot;RU&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 18330786,
        &quot;deaths&quot;: 374683,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2582.191,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 75041866,
        &quot;name&quot;: &quot;Venemaa&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 51.72,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 56.68,
        &quot;population&quot;: 145102755,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 82246152,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 170307823
    },
    &quot;RW&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 132239,
        &quot;deaths&quot;: 1466,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 108.9,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 8822309,
        &quot;name&quot;: &quot;Rwanda&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 65.54,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 67.91,
        &quot;population&quot;: 13461888,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 9141570,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 25522207
    },
    &quot;SA&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 809672,
        &quot;deaths&quot;: 9251,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 257.327,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 25082132,
        &quot;name&quot;: &quot;Saudi Araabia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 70.97,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 75.59,
        &quot;population&quot;: 35950396,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 26713922,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 66700629
    },
    &quot;SB&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 21544,
        &quot;deaths&quot;: 153,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 216.147,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 187200,
        &quot;name&quot;: &quot;Saalomoni Saared&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 26.45,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 40.9,
        &quot;population&quot;: 707851,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 289502,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 479045
    },
    &quot;SC&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 45429,
        &quot;deaths&quot;: 168,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1577.909,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 80925,
        &quot;name&quot;: &quot;Seišellid&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 76.01,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 80,
        &quot;population&quot;: 106470,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 85180,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 221597
    },
    &quot;SD&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 63006,
        &quot;deaths&quot;: 4957,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 108.57,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 4536964,
        &quot;name&quot;: &quot;Sudaan&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 10.1,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 14.81,
        &quot;population&quot;: 45657202,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 6651268,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 8179010
    },
    &quot;SE&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 2539715,
        &quot;deaths&quot;: 19358,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1849.414,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 7651988,
        &quot;name&quot;: &quot;Rootsi&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 75.31,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 77.15,
        &quot;population&quot;: 10467097,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 7838695,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 22674504
    },
    &quot;SG&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1714056,
        &quot;deaths&quot;: 1500,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 275.048,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 4999903,
        &quot;name&quot;: &quot;Singapur&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 91.68,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 92.08,
        &quot;population&quot;: 5453600,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 5021910,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 14272705
    },
    &quot;SH&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 4,
        &quot;deaths&quot;: null,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 3531,
        &quot;name&quot;: &quot;Saint Helena (meretagune ala)&quot;,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 71.83,
        &quot;population&quot;: 5404,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 4361,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 7892
    },
    &quot;SI&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1083067,
        &quot;deaths&quot;: 6698,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3160.313,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1222225,
        &quot;name&quot;: &quot;Sloveenia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 57.67,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 59.72,
        &quot;population&quot;: 2119410,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1265802,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2996643
    },
    &quot;SJ&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Svalbard ja Jan Mayen&quot;
    },
    &quot;SK&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 2581047,
        &quot;deaths&quot;: 20223,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3712.262,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 2767461,
        &quot;name&quot;: &quot;Slovakkia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 50.8,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 51.82,
        &quot;population&quot;: 5447622,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2822755,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 7077508
    },
    &quot;SL&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 7734,
        &quot;deaths&quot;: 125,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 14.844,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1916574,
        &quot;name&quot;: &quot;Sierra Leone&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 22.76,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 31.4,
        &quot;population&quot;: 8420641,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2644113,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 3526274
    },
    &quot;SM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 19793,
        &quot;deaths&quot;: 118,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3496.711,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 23633,
        &quot;name&quot;: &quot;San Marino&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 69.49,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 77.5,
        &quot;population&quot;: 33746,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 26357,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 69338
    },
    &quot;SN&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 87386,
        &quot;deaths&quot;: 1968,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 116.61,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1069859,
        &quot;name&quot;: &quot;Senegal&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 6.34,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 13.38,
        &quot;population&quot;: 16876720,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2300648,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2523856
    },
    &quot;SO&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 26957,
        &quot;deaths&quot;: 1361,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 79.751,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1764597,
        &quot;name&quot;: &quot;Somaalia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 10.34,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 15.99,
        &quot;population&quot;: 17065581,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2728594,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 3344579
    },
    &quot;SR&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 80966,
        &quot;deaths&quot;: 1380,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2251.282,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 237879,
        &quot;name&quot;: &quot;Suriname&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 40.2,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 45.26,
        &quot;population&quot;: 612984,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 267820,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 505699
    },
    &quot;SS&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 17733,
        &quot;deaths&quot;: 138,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 12.839,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1270042,
        &quot;name&quot;: &quot;Lõuna-Sudaan&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 11.82,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 12.21,
        &quot;population&quot;: 10748272,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1312090,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1362308
    },
    &quot;ST&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 6100,
        &quot;deaths&quot;: 74,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 331.679,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 99341,
        &quot;name&quot;: &quot;São Tomé ja Príncipe&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 44.53,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 56.27,
        &quot;population&quot;: 223107,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 125550,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 221655
    },
    &quot;SV&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 190818,
        &quot;deaths&quot;: 4194,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 664.221,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 4330643,
        &quot;name&quot;: &quot;El Salvador&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 68.59,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 73.33,
        &quot;population&quot;: 6314167,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 4630037,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 11127982
    },
    &quot;SX&quot;: {
        &quot;cases&quot;: null,
        &quot;deaths&quot;: null,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 26417,
        &quot;name&quot;: &quot;Sint Maarten&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 59.98,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 64.5,
        &quot;population&quot;: 44042,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 28407,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 63735
    },
    &quot;SY&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 56275,
        &quot;deaths&quot;: 3150,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 147.718,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1914784,
        &quot;name&quot;: &quot;Süüria&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 8.98,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 13.33,
        &quot;population&quot;: 21324367,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2842478,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 4389805
    },
    &quot;SZ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 73280,
        &quot;deaths&quot;: 1417,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1188.488,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 342088,
        &quot;name&quot;: &quot;Svaasimaa&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 28.69,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 34.43,
        &quot;population&quot;: 1192271,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 410506,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 684176
    },
    &quot;TC&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 6303,
        &quot;deaths&quot;: 36,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 797.978,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 30129,
        &quot;name&quot;: &quot;Turks ja Caicos&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 66.78,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 71.35,
        &quot;population&quot;: 45114,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 32189,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 70169
    },
    &quot;TD&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 7432,
        &quot;deaths&quot;: 193,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 11.234,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 2093522,
        &quot;name&quot;: &quot;Tšaad&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 12.38,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 13.12,
        &quot;population&quot;: 17179740,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2218493,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2356138
    },
    &quot;TF&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Prantsuse Lõunaalad&quot;
    },
    &quot;TG&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 38084,
        &quot;deaths&quot;: 279,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 32.274,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1557538,
        &quot;name&quot;: &quot;Togo&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 18.02,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 24.5,
        &quot;population&quot;: 8644829,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2118136,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 3290821
    },
    &quot;TH&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 4592284,
        &quot;deaths&quot;: 31404,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 438.597,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 53175826,
        &quot;name&quot;: &quot;Tai&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 74.27,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 79.38,
        &quot;population&quot;: 71601103,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 56839345,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 140806104
    },
    &quot;TJ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 17786,
        &quot;deaths&quot;: 125,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 12.82,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 4976770,
        &quot;name&quot;: &quot;Tadžikistan&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 51.05,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 53.23,
        &quot;population&quot;: 9750064,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 5189877,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 12504152
    },
    &quot;TK&quot;: {
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1125,
        &quot;name&quot;: &quot;Tokelau&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 60.84,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 72.42,
        &quot;population&quot;: 1849,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1339,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2464
    },
    &quot;TL&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 22999,
        &quot;deaths&quot;: 133,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 100.686,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 729171,
        &quot;name&quot;: &quot;Ida-Timor&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 55.2,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 63.85,
        &quot;population&quot;: 1320942,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 843385,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1746143
    },
    &quot;TM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: null,
        &quot;deaths&quot;: null,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 9753,
        &quot;name&quot;: &quot;Türkmenistan&quot;,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 0.53,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 32240,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 41993
    },
    &quot;TN&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1128693,
        &quot;deaths&quot;: 29041,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2368.191,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6377749,
        &quot;name&quot;: &quot;Tuneesia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 52.01,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 72.5,
        &quot;population&quot;: 12262946,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 8890905,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 14894966
    },
    &quot;TO&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 12554,
        &quot;deaths&quot;: 12,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 113.189,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 97151,
        &quot;name&quot;: &quot;Tonga&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 91,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 101.41,
        &quot;population&quot;: 106017,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 108263,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 242634
    },
    &quot;TR&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 15889495,
        &quot;deaths&quot;: 99341,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1171.814,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 53115583,
        &quot;name&quot;: &quot;Türgi&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 62.65,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 68.28,
        &quot;population&quot;: 84775404,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 57885216,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 150530369
    },
    &quot;TT&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 171510,
        &quot;deaths&quot;: 4053,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2656.55,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 715515,
        &quot;name&quot;: &quot;Trinidad ja Tobago&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 46.9,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 49.31,
        &quot;population&quot;: 1525663,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 752271,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1577355
    },
    &quot;TV&quot;: {
        &quot;cases&quot;: null,
        &quot;deaths&quot;: null,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6160,
        &quot;name&quot;: &quot;Tuvalu&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 51.66,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 53.4,
        &quot;population&quot;: 11925,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 6368,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 12528
    },
    &quot;TW&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 4588185,
        &quot;deaths&quot;: 8927,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 374.142,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 19915249,
        &quot;name&quot;: &quot;Taiwan&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 83.47,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 89.34,
        &quot;population&quot;: 23859912,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 21316770,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 59654910
    },
    &quot;TZ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 37510,
        &quot;deaths&quot;: 841,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 13.226,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 10518478,
        &quot;name&quot;: &quot;Tansaania&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 16.54,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 18.73,
        &quot;population&quot;: 63588334,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 11910572,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 15257697
    },
    &quot;UA&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 5294643,
        &quot;deaths&quot;: 116463,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2675.378,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 15221792,
        &quot;name&quot;: &quot;Ukraina&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 35.02,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 36.19,
        &quot;population&quot;: 43531422,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 15729617,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 31683310
    },
    &quot;UG&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 169230,
        &quot;deaths&quot;: 3628,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 79.121,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 12029925,
        &quot;name&quot;: &quot;Uganda&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 26.24,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 38.42,
        &quot;population&quot;: 45853778,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 17616836,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 23972170
    },
    &quot;US&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 91316648,
        &quot;deaths&quot;: 1029926,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3056.182,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 223245563,
        &quot;name&quot;: &quot;Ameerika Ühendriigid&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 67.24,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 78.81,
        &quot;population&quot;: 336997624,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 261654261,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 603693871
    },
    &quot;UY&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 969803,
        &quot;deaths&quot;: 7403,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2160.665,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 2889781,
        &quot;name&quot;: &quot;Uruguay&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 84.34,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 87.52,
        &quot;population&quot;: 3426260,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2998804,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 8712701
    },
    &quot;UZ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 243093,
        &quot;deaths&quot;: 1637,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 48.032,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 15794134,
        &quot;name&quot;: &quot;Usbekistan&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 46.34,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 58.36,
        &quot;population&quot;: 34081449,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 19890447,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 58191020
    },
    &quot;VA&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 29,
        &quot;deaths&quot;: 0,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: null,
        &quot;name&quot;: &quot;Vatikan&quot;,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: null,
        &quot;population&quot;: 511,
        &quot;total_vaccinated&quot;: null,
        &quot;vaccine_doses&quot;: null
    },
    &quot;VC&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 9354,
        &quot;deaths&quot;: 115,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1102.251,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 31088,
        &quot;name&quot;: &quot;Saint Vincent ja Grenadiinid&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 29.8,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 35.4,
        &quot;population&quot;: 104332,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 36933,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 72022
    },
    &quot;VE&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 535836,
        &quot;deaths&quot;: 5763,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 204.363,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 14287370,
        &quot;name&quot;: &quot;Venezuela&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 49.77,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 77.19,
        &quot;population&quot;: 28199866,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 22157232,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 37860994
    },
    &quot;VG&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 7131,
        &quot;deaths&quot;: 63,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2024.291,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 18187,
        &quot;name&quot;: &quot;Briti Neitsisaared&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 58.44,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 62.44,
        &quot;population&quot;: 31122,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 19433,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 41346
    },
    &quot;VI&quot;: {
        &quot;population&quot;: 104218
    },
    &quot;VN&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 10779632,
        &quot;deaths&quot;: 43093,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 442.124,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 80185029,
        &quot;name&quot;: &quot;Vietnam&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 82.27,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 89.04,
        &quot;population&quot;: 97468028,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 86785069,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 234856999
    },
    &quot;VU&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 11724,
        &quot;deaths&quot;: 14,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 43.868,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 130607,
        &quot;name&quot;: &quot;Vanuatu&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 40.93,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 53.97,
        &quot;population&quot;: 319136,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 172232,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 313449
    },
    &quot;WF&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 761,
        &quot;deaths&quot;: 7,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 602.047,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6457,
        &quot;name&quot;: &quot;Wallis ja Futuna&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 58.2,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 58.44,
        &quot;population&quot;: 11627,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 6483,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 16426
    },
    &quot;WS&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 15405,
        &quot;deaths&quot;: 29,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 132.563,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 198896,
        &quot;name&quot;: &quot;Samoa&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 90.92,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 104.81,
        &quot;population&quot;: 218764,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 229291,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 495431
    },
    &quot;XC&quot;: {
        &quot;cases&quot;: null,
        &quot;deaths&quot;: null,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 275988,
        &quot;name&quot;: &quot;Põhja-Küprose Türgi Vabariik&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 72.2,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 74.39,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 284357,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 617389
    },
    &quot;XK&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 254230,
        &quot;deaths&quot;: 3171,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1779.346,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 824187,
        &quot;name&quot;: &quot;Kosovo&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 46.25,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 50.81,
        &quot;population&quot;: 1782115,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 905471,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1834274
    },
    &quot;XW&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 577355630,
        &quot;deaths&quot;: 6400312,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 809.214,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 4870487797,
        &quot;name&quot;: &quot;Maa&quot;,
        &quot;note&quot;: &quot;Maailma koondnumbrites ei ole arvesse võetud näitajaid riikidest, kust ei ole tulemusi raporteeritud.&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 61.58,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 67.04,
        &quot;population&quot;: 7909295152,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 5302380895,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 12347819511
    },
    &quot;YE&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 11877,
        &quot;deaths&quot;: 2151,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 65.218,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 446120,
        &quot;name&quot;: &quot;Jeemen&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 1.46,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 2.29,
        &quot;population&quot;: 32981641,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 697956,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 864544
    },
    &quot;YT&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Mayotte&quot;
    },
    &quot;ZA&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 4004555,
        &quot;deaths&quot;: 101982,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1717.093,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 19206569,
        &quot;name&quot;: &quot;Lõuna-Aafrika Vabariik&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 32.34,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 37.3,
        &quot;population&quot;: 59392255,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 22154824,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 37192985
    },
    &quot;ZM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 329483,
        &quot;deaths&quot;: 4015,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 206.182,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 4921621,
        &quot;name&quot;: &quot;Sambia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 25.27,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 17.13,
        &quot;population&quot;: 19473125,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 3240892,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 7789944
    },
    &quot;ZW&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 256378,
        &quot;deaths&quot;: 5577,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 348.704,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 4637374,
        &quot;name&quot;: &quot;Zimbabwe&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 29,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 39.59,
        &quot;population&quot;: 15993524,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 6331851,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 12045572
    }
}</text>
      <sha1>91ddmq1rqn23mooq42mzrzjkydmn35c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Suhharevi torn</title>
    <ns>0</ns>
    <id>618939</id>
    <revision>
      <id>6171991</id>
      <parentid>6000250</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:36:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3409" xml:space="preserve">[[File:Suharev_Tower_in_Moscow.jpg|thumb|Suhharevi torn. Foto postkaardil, 1927]]
[[File:Sukharev Tower in Moscow (Savrasov, 1872).jpg|thumb|Torn 1872. aastal kunstnik [[Aleksei Savrassov]]i maalil]]
'''Suhharevi torn''' ([[vene keel]]es ''Сухарева башня'') oli [[Moskva barokk|Moskva baroki]] stiilis ehitis [[Moskva]]s, mis lammutati [[nõukogude võim]]u poolt 1934. aastal. Torn püstitati [[Peeter I]] käsul aastail 1692–1695 [[Sadovaja ringtee]] ja [[Sretenka]] tänava lõikumiskohta.

Torni endise asukoha lähedal asuv [[Moskva metroo|metroojaam]] kannab nime Suhharevskaja.

== Ajaloost ==
Torni lasi ehitada Peeter I [[mälestusmärk|mälestusmärgina]] [[Streletside ülestõus|streletside ülestõus]]u mahasurumise ja oma võidu puhul poolõe [[Sofja Aleksejevna]] üle 1689. aastal. [[Tellis|Telliskivi]]dest värav ja selle kohal asuv ehitis püstitati 1692.–1701. aastal arhitekt Mihhail Tšoglokovi juhtimisel ja nimetati streletside polgu komandandi Lavrenti Suhharevi auks, kes Peetrit toetas. 64 meetrit kõrge ja 40 meetrit lai hoone oli mõeldud vahi- ja vaatetorniks Sretenka värava kohal&lt;ref&gt;[https://www.rbth.com/history/331426-10-lost-buildings-of-moscow G. Manayev. 10 LOST architectural wonders of Moscow (PHOTOS). - Russia Beyond]&lt;/ref&gt;, see polnud niivõrd kindlus kui esindussissepääs linna.

Värava kohal asuvaid ruume kasutasid esmalt [[streletsid]]e väeosad. Hiljem asus väravapealsetes ruumides Moskva navigatsiooni- ja matemaatikakool ja [[admiraliteet]]. Krahv [[Jakob Bruce]] seadis kõrgeimal korrusel umbes aastal 1700 sisse Venemaa esimese [[observatoorium]]i [[astronoomia|astronoomilisteks vaatlusteks]]. [[Katariina II|Katariina Suur]] lubas Moskva kaupmeestel hoone alumisi korruseid kasutada äriruumide ja poodidena.

19. sajandil tekkis torni ümber platsile Suhharevka turg, mis mängib [[Ilja Ehrenburg]]i romaanis &quot;Prototšnõi tänaval&quot; olulist rolli. Nõukogude ajal turg suleti ja torni kasutati alates 1921. aastast [[Moskva ajaloo muuseum]]ina&lt;ref&gt;[http://www.museum.ru/Moscow/aboute.htm About Museum. - Museum of History of Moscow]&lt;/ref&gt;.

1934. aastal lasi nõukogude linnavalitsus [[Lazar Kaganovitš]]i käsul torni lammutada, et teha ruumi Moskva linnasüdame ümberkujundamiseks [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistliku arhitektuuri]] vormides.

21. sajandil on tehtud ettepanekuid torni taastamiseks [[Koopia (kunst)|koopia]]na&lt;ref&gt;[https://www.kommersant.ru/doc/2543098 Фантомная боль Москвы. Константин Михайлов — о том, чем была и чем может стать для столицы Сухарева башня]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.m24.ru/articles/rekonstrukciya/30082016/114642 А. Лесных. Возрождение из руин: может ли в столице вновь появиться Сухарева башня. - Москва24, 30 августа 2016]&lt;/ref&gt;.

== Vaata ka ==
* [[Menšikovi torn]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://hum54-15.omeka.fas.harvard.edu/exhibits/show/moscows-lost-structures/sukharev-tower Sukharev Tower: The Will of Peter I. - The Urban Imagination]
* [https://www.mos.ru/en/news/item/46500073/ A bird with a human head and other horror stories: Moscow legends about the Sukharev Tower. - mos.ru. Moscow Mayor official website]

{{koord}}
[[Kategooria:Moskva ehitised]]
[[Kategooria:Moskva barokk]]</text>
      <sha1>e3vxuua81vvf3esx63l9znqclwi0pz8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>In memoriam 2022</title>
    <ns>0</ns>
    <id>620930</id>
    <revision>
      <id>6171956</id>
      <parentid>6171734</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T14:57:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="51815" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2022}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89)
*1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83)
*[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101)
*2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84)
*2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77)
*[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98)
*3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89)
*3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84)
*3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76)
*3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74)
*3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73)
*3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32)
*[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
*4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99)
*4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68)
*[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112)
*5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95)
*5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86)
*5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84)
*5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83)
*5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29)
*[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92)
*6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89)
*6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82)
*6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76)
*6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70)
*6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38)
*[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88)
*7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75)
*[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90)
*8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90)
*8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73)
*8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73)
*8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67)
*[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92)
*9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91)
*9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) 
*9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87)
*9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71)
*9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65)
*[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97)
*10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91)
*10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29)
*[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85)
*11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77)
*11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74)
*11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70)
*11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67)
*11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65)
*11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46)
*11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27)
*[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100)
*12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94)
*12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94)
*12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78)
*[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75)
*[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87)
*14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86)
*14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82)
*14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82)
*14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82)
*14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78)
*14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64)
*[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91)
*15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85)
*15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77)
*15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59)
*[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83)
*16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76)
*16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64)
*[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86)
*17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80)
*17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67)
*[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114)
*18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) 
*18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92)
*18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91)
*18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88)
*[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93)
*19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82)
*19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76)
*19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70)
*19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54)
*19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37)
*[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92)
*20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91)
*20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77)
*20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74)
*[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90)
*21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90)
*21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87)
*21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76)
*21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68)
*21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67)
*[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95)
*[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93)
*23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73)
*[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79)
*24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67)
*24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51)
*[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92)
*25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83)
*25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82)
*25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75)
*[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93)
*26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89)
*26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) 
*[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103)
*27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91)
*27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66)
*[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84)
*28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48)
*[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
*29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77)
*29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64)
*[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93)
*30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92)
*30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92)
*30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85)
*30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84)
*[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95)
*31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76)
*31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65)
*31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97)
*1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91)
*1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89)
*1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82)
*1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52)
*1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40)
*1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23)
*[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90)
*2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88)
*2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70)
*[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94)
*3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92)
*3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80)
*3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79)
*3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51)
*3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45)
*[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92)
*4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85)
*4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80)
*4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45)
*[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90)
*5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83)
*5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79)
*5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75)
*5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75)
*5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72)
*5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63)
*5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54)
*[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98)
*6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92)
*6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92)
*6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72)
*[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90)
*7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82)
*7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82)
*7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74)
*[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91)
*8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89)
*8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79)
*8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78)
*[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93)
*9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77)
*9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75)
*9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74)
*9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74)
*9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67)
*[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94)
*10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82)
*10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81)
*10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40)
*[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87)
*[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100)
*12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98)
*12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88)
*12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83)
*12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79)
*12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75)
*12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72)
*12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34)
*[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87)
*13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77)
*[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88)
*14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) 
*14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96)
*15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85)
*15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81)
*15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74)
*[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94)
*16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91)
*16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76)
*[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83)
*[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89)
*18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43)
*[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94)
*19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91)
*19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86)
*19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76)
*[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73)
*[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92)
*21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91)
*21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68)
*[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84)
*22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72)
*22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57)
*[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92)
*23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80)
*23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48)
*[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92)
*24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91)
*24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84)
*24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25)
*[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92)
*25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85)
*25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79)
*[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88)
*26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77)
*[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83)
*27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77)
*27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70)
*[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77)
*28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74)

==Märts==
*[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91)
*1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19)
*[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90)
*2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47)
*[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) 
*3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) 
*3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55)
*[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88)
*4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85)
*4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80)
*4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52)
*[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80)
*5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79)
*5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45)
*[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76)
*[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92)
*7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81)
*7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57)
*7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44)
*[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74)
*8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70)
*8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68)
*[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106)
*9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81)
*9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40)
*[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77)
*10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71)
*10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45)
*[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85)
*11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83)
*11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) 
*[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90)
*12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90)
*12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81)
*12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80)
*[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92)
*13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80)
*13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50)
*[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87)
*14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77)
*14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53)
*[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89)
*15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88)
*15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47)
*[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86)
*16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80)
*16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73)
*16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66)
*16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40)
*[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) 
*17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85)
*17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72)
*17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67)
*17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64)
*17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44)
*17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41)
*[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98)
*18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
*18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46)
*[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92)
*19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85)
*19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77)
*19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72)
*19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54)
*19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51)
*19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42)
*[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98)
*[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93)
*21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67)
*21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61)
*[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58)
*22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42)
*[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86)
*23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84)
*23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42)
*23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35)
*23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26)
*[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91)
*[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48)
*25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50)
*25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46)
*25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30)
*[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81)
*26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72)
*[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88)
*27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85)
*27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83)
*27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik
*[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81)
*28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69)
*28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener
*[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95)
*29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28)
*[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72)
*30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33)
*[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88)
*31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82)
*31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78)
*31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74)
*31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55)

==Aprill==
*[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93)
*1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86)
*1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79)
*1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68)
*1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64)
*1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57)
*[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93)
*2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85)
*2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70)
*2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69)
*2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65)
*2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45)
*2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25)
*[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98)
*3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79)
*3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78)
*[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89)
*4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81)
*4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78)
*4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74)
*[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111)
*5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84)
*5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82)
*5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79)
*[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95)
*6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86)
*6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75)
*6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35)
*[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94)
*7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67)
*[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
*[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99)
*9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92)
*9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60)
*9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24)
*[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85)
*10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82)
*10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76)
*10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71)
*[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92)
*11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87)
*[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67)
*12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63)
*12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60)
*[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96)
*13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87)
*13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80)
*13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55)
*[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92)
*14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74)
*[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97)
*15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93)
*15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93)
*15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86)
*15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82)
*15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65)
*[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92)
*16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88)
*16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86)
*16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84)
*16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71)
*[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77)
*17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66)
*17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55)
*[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92)
*18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87)
*18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87)
*18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83)
*18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83)
*18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82)
*18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77)
*18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69)
*[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119)
*19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) 
*[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101)
*20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99)
*20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90)
*20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67)
*20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36)
*[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90)
*21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) 
*21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80)
*[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87)
*22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70)
*[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
*23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52)
*[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91)
*25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55)
*[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91)
*26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89)
*26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74)
*[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95)
*27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86)
*27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56)
*27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19)
*[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80)
*28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57)
*[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94)
*29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87)
*29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78)
*29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
*29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55)
*[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88)
*30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78)
*30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76)
*30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64)
*30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54)

== Mai ==

*[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84)
*1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74)
*1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65)
*[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83)
*[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90)
*3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87)
*3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78)
*[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90)
*4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80)
*4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78)
*[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85)
*5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80)
*5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
*[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97)
*6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67)
*[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100)
*7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86)
*7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76)
*7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55)
*[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94)
*8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91)
*8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81)
*8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79)
*8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74)
*8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33)
*[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100)
*9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31)
*[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88)
*10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78)
*10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73)
*[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84)
*11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82)
*11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41)
*[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80)
*[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89)
*13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73)
*13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63)
*13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24)
*[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74)
*14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72)
*14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66)
*14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53)
*14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27)
*[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91)
*15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90)
*15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82)
*15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80)
*[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89)
*16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83)
*16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82)
*16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46)
*[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100)
*17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79)
*17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38)
*[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66)
*[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84)
*19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81)
*19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80)
*[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94)
*20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69)
*[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90)
*21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81)
*21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75)
*21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66)
*21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64)
*[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98)
*22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96)
*22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75)
*22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63)
*[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88)
*23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83)
*23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48)
*[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91)
*24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50)
*[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92)
*25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90)
*[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94)
*26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar 
*26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67)
*26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60)
*[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98)
*27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94)
*[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83)
*28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83)
*28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82)
*28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81)
*28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79)
*28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55)
*[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86)
*29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80)
*[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108)
*30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79)
*[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90)

== Juuni ==
*[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29)
*[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95)
*2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86)
*[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89)
*[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88)
*4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57)
*4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42)
*[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70)
*5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43)
*5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34)
*[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93)
*6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88)
*6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82)
*6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67)
*6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55)
*[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85)
*7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76)
*[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87)
*8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82)
*8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68)
*[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65)
*9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87)
*[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101)
*10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93)
*[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90)
*11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77)
*[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90)
*12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85)
*[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93)
*13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84)
*13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79)
*13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39)
*[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89)
*14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88)
*14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85)
*[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63)
*15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43)
*15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35)
*[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74)
*16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66)
*[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94)
*17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91)
*[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89)
*18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80)
*[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90)
*19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76)
*[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93)
*20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85)
*20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25)
*[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86)
*21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75)
*21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26)
*[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87)
*22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86)
*22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79)
*22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75)
*[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99)
*23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88)
*23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69)
*23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48)
*[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73)
*[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99)
*26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90)
*26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83)
*26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61)
*[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99)
*27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90)
*27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87)
*27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85)
*[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84)
*28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81)
*28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75)
*28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63)
*28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40)
*[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83)
*29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83)
*[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97)
*30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87)

==Juuli==
*[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91)
*1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77)
*1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66)
*1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65)
*[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101)
*2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97)
*2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74)
*2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58)
*2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54)
*[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83)
*3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79)
*3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67)
*[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92)
*4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66)
*4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57)
*[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97)
*5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80)
*5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73)
*5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63)
*[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94)
*6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86)
*6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64)
*6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60)
*6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53)
*[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91)
*[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100)
*8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99)
*8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82)
*8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79)
*8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79)
*8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74)
*8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67)
*[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94)
*9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67)
*[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90)
*10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) 
*10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60)
*[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94)
*11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91)
*11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86)
*[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77)
*12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55)
*[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84)
*13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53)
*13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37)
*[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100)
*14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98)
*14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91)
*14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89)
*14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82)
*14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78)
*14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73)
*14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67)
*14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28)
*[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84)
*15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70)
*[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95)
*16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91)
*16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89)
*16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83)
*16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81)
*16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25)
*[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80)
*17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68)
*[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93)
*18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91)
*[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56)
*[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88)
*20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75)
*[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90)
*21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87)
*21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85)
*21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82)
*21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74)
*[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86)
*22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73)
*22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63)
*[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90)
*23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89)
*[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102)
*24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94)
*24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81)
*24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80)
*24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74)
*[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92)
*25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85)
*25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82)
*25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77)
*25. juuli – [[Yoko Shimada]], jaapani näitlejanna (69)
*25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53)
*[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103)
*26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91)
*26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82)
*26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79)
*26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75)
*26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75)
*[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102)
*27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91)
*27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89)
*27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85)
*27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78)
*27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77)
*[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93)
*28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92)
*28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62)
*[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95)
*29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92)
*[[30. juuli]] – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89)
*30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74)
*[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94)
*31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88)
*31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu ja Venemaa riigitegelane (84)
*31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74)

==August==
*[[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72)

[[Kategooria:2022]]</text>
      <sha1>svcr4va2fny4hr4qst5yi8xh1i3w0bn</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171957</id>
      <parentid>6171956</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T14:58:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* August */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="51833" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2022}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89)
*1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83)
*[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101)
*2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84)
*2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77)
*[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98)
*3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89)
*3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84)
*3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76)
*3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74)
*3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73)
*3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32)
*[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
*4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99)
*4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68)
*[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112)
*5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95)
*5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86)
*5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84)
*5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83)
*5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29)
*[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92)
*6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89)
*6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82)
*6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76)
*6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70)
*6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38)
*[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88)
*7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75)
*[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90)
*8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90)
*8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73)
*8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73)
*8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67)
*[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92)
*9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91)
*9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) 
*9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87)
*9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71)
*9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65)
*[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97)
*10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91)
*10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29)
*[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85)
*11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77)
*11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74)
*11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70)
*11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67)
*11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65)
*11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46)
*11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27)
*[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100)
*12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94)
*12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94)
*12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78)
*[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75)
*[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87)
*14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86)
*14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82)
*14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82)
*14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82)
*14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78)
*14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64)
*[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91)
*15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85)
*15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77)
*15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59)
*[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83)
*16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76)
*16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64)
*[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86)
*17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80)
*17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67)
*[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114)
*18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) 
*18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92)
*18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91)
*18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88)
*[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93)
*19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82)
*19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76)
*19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70)
*19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54)
*19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37)
*[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92)
*20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91)
*20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77)
*20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74)
*[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90)
*21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90)
*21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87)
*21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76)
*21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68)
*21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67)
*[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95)
*[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93)
*23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73)
*[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79)
*24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67)
*24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51)
*[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92)
*25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83)
*25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82)
*25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75)
*[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93)
*26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89)
*26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) 
*[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103)
*27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91)
*27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66)
*[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84)
*28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48)
*[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
*29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77)
*29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64)
*[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93)
*30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92)
*30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92)
*30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85)
*30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84)
*[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95)
*31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76)
*31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65)
*31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97)
*1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91)
*1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89)
*1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82)
*1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52)
*1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40)
*1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23)
*[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90)
*2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88)
*2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70)
*[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94)
*3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92)
*3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80)
*3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79)
*3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51)
*3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45)
*[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92)
*4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85)
*4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80)
*4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45)
*[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90)
*5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83)
*5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79)
*5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75)
*5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75)
*5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72)
*5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63)
*5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54)
*[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98)
*6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92)
*6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92)
*6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72)
*[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90)
*7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82)
*7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82)
*7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74)
*[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91)
*8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89)
*8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79)
*8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78)
*[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93)
*9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77)
*9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75)
*9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74)
*9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74)
*9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67)
*[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94)
*10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82)
*10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81)
*10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40)
*[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87)
*[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100)
*12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98)
*12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88)
*12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83)
*12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79)
*12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75)
*12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72)
*12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34)
*[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87)
*13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77)
*[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88)
*14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) 
*14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96)
*15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85)
*15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81)
*15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74)
*[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94)
*16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91)
*16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76)
*[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83)
*[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89)
*18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43)
*[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94)
*19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91)
*19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86)
*19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76)
*[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73)
*[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92)
*21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91)
*21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68)
*[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84)
*22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72)
*22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57)
*[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92)
*23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80)
*23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48)
*[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92)
*24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91)
*24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84)
*24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25)
*[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92)
*25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85)
*25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79)
*[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88)
*26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77)
*[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83)
*27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77)
*27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70)
*[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77)
*28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74)

==Märts==
*[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91)
*1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19)
*[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90)
*2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47)
*[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) 
*3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) 
*3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55)
*[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88)
*4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85)
*4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80)
*4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52)
*[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80)
*5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79)
*5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45)
*[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76)
*[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92)
*7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81)
*7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57)
*7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44)
*[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74)
*8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70)
*8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68)
*[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106)
*9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81)
*9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40)
*[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77)
*10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71)
*10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45)
*[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85)
*11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83)
*11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) 
*[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90)
*12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90)
*12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81)
*12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80)
*[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92)
*13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80)
*13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50)
*[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87)
*14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77)
*14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53)
*[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89)
*15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88)
*15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47)
*[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86)
*16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80)
*16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73)
*16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66)
*16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40)
*[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) 
*17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85)
*17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72)
*17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67)
*17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64)
*17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44)
*17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41)
*[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98)
*18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
*18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46)
*[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92)
*19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85)
*19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77)
*19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72)
*19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54)
*19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51)
*19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42)
*[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98)
*[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93)
*21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67)
*21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61)
*[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58)
*22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42)
*[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86)
*23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84)
*23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42)
*23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35)
*23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26)
*[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91)
*[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48)
*25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50)
*25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46)
*25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30)
*[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81)
*26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72)
*[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88)
*27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85)
*27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83)
*27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik
*[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81)
*28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69)
*28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener
*[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95)
*29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28)
*[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72)
*30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33)
*[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88)
*31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82)
*31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78)
*31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74)
*31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55)

==Aprill==
*[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93)
*1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86)
*1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79)
*1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68)
*1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64)
*1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57)
*[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93)
*2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85)
*2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70)
*2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69)
*2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65)
*2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45)
*2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25)
*[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98)
*3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79)
*3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78)
*[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89)
*4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81)
*4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78)
*4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74)
*[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111)
*5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84)
*5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82)
*5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79)
*[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95)
*6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86)
*6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75)
*6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35)
*[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94)
*7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67)
*[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
*[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99)
*9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92)
*9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60)
*9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24)
*[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85)
*10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82)
*10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76)
*10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71)
*[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92)
*11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87)
*[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67)
*12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63)
*12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60)
*[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96)
*13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87)
*13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80)
*13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55)
*[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92)
*14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74)
*[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97)
*15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93)
*15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93)
*15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86)
*15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82)
*15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65)
*[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92)
*16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88)
*16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86)
*16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84)
*16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71)
*[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77)
*17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66)
*17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55)
*[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92)
*18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87)
*18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87)
*18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83)
*18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83)
*18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82)
*18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77)
*18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69)
*[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119)
*19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) 
*[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101)
*20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99)
*20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90)
*20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67)
*20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36)
*[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90)
*21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) 
*21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80)
*[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87)
*22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70)
*[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
*23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52)
*[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91)
*25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55)
*[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91)
*26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89)
*26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74)
*[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95)
*27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86)
*27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56)
*27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19)
*[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80)
*28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57)
*[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94)
*29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87)
*29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78)
*29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
*29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55)
*[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88)
*30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78)
*30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76)
*30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64)
*30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54)

== Mai ==

*[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84)
*1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74)
*1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65)
*[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83)
*[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90)
*3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87)
*3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78)
*[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90)
*4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80)
*4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78)
*[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85)
*5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80)
*5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
*[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97)
*6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67)
*[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100)
*7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86)
*7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76)
*7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55)
*[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94)
*8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91)
*8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81)
*8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79)
*8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74)
*8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33)
*[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100)
*9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31)
*[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88)
*10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78)
*10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73)
*[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84)
*11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82)
*11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41)
*[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80)
*[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89)
*13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73)
*13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63)
*13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24)
*[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74)
*14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72)
*14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66)
*14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53)
*14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27)
*[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91)
*15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90)
*15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82)
*15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80)
*[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89)
*16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83)
*16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82)
*16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46)
*[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100)
*17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79)
*17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38)
*[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66)
*[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84)
*19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81)
*19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80)
*[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94)
*20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69)
*[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90)
*21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81)
*21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75)
*21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66)
*21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64)
*[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98)
*22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96)
*22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75)
*22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63)
*[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88)
*23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83)
*23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48)
*[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91)
*24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50)
*[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92)
*25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90)
*[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94)
*26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar 
*26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67)
*26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60)
*[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98)
*27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94)
*[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83)
*28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83)
*28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82)
*28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81)
*28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79)
*28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55)
*[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86)
*29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80)
*[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108)
*30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79)
*[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90)

== Juuni ==
*[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29)
*[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95)
*2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86)
*[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89)
*[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88)
*4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57)
*4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42)
*[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70)
*5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43)
*5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34)
*[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93)
*6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88)
*6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82)
*6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67)
*6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55)
*[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85)
*7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76)
*[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87)
*8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82)
*8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68)
*[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65)
*9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87)
*[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101)
*10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93)
*[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90)
*11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77)
*[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90)
*12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85)
*[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93)
*13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84)
*13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79)
*13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39)
*[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89)
*14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88)
*14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85)
*[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63)
*15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43)
*15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35)
*[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74)
*16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66)
*[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94)
*17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91)
*[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89)
*18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80)
*[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90)
*19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76)
*[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93)
*20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85)
*20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25)
*[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86)
*21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75)
*21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26)
*[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87)
*22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86)
*22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79)
*22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75)
*[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99)
*23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88)
*23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69)
*23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48)
*[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73)
*[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99)
*26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90)
*26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83)
*26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61)
*[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99)
*27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90)
*27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87)
*27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85)
*[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84)
*28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81)
*28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75)
*28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63)
*28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40)
*[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83)
*29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83)
*[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97)
*30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87)

==Juuli==
*[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91)
*1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77)
*1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66)
*1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65)
*[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101)
*2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97)
*2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74)
*2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58)
*2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54)
*[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83)
*3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79)
*3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67)
*[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92)
*4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66)
*4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57)
*[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97)
*5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80)
*5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73)
*5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63)
*[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94)
*6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86)
*6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64)
*6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60)
*6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53)
*[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91)
*[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100)
*8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99)
*8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82)
*8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79)
*8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79)
*8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74)
*8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67)
*[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94)
*9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67)
*[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90)
*10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) 
*10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60)
*[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94)
*11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91)
*11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86)
*[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77)
*12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55)
*[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84)
*13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53)
*13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37)
*[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100)
*14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98)
*14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91)
*14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89)
*14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82)
*14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78)
*14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73)
*14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67)
*14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28)
*[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84)
*15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70)
*[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95)
*16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91)
*16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89)
*16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83)
*16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81)
*16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25)
*[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80)
*17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68)
*[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93)
*18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91)
*[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56)
*[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88)
*20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75)
*[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90)
*21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87)
*21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85)
*21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82)
*21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74)
*[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86)
*22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73)
*22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63)
*[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90)
*23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89)
*[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102)
*24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94)
*24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81)
*24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80)
*24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74)
*[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92)
*25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85)
*25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82)
*25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77)
*25. juuli – [[Yoko Shimada]], jaapani näitlejanna (69)
*25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53)
*[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103)
*26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91)
*26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82)
*26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79)
*26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75)
*26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75)
*[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102)
*27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91)
*27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89)
*27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85)
*27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78)
*27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77)
*[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93)
*28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92)
*28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62)
*[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95)
*29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92)
*[[30. juuli]] – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89)
*30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74)
*[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94)
*31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88)
*31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu ja Venemaa riigitegelane (84)
*31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74)

==August==
*[[1. august]] – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72)

[[Kategooria:2022]]</text>
      <sha1>grfmdpamnr3gl4tso9axg3av192tezo</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172093</id>
      <parentid>6171957</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:04:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* August */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="51888" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2022}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89)
*1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83)
*[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101)
*2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84)
*2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77)
*[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98)
*3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89)
*3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84)
*3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76)
*3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74)
*3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73)
*3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32)
*[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
*4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99)
*4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68)
*[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112)
*5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95)
*5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86)
*5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84)
*5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83)
*5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29)
*[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92)
*6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89)
*6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82)
*6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76)
*6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70)
*6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38)
*[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88)
*7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75)
*[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90)
*8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90)
*8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73)
*8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73)
*8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67)
*[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92)
*9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91)
*9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) 
*9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87)
*9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71)
*9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65)
*[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97)
*10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91)
*10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29)
*[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85)
*11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77)
*11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74)
*11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70)
*11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67)
*11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65)
*11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46)
*11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27)
*[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100)
*12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94)
*12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94)
*12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78)
*[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75)
*[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87)
*14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86)
*14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82)
*14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82)
*14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82)
*14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78)
*14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64)
*[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91)
*15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85)
*15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77)
*15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59)
*[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83)
*16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76)
*16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64)
*[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86)
*17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80)
*17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67)
*[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114)
*18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) 
*18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92)
*18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91)
*18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88)
*[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93)
*19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82)
*19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76)
*19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70)
*19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54)
*19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37)
*[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92)
*20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91)
*20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77)
*20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74)
*[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90)
*21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90)
*21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87)
*21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76)
*21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68)
*21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67)
*[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95)
*[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93)
*23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73)
*[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79)
*24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67)
*24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51)
*[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92)
*25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83)
*25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82)
*25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75)
*[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93)
*26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89)
*26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) 
*[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103)
*27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91)
*27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66)
*[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84)
*28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48)
*[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
*29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77)
*29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64)
*[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93)
*30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92)
*30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92)
*30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85)
*30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84)
*[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95)
*31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76)
*31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65)
*31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97)
*1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91)
*1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89)
*1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82)
*1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52)
*1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40)
*1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23)
*[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90)
*2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88)
*2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70)
*[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94)
*3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92)
*3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80)
*3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79)
*3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51)
*3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45)
*[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92)
*4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85)
*4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80)
*4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45)
*[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90)
*5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83)
*5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79)
*5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75)
*5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75)
*5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72)
*5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63)
*5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54)
*[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98)
*6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92)
*6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92)
*6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72)
*[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90)
*7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82)
*7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82)
*7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74)
*[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91)
*8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89)
*8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79)
*8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78)
*[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93)
*9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77)
*9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75)
*9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74)
*9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74)
*9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67)
*[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94)
*10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82)
*10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81)
*10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40)
*[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87)
*[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100)
*12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98)
*12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88)
*12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83)
*12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79)
*12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75)
*12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72)
*12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34)
*[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87)
*13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77)
*[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88)
*14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) 
*14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96)
*15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85)
*15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81)
*15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74)
*[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94)
*16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91)
*16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76)
*[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83)
*[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89)
*18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43)
*[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94)
*19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91)
*19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86)
*19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76)
*[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73)
*[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92)
*21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91)
*21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68)
*[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84)
*22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72)
*22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57)
*[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92)
*23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80)
*23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48)
*[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92)
*24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91)
*24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84)
*24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25)
*[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92)
*25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85)
*25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79)
*[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88)
*26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77)
*[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83)
*27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77)
*27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70)
*[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77)
*28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74)

==Märts==
*[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91)
*1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19)
*[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90)
*2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47)
*[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) 
*3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) 
*3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55)
*[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88)
*4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85)
*4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80)
*4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52)
*[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80)
*5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79)
*5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45)
*[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76)
*[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92)
*7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81)
*7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57)
*7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44)
*[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74)
*8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70)
*8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68)
*[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106)
*9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81)
*9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40)
*[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77)
*10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71)
*10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45)
*[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85)
*11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83)
*11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) 
*[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90)
*12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90)
*12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81)
*12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80)
*[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92)
*13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80)
*13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50)
*[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87)
*14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77)
*14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53)
*[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89)
*15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88)
*15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47)
*[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86)
*16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80)
*16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73)
*16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66)
*16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40)
*[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) 
*17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85)
*17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72)
*17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67)
*17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64)
*17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44)
*17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41)
*[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98)
*18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
*18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46)
*[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92)
*19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85)
*19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77)
*19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72)
*19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54)
*19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51)
*19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42)
*[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98)
*[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93)
*21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67)
*21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61)
*[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58)
*22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42)
*[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86)
*23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84)
*23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42)
*23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35)
*23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26)
*[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91)
*[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48)
*25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50)
*25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46)
*25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30)
*[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81)
*26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72)
*[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88)
*27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85)
*27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83)
*27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik
*[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81)
*28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69)
*28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener
*[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95)
*29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28)
*[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72)
*30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33)
*[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88)
*31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82)
*31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78)
*31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74)
*31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55)

==Aprill==
*[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93)
*1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86)
*1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79)
*1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68)
*1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64)
*1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57)
*[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93)
*2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85)
*2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70)
*2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69)
*2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65)
*2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45)
*2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25)
*[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98)
*3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79)
*3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78)
*[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89)
*4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81)
*4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78)
*4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74)
*[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111)
*5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84)
*5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82)
*5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79)
*[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95)
*6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86)
*6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75)
*6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35)
*[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94)
*7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67)
*[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
*[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99)
*9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92)
*9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60)
*9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24)
*[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85)
*10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82)
*10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76)
*10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71)
*[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92)
*11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87)
*[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67)
*12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63)
*12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60)
*[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96)
*13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87)
*13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80)
*13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55)
*[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92)
*14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74)
*[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97)
*15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93)
*15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93)
*15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86)
*15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82)
*15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65)
*[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92)
*16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88)
*16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86)
*16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84)
*16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71)
*[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77)
*17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66)
*17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55)
*[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92)
*18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87)
*18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87)
*18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83)
*18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83)
*18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82)
*18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77)
*18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69)
*[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119)
*19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) 
*[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101)
*20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99)
*20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90)
*20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67)
*20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36)
*[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90)
*21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) 
*21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80)
*[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87)
*22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70)
*[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
*23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52)
*[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91)
*25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55)
*[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91)
*26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89)
*26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74)
*[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95)
*27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86)
*27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56)
*27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19)
*[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80)
*28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57)
*[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94)
*29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87)
*29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78)
*29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
*29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55)
*[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88)
*30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78)
*30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76)
*30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64)
*30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54)

== Mai ==

*[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84)
*1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74)
*1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65)
*[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83)
*[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90)
*3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87)
*3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78)
*[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90)
*4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80)
*4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78)
*[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85)
*5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80)
*5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
*[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97)
*6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67)
*[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100)
*7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86)
*7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76)
*7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55)
*[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94)
*8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91)
*8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81)
*8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79)
*8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74)
*8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33)
*[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100)
*9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31)
*[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88)
*10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78)
*10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73)
*[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84)
*11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82)
*11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41)
*[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80)
*[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89)
*13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73)
*13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63)
*13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24)
*[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74)
*14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72)
*14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66)
*14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53)
*14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27)
*[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91)
*15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90)
*15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82)
*15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80)
*[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89)
*16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83)
*16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82)
*16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46)
*[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100)
*17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79)
*17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38)
*[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66)
*[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84)
*19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81)
*19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80)
*[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94)
*20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69)
*[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90)
*21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81)
*21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75)
*21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66)
*21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64)
*[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98)
*22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96)
*22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75)
*22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63)
*[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88)
*23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83)
*23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48)
*[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91)
*24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50)
*[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92)
*25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90)
*[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94)
*26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar 
*26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67)
*26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60)
*[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98)
*27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94)
*[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83)
*28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83)
*28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82)
*28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81)
*28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79)
*28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55)
*[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86)
*29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80)
*[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108)
*30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79)
*[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90)

== Juuni ==
*[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29)
*[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95)
*2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86)
*[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89)
*[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88)
*4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57)
*4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42)
*[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70)
*5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43)
*5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34)
*[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93)
*6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88)
*6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82)
*6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67)
*6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55)
*[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85)
*7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76)
*[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87)
*8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82)
*8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68)
*[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65)
*9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87)
*[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101)
*10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93)
*[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90)
*11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77)
*[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90)
*12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85)
*[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93)
*13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84)
*13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79)
*13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39)
*[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89)
*14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88)
*14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85)
*[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63)
*15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43)
*15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35)
*[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74)
*16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66)
*[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94)
*17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91)
*[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89)
*18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80)
*[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90)
*19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76)
*[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93)
*20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85)
*20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25)
*[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86)
*21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75)
*21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26)
*[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87)
*22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86)
*22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79)
*22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75)
*[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99)
*23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88)
*23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69)
*23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48)
*[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73)
*[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99)
*26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90)
*26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83)
*26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61)
*[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99)
*27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90)
*27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87)
*27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85)
*[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84)
*28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81)
*28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75)
*28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63)
*28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40)
*[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83)
*29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83)
*[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97)
*30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87)

==Juuli==
*[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91)
*1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77)
*1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66)
*1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65)
*[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101)
*2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97)
*2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74)
*2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58)
*2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54)
*[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83)
*3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79)
*3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67)
*[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92)
*4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66)
*4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57)
*[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97)
*5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80)
*5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73)
*5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63)
*[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94)
*6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86)
*6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64)
*6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60)
*6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53)
*[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91)
*[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100)
*8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99)
*8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82)
*8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79)
*8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79)
*8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74)
*8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67)
*[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94)
*9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67)
*[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90)
*10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) 
*10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60)
*[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94)
*11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91)
*11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86)
*[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77)
*12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55)
*[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84)
*13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53)
*13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37)
*[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100)
*14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98)
*14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91)
*14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89)
*14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82)
*14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78)
*14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73)
*14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67)
*14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28)
*[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84)
*15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70)
*[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95)
*16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91)
*16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89)
*16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83)
*16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81)
*16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25)
*[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80)
*17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68)
*[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93)
*18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91)
*[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56)
*[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88)
*20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75)
*[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90)
*21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87)
*21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85)
*21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82)
*21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74)
*[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86)
*22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73)
*22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63)
*[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90)
*23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89)
*[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102)
*24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94)
*24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81)
*24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80)
*24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74)
*[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92)
*25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85)
*25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82)
*25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77)
*25. juuli – [[Yoko Shimada]], jaapani näitlejanna (69)
*25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53)
*[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103)
*26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91)
*26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82)
*26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79)
*26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75)
*26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75)
*[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102)
*27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91)
*27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89)
*27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85)
*27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78)
*27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77)
*[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93)
*28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92)
*28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62)
*[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95)
*29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92)
*[[30. juuli]] – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89)
*30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74)
*[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94)
*31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88)
*31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu ja Venemaa riigitegelane (84)
*31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74)

==August==
*[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88)
*1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72)

[[Kategooria:2022]]</text>
      <sha1>0u172dwjr46th8pkkbapzxg73uccjnu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172187</id>
      <parentid>6172093</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T18:57:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juuli */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="51968" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2022}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89)
*1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83)
*[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101)
*2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84)
*2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77)
*[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98)
*3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89)
*3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84)
*3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76)
*3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74)
*3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73)
*3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32)
*[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
*4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99)
*4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68)
*[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112)
*5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95)
*5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86)
*5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84)
*5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83)
*5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29)
*[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92)
*6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89)
*6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82)
*6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76)
*6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70)
*6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38)
*[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88)
*7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75)
*[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90)
*8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90)
*8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73)
*8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73)
*8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67)
*[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92)
*9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91)
*9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) 
*9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87)
*9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71)
*9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65)
*[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97)
*10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91)
*10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29)
*[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85)
*11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77)
*11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74)
*11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70)
*11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67)
*11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65)
*11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46)
*11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27)
*[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100)
*12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94)
*12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94)
*12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78)
*[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75)
*[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87)
*14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86)
*14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82)
*14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82)
*14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82)
*14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78)
*14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64)
*[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91)
*15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85)
*15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77)
*15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59)
*[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83)
*16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76)
*16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64)
*[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86)
*17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80)
*17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67)
*[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114)
*18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) 
*18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92)
*18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91)
*18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88)
*[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93)
*19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82)
*19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76)
*19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70)
*19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54)
*19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37)
*[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92)
*20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91)
*20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77)
*20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74)
*[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90)
*21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90)
*21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87)
*21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76)
*21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68)
*21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67)
*[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95)
*[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93)
*23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73)
*[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79)
*24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67)
*24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51)
*[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92)
*25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83)
*25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82)
*25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75)
*[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93)
*26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89)
*26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) 
*[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103)
*27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91)
*27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66)
*[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84)
*28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48)
*[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
*29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77)
*29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64)
*[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93)
*30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92)
*30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92)
*30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85)
*30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84)
*[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95)
*31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76)
*31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65)
*31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97)
*1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91)
*1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89)
*1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82)
*1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52)
*1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40)
*1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23)
*[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90)
*2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88)
*2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70)
*[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94)
*3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92)
*3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80)
*3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79)
*3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51)
*3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45)
*[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92)
*4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85)
*4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80)
*4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45)
*[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90)
*5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83)
*5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79)
*5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75)
*5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75)
*5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72)
*5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63)
*5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54)
*[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98)
*6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92)
*6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92)
*6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72)
*[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90)
*7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82)
*7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82)
*7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74)
*[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91)
*8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89)
*8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79)
*8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78)
*[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93)
*9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77)
*9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75)
*9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74)
*9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74)
*9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67)
*[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94)
*10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82)
*10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81)
*10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40)
*[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87)
*[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100)
*12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98)
*12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88)
*12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83)
*12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79)
*12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75)
*12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72)
*12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34)
*[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87)
*13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77)
*[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88)
*14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) 
*14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96)
*15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85)
*15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81)
*15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74)
*[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94)
*16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91)
*16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76)
*[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83)
*[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89)
*18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43)
*[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94)
*19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91)
*19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86)
*19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76)
*[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73)
*[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92)
*21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91)
*21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68)
*[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84)
*22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72)
*22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57)
*[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92)
*23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80)
*23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48)
*[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92)
*24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91)
*24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84)
*24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25)
*[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92)
*25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85)
*25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79)
*[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88)
*26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77)
*[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83)
*27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77)
*27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70)
*[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77)
*28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74)

==Märts==
*[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91)
*1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19)
*[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90)
*2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47)
*[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) 
*3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) 
*3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55)
*[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88)
*4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85)
*4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80)
*4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52)
*[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80)
*5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79)
*5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45)
*[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76)
*[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92)
*7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81)
*7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57)
*7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44)
*[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74)
*8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70)
*8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68)
*[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106)
*9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81)
*9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40)
*[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77)
*10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71)
*10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45)
*[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85)
*11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83)
*11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) 
*[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90)
*12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90)
*12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81)
*12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80)
*[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92)
*13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80)
*13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50)
*[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87)
*14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77)
*14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53)
*[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89)
*15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88)
*15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47)
*[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86)
*16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80)
*16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73)
*16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66)
*16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40)
*[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) 
*17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85)
*17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72)
*17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67)
*17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64)
*17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44)
*17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41)
*[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98)
*18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
*18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46)
*[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92)
*19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85)
*19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77)
*19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72)
*19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54)
*19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51)
*19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42)
*[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98)
*[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93)
*21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67)
*21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61)
*[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58)
*22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42)
*[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86)
*23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84)
*23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42)
*23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35)
*23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26)
*[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91)
*[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48)
*25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50)
*25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46)
*25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30)
*[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81)
*26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72)
*[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88)
*27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85)
*27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83)
*27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik
*[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81)
*28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69)
*28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener
*[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95)
*29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28)
*[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72)
*30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33)
*[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88)
*31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82)
*31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78)
*31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74)
*31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55)

==Aprill==
*[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93)
*1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86)
*1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79)
*1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68)
*1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64)
*1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57)
*[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93)
*2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85)
*2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70)
*2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69)
*2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65)
*2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45)
*2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25)
*[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98)
*3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79)
*3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78)
*[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89)
*4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81)
*4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78)
*4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74)
*[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111)
*5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84)
*5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82)
*5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79)
*[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95)
*6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86)
*6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75)
*6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35)
*[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94)
*7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67)
*[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
*[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99)
*9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92)
*9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60)
*9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24)
*[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85)
*10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82)
*10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76)
*10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71)
*[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92)
*11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87)
*[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67)
*12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63)
*12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60)
*[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96)
*13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87)
*13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80)
*13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55)
*[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92)
*14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74)
*[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97)
*15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93)
*15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93)
*15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86)
*15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82)
*15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65)
*[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92)
*16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88)
*16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86)
*16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84)
*16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71)
*[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77)
*17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66)
*17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55)
*[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92)
*18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87)
*18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87)
*18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83)
*18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83)
*18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82)
*18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77)
*18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69)
*[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119)
*19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) 
*[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101)
*20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99)
*20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90)
*20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67)
*20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36)
*[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90)
*21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) 
*21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80)
*[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87)
*22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70)
*[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
*23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52)
*[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91)
*25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55)
*[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91)
*26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89)
*26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74)
*[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95)
*27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86)
*27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56)
*27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19)
*[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80)
*28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57)
*[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94)
*29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87)
*29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78)
*29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
*29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55)
*[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88)
*30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78)
*30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76)
*30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64)
*30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54)

== Mai ==

*[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84)
*1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74)
*1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65)
*[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83)
*[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90)
*3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87)
*3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78)
*[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90)
*4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80)
*4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78)
*[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85)
*5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80)
*5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
*[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97)
*6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67)
*[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100)
*7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86)
*7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76)
*7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55)
*[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94)
*8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91)
*8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81)
*8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79)
*8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74)
*8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33)
*[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100)
*9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31)
*[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88)
*10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78)
*10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73)
*[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84)
*11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82)
*11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41)
*[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80)
*[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89)
*13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73)
*13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63)
*13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24)
*[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74)
*14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72)
*14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66)
*14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53)
*14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27)
*[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91)
*15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90)
*15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82)
*15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80)
*[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89)
*16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83)
*16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82)
*16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46)
*[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100)
*17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79)
*17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38)
*[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66)
*[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84)
*19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81)
*19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80)
*[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94)
*20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69)
*[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90)
*21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81)
*21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75)
*21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66)
*21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64)
*[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98)
*22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96)
*22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75)
*22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63)
*[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88)
*23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83)
*23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48)
*[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91)
*24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50)
*[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92)
*25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90)
*[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94)
*26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar 
*26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67)
*26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60)
*[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98)
*27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94)
*[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83)
*28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83)
*28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82)
*28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81)
*28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79)
*28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55)
*[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86)
*29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80)
*[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108)
*30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79)
*[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90)

== Juuni ==
*[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29)
*[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95)
*2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86)
*[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89)
*[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88)
*4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57)
*4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42)
*[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70)
*5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43)
*5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34)
*[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93)
*6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88)
*6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82)
*6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67)
*6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55)
*[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85)
*7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76)
*[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87)
*8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82)
*8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68)
*[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65)
*9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87)
*[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101)
*10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93)
*[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90)
*11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77)
*[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90)
*12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85)
*[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93)
*13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84)
*13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79)
*13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39)
*[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89)
*14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88)
*14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85)
*[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63)
*15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43)
*15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35)
*[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74)
*16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66)
*[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94)
*17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91)
*[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89)
*18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80)
*[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90)
*19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76)
*[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93)
*20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85)
*20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25)
*[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86)
*21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75)
*21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26)
*[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87)
*22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86)
*22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79)
*22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75)
*[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99)
*23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88)
*23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69)
*23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48)
*[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73)
*[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99)
*26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90)
*26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83)
*26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61)
*[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99)
*27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90)
*27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87)
*27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85)
*[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84)
*28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81)
*28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75)
*28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63)
*28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40)
*[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83)
*29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83)
*[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97)
*30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87)

==Juuli==
*[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91)
*1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77)
*1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66)
*1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65)
*[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101)
*2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97)
*2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74)
*2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58)
*2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54)
*[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83)
*3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79)
*3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67)
*[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92)
*4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66)
*4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57)
*[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97)
*5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80)
*5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73)
*5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63)
*[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94)
*6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86)
*6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64)
*6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60)
*6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53)
*[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91)
*[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100)
*8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99)
*8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82)
*8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79)
*8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79)
*8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74)
*8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67)
*[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94)
*9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67)
*[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90)
*10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) 
*10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60)
*[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94)
*11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91)
*11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86)
*[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77)
*12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55)
*[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84)
*13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53)
*13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37)
*[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100)
*14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98)
*14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91)
*14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89)
*14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82)
*14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78)
*14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73)
*14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67)
*14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28)
*[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84)
*15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70)
*[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95)
*16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91)
*16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89)
*16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83)
*16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81)
*16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25)
*[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80)
*17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68)
*[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93)
*18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91)
*[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56)
*[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88)
*20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75)
*[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90)
*21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87)
*21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85)
*21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82)
*21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74)
*[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86)
*22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73)
*22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63)
*[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90)
*23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89)
*[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102)
*24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94)
*24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81)
*24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80)
*24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74)
*[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92)
*25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85)
*25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82)
*25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77)
*25. juuli – [[Yoko Shimada]], jaapani näitlejanna (69)
*25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53)
*[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103)
*26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91)
*26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82)
*26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79)
*26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75)
*26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75)
*[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102)
*27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91)
*27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89)
*27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85)
*27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78)
*27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77)
*[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93)
*28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92)
*28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64)
*28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62)
*[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95)
*29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92)
*[[30. juuli]] – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89)
*30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74)
*[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94)
*31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88)
*31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu ja Venemaa riigitegelane (84)
*31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74)

==August==
*[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88)
*1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72)

[[Kategooria:2022]]</text>
      <sha1>szxz4ip5xof7jhxbt71w50b9xo9eydw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172219</id>
      <parentid>6172187</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T19:45:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juuli */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="52038" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2022}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89)
*1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83)
*[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101)
*2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84)
*2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77)
*[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98)
*3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89)
*3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84)
*3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76)
*3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74)
*3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73)
*3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32)
*[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
*4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99)
*4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68)
*[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112)
*5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95)
*5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86)
*5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84)
*5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83)
*5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29)
*[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92)
*6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89)
*6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82)
*6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76)
*6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70)
*6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38)
*[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88)
*7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75)
*[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90)
*8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90)
*8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73)
*8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73)
*8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67)
*[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92)
*9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91)
*9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) 
*9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87)
*9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71)
*9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65)
*[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97)
*10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91)
*10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29)
*[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85)
*11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77)
*11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74)
*11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70)
*11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67)
*11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65)
*11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46)
*11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27)
*[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100)
*12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94)
*12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94)
*12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78)
*[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75)
*[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87)
*14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86)
*14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82)
*14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82)
*14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82)
*14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78)
*14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64)
*[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91)
*15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85)
*15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77)
*15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59)
*[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83)
*16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76)
*16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64)
*[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86)
*17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80)
*17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67)
*[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114)
*18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) 
*18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92)
*18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91)
*18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88)
*[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93)
*19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82)
*19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76)
*19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70)
*19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54)
*19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37)
*[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92)
*20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91)
*20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77)
*20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74)
*[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90)
*21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90)
*21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87)
*21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76)
*21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68)
*21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67)
*[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95)
*[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93)
*23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73)
*[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79)
*24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67)
*24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51)
*[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92)
*25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83)
*25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82)
*25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75)
*[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93)
*26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89)
*26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) 
*[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103)
*27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91)
*27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66)
*[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84)
*28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48)
*[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
*29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77)
*29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64)
*[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93)
*30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92)
*30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92)
*30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85)
*30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84)
*[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95)
*31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76)
*31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65)
*31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97)
*1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91)
*1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89)
*1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82)
*1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52)
*1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40)
*1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23)
*[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90)
*2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88)
*2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70)
*[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94)
*3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92)
*3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80)
*3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79)
*3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51)
*3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45)
*[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92)
*4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85)
*4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80)
*4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45)
*[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90)
*5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83)
*5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79)
*5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75)
*5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75)
*5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72)
*5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63)
*5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54)
*[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98)
*6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92)
*6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92)
*6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72)
*[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90)
*7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82)
*7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82)
*7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74)
*[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91)
*8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89)
*8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79)
*8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78)
*[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93)
*9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77)
*9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75)
*9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74)
*9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74)
*9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67)
*[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94)
*10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82)
*10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81)
*10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40)
*[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87)
*[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100)
*12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98)
*12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88)
*12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83)
*12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79)
*12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75)
*12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72)
*12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34)
*[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87)
*13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77)
*[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88)
*14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) 
*14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96)
*15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85)
*15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81)
*15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74)
*[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94)
*16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91)
*16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76)
*[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83)
*[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89)
*18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43)
*[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94)
*19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91)
*19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86)
*19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76)
*[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73)
*[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92)
*21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91)
*21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68)
*[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84)
*22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72)
*22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57)
*[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92)
*23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80)
*23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48)
*[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92)
*24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91)
*24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84)
*24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25)
*[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92)
*25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85)
*25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79)
*[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88)
*26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77)
*[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83)
*27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77)
*27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70)
*[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77)
*28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74)

==Märts==
*[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91)
*1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19)
*[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90)
*2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47)
*[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) 
*3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) 
*3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55)
*[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88)
*4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85)
*4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80)
*4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52)
*[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80)
*5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79)
*5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45)
*[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76)
*[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92)
*7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81)
*7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57)
*7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44)
*[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74)
*8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70)
*8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68)
*[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106)
*9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81)
*9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40)
*[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77)
*10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71)
*10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45)
*[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85)
*11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83)
*11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) 
*[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90)
*12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90)
*12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81)
*12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80)
*[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92)
*13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80)
*13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50)
*[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87)
*14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77)
*14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53)
*[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89)
*15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88)
*15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47)
*[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86)
*16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80)
*16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73)
*16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66)
*16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40)
*[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) 
*17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85)
*17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72)
*17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67)
*17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64)
*17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44)
*17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41)
*[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98)
*18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
*18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46)
*[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92)
*19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85)
*19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77)
*19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72)
*19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54)
*19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51)
*19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42)
*[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98)
*[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93)
*21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67)
*21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61)
*[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58)
*22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42)
*[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86)
*23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84)
*23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42)
*23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35)
*23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26)
*[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91)
*[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48)
*25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50)
*25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46)
*25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30)
*[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81)
*26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72)
*[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88)
*27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85)
*27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83)
*27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik
*[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81)
*28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69)
*28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener
*[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95)
*29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28)
*[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72)
*30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33)
*[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88)
*31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82)
*31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78)
*31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74)
*31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55)

==Aprill==
*[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93)
*1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86)
*1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79)
*1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68)
*1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64)
*1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57)
*[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93)
*2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85)
*2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70)
*2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69)
*2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65)
*2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45)
*2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25)
*[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98)
*3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79)
*3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78)
*[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89)
*4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81)
*4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78)
*4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74)
*[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111)
*5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84)
*5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82)
*5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79)
*[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95)
*6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86)
*6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75)
*6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35)
*[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94)
*7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67)
*[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
*[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99)
*9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92)
*9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60)
*9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24)
*[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85)
*10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82)
*10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76)
*10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71)
*[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92)
*11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87)
*[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67)
*12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63)
*12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60)
*[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96)
*13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87)
*13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80)
*13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55)
*[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92)
*14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74)
*[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97)
*15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93)
*15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93)
*15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86)
*15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82)
*15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65)
*[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92)
*16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88)
*16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86)
*16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84)
*16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71)
*[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77)
*17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66)
*17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55)
*[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92)
*18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87)
*18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87)
*18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83)
*18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83)
*18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82)
*18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77)
*18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69)
*[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119)
*19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) 
*[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101)
*20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99)
*20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90)
*20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67)
*20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36)
*[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90)
*21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) 
*21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80)
*[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87)
*22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70)
*[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
*23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52)
*[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91)
*25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55)
*[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91)
*26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89)
*26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74)
*[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95)
*27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86)
*27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56)
*27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19)
*[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80)
*28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57)
*[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94)
*29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87)
*29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78)
*29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
*29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55)
*[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88)
*30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78)
*30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76)
*30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64)
*30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54)

== Mai ==

*[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84)
*1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74)
*1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65)
*[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83)
*[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90)
*3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87)
*3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78)
*[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90)
*4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80)
*4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78)
*[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85)
*5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80)
*5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
*[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97)
*6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67)
*[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100)
*7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86)
*7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76)
*7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55)
*[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94)
*8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91)
*8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81)
*8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79)
*8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74)
*8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33)
*[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100)
*9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31)
*[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88)
*10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78)
*10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73)
*[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84)
*11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82)
*11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41)
*[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80)
*[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89)
*13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73)
*13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63)
*13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24)
*[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74)
*14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72)
*14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66)
*14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53)
*14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27)
*[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91)
*15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90)
*15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82)
*15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80)
*[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89)
*16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83)
*16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82)
*16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46)
*[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100)
*17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79)
*17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38)
*[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66)
*[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84)
*19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81)
*19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80)
*[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94)
*20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69)
*[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90)
*21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81)
*21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75)
*21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66)
*21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64)
*[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98)
*22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96)
*22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75)
*22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63)
*[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88)
*23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83)
*23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48)
*[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91)
*24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50)
*[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92)
*25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90)
*[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94)
*26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar 
*26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67)
*26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60)
*[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98)
*27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94)
*[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83)
*28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83)
*28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82)
*28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81)
*28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79)
*28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55)
*[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86)
*29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80)
*[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108)
*30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79)
*[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90)

== Juuni ==
*[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29)
*[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95)
*2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86)
*[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89)
*[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88)
*4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57)
*4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42)
*[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70)
*5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43)
*5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34)
*[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93)
*6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88)
*6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82)
*6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67)
*6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55)
*[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85)
*7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76)
*[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87)
*8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82)
*8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68)
*[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65)
*9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87)
*[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101)
*10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93)
*[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90)
*11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77)
*[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90)
*12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85)
*[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93)
*13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84)
*13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79)
*13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39)
*[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89)
*14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88)
*14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85)
*[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63)
*15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43)
*15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35)
*[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74)
*16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66)
*[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94)
*17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91)
*[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89)
*18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80)
*[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90)
*19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76)
*[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93)
*20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85)
*20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25)
*[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86)
*21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75)
*21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26)
*[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87)
*22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86)
*22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79)
*22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75)
*[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99)
*23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88)
*23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69)
*23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48)
*[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73)
*[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99)
*26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90)
*26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83)
*26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61)
*[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99)
*27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90)
*27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87)
*27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85)
*[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84)
*28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81)
*28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75)
*28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63)
*28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40)
*[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83)
*29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83)
*[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97)
*30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87)

==Juuli==
*[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91)
*1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77)
*1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66)
*1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65)
*[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101)
*2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97)
*2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74)
*2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58)
*2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54)
*[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83)
*3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79)
*3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67)
*[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92)
*4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66)
*4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57)
*[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97)
*5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80)
*5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73)
*5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63)
*[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94)
*6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86)
*6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64)
*6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60)
*6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53)
*[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91)
*[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100)
*8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99)
*8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82)
*8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79)
*8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79)
*8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74)
*8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67)
*[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94)
*9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67)
*[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90)
*10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) 
*10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60)
*[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94)
*11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91)
*11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86)
*[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77)
*12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55)
*[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84)
*13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53)
*13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37)
*[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100)
*14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98)
*14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91)
*14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89)
*14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82)
*14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78)
*14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73)
*14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67)
*14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28)
*[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84)
*15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70)
*[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95)
*16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91)
*16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89)
*16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83)
*16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81)
*16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25)
*[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80)
*17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68)
*[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93)
*18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91)
*[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56)
*[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88)
*20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75)
*[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90)
*21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87)
*21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85)
*21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82)
*21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74)
*[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86)
*22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73)
*22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63)
*[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90)
*23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89)
*[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102)
*24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94)
*24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81)
*24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80)
*24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74)
*[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92)
*25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85)
*25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82)
*25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77)
*25. juuli – [[Yoko Shimada]], jaapani näitlejanna (69)
*25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53)
*[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103)
*26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91)
*26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82)
*26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79)
*26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75)
*26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75)
*[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102)
*27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91)
*27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89)
*27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85)
*27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78)
*27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77)
*[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93)
*28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92)
*28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64)
*28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62)
*[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95)
*29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92)
*[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95)
*30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89)
*30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74)
*[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94)
*31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88)
*31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu ja Venemaa riigitegelane (84)
*31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74)

==August==
*[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88)
*1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72)

[[Kategooria:2022]]</text>
      <sha1>4b555htz32vcv93ezl2ypao0sgqv06t</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172313</id>
      <parentid>6172219</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T22:41:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juuli */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="52027" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2022}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89)
*1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83)
*[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101)
*2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84)
*2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77)
*[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98)
*3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89)
*3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84)
*3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76)
*3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74)
*3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73)
*3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32)
*[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
*4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99)
*4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68)
*[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112)
*5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95)
*5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86)
*5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84)
*5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83)
*5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29)
*[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92)
*6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89)
*6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82)
*6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76)
*6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70)
*6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38)
*[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88)
*7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75)
*[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90)
*8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90)
*8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73)
*8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73)
*8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67)
*[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92)
*9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91)
*9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) 
*9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87)
*9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71)
*9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65)
*[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97)
*10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91)
*10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29)
*[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85)
*11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77)
*11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74)
*11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70)
*11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67)
*11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65)
*11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46)
*11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27)
*[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100)
*12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94)
*12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94)
*12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78)
*[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75)
*[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87)
*14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86)
*14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82)
*14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82)
*14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82)
*14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78)
*14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64)
*[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91)
*15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85)
*15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77)
*15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59)
*[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83)
*16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76)
*16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64)
*[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86)
*17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80)
*17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67)
*[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114)
*18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) 
*18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92)
*18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91)
*18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88)
*[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93)
*19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82)
*19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76)
*19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70)
*19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54)
*19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37)
*[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92)
*20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91)
*20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77)
*20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74)
*[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90)
*21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90)
*21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87)
*21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76)
*21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68)
*21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67)
*[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95)
*[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93)
*23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73)
*[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79)
*24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67)
*24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51)
*[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92)
*25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83)
*25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82)
*25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75)
*[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93)
*26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89)
*26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) 
*[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103)
*27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91)
*27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66)
*[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84)
*28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48)
*[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
*29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77)
*29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64)
*[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93)
*30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92)
*30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92)
*30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85)
*30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84)
*[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95)
*31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76)
*31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65)
*31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97)
*1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91)
*1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89)
*1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82)
*1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52)
*1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40)
*1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23)
*[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90)
*2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88)
*2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70)
*[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94)
*3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92)
*3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80)
*3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79)
*3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51)
*3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45)
*[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92)
*4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85)
*4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80)
*4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45)
*[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90)
*5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83)
*5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79)
*5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75)
*5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75)
*5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72)
*5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63)
*5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54)
*[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98)
*6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92)
*6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92)
*6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72)
*[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90)
*7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82)
*7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82)
*7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74)
*[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91)
*8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89)
*8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79)
*8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78)
*[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93)
*9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77)
*9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75)
*9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74)
*9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74)
*9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67)
*[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94)
*10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82)
*10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81)
*10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40)
*[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87)
*[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100)
*12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98)
*12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88)
*12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83)
*12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79)
*12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75)
*12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72)
*12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34)
*[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87)
*13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77)
*[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88)
*14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) 
*14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96)
*15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85)
*15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81)
*15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74)
*[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94)
*16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91)
*16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76)
*[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83)
*[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89)
*18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43)
*[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94)
*19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91)
*19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86)
*19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76)
*[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73)
*[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92)
*21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91)
*21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68)
*[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84)
*22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72)
*22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57)
*[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92)
*23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80)
*23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48)
*[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92)
*24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91)
*24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84)
*24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25)
*[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92)
*25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85)
*25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79)
*[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88)
*26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77)
*[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83)
*27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77)
*27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70)
*[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77)
*28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74)

==Märts==
*[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91)
*1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19)
*[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90)
*2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47)
*[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) 
*3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) 
*3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55)
*[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88)
*4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85)
*4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80)
*4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52)
*[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80)
*5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79)
*5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45)
*[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76)
*[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92)
*7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81)
*7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57)
*7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44)
*[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74)
*8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70)
*8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68)
*[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106)
*9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81)
*9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40)
*[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77)
*10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71)
*10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45)
*[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85)
*11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83)
*11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) 
*[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90)
*12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90)
*12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81)
*12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80)
*[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92)
*13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80)
*13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50)
*[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87)
*14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77)
*14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53)
*[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89)
*15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88)
*15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47)
*[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86)
*16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80)
*16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73)
*16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66)
*16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40)
*[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) 
*17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85)
*17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72)
*17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67)
*17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64)
*17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44)
*17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41)
*[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98)
*18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
*18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46)
*[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92)
*19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85)
*19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77)
*19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72)
*19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54)
*19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51)
*19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42)
*[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98)
*[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93)
*21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67)
*21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61)
*[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58)
*22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42)
*[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86)
*23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84)
*23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42)
*23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35)
*23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26)
*[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91)
*[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48)
*25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50)
*25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46)
*25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30)
*[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81)
*26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72)
*[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88)
*27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85)
*27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83)
*27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik
*[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81)
*28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69)
*28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener
*[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95)
*29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28)
*[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72)
*30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33)
*[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88)
*31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82)
*31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78)
*31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74)
*31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55)

==Aprill==
*[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93)
*1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86)
*1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79)
*1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68)
*1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64)
*1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57)
*[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93)
*2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85)
*2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70)
*2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69)
*2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65)
*2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45)
*2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25)
*[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98)
*3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79)
*3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78)
*[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89)
*4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81)
*4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78)
*4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74)
*[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111)
*5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84)
*5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82)
*5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79)
*[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95)
*6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86)
*6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75)
*6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35)
*[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94)
*7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67)
*[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
*[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99)
*9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92)
*9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60)
*9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24)
*[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85)
*10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82)
*10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76)
*10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71)
*[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92)
*11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87)
*[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67)
*12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63)
*12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60)
*[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96)
*13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87)
*13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80)
*13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55)
*[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92)
*14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74)
*[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97)
*15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93)
*15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93)
*15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86)
*15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82)
*15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65)
*[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92)
*16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88)
*16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86)
*16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84)
*16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71)
*[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77)
*17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66)
*17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55)
*[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92)
*18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87)
*18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87)
*18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83)
*18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83)
*18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82)
*18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77)
*18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69)
*[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119)
*19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) 
*[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101)
*20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99)
*20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90)
*20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67)
*20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36)
*[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90)
*21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) 
*21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80)
*[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87)
*22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70)
*[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
*23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52)
*[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91)
*25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55)
*[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91)
*26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89)
*26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74)
*[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95)
*27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86)
*27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56)
*27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19)
*[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80)
*28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57)
*[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94)
*29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87)
*29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78)
*29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
*29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55)
*[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88)
*30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78)
*30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76)
*30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64)
*30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54)

== Mai ==

*[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84)
*1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74)
*1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65)
*[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83)
*[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90)
*3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87)
*3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78)
*[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90)
*4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80)
*4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78)
*[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85)
*5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80)
*5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
*[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97)
*6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67)
*[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100)
*7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86)
*7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76)
*7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55)
*[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94)
*8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91)
*8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81)
*8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79)
*8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74)
*8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33)
*[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100)
*9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31)
*[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88)
*10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78)
*10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73)
*[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84)
*11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82)
*11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41)
*[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80)
*[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89)
*13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73)
*13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63)
*13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24)
*[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74)
*14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72)
*14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66)
*14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53)
*14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27)
*[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91)
*15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90)
*15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82)
*15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80)
*[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89)
*16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83)
*16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82)
*16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46)
*[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100)
*17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79)
*17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38)
*[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66)
*[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84)
*19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81)
*19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80)
*[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94)
*20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69)
*[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90)
*21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81)
*21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75)
*21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66)
*21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64)
*[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98)
*22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96)
*22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75)
*22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63)
*[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88)
*23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83)
*23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48)
*[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91)
*24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50)
*[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92)
*25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90)
*[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94)
*26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar 
*26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67)
*26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60)
*[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98)
*27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94)
*[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83)
*28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83)
*28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82)
*28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81)
*28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79)
*28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55)
*[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86)
*29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80)
*[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108)
*30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79)
*[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90)

== Juuni ==
*[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29)
*[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95)
*2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86)
*[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89)
*[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88)
*4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57)
*4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42)
*[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70)
*5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43)
*5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34)
*[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93)
*6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88)
*6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82)
*6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67)
*6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55)
*[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85)
*7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76)
*[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87)
*8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82)
*8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68)
*[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65)
*9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87)
*[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101)
*10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93)
*[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90)
*11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77)
*[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90)
*12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85)
*[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93)
*13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84)
*13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79)
*13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39)
*[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89)
*14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88)
*14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85)
*[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63)
*15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43)
*15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35)
*[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74)
*16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66)
*[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94)
*17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91)
*[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89)
*18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80)
*[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90)
*19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76)
*[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93)
*20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85)
*20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25)
*[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86)
*21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75)
*21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26)
*[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87)
*22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86)
*22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79)
*22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75)
*[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99)
*23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88)
*23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69)
*23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48)
*[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73)
*[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99)
*26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90)
*26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83)
*26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61)
*[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99)
*27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90)
*27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87)
*27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85)
*[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84)
*28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81)
*28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75)
*28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63)
*28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40)
*[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83)
*29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83)
*[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97)
*30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87)

==Juuli==
*[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91)
*1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77)
*1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66)
*1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65)
*[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101)
*2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97)
*2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74)
*2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58)
*2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54)
*[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83)
*3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79)
*3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67)
*[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92)
*4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66)
*4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57)
*[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97)
*5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80)
*5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73)
*5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63)
*[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94)
*6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86)
*6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64)
*6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60)
*6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53)
*[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91)
*[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100)
*8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99)
*8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82)
*8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79)
*8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79)
*8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74)
*8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67)
*[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94)
*9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67)
*[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90)
*10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) 
*10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60)
*[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94)
*11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91)
*11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86)
*[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77)
*12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55)
*[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84)
*13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53)
*13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37)
*[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100)
*14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98)
*14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91)
*14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89)
*14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82)
*14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78)
*14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73)
*14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67)
*14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28)
*[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84)
*15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70)
*[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95)
*16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91)
*16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89)
*16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83)
*16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81)
*16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25)
*[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80)
*17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68)
*[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93)
*18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91)
*[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56)
*[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88)
*20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75)
*[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90)
*21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87)
*21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85)
*21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82)
*21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74)
*[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86)
*22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73)
*22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63)
*[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90)
*23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89)
*[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102)
*24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94)
*24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81)
*24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80)
*24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74)
*[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92)
*25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85)
*25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82)
*25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77)
*25. juuli – [[Yoko Shimada]], jaapani näitlejanna (69)
*25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53)
*[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103)
*26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91)
*26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82)
*26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79)
*26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75)
*26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75)
*[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102)
*27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91)
*27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89)
*27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85)
*27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78)
*27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77)
*[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93)
*28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92)
*28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64)
*28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62)
*[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95)
*29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92)
*[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95)
*30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89)
*30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74)
*[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94)
*31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88)
*31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84)
*31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74)

==August==
*[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88)
*1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72)

[[Kategooria:2022]]</text>
      <sha1>kip0t4qcd7f0txdhz6bucir4fm263ji</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ukraina merejalavägi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>621048</id>
    <revision>
      <id>6172055</id>
      <parentid>6170287</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:32:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Octagon11</username>
        <id>123728</id>
      </contributor>
      <comment>/* Varustus */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9085" xml:space="preserve">{{Infokast väeüksus
 | nimi                     = Ukraina merejalavägi
 | pilt                     = БЗ МП.svg
 | pildiallkiri             = Embleem
 | algusaeg                 = 1992
 | lõpuaeg                  = 
 | aeg                      = 
 | riik                     = {{Pisilipp|Ukraina}}
 | kuuluvus                 = 
 | haru                     = 
 | liik                     = [[Merejalavägi]]
 | ülesanne                 = 
 | suurus                   = 
 | alluv                    = 
 | garnison                 = 
 | garnisonisilt            = 
 | hüüdnimi                 = 
 | patroon                  = 
 | deviis                   = ''Вірний завжди!''
 | värvid                   = 
 | värvisilt                = 
 | marss                    = 
 | maskott                  = 
 | tähtpäevad               = [[23. mai]] - Ukraina merejalaväe päev&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №145/2018
Про День морської піхоти України, 23.05.2018. ''1. Установити в Україні День морської піхоти України, який відзначати щороку 23 травня.''&lt;/ref&gt;
 | varustus                 = 
 | varustusesilt            = 
 | lahingud                 = [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]]
 | lahingusilt              = 
 | aumärgid                 = 
 | autasud                  = 
 | lõpetatud                = 
 | lennutunnid              = 
&lt;!-- Ülemad --&gt;
 | praegune_ülem            = [[Juri Sodol]]&lt;ref&gt;[https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3248411-urij-sodol-komanduvac-morskoi-pihoti-vms-zsu-generallejtenant.html Юрій Содоль, командувач морської піхоти ВМС ЗСУ, генерал-лейтенант] - Ukrinform, 21.05.2021 09:00 (vaadatud: 01.01.2022)&lt;/ref&gt;
 | praegune_ülem_silt       = 
 | tseremoniaalne_ülem      = 
 | tseremoniaalne_ülem_silt = 
 | rügemendi_kolonel        = 
 | rügemendi_kolonel_silt   = 
 | märkimisväärsed_ülemad   = 
&lt;!-- Sümboolika --&gt;
 | märk                     = [[Pilt:Прапор МП.png|noframes|200px]]
 | märk_silt                = Lipp 
 | märk_2                   = 
 | märk_2_silt              = 
 | märk_3                   = 
 | märk_3_silt              = 
 | märk_4                   = 
 | märk_4_silt              = 
&lt;!-- Õhusõidukid --&gt;
 | ründelennuk              = 
 | pommituslennuk           = 
 | elektrooniline_lennu     = 
 | hävituslennuk            = 
 | helikopter               = 
 | rünnakhelikopter         = 
 | püüdehävituslennuk       = 
 | patrulllennuk            = 
 | luurelennuk              = 
 | õppelennuk               = 
 | transportlennuk          = 
}}

'''Ukraina merejalavägi''' ([[ukraina keel]]es ''Морська піхота Військово-морських сил Збройних сил України'') on [[Ukraina Relvajõud]]ude struktuuriüksus.

== Struktuur ==
* [[Pilt:Нарукавний знак Командування морської піхоти України.png|25px]] Merejalaväe väejuhatus 
* [[Pilt:35th Separate Marine Brigade SSI (with tab).svg|25px]] 35. üksik merejalaväe brigaad&lt;ref&gt;[http://1tv.od.ua/news/38743 Для контрактников 35-й отдельной бригады морской пехоты построили новую казарму] (vaadatud: 19.12.2020)&lt;/ref&gt;
* [[Pilt:Нарукавний знак 36 ОБрМП.png|25px]] [[36. üksik merejalaväe brigaad]]&lt;ref&gt;УКАЗ Президента України. Про присвоєння почесного найменування 36 окремій бригаді морської піхоти Командування морської піхоти Військово-Морських Сил Збройних Сил України, 5 липня 2019 року N 495/2019.&lt;/ref&gt; [[Mõkolajiv]]is&lt;ref&gt;[https://www.5.ua/ru/obshchestvo/pochetnoe-zvanye-36-i-otdelnoi-bryhade-morskoi-pekhoti-prysvoeno-ymia-kontr-admyrala-bylynskoho-195253.html ПОЧЕТНОЕ ЗВАНИЕ: 36-Й ОТДЕЛЬНОЙ БРИГАДЕ МОРСКОЙ ПЕХОТЫ ПРИСВОЕНО ИМЯ КОНТР-АДМИРАЛА БИЛИНСКОГО] - 5. kanal 07.07.2019 (vaadatud: 19.12.2020)&lt;/ref&gt;
* [[Pilt:32 РеАП(оф)+.png|25px]] 32. üksik reaktiivsuurtükiväe polk&lt;ref&gt;[https://armyinform.com.ua/2021/06/22/artylerysty-komanduvannya-morskoyi-pihoty-provely-komandno-shtabni-trenuvannya-z-bojovoyu-strilboyu/ Артилеристи Командування морської піхоти провели командно-штабні тренування з бойовою стрільбою] - Armija Inform, 2021. (vaadatud: 03.01.2022)&lt;/ref&gt;
* [[Pilt:406-та окрема артилерійська бригада імені генерал-хорунжого Олексія Алмазова.png|25px]] 406. üksik kindral-horunžõi [[Oleksi Almaziv|Oleksi Almazov]]i nimeline suurtükiväebrigaad&lt;ref&gt;[https://novynarnia.com/2021/08/26/406-ta-artbryhada/ 406-та артбригада показала, як готувалася до параду військ із “Нептунами”. ФОТО]- Новинарня 26.08.2021 (vaadatud: 01.01.2022)&lt;/ref&gt;
* [[Pilt:Нарукавний знак 140-й окремий розвідувальний батальйон.png|25px]] 140. üksik luurepataljon&lt;ref&gt;[https://www.radiosvoboda.org/a/morska-pikhota-okhoroniaje-uzberezhzhia-skadovsk/30278464.html Загроза з окупованого Криму: як морпіхи утримують «фронт» у Скадовську] - Radio Svoboda, 2019. (vaadatud: 02.01.2022)&lt;/ref&gt;
* Merejalaväelase kool&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/v-ukrayini-zapratsyuvala-shkola-morpihiv/ В Україні запрацювала школа морпіхів] (vaadatud: 26.07.2022)&lt;/ref&gt;

== Varustus ==
* 2022. aastal võttis Ukraina merejalavägi kasutusele kuulipildjuja [[MG-3]].&lt;ref&gt;[https://defence-ua.com/weapon_and_tech/morpihi_opanovujut_odin_z_najpopuljarnishih_kulemetiv_u_sviti_nimetskij_mg3_video-6973.html Морпіхи опановують один з найпопулярніших кулеметів у світі - німецький MG3 (відео)] - Defence Express, 16.04.2022 (vaadatud: 16.04.2022)&lt;/ref&gt;
* Alates 2022. aasta juuni algusest oli Ukraina merejalaväe kasutuses soomusauto [[Mastiff (soomusauto)|Mastiff]].&lt;ref&gt;[https://defence-ua.com/news/morpihi_zsu_rozpovili_chi_spodobalisja_jim_britanski_bronemashini_mastiff-7826.html Морпіхи ЗСУ розповіли, чи сподобалися їм британські бронемашини Мastіff] (vaadatud: 17.06.2022)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://zn.ua/UKRAINE/morskie-pekhotintsy-pokazali-britanskie-broneviki-mastiff-v-dejstvii.html Морские пехотинцы показали британские броневики Mastiff в действии] (vaadatud: 11.07.2022)&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Tankitõrjerelvad
|-
! Mudel !! Pilt !! Päritolumaa !! Tüüp !! Versioon !! Lisainfo
|-
| [[2A29 MT-12 Rapira]] || [[Pilt:MT-12 100 mm anti-tank gun in Ukrainian service.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Nõukogude Liit}} || [[tankitõrjekahur]] || - || 2022. aasta juuni seisuga oli kasutuses.&lt;ref&gt;[https://defence-ua.com/news/morska_pihota_vmsu_vikoristovuje_protitankovi_garmati_mt_12_rapira_foto-7901.html Морська піхота ВМСУ використовує протитанкові гармати МТ-12 &quot;Рапіра&quot; (фото)] (vaadatud: 23.06.2022)&lt;/ref&gt;
|-
| [[Stugna-P]] || [[Pilt:Stugna-P fires 01 (cropped).jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[raketiheitja]] || - || 2022. aasta 1. augusti seisuga oli kasutuses.&lt;ref&gt;[https://armyinform.com.ua/2022/08/01/morski-pihotynczi-zi-stugny-demilitaryzuvaly-vorozhyj-tank/ Морпіхи зі «Стугни» демілітаризували ворожий танк] (vaadatud: 01.08.2022)&lt;/ref&gt;
|}

== Autasud ==
=== [[Julguse ja Vapruse Eest]] ===
* 3. juuni 2022 - [[503. üksik merejalaväe pataljon (Ukraina)|503. üksik merejalaväe pataljon]]&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №386/2022 Про відзначення почесною відзнакою &quot;За мужність та відвагу&quot;. 1. Відзначити почесною відзнакою &quot;За мужність та відвагу&quot; 503 окремий батальйон морської піхоти Військово-Морських Сил Збройних Сил України, 03.06.2022&lt;/ref&gt;

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
Морська піхота України 2018.jpg|Ukraina merejalaväelased 2018. aastal
Морська піхота України 2018 берети.jpg|Ukraina merejalaväelaste baretid  
Меморіальний комплекс.jpg.jpg|35. üksiku merejalaväebrigaadi memoriaal
Стенд бригади.jpg|35. üksiku merejalaväebrigaadi silt
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==
* [[Ameerika Ühendriikide merejalavägi]]
* [[Kuninglik Merejalavägi]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Ukraina sõjandus]]</text>
      <sha1>gelsvrq524p0nb6yisc52mzomm1sydm</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172140</id>
      <parentid>6172055</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:42:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9019" xml:space="preserve">{{Infokast väeüksus
 | nimi                     = Ukraina merejalavägi
 | pilt                     = БЗ МП.svg
 | pildiallkiri             = Embleem
 | algusaeg                 = 1992
 | lõpuaeg                  = 
 | aeg                      = 
 | riik                     = {{Pisilipp|Ukraina}}
 | kuuluvus                 = 
 | haru                     = 
 | liik                     = [[Merejalavägi]]
 | ülesanne                 = 
 | suurus                   = 
 | alluv                    = 
 | garnison                 = 
 | garnisonisilt            = 
 | hüüdnimi                 = 
 | patroon                  = 
 | deviis                   = Вірний завжди! – 'Alati ustav!'
 | värvid                   = 
 | värvisilt                = 
 | marss                    = 
 | maskott                  = 
 | tähtpäevad               = [[23. mai]] -–Ukraina merejalaväe päev&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №145/2018
Про День морської піхоти України, 23.05.2018. ''1. Установити в Україні День морської піхоти України, який відзначати щороку 23 травня.''&lt;/ref&gt;
 | varustus                 = 
 | varustusesilt            = 
 | lahingud                 = [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]]
 | lahingusilt              = 
 | aumärgid                 = 
 | autasud                  = 
 | lõpetatud                = 
 | lennutunnid              = 
&lt;!-- Ülemad --&gt;
 | praegune_ülem            = [[Juri Sodol]]&lt;ref&gt;[https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3248411-urij-sodol-komanduvac-morskoi-pihoti-vms-zsu-generallejtenant.html Юрій Содоль, командувач морської піхоти ВМС ЗСУ, генерал-лейтенант] - Ukrinform, 21.05.2021 09:00 (vaadatud: 01.01.2022)&lt;/ref&gt;
 | praegune_ülem_silt       = 
 | tseremoniaalne_ülem      = 
 | tseremoniaalne_ülem_silt = 
 | rügemendi_kolonel        = 
 | rügemendi_kolonel_silt   = 
 | märkimisväärsed_ülemad   = 
&lt;!-- Sümboolika --&gt;
 | märk                     = [[Pilt:Прапор МП.png|noframes|200px]]
 | märk_silt                = Lipp 
 | märk_2                   = 
 | märk_2_silt              = 
 | märk_3                   = 
 | märk_3_silt              = 
 | märk_4                   = 
 | märk_4_silt              = 
&lt;!-- Õhusõidukid --&gt;
 | ründelennuk              = 
 | pommituslennuk           = 
 | elektrooniline_lennu     = 
 | hävituslennuk            = 
 | helikopter               = 
 | rünnakhelikopter         = 
 | püüdehävituslennuk       = 
 | patrulllennuk            = 
 | luurelennuk              = 
 | õppelennuk               = 
 | transportlennuk          = 
}}

'''Ukraina merejalavägi''' ([[ukraina keel]]es Морська піхота Військово-морських сил Збройних сил України) on [[Ukraina Relvajõud]]ude struktuuriüksus.

== Struktuur ==
* [[Pilt:Нарукавний знак Командування морської піхоти України.png|25px]] Merejalaväe väejuhatus 
* [[Pilt:35th Separate Marine Brigade SSI (with tab).svg|25px]] 35. üksik merejalaväe brigaad&lt;ref&gt;[http://1tv.od.ua/news/38743 Для контрактников 35-й отдельной бригады морской пехоты построили новую казарму] (vaadatud: 19.12.2020)&lt;/ref&gt;
* [[Pilt:Нарукавний знак 36 ОБрМП.png|25px]] [[36. üksik merejalaväe brigaad]]&lt;ref&gt;УКАЗ Президента України. Про присвоєння почесного найменування 36 окремій бригаді морської піхоти Командування морської піхоти Військово-Морських Сил Збройних Сил України, 5 липня 2019 року N 495/2019.&lt;/ref&gt; [[Mõkolajiv]]is&lt;ref&gt;[https://www.5.ua/ru/obshchestvo/pochetnoe-zvanye-36-i-otdelnoi-bryhade-morskoi-pekhoti-prysvoeno-ymia-kontr-admyrala-bylynskoho-195253.html ПОЧЕТНОЕ ЗВАНИЕ: 36-Й ОТДЕЛЬНОЙ БРИГАДЕ МОРСКОЙ ПЕХОТЫ ПРИСВОЕНО ИМЯ КОНТР-АДМИРАЛА БИЛИНСКОГО] - 5. kanal 07.07.2019 (vaadatud: 19.12.2020)&lt;/ref&gt;
* [[Pilt:32 РеАП(оф)+.png|25px]] 32. üksik reaktiivsuurtükiväe polk&lt;ref&gt;[https://armyinform.com.ua/2021/06/22/artylerysty-komanduvannya-morskoyi-pihoty-provely-komandno-shtabni-trenuvannya-z-bojovoyu-strilboyu/ Артилеристи Командування морської піхоти провели командно-штабні тренування з бойовою стрільбою] - Armija Inform, 2021. (vaadatud: 03.01.2022)&lt;/ref&gt;
* [[Pilt:406-та окрема артилерійська бригада імені генерал-хорунжого Олексія Алмазова.png|25px]] 406. üksik kindral-horunžõi [[Oleksi Almaziv|Oleksi Almazov]]i nimeline suurtükiväebrigaad&lt;ref&gt;[https://novynarnia.com/2021/08/26/406-ta-artbryhada/ 406-та артбригада показала, як готувалася до параду військ із “Нептунами”. ФОТО]- Новинарня 26.08.2021 (vaadatud: 01.01.2022)&lt;/ref&gt;
* [[Pilt:Нарукавний знак 140-й окремий розвідувальний батальйон.png|25px]] 140. üksik luurepataljon&lt;ref&gt;[https://www.radiosvoboda.org/a/morska-pikhota-okhoroniaje-uzberezhzhia-skadovsk/30278464.html Загроза з окупованого Криму: як морпіхи утримують «фронт» у Скадовську] - Radio Svoboda, 2019. (vaadatud: 02.01.2022)&lt;/ref&gt;
* Merejalaväelase kool&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/v-ukrayini-zapratsyuvala-shkola-morpihiv/ В Україні запрацювала школа морпіхів] (vaadatud: 26.07.2022)&lt;/ref&gt;

== Osaline varustus ==
* 2022. aastal võttis Ukraina merejalavägi kasutusele kuulipildjuja [[MG-3]].&lt;ref&gt;[https://defence-ua.com/weapon_and_tech/morpihi_opanovujut_odin_z_najpopuljarnishih_kulemetiv_u_sviti_nimetskij_mg3_video-6973.html Морпіхи опановують один з найпопулярніших кулеметів у світі - німецький MG3 (відео)] - Defence Express, 16.04.2022 (vaadatud: 16.04.2022)&lt;/ref&gt;
* Alates 2022. aasta juuni algusest oli Ukraina merejalaväe kasutuses soomusauto [[Mastiff (soomusauto)|Mastiff]].&lt;ref&gt;[https://defence-ua.com/news/morpihi_zsu_rozpovili_chi_spodobalisja_jim_britanski_bronemashini_mastiff-7826.html Морпіхи ЗСУ розповіли, чи сподобалися їм британські бронемашини Мastіff] (vaadatud: 17.06.2022)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://zn.ua/UKRAINE/morskie-pekhotintsy-pokazali-britanskie-broneviki-mastiff-v-dejstvii.html Морские пехотинцы показали британские броневики Mastiff в действии] (vaadatud: 11.07.2022)&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Tankitõrjerelvad
|-
! Mudel !! Pilt !! Päritolumaa !! Tüüp !! Versioon !! Lisainfo
|-
| [[2A29 MT-12 Rapira]] || [[Pilt:MT-12 100 mm anti-tank gun in Ukrainian service.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Nõukogude Liit}} || [[tankitõrjekahur]] || - || 2022. aasta juuni seisuga oli kasutuses.&lt;ref&gt;[https://defence-ua.com/news/morska_pihota_vmsu_vikoristovuje_protitankovi_garmati_mt_12_rapira_foto-7901.html Морська піхота ВМСУ використовує протитанкові гармати МТ-12 &quot;Рапіра&quot; (фото)] (vaadatud: 23.06.2022)&lt;/ref&gt;
|-
| [[Stugna-P]] || [[Pilt:Stugna-P fires 01 (cropped).jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[raketiheitja]] || - || 2022. aasta 1. augusti seisuga oli kasutuses.&lt;ref&gt;[https://armyinform.com.ua/2022/08/01/morski-pihotynczi-zi-stugny-demilitaryzuvaly-vorozhyj-tank/ Морпіхи зі «Стугни» демілітаризували ворожий танк] (vaadatud: 01.08.2022)&lt;/ref&gt;
|}

== Autasud ==
=== [[Julguse ja Vapruse Eest]] ===
* 3. juuni 2022 – [[503. üksik merejalaväe pataljon (Ukraina)|503. üksik merejalaväe pataljon]]&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №386/2022 Про відзначення почесною відзнакою &quot;За мужність та відвагу&quot;. 1. Відзначити почесною відзнакою &quot;За мужність та відвагу&quot; 503 окремий батальйон морської піхоти Військово-Морських Сил Збройних Сил України, 03.06.2022&lt;/ref&gt;

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
Морська піхота України 2018.jpg|Ukraina merejalaväelased 2018. aastal
Морська піхота України 2018 берети.jpg|Ukraina merejalaväelaste baretid  
Меморіальний комплекс.jpg.jpg|35. üksiku merejalaväebrigaadi memoriaal
Стенд бригади.jpg|35. üksiku merejalaväebrigaadi silt
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Ukraina sõjandus]]</text>
      <sha1>mgjzx62v4ph8ruqgwksj6kmqfs3etey</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172144</id>
      <parentid>6172140</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:43:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9019" xml:space="preserve">{{Infokast väeüksus
 | nimi                     = Ukraina merejalavägi
 | pilt                     = БЗ МП.svg
 | pildiallkiri             = Embleem
 | algusaeg                 = 1992
 | lõpuaeg                  = 
 | aeg                      = 
 | riik                     = {{Pisilipp|Ukraina}}
 | kuuluvus                 = 
 | haru                     = 
 | liik                     = [[Merejalavägi]]
 | ülesanne                 = 
 | suurus                   = 
 | alluv                    = 
 | garnison                 = 
 | garnisonisilt            = 
 | hüüdnimi                 = 
 | patroon                  = 
 | deviis                   = Вірний завжди! – 'Alati ustav!'
 | värvid                   = 
 | värvisilt                = 
 | marss                    = 
 | maskott                  = 
 | tähtpäevad               = [[23. mai]] – Ukraina merejalaväe päev&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №145/2018
Про День морської піхоти України, 23.05.2018. ''1. Установити в Україні День морської піхоти України, який відзначати щороку 23 травня.''&lt;/ref&gt;
 | varustus                 = 
 | varustusesilt            = 
 | lahingud                 = [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]]
 | lahingusilt              = 
 | aumärgid                 = 
 | autasud                  = 
 | lõpetatud                = 
 | lennutunnid              = 
&lt;!-- Ülemad --&gt;
 | praegune_ülem            = [[Juri Sodol]]&lt;ref&gt;[https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3248411-urij-sodol-komanduvac-morskoi-pihoti-vms-zsu-generallejtenant.html Юрій Содоль, командувач морської піхоти ВМС ЗСУ, генерал-лейтенант] - Ukrinform, 21.05.2021 09:00 (vaadatud: 01.01.2022)&lt;/ref&gt;
 | praegune_ülem_silt       = 
 | tseremoniaalne_ülem      = 
 | tseremoniaalne_ülem_silt = 
 | rügemendi_kolonel        = 
 | rügemendi_kolonel_silt   = 
 | märkimisväärsed_ülemad   = 
&lt;!-- Sümboolika --&gt;
 | märk                     = [[Pilt:Прапор МП.png|noframes|200px]]
 | märk_silt                = Lipp 
 | märk_2                   = 
 | märk_2_silt              = 
 | märk_3                   = 
 | märk_3_silt              = 
 | märk_4                   = 
 | märk_4_silt              = 
&lt;!-- Õhusõidukid --&gt;
 | ründelennuk              = 
 | pommituslennuk           = 
 | elektrooniline_lennu     = 
 | hävituslennuk            = 
 | helikopter               = 
 | rünnakhelikopter         = 
 | püüdehävituslennuk       = 
 | patrulllennuk            = 
 | luurelennuk              = 
 | õppelennuk               = 
 | transportlennuk          = 
}}

'''Ukraina merejalavägi''' ([[ukraina keel]]es Морська піхота Військово-морських сил Збройних сил України) on [[Ukraina Relvajõud]]ude struktuuriüksus.

== Struktuur ==
* [[Pilt:Нарукавний знак Командування морської піхоти України.png|25px]] Merejalaväe väejuhatus 
* [[Pilt:35th Separate Marine Brigade SSI (with tab).svg|25px]] 35. üksik merejalaväe brigaad&lt;ref&gt;[http://1tv.od.ua/news/38743 Для контрактников 35-й отдельной бригады морской пехоты построили новую казарму] (vaadatud: 19.12.2020)&lt;/ref&gt;
* [[Pilt:Нарукавний знак 36 ОБрМП.png|25px]] [[36. üksik merejalaväe brigaad]]&lt;ref&gt;УКАЗ Президента України. Про присвоєння почесного найменування 36 окремій бригаді морської піхоти Командування морської піхоти Військово-Морських Сил Збройних Сил України, 5 липня 2019 року N 495/2019.&lt;/ref&gt; [[Mõkolajiv]]is&lt;ref&gt;[https://www.5.ua/ru/obshchestvo/pochetnoe-zvanye-36-i-otdelnoi-bryhade-morskoi-pekhoti-prysvoeno-ymia-kontr-admyrala-bylynskoho-195253.html ПОЧЕТНОЕ ЗВАНИЕ: 36-Й ОТДЕЛЬНОЙ БРИГАДЕ МОРСКОЙ ПЕХОТЫ ПРИСВОЕНО ИМЯ КОНТР-АДМИРАЛА БИЛИНСКОГО] - 5. kanal 07.07.2019 (vaadatud: 19.12.2020)&lt;/ref&gt;
* [[Pilt:32 РеАП(оф)+.png|25px]] 32. üksik reaktiivsuurtükiväe polk&lt;ref&gt;[https://armyinform.com.ua/2021/06/22/artylerysty-komanduvannya-morskoyi-pihoty-provely-komandno-shtabni-trenuvannya-z-bojovoyu-strilboyu/ Артилеристи Командування морської піхоти провели командно-штабні тренування з бойовою стрільбою] - Armija Inform, 2021. (vaadatud: 03.01.2022)&lt;/ref&gt;
* [[Pilt:406-та окрема артилерійська бригада імені генерал-хорунжого Олексія Алмазова.png|25px]] 406. üksik kindral-horunžõi [[Oleksi Almaziv|Oleksi Almazov]]i nimeline suurtükiväebrigaad&lt;ref&gt;[https://novynarnia.com/2021/08/26/406-ta-artbryhada/ 406-та артбригада показала, як готувалася до параду військ із “Нептунами”. ФОТО]- Новинарня 26.08.2021 (vaadatud: 01.01.2022)&lt;/ref&gt;
* [[Pilt:Нарукавний знак 140-й окремий розвідувальний батальйон.png|25px]] 140. üksik luurepataljon&lt;ref&gt;[https://www.radiosvoboda.org/a/morska-pikhota-okhoroniaje-uzberezhzhia-skadovsk/30278464.html Загроза з окупованого Криму: як морпіхи утримують «фронт» у Скадовську] - Radio Svoboda, 2019. (vaadatud: 02.01.2022)&lt;/ref&gt;
* Merejalaväelase kool&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/v-ukrayini-zapratsyuvala-shkola-morpihiv/ В Україні запрацювала школа морпіхів] (vaadatud: 26.07.2022)&lt;/ref&gt;

== Osaline varustus ==
* 2022. aastal võttis Ukraina merejalavägi kasutusele kuulipildjuja [[MG-3]].&lt;ref&gt;[https://defence-ua.com/weapon_and_tech/morpihi_opanovujut_odin_z_najpopuljarnishih_kulemetiv_u_sviti_nimetskij_mg3_video-6973.html Морпіхи опановують один з найпопулярніших кулеметів у світі - німецький MG3 (відео)] - Defence Express, 16.04.2022 (vaadatud: 16.04.2022)&lt;/ref&gt;
* Alates 2022. aasta juuni algusest oli Ukraina merejalaväe kasutuses soomusauto [[Mastiff (soomusauto)|Mastiff]].&lt;ref&gt;[https://defence-ua.com/news/morpihi_zsu_rozpovili_chi_spodobalisja_jim_britanski_bronemashini_mastiff-7826.html Морпіхи ЗСУ розповіли, чи сподобалися їм британські бронемашини Мastіff] (vaadatud: 17.06.2022)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://zn.ua/UKRAINE/morskie-pekhotintsy-pokazali-britanskie-broneviki-mastiff-v-dejstvii.html Морские пехотинцы показали британские броневики Mastiff в действии] (vaadatud: 11.07.2022)&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Tankitõrjerelvad
|-
! Mudel !! Pilt !! Päritolumaa !! Tüüp !! Versioon !! Lisainfo
|-
| [[2A29 MT-12 Rapira]] || [[Pilt:MT-12 100 mm anti-tank gun in Ukrainian service.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Nõukogude Liit}} || [[tankitõrjekahur]] || - || 2022. aasta juuni seisuga oli kasutuses.&lt;ref&gt;[https://defence-ua.com/news/morska_pihota_vmsu_vikoristovuje_protitankovi_garmati_mt_12_rapira_foto-7901.html Морська піхота ВМСУ використовує протитанкові гармати МТ-12 &quot;Рапіра&quot; (фото)] (vaadatud: 23.06.2022)&lt;/ref&gt;
|-
| [[Stugna-P]] || [[Pilt:Stugna-P fires 01 (cropped).jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[raketiheitja]] || - || 2022. aasta 1. augusti seisuga oli kasutuses.&lt;ref&gt;[https://armyinform.com.ua/2022/08/01/morski-pihotynczi-zi-stugny-demilitaryzuvaly-vorozhyj-tank/ Морпіхи зі «Стугни» демілітаризували ворожий танк] (vaadatud: 01.08.2022)&lt;/ref&gt;
|}

== Autasud ==
=== [[Julguse ja Vapruse Eest]] ===
* 3. juuni 2022 – [[503. üksik merejalaväe pataljon (Ukraina)|503. üksik merejalaväe pataljon]]&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №386/2022 Про відзначення почесною відзнакою &quot;За мужність та відвагу&quot;. 1. Відзначити почесною відзнакою &quot;За мужність та відвагу&quot; 503 окремий батальйон морської піхоти Військово-Морських Сил Збройних Сил України, 03.06.2022&lt;/ref&gt;

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
Морська піхота України 2018.jpg|Ukraina merejalaväelased 2018. aastal
Морська піхота України 2018 берети.jpg|Ukraina merejalaväelaste baretid  
Меморіальний комплекс.jpg.jpg|35. üksiku merejalaväebrigaadi memoriaal
Стенд бригади.jpg|35. üksiku merejalaväebrigaadi silt
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Ukraina sõjandus]]</text>
      <sha1>qdivuotnr0s0ez0aatp4r316u6ahjp9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:In memoriam 2022</title>
    <ns>1</ns>
    <id>621553</id>
    <revision>
      <id>6172053</id>
      <parentid>6171830</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:30:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>Vastus</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1663" xml:space="preserve">&quot;1. jaanuar – Valeri Lõõnik, eesti kohtunik ja poliitik (75)&quot; 7. jaanuari Postimehes avaldatud surmakuulutuses oli surmakuupäev 30. detsember. Tõstan ümber. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 7. jaanuar 2022, kell 19:13 (EET)
----
&quot;Eesti NSV väliskommentaator&quot; Minu meelest see on natuke imelik määratlus. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 14. juuni 2022, kell 11:29 (EEST)
:Mis Sa pakuksid? --[[Eri:Kaastöö/213.35.184.210|213.35.184.210]] 14. juuni 2022, kell 16:54 (EEST)
----
Kas Bakatinil oli mõni Venemaa ametikoht? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 13:40 (EEST)
: 1-й Руководитель Межреспубликанской службы безопасности СССР 6 ноября 1991 года — 15 января 1992 года. Oli ametis kuni 15. jaanuarini 1992, seega lühiajaliselt ka pärast N. Liidu lõppu. Ja seejärel: С марта 1992 года по 1997 год работал в Международном фонде экономических и социальных реформ (фонд «Реформа»). Kas seda saab pidada riiklikuks ametikohaks? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:23 (EEST)
:Ma ei tea, ma ei ütleks, et esimene on Venemaa ametikoht, kui selle nimetuses on &quot;NSVL ja vabariikidevaheline&quot;. Tuleb muidugi täpsemalt uurida. Teine on ka &quot;rahvusvaheline&quot;, ja see ei tundu tähendavat, et ta oli riigitegelane. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 19:30 (EEST)</text>
      <sha1>12hie6evkcrhov4yvk92w262wihfpox</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172058</id>
      <parentid>6172053</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:34:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1993" xml:space="preserve">&quot;1. jaanuar – Valeri Lõõnik, eesti kohtunik ja poliitik (75)&quot; 7. jaanuari Postimehes avaldatud surmakuulutuses oli surmakuupäev 30. detsember. Tõstan ümber. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 7. jaanuar 2022, kell 19:13 (EET)
----
&quot;Eesti NSV väliskommentaator&quot; Minu meelest see on natuke imelik määratlus. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 14. juuni 2022, kell 11:29 (EEST)
:Mis Sa pakuksid? --[[Eri:Kaastöö/213.35.184.210|213.35.184.210]] 14. juuni 2022, kell 16:54 (EEST)
----
Kas Bakatinil oli mõni Venemaa ametikoht? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 13:40 (EEST)
: 1-й Руководитель Межреспубликанской службы безопасности СССР 6 ноября 1991 года — 15 января 1992 года. Oli ametis kuni 15. jaanuarini 1992, seega lühiajaliselt ka pärast N. Liidu lõppu. Ja seejärel: С марта 1992 года по 1997 год работал в Международном фонде экономических и социальных реформ (фонд «Реформа»). Kas seda saab pidada riiklikuks ametikohaks? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:23 (EEST)
:Ma ei tea, ma ei ütleks, et esimene on Venemaa ametikoht, kui selle nimetuses on &quot;NSVL ja vabariikidevaheline&quot;. Tuleb muidugi täpsemalt uurida. Teine on ka &quot;rahvusvaheline&quot;, ja see ei tundu tähendavat, et ta oli riigitegelane. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 19:30 (EEST)
:: Kuidas teda siis määratlema peaks? Venekeeleses Vikipeedias on: &quot;советский партийный и государственный деятель&quot;. Kas peaks siis olema &quot;Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane&quot;? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. august 2022, kell 19:34 (EEST)</text>
      <sha1>dxpnp68i9q3rxvqidlwpbrb1crwu8nt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172296</id>
      <parentid>6172058</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T22:03:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2150" xml:space="preserve">&quot;1. jaanuar – Valeri Lõõnik, eesti kohtunik ja poliitik (75)&quot; 7. jaanuari Postimehes avaldatud surmakuulutuses oli surmakuupäev 30. detsember. Tõstan ümber. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 7. jaanuar 2022, kell 19:13 (EET)
----
&quot;Eesti NSV väliskommentaator&quot; Minu meelest see on natuke imelik määratlus. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 14. juuni 2022, kell 11:29 (EEST)
:Mis Sa pakuksid? --[[Eri:Kaastöö/213.35.184.210|213.35.184.210]] 14. juuni 2022, kell 16:54 (EEST)
----
Kas Bakatinil oli mõni Venemaa ametikoht? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 13:40 (EEST)
: 1-й Руководитель Межреспубликанской службы безопасности СССР 6 ноября 1991 года — 15 января 1992 года. Oli ametis kuni 15. jaanuarini 1992, seega lühiajaliselt ka pärast N. Liidu lõppu. Ja seejärel: С марта 1992 года по 1997 год работал в Международном фонде экономических и социальных реформ (фонд «Реформа»). Kas seda saab pidada riiklikuks ametikohaks? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:23 (EEST)
:Ma ei tea, ma ei ütleks, et esimene on Venemaa ametikoht, kui selle nimetuses on &quot;NSVL ja vabariikidevaheline&quot;. Tuleb muidugi täpsemalt uurida. Teine on ka &quot;rahvusvaheline&quot;, ja see ei tundu tähendavat, et ta oli riigitegelane. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 19:30 (EEST)
:: Kuidas teda siis määratlema peaks? Venekeeleses Vikipeedias on: &quot;советский партийный и государственный деятель&quot;. Kas peaks siis olema &quot;Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane&quot;? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. august 2022, kell 19:34 (EEST)
::: Minu meelest küll, kuigi ma ei tema parteitööst. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2022, kell 01:03 (EEST)</text>
      <sha1>1ngqgkvs8783bevpx7umqj72wyjcuaz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Znamenskaja kirik (Dubrovitsõ)</title>
    <ns>1</ns>
    <id>624562</id>
    <revision>
      <id>6172062</id>
      <parentid>6171782</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:37:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="675" xml:space="preserve">See on arutelulehekülg.

== Pealkiri ==

Pakun, et pealkiri võiks olla [[Dubrovitsõ Znamenskaja kirik]] või [[Jumalaema Tunnustähe kirik Dubrovitsõs]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 13:17 (EEST)

== Eestseisja ==
''Kiriku eestseisja on [[ülempreester]] Andrei Gritsõšin.
:Kas kirikul eestseisja? Võib-olla on, ma ei tea täpselt. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 19:37 (EEST)

== Piirkond, linnaosa ==
Mis tähendab &quot;Moskva piirkonna Podolski linnaosa&quot;? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 19:37 (EEST)</text>
      <sha1>pnugjduay01rpnqmhveb650b7252pwq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172088</id>
      <parentid>6172062</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:01:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ursus scribens</username>
        <id>115317</id>
      </contributor>
      <comment>/* Eestseisja */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="824" xml:space="preserve">See on arutelulehekülg.

== Pealkiri ==

Pakun, et pealkiri võiks olla [[Dubrovitsõ Znamenskaja kirik]] või [[Jumalaema Tunnustähe kirik Dubrovitsõs]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 13:17 (EEST)

== Eestseisja ==
''Kiriku eestseisja on [[ülempreester]] Andrei Gritsõšin.
:Kas kirikul eestseisja? Võib-olla on, ma ei tea täpselt. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 19:37 (EEST)
::Õige on [[eesseisja]]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 1. august 2022, kell 20:01 (EEST)

== Piirkond, linnaosa ==
Mis tähendab &quot;Moskva piirkonna Podolski linnaosa&quot;? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 19:37 (EEST)</text>
      <sha1>bm73f5ttkxfls9ovcgclqqhg6bp44nq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172294</id>
      <parentid>6172088</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T22:00:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Eestseisja */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="994" xml:space="preserve">See on arutelulehekülg.

== Pealkiri ==

Pakun, et pealkiri võiks olla [[Dubrovitsõ Znamenskaja kirik]] või [[Jumalaema Tunnustähe kirik Dubrovitsõs]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 13:17 (EEST)

== Eestseisja ==
''Kiriku eestseisja on [[ülempreester]] Andrei Gritsõšin.
:Kas kirikul eestseisja? Võib-olla on, ma ei tea täpselt. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 19:37 (EEST)
::Õige on [[eesseisja]]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 1. august 2022, kell 20:01 (EEST)
::: Siis peaks olema &quot;koguduse esipreester&quot;. Kogudus on teine teema. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2022, kell 01:00 (EEST)

== Piirkond, linnaosa ==
Mis tähendab &quot;Moskva piirkonna Podolski linnaosa&quot;? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 19:37 (EEST)</text>
      <sha1>aww4k0w0pavebxesu92pxim0tw8e7di</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tšernihivi piiramine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>625146</id>
    <revision>
      <id>6172011</id>
      <parentid>6163290</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:57:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Octagon11</username>
        <id>123728</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6202" xml:space="preserve">{{Infokast sõjaline konflikt
| konflikt      = Tšernihivi piiramine
| pilt          = Russian bombardment in the center of Chernihiv.png |pildisuurus=240px
| osa           = [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungist Ukrainasse]]
| pildiallkiri  = Rünnakujärgne korterelamu &lt;small&gt;(3. III 2022)&lt;/small&gt;
| aeg           = 24. veebruar 2022 – 4. aprill 2022
| koht          = [[Tšernihiv]]
| kaart         = Ukraina
| laiuskoord    = 51.493889
| pikkuskoord   = 31.294722
| kaardilaius   = 300px
| kaardiallkiri = Asend Ukrainas
| ala           = 
| tulemus       = Ukraina võit (1. etapp)&lt;br /&gt;jätkuv (2. etapp)&lt;br /&gt;Venemaa väed lahkusid [[Tšernihivi oblast]]ist 4. aprillil 2022
| seis          = 
| osaline1      = {{Pisilipp|Venemaa}}
| osaline2      = {{Pisilipp|Ukraina}}
| osaline3      = 
| väejuht1      = 
| väejuht2      = 
| väejuht3      =
| väeüksused1   = {{Lihtloend|
* [[Pilt:Middle emblem of the Armed Forces of the Russian Federation (27.01.1997-present).svg|25px]] [[Venemaa Relvajõud]] 
* [[Pilt:35 OMSBr VSRF.png|25px]] [[35. motolaskurbrigaad|35. brigaad]]&lt;ref&gt;[https://lb.ua/society/2022/02/26/507032_komandira_tankovogo_batalyonu.html Командира танкового батальйону Росії взято в полон, техніка окупантів служитиме Україні] (vaadatud: 01.08.2022)&lt;/ref&gt; 
}}
| väeüksused2   = [[Pilt:Emblem of the Ukrainian Armed Forces.svg|25px]] [[Ukraina relvajõud]]
| väeüksused3   = 
| jõud1         = 
| jõud2         = 
| jõud3         = 
| kaotused1     = 1 [[Suhhoi Su-34|Su-34]]
| kaotused2     = 
| kaotused3     = 
| märkused      = 
}}

'''Tšernihivi piiramine''', tuntud ka kui '''Tšernihivi lahing''' oli 2022. aasta 24. veebruaril alanud [[Venemaa]] sissetungi käigus [[Ukraina]]sse toimunud lahingutegevus, mille eesmärk oli kehtestada kontroll [[Valgevene]] piirist mõnekümne kilomeetri kaugusel lõunas asuva [[Tšernihivi oblast]]i keskuse, enam kui veerand miljoni elanikuga [[Tšernihiv|Tšernihivi linna]] üle.

== Sündmuste käik==
* 24. veebruari hommikul (03:37) alistus üks linna rünnanud Vene väeüksus Ukraina vägedele.&lt;ref name=a /&gt;
* 26. veebruaril teatasid linna kaitsjad vastase rünnaku tagasilöömisest.
* Linna piiramisrõngasse võtnud Vene väed jätkasid edasitungi edelasse, [[Sedniv]]i&lt;!--ukwi:Седнів--&gt; ja [[Semenivka]] kaudu Kiievi suunas.&lt;ref name=b /&gt;
* 3. märtsil (12:15) toimunud pommitamises hukkus 47 linlast, 18 sai vigastada, [[Amnesty International]]i hinnangul oli tegemist [[Sõjakuritegu|sõjakuriteoga]].&lt;ref name=Amnesty_UA_Russian_dumb_bomb /&gt;&lt;ref name=c /&gt;&lt;ref name=d /&gt;
* 31. märtsi seisuga võtsid [[Ukraina Relvajõud]] varem Vene vägede kätte langenud [[Sloboda (Tšernihivi oblast)|Sloboda]] ja [[Lukašivka]] küla enda kontrolli alla.&lt;ref&gt;[https://korrespondent.net/ukraine/4462203-vsu-osvobodyly-dva-sela-pod-chernyhovom ВСУ освободили два села под Черниговом] - Корреспондент.net, 31.03.2022 (vaadatud: 31.03.2022)&lt;/ref&gt;
* 2. arpillil 2022 lahkusid Vene väed  Tšernihivist ligi 50 km põhjakirdes asuvast [[Horodnja]] linnast.&lt;ref&gt;[https://lb.ua/society/2022/04/02/512012_pidirvali_perepravu_okupanti_pishli.html Підірвали переправу: окупанти пішли з Городні на Чернігівщині] - Lb.ua, 02.04.2022 (vaadatud: 02.04.2022)&lt;/ref&gt;

== Galerii ==
&lt;gallery mode=packed caption=2022&gt;
Ukrainian rescuers check the remains of a school in Chernihiv (1).jpg|Tänav &lt;small&gt;(6. III)&lt;/small&gt;
Chernihiv after Russian shelling 3 March 2022.webm|Pommitamisjärgne elumaja &lt;small&gt;(3. III)&lt;/small&gt;
Chernihiv_Oblast,_28.02.2022_(4)_-_ruins.jpg|Sõja jäljed &lt;small&gt;(28. II)&lt;/small&gt;
Russian plane with bombs shot down over Chernihiv (1).jpg|Tšernihivi kohal allatulistatud Vene sõjalennuk [[Suhhoi Su-34|Su-34]] 
 &lt;small&gt;05.03.2022&lt;/small&gt;&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=a&gt;{{Cite web|last=Gazeta.ua|date=25.02.2022|title=&quot;Путін цинічно обдурив&quot; - окупанти продовжують здаватися в полон ЗСУ|url=https://gazeta.ua/articles/np/_putin-cinichno-obduriv-okupanti-prodovzhuyut-zdavatisya-v-polon-zsu/1072481|access-date=25.02.2022|website=Gazeta.ua|language=uk|archive-date=25. veebruar 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225040531/https://gazeta.ua/articles/np/_putin-cinichno-obduriv-okupanti-prodovzhuyut-zdavatisya-v-polon-zsu/1072481|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=b&gt;{{Cite web |last=CNN |date=25.02.2022 |title=Putin wants to &quot;take Ukraine off the map of nations,&quot; French foreign minister says |url=https://www.cnn.com/europe/live-news/ukraine-russia-news-02-25-22/h_d9ffeedf875d94c7364bc3c8a7eaf467 |access-date=26.02.2022 |website=CNN |language=en}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=Amnesty_UA_Russian_dumb_bomb&gt;{{cite web|title=Ukraine: Russian 'dumb bomb' air strike killed civilians in Chernihiv – new investigation and testimony|url=https://www.amnesty.org/en/latest/news/2022/03/ukraine-russian-dumb-bomb-air-strike-kills-civilians-in-chernihiv-new-investigation-and-testimony|author=|website=[[Amnesty International]]|date=3. märts 2022|access-date=9. märts 2022|archive-url=https://archive.today/20220309140857/https://www.amnesty.org/en/latest/news/2022/03/ukraine-russian-dumb-bomb-air-strike-kills-civilians-in-chernihiv-new-investigation-and-testimony/|archive-date=9.03.2022|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=c&gt;{{cite news|title=Footage shows aftermath of Russian shelling of Ukrainian city of Chernihiv say|url=https://www.timesofisrael.com/liveblog_entry/footage-shows-aftermath-of-russian-shelling-of-ukrainian-city-of-chernihiv/ |author=|work=Times of Israel|date=4. märts 2022|access-date=9. märts 2022}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=d&gt;{{cite news|title=Death toll from Russian air strikes on Chernihiv city rises to 47, local authorities say |url=https://www.reuters.com/world/europe/death-toll-russian-air-strikes-chernihiv-city-rises-47-local-authorities-say-2022-03-04/ |author= |work=Reuters|date=4. märts 2022|access-date=10. märts 2022 |language=en}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]]</text>
      <sha1>c0zwqazrnkcdb9a96e9qwse9fqmig2u</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172013</id>
      <parentid>6172011</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:58:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Octagon11</username>
        <id>123728</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6256" xml:space="preserve">{{Infokast sõjaline konflikt
| konflikt      = Tšernihivi piiramine
| pilt          = Russian bombardment in the center of Chernihiv.png |pildisuurus=240px
| osa           = [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungist Ukrainasse]]
| pildiallkiri  = Rünnakujärgne korterelamu &lt;small&gt;(3. III 2022)&lt;/small&gt;
| aeg           = 24. veebruar 2022 – 4. aprill 2022
| koht          = [[Tšernihiv]]
| kaart         = Ukraina
| laiuskoord    = 51.493889
| pikkuskoord   = 31.294722
| kaardilaius   = 300px
| kaardiallkiri = Asend Ukrainas
| ala           = 
| tulemus       = Ukraina võit (1. etapp)&lt;br /&gt;jätkuv (2. etapp)&lt;br /&gt;Venemaa väed lahkusid [[Tšernihivi oblast]]ist 4. aprillil 2022
| seis          = 
| osaline1      = {{Pisilipp|Venemaa}}
| osaline2      = {{Pisilipp|Ukraina}}
| osaline3      = 
| väejuht1      = 
| väejuht2      = 
| väejuht3      =
| väeüksused1   = {{Lihtloend|
* [[Pilt:Middle emblem of the Armed Forces of the Russian Federation (27.01.1997-present).svg|25px]] [[Venemaa Relvajõud]] 
* [[Pilt:35 OMSBr VSRF.png|25px]] [[35. motolaskurbrigaad|35. brigaad]]&lt;ref&gt;[https://lb.ua/society/2022/02/26/507032_komandira_tankovogo_batalyonu.html Командира танкового батальйону Росії взято в полон, техніка окупантів служитиме Україні] (vaadatud: 01.08.2022)&lt;/ref&gt; 
}}
| väeüksused2   = [[Pilt:Emblem of the Ukrainian Armed Forces.svg|25px]] [[Ukraina relvajõud]]
| väeüksused3   = 
| jõud1         = 
| jõud2         = 
| jõud3         = 
| kaotused1     = 1 [[Suhhoi Su-34|Su-34]]
| kaotused2     = 
| kaotused3     = 
| märkused      = 
}}

'''Tšernihivi piiramine''', tuntud ka kui '''Tšernihivi lahing''' ([[ukraina keel]]es ''Бої за Чернігів'') oli 2022. aasta 24. veebruaril alanud [[Venemaa]] sissetungi käigus [[Ukraina]]sse toimunud lahingutegevus, mille eesmärk oli kehtestada kontroll [[Valgevene]] piirist mõnekümne kilomeetri kaugusel lõunas asuva [[Tšernihivi oblast]]i keskuse, enam kui veerand miljoni elanikuga [[Tšernihiv|Tšernihivi linna]] üle.

== Sündmuste käik==
* 24. veebruari hommikul (03:37) alistus üks linna rünnanud Vene väeüksus Ukraina vägedele.&lt;ref name=a /&gt;
* 26. veebruaril teatasid linna kaitsjad vastase rünnaku tagasilöömisest.
* Linna piiramisrõngasse võtnud Vene väed jätkasid edasitungi edelasse, [[Sedniv]]i&lt;!--ukwi:Седнів--&gt; ja [[Semenivka]] kaudu Kiievi suunas.&lt;ref name=b /&gt;
* 3. märtsil (12:15) toimunud pommitamises hukkus 47 linlast, 18 sai vigastada, [[Amnesty International]]i hinnangul oli tegemist [[Sõjakuritegu|sõjakuriteoga]].&lt;ref name=Amnesty_UA_Russian_dumb_bomb /&gt;&lt;ref name=c /&gt;&lt;ref name=d /&gt;
* 31. märtsi seisuga võtsid [[Ukraina Relvajõud]] varem Vene vägede kätte langenud [[Sloboda (Tšernihivi oblast)|Sloboda]] ja [[Lukašivka]] küla enda kontrolli alla.&lt;ref&gt;[https://korrespondent.net/ukraine/4462203-vsu-osvobodyly-dva-sela-pod-chernyhovom ВСУ освободили два села под Черниговом] - Корреспондент.net, 31.03.2022 (vaadatud: 31.03.2022)&lt;/ref&gt;
* 2. arpillil 2022 lahkusid Vene väed  Tšernihivist ligi 50 km põhjakirdes asuvast [[Horodnja]] linnast.&lt;ref&gt;[https://lb.ua/society/2022/04/02/512012_pidirvali_perepravu_okupanti_pishli.html Підірвали переправу: окупанти пішли з Городні на Чернігівщині] - Lb.ua, 02.04.2022 (vaadatud: 02.04.2022)&lt;/ref&gt;

== Galerii ==
&lt;gallery mode=packed caption=2022&gt;
Ukrainian rescuers check the remains of a school in Chernihiv (1).jpg|Tänav &lt;small&gt;(6. III)&lt;/small&gt;
Chernihiv after Russian shelling 3 March 2022.webm|Pommitamisjärgne elumaja &lt;small&gt;(3. III)&lt;/small&gt;
Chernihiv_Oblast,_28.02.2022_(4)_-_ruins.jpg|Sõja jäljed &lt;small&gt;(28. II)&lt;/small&gt;
Russian plane with bombs shot down over Chernihiv (1).jpg|Tšernihivi kohal allatulistatud Vene sõjalennuk [[Suhhoi Su-34|Su-34]] 
 &lt;small&gt;05.03.2022&lt;/small&gt;&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=a&gt;{{Cite web|last=Gazeta.ua|date=25.02.2022|title=&quot;Путін цинічно обдурив&quot; - окупанти продовжують здаватися в полон ЗСУ|url=https://gazeta.ua/articles/np/_putin-cinichno-obduriv-okupanti-prodovzhuyut-zdavatisya-v-polon-zsu/1072481|access-date=25.02.2022|website=Gazeta.ua|language=uk|archive-date=25. veebruar 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225040531/https://gazeta.ua/articles/np/_putin-cinichno-obduriv-okupanti-prodovzhuyut-zdavatisya-v-polon-zsu/1072481|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=b&gt;{{Cite web |last=CNN |date=25.02.2022 |title=Putin wants to &quot;take Ukraine off the map of nations,&quot; French foreign minister says |url=https://www.cnn.com/europe/live-news/ukraine-russia-news-02-25-22/h_d9ffeedf875d94c7364bc3c8a7eaf467 |access-date=26.02.2022 |website=CNN |language=en}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=Amnesty_UA_Russian_dumb_bomb&gt;{{cite web|title=Ukraine: Russian 'dumb bomb' air strike killed civilians in Chernihiv – new investigation and testimony|url=https://www.amnesty.org/en/latest/news/2022/03/ukraine-russian-dumb-bomb-air-strike-kills-civilians-in-chernihiv-new-investigation-and-testimony|author=|website=[[Amnesty International]]|date=3. märts 2022|access-date=9. märts 2022|archive-url=https://archive.today/20220309140857/https://www.amnesty.org/en/latest/news/2022/03/ukraine-russian-dumb-bomb-air-strike-kills-civilians-in-chernihiv-new-investigation-and-testimony/|archive-date=9.03.2022|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=c&gt;{{cite news|title=Footage shows aftermath of Russian shelling of Ukrainian city of Chernihiv say|url=https://www.timesofisrael.com/liveblog_entry/footage-shows-aftermath-of-russian-shelling-of-ukrainian-city-of-chernihiv/ |author=|work=Times of Israel|date=4. märts 2022|access-date=9. märts 2022}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=d&gt;{{cite news|title=Death toll from Russian air strikes on Chernihiv city rises to 47, local authorities say |url=https://www.reuters.com/world/europe/death-toll-russian-air-strikes-chernihiv-city-rises-47-local-authorities-say-2022-03-04/ |author= |work=Reuters|date=4. märts 2022|access-date=10. märts 2022 |language=en}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]]</text>
      <sha1>8hie426pzg14q3k7ohuywys6u7h60mr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Remington ACR</title>
    <ns>0</ns>
    <id>625731</id>
    <revision>
      <id>6172288</id>
      <parentid>6063966</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T21:34:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5003" xml:space="preserve">:''Mitte segi ajada [[Advanced Combat Rifle]]'iga.''
{{Infokast relv
| nimi                = Remington ACR
| pilt                = Bushmaster ACR.jpg
| pildi_suurus        = 300px
| alt_tekst           = 
| pildi_allkiri       = 
| päritoluriik        = {{pisilipp|Ameerika Ühendriigid}}
| tüüp                = [[Ründevintpüss]] (Remington) &lt;br/&gt; [[Poolautomaatvintpüss]] (Bushmaster)
&lt;!-- Tüübi valik      --&gt;
| on_laskerelv        = jah
&lt;!-- Teenistusajalugu --&gt;
| teenistuses         = 
| kasutajad           = ''[[Remington ACR#Kasutajad|Loend]]''
| sõjad               = [[Afganistani sõda (2001–2021)]]
&lt;!-- Tootmisajalugu   --&gt;
| konstruktor         = [[Magpul Industries]]
| konstrueeritud      = 2006
| tootja              = [[Remington Arms]] &lt;br/&gt; [[Bushmaster Firearms International]]
| ühiku_hind          = 
| tootmises           = 2010–2020
| toodetud            = 
| variandid           = Remington ACR, Bushmaster ACR
&lt;!-- Täpsustused       --&gt;
| täpsustuste_silt    = 
| kaal                = 3,6–4,4 kg&lt;ref name=Rem&gt;{{cite web|title=ACR|url=http://www.remingtonmilitary.com/Firearms/Carbines/ACR.aspx|publisher=Remington Arms|access-date=31. detsember 2012}}&lt;/ref&gt;
| pikkus              = 902 mm (kaba lahti) &lt;br/&gt; 655 mm (kaba kinni)
| detaili_pikkus      = 210–470 mm
| laius               = 
| kõrgus              = 
| läbimõõt            = 
| meeskond            = 
| reisijad            = 
&lt;!-- Laskerelva täpsustused --&gt; 
| laskemoon           = [[5.56×45mm NATO]]&lt;ref name=&quot;Remington ACR Main Page&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.remingtonmilitary.com/Firearms/Carbines/ACR.aspx |title=Remington Defense |website=Remingtonmilitary.com |access-date=1. veebruar 2016}}&lt;/ref&gt; &lt;br/&gt; [[7.62×39mm]] &lt;br/&gt; [[6.8mm Remington SPC]] &lt;br/&gt; [[.450 Bushmaster]] &lt;br/&gt; [[.300 AAC Blackout]]
| laskemoona_kaal     = 
| kaliiber            = 
| torud               = 
| tööpõhimõte         = [[Püssirohugaaside survel ümberlaadimine|Gaasiga ümberlaadiv]], [[Pöörlev relvalukk|pöörleva lukuga]]
| laskekiirus         = 650–700 lasku/min
| algkiirus           = 495–930 m/s
| laskeulatus         = 600 m&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.army.mil/factfiles/equipment/individual/m4.html |title=PEO Soldier &amp;#124; Equipment Portfolio |website=Army.mil |access-date=1. veebruar 2016}}&lt;/ref&gt;
| max_laskeulatus     = 
| söötur              = 30-lasuline [[STANAG-salv]]
| sihikud             = 
}}
'''Adaptive Combat Rifle''' ([[inglise keel]]est ''Kohanev Võitlusvintpüss''; '''ACR'''; ka '''Masada''', '''Bushmaster ACR''' või '''Remington ACR''') on modulaarne [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[ründevintpüss]], mille konstrueeris kaitsetööstusettevõte [[Magpul Industries]] [[Austin]]is [[Texas]]es. Jaanuaris 2008 võttis ACR-i tootmise, turundamise ja müümise üle [[Bushmaster Firearms International]].&lt;ref&gt;{{cite web|title=Bushmaster and Magpul Team to Bring Advanced Rifle to Market|url=http://www.bushmaster.com/press_release_013108.asp |access-date=26. aprill 2011 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100130043702/http://www.bushmaster.com/press_release_013108.asp |archive-date=30. jaanuar 2010 }}&lt;/ref&gt; Sõjaväele ja politseile tootis ACR-i 2020. aastani [[Remington Arms]].

Remington Armsi toodetud ACR-idel on [[valikuline tulerežiim]], Bushmasteri ACR-id on ainult [[poolautomaatvintpüss|poolautomaatse]] tulerežiimiga. ACR oli üks karabiini [[M4 (karabiin)|M4]] võimalikest asendustest ning osales [[USA armee]] konkursil &quot;[[Individual Carbine]]&quot;.&lt;ref&gt;{{cite web |url=http://www.armytimes.com/news/2008/11/army_carbineday_112308w/ |title=Army considers options in replacing the M4 – Army News, news from Iraq |publisher=Army Times |access-date=8. märts 2010 |archive-date=2009-07-16 |archive-url=http://webarchive.loc.gov/all/20090716163719/http://www.armytimes.com/news/2008/11/army_carbineday_112308w/ |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.militarytimes.com/multimedia/photo/replacing_the_m4/ |title=Military Photos: military images, military pictures, Army, Navy, Air Force, Marines |publisher=Military Times |date=16. veebruar 2007|access-date=8. märts 2010 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090124225012/http://www.militarytimes.com/multimedia/photo/replacing_the_m4/ |archive-date=24. jaanuar 2009 }}&lt;/ref&gt;

==Kasutajad==
* {{pisilipp|Poola}}: [[Służba Wywiadu Wojskowego|SWW]].

==Vaata ka==
* [[FB MSBS Grot]]
* [[Vintpüsside ja karabiinide loend]]
* [[M-LOK]]
* &quot;[[Future Weapons]]&quot;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://web.archive.org/web/20110102044229/http://www.bushmaster.com/acr/ Official ACR page by Bushmaster Firearms]
* [https://www.remingtondefense.com/carbines/acr-pdw.html Remington ACR homepage].
* [http://www.acrforum.com/forum/index.php Remington Bushmaster ACR Rifle Forum and Discussion]
* [http://www.magpul.com/ Magpul Industries]

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide relvad]]
[[Kategooria:Ründevintpüssid]]</text>
      <sha1>9riaojdxd921xgj96tqv4j245j0all1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tali (tööriist)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>626992</id>
    <revision>
      <id>6172476</id>
      <parentid>6088203</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T08:55:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2755" xml:space="preserve">[[Fail:Comparison differential pulley windlass.svg|pisi|Kett-tali ja hoob-tali tööpõhimõte]]
&lt;!-- Kirjuta allapoole seda rida --&gt;'''Tali''' (kutsutakse ka ''[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/pol%C3%BCspast1 polüspast], liitplokk, käsitelfer''; inglise keeles ''[[:en:Differential_pulley|differential pulley]], chain hoist, lever hoist'') on [[tööriist]], mida kasutatakse raskete esemete, näiteks [[Mootor|automootorite]], käsitsi tõstmiseks.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Macauley, David; Ardley, Neil|url=https://archive.org/details/newwaythingswork00maca/page/56/mode/2up|pealkiri=The new way things work|väljaanne=Boston : Houghton Mifflin Co.|aeg=1998|vaadatud=12.03.2022}}&lt;/ref&gt;  

== Kasutamine ja tööpõhimõte ==
Tali kasutatakse tööstuses, ehitusobjektidel ja remondi töökodades. Tali abil saab liigutada suuri raskuseid, seade ise on kompaktne, lihtne paigaldada ja transportida. Enimlevinud on kett-tali ja hoob-tali ehk kangtali, esimese puhul liigutatakse esemeid ketiga, teise puhul hoovaga. 

Tööpõhimõttelt on tali lihtne seade. Tali koosneb kahest fikseeritud erineva suurusega ülekannetest, mis on üksteise külge kinnitatud ja liiguvad koos. Ümber ülekannete on paigaldatud tross, kett või köis, mille abil liigutatakse tõstekonksu. Ülekannete omavaheline suhe määrab, kui palju jõudu on vaja kindla raskuse liigutamiseks.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 

== Ajalugu ==
[[Fail:Roller chain drive (Army Service Corps Training, Mechanical Transport, 1911).jpg|pisi|Rullkett]]
Kett-tali leiutas 1854. aastal [[Thomas Aldridge Weston]] Inglismaalt.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.hoistmagazine.com/features/the-history-makers/|pealkiri=THE HISTORY MAKERS|väljaanne=Hoist Magazine|aeg=3 February 2003|vaadatud=12.03.2022}}&lt;/ref&gt;

Weston'i talisid valmistati koostöös Richard, James ja George Tangye'ga. Richard Tangye autobiograafia kohaselt oli Westoni lahendus eelkäijaks Hiina hoob-tali. Westons oli esimene, kes kasutas rullketti lüliketi asemel. Seda eksponeeriti 1862. aasta rahvusvahelisel näitusel, Londonis, viies suuruses – 510 kg kuni 3000kg – ja sai medali &quot;originaalse rakenduse, praktilise kasulikkuse ja edu eest&quot;.

Yale Lock Company omandas patendiõigused 1876. aastal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.powerhousemuseum.com/collection/database/?irn=12102|pealkiri=Differential pulley block, large and small sheaves, 2 ton (2.032 tonnes) capacity, invented by T A Weston|väljaanne=Museum of Applied Arts &amp; Sciences.|aeg=2013|vaadatud=12.03.2022|arhiivimisaeg=11.04.2013|arhiivimisurl=https://archive.ph/20130411160043/http://www.powerhousemuseum.com/collection/database/?irn=12102|url-olek=robot: teadmata}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Tööriistad]]</text>
      <sha1>5h6ya8usmsvgm6jhty66gy4um7haiu8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Possad-Pokrovske</title>
    <ns>0</ns>
    <id>627474</id>
    <revision>
      <id>6172239</id>
      <parentid>6170003</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T20:08:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="408" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Possad-Pokrovske
| nimi1_keel = ukraina | nimi1 = ''Посад-Покровське''
| pilt         = 
| pildiallkiri = 
| lipp = 
| vapp = 
| pindala  = 
| elanikke = 
| laius  =
| pikkus =
| asendikaart =
}}

'''Possad-Pokrovske''' ([[ukraina keel]]es Посад-Покровське) on küla [[Ukraina]]s [[Hersoni oblast]]is [[Hersoni rajoon]]is. 

[[Kategooria:Hersoni oblasti külad]]</text>
      <sha1>1lt7ga75c7ssopa1imxsb0efdf8mirg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Satelliit-internet</title>
    <ns>0</ns>
    <id>628796</id>
    <revision>
      <id>6172340</id>
      <parentid>6120532</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T02:39:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17393" xml:space="preserve">Satelliit-internet on [[internetiühendus]], mis on edastatud [[Sidesatelliit|sidesatelliitide]] kaudu. Tarbijale suunatud satelliit-internet tagatakse kasutajatele läbi [[Geostatsionaarne orbiit|geostatsionaarsel orbiidil]] olevate satelliitide, mis pakuvad suhteliselt suurt (maksimaalselt 1000 Mbit/s) andmevahetuskiirust.&lt;ref&gt;{{raamatuviide|autor=Kellum, Jeff|pealkiri=Microsoft Windows Networking Essentials|aasta=2011|koht=Kanada|lehekülg=267|isbn=9781118016855}}&lt;/ref&gt; Uuemad satelliidid kasutavad [[Ku-riba|K&lt;sub&gt;u&lt;/sub&gt;-riba]], mis võimaldab allalaadimiskiirust kuni 506 Mbit/s.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=ST Engineering iDirect|url=https://www.idirect.net/wp-content/uploads/2020/03/SolutionOverview-CellularBackhaul-IP-Trunking-Dialog.pdf|pealkiri=End-to-End Effi ciency for Trunking Networks|vaadatud=26.04.2022}}&lt;/ref&gt; Lisaks arendatakse uusi satelliit-inetrneti ühendusi [[Maa-lähedane orbiit|Maa-lähedasel orbiidil]], et võimaldada madala [[Latentsusaeg|latentsusajaga]] internetiühendust kosmosest.{{Infobox|title=Satelliit-internet|label7=Keskmine üleslaadimiskiirus|label12=Keskmine hind|data9=L, C, Ku, Ka|label9=[[Sagedusriba]]|data8=Keskmiselt 638 ms&lt;ref&gt;{{cite web|last=Brodkin |first=Jon |url=https://arstechnica.com/information-technology/2013/02/satellite-internet-faster-than-advertised-but-latency-still-awful/#p3n |title=Satellite Internet faster than advertised, but latency still awful |publisher=Ars Technica |date=2013-02-15 |access-date=2022-05-06}}&lt;/ref&gt;|label8=[[Latentsusaeg]]|data7=256 kbit/s&lt;ref&gt;{{netiviide |autor=Techstruck |url=https://techstuck.com/satellite-internet-service/ |pealkiri=How a typical Satellite Internet works. |väljaanne=TechStruck |aeg=2022-10-27 |vaadatud=2022-05-07}}&lt;/ref&gt;|data6=1 Mbit/s&lt;ref&gt;{{netiviide |autor=Techstruck |url=https://techstuck.com/satellite-internet-service/ |pealkiri=How a typical Satellite Internet works. |väljaanne=TechStruck |aeg=2022-10-27 |vaadatud=2022-05-07}}&lt;/ref&gt;|headerstyle=background:#ccf;font-size:13px;|label6=Keskmine allalaadimiskiirus|data5=1000 Mbit/s&lt;ref&gt;{{netiviide |autor=Kate |url=https://diaridelsestudiants.com/what-is-the-latency-of-satellite-internet/ |pealkiri=What is the latency of satellite internet? |väljaanne=Satelliteinternet.com |aeg=2019-11-30 |vaadatud=2022-05-07}}&lt;/ref&gt;|label5=Suurim üleslaadimiskiirus|data4=1000 Mbit/s&lt;ref&gt;{{raamatuviide |autor=Kellum, Jeff |pealkiri=Microsoft Windows Networking Essentials |aasta=2011 |koht=Kanada |lehekülg=267 |isbn=9781118016855}}&lt;/ref&gt;|label4=Suurim allalaadimiskiirus|data3=|header1=Satelliit-interneti omadused|data12=110 $/kuu&lt;ref&gt;{{netiviide |autor=Dave Schafer |url=https://www.satelliteinternet.com/resources/how-much-does-satellite-internet-cost/ |pealkiri=How Much Does Satellite Internet Cost? |väljaanne=Satelliteinternet.com |aeg=1. veebruar 2022 |vaadatud=07.05.2022}}&lt;/ref&gt;}}
== Ajalugu ==
Esimene [[Maa tehiskaaslane]] oli [[Sputnik 1]], mis startis [[Nõukogude Liit|NSV Liidust]] oktoobris 1957. Sellele järgnes 1958. aastal [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] satelliit [[Explorer 1]]. Esimene kommunikatsioonisatelliit [[Telstar 1]] saadeti orbiidile 1962. aasta juulis. Esimene satelliit, mis jõudis edukalt [[Geostatsionaarne orbiit|geostatsionaarsele orbiidile]] oli Hughes Aircrafti ja [[NASA|Nasa]] koostöös valminud [[Syncom3]], mis startis 1963. aasta augustis. Järgnevate generatsioonidega parandati jõudlust ja üldist töövõimet ning satelliidid võeti kasutusele [[Televisioon|televisiooni]] edastamises, sõjaväe toimingutes ning [[Telekommunikatsioon|telekommunikatsioonis]]. Sellele järgnes [[Internet|interneti]] ja [[World Wide Web|World Wibe Webi]] leiutamine ja arendamine ning mõisteti, et geostatsionaarseid satelliite saab potentsiaalselt kasutada internetiühenduse loomiseks.

== Turg ja ettevõtted ==

=== Ameerika Ühendriigid ===
Ameerika Ühendriikides pakuvad kodust internetiteenust näiteks [[:en:Viasat_(American_company)|ViaSat]], [[:en:EchoStar|EchoStari]] tütarettevõte [[:en:Hughes_Network_Systems|HughesNet]] ja [[Starlink]]. 2019. aastal avaldas [[Amazon.com|Amazon]], et sõlmis mitu lepet, millega viiakse internetiteenuste pakkumiseks [[Maa-lähedane orbiit|Maa-lähedasele orbiidile]] satelliitvõrgustik ning 2022. aasta jooksul on plaanis esimesed stardid.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Jackie Wattles|url=https://edition.cnn.com/2022/04/05/tech/amazon-satellite-internet-kuiper-launch-deal-scn/index.html|pealkiri=Amazon announces huge rocket deal to launch its satellite internet constellation|väljaanne=CNN|aeg=5. aprill 2022|vaadatud=05.05.2022}}&lt;/ref&gt;

=== Suurbritannia ===
Suurbritannias pakuvad satelliit-internetti näiteks Konnect, Broadband Everywhere ja Freedomsat.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Matt Powell|url=https://www.broadbandgenie.co.uk/broadband/help/what-is-satellite-broadband|pealkiri=What is satellite broadband? All you need to know about satellite internet|väljaanne=Broadband Genie|aeg=8. veebruar 2022|vaadatud=26.04.2022}}&lt;/ref&gt;

=== Hiina ===
2022. aasta märtsis saatis hiina seitse satelliiti orbiidile. Nendest kuus [[Maa-lähedane orbiit|maa-lähedasele]] orbiidile, et alustada satelliit-internetiühenduse loomisega.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Zhao Chenchen|url=https://news.cgtn.com/news/2022-03-05/China-sends-7-satellites-to-LEO-testing-out-its-first-constellation--1880VRksDL2/index.html|pealkiri=China launches satellites to test first low-orbit internet constellation|väljaanne=CGTN|aeg=6. märts 2022|vaadatud=07.05.2022}}&lt;/ref&gt;

== Tööpõhimõte ==
Varasem maapealne internetiühendus kulgeb peamiselt maa-aluste ja ookenialuste kaablite kaudu ning kaabliühendus saab kiiresti hakkama suure hulga teabega. Satelliit-interneti jaoks on vaja veel lisaseadmeid, näiteks [[Paraboolantenn|paraboolantenni]] ja [[Modem|modemit]]. Võrgusuhtluse käigus saadetakse andmed esmalt modemi kaudu antennile, mis edastab need satelliidile. Satelliit saadab informatsiooni edasi võrguoperatsioonide keskusele, mis saadab päringu veebisaidi serverile tavapärasel viisil. Seejärel liiguvad andmed tagasi satelliidile ning läbi antenni ja modemi kasutajale.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 

Satelliit-internet põhineb kolmel tähtsal osal: 

# Satelliit - ajalooliselt [[Geostatsionaarne orbiit|geostatsionaarsel orbiidil]] (GEO), aga nüüd rohkem [[Maa-lähedane orbiit|Maa-lähedasel orbiidil]] (LEO) või keskmisel orbiidil ([[:en:Medium_Earth_orbit|MEO]]).
# Lüüsid (ing. k [[:en:Gateway_(telecommunications)|gateways]]), mis edastavad ja võtavad vastu informatsiooni satelliididelt [[Raadiolained|raadiolainete]] kaudu.
# Maapealsed jaamad, mis teenindavad tellijaid väikse antenni ja [[Transiiver|transiiveriga]].
Veel kuuluvad satellit-interneti süsteemi [[modem]], mis ühendab kasutaja võrgu [[Transiiver|transiiveriga]] ning võrguoperatsioonide keskus ([[:en:Network_operations_center|NOC]]), mis jälgib tervet süsteemi.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.splunk.com/en_us/data-insider/network-operations-center.html|pealkiri=What Is a Network Operations Center (NOC)?|väljaanne=Splunk|vaadatud=05.05.2022}}&lt;/ref&gt;

Satelliit kasutab [[Tähtvõrk|tähtvõrku]], kus andmevahetus toimub läbi keskse süsteemi. Sellise võrgutopoloogiaga saab ühendada peaaegu lõputult maapealseid jaamu.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.bcsatellite.net/satellite-network-topologies/|pealkiri=Satellite Network Topologies|väljaanne=Businesscom Networks|vaadatud=07.05.2022}}&lt;/ref&gt;[[File:Animated_Image_of_How_Satellite_Internet_Works.gif|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:Animated_Image_of_How_Satellite_Internet_Works.gif|pisi|Satelliit-interneti tööpõhimõte]]
=== Satelliit ===
Uued kindla eesmärgiga satelliidid on järgmise põlvkonna kõrge võimsusega GEO satelliidid, mis on ekvaatorist 35 768 km kõrgusel ning kasutavad K&lt;sub&gt;a&lt;/sub&gt;-sagedusala (18.3–30 GHz).&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.fcc.gov/encyclopedia/ka-band-permitted-space-station-list|title=Ka-band Permitted Space Station List|publisher=Federal Communications Commission|date=2009-01-25|access-date=05.05.2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20120421053243/http://www.fcc.gov/encyclopedia/ka-band-permitted-space-station-list|archive-date=2012-04-21|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; Need on optimeeritud lairiba kasutamiseks ning uus tehnoloogia võimaldab taaskasutada määratud sagedusriba mitu korda ning aitab saavutada palju suuremat jõudlust. Kontsentreeritud signaaliga suurendatakse töövõimet, suunates rohkem võimsust ja suurendatud tundlikkust kindlatele aladele. 

Satelliidil on antennid, mis võimaldavad Maalt signaale vastu võtta ja saata signaale kindlasse sihtkohta. Need antennid on osa satelliidi varustusest ning võtavad vastu ja edastavad signaale erinevatest kohtadest Maal. Selle tarbeks kasutatakse [[Järgur|järgurit]], mis muudab sagedusi, filtreerib, võimendab, eraldab ja grupeerib andmeid enne edastamist lõppaadressile Maal. Satelliidi suure võimsusega antenn edastab andmed [[Transponder|transponderile]], mis filtreerib, tõlgendab ja võimendab neid. Seejärel edastatakse andmed antennile ning signaal suunatakse maapealsesse asukohta läbi kandja kanali. Kommunikatsioonisatelliidi oluline osa on ka [[satelliidi platvorm]], mis haldab kogu pardal asuvat riistvara ning aitab satelliiti liigutada, tagab toite, reguleerib temperatuuri, tagab jälgimise võimaluse ning sooritab veel mitmeid ülesandeid.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://bigblu.co.uk/how-does-satellite-broadband-work/|pealkiri=HOW DOES SATELLITE BROADBAND WORK?|väljaanne=Bigblu|aeg=29. juuli 2022|vaadatud=05.05.2022}}&lt;/ref&gt;

[[Fail:Orbitalaltitudes.jpg|keskel|pisi|700x700px|Satelliitide orbiidid]]

=== Lüüsid ===
Lisaks satelliittehnoloogia arengule on maapealne riistvara samuti arenenud. Lüüs ehk maapealse jaama liides võtab vastu raadiosignaale satelliidilt ning edastab need lõppkasutaja [[Veebisait|saidile]]. Satelliidi [[modem]] lüüsis [[Modulatsioon|moduleerib]] signaali [[Internetiprotokoll|internetiprotokolli]] pakettideks ja saadab need kohalikku [[Arvutivõrk|võrku]]. Internetiühenduse lüüsid haldavad andmeliiklust interneti ja satelliidi vahel. Iga jaam tagab palju ühendusi võrgus ning ühendab kasutajad internetti. Kuna satelliidid on [[Geostatsionaarne orbiit|geostatsionaarsel orbiidil]], siis jaama antenni suunda ei pea muutma, see võib jääda fikseeritud asendisse.

=== Paraboolantenn ja modem ===
Satelliit-interneti kasutamiseks peab kasutaja paigaldama lisaks [[Ruuter|ruuterile]] veel lisaseadmeid:

==== Seadmed õues ====
[[File:Parabolic-antenna-SHF-updown.jpg|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:Parabolic-antenna-SHF-updown.jpg|pisi|2,5 m [[paraboolantenn]] kahesuunaliseks satelliit-interneti ühenduseks]]
Kasutajal peab olema paigaldatud [[paraboolantenn]], millel on takistusteta vaade taevasse, et võimaldada probleemivaba suhtlust satelliidiga. Antenn peab olema õigesti seadistatud, et valitud satelliidiga saaks andmevahetus toimuda. Need seadistused tehakse üldjuhul paigaldamisel ning enne õiget seadistust ei tohi süsteemi aktiveerida. Edastamise ja vastu võtmise osad paigaldatakse tavaliselt paraboolantenni fookusesse.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Virgil Labrador|url=https://www.britannica.com/technology/satellite-communication|pealkiri=satellite communication|väljaanne=Britannica|vaadatud=06.05.2022}}&lt;/ref&gt;

==== Seadmed siseruumis ====
Satelliidi [[modem]] töötab liidesena [[Paraboolantenn|paraboolantenni]] seadmete ja [[Ruuter|ruuteri]] või arvuti vahel ning juhib andmete edastust. Saatjaseadmelt liigub bitivoog modemile, mis [[Modulatsioon|moduleerib]] selle [[Raadiolained|raadiolaineteks]] ning vastupidiselt demoduleerib satelliidilt sissetulevad andmed. See loob võimaluse kaheks ühenduseks:

* [[Koaksiaalkaabel|Koaksiaalkaabli]] ühendus antenni külge.
* [[Internetiühendus]] kasutaja arvutile. 

== Probleemid ==
Kuna satelliit-interneti kasutamiseks on vaja lisavarustust (paraboolantenn ja modem), on seadistamiskulud kõrgemad kui tavalise internetiga. Lisaks teeb teenuse kallimaks tõsiasi, et satelliidi orbiidile saatmine ja selle hoolduskulud on küllaltki suured ning see võib kajastuda ka teenuse hinnas.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Tremplin Numérique|url=https://www.tremplin-numerique.org/et/quest-ce-que-linternet-par-satellite|pealkiri=Mis on satelliit -internet?|väljaanne=Tremplin|aeg=19. mai 2021|vaadatud=06.05.2022}}&lt;/ref&gt;

Probleeme võib tekkida ka internetikiirusega, sest satelliidi andmeedastuskiirus on väiksem võrreldes maapealse internetiga ning Maa ja satelliidi vaheline kaugus on piisavalt suur, et põhjustada mõningaid viivitusi.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Samuti on satelliit-interneti puhul küllaltki kehv [[latentsusaeg]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.niasat.com/q-what-is-the-difference-between-terrestrial-land-based-internet-and-satellite-internet-service/|pealkiri=What is the difference between terrestrial (land based) Internet and satellite Internet service?|väljaanne=Network Innovation Associates|aeg=9. august 2011|vaadatud=06.05.2022|arhiivimisaeg=30.06.2013|arhiivimisurl=https://archive.ph/20130630011719/http://www.niasat.com/q-what-is-the-difference-between-terrestrial-land-based-internet-and-satellite-internet-service/|url-olek=robot: teadmata}}&lt;/ref&gt;

Raadiosignaal jõuab geostatsionaarsele orbiidile umbes 120 millisekundiga ning tagasi maapealsesse jaama veel sama kaua, ehk kokku pea veerand sekundit. Keskimselt võtab ideaalsetes tingimustes signaali edasi-tagasi saatmine aega 550 millisekundit, sest satelliidi sisemised kommunikatsiooniprotsessid tekitavad veel lisa latentsust. Edasi-tagasi suhtlus geostatsionaarse satelliidiga võib olla rohkem kui 12 korda aeglasem võrreldes maapealse internetiga.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.vsat-systems.com/satellite-internet-explained/latency.html|pealkiri=LATENCY- WHY IS IT A BIG DEAL FOR SATELLITE INTERNET?|väljaanne=Vsatsystems|vaadatud=06.05.2022|arhiivimisaeg=21.10.2014|arhiivimisurl=https://archive.ph/20141021141107/http://www.vsat-systems.com/satellite-internet-explained/latency.html|url-olek=robot: teadmata}}&lt;/ref&gt;

== Orbiidile viidud satelliidid ==
2008. aasta veebruaris startis [[:en:WINDS|WINDS]] satelliit, mis varustas kiire internetiga Jaapanit. Satelliidi suurim allalaadimiskiirus oli 155 Mbit/s ja 6 Mbit/s üleslaadimisel. See satelliit on oma eluea lõppu jõudnud ning 2019. aastal lülitati satelliidi akud ja transmitter välja.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://directory.eoportal.org/web/eoportal/satellite-missions/v-w-x-y-z/winds|pealkiri=WINDS (Wideband InterNetworking engineering test and Demonstration Satellite) / Kizuna|väljaanne=EoPortal|vaadatud=06.05.2022}}&lt;/ref&gt;

2010. aasta novembris startisid [[:en:SkyTerra#Satellites|SkyTerra-1]] ja [[:en:HYLAS-1|HYLAS-1]], mis teenindavad vastavalt Põhja-Ameerikat ning Euroopat.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Martyn Williams|url=http://www.networkworld.com/news/2010/122710-european-broadband-internet-satellite.html|pealkiri=European broadband-Internet satellite launched|väljaanne=Networkworld|aeg=27. detsember 2010|vaadatud=06.05.2022|arhiivimisaeg=2012-03-08|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120308180337/http://www.networkworld.com/news/2010/122710-european-broadband-internet-satellite.html}}&lt;/ref&gt;

2010. aasta detsembris startis [[:en:KA-SAT|KA-SAT]], mis suudab katta mõnesaja kilomeetri suuruse ala Euroopas ja Vahemere ääres. Satelliidi tehnoloogia võimaldab sagedusi segamatult taaskasutada erinevates piirkondades ning tulemuseks on suurem jõudlus. Terve satelliidi suutvus on 70 Gbit/s.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

2011. aasta oktoobris startis [[:en:ViaSat-1|ViaSat-1]], mille kogu läbilaskevõime on 140 Gbit/s. Alates 2015. aastast saavad reisijad kasutada seda teenust [[JetBlue]] pardal.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tammy Parker|url=https://www.fiercewireless.com/tech/jetblue-to-offer-viasat-flight-broadband|pealkiri=JetBlue to offer ViaSat in-flight broadband|väljaanne=Fierce Wireless|aeg=19. september 2012|vaadatud=06.05.2022}}&lt;/ref&gt;

2012. aasta juulis startis [[:en:EchoStar_XVII|EchoStar XVII]], mis kasutas K&lt;sub&gt;a&lt;/sub&gt;-sagedusriba. Selle läbilaskevõime on üle 100 Gbit/s.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.informit.com/articles/article.aspx?p=2102374|pealkiri=What Will 100 Gbps Broadband Satellite Technology Mean to You?|väljaanne=Inform IT|aeg=6. november 2013|vaadatud=06.05.2022}}&lt;/ref&gt;

Alates 2018. aastast on [[Starlink]] saatnud orbiidile üle tuhande satelliidi ning planeeritud on ka järgmised stardid.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.inverse.com/innovation/spacex-starlink-satellites-solar-storm|pealkiri=SPACEX JUST LOST UP TO 80 PERCENT OF ITS RECENTLY-LAUNCHED STARLINK SATELLITES — HERE'S WHY|väljaanne=Inverse|aeg=9. veebruar 2022|vaadatud=06.05.2022}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==

* [[:en:Wireless_Internet_service_provider|Wireless Internet Service Provider]]
* [[:en:Dish_Network#DishNET|DishNET]] (satelliit-internet Ameerika Ühendriikides)
* [[:en:SES_Broadband|SES Broadband]] (satelliit-internet Euroopas)
* [[:en:StarBand|StarBand]]

== Viited ==
&lt;references responsive=&quot;&quot; /&gt;

== Välislingid ==

* [https://web.archive.org/web/20111117040741/http://www.tiaonline.org/standards/committees/committee.cfm?comm=tr-34 ViaSat/TIA Satellite Equipment Systems Standardization Efforts]
* [https://itstillworks.com/highspeed-internet-work-12159.html How Do Satellite Modems Work]</text>
      <sha1>fnp0vd22ym1difrw4iqhl7p57sll1np</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mõkolajivi lahing</title>
    <ns>0</ns>
    <id>629193</id>
    <revision>
      <id>6171861</id>
      <parentid>6171809</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T12:05:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Octagon11</username>
        <id>123728</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5018" xml:space="preserve">{{Infokast sõjaline konflikt
| konflikt      = Mõkolajivi lahing
| osa           = [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungist Ukrainasse]]
| pilt          = {{CSS image crop
|Image  = 2022 Russian invasion of Ukraine.svg
|bSize = 2500
|cWidth = 300
|cHeight = 158
|oLeft = 1267
|oTop = 1042
|Location = center
}}
| pildisuurus   = 
| pildiallkiri  = 
| aeg           = [[26. veebruar]] – [[8. aprill]] [[2022]]
| koht          = [[Mõkolajiv]], [[Mõkolajivi rahvusvaheline lennujaam]], [[Mõkolajivi oblast]], [[Ukraina]]
| kaart         = Ukraina
| laiuskoord    = 47.43
| pikkuskoord   = 31.8
| kaardilaius   = 300px
| kaardiallkiri = Asend Ukrainas
| ala           = 
| tulemus       = Ukraina võit&lt;ref name=WP /&gt;&lt;ref name=UI /&gt;&lt;br /&gt;&amp;nbsp;• Sõjategevus piirkonnas jätkub
| seis          = 
| osaline1      = {{Pisilipp|Venemaa}}
| osaline2      = {{Pisilipp|Ukraina}}
| osaline3      = 
| väejuht1      = 
| väejuht2      = [[Dmõtro Martšenko]]&lt;ref&gt;[https://www.5.ua/suspilstvo/yakby-rashysty-zaishly-v-misto-tse-bula-b-druha-bucha-heneral-marchenko-rozpoviv-iak-vdalosia-vriatuvaty-mykolaiv-278025.html &quot;ЯКБИ РАШИСТИ ЗАЙШЛИ В МІСТО – ЦЕ БУЛА Б ДРУГА БУЧА&quot;: ГЕНЕРАЛ МАРЧЕНКО РОЗПОВІВ, ЯК ВДАЛОСЯ ВРЯТУВАТИ МИКОЛАЇ] (vaadatud: 24.05.2022)&lt;/ref&gt;
| väejuht3      =
| väeüksused1   = {{Lihtloend|
* [[Venemaa Relvajõud]]
* [[Venemaa õhudessantväed]]
* [[247. kaardiväe õhudessantpolk]]&lt;ref&gt;[https://korabelov.info/2022/03/238944/v-korabelnom-raojne-nikolaeva-unichtozhen-otryad-kazachego-polka-vdv-rossiyan/ В Корабельном районе Николаева уничтожен отряд казачьего полка ВДВ россиян] (25.06.2022)&lt;/ref&gt;
}}
| väeüksused2   = {{Lihtloend|
* [[Ukraina Relvajõud]] 
* [[Ukraina maaväed]]
* 59. jalaväebrigaad&lt;ref&gt;Michael Schwirtz. [https://web.archive.org/web/20220309083045/https://www.nytimes.com/2022/03/06/world/europe/ukraine-beats-russia-mykolaiv.html Proud Band of Ukrainian Troops Holds Russian Assault at Bay — for Now] 06.03.2022 (vaadatud: 31.07.2022)&lt;/ref&gt;
** [[36. üksik merejalaväe brigaad]]&lt;ref&gt;ОЛЬГА КИРИЛЕНКО, НАЗАРІЙ МАЗИЛЮК. [https://www.pravda.com.ua/articles/2022/07/20/7359068/ &quot;Страх є у всіх, але треба йти до кінця&quot;. Як морпіхи захищали Миколаїв, а нині наступають на Херсонщині] - [[Ukrajinska Pravda]], 20.07.2022 (vaadatud: 30.07.2022)&lt;/ref&gt;
** [[Ukraina erioperatsioonijõud]] 
*** [[73. mereerioperatsioonide keskus]]&lt;ref&gt;[https://novynarnia.com/2022/06/07/operator-73-go-czentru-sso/ Оператор 73-го центру ССО розповів про зачистку аеропорту Миколаєва від росіян. ВІДЕО] 07.06.2022 (vaadatud: 08.06.2022)&lt;/ref&gt;
}}
| väeüksused3   = 
| jõud1         = 
| jõud2         = 
| jõud3         = 
| kaotused1     = 
| kaotused2     = fregatt [[Hetman Sagaidatšnõi]]
| kaotused3     = 
| märkused      = 
}}

'''Mõkolajivi lahing''' ({{lang-uk|Бої за Миколаїв}}) oli 2022. aasta 26. veebruarist 8. aprillini toimunud [[lahing]], mille käigus [[Venemaa relvajõud]] tegid katse võtta linn ja [[Mõkolajivi rahvusvaheline lennujaam]] oma kontrolli alla.

== Sündmused ==
2022. aasta märtsi esimesel nädalal taastasid Ukraina väed kontrolli [[Kulbakõne sõjaväelennuväli|Kulbakõne sõjaväelennuvälja]] üle.&lt;ref&gt;[https://en.lb.ua/news/2022/03/04/10057_armed_forces_ukraine_has.html The Armed Forces of Ukraine has recaptured the Kulbakine military airfield in Mykolayiv] - Lb.ua, 04.03.2022 (vaadatud: 31.07.2022)&lt;/ref&gt;

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
Russian tank trapped after Ukrainians demolished a bridge.jpg|Vene tank õhku lastud sillal [[Kalõnivka (Mõkolajivi oblast)|Kalõnivka]] juures 2022. aasta märtsis
Mykolaiv Regional State Administration after Russian shelling, 30.03.2022 (02).jpg|Mõkolajivi oblastiadministratsiooni hoone 2022. aasta märtsi lõpus
&lt;/gallery&gt;

==Vaata ka==
* [[Hersoni lahing]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=WP&gt;{{cite web|url=https://www.washingtonpost.com/world/2022/04/09/mykolaiv-nervous-russia-military-moves-south/ |title=Mykolaiv region on edge amid fear of a new Russian offensive |trans-title= |publisher=[[The Washington Post]] |date=2022-04-09 |access-date=2022-05-03 |website=washingtonpost.com |language=en |author=Isabelle Khurshudyan |quote= }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=UI&gt;{{Cite web |publisher=[[Ukrinform]] |title=Practically no invaders left in Mykolayiv region – head of administration |url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3451811-practically-no-invaders-left-in-mykolayiv-region-head-of-administration.html |access-date=2022-05-03 |website=www.ukrinform.net |language=en}}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{commonskat-tekstina|Battle_of_Mykolaiv}}

[[Kategooria:Mõkolajivi oblast]]
[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]]</text>
      <sha1>flx0qswmay7ibs4ls58k6w43dv5wxk6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja arutelu:Heakeel</title>
    <ns>3</ns>
    <id>629289</id>
    <revision>
      <id>6172029</id>
      <parentid>6171773</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:16:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <comment>/* U */ Vastus</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1221" xml:space="preserve">Hea keeletoimetamistalguline!

Žürii on oma otsuse teinud ja Te ei saanud seekord auhinnalist kohta.

19 talgulist toimetas kokku 338 artiklit. Viie aastaga on toimetatud 2754 artiklit ja tänu talgutele on märkimisväärselt vähenenud Vikipeedia keeletoimetamist ootavate artiklite arv. Aitäh Teile sellele kaasa aitamast!

Kui soovite tagasisidet osa Teie tehtud paranduste kohta, siis kirjutage mulle oma meiliaadress Vikipeedia kaudu või aadressile ann.siiman@ut.ee ja saadan Teile faili.

Tervitades

Ann Siiman

keeletoimetamistalgute žürii esimees  
[[Kasutaja:Annn|Annn]] ([[Kasutaja arutelu:Annn|arutelu]]) 4. mai 2022, kell 21:38 (EEST)

:Tere
:Minu aaderss on alar.ilbis@[[Kasutaja:Gmail.com.|Gmail.com.]]
:Tervitades
:Alar Ilbis [[Kasutaja:Heakeel|Heakeel]] ([[Kasutaja arutelu:Heakeel|arutelu]]) 8. mai 2022, kell 21:20 (EEST)

==U==
Panen selguse huvides ette kirjutada &quot;umbes&quot;, mitte &quot;u&quot;. Seni oleme nii teinud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 13:05 (EEST)

:Kirjakeele normi (ÕS) järgi peaks 'u' lühendina olema õige ja arusaadav. [[Kasutaja:Heakeel|Heakeel]] ([[Kasutaja arutelu:Heakeel|arutelu]]) 1. august 2022, kell 19:16 (EEST)</text>
      <sha1>0wdzmn8h2fafqap2dwxwn8pmk8a877b</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172040</id>
      <parentid>6172029</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:23:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* U */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1485" xml:space="preserve">Hea keeletoimetamistalguline!

Žürii on oma otsuse teinud ja Te ei saanud seekord auhinnalist kohta.

19 talgulist toimetas kokku 338 artiklit. Viie aastaga on toimetatud 2754 artiklit ja tänu talgutele on märkimisväärselt vähenenud Vikipeedia keeletoimetamist ootavate artiklite arv. Aitäh Teile sellele kaasa aitamast!

Kui soovite tagasisidet osa Teie tehtud paranduste kohta, siis kirjutage mulle oma meiliaadress Vikipeedia kaudu või aadressile ann.siiman@ut.ee ja saadan Teile faili.

Tervitades

Ann Siiman

keeletoimetamistalgute žürii esimees  
[[Kasutaja:Annn|Annn]] ([[Kasutaja arutelu:Annn|arutelu]]) 4. mai 2022, kell 21:38 (EEST)

:Tere
:Minu aaderss on alar.ilbis@[[Kasutaja:Gmail.com.|Gmail.com.]]
:Tervitades
:Alar Ilbis [[Kasutaja:Heakeel|Heakeel]] ([[Kasutaja arutelu:Heakeel|arutelu]]) 8. mai 2022, kell 21:20 (EEST)

==U==
Panen selguse huvides ette kirjutada &quot;umbes&quot;, mitte &quot;u&quot;. Seni oleme nii teinud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 13:05 (EEST)

:Kirjakeele normi (ÕS) järgi peaks 'u' lühendina olema õige ja arusaadav. [[Kasutaja:Heakeel|Heakeel]] ([[Kasutaja arutelu:Heakeel|arutelu]]) 1. august 2022, kell 19:16 (EEST)
:: See on kindlasti õige, aga &quot;umbes&quot; on sama õige, aga vaevalt küll sama arusaadav. Õigsus iseenesest ei taga arusaadavust, aga meile on arusaadavus tähtis. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 19:23 (EEST)</text>
      <sha1>8mik8a4xiiqnl3k3hvtkp4dbt2fs3m0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Trostjanetsi lahing</title>
    <ns>0</ns>
    <id>630745</id>
    <revision>
      <id>6171970</id>
      <parentid>6152761</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:07:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Octagon11</username>
        <id>123728</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2274" xml:space="preserve">{{Infokast sõjaline konflikt
| konflikt      = Trostjanetsi lahing
| osa           = [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]]
| pilt          = Оперативна інформація станом на 18.00 26.03.2022 щодо російського вторгнення 03.jpg
| pildisuurus   = 300px
| pildiallkiri  = Trostjanets 2022. aasta märtsis 
| aeg           = 24. veebruar - 25. märts 2022
| koht          = [[Trostjanets]] ja selle ümbrus 
| kaart         = 
| laiuskoord    = 
| pikkuskoord   = 
| kaardilaius   = 
| kaardiallkiri = 
| ala           = 
| tulemus       = Ukraina võit 
| seis          = 
| osaline1      = {{Pisilipp|Venemaa}}
| osaline2      = {{Pisilipp|Ukraina}}
| osaline3      = 
| väejuht1      = 
| väejuht2      = 
| väejuht3      =
| väeüksused1   = [[Pilt:13th Tank Regiment SSI.png|25px]] [[13. tankipolk]]&lt;ref&gt;[https://suspilne.media/220952-patij-tizden-povnomasstabnoi-vijni-rosii-proti-ukraini-so-vidbuvaetsa-na-sumsini-onlajn/ П'ятий тиждень повномасштабної війни Росії проти України: що відбувається на Сумщині. Онлайн] (vaadatud: 01.08.2022)&lt;/ref&gt;
| väeüksused2   = [[Pilt:93 ОМБр п.svg|25px]] [[93. üksik mehhaniseeritud brigaad „Holodnõi Jar“ (Ukraina)|93. mehhaniseeritud brigaad]]&lt;ref&gt;[https://www.radiosvoboda.org/a/news-trostyanetz-zvilneno/31772154.html «Нарешті Тростянець звільнено» від військ РФ – Живицький] (vaadatud: 04.06.2022)&lt;/ref&gt; 
| väeüksused3   = 
| jõud1         = 
| jõud2         = 
| jõud3         = 
| kaotused1     = 
| kaotused2     = 
| kaotused3     = 
| märkused      = 
}}
'''Trostjanetsi lahing''' ([[ukraina keel]]es Бої за Тростянець) oli [[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõja]] lahingutest 24. veebruarist kuni 25. märtsini 2022.

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
Manor in Trostianets after Russian invasion (01).jpg|Sõjategevuses kannatada saanud hoone 
Російська техніка під Тростянцем 18.03.2022 (2).jpg|Purustatud Vene sõjatehnika Trostjanetsi lähedal 2022. aasta märtsis 
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Sumõ oblast]]
[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]]</text>
      <sha1>4i4y0bagmrmmf69z9x9hofym90budpk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ööülikooli Raamatukogu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>630924</id>
    <revision>
      <id>6171869</id>
      <parentid>6115951</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T12:27:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Dr Oldekop</username>
        <id>12255</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1415" xml:space="preserve">'''Ööülikooli Raamatukogu''' on raamatusari, mida annab välja kirjastus [[Aadam ja pojad]]. Sarja algataja on “Ööülikooli” eestvedaja [[Jaan Tootsen]].

Raamatute aluseks on [[Ööülikool]]i lindistused ja muu materjal. Näiteks esimeses köites sisaldub [[Tõnu Õnnepalu]] ja Jaan Kaplinski kirjavahetus.&lt;ref&gt;[https://sirp.ee/online-uudised/ooulikooli-raamatukogu/ Ööülikooli Raamatukogu]. ''Sirp'' 25. jaan. 2021.&lt;/ref&gt;

==Sarjas ilmunud==
*[[Jaan Kaplinski|Kaplinski, Jaan]] 2021. ''Vaimu paik''.&lt;ref&gt;[[Margus Mikomägi]] 2021. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/93666877/ooulikooli-raamatukogu-avaneb-jaan-kaplinskiga-kelle-motted-ei-vaja-kaitset-vaid-kaasamotlemist Ööülikooli Raamatukogu avaneb Jaan Kaplinskiga, kelle mõtted ei vaja kaitset, vaid kaasamõtlemist. ''Maaleht'' 13. juuni.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[Vilja Kiisler]] 2021. [https://www.muurileht.ee/arvustus-iga-viimane-kui-sona/ Arvustus: iga viimane kui sõna.] ''Müürileht'' 19. okt.&lt;/ref&gt; 
*[[Fred Jüssi|Jüssi, Fred]] 2022. ''Olemise mõnu''.&lt;ref&gt;[https://www.looduskalender.ee/n/node/6751 Uus raamat - Olemise mõnu. Looduskalender 8. juuni 2022.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[Margus Mikomägi]] 2022. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120020190/fred-jussi-isegi-laululindude-laul-jaab-aina-luhemaks Fred Jüssi: isegi laululindude laul jääb aina lühemaks.] ''Maaleht'' 18. juuni.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti raamatusarjad]]</text>
      <sha1>ps4cff4jx3ugyyrfsxw2jtsimjnl9eq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171870</id>
      <parentid>6171869</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T12:28:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Dr Oldekop</username>
        <id>12255</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1416" xml:space="preserve">'''Ööülikooli Raamatukogu''' on raamatusari, mida annab välja kirjastus [[Aadam ja pojad]]. Sarja algataja on “Ööülikooli” eestvedaja [[Jaan Tootsen]].

Raamatute aluseks on [[Ööülikool]]i lindistused ja muu materjal. Näiteks esimeses köites sisaldub [[Tõnu Õnnepalu]] ja Jaan Kaplinski kirjavahetus.&lt;ref&gt;[https://sirp.ee/online-uudised/ooulikooli-raamatukogu/ Ööülikooli Raamatukogu]. ''Sirp'' 25. jaan. 2021.&lt;/ref&gt;

==Sarjas ilmunud==
*[[Jaan Kaplinski|Kaplinski, Jaan]] 2021. ''Vaimu paik''.&lt;ref&gt;[[Margus Mikomägi]] 2021. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/93666877/ooulikooli-raamatukogu-avaneb-jaan-kaplinskiga-kelle-motted-ei-vaja-kaitset-vaid-kaasamotlemist Ööülikooli Raamatukogu avaneb Jaan Kaplinskiga, kelle mõtted ei vaja kaitset, vaid kaasamõtlemist]. ''Maaleht'' 13. juuni.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[Vilja Kiisler]] 2021. [https://www.muurileht.ee/arvustus-iga-viimane-kui-sona/ Arvustus: iga viimane kui sõna.] ''Müürileht'' 19. okt.&lt;/ref&gt; 
*[[Fred Jüssi|Jüssi, Fred]] 2022. ''Olemise mõnu''.&lt;ref&gt;[https://www.looduskalender.ee/n/node/6751 Uus raamat - Olemise mõnu. Looduskalender 8. juuni 2022.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[Margus Mikomägi]] 2022. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120020190/fred-jussi-isegi-laululindude-laul-jaab-aina-luhemaks Fred Jüssi: isegi laululindude laul jääb aina lühemaks.] ''Maaleht'' 18. juuni.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti raamatusarjad]]</text>
      <sha1>8o00fqxldgfps8bhs55c55bzkwvioxw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171871</id>
      <parentid>6171870</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T12:28:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Dr Oldekop</username>
        <id>12255</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1417" xml:space="preserve">'''Ööülikooli Raamatukogu''' on raamatusari, mida annab välja kirjastus [[Aadam ja pojad]]. Sarja algataja on “Ööülikooli” eestvedaja [[Jaan Tootsen]].

Raamatute aluseks on [[Ööülikool]]i lindistused ja muu materjal. Näiteks esimeses köites sisaldub [[Tõnu Õnnepalu]] ja Jaan Kaplinski kirjavahetus.&lt;ref&gt;[https://sirp.ee/online-uudised/ooulikooli-raamatukogu/ Ööülikooli Raamatukogu]. ''Sirp'' 25. jaan. 2021.&lt;/ref&gt;

==Sarjas ilmunud==
*[[Jaan Kaplinski|Kaplinski, Jaan]] 2021. ''Vaimu paik''.&lt;ref&gt;[[Margus Mikomägi]] 2021. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/93666877/ooulikooli-raamatukogu-avaneb-jaan-kaplinskiga-kelle-motted-ei-vaja-kaitset-vaid-kaasamotlemist Ööülikooli Raamatukogu avaneb Jaan Kaplinskiga, kelle mõtted ei vaja kaitset, vaid kaasamõtlemist]. ''Maaleht'' 13. juuni.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[Vilja Kiisler]] 2021. [https://www.muurileht.ee/arvustus-iga-viimane-kui-sona/ Arvustus: iga viimane kui sõna.] ''Müürileht'' 19. okt.&lt;/ref&gt; 
*[[Fred Jüssi|Jüssi, Fred]] 2022. ''Olemise mõnu''.&lt;ref&gt;[https://www.looduskalender.ee/n/node/6751 Uus raamat - Olemise mõnu]. Looduskalender 8. juuni 2022.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[Margus Mikomägi]] 2022. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120020190/fred-jussi-isegi-laululindude-laul-jaab-aina-luhemaks Fred Jüssi: isegi laululindude laul jääb aina lühemaks.] ''Maaleht'' 18. juuni.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti raamatusarjad]]</text>
      <sha1>duvm64dhpmi04od6fd263pg9yf8h6pa</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171874</id>
      <parentid>6171871</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T12:34:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Dr Oldekop</username>
        <id>12255</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1413" xml:space="preserve">'''Ööülikooli Raamatukogu''' on raamatusari, mida annab välja kirjastus Aadam ja pojad. Sarja algataja on “Ööülikooli” eestvedaja [[Jaan Tootsen]].

Raamatute aluseks on [[Ööülikool]]i lindistused ja muu materjal. Näiteks esimeses köites sisaldub [[Tõnu Õnnepalu]] ja Jaan Kaplinski kirjavahetus.&lt;ref&gt;[https://sirp.ee/online-uudised/ooulikooli-raamatukogu/ Ööülikooli Raamatukogu]. ''Sirp'' 25. jaan. 2021.&lt;/ref&gt;

==Sarjas ilmunud==
*[[Jaan Kaplinski|Kaplinski, Jaan]] 2021. ''Vaimu paik''.&lt;ref&gt;[[Margus Mikomägi]] 2021. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/93666877/ooulikooli-raamatukogu-avaneb-jaan-kaplinskiga-kelle-motted-ei-vaja-kaitset-vaid-kaasamotlemist Ööülikooli Raamatukogu avaneb Jaan Kaplinskiga, kelle mõtted ei vaja kaitset, vaid kaasamõtlemist]. ''Maaleht'' 13. juuni.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[Vilja Kiisler]] 2021. [https://www.muurileht.ee/arvustus-iga-viimane-kui-sona/ Arvustus: iga viimane kui sõna.] ''Müürileht'' 19. okt.&lt;/ref&gt; 
*[[Fred Jüssi|Jüssi, Fred]] 2022. ''Olemise mõnu''.&lt;ref&gt;[https://www.looduskalender.ee/n/node/6751 Uus raamat - Olemise mõnu]. Looduskalender 8. juuni 2022.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[Margus Mikomägi]] 2022. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120020190/fred-jussi-isegi-laululindude-laul-jaab-aina-luhemaks Fred Jüssi: isegi laululindude laul jääb aina lühemaks.] ''Maaleht'' 18. juuni.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti raamatusarjad]]</text>
      <sha1>tpb025y0lw7r7pwwgl4wxjikn1fex9h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>13. tankipolk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>631793</id>
    <revision>
      <id>6171976</id>
      <parentid>6167537</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:12:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Octagon11</username>
        <id>123728</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2888" xml:space="preserve">{{Infokast väeüksus
 | nimi                     = 13. tankipolk
 | pilt                     = 13th Tank Regiment SSI.png
 | pildiallkiri             = 
 | algusaeg                 = 
 | lõpuaeg                  = 
 | aeg                      = 1942–2009&lt;br /&gt;2013–
 | riik                     = {{Pisilipp|NSV Liit}}&lt;br /&gt;{{Pisilipp|Venemaa}}
 | kuuluvus                 = [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud]]
 | haru                     = [[Venemaa Föderatsiooni maaväed]]
 | liik                     = 
 | ülesanne                 = 
 | suurus                   = 
 | alluv                    = [[1. tankiarmee (Venemaa)|1. tankiarmee]] 4. tankidiviis 
 | garnison                 = [[Naro-Fominsk]]
 | garnisonisilt            = 
 | hüüdnimi                 = 
 | patroon                  = 
 | deviis                   = 
 | värvid                   = 
 | värvisilt                = 
 | marss                    = 
 | maskott                  = 
 | tähtpäevad               = 
 | varustus                 = 
 | varustusesilt            = 
 | lahingud                 = [[Trostjanetsi lahing]]&lt;ref&gt;[https://suspilne.media/220952-patij-tizden-povnomasstabnoi-vijni-rosii-proti-ukraini-so-vidbuvaetsa-na-sumsini-onlajn/ П'ятий тиждень повномасштабної війни Росії проти України: що відбувається на Сумщині. Онлайн] (vaadatud: 01.08.2022)&lt;/ref&gt;
 | lahingusilt              = 
 | aumärgid                 = 
 | autasud                  = 
 | lõpetatud                = 
 | lennutunnid              = 
&lt;!-- Ülemad --&gt;
 | praegune_ülem            = 
 | praegune_ülem_silt       = 
 | tseremoniaalne_ülem      = 
 | tseremoniaalne_ülem_silt = 
 | rügemendi_kolonel        = 
 | rügemendi_kolonel_silt   = 
 | märkimisväärsed_ülemad   = 
&lt;!-- Sümboolika --&gt;
 | märk                     = 
 | märk_silt                = 
 | märk_2                   = 
 | märk_2_silt              = 
 | märk_3                   = 
 | märk_3_silt              = 
 | märk_4                   = 
 | märk_4_silt              = 
&lt;!-- Õhusõidukid --&gt;
 | ründelennuk              = 
 | pommituslennuk           = 
 | elektrooniline_lennu     = 
 | hävituslennuk            = 
 | helikopter               = 
 | rünnakhelikopter         = 
 | püüdehävituslennuk       = 
 | patrulllennuk            = 
 | luurelennuk              = 
 | õppelennuk               = 
 | transportlennuk          = 
}}

'''13. tankipolk''' ([[vene keel]]es ''13-й гвардейский танковый Шепетовский Краснознамённый, орденов Суворова и Кутузова полк'') on [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud]]ude väeüksus [[4. tankidiviis]]is, mis on osa [[1. tankiarmee (Venemaa)|1. tankiarmee]]st.

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Venemaa relvajõud]]</text>
      <sha1>7koy0ochiddr0q5nntwixx3jiqev8fq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>1. kaardiväe tankiarmee</title>
    <ns>0</ns>
    <id>631883</id>
    <revision>
      <id>6171979</id>
      <parentid>6167521</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:14:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Octagon11</username>
        <id>123728</id>
      </contributor>
      <comment>/* Diviisid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4080" xml:space="preserve">{{Infokast väeüksus
 | nimi                     = 1. kaardiväe tankiarmee
 | pilt                     = Great emblem of the 1st Guards Tank Army.svg
 | pildiallkiri             = Embleem 
 | algusaeg                 = 
 | lõpuaeg                  = 
 | aeg                      = {{Pisilipp|Nõukogude Liit}} 1942–1991&lt;br&gt;{{Pisilipp|Venemaa}} 1991–1999, 2014–...
 | riik                     = {{Pisilipp|Nõukogude Liit}}&lt;br&gt;{{Pisilipp|Venemaa}}
 | kuuluvus                 = [[File:Flag of Western Military District.png|23px]] [[Lääne sõjaväeringkond]]
 | haru                     = [[File:Flag of the Russian Federation Ground Forces.svg|23px]] [[Venemaa Föderatsiooni maaväed]]
 | liik                     = [[Soomusvägi]]
 | ülesanne                 = 
 | suurus                   = 500–800 tanki
 | alluv                    = 
 | garnison                 = 
 | garnisonisilt            = 
 | hüüdnimi                 = 
 | patroon                  = 
 | deviis                   = 
 | värvid                   = 
 | värvisilt                = 
 | marss                    = 
 | maskott                  = 
 | tähtpäevad               = 
 | varustus                 = 
 | varustusesilt            = 
 | lahingud                 = [[Teine maailmasõda]]
* [[Stalingradi lahing]]
* [[Kurski lahing]]
* [[Berliini lahing]]
[[Vene-Ukraina sõda]]
* [[Venemaa sissetung Ukrainasse]]
* [[Kirde rinne (Vene-Ukraina sõda)]]
** [[Sumõ lahing]]
** [[Harkivi lahing (2022)|Harkivi lahing]]
 | lahingusilt              = 
 | aumärgid                 = 
 | autasud                  = [[Punalipu orden]]
 | lõpetatud                = 
 | lennutunnid              = 
&lt;!-- Ülemad --&gt;
 | praegune_ülem            = kindralleitnant [[Sergei Kisel]]
 | praegune_ülem_silt       = 
 | tseremoniaalne_ülem      = 
 | tseremoniaalne_ülem_silt = 
 | rügemendi_kolonel        = 
 | rügemendi_kolonel_silt   = 
 | märkimisväärsed_ülemad   = [[Kirill Moskalenko]]&lt;br&gt;[[Mihhail Katukov]]
&lt;!-- Sümboolika --&gt;
 | märk                     = 
 | märk_silt                = 
 | märk_2                   = 
 | märk_2_silt              = 
 | märk_3                   = 
 | märk_3_silt              = 
 | märk_4                   = 
 | märk_4_silt              = 
&lt;!-- Õhusõidukid --&gt;
 | ründelennuk              = 
 | pommituslennuk           = 
 | elektrooniline_lennu     = 
 | hävituslennuk            = 
 | helikopter               = 
 | rünnakhelikopter         = 
 | püüdehävituslennuk       = 
 | patrulllennuk            = 
 | luurelennuk              = 
 | õppelennuk               = 
 | transportlennuk          = 
}}

'''1. kaardiväe tankiarmee''' (''1-я гвардейская танковая Краснознамённая армия'') on [[Venemaa maavägi|Venemaa maaväe]] koosseissu kuuluv tankiväekoondis.

== Ajalugu ==
Üksuse ajalugu ulatub 1942. aasta juulis [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[Punaarmee]] koosseisus moodustatud 1. tankiarmeeni, reformeeriti 1944. aasta jaanuaris 1. kaardiväe tankiarmeeks. Armee võitles toona marssal [[Mihhail Katukov]]i juhtimisel [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarindel]] [[Saksamaa]] vastu, osaledes näiteks [[Stalingradi lahing]]us, [[Kurski lahing]]us, [[Kamjanetsi-Podilskõi kott|Kamnjanetsi-Podilskõi kotis]], [[Lvivi-Sandomierzi pealtung|Lvivi-Sandomierzi]] ja [[Vistula-Odra pealetung|Vistula-Odra pealetungides]] ning viimaks ka [[Berliini lahing]]us. Pärast sõda paiknes armee [[Ida-Saksamaa]]l osana [[Nõukogude Liidu väegrupp Saksamaal|sealsest Nõukogude Liidu väegrupist]].

Pärast [[Külm sõda|Külma sõja]] lõppu ja sellest tingitud Nõukogude Liidu vägede väljaviimist paigutati armee ümber [[Smolensk]]isse ning saadeti 1999. aastal laiali. Armee taasmoodustati 2014. aastal tollase sõjaväereformi raames.

== Koosseis ==
=== Diviisid ===
* [[4. tankidiviis]]
* 47. tankidiviis
* 2. motolaskurdiviis

== Välislingid ==
* {{Commonsi kategooria tekstina}}

[[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni maaväed]]</text>
      <sha1>tdxiju0l47odmo1fj8aq6h473yhxuc9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172517</id>
      <parentid>6171979</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T11:00:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Octagon11</username>
        <id>123728</id>
      </contributor>
      <comment>/* Diviisid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4084" xml:space="preserve">{{Infokast väeüksus
 | nimi                     = 1. kaardiväe tankiarmee
 | pilt                     = Great emblem of the 1st Guards Tank Army.svg
 | pildiallkiri             = Embleem 
 | algusaeg                 = 
 | lõpuaeg                  = 
 | aeg                      = {{Pisilipp|Nõukogude Liit}} 1942–1991&lt;br&gt;{{Pisilipp|Venemaa}} 1991–1999, 2014–...
 | riik                     = {{Pisilipp|Nõukogude Liit}}&lt;br&gt;{{Pisilipp|Venemaa}}
 | kuuluvus                 = [[File:Flag of Western Military District.png|23px]] [[Lääne sõjaväeringkond]]
 | haru                     = [[File:Flag of the Russian Federation Ground Forces.svg|23px]] [[Venemaa Föderatsiooni maaväed]]
 | liik                     = [[Soomusvägi]]
 | ülesanne                 = 
 | suurus                   = 500–800 tanki
 | alluv                    = 
 | garnison                 = 
 | garnisonisilt            = 
 | hüüdnimi                 = 
 | patroon                  = 
 | deviis                   = 
 | värvid                   = 
 | värvisilt                = 
 | marss                    = 
 | maskott                  = 
 | tähtpäevad               = 
 | varustus                 = 
 | varustusesilt            = 
 | lahingud                 = [[Teine maailmasõda]]
* [[Stalingradi lahing]]
* [[Kurski lahing]]
* [[Berliini lahing]]
[[Vene-Ukraina sõda]]
* [[Venemaa sissetung Ukrainasse]]
* [[Kirde rinne (Vene-Ukraina sõda)]]
** [[Sumõ lahing]]
** [[Harkivi lahing (2022)|Harkivi lahing]]
 | lahingusilt              = 
 | aumärgid                 = 
 | autasud                  = [[Punalipu orden]]
 | lõpetatud                = 
 | lennutunnid              = 
&lt;!-- Ülemad --&gt;
 | praegune_ülem            = kindralleitnant [[Sergei Kisel]]
 | praegune_ülem_silt       = 
 | tseremoniaalne_ülem      = 
 | tseremoniaalne_ülem_silt = 
 | rügemendi_kolonel        = 
 | rügemendi_kolonel_silt   = 
 | märkimisväärsed_ülemad   = [[Kirill Moskalenko]]&lt;br&gt;[[Mihhail Katukov]]
&lt;!-- Sümboolika --&gt;
 | märk                     = 
 | märk_silt                = 
 | märk_2                   = 
 | märk_2_silt              = 
 | märk_3                   = 
 | märk_3_silt              = 
 | märk_4                   = 
 | märk_4_silt              = 
&lt;!-- Õhusõidukid --&gt;
 | ründelennuk              = 
 | pommituslennuk           = 
 | elektrooniline_lennu     = 
 | hävituslennuk            = 
 | helikopter               = 
 | rünnakhelikopter         = 
 | püüdehävituslennuk       = 
 | patrulllennuk            = 
 | luurelennuk              = 
 | õppelennuk               = 
 | transportlennuk          = 
}}

'''1. kaardiväe tankiarmee''' (''1-я гвардейская танковая Краснознамённая армия'') on [[Venemaa maavägi|Venemaa maaväe]] koosseissu kuuluv tankiväekoondis.

== Ajalugu ==
Üksuse ajalugu ulatub 1942. aasta juulis [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[Punaarmee]] koosseisus moodustatud 1. tankiarmeeni, reformeeriti 1944. aasta jaanuaris 1. kaardiväe tankiarmeeks. Armee võitles toona marssal [[Mihhail Katukov]]i juhtimisel [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarindel]] [[Saksamaa]] vastu, osaledes näiteks [[Stalingradi lahing]]us, [[Kurski lahing]]us, [[Kamjanetsi-Podilskõi kott|Kamnjanetsi-Podilskõi kotis]], [[Lvivi-Sandomierzi pealtung|Lvivi-Sandomierzi]] ja [[Vistula-Odra pealetung|Vistula-Odra pealetungides]] ning viimaks ka [[Berliini lahing]]us. Pärast sõda paiknes armee [[Ida-Saksamaa]]l osana [[Nõukogude Liidu väegrupp Saksamaal|sealsest Nõukogude Liidu väegrupist]].

Pärast [[Külm sõda|Külma sõja]] lõppu ja sellest tingitud Nõukogude Liidu vägede väljaviimist paigutati armee ümber [[Smolensk]]isse ning saadeti 1999. aastal laiali. Armee taasmoodustati 2014. aastal tollase sõjaväereformi raames.

== Koosseis ==
=== Diviisid ===
* [[2. motolaskurdiviis]]
* [[4. tankidiviis]]
* 47. tankidiviis

== Välislingid ==
* {{Commonsi kategooria tekstina}}

[[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni maaväed]]</text>
      <sha1>1t2nyczh8eszmqmvnhxzi1ts0gv8i78</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172533</id>
      <parentid>6172517</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T11:41:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Neptuunium teisaldas lehekülje [[1. tankiarmee (Venemaa)]] pealkirja [[1. kaardiväe tankiarmee]] alla</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4084" xml:space="preserve">{{Infokast väeüksus
 | nimi                     = 1. kaardiväe tankiarmee
 | pilt                     = Great emblem of the 1st Guards Tank Army.svg
 | pildiallkiri             = Embleem 
 | algusaeg                 = 
 | lõpuaeg                  = 
 | aeg                      = {{Pisilipp|Nõukogude Liit}} 1942–1991&lt;br&gt;{{Pisilipp|Venemaa}} 1991–1999, 2014–...
 | riik                     = {{Pisilipp|Nõukogude Liit}}&lt;br&gt;{{Pisilipp|Venemaa}}
 | kuuluvus                 = [[File:Flag of Western Military District.png|23px]] [[Lääne sõjaväeringkond]]
 | haru                     = [[File:Flag of the Russian Federation Ground Forces.svg|23px]] [[Venemaa Föderatsiooni maaväed]]
 | liik                     = [[Soomusvägi]]
 | ülesanne                 = 
 | suurus                   = 500–800 tanki
 | alluv                    = 
 | garnison                 = 
 | garnisonisilt            = 
 | hüüdnimi                 = 
 | patroon                  = 
 | deviis                   = 
 | värvid                   = 
 | värvisilt                = 
 | marss                    = 
 | maskott                  = 
 | tähtpäevad               = 
 | varustus                 = 
 | varustusesilt            = 
 | lahingud                 = [[Teine maailmasõda]]
* [[Stalingradi lahing]]
* [[Kurski lahing]]
* [[Berliini lahing]]
[[Vene-Ukraina sõda]]
* [[Venemaa sissetung Ukrainasse]]
* [[Kirde rinne (Vene-Ukraina sõda)]]
** [[Sumõ lahing]]
** [[Harkivi lahing (2022)|Harkivi lahing]]
 | lahingusilt              = 
 | aumärgid                 = 
 | autasud                  = [[Punalipu orden]]
 | lõpetatud                = 
 | lennutunnid              = 
&lt;!-- Ülemad --&gt;
 | praegune_ülem            = kindralleitnant [[Sergei Kisel]]
 | praegune_ülem_silt       = 
 | tseremoniaalne_ülem      = 
 | tseremoniaalne_ülem_silt = 
 | rügemendi_kolonel        = 
 | rügemendi_kolonel_silt   = 
 | märkimisväärsed_ülemad   = [[Kirill Moskalenko]]&lt;br&gt;[[Mihhail Katukov]]
&lt;!-- Sümboolika --&gt;
 | märk                     = 
 | märk_silt                = 
 | märk_2                   = 
 | märk_2_silt              = 
 | märk_3                   = 
 | märk_3_silt              = 
 | märk_4                   = 
 | märk_4_silt              = 
&lt;!-- Õhusõidukid --&gt;
 | ründelennuk              = 
 | pommituslennuk           = 
 | elektrooniline_lennu     = 
 | hävituslennuk            = 
 | helikopter               = 
 | rünnakhelikopter         = 
 | püüdehävituslennuk       = 
 | patrulllennuk            = 
 | luurelennuk              = 
 | õppelennuk               = 
 | transportlennuk          = 
}}

'''1. kaardiväe tankiarmee''' (''1-я гвардейская танковая Краснознамённая армия'') on [[Venemaa maavägi|Venemaa maaväe]] koosseissu kuuluv tankiväekoondis.

== Ajalugu ==
Üksuse ajalugu ulatub 1942. aasta juulis [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[Punaarmee]] koosseisus moodustatud 1. tankiarmeeni, reformeeriti 1944. aasta jaanuaris 1. kaardiväe tankiarmeeks. Armee võitles toona marssal [[Mihhail Katukov]]i juhtimisel [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarindel]] [[Saksamaa]] vastu, osaledes näiteks [[Stalingradi lahing]]us, [[Kurski lahing]]us, [[Kamjanetsi-Podilskõi kott|Kamnjanetsi-Podilskõi kotis]], [[Lvivi-Sandomierzi pealtung|Lvivi-Sandomierzi]] ja [[Vistula-Odra pealetung|Vistula-Odra pealetungides]] ning viimaks ka [[Berliini lahing]]us. Pärast sõda paiknes armee [[Ida-Saksamaa]]l osana [[Nõukogude Liidu väegrupp Saksamaal|sealsest Nõukogude Liidu väegrupist]].

Pärast [[Külm sõda|Külma sõja]] lõppu ja sellest tingitud Nõukogude Liidu vägede väljaviimist paigutati armee ümber [[Smolensk]]isse ning saadeti 1999. aastal laiali. Armee taasmoodustati 2014. aastal tollase sõjaväereformi raames.

== Koosseis ==
=== Diviisid ===
* [[2. motolaskurdiviis]]
* [[4. tankidiviis]]
* 47. tankidiviis

== Välislingid ==
* {{Commonsi kategooria tekstina}}

[[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni maaväed]]</text>
      <sha1>1t2nyczh8eszmqmvnhxzi1ts0gv8i78</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:1. kaardiväe tankiarmee</title>
    <ns>1</ns>
    <id>631884</id>
    <revision>
      <id>6172535</id>
      <parentid>6125540</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T11:41:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Neptuunium teisaldas lehekülje [[Arutelu:1. tankiarmee (Venemaa)]] pealkirja [[Arutelu:1. kaardiväe tankiarmee]] alla</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1134" xml:space="preserve">== Kuuluvusest ==

Mitte lihtsalt Venemaa relvajõudude väekoondis, vaid Vene maaväe oma. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 19. juuni 2022, kell 23:06 (EEST)

== Eksisteerimine ==
Aga 1. tankiarmee eksisteeris ka aastatel 1943–1999. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 23:06 (EEST)
:Mida sel juhul teha? Me oleme sellistel juhtudel käsitlenud ühes artiklis. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 00:18 (EEST)
:: Mina antud juhul uut artiklit ei teeks. Seda enam, et praegu pole ka piisavalt sisu, et seda õigustada. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 20. juuni 2022, kell 01:13 (EEST)</text>
      <sha1>rqfubrdfi6fv2f6ytss6wnu1hvkg5gr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hersoni rajoon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>632581</id>
    <revision>
      <id>6172234</id>
      <parentid>6170002</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T20:07:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="811" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Hersoni rajoon
|  nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Херсонський район
|  lipp = 
|  vapp = 
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Herson]]
|  asendikaardi_pilt = Khersonskiy rayon 2020.svg
|  asendikaardi_pilt_seletus = Asend Hersoni oblastis
}}

'''Hersoni rajoon''' ([[ukraina keel]]es Херсонський район) on 2020. aastal moodustatud haldusüksus [[Hersoni oblast]]is.

== Asulad ==
=== Linnad ===
* [[Herson]]
* [[Oleškõ]]

=== Alevid ===
* [[Antonivka]]
* [[Bilozerka]]
* [[Brõlivka]]
* [[Naddniprjanske]]
* [[Nova Majatška]]
* [[Zelenivka]]

=== Külad ===
* [[Possad-Pokrovske]]
* [[Tšornobajivka (Bilozerka rajoon)|Tšornobajivka]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Hersoni oblast]]
[[Kategooria:Ukraina rajoonid]]</text>
      <sha1>tuv66zwwvnr2qz31sck5i6w6cxks467</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172235</id>
      <parentid>6172234</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T20:07:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Alevid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="838" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Hersoni rajoon
|  nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Херсонський район
|  lipp = 
|  vapp = 
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Herson]]
|  asendikaardi_pilt = Khersonskiy rayon 2020.svg
|  asendikaardi_pilt_seletus = Asend Hersoni oblastis
}}

'''Hersoni rajoon''' ([[ukraina keel]]es Херсонський район) on 2020. aastal moodustatud haldusüksus [[Hersoni oblast]]is.

== Asulad ==
=== Linnad ===
* [[Herson]]
* [[Oleškõ]]

=== Alevid ===
* [[Antonivka (Hersoni oblast)|Antonivka]]
* [[Bilozerka]]
* [[Brõlivka]]
* [[Naddniprjanske]]
* [[Nova Majatška]]
* [[Zelenivka]]

=== Külad ===
* [[Possad-Pokrovske]]
* [[Tšornobajivka (Bilozerka rajoon)|Tšornobajivka]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Hersoni oblast]]
[[Kategooria:Ukraina rajoonid]]</text>
      <sha1>mjy1wwtjatirn93ozhvbtf6l90cfqic</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Isaak II Angelos</title>
    <ns>0</ns>
    <id>632906</id>
    <revision>
      <id>6172146</id>
      <parentid>6166001</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:45:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>TTimmi</username>
        <id>148145</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="25739" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Isaak II Angelos
| pildi nimi = 144 - Isaac II Angelos (Mutinensis - color).png
| pildi seletus = Isaak II portree 15. sajandist
| amet = [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keiser|keiser]]
| ametiajaalgus = [[12. september]] [[1185]]
| ametiajalõpp = [[8. aprill]] [[1195]]
| eelmine = [[Andronikos I Komnenos]]
| järgmine = [[Alexios III Angelos]]
| amet2 = [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keiser|keiser]]
| ametiajaalgus2 = [[19. juuli]] [[1203]]
| ametiajalõpp2 = [[27. jaanuar]] [[1204]]
| eelmine2 = [[Alexios V Dukas]]
| järgmine2 = [[Alexios IV Angelos]]
| sünniaeg = september [[1156]]
| surmaaeg = jaanuar [[1204]] (47)
| surmakuupäev = 
| surmakoht = [[Konstantinoopol]], [[Bütsants]]
| abikaasa = * Eirene Komnene/Palaiologine (kuni [[1185]])
* Ungari Margaret (abielus [[1185]]-[[1204]])
| vanemad = isa: Andronikos Dukas Angelos 
ema: Euphrosyne Kastamonitissa
| lapsed = * Anna-Euphrosyne
* Irene Angeline
* [[Alexios IV Angelos]]
* Johannes Angelos
}}
'''Isaak II Angelos''' (kreeka keeles Ἰσαάκιος Κομνηνός Ἄγγελος (''Isaakios Komnenos Angelos)''; september [[1156]] – jaanuar [[1204]]) oli [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keiser|keiser]] [[1185]]–[[1195]] ja uuesti [[1203]]–[[1204]]. 

Tema isa oli Väike-Aasia väejuht Andronikos Dukas Angelos (u. [[1122]] – peale [[1185]]), kes abiellus Euphrosyne Kastamonitissaga (u. [[1125]] – peale [[1195]]). Andronikos oli Konstantinos Angelose ja Theodora Komnenose (s. [[15. jaanuar]] [[1096]]/[[1097]]). Theodora oli keiser [[Alexios I Komnenos|Alexios I Komnenose]] noorim tütar. Isaak oli niisiis kukutatud keisridünastia [[Komnenos|Komnenoste]] sugulane.

== Andronikos I valitsusajal ==
Keiser [[Andronikos I Komnenos|Andronikos I Komnenose]] valitsemise ajal oli Isaak Angelos keiserlikus õukonnas mitmel tähtsal ametikohal, ent Andronikos pidas teda siiski täielikuks tühisuseks. Seetõttu ei osutanud keiser ka talle mingit tähelepanu. Samuti polnud keisril mingit põhjust Isaaki potentsiaalse konkurendina karta ja ta andis talle andeks kunagise osavõtu mässust.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=394-398|isbn=9789949437757|keel=eesti|artikkel=Isaak II Angelos}}&lt;/ref&gt;

Väidetavalt ennustati [[1185]]. aasta septembris Andronikosele, et ajavahemikul [[11. september|11.]]-[[14. september|14. septembrini]] saab tema jaoks kõige ohtlikumaks inimene, kelle nimi algab tähtedega &quot;IS&quot;. Keiser hakkas aga selle peale nerma, sest niisugune jutt tundus talle täieliku absurdsusena. Seejuures ei tulnud tal isegi kordagi pähe kahtlustada Isaak Angelost. Andronikos arvas, et ennustus võib käia vaid [[Küprose ajalugu|Küprosel]] võimu haaranud Isaaki kohta, kes aga poleks kuidagi jõudnud nii lühikese ajaga pealinna.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Võimuletõus ==
[[Fail:Français 5594, fol. 193v haut, Mort d'Étienne Hagiochristophoritès.jpeg|vasakul|pisi|Stephanos Hagiochristophoritese tapmine; u. 1473. aasta Jean Colombe miniatuur]]
Eelpool mainitud astroloogide ennustus muutis ärevaks Andronikose ihukaitseülema Stephanos Hagiochristophoritese, kes otsustas igaks juhuks likvideerida Isaak Angelosest tuleneva võimaliku ohu ning ta vangistada. Pidamata Isaaki eriti ohtlikuks, läks ihukaitseülem tema majja vaid mõne kaaslasega, kuid Isaak, kellel polnud kaotada midagi, haaras ootamatult mõõga ja tappis sissetungijad. Seejärel põgenes ta [[Hagia Sophia|Sophia]] katedraali ja palus varjupaika. Sealt mässama hakanud rahvas ta ka leidis. Nii et kui ihukaitsjate ülem poleks omal initsiatiivil otsustanud Isaaki arreteerida, siis vaevalt oleks sündmuste edasine käik viinud teda troonile.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
[[Fail:Death of andronic I.png|pisi|15. sajandist pärit illustratisoon Andronikos I Komnenose surma kohta. Originaal asub Prantsusmaal Bibliothèque Nationale'is.]]
Isaak pöördus [[Hagia Sophia|Hagia Sophias]] rahva poole, misjärel kuulutasid linlased ta [[1185]]. aasta [[12. september|12. septembril]] uueks keisriks. Teade toimunud pöördest pani [[Andronikos I Komnenos|Andronikose]] otsekohe tegutsema. Oli ju ikkagi tegemist julge ja esmapilgul lootusetuna näivatest olukordadest korduvalt välja tulnud mehega. Pikalt kaalutlemata ja vaid väikese palgasõdurite salgaga sisenes ta ootamatult linna ning hõivas keisripalee, kust lootis korraldada ja juhtida edasist võitlust. Kuid olukord linnas ei allunud enam tema kontrollile. Relvastatud rahvas piiras sisse [[Hagia Sophia|Sophia]] katedraali ja nõudis Isaaki kroonimist ning patriarhil ei jäänudki midagi üle, tuli sellele nõudmisele alistuda. Andronikosest aga, keda alles paar aastat tagasi anuti troonile asuma, oli nüüd saanud üleüldise vihkamise objekt. Tema väikesearvuline salk purustati ja nii jäi tal loota ainult põgenemisele. Vene kaupmeheks maskeeritud Andronikos jäi ka põgenedes truuks oma nõrkusele - asudes laevale, võttis ta kaasa lisaks oma naisele ka uue kallima Agnessa. Kuid seekord oli saatus Andronikose vastu ja torm takistas tema teekonda ning Isaaki saadetud laevadel õnnestus põgenikud tabada.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=384-393|isbn=9789949437757|keel=eesti|artikkel=Andronikos I Komnenos}}&lt;/ref&gt; Mõnede allikate väitel õnnestus Andronikosel siiski põgeneda ning ta suundus isehakanud [[Küprose ajalugu|Küprose]] kuninga juurde, ent need vited on väga ebatõenäolised.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|pealkiri=1911|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=975–976|artikkel=Andronicus I|toimetaja=Chisholm, Hugh|köide=1|trükk=11}}&lt;/ref&gt;

Andronikos vangistati ja sandistati. Isaak jättis endise keisri rahvamassidele piinamiseks. Andronikose lõppmäng leidis aset hipodroomil, kus ta alaspidi rippudes ka piindeldes suri. ning Isaak jättis ta rahvale, keja piinati. Tema surnukeha jäi matmata ning jäi veel mitmeks aastaks avalikkusele nähtavaks.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Choniates, Niketas; Magoulias, Harry J.|pealkiri=O city of Byzantium: Annals of Niketas Choniatēs|aasta=1984|kirjastus=Wayne State University Press|isbn=0814317642|keel=inglise|toimetaja=}}&lt;/ref&gt;

=== Angeloste dünastia ===
Isaak II isikus sai Bütsants enesele mitte ainult uue keisri, vaid ka uue dünastia, mille juured ulatusid [[Alexios I Komnenos|Alexios I Komnenose]] aegadesse, kui küllaltki tagasihoidliku päritoluga Konstantinos Angelos abiellus keisri tütrega. See Konstantinos oli Isaak II vanaisa. Nii et naisliini pidi olid Komnenosed ja Angelosed sugulussuhetes, mis oli ka üheks põhjuseks, miks [[1185]]. aasta septembri rahutuste ajal tõi rahvas troonile just nimelt Isaaki.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Esimene valitsusaeg ==
Isaak II-st on peetud suhteliselt haritud meheks, kuid tal puudus igasugune anne riigi juhtimiseks. Tal polnud ka vähimatki südametunnistust ja tema sõna ei maksnud midagi. Samas oli keiser haiglaslikult kiindunud välisesse hiilgusesse. Näiteks polevat ta kordagi kandnud ühtesid riideid kaks korda. Söömiseks kasutas ta vaid pühitsetud anumaid, väites, et Jumalal ja valitsejal on niikuinii kõik ühine ja Jumal ei solvu tema peale. Riigiasjadega tegeledes polevat ta pöördunud mitte mõistuse, vaid kõikvõimalike tulevikuennustajate ja astroloogide poole. Kuid sellest keisri omapärast võib ka aru saada ennustasid ju astroloogid tema saatust õigesti.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Isaaki valitsemisajal muutusid kõik ametid ostetavateks ja Niketas Choniatese sõnutsi keiser müüs neid &quot;nagu juurvilja turul&quot;. Riigikassasse laekunud raha aga loobiti tuulde, keiser võis vastavalt tujule anda käsu mõttetu ehitise rajamiseks või ka suurte summade jagamiseks kerjustele.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Isaaki valitsemisajal domineerisid riigi juhtimises kaks tegelast: tema emapoolne onu [[Theodoros Kastamonites]], kes sai põhimõtteliselt kaaskeisriks ning ta juhtis riiki kuni surmani [[1193]]. aastal; ja [[Konstantinos Mesoporamites]], kes võttis peale Theodorose surma juhtimise üle ning saavutas keisri üle veel suurem mõjuvõimu.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Isaak II Angelos asus oma keisripositsiooni tugevdama dünastiliste abielude kaudu [[1185]]. ja [[1186]]. aastal. Teme venna [[Alexios III Angelos|Alexiose]] tütar Eudokia Angelina abiellus [[Serbia suurvürstkond|Serbia suurvürsti]] Stefan Nemanja poja Stefaniga. Isaaki õde Theodora pandi paari [[Montferrat' hertsogkond|Monferrati]] [[Monferrato markkrahvkond|markii]] Konradiga. [[1186]]. aasta jaanuaris abiellus Isaak III ise Ungari kuninga [[Béla III]] tütre Margaretiga, kes sai aendale Bütsantsis nimeks Maria. [[Unagari kuningriik|Unagari]] oli toona impeeriumi üks suurimaid ja võimsamaid naabreid. Lisaks tõi kasu Maria kõrge päritolu, sest ta oli seotud Kiievi, Püha Rooma keisririigi, Itaalia ja varasemate Bütsantsi dünastiatega.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Burkhardt, Stefan|pealkiri=Medieval East Central Europe in a Comparative Perspective: From Frontier to Lands in Focus|aasta=2016|kirjastus=Routledge|keel=inglise|toimetaja=Jaritz, Gerhard; Szende, Katalin|artikkel=Between empires: South-eastern Europe and the two Roman Empires in the Middle Ages}}&lt;/ref&gt;

=== Välispoliitika ===
Isaaki troonile asumise ajaks oli Bütsantsi välispoliitiline olukord suhteliselt stabiilne. Juba [[Andronikos I Komnenos|Andronikose]] poolt organiseeritud sõjakäik normannide vastu viis mitme võiduka lahinguni ja mõnedki normannide juhid langesid bütsantslaste kätte vangi.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Isaak saavutas otsustava võidu [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuninga]] [[Wilhelm II Hea|Wilhelm II]] üle Demetritzese lahingus [[7. november|7. novembril]] [[1185]]. aastal.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide|pealkiri=Encyclopædia Britannica|aasta=1911|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=858|köide=14|trükk=11|keel=inglise|artikkel=Isaac II. (Angelus)|toimetaja=Chisholm, Hugh}}&lt;/ref&gt; Kunigas oli 80 000 mehe ja 200 laevaga rünnanud keisririigi Balkani provintse [[Andronikos I Komnenos|Andronikos I]] valitsusaja lõpus. Sellega aga Isaaki edusammud ka piirdusid. Mujal oli Isaaki poliitika vähem edukas. [[1185]]. aasta lõpus saatis keiser 80-st galeerist koosnenud laevastiku [[Akko|Akkosse]] oma venda [[Alexios III Angelos|Alexiost]] vabastama, ent Sitsiila normannid purustasid laevastiku. Seejärel saatis ta 70 laeva [[Küprose ajalugu|Küprosesse]], et lahkulöönud provints eesotsas Isaak Komnenosega impeeriumiga taasühendada. Seegi katse ebaõnnestus normannide sekkumise tõttu. Seda sama laevastikku tõlgendati Pühal Maal ekslikult valesti kui toetust moslemite ja [[Saladin|Saladini]] rünnakule.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Brand, Charles M.|pealkiri=Speculum. 37 (2)|aasta=1962|lehekülg=167–181|artikkel=The Byzantines and Saladin, 1185-1192: Opponents of the Third Crusade}}&lt;/ref&gt; [[Fail:Second Bulgarian Empire (1185-1196).png|pisi|440x440px|Bulgaaria tsaaririik 1185-1196]][[1185]]. aasta lõpus, [[1186]]. aasta alguses puhkes Bütsantsi ülemvõimu vastu mäss Bulgaarias ning järgmise aasta kevadel oli keisririik juba faktiliselt sunnitud tunnistama Bulgaaria riigi iseseisvust.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Armee ülalpidamiseks ja dünastiliste abielude sõlmimiseks tuli riigis makse tõsta, kuid nende rõhuvus põhjustas [[1185]]. aasta lõpus Valahhia-Bugaaria ülestõusu. Mäss viis [[Teine Bulgaaria tsaaririik|teise Bulgaaria tsaaririigi]] moodustamiseni Aseni dünastia valitsemise all. [[1187]]. aastal saadeti normannide vastu edukas olnud väejuht Alexios Branas bulgaarlaste vastu. Ent ta pöördus oma valitseja vastu ning üritas piirata Konstantinoopolit. Isaaki õemees Konrad purustas ta ning hukkas mässaja.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Bütsantsi impeerium kaotas [[1185]]. aastal normannidele mitmed piirkonnad: [[Lefkada]], [[Kefalloniá|Kefallonia]] ja [[Zákynthose saar|Zakynthose]]. Nendele aladele lisanduvad Bulgaaria tsaaririigi loomisega kaotatud alad nagu [[Möösia]] ning osa [[Traakia|Traakiast]] ja [[Makedoonia (Rooma provints)|Makedooniast]]. Ning peagi vallutasi armeenlased tagasi [[Kiliikia]] ning frangid [[Küprose ajalugu|Küprose]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[1187]]. aastal sõlmis Bütsants lepingu [[Veneetsia vabariik|Veneetsia vabariigiga]], mille kohaselt tagas Veneetsia keisririigile kuue kuu etteteatamisega 40-100 galeeri ning vastutasuks sai vabariik soodsad kaubandustingimused impeeriumis. Kuna iga veneetsia galeer vajas 140 sõudjat, siis oli keisririigis umbes 18 000 veneetslast ka pärast keiser [[Manuel I Komnenos|Manuel I]] pogromme nende vastu.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Norwich, J. J.|pealkiri=A History of Venice|aasta=1989|kirjastus=Vintage|lehekülg=121|isbn=0679721975|keel=inglise}}&lt;/ref&gt; Üldiselt aga nõrgenes Isaaki valitsusajal kunagine võimas Bütsantsi laevastik. [[1196]]. aastaks oli laevastikus vaid 30 alust.

=== Saladin ja Jeruusalemma langemine ===
[[Fail:Map Crusader states 1190-fr.svg|pisi|Ristisõdijate riigis [[1190]]. aastal. Punasega on riigid [[1190]]. aastal, roosaga [[1192]]. aastal.]]
Kuid veelgi ärevam oli olukord Idas. 1180-ndate aastate keskpaigaks olid kõik kristlaste valdused Hommikumail sattunud [[Saladin|Saladini]] piiramisrõngasse ning sultan vaid ootas ajendit, et vallutada [[Jeruusalemm]]. Ja lõpuks andsidki kristlased ise talle selleks ideaalse põhjuse. Jeruusalemma kuninga vasall vürst [[Renaud de Châtillon]] tungis, rikkudes [[Aijubiidide riik|Egiptuse]] ja [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma kuningriigi]] vaherahu, kallale [[Kairo|Kairost]] [[Damaskus|Damaskusesse]] liikuvale suurele karavanile, kus viibis ka sultani õde. Selle peale esitas Saladin kuningale nõude hüvitada kahjud, vabastada vangid ja karistada vürsti. Kuid kuningal poleks olnud isegi kõige parema tahtmise korral piisavalt jõudu oma isepäist vasalli korrale kutsuda ja nii saigi Saladin õigustuse vaherahu tühistamiseks ja sõjategevuse alustamiseks. [[1187]]. aasta juulis said kristlased [[Hattini lahing|Hattini lahingus]] hävitavalt lüüa, kusjuures moslemeid soosis ka erakordselt palav ilm. Kasutades ära soodsat tuult, süütasid egiptlased rohu ja põõsad, mille tulemusel osa niigi kuumuses vaevlevaist rüütlitest lihtsalt lämbus suitsus. [[Jeruusalemma kuningas]] ja mitmed nimekad rüütlid, nende seas ka sõja provotseerinud Renaud, langesid vangi. Ning kui vürst keeldus astumast islami usku, raius Saladin tal isiklikult pea maha.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[1187]]. aasta septembris piirasid sultani väed [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma]] ümber ja mõistnud peagi vastupanu mõttetust, avas väiksearvuline garnison [[2. oktoober|2. oktoobril]] linna väravad ning alistus. Kristlastel, kes suutsid 40 päeva jooksul ära maksta lunaraha, lubati linnast lahkuda. Kuid umbes 15 000 inimest ei suutnud seda teha ja nad müüdi orjusesse.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Jeruusalemma langemine moslemite kätte muutis kardinaalselt jõudude vahekorda piirkonnas, mis viiski lõpptulemusena nii Isaak II hävinguni kui ka Bütsantsi keisririigi lagunemiseni.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Kolmas ristisõda ===
[[Fail:Map Crusader states 1190-en.svg|pisi|[[Rumi seldžukkide sultanaat]], [[Kiliikia Armeenia kuningriik]], [[Küprose saar]], [[Ristisõdijate riigid]] ja [[Aijubiidide riik]] Vahemere idarannikul, [[1190. aastad|1190]]. aastail]]
Kuuldus Jeruusalemma langemisest tekitas Läänes täieliku šoki ning väidetavalt olevat see teade isegi põhjustanud paavst [[Urbanus III]] ([[1185]]-[[1187]]) südamerabanduse ja surma. Järgmine paavst [[Gregorius VIII]] ([[1187]]) aga kutsus kristlikku maailma ristisõjakäigule Püha Linna taasvabastamiseks. Selle üleskutse võttis innukalt vastu [[Friedrich I Barbarossa]], kes asetas ennast keisrina kogu Õhtumaa ürituse etteotsa. Temaga liitusid Prantsuse kuningas [[Philippe II|Philippe II Auguste]] ja Inglismaa kuningas [[Henry II]]. [[1189]], aastal surnud Henry asemel asus troonile ja ristisõja teele tema poeg [[Richard I|Richard I Lõvisüda]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Kuigi Isaak II-l oli formaalselt sama huvi mis Õhtumaade valitsejatel - vabastada [[Jeruusalemm]] - oli ta tegelikult kahe tule vahel. Juba varasematestki ristisõdadest tuttav olukord sundis keisrit pöörduma vanade meetodite juurde. Nõnda saadeti [[Friedrich I Barbarossa|Friedrichi]] juurde saadikud abipakkumisega ja lubadusega varustada ristisõdalasi mõõduka raha eest toidumoonaga, teisest küljest aga üritati nende edasiliikumist igati takistada. Seejuures kujunesid Isaakil eriti pingelised suhted just nimelt Friedrichiga, kes ei tundnud mitte mingit sümpaatiat Bütsantsi vastu. Lisaks sõlmis Friedrich sõbralikud suhted Bütsantsi tolleaegse peamise vaenlasega Hommikumaadel - [[Ikonioni sultanaat|Ikonioni sultanaadiga]]. Kuna sultan oli ka vaenujalal [[Saladin|Saladiniga]], siis ta nõustus lubama ristisõdalased oma riigist takistamatult läbi. Kui siia veel lisada Saksa keisri läbirääkimised bulgaarlaste ja serblastega, siis on arusaadav, miks Isaak pidas kõikidest Lääne valitsejatest just nimelt Friedrich I Barbarossat Bütsantsile kõige ohtlikumaks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Lisaks oli bütsantslastel veel hästi meeles varasemate ristisõdijate rüüstamised ja nende tekitatud kahjud.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;
[[Fail:Troisième croisade.JPG|vasakul|pisi|Euroopa, [[Vahemeremaad|Vahemere maade]] ja Lähis-ida riigid, Kolmanda ristisõja ajal ning ristisõdijate teekonnad]]
Mõnede allikate järgi sõlmis diplomaatiliselt väga täbarasse olukorda sattunud Isaak II liidulepingu ristisõdalaste peamise vaenlase [[Saladin|Saladiniga]]. Nii kujuneski omapärane olukord, kus mõlemad kristlikud keisrid olid liidus islami valitsejatega. Liitude vahe seisnes vaid selles, et Isaaki liitlane oli [[Jeruusalemm|Jeruusalemma]] anastaja.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Ajaloolane Jonathan Harris lükkab aga ümber oletatava liidu Isaaki ja Saladini vahel&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Harris, Jonathan|pealkiri=Byzantium and the Crusades|aasta=2014|koht=London|kirjastus=Bloomsbury|lehekülg=140–141|trükk=2|isbn=9781780937366|keel=inglise}}&lt;/ref&gt;. Igatahes, kui Friedrich jõudis Bütsantsi valdustesse, pidas ta kõige õigemaks lahenduseks ettejäävad linnad vallutada, et avaldada Isaakile survet.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Sakslased okupeerisis [[Philippopolis|Philippopolise]] linna ning purustasid bütsantslaste 3000-meghelise armee, kes üritasid linna tagasi võtta.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Treadgold, Warren|pealkiri=A History of the Byzantine State and Society|aasta=1997|koht=Stanford, California|kirjastus=Stanford University Press|isbn=0-8047-2630-2|keel=inglise}}&lt;/ref&gt; Nii oli Isaak sunnitud [[1190]]. aastal relvad maha panema ja lubama saklsased läbi oma riigi.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Lepiti kokku, et ristisõdijad ei rüüsta Bütsantsi linnu ja asulaid. [[1190]]. aasta märtsis marssis Barbarossa [[Gelibolu poolsaar|Gallipolisse]], et suunduda sealt Väike-Aasiasse.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Freed, John|pealkiri=Frederick Barbarossa: The Prince and the Myth|aasta=2016|koht=New Haven|kirjastus=Yale University Press|keel=inglise|isbn=978-0-300-122763}}&lt;/ref&gt; Kahe keisri vastasseis lõppes kõigile ootamatult, kui [[Friedrich I Barbarossa|Friedrich Barbarossa]] [[1190]]. aasta [[10. juuni|10. juunil]] õnnetul kombel uppus. Saksa keisri ootamatu surm aga ei parandanud märkimisväärselt Bütsantsi olukorda. Seda enam, et samal ajal saadi ka korduvalt lüüa bulgaarlaste käest. Kõik need sündmused ei tulnud keisri populaarsusele kasuks ning üsna pea hakati tema ebaedu võrdlema taas meelde tulnud [[Andronikos I Komnenos|Andronikose]] saavutustega.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Kukutamine ===
Järgmised viia aastat oli Bütsants pidevalt sõjas [[Teine Bulgaaria tsaaririik|Bulgaariaga]], kelle vastu Isaak isiklikult juhtis mitmeid sõjakäike.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Kuigi algus oli paljulubav, ei toonud need ekspeditsioonid edu ning [[1190]]. aasta ühel sõjakäigul pääses keiser napilt eluga. [[1194]]. aasta [[Arkadiopolis|Arkadiopolise]] lahingus tuli Bütsantsil vastu võtta jällegi üks suur kaotus. 

[[1195]]. aasta kevadel, läks Isaak, koostöös [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigiga]], suure sõjaväe eesotsasjärjekordsele sõjakäigule bulgaarlaste vastu.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Viibides parajasti vägede eelsalgas, sai ta teada, et peavägede laagris oli puhkenud mäss ja keisriks on kuulutatud tema vanem vend [[Alexios III Angelos|Alexios]]. Mingeid väljavaateid vastupanuks Isaakil polnud ja ta otsustas varjuda ühte kloostrisse. Kuid see teda ei päästnud – venna käsul torgati ta pimedaks ja saadeti Konstantinoopolisse vangistusse.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Teise versiooi järgi oli Isaak laagri lähedal jahil, kui tema vend  [[8. aprill|8.]] (või [[9. aprill|9.]]) [[8. aprill|aprillil]] keisriks kuulutati.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Teine valitsusaeg ==
[[1203]]. aastal, mil ristisõdijad olid saabunud taas Bütsantsi pealinna alla ning keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III]] oli Konstantinoopolist põgenenud, tõsteti Isaak II Angelos [[18. juuni|18. juunil]] taas troonile. Kongis olles oli aga pimeda keisri vaimne ja füüsiline tervis halvenenud. Haigest ja hingeliselt murtud mehest polnud enam mingit valitsejat. Kuidas ta olekski saanud sellises seisundis riigi juhtimisega toime tulla, kui ei suutnud seda teha isegi tervena ja nägijana. Nii veetiski keiser kogu oma teise valitsemisperioodi astroloogide ja ennustajate seltsis, kes toitsid teda teostamatute lubadustega peatsest nägemise taastumisest ja saabuvast võimust terve maailma üle.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Riiki asus tegelikult juhtima Isaaki poeg [[Alexios IV Angelos]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

[[Alexios IV Angelos|Alexios IV]], kes oli ristisõdijatele väga suuri summasid võlgu, ei suutnud oma kohustusi täita ning ta kaotas oma toetajad nii ristisõdijate kui ka alamate seas. [[1204]]. aasta jaanuari lõpus kasutas mõjukas õukondlane ja ametnik [[Alexios V Dukas|Alexios Dukas ''Mourtzouphlos'']] ära soodsat olukorda, mil pealinnas olid puhkenud ülestõusud ning ta vangistas Alexios IV ja tõusis troonile Alexios V nime all.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Isaaki ei suutnud teistkordset kukutamis üle elada ning ta suri 1204. aasta jaanuari lõpus. Samal ajal kägistati tema poeg Alexios IV surnuks.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Usurpaatorid ==
[[Fail:Mangaphas Aspron Trachy.jpg|pisi|Mangaphasese münt]]
Isaaki valitsemisajal üritasid mitmed pretendendid võtta Bütantsi keisri trooni omale. Nende seas olid järgnevad nimed:

* '''Alexios Branas'''
* '''Theodoros Mangaphas'''
* '''vale-Alexios II'''
* '''Basileios Chotzas;''' alustas [[Nikomeedia]] lähedal tarsias keisrivastast mässu. Teda saatis esialgu edu, ent peafi võeti ta kinni, torgati pimedaks ning heideti vanglasse.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
* '''Isaak Komnenos''' ([[Andronikos I Komnenose]] vennapoeg); põgenes vanglast ning varjus Hagia Sophia katedraali, kus ta asus rahvast mässule õhutama. Lõpuks tabati ta väljaspool katedraali kaitsvaid müüre. Isaakit piinati, et ta avaldaks oma kaasosaliste nimed. Selle käigus said tema siseorganid tõsiselt kahjustada ning ta suri järgmisel päeval.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
* '''Konstantinos Tatikios'''; koondas salaja 500 vandeseltslast, kes varjasid ennast Konstantinoopolis. Esialgu õnnestus neil tabamatuks jääda, ent Konstantinos reedeti, vangistati ja torgati pimedaks. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Kuvand ajaloos ==
Isaak II Angelose on ajalukku läinud kui üks kõige ebaõnnestunumaid keisreid, kes Bütsantsi on valitsenud. Tema kohta on öeldud, et ime pole mitte see, kuidas niivõrd vilets keiser suutis püsida troonil terve kümnendi, vaid see, et isegi seesugune keiser ei osutunud lõpptulemusena Angeloste dünastia esindajatest kõige viletsamaks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Perekond ==
Isaak II esimese abikaasa, '''Irene''' (ka Herina), nimi on leitud Speyeri katedraali, kus nende kahe tütar Irene on maetud, nekroloogiast. Abikaasa Irene oli aadlisoost.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Klaniczay, Gabor (tõlkinud Eva Palmai)|pealkiri=Holy Rulers and Blessed Princesses: Dynastic Cults in Medieval Central Europe|aasta=2002|koht=Cambridge, England|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=99-100}}&lt;/ref&gt;

Neil oli kolm last:

* '''Anna-Euphrosyne Angelina''', abiellus [[Roman Mstislavitš|Roman Suurega]]
* '''Irene Angelina''' (u. [[1181]]–[[1208]]), abiellus esmalt [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiila kuninga]] [[Roger III]]-ga ning hiljem Saksa kuningas [[Philipp (Saksa kuningas)|Philippiga]]. Seetõttu on Isaak II kõigi Euroopa monarhide esivanem.
* '''[[Alexios IV Angelos]]''' (u. [[1182]]–[[1204]])

Isaaki teine abikaasa oli Ungari kuninga [[Béla III]] tütar '''Margaret''', kes võttis endale Bütsantsis nimeks Maria. Neil oli kaks poega:&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Rodd, Rennell|pealkiri=The Princes of Achaia and the Chronicles of Morea: A Study of Greece in the Middle Ages|aasta=1907|köide=1}}&lt;/ref&gt;

* '''Manuel Angelos''' (s. peale [[1195]] - [[1212]]), keda kavatseti 1205. aastal Bütsantsi troonile tõsta.
* '''Johannes Angelos''' (s. u. [[1193]] - [[1259]]). Põgenes Ungarisse, kus ta valitses kuningas [[Béla IV]] vasallina [[Srem|Sremi]] ja Bač üle. 
{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Andronikos I Komnenos]]|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=[[1185]]–[[1195]]|järgnev=[[Alexios III Angelos]]}}
{{lõpp}}
{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Alexios III Angelos]]|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=[[1203]]–[[1204]]|järgnev=[[Alexios V Dukas]]}}
{{lõpp}}
== Vaata ka ==

* [[Andronikos I Komnenos]]
* [[Alexios III Angelos]]
* [[Bütsants]]
* [[Bütsantsi ajalugu]]
* [[Bütsantsi keisrite loend]]

== Viited ==
&lt;references /&gt;</text>
      <sha1>gxm5lkv53kbhlk5b0dm3kbecf0qdg2a</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Alexios III Angelos</title>
    <ns>0</ns>
    <id>633986</id>
    <revision>
      <id>6171898</id>
      <parentid>6171494</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T13:12:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>TTimmi</username>
        <id>148145</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21717" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Alexios III Angelos
| pildi nimi = 145 - Alexios III Angelos (Mutinensis - color).png
| pildi seletus = Alexios III miniatuur (15. sajandist pärit koopia Joannes Zoanarese raamatust &quot;Väljavõtted ajaloost&quot;)
| amet = Bütsantsi keiser (Roomlaste keiser ja autokraat)
| ametiajaalgus = [[8. aprill]] [[1195]]
| ametiajalõpp = [[18. juuli]] [[1203]]
| eelmine = [[Isaak II Angelos]]
| järgmine = [[Isaak II Angelos]] ja [[Alexios IV Angelos]]
| sünniaeg = umbes [[1153]]
| surmaaeg = [[1211]] (58)
| surmakoht = Hyakinthos klooster Nikaias
| abikaasa = Euphrosyne Dukaina Kamatera
| vanemad = * isa: Andronikos Dukas Angelos
* ema: Euphrosyne Kastamonitissa
| lapsed = * Eirine Angelina
* Anna Komnene Angelina, 
* Eudokia Angelina
}}'''Alexios III Angelos''' (kreeka keeles Ἀλέξιος Κομνηνός Ἄγγελος (''Alexios Komnēnos Angelos)''; u&lt;abbr&gt;.&lt;/abbr&gt; [[1153]] – [[1211]]) oli [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keisrite loend|keiser]] [[1195]]. aasta märtsist kuni [[17. juuli|17.]]-[[18. juuli|18. juulini]] [[1203]]. aastal. Ta valitses '''Alexios Komnenose''' nime all, seostades ennast [[Komnenos|Komnenoste]] dünastiaga, millest ta emapoolselt ka põlvnes. Alexios tuli võimule pärast oma noorema venna [[Isaak II Angelos|Isaak II Angelose]] kukutamist, tema pimedaks torkamist ja vangi heitmist. Tema valitsemisaja kõige olulisem sündmus oli [[Neljas ristisõda|neljanda ristisõja]] sõdalaste rünnak [[Konstantinoopol|Konstantinoopolile]] [[1203]]. aastal, mille eesmärgiks oli [[Isaak II Angelos|Isaak II]] positsiooni taastamine ning [[Alexios IV Angelos|Alexios IV Angelose]] troonile tõstmine. Alexios III asus juhtima linna kaitsmist, ent see ebaõnnestus ning ta põgenes ühe oma tütrega öösel linnast. Kukutatud keiser üritas edutult [[Adrianoopol|Adrianoopolis]] ja Mosynopolises toetajaid koguda, ent sattus [[Montferrat' hertsogkond|Montferrati]] markii Bonifacio kätte vangi. Tema eest maksti lunaraha ning ta saadeti Väike-Aasiasse, kus ta sepitses vandenõud oma väimehe ja [[Nikaia keisririik|Nikaia keisri]] [[Theodoros I Laskarius|Theodoros I Laskariuse]] vastu. Alexios III tabati ning ta veetis oma elu viimased päevad Nikaias Hyakinthose kloostris, kus ta [[1211]]. aastal suri. 

== Varasem elu ==
[[Fail:144 - Isaac II Angelos (Mutinensis - color).png|vasakul|pisi|159x159px|Alexios III noorem vend [[Isaak II Angelos]]]]
Alexios Angelos oli Andronikos Dukas Angelose ja Euphrosyne Kastamonitissa teine poeg ning keiser [[Isaak II Angelos|Isaak II Angelose]] vanem vend. Andronikos oli aga [[Alexios I Komnenos|Alexios I Komnenose]] ja Irene Dukaina tütre, Theodora Komnene poeg. Seega oli Alexios pisut kaugemalt keiserliku perekonna liige. Koos oma isa ja vendadega sepitses Alexios vandenõud keiser [[Andronikos I Komnenos|Andronikos I Komnenose]] vastu umbes [[1183]]. aastal. Seetõttu veetis ta mitmeid aastaid eksiilis moslemist sultani [[Saladin|Saladini]] juures.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Bury, John Bagnell|pealkiri=Encyclopædia Britannica|aasta=1911|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=577–578|keel=inglise|artikkel=Alexius III|toimetaja=Chisholm, Hugh|trükk=11|köide=1}}&lt;/ref&gt;

[[1185]]. aasta [[11. september|11. septembril]] läks keiser [[Andronikos I Komnenos|Andronikos I]] ihukaitseülem Stephanos Hagiochristophorites arreteerima Alexiose nooremat venda [[Isaak II Angelos|Isaaki]]. Seega ähvardas Isaaki hukkamine ning ta otsustas tegutseda. Isaak tappis ihukaitseülema ja põgenes seejärel [[Hagia Sophia]] katedraali. Isaak võitis rahva poolehoiu ning puhkesid ülestõusud, mis lõppesid [[Andronikos I Komnenos|Andronikos I]] kukutamise ja Isaaki kuulutamisega keisriks. Sedasi jõudis ka Alexios troonile väga lähedale.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Võimuletõus ==
[[1190]]. aastaks oli Alexios naasnud oma noorema venna õukonda, kus ta sai endale tiitli ''[[sebastokratōr]].'' [[1195]]. aasta märtsis osales Alexios sõjakäigus [[Teine Bulgaaria tsaaririik|Bulgaaria]] vastu.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Keiser Isaak II, kes oli parajasti vägede eelsalgas, sai kampaania ajal teada, et peavägede laagris oli puhkenud mäss ja keisriks kuulutati tema vanem vend Alexios. Mingeid väljavaateid vastupanuks Isaakil polnud ja ta otsustas varjuda ühte kloostrisse. Kuid see teda ei päästnud – venna käsul torgati ta pimedaks ja saadeti [[Konstantinoopol|Konstantinoopolisse]] vangistusse.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=394-398|isbn=9789949437757|keel=eesti|artikkel=Isaak II Angelos}}&lt;/ref&gt; Teise versiooni järgi oli Isaak parasjagu [[Traakia|Traakias]] sõjaväelaagri lähedal jahil, kui tema vend [[8. aprill|8.]] (või [[9. aprill|9.]]) [[8. aprill|aprillil]] keisriks kuulutati. Isaak võeti kinni [[Makedoonia (Kreeka geograafiline piirkond)|Makedoonias]] Stagiras.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Valitsemine ==
[[Fail:Alexios III -Angelos.jpg|pisi|Alexios III Angelose portree Guillaume Rouillé raamatust &quot;''Promptuarium Iconum Insigniorum&quot;''. 1553. aastal avaldatud raamat sisaldab tuntud inimeste portreesid, mis on disainitud medaljonidena, ning nende eluloo lühikirjeldust.]]
Alexios oli kukutanud oma noorema venna ning võtnud trooni endale. Kuna vendade täpsed sünniaastad on teadmata, siis peab ka nende kolmeaastast vanusevahet pidama ligikaudseks. Ainuüksi fakt, et Alexios andis troonile asudes käsu oma sisuliselt ohutu noorem vend sandistada, iseloomustab uut valitsejat küllaltki ilmekalt. Kuigi paleepöörded olid Bütsantsi ajaloos tavaliseks nähtuseks, polnud juba sajandeid sellist julmust nähtud. Nii et Bütsants sai enesele keisri, kellele polnud miski püha ja kellel puudusid igasugused põhimõtted.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=399-403|keel=eesti|isbn=9789949437757|artikkel=Alexios III Angelos}}&lt;/ref&gt; 

=== Sisepoliitika ===
Alexios III kulutas oma kuriteo kompenseerimiseks ja võimu kindlustamiseks tohutult raha, mistõttu riigikassa tühjenes kiiresti. Keiser pidi andma ka enda väejuhtidele nii suuri vabadusi, et riigi sõjaväe keskne juhtimine kadus ning Bütsants jäi praktiliselt kaitseta.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;  

Tema valitsemise ajal muutusid kõikvõimalikud võimu kuritarvitused täiesti igapäevasteks nähtusteks. Loomulikult nakatas keisri eeskuju ka tema alamaid. Näiteks ühe [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] vangla ülem olevat öösiti lasknud trellide tagant välja &quot;saagi järele&quot; kõige jultunumaid röövleid, et siis hommikul jagada röövitu ühiselt omavahel pooleks. Ka Alexios ise ei kohkunud otseste röövimiste ees tagasi. Näiteks saatis ta oma laevastiku ründama kaubalaevu, käitudes nii pigem piraatide pealikuna kui valitsejana. Mõeldes vaid hetkekasule, ei pööranud Alexios mingit tähelepanu oma teo võimalikele tagajärgedele. Nii sattusid tema röövlaevnike saagiks ka [[Ikonioni sultanaat|Ikonioni sultani]] kaupmeeste laevad, mis üsna pea andiski sultanile ettekäände sõjategevuse alustamiseks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Alexiose teod ja eeskuju viisid riigi täieliku moraalse laostumiseni. Sisuliselt polnud enam ühtegi tegu, mis oleks leidnud eetilist hukkamõistu. Nii näiteks võis laevastikuülem müüa täiesti avalikult vara sõjalaevastiku ladudest ja panna kogu tulu oma tasku. Seesuguse häbitu hangeldamise tulemusel aga polnud Bütsantsil varsti enam ühtegi suurt laeva, mis oleks olnud võimeline merele väljuma.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Alexiosel puudusid igasugused võimed riigi juhtimiseks. Lisaks polnud tal ka teovõimelisi abilisi. Keiser oli jaganud kõik riigi tähtsamad ametid oma ja keisrinna sugulastele, või olid need lihtsalt maha müüdud. Niketas Choniates kirjutab, et keiser viseeris dokumente, pööramata vähimatki tähelepanu nende sisule. Tema ette pandud paberil võis olla täiesti mõttetu tekst, kas või: &quot;Merd küntakse ja maad mööda ujutakse&quot; - keiser kirjutas ikka kõigele alla. Raha saamiseks suurendas Alexios järsult makse, see aga sundis piiriäärsete alade talupoegi eelistama näljasurmale pigem islamit ja sultani alamateks saamist.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Välispoliitika ===
[[Fail:Alexios III and Constantine.png|pisi|Hyperpyron Alexios III Angelosest (vasakul) ja [[Constantinus I|Constantinus Suurest]]]]
Sama armetu nagu Alexiose sisepoliitika, oli ka tema välispoliitika. Seda mõistsid ka kõik Bütsantsi naabrid. Nii nõudis [[Friedrich I Barbarossa]] järeltulija [[Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VI]] ([[1190]]-[[1197]]) ultimatiivses toonis enesele osa Bütsantsi valdustest [[Kreeka ajalugu|Kreekas]]. Alexios püüdis sellest nõudmisest pääseda suure andami abil.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Algselt nõudis Heinrich 5000 kuldmünti, ent läbirääkimiste tulemusena kaubeldi summa 1600-le. Etteruttavalt võib öelda, et Alexios ei pidanud Heinrichi surma tõttu seda summat kunagi välja käima.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Raha selleks erakordseks väljaminekuks poleks niikuinii kuskilt võtta ja riigis seati sisse spetsiaalne maks. Ent seegi erakorraline samm ei aidanud vajalikku summat kokku saada ning käiku läksid isegi aarded varasemate keisrite matmispaikadest. Kuid Heinrich ei piirdunud vaid territoriaalsete nõudmistega. [[1197]]. aasta [[25. mai|25. mail]] pani ta oma venna, [[Švaabimaa hertsogkond|Švaabi hertsogi]] Philippi paari läänlaste kätte sattunud [[Isaak II Angelos|Isaak II]] tütre Irenega. See abielu aga andis juba otsese ettekäände sekkumiseks Bütsantsi siseasjadesse.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Kuigi [[Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VI]] [[1197]]. aasta sügisel suri, ei muutnud see keisririigi välispolitilist olukorda paremaks. Lihtsalt Heinrichit asendas teine Bütsantsi verivaenlane - [[Teine Bulgaaria tsaaririik|Bulgaaria]] uus, energiline ja julm valitseja [[Kalojan]], kes vandus bütsantslastele kättemaksu keiser [[Basileios II]] omaaegsete julmuste eest. Lõpuks, pärast mitmeid lüüasaamisi, ei jäänudki Alexiosel muud üle kui sõlmida bulgaarlastega väga rasketel tingimustel rahu.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Idas jätkasid türklased-seldžukkid sissetunge, põhjas laastasid bulgaarlased impeeriumi Balkani provintse, tungides kohati Kreekani. Samal ajal raiskas keiser raha paleede ja aedade ehitamisele ning püüdis kriise lahendada diplomaatiaga. Alexios püüdis riigi kaitset tugevdada ''pronoia'' süsteemiga, millega anti piiriäärsed maad kohalikele aadlikele, ent see pigem suurendad piirkondlikku autonoomiat. Bütsantsi võim küll säilis, kuid palju nõrgemas variandis. [[1197]]. aatal võttis kohalik aadlik Dobromir Chrysos võimu Vardar Makedoonias (tänapäeva [[Põhja-Makedoonia ajalugu|Põhja-Makedoonia]] ja [[Makedoonia (Kreeka geograafiline piirkond)|Kreeka Makedoonia]]), trotsides keiserliku võimu mitu aastat.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Fine, John Van Antwerp|pealkiri=The Late Medieval Balkans: A Critical Survey from the Late Twelfth Century to the Ottoman Conquest|aasta=1994|koht=Michigan|kirjastus=University of Michigan Press|isbn=0-472-08260-4|keel=inglise|toimetaja=Ann Arbor}}&lt;/ref&gt;

Alexios III valitsemise esimestel aastatel olid Bütsantsi suhted [[Serbia suurvürstkond|Serbiaga]] head. Printsess Eudokia Angelina abiellus Serbia suurvürsti Stefan Nemanjić'iga, kellele anti tiitel ''sebastokrator''. [[1200]]. aasta suhted aga halvenesid. Stefani ja Eudokia abielu lahutati ning Bütsantsi-Serbia liit purunes, jättes Bütsantsi ühegi liitlaseta Kagu-Euroopas.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Ćirković, Sima|pealkiri=The Serbs|aasta=2004|koht=Malden|kirjastus=Blackwell Publishing|keel=inglise|isbn=9781405142915}}&lt;/ref&gt;

== Neljas ristisõda ja Alexiose kukutamine ==
[[Fail:Pope Innocent III (Monastery of Subiaco).jpg|pisi|Paavst Innocentius III]]
Samal ajal valmistus Lääs paavst [[Innocentius III]] ([[1198]]-[[1216]]) innukal eestvedamisel uueks, [[Neljas ristisõda|neljandaks ristisõjaks]]. See sõjakäik, nagu kõik varasemadki, seadis enesele eesmärgiks &quot;pühade paikade&quot; vabastamise, kuid lõpptulemusena viis ta Bütsantsi purustamiseni ja [[Ladina keisririik|Ladina keisririigi]] rajamiseni. Et sündmused arenesid just nii, sellel on mitmeid põhjusi. Üheks neist oli [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] huvi kõrvaldada Bütsants kui konkurent ja vahendaja. Teiseks ristisõja suunamuutuse põhjustajaks võib pidada paavsti, kes unistas kirikute taasühendamisest. Loomulikult ei tekkinud Innocentiusel idee vallutada [[Konstantinoopol]] kohe alguses, ristisõja kavandamise käigus, vaid selleni viis teda sündmuste arenguloogika. Kristlasi ristisõjaks üles kutsudes ja selle ettevalmistamise ajal nägi paavst Bütsantsis veel liitlast. Seda kinnitab ka tema Alexiosele adresseeritud kiri, milles ta kutsus keisrit koos kogu kristliku maailmaga osalema [[Jeruusalemm|Jeruusalemma]] vabastamises. Kuigi selles samas kirjas sisaldus juba varjatud ähvardus. Nimelt rõhutas paavst, et Bütsants peab lõpetada katoliiklaste tagakiusamine. Alexios lükkas oma vastuses need süüdistused tagasi, heites paavstile omakorda ette keisririigi suhtes vaenuliku poliitika viljelemist.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Sellel, et ristisõdalased jõudsid [[Jeruusalemm|Jeruusalemma]] asemel [[Konstantinoopol|Konstantinoopolisse]], on ka &quot;moraalne&quot; seletus. [[1198]]. aastal sai Saksamaa troonile [[Švaabimaa hertsogkond|Švaabi]] [[Philipp von Hohenstaufen|Philipp]], kes oli abielus [[Isaak II Angelos|Isaak II]] tütre Irenega. Isaak aga oli juba paar aastat tagasi vanema venna poolt troonilt tõugatud ja sandistatud. Nii tekkiski Philippil &quot;moraalne kohustus&quot; oma äia aidata, Philipp polnud kaugeltki ainsaks läänlaseks, kellel Isaaki pärast &quot;süda valutas&quot;. Näiteks [[Montferrat' hertsogkond|Monferrat']] markii [[Bonifacio I|Bonifacio]] oli abielus kukutatud keisri õega ja ka tema ihkas taastada sugulase seaduslikke õigusi. Kuid otsese ettekäände Isaaki &quot;abistamiseks&quot; andis keisri poeg [[Alexios IV Angelos|Alexios Dukas]]. Tal õnnestus ühe [[Pisa]] linna kaupmehe abiga pääseda laevale ja põgeneda [[Konstantinoopol|Konstantinoopolist]]. Kuigi Alexios III sai tema laevale minekust teada, ei suudetud ümberriietunud põgenikku sealt leida. Üsna pea oli Alexios Dukas juba õemehe Philippi juures ja sealt edasi paavsti residentsis [[Rooma|Roomas]]. Seal palus ta paavstilt abi kukutatud isa õiguste taastamiseks, lubades selle eest Bütsantsi osalemist ristisõjas ja kreeka kiriku allutamist Roomale. Ning loomulikult ei jäänud [[Innocentius III|Innocentiuse]] kõrvad seesugusele abipalvele kurdiks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
[[Fail:Fourth Crusade and foundation of the Latin Empire.png|pisi|420x420px|Neljas ristisõda: ristisõdijate teekond (punasega) ning selle lõpptulemusena tekkinud riigid]]
[[1202]]. aastal olid ristisõdijad kogunenud [[Veneetsia vabariik|Veneetsiasse]], et alustada [[Neljas ristisõda|neljandat ristisõda]]. Selleks ajaks oli kukutatud [[Isaak II Angelos|Isaak II]] poeg [[Alexios IV Angelos|Alexios]] [[Konstantinoopol|Konstantinoopolist]] põgenenud ja jõudnud juba ristisõdijate juurde, et neilt toetust paluda. Alexios soovis, et ladinlased aitaks ta isal taas troonile tõusta ning lubas vastutasuks kirikute liitu, maksta ristisõdijate transpordi eest ning pakkuda ka sõjalist toetust.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Alexios III oli võimetu takistama ristisõdalaste sisenemist ja liikumist Bütsantsi aladel. Keisririigi sõjavägi oli väikesearvuline ja laevastik pea olematu. Kunagistest hiilgavatest Bütsantsi merejõududest oli järele jäänud vaid &quot;20 pehkinud ja tõukude poolt uuristatud&quot; laeva ning kuigi keiser andis käsu need parandada, ei tulnud sellest midagi välja, sest varustus oli laiali tassitud ja maha müüdud. Nii jõudiski [[1203]]. aasta [[23. juuni|23. juunil]] [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] laevastik takistamatult [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] [[Reid|reidile]]&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;, kuigi algselt oli olnud nende eesmärk maabuda Egiptuses&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;. Väljapääsmatusse olukorda sattunud Alexios saatis laevadele oma saadikud lubadusega osaleda ristisõjas, kuid tema ettepanek lükati tagasi. &quot;Usurpaatorile&quot; esitati ultimaatum loobuda troonist.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Ladinlased kuulutasid keisriks [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]] ning kutsusid pealinlasi üles tema onu kukutama. Alexios III ei võtnud kasutusele tõhusaid meetmeid ning tema katse maksta ristisõdijatele altkäemaksu ebaõnnestus. Tema väimees [[Theodoros I Laskarius|Theodoros Laskarius]] üritas ainsana ristisõdijaid tagasi lüüa, ent sai Skoutarionis (tänapäeva [[Üsküdar]] Türgis) lüüa, misjärel algas Konstantinoopoli piiramine.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

[[17. juuli|17. juulil]] asusid ristisõdalased rünnakule, kuid mingit erilist vastupanu nad ei kohanud. Keisri palgasõdurid lihtsalt lahkusid positsioonidelt.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Eaka [[Doodž|doodži]] Enrico Dandolo juhtimisel ületasid ristisõdijad Konstantinoopoli [[Kuldsarve laht|Kuldsarve lahega]] piirnevad müürid ning võtsid enda kontrolli alla 25 torni. Seejärel asusid bütsantslased neid tõrjuma, misjärel süütasid sissetungijad linna, mis lõpptulemusena jättis kodutuks 20 000 inimest. See sundis kaitsjaid tagasi tõbuma. Alexios III otsustas lõpuks tegutsema hakata. Keiser juhtis läbi Püha Romanuse värava 17 diiviisi, mis ületas tundualt ristisõdijate arvu. Ent ristisõdijatele tulid müüridelt appi veneetslased ning bütsantslased pidid taanduma linnamüüride taha. Õukondlased nõudsid tegutsemist ning Alexios III andis lubaduse võidelda. Selle asemel aga varjus keiser paleesse, kogus kokku nii suure varanduse kui suutis (ligi 1000 naela kulda) ning põgenes koos oma tütre Eirenega linnast ööl vastu [[18. juuli|18. juulit]]. Ta suundus [[Traakia|Traakiasse]], jättes maha oma naise ja teised tütred.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;  100 000 elanikuga linn kapituleerus sisuliselt vastupanuta käputäie rüütlite ees&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. Troonile tõsteti taas [[Isaak II Angelos|Isaak II]] koos poja [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]]-ga&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;.

== Eksiil ja surm ==
[[Fail:LatinEmpire2.png|pisi|Bütsantsi impeeriumi jagunemine 1204. aastal Ladina keisririigiks, Nikaia keisririigiks ja Epeirose despoodiks.]]
Alexios III üritas organiseerida vastupanu uutele valitsejatele esmalt [[Adrianoopol|Adrianoopolis]] ning siis Mosynopolis, kus temaga ühines [[1204]]. aasta aprillis, pärast [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] lõplikku langemist ja [[Ladina keisririik|Ladina keisririigi]] loomist, keiser [[Alexios V Dukas Murzuphlos]]. Algul võttis Alexios III oma külalise häst vastu, lubades tal isegi oma tütre Eudokia Angelinaga abielluda. Hiljem suhtumine muutus, Alexios V torgati pimedaks ning hüljati. Ladinlaste eest põgenev Alexios III suundus aga [[Tessaalia|Tessaaliasse]]. Seal sattus ta koos abikaasa Euphrosynega vangi [[Montferrat' hertsogkond|Montferrat]]' markii Bonifacio kätte, kes oli vahe peal [[Thessaloniki kuningriik|Thessaloniki kuningaks]] saanud.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

[[1205]]. aastal üritas Alexios pääseda Bonifacio käest, otsides peavarju [[Epeirose despoot|Epeirose]] valitseja [[Michael I Komnenos Dukas|Michael I Komnenos Dukase]] juurest, ent Bonifacio sai ta kätte ning Alexios ja tema saatjaskond saadeti Montferrat'i. Sealt naasid nad umbe [[1209]]. aastal tagasi [[Thessaloníki|Thessalonikisse]]. Siis maksis Michael I kukutatud keisri eest lunaraha ning ta saadeti Väike-Aasiasse [[Nikaia keisririik|Nikaia keisririiki]], mida juhtis tema väimees [[Theodoros I Laskarius]]. Nikaias sepitses ta vandenõud Theodorose vastu, sest väimees ei nõustunud tunnistama tema autoriteeti. Alexios oli saanud ka [[Rumi seldžukkide sultanaat|Rumi sultani]] [[Kaykhusraw I]] toetuse. [[1211]]. aasta Antiookia lahingus sai sultan lüüa ning ta tapeti. Alexios III aga vangistati. Endine keiser saadeti Nikaia kloostrisse, kus ta hiljem [[1211]]. aastal suri.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Treadgold, Warren|pealkiri=A History of the Byzantine State and Society|aasta=1997|koht=Stanford, California|kirjastus=Stanford University Press|isbn=0-8047-2630-2|keel=inglise}}&lt;/ref&gt;

== Perekond ==
Alexios III Angelos oli abielus Euphrosyne Dukaina Kamateraga ning neil oli kolm tütart:

* '''Eirene Angelina''', kes oli abielus esiteks '''Andronikos Kontostephanosega''' ning seejärel '''Alexios Palaiologosega''', kelle kaudu ta oli ka hilisema keisri [[Michael VIII Palaiologos|Michael VIII Palaiologose]] vanaema. 
* '''Anna Angelina''', kes oli abielus alguses ''sebastokratōr'' '''Isaak Komnenos''', kes oli keiser [[Manuel I Komnenos|Manuel I Komnenose]] vennapojapoeg. Teist korda oli ta ebielus [[Nikaia keisririik|Nikaia keisri]] [[Theodoros I Laskarius|Theodoros Laskariusega]].
* '''Eudokia Angelina''', kes oli abielus Serbia kuninga '''Stefan Nemanjić'''&lt;nowiki/&gt;'iga ning seejärel keiser [[Alexios V Dukas|Alexios V dukasega]]. Kolmandat korda ali Eduokia abielus [[Kórinthos|Korinthose]] valitseja '''Leon Sgourosega'''.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Finley, Jr., John H.|pealkiri=Speculum. 7 (4)|aasta=1932|lehekülg=477–499|keel=inglise|artikkel=Corinth in the Middle Ages}}&lt;/ref&gt;
{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Isaak II Angelos]]|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=[[1195]]–[[1203]]|järgnev=[[Alexios IV Angelos]] ja [[Isaak II Angelos]]}}
{{lõpp}}

== Vaata ka ==

* [[Isaak Ii Angelos]]
* [[Alexios IV Angelos]]
* [[Neljas ristisõda]]
* [[Bütsants]]
* [[Bütsantsi ajalugu]]
* [[Bütsantsi keisrite loend]]

== Viited ==
&lt;references responsive=&quot;&quot; /&gt;

[[Kategooria:Surnud 1211]]
[[Kategooria:Bütsantsi keisrid]]</text>
      <sha1>39vuwqg8bg603u8xzmeueljveak254d</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172125</id>
      <parentid>6171898</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:32:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>TTimmi</username>
        <id>148145</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Vaata ka */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21717" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Alexios III Angelos
| pildi nimi = 145 - Alexios III Angelos (Mutinensis - color).png
| pildi seletus = Alexios III miniatuur (15. sajandist pärit koopia Joannes Zoanarese raamatust &quot;Väljavõtted ajaloost&quot;)
| amet = Bütsantsi keiser (Roomlaste keiser ja autokraat)
| ametiajaalgus = [[8. aprill]] [[1195]]
| ametiajalõpp = [[18. juuli]] [[1203]]
| eelmine = [[Isaak II Angelos]]
| järgmine = [[Isaak II Angelos]] ja [[Alexios IV Angelos]]
| sünniaeg = umbes [[1153]]
| surmaaeg = [[1211]] (58)
| surmakoht = Hyakinthos klooster Nikaias
| abikaasa = Euphrosyne Dukaina Kamatera
| vanemad = * isa: Andronikos Dukas Angelos
* ema: Euphrosyne Kastamonitissa
| lapsed = * Eirine Angelina
* Anna Komnene Angelina, 
* Eudokia Angelina
}}'''Alexios III Angelos''' (kreeka keeles Ἀλέξιος Κομνηνός Ἄγγελος (''Alexios Komnēnos Angelos)''; u&lt;abbr&gt;.&lt;/abbr&gt; [[1153]] – [[1211]]) oli [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keisrite loend|keiser]] [[1195]]. aasta märtsist kuni [[17. juuli|17.]]-[[18. juuli|18. juulini]] [[1203]]. aastal. Ta valitses '''Alexios Komnenose''' nime all, seostades ennast [[Komnenos|Komnenoste]] dünastiaga, millest ta emapoolselt ka põlvnes. Alexios tuli võimule pärast oma noorema venna [[Isaak II Angelos|Isaak II Angelose]] kukutamist, tema pimedaks torkamist ja vangi heitmist. Tema valitsemisaja kõige olulisem sündmus oli [[Neljas ristisõda|neljanda ristisõja]] sõdalaste rünnak [[Konstantinoopol|Konstantinoopolile]] [[1203]]. aastal, mille eesmärgiks oli [[Isaak II Angelos|Isaak II]] positsiooni taastamine ning [[Alexios IV Angelos|Alexios IV Angelose]] troonile tõstmine. Alexios III asus juhtima linna kaitsmist, ent see ebaõnnestus ning ta põgenes ühe oma tütrega öösel linnast. Kukutatud keiser üritas edutult [[Adrianoopol|Adrianoopolis]] ja Mosynopolises toetajaid koguda, ent sattus [[Montferrat' hertsogkond|Montferrati]] markii Bonifacio kätte vangi. Tema eest maksti lunaraha ning ta saadeti Väike-Aasiasse, kus ta sepitses vandenõud oma väimehe ja [[Nikaia keisririik|Nikaia keisri]] [[Theodoros I Laskarius|Theodoros I Laskariuse]] vastu. Alexios III tabati ning ta veetis oma elu viimased päevad Nikaias Hyakinthose kloostris, kus ta [[1211]]. aastal suri. 

== Varasem elu ==
[[Fail:144 - Isaac II Angelos (Mutinensis - color).png|vasakul|pisi|159x159px|Alexios III noorem vend [[Isaak II Angelos]]]]
Alexios Angelos oli Andronikos Dukas Angelose ja Euphrosyne Kastamonitissa teine poeg ning keiser [[Isaak II Angelos|Isaak II Angelose]] vanem vend. Andronikos oli aga [[Alexios I Komnenos|Alexios I Komnenose]] ja Irene Dukaina tütre, Theodora Komnene poeg. Seega oli Alexios pisut kaugemalt keiserliku perekonna liige. Koos oma isa ja vendadega sepitses Alexios vandenõud keiser [[Andronikos I Komnenos|Andronikos I Komnenose]] vastu umbes [[1183]]. aastal. Seetõttu veetis ta mitmeid aastaid eksiilis moslemist sultani [[Saladin|Saladini]] juures.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Bury, John Bagnell|pealkiri=Encyclopædia Britannica|aasta=1911|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=577–578|keel=inglise|artikkel=Alexius III|toimetaja=Chisholm, Hugh|trükk=11|köide=1}}&lt;/ref&gt;

[[1185]]. aasta [[11. september|11. septembril]] läks keiser [[Andronikos I Komnenos|Andronikos I]] ihukaitseülem Stephanos Hagiochristophorites arreteerima Alexiose nooremat venda [[Isaak II Angelos|Isaaki]]. Seega ähvardas Isaaki hukkamine ning ta otsustas tegutseda. Isaak tappis ihukaitseülema ja põgenes seejärel [[Hagia Sophia]] katedraali. Isaak võitis rahva poolehoiu ning puhkesid ülestõusud, mis lõppesid [[Andronikos I Komnenos|Andronikos I]] kukutamise ja Isaaki kuulutamisega keisriks. Sedasi jõudis ka Alexios troonile väga lähedale.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Võimuletõus ==
[[1190]]. aastaks oli Alexios naasnud oma noorema venna õukonda, kus ta sai endale tiitli ''[[sebastokratōr]].'' [[1195]]. aasta märtsis osales Alexios sõjakäigus [[Teine Bulgaaria tsaaririik|Bulgaaria]] vastu.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Keiser Isaak II, kes oli parajasti vägede eelsalgas, sai kampaania ajal teada, et peavägede laagris oli puhkenud mäss ja keisriks kuulutati tema vanem vend Alexios. Mingeid väljavaateid vastupanuks Isaakil polnud ja ta otsustas varjuda ühte kloostrisse. Kuid see teda ei päästnud – venna käsul torgati ta pimedaks ja saadeti [[Konstantinoopol|Konstantinoopolisse]] vangistusse.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=394-398|isbn=9789949437757|keel=eesti|artikkel=Isaak II Angelos}}&lt;/ref&gt; Teise versiooni järgi oli Isaak parasjagu [[Traakia|Traakias]] sõjaväelaagri lähedal jahil, kui tema vend [[8. aprill|8.]] (või [[9. aprill|9.]]) [[8. aprill|aprillil]] keisriks kuulutati. Isaak võeti kinni [[Makedoonia (Kreeka geograafiline piirkond)|Makedoonias]] Stagiras.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Valitsemine ==
[[Fail:Alexios III -Angelos.jpg|pisi|Alexios III Angelose portree Guillaume Rouillé raamatust &quot;''Promptuarium Iconum Insigniorum&quot;''. 1553. aastal avaldatud raamat sisaldab tuntud inimeste portreesid, mis on disainitud medaljonidena, ning nende eluloo lühikirjeldust.]]
Alexios oli kukutanud oma noorema venna ning võtnud trooni endale. Kuna vendade täpsed sünniaastad on teadmata, siis peab ka nende kolmeaastast vanusevahet pidama ligikaudseks. Ainuüksi fakt, et Alexios andis troonile asudes käsu oma sisuliselt ohutu noorem vend sandistada, iseloomustab uut valitsejat küllaltki ilmekalt. Kuigi paleepöörded olid Bütsantsi ajaloos tavaliseks nähtuseks, polnud juba sajandeid sellist julmust nähtud. Nii et Bütsants sai enesele keisri, kellele polnud miski püha ja kellel puudusid igasugused põhimõtted.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=399-403|keel=eesti|isbn=9789949437757|artikkel=Alexios III Angelos}}&lt;/ref&gt; 

=== Sisepoliitika ===
Alexios III kulutas oma kuriteo kompenseerimiseks ja võimu kindlustamiseks tohutult raha, mistõttu riigikassa tühjenes kiiresti. Keiser pidi andma ka enda väejuhtidele nii suuri vabadusi, et riigi sõjaväe keskne juhtimine kadus ning Bütsants jäi praktiliselt kaitseta.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;  

Tema valitsemise ajal muutusid kõikvõimalikud võimu kuritarvitused täiesti igapäevasteks nähtusteks. Loomulikult nakatas keisri eeskuju ka tema alamaid. Näiteks ühe [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] vangla ülem olevat öösiti lasknud trellide tagant välja &quot;saagi järele&quot; kõige jultunumaid röövleid, et siis hommikul jagada röövitu ühiselt omavahel pooleks. Ka Alexios ise ei kohkunud otseste röövimiste ees tagasi. Näiteks saatis ta oma laevastiku ründama kaubalaevu, käitudes nii pigem piraatide pealikuna kui valitsejana. Mõeldes vaid hetkekasule, ei pööranud Alexios mingit tähelepanu oma teo võimalikele tagajärgedele. Nii sattusid tema röövlaevnike saagiks ka [[Ikonioni sultanaat|Ikonioni sultani]] kaupmeeste laevad, mis üsna pea andiski sultanile ettekäände sõjategevuse alustamiseks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Alexiose teod ja eeskuju viisid riigi täieliku moraalse laostumiseni. Sisuliselt polnud enam ühtegi tegu, mis oleks leidnud eetilist hukkamõistu. Nii näiteks võis laevastikuülem müüa täiesti avalikult vara sõjalaevastiku ladudest ja panna kogu tulu oma tasku. Seesuguse häbitu hangeldamise tulemusel aga polnud Bütsantsil varsti enam ühtegi suurt laeva, mis oleks olnud võimeline merele väljuma.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Alexiosel puudusid igasugused võimed riigi juhtimiseks. Lisaks polnud tal ka teovõimelisi abilisi. Keiser oli jaganud kõik riigi tähtsamad ametid oma ja keisrinna sugulastele, või olid need lihtsalt maha müüdud. Niketas Choniates kirjutab, et keiser viseeris dokumente, pööramata vähimatki tähelepanu nende sisule. Tema ette pandud paberil võis olla täiesti mõttetu tekst, kas või: &quot;Merd küntakse ja maad mööda ujutakse&quot; - keiser kirjutas ikka kõigele alla. Raha saamiseks suurendas Alexios järsult makse, see aga sundis piiriäärsete alade talupoegi eelistama näljasurmale pigem islamit ja sultani alamateks saamist.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Välispoliitika ===
[[Fail:Alexios III and Constantine.png|pisi|Hyperpyron Alexios III Angelosest (vasakul) ja [[Constantinus I|Constantinus Suurest]]]]
Sama armetu nagu Alexiose sisepoliitika, oli ka tema välispoliitika. Seda mõistsid ka kõik Bütsantsi naabrid. Nii nõudis [[Friedrich I Barbarossa]] järeltulija [[Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VI]] ([[1190]]-[[1197]]) ultimatiivses toonis enesele osa Bütsantsi valdustest [[Kreeka ajalugu|Kreekas]]. Alexios püüdis sellest nõudmisest pääseda suure andami abil.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Algselt nõudis Heinrich 5000 kuldmünti, ent läbirääkimiste tulemusena kaubeldi summa 1600-le. Etteruttavalt võib öelda, et Alexios ei pidanud Heinrichi surma tõttu seda summat kunagi välja käima.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Raha selleks erakordseks väljaminekuks poleks niikuinii kuskilt võtta ja riigis seati sisse spetsiaalne maks. Ent seegi erakorraline samm ei aidanud vajalikku summat kokku saada ning käiku läksid isegi aarded varasemate keisrite matmispaikadest. Kuid Heinrich ei piirdunud vaid territoriaalsete nõudmistega. [[1197]]. aasta [[25. mai|25. mail]] pani ta oma venna, [[Švaabimaa hertsogkond|Švaabi hertsogi]] Philippi paari läänlaste kätte sattunud [[Isaak II Angelos|Isaak II]] tütre Irenega. See abielu aga andis juba otsese ettekäände sekkumiseks Bütsantsi siseasjadesse.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Kuigi [[Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VI]] [[1197]]. aasta sügisel suri, ei muutnud see keisririigi välispolitilist olukorda paremaks. Lihtsalt Heinrichit asendas teine Bütsantsi verivaenlane - [[Teine Bulgaaria tsaaririik|Bulgaaria]] uus, energiline ja julm valitseja [[Kalojan]], kes vandus bütsantslastele kättemaksu keiser [[Basileios II]] omaaegsete julmuste eest. Lõpuks, pärast mitmeid lüüasaamisi, ei jäänudki Alexiosel muud üle kui sõlmida bulgaarlastega väga rasketel tingimustel rahu.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Idas jätkasid türklased-seldžukkid sissetunge, põhjas laastasid bulgaarlased impeeriumi Balkani provintse, tungides kohati Kreekani. Samal ajal raiskas keiser raha paleede ja aedade ehitamisele ning püüdis kriise lahendada diplomaatiaga. Alexios püüdis riigi kaitset tugevdada ''pronoia'' süsteemiga, millega anti piiriäärsed maad kohalikele aadlikele, ent see pigem suurendad piirkondlikku autonoomiat. Bütsantsi võim küll säilis, kuid palju nõrgemas variandis. [[1197]]. aatal võttis kohalik aadlik Dobromir Chrysos võimu Vardar Makedoonias (tänapäeva [[Põhja-Makedoonia ajalugu|Põhja-Makedoonia]] ja [[Makedoonia (Kreeka geograafiline piirkond)|Kreeka Makedoonia]]), trotsides keiserliku võimu mitu aastat.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Fine, John Van Antwerp|pealkiri=The Late Medieval Balkans: A Critical Survey from the Late Twelfth Century to the Ottoman Conquest|aasta=1994|koht=Michigan|kirjastus=University of Michigan Press|isbn=0-472-08260-4|keel=inglise|toimetaja=Ann Arbor}}&lt;/ref&gt;

Alexios III valitsemise esimestel aastatel olid Bütsantsi suhted [[Serbia suurvürstkond|Serbiaga]] head. Printsess Eudokia Angelina abiellus Serbia suurvürsti Stefan Nemanjić'iga, kellele anti tiitel ''sebastokrator''. [[1200]]. aasta suhted aga halvenesid. Stefani ja Eudokia abielu lahutati ning Bütsantsi-Serbia liit purunes, jättes Bütsantsi ühegi liitlaseta Kagu-Euroopas.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Ćirković, Sima|pealkiri=The Serbs|aasta=2004|koht=Malden|kirjastus=Blackwell Publishing|keel=inglise|isbn=9781405142915}}&lt;/ref&gt;

== Neljas ristisõda ja Alexiose kukutamine ==
[[Fail:Pope Innocent III (Monastery of Subiaco).jpg|pisi|Paavst Innocentius III]]
Samal ajal valmistus Lääs paavst [[Innocentius III]] ([[1198]]-[[1216]]) innukal eestvedamisel uueks, [[Neljas ristisõda|neljandaks ristisõjaks]]. See sõjakäik, nagu kõik varasemadki, seadis enesele eesmärgiks &quot;pühade paikade&quot; vabastamise, kuid lõpptulemusena viis ta Bütsantsi purustamiseni ja [[Ladina keisririik|Ladina keisririigi]] rajamiseni. Et sündmused arenesid just nii, sellel on mitmeid põhjusi. Üheks neist oli [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] huvi kõrvaldada Bütsants kui konkurent ja vahendaja. Teiseks ristisõja suunamuutuse põhjustajaks võib pidada paavsti, kes unistas kirikute taasühendamisest. Loomulikult ei tekkinud Innocentiusel idee vallutada [[Konstantinoopol]] kohe alguses, ristisõja kavandamise käigus, vaid selleni viis teda sündmuste arenguloogika. Kristlasi ristisõjaks üles kutsudes ja selle ettevalmistamise ajal nägi paavst Bütsantsis veel liitlast. Seda kinnitab ka tema Alexiosele adresseeritud kiri, milles ta kutsus keisrit koos kogu kristliku maailmaga osalema [[Jeruusalemm|Jeruusalemma]] vabastamises. Kuigi selles samas kirjas sisaldus juba varjatud ähvardus. Nimelt rõhutas paavst, et Bütsants peab lõpetada katoliiklaste tagakiusamine. Alexios lükkas oma vastuses need süüdistused tagasi, heites paavstile omakorda ette keisririigi suhtes vaenuliku poliitika viljelemist.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Sellel, et ristisõdalased jõudsid [[Jeruusalemm|Jeruusalemma]] asemel [[Konstantinoopol|Konstantinoopolisse]], on ka &quot;moraalne&quot; seletus. [[1198]]. aastal sai Saksamaa troonile [[Švaabimaa hertsogkond|Švaabi]] [[Philipp von Hohenstaufen|Philipp]], kes oli abielus [[Isaak II Angelos|Isaak II]] tütre Irenega. Isaak aga oli juba paar aastat tagasi vanema venna poolt troonilt tõugatud ja sandistatud. Nii tekkiski Philippil &quot;moraalne kohustus&quot; oma äia aidata, Philipp polnud kaugeltki ainsaks läänlaseks, kellel Isaaki pärast &quot;süda valutas&quot;. Näiteks [[Montferrat' hertsogkond|Monferrat']] markii [[Bonifacio I|Bonifacio]] oli abielus kukutatud keisri õega ja ka tema ihkas taastada sugulase seaduslikke õigusi. Kuid otsese ettekäände Isaaki &quot;abistamiseks&quot; andis keisri poeg [[Alexios IV Angelos|Alexios Dukas]]. Tal õnnestus ühe [[Pisa]] linna kaupmehe abiga pääseda laevale ja põgeneda [[Konstantinoopol|Konstantinoopolist]]. Kuigi Alexios III sai tema laevale minekust teada, ei suudetud ümberriietunud põgenikku sealt leida. Üsna pea oli Alexios Dukas juba õemehe Philippi juures ja sealt edasi paavsti residentsis [[Rooma|Roomas]]. Seal palus ta paavstilt abi kukutatud isa õiguste taastamiseks, lubades selle eest Bütsantsi osalemist ristisõjas ja kreeka kiriku allutamist Roomale. Ning loomulikult ei jäänud [[Innocentius III|Innocentiuse]] kõrvad seesugusele abipalvele kurdiks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
[[Fail:Fourth Crusade and foundation of the Latin Empire.png|pisi|420x420px|Neljas ristisõda: ristisõdijate teekond (punasega) ning selle lõpptulemusena tekkinud riigid]]
[[1202]]. aastal olid ristisõdijad kogunenud [[Veneetsia vabariik|Veneetsiasse]], et alustada [[Neljas ristisõda|neljandat ristisõda]]. Selleks ajaks oli kukutatud [[Isaak II Angelos|Isaak II]] poeg [[Alexios IV Angelos|Alexios]] [[Konstantinoopol|Konstantinoopolist]] põgenenud ja jõudnud juba ristisõdijate juurde, et neilt toetust paluda. Alexios soovis, et ladinlased aitaks ta isal taas troonile tõusta ning lubas vastutasuks kirikute liitu, maksta ristisõdijate transpordi eest ning pakkuda ka sõjalist toetust.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Alexios III oli võimetu takistama ristisõdalaste sisenemist ja liikumist Bütsantsi aladel. Keisririigi sõjavägi oli väikesearvuline ja laevastik pea olematu. Kunagistest hiilgavatest Bütsantsi merejõududest oli järele jäänud vaid &quot;20 pehkinud ja tõukude poolt uuristatud&quot; laeva ning kuigi keiser andis käsu need parandada, ei tulnud sellest midagi välja, sest varustus oli laiali tassitud ja maha müüdud. Nii jõudiski [[1203]]. aasta [[23. juuni|23. juunil]] [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] laevastik takistamatult [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] [[Reid|reidile]]&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;, kuigi algselt oli olnud nende eesmärk maabuda Egiptuses&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;. Väljapääsmatusse olukorda sattunud Alexios saatis laevadele oma saadikud lubadusega osaleda ristisõjas, kuid tema ettepanek lükati tagasi. &quot;Usurpaatorile&quot; esitati ultimaatum loobuda troonist.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Ladinlased kuulutasid keisriks [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]] ning kutsusid pealinlasi üles tema onu kukutama. Alexios III ei võtnud kasutusele tõhusaid meetmeid ning tema katse maksta ristisõdijatele altkäemaksu ebaõnnestus. Tema väimees [[Theodoros I Laskarius|Theodoros Laskarius]] üritas ainsana ristisõdijaid tagasi lüüa, ent sai Skoutarionis (tänapäeva [[Üsküdar]] Türgis) lüüa, misjärel algas Konstantinoopoli piiramine.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

[[17. juuli|17. juulil]] asusid ristisõdalased rünnakule, kuid mingit erilist vastupanu nad ei kohanud. Keisri palgasõdurid lihtsalt lahkusid positsioonidelt.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Eaka [[Doodž|doodži]] Enrico Dandolo juhtimisel ületasid ristisõdijad Konstantinoopoli [[Kuldsarve laht|Kuldsarve lahega]] piirnevad müürid ning võtsid enda kontrolli alla 25 torni. Seejärel asusid bütsantslased neid tõrjuma, misjärel süütasid sissetungijad linna, mis lõpptulemusena jättis kodutuks 20 000 inimest. See sundis kaitsjaid tagasi tõbuma. Alexios III otsustas lõpuks tegutsema hakata. Keiser juhtis läbi Püha Romanuse värava 17 diiviisi, mis ületas tundualt ristisõdijate arvu. Ent ristisõdijatele tulid müüridelt appi veneetslased ning bütsantslased pidid taanduma linnamüüride taha. Õukondlased nõudsid tegutsemist ning Alexios III andis lubaduse võidelda. Selle asemel aga varjus keiser paleesse, kogus kokku nii suure varanduse kui suutis (ligi 1000 naela kulda) ning põgenes koos oma tütre Eirenega linnast ööl vastu [[18. juuli|18. juulit]]. Ta suundus [[Traakia|Traakiasse]], jättes maha oma naise ja teised tütred.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;  100 000 elanikuga linn kapituleerus sisuliselt vastupanuta käputäie rüütlite ees&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. Troonile tõsteti taas [[Isaak II Angelos|Isaak II]] koos poja [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]]-ga&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;.

== Eksiil ja surm ==
[[Fail:LatinEmpire2.png|pisi|Bütsantsi impeeriumi jagunemine 1204. aastal Ladina keisririigiks, Nikaia keisririigiks ja Epeirose despoodiks.]]
Alexios III üritas organiseerida vastupanu uutele valitsejatele esmalt [[Adrianoopol|Adrianoopolis]] ning siis Mosynopolis, kus temaga ühines [[1204]]. aasta aprillis, pärast [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] lõplikku langemist ja [[Ladina keisririik|Ladina keisririigi]] loomist, keiser [[Alexios V Dukas Murzuphlos]]. Algul võttis Alexios III oma külalise häst vastu, lubades tal isegi oma tütre Eudokia Angelinaga abielluda. Hiljem suhtumine muutus, Alexios V torgati pimedaks ning hüljati. Ladinlaste eest põgenev Alexios III suundus aga [[Tessaalia|Tessaaliasse]]. Seal sattus ta koos abikaasa Euphrosynega vangi [[Montferrat' hertsogkond|Montferrat]]' markii Bonifacio kätte, kes oli vahe peal [[Thessaloniki kuningriik|Thessaloniki kuningaks]] saanud.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

[[1205]]. aastal üritas Alexios pääseda Bonifacio käest, otsides peavarju [[Epeirose despoot|Epeirose]] valitseja [[Michael I Komnenos Dukas|Michael I Komnenos Dukase]] juurest, ent Bonifacio sai ta kätte ning Alexios ja tema saatjaskond saadeti Montferrat'i. Sealt naasid nad umbe [[1209]]. aastal tagasi [[Thessaloníki|Thessalonikisse]]. Siis maksis Michael I kukutatud keisri eest lunaraha ning ta saadeti Väike-Aasiasse [[Nikaia keisririik|Nikaia keisririiki]], mida juhtis tema väimees [[Theodoros I Laskarius]]. Nikaias sepitses ta vandenõud Theodorose vastu, sest väimees ei nõustunud tunnistama tema autoriteeti. Alexios oli saanud ka [[Rumi seldžukkide sultanaat|Rumi sultani]] [[Kaykhusraw I]] toetuse. [[1211]]. aasta Antiookia lahingus sai sultan lüüa ning ta tapeti. Alexios III aga vangistati. Endine keiser saadeti Nikaia kloostrisse, kus ta hiljem [[1211]]. aastal suri.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Treadgold, Warren|pealkiri=A History of the Byzantine State and Society|aasta=1997|koht=Stanford, California|kirjastus=Stanford University Press|isbn=0-8047-2630-2|keel=inglise}}&lt;/ref&gt;

== Perekond ==
Alexios III Angelos oli abielus Euphrosyne Dukaina Kamateraga ning neil oli kolm tütart:

* '''Eirene Angelina''', kes oli abielus esiteks '''Andronikos Kontostephanosega''' ning seejärel '''Alexios Palaiologosega''', kelle kaudu ta oli ka hilisema keisri [[Michael VIII Palaiologos|Michael VIII Palaiologose]] vanaema. 
* '''Anna Angelina''', kes oli abielus alguses ''sebastokratōr'' '''Isaak Komnenos''', kes oli keiser [[Manuel I Komnenos|Manuel I Komnenose]] vennapojapoeg. Teist korda oli ta ebielus [[Nikaia keisririik|Nikaia keisri]] [[Theodoros I Laskarius|Theodoros Laskariusega]].
* '''Eudokia Angelina''', kes oli abielus Serbia kuninga '''Stefan Nemanjić'''&lt;nowiki/&gt;'iga ning seejärel keiser [[Alexios V Dukas|Alexios V dukasega]]. Kolmandat korda ali Eduokia abielus [[Kórinthos|Korinthose]] valitseja '''Leon Sgourosega'''.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Finley, Jr., John H.|pealkiri=Speculum. 7 (4)|aasta=1932|lehekülg=477–499|keel=inglise|artikkel=Corinth in the Middle Ages}}&lt;/ref&gt;
{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Isaak II Angelos]]|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=[[1195]]–[[1203]]|järgnev=[[Alexios IV Angelos]] ja [[Isaak II Angelos]]}}
{{lõpp}}

== Vaata ka ==

* [[Isaak II Angelos]]
* [[Alexios IV Angelos]]
* [[Neljas ristisõda]]
* [[Bütsants]]
* [[Bütsantsi ajalugu]]
* [[Bütsantsi keisrite loend]]

== Viited ==
&lt;references responsive=&quot;&quot; /&gt;

[[Kategooria:Surnud 1211]]
[[Kategooria:Bütsantsi keisrid]]</text>
      <sha1>cwswfh60j7bpo6270v0fvracwe137vr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Google Chat</title>
    <ns>0</ns>
    <id>633991</id>
    <revision>
      <id>6171994</id>
      <parentid>6166059</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:38:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="196" xml:space="preserve">'''Google Chat''' on [[Google]]'i arendatud [[suhtlustarkvara]] suhtlussõnumite saatmiseks.

== Välislingid ==
*[https://chat.google.com Veebileht]

[[Kategooria:Tarkvara]]
[[Kategooria:Google]]</text>
      <sha1>jn0mzh4bckz21ooxrvfwl57af0e0bvk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Industrioosne revolutsioon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634001</id>
    <revision>
      <id>6172494</id>
      <parentid>6166412</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T09:28:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1736" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2022|kuu=juuli}}
'''Industrioosne revolutsioon''' (''ing''. industrious revolution: töö/töökuse revolutsioon) on ligikaudu 1600–1800 kestnud periood [[varauusaeg]]ses Euroopas, kui majapidamiste produktiivsus ja tarbijate nõudlus suurenes vaatamata sellele, et puudusid hilisemale [[Tööstuslik pööre|industriaalse revolutsioonile]] omased suured tehnoloogilised uuendused.&lt;ref&gt;Clark, Gregory; Van Der Werf, Ysbrand ; De Vries, Jan; Allen, R. C.; Weisdorf, J. L&lt;/ref&gt;

Termini võttis esimesena kasutusele jaapani ajaloolane [[Akira Hayami]] (1976), et kirjeldada [[Tokugawa šogunaat|Tokugawa aegse]] (1603–1868) Jaapani majanduslikke muutusi, vastandades neid Euroopa tehnilistel uuendustel põhinevale industriaalsele revolutsioonile. Tema käsitluses oli töörevolutsioon tootmisrevolutsioon, mis toimus Jaapanis maapiirkondades [[Edo periood]]il alates 17. sajandi lõpust. Tegemist oli kapitalisäästliku ja töömahuka tootmisrevolutsiooniga, mille käigus vähendati tööloomade arvu, piirati nende kasvatamisele pühendatud tööjõudu ja võeti üle nende raske töö. Selle eelduseks olid [[niisutamine|niisutustehnoloogias]] ja [[Väetamine|väetamises]] toimunud arengud, mis tõid juurde haritavat pinda ja muutsid soodsamaks põllumaa käsitsi töötlemise.

Põhjapoolsemas Euroopas ilmnes töörevolutsioon esmalt uues protestantlikus töömoraalis (M. Weber) ja [[reformatsioon]]i poolt kalendrist umbes 57 päeval peetavate kirikupühade ärakaotamises. Kui varem oli tööaasta kestnud 250–260 päeva, siis pärast reformatsiooni oli see kuni 307 päeva. „''Jumal lüpsab lehma lüpsjapiiga kaudu'',“ ütles Luther.  

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Euroopa varauusaeg]]</text>
      <sha1>a71gpsc63umf0c0tnrohehf4mgh37to</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Simpsonite lühisketšid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634013</id>
    <revision>
      <id>6171999</id>
      <parentid>6171490</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:44:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4987" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2022|kuu=juuli}}{{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=juuli}}
'''[[Simpsonid|Simpsonite]] lühisketšid''' (''The Simpsons shorts'') on [[Matt Groening|Matt Groeningu]] loodud animeeritud lühisketšid, mida näidati 1980. aastate lõpus telekanalil [[Fox Broadcasting Company|Fox]] &quot;The Tracey Ullman Show'&quot; varieteeprogrammi raames. Kokku läks 19. aprillist 1987 kuni 14. maini 1989 eetrisse 46 ühe-kaheminutilist lühisketši.

1985. aastal kolis briti koomikust näitleja [[Tracey Ullman]] [[Los Angeles|Los Angelesse]], kus ta abikaasa, produtsent [[Allan McKeown]] juba osaliselt töötas. Proovides sisse saada Ameerika televisiooni, kohtus ta produtsent [[James L. Brooks]]iga, kes oli äsja asutanud oma filmistuudio [[Gracie Films]] ja kellel oli leping Foxiga, mis pidi peatselt tegevust alustama. Nad jõudsid kiiresti järeldusele, et parim sari Ullmani jaoks oleks varieteeprogramm, kus ta saaks korraga nii näidelda, laulda ja tantsida.

Sarja otsustati lisada ka vaheklippideks joonissegmendid. Brooksile jäi silma Groeningi koomiksisari &quot;Life in Hell&quot; (Elu põrgus), mille peategelased olid jänesed Binky, Sheba ja Bongo ning geipaar Jeff ja Akbar. Brooks pakkus Groeningile võimalust toota koomiksi põhjal lühisketše &quot;Tracey Ullman Show&quot; jaoks. Groening nõustus, kuid hiljem, kui ta avastas, et ta võib kaotada autoriõiguse, mõtles ta ümber, ning Brooksi kontori ooteruumis joonistas ta kiiruga uue koomiksi - Simpsonite perekonna, pannes nendele nimed omaenda pereliikmete järgi – Homer ja Marge olid Groeningi vanemate nimed ning Lisa ja Maggie ta õdede nimed. [[Bart Simpson|Barti]] prototüübiks oli Groeningi vanem vend Mark, kuid teise nime all – Bart on ka [[anagramm]] sõnast ''brat'' (jõmpsikas). Groeningi joonistatud Simpsonite perekond oli suhteliselt algeline, kuna ta arvas ekslikult, et animaatorid teevad need puhtamaks, tegelikult nad ainult ajasid nende jälgi. Animeeris [[Klasky-Csupo]] stuudio, esimese hooaja animaatorid olid [[Wesley Archer]], [[David Silverman]] ja [[Bill Kopp]]. Värvija oli [[Gyorgyi Peluce]], kes otsustas Simpsonid teha kollaseks.

Homeri ja Marge'i hääle sisselugejateks said Tracey Ullmani saate põhinäitlejad [[Dan Castellaneta]] ja [[Julie Kavner]], laste häälte jaoks korraldati konkurss. [[Nancy Cartwright]] pidanuks algselt Lisa häält lindistama, kuid ta otsustas, et &quot;ei taha olla igav keskmine laps, vaid kasvatamatu 10-aastane poiss&quot; (&quot;Nah, I don't want to be the boring middle child, I want to be a bratty 10-year old boy.&quot;) Ta jättis Brooksile ja Groeningile sügava mulje ja valitigi Barti hääle esitajaks. Lisa hääle esitajaks valiti 22-aastane [[Yeardley Smith]]. Häälte lindistamine oli suhteliselt primitiivne – Nancy Cartwright meenutas, et dialoogid lindistati kaasaskantava kassettmagnetofoniga ajutises stuudios Ullmani saate lava kohal.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Cartwright, Nancy|pealkiri=My Life as a Ten Year Old Boy|aasta=2000}}&lt;/ref&gt;

Sketše näidati Ullmani sarja esimese kolme hooaja jooksul. Esimene sketš &quot;Good Night&quot; jõudis eetrisse Ullmani sarja kolmandas episoodis 19. aprillil 1987. Esimese hooaja jooksul näidati korraga kokku 7 sketši. Sketšid olid jagatud 4 osaks, mida näidati enne ja peale reklaamipause. Teisel hooajal näidati kokku 22 sketši, igas jaos üks. Ka kolmandal hooajas sai näha igas jaos ühte sketši, nüüd näidati neid juba ühe terviku sketšina. Viimane, 46. sketš &quot;TV Simpsons&quot; jõudis eetrisse kolmanda hooaja 21. episoodis 14. mail 1989. Sketšid said kiiresti populaarseks, Brooks hakkas kavandama ise pooletunnise sarja loomist. Fox nõustus, ja 17. detsembril 1989 jõudiski eetrisse esimene täispikkuses Simpsonite jagu – &quot;[[Simpsonite jõulud]]&quot; (&quot;Simpsons Roasting on an Open Fire&quot;). Ka täispika sarjana said Simpsonid ruttu populaarseks.

Ullman väitis, et tema varieteeprogramm oli Simpsonite edu kasvulava ja seega peaks ka tema saama osa sarja tulust, ning andis 1992. aastal asja kohtusse, soovides saada 2,5 miljonit dollarit Foxi 1992. aasta 50-miljonilisest tulust. Fox maksis talle Simpsonite litsentsitasu 58 000 dollarit ja miljonit tema saatesarja kolme ja poole hooaja eest. Kohus otsustas Foxi kasuks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.ew.com/ew/article/0,,312110,00.html|pealkiri=&quot;Ullman to Fox: Eat My Shorts!&quot;}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.variety.com/article/VR101001?categoryid=14&amp;cs=1|pealkiri=&quot;Ullman loses 'Simpsons' suit&quot;}}&lt;/ref&gt;

1990. aasta Marketing Evaluations, Inc. turu-uuring avastas, et enne täispikka Simpsonite sarja olid Simpsonitest teadlikud vaid 14 protsenti ameeriklastest, kuid novembriks 1990, kui eetrisse oli juba jõudnud Simpsonite teine hooaeg, oli protsent kasvanud 85%ni.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.latimes.com/archives/la-xpm-1991-04-19-ca-419-story.html|pealkiri=Ullman Has a Cow Over ‘Simpsons’ : Lawsuit Alleges She Was Cut Out of Millions in Merchandising Profits}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Simpsonid]]</text>
      <sha1>bog2d0mjgo9imaxu6ex70ofwwhte45n</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mennikpunane ekmea</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634027</id>
    <revision>
      <id>6172005</id>
      <parentid>6166874</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:50:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2392" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Mennikpunane ekmea
| pilt = 20210605 Hortus botanicus Leiden - Aechmea miniata (flower).jpg
| pildi_laius = 250px
| pildi_seletus = ''Aechmea miniata'' Leideni botaanikaaias
| värvus = taimed
| riik = [[Taimed]] ''Plantae''
| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''
| klass = [[Üheidulehelised]] ''Monocotyledoneae''
| selts = [[Kõrreliselaadsed]] ''Poales''
| sugukond = [[Bromeelialised]] ''Bromeliaceae''
| alamsugukond = ''[[Bromelioideae]]''
| perekond = [[Ekmea]] ''Aechmea''
| liik           = '''Mennikpunane ekmea'''
| binaarne       = ''Aechmea miniata''
| binaarse_autor = [[John Gilbert Baker|Baker]]
| levikukaart   = 
| sünonüümid =
* ''Lamprococcus miniatus'' Beer
* ''Lamprococcus miniatus var. discolor'' Beer
* ''Aechmea fulgens var. glomerata'' Regel
* ''Aechmea miniata var. discolor'' (Beer) Beer ex Baker
}}
'''Mennikpunane ekmea''' (''Aechmea miniata'') on [[õistaim]] [[Bromeelialised|bromeelialiste]] sugukonda kuuluvast [[ekmea]] perekonnast, looduslik kasvukoht Ida-[[Brasiilia]]s [[Bahia osariik|Bahia osariigis]]. Kasvatatakse ka [[Toataimed|toataim]]ena.

== Kirjeldus ==
Mennikpunasele ekmeale annab dekoratiivse välimuse korallpunaste karikaks kokkukasvanud [[Tupplehed|tupplehtedega]] ja väikeste siniste [[Õis|õitega]] [[õisik]] tugeval varrel. Ka [[marjad]] on erkpunased. [[Oliivroheline|Oliivrohelised]] nahkjad läikivad [[Leht|lehed]] on rihmataoliselt kitsad ning pehmelt kaarduvad, teravate [[oga]]dega piki leheserva. Lehed paiknevad rosetja [[kodarik]]una nagu paljudel teistel [[Bromeelialised|bromeelialistel]].

Mennikpunane ekmea on eluviisilt [[epifüüt]], kes aga ei võta toitaineid puult, millel kasvab, vaid saab suurema osa veest ja toitainetest kätte lehekodariku tekitatud anumast. [[Troopika|Troopilistes]] ja [[Lähistroopika|lähistroopilistes]] piirkondades kasvab see liik õues puudel või peenardes. Taim eelistab poolvarjulist kasvukohta ja niisket pinnast, kuid kasvab ka päikese käes.&lt;ref&gt;[https://www.gardensonline.com.au/GardenShed/PlantFinder/Show_4552.aspx Aechmea miniata. - Gardens Online]&lt;/ref&gt;

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Aechmea miniata discolor IMG 1656.jpg|Taim kasvamas müüril
Aechmea Freaderike &amp; America Tropical - Australia (1) (11983648854).jpg|Lehekodarik
Aechmea miniata var. miniata kz01.jpg|Õisik
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Bromeelialised]]</text>
      <sha1>5iq8ffxr1j5laisuoxr9eb98upau09d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jorge Ferrer</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634028</id>
    <revision>
      <id>6172003</id>
      <parentid>6166524</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:47:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="488" xml:space="preserve">'''Jorge Noguera Ferrer''' (sündinud [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[1968]] [[Barcelona]]s) on [[katalaanid|katalaani]] päritolu psühholoog, kelle ideed on mõjukad [[transpersonaalne psühholoogia|transpersonaalses psühholoogias]].

==Publikatsioone==
*''[[Revisioning Transpersonal Theory]]: A Participatory Vision of Human Spirituality'', State University of New York Press [[2002]]

{{JÄRJESTA:Ferrer, Jorge}}
[[Kategooria:Hispaania psühholoogid]]
[[Kategooria:Sündinud 1968]]</text>
      <sha1>glynb0cbheeou03g29ffs3rgs5l32s1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Émile Zola elu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634077</id>
    <revision>
      <id>6172028</id>
      <parentid>6167410</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:16:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4266" xml:space="preserve">{{Infokast film
| pealkiri          = &quot;Émile Zola elu&quot;
| originaalpealkiri = &quot;The Life of Emile Zola&quot;
| pilt              = The Life of Emile Zola (1937 film poster).jpg
| pildisuurus       = 220px
| pildiallkiri      = Filmiplakat
| žanr              = [[eluloofilm]]
| režissöör         = [[William Dieterle]]
| stsenarist        = [[Heinz Herald]]&lt;br&gt;[[Geza Herczeg]]&lt;br&gt;[[Norman Reilly Raine]]
| jutustaja         =
| peaosades         = [[Paul Muni]]&lt;br&gt;[[Gloria Holden]]&lt;br&gt;[[Gale Sondergaard]]&lt;br&gt;[[Joseph Schildkraut]]
| helilooja         = [[Max Steiner]]
| operaator         = [[Tony Gaudio]]
| monteerija        = [[Warren Low]]
| kunstnik          = 
| toimetaja         = 
| produtsent        = [[Henry Blanke]]
| filmistuudio      = [[Warner Bros. Pictures]]
| tootja            = 
| levitaja          = [[Loews Cineplex Entertainment|Loew's Inc.]]
| aasta             = [[1937. aasta filmis|1937]]
| esilinastus       = 11. august 1937
| kestus            = 116 minutit
| riik              = [[Ameerika Ühendriigid]]
| keel              = [[inglise keel|inglise]]
| eelarve           =
| piletitulu        =
| eelnev            = 
| järgnev           = 
| koduleht          = 
| amg_id            = 
| imdb_id           = 0029146
| efis_id           = 
| filmiveebi_id     =
| movies.ee_id      = 
}}
&quot;'''Émile Zola elu'''&quot; (&quot;The Life of Emile Zola&quot;) on 1937. aasta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[eluloofilm]], mille lavastas  [[William Dieterle]]. Film räägib 19. sajandi prantsuse kirjanikust [[Émile Zola]]st. Filmi peaosas mängib [[Paul Muni]]. Teistes suuremates rollides mängivad [[Gloria Holden]], [[Gale Sondergaard]] ja [[Joseph Schildkraut]].

Film nomineeriti kümnele [[Oscar]]ile ja võitis nendest kolm. Samuti oli linateos teine eluloofilm, mis võitis [[parima filmi Oscar]]i. Joseph Schildkrauti autasustati [[parima meeskõrvalosatäitja Oscar]]iga.&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.oscars.org/oscars/ceremonies/1938 |pealkiri=The 10th Academy Awards – 1938 |väljaandja=[[Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia]] |vaadatud=25. juuli 2022 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt; Kolmanda Oscari võitis filmi parima stsenaariumi eest.

2000. aastal tunnistati film kultuuriliselt oluliseks ning võeti [[USA Kongressi raamatukogu]] [[Riiklik Filmiregister|Riiklikku Filmiregistrisse]].

== Osatäitjad ==
{{Veergude loend|laius=20em|
* [[Paul Muni]] – [[Émile Zola]] 
* [[Gloria Holden]] – Alexandrine Zola  
* [[Gale Sondergaard]] – Lucie Dreyfus  
* [[Joseph Schildkraut]] – kapten [[Alfred Dreyfus]]  
* [[Donald Crisp]] – meister [[Fernand Labori|Labori]]  
* [[Erin O'Brien-Moore]] – Nana  
* [[John Litel]] – Charpentier  
* [[Henry O'Neill]] – kolonel [[Georges Picquart|Picquart]]  
* [[Morris Carnovsky]] – Zola sõber ja toetaja [[Anatole France]]
* [[Louis Calhern]] – major Dort  
* [[Ralph Morgan]] – Pariisi komandör
* [[Robert Barrat]] – major [[Ferdinand Walsin Esterhazy|Walsin-Esterhazy]]  
* [[Vladimir Sokoloff]] – [[Paul Cézanne]]  
* [[Grant Mitchell]] – [[Georges Clemenceau]]  
* [[Harry Davenport]] – staabiülem  
* [[Robert Warwick]] – major [[Hubert-Joseph Henry|Henry]]  
* [[Charles Richman]] – M. Delagorgue  
* [[Gilbert Emery]] – [[Auguste Mercier|sõjaminister]]  
* [[Walter Kingsford]] – kolonel [[Jean Sandherr|Sandherr]]  
* [[Paul Everton]] – staabiülema assistent 
* [[Montagu Love]] – M. Cavaignac  
* [[Frank Sheridan]] – M. Van Cassell  
* [[Lumsden Hare]] –  härra Richards   
* [[Marcia Mae Jones]] – Helen Richards  
* [[Florence Roberts]] – Zola ema madaam Zola
* [[Dickie Moore]] – kapten Dreyfuse poeg Pierre Dreyfus  
* [[Rolla Gourvitch]] – Dreyfuse tütar Jeanne Dreyfus
}}

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* {{imdb pealkiri|0029146|&quot;Émile Zola elu&quot;}}
* [https://www.rottentomatoes.com/m/life_of_emile_zola &quot;Émile Zola elu&quot;] filmiarvustuste lehel [[Rotten Tomatoes]] {{väiksem|(inglise)}}
* [https://catalog.afi.com/Catalog/moviedetails/3869 &quot;Émile Zola elu&quot;] [[Ameerika Filmiinstituut|Ameerika Filmiinstituudi]] kataloogis {{väiksem|(inglise)}}

{{Parima filmi Oscar}}
{{JÄRJESTA:Emile Zola elu}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide eluloofilmid]]
[[Kategooria:1937. aasta filmid]]</text>
      <sha1>9d6sp4xkmgunxjcygfw8a2v66g4krvz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Narvskoje Semeinoje Radio</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634104</id>
    <revision>
      <id>6172054</id>
      <parentid>6168489</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:31:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Narva]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2847" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2021}}
'''Narvskoje Semeinoje Radio''' on Eesti kristlike raadiojaamade võrgustik, mis edastab saateid 24 tundi ööpäevas kolme paralleelprogrammiga [[vene keel|vene]], [[eesti keel|eesti]], [[ukraina keel|ukraina]] jt keeltes. 

Vene autorite osakaal on kõigis programmides vähemalt 20% programmi päevamahust. Päevasel ajal (kella 7–20) annab eetrisse omatoodetud ja sisseostetud [[kristlus|kristlik]]-hariduslikku originaalkava. Sõnalise osa maht peab Pereraadiole antud ringhäälinguloa järgi olema vähemalt 40% programmi ööpäevasest mahust.

Aadress: Tartu Pereraadio Ühing, Annemõisa 8, Tartu 50708

== Rahvusvahelised saated ==

Narvskoje Semeinoje Radio on praegu ainus [[Venemaa]]l rahvusvahelist ringhäälinguluba omav raadio. Tartu Pereraadio Ühing edastab 2001. aasta algusest rahvusvahelise leviga programmi Semeinoje Radio sagedusel 1035 kHz Tartumaal [[Kavastu]]s paiknevast satejaamast. Põhimasti kõrgus on 145 m, suunamuutjal 100 m. 

Narvskoje Semeinoje Radio välismaine tavakuulajaskond ulatub [[Valgevene]]st ja [[Ukraina]]st kuni Venemaa [[Volga]]-äärsete piirkondadeni. Kõige enam tuleb kuulatavuse kohta teateid [[Läti]]st ja Venemaa loodepiirkonnast. Pereraadio kuulatavuse tagasisidet on saatnud ka [[Holland]]is, [[Itaalia]]s ja [[Permi krai|Permimaal]] asuvad kuulajad.

Algul oli jaama võimsus 50 kW ja saatja Harris MW50. 2008. aasta suvel asendati see 100 kW-se Transradio (Telefunken) saatjaga (TRAM 100), mis võimaldab lisaks analoogsignaali edastamisele ka digitaalset [[DRM]] formaati. See võimaldab tulevikus tunduvalt parandada helikvaliteeti. 2010. aastal paigaldati veel teinegi 100 kW-ne TRAM 100 saatja ning pärast seda on jaama koguvõimsus 200 kW. 2011. aastal muudeti levikarakteristikut, et suurendada signaali tugevust [[Leningradi oblast]]is ja [[Peterburi]] linnas. Ümberehitustööde käigus vähenes ka põhimasti kõrgus 100 meetrini.

Peamiselt venekeelse põhiprogrammi saatekava kujutab segu Eestis toodetavaist ning koostööpartnerite (peamiselt Venemaal asuvatest raadiostuudiotest) saadavaist saadetest. 

Pereraadio peamisteks rahvusvahelisteks partneriteks on European Christian Radio Projects ning raadiomisjoniorganisatsioonid World Radio Missionary Fellowship ja Trans World Radio.

== Pereraadio saatjad ==

'''Kesklainel''' (kHz):

Kavastu 1035 (RadioEli)

'''Ultralühilainel''' (MHz):

Narva 95,6

Ahtme 98,2

Tallinn 89,6 (Pereraadio)

Tartu 89,0 (Pereraadio)

Paluküla 88,7 (Pereraadio)

Kuressaare 89,0 (Pereraadio)

Puka 88,7 (Pereraadio)

Rakvere 88,9 (Pereraadio)

Võru 95,7 (Pereraadio)

Haapsalu 89,4 (Pereraadio)

Ahtme 88,2 (Pereraadio)

== Vaata ka ==
*[[Eesti raadiojaamade loend]]

== Välislingid ==
*[http://www.Semeinojeradio.ee Semeinoje Radio]

[[Kategooria:Eesti raadiojaamad]]
[[Kategooria:Narva]]</text>
      <sha1>h6kfuj99kwvodix728oubwxln6s8rvw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tre Cime di Lavaredo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634114</id>
    <revision>
      <id>6172087</id>
      <parentid>6168132</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:59:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2245" xml:space="preserve">[[Fail:Drei_zinnen_gross.jpg|alt=Tre Cime di Lavaredo vaade|pisi|Tre Cime di Lavaredo vaade]]
[[Fail:Tre Cime di Lavaredo, 2022 07 04.jpg|alt=Tre Cime tippude vaade Lavaredo kuru suunast|pisi|Tre Cime tippude vaade Lavaredo kuru suunast]]
'''Tre Cime di Lavaredo''' ([[saksa keel]]es '''Drei Zinnen''', tõlkes 'kolm tippu') on mägi [[Alpid|Alpides]] Itaalia [[Dolomiidid|Dolomiitides]]. Selle moodustavad kolm järsku, üksteisest eraldatud, peaaegu vertikaalsete seintega kaljut. Oma iseloomuliku ilusa kuju tõttu on Tre Cime Dolomiitide üks tuntumaid tippe. Kaljud koosnevad kohalikust roosakast kihilisest [[Dolokivi|dolomiidist]] ning on madala päikesevalguse ajal ise samuti sooja, kergelt kollakasroosa tooniga.

Mägi asub samanimelises Itaalia rahvuspargis ([[itaalia keel]]es Parco Naturale Tre Cime, saksa keeles Naturpark Drei Zinnen).  

Tippude nimed ja kõrgused on: 

* Cima Piccola / Kleine Zinne ('väike tipp'), 2857 meetrit
* Cima Grande / Große Zinne ('suur tipp'), 2999 meetrit
* Cima Ovest / Westliche Zinne ('läänetipp'), 2973 meetrit

Ajalooliselt ja kultuuriliselt eraldavad Tre Cime ja teised ümberkaudsed mäed saksakeelset [[Bolzano provints|Lõuna-Tirooli piirkonda]] itaaliakeelsest [[Belluno provints|Bellunost]]. Kuni 1919. aastani kulges siit läbi ka Itaalia – [[Austria-Ungari]] piir. Seetõttu on kohanimed tihti antud kahes keeles. 

[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal jooksis Dolomiitidest läbi Itaalia ja Austria-Ungari vahelise nn &quot;[[Valge sõda|Valge sõja]]&quot; rinne. Tre Cime piirkonnas võideldi aktiivselt 1915.–1917. aastatel. Sõjapidamine rohkem kui 2000 meetri kõrgusel oli logistiliselt väga keeruline; selle jaoks rajati mägedesse tunneleid, kaevikuid, redeleid ja hulgaliselt [[Köistee|köisteesid]] (kaabeltõstukeid). Tre Cime läheduses on need rajatised või nende jäljed endiselt näha.

Mäe ümber teeb ringi suhteliselt kerge ja väga populaarne matkarada, mille algus on Rifugio Auronzo juures olevas autoparklas (kõrgus 2320 meetrit). Lisaks on läheduses mitu mägimaja ning palju nendeni viivaid radu. Päris tippudesse jõudmine nõuab tehnilist [[alpinism|kaljuronimist]]. 

{{koord}}
[[Kategooria:Itaalia mäed]]
[[Kategooria:Bolzano provints]]</text>
      <sha1>65i7szwj7cz5rnj0r8tb43bcnc9cb8q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ida-lontmudil</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634125</id>
    <revision>
      <id>6172060</id>
      <parentid>6167787</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:36:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1740" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = Ida-lontmudil
| värvus         = loomad
| seisund        = LC
| seisundi_süsteem  = IUCN3.1
| seisundi_ref   = 
| pilt           = Proterorhinus_nasalis.jpg
| pildi_seletus  = 
| pildi_laius    = 240px
| riik           = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond       = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass          = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygii''
| selts          = [[Ahvenalised]] ''Perciformes''
| sugukond       = [[Mudillased]] ''Gobiidae''
| perekond       = [[Lontmudil]] ''Proterorhinus''
| liik           = '''Ida-lontmudil'''
| binaarne       = ''Proterorhinus nasalis''
| binaarse_autor = ([[Filippo De Filippi|De Filippi]], 1863)
| levikukaart    = 
}}

'''Ida-lontmudil''' (''Proterorhinus nasalis'') on väike [[ahvenalised|ahvenaliste]] seltsi [[Mudillased|mudillaste]] sugukonda kuuluv [[kala]]. 

Looduslikult elab ta [[Kaspia meri|Kaspia meres]], [[Aasov|Aasovi meres]] ning [[Volga]] suudmes.

[[Läänemeri|Läänemeres]] on ta [[võõrliik]], kes on siia sattunud laevade ballastveega.&lt;ref&gt;https://novaator.err.ee/1608666385/eesti-ihtuoloogid-ajasid-soomes-ida-lontmudila-jalgi&lt;/ref&gt;

Pikkus kuni 10 cm. Teistest mudilatest eristavad neid kalale nime andnud pikenenud lontjad ninasõõrmed.&lt;ref name=&quot;dk&quot;&gt;https://www.digikalastaja.ee/2021/03/29/ida-lontmudil-taas-uus-voorliik-eesti-vetes/&lt;/ref&gt;

[[2020]]. aasta septembris tabasid Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlased seiretööde käigus ida-lontmudila [[Narva laht|Narva lahes]] asuva [[Sillamäe sadam]]a lähistelt.&lt;ref name=&quot;dk&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
{{commonskat|Proterorhinus nasalis}}
* {{Elurikkus}}

[[Kategooria:Mudillased]]
[[Kategooria:Eesti võõrliigid]]
[[Kategooria:Eesti kalad]]</text>
      <sha1>78k0cf551uv31eiqkhifn9hsf4a0jov</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172061</id>
      <parentid>6172060</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:36:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1780" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = Ida-lontmudil
| värvus         = loomad
| seisund        = LC
| seisundi_süsteem  = IUCN3.1
| seisundi_ref   = 
| pilt           = Proterorhinus_nasalis.jpg
| pildi_seletus  = 
| pildi_laius    = 240px
| riik           = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond       = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass          = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygii''
| selts          = [[Ahvenalised]] ''Perciformes''
| sugukond       = [[Mudillased]] ''Gobiidae''
| perekond       = [[Lontmudil]] ''Proterorhinus''
| liik           = '''Ida-lontmudil'''
| binaarne       = ''Proterorhinus nasalis''
| binaarse_autor = ([[Filippo De Filippi|De Filippi]], 1863)
| levikukaart    = 
}}

'''Ida-lontmudil''' (''Proterorhinus nasalis'') on väike [[ahvenalised|ahvenaliste]] seltsi [[Mudillased|mudillaste]] sugukonda kuuluv [[kala]]. 

Looduslikult elab ta [[Kaspia meri|Kaspia meres]], [[Aasov|Aasovi meres]] ning [[Volga]] suudmes.

[[Läänemeri|Läänemeres]] on ta [[võõrliik]], kes on siia sattunud laevade ballastveega.&lt;ref&gt;https://novaator.err.ee/1608666385/eesti-ihtuoloogid-ajasid-soomes-ida-lontmudila-jalgi&lt;/ref&gt;

Pikkus kuni 10 cm. Teistest mudilatest eristavad neid kalale nime andnud pikenenud lontjad ninasõõrmed.&lt;ref name=&quot;dk&quot;&gt;https://www.digikalastaja.ee/2021/03/29/ida-lontmudil-taas-uus-voorliik-eesti-vetes/&lt;/ref&gt;

[[2020]]. aasta septembris tabasid [[Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut|Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi]] teadlased seiretööde käigus ida-lontmudila [[Narva laht|Narva lahes]] asuva [[Sillamäe sadam]]a lähistelt.&lt;ref name=&quot;dk&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
{{commonskat|Proterorhinus nasalis}}
* {{Elurikkus}}

[[Kategooria:Mudillased]]
[[Kategooria:Eesti võõrliigid]]
[[Kategooria:Eesti kalad]]</text>
      <sha1>20g9zfmaaik8aihyblrr6z26upqksjw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:GLAM/Universitas Vasallorum</title>
    <ns>4</ns>
    <id>634140</id>
    <revision>
      <id>6172052</id>
      <parentid>6169457</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:29:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Harju maakonna ajalugu]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="603" xml:space="preserve">[[Fail:Central Europe in the early 14th century..jpg|keskel|500px|Läänemere piirkond 14. sajandil]]
&lt;center&gt;&lt;span style=&quot;font-family: 'Helvetica Neue', Helvetica, Arial, sans-serif; font-weight: normal; font-size:40px;&quot;&gt;[[Vikipeedia:GLAM/Universitas_Vasallorum/1|Universitas Vasallorum]]&lt;/span&gt;&lt;br /&gt;'''Virtuaalnäitus [[Harju-Viru rüütelkond|Harju-Viru rüütelkonnast]]'''

{{Clickable button 2|Vaata näitust|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:GLAM/Universitas_Vasallorum/1|class=mw-ui-destructive|icon=circle-arrow-e|padding=40px 40px}}
&lt;/center&gt;

[[Kategooria:Harju maakonna ajalugu]]</text>
      <sha1>pmupu96swkn4jb0mhn5eyfdn0j10hcn</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172190</id>
      <parentid>6172052</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T19:00:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/NOSSER|NOSSER]] ([[User talk:NOSSER|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Kruusamägi|Kruusamägi]].</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="564" xml:space="preserve">[[Fail:Central Europe in the early 14th century..jpg|keskel|500px|Läänemere piirkond 14. sajandil]]
&lt;center&gt;&lt;span style=&quot;font-family: 'Helvetica Neue', Helvetica, Arial, sans-serif; font-weight: normal; font-size:40px;&quot;&gt;[[Vikipeedia:GLAM/Universitas_Vasallorum/1|Universitas Vasallorum]]&lt;/span&gt;&lt;br /&gt;'''Virtuaalnäitus [[Harju-Viru rüütelkond|Harju-Viru rüütelkonnast]]'''

{{Clickable button 2|Vaata näitust|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:GLAM/Universitas_Vasallorum/1|class=mw-ui-destructive|icon=circle-arrow-e|padding=40px 40px}}
&lt;/center&gt;</text>
      <sha1>s3b2p73coj0wszb8ocwzx1gjbbjcxri</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Squamanitaceae</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634141</id>
    <revision>
      <id>6172259</id>
      <parentid>6167919</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T20:54:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="566" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi = ''Squamanitaceae''
| värvus = seened
| pilt           = 
| pildi_seletus  = [[pisisirmik]]
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| selts          = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales''
| sugukond       = '''''Squamanitaceae''''' 
}}
'''''Squamanitaceae''''' on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi kuuluv sugukond [[seened|seeni]].

==Perekond==
*''Cystoderma'' – [[pisisirmik]]

==Välislingid==
* {{Elurikkus}}

{{Pealkiri kaldkirjas}}
[[Kategooria:Squamanitaceae| ]]</text>
      <sha1>tdn3ft3ym7v3dcgc2mig8fr1meavb2t</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pisisirmik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634144</id>
    <revision>
      <id>6172265</id>
      <parentid>6167996</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T20:57:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="888" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi = Pisisirmik
| värvus = seened
| pilt = 
| pildi_seletus = [[pisisirmik]]
| riik     = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass    = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts    = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales''
| sugukond = ''[[Squamanitaceae]]''
| perekond = '''Pisisirmik''' ''Cystoderma''
}}
'''Pisisirmik''' (''Cystoderma'') on [[šampinjonilised|šampinjoniliste]] (''Agaricaceae'') sugukonda või sugukonda ''[[Squamanitaceae]]'' [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] (''[[Agaricales]]'') seltsi kuuluv perekond [[seened|seeni]].

==Eesti liike==
*''Cystoderma amianthinum'' – [[kollane pisisirmik]]
*''Cystoderma carcharias'' – [[haisev pisisirmik]]
*''Cystoderma japonicum'' – [[jaapani pisisirmik]]
*''Cystoderma jasonis'' – [[kuld-pisisirmik]]

== Välislingid ==
* {{Elurikkus}}

[[Kategooria:Squamanitaceae]]</text>
      <sha1>rejug208bh4bqio8182uimj9v8f214j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:GLAM/Universitas Vasallorum/I</title>
    <ns>4</ns>
    <id>634163</id>
    <revision>
      <id>6172050</id>
      <parentid>6171708</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:28:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Harju maakonna ajalugu]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3518" xml:space="preserve">== Kes olid Harju-Viru vasallid? ==
[[Fail:Miniatura dei Carmina regia 02.jpg|pisi|Rüütel hobusel]]
Paljud Harju-Viru [[Vasall|vasallid]] olid etnilised [[sakslased]]. Peamised regioonid, kust [[Liivimaa|Liivimaale]] saabuti, olid Põhja-Saksa alad, mis ulatusid [[Vestfaal|Vestfaalist]] [[Pommeri|Pommerini]] Mitmed läänimehed pärinesid ka 13. sajandi alguses [[Taani]]le kuulunud [[Holstein]]ist või selle lähedal asuvatest aladelt.  Kõige kaugemalt Liivimaale saabunud läänimehed pärinesid [[Holland|Hollandist]] või [[Köln]]ist. [[Eestlased|Eestlaste]] täpset osakaalu läänimeeste seas on keeruline hinnata, kuid kohalikku päritolu olid erinevate uurijate tõlgenduses 4–10% Harju-Viru läänimeestest. Eestlaste tuvastamisel tuleb lähtuda vasallide nimedest, kuid sellega tekivad mõningased raskused. Nimelt kaasnes ristimisega mõnikord ka uus kristlik nimi. Eestlased olid nii läänemeresoome nimedega Hildælempæ ja Uillølemp kui germaani eesnimega Hermann Osilianus (ehk saarlane) ning ladina nimega [[Clemens Esto]] (ehk eestlane). Lisanime puudumisel on raske tuvastada, kas mõni Arnoldi või Johannese nimeline vasall oli kohalikku päritolu. Arheoloogilised leidu kinnitavad muinasaegse eliidi püsimajäämist pärast ristisõdu, kuid eesti päritolu vasallide seas toimus kiire kultuuriline saksastumine.
[[Fail:Gotland-Gothem kyrka Deckenmalerei 05.jpg|pisi|350px|vasakul|Gothemi kiriku laemaaling]]
Harju-Virumaal jagati rüütlilääne, kuid vasallide seas ei kasutatud aadlitiitleid nagu krahv või parun. Seetõttu langesid vasalliseisus ja rüütliseisus siin suuresti kokku. Majanduslikult olid läänimeeste seas aga suured erinevused: kõige rikkamate ja kõige vaesemate vasallide [[Lään|läänide]] suurus võis erineda sajakordselt. Sotsiaalses mõttes tehti vahet [[Rüütel|rüütlitel]] ja teistel relvakandjatel, keda kutsuti kannupoisteks (saksa keeles knecht/knappe). Mõlemad kuulusid läänimeeste hulka ning olid nn “sünnilt rüütlid”, kuid kannupoisid polnud veel läbinud tseremoniaalse rüütliks löömise. 

[[Taani hindamisraamat]] annab detailse ülevaate Põhja-Eesti maavaldussuhetest 1240. aasta ringis. Selle andmetel oli Harju-Virus lääne enam kui 100 vasalli, kelle vahel jaotus ¾ kogu haritavast maast. Umbes ⅕ maast kuulus Taani kuninga otsevõimu alla ning umbes 5% kirikule. 16. sajandiks oli Harju-Viru vasalle umbes 130. 1240. aasta paiku valdas Põhja-Eesti suurimat lääni – kokku 442 [[Adramaa|adramaad]] 23 erinevas külas – Viru vasall Thietrich Kyvele. Jõukuselt järgnesid talle taani päritolu magnaat Saxo Agisson (263 adramaad) ning [[Wrangell|Wrangelite]] suguvõsa esiisa Eilardus (206 adramaad). Mõjuvõimsad olid ka vennad [[Lode|Loded]], kellele kuulus 97 ja 74 adramaad. Arvestades nende allvasalle ja kaaskondlasi, võis meestega kokku seostada ligi 300 adramaa jagu lääne. Keskmine, ühe rüütli jaoks sobilik lään oli reeglina 20–30 adramaa suurune. 


&lt;gallery widths=&quot;300&quot; heights=&quot;250&quot;&gt;
Fail:Keila kindlustatud elamu varemed.jpg|[[Keila vasallilinnus]]
Fail:Narva castle 2008.JPG|[[Narva Hermanni linnus]]
Fail:Toompea Castle.jpg|[[Toompea linnus]]
&lt;/gallery&gt;

&lt;center&gt;{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:GLAM/Universitas_Vasallorum|padding=40px 40px}}&amp;nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:GLAM/Universitas_Vasallorum/2|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&lt;/center&gt;

[[Kategooria:Harju maakonna ajalugu]]</text>
      <sha1>8hkq7utv9e6a5qnpnyjdvomffmu5p1y</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172051</id>
      <parentid>6172050</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:28:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti keskaeg]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3547" xml:space="preserve">== Kes olid Harju-Viru vasallid? ==
[[Fail:Miniatura dei Carmina regia 02.jpg|pisi|Rüütel hobusel]]
Paljud Harju-Viru [[Vasall|vasallid]] olid etnilised [[sakslased]]. Peamised regioonid, kust [[Liivimaa|Liivimaale]] saabuti, olid Põhja-Saksa alad, mis ulatusid [[Vestfaal|Vestfaalist]] [[Pommeri|Pommerini]] Mitmed läänimehed pärinesid ka 13. sajandi alguses [[Taani]]le kuulunud [[Holstein]]ist või selle lähedal asuvatest aladelt.  Kõige kaugemalt Liivimaale saabunud läänimehed pärinesid [[Holland|Hollandist]] või [[Köln]]ist. [[Eestlased|Eestlaste]] täpset osakaalu läänimeeste seas on keeruline hinnata, kuid kohalikku päritolu olid erinevate uurijate tõlgenduses 4–10% Harju-Viru läänimeestest. Eestlaste tuvastamisel tuleb lähtuda vasallide nimedest, kuid sellega tekivad mõningased raskused. Nimelt kaasnes ristimisega mõnikord ka uus kristlik nimi. Eestlased olid nii läänemeresoome nimedega Hildælempæ ja Uillølemp kui germaani eesnimega Hermann Osilianus (ehk saarlane) ning ladina nimega [[Clemens Esto]] (ehk eestlane). Lisanime puudumisel on raske tuvastada, kas mõni Arnoldi või Johannese nimeline vasall oli kohalikku päritolu. Arheoloogilised leidu kinnitavad muinasaegse eliidi püsimajäämist pärast ristisõdu, kuid eesti päritolu vasallide seas toimus kiire kultuuriline saksastumine.
[[Fail:Gotland-Gothem kyrka Deckenmalerei 05.jpg|pisi|350px|vasakul|Gothemi kiriku laemaaling]]
Harju-Virumaal jagati rüütlilääne, kuid vasallide seas ei kasutatud aadlitiitleid nagu krahv või parun. Seetõttu langesid vasalliseisus ja rüütliseisus siin suuresti kokku. Majanduslikult olid läänimeeste seas aga suured erinevused: kõige rikkamate ja kõige vaesemate vasallide [[Lään|läänide]] suurus võis erineda sajakordselt. Sotsiaalses mõttes tehti vahet [[Rüütel|rüütlitel]] ja teistel relvakandjatel, keda kutsuti kannupoisteks (saksa keeles knecht/knappe). Mõlemad kuulusid läänimeeste hulka ning olid nn “sünnilt rüütlid”, kuid kannupoisid polnud veel läbinud tseremoniaalse rüütliks löömise. 

[[Taani hindamisraamat]] annab detailse ülevaate Põhja-Eesti maavaldussuhetest 1240. aasta ringis. Selle andmetel oli Harju-Virus lääne enam kui 100 vasalli, kelle vahel jaotus ¾ kogu haritavast maast. Umbes ⅕ maast kuulus Taani kuninga otsevõimu alla ning umbes 5% kirikule. 16. sajandiks oli Harju-Viru vasalle umbes 130. 1240. aasta paiku valdas Põhja-Eesti suurimat lääni – kokku 442 [[Adramaa|adramaad]] 23 erinevas külas – Viru vasall Thietrich Kyvele. Jõukuselt järgnesid talle taani päritolu magnaat Saxo Agisson (263 adramaad) ning [[Wrangell|Wrangelite]] suguvõsa esiisa Eilardus (206 adramaad). Mõjuvõimsad olid ka vennad [[Lode|Loded]], kellele kuulus 97 ja 74 adramaad. Arvestades nende allvasalle ja kaaskondlasi, võis meestega kokku seostada ligi 300 adramaa jagu lääne. Keskmine, ühe rüütli jaoks sobilik lään oli reeglina 20–30 adramaa suurune. 


&lt;gallery widths=&quot;300&quot; heights=&quot;250&quot;&gt;
Fail:Keila kindlustatud elamu varemed.jpg|[[Keila vasallilinnus]]
Fail:Narva castle 2008.JPG|[[Narva Hermanni linnus]]
Fail:Toompea Castle.jpg|[[Toompea linnus]]
&lt;/gallery&gt;

&lt;center&gt;{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:GLAM/Universitas_Vasallorum|padding=40px 40px}}&amp;nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:GLAM/Universitas_Vasallorum/2|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&lt;/center&gt;

[[Kategooria:Harju maakonna ajalugu]]
[[Kategooria:Eesti keskaeg]]</text>
      <sha1>09abse5yzrbcnloz4geerts68svucj8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172188</id>
      <parentid>6172051</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T18:58:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>teiste nimeruumide lehed ei käi artiklitega samadesse kategooriatesse</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3479" xml:space="preserve">== Kes olid Harju-Viru vasallid? ==
[[Fail:Miniatura dei Carmina regia 02.jpg|pisi|Rüütel hobusel]]
Paljud Harju-Viru [[Vasall|vasallid]] olid etnilised [[sakslased]]. Peamised regioonid, kust [[Liivimaa|Liivimaale]] saabuti, olid Põhja-Saksa alad, mis ulatusid [[Vestfaal|Vestfaalist]] [[Pommeri|Pommerini]] Mitmed läänimehed pärinesid ka 13. sajandi alguses [[Taani]]le kuulunud [[Holstein]]ist või selle lähedal asuvatest aladelt.  Kõige kaugemalt Liivimaale saabunud läänimehed pärinesid [[Holland|Hollandist]] või [[Köln]]ist. [[Eestlased|Eestlaste]] täpset osakaalu läänimeeste seas on keeruline hinnata, kuid kohalikku päritolu olid erinevate uurijate tõlgenduses 4–10% Harju-Viru läänimeestest. Eestlaste tuvastamisel tuleb lähtuda vasallide nimedest, kuid sellega tekivad mõningased raskused. Nimelt kaasnes ristimisega mõnikord ka uus kristlik nimi. Eestlased olid nii läänemeresoome nimedega Hildælempæ ja Uillølemp kui germaani eesnimega Hermann Osilianus (ehk saarlane) ning ladina nimega [[Clemens Esto]] (ehk eestlane). Lisanime puudumisel on raske tuvastada, kas mõni Arnoldi või Johannese nimeline vasall oli kohalikku päritolu. Arheoloogilised leidu kinnitavad muinasaegse eliidi püsimajäämist pärast ristisõdu, kuid eesti päritolu vasallide seas toimus kiire kultuuriline saksastumine.
[[Fail:Gotland-Gothem kyrka Deckenmalerei 05.jpg|pisi|350px|vasakul|Gothemi kiriku laemaaling]]
Harju-Virumaal jagati rüütlilääne, kuid vasallide seas ei kasutatud aadlitiitleid nagu krahv või parun. Seetõttu langesid vasalliseisus ja rüütliseisus siin suuresti kokku. Majanduslikult olid läänimeeste seas aga suured erinevused: kõige rikkamate ja kõige vaesemate vasallide [[Lään|läänide]] suurus võis erineda sajakordselt. Sotsiaalses mõttes tehti vahet [[Rüütel|rüütlitel]] ja teistel relvakandjatel, keda kutsuti kannupoisteks (saksa keeles knecht/knappe). Mõlemad kuulusid läänimeeste hulka ning olid nn “sünnilt rüütlid”, kuid kannupoisid polnud veel läbinud tseremoniaalse rüütliks löömise. 

[[Taani hindamisraamat]] annab detailse ülevaate Põhja-Eesti maavaldussuhetest 1240. aasta ringis. Selle andmetel oli Harju-Virus lääne enam kui 100 vasalli, kelle vahel jaotus ¾ kogu haritavast maast. Umbes ⅕ maast kuulus Taani kuninga otsevõimu alla ning umbes 5% kirikule. 16. sajandiks oli Harju-Viru vasalle umbes 130. 1240. aasta paiku valdas Põhja-Eesti suurimat lääni – kokku 442 [[Adramaa|adramaad]] 23 erinevas külas – Viru vasall Thietrich Kyvele. Jõukuselt järgnesid talle taani päritolu magnaat Saxo Agisson (263 adramaad) ning [[Wrangell|Wrangelite]] suguvõsa esiisa Eilardus (206 adramaad). Mõjuvõimsad olid ka vennad [[Lode|Loded]], kellele kuulus 97 ja 74 adramaad. Arvestades nende allvasalle ja kaaskondlasi, võis meestega kokku seostada ligi 300 adramaa jagu lääne. Keskmine, ühe rüütli jaoks sobilik lään oli reeglina 20–30 adramaa suurune. 


&lt;gallery widths=&quot;300&quot; heights=&quot;250&quot;&gt;
Fail:Keila kindlustatud elamu varemed.jpg|[[Keila vasallilinnus]]
Fail:Narva castle 2008.JPG|[[Narva Hermanni linnus]]
Fail:Toompea Castle.jpg|[[Toompea linnus]]
&lt;/gallery&gt;

&lt;center&gt;{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:GLAM/Universitas_Vasallorum|padding=40px 40px}}&amp;nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:GLAM/Universitas_Vasallorum/2|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&lt;/center&gt;</text>
      <sha1>eqren483ydmlrkibwy51jta3sv2wdpn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Anna Seghers</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634172</id>
    <revision>
      <id>6172135</id>
      <parentid>6168573</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:39:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="574" xml:space="preserve">[[Pilt:Anna Seghers (Bundesarchiv-Bild 183-F0114-0204-003) – retouched by Carschten.jpg|pisi|Anna Seghers (1966)]]
'''Anna Seghers''' (pseudonüüm; sünninimi '''Netti Reiling''', abielus  '''Netty Radványi'''; [[19. november]] [[1900]] [[Mainz]] – [[1. juuni]] [[1983]] [[Ida-Berliin]]) oli juudi päritolu saksa kirjanik.

Aastatel 1952–1978 oli ta [[Saksa DV kirjanike liit|Saksa DV kirjanike liidu]] (algselt Saksa Kirjanike Liit) president.

{{JÄRJESTA:Seghers, Anna}}
[[Kategooria:Saksamaa kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1900]]
[[Kategooria:Surnud 1983]]</text>
      <sha1>i8ffp3gii65jt9rjfrde65iz4sl1zuo</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172136</id>
      <parentid>6172135</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:39:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="571" xml:space="preserve">[[Pilt:Anna Seghers (Bundesarchiv-Bild 183-F0114-0204-003) – retouched by Carschten.jpg|pisi|Anna Seghers (1966)]]
'''Anna Seghers''' (pseudonüüm; sünninimi '''Netti Reiling''', abielus  '''Netty Radványi'''; [[19. november]] [[1900]] [[Mainz]] – [[1. juuni]] [[1983]] [[Ida-Berliin]]) oli juudi päritolu saksa kirjanik.

Aastatel 1952–1978 oli ta [[Saksa DV kirjanike liit|Saksa DV kirjanike liidu]] (algselt Saksa Kirjanike Liit) president.

{{JÄRJESTA:Seghers, Anna}}
[[Kategooria:Saksa kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1900]]
[[Kategooria:Surnud 1983]]</text>
      <sha1>hfrhgkmp0prw7pd2vhn1rxk93pwfaoo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mount Gambier</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634175</id>
    <revision>
      <id>6171935</id>
      <parentid>6168243</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T14:34:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="747" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Mount Gambier
| nimi1_keel =  | nimi1 = 
| pilt         = MountGambierCommercialStreet.JPG
| pildiallkiri = Mount Gambieri tänav
| lipp = 
| vapp = 
| pindala  = 
| elanikke =
| laius  = -37.829444
| pikkus = 140.782778
| asendikaart = Lõuna-Austraalia
}}
'''Mount Gambier''' on linn [[Austraalia]]s [[Lõuna-Austraalia|Lõuna-Austraalia osariigis]] ning on rahvaarvult osariigi teine linn.

Linn asub [[Mount Gambier (vulkaan)|Mount Gambieri]] [[vulkaan]]i nõlvadel, paiknedes osariigi pealinnast [[Adelaide]]'ist 450 km kagus ja [[Victoria osariik|Victoria osariigi]] piirist 17 km kaugusel. Linnas elas [[2018]]. aastal 29 639 inimest.

==Viited==
{{Viited}}

[[Kategooria:Austraalia asulad]]
[[Kategooria:Lõuna-Austraalia]]</text>
      <sha1>nve65an8rcqzsc4zajduhq0tg2mg8wl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172132</id>
      <parentid>6171935</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:38:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="743" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Mount Gambier
| nimi1_keel =  | nimi1 = 
| pilt         = MountGambierCommercialStreet.JPG
| pildiallkiri = Mount Gambieri tänav
| lipp = 
| vapp = 
| pindala  = 
| elanikke =
| laius  = -37.829444
| pikkus = 140.782778
| asendikaart = Lõuna-Austraalia
}}
'''Mount Gambier''' on linn [[Austraalia]]s [[Lõuna-Austraalia|Lõuna-Austraalia osariigis]] ning on rahvaarvult osariigi teine linn.

Linn asub [[Mount Gambier (vulkaan)|Mount Gambieri]] [[vulkaan]]i nõlvadel, paiknedes osariigi pealinnast [[Adelaide]]'ist 450 km kagus ja [[Victoria osariik|Victoria osariigi]] piirist 17 km kaugusel. Linnas elas 2018. aastal 29 639 inimest.

==Viited==
{{Viited}}

[[Kategooria:Austraalia linnad]]
[[Kategooria:Lõuna-Austraalia]]</text>
      <sha1>sdrgx3ffs1t47fthwyn7e2vicqzbh53</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Anna Moskwa</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634177</id>
    <revision>
      <id>6172149</id>
      <parentid>6170540</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:48:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1191" xml:space="preserve">[[Pilt:Anna_Moskwa.jpg|pisi|Anna Moskwa]]
'''Anna Moskwa''' (sündinud [[27. mai]]l [[1979]] [[Zamość]]is) on [[Poola]] poliitik. Ta on [[28. oktoober|28. oktoobrist]] [[2021]] Poola kliima- ja keskkonnaminister.

Ta lõpetas [[Lublini katoliku ülikool]]i, kus õppis sotsioloogiat ja [[Maria Curie-Skłodowska ülikool]]i, kus õppis rahvusvahelisi suhteid. Ta õppis [[Varssavi ülikool]]is aspirantuuris ettevõtte juhtimise alal. Ta on omandanud ka MBA kraadi [[Lazarski ülikool]]is.

{{Pooleli|aasta=2022|kuu=juuli}}

[[28. oktoober|28. oktoobrist]] [[2021]] on ta Poola kliima- ja keskkonnaminister.

[[2022. aasta Venemaa sissetung Ukrainasse|2022. aasta Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse]] nõudis ta viivitamatut sanktsioonide kehtestamist Venemaa naftale ja gaasile ning teatas, et Poola soovib kehtestada selge tähtaja Venemaa nafta impordi lõpetamiseks [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]]. Ta märkis ka, et liit peaks karistama pooli, kes maksavad Vene gaasi eest rublades, ning et Poola on valmis aitama Saksamaad Venemaa nafta kasutamise peatamisel.

{{JÄRJESTA:Moskwa, Anna}}
[[Kategooria:Poola poliitikud]]
[[Kategooria:Keskkonnaministrid]]
[[Kategooria:Sündinud 1979]]</text>
      <sha1>saz9haoygklto77rwqaks98uys1oyt6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kutina</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634182</id>
    <revision>
      <id>6172161</id>
      <parentid>6168298</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T18:06:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>nature park tõlge ei ole rahvuspark!</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1702" xml:space="preserve">:''Teiste kasutuste kohta vaata artiklit [[Kutina (täpsustus)]].''
{{linn
| nimi = Kutina
| hääldus = 
| nimi1_keel =  | nimi1 =  | nimi1_latin = 
| nimi2_keel =  | nimi2 =  | nimi2_latin = 
| nimi3_keel =  | nimi3 =  | nimi3_latin = 
| nimi4_keel =  | nimi4 =  | nimi4_latin = 
| nimi5_keel =  | nimi5 =  | nimi5_latin = 
| pilt         = Petrokemija Kutina.jpg
| pildiallkiri = Kutina petrokeemiatehas
| pildilaius = 
| vapp = 
| vapi_link = 
| lipp = 
| lipu_link = 
| deviis   =
| pindala  = 294,34&lt;ref&gt;http://www.kutina.hr/ – Official website&lt;/ref&gt;
| elanikke = 22 760
| laius  = 
| pikkus = 
| asendikaardi_pilt = 
| asendikaardi_pilt_laius = 
| asendikaardi_pilt_seletus = 
| asendikaart = Horvaatia
| asendikaardi_seletus = 
| osm = pind
}}
'''Kutina''' on linn [[Horvaatia]] keskosas [[Sisaki-Moslavina maakond|Sisaki-Moslavina maakonnas]]. See on mägise [[Moslavina]] piirkonna suurim linn. Linna oli 2011. aastal registreeritud 13 735 inimest ning selle tegelik rahvaarv oli 22 760.

Kutina esmamainimine oli 1256. aastal.

Linn on piirkonna tööstuskeskus, seal asub lisaks petrokeemiatehasele [[Petrokemija]] ja elektroonikatehasele SELK veel mitmeid väiksemaid tööstusettevõtteid. Kutina meediaajalugu on väärikas, linnas tegutsevad ajaleht Moslavački List ja raadiojaam Radio Moslavina. Linna lähedal [[Voloder]]i külas on asunud telekanali Nezavisna Televizija peakorter.

Kutina on tuntud noortepärase linnana ning seal tegutseb ööklubi Baraka. Põhilised turismiatraktsioonid on [[Lonjsko Polje]] looduspark, Maarja kindluskirik, vanad puumajad, Moslavina mäed ja veinitee, kus saab proovida kohalikke veine.

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Horvaatia linnad]]</text>
      <sha1>jglkiw98fc1kf6lyvmg5pod26vzvbxa</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172162</id>
      <parentid>6172161</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T18:07:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1756" xml:space="preserve">:''Teiste kasutuste kohta vaata artiklit [[Kutina (täpsustus)]].''
{{linn
| nimi = Kutina
| hääldus = 
| nimi1_keel =  | nimi1 =  | nimi1_latin = 
| nimi2_keel =  | nimi2 =  | nimi2_latin = 
| nimi3_keel =  | nimi3 =  | nimi3_latin = 
| nimi4_keel =  | nimi4 =  | nimi4_latin = 
| nimi5_keel =  | nimi5 =  | nimi5_latin = 
| pilt         = Petrokemija Kutina.jpg
| pildiallkiri = Kutina petrokeemiatehas
| pildilaius = 
| vapp = 
| vapi_link = 
| lipp = 
| lipu_link = 
| deviis   =
| pindala  = 294,34&lt;ref&gt;http://www.kutina.hr/ – Official website&lt;/ref&gt;
| elanikke = 22 760
| laius  = 
| pikkus = 
| asendikaardi_pilt = 
| asendikaardi_pilt_laius = 
| asendikaardi_pilt_seletus = 
| asendikaart = Horvaatia
| asendikaardi_seletus = 
| osm = pind
}}
'''Kutina''' on linn [[Horvaatia]] keskosas [[Sisaki-Moslavina maakond|Sisaki-Moslavina maakonnas]]. See on mägise [[Moslavina]] piirkonna suurim linn. Linna oli 2011. aastal registreeritud 13 735 inimest ning selle tegelik rahvaarv oli 22 760.

Kutina esmamainimine oli 1256. aastal.

Linn on piirkonna tööstuskeskus, seal asub lisaks petrokeemiatehasele [[Petrokemija]] ja elektroonikatehasele SELK veel mitmeid väiksemaid tööstusettevõtteid. Kutina meediaajalugu on väärikas, linnas tegutsevad ajaleht Moslavački List ja raadiojaam Radio Moslavina. Linna lähedal [[Voloder]]i külas on asunud telekanali Nezavisna Televizija peakorter.

Kutina on tuntud noortepärase linnana ning seal tegutseb ööklubi Baraka. Põhilised turismiatraktsioonid on [[Lonjsko Polje]] looduspark, Maarja kindluskirik, vanad puumajad, Moslavina mäed ja veinitee, kus saab proovida kohalikke veine.

Linnas on sündinud kirjanik [[Dubravka Ugrešić]].

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Horvaatia linnad]]</text>
      <sha1>5y2gkrlgrcqtnuswcdnwjrb1jd46hjn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Itaalia Kommunistlik Partei</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634188</id>
    <revision>
      <id>6172045</id>
      <parentid>6168354</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:25:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:20. sajand Itaalias]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7249" xml:space="preserve">'''Itaalia Kommunistlik Partei''' (''Partito Comunista Italiano, PCI'') oli Itaalias 1921-1991 tegutsenud kommunistlik partei. Külma sõja ajal oli partei läänemaailma suurim kommunistlik partei ja Itaalia suuruselt teine partei Kristlike Demokraatide järel.

Partei asutati [[Livorno|Livornos]] 21. jaanuaril 1921 eraldudes Itaalia Sotsialistlikust Parteist, nime all ''Partito Comunista d'Italia'' (PCdI). Partei asutajateks oli [[Antonio Gramsci]], Nicola Bombacci ja Amadeo Bordiga.

Peale [[Benito Mussolini]] võimuletulekut partei tegevus mõistagi keelustati. Gramsci ja Bordiga saadeti 1926. aastal [[Ustica]] saarele asumisele. Bombacci oli aga Mussolini hea sõber ja heidetigi 1927. aastal fašismi pooldavate vaatete tõttu parteist välja, 1940. aastateks oli ta end kommunismist lahti öelnud ja ta hukati koos Mussoliniga 28. aprillil 1945.

1927. aastal valiti partei peasekretäriks [[Palmiro Togliatti]]. 1930. aastal heideti Bordiga [[Trotskism|trotskismis]] süüdistatuna [[Komintern|Kominternist]] välja. 1943. aastal, kui [[Jossif Stalin]] saatis Kominterni laiali, moodustasid Moskvas eksiilis olnud Itaalia kommunistid 15. mail uue partei, nüüd PCI. Peale Mussolini režiimi langemist 25. juulil 1943 sai partei uuesti ametlikuks parteiks. Aprillis 1944 nõustus parteijuht Togliatti tegema koostööd kuningas [[Vittorio Emanuele III]] ja peaminister [[Pietro Badoglio|Pietro Badoglioga]]. Ka vastupanuliikumises oli kommunistidel suur roll, suurimaks partisanirühmaks olid Garibaldi Brigaadid, mis koosnesid peamiselt kommunistidest.

1946. aasta [[Itaalia institutsiooniline referendum|institutsioonilisel referendumil]] toetasid kommunistid vabariiki. Samaaegselt peetud parlamendivalimistel said kommunistid 19% hääli kristlike demokraatide ja sotsialistide järel.

Mais 1947 heideti kommunistid valitsusest välja, kuna [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]] [[George Marshall]] oli seadnud [[Marshalli plaan|Marshalli plaanis]] osalemise tingimuseks kommunismivastasuse ja ka USA suursaadik Itaalias, James C. Dunn palus peaminister Alcide de Gasperil valitsus laiali saata ja moodustada uus valitsus ilma kommunistideta. Kuigi peale seda kommunistid enam üheski valitsuses ei osalenud, avaldasid nad tihti välist toetust kesk-vasakpoolsetele valitsustele (Amintore Fanfani, Aldo Moro). Lisaks oli partei tugev kohalikel valimistel - peamiselt [[Emilia Romagna]], [[Toscana]] ja [[Umbria]] maakondades ning ka linnades. Lisaks veenis partei [[FIAT|FIATi]] ehitama [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liitu]] uue [[AvtoVAZ]] autotehase.

Peale [[Ungari ülestõus (1956)|Ungari ülestõusu]] 1956. aastal tekkis parteis lõhe. Togliatti ja [[Giorgio Napolitano]] pidasid Ungari ülestõusnuid kontrevolutsionäärideks, kuid kommunistide ametiühingu CGIL juht Giuseppe di Vittorio ja prominentne parteiliige Antonio Giolitti lahkusid seetõttu parteist.

Togliatti suri 21. augustil 1964, olles parasjagu [[Jalta|Jaltas]] puhkamas. Uueks parteisekretäriks sai [[Luigi Longo]]. 1968. aastal aga elas Longo üle insuldi ja 1969. aastast täitis tema kohuseid suuresti asesekretär [[Enrico Berlinguer]]. 16. märtsil 1972 astus Longo peasekretäri kohalt tagasi, tema asendajaks sai Berlinguer.

1970. aastatel hakkasid partei suhted [[NLKP|NLKPga]] jahenema. 1969. aastal Moskvas toimunud kommunistide konverentsil keeldus Itaalia delegatsioon Berlingueri juhtimisel toetamast &quot;ametlikku&quot; joont, Berlinguer keeldus Hiina KP-d &quot;ekskommunikeerimast&quot; ja ütles [[Leonid Brežnev|Leonid Brežnevile]] otse, et [[Varssavi pakti sissetung Tšehhoslovakkiasse]], mida ta kutsus &quot;Praha tragöödiaks&quot;, tegi selgeks kommunistlike liikumiste vahelised eriarvamused fundamentaalsetes küsimustes, nagu rahvuslik suveräänsus, sotsialistlik demokraatia ja kultuurivabadus. Partei kaugenes NSVL-le allumisest ning marksism-leninismist, lähenedes [[Eurokommunism|eurokommunismile]] ja [[Sotsialistlik Internatsionaal|Sotsialistlikule Internatsionaalile]] koos Prantsusmaa ja Hispaania kommunistlike parteidega.

Partei tippaasta oli 1976, kui 20. juunil 1976 toimunud valimistel sai partei rohkem kui kolmandiku häältest - kristlikud demokraadid said 39%, kommunistid 34%. Partei proovis teha koostööd sotsialistliku partei ja kristlike demokraatidega, peale [[Salvador Allende]] valitsuse kukutamist [[Tšiili|Tšiilis]], millest Berlinguer oli järelduse teinud, et marksistid ei saa demokraatlikes riikides valitseda ilma mõõdukamate jõududeta. Berlinguer ja peaminister [[Aldo Moro]] saavutasidki nn. &quot;ajaloolise kokkuleppe&quot; (Compromesso storico) ning partei avaldas välist toetust [[Giulio Andreotti]] valitsusele. Kuid Moro röövimine ja mõrv [[Punased Brigaadid|Punaste Brigaadide]] poolt 1978. aastal tegid sellele peatselt lõpu. Partei seisis tugevalt vastu terrorismile ja Punastele Brigaadidele, kes seevastu tapsid mitmeid partei liikmeid või parteile lähedasi ametiühingujuhte. Kui partei palus Nõukogude Liidul avaldada survet [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkia]] kommunistlikule salapolitseile StB, et nad lõpetaksid Punaste Brigaadide toetamise, siis NLKP kas ei suutnud või ei tahtnudki seda teha. See ja [[Nõukogude-Afganistani sõda|NSVL sissetung Afganistani]] 1979. aastal viisid Itaalia KP ja NLKP suhete katkemiseni ja partei keeldus osalemast 1980. aastal Pariisis rahvusvahelisel kommunistlike parteide konverentsil. Ka 1984. aasta [[Euroopa Parlamendi valimised|Euroopa Parlamendi valimistel]] sai partei kolmandiku häältest.

11. juunil 1984, peale Berlingueri surma, sai partei peasekretäriks [[Alessandro Natta]], kes proovis parandada partei suhteid NSV Liiduga. Kuigi 1986. aastal [[Firenze|Firenzes]] toimunud parteikongressil valiti ta uuesti peasekretäriks, siis 10. juunil 1988 oli ta sunnitud infarkti tõttu tagasi astuma ja tema asendajaks sai Achille Ochetto. 12. novembril 1989, peale kommunistlike režiimide langust Ida-Euroopas ja Berliini müüri langust teatas Ochetto Bolognas toimunud parteikongressil, et eurokommunismi aeg on läbi ning soovitas partei laialisaatmist. Seda nähtust kutsuti &quot;Bologna pöördepunktiks&quot; (''Svolta della Bolognina''). 31. jaanuaril 1991 [[Rimini|Riminis]] toimunud partei viimasel, 20. kongressil võetigi 70%-30% vastu otsus partei tegevus lõpetada. Selle asemel alustas 3. veebruaril 1991 tegevust Demokraatlik Vasakpartei (''Partito Democratico della Sinistra'') Ochetto ja [[Massimo D'Alema]] juhtimisel. Kolmandik liikmetest Armando Cossutta juhtimisel aga keeldus ja selle asemel moodustas [[Partito della Rifondazione Comunista]] (Kommunismi Taasloomise Partei).

Ajalooliselt oli partei suurim toetusbaas Kesk-Itaalias - [[Emilia Romagna]], [[Toscana]], [[Umbria]] ja [[Marche]] maakondades, aga ka Põhja-Itaalia tööstuslinnades. Linnadest oli partei meisternäidiseks [[Bologna]], kus olid alates 1945. aastast võimul kommunistide valitsused, ka peale partei tegevuse lõppu püsis linnas Demokraatliku Vasakpartei valitsus kuni 1999. aastani, mis viisid linnas läbi suuri reforme. 1946-1956 ehitati Bolognas kommunistliku linnavalitsuse poolt 31 uut lasteaeda, 896 korterit ja 9 kooli, parandati ka transpordi, tervishoiu ja haridustingimusi.

[[Kategooria:20. sajand Itaalias]]</text>
      <sha1>m7zmu5vmzcaozxdh9qcapvai10az724</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172046</id>
      <parentid>6172045</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:26:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Kommunistlikud parteid]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7287" xml:space="preserve">'''Itaalia Kommunistlik Partei''' (''Partito Comunista Italiano, PCI'') oli Itaalias 1921-1991 tegutsenud kommunistlik partei. Külma sõja ajal oli partei läänemaailma suurim kommunistlik partei ja Itaalia suuruselt teine partei Kristlike Demokraatide järel.

Partei asutati [[Livorno|Livornos]] 21. jaanuaril 1921 eraldudes Itaalia Sotsialistlikust Parteist, nime all ''Partito Comunista d'Italia'' (PCdI). Partei asutajateks oli [[Antonio Gramsci]], Nicola Bombacci ja Amadeo Bordiga.

Peale [[Benito Mussolini]] võimuletulekut partei tegevus mõistagi keelustati. Gramsci ja Bordiga saadeti 1926. aastal [[Ustica]] saarele asumisele. Bombacci oli aga Mussolini hea sõber ja heidetigi 1927. aastal fašismi pooldavate vaatete tõttu parteist välja, 1940. aastateks oli ta end kommunismist lahti öelnud ja ta hukati koos Mussoliniga 28. aprillil 1945.

1927. aastal valiti partei peasekretäriks [[Palmiro Togliatti]]. 1930. aastal heideti Bordiga [[Trotskism|trotskismis]] süüdistatuna [[Komintern|Kominternist]] välja. 1943. aastal, kui [[Jossif Stalin]] saatis Kominterni laiali, moodustasid Moskvas eksiilis olnud Itaalia kommunistid 15. mail uue partei, nüüd PCI. Peale Mussolini režiimi langemist 25. juulil 1943 sai partei uuesti ametlikuks parteiks. Aprillis 1944 nõustus parteijuht Togliatti tegema koostööd kuningas [[Vittorio Emanuele III]] ja peaminister [[Pietro Badoglio|Pietro Badoglioga]]. Ka vastupanuliikumises oli kommunistidel suur roll, suurimaks partisanirühmaks olid Garibaldi Brigaadid, mis koosnesid peamiselt kommunistidest.

1946. aasta [[Itaalia institutsiooniline referendum|institutsioonilisel referendumil]] toetasid kommunistid vabariiki. Samaaegselt peetud parlamendivalimistel said kommunistid 19% hääli kristlike demokraatide ja sotsialistide järel.

Mais 1947 heideti kommunistid valitsusest välja, kuna [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]] [[George Marshall]] oli seadnud [[Marshalli plaan|Marshalli plaanis]] osalemise tingimuseks kommunismivastasuse ja ka USA suursaadik Itaalias, James C. Dunn palus peaminister Alcide de Gasperil valitsus laiali saata ja moodustada uus valitsus ilma kommunistideta. Kuigi peale seda kommunistid enam üheski valitsuses ei osalenud, avaldasid nad tihti välist toetust kesk-vasakpoolsetele valitsustele (Amintore Fanfani, Aldo Moro). Lisaks oli partei tugev kohalikel valimistel - peamiselt [[Emilia Romagna]], [[Toscana]] ja [[Umbria]] maakondades ning ka linnades. Lisaks veenis partei [[FIAT|FIATi]] ehitama [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liitu]] uue [[AvtoVAZ]] autotehase.

Peale [[Ungari ülestõus (1956)|Ungari ülestõusu]] 1956. aastal tekkis parteis lõhe. Togliatti ja [[Giorgio Napolitano]] pidasid Ungari ülestõusnuid kontrevolutsionäärideks, kuid kommunistide ametiühingu CGIL juht Giuseppe di Vittorio ja prominentne parteiliige Antonio Giolitti lahkusid seetõttu parteist.

Togliatti suri 21. augustil 1964, olles parasjagu [[Jalta|Jaltas]] puhkamas. Uueks parteisekretäriks sai [[Luigi Longo]]. 1968. aastal aga elas Longo üle insuldi ja 1969. aastast täitis tema kohuseid suuresti asesekretär [[Enrico Berlinguer]]. 16. märtsil 1972 astus Longo peasekretäri kohalt tagasi, tema asendajaks sai Berlinguer.

1970. aastatel hakkasid partei suhted [[NLKP|NLKPga]] jahenema. 1969. aastal Moskvas toimunud kommunistide konverentsil keeldus Itaalia delegatsioon Berlingueri juhtimisel toetamast &quot;ametlikku&quot; joont, Berlinguer keeldus Hiina KP-d &quot;ekskommunikeerimast&quot; ja ütles [[Leonid Brežnev|Leonid Brežnevile]] otse, et [[Varssavi pakti sissetung Tšehhoslovakkiasse]], mida ta kutsus &quot;Praha tragöödiaks&quot;, tegi selgeks kommunistlike liikumiste vahelised eriarvamused fundamentaalsetes küsimustes, nagu rahvuslik suveräänsus, sotsialistlik demokraatia ja kultuurivabadus. Partei kaugenes NSVL-le allumisest ning marksism-leninismist, lähenedes [[Eurokommunism|eurokommunismile]] ja [[Sotsialistlik Internatsionaal|Sotsialistlikule Internatsionaalile]] koos Prantsusmaa ja Hispaania kommunistlike parteidega.

Partei tippaasta oli 1976, kui 20. juunil 1976 toimunud valimistel sai partei rohkem kui kolmandiku häältest - kristlikud demokraadid said 39%, kommunistid 34%. Partei proovis teha koostööd sotsialistliku partei ja kristlike demokraatidega, peale [[Salvador Allende]] valitsuse kukutamist [[Tšiili|Tšiilis]], millest Berlinguer oli järelduse teinud, et marksistid ei saa demokraatlikes riikides valitseda ilma mõõdukamate jõududeta. Berlinguer ja peaminister [[Aldo Moro]] saavutasidki nn. &quot;ajaloolise kokkuleppe&quot; (Compromesso storico) ning partei avaldas välist toetust [[Giulio Andreotti]] valitsusele. Kuid Moro röövimine ja mõrv [[Punased Brigaadid|Punaste Brigaadide]] poolt 1978. aastal tegid sellele peatselt lõpu. Partei seisis tugevalt vastu terrorismile ja Punastele Brigaadidele, kes seevastu tapsid mitmeid partei liikmeid või parteile lähedasi ametiühingujuhte. Kui partei palus Nõukogude Liidul avaldada survet [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkia]] kommunistlikule salapolitseile StB, et nad lõpetaksid Punaste Brigaadide toetamise, siis NLKP kas ei suutnud või ei tahtnudki seda teha. See ja [[Nõukogude-Afganistani sõda|NSVL sissetung Afganistani]] 1979. aastal viisid Itaalia KP ja NLKP suhete katkemiseni ja partei keeldus osalemast 1980. aastal Pariisis rahvusvahelisel kommunistlike parteide konverentsil. Ka 1984. aasta [[Euroopa Parlamendi valimised|Euroopa Parlamendi valimistel]] sai partei kolmandiku häältest.

11. juunil 1984, peale Berlingueri surma, sai partei peasekretäriks [[Alessandro Natta]], kes proovis parandada partei suhteid NSV Liiduga. Kuigi 1986. aastal [[Firenze|Firenzes]] toimunud parteikongressil valiti ta uuesti peasekretäriks, siis 10. juunil 1988 oli ta sunnitud infarkti tõttu tagasi astuma ja tema asendajaks sai Achille Ochetto. 12. novembril 1989, peale kommunistlike režiimide langust Ida-Euroopas ja Berliini müüri langust teatas Ochetto Bolognas toimunud parteikongressil, et eurokommunismi aeg on läbi ning soovitas partei laialisaatmist. Seda nähtust kutsuti &quot;Bologna pöördepunktiks&quot; (''Svolta della Bolognina''). 31. jaanuaril 1991 [[Rimini|Riminis]] toimunud partei viimasel, 20. kongressil võetigi 70%-30% vastu otsus partei tegevus lõpetada. Selle asemel alustas 3. veebruaril 1991 tegevust Demokraatlik Vasakpartei (''Partito Democratico della Sinistra'') Ochetto ja [[Massimo D'Alema]] juhtimisel. Kolmandik liikmetest Armando Cossutta juhtimisel aga keeldus ja selle asemel moodustas [[Partito della Rifondazione Comunista]] (Kommunismi Taasloomise Partei).

Ajalooliselt oli partei suurim toetusbaas Kesk-Itaalias - [[Emilia Romagna]], [[Toscana]], [[Umbria]] ja [[Marche]] maakondades, aga ka Põhja-Itaalia tööstuslinnades. Linnadest oli partei meisternäidiseks [[Bologna]], kus olid alates 1945. aastast võimul kommunistide valitsused, ka peale partei tegevuse lõppu püsis linnas Demokraatliku Vasakpartei valitsus kuni 1999. aastani, mis viisid linnas läbi suuri reforme. 1946-1956 ehitati Bolognas kommunistliku linnavalitsuse poolt 31 uut lasteaeda, 896 korterit ja 9 kooli, parandati ka transpordi, tervishoiu ja haridustingimusi.

[[Kategooria:20. sajand Itaalias]]
[[Kategooria:Kommunistlikud parteid]]</text>
      <sha1>tq6w6ed4h4be8i58vu0ll7lb6805pur</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172049</id>
      <parentid>6172046</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:27:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7358" xml:space="preserve">{{Vikinda|aasta=2022|kuu=august}}{{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=august}}
'''Itaalia Kommunistlik Partei''' (''Partito Comunista Italiano, PCI'') oli Itaalias 1921-1991 tegutsenud kommunistlik partei. Külma sõja ajal oli partei läänemaailma suurim kommunistlik partei ja Itaalia suuruselt teine partei Kristlike Demokraatide järel.

Partei asutati [[Livorno|Livornos]] 21. jaanuaril 1921 eraldudes Itaalia Sotsialistlikust Parteist, nime all ''Partito Comunista d'Italia'' (PCdI). Partei asutajateks oli [[Antonio Gramsci]], Nicola Bombacci ja Amadeo Bordiga.

Peale [[Benito Mussolini]] võimuletulekut partei tegevus mõistagi keelustati. Gramsci ja Bordiga saadeti 1926. aastal [[Ustica]] saarele asumisele. Bombacci oli aga Mussolini hea sõber ja heidetigi 1927. aastal fašismi pooldavate vaatete tõttu parteist välja, 1940. aastateks oli ta end kommunismist lahti öelnud ja ta hukati koos Mussoliniga 28. aprillil 1945.

1927. aastal valiti partei peasekretäriks [[Palmiro Togliatti]]. 1930. aastal heideti Bordiga [[Trotskism|trotskismis]] süüdistatuna [[Komintern|Kominternist]] välja. 1943. aastal, kui [[Jossif Stalin]] saatis Kominterni laiali, moodustasid Moskvas eksiilis olnud Itaalia kommunistid 15. mail uue partei, nüüd PCI. Peale Mussolini režiimi langemist 25. juulil 1943 sai partei uuesti ametlikuks parteiks. Aprillis 1944 nõustus parteijuht Togliatti tegema koostööd kuningas [[Vittorio Emanuele III]] ja peaminister [[Pietro Badoglio|Pietro Badoglioga]]. Ka vastupanuliikumises oli kommunistidel suur roll, suurimaks partisanirühmaks olid Garibaldi Brigaadid, mis koosnesid peamiselt kommunistidest.

1946. aasta [[Itaalia institutsiooniline referendum|institutsioonilisel referendumil]] toetasid kommunistid vabariiki. Samaaegselt peetud parlamendivalimistel said kommunistid 19% hääli kristlike demokraatide ja sotsialistide järel.

Mais 1947 heideti kommunistid valitsusest välja, kuna [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]] [[George Marshall]] oli seadnud [[Marshalli plaan|Marshalli plaanis]] osalemise tingimuseks kommunismivastasuse ja ka USA suursaadik Itaalias, James C. Dunn palus peaminister Alcide de Gasperil valitsus laiali saata ja moodustada uus valitsus ilma kommunistideta. Kuigi peale seda kommunistid enam üheski valitsuses ei osalenud, avaldasid nad tihti välist toetust kesk-vasakpoolsetele valitsustele (Amintore Fanfani, Aldo Moro). Lisaks oli partei tugev kohalikel valimistel - peamiselt [[Emilia Romagna]], [[Toscana]] ja [[Umbria]] maakondades ning ka linnades. Lisaks veenis partei [[FIAT|FIATi]] ehitama [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liitu]] uue [[AvtoVAZ]] autotehase.

Peale [[Ungari ülestõus (1956)|Ungari ülestõusu]] 1956. aastal tekkis parteis lõhe. Togliatti ja [[Giorgio Napolitano]] pidasid Ungari ülestõusnuid kontrevolutsionäärideks, kuid kommunistide ametiühingu CGIL juht Giuseppe di Vittorio ja prominentne parteiliige Antonio Giolitti lahkusid seetõttu parteist.

Togliatti suri 21. augustil 1964, olles parasjagu [[Jalta|Jaltas]] puhkamas. Uueks parteisekretäriks sai [[Luigi Longo]]. 1968. aastal aga elas Longo üle insuldi ja 1969. aastast täitis tema kohuseid suuresti asesekretär [[Enrico Berlinguer]]. 16. märtsil 1972 astus Longo peasekretäri kohalt tagasi, tema asendajaks sai Berlinguer.

1970. aastatel hakkasid partei suhted [[NLKP|NLKPga]] jahenema. 1969. aastal Moskvas toimunud kommunistide konverentsil keeldus Itaalia delegatsioon Berlingueri juhtimisel toetamast &quot;ametlikku&quot; joont, Berlinguer keeldus Hiina KP-d &quot;ekskommunikeerimast&quot; ja ütles [[Leonid Brežnev|Leonid Brežnevile]] otse, et [[Varssavi pakti sissetung Tšehhoslovakkiasse]], mida ta kutsus &quot;Praha tragöödiaks&quot;, tegi selgeks kommunistlike liikumiste vahelised eriarvamused fundamentaalsetes küsimustes, nagu rahvuslik suveräänsus, sotsialistlik demokraatia ja kultuurivabadus. Partei kaugenes NSVL-le allumisest ning marksism-leninismist, lähenedes [[Eurokommunism|eurokommunismile]] ja [[Sotsialistlik Internatsionaal|Sotsialistlikule Internatsionaalile]] koos Prantsusmaa ja Hispaania kommunistlike parteidega.

Partei tippaasta oli 1976, kui 20. juunil 1976 toimunud valimistel sai partei rohkem kui kolmandiku häältest - kristlikud demokraadid said 39%, kommunistid 34%. Partei proovis teha koostööd sotsialistliku partei ja kristlike demokraatidega, peale [[Salvador Allende]] valitsuse kukutamist [[Tšiili|Tšiilis]], millest Berlinguer oli järelduse teinud, et marksistid ei saa demokraatlikes riikides valitseda ilma mõõdukamate jõududeta. Berlinguer ja peaminister [[Aldo Moro]] saavutasidki nn. &quot;ajaloolise kokkuleppe&quot; (Compromesso storico) ning partei avaldas välist toetust [[Giulio Andreotti]] valitsusele. Kuid Moro röövimine ja mõrv [[Punased Brigaadid|Punaste Brigaadide]] poolt 1978. aastal tegid sellele peatselt lõpu. Partei seisis tugevalt vastu terrorismile ja Punastele Brigaadidele, kes seevastu tapsid mitmeid partei liikmeid või parteile lähedasi ametiühingujuhte. Kui partei palus Nõukogude Liidul avaldada survet [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkia]] kommunistlikule salapolitseile StB, et nad lõpetaksid Punaste Brigaadide toetamise, siis NLKP kas ei suutnud või ei tahtnudki seda teha. See ja [[Nõukogude-Afganistani sõda|NSVL sissetung Afganistani]] 1979. aastal viisid Itaalia KP ja NLKP suhete katkemiseni ja partei keeldus osalemast 1980. aastal Pariisis rahvusvahelisel kommunistlike parteide konverentsil. Ka 1984. aasta [[Euroopa Parlamendi valimised|Euroopa Parlamendi valimistel]] sai partei kolmandiku häältest.

11. juunil 1984, peale Berlingueri surma, sai partei peasekretäriks [[Alessandro Natta]], kes proovis parandada partei suhteid NSV Liiduga. Kuigi 1986. aastal [[Firenze|Firenzes]] toimunud parteikongressil valiti ta uuesti peasekretäriks, siis 10. juunil 1988 oli ta sunnitud infarkti tõttu tagasi astuma ja tema asendajaks sai Achille Ochetto. 12. novembril 1989, peale kommunistlike režiimide langust Ida-Euroopas ja Berliini müüri langust teatas Ochetto Bolognas toimunud parteikongressil, et eurokommunismi aeg on läbi ning soovitas partei laialisaatmist. Seda nähtust kutsuti &quot;Bologna pöördepunktiks&quot; (''Svolta della Bolognina''). 31. jaanuaril 1991 [[Rimini|Riminis]] toimunud partei viimasel, 20. kongressil võetigi 70%-30% vastu otsus partei tegevus lõpetada. Selle asemel alustas 3. veebruaril 1991 tegevust Demokraatlik Vasakpartei (''Partito Democratico della Sinistra'') Ochetto ja [[Massimo D'Alema]] juhtimisel. Kolmandik liikmetest Armando Cossutta juhtimisel aga keeldus ja selle asemel moodustas [[Partito della Rifondazione Comunista]] (Kommunismi Taasloomise Partei).

Ajalooliselt oli partei suurim toetusbaas Kesk-Itaalias - [[Emilia Romagna]], [[Toscana]], [[Umbria]] ja [[Marche]] maakondades, aga ka Põhja-Itaalia tööstuslinnades. Linnadest oli partei meisternäidiseks [[Bologna]], kus olid alates 1945. aastast võimul kommunistide valitsused, ka peale partei tegevuse lõppu püsis linnas Demokraatliku Vasakpartei valitsus kuni 1999. aastani, mis viisid linnas läbi suuri reforme. 1946-1956 ehitati Bolognas kommunistliku linnavalitsuse poolt 31 uut lasteaeda, 896 korterit ja 9 kooli, parandati ka transpordi, tervishoiu ja haridustingimusi.

[[Kategooria:20. sajand Itaalias]]
[[Kategooria:Kommunistlikud parteid]]</text>
      <sha1>kp99mymjywa7i3khscxuvumw3mtfhw8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172166</id>
      <parentid>6172049</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T18:16:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7424" xml:space="preserve">{{Vikinda|aasta=2022|kuu=august}}{{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=august}}
'''Itaalia Kommunistlik Partei''' (''Partito Comunista Italiano, PCI'') oli Itaalias aastatel 1921–1991 tegutsenud kommunistlik partei. [[Külm sõda|Külma sõja]] ajal oli partei läänemaailma suurim kommunistlik partei ja Itaalia suuruselt teine partei [[Kristlikud Demokraadid|Kristlike Demokraatide]] järel.

Partei asutati [[Livorno|Livornos]] 21. jaanuaril 1921 eraldudes Itaalia Sotsialistlikust Parteist, nime all ''Partito Comunista d'Italia'' (PCdI). Partei asutajateks oli [[Antonio Gramsci]], Nicola Bombacci ja Amadeo Bordiga.

Peale [[Benito Mussolini]] võimuletulekut partei tegevus mõistagi keelustati. Gramsci ja Bordiga saadeti 1926. aastal [[Ustica]] saarele asumisele. Bombacci oli aga Mussolini hea sõber ja heidetigi 1927. aastal fašismi pooldavate vaatete tõttu parteist välja, 1940. aastateks oli ta end kommunismist lahti öelnud ja ta hukati koos Mussoliniga 28. aprillil 1945.

1927. aastal valiti partei peasekretäriks [[Palmiro Togliatti]]. 1930. aastal heideti Bordiga [[Trotskism|trotskismis]] süüdistatuna [[Komintern|Kominternist]] välja. 1943. aastal, kui [[Jossif Stalin]] saatis Kominterni laiali, moodustasid Moskvas eksiilis olnud Itaalia kommunistid 15. mail uue partei, nüüd PCI. Peale Mussolini režiimi langemist 25. juulil 1943 sai partei uuesti ametlikuks parteiks. Aprillis 1944 nõustus parteijuht Togliatti tegema koostööd kuningas [[Vittorio Emanuele III]] ja peaminister [[Pietro Badoglio|Pietro Badoglioga]]. Ka vastupanuliikumises oli kommunistidel suur roll, suurimaks partisanirühmaks olid Garibaldi Brigaadid, mis koosnesid peamiselt kommunistidest.

1946. aasta [[Itaalia institutsiooniline referendum|institutsioonilisel referendumil]] toetasid kommunistid vabariiki. Samaaegselt peetud parlamendivalimistel said kommunistid 19% hääli kristlike demokraatide ja sotsialistide järel.

Mais 1947 heideti kommunistid valitsusest välja, kuna [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]] [[George Marshall]] oli seadnud [[Marshalli plaan|Marshalli plaanis]] osalemise tingimuseks kommunismivastasuse ja ka USA suursaadik Itaalias, James C. Dunn palus peaminister Alcide de Gasperil valitsus laiali saata ja moodustada uus valitsus ilma kommunistideta. Kuigi peale seda kommunistid enam üheski valitsuses ei osalenud, avaldasid nad tihti välist toetust kesk-vasakpoolsetele valitsustele (Amintore Fanfani, Aldo Moro). Lisaks oli partei tugev kohalikel valimistel – peamiselt [[Emilia Romagna]], [[Toscana]] ja [[Umbria]] maakondades ning ka linnades. Lisaks veenis partei [[FIAT|FIATi]] ehitama [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liitu]] uue [[AvtoVAZ]] autotehase.

Peale [[Ungari ülestõus (1956)|Ungari ülestõusu]] 1956. aastal tekkis parteis lõhe. Togliatti ja [[Giorgio Napolitano]] pidasid Ungari ülestõusnuid kontrevolutsionäärideks, kuid kommunistide ametiühingu CGIL juht Giuseppe di Vittorio ja prominentne parteiliige Antonio Giolitti lahkusid seetõttu parteist.

Togliatti suri 21. augustil 1964, olles parasjagu [[Jalta|Jaltas]] puhkamas. Uueks parteisekretäriks sai [[Luigi Longo]]. 1968. aastal aga elas Longo üle insuldi ja 1969. aastast täitis tema kohuseid suuresti asesekretär [[Enrico Berlinguer]]. 16. märtsil 1972 astus Longo peasekretäri kohalt tagasi, tema asendajaks sai Berlinguer.

1970. aastatel hakkasid partei suhted [[NLKP|NLKPga]] jahenema. 1969. aastal Moskvas toimunud kommunistide konverentsil keeldus Itaalia delegatsioon Berlingueri juhtimisel toetamast &quot;ametlikku&quot; joont, Berlinguer keeldus Hiina KP-d &quot;ekskommunikeerimast&quot; ja ütles [[Leonid Brežnev|Leonid Brežnevile]] otse, et [[Varssavi pakti sissetung Tšehhoslovakkiasse]], mida ta kutsus &quot;Praha tragöödiaks&quot;, tegi selgeks kommunistlike liikumiste vahelised eriarvamused fundamentaalsetes küsimustes, nagu rahvuslik suveräänsus, sotsialistlik demokraatia ja kultuurivabadus. Partei kaugenes NSVL-le allumisest ning marksism-leninismist, lähenedes [[Eurokommunism|eurokommunismile]] ja [[Sotsialistlik Internatsionaal|Sotsialistlikule Internatsionaalile]] koos Prantsusmaa ja Hispaania kommunistlike parteidega.

Partei tippaasta oli 1976, kui 20. juunil 1976 toimunud valimistel sai partei rohkem kui kolmandiku häältest – kristlikud demokraadid said 39%, kommunistid 34%. Partei proovis teha koostööd sotsialistliku partei ja kristlike demokraatidega, peale [[Salvador Allende]] valitsuse kukutamist [[Tšiili|Tšiilis]], millest Berlinguer oli järelduse teinud, et marksistid ei saa demokraatlikes riikides valitseda ilma mõõdukamate jõududeta. Berlinguer ja peaminister [[Aldo Moro]] saavutasidki nn. &quot;ajaloolise kokkuleppe&quot; (Compromesso storico) ning partei avaldas välist toetust [[Giulio Andreotti]] valitsusele. Kuid Moro röövimine ja mõrv [[Punased Brigaadid|Punaste Brigaadide]] poolt 1978. aastal tegid sellele peatselt lõpu. Partei seisis tugevalt vastu terrorismile ja Punastele Brigaadidele, kes seevastu tapsid mitmeid partei liikmeid või parteile lähedasi ametiühingujuhte. Kui partei palus Nõukogude Liidul avaldada survet [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkia]] kommunistlikule salapolitseile StB, et nad lõpetaksid Punaste Brigaadide toetamise, siis NLKP kas ei suutnud või ei tahtnudki seda teha. See ja [[Nõukogude-Afganistani sõda|NSVL sissetung Afganistani]] 1979. aastal viisid Itaalia KP ja NLKP suhete katkemiseni ja partei keeldus osalemast 1980. aastal Pariisis rahvusvahelisel kommunistlike parteide konverentsil. Ka 1984. aasta [[Euroopa Parlamendi valimised|Euroopa Parlamendi valimistel]] sai partei kolmandiku häältest.

11. juunil 1984, peale Berlingueri surma, sai partei peasekretäriks [[Alessandro Natta]], kes proovis parandada partei suhteid NSV Liiduga. Kuigi 1986. aastal [[Firenze|Firenzes]] toimunud parteikongressil valiti ta uuesti peasekretäriks, siis 10. juunil 1988 oli ta sunnitud infarkti tõttu tagasi astuma ja tema asendajaks sai Achille Ochetto. 12. novembril 1989, peale kommunistlike režiimide langust Ida-Euroopas ja Berliini müüri langust teatas Ochetto Bolognas toimunud parteikongressil, et eurokommunismi aeg on läbi ning soovitas partei laialisaatmist. Seda nähtust kutsuti &quot;Bologna pöördepunktiks&quot; (''Svolta della Bolognina''). 31. jaanuaril 1991 [[Rimini|Riminis]] toimunud partei viimasel, 20. kongressil võetigi 70%-30% vastu otsus partei tegevus lõpetada. Selle asemel alustas 3. veebruaril 1991 tegevust [[Demokraatlik Vasakpartei]] (''Partito Democratico della Sinistra'') Ochetto ja [[Massimo D'Alema]] juhtimisel. Kolmandik liikmetest Armando Cossutta juhtimisel aga keeldus ja selle asemel moodustas [[Partito della Rifondazione Comunista]] (Kommunismi Taasloomise Partei).

Ajalooliselt oli partei suurim toetusbaas Kesk-Itaalias – [[Emilia Romagna]], [[Toscana]], [[Umbria]] ja [[Marche]] maakondades, aga ka Põhja-Itaalia tööstuslinnades. Linnadest oli partei meisternäidiseks [[Bologna]], kus olid alates 1945. aastast võimul kommunistide valitsused, ka peale partei tegevuse lõppu püsis linnas Demokraatliku Vasakpartei valitsus kuni 1999. aastani, mis viisid linnas läbi suuri reforme. 1946–1956 ehitati Bolognas kommunistliku linnavalitsuse poolt 31 uut lasteaeda, 896 korterit ja 9 kooli, parandati ka transpordi, tervishoiu ja haridustingimusi.

[[Kategooria:20. sajand Itaalias]]
[[Kategooria:Kommunistlikud parteid]]</text>
      <sha1>n6zmlaf8kdivgqpxfa9efwsfe4gljxp</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172167</id>
      <parentid>6172166</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T18:18:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7434" xml:space="preserve">{{Vikinda|aasta=2022|kuu=august}}{{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=august}}
'''Itaalia Kommunistlik Partei''' (''Partito Comunista Italiano, PCI'') oli Itaalias aastatel 1921–1991 tegutsenud kommunistlik partei. [[Külm sõda|Külma sõja]] ajal oli partei läänemaailma suurim kommunistlik partei ja Itaalia suuruselt teine partei [[Kristlikud Demokraadid (Itaalia)|Kristlike Demokraatide]] järel.

Partei asutati [[Livorno|Livornos]] 21. jaanuaril 1921 eraldudes Itaalia Sotsialistlikust Parteist, nime all ''Partito Comunista d'Italia'' (PCdI). Partei asutajateks oli [[Antonio Gramsci]], Nicola Bombacci ja Amadeo Bordiga.

Peale [[Benito Mussolini]] võimuletulekut partei tegevus mõistagi keelustati. Gramsci ja Bordiga saadeti 1926. aastal [[Ustica]] saarele asumisele. Bombacci oli aga Mussolini hea sõber ja heidetigi 1927. aastal fašismi pooldavate vaatete tõttu parteist välja, 1940. aastateks oli ta end kommunismist lahti öelnud ja ta hukati koos Mussoliniga 28. aprillil 1945.

1927. aastal valiti partei peasekretäriks [[Palmiro Togliatti]]. 1930. aastal heideti Bordiga [[Trotskism|trotskismis]] süüdistatuna [[Komintern|Kominternist]] välja. 1943. aastal, kui [[Jossif Stalin]] saatis Kominterni laiali, moodustasid Moskvas eksiilis olnud Itaalia kommunistid 15. mail uue partei, nüüd PCI. Peale Mussolini režiimi langemist 25. juulil 1943 sai partei uuesti ametlikuks parteiks. Aprillis 1944 nõustus parteijuht Togliatti tegema koostööd kuningas [[Vittorio Emanuele III]] ja peaminister [[Pietro Badoglio|Pietro Badoglioga]]. Ka vastupanuliikumises oli kommunistidel suur roll, suurimaks partisanirühmaks olid Garibaldi Brigaadid, mis koosnesid peamiselt kommunistidest.

1946. aasta [[Itaalia institutsiooniline referendum|institutsioonilisel referendumil]] toetasid kommunistid vabariiki. Samaaegselt peetud parlamendivalimistel said kommunistid 19% hääli kristlike demokraatide ja sotsialistide järel.

Mais 1947 heideti kommunistid valitsusest välja, kuna [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]] [[George Marshall]] oli seadnud [[Marshalli plaan|Marshalli plaanis]] osalemise tingimuseks kommunismivastasuse ja ka USA suursaadik Itaalias, James C. Dunn palus peaminister Alcide de Gasperil valitsus laiali saata ja moodustada uus valitsus ilma kommunistideta. Kuigi peale seda kommunistid enam üheski valitsuses ei osalenud, avaldasid nad tihti välist toetust kesk-vasakpoolsetele valitsustele (Amintore Fanfani, Aldo Moro). Lisaks oli partei tugev kohalikel valimistel – peamiselt [[Emilia Romagna]], [[Toscana]] ja [[Umbria]] maakondades ning ka linnades. Lisaks veenis partei [[FIAT|FIATi]] ehitama [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liitu]] uue [[AvtoVAZ]] autotehase.

Peale [[Ungari ülestõus (1956)|Ungari ülestõusu]] 1956. aastal tekkis parteis lõhe. Togliatti ja [[Giorgio Napolitano]] pidasid Ungari ülestõusnuid kontrevolutsionäärideks, kuid kommunistide ametiühingu CGIL juht Giuseppe di Vittorio ja prominentne parteiliige Antonio Giolitti lahkusid seetõttu parteist.

Togliatti suri 21. augustil 1964, olles parasjagu [[Jalta|Jaltas]] puhkamas. Uueks parteisekretäriks sai [[Luigi Longo]]. 1968. aastal aga elas Longo üle insuldi ja 1969. aastast täitis tema kohuseid suuresti asesekretär [[Enrico Berlinguer]]. 16. märtsil 1972 astus Longo peasekretäri kohalt tagasi, tema asendajaks sai Berlinguer.

1970. aastatel hakkasid partei suhted [[NLKP|NLKPga]] jahenema. 1969. aastal Moskvas toimunud kommunistide konverentsil keeldus Itaalia delegatsioon Berlingueri juhtimisel toetamast &quot;ametlikku&quot; joont, Berlinguer keeldus Hiina KP-d &quot;ekskommunikeerimast&quot; ja ütles [[Leonid Brežnev|Leonid Brežnevile]] otse, et [[Varssavi pakti sissetung Tšehhoslovakkiasse]], mida ta kutsus &quot;Praha tragöödiaks&quot;, tegi selgeks kommunistlike liikumiste vahelised eriarvamused fundamentaalsetes küsimustes, nagu rahvuslik suveräänsus, sotsialistlik demokraatia ja kultuurivabadus. Partei kaugenes NSVL-le allumisest ning marksism-leninismist, lähenedes [[Eurokommunism|eurokommunismile]] ja [[Sotsialistlik Internatsionaal|Sotsialistlikule Internatsionaalile]] koos Prantsusmaa ja Hispaania kommunistlike parteidega.

Partei tippaasta oli 1976, kui 20. juunil 1976 toimunud valimistel sai partei rohkem kui kolmandiku häältest – kristlikud demokraadid said 39%, kommunistid 34%. Partei proovis teha koostööd sotsialistliku partei ja kristlike demokraatidega, peale [[Salvador Allende]] valitsuse kukutamist [[Tšiili|Tšiilis]], millest Berlinguer oli järelduse teinud, et marksistid ei saa demokraatlikes riikides valitseda ilma mõõdukamate jõududeta. Berlinguer ja peaminister [[Aldo Moro]] saavutasidki nn. &quot;ajaloolise kokkuleppe&quot; (Compromesso storico) ning partei avaldas välist toetust [[Giulio Andreotti]] valitsusele. Kuid Moro röövimine ja mõrv [[Punased Brigaadid|Punaste Brigaadide]] poolt 1978. aastal tegid sellele peatselt lõpu. Partei seisis tugevalt vastu terrorismile ja Punastele Brigaadidele, kes seevastu tapsid mitmeid partei liikmeid või parteile lähedasi ametiühingujuhte. Kui partei palus Nõukogude Liidul avaldada survet [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkia]] kommunistlikule salapolitseile StB, et nad lõpetaksid Punaste Brigaadide toetamise, siis NLKP kas ei suutnud või ei tahtnudki seda teha. See ja [[Nõukogude-Afganistani sõda|NSVL sissetung Afganistani]] 1979. aastal viisid Itaalia KP ja NLKP suhete katkemiseni ja partei keeldus osalemast 1980. aastal Pariisis rahvusvahelisel kommunistlike parteide konverentsil. Ka 1984. aasta [[Euroopa Parlamendi valimised|Euroopa Parlamendi valimistel]] sai partei kolmandiku häältest.

11. juunil 1984, peale Berlingueri surma, sai partei peasekretäriks [[Alessandro Natta]], kes proovis parandada partei suhteid NSV Liiduga. Kuigi 1986. aastal [[Firenze|Firenzes]] toimunud parteikongressil valiti ta uuesti peasekretäriks, siis 10. juunil 1988 oli ta sunnitud infarkti tõttu tagasi astuma ja tema asendajaks sai Achille Ochetto. 12. novembril 1989, peale kommunistlike režiimide langust Ida-Euroopas ja Berliini müüri langust teatas Ochetto Bolognas toimunud parteikongressil, et eurokommunismi aeg on läbi ning soovitas partei laialisaatmist. Seda nähtust kutsuti &quot;Bologna pöördepunktiks&quot; (''Svolta della Bolognina''). 31. jaanuaril 1991 [[Rimini|Riminis]] toimunud partei viimasel, 20. kongressil võetigi 70%-30% vastu otsus partei tegevus lõpetada. Selle asemel alustas 3. veebruaril 1991 tegevust [[Demokraatlik Vasakpartei]] (''Partito Democratico della Sinistra'') Ochetto ja [[Massimo D'Alema]] juhtimisel. Kolmandik liikmetest Armando Cossutta juhtimisel aga keeldus ja selle asemel moodustas [[Partito della Rifondazione Comunista]] (Kommunismi Taasloomise Partei).

Ajalooliselt oli partei suurim toetusbaas Kesk-Itaalias – [[Emilia Romagna]], [[Toscana]], [[Umbria]] ja [[Marche]] maakondades, aga ka Põhja-Itaalia tööstuslinnades. Linnadest oli partei meisternäidiseks [[Bologna]], kus olid alates 1945. aastast võimul kommunistide valitsused, ka peale partei tegevuse lõppu püsis linnas Demokraatliku Vasakpartei valitsus kuni 1999. aastani, mis viisid linnas läbi suuri reforme. 1946–1956 ehitati Bolognas kommunistliku linnavalitsuse poolt 31 uut lasteaeda, 896 korterit ja 9 kooli, parandati ka transpordi, tervishoiu ja haridustingimusi.

[[Kategooria:20. sajand Itaalias]]
[[Kategooria:Kommunistlikud parteid]]</text>
      <sha1>lwlhl51e6zlcod3ww5zi45tqkdo2jd3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Paul Weiss (filosoof)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634203</id>
    <revision>
      <id>6172163</id>
      <parentid>6168563</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T18:13:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="418" xml:space="preserve">'''Paul Weiss''' ([[19. mai]] [[1901]] [[New York]] – [[5. juuli]] [[2002]] [[Washington]]) oli Ameerika Ühendriikide [[filosoof]].

Ta oli Ameerika metafüüsika ühingu ([[Metaphysical Society of America]]) rajaja. Ta oli [[Charles Peirce]]'i tööde põhilisi trükkitoimetajaid.

{{JÄRJESTA:Weiss, Paul}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filosoofid]]
[[Kategooria:Sündinud 1901]]
[[Kategooria:Surnud 2002]]</text>
      <sha1>a5cf61qt8ksgpgs88wx9xdf9b751sul</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:GLAM/Universitas Vasallorum/II</title>
    <ns>4</ns>
    <id>634207</id>
    <revision>
      <id>6172043</id>
      <parentid>6171661</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:25:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Harju maakonna ajalugu]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2621" xml:space="preserve">== Korporatsioon ja esinduskogud ==
13. sajandi keskpaigas koondusid läänimehed Harju-Virus ühiseks koguks, et edendada oma ambitsioone ning maad tõhusamalt hallata. See andis neile ka suhetes maahärraga parema positsiooni. 1259. aastal Taani kuninga poole pöördudes kasutasid Eestimaa [[Vasall|vasallid]] enda kohta teadaolevalt esimest korda nimetust ''universitas vasallorum'', mida võiks tõlkida kui “vasallide ühisus”. Neile järgmisel aastal vastates, kõneles kuningas läänimeestest sõnaga ''communitas'' ehk “kogukond”. Nii ''universitas'' kui ''communitas'' jäid Harju-Viru vasalkonnast rääkides kasutusse ka hilisemal ajal. 

[[Harju-Viru rüütelkond|Harju-Viru vasalkond]] paistis silma ka oma sidususe poolest. Põhja-Eesti vasallide organiseeritud kokkukuuluvus ilmneb näiteks tõsiasjas, et nad kinnitasid kirjalikke otsuseid oma korporatiivse [[pitsat]]iga. Pitsati kasutamisest leidub viiteid juba 1280. aastatest, konkreetseid teateid aga 14. sajandi algusest. Pitsati välimus pole säilinud, sest füüsiliselt on Eestimaa vasallide kollektiivne pitsat tuntud alles 16. sajandist. 

=== Vasallipäevad ===
Vasallipäevad olid seisuslikud kogunemised, mil vasallid kohtusid õigusemõistmiseks ja tähtsamate küsimuste arutamiseks. Saksakeelse sõna ''Manntag'' järgi on neid eesti keeles kutsutud [[Meespäev|meespäevadeks]], kuid “mees” tähendab selles kontekstis spetsiifilist läänimeest. Kogunemiste eesmärgiks oli kohtumõistmine, kuid arutati ka erinevaid aktuaalseid probleeme või vasalkonna plaane. Harju-Viru vasalkond suhtleski oma maahärraga vasallipäevade kaudu. Peamiselt toimusid vasallipäevad [[Toompea|Toompeal]], kuid neid korraldati ka Harju- ja Virumaa äärealadel, [[Kahala (Kuusalu)|Kahalas]] või [[Kiiu]]l. Algselt leidsid need aset ebaregulaarselt. Pärast [[Jüriöö ülestõus]]u, mil vasalkonna positsioon oli võrdlemisi nõrk, toimus kohtumisi poole aastasaja jooksul ainult kaks. 15. sajandil kutsuti aga vasallid kokku iga kolme aasta tagant. Suure poliitilise kaaluga vasalkonnast kujunes ühtne Harju-Viru aadliseisus, [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] tuumik. Lisaks vasallipäevadele võtsid läänimehed osa ka seisuslikest nõupidamistest, [[Liivimaa maapäev|maapäevadest]].


&lt;center&gt;{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:GLAM/Universitas_Vasallorum/1|padding=40px 40px}}&amp;nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:GLAM/Universitas_Vasallorum/3|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&lt;/center&gt;

[[Kategooria:Harju maakonna ajalugu]]</text>
      <sha1>fy4njxtwlfpyaksz127hxa49py5ufqw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172044</id>
      <parentid>6172043</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:25:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti keskaeg]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2650" xml:space="preserve">== Korporatsioon ja esinduskogud ==
13. sajandi keskpaigas koondusid läänimehed Harju-Virus ühiseks koguks, et edendada oma ambitsioone ning maad tõhusamalt hallata. See andis neile ka suhetes maahärraga parema positsiooni. 1259. aastal Taani kuninga poole pöördudes kasutasid Eestimaa [[Vasall|vasallid]] enda kohta teadaolevalt esimest korda nimetust ''universitas vasallorum'', mida võiks tõlkida kui “vasallide ühisus”. Neile järgmisel aastal vastates, kõneles kuningas läänimeestest sõnaga ''communitas'' ehk “kogukond”. Nii ''universitas'' kui ''communitas'' jäid Harju-Viru vasalkonnast rääkides kasutusse ka hilisemal ajal. 

[[Harju-Viru rüütelkond|Harju-Viru vasalkond]] paistis silma ka oma sidususe poolest. Põhja-Eesti vasallide organiseeritud kokkukuuluvus ilmneb näiteks tõsiasjas, et nad kinnitasid kirjalikke otsuseid oma korporatiivse [[pitsat]]iga. Pitsati kasutamisest leidub viiteid juba 1280. aastatest, konkreetseid teateid aga 14. sajandi algusest. Pitsati välimus pole säilinud, sest füüsiliselt on Eestimaa vasallide kollektiivne pitsat tuntud alles 16. sajandist. 

=== Vasallipäevad ===
Vasallipäevad olid seisuslikud kogunemised, mil vasallid kohtusid õigusemõistmiseks ja tähtsamate küsimuste arutamiseks. Saksakeelse sõna ''Manntag'' järgi on neid eesti keeles kutsutud [[Meespäev|meespäevadeks]], kuid “mees” tähendab selles kontekstis spetsiifilist läänimeest. Kogunemiste eesmärgiks oli kohtumõistmine, kuid arutati ka erinevaid aktuaalseid probleeme või vasalkonna plaane. Harju-Viru vasalkond suhtleski oma maahärraga vasallipäevade kaudu. Peamiselt toimusid vasallipäevad [[Toompea|Toompeal]], kuid neid korraldati ka Harju- ja Virumaa äärealadel, [[Kahala (Kuusalu)|Kahalas]] või [[Kiiu]]l. Algselt leidsid need aset ebaregulaarselt. Pärast [[Jüriöö ülestõus]]u, mil vasalkonna positsioon oli võrdlemisi nõrk, toimus kohtumisi poole aastasaja jooksul ainult kaks. 15. sajandil kutsuti aga vasallid kokku iga kolme aasta tagant. Suure poliitilise kaaluga vasalkonnast kujunes ühtne Harju-Viru aadliseisus, [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] tuumik. Lisaks vasallipäevadele võtsid läänimehed osa ka seisuslikest nõupidamistest, [[Liivimaa maapäev|maapäevadest]].


&lt;center&gt;{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:GLAM/Universitas_Vasallorum/1|padding=40px 40px}}&amp;nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:GLAM/Universitas_Vasallorum/3|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&lt;/center&gt;

[[Kategooria:Harju maakonna ajalugu]]
[[Kategooria:Eesti keskaeg]]</text>
      <sha1>1a7ii1j3vkenb2ts3358q8wtjn8t57s</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:GLAM/Universitas Vasallorum/III</title>
    <ns>4</ns>
    <id>634208</id>
    <revision>
      <id>6172042</id>
      <parentid>6171663</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:24:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti keskaeg]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4921" xml:space="preserve">== Õigus ==
[[Lään|Lääni]] andmine [[Vasall|vasallile]] oli õiguslik toiming, mille erinevaid asjaolusid määratlesid kindlad reeglid, mida koondas lääni- ehk rüütliõigus. Vasallide elukorraldus sõltus paljuski [[Valdemar-Eriku lääniõigus]]est, mille andis 1315. aastal Taani kuningas [[Erik VI (Taani)|Erik VI]]. Väidetavalt pärinesid õigused aga juba Põhja-Eesti allutanud [[Valdemar II]] armust. Valdemar-Eriku õigus sätestab esimese punktina reeglid, kuidas vasallid peavad kuninga surma korral tema pärijatele truudust vanduma – niiviisi pärandas maahärra oma vasalkonna edasi oma pärijatele. Kuna lääniside oli leping kahe inimese vahel, tuli see vasallil uue monarhiga taasluua. Juhul kui läänimees tõotas troonile astunud isandale ettenähtud aja jooksul ustavust, ei tohtinud monarh keelduda talle eelkäija poolt jagatud lääni uuesti välja andmast. 

Suur osa Valdemar-Eriku õigusest reguleerib pärimisküsimusi. Vasalli surma korral läks lään formaalselt tagasi isandale. Pärimiskorda kinnistavad punktid olid vasallide huvides, kes soovisid tagada, et nende valdused püsiksid nende järglaste või vähemalt hõimlaste käes. Algselt oli päriluskord küllaltki nõudlik: läänile oli õigus ainult surnud vasalli poegadel. Mehe lesk ja vallalised tütred pidid pälvima eluaegse ülalpidamise, kuid ei nemad ise ega teised nende kaudu ei tohtinud lääni pärida. Praktikas on küll juba 13. sajandist teada, et läänivaldusid pärisid ka lesed või tütred. [[Christoffer II]] kinnitas esmakordselt ametlikult tütarde pärimisõiguse 1329. aastal. Erakordselt soodsad tingimused vasallide jaoks tekkisid [[Saksa ordu]] võimu perioodil, mil kõrgmeister [[Konrad von Jungingen]] andis neile 1397. aastal [[Jungingeni armukiri|pärimisõiguse]] nii mees- kui naisliinis kuni viienda sugulusastmeni. See muutis läänide tagasilangemise maahärrale pea võimatuks. 

Lisaks oli suhteliselt levinud kogukäe õiguse alusel pärimine – tegu oli korraldusega, kus lääni valdasid üheskoos ja võrdsetena näiteks vennad või muud sugulased, kes seda omavahel ära ei jaganud. Kogukäe õiguse abil võis suguvõsa pikka aega säilitada ulatuslikke läänimaid, mida valdajate rohkuse tõttu ei ähvardanud senjöörile tagasi langemine – näiteks ühe vereliini kadumise korral jäid maad edasi sugulastele. Samuti edendas see hõimlaste seas klanniühtsust ja hoidis ära pärimistülid. Vasallil oli voli oma lääni müüa või [[pant]]ida, kuid selle kohta leidus õiguses mitmeid punkte, mis kaitsesid nii läänimeeste sugulaste kui maahärra huve. Näiteks pidi võõrandamise sooviga vasall kõigepealt pakkuma lääniostu võimalust omaenda pärijatele. Juhul kui läänimehel pärijaid polnud, oli müügiks või pantimiseks siiski tarvilik senjööri heakskiit. Lisaks oli vasallil õigus läänistada oma valduseid allvasallidele, kellel oli voli toimida neile usaldatud lääniga sarnaselt. 

=== Kohtumõistmine ===
Kõrgemaks kohtuinstantsiks Harju-Virus oli [[Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan)|maanõukogu]] koos asehalduriga, hilisemalt lisandus sinna juurde [[Tallinna komtuur]]. Valdemar-Eriku õigus nägi ette ka eraldi [[vasallikohus|vasallikohtu]], mis oli mõeldud läänimeeste tülide klaarimiseks. Taani võimuperioodil nimetas kuningas – või pigem tema asehaldur – vasallide seast ametisse meeskohtuniku, õigemini läänimeeste kohtuniku (saksa keeles ''Mannrichter''). Orduajal tegi seda usutavasti [[Liivimaa ordu maameister|Liivimaa meister]] või tema esindaja. Juba 14. sajandi teisel poolel kujunesid välja eraldi Harju- ja Virumaa [[Meeskohus|mees- ehk vasallikohtud]]. Õigusemõistmine toimus küll meeskohtuniku (harva ka kuningliku asehalduri või ordukäsknike enda) eesistumisel, kuid tegeliku otsuse langetasid alati kohtualuse seisusekaaslased ehk teised läänimehed. 

Taoliselt toimus ka kohtumõistmine läänivalduste talupoegade üle. Vasall või tema esindaja juhtisid küll istungeid, aga kohtuasjade üle otsustasid selleks puhuks kohale kutsutud talupojad – õiguseleidjad ehk [[Hirsnik|hirsnikud]]. Printsiip, et süüaluse saatuse määravad seisusekaaslased, kehtis ka lihtrahva seas. Läänivaldajal ja teistel vasallidel oli küll protsessi mõjutamiseks palju mõjuvõimu, aga ametlikult oli kohtuniku rolliks üksnes otsuse välja kuulutamine ning selle täide viimine. Juba 13. sajandi lõpuks omandasid vasallid kõrgema kohtuõiguse ehk käe- ja kaelaõiguse, mis hõlmas voli nende läänivalduses elavaid talupoegi kuritegude karistuseks sandistada või hukata.


&lt;center&gt;{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:GLAM/Universitas_Vasallorum/2|padding=40px 40px}}&amp;nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:GLAM/Universitas_Vasallorum/4|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&lt;/center&gt;

[[Kategooria:Eesti keskaeg]]</text>
      <sha1>lu6iy9b5j43xjp9dhajcl9o29mc9au7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:GLAM/Universitas Vasallorum/IV</title>
    <ns>4</ns>
    <id>634209</id>
    <revision>
      <id>6172033</id>
      <parentid>6171666</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:20:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti keskaeg]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2938" xml:space="preserve">== Maavaldused ja majandus ==
Läänisüsteem pakkus elatist [[vasall]]idele, kes [[Rüütel|rüütlitena]] kandsid suuri kulutusi – hankides [[relv]]i, turviseid ja hobuseid. Kuna läänimehed olid sotsiaalne eliit, pidid ka nende sissetulekud olema seisuse kohaselt väärikad. Läänistatud alade elanikud pidid vasallile regulaarselt tasuma [[koormis]]i, peamiselt naturaalandamit. Peamiselt nõuti neid sisse [[Kümnis|kümnise]] kujul – maksuks võeti kümnendik viljatoodangust või muudest saadustest. Aja jooksul kerkis maks vahel ka veerandini viljasaagist. Talupoeg ei tohtinud vilja enne põllult ära vedada, kui oli kutsunud kohale [[Kümnik|kümniku]], kes eraldas saagist andami vasalli tarbeks. 

Kümnist nõuti peamiselt viljalt, heinalt ja karjalt, kuid üsna pea kehtestati see ka muudele saadustele. Talunikud pidid maksma meekümnist, randlased kalakümnist. Keskaja lõpuks kasvas kümnise nimekiri päris pikaks ning vähehaaval lisandus koormistele ka tagasihoidlikul kujul rahamakse. Esialgu oli tähtis karjakümnis sündinud noorloomadelt, kuid hiljem asendati see rahatasuga, mida arvestati iga varsa ja vasika pealt. Vasallide sissetulekute hulka kuulusid ka kohtutulud – kuna läänimees mõistis oma talupoegade üle kohut, võisid karistuseks määratud trahvid pakkuda olulist sissetulekut. Kohati rakendati talupoegade peal ka füüsilisi karistusi, näiteks vitsa andmist, millest süüdimõistetu võis end priiks osta. Kohus toimus reeglina vakusepidustuste ajal, mil läänimees võttis ühtlasi talupoegadelt andamit vastu. 

Soov sissetulekuid kasvatada ajendas vasalle asutama mõisamajandeid. Sõna “[[mõis]]” leidus eesti keeles juba enne [[Liivimaa ristisõda|ristisõdasid]] ning tõenäoliselt omasid kohalikud muinasülikud eraldatud majandusüksusi. Taani hindamisraamatus on uurijate tõlgenduses nähtud 1240. aasta paiku kolme mõisa: üks neist oligi eesti päritolu Uillølempi isiklikus omandis, teine kuulus Taani kuningale, kolmas arvati kuuluvat Põhja-Saksamaalt pärit vasallile Conradus Høfskæle. Mõisate koguarv oli ilmselt suurem, sest samaaegsetes [[Ürik|ürikutes]] tehti vahet mõisamajapidamistega vasallide ja ainult talupoegade andamist tulu saavate läänimeeste vahel. Mõisad olid maksudest vabad, aga maahärra võis erakorraliselt neid vasallidelt siiski nõuda. Kõige aktiivsemalt rajati mõisaid Harjumaal, eriti Tallinna lähistel. Võib arvata, et mõisastamine oli ühtlasi [[Jüriöö ülestõus|Jüriöö ülestõusu]] põhjuseks, kuigi on võimalik, et vastuhakku ajendasid hoopis Taani kuninga erakorralised maksud.


&lt;center&gt;{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:GLAM/Universitas_Vasallorum/3|padding=40px 40px}}&amp;nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:GLAM/Universitas_Vasallorum/5|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&lt;/center&gt;

[[Kategooria:Eesti keskaeg]]</text>
      <sha1>f322oy0pk252vghy05oti159g1fimex</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:GLAM/Universitas Vasallorum/V</title>
    <ns>4</ns>
    <id>634211</id>
    <revision>
      <id>6172030</id>
      <parentid>6171668</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:19:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Virumaa ajalugu]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1990" xml:space="preserve">== Keskaegsed mõisahooned Harju- ja Virumaal == 

Kirjalikud teated varasemate mõisahoonete ehitusliku laadi kohta puuduvad ning spetsialistide teadmised põhinevad peamiselt arheoloogilistel väljakaevamistel. Seetõttu jääb teemast praktiliselt täiesti välja keskaegne puitarhitektuur, sest ühtki keskaegset puidust mõisamaja säilinud pole. Meie ajani on jõudnud vaid üksikud keskajast pärinevad vasallide elamud ja needki on enamjaolt kas varemeis või hilisemate ümberehituste käigus kokku sulandunud. Sel põhjusel on teadmised keskaegsete läänilinnuste ning mõisamajade kohta veel üsna napid. Selliste objektide hulka kuuluvad tõenäoliselt [[Angerja vasallilinnus|Angerja]], [[Anija mõis|Anija]], [[Edise vasallilinnus|Edise]], [[Järve mõis|Järve]], [[Keila vasallilinnus|Keila]], [[Kelba mõis|Kelba]], [[Kiiu vasallilinnus|Kiiu]], [[Kiltsi vasallilinnus|Kiltsi]], [[Kolga mõis|Kolga]], [[Kose-Uuemõisa mõis|Kose-Uuemõisa]], [[Kuimetsa linnus|Kuimetsa]], [[Kuusiku vasallilinnus|Kuusiku]], [[Triigi mõis (Kose)|Kõue-Triigi]], [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla]], [[Pajaka mõis|Pajaka]], [[Purtse vasallilinnus|Purtse]], [[Raikküla vasallilinnus|Raikküla]], [[Sausti mõis|Sausti]], [[Vao vasallilinnus|Vao]] ning [[Vääna vasallilinnus|Vääna]]. 


&lt;gallery widths=&quot;300&quot; heights=&quot;250&quot;&gt;
File:Kiiu torn - panoramio.jpg|[[Kiiu vasallilinnus|Kiiu tornlinnus]] 
File:Purtse linnus 3.jpg|[[Purtse vasallilinnus]]
File:Vao linnus 9.jpg|[[Vao vasallilinnus|Vao tornlinnus]]
File:Vääna linnuse varemed.jpg|[[Vääna vasallilinnus|Vääna linnus]]
File:Järve manor 2007 1.jpg|[[Järve vasallilinnus|Järve linnus]]
&lt;/gallery&gt;

&lt;center&gt;{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:GLAM/Universitas_Vasallorum/4|padding=40px 40px}}&amp;nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:GLAM/Universitas_Vasallorum/6|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&lt;/center&gt;

[[Kategooria:Virumaa ajalugu]]</text>
      <sha1>i5pac2yui6xk75v72impuox6g6jjzph</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172031</id>
      <parentid>6172030</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:19:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Harjumaa]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2014" xml:space="preserve">== Keskaegsed mõisahooned Harju- ja Virumaal == 

Kirjalikud teated varasemate mõisahoonete ehitusliku laadi kohta puuduvad ning spetsialistide teadmised põhinevad peamiselt arheoloogilistel väljakaevamistel. Seetõttu jääb teemast praktiliselt täiesti välja keskaegne puitarhitektuur, sest ühtki keskaegset puidust mõisamaja säilinud pole. Meie ajani on jõudnud vaid üksikud keskajast pärinevad vasallide elamud ja needki on enamjaolt kas varemeis või hilisemate ümberehituste käigus kokku sulandunud. Sel põhjusel on teadmised keskaegsete läänilinnuste ning mõisamajade kohta veel üsna napid. Selliste objektide hulka kuuluvad tõenäoliselt [[Angerja vasallilinnus|Angerja]], [[Anija mõis|Anija]], [[Edise vasallilinnus|Edise]], [[Järve mõis|Järve]], [[Keila vasallilinnus|Keila]], [[Kelba mõis|Kelba]], [[Kiiu vasallilinnus|Kiiu]], [[Kiltsi vasallilinnus|Kiltsi]], [[Kolga mõis|Kolga]], [[Kose-Uuemõisa mõis|Kose-Uuemõisa]], [[Kuimetsa linnus|Kuimetsa]], [[Kuusiku vasallilinnus|Kuusiku]], [[Triigi mõis (Kose)|Kõue-Triigi]], [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla]], [[Pajaka mõis|Pajaka]], [[Purtse vasallilinnus|Purtse]], [[Raikküla vasallilinnus|Raikküla]], [[Sausti mõis|Sausti]], [[Vao vasallilinnus|Vao]] ning [[Vääna vasallilinnus|Vääna]]. 


&lt;gallery widths=&quot;300&quot; heights=&quot;250&quot;&gt;
File:Kiiu torn - panoramio.jpg|[[Kiiu vasallilinnus|Kiiu tornlinnus]] 
File:Purtse linnus 3.jpg|[[Purtse vasallilinnus]]
File:Vao linnus 9.jpg|[[Vao vasallilinnus|Vao tornlinnus]]
File:Vääna linnuse varemed.jpg|[[Vääna vasallilinnus|Vääna linnus]]
File:Järve manor 2007 1.jpg|[[Järve vasallilinnus|Järve linnus]]
&lt;/gallery&gt;

&lt;center&gt;{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:GLAM/Universitas_Vasallorum/4|padding=40px 40px}}&amp;nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:GLAM/Universitas_Vasallorum/6|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&lt;/center&gt;

[[Kategooria:Virumaa ajalugu]]
[[Kategooria:Harjumaa]]</text>
      <sha1>9w55e4s2vsi5ugntidmqpu8ymds2d73</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:GLAM/Universitas Vasallorum/VI</title>
    <ns>4</ns>
    <id>634212</id>
    <revision>
      <id>6172038</id>
      <parentid>6171670</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:23:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2727" xml:space="preserve">== Suhted maahärraga: Taani kuningas ==
Meretaguse valitseja kauguse tõttu kujundasid Harju-Viru võimupilti peamiselt [[Vasall|läänimehed]] ise. Paikselt esindas Taani krooni Toompeal resideeriv [[Taani kuninga asehaldur|kuninga]] [[asehaldur]], kelleks oli tavaliselt mujalt Eestimaale läkitatud suurnik. Asehaldur pidi aga arvestama läänimeestest koosneva [[Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan)|maanõukogu]] seisukohtadega, kelle kaasistumisel ta otsuseid langetas. Asehalduri eesistumisel moodustas maanõukogu [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonna]] kõrgeima kohtuorgani ning nõunikud tegutsesid ka administratiivsetes ülesannetes. Lisaks maanõunikele tuli Harju-Viru poliitikas arvestada kogu vasalkonna kui mõjuka tervikuga. Läänimeeste huviks oli säilitada oma suur autonoomia ja staatus kroonivasallidena: vastustati iga katset anda Eestimaa hertsogkond lääniks mõnele teisele senjöörile. 

Mõne Harju-Viru läänimehe surma korral pidi tema pärija hiljemalt aasta ja ühe päeva jooksul üle mere sõitma, et ise monarhile truudust vanduda ning lään vastu võtta. Kui suri aga kuningas, pidid vasallid gruppidena reisima Taani uuele senjöörile ustavust tõotama kolme järjestikkuse aasta vältel. Igal aastal läks vaid kolmandik läänimehi, et vältida Eestimaa tühjaks jäämist sõjajõududest. Need sätted leiduvad Harju-Virus kehtinud [[Valdemar-Eriku lääniõigus]]es. 

Läänimeeste kohustuseks oli kaitsta Eestimaa hertsogkonda, mis eeskätt tähendas vajaduse korral sõjapidamist nii lähialade veel paganlike rahvaste kui õigeusklike Vene naabrite vastu. Lisaks võisid Taani võimule ohtu kujutada kohalikud eestlased. Liivimaa teiste maahärradega – [[Riia peapiiskop|Riia peapiiskopi]], Eestimaa piiskoppide ning eriti [[Saksa ordu|Saksa orduga]] – sidus Harju-Viru vasalle valdavalt pigem koostöö. Väljaspool Läänemere idakalda piirkonda siinsed läänimehed Taani kuningale relvateenistust ei võlgnenud.

Kõrgeim vaimulik võimukandja Põhja-Eestis oli [[Tallinna piiskop]], kes erinevalt näiteks Tartu ja Saare-Lääne ametivendadest polnud lisaks ühtlasi ilmalik valitseja, vaid evis autoriteeti ainult kirikuasjades. 13. sajandil oli Harju-Viru vasallidel vaimuliku isandaga korduvalt tülisid seoses maksudega, kuna kirikule oli määratud kümnendik läänimeeste kogutud kümnisest (ehk kümnisekümnis), mille tasumine polnud aga sugugi regulaarne.


&lt;center&gt;{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:GLAM/Universitas_Vasallorum/5|padding=40px 40px}}&amp;nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:GLAM/Universitas_Vasallorum/7|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&lt;/center&gt;</text>
      <sha1>svil1i5ot4no9uf3hnftfo4uae1gajt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172039</id>
      <parentid>6172038</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:23:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eestimaa hertsogkond]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2764" xml:space="preserve">== Suhted maahärraga: Taani kuningas ==
Meretaguse valitseja kauguse tõttu kujundasid Harju-Viru võimupilti peamiselt [[Vasall|läänimehed]] ise. Paikselt esindas Taani krooni Toompeal resideeriv [[Taani kuninga asehaldur|kuninga]] [[asehaldur]], kelleks oli tavaliselt mujalt Eestimaale läkitatud suurnik. Asehaldur pidi aga arvestama läänimeestest koosneva [[Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan)|maanõukogu]] seisukohtadega, kelle kaasistumisel ta otsuseid langetas. Asehalduri eesistumisel moodustas maanõukogu [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonna]] kõrgeima kohtuorgani ning nõunikud tegutsesid ka administratiivsetes ülesannetes. Lisaks maanõunikele tuli Harju-Viru poliitikas arvestada kogu vasalkonna kui mõjuka tervikuga. Läänimeeste huviks oli säilitada oma suur autonoomia ja staatus kroonivasallidena: vastustati iga katset anda Eestimaa hertsogkond lääniks mõnele teisele senjöörile. 

Mõne Harju-Viru läänimehe surma korral pidi tema pärija hiljemalt aasta ja ühe päeva jooksul üle mere sõitma, et ise monarhile truudust vanduda ning lään vastu võtta. Kui suri aga kuningas, pidid vasallid gruppidena reisima Taani uuele senjöörile ustavust tõotama kolme järjestikkuse aasta vältel. Igal aastal läks vaid kolmandik läänimehi, et vältida Eestimaa tühjaks jäämist sõjajõududest. Need sätted leiduvad Harju-Virus kehtinud [[Valdemar-Eriku lääniõigus]]es. 

Läänimeeste kohustuseks oli kaitsta Eestimaa hertsogkonda, mis eeskätt tähendas vajaduse korral sõjapidamist nii lähialade veel paganlike rahvaste kui õigeusklike Vene naabrite vastu. Lisaks võisid Taani võimule ohtu kujutada kohalikud eestlased. Liivimaa teiste maahärradega – [[Riia peapiiskop|Riia peapiiskopi]], Eestimaa piiskoppide ning eriti [[Saksa ordu|Saksa orduga]] – sidus Harju-Viru vasalle valdavalt pigem koostöö. Väljaspool Läänemere idakalda piirkonda siinsed läänimehed Taani kuningale relvateenistust ei võlgnenud.

Kõrgeim vaimulik võimukandja Põhja-Eestis oli [[Tallinna piiskop]], kes erinevalt näiteks Tartu ja Saare-Lääne ametivendadest polnud lisaks ühtlasi ilmalik valitseja, vaid evis autoriteeti ainult kirikuasjades. 13. sajandil oli Harju-Viru vasallidel vaimuliku isandaga korduvalt tülisid seoses maksudega, kuna kirikule oli määratud kümnendik läänimeeste kogutud kümnisest (ehk kümnisekümnis), mille tasumine polnud aga sugugi regulaarne.


&lt;center&gt;{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:GLAM/Universitas_Vasallorum/5|padding=40px 40px}}&amp;nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:GLAM/Universitas_Vasallorum/7|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&lt;/center&gt;

[[Kategooria:Eestimaa hertsogkond]]</text>
      <sha1>rtqn7tt74b2vdzor798pt60cwyytfml</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172041</id>
      <parentid>6172039</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:23:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Harju maakonna ajalugu]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2802" xml:space="preserve">== Suhted maahärraga: Taani kuningas ==
Meretaguse valitseja kauguse tõttu kujundasid Harju-Viru võimupilti peamiselt [[Vasall|läänimehed]] ise. Paikselt esindas Taani krooni Toompeal resideeriv [[Taani kuninga asehaldur|kuninga]] [[asehaldur]], kelleks oli tavaliselt mujalt Eestimaale läkitatud suurnik. Asehaldur pidi aga arvestama läänimeestest koosneva [[Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan)|maanõukogu]] seisukohtadega, kelle kaasistumisel ta otsuseid langetas. Asehalduri eesistumisel moodustas maanõukogu [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonna]] kõrgeima kohtuorgani ning nõunikud tegutsesid ka administratiivsetes ülesannetes. Lisaks maanõunikele tuli Harju-Viru poliitikas arvestada kogu vasalkonna kui mõjuka tervikuga. Läänimeeste huviks oli säilitada oma suur autonoomia ja staatus kroonivasallidena: vastustati iga katset anda Eestimaa hertsogkond lääniks mõnele teisele senjöörile. 

Mõne Harju-Viru läänimehe surma korral pidi tema pärija hiljemalt aasta ja ühe päeva jooksul üle mere sõitma, et ise monarhile truudust vanduda ning lään vastu võtta. Kui suri aga kuningas, pidid vasallid gruppidena reisima Taani uuele senjöörile ustavust tõotama kolme järjestikkuse aasta vältel. Igal aastal läks vaid kolmandik läänimehi, et vältida Eestimaa tühjaks jäämist sõjajõududest. Need sätted leiduvad Harju-Virus kehtinud [[Valdemar-Eriku lääniõigus]]es. 

Läänimeeste kohustuseks oli kaitsta Eestimaa hertsogkonda, mis eeskätt tähendas vajaduse korral sõjapidamist nii lähialade veel paganlike rahvaste kui õigeusklike Vene naabrite vastu. Lisaks võisid Taani võimule ohtu kujutada kohalikud eestlased. Liivimaa teiste maahärradega – [[Riia peapiiskop|Riia peapiiskopi]], Eestimaa piiskoppide ning eriti [[Saksa ordu|Saksa orduga]] – sidus Harju-Viru vasalle valdavalt pigem koostöö. Väljaspool Läänemere idakalda piirkonda siinsed läänimehed Taani kuningale relvateenistust ei võlgnenud.

Kõrgeim vaimulik võimukandja Põhja-Eestis oli [[Tallinna piiskop]], kes erinevalt näiteks Tartu ja Saare-Lääne ametivendadest polnud lisaks ühtlasi ilmalik valitseja, vaid evis autoriteeti ainult kirikuasjades. 13. sajandil oli Harju-Viru vasallidel vaimuliku isandaga korduvalt tülisid seoses maksudega, kuna kirikule oli määratud kümnendik läänimeeste kogutud kümnisest (ehk kümnisekümnis), mille tasumine polnud aga sugugi regulaarne.


&lt;center&gt;{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:GLAM/Universitas_Vasallorum/5|padding=40px 40px}}&amp;nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:GLAM/Universitas_Vasallorum/7|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&lt;/center&gt;

[[Kategooria:Eestimaa hertsogkond]]
[[Kategooria:Harju maakonna ajalugu]]</text>
      <sha1>11ht6wyb3hbp5a2kzwkx9lq2924nqya</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:GLAM/Universitas Vasallorum/VII</title>
    <ns>4</ns>
    <id>634213</id>
    <revision>
      <id>6172036</id>
      <parentid>6171672</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:21:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti keskaeg]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3564" xml:space="preserve">== Suhted maahärraga: Saksa ordu ==
[[1343]]. aastal, ööl vastu [[püha Jüri]] mälestuspäeva, [[23. aprill]]i, vallandus Harjumaal [[Jüriöö ülestõus|ülestõus]], mis levis peagi ka väljapoole Taani kuninga võimualasid. Kuna Taani kuninga [[Vasall|vasallid]] näisid olevat kaotanud sündmuste üle kontrolli, surus ülestõusu maha [[Saksa ordu]], mis tungis oma vägedega Harjumaale. Vangistanud juba varasemalt Taani kuninga asehalduri, kehtestas jõupositsiooni saavutanud Saksa ordu end kohalike läänimeeste üle, kellelt hangitud legitimatsiooni najal võeti Harju- ja Virumaa oma kaitse alla ning hõivati kuninglikud linnused. Keerulises olukorras jäi Taani kuninga jaoks parimaks lahenduseks oma läänemere idakalda valdused 1346. aasta suvel Saksa ordule maha müüa, mida oli tegelikult plaanitud juba enne ülestõusu. Harju-Viru vasallide jaoks tähendas see peamiselt muresid oma seniste privileegide ning üsnagi autonoomse positsiooni säilitamise pärast. Läänimeeste kergenduseks kinnitati siiski pärast Põhja-Eesti müüki nende varasemad privileegid ning kehtima jäi [[Valdemar-Eriku lääniõigus]]. 

Saksa ordu oli vaimulik organisatsioon ja erines loomulikult mitmel moel kuningavõimuga. Selle liikmed olid omamoodi sõdurmungad, kes elasid kloostrireeglite järgi, mis ühest küljest ei soodustanud alati suurte valduste valitsemist, aga teisalt tagas distsiplineeritud ja tsentraliseeritud võimukorralduse ning üsna muljetavaldava haldusliku suutlikkuse. Muuhulgas polnud ulatuslik läänistamine Saksa ordu maadel tavapärane, sest orduvennad moodustasid ise tõhusa sõjajõu ning ei vajanud suurt vasalliväge. Harju-Viru oli seetõttu ebatavaline piirkond, kus ordu pidi esimest korda korraldama suhteid mõjuka ning küllalt solidaarse vasalkonnaga. 

Läänimeeste senjööriks ei saanud sealjuures mitte Saksa ordu kohaliku haru Liivimaa meister, vaid hoopis [[Saksa ordu kõrgmeister|kõrgmeister]] Preisimaal, kes oli kuni 1525. aastani Põhja-Eesti maahärra ning vasallide läänihärra. Kõrgmeister loovutas küll juba aasta pärast Harju-Viru ostu kohapealse halduse [[Liivimaa ordu|Liivimaa orduharu]] kätesse, mis tegelikkuses edaspidi maad valitses. Läänistusi ning muid suhteid vasallidega korraldas Liivimaa meister formaalselt siiski kõrgmeistri esindajana. 

Põhja-Eesti valitsemise juures jäi keskne roll jätkuvalt vasallide seast nimetatud maanõukogu kätesse. [[Tallinna komtuur]] oli üks Saksa ordu Liivimaa haru tähtsamaid käsknike ja mitu neist valiti ka kohalikuks maameistriks. Seega oli Harju-Viru vasallidel otseseid sidemeid mõjuvõimsa orduametnikuga, mis võisid püsida ka pärast viimase Liivimaa meistriks tõusmist. 

Sõjalist koostööd olid Harju-Viru vasallid teinud ordurüütlitega varemgi, kuid sellest sai nüüd otsene kohustus. Korporatiivse isanda ja läänimeeste suhe jäigi aga eeskätt poliitiliseks: vaid üksikute suguvõsade esindajad astusid Saksa ordu vaimuliku organisatsiooni liikmeks. Samas tugevdas lahkumine Taani kuninga võimu alt Põhja-Eesti läänimeeste juba niigi tihedaid suhteid ülejäänud Liivimaaga. Mitmetel võimsamatel vasallidel oli läänivalduseid ja mõisaid kohalike maahärrade võimualadel.


&lt;center&gt;{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:GLAM/Universitas_Vasallorum/6|padding=40px 40px}}&amp;nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:GLAM/Universitas_Vasallorum/8|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&lt;/center&gt;

[[Kategooria:Eesti keskaeg]]</text>
      <sha1>939zr2wv620uk9pvln46352e2c4rpt2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172037</id>
      <parentid>6172036</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:21:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Saksa ordu]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3590" xml:space="preserve">== Suhted maahärraga: Saksa ordu ==
[[1343]]. aastal, ööl vastu [[püha Jüri]] mälestuspäeva, [[23. aprill]]i, vallandus Harjumaal [[Jüriöö ülestõus|ülestõus]], mis levis peagi ka väljapoole Taani kuninga võimualasid. Kuna Taani kuninga [[Vasall|vasallid]] näisid olevat kaotanud sündmuste üle kontrolli, surus ülestõusu maha [[Saksa ordu]], mis tungis oma vägedega Harjumaale. Vangistanud juba varasemalt Taani kuninga asehalduri, kehtestas jõupositsiooni saavutanud Saksa ordu end kohalike läänimeeste üle, kellelt hangitud legitimatsiooni najal võeti Harju- ja Virumaa oma kaitse alla ning hõivati kuninglikud linnused. Keerulises olukorras jäi Taani kuninga jaoks parimaks lahenduseks oma läänemere idakalda valdused 1346. aasta suvel Saksa ordule maha müüa, mida oli tegelikult plaanitud juba enne ülestõusu. Harju-Viru vasallide jaoks tähendas see peamiselt muresid oma seniste privileegide ning üsnagi autonoomse positsiooni säilitamise pärast. Läänimeeste kergenduseks kinnitati siiski pärast Põhja-Eesti müüki nende varasemad privileegid ning kehtima jäi [[Valdemar-Eriku lääniõigus]]. 

Saksa ordu oli vaimulik organisatsioon ja erines loomulikult mitmel moel kuningavõimuga. Selle liikmed olid omamoodi sõdurmungad, kes elasid kloostrireeglite järgi, mis ühest küljest ei soodustanud alati suurte valduste valitsemist, aga teisalt tagas distsiplineeritud ja tsentraliseeritud võimukorralduse ning üsna muljetavaldava haldusliku suutlikkuse. Muuhulgas polnud ulatuslik läänistamine Saksa ordu maadel tavapärane, sest orduvennad moodustasid ise tõhusa sõjajõu ning ei vajanud suurt vasalliväge. Harju-Viru oli seetõttu ebatavaline piirkond, kus ordu pidi esimest korda korraldama suhteid mõjuka ning küllalt solidaarse vasalkonnaga. 

Läänimeeste senjööriks ei saanud sealjuures mitte Saksa ordu kohaliku haru Liivimaa meister, vaid hoopis [[Saksa ordu kõrgmeister|kõrgmeister]] Preisimaal, kes oli kuni 1525. aastani Põhja-Eesti maahärra ning vasallide läänihärra. Kõrgmeister loovutas küll juba aasta pärast Harju-Viru ostu kohapealse halduse [[Liivimaa ordu|Liivimaa orduharu]] kätesse, mis tegelikkuses edaspidi maad valitses. Läänistusi ning muid suhteid vasallidega korraldas Liivimaa meister formaalselt siiski kõrgmeistri esindajana. 

Põhja-Eesti valitsemise juures jäi keskne roll jätkuvalt vasallide seast nimetatud maanõukogu kätesse. [[Tallinna komtuur]] oli üks Saksa ordu Liivimaa haru tähtsamaid käsknike ja mitu neist valiti ka kohalikuks maameistriks. Seega oli Harju-Viru vasallidel otseseid sidemeid mõjuvõimsa orduametnikuga, mis võisid püsida ka pärast viimase Liivimaa meistriks tõusmist. 

Sõjalist koostööd olid Harju-Viru vasallid teinud ordurüütlitega varemgi, kuid sellest sai nüüd otsene kohustus. Korporatiivse isanda ja läänimeeste suhe jäigi aga eeskätt poliitiliseks: vaid üksikute suguvõsade esindajad astusid Saksa ordu vaimuliku organisatsiooni liikmeks. Samas tugevdas lahkumine Taani kuninga võimu alt Põhja-Eesti läänimeeste juba niigi tihedaid suhteid ülejäänud Liivimaaga. Mitmetel võimsamatel vasallidel oli läänivalduseid ja mõisaid kohalike maahärrade võimualadel.


&lt;center&gt;{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:GLAM/Universitas_Vasallorum/6|padding=40px 40px}}&amp;nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:GLAM/Universitas_Vasallorum/8|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&lt;/center&gt;

[[Kategooria:Eesti keskaeg]]
[[Kategooria:Saksa ordu]]</text>
      <sha1>jk9vocpr8x6z4op9fhnusuyj4clrxcp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:GLAM/Universitas Vasallorum/VIII</title>
    <ns>4</ns>
    <id>634214</id>
    <revision>
      <id>6172035</id>
      <parentid>6171675</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:21:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti keskaeg]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2294" xml:space="preserve">== Sõjandus ==
[[Vasall|Vasallid]] olid keskaja militaarkultuuri loomulik ja lahutamatu osa – [[Rüütel|rüütli]] kui sõdiva ühiskonnakihi esindaja roll seisnes kristliku maailma kaitsmises. Rüütli otseseks kohustuseks oli osutada oma vahetule senjöörile kuni 40 päeva sõjalist teenistust aastas. Sõjavarustuse, hobused ja kõik muu vajaliku pidi rüütel soetama endale ise. Muuhulgas toimus ka sõjaretkedel käimine tihtipeale omal kulul, mis tähendas, et rüütel pidi ise muretsema sõjakäigu jaoks toidumoona ning tagama ülalpidamise oma sulastele ja relvakandjatele. Taani aja tolleaegsete seaduste kohaselt oli Eestimaa läänimeeste sõjaline osalus piiratud vaid oma valitseja valduste kaitsmisega Liivimaal. Sellest hoolimata võtsid Harju-Viru vasallid, keda [[Henriku Liivimaa kroonika|Henriku kroonikas]] nimetatakse kuninga meesteks, omal soovil osa [[Saksa ordu]] ristiretkedest. 

1350. aastal andis ordumeister välja korralduse, mille alusel pidid kõik Harju-Viru läänimehed osa võtma ka välisretkedest. Iga 100 [[adramaa]] kohta pidi nüüd välja panema ühe hästi väljaõpetatud ja relvastatud sakslase ning kaks kohalikku inimest, kellel on vähemalt kiiver ja kilp. Ettekirjutuse kohaselt tuli katta ka nende kulud. Orduaegsete vasallide sõjalisest käekäigust on vähe teada, kuid üks Liivimaa [[Ordumeister|ordumeistri]] ja [[Saksa ordu kõrgmeister|kõrgmeistri]] vaheline kirjavahetus paljastab, et Harju-Viru vasallid olid sõjaks [[Leedu suurvürstiriik|Leedu]] vastu valmis panema iga 30 adramaa kohta ühe mehe. 

[[Vene-Liivi sõda|Vene-Liivimaa sõja]] eel, kui sõjajõudude järele tekkis suurem vajadus, tegi Harju-Viru vasalkonna esindaja Hans Maydell ettepaneku lisaks ühemargasele maksule igalt majapidamiselt, ülal pidada ühte head sõjasulast iga 15 adramaa kohta ning ühte ratsameest ühe valduse kohta. Juhul kui mõnel ei õnnestunud sõdurit värvata, tuli see kompenseerida 20-margase maksuga.


&lt;center&gt;{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:GLAM/Universitas_Vasallorum/7|padding=40px 40px}}&amp;nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:GLAM/Universitas_Vasallorum/9|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&lt;/center&gt;

[[Kategooria:Eesti keskaeg]]</text>
      <sha1>hu1yeahhzjl584402om9tim9dykqdrn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kangaroo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634225</id>
    <revision>
      <id>6172221</id>
      <parentid>6168850</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T19:51:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2717" xml:space="preserve">{{Saar
| nimi          = Kangaroo
| pilt          = Flinders Chase National Park 01.jpg
| pildiallkiri  = Vaade saare kaguosale
| veekogu       = 
| saarestik     = 
| laiuskoord    = -35.75
| pikkuskoord   = 137.25
| saari         = 
| peasaar       = 
| pindala       = 4405 
| pindala viide =
| pikkus        = 145 
| laius         = 1
| rannajoone pikkus = 540
| kõrgus            = 307
| kõrgeim koht      = 
| rahvaarv          = 4702
| rahvaarvu seis    = 2016
| rahvaarvu viide   = 
| keskus            = [[Kingscote]]
| asendikaart       = 
| märgisuurus       = 
| asendikaardi pilt = Kangaroo Island Zoom.png
}}
'''Kangaroo''' ehk '''Känguru saar''' ([[kaurna keel]]es '''Karta Pintingga''' 'Surnute saar') on [[Austraalia]] suuruselt kolmas saar.

Saar asub halduslikult [[Lõuna-Austraalia]] osariigis ning paikneb osariigi pealinnast [[Adelaide]]'ist 110 km kagus. Kangaroo saar on 145 km pikk ning 1 kuni 55 km lai.&lt;ref name=&quot;About&quot; /&gt; Saare pindala on 4405 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;. Saare rannajoone pikkus 540 km ja kõrgeim punkt asub 307 m üle merepinna. Kangaroo saar oli kunagi osa Austraalia mandrist ning muutus saareks umbes 10 000 aastat tagasi. Tänapäeval asub saare lähim punkt mandrist 15 km kaugusel.&lt;ref name=&quot;Hub&quot; /&gt;

Saarel elasid kunagi [[Austraalia aborigeenid|aborigeenid]], kes saabusid saarele arvatavalt kuni 16 000 aastat tagasi ning kadusid saarelt ilmselt umbes 2000 aastat tagasi.&lt;ref name=&quot;Early&quot; /&gt; Põliselanike saarelt lahkumise põhjused pole teada.&lt;ref name=&quot;About&quot; /&gt; Pärast põliselanike kadumist, elasid [[19. sajand]]i alguses saarel hülge- ja vaalakütid. Briti kolonistid saabusid saarele [[1836]]. aastal.&lt;ref name=&quot;About&quot; /&gt;

Pärast Briti kolonistide saarele saabumist on saare majandus sõltunud peamiselt [[põllumajandus]]est ja kalandusest ning kasvav majandusharu on [[turism]]. Saare suurim linn ja halduskeskus on [[Kingscote]]. Känguru saarel on mitu looduskaitseala. Neist suurim ja tuntuim on [[Flinders Chase'i rahvuspark]] saare läänetipus.

== Vaata ka ==
* [[Kängurusaare emu]]

==Viited==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;About&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=About Kangaroo Island |väljaanne=Kangaroo Island Council |url=https://www.kangarooisland.sa.gov.au/recreation/aboutki |vaadatud=27. juulil 2022}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hub&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Kangaroo Island |väljaanne=SA History Hub |url=https://sahistoryhub.history.sa.gov.au/places/kangaroo-island |vaadatud=27. juulil 2022}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Early&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Early History |väljaanne=Kangaroo Island Tourism Alliance |url=https://www.tourkangarooisland.com.au/early-history |vaadatud=27. juulil 2022}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Austraalia saared]]
[[Kategooria:Lõuna-Austraalia]]</text>
      <sha1>mu464h5okt1602747xtdbc4di83ib7g</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172416</id>
      <parentid>6172221</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T07:05:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2722" xml:space="preserve">{{Saar
| nimi          = Kangaroo
| pilt          = Flinders Chase National Park 01.jpg
| pildiallkiri  = Vaade saare kaguosale
| veekogu       = 
| saarestik     = 
| laiuskoord    = -35.75
| pikkuskoord   = 137.25
| saari         = 
| peasaar       = 
| pindala       = 4405 
| pindala viide =
| pikkus        = 145 
| laius         = 1
| rannajoone pikkus = 540
| kõrgus            = 307
| kõrgeim koht      = 
| rahvaarv          = 4702
| rahvaarvu seis    = 2016
| rahvaarvu viide   = 
| keskus            = [[Kingscote]]
| asendikaart       = 
| märgisuurus       = 
| asendikaardi pilt = Kangaroo Island Zoom.png
}}
'''Kangaroo saar''' ehk '''Känguru saar''' ([[kaurna keel]]es '''Karta Pintingga''' 'Surnute saar') on [[Austraalia]] suuruselt kolmas saar.

Saar asub halduslikult [[Lõuna-Austraalia]] osariigis ning paikneb osariigi pealinnast [[Adelaide]]'ist 110 km kagus. Kangaroo saar on 145 km pikk ning 1 kuni 55 km lai.&lt;ref name=&quot;About&quot; /&gt; Saare pindala on 4405 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;. Saare rannajoone pikkus 540 km ja kõrgeim punkt asub 307 m üle merepinna. Kangaroo saar oli kunagi osa Austraalia mandrist ning muutus saareks umbes 10 000 aastat tagasi. Tänapäeval asub saare lähim punkt mandrist 15 km kaugusel.&lt;ref name=&quot;Hub&quot; /&gt;

Saarel elasid kunagi [[Austraalia aborigeenid|aborigeenid]], kes saabusid saarele arvatavalt kuni 16 000 aastat tagasi ning kadusid saarelt ilmselt umbes 2000 aastat tagasi.&lt;ref name=&quot;Early&quot; /&gt; Põliselanike saarelt lahkumise põhjused pole teada.&lt;ref name=&quot;About&quot; /&gt; Pärast põliselanike kadumist, elasid [[19. sajand]]i alguses saarel hülge- ja vaalakütid. Briti kolonistid saabusid saarele [[1836]]. aastal.&lt;ref name=&quot;About&quot; /&gt;

Pärast Briti kolonistide saarele saabumist on saare majandus sõltunud peamiselt [[põllumajandus]]est ja kalandusest ning kasvav majandusharu on [[turism]]. Saare suurim linn ja halduskeskus on [[Kingscote]]. Känguru saarel on mitu looduskaitseala. Neist suurim ja tuntuim on [[Flinders Chase'i rahvuspark]] saare läänetipus.

== Vaata ka ==
* [[Kängurusaare emu]]

==Viited==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;About&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=About Kangaroo Island |väljaanne=Kangaroo Island Council |url=https://www.kangarooisland.sa.gov.au/recreation/aboutki |vaadatud=27. juulil 2022}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hub&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Kangaroo Island |väljaanne=SA History Hub |url=https://sahistoryhub.history.sa.gov.au/places/kangaroo-island |vaadatud=27. juulil 2022}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Early&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Early History |väljaanne=Kangaroo Island Tourism Alliance |url=https://www.tourkangarooisland.com.au/early-history |vaadatud=27. juulil 2022}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Austraalia saared]]
[[Kategooria:Lõuna-Austraalia]]</text>
      <sha1>398hsvusgt0uj7wce2xsc4mv8gzi2c4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eyre'i poolsaar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634229</id>
    <revision>
      <id>6172217</id>
      <parentid>6168732</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T19:43:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1501" xml:space="preserve">[[Pilt:Eyre Peninsula Satellite NASA.jpg|pisi|Eyre'i poolsaar]]
'''Eyre'i poolsaar''' on poolsaar [[Austraalia]]s [[Lõuna-Austraalia]] osariigis.

Poolsaar piirneb idas [[Spenceri laht|Spenceri lahega]], läänes [[Suur Austraalia laht|Suur Austraalia lahega]] ning põhjas [[Gawleri mäestik]]uga. Eyre'i poolsaar on osariigi suurim poolsaar.&lt;ref name=&quot;Eyre&quot; /&gt; Poolsaare pindala on 170 500 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;.

Poolsaar on nimetatud inglise maadeuurija [[Edward John Eyre]]'i järgi, kes uuris poolsaart aastatel [[1839]]–[[1841]]. Poolsaare ranniku kaardistasid esimestena Briti meresõitja ja kartograaf [[Matthew Flinders]] ja Prantsuse maadeuurija ja kartograaf [[Nicolas Baudin]], kes uurisid poolsaart aastatel [[1801]]–[[1802]]. Flinders andis oma ekspeditsioonil nime ka läheduses asuvale Spenceri lahele ja [[Yorke'i poolsaar|Yorke'i poolsaarele]].

Eyre'i poolsaarel elas [[2021]]. aastal 57 631 inimest.&lt;ref name=&quot;Population&quot; /&gt; Poolsaare peamised asulad on [[Port Lincoln]], [[Whyalla]] ja [[Port Augusta]].

==Viited==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Eyre&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Eyre Peninsula |väljaanne=SA History Hub |url=https://sahistoryhub.history.sa.gov.au/places/eyre-peninsula |vaadatud=27. juulil 2022}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Population&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=RDA Eyre Peninsula Region |väljaanne=.id consulting |url=https://economy.id.com.au/rda-eyre-peninsula/population |vaadatud=27. juulil 2022}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Austraalia poolsaared]]
[[Kategooria:Lõuna-Austraalia]]</text>
      <sha1>p9ev9bihgldlp25dz0iyt4oh4vylojg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Korruptsioonivastane Eriprokuratuur</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634245</id>
    <revision>
      <id>6172026</id>
      <parentid>6169143</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:15:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Ukraina valitsusasutused]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2084" xml:space="preserve">{{Infokast organisatsioon
| nimi            = Korruptsioonivastane Eriprokuratuur
| omakeelne_nimi  = ''Спеціалізована антикорупційна прокуратура''
| embleem         = Arms of the Office of the Prosecutor General of Ukraine.svg
| embleemiallkiri = 
| pilt            = 
| pildiallkiri    = 
| lühend          = SAP (''САП'')
| deviis          = 
| asutatud        = 2015
| asutaja         = &lt;!-- või: | asutajad = --&gt;
| lõpp            = 
| tüüp            = 
| staatus         = 
| eesmärk         = 
| peakorter       = 
| asukoht         = 
| piirkond        = 
| liikmed         = &lt;!-- või: | liikmeid = --&gt;
| keeled          = &lt;!-- või: | keel = --&gt;
| peasekretär     = 
| juht_nimetus    = &lt;!-- vaikimisi &quot;Juht&quot; --&gt;
| juht_nimi       = [[Oleksandr Klõmenko]]
| juht2_nimetus   = 
| juht2_nimi      = 
| juht3_nimetus   = 
| juht3_nimi      = 
| juht4_nimetus   = 
| juht4_nimi      = 
| võtmeisikud     = 
| peaorgan        = 
| emaorg          = 
| allorg          = 
| eelarve         = 
| töötajad        = &lt;!-- või: | töötajaid = --&gt;
| vabatahtlikud   = &lt;!-- või: | vabatahtlikke = --&gt;
| veebileht       = 
| ideoloogia      = 
| märkused        =
}}

'''Korruptsioonivastane Eriprokuratuur''' ([[ukraina keel]]es ''Спеціалізована антикорупційна прокуратура'') on [[Ukraina Peaprokuröri Kantselei]] sõltumatu struktuuriüksus.&lt;ref&gt;ОФІС ГЕНЕРАЛЬНОГО ПРОКУРОРА НАКАЗ від 5 березня 2020 року N 125: 1.1. Спеціалізована антикорупційна прокуратура є самостійним структурним підрозділом Офісу Генерального прокурора (на правах Департаменту), підпорядкованим заступнику Генерального прокурора - керівнику Спеціалізованої антикорупційної прокуратури.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Ukraina valitsusasutused]]</text>
      <sha1>pe22dt4xgdjtgqv8vrhn4ck83h4ndbw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ljutiž</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634246</id>
    <revision>
      <id>6172228</id>
      <parentid>6169051</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T19:58:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="480" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Ljutiž
| nimi1_keel = ukraina | nimi1 = ''Лютіж''
| pilt         = Lutig1.JPG
| pildiallkiri = Kirik 2007. aastal 
| lipp = Liutizh vysh prapor.png
| lipu_link = Lipp
| vapp = Liutizh_vysh_gerb.png
| vapi_link = Vapp
| pindala  = 
| elanikke = 2282 (2006)
| laius  =
| pikkus =
| asendikaart = Ukraina 
}}

'''Ljutiž''' ([[ukraina keel]]es Лютіж) on küla [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is [[Võšhorodi rajoon]]is.

[[Kategooria:Kiievi oblasti külad]]</text>
      <sha1>9ml4yg2stm9wtkhtq0cc5he486bta9y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Raasiku spordihoone</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634253</id>
    <revision>
      <id>6172360</id>
      <parentid>6169098</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T04:12:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pelmeen10</username>
        <id>17243</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1424" xml:space="preserve">[[Fail:Raasiku spordihoone.jpg|pisi|Raasiku Spordihoone 2022 aastal]]
'''Raasiku spordihoone''' on spordihoone [[Raasiku]] alevikus, [[Harju maakond|Harju maakonnas]].

Spordihoone asub [[Raasiku Põhikool]]i lõunatiivas ning täidab koolivõimla ülesandeid. Samuti saab seal korraldada nii üle-eestilisi kui ka piiriüleseid spordiüritusi.

Suures saalis saab mängida nii jalgpalli, käsipalli kui ka võrkpalli. Veel on neli väiksemat saali, keldrikorrusel on riietus- ja pesuruumid, jõusaal ning eraldi saal grupitreeningute jaoks.

Spordihoone avamine toimus 25. septembril 2018 aastal. Kõne pidasid vallavanem Andre Sepp, põhikooli direktriss Reelika Turi. Lindi lõikasid läbi vallavanem, OÜ Nordlin Ehituse esindaja Ülo Older, volikogu esindaja Tiina Rühka ja Põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja Tiia Kroonmäe.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://raasikukool.edu.ee/2018/09/25/spordi-ja-tervisenadal-24-09-28-09/|pealkiri=Spordihoone avamine 25.09.2018}}&lt;/ref&gt;

Ehitas OÜ Nordlin Ehitus, hoone maksumuseks oli umbes 2,5 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nordlin.ee/valmis-raasiku-spordihoone/|pealkiri=Valmis Raasiku spordihoone}}&lt;/ref&gt;, projekteeritis OÜ Dialoog&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nordlin.ee/valmis-raasiku-spordihoone/|pealkiri=Valmis Raasiku spordihoone}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{ESR|eh|750}}

[[Kategooria:Eesti spordihallid]]
[[Kategooria:Raasiku vald]]</text>
      <sha1>5tyl05hr64mktw57fqtmv1m32h6absg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hersoni lahing</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634255</id>
    <revision>
      <id>6172229</id>
      <parentid>6170008</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T20:00:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3047" xml:space="preserve">{{Infokast sõjaline konflikt
| konflikt      = Hersoni lahing
| osa           = 
| pilt          = 
| pildisuurus   = 
| pildiallkiri  = 
| aeg           = 24. veebruar–2. märts 2022
| koht          = [[Herson]], [[Hersoni oblast]]
| kaart         = 
| laiuskoord    = 
| pikkuskoord   = 
| kaardilaius   = 
| kaardiallkiri = 
| ala           = 
| tulemus       = Venemaa kontroll Hersoni üle 
| seis          = sõjategevuse jätkumine 
| osaline1      = {{Pisilipp|Venemaa}}
| osaline2      = {{Pisilipp|Ukraina}}
| osaline3      = 
| väejuht1      = 
| väejuht2      = 
| väejuht3      =
| väeüksused1   = [[Venemaa Relvajõud]]
| väeüksused2   = [[Ukraina relvajõud]]
| väeüksused3   = 
| jõud1         = 
| jõud2         = 
| jõud3         = 
| kaotused1     = 
| kaotused2     = 
| kaotused3     = 
| märkused      = 
}}

'''Hersoni lahing''' oli 24. veebruarist 3. märtsini 2022 toimunud lahing Ukraina ja Venemaa relvajõudude vahel, mis oli osa Venemaa pealetungist Lõuna-Ukrainas.

== Sõjategevuse jätkumine ==
Pärast Hersoni üle kontrolli saavutamist jätkus linnast eemal sõjategevus. 
* Ukraina väed ründasid mitmel korral [[Tšornobajivka (Bilozerka rajoon)|Tšornobajivka]] piirkonnas paiknevaid Vene vägesid.&lt;ref&gt;[https://lb.ua/society/2022/03/07/508368_pid_hersonom_zahisniki_znishchili.html Під Херсоном захисники знищили кілька десятків ворожих гелікоптерів] - Lb.ua, 07.03.2022 (vaadatud: 28.07.2022)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://apostrophe.ua/ua/news/society/2022-05-30/novyiy-sezon-v-chernobaevke-vsu-22-y-raz-nanesli-udar-po-sklada-orujiya-okkupantov/270415 Новий &quot;сезон&quot; у Чорнобаївці: ЗСУ 22-й раз завдали удару по складу зброї окупантів] (vaadatud: 28.07.2022)&lt;/ref&gt;
* 2022. aasta juuni alguses võtsid Ukraina väed enda kontrolli alla [[Hersoni rajoon]]is asuva [[Tavriiske (Hersoni rajoon)|Tavriiske]] küla.&lt;ref&gt;Іванна Гордійчук Повний. [https://glavcom.ua/country/incidents/kontrnastup-na-hersonshchini-zsu-vzyali-pid-kontrol-shche-odne-selishche--852261.html Контрнаступ на Херсонщині] (vaadatud: 11.06.2022)&lt;/ref&gt;
* 2022. aasta juuli lõpus ründasid Ukraina väed rakettidega [[Antonivka sild]]a&lt;ref&gt;[https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3537639-zsu-zavdali-filigrannih-udariv-po-antonivskomu-mostu-ok-pivden.html У ЗСУ підтвердили «філігранні удари» по Антонівському мосту] (vaadatud: 28.07.2022)&lt;/ref&gt; ja [[Brõlivka]]s asuvat raudteejaama.&lt;ref&gt;Ірина Гамалій [https://lb.ua/society/2022/07/29/524708_zsu_znishchili_vazhliviy_okupantiv.html ЗСУ знищили важливий для окупантів логістичний вузол на Херсонщині] - Lb.ua, 29.07.2022 (vaadatud: 29.07.2022)&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Mõkolajivi lahing]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]]
[[Kategooria:Hersoni oblast]]</text>
      <sha1>lw9b9rbdnh31snxibfd4mvmh4lxwap4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hersoni rahvusvaheline lennujaam</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634256</id>
    <revision>
      <id>6172223</id>
      <parentid>6169145</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T19:52:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="424" xml:space="preserve">[[Pilt:Kherson airport passenger terminal.jpg|pisi|Terminal 2012. aastal]]
'''Hersoni rahvusvaheline lennujaam''' ([[ukraina keel]]es Міжнародний аеропорт Херсон) on [[Ukraina]] linna [[Herson]]i lennujaam. Tsiviil- ja militaarlennuväljana tegutsenud lennujaam langes Venemaa relvajõudude kontrolli alla 2022. aasta 27. veebruaril.

[[Kategooria:Hersoni oblast]]
[[Kategooria:Ukraina lennujaamad]]</text>
      <sha1>2e0z7fdqtq9i9o9z1u2thm5pwzzq3ai</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172227</id>
      <parentid>6172223</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T19:54:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="545" xml:space="preserve">[[Pilt:Kherson airport passenger terminal.jpg|pisi|Terminal 2012. aastal]]
'''Hersoni rahvusvaheline lennujaam''' ([[ukraina keel]]es Міжнародний аеропорт Херсон) on [[Ukraina]] linna [[Herson]]i lennujaam. See asub Hersonist umbes kaheksa kilomeetri kaugusel kirdes [[Tšornobajivka (Bilozerka rajoon)|Tšornobajivka]] külas. Tsiviil- ja militaarlennuväljana tegutsenud lennujaam langes Venemaa relvajõudude kontrolli alla 2022. aasta 27. veebruaril.

[[Kategooria:Hersoni oblast]]
[[Kategooria:Ukraina lennujaamad]]</text>
      <sha1>jmsd3tdpnxza620g1ru45ftlykq68pz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Antonivka sild</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634268</id>
    <revision>
      <id>6172242</id>
      <parentid>6169284</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T20:13:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1006" xml:space="preserve">{{Hoone
|nimi               = Antonivka sild
|omakeelne nimi     = Антонівський міст
|pilt               = 01 09 2006 08 23 Kherson.JPG
|pildiallkiri       = 
|asukoht            = [[Antonivka (Hersoni oblast)|Antonivka]]
|stiil              = 
|ehituse algus      = 1977
|ehituse lõpp       = 
|sissepühitsemine   = 
|avamine            = 
|maksumus           = 
|juurdeehitus       = 
|renoveeritud       = 
|aadress            = 
|kõrgus             = 
|vundamendi pindala = 
|korruseid          = 
|lifte              = 
|ehitusmaterjal     = 
|liigitus           = 
|arhitekt           = 
|omanik             = 
|töövõtja           = 
|ehitusinsener      = 
|laiuskoord         = 
|pikkuskoord        = 
|kaart              = 
|veel               = 
}}

'''Antonivka sild''' on [[sild]] [[Ukraina]]s, mis on ehitatud üle [[Dnepr]]i jõe ning ühendab [[Herson]]i ja [[Dnepri vasakkallas|Dnepri vasakkalda]] piirkonda.

[[Kategooria:Hersoni oblast]]
[[Kategooria:Ukraina sillad]]</text>
      <sha1>h0fee3h96v3n8qto7aa8xq5y2hxkl60</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Habsburgide Hispaania</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634275</id>
    <revision>
      <id>6172024</id>
      <parentid>6169419</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:13:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Hispaania ajalugu]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="82658" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2022|kuu=juuli}}{{Viitamata|aasta=2022|kuu=juuli}}

{{Endine riik
 |nimi                = [[Hispaania koloniaalimpeerium|Hispaania monarhia]]&lt;br /&gt;Hispaania koloniaalimpeerium
 |omakeelne-nimi      = ''Monarchia Hispaniae''
 |algusaasta          = 1516
 |lõppaasta           = 1700
 |lipp                = Flag of Cross of Burgundy.svg
 |lipp-tekst          = [[Burgundia rist]]iga lipp (u. 1525. aastast)
 |vapp                = Coat_of_Arms_of_Charles_II_of_Spain_(1668-1700).svg
 |vapp-tekst          = Habsburgide Hispaania vapp (1668–1700)
 |asendikaart         = 
 |valitsusvorm        = [[Komposiitmonarhia]]
 |osa                 = 
 |riigipea            = 
 |riigipea-nimi       = 
 |riigipea2           = 
 |riigipea-nimi2      = 
 |pealinn             = [[Madrid]] &lt;small&gt;(1516–1601; 1606–1700)&lt;/small&gt;&lt;br /&gt;[[Valladolid]] &lt;small&gt;(1601–06)&lt;/small&gt;
 |pealinn-nimetus     = 
 |religioon           = [[Katoliku kirik]]
 |pindala             = 
 |pindala-aasta       = 
 |rahvaarv            = 
 |rahvaarv-aasta      = 
 |rahvastikutihedus   = 
 |ajalugu1            = 1568–1648
 |sündmus1            = [[Hollandi mäss]]
 |ajalugu2            = 1580–1640
 |sündmus2            = [[Ibeeria Unioon]]
 |ajalugu3            = 1635–1659
 |sündmus3            = [[Prantsuse-Hispaania sõda (1635–59)|Prantsuse-Hispaania sõda]]
 |ajalugu4            = 1640–1668
 |sündmus4            = [[Portugali iseseisvussõda]]
 |ajalugu5            =
 |sündmus5            =
 |riigikeel           = 
 |peamised-keeled     = 
 |rahaühik            = [[Hispaania reaal]] ja muud
 |deviis              = 
 |hümn                = 
 |ajavöönd            = 
 |suunakood           = 
 |eelnes              = Kastiilia kroon&lt;br /&gt;Aragóni kroon&lt;br /&gt;Navarra kuningriik&lt;br /&gt;Napoli kuningriik&lt;br /&gt;Habsburgide Madalmaad
 |järgnes             = Bourbonide Hispaania&lt;br /&gt;Hollandi Vabariik&lt;br /&gt;Sardiinia kuningriik&lt;br /&gt;Ibeeria Unioon&lt;br /&gt;Johanniidid
}}

[[Pilt: MAPA DE ESPAÑA EN 1570.jpg|thumb|1570. aasta Ibeeria poolsaare kaart]]

'''Habsburgide Hispaania''' on nüüdisaegne historiograafiline mõiste, millega viidatakse 16. ja 17. sajandi (1516–1700) [[Hispaania]]le, mil seda valitsesid [[Habsburgid]]est kuningad (seotud selle rolliga ka [[Kesk- ja Ida-Euroopa riigid|Kesk- ja Ida-Euroopa]] ajaloos). Habsburgide [[Hispaania kuningas|Hispaania monarhid]] (peamiselt [[Karl V|Carlos I]] ja [[Felipe II]]) jõudsid mõju ja võimu kõrgpunkti, valitsedes [[Hispaania koloniaalimpeerium]]i. Nad kontrollisid territooriume viiel kontinendil, sealhulgas [[Hispaania kolonisatsioon Ameerikas|Amerikas]], [[Hispaania Ida-India|Ida-Indias]], [[Hispaania Madalmaad|Madalmaades, Belgias, Luksemburgis]] ja [[Itaalia nõukogu|territooriumitel, mis nüüd kuuluvad Itaaliale]], [[Franche-Comté|Prantsusmaal]] ja [[Reinimaa|Saksamaak]] Euroopas, [[Portugali koloniaalimpeerium]]i aastatel 1580-1640 ning erinevaid muid territooriume, nagu väikesed enklaavid nagu [[Ceuta]] ja [[Oran]] Põhja-Aafrikas. Seda [[Hispaania ajalugu|Hispaania ajaloo]] perioodi on nimetatud ka &quot;[[Suured maadeavastused|laienemisajastuks]]&quot;.

Koos Habsburgidega oli Hispaania suure osa 16. ja 17. sajandist üks suurimaid [[Poliitika|poliitilisi]] ja [[Sõjavägi|sõjalisi]] jõude Euroopas ja maailmas. Habsburgide ajal astus Hispaania kunst ja kirjandus [[Hispaania kuldajastu]]sse, mille tulemusena sündisid mõned maailma silmapaistvamad kirjanikud ja maalikunstnikud ning mõjukad intelektuaalid, sealhulgas [[Teresa Ávilast]], [[Pedro Calderón de la Barca]], [[Miguel de Cervantes]], [[Francisco de Quevedo]], [[Diego Velázquez]], [[El Greco]], [[Domingo de Soto]], [[Francisco Suárez]] ja [[Francisco de Vitoria]].

Hispaania või &quot;Hispaaniad&quot;, viidates Hispaania territooriumitele eri mandritel sel perioodil, hõlmas algselt kogu [[Pürenee poolsaar]]t, sealhulgas [[Aragóni kuningriik|Aragóni]], [[Valencia kuningriik|Valencia]], [[Kataloonia vürstiriik|Kataloonia]], [[Kastiilia kuningriik|Kastiilia]], [[Leóni kuningriik|Leóni]], [[Navarra kuningriik|Navarra]] ja 1580. aastast [[Portugali kuningriik|Portugali]] kuningriigid.

Kastiilia [[Isabel I]] ja Aragóni [[Fernando II (Aragón)|Fernando II]] abiellumine 1469. aastal viis kahe peamise krooni, [[Kastiilia kroon|Kastiilia]] ja [[Aragóni kroon|Aragóni]] liiduni, mis viis lõpuks Hispaania ''[[de facto]]'' ühendamiseni pärast ''[[rekonkista]]'' kulminatsiooni [[Granada sõda|Granada vallutamisega]] 1492. aastal ja [[Ibeeria Navarra vallutamine|Navarra vallutamisega]] aastatel 1512–1529. Paavst [[Aleksander VI]] andis 1494. aastal Isabelile ja Fernandole tiitli &quot;[[Hispaania katoliku monarhid|katoliku kuningas ja kuninganna]]&quot; ning mõiste ''Monarchia Catholica'' (katoliku monarhia, tänapäeva hispaania keeles: ''Monarquía Católica'') jäi Hispaania Habsburgide ajal monarhia kohta kasutusele. Habsburgide periood on &quot;Hispaania&quot; mõistet kujundav selles mõttes, mis institutsionaliseeriti [[Valgustusajastu Hispaania|18. sajandil]].

Hispaania kui ühtne riik tekkis ''[[de jure]]'' pärast 1707. aasta [[Nueva Planta dekreedid|Nueva Planta dekreete]], mis järgnes endiste valduste paljudele kroonidele. Pärast Hispaania viimase Habsburgist kuninga [[Carlos II]] surma 1700. aastal tõi sellest tulenev [[Hispaania pärilussõda]] troonile [[Bourbonide Hispaania|Bourbonist]] [[Felipe V]] ja algas uue tsentraliseeritud riigi moodustamine.

== Ajalugu ==

{{vaata|Hispaania ajalugu}}

[[Pilt:Middle Arms of Charles I of Spain, Charles V as Holy Roman Emperor-Middle (1530-1556).svg|150px|thumb|left|Carlos I vapp esindab tema territooriume Hispaanias (üleval) ja tema teisi Euroopa valdusi (all)]]

=== Impeeriumi algus (1504–1521) ===

{{vaata|Hispaania koloniaalimpeerium}}

1504. aastal [[Isabel I]] suri ja kuigi [[Fernando II (Aragón)|Fernando II]] püüdis pärast tema surma oma positsiooni Kastiilia üle säilitada, otsustas Kastiilia ''[[Cortes Generales]]'' (Hispaania [[õukond]]) Isabeli tütre [[Juana]] kuningannaks kroonida. Tema abikaasa [[Philipp Ilus]] oli [[Habsburgid|Habsburgist]] [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] ja [[Marie (Burgundia)|Burgundia Marie]] poeg. Varsti pärast seda hakkas Juana hulluks minema, kuigi tema vaimuhaiguse ulatus oli mõne arutelu teemaks. 1506. aastal kuulutati Felipe I ''[[jure uxoris]]'' kuningaks, kuid ta suri hiljem samal aastal salapärastel asjaoludel, võimalik, et mürgitati tema äia Fernando II poolt. Kuna nende vanim poeg Carlos oli vaid kuueaastane, lubas ''Cortes'' vastumeelselt Juana isal Fernando II-l valitseda riiki kui kuninganna Juana ja Carlose [[regent]].

Hispaania oli nüüd [[personaalunioon]]is [[Aragóni kroon|Aragóni]] Fernando II juhtimisel. Vaieldamatu valitsejana enamikus poolsaarest võttis Fernando kasutusele agressiivsema poliitika kui Isabeli abikaasana, muutes oma pikaajalised plaanid Navarra suhtes [[Ibeeria Navarra vallutamine|täiemahuliseks invasiooniks]], mida juhtis algselt Kastiilia sõjaline ekspeditsioon ja mida hiljem toetasid Aragóni väed (1512). Samuti püüdis ta laiendada Hispaania mõjusfääri Itaalias, tugevdades seda Prantsusmaa vastu. Aragóni valitsejana oli Fernando osalenud võitluses Prantsusmaa ja [[Veneetsia vabariik|Veneetsia vabariigi]] vastu Itaalia kontrollimise eest; need konfliktid said Fernando kui kuninga välispoliitika keskmeks. Fernando esimene investeering Hispaania vägedesse toimus [[Cambrai liiga sõda|Cambrai liiga sõjas]] Veneetsia vastu, kus Hispaania sõdurid paistsid oma prantslastest liitlaste kõrval silma [[Agnadello lahing]]us (1509). Vaid aasta hiljem liitus Fernando [[Cambrai liiga sõda|Püha Liigaga]] Prantsusmaa vastu, nähes võimalust vallutada nii [[Napoli kuningriik|Napoli]] — millele tal oli dünastiline pretensioon — kui ka [[Navarra kuningriik|Navarra]], mida ta nõudis oma abielu kaudu [[Germaine de Foix]]'ga. Sõda oli vähem edukas kui Veneetsia vastu peetud sõda ja 1516. aastal nõustus Prantsusmaa vaherahuga, mis jättis [[Milano hertsogiriik|Milano]] Prantsuse kontrolli alla ja tunnistas Hispaania ülemvõimu Põhja-Navarras. Fernando suri hiljem samal aastal.

Fernando surm viis noore Carlose trooniletõusmiseni kui Kastiilia ja Aragóni [[Karl V|Carlos I]], mis pani aluse [[Hispaania kuningas|Hispaania monarhiale]]. Tema Hispaania pärand hõlmas kõiki Hispaania valdusi [[Uus Maailm|Uues Maailmas]] ja Vahemere ümbruses. Pärast oma Habsburgist isa surma 1506. aastal päris Carlos Madalmaad ja [[Franche-Comté]], kasvades üles Flandrias. 1519. aastal, pärast oma isapoolse vanaisa [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] surma päris Carlos Habsburgide territooriumid Saksamaal ja [[Keisri valimine 1519. aastal|valiti]] sel aastal nõuetekohaselt [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriks]]. Tema ema Juana jäi Kastiilia titulaarkuningannaks kuni oma surmani 1555. aastal, kuid tema vaimse tervise ja murede pärast, et opositsioon pakkus teda alternatiivseks monarhiks (nagu juhtus [[Comunerose mäss]]u ajal), hoidis Carlos teda vangis.

[[Pilt:Conquista-de-México-por-Cortés-Tenochtitlan-Painting.png|thumb|[[Asteekide riigi vallutamine hispaanlaste poolt|Mehhiko vallutamine]], teostati hispaanlaste ja konkureerivate indiaanlaste ühisel jõul.]]

Sel hetkel oli keiser ja kuningas Carlos kõige võimsam mees [[Kristlik maailm|kristlikus maailmas]]. Ühele mehele ja ühele dünastiale nii suure võimu kuhjumine tegi väga muret Prantsusmaa [[François I]]-le, kes leidis end Habsburgide aladest ümbritsetud. 1521. aastal tungis François [[Itaalia sõda (1521-1526)|Hispaania valdustesse Itaalias]] ja [[Ibeeria Navarra vallutamine|Navarras]], mis algatas Prantsuse-Hispaania konflikti teise vooru. Sõda oli katastroof Prantsusmaale, kes sai lüüa [[Biccoca lahing|Biccocas]] (1522), [[Pavia lahing|Pavias]] (1525, kus François vangistati) ja [[Landriano lahing|Landrianos]] (1529), enne kui François järele andis ja Milano taas Hispaaniale jättis. Hispaania ülemerevaldused Uues Maailmas tuginesid Kariibi merel ja Hispaanial endal ning koosnesid kiiresti kahanevast põlisrahvastikust, vähestest krooni jaoks väärtuslikest ressurssidest ja hõredast Hispaania asustusest. Olukord muutus dramaatiliselt [[Hernán Cortés]]i ekspeditsiooniga, kes [[Asteegid|asteekide]] suhtes vaenulike [[altepetl|linnriikide]] ja tuhandete põliste Mehhiko sõdalastega liidus vallutas 1521. aastal [[Tenochtitláni langemine|Asteekide riigi]]. Järgides Hispaanias [[rekonkista]] ajal ja Kariibi merel esimestes Euroopa asulates Ameerikas kehtestatud mustrit, jagasid vallutajad põliselanikkonna eramajanditesse ''([[encomienda]])'' ja kasutasid ära nende tööjõudu. Ameerika koloniseerimisega andis Hispaania tohutult uusi põliselanikke, kes pöördusid ristiusku ja valitsesid krooni vasallidena. Carlos asutas 1524. aastal [[Indiate nõukogu]], et jälgida kõiki Kastiilia ülemerevaldusi. Carlos määras 1535. aastal Mehhikosse [[Uus-Hispaania asekuningriik|asekuninga]], piirates kuninglikku juhtimist ülemkohtu, ''[[Real Audiencia]]'' ja riigikassa ametnikega koos kõrgeima kuningliku ametnikuga. Ametnikud olid Indiate nõukogu jurisdiktsiooni all. Carlos kuulutas 1542. aastal välja ''[[Leyes Nuevas]]'', et piirata vallutajate rühma jõudu moodustada pärilik aristokraatia, mis võib vaidlustada krooni võimu.

== Carlos, keiser ja kuningas (1521–1558) ==

[[Pilt:Habsburg Map 1547.jpg|thumb|upright=1.7|Kaart Habsburgide monarhia valitsemisalast pärast [[Mühlbergi lahing]]ut (1547), nagu on kujutanud ''The Cambridge Modern History Atlas'' (1912); Habsburgide maad on varjutatud roheliseks]]
[[Pilt:Europe As A Queen Sebastian Munster 1570.jpg|thumb|''[[Europa regina]]'', mis oli seotud [[Karl V] ajal Habsburgide domineeritud Euroopaga]]]

Carlose võit [[Pavia lahing]]us (1525) üllatas paljusid [[Itaalia|itaallasi]] ja [[Saksamaa|sakslasi]] ning tekitas muret, et Carlos püüab saavutada veelgi suuremat võimu. Paavst [[Clemens VII]] vahetas poolt ning ühendas nüüd jõud Prantsusmaa ja silmapaistvate Itaalia riikidega Habsburgide keisri vastu [[Cognaci liiga sõda|Cognaci liiga sõjas]]. 1527. aastal, kuna Carlos ei suutnud neile piisavalt maksta, mässasid tema armeed Põhja-Itaalias ja rüüstasid saagi nimel [[Sacco di Roma|Roomat]] ennast, sundides Clemensit ja järgnevaid paavste olema ilmalike võimudega suhtlemisel tunduvalt ettevaatlikumad: 1533. aastal oli Clemensi keeldumine tühistada Inglismaa [[Henry VIII]] abielu [[Catherine Aragónist|Aragóni Catherinega]] (Carlose tädi) otsene tagajärg tema soovimatusele keisrit solvata ja võib-olla tema pealinna teist korda rüüstata. 1529. aastal Carlose ja paavsti vahel sõlmitud [[Cognaci liiga sõda|Barcelona rahu]] kehtestas kahe juhi vahel südamlikumad suhted, mis nimetas Hispaaniat katoliikliku eesmärgi kaitsjaks ja tunnistas Carlose [[Lombardia]] kuningaks vastutasuks Hispaania sekkumise eest mässulise [[Firenze Vabariik|Firenze Vabariigi]] kukutamisel.

[[Reformatsioon]] algas Saksamaal 1517. aastal. Carlos oli oma Saksa-Rooma keisri ametikoha, tähtsate valduste tõttu Saksamaa piiridel ja tihedate suhete tõttu oma Habsburgidest sugulastega Austrias huvitatud [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] stabiilsuse säilitamisest. [[Saksa talurahvasõda]] puhkes Saksamaal 1524. aastal ja laastas riiki kuni jõhkralt mahasurumiseni 1526. aastal; Carlos, isegi nii kaugel Saksamaast kui ta oli, oli pühendunud korra tagamisele. Pärast talurahvasõda organiseerisid protestandid end keiser Carlose eest kaitsmiseks kaitseliitu. Schmalkaldeni liidu kaitse all panid protestantlikud riigid katoliku kiriku silmis toime mitmeid pahategusid — muu hulgas konfiskeerisid mõned kiriklikud territooriumid — ja trotsisid keisri võimu.

1543. aastal teatas Prantsusmaa kuningas [[François I]] oma [[Prantsuse-Osmanite liit|enneolematust liidust]] [[Osmanite riik|Osmanite]] sultani [[Suleiman I]]-ga, [[Nice'i piiramine|okupeerides]] koostöös Türgi vägedega Hispaania kontrolli all oleva [[Nice]]'i linna. Inglismaa Henry VIII, kes kandis Prantsusmaa vastu suuremat viha kui keisri vastu, kuna ta seisis tema lahutuse teel, ühines Carlosega tema sissetungis Prantsusmaale. Kuigi Hispaania armee sai [[Ceresole lahing]]us kindlalt lüüa, läks [[Savoia hertsogkond|Savoias]] Henryl paremini ja Prantsusmaa oli sunnitud tingimustega leppima. Austerlased eesotsas Carlose noorema venna [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinandiga]] jätkasid võitlust Osmanite vastu idas. Kuna Prantsusmaa võideti, asus Carlos tegelema vanema probleemiga: [[Schmalkaldeni liit|Schmalkaldeni liiduga]].

Hispaania kuninga strateegia jaoks võib-olla olulisem oli see, et Liit oli liitunud prantslastega ja Saksamaa jõupingutused Liidu õõnestamiseks olid tagasi lükatud. François' lüüasaamine 1544. aastal tõi kaasa liidu tühistamise protestantidega ja Carlos kasutas seda võimalust. Esmalt proovis ta läbirääkimiste teed [[Trento kirikukogu]]l 1545. aastal, kuid protestantlik juhtkond, kes tundis end katoliiklaste hoiakust kirikukogul reedetuna, läks [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürsti]] [[Moritz (Saksi)|Moritzi]] juhtimisel sõtta. Vastuseks tungis Carlos Hollandi-Hispaania segaarmee eesotsas Saksamaale, lootes keisrivõimu taastada. Keiser isiklikult tekitas 1547. aastal ajaloolises [[Mühlbergi lahing]]us protestantidele otsustava kaotuse. 1555. aastal sõlmis Carlos protestantlike riikidega [[Augsburgi rahu]] ja taastas Saksamaal stabiilsuse põhimõttel ''[[cuius regio, eius religio]]'' (&quot;kelle riik, selle religioon&quot;). Carlose kaasamine Saksamaal andis Hispaaniale rolli katoliiklike Habsburgide kaitsjana Saksa-Rooma riigis.

1526. aastal abiellus Carlos [[João III (Portugal)|Portugali João III]] õe [[Portugali Isabel|Isabeliga]]. 1556. aastal loobus ta troonist, andes oma Hispaania impeeriumi oma ainsale pojale [[Felipe II]]-le ja Saksa-Rooma riigi oma vennale Ferdinandile. Carlos taandus [[Yuste]] kloostrisse ([[Extremadura]], Hispaania) ja suri 1558. aastal.

== Felipe II (1558–1598) ==

Hispaania ei olnud veel rahus, sest 1547. aastal tuli Prantsusmaal troonile agressiivne [[Henri II (Prantsusmaa)|Henri II]], kes uuendas konflikti Hispaaniaga. Carlose järglane Felipe II juhtis agressiivselt sõda Prantsusmaa vastu, purustades 1557. aastal [[Pikardia]]s [[Saint Quentini lahing (1557)|Saint Quentini lahingus]] Prantsuse armee ja järgmisel aastal [[Gravelinesi lahing (1558)|Gravelinesi lahingus]] sai Henri uuesti lüüa. 1559. aastal sõlmitud [[Cateau-Cambrésis' rahu]]ga tunnistati jäädavalt Hispaania nõudeid Itaaliale. Lepingule järgnenud pidustustel tappis piigist eraldunud juhuslik kild Henri. Prantsusmaad tabasid järgmised kolmkümmend aastat kodusõda ja rahutused (vaata [[Hugenotisõjad]]) ning ta ei suutnud Euroopa võimuvõitluses Hispaania ja Habsburgidega tõhusalt konkureerida. Tõsisest Prantsuse vastuseisust vabastatuna nägi Hispaania aastatel 1559–1643 oma võimsuse ja territoriaalse haarde kõrgpunkti.

[[Hispaania koloniaalimpeerium]] oli Fernando ja Isabeli aegadest alates oluliselt kasvanud. [[Asteekide riik|Asteekide]] ja [[Inkade riik|Inkade]] riigid vallutati Carlose valitsemisajal, vastavalt aastatel 1519-1521 ja 1540-1558. Uues Maailmas rajati hispaanlaste asulad: [[México]], tähtsaim koloniaallinn, mis asutati 1524. aastal uue maailma peamiseks halduskeskuseks; [[Florida]], koloniseeriti 1560. aastatel; [[Buenos Aires]], asutati 1536. aastal; ja [[Uus-Granada asekuningriik|Uus-Granada]] (nüüd [[Colombia]]), koloniseeriti 1530. aastatel. [[Hispaania koloniaalimpeerium]] võõrsil sai Hispaania rikkuse ja võimu allikaks Euroopas. Kuid kuna väärismetallide saadetised kasvasid sajandi lõpus kiiresti, aitas see kaasa üldisele [[hinnarevolutsioon|inflatsioonile]], mis mõjutas kogu Euroopat. Hispaania majanduse turgutamise asemel muutis Ameerika hõbe riigi üha enam sõltuvaks välismaistest tooraine- ja tööstuskaupade allikatest. 1557. aastal läks Hispaania [[pankrot]]ti ja oli sunnitud võlgade konsolideerimise ja konversiooni kaudu võlast osaliselt lahti ütlema.

Cateau-Cambrésis' rahu 1559. aastal lõpetas sõja Prantsusmaaga, jättes Hispaaniale märkimisväärse eelise. Valitsus oli aga tohututes võlgades ja kuulutas sel aastal välja pankroti. Suurem osa valitsuse tuludest tuli maksudest ja aktsiisidest, mitte imporditud hõbedast ja muudest kaupadest. [[Osmanite riik]] oli pikka aega ohustanud Habsburgide valduste äärealasid Austrias ja Loode-Aafrikas ning vastuseks olid Fernando ja Isabel saatnud Põhja-Aafrikasse ekspeditsioonid, vallutades 1497. aastal [[Melilla]] ja 1509. aastal [[Oran]]i. Carlos oli eelistanud võidelda Osmanite vastu tunduvalt merelisema strateegia kaudu, takistades Osmanite dessanti Vahemere idaosas asuvatele Veneetsia aladele. Ainult vastuseks rünnakutele Hispaania idarannikul juhtis Carlos isiklikult rünnakuid Põhja-Aafrika valduste vastu (1545). 1560. aastal võitlesid Osmanid Hispaania mereväega Tuneesia ranniku lähedal, kuid 1565. aastal said strateegiliselt elulisele [[Malta]] saarele, mida kaitsesid [[Johanniidid]], maabunud Osmanite väed lüüa. [[Suleiman I]] surm järgmisel aastal ja tema järglane [[Selim II]] julgustasid Felipet, kes otsustas viia sõja Osmanite kodumaale. 1571. aastal hävitas Hispaania, Veneetsia ja paavsti laevade ühendatud mereväe ekspeditsioon, mida juhtis Carlose vallaspoeg [[Juan de Austria]], Osmanite laevastiku [[Lepanto merelahing]]us, suurimas merelahingus Euroopa vetes pärast Aktionit 31. aastal eKr. Laevastikku kuulus [[Miguel de Cervantes]], Hispaania ajaloolise romaani ''[[Don Quijote]]'' tulevane autor. Võit piiras Osmanite mereväe ohtu Euroopa territooriumile, eriti Vahemere lääneosas, ning kogenud meremeeste kaotus pidi olema kristlike laevastike ees seismisel suureks takistuseks. Ometi õnnestus türklastel oma merevägi aastaga uuesti üles ehitada, kasutades seda otstarbekalt Osmanite domineerimise tugevdamiseks enamiku Vahemere Aafrika ranniku ja idapoolsete saarte üle. Felipel nappis ressursse, et võidelda korraga nii Hollandi kui ka Osmanite impeeriumiga ning ummikseisud Vahemerel jätkusid, kuni Hispaania 1580. aastal vaherahuga nõustus.

Madridis rõõmustamise aeg jäi üürikeseks. 1566. aastal ajendasid [[Kalvinism|kalvinistide]]-juhitud rahutused [[Hispaania Madalmaad]]es (laias laastus tänapäeva Madalmaad ja Belgia, mille Felipe päris Carloselt ja tema [[Burgundia hertsogkond|Burgundia]] esivanematelt) [[Fernando Álvarez de Toledo y Pimentel|Alva hertsogit]] korraldama sõjaretke korra taastamiseks. Alva käivitas järgnenud hirmuvalitsuse. 1568. aastal juhtis [[Oranje Willem]] ebaõnnestunud katset Alva Madalmaadest välja ajada. Seda katset peetakse üldiselt märgiks [[Kaheksakümneaastane sõda|Kaheksakümneaastase sõja]] algusest, mis lõppes [[Hollandi Vabariik|Ühendatud Provintside]] iseseisvumisega. Hispaanlased, kes said Madalmaadest ja eriti tähtsast [[Antwerpen]]i sadamast palju rikkust, olid pühendunud korra taastamisele ja provintsides oma võimu säilitamisele. 1572. aastal vallutas rühm mässulisi Hollandi eraisikuid, keda tunti ''mere[[göösid]]ena'' (&quot;merekerjused&quot;), mitmeid Hollandi rannikulinnu, kuulutas oma toetust Willemile ja mõistis hukka Hispaania juhtimise.

1574. aastal löödi [[Luis de Requesens]]i juhitud Hispaania armee [[Leideni piiramine|Leideni piiramiselt]] tagasi pärast seda, kui hollandlased hävitasid tammid, mis hoidsid Põhjamerd madalatest provintsidest eemal. 1576. aastal, seistes silmitsi oma 80 000-meheline Madalmaade okupatsiooniarmee ja Lepantos võitnud tohutu laevastiku kuludega, oli Felipe sunnitud leppima [[pankrot]]iga. Madalmaade-armee mässas varsti pärast seda, vallutades [[Antwerpen]]i ja rüüstates Lõuna-Madalmaid, ajendades mitut linna varem rahumeelsetes lõunaprovintsides mässuga ühinema. Hispaania valis läbirääkimiste tee ja taasrahustas enamiku lõunaprovintse 1579. aastal [[Arrasi unioon]]iga.

Arrasi kokkulepe nõudis kõigi Hispaania vägede lahkumist nendelt maadelt. Samal ajal jälgis Felipe kogu Pürenee poolsaare ühendamist oma võimu alla, mis oli Hispaania monarhide traditsiooniline eesmärk. Võimalus tekkis 1578. aastal, kui Portugali kuningas Sebastião algatas ristisõja Maroko vastu. Sõjakäik lõppes katastroofi ja Sebastião kadumisega [[Alcácer Quibiri lahing]]us. Tema eakas onu Henrique valitses kuni oma surmani 1580. aastal. Kuigi Felipe oli pikka aega valmistunud Portugali ülevõtmiseks, pidas ta siiski vajalikuks Alva hertsogi juhitud sõjalise okupatsiooni käivitamist. Felipe võttis Portugali kuninga tiitli, kuid muidu jäi riik autonoomseks, säilitades oma seadused, raha ja institutsioonid. Portugal loobus aga välispoliitikas igasugusest iseseisvusest ja suhted kahe riigi vahel ei olnud kunagi soojad.

Prantsusmaa moodustas Hispaania välispoliitika nurgakivi. 30 aastat pärast Cateau-Cambresisi oli see kodusõdadest haaratud. 1590. aasta järel sekkus Hispaania Prantsusmaal otseselt, võites lahinguid, kuid ei suutnud takistada Navarra Henri kuningas Henri IV-ks saamist. Hispaania meelehärmiks võttis paavst Clemens VIII Henri tagasi katoliku kirikusse.

[[Pilt:Philip II's realms in 1598.png|upright=2.2|thumb|[[Ibeeria Unioon]] 1598. aastal, [[Felipe II]] valitsemisajal]]

Madalmaade kontrolli all hoidmiseks oli vaja ulatuslikku okupatsiooniväge ja Hispaania oli pärast 1576. aasta pankrotti endiselt rahalistes raskustes. 1584. aastal mõrvati katoliiklase poolt Oranje Willem ja populaarse Hollandi vastupanujuhi surm pidi eeldatavalt sõja lõpetama; nii ei juhtunud. 1586. aastal toetas Inglismaa kuninganna [[Elizabeth I]] protestantlikku eesmärki Madalmaades ja Prantsusmaal ning [[Francis Drake]] alustas rünnakuid Hispaania kaupmeeste vastu [[Kariibi meri|Kariibi merel]] ja [[Vaikne ookean|Vaiksel ookeanil]] koos eriti agressiivse rünnakuga [[Cádiz]]i sadamale. Felipe saatis [[Võitmatu Armaada]] Inglismaad ründama. 130 laeva ja 30 000 mehega, mida juhtis Medina-Sidona hertsog. Armaada eesmärk oli saata Hispaania väed Hollandist Inglismaad ründama. Pärast kolm päeva kestnud võitlust Inglise laevastikuga tõmbus Armaada tagasi ja oli sunnitud sooritama teekonna ümber Šotimaa ja Iirimaa ranniku, paljud laevad said tormides hukka.

Hispaania oli pärast Henri II surma panustanud ususõtta Prantsusmaal. 1589. aastal suri Pariisi müüridel Prantsusmaa [[Henri III]], viimane [[Valois'd|Valois']] liinis. Tema järglane [[Henri IV]], esimene [[Bourbonid|Bourbonist]] Prantsusmaa kuningas, oli suurte võimetega mees, kes saavutas [[Katoliiklik Liiga (Prantsuse)|Katoliikliku Liiga]] vastu olulisi võite [[Arquesi lahing]]us (1589) ja [[Ivry lahing]]us (1590). Pühendunud takistama Henril saamast Prantsusmaa kuningaks, jagas Hispaania oma Madalmaade-armee kaheks ja tungis 1590. aastal Prantsusmaale.

Seistes silmitsi sõdadega Inglismaa, Prantsusmaa ja Madalmaade vastu, leidis Hispaania valitsus, et ei Uue Maailma hõbedast ega pidevalt kasvavatest maksudest ei piisa nende kulude katmiseks, ning läks 1596. aastal taas pankrotti. Rahaasjade kordategemiseks vähendati sõjalisi kampaaniaid ja ülekoormatud jõud läksid suures osas kaitserežiimile. 1598. aastal, veidi enne oma surma tegi Felipe II Prantsusmaaga rahu, tõmmates oma väed Prantsuse territooriumilt välja ja lõpetades maksed Katoliiklikule Liigale pärast uue katoliiklusesse pöördunu Henri IV vastuvõtmist õiguspärase Prantsuse kuningana. Vahepeal laastas Kastiiliat põhja poolt laevaga saabunud katk, mis kaotas pool miljonit inimest. Kuid 17. sajandi alguses ja vaatamata oma vaevadele oli Hispaania endiselt vaieldamatult domineeriv jõud.

=== Osmanitürklased, Vahemeri ja Põhja-Aafrika Felipe II valitsemisajal ===

Oma valitsemisaja esimestel aastatel, &quot;1556-1566, tegeles Felipe II peamiselt türklaste moslemitest liitlastega, kes asusid Tripolis ja Alžiiris, baasides, kust Põhja-Aafrika [moslemi]väed korsaar [[Turgut Reis]]i juhtimisel kristlaste laevu jahtisid&quot;. 1560. aastal saadeti Hispaania-juhitud kristlik laevastik [[Tripoli]]t tagasi vallutama ([[Tripoli vallutamine (1510)|Hispaania poolt vallutatud]] 1510. aastal), kuid laevastik hävitati Osmanite poolt [[Djerba lahing]]us. Osmanid üritasid 1563. aastal [[Orani ja Mers el-Kébiri piiramised|hõivata]] Hispaania sõjaväebaase [[Oran]]i ja [[Mers el-Kébir]]i Põhja-Aafrika rannikul, kuid löödi tagasi. 1565. aastal saatsid Osmanid suure ekspeditsiooni [[Malta]]le, mis [[Malta piiramine|piiras]] saarel mitut kindlust. Hispaania abivägi Sitsiiliast ajas (pikast piiramisest kurnatud) Osmanid saarelt minema. [[Suleiman I]] surm järgmisel aastal ja selle vähemvõimekas järglane, poeg [[Selim II]] julgustasid Felipet, kes otsustas viia sõja sultani enda juurde.

[[Pilt:Battle of Lepanto 1571.jpg|thumb|upright=1.35|[[Lepanto merelahing]] (1571)]]

1571. aastal hävitas kristlaste laevastik Felipe poolvenna [[Juan de Austria]] juhtimisel [[Lepanto merelahing]]us Edela-Kreeka ranniku lähedal Osmanite laevastiku. Vaatamata märkimisväärsele võidule ei võimaldanud [[Püha Liiga (1571)|Püha Liiga]] erimeelsused võitjatel oma triumfi ära kasutada. Plaanid [[Dardanellid]]e vallutamiseks sammuna [[Konstantinoopol]]i kristlikule maailmale tagasivallutamise suunas hävinesid liitlaste omavahelistes vaidlustes. [[Osmanite riik]] ehitas oma mereväe tohutute jõupingutustega uuesti üles. Kuue kuu jooksul suutis uus laevastik Osmanite mereväe ülemvõimu [[Vahemere idaosa]]s uuesti kinnitada. Juan vallutas Osmanitelt [[Tunis]]e (tänapäeva [[Tuneesia]]s) 1573. aastal, kuid see [[Tunise vallutamine (1574)|kaotati]] peagi uuesti. Osmanite sultan sõlmis 1580. aastal Felipega vaherahu Vahemerel. Vahemere lääneosas järgis Felipe kaitsepoliitikat, ehitades mitmeid kindlusi ''([[presidio]]d)'' ja sõlmides rahulepinguid mõne Põhja-Aafrika moslemivalitsejaga.

17. sajandi esimesel poolel ründasid Hispaania laevad Anatoolia rannikut, alistades suuremad Osmanite laevastikud [[Gelidonya neeme lahing]]us ja [[Corvo neeme lahing]]us. Vallutati [[Larache]] ja [[Mehdia|La Mamora]] Maroko Atlandi rannikul ning [[Alhucemasi saared|Alhucemasi]] saar Vahemeres, kuid 17. sajandi teises pooles Larache ja La Mamora kaotati.

=== Konfliktid Loode-Euroopas ===

[[Pilt:CaminoEspañol.svg|thumb|upright|[[Hispaania tee]] (1567–1620)]]

Felipe viis Hispaania [[Itaalia sõjad|Itaalia sõdade]] lõppfaasi, purustades 1558. aastal Prantsuse armee Pikardias [[Saint Quentini lahing (1557)|Saint Quentini lahingus]] ja alistades prantslased taas [[Gravelinesi lahing (1558)|Gravelinesi lahingus]]. 1559. aastal sõlmitud [[Cateau-Cambrésis' rahu]]ga tunnustati jäädavalt Hispaania nõudeid Itaalias. Prantsusmaad tabasid järgmised 30 aastat krooniline kodusõda ja rahutused ning sel perioodil eemaldati Prantsusmaa tõhusast konkurentsist Hispaania ja Habsburgide perekonna Euroopa võimumängudes. Vabanedes tõhusast Prantsuse vastuseisust, saavutas Hispaania oma võimsuse ja territoriaalse ulatuse tipu perioodil 1559–1643.

[[Pilt:Kenau_Hasselaar_op_de_wallen_van_Haarlem.gif|thumb|[[Haarlemi piiramine]] (1572–73)]]

1566. aastal ajendasid kalvinistide juhitud rahutused Madalmaades [[Fernando Álvarez de Toledo y Pimentel|Alba hertsogit]] marssima Brüsselisse suure armee eesotsas, et korda taastada. 1568. aastal juhtis Saksa aadlimees [[Oranje Willem]] nurjunud katset Alba Madalmaadest välja ajada. [[Dahleni lahing]]ut peetakse sageli [[Kaheksakümneaastane sõda|Kaheksakümneaastase sõja]] mitteametlikuks alguseks, mis viis Põhja- ja Lõuna-Madalmaade eraldamiseni ning [[Hollandi Vabariik|Ühendatud Provintside]] moodustamiseni. Hispaanlased, kes said palju rikkust Madalmaadest ja eriti olulisest [[Antwerpen]]i sadamast, olid pühendunud korra taastamisele ja provintsides oma võimu säilitamisele. Sõja algfaasis oli mäss suures osas edutu. Hispaania sai enamiku mässuliste provintside üle kontrolli tagasi. See periood on tuntud kui &quot;[[Hispaania raev]]&quot;, kuna aastatel 1572–1579 toimus suur hulk tapatalguid, massirüüstamisi ja mitme linna täielik hävitamine.

[[Pilt:Incendio Ayuntamiento Amberes.jpg|thumb|[[Hispaania raev]] Antwerpenis, Hispaania sõjalise jõu demonstreerimine tolleaegse maailma juhtiva jõuna]]

1579. aasta jaanuaris moodustasid Friesland, Gelderland, Groningen, Holland, Overijssel, Utrecht ja Zeeland Ühendatud Provintsid, millest said tänapäevased Hollandi Madalmaad. Vahepeal saatis Hispaania Madalmaadele [[Alessandro Farnese]] koos 20 000 hästi väljaõppinud sõduriga. Muu hulgas piirati Groningeni, Bredat, Campenit, Dunkerque'i, Antwerpenit ja Brüsselit. Farnese kindlustas lõpuks Hispaaniale lõunaprovintsid. Pärast [[Maastrichti piiramine (1579)|Maastrichti vallutamist]] 1579. aastal Hispaania poolt hakkasid hollandlased Oranje Willemi vastu pöörama. Willem mõrvati Felipe toetaja poolt 1584. aastal.

[[Pilt:Routes of the Spanish Armada.gif|thumb|upright|[[Võitmatu Armaada]] marsruudid]]

Pärast [[Antwerpeni langemine|Antwerpeni langemist]] asus Inglismaa kuninganna põhjaprovintse abistama ja saatis sinna 1585. aastal väed. Inglise väed Leicesteri krahvi ja siis Willoughby lordi juhtimisel seisid Farnese juhitud hispaanlastega Madalmaades silmitsi reas suuresti otsustamatutes tegevustes, mis sidusid märkimisväärsel hulgal Hispaania vägesid ja andsid hollandlastele aega oma kaitse ümberkorraldamiseks. [[Võitmatu Armaada]] sai 1588. aastal inglaste käest lüüa ja olukord Madalmaades muutus järjest raskemini hallatavaks. Willemi poeg [[Oranje Maurits]] vallutas tagasi [[Deventeri piiramine (1591)|Deventeri]], [[Groningeni piiramine (1594)|Groningeni]], [[Nijmegeni piiramine (1591)|Nijmegeni]] ja [[Zutpheni piiramine (1591)|Zutpheni]]. Hispaanlased olid kaitses, peamiselt seetõttu, et nad olid raisanud liiga palju ressursse sissetungikatsetele Inglismaale ja ekspeditsioonidele Põhja-Prantsusmaal. 1595. aastal kuulutas Prantsusmaa kuningas Henri IV Hispaaniale sõja, vähendades veelgi Hispaania võimet alustada ründavat sõda Ühendatud Provintside vastu. Felipe oli sunnitud aastatel 1557, 1560, 1576 ja 1596 välja kuulutama pankroti. Ent taastades kontrolli merel, suutis Hispaania oluliselt suurendada kulla ja hõbeda tarnimist Ameerikast, mis võimaldas suurendada sõjalist survet Inglismaale ja Prantsusmaale.

Pärast [[Vervinsi rahu]] sõlmimist Prantsusmaaga loovutas Felipe 1598. aastal rahalise ja sõjalise surve all [[Hispaania Madalmaad]] oma tütrele [[Isabel Clara Eugenia de Austria|Isabelile]].

=== Hispaania Ameerika ===

[[Pilt:Lienzo de tlaxcala full SD.jpg|thumb|150px|[[Tlaxcala (riik)|Tlaxcala]] koodeks koos nende uue valitsusega, sealhulgas hispaanlasega kõrgeimas astmes. ''[[Lienzo de Tlaxcala]]'', 1585.]]
[[Pilt:Capitulo-CIX.jpg|thumb|1545. aastal avastatud [[Cerro Rico|Potosí]] tootis tohutul hulgal hõbedat ühest kohast Ülem-Peruus. Esimene Euroopas avaldatud pilt. [[Pedro Cieza de León]], 1553.]]

Felipe II ajal suurenes kuninglik võim Indiate üle, kuid kroon teadis vähe oma ülemeremaadest Indiates. Kuigi Indiate nõukogu sai ülesandeks teha seal järelevalvet, tegutses see ilma otsese koloniaalkogemusega kõrgete ametnike nõuandeta. Teine tõsine probleem oli see, et kroon ei teadnud, millised Hispaania seadused seal kehtivad. Olukorra parandamiseks määras Felipe nõu andma Juan de Ovando, kes nimetati nõukogu presidendiks. Ovando määras &quot;Indiate krooniku ja kosmograafi&quot; Juan López de Velasco teabe kogumiseks krooni valduste kohta, mille tulemuseks oli ''[[Relaciones geográficas]]'' 1580. aastatel.

[[Pilt:TupacamaruI.JPG|thumb|left|upright|Viimane inka [[Túpac Amaru I]] hukati 1572. aastal asekuningas [[Francisco de Toledo]] käsul]]

Kroon taotles suuremat kontrolli ''encomenderose'' üle, kes püüdsid kehtestada end kohaliku aristokraatiana; tugevdas kirikliku hierarhia võimu; toetas religioosset ortodoksiat inkvisitsiooni loomisega [[Lima (Peruu)|Limas]] ja [[México]]s (1571); ning suurendas tulu 1540. aastatel avastatud hõbedakaevandustest Peruus ja Mehhikos. Eriti oluline oli krooni poolt kahe võimeka asekuninga määramine: don [[Francisco de Toledo]] Peruu asekuningana (valitses 1569–1581) ja Mehhikos don [[Martín Enríquez de Almansa]] (valitses 1568–1580), kes seejärel määrati Toledo asemel Peruu asekuningaks. Pärast aastakümneid kestnud poliitilisi rahutusi Peruus, kus ebatõhusad asekuningad ja ''encomenderos'' omasid lubamatut võimu, nõrgad kuninglikud institutsioonid, Inkade renegaatriik [[Vilcabamba (Peruu)|Vilcabambas]] ja Potosí hõbedakaevandusest saadav tulu kahanes, oli Toledo ametissenimetamine suur samm edasi kuningliku kontrolli saavutamisel. Ta tugines reformidele, mida üritati varasemate asekuningate ajal, kuid sageli omistatakse talle Peruu kroonivalitsuse suuri muutusi. Toledo vormistas Andide lihtrahva tööjõu eelnõu ''[[mita]]'', et tagada tööjõuvaru nii [[Cerro Rico|Potosí]] hõbedakaevanduses kui ka [[Huancavelica]] elavhõbedakaevanduses. Ta asutas ''[[corregimiento]]'' halduspiirkonnad ja asustas Andide põliselanikke ''[[reducciones]]isse'', et neid paremini valitseda. Toledo ajal hävitati inkade riigi viimane tugipunkt ja inka [[Túpac Amaru I]] hukati. Potosí hõbe voolas Hispaania kassasse ja maksis Hispaania sõdade eest Euroopas. Mehhikos korraldas asekuningas Enríquez põhjapiiri kaitset rändavate ja sõjakate põlisrahvaste rühmade eest, kes ründasid põhjapoolsetest kaevandustest pärit hõbeda transpordiliine. Religioosses sfääris püüdis kroon usuliste ordude võimu kontrollida ''Ordenanza del Patronazgo'' abil, käskides vendadel loobuda oma India kogudustest ja anda need üle piiskopkonna vaimulikele, keda kroon rohkem kontrollis.

[[Hispaania inkvisitsioon]] laienes 1565. aastal Indiatesse ning kehtis 1570. aastaks Limas ja Méxicos. See tõmbas paljud koloniaalhispaanlased piinakambritesse. Põlisameeriklased olid vabastatud.

Kroon laiendas oma ülemaailmseid nõudeid ja kaitses olemasolevaid Indiates. Läbi Vaikse ookeani tehtud uuringute tulemuseks oli Hispaania nõudmine Filipiinidele ning Hispaania asunduste rajamine ja kaubandus Mehhikoga. Mehhiko asekuningriigile anti jurisdiktsioon Filipiinide üle, millest sai Aasia kaubanduse ettevõte. Felipe järglus Portugali kroonile 1580. aastal muutis Hispaania ja Portugali asunike vahelise olukorra Indiates keeruliseks, kuigi Brasiiliat ja Hispaania Ameerikat hallati Hispaanias eraldi nõukogude kaudu.

[[Pilt:Expedición de Francis Drake 1585-1586.jpg|thumb|Francis Drake'i reis, 1585–86]]

Hispaania tegeles inglaste sekkumisega Hispaania merekontrolli Indiates, eriti [[Francis Drake]]'i ja tema nõbu [[John Hawkins (meresõitja)|John Hawkinsi]] poolt. 1568. aastal alistasid hispaanlased Hawkinsi laevastiku [[San Juan de Ulúa lahing (1568)|San Juan de Ulúa lahingus]] tänapäeva Mehhikos. 1585. aastal purjetas Drake [[Hispaania Lääne-India|Lääne-Indiasse]] ja rüüstas [[Santo Domingo]]t, vallutas [[Cartagena (Colombia)|Cartagena de Indiasi]] ja [[San Agustín (Florida)|San Agustíni]] [[Florida]]s. Nii Drake kui ka Hawkins surid haigusesse 1595.–96. aasta katastroofilisel ekspeditsioonil [[Puerto Rico]] ([[San Juani lahing (1595)|San Juani lahing]]), [[Panama]] ja teiste [[Spanish Main]]i sihtmärkide vastu, mis oli tõsine tagasilöök, mille käigus inglased kandsid suuri kaotusi nii meeste kui ka laevade osas.

=== Filipiinid, Brunei sultanaat ja Kagu-Aasia ===

[[Pilt:Itinerario legazpi.jpg|thumb|Varaste Hispaania ekspeditsioonide marsruudid Filipiinidel]]

Filipiinide vallutamise ja asustamisega saavutas Hispaania koloniaalimpeerium oma suurima ulatuse. 1564. aastal sai [[Miguel López de Legazpi]] Uus-Hispaania (Mehhiko) [[Uus-Hispaania asevalitsejate loend|asekuningalt]] don [[Luis de Velasco y Ruiz de Alarcón]]ilt ülesande juhtida Vaiksel ookeanil ekspeditsiooni, et leida [[Maluku saared|Vürtsisaared]], kuhu olid randunud varasemad maadeavastajad [[Fernão de Magalhães]] ja [[Ruy López de Villalobos]] vastavalt 1521. ja 1543. aastal. Vürtside allikateni jõudmiseks läände sõitmine oli jätkuvalt vajalik, kuna Osmanid kontrollisid endiselt Kesk-Aasia peamisi lämbumiskohti. Oli ebaselge, kuidas mõjutas Atlandi-maailma jagamise leping Hispaania ja Portugali vahel leide teisel pool Vaikset ookeani. Hispaania loovutas oma õigused &quot;Vürtsisaartele&quot; 1529. aasta [[Zaragoza leping]]uga Portugalile, kuid nimetus oli ebamäärane, nagu ka nende täpne piiritlemine. Legazpi ekspeditsiooni tellis kuningas Felipe II, kelle järgi oli Ruy López de Villalobos varem [[Filipiinid]] nimetatnud, kui Felipe oli troonipärija. Kuningas väitis, et &quot;selle ekspeditsiooni peamine eesmärk on rajada tagasitee läänesaartelt, kuna on juba teada, et tee nendeni on üsna lühike&quot;. Asekuningas suri 1564. aasta juulis, kuid ''[[Real Audiencia|Audiencia]]'' ja López de Legazpi lõpetasid ekspeditsiooni ettevalmistused. Ekspeditsioonile asudes puudusid Hispaanial kaardid ja teave, mis juhendaks kuninga otsust ekspeditsioonile luba anda. See mõistmine viis hiljem impeeriumi eri piirkondade aruannete loomiseni, ''[[Relaciones geográficas]]''. Filipiinid kuulusid Mehhiko asekuningriigi jurisdiktsiooni alla ja kui Manila ja Acapulco vahele loodi [[Manila galeoon]]i laevaliiklus, sai Mehhiko Filipiinide ühenduslüliks suurema Hispaania impeeriumiga.

Hispaania kolonisatsioon algas tõsiselt, kui López de Legazpi saabus 1565. aastal Mehhikost ja moodustas esimesed asulad [[Cebu]]l. Alustades vaid viie laeva ja viiesaja mehega augustiinlastest vendade saatel ning 1567. aastal kahesaja sõduri võrra tugevdatuna suutis ta portugallased tõrjuda ja luua aluse saarestiku koloniseerimisele. 1571. aastal ründasid hispaanlased, nende Mehhiko värvatud ja Filipiinide (Visaya) liitlased [[Brunei sultanaat (1368–1888)|Brunei sultanaadi]] vasallriiki [[Maynila kuningriik|Maynilat]] ja okupeerisid selle ning pidasid läbirääkimisi [[Tondo kuningriik|Tondo kuningriigi]] liitmise üle, mis vabastati Brunei sultanaadi kontrolli alt, ja kellest nende printsessil Gandarapal oli traagiline romaan Mehhikos sündinud konkistadoori ja Miguel López de Legazpi lapselapse [[Juan de Salcedo]]ga. Ühinenud Hispaania-Mehhiko-Filipiinide väed ehitasid moslemite Maynila põlenud varemete kohale ka müüriga ümbritsetud kristliku linna ja muutsid selle [[Hispaania Ida-India]] uueks pealinnaks ja nimetasid selle [[Manila]]ks ümber. Hispaanlasi oli vähe ja elu oli raske ning nad jäid oma Amerindia värvatutele ja Filipiinide liitlastele sageli arvuliselt alla. Nad püüdsid ''[[encomienda]]'' kaudu allutatud elanikkonda mobiliseerida. Erinevalt Kariibi mere piirkonnast, kus põlisrahvad kiiresti kadusid, oli põlisrahvastik Filipiinidel jätkuvalt tugev. Üks hispaanlane kirjeldas kliimat kui &quot;cuatro meses de polvo, cuatro meses de lodo, y cuatro meses de todo&quot; (neli kuud tolmu, neli kuud muda ja neli kuud kõike).

Legazpi ehitas Manilasse kindluse ja tegi sõpruse avalöögi ''[[lakandula]]le'', Tondo ''lakanile'', kes nõustus. Maynila endine valitseja, moslemist [[radža Sulayman]], kes oli Brunei sultani vasall, keeldus Legazpile allumast, kuid ei saanud ''lakandula'' või põhjas asuvate Pampangani ja Pangasinani asunduste toetust. Kui [[Tarik Sulayman]] ning kapampangani ja tagalogi moslemisõdalased [[Bangkusay lahing]]us hispaanlasi ründasid, sai ta lõpuks lüüa ja tapeti. Samuti tõrjusid hispaanlased Hiina piraatide sõjapealiku [[Limahong]]i rünnaku. Samal ajal meelitas ristiusustatavate Filipiinide loomine Hiina kauplejaid, kes vahetasid oma siidi Mehhiko hõbeda vastu; samuti asusid Filipiinidele elama ka India ja Malai kauplejad, et vahetada oma vürtsid ja kalliskivid samuti Mehhiko hõbeda vastu. Seejärel sai Filipiinidest kristliku misjonitegevuse keskus, mis oli suunatud ka Jaapanisse, ja Filipiinid võtsid vastu isegi Jaapanist pärit kristlasi pärast seda, kui šogun neid taga kiusas. Enamik hispaanlaste poolt Filipiinidele saadetud sõduritest ja asunikest olid pärit Mehhikost või Peruust ning väga vähe inimesi tuli otse Hispaaniast. Ühel hetkel kaebasid Manila kuninglikud ametnikud, et enamik Uus-Hispaaniast saadetud sõdureid olid mustanahalised, mulatid või põlisameeriklased, hispaanlasi kontingendi hulgas peaaegu ei olnud.

1578. aastal puhkes kristlastest hispaanlaste ja moslemitest bruneilaste vahel [[Kastiilia sõda]] Filipiinide saarestiku kontrolli üle. Hispaanlastega liitusid äsjaristitud mittemoslemitest [[Madja-as]]i ''kedatuani'' visaiad, kes olid olnud animistid, ja [[Cebu radžariik]], kes olid hindud, pluss [[Butuani radžariik]] (kes olid Mindanao põhjaosast ja olid hindud budistlikust monarhiast), samuti Dapitani ''kedatuani'' riismed, kes olid ka animistid ning olid varem pidanud sõda islamistlike riikide [[Sulu sultanaat|Sulu sultanaadi]] ja [[Maynila kuningriik|Maynila kuningriigi]] vastu. Nad võitlesid [[Brunei sultanaat (1368–1888)|Brunei sultanaadi]] ja selle liitlaste, Brunei nukuriikide Maynila ja Sulu vastu, millel olid Bruneiga dünastilised sidemed. Hispaanlased, selle Mehhiko värvatud ja filipiinlastest liitlased ründasid Bruneid ja vallutasid selle pealinna [[Kota Batu]]. See saavutati osaliselt kahe [[Pengiran|aadliku]], ''pengiran'' Seri Lela ja ''pengiran'' Seri Ratna abiga. Esimene oli sõitnud Manilasse, et pakkuda Bruneid Hispaania [[Vasallriik|maksualuseks]] abi eest oma venna Saiful Rijali poolt anastatud trooni tagasisaamiseks. Hispaanlased leppisid kokku, et kui neil õnnestub Brunei vallutada, saab ''pengiran'' Seri Lela tõepoolest sultaniks, samas ''pengiran'' Seri Ratna saab uueks ''[[bendahara]]ks''. 1578. aasta märtsis alustas Hispaania laevastik, mida juhtis ''[[capitán general]]'' de Sande isiklikult, oma teekonda Brunei suunas. Ekspeditsioonil osales 400 hispaanlast ja mehhiklast, 1500 [[Filipiinlased|filipiinlast]] ning 300 borneolast. Kampaania oli üks paljudest, mis hõlmas tegevust ka [[Mindanao]]l ja [[Sulu saared|Sulul]].

[[Pilt:Lantakas.jpg|thumb|Filipiinide ''[[lantaka]]'' püssirohurelvade kollektsioon Euroopa muuseumis]]

Hispaanlastel õnnestus ''pengiran'' Seri Lela ja ''pengiran'' Seri Ratna abiga 16. aprillil 1578 pealinna tungida. Sultan Saiful Rijal ja Paduka Seri Begawan Sultan Abdul Kahar olid sunnitud põgenema Meragangi, seejärel [[Jerudong]]i. Jerudongis tegid nad plaane vallutusarmee Bruneist väljaajamiseks. Hispaanlased kandsid [[koolera]]- või [[düsenteeria]]puhangu tõttu suuri kaotusi. Nad olid haigusest nii nõrgestatud, et otsustasid 26. juunil 1578, vaid 72 päeva pärast Bruneist lahkuda, et Manilasse naasta. Enne seda põletasid nad mošee, viiekorruselise katusega kõrge ehitise.

''Pengiran'' Seri Lela suri 1578. aasta augustis–septembris tõenäoliselt samasse haigusesse, mis oli vaevanud tema Hispaania liitlasi, kuigi kahtlustati, et valitsev sultan võis ta mürgitada. Seri Lela tütar, Brunei printsess lahkus koos hispaanlastega ja abiellus Tondo kristlasest [[Tagalogid|tagalogi]] Agustín de Legazpiga ja sai Filipiinidel lapsed.

1587. aastal hukati üks ''lakandula'' lapsi [[Magat Salamat]] üheskoos ''lakandula'' vennapoja ning naaberpiirkondade Tondo, Pandacani, Marikina, Candaba, Navotase ja Bulacani isandatega, kui [[Tondo vandenõu]] (1587–1588) nurjus; kavandatud suur liit Jaapani kristlasest kapteni Gayo ja Brunei sultaniga oleks taastanud vana aristokraatia. Selle ebaõnnestumine tõi kaasa Agustín de Legaspi poomise ja Magat Salamati (Tondo kroonprints) hukkamise. Seejärel pagendati mõned vandenõulased Guamile või Guerrerosse Mehhikos.

Seejärel viisid hispaanlased läbi sajandeid kestnud [[Hispaania–Moro konflikt]]i [[Maguindanao sultanaat|Maguindanao]], Lanao ja Sulu sultanaatide vastu. Sõda peeti ka [[Ternate sultanaat|Ternate]] ja [[Tidore sultanaat|Tidore]] sultanaatide vastu (vastuseks Ternate orjastamisele ning Hispaania liitlaste [[Bohol]]i ja [[Butuan]]i vastasele piraatlusele). Hispaania–Moro konflikti ajal korraldasid moslemite Mindanao morod piraatlus ja orjaretki kristlaste asulate vastu Filipiinidel. Hispaanlased võitlesid vastu, rajades moslemite Mindanaole kristlikke linnuseid, nagu [[Zamboanga]]. Hispaanlased pidasid oma sõda moslemitega Kagu-Aasias ''[[rekonkista]]'' pikenduseks, mis oli sajandeid kestnud kampaania Hispaania kodumaa, kuhu olid tunginud [[Umaijaadide kalifaat|Umaijaadide kalifaadi]] moslemid, tagasivallutamiseks ja ümberristimiseks. Hispaania ekspeditsioonid Filipiinidele olid samuti osa suuremast ibeeria-islami maailmakonfliktist, mis hõlmas [[Osmanite-Habsburgide sõjad|rivaalitsemist Osmanite kalifaadiga]], mille operatsioonide keskus oli lähedalasuvas vasallis, [[Acehi sultanaat|Acehi sultanaadis]].

1593. aastal asus Filipiinide kindralkuberner [[Luis Pérez das Mariñas]] [[Kambodža]]t vallutama, sütitades [[Kambodža–Hispaania sõda|Kambodža–Hispaania sõja]]. Umbes 120 hispaanlast, jaapanlast ja filipiinlast, kes purjetasid kolme džonki pardal, alustasid ekspeditsiooni Kambodžasse. Pärast seda, kui Hispaania ekspeditsiooniliikmete ja mõnede sadamas olnud Hiina kaupmeeste vaheline sõnelus mõned hiinlased surnuna maha jättis, olid hispaanlased sunnitud vastu astuma äsja väljakuulutatud kuningas Anacaparanile, põletades suure osa tema pealinnast ja samas teda lüües. 1599. aastal alistasid ja mõrvasid Malai moslemikaupmehed peaaegu kogu Hispaania väekontingendi Kambodžas, tehes lõpu Hispaania plaanidele see vallutada. Teisel [[Mindanao]] vallutamise ekspeditsioonil ei olnud samuti edu. 1603. aasta hiinlaste mässu ajal raiuti Pérez das Mariñasel pea maha ja tema pea pandi Manilas koos mitme teise Hispaania sõduri omaga välja.

=== Portugal ja Ibeeria Unioon 1580–1640 ===

[[Pilt:ImperioDeFelipeII.svg|thumb|upright=1.4|Felipe II, III ja IV Hispaania koloniaalimpeerium, sealhulgas kõik kaardistatud ja taotletud territooriumid, merenõuded ''(mare clausum)'' ja muud omadused]]

Vaatamata tõsiasjale, et Ibeeria Uniooni ajal säilis teatud autonoomia ja Portugali [[kultuuriline identiteet]], nõustuvad paljud ajaloolased, et dünastiline liit [[Portugal]]iga oli tegelikult Hispaania vallutus, mis jättis Portugali ja kõik selle ülemereterritooriumid pärast Hispaania võitu [[Portugali pärilussõda|Portugali pärilussõjas]] Hispaania koloniaalimpeeriumi osana [[Felipe II]] ja tema järglaste võimu alla.

1580. aastal nägi kuningas Felipe võimalust tugevdada oma positsiooni Ibeerias, kui suri [[Portugali kuningas|Portugali kuningliku perekonna]] viimane liige [[Henrique I (Portugal)|Henrique I]]. Felipe kinnitas oma nõuet Portugali troonile ja saatis juunis [[Fernando Álvarez de Toledo y Pimentel|Alba hertsogi]] armeega Lissaboni, et tagada tema pärimisõigus. Felipe märkis Portugali trooni omandamisel kuulsalt: &quot;Ma pärisin, ostsin, võitsin&quot;, variatsioon [[Julius Caesar]]i ja ''[[veni, vidi, vici]]'' kohta. Admiral [[Álvaro de Bazán]]i juhitud Hispaania väed vallutasid [[Assoorid]] 1583. aastal, viies lõpule Portugali liitmise Hispaania koloniaalimpeeriumiga. Nii lisas Felipe oma valdustele tohutu koloniaalimpeeriumi Aafrikas, Brasiilias ja [[Portugali koloniaalimpeerium|Ida-Indias]], nähes Habsburgide kroonile tulemas uute tulude tulva; ja koloniseerimise edu kõikjal tema impeeriumis parandas tema finantsseisundit, võimaldades tal näidata üles suuremat agressiooni oma vaenlaste suhtes. 1589. aasta [[Inglise Armaada]] ei suutnud Portugali vabastada.

Felipe rajas [[Polüsünodiaalne süsteem|kuninglike nõukogude]], [[Kastiilia nõukogu]], [[Aragóni nõukogu]] ja [[Indiate nõukogu]] eeskujul [[Portugali nõukogu]], mis jälgis teatud jurisdiktsioone, kuid kõik sama monarhi alluvuses. [[Ibeeria Unioon]]i tulemusena said Felipe II vaenlased Portugali vaenlasteks, nagu hollandlased [[Hollandi–Portugali sõda|Hollandi–Portugali sõjas]], Inglismaa või Prantsusmaa. Sõda hollandlastega viis sissetungini paljudesse Aasia riikidesse, sealhulgas Tseilon ja ärihuvid Jaapanis, Aafrikas ([[São Jorge da Mina linnus|Mina]]) ja Lõuna-Ameerikas. Felipe IV (Portugalis Felipe III) valitsemisajal 1640. aastal Portugal mässas ja võitles oma iseseisvuse eest ülejäänud Ibeeriast. Portugali nõukogu saadeti seejärel laiali.

== Felipe III ==

[[Pilt:Velazquez-felipeIII.jpg|thumb|left|upright|Hispaania kuningas [[Felipe III]] (valitses 1598–1621)]]

Felipe III järgnes 1598. aastal oma isale, kuid tal polnud huvi poliitika ega valitsemise vastu, eelistades osaleda uhketes õukonnapidustustes, usulistes indulgentsides ja teatris. Ta vajas kedagi valitsemistöö tegemiseks ja ta valis [[Francisco de Sandoval y Rojas, Lerma hertsog|Lerma hertsogi]].

Lerma juhendamisel kasutas Felipe III valitsus taktikat, millele Felipe II otsustavalt vastu seisis, makstes eelarvedefitsiiti kinni üha väärtusetumaks muutuvate velloonide massilise vermimisega, põhjustades inflatsiooni. 1607. aastal seisis valitsus silmitsi pankrotiga.

Rahu Inglismaa ja Prantsusmaaga tähendas, et Hispaania võis suunata oma energia oma võimu taastamisele Hollandi provintsides. Hollandlastel, keda juhtis Oranje Willemi poeg [[Oranje Maurits]], oli alates 1590. aastast õnnestunud vallutada mitmeid piirilinnasid, sealhulgas [[Breda]] kindluse. Pärast rahu sõlmimist Inglismaaga surus uus Hispaania komandör [[Ambrosio Spínola]] hollandlastele kõvasti vastu. Spínolat, kes oli Mauritsaga sarnase võimega kindral, takistas Madalmaid vallutamast ainult Hispaania uus pankrot 1607. aastal. Õnneks olid Hispaania väed taastanud piisavalt sõjalist initsiatiivi, et veenda poliitiliselt lõhestunud [[Hollandi Vabariik|Ühendatud Provintse]] 1609. aastal [[Kaheteistkümneaastane vaherahu|vaherahu]] sõlmima.

Hispaania taastus vaherahu ajal, korrastades oma rahaasjad ja tehes palju oma prestiiži ja stabiilsuse taastamiseks viimase tõeliselt suure sõja eel, milles ta osales juhtiva võimuna. Madalmaades taastas Felipe II tütre [[Isabel Clara Eugenia de Austria|Isabel Clara Eugenia]] ja tema abikaasa [[Albrecht VII von Habsburg|ertshertsog Albrechti]] valitsus stabiilsuse Lõuna-Madalmaades. Kuid Felipe III-l ja Lermal puudus võime riigi välispoliitikat sisuliselt muuta. Nad klammerdusid ideesse asetada Isabel pärast kuninganna Elizabethi surma Inglismaa troonile ja saatsid piiratud ekspeditsioonijõud Iirimaale, et aidata Hispaania-varustatud mässulisi. Inglased võitsid selle, kuid sealne [[Üheksa-aastane sõda (Iirimaa)|pikk kurnamissõda]] oli Inglismaa rahast, meestest ja moraalist tühjendanud: Elizabethi järglane James I soovis oma valitsemisajal uut algust. Alates 1585. aastast kahe riigi vahel kestnud sõda lõppes lõpuks. 1610. aastal ähvardas sõda Prantsusmaaga, kuid varsti pärast seda mõrvati Henri IV ja riik langes uuesti kodusõtta. Kuni 1630. aastani elas Hispaania rahus ja jätkas oma domineerivat positsiooni Euroopas. Vahepeal tagandasid Lerma vaenlased ta 1617. aastal ametist ja Baltazar de Zúñiga hakkas nõudma agressiivsemat välispoliitikat.

1618. aastal, alustades Praha [[defenestratsioon]]iga, alustasid Austria ja Saksa-Rooma keiser [[Ferdinand II]] kampaaniat [[Protestantlik Unioon|Protestantliku Uniooni]] ja [[Böömimaa]] vastu. Zúñiga julgustas Felipet ühinema Austria Habsburgidega sõjas ja Hispaania armee tõusev täht Ambrosio Spínola saadeti [[Flandria armee]] eesotsas sekkuma. Nii astus Hispaania [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastasesse sõtta]].

== Felipe IV ==

[[Pilt:Philip IV by Velazquez.jpg|thumb|left|upright|Hispaania kuningas [[Felipe IV]] (valitses 1621–1665), [[Diego Velázquez]]e maal]]

1621. aastal suri Felipe III ja tema poeg järgnes kui Felipe IV. Militaristid juhtisid nüüd kindlalt. Järgmisel aastal asendas Zúñigat [[Olivarese krahv-hertsog]], võimekas mees, kes uskus, et kõigi Hispaania hädade keskpunkt asub Hollandis. Pärast teatud esialgseid tagasilööke said böömimaalased lüüa 1621. aastal [[Valge Mäe lahing]]us ja taas 1623. aastal [[Stadtlohn]]is. Sõda Madalmaadega uuendati 1621. aastal, kui Spínola vallutas 1625. aastal [[Breda piiramine (1624)|Breda]] kindluse. Taani kuninga [[Christian IV]] sekkumine sõtta tegi mõne murelikuks (Christian oli üks väheseid Euroopa monarhe, kes ei tundnud muret oma rahaasjade pärast), kuid kindral [[Albrecht von Wallenstein]]i võit taanlaste üle [[Dessau lahing]]us ja taas [[Lutteri lahing]]us, mõlemad 1626. aastal, kõrvaldas ohu. Madridis oli lootust, et Madalmaad võidakse lõpuks impeeriumi osaks saada, ja pärast Taani lüüasaamist tundusid protestandid Saksamaal olevat lüüa saanud. Prantsusmaa oli taas seotud tema enda ebastabiilsusega (kuulus [[La Rochelle'i piiramine]] algas 1627. aastal) ja Hispaania väljapaistvus näis olevat ümberlükkamatu. Olivarese krahv-hertsog kinnitas kindlalt: &quot;Jumal on hispaanlane ja võitleb tänapäeval meie rahva eest&quot;.

Olivares oli ajast maha jäänud mees; ta mõistis, et Hispaania vajab reforme ja reformimiseks on vaja rahu. Madalmaade Ühendatud Provintside hävitamine oli vajalik. Hollandi koloniaalpoliitika püüdis õõnestada Hispaania ja Portugali hegemooniat. Spínola ja Hispaania armee olid keskendunud Madalmaadele ja sõda näis kulgevat Hispaania kasuks.

1627. aastal kukkus Kastiilia majandus kokku. Hispaanlased olid oma valuutat sõja eest tasumiseks alavääristanud ja [[inflatsioon|hinnad tõusid]] Hispaanias plahvatuslikult nagu eelmistel aastatel Austrias. Kuni 1631. aastani tegutsesid Kastiilia osad valuutakriisi tõttu [[Vahetuskaubandus|vahetus]]majanduses ja valitsus ei suutnud talurahvalt mingeid sisulisi makse koguda, sõltudes selle asemel kolooniatest ([[Hispaania aardelaevastik]]u kaudu). Hispaania armeed Saksamaal kasutasid maal &quot;endale maksmist&quot;. Olivarest, kes oli toetanud Hispaanias teatud maksumeetmeid kuni sõja lõpuleviimiseni, süüdistati veelgi viljatus sõjas Itaalias, [[Mantova pärilussõda|Mantova pärilussõjas]]. Hollandlased, kes olid Kaheteistkümneaastase vaherahu ajal seadnud prioriteediks oma mereväe, asusid rüüstama Hispaania ja (eriti) Portugali merekaubandust, millest Hispaania oli pärast majanduslikku kokkuvarisemist täielikult sõltuv. Hispaania võitudest Saksamaal ja Itaalias ei piisanud ja nende merevägi hakkas kandma kaotusi.

1630. aastal randus Rootsi [[Gustav II Adolf]] Saksamaal ja vabastas [[Stralsund]]i sadama, mis oli kontinendi viimane tugipunkt, mida hoidsid keisri vastu sõdivad Saksa väed. Gustav marssis seejärel lõunasse, saavutades märkimisväärseid võite [[Breitenfeldi lahing (1631)|Breitenfeldi]] ja [[Lützeni lahing (1632)|Lützeni lahingutes]], pälvides protestantlikele eesmärkidele suuremat toetust, mida kaugemale ta läks. Katoliiklaste olukord paranes Gustavi surmaga Lützenis 1632. aastal ja keisrivägede šokeeriva võiduga [[Fernando de Austria]] ja [[Ferdinand III]] juhtimisel [[Nördlingeni lahing (1634)|Nördlingeni lahingus]] 1634. aastal. 1635. aastal lähenes keiser sõjast väsinud Saksa riikidele jõupositsioonilt rahuga; paljud nõustusid, sealhulgas kaks võimsaimat, [[Brandenburg]] ja [[Saksimaa]].

[[Kardinal Richelieu]] oli hollandlaste ja protestantide tugev toetaja sõja algusest peale, saates raha ja varustust, püüdes peatada Habsburgide tugevust Euroopas. Richelieu otsustas, et hiljuti sõlmitud [[Praha rahu (1635)|Praha rahu]] oli vastuolus Prantsusmaa huvidega, ja kuulutas mõne kuu jooksul pärast rahu sõlmimist Saksa-Rooma keisrile ja Hispaaniale sõja. Kogenumad Hispaania väed saavutasid alguses edu; Olivares tellis Hispaania Madalmaadest Põhja-Prantsusmaale välkkampaania, lootes purustada Prantsusmaa kuninga [[Louis XIII]] ministrite otsuse ja kukutada Richelieu enne, kui sõda ammendab Hispaania rahalised vahendid ja Prantsusmaa sõjalised ressursid saavad täielikult kasutusele võetud. 1636. aasta ''&quot;année de Corbie&quot;'' ajal tungisid Hispaania väed lõunasse kuni [[Amiens]]i ja [[Corbie]]'ni, ähvardades [[Pariis]]i ja peaaegu lõpetades sõja oma tingimustel.

[[Pilt:La Bataille de Rocroi.jpg|thumb|upright=1.4|[[Rocroi lahing]] (1643), Hispaania suuruse sümboolne lõpp]]

Pärast 1636. aastat aga peatas Olivares edasitungi. Prantslased said seega aega korralikult mobiliseeruda. 1639. aasta [[Downsi lahing]]us hävitas Hollandi merevägi Hispaania laevastiku ning hispaanlased ei suutnud oma vägesid Madalmaades piisavalt tugevdada ja varustada. Hispaania [[Flandria armee]], mis esindas parimat Hispaania sõdurit ja juhtimist, seisis Põhja-Prantsusmaal 1643. aasta [[Rocroi lahing]]us silmitsi [[Louis II de Bourbon-Condé]] juhitud prantslaste pealetungiga. Hispaanlased eesotsas [[Francisco de Melo]]ga löödi puruks. Üks Hispaania parimaid ja kuulsamaid armeesid sai lahinguväljal lüüa.

== Viimased Hispaania Habsburgid (1643–1700) ==

Prantslaste toel tõusid [[Napoli|napollased]] ja [[Portugali iseseisvussõda|portugallased]] 1640. aastatel Hispaania vastu üles. Kuna Hispaania Madalmaad asusid pärast 1648. aasta [[Lensi lahing]]ut Prantsuse ja Hollandi vägede vahel kaitsele, sõlmisid hispaanlased hollandlastega rahu ja tunnustasid iseseisvaid Ühendatud Provintse [[Vestfaali rahu]]ga, mis lõpetas nii [[Kaheksakümneaastane sõda|Kaheksakümneaastase]] kui ka [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]].

Olivares üritas [[Niitjate sõda|katalaanide ülestõusu]] maha suruda, käivitades sissetungi Lõuna-Prantsusmaale. Hispaania vägede [[Kataloonia vürstiriik|Kataloonia vürstiriigis]] korterisse asumine tegi olukorra ainult halvemaks ja katalaanid otsustasid Hispaaniast üldse eralduda ja ühineda Prantsusmaaga. Prantsuse väed saabusid varsti Katalooniasse, kuid kui kodus puhkes uuesti kodusõda ([[Fronde]]), aeti nende koduselt hajutatud väed Kataloonia ja Hispaania Habsburgide vägede poolt 1652. aastal minema.

Inglismaa astus nüüd sõtta ja okupeeris Jamaica. Pikk, tüütu ja väsinud võitlus lõppes tõhusalt [[Düünide lahing (1658)|Düünide lahinguga (1658)]], kus [[Henri de La Tour d'Auvergne (1611-1675)|Turenne'i vikonti]] juhitud Prantsuse armee (koos mõningase Inglismaa abiga) võitis Hispaania Madalmaade armeed. Hispaania nõustus 1659. aastal [[Püreneede rahu]]ga, mis loovutas Prantsusmaale [[Artois]], [[Roussillon]]i ja osa [[Lotringi hertsogkond|Lorraine]]'ist.

[[Pilt:Juan de Miranda Carreno 002.jpg|thumb|left|upright|[[Carlos II]], viimane Habsburgist Hispaania kuningas (valitses 1665–1700)]]

Samal ajal kasutasid portugallased ära Kataloonia mässu, et 1640. aastal oma iseseisvus välja kuulutada. 60 aastat Portugali ja Hispaania vahelist uniooni ei olnud õnnelik. Portugali keelt valdav Felipe II külastas riiki kaks korda, kuid Felipe III vaid korra, lühikese ametliku visiidi käigus, ja Felipe IV ei viitsinud seda kunagi teha. Hispaanlasi, kes olid mujal raske surve all, süüdistati Portugali ülemerekolooniate ebapiisavas kaitsmises hollandlaste eest (kes [[Hollandi Brasiilia|annekteerisid osa koloniaal-Brasiiliast]]) ning majanduslanguse ajal ei pidanud Hispaania kolooniad oma Portugali kolleegidega kaubitsema ja konkureerima. Veelgi enam, Portugali autonoomne staatus liidus võrdsena langes pärast Felipe II ja seda käsitleti suurtes riiginõukogudes üha enam kui provintsi. Pärast seda, kui Portugal kuulutas välja iseseisvuse ja valis Braganza hertsogi kuningas João IV-ks, häiris Hispaaniat [[Andaluusia iseseisvuslaste vandenõu (1641)|mäss Andaluusias]] ja otsustas seetõttu mitte midagi ette võtta.

[[Portugali iseseisvussõda|Portugali mäss]] oli osaliselt see, mis viis Hispaania 1659. aastal rahu sõlmimiseni Prantsusmaaga. Kuid valitsus läks 1647. ja 1653. aastal taas pankrotti ning aadel ei tahtnud finants- ja maksureformidele sentimeetritki anda. Portugali võidud 1663. aastal Ameixialis ja 1665. aastal Vila Viçosas tagasid neile iseseisvuse ning 1668. aastal tunnustas Hispaania Portugali suveräänsust.

Felipe IV, kes oli oma elu jooksul näinud Hispaania impeeriumi mõju vähenemist, vajus aeglaselt depressiooni pärast seda, kui ta pidi 1643. aastal oma lemmikõukondlase Olivarese vallandama. 1646. aastal suri tema vanim poeg ja pärija don [[Baltasar Carlos de Austria|Baltasar Carlos]] 16-aastasena. [[Carlos II]]-ga manipuleerisid erinevad poliitilised fraktsioonid kogu tema elu. Lühikest aega don [[Juan José de Austria|Juan José de Austria]] valitsemisajal (kui ''[[favoriit|valido]]'') hakkas aadel taas Hispaaniat domineerima. Enamik neist olid omakasupüüdlikud, kuid oli ka selliseid, nagu Oropesa krahv, kes suutis (hoolimata hävitavast deflatsioonist) valuuta stabiliseerida. Teised püüdsid nõrgendada inkvisitsiooni võim (mis kaotati siiski alles 1808. aastal) ja soodustada majandusarengut.

Sellegipoolest langes Hispaania majandus (eriti Kastiilias) ja rahvaarv vähenes 17. sajandi jooksul ligi kahe miljoni inimese võrra. See oli osaliselt tingitud katkupuhangutest ja osaliselt peaaegu pidevast sõjast põhjustatud tohututest ohvritest. Ajavahemik 1677-1686 oli madalseis näljahäda, katku, loodusõnnetuste ja majandusliku murranguga. Kasvas väljaränne Uude Maailma.

Prantsusmaa oli nüüd Louis XIV ajal tugev ja ühendatud ning võttis pärast [[Püreneede rahu]] (1659) Hispaania koha domineeriva võimuna Euroopas. Sel perioodil peeti kolm sõda, [[Devolutsioonisõda]] (1667–1668), [[Prantsuse-Hollandi sõda]] (1672–1678) ja [[Üheksa-aastane sõda]] (1688–1697). Kuigi Hispaania territoriaalsed kaotused ([[Franche-Comté]], mõned linnad Lõuna-Madalmaades ja osa [[Hispaniola]] saarest) olid suhteliselt väikesed, oli see näidanud mõningast haavatavust ning Louis XIV (ja ka teised Euroopa valitsejad) pidasid Carlos II surma saabumiseks plaane, sest oli selge, et ta ei too lapsi ja Habsburgide liin Hispaanias sureb koos temaga. Lõpp saabus Carlose surmaga 39. eluaastal 1. novembril 1700.

== Religioon ja Hispaania inkvisitsioon ==

[[Pilt:Francisco rizi-auto de fe.jpg|thumb|right|300px|''[[Autodafee]]'', [[Francisco Rizi]] maal aastast 1683]]

[[Hispaania inkvisitsioon]] käivitati ametlikult [[katoliku monarhide]] valitsusajal, jätkasid nende Habsburgide järeltulijad ja lõppes alles 19. sajandil. [[Karl V|Carlos I]] ajal sai inkvisitsioonist ametlik osakond Hispaania valitsuses, mis väljus 16. sajandi edenedes kontrolli alt.

Felipe II laiendas oluliselt inkvisitsiooni ja muutis kiriku ortodoksia avaliku korra eesmärgiks. 1559. aastal, kolm aastat pärast Felipe võimulesaamist keelati Hispaanias üliõpilastel välismaale reisimine, inkvisitsiooni juhid määrati tsensuuri eest vastutama ja raamatuid ei tohtinud enam importida. Felipe püüdis jõuliselt protestantlust Hispaaniast välja juurida, korraldades lugematuid kampaaniaid [[Luterlus|luterliku]] ja [[Kalvinism|kalvinistliku]] kirjanduse riigist kõrvaldamiseks, lootes vältida Prantsusmaal toimuvat kaost.

Felipe oli usklikum kui tema isa ja oli veendunud, et kui protestandid kasutavad sõjalist jõudu, peab ta sama tegema. Ta oli valmis tegema kõik endast oleneva, et võidelda ketseritega ja säilitada Hispaania hegemooniat, sekkudes isegi paavsti valimistesse, et tagada Hispaania-meelse paavsti valimine. Felipe saavutas paavstidega kolm korda edu: [[Urbanus VII]], [[Gregorius XIV]] ja [[Innocentius IX]]. Kuid neljandal korral ei suutnud ta takistada Prantsuse-meelse [[Clemens VIII]] valimist.

[[Francisco Jiménez de Cisneros|Kardinal Jiménez]] puhastas Hispaania kiriku 15. sajandil paljudest administratiivsetest liialdustest ja inkvisitsioon aitas välja tõrjuda palju radikaalsemaid reformijaid, kes püüdsid muuta kirikuteoloogiat nii, nagu protestantlikud reformaatorid soovisid. Selle asemel sai Hispaaniast ''[[rekonkista]]st'' väljudes [[vastureformatsioon]]i võsu. Hispaania aretas Püha [[Teresa Ávilast]] ja [[Baskid|bask]] [[Ignatius Loyola]] isikus kaks ainulaadset vastureformatsioonilise mõtte niiti. Teresa pooldas ranget [[munklus]]t ja iidsemate patukahetsustraditsioonide taaselustamist. Ta koges [[religioosne ekstaas|müstilist ekstaasi]], mis avaldas Hispaania kultuurile ja kunstile sügavat mõju. [[Jesuiidid|Jesuiitide]] ordu asutaja Ignatius Loyola oli kogu maailmas mõjukas, rõhutades hingelist tipptaset ning aidates kaasa õppimise taaselustamisele kogu Euroopas. 1625. aastal, Hispaania prestiiži ja võimu tipul asutas [[Olivarese krahv-hertsog]] Madridis jesuiitide ''[[Colegio Imperial]]i'', et koolitada Hispaania aadlikke humanitaar- ja sõjakunsti alal.

[[Pilt:Embarco moriscos en el Grao de valencia.jpg|thumb|right|300px|[[Moriskide väljasaatmine]] [[Valencia]]st]]

Lõuna-Hispaania [[moriskid]] pöörati 1502. aastal sunniviisiliselt ristiusku, kuid Carlos I valitsemisajal suutsid nad oma kristlikelt valitsejatelt teatud sallivuse saavutada. Neil lubati praktiseerida oma endisi tavasid, riietust ja keelt ning ususeadusi rakendati lõdvalt. (Kuid Carlos võttis vastu ka ''[[Limpieza de sangre]]'', seaduse, mis välistas avalikel ametikohtadel need, kes ei olnud puhast vanakristlikku, mittejuutide verd.) Felipe hakkas taas paika panema põlvkondade piiravaid seadusi enne ja 1568. aastal hakkasid moriskid mässama (vaata [[Moriskide mäss]]). Mässu surusid maha alles Itaalia väed don [[Juan de Austria]] juhtimisel ning isegi siis taandusid moriskid mägismaale ja said lüüa alles 1570. aastal. Mässule järgnes ulatuslik ümberasustamisprogramm, millega 12 000 kristlikku talupoega asendasid moriske. 1609. aastal saatis [[Felipe III]] [[Francisco Goméz de Sandoval y Rojas, Lerma hertsog|Lerma hertsogi]] nõuandel [[Moriskide väljasaatmine|300 000 Hispaania moriski välja]].

Töökate juutide, mauride ja moriskide väljasaatmine ei edendanud Hispaania majandust. Moriskide väikesed hajutatud rühmad elasid suures osas elatuspõllumajandusest marginaalsetes mägipiirkondades või kvalifitseerimata tööga riigis, kus oli väga palju alatöölisi. Kastiilias asja uurimiseks moodustatud nõukogu ei andnud suurt mõju, kuid Aragóni ja eriti Valencia osades, kus elasid pooled moriskidest ja moodustasid elanikkonnast olulise vähemuse, oli üüriraha kaotanud aadlike jaoks mõju kindlasti märgatav.

== Administratsioon ja bürokraatia ==

Hispaanlased said vallutamisel rüüstatuna Uue Maailma kolooniatest suure kulla sissevoolu, millest suure osa kasutas Carlos oma sõdade jätkamiseks Euroopas. 1520. aastatel hakati hõbedat ammutama [[Guanajuato osariik|Guanajuato]] rikkalikest leiukohtadest, kuid alles 1540. aastatel, kui avati [[Potosí]] ja [[Zacatecase osariik|Zacatecase]] kaevandused, sai hõbedast muinasjutuline rikkuse allikas, mida see legendides eeldab. Hispaanlased jätsid kaevandamise eraettevõtluse hooleks, kuid kehtestasid ''quinto real'' nime all tuntud maksu, mille kohaselt kogus valitsus viiendiku metallist. Hispaanlased olid kogu oma tohutus [[Uus Maailm|Uue Maailma]] impeeriumis maksu jõustamisel üsna edukad; kõik väärismetallikangid pidid [[Indiate nõukogu]] juhtimisel läbima [[Sevilla]] [[Casa de la Contratación de Indias|kaubanduskoja]]. [[Almadén]]i [[elavhõbe]]da tarnimist (ülioluline [[Amalgaam|hõbeda eraldamiseks]] [[Maak|maagist]]) kontrollis riik ja see aitas kaasa Hispaania maksupoliitika rangusele.

[[Inflatsioon]]i - nii Hispaanias kui ka mujal Euroopas - põhjustas peamiselt võlg, kuid võla tase sai võimalikuks hiljem hõbeda impordi suurenemise tõttu; Carlos oli enamiku oma sõdadest pidanud võlgu ja 1557. aastal, aasta pärast troonist loobumist, oli Hispaania sunnitud kehtestama oma esimese [[võlamoratoorium]]i, millega kehtestati muster, mis kordus üha häirivamate majanduslike tagajärgedega.

Vähesed hispaanlased mõtlesid algselt põlisameeriklaste kas massilisele tapmisele, orjastamisele või sunniviisilisele usuvahetusele, kuigi mõned mehed nagu Bartolomé de las Casas pooldasid nende humaansemat kohtlemist. See tõi kaasa palju arutelusid ja valitsuse meetmeid. [[Burgose seadused]], ''[[Leyes Nuevas]]'' ning muud õiguslikud ja institutsionaalsed muudatused leevendasid mõnevõrra põlisameeriklaste tingimusi, sealhulgas vabastati kõik indiaanlastest orjad.

[[Pilt:Spanish Galleon.jpg|thumb|left|200px|Hispaania [[galeoon]], Hispaania mereimpeeriumi sümbol]]

Seistes silmitsi kasvava [[Piraadid|piraatlus]] ohuga, võttis Hispaania 1564. aastal kasutusele oma ajast palju ees oleva konvoisüsteemi, kus [[Hispaania aardelaevastik|aardelaevastikud]] lahkusid Ameerikast aprillis ja augustis. Poliitika osutus tõhusaks ja oli üsna edukas. Vaid kaks konvoid püüti kinni; üks 1628. aastal, kui selle vallutasid hollandlased, ja teine 1656. aastal, selle vallutasid inglased, kuid selleks ajaks olid konvoid varjuks sellele, mis nad olid eelmise sajandi lõpus oma haripunktis. Sellegipoolest sattusid nad isegi ilma täielikult vallutamata sageli rünnaku alla, mis võttis paratamatult oma osa. Mitte hajutatud impeeriumi kogu laevandust ei saanud suurte konvoidega kaitsta, mis võimaldas Hollandi, Inglise ja Prantsuse [[kaaper]]itel ja piraatidel rünnata kaubandust piki Ameerika ja Hispaania rannikut ning rüüstata isoleeritud asulaid. See muutus eriti metsikuks alates 1650. aastatest, kus kõik pooled langesid isegi tolleaegsete karmide standardite järgi erakordse barbaarsuse tasemeni. Hispaania vastas ka mitte väikese hulga kaaperlusega, kasutades tagasivallutatud Dunkerque'i linna [[Dunkerque'i korsaarid]]e baasina Hollandi, Inglise ja Prantsuse kaubanduse ahistamiseks. Tõsisemalt öeldes osutus impeeriumi Portugali osa oma krooniliselt alamehitatud Aafrika ja Aasia kindlustega adekvaatne kaitsmine peaaegu võimatuks ja kuna Hispaania oli nii paljudel rinnetel nii täielikult kaasatud, ei suutnud ta nende kaitseks säästa. Hispaania pidi tegelema ka Osmanite toetatud [[Berberi piraadid|berberite piraatlusega]] Vahemerel - palju suurem oht kui Kariibi mere piraatlus, samuti Idamaade ja Hollandi piraatlusega Filipiinide ümbruse vetes.

Hispaania impeeriumi kasv Uues Maailmas toimus Sevillast ilma Madridi juhtkonna otsese suunamiseta. Carlos I ja Felipe II tegelesid peamiselt oma ülesannetega Euroopas ja seega kontrollisid Ameerikaid [[asekuningas|asekuningad]] ja koloniaalhaldurid, kes tegutsesid tegeliku autonoomiaga. Habsburgidest kuningad pidasid oma kolooniaid pigem feodaalseteks ühendusteks kui Hispaania lahutamatuteks osadeks. Ükski Hispaania kuningas ei saanud ega võinud ka kolooniaid külastada. Habsburgid, kelle perekond oli traditsiooniliselt erinevate, mittekülgnevate alade üle valitsenud ja oli sunnitud kohalikele halduritele autonoomia üle andma, kordasid seda feodaalpoliitikat Hispaanias, eriti [[Baskimaa]]l ja [[Aragón]]is.

See tähendas, et maksud, taristu parandamine ja sisekaubanduspoliitika määrati igal territooriumil iseseisvalt, mis tõi kaasa palju sisemisi tollitõkkeid ja teemakse ning vastuolulisi poliitikaid isegi Habsburgide territooriumil. Carlos I ja Felipe II olid suutnud oma muljetavaldava poliitilise energiaga erinevaid õukondi hallata, kuid palju nõrgemad Felipe III ja IV lasid sellel laguneda ning Carlos II ei olnud võimeline üldse midagi kontrollima. Hispaania enda arengut pidurdas asjaolu, et Carlos I ja Felipe II veetsid suurema osa ajast välismaal; suurema osa 16. sajandist hallati Hispaaniat [[Brüssel]]ist ja [[Antwerpen]]ist ning alles [[Kaheksakümneaastane sõda|Hollandi mässu]] ajal naasis Felipe Hispaaniasse, kus ta veetis suurema osa ajast [[San Lorenzo de El Escoriali kuninglik klooster|El Escoriali]] kloostripalee eraldatuses. Impeerium, mida hoidis koos sihikindel kuningas, kes hoidis koos bürokraatiat, koges tagasilööki, kui troonile tuli vähemusaldav valitseja. Felipe II umbusaldas aadlit ja heidutas igasugust iseseisvat algatust nende seas. Kui tolleaegsed kirjanikud pakkusid uudseid lahendusi Hispaania probleemidele, nagu põllumajanduses niisutamise kasutamine ja majandustegevuse soodustamine, siis aadel ei loonud kunagi kedagi, kes oleks suutnud tõsiseid reforme läbi viia.

Kuningaks saades põrkas Carlos oma aadlikega [[Comuneroste mäss|Kastiilia kogukondade sõjas]], kui ta üritas täita valitsuse ametikohti tõhusate Hollandi ja Flaami ametnikega. Felipe II kohtas suurt vastupanu, kui ta püüdis jõustada oma võimu Madalmaades, aidates kaasa mässule selles riigis. Felipe IV peaminister [[Olivarese krahv-hertsog]] pidas alati Hispaania ellujäämise seisukohalt hädavajalikuks, et bürokraatia oleks tsentraliseeritud; Olivares toetas isegi Portugali täielikku liitu Hispaaniaga, kuigi tal polnud kunagi võimalust oma ideid realiseerida. Bürokraatia muutus üha enam ülespuhutuks ja korrumpeerunumaks, et Olivarese vallandamise ajaks 1643. aastal oli selle halvenemine muutnud selle suuresti ebatõhusaks.

== Majandus ==

[[Pilt:Vista de Zaragoza en 1647.jpg|thumb|300px|right|''Vaade [[Zaragoza]]le'', [[Juan Bautista Martínez del Mazo]] 1647. aasta maal]]

Nagu enamik Euroopast, oli ka Hispaania 14. ja 15. sajandil nälja ja katku käes. 1500. aastaks hakkas Euroopa nendest demograafilistest katastroofidest välja tulema ja rahvastik hakkas plahvatuslikult kasvama. [[Sevilla]]s, kus 1500. aastal elas 60 000 inimest, kasvas inimeste arv sajandi lõpuks 150 000-ni. Toimus märkimisväärne liikumine Hispaania linnadesse, et saada kasu laevaehitajate ja kaupmeeste uutest võimalustest, et teenindada Hispaania muljetavaldavat ja kasvavat impeeriumi. 16. sajand oli Hispaanias arenguaeg, kuna nii põllumajandus kui ka kaubandus vohasid. Kastiilia karmil sisemaal kasvas teravilja ja villa tootmine. Esimene toitis rahvastiku laienemist. Viimane toitis nii kohalikku tekstiilitootmist kui ka tulusat kaubavahetust Madalmaadega. [[Kastiilia]] linnad [[Burgos]], [[Segovia]], [[Cuenca]] ja [[Toledo]] õitsesid koos tekstiili- ja metallurgiatööstuse laienemisega. [[Santander]] põhjarannikul sai rikkuse oma traditsioonilisest rollist sadamana, mis ühendas riigi sisemaad [[Põhja-Euroopa]]ga, ja laevaehituskeskusena. Lõunapoolsed linnad nagu Cádiz ja Sevilla laienesid Ameerika kolooniate nõudmistel ajendatud kaubanduse ja laevaehituse tõttu kiiresti. [[Barcelona]], mis oli juba keskajal üks Euroopa tähtsamaid ja keerukamaid kaubasadamalinnu, jätkas arengut. 1590. aastaks oli Hispaania rahvaarv palju suurem kui ühelgi eelneval perioodil. See oli viimasel kümnendil, kui Kastiilia hakkas kannatama viljapuuduse all ja teda tabas 1596. aastast katk, mis tõi kaasa esimese tõsise pöörde rahvaarvus; tsükkel, mis kordus riigi eri osades läbi 17. sajandi mitu korda.

16. sajandi edenedes põhjustas inflatsioon Hispaanias (riigivõla ja, mis veelgi olulisem, hõbeda ja kulla importimise tõttu Uuest maailmast) talurahvale raskusi. 16. sajandil viiekordistus Hispaanias kaupade keskmine maksumus, eesotsas villa ja teraviljaga. Kuigi 20. sajandiga võrreldes mõistlikud, muutusid hinnad 15. sajandil väga vähe ning Euroopa majandust raputas niinimetatud [[hinnarevolutsioon]]. Hispaania, kes koos Inglismaaga oli Euroopa ainus villatootja, sai alguses kiirest kasvust kasu. Kuid nagu Inglismaal, algas ka Hispaanias [[tarastamine]], mis lämmatas toidukasvatamise ja tühjendas terveid külasid, mille elanikud olid sunnitud linnadesse kolima. Kõrgem inflatsioon, Habsburgide sõdade koorem ja paljud tollimaksud, mis riiki lõhestasid ja Ameerikaga kauplemist piirasid, lämmatasid tööstuse kasvu, mis võis pakkuda linnades alternatiivset sissetulekuallikat. Teine tegur oli Kastiilia aadli militaristlik iseloom, mis oli välja kujunenud Pürenee poolsaare tagasivallutamise sajandite jooksul. Nad eelistasid karjääri valitsuse bürokraatias, sõjaväes või kirikus, vältides majandustegevust. See militarism tähendas ka seda, et Hispaania ammendas oma jõukuse ja tööjõu peaaegu pidevates sõdades. Felipe II ajal olid need sõjad seotud protestantismi vastu võitlemisega, kuid 17. sajandil sai selgeks, et enne 1517. aastat eksisteerinud maailma ei suudeta taastada. Hispaania sõjad sel sajandil olid üha enam seotud Habsburgide liidu hegemoonilise jõu säilitamisega Euroopas; kuigi Habsburgide liit oli edukas katoliku kiriku toetamisel protestantismi tõusu vastu.

Kastiilias tegeleti laialdaselt [[Lammas|lamba]]kasvatusega ja see kasvas kiiresti koos kuninga toetusel tõusvate villahindadega. [[Merino]][[Lammas|lambad]] viidi [[transhumanss|igal aastal]] põhjapoolsetest mägedest talveks soojemasse lõunaossa, jättes tähelepanuta [[Cañada Real|riiklikud rajad]], mille eesmärk oli takistada lammastel põllumaad tallata. Karjaste gildi ''[[Mesta]]'' vastu esitatud kaebusi eiras Felipe II, kes sai villast palju tulu. Lõpuks muutus ülemaksustatud Kastiilia viljatuks ja Hispaania, eriti Kastiilia, muutus saagipuuduse korvamiseks sõltuvaks suurest teraviljaimpordist, mis transpordikulusid ja piraatluse ohtu arvestades muutis Hispaanias esmatarbekaubad palju kallimaks kui mujal. Selle tulemusena kasvas Hispaania ja eriti Kastiilia rahvaarv, mis üldiselt väga kuival, kivisel, mägisel poolsaarel kunagi tihe ei olnud, palju aeglasemalt kui Prantsusmaal; [[Louis XIV]] ajal (1661-1715) elas Prantsusmaal rohkem inimesi kui Hispaanias ja Inglismaal kokku.

[[Pilt:Pieter Bruegel the Elder- The Harvesters - Google Art Project.jpg|thumb|300px|''[[Viljakoristajad (maal)|Viljakoristajad]]'', [[Pieter Bruegel vanem]]]]

Krediit tekkis Hispaania äritegevuse laialt levinud vahendina 17. sajandil. [[Antwerpen]]i linn Hispaania Madalmaades asus Euroopa kaubanduse keskmes ja selle pankurid rahastasid enamikku Karl V ja Felipe II sõdadest laenuga. &quot;Vahetuskirjade&quot; kasutamine muutus tavaliseks, kui Antwerpeni pangad muutusid üha võimsamaks ja tõid kaasa ulatuslikud spekulatsioonid, mis aitasid hinnamuutusi liialdada. Kuigi need suundumused panid aluse kapitalismi arengule Hispaanias ja Euroopas tervikuna, tähendasid täielik reguleerimatus ja kõikehõlmav korruptsioon, et väikemaaomanikud kaotasid sageli kõik üheainsa ebaõnnega. Mõisad Hispaanias ja eriti Kastiilias kasvasid järk-järgult [[Latifundium|suuremaks]] ja majandus muutus üha konkurentsivõimetumaks, eriti Felipe III ja IV valitsemisajal, kui Hispaaniat raputasid korduvad spekulatiivsed kriisid.

Keskajast saati oli katoliku kirik Hispaania majanduse jaoks alati oluline. See tähtsus kasvas oluliselt Felipe III ja IV valitsemisajal, kes kogesid intensiivset isikliku vagaduse ja kiriku filantroopiat, annetades kirikule suuri maa-alasid. Hilisemad Habsburgid ei teinud midagi maade ümberjagamise edendamiseks. Carlos II valitsemisaja lõpuks oli suurem osa Kastiiliast mõne valitud maaomaniku käes, kellest suurim oli kirik. Hinnanguliselt oli 17. sajandi lõpus Hispaania kiriku valdused laienenud, hõlmates ligi 20% Kastiilia maast ja vaimulikud moodustasid kuni 10% Kastiilia täiskasvanud meestest. Järgnenud Bourbonide dünastia valitsuse poliitika oli suunatud kiriku tohutute valduste pidevale vähendamisele, mida selleks ajaks peeti riigi arengu takistuseks.

== Kunst ja kultuur ==

{{vaata|Hispaania kuldajastu}}

Hispaania kuldajastu oli Hispaania kunstide ja kirjade õitseaeg, mis kestis ligikaudu aastatel 1550–1650. Mõned selle perioodi silmapaistvad tegelased olid [[El Greco]], [[Diego Velázquez]], [[Miguel de Cervantes]] ja [[Pedro Calderón de la Barca]].

El Greco oli Kreeka maalikunstnik, kelle dramaatilist ja ekspressionistlikku stiili tabasid tema kaasaegsed hämmingus, kuid 20. sajandil leidis ta tunnustust. Velázquezi töödest sai eeskuju 19. sajandi realistlikele ja impressionistlikele maalikunstnikele.

Cervantes ja de la Barca olid mõlemad kirjanikud; Cervantese ''[[Don Quijote|Don Quijote de la Mancha]]'' on üks selle perioodi kuulsamaid teoseid ja tõenäoliselt kõigi aegade tuntuim teos hispaania kirjandusest. See on rüütelkonna romantiliste, rüütellike aspektide paroodia ning kaasaegsete sotsiaalsete struktuuride ja ühiskondlike normide kriitika. Selle kuldajastu viimane suur kirjanik [[Ioanna Agnes a Cruce|Juana Inés de la Cruz]] suri [[Uus-Hispaania asekuningriik|Uus-Hispaania]]s 1695. aastal.

Sellel perioodil õitses ka intellektuaalne tegevus, mida praegu tuntakse [[Salamanca koolkond|Salamanca koolkonnana]], mis tõi välja mõtlejaid, keda uuriti kogu Euroopas.

== Vaata ka ==

* [[Habsburgide monarhia]]
* [[Hispaania ajalugu]]
* [[Suurimate impeeriumite ja riikide loend]]
* [[Osmanite-Habsburgide sõjad]]

[[Kategooria:Hispaania ajalugu]]</text>
      <sha1>ehk6xnumas4q82mio9sl39sso4hjfxp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aflenz</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634280</id>
    <revision>
      <id>6172385</id>
      <parentid>6170092</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T06:33:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1130" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2022|kuu=juuli}}{{Viitamata|aasta=2022|kuu=juuli}}

{{linn
| nimi = Aflenz
| vapp = AUT Aflenz COA.png
| asendikaardi_pilt = Aflenz im Bezirk BM (2013).png
| asendikaardi_pilt_seletus = Asend Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas
| asendikaart = Austria
}}

'''Aflenz''' on 2015. aasta jaanuarist uus turulinn ''(Marktgemeinde)'' [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l [[Bruck-Mürzzuschlagi ringkond|Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas]].

Omavalitsus asutati Steiermargi vallareformi osana 31. decembril 2014, kui ühendati [[Aflenz Kurort]] ja [[Aflenz Land]].

== Geograafia ==

Valla territoorium jaguneb kuueks osaks ([[Katastralgemeinde]]):

* [[Aflenz Kurort]]
* Döllach
* Dörflach
* Graßnitz
* Jauring
* Tutschach

Aflenzi ümbritsevad täielikult mõlemad lähedalasuvad linnad.

== Turism ==

Linnas koos Thörliga on turismibüroo &quot;[[Hochschwab]]&quot;. Baas on Aflenzi linnas.

== Vaatamisväärsusi ==

* [[Aflenzi kihelkonnakirik]]

== Tuntud inimesi ==

* Büchsenmacher Rosl ([[Rosina Maria Friedrich]]; 1858–1933), kuulus kondiväänaja

== Viited ==

{{viited}}

[[Kategooria:Steiermargi liidumaa vallad]]</text>
      <sha1>nv69y93l2o7zuf8qarmb9q4be8rxxt5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Koonalda koobas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634287</id>
    <revision>
      <id>6172384</id>
      <parentid>6169784</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T06:32:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1388" xml:space="preserve">'''Koonalda koobas''' on [[koobas]] [[Austraalia]]s [[Lõuna-Austraalia]] osariigis.

Koobas paikneb [[Nullarbori tasandik|Nullarbori tasandikul]].&lt;ref name=&quot;Search&quot; /&gt; See on oluline [[muistis]], sest tema seintelt on tuhandete ruutmeetrite ulatuses leitud [[koopamaaling]]uid, mis on kuni 22 000 aastat vanad. Koobas jäeti maha umbes 19 000 aastat tagasi ning see taasavastati [[1935]]. aastal. 

[[1956]]. aastal uuris koobast arheoloog [[Alexander Gallus]], kes pakkus koopamaalingute vanuseks 22 000 aastat. See oli vastuoluline väide, sest eelnevalt olid vanimad Austraaliast leitud tõendid inimasustusest olnud 8700 aastat vanad. Galluse teooriat kinnitas hiljem [[radiosüsinikumeetod]].&lt;ref name=&quot;National&quot; /&gt; Tänapäeval on koobas [[looduskaitse]] all.

==Viited==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Search&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=In search of the world's oldest cave etching |väljaanne=New Scientist |url=https://www.newscientist.com/article/mg21628954-700-in-search-of-the-worlds-oldest-cave-etching/ |vaadatud=28. juulil 2022}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;National&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=National Heritage Places - Koonalda Cave |väljaanne=Department of Climate Change, Energy, the Environment and Water |url=https://www.dcceew.gov.au/parks-heritage/heritage/places/national/koonalda |vaadatud=28. juulil 2022}}&lt;/ref&gt;
}}

{{koord}}

[[Kategooria:Lõuna-Austraalia]]
[[Kategooria:Koopad]]</text>
      <sha1>5tayr62egy3ttwpkmfjc4tfwpcek6ys</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Véhicule de l'Avant Blindé</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634311</id>
    <revision>
      <id>6172390</id>
      <parentid>6169941</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T06:37:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2721" xml:space="preserve">{{Infokast relv
| nimi                = VAB
| pilt                = 9th Light Armoured Marine Brigade Bastille Day 2013 Paris t113851.jpg
| pildi_suurus        =
| alt_tekst           =
| pildi_allkiri       = VAB 2013. aastal
| päritoluriik        = {{Pisilipp|Prantsusmaa}}
| tüüp                = 
&lt;!-- Tüübi valik      --&gt;
| on_laskerelv        = 
| on_külmrelv         = 
| on_lõhkekeha        = 
| on_suurtükk         = 
| on_sõiduk           = 
| on_rakett           = 
&lt;!-- Teenistusajalugu --&gt;
| teenistuses         = 
| kasutajad           = 
| sõjad               = 
&lt;!-- Tootmisajalugu   --&gt;
| konstruktor         = 
| konstrueeritud      = 
| tootja              = 
| ühiku_hind          = 
| tootmises           = 
| toodetud            = 
| variandid           =
&lt;!-- Täpsustused       --&gt;
| täpsustuste_silt    = 
| kaal                =
| pikkus              =
| detaili_pikkus      =
| laius               = 
| kõrgus              = 
| läbimõõt            = 
| meeskond            = 
| reisijad            =
&lt;!-- Laskerelva täpsustused --&gt; 
| laskemoon           = 
| laskemoona_kaal     = 
| kaliiber            = 
| torud               = 
| tööpõhimõte         = 
| laskekiirus         = 
| algkiirus           = 
| laskeulatus         = 
| max_laskeulatus     = 
| söötur              = 
| sihikud             = 
&lt;!-- Suurtüki täpsustused --&gt;
| breech              = 
| tagasilöök          = 
| lafett              = 
| tõstenurk           = 
| pöördenurk          = 
&lt;!-- Külmrelva täpsustused --&gt; 
| tera_tüüp           = 
| pideme_tüüp         = 
| tupe_tüüp           = 
| head_tüüp           = 
| varre_tüüp          = 
&lt;!-- Lõhkekeha täpsustused      --&gt; 
| lõhkepea            = 
| lõhkepea_kaal       = 
| õhkimine            =  
| plahvatusvõimsus    = 
&lt;!-- Sõiduki/raketi täpsustused --&gt;
| soomus              = 
| pearelv             = 
| muu_relvastus       = 
| mootor              = 
| mootori_võimsus     = 
| võimsuse-kaalu_suhe = 
| kandevõime          = 
| käigukast           = 
| vedrustus           = 
| kliirens            = 
| kütusemahutavus     = 
| tegevusulatus       = 
| kiirus              = 
| juhtimissüsteem     = 
| steering            = 
&lt;!-- Raketi täpsustused --&gt;
| tiivaulatus         = 
| kütus               = 
| lennulagi           = 
| lennukõrgus         = 
| sügavus             = 
| boost               = 
| täpsus              = 
| laskeplatvorm       = 
| transport           =
}}
 
'''VAB''' ([[prantsuse keel]]es ''Véhicule de l'Avant Blindé'') on [[Prantsusmaa]]l valmistatud [[soomustransportöör]].

[[Kategooria:Prantsusmaa militaarsõidukid]]
[[Kategooria:Soomustransportöörid]]</text>
      <sha1>t9d6e3mbjfbprfs6o1xgkh078zcbd6u</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Breitenau am Hochlantsch</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634314</id>
    <revision>
      <id>6172389</id>
      <parentid>6170093</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T06:36:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="487" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Breitenau am Hochlantsch
| vapp = AUT Breitenau am Hochlantsch COA.jpg
| asendikaardi_pilt = Breitenau am Hochlantsch im Bezirk BM (2013).png
| asendikaardi_pilt_seletus = Asend Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas
| asendikaart = Austria
}}

'''Breitenau am Hochlantsch''' on vald ''(Marktgemeinde)'' [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l [[Bruck-Mürzzuschlagi ringkond|Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas]].

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Steiermargi liidumaa vallad]]</text>
      <sha1>lgzgw1htw0q412g15yfbbdgnnekhy7r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Brõlivka</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634316</id>
    <revision>
      <id>6172231</id>
      <parentid>6170013</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T20:03:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="596" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Brõlivka
| nimi1_keel = ukraina | nimi1 = ''Брилівка''
| pilt         = Крымская трасса, закат.jpg
| pildiallkiri = Brõlikva 2011. aastal 
| lipp = 
| vapp = 
| pindala  = 
| elanikke = 4182 (2021)
| laius  =
| pikkus =
| asendikaart = Ukraina
}}

'''Brõlivka''' ([[ukraina keel]]es Брилівка) on alev [[Ukraina]]s [[Hersoni oblast]]is [[Hersoni rajoon]]is. See asub [[Herson]]ist umbes 50 km kaugusel kagus. Elanike arv oli 2021. aasta seisuga 4182. 2017. aastal oli elanikke 4339.

[[Kategooria:Hersoni oblast]]
[[Kategooria:Ukraina alevid]]</text>
      <sha1>teon18m67c83it0gtyg3kiz13bpaw5r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kindberg</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634320</id>
    <revision>
      <id>6172398</id>
      <parentid>6170103</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T06:46:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="568" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Kindberg
| vapp = AUT Kindberg COA.jpg
| asendikaardi_pilt = Kindberg im Bezirk BM (2013).png
| asendikaardi_pilt_seletus = Asend Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas
| asendikaart = Austria
}}

'''Kindberg''' on linn ''(Stadt)'' [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l [[Bruck-Mürzzuschlagi ringkond|Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas]].

Kindberg asub [[Mürz]]i jõe orus umbes 17 km [[Bruck an der Mur]]ist kirdes ja umbes 20 km [[Mürzzuschlag]]ist edelas.

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Steiermargi liidumaa vallad]]
[[Kategooria:Austria linnad]]</text>
      <sha1>9440yzmxx0f2fhxj12bxpl85g6lcei5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Krieglach</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634321</id>
    <revision>
      <id>6172399</id>
      <parentid>6170105</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T06:48:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="495" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Krieglach
| vapp = AUT Krieglach COA.svg
| asendikaardi_pilt = Krieglach im Bezirk BM (2013).png
| asendikaardi_pilt_seletus = Asend Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas
| asendikaart = Austria
}}

'''Krieglach''' on vald (''Marktgemeinde'') [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l [[Bruck-Mürzzuschlagi ringkond|Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas]].

See on tuntud luuletaja ja kirjaniku [[Peter Rosegger]]i kodulinn.

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Steiermargi liidumaa vallad]]</text>
      <sha1>tfs4ocvj1t7e7cy05iaqeahwd89z5f7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Langenwang</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634322</id>
    <revision>
      <id>6172400</id>
      <parentid>6170106</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T06:49:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="491" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Langenwang
| vapp = AUT Langenwang COA.jpg
| asendikaardi_pilt = Langenwang im Bezirk BM (2013).png
| asendikaardi_pilt_seletus = Asend Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas
| asendikaart = Austria
}}

'''Langenwang''' on väike linn (''Marktgemeinde'') [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l [[Bruck-Mürzzuschlagi ringkond|Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas]].

[[Pilt:Rathaus Langenwang.JPG|thumb|left|Raekoda]]

== Viited ==

{{viited}}

[[Kategooria:Steiermargi liidumaa vallad]]</text>
      <sha1>4c9k82bisl2bo477hdiipmwthwld81i</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>53. mehhaniseeritud brigaad</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634323</id>
    <revision>
      <id>6172293</id>
      <parentid>6170207</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T21:59:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Octagon11</username>
        <id>123728</id>
      </contributor>
      <comment>/* Koosseis */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4245" xml:space="preserve">{{Infokast väeüksus
 | nimi                     = 53. üksik vürst Vladimir Monomahhi nimeline mehhaniseeritud brigaad
 | pilt                     = 53ОМБр.png
 | pildiallkiri             = Embleem 
 | algusaeg                 = 2014
 | lõpuaeg                  = 
 | aeg                      = 
 | riik                     = {{Pisilipp|Ukraina}}
 | kuuluvus                 = [[Ukraina relvajõud]]
 | haru                     = [[Ukraina maaväed]]
 | liik                     = 
 | ülesanne                 = 
 | suurus                   = 
 | alluv                    = 
 | garnison                 = 
 | garnisonisilt            = 
 | hüüdnimi                 = 
 | patroon                  = 
 | deviis                   = 
 | värvid                   = 
 | värvisilt                = 
 | marss                    = 
 | maskott                  = 
 | tähtpäevad               = 
 | varustus                 = 
 | varustusesilt            = 
 | lahingud                 = 
 | lahingusilt              = 
 | aumärgid                 = 
 | autasud                  = 
 | lõpetatud                = 
 | lennutunnid              = 
&lt;!-- Ülemad --&gt;
 | praegune_ülem            = 
 | praegune_ülem_silt       = 
 | tseremoniaalne_ülem      = 
 | tseremoniaalne_ülem_silt = 
 | rügemendi_kolonel        = 
 | rügemendi_kolonel_silt   = 
 | märkimisväärsed_ülemad   = 
&lt;!-- Sümboolika --&gt;
 | märk                     = 
 | märk_silt                = 
 | märk_2                   = 
 | märk_2_silt              = 
 | märk_3                   = 
 | märk_3_silt              = 
 | märk_4                   = 
 | märk_4_silt              = 
&lt;!-- Õhusõidukid --&gt;
 | ründelennuk              = 
 | pommituslennuk           = 
 | elektrooniline_lennu     = 
 | hävituslennuk            = 
 | helikopter               = 
 | rünnakhelikopter         = 
 | püüdehävituslennuk       = 
 | patrulllennuk            = 
 | luurelennuk              = 
 | õppelennuk               = 
 | transportlennuk          = 
}}

'''53. üksik vürst [[Vladimir Monomahh]]i nimeline mehhaniseeritud brigaad''' ([[ukraina keel]]es 53-тя окрема механізована бригада імені князя Володимира Мономаха) on [[Ukraina maaväed|Ukraina maavägede]] väeüksus.

== Ajalugu ==
Brigaad võitles 2022. aasta juuli lõpu seisuga [[Donetski oblast]]is.&lt;ref&gt;Ірина Гамалій.[https://lb.ua/society/2022/07/29/524720_ukrainski_viyskovi_zvilnili_selo.html Українські військові звільнили село на Донеччині] - Lb.ua, 29.07.2022 (vaadatud: 29.07.2022)&lt;/ref&gt;

== Koosseis ==
* [[Pilt:Aidar battalion patch.png|25px]] [[Pataljon &quot;Aidar&quot;|24. üksik ründepataljon Aidar]]&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №343/2020. Про присвоєння почесних найменувань військовим частинам Сухопутних військ Збройних Сил України. 1. Присвоїти військовим частинам Сухопутних військ Збройних Сил України: 24 окремому штурмовому батальйону 53 окремої механізованої бригади імені князя Володимира Мономаха Сухопутних військ Збройних Сил України почесне найменування «Айдар» та надалі іменувати його - 24 окремий штурмовий батальйон «Айдар» 53 окремої механізованої бригади імені князя Володимира Мономаха Сухопутних військ Збройних Сил України, 23.08.2020&lt;/ref&gt;
* [[Pilt:43 OMPB ZSU.png|25px]] 43. üksik motoriseeritud laskurpataljon&lt;ref&gt;[https://dniprograd.org/2018/01/29/ministerstvo-oboroni-rozformuvalo-dobrovolchiy-dniprovskiy-batalyon-patriot_64498 Міністерство оборони розформувало дніпровський добровольчий батальйон &quot;Патріот&quot;] - Dniprograd 29.01.2018 (vaadatud: 01.08.2022)&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Ukraina sõjandus]]</text>
      <sha1>5c1cq4i0ui1xy3vqxhd46lz1n3tj34e</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172295</id>
      <parentid>6172293</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T22:00:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Octagon11</username>
        <id>123728</id>
      </contributor>
      <comment>/* Koosseis */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4253" xml:space="preserve">{{Infokast väeüksus
 | nimi                     = 53. üksik vürst Vladimir Monomahhi nimeline mehhaniseeritud brigaad
 | pilt                     = 53ОМБр.png
 | pildiallkiri             = Embleem 
 | algusaeg                 = 2014
 | lõpuaeg                  = 
 | aeg                      = 
 | riik                     = {{Pisilipp|Ukraina}}
 | kuuluvus                 = [[Ukraina relvajõud]]
 | haru                     = [[Ukraina maaväed]]
 | liik                     = 
 | ülesanne                 = 
 | suurus                   = 
 | alluv                    = 
 | garnison                 = 
 | garnisonisilt            = 
 | hüüdnimi                 = 
 | patroon                  = 
 | deviis                   = 
 | värvid                   = 
 | värvisilt                = 
 | marss                    = 
 | maskott                  = 
 | tähtpäevad               = 
 | varustus                 = 
 | varustusesilt            = 
 | lahingud                 = 
 | lahingusilt              = 
 | aumärgid                 = 
 | autasud                  = 
 | lõpetatud                = 
 | lennutunnid              = 
&lt;!-- Ülemad --&gt;
 | praegune_ülem            = 
 | praegune_ülem_silt       = 
 | tseremoniaalne_ülem      = 
 | tseremoniaalne_ülem_silt = 
 | rügemendi_kolonel        = 
 | rügemendi_kolonel_silt   = 
 | märkimisväärsed_ülemad   = 
&lt;!-- Sümboolika --&gt;
 | märk                     = 
 | märk_silt                = 
 | märk_2                   = 
 | märk_2_silt              = 
 | märk_3                   = 
 | märk_3_silt              = 
 | märk_4                   = 
 | märk_4_silt              = 
&lt;!-- Õhusõidukid --&gt;
 | ründelennuk              = 
 | pommituslennuk           = 
 | elektrooniline_lennu     = 
 | hävituslennuk            = 
 | helikopter               = 
 | rünnakhelikopter         = 
 | püüdehävituslennuk       = 
 | patrulllennuk            = 
 | luurelennuk              = 
 | õppelennuk               = 
 | transportlennuk          = 
}}

'''53. üksik vürst [[Vladimir Monomahh]]i nimeline mehhaniseeritud brigaad''' ([[ukraina keel]]es 53-тя окрема механізована бригада імені князя Володимира Мономаха) on [[Ukraina maaväed|Ukraina maavägede]] väeüksus.

== Ajalugu ==
Brigaad võitles 2022. aasta juuli lõpu seisuga [[Donetski oblast]]is.&lt;ref&gt;Ірина Гамалій.[https://lb.ua/society/2022/07/29/524720_ukrainski_viyskovi_zvilnili_selo.html Українські військові звільнили село на Донеччині] - Lb.ua, 29.07.2022 (vaadatud: 29.07.2022)&lt;/ref&gt;

== Koosseis ==
* [[Pilt:Aidar battalion patch.png|25px]] [[Pataljon &quot;Aidar&quot;|24. üksik ründepataljon Aidar]]&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №343/2020. Про присвоєння почесних найменувань військовим частинам Сухопутних військ Збройних Сил України. 1. Присвоїти військовим частинам Сухопутних військ Збройних Сил України: 24 окремому штурмовому батальйону 53 окремої механізованої бригади імені князя Володимира Мономаха Сухопутних військ Збройних Сил України почесне найменування «Айдар» та надалі іменувати його - 24 окремий штурмовий батальйон «Айдар» 53 окремої механізованої бригади імені князя Володимира Мономаха Сухопутних військ Збройних Сил України, 23.08.2020&lt;/ref&gt;
* [[Pilt:43 OMPB ZSU.png|25px]] 43. üksik motoriseeritud laskurpataljon Patriot&lt;ref&gt;[https://dniprograd.org/2018/01/29/ministerstvo-oboroni-rozformuvalo-dobrovolchiy-dniprovskiy-batalyon-patriot_64498 Міністерство оборони розформувало дніпровський добровольчий батальйон &quot;Патріот&quot;] - Dniprograd 29.01.2018 (vaadatud: 01.08.2022)&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Ukraina sõjandus]]</text>
      <sha1>iibtfebkbb8d5yuwrw4fnd7qy9perhr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172298</id>
      <parentid>6172295</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T22:04:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Octagon11</username>
        <id>123728</id>
      </contributor>
      <comment>/* Viited */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4346" xml:space="preserve">{{Infokast väeüksus
 | nimi                     = 53. üksik vürst Vladimir Monomahhi nimeline mehhaniseeritud brigaad
 | pilt                     = 53ОМБр.png
 | pildiallkiri             = Embleem 
 | algusaeg                 = 2014
 | lõpuaeg                  = 
 | aeg                      = 
 | riik                     = {{Pisilipp|Ukraina}}
 | kuuluvus                 = [[Ukraina relvajõud]]
 | haru                     = [[Ukraina maaväed]]
 | liik                     = 
 | ülesanne                 = 
 | suurus                   = 
 | alluv                    = 
 | garnison                 = 
 | garnisonisilt            = 
 | hüüdnimi                 = 
 | patroon                  = 
 | deviis                   = 
 | värvid                   = 
 | värvisilt                = 
 | marss                    = 
 | maskott                  = 
 | tähtpäevad               = 
 | varustus                 = 
 | varustusesilt            = 
 | lahingud                 = 
 | lahingusilt              = 
 | aumärgid                 = 
 | autasud                  = 
 | lõpetatud                = 
 | lennutunnid              = 
&lt;!-- Ülemad --&gt;
 | praegune_ülem            = 
 | praegune_ülem_silt       = 
 | tseremoniaalne_ülem      = 
 | tseremoniaalne_ülem_silt = 
 | rügemendi_kolonel        = 
 | rügemendi_kolonel_silt   = 
 | märkimisväärsed_ülemad   = 
&lt;!-- Sümboolika --&gt;
 | märk                     = 
 | märk_silt                = 
 | märk_2                   = 
 | märk_2_silt              = 
 | märk_3                   = 
 | märk_3_silt              = 
 | märk_4                   = 
 | märk_4_silt              = 
&lt;!-- Õhusõidukid --&gt;
 | ründelennuk              = 
 | pommituslennuk           = 
 | elektrooniline_lennu     = 
 | hävituslennuk            = 
 | helikopter               = 
 | rünnakhelikopter         = 
 | püüdehävituslennuk       = 
 | patrulllennuk            = 
 | luurelennuk              = 
 | õppelennuk               = 
 | transportlennuk          = 
}}

'''53. üksik vürst [[Vladimir Monomahh]]i nimeline mehhaniseeritud brigaad''' ([[ukraina keel]]es 53-тя окрема механізована бригада імені князя Володимира Мономаха) on [[Ukraina maaväed|Ukraina maavägede]] väeüksus.

== Ajalugu ==
Brigaad võitles 2022. aasta juuli lõpu seisuga [[Donetski oblast]]is.&lt;ref&gt;Ірина Гамалій.[https://lb.ua/society/2022/07/29/524720_ukrainski_viyskovi_zvilnili_selo.html Українські військові звільнили село на Донеччині] - Lb.ua, 29.07.2022 (vaadatud: 29.07.2022)&lt;/ref&gt;

== Koosseis ==
* [[Pilt:Aidar battalion patch.png|25px]] [[Pataljon &quot;Aidar&quot;|24. üksik ründepataljon Aidar]]&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №343/2020. Про присвоєння почесних найменувань військовим частинам Сухопутних військ Збройних Сил України. 1. Присвоїти військовим частинам Сухопутних військ Збройних Сил України: 24 окремому штурмовому батальйону 53 окремої механізованої бригади імені князя Володимира Мономаха Сухопутних військ Збройних Сил України почесне найменування «Айдар» та надалі іменувати його - 24 окремий штурмовий батальйон «Айдар» 53 окремої механізованої бригади імені князя Володимира Мономаха Сухопутних військ Збройних Сил України, 23.08.2020&lt;/ref&gt;
* [[Pilt:43 OMPB ZSU.png|25px]] 43. üksik motoriseeritud laskurpataljon Patriot&lt;ref&gt;[https://dniprograd.org/2018/01/29/ministerstvo-oboroni-rozformuvalo-dobrovolchiy-dniprovskiy-batalyon-patriot_64498 Міністерство оборони розформувало дніпровський добровольчий батальйон &quot;Патріот&quot;] - Dniprograd 29.01.2018 (vaadatud: 01.08.2022)&lt;/ref&gt;

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
43 OMPB flag.jpg|43. motoriseeritud laskurpataljoni lipp
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Ukraina sõjandus]]</text>
      <sha1>pjprq8n12f5obwf61d8j5z443vurerd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Chersonesos</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634333</id>
    <revision>
      <id>6172023</id>
      <parentid>6170296</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:10:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Krimmi ajalugu]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2470" xml:space="preserve">[[File:Chersonesos ruins.jpg|thumb|Chersonesose varemed ja [[19. sajand]]il [[uusbütsantsi stiil]]is ehitatud Vladimir Püha kirik taamal]]
[[File:Chersonesos columns.jpg|thumb|[[6. sajand]]ist pärineva Bütsantsi [[basiilika]] sambad]]
'''Hersonesos''' ehk '''Chersonesos''' ([[Vanakreeka keel|vanakreeka]] Χερσόνησος Khersónēsos, [[Ladina keel|ladina]] Chersonesus; [[Bütsants]]i kreeka keeles lühendus nimi Χερσών Cherson, [[Kirikuslaavi keel|vanaslaavi]] Корсунь, Korsun; tänapäeva [[Ukraina keel|ukraina]] Херсоне́с) on [[Krimm]]is, tänapäeva [[Sevastopol]]i lääneservas paiknev kunagine [[Vana-Kreeka|Kreeka]] [[koloonia]].

== Ajaloost ==
Hersonesos rajati aastail 422–421 eKr. See oli algul demokraatlik, kuid alates [[1. sajand]]ist aristokraatlik orjanduslik vabariik. Elanike peategevusalad olid viljakaubandus, käsitöö, kala töötlemine ja veini valmistamine. Alates [[2. sajand eKr|2. sajandi lõpust eKr]] sõltus Hersonesos [[Pontose kuningriik|Pontose kuningriigist]], alates aastast [[63 eKr]] [[Rooma]]st. 4. sajandi lõpust alates oli Hersones [[Bütsants]]i riigi osa; 989. aastal vallutas Ηersonese [[Kiievi suurvürst]] [[Vladimir Püha|Vladimir Svjatoslavitš]]. 13. sajandi lõpus purustasid linna [[Mongolite invasioon Venemaale|mongoli-tatari väed]]; lõplikult hävis ja hüljati linn [[15. sajand]]i keskpaiku pärast türklaste vallutust.&lt;ref&gt;[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/hersonesos1 Hersonesos. - Eesti Entsüklopeedia, 1987]&lt;/ref&gt;

[[1783]]. aastal asutas [[Katariina II]] kunagise linna kõrvale [[Sevastopol]]i, kunagist linna ei taastatud ega ehitatud ümber. [[Arheoloogilised väljakaevamised|Arheoloogilisi kaevamisi]] alustati Hersonesose alal 1827. aastal. Linnast on säilinud tornide ja väravatega [[linnamüür]], [[amfiteater]] jm; osa tänavaid on [[Restaureerimine|restaureeritud]]. Aastast 1978 on Hersones riikliku kaitse all, alates 2013. aastast kuulub see [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse&lt;ref&gt;[https://whc.unesco.org/en/list/1411/ Ancient City of Tauric Chersonese and its Chora. - UNESCO World Heritage Convention]&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[http://www.chersonesos.org/?p=index&amp;l=eng About Chersonesos. - National Preserve of Tauric Chersonesos. - chersonesos.org]

{{koord}}
[[Kategooria:Vana-Kreeka linnad]]
[[Kategooria:Muistised]]
[[Kategooria:UNESCO maailmapärandi nimistu objektid Ukrainas]]
[[Kategooria:Krimmi ajalugu]]</text>
      <sha1>7jl2wfxon3uhroobxe3pu4sv5f9jhbo</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172410</id>
      <parentid>6172023</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T06:55:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2643" xml:space="preserve">{{Asendikaart
 |Ukraina
 |silt=
 |lat = 
 |long = 
 |paigutus=paremal
 |laius=220
|punkt = Archaeological_site_icon_(red).svg
 |loodus=jah
 |seletus=Asukoht Ukrainas
 }}
[[File:Chersonesos ruins.jpg|thumb|Chersonesose varemed ja [[19. sajand]]il [[uusbütsantsi stiil]]is ehitatud Vladimir Püha kirik taamal]]
[[File:Chersonesos columns.jpg|thumb|[[6. sajand]]ist pärineva Bütsantsi [[basiilika]] sambad]]
'''Hersonesos''' ehk '''Chersonesos''' ([[Vanakreeka keel|vanakreeka]] Χερσόνησος Khersónēsos, [[Ladina keel|ladina]] Chersonesus; [[Bütsants]]i kreeka keeles lühendus nimi Χερσών Cherson, [[Kirikuslaavi keel|vanaslaavi]] Корсунь, Korsun; tänapäeva [[Ukraina keel|ukraina]] Херсоне́с) on [[Krimm]]is, tänapäeva [[Sevastopol]]i lääneservas paiknev kunagine [[Vana-Kreeka|Kreeka]] [[koloonia]].

== Ajaloost ==
Hersonesos rajati aastail 422–421 eKr. See oli algul demokraatlik, kuid alates [[1. sajand]]ist aristokraatlik orjanduslik vabariik. Elanike peategevusalad olid viljakaubandus, käsitöö, kala töötlemine ja veini valmistamine. Alates [[2. sajand eKr|2. sajandi lõpust eKr]] sõltus Hersonesos [[Pontose kuningriik|Pontose kuningriigist]], alates aastast [[63 eKr]] [[Rooma]]st. 4. sajandi lõpust alates oli Hersones [[Bütsants]]i riigi osa; 989. aastal vallutas Ηersonese [[Kiievi suurvürst]] [[Vladimir Püha|Vladimir Svjatoslavitš]]. 13. sajandi lõpus purustasid linna [[Mongolite invasioon Venemaale|mongoli-tatari väed]]; lõplikult hävis ja hüljati linn [[15. sajand]]i keskpaiku pärast türklaste vallutust.&lt;ref&gt;[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/hersonesos1 Hersonesos. - Eesti Entsüklopeedia, 1987]&lt;/ref&gt;

[[1783]]. aastal asutas [[Katariina II]] kunagise linna kõrvale [[Sevastopol]]i, kunagist linna ei taastatud ega ehitatud ümber. [[Arheoloogilised väljakaevamised|Arheoloogilisi kaevamisi]] alustati Hersonesose alal 1827. aastal. Linnast on säilinud tornide ja väravatega [[linnamüür]], [[amfiteater]] jm; osa tänavaid on [[Restaureerimine|restaureeritud]]. Aastast 1978 on Hersones riikliku kaitse all, alates 2013. aastast kuulub see [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse&lt;ref&gt;[https://whc.unesco.org/en/list/1411/ Ancient City of Tauric Chersonese and its Chora. - UNESCO World Heritage Convention]&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[http://www.chersonesos.org/?p=index&amp;l=eng About Chersonesos. - National Preserve of Tauric Chersonesos. - chersonesos.org]

{{koord}}
[[Kategooria:Vana-Kreeka kolooniad]]
[[Kategooria:Muistised]]
[[Kategooria:UNESCO maailmapärandi nimistu objektid Ukrainas]]
[[Kategooria:Krimmi ajalugu]]</text>
      <sha1>f1iaaajuxf71vldalcly67mi6as2gr9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172411</id>
      <parentid>6172410</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T06:56:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2664" xml:space="preserve">{{Asendikaart
 |Ukraina
 |silt=
 |lat = 
 |long = 
 |paigutus=paremal
 |laius=220
|punkt = Archaeological_site_icon_(red).svg
 |loodus=jah
 |seletus=Asukoht Ukrainas
 }}
[[File:Chersonesos ruins.jpg|thumb|Chersonesose varemed ja [[19. sajand]]il [[uusbütsantsi stiil]]is ehitatud Vladimir Püha kirik taamal]]
[[File:Chersonesos columns.jpg|thumb|[[6. sajand]]ist pärineva Bütsantsi [[basiilika]] sambad]]
'''Hersonesos''' ehk '''Chersonesos''' ([[Vanakreeka keel|vanakreeka]] Χερσόνησος Khersónēsos, [[Ladina keel|ladina]] Chersonesus; [[Bütsants]]i kreeka keeles lühendus nimi Χερσών Cherson, [[Kirikuslaavi keel|vanaslaavi]] Корсунь, Korsun; tänapäeva [[Ukraina keel|ukraina]] Херсоне́с) on [[Krimm]]is, tänapäeva [[Sevastopol]]i lääneservas paiknev kunagine [[Vana-Kreeka|Kreeka]] [[Koloonia (antiikaeg)|koloonia]].

== Ajaloost ==
Hersonesos rajati aastail 422–421 eKr. See oli algul demokraatlik, kuid alates [[1. sajand]]ist aristokraatlik orjanduslik vabariik. Elanike peategevusalad olid viljakaubandus, käsitöö, kala töötlemine ja veini valmistamine. Alates [[2. sajand eKr|2. sajandi lõpust eKr]] sõltus Hersonesos [[Pontose kuningriik|Pontose kuningriigist]], alates aastast [[63 eKr]] [[Rooma]]st. 4. sajandi lõpust alates oli Hersones [[Bütsants]]i riigi osa; 989. aastal vallutas Ηersonese [[Kiievi suurvürst]] [[Vladimir Püha|Vladimir Svjatoslavitš]]. 13. sajandi lõpus purustasid linna [[Mongolite invasioon Venemaale|mongoli-tatari väed]]; lõplikult hävis ja hüljati linn [[15. sajand]]i keskpaiku pärast türklaste vallutust.&lt;ref&gt;[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/hersonesos1 Hersonesos. - Eesti Entsüklopeedia, 1987]&lt;/ref&gt;

[[1783]]. aastal asutas [[Katariina II]] kunagise linna kõrvale [[Sevastopol]]i, kunagist linna ei taastatud ega ehitatud ümber. [[Arheoloogilised väljakaevamised|Arheoloogilisi kaevamisi]] alustati Hersonesose alal 1827. aastal. Linnast on säilinud tornide ja väravatega [[linnamüür]], [[amfiteater]] jm; osa tänavaid on [[Restaureerimine|restaureeritud]]. Aastast 1978 on Hersones riikliku kaitse all, alates 2013. aastast kuulub see [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse&lt;ref&gt;[https://whc.unesco.org/en/list/1411/ Ancient City of Tauric Chersonese and its Chora. - UNESCO World Heritage Convention]&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[http://www.chersonesos.org/?p=index&amp;l=eng About Chersonesos. - National Preserve of Tauric Chersonesos. - chersonesos.org]

{{koord}}
[[Kategooria:Vana-Kreeka kolooniad]]
[[Kategooria:Muistised]]
[[Kategooria:UNESCO maailmapärandi nimistu objektid Ukrainas]]
[[Kategooria:Krimmi ajalugu]]</text>
      <sha1>gyvdjxduof7kra07h3j6rgvc828pa1b</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kase-lehevaablane</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634351</id>
    <revision>
      <id>6172519</id>
      <parentid>6170441</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T11:15:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="959" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Kase-lehevaablane
| pilt = Craesus septentrionalis.jpg
| pildi_seletus = Kase-lehevaablase vastsed toitumas kaselehel.
| värv = #{{taksoboksi_värvus|[[Putukad]]}}
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda''
| klass = [[Putukad]] ''Insecta''
| selts = [[Kiletiivalised]] ''Hymenoptera''
| alamselts = [[Pidevkehalised]] ''Symphyta''
| sugukond = [[Lehevaablased]] ''Tenthredinidae''
| perekond = ''[[Craesus]]''
| liik = '''Kase-lehevaablane'''
| binaarne = ''Craesus septentrionalis''
| binaarse_autor = ([[Linnaeus]], 1758)
| sünonüümid = ''Nematus septentrionalis''
}}
'''Kase-lehevaablane''' (''Nematus septentrionalis'', ''Craesus septentrionalis'') on liik [[Lehevaablased|lehevaablasi]].

Elab [[Euroopa]]s, [[võõrliik|võõrliigina]] [[Põhja-Ameerika]]s. Vastsed ([[ebaröövik]]ud) toituvad [[kask|kase]] (aga ka [[sarapuu]], [[lepp|lepa]] jm) lehtedel. 

[[Kategooria:Lehevaablased]]</text>
      <sha1>38i8wq0lxs17n8w0f31wp689xvi5twd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>How Do You Sleep?</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634385</id>
    <revision>
      <id>6172412</id>
      <parentid>6170764</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T06:58:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="335" xml:space="preserve">{{täpsustus}}
&quot;'''How Do You Sleep?'''&quot; on mitme laulu pealkiri:

*[[How Do You Sleep? (John Lennoni laul)|&quot;How Do You Sleep?&quot; (John Lennoni laul)]], 1971
*[[How Do You Sleep? (Jesse McCartney laul)|&quot;How Do You Sleep?&quot; (Jesse McCartney laul)]], 2009
*[[How Do You Sleep? (Sam Smithi laul)|&quot;How Do You Sleep?&quot; (Sam Smithi laul)]], 2019</text>
      <sha1>gme7qta09hyvb5ic8ts5h595bzgjh3s</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ruslan Strilets</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634414</id>
    <revision>
      <id>6172421</id>
      <parentid>6171098</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T07:06:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1274" xml:space="preserve">[[Pilt:Ruslan_Strilets.jpg|pisi|Ruslan Strilets]]
'''Ruslan Strilets''' ([[ukraina keel]]es Руслан Олександрович Стрілець; sündinud [[30. juuni]]l [[1984]] [[Dnepropetrovsk]]is) on [[Ukraina]] poliitik. Ta on [[4. november|4. novembrist]] [[2021]] Ukraina keskkonna- ja loodusvarade kaitse ministri kohusetäitja.

Ta lõpetas aastal [[2006]] [[Oless Gontšari Dnipro Rahvusülikool|Oless Gontšari nimelise Dnipro Rahvusülikooli]] rahvusvaheliste majandussuhete erialal. Aastal [[2011]] lõpetas ta Dnepropetrovski Riikliku Siseasjade Ülikooli juristi kvalifikatsiooniga. Aastal [[2016]] lõpetas ta Dnepri Riikliku Ehitus- ja Arhitektuuriakadeemia ökoloogia ja keskkonnakaitse erialal. Aastal [[2019]] lõpetas ta Ukraina presidendi juures asuva riikliku avaliku halduse akadeemia Dnipropetrovski oblasti avaliku halduse instituudi avaliku halduse ja halduse erialal.

Alates 2020. aasta juulist on ta [[Denõss Šmõhali valitsus]]es Ukraina keskkonna- ja loodusvarade aseminister. [[4. november|4. novembrist]] [[2021]] on ta (pärast [[Roman Abramovski]] tagasiastumist) on ta Ukraina keskkonna- ja loodusvarade kaitse ministri kohusetäitja.

{{JÄRJESTA:Strilets, Ruslan}}
[[Kategooria:Ukraina poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1984]]</text>
      <sha1>ao81j0spj99gf22tk87lv57tcnphd0v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bērze vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634422</id>
    <revision>
      <id>6171958</id>
      <parentid>6171458</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T14:58:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Kaitstavad objektid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5257" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Bērze vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Bērzes pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 80,6
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Šķibe]]
|  asendikaardi_pilt = Bērzes_pagasts_LocMap.png
}}
'''Bērze vald''' ([[läti keel]]es ''Bērzes pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Dobele]] linnaga ning [[Dobele vald|Dobele]], [[Krimūnase vald|Krimūnase]] ja [[Jaunbērze vald|Jaunbērze vallaga]], samuti [[Jelgava piirkond|Jelgava piirkonna]] [[Glūda vald|Glūda]] ja [[Līvbērze vald|Līvbērze vallaga]].

Valla pindala on 80,6 km². 2021. aasta seisuga elas seal 1596 inimest. Valla keskus on [[Šķibe]] küla, vallamaja asub aadressil Upes iela 1. Vallavanem on Juris Kronbergs.&lt;ref name=&quot;Qu4s2&quot; /&gt;

==Ajalugu==

Valla tänapäevane territoorium on kujunenud Bērze (''Bershof''), Kreijase (''Kraienhof''), Krišjāņ (''Christianshof''), Lielvirkuse (''Groß-Heiden''), Miltiņi (''Dorotheenhof'') Plepji (''Pleppenhof'') ja Udze (''Udsen'') mõisa maadele. 

1945. aastal moodustati Šķibe vallas Austrumi külanõukogu, vald likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1957 liideti Austrumi külanõukoguga likvideeritava Šķibe külanõukogu Mitšurini [[kolhoos]]i alad. 1963 liideti Austrumi külanõukogu kolhoosi Nākotne viienda brigaadi maad Līvbērze külanõukoguga. Aastal 1965 liideti külanõukoguga Deģi külanõukogu Šķibe [[sovhoos]]i alad, aastal 1968 aga sovhoosi Krimūnas alad Auri ja Bitese külanõukogudest. Aastal 1971 liideti selle sovhoosi alad Krimūnase külanõukoguga. Aastal 1977 liideti sellega veel osa Bērze ja Dobele külanõukogust, ent osa Austrumi külanõukogust liideti Glūda külanõukoguga. Aastal 1979 liideti sellega osa Dobele külanõukogust, ent osa sellest liideti Krimūnase külanõukoguga. Aastal 1971 liideti osa selle alasid Austrumi külanõukoguga. Aastal 1990 moodustati Austrumi külanõukogust vald, ühtlasi nimetati see Bērze vallaks, kuigi varem oli seda nime kandnud Jaunbērze vald.&lt;ref name=&quot;MuE68&quot; /&gt; 2009. aastast kuulub vald Dobele piirkonda.

==Loodus==

Looduskaitse all on Baloži tamm, Ulmanise tamm, Pikšase tamm, Strautakleišase tamm, Vilkavēji hobukastan, Stērķi tamm, Lejnieki pärn, Vēveri tamm, Virkuse tamm, Virkuse Suur robiinia, Virkuse längus robiinia, Virkuse hobukastanid, Virkuse mõisapargi hobukastanid, Virkuse mõisapargi pärn, Virkuse allee hobukastanid, Miltiņi künnapuu ja veel kaks nimeta põlispuud.&lt;ref name=&quot;mcdpx&quot; /&gt;

==Kaitstavad objektid==

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Pikšase talu ase ([[Kārlis Ulmanis]]e sünnipaik), Virkuse mõisa park, Virkuse mõisa hooned, Bērze kirik ja vesiveski.&lt;ref name=&quot;NaLA1&quot; /&gt; Kohaliku kaitse all on Virkuse mõisa häärber, ait ja kabel, Kreijase mõisa häärber, Bērze mõisa hoonetekompleks, sealhulgas Saulieši taluks kujunenud elumaja ja kaks aita, Bērze vesiveski eluhoone, Bērze vesiveski rajatised, Bērze kabel ja Strazdi keskaegne kalmistu ehk Hauamägi.&lt;ref name=&quot;NaLA2&quot; /&gt;

==Asustus==

2011. aastal elas vallas 1432 [[lätlased|lätlast]], 146 [[venelased|venelast]], 92 [[valgevenelased|valgevenelast]], 28 [[ukrainlased|ukrainlast]], 29 [[poolakad|poolakat]] ja 36 [[leedulased|leedulast]].&lt;ref&gt;[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]&lt;/ref&gt;

Valla keskus Šķibe on staatusega ''vidējciems'' ja aastal 2022 oli seal 327 elanikku. Sama staatusega on ka Bērze 135 elanikuga aastal 2022. Miltiņi on staatusega ''lielciems'' ja aastal 2022 oli seal 89 elanikku. Staatusega ''skrajciems'' on Runči 20 elanikuga aastal 2005. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot; /&gt; 

&lt;gallery&gt;
Zemgale's skys and fields - Uldis Osis - Panoramio.jpg|Valla maastik
Vēveru ozols.jpg|Vēveri tamm
Pikšas - K. Ulmaņa muzejs Līvbērzes apkārtnē 2000-09-02.jpg|Pikšas
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Qu4s2&quot;&gt;[https://www.dobele.lv/lv/content/berzes-pagasts Dobeles novads], vaadatud 31. 07 2022&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MuE68&quot;&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NaLA1&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=1&amp;dating=&amp;address=B%C4%93rzes+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NaLA2&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=2&amp;dating=&amp;address=B%C4%93rzes+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mcdpx&quot;&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot;&gt;[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|Bērze parish|Bērze vald}}

{{Dobele piirkond}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Dobele piirkond]]</text>
      <sha1>6opp0y8t8afdcephjeqrq2u8jd1iwjr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kulbakõne sõjaväelennuväli</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634444</id>
    <revision>
      <id>6172424</id>
      <parentid>6171705</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T07:09:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="876" xml:space="preserve">[[Pilt:Кульбакино аэродром.jpg|pisi|]]

'''Kulbakõne lennuväli''' ([[ukraina keel]]es ''Аеродром Кульбакине'', varem '''Vodopi''', ukraina keeles Водопій) on sõjaväelennuväli [[Mõkolajiv]]i linna kaguservas.

Praeguse nime sai lennuväli läheduses asuva Mõkolajivi Kulbakõne mikrorajooni järgi.

Lennuvälja ligidal paikneb ka Mõkolajivi lennukiremonditehas.

== Ajalugu ==
2022. aasta märtsi esimesel nädalal taastasid Ukraina väed kontrolli varem Vene relvajõudude kätte langenud lennuvälja üle.&lt;ref&gt;[https://en.lb.ua/news/2022/03/04/10057_armed_forces_ukraine_has.html The Armed Forces of Ukraine has recaptured the Kulbakine military airfield in Mykolayiv] - Lb.ua, 04.03.2022 (vaadatud: 31.07.2022)&lt;/ref&gt; 

== Viited ==
{{viited}}

{{koord}}
[[Kategooria:Ukraina lennujaamad]]
[[Kategooria:Mõkolajivi oblast]]</text>
      <sha1>luza9jgatxj8t2p47q1h7b99o8wxaya</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mariazell</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634445</id>
    <revision>
      <id>6172425</id>
      <parentid>6171325</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T07:09:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9607" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2022|kuu=juuli}}{{Viitamata|aasta=2022|kuu=juuli}}

{{linn
| nimi = Mariazell
| vapp = AUT Mariazell COA.jpg
| asendikaardi_pilt = Mariazell im Bezirk BM (2013).png
| asendikaardi_pilt_seletus = Asend Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas
| asendikaart = Austria
}}

[[Pilt:Mariazell - Basilika1.JPG|thumb|[[Mariazelli basiilika]]]]

'''Mariazell''' on linn [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]] kaguosas [[ Bruck-Mürzzuschlagi ringkond|Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas]]. Tuntud kui [[Talisport|talispordi]]keskus ja palverännakute sihtkoht, asub see 143 km [[Graz]]ist põhja pool. See asub maaliliselt [[Salza (Enns)|Salza]] orus keset Steiermargi [[Alpid]]e põhjaosa.

See on palverännukoht [[Katoliku kirik|katoliiklastele]] Austriast ja naabermaadest. Austuse objektiks on pärnapuusse nikerdatud [[Neitsi Maarja]] kuju, mis on tuntud [[ime]]sid teinud. See toodi kohale 1157. aastal ja on nüüd kaitstud kabelis, mida kaunistavad hõbeesemed ja muud kallid materjalid. Suur kirik, mille osa kabel moodustab, püstitati 1644. aastal väiksema kiriku laiendusena, mille ehitas Ungari kuningas [[Lajos I]] pärast võitu [[Osmanite riik|Osmanite]] üle 1363. aastal.

== Ajalugu ==

Tänapäevase Mariazelli piirkonnas pole jälgegi suurtest või kinnistest asulatest, mis pärinevad kristluse-eelsest ajast või esimesest sajandist pKr. Piirkonnas olevad arvukad [[Illüüria keel|illüüria]] ja [[Keldi keeled|keldi]] mäe- ja jõenimed, nagu näiteks [[Erlauf (jõgi)|Erlauf]], viitavad aga nende hõimude väikestele asualadele. Halltali [[Söögisool|soola]][[Allikas|allikad]] ei olnud neile rühmadele tundmatud.

16. aastaks pKr kasutasid [[Rooma riik|roomlased]] Halltali ja [[Traisen (jõgi)|Traisentali]] soolateid. Mõnede andmete kohaselt viis Neuhausi rooma tee.

600. aastal võtsid [[slaavlased]] [[Avaarid (Euraasia)|avaaride]] juhtimisel maa oma kontrolli alla, asusid mägipiirkondadesse ja hakkasid põldu harima. Nende rahvaste laienemisest on tingitud ka mõnede linnade ja mägede nimede olemasolu tänapäeval.

1025. aastal kinkis keiser [[Konrad II (Saksa-Rooma keiser)|Konrad II]] oma vennatütrele Beatrixile, kes oli abielus [[Adalbero von Eppenstein]]iga, osa Mürztale krahvkonnast. Selle kingitusega tuli kaasa umbes 100 ''Hubenit'', mis kuulusid tulevase Mariazelli turu territooriumile. Selle kingituse üle vaieldi üks aasta, kaasati ''Reichsgericht'' ja isegi paavst. [[Salzburgi peapiiskopkond|Salzburgi peapiiskop]] Eberhard otsustas 1151. aastal [[St. Lambrechti klooster|St. Lambrechti kloostri]] kasuks. Tal lubati kontrollida osa Mariazelli kihelkonna territooriumist ja [[Aflenz Kurort|Aflenzi]] valdusest. Kuupäev 21. detsember 1157 on maha võetud paavst [[Hadrianus IV]] dokumendist, mida traditsiooniliselt tähistatakse endiselt Mariazelli asutamise kuupäevana, kuigi seda ei saa ajalooliselt tõestada.

1157. aastal tuli munk Magnus Neitsi Maarja pärnapuust kujuga Zellertali ja rajas sinna esimese kabeli, mille ümber hiljem linn kasvas. Linna nimi tuleneb kirjeldusest &quot;Maarja kambris&quot;, s.t. munga kabelis.

1344. aastal ülendati Mariazell turulinna seisusesse.

Aastatel 1340-1380 ehitati kirik [[gooti stiil]]is ümber.

1420. aastal tungisid [[Osmanite riik|Osmani]]türklased esimest korda Mariazelli ning põletasid kiriku ja linna.

1474. aastal laastas linna veel üks tulekahju.

[[Osmanite sõjad Euroopas#1526–1566: Ungari kuningriigi vallutamine|1532. aastal]] tulid türklased tagasi Mariazelli ja süütasid rohkem maju.

[[Pilt:Mariazell basilika 2.jpeg|thumb|Gooti portaal]]
[[Pilt:Mariazell grazerstrasse.jpg|thumb|''Grazerstraße'']]

1644: abt Benedikt Pierin alustab kiriku &quot;[[Barokk|barokseks]]muutmist&quot; ja tellimus antakse ehitusmeister Sciassiale. Pärast tema surma jätkasid ehitust mitmed teised töötajad, enne kui see 1780. aastal valmis sai.

1679: keiser [[Leopold I]] külastas pühamut ja tema saatjaskonnas olev toapoiss tõi Mariazelli katku. Hirm ja õudus said maad, kui haiguse ohvriks langes 156 linnaelanikku.

1683: Osmanite järjekordsest [[Viini lahing|sissetungist]] tulenevad hirmud põhjustasid püha kuju ja väärispiltide saatmise St. Lambrechti, kust need hiljem samal aastal tagasi saadeti.

1742: keisrinna andis abt Eugen Inzaghile peaabti privileegid Gollradi ja Aschbachi, samuti Mariazelli malmitöökodade üle.

1782. aastal kirjutas [[Joseph Haydn]] Mariazelli basiilika palveränduritele Mariazelli missa. Missa telliti palverändurite palvel sõjaväeohvitseri vahendusel.

1786. aastal saatis keiser [[Joseph II]] oma kloostrite kaotamise käigus laiali St. Lambrechti kloostri, kust Mariazelli teenindati. Palverännakud takistati ja hiljem keelati täielikult.

1798. aastal hävitas tulekahju linna; Wiener Straße piirkond sai eriti rängalt kannatada.

1805: [[Kolmanda koalitsiooni sõda|Kolmanda koalitsiooni sõjas]] toimus [[Mariazelli lahing]], kui prantslased tungisid Austriasse.

1809: Seistes silmitsi Prantsusmaa edasitungiga [[Viienda koalitsiooni sõda|Viienda koalitsiooni sõjas]], viiakse kiriku aarded julgeoleku tagamiseks [[Ungari]]sse [[Timișoara|Temesvári]]. Mõni nädal hiljem saabuvad prantslased Mariazelli. Lahinguoperatsioonid, rekvireerimine ja saagikatkestus viivad nendel aastatel rahvaarvu massilise vähenemiseni.

1816: tekkis suur näljahäda. [[Johann von Österreich|Ertshertsog Johann]] tutvustas [[kartul]]it ja istutas seda piirkonna vaestele põldudele nälja vastu võitlemiseks.

1818: ertshertsog Johann ostis Brandhofi.

1827: Mariazelli suurim tulekahju, mis põletas peaaegu kogu linna ja jättis kirikule suuri tulekahjustusi, toimus [[Hingedepäev]]al.

1828 - 1832: linn ehitati üles suurte raskuste ja kannatustega.

1892: malmivabriku tühikäigul töötav puurmasin muudeti elektrijaamaks; järgmisel aastal sai Mariazell esimest korda elektrienergiat.

1896: alustati esimese ühisveevärgi rajamist.

1898: Mariazelli malmitehas suleti.

1907: eelmisel aastal valminud ''[[Mariazellerbahn]]'' avati ühistranspordiks. Samal aastal ülendati [[Mariazelli basiilika]] ''[[Basiilika|Basilica Minoriks]].''

1911: Mariazellerbahn elektrifitseeriti.

[[Pilt:Mariazell denkmal.jpg|thumb|Mälestusmärk ''Mariazellerbahni'' ehitajatele]]
[[Pilt:Mariazell friedhof 1 ArM.jpg|thumb|Kalmistu sügavas lumes]]

1924: Algas esimene festival vastvalminud festivaliteatris.

1925: festivalid saavutasid oma kõrgpunkti. Järgnenud aastatel tõi finantslangus neile lõpu.

1928: gondlist [[Bürgeralpe]]le sai esimene Austrias ehitatud [[funikulöör]]. Samal aastal laiendati veevarustust &quot;Student-Quelle&quot; ümbrusesse.

1945: [[Punaarmee]] sisenes Mariazelli ja võttis majutuse 5000 mehele.

1948: Mariazell ülendati linnaks.

1955 - 1957: toimus kiriku üldine restaureerimine. Neil aastail ehitati ümbersõit ja uus postkontor.

1966: Kremsmünsteri kloostri isad eraldusid ''[[Schottenstift]]i'' isadest, kes olid Mariazelli kirikliku juhtimise eest vastutanud 1949. aastast. Järgnenud aastatel teostati ulatuslikke restaureerimistöid kirikus, [[Abiklooster|abikloostris]] ja lähedalasuvas kabelis. Sel ajal ehitati ka uus roosikrantsi tee.

1976: Mariazell sai siseujula ja mõni aasta hiljem ''[[Hauptschule]]'' laienduse.

1983: paavst [[Johannes Paulus II]] külastas Mariazelli. Paavsti altar ehitati peaväljakule. Selle suure sündmuse käigus uuendati kogu linna fassaadi, kujundati ümber peaväljak ja loodi parke.

1990: tänupüha ja vabaduse palverännakud endistest [[Idablokk|idabloki]] riikidest tõid Mariazelli 25 000 osalejat.

1992: [[Kremsmünster]]i [[benediktlased]] andsid palverännakute hingehoiu kohustuse üle St. Lambrechti asutajakloostri ja emakloostri hoole alla.

2004: Kesk-Euroopa katoliku päev - rahva palverännak Mariazelli tõi üle 100 000 külastaja.

2007: paavst [[Benedictus XVI]] külastas Mariazelli, et tähistada Mariazelli pühamu asutamise 850. aastapäeva.

== Kultuur ja vaatamisväärsused ==

[[Pilt:Mariazel gnadenbild.jpg|thumb|right|150px|''Magna Mater Austriae'' püha pilt]]

14. ja 15. sajandil ehitatud, kuid suurepärase barokse interjööriga [[Mariazelli basiilika]] puhul on kõige tähelepanuväärsemad selle lääneesisel olevad kolm torni. Kirikus asub ''Magna Mater Austriae'' (&quot;Austria suur ema&quot;) oma nn ''Gnadenkapelles'' (&quot;Armu kabel&quot;). Püha pilt on väike [[Maarja]] puukuju 13. sajandist, mis on riietatud suurepärastesse rõivastesse ja millel on suur roll paljude [[Katoliku kirik Austrias|Austria katoliiklaste]] populaarsetes jumalateenistustes.

== Transport ==

Mariazell asub maanteel B 20, mis kulgeb [[Sankt Pölten]]ist üle [[Seebergi sadul]]a [[Kapfenberg]]i [[Mürz]]i orus. Salza oru kaudu on ühendus itta kas üle Gscheidi [[Sankt Aegyd am Neuwalde]]sse, [[Piesting]]i orgu ja sealt edasi [[Viini nõgu|Viini nõkku]] (B 21) või üle Lahnsatteli Mürzi orgu ja edasi [[Mürzzuschlag]]i (B 23).

Mariazell on ka lõunapoolne lõpp-punkt [[Mariazelli raudtee]]le, mis on [[Kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmeline]] [[elektriraudtee]] [[Sankt Pölten]]ist. Kuid liini lõpp-peatus [[Mariazelli raudteejaam]]as asub linnakeskusest u. 1 km põhja pool. Jaam on lõpp-peatuseks ka ''[[Museumstramway Mariazell-Erlaufsee]]le'', mis on [[Standardrööpmeline raudtee|standardrööpmeline]] [[ajalooline raudtee|ajalooline]] [[aurutramm]]iliin, mis viib lähedalasuva [[Erlaufsee]]ni.

[[Mariazelli lennujaam]] on erakasutuses [[lennujaam]], mis asub Mariazellist 2 km põhjaloodes.

== Sõpruslinnad ==

* [[Esztergom]] Ungaris
* [[Loreto]] Itaalias

== Viited ==

{{viited}}

[[Kategooria:Steiermargi liidumaa vallad]]</text>
      <sha1>peu7ouev1rf18egvdhp4iflzn1husj7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Neuberg an der Mürz</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634448</id>
    <revision>
      <id>6172433</id>
      <parentid>6171334</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T07:19:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="643" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Neuberg an der Mürz
| vapp = AUT Neuberg an der Mürz COA.jpg
| asendikaardi_pilt = Neuberg an der Mürz im Bezirk BM (2013).png
| asendikaardi_pilt_seletus = Asend Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas
| asendikaart = Austria
}}
'''Neuberg an der Mürz''' on vald (''[[Marktgemeinde]]'') [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l [[Bruck-Mürzzuschlagi ringkond|Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas]].

Neuberg asub Mürzi ülemises orus Schneealpe jalamil [[Mürzzuschlag]]ist loodes.

[[Pilt:Neuberg an der Mürz - Ortsteil Alpl.JPG|thumb|left|Põhjavaade Neubergile]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Steiermargi liidumaa vallad]]</text>
      <sha1>cbdsgtlcsx9gya6mhcgbfvxdhws7bhc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dobele vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634449</id>
    <revision>
      <id>6171983</id>
      <parentid>6171339</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:26:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Ajalugu */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4333" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Dobele vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Dobeles pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 72,7
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Aizstrautnieki]]
|  asendikaardi_pilt = Dobeles_pagasts_LocMap.png
}}
'''Dobele vald''' ([[läti keel]]es ''Dobeles pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Jaunbērze vald|Jaunbērze]], [[Auri vald|Auri]], [[Annenieki vald|Annenieki]] ja [[Bērze vald|Bērze vallaga]], lisaks veel [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]] [[Džūkste vald|Džūkste vallaga]].

Valla pindala on 72,7 km². 2021. aasta seisuga elas seal 770 inimest. Valla keskus on [[Aizstrautnieki]] küla. Vallavanem on Dace Škorņika.&lt;ref name=&quot;Qu4s2&quot; /&gt;

==Ajalugu==

Valla tänapäevane territoorium on kujunenud Bērzbeķe (''Bersebeck''), Dobe (''Doben''), Čučase (''Öbelgunde'') ja Sīpele (''Zeepelhof'') mõisade maadele. Aastal 1935 oli valla pindala 125 km² ja seal oli 2660 elanikku.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0&lt;/ref&gt;

Aastal 1945 moodustati vallas Dobele ja Gaisma külanõukogud, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1959 liideti sellega likvideeritava  Šķibe külanõukogu [[kolhoos]]i Zelta druva maad, ent Ždanovi kolhoosi maad liideti Gaisma külanõukoguga. Aastal 1963 ühendati külanõukoguga Gaisma külanõukogu Ždanovi kolhoosi maad. Aastal 1973 liideti osa selle alasid Dobele linnaga, aastal 1977 aga  Austrumi külanõukoguga. Aastal 1979 liideti osa külanõukogust Austrumi ja Krimūnase külanõukogudega.&lt;ref name=&quot;MuE68&quot; /&gt;

Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald, ühtlasi nimetati see Jaunbērze vallaks. 2009. aastast kuulub vald Dobele piirkonda.

==Loodus==

Suuremad jõed on [[Pienava jõgi]] ja [[Bērze jõgi]].

Looduskaitse all on Priežusargi tamm, Skroderi tamm, Kundziņi hobukastan, Dreimaņi mänd, Dobe Metsaserva tamm, Lejastrazdi haab, Lejasstrazdi künnapuu, Lūtiķi mänd ja veel neli nimetut põlispuud.&lt;ref name=&quot;mcdpx&quot; /&gt;

==Kaitstavad objektid==

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Bāļase-Šķērstaiņi muinaskalmed ja asulakoht.&lt;ref name=&quot;NaLA1&quot; /&gt;

Kohaliku kaitse all on Bērzbeķe mõisa hoonetekompleks, sealhulgas elukorpusega laut ja laut, ning Oši muinaskalmed ja Zilaisi mäe muinaskalmed.&lt;ref name=&quot;NaLA2&quot; /&gt;

==Asustus==

Aastal 2011 elas vallas 408 [[lätlased|lätlast]], 237 [[venelased|venelast]], 89 [[valgevenelased|valgevenelast]], 28 [[ukrainlased|ukrainlast]], 21 [[poolakad|poolakat]] ja 15 [[leedulased|leedulast]].&lt;ref&gt;[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]&lt;/ref&gt;

Valla keskus Aizstrautnieki on staatusega ''vidējciems'' ja aastal 2022 oli seal 221 elanikku. Teine sama staatusega asula on Lejasstrazdi 346 elanikuga aastal 2022. Staatusega ''mazciems'' on 	Bērzbeķe 49 elanikuga aastal 2013 ja Bitenieki 12 elanikuga aastal 2013. Staatusega ''vasarnīcu ciems'' on Galenieki 20 elanikuga aastal 2000.
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot; /&gt; 

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Qu4s2&quot;&gt;[https://www.dobele.lv/lv/content/dobeles-pagasts Dobeles novads]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MuE68&quot;&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NaLA1&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=1&amp;dating=&amp;address=Dobeles+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NaLA2&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=2&amp;dating=&amp;address=Dobeles+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mcdpx&quot;&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot;&gt;[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.&lt;/ref&gt;
}}

{{Dobele piirkond}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Dobele piirkond]]</text>
      <sha1>hym83943h1qu2pvxydho5wqpyjhetad</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Krimūnas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634461</id>
    <revision>
      <id>6171954</id>
      <parentid>6171833</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T14:55:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1179" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Krimūnas
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Krimūnas
|  elanikke = 389 (2022)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=3484  Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
[[Pilt:Krimūnas 01.jpg|pisi|left]]
'''Krimūnas''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonna]]s, [[Krimūnase vald|Krimūnase valla]] halduskeskus.

Küla asub valla keskosas merepinnast 22 meetri kõrgusel Ālave jõe kaldal, asudes piirkonna keskusest [[Dobele]]ist 9 ja [[Riia]]st 72 kilomeetri kaugusel. Krimūnases asuvad [[põhikool]], rahvamaja, postkontor ja raamatukogu.

Krimūnas kujunes [[XIX sajand]]il Jelgavast [[Mažeikiai]]sse viiva raudteelõigu äärde rajatud [[Krimūnase raudteejaam|raudteejaama]] juurde. Aastani 1927 oli see Dobelele kõige lähem raudteejaam, nii käis sinna kolm korda päevas [[postitõld]]. Asula hakkas kasvama II maailmasõja järel, mil sellest sai kohaliku [[sovhoos]]i keskasula. Aastal 1971 sai sellest külanõukogu, hiljem valla keskus.

{{commonscat|Krimūnas}}

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Dobele piirkond]]
[[Kategooria:Läti külad]]</text>
      <sha1>88l8nwsent9hbren9e1v3rbb55bfev9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171974</id>
      <parentid>6171954</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:10:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1178" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Krimūnas
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Krimūnas
|  elanikke = 389 (2022)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=3484  Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
[[Pilt:Krimūnas 01.jpg|pisi|left]]
'''Krimūnas''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonna]]s, [[Krimūnase vald|Krimūnase valla]] halduskeskus.

Küla asub valla keskosas merepinnast 22 meetri kõrgusel Ālave jõe kaldal, asudes piirkonna keskusest [[Dobele]]st 9 ja [[Riia]]st 72 kilomeetri kaugusel. Krimūnases asuvad [[põhikool]], rahvamaja, postkontor ja raamatukogu.

Krimūnas kujunes [[XIX sajand]]il Jelgavast [[Mažeikiai]]sse viiva raudteelõigu äärde rajatud [[Krimūnase raudteejaam|raudteejaama]] juurde. Aastani 1927 oli see Dobelele kõige lähem raudteejaam, nii käis sinna kolm korda päevas [[postitõld]]. Asula hakkas kasvama II maailmasõja järel, mil sellest sai kohaliku [[sovhoos]]i keskasula. Aastal 1971 sai sellest külanõukogu, hiljem valla keskus.

{{commonscat|Krimūnas}}

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Dobele piirkond]]
[[Kategooria:Läti külad]]</text>
      <sha1>lseb5yh2pwbg3gyh454n70x039nq1xi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pihkva arhitektuurikoolkonna kirikud</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634464</id>
    <revision>
      <id>6172021</id>
      <parentid>6171722</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:08:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Pihkva ajalugu]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3181" xml:space="preserve">'''Pihkva ehituskoolkonna kirikud''' on [[UNESCO maailmapärandi nimistu]] objekt [[Venemaa]]l, mis hõlmab kümmet [[12. sajand|12.]]–[[17. sajand]]ist pärit ehitist [[Pihkva]]s ja Pihkva ümbruses Venemaal. Kirikud kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse alates 2019. aastast&lt;ref&gt;[https://whc.unesco.org/en/news/2005/ Six cultural sites added to UNESCO’s World Heritage List. - UNESCO. 7 July 2019]&lt;/ref&gt;.

UNESCO maailmapärandisse arvatud Pihkva kirikuil on kõige terviklikumalt ja puutumatumalt säilinud [[keskaeg]]sele [[Pihkva koolkond|Pihkva koolkonna]] ehitusele iseloomulikud jooned: [[Bütsantsi arhitektuur]]i elemendid ja stiil, mida on mõjutanud ajaliselt varasem [[Novgorodi koolkond]], vormi lihtsus ja monumentaalsus, [[kuup]]jad mahud, lakooniline dekoor, milles on tuntav ka kohaliku rahvapärase ehitustraditsiooni mõju, ja kohalike [[ehitusmaterjal]]ide kasutamine. Ehituskoolkonna kõrgaeg jääb [[15. sajand|15.]]–[[16. sajand]]isse.&lt;ref&gt;[https://whc.unesco.org/en/list/1523/ Churches of the Pskov School of Architecture. - UNESCO]&lt;/ref&gt;

== Kirikud ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- bgcolor=&quot;#cccccc&quot;
! width=5%|Mälestise number
! width=15%|Pilt
! width=65%|Nimetus
! width=15%|Dateering
|-
| 1523-001 || [[File:Собор Рождества Иоанна Предтечи.JPG|120px|center]] || [[Eelkäija Johannese peakirik]] [[Ivanovski klooster|Ivanovski kloostris]] || 13. sajand
|-
| 1523-002 || [[File:Храм Мирожского монастыря - panoramio.jpg|120px|center]] || [[Miroži klooster|Miroži kloostri]] [[Miroži kloostri Issanda Muutmise kirik|Issanda Muutmise kirik]] || 12. sajand
|-
| 1523-003 || [[File:Церковь Михаила Архангела в Пскове.jpg|120px|center]] || [[Peaingel Miikaeli kirik]] ja kellatorn || 14. sajand
|-
| 1523-004 || [[File:Pskov asv07-2018 various53 Intercession at Prolom.jpg|120px|center]] || [[Jumalaema Sündimise ja Kaitsmise kirik Müüriaugust]] (Церковь Покрова и Рождества от Пролома) || 15.–16. sajand
|-
| 1523-005 || [[File:Kozmy i demiana s primost'a.JPG|120px|center]] || [[Kosmase ja Damianose kirik]], kellatorni ja värava fragmendid || 15.–17. sajand
|-
| 1523-006 || [[File:Храм святого Георгия со Взвоза.jpg|100px|center]] || [[Püha Georgi kirik Ülesmäge]] (Церковь Георгия со Взвоза) || 15. sajand
|-
| 1523-007 || [[File:Pskov asv07-2018 various29 Epiphany Zapskovie.jpg|120px|center]] || [[Jumalailmumise kirik]] ja kellatorn || 15. sajand
|-
| 1523-008 || [[File:Nikola usoh02.JPG|120px|center]] || [[Nikolai kirik]] (Церковь Николы с Усохи) || 16. sajand
|-
| 1523-009 || [[File:Pskov ChurchStBasil Hill5c.jpg|120px|center]] || [[Vassili Suure kirik Künkal]] (Церковь Василия на Горке) || 15. sajand
|-
| 1523-010 || [[File:Pskov asv07-2018 various18 SnetogorskyM.jpg|100px|center]] || [[Snetogorski klooster|Snetogorski kloostri]] ansambel ja [[Jumalaema Sündimise kirik]] || 14.–16. sajand
|}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:UNESCO maailmapärandi nimistu objektid Venemaal]]
[[Kategooria:Pihkva ajalugu]]</text>
      <sha1>1jjk5f7pq10fb1yxcu8pbm207yh4h2j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kapulivka</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634470</id>
    <revision>
      <id>6172428</id>
      <parentid>6171558</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T07:13:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="615" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Kapulivka
| nimi1_keel = ukraina | nimi1 = ''Капулівка''
| pilt         = Іван Сірко — кошовий отаман Запорозької Січі й усього Війська Запорозького Низового..jpg
| pildiallkiri = [[Ivan Sirko]] ausammas
| lipp = 
| vapp = 
| pindala  = 
| elanikke = 
| laius  =
| pikkus =
| asendikaart = Ukraina
}}

'''Kapulivka''' ([[ukraina keel]]es ''Капулівка'') on küla [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Nikopoli rajoon]]is [[Kahhovka veehoidla]] paremkaldal.

[[Kategooria:Dnipropetrovski oblasti külad]]</text>
      <sha1>3tdw7rmyw3wl5ljoa8i7zfl226gumw2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Golitsõnite barokk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634476</id>
    <revision>
      <id>6171862</id>
      <parentid>6171744</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T12:07:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Põhijooned */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3415" xml:space="preserve">'''Golitsõnite barokk''' ehk '''Golitsõnite stiil''' on üks [[barokkarhitektuur]]i stiilisuundi [[Venemaa]]l, mis kasvas välja [[Moskva barokk|Moskva barokist]] ja mille lühike kõrgaeg oli [[18. sajand]]i esimesel kümnendil, kuigi selle järelmõjud ulatusid sajandi keskpaigani.

== Põhijooned ==
Erinevalt [[Narõškinite stiil]]ist, mis sulatas Lääne-Euroopa barokkarhitektuuri jooned vanavene stiilielementidega, kasutatakse Golitsõnite stiilis ehitistel sageli [[Itaalia]] barokile iseloomulikku vormikeelt ja dekoorielemente ilma kohanduste ja lisandusteta. Samas on nende ehitiste konstruktsioonilahendus, mahtude iseseisvus, nende omavaheline suhe ja koostoimimine sarnane Euroopa [[Renessanssarhitektuur|renessanssehitistele]]. Sage on ümmargune või [[neliksiir]]ukujuline [[tsentraalehitis]]e [[põhiplaan]], ka oktogoon-kuubil-lahendus nagu Moskva barokis. Planeering on selge ja üldvorm lihtne, kuid see on täiendatud rikkaliku barokkdekooriga; eriti selgelt ilmneb see tendents hilisemates selle stiili ehitistes.&lt;ref&gt;[https://www.arhitekto.ru/txt/6ross11.shtml Голицынский стиль. - АРХИТЕКТУРА БАРОККО / РОССИЯ . - История архитектуры. ARCHITECTO.RU]&lt;/ref&gt;

Stiil hõlmab ehitisi, mis püstitati vürstide [[Ivan Golitsõn|Ivan]], [[Pjotr Golitsõn|Pjotr]] ja [[Boriss Aleksejevitš Golitsõn]]i tellimusel ja on nimetatud nende nimega. Erinevusena hilisemast nn Peetri barokist (''Петровское барокко'') on märgitud ehitiste silmnähtavaid Itaalia eeskujusid hilisema arhitektuuri suunaandja, Põhja-Euroopa baroki asemel.

== Näiteid ==
Esimeseks Golitsõnite stiilis hooneks peetakse [[Jumalaema Ennusmärgi kirik Dubrovitsõs|Jumalaema Ennusmärgi kirikut]] [[Dubrovitsõ]]s, mida hakati ehitama 1690. aastal. Samu jooni on Jumalaema Ennusmärgi kirikul [[Perovo]]s (1703), Trojekurovo Nikolai ja Moskva Aleksiuse kirikul [[Trojekurovo]]s (1706), väravapealsetel kirikuil [[Donskoi klooster|Donskoi kloostris]] (1713) ja [[Lavrentjevi klooster|Lavrentjevi kloostris]] (1732), mõlemad [[Kaluuga]]s, stiili alla loetakse ka Joann Sõjamehe kirik [[Jakimanka]]s (1709–1713), Jumalaema Sündimise kirik [[Podmoklovo]]s (1714–1722) ja Kristuse Kätetatehtud Pühakuju kirik [[Uborõ]]s (1690–1697). Üks hiliseid ehitisi, mis on praeguseks hävinud, oli kirik [[Kurakin]]i hospidali ja vaestemaja juures Moskvas (1731–1742).

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Знаменская церковь в Дубровицах.jpg|Jumalaema Ennusmärgi kirik Dubrovitsõs
Церковь иконы Знамение в Перове.jpg|Ennusmärgi kirik Perovos
Donskoy old.jpg|Donskoi kloostri väravakirik 1883. aastal
Калужский Лаврентьевский монастырь.jpg|Kaluuga Lavrentjevi klooster (osaliselt hävinud)
Церковь Николая Сербского, святителя в Троекурове, Рябиновая ул., дом 24 А, Западный округ, Москва.jpg|Trojekurovo Nikolai kirik
Ubory ChurchHolyMandylion DJI 0740.jpg|Kristuse Kätetatehtud Pühakuju kirik Uborõs
Podmoklovo church01 by shakko.jpg|Jumalaema Sündimise kirik Podmoklovos
Kurakin Almshouse.jpg|Kurakini hospidali Nikolai kirik (hävinud)
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==
* [[Stroganovide stiil]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Arhitektuuristiilid]]
[[Kategooria:Venemaa arhitektuur]]</text>
      <sha1>90kf3qc0sp34396d80h5dizi7v6l2l9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171867</id>
      <parentid>6171862</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T12:22:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Põhijooned */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3432" xml:space="preserve">'''Golitsõnite barokk''' ehk '''Golitsõnite stiil''' on üks [[barokkarhitektuur]]i stiilisuundi [[Venemaa]]l, mis kasvas välja [[Moskva barokk|Moskva barokist]] ja mille lühike kõrgaeg oli [[18. sajand]]i esimesel kümnendil, kuigi selle järelmõjud ulatusid sajandi keskpaigani.

== Põhijooned ==
Erinevalt [[Narõškinite stiil]]ist, mis sulatas Lääne-Euroopa barokkarhitektuuri jooned vanavene stiilielementidega, kasutatakse Golitsõnite stiilis ehitistel sageli [[Itaalia]] barokile iseloomulikku vormikeelt ja dekoorielemente ilma kohanduste ja lisandusteta. Samas on nende ehitiste konstruktsioonilahendus, mahtude iseseisvus, nende omavaheline suhe ja koostoimimine sarnane Euroopa [[Renessanssarhitektuur|renessanssehitistele]]. Sage on ümmargune, [[neliksiir]]u või [[käpprist]]i kujuline [[tsentraalehitis]]e [[põhiplaan]], ka oktogoon-kuubil-lahendus nagu Moskva barokis. Planeering on selge ja üldvorm lihtne, kuid see on täiendatud rikkaliku barokkdekooriga; eriti selgelt ilmneb see tendents hilisemates selle stiili ehitistes.&lt;ref&gt;[https://www.arhitekto.ru/txt/6ross11.shtml Голицынский стиль. - АРХИТЕКТУРА БАРОККО / РОССИЯ . - История архитектуры. ARCHITECTO.RU]&lt;/ref&gt;

Stiil hõlmab ehitisi, mis püstitati vürstide [[Ivan Golitsõn|Ivan]], [[Pjotr Golitsõn|Pjotr]] ja [[Boriss Aleksejevitš Golitsõn]]i tellimusel ja on nimetatud nende nimega. Erinevusena hilisemast nn Peetri barokist (''Петровское барокко'') on märgitud ehitiste silmnähtavaid Itaalia eeskujusid hilisema arhitektuuri suunaandja, Põhja-Euroopa baroki asemel.

== Näiteid ==
Esimeseks Golitsõnite stiilis hooneks peetakse [[Jumalaema Ennusmärgi kirik Dubrovitsõs|Jumalaema Ennusmärgi kirikut]] [[Dubrovitsõ]]s, mida hakati ehitama 1690. aastal. Samu jooni on Jumalaema Ennusmärgi kirikul [[Perovo]]s (1703), Trojekurovo Nikolai ja Moskva Aleksiuse kirikul [[Trojekurovo]]s (1706), väravapealsetel kirikuil [[Donskoi klooster|Donskoi kloostris]] (1713) ja [[Lavrentjevi klooster|Lavrentjevi kloostris]] (1732), mõlemad [[Kaluuga]]s, stiili alla loetakse ka Joann Sõjamehe kirik [[Jakimanka]]s (1709–1713), Jumalaema Sündimise kirik [[Podmoklovo]]s (1714–1722) ja Kristuse Kätetatehtud Pühakuju kirik [[Uborõ]]s (1690–1697). Üks hiliseid ehitisi, mis on praeguseks hävinud, oli kirik [[Kurakin]]i hospidali ja vaestemaja juures Moskvas (1731–1742).

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Знаменская церковь в Дубровицах.jpg|Jumalaema Ennusmärgi kirik Dubrovitsõs
Церковь иконы Знамение в Перове.jpg|Ennusmärgi kirik Perovos
Donskoy old.jpg|Donskoi kloostri väravakirik 1883. aastal
Калужский Лаврентьевский монастырь.jpg|Kaluuga Lavrentjevi klooster (osaliselt hävinud)
Церковь Николая Сербского, святителя в Троекурове, Рябиновая ул., дом 24 А, Западный округ, Москва.jpg|Trojekurovo Nikolai kirik
Ubory ChurchHolyMandylion DJI 0740.jpg|Kristuse Kätetatehtud Pühakuju kirik Uborõs
Podmoklovo church01 by shakko.jpg|Jumalaema Sündimise kirik Podmoklovos
Kurakin Almshouse.jpg|Kurakini hospidali Nikolai kirik (hävinud)
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==
* [[Stroganovide stiil]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Arhitektuuristiilid]]
[[Kategooria:Venemaa arhitektuur]]</text>
      <sha1>0wne5mrqe7mevaeuaq6ksbcw8y2yeb0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171875</id>
      <parentid>6171867</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T12:38:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Põhijooned */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3438" xml:space="preserve">'''Golitsõnite barokk''' ehk '''Golitsõnite stiil''' on üks [[barokkarhitektuur]]i stiilisuundi [[Venemaa]]l, mis kasvas välja [[Moskva barokk|Moskva barokist]] ja mille lühike kõrgaeg oli [[18. sajand]]i esimesel kümnendil, kuigi selle järelmõjud ulatusid sajandi keskpaigani.

== Põhijooned ==
Erinevalt [[Narõškinite stiil]]ist, mis sulatas Lääne-Euroopa barokkarhitektuuri jooned vanavene stiilielementidega, kasutatakse Golitsõnite stiilis ehitistel sageli [[Itaalia]] barokile iseloomulikku vormikeelt ja dekoorielemente ilma kohanduste ja lisandusteta. Samas on nende ehitiste konstruktsioonilahendus, mahtude iseseisvus, nende omavaheline suhe ja koostoimimine sarnane Euroopa [[Renessanssarhitektuur|renessanssehitistele]]. Sage on ümmargune, [[neliksiir]]u või kolmikotsalise risti kujuline [[tsentraalehitis]]e [[põhiplaan]], ka oktogoon-kuubil-lahendus nagu Moskva barokis. Planeering on selge ja üldvorm lihtne, kuid see on täiendatud rikkaliku barokkdekooriga; eriti selgelt ilmneb see tendents hilisemates selle stiili ehitistes.&lt;ref&gt;[https://www.arhitekto.ru/txt/6ross11.shtml Голицынский стиль. - АРХИТЕКТУРА БАРОККО / РОССИЯ . - История архитектуры. ARCHITECTO.RU]&lt;/ref&gt;

Stiil hõlmab ehitisi, mis püstitati vürstide [[Ivan Golitsõn|Ivan]], [[Pjotr Golitsõn|Pjotr]] ja [[Boriss Aleksejevitš Golitsõn]]i tellimusel ja on nimetatud nende nimega. Erinevusena hilisemast nn Peetri barokist (''Петровское барокко'') on märgitud ehitiste silmnähtavaid Itaalia eeskujusid hilisema arhitektuuri suunaandja, Põhja-Euroopa baroki asemel.

== Näiteid ==
Esimeseks Golitsõnite stiilis hooneks peetakse [[Jumalaema Ennusmärgi kirik Dubrovitsõs|Jumalaema Ennusmärgi kirikut]] [[Dubrovitsõ]]s, mida hakati ehitama 1690. aastal. Samu jooni on Jumalaema Ennusmärgi kirikul [[Perovo]]s (1703), Trojekurovo Nikolai ja Moskva Aleksiuse kirikul [[Trojekurovo]]s (1706), väravapealsetel kirikuil [[Donskoi klooster|Donskoi kloostris]] (1713) ja [[Lavrentjevi klooster|Lavrentjevi kloostris]] (1732), mõlemad [[Kaluuga]]s, stiili alla loetakse ka Joann Sõjamehe kirik [[Jakimanka]]s (1709–1713), Jumalaema Sündimise kirik [[Podmoklovo]]s (1714–1722) ja Kristuse Kätetatehtud Pühakuju kirik [[Uborõ]]s (1690–1697). Üks hiliseid ehitisi, mis on praeguseks hävinud, oli kirik [[Kurakin]]i hospidali ja vaestemaja juures Moskvas (1731–1742).

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Знаменская церковь в Дубровицах.jpg|Jumalaema Ennusmärgi kirik Dubrovitsõs
Церковь иконы Знамение в Перове.jpg|Ennusmärgi kirik Perovos
Donskoy old.jpg|Donskoi kloostri väravakirik 1883. aastal
Калужский Лаврентьевский монастырь.jpg|Kaluuga Lavrentjevi klooster (osaliselt hävinud)
Церковь Николая Сербского, святителя в Троекурове, Рябиновая ул., дом 24 А, Западный округ, Москва.jpg|Trojekurovo Nikolai kirik
Ubory ChurchHolyMandylion DJI 0740.jpg|Kristuse Kätetatehtud Pühakuju kirik Uborõs
Podmoklovo church01 by shakko.jpg|Jumalaema Sündimise kirik Podmoklovos
Kurakin Almshouse.jpg|Kurakini hospidali Nikolai kirik (hävinud)
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==
* [[Stroganovide stiil]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Arhitektuuristiilid]]
[[Kategooria:Venemaa arhitektuur]]</text>
      <sha1>1dp1zq5uln79kztotd45ms9b05r8lkc</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171876</id>
      <parentid>6171875</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T12:41:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Põhijooned */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3458" xml:space="preserve">'''Golitsõnite barokk''' ehk '''Golitsõnite stiil''' on üks [[barokkarhitektuur]]i stiilisuundi [[Venemaa]]l, mis kasvas välja [[Moskva barokk|Moskva barokist]] ja mille lühike kõrgaeg oli [[18. sajand]]i esimesel kümnendil, kuigi selle järelmõjud ulatusid sajandi keskpaigani.

== Põhijooned ==
Erinevalt [[Narõškinite stiil]]ist, mis sulatas Lääne-Euroopa barokkarhitektuuri jooned vanavene stiilielementidega, kasutatakse Golitsõnite stiilis ehitistel sageli [[Itaalia]] barokile iseloomulikku vormikeelt ja dekoorielemente ilma kohanduste ja lisandusteta. Samas on nende ehitiste konstruktsioonilahendus, mahtude iseseisvus, nende omavaheline suhe ja koostoimimine sarnane Euroopa [[Renessanssarhitektuur|renessanssehitistele]]. Sage on ümmargune, [[neliksiir]]u või kolmikotsalise risti kujuline [[tsentraalehitis]]e [[põhiplaan]], ka [[Oktogoon kuubil|oktogoon-kuubil-lahendus]] nagu Moskva barokis. Planeering on selge ja üldvorm lihtne, kuid see on täiendatud rikkaliku barokkdekooriga; eriti selgelt ilmneb see tendents hilisemates selle stiili ehitistes.&lt;ref&gt;[https://www.arhitekto.ru/txt/6ross11.shtml Голицынский стиль. - АРХИТЕКТУРА БАРОККО / РОССИЯ . - История архитектуры. ARCHITECTO.RU]&lt;/ref&gt;

Stiil hõlmab ehitisi, mis püstitati vürstide [[Ivan Golitsõn|Ivan]], [[Pjotr Golitsõn|Pjotr]] ja [[Boriss Aleksejevitš Golitsõn]]i tellimusel ja on nimetatud nende nimega. Erinevusena hilisemast nn Peetri barokist (''Петровское барокко'') on märgitud ehitiste silmnähtavaid Itaalia eeskujusid hilisema arhitektuuri suunaandja, Põhja-Euroopa baroki asemel.

== Näiteid ==
Esimeseks Golitsõnite stiilis hooneks peetakse [[Jumalaema Ennusmärgi kirik Dubrovitsõs|Jumalaema Ennusmärgi kirikut]] [[Dubrovitsõ]]s, mida hakati ehitama 1690. aastal. Samu jooni on Jumalaema Ennusmärgi kirikul [[Perovo]]s (1703), Trojekurovo Nikolai ja Moskva Aleksiuse kirikul [[Trojekurovo]]s (1706), väravapealsetel kirikuil [[Donskoi klooster|Donskoi kloostris]] (1713) ja [[Lavrentjevi klooster|Lavrentjevi kloostris]] (1732), mõlemad [[Kaluuga]]s, stiili alla loetakse ka Joann Sõjamehe kirik [[Jakimanka]]s (1709–1713), Jumalaema Sündimise kirik [[Podmoklovo]]s (1714–1722) ja Kristuse Kätetatehtud Pühakuju kirik [[Uborõ]]s (1690–1697). Üks hiliseid ehitisi, mis on praeguseks hävinud, oli kirik [[Kurakin]]i hospidali ja vaestemaja juures Moskvas (1731–1742).

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Знаменская церковь в Дубровицах.jpg|Jumalaema Ennusmärgi kirik Dubrovitsõs
Церковь иконы Знамение в Перове.jpg|Ennusmärgi kirik Perovos
Donskoy old.jpg|Donskoi kloostri väravakirik 1883. aastal
Калужский Лаврентьевский монастырь.jpg|Kaluuga Lavrentjevi klooster (osaliselt hävinud)
Церковь Николая Сербского, святителя в Троекурове, Рябиновая ул., дом 24 А, Западный округ, Москва.jpg|Trojekurovo Nikolai kirik
Ubory ChurchHolyMandylion DJI 0740.jpg|Kristuse Kätetatehtud Pühakuju kirik Uborõs
Podmoklovo church01 by shakko.jpg|Jumalaema Sündimise kirik Podmoklovos
Kurakin Almshouse.jpg|Kurakini hospidali Nikolai kirik (hävinud)
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==
* [[Stroganovide stiil]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Arhitektuuristiilid]]
[[Kategooria:Venemaa arhitektuur]]</text>
      <sha1>guhcjbobtt4v0i3lxmu2ba2fxj6vjty</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Wolf Group OÜ</title>
    <ns>2</ns>
    <id>634496</id>
    <revision>
      <id>6171881</id>
      <parentid>6171742</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T12:55:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Wolf Group OÜ</username>
        <id>168364</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="781" xml:space="preserve">[https://www.wolf-group.com/ Wolf Group OÜ] is a leading European manufacturer and distributor of construction chemistry products and systems: polyurethane foams, sealants, adhesives and coatings. Wolf Group is committed to improving people’s quality of life by providing safe, energy-efficient and environmentally friendly construction solutions. We save energy.  

All products are developed by Estonian and Spanish R&amp;D teams. The main Wolf Group’s product brands are [https://penosil.com/ Penosil] and [https://olive-systems.com/en/ Olivé]. The certified production units of Wolf Group are located in Estonia, Spain, France and Russia. The group’s sales branches and offices are situated in European Union, United Kingdom, Ukraine, North and South America, Central Asia.</text>
      <sha1>f0d38qxbh63np60jadpp1gyrgjh1qan</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172388</id>
      <parentid>6171881</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T06:35:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Wolf Group OÜ</username>
        <id>168364</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1084" xml:space="preserve">[https://www.wolf-group.com/et/ Wolf Group OÜ] on Euroopa juhtiv ehituskeemiatoodete ja -süsteemide tootja, mille peakontor asub [[Tallinn|Tallinnas]]. Wolf Group on ülemaailmne ekspert polüuretaanvahtude, hermeetikute, liimide ja pinnakatete alal, Kõik tooted on välja töötatud ettevõtte Eesti ja Hispaania arenduskeskustes. Ppeamised tootebrändid on [https://penosil.com/ Penosi]l ja [https://olive-systems.com/ Olivé].   

Wolf Groupi sertifitseeritud tootmisüksused asuvad Eestis, Hispaanias, Venemaal ja Prantsusmaal.  Grupi müügiorganisatsioonid tegutsevad Euroopa Liidus, Ühendkuningriikides, Ukrainas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Kesk-Aasias. Wolf Group ekspordib oma tooteid rohkem kui 70 riiki maailmas ning põhiklientideks on profiehitajad, kodukasutajad, tööstu- ja ''private labe''l kliendid. 

Wolf Groupi missiooniks on säästa energiat ([https://www.wolf-group.com/et/we-save-energy/ We save energy]). Wolf Group on pühendunud inimeste elukvaliteedi parandamisele pakkudes ohutuid, energiasäästlikke ja keskkonnasõbralikke ehituslahendusi.</text>
      <sha1>b1oqond7u00fibufjnumsrq8z5w1sej</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Esslingen</title>
    <ns>1</ns>
    <id>634499</id>
    <revision>
      <id>6172066</id>
      <parentid>6171802</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:42:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="318" xml:space="preserve">== Artikli pealkiri ==

Kas artikli pealkiri ei peaks olema Esslingen am Neckar? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. august 2022, kell 13:34 (EEST)
:Ma arvan, et tingimata ei pea. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 19:42 (EEST)</text>
      <sha1>fdxk0r0y2tli7zmqu0dgxjwn82yyo0j</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172070</id>
      <parentid>6172066</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:47:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="499" xml:space="preserve">== Artikli pealkiri ==

Kas artikli pealkiri ei peaks olema Esslingen am Neckar? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. august 2022, kell 13:34 (EEST)
:Ma arvan, et tingimata ei pea. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 19:42 (EEST)
:Esslingen am Neckar on ametlik nimi, aga tavaliselt ikkagi lihtsalt Esslingen. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 19:47 (EEST)</text>
      <sha1>0aoau4p59h07t2pvxrzi355484oecox</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Broch</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634502</id>
    <revision>
      <id>6171857</id>
      <timestamp>2022-08-01T11:59:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <comment>Broch on kiviaegne kantkividest valmistatud õõnesseinne ehitis Šotimaal.</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="563" xml:space="preserve">{{italic title|Broch}}
[[File:Dun Carloway.jpg|thumb|right|[[Dun Carloway]] broch, [[Isle of Lewis|Lewis]], Šotimaa]]

'''''Broch''''' &lt;!--{{IPA-en|pron|ˈ|b|r|ɒ|x}}--&gt; on kiviaegne kantkividest&lt;!--https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/eki/kantkivi/1--&gt; valmistatud õõnesseinne&lt;!--https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/eki/%C3%B5%C3%B5nessein/1--&gt; ehitis Šotimaal.

==Välislingid==
* [https://www.bbc.com/reel/video/p0cpl9nf/why-the-mysterious-scottish-broch-is-making-a-return Why the mysterious Scottish broch is making a return]. BBC Reel, 28. juuli 2022</text>
      <sha1>62nc45ttr8lwqtnp3frsmf5nkyl6i7m</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171859</id>
      <parentid>6171857</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T12:00:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="567" xml:space="preserve">{{italic title|Broch}}
[[File:Dun Carloway.jpg|thumb|right|[[Dun Carloway]] ''broch'', [[Isle of Lewis|Lewis]], Šotimaa]]

'''''Broch''''' &lt;!--{{IPA-en|pron|ˈ|b|r|ɒ|x}}--&gt; on kiviaegne kantkividest&lt;!--https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/eki/kantkivi/1--&gt; valmistatud õõnesseinne&lt;!--https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/eki/%C3%B5%C3%B5nessein/1--&gt; ehitis Šotimaal.

==Välislingid==
* [https://www.bbc.com/reel/video/p0cpl9nf/why-the-mysterious-scottish-broch-is-making-a-return Why the mysterious Scottish broch is making a return]. BBC Reel, 28. juuli 2022</text>
      <sha1>j6914ifakfl49qsk8rz6ert9y9znckn</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171868</id>
      <parentid>6171859</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T12:26:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="847" xml:space="preserve">{{italic title|Broch}}
[[File:Dun Carloway.jpg|thumb|right|[[Dun Carloway]] ''broch'', [[Isle of Lewis|Lewis]], Šotimaa]]

'''''Broch''''' &lt;!--{{IPA-en|pron|ˈ|b|r|ɒ|x}}--&gt; on kiviaegne kantkividest&lt;!--https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/eki/kantkivi/1--&gt; valmistatud õõnesseinne&lt;!--https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/eki/%C3%B5%C3%B5nessein/1--&gt; ehitis Šotimaal.

&lt;gallery caption=&quot;&quot; heights=&quot;120px&quot; &gt;
Scotland Glenelg broch.jpg|Dun Telve
Tirefour Broch 20100929.jpg|Tirefour
Kilphedir broch.JPG|Kilphedir
Broch Carn Liath 06.jpg|Carn Liath
Broch of culswick 1.jpg|Culswick
&lt;/gallery&gt;

==Vaata ka==
* [[Nuraag]]

==Välislingid==
{{commonskat-tekstina|Brochs}}
* [https://www.bbc.com/reel/video/p0cpl9nf/why-the-mysterious-scottish-broch-is-making-a-return Why the mysterious Scottish broch is making a return]. BBC Reel, 28. juuli 2022</text>
      <sha1>c5seo0qb34176xukf3xen8anqkol45a</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171877</id>
      <parentid>6171868</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T12:48:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Ühendkuningriik: kasutatakse vormi „Ühendkuningriik“, mitte „Suurbritannia“, mis hõlmab vaid Inglismaad, Šotimaad ja Walesi. Ühendkuningriigi moodustavad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa. Geograafiline termin „Briti saared“ hõlmab Iirimaa ja Briti Krooni alla kuuluvaid Mani saart ja Kanalisaari, mis pole Ühendkuningriigi osad. --- https://publications.europa.eu/code/et/et-5000500.htm#fn-uk1</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="891" xml:space="preserve">{{italic title|Broch}}
[[File:Dun Carloway.jpg|thumb|right|[[Dun Carloway]] ''broch'', [[Isle of Lewis|Lewis]], Šotimaa]]

'''''Broch''''' &lt;!--{{IPA-en|pron|ˈ|b|r|ɒ|x}}--&gt; on kiviaegne kantkividest&lt;!--https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/eki/kantkivi/1--&gt; valmistatud õõnesseinne&lt;!--https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/eki/%C3%B5%C3%B5nessein/1--&gt; ehitis [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigis]] [[Šotimaa]]l.

&lt;gallery caption=&quot;&quot; heights=&quot;120px&quot; &gt;
Scotland Glenelg broch.jpg|Dun Telve
Tirefour Broch 20100929.jpg|Tirefour
Kilphedir broch.JPG|Kilphedir
Broch Carn Liath 06.jpg|Carn Liath
Broch of culswick 1.jpg|Culswick
&lt;/gallery&gt;

==Vaata ka==
* [[Nuraag]]

==Välislingid==
{{commonskat-tekstina|Brochs}}
* [https://www.bbc.com/reel/video/p0cpl9nf/why-the-mysterious-scottish-broch-is-making-a-return Why the mysterious Scottish broch is making a return]. BBC Reel, 28. juuli 2022</text>
      <sha1>hpflhjbiyysgz390ihdyoeunr3lov6k</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171880</id>
      <parentid>6171877</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T12:50:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <comment>+ Kirjandus</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3623" xml:space="preserve">{{italic title|Broch}}
[[File:Dun Carloway.jpg|thumb|right|[[Dun Carloway]] ''broch'', [[Isle of Lewis|Lewis]], Šotimaa]]

'''''Broch''''' &lt;!--{{IPA-en|pron|ˈ|b|r|ɒ|x}}--&gt; on kiviaegne kantkividest&lt;!--https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/eki/kantkivi/1--&gt; valmistatud õõnesseinne&lt;!--https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/eki/%C3%B5%C3%B5nessein/1--&gt; ehitis [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigis]] [[Šotimaa]]l.

&lt;gallery caption=&quot;&quot; heights=&quot;120px&quot; &gt;
Scotland Glenelg broch.jpg|Dun Telve
Tirefour Broch 20100929.jpg|Tirefour
Kilphedir broch.JPG|Kilphedir
Broch Carn Liath 06.jpg|Carn Liath
Broch of culswick 1.jpg|Culswick
&lt;/gallery&gt;

==Vaata ka==
* [[Nuraag]]

==Kirjandus==
* Armit, I. (1991) [http://ads.ahds.ac.uk/catalogue/adsdata/PSAS_2002/pdf/vol_121/121_181_214.pdf The Atlantic Scottish Iron Age: five levels of chronology], ''Proc. Soc. Antiq. Scot.'' v. 121, p. 181—214, [[ISSN]] 0081-1564
* Armit, I. (1996) ''The Archaeology of Skye and the Western Isles'', Edinburgh University Press, ISBN 0-7486-0640-8
* Armit, I. (2003) ''Towers in the North: The Brochs of Scotland'', Stroud : Tempus, ISBN 0-7524-1932-3
* Ballin Smith, B. and Banks, I. (eds) (2002) ''In the Shadow of the Brochs, the Iron Age in Scotland'', Stroud : Tempus, ISBN 0-7524-2517-X
* Fojut, N. (1982) Towards a Geography of Shetland Brochs, ''Glasgow Archaeological Journal'', v. 9, p. 38-59, ISSN 0305-8980
* Harding, D.W. (2000) [https://web.archive.org/web/20130110132319/http://www.arcl.ed.ac.uk/arch/publications/hebrides/ ''The Hebridean Iron Age: Twenty Years’ Research''], University of Edinburgh Department of Archaeology, Occasional Paper No. 20, ISSN: 0144-3313
* Harding, D.W. (2004) ''The Iron Age in Northern Britain'', London : Routledge, ISBN 0-415-30150-5
* Hingley, R (1992) [http://ads.ahds.ac.uk/catalogue/adsdata/PSAS_2002/pdf/vol_122/122_007_053.pdf Society in Scotland from 700 BC to 200 AD], ''Proc. Soc. Antiq. Scot.'' v. 122, p. 7-53, ISSN 0081-1564.
* MacKie, E W 1992 The Iron Age semibrochs of Atlantic Scotland: a case study in the problems of deductive reasoning. Archaeol Journ 149 (1991), 149-81.
* MacKie, E W 1995a Gurness and Midhowe brochs in Orkney: some problems of misinterpretation. Archaeol Journ 151 (1994), 98-157.
* MacKie, E W 1995b The early Celts in Scotland. Miranda Green (ed) The Celtic World. Routledge, London: 654-70.
* MacKie, E W 1997 Dun Mor Vaul re-visited, J.N.G. Ritchie (ed) The Archaeology of Argyll. Edinburgh: 141-80.
* MacKie, E W 1998 Continuity over three thousand years of northern prehistory: the ‘tel’ at Howe, Orkney. Antiq Journ 78, 1-42.
* MacKie, E W 2000 The Scottish Atlantic Iron Age: indigenous and isolated or part of a wider European world? 99-116 in Jon C Henderson (ed) The Prehistory and Early History of Atlantic Europe. BAR International Series 861: Oxford.
* MacKie, E W 2002a Excavations at Dun Ardtreck, Skye, in 1964 and 1965. Proc Soc Antiq Scot 131 (2000), 301—411.
* MacKie, E W 2002b The Roundhouses, Brochs and Wheelhouses of Atlantic Scotland c. 700 BC — AD 500: architecture and material culture. Part 1 The Orkney and Shetland Isles. British Archaeological Reports British Series 342. Oxford.
* MacKie, E. W. 2005 119. Scottish brochs at the start of the new millennium, 11-31 in Turner, Val E, Nicholson, Rebecca A, Dockrill, S J &amp; Bond, Julie M (eds.) Tall stories? Two millennia of brochs. Lerwick.

==Välislingid==
{{commonskat-tekstina|Brochs}}
* [https://www.bbc.com/reel/video/p0cpl9nf/why-the-mysterious-scottish-broch-is-making-a-return Why the mysterious Scottish broch is making a return]. BBC Reel, 28. juuli 2022</text>
      <sha1>t6d66ucqfc90dnfhzzpf3yt1496eq5g</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171884</id>
      <parentid>6171880</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T12:57:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4710" xml:space="preserve">{{italic title|Broch}}
[[File:Dun Carloway.jpg|thumb|right|[[Dun Carloway]] ''broch'', [[Isle of Lewis|Lewis]], Šotimaa]]

'''''Broch''''' &lt;!--{{IPA-en|pron|ˈ|b|r|ɒ|x}}--&gt; on kiviaegne kantkividest&lt;!--https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/eki/kantkivi/1--&gt; valmistatud õõnesseinne&lt;!--https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/eki/%C3%B5%C3%B5nessein/1--&gt; ehitis [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigis]] [[Šotimaa]]l.

==Galerii==
&lt;gallery&gt;
An Dun broch, Loch Ardbhair - geograph.org.uk - 1202995.jpg|&lt;!--[[An Dun]] broch, vid [[Loch Ardbhair]], [[Sutherland]].--&gt;
Burra Ness broch - geograph.org.uk - 550683.jpg|&lt;!--[[Burra Ness Broch]] på den shetländska ön [[Yell]].--&gt;
Mousa_Broch_20080821_02.jpg|&lt;!--Mousa broch är en av de mest välbevarade.--&gt;
Mousa_Broch_20080821_03.jpg|&lt;!--Insidan av [[Mousa Broch]].--&gt;
Broch of culswick 2.jpg|&lt;!--[[Culswick broch]], Shetlandsöarna.--&gt;
File:Broch_of_Borwick_20110523.jpg|&lt;!--[[Broch of Borwick]] på Orkneyöarna.--&gt;
Tappoch_or_Torwood_Broch_Stairwell_-_geograph.org.uk_-_436930.jpg|&lt;!--Trappor i [[Tappoch Broch]], centrala Skottland.--&gt;
Stairway in Dun Troddan - geograph.org.uk - 188332.jpg|&lt;!--Trappor i brochen [[Dun Troddan]], i närheten av byn Glenelg, skotska höglandet.--&gt;
EdinsHallBroch.jpg|&lt;!--Edin's Hall broch i södra Skottland.--&gt;
Stairs_to_nowhere_-_geograph.org.uk_-_137022.jpg|&lt;!--Stentrappor inuti [[Edin's Hall broch]].--&gt;
Dun_Hallin_-_geograph.org.uk_-_414645.jpg|&lt;!--De 4 meter höga väggarna på ruinerna av brochen [[Dun Hallin]] på ön [[Skye]], Hebriderna.--&gt;
Tirefour_Broch_20100929_interior_gallery.jpg|&lt;!--Inblick mellan murarna av [[Tirefour Broch]], även kallad Tirefour castle, på ön [[Lismore Island|Lismore]], Hebriderna.--&gt;
&lt;/gallery&gt;

==Vaata ka==
* [[Nuraag]]

==Kirjandus==
* Armit, I. (1991) [http://ads.ahds.ac.uk/catalogue/adsdata/PSAS_2002/pdf/vol_121/121_181_214.pdf The Atlantic Scottish Iron Age: five levels of chronology], ''Proc. Soc. Antiq. Scot.'' v. 121, p. 181—214, [[ISSN]] 0081-1564
* Armit, I. (1996) ''The Archaeology of Skye and the Western Isles'', Edinburgh University Press, ISBN 0-7486-0640-8
* Armit, I. (2003) ''Towers in the North: The Brochs of Scotland'', Stroud : Tempus, ISBN 0-7524-1932-3
* Ballin Smith, B. and Banks, I. (eds) (2002) ''In the Shadow of the Brochs, the Iron Age in Scotland'', Stroud : Tempus, ISBN 0-7524-2517-X
* Fojut, N. (1982) Towards a Geography of Shetland Brochs, ''Glasgow Archaeological Journal'', v. 9, p. 38-59, ISSN 0305-8980
* Harding, D.W. (2000) [https://web.archive.org/web/20130110132319/http://www.arcl.ed.ac.uk/arch/publications/hebrides/ ''The Hebridean Iron Age: Twenty Years’ Research''], University of Edinburgh Department of Archaeology, Occasional Paper No. 20, ISSN: 0144-3313
* Harding, D.W. (2004) ''The Iron Age in Northern Britain'', London : Routledge, ISBN 0-415-30150-5
* Hingley, R (1992) [http://ads.ahds.ac.uk/catalogue/adsdata/PSAS_2002/pdf/vol_122/122_007_053.pdf Society in Scotland from 700 BC to 200 AD], ''Proc. Soc. Antiq. Scot.'' v. 122, p. 7-53, ISSN 0081-1564.
* MacKie, E W 1992 The Iron Age semibrochs of Atlantic Scotland: a case study in the problems of deductive reasoning. Archaeol Journ 149 (1991), 149-81.
* MacKie, E W 1995a Gurness and Midhowe brochs in Orkney: some problems of misinterpretation. Archaeol Journ 151 (1994), 98-157.
* MacKie, E W 1995b The early Celts in Scotland. Miranda Green (ed) The Celtic World. Routledge, London: 654-70.
* MacKie, E W 1997 Dun Mor Vaul re-visited, J.N.G. Ritchie (ed) The Archaeology of Argyll. Edinburgh: 141-80.
* MacKie, E W 1998 Continuity over three thousand years of northern prehistory: the ‘tel’ at Howe, Orkney. Antiq Journ 78, 1-42.
* MacKie, E W 2000 The Scottish Atlantic Iron Age: indigenous and isolated or part of a wider European world? 99-116 in Jon C Henderson (ed) The Prehistory and Early History of Atlantic Europe. BAR International Series 861: Oxford.
* MacKie, E W 2002a Excavations at Dun Ardtreck, Skye, in 1964 and 1965. Proc Soc Antiq Scot 131 (2000), 301—411.
* MacKie, E W 2002b The Roundhouses, Brochs and Wheelhouses of Atlantic Scotland c. 700 BC — AD 500: architecture and material culture. Part 1 The Orkney and Shetland Isles. British Archaeological Reports British Series 342. Oxford.
* MacKie, E. W. 2005 119. Scottish brochs at the start of the new millennium, 11-31 in Turner, Val E, Nicholson, Rebecca A, Dockrill, S J &amp; Bond, Julie M (eds.) Tall stories? Two millennia of brochs. Lerwick.

==Välislingid==
{{commonskat-tekstina|Brochs}}
* [https://www.bbc.com/reel/video/p0cpl9nf/why-the-mysterious-scottish-broch-is-making-a-return Why the mysterious Scottish broch is making a return]. BBC Reel, 28. juuli 2022</text>
      <sha1>9izhzq6hayeshcbpi135fpw0sqndns7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171885</id>
      <parentid>6171884</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T13:00:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4791" xml:space="preserve">{{italic title|Broch}}
[[File:Dun Carloway.jpg|thumb|right|[[Dun Carloway]] ''broch'', [[Isle of Lewis|Lewis]], Šotimaa]]
[[File:Dun Telve - geograph.org.uk - 188336.jpg|thumb|right|Dun Telve ''broch'']]
'''''Broch''''' &lt;!--{{IPA-en|pron|ˈ|b|r|ɒ|x}}--&gt; on kiviaegne kantkividest&lt;!--https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/eki/kantkivi/1--&gt; valmistatud õõnesseinne&lt;!--https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/eki/%C3%B5%C3%B5nessein/1--&gt; ehitis [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigis]] [[Šotimaa]]l.

==Galerii==
&lt;gallery&gt;
An Dun broch, Loch Ardbhair - geograph.org.uk - 1202995.jpg|&lt;!--[[An Dun]] broch, vid [[Loch Ardbhair]], [[Sutherland]].--&gt;
Burra Ness broch - geograph.org.uk - 550683.jpg|&lt;!--[[Burra Ness Broch]] på den shetländska ön [[Yell]].--&gt;
Mousa_Broch_20080821_02.jpg|&lt;!--Mousa broch är en av de mest välbevarade.--&gt;
Mousa_Broch_20080821_03.jpg|&lt;!--Insidan av [[Mousa Broch]].--&gt;
Broch of culswick 2.jpg|&lt;!--[[Culswick broch]], Shetlandsöarna.--&gt;
File:Broch_of_Borwick_20110523.jpg|&lt;!--[[Broch of Borwick]] på Orkneyöarna.--&gt;
Tappoch_or_Torwood_Broch_Stairwell_-_geograph.org.uk_-_436930.jpg|&lt;!--Trappor i [[Tappoch Broch]], centrala Skottland.--&gt;
Stairway in Dun Troddan - geograph.org.uk - 188332.jpg|&lt;!--Trappor i brochen [[Dun Troddan]], i närheten av byn Glenelg, skotska höglandet.--&gt;
EdinsHallBroch.jpg|&lt;!--Edin's Hall broch i södra Skottland.--&gt;
Stairs_to_nowhere_-_geograph.org.uk_-_137022.jpg|&lt;!--Stentrappor inuti [[Edin's Hall broch]].--&gt;
Dun_Hallin_-_geograph.org.uk_-_414645.jpg|&lt;!--De 4 meter höga väggarna på ruinerna av brochen [[Dun Hallin]] på ön [[Skye]], Hebriderna.--&gt;
Tirefour_Broch_20100929_interior_gallery.jpg|&lt;!--Inblick mellan murarna av [[Tirefour Broch]], även kallad Tirefour castle, på ön [[Lismore Island|Lismore]], Hebriderna.--&gt;
&lt;/gallery&gt;

==Vaata ka==
* [[Nuraag]]

==Kirjandus==
* Armit, I. (1991) [http://ads.ahds.ac.uk/catalogue/adsdata/PSAS_2002/pdf/vol_121/121_181_214.pdf The Atlantic Scottish Iron Age: five levels of chronology], ''Proc. Soc. Antiq. Scot.'' v. 121, p. 181—214, [[ISSN]] 0081-1564
* Armit, I. (1996) ''The Archaeology of Skye and the Western Isles'', Edinburgh University Press, ISBN 0-7486-0640-8
* Armit, I. (2003) ''Towers in the North: The Brochs of Scotland'', Stroud : Tempus, ISBN 0-7524-1932-3
* Ballin Smith, B. and Banks, I. (eds) (2002) ''In the Shadow of the Brochs, the Iron Age in Scotland'', Stroud : Tempus, ISBN 0-7524-2517-X
* Fojut, N. (1982) Towards a Geography of Shetland Brochs, ''Glasgow Archaeological Journal'', v. 9, p. 38-59, ISSN 0305-8980
* Harding, D.W. (2000) [https://web.archive.org/web/20130110132319/http://www.arcl.ed.ac.uk/arch/publications/hebrides/ ''The Hebridean Iron Age: Twenty Years’ Research''], University of Edinburgh Department of Archaeology, Occasional Paper No. 20, ISSN: 0144-3313
* Harding, D.W. (2004) ''The Iron Age in Northern Britain'', London : Routledge, ISBN 0-415-30150-5
* Hingley, R (1992) [http://ads.ahds.ac.uk/catalogue/adsdata/PSAS_2002/pdf/vol_122/122_007_053.pdf Society in Scotland from 700 BC to 200 AD], ''Proc. Soc. Antiq. Scot.'' v. 122, p. 7-53, ISSN 0081-1564.
* MacKie, E W 1992 The Iron Age semibrochs of Atlantic Scotland: a case study in the problems of deductive reasoning. Archaeol Journ 149 (1991), 149-81.
* MacKie, E W 1995a Gurness and Midhowe brochs in Orkney: some problems of misinterpretation. Archaeol Journ 151 (1994), 98-157.
* MacKie, E W 1995b The early Celts in Scotland. Miranda Green (ed) The Celtic World. Routledge, London: 654-70.
* MacKie, E W 1997 Dun Mor Vaul re-visited, J.N.G. Ritchie (ed) The Archaeology of Argyll. Edinburgh: 141-80.
* MacKie, E W 1998 Continuity over three thousand years of northern prehistory: the ‘tel’ at Howe, Orkney. Antiq Journ 78, 1-42.
* MacKie, E W 2000 The Scottish Atlantic Iron Age: indigenous and isolated or part of a wider European world? 99-116 in Jon C Henderson (ed) The Prehistory and Early History of Atlantic Europe. BAR International Series 861: Oxford.
* MacKie, E W 2002a Excavations at Dun Ardtreck, Skye, in 1964 and 1965. Proc Soc Antiq Scot 131 (2000), 301—411.
* MacKie, E W 2002b The Roundhouses, Brochs and Wheelhouses of Atlantic Scotland c. 700 BC — AD 500: architecture and material culture. Part 1 The Orkney and Shetland Isles. British Archaeological Reports British Series 342. Oxford.
* MacKie, E. W. 2005 119. Scottish brochs at the start of the new millennium, 11-31 in Turner, Val E, Nicholson, Rebecca A, Dockrill, S J &amp; Bond, Julie M (eds.) Tall stories? Two millennia of brochs. Lerwick.

==Välislingid==
{{commonskat-tekstina|Brochs}}
* [https://www.bbc.com/reel/video/p0cpl9nf/why-the-mysterious-scottish-broch-is-making-a-return Why the mysterious Scottish broch is making a return]. BBC Reel, 28. juuli 2022</text>
      <sha1>cgpty4bis7xxgjcv3da6pisetndoxxb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171890</id>
      <parentid>6171885</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T13:06:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Muistised]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4817" xml:space="preserve">{{italic title|Broch}}
[[File:Dun Carloway.jpg|thumb|right|[[Dun Carloway]] ''broch'', [[Isle of Lewis|Lewis]], Šotimaa]]
[[File:Dun Telve - geograph.org.uk - 188336.jpg|thumb|right|Dun Telve ''broch'']]
'''''Broch''''' &lt;!--{{IPA-en|pron|ˈ|b|r|ɒ|x}}--&gt; on kiviaegne kantkividest&lt;!--https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/eki/kantkivi/1--&gt; valmistatud õõnesseinne&lt;!--https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/eki/%C3%B5%C3%B5nessein/1--&gt; ehitis [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigis]] [[Šotimaa]]l.

==Galerii==
&lt;gallery&gt;
An Dun broch, Loch Ardbhair - geograph.org.uk - 1202995.jpg|&lt;!--[[An Dun]] broch, vid [[Loch Ardbhair]], [[Sutherland]].--&gt;
Burra Ness broch - geograph.org.uk - 550683.jpg|&lt;!--[[Burra Ness Broch]] på den shetländska ön [[Yell]].--&gt;
Mousa_Broch_20080821_02.jpg|&lt;!--Mousa broch är en av de mest välbevarade.--&gt;
Mousa_Broch_20080821_03.jpg|&lt;!--Insidan av [[Mousa Broch]].--&gt;
Broch of culswick 2.jpg|&lt;!--[[Culswick broch]], Shetlandsöarna.--&gt;
File:Broch_of_Borwick_20110523.jpg|&lt;!--[[Broch of Borwick]] på Orkneyöarna.--&gt;
Tappoch_or_Torwood_Broch_Stairwell_-_geograph.org.uk_-_436930.jpg|&lt;!--Trappor i [[Tappoch Broch]], centrala Skottland.--&gt;
Stairway in Dun Troddan - geograph.org.uk - 188332.jpg|&lt;!--Trappor i brochen [[Dun Troddan]], i närheten av byn Glenelg, skotska höglandet.--&gt;
EdinsHallBroch.jpg|&lt;!--Edin's Hall broch i södra Skottland.--&gt;
Stairs_to_nowhere_-_geograph.org.uk_-_137022.jpg|&lt;!--Stentrappor inuti [[Edin's Hall broch]].--&gt;
Dun_Hallin_-_geograph.org.uk_-_414645.jpg|&lt;!--De 4 meter höga väggarna på ruinerna av brochen [[Dun Hallin]] på ön [[Skye]], Hebriderna.--&gt;
Tirefour_Broch_20100929_interior_gallery.jpg|&lt;!--Inblick mellan murarna av [[Tirefour Broch]], även kallad Tirefour castle, på ön [[Lismore Island|Lismore]], Hebriderna.--&gt;
&lt;/gallery&gt;

==Vaata ka==
* [[Nuraag]]

==Kirjandus==
* Armit, I. (1991) [http://ads.ahds.ac.uk/catalogue/adsdata/PSAS_2002/pdf/vol_121/121_181_214.pdf The Atlantic Scottish Iron Age: five levels of chronology], ''Proc. Soc. Antiq. Scot.'' v. 121, p. 181—214, [[ISSN]] 0081-1564
* Armit, I. (1996) ''The Archaeology of Skye and the Western Isles'', Edinburgh University Press, ISBN 0-7486-0640-8
* Armit, I. (2003) ''Towers in the North: The Brochs of Scotland'', Stroud : Tempus, ISBN 0-7524-1932-3
* Ballin Smith, B. and Banks, I. (eds) (2002) ''In the Shadow of the Brochs, the Iron Age in Scotland'', Stroud : Tempus, ISBN 0-7524-2517-X
* Fojut, N. (1982) Towards a Geography of Shetland Brochs, ''Glasgow Archaeological Journal'', v. 9, p. 38-59, ISSN 0305-8980
* Harding, D.W. (2000) [https://web.archive.org/web/20130110132319/http://www.arcl.ed.ac.uk/arch/publications/hebrides/ ''The Hebridean Iron Age: Twenty Years’ Research''], University of Edinburgh Department of Archaeology, Occasional Paper No. 20, ISSN: 0144-3313
* Harding, D.W. (2004) ''The Iron Age in Northern Britain'', London : Routledge, ISBN 0-415-30150-5
* Hingley, R (1992) [http://ads.ahds.ac.uk/catalogue/adsdata/PSAS_2002/pdf/vol_122/122_007_053.pdf Society in Scotland from 700 BC to 200 AD], ''Proc. Soc. Antiq. Scot.'' v. 122, p. 7-53, ISSN 0081-1564.
* MacKie, E W 1992 The Iron Age semibrochs of Atlantic Scotland: a case study in the problems of deductive reasoning. Archaeol Journ 149 (1991), 149-81.
* MacKie, E W 1995a Gurness and Midhowe brochs in Orkney: some problems of misinterpretation. Archaeol Journ 151 (1994), 98-157.
* MacKie, E W 1995b The early Celts in Scotland. Miranda Green (ed) The Celtic World. Routledge, London: 654-70.
* MacKie, E W 1997 Dun Mor Vaul re-visited, J.N.G. Ritchie (ed) The Archaeology of Argyll. Edinburgh: 141-80.
* MacKie, E W 1998 Continuity over three thousand years of northern prehistory: the ‘tel’ at Howe, Orkney. Antiq Journ 78, 1-42.
* MacKie, E W 2000 The Scottish Atlantic Iron Age: indigenous and isolated or part of a wider European world? 99-116 in Jon C Henderson (ed) The Prehistory and Early History of Atlantic Europe. BAR International Series 861: Oxford.
* MacKie, E W 2002a Excavations at Dun Ardtreck, Skye, in 1964 and 1965. Proc Soc Antiq Scot 131 (2000), 301—411.
* MacKie, E W 2002b The Roundhouses, Brochs and Wheelhouses of Atlantic Scotland c. 700 BC — AD 500: architecture and material culture. Part 1 The Orkney and Shetland Isles. British Archaeological Reports British Series 342. Oxford.
* MacKie, E. W. 2005 119. Scottish brochs at the start of the new millennium, 11-31 in Turner, Val E, Nicholson, Rebecca A, Dockrill, S J &amp; Bond, Julie M (eds.) Tall stories? Two millennia of brochs. Lerwick.

==Välislingid==
{{commonskat-tekstina|Brochs}}
* [https://www.bbc.com/reel/video/p0cpl9nf/why-the-mysterious-scottish-broch-is-making-a-return Why the mysterious Scottish broch is making a return]. BBC Reel, 28. juuli 2022

[[Kategooria:Muistised]]</text>
      <sha1>g2eu4llom06cl90h6w813cteewm6wsj</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171896</id>
      <parentid>6171890</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T13:09:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Kategooria:Šotimaa ajalugu</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4849" xml:space="preserve">{{italic title|Broch}}
[[File:Dun Carloway.jpg|thumb|right|[[Dun Carloway]] ''broch'', [[Isle of Lewis|Lewis]], Šotimaa]]
[[File:Dun Telve - geograph.org.uk - 188336.jpg|thumb|right|Dun Telve ''broch'']]
'''''Broch''''' &lt;!--{{IPA-en|pron|ˈ|b|r|ɒ|x}}--&gt; on kiviaegne kantkividest&lt;!--https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/eki/kantkivi/1--&gt; valmistatud õõnesseinne&lt;!--https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/eki/%C3%B5%C3%B5nessein/1--&gt; ehitis [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigis]] [[Šotimaa]]l.

==Galerii==
&lt;gallery&gt;
An Dun broch, Loch Ardbhair - geograph.org.uk - 1202995.jpg|&lt;!--[[An Dun]] broch, vid [[Loch Ardbhair]], [[Sutherland]].--&gt;
Burra Ness broch - geograph.org.uk - 550683.jpg|&lt;!--[[Burra Ness Broch]] på den shetländska ön [[Yell]].--&gt;
Mousa_Broch_20080821_02.jpg|&lt;!--Mousa broch är en av de mest välbevarade.--&gt;
Mousa_Broch_20080821_03.jpg|&lt;!--Insidan av [[Mousa Broch]].--&gt;
Broch of culswick 2.jpg|&lt;!--[[Culswick broch]], Shetlandsöarna.--&gt;
File:Broch_of_Borwick_20110523.jpg|&lt;!--[[Broch of Borwick]] på Orkneyöarna.--&gt;
Tappoch_or_Torwood_Broch_Stairwell_-_geograph.org.uk_-_436930.jpg|&lt;!--Trappor i [[Tappoch Broch]], centrala Skottland.--&gt;
Stairway in Dun Troddan - geograph.org.uk - 188332.jpg|&lt;!--Trappor i brochen [[Dun Troddan]], i närheten av byn Glenelg, skotska höglandet.--&gt;
EdinsHallBroch.jpg|&lt;!--Edin's Hall broch i södra Skottland.--&gt;
Stairs_to_nowhere_-_geograph.org.uk_-_137022.jpg|&lt;!--Stentrappor inuti [[Edin's Hall broch]].--&gt;
Dun_Hallin_-_geograph.org.uk_-_414645.jpg|&lt;!--De 4 meter höga väggarna på ruinerna av brochen [[Dun Hallin]] på ön [[Skye]], Hebriderna.--&gt;
Tirefour_Broch_20100929_interior_gallery.jpg|&lt;!--Inblick mellan murarna av [[Tirefour Broch]], även kallad Tirefour castle, på ön [[Lismore Island|Lismore]], Hebriderna.--&gt;
&lt;/gallery&gt;

==Vaata ka==
* [[Nuraag]]

==Kirjandus==
* Armit, I. (1991) [http://ads.ahds.ac.uk/catalogue/adsdata/PSAS_2002/pdf/vol_121/121_181_214.pdf The Atlantic Scottish Iron Age: five levels of chronology], ''Proc. Soc. Antiq. Scot.'' v. 121, p. 181—214, [[ISSN]] 0081-1564
* Armit, I. (1996) ''The Archaeology of Skye and the Western Isles'', Edinburgh University Press, ISBN 0-7486-0640-8
* Armit, I. (2003) ''Towers in the North: The Brochs of Scotland'', Stroud : Tempus, ISBN 0-7524-1932-3
* Ballin Smith, B. and Banks, I. (eds) (2002) ''In the Shadow of the Brochs, the Iron Age in Scotland'', Stroud : Tempus, ISBN 0-7524-2517-X
* Fojut, N. (1982) Towards a Geography of Shetland Brochs, ''Glasgow Archaeological Journal'', v. 9, p. 38-59, ISSN 0305-8980
* Harding, D.W. (2000) [https://web.archive.org/web/20130110132319/http://www.arcl.ed.ac.uk/arch/publications/hebrides/ ''The Hebridean Iron Age: Twenty Years’ Research''], University of Edinburgh Department of Archaeology, Occasional Paper No. 20, ISSN: 0144-3313
* Harding, D.W. (2004) ''The Iron Age in Northern Britain'', London : Routledge, ISBN 0-415-30150-5
* Hingley, R (1992) [http://ads.ahds.ac.uk/catalogue/adsdata/PSAS_2002/pdf/vol_122/122_007_053.pdf Society in Scotland from 700 BC to 200 AD], ''Proc. Soc. Antiq. Scot.'' v. 122, p. 7-53, ISSN 0081-1564.
* MacKie, E W 1992 The Iron Age semibrochs of Atlantic Scotland: a case study in the problems of deductive reasoning. Archaeol Journ 149 (1991), 149-81.
* MacKie, E W 1995a Gurness and Midhowe brochs in Orkney: some problems of misinterpretation. Archaeol Journ 151 (1994), 98-157.
* MacKie, E W 1995b The early Celts in Scotland. Miranda Green (ed) The Celtic World. Routledge, London: 654-70.
* MacKie, E W 1997 Dun Mor Vaul re-visited, J.N.G. Ritchie (ed) The Archaeology of Argyll. Edinburgh: 141-80.
* MacKie, E W 1998 Continuity over three thousand years of northern prehistory: the ‘tel’ at Howe, Orkney. Antiq Journ 78, 1-42.
* MacKie, E W 2000 The Scottish Atlantic Iron Age: indigenous and isolated or part of a wider European world? 99-116 in Jon C Henderson (ed) The Prehistory and Early History of Atlantic Europe. BAR International Series 861: Oxford.
* MacKie, E W 2002a Excavations at Dun Ardtreck, Skye, in 1964 and 1965. Proc Soc Antiq Scot 131 (2000), 301—411.
* MacKie, E W 2002b The Roundhouses, Brochs and Wheelhouses of Atlantic Scotland c. 700 BC — AD 500: architecture and material culture. Part 1 The Orkney and Shetland Isles. British Archaeological Reports British Series 342. Oxford.
* MacKie, E. W. 2005 119. Scottish brochs at the start of the new millennium, 11-31 in Turner, Val E, Nicholson, Rebecca A, Dockrill, S J &amp; Bond, Julie M (eds.) Tall stories? Two millennia of brochs. Lerwick.

==Välislingid==
{{commonskat-tekstina|Brochs}}
* [https://www.bbc.com/reel/video/p0cpl9nf/why-the-mysterious-scottish-broch-is-making-a-return Why the mysterious Scottish broch is making a return]. BBC Reel, 28. juuli 2022

[[Kategooria:Šotimaa ajalugu]]
[[Kategooria:Muistised]]</text>
      <sha1>huvfu41rigyjocua75y3k4mw7te0ysq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171949</id>
      <parentid>6171896</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T14:52:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>({{IPA-en|ˈbrɒx}})</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4835" xml:space="preserve">{{italic title|Broch}}
[[File:Dun Carloway.jpg|thumb|right|[[Dun Carloway]] ''broch'', [[Isle of Lewis|Lewis]], Šotimaa]]
[[File:Dun Telve - geograph.org.uk - 188336.jpg|thumb|right|Dun Telve ''broch'']]
'''''Broch''''' ({{IPA-en|ˈbrɒx}}) on kiviaegne kantkividest&lt;!--https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/eki/kantkivi/1--&gt; valmistatud õõnesseinne&lt;!--https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/eki/%C3%B5%C3%B5nessein/1--&gt; ehitis [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigis]] [[Šotimaa]]l.

==Galerii==
&lt;gallery&gt;
An Dun broch, Loch Ardbhair - geograph.org.uk - 1202995.jpg|&lt;!--[[An Dun]] broch, vid [[Loch Ardbhair]], [[Sutherland]].--&gt;
Burra Ness broch - geograph.org.uk - 550683.jpg|&lt;!--[[Burra Ness Broch]] på den shetländska ön [[Yell]].--&gt;
Mousa_Broch_20080821_02.jpg|&lt;!--Mousa broch är en av de mest välbevarade.--&gt;
Mousa_Broch_20080821_03.jpg|&lt;!--Insidan av [[Mousa Broch]].--&gt;
Broch of culswick 2.jpg|&lt;!--[[Culswick broch]], Shetlandsöarna.--&gt;
File:Broch_of_Borwick_20110523.jpg|&lt;!--[[Broch of Borwick]] på Orkneyöarna.--&gt;
Tappoch_or_Torwood_Broch_Stairwell_-_geograph.org.uk_-_436930.jpg|&lt;!--Trappor i [[Tappoch Broch]], centrala Skottland.--&gt;
Stairway in Dun Troddan - geograph.org.uk - 188332.jpg|&lt;!--Trappor i brochen [[Dun Troddan]], i närheten av byn Glenelg, skotska höglandet.--&gt;
EdinsHallBroch.jpg|&lt;!--Edin's Hall broch i södra Skottland.--&gt;
Stairs_to_nowhere_-_geograph.org.uk_-_137022.jpg|&lt;!--Stentrappor inuti [[Edin's Hall broch]].--&gt;
Dun_Hallin_-_geograph.org.uk_-_414645.jpg|&lt;!--De 4 meter höga väggarna på ruinerna av brochen [[Dun Hallin]] på ön [[Skye]], Hebriderna.--&gt;
Tirefour_Broch_20100929_interior_gallery.jpg|&lt;!--Inblick mellan murarna av [[Tirefour Broch]], även kallad Tirefour castle, på ön [[Lismore Island|Lismore]], Hebriderna.--&gt;
&lt;/gallery&gt;

==Vaata ka==
* [[Nuraag]]

==Kirjandus==
* Armit, I. (1991) [http://ads.ahds.ac.uk/catalogue/adsdata/PSAS_2002/pdf/vol_121/121_181_214.pdf The Atlantic Scottish Iron Age: five levels of chronology], ''Proc. Soc. Antiq. Scot.'' v. 121, p. 181—214, [[ISSN]] 0081-1564
* Armit, I. (1996) ''The Archaeology of Skye and the Western Isles'', Edinburgh University Press, ISBN 0-7486-0640-8
* Armit, I. (2003) ''Towers in the North: The Brochs of Scotland'', Stroud : Tempus, ISBN 0-7524-1932-3
* Ballin Smith, B. and Banks, I. (eds) (2002) ''In the Shadow of the Brochs, the Iron Age in Scotland'', Stroud : Tempus, ISBN 0-7524-2517-X
* Fojut, N. (1982) Towards a Geography of Shetland Brochs, ''Glasgow Archaeological Journal'', v. 9, p. 38-59, ISSN 0305-8980
* Harding, D.W. (2000) [https://web.archive.org/web/20130110132319/http://www.arcl.ed.ac.uk/arch/publications/hebrides/ ''The Hebridean Iron Age: Twenty Years’ Research''], University of Edinburgh Department of Archaeology, Occasional Paper No. 20, ISSN: 0144-3313
* Harding, D.W. (2004) ''The Iron Age in Northern Britain'', London : Routledge, ISBN 0-415-30150-5
* Hingley, R (1992) [http://ads.ahds.ac.uk/catalogue/adsdata/PSAS_2002/pdf/vol_122/122_007_053.pdf Society in Scotland from 700 BC to 200 AD], ''Proc. Soc. Antiq. Scot.'' v. 122, p. 7-53, ISSN 0081-1564.
* MacKie, E W 1992 The Iron Age semibrochs of Atlantic Scotland: a case study in the problems of deductive reasoning. Archaeol Journ 149 (1991), 149-81.
* MacKie, E W 1995a Gurness and Midhowe brochs in Orkney: some problems of misinterpretation. Archaeol Journ 151 (1994), 98-157.
* MacKie, E W 1995b The early Celts in Scotland. Miranda Green (ed) The Celtic World. Routledge, London: 654-70.
* MacKie, E W 1997 Dun Mor Vaul re-visited, J.N.G. Ritchie (ed) The Archaeology of Argyll. Edinburgh: 141-80.
* MacKie, E W 1998 Continuity over three thousand years of northern prehistory: the ‘tel’ at Howe, Orkney. Antiq Journ 78, 1-42.
* MacKie, E W 2000 The Scottish Atlantic Iron Age: indigenous and isolated or part of a wider European world? 99-116 in Jon C Henderson (ed) The Prehistory and Early History of Atlantic Europe. BAR International Series 861: Oxford.
* MacKie, E W 2002a Excavations at Dun Ardtreck, Skye, in 1964 and 1965. Proc Soc Antiq Scot 131 (2000), 301—411.
* MacKie, E W 2002b The Roundhouses, Brochs and Wheelhouses of Atlantic Scotland c. 700 BC — AD 500: architecture and material culture. Part 1 The Orkney and Shetland Isles. British Archaeological Reports British Series 342. Oxford.
* MacKie, E. W. 2005 119. Scottish brochs at the start of the new millennium, 11-31 in Turner, Val E, Nicholson, Rebecca A, Dockrill, S J &amp; Bond, Julie M (eds.) Tall stories? Two millennia of brochs. Lerwick.

==Välislingid==
{{commonskat-tekstina|Brochs}}
* [https://www.bbc.com/reel/video/p0cpl9nf/why-the-mysterious-scottish-broch-is-making-a-return Why the mysterious Scottish broch is making a return]. BBC Reel, 28. juuli 2022

[[Kategooria:Šotimaa ajalugu]]
[[Kategooria:Muistised]]</text>
      <sha1>mwt42q70fo4c0dz2zdf0jej30i5o6pa</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172460</id>
      <parentid>6171949</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T07:58:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4819" xml:space="preserve">{{italic title|Broch}}
[[File:Dun Carloway.jpg|thumb|right|[[Dun Carloway]] ''broch'', [[Isle of Lewis|Lewis]], Šotimaa]]
[[File:Dun Telve - geograph.org.uk - 188336.jpg|thumb|right|Dun Telve ''broch'']]
'''''Broch''''' ({{IPA-en|ˈbrɒx}}) on [[Briti pronksiaeg|pronksiaegne]] kantkividest&lt;!--https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/eki/kantkivi/1--&gt; valmistatud õõnesseinne&lt;!--https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/eki/%C3%B5%C3%B5nessein/1--&gt; ehitis [[Šotimaa]]l.

==Galerii==
&lt;gallery&gt;
An Dun broch, Loch Ardbhair - geograph.org.uk - 1202995.jpg|&lt;!--[[An Dun]] broch, vid [[Loch Ardbhair]], [[Sutherland]].--&gt;
Burra Ness broch - geograph.org.uk - 550683.jpg|&lt;!--[[Burra Ness Broch]] på den shetländska ön [[Yell]].--&gt;
Mousa_Broch_20080821_02.jpg|&lt;!--Mousa broch är en av de mest välbevarade.--&gt;
Mousa_Broch_20080821_03.jpg|&lt;!--Insidan av [[Mousa Broch]].--&gt;
Broch of culswick 2.jpg|&lt;!--[[Culswick broch]], Shetlandsöarna.--&gt;
File:Broch_of_Borwick_20110523.jpg|&lt;!--[[Broch of Borwick]] på Orkneyöarna.--&gt;
Tappoch_or_Torwood_Broch_Stairwell_-_geograph.org.uk_-_436930.jpg|&lt;!--Trappor i [[Tappoch Broch]], centrala Skottland.--&gt;
Stairway in Dun Troddan - geograph.org.uk - 188332.jpg|&lt;!--Trappor i brochen [[Dun Troddan]], i närheten av byn Glenelg, skotska höglandet.--&gt;
EdinsHallBroch.jpg|&lt;!--Edin's Hall broch i södra Skottland.--&gt;
Stairs_to_nowhere_-_geograph.org.uk_-_137022.jpg|&lt;!--Stentrappor inuti [[Edin's Hall broch]].--&gt;
Dun_Hallin_-_geograph.org.uk_-_414645.jpg|&lt;!--De 4 meter höga väggarna på ruinerna av brochen [[Dun Hallin]] på ön [[Skye]], Hebriderna.--&gt;
Tirefour_Broch_20100929_interior_gallery.jpg|&lt;!--Inblick mellan murarna av [[Tirefour Broch]], även kallad Tirefour castle, på ön [[Lismore Island|Lismore]], Hebriderna.--&gt;
&lt;/gallery&gt;

==Vaata ka==
* [[Nuraag]]

==Kirjandus==
* Armit, I. (1991) [http://ads.ahds.ac.uk/catalogue/adsdata/PSAS_2002/pdf/vol_121/121_181_214.pdf The Atlantic Scottish Iron Age: five levels of chronology], ''Proc. Soc. Antiq. Scot.'' v. 121, p. 181—214, [[ISSN]] 0081-1564
* Armit, I. (1996) ''The Archaeology of Skye and the Western Isles'', Edinburgh University Press, ISBN 0-7486-0640-8
* Armit, I. (2003) ''Towers in the North: The Brochs of Scotland'', Stroud : Tempus, ISBN 0-7524-1932-3
* Ballin Smith, B. and Banks, I. (eds) (2002) ''In the Shadow of the Brochs, the Iron Age in Scotland'', Stroud : Tempus, ISBN 0-7524-2517-X
* Fojut, N. (1982) Towards a Geography of Shetland Brochs, ''Glasgow Archaeological Journal'', v. 9, p. 38-59, ISSN 0305-8980
* Harding, D.W. (2000) [https://web.archive.org/web/20130110132319/http://www.arcl.ed.ac.uk/arch/publications/hebrides/ ''The Hebridean Iron Age: Twenty Years’ Research''], University of Edinburgh Department of Archaeology, Occasional Paper No. 20, ISSN: 0144-3313
* Harding, D.W. (2004) ''The Iron Age in Northern Britain'', London : Routledge, ISBN 0-415-30150-5
* Hingley, R (1992) [http://ads.ahds.ac.uk/catalogue/adsdata/PSAS_2002/pdf/vol_122/122_007_053.pdf Society in Scotland from 700 BC to 200 AD], ''Proc. Soc. Antiq. Scot.'' v. 122, p. 7-53, ISSN 0081-1564.
* MacKie, E W 1992 The Iron Age semibrochs of Atlantic Scotland: a case study in the problems of deductive reasoning. Archaeol Journ 149 (1991), 149-81.
* MacKie, E W 1995a Gurness and Midhowe brochs in Orkney: some problems of misinterpretation. Archaeol Journ 151 (1994), 98-157.
* MacKie, E W 1995b The early Celts in Scotland. Miranda Green (ed) The Celtic World. Routledge, London: 654-70.
* MacKie, E W 1997 Dun Mor Vaul re-visited, J.N.G. Ritchie (ed) The Archaeology of Argyll. Edinburgh: 141-80.
* MacKie, E W 1998 Continuity over three thousand years of northern prehistory: the ‘tel’ at Howe, Orkney. Antiq Journ 78, 1-42.
* MacKie, E W 2000 The Scottish Atlantic Iron Age: indigenous and isolated or part of a wider European world? 99-116 in Jon C Henderson (ed) The Prehistory and Early History of Atlantic Europe. BAR International Series 861: Oxford.
* MacKie, E W 2002a Excavations at Dun Ardtreck, Skye, in 1964 and 1965. Proc Soc Antiq Scot 131 (2000), 301—411.
* MacKie, E W 2002b The Roundhouses, Brochs and Wheelhouses of Atlantic Scotland c. 700 BC — AD 500: architecture and material culture. Part 1 The Orkney and Shetland Isles. British Archaeological Reports British Series 342. Oxford.
* MacKie, E. W. 2005 119. Scottish brochs at the start of the new millennium, 11-31 in Turner, Val E, Nicholson, Rebecca A, Dockrill, S J &amp; Bond, Julie M (eds.) Tall stories? Two millennia of brochs. Lerwick.

==Välislingid==
{{commonskat-tekstina|Brochs}}
* [https://www.bbc.com/reel/video/p0cpl9nf/why-the-mysterious-scottish-broch-is-making-a-return Why the mysterious Scottish broch is making a return]. BBC Reel, 28. juuli 2022

[[Kategooria:Šotimaa ajalugu]]
[[Kategooria:Muistised]]</text>
      <sha1>n69v29pu6rmel72whlwfv33snrrtc4f</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172467</id>
      <parentid>6172460</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T08:15:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <comment>raua [[:en:British Iron Age|British Iron Age]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4813" xml:space="preserve">{{italic title|Broch}}
[[File:Dun Carloway.jpg|thumb|right|[[Dun Carloway]] ''broch'', [[Isle of Lewis|Lewis]], Šotimaa]]
[[File:Dun Telve - geograph.org.uk - 188336.jpg|thumb|right|Dun Telve ''broch'']]
'''''Broch''''' ({{IPA-en|ˈbrɒx}}) on [[Briti rauaaeg|rauaaegne]] kantkividest&lt;!--https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/eki/kantkivi/1--&gt; valmistatud õõnesseinne&lt;!--https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/eki/%C3%B5%C3%B5nessein/1--&gt; ehitis [[Šotimaa]]l.

==Galerii==
&lt;gallery&gt;
An Dun broch, Loch Ardbhair - geograph.org.uk - 1202995.jpg|&lt;!--[[An Dun]] broch, vid [[Loch Ardbhair]], [[Sutherland]].--&gt;
Burra Ness broch - geograph.org.uk - 550683.jpg|&lt;!--[[Burra Ness Broch]] på den shetländska ön [[Yell]].--&gt;
Mousa_Broch_20080821_02.jpg|&lt;!--Mousa broch är en av de mest välbevarade.--&gt;
Mousa_Broch_20080821_03.jpg|&lt;!--Insidan av [[Mousa Broch]].--&gt;
Broch of culswick 2.jpg|&lt;!--[[Culswick broch]], Shetlandsöarna.--&gt;
File:Broch_of_Borwick_20110523.jpg|&lt;!--[[Broch of Borwick]] på Orkneyöarna.--&gt;
Tappoch_or_Torwood_Broch_Stairwell_-_geograph.org.uk_-_436930.jpg|&lt;!--Trappor i [[Tappoch Broch]], centrala Skottland.--&gt;
Stairway in Dun Troddan - geograph.org.uk - 188332.jpg|&lt;!--Trappor i brochen [[Dun Troddan]], i närheten av byn Glenelg, skotska höglandet.--&gt;
EdinsHallBroch.jpg|&lt;!--Edin's Hall broch i södra Skottland.--&gt;
Stairs_to_nowhere_-_geograph.org.uk_-_137022.jpg|&lt;!--Stentrappor inuti [[Edin's Hall broch]].--&gt;
Dun_Hallin_-_geograph.org.uk_-_414645.jpg|&lt;!--De 4 meter höga väggarna på ruinerna av brochen [[Dun Hallin]] på ön [[Skye]], Hebriderna.--&gt;
Tirefour_Broch_20100929_interior_gallery.jpg|&lt;!--Inblick mellan murarna av [[Tirefour Broch]], även kallad Tirefour castle, på ön [[Lismore Island|Lismore]], Hebriderna.--&gt;
&lt;/gallery&gt;

==Vaata ka==
* [[Nuraag]]

==Kirjandus==
* Armit, I. (1991) [http://ads.ahds.ac.uk/catalogue/adsdata/PSAS_2002/pdf/vol_121/121_181_214.pdf The Atlantic Scottish Iron Age: five levels of chronology], ''Proc. Soc. Antiq. Scot.'' v. 121, p. 181—214, [[ISSN]] 0081-1564
* Armit, I. (1996) ''The Archaeology of Skye and the Western Isles'', Edinburgh University Press, ISBN 0-7486-0640-8
* Armit, I. (2003) ''Towers in the North: The Brochs of Scotland'', Stroud : Tempus, ISBN 0-7524-1932-3
* Ballin Smith, B. and Banks, I. (eds) (2002) ''In the Shadow of the Brochs, the Iron Age in Scotland'', Stroud : Tempus, ISBN 0-7524-2517-X
* Fojut, N. (1982) Towards a Geography of Shetland Brochs, ''Glasgow Archaeological Journal'', v. 9, p. 38-59, ISSN 0305-8980
* Harding, D.W. (2000) [https://web.archive.org/web/20130110132319/http://www.arcl.ed.ac.uk/arch/publications/hebrides/ ''The Hebridean Iron Age: Twenty Years’ Research''], University of Edinburgh Department of Archaeology, Occasional Paper No. 20, ISSN: 0144-3313
* Harding, D.W. (2004) ''The Iron Age in Northern Britain'', London : Routledge, ISBN 0-415-30150-5
* Hingley, R (1992) [http://ads.ahds.ac.uk/catalogue/adsdata/PSAS_2002/pdf/vol_122/122_007_053.pdf Society in Scotland from 700 BC to 200 AD], ''Proc. Soc. Antiq. Scot.'' v. 122, p. 7-53, ISSN 0081-1564.
* MacKie, E W 1992 The Iron Age semibrochs of Atlantic Scotland: a case study in the problems of deductive reasoning. Archaeol Journ 149 (1991), 149-81.
* MacKie, E W 1995a Gurness and Midhowe brochs in Orkney: some problems of misinterpretation. Archaeol Journ 151 (1994), 98-157.
* MacKie, E W 1995b The early Celts in Scotland. Miranda Green (ed) The Celtic World. Routledge, London: 654-70.
* MacKie, E W 1997 Dun Mor Vaul re-visited, J.N.G. Ritchie (ed) The Archaeology of Argyll. Edinburgh: 141-80.
* MacKie, E W 1998 Continuity over three thousand years of northern prehistory: the ‘tel’ at Howe, Orkney. Antiq Journ 78, 1-42.
* MacKie, E W 2000 The Scottish Atlantic Iron Age: indigenous and isolated or part of a wider European world? 99-116 in Jon C Henderson (ed) The Prehistory and Early History of Atlantic Europe. BAR International Series 861: Oxford.
* MacKie, E W 2002a Excavations at Dun Ardtreck, Skye, in 1964 and 1965. Proc Soc Antiq Scot 131 (2000), 301—411.
* MacKie, E W 2002b The Roundhouses, Brochs and Wheelhouses of Atlantic Scotland c. 700 BC — AD 500: architecture and material culture. Part 1 The Orkney and Shetland Isles. British Archaeological Reports British Series 342. Oxford.
* MacKie, E. W. 2005 119. Scottish brochs at the start of the new millennium, 11-31 in Turner, Val E, Nicholson, Rebecca A, Dockrill, S J &amp; Bond, Julie M (eds.) Tall stories? Two millennia of brochs. Lerwick.

==Välislingid==
{{commonskat-tekstina|Brochs}}
* [https://www.bbc.com/reel/video/p0cpl9nf/why-the-mysterious-scottish-broch-is-making-a-return Why the mysterious Scottish broch is making a return]. BBC Reel, 28. juuli 2022

[[Kategooria:Šotimaa ajalugu]]
[[Kategooria:Muistised]]</text>
      <sha1>5ng1h3p75ek6urztbgktzexy6o3of02</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Malli arutelu:RUS-KaugIda</title>
    <ns>11</ns>
    <id>634503</id>
    <revision>
      <id>6171897</id>
      <timestamp>2022-08-01T13:11:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Järjestus */ uus alaosa</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="188" xml:space="preserve">== Järjestus ==

Mis loogika järgi kraid, oblastid ja vabariigid järjestatud on? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. august 2022, kell 16:11 (EEST)</text>
      <sha1>r3346ruutvplmxgh37xx5goi50bz7kk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Oktogoon kuubil</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634504</id>
    <revision>
      <id>6171901</id>
      <timestamp>2022-08-01T13:19:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[File:Naryshkin-style church.jpg|thumb|Tundmatu kirikuhoone Moskva barokkstiilis 19. sajandi või 20. sajandi alguse fotol. Nelinurkne hoonemaht on sellel mitte kuubikujuline, vaid umbes poole kõrgusega ja selle nurgad eenduvad vaid kergelt madalast pikihoonest]] [[File:N.A.Naidenov (1891). Views of Moscow. 42. Petrovsko-Razumovskoe.png|thumb|Kirik Petrovsko-Razumovskojes Moskvas. Nikolai Naidebnovi foto 1891. aastast]] '''Oktogoon kuubil''' ([[vene keel]]es ''восьм...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2636" xml:space="preserve">[[File:Naryshkin-style church.jpg|thumb|Tundmatu kirikuhoone Moskva barokkstiilis 19. sajandi või 20. sajandi alguse fotol. Nelinurkne hoonemaht on sellel mitte kuubikujuline, vaid umbes poole kõrgusega ja selle nurgad eenduvad vaid kergelt madalast pikihoonest]]
[[File:N.A.Naidenov (1891). Views of Moscow. 42. Petrovsko-Razumovskoe.png|thumb|Kirik Petrovsko-Razumovskojes Moskvas. Nikolai Naidebnovi foto 1891. aastast]]
'''Oktogoon kuubil''' ([[vene keel]]es ''восьмерик на четверике'') on ehitise arhitektuurne lahendus, mille puhul hoone ülemine [[Kaheksanurk|kaheksanurk]]se [[põhiplaan]]iga osa toetub [[kuup|kuubikujulisele]] mahule. See hoonetüüp iseloomustab [[Venemaa]]l [[17. sajand|17.]] ja [[18. sajand]]il püstitatud [[Õigeusu kirik|õigeusu]] kirikuid ([[Moskva barokk|Narõškinite stiil]]is, [[Stroganovide stiil]]is, [[Golitsõnite barokk|Golitsõnite stiil]]is).

== Ajaloost ==
Algselt kasutati seda lahendust Venemaa puukirikutes&lt;ref&gt;[https://kizhi.karelia.ru/info/en/about/unesco_en/ UNESCO World Heritage Site. - Kizhi Museum]&lt;/ref&gt;. 17. sajandi lõpus oli see saanud standardlahenduseks ka Moskva barokkstiilis kivihoonetes&lt;ref&gt;[https://www.encyclopedia.com/history/encyclopedias-almanacs-transcripts-and-maps/moscow-baroque Moscow Baroque. - Encyclopedia.com]&lt;/ref&gt;. Kahe erineva geomeetrilise vormi kontrast rõhutas kõrgustesse pürgimist ja sobis dünaamilisust soosiva baroki esteetikaga. Moskva barokkehitistes varieeriti seda tüüpi, kuid tavaline lahendus oli eraldiseisev mitmekorruseline kirik, mis ühendas endas ühtseks tervikuks kellatorni ja kirikuhoone; kuubist võisid eenduda apsiidid ja kirikuruum võis olla lääne suunas pikendatud eeskojaga. Kaheksanurkse hooneosa peal oli omakorda sellesse ruumi avanev ühest või mitmest tornist koosnev korrus kelladega. Oktogoon-kuubil-kirikuid püstitati Venemaa kaugemates provintsides 18. sajandi lõpuni.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Церковь царевича Иоасафа в Измайлове.jpg|Joasafi kirik [[Izmailovo]]s, ehitatud 1684–1687
Moscow ChurchInSheremetevCourt M03.jpg|Kõigepuhtama Jumalaema Ennusmärgi kirik &quot;Šeremetjevi õues&quot; Moskvas, 1689–1691
HolyTrinityChurch TroitseLykovo1.JPG|Elavakstegeva Kolmainsuse kirik [[Troitse-Lõkovo]]s, 1694–1697
NewJurasalemMon GateChurch K17.jpg|Novo-jerusalimsi kloostri väravapealne kirik, 1694–1697
Церковь Спаса Нерукотворного в Гирееве.jpg|Kristuse Kätetatehtud pühakuju kirik [[Girejevo]]s, 1714–1718
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Arhitektuur]]
[[Kategooria:Venemaa arhitektuur]]</text>
      <sha1>3iba1zh7yp5ncfzs6x7fu8aai92cymk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171903</id>
      <parentid>6171901</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T13:21:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajaloost */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2699" xml:space="preserve">[[File:Naryshkin-style church.jpg|thumb|Tundmatu kirikuhoone Moskva barokkstiilis 19. sajandi või 20. sajandi alguse fotol. Nelinurkne hoonemaht on sellel mitte kuubikujuline, vaid umbes poole kõrgusega ja selle nurgad eenduvad vaid kergelt madalast pikihoonest]]
[[File:N.A.Naidenov (1891). Views of Moscow. 42. Petrovsko-Razumovskoe.png|thumb|Kirik Petrovsko-Razumovskojes Moskvas. Nikolai Naidebnovi foto 1891. aastast]]
'''Oktogoon kuubil''' ([[vene keel]]es ''восьмерик на четверике'') on ehitise arhitektuurne lahendus, mille puhul hoone ülemine [[Kaheksanurk|kaheksanurk]]se [[põhiplaan]]iga osa toetub [[kuup|kuubikujulisele]] mahule. See hoonetüüp iseloomustab [[Venemaa]]l [[17. sajand|17.]] ja [[18. sajand]]il püstitatud [[Õigeusu kirik|õigeusu]] kirikuid ([[Moskva barokk|Narõškinite stiil]]is, [[Stroganovide stiil]]is, [[Golitsõnite barokk|Golitsõnite stiil]]is).

== Ajaloost ==
Algselt kasutati seda lahendust Venemaa [[puukirik]]utes&lt;ref&gt;[https://kizhi.karelia.ru/info/en/about/unesco_en/ UNESCO World Heritage Site. - Kizhi Museum]&lt;/ref&gt;. 17. sajandi lõpus oli see saanud standardlahenduseks ka [[Moskva barokk]]stiilis kivihoonetes&lt;ref&gt;[https://www.encyclopedia.com/history/encyclopedias-almanacs-transcripts-and-maps/moscow-baroque Moscow Baroque. - Encyclopedia.com]&lt;/ref&gt;. Kahe erineva [[Geomeetriline kujund|geomeetrilise vormi]] kontrast rõhutas kõrgustesse pürgimist ja sobis dünaamilisust soosiva baroki esteetikaga. Moskva barokkehitistes varieeriti seda tüüpi, kuid tavaline lahendus oli eraldiseisev mitmekorruseline kirik, mis ühendas endas ühtseks tervikuks [[kellatorn]]i ja kirikuhoone; kuubist võisid eenduda [[apsiid]]id ja kirikuruum võis olla lääne suunas pikendatud [[Narteks|eeskojaga]]. Kaheksanurkse hooneosa peal oli omakorda sellesse ruumi avanev ühest või mitmest tornist koosnev korrus [[kirikukell]]adega. Oktogoon-kuubil-kirikuid püstitati Venemaa kaugemates provintsides 18. sajandi lõpuni.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Церковь царевича Иоасафа в Измайлове.jpg|Joasafi kirik [[Izmailovo]]s, ehitatud 1684–1687
Moscow ChurchInSheremetevCourt M03.jpg|Kõigepuhtama Jumalaema Ennusmärgi kirik &quot;Šeremetjevi õues&quot; Moskvas, 1689–1691
HolyTrinityChurch TroitseLykovo1.JPG|Elavakstegeva Kolmainsuse kirik [[Troitse-Lõkovo]]s, 1694–1697
NewJurasalemMon GateChurch K17.jpg|Novo-jerusalimsi kloostri väravapealne kirik, 1694–1697
Церковь Спаса Нерукотворного в Гирееве.jpg|Kristuse Kätetatehtud pühakuju kirik [[Girejevo]]s, 1714–1718
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Arhitektuur]]
[[Kategooria:Venemaa arhitektuur]]</text>
      <sha1>9o534wojoaiwcrxstat5vrvrqnyath4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171910</id>
      <parentid>6171903</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T13:25:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Pildid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2700" xml:space="preserve">[[File:Naryshkin-style church.jpg|thumb|Tundmatu kirikuhoone Moskva barokkstiilis 19. sajandi või 20. sajandi alguse fotol. Nelinurkne hoonemaht on sellel mitte kuubikujuline, vaid umbes poole kõrgusega ja selle nurgad eenduvad vaid kergelt madalast pikihoonest]]
[[File:N.A.Naidenov (1891). Views of Moscow. 42. Petrovsko-Razumovskoe.png|thumb|Kirik Petrovsko-Razumovskojes Moskvas. Nikolai Naidebnovi foto 1891. aastast]]
'''Oktogoon kuubil''' ([[vene keel]]es ''восьмерик на четверике'') on ehitise arhitektuurne lahendus, mille puhul hoone ülemine [[Kaheksanurk|kaheksanurk]]se [[põhiplaan]]iga osa toetub [[kuup|kuubikujulisele]] mahule. See hoonetüüp iseloomustab [[Venemaa]]l [[17. sajand|17.]] ja [[18. sajand]]il püstitatud [[Õigeusu kirik|õigeusu]] kirikuid ([[Moskva barokk|Narõškinite stiil]]is, [[Stroganovide stiil]]is, [[Golitsõnite barokk|Golitsõnite stiil]]is).

== Ajaloost ==
Algselt kasutati seda lahendust Venemaa [[puukirik]]utes&lt;ref&gt;[https://kizhi.karelia.ru/info/en/about/unesco_en/ UNESCO World Heritage Site. - Kizhi Museum]&lt;/ref&gt;. 17. sajandi lõpus oli see saanud standardlahenduseks ka [[Moskva barokk]]stiilis kivihoonetes&lt;ref&gt;[https://www.encyclopedia.com/history/encyclopedias-almanacs-transcripts-and-maps/moscow-baroque Moscow Baroque. - Encyclopedia.com]&lt;/ref&gt;. Kahe erineva [[Geomeetriline kujund|geomeetrilise vormi]] kontrast rõhutas kõrgustesse pürgimist ja sobis dünaamilisust soosiva baroki esteetikaga. Moskva barokkehitistes varieeriti seda tüüpi, kuid tavaline lahendus oli eraldiseisev mitmekorruseline kirik, mis ühendas endas ühtseks tervikuks [[kellatorn]]i ja kirikuhoone; kuubist võisid eenduda [[apsiid]]id ja kirikuruum võis olla lääne suunas pikendatud [[Narteks|eeskojaga]]. Kaheksanurkse hooneosa peal oli omakorda sellesse ruumi avanev ühest või mitmest tornist koosnev korrus [[kirikukell]]adega. Oktogoon-kuubil-kirikuid püstitati Venemaa kaugemates provintsides 18. sajandi lõpuni.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Церковь царевича Иоасафа в Измайлове.jpg|Joasafi kirik [[Izmailovo]]s, ehitatud 1684–1687
Moscow ChurchInSheremetevCourt M03.jpg|Kõigepuhtama Jumalaema Ennusmärgi kirik &quot;Šeremetjevi õues&quot; Moskvas, 1689–1691
HolyTrinityChurch TroitseLykovo1.JPG|Elavakstegeva Kolmainsuse kirik [[Troitse-Lõkovo]]s, 1694–1697
NewJurasalemMon GateChurch K17.jpg|Novo-Jerusalimski kloostri väravapealne kirik, 1694–1697
Церковь Спаса Нерукотворного в Гирееве.jpg|Kristuse Kätetatehtud pühakuju kirik [[Girejevo]]s, 1714–1718
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Arhitektuur]]
[[Kategooria:Venemaa arhitektuur]]</text>
      <sha1>msdputvp3vsd5qgp1jj9395rd0beykk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171937</id>
      <parentid>6171910</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T14:36:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2674" xml:space="preserve">[[File:Naryshkin-style church.jpg|thumb|Tundmatu kirikuhoone Moskva barokkstiilis 19. sajandi või 20. sajandi alguse fotol. Nelinurkne hoonemaht on sellel mitte kuubikujuline, vaid umbes poole kõrgusega ja selle nurgad eenduvad vaid kergelt madalast pikihoonest]]
[[File:N.A.Naidenov (1891). Views of Moscow. 42. Petrovsko-Razumovskoe.png|thumb|Kirik Petrovsko-Razumovskojes Moskvas. Nikolai Naidebnovi foto 1891. aastast]]
'''Oktogoon kuubil''' ([[vene keel]]es ''восьмерик на четверике'') on ehitise arhitektuurne lahendus, mille puhul hoone ülemine [[Kaheksanurk|kaheksanurk]]se [[põhiplaan]]iga osa toetub [[kuup|kuubikujulisele]] mahule. See hoonetüüp iseloomustab [[Venemaa]]l [[17. sajand|17.]] ja [[18. sajand]]il püstitatud [[Õigeusu kirik|õigeusu]] kirikuid ([[Moskva barokk|Narõškinite stiil]]is, [[Golitsõnite barokk|Golitsõnite stiil]]is).

== Ajaloost ==
Algselt kasutati seda lahendust Venemaa [[puukirik]]utes&lt;ref&gt;[https://kizhi.karelia.ru/info/en/about/unesco_en/ UNESCO World Heritage Site. - Kizhi Museum]&lt;/ref&gt;. 17. sajandi lõpus oli see saanud standardlahenduseks ka [[Moskva barokk]]stiilis kivihoonetes&lt;ref&gt;[https://www.encyclopedia.com/history/encyclopedias-almanacs-transcripts-and-maps/moscow-baroque Moscow Baroque. - Encyclopedia.com]&lt;/ref&gt;. Kahe erineva [[Geomeetriline kujund|geomeetrilise vormi]] kontrast rõhutas kõrgustesse pürgimist ja sobis dünaamilisust soosiva baroki esteetikaga. Moskva barokkehitistes varieeriti seda tüüpi, kuid tavaline lahendus oli eraldiseisev mitmekorruseline kirik, mis ühendas endas ühtseks tervikuks [[kellatorn]]i ja kirikuhoone; kuubist võisid eenduda [[apsiid]]id ja kirikuruum võis olla lääne suunas pikendatud [[Narteks|eeskojaga]]. Kaheksanurkse hooneosa peal oli omakorda sellesse ruumi avanev ühest või mitmest tornist koosnev korrus [[kirikukell]]adega. Oktogoon-kuubil-kirikuid püstitati Venemaa kaugemates provintsides 18. sajandi lõpuni.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Церковь царевича Иоасафа в Измайлове.jpg|Joasafi kirik [[Izmailovo]]s, ehitatud 1684–1687
Moscow ChurchInSheremetevCourt M03.jpg|Kõigepuhtama Jumalaema Ennusmärgi kirik &quot;Šeremetjevi õues&quot; Moskvas, 1689–1691
HolyTrinityChurch TroitseLykovo1.JPG|Elavakstegeva Kolmainsuse kirik [[Troitse-Lõkovo]]s, 1694–1697
NewJurasalemMon GateChurch K17.jpg|Novo-Jerusalimski kloostri väravapealne kirik, 1694–1697
Церковь Спаса Нерукотворного в Гирееве.jpg|Kristuse Kätetatehtud pühakuju kirik [[Girejevo]]s, 1714–1718
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Arhitektuur]]
[[Kategooria:Venemaa arhitektuur]]</text>
      <sha1>l3mhiu3peedpso61fwkajt1vgg5ufjm</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172456</id>
      <parentid>6171937</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T07:53:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2647" xml:space="preserve">[[File:Naryshkin-style church.jpg|thumb|Tundmatu kirikuhoone Moskva barokkstiilis 19. sajandi või 20. sajandi alguse fotol. Nelinurkne hoonemaht on sellel mitte kuubikujuline, vaid umbes poole kõrgusega ja selle nurgad eenduvad vaid kergelt madalast pikihoonest]]
[[File:N.A.Naidenov (1891). Views of Moscow. 42. Petrovsko-Razumovskoe.png|thumb|Kirik Petrovsko-Razumovskojes Moskvas. Nikolai Naidebnovi foto 1891. aastast]]
'''Oktogoon kuubil''' ([[vene keel]]es ''восьмерик на четверике'') on ehitise arhitektuurne lahendus, mille puhul hoone ülemine [[Kaheksanurk|kaheksanurk]]se [[põhiplaan]]iga osa toetub [[kuup|kuubikujulisele]] mahule. See hoonetüüp iseloomustab [[Venemaa]]l [[17. sajand|17.]] ja [[18. sajand]]il püstitatud [[Õigeusu kirik|õigeusu]] kirikuid ([[Moskva barokk|Narõškinite stiil]]is, [[Golitsõnite barokk|Golitsõnite stiil]]is).

== Ajaloost ==
Algselt kasutati seda lahendust Venemaa [[puukirik]]utes&lt;ref&gt;[https://kizhi.karelia.ru/info/en/about/unesco_en/ UNESCO World Heritage Site. - Kizhi Museum]&lt;/ref&gt;. 17. sajandi lõpus oli see saanud standardlahenduseks ka [[Moskva barokk]]stiilis kivihoonetes&lt;ref&gt;[https://www.encyclopedia.com/history/encyclopedias-almanacs-transcripts-and-maps/moscow-baroque Moscow Baroque. - Encyclopedia.com]&lt;/ref&gt;. Kahe erineva [[Geomeetriline kujund|geomeetrilise vormi]] kontrast rõhutas kõrgustesse pürgimist ja sobis dünaamilisust soosiva baroki esteetikaga. Moskva barokkehitistes varieeriti seda tüüpi, kuid tavaline lahendus oli eraldiseisev mitmekorruseline kirik, mis ühendas endas ühtseks tervikuks [[kellatorn]]i ja kirikuhoone; kuubist võisid eenduda [[apsiid]]id ja kirikuruum võis olla lääne suunas pikendatud [[Narteks|eeskojaga]]. Kaheksanurkse hooneosa peal oli omakorda sellesse ruumi avanev ühest või mitmest tornist koosnev korrus [[kirikukell]]adega. Oktogoon-kuubil-kirikuid püstitati Venemaa kaugemates provintsides 18. sajandi lõpuni.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Церковь царевича Иоасафа в Измайлове.jpg|Joasafi kirik [[Izmailovo]]s, ehitatud 1684–1687
Moscow ChurchInSheremetevCourt M03.jpg|Kõigepuhtama Jumalaema Ennusmärgi kirik &quot;Šeremetjevi õues&quot; Moskvas, 1689–1691
HolyTrinityChurch TroitseLykovo1.JPG|Elavakstegeva Kolmainsuse kirik [[Troitse-Lõkovo]]s, 1694–1697
NewJurasalemMon GateChurch K17.jpg|Novo-Jerusalimski kloostri väravapealne kirik, 1694–1697
Церковь Спаса Нерукотворного в Гирееве.jpg|Kristuse Kätetatehtud pühakuju kirik [[Girejevo]]s, 1714–1718
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Venemaa arhitektuur]]</text>
      <sha1>t4upwckj73065kvlxm513y2fyzxxove</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aksel Rüütli</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634505</id>
    <revision>
      <id>6171909</id>
      <timestamp>2022-08-01T13:25:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Aksel Herman Rüütli''' ([[16. juuli]] 1893  [[Haaslava vald (Kambja kihelkond)|Haaslava vald]] [[Kambja kihelkond]] – [[22. veebruar]] 1976) oli [[Eesti]] poliitik [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] nimekirjast&lt;ref name=&quot;Haaslava&quot;&gt;{{cite web|first=Taivo|last=Kirm|title=Aksel Rüütli - esimene Riigikogu liige Haaslavalt |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/71078665/aksel-ruutli-esimene-riigikogu-liige-haaslavalt|website=[[Maaleht]]|date=23 March 2015|...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1108" xml:space="preserve">'''Aksel Herman Rüütli''' ([[16. juuli]] 1893  [[Haaslava vald (Kambja kihelkond)|Haaslava vald]] [[Kambja kihelkond]] – [[22. veebruar]] 1976) oli [[Eesti]] poliitik [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] nimekirjast&lt;ref name=&quot;Haaslava&quot;&gt;{{cite web|first=Taivo|last=Kirm|title=Aksel Rüütli - esimene Riigikogu liige Haaslavalt |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/71078665/aksel-ruutli-esimene-riigikogu-liige-haaslavalt|website=[[Maaleht]]|date=23 March 2015|access-date=24 February 2022|language=et}}&lt;/ref&gt; [[III Riigikogu]] kooseisus. Ta astus tagasi 15. oktoober 1926. aastal ja tema asemel asus Riigikogusse [[Mart Adamson]].&lt;ref name=&quot;riigikogu.ee&quot;&gt;{{cite web |title=Juhatus ja liikmed |url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/iii-riigikogu-koosseis/juhatus-ja-liikmed/ |website=Riigikogu |access-date=4 March 2021 |language=et}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{DEFAULTSORT:Ruutli, Aksel Herman}}
[[Category: Sündinud 1893]]
[[Category: Surnud 1976]]
[[Category:III Riigikogu liikmed]]
[[Category:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]]</text>
      <sha1>m7cxkisjhgy0ie6ffmvo4psemkmrmkp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mohamed Simakan</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634506</id>
    <revision>
      <id>6171929</id>
      <timestamp>2022-08-01T14:22:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[File:2021-11-06 Fußball, Männer, 1. Bundesliga, RB Leipzig - Borussia Dortmund 1DX 1725 by Stepro-2.jpg|pisi|Mohamed Simakan 2021. aastal [[RB Leipzig]]is mängimas]] '''Mohamed Simakan''' (sündinud [[3. mai]]l [[2000]] [[Marseille]]'s) on [[Prantsusmaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[kaitsja (jalgpall)|kaitsjana]] Saksamaa kõrgliigaklubis [[RB Leipzig]].  Ta alustas klubikarjääri Prantsusmaa klubis [[RSC Strasbourg|Strasbourg]], millega liitus 2017. aastal. Klubi p...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1457" xml:space="preserve">[[File:2021-11-06 Fußball, Männer, 1. Bundesliga, RB Leipzig - Borussia Dortmund 1DX 1725 by Stepro-2.jpg|pisi|Mohamed Simakan 2021. aastal [[RB Leipzig]]is mängimas]]
'''Mohamed Simakan''' (sündinud [[3. mai]]l [[2000]] [[Marseille]]'s) on [[Prantsusmaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[kaitsja (jalgpall)|kaitsjana]] Saksamaa kõrgliigaklubis [[RB Leipzig]].

Ta alustas klubikarjääri Prantsusmaa klubis [[RSC Strasbourg|Strasbourg]], millega liitus 2017. aastal. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta 25. juulil 2019 [[UEFA Euroopa Liiga]] eelringi mängus Iisraeli klubi [[Maccabi Haifa]] vastu. Prantsusmaa kõrgliigas debüteeris ta sama aasta 18. augustil mängus [[Stade de Reims|Reimsi]] vastu.&lt;ref&gt;https://int.soccerway.com/players/-/518049/ (vaadatud 1.8.2022)&lt;/ref&gt;

2021. aasta märtsis sõlmis ta viieaastase lepingu RB Leipzigiga.

2019. aastal mängis Simakan kahel korral Prantsusmaa kuni 20-aastaste koondises.

Ta on [[Guinea]] päritolu.&lt;ref&gt;[https://www.foot224.co/2018/05/26/strasbourg-un-jeune-defenseur-guineen-signe-son-premier-contrat-pro/ &quot;Strasbourg : un jeune défenseur guinéen signe son premier contrat pro&quot;]. foot224.co. Vaadatud 1.8.2022&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Simakan, Mohamed}}
[[Kategooria:Prantsusmaa jalgpallurid]]
[[Kategooria:RC Strasbourgi jalgpallurid]]
[[Kategooria:RB Leipzigi mängijad]]
[[Kategooria:Ligue 1 mängijad]]
[[Kategooria:Bundesliga mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 2000]]</text>
      <sha1>kh4nl0jn7r4680aiik4793xunux54aw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171931</id>
      <parentid>6171929</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T14:24:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1462" xml:space="preserve">[[File:2021-11-06 Fußball, Männer, 1. Bundesliga, RB Leipzig - Borussia Dortmund 1DX 1725 by Stepro-2.jpg|pisi|Mohamed Simakan 2021. aastal [[RB Leipzig]]is mängimas]]
'''Mohamed Simakan''' (sündinud [[3. mai]]l [[2000]] [[Marseille]]s) on [[Prantsusmaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[kaitsja (jalgpall)|kaitsjana]] Saksamaa kõrgliigaklubis [[RB Leipzig]].

Ta alustas klubikarjääri Prantsusmaa klubis [[RC Strasbourg Alsace|Strasbourg]], millega liitus 2017. aastal. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta 25. juulil 2019 [[UEFA Euroopa Liiga]] eelringi mängus Iisraeli klubi [[Maccabi Haifa]] vastu. Prantsusmaa kõrgliigas debüteeris ta sama aasta 18. augustil mängus [[Stade de Reims|Reimsi]] vastu.&lt;ref&gt;https://int.soccerway.com/players/-/518049/ (vaadatud 1.8.2022)&lt;/ref&gt;

2021. aasta märtsis sõlmis ta viieaastase lepingu RB Leipzigiga.

2019. aastal mängis Simakan kahel korral Prantsusmaa kuni 20-aastaste koondises.

Ta on [[Guinea]] päritolu.&lt;ref&gt;[https://www.foot224.co/2018/05/26/strasbourg-un-jeune-defenseur-guineen-signe-son-premier-contrat-pro/ &quot;Strasbourg : un jeune défenseur guinéen signe son premier contrat pro&quot;]. foot224.co. Vaadatud 1.8.2022&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Simakan, Mohamed}}
[[Kategooria:Prantsusmaa jalgpallurid]]
[[Kategooria:RC Strasbourgi jalgpallurid]]
[[Kategooria:RB Leipzigi mängijad]]
[[Kategooria:Ligue 1 mängijad]]
[[Kategooria:Bundesliga mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 2000]]</text>
      <sha1>c9g14rk22h2hriwywawlzc6bnf8cp0w</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>U.S. Steel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634507</id>
    <redirect title="United States Steel Corporation" />
    <revision>
      <id>6171930</id>
      <timestamp>2022-08-01T14:22:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[United States Steel Corporation]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="42" xml:space="preserve">#suuna [[United States Steel Corporation]]</text>
      <sha1>35wy9d0wicncwnitad6kbaptzy52c82</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Haarang</title>
    <ns>1</ns>
    <id>634508</id>
    <revision>
      <id>6171938</id>
      <timestamp>2022-08-01T14:38:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tähendus */ uus alaosa</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="166" xml:space="preserve">== Tähendus ==

Sõnal &quot;haarang&quot; on veel ka teine tähendus. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. august 2022, kell 17:38 (EEST)</text>
      <sha1>3z53qh2mhmnal6zsj0w4k8oogqtquj7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172302</id>
      <parentid>6171938</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T22:10:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="320" xml:space="preserve">== Tähendus ==

Sõnal &quot;haarang&quot; on veel ka teine tähendus. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. august 2022, kell 17:38 (EEST)

Tekst on täiesti arusaamatu ja pilt on nähtamatu. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2022, kell 01:10 (EEST)</text>
      <sha1>bf5w7fyx8muiylckf03504uzb6nvm4j</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172303</id>
      <parentid>6172302</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T22:14:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="516" xml:space="preserve">== Tähendus ==

Sõnal &quot;haarang&quot; on veel ka teine tähendus. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. august 2022, kell 17:38 (EEST)

Tekst on täiesti arusaamatu ja pilt on nähtamatu. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2022, kell 01:10 (EEST)

Kõik lingid siia peavad silmas teist tähendust. Pole kindel, et siinne tähendus on olemas. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2022, kell 01:14 (EEST)</text>
      <sha1>enxeasyr0o37w6qam9eaquxm5ijod7d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Šķibe</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634509</id>
    <revision>
      <id>6171962</id>
      <timestamp>2022-08-01T15:00:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn |  nimi = Šķibe |  hääldus =  |  nimi1_keel = läti | nimi1 = Šķibe |  elanikke = 327 (2022)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=3478 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; |  asendikaardi_pilt =  }} [[Pilt:Šķibe.jpg|pisi|left|Vaade Šķibele. Paremat kätt asub vallamaja.]] '''Šķibe''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''Vidējciems'') [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonna]]s, [[Bērze vald|Bērze valla]] halduskeskus.  Küla asub valla ka...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="952" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Šķibe
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Šķibe
|  elanikke = 327 (2022)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=3478 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
[[Pilt:Šķibe.jpg|pisi|left|Vaade Šķibele. Paremat kätt asub vallamaja.]]
'''Šķibe''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''Vidējciems'') [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonna]]s, [[Bērze vald|Bērze valla]] halduskeskus.

Küla asub valla kaguosas merepinnast 15 meetri kõrgusel Ālave jõe kaldal, asudes piirkonna keskusest [[Dobele]]ist 9 ja [[Riia]]st 68 kilomeetri kaugusel. Šķibes asuvad noortekeskus ja raamatukogu.

Šķibe kujunes II maailmasõja järgsetel aastatel endise [[Šķibe vald|Šķibe valla]] vallamaja juurde kui Šķibe [[sovhoos]]i keskasula. Aastal 2022 oli külas 327 elanikku.

{{commonscat|Krimūnas}}

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Dobele piirkond]]
[[Kategooria:Läti külad]]</text>
      <sha1>ek5k6dnmilnilyoxdykr7pyak69neqk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171963</id>
      <parentid>6171962</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:00:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="926" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Šķibe
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Šķibe
|  elanikke = 327 (2022)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=3478 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
[[Pilt:Šķibe.jpg|pisi|left|Vaade Šķibele. Paremat kätt asub vallamaja.]]
'''Šķibe''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''Vidējciems'') [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonna]]s, [[Bērze vald|Bērze valla]] halduskeskus.

Küla asub valla kaguosas merepinnast 15 meetri kõrgusel Ālave jõe kaldal, asudes piirkonna keskusest [[Dobele]]ist 9 ja [[Riia]]st 68 kilomeetri kaugusel. Šķibes asuvad noortekeskus ja raamatukogu.

Šķibe kujunes II maailmasõja järgsetel aastatel endise [[Šķibe vald|Šķibe valla]] vallamaja juurde kui Šķibe [[sovhoos]]i keskasula. Aastal 2022 oli külas 327 elanikku.

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Dobele piirkond]]
[[Kategooria:Läti külad]]</text>
      <sha1>3elqhb5nz6ag5fpgpt11dsckmxcs4a5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171964</id>
      <parentid>6171963</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:01:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="926" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Šķibe
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Šķibe
|  elanikke = 327 (2022)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=3478 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
[[Pilt:Šķibe.jpg|pisi|left|Vaade Šķibele. Paremat kätt asub vallamaja.]]
'''Šķibe''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonna]]s, [[Bērze vald|Bērze valla]] halduskeskus.

Küla asub valla kaguosas merepinnast 15 meetri kõrgusel Ālave jõe kaldal, asudes piirkonna keskusest [[Dobele]]ist 9 ja [[Riia]]st 68 kilomeetri kaugusel. Šķibes asuvad noortekeskus ja raamatukogu.

Šķibe kujunes II maailmasõja järgsetel aastatel endise [[Šķibe vald|Šķibe valla]] vallamaja juurde kui Šķibe [[sovhoos]]i keskasula. Aastal 2022 oli külas 327 elanikku.

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Dobele piirkond]]
[[Kategooria:Läti külad]]</text>
      <sha1>jcdvocbzmaeln4pwl1ejm1ham6oqqgt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171973</id>
      <parentid>6171964</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:10:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="925" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Šķibe
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Šķibe
|  elanikke = 327 (2022)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=3478 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
[[Pilt:Šķibe.jpg|pisi|left|Vaade Šķibele. Paremat kätt asub vallamaja.]]
'''Šķibe''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonna]]s, [[Bērze vald|Bērze valla]] halduskeskus.

Küla asub valla kaguosas merepinnast 15 meetri kõrgusel Ālave jõe kaldal, asudes piirkonna keskusest [[Dobele]]st 9 ja [[Riia]]st 68 kilomeetri kaugusel. Šķibes asuvad noortekeskus ja raamatukogu.

Šķibe kujunes II maailmasõja järgsetel aastatel endise [[Šķibe vald|Šķibe valla]] vallamaja juurde kui Šķibe [[sovhoos]]i keskasula. Aastal 2022 oli külas 327 elanikku.

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Dobele piirkond]]
[[Kategooria:Läti külad]]</text>
      <sha1>3v9gb2ifbjv6pjia1snijdrv6gqv42l</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172084</id>
      <parentid>6171973</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:56:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="924" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Šķibe
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Šķibe
|  elanikke = 327 (2022)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=3478 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
[[Pilt:Šķibe.jpg|pisi|left|Vaade Šķibele. Paremat kätt asub vallamaja]]
'''Šķibe''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonna]]s, [[Bērze vald|Bērze valla]] halduskeskus.

Küla asub valla kaguosas merepinnast 15 meetri kõrgusel Ālave jõe kaldal, asudes piirkonna keskusest [[Dobele]]st 9 ja [[Riia]]st 68 kilomeetri kaugusel. Šķibes asuvad noortekeskus ja raamatukogu.

Šķibe kujunes II maailmasõja järgsetel aastatel endise [[Šķibe vald|Šķibe valla]] vallamaja juurde kui Šķibe [[sovhoos]]i keskasula. Aastal 2022 oli külas 327 elanikku.

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Dobele piirkond]]
[[Kategooria:Läti külad]]</text>
      <sha1>gg48mqqzfg2cnf3noma7ektboxc9ggm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Škibe</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634510</id>
    <redirect title="Šķibe" />
    <revision>
      <id>6171965</id>
      <timestamp>2022-08-01T15:01:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Šķibe]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18" xml:space="preserve">#suuna [[Šķibe]]</text>
      <sha1>s0xqm519q6md42jaw3xru7cxbvnxnhr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Airi Liimets</title>
    <ns>1</ns>
    <id>634511</id>
    <revision>
      <id>6171968</id>
      <timestamp>2022-08-01T15:02:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: 'https://elu24.postimees.ee/7573951/lahkunud-kasvatusteadlase-airi-liimetsa-ode-ta-oli-morfiinist-kutuks-tehtud-ja-me-ei-teadnud-tema-raskest-seisundist#_ga=2.51163241.1314191055.1659361821-886536900.1586020933'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="209" xml:space="preserve">https://elu24.postimees.ee/7573951/lahkunud-kasvatusteadlase-airi-liimetsa-ode-ta-oli-morfiinist-kutuks-tehtud-ja-me-ei-teadnud-tema-raskest-seisundist#_ga=2.51163241.1314191055.1659361821-886536900.1586020933</text>
      <sha1>d9eb6s3y2cw0d0gnvd7nz2w3lprepaa</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aizstrautnieki</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634512</id>
    <revision>
      <id>6171971</id>
      <timestamp>2022-08-01T15:08:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn |  nimi = Aizstrautnieki |  hääldus =  |  nimi1_keel = läti | nimi1 = Aizstrautnieki |  elanikke = 221 (2022)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=3480 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; |  asendikaardi_pilt =  }} [[Pilt:Šķibe.jpg|pisi|left|Vaade Šķibele. Paremat kätt asub vallamaja.]] '''Aizstrautnieki''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonna]]s, [[Dobele vald|Dobele valla]] halduskeskus....'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="979" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Aizstrautnieki
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Aizstrautnieki
|  elanikke = 221 (2022)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=3480 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
[[Pilt:Šķibe.jpg|pisi|left|Vaade Šķibele. Paremat kätt asub vallamaja.]]
'''Aizstrautnieki''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonna]]s, [[Dobele vald|Dobele valla]] halduskeskus.

Küla asub valla loodeosas merepinnast 70 meetri kõrgusel, asudes piirkonna keskusest [[Dobele]]ist 8,7 ja [[Riia]]st 73 kilomeetri kaugusel. Aizstrautniekis asuvad perede ja laste tugikeskus ning raamatukogu.

Aizstrautnieki rajati II maailmasõja järgsetel aastatel endise [[Dobe mõis|Dobe mõisa]] lähistele kui [[Andrei Ždanov|Ždanovi]]-nimelise [[kolhoos]]i keskasula. Aastal 2022 oli külas 221 elanikku.

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Dobele piirkond]]
[[Kategooria:Läti külad]]</text>
      <sha1>8527rcz6o6cycxw4fgy1fr8uj8krl0s</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171972</id>
      <parentid>6171971</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:09:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="978" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Aizstrautnieki
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Aizstrautnieki
|  elanikke = 221 (2022)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=3480 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
[[Pilt:Šķibe.jpg|pisi|left|Vaade Šķibele. Paremat kätt asub vallamaja.]]
'''Aizstrautnieki''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonna]]s, [[Dobele vald|Dobele valla]] halduskeskus.

Küla asub valla loodeosas merepinnast 70 meetri kõrgusel, asudes piirkonna keskusest [[Dobele]]st 8,7 ja [[Riia]]st 73 kilomeetri kaugusel. Aizstrautniekis asuvad perede ja laste tugikeskus ning raamatukogu.

Aizstrautnieki rajati II maailmasõja järgsetel aastatel endise [[Dobe mõis|Dobe mõisa]] lähistele kui [[Andrei Ždanov|Ždanovi]]-nimelise [[kolhoos]]i keskasula. Aastal 2022 oli külas 221 elanikku.

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Dobele piirkond]]
[[Kategooria:Läti külad]]</text>
      <sha1>2nh3skwyrrl8sksach2erto472u4e9g</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jaan Tristan Kolberg</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634513</id>
    <revision>
      <id>6171982</id>
      <timestamp>2022-08-01T15:25:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mallberrytrick</username>
        <id>168343</id>
      </contributor>
      <comment>Elukutse, sünnikuupäev ja aasta, õpingud.</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="279" xml:space="preserve">'''Jaan Tristan Kolberg''' (sündinud [[20. oktoober]] [[1997]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on eesti näitleja. 

Ta on lõpetanud [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] näitleja erialal [[2022]]. aastal ([[30. lend]]).</text>
      <sha1>59jv5yxxn6nbsji8vb2w5um76t8aurg</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171989</id>
      <parentid>6171982</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:35:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mallberrytrick</username>
        <id>168343</id>
      </contributor>
      <comment>kategooriad</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="439" xml:space="preserve">'''Jaan Tristan Kolberg''' (sündinud [[20. oktoober]] [[1997]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on eesti näitleja. 

Ta on lõpetanud [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] näitleja erialal [[2022]]. aastal ([[30. lend]]).
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]
[[Kategooria:Eesti filminäitlejad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]</text>
      <sha1>nn58647hu3d9n7m88x0hi75nmucgb99</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172071</id>
      <parentid>6171989</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:49:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mallberrytrick</username>
        <id>168343</id>
      </contributor>
      <comment>Teatrirollid, Dubleering</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2111" xml:space="preserve">'''Jaan Tristan Kolberg''' (sündinud [[20. oktoober|20. oktooberil]] [[1997]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on eesti näitleja. 

Ta on lõpetanud [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] näitleja erialal [[2022]]. aastal ([[30. lend]]).&lt;ref&gt;https://eamt.ee/lennud/xxx-lend/&lt;/ref&gt; 

== Teatrirollid ==

* 2020 - [[Eduard Vilde]] &quot;Tabamata ime&quot;, lavastaja [[Lembit Peterson]]; Theatrum (Leo Saalep)&lt;ref&gt;https://www.theatrum.ee/lavastused/tabamata-ime/&lt;/ref&gt;
* 2021 - &quot;Jooks&quot;, lavastajad [[Tiina Mölder]], Helen Reitsnik; [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA Lavakunstikool]]&lt;ref&gt;https://eamt.ee/lavastused/jooks/&lt;/ref&gt;
* 2021 - &quot;Kõige all ja kohal on&quot;, lavastaja Kalju-Karl Kivi; [[Eesti Noorsooteater]]&lt;ref&gt;https://www.eestinoorsooteater.ee/et/k%C3%B5ige-all-ja-kohal&lt;/ref&gt;
* 2021 - [[William Shakespeare]] &quot;[[Suveöö unenägu]]&quot;, lavastaja [[Lembit Peterson]]; [[Ugala]] (Francis Flute, Egeus)&lt;ref&gt;https://www.ugala.ee/lavastus/hooaja-avalavastus-suveoo-unenagu/&lt;/ref&gt;
* 2021 - &quot;Sink sale proo&quot;, lavastaja [[Anne Türnpu]]; [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA Lavakunstikool]]&lt;ref&gt;https://eamt.ee/lavakava-sink-sale-proo/&lt;/ref&gt;
* 2022 - [[Juhan Liiv]] &quot;Sihtisid pole sel sillal&quot;, lavastaja [[Mirko Rajas]]; [[Eesti Noorsooteater]]&lt;ref&gt;https://www.eestinoorsooteater.ee/et/sihtisid-pole-sel-sillal&lt;/ref&gt;

== Dubleering ==

* 2014 - &quot;Kuidas taltsutada lohet 2&quot; (Sigurd)&lt;ref&gt;https://www.postimees.ee/2846589/kuidas-taltsutada-lohet-2-eng-3d&lt;/ref&gt;
* 2015 - &quot;Paddingtoni seiklused&quot;&lt;ref&gt;https://www.forumcinemas.ee/event/299714/title/paddingtoni_seiklused/&lt;/ref&gt;
* 2019 - &quot;Kuidas taltsutada lohet 3&quot; (Sigurd)&lt;ref&gt;https://www.apollokino.ee/event/3498/kuidas_taltsutada_lohet_3&lt;/ref&gt;
* 2022 - &quot;Jänkude akadeemia: võimatu munamissioon&quot; (Leo, Louis, Andy)&lt;ref&gt;https://www.apollokino.ee/event/4480/title/j%C3%A4nkude_akadeemia_v%C3%B5imatu_munamissioon/&lt;/ref&gt;

[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]
[[Kategooria:Eesti filminäitlejad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]</text>
      <sha1>ggsn5e2dax171btncmdwjzxdswwbsat</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172076</id>
      <parentid>6172071</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:51:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mallberrytrick</username>
        <id>168343</id>
      </contributor>
      <comment>Alampealkiri viited</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2124" xml:space="preserve">'''Jaan Tristan Kolberg''' (sündinud [[20. oktoober|20. oktooberil]] [[1997]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on eesti näitleja. 

Ta on lõpetanud [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] näitleja erialal [[2022]]. aastal ([[30. lend]]).&lt;ref&gt;https://eamt.ee/lennud/xxx-lend/&lt;/ref&gt; 

== Teatrirollid ==

* 2020 - [[Eduard Vilde]] &quot;Tabamata ime&quot;, lavastaja [[Lembit Peterson]]; Theatrum (Leo Saalep)&lt;ref&gt;https://www.theatrum.ee/lavastused/tabamata-ime/&lt;/ref&gt;
* 2021 - &quot;Jooks&quot;, lavastajad [[Tiina Mölder]], Helen Reitsnik; [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA Lavakunstikool]]&lt;ref&gt;https://eamt.ee/lavastused/jooks/&lt;/ref&gt;
* 2021 - &quot;Kõige all ja kohal on&quot;, lavastaja Kalju-Karl Kivi; [[Eesti Noorsooteater]]&lt;ref&gt;https://www.eestinoorsooteater.ee/et/k%C3%B5ige-all-ja-kohal&lt;/ref&gt;
* 2021 - [[William Shakespeare]] &quot;[[Suveöö unenägu]]&quot;, lavastaja [[Lembit Peterson]]; [[Ugala]] (Francis Flute, Egeus)&lt;ref&gt;https://www.ugala.ee/lavastus/hooaja-avalavastus-suveoo-unenagu/&lt;/ref&gt;
* 2021 - &quot;Sink sale proo&quot;, lavastaja [[Anne Türnpu]]; [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA Lavakunstikool]]&lt;ref&gt;https://eamt.ee/lavakava-sink-sale-proo/&lt;/ref&gt;
* 2022 - [[Juhan Liiv]] &quot;Sihtisid pole sel sillal&quot;, lavastaja [[Mirko Rajas]]; [[Eesti Noorsooteater]]&lt;ref&gt;https://www.eestinoorsooteater.ee/et/sihtisid-pole-sel-sillal&lt;/ref&gt;

== Dubleering ==

* 2014 - &quot;Kuidas taltsutada lohet 2&quot; (Sigurd)&lt;ref&gt;https://www.postimees.ee/2846589/kuidas-taltsutada-lohet-2-eng-3d&lt;/ref&gt;
* 2015 - &quot;Paddingtoni seiklused&quot;&lt;ref&gt;https://www.forumcinemas.ee/event/299714/title/paddingtoni_seiklused/&lt;/ref&gt;
* 2019 - &quot;Kuidas taltsutada lohet 3&quot; (Sigurd)&lt;ref&gt;https://www.apollokino.ee/event/3498/kuidas_taltsutada_lohet_3&lt;/ref&gt;
* 2022 - &quot;Jänkude akadeemia: võimatu munamissioon&quot; (Leo, Louis, Andy)&lt;ref&gt;https://www.apollokino.ee/event/4480/title/j%C3%A4nkude_akadeemia_v%C3%B5imatu_munamissioon/&lt;/ref&gt;

== Viited ==
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]
[[Kategooria:Eesti filminäitlejad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]</text>
      <sha1>3uszbrrvl2rr6amthg1ikqucfqno9nc</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172164</id>
      <parentid>6172076</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T18:14:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mallberrytrick</username>
        <id>168343</id>
      </contributor>
      <comment>Infokast</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2333" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Jaan Tristan Kolberg
| pilt = Jaan Tristan Kolberg 2020.jpg
| sünniaeg = 20. oktoober 1997
| sünnikoht = Tallinn
| amet = Näitleja
| pildiallkiri = Jaan Tristan Kolberg 2020
}}

'''Jaan Tristan Kolberg''' (sündinud [[20. oktoober|20. oktooberil]] [[1997]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on eesti näitleja. 

Ta on lõpetanud [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] näitleja erialal [[2022]]. aastal ([[30. lend]]).&lt;ref&gt;https://eamt.ee/lennud/xxx-lend/&lt;/ref&gt; 

== Teatrirollid ==

* 2020 - [[Eduard Vilde]] &quot;Tabamata ime&quot;, lavastaja [[Lembit Peterson]]; Theatrum (Leo Saalep)&lt;ref&gt;https://www.theatrum.ee/lavastused/tabamata-ime/&lt;/ref&gt;
* 2021 - &quot;Jooks&quot;, lavastajad [[Tiina Mölder]], Helen Reitsnik; [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA Lavakunstikool]]&lt;ref&gt;https://eamt.ee/lavastused/jooks/&lt;/ref&gt;
* 2021 - &quot;Kõige all ja kohal on&quot;, lavastaja Kalju-Karl Kivi; [[Eesti Noorsooteater]]&lt;ref&gt;https://www.eestinoorsooteater.ee/et/k%C3%B5ige-all-ja-kohal&lt;/ref&gt;
* 2021 - [[William Shakespeare]] &quot;[[Suveöö unenägu]]&quot;, lavastaja [[Lembit Peterson]]; [[Ugala]] (Francis Flute, Egeus)&lt;ref&gt;https://www.ugala.ee/lavastus/hooaja-avalavastus-suveoo-unenagu/&lt;/ref&gt;
* 2021 - &quot;Sink sale proo&quot;, lavastaja [[Anne Türnpu]]; [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA Lavakunstikool]]&lt;ref&gt;https://eamt.ee/lavakava-sink-sale-proo/&lt;/ref&gt;
* 2022 - [[Juhan Liiv]] &quot;Sihtisid pole sel sillal&quot;, lavastaja [[Mirko Rajas]]; [[Eesti Noorsooteater]]&lt;ref&gt;https://www.eestinoorsooteater.ee/et/sihtisid-pole-sel-sillal&lt;/ref&gt;

== Dubleering ==

* 2014 - &quot;Kuidas taltsutada lohet 2&quot; (Sigurd)&lt;ref&gt;https://www.postimees.ee/2846589/kuidas-taltsutada-lohet-2-eng-3d&lt;/ref&gt;
* 2015 - &quot;Paddingtoni seiklused&quot;&lt;ref&gt;https://www.forumcinemas.ee/event/299714/title/paddingtoni_seiklused/&lt;/ref&gt;
* 2019 - &quot;Kuidas taltsutada lohet 3&quot; (Sigurd)&lt;ref&gt;https://www.apollokino.ee/event/3498/kuidas_taltsutada_lohet_3&lt;/ref&gt;
* 2022 - &quot;Jänkude akadeemia: võimatu munamissioon&quot; (Leo, Louis, Andy)&lt;ref&gt;https://www.apollokino.ee/event/4480/title/j%C3%A4nkude_akadeemia_v%C3%B5imatu_munamissioon/&lt;/ref&gt;

== Viited ==
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]
[[Kategooria:Eesti filminäitlejad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]</text>
      <sha1>plqg6irb07ah1fsuitm40c4gheujfqv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172171</id>
      <parentid>6172164</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T18:31:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mallberrytrick</username>
        <id>168343</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt &quot;Tabamata ime&quot;</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2411" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Jaan Tristan Kolberg
| pilt = Jaan Tristan Kolberg 2020.jpg
| sünniaeg = 20. oktoober 1997
| sünnikoht = Tallinn
| amet = Näitleja
| pildiallkiri = Jaan Tristan Kolberg 2020
}}

'''Jaan Tristan Kolberg''' (sündinud [[20. oktoober|20. oktooberil]] [[1997]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on eesti näitleja. 

Ta on lõpetanud [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] näitleja erialal [[2022]]. aastal ([[30. lend]]).&lt;ref&gt;https://eamt.ee/lennud/xxx-lend/&lt;/ref&gt; 

== Teatrirollid ==

* [[Fail:Jaan Tristan Kolberg &quot;Tabamata ime&quot; 2020.jpg|pisi|&quot;Tabamata ime&quot; 2020]]2020 - [[Eduard Vilde]] &quot;Tabamata ime&quot;, lavastaja [[Lembit Peterson]]; Theatrum (Leo Saalep)&lt;ref&gt;https://www.theatrum.ee/lavastused/tabamata-ime/&lt;/ref&gt;
* 2021 - &quot;Jooks&quot;, lavastajad [[Tiina Mölder]], Helen Reitsnik; [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA Lavakunstikool]]&lt;ref&gt;https://eamt.ee/lavastused/jooks/&lt;/ref&gt;
* 2021 - &quot;Kõige all ja kohal on&quot;, lavastaja Kalju-Karl Kivi; [[Eesti Noorsooteater]]&lt;ref&gt;https://www.eestinoorsooteater.ee/et/k%C3%B5ige-all-ja-kohal&lt;/ref&gt;
* 2021 - [[William Shakespeare]] &quot;[[Suveöö unenägu]]&quot;, lavastaja [[Lembit Peterson]]; [[Ugala]] (Francis Flute, Egeus)&lt;ref&gt;https://www.ugala.ee/lavastus/hooaja-avalavastus-suveoo-unenagu/&lt;/ref&gt;
* 2021 - &quot;Sink sale proo&quot;, lavastaja [[Anne Türnpu]]; [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA Lavakunstikool]]&lt;ref&gt;https://eamt.ee/lavakava-sink-sale-proo/&lt;/ref&gt;
* 2022 - [[Juhan Liiv]] &quot;Sihtisid pole sel sillal&quot;, lavastaja [[Mirko Rajas]]; [[Eesti Noorsooteater]]&lt;ref&gt;https://www.eestinoorsooteater.ee/et/sihtisid-pole-sel-sillal&lt;/ref&gt;

== Dubleering ==

* 2014 - &quot;Kuidas taltsutada lohet 2&quot; (Sigurd)&lt;ref&gt;https://www.postimees.ee/2846589/kuidas-taltsutada-lohet-2-eng-3d&lt;/ref&gt;
* 2015 - &quot;Paddingtoni seiklused&quot;&lt;ref&gt;https://www.forumcinemas.ee/event/299714/title/paddingtoni_seiklused/&lt;/ref&gt;
* 2019 - &quot;Kuidas taltsutada lohet 3&quot; (Sigurd)&lt;ref&gt;https://www.apollokino.ee/event/3498/kuidas_taltsutada_lohet_3&lt;/ref&gt;
* 2022 - &quot;Jänkude akadeemia: võimatu munamissioon&quot; (Leo, Louis, Andy)&lt;ref&gt;https://www.apollokino.ee/event/4480/title/j%C3%A4nkude_akadeemia_v%C3%B5imatu_munamissioon/&lt;/ref&gt;

== Viited ==
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]
[[Kategooria:Eesti filminäitlejad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]</text>
      <sha1>2zoif1dv0h57vj03dg3g1naet2dr88x</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172173</id>
      <parentid>6172171</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T18:34:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mallberrytrick</username>
        <id>168343</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Pilt &quot;Tabamata ime&quot; suurus</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2453" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Jaan Tristan Kolberg
| pilt = Jaan Tristan Kolberg 2020.jpg
| sünniaeg = 20. oktoober 1997
| sünnikoht = Tallinn
| amet = Näitleja
| pildiallkiri = Jaan Tristan Kolberg 2020
}}

'''Jaan Tristan Kolberg''' (sündinud [[20. oktoober|20. oktooberil]] [[1997]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on eesti näitleja. 

Ta on lõpetanud [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] näitleja erialal [[2022]]. aastal ([[30. lend]]).&lt;ref&gt;https://eamt.ee/lennud/xxx-lend/&lt;/ref&gt; 

== Teatrirollid ==

* 2020 - [[Eduard Vilde]] &quot;Tabamata ime&quot;, lavastaja [[Lembit Peterson]]; Theatrum (Leo Saalep)&lt;ref&gt;https://www.theatrum.ee/lavastused/tabamata-ime/&lt;/ref&gt;
* 2021 - &quot;Jooks&quot;, lavastajad [[Tiina Mölder]], Helen Reitsnik; [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA Lavakunstikool]]&lt;ref&gt;https://eamt.ee/lavastused/jooks/&lt;/ref&gt;
* 2021 - &quot;Kõige all ja kohal on&quot;, lavastaja Kalju-Karl Kivi; [[Eesti Noorsooteater]]&lt;ref&gt;https://www.eestinoorsooteater.ee/et/k%C3%B5ige-all-ja-kohal&lt;/ref&gt;
* 2021 - [[William Shakespeare]] &quot;[[Suveöö unenägu]]&quot;, lavastaja [[Lembit Peterson]]; [[Ugala]] (Francis Flute, Egeus)&lt;ref&gt;https://www.ugala.ee/lavastus/hooaja-avalavastus-suveoo-unenagu/&lt;/ref&gt;
* 2021 - &quot;Sink sale proo&quot;, lavastaja [[Anne Türnpu]]; [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA Lavakunstikool]]&lt;ref&gt;https://eamt.ee/lavakava-sink-sale-proo/&lt;/ref&gt;
* 2022 - [[Juhan Liiv]] &quot;Sihtisid pole sel sillal&quot;, lavastaja [[Mirko Rajas]]; [[Eesti Noorsooteater]]&lt;ref&gt;https://www.eestinoorsooteater.ee/et/sihtisid-pole-sel-sillal&lt;/ref&gt;[[Fail:Jaan Tristan Kolberg &quot;Tabamata ime&quot; 2020.jpg|pisi|Jaan Tristan Kolberg lavastuses &quot;Tabamata ime&quot; 2020|320x320px]]

== Dubleering ==

* 2014 - &quot;Kuidas taltsutada lohet 2&quot; (Sigurd)&lt;ref&gt;https://www.postimees.ee/2846589/kuidas-taltsutada-lohet-2-eng-3d&lt;/ref&gt;
* 2015 - &quot;Paddingtoni seiklused&quot;&lt;ref&gt;https://www.forumcinemas.ee/event/299714/title/paddingtoni_seiklused/&lt;/ref&gt;
* 2019 - &quot;Kuidas taltsutada lohet 3&quot; (Sigurd)&lt;ref&gt;https://www.apollokino.ee/event/3498/kuidas_taltsutada_lohet_3&lt;/ref&gt;
* 2022 - &quot;Jänkude akadeemia: võimatu munamissioon&quot; (Leo, Louis, Andy)&lt;ref&gt;https://www.apollokino.ee/event/4480/title/j%C3%A4nkude_akadeemia_v%C3%B5imatu_munamissioon/&lt;/ref&gt;

== Viited ==
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]
[[Kategooria:Eesti filminäitlejad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]</text>
      <sha1>8y1gimi59gwzgf1phjkd8i9ftvgw2xn</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172209</id>
      <parentid>6172173</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T19:38:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Viited */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2501" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Jaan Tristan Kolberg
| pilt = Jaan Tristan Kolberg 2020.jpg
| sünniaeg = 20. oktoober 1997
| sünnikoht = Tallinn
| amet = Näitleja
| pildiallkiri = Jaan Tristan Kolberg 2020
}}

'''Jaan Tristan Kolberg''' (sündinud [[20. oktoober|20. oktooberil]] [[1997]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on eesti näitleja. 

Ta on lõpetanud [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] näitleja erialal [[2022]]. aastal ([[30. lend]]).&lt;ref&gt;https://eamt.ee/lennud/xxx-lend/&lt;/ref&gt; 

== Teatrirollid ==

* 2020 - [[Eduard Vilde]] &quot;Tabamata ime&quot;, lavastaja [[Lembit Peterson]]; Theatrum (Leo Saalep)&lt;ref&gt;https://www.theatrum.ee/lavastused/tabamata-ime/&lt;/ref&gt;
* 2021 - &quot;Jooks&quot;, lavastajad [[Tiina Mölder]], Helen Reitsnik; [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA Lavakunstikool]]&lt;ref&gt;https://eamt.ee/lavastused/jooks/&lt;/ref&gt;
* 2021 - &quot;Kõige all ja kohal on&quot;, lavastaja Kalju-Karl Kivi; [[Eesti Noorsooteater]]&lt;ref&gt;https://www.eestinoorsooteater.ee/et/k%C3%B5ige-all-ja-kohal&lt;/ref&gt;
* 2021 - [[William Shakespeare]] &quot;[[Suveöö unenägu]]&quot;, lavastaja [[Lembit Peterson]]; [[Ugala]] (Francis Flute, Egeus)&lt;ref&gt;https://www.ugala.ee/lavastus/hooaja-avalavastus-suveoo-unenagu/&lt;/ref&gt;
* 2021 - &quot;Sink sale proo&quot;, lavastaja [[Anne Türnpu]]; [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA Lavakunstikool]]&lt;ref&gt;https://eamt.ee/lavakava-sink-sale-proo/&lt;/ref&gt;
* 2022 - [[Juhan Liiv]] &quot;Sihtisid pole sel sillal&quot;, lavastaja [[Mirko Rajas]]; [[Eesti Noorsooteater]]&lt;ref&gt;https://www.eestinoorsooteater.ee/et/sihtisid-pole-sel-sillal&lt;/ref&gt;[[Fail:Jaan Tristan Kolberg &quot;Tabamata ime&quot; 2020.jpg|pisi|Jaan Tristan Kolberg lavastuses &quot;Tabamata ime&quot; 2020|320x320px]]

== Dubleering ==

* 2014 - &quot;Kuidas taltsutada lohet 2&quot; (Sigurd)&lt;ref&gt;https://www.postimees.ee/2846589/kuidas-taltsutada-lohet-2-eng-3d&lt;/ref&gt;
* 2015 - &quot;Paddingtoni seiklused&quot;&lt;ref&gt;https://www.forumcinemas.ee/event/299714/title/paddingtoni_seiklused/&lt;/ref&gt;
* 2019 - &quot;Kuidas taltsutada lohet 3&quot; (Sigurd)&lt;ref&gt;https://www.apollokino.ee/event/3498/kuidas_taltsutada_lohet_3&lt;/ref&gt;
* 2022 - &quot;Jänkude akadeemia: võimatu munamissioon&quot; (Leo, Louis, Andy)&lt;ref&gt;https://www.apollokino.ee/event/4480/title/j%C3%A4nkude_akadeemia_v%C3%B5imatu_munamissioon/&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Kolberg, Jaan Tristan}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti filminäitlejad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>33b3m8q4ygdnrav66jjrof6vahlbx9f</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172283</id>
      <parentid>6172209</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T21:18:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mallberrytrick</username>
        <id>168343</id>
      </contributor>
      <comment>Viited, pilt</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4031" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Jaan Tristan Kolberg
| pilt = Jaan Tristan Kolberg 2020.jpg
| sünniaeg = 20. oktoober 1997
| sünnikoht = Tallinn
| amet = Näitleja
| pildiallkiri = Jaan Tristan Kolberg 2020
}}

'''Jaan Tristan Kolberg''' (sündinud [[20. oktoober|20. oktooberil]] [[1997]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on eesti näitleja. 

Ta on lõpetanud [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] näitleja erialal [[2022]]. aastal ([[30. lend]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lennud/xxx-lend/|pealkiri=XXX lend|väljaanne=eamt.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt; Tema õpetajad olid [[Lembit Peterson]], [[Indrek Sammul]], [[Aleksander Eelmaa]], [[Mirko Rajas]] ja [[Kristjan Üksküla]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lavakunsti-osakonna-lopetas-xxx-lend/|pealkiri=Lavakunsti osakonna lõpetas XXX lend|väljaanne=eamt.ee|aeg=18. juuni 2022|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt; 

== Teatrirollid ==

* 2020 - [[Eduard Vilde]] &quot;[[Tabamata ime]]&quot;, lavastaja [[Lembit Peterson]]; Theatrum (Leo Saalep)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.theatrum.ee/lavastused/tabamata-ime/|pealkiri=Tabamata ime|väljaanne=theatrum.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2021 - &quot;Jooks&quot;, lavastajad [[Tiina Mölder]], Helen Reitsnik; [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA Lavakunstikool]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lavastused/jooks/|pealkiri=Jooks|väljaanne=eamt.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2021 - &quot;Kõige all ja kohal on&quot;, lavastaja Kalju-Karl Kivi; [[Eesti Noorsooteater]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.eestinoorsooteater.ee/et/k%C3%B5ige-all-ja-kohal|pealkiri=Kõige all ja kohal on|väljaanne=eestinoorsooteater.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2021 - [[William Shakespeare]] &quot;[[Suveöö unenägu]]&quot;, lavastaja [[Lembit Peterson]]; [[Ugala]] (Francis Flute, Egeus)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.ugala.ee/lavastus/hooaja-avalavastus-suveoo-unenagu/|pealkiri=Hooaja avalavastus Suveöö unenägu|väljaanne=ugala.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2021 - &quot;Sink sale proo&quot;, lavastaja [[Anne Türnpu]]; [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA Lavakunstikool]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lavakava-sink-sale-proo/|pealkiri=Lavakava Sink sale proo|väljaanne=eamt.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2022 - [[Juhan Liiv]] &quot;Sihtisid pole sel sillal&quot;, lavastaja [[Mirko Rajas]]; [[Eesti Noorsooteater]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.eestinoorsooteater.ee/et/sihtisid-pole-sel-sillal|pealkiri=Sihtisid pole sel sillal|väljaanne=eestinoorsooteater.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;[[Fail:Jaan Tristan Kolberg &quot;Tabamata ime&quot; 2020.jpg|pisi|Jaan Tristan Kolberg lavastuses &quot;Tabamata ime&quot; 2020|320x320px]]
[[Fail:Jaan Tristan Kolberg as Francis Flute in A Midsummer Night's Dream 2021.jpg|pisi|Jaan Tristan Kolberg lavastuses &quot;Suveöö unenägu&quot; 2020]]

== Dubleering ==

* 2014 - &quot;Kuidas taltsutada lohet 2&quot; (Sigurd)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Kultuurikava.ee|url=https://www.postimees.ee/2846589/kuidas-taltsutada-lohet-2-eng-3d|pealkiri=Kuidas taltsutada lohet 2 ENG 3D|väljaanne=postimees.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2015 - &quot;Paddingtoni seiklused&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.forumcinemas.ee/event/299714/title/paddingtoni_seiklused/|pealkiri=Paddingtoni seiklused|väljaanne=forumcinemas.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2019 - &quot;Kuidas taltsutada lohet 3&quot; (Sigurd)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.apollokino.ee/event/3498/kuidas_taltsutada_lohet_3|pealkiri=Kuidas taltsutada lohet 3|väljaanne=apollokino.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2022 - &quot;Jänkude akadeemia: võimatu munamissioon&quot; (Leo, Louis, Andy)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.apollokino.ee/event/4480/title/j%C3%A4nkude_akadeemia_v%C3%B5imatu_munamissioon/|pealkiri=Jänkude akadeemia: Võimatu munamissioon|väljaanne=apollokino.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Kolberg, Jaan Tristan}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti filminäitlejad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>l3e7f276juckehck7qqblpaceyk5c14</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172284</id>
      <parentid>6172283</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T21:22:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mallberrytrick</username>
        <id>168343</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Pildi aasta</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4031" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Jaan Tristan Kolberg
| pilt = Jaan Tristan Kolberg 2020.jpg
| sünniaeg = 20. oktoober 1997
| sünnikoht = Tallinn
| amet = Näitleja
| pildiallkiri = Jaan Tristan Kolberg 2020
}}

'''Jaan Tristan Kolberg''' (sündinud [[20. oktoober|20. oktooberil]] [[1997]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on eesti näitleja. 

Ta on lõpetanud [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] näitleja erialal [[2022]]. aastal ([[30. lend]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lennud/xxx-lend/|pealkiri=XXX lend|väljaanne=eamt.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt; Tema õpetajad olid [[Lembit Peterson]], [[Indrek Sammul]], [[Aleksander Eelmaa]], [[Mirko Rajas]] ja [[Kristjan Üksküla]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lavakunsti-osakonna-lopetas-xxx-lend/|pealkiri=Lavakunsti osakonna lõpetas XXX lend|väljaanne=eamt.ee|aeg=18. juuni 2022|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt; 

== Teatrirollid ==

* 2020 - [[Eduard Vilde]] &quot;[[Tabamata ime]]&quot;, lavastaja [[Lembit Peterson]]; Theatrum (Leo Saalep)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.theatrum.ee/lavastused/tabamata-ime/|pealkiri=Tabamata ime|väljaanne=theatrum.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2021 - &quot;Jooks&quot;, lavastajad [[Tiina Mölder]], Helen Reitsnik; [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA Lavakunstikool]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lavastused/jooks/|pealkiri=Jooks|väljaanne=eamt.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2021 - &quot;Kõige all ja kohal on&quot;, lavastaja Kalju-Karl Kivi; [[Eesti Noorsooteater]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.eestinoorsooteater.ee/et/k%C3%B5ige-all-ja-kohal|pealkiri=Kõige all ja kohal on|väljaanne=eestinoorsooteater.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2021 - [[William Shakespeare]] &quot;[[Suveöö unenägu]]&quot;, lavastaja [[Lembit Peterson]]; [[Ugala]] (Francis Flute, Egeus)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.ugala.ee/lavastus/hooaja-avalavastus-suveoo-unenagu/|pealkiri=Hooaja avalavastus Suveöö unenägu|väljaanne=ugala.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2021 - &quot;Sink sale proo&quot;, lavastaja [[Anne Türnpu]]; [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA Lavakunstikool]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lavakava-sink-sale-proo/|pealkiri=Lavakava Sink sale proo|väljaanne=eamt.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2022 - [[Juhan Liiv]] &quot;Sihtisid pole sel sillal&quot;, lavastaja [[Mirko Rajas]]; [[Eesti Noorsooteater]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.eestinoorsooteater.ee/et/sihtisid-pole-sel-sillal|pealkiri=Sihtisid pole sel sillal|väljaanne=eestinoorsooteater.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;[[Fail:Jaan Tristan Kolberg &quot;Tabamata ime&quot; 2020.jpg|pisi|Jaan Tristan Kolberg lavastuses &quot;Tabamata ime&quot; 2020|320x320px]]
[[Fail:Jaan Tristan Kolberg as Francis Flute in A Midsummer Night's Dream 2021.jpg|pisi|Jaan Tristan Kolberg lavastuses &quot;Suveöö unenägu&quot; 2021]]

== Dubleering ==

* 2014 - &quot;Kuidas taltsutada lohet 2&quot; (Sigurd)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Kultuurikava.ee|url=https://www.postimees.ee/2846589/kuidas-taltsutada-lohet-2-eng-3d|pealkiri=Kuidas taltsutada lohet 2 ENG 3D|väljaanne=postimees.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2015 - &quot;Paddingtoni seiklused&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.forumcinemas.ee/event/299714/title/paddingtoni_seiklused/|pealkiri=Paddingtoni seiklused|väljaanne=forumcinemas.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2019 - &quot;Kuidas taltsutada lohet 3&quot; (Sigurd)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.apollokino.ee/event/3498/kuidas_taltsutada_lohet_3|pealkiri=Kuidas taltsutada lohet 3|väljaanne=apollokino.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2022 - &quot;Jänkude akadeemia: võimatu munamissioon&quot; (Leo, Louis, Andy)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.apollokino.ee/event/4480/title/j%C3%A4nkude_akadeemia_v%C3%B5imatu_munamissioon/|pealkiri=Jänkude akadeemia: Võimatu munamissioon|väljaanne=apollokino.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Kolberg, Jaan Tristan}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti filminäitlejad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>qe3jcxpkxuz0ditetidnhwdqkb3o0lk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172299</id>
      <parentid>6172284</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T22:05:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mallberrytrick</username>
        <id>168343</id>
      </contributor>
      <comment>Televisioon</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4449" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Jaan Tristan Kolberg
| pilt = Jaan Tristan Kolberg 2020.jpg
| sünniaeg = 20. oktoober 1997
| sünnikoht = Tallinn
| amet = Näitleja
| pildiallkiri = Jaan Tristan Kolberg 2020
}}

'''Jaan Tristan Kolberg''' (sündinud [[20. oktoober|20. oktooberil]] [[1997]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on eesti näitleja. 

Ta on lõpetanud [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] näitleja erialal [[2022]]. aastal ([[30. lend]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lennud/xxx-lend/|pealkiri=XXX lend|väljaanne=eamt.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt; Tema õpetajad olid [[Lembit Peterson]], [[Indrek Sammul]], [[Aleksander Eelmaa]], [[Mirko Rajas]] ja [[Kristjan Üksküla]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lavakunsti-osakonna-lopetas-xxx-lend/|pealkiri=Lavakunsti osakonna lõpetas XXX lend|väljaanne=eamt.ee|aeg=18. juuni 2022|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt; 

== Teatrirollid ==

* 2020 - [[Eduard Vilde]] &quot;[[Tabamata ime]]&quot;, lavastaja [[Lembit Peterson]]; Theatrum (Leo Saalep)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.theatrum.ee/lavastused/tabamata-ime/|pealkiri=Tabamata ime|väljaanne=theatrum.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2021 - &quot;Jooks&quot;, lavastajad [[Tiina Mölder]], Helen Reitsnik; [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA Lavakunstikool]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lavastused/jooks/|pealkiri=Jooks|väljaanne=eamt.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2021 - &quot;Kõige all ja kohal on&quot;, lavastaja Kalju-Karl Kivi; [[Eesti Noorsooteater]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.eestinoorsooteater.ee/et/k%C3%B5ige-all-ja-kohal|pealkiri=Kõige all ja kohal on|väljaanne=eestinoorsooteater.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2021 - [[William Shakespeare]] &quot;[[Suveöö unenägu]]&quot;, lavastaja [[Lembit Peterson]]; [[Ugala]] (Francis Flute, Egeus)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.ugala.ee/lavastus/hooaja-avalavastus-suveoo-unenagu/|pealkiri=Hooaja avalavastus Suveöö unenägu|väljaanne=ugala.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2021 - &quot;Sink sale proo&quot;, lavastaja [[Anne Türnpu]]; [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA Lavakunstikool]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lavakava-sink-sale-proo/|pealkiri=Lavakava Sink sale proo|väljaanne=eamt.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2022 - [[Juhan Liiv]] &quot;Sihtisid pole sel sillal&quot;, lavastaja [[Mirko Rajas]]; [[Eesti Noorsooteater]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.eestinoorsooteater.ee/et/sihtisid-pole-sel-sillal|pealkiri=Sihtisid pole sel sillal|väljaanne=eestinoorsooteater.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;[[Fail:Jaan Tristan Kolberg &quot;Tabamata ime&quot; 2020.jpg|pisi|Jaan Tristan Kolberg lavastuses &quot;Tabamata ime&quot; 2020|320x320px]]
[[Fail:Jaan Tristan Kolberg as Francis Flute in A Midsummer Night's Dream 2021.jpg|pisi|Jaan Tristan Kolberg lavastuses &quot;Suveöö unenägu&quot; 2021]]

== Televisioon ==

* 2014 - &quot;Viimane võmm&quot; (Jan-Erik)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.imdb.com/title/tt3781238/?ref_=nm_flmg_act_3|pealkiri=Viimane võmm, Kaisutades tapetut|väljaanne=imdb.com|vaadatud=02.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2016 - &quot;Siberi võmm&quot; (Kaarel)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.imdb.com/title/tt6394402/?ref_=nm_flmg_act_2|pealkiri=Siberi võmm, Killer Clown|väljaanne=imdb.com|vaadatud=02.08.2022}}&lt;/ref&gt;

== Dubleering ==

* 2014 - &quot;Kuidas taltsutada lohet 2&quot; (Sigurd)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Kultuurikava.ee|url=https://www.postimees.ee/2846589/kuidas-taltsutada-lohet-2-eng-3d|pealkiri=Kuidas taltsutada lohet 2 ENG 3D|väljaanne=postimees.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2015 - &quot;Paddingtoni seiklused&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.forumcinemas.ee/event/299714/title/paddingtoni_seiklused/|pealkiri=Paddingtoni seiklused|väljaanne=forumcinemas.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2019 - &quot;Kuidas taltsutada lohet 3&quot; (Sigurd)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.apollokino.ee/event/3498/kuidas_taltsutada_lohet_3|pealkiri=Kuidas taltsutada lohet 3|väljaanne=apollokino.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2022 - &quot;Jänkude akadeemia: võimatu munamissioon&quot; (Leo, Louis, Andy)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.apollokino.ee/event/4480/title/j%C3%A4nkude_akadeemia_v%C3%B5imatu_munamissioon/|pealkiri=Jänkude akadeemia: Võimatu munamissioon|väljaanne=apollokino.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Kolberg, Jaan Tristan}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti filminäitlejad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>81f9p4r0abel678zbppwfi2hnrcahws</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172300</id>
      <parentid>6172299</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T22:06:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mallberrytrick</username>
        <id>168343</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>võimatu - Võimatu</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4449" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Jaan Tristan Kolberg
| pilt = Jaan Tristan Kolberg 2020.jpg
| sünniaeg = 20. oktoober 1997
| sünnikoht = Tallinn
| amet = Näitleja
| pildiallkiri = Jaan Tristan Kolberg 2020
}}

'''Jaan Tristan Kolberg''' (sündinud [[20. oktoober|20. oktooberil]] [[1997]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on eesti näitleja. 

Ta on lõpetanud [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] näitleja erialal [[2022]]. aastal ([[30. lend]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lennud/xxx-lend/|pealkiri=XXX lend|väljaanne=eamt.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt; Tema õpetajad olid [[Lembit Peterson]], [[Indrek Sammul]], [[Aleksander Eelmaa]], [[Mirko Rajas]] ja [[Kristjan Üksküla]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lavakunsti-osakonna-lopetas-xxx-lend/|pealkiri=Lavakunsti osakonna lõpetas XXX lend|väljaanne=eamt.ee|aeg=18. juuni 2022|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt; 

== Teatrirollid ==

* 2020 - [[Eduard Vilde]] &quot;[[Tabamata ime]]&quot;, lavastaja [[Lembit Peterson]]; Theatrum (Leo Saalep)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.theatrum.ee/lavastused/tabamata-ime/|pealkiri=Tabamata ime|väljaanne=theatrum.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2021 - &quot;Jooks&quot;, lavastajad [[Tiina Mölder]], Helen Reitsnik; [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA Lavakunstikool]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lavastused/jooks/|pealkiri=Jooks|väljaanne=eamt.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2021 - &quot;Kõige all ja kohal on&quot;, lavastaja Kalju-Karl Kivi; [[Eesti Noorsooteater]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.eestinoorsooteater.ee/et/k%C3%B5ige-all-ja-kohal|pealkiri=Kõige all ja kohal on|väljaanne=eestinoorsooteater.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2021 - [[William Shakespeare]] &quot;[[Suveöö unenägu]]&quot;, lavastaja [[Lembit Peterson]]; [[Ugala]] (Francis Flute, Egeus)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.ugala.ee/lavastus/hooaja-avalavastus-suveoo-unenagu/|pealkiri=Hooaja avalavastus Suveöö unenägu|väljaanne=ugala.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2021 - &quot;Sink sale proo&quot;, lavastaja [[Anne Türnpu]]; [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA Lavakunstikool]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lavakava-sink-sale-proo/|pealkiri=Lavakava Sink sale proo|väljaanne=eamt.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2022 - [[Juhan Liiv]] &quot;Sihtisid pole sel sillal&quot;, lavastaja [[Mirko Rajas]]; [[Eesti Noorsooteater]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.eestinoorsooteater.ee/et/sihtisid-pole-sel-sillal|pealkiri=Sihtisid pole sel sillal|väljaanne=eestinoorsooteater.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;[[Fail:Jaan Tristan Kolberg &quot;Tabamata ime&quot; 2020.jpg|pisi|Jaan Tristan Kolberg lavastuses &quot;Tabamata ime&quot; 2020|320x320px]]
[[Fail:Jaan Tristan Kolberg as Francis Flute in A Midsummer Night's Dream 2021.jpg|pisi|Jaan Tristan Kolberg lavastuses &quot;Suveöö unenägu&quot; 2021]]

== Televisioon ==

* 2014 - &quot;Viimane võmm&quot; (Jan-Erik)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.imdb.com/title/tt3781238/?ref_=nm_flmg_act_3|pealkiri=Viimane võmm, Kaisutades tapetut|väljaanne=imdb.com|vaadatud=02.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2016 - &quot;Siberi võmm&quot; (Kaarel)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.imdb.com/title/tt6394402/?ref_=nm_flmg_act_2|pealkiri=Siberi võmm, Killer Clown|väljaanne=imdb.com|vaadatud=02.08.2022}}&lt;/ref&gt;

== Dubleering ==

* 2014 - &quot;Kuidas taltsutada lohet 2&quot; (Sigurd)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Kultuurikava.ee|url=https://www.postimees.ee/2846589/kuidas-taltsutada-lohet-2-eng-3d|pealkiri=Kuidas taltsutada lohet 2 ENG 3D|väljaanne=postimees.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2015 - &quot;Paddingtoni seiklused&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.forumcinemas.ee/event/299714/title/paddingtoni_seiklused/|pealkiri=Paddingtoni seiklused|väljaanne=forumcinemas.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2019 - &quot;Kuidas taltsutada lohet 3&quot; (Sigurd)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.apollokino.ee/event/3498/kuidas_taltsutada_lohet_3|pealkiri=Kuidas taltsutada lohet 3|väljaanne=apollokino.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2022 - &quot;Jänkude akadeemia: Võimatu munamissioon&quot; (Leo, Louis, Andy)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.apollokino.ee/event/4480/title/j%C3%A4nkude_akadeemia_v%C3%B5imatu_munamissioon/|pealkiri=Jänkude akadeemia: Võimatu munamissioon|väljaanne=apollokino.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Kolberg, Jaan Tristan}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti filminäitlejad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>afqjbbrbljxkjhuricw170ccmrzmtu3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172308</id>
      <parentid>6172300</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T22:24:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mallberrytrick</username>
        <id>168343</id>
      </contributor>
      <comment>Muutus</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4491" xml:space="preserve">

'''Jaan Tristan Kolberg''' (sündinud [[20. oktoober|20. oktooberil]] [[1997]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on eesti näitleja. 

{{Infokast persoon
| nimi = Jaan Tristan Kolberg
| pilt = Jaan Tristan Kolberg 2020.jpg
| pildiallkiri = Jaan Tristan Kolberg 2020
| sünniaeg = 20. oktoober 1997 (24-aastane)
| sünnikoht = Tallinn, Eesti
| rahvus = eestlane
| amet = näitleja
}}

Ta on lõpetanud [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] näitleja erialal [[2022]]. aastal ([[30. lend]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lennud/xxx-lend/|pealkiri=XXX lend|väljaanne=eamt.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt; Tema õpetajad olid [[Lembit Peterson]], [[Indrek Sammul]], [[Aleksander Eelmaa]], [[Mirko Rajas]] ja [[Kristjan Üksküla]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lavakunsti-osakonna-lopetas-xxx-lend/|pealkiri=Lavakunsti osakonna lõpetas XXX lend|väljaanne=eamt.ee|aeg=18. juuni 2022|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt; 

== Teatrirollid ==

* 2020 - [[Eduard Vilde]] &quot;[[Tabamata ime]]&quot;, lavastaja [[Lembit Peterson]]; Theatrum (Leo Saalep)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.theatrum.ee/lavastused/tabamata-ime/|pealkiri=Tabamata ime|väljaanne=theatrum.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2021 - &quot;Jooks&quot;, lavastajad [[Tiina Mölder]], Helen Reitsnik; [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA Lavakunstikool]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lavastused/jooks/|pealkiri=Jooks|väljaanne=eamt.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2021 - &quot;Kõige all ja kohal on&quot;, lavastaja Kalju-Karl Kivi; [[Eesti Noorsooteater]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.eestinoorsooteater.ee/et/k%C3%B5ige-all-ja-kohal|pealkiri=Kõige all ja kohal on|väljaanne=eestinoorsooteater.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2021 - [[William Shakespeare]] &quot;[[Suveöö unenägu]]&quot;, lavastaja [[Lembit Peterson]]; [[Ugala]] (Francis Flute, Egeus)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.ugala.ee/lavastus/hooaja-avalavastus-suveoo-unenagu/|pealkiri=Hooaja avalavastus Suveöö unenägu|väljaanne=ugala.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2021 - &quot;Sink sale proo&quot;, lavastaja [[Anne Türnpu]]; [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA Lavakunstikool]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lavakava-sink-sale-proo/|pealkiri=Lavakava Sink sale proo|väljaanne=eamt.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2022 - [[Juhan Liiv]] &quot;Sihtisid pole sel sillal&quot;, lavastaja [[Mirko Rajas]]; [[Eesti Noorsooteater]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.eestinoorsooteater.ee/et/sihtisid-pole-sel-sillal|pealkiri=Sihtisid pole sel sillal|väljaanne=eestinoorsooteater.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;[[Fail:Jaan Tristan Kolberg &quot;Tabamata ime&quot; 2020.jpg|pisi|Jaan Tristan Kolberg lavastuses &quot;Tabamata ime&quot; 2020|320x320px]]
[[Fail:Jaan Tristan Kolberg as Francis Flute in A Midsummer Night's Dream 2021.jpg|pisi|Jaan Tristan Kolberg lavastuses &quot;Suveöö unenägu&quot; 2021]]

== Televisioon ==

* 2014 - &quot;Viimane võmm&quot; (Jan-Erik)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.imdb.com/title/tt3781238/?ref_=nm_flmg_act_3|pealkiri=Viimane võmm, Kaisutades tapetut|väljaanne=imdb.com|vaadatud=02.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2016 - &quot;Siberi võmm&quot; (Kaarel)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.imdb.com/title/tt6394402/?ref_=nm_flmg_act_2|pealkiri=Siberi võmm, Killer Clown|väljaanne=imdb.com|vaadatud=02.08.2022}}&lt;/ref&gt;

== Dubleering ==

* 2014 - &quot;Kuidas taltsutada lohet 2&quot; (Sigurd)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Kultuurikava.ee|url=https://www.postimees.ee/2846589/kuidas-taltsutada-lohet-2-eng-3d|pealkiri=Kuidas taltsutada lohet 2 ENG 3D|väljaanne=postimees.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2015 - &quot;Paddingtoni seiklused&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.forumcinemas.ee/event/299714/title/paddingtoni_seiklused/|pealkiri=Paddingtoni seiklused|väljaanne=forumcinemas.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2019 - &quot;Kuidas taltsutada lohet 3&quot; (Sigurd)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.apollokino.ee/event/3498/kuidas_taltsutada_lohet_3|pealkiri=Kuidas taltsutada lohet 3|väljaanne=apollokino.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2022 - &quot;Jänkude akadeemia: Võimatu munamissioon&quot; (Leo, Louis, Andy)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.apollokino.ee/event/4480/title/j%C3%A4nkude_akadeemia_v%C3%B5imatu_munamissioon/|pealkiri=Jänkude akadeemia: Võimatu munamissioon|väljaanne=apollokino.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Kolberg, Jaan Tristan}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti filminäitlejad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>9kwlyu74negxea2jmrocezbbhqaw3py</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jumalaema Kaitse ja Eestpalve kirik Filis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634514</id>
    <revision>
      <id>6171985</id>
      <timestamp>2022-08-01T15:31:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[File:Church of the Protection of the Theotokos in Fili 05.jpg|thumb|Jumalaema kaitse ja eestpalve kirik]] '''Jumalaema kaitse ja eestpalve kirik Filis''' (vene keeles Це́рковь Покрова́ в Филя́х) on [[17. sajand]]i lõpul ehitatud kirik [[Moskva]] lähedal Filis. [[Moskva barokk]]stiilis ehitise [[donaator]]iks oli maavalduse omanik [[bojaar]] [[Lev Narõškin]]. Alates 1935. aastast kuulub ehitis Moskva territooriumi koosseisu ja selle aadress on No...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2443" xml:space="preserve">[[File:Church of the Protection of the Theotokos in Fili 05.jpg|thumb|Jumalaema kaitse ja eestpalve kirik]]
'''Jumalaema kaitse ja eestpalve kirik Filis''' (vene keeles Це́рковь Покрова́ в Филя́х) on [[17. sajand]]i lõpul ehitatud kirik [[Moskva]] lähedal Filis. [[Moskva barokk]]stiilis ehitise [[donaator]]iks oli maavalduse omanik [[bojaar]] [[Lev Narõškin]]. Alates 1935. aastast kuulub ehitis Moskva territooriumi koosseisu ja selle aadress on Novozavodskaja 6&lt;ref&gt;[http://days.pravoslavie.ru/Hram/285.htm ХРАМ ПОКРОВА ПРЕСВЯТОЙ БОГОРОДИЦЫ В ФИЛЯХ. - pravoslavie.ru]&lt;/ref&gt;.

== Ajaloost ==
Samal kohal asus varem [[1619]]. aastal [[Mihhail Romanov]]i rajatud [[puukirik]], mis pühitseti [[Jumalaema kaitsmine|Jumalaema kaitsmisele]] mälestamaks võitu [[Poola]] vägede üle sellel päeval aastal [[1618]]. 1689. aastal kuulus Fili küla Lev Narõškinile, kes oli [[Natalia Narõškina]] vend ja [[Peeter I]] onu. Tema kaks venda mõrvati 1682. aasta Moskva ülestõusu ([[Hovanštšina]]) ajal ning arvatakse, et Natalia ise päästis Levi sellest saatusest; kirik võis olla ka pühendus hukkunud vendadele.

Kirik ehitati aastail 1689–1694. See on põhiplaanilt lühikeste ümardatud harudega kreeka risti kujuline. Kirik on kahekorruseline: sokli sees on Jumalaema kaitsmisele pühitsetud talvekirik ja suvine, Kristuse kätetatehtud Pühakujule pühitsetud mitteköetav kirik on selle kohal. Kiriku ehitamise dokumentatsioon hävis 1712. aasta tulekahjus ja kaotsi on laäinud mitte ainult kiriku valmimise täpne aeg, vaid ka arhitekti ja meitrite nimed. Erandina on teada ikoonimaalijate Karp Zolotarjovi ja Kirill Ulanovi nimed. Nii Natalia Narõškina kui ka Peeter I külastasid kirikut sageli ja tegid korduvalt annetusi. 18. sajandil telliti kirikusse kell Narvast.

Kirik sai kannatada prantslaste käe läbi 1812. aasta sõjas ja veel enam bolševike režiimi ja Teise maailmasõja tõttu. 1945. aastal hävisid kõik kuplid, ristid ja ülemine kaheksanurkne korrus. Sisustus oli röövitud juba  1922. aastal. Kiriku välisilme restaureeriti aastail 1955–1971 ja sisekujundus taastati 1971-1980. Kirik värviti kahvatupunaseks, kuigi algse värviujundus üle vaieldakse siiani. Varaseim leitud värvikiht oli kahvatusinine ja hilisemad on olnud kollased või punased.

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Venemaa kirikud]]
[[Kategooria:Moskva barokk]]</text>
      <sha1>p48r1ea4il9bcmrma3bhzfzh0ox038o</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171986</id>
      <parentid>6171985</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:32:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2453" xml:space="preserve">[[File:Church of the Protection of the Theotokos in Fili 05.jpg|thumb|Jumalaema kaitse ja eestpalve kirik]]
'''Jumalaema kaitse ja eestpalve kirik Filis''' (vene keeles Це́рковь Покрова́ в Филя́х) on [[17. sajand]]i lõpul ehitatud kirik [[Moskva]] lähedal Filis. [[Moskva barokk]]stiilis ehitise [[donaator]]iks oli maavalduse omanik [[bojaar]] [[Lev Narõškin]]. Alates 1935. aastast kuulub ehitis Moskva territooriumi koosseisu ja selle aadress on Novozavodskaja 6&lt;ref&gt;[http://days.pravoslavie.ru/Hram/285.htm ХРАМ ПОКРОВА ПРЕСВЯТОЙ БОГОРОДИЦЫ В ФИЛЯХ. - pravoslavie.ru]&lt;/ref&gt;.

== Ajaloost ==
Samal kohal asus varem [[1619]]. aastal [[Mihhail Romanov]]i rajatud [[puukirik]], mis pühitseti [[Jumalaema kaitsmine|Jumalaema kaitsmisele]] mälestamaks võitu [[Poola]] vägede üle sellel päeval aastal [[1618]]. 1689. aastal kuulus Fili küla Lev Narõškinile, kes oli [[Natalia Narõškina]] vend ja [[Peeter I]] onu. Tema kaks venda mõrvati 1682. aasta Moskva ülestõusu ([[Hovanštšina]]) ajal ning arvatakse, et Natalia ise päästis Levi sellest saatusest; kirik võis olla ka pühendus hukkunud vendadele.

Kirik ehitati aastail 1689–1694. See on põhiplaanilt lühikeste ümardatud harudega kreeka risti kujuline. Kirik on kahekorruseline: sokli sees on Jumalaema kaitsmisele pühitsetud talvekirik ja suvine, Kristuse kätetatehtud Pühakujule pühitsetud mitteköetav kirik on selle kohal. Kiriku ehitamise dokumentatsioon hävis 1712. aasta tulekahjus ja kaotsi on laäinud mitte ainult kiriku valmimise täpne aeg, vaid ka arhitekti ja meitrite nimed. Erandina on teada ikoonimaalijate Karp Zolotarjovi ja Kirill Ulanovi nimed. Nii Natalia Narõškina kui ka Peeter I külastasid kirikut sageli ja tegid korduvalt annetusi. 18. sajandil telliti kirikusse kell Narvast.

Kirik sai kannatada prantslaste käe läbi 1812. aasta sõjas ja veel enam bolševike režiimi ja Teise maailmasõja tõttu. 1945. aastal hävisid kõik kuplid, ristid ja ülemine kaheksanurkne korrus. Sisustus oli röövitud juba  1922. aastal. Kiriku välisilme restaureeriti aastail 1955–1971 ja sisekujundus taastati 1971-1980. Kirik värviti kahvatupunaseks, kuigi algse värviujundus üle vaieldakse siiani. Varaseim leitud värvikiht oli kahvatusinine ja hilisemad on olnud kollased või punased.

== Viited ==
{{viited}}

{{koord}}
[[Kategooria:Venemaa kirikud]]
[[Kategooria:Moskva barokk]]</text>
      <sha1>1be7eirovmfz0b955u5aufq5qz0upxn</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171988</id>
      <parentid>6171986</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:35:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajaloost */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2698" xml:space="preserve">[[File:Church of the Protection of the Theotokos in Fili 05.jpg|thumb|Jumalaema kaitse ja eestpalve kirik]]
'''Jumalaema kaitse ja eestpalve kirik Filis''' (vene keeles Це́рковь Покрова́ в Филя́х) on [[17. sajand]]i lõpul ehitatud kirik [[Moskva]] lähedal Filis. [[Moskva barokk]]stiilis ehitise [[donaator]]iks oli maavalduse omanik [[bojaar]] [[Lev Narõškin]]. Alates 1935. aastast kuulub ehitis Moskva territooriumi koosseisu ja selle aadress on Novozavodskaja 6&lt;ref&gt;[http://days.pravoslavie.ru/Hram/285.htm ХРАМ ПОКРОВА ПРЕСВЯТОЙ БОГОРОДИЦЫ В ФИЛЯХ. - pravoslavie.ru]&lt;/ref&gt;.

== Ajaloost ==
Samal kohal asus varem [[1619]]. aastal [[Mihhail Romanov]]i rajatud [[puukirik]], mis pühitseti [[Jumalaema kaitsmine|Jumalaema kaitsmisele]] mälestamaks võitu [[Poola]] vägede üle sellel päeval aastal [[1618]]. 1689. aastal kuulus Fili küla Lev Narõškinile, kes oli [[Natalia Narõškina]] vend ja [[Peeter I]] onu. Tema kaks venda mõrvati 1682. aasta Moskva ülestõusu ([[Hovanštšina]]) ajal ning arvatakse, et Natalia ise päästis Levi sellest saatusest; kirik võis olla ka pühendus hukkunud vendadele.

Kirik ehitati aastail 1689–1694. See on põhiplaanilt lühikeste ümardatud harudega kreeka risti kujuline. Kirik on kahekorruseline: sokli sees on Jumalaema kaitsmisele pühitsetud talvekirik ja suvine, Kristuse kätetatehtud Pühakujule pühitsetud mitteköetav kirik on selle kohal. Kiriku ehitamise dokumentatsioon hävis 1712. aasta tulekahjus ja kaotsi on laäinud mitte ainult kiriku valmimise täpne aeg, vaid ka arhitekti ja meitrite nimed. Erandina on teada ikoonimaalijate Karp Zolotarjovi ja Kirill Ulanovi nimed. Nii Natalia Narõškina kui ka Peeter I külastasid kirikut sageli ja tegid korduvalt annetusi. 18. sajandil telliti kirikusse kell Narvast.

Kirik sai kannatada prantslaste käe läbi 1812. aasta sõjas ja veel enam bolševike režiimi ja Teise maailmasõja tõttu. 1945. aastal hävisid kõik kuplid, ristid ja ülemine kaheksanurkne korrus. Sisustus oli röövitud juba  1922. aastal. Kiriku välisilme restaureeriti aastail 1955–1971 ja sisekujundus taastati 1971-1980. Kirik värviti kahvatupunaseks, kuigi algse värviujundus üle vaieldakse siiani. Varaseim leitud värvikiht oli kahvatusinine ja hilisemad on olnud kollased või punased.

== Kunstis ==
&lt;gallery&gt;
Church in Fili by Aristarkh Lentulov (1928).jpg|Aristarh Lentulov (1928)
Savrasov rasputitsa.JPG|thumb|Aleksei Savrassov. Sula. 1894
Church of the Protection of the Theotokos in Fili 00.jpg|Fotol 1888 aastast
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{koord}}
[[Kategooria:Venemaa kirikud]]
[[Kategooria:Moskva barokk]]</text>
      <sha1>msp9oqpt5tem6fdkc1n2w4n5ywrgzce</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171995</id>
      <parentid>6171988</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:39:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajaloost */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2837" xml:space="preserve">[[File:Church of the Protection of the Theotokos in Fili 05.jpg|thumb|Jumalaema kaitse ja eestpalve kirik]]
'''Jumalaema kaitse ja eestpalve kirik Filis''' (vene keeles Це́рковь Покрова́ в Филя́х) on [[17. sajand]]i lõpul ehitatud kirik [[Moskva]] lähedal Filis. [[Moskva barokk]]stiilis ehitise [[donaator]]iks oli maavalduse omanik [[bojaar]] [[Lev Narõškin]]. Alates 1935. aastast kuulub ehitis Moskva territooriumi koosseisu ja selle aadress on Novozavodskaja 6&lt;ref&gt;[http://days.pravoslavie.ru/Hram/285.htm ХРАМ ПОКРОВА ПРЕСВЯТОЙ БОГОРОДИЦЫ В ФИЛЯХ. - pravoslavie.ru]&lt;/ref&gt;.

== Ajaloost ==
Samal kohal asus varem [[1619]]. aastal [[Mihhail Romanov]]i rajatud [[puukirik]], mis pühitseti [[Jumalaema kaitsmine|Jumalaema kaitsmisele]] mälestamaks võitu [[Poola]] vägede üle sellel päeval aastal [[1618]]. 1689. aastal kuulus Fili küla Lev Narõškinile, kes oli [[Natalia Narõškina]] vend ja [[Peeter I]] onu. Tema kaks venda mõrvati 1682. aasta Moskva ülestõusu ([[Hovanštšina]]) ajal ning arvatakse, et Natalia ise päästis Levi sellest saatusest; kirik võis olla ka pühendus hukkunud vendadele.

Kirik ehitati aastail 1689–1694. See on [[põhiplaan]]ilt lühikeste ümardatud harudega [[kreeka rist]]i kujuline. Kirik on kahekorruseline: sokli sees on Jumalaema kaitsmisele pühitsetud talvekirik ja suvine, [[Kristuse Kätetatehtud Pühakuju]]le pühitsetud mitteköetav kirik on selle kohal. Kiriku ehitamise dokumentatsioon hävis 1712. aasta tulekahjus ja kaotsi on läinud mitte ainult kiriku valmimise täpne aeg, vaid ka [[arhitekt]]i ja meistrite nimed. Erandina on teada [[Ikoonimaalija|ikoonimaalija]]te Karp Zolotarjovi ja Kirill Ulanovi nimed. Nii Natalia Narõškina kui ka Peeter I külastasid kirikut sageli ja tegid korduvalt [[annetus]]i. 18. sajandil telliti kirikusse kell [[Narva]]st.

Kirik sai kannatada prantslaste käe läbi [[1812. aasta Vene-Prantsuse sõda|1812. aasta sõjas]] ja veel enam [[Bolševikud|bolševike]] režiimi ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tõttu. 1945. aastal hävisid kõik kuplid, ristid ja ülemine kaheksanurkne korrus. Sisustus oli röövitud juba 1922. aastal. Kiriku välisilme [[Restaureerimine|restaureeriti]] aastail 1955–1971 ja sisekujundus taastati 1971–1980. Kirik värviti kahvatupunaseks, kuigi algse värvikujundus üle vaieldakse siiani. Varaseim leitud värvikiht on kahvatusinine ja hilisemad on olnud kollased või punased.

== Kunstis ==
&lt;gallery&gt;
Church in Fili by Aristarkh Lentulov (1928).jpg|Aristarh Lentulov (1928)
Savrasov rasputitsa.JPG|thumb|Aleksei Savrassov. Sula. 1894
Church of the Protection of the Theotokos in Fili 00.jpg|Fotol 1888 aastast
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{koord}}
[[Kategooria:Venemaa kirikud]]
[[Kategooria:Moskva barokk]]</text>
      <sha1>6d0l4d0q4y69pmw7nvuo41raidhkmfx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171996</id>
      <parentid>6171995</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:40:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kunstis */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2842" xml:space="preserve">[[File:Church of the Protection of the Theotokos in Fili 05.jpg|thumb|Jumalaema kaitse ja eestpalve kirik]]
'''Jumalaema kaitse ja eestpalve kirik Filis''' (vene keeles Це́рковь Покрова́ в Филя́х) on [[17. sajand]]i lõpul ehitatud kirik [[Moskva]] lähedal Filis. [[Moskva barokk]]stiilis ehitise [[donaator]]iks oli maavalduse omanik [[bojaar]] [[Lev Narõškin]]. Alates 1935. aastast kuulub ehitis Moskva territooriumi koosseisu ja selle aadress on Novozavodskaja 6&lt;ref&gt;[http://days.pravoslavie.ru/Hram/285.htm ХРАМ ПОКРОВА ПРЕСВЯТОЙ БОГОРОДИЦЫ В ФИЛЯХ. - pravoslavie.ru]&lt;/ref&gt;.

== Ajaloost ==
Samal kohal asus varem [[1619]]. aastal [[Mihhail Romanov]]i rajatud [[puukirik]], mis pühitseti [[Jumalaema kaitsmine|Jumalaema kaitsmisele]] mälestamaks võitu [[Poola]] vägede üle sellel päeval aastal [[1618]]. 1689. aastal kuulus Fili küla Lev Narõškinile, kes oli [[Natalia Narõškina]] vend ja [[Peeter I]] onu. Tema kaks venda mõrvati 1682. aasta Moskva ülestõusu ([[Hovanštšina]]) ajal ning arvatakse, et Natalia ise päästis Levi sellest saatusest; kirik võis olla ka pühendus hukkunud vendadele.

Kirik ehitati aastail 1689–1694. See on [[põhiplaan]]ilt lühikeste ümardatud harudega [[kreeka rist]]i kujuline. Kirik on kahekorruseline: sokli sees on Jumalaema kaitsmisele pühitsetud talvekirik ja suvine, [[Kristuse Kätetatehtud Pühakuju]]le pühitsetud mitteköetav kirik on selle kohal. Kiriku ehitamise dokumentatsioon hävis 1712. aasta tulekahjus ja kaotsi on läinud mitte ainult kiriku valmimise täpne aeg, vaid ka [[arhitekt]]i ja meistrite nimed. Erandina on teada [[Ikoonimaalija|ikoonimaalija]]te Karp Zolotarjovi ja Kirill Ulanovi nimed. Nii Natalia Narõškina kui ka Peeter I külastasid kirikut sageli ja tegid korduvalt [[annetus]]i. 18. sajandil telliti kirikusse kell [[Narva]]st.

Kirik sai kannatada prantslaste käe läbi [[1812. aasta Vene-Prantsuse sõda|1812. aasta sõjas]] ja veel enam [[Bolševikud|bolševike]] režiimi ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tõttu. 1945. aastal hävisid kõik kuplid, ristid ja ülemine kaheksanurkne korrus. Sisustus oli röövitud juba 1922. aastal. Kiriku välisilme [[Restaureerimine|restaureeriti]] aastail 1955–1971 ja sisekujundus taastati 1971–1980. Kirik värviti kahvatupunaseks, kuigi algse värvikujundus üle vaieldakse siiani. Varaseim leitud värvikiht on kahvatusinine ja hilisemad on olnud kollased või punased.

== Kunstis ==
&lt;gallery&gt;
Church in Fili by Aristarkh Lentulov (1928).jpg|Aristarh Lentulov (1928)
Savrasov rasputitsa.JPG|thumb|Aleksei Savrassov. Sula. 1894
Church of the Protection of the Theotokos in Fili 00.jpg|Kirik 1888. aasta fotol
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{koord}}
[[Kategooria:Venemaa kirikud]]
[[Kategooria:Moskva barokk]]</text>
      <sha1>8j3y8akp2k7dl4jpirlkl7wq5s13cbr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171997</id>
      <parentid>6171996</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:41:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2846" xml:space="preserve">[[File:Church of the Protection of the Theotokos in Fili 05.jpg|thumb|Jumalaema kaitse ja eestpalve kirik]]
'''Jumalaema kaitse ja eestpalve kirik Filis''' (vene keeles ''Це́рковь Покрова́ в Филя́х'') on [[17. sajand]]i lõpul ehitatud kirik [[Moskva]] lähedal Filis. [[Moskva barokk]]stiilis ehitise [[donaator]]iks oli maavalduse omanik [[bojaar]] [[Lev Narõškin]]. Alates 1935. aastast kuulub ehitis Moskva territooriumi koosseisu ja selle aadress on Novozavodskaja 6&lt;ref&gt;[http://days.pravoslavie.ru/Hram/285.htm ХРАМ ПОКРОВА ПРЕСВЯТОЙ БОГОРОДИЦЫ В ФИЛЯХ. - pravoslavie.ru]&lt;/ref&gt;.

== Ajaloost ==
Samal kohal asus varem [[1619]]. aastal [[Mihhail Romanov]]i rajatud [[puukirik]], mis pühitseti [[Jumalaema kaitsmine|Jumalaema kaitsmisele]] mälestamaks võitu [[Poola]] vägede üle sellel päeval aastal [[1618]]. 1689. aastal kuulus Fili küla Lev Narõškinile, kes oli [[Natalia Narõškina]] vend ja [[Peeter I]] onu. Tema kaks venda mõrvati 1682. aasta Moskva ülestõusu ([[Hovanštšina]]) ajal ning arvatakse, et Natalia ise päästis Levi sellest saatusest; kirik võis olla ka pühendus hukkunud vendadele.

Kirik ehitati aastail 1689–1694. See on [[põhiplaan]]ilt lühikeste ümardatud harudega [[kreeka rist]]i kujuline. Kirik on kahekorruseline: sokli sees on Jumalaema kaitsmisele pühitsetud talvekirik ja suvine, [[Kristuse Kätetatehtud Pühakuju]]le pühitsetud mitteköetav kirik on selle kohal. Kiriku ehitamise dokumentatsioon hävis 1712. aasta tulekahjus ja kaotsi on läinud mitte ainult kiriku valmimise täpne aeg, vaid ka [[arhitekt]]i ja meistrite nimed. Erandina on teada [[Ikoonimaalija|ikoonimaalija]]te Karp Zolotarjovi ja Kirill Ulanovi nimed. Nii Natalia Narõškina kui ka Peeter I külastasid kirikut sageli ja tegid korduvalt [[annetus]]i. 18. sajandil telliti kirikusse kell [[Narva]]st.

Kirik sai kannatada prantslaste käe läbi [[1812. aasta Vene-Prantsuse sõda|1812. aasta sõjas]] ja veel enam [[Bolševikud|bolševike]] režiimi ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tõttu. 1945. aastal hävisid kõik kuplid, ristid ja ülemine kaheksanurkne korrus. Sisustus oli röövitud juba 1922. aastal. Kiriku välisilme [[Restaureerimine|restaureeriti]] aastail 1955–1971 ja sisekujundus taastati 1971–1980. Kirik värviti kahvatupunaseks, kuigi algse värvikujundus üle vaieldakse siiani. Varaseim leitud värvikiht on kahvatusinine ja hilisemad on olnud kollased või punased.

== Kunstis ==
&lt;gallery&gt;
Church in Fili by Aristarkh Lentulov (1928).jpg|Aristarh Lentulov (1928)
Savrasov rasputitsa.JPG|thumb|Aleksei Savrassov. Sula. 1894
Church of the Protection of the Theotokos in Fili 00.jpg|Kirik 1888. aasta fotol
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{koord}}
[[Kategooria:Venemaa kirikud]]
[[Kategooria:Moskva barokk]]</text>
      <sha1>kbpbfw44uxhayfk0ddvsl38p6domq21</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6171998</id>
      <parentid>6171997</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:43:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2932" xml:space="preserve">[[File:Church of the Protection of the Theotokos in Fili 05.jpg|thumb|Jumalaema kaitse ja eestpalve kirik]]
'''Jumalaema kaitse ja eestpalve kirik Filis''' (vene keeles ''Це́рковь Покрова́ в Филя́х''), ka '''Pokrovi kirik Filis'''&lt;ref&gt;V. Vaga. Üldine kunstiajalugu. Tallinn, 1999&lt;/ref&gt; on [[17. sajand]]i lõpul ehitatud kirik [[Moskva]] lähedal Filis. [[Moskva barokk]]stiilis ehitise [[donaator]]iks oli maavalduse omanik [[bojaar]] [[Lev Narõškin]]. Alates 1935. aastast kuulub ehitis Moskva territooriumi koosseisu ja selle aadress on Novozavodskaja 6&lt;ref&gt;[http://days.pravoslavie.ru/Hram/285.htm ХРАМ ПОКРОВА ПРЕСВЯТОЙ БОГОРОДИЦЫ В ФИЛЯХ. - pravoslavie.ru]&lt;/ref&gt;.

== Ajaloost ==
Samal kohal asus varem [[1619]]. aastal [[Mihhail Romanov]]i rajatud [[puukirik]], mis pühitseti [[Jumalaema kaitsmine|Jumalaema kaitsmisele]] mälestamaks võitu [[Poola]] vägede üle sellel päeval aastal [[1618]]. 1689. aastal kuulus Fili küla Lev Narõškinile, kes oli [[Natalia Narõškina]] vend ja [[Peeter I]] onu. Tema kaks venda mõrvati 1682. aasta Moskva ülestõusu ([[Hovanštšina]]) ajal ning arvatakse, et Natalia ise päästis Levi sellest saatusest; kirik võis olla ka pühendus hukkunud vendadele.

Kirik ehitati aastail 1689–1694. See on [[põhiplaan]]ilt lühikeste ümardatud harudega [[kreeka rist]]i kujuline. Kirik on kahekorruseline: sokli sees on Jumalaema kaitsmisele pühitsetud talvekirik ja suvine, [[Kristuse Kätetatehtud Pühakuju]]le pühitsetud mitteköetav kirik on selle kohal. Kiriku ehitamise dokumentatsioon hävis 1712. aasta tulekahjus ja kaotsi on läinud mitte ainult kiriku valmimise täpne aeg, vaid ka [[arhitekt]]i ja meistrite nimed. Erandina on teada [[Ikoonimaalija|ikoonimaalija]]te Karp Zolotarjovi ja Kirill Ulanovi nimed. Nii Natalia Narõškina kui ka Peeter I külastasid kirikut sageli ja tegid korduvalt [[annetus]]i. 18. sajandil telliti kirikusse kell [[Narva]]st.

Kirik sai kannatada prantslaste käe läbi [[1812. aasta Vene-Prantsuse sõda|1812. aasta sõjas]] ja veel enam [[Bolševikud|bolševike]] režiimi ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tõttu. 1945. aastal hävisid kõik kuplid, ristid ja ülemine kaheksanurkne korrus. Sisustus oli röövitud juba 1922. aastal. Kiriku välisilme [[Restaureerimine|restaureeriti]] aastail 1955–1971 ja sisekujundus taastati 1971–1980. Kirik värviti kahvatupunaseks, kuigi algse värvikujundus üle vaieldakse siiani. Varaseim leitud värvikiht on kahvatusinine ja hilisemad on olnud kollased või punased.

== Kunstis ==
&lt;gallery&gt;
Church in Fili by Aristarkh Lentulov (1928).jpg|Aristarh Lentulov (1928)
Savrasov rasputitsa.JPG|thumb|Aleksei Savrassov. Sula. 1894
Church of the Protection of the Theotokos in Fili 00.jpg|Kirik 1888. aasta fotol
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{koord}}
[[Kategooria:Venemaa kirikud]]
[[Kategooria:Moskva barokk]]</text>
      <sha1>a9fjq4gpgisblahrvb9aacs9mp9qc96</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172001</id>
      <parentid>6171998</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:44:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kunstis */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2940" xml:space="preserve">[[File:Church of the Protection of the Theotokos in Fili 05.jpg|thumb|Jumalaema kaitse ja eestpalve kirik]]
'''Jumalaema kaitse ja eestpalve kirik Filis''' (vene keeles ''Це́рковь Покрова́ в Филя́х''), ka '''Pokrovi kirik Filis'''&lt;ref&gt;V. Vaga. Üldine kunstiajalugu. Tallinn, 1999&lt;/ref&gt; on [[17. sajand]]i lõpul ehitatud kirik [[Moskva]] lähedal Filis. [[Moskva barokk]]stiilis ehitise [[donaator]]iks oli maavalduse omanik [[bojaar]] [[Lev Narõškin]]. Alates 1935. aastast kuulub ehitis Moskva territooriumi koosseisu ja selle aadress on Novozavodskaja 6&lt;ref&gt;[http://days.pravoslavie.ru/Hram/285.htm ХРАМ ПОКРОВА ПРЕСВЯТОЙ БОГОРОДИЦЫ В ФИЛЯХ. - pravoslavie.ru]&lt;/ref&gt;.

== Ajaloost ==
Samal kohal asus varem [[1619]]. aastal [[Mihhail Romanov]]i rajatud [[puukirik]], mis pühitseti [[Jumalaema kaitsmine|Jumalaema kaitsmisele]] mälestamaks võitu [[Poola]] vägede üle sellel päeval aastal [[1618]]. 1689. aastal kuulus Fili küla Lev Narõškinile, kes oli [[Natalia Narõškina]] vend ja [[Peeter I]] onu. Tema kaks venda mõrvati 1682. aasta Moskva ülestõusu ([[Hovanštšina]]) ajal ning arvatakse, et Natalia ise päästis Levi sellest saatusest; kirik võis olla ka pühendus hukkunud vendadele.

Kirik ehitati aastail 1689–1694. See on [[põhiplaan]]ilt lühikeste ümardatud harudega [[kreeka rist]]i kujuline. Kirik on kahekorruseline: sokli sees on Jumalaema kaitsmisele pühitsetud talvekirik ja suvine, [[Kristuse Kätetatehtud Pühakuju]]le pühitsetud mitteköetav kirik on selle kohal. Kiriku ehitamise dokumentatsioon hävis 1712. aasta tulekahjus ja kaotsi on läinud mitte ainult kiriku valmimise täpne aeg, vaid ka [[arhitekt]]i ja meistrite nimed. Erandina on teada [[Ikoonimaalija|ikoonimaalija]]te Karp Zolotarjovi ja Kirill Ulanovi nimed. Nii Natalia Narõškina kui ka Peeter I külastasid kirikut sageli ja tegid korduvalt [[annetus]]i. 18. sajandil telliti kirikusse kell [[Narva]]st.

Kirik sai kannatada prantslaste käe läbi [[1812. aasta Vene-Prantsuse sõda|1812. aasta sõjas]] ja veel enam [[Bolševikud|bolševike]] režiimi ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tõttu. 1945. aastal hävisid kõik kuplid, ristid ja ülemine kaheksanurkne korrus. Sisustus oli röövitud juba 1922. aastal. Kiriku välisilme [[Restaureerimine|restaureeriti]] aastail 1955–1971 ja sisekujundus taastati 1971–1980. Kirik värviti kahvatupunaseks, kuigi algse värvikujundus üle vaieldakse siiani. Varaseim leitud värvikiht on kahvatusinine ja hilisemad on olnud kollased või punased.

== Kunstis ==
&lt;gallery&gt;
Church in Fili by Aristarkh Lentulov (1928).jpg|[[Aristarh Lentulov]] (1928)
Savrasov rasputitsa.JPG|thumb|[[Aleksei Savrassov]]. Sula. 1894
Church of the Protection of the Theotokos in Fili 00.jpg|Kirik 1888. aasta fotol
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{koord}}
[[Kategooria:Venemaa kirikud]]
[[Kategooria:Moskva barokk]]</text>
      <sha1>kzwb5ms32ddb9gud1tuukganuqonhmg</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172006</id>
      <parentid>6172001</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:51:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Viited */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3209" xml:space="preserve">[[File:Church of the Protection of the Theotokos in Fili 05.jpg|thumb|Jumalaema kaitse ja eestpalve kirik]]
'''Jumalaema kaitse ja eestpalve kirik Filis''' (vene keeles ''Це́рковь Покрова́ в Филя́х''), ka '''Pokrovi kirik Filis'''&lt;ref&gt;V. Vaga. Üldine kunstiajalugu. Tallinn, 1999&lt;/ref&gt; on [[17. sajand]]i lõpul ehitatud kirik [[Moskva]] lähedal Filis. [[Moskva barokk]]stiilis ehitise [[donaator]]iks oli maavalduse omanik [[bojaar]] [[Lev Narõškin]]. Alates 1935. aastast kuulub ehitis Moskva territooriumi koosseisu ja selle aadress on Novozavodskaja 6&lt;ref&gt;[http://days.pravoslavie.ru/Hram/285.htm ХРАМ ПОКРОВА ПРЕСВЯТОЙ БОГОРОДИЦЫ В ФИЛЯХ. - pravoslavie.ru]&lt;/ref&gt;.

== Ajaloost ==
Samal kohal asus varem [[1619]]. aastal [[Mihhail Romanov]]i rajatud [[puukirik]], mis pühitseti [[Jumalaema kaitsmine|Jumalaema kaitsmisele]] mälestamaks võitu [[Poola]] vägede üle sellel päeval aastal [[1618]]. 1689. aastal kuulus Fili küla Lev Narõškinile, kes oli [[Natalia Narõškina]] vend ja [[Peeter I]] onu. Tema kaks venda mõrvati 1682. aasta Moskva ülestõusu ([[Hovanštšina]]) ajal ning arvatakse, et Natalia ise päästis Levi sellest saatusest; kirik võis olla ka pühendus hukkunud vendadele.

Kirik ehitati aastail 1689–1694. See on [[põhiplaan]]ilt lühikeste ümardatud harudega [[kreeka rist]]i kujuline. Kirik on kahekorruseline: sokli sees on Jumalaema kaitsmisele pühitsetud talvekirik ja suvine, [[Kristuse Kätetatehtud Pühakuju]]le pühitsetud mitteköetav kirik on selle kohal. Kiriku ehitamise dokumentatsioon hävis 1712. aasta tulekahjus ja kaotsi on läinud mitte ainult kiriku valmimise täpne aeg, vaid ka [[arhitekt]]i ja meistrite nimed. Erandina on teada [[Ikoonimaalija|ikoonimaalija]]te Karp Zolotarjovi ja Kirill Ulanovi nimed. Nii Natalia Narõškina kui ka Peeter I külastasid kirikut sageli ja tegid korduvalt [[annetus]]i. 18. sajandil telliti kirikusse kell [[Narva]]st.

Kirik sai kannatada prantslaste käe läbi [[1812. aasta Vene-Prantsuse sõda|1812. aasta sõjas]] ja veel enam [[Bolševikud|bolševike]] režiimi ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tõttu. 1945. aastal hävisid kõik kuplid, ristid ja ülemine kaheksanurkne korrus. Sisustus oli röövitud juba 1922. aastal. Kiriku välisilme [[Restaureerimine|restaureeriti]] aastail 1955–1971 ja sisekujundus taastati 1971–1980. Kirik värviti kahvatupunaseks, kuigi algse värvikujundus üle vaieldakse siiani. Varaseim leitud värvikiht on kahvatusinine ja hilisemad on olnud kollased või punased.

== Kunstis ==
&lt;gallery&gt;
Church in Fili by Aristarkh Lentulov (1928).jpg|[[Aristarh Lentulov]] (1928)
Savrasov rasputitsa.JPG|thumb|[[Aleksei Savrassov]]. Sula. 1894
Church of the Protection of the Theotokos in Fili 00.jpg|Kirik 1888. aasta fotol
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://hramy.ru/of_filipokr.htm Церковь Покрова в Филях. - Храмы России]
* [https://odintsof.ru/index/khram_v_filjakh/0-39 Храм в Филях. - Григорий Одинцов - Творческий сайт]

{{koord}}
[[Kategooria:Venemaa kirikud]]
[[Kategooria:Moskva barokk]]</text>
      <sha1>q68yyivge2x575dklag6uzh2w8o1ge3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172007</id>
      <parentid>6172006</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:53:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ursus scribens</username>
        <id>115317</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Ursus scribens teisaldas lehekülje [[Jumalaema kaitse ja eestpalve kirik Filis]] pealkirja [[Jumalaema Kaitse ja Eestpalve kirik Filis]] alla ümbersuunamist maha jätmata: nimi</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3209" xml:space="preserve">[[File:Church of the Protection of the Theotokos in Fili 05.jpg|thumb|Jumalaema kaitse ja eestpalve kirik]]
'''Jumalaema kaitse ja eestpalve kirik Filis''' (vene keeles ''Це́рковь Покрова́ в Филя́х''), ka '''Pokrovi kirik Filis'''&lt;ref&gt;V. Vaga. Üldine kunstiajalugu. Tallinn, 1999&lt;/ref&gt; on [[17. sajand]]i lõpul ehitatud kirik [[Moskva]] lähedal Filis. [[Moskva barokk]]stiilis ehitise [[donaator]]iks oli maavalduse omanik [[bojaar]] [[Lev Narõškin]]. Alates 1935. aastast kuulub ehitis Moskva territooriumi koosseisu ja selle aadress on Novozavodskaja 6&lt;ref&gt;[http://days.pravoslavie.ru/Hram/285.htm ХРАМ ПОКРОВА ПРЕСВЯТОЙ БОГОРОДИЦЫ В ФИЛЯХ. - pravoslavie.ru]&lt;/ref&gt;.

== Ajaloost ==
Samal kohal asus varem [[1619]]. aastal [[Mihhail Romanov]]i rajatud [[puukirik]], mis pühitseti [[Jumalaema kaitsmine|Jumalaema kaitsmisele]] mälestamaks võitu [[Poola]] vägede üle sellel päeval aastal [[1618]]. 1689. aastal kuulus Fili küla Lev Narõškinile, kes oli [[Natalia Narõškina]] vend ja [[Peeter I]] onu. Tema kaks venda mõrvati 1682. aasta Moskva ülestõusu ([[Hovanštšina]]) ajal ning arvatakse, et Natalia ise päästis Levi sellest saatusest; kirik võis olla ka pühendus hukkunud vendadele.

Kirik ehitati aastail 1689–1694. See on [[põhiplaan]]ilt lühikeste ümardatud harudega [[kreeka rist]]i kujuline. Kirik on kahekorruseline: sokli sees on Jumalaema kaitsmisele pühitsetud talvekirik ja suvine, [[Kristuse Kätetatehtud Pühakuju]]le pühitsetud mitteköetav kirik on selle kohal. Kiriku ehitamise dokumentatsioon hävis 1712. aasta tulekahjus ja kaotsi on läinud mitte ainult kiriku valmimise täpne aeg, vaid ka [[arhitekt]]i ja meistrite nimed. Erandina on teada [[Ikoonimaalija|ikoonimaalija]]te Karp Zolotarjovi ja Kirill Ulanovi nimed. Nii Natalia Narõškina kui ka Peeter I külastasid kirikut sageli ja tegid korduvalt [[annetus]]i. 18. sajandil telliti kirikusse kell [[Narva]]st.

Kirik sai kannatada prantslaste käe läbi [[1812. aasta Vene-Prantsuse sõda|1812. aasta sõjas]] ja veel enam [[Bolševikud|bolševike]] režiimi ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tõttu. 1945. aastal hävisid kõik kuplid, ristid ja ülemine kaheksanurkne korrus. Sisustus oli röövitud juba 1922. aastal. Kiriku välisilme [[Restaureerimine|restaureeriti]] aastail 1955–1971 ja sisekujundus taastati 1971–1980. Kirik värviti kahvatupunaseks, kuigi algse värvikujundus üle vaieldakse siiani. Varaseim leitud värvikiht on kahvatusinine ja hilisemad on olnud kollased või punased.

== Kunstis ==
&lt;gallery&gt;
Church in Fili by Aristarkh Lentulov (1928).jpg|[[Aristarh Lentulov]] (1928)
Savrasov rasputitsa.JPG|thumb|[[Aleksei Savrassov]]. Sula. 1894
Church of the Protection of the Theotokos in Fili 00.jpg|Kirik 1888. aasta fotol
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://hramy.ru/of_filipokr.htm Церковь Покрова в Филях. - Храмы России]
* [https://odintsof.ru/index/khram_v_filjakh/0-39 Храм в Филях. - Григорий Одинцов - Творческий сайт]

{{koord}}
[[Kategooria:Venemaa kirikud]]
[[Kategooria:Moskva barokk]]</text>
      <sha1>q68yyivge2x575dklag6uzh2w8o1ge3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172008</id>
      <parentid>6172007</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:55:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3242" xml:space="preserve">[[File:Church of the Protection of the Theotokos in Fili 05.jpg|thumb|Jumalaema kaitse ja eestpalve kirik]]
[[File:Church of the Protection of the Theotokos in Fili 00.jpg|thumb|Kirik Nikolai Naidenovi 1888. aasta fotol]]
'''Jumalaema kaitse ja eestpalve kirik Filis''' (vene keeles ''Це́рковь Покрова́ в Филя́х''), ka '''Pokrovi kirik Filis'''&lt;ref&gt;V. Vaga. Üldine kunstiajalugu. Tallinn, 1999&lt;/ref&gt; on [[17. sajand]]i lõpul ehitatud kirik [[Moskva]] lähedal Filis. [[Moskva barokk]]stiilis ehitise [[donaator]]iks oli maavalduse omanik [[bojaar]] [[Lev Narõškin]]. Alates 1935. aastast kuulub ehitis Moskva territooriumi koosseisu ja selle aadress on Novozavodskaja 6&lt;ref&gt;[http://days.pravoslavie.ru/Hram/285.htm ХРАМ ПОКРОВА ПРЕСВЯТОЙ БОГОРОДИЦЫ В ФИЛЯХ. - pravoslavie.ru]&lt;/ref&gt;.

== Ajaloost ==
Samal kohal asus varem [[1619]]. aastal [[Mihhail Romanov]]i rajatud [[puukirik]], mis pühitseti [[Jumalaema kaitsmine|Jumalaema kaitsmisele]] mälestamaks võitu [[Poola]] vägede üle sellel päeval aastal [[1618]]. 1689. aastal kuulus Fili küla Lev Narõškinile, kes oli [[Natalia Narõškina]] vend ja [[Peeter I]] onu. Tema kaks venda mõrvati 1682. aasta Moskva ülestõusu ([[Hovanštšina]]) ajal ning arvatakse, et Natalia ise päästis Levi sellest saatusest; kirik võis olla ka pühendus hukkunud vendadele.

Kirik ehitati aastail 1689–1694. See on [[põhiplaan]]ilt lühikeste ümardatud harudega [[kreeka rist]]i kujuline. Kirik on kahekorruseline: sokli sees on Jumalaema kaitsmisele pühitsetud talvekirik ja suvine, [[Kristuse Kätetatehtud Pühakuju]]le pühitsetud mitteköetav kirik on selle kohal. Kiriku ehitamise dokumentatsioon hävis 1712. aasta tulekahjus ja kaotsi on läinud mitte ainult kiriku valmimise täpne aeg, vaid ka [[arhitekt]]i ja meistrite nimed. Erandina on teada [[Ikoonimaalija|ikoonimaalija]]te Karp Zolotarjovi ja Kirill Ulanovi nimed. Nii Natalia Narõškina kui ka Peeter I külastasid kirikut sageli ja tegid korduvalt [[annetus]]i. 18. sajandil telliti kirikusse kell [[Narva]]st.

Kirik sai kannatada prantslaste käe läbi [[1812. aasta Vene-Prantsuse sõda|1812. aasta sõjas]] ja veel enam [[Bolševikud|bolševike]] režiimi ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tõttu. 1945. aastal hävisid kõik kuplid, ristid ja ülemine kaheksanurkne korrus. Sisustus oli röövitud juba 1922. aastal. Kiriku välisilme [[Restaureerimine|restaureeriti]] aastail 1955–1971 ja sisekujundus taastati 1971–1980. Kirik värviti kahvatupunaseks, kuigi algse värvikujundus üle vaieldakse siiani. Varaseim leitud värvikiht on kahvatusinine ja hilisemad on olnud kollased või punased.

== Kunstis ==
&lt;gallery&gt;
Church in Fili by Aristarkh Lentulov (1928).jpg|[[Aristarh Lentulov]] (1928)
Savrasov rasputitsa.JPG|thumb|[[Aleksei Savrassov]]. Sula. 1894
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://hramy.ru/of_filipokr.htm Церковь Покрова в Филях. - Храмы России]
* [https://odintsof.ru/index/khram_v_filjakh/0-39 Храм в Филях. - Григорий Одинцов - Творческий сайт]

{{koord}}
[[Kategooria:Venemaa kirikud]]
[[Kategooria:Moskva barokk]]</text>
      <sha1>1cjpoalz17zbpmht21gufjw6xugftjs</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172405</id>
      <parentid>6172008</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T06:52:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ursus scribens</username>
        <id>115317</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3240" xml:space="preserve">[[File:Church of the Protection of the Theotokos in Fili 05.jpg|thumb|Jumalaema Kaitse ja Eestpalve kirik]]
[[File:Church of the Protection of the Theotokos in Fili 00.jpg|thumb|Kirik Nikolai Naidenovi 1888. aasta fotol]]
'''Jumalaema Kaitse ja Eestpalve kirik Filis''' ([[vene keel]]es ''Церковь Покрова в Филях''), ka '''Pokrovi kirik Filis'''&lt;ref&gt;V. Vaga. Üldine kunstiajalugu. Tallinn, 1999&lt;/ref&gt; on [[17. sajand]]i lõpul ehitatud kirik [[Moskva]] lähedal Filis. [[Moskva barokk]]stiilis ehitise [[donaator]]iks oli maavalduse omanik [[bojaar]] [[Lev Narõškin]]. Alates 1935. aastast kuulub ehitis Moskva territooriumi koosseisu ja selle aadress on Novozavodskaja 6&lt;ref&gt;[http://days.pravoslavie.ru/Hram/285.htm ХРАМ ПОКРОВА ПРЕСВЯТОЙ БОГОРОДИЦЫ В ФИЛЯХ. - pravoslavie.ru]&lt;/ref&gt;.

== Ajaloost ==
Samal kohal asus varem [[1619]]. aastal [[Mihhail Romanov]]i rajatud [[puukirik]], mis pühitseti [[Jumalaema kaitsmine|Jumalaema kaitsmisele]] mälestamaks võitu [[Poola]] vägede üle sellel päeval aastal [[1618]]. 1689. aastal kuulus Fili küla Lev Narõškinile, kes oli [[Natalia Narõškina]] vend ja [[Peeter I]] onu. Tema kaks venda mõrvati 1682. aasta Moskva ülestõusu ([[Hovanštšina]]) ajal ning arvatakse, et Natalia ise päästis Levi sellest saatusest; kirik võis olla ka pühendus hukkunud vendadele.

Kirik ehitati aastail 1689–1694. See on [[põhiplaan]]ilt lühikeste ümardatud harudega [[kreeka rist]]i kujuline. Kirik on kahekorruseline: sokli sees on Jumalaema kaitsmisele pühitsetud talvekirik ja suvine, [[Kristuse Kätetatehtud Pühakuju]]le pühitsetud mitteköetav kirik on selle kohal. Kiriku ehitamise dokumentatsioon hävis 1712. aasta tulekahjus ja kaotsi on läinud mitte ainult kiriku valmimise täpne aeg, vaid ka [[arhitekt]]i ja meistrite nimed. Erandina on teada [[Ikoonimaalija|ikoonimaalija]]te Karp Zolotarjovi ja Kirill Ulanovi nimed. Nii Natalia Narõškina kui ka Peeter I külastasid kirikut sageli ja tegid korduvalt [[annetus]]i. 18. sajandil telliti kirikusse kell [[Narva]]st.

Kirik sai kannatada prantslaste käe läbi [[1812. aasta Vene-Prantsuse sõda|1812. aasta sõjas]] ja veel enam [[Bolševikud|bolševike]] režiimi ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tõttu. 1945. aastal hävisid kõik kuplid, ristid ja ülemine kaheksanurkne korrus. Sisustus oli röövitud juba 1922. aastal. Kiriku välisilme [[Restaureerimine|restaureeriti]] aastail 1955–1971 ja sisekujundus taastati 1971–1980. Kirik värviti kahvatupunaseks, kuigi algse värvikujundus üle vaieldakse siiani. Varaseim leitud värvikiht on kahvatusinine ja hilisemad on olnud kollased või punased.

== Kunstis ==
&lt;gallery&gt;
Church in Fili by Aristarkh Lentulov (1928).jpg|[[Aristarh Lentulov]] (1928)
Savrasov rasputitsa.JPG|thumb|[[Aleksei Savrassov]]. Sula. 1894
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://hramy.ru/of_filipokr.htm Церковь Покрова в Филях. - Храмы России]
* [https://odintsof.ru/index/khram_v_filjakh/0-39 Храм в Филях. - Григорий Одинцов - Творческий сайт]

{{koord}}
[[Kategooria:Venemaa kirikud]]
[[Kategooria:Moskva barokk]]</text>
      <sha1>ctpl63qzy90iuev7xg9sgnuw8h2f9gd</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172457</id>
      <parentid>6172405</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T07:56:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3246" xml:space="preserve">[[File:Church of the Protection of the Theotokos in Fili 05.jpg|thumb|Jumalaema Kaitse ja Eestpalve kirik]]
[[File:Church of the Protection of the Theotokos in Fili 00.jpg|thumb|Kirik Nikolai Naidenovi 1888. aasta fotol]]
'''Jumalaema Kaitse ja Eestpalve kirik Filis''' ([[vene keel]]es ''Церковь Покрова в Филях''), ka '''Pokrovi kirik Filis'''&lt;ref&gt;V. Vaga. Üldine kunstiajalugu. Tallinn, 1999&lt;/ref&gt; on [[17. sajand]]i lõpul ehitatud kirik [[Moskva]] lähedal [[Fili]]s. [[Moskva barokk]]stiilis ehitise [[donaator]]iks oli maavalduse omanik [[bojaar]] [[Lev Narõškin]]. Alates 1935. aastast kuulub ehitis Moskva territooriumi koosseisu ja selle aadress on Novozavodskaja 6&lt;ref&gt;[http://days.pravoslavie.ru/Hram/285.htm ХРАМ ПОКРОВА ПРЕСВЯТОЙ БОГОРОДИЦЫ В ФИЛЯХ. - pravoslavie.ru]&lt;/ref&gt;.

== Ajaloost ==
Samal kohal asus varem [[1619]]. aastal [[Mihhail Romanov]]i rajatud [[puukirik]], mis pühitseti [[Jumalaema kaitsmine|Jumalaema kaitsmisele]] mälestamaks võitu [[Poola]] vägede üle sellel päeval aastal [[1618]]. 1689. aastal kuulus Fili küla Lev Narõškinile, kes oli [[Natalia Narõškina]] vend ja [[Peeter I]] onu. Tema kaks venda mõrvati 1682. aasta Moskva ülestõusu ([[Hovanštšina]]) ajal ning arvatakse, et Natalia ise päästis Levi sellest saatusest; kirik võis olla ka pühendus hukkunud vendadele.

Kirik ehitati aastail 1689–1694. See on [[põhiplaan]]ilt lühikeste ümardatud harudega [[kreeka rist]]i kujuline. Kirik on kahekorruseline: sokli sees on Jumalaema kaitsmisele pühitsetud talvekirik ja suvine, [[Kristuse Kätetatehtud Pühakuju]]le pühitsetud mitteköetav kirik on selle kohal. Kiriku ehitamise dokumentatsioon hävis 1712. aasta tulekahjus ja kaotsi on läinud mitte ainult kiriku valmimise täpne aeg, vaid ka [[arhitekt]]i ja meistrite nimed. Erandina on teada [[Ikoonimaalija|ikoonimaalija]]te Karp Zolotarjovi ja Kirill Ulanovi nimed. Nii Natalia Narõškina kui ka Peeter I külastasid kirikut sageli ja tegid korduvalt [[annetus]]i. 18. sajandil telliti kirikusse kell [[Narva]]st.

Kirik sai kannatada prantslaste käe läbi [[1812. aasta Vene-Prantsuse sõda|1812. aasta sõjas]] ja veel enam [[Bolševikud|bolševike]] režiimi ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tõttu. 1945. aastal hävisid kõik kuplid, ristid ja ülemine kaheksanurkne korrus. Sisustus oli röövitud juba 1922. aastal. Kiriku välisilme [[Restaureerimine|restaureeriti]] aastail 1955–1971 ja sisekujundus taastati 1971–1980. Kirik värviti kahvatupunaseks, kuigi algse värvikujundus üle vaieldakse siiani. Varaseim leitud värvikiht on kahvatusinine ja hilisemad on olnud kollased või punased.

== Kunstis ==
&lt;gallery&gt;
Church in Fili by Aristarkh Lentulov (1928).jpg|[[Aristarh Lentulov]] (1928)
Savrasov rasputitsa.JPG|thumb|[[Aleksei Savrassov]]. &quot;Sula&quot;. 1894
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://hramy.ru/of_filipokr.htm Церковь Покрова в Филях. - Храмы России]
* [https://odintsof.ru/index/khram_v_filjakh/0-39 Храм в Филях. - Григорий Одинцов - Творческий сайт]

{{koord}}
[[Kategooria:Venemaa kirikud]]
[[Kategooria:Moskva barokk]]</text>
      <sha1>8z1utm60glsy404n8sme6qm92i7r7g1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategooria:Moskva barokk</title>
    <ns>14</ns>
    <id>634515</id>
    <revision>
      <id>6171992</id>
      <timestamp>2022-08-01T15:36:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[Kategooria:Venemaa arhitektuur]]'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="34" xml:space="preserve">[[Kategooria:Venemaa arhitektuur]]</text>
      <sha1>c9nc9iis5c5aqbz77keypxp5kdnx8d4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pokrovi kirik Filis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634516</id>
    <redirect title="Jumalaema Kaitse ja Eestpalve kirik Filis" />
    <revision>
      <id>6172000</id>
      <timestamp>2022-08-01T15:44:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Jumalaema kaitse ja eestpalve kirik Filis]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="51" xml:space="preserve">#suuna[[Jumalaema kaitse ja eestpalve kirik Filis]]</text>
      <sha1>fs647cmfw5t6z1j6unmfm0xlprkst90</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172305</id>
      <parentid>6172000</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T22:16:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>Muudetud ümbersuunamise sihtkoht: [[Jumalaema kaitse ja eestpalve kirik Filis]] → [[Jumalaema Kaitse ja Eestpalve kirik Filis]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="51" xml:space="preserve">#suuna[[Jumalaema Kaitse ja Eestpalve kirik Filis]]</text>
      <sha1>ly5m8tjhdiwek1otnu1h3lmhvmfcxd3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Annenieki vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634517</id>
    <revision>
      <id>6172009</id>
      <timestamp>2022-08-01T15:55:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Provints |  nimi = Annenieki vald |  nimi1_keel = läti | nimi1 = Annenieku pagasts |  lipp =  |  lipu_link =  |  vapp =  |  vapi_link =  |  pindala = 85,5 |  elanikke =  |  elanikke_seis =  |  keskuse_nimi = [[Kaķenieki]] |  asendikaardi_pilt = Annenieku_pagasts_LocMap.png }} '''Annenieki vald''' ([[läti keel]]es ''Annenieku pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Naudīte vald|Naudīte]], [[Auri vald|Auri]], [...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4536" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Annenieki vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Annenieku pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 85,5
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Kaķenieki]]
|  asendikaardi_pilt = Annenieku_pagasts_LocMap.png
}}
'''Annenieki vald''' ([[läti keel]]es ''Annenieku pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Naudīte vald|Naudīte]], [[Auri vald|Auri]], [[Biksti vald|Biksti]], [[Īle vald|Īle]] ja [[Zebrene vald|Zebrene vallaga]], lisaks veel [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]] [[Jaunpils vald|Jaunpilsi]] ja [[Džūkste vald|Džūkste vallaga]].

Valla pindala on 85,5 km². 2021. aasta seisuga elas seal 799 inimest. Valla keskus on [[Kaķenieki]] küla. Vallanaja asub aaddressil Skolas iela 2, vallavanem on Guntis Šmīdlers.&lt;ref name=&quot;Qu4s2&quot; /&gt;

==Ajalugu==

Valla tänapäevane territoorium on kujunenud Anna (''Annenhof''), Ausātase (''Auzenbach''), Slagūne (''Schlagunen'') ja Brūnase (''Elisenhof'') mõisade maadele. '''Annasmuiža valda''' (''Annasmuižas pagasts'') on esmakordselt mainitud aastal 1836. Aastal1920 nimetati see ümber Annenieki vallaks. Aastal 1935 oli valla pindala 72,3 km² ja seal oli 1365 elanikku.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0&lt;/ref&gt;

Aastal 1945 moodustati vallas Slagūne ja Annenieki külanõukogud, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1958 liideti Annenieki külanõukoguga Naudīte külanõukogu [[kolhoos]]i Vārpa maad, aastal 1968 aga Biksti külanõukogu Kaķenieki [[sovhoos]]i maad.&lt;ref name=&quot;MuE68&quot; /&gt;

Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald. 2009. aastast kuulub vald Dobele piirkonda.

==Loodus==

Valda jääb Cibēni järv. Suuremad jõed on [[Bērze jõgi]] ja selle lisajõgi [[Balžna]].

Looduskaitse all on Āžakalnsi Suur tamm, Āžakalnsi Väike tamm, Iņķēni tamm, Strautiņi saar, Garlauki tamm, Cibēni paju ja veel kolmteist nimetut põlispuud.&lt;ref name=&quot;mcdpx&quot; /&gt;

==Kaitstavad objektid==

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Annenieki luteri kirik, Annenieki kabel, Ozolnieki muinaskalmed ja ohvrikivid ning Cibēni muinaskalmed ehk Kapeņi küngas.&lt;ref name=&quot;NaLA1&quot; /&gt;

Kohaliku kaitse all on Anna mõisa hoonetekompleks, sealhulgas ait ja häärber, ning Avotiņi muinaskalmed.&lt;ref name=&quot;NaLA2&quot; /&gt;

==Asustus==

Aastal 2011 elas vallas 634 [[lätlased|lätlast]], 210 [[venelased|venelast]], 32 [[valgevenelased|valgevenelast]], 27 [[ukrainlased|ukrainlast]], 19 [[poolakad|poolakat]] ja 38 [[leedulased|leedulast]].&lt;ref&gt;[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]&lt;/ref&gt;

Valla keskus Aizstrautnieki on staatusega ''vidējciems'' ja aastal 2022 oli seal 221 elanikku. Staatusega ''vidējciems'' on Annenieki 63 elanikuga aastal 2022 ja Bērzupe 80 elanikuga aastal 2006. Staatusega ''mazciems'' on Ausātas 17 elanikuga aastal 2005, Ļukas 40 elanikuga aastal 2005, Slagūne 10 elanikuga aastal 2005 ja Zebrus muiža 14 elanikuga aastal 2005. 

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot; /&gt; 
&lt;gallery&gt;
Bērze pie Anneniekiem.jpg|Bērze jõgi
Māju drupas pie Annenieku dīķa.jpg|Annenieki tiik
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Qu4s2&quot;&gt;[https://www.dobele.lv/lv/content/annenieku-pagasts Dobeles novads]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MuE68&quot;&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NaLA1&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=1&amp;dating=&amp;address=Annenieku+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NaLA2&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=2&amp;dating=&amp;address=Annenieku+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mcdpx&quot;&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot;&gt;[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|Annenieki parish|Annenieki vald}}

{{Dobele piirkond}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Dobele piirkond]]</text>
      <sha1>se8sd9a0dj3t3oqffqasy3sx00gn9xp</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172012</id>
      <parentid>6172009</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:58:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>/* Asustus */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4530" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Annenieki vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Annenieku pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 85,5
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Kaķenieki]]
|  asendikaardi_pilt = Annenieku_pagasts_LocMap.png
}}
'''Annenieki vald''' ([[läti keel]]es ''Annenieku pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Naudīte vald|Naudīte]], [[Auri vald|Auri]], [[Biksti vald|Biksti]], [[Īle vald|Īle]] ja [[Zebrene vald|Zebrene vallaga]], lisaks veel [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]] [[Jaunpils vald|Jaunpilsi]] ja [[Džūkste vald|Džūkste vallaga]].

Valla pindala on 85,5 km². 2021. aasta seisuga elas seal 799 inimest. Valla keskus on [[Kaķenieki]] küla. Vallanaja asub aaddressil Skolas iela 2, vallavanem on Guntis Šmīdlers.&lt;ref name=&quot;Qu4s2&quot; /&gt;

==Ajalugu==

Valla tänapäevane territoorium on kujunenud Anna (''Annenhof''), Ausātase (''Auzenbach''), Slagūne (''Schlagunen'') ja Brūnase (''Elisenhof'') mõisade maadele. '''Annasmuiža valda''' (''Annasmuižas pagasts'') on esmakordselt mainitud aastal 1836. Aastal1920 nimetati see ümber Annenieki vallaks. Aastal 1935 oli valla pindala 72,3 km² ja seal oli 1365 elanikku.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0&lt;/ref&gt;

Aastal 1945 moodustati vallas Slagūne ja Annenieki külanõukogud, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1958 liideti Annenieki külanõukoguga Naudīte külanõukogu [[kolhoos]]i Vārpa maad, aastal 1968 aga Biksti külanõukogu Kaķenieki [[sovhoos]]i maad.&lt;ref name=&quot;MuE68&quot; /&gt;

Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald. 2009. aastast kuulub vald Dobele piirkonda.

==Loodus==

Valda jääb Cibēni järv. Suuremad jõed on [[Bērze jõgi]] ja selle lisajõgi [[Balžna]].

Looduskaitse all on Āžakalnsi Suur tamm, Āžakalnsi Väike tamm, Iņķēni tamm, Strautiņi saar, Garlauki tamm, Cibēni paju ja veel kolmteist nimetut põlispuud.&lt;ref name=&quot;mcdpx&quot; /&gt;

==Kaitstavad objektid==

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Annenieki luteri kirik, Annenieki kabel, Ozolnieki muinaskalmed ja ohvrikivid ning Cibēni muinaskalmed ehk Kapeņi küngas.&lt;ref name=&quot;NaLA1&quot; /&gt;

Kohaliku kaitse all on Anna mõisa hoonetekompleks, sealhulgas ait ja häärber, ning Avotiņi muinaskalmed.&lt;ref name=&quot;NaLA2&quot; /&gt;

==Asustus==

Aastal 2011 elas vallas 634 [[lätlased|lätlast]], 210 [[venelased|venelast]], 32 [[valgevenelased|valgevenelast]], 27 [[ukrainlased|ukrainlast]], 19 [[poolakad|poolakat]] ja 38 [[leedulased|leedulast]].&lt;ref&gt;[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]&lt;/ref&gt;

Valla keskus Kaķenieki on staatusega ''lielciems'' ja aastal 2021 oli seal 427 elanikku. Staatusega ''vidējciems'' on Annenieki 63 elanikuga aastal 2022 ja Bērzupe 80 elanikuga aastal 2006. Staatusega ''mazciems'' on Ausātas 17 elanikuga aastal 2005, Ļukas 40 elanikuga aastal 2005, Slagūne 10 elanikuga aastal 2005 ja Zebrus muiža 14 elanikuga aastal 2005. 

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot; /&gt; 
&lt;gallery&gt;
Bērze pie Anneniekiem.jpg|Bērze jõgi
Māju drupas pie Annenieku dīķa.jpg|Annenieki tiik
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Qu4s2&quot;&gt;[https://www.dobele.lv/lv/content/annenieku-pagasts Dobeles novads]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MuE68&quot;&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NaLA1&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=1&amp;dating=&amp;address=Annenieku+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NaLA2&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=2&amp;dating=&amp;address=Annenieku+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mcdpx&quot;&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot;&gt;[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|Annenieki parish|Annenieki vald}}

{{Dobele piirkond}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Dobele piirkond]]</text>
      <sha1>bsf663me8k7rbceojbf9o04h44byxe6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172014</id>
      <parentid>6172012</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T15:58:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Ajalugu */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4531" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Annenieki vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Annenieku pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 85,5
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Kaķenieki]]
|  asendikaardi_pilt = Annenieku_pagasts_LocMap.png
}}
'''Annenieki vald''' ([[läti keel]]es ''Annenieku pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Naudīte vald|Naudīte]], [[Auri vald|Auri]], [[Biksti vald|Biksti]], [[Īle vald|Īle]] ja [[Zebrene vald|Zebrene vallaga]], lisaks veel [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]] [[Jaunpils vald|Jaunpilsi]] ja [[Džūkste vald|Džūkste vallaga]].

Valla pindala on 85,5 km². 2021. aasta seisuga elas seal 799 inimest. Valla keskus on [[Kaķenieki]] küla. Vallanaja asub aaddressil Skolas iela 2, vallavanem on Guntis Šmīdlers.&lt;ref name=&quot;Qu4s2&quot; /&gt;

==Ajalugu==

Valla tänapäevane territoorium on kujunenud Anna (''Annenhof''), Ausātase (''Auzenbach''), Slagūne (''Schlagunen'') ja Brūnase (''Elisenhof'') mõisade maadele. '''Annasmuiža valda''' (''Annasmuižas pagasts'') on esmakordselt mainitud aastal 1836. Aastal 1920 nimetati see ümber Annenieki vallaks. Aastal 1935 oli valla pindala 72,3 km² ja seal oli 1365 elanikku.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0&lt;/ref&gt;

Aastal 1945 moodustati vallas Slagūne ja Annenieki külanõukogud, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1958 liideti Annenieki külanõukoguga Naudīte külanõukogu [[kolhoos]]i Vārpa maad, aastal 1968 aga Biksti külanõukogu Kaķenieki [[sovhoos]]i maad.&lt;ref name=&quot;MuE68&quot; /&gt;

Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald. 2009. aastast kuulub vald Dobele piirkonda.

==Loodus==

Valda jääb Cibēni järv. Suuremad jõed on [[Bērze jõgi]] ja selle lisajõgi [[Balžna]].

Looduskaitse all on Āžakalnsi Suur tamm, Āžakalnsi Väike tamm, Iņķēni tamm, Strautiņi saar, Garlauki tamm, Cibēni paju ja veel kolmteist nimetut põlispuud.&lt;ref name=&quot;mcdpx&quot; /&gt;

==Kaitstavad objektid==

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Annenieki luteri kirik, Annenieki kabel, Ozolnieki muinaskalmed ja ohvrikivid ning Cibēni muinaskalmed ehk Kapeņi küngas.&lt;ref name=&quot;NaLA1&quot; /&gt;

Kohaliku kaitse all on Anna mõisa hoonetekompleks, sealhulgas ait ja häärber, ning Avotiņi muinaskalmed.&lt;ref name=&quot;NaLA2&quot; /&gt;

==Asustus==

Aastal 2011 elas vallas 634 [[lätlased|lätlast]], 210 [[venelased|venelast]], 32 [[valgevenelased|valgevenelast]], 27 [[ukrainlased|ukrainlast]], 19 [[poolakad|poolakat]] ja 38 [[leedulased|leedulast]].&lt;ref&gt;[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]&lt;/ref&gt;

Valla keskus Kaķenieki on staatusega ''lielciems'' ja aastal 2021 oli seal 427 elanikku. Staatusega ''vidējciems'' on Annenieki 63 elanikuga aastal 2022 ja Bērzupe 80 elanikuga aastal 2006. Staatusega ''mazciems'' on Ausātas 17 elanikuga aastal 2005, Ļukas 40 elanikuga aastal 2005, Slagūne 10 elanikuga aastal 2005 ja Zebrus muiža 14 elanikuga aastal 2005. 

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot; /&gt; 
&lt;gallery&gt;
Bērze pie Anneniekiem.jpg|Bērze jõgi
Māju drupas pie Annenieku dīķa.jpg|Annenieki tiik
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Qu4s2&quot;&gt;[https://www.dobele.lv/lv/content/annenieku-pagasts Dobeles novads]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MuE68&quot;&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NaLA1&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=1&amp;dating=&amp;address=Annenieku+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NaLA2&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=2&amp;dating=&amp;address=Annenieku+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mcdpx&quot;&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot;&gt;[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|Annenieki parish|Annenieki vald}}

{{Dobele piirkond}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Dobele piirkond]]</text>
      <sha1>fra6iga3qjq5enzgcc8l2ndxa7cg33w</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172016</id>
      <parentid>6172014</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:00:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4531" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Annenieki vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Annenieku pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 85,5
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Kaķenieki]]
|  asendikaardi_pilt = Annenieku_pagasts_LocMap.png
}}
'''Annenieki vald''' ([[läti keel]]es ''Annenieku pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Naudīte vald|Naudīte]], [[Auri vald|Auri]], [[Biksti vald|Biksti]], [[Īle vald|Īle]] ja [[Zebrene vald|Zebrene vallaga]], lisaks veel [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]] [[Jaunpils vald|Jaunpilsi]] ja [[Džūkste vald|Džūkste vallaga]].

Valla pindala on 85,5 km². 2021. aasta seisuga elas seal 799 inimest. Valla keskus on [[Kaķenieki]] küla. Vallamaja asub aaddressil Skolas iela 2, vallavanem on Guntis Šmīdlers.&lt;ref name=&quot;Qu4s2&quot; /&gt;

==Ajalugu==

Valla tänapäevane territoorium on kujunenud Anna (''Annenhof''), Ausātase (''Auzenbach''), Slagūne (''Schlagunen'') ja Brūnase (''Elisenhof'') mõisade maadele. '''Annasmuiža valda''' (''Annasmuižas pagasts'') on esmakordselt mainitud aastal 1836. Aastal 1920 nimetati see ümber Annenieki vallaks. Aastal 1935 oli valla pindala 72,3 km² ja seal oli 1365 elanikku.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0&lt;/ref&gt;

Aastal 1945 moodustati vallas Slagūne ja Annenieki külanõukogud, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1958 liideti Annenieki külanõukoguga Naudīte külanõukogu [[kolhoos]]i Vārpa maad, aastal 1968 aga Biksti külanõukogu Kaķenieki [[sovhoos]]i maad.&lt;ref name=&quot;MuE68&quot; /&gt;

Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald. 2009. aastast kuulub vald Dobele piirkonda.

==Loodus==

Valda jääb Cibēni järv. Suuremad jõed on [[Bērze jõgi]] ja selle lisajõgi [[Balžna]].

Looduskaitse all on Āžakalnsi Suur tamm, Āžakalnsi Väike tamm, Iņķēni tamm, Strautiņi saar, Garlauki tamm, Cibēni paju ja veel kolmteist nimetut põlispuud.&lt;ref name=&quot;mcdpx&quot; /&gt;

==Kaitstavad objektid==

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Annenieki luteri kirik, Annenieki kabel, Ozolnieki muinaskalmed ja ohvrikivid ning Cibēni muinaskalmed ehk Kapeņi küngas.&lt;ref name=&quot;NaLA1&quot; /&gt;

Kohaliku kaitse all on Anna mõisa hoonetekompleks, sealhulgas ait ja häärber, ning Avotiņi muinaskalmed.&lt;ref name=&quot;NaLA2&quot; /&gt;

==Asustus==

Aastal 2011 elas vallas 634 [[lätlased|lätlast]], 210 [[venelased|venelast]], 32 [[valgevenelased|valgevenelast]], 27 [[ukrainlased|ukrainlast]], 19 [[poolakad|poolakat]] ja 38 [[leedulased|leedulast]].&lt;ref&gt;[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]&lt;/ref&gt;

Valla keskus Kaķenieki on staatusega ''lielciems'' ja aastal 2021 oli seal 427 elanikku. Staatusega ''vidējciems'' on Annenieki 63 elanikuga aastal 2022 ja Bērzupe 80 elanikuga aastal 2006. Staatusega ''mazciems'' on Ausātas 17 elanikuga aastal 2005, Ļukas 40 elanikuga aastal 2005, Slagūne 10 elanikuga aastal 2005 ja Zebrus muiža 14 elanikuga aastal 2005. 

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot; /&gt; 
&lt;gallery&gt;
Bērze pie Anneniekiem.jpg|Bērze jõgi
Māju drupas pie Annenieku dīķa.jpg|Annenieki tiik
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Qu4s2&quot;&gt;[https://www.dobele.lv/lv/content/annenieku-pagasts Dobeles novads]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MuE68&quot;&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NaLA1&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=1&amp;dating=&amp;address=Annenieku+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NaLA2&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=2&amp;dating=&amp;address=Annenieku+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mcdpx&quot;&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot;&gt;[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|Annenieki parish|Annenieki vald}}

{{Dobele piirkond}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Dobele piirkond]]</text>
      <sha1>pj8gyakj1xyywf6burbhzpstpbpli4p</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172019</id>
      <parentid>6172016</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:04:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4532" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Annenieki vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Annenieku pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 85,5
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Kaķenieki]]
|  asendikaardi_pilt = Annenieku_pagasts_LocMap.png
}}
'''Annenieki vald''' ([[läti keel]]es ''Annenieku pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Naudīte vald|Naudīte]], [[Auri vald|Auri]], [[Biksti vald|Biksti]], [[Īle vald|Īle]] ja [[Zebrene vald|Zebrene vallaga]], lisaks veel [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]] [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi]] ja [[Džūkste vald|Džūkste vallaga]].

Valla pindala on 85,5 km². 2021. aasta seisuga elas seal 799 inimest. Valla keskus on [[Kaķenieki]] küla. Vallamaja asub aaddressil Skolas iela 2, vallavanem on Guntis Šmīdlers.&lt;ref name=&quot;Qu4s2&quot; /&gt;

==Ajalugu==

Valla tänapäevane territoorium on kujunenud Anna (''Annenhof''), Ausātase (''Auzenbach''), Slagūne (''Schlagunen'') ja Brūnase (''Elisenhof'') mõisade maadele. '''Annasmuiža valda''' (''Annasmuižas pagasts'') on esmakordselt mainitud aastal 1836. Aastal 1920 nimetati see ümber Annenieki vallaks. Aastal 1935 oli valla pindala 72,3 km² ja seal oli 1365 elanikku.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0&lt;/ref&gt;

Aastal 1945 moodustati vallas Slagūne ja Annenieki külanõukogud, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1958 liideti Annenieki külanõukoguga Naudīte külanõukogu [[kolhoos]]i Vārpa maad, aastal 1968 aga Biksti külanõukogu Kaķenieki [[sovhoos]]i maad.&lt;ref name=&quot;MuE68&quot; /&gt;

Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald. 2009. aastast kuulub vald Dobele piirkonda.

==Loodus==

Valda jääb Cibēni järv. Suuremad jõed on [[Bērze jõgi]] ja selle lisajõgi [[Balžna]].

Looduskaitse all on Āžakalnsi Suur tamm, Āžakalnsi Väike tamm, Iņķēni tamm, Strautiņi saar, Garlauki tamm, Cibēni paju ja veel kolmteist nimetut põlispuud.&lt;ref name=&quot;mcdpx&quot; /&gt;

==Kaitstavad objektid==

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Annenieki luteri kirik, Annenieki kabel, Ozolnieki muinaskalmed ja ohvrikivid ning Cibēni muinaskalmed ehk Kapeņi küngas.&lt;ref name=&quot;NaLA1&quot; /&gt;

Kohaliku kaitse all on Anna mõisa hoonetekompleks, sealhulgas ait ja häärber, ning Avotiņi muinaskalmed.&lt;ref name=&quot;NaLA2&quot; /&gt;

==Asustus==

Aastal 2011 elas vallas 634 [[lätlased|lätlast]], 210 [[venelased|venelast]], 32 [[valgevenelased|valgevenelast]], 27 [[ukrainlased|ukrainlast]], 19 [[poolakad|poolakat]] ja 38 [[leedulased|leedulast]].&lt;ref&gt;[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]&lt;/ref&gt;

Valla keskus Kaķenieki on staatusega ''lielciems'' ja aastal 2021 oli seal 427 elanikku. Staatusega ''vidējciems'' on Annenieki 63 elanikuga aastal 2022 ja Bērzupe 80 elanikuga aastal 2006. Staatusega ''mazciems'' on Ausātas 17 elanikuga aastal 2005, Ļukas 40 elanikuga aastal 2005, Slagūne 10 elanikuga aastal 2005 ja Zebrus muiža 14 elanikuga aastal 2005. 

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot; /&gt; 
&lt;gallery&gt;
Bērze pie Anneniekiem.jpg|Bērze jõgi
Māju drupas pie Annenieku dīķa.jpg|Annenieki tiik
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Qu4s2&quot;&gt;[https://www.dobele.lv/lv/content/annenieku-pagasts Dobeles novads]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MuE68&quot;&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NaLA1&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=1&amp;dating=&amp;address=Annenieku+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NaLA2&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=2&amp;dating=&amp;address=Annenieku+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mcdpx&quot;&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot;&gt;[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|Annenieki parish|Annenieki vald}}

{{Dobele piirkond}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Dobele piirkond]]</text>
      <sha1>lgwsi8bzcp4gk22v9zd5r9r4ot4vnlm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Annasmuiža vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634518</id>
    <redirect title="Annenieki vald" />
    <revision>
      <id>6172010</id>
      <timestamp>2022-08-01T15:56:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Annenieki vald]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="25" xml:space="preserve">#suuna [[Annenieki vald]]</text>
      <sha1>6fv3cjewupezolbn38viwjyr8v3yuqq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aleksander-Rudolf Toomel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634519</id>
    <revision>
      <id>6172063</id>
      <timestamp>2022-08-01T16:37:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>Loodud lehekülje &quot;[[:en:Special:Redirect/revision/1063815354|Aleksander-Rudolf Toomel]]&quot; tõlkimisel</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="719" xml:space="preserve">
'''Aleksander-Rudolf Toomel''' (14. juuni 1888 Jõhvi vald, [[Virumaa]] – 17. november 1941 Kirov, NSV Liit) oli [[Eesti]] poliitik, [[III Riigikogu|III Riigikogu liige]] &lt;ref name=&quot;riigikogu.ee&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/iii-riigikogu-koosseis/juhatus-ja-liikmed/|title=Juhatus ja liikmed|website=Riigikogu|access-date=4 March 2021|language=et}}&lt;/ref&gt;.


Aleksander-Rudolf Toomel arreteeriti 24. aprillil 1941. aastal, ta mõisteti süüdi ENSV ÜK poolt 30.08.41 Vene SFNV Kriminaalkoodeksi §58-4 süüdistuses ja talle mõisteti surmaotsus.

== Viited ==
{{Viited}}
[[Kategooria:III Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Surnud 1941]]
[[Kategooria:Sündinud 1888]]</text>
      <sha1>8b58lvkkdedrv0jrbltcqt86cqd66nf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172078</id>
      <parentid>6172063</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:52:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1439" xml:space="preserve">'''Aleksander-Rudolf&lt;ref&gt;[https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/iii-riigikogu-koosseis/juhatus-ja-liikmed/ III Riigikogu koosseis  Juhatus ja liikmed. Aleksander-Rudolf Toomel, 14.06.1888 Jõhvi v., Virumaa – 17.11.1941 Kirov (hukati)]&lt;/ref&gt; Toomel''' ([[14. juuni]] [[1888]] [[Jõhvi vald (Jõhvi kihelkond)|Jõhvi vald]], [[Viru kreis]] – 17. november 1941 [[Kirov]], NSV Liit) oli [[Eesti]] poliitik, [[III Riigikogu|III Riigikogu liige]] &lt;ref name=&quot;riigikogu.ee&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/iii-riigikogu-koosseis/juhatus-ja-liikmed/|title=Juhatus ja liikmed|website=Riigikogu|access-date=4 March 2021|language=et}}&lt;/ref&gt;.

Aleksander Toomel kuulus 1936. aastal valitud [[Põllutöökoda|Põllutöökoja]] teise koosseisu, Virumaalt [[Jõhvi põllumeeste konvent|Jõhvi põllumeeste konvendist]].

Aleksander-Rudolf Toomel arreteeriti 24. aprillil 1941. aastal, ta mõisteti süüdi ENSV ÜK poolt 30.08.41 Vene SFNV Kriminaalkoodeksi [[§ 58|§58]]-4 süüdistuses ja talle mõisteti surmaotsus&lt;ref&gt;[http://okupatsioon.ee/et/memento-1996/201-t2-1996 &quot;Poliitilised arreteerimised Eestis&quot; köide 3. TOOMEL, Aleksander, Rudolf s. 14.06.1888 Virumaa Jõhvi v. Sompa Vanaküla], okupatsioon.ee&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{Viited}}
[[Kategooria:III Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Põllutöökoja liikmed]]
[[Kategooria:Surnud 1941]]
[[Kategooria:Sündinud 1888]]</text>
      <sha1>blvy4hoymizexkjzsx3m0ers69wn4jf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Esslingen am Neckar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634520</id>
    <redirect title="Esslingen" />
    <revision>
      <id>6172064</id>
      <timestamp>2022-08-01T16:40:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Esslingen]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20" xml:space="preserve">#suuna [[Esslingen]]</text>
      <sha1>npodrf85rlj21k2zcd2qtvb53duk8bt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biksti vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634521</id>
    <revision>
      <id>6172068</id>
      <timestamp>2022-08-01T16:44:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Provints |  nimi = Biksti vald |  nimi1_keel = läti | nimi1 = Bikstu pagasts |  lipp =  |  lipu_link =  |  vapp =  |  vapi_link =  |  pindala = 896 |  elanikke =  |  elanikke_seis =  |  keskuse_nimi = [[Biksti]] |  asendikaardi_pilt = Bikstu pagasts LocMap.png }} '''Biksti vald''' ([[läti keel]]es ''Bikstu pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Annenieki vald|Annenieki]] ja [[Zebrene vald|Zebrene vallaga]], lis...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4793" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Biksti vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Bikstu pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 896
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Biksti]]
|  asendikaardi_pilt = Bikstu pagasts LocMap.png
}}
'''Biksti vald''' ([[läti keel]]es ''Bikstu pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Annenieki vald|Annenieki]] ja [[Zebrene vald|Zebrene vallaga]], lisaks veel [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]] [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallaga]] ning [[Salduse piirkond|Salduse piirkonna]] [[Blīdene vald|Blīdene]] ja [[Remte vald|Remte vallaga]].

Valla pindala on 96 km². 2021. aasta seisuga elas seal 791 inimest. Valla keskus on [[Biksti]] küla. Vallavanem on Irēna Dabra (ühine (Zebrene vallaga).&lt;ref name=&quot;Qu4s2&quot; /&gt;

==Ajalugu==

Valla tänapäevane territoorium on kujunenud Biksti (''Bixten'') ja Upe (''Bächhof'') mõisade maadele. Aastal 1935 oli valla pindala 62,6 km² ja seal oli 1265 elanikku.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0&lt;/ref&gt;

Aastal 1945 moodustati vallas Spriņģi ja Biksti külanõukogud, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1950 liideti Biksti külanõukoguga likvideeritav Spriņģi külanõukogu. Aastal 1963 liideti sellega Upenieki külanõukogu Biksti [[kolhoos]]imaad, ent Kaķenieki [[sovhoos]]i maad liideti Annenieki külanõukoguga.Aastal 1975 liideti sellega likvideeritav Zebrene külanõukogu, ent aastal 1989 moodustati Zebrene külanõukogu taas.&lt;ref name=&quot;MuE68&quot; /&gt;

Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald. 2009. aastast kuulub vald Dobele piirkonda.

==Loodus==

Valda jääb [[Zebrus]]e järv. Suuremad jõed on [[Bērze jõgi]] ja selle lisajõgi [[Bikstupe]].

Looduskaitse all on Zebruse allikad, Vērpji Ohvrikünnapuu, Ruki tamm, Upesmuiža Jäme tamm, Bērziņi elupuu, Bērziņi tamm, Lekužase tamm, Krasti künnapuu ja veel viis nimetut põlispuud. Valda jääb osaliselt Zebruse ja Svēte järvede kaitseala.&lt;ref name=&quot;mcdpx&quot; /&gt;

==Kaitstavad objektid==

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all  Biksti mõisa hoonetekompleks, sealhulgas häärber ja vesiveski, Ezerlūķi linnamägi, Audari muinaskalmed ning Lejascīskase asulakoht.&lt;ref name=&quot;NaLA1&quot; /&gt;

Kohaliku kaitse all on Upe mõisa hoonetekompleks, sealhulgas park, kaks lauta, teenijate maja ja häärber, Biksti mõisa park, ait, eluhoone ning hiljem teenijate majaks ümber ehitatud laut, [[Biksti raudteejaam]], Smiltnieki linnamägi, Vērpji muinaskalmed ja Zvirgzdi muinaskalmed (ka Rootsi hauad või Kalmekaasik).&lt;ref name=&quot;NaLA2&quot; /&gt;

==Asustus==

Aastal 2011 elas vallas 869 [[lätlased|lätlast]], 24 [[venelased|venelast]], 17 [[valgevenelased|valgevenelast]], 10 [[ukrainlased|ukrainlast]], 7 [[poolakad|poolakat]] ja 17 [[leedulased|leedulast]].&lt;ref&gt;[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]&lt;/ref&gt;

Valla keskus Biksti on staatusega ''vidējciems'' ja aastal 2022 oli seal 241 elanikku. Sama staatusega on veel Upenieki 103 elanikuga aastal 2005 ja Bērzupe 80 elanikuga aastal 2006. Staatusega ''mazciems'' on Bikstu stacija 46 elanikuga aastal 2006, Mazbiksti 67 elanikuga aastal 2006, Līvi 44 elanikuga aastal 2006 ja Jaunā māja 18 elanikuga aastal 2006. 

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot; /&gt; 
&lt;gallery&gt;
IMG 7895 f.jpg|Valla maastik
Zebrus_4.jpg|Zebrus
Ezerluuku pilskalns.jpg|Ezerlūķi linnamägi
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Qu4s2&quot;&gt;[https://www.dobele.lv/lv/content/bikstu-un-zebrenes-pagasts Dobeles novads]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MuE68&quot;&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NaLA1&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=1&amp;dating=&amp;address=Bikstu+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NaLA2&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=2&amp;dating=&amp;address=Bikstu+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mcdpx&quot;&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot;&gt;[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|Biksti parish|Biksti vald}}

{{Dobele piirkond}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Dobele piirkond]]</text>
      <sha1>bdu29d1zgo53oukcn6ndmyp9weew3jm</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172086</id>
      <parentid>6172068</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:58:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4792" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Biksti vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Bikstu pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 96
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Biksti]]
|  asendikaardi_pilt = Bikstu pagasts LocMap.png
}}
'''Biksti vald''' ([[läti keel]]es ''Bikstu pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Annenieki vald|Annenieki]] ja [[Zebrene vald|Zebrene vallaga]], lisaks veel [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]] [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallaga]] ning [[Salduse piirkond|Salduse piirkonna]] [[Blīdene vald|Blīdene]] ja [[Remte vald|Remte vallaga]].

Valla pindala on 96 km². 2021. aasta seisuga elas seal 791 inimest. Valla keskus on [[Biksti]] küla. Vallavanem on Irēna Dabra (ühine (Zebrene vallaga).&lt;ref name=&quot;Qu4s2&quot; /&gt;

==Ajalugu==

Valla tänapäevane territoorium on kujunenud Biksti (''Bixten'') ja Upe (''Bächhof'') mõisade maadele. Aastal 1935 oli valla pindala 62,6 km² ja seal oli 1265 elanikku.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0&lt;/ref&gt;

Aastal 1945 moodustati vallas Spriņģi ja Biksti külanõukogud, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1950 liideti Biksti külanõukoguga likvideeritav Spriņģi külanõukogu. Aastal 1963 liideti sellega Upenieki külanõukogu Biksti [[kolhoos]]imaad, ent Kaķenieki [[sovhoos]]i maad liideti Annenieki külanõukoguga.Aastal 1975 liideti sellega likvideeritav Zebrene külanõukogu, ent aastal 1989 moodustati Zebrene külanõukogu taas.&lt;ref name=&quot;MuE68&quot; /&gt;

Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald. 2009. aastast kuulub vald Dobele piirkonda.

==Loodus==

Valda jääb [[Zebrus]]e järv. Suuremad jõed on [[Bērze jõgi]] ja selle lisajõgi [[Bikstupe]].

Looduskaitse all on Zebruse allikad, Vērpji Ohvrikünnapuu, Ruki tamm, Upesmuiža Jäme tamm, Bērziņi elupuu, Bērziņi tamm, Lekužase tamm, Krasti künnapuu ja veel viis nimetut põlispuud. Valda jääb osaliselt Zebruse ja Svēte järvede kaitseala.&lt;ref name=&quot;mcdpx&quot; /&gt;

==Kaitstavad objektid==

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all  Biksti mõisa hoonetekompleks, sealhulgas häärber ja vesiveski, Ezerlūķi linnamägi, Audari muinaskalmed ning Lejascīskase asulakoht.&lt;ref name=&quot;NaLA1&quot; /&gt;

Kohaliku kaitse all on Upe mõisa hoonetekompleks, sealhulgas park, kaks lauta, teenijate maja ja häärber, Biksti mõisa park, ait, eluhoone ning hiljem teenijate majaks ümber ehitatud laut, [[Biksti raudteejaam]], Smiltnieki linnamägi, Vērpji muinaskalmed ja Zvirgzdi muinaskalmed (ka Rootsi hauad või Kalmekaasik).&lt;ref name=&quot;NaLA2&quot; /&gt;

==Asustus==

Aastal 2011 elas vallas 869 [[lätlased|lätlast]], 24 [[venelased|venelast]], 17 [[valgevenelased|valgevenelast]], 10 [[ukrainlased|ukrainlast]], 7 [[poolakad|poolakat]] ja 17 [[leedulased|leedulast]].&lt;ref&gt;[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]&lt;/ref&gt;

Valla keskus Biksti on staatusega ''vidējciems'' ja aastal 2022 oli seal 241 elanikku. Sama staatusega on veel Upenieki 103 elanikuga aastal 2005 ja Bērzupe 80 elanikuga aastal 2006. Staatusega ''mazciems'' on Bikstu stacija 46 elanikuga aastal 2006, Mazbiksti 67 elanikuga aastal 2006, Līvi 44 elanikuga aastal 2006 ja Jaunā māja 18 elanikuga aastal 2006. 

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot; /&gt; 
&lt;gallery&gt;
IMG 7895 f.jpg|Valla maastik
Zebrus_4.jpg|Zebrus
Ezerluuku pilskalns.jpg|Ezerlūķi linnamägi
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Qu4s2&quot;&gt;[https://www.dobele.lv/lv/content/bikstu-un-zebrenes-pagasts Dobeles novads]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MuE68&quot;&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NaLA1&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=1&amp;dating=&amp;address=Bikstu+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NaLA2&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=2&amp;dating=&amp;address=Bikstu+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mcdpx&quot;&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot;&gt;[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|Biksti parish|Biksti vald}}

{{Dobele piirkond}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Dobele piirkond]]</text>
      <sha1>1rv8k90yhnf6ffci9dlk0gf6ujvbqwf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172092</id>
      <parentid>6172086</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:04:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Ajalugu */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4793" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Biksti vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Bikstu pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 96
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Biksti]]
|  asendikaardi_pilt = Bikstu pagasts LocMap.png
}}
'''Biksti vald''' ([[läti keel]]es ''Bikstu pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Annenieki vald|Annenieki]] ja [[Zebrene vald|Zebrene vallaga]], lisaks veel [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]] [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallaga]] ning [[Salduse piirkond|Salduse piirkonna]] [[Blīdene vald|Blīdene]] ja [[Remte vald|Remte vallaga]].

Valla pindala on 96 km². 2021. aasta seisuga elas seal 791 inimest. Valla keskus on [[Biksti]] küla. Vallavanem on Irēna Dabra (ühine (Zebrene vallaga).&lt;ref name=&quot;Qu4s2&quot; /&gt;

==Ajalugu==

Valla tänapäevane territoorium on kujunenud Biksti (''Bixten'') ja Upe (''Bächhof'') mõisade maadele. Aastal 1935 oli valla pindala 62,6 km² ja seal oli 1265 elanikku.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0&lt;/ref&gt;

Aastal 1945 moodustati vallas Spriņģi ja Biksti külanõukogud, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1950 liideti Biksti külanõukoguga likvideeritav Spriņģi külanõukogu. Aastal 1963 liideti sellega Upenieki külanõukogu Biksti [[kolhoos]]i maad, ent Kaķenieki [[sovhoos]]i maad liideti Annenieki külanõukoguga.Aastal 1975 liideti sellega likvideeritav Zebrene külanõukogu, ent aastal 1989 moodustati Zebrene külanõukogu taas.&lt;ref name=&quot;MuE68&quot; /&gt;

Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald. 2009. aastast kuulub vald Dobele piirkonda.

==Loodus==

Valda jääb [[Zebrus]]e järv. Suuremad jõed on [[Bērze jõgi]] ja selle lisajõgi [[Bikstupe]].

Looduskaitse all on Zebruse allikad, Vērpji Ohvrikünnapuu, Ruki tamm, Upesmuiža Jäme tamm, Bērziņi elupuu, Bērziņi tamm, Lekužase tamm, Krasti künnapuu ja veel viis nimetut põlispuud. Valda jääb osaliselt Zebruse ja Svēte järvede kaitseala.&lt;ref name=&quot;mcdpx&quot; /&gt;

==Kaitstavad objektid==

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all  Biksti mõisa hoonetekompleks, sealhulgas häärber ja vesiveski, Ezerlūķi linnamägi, Audari muinaskalmed ning Lejascīskase asulakoht.&lt;ref name=&quot;NaLA1&quot; /&gt;

Kohaliku kaitse all on Upe mõisa hoonetekompleks, sealhulgas park, kaks lauta, teenijate maja ja häärber, Biksti mõisa park, ait, eluhoone ning hiljem teenijate majaks ümber ehitatud laut, [[Biksti raudteejaam]], Smiltnieki linnamägi, Vērpji muinaskalmed ja Zvirgzdi muinaskalmed (ka Rootsi hauad või Kalmekaasik).&lt;ref name=&quot;NaLA2&quot; /&gt;

==Asustus==

Aastal 2011 elas vallas 869 [[lätlased|lätlast]], 24 [[venelased|venelast]], 17 [[valgevenelased|valgevenelast]], 10 [[ukrainlased|ukrainlast]], 7 [[poolakad|poolakat]] ja 17 [[leedulased|leedulast]].&lt;ref&gt;[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]&lt;/ref&gt;

Valla keskus Biksti on staatusega ''vidējciems'' ja aastal 2022 oli seal 241 elanikku. Sama staatusega on veel Upenieki 103 elanikuga aastal 2005 ja Bērzupe 80 elanikuga aastal 2006. Staatusega ''mazciems'' on Bikstu stacija 46 elanikuga aastal 2006, Mazbiksti 67 elanikuga aastal 2006, Līvi 44 elanikuga aastal 2006 ja Jaunā māja 18 elanikuga aastal 2006. 

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot; /&gt; 
&lt;gallery&gt;
IMG 7895 f.jpg|Valla maastik
Zebrus_4.jpg|Zebrus
Ezerluuku pilskalns.jpg|Ezerlūķi linnamägi
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Qu4s2&quot;&gt;[https://www.dobele.lv/lv/content/bikstu-un-zebrenes-pagasts Dobeles novads]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MuE68&quot;&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NaLA1&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=1&amp;dating=&amp;address=Bikstu+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NaLA2&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=2&amp;dating=&amp;address=Bikstu+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mcdpx&quot;&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot;&gt;[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|Biksti parish|Biksti vald}}

{{Dobele piirkond}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Dobele piirkond]]</text>
      <sha1>ds346a1tr328chcu0np0i1qryr5eaob</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172094</id>
      <parentid>6172092</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:04:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Ajalugu */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4794" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Biksti vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Bikstu pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 96
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Biksti]]
|  asendikaardi_pilt = Bikstu pagasts LocMap.png
}}
'''Biksti vald''' ([[läti keel]]es ''Bikstu pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Annenieki vald|Annenieki]] ja [[Zebrene vald|Zebrene vallaga]], lisaks veel [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]] [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallaga]] ning [[Salduse piirkond|Salduse piirkonna]] [[Blīdene vald|Blīdene]] ja [[Remte vald|Remte vallaga]].

Valla pindala on 96 km². 2021. aasta seisuga elas seal 791 inimest. Valla keskus on [[Biksti]] küla. Vallavanem on Irēna Dabra (ühine (Zebrene vallaga).&lt;ref name=&quot;Qu4s2&quot; /&gt;

==Ajalugu==

Valla tänapäevane territoorium on kujunenud Biksti (''Bixten'') ja Upe (''Bächhof'') mõisade maadele. Aastal 1935 oli valla pindala 62,6 km² ja seal oli 1265 elanikku.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0&lt;/ref&gt;

Aastal 1945 moodustati vallas Spriņģi ja Biksti külanõukogud, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1950 liideti Biksti külanõukoguga likvideeritav Spriņģi külanõukogu. Aastal 1963 liideti sellega Upenieki külanõukogu Biksti [[kolhoos]]i maad, ent Kaķenieki [[sovhoos]]i maad liideti Annenieki külanõukoguga. Aastal 1975 liideti sellega likvideeritav Zebrene külanõukogu, ent aastal 1989 moodustati Zebrene külanõukogu taas.&lt;ref name=&quot;MuE68&quot; /&gt;

Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald. 2009. aastast kuulub vald Dobele piirkonda.

==Loodus==

Valda jääb [[Zebrus]]e järv. Suuremad jõed on [[Bērze jõgi]] ja selle lisajõgi [[Bikstupe]].

Looduskaitse all on Zebruse allikad, Vērpji Ohvrikünnapuu, Ruki tamm, Upesmuiža Jäme tamm, Bērziņi elupuu, Bērziņi tamm, Lekužase tamm, Krasti künnapuu ja veel viis nimetut põlispuud. Valda jääb osaliselt Zebruse ja Svēte järvede kaitseala.&lt;ref name=&quot;mcdpx&quot; /&gt;

==Kaitstavad objektid==

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all  Biksti mõisa hoonetekompleks, sealhulgas häärber ja vesiveski, Ezerlūķi linnamägi, Audari muinaskalmed ning Lejascīskase asulakoht.&lt;ref name=&quot;NaLA1&quot; /&gt;

Kohaliku kaitse all on Upe mõisa hoonetekompleks, sealhulgas park, kaks lauta, teenijate maja ja häärber, Biksti mõisa park, ait, eluhoone ning hiljem teenijate majaks ümber ehitatud laut, [[Biksti raudteejaam]], Smiltnieki linnamägi, Vērpji muinaskalmed ja Zvirgzdi muinaskalmed (ka Rootsi hauad või Kalmekaasik).&lt;ref name=&quot;NaLA2&quot; /&gt;

==Asustus==

Aastal 2011 elas vallas 869 [[lätlased|lätlast]], 24 [[venelased|venelast]], 17 [[valgevenelased|valgevenelast]], 10 [[ukrainlased|ukrainlast]], 7 [[poolakad|poolakat]] ja 17 [[leedulased|leedulast]].&lt;ref&gt;[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]&lt;/ref&gt;

Valla keskus Biksti on staatusega ''vidējciems'' ja aastal 2022 oli seal 241 elanikku. Sama staatusega on veel Upenieki 103 elanikuga aastal 2005 ja Bērzupe 80 elanikuga aastal 2006. Staatusega ''mazciems'' on Bikstu stacija 46 elanikuga aastal 2006, Mazbiksti 67 elanikuga aastal 2006, Līvi 44 elanikuga aastal 2006 ja Jaunā māja 18 elanikuga aastal 2006. 

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot; /&gt; 
&lt;gallery&gt;
IMG 7895 f.jpg|Valla maastik
Zebrus_4.jpg|Zebrus
Ezerluuku pilskalns.jpg|Ezerlūķi linnamägi
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Qu4s2&quot;&gt;[https://www.dobele.lv/lv/content/bikstu-un-zebrenes-pagasts Dobeles novads]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MuE68&quot;&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NaLA1&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=1&amp;dating=&amp;address=Bikstu+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NaLA2&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=2&amp;dating=&amp;address=Bikstu+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mcdpx&quot;&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot;&gt;[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|Biksti parish|Biksti vald}}

{{Dobele piirkond}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Dobele piirkond]]</text>
      <sha1>6trwm4cfxwgsg1r3rfruxg3rjbrmd9m</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172181</id>
      <parentid>6172094</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T18:52:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4793" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Biksti vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Bikstu pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 96
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Biksti]]
|  asendikaardi_pilt = Bikstu pagasts LocMap.png
}}
'''Biksti vald''' ([[läti keel]]es ''Bikstu pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Annenieki vald|Annenieki]] ja [[Zebrene vald|Zebrene vallaga]], lisaks veel [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]] [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallaga]] ning [[Salduse piirkond|Salduse piirkonna]] [[Blīdene vald|Blīdene]] ja [[Remte vald|Remte vallaga]].

Valla pindala on 96 km². 2021. aasta seisuga elas seal 791 inimest. Valla keskus on [[Biksti]] küla. Vallavanem on Irēna Dabra (ühine Zebrene vallaga).&lt;ref name=&quot;Qu4s2&quot; /&gt;

==Ajalugu==

Valla tänapäevane territoorium on kujunenud Biksti (''Bixten'') ja Upe (''Bächhof'') mõisade maadele. Aastal 1935 oli valla pindala 62,6 km² ja seal oli 1265 elanikku.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0&lt;/ref&gt;

Aastal 1945 moodustati vallas Spriņģi ja Biksti külanõukogud, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1950 liideti Biksti külanõukoguga likvideeritav Spriņģi külanõukogu. Aastal 1963 liideti sellega Upenieki külanõukogu Biksti [[kolhoos]]i maad, ent Kaķenieki [[sovhoos]]i maad liideti Annenieki külanõukoguga. Aastal 1975 liideti sellega likvideeritav Zebrene külanõukogu, ent aastal 1989 moodustati Zebrene külanõukogu taas.&lt;ref name=&quot;MuE68&quot; /&gt;

Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald. 2009. aastast kuulub vald Dobele piirkonda.

==Loodus==

Valda jääb [[Zebrus]]e järv. Suuremad jõed on [[Bērze jõgi]] ja selle lisajõgi [[Bikstupe]].

Looduskaitse all on Zebruse allikad, Vērpji Ohvrikünnapuu, Ruki tamm, Upesmuiža Jäme tamm, Bērziņi elupuu, Bērziņi tamm, Lekužase tamm, Krasti künnapuu ja veel viis nimetut põlispuud. Valda jääb osaliselt Zebruse ja Svēte järvede kaitseala.&lt;ref name=&quot;mcdpx&quot; /&gt;

==Kaitstavad objektid==

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all  Biksti mõisa hoonetekompleks, sealhulgas häärber ja vesiveski, Ezerlūķi linnamägi, Audari muinaskalmed ning Lejascīskase asulakoht.&lt;ref name=&quot;NaLA1&quot; /&gt;

Kohaliku kaitse all on Upe mõisa hoonetekompleks, sealhulgas park, kaks lauta, teenijate maja ja häärber, Biksti mõisa park, ait, eluhoone ning hiljem teenijate majaks ümber ehitatud laut, [[Biksti raudteejaam]], Smiltnieki linnamägi, Vērpji muinaskalmed ja Zvirgzdi muinaskalmed (ka Rootsi hauad või Kalmekaasik).&lt;ref name=&quot;NaLA2&quot; /&gt;

==Asustus==

Aastal 2011 elas vallas 869 [[lätlased|lätlast]], 24 [[venelased|venelast]], 17 [[valgevenelased|valgevenelast]], 10 [[ukrainlased|ukrainlast]], 7 [[poolakad|poolakat]] ja 17 [[leedulased|leedulast]].&lt;ref&gt;[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]&lt;/ref&gt;

Valla keskus Biksti on staatusega ''vidējciems'' ja aastal 2022 oli seal 241 elanikku. Sama staatusega on veel Upenieki 103 elanikuga aastal 2005 ja Bērzupe 80 elanikuga aastal 2006. Staatusega ''mazciems'' on Bikstu stacija 46 elanikuga aastal 2006, Mazbiksti 67 elanikuga aastal 2006, Līvi 44 elanikuga aastal 2006 ja Jaunā māja 18 elanikuga aastal 2006. 

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot; /&gt; 
&lt;gallery&gt;
IMG 7895 f.jpg|Valla maastik
Zebrus_4.jpg|Zebrus
Ezerluuku pilskalns.jpg|Ezerlūķi linnamägi
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Qu4s2&quot;&gt;[https://www.dobele.lv/lv/content/bikstu-un-zebrenes-pagasts Dobeles novads]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MuE68&quot;&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NaLA1&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=1&amp;dating=&amp;address=Bikstu+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NaLA2&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=2&amp;dating=&amp;address=Bikstu+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mcdpx&quot;&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot;&gt;[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|Biksti parish|Biksti vald}}

{{Dobele piirkond}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Dobele piirkond]]</text>
      <sha1>lb6q69jnao2dqkv4wupo8xor42c6gbb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biksti</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634522</id>
    <revision>
      <id>6172082</id>
      <timestamp>2022-08-01T16:54:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn |  nimi = Biksti |  hääldus =  |  nimi1_keel = läti | nimi1 = Biksti |  elanikke = 241 (2022)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=23907 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; |  asendikaardi_pilt =  }} [[Pilt:Šķibe.jpg|pisi|left|Vaade Šķibele. Paremat kätt asub vallamaja.]] '''Biksti''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonna]]s, [[Biksti vald|Biksti valla]] halduskeskus.  Küla asub valla idao...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="973" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Biksti
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Biksti
|  elanikke = 241 (2022)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=23907 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
[[Pilt:Šķibe.jpg|pisi|left|Vaade Šķibele. Paremat kätt asub vallamaja.]]
'''Biksti''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonna]]s, [[Biksti vald|Biksti valla]] halduskeskus.

Küla asub valla idaosas merepinnast 90 meetri kõrgusel [[Bērze jõgi|Bērze jõe]] kaldal, asudes piirkonna keskusest [[Dobele]]st 22 ja [[Riia]]st 86 kilomeetri kaugusel. Bikstis asub võõrastemaja, seal on postkontor, kultuurimaja ja raamatukogu.

Biksti kujunes II maailmasõja järgsetel aastatel endise Palejase vesiveski ja Bērzukrogsi kõrtsi juurde kui Biksti [[kolhoos]]i keskasula. Aastal 2022 oli külas 241 elanikku.

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Dobele piirkond]]
[[Kategooria:Läti külad]]</text>
      <sha1>heyljsijtmwhpge1clivedh9v878iw7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172083</id>
      <parentid>6172082</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T16:55:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="920" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Biksti
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Biksti
|  elanikke = 241 (2022)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=23907 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
[[Pilt:Biksti.jpg|pisi]]
'''Biksti''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonna]]s, [[Biksti vald|Biksti valla]] halduskeskus.

Küla asub valla idaosas merepinnast 90 meetri kõrgusel [[Bērze jõgi|Bērze jõe]] kaldal, asudes piirkonna keskusest [[Dobele]]st 22 ja [[Riia]]st 86 kilomeetri kaugusel. Bikstis asub võõrastemaja, seal on postkontor, kultuurimaja ja raamatukogu.

Biksti kujunes II maailmasõja järgsetel aastatel endise Palejase vesiveski ja Bērzukrogsi kõrtsi juurde kui Biksti [[kolhoos]]i keskasula. Aastal 2022 oli külas 241 elanikku.

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Dobele piirkond]]
[[Kategooria:Läti külad]]</text>
      <sha1>95f7pqumi7pj5qk5jrdhnxtitip85yu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Zebrene vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634523</id>
    <revision>
      <id>6172112</id>
      <timestamp>2022-08-01T17:22:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Provints |  nimi = Zebrene vald |  nimi1_keel = läti | nimi1 = Zebrenes pagasts |  lipp =  |  lipu_link =  |  vapp =  |  vapi_link =  |  pindala = 90,5 |  elanikke =  |  elanikke_seis =  |  keskuse_nimi = [[Zebrene]] |  asendikaardi_pilt = Bikstu pagasts LocMap.png }} '''Zebrene vald''' ([[läti keel]]es ''Zebrenes pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Annenieki vald|Annenieki]], [[Lielauce vald|Lielauce]], B...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4041" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Zebrene vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Zebrenes pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 90,5
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Zebrene]]
|  asendikaardi_pilt = Bikstu pagasts LocMap.png
}}
'''Zebrene vald''' ([[läti keel]]es ''Zebrenes pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Annenieki vald|Annenieki]], [[Lielauce vald|Lielauce]], [[Biksti vald|Biksti]] ja [[Īle vald|Īle vallaga]], lisaks veel [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]] [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallaga]] ning [[Salduse piirkond|Salduse piirkonna]] [[Blīdene vald|Blīdene vallaga]].

Valla pindala on 90,5 km². 2021. aasta seisuga elas seal 409 inimest. Valla keskus on [[Zebrene]] küla. Vallavanem on Irēna Dabra (ühine (Biksti vallaga).&lt;ref name=&quot;Qu4s2&quot; /&gt;

==Ajalugu==

Valla tänapäevane territoorium on kujunenud Ārīši (''Arishof''),  Grenči (''Grenzhof'') ja Reņģe (''Rengenhof'') mõisade maadele. Aastani 1925 kandis see nime '''Reņģe vald''' (''Reņģes pagasts''). Aastal 1935 oli valla pindala 83,7 km² ja seal oli 1342 elanikku.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0&lt;/ref&gt;

Aastal 1945 moodustati vallas Zebrene ja Upenieki külanõukogud, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1950 liideti Upenieki külanõukoguga likvideeritav Zebrene külanõukogu. Aastal 1963 liideti  Upenieki külanõukogu Biksti [[kolhoos]]i maad Biksti külanõukoguga. Aastal 1964 nimetati Upenieki külanõukogu ümber Zebrene külanõukoguks. Aastal 1975 liideti see Biksti külanõukoguga, ent aastal 1989 moodustati Zebrene külanõukogu taas.&lt;ref name=&quot;MuE68&quot; /&gt;

Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald. 2009. aastast kuulub vald Dobele piirkonda.

==Loodus==

Valla piirile jääb [[Zebrus]]e järv, valda aga Vipēdise ja Svēte järved. Suuremad jõed on [[Bērze jõgi]] ja selle lisajõgi [[Smukupite]].

Looduskaitse all on Ieviņase saar, Ārīši lehis, Ārīši hobukastan, Ārīši pärn ja veel kaks nimetut põlispuud. Valda jääb osaliselt Zebruse ja Svēte järvede kaitseala.&lt;ref name=&quot;mcdpx&quot; /&gt;

==Kaitstavad objektid==

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Puuslikumäe hiiepaik, Grabi kalmistu muinaskalmed, Kaupji muinaskalmed, Īle metsa muinaskalmed ja Īle metsavendade punker.&lt;ref name=&quot;NaLA1&quot; /&gt;

==Asustus==

Aastal 2011 elas vallas 437 [[lätlased|lätlast]], 20 [[venelased|venelast]], 7 [[valgevenelased|valgevenelast]], 2 [[ukrainlased|ukrainlast]] ja 14 [[leedulased|leedulast]].&lt;ref&gt;[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]&lt;/ref&gt;

Valla ainus küla [[Zebrene]] on staatusega ''vidējciems'' ja aastal 2022 oli seal 237 elanikku.

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot; /&gt; 
&lt;gallery&gt;
Zebrenes pagastnams 2002-09-07 - panoramio.jpg|Vallamaja
Laipa lielajā Vipēdī - panoramio.jpg|Vipēdise järv
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Qu4s2&quot;&gt;[https://www.dobele.lv/lv/content/bikstu-un-zebrenes-pagasts Dobeles novads]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MuE68&quot;&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NaLA1&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=1&amp;dating=&amp;address=Zebrenes+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mcdpx&quot;&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot;&gt;[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|Zebrene parish|Zebrene vald}}

{{Dobele piirkond}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Dobele piirkond]]</text>
      <sha1>euktko9du71mlzp6rwwqhdkkm5rzp7s</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172130</id>
      <parentid>6172112</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:36:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4092" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Zebrene vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Zebrenes pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 90,5
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Zebrene]]
|  asendikaardi_pilt = Bikstu pagasts LocMap.png
}}
'''Zebrene vald''' ([[läti keel]]es ''Zebrenes pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Annenieki vald|Annenieki]], [[Lielauce vald|Lielauce]], [[Biksti vald|Biksti]] ja [[Īle vald|Īle vallaga]], lisaks veel [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]] [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallaga]] ning [[Salduse piirkond|Salduse piirkonna]] [[Blīdene vald|Blīdene vallaga]].

Valla pindala on 90,5 km². 2021. aasta seisuga elas seal 409 inimest. Valla keskus on [[Zebrene]] küla. Vallavanem on Irēna Dabra (ühine (Biksti vallaga).&lt;ref name=&quot;Qu4s2&quot; /&gt;

==Ajalugu==

Valla tänapäevane territoorium on kujunenud Ārīši (''Arishof''),  Grenči (''Grenzhof'') ja Reņģe (''Rengenhof'') mõisade maadele. Aastani 1925 kandis see nime '''Reņģe vald''' (''Reņģes pagasts''). Aastal 1935 oli valla pindala 83,7 km² ja seal oli 1342 elanikku.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0&lt;/ref&gt;

Aastal 1945 moodustati vallas Zebrene ja Upenieki külanõukogud, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1950 liideti Upenieki külanõukoguga likvideeritav Zebrene külanõukogu. Aastal 1963 liideti  Upenieki külanõukogu Biksti [[kolhoos]]i maad Biksti külanõukoguga. Aastal 1964 nimetati Upenieki külanõukogu ümber Zebrene külanõukoguks. Aastal 1975 liideti see Biksti külanõukoguga, ent aastal 1989 moodustati Zebrene külanõukogu taas.&lt;ref name=&quot;MuE68&quot; /&gt;

Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald. Aastal 1995 korrigeeriti selle piiri Īle vallaga. 2009. aastast kuulub vald Dobele piirkonda.

==Loodus==

Valla piirile jääb [[Zebrus]]e järv, valda aga Vipēdise ja Svēte järved. Suuremad jõed on [[Bērze jõgi]] ja selle lisajõgi [[Smukupite]].

Looduskaitse all on Ieviņase saar, Ārīši lehis, Ārīši hobukastan, Ārīši pärn ja veel kaks nimetut põlispuud. Valda jääb osaliselt Zebruse ja Svēte järvede kaitseala.&lt;ref name=&quot;mcdpx&quot; /&gt;

==Kaitstavad objektid==

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Puuslikumäe hiiepaik, Grabi kalmistu muinaskalmed, Kaupji muinaskalmed, Īle metsa muinaskalmed ja Īle metsavendade punker.&lt;ref name=&quot;NaLA1&quot; /&gt;

==Asustus==

Aastal 2011 elas vallas 437 [[lätlased|lätlast]], 20 [[venelased|venelast]], 7 [[valgevenelased|valgevenelast]], 2 [[ukrainlased|ukrainlast]] ja 14 [[leedulased|leedulast]].&lt;ref&gt;[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]&lt;/ref&gt;

Valla ainus küla [[Zebrene]] on staatusega ''vidējciems'' ja aastal 2022 oli seal 237 elanikku.

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot; /&gt; 
&lt;gallery&gt;
Zebrenes pagastnams 2002-09-07 - panoramio.jpg|Vallamaja
Laipa lielajā Vipēdī - panoramio.jpg|Vipēdise järv
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Qu4s2&quot;&gt;[https://www.dobele.lv/lv/content/bikstu-un-zebrenes-pagasts Dobeles novads]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MuE68&quot;&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NaLA1&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=1&amp;dating=&amp;address=Zebrenes+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mcdpx&quot;&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot;&gt;[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|Zebrene parish|Zebrene vald}}

{{Dobele piirkond}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Dobele piirkond]]</text>
      <sha1>20223ygwl55v2x60bllvf55lvq6gv6x</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172180</id>
      <parentid>6172130</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T18:52:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4091" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Zebrene vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Zebrenes pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 90,5
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Zebrene]]
|  asendikaardi_pilt = Bikstu pagasts LocMap.png
}}
'''Zebrene vald''' ([[läti keel]]es ''Zebrenes pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Annenieki vald|Annenieki]], [[Lielauce vald|Lielauce]], [[Biksti vald|Biksti]] ja [[Īle vald|Īle vallaga]], lisaks veel [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]] [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallaga]] ning [[Salduse piirkond|Salduse piirkonna]] [[Blīdene vald|Blīdene vallaga]].

Valla pindala on 90,5 km². 2021. aasta seisuga elas seal 409 inimest. Valla keskus on [[Zebrene]] küla. Vallavanem on Irēna Dabra (ühine Biksti vallaga).&lt;ref name=&quot;Qu4s2&quot; /&gt;

==Ajalugu==

Valla tänapäevane territoorium on kujunenud Ārīši (''Arishof''),  Grenči (''Grenzhof'') ja Reņģe (''Rengenhof'') mõisade maadele. Aastani 1925 kandis see nime '''Reņģe vald''' (''Reņģes pagasts''). Aastal 1935 oli valla pindala 83,7 km² ja seal oli 1342 elanikku.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0&lt;/ref&gt;

Aastal 1945 moodustati vallas Zebrene ja Upenieki külanõukogud, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1950 liideti Upenieki külanõukoguga likvideeritav Zebrene külanõukogu. Aastal 1963 liideti  Upenieki külanõukogu Biksti [[kolhoos]]i maad Biksti külanõukoguga. Aastal 1964 nimetati Upenieki külanõukogu ümber Zebrene külanõukoguks. Aastal 1975 liideti see Biksti külanõukoguga, ent aastal 1989 moodustati Zebrene külanõukogu taas.&lt;ref name=&quot;MuE68&quot; /&gt;

Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald. Aastal 1995 korrigeeriti selle piiri Īle vallaga. 2009. aastast kuulub vald Dobele piirkonda.

==Loodus==

Valla piirile jääb [[Zebrus]]e järv, valda aga Vipēdise ja Svēte järved. Suuremad jõed on [[Bērze jõgi]] ja selle lisajõgi [[Smukupite]].

Looduskaitse all on Ieviņase saar, Ārīši lehis, Ārīši hobukastan, Ārīši pärn ja veel kaks nimetut põlispuud. Valda jääb osaliselt Zebruse ja Svēte järvede kaitseala.&lt;ref name=&quot;mcdpx&quot; /&gt;

==Kaitstavad objektid==

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Puuslikumäe hiiepaik, Grabi kalmistu muinaskalmed, Kaupji muinaskalmed, Īle metsa muinaskalmed ja Īle metsavendade punker.&lt;ref name=&quot;NaLA1&quot; /&gt;

==Asustus==

Aastal 2011 elas vallas 437 [[lätlased|lätlast]], 20 [[venelased|venelast]], 7 [[valgevenelased|valgevenelast]], 2 [[ukrainlased|ukrainlast]] ja 14 [[leedulased|leedulast]].&lt;ref&gt;[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]&lt;/ref&gt;

Valla ainus küla [[Zebrene]] on staatusega ''vidējciems'' ja aastal 2022 oli seal 237 elanikku.

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot; /&gt; 
&lt;gallery&gt;
Zebrenes pagastnams 2002-09-07 - panoramio.jpg|Vallamaja
Laipa lielajā Vipēdī - panoramio.jpg|Vipēdise järv
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Qu4s2&quot;&gt;[https://www.dobele.lv/lv/content/bikstu-un-zebrenes-pagasts Dobeles novads]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MuE68&quot;&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NaLA1&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=1&amp;dating=&amp;address=Zebrenes+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mcdpx&quot;&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot;&gt;[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|Zebrene parish|Zebrene vald}}

{{Dobele piirkond}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Dobele piirkond]]</text>
      <sha1>cymrtybyso8803skfd19xb42hb4d7a9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Reņģe vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634524</id>
    <redirect title="Zebrene vald" />
    <revision>
      <id>6172113</id>
      <timestamp>2022-08-01T17:23:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Zebrene vald]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23" xml:space="preserve">#suuna [[Zebrene vald]]</text>
      <sha1>9blx4bq69c2owksh3dqcn606x5eq5ni</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Õigus rahule</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634525</id>
    <revision>
      <id>6172115</id>
      <timestamp>2022-08-01T17:27:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Siprati</username>
        <id>150725</id>
      </contributor>
      <comment>Uus teema</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2574" xml:space="preserve">[[Fail:UN General Assembly hall.jpg|pisi|ÜRO Peaassamblee saal]]
Deklaratsioon, millega ÜRO liikmesriigid tunnustasid iga inimese ja rahva õigust elada rahus, võeti vastu 1984. aastal sätestati Peaassamblee deklaratsioonis nr 39. 

== Deklaratsiooni tekst ==
Olles kaalunud punkti pealkirjaga &quot;Rahvaste õigus rahule&quot;, 

olles veendunud, et rahvaste rahuõiguse väljakuulutamine aitaks kaasa jõupingutustele, mille eesmärk on tugevdada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut,

# kiidab heaks deklaratsiooni rahvaste õigusest rahule, mille tekst on lisatud käesolevale resolutsioonile;
# palub peasekretäril tagada deklaratsiooni võimalikult laialdane levitamine riikidele, valitsustevahelistele ja valitsusvälistele organisatsioonidele ning muudele asjakohastele organisatsioonidele.

57. täiskogu koosolek, 12. november 1984

=== LISA. Deklaratsioon rahvaste õigusest rahule ===
Peaassamblee

Kinnitades, et ÜRO peamine eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamine,

Pidades silmas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas sätestatud rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtteid.

Väljendades kõigi rahvaste tahet ja püüdlusi kaotada inimkonna elust sõda ja ennekõike hoida ära ülemaailmne tuumakatastroof.

Olles veendunud, et elu ilma sõjata on esmane rahvusvaheline eeltingimus riikide materiaalseks heaoluks, arenguks ja edusammudeks ning ÜRO poolt välja kuulutatud õiguste ja põhiliste inimvabaduste täielikuks rakendamiseks,

Olles teadlik, et tuumaajastul on püsiva rahu saavutamine Maal inimkonna tsivilisatsiooni säilimise ja inimkonna ellujäämise peamine tingimus.

Tunnistades, et rahvaste rahuliku elu säilitamine on iga Riigi püha kohustus,

# kuulutab pidulikult, et meie planeedi rahvastel on püha õigus rahule;
# teatab pidulikult, et rahvaste rahuõiguse säilitamine ja selle rakendamise edendamine on iga riigi põhikohustus;
# rõhutab, et rahvaste rahuõiguse teostamise tagamine nõuab, et riikide poliitika oleks suunatud sõja, eelkõige tuumasõja ohu kõrvaldamisele, jõu kasutamisest loobumisele rahvusvahelistes suhetes ja rahvusvaheliste suhete lahendamisele. vaidlused rahumeelsel teel ÜRO põhikirja alusel;
# kutsub kõiki riike ja rahvusvahelisi organisatsioone üles tegema kõik endast oleneva, et aidata rakendada rahvaste õigust rahule, võttes asjakohaseid meetmeid nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

== Viited ==
Declaration on the Right of Peoples to Peace &lt;ref group=&quot;https://digitallibrary.un.org/record/74608&quot;&gt;UN General Assembly—[[Thirty]]-ninth Session&lt;/ref&gt;.</text>
      <sha1>5kvze92sq15a1fkx8sjr6870zxffai5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172124</id>
      <parentid>6172115</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:32:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Siprati</username>
        <id>150725</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2546" xml:space="preserve">[[Fail:UN General Assembly hall.jpg|pisi|ÜRO Peaassamblee saal]]
Deklaratsioon, millega ÜRO liikmesriigid tunnustasid iga inimese ja rahva õigust elada rahus, võeti vastu 1984. aastal sätestati Peaassamblee deklaratsioonis nr 39. 

== Deklaratsiooni tekst ==
Olles kaalunud punkti pealkirjaga &quot;Rahvaste õigus rahule&quot;, 

olles veendunud, et rahvaste rahuõiguse väljakuulutamine aitaks kaasa jõupingutustele, mille eesmärk on tugevdada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut,

# kiidab heaks deklaratsiooni rahvaste õigusest rahule, mille tekst on lisatud käesolevale resolutsioonile;
# palub peasekretäril tagada deklaratsiooni võimalikult laialdane levitamine riikidele, valitsustevahelistele ja valitsusvälistele organisatsioonidele ning muudele asjakohastele organisatsioonidele.

57. täiskogu koosolek, 12. november 1984

=== LISA. Deklaratsioon rahvaste õigusest rahule ===
Peaassamblee

Kinnitades, et ÜRO peamine eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamine,

Pidades silmas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas sätestatud rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtteid.

Väljendades kõigi rahvaste tahet ja püüdlusi kaotada inimkonna elust sõda ja ennekõike hoida ära ülemaailmne tuumakatastroof.

Olles veendunud, et elu ilma sõjata on esmane rahvusvaheline eeltingimus riikide materiaalseks heaoluks, arenguks ja edusammudeks ning ÜRO poolt välja kuulutatud õiguste ja põhiliste inimvabaduste täielikuks rakendamiseks,

Olles teadlik, et tuumaajastul on püsiva rahu saavutamine Maal inimkonna tsivilisatsiooni säilimise ja inimkonna ellujäämise peamine tingimus.

Tunnistades, et rahvaste rahuliku elu säilitamine on iga Riigi püha kohustus,

# kuulutab pidulikult, et meie planeedi rahvastel on püha õigus rahule;
# teatab pidulikult, et rahvaste rahuõiguse säilitamine ja selle rakendamise edendamine on iga riigi põhikohustus;
# rõhutab, et rahvaste rahuõiguse teostamise tagamine nõuab, et riikide poliitika oleks suunatud sõja, eelkõige tuumasõja ohu kõrvaldamisele, jõu kasutamisest loobumisele rahvusvahelistes suhetes ja rahvusvaheliste suhete lahendamisele. vaidlused rahumeelsel teel ÜRO põhikirja alusel;
# kutsub kõiki riike ja rahvusvahelisi organisatsioone üles tegema kõik endast oleneva, et aidata rakendada rahvaste õigust rahule, võttes asjakohaseid meetmeid nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

== Viited ==
&lt;ref group=&quot;https://digitallibrary.un.org/record/74608&quot;&gt;UN Declaration on the Right [[of]] Peoples to Peace, [[1984]]/39&lt;/ref&gt;</text>
      <sha1>pddjn678nr6rc2jgs1z85ap1h4fm91f</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172129</id>
      <parentid>6172124</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:34:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Siprati</username>
        <id>150725</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2543" xml:space="preserve">[[Fail:UN General Assembly hall.jpg|pisi|ÜRO Peaassamblee saal]]
Deklaratsioon, millega ÜRO liikmesriigid tunnustasid iga inimese ja rahva õigust elada rahus, võeti vastu 1984. aastal sätestati Peaassamblee deklaratsioonis nr 39. 

== Deklaratsiooni tekst ==
Olles kaalunud punkti pealkirjaga &quot;Rahvaste õigus rahule&quot;, 

olles veendunud, et rahvaste rahuõiguse väljakuulutamine aitaks kaasa jõupingutustele, mille eesmärk on tugevdada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut,

# kiidab heaks deklaratsiooni rahvaste õigusest rahule, mille tekst on lisatud käesolevale resolutsioonile;
# palub peasekretäril tagada deklaratsiooni võimalikult laialdane levitamine riikidele, valitsustevahelistele ja valitsusvälistele organisatsioonidele ning muudele asjakohastele organisatsioonidele.

57. täiskogu koosolek, 12. november 1984

=== LISA. Deklaratsioon rahvaste õigusest rahule ===
Peaassamblee

Kinnitades, et ÜRO peamine eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamine,

Pidades silmas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas sätestatud rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtteid.

Väljendades kõigi rahvaste tahet ja püüdlusi kaotada inimkonna elust sõda ja ennekõike hoida ära ülemaailmne tuumakatastroof.

Olles veendunud, et elu ilma sõjata on esmane rahvusvaheline eeltingimus riikide materiaalseks heaoluks, arenguks ja edusammudeks ning ÜRO poolt välja kuulutatud õiguste ja põhiliste inimvabaduste täielikuks rakendamiseks,

Olles teadlik, et tuumaajastul on püsiva rahu saavutamine Maal inimkonna tsivilisatsiooni säilimise ja inimkonna ellujäämise peamine tingimus.

Tunnistades, et rahvaste rahuliku elu säilitamine on iga Riigi püha kohustus,

# kuulutab pidulikult, et meie planeedi rahvastel on püha õigus rahule;
# teatab pidulikult, et rahvaste rahuõiguse säilitamine ja selle rakendamise edendamine on iga riigi põhikohustus;
# rõhutab, et rahvaste rahuõiguse teostamise tagamine nõuab, et riikide poliitika oleks suunatud sõja, eelkõige tuumasõja ohu kõrvaldamisele, jõu kasutamisest loobumisele rahvusvahelistes suhetes ja rahvusvaheliste suhete lahendamisele. vaidlused rahumeelsel teel ÜRO põhikirja alusel;
# kutsub kõiki riike ja rahvusvahelisi organisatsioone üles tegema kõik endast oleneva, et aidata rakendada rahvaste õigust rahule, võttes asjakohaseid meetmeid nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

== Viited ==
&lt;ref group=&quot;https://digitallibrary.un.org/record/74608&quot;&gt;[[UN]], Declaration on the Right of Peoples to Peace, 1984/39&lt;/ref&gt;</text>
      <sha1>fxyv90es0mav3djmjuv9fxx8i8fk1yo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Advance Australia Fair</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634526</id>
    <revision>
      <id>6172117</id>
      <timestamp>2022-08-01T17:28:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{ heli | failinimi     = U.S. Navy Band, Advance Australia Fair (instrumental).ogg | pealkiri      = Austraalia Ühenduse riigihümn &quot;Advance Australia Fair&quot; |kirjeldus     = }} '''&quot;Advance Australia Fair&quot;''' on [[Austraalia Ühendus]]e [[riigihümn]].  Hümni kirjutas Šoti päritolu helilooja [[Peter Dodds McCormick]]. Advance Australia Fair'i esmaettekanne toimus 30. novembril [[1878]].&lt;ref name=&quot;McCormick&quot; /&gt; aastal ning seda lauldi isamaalise lauluna. [[1974]]. aastal...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2317" xml:space="preserve">{{ heli | failinimi     = U.S. Navy Band, Advance Australia Fair (instrumental).ogg | pealkiri      = Austraalia Ühenduse riigihümn &quot;Advance Australia Fair&quot; |kirjeldus     = }}
'''&quot;Advance Australia Fair&quot;''' on [[Austraalia Ühendus]]e [[riigihümn]].

Hümni kirjutas Šoti päritolu helilooja [[Peter Dodds McCormick]]. Advance Australia Fair'i esmaettekanne toimus 30. novembril [[1878]].&lt;ref name=&quot;McCormick&quot; /&gt; aastal ning seda lauldi isamaalise lauluna. [[1974]]. aastal sai see &quot;[[God Save the Queen]]&quot;'i asemel Austraalia hümniks, kuid [[1976]]. aastal sai &quot;God Save The Queen&quot; uuesti hümniks. [[1977]]. aastal toimunud referendumil eelistasid Austraalia elanikud riigihümnina Advance Australia Fair'i ning [[1984]]. aastal sai see uuesti Austraalia riigihümniks. &quot;God Save The Queen&quot;'i lauldakse kuningliku hümnina koos Advance Australia Fair'iga üritustel, kus osaleb Briti kuninganna või Briti kuningliku perekonna liige.&lt;ref name=&quot;Prime&quot; /&gt;

[[1984]]. aasta Advance Australia Fair'i sõnad erinevad McCormicki kirjutatud originaalist ning salmide arv on nelja asemel kaks. Viimati muudeti hümni jaanuaris 2021.&lt;ref name=&quot;Prime&quot; /&gt;

==Sõnad==

'''1.'''
:Australians all let us rejoice,
:For we are one and free;
:We’ve golden soil and wealth for toil,
:Our home is girt by sea;
:Our land abounds in Nature’s gifts
:Of beauty rich and rare;
:In history’s page, let every stage
:Advance Australia fair!
:In joyful strains then let us sing,
:Advance Australia fair! 

'''2.'''
:Beneath our radiant southern Cross,
:We’ll toil with hearts and hands;
:To make this Commonwealth of ours
:Renowned of all the lands;
:For those who’ve come across the seas
:We’ve boundless plains to share;
:With courage let us all combine
:To advance Australia fair.
:In joyful strains then let us sing
:Advance Australia fair!

==Viited==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;McCormick&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=McCormick, Peter Dodds (1833–1916) |väljaanne=Australian Dictionary of Biography |url=https://adb.anu.edu.au/biography/mccormick-peter-dodds-7323 |vaadatud=1. augustil 2022}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Prime&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=New lyrics for verse one |väljaanne=Department of Prime Minister and Cabinet |url=https://www.pmc.gov.au/government/australian-national-anthem |vaadatud=1. augustil 2022}}&lt;/ref&gt;
}}</text>
      <sha1>0n4601691m6barig3tpzlnlzw084p9z</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172118</id>
      <parentid>6172117</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:29:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Riigihümnid]]; +[[Kategooria:Austraalia sümboolika]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2384" xml:space="preserve">{{ heli | failinimi     = U.S. Navy Band, Advance Australia Fair (instrumental).ogg | pealkiri      = Austraalia Ühenduse riigihümn &quot;Advance Australia Fair&quot; |kirjeldus     = }}
'''&quot;Advance Australia Fair&quot;''' on [[Austraalia Ühendus]]e [[riigihümn]].

Hümni kirjutas Šoti päritolu helilooja [[Peter Dodds McCormick]]. Advance Australia Fair'i esmaettekanne toimus 30. novembril [[1878]].&lt;ref name=&quot;McCormick&quot; /&gt; aastal ning seda lauldi isamaalise lauluna. [[1974]]. aastal sai see &quot;[[God Save the Queen]]&quot;'i asemel Austraalia hümniks, kuid [[1976]]. aastal sai &quot;God Save The Queen&quot; uuesti hümniks. [[1977]]. aastal toimunud referendumil eelistasid Austraalia elanikud riigihümnina Advance Australia Fair'i ning [[1984]]. aastal sai see uuesti Austraalia riigihümniks. &quot;God Save The Queen&quot;'i lauldakse kuningliku hümnina koos Advance Australia Fair'iga üritustel, kus osaleb Briti kuninganna või Briti kuningliku perekonna liige.&lt;ref name=&quot;Prime&quot; /&gt;

[[1984]]. aasta Advance Australia Fair'i sõnad erinevad McCormicki kirjutatud originaalist ning salmide arv on nelja asemel kaks. Viimati muudeti hümni jaanuaris 2021.&lt;ref name=&quot;Prime&quot; /&gt;

==Sõnad==

'''1.'''
:Australians all let us rejoice,
:For we are one and free;
:We’ve golden soil and wealth for toil,
:Our home is girt by sea;
:Our land abounds in Nature’s gifts
:Of beauty rich and rare;
:In history’s page, let every stage
:Advance Australia fair!
:In joyful strains then let us sing,
:Advance Australia fair! 

'''2.'''
:Beneath our radiant southern Cross,
:We’ll toil with hearts and hands;
:To make this Commonwealth of ours
:Renowned of all the lands;
:For those who’ve come across the seas
:We’ve boundless plains to share;
:With courage let us all combine
:To advance Australia fair.
:In joyful strains then let us sing
:Advance Australia fair!

==Viited==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;McCormick&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=McCormick, Peter Dodds (1833–1916) |väljaanne=Australian Dictionary of Biography |url=https://adb.anu.edu.au/biography/mccormick-peter-dodds-7323 |vaadatud=1. augustil 2022}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Prime&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=New lyrics for verse one |väljaanne=Department of Prime Minister and Cabinet |url=https://www.pmc.gov.au/government/australian-national-anthem |vaadatud=1. augustil 2022}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Riigihümnid]]
[[Kategooria:Austraalia sümboolika]]</text>
      <sha1>8lulkn3go3crgoc5jcyzbg2ctl8z358</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Zebrene</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634527</id>
    <revision>
      <id>6172120</id>
      <timestamp>2022-08-01T17:30:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn |  nimi = Zebrene |  hääldus =  |  nimi1_keel = läti | nimi1 = Zebrene |  elanikke = 237 (2022)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=3498 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; |  asendikaardi_pilt =  }} [[Pilt:Biksti.jpg|pisi]] '''Zebrene''' (vanasti ka '''Reņģe''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonna]]s, [[Zebrene vald|Zebrene valla]] halduskeskus.  Küla asub valla keskosas merepinnast 105 m...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1061" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Zebrene
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Zebrene
|  elanikke = 237 (2022)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=3498 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
[[Pilt:Biksti.jpg|pisi]]
'''Zebrene''' (vanasti ka '''Reņģe''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonna]]s, [[Zebrene vald|Zebrene valla]] halduskeskus.

Küla asub valla keskosas merepinnast 105 meetri kõrgusel [[Bērze jõgi|Bērze jõe]] kaldal, asudes piirkonna keskusest [[Dobele]]st 30 ja [[Riia]]st 93 kilomeetri kaugusel. Zebrenes on raamatukogu.

Asula kujunes endise Reņģe mõisa (''Rengehof'') keskuse juurde. Mõisas on sündinud Vene diplomaat [[Johann Albrecht von Korff]]. Reņģe nime kandis asula aastani 1920. Asula hakkas kasvama II maailmasõja järgsetel aastatel, mil seal asusid külanõukogu keskus ja Zebrene [[sovhoos]]i keskasula. Aastal 2022 oli külas 237 elanikku.

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Dobele piirkond]]
[[Kategooria:Läti külad]]</text>
      <sha1>50xuzya4ew29x4zds472rj4hdf9sjhu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172122</id>
      <parentid>6172120</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:31:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1147" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Zebrene
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Zebrene
|  elanikke = 237 (2022)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=3498 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
[[Pilt:Zebrene,_piemineklis_sarkanā_terora_upuriem_2002-09-07.jpg|pisi|Mälestusmärk punaterrori ohvritele]]
'''Zebrene''' (vanasti ka '''Reņģe''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonna]]s, [[Zebrene vald|Zebrene valla]] halduskeskus.

Küla asub valla keskosas merepinnast 105 meetri kõrgusel [[Bērze jõgi|Bērze jõe]] kaldal, asudes piirkonna keskusest [[Dobele]]st 30 ja [[Riia]]st 93 kilomeetri kaugusel. Zebrenes on raamatukogu.

Asula kujunes endise Reņģe mõisa (''Rengehof'') keskuse juurde. Mõisas on sündinud Vene diplomaat [[Johann Albrecht von Korff]]. Reņģe nime kandis asula aastani 1920. Asula hakkas kasvama II maailmasõja järgsetel aastatel, mil seal asusid külanõukogu keskus ja Zebrene [[sovhoos]]i keskasula. Aastal 2022 oli külas 237 elanikku.

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Dobele piirkond]]
[[Kategooria:Läti külad]]</text>
      <sha1>1na835eccva5lqmncftrpugpxu21gcf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Reņģe</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634528</id>
    <redirect title="Zebrene" />
    <revision>
      <id>6172123</id>
      <timestamp>2022-08-01T17:32:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Zebrene]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18" xml:space="preserve">#suuna [[Zebrene]]</text>
      <sha1>cv5oeo4t8ijkppbjpgxi0c6n1p4wb4j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Alexios IV Angelos</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634529</id>
    <revision>
      <id>6172139</id>
      <timestamp>2022-08-01T17:41:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>TTimmi</username>
        <id>148145</id>
      </contributor>
      <comment>Alustasin keiser Alexios IV Angelose eluloo kirjeldamist</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13562" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Alexios IV Angelos
| pildi seletus = Alexios IV miniatuur (15. sajandist pärit koopia Joannes Zoanarese raamatust &quot;Väljavõtted ajaloost&quot;)
| pildi nimi = 146 - Alexios IV Angelos (Mutinensis - color).png
| amet = [[Bütsants|Bütsantsi]] [[bütsantsi keiser|keiser]]
| ametiajaalgus = [[1. august]] [[1203]]
| ametiajalõpp = [[25. jaanuar]] [[1204]] (5 kuud ja 27 päeva)
| eelmine = [[Alexios III Angelos]]
| järgmine = [[Alexios V Dukas Murzuphlos]]
| sünniaeg = u. [[1182]]
| surmaaeg = veebruar [[1204]] (21-aastane)
| surmakoht = [[Konstantinoopol]], [[Bütsants]] (tänapäeva [[İstanbul|Istanbul]], [[Türgi]])
| vanemad = * isa:[[Isaak II Angelos]]
* ema: nunnanimega Irene ([[Palaiologosed|Palaiologoste]] perekonnast)
| perekond = [[Angelos]]
}}

'''Alexios IV Angelos''' või ladinapäraselt '''Alexius IV Angelus''' (kreeka keeles Ἀλέξιος Ἄγγελος; u. [[1182]] – veebruar [[1204]]) oli [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keisrite loend|keiser]] [[1203]]. aasta augustist kuni [[1204]]. aasta jaanuarini. Ta oli keiser [[Isaak II Angelos|Isaak II Angelose]] poeg. Tema isapoolne onu oli tema eelkäija keiser [[Alexios III Angelos]].

== Eksiilis ==
[[1195]]. aastal kõrvaldas Alexios IV onu [[Alexios III Angelos|Alexios III]] oma noorema venna ja Alexios IV isa [[Isaak II Angelos|Isaak II]] troonilt. Seejärel vahistati ka noor prints. [[1201]]. aastal palgati kaks [[Pisa vabariik|Pisa]] kaupmeest Alexiost [[Konstantinoopol|Konstantinoopolist]] välja smuugeldama [[Saksa-Rooma riik|Püha Rooma keisririiki]].

Kaupmehed aitasid Alexiose laevale. Kuigi keiser Alexios III sai põgenemisest teada, ei suudetud ümberriietunud põgenikku sealt leida ning nii pääseski vang põgenema. Alexios IV suundus Saksa kuninga, [[Švaabimaa hertsogkond|Švaabi]] [[Philipp von Hohenstaufen|Philippi]] juurde. Philipp oli abielus [[Isaak II Angelos|Isaak II]] tütre Irenega. Nii oli kuningal tekkinud ka &quot;moraalne kohustus&quot; oma äia aidata. Ent Philipp polnud kaugeltki ainsaks läänlaseks, kellel Isaaki pärast &quot;süda valutas&quot;. Näiteks [[Montferrat' hertsogkond|Monferrat']] markii [[Bonifacio I|Bonifacio]] oli abielus kukutatud keisri õega ja ka tema ihkas taastada sugulase seaduslikke õigusi. Philippi juurest suundus Alexios [[Rooma]], kus palus paavst [[Innocentius III]] abi kukutatud isa õiguste taastamiseks, lubades selle eest Bütsantsi osalemist ristisõjas&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=399-403|isbn=9789949437757|keel=eesti|artikkel=Alexios III Angelos}}&lt;/ref&gt;, maksta ristisõdijate transpordi eest, pakkuda ka sõjalist toetust&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Bury, John Bagnell|pealkiri=Encyclopædia Britannica|aasta=1911|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=577–578|keel=inglise|artikkel=Alexius III|toimetaja=Chisholm, Hugh|trükk=11|köide=1}}&lt;/ref&gt; ja kreeka kiriku allutamist Roomale. Ning loomulikult ei jäänud [[Innocentius III|Innocentiuse]] kõrvad seesugusele abipalvele kurdiks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
[[Fail:Fourth Crusade and foundation of the Latin Empire.png|pisi|420x420px|Neljas ristisõda: ristisõdijate teekond ja Bütsantsi keisririigi jagunemine]]
Alexios III oli võimetu takistama ristisõdalaste sisenemist ja liikumist Bütsantsi aladel. Keisririigi sõjavägi oli väikesearvuline ja laevastik pea olematu. Kunagistest hiilgavatest Bütsantsi merejõududest oli järele jäänud vaid &quot;20 pehkinud ja tõukude poolt uuristatud&quot; laeva ning kuigi keiser andis käsu need parandada, ei tulnud sellest midagi välja, sest varustus oli laiali tassitud ja maha müüdud. Nii jõudiski [[1203]]. aasta [[23. juuni|23. juunil]] [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] laevastik takistamatult [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] [[Reid|reidile]]&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;, kuigi algselt oli olnud nende eesmärk maabuda Egiptuses&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;. Väljapääsmatusse olukorda sattunud Alexios saatis laevadele oma saadikud lubadusega osaleda ristisõjas, kuid tema ettepanek lükati tagasi. &quot;Usurpaatorile&quot; esitati ultimaatum loobuda troonist.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Ladinlased kuulutasid keisriks Alexios IV ning kutsusid pealinlasi üles tema onu kukutama. Alexios III ei võtnud kasutusele tõhusaid meetmeid ning tema katse maksta ristisõdijatele altkäemaksu ebaõnnestus. Tema väimees [[Theodoros I Laskarius|Theodoros Laskarius]] üritas ainsana ristisõdijaid tagasi lüüa, ent sai Skoutarionis (tänapäeva [[Üsküdar]] Türgis) lüüa, misjärel algas Konstantinoopoli piiramine.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

[[17. juuli|17. juulil]] asusid ristisõdalased rünnakule, kuid mingit erilist vastupanu nad ei kohanud. Keisri palgasõdurid lihtsalt lahkusid positsioonidelt&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. Eaka [[Doodž|doodži]] Enrico Dandolo juhtimisel ületasid ristisõdijad Konstantinoopoli [[Kuldsarve laht|Kuldsarve lahega]] piirnevad müürid ning võtsid enda kontrolli alla 25 torni. Seejärel asusid bütsantslased neid tõrjuma, misjärel süütasid sissetungijad linna, mis lõpptulemusena jättis kodutuks 20 000 inimest. See sundis kaitsjaid tagasi tõbuma. Alexios III otsustas lõpuks tegutsema hakata. Keiser juhtis läbi Püha Romanuse värava 17 diiviisi, mis ületas tundualt ristisõdijate arvu. Ent ristisõdijatele tulid müüridelt appi veneetslased ning bütsantslased pidid taanduma linnamüüride taha. Õukondlased nõudsid tegutsemist ning Alexios III andis lubaduse võidelda. Selle asemel aga varjus keiser paleesse, kogus kokku nii suure varanduse kui suutis (ligi 1000 naela kulda) ning põgenes koos oma tütre Eirenega linnast ööl vastu [[18. juuli|18. juulit]]. Ta suundus [[Traakia|Traakiasse]], jättes maha oma naise ja teised tütred. 100 000 elanikuga linn kapituleerus sisuliselt vastupanuta käputäie rüütlite ees. Troonile tõsteti taas [[Isaak II Angelos|Isaak II]] koos poja Alexios IV-ga.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Valitsemine ==
Pärast keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III Angelose]] põgenemist [[Konstantinoopol|Konstantinoopolist]], toodi [[18. juuli|18. juulil]] pime [[Isaak II Angelos|Isaak II]] vangitornist välja ning alguse sai tema teine, lühike valitsemisaeg. Isaaki kiirel paigutamisel keisripalesse oli veel üks tagamõte - hoida linnas ära &quot;barbarite&quot; rüüstamised. Sai ju Isaaki taasasumisega troonile õiglus taastatud ja ristisõdalastel oli kadunud igasugune &quot;moraalne&quot; õigus [[Konstantinoopol|Konstantinoopolis]] peremehetsemiseks. Kuid Isaak II-I polnud, eriti pärast riigikassa varastamist Alexios III poolt, raha ristisõdalastele &quot;teenete&quot; eest tasumiseks. Lubaduse maksta aga oli andnud Isaaki poeg Alexios, kes jõudis ristisõdalaste sabas peatselt samuti linna, kus ta [[1. august|1. augustil]] kuulutati Alexios IV nime all isa kaasvalitsejaks.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=404-406|isbn=9789949437757|keel=eesti|artikkel=Alexios IV Angelos}}&lt;/ref&gt;

Vaatamata meeleheitlikele jõupingutustele õnnestus Alexiosel saada kokku vaid pool tema poolt varem lubatud summast, mis antigi linna lähistel laagrisse jäänud rüülitele üle. Raha väljapressimine aga suurendas järsult rahulolematust keisri ja tema kaasvalitsejaga. Üleüldist pahameelt õhutasid eriti agaralt vaimulikud, kes nägid õigustatult ladinlastes suurt ohtu õigeusule. Samas veendusid ka rüütlid, et Alexiosest pole asja, kuigi nende arvates oli linn tulvil kulda ja kalliskive. Polnud ju paljud rüütlid kunagi varem näinud sellist rikkust ja hiilgust, millega nad nüüd siin [[Konstantinoopol|Konstantinoopolis]] kokku puutusid. Nii näiteks kirjutab ristisõjast osa võtnud Robert Clarist oma kroonikas &quot;Konstantinoopoli vallutamine&quot;: &quot;Ka maailma neljakümnes rikkamas linnas pole kokku nii palju aardeid, kui üksnes Konstantinoopolis.&quot; Ning nähes enese ees nii rikast linna, asusidki rüütlid puudu olevat raha omal algatusel koguma. Kristuse sõdurid asusid ilma pikemata kirikuid rüüstama. Seejärel süütasid rüütlid linna idaosas paikneva mošee, kust kahjutuli aina edasi levis, põletades maha peaaegu pool Konstantinoopolit. Kõik need sündmused pingestasid niigi närvilist olukorda veelgi ning [[1203]]. aasta detsembris linnas puhkesid kokkupõrked kohalike ja võõramaalaste vahel.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Raevunud rahvas võtsid kinni ja tapsid jõhkralt kõik välismaalased, kelle nad kätte said.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Nicolle, David|pealkiri=The Fourth Crusade 1202-04 - the Betrayal of Byzantium|aasta=2011|koht=Oxford|kirjastus=Osprey Publishing|lehekülg=65|keel=inglise|isbn=978-1-84908-319-5}}&lt;/ref&gt; Samas polnud ei [[Isaak II Angelos|Isaak II]] ega Alexios IV enam võimelised olukorda kontrollima ning riiki juhtima. Alexios, kellelt nii rüütlid kui bütsantslased tegusid nõudsid, isegi ei üritanud midagi ette võtta, vaid andus innukalt elumõnude nautimisele. Rüütlid nõudsid keisritelt võla tasumist ja bütsantslased ladinlaste minemakihutamist. Seistes sellise valiku ees ja omamata raha, oli Alexios lõpuks sunnitud rüülitele teatama, et katkestab nendega sõlmitud lepingu ning lõpetab ka nende varustamise toidumoonaga.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Alexios olevat neile öelnud: &quot;Ma ei tee enam rohkem, kui olen teinud.&quot;&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Clari Robert'i sõnade järgi olevat [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] [[doodž]] [[Enrico Dandolo|Enrico Dandalo]] keisrile seepeale öelnud: &quot;Meie tirisime sind porist välja, meie tõukame sind sinna ka tagasi.&quot;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

Alexiose otsus loobuda koostööst ladinlastega oli mingis mõttes bütsantslastele tegutsemise signaaliks ning nad üritasid isegi 1204. aasta jaanuaris süüdata ristisõdalaste laevu. veneetsia laevastikule saadeti vastu 17 tuleohtliku materjaliga täidetud laeva, ent katse ebaõnnestus.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Seejuures oli linlaste suureks taganttõukajaks ja õhutajaks patriarh, kes varem oli sunnitud keisri käsul ladinlastele mitmeid järeleandmisi tegema. Kuid ka lahtiütlemine ristisõdijatega sõlmitud kokkuleppest ei suutnud märkimisväärselt suurendada Alexiose ja tema pimeda isa populaarsust.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Isaak II, kes polnud enam täie mõistuse juures, oli pahane, et pidi trooni pojaga jagama ning levitas koguni kuulujutte oma poja oletatavast seksuaalsest perverssusest, väites, et Alexios seltsib &quot;rikutud meestega&quot;. Ka kroonik Niketas Choniates kritiseeris Alexiose lapselikkust, sõbralikke suhteid ladinlastega ninf tema pillavat elustiili.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; 

== Surm ==
[[1204]]. aasta jaanuari alguses kostsid juba avalikult üleskutsed: &quot;Tahame uut valitsejat!&quot; Ning [[25. jaanuar|25. jaanuaril]] võetigi [[Hagia Sophia|Hagia Sophias]] vastu otsus tagandada &quot;kurjuse inglid&quot;.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Rahvas püüdis troonile tõsta [[Nikolaos Kanabos|Nikolaos Kanavost]], kes varjas end Hagia Sophias&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Niketas Choniates|pealkiri=He had reigned six months and eight days|aasta=1984|lehekülg=307-310}}&lt;/ref&gt;. Seepeale tegi Alexios järjekordse vea. Ta oli kogu aeg püüdnud balansseerida kahe jõu vahel, tehes panuse neile, kes antud hetkel paistsid olevat vähem ohtlikud. Nüüd olid nendeks ristisõdalased ja keiser palus neilt abi mässu mahasurumiseks. Ristirüütlitega läbi rääkima määrati keisri õukondlasest nimekaim [[Alexios V Dukas Murzuphlos|Alexios]]. Kuid sellel Alexiosel olid omad auahned plaanid ning ta teatas rahvale, millise ülesande oli keisrilt saanud. See aga lisas mässutulele veelgi õli juurde. Lisaks õnnestus õukondlasest Alexiosel tõmmata oma poolele kaardivägi ning [[28. jaanuar|28. jaanuaril]] piirati keisri palee sisse. Kogu selle segaduse tekitanud kaval [[Alexios V Dukas Murzuphlos|Alexios]] aga ilmus hirmunud keisri juurde ega hoidnud puhkenud mässu kirjeldades sünkmustade värvidega kokku. Enda tegelikku osa sündmustes ta loomulikult varjas. Seepeale palus täielikult pea kaotanud Alexios IV ennast aidata, mida Alexios ka hea meelega tegi. Ta talutas pooleldi palja keisri väljapääsu suunas, kus vangistajad juba ootasid.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Isaak II ei suutnud teistkordset kukutamis üle elada ning ta suri [[1204]]. aasta jaanuari lõpus, ent on pakutud ka, et ta mürgitati. Samal ajal kägistati tema poeg Alexios IV surnuks.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|pealkiri=Encyclopædia Britannic|aasta=1911|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=858|köide=14|trükk=11|keel=inglise|toimetaja=Chisholm, Hugh|artikkel=Isaac II. (Angelus)}}&lt;/ref&gt; Nii täituski doodži ennustus ning sama aasta veebruaris Alexios IV tapeti.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;  

Alexios IV lühikese valitsemisaja jooksul kuulutasid mitmed Bütsantsi Musta mere äärsed alad end iseseisvaks. Üks nendest oli Trapezundi keisririik, mis oli üks Bütsantsi järglasriikidest. Olukord Konstantinoopolis oli nii segane, et impeeriumil polnud ressursse ega vahendeid Trapezundi tagasi võtmiseks, mille tulemusena tunnustati ''[[de facto]]'' riigi iseseisvust, ent ''[[de iure]]'' jäi see keisririigi koosseisu.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; {{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Alexios III Angelos]]|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=[[1203]]–[[1204]]
kaaskeiser: [[Isaak II Angelos]]|järgnev=[[Alexios V Dukas Murzuphlos]]}}
{{lõpp}}

== Vaata ka ==

* [[Isaak II Angelos]]
* [[Alexios III Angelos]]
* [[Alexios V Dukas Murzuphlos]]
* [[Neljas ristisõda]]
* [[Bütsants]]
* [[Bütsantsi ajalugu]]
* [[Bütsantsi keisrite loend]]

== Viited ==
&lt;references responsive=&quot;&quot; /&gt;</text>
      <sha1>muoatkf5l2mtokq22b67pzjrflmeiss</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172141</id>
      <parentid>6172139</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T17:42:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>TTimmi</username>
        <id>148145</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>TTimmi teisaldas lehekülje [[Alexios IV]] pealkirja [[Alexios IV Angelos]] alla: Uus </comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13562" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Alexios IV Angelos
| pildi seletus = Alexios IV miniatuur (15. sajandist pärit koopia Joannes Zoanarese raamatust &quot;Väljavõtted ajaloost&quot;)
| pildi nimi = 146 - Alexios IV Angelos (Mutinensis - color).png
| amet = [[Bütsants|Bütsantsi]] [[bütsantsi keiser|keiser]]
| ametiajaalgus = [[1. august]] [[1203]]
| ametiajalõpp = [[25. jaanuar]] [[1204]] (5 kuud ja 27 päeva)
| eelmine = [[Alexios III Angelos]]
| järgmine = [[Alexios V Dukas Murzuphlos]]
| sünniaeg = u. [[1182]]
| surmaaeg = veebruar [[1204]] (21-aastane)
| surmakoht = [[Konstantinoopol]], [[Bütsants]] (tänapäeva [[İstanbul|Istanbul]], [[Türgi]])
| vanemad = * isa:[[Isaak II Angelos]]
* ema: nunnanimega Irene ([[Palaiologosed|Palaiologoste]] perekonnast)
| perekond = [[Angelos]]
}}

'''Alexios IV Angelos''' või ladinapäraselt '''Alexius IV Angelus''' (kreeka keeles Ἀλέξιος Ἄγγελος; u. [[1182]] – veebruar [[1204]]) oli [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keisrite loend|keiser]] [[1203]]. aasta augustist kuni [[1204]]. aasta jaanuarini. Ta oli keiser [[Isaak II Angelos|Isaak II Angelose]] poeg. Tema isapoolne onu oli tema eelkäija keiser [[Alexios III Angelos]].

== Eksiilis ==
[[1195]]. aastal kõrvaldas Alexios IV onu [[Alexios III Angelos|Alexios III]] oma noorema venna ja Alexios IV isa [[Isaak II Angelos|Isaak II]] troonilt. Seejärel vahistati ka noor prints. [[1201]]. aastal palgati kaks [[Pisa vabariik|Pisa]] kaupmeest Alexiost [[Konstantinoopol|Konstantinoopolist]] välja smuugeldama [[Saksa-Rooma riik|Püha Rooma keisririiki]].

Kaupmehed aitasid Alexiose laevale. Kuigi keiser Alexios III sai põgenemisest teada, ei suudetud ümberriietunud põgenikku sealt leida ning nii pääseski vang põgenema. Alexios IV suundus Saksa kuninga, [[Švaabimaa hertsogkond|Švaabi]] [[Philipp von Hohenstaufen|Philippi]] juurde. Philipp oli abielus [[Isaak II Angelos|Isaak II]] tütre Irenega. Nii oli kuningal tekkinud ka &quot;moraalne kohustus&quot; oma äia aidata. Ent Philipp polnud kaugeltki ainsaks läänlaseks, kellel Isaaki pärast &quot;süda valutas&quot;. Näiteks [[Montferrat' hertsogkond|Monferrat']] markii [[Bonifacio I|Bonifacio]] oli abielus kukutatud keisri õega ja ka tema ihkas taastada sugulase seaduslikke õigusi. Philippi juurest suundus Alexios [[Rooma]], kus palus paavst [[Innocentius III]] abi kukutatud isa õiguste taastamiseks, lubades selle eest Bütsantsi osalemist ristisõjas&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=399-403|isbn=9789949437757|keel=eesti|artikkel=Alexios III Angelos}}&lt;/ref&gt;, maksta ristisõdijate transpordi eest, pakkuda ka sõjalist toetust&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Bury, John Bagnell|pealkiri=Encyclopædia Britannica|aasta=1911|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=577–578|keel=inglise|artikkel=Alexius III|toimetaja=Chisholm, Hugh|trükk=11|köide=1}}&lt;/ref&gt; ja kreeka kiriku allutamist Roomale. Ning loomulikult ei jäänud [[Innocentius III|Innocentiuse]] kõrvad seesugusele abipalvele kurdiks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
[[Fail:Fourth Crusade and foundation of the Latin Empire.png|pisi|420x420px|Neljas ristisõda: ristisõdijate teekond ja Bütsantsi keisririigi jagunemine]]
Alexios III oli võimetu takistama ristisõdalaste sisenemist ja liikumist Bütsantsi aladel. Keisririigi sõjavägi oli väikesearvuline ja laevastik pea olematu. Kunagistest hiilgavatest Bütsantsi merejõududest oli järele jäänud vaid &quot;20 pehkinud ja tõukude poolt uuristatud&quot; laeva ning kuigi keiser andis käsu need parandada, ei tulnud sellest midagi välja, sest varustus oli laiali tassitud ja maha müüdud. Nii jõudiski [[1203]]. aasta [[23. juuni|23. juunil]] [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] laevastik takistamatult [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] [[Reid|reidile]]&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;, kuigi algselt oli olnud nende eesmärk maabuda Egiptuses&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;. Väljapääsmatusse olukorda sattunud Alexios saatis laevadele oma saadikud lubadusega osaleda ristisõjas, kuid tema ettepanek lükati tagasi. &quot;Usurpaatorile&quot; esitati ultimaatum loobuda troonist.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Ladinlased kuulutasid keisriks Alexios IV ning kutsusid pealinlasi üles tema onu kukutama. Alexios III ei võtnud kasutusele tõhusaid meetmeid ning tema katse maksta ristisõdijatele altkäemaksu ebaõnnestus. Tema väimees [[Theodoros I Laskarius|Theodoros Laskarius]] üritas ainsana ristisõdijaid tagasi lüüa, ent sai Skoutarionis (tänapäeva [[Üsküdar]] Türgis) lüüa, misjärel algas Konstantinoopoli piiramine.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

[[17. juuli|17. juulil]] asusid ristisõdalased rünnakule, kuid mingit erilist vastupanu nad ei kohanud. Keisri palgasõdurid lihtsalt lahkusid positsioonidelt&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. Eaka [[Doodž|doodži]] Enrico Dandolo juhtimisel ületasid ristisõdijad Konstantinoopoli [[Kuldsarve laht|Kuldsarve lahega]] piirnevad müürid ning võtsid enda kontrolli alla 25 torni. Seejärel asusid bütsantslased neid tõrjuma, misjärel süütasid sissetungijad linna, mis lõpptulemusena jättis kodutuks 20 000 inimest. See sundis kaitsjaid tagasi tõbuma. Alexios III otsustas lõpuks tegutsema hakata. Keiser juhtis läbi Püha Romanuse värava 17 diiviisi, mis ületas tundualt ristisõdijate arvu. Ent ristisõdijatele tulid müüridelt appi veneetslased ning bütsantslased pidid taanduma linnamüüride taha. Õukondlased nõudsid tegutsemist ning Alexios III andis lubaduse võidelda. Selle asemel aga varjus keiser paleesse, kogus kokku nii suure varanduse kui suutis (ligi 1000 naela kulda) ning põgenes koos oma tütre Eirenega linnast ööl vastu [[18. juuli|18. juulit]]. Ta suundus [[Traakia|Traakiasse]], jättes maha oma naise ja teised tütred. 100 000 elanikuga linn kapituleerus sisuliselt vastupanuta käputäie rüütlite ees. Troonile tõsteti taas [[Isaak II Angelos|Isaak II]] koos poja Alexios IV-ga.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Valitsemine ==
Pärast keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III Angelose]] põgenemist [[Konstantinoopol|Konstantinoopolist]], toodi [[18. juuli|18. juulil]] pime [[Isaak II Angelos|Isaak II]] vangitornist välja ning alguse sai tema teine, lühike valitsemisaeg. Isaaki kiirel paigutamisel keisripalesse oli veel üks tagamõte - hoida linnas ära &quot;barbarite&quot; rüüstamised. Sai ju Isaaki taasasumisega troonile õiglus taastatud ja ristisõdalastel oli kadunud igasugune &quot;moraalne&quot; õigus [[Konstantinoopol|Konstantinoopolis]] peremehetsemiseks. Kuid Isaak II-I polnud, eriti pärast riigikassa varastamist Alexios III poolt, raha ristisõdalastele &quot;teenete&quot; eest tasumiseks. Lubaduse maksta aga oli andnud Isaaki poeg Alexios, kes jõudis ristisõdalaste sabas peatselt samuti linna, kus ta [[1. august|1. augustil]] kuulutati Alexios IV nime all isa kaasvalitsejaks.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=404-406|isbn=9789949437757|keel=eesti|artikkel=Alexios IV Angelos}}&lt;/ref&gt;

Vaatamata meeleheitlikele jõupingutustele õnnestus Alexiosel saada kokku vaid pool tema poolt varem lubatud summast, mis antigi linna lähistel laagrisse jäänud rüülitele üle. Raha väljapressimine aga suurendas järsult rahulolematust keisri ja tema kaasvalitsejaga. Üleüldist pahameelt õhutasid eriti agaralt vaimulikud, kes nägid õigustatult ladinlastes suurt ohtu õigeusule. Samas veendusid ka rüütlid, et Alexiosest pole asja, kuigi nende arvates oli linn tulvil kulda ja kalliskive. Polnud ju paljud rüütlid kunagi varem näinud sellist rikkust ja hiilgust, millega nad nüüd siin [[Konstantinoopol|Konstantinoopolis]] kokku puutusid. Nii näiteks kirjutab ristisõjast osa võtnud Robert Clarist oma kroonikas &quot;Konstantinoopoli vallutamine&quot;: &quot;Ka maailma neljakümnes rikkamas linnas pole kokku nii palju aardeid, kui üksnes Konstantinoopolis.&quot; Ning nähes enese ees nii rikast linna, asusidki rüütlid puudu olevat raha omal algatusel koguma. Kristuse sõdurid asusid ilma pikemata kirikuid rüüstama. Seejärel süütasid rüütlid linna idaosas paikneva mošee, kust kahjutuli aina edasi levis, põletades maha peaaegu pool Konstantinoopolit. Kõik need sündmused pingestasid niigi närvilist olukorda veelgi ning [[1203]]. aasta detsembris linnas puhkesid kokkupõrked kohalike ja võõramaalaste vahel.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Raevunud rahvas võtsid kinni ja tapsid jõhkralt kõik välismaalased, kelle nad kätte said.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Nicolle, David|pealkiri=The Fourth Crusade 1202-04 - the Betrayal of Byzantium|aasta=2011|koht=Oxford|kirjastus=Osprey Publishing|lehekülg=65|keel=inglise|isbn=978-1-84908-319-5}}&lt;/ref&gt; Samas polnud ei [[Isaak II Angelos|Isaak II]] ega Alexios IV enam võimelised olukorda kontrollima ning riiki juhtima. Alexios, kellelt nii rüütlid kui bütsantslased tegusid nõudsid, isegi ei üritanud midagi ette võtta, vaid andus innukalt elumõnude nautimisele. Rüütlid nõudsid keisritelt võla tasumist ja bütsantslased ladinlaste minemakihutamist. Seistes sellise valiku ees ja omamata raha, oli Alexios lõpuks sunnitud rüülitele teatama, et katkestab nendega sõlmitud lepingu ning lõpetab ka nende varustamise toidumoonaga.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Alexios olevat neile öelnud: &quot;Ma ei tee enam rohkem, kui olen teinud.&quot;&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Clari Robert'i sõnade järgi olevat [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] [[doodž]] [[Enrico Dandolo|Enrico Dandalo]] keisrile seepeale öelnud: &quot;Meie tirisime sind porist välja, meie tõukame sind sinna ka tagasi.&quot;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

Alexiose otsus loobuda koostööst ladinlastega oli mingis mõttes bütsantslastele tegutsemise signaaliks ning nad üritasid isegi 1204. aasta jaanuaris süüdata ristisõdalaste laevu. veneetsia laevastikule saadeti vastu 17 tuleohtliku materjaliga täidetud laeva, ent katse ebaõnnestus.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Seejuures oli linlaste suureks taganttõukajaks ja õhutajaks patriarh, kes varem oli sunnitud keisri käsul ladinlastele mitmeid järeleandmisi tegema. Kuid ka lahtiütlemine ristisõdijatega sõlmitud kokkuleppest ei suutnud märkimisväärselt suurendada Alexiose ja tema pimeda isa populaarsust.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Isaak II, kes polnud enam täie mõistuse juures, oli pahane, et pidi trooni pojaga jagama ning levitas koguni kuulujutte oma poja oletatavast seksuaalsest perverssusest, väites, et Alexios seltsib &quot;rikutud meestega&quot;. Ka kroonik Niketas Choniates kritiseeris Alexiose lapselikkust, sõbralikke suhteid ladinlastega ninf tema pillavat elustiili.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; 

== Surm ==
[[1204]]. aasta jaanuari alguses kostsid juba avalikult üleskutsed: &quot;Tahame uut valitsejat!&quot; Ning [[25. jaanuar|25. jaanuaril]] võetigi [[Hagia Sophia|Hagia Sophias]] vastu otsus tagandada &quot;kurjuse inglid&quot;.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Rahvas püüdis troonile tõsta [[Nikolaos Kanabos|Nikolaos Kanavost]], kes varjas end Hagia Sophias&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Niketas Choniates|pealkiri=He had reigned six months and eight days|aasta=1984|lehekülg=307-310}}&lt;/ref&gt;. Seepeale tegi Alexios järjekordse vea. Ta oli kogu aeg püüdnud balansseerida kahe jõu vahel, tehes panuse neile, kes antud hetkel paistsid olevat vähem ohtlikud. Nüüd olid nendeks ristisõdalased ja keiser palus neilt abi mässu mahasurumiseks. Ristirüütlitega läbi rääkima määrati keisri õukondlasest nimekaim [[Alexios V Dukas Murzuphlos|Alexios]]. Kuid sellel Alexiosel olid omad auahned plaanid ning ta teatas rahvale, millise ülesande oli keisrilt saanud. See aga lisas mässutulele veelgi õli juurde. Lisaks õnnestus õukondlasest Alexiosel tõmmata oma poolele kaardivägi ning [[28. jaanuar|28. jaanuaril]] piirati keisri palee sisse. Kogu selle segaduse tekitanud kaval [[Alexios V Dukas Murzuphlos|Alexios]] aga ilmus hirmunud keisri juurde ega hoidnud puhkenud mässu kirjeldades sünkmustade värvidega kokku. Enda tegelikku osa sündmustes ta loomulikult varjas. Seepeale palus täielikult pea kaotanud Alexios IV ennast aidata, mida Alexios ka hea meelega tegi. Ta talutas pooleldi palja keisri väljapääsu suunas, kus vangistajad juba ootasid.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Isaak II ei suutnud teistkordset kukutamis üle elada ning ta suri [[1204]]. aasta jaanuari lõpus, ent on pakutud ka, et ta mürgitati. Samal ajal kägistati tema poeg Alexios IV surnuks.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|pealkiri=Encyclopædia Britannic|aasta=1911|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=858|köide=14|trükk=11|keel=inglise|toimetaja=Chisholm, Hugh|artikkel=Isaac II. (Angelus)}}&lt;/ref&gt; Nii täituski doodži ennustus ning sama aasta veebruaris Alexios IV tapeti.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;  

Alexios IV lühikese valitsemisaja jooksul kuulutasid mitmed Bütsantsi Musta mere äärsed alad end iseseisvaks. Üks nendest oli Trapezundi keisririik, mis oli üks Bütsantsi järglasriikidest. Olukord Konstantinoopolis oli nii segane, et impeeriumil polnud ressursse ega vahendeid Trapezundi tagasi võtmiseks, mille tulemusena tunnustati ''[[de facto]]'' riigi iseseisvust, ent ''[[de iure]]'' jäi see keisririigi koosseisu.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; {{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Alexios III Angelos]]|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=[[1203]]–[[1204]]
kaaskeiser: [[Isaak II Angelos]]|järgnev=[[Alexios V Dukas Murzuphlos]]}}
{{lõpp}}

== Vaata ka ==

* [[Isaak II Angelos]]
* [[Alexios III Angelos]]
* [[Alexios V Dukas Murzuphlos]]
* [[Neljas ristisõda]]
* [[Bütsants]]
* [[Bütsantsi ajalugu]]
* [[Bütsantsi keisrite loend]]

== Viited ==
&lt;references responsive=&quot;&quot; /&gt;</text>
      <sha1>muoatkf5l2mtokq22b67pzjrflmeiss</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172463</id>
      <parentid>6172141</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T08:04:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13521" xml:space="preserve">{{toimeta}}
{{Infokast ametiisik
| nimi = Alexios IV Angelos
| pildi seletus = Alexios IV miniatuur (15. sajandist pärit koopia Joannes Zoanarese raamatust &quot;Väljavõtted ajaloost&quot;)
| pildi nimi = 146 - Alexios IV Angelos (Mutinensis - color).png
| amet = [[Bütsants|Bütsantsi]] [[bütsantsi keiser|keiser]]
| ametiajaalgus = [[1. august]] [[1203]]
| ametiajalõpp = [[25. jaanuar]] [[1204]] (5 kuud ja 27 päeva)
| eelmine = [[Alexios III Angelos]]
| järgmine = [[Alexios V Dukas Murzuphlos]]
| sünniaeg = u. [[1182]]
| surmaaeg = veebruar [[1204]] (21-aastane)
| surmakoht = [[Konstantinoopol]], [[Bütsants]] (tänapäeva [[İstanbul|Istanbul]], [[Türgi]])
| vanemad = * isa: [[Isaak II Angelos]]
* ema: nunnanimega Irene ([[Palaiologosed|Palaiologoste]] perekonnast)
| perekond = [[Angelos]]
}}

'''Alexios IV Angelos''' või ladinapäraselt '''Alexius IV Angelus''' (kreeka keeles Ἀλέξιος Ἄγγελος; u. [[1182]] – veebruar [[1204]]) oli [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keisrite loend|keiser]] [[1203]]. aasta augustist kuni [[1204]]. aasta jaanuarini. Ta oli keiser [[Isaak II Angelos|Isaak II Angelose]] poeg. Tema isapoolne onu oli tema eelkäija keiser [[Alexios III Angelos]].

== Eksiilis ==
[[1195]]. aastal kõrvaldas Alexios IV onu [[Alexios III Angelos|Alexios III]] oma noorema venna ja Alexios IV isa [[Isaak II Angelos|Isaak II]] troonilt. Seejärel vahistati ka noor prints. [[1201]]. aastal palgati kaks [[Pisa vabariik|Pisa]] kaupmeest Alexiost [[Konstantinoopol|Konstantinoopolist]] välja smuugeldama [[Saksa-Rooma riik|Püha Rooma keisririiki]].

Kaupmehed aitasid Alexiose laevale. Kuigi keiser Alexios III sai põgenemisest teada, ei suudetud ümberriietunud põgenikku sealt leida ning nii pääseski vang põgenema. Alexios IV suundus Saksa kuninga, [[Švaabimaa hertsogkond|Švaabi]] [[Philipp von Hohenstaufen|Philippi]] juurde. Philipp oli abielus [[Isaak II Angelos|Isaak II]] tütre Irenega. Nii oli kuningal tekkinud ka &quot;moraalne kohustus&quot; oma äia aidata. Ent Philipp polnud kaugeltki ainsaks läänlaseks, kellel Isaaki pärast &quot;süda valutas&quot;. Näiteks [[Montferrat' hertsogkond|Monferrat']] markii [[Bonifacio I|Bonifacio]] oli abielus kukutatud keisri õega ja ka tema ihkas taastada sugulase seaduslikke õigusi. Philippi juurest suundus Alexios [[Rooma]], kus palus paavst [[Innocentius III]] abi kukutatud isa õiguste taastamiseks, lubades selle eest Bütsantsi osalemist ristisõjas&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=399-403|isbn=9789949437757|keel=eesti|artikkel=Alexios III Angelos}}&lt;/ref&gt;, maksta ristisõdijate transpordi eest, pakkuda ka sõjalist toetust&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Bury, John Bagnell|pealkiri=Encyclopædia Britannica|aasta=1911|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=577–578|keel=inglise|artikkel=Alexius III|toimetaja=Chisholm, Hugh|trükk=11|köide=1}}&lt;/ref&gt; ja kreeka kiriku allutamist Roomale. Ning loomulikult ei jäänud [[Innocentius III|Innocentiuse]] kõrvad seesugusele abipalvele kurdiks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
[[Fail:Fourth Crusade and foundation of the Latin Empire.png|pisi|420x420px|Neljas ristisõda: ristisõdijate teekond ja Bütsantsi keisririigi jagunemine]]
Alexios III oli võimetu takistama ristisõdalaste sisenemist ja liikumist Bütsantsi aladel. Keisririigi sõjavägi oli väikesearvuline ja laevastik pea olematu. Kunagistest hiilgavatest Bütsantsi merejõududest oli järele jäänud vaid &quot;20 pehkinud ja tõukude poolt uuristatud&quot; laeva ning kuigi keiser andis käsu need parandada, ei tulnud sellest midagi välja, sest varustus oli laiali tassitud ja maha müüdud. Nii jõudiski [[1203]]. aasta [[23. juuni|23. juunil]] [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] laevastik takistamatult [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] [[Reid|reidile]]&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;, kuigi algselt oli olnud nende eesmärk maabuda Egiptuses&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;. Väljapääsmatusse olukorda sattunud Alexios saatis laevadele oma saadikud lubadusega osaleda ristisõjas, kuid tema ettepanek lükati tagasi. &quot;Usurpaatorile&quot; esitati ultimaatum loobuda troonist.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Ladinlased kuulutasid keisriks Alexios IV ning kutsusid pealinlasi üles tema onu kukutama. Alexios III ei võtnud kasutusele tõhusaid meetmeid ning tema katse maksta ristisõdijatele altkäemaksu ebaõnnestus. Tema väimees [[Theodoros I Laskarius|Theodoros Laskarius]] üritas ainsana ristisõdijaid tagasi lüüa, ent sai Skoutarionis (tänapäeva [[Üsküdar]] Türgis) lüüa, misjärel algas Konstantinoopoli piiramine.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

[[17. juuli|17. juulil]] asusid ristisõdalased rünnakule, kuid mingit erilist vastupanu nad ei kohanud. Keisri palgasõdurid lihtsalt lahkusid positsioonidelt&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. Eaka [[Doodž|doodži]] Enrico Dandolo juhtimisel ületasid ristisõdijad Konstantinoopoli [[Kuldsarve laht|Kuldsarve lahega]] piirnevad müürid ning võtsid enda kontrolli alla 25 torni. Seejärel asusid bütsantslased neid tõrjuma, misjärel süütasid sissetungijad linna, mis lõpptulemusena jättis kodutuks 20 000 inimest. See sundis kaitsjaid tagasi tõbuma. Alexios III otsustas lõpuks tegutsema hakata. Keiser juhtis läbi Püha Romanuse värava 17 diiviisi, mis ületas tundualt ristisõdijate arvu. Ent ristisõdijatele tulid müüridelt appi veneetslased ning bütsantslased pidid taanduma linnamüüride taha. Õukondlased nõudsid tegutsemist ning Alexios III andis lubaduse võidelda. Selle asemel aga varjus keiser paleesse, kogus kokku nii suure varanduse kui suutis (ligi 1000 naela kulda) ning põgenes koos oma tütre Eirenega linnast ööl vastu [[18. juuli|18. juulit]]. Ta suundus [[Traakia|Traakiasse]], jättes maha oma naise ja teised tütred. 100 000 elanikuga linn kapituleerus sisuliselt vastupanuta käputäie rüütlite ees. Troonile tõsteti taas [[Isaak II Angelos|Isaak II]] koos poja Alexios IV-ga.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Valitsemine ==
Pärast keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III Angelose]] põgenemist [[Konstantinoopol|Konstantinoopolist]], toodi [[18. juuli|18. juulil]] pime [[Isaak II Angelos|Isaak II]] vangitornist välja ning alguse sai tema teine, lühike valitsemisaeg. Isaaki kiirel paigutamisel keisripalesse oli veel üks tagamõte - hoida linnas ära &quot;barbarite&quot; rüüstamised. Sai ju Isaaki taasasumisega troonile õiglus taastatud ja ristisõdalastel oli kadunud igasugune &quot;moraalne&quot; õigus [[Konstantinoopol|Konstantinoopolis]] peremehetsemiseks. Kuid Isaak II-I polnud, eriti pärast riigikassa varastamist Alexios III poolt, raha ristisõdalastele &quot;teenete&quot; eest tasumiseks. Lubaduse maksta aga oli andnud Isaaki poeg Alexios, kes jõudis ristisõdalaste sabas peatselt samuti linna, kus ta [[1. august|1. augustil]] kuulutati Alexios IV nime all isa kaasvalitsejaks.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=404-406|isbn=9789949437757|keel=eesti|artikkel=Alexios IV Angelos}}&lt;/ref&gt;

Vaatamata meeleheitlikele jõupingutustele õnnestus Alexiosel saada kokku vaid pool tema poolt varem lubatud summast, mis antigi linna lähistel laagrisse jäänud rüülitele üle. Raha väljapressimine aga suurendas järsult rahulolematust keisri ja tema kaasvalitsejaga. Üleüldist pahameelt õhutasid eriti agaralt vaimulikud, kes nägid õigustatult ladinlastes suurt ohtu õigeusule. Samas veendusid ka rüütlid, et Alexiosest pole asja, kuigi nende arvates oli linn tulvil kulda ja kalliskive. Polnud ju paljud rüütlid kunagi varem näinud sellist rikkust ja hiilgust, millega nad nüüd siin [[Konstantinoopol|Konstantinoopolis]] kokku puutusid. Nii näiteks kirjutab ristisõjast osa võtnud Robert Clarist oma kroonikas &quot;Konstantinoopoli vallutamine&quot;: &quot;Ka maailma neljakümnes rikkamas linnas pole kokku nii palju aardeid, kui üksnes Konstantinoopolis.&quot; Ning nähes enese ees nii rikast linna, asusidki rüütlid puudu olevat raha omal algatusel koguma. Kristuse sõdurid asusid ilma pikemata kirikuid rüüstama. Seejärel süütasid rüütlid linna idaosas paikneva mošee, kust kahjutuli aina edasi levis, põletades maha peaaegu pool Konstantinoopolit. Kõik need sündmused pingestasid niigi närvilist olukorda veelgi ning [[1203]]. aasta detsembris linnas puhkesid kokkupõrked kohalike ja võõramaalaste vahel.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Raevunud rahvas võtsid kinni ja tapsid jõhkralt kõik välismaalased, kelle nad kätte said.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Nicolle, David|pealkiri=The Fourth Crusade 1202-04 - the Betrayal of Byzantium|aasta=2011|koht=Oxford|kirjastus=Osprey Publishing|lehekülg=65|keel=inglise|isbn=978-1-84908-319-5}}&lt;/ref&gt; Samas polnud ei [[Isaak II Angelos|Isaak II]] ega Alexios IV enam võimelised olukorda kontrollima ning riiki juhtima. Alexios, kellelt nii rüütlid kui bütsantslased tegusid nõudsid, isegi ei üritanud midagi ette võtta, vaid andus innukalt elumõnude nautimisele. Rüütlid nõudsid keisritelt võla tasumist ja bütsantslased ladinlaste minemakihutamist. Seistes sellise valiku ees ja omamata raha, oli Alexios lõpuks sunnitud rüülitele teatama, et katkestab nendega sõlmitud lepingu ning lõpetab ka nende varustamise toidumoonaga.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Alexios olevat neile öelnud: &quot;Ma ei tee enam rohkem, kui olen teinud.&quot;&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Clari Robert'i sõnade järgi olevat [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] [[doodž]] [[Enrico Dandolo|Enrico Dandalo]] keisrile seepeale öelnud: &quot;Meie tirisime sind porist välja, meie tõukame sind sinna ka tagasi.&quot;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

Alexiose otsus loobuda koostööst ladinlastega oli mingis mõttes bütsantslastele tegutsemise signaaliks ning nad üritasid isegi 1204. aasta jaanuaris süüdata ristisõdalaste laevu. veneetsia laevastikule saadeti vastu 17 tuleohtliku materjaliga täidetud laeva, ent katse ebaõnnestus.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Seejuures oli linlaste suureks taganttõukajaks ja õhutajaks patriarh, kes varem oli sunnitud keisri käsul ladinlastele mitmeid järeleandmisi tegema. Kuid ka lahtiütlemine ristisõdijatega sõlmitud kokkuleppest ei suutnud märkimisväärselt suurendada Alexiose ja tema pimeda isa populaarsust.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Isaak II, kes polnud enam täie mõistuse juures, oli pahane, et pidi trooni pojaga jagama ning levitas koguni kuulujutte oma poja oletatavast seksuaalsest perverssusest, väites, et Alexios seltsib &quot;rikutud meestega&quot;. Ka kroonik Niketas Choniates kritiseeris Alexiose lapselikkust, sõbralikke suhteid ladinlastega ninf tema pillavat elustiili.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; 

== Surm ==
[[1204]]. aasta jaanuari alguses kostsid juba avalikult üleskutsed: &quot;Tahame uut valitsejat!&quot; Ning [[25. jaanuar|25. jaanuaril]] võetigi [[Hagia Sophia|Hagia Sophias]] vastu otsus tagandada &quot;kurjuse inglid&quot;.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Rahvas püüdis troonile tõsta [[Nikolaos Kanabos|Nikolaos Kanavost]], kes varjas end Hagia Sophias&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Niketas Choniates|pealkiri=He had reigned six months and eight days|aasta=1984|lehekülg=307-310}}&lt;/ref&gt;. Seepeale tegi Alexios järjekordse vea. Ta oli kogu aeg püüdnud balansseerida kahe jõu vahel, tehes panuse neile, kes antud hetkel paistsid olevat vähem ohtlikud. Nüüd olid nendeks ristisõdalased ja keiser palus neilt abi mässu mahasurumiseks. Ristirüütlitega läbi rääkima määrati keisri õukondlasest nimekaim [[Alexios V Dukas Murzuphlos|Alexios]]. Kuid sellel Alexiosel olid omad auahned plaanid ning ta teatas rahvale, millise ülesande oli keisrilt saanud. See aga lisas mässutulele veelgi õli juurde. Lisaks õnnestus õukondlasest Alexiosel tõmmata oma poolele kaardivägi ning [[28. jaanuar|28. jaanuaril]] piirati keisri palee sisse. Kogu selle segaduse tekitanud kaval [[Alexios V Dukas Murzuphlos|Alexios]] aga ilmus hirmunud keisri juurde ega hoidnud puhkenud mässu kirjeldades sünkmustade värvidega kokku. Enda tegelikku osa sündmustes ta loomulikult varjas. Seepeale palus täielikult pea kaotanud Alexios IV ennast aidata, mida Alexios ka hea meelega tegi. Ta talutas pooleldi palja keisri väljapääsu suunas, kus vangistajad juba ootasid.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Isaak II ei suutnud teistkordset kukutamis üle elada ning ta suri [[1204]]. aasta jaanuari lõpus, ent on pakutud ka, et ta mürgitati. Samal ajal kägistati tema poeg Alexios IV surnuks.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|pealkiri=Encyclopædia Britannic|aasta=1911|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=858|köide=14|trükk=11|keel=inglise|toimetaja=Chisholm, Hugh|artikkel=Isaac II. (Angelus)}}&lt;/ref&gt; Nii täituski doodži ennustus ning sama aasta veebruaris Alexios IV tapeti.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;  

Alexios IV lühikese valitsemisaja jooksul kuulutasid mitmed Bütsantsi Musta mere äärsed alad end iseseisvaks. Üks nendest oli Trapezundi keisririik, mis oli üks Bütsantsi järglasriikidest. Olukord Konstantinoopolis oli nii segane, et impeeriumil polnud ressursse ega vahendeid Trapezundi tagasi võtmiseks, mille tulemusena tunnustati ''[[de facto]]'' riigi iseseisvust, ent ''[[de iure]]'' jäi see keisririigi koosseisu.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

== Vaata ka ==
* [[Bütsantsi keisrite loend]]

== Viited ==
&lt;references responsive=&quot;&quot; /&gt;

 {{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Alexios III Angelos]]|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=[[1203]]–[[1204]]
kaaskeiser: [[Isaak II Angelos]]|järgnev=[[Alexios V Dukas Murzuphlos]]}}
{{lõpp}}

[[Kategooria:Bütsantsi keisrid]]
[[Kategooria:Sündinud 1182]]
[[Kategooria:Surnud 1204]]</text>
      <sha1>cihl1z7yniph3vrflesi8u4z40i7ai2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Alexios IV</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634530</id>
    <redirect title="Alexios IV Angelos" />
    <revision>
      <id>6172142</id>
      <timestamp>2022-08-01T17:42:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>TTimmi</username>
        <id>148145</id>
      </contributor>
      <comment>TTimmi teisaldas lehekülje [[Alexios IV]] pealkirja [[Alexios IV Angelos]] alla: Uus </comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="29" xml:space="preserve">#suuna [[Alexios IV Angelos]]</text>
      <sha1>1zk4d4bvt05gsq5ziq9b04b2wnqd5ea</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Netti Reiling</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634531</id>
    <redirect title="Anna Seghers" />
    <revision>
      <id>6172143</id>
      <timestamp>2022-08-01T17:43:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Anna Seghers]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23" xml:space="preserve">#suuna [[Anna Seghers]]</text>
      <sha1>ehot024t0xkzoewe8cnoxxqg4bxl8os</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Netty Radványi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634532</id>
    <redirect title="Anna Seghers" />
    <revision>
      <id>6172145</id>
      <timestamp>2022-08-01T17:44:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Anna Seghers]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23" xml:space="preserve">#suuna [[Anna Seghers]]</text>
      <sha1>ehot024t0xkzoewe8cnoxxqg4bxl8os</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nullarbori tasandik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634533</id>
    <revision>
      <id>6172157</id>
      <timestamp>2022-08-01T18:00:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[Pilt:Nullabor plain from the indian pacific.jpg|pisi|Vaade tasandikule]] [[Pilt:IBRA 6.1 Nullarbor.png|pisi|Nullarbori tasandiku asukoht Austraalias]] '''Nullarbori tasandik''' on suur, kuiv ja peaaegu puudeta [[tasandik]] [[Austraalia]] lõunaosas.   Sõna ''nullarbor'' on tuletatud ladinakeelsetest sõnadest ''null'' (mitte midagi) ja ''arbor'' (puu). [[Austraalia aborigeenid|Aborigeenid]] kutsuvad piirkonda ''Oondiri'''ks, mis tähendab &quot;veetu&quot;. Nullarbori tasandiku pi...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="982" xml:space="preserve">[[Pilt:Nullabor plain from the indian pacific.jpg|pisi|Vaade tasandikule]]
[[Pilt:IBRA 6.1 Nullarbor.png|pisi|Nullarbori tasandiku asukoht Austraalias]]
'''Nullarbori tasandik''' on suur, kuiv ja peaaegu puudeta [[tasandik]] [[Austraalia]] lõunaosas. 

Sõna ''nullarbor'' on tuletatud ladinakeelsetest sõnadest ''null'' (mitte midagi) ja ''arbor'' (puu). [[Austraalia aborigeenid|Aborigeenid]] kutsuvad piirkonda ''Oondiri'''ks, mis tähendab &quot;veetu&quot;. Nullarbori tasandiku pindala on 200 000 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; ning see on maailma suurim [[lubjakivi]]paljand. Pikimas kohas on tasandik umbes 1200 kilomeetrit pikk ja ulatub ida-lääne suunas [[Lõuna-Austraalia]] osariigist [[Lääne-Austraalia]] osariigini.&lt;ref name=&quot;Nullarbor&quot; /&gt;

==Viited==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Nullarbor&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Nullarbor Plain |väljaanne=Australia's Golden Outback |url=https://www.australiasgoldenoutback.com/business/attractions/nullarbor-plain |vaadatud=1. augustil 2022}}&lt;/ref&gt;
}}</text>
      <sha1>pwea4t43ipy9ygfnpjfcdlaaihiwodr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172158</id>
      <parentid>6172157</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T18:02:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Tasandikud]]; +[[Kategooria:Austraalia geograafia]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1046" xml:space="preserve">[[Pilt:Nullabor plain from the indian pacific.jpg|pisi|Vaade tasandikule]]
[[Pilt:IBRA 6.1 Nullarbor.png|pisi|Nullarbori tasandiku asukoht Austraalias]]
'''Nullarbori tasandik''' on suur, kuiv ja peaaegu puudeta [[tasandik]] [[Austraalia]] lõunaosas. 

Sõna ''nullarbor'' on tuletatud ladinakeelsetest sõnadest ''null'' (mitte midagi) ja ''arbor'' (puu). [[Austraalia aborigeenid|Aborigeenid]] kutsuvad piirkonda ''Oondiri'''ks, mis tähendab &quot;veetu&quot;. Nullarbori tasandiku pindala on 200 000 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; ning see on maailma suurim [[lubjakivi]]paljand. Pikimas kohas on tasandik umbes 1200 kilomeetrit pikk ja ulatub ida-lääne suunas [[Lõuna-Austraalia]] osariigist [[Lääne-Austraalia]] osariigini.&lt;ref name=&quot;Nullarbor&quot; /&gt;

==Viited==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Nullarbor&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Nullarbor Plain |väljaanne=Australia's Golden Outback |url=https://www.australiasgoldenoutback.com/business/attractions/nullarbor-plain |vaadatud=1. augustil 2022}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Tasandikud]]
[[Kategooria:Austraalia geograafia]]</text>
      <sha1>jfozho4hzdg9b24hic8k1cafdst65gn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Maimu Jõgeda</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634534</id>
    <revision>
      <id>6172170</id>
      <timestamp>2022-08-01T18:28:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>saagu algus</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4975" xml:space="preserve">{{Infokast muusik
| nimi                = Maimu Jõgeda
| pilt                = 
| pildi_kirjeldus     = 
| pildi_suurus        = 
| horisontaalne       = 
| taust               = soolo_laulja
| sünninimi           = 
| alias               = 
| sünniaeg            = 1993
| sünnikoht           = [[Rõuge]], [[Võrumaa]], [[Eesti]]
| surmaaeg            = 
| surmakoht           = 
| päritolu            = 
| pill                = [[akordion]]
| hääleliik           = 
| stiil               = [[pärimusmuusika]]
| amet                = 
| tegev               = 
| plaadifirma         = Playground Music Oy
| seotud_esitajad     = 
| URL                 = 
| tähelepanuväärsed_pillid  = 
| allkiri             = 
}}
'''Maimu Jõgeda''' (sündinud 1993)&lt;ref&gt;{{Netiviide |URL=https://www.ester.ee/record=b4690396*est |Pealkiri=Pühendus [Helisalvestis]|Väljaanne=[[ESTER]] |Kasutatud=1. august 2022}}&lt;/ref&gt; on Eesti pärimusmuusik ja akordionist.

== Haridus ==
Ta sündis 1993. aastal [[Rõuge]]s [[Võrumaa]]l ja õppis [[Rõuge Põhikool]]is.

Üheksasena astus ta [[Võru muusikakool]]i, õppides seal akordionit ning osaledes nii Võru-Aruküla kui ka muusikakooli akordioniorkestris. 2009. aastal võitis ta Võru Akordionimuusikafestivali võistumängimisel Grand Prix auhinna. [[Hugo Treffneri gümnaasium]]is ja [[Heino Elleri Muusikakool]]is, mille lõpetas 2014. aastal. Samal aastal asus ta õppima [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s (lõpetas 2019. aastal) jazzmuusika erialal ning õppis lisaks [[Tuulikki Bartosik]]i juhendamisel pärimusmuusikat, vahetades sellest inspireerituna 2016. aastal oma senise eriala pärimusmuusika vastu. Hiljem on teda õpetanud ka [[Olli Kari]] ja [[Juhan Uppin]] 2019. aastal asus ta EMTA lõpetamise järel õppima [[Sibeliuse akadeemia]]sse Nordic Master in Folk Music magistriõppeprogrammi, mille raames õppis lisaks Soomele ka semestri Rootsis [[Kuninglik Muusikaakadeemia|Kuninglikus Muusikaakadeemias]]), Taanis [[Syddansk Musikkonservatorium]]is ja Norras [[Bergeni ülikool]]is.&lt;ref name=&quot;bio&quot;&gt;{{Netiviide |URL=https://maimumusic.com/biograafia |Pealkiri=Bio - Maimu Jõgeda |väljaanne=maimumusic.com |Kasutatud=1. august 2022}}&lt;/ref&gt;

== Tegevus muusikuna ==
2014. aastal võitis ta kollektiiviga ERMO Tartu Elleri kooli rütmimuusika osakonna noorte loomingukonkursil Jazz Time Eripreemia.&lt;ref name=&quot;bio&quot; /&gt; Hiljem on ta osalenud ''[[indiefolk]]'' ansamblis [[Odd Hugo]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://menu.err.ee/287762/odd-hugo-annab-lahiaja-suurima-kontserdi-eestis |pealkiri=Odd Hugo annab lähiaja suurima kontserdi Eestis |väljaanne=[[ERR]] |aeg=5. november 2015 |vaadatud=1. august 2022}}&lt;/ref&gt;

2017. aasta juulis ilmus Jõgeda debüütalbum &quot;Pühendus&quot;, mis samal aastal ka nomineeriti ka [[Eesti Pärimusmuusika Keskus]]e korraldavatel auhindade gaalal [[Etnokulp]] parima debüütplaadi kategoorias. Ka Jõgeda ise pälvis nominatsiooni kategoorias &quot;parima uusfolk artist&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.folk.ee/artiklid/1220-etnokulp-2017 |pealkiri=Etnokulp 2017 |väljaandja=[[Eesti Pärimusmuusika Keskus]] |aeg=16. september 2017 |vaadatud=1. august 2022}}&lt;/ref&gt; Tema teine album &quot;The One About...&quot; ilmus 2020. aasta mais. [[Müürileht|Müürilehes]] ilmunud arvustuses hindas Natali Ponetajeva seda viiepalliskaalal hindega neli, märkides et &quot;Tähelepanu köidavad enim traditsiooniliste torupilliviiside seaded, mis sulanduvad hästi Jõgeda originaalloomingu vahele, kuid oma muundunud kuues pole viisid kaotanud algse instrumendi väge ning meloodia katkematuse tunnetust.&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |autor=Natali Ponetajev |url=https://www.muurileht.ee/maimu-jogeda-the-one-about-2020/ |pealkiri=Maimu Jõgeda – The One About… (2020) |väljaanne=[[Müürileht]] |aeg=23. september 2020 |vaadatud=1. august 2022}}&lt;/ref&gt; Ajakirjas [[Muusika (ajakiri)|Muusika]] kirjutas [[Meelis Hainsoo]] plaadi kohta, et seda ilmestab Jõgeda tundlik isiklik suhe esitatud muusikasse ning põhjamaine tunnetus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |autor=[[Meelis Hainsoo]] |url=https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/2020/09/13/the-one-about-maimu-j%C3%B5geda-maimu-j%C3%B5geda |pealkiri=The One About... Maimu Jõgeda / Maimu Jõgeda |väljaanne=[[Muusika (ajakiri)|Muusika]] |aeg=13. september 2020 |vaadatud=1. august 2022}}&lt;/ref&gt; 

2020. aastal pälvis Jõgeda ka rahvamuusikafestivalil [[Mooste Elohelü]] preemia võistlusloo parima töötluse eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.moostefolk.ee/festivali-laureaadid.html |pealkiri=Festivali laureaadid |väljaanne=[[Mooste Elohelü]] |vaadatud=1. august 2022}}&lt;/ref&gt;

== Diskograafia ==
=== Singlid ===
* &quot;The One About... (Siddle Lister Remix)&quot; (2020)
* &quot;Kutsung&quot; (2020)
=== Albumid ===
* &quot;[[The One About...]]&quot; (2020)
* &quot;Pühendus&quot; (2017)

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [https://maimumusic.com/ Ametlik koduleht]

{{JÄRJESTA:Jõgeda, Maimu}}
[[Kategooria:Eesti rahvamuusikud]]
[[Kategooria:Eesti akordionistid]]
[[Kategooria:Sündinud 1993]]</text>
      <sha1>09knflzkfx6hj4re4an0wg86uskuy56</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172281</id>
      <parentid>6172170</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T21:10:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5047" xml:space="preserve">{{Infokast muusik
| nimi                = Maimu Jõgeda
| pilt                = 
| pildi_kirjeldus     = 
| pildi_suurus        = 
| horisontaalne       = 
| taust               = soolo_laulja
| sünninimi           = 
| alias               = 
| sünniaeg            = 1993
| sünnikoht           = [[Rõuge]], [[Võrumaa]], [[Eesti]]
| surmaaeg            = 
| surmakoht           = 
| päritolu            = 
| pill                = [[akordion]]
| hääleliik           = 
| stiil               = [[pärimusmuusika]]
| amet                = 
| tegev               = 
| plaadifirma         = Playground Music Oy
| seotud_esitajad     = 
| URL                 = 
| tähelepanuväärsed_pillid  = 
| allkiri             = 
}}
'''Maimu Jõgeda''' (sündinud 1993)&lt;ref&gt;{{Netiviide |URL=https://www.ester.ee/record=b4690396*est |Pealkiri=Pühendus [Helisalvestis]|Väljaanne=[[ESTER]] |Kasutatud=1. august 2022}}&lt;/ref&gt; on Eesti pärimusmuusik ja akordionist.

== Haridus ==
Ta sündis 1993. aastal [[Rõuge]]s [[Võrumaa]]l ja õppis [[Rõuge Põhikool]]is. Üheksasena astus ta [[Võru muusikakool]]i, õppides seal akordionit ning osaledes nii Võru-Aruküla kui ka muusikakooli akordioniorkestris. 2009. aastal võitis ta Võru Akordionimuusikafestivali võistumängimisel Grand Prix auhinna.

Pärast põhikooli lõpetamist kolis ta Tartusse ning alustas õpinguid [[Hugo Treffneri gümnaasium]]is ja [[Heino Elleri Muusikakool]]is, mille lõpetas 2014. aastal. Samal aastal asus ta õppima [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s (lõpetas 2019. aastal) jazzmuusika erialal ning õppis lisaks [[Tuulikki Bartosik]]i juhendamisel pärimusmuusikat, vahetades sellest inspireerituna 2016. aastal oma senise eriala pärimusmuusika vastu. Hiljem on teda õpetanud ka [[Olli Kari]] ja [[Juhan Uppin]] 2019. aastal asus ta EMTA lõpetamise järel õppima [[Sibeliuse akadeemia]]sse Nordic Master in Folk Music magistriõppeprogrammi, mille raames õppis lisaks Soomele ka semestri Rootsis [[Kuninglik Muusikaakadeemia|Kuninglikus Muusikaakadeemias]]), Taanis [[Syddansk Musikkonservatorium]]is ja Norras [[Bergeni ülikool]]is.&lt;ref name=&quot;bio&quot;&gt;{{Netiviide |URL=https://maimumusic.com/biograafia |Pealkiri=Bio - Maimu Jõgeda |väljaanne=maimumusic.com |Kasutatud=1. august 2022}}&lt;/ref&gt;

== Tegevus muusikuna ==
2014. aastal võitis ta kollektiiviga ERMO Tartu Elleri kooli rütmimuusika osakonna noorte loomingukonkursil Jazz Time Eripreemia.&lt;ref name=&quot;bio&quot; /&gt; Hiljem on ta osalenud ''[[indiefolk]]'' ansamblis [[Odd Hugo]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://menu.err.ee/287762/odd-hugo-annab-lahiaja-suurima-kontserdi-eestis |pealkiri=Odd Hugo annab lähiaja suurima kontserdi Eestis |väljaanne=[[ERR]] |aeg=5. november 2015 |vaadatud=1. august 2022}}&lt;/ref&gt;

2017. aasta juulis ilmus Jõgeda debüütalbum &quot;Pühendus&quot;, mis samal aastal ka nomineeriti ka [[Eesti Pärimusmuusika Keskus]]e korraldavatel auhindade gaalal [[Etnokulp]] parima debüütplaadi kategoorias. Ka Jõgeda ise pälvis nominatsiooni kategoorias &quot;parima uusfolk artist&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.folk.ee/artiklid/1220-etnokulp-2017 |pealkiri=Etnokulp 2017 |väljaandja=[[Eesti Pärimusmuusika Keskus]] |aeg=16. september 2017 |vaadatud=1. august 2022}}&lt;/ref&gt; Tema teine album &quot;The One About...&quot; ilmus 2020. aasta mais. [[Müürileht|Müürilehes]] ilmunud arvustuses hindas Natali Ponetajeva seda viiepalliskaalal hindega neli, märkides et &quot;Tähelepanu köidavad enim traditsiooniliste torupilliviiside seaded, mis sulanduvad hästi Jõgeda originaalloomingu vahele, kuid oma muundunud kuues pole viisid kaotanud algse instrumendi väge ning meloodia katkematuse tunnetust.&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |autor=Natali Ponetajev |url=https://www.muurileht.ee/maimu-jogeda-the-one-about-2020/ |pealkiri=Maimu Jõgeda – The One About… (2020) |väljaanne=[[Müürileht]] |aeg=23. september 2020 |vaadatud=1. august 2022}}&lt;/ref&gt; Ajakirjas [[Muusika (ajakiri)|Muusika]] kirjutas [[Meelis Hainsoo]] plaadi kohta, et seda ilmestab Jõgeda tundlik isiklik suhe esitatud muusikasse ning põhjamaine tunnetus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |autor=[[Meelis Hainsoo]] |url=https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/2020/09/13/the-one-about-maimu-j%C3%B5geda-maimu-j%C3%B5geda |pealkiri=The One About... Maimu Jõgeda / Maimu Jõgeda |väljaanne=[[Muusika (ajakiri)|Muusika]] |aeg=13. september 2020 |vaadatud=1. august 2022}}&lt;/ref&gt; 

2020. aastal pälvis Jõgeda ka rahvamuusikafestivalil [[Mooste Elohelü]] preemia võistlusloo parima töötluse eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.moostefolk.ee/festivali-laureaadid.html |pealkiri=Festivali laureaadid |väljaanne=[[Mooste Elohelü]] |vaadatud=1. august 2022}}&lt;/ref&gt;

== Diskograafia ==
=== Singlid ===
* &quot;The One About... (Siddle Lister Remix)&quot; (2020)
* &quot;Kutsung&quot; (2020)
=== Albumid ===
* &quot;[[The One About...]]&quot; (2020)
* &quot;Pühendus&quot; (2017)

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [https://maimumusic.com/ Ametlik koduleht]

{{JÄRJESTA:Jõgeda, Maimu}}
[[Kategooria:Eesti rahvamuusikud]]
[[Kategooria:Eesti akordionistid]]
[[Kategooria:Sündinud 1993]]</text>
      <sha1>c66psn9e2ja6d13zh38jcdrc41d004j</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172286</id>
      <parentid>6172281</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T21:28:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5117" xml:space="preserve">{{Infokast muusik
| nimi                = Maimu Jõgeda
| pilt                = 
| pildi_kirjeldus     = 
| pildi_suurus        = 
| horisontaalne       = 
| taust               = soolo_laulja
| sünninimi           = 
| alias               = 
| sünniaeg            = 1993
| sünnikoht           = [[Rõuge]], [[Võrumaa]], [[Eesti]]
| surmaaeg            = 
| surmakoht           = 
| päritolu            = 
| pill                = [[akordion]]
| hääleliik           = 
| stiil               = [[pärimusmuusika]]
| amet                = 
| tegev               = 
| plaadifirma         = Playground Music Oy
| seotud_esitajad     = [[Odd Hugo]]
| URL                 = 
| tähelepanuväärsed_pillid  = 
| allkiri             = 
}}
'''Maimu Jõgeda''' (sündinud 1993)&lt;ref&gt;{{Netiviide |URL=https://www.ester.ee/record=b4690396*est |Pealkiri=Pühendus [Helisalvestis]|Väljaanne=[[ESTER]] |Kasutatud=1. august 2022}}&lt;/ref&gt; on Eesti pärimusmuusik ja akordionist.

== Haridus ==
Ta sündis 1993. aastal [[Rõuge]]s [[Võrumaa]]l ja õppis [[Rõuge Põhikool]]is. Üheksasena astus ta [[Võru muusikakool]]i, õppides seal akordionit ning osaledes nii Võru-Aruküla kui ka muusikakooli akordioniorkestris. 2009. aastal võitis ta Võru Akordionimuusikafestivali võistumängimisel Grand Prix auhinna.

Pärast põhikooli lõpetamist kolis ta Tartusse ning alustas õpinguid [[Hugo Treffneri gümnaasium]]is ja [[Heino Elleri Muusikakool]]is, mille lõpetas 2014. aastal. Samal aastal asus ta õppima [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s (lõpetas 2019. aastal) jazzmuusika erialal ning õppis lisaks [[Tuulikki Bartosik]]i juhendamisel pärimusmuusikat, vahetades sellest inspireerituna 2016. aastal oma senise eriala pärimusmuusika vastu. Hiljem on teda õpetanud ka [[Olli Kari]] ja [[Juhan Uppin]] 2019. aastal asus ta EMTA lõpetamise järel õppima [[Sibeliuse akadeemia]]sse Nordic Master in Folk Music magistriõppeprogrammi, mille raames õppis lisaks Soomele ka semestri Rootsis [[Kuninglik Muusikaakadeemia|Kuninglikus Muusikaakadeemias]]), Taanis [[Syddansk Musikkonservatorium]]is ja Norras [[Bergeni ülikool]]is.&lt;ref name=&quot;bio&quot;&gt;{{Netiviide |URL=https://maimumusic.com/biograafia |Pealkiri=Bio - Maimu Jõgeda |väljaanne=maimumusic.com |Kasutatud=1. august 2022}}&lt;/ref&gt;

== Tegevus muusikuna ==
2014. aastal võitis ta kollektiiviga ERMO Tartu Elleri kooli rütmimuusika osakonna noorte loomingukonkursil Jazz Time Eripreemia.&lt;ref name=&quot;bio&quot; /&gt; Hiljem on ta osalenud ''[[indiefolk]]'' ansamblis [[Odd Hugo]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://menu.err.ee/287762/odd-hugo-annab-lahiaja-suurima-kontserdi-eestis |pealkiri=Odd Hugo annab lähiaja suurima kontserdi Eestis |väljaanne=[[ERR]] |aeg=5. november 2015 |vaadatud=1. august 2022}}&lt;/ref&gt;

2017. aasta juulis ilmus Jõgeda debüütalbum &quot;Pühendus&quot;, mis samal aastal ka nomineeriti ka [[Eesti Pärimusmuusika Keskus]]e korraldavatel auhindade gaalal [[Etnokulp]] parima debüütplaadi kategoorias. Ka Jõgeda ise pälvis nominatsiooni kategoorias &quot;parima uusfolk artist&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.folk.ee/artiklid/1220-etnokulp-2017 |pealkiri=Etnokulp 2017 |väljaandja=[[Eesti Pärimusmuusika Keskus]] |aeg=16. september 2017 |vaadatud=1. august 2022}}&lt;/ref&gt; Tema teine album &quot;The One About...&quot; ilmus 2020. aasta mais. [[Müürileht|Müürilehes]] ilmunud arvustuses hindas Natali Ponetajeva seda viiepalliskaalal hindega neli, märkides et &quot;Tähelepanu köidavad enim traditsiooniliste torupilliviiside seaded, mis sulanduvad hästi Jõgeda originaalloomingu vahele, kuid oma muundunud kuues pole viisid kaotanud algse instrumendi väge ning meloodia katkematuse tunnetust.&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |autor=Natali Ponetajev |url=https://www.muurileht.ee/maimu-jogeda-the-one-about-2020/ |pealkiri=Maimu Jõgeda – The One About… (2020) |väljaanne=[[Müürileht]] |aeg=23. september 2020 |vaadatud=1. august 2022}}&lt;/ref&gt; Ajakirjas [[Muusika (ajakiri)|Muusika]] kirjutas [[Meelis Hainsoo]] plaadi kohta, et seda ilmestab Jõgeda tundlik isiklik suhe esitatud muusikasse ning põhjamaine tunnetus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |autor=[[Meelis Hainsoo]] |url=https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/2020/09/13/the-one-about-maimu-j%C3%B5geda-maimu-j%C3%B5geda |pealkiri=The One About... Maimu Jõgeda / Maimu Jõgeda |väljaanne=[[Muusika (ajakiri)|Muusika]] |aeg=13. september 2020 |vaadatud=1. august 2022}}&lt;/ref&gt; 

2020. aastal pälvis Jõgeda ka rahvamuusikafestivalil [[Mooste Elohelü]] preemia võistlusloo parima töötluse eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.moostefolk.ee/festivali-laureaadid.html |pealkiri=Festivali laureaadid |väljaanne=[[Mooste Elohelü]] |vaadatud=1. august 2022}}&lt;/ref&gt;

== Diskograafia ==
=== Singlid ===
* &quot;The One About... (Siddle Lister Remix)&quot; (2020)
* &quot;Kutsung&quot; (2020)
=== Albumid ===
* &quot;[[The One About...]]&quot; (2020)
* &quot;Pühendus&quot; (2017)

== Vaata ka ==
* [[Tuulikki Bartosik]]
* [[Kulno Malva]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [https://maimumusic.com/ Ametlik koduleht]

{{JÄRJESTA:Jõgeda, Maimu}}
[[Kategooria:Eesti rahvamuusikud]]
[[Kategooria:Eesti akordionistid]]
[[Kategooria:Sündinud 1993]]</text>
      <sha1>h9bwzfjshs7s8js3omo2to6rejrvomp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Maks Reiter</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634535</id>
    <revision>
      <id>6172172</id>
      <timestamp>2022-08-01T18:33:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>46.131.45.248</ip>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Maks Reiter''' ('''Макс Андреевич Рейтер'''; 12/24. aprill 1886 – 6. aprill 1950) oli läti päritolu Nõukogude Liidu sõjaväelane (kindralpolkovnik, 1943).'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="182" xml:space="preserve">'''Maks Reiter''' ('''Макс Андреевич Рейтер'''; 12/24. aprill 1886 – 6. aprill 1950) oli läti päritolu Nõukogude Liidu sõjaväelane (kindralpolkovnik, 1943).</text>
      <sha1>2894lqaiohmp9v0d61nfmkrko7z7bx4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172238</id>
      <parentid>6172172</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T20:08:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="363" xml:space="preserve">[[Fail:Max Reyter.jpg|pisi|Maks Reiter]]
'''Maks Reiter''' ('''Макс Андреевич Рейтер'''; 12/24. aprill [[1886]] – 6. aprill [[1950]]) oli läti päritolu Nõukogude Liidu sõjaväelane (kindralpolkovnik, 1943).

{{JÄRJESTA:Reiter, Maks}}
[[Kategooria:Nõukogude Liidu sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1886]]
[[Kategooria:Surnud 1950]]</text>
      <sha1>tozl1qm6yb4sn93ukpjly11fmhke8jz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Theodore John Kaczynski</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634536</id>
    <redirect title="Ted Kaczynski" />
    <revision>
      <id>6172184</id>
      <timestamp>2022-08-01T18:55:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Ted Kaczynski]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24" xml:space="preserve">#suuna [[Ted Kaczynski]]</text>
      <sha1>b5o8xf8r6pjb84k7webbaf78wm8pf2b</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aleksandr Samoilo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634537</id>
    <revision>
      <id>6172185</id>
      <timestamp>2022-08-01T18:56:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>46.131.45.248</ip>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Aleksandr Samoilo''' (Алекса́ндр Алекса́ндрович Самойло; 23. oktoober/4. november 1869 – 8. november 1963) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane (kindralleitnant, 1940).  {{pooleli}}'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="215" xml:space="preserve">'''Aleksandr Samoilo''' (Алекса́ндр Алекса́ндрович Самойло; 23. oktoober/4. november 1869 – 8. november 1963) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane (kindralleitnant, 1940).

{{pooleli}}</text>
      <sha1>7uch06ppn5cpdlrfp19ci08iwzk90v5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172197</id>
      <parentid>6172185</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T19:06:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="302" xml:space="preserve">'''Aleksandr Samoilo''' (Александр Александрович Самойло; 23. oktoober/4. november 1869 – 8. november 1963) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane (kindralleitnant, 1940).

{{pooleli}}

{{JÄRJESTA:Samoilo, Aleksandr}}
[[Kategooria:Sündinud 1869]]
[[Kategooria:Surnud 1963]]</text>
      <sha1>7vscqe0r8p8w14oq2xzsh7xh79cqx9n</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172241</id>
      <parentid>6172197</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T20:11:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="455" xml:space="preserve">[[Fail:Самойло, Александр Александрович.jpg|pisi|Aleksandr Samoilo]]
'''Aleksandr Samoilo''' (Александр Александрович Самойло; 23. oktoober/4. november [[1869]] – 8. november [[1963]]) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane (kindralleitnant, 1940).

{{pooleli}}

{{JÄRJESTA:Samoilo, Aleksandr}}
[[Kategooria:Nõukogude Liidu sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1869]]
[[Kategooria:Surnud 1963]]</text>
      <sha1>t05cvokf5uvd7iuaq9925aztn1zilqp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Unabomber</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634538</id>
    <redirect title="Ted Kaczynski" />
    <revision>
      <id>6172186</id>
      <timestamp>2022-08-01T18:56:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Ted Kaczynski]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24" xml:space="preserve">#suuna [[Ted Kaczynski]]</text>
      <sha1>b5o8xf8r6pjb84k7webbaf78wm8pf2b</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>MESASA</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634539</id>
    <redirect title="MENA" />
    <revision>
      <id>6172189</id>
      <timestamp>2022-08-01T19:00:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[MENA]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14" xml:space="preserve">#suuna[[MENA]]</text>
      <sha1>rsq23dtbxy0nz04s2ny6l3z86o00gds</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>MENAT</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634540</id>
    <redirect title="MENA" />
    <revision>
      <id>6172191</id>
      <timestamp>2022-08-01T19:00:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[MENA]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14" xml:space="preserve">#suuna[[MENA]]</text>
      <sha1>rsq23dtbxy0nz04s2ny6l3z86o00gds</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aleksei Ignatjev</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634541</id>
    <revision>
      <id>6172199</id>
      <timestamp>2022-08-01T19:08:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>46.131.45.248</ip>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: 'Krahv Aleksei Ignatjev (Алексе́й Алексе́евич Игна́тьев; 17. veebruar/1. märts 1877 – 20. november 1954) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane (kindralleitnant, 1943).  {{pooleli}}  {{JÄRJESTA: Ignatjev, Aleksei}}'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="241" xml:space="preserve">Krahv Aleksei Ignatjev (Алексе́й Алексе́евич Игна́тьев; 17. veebruar/1. märts 1877 – 20. november 1954) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane (kindralleitnant, 1943).

{{pooleli}}

{{JÄRJESTA: Ignatjev, Aleksei}}</text>
      <sha1>ndwhmjqzqmp908i2iz08cvtjps4apj7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172208</id>
      <parentid>6172199</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T19:31:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="298" xml:space="preserve">Krahv '''Aleksei Ignatjev''' (Алексей Алексеевич Игнатьев; 17. veebruar/1. märts 1877 – 20. november 1954) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane (kindralleitnant, 1943).

{{pooleli}}

{{JÄRJESTA: Ignatjev, Aleksei}}
[[Kategooria:Sündinud 1877]]
[[Kategooria:Surnud 1954]]</text>
      <sha1>dhyklyxq55svg1bohkx2zwdzguzvbnf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172464</id>
      <parentid>6172208</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T08:11:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="538" xml:space="preserve">[[Pilt:Count Alexey A. Ignatyev at 1903 ball.jpeg|pisi|Krahv Aleksei Ignatjev (1903)]]
Krahv '''Aleksei Ignatjev''' (Алексей Алексеевич Игнатьев; 17. veebruar/1. märts [[1877]] [[Peterburi]] – [[20. november]] [[1954]] [[Moskva]]) oli [[Vene keisririik|Vene keisriirigi]], hiljem [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjaväelane ([[kindralleitnant]], 1943).

{{pooleli}}

{{JÄRJESTA: Ignatjev, Aleksei}}
[[Kategooria:Nõukogude Liidu sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1877]]
[[Kategooria:Surnud 1954]]</text>
      <sha1>8gu861e5ui8oxfd8hi7gan94tlk71ch</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Razoni</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634542</id>
    <revision>
      <id>6172205</id>
      <timestamp>2022-08-01T19:19:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <comment>Razoni on Sierra Leone lipu all seilav puistlastilaev.[1][2] Sm-Wikipuzzlepiece.png	 Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. Viited  &quot;Secretary-General's remarks to the Media on the Black Sea Grain Initiative&quot;. un.org (inglise). New York: UN Secretary-General. 1. august 2022. Vaadatud 1. augustil 2022. James Waterhouse; Matt Murphy (1. august 2022). &quot;Ukraine war: First grain ship leaves under Russia deal&quot;. bbc.com (inglise). Odessa, London: BBC</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2165" xml:space="preserve">{{infokast laev
| nimi             = Razoni
| pilt             = 
| pildiallkiri     = 
| teised nimed     = 
| tüüp             = [[puistlastilaev]]
| klass            = 
| IMO              = 
| kutsung          = 
| jääklass         = 
| omanik           = 
| käitaja          = 
| liin             = 
| lipuriik         = [[Sierra Leone]]
| kodusadam        = 
| nimetatud        = 
| sõsarlaevad      = 
| tellitud         = 
| ehitaja          = 
| kiil pandud      = 
| vette lastud     = 
| ristitud         = 
| valminud         = 
| üle antud        = 
| teenistuse algus = 
| teenistuse lõpp  = 
| staatus          = 
| saatus           = 
| pikkus           = 
| laius            = 
| süvis            = 
| vabaparda kõrgus = 
| veeväljasurve    = 
| GT               = &lt;!-- või | BRT = --&gt;
| NT               = &lt;!-- või | NRT = --&gt;
| peamasin         = 
| abimasinad       = 
| käiturid         = 
| kiirus           = 
| maste            = 
| purjesid         = 
| taglase tüüp     = 
| autonoomsus      = 
| laevapere        = 
| tekke            = 
| reisijakohti     = 
| kajuteid         = 
| kajutikohti      = 
| rajameetreid     = 
| autokohti        = 
| rambid           = 
| päästevarustus   = 
}}
'''Razoni''' on [[Sierra Leone]] lipu all seilav [[puistlastilaev]].&lt;ref name=UN_2022-08-01 /&gt;&lt;ref name=BBC_2022-08-01 /&gt;
{{pooleli}}

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=UN_2022-08-01&gt;{{cite web|url=https://www.un.org/sg/en/content/sg/press-encounter/2022-08-01/secretary-generals-remarks-the-media-the-black-sea-grain-initiative |title=Secretary-General's remarks to the Media on the Black Sea Grain Initiative |trans-title= |publisher=UN Secretary-General |date=2022-08-01 |access-date=2022-08-01 |website=un.org |language=en |author= |location=New York |quote= }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=BBC_2022-08-01&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-62375580 |title=Ukraine war: First grain ship leaves under Russia deal |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-01 |access-date=2022-08-01 |website=bbc.com |language=en |author=James Waterhouse |author2= Matt Murphy |location=Odessa, London |quote= }}&lt;/ref&gt;
}}</text>
      <sha1>tjufcct93zxv0klc3ytpjcmlljjv3a8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172206</id>
      <parentid>6172205</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T19:22:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2206" xml:space="preserve">{{infokast laev
| nimi             = Razoni
| pilt             = 
| pildiallkiri     = 
| teised nimed     = 
| tüüp             = [[puistlastilaev]]
| klass            = 
| IMO              = 9086526
| kutsung          = 9LU2766
| jääklass         = 
| omanik           = 
| käitaja          = 
| liin             = 
| lipuriik         = [[Sierra Leone]]
| kodusadam        = [[Freetown]]
| nimetatud        = 
| sõsarlaevad      = 
| tellitud         = 
| ehitaja          = 
| kiil pandud      = 
| vette lastud     = 
| ristitud         = 
| valminud         = 1996
| üle antud        = 
| teenistuse algus = 
| teenistuse lõpp  = 
| staatus          = 
| saatus           = 
| pikkus           = 186,6
| laius            = 
| süvis            = 
| vabaparda kõrgus = 
| veeväljasurve    = 
| GT               = 18 495&lt;!-- või | BRT = --&gt;
| NT               = &lt;!-- või | NRT = --&gt;
| peamasin         = 
| abimasinad       = 
| käiturid         = 
| kiirus           = 
| maste            = 
| purjesid         = 
| taglase tüüp     = 
| autonoomsus      = 
| laevapere        = 
| tekke            = 
| reisijakohti     = 
| kajuteid         = 
| kajutikohti      = 
| rajameetreid     = 
| autokohti        = 
| rambid           = 
| päästevarustus   = 
}}
'''Razoni''' on [[Sierra Leone]] lipu all seilav [[puistlastilaev]].&lt;ref name=UN_2022-08-01 /&gt;&lt;ref name=BBC_2022-08-01 /&gt;
{{pooleli}}

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=UN_2022-08-01&gt;{{cite web|url=https://www.un.org/sg/en/content/sg/press-encounter/2022-08-01/secretary-generals-remarks-the-media-the-black-sea-grain-initiative |title=Secretary-General's remarks to the Media on the Black Sea Grain Initiative |trans-title= |publisher=UN Secretary-General |date=2022-08-01 |access-date=2022-08-01 |website=un.org |language=en |author= |location=New York |quote= }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=BBC_2022-08-01&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-62375580 |title=Ukraine war: First grain ship leaves under Russia deal |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-01 |access-date=2022-08-01 |website=bbc.com |language=en |author=James Waterhouse |author2= Matt Murphy |location=Odessa, London |quote= }}&lt;/ref&gt;
}}</text>
      <sha1>h4xfl6sliwr1rxvp4204s2e82cs0sq5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172207</id>
      <parentid>6172206</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T19:26:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2537" xml:space="preserve">{{infokast laev
| nimi             = Razoni
| pilt             = 
| pildiallkiri     = 
| teised nimed     = Unitrader&lt;br /&gt;Dobrota&lt;br /&gt;Barko Naz&lt;br /&gt;Brota&lt;ref name=MarineTraffic /&gt;
| tüüp             = [[puistlastilaev]]
| klass            = 
| IMO              = 9086526&lt;ref name=MarineTraffic /&gt;
| kutsung          = 9LU2766&lt;ref name=MarineTraffic /&gt;
| jääklass         = 
| omanik           = 
| käitaja          = 
| liin             = 
| lipuriik         = [[Sierra Leone]]
| kodusadam        = [[Freetown]]
| nimetatud        = 
| sõsarlaevad      = 
| tellitud         = 
| ehitaja          = 
| kiil pandud      = 
| vette lastud     = 
| ristitud         = 
| valminud         = 1996&lt;ref name=MarineTraffic /&gt;
| üle antud        = 
| teenistuse algus = 
| teenistuse lõpp  = 
| staatus          = 
| saatus           = 
| pikkus           = 186,6&lt;ref name=MarineTraffic /&gt;
| laius            = 
| süvis            = 
| vabaparda kõrgus = 
| veeväljasurve    = 
| GT               = 18 495&lt;!-- või | BRT = --&gt;
| NT               = &lt;!-- või | NRT = --&gt;
| peamasin         = 
| abimasinad       = 
| käiturid         = 
| kiirus           = 
| maste            = 
| purjesid         = 
| taglase tüüp     = 
| autonoomsus      = 
| laevapere        = 
| tekke            = 
| reisijakohti     = 
| kajuteid         = 
| kajutikohti      = 
| rajameetreid     = 
| autokohti        = 
| rambid           = 
| päästevarustus   = 
}}
'''Razoni''' on [[Sierra Leone]] lipu all seilav [[puistlastilaev]].&lt;ref name=UN_2022-08-01 /&gt;&lt;ref name=BBC_2022-08-01 /&gt;
{{pooleli}}

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=MarineTraffic&gt;[https://www.marinetraffic.com/en/ais/details/ships/shipid:467899/mmsi:667001963/imo:9086526/vessel:RAZONI Marine Traffic]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=UN_2022-08-01&gt;{{cite web|url=https://www.un.org/sg/en/content/sg/press-encounter/2022-08-01/secretary-generals-remarks-the-media-the-black-sea-grain-initiative |title=Secretary-General's remarks to the Media on the Black Sea Grain Initiative |trans-title= |publisher=UN Secretary-General |date=2022-08-01 |access-date=2022-08-01 |website=un.org |language=en |author= |location=New York |quote= }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=BBC_2022-08-01&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-62375580 |title=Ukraine war: First grain ship leaves under Russia deal |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-01 |access-date=2022-08-01 |website=bbc.com |language=en |author=James Waterhouse |author2= Matt Murphy |location=Odessa, London |quote= }}&lt;/ref&gt;
}}</text>
      <sha1>fnmyd4vztx3dvetkva2wj3dl8pkeb67</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172214</id>
      <parentid>6172207</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T19:40:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <comment>Välislingid      Andmed laeva kohta veebilehel Marine Traffic</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2658" xml:space="preserve">{{infokast laev
| nimi             = Razoni
| pilt             = 
| pildiallkiri     = 
| teised nimed     = Unitrader&lt;br /&gt;Dobrota&lt;br /&gt;Barko Naz&lt;br /&gt;Brota&lt;ref name=MarineTraffic /&gt;
| tüüp             = [[puistlastilaev]]
| klass            = 
| IMO              = 9086526&lt;ref name=MarineTraffic /&gt;
| kutsung          = 9LU2766
| jääklass         = 
| omanik           = 
| käitaja          = 
| liin             = 
| lipuriik         = [[Sierra Leone]]
| kodusadam        = [[Freetown]]
| nimetatud        = 
| sõsarlaevad      = 
| tellitud         = 
| ehitaja          = 
| kiil pandud      = 
| vette lastud     = 
| ristitud         = 
| valminud         = 1996&lt;ref name=MarineTraffic /&gt;
| üle antud        = 
| teenistuse algus = 
| teenistuse lõpp  = 
| staatus          = 
| saatus           = 
| pikkus           = 186,6
| laius            = 
| süvis            = 
| vabaparda kõrgus = 
| veeväljasurve    = 
| GT               = 18 495&lt;!-- või | BRT = --&gt;
| NT               = &lt;!-- või | NRT = --&gt;
| peamasin         = 
| abimasinad       = 
| käiturid         = 
| kiirus           = 
| maste            = 
| purjesid         = 
| taglase tüüp     = 
| autonoomsus      = 
| laevapere        = 
| tekke            = 
| reisijakohti     = 
| kajuteid         = 
| kajutikohti      = 
| rajameetreid     = 
| autokohti        = 
| rambid           = 
| päästevarustus   = 
}}
'''Razoni''' on [[Sierra Leone]] lipu all seilav [[puistlastilaev]].&lt;ref name=UN_2022-08-01 /&gt;&lt;ref name=BBC_2022-08-01 /&gt;
{{pooleli}}

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=MarineTraffic&gt;[https://www.marinetraffic.com/en/ais/details/ships/shipid:467899/mmsi:667001963/imo:9086526/vessel:RAZONI Marine Traffic]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=UN_2022-08-01&gt;{{cite web|url=https://www.un.org/sg/en/content/sg/press-encounter/2022-08-01/secretary-generals-remarks-the-media-the-black-sea-grain-initiative |title=Secretary-General's remarks to the Media on the Black Sea Grain Initiative |trans-title= |publisher=UN Secretary-General |date=2022-08-01 |access-date=2022-08-01 |website=un.org |language=en |author= |location=New York |quote= }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=BBC_2022-08-01&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-62375580 |title=Ukraine war: First grain ship leaves under Russia deal |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-01 |access-date=2022-08-01 |website=bbc.com |language=en |author=James Waterhouse |author2= Matt Murphy |location=Odessa, London |quote= }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.marinetraffic.com/en/ais/details/ships/shipid:467899/mmsi:667001963/imo:9086526/vessel:RAZONI Andmed laeva kohta veebilehel Marine Traffic]</text>
      <sha1>l9dkmgzn7oh1dnlh85tdnmnrih6pjs4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172215</id>
      <parentid>6172214</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T19:42:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2664" xml:space="preserve">{{infokast laev
| nimi             = Razoni
| pilt             = 
| pildiallkiri     = 
| teised nimed     = Unitrader&lt;br /&gt;Dobrota&lt;br /&gt;Barko Naz&lt;br /&gt;Brota&lt;ref name=MarineTraffic /&gt;
| tüüp             = [[puistlastilaev]]
| klass            = 
| IMO              = 9086526&lt;ref name=MarineTraffic /&gt;
| kutsung          = 9LU2766
| jääklass         = 
| omanik           = 
| käitaja          = 
| liin             = 
| lipuriik         = [[Sierra Leone]]
| kodusadam        = [[Freetown]]
| nimetatud        = 
| sõsarlaevad      = 
| tellitud         = 
| ehitaja          = 
| kiil pandud      = 
| vette lastud     = 
| ristitud         = 
| valminud         = 1996&lt;ref name=MarineTraffic /&gt;
| üle antud        = 
| teenistuse algus = 
| teenistuse lõpp  = 
| staatus          = 
| saatus           = 
| pikkus           = 186,6 m
| laius            = 25 m
| süvis            = 
| vabaparda kõrgus = 
| veeväljasurve    = 
| GT               = 18 495&lt;!-- või | BRT = --&gt;
| NT               = &lt;!-- või | NRT = --&gt;
| peamasin         = 
| abimasinad       = 
| käiturid         = 
| kiirus           = 
| maste            = 
| purjesid         = 
| taglase tüüp     = 
| autonoomsus      = 
| laevapere        = 
| tekke            = 
| reisijakohti     = 
| kajuteid         = 
| kajutikohti      = 
| rajameetreid     = 
| autokohti        = 
| rambid           = 
| päästevarustus   = 
}}
'''Razoni''' on [[Sierra Leone]] lipu all seilav [[puistlastilaev]].&lt;ref name=UN_2022-08-01 /&gt;&lt;ref name=BBC_2022-08-01 /&gt;
{{pooleli}}

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=MarineTraffic&gt;[https://www.marinetraffic.com/en/ais/details/ships/shipid:467899/mmsi:667001963/imo:9086526/vessel:RAZONI Marine Traffic]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=UN_2022-08-01&gt;{{cite web|url=https://www.un.org/sg/en/content/sg/press-encounter/2022-08-01/secretary-generals-remarks-the-media-the-black-sea-grain-initiative |title=Secretary-General's remarks to the Media on the Black Sea Grain Initiative |trans-title= |publisher=UN Secretary-General |date=2022-08-01 |access-date=2022-08-01 |website=un.org |language=en |author= |location=New York |quote= }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=BBC_2022-08-01&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-62375580 |title=Ukraine war: First grain ship leaves under Russia deal |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-01 |access-date=2022-08-01 |website=bbc.com |language=en |author=James Waterhouse |author2= Matt Murphy |location=Odessa, London |quote= }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.marinetraffic.com/en/ais/details/ships/shipid:467899/mmsi:667001963/imo:9086526/vessel:RAZONI Andmed laeva kohta veebilehel Marine Traffic]</text>
      <sha1>2ua97243xbclvx0zvq3rhasq8jts8v6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172441</id>
      <parentid>6172215</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T07:27:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */ Sõja 159. päev: Odessa sadamast sõitis välja esimene viljalaev]. [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]], 1. august 2022</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2877" xml:space="preserve">{{infokast laev
| nimi             = Razoni
| pilt             = 
| pildiallkiri     = 
| teised nimed     = Unitrader&lt;br /&gt;Dobrota&lt;br /&gt;Barko Naz&lt;br /&gt;Brota&lt;ref name=MarineTraffic /&gt;
| tüüp             = [[puistlastilaev]]
| klass            = 
| IMO              = 9086526&lt;ref name=MarineTraffic /&gt;
| kutsung          = 9LU2766
| jääklass         = 
| omanik           = 
| käitaja          = 
| liin             = 
| lipuriik         = [[Sierra Leone]]
| kodusadam        = [[Freetown]]
| nimetatud        = 
| sõsarlaevad      = 
| tellitud         = 
| ehitaja          = 
| kiil pandud      = 
| vette lastud     = 
| ristitud         = 
| valminud         = 1996&lt;ref name=MarineTraffic /&gt;
| üle antud        = 
| teenistuse algus = 
| teenistuse lõpp  = 
| staatus          = 
| saatus           = 
| pikkus           = 186,6 m
| laius            = 25 m
| süvis            = 
| vabaparda kõrgus = 
| veeväljasurve    = 
| GT               = 18 495&lt;!-- või | BRT = --&gt;
| NT               = &lt;!-- või | NRT = --&gt;
| peamasin         = 
| abimasinad       = 
| käiturid         = 
| kiirus           = 
| maste            = 
| purjesid         = 
| taglase tüüp     = 
| autonoomsus      = 
| laevapere        = 
| tekke            = 
| reisijakohti     = 
| kajuteid         = 
| kajutikohti      = 
| rajameetreid     = 
| autokohti        = 
| rambid           = 
| päästevarustus   = 
}}
'''Razoni''' on [[Sierra Leone]] lipu all seilav [[puistlastilaev]].&lt;ref name=UN_2022-08-01 /&gt;&lt;ref name=BBC_2022-08-01 /&gt;
{{pooleli}}

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=MarineTraffic&gt;[https://www.marinetraffic.com/en/ais/details/ships/shipid:467899/mmsi:667001963/imo:9086526/vessel:RAZONI Marine Traffic]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=UN_2022-08-01&gt;{{cite web|url=https://www.un.org/sg/en/content/sg/press-encounter/2022-08-01/secretary-generals-remarks-the-media-the-black-sea-grain-initiative |title=Secretary-General's remarks to the Media on the Black Sea Grain Initiative |trans-title= |publisher=UN Secretary-General |date=2022-08-01 |access-date=2022-08-01 |website=un.org |language=en |author= |location=New York |quote= }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=BBC_2022-08-01&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-62375580 |title=Ukraine war: First grain ship leaves under Russia deal |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-01 |access-date=2022-08-01 |website=bbc.com |language=en |author=James Waterhouse |author2= Matt Murphy |location=Odessa, London |quote= }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.marinetraffic.com/en/ais/details/ships/shipid:467899/mmsi:667001963/imo:9086526/vessel:RAZONI Andmed laeva kohta veebilehel Marine Traffic]
* [https://www.err.ee/1608672385/soja-159-paev-odessa-sadamast-soitis-valja-esimene-viljalaev Sõja 159. päev: Odessa sadamast sõitis välja esimene viljalaev]. [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]], 1. august 2022</text>
      <sha1>p7alprwqyrx2bat5lk2cbcbq1c49qfu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Naudīte vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634543</id>
    <revision>
      <id>6172216</id>
      <timestamp>2022-08-01T19:43:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Provints |  nimi = Naudīte vald |  nimi1_keel = läti | nimi1 = Naudītes pagasts |  lipp =  |  lipu_link =  |  vapp =  |  vapi_link =  |  pindala = 89,8 |  elanikke =  |  elanikke_seis =  |  keskuse_nimi = [[Naudīte]] |  asendikaardi_pilt = Naudītes_pagasts_LocMap.png }} '''Naudīte vald''' ([[läti keel]]es ''Naudītes pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Annenieki vald|Annenieki]], [[Auri vald|Auri]], P...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4732" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Naudīte vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Naudītes pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 89,8
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Naudīte]]
|  asendikaardi_pilt = Naudītes_pagasts_LocMap.png
}}
'''Naudīte vald''' ([[läti keel]]es ''Naudītes pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Annenieki vald|Annenieki]], [[Auri vald|Auri]], [[Penkule vald|Penkule]], [[Īle vald|Īle]] ja [[Bēne vald|Bēne vallaga]].

Valla pindala on 89,8 km². 2021. aasta seisuga elas seal 692 inimest. Valla keskus on [[Naudīte]] küla. Vallavanem on Ērika Karro (ühine Penkule vallaga).&lt;ref name=&quot;Qu4s2&quot; /&gt;

==Ajalugu==

Valla tänapäevane territoorium on kujunenud Naudīte (''Nauditen''), Jaunsesava (''Neu-Sessau''), Lielapgulde (''Groß-Abgulden''), Vecapgulde (''Alt-Abgulden''), Pētervalde (''Peterwalden'') ja Āķi (''Ahken'') mõisade maadele. Aastal 1935 oli valla pindala 120,4 km² ja seal oli 1550 elanikku.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0&lt;/ref&gt;

Aastal 1945 moodustati vallas Naudīte ja Upe külanõukogud, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1954 liideti Naudīte külanõukoguga likvideeritavad Upe ja Slagune külanõukogud.  Aastal 1958 liideti [[kolhoos]]i Vārpa maad Annenieki külanõukoguga, aastal 1975 liideti osa selle alasid Lielauce külanõukoguga.&lt;ref name=&quot;MuE68&quot; /&gt;

Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald. 2009. aastast kuulub vald Dobele piirkonda.

==Loodus==

Vallla lääneosa jääb [[Ida-Kurzeme kõrgustik]]ule, idaosa aga [[Kesk-Läti madalik]]ule. Kõrgeim koht asub valla loodeosas  Pokaiņi metsas (112,7 meetrit). Valda jääb Apgulde järv (43 ha). Suuremad jõed on [[Sesava]] ja [[Gardene]].

Looduskaitse all on Kalnadīķi tamm, Krumeši paju, Lielbraņķi tamm, Vecapgulde künnapuu, Līplanti tamm, Bļodnieki pärn, Rubeņi tamm, Aurīši tamm, Poķi tamm, Mazpoķi mänd, Kraķi mänd ja veel üks nimetu põlispuu.&lt;ref name=&quot;mcdpx&quot; /&gt;

==Kaitstavad objektid==

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Vecapgulde mõisa hoonetekompleks, sealhulgas häärber ja selle rõdupiire, Pokaiņi muinaskalmed ehk Mürsumägi, Vecpokaiņi muinaskalmed ehk Kääpamägi, Jāņogāni muinaskalmed, Spurīši asulakoht ja Dēliņkalnsi linnamägi.&lt;ref name=&quot;NaLA1&quot; /&gt;

Kohaliku kaitse all on Lielapgulde mõisa hoonetekompleks, sealhulgas tall, teenijate maja ja häärber, Vecapgulde mõisa park, Ogāni linnamägi ning legendidega seotud Karistusküngas.&lt;ref name=&quot;NaLA2&quot; /&gt;

==Asustus==

Aastal 2011 elas vallas 627 [[lätlased|lätlast]], 33 [[venelased|venelast]], 45 [[valgevenelased|valgevenelast]], 25 [[ukrainlased|ukrainlast]], 6 [[poolakad|poolakat]] ja 14 [[leedulased|leedulast]].&lt;ref&gt;[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]&lt;/ref&gt;

Valla keskus Naudīte on staatusega '''vidējciems'' ja aastal 2022 oli seal 261 elanikku. Sama staatusega  on veel Apgulde 142 elanikuga aastal 2022. Staatusega ''mazciems'' on Līdumi 45 elanikuga aastal 2005 ja Lielapgulde. 

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot; /&gt; 
&lt;gallery&gt;
Naudītes pagastnams 2002-09-07.jpg|Vallamaja
Sesavas upes dīķis Naudītē 2002-09-07 - panoramio.jpg|Sesava jõgi
Pokaiņi forest - Uldis Osis - Panoramio.jpg|Pokaiņi mets
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Qu4s2&quot;&gt;[https://www.dobele.lv/lv/content/penkules-un-naudites-pagasts Dobeles novads]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MuE68&quot;&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NaLA1&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=1&amp;dating=&amp;address=Naud%C4%ABtes+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NaLA2&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=2&amp;dating=&amp;address=Naud%C4%ABtes+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mcdpx&quot;&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot;&gt;[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|Naudīte parish|Naudīte vald}}

{{Dobele piirkond}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Dobele piirkond]]</text>
      <sha1>3fv1751221b57vj30r64legmzbfadue</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Naudite vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634544</id>
    <redirect title="Naudīte vald" />
    <revision>
      <id>6172218</id>
      <timestamp>2022-08-01T19:44:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Naudīte vald]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24" xml:space="preserve">#suuna [[Naudīte vald]]</text>
      <sha1>gg50t7pemby6x98m7o3vi90r5u3ownt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Naudīte</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634545</id>
    <revision>
      <id>6172222</id>
      <timestamp>2022-08-01T19:52:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn |  nimi = Naudīte |  hääldus =  |  nimi1_keel = läti | nimi1 = Naudīte |  elanikke = 261 (2022)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=26815 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; |  asendikaardi_pilt =  }} [[Pilt:Zebrene,_piemineklis_sarkanā_terora_upuriem_2002-09-07.jpg|pisi|Mälestusmärk punaterrori ohvritele]] '''Naudīte''' (vanasti ka '''Ziedugravas''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') [[Läti]]s Dobele piirkond|Dobele piirkonna...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="998" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Naudīte
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Naudīte
|  elanikke = 261 (2022)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=26815 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
[[Pilt:Zebrene,_piemineklis_sarkanā_terora_upuriem_2002-09-07.jpg|pisi|Mälestusmärk punaterrori ohvritele]]
'''Naudīte''' (vanasti ka '''Ziedugravas''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonna]]s, [[Naudīte vald|Naudīte valla]] halduskeskus.

Küla asub valla lõunaosas merepinnast 60 meetri kõrgusel [[Sesava]] kaldal, asudes piirkonna keskusest [[Dobele]]st 14 ja [[Riia]]st 90 kilomeetri kaugusel. Naudītes on lasteaed, vabaõhulava ja raamatukogu.

Asula rajati II maailmasõja järgsetel aastatel Ziedugravase talu juurde kui külanõukogu keskus ja Naudīte [[sovhoos]]i keskasula. Aastal 2022 oli külas 261 elanikku.

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Dobele piirkond]]
[[Kategooria:Läti külad]]</text>
      <sha1>j02c5jiuh9duwir76oe2jgwbtt8ibcx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172226</id>
      <parentid>6172222</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T19:54:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="947" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Naudīte
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Naudīte
|  elanikke = 261 (2022)&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=26815 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
[[Pilt:Naudītes_pagastnams_2002-09-07.jpg|pisi|Vallamaja]]
'''Naudīte''' (vanasti ka '''Ziedugravas''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonna]]s, [[Naudīte vald|Naudīte valla]] halduskeskus.

Küla asub valla lõunaosas merepinnast 60 meetri kõrgusel [[Sesava]] kaldal, asudes piirkonna keskusest [[Dobele]]st 14 ja [[Riia]]st 90 kilomeetri kaugusel. Naudītes on lasteaed, vabaõhulava ja raamatukogu.

Asula rajati II maailmasõja järgsetel aastatel Ziedugravase talu juurde kui külanõukogu keskus ja Naudīte [[sovhoos]]i keskasula. Aastal 2022 oli külas 261 elanikku.

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Dobele piirkond]]
[[Kategooria:Läti külad]]</text>
      <sha1>4dzrkqt2orxvaluhgr9iygxzo8r3xkf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Naudite</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634546</id>
    <redirect title="Naudīte" />
    <revision>
      <id>6172224</id>
      <timestamp>2022-08-01T19:53:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Naudīte]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19" xml:space="preserve">#suuna [[Naudīte]]</text>
      <sha1>gecu3gat3y36me3slr4z8td76fo0sbb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ziedugravas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634547</id>
    <redirect title="Naudīte" />
    <revision>
      <id>6172225</id>
      <timestamp>2022-08-01T19:53:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Naudīte]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19" xml:space="preserve">#suuna [[Naudīte]]</text>
      <sha1>gecu3gat3y36me3slr4z8td76fo0sbb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:OskarRand1/liivakast</title>
    <ns>2</ns>
    <id>634548</id>
    <revision>
      <id>6172236</id>
      <timestamp>2022-08-01T20:07:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>OskarRand1</username>
        <id>162064</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '~~~~'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="110" xml:space="preserve">[[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 1. august 2022, kell 23:07 (EEST)</text>
      <sha1>28k70gdeaoynivabm9h0pe1jwi3bhz3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Flinders Chase'i rahvuspark</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634549</id>
    <revision>
      <id>6172250</id>
      <timestamp>2022-08-01T20:44:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{infokast kaitseala | nimi              = Flinders Chase'i rahvuspark | omakeelne_nimi    = Flinders Chase National Park | pilt              = Remarkable Rocks 02.jpg | pildiallkiri      = Remarkable Rocks pargi lõunaosas  | asukoht           = [[Känguru saar]], [[Lõuna-Austraalia]] | pindala           = 326,62 | pindala_viide     =  | külastajaid       =  | külastajaid_aasta =  | külastajaid_viide =  | tüüp              = rahvuspark | moodustatud       = 1972 | va...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2140" xml:space="preserve">{{infokast kaitseala
| nimi              = Flinders Chase'i rahvuspark
| omakeelne_nimi    = Flinders Chase National Park
| pilt              = Remarkable Rocks 02.jpg
| pildiallkiri      = Remarkable Rocks pargi lõunaosas 
| asukoht           = [[Känguru saar]], [[Lõuna-Austraalia]]
| pindala           = 326,62
| pindala_viide     = 
| külastajaid       = 
| külastajaid_aasta = 
| külastajaid_viide = 
| tüüp              = rahvuspark
| moodustatud       = 1972
| valitseja         = 
| osm               = 
}}

'''Flinders Chase'i rahvuspark''' (''Flinders Chase National Park'') on [[Austraalia]] [[rahvuspark]], mis asub [[Känguru saar]]e läänetipus.

Rahvuspark paikneb [[Lõuna-Austraalia]] osariigis, umbes 177 kilomeetrit osariigi pealinnast [[Adelaide]]'ist edelas ning 110 km saare halduskeskusest [[Kingscote]]'ist läänes. Flinders Chase'i rahvuspargi pindala on umbes 326 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;. Rahvuspargis kaitstakse ohustatud liike ning seal asuvad ka mitmed geoloogilised vaatamisväärsused.

Flinders Chase'i rahvuspark asutati [[1972]]. aastal ning see on Lõuna-Austraalia vanuselt teine rahvuspark. Rahvuspark on nimetatud Briti maadeuurija [[Matthew Flinders]]i järgi. [[2019.–2020. aasta Austraalia maastikupõlengud|2019.–2020. aasta maastikupõlengute]]s hävis rahvuspargi külastuskeskus ja 96% rahvuspargi territooriumist.&lt;ref name=&quot;Destruction&quot; /&gt; Lõuna-Austraalia rahvusparkide- ja eluslooduseteenistuse teatel on loodus põlengu tagajärgedest taastumas.&lt;ref name=&quot;NPWS&quot; /&gt;

==Viited==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;NPWS&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=SA Flinders Chase National Park and Ravine Des Casoars Wilderness Protection Area |väljaanne=National Parks and Wildlife Service |url=https://www.parks.sa.gov.au/parks/flinders-chase-national-park |vaadatud=1. augustil 2022}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Destruction&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Kangaroo Island before-and-after photos show bushfire destruction as national park reopens |väljaanne=ABC |url=https://www.abc.net.au/news/2020-02-18/kangaroo-island-bushfires-before-and-after-destruction/11970788?nw=0&amp;r=HtmlFragment |vaadatud=1. augustil 2022}}&lt;/ref&gt;
}}</text>
      <sha1>s0gav0ps8p2i2hpiqnsvd964dltiuzt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172252</id>
      <parentid>6172250</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T20:47:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Austraalia rahvuspargid]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2180" xml:space="preserve">{{infokast kaitseala
| nimi              = Flinders Chase'i rahvuspark
| omakeelne_nimi    = Flinders Chase National Park
| pilt              = Remarkable Rocks 02.jpg
| pildiallkiri      = Remarkable Rocks pargi lõunaosas 
| asukoht           = [[Känguru saar]], [[Lõuna-Austraalia]]
| pindala           = 326,62
| pindala_viide     = 
| külastajaid       = 
| külastajaid_aasta = 
| külastajaid_viide = 
| tüüp              = rahvuspark
| moodustatud       = 1972
| valitseja         = 
| osm               = 
}}

'''Flinders Chase'i rahvuspark''' (''Flinders Chase National Park'') on [[Austraalia]] [[rahvuspark]], mis asub [[Känguru saar]]e läänetipus.

Rahvuspark paikneb [[Lõuna-Austraalia]] osariigis, umbes 177 kilomeetrit osariigi pealinnast [[Adelaide]]'ist edelas ning 110 km saare halduskeskusest [[Kingscote]]'ist läänes. Flinders Chase'i rahvuspargi pindala on umbes 326 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;. Rahvuspargis kaitstakse ohustatud liike ning seal asuvad ka mitmed geoloogilised vaatamisväärsused.

Flinders Chase'i rahvuspark asutati [[1972]]. aastal ning see on Lõuna-Austraalia vanuselt teine rahvuspark. Rahvuspark on nimetatud Briti maadeuurija [[Matthew Flinders]]i järgi. [[2019.–2020. aasta Austraalia maastikupõlengud|2019.–2020. aasta maastikupõlengute]]s hävis rahvuspargi külastuskeskus ja 96% rahvuspargi territooriumist.&lt;ref name=&quot;Destruction&quot; /&gt; Lõuna-Austraalia rahvusparkide- ja eluslooduseteenistuse teatel on loodus põlengu tagajärgedest taastumas.&lt;ref name=&quot;NPWS&quot; /&gt;

==Viited==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;NPWS&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=SA Flinders Chase National Park and Ravine Des Casoars Wilderness Protection Area |väljaanne=National Parks and Wildlife Service |url=https://www.parks.sa.gov.au/parks/flinders-chase-national-park |vaadatud=1. augustil 2022}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Destruction&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Kangaroo Island before-and-after photos show bushfire destruction as national park reopens |väljaanne=ABC |url=https://www.abc.net.au/news/2020-02-18/kangaroo-island-bushfires-before-and-after-destruction/11970788?nw=0&amp;r=HtmlFragment |vaadatud=1. augustil 2022}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Austraalia rahvuspargid]]</text>
      <sha1>thl7gv0c23oc7yozassdwjs8idt18g0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172292</id>
      <parentid>6172252</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T21:58:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2230" xml:space="preserve">{{infokast kaitseala
| nimi              = Flinders Chase'i rahvuspark
| omakeelne_nimi    = Flinders Chase National Park
| pilt              = Remarkable Rocks 02.jpg
| pildiallkiri      = Remarkable Rocks pargi lõunaosas 
| asukoht           = [[Känguru saar]], [[Lõuna-Austraalia]]
| pindala           = 326,62
| pindala_viide     = 
| külastajaid       = 
| külastajaid_aasta = 
| külastajaid_viide = 
| tüüp              = rahvuspark
| moodustatud       = 1972
| valitseja         = 
| osm               = 
}}

'''Flinders Chase'i rahvuspark''' (''Flinders Chase National Park'') on [[Austraalia]] [[rahvuspark]], mis asub [[Känguru saar]]e läänetipus.

Rahvuspark paikneb [[Lõuna-Austraalia]] osariigis, umbes 177 kilomeetrit osariigi pealinnast [[Adelaide]]'ist edelas ning 110 km saare halduskeskusest [[Kingscote]]'ist läänes. Flinders Chase'i rahvuspargi pindala on umbes 326 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;. Rahvuspargis kaitstakse ohustatud liike ning seal asuvad ka mitmed geoloogilised vaatamisväärsused.

Flinders Chase'i rahvuspark asutati [[1972]]. aastal ning see on Lõuna-Austraalia vanuselt teine rahvuspark. Rahvuspark on nimetatud Briti maadeuurija [[Matthew Flinders]]i järgi. [[2019.–2020. aasta Austraalia maastikupõlengud|2019.–2020. aasta maastikupõlengute]]s hävis rahvuspargi külastuskeskus ja põles 96% rahvuspargi territooriumist.&lt;ref name=&quot;Destruction&quot; /&gt; Lõuna-Austraalia rahvusparkide- ja eluslooduseteenistuse teatel on loodus põlengu tagajärgedest taastumas.&lt;ref name=&quot;NPWS&quot; /&gt;

==Viited==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;NPWS&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=SA Flinders Chase National Park and Ravine Des Casoars Wilderness Protection Area |väljaanne=National Parks and Wildlife Service |url=https://www.parks.sa.gov.au/parks/flinders-chase-national-park |vaadatud=1. augustil 2022}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Destruction&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Kangaroo Island before-and-after photos show bushfire destruction as national park reopens |väljaanne=ABC |url=https://www.abc.net.au/news/2020-02-18/kangaroo-island-bushfires-before-and-after-destruction/11970788?nw=0&amp;r=HtmlFragment |vaadatud=1. augustil 2022}}&lt;/ref&gt;
}}

{{koord}}
[[Kategooria:Austraalia rahvuspargid]]
[[Kategooria:Lõuna-Austraalia]]</text>
      <sha1>hcipxsi5z1ihwyaqz9wiq12t644icrt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172377</id>
      <parentid>6172292</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T06:23:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2224" xml:space="preserve">{{infokast kaitseala
| nimi              = Flinders Chase'i rahvuspark
| omakeelne_nimi    = Flinders Chase National Park
| pilt              = Remarkable Rocks 02.jpg
| pildiallkiri      = Remarkable Rocks pargi lõunaosas 
| asukoht           = [[Känguru saar]], [[Lõuna-Austraalia]]
| pindala           = 326,62
| pindala_viide     = 
| külastajaid       = 
| külastajaid_aasta = 
| külastajaid_viide = 
| tüüp              = rahvuspark
| moodustatud       = 1972
| valitseja         = 
| osm               = pind
}}

'''Flinders Chase'i rahvuspark''' (''Flinders Chase National Park'') on [[Austraalia]] [[rahvuspark]], mis asub [[Känguru saar]]e läänetipus.

Rahvuspark paikneb [[Lõuna-Austraalia]] osariigis, umbes 177 kilomeetrit osariigi pealinnast [[Adelaide]]'ist edelas ning 110 km saare halduskeskusest [[Kingscote]]'ist läänes. Flinders Chase'i rahvuspargi pindala on umbes 326 km². Rahvuspargis kaitstakse ohustatud liike ning seal asuvad ka mitmed geoloogilised vaatamisväärsused.

Flinders Chase'i rahvuspark asutati [[1972]]. aastal ning see on Lõuna-Austraalia vanuselt teine rahvuspark. Rahvuspark on nimetatud Briti maadeuurija [[Matthew Flinders]]i järgi. [[2019.–2020. aasta Austraalia maastikupõlengud|2019.–2020. aasta maastikupõlengute]]s hävis rahvuspargi külastuskeskus ja põles 96% rahvuspargi territooriumist.&lt;ref name=&quot;Destruction&quot; /&gt; Lõuna-Austraalia rahvusparkide- ja eluslooduseteenistuse teatel on loodus põlengu tagajärgedest taastumas.&lt;ref name=&quot;NPWS&quot; /&gt;

==Viited==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;NPWS&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=SA Flinders Chase National Park and Ravine Des Casoars Wilderness Protection Area |väljaanne=National Parks and Wildlife Service |url=https://www.parks.sa.gov.au/parks/flinders-chase-national-park |vaadatud=1. augustil 2022}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Destruction&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Kangaroo Island before-and-after photos show bushfire destruction as national park reopens |väljaanne=ABC |url=https://www.abc.net.au/news/2020-02-18/kangaroo-island-bushfires-before-and-after-destruction/11970788?nw=0&amp;r=HtmlFragment |vaadatud=1. augustil 2022}}&lt;/ref&gt;
}}

{{koord}}
[[Kategooria:Austraalia rahvuspargid]]
[[Kategooria:Lõuna-Austraalia]]</text>
      <sha1>6gqc0fobu7plifu8r6pod9yjzglouun</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategooria:Austraalia rahvuspargid</title>
    <ns>14</ns>
    <id>634550</id>
    <revision>
      <id>6172253</id>
      <timestamp>2022-08-01T20:48:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <comment>Alustatud tühja leheküljega</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="0" />
      <sha1>phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172254</id>
      <parentid>6172253</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T20:48:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Austraalia geograafia]]; +[[Kategooria:Rahvuspargid]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="64" xml:space="preserve">[[Kategooria:Austraalia geograafia]]
[[Kategooria:Rahvuspargid]]</text>
      <sha1>2nlxzktop5fwe0751ncb0hfahcjkhaf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172276</id>
      <parentid>6172254</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T21:05:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="77" xml:space="preserve">[[Kategooria:Austraalia geograafia|Rahvuspargid]]
[[Kategooria:Rahvuspargid]]</text>
      <sha1>nahdst0mu1le0pn1qq4gj5vweiifkpj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kati Thanda – Eyre'i järve rahvuspark</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634551</id>
    <revision>
      <id>6172269</id>
      <timestamp>2022-08-01T21:01:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{infokast kaitseala | nimi              = Kati Thanda-Eyre'i järve rahvuspark | omakeelne_nimi    = Kati Thanda-Lake Eyre National Park | pilt              =  | pildiallkiri      =  | asukoht           = [[Lõuna-Austraalia]], [[Austraalia]] | laiuskoord        = -28.668889 | pikkuskoord       = 137.523889 | pindala           = 13488,37 | pindala_viide     =  | tüüp              =  | moodustatud       = [[31. oktoober]] [[1985]] | valitseja         =  | külastajaid...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1165" xml:space="preserve">{{infokast kaitseala
| nimi              = Kati Thanda-Eyre'i järve rahvuspark
| omakeelne_nimi    = Kati Thanda-Lake Eyre National Park
| pilt              = 
| pildiallkiri      = 
| asukoht           = [[Lõuna-Austraalia]], [[Austraalia]]
| laiuskoord        = -28.668889
| pikkuskoord       = 137.523889
| pindala           = 13488,37
| pindala_viide     = 
| tüüp              = 
| moodustatud       = [[31. oktoober]] [[1985]]
| valitseja         = 
| külastajaid       = 
| külastajaid_aasta = 
| külastajaid_viide = 
| osm               = 
| osm_seletus       = 
| moodul            = &lt;!-- vajadusel teine infokast --&gt;
}}
'''Kati Thanda-Eyre'i järve rahvuspark''' (''Kati Thanda-Lake Eyre National Park'', varasemalt '''Eyre'i järve rahvuspark''') on [[Austraalia]] [[rahvuspark]].

Rahvuspark paikneb [[Lõuna-Austraalia]] osariigis, umbes 697 kilomeetrit osariigi pealinnast [[Adelaide]]'ist põhjas. Rahvuspargi territooriumile jääb [[Eyre'i järv]] ja osaliselt [[Tirari kõrb]].

Rahvuspargi pindala on 13 488 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; ja seal kaitstakse kõrbemaastikku, riigi suurimat soolajärve ning Austraalia mandri madalaimat punkti.

==Viited==</text>
      <sha1>88apj63ljyewroxh9kvhv8ndtur966t</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172270</id>
      <parentid>6172269</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T21:01:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Austraalia rahvuspargid]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1205" xml:space="preserve">{{infokast kaitseala
| nimi              = Kati Thanda-Eyre'i järve rahvuspark
| omakeelne_nimi    = Kati Thanda-Lake Eyre National Park
| pilt              = 
| pildiallkiri      = 
| asukoht           = [[Lõuna-Austraalia]], [[Austraalia]]
| laiuskoord        = -28.668889
| pikkuskoord       = 137.523889
| pindala           = 13488,37
| pindala_viide     = 
| tüüp              = 
| moodustatud       = [[31. oktoober]] [[1985]]
| valitseja         = 
| külastajaid       = 
| külastajaid_aasta = 
| külastajaid_viide = 
| osm               = 
| osm_seletus       = 
| moodul            = &lt;!-- vajadusel teine infokast --&gt;
}}
'''Kati Thanda-Eyre'i järve rahvuspark''' (''Kati Thanda-Lake Eyre National Park'', varasemalt '''Eyre'i järve rahvuspark''') on [[Austraalia]] [[rahvuspark]].

Rahvuspark paikneb [[Lõuna-Austraalia]] osariigis, umbes 697 kilomeetrit osariigi pealinnast [[Adelaide]]'ist põhjas. Rahvuspargi territooriumile jääb [[Eyre'i järv]] ja osaliselt [[Tirari kõrb]].

Rahvuspargi pindala on 13 488 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; ja seal kaitstakse kõrbemaastikku, riigi suurimat soolajärve ning Austraalia mandri madalaimat punkti.

==Viited==

[[Kategooria:Austraalia rahvuspargid]]</text>
      <sha1>adztyiw4c2egpnvuqxjolscefwtyge5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172379</id>
      <parentid>6172270</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T06:24:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1232" xml:space="preserve">{{infokast kaitseala
| nimi              = Kati Thanda-Eyre'i järve rahvuspark
| omakeelne_nimi    = Kati Thanda-Lake Eyre National Park
| pilt              = 
| pildiallkiri      = 
| asukoht           = [[Lõuna-Austraalia]], [[Austraalia]]
| laiuskoord        = -28.668889
| pikkuskoord       = 137.523889
| pindala           = 13488,37
| pindala_viide     = 
| tüüp              = 
| moodustatud       = [[31. oktoober]] [[1985]]
| valitseja         = 
| külastajaid       = 
| külastajaid_aasta = 
| külastajaid_viide = 
| osm               = pind
| osm_seletus       = 
| moodul            = &lt;!-- vajadusel teine infokast --&gt;
}}
'''Kati Thanda-Eyre'i järve rahvuspark''' (''Kati Thanda-Lake Eyre National Park'', varasemalt '''Eyre'i järve rahvuspark''') on [[Austraalia]] [[rahvuspark]].

Rahvuspark paikneb [[Lõuna-Austraalia]] osariigis, umbes 697 kilomeetrit osariigi pealinnast [[Adelaide]]'ist põhjas. Rahvuspargi territooriumile jääb [[Eyre'i järv]] ja osaliselt [[Tirari kõrb]].

Rahvuspargi pindala on 13 488 km² ja seal kaitstakse kõrbemaastikku, riigi suurimat soolajärve ning Austraalia mandri madalaimat punkti.

==Viited==

[[Kategooria:Austraalia rahvuspargid]]
[[Kategooria:Lõuna-Austraalia]]</text>
      <sha1>91or3o60bno3jf2wmcmg70qg6v12rd4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172401</id>
      <parentid>6172379</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T06:50:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1241" xml:space="preserve">{{infokast kaitseala
| nimi              = Kati Thanda-Eyre'i järve rahvuspark
| omakeelne_nimi    = Kati Thanda-Lake Eyre National Park
| pilt              = 
| pildiallkiri      = 
| asukoht           = [[Lõuna-Austraalia]], [[Austraalia]]
| laiuskoord        = -28.668889
| pikkuskoord       = 137.523889
| pindala           = 13488,37
| pindala_viide     = 
| tüüp              = 
| moodustatud       = [[31. oktoober]] [[1985]]
| valitseja         = 
| külastajaid       = 
| külastajaid_aasta = 
| külastajaid_viide = 
| osm               = pind
| osm_seletus       = 
| moodul            = &lt;!-- vajadusel teine infokast --&gt;
}}
'''Kati Thanda – Eyre'i järve rahvuspark''' (''Kati Thanda-Lake Eyre National Park'', varasema nimega '''Eyre'i järve rahvuspark''') on [[Austraalia]] [[rahvuspark]].

Rahvuspark paikneb [[Lõuna-Austraalia]] osariigis, umbes 697 kilomeetrit osariigi pealinnast [[Adelaide]]'ist põhjas. Rahvuspargi territooriumile jääb [[Eyre'i järv]] ja osaliselt [[Tirari kõrb]].

Rahvuspargi pindala on 13 488 km² ja seal kaitstakse kõrbemaastikku, riigi suurimat soolajärve ning Austraalia mandri madalaimat punkti.

==Viited==

[[Kategooria:Austraalia rahvuspargid]]
[[Kategooria:Lõuna-Austraalia]]</text>
      <sha1>2lf4ih86shhnem0pj2tlb74ldkmwsqm</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172402</id>
      <parentid>6172401</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T06:50:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Andres teisaldas lehekülje [[Kati Thanda-Eyre'i järve rahvuspark]] pealkirja [[Kati Thanda – Eyre'i järve rahvuspark]] alla</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1241" xml:space="preserve">{{infokast kaitseala
| nimi              = Kati Thanda-Eyre'i järve rahvuspark
| omakeelne_nimi    = Kati Thanda-Lake Eyre National Park
| pilt              = 
| pildiallkiri      = 
| asukoht           = [[Lõuna-Austraalia]], [[Austraalia]]
| laiuskoord        = -28.668889
| pikkuskoord       = 137.523889
| pindala           = 13488,37
| pindala_viide     = 
| tüüp              = 
| moodustatud       = [[31. oktoober]] [[1985]]
| valitseja         = 
| külastajaid       = 
| külastajaid_aasta = 
| külastajaid_viide = 
| osm               = pind
| osm_seletus       = 
| moodul            = &lt;!-- vajadusel teine infokast --&gt;
}}
'''Kati Thanda – Eyre'i järve rahvuspark''' (''Kati Thanda-Lake Eyre National Park'', varasema nimega '''Eyre'i järve rahvuspark''') on [[Austraalia]] [[rahvuspark]].

Rahvuspark paikneb [[Lõuna-Austraalia]] osariigis, umbes 697 kilomeetrit osariigi pealinnast [[Adelaide]]'ist põhjas. Rahvuspargi territooriumile jääb [[Eyre'i järv]] ja osaliselt [[Tirari kõrb]].

Rahvuspargi pindala on 13 488 km² ja seal kaitstakse kõrbemaastikku, riigi suurimat soolajärve ning Austraalia mandri madalaimat punkti.

==Viited==

[[Kategooria:Austraalia rahvuspargid]]
[[Kategooria:Lõuna-Austraalia]]</text>
      <sha1>2lf4ih86shhnem0pj2tlb74ldkmwsqm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eyre'i järve rahvuspark</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634552</id>
    <redirect title="Kati Thanda – Eyre&#039;i järve rahvuspark" />
    <revision>
      <id>6172272</id>
      <timestamp>2022-08-01T21:02:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Kati Thanda-Eyre'i järve rahvuspark]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="46" xml:space="preserve">#suuna[[Kati Thanda-Eyre'i järve rahvuspark]]</text>
      <sha1>rw5ky7oj6ulkkibpznp9uua3249of7i</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>AN/TPQ-36</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634553</id>
    <revision>
      <id>6172285</id>
      <timestamp>2022-08-01T21:27:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Octagon11</username>
        <id>123728</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Infotehnoloogiline seade | nimi         = AN/TPQ-36 Firefinder | logo         =  | pilt         = AN TPQ-36.jpg | pildisuurus  = 200px | pildiallkiri =  | arendaja     = Hughes Aircraft Company | tootja       = [[Northrop Grumman]], ThalesRaytheonSystems | tootepere    =  | tüüp         =  | põlvkond     =  | väljalase    = &lt;!-- väljalaske kuupäev --&gt; | eluiga       = &lt;!-- väljalaskest tootmise lõpuni --&gt; | hind         = &lt;!-- esialgne, mitte praegune hind --&gt; | l...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1186" xml:space="preserve">{{Infotehnoloogiline seade
| nimi         = AN/TPQ-36 Firefinder
| logo         = 
| pilt         = AN TPQ-36.jpg
| pildisuurus  = 200px
| pildiallkiri = 
| arendaja     = Hughes Aircraft Company
| tootja       = [[Northrop Grumman]], ThalesRaytheonSystems
| tootepere    = 
| tüüp         = 
| põlvkond     = 
| väljalase    = &lt;!-- väljalaske kuupäev --&gt;
| eluiga       = &lt;!-- väljalaskest tootmise lõpuni --&gt;
| hind         = &lt;!-- esialgne, mitte praegune hind --&gt;
| lõpetatud    = 
| müüdud eksemplare = 
| tarnitud eksemplare = 
| meedia       = 
| opsüsteem    = &lt;!-- operatsioonisüsteem --&gt;
| toide        = 
| protsessor   = 
| salvestusmaht = 
| mälu         = 
| ekraan       = 
| graafika     = 
| heli         = 
| sisend       = 
| kontrollseadmed = 
| kaamera      = 
| puutepadi    = 
| ühenduvus    = 
| veebiteenused = 
| platvorm     = 
| mõõdud       = 
| kaal         = 
| enimmüüdud mäng = 
| ühilduvus    = &lt;!-- tagasiühilduvus --&gt;
| eelkäija     = 
| järeltulija  = 
| seotud       = 
| veebileht    = 
}}

'''AN/TPQ-36 Firefinder''' on [[radar]], mis peab tuvastama miinipilduja-, suurtüki- või raketitule asukoha. 

[[Kategooria:Radar]]</text>
      <sha1>j76r08tvo8ced3wpbhxf8hx0hqyvspp</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172289</id>
      <parentid>6172285</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T21:35:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2035" xml:space="preserve">{{Infotehnoloogiline seade
| nimi         = AN/TPQ-36 Firefinder
| logo         = 
| pilt         = AN TPQ-36.jpg
| pildisuurus  = 200px
| pildiallkiri = 
| arendaja     = [[Hughes Aircraft Company]]
| tootja       = [[Northrop Grumman]], [[ThalesRaytheonSystems]]
| tootepere    = 
| tüüp         = 
| põlvkond     = 
| väljalase    = &lt;!-- väljalaske kuupäev --&gt;
| eluiga       = &lt;!-- väljalaskest tootmise lõpuni --&gt;
| hind         = &lt;!-- esialgne, mitte praegune hind --&gt;
| lõpetatud    = 
| müüdud eksemplare = 
| tarnitud eksemplare = 
| meedia       = 
| opsüsteem    = &lt;!-- operatsioonisüsteem --&gt;
| toide        = 
| protsessor   = 
| salvestusmaht = 
| mälu         = 
| ekraan       = 
| graafika     = 
| heli         = 
| sisend       = 
| kontrollseadmed = 
| kaamera      = 
| puutepadi    = 
| ühenduvus    = 
| veebiteenused = 
| platvorm     = 
| mõõdud       = 
| kaal         = 
| enimmüüdud mäng = 
| ühilduvus    = &lt;!-- tagasiühilduvus --&gt;
| eelkäija     = 
| järeltulija  = 
| seotud       = 
| veebileht    = 
}}

'''Hughes AN/TPQ-36 Firefinder''' on 1970. aastatel [[Hughe Aircraft Company]] arendatud ning [[Northrop Grumman]]i ja [[ThalesRaytheonSystems]]i toodetud [[radar]]isüsteem, mis on mõeldud tuvastama vaenuliku miinipilduja-, suurtüki- või raketitule lähtepunkti. 

== Kasutajad ==
* {{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}}: kasutusel [[Ameerika Ühendriikide maavägi|Ameerika Ühendriikide maaväes]] ja [[Ameerika Ühendriikide merejalavägi|merejalaväes]]
* {{Pisilipp|Austraalia}}: kasutusel [[Austraalia kaitseväe]]s
* {{Pisilipp|Madalmaad}}: kasutusel [[Kuninglik Madalmaade maavägi|Kuninglikus Madalmaade maaväes]]
* {{Pisilipp|Portugal}}: kasutusel [[Portugali maavägi|Portugali maaväes]]
* {{Pisilipp|Hispaania}}: kasutusel [[Hispaania maavägi|Hispaania maaväes]]
* {{Pisilipp|Sri Lanka}}: kasutusel [[Sri Lanka maavägi|Sri Lanka maaväes]]
* {{Pisilipp|Türgi}}: kasutusel [[Türgi maaväed|Türgi maavägedes]]
* {{Pisilipp|Ukraina}}

[[Kategooria:Radar]]</text>
      <sha1>r68vgt5fpxc6c4z7qm4d36pfnohn6u4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172304</id>
      <parentid>6172289</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T22:15:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Octagon11</username>
        <id>123728</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kasutajad */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2230" xml:space="preserve">{{Infotehnoloogiline seade
| nimi         = AN/TPQ-36 Firefinder
| logo         = 
| pilt         = AN TPQ-36.jpg
| pildisuurus  = 200px
| pildiallkiri = 
| arendaja     = [[Hughes Aircraft Company]]
| tootja       = [[Northrop Grumman]], [[ThalesRaytheonSystems]]
| tootepere    = 
| tüüp         = 
| põlvkond     = 
| väljalase    = &lt;!-- väljalaske kuupäev --&gt;
| eluiga       = &lt;!-- väljalaskest tootmise lõpuni --&gt;
| hind         = &lt;!-- esialgne, mitte praegune hind --&gt;
| lõpetatud    = 
| müüdud eksemplare = 
| tarnitud eksemplare = 
| meedia       = 
| opsüsteem    = &lt;!-- operatsioonisüsteem --&gt;
| toide        = 
| protsessor   = 
| salvestusmaht = 
| mälu         = 
| ekraan       = 
| graafika     = 
| heli         = 
| sisend       = 
| kontrollseadmed = 
| kaamera      = 
| puutepadi    = 
| ühenduvus    = 
| veebiteenused = 
| platvorm     = 
| mõõdud       = 
| kaal         = 
| enimmüüdud mäng = 
| ühilduvus    = &lt;!-- tagasiühilduvus --&gt;
| eelkäija     = 
| järeltulija  = 
| seotud       = 
| veebileht    = 
}}

'''Hughes AN/TPQ-36 Firefinder''' on 1970. aastatel [[Hughe Aircraft Company]] arendatud ning [[Northrop Grumman]]i ja [[ThalesRaytheonSystems]]i toodetud [[radar]]isüsteem, mis on mõeldud tuvastama vaenuliku miinipilduja-, suurtüki- või raketitule lähtepunkti. 

== Kasutajad ==
* {{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}}: kasutusel [[Ameerika Ühendriikide maavägi|Ameerika Ühendriikide maaväes]] ja [[Ameerika Ühendriikide merejalavägi|merejalaväes]]
* {{Pisilipp|Austraalia}}: kasutusel [[Austraalia kaitseväe]]s
* {{Pisilipp|Madalmaad}}: kasutusel [[Kuninglik Madalmaade maavägi|Kuninglikus Madalmaade maaväes]]
* {{Pisilipp|Portugal}}: kasutusel [[Portugali maavägi|Portugali maaväes]]
* {{Pisilipp|Hispaania}}: kasutusel [[Hispaania maavägi|Hispaania maaväes]]
* {{Pisilipp|Sri Lanka}}: kasutusel [[Sri Lanka maavägi|Sri Lanka maaväes]]
* {{Pisilipp|Türgi}}: kasutusel [[Türgi maaväed|Türgi maavägedes]]
* {{Pisilipp|Ukraina}}&lt;ref&gt;[https://www.ukrmilitary.com/2018/08/an-tpq-36.html США передали ЗСУ дві контрбатарейні РЛС AN/TPQ-36] (vaadatud: 01.08.2022)&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Radar]]</text>
      <sha1>0n63q65xby4c428hd2s9slz0vrl9sje</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172306</id>
      <parentid>6172304</parentid>
      <timestamp>2022-08-01T22:18:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Octagon11</username>
        <id>123728</id>
      </contributor>
      <comment>/* Viited */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2262" xml:space="preserve">{{Infotehnoloogiline seade
| nimi         = AN/TPQ-36 Firefinder
| logo         = 
| pilt         = AN TPQ-36.jpg
| pildisuurus  = 200px
| pildiallkiri = 
| arendaja     = [[Hughes Aircraft Company]]
| tootja       = [[Northrop Grumman]], [[ThalesRaytheonSystems]]
| tootepere    = 
| tüüp         = 
| põlvkond     = 
| väljalase    = &lt;!-- väljalaske kuupäev --&gt;
| eluiga       = &lt;!-- väljalaskest tootmise lõpuni --&gt;
| hind         = &lt;!-- esialgne, mitte praegune hind --&gt;
| lõpetatud    = 
| müüdud eksemplare = 
| tarnitud eksemplare = 
| meedia       = 
| opsüsteem    = &lt;!-- operatsioonisüsteem --&gt;
| toide        = 
| protsessor   = 
| salvestusmaht = 
| mälu         = 
| ekraan       = 
| graafika     = 
| heli         = 
| sisend       = 
| kontrollseadmed = 
| kaamera      = 
| puutepadi    = 
| ühenduvus    = 
| veebiteenused = 
| platvorm     = 
| mõõdud       = 
| kaal         = 
| enimmüüdud mäng = 
| ühilduvus    = &lt;!-- tagasiühilduvus --&gt;
| eelkäija     = 
| järeltulija  = 
| seotud       = 
| veebileht    = 
}}

'''Hughes AN/TPQ-36 Firefinder''' on 1970. aastatel [[Hughe Aircraft Company]] arendatud ning [[Northrop Grumman]]i ja [[ThalesRaytheonSystems]]i toodetud [[radar]]isüsteem, mis on mõeldud tuvastama vaenuliku miinipilduja-, suurtüki- või raketitule lähtepunkti. 

== Kasutajad ==
* {{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}}: kasutusel [[Ameerika Ühendriikide maavägi|Ameerika Ühendriikide maaväes]] ja [[Ameerika Ühendriikide merejalavägi|merejalaväes]]
* {{Pisilipp|Austraalia}}: kasutusel [[Austraalia kaitseväe]]s
* {{Pisilipp|Madalmaad}}: kasutusel [[Kuninglik Madalmaade maavägi|Kuninglikus Madalmaade maaväes]]
* {{Pisilipp|Portugal}}: kasutusel [[Portugali maavägi|Portugali maaväes]]
* {{Pisilipp|Hispaania}}: kasutusel [[Hispaania maavägi|Hispaania maaväes]]
* {{Pisilipp|Sri Lanka}}: kasutusel [[Sri Lanka maavägi|Sri Lanka maaväes]]
* {{Pisilipp|Türgi}}: kasutusel [[Türgi maaväed|Türgi maavägedes]]
* {{Pisilipp|Ukraina}}&lt;ref&gt;[https://www.ukrmilitary.com/2018/08/an-tpq-36.html США передали ЗСУ дві контрбатарейні РЛС AN/TPQ-36] (vaadatud: 01.08.2022)&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[AN/TPQ-49]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Radar]]</text>
      <sha1>paheuyc7zts5b7e9qy02u957fkz3wlm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hughes AN/TPQ-36 Firefinder</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634554</id>
    <redirect title="AN/TPQ-36" />
    <revision>
      <id>6172290</id>
      <timestamp>2022-08-01T21:36:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[AN/TPQ-36]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20" xml:space="preserve">#SUUNA [[AN/TPQ-36]]</text>
      <sha1>st5i3fiexz9o15kbz2aeic9th0e2djl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>AN/TPQ-36 Firefinder</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634555</id>
    <redirect title="AN/TPQ-36" />
    <revision>
      <id>6172291</id>
      <timestamp>2022-08-01T21:36:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[AN/TPQ-36]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20" xml:space="preserve">#SUUNA [[AN/TPQ-36]]</text>
      <sha1>st5i3fiexz9o15kbz2aeic9th0e2djl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Jumalaema Kaitse ja Eestpalve kirik Filis</title>
    <ns>1</ns>
    <id>634556</id>
    <revision>
      <id>6172307</id>
      <timestamp>2022-08-01T22:22:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Pealkiri  */ uus alaosa</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="279" xml:space="preserve">== Pealkiri  ==

Meil on Eestis Jumalaema Kaitsmise kirikuid. Ma arvan, et artikli pealkiri peaks olema [[Jumalaema Kaitsmise kirik Filis]] või [[Fili Jumalaema Kaitsmise kirik]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2022, kell 01:22 (EEST)</text>
      <sha1>9xqu61l6lw8og942iw28sy8o0gs1xxg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Kangaroo</title>
    <ns>1</ns>
    <id>634557</id>
    <revision>
      <id>6172312</id>
      <timestamp>2022-08-01T22:35:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Känguru saar */ uus alaosa</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="145" xml:space="preserve">== Känguru saar ==

Kust see nimi võetud on? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2022, kell 01:35 (EEST)</text>
      <sha1>smpb9fik1h57l9fn1njs85ifhw2txwm</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172369</id>
      <parentid>6172312</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T05:54:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="300" xml:space="preserve">== Känguru saar ==

Kust see nimi võetud on? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2022, kell 01:35 (EEST)
:https://eki.ee/teatmik/inglise-nimed/ --[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 2. august 2022, kell 08:54 (EEST)</text>
      <sha1>b5vhdh34d7zm7s0yafs49cdvav8epdc</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172415</id>
      <parentid>6172369</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T07:04:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Känguru saar */ Vastus</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="409" xml:space="preserve">== Känguru saar ==

Kust see nimi võetud on? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2022, kell 01:35 (EEST)
:https://eki.ee/teatmik/inglise-nimed/ --[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 2. august 2022, kell 08:54 (EEST)
::Aitäh! [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2022, kell 10:04 (EEST)</text>
      <sha1>qrs49o7q6dwg2ot8huacfcht5j7voou</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tint (perekond)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634558</id>
    <revision>
      <id>6172346</id>
      <timestamp>2022-08-02T03:18:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Dr Oldekop</username>
        <id>12255</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Tint''' (''Osmerus'') on [[kalad]]e perekond [[tintlased|tintlaste]] sugukonnast [lõhelised|lõheliste]] seltsist.  Perekonda kuulub kolm liiki: * ''[[Osmerus eperlanus]]'' &lt;small&gt;([[Carl Linnaeus|Linnaeus]], [[10th edition of Systema Naturae|1758]])&lt;/small&gt; – [[meritint]] * ''[[Osmerus mordax]]'' &lt;small&gt;(Mitchill, 1814)&lt;/small&gt; * ''[[Osmerus spectrum]]'' &lt;small&gt;[[Edward Drinker Cope|Cope]], 1870&lt;/small&gt; (Pygmy smelt)  Eestis elab meritint ja selle vorm [[peipsi tint]...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="507" xml:space="preserve">'''Tint''' (''Osmerus'') on [[kalad]]e perekond [[tintlased|tintlaste]] sugukonnast [lõhelised|lõheliste]] seltsist.

Perekonda kuulub kolm liiki:
* ''[[Osmerus eperlanus]]'' &lt;small&gt;([[Carl Linnaeus|Linnaeus]], [[10th edition of Systema Naturae|1758]])&lt;/small&gt; – [[meritint]]
* ''[[Osmerus mordax]]'' &lt;small&gt;(Mitchill, 1814)&lt;/small&gt;
* ''[[Osmerus spectrum]]'' &lt;small&gt;[[Edward Drinker Cope|Cope]], 1870&lt;/small&gt; (Pygmy smelt)

Eestis elab meritint ja selle vorm [[peipsi tint]].

[[Kategooria:Lõhelised]]</text>
      <sha1>7jawqjiuofmx3z42pn1fllrx7e54qoh</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172348</id>
      <parentid>6172346</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T03:20:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Dr Oldekop</username>
        <id>12255</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="494" xml:space="preserve">'''Tint''' (''Osmerus'') on [[kalad]]e perekond [[tintlased|tintlaste]] sugukonnast [lõhelised|lõheliste]] seltsist.

Perekonda kuulub kolm liiki:
* ''[[Osmerus eperlanus]]'' &lt;small&gt;([[Carl Linnaeus|Linnaeus]], [[10th edition of Systema Naturae|1758]])&lt;/small&gt; – [[meritint]]
* ''[[Osmerus mordax]]'' &lt;small&gt;(Mitchill, 1814)&lt;/small&gt;
* ''[[Osmerus spectrum]]'' &lt;small&gt;[[Edward Drinker Cope|Cope]], 1870&lt;/small&gt; 

Eestis elab meritint ja selle vorm [[peipsi tint]].

[[Kategooria:Lõhelised]]</text>
      <sha1>lataetv08gb7b1zqegohdkm0ky02rs7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172349</id>
      <parentid>6172348</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T03:20:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Dr Oldekop</username>
        <id>12255</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="495" xml:space="preserve">'''Tint''' (''Osmerus'') on [[kalad]]e perekond [[tintlased|tintlaste]] sugukonnast [[lõhelised|lõheliste]] seltsist.

Perekonda kuulub kolm liiki:
* ''[[Osmerus eperlanus]]'' &lt;small&gt;([[Carl Linnaeus|Linnaeus]], [[10th edition of Systema Naturae|1758]])&lt;/small&gt; – [[meritint]]
* ''[[Osmerus mordax]]'' &lt;small&gt;(Mitchill, 1814)&lt;/small&gt;
* ''[[Osmerus spectrum]]'' &lt;small&gt;[[Edward Drinker Cope|Cope]], 1870&lt;/small&gt; 

Eestis elab meritint ja selle vorm [[peipsi tint]].

[[Kategooria:Lõhelised]]</text>
      <sha1>rsmko6nmg1tuor47lf4t584sn5h2d2c</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172372</id>
      <parentid>6172349</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T06:03:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="992" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = Tint
| värvus         = loomad
| pilt           = Osmerus_mordax.jpg
| pildi_seletus  = [[Vikertint]]
| pildi_laius    = 240px
| riik           = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond       = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass          = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygii''
| selts          = [[Tindilised]] ''Osmeriformes''
| sugukond       = [[Tintlased]] ''Osmeridae''
| perekond       = '''Tint''' ''Osmerus''
| perekonna_autor = [[Carl von Linné|Linnaeus]], 1758
}}
'''Tint''' (''Osmerus'') on [[kalad]]e perekond [[tintlased|tintlaste]] sugukonnast [[tindilised|tindiliste]] seltsist.

Perekonda kuulub kolm liiki:
* ''Osmerus eperlanus'' &lt;small&gt;([[Carl Linnaeus|Linnaeus]], 1758)&lt;/small&gt; – [[meritint]]
* ''Osmerus mordax'' &lt;small&gt;(Mitchill, 1814)&lt;/small&gt; – [[vikertint]]
* ''Osmerus spectrum'' &lt;small&gt;[[Edward Drinker Cope|Cope]], 1870&lt;/small&gt; – [[kääbustint]]

Eestis elab meritint ja selle vorm [[peipsi tint]].

[[Kategooria:tindilised]]</text>
      <sha1>93228bxzgujr7tuc5ee859nu2nbqx2f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Osmerus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634559</id>
    <redirect title="Tint (perekond)" />
    <revision>
      <id>6172373</id>
      <timestamp>2022-08-02T06:03:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Tint (perekond)]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="25" xml:space="preserve">#suuna[[Tint (perekond)]]</text>
      <sha1>pcu9yfvcg1n0f3d5sew4wgmkfr1j0h9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>David Beckmann</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634561</id>
    <revision>
      <id>6172386</id>
      <timestamp>2022-08-02T06:34:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>190.114.36.38</ip>
      </contributor>
      <comment>Saksamaa</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5943" xml:space="preserve">'''David Beckmann''' ([[Iserlohn]], [[27. aprill]] [[2000]]) on [[Saksamaa|Saksa]] võidusõitja. [[2020]]. aastal sõitis ta [[Trident Motorsport|Tridenti]] meeskonnas [[FIA Vormel 3 Meistrivõistlustel]], [[2021|järgmisel]] aastal palkas ta [[Charouz Racing System|Charouzi Sauber Junior Team]] meeskonda ja siirdus seejärel [[FIA Vormel 2 Meistrivõistlustel]] [[Campos Racing|Camposesse]].

== Karjäär ==

=== Kardisõit ===
Beckmann alustas kardispordiga [[2008]]. aastal, kogudes olulisi kardivõite [[2009]]., [[2012]]. ja [[2014]]. aastal võitis ta Saksamaa juunioride kardisõidu Meisterschafti meistritiitli.

=== Vormel 4 ===
[[2015]]. aastal vahetas Beckmann [[Saksa Vormel 4 Meistrivõistlustel|ADACi Vormel 4 Meistrivõistlustel]] ja [[Itaalia Vormel 4 Meistrivõistlustel|Itaalia Vormel 4]]-s, kihutades koos [[Robert Shwartzman|Robert Shwartzmani]], [[Lando Norris|Lando Norrise]], [[Mike David Ortmann|Mike David Ortmanni]], [[Benjamin Mazatis|Benjamin Mazatise]] ja [[Thomas Preining|Thomas Preiningiga]], üheistmelistele autodele. Itaalia meistrivõistluste esimesel nädalavahetusel [[Autodromo di Vallelunga Piero Taruffi|Vallelunga]] ringrajal saabub tema esimene üheistmeline võit. Ta kordab ennast, võites [[Autodromo Enzo e Dino Ferrari|Imola]] ringrajal 2. sõidu ja esimese sõidu [[Adria International Raceway|Adrias]] [[Zhou Guanyu|Guanyu Zhou]] ees. Tänu kolmele võidule jäi ta lõpparvestuses neljandaks.

Saksamaal võidab ta [[Hockenheimring|Hockenheimringil]] võidu ja lõpetab hooaja edetabelis viiendal kohal ning algajatele mõeldud edetabelis esimesena.

=== Euroopa Vormel 3 ===
2015. aasta detsembris teatati, et Beckmann lülitub [[2016]]. aastal [[FIA Euroopa Vormel 3 Meistrivõistlustel|Euroopa Vormel 3]] sarja, jätkates samal ajal koostööd [[Mikkel Jensen|Mikkel Jenseni]] kõrval [[Mücke Motorsport|Mückega]]. Beckmann oli oma vanuse tõttu sunnitud hooaja kaks esimest vooru vahele jätma, tehes [[Circuit de Pau-Ville|Paus]] kolmanda ringi debüüdi. Beckmann saavutas aga kiireima ringi ja kaks poodiumit, saavutades Rookie Championshipi seitsmenda ja üldarvestuses viieteistkümnenda koha. [[2017]]. aastal jätkas ta sõitmist [[FIA Euroopa Vormel 3 Meistrivõistlustel|Euroopa Vormel 3]] sarjas, kuid siirdus koos [[Pedro Piquet|Pedro Piqueti]], [[Harrison Newey]] ja [[Joey Mawson|Joey Mawsoniga]] [[Van Amersfoort Racing|Van Amersfoort Racingusse]]. Pärast kolme vooru, kus tal ei õnnestunud meeskonnaga ühtki punkti visata, vahetas Beckmann keskhooaja [[Joel Eriksson|Joel Erikssoni]], [[Petru Florescu]] ([[Jüri Vips|Jüri Vipsi]] järel), [[Marino Sato]] ja [[Keyvan Andres|Keyvan Andrese]] kõrval [[Motopark Academy|Motoparki]].

=== GP3 Series ===
[[2018]]. aastal oli Beckmann [[GP3 Series]] viimasel aastal [[Jenzer Motorsport|Jenzer Motorspordis]] partneriteks [[Juan Manuel Correa]] ja [[Tatiana Calderón]], keda asendas [[Jannes Fittje]]. Pärast meistrivõistluste neljandat vooru 12 punkti kogunud Beckmann vahetas [[Pedro Piquet|Pedro Piqueti]], [[Giuliano Alesi]] ja [[Ryan Tveter|Ryan Tveteri]] kõrval [[Trident Motorsport|Trident]]. Tema tulemused paranesid drastiliselt ning sakslane saavutas kolm sõiduvõitu ja veel ühe poodiumikoha, mis viis ta edetabelis viiendale kohale.

=== Vormel 3 ===
[[2019]]. aastal osaleb ta [[FIA Vormel 3 Meistrivõistlustel]] koos Prantsusmaa meeskonnaga [[ART Grand Prix]] koos [[Max Fewtrell|Max Fewtrelli]] ja [[Christian Lundgaard|Christian Lundgaardiga]] ([[Dennis Hauger|Dennis Haugeri]] järgi). Ta lõpetab meistrivõistlused kahekümne punktiga 14. ja parima tulemusena neljanda kohaga.

[[2020|Järgmisel]] aastal vahetas ta meeskonda, siirdudes [[Trident Motorsport|Tridentisse]], asendades [[Devlin DeFrancesco]] koos [[Lirim Zendeli]] ja [[Olli Caldwell|Olli Caldwelliga]]. Ta võidab oma esimese võistluse selles kategoorias [[Hungaroring|Hungaroringi]] sprindivõistlusel ja kordab end järgmisel nädalavahetusel, võites [[Silverstone Circuit|Silverstone'i]] ringrajal. Ülejäänud hooajal võitis ta veel kolm poodiumit ja saavutas meistritiitli kuuenda koha.

=== Vormel 2 ===
[[22. veebruar|22. veebruaril]] [[2021]] kuulutab [[Charouz Racing System|Charouzi Sauber Junior Team]] meeskond Beckmanni [[FIA Vormel 2 Meistrivõistlustel]] sõitjaks koos [[Guilherme Samaia|Guilherme Samaiaga]]. Ta vallutab oma esimese poodiumi selles kategoorias tänu teisele kohale [[Bahrain International Circuit|Bahreinis]], naaseb poodiumile teise kohaga [[Jüri Vips|Jüri Vipsi]] järel [[Baku City Circuit|Bakuu]] ringrajal. 1. septembril, enne võidusõidunädalavahetust [[Autodromo Nazionale di Monza|Monzas]], asendab Beckmanni [[Enzo Fittipaldi]]. Charouzist alla laadituna leiab ta Hispaania [[Campos Racing|Campose]] meeskonnaga kokkuleppe sõita [[Matteo Nannini]] asemel [[Autodromo Nazionale di Monza|Monzas]] ja [[Sochi Autodrom|Sotšis]]. Kui kahes viimases finaalis asendab teda [[Olli Caldwell]].

[[2022]]. aastal naasis ta [[Autodromo Enzo e Dino Ferrari|Imola]] voorus [[FIA Vormel 2 Meistrivõistlustel|Vormel 2]] sarja koos meeskonnaga [[Charouz Racing System|Charouzi Sauber Junior Team]], et asendada vigastatud [[Cem Bölükbaşı|Cem Bölükbaşıt]]. Selle asemel osaleb ta [[Van Amersfoort Racing|Van Amersfoort Racingu]] meeskonnaga [[Silverstone Circuit|Silverstone'i]] ringis peatatud [[Amaury Cordeel|Amaury Cordeeli]] asemel ning [[Circuit Paul Ricard|Paul Ricardi]] ja [[Hungaroring|Hungaroringi]] ringides [[Jake Hughes|Jake Hughesi]] asemel.

=== Vormel E ===
Aastal [[2022]] saab Beckmannist koos [[Jake Dennis|Jake Dennise]] ja [[Oliver Askew|Oliver Askewga]] [[Vormel E]] 8. hooaja [[Andretti Autosport|Avalanche Andretti]] meeskonna uus varusõitja.

== Välised lingid ==

* [https://www.driverdb.com/drivers/david-beckmann/ David Beckmann], aadressil driverdb.com, DriverDB AB. (inglise keeles)

[[Kategooria:Saksamaa sportlased]]
[[Kategooria:Sündinud 2000]]</text>
      <sha1>fowzojp8kcac236ukzwr9t69z0qus1o</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>VAB</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634562</id>
    <redirect title="Véhicule de l&#039;Avant Blindé" />
    <revision>
      <id>6172391</id>
      <timestamp>2022-08-02T06:38:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Véhicule de l'Avant Blindé]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="38" xml:space="preserve">#suuna[[Véhicule de l'Avant Blindé]]</text>
      <sha1>4hqy5hqnbi2xsc046is19qnh4ul4zc2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kati Thanda-Eyre'i järve rahvuspark</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634563</id>
    <redirect title="Kati Thanda – Eyre&#039;i järve rahvuspark" />
    <revision>
      <id>6172403</id>
      <timestamp>2022-08-02T06:50:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>Andres teisaldas lehekülje [[Kati Thanda-Eyre'i järve rahvuspark]] pealkirja [[Kati Thanda – Eyre'i järve rahvuspark]] alla</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="51" xml:space="preserve">#suuna [[Kati Thanda – Eyre'i järve rahvuspark]]</text>
      <sha1>j3edbfhcfkxq0c1ug69151s0bjsgle8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Aldrich Ames</title>
    <ns>1</ns>
    <id>634565</id>
    <revision>
      <id>6172413</id>
      <timestamp>2022-08-02T07:00:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Hüüdnimed */ uus alaosa</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="206" xml:space="preserve">== Hüüdnimed ==

Hüüdnimede jutumärkidesse panemine on minu meelest sobimatu, samuti ei ole see selge. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2022, kell 10:00 (EEST)</text>
      <sha1>4rrkjf0wxtypa56b039gcwm9wam1j7k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tint (kala)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634566</id>
    <redirect title="Tint (perekond)" />
    <revision>
      <id>6172422</id>
      <timestamp>2022-08-02T07:07:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Tint (perekond)]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="26" xml:space="preserve">#suuna [[tint (perekond)]]</text>
      <sha1>catiq6ssst5rwkib4cbvas8qq6doowb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Kliimakaubamaja</title>
    <ns>1</ns>
    <id>634567</id>
    <revision>
      <id>6172438</id>
      <timestamp>2022-08-02T07:25:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ei ole tähelepanuväärne */ uus alaosa</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="159" xml:space="preserve">== Ei ole tähelepanuväärne ==

Ei ole tähelepanuväärne [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2022, kell 10:25 (EEST)</text>
      <sha1>kmkl9muv0b7uavtlrri1zxtrq19t4o1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Alexios IV Angelos</title>
    <ns>1</ns>
    <id>634568</id>
    <revision>
      <id>6172462</id>
      <timestamp>2022-08-02T08:04:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ebasobiv stiil */ uus alaosa</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="350" xml:space="preserve">== Ebasobiv stiil ==

Sellised laused nagu &quot;Ning loomulikult ei jäänud Innocentiuse kõrvad seesugusele abipalvele kurdiks.&quot; entsüklopeediasse ei sobi. {{Ping|TTimmi}} Kas sa kirjutad raamatust maha või sõnastad vaid kohati ümber? [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 2. august 2022, kell 11:04 (EEST)</text>
      <sha1>pollfty90w0ugahfsayhbqmihv7lrra</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Royal Marines</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634569</id>
    <redirect title="Kuninglik Merejalavägi" />
    <revision>
      <id>6172482</id>
      <timestamp>2022-08-02T09:01:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Kuninglik Merejalavägi]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="33" xml:space="preserve">#suuna[[Kuninglik Merejalavägi]]</text>
      <sha1>q63bzl1zuapbdljjr4fcosq6lorcbsd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2. kaardiväe motolaskurdiviis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634570</id>
    <revision>
      <id>6172518</id>
      <timestamp>2022-08-02T11:08:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Octagon11</username>
        <id>123728</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Infokast väeüksus  | nimi                     = 2. motolaskurdiviis  | pilt                     = Great emblem of the 2nd Guards Motor Rifle Division.svg  | pildiallkiri             =   | algusaeg                 = 1992  | lõpuaeg                  =   | aeg                      =   | riik                     = {{Pisilipp|Venemaa}}  | kuuluvus                 = [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud]]  | haru                     = [[Venemaa Föderatsiooni maaväed]]  | lii...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2541" xml:space="preserve">{{Infokast väeüksus
 | nimi                     = 2. motolaskurdiviis
 | pilt                     = Great emblem of the 2nd Guards Motor Rifle Division.svg
 | pildiallkiri             = 
 | algusaeg                 = 1992
 | lõpuaeg                  = 
 | aeg                      = 
 | riik                     = {{Pisilipp|Venemaa}}
 | kuuluvus                 = [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud]]
 | haru                     = [[Venemaa Föderatsiooni maaväed]]
 | liik                     = 
 | ülesanne                 = 
 | suurus                   = 
 | alluv                    = [[1. tankiarmee (Venemaa)|1. tankiarmee]]
 | garnison                 = 
 | garnisonisilt            = 
 | hüüdnimi                 = Tamanski diviis
 | patroon                  = 
 | deviis                   = 
 | värvid                   = 
 | värvisilt                = 
 | marss                    = 
 | maskott                  = 
 | tähtpäevad               = 
 | varustus                 = 
 | varustusesilt            = 
 | lahingud                 = 
 | lahingusilt              = 
 | aumärgid                 = 
 | autasud                  = 
 | lõpetatud                = 
 | lennutunnid              = 
&lt;!-- Ülemad --&gt;
 | praegune_ülem            = 
 | praegune_ülem_silt       = 
 | tseremoniaalne_ülem      = 
 | tseremoniaalne_ülem_silt = 
 | rügemendi_kolonel        = 
 | rügemendi_kolonel_silt   = 
 | märkimisväärsed_ülemad   = 
&lt;!-- Sümboolika --&gt;
 | märk                     = 
 | märk_silt                = 
 | märk_2                   = 
 | märk_2_silt              = 
 | märk_3                   = 
 | märk_3_silt              = 
 | märk_4                   = 
 | märk_4_silt              = 
&lt;!-- Õhusõidukid --&gt;
 | ründelennuk              = 
 | pommituslennuk           = 
 | elektrooniline_lennu     = 
 | hävituslennuk            = 
 | helikopter               = 
 | rünnakhelikopter         = 
 | püüdehävituslennuk       = 
 | patrulllennuk            = 
 | luurelennuk              = 
 | õppelennuk               = 
 | transportlennuk          = 
}}

'''2. kaardiväe motolaskurdiviis''' ([[vene keel]]es ''2-я гвардейская мотострелковая Таманская ордена Октябрьской Революции Краснознамённая ордена Суворова дивизия им. М.И. Калинина'') on [[Venemaa Föderatsiooni maaväed|Venemaa Föderatsiooni maaväe]] väeüksus. 

[[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni maaväed]]</text>
      <sha1>699a4bc2d4sx57eqy166ukomt135znn</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172530</id>
      <parentid>6172518</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T11:40:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3093" xml:space="preserve">{{Infokast väeüksus
 | nimi                     = 2. kaardiväe motolaskurdiviis
 | pilt                     = Great emblem of the 2nd Guards Motor Rifle Division.svg
 | pildiallkiri             = 
 | algusaeg                 = 
 | lõpuaeg                  = 
 | aeg                      = 1941–2009&lt;br&gt;2013–...
 | riik                     = {{Pisilipp|Nõukogude Liit}} (kuni 1991)&lt;br&gt;{{Pisilipp|Venemaa}}
 | kuuluvus                 = 
 | haru                     = [[Venemaa Föderatsiooni maaväed]]
 | liik                     = [[mehhaniseeritud jalavägi]]
 | ülesanne                 = 
 | suurus                   = 
 | alluv                    = [[1. tankiarmee (Venemaa)|1. tankiarmee]]
 | garnison                 = 
 | garnisonisilt            = 
 | hüüdnimi                 = Tamanski diviis
 | patroon                  = 
 | deviis                   = 
 | värvid                   = 
 | värvisilt                = 
 | marss                    = 
 | maskott                  = 
 | tähtpäevad               = 
 | varustus                 = 
 | varustusesilt            = 
 | lahingud                 = [[Teine maailmasõda]]&lt;br&gt;[[Teine Tšetšeenia sõda]]&lt;br&gt;[[Venemaa sõjaline sekkumine Süüria kodusõtta]]&lt;br&gt;[[Venemaa sissetung Ukrainasse]]
* [[Tšernihivi piiramine]]
 | lahingusilt              = 
 | aumärgid                 = 
 | autasud                  = 
 | lõpetatud                = 
 | lennutunnid              = 
&lt;!-- Ülemad --&gt;
 | praegune_ülem            = kolonel Sergei Viktorovitš Medvedev
 | praegune_ülem_silt       = 
 | tseremoniaalne_ülem      = 
 | tseremoniaalne_ülem_silt = 
 | rügemendi_kolonel        = 
 | rügemendi_kolonel_silt   = 
 | märkimisväärsed_ülemad   = 
&lt;!-- Sümboolika --&gt;
 | märk                     = 
 | märk_silt                = 
 | märk_2                   = 
 | märk_2_silt              = 
 | märk_3                   = 
 | märk_3_silt              = 
 | märk_4                   = 
 | märk_4_silt              = 
&lt;!-- Õhusõidukid --&gt;
 | ründelennuk              = 
 | pommituslennuk           = 
 | elektrooniline_lennu     = 
 | hävituslennuk            = 
 | helikopter               = 
 | rünnakhelikopter         = 
 | püüdehävituslennuk       = 
 | patrulllennuk            = 
 | luurelennuk              = 
 | õppelennuk               = 
 | transportlennuk          = 
}}
'''2. kaardiväe motolaskurdiviis''' ([[vene keel]]es ''2-я гвардейская мотострелковая Таманская ордена Октябрьской Революции Краснознамённая ордена Суворова дивизия им. М.И. Калинина'') on [[Venemaa Föderatsiooni maaväed|Venemaa Föderatsiooni maavägede]] mehhaniseeritud jalaväediviis. 

Diviis asutati 1941. aastal ning osales [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. 2009. aastal saadeti see laiali, kuid formeeriti uuesti neli aastat hiljem. Alates 2016. aastast on see kuulunud [[1. tankiarmee (Venemaa)|1. tankiarmee]] koosseisu.


[[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni maaväed]]</text>
      <sha1>7444iva2vajf1bf76wttv5nd7dnezny</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172531</id>
      <parentid>6172530</parentid>
      <timestamp>2022-08-02T11:40:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Neptuunium teisaldas lehekülje [[2. motolaskurdiviis]] pealkirja [[2. kaardiväe motolaskurdiviis]] alla</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3093" xml:space="preserve">{{Infokast väeüksus
 | nimi                     = 2. kaardiväe motolaskurdiviis
 | pilt                     = Great emblem of the 2nd Guards Motor Rifle Division.svg
 | pildiallkiri             = 
 | algusaeg                 = 
 | lõpuaeg                  = 
 | aeg                      = 1941–2009&lt;br&gt;2013–...
 | riik                     = {{Pisilipp|Nõukogude Liit}} (kuni 1991)&lt;br&gt;{{Pisilipp|Venemaa}}
 | kuuluvus                 = 
 | haru                     = [[Venemaa Föderatsiooni maaväed]]
 | liik                     = [[mehhaniseeritud jalavägi]]
 | ülesanne                 = 
 | suurus                   = 
 | alluv                    = [[1. tankiarmee (Venemaa)|1. tankiarmee]]
 | garnison                 = 
 | garnisonisilt            = 
 | hüüdnimi                 = Tamanski diviis
 | patroon                  = 
 | deviis                   = 
 | värvid                   = 
 | värvisilt                = 
 | marss                    = 
 | maskott                  = 
 | tähtpäevad               = 
 | varustus                 = 
 | varustusesilt            = 
 | lahingud                 = [[Teine maailmasõda]]&lt;br&gt;[[Teine Tšetšeenia sõda]]&lt;br&gt;[[Venemaa sõjaline sekkumine Süüria kodusõtta]]&lt;br&gt;[[Venemaa sissetung Ukrainasse]]
* [[Tšernihivi piiramine]]
 | lahingusilt              = 
 | aumärgid                 = 
 | autasud                  = 
 | lõpetatud                = 
 | lennutunnid              = 
&lt;!-- Ülemad --&gt;
 | praegune_ülem            = kolonel Sergei Viktorovitš Medvedev
 | praegune_ülem_silt       = 
 | tseremoniaalne_ülem      = 
 | tseremoniaalne_ülem_silt = 
 | rügemendi_kolonel        = 
 | rügemendi_kolonel_silt   = 
 | märkimisväärsed_ülemad   = 
&lt;!-- Sümboolika --&gt;
 | märk                     = 
 | märk_silt                = 
 | märk_2                   = 
 | märk_2_silt              = 
 | märk_3                   = 
 | märk_3_silt              = 
 | märk_4                   = 
 | märk_4_silt              = 
&lt;!-- Õhusõidukid --&gt;
 | ründelennuk              = 
 | pommituslennuk           = 
 | elektrooniline_lennu     = 
 | hävituslennuk            = 
 | helikopter               = 
 | rünnakhelikopter         = 
 | püüdehävituslennuk       = 
 | patrulllennuk            = 
 | luurelennuk              = 
 | õppelennuk               = 
 | transportlennuk          = 
}}
'''2. kaardiväe motolaskurdiviis''' ([[vene keel]]es ''2-я гвардейская мотострелковая Таманская ордена Октябрьской Революции Краснознамённая ордена Суворова дивизия им. М.И. Калинина'') on [[Venemaa Föderatsiooni maaväed|Venemaa Föderatsiooni maavägede]] mehhaniseeritud jalaväediviis. 

Diviis asutati 1941. aastal ning osales [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. 2009. aastal saadeti see laiali, kuid formeeriti uuesti neli aastat hiljem. Alates 2016. aastast on see kuulunud [[1. tankiarmee (Venemaa)|1. tankiarmee]] koosseisu.


[[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni maaväed]]</text>
      <sha1>7444iva2vajf1bf76wttv5nd7dnezny</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2. motolaskurdiviis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634571</id>
    <redirect title="2. kaardiväe motolaskurdiviis" />
    <revision>
      <id>6172532</id>
      <timestamp>2022-08-02T11:40:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>Neptuunium teisaldas lehekülje [[2. motolaskurdiviis]] pealkirja [[2. kaardiväe motolaskurdiviis]] alla</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="41" xml:space="preserve">#suuna [[2. kaardiväe motolaskurdiviis]]</text>
      <sha1>rqfdgnyedf9a2cg5kjmumafwqy3ow9h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>1. tankiarmee (Venemaa)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634572</id>
    <redirect title="1. kaardiväe tankiarmee" />
    <revision>
      <id>6172534</id>
      <timestamp>2022-08-02T11:41:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>Neptuunium teisaldas lehekülje [[1. tankiarmee (Venemaa)]] pealkirja [[1. kaardiväe tankiarmee]] alla</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="35" xml:space="preserve">#suuna [[1. kaardiväe tankiarmee]]</text>
      <sha1>1d8i7os197uik4a7jhh8k5k7dqhbabj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:1. tankiarmee (Venemaa)</title>
    <ns>1</ns>
    <id>634573</id>
    <redirect title="Arutelu:1. kaardiväe tankiarmee" />
    <revision>
      <id>6172536</id>
      <timestamp>2022-08-02T11:41:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>Neptuunium teisaldas lehekülje [[Arutelu:1. tankiarmee (Venemaa)]] pealkirja [[Arutelu:1. kaardiväe tankiarmee]] alla</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="43" xml:space="preserve">#suuna [[Arutelu:1. kaardiväe tankiarmee]]</text>
      <sha1>8mp55kxgm8ptvnvaam3xo3le41h0492</sha1>
    </revision>
  </page>
</mediawiki>